Aruanne

Nakkushaiguste esinemine ja immunoprofülaktika Eestis 2011. aastal © Terviseamet Sisukord Soolenakkushaigused ................................................................................................................. 3 Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4) ............................................................... 5 Salmonelloosid (A02) ............................................................................................................ 5 Šigelloos (A03) .................................................................................................................... 11 Kampülobakterenteriit (A04.5) ............................................................................................ 13 E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4) ...................................................................................... 16 Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) ............................................................................... 17 Rotaviirusenteriit (A08.0) .................................................................................................... 18 Norwalk-viirusnakkus (A08.1)............................................................................................. 20 Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2– A08.3) ................................................................................................................................... 21 Soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused (A04.9; A08.4; A05.9) ................................ 22 Lambliaas ehk giardiaas (A07.1) ......................................................................................... 23 Piisknakkushaigused ................................................................................................................ 25 Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) .................................... 25 Läkaköha (A37.0)................................................................................................................. 30 Difteeria (A36) ..................................................................................................................... 33 Leetrid (B05) ........................................................................................................................ 33 Punetised (B06; P35.0) ......................................................................................................... 34 Mumps (B26) ....................................................................................................................... 34 Meningokokknakkus (A39).................................................................................................. 36 Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2).............................................. 37 Sarlakid (A38) ...................................................................................................................... 37 Tuulerõuged (B01) ............................................................................................................... 38 Tuberkuloos (A15-A19) ....................................................................................................... 39 Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) ............................................................................ 40 Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) ......................................................... 41 Viirushepatiidid ja HIV ............................................................................................................ 42 A-viirushepatiit (B15) .......................................................................................................... 42 Äge B-viirushepatiit (B16) ................................................................................................... 44 Äge C-viirushepatiit (B17.1) ................................................................................................ 47 Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) .......................................................................... 49 Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) ..................................................................................... 50 HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24) .......................................................................... 51 Zoonoosid ................................................................................................................................. 56 Leptospiroos (A27) .............................................................................................................. 56 Tulareemia (A21) ................................................................................................................. 56 Listerioos (A32) ................................................................................................................... 57 Neerusündroomiga hemorraagiline palavik (A98.5) ............................................................ 57 Marutõbi ja loomahammustused (T14.1) ............................................................................. 