Aruanne

Nakkushaiguste esinemine ja immunoprofülaktika Eestis 2012. aastal © Terviseamet Sisukord Soolenakkushaigused ................................................................................................................. 3 Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4)............................................................... 5 Salmonelloosid (A02) ............................................................................................................ 5 Šigelloos (A03) .................................................................................................................... 11 Kampülobakterenteriit (A04.5) ............................................................................................ 13 E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4)...................................................................................... 17 Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) ............................................................................... 17 Rotaviirusenteriit (A08.0) .................................................................................................... 18 Norwalk-viirusnakkus (A08.1)............................................................................................. 20 Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2– A08.3)................................................................................................................................... 21 Soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused (A04.9; A08.4; A05.9) ................................ 22 Lambliaas ehk giardiaas (A07.1) ......................................................................................... 23 Piisknakkushaigused ................................................................................................................ 25 Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) .................................... 25 Läkaköha (A37.0)................................................................................................................. 28 Difteeria (A36) ..................................................................................................................... 31 Leetrid (B05) ........................................................................................................................ 31 Punetised (B06; P35.0)......................................................................................................... 32 Mumps (B26) ....................................................................................................................... 32 Meningokokknakkus (A39).................................................................................................. 33 Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2).............................................. 34 Sarlakid (A38) ...................................................................................................................... 35 Tuulerõuged (B01) ............................................................................................................... 36 Tuberkuloos (A15-A19)....................................................................................................... 37 Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) ............................................................................ 38 Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) ......................................................... 39 Viirushepatiidid ja HIV............................................................................................................ 40 A-viirushepatiit (B15) .......................................................................................................... 40 Äge B-viirushepatiit (B16)................................................................................................... 41 Äge C-viirushepatiit (B17.1)................................................................................................ 44 E-viirushepatiit (B17.2)........................................................................................................ 46 Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) .......................................................................... 46 Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) ..................................................................................... 47 HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24) .......................................................................... 48 Muud zoonoosid....................................................................................................................... 53 Leptospiroos (A27) .............................................................................................................. 53 Tulareemia (A21) ................................................................................................................. 53 Listerioos (A32) ................................................................................................................... 54 Neerusündroomiga hemorraagiline palavik (A98.5)............................................................ 54 Marutõbi ja loomahammustused (T14.1) ............................................................................. 55 Puukidega levivad nakkushaigused.......................................................................................... 57 Puukentsefaliit (A84) ........................................................................................................... 57 Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) ............................................................................. 60 Sugulisel teel levivad nakkushaigused ..................................................................................... 62 1  Süüfilis (A50-A53)............................................................................................................... 62 Gonokokknakkus (A54) ....................................................................................................... 63 Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56)......................................................... 64 Anogenitaalsed herpesviirusnakkused (A60)....................................................................... 65 Muud nakkushaigused.............................................................................................................. 66 Poliomüeliit (A80)................................................................................................................ 66 Malaaria (B50-B54) ............................................................................................................. 66 Nakkuslik mononukleoos (B27)........................................................................................... 67 Leegionärihaigus (A48.1)..................................................................................................... 68 Teetanus (A33-A35)............................................................................................................. 69 Sügelised (B86) .................................................................................................................... 69 Helmintiaasid ........................................................................................................................... 70 Difüllobotriaas (B70.0) ........................................................................................................ 70 Askaridiaas (B77)................................................................................................................. 71 Enterobiaas (B80)................................................................................................................. 72 Riikliku immuniseerimiskava täitmine .................................................................................... 74 Reisimisega seotud nakkushaigused ........................................................................................ 76 Nakkushaiguste surmajuhud .................................................................................................... 79 Nakkushaigete hospitaliseerimine............................................................................................ 80 2  Soolenakkushaigused Joonis 1. Soolenakkustesse haigestumise struktuur, 1994, 2003, 2012 100% E. coli nakkus 90% Jersinioos 80% 70% Täpsustamata soolenakkused 60% Muud soolenakkused 50% Norwalk-viirusnakkus 40% 30% Rotaviirusenteriit 20% Shigelloos 10% 0% Kampülobakterenteriit 1994 2003 2012 n=4541 n=3411 n=3341 Salmonelloos Joonis 2. Haigestumine soolenakkustesse kuude lõikes, 2012 350 täpsustamata 300 viiruslikud bakteriaalsed 250 200 150 100 50 0 jaan.12 veebr.12 märts.12 apr.12 mai.12 juuni.12 juuli.12 aug.12 sept.12 okt.12 nov.12 dets.12 Soolenakkustesse haigestumises on välja kujunenud sesoonsus, haigestumise tõus oli talv- kevadel jaanuarist aprillini. Tõus oli põhjustatud peamiselt rotaviirusnakkusest. 39,4% registreeritud soolenakkuste üldarvust moodustavad viiruslikud soolenakkused, 25,1% - soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused ja 19,3% - bakteriaalsed soolenakkused. 3 Joonis 3. Soolenakkuste etioloogiline struktuur, 2004-2012 100% 90% Jersinioos 80% E.coli soolenakkus 70% Adenoviirus-enteriit 60% Kampülobakterenteriit 50% Rotaviirusenteriit 40% Norwalkviirus-enteriit 30% Shigelloos 20% Salmonelloos 10% 0% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Võrreldes 2011. aastaga on haigestumine soolenakkustesse vähenenud 26,3% võrra. Haigestumine Norwalk-viirusnakkusesse suurenes 2,1 korda, muudesse täpsustatud soolenakkustesse – 97,2% võrra, šigelloosi – 54,5% võrra, kampülobakterenteriiti – 25,2% võrra. Haigestumine rotaviirusenteriiti vähenes 2,6 korda, salmonelloosi – 24,5% võrra, Yersinia enterocolitica enteriiti – 31,9% võrra, täpsustamata soolenakkustesse – 12,3% võrra. Joonis 4. Soolenakkustesse haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) Harjumaa Tallinn Läänemaa Ida-Virumaa Järvamaa Pärnumaa Eesti Tartumaa Põlvamaa Narva Lääne-Virumaa Jõgevamaa Raplamaa Viljandimaa Saaremaa Võrumaa Valgamaa Hiiumaa 0,0 50,0 100,0 150,0 200,0 250,0 300,0 350,0 400,0 Suurem soolenakkustesse haigestumus (arvestades kõiki registreeritud soolenakkuseid) oli Harjumaal (341,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (339,1), Läänemaal (290,6), Ida- Virumaal (284,7) ja Järvamaal (270,0). 4 Joonis 5. Soolenakkustesse haigestumise struktuur maakonniti, 2012 100% Täpsustamata soolenakkused 80% Muud täpsustatud soolenakkused Norwalk-viirusenteriit 60% Rotaviirusenteriit Y. Enterocolitica enteriit 40% Kampülobakterenteriit 20% E. coli soolenakkus Šigelloos 0% Salmonelloos a nn aa rn a aa aa aa aa än a aa aa aa aa aa aa aa Põ aa rv a a m um m l li am m m am um m am am m em Na im m iu Ta ru va rju ru e ru nd rt rv lv pl lg ar Hi Võ Vi ge Vi Ta Ha Ra Va Jä lja Pä Sa Lä a- e- Jõ Vi Id än Lä Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4) Registreeriti üks kõhutüüfuse haigusjuht Tallinnas, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,07 (2011. aastal ei esinenud). Diagnoos on laboratoorselt kinnitatud (Salmonella Typhi külv verest). Haige oli töötav naine, vanusegrupis 20-29. a, hospitaliseeritud, paranes. Nakatumine toimus oletatavalt Indias. Registreeriti üks paratüüfuse A haigusjuht Tallinnas, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,07 (2011. aastal ei esinenud). Diagnoos on laboratoorselt kinnitatud (Salmonella Paratyphi A külv verest). Haige oli välismaalane, mees vanuses 20-29. a, meremees, hospitaliseeritud, paranes. Nakatumine toimus oletatavalt Indias. 2012. a uusi pisikukandjaid ei avastatud, aasta lõpuks oli Eestis kroonilisi kõhutüüfuse pisikukandjaid arvel 18 ja kroonilisi paratüüfus B pisikukandjaid oli teada kaks. 27,8% kõhutüüfuse pisikukandjatest elab Tartumaal, 16,7% Pärnumaal, a’ 11,1% Tallinnas, Ida-Virumaal ja Raplamaal ning a’ 5,6% Harjumaal, Jõgevamaal, Järvamaal ja Lääne- Virumaal. Mõlemad paratüüfuse B pisikukandjad elavad Tallinnas. Viimase 13 aastaga on Eestis krooniliste pisikukandjate arv vähenenud 2,6 korda. Pisikukandjate keskmine vanus on 70,3 aastat. Tabel 1. Kõhutüüfuse ja paratüüfuse B krooniliste pisikukandjate arv, 2000–2012 Aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Kõhutüüfus 43 37 36 35 31 27 26 26 25 24 20 20 18 Paratüüfus B 9 8 8 7 6 6 5 3 3 3 3 2 2 Salmonelloosid (A02) Registreeriti 287 salmonelloosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 21,4. Võrreldes eelneva aastaga vähenes registreeritud juhtude arv 25,4% võrra (2011. a oli 385 haiget ehk 28,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos oli mikrobioloogiliselt kinnitatud 86,8% juhtudest, 13,2% juhtudest põhines diagnoos kliinilisel pildil ja epidemioloogilisel seosel laboratoorselt tõestatud juhtudega. 