58 Puukidega levivad nakkushaigused .......................................................................................... 60 Puukentsefaliit (A84) ........................................................................................................... 60 Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) ............................................................................. 62 Sugulisel teel levivad nakkushaigused ..................................................................................... 65 Süüfilis (A50-A53) ............................................................................................................... 65 1  Gonokokknakkus (A54) ....................................................................................................... 67 Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56)......................................................... 67 Anogenitaalsed herpesviirusnakkused (A60) ....................................................................... 68 Muud nakkushaigused .............................................................................................................. 69 Poliomüeliit (A80)................................................................................................................ 69 Malaaria (B50-B54) ............................................................................................................. 69 Nakkuslik mononukleoos (B27)........................................................................................... 70 Leegionärihaigus (A48.1)..................................................................................................... 71 Teetanus (A33-A35) ............................................................................................................. 71 Leepra (A30) ........................................................................................................................ 72 Sügelised (B86) .................................................................................................................... 73 Helmintiaasid ........................................................................................................................... 74 Difüllobotriaas (B70.0) ........................................................................................................ 74 Askaridiaas (B77) ................................................................................................................. 75 Enterobiaas (B80) ................................................................................................................. 76 Riikliku immuniseerimiskava täitmine .................................................................................... 78 Reisimisega seotud nakkushaigused ........................................................................................ 80 Nakkushaiguste surmajuhud .................................................................................................... 83 Nakkushaigete hospitaliseerimine ............................................................................................ 84 2  Soolenakkushaigused Joonis 1. Soolenakkustesse haigestumise struktuur, 1994 & 2003 & 2011 E. coli nakkus 100% Jersinioos 80% Täpsustamata soolenakkused 60% Muud soolenakkused Norwalk-viirusnakkus 40% Rotaviirusenteriit 20% Shigelloos 0% Kampülobakterenteriit 1994 2003 2011 Salmonelloos n=4541 n=3411 n=4290 Joonis 2. Haigestumine soolenakkustesse kuude lõikes, 2011 900 800 Täpsustamata Viiruslikud 700 Bakteriaalsed 600 Haigete arv 500 400 300 200 100 0 1 1 1 1 1 1 11 1 11 11 1 1 .1 .1 .1 t.1 i.1 r.1 .1 .1 i.1 v. g. r. ts ts pt ai an un ok ul eb ap no au är de se m ju ja ju ve m Kuud Soolenakkustesse haigestumises on välja kujunenud sesoonsus, haigestumise tõus oli talvel- kevadel jaanuarist aprillini. Tõus on põhjustatud peamiselt rotaviirusnakkusest. 61,2% registreeritud soolenakkuste üldarvust moodustavad viiruslikud soolenakkused, 22,4% - soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused ja 16,4% - bakteriaalsed soolenakkused. 3 Joonis 3. Soolenakkuste etioloogiline struktuur, 2004-2011 100% 90% Jersinioos 80% E.coli soolenakkus 70% Adenoviirus-enteriit 60% Kampülobakterenteriit 50% Rotaviirusenteriit 40% Norwalkviirus-enteriit 30% Shigelloos Salmonelloos 20% 10% 0% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Võrreldes 2010. aastaga on haigestumine soolenakkustesse suurenenud 14,4% võrra, peamiselt tänu rotaviirusenteriidile. Haigestumine rotaviirusenteriiti suurenes 77,4% võrra, täpsustamata soolenakkustesse – 15,3% võrra, Escherichia coli soolenakkusesse – 50,0% võrra, Yersinia enterocolitica enteriiti – 19,0% võrra, kampülobakterenteriiti – 8,6% võrra. Haigestumine Norwalk-viirusnakkusesse vähenes 3,1 korda, muudesse täpsustatud soolenakkustesse – 39,1% võrra, shigelloosi – 2,1 korda, salmonelloosi – 7,0% võrra, lambliaasi – 4,7% võrra. Joonis 4. Soolenakkustesse haigestumus maakonniti, 2011 (100 000 el. kohta) Harjum aa Läänem aa Ida-Virum aa Pärnum aa Tallinn Eesti Tartum aa Narva Põlvam aa Raplam aa Järvam aa Lääne-Virum aa Viljandim aa Jõgevam aa Valgam aa Saarem aa Võrum aa Hiium aa 0,0 100,0 200,0 300,0 400,0 500,0 600,0 Haigestumus 100 000 el. kohta 4 Suurem soolenakkustesse haigestumus (arvestades kõiki registreeritud soolenakkuseid) oli Harjumaal (514,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Läänemaal (469,2), Ida-Virumaal (410,45) ja Pärnumaal (397,4). Joonis 5. Soolenakkustesse haigestumise struktuur maakonniti, 2011 100% Täpsustamata soolenakkused 80% Muud täpsustatud soolenakkused Norwalk-viirusnakkus 60% Rotaviirusenteriit 40% Jersinioos 20% Kampülobakterenteriit 0% E.coli soolenakkus Tallinn Hiiumaa Narva Võrumaa Harjumaa Ida-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Tartumaa Viljandimaa Jõgevamaa Järvamaa Raplamaa Valgamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Saaremaa Shigelloos Salmonelloos Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4) 2011. aastal kõhutüüfuse ja paratüüfuste haigusjuhte ei ole registreeritud (2010. aastal oli üks haigusjuht, haigestumus 100 000 el. kohta – 0,07). 2011. a uusi pisikukandjaid ei avastatud, aasta lõpuks oli Eestis kroonilisi kõhutüüfuse pisikukandjaid arvel 20 ja kroonilisi paratüüfus B pisikukandjaid oli teada kaks. 35,0% kõhutüüfuse pisikukandjatest elab Tartumaal, 15,0% Pärnumaal, a’ 10,0% Tallinnas, Ida-Virumaal ja Raplamaal ning a’ 5,0% Harjumaal, Jõgevamaal, Järvamaal ja Lääne- Virumaal. Mõlemad paratüüfuse B pisikukandjad elavad Tallinnas. Viimase 12 aastaga on Eestis krooniliste pisikukandjate arv vähenenud 2,4 korda. Pisikukandjate keskmine vanus on 70,9-aastat. Tabel 1. Kõhutüüfuse ja paratüüfuse B krooniliste pisikukandjate arv, 2000–2010 Aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Kõhutüüfus 43 37 36 35 31 27 26 26 25 24 20 20 Paratüüfus B 9 8 8 7 6 6 5 3 3 3 3 2 Salmonelloosid (A02) Registreeriti 385 salmonelloosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 28,7. Võrreldes eelneva aastaga vähenes registreeritud juhtude arv 7,0% võrra (2010. a oli 414 haiget ehk 30,9 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos oli mikrobioloogiliselt kinnitatud 97,1% juhtudest, 2,9% juhtudest põhines diagnoos kliinilisel pildil ja epidemioloogilisel seosel laboratoorselt tõestatud juhtudega. 5 Joonis 6. Salmonelloos, 1994-2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 60 H a ige s tum us 1 0 0 0 0 0 e l. k ohta 50 40 30 20 10 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad Nakkust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa, Saaremaa ja Valgamaa. Kõrgem haigestumus oli Läänemaal (182,7 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (133,8), Viljandimaal (25,2) ja Harjumaal (24,4). Joonis 7. Salmonelloosi haigestumus maakonniti, 2011 (100 000 el. kohta) 52,2% haigetest olid lapsed vanuses 1–14-aastat, haigetest oli mehi 172 (44,7%) ja naisi 213 (55,3%). 39,5% haigestunutest olid kooliõpilased, 17,4% - töötavad inimesed. Sagedamini olid salmonellooside põhjustajateks S Enteritidis (60,2% juhtudest), S. Typhimurium (10,6%) ja S. Infantis (5,7%). Registreeriti ka harvaesinevad serotüübid: S. Agona (kaks juhtu), S. Chester (1), S. Choleraesuis var Kunzendorf (1), S. Derby (3), S. enterica ss arizonae (1), S. Java (1), S. Kentucky (1), S. Kottbus (1), S. Montevideo (1), S. Orientalis (1), S. Virchow (1). 6 Joonis 8. Salmonelloosi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005-2011 100% 80% 60+ 50-59 40-49 60% 30-39 20-29 40% 10-19 5-9 20% 0-4 0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Tabel 2. Eestis registreeritud salmonella serotüübid, 2000-2011 2000-2011 Kokku Salmonellade 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 serotüübid S. Aba 1 1 S. Agona 1 1 3 1 1 1 1 6 2 17 S. Alagbon 1 1 S. Altona 1 1 S. Amsterdam 1 1 S. Arizona 2 1 1 4 S. Be 1 1 S. Blockley 1 1 S. Bovismorbificans 6 1 7 S. Braenderup 1 1 1 3 S. Brandenburg 1 1 1 1 2 6 S. Bredeney 1 1 S. Canada 1 1 2 S. Chester 1 1 2 S. Choleraesuis 1 1 2 S. Claibornei 1 1 S. Concord 2 2 S. Corvallis 1 1 S. Denver 1 1 S. derby 1 1 1 3 6 S. Dublin 1 1 S. Eastbourne 1 1 S. Edinburg 1 1 7  2000-2011 Kokku Salmonellade 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 serotüübid S. Emek 1 1 S. Enteritidis 476 233 279 150 89 247 370 352 535 204 325 232 3492 S. Essen 1 1 S. Galiena 1 1 S. Give 1 1 S. Hadar 1 2 1 1 5 S. Heidelberg 1 1 S. Hidalgo 1 1 S. Indiana 1 1 S. Infantis 5 3 2 10 3 2 5 22 52 S. Isangi 1 1 2 S. Java 1 1 1 3 S. Kaapstad 1 1 S. Kentucky 1 1 4 1 7 S. Kingston 1 1 S. Kottbus 1 1 S. Lagos 4 4 S. Lexington 1 1 S. Lindenburg 1 1 S. Lomita 1 1 S. Manchester 1 1 S. Manhattan 1 1 S. Mbandaka 1 1 1 3 S. Mission 1 1 S. Montevideo 1 2 1 4 S. Muenchen 1 1 S. Newport 1 1 2 S. Norton 1 1 S. Orientalis 1 1 S. Orion 1 1 S. Papuana 1 2 3 S. Poona 1 1 S. Rissen 1 1 S. Saintpaul 2 2 2 6 S. Sandiego 1 1 2 S. Sanjuan 1 1 S. Schwarzengrund 1 1 2 S. Stanley 3 1 4 S. Thompson 1 1 2 S. Tshiongwe 3 1 2 1 2 9 S. Typhimurium 31 26 33 8 18 33 51 32 48 26 50 41 397 8  2000-2011 Kokku Salmonellade 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 serotüübid S. Westhampton 1 1 2 S. Wippra 1 1 S. Virchow 1 1 4 3 1 2 1 13 S. Virginia 1 1 Tabel 3. Salmonellade antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2011 Preparaat Uuritud tüvede % Tundlik (%) Resistentne (%) Ampitsilliin 73,2 83,3 