5 Joonis 6. Salmonelloos, 1994-2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 60 H a ige s tum us 1 0 0 0 0 0 e l. k ohta 50 40 30 20 10 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad Nakkust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Põlvamaa. Kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal (43,6 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (41,8), Tallinnas (30,7) ja Läänemaal (29,4). Joonis 7. Salmonelloosi haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) 41,8% haigetest olid lapsed vanuses 1–14 aastat, 26,1% - isikud vanuses 20-29 aastat. Haigetest oli mehi 148 (51,6%) ja naisi 139 (48,4%). 32,3% haigestunutest olid töötavad inimesed, 29,1% - koolieelsed lapsed. Sagedamini olid salmonellooside põhjustajateks S. Enteritidis (76,0% juhtudest), S. Typhimurium (12,5%) ja S. Mikawasima (1,4%). Tuvastati ka teisi serotüüpe: S. Abony (kaks juhtu), S. Blockley (2), S. Coeln (1), S. Corvallis (1), S. Hadar (1), S. Infantis (2), S. Kentucky (1), S. Litchfield (1), S. Muenster (1), S. Saintpaul (2), S. Sandiego (1), S. Zanzibar (1). 6 Joonis 8. Salmonelloosi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005-2012 100% 80% 60+ 50-59 40-49 60% 30-39 20-29 40% 10-19 5-9 20% 0-4 0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Tabel 2. Eestis registreeritud salmonella serotüübid, 2000-2012 2000-2012 Kokku Salmonellade 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 serotüübid S. Aba 1 1 S. Abony 2 2 S. Agona 1 1 3 1 1 1 1 6 2 17 S. Alagbon 1 1 S. Altona 1 1 S. Amsterdam 1 1 S. Arizona 2 1 1 4 S. Be 1 1 S. Blockley 1 2 3 S. Bovismorbificans 6 1 7 S. Braenderup 1 1 1 3 S. Brandenburg 1 1 1 1 2 6 S. Bredeney 1 1 S. Canada 1 1 2 S. Chester 1 1 2 S. Choleraesuis 1 1 2 S. Claibornei 1 1 S. Coeln 1 1 S. Concord 2 2 S. Corvallis 1 1 2 S. Denver 1 1 S. Derby 1 1 1 3 6 S. Dublin 1 1 7  2000-2012 Kokku Salmonellade 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 serotüübid S. Eastbourne 1 1 S. Edinburg 1 1 S. Emek 1 1 S. Enteritidis 476 233 279 150 89 247 370 352 535 204 325 232 218 3710 S. Essen 1 1 S. Galiena 1 1 S. Give 1 1 S. Hadar 1 2 1 1 1 6 S. Heidelberg 1 1 S. Hidalgo 1 1 S. Indiana 1 1 S. Infantis 5 3 2 10 3 2 5 22 2 54 S. Isangi 1 1 2 S. Java 1 1 1 3 S. Kaapstad 1 1 S. Kentucky 1 1 4 1 1 8 S. Kingston 1 1 S. Kottbus 1 1 S. Lagos 4 4 S. Lexington 1 1 S. Lindenburg 1 1 S. Litchfield 1 1 S. Lomita 1 1 S. Manchester 1 1 S. Manhattan 1 1 S. Mbandaka 1 1 1 3 S. Mikawasima 4 4 S. Mission 1 1 S. Montevideo 1 2 1 4 S. Muenchen 1 1 S. Muenster 1 1 S. Newport 1 1 2 S. Norton 1 1 S. Orientalis 1 1 S. Orion 1 1 S. Papuana 1 2 3 S. Poona 1 1 S. Rissen 1 1 S. Saintpaul 2 2 2 2 8 S. Sandiego 1 1 1 3 S. Sanjuan 1 1 8  2000-2012 Kokku Salmonellade 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 serotüübid S. Schwarzengrund 1 1 2 S. Stanley 3 1 4 S. Zanzibar 1 1 S. Thompson 1 1 2 S. Tshiongwe 3 1 2 1 2 9 S. Typhimurium 31 26 33 8 18 33 51 32 48 26 50 41 36 433 S. Westhampton 1 1 2 S. Wippra 1 1 S. Virchow 1 1 4 3 1 2 1 13 S. Virginia 1 1 Tabel 3. Salmonellade antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2012 Preparaat Uuritud tüvede % Tundlik (%) Resistentne (%) Ampitsilliin 82,2 83,9 16,1 Klooramfenikool 65,5 98,9 1,1 Streptomütsiin 63,4 84,6 11,0 Sulfoonamiid 64,1 89,7 10,3 Tetratsükliin 64,4 88,1 11,9 Trimetoprim 80,8 97,8 2,2 Tsiprofloksatsiin 80,8 96,6 3,4 Gentamütsiin 65,5 95,2 4,2 Kanamütsiin 64,1 97,8 1,1 Nalidiksiinhape 65,2 78,1 20,8 Tsefotaksiim 81,2 99,1 0,8 Tabel 4. Salmonellade resistentsus, 2006-2012 (%) Preparaat 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Ampitsilliin 12,2 11,7 15,7 15,1 11,6 16,7 16,1 Klooramfenikool 0,9 3,8 4,3 4,6 3,7 1,9 1,1 Streptomütsiin 4,4 11,4 9,9 6,4 10,4 5,8 11,0 Sulfoonamiid 9,1 7,3 8,4 5,0 11,6 7,0 10,3 Tetratsükliin 7,6 17,0 12,2 7,3 9,8 5,2 11,9 Trimetoprim 6,1 1,4 5,4 3,4 4,2 3,1 2,2 Tsiprofloksatsiin 0,5 1,6 0,6 2,0 2,1 1,1 3,4 Gentamütsiin 0,0 2,1 3,6 1,5 0,0 0,9 4,2 Kanamütsiin 0,0 1,5 2,8 1,2 2,1 0,5 1,1 Nalidiksiinhape 6,9 7,1 7,6 8,5 8,6 7,0 20,8 Tsefotaksiim 0,7 1,0 3,5 3,3 3,1 1,1 0,8 2012. a uuriti 64,1% salmonellade tundlikkust 10–11 preparaadi suhtes (2011. a – 54,3%, 2010. a – 45,6%, 2009. a – 65,9%, 2008. a – 40,4%, 2007. a – 31,8%). Avastati 18 multiresistentset salmonellat (nalja ja rohkem preparaadi suhtes). 9 53,7% salmonelloosi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 8,0% haigetest registreeriti kolletes 2–3 juhuga, 38,3% – rühmaviisilistes haigestumistes seitsme ja enama haigusjuhuga. Esines kuus rühmaviisilist haigestumist viie ja enama juhuga: kaks elukohas (7 ja 8 juhtu), kaks lasteasutuses (mõlemas 10 juhtu) ja kaks söögikohas (10 ja 87 juhtu). Maksimaalne haigete arv haigestus suvel-sügisel – 43,2% haigetest haigestus augustis- septembris. Hospitaliseeriti 45,6% haigetest. Joonis 9. Haigestumine salmonelloosi kuude lõikes, 2012 100 90 80 70 Haigete arv 60 50 40 30 20 10 0 juuli.12 mai.12 juuni.12 jaan.12 veebr.12 märts.12 apr.12 aug.12 okt.12 nov.12 dets.11 sept.12 dets.12 Joonis 10. Salmonelloosi haigete hospitaliseerimine, 2005-2012 (% haigete üldarvust) 60 50 40 30 20 10 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 21 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Bulgaarias kolm, Egiptuses kolm, Hispaanias kaks, Indias kolm, Kreekas üks, Lätis üks, Marokos üks, Prantsusmaal üks, Türgis kaks, Venemaal kolm, Vietnamis üks). 10 Joonis 11. Salmonelloosi haigestumus Eestis, Soomes ja Rootsis, 1999-2012 70 60 50 40 Eesti Soome 30 Rootsi 20 10 0 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Šigelloos (A03) Haigestus 34 inimest, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,5 (2011. a oli 22 juhtu ehk 1,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 12. Šigelloos, 1994-2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 70 60 Haigestumus 100 000 el. kohta 50 40 30 20 10 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad 11 Joonis 13. Šigelloosi haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (6,5 juhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (4,7), Narvas (1,5) ja Pärnumaal (1,1). 20,6% juhtude puhul oli tegemist Sh. flexner, 79,4% - Sh. sonnei põhjustatud šigelloosiga. 55,9% haigetest olid täiskasvanud alates 20. eluaastast, 29,4% - noorukid vanuses 15-19 a. 64,7% haigetest oli naissoost. 44,1% moodustasid töötavad isikud, 38,2% - kooliõpilased. Joonis 14. Šigellooside etioloogiline struktuur, 1999–2012 120 100 80 % 60 40 muu 20 S.flexneri 0 S.sonnei 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad Maksimaalne haigete arv haigestus septembrikuus (41,2% haigete üldarvust). 35,3% šigelloosijuhtude üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 23,5% haigetest registreeriti koldes kahe juhuga. Esines üks rühmaviisiline haigestumine koolis 14 juhuga. Hospitaliseeriti 35,3% haigetest. 12 Joonis 15. Reisimisega seotud šigelloosi haigusjuhtude osakaal, 2004-2012 100% 80% 60% 40% 20% sissetoodud haigusjuhud 0% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad 13 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit: Egiptuses kuus (Sh. sonnei kolm, Sh. flexneri kolm), Etioopias üks (Sh. sonnei), Gruusias üks (Sh. flexneri), Hiinas üks (Sh. sonnei), Hispaanias üks (Sh. sonnei), Indias üks (Sh. flexneri), Mehhikos üks (Sh. sonnei), Tšiilis üks (Sh. sonnei). Kampülobakterenteriit (A04.5) Haigusjuhte registreeriti 268, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 20,0 (2011. a diagnoositi 214 haigusjuhtu ehk 16,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 16. Kampülobakterenteriit, 1999-2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 25 H a ig e s t u m u s 1 0 0 0 0 0 e l. k o h t a 20 15 10 5 0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad Nakkushaigust registreeriti kümnes maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal (39,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (33,7) ja Harjumaal (30,3). 13 Joonis 17. Kampülobakterenteriiti haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) 53,7% haigetest olid lapsed vanuses 1–9 aastat, 53,4% haigetest oli meessoost. 47,8% haigestunutest olid koolieelikud, 16,8% – kooliõpilased ja 19,4% – töötavad inimesed. Joonis 18. Kampülobakterenteriidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005-2012 100% 90% 80% 60+ 70% 50-59 60% 40-49 30-39 50% 20-29 40% 10-19 30% 5-9 20% 0-4 10% 0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 87,3% juhtude puhul oli tegemist C. jejuni (234 juhtu) poolt põhjustatud kampülobakterenteriidiga. Ühel juhul tuvastati C. lari, ühel juhul C. coli, ühel juhul C. fetus ning 11,6% tekitajatest jäi tüpeerimata. 14 Joonis 19. Kampülobakterenteriidi etioloogiline struktuur, 2005-2012 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% tüpeerimata 30% C. fetus 20% C. lari 10% C. coli 0% C. jejuni 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Haigestumise tõus oli suvel-sügisel, juulist oktoobrini haigestus 61,9% registreeritud haigetest. Esines seitse rühmaviisilist haigestumist kahe-kolme haigega. Joonis 20. Haigestumine kampülobakterenteriiti kuude lõikes, 2012 60 50 40 Haigete arv 30 20 10 0 2 2 12 2 12 2 2 12 2 2 2 2 i .1 i.1 .1 .1 .1 .1 .1 t.1 r.1 v. r. g. an pt ts ts ai un ul eb ok ap no au m se de är ju ja ju ve m Hospitaliseeriti 53,7% haigetest. 15 Joonis 21. Kampülobakterenteriidi haigete hospitaliseerimine, 2005-2012 (% haigete üldarvust) 80 70 60 50 % 40 30 20 10 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad 15 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Bulgaarias üks, Indias kolm, Indoneesias üks, Itaalias üks, Kreekas üks, Leedus üks, Prantsusmaal üks, Suurbritannias kolm, Tais üks, Türgis üks, Ukrainas üks). Joonis 22. Kampülobakterenteriiti haigestumus Eestis, Soomes ja Rootsis, 1999-2012 120 100 80 Eesti 60 Soome Rootsi 40 20 0 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Tabel 5. Campylobacter’i antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2012 Preparaat Uuritud tüvede % Tundlik (%) Resistentne (%) Gentamütsiin 35,4 94,7 1,0 Ampitsilliin 33,6 41,1 41,1 Amoksitsilliin/Klavulaanhape 34,7 88,2 6,4 Erütromütsiin 84,0 98,2 1,3 Tetratsükliin 79,5 77,9 19,2 Nalidiksiinhape 36,6 30,6 67,3 Tsiprofloksatsiin 91,4 33,5 65,3 16 Tabel 6. Campylobacter’i resistentsus, 2007-2012 (%) Preparaat 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Gentamütsiin - - 0,0 - 1,5 1,0 Ampitsilliin - 0,0 0,0 - 35,5 41,1 Amoksitsilliin/Klavulaanhape - - 0,0 - 9,8 6,4 Erütromütsiin 6,5 6,7 0,0 0,0 2,1 1,3 Tetratsükliin 21,9 26,5 21,0 20,5 28,8 19,2 Nalidiksiinhape 51,2 19,2 45,8 31,2 42,3 67,3 Tsiprofloksatsiin 50,0 37,0 49,7 45,7 57,4 65,3 E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4) Registreeriti kaheksa haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,6. 2011. a oli üheksa juhtu ehk 0,7 juhtu 100 000 elaniku kohta. Seitsmel juhul on diagnoos kinnitatud Shiga-toksiini määramise meetodiga, ühel juhul - bakterioloogiliselt. Joonis 23. E.coli soolenakkuse diagnoosi kinnituse meetod, 2000-2012 100% 90% 80% epid. seose alusel 70% toksiini määramine 60% 50% külv 40% 30% 20% 10% 0% 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Nakkust registreeriti Lääne-Virumaal, Pärnumaal ja Tartumaal. Kõrgem haigestumus oli Pärnumaal (neli juhtu ehk 4,5 100 000 el. kohta). 50,0% haigetest olid 1-9-aastased lapsed. 75,0% haigetest oli meessoost, 37,5% - eelkooliealised kodused lapsed. Hospitaliseeriti 62,5% haigetest. Kolmel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses üks, Ukrainas kaks). Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) Registreeriti 47 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,5 (2011. a oli 69 haiget ehk 5,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkust registreeriti kaheksas maakonnas ning Tallinnas. Kõrgem haigestumus oli Järvamaal (13,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (8,5) ning Ida-Virumaal (7,1). 17 Joonis 24. Yersinia enterocolitica enteriit, 1994-2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 9 8 7 Haig estum us 100 000 el. kohta 6 5 4 3 2 1 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad 38,3% haigetest olid lapsed vanused 0–4 aastat ning 14,9% - täiskasvanud vanuses 30-39 aastat. 53,2% haigetest oli meessoost, 46,8% koolieelikud ning 29,8% – töötavad isikud. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Ühel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Marokos). Hospitaliseeriti 48,9% haigetest. Maksimaalne haigete arv (48,9%) haigestus jaanuarist märtsini. Joonis 25. Yersinia enterocolitica enteriiti haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) Rotaviirusenteriit (A08.0) Haigeid registreeriti 892, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 66,6 (2011. a oli 2 287 haiget ehk 170,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). 18 Joonis 26. Rotaviirusenteriit, 1994-2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 180 160 140 Haigestumus 100 000 el. kohta 120 100 80 60 40 20 0 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad Joonis 27. Rotaviirusenteriiti haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) Nakkust registreeriti kõikides maakondades. Kõrgem haigestumus oli Läänemaal (117,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (105,8), Ida-Virumaal (100,3) ning Harjumaal (90,0). Maksimaalne haigete arv oli kevadel, märtsist maini haigestus 49,7% haigete üldarvust. Joonis 28. Rotaviirusenteriidi haigusjuhtude registreerimine kuude kaupa, 2011-2012 700 600 500 400 300 200 100 0 mai.11 mai.12 jaan.11 märts.11 juuni.11 juuli.11 aug.11 sept.11 nov.11 dets.11 jaan.12 märts.12 juuni.12 juuli.12 aug.12 sept.12 nov.12 dets.12 veebr.11 apr.11 okt.11 veebr.12 apr.12 okt.12 19 Haigetest 79,4% olid kuni 4-aastased lapsed, enamik haigestunutest olid kodused koolieelikud (60,0%). Mehi oli 51,6%, naisi – 48,4%. 83,7% rotaviirusenteriidi juhtude üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 16,3% haigetest registreeriti kolletes 2-6 juhuga. Hospitaliseeriti 89,9% haigetest. Joonis 29. Rotaviirusenteriiti haigestumise vanuseline struktuur, 1999-2012 100% 90% 80% ³ 60 70% 50-59 40-49 60% 30-39 20-29 % 50% 15-19 40% 10-14 5-9 30% 1-4 0 20% 10% 0% 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad 12 juhul toimus nakatumine väljaspool Eestit (Bulgaarias kolm, Egiptuses üks, Etioopias üks, Hispaanias kaks, Iirimaal üks, Prantsusmaal üks, Saksamaal üks, Singapuris üks, Ungaris üks). Norwalk-viirusnakkus (A08.1) Haigeid registreeriti 423, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 31,6 (2011. a oli 201 haiget ehk 15,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 30. Norwalk-viirusnakkus, 2002–2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 60 50 Haigestumus 100 000 el. kohta 40 30 20 10 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad 20 Nakkust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa, Jõgevamaa, Valgamaa ja Võrumaa. Kõrgem haigestumus oli Põlvamaal (91,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (66,8) ja Ida-Virumaal (61,8). 85,6% Norwalk-viirusnakkuste üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 11,1% haigetest registreeriti kolletes 2-3 juhuga. Esines üks rühmaviisiline haigestumine 14 juhuga haiglas. Joonis 31. Norwalk-viirusnakkusesse haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) Haigetest 64,0% olid 0-4-aastased lapsed, enamik haigestunutest olid koolieelsed lapsed (67,4%). Mehi oli 44,9%, naisi – 55,1%. Hospitaliseeriti 94,6% haigetest. Kuuel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses kolm, Filipiinidel üks, Hispaanias üks, Soomes üks). Maksimaalne haigete arv haigestus jaanuarist aprillini (69,3% haigete üldarvust). Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2– A08.3) Registreeriti 286 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 21,3 (2011. a oli 145 juhtu ehk 10,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkusi registreeriti kõikides maakondades, v. a Hiiumaa. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (66,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Läänemaal (66,2) ja Saaremaal (34,8). 70,2% haigetest olid kuni 4-aastased lapsed. Naissoost haigeid oli 47,6% ja meessoost – 52,4%. 74,9% haigestunutest olid koolieelikud, 12,6% – mittetöötavad isikud. 21 Joonis 32. Soole muudesse täpsustatud nakkushaigustesse haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) Etioloogiliselt tuvastati sagedamini järgmisi tekitajaid: 69,9% adenoviirus, 9,8% Clostridium perfringens, 8,0% enteroviirused, 4,9% astroviirus, 3,1% Clostridium difficile. Üksikjuhtudel oli tekitajaks Aeromonas spp, Citrobacter freundii, Klebsiella spp ja Staphylococcus spp. Neljal juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Bulgaarias kaks, Kreekas üks ja Vietnamis üks, kõik adenoviirusenteriidid). Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 83,2% haigetest. Haigestumise tõus oli sügisel (52,1% haigete üldarvust haigestus augustist detsembrini). Joonis 33. Soole muude täpsustatud nakkushaiguste etioloogiline struktuur, 2005-2012 100% Aeromonas 90% Astroviirus 80% Enteroviirused 70% Morganella 60% Proteus Enterobacter 50% Pseudomonas 40% Citrobacter 30% Klebsiella 20% Clostridium perfringens 10% Clostridium difficile 0% Stafylococcus 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad Adenoviirus Soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused (A04.9; A08.4; A05.9) Soole täpsustamata nakkused moodustasid 25,1% registreeritud soolenakkuste üldarvust (2011. a – 21,1%, 2010. a – 21,0%). Haigeid registreeriti 840, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 62,7 (2011. a oli 958 haiget ehk 70,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). 22 Joonis 34. Soolenakkuste etioloogilise struktuuri dešifreerimine, 2000-2012 100% 90% täpsustatud etioloogia 80% täpsustamata etioloogia 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad Haigusjuhte ei registreeritud Hiiumaal, Järvamaal ja Saaremaal. Suurem haigestumus oli Tartumaal (141,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (98,5) ja Jõgevamaal (85,2). 58,2% haigetest olid kuni 4-aastased lapsed, naisi oli 48,9% ja mehi 51,1%. 68,7% haigestunutest olid koolieelikud. Joonis 35. Täpsustamata etioloogiaga soolenakkustesse haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) 87,7% soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkuste üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 12,3% haigetest registreeriti kolletes 2-5 juhuga. Esines üks rühmaviisiline haigestumine 35 haigusjuhuga Tallinna koolis. Hospitaliseeriti 84,2% haigetest. Seitsmel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Hispaanias kolm, Soomes kaks, Indias üks ja Poolas üks). Maksimaalne haigete arv oli talvel-kevadel, jaanuarist märtsini haigestus 45,7% registreeritud haigestunutest. Lambliaas ehk giardiaas (A07.1) Registreeriti 254 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 19,0 (2011. a oli 245 juhtu ehk 18,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). 253 juhul diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud, ühel juhul – kliinilise pildi alusel. 23 Joonis 36. Lambliaas, 1994-2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 70 60 Haigestumus 100 000 el. kohta 50 40 30 20 10 0 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 19 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Aastad Nakkust registreeriti kõikides maakondades, v. a. Jõgevamaa, Valgamaa ja Võrumaa. Suurem haigestumus oli Harjumaal (51,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (34,7) ja Hiiumaal (30,0). Haigetest 87,4% olid lapsed vanuses 1–14. Mehi oli 48,0%, naisi 52,0%. 65,8% haigestunutest moodustasid koolieelikud (nii koolieelses lasteasutuses käivad kui ka kodused), 29,9% - koolilapsed. Maksimaalne haigete arv haigestus sügisel septembrist novembrini (32,3% registreeritud haigestunutest). Joonis 37. Lambliaasi haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) 24  Piisknakkushaigused Joonis 38. Vaktsiin-välditavad nakkused. Haigestumise struktuur, 1995 – 2012 100% 80% Leetrid 60% Punetised 40% Mumps Läkaköha 20% 0% 19 n 40 98 n= 4 19 n = 44 20 n 46 20 n 94 20 n 45 20 n 38 20 n = 47 20 n 06 20 n 09 20 n 00 20 n = 02 20 n 38 10 n= 3 20 n = 41 20 n 08 n = 93 7 19 7 58 20 9 50 15 9 6 =7 8 99 19 0 0 =8 0 1 =9 0 2 =6 0 3 =3 04 7 0 5 =6 0 6 =1 0 7 =2 08 4 6 11 13 1 2 =4 9 = 0 = 19 n 95 19 Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) 2012. aastal registreeriti 156 025 ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete viirusnakkuste haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 11 642,0 (2011. aastal oli 178 856 juhtu ehk 13 346,2 100 000 el. kohta). Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused moodustasid 87,5% Eestis registreeritud nakkushaigustest. Haigetest oli mehi 44,3% ja naisi 55,7%. 48,7% moodustasid lapsed vanuses kuni 14 a, 23,3% vanuses 20–39 a. Kõige suurem haigestumus oli Harjumaal (14 337,2 100 000 el. kohta), Tallinnas (13 692,8) ja Narvas (13 209,1). Maksimaalne haigete arv (5 700 juhtu) registreeriti 9. nädalal (2011. aastal – 8 057 juhtu 4. nädalal). 2012. aastal registreeriti 1 711 gripi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 127,7 (2011. aastal oli 5 488 juhtu ehk 409,5 100 000 el. kohta). Haigetest oli mehi 48,0% ja naisi 52,0%. 44,7% haigete üldarvust moodustasid lapsed vanuses 0–14 a, 14,4% - üle 60-aastased isikud. Kõige suurem haigestumus oli Viljandimaal (388,7 100 000 el. kohta), Läänemaal (305,3) ja Lääne-Virumaal (247,4). Maksimaalne haigete arv registreeriti 11. nädalal – 184 gripijuhtu (2011. aastal – 5. nädalal 684 haigusjuhtu). Tabel 7. Gripi vastu vaktsineerimine, 2000–2012 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Vaktsineeritute arv 25601 20685 26854 24066 29277 23648 23983 20750 32666 17375 17119 13618 sh lapsi kuni 14a 1845 1532 2600 2100 2479 1923 1441 2074 3757 1714 1421 939 Vaktsineeritud elanikkonnast % 1,9 1,5 2 1,8 2,2 1,8 1,8 1,5 2,4 1,3 1,3 1,0 25  Gripi hooaeg 2011/2012 Kokku haigestus 2011/2012 hooajal grippi hinnanguliste arvestuste järgi kuni 50 000 inimest (hooajal 2010/2011 – 85 000 ja pandeemia ajal kuni 120 000). Gripp jõudis meile kuu aega hiljem kui tavaliselt. Haigestumus hakkas kasvama veebruarist ja jõudis haripunkti märtsi keskel. Haigestumuse intensiivsus jäi varasemate aastate sama perioodi tavatasemele alla ning oli 2006/2007. a alates kõige leebem hooaeg. Võrreldes eelmise hooajaga vähenes haigestumus ägedatesse respiratoorsetesse haigustesse 22%, gripitaolistesse haigustesse 20%, laboratoorselt kinnitatud gripiviiruste arv vähenes 58% võrra. Joonis 39. Hooaegade 2005/06 - 2011/2012 võrdlus Võrreldes eelmise hooajaga kasvas haigestumus vanusrühmas kuni 4-a laste seas 25 % ning vanemaealiste (65 ja enam) inimeste seas 6%. Teistes vanusrühmades vähenes haigestumus vastavalt 25% vanuses 5 kuni 14 a ja 13% võrra täiskasvanute seas. Kõrgendatud haigestumist 0-4 vanusrühmas võib seletada gripiviiruse A(H3N2) domineerimisega, mis viimati oli ringluses 2009. aastal ja seetõttu oli antud vanuserühma vastupanuvõime tõenäoliselt nõrgenenud. Samas arvestades, et gripiviirus A(H3N2) on tegelikult olnud ringluses aastast 1968 ja olnud meilgi praktiliselt igatalviseks külaliseks, võis olla koolilastel ja täiskasvanud inimestel säilinud teatud immuunsus. Gripi etioloogia Gripihooajal diagnoositi Eestis laboratoorselt kinnitatud grippi 468 juhul, neist 428 olid A- gripi ja 40 B-gripi viirused. Alatüpeeriti 143 A-gripiviirust, need kõik olid A gripiviiruse alatüübid H3N2. Haigestumist põhjustanud gripiviirused olid tundlikud põhiliste gripiravimite oseltamiviiri ja zanamiviiri vastu. Grippi haigestumise raskusaste täiskasvanutel Gripi raskusaste ja epidemioloogilise ohtlikkuse tase sõltuvad otseselt gripiviiruse tüvest. Gripiviiruse A(H3N2) põhjustatud haigestumise kulgu loetakse üsna raskeks, seda just sagedaste tüsistuste ning suremuse ohu tõttu. Kõige enam haigestusid grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekkisid peamiselt kõrge riskiga isikute grupis – eeskätt eakad ja krooniliste haigustega inimesed. 26 Terviseinfosüsteemi andmetel hospitaliseeriti alates jaanuarist gripi tõttu kokku 261 inimest, neist 42,5% olid lapsed vanuses 0-4 aastat, 20,7% - lapsed vanuses 5-14 ja 27,6% - vanemealised inimesed. Täiskasvanud inimeste osakaal oli 9,2%. Hospitaliseerimise sageduse näitajaid (inimeste arv, kes vajasid gripi tõttu hospitaliseerimist) kogu haigusjuhtumite arvu kohta teatud vanusrühmas, mis väljendatakse %o (suhe hospitaliseerimiste ja kõikide haigusjuhtude vahel)) analüüsides, saab öelda, et kogu haigestunutest vajas gripi tõttu haigla ravi ainult 11,37%o lastest 0-4 vanusrühmas, 9,5%o lastest vanuses 5-14 ning 38,1%o inimestest vanuses 65+. Täiskasvanute hospitaliseerimise sagedus oli vaid 2,2%. Joonis 40. Hospitaliseerimise sagedus %o Hospitaliseerimise sagedus %0 45 40 38,1 35 30 25 20 15 11,4 9,52 10 5 2,2 0 0 - 4 5--14 15-64 65+ vanusrühmad Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajavate gripijuhtude) ülevaade põhineb Lääne- Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi andmetel. Andmed laste kohta esitas ainult Tartu Ülikooli Kliinikum, teiste lastehaiglate kohta andmed puuduvad. Kolme haigla andmetel vajas alates jaanuarist gripi tõttu intensiivravi kokku 16 inimest vanuses 7 elukuust – 91 eluaastat, neist riskirühmadesse kuulusid 14 inimest ehk 87,5%. Üks inimene oli eelnevalt terve, teise inimese kohta andmed kaasuvatest haigustest puudusid. Hapnikuravi läbi maski said või olid juhitaval hingamisel/kunstlikul ventileerimisel 14 patsienti (87,5 %). Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud. Eeldada võib, et kõik intensiivravi vajanud patsiendid olid vaktsineerimata. Kaasuvatest haigustest olid esikohal kardiovaskulaarsed haigused - 9 (64,3%), neist kahel lisandusid ka kopsu probleemid, kahel – onkoloogilised haigestumised ning ühel diabeet. Teisel kohal olid onkoloogilised patsiendid – 3 (21,4%). Üksikute juhtudena olid kaasuvatest haigustest HIV-nakkus ja skisofreenia. Kolme haigla andmete põhjal suri alates jaanuarist gripi tõttu 4 inimest vanuses 49 kuni 71 eluaastat. Ühe inimese kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puuduvad, teised kõik kuulusid riskirühmadesse, kõik olid vaktsineerimata. Kaasuvatest haigustest oli kahel juhul tegemist kardiovaskulaarsete haigustega. Surma põhjusteks oli kahel korral kahepoolne pneumoonia, septiline šokk ja S. aureuse tekkene sepsis gripi tüsistusena. 27 Läkaköha (A37.0) Registreeriti 149 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 11,1 (2011. a oli 478 juhtu ehk 35,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa, Saaremaa ja Viljandimaa. Kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal (47,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (17,9), Valgamaal (17,8) ja Lääne-Virumaal (16,5). Joonis 41. Läkaköha, 1945-2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 600 Haigestumus 100 000 el. kohta 500 400 300 200 100 0 1945 1948 1951 1954 1957 1960 1963 1966 1969 1972 1975 1978 1981 1984 1987 1990 1993 1996 1999 2002 2005 2008 2011 Joonis 42. Läkaköhasse haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) Haigestusid peamiselt 1–9-aastased lapsed (38,2%) ja 20–39-aastased isikud (27,5%%). Eelkooliealised lapsed moodustasid 32,9%, töötavad isikud – 32,2% ja kooliõpilased – 19,5% haigete üldarvust. Haigestunutest oli naisi 61,7%, mehi – 38,3%. 28 Joonis 43. Läkaköhasse haigestunute vanus, 1999–2012 100% 60 a ja vanemad 80% 50-59 aastat 40-49 aastat 60% 30-39 aastat 20-29 aastat 40% 15-19 aastat 10-14 aastat 20% 5-9 aastat 0% 1-4 aastat 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 0 aastat Joonis 44. Läkaköha haigete keskmine vanus, 1999-2012 25,0 21,1 21,3 20,5 19,9 20,0 18,0 17,0 16,3 15,1 15,0 Vanus aastates 15,0 14,1 14,0 12,7 10,7 10,0 8,6 5,0 0,0 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad Sporaadilised haigusjuhud moodustasid 89,9% üldarvust. 10,1% haigetest registreeriti kolletes 2-3 juhuga. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Kõrgeim haigestumine oli talvel, jaanuaris-veebruaris registreeriti 50,3% haigete üldarvust. Hospitaliseeriti 9,4% haigetest. Haigetest oli 57,0% isikut vaktsineeritud. 29 Tabel 8. Immuniseeritud läkaköha haigete intervall viimase kaitsepookimise ja haigestumise vahel, 2012 üle 6 aasta 7-12 kuud Teadmata 2 nädalat 3 nädalat KOKKU 2-6 kuud 2 aastat 3 aastat 4 aastat 5 aastat 6 aastat 1 nädal 1 aasta 1 kuu 1 doos 0 2 doosi 1 1 3 doosi 2 1 1 1 5 4 doosi 4 6 10 2 6 8 1 17 10 64 5 doosi 1 1 6 3 11 Teadmata dooside arv 4 4 KOKKU 1 0 0 0 5 7 18 6 6 9 1 0 18 14 85 Tabel 9. Laste immuniseerimine läkaköha vastu, 2012 (%) Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/n I revakts. II revakts. Vaktsineerimisest 7k.-10a. 2a. 0-10a. 2-10a. 7-10a. keeldunud 0-10a KOKKU 96,3 94,6 0,1 93,6 88,1 2,6 Tallinn 95,6 93,2 0,1 91,8 57,5 3,1 Harjumaa 96,4 94,4 0,1 93,2 89,3 2,3 Hiiumaa 96,7 94,3 0,3 96,6 58,1 2,7 Ida-Virumaa 98,8 96,8 0,2 96,9 61,1 0,7 Narva 98,1 95,6 0,1 96,3 64,0 1,3 Jõgevamaa 99,0 96,6 0,0 98,2 61,6 0,8 Järvamaa 98,0 96,4 0,1 97,4 63,1 1,3 Läänemaa 97,9 97,8 0,1 96,4 58,5 1,3 Lääne-Virumaa 97,8 96,7 0,2 96,4 61,2 1,2 Põlvamaa 98,0 95,6 0,0 97,0 59,2 1,5 Pärnumaa 96,0 92,4 0,1 92,4 61,9 2,1 Raplamaa 98,7 96,5 0,1 98,3 62,6 1,8 Saaremaa 98,1 97,0 0,2 95,9 63,7 1,3 Tartumaa 97,4 95,3 0,1 96,2 65,7 2,2 Valgamaa 96,8 91,9 0,1 95,9 55,2 2,4 Viljandimaa 97,8 97,8 0,1 97,5 62,4 1,5 Võrumaa 98,3 98,1 0,1 97,6 59,3 1,2 30 Difteeria (A36) 2012. a ei registreeritud difteeria haigusjuhte. Difteeria tekitaja suhtes uuriti 779 tonsilliidihaiget. Tabel 10. Laste immuniseerimine difteeria ja teetanuse vastu, 2012 (%) Vakts- Vakts-tud I rev. II rev. Alal. v/n Vaktsineerimisest tud 2a 7k.-14a. 2-14a. 7-14a. 0-14a. keeldunud 0-14a KOKKU 94,6 97,0 95,1 93,0 0,1 2,1 Tallinn 93,2 95,8 92,8 88,8 0,1 3,0 Harjumaa 94,4 96,4 93,2 91,6 0,1 2,3 Hiiumaa 94,3 96,7 96,6 95,2 0,3 2,7 Ida-Virumaa 96,8 99,0 97,6 96,4 0,0 0,6 Narva 95,6 98,2 96,6 95,8 0,1 1,3 Jõgevamaa 96,6 99,1 98,3 98,1 0,0 0,8 Järvamaa 96,4 98,0 97,4 95,7 0,1 1,3 Läänemaa 97,8 97,9 96,4 95,5 0,1 1,3 Lääne- Virumaa 96,7 97,9 97,1 93,8 0,1 1,2 Põlvamaa 95,6 98,1 97,2 95,2 0,0 1,5 Pärnumaa 92,4 96,9 94,8 94,6 0,1 2,1 Raplamaa 96,5 98,7 98,3 98,4 0,1 1,9 Saaremaa 97,0 98,3 96,5 95,0 0,1 1,3 Tartumaa 95,3 97,6 96,8 94,7 0,1 2,0 Valgamaa 91,9 96,8 95,9 94,1 0,2 2,4 Viljandimaa 97,8 97,8 97,5 96,5 0,1 1,5 Võrumaa 98,1 98,3 97,6 95,4 0,1 1,2 Leetrid (B05) Registreeriti 4 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,3 (2011. a 7 haigusjuhtu või 0,5 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid püstitati seroloogilise uuringu alusel. Leetrite suhtes uuriti 154 vereseerumi proovi. Joonis 45. Leetrid, 1995-2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 2,5 Haigestumus 100 000 el. kohta 2 1,5 1 0,5 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad Haigust registreeriti Tallinnas, Harjumaal ja Jõgevamaal. 75,0% haigetest olid isikud vanuses 30-49 aastat. Kõik haiged olid naised. Töötavad isikud moodustasid 75,0% haigete üldarvust, kooliõpilased – 25,0%. 31 Kahel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Tais ja Indias). Tekkis üks kolle kolme haigusjuhuga (sissetoodud ja sellega seotud kaks haigusjuhtu). Hospitaliseeriti 100,0% haigetest. Kolm haiget haigestusid aprillis-mais, üks - novembrikuus. Haigestunutest oli vaktsineerimata üks (25,0%), vaktsineeritud ühe doosiga üks (25,0%) ning vaktsineerimisstaatus ei ole teada kahel (50,0%) patsiendil. Punetised (B06; P35.0) 2012. aastal punetiste haigusjuhte ei esinenud (eelmine haigusjuht registreeriti Eestis 2009. aastal). Punetiste suhtes uuriti 569 vereseerumi proovi. Joonis 46. Punetiste ja leetrite laboriseire, 2004-2012 800 Punetised 700 Leetrid 600 Proovide arv 500 400 300 200 100 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Mumps (B26) Registreeriti 4 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,3 (2011. a oli 8 haiget ehk 0,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoosid püstitati seroloogilise uuringu alusel ühel ja kliinilise pildi alusel kolmel haigel. Joonis 47. Mumps, 1979-2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 800 12 Haigestumus 100 000 el. kohta 10 8 700 Haigestumus 100 000 el. kohta 6 4 600 2 0 500 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 400 300 200 100 0 79 81 83 85 87 89 91 93 95 97 99 01 03 05 07 09 11 19 19 19 19 19 19 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 32 Haigust registreeriti Tallinnas (0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Harjumaal (1,6). Kõik haiged olid lapsed vanuses 5-14 a. Poisid ja tüdrukud haigestusid võrdselt. Kooliõpilased moodustasid 75,0% haigete üldarvust, koolieelikud – 25,0%. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Kõik haiged viibisid kodusel ravil. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. 50,0% haigetest haigestusid jaanuarikuus, 50,0% – aprillis-mais. Haigestunutest oli vaktsineerimata üks (25,0%) ja vaktsineeritud ühe vaktsiini doosiga kolm (75,0%) last. Tabel 11. Laste immuniseerimine leetrite, punetiste ja mumpsi vastu, 2012 (%) MMR Leetrid Punetised Mumps Vakts- Vaktsineeri- Vakts- Revakts. Alal. Vakts-tud Revakts. Vakts- Revakts. tud misest keeld tud 13-14a. v/n 1-14a. 13-14a. tud 13-14a. 2a. 0-14a 1-14a. 1-14a 1-14a. KOKKU 93,6 2,5 96,3 89,9 0,2 96,3 89,9 96,3 89,9 Tallinn 91,9 3,8 94,7 85,8 0,2 94,7 85,8 94,7 85,8 Harjumaa 92,0 2,8 95,4 91,9 0,1 95,4 91,9 95,4 91,9 Hiiumaa 94,3 3,0 96,2 94,2 0,3 96,2 94,2 96,2 94,2 Ida-Virumaa 96,4 0,8 98,6 91,8 0,1 98,6 91,8 98,6 91,8 Narva 94,3 1,4 97,9 92,1 0,2 97,9 92,1 97,9 92,1 Jõgevamaa 95,5 1,1 98,4 92,1 0,0 98,4 92,1 98,4 92,1 Järvamaa 96,1 1,4 98,1 95,3 0,1 98,1 95,3 98,1 95,3 Läänemaa 96,0 1,0 97,1 88,0 0,3 97,1 88,0 97,1 88,0 Lääne-Virumaa 95,6 1,2 97,7 92,1 0,2 97,7 92,1 97,7 92,1 Põlvamaa 96,0 1,6 97,6 93,9 0,1 97,6 93,9 97,6 93,9 Pärnumaa 93,9 2,4 96,8 88,5 0,2 96,8 88,5 96,8 88,5 Raplamaa 95,7 1,7 98,5 95,5 0,2 98,5 95,5 98,5 95,5 Saaremaa 97,0 1,2 97,9 96,2 0,3 97,9 96,2 97,9 96,2 Tartumaa 94,5 2,4 96,7 91,5 0,2 96,7 91,5 96,7 91,5 Valgamaa 91,9 2,3 96,3 83,4 0,3 96,3 83,4 96,3 83,4 Viljandimaa 97,2 1,2 98,0 95,5 0,1 98,0 95,5 98,0 95,5 Võrumaa 93,6 1,2 97,8 94,7 0,1 97,8 94,7 97,8 94,7 Meningokokknakkus (A39) Registreeriti 6 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,4 (2011. a oli 8 haiget ehk 0,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Kliiniliselt avaldus haigus meningokokktseemiana (kaks juhtu) ja meningiidina (neli juhtu). Letaalseid juhte ega nakatumist väljaspool Eestit ei esinenud. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (0,8), Ida- Virumaal (1,0), Põlvamaal (6,5) ja Raplamaal (2,7). Haigestunutest 33,3% olid lapsed vanuses 0-4 a, 33,3% - noorukid 15-19 a ning 33,3% - üle 30-aastased isikud. Mehi oli 66,7%, naisi – 33,3%. Haigusjuhud olid sporaadilised. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Kõik haiged hospitaliseeriti. Mikrobioloogiliselt oli valdavalt tekitajaks neljal juhul N. meningitidis serogrupp B, ühel juhul N. meningitidis serogrupp A ning ühel juhul mittegruppeeruv N. meningitidis. 33 Joonis 48. Meningokokknakkus, 1991-2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 4 3,5 Haigestumus 100 000 el. kohta 3 2,5 2 1,5 1 0,5 0 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad Joonis 49. Meningokokknakkuse etioloogiline struktuur (N.meningitidis serotüübid), 2000-2012 100% 80% Y 60% C B 40% A 20% 0% 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 2012. aastal vaktsineeriti meningokokknakkuse vastu 139 inimest, nendest 0-14 a. lapsi – 43, noorukeid (15-17 a.) – 2 ja täiskasvanuid – 94. Revaktsineeriti 15 täiskasvanud isikut. Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2) Registreeriti 43 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,2 (2011. a oli 49 juhtu ehk 3,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus kolmel juhul meningiidina, 38 juhul kopsupõletikuna ja kahel juhul täpsustamata nakkusena. Oli kaks letaalset juhtu. Nakkushaigust registreeriti viies maakonnas ning Tallinnas. Suurem haigestumine oli Pärnumaal (14,7 haigusjuhtu 100 000 el. kohta), Tallinnas (5,5) ja Harjumaal (3,1). Enamus haigestunutest olid üle 60-aastased isikud (62,8%). Mehi oli 46,5% ja naisi 53,5%. 66,7% haigestunutest olid mittetöötavad inimesed. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Hospitaliseeriti 90,7% haigetest. 34 Tabel 12. Laste immuniseerimine Haemophilus influenzae tüüp B vastu, 2012. a (%) Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/n Revakts Vaktsineerimisest 7k-14a 2a. 0-14a . 2-14a. keeldunud 0-14a KOKKU 64,5 95,1 0,1 52,1 1,8 Tallinn 70,9 94,6 0,1 58,8 2,6 Harjumaa 71,2 94,4 0,0 57,8 2,1 Hiiumaa 55,9 94,3 0,3 50,5 2,5 Ida-Virumaa 58,3 96,8 0,0 41,8 0,5 Narva 60,9 95,6 0,1 44,1 1,2 Jõgevamaa 56,0 96,6 0,0 40,0 0,7 Järvamaa 57,2 96,4 0,1 45,4 1,1 Läänemaa 51,7 97,8 0,0 45,6 0,6 Lääne-Virumaa 60,1 96,7 0,1 48,9 1,0 Põlvamaa 62,0 95,6 0,0 49,3 1,3 Pärnumaa 59,7 92,4 0,1 49,7 2,0 Raplamaa 47,3 96,5 0,0 49,2 1,4 Saaremaa 60,4 97,0 0,1 44,8 1,3 Tartumaa 64,0 95,2 0,1 50,0 1,7 Valgamaa 56,3 91,9 0,1 42,4 2,2 Viljandimaa 58,7 97,8 0,0 45,6 1,3 Võrumaa 57,9 98,1 0,1 51,6 1,1 Sarlakid (A38) Registreeriti 740 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 55,2 (2011. a vastavalt 706 ja 52,7). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Tartumaal (102,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (88,5) ja Põlvamaal (81,5). Joonis 50. Sarlakitesse haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) 35 Joonis 51. Sarlakid, 1990-2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 200 180 Haigestumus 100 000 el. kohta 160 140 120 100 80 60 40 20 0 90 92 94 96 98 00 02 04 06 08 10 12 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 20 Aastad Haigestunutest 94,6% moodustasid 1–9-aastased lapsed. Mehi oli 54,3%, naisi 45,7%. Haigestumise tõus oli talvel-kevadel. Jaanuarist aprillini haigestus 61,8% haigete üldarvust. Hospitaliseeriti 3,9% haigetest. Kahel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Poolas ja Venemaal). Tuulerõuged (B01) Registreeriti 9 070 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 676,8 (2011. a vastavalt 8995 ja 671,2). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Saaremaal (1155,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (1006,9) ja Harjumaal (919,1). Joonis 52. Tuulerõugetesse haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) 36 Joonis 53. Tuulerõuged, 1999-2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 800 700 Haigestumus 100 000 el. kohta 600 500 400 300 200 100 0 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad Haigestunutest 62,0% moodustasid 1-4-aastased ja 26,1% – 5-9-aastased lapsed. Mehi oli 50,8%, naisi 49,2%. Rohkem haigusjuhte oli talvel-kevadel, jaanuaris-mais registreeriti 69,8% haigete üldarvust. Tuberkuloos (A15-A19) Registreeriti 183 uut haigusjuhtu, haigestumus oli 13,7 juhtu 100 000 elaniku kohta (2011. a oli 202 juhtu ehk 15,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). 169 haigel oli hingamiselundite tuberkuloos (haigestumus 100 000 elaniku kohta 12,6). Joonis 54. Tuberkuloos, 1991–2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 60 Haigestumus 100 000 el. kohta 50 40 30 20 10 0 91 93 95 97 99 01 03 05 07 09 11 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 Aastad Kõrgeim haigestumus tuberkuloosi oli Narvas (29,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida- Virumaal (26,3) ja Valgamaal (23,7). Ohurühmaks olid 30-49-aastased (36,6% haigete üldarvust) ja üle 50-aastased inimesed (46,0%). Mehed moodustasid 71,0% ja naised 29,0% haigestunutest. Haigusjuhte registreeriti aastaringselt. 37 Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) Registreeriti 104 pneumokokknakkust, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 7,8 (2011. a oli 62 juhtu ehk 4,6 100 000 elaniku kohta). 99,0% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt, 1,0% põhines diagnoos kliinilisel pildil ja epidemioloogilisel seosel laboratoorselt tõestatud juhuga. Joonis 55. Pneumokokknakkuse haigete jaotus kliinilise pildi järgi, 2006-2012 100% 90% 80% 70% Kombineeritud vormid 60% Meningiit 50% Septitseemia 40% 30% Kopsupõletik 20% 10% 0% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Kliiniliselt avaldus haigus järgmiselt: septitseemiana 11,5% juhtudest, meningiidina 7,7% juhtudest, kopsupõletikuna 80,8% juhtudest. Oli 6 letaalset juhtu. Nakkushaigust registreeriti 7 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (37,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Raplamaal (27,3) ja Tallinnas (10,0). Joonis 56. Pneumokokknakkusesse haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) Haigetest 66,3% olid 50-aastased ja vanemad isikud ning 17,3% olid 1-9-aastased lapsed. Mehi oli 58,6%, naisi 41,4%. 56,7% haigete üldarvust moodustasid mittetöötavad isikud ja 15,4% - koolieelsed lapsed. Haigestumise tõus oli veebruaris-juunis, haigestusid 56,7% haigetest. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. 98,1% haigetest hospitaliseeriti. Ühel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Türgis). 2012. aastal vaktsineeriti pneumokokknakkuse vastu 900 inimest, nendest 0-14 a. lapsi – 828, noorukeid (15-17 a.) – 2 ja täiskasvanuid – 70. Revaktsineeriti 151 inimest, nendest 0-14 a. lapsi – 88, noorukeid (15-17 a.) – 8, täiskasvanuid – 55. 38 2012. aastal jätkuvalt tüpeeriti S. pneumoniae kultuure verest ja liikvorist. Uuriti 129 kultuuri, tuvastati 31 erinevat tekitaja serotüüpi. Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) Registreeriti 26 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,9 (2011. a oli 23 juhtu ehk 1,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). 80,8% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt. Joonis 57. Muud viirusentsefaliidid ja –meningiidid, 1997-2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 180 160 140 Haigete arv 120 100 80 60 40 20 0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Nakkushaigust registreeriti 8 maakonnas ning Tallinnas. Suurem haigestumus oli Jõgevamaal (11,0), Hiiumaal (10,0 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Põlvamaal (6,5). Haigetest 26,9% olid 20-39-aastased isikud ning 19,2% – 15-19-aastased noorukid. Mehi oli 46,2%, naisi 53,8%. 44,8% haigestunutest olid töötavad isikud, 31,0% – eelkooliealised lapsed. Haigestumise tõus oli suvel-sügisel, juulist novembrini haigestus 84,6% kõikidest aasta jooksul registreeritud haigetest. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Hospitaliseeriti 88,5% haigetest. Joonis 58. Muudesse viirusentsefaliitidesse ja -meningiitidesse haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) 39  Viirushepatiidid ja HIV A-viirushepatiit (B15) Esines 63 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 4,7 (2011. a haigestus 154 inimest ehk 11,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati seroloogiliselt. Joonis 59. A-viirushepatiit, 1994-2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 140 Haigestumus 100 000 el. kohta 120 100 80 60 40 20 0 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 19 19 19 19 19 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Aastad Haigestunuid registreeriti 5 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Viljandimaal (70,8 100 00 el. kohta), Jõgevamaal (19,2) ja Raplamaal (5,5). Joonis 60. A-viirushepatiiti haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) Kolmel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses üks, Soomes üks ja Usbekistanis üks). 38,1% haigusjuhtude üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 33,3% haigetest registreeriti kolletes 2–6 juhuga, esines kaks rühmaviisilist haigestumist 9 haigusjuhuga (Viljandimaal elukohas ja koolis). 57,0% haigetest olid vanuses üle 20 aastat, 30,2% - 1-14 aastat. Mehi oli 55,6% ning naisi 44,4%. 34,9% haigestunutest olid töötavad, 31,7% - koolilapsed ning 20,6% - mittetöötavad inimesed. 40 2012. aastal vaktsineeriti A-viirushepatiidi vastu 5 172 inimest, neist 0-14a lapsi – 896, noorukeid (15-17 a) – 171, täiskasvanuid – 4 105. Revaktsineeriti 1 155 inimest, neist 0-14a lapsi – 80, noorukeid (15-17 a) – 51, täiskasvanuid – 1 024. Joonis 61. A-viirushepatiidi vastu vaktsineeritud isikute arv, 1999-2012 9000 Revaktsineeritud isikute arv 8000 7000 Vaktsineeritud isikute arv 6000 Isikute arv 5000 4000 3000 2000 1000 0 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Aastad Äge B-viirushepatiit (B16) Registreeriti 9 ägedat B-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,7 (2011. a oli 16 juhtu ehk 1,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 62. Äge B-viirushepatiit, 1990–2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 45 Haigestumus 100 000 el. kohta 40 35 30 25 20 15 10 5 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. Registreeriti üks B-viirushepatiidi + C- viirushepatiidi seganakkus. Nakkushaigust registreeriti neljas maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (2,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Lääne- Virumaa (1,5) ja Narvas (1,5). 41 Joonis 63. Ägedasse B-viirushepatiiti haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) Haigestunutest oli 20–39-aastaseid 55,5%. Ei esinenud ühtegi haigusjuhtu alla 20-aastastel isikul. Mehi oli 55,6%, naisi – 44,4%. Joonis 64. Ägeda B-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1990-2012 100% 60 ja > 50-59 80% 40-49 30-39 60% 20-29 15-19 10-14 40% 7-9 5-6 3-4 20% 1-2 0 0% 90 92 94 96 98 00 02 04 06 08 10 12 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 20 55,6% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 44,4% töötavad inimesed. Sesoonsus ei ole välja kujunenud. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Hospitaliseeriti 77,8% haigetest. Oletatavad nakatumise viisid olid: narkootikumide parenteraalne kasutamine 11,1% juhtudest, seksuaalne tee 11,1%, meditsiinilised manipulatsioonid – 11,1%, töötamine verega – 11,1%. 55,6% juhtude puhul jäi riskitegur välja selgitamata (2011. a – 43,8%, 2010. a – 43,5%, 2009. a – 75,9%, 2008. a – 67,9%, 2007. a – 56,8%). 42 Joonis 65. Ägeda B-viirushepatiidi riskitegurid, 1990-2012 100% Võimalik ohutegur ebaselge Muu iluteenus 80% Tätoveerimine 60% Suguakt Narkomaania 40% Perinataalne nakatumine 20% Töötamine verega Meditsiinilised 0% manipulatsioonid Vere või plasma ülekanne 90 92 94 96 98 00 02 04 06 08 10 12 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 20 2012. aastal vaktsineeriti B-viirushepatiidi vastu 26 362 inimest, neist 0-14a lapsi – 24 532, noorukeid (15-17 a) – 113, täiskasvanuid – 1 717. Revaktsineeriti 152 inimest, neist 0-14a lapsi – 2, noorukeid (15-17 a) – 2, täiskasvanuid - 148. Tabel 13. Laste immuniseerimine B-viirushepatiidi vastu, 2012 (%) Vakts-tud Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/näid. Vaktsineeri 7k-14a 2a 13-14a. 0-14a. misest keeld 0-14a KOKKU 84,4 94,7 93,1 0,1 2,8 Tallinn 90,6 93,2 90,6 0,1 3,6 Harjumaa 83,5 93,4 94,5 0,0 3,1 Hiiumaa 76,5 96,6 96,1 0,1 3,3 Ida-Virumaa 86,7 97,4 96,2 0,0 1,3 Narva 88,7 95,6 94,1 0,2 1,9 Jõgevamaa 78,9 96,6 97,6 0,0 1,2 Järvamaa 79,8 96,9 96,5 0,1 1,5 Läänemaa 73,2 97,8 80,8 0,1 1,3 Lääne-Virumaa 78,1 97,0 92,6 0,1 1,7 Põlvamaa 80,0 95,3 96,2 0,1 2,1 Pärnumaa 78,5 94,7 92,2 0,0 2,7 Raplamaa 81,4 96,0 97,2 0,1 1,7 Saaremaa 80,4 96,4 95,5 0,2 1,7 Tartumaa 82,4 95,0 93,0 0,1 3,1 Valgamaa 73,7 91,9 90,2 0,2 3,9 Viljandimaa 79,3 98,2 96,0 0,1 1,7 Võrumaa 76,9 98,3 97,0 0,1 1,7 43 Äge C-viirushepatiit (B17.1) Registreeriti 24 ägedat C-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,8 (2011. a oli 17 juhtu ehk 1,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 66. Äge C-viirushepatiit, 1994-2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 30 25 Haigestumus 100 000 el. kohta 20 15 10 5 0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad Kõik haigusjuhud on laboratoorselt kinnitatud. Registreeriti üks C-viirushepatiidi + B- viirushepatiidi seganakkus. Nakkushaigust registreeriti kuues maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Narvas (8,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (6,1) ja Viljandimaal (3,6). Joonis 67. Ägedasse C-viirushepatiiti haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) 50,0% haigestunutest olid 20–39-aastased ning 20,8% - 40-49-aastased isikud. Mehi oli 54,2% ja naisi 45,8%. 45,8% moodustasid töötavad ja 41,7% - mittetöötavad inimesed. 44 Joonis 68. Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus soo järgi, 1994-2012 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% N 20% M 10% 0% 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Joonis 69. Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2001-2012 100% 90% 80% ≥ 60 70% 50-59 40-49 60% 30-39 50% 20-29 15-19 40% 10-14 5-9 30% 1-4 20% 0 10% 0% 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad Haigusjuhte registreeriti aastaringselt. Hospitaliseeriti 41,7% haigetest. Oletatavad nakatumise viisid olid: narkootikumide parenteraalne kasutamine 20,8% juhtudest, sugulisel teel 12,5% juhtudest, tätoveerimisel – 4,2% juhtudest, perinataalselt – 4,2% juhtudest. 58,3% juhtudest jäi riskitegur välja selgitamata (2011. a – 46,5%, 2010. a – 94,1%, 2009. a – 64,2%, 2008. a – 53,1%, 2007. a – 55,6%). Joonis 70. Ägeda C-viirushepatiidi oletatav nakatumise viis, 2003-2012 100% Tätoveerimine 80% Suguakt Narkomaania 60% Med. manipulatsioonid Perinataalne 40% nakatumine 20% 0% 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 45 Joonis 71. Ägeda C-viirushepatiidi riskitegurid, 2003-2012 100% Teadmata On teada 80% 60% 40% 20% 0% 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 E-viirushepatiit (B17.2) 2012. aastal registreeriti Eestis esimene laboratoorselt kinnitatud E-viirushepatiidi haigusjuht. Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) Registreeriti 45 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,4 (2011. a oli 29 juhtu ehk 2,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 72. Krooniline B-viirushepatiit, 2004-2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 4 3,5 3 Haigestumus 100 000 el. kohta 2,5 2 1,5 1 0,5 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (4,7 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (2,3), Ida-Virumaal (7,1), Narvas (10,3), Läänemaal (3,7) ja Pärnumaal (4,5). 46 55,6% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 50 aastat ja rohkem ning 37,8% - 30-49- aastased isikud. Mehi oli 62,2%, naisi 37,8%. Tegevusala järgi: 64,4% haigetest olid mittetöötavad ja 28,9% - töötavad isikud. Hospitaliseeriti 48,9% haigetest. Oletatavad nakatumise viisid olid: narkootikumide parenteraalne kasutamine 15,6% juhtudest, sugulisel teel 13,3% juhtudest, perinataalselt – 2,2%. 68,9% juhtudest jäi riskitegur teadmata. Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) Registreeriti 220 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 16,4 (2011. a vastavalt 190 ja 14,2). Joonis 73. Krooniline C-viirushepatiit, 2004-2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 20 18 16 Haigestumus 100 000 el. kohta 14 12 10 8 6 4 2 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Narvas (44,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tartumaal (41,7) ja Ida-Virumaal (25,3). 38,6% haigestunutest olid vanuses 30–39 aastat, 29,5% moodustasid 20-29-aastased isikud. 64,1% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 20,9% - töötavad isikud. Mehi oli 71,4%, naisi 28,6%. Hospitaliseeriti 15,0% haigetest. Oletatav nakatumise viis (riskitegur) on teada 49,5% juhtudest. Joonis 74. Kroonilise C-viirushepatiidi riskitegurid, 2010-2012 100% 90% 80% Tätoveerimine 70% Suguakt 60% Narkootikumide kasutamine 50% Perinataalne nakatumine 40% Töötamine verega 30% Med. manipulatsioonid 20% Vere ülekanne 10% 0% 2010 2011 2012 47 Joonis 75. Krooniliste B- ja C-viirushepatiitide osakaal hepatiitide üldarvust, 2004-2012 100% Ägedad viirushepatiidid 90% HCV krooniline 80% HBV krooniline 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24) Kokku on Eestis aastate jooksul (seisuga 31.12.2012. a) HIV-nakkust diagnoositud 8377 inimesel. 2012. aastal registreeriti uusi HIV-nakatunuid 315, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 23,5 (2011. a vastavalt 370 ja 27,6). Enim 2012. a avastatud nakatunuid elab Tallinnas (47,0%) ja Ida-Virumaal (koos Narvaga, 41,6%). Joonis 76. HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) 48  Tabel 14. HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 1987-2012 Kokku 1987- 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 1999 Tallinn 64 25 528 377 323 262 263 263 240 216 150 165 205 148 3229 Harjumaa 6 3 56 22 39 25 15 12 15 14 43 11 12 273 Hiiumaa 1 1 Ida-Virumaa 11 56 454 261 245 224 147 150 143 123 114 97 81 79 2185 Narva (eraldi) 1 302 409 215 183 193 121 162 170 160 75 71 54 52 2168 Jõgevamaa 1 1 1 3 Järvamaa 1 3 1 1 2 2 3 13 Läänemaa 1 1 2 Lääne-Virumaa 2 1 8 3 20 11 6 9 17 10 2 4 6 3 102 Põlvamaa 1 1 1 1 4 Pärnumaa 4 1 2 1 3 1 2 6 3 1 24 Raplamaa 4 3 1 1 2 1 1 13 Saaremaa 2 1 2 1 1 7 Tartumaa 1 4 13 20 16 64 66 40 20 19 15 20 16 314 Valgamaa 1 2 1 1 1 6 Viljandimaa 3 1 2 1 2 1 2 2 14 Vorumaa 2 1 3 Muu 11 4 1 16 Kokku: 96 390 1474 899 840 743 621 668 633 545 411 372 370 315 8377 Joonis 77. HIV-nakkus ja HIV-tõbi, 1995-2012 (registreeritud juhtude arv) 1600 70 1400 60 HIV nakkus 1200 AIDS 50 HIV-nakkus, juhtude arv 1000 HIV-tõbi, juhtude arv 40 800 30 600 20 400 10 200 0 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad Vanusrühmas 0-4 a diagnoositi HIV-nakkus 4 lapsel. Enamik nakatunutest on vanusrühmades 30–39 (37,1%) ja 20–29 (35,6%). HIV-nakatunutest 66,3% on mehed ja 33,7% naised. 49 Joonis 78. HIV-nakkus. Vanuseline jaotus, 2001-2012 (%) 100% 80% >50 40-49 60% 30-39 20-29 15-19 10-14 40% 5-9 1-4 0 20% 0% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Oletatavad levikuteed on teada 64,8% 2012. aasta jooksul avastatud HIV-positiivsetest: emalt lapsele – 4 (1,3% üldarvust), parenteraalne – 72 (22,9%), seksuaalne – 128 (40,6%). 2012. aastal uuriti HI-viiruse suhtes kokku 144 589 isikut (2011. aastal – 147 453, 2010. aastal – 142040, 2009. aastal – 139 471, 2008. aastal – 136 699, 2007. aastal – 116 790). Kokku uuriti aasta jooksul 200 800 proovi. Joonis 79. HIV-nakkus. Naiste osakaal, 2000-2012 (%) 45 42,2 40,9 40,9 38,7 38,4 40 37 35,8 33,1 33,6 35 29,7 30 27,8 23,5 25 % 20 20 15 10 5 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad 50  Tabel 15. HIV-nakkuse suhtes uuritud isikud uuringu põhjuste kaupa, 2007-2012 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Neist positiivsed Neist positiivsed Neist positiivsed Neist positiivsed Neist positiivsed Neist positiivsed Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritud kontingent HIV-tõvestunutega seksuaalvahekorras 22 1 6 5 5 olnud isikud Narkootiliste ainete 213 20 58 26 12 13 8 tarvitajad Suguhaiged 324 4 77 2 1 Abordilõppega 2 535 9 3 rasedused Vere- ja 55 198 7 54 867 5 52 226 8 59 395 7 58 393 3 65 164 4 elundidoonorid Rasedad 34 515 52 32 394 41 32 570 45 30 558 30 31 633 20 21049 19 Vere ja organite 3 retsipiendid Relvajõududes 64 212 19 57 teenivad isikud Kinnipeetavad isikud 3 982 63 4 160 61 4 944 68 4 431 72 3 970 53 3937 46 Kliinilistel näidustustel uuritud 3 853 87 6 2 isikud Anonüümselt uuritud 7 837 243 7 475 180 8 510 46 4 591 35 4 035 26 6058 27 isikud Tervishoiutöötajad 613 741 771 773 Profülaktiliselt 20 503 87 37 668 232 38 788 199 42 112 202 48 632 244 47 551 206 uuritud isikud Epidemioloogilistel näidustustel uuritud 1 860 60 isikud Muud 2 433 45 Tabel 16. Testimine HIV-nakkuse suhtes maakonniti, 2012 Piirkond Testitud isikute arv Testide arv Tallinn 76 085 108 037 Harjumaa Hiiumaa 125 125 Ida-Virumaa 7 292 8 608 Narva 4 194 4 344 Jõgevamaa 327 334 Järvamaa 756 774 Läänemaa 819 849 Lääne-Virumaa 1 496 1 496 Põlvamaa 593 593 Pärnumaa 9 804 9 811 51  Piirkond Testitud isikute arv Testide arv Raplamaa 610 610 Saaremaa 581 581 Tartumaa 40 162 62 748 Valgamaa 557 704 Viljandimaa 1 188 1 189 Võrumaa - - Kokku 144 589 200 800 HIV-tõbe diagnoositi 36 nakatunul, haigestumus 100 000 el. kohta oli 2,7 (2011. aastal 39 juhtu ehk 2,9 100 000 el. kohta). Kokku on Eestis aastate jooksul (seisuga 31.12.2012. a) HIV-tõbi diagnoositud 390 inimesel. Tabel 17. HIV-tõve registreerimine maakonniti, 1988-2012 Kokku 1988- 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Maakond/aasta Tallinn 3 2 2 3 11 10 11 27 27 15 5 10 15 141 Harjumaa 1 2 1 4 1 2 1 10 4 5 31 Hiiumaa 1 1 Ida-Virumaa 1 4 9 7 13 21 12 6 6 9 88 Narva (eraldi) 5 7 8 11 13 10 8 3 15 5 85 Jõgevamaa 1 1 2 Järvamaa 0 Läänemaa 1 1 Lääne-Virumaa 1 1 1 1 1 5 Põlvamaa 0 Pärnumaa 1 3 4 Raplamaa 1 1 2 Saaremaa 1 1 Tartumaa 1 1 2 Valgamaa 1 1 1 3 Viljandimaa 0 Võrumaa 0 Muu/teadmata 23 1 24 Kokku: 23 3 2 4 11 27 30 34 57 61 38 25 39 36 390 Nakkushaigust registreeriti Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Läänemaal ja Lääne- Virumaal. Suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (9,1 100 000 elaniku kohta), Narvas (7,4) ja Harjumaal (3,9). 72,2% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 20-39 aastat. Mehi oli 69,4%, naisi 30,6%. 52  Muud zoonoosid Leptospiroos (A27) Registreeriti 5 leptospiroosi juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,4 (2011. a oli kaks juhtu ehk 0,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkust registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (2,7), Põlvamaal (3,2) ja Saaremaal (5,8). Joonis 80. Leptospiroos, 1994-2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 0,9 0,8 0,7 Haigestumus 100 000 el.kohta 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aasta Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud (Leptospira pomona, Leptospira grippotyphosa, Leptospira bratislava ja kahel juhul tüpeerimata Leptospira spp). 40% haigetest olid mehed, 60% - naised. 40% haigetest olid vanuses 30-39 a, 40% - üle 60 a. 60% olid töötavad isikud ning 40% - pensionärid. Kõik haiged olid hospitaliseeritud, paranesid. Nakatumine toimus kolmel juhul oletatavalt elukohas, ühel juhul – väljaspool Eestit (Prantsusmaal), ühel juhul nakatumise asjaolud ei selgunud. Tulareemia (A21) Haigusjuhte ei registreeritud (2011. aastal oli kaks haigusjuhtu ehk 0,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 81. Tulareemia, 1996-2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 1,8 1,6 1,4 1,2 Haigete arv 1 0,8 0,6 0,4 0,2 0 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad 53 Listerioos (A32) Registreeriti 3 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2011. a oli samuti 3 juhtu ehk 0,2 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust esines Tallinnas (0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Põlvamaal (3,2). Joonis 82. Listerioos, 2004-2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 0,7 0,6 0,5 Haigestumus100000el. kohta 0,4 0,3 0,2 0,1 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud, kliiniliselt avaldus haigus ühel juhul listeeriaseptitseemiana ja kahel juhul listeeriameningiidi ja –meningoentsefaliidina. Joonis 83. Listerioosi kliinilised vormid, 2004-2012 Muu/ täpsustamata 10% Meningiit/meningoe ntsefaliit 42% Septitseemia 48% Kõik haiged olid vanuses üle 50 aastat. Haigetest oli üks töötav isik ja kaks pensionäri. Kõik haiged hospitaliseeriti, esines üks letaalne juht. Neerusündroomiga hemorraagiline palavik (A98.5) Registreeriti 19 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,4 (2011. a oli 12 juhtu ehk 0,9 juhtu 100 000 elaniku kohta). 54 Joonis 84. Neerusündroomiga hemorraagilisse palavikku haigestumine, 1994-2012 (haigete arv) 20 18 16 14 Haigete arv 12 10 8 6 4 2 0 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Aastad Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti kuues maakonnas ning Tallinnas. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (6,8 100 000 el. kohta), Lääne-Virumaal (3,0) ja Saaremaal (2,9). Joonis 85. Neerusündroomiga hemorraagilisse palavikku haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) 52,7% haigetest moodustasid 40-59-aastased isikud ning 36,9% - 20-39-aastased isikud. Mehi oli 89,5% ja naisi 10,5%. 68,4% olid töötavad ja 31,6% - mittetöötavad isikud. Hospitaliseeriti 94,7% haigetest. Letaalseid juhte ei olnud. Ühel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Soomes). Enamus haigetest haigestus augustis-novembris (63,2%). Marutõbi ja loomahammustused (T14.1) 2012. aastal inimesed marutõppe ei haigestunud (eelmine haigusjuht registreeriti 1986. a). Registreeriti 1 608 loomahammustuse juhtu, 100 000 elaniku kohta 120,0 (2011. a vastavalt 1771 ja 132,1). 55 Joonis 86. Loomahammustuste ja marutaudi põdenud loomade arv, 2003-2012 5000 Loomahammustused 900 4500 Marutaudi põdenud loomad 800 Marutaudi põdenud loomad (abs. arv) Loomahammustused (abs. arv) 4000 700 3500 600 3000 500 2500 400 2000 300 1500 200 1000 500 100 0 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad Enim registreeriti loomahammustusi Ida-Virumaal (241,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Põlvamaal (202,0) ja Tartumaal (197,5). Joonis 87. Loomahammustused maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) Inimesi ründasid kõige sagedamini koerad (69,3%) ja kassid (26,7%). Inimesi rünnanud loomade seas olid deegu, hamster, hiir, hobune, hunt, ilves, kobras, kährik, küülik, merisiga, metskits, mutt, mäger, nirk, nugis, orav, papagoi, rebane, rohtlahaukur, rott, siil, tuhkur, vares ja veis. Puretud inimeste vanuseline jaotus: kuni 14-aastaseid – 27,1%, 50-aastaseid ja vanemaid – 34,2%. Mehi oli 46,5%, naisi – 53,5%. Veterinaar- ja Toiduameti andmetel ei olnud 2012. aastal marutaudi loomadel (2011. a – 1, 2010. a – ei olnud, 2009. a – 3, 2008. a – 3, 2007. a – 4, 2006. a – 114 ja 2005. a – 266 loomal). 2012. a vaktsineeriti marutaudi vastu 46 532 looma, neist koeri 63,9%, kasse 36,0%, tuhkruid 0,03%, hobuseid 0,01% ja rebaseid 0,004%. 2012. a vaktsineeriti marutõve vastu 440 inimest, neist 0-14 a. lapsi – 60, noorukeid (15-17 a.) – 11, täiskasvanuid – 369. Revaktsineeriti 59 täiskasvanut. Immuunglobuliinprofülaktikat ei rakendatud. 56  Puukidega levivad nakkushaigused Puukentsefaliit (A84) Puukentsefaliiti registreeriti 178 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 13,3 (2011. a oli 250 juhtu ehk 18,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 88. Puukentsefaliit, 1970-2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 30 Haigestumus 100 000 el. kohta 25 20 15 10 5 0 1970 1972 1974 1976 1978 1980 1982 1984 1986 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 100,0% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Kõige suurem haigestumus oli Saaremaal (60,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (39,7) ja Võrumaal (29,4). 42,1% haigetest olid 50-aastased ja vanemad, 28,7% - vanuses 30–49 aastat. Mehi oli 55,1%, naisi – 44,9%. Joonis 89. Puukentsefaliidi haigusjuhte jaotus vanusrühmade kaupa, 2002-2012 (%) 100% 80% 60 + 50-59 40-49 60% 30-39 20-29 40% 15-19 10-14 5-9 20% 0-4 0% 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 57 37,1% moodustasid mittetöötavad ja 31,5% - töötavad inimesed, 16,9% olid koolilapsed. Kõik haiged haigestusid aprillist detsembrini, maksimaalne haigestunute arv haigestus juunis- augustis (64,0% haigete üldarvust). Joonis 90. Puukentsefaliiti haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) Joonis 91. Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2012 45 40 35 30 Haigete arv 25 20 15 10 5 0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Kuud Hospitaliseeriti 87,6% haigestunutest. Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi segainfektsioon registreeriti 29 juhul. Oletatav nakatumine toimus sagedamini Harjumaal (14,0% haigete üldarvust), Pärnumaal (12,4%), Ida-Virumaal (9,0%) ning Saaremaal (9,0%). Ühel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Kanadas). Nakatumise koht jäi teadmata 30,9% juhtudest. 58 Joonis 92. Puukentsefaliidi riskipiirkonnad, 2012 Nakatumist alimentaarsel teel ei esinenud. 2012. a vaktsineeriti puukentsefaliidi vastu 13 725 inimest, neist lapsi vanuses 0-14 a 4 387, noorukeid vanuses 15-17 a – 867 ja täiskasvanuid 8 471. Revaktsineeriti 16 540, neist lapsi vanuses 0-14 a – 3 325, noorukeid vanuses 15-17 a – 1 070 ning täiskasvanuid 12 145. Joonis 93. Puukentsefaliiti haigestumus ja elanikkonna hõlmatus immuniseerimisega, 1999-2012 20 12,0 Hõlmatus imuniseerimisega, % Haigestumus 100 000 el. kohta 18 16 10,0 14 8,0 12 10 6,0 8 4,0 6 4 2,0 2 0 0,0 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Aasta 59 Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) Registreeriti 1 546 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 115,4 (2011. aastal oli 2 303 juhtu ehk 171,6 100 000 elaniku kohta). Joonis 94. Lyme’i tõbi, 1992-2012 (haigestumus 100 000 el. kohta) 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 72,6% haigusjuhtudest kinnitati diagnoos laboratoorselt, 27,4% diagnoosi püstitati kliinilise pildi ja puugiründe seoste põhjal. Nakkushaigust registreeriti kõigis maakondades. Kõige suurem haigestumus oli Saaremaal (689,3 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (540,9) ja Läänemaal (264,8). Joonis 95. Lyme’i tõppe haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) 54,3% haigetest oli vanuses 50 aastat ja vanemad, 27,9% - 30-49-aastased isikud. 60 Joonis 96. Lyme’i tõve haigusjuhte jaotus vanusrühmade kaupa, 2002-2012 (%) 100% 80% 60 and > 50-59 40-49 60% 30-39 20-29 15-19 40% 10-14 5-9 1-4 20% 0 0% 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Mehi oli 36,6%, naisi 63,4%. 44,4% moodustasid töötavad ja 34,7% - mittetöötavad inimesed. 52,0% haigetest haigestusid juulis-oktoobris. Joonis 97. Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2012 250 200 150 100 50 0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Hospitaliseeriti 6,6% haigestunutest. Oletatav nakatumine toimus sagedamini Harjumaal (17,9% haigete üldarvust), Saaremaal (11,9%) ja Pärnumaal (6,3%). Nakatumise koht jäi teadmata 31,8% juhtudest. 13 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Belgias üks, Norras üks, Prantsusmaal üks, Rootsis üks, Saksamaal üks, Soomes viis, Suurbritannias üks ja Venemaal kaks). 61 Joonis 98. Lyme’i tõve riskipiirkonnad, 2012 Sugulisel teel levivad nakkushaigused Joonis 99. Sugulisel teel levivatesse nakkushaigustesse haigestumus, 1994-2012 400 Süüfilis Gonokokknakkus 350 Klamüüdiahaigused Anogen gerpesviirusnakkus Haig estu m u s 100 000 el. kohta 300 250 200 150 100 50 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad Süüfilis (A50-A53) Registreeriti 41 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta 3,1 (2011. a oli 67 haiget ehk 5,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kaasasündinud süüfilise haigusjuhte ei olnud. Varast süüfilist diagnoositi 26,8% haigete üldarvust. 62 Joonis 100. Süüfilise haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) Tabel 18. Süüfilisse haigestumus, 2001-2012 Aastad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Haigestumus (100 000 29,2 20,9 17,3 13,6 8,2 9,3 5,7 5,3 4,4 5,1 5,0 3,1 elaniku kohta) Nakkushaigust registreeriti 8 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Tallinnas registreeriti 48,8% juhtude üldarvust (2011. a – 58,2%, 2010. a – 53,6%, 2009. a – 35,6%, 2008. aastal – 66,2%). Suurem haigestumus oli Valgamaal (8,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (6,1) ja Jõgevamaal (5,5). 63,4% haigetest moodustavad isikud vanusrühmast 30-49 a, 24,4% - 20-29 a. Mehi oli 56,1%, naisi 43,9%. Joonis 101. Varajase süüfilise osakaal, 2000-2012 120 100 80 60 % 40 20 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Gonokokknakkus (A54) Registreeriti 217 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 16,2 (2011. a oli 176 juhtu ehk 13,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa ja Läänemaa. Tallinnas registreeriti 48,4% juhtude üldarvust. (2011. a – 56,2%, 2010. a – 45,9%, 2009. a – 41,7%) Suurem haigestumus oli Harjumaal (28,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (26,2) ja Lääne-Virumaal (18,0). 63 Haigetest 52,5% olid vanuses 20–29 aastat, 15,2% - 15-19 aastat. Mehi oli 46,1%, naisi 53,9%. Joonis 102. Gonokokknakkusesse haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) Tabel 19. Gonokokknakkusesse haigestumus, 2001–2012 Aastad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Haigestumus 48,1 39,5 34,0 38,5 21,4 20,8 13,0 10,9 9,5 8,1 13,1 16,2 100 000 elaniku kohta Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56) Registreeriti 1 596 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 119,1 (2011. a oli 1763 juhtu ehk 131,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Tallinnas registreeriti 34,4% juhtude üldarvust (2011. a – 35,8%, 2010. a – 37,4%, 2009. a – 38,0%, 2008. aastal – 40,3%). Suurem haigestumus oli Pärnumaal (178,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (148,3) ja Tallinnas (136,9). Haigetest 61,7% olid vanuses 20–29 aastat, 19,5% - 15-19 aastat ja 11,9% - 30–39-aastat. Mehi oli 16,1%, naisi 83,9%. Tabel 20. Sugulisel teel levivatesse klamüüdiahaigustesse haigestumus, 2001-2012 Aastad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Haigestumus 100 306,3 293,1 219,1 199,4 188,6 188,0 184,8 163,9 150,3 129,6 131,6 119,1 000 elaniku kohta 64 Joonis 103. Sugulisel teel levivatesse klamüüdiahaigustesse haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) Joonis 104. Sugulisel teel levivate klamüüdihaiguste jaotus soo järgi, 2000-2012 100% Naised 80% Mehed 60% 40% 20% 0% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Anogenitaalsed herpesviirusnakkused (A60) Registreeriti 156 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 11,6 (2011. a oli 234 juhtu ehk 17,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa, Ida-Virumaa ja Valgamaa. Tallinnas registreeriti 59,0% juhtude üldarvust (2011. a – 56,8%, 2010. a – 54,2%, 2009. a – 40,7%). Suurem haigestumus oli Tallinnas (22,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (21,6) ning Harjumaal (13,2). 65 Joonis 105. Anogenitaalsesse herpesviirusnakkusesse haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) Haigetest 43,6% olid vanuses 20–29 aastat ja 19,9% olid 40–49-aastased. Mehi oli 28,8%, naisi 71,2%. Tabel 21. Anogenitaalsesse herpesviirusnakkusesse haigestumus, 2001–2012 Aastad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Haugestumus 100 29,7 25,7 31,6 23,0 20,0 18,8 17,1 14,9 10,4 12,4 17,5 11,6 000 elaniku kohta Muud nakkushaigused Poliomüeliit (A80) Viimane haigusjuht esines Eestis 1961. aastal. Polioviiruse ringluse jälgimiseks uuriti nakkushaiguste seire raames 60 heitveeproovi, enteroviirust identifitseeriti 17 proovis (28,3%). 2012. aastal vaktsineeriti poliomüeliidi vastu 14 838 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 14 787, täiskasvanuid – 51. Revaktsineeriti 25 582 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 25 404, täiskasvanuid – 178. Malaaria (B50-B54) Registreeriti kuus sissetoodud haigusjuhtu, haigestumine 100 000 elaniku kohta oli 0,4 (2011. aastal – vastavalt 1 ja 0,07). Nakkust registreeriti Tallinnas (5 haigusjuhtu ehk 1,2 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Tartumaal (üks haigusjuht ehk 0,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on kinnitatud laboratoorselt (Plasmodium falciparum kolmel juhul ja Plasmodium vivax kolmel juhul). Haigetest oli mehi 83,3%, naisi – 16,7%. Kolm haiget olid vanusrühmast 20-39 aastat, kolm - vanusrühmast 40-59 aastat. Kõik haiged olid hospitaliseeritud, esines üks letaalne juht. Oletatav nakatumine toimus neljal juhul Aafrikas (Kamerunis üks, Nigeerias kaks, Sierra Leones üks) ja kahel juhul Kagu-Aasias (Kambodžas üks ning Indoneesia-Okeaania-Paapua Uus-Guinea reisil üks). 66 Joonis 106. Malaaria haigete jaotus tegevusala järgi, 1962-2012 100% 90% 80% 70% 60% Muud Reis ijad 50% Sõjaväelas ed 40% Merem ehed 30% 20% 10% 0% 1962-1979 1980-1991 1992-2004 2005-2012 Nakkuslik mononukleoos (B27) Registreeriti 305 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 22,8 (2011. a vastavalt 342 ja 25,5). Diagnoos kinnitati laboratoorselt 96,1% juhtude puhul, 3,9% juhtudel püstitati diagnoos kliinilise pildi ja epidemioloogilise seose alusel. Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Tallinnas (35,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (33,4) ja Ida-Virumaal (29,4). Joonis 107. Nakkuslikku mononukleoosi haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) Haigetest 53,4% olid 1–9-aastased ja 20,3% olid 15–19-aastased lapsed. Mehi oli 50,2% ja naisi 49,8%. 44,0% haigestunutest moodustasid eelkooliealised lapsed, 41,6% - kooliõpilased. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Ühel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Bulgaarias). Esines kaks haigestumise tõusu – jaanuaris-märtsis ja augustis-novembris. Hospitaliseeriti 42,6% haigetest. 67 Joonis 108. Nakkuslikku mononukleoosi haigestumus kuude kaupa, 2012 50 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Leegionärihaigus (A48.1) Registreeriti kolm haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2011. a oli 7 juhtu ehk 0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 109. Leegionärihaigus, 1999-2012 (haigete arv) 8 7 6 Haigete arv 5 4 3 2 1 0 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Aastad Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas, Lääne- Virumaal ja Tartumaal. Kaks haiget olid vanusrühmast 30-39-aastat ning üks – 40-49 aastat. Kõik haiged olid meessoost. Kaks olid töötavad isikud ning ühe haige sotsiaal-majanduslik seisund jäi teadmata. Hospitaliseeriti 100,0% haigetest. Esines kaks letaalset juhtu. 68 Teetanus (A33-A35) Haigusjuhte ei registreeritud (2011. aastal – kaks haigusjuhtu). Joonis 110. Teetanus, 1995-2012 (haigete ja surmajuhtude arv) 6 5 Haigete üldarv s.h. surmajuhud 4 Haigete arv 3 2 1 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad Joonis 111. Teetanuse traumapuhune immuniseerimine, 1995-2012 (vaktsineeritud ja revaktsineeritud isikute arv ning % elanikkonnast) 25000 3,0 2,5 Immuniseeritud isikute arv 20000 2,0 15000 1,5 % 10000 1,0 5000 Immuniseeritud 0,5 % elanikkonnast 0 0,0 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Aastad Sügelised (B86) Registreeriti 1 013 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 75,6 (2011. a vastavalt 986 ja 73,6). Haigusjuhud registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (179,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Võrumaal (147,1) ja Järvamaal (128,0). 15–19-aastased moodustasid 21,4% haigete üldarvust, 5-14-aastased – 19,6%. Sooliselt jagunes haigestumine võrdselt. Haigestumise tõus oli sügisel, septembrist novembrini registreeriti 36,5% juhtude üldarvust. 69 Joonis 112. Sügelistesse haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) Helmintiaasid 2012. aastal uuriti Eestis helmintiaaside suhtes 20 149 roojaproovi ja 5 465 perianaalkaabet. Avastati 67 difüllobotriaasi, 381 askaridiaasi ning 1 011 enterobiaasi juhtu. Registreeriti kolm ehhinokokoosi haigusjuhtu. Tabel 22. Helmintiaaside suhtes uuritud roojaproovide arv, 2001-2012 Aasta 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Uuritud roojaproovide 26591 22687 16767 21587 25151 23571 22779 19082 17313 17231 16728 20149 arv Avastatud difüllobotriaasi 759 663 419 516 418 384 384 408 401 429 478 448 ja askaridiaasi % 2,9 2,9 2,5 2,4 1,7 1,6 1,7 2,1 2,3 2,5 2,8 2,2 Tabel 23. Enterobiaasi suhtes uuritud perianaalkaabete arv, 2001-2012 Aasta 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Uuritud perianaal- 23005 17572 12572 9828 8344 6940 8997 8033 4607 4416 3987 5465 kaabete arv Avastatud 2361 1194 838 882 835 867 782 806 873 1027 1022 1011 enterobiaasi % 10,3 6,8 6,7 9,0 10,0 12,5 8,7 10,0 18,9 23,2 25,6 18,5 Difüllobotriaas (B70.0) Registreeriti 67 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 5,0 (2011. aastal vastavalt 71 ja 5,3). Juhtusid registreeriti 11 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus 100 000 elaniku kohta oli Jõgevamaal (35,7), Tartumaal (13,9) ja Põlvamaal (9,8). 70 Joonis 113. Elanike koprohelmintoloogilised uuringud ja difüllobotriaasi esinemine, 1948-2012 60 450,0 Uuringud 400,0 Haigestum us 100 000 el. kohta 50 Difüllobotriaas 350,0 Elanikkonna % 40 300,0 250,0 30 200,0 20 150,0 100,0 10 50,0 0 0,0 1948 1949 1950 1951 1952 1953 1954 1955 1956 1957 1958 1959 1960 1961 1962 1963 1964 1965 1966 1967 1968 1969 1970 1971 1972 1973 1974 1975 1976 1977 1978 1979 1980 1981 1982 1983 1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad Joonis 114. Difüllobotriaasi haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) Haigestunutest 62,7% olid 40-aastased ja vanemad, 29,8% - 20-39-aastased. Mehi oli 49,2%, naisi 50,8%. 44,8% haigestunutest olid töötavad ja 41,8% - mittetöötavad isikud. Parasiithaiguse esinemist registreeriti aastaringselt, väike haigestumise tõus oli aprillis-juunis. Maksimaalne haigusjuhtude arv registreeriti novembriuus (13). Askaridiaas (B77) Registreeriti 381 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 28,4 (2011. a vastavalt 401 ja 29,9). Haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Saaremaa, suurem haigestumus oli Viljandimaal (276,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Raplamaal (142,1) ja Hiiumaal (120,2). 71 Joonis 115. Askaridiaasi haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) Joonis 116. Elanike koprohelmintoloogilised uuringud ja askaridiaasi esinemine, 1948-2012 60 3000,0 Uuringud Haig estu m u s 100 000 el. 50 Askaridiaas 2500,0 E lanikkonna % 40 2000,0 ko hta 30 1500,0 20 1000,0 10 500,0 0 0,0 1948 1949 1950 1951 1952 1953 1954 1955 1956 1957 1958 1959 1960 1961 1962 1963 1964 1965 1966 1967 1968 1969 1970 1971 1972 1973 1974 1975 1976 1977 1978 1979 1980 1981 1982 1983 1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad Patsientidest 60,1% olid lapsed vanuses 1–9 aastat, 13,1% olid 50-aastased ja vanemad. Mehi oli 42,3%, naisi 57,7%. 53,0% patsientidest olid koolieelsed lapsed, 16,3% olid kooliõpilased, 17,6% - töötavad isikud. Haigusjuhte avastati aastaringselt, oktoobris-novembris haigestus 23,4% haigete üldarvus. Enterobiaas (B80) Registreeriti 1011 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 75,5 (2011. a vastavalt 1022 ja 76,3). Juhte registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Saaremaa, suurem haigestumus oli Põlvamaal (283,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tartumaal (229,3) ja Viljandimaal (187,1). Haigestunutest 32,8% olid 1–4-aastased ja 32,3% olid 5–9-aastased lapsed. Mehi oli 40,3% ja naisi 59,7%. 36,2% moodustasid lasteaia lapsed, 28,4% olid kooliõpilased ja 15,2% - kodused koolieelikud. Juhte avastati aastaringselt, enim augustis-novembris. 72  % 0 5 10 15 20 25 Joonis 118. Joonis 117. 1957 1958 1959 1960 1961 1962 1963 1964 1965 1966 1967 1968 1969 1970 1971 1972 1973 1974 1975 1976 1977 1978 1979 1980 1981 1982 1983 1984 73 1985 1986 Aastad 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Uuringud 2007 Perianaalkaape uuringud ja enterobiaasi esinemine, 1957-2012 2008 Enterobiaas 2009 Enterobiaasi haigestumus maakonniti, 2012 (100 000 el. kohta) 2010 2011 2012 0,0 500,0 1000,0 1500,0 2000,0 2500,0 Haigestumus 100 000 el. kohta  Riikliku immuniseerimiskava täitmine Uus immuniseerimiskava on kehtestatud 2012. aastal sotsiaalministri 1. juulil 2011.a määrusega nr 30. Hõlmatus immuniseerimiskava vaktsineerimisega Immuniseerimist teostav tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud esitama aruanded «Laste, õpilaste ja noorukite hõlmatus immuniseerimisega» Terviseameti regionaalsele talitusele üks kord aastas 10. jaanuariks. Vaktsineerimise ja hõlmatuse andmed kogutakse, analüüsitakse ja tulemused avalikustatakse Terviseameti koduleheküljel. Immuniseerimiskavasse kuuluvad vaktsineerimised, mille kohta on esitatud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitatud hõlmatuse tasemed. Leetrid, mumps ja punetised Leetrite-, mumpsi- ja punetiste-vastase vaktsineerimisega hõlmatus 2-aastaste laste seas oli 93,6% (WHO soovitus – 95%). 2-aastaste laste seas jäi nõutav hõlmatuse tase saavutamata Tallinnas, Harjumaal, Hiiumaal, Pärnumaal, Tartumaal, Narvas ja Valgamaal. Hõlmatus revaktsineerimisega 13-14-aastaste laste seas moodustas 89,9%. Difteeria ja teetanus 1-aastaste laste hõlmatus difteeria- ja teetanuse-vastase vaktsineerimisega suurenes võrreldes 2011. aastaga ja moodustas 2012. aastal 94,2% (WHO soovitus – 95%). 1-aastaste laste seas jäi nõutav hõlmatuse tase saavutamata Tallinnas, Harjumaal, Hiiumaal, Pärnumaal, Järvamaal ja Valgamaal. 2-aastaste laste seas oli hõlmatus vaktsineerimisega 94,6%. 7-aastaste laste seas suurenes hõlmatuse tase teise korduvvaktsineerimisega võrreldes 2011. aastaga ning oli 2012. aastal 80,0 % (revaktsineerimata laste arv oli 2 964). Poliomüeliit 1-aastaste laste hõlmatus poliomüeliidi-vastase vaktsineerimisega suurenes võrreldes 2011. aastaga ja moodustas 2012. aastal 94,2% (WHO soovitus – 95%). 1-aastaste laste seas jäi nõutav hõlmatuse tase saavutamata Tallinnas, Harjumaal, Hiiumaal, Pärnumaal, Järvamaal ja Valgamaal. 2-aastaste laste seas oli hõlmatus vaktsineerimisega 94,6%. 7-aastaste laste seas vähenes teise korduvvaktsineerimisega hõlmatus võrreldes 2011.aastaga ning moodustas 2012. aastal 79,9% (revaktsineerimata laste arv oli 2 974) . Läkaköha 1-aastaste laste hõlmatus läkaköha-vastase vaktsineerimisega suurenes võrreldes 2011. aastaga ja moodustas 2012. aastal 94,2% (WHO soovitus – 90%). 2-aastaste laste seas oli hõlmatus vaktsineerimisega 94,6%. 7-aastaste laste hõlmatus teise korduvvaktsineerimisega vähenes võrreldes 2011. aastaga ja oli 2012. aastal 79,0% (revaktsineerimata laste arv oli 3 104). Tuberkuloos 1-aastaste laste hõlmatus tuberkuloosi-vastase vaktsineerimisega vähenes võrreldes 2011. aastaga ning moodustas 2012. aastal 96,9%. B-viirushepatiit Vastsündinute B-viirushepatiidi-vastast vaktsineerimist alustati 2000. aastal Tallinnas ja 2003. aastal kogu Eestis. Teismelisi vanuses 13 a hakati vaktsineerima Eestis alates 1999. aastast. 1-aastaste laste hõlmatus B-viirushepatiidi-vastase vaktsineerimisega suurenes võrreldes 2011. aastaga ja moodustas 2012. aastal 94,0%. 2-aastaste laste seas oli hõlmatus vaktsineerimisega 94,7%. 74 7-aastaste laste seas suurenes hõlmatuse tase võrreldes 2011. aastaga ning moodustas 2012. aastal 95,7% üleriigiliselt ja 96,3% Tallinnas. Vaktsineerimata laste arv enne kooli õppima asumist oli 657 (Tallinnas - 165). 13-aastaste laste seas suurenes hõlmatuse tase võrreldes 2011. aastaga ning moodustas 2012. aastal 92,3% üleriigiliselt ja 89,8 % Tallinnas. Haemophilus influenzae b Vastsündinute Haemophilus influenzae b vastast vaktsineerimist alustati Eestis 2005. aastal. 1-aastaste laste hõlmatus Haemophilus influenzae b vastase vaktsineerimisega suurenes võrreldes 2011. aastaga ja moodustas 2012. aastal 94,2%. 2-aastaste laste seas oli hõlmatus vaktsineerimisega 95,1%. Vanuserühmas 7 kuud kuni 14 aastat suurenes hõlmatus vaktsineerimisega võrreldes 2011. aastaga ning moodustas 2012. aastal 64,5%. Täiskasvanute difteeria-teetanuse vastane vaktsineerimine on alates 2008. aastast lisatud riiklikku immuniseerimiskavasse. Traumapuhust teetanuse immuunprofülaktikat tehakse difteeria ja teetanuse toksoidiga, mis tagab täiskasvanutel immuunsuse püsimise ka difteeria vastu. 2012. aastal revaktsineeriti teetanuse vastu 27 714 täiskasvanut, neist 64,1% seoses traumaga. Tabel 24. Täiskasvanute difteeria ja teetanuse vastu korduvvaktsineerimine, 2000-2012 Aasta Difteeria Teetanus Kokku sh trauma puhul sh plaaniliselt 2000 17188 27965 19342 8623 2001 16243 25525 18297 7228 2002 22152 26040 19056 6984 2003 28186 29140 21498 7642 2004 26850 27500 21243 6257 2005 27167 28786 20019 8767 2006 32207 32343 20719 11624 2007 32888 32987 20040 12947 2008 30606 31498 19325 12173 2009 27082 27168 17028 10140 2010 26091 26225 17392 8833 2011 28710 28771 17292 11479 2012 27710 27714 17700 10014 2012. aastal jätkusid probleemid immuniseerimise õigeaegsusega ning korduvvaktsineerimise mittepiisav tase oli küllalt murettekitav. Näiteks difteeria, teetanuse teise korduvvaktsineerimisega 95% hõlmatuse tase saavutati Eestis alles 14-aastastel. Tabel 25. Alalised vastunäidustused ja vaktsineerimisest keeldumised 0-14.aastaste laste seas, 2012 Vaktsineerimised Alaliste vastunäidustustega laste % Keeldumiste % Difteeria-teetanus 0,1% 2,1% Läkaköha (0-10.a) 0,1% 2,6% Mumps, punetised, leetrid 0,2% 2,5% Poliomüeliit 0,1% 2,1% B-viirushepatiit 0,1% 2,8% Haemophilus influenzae b 0,1% 1,8% Tuberkuloos 0,1% 1,4% Võrreldes 2011.aastaga suurenes keeldumiste arv 0,3 – 0,5% võrra. 75  Reisimisega seotud nakkushaigused Tabel 26. Reisimisega seotud nakkushaigused, 2012 Haigete nendest Nakkushaigus üldarv imporditud Nakatumise riigid aastas haigusjuhud Bulgaaria 2, Adenoviirusenteriit 200 4 Kreeka 1, Vietnam 1 Egiptus 1, A-viirushepatiit 63 3 Soome 1, Usbekistan 1 C-viirushepatiit, äge 24 1 Norra Difüllobotriaas 67 1 Rootsi Egiptus 1, E. coli soolenakkus 8 3 Ukraina 2 Gonokokknakkus 217 1 Soome Bulgaaria 1, India 3, Indoneesia 1, Itaalia 1, Kreeka 1, Kampülobakterenteriit 268 15 Leedu 1, Prantsusmaa 1, Suurbritannia 3, Tai 1, Türgi 1, Ukraina 1 Kõhutüüfus 1 1 India India 1, Leetrid 4 2 Tai 1 Leptospiroos 5 1 Prantsusmaa India 1, Loomahammustused 1608 5 Leedu 1, Venemaa 3 Indoneesia 1, Kambodža 1, Malaaria (P.falciparum) 6 6 Kamerun 1, Nigeeria 2, Sierra Leone 1 Nakkuslik mononukleoos 305 1 Bulgaaria Neerusündroomiga 19 1 Soome hemorraagiline palavik Egiptus 3, Filipiinid 1, Norwalk-viirusnakkus 423 6 Hispaania 1, Soome 1 Paratüüfus A 1 1 India Pneumokokknakkus 104 1 Türgi Puukborrelioos (Lyme`i tõbi) 1546 14 Belgia 1, 76  Haigete nendest Nakkushaigus üldarv imporditud Nakatumise riigid aastas haigusjuhud Norra 1, Prantsusmaa 1, Rootsi 1, Saksamaa 1, Soome 6, Suurbritannia 1, Venemaa 2, Puukentsefaliit 178 1 Kanada Bulgaaria 3, Egiptus 1, Etioopia 1, Hispaania 2, Rotaviirusenteriit 892 12 Iirimaa 1, Prantsusmaa 1, Saksamaa 1, Singapur 1, Ungari 1 Bulgaaria 3, Egiptus 3, Hispaania 2, India 3, Kreeka 1, Salmonelloos 287 21 Läti 1, Maroko 1, Prantsusmaa 1, Türgi 2, Venemaa 3, Vietnam 1 Poola 1, Sarlakid 740 2 Venemaa 1 Kambodža 1, Sugulisel teel levivad 1596 3 Norra 1, klamüüdiahaigused Soome 1 Süüfilis 41 2 Soome Egiptus 6, Etioopia 1, Gruusia 1, Hiina 1, Šigelloos 34 13 Hispaania 1, India 1, Mehhiko 1, Tšiili 1 Mehhiko 1, Norra 1, Tuulerõuged 9070 7 Saksamaa 1, Soome 1, Venemaa 3 Hispaania 3, Täpsustamata soolenakkused 840 9 Iisrael 1, 77  Haigete nendest Nakkushaigus üldarv imporditud Nakatumise riigid aastas haigusjuhud India 1, Poola 1, Soome 2, Ukraina 1 Hiina 1, Sügelised e skaabies 1013 5 Itaalia 1, Soome 3 Yersinia enterocolitica enteriit 47 1 Maroko KOKKU 144 Joonis 119. Reisimisega seotud nakkushaigused. Haigusjuhtude arv, 2004-2012 350 300 300 250 205 204 200 135 143 144 150 111 104 100 69 50 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Joonis 120. Reisimisega seotud nakkushaigused. Nakatumiskohtade (riikide) arv, 2005-2012 60 50 50 38 39 40 34 35 30 30 27 18 20 10 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2011 78  Nakkushaiguste surmajuhud Tabel 27. Nakkushaigustest põhjustatud surmajuhud, 2003-2012 Nakkushaigus 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 KOKKU Pneumokokknakkus 2 5 3 4 1 3 6 24 H. influenzae nakkus 1 2 2 2 7 Pneumokokk- ja H. 1 1 Influenzae seganakkus Meningokokknakkus 4 1 1 1 2 1 10 Listerioos 2 2 1 5 Leegionärihaigus 1 2 1 2 2 8 Leptospiroos 1 1 Läkaköha 1 1 Neerusündroomiga 1 1 hemorraagiline palavik Salmonelloos 1 1 1 1 4 Šigelloos 1 1 Malaaria 1 1 2 Äge A-viirushepatiit 2 2 Äge B-viirushepatiit 1 1 Creutzfeldti-Jakobi tõbi 1 1 Kampülobakterenteriit 1 1 Teetanus 1 1 Gripp ? ? ? ? ? ? 13 8 10 4 35 Kokku 1 6 3 9 10 8 19 13 21 16 106 79  Nakkushaigete hospitaliseerimine Tabel 28. Haigete hospitaliseerimine, 2012 (kokku 3781 juhtu) Nakkushaigus % Kõhutüüfus/paratüüfused 100,0 Leegionärihaigus 100,0 Leetrid 100,0 Leptospiroos 100,0 Listerioos 100,0 Malaaria 100,0 E-viirushepatiit 100,0 Pneumokokknakkus 99,0 Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid 96,2 Norwalk-viirusnakkus 94,6 Haemophilus influenzae nakkus 90,7 Rotaviirusenteriit 89,9 Neerusündroomiga hemorraagiline palavik 89,5 Täpsustamata soolenakkused 84,2 Meningokokknakkus 83,3 Muud täpsustatud soolenakkused 83,2 Puukentsefaliit 81,5 B-viirushepatiit, äge 77,8 Muud viirushepatiidid 66,7 Ehhinokokoos 66,7 E. coli soolenakkus 62,5 Kampülobakterenteriit 53,7 Jersinioos 51,1 B-viirushepatiit, krooniline 48,9 Salmonelloos 45,6 Nakkuslik mononukleoos 42,6 C-viirushepatiit, äge 41,7 A-viirushepatiit 39,7 Šigelloos 35,3 Süüfilis 24,4 C-viirushepatiit, krooniline 15,0 Läkaköha 8,7 Lyme'i tõbi 6,6 Difüllobotriaas 6,0 Lambliaas 5,1 Sarlakid 3,9 Gonokokknakkus 3,2 Anogenitaalsed herpesviirusnakkused 3,2 Askaridiaas 2,1 Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused 1,0 Loomahammustused 0,9 Tuulerõuged 0,5 Mumps 0,0 80 2012. aastal ei registreeritud botulismi, brutselloosi, difteeriat, kaasasündinut süüfilist, katku, koolerat, krüptosporidioosi, leeprat, marutõbi, poliomüeliiti, punetisi, siberi katku, teetanust, toksoplasmoosi, trihhinelloosi, tulareemiat. 81