16,7 Klooramfenikool 55,8 97,7 1,9 Streptomütsiin 54,0 86,5 5,8 Sulfoonamiid 55,6 93,0 7,0 Tetratsükliin 55,3 93,4 5,2 Trimetoprim 76,1 96,9 3,1 Tsiprofloksatsiin 93,0 98,9 1,1 Gentamütsiin 55,3 99,1 0,9 Kanamütsiin 55,1 99,0 0,5 Nalidiksiinhape 55,6 92,5 7,0 Tsefotaksiim 67,8 98,8 1,1 Tabel 4. Salmonellade resistentsus, 2006-2011 (%) Preparaat 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Ampitsilliin 12,2 11,7 15,7 15,1 11,6 16,7 Klooramfenikool 0,9 3,8 4,3 4,6 3,7 1,9 Streptomütsiin 4,4 11,4 9,9 6,4 10,4 5,8 Sulfoonamiid 9,1 7,3 8,4 5,0 11,6 7,0 Tetratsükliin 7,6 17,0 12,2 7,3 9,8 5,2 Trimetoprim 6,1 1,4 5,4 3,4 4,2 3,1 Tsiprofloksatsiin 0,5 1,6 0,6 2,0 2,1 1,1 Gentamütsiin 0,0 2,1 3,6 1,5 0,0 0,9 Kanamütsiin 0,0 1,5 2,8 1,2 2,1 0,5 Nalidiksiinhape 6,9 7,1 7,6 8,5 8,6 7,0 Tsefotaksiim 0,7 1,0 3,5 3,3 3,1 1,1 2011. a uuriti 54,3% salmonellade tundlikkust 10–11 preparaadi suhtes (2010. a – 45,6%, 2009. a – 65,9%, 2008. a – 40,4%, 2007. a – 31,8%). Avastati 10 multiresistentset salmonellat. 57,9% salmonelloosi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 8,3% haigetest registreeriti kolletes 2-7 juhuga, 33,8% - rühmaviisilistes haigestumistes 35 juhuga ja rohkem. Maksimaalne haigete arv oli kevadel – 40,8% haigetest haigestus märtsis-aprillis. Hospitaliseeriti 38,4% haigetest. 9 Joonis 9. Haigestumine salmonelloosi kuude lõikes, 2011 120 100 80 Haigete arv 60 40 20 0 juuli.11 mai.11 juuni.11 jaan.11 veebr.11 märts.11 apr.11 aug.11 okt.11 nov.11 dets.10 sept.11 dets.11 Joonis 10. Salmonelloosi haigete hospitaliseerimine, 2005-2011 (% haigete üldarvust) 60 50 40 % 30 20 10 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad 22 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses seitse, Hispaanias üks, Indias kolm, Leedus üks, Lätis kolm, Soomes üks, Sri Lankas üks, Türgis neli ja Venemaal üks). 10 Joonis 11. Salmonelloosi haigestumus Eestis, Soomes ja Rootsis, 1999-2011 70 60 50 40 Eesti Soome 30 Rootsi 20 10 0 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Šigelloos (A03) Haigestus 22 inimest, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,6. Võrreldes 2010. aastaga vähenes juhtude arv 2,1 korda (2010. a oli 46 juhtu ehk 3,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 12. Šigelloos, 1994-2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 70 60 Haigestumus 100 000 el. kohta 50 40 30 20 10 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad 11 Joonis 13. Šigelloosi haigestumus maakonniti, 2011 (100 000 el. kohta) Kõrgem haigestumus oli Harjumaal (5,5 juhtu 100 000 el. kohta), Läänemaal (3,7) ja Raplamaal (2,7). 45,4% juhtude puhul oli tegemist Sh. flexner, 36,4% Sh. sonnei, 4,5% Sh. boydii (üks haigusjuht) ja 9,1% Sh. dysenteriae (kaks haigusjuhtu) põhjustatud šigelloosiga. 81,8% haigetest olid täiskasvanud alates 20. eluaastast, 54,6% haigetest oli naissoost, 54,5% moodustasid töötavad isikud. Joonis 14. Šigellooside etioloogiline struktuur, 1999–2011 120 100 80 % 60 40 muu 20 S.flexneri 0 S.sonnei 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad Maksimaalne haigestunute arv oli jaanuaris-veebruaris (40,9% haigete üldarvust). 90,9% šigelloosijuhtude üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 9,1% haigetest registreeriti koldes 2 juhuga. Rühmaviisilisi haigestumisis ei esinenud. Hospitaliseeriti 40,9% haigetest. 12 Joonis 15. Reisimisega seotud šigelloosi haigusjuhtude osakaal, 2004-2011 100% 80% 60% 40% 20% sissetoodud haigusjuhud 0% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad 13 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit: Brasiilias üks (Sh. flexneri), Egiptuses viis (Sh. sonnei kaks, Sh. flexneri kaks, Sh. spp üks), Etioopias üks (Sh. sonnei), Indias kolm (Sh. sonnei kaks, Sh. flexneri üks), Kõrgõzstanis üks (Sh. flexneri), Madagaskaril üks (Sh. boydii), Tansaanias üks (Sh. sonnei). Kampülobakterenteriit (A04.5) Haigusjuhte registreeriti 214, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 16,0. (2010. a diagnoositi 197 haigusjuhtu ehk 14,5 juhtu 100 000 elaniku kohta) Joonis 16. Kampülobakterenteriit, 1999-2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 18 H a ig e s t u m u s 1 0 0 0 0 0 e l. k o h t a 16 14 12 10 8 6 4 2 0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad Nakkushaigust registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal (33,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (28,3) ja Läänemaal (25,6). 13 Joonis 17. Kampülobakterenteriiti haigestumus maakonniti, 2011 (100 000 el. kohta) 43,9% haigetest olid lapsed vanuses 1–9 aastat, 59,8% haigetest olid meessoost. 45,3% haigestunutest olid koolieelikud, 16,8% – kooliõpilased ja 19,2% – töötavad inimesed. 92,5% juhtude puhul oli tegemist C. jejuni (198 juhtu) poolt põhjustatud kampülobakterenteriidiga. Ühel juhul tuvastati C. lari ning 6,5% tekitajatest jäi tüpeerimata. Joonis 18. Kampülobakterenteriidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005-2011 100% 90% 80% 60+ 70% 50-59 60% 40-49 30-39 50% 20-29 40% 10-19 30% 5-9 20% 0-4 10% 0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 14 Joonis 19. Kampülobakterenteriidi etioloogiline struktuur, 2005-2011 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% tüpeerimata 20% C. lari 10% C. coli 0% C. jejuni 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Haigestumise tõus oli suvel-sügisel, juunist augustini haigestus 34,6% registreeritud haigetest. Esines kaks rühmaviisilist haigestumist kahe haigega. Hospitaliseeriti 59,4% haigetest. Joonis 20. Kampülobakterenteriidi haigete hospitaliseerimine, 2005-2011 (% haigete üldarvust) 80 70 60 50 % 40 30 20 10 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad 19 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Austraalias üks, Hiinas üks, Indias kolm, Lätis kaks, Prantsusmaal kaks, Saksamaal üks, Tais kaks, Türgis kaks, Ukrainas üks, Venemaal kolm ja Venezuelas üks). 15 Joonis 21. Kampülobakterenteriiti haigestumus Eestis, Soomes ja Rootsis, 1999-2011 120 100 80 Eesti 60 Soome Rootsi 40 20 0 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Tabel 5. Campylobacter’i antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2011 Preparaat Uuritud tüvede % Tundlik (%) Resistentne (%) Gentamütsiin 30,4 93,8 1,5 Ampitsilliin 29,0 53,2 35,5 Amoksitsilliin/Klavulaanhape 28,5 80,3 9,8 Erütromütsiin 88,3 95,8 2,1 Tetratsükliin 72,9 67,9 28,8 Nalidiksiinhape 12,1 46,2 42,3 Tsiprofloksatsiin 88,8 39,5 57,4 Tabel 6. Campylobacter’i resistentsus, 2007-2011 (%) Preparaat 2007 2008 2009 2010 2011 Gentamütsiin - - 0,0 - 1,5 Ampitsilliin - 0,0 0,0 - 35,5 Amoksitsilliin/Klavulaanhape - - 0,0 - 9,8 Erütromütsiin 6,5 6,7 0,0 0,0 2,1 Tetratsükliin 21,9 26,5 21,0 20,5 28,8 Nalidiksiinhape 51,2 19,2 45,8 31,2 42,3 Tsiprofloksatsiin 50,0 37,0 49,7 45,7 57,4 E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4) Registreeriti 9 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,7. 2010. a oli 6 juhtu ehk 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta. Kuuel juhul on diagnoos kinnitatud Shiga-toksiini määramise meetodiga, kolmel juhul - bakterioloogiliselt. 16 Joonis 22. E.coli soolenakkuse diagnoosi kinnituse meetod, 2000-2011 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% epid. seose alusel 30% toksiini määramine 20% külv 10% 0% 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Nakkust registreeriti Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Läänemaal ja Pärnumaal. Kõrgem haigestumus oli Läänemaal (kaks juhtu ehk 7,3 100 000 el. kohta), Järvamaal (kaks juhtu ehk 5,5 100 000 el. kohta) ja Harjumaal (kaks juhtu ehk 1,6 100 000 el. kohta). 55,5% haigetest olid 1-9-aastased lapsed. 77,8% haigetest olid meessoost, 33,3% - eelkooliealised kodused lapsed. Hospitaliseeriti 77,8% haigetest. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Kõik haiged haigestusid augustist oktoobrini. Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) Registreeriti 69 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 5,1 (2010. a oli 58 haiget ehk 4,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 23. Yersinia enterocolitica enteriit, 1994-2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 9 8 7 Haigestumus 100 000 el. koh ta 6 5 4 3 2 1 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad Nakkust registreeriti 8 maakonnas ning Tallinnas. Kõrgem haigestumus oli Järvamaal (13,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (13,6) ning Ida-Virumaal (13,0). 17 46,3% haigetest olid lapsed vanused 0–4-aastat ning 21,7% - inimesed vanuses 20-39-aastat. 55,1% haigetest oli meessoost, 49,3% koolieelikud ning 23,2% - kooliõpilased. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Kuuel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses üks, Rootsis kaks, Saksamaal üks, Soomes üks ja Venemaal üks). Hospitaliseeriti 52,2% haigetest. Maksimaalne haigete arv (43,5%) oli maist augustini. Joonis 24. Yersinia enterocolitica enteriiti haigestumus maakonniti, 2011 Rotaviirusenteriit (A08.0) Haigeid registreeriti 2 287, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 170,7. Võrreldes 2010. aastaga suurenes haigestumine 77,4% võrra (2010. a oli 1 289 haiget ehk 96,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 25. Rotaviirusenteriit, 1994-2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 180 160 140 Haigestumus 100 000 el. kohta 120 100 80 60 40 20 0 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad 18 Joonis 26. Rotaviirusenteriiti haigestumus maakonniti, 2011 Nakkust registreeriti kõikides maakondades. Kõrgem haigestumus oli Harjumaal (297,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (251,1), Tallinnas (194,6) ning Narvas (185,4). Maksimaalne haigete arv oli talvel ja kevadel, jaanuarist aprillini haigestus 77,0% haigete üldarvust. Joonis 27. Rotaviirusenteriidi haigusjuhtude registreerimine kuude kaupa, 2011 700 600 500 400 300 200 100 0 aprill mai juuni jaanuar november märts veebruar september oktoober detsember august juuli Haigetest 83,5% olid kuni 4-aastased lapsed, enamik haigestunutest olid kodused koolieelikud (59,8%). Mehi oli 51,5%, naisi – 48,5%. 87,3% rotaviirusenteriidi juhtude üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 12,7% haigetest registreeriti kolletes 2–5 juhuga. Hospitaliseeriti 88,5% haigetest. 19 Joonis 28. Rotaviirusenteriiti haigestumise vanuseline struktuur, 1999-2011 100% 90% 80% ³ 60 70% 50-59 40-49 60% 30-39 20-29 % 50% 15-19 40% 10-14 5-9 30% 1-4 0 20% 10% 0% 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad 14 juhul toimus nakatumine väljaspool Eestit (Bulgaarias kaks, Egiptuses üks, Hispaanias üks, Itaalias üks, Montenegros üks, Soomes kaks, Suurbritannias üks, Türgis viis). Norwalk-viirusnakkus (A08.1) Haigeid registreeriti 201, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 14,8 (2010. a oli 627 haiget ehk 46,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 29. Norwalk-viirusnakkus, 2002–2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 60 50 Haigestumus 100 000 el. kohta 40 30 20 10 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad Nakkust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaal ja Võrumaal. Kõrgem haigestumus oli Järvamaal (44,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Läänemaal (32,9) ja Ida- Virumaal (30,9). 80,7% Norwalk-viirusnakkuste üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 15,4% haigetest registreeriti kolletes 2–4 juhuga. Esines üks rühmaviisiline haigestumine 8 juhuga (SPA-s). 20 Joonis 30. Norwalk-viirusnakkusesse haigestumus maakonniti, 2011 Haigetest 67,6% olid 0-4-aastased lapsed, enamik haigestunutest olid koolieelsed kodused lapsed (55,7%). Mehi oli 51,2%, naisi – 48,8%. Hospitaliseeriti 87,6% haigetest. Kolmel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Brasiilias, Bulgaarias, Portugalis). Maksimaalne haigete arv oli novembris-detsembris, mil haigestus 41,3% registreeritud haigetest. Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2– A08.3) Registreeriti 145 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 10,8 (2010. a oli 238 juhtu ehk 17,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkusi registreeriti kõikides maakondades, v. a Hiiumaal ja Võrumaal. Suurem haigestumus oli Saaremaal (43,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (36,2) ja Narvas (30,7). 62,1% haigetest olid kuni 4-aastased lapsed. Naissoost haigeid oli 49,0% ja meessoost – 51,0%. 65,5% haigestunutest olid koolieelikud. Joonis 31. Soole muudesse täpsustatud nakkushaigustesse haigestumus maakonniti, 2011 21 Etioloogiliselt tuvastati sagedamini järgmisi tekitajaid: 63,4% adenoviirus, 24,1% enteroviirused, 6,2% Clostridium perfringens, 2,8% Proteus mirabilis. Üksikjuhtudel oli tekitajaks Aeromonas spp, astroviirus, Citrobacter freundii, Clostridium difficile ja Staphylococcus aureus Joonis 32. Soole muude täpsustatud nakkushaiguste etioloogiline struktuur, 2005-2011 100% Aeromonas 90% Astroviirus 80% Enteroviirused 70% Morganella 60% Proteus Enterobacter 50% Pseudomonas 40% Citrobacter 30% Klebsiella 20% Clostridium perfringens 10% Clostridium difficile Stafylococcus 0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Adenoviirus Aas tad Kolmel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Brasiilias, Hispaanias ja Indias, kõik adenoviirusenteriidid). Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 77,9% haigetest. Haigestumise mõõdukas tõus oli sügisel (36,6% haigete üldarvust haigestus augustist novembrini). Soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused (A04.9; A08.4; A05.9) Soole täpsustamata nakkused moodustasid 21,1% registreeritud soolenakkuste üldarvust (2010. a – 21,0%). Haigeid registreeriti 958, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 70,6 (2010. a oli 831 haiget ehk 62,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 33. Soolenakkuste etioloogilise struktuuri dešifreerimine, 2000-2011 100% 90% täpsustatud etioloogia 80% täpsustamata etioloogia 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad 22 Haigusjuhte ei registreeritud Hiiumaal ja Järvamaal. Suurem haigestumus oli Tartumaal (203,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (130,9) ja Harjumaal (95,5). Joonis 34. Täpsustamata etioloogiaga soolenakkustesse haigestumus maakonniti, 2011 64,9% haigetest olid kuni 4-aastased lapsed, naisi oli 51,2% ja mehi 48,8%. 72,4% haigestunutest olid koolieelikud. 91,5% soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkuste üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 7,6% haigetest registreeriti kolletes 2-5 juhuga. Registreeriti üks rühmaviisiline haigestumine 8 haigusjuhuga. Hospitaliseeriti 70,2% haigetest. 11 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses üks, Portugalis üks, Saksamaal üks, Soomes kaks ning Türgis kuus). Maksimaalne haigete arv oli talv-kevad perioodil, kui jaanuarist aprillini haigestus 49,3% registreeritud haigestunutest. Lambliaas ehk giardiaas (A07.1) Registreeriti 245 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 18,3 (2010. a oli 257 juhtu ehk 19,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). 244 juhul on diagnoosid laboratoorselt kinnitatud, ühel juhul – kliinilise pildi alusel. Joonis 35. Lambliaas, 1994-2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 70 60 50 Haigestumus 100 000 el. kohta 40 30 20 10 0 23 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad Nakkust registreeriti kõikides maakondades, v. a Jõgevamaal ja Võrumaal. Suurem haigestumus oli Hiiumaal (49,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (34,6) ja Tallinnas (32,1). Haigetest 75,5% olid lapsed vanuses 1–14. Mehi oli 49,0%, naisi 51,0%. 62,9% haigestunutest moodustasid koolieelikud (nii koolieelses lasteasutuses käivad kui ka kodused), 20,8% - koolilapsed. Maksimaalne haigete arv oli talv-kevad perioodil, kui veebruarist maini haigestus 42,0% registreeritud haigestunutest. Joonis 36. Lambliaasi haigestumus maakonniti, 2011 24  Piisknakkushaigused Joonis 37. Vaktsiin-välditavad nakkused. Haigestumise struktuur 1995, 2003, 2011 100% 90% 80% 70% Läkaköha 60% Mumps 50% 40% Punetised 30% Leetrid 20% 10% 0% 1995 2003 2011 n=740 n=706 n=493 Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) 2011. aastal registreeriti 178 856 ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete viirusnakkuste haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 13 346,2 (2010. aastal oli 152 383 juhtu ehk 11 368,3 100 000 el. kohta). Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused moodustasid 87,9% Eestis registreeritud nakkushaigustest. Haigetest oli mehi 45,8% ja naisi 54,2%. 46,6% moodustasid lapsed vanuses kuni 14 a, 24,9% vanuses 20–39 a. Kõige suurem haigestumus oli Tallinnas (16 179,1 100 000 el. kohta), Harjumaal (15 364,4) ja Ida-Virumaal (14 207,2). Maksimaalne haigete arv (8 057 juhtu) registreeriti 4. nädalal (2010. aastal – 4 567 juhtu 48. nädalal). 2011. aastal registreeriti 5 488 gripi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 409,5 (2010. aastal oli 1 305 juhtu ehk 97,4 100 000 el. kohta). Haigetest oli mehi 49,2% ja naisi 50,8%. 33,7% haigete üldarvust moodustasid lapsed vanuses 0–14 a, 53,7% haigeid oli vanuses 20–59 a ja 6,5% üle 60-aastaseid. Kõige suurem haigestumus oli Lääne-Virumaal (841,4 100 000 el. kohta), Tallinnas (523,3) ja Viljandimaal (522,8). Maksimaalne haigete arv registreeriti 5. nädalal – 684 gripijuhtu (2010. aastal – 1. nädalal 317 haigusjuhtu). Tabel 7. Gripi vastu vaktsineerimine, 2000–2011 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Vaktsineeritute arv 25601 20685 26854 24066 29277 23648 23983 20750 32666 17375 17119 sh lapsi kuni 14a 1845 1532 2600 2100 2479 1923 1441 2074 3757 1714 1421 Vaktsineeritud elanikkonnast % 1,9 1,5 2 1,8 2,2 1,8 1,8 1,5 2,4 1,3 1,3 25  Gripi hooaeg 2010/2011 Kokku haigestus 2010/2011 hooajal grippi hinnanguliste arvestuste järgi kuni 85 000 inimest. Sel hooajal ei ületanud grippi haigestumus varasemate aastate jooksul jälgitud tavapäraseid gripihooaja näitajaid. Joonis 38. Hooaegade 2005/06; 2006/07; 2007/08: 2008/09; 2009/10 ja 2010/11 võrdlus Haigestunute vanuseline jaotus Haigestumus kõikides vanusrühmades vähenes, kõige olulisemalt kuni 15-aastaste laste seas. Kõikidest 0-4-aastastest lastest põdes grippi 12,2%, 5-14-aastastest lastest - 7,9%, täiskasvanutest vanuses 15-65-aastat haigestus 3% ning üle 65-aastastest - 1,3%. Vanemaealiste elanike hulgas (65 ja vanemad) püsis haigestumine juba teist aastat stabiilselt madalal tasemel, mis veelkord kinnitas teatud immuunsuse säilimisest gripi viiruse vastu vanemaealistel. Joonis 39. Haigestunute vanuseline jaotus, hooaegade võrdlus 2009/2010 ja 2010/2011 25 19,6 19,4 20 Haigestunute % 15 12,2 Hooaeg 2009/2010 Hooaeg 2010/2011 10 7,9 5 4 3,0 0,9 1,3 0 0-4 5--14 15-65 65+ Vanusrühmad 26 A/H1N1(2009) põdemisjärgne immuunsuus Hinnanguliste arvestuste järgi omavad gripi A/H1N1 (2009) vastast läbipõdemisjärgset immuunsust Eestis 31,7% lastest vanuses 0-4. a, 27,3% vanuses 5-14. a, 6,9% täiskasvanutest vanuses 15-65. a ning 2,2% üle 65-aastastest. Populatsiooni immuunsuse tase ei sõltu ainult haigust põdenute arvust, vaid ka vaktsineeritud inimeste arvust. Eestis on vaktsineeritud A(H1N1) gripi vastu 1,3% elanikkonnast mis on liiga väike, et saaks oluliselt mõjutada populatsiooni immuunsustaset. Joonis 40. A/H1N1(2009) põdemisjärgne immuunsus, hooajad 2009/2010 ja 2010/2011 100% 90% 80% 70% 60% Elanikkond (%) 50% Põdemisjärgne immunsuus 40% 30% 20% 31,7 27,3 10% 6,9 0% 2,2 0-4 5-14; 15-64; 65+ Vanusrühmad Gripiviiruste etioloogiline struktuur Pandeemia ajal domineeris A(H1N1) gripiviirus. Selle hooaja seire andmed näitasid, et lisaks hakkasid ringlema ka teised A- ja B-gripiviiruse tüved. Laboratoorse kinnituse sai 1087 A- gripiviiruse proovi, neist 597 H1N1 ja 166 B-gripiviiruse proovi. Täiendavalt läbiviidud A- gripiviiruse alatüpeerimine näitas, et Eestis valitses täielikult A-gripiviiruse alatüüp H1N1(2009) ehk pandeemiline gripiviirus. Kahel juhul leiti A-gripiviiruse alatüüp (H3N2), 225 A-gripiviirust jäi alatüpeerimata. B-gripiviiruste leid oli 5 korda kõrgem kui eelmisel hooajal. Selline omapära on iseloomulik sesoonse gripi epideemiatele. Joonis 41. Laboratoorselt kinnitatud gripiproovid, hooaeg 2010/11 180 160 140 Positiivsete proovide arv 120 100 A-gripiviirus B-gripiviirus 80 60 40 20 0 l al al al al al al al al al al al l l l l da da da da da äd äd äd äd äd äd äd äd äd äd äd nä nä nä nä nä ..n ..n ..n .n .n .n .n .n .n .n .n .. 2. 4. 6. 8. 50 52 10 12 14 16 18 40 42 44 48 46 27 Joonis 42. Laboratoorselt kinnitatud gripiproovid, hooaegade võrdlus 2009/10 ja 2010/11 180 160 140 120 100 A gripiviirus B gripiviirus 80 60 40 20 0 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 HOOAEG 2009/2010 HOOAEG 2010/2011 Grippi haigestumise raskusaste täiskasvanutel Nelja haigla andmetel vajas alates jaanuarist gripi tõttu intensiivravi kokku 58 inimest vanuses 21 – 87 eluaastat. Vanuseline struktuur Intensiivravil olevatest patsientidest 32,8 % olid täiskasvanud vanuses 21.-40. a, 50% olid vanuses 40-64. a ja 17,2%- vanemealised kui 65 ja vanemad. Joonis 43. Intensiivravil olevate patsientide vanuseline struktuur 17% 33% 21-40 41-64 65+ 50% Jaanuarist alates vajas gripi tõttu intensiivravi kokku 58 inimest vanuses 21 – 87-eluaastat, neist riskirühmadesse kuulusid 45 inimest ehk 77,6%, 13 inimesel (22,4%) ei olnud kaasuvaid haigusi või ei ole nendest teada. 28 Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud. Arvestades hõlmatuse protsenti, võib eeldada, et kõik intensiivravi vajanud patsiendid olid vaktsineerimata. Kaasuvatest haigustest/seisunditest olid esikohal kardiovaskulaarsed haigused - 26 (57,8%), neist kahel juhul lisandusid ka kopsu probleemid, kahel -diabeet ning ühel ülekaalulisus. Rasedaid oli 6 (13,3%), ülekaalulisi – 5 (11,1%) onkoloogia – 2 (4,4%). Üksikute juhtudena esines veel muid haigusi. Joonis 44. Raskekujuliste gripihaiguste iseloomustus: kaasuvad haigused/seisundid (%) Muud 13% Onkoloogia 4% Ülekaalulis 11% Kardiovaskulaarsed haigused 59% Rasedus 13% Hapnikuravi läbi maski said või olid juhtival hingamisel/kunstlikul ventileerimisel 32 patsienti (51,4 %), neist 29 ehk 93,5% olid kaasuvate haigustega. Risk sattuda gripi tüsistuste tõttu intensiivosakonda on kaasuvate haigustega täiskasvanud patsientidel 79 korda kõrgem, kui eelnevalt tervetel täiskasvanutel. Surmajuhud Nelja haigla andmete põhjal on alates jaanuarist gripi tõttu surnud 10 inimest vanuses 29 kuni 82 eluaastat. Kõik kuulusid riskirühmadesse, kõik olid vaktsineerimata. Kaasuvatest haigustest või seisunditest oli kolmel juhul tegemist kardiovaskulaarsete haigustega, üksikjuhtudena lisandusid rasedus, ülekaalulisus, raskekujuline süsteemne luupus ja mesenteriaaltromboos. Kokku suri 10 inimest, neist 2 olid vanuses 65+, ülejäänud vanuses 29-61. 29 Läkaköha (A37.0) Registreeriti 478 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 35,7 (2010. a oli 1 295 juhtu ehk 96,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkust registreeriti kõikides maakondades, kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal (161,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tartumaal (58,0) ja Järvamaal (41,6). Joonis 45. Läkaköha, 1945-2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 600 Haigestumus 100 000 el. kohta 500 400 300 200 100 0 1945 1948 1951 1954 1957 1960 1963 1966 1969 1972 1975 1978 1981 1984 1987 1990 1993 1996 1999 2002 2005 2008 2011 Joonis 46. Läkaköhasse haigestumus maakonniti, 2011 Haigestusid peamiselt 1–9-aastased lapsed (30,6%) ja 10–19-aastased noorukid (27,5%%). Koolilapsed moodustasid 32,8%, töötavad isikud – 29,5% ja koolieelikud – 26,7% haigete üldarvust. Haigestunutest oli naisi 65,3%, mehi – 34,7%. 30 Joonis 47. Läkaköhasse haigestunute vanus, 1999–2011 100% 60 a ja vanemad 50-59 aastat 80% 40-49 aastat 60% 30-39 aastat 20-29 aastat 40% 15-19 aastat 20% 10-14 aastat 5-9 aastat 0% 1-4 aastat 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 0 aastat Joonis 48. Läkaköha haigete keskmine vanus, 1999-2011 25,0 21,1 20,5 19,9 20,0 18,0 17,0 16,3 15,1 15,0 Vanus aastates 15,0 14,1 14,0 12,7 10,7 10,0 8,6 5,0 0,0 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad Sporaadilised haigusjuhud moodustasid 86,8% üldarvust. 10,5% haigetest registreeriti kolletes 2-6 juhuga. Registreeriti üks rühmaviisiline haigestumine 13 haigusjuhuga. Kahel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Hispaanias ja Soomes). Kõrgeim haigestumine oli talvel, jaanuaris-veebruaris (registreeriti 43,5% haigetest). Hospitaliseeriti 4,0% haigetest. Haigetest oli 57,1% isikut vaktsineeritud. 31 Tabel 8. Immuniseeritud läkaköha haigete intervall viimase kaitsepookimise ja haigestumise vahel, 2011 üle 6 aasta 7-12 kuud Teadmata 2 nädalat 3 nädalat KOKKU 2-6 kuud 2 aastat 3 aastat 4 aastat 5 aastat 6 aastat 1 nädal 1 aasta 1 kuu 1 doos 1 1 2 2 doosi 1 1 3 doosi 2 10 1 1 8 3 25 4 doosi 1 11 4 17 17 17 21 2 5 86 9 190 5 doosi 2 2 10 7 2 1 24 Teadmata dooside arv 1 1 1 4 24 31 KOKKU 1 0 0 0 14 10 37 24 17 24 4 6 99 37 273 Tabel 9. Laste immuniseerimine läkaköha vastu, 2011 (%) Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/n I revakts. II revakts. Vaktsineerimisest 7k.-10a. 2a. 0-10a. 2-10a. 7-10a. keeldunud 0-10a KOKKU 96,3 94,8 0,1 93,9 87,6 2,4 Tallinn 95,0 93,4 0,1 91,2 80,9 3,2 Harjumaa 95,1 93,1 0,1 91,5 89,4 2,9 Hiiumaa 97,0 98,6 0,2 97,3 97,7 3,0 Ida-Virumaa 98,3 98,5 0,2 97,1 89,5 0,7 Narva 97,5 95,7 0,1 94,7 91,2 1,6 Jõgevamaa 98,6 97,6 0,0 97,9 94,1 0,9 Järvamaa 97,8 96,8 0,1 96,6 89,5 1,8 Läänemaa 98,2 96,2 0,3 96,5 93,1 1,0 Lääne-Virumaa 97,4 96,9 0,2 96,3 89,8 1,3 Põlvamaa 97,4 98,9 0,0 96,7 90,4 1,7 Pärnumaa 95,1 92,0 0,2 94,1 91,2 2,4 Raplamaa 98,5 98,3 0,1 98,0 95,8 1,4 Saaremaa 97,6 97,2 0,2 95,7 91,6 1,5 Tartumaa 97,2 95,6 0,1 96,4 88,1 2,2 Valgamaa 96,7 97,2 0,2 95,0 91,5 2,5 Viljandimaa 97,5 97,6 0,1 96,9 93,6 1,6 Võrumaa 97,6 94,5 0,2 96,2 92,6 1,5 32 Difteeria (A36) 2011. a ei registreeritud difteeria haigusjuhte. Difteeria tekitaja suhtes uuriti 783 tonsilliidihaiget. Tabel 10. Laste immuniseerimine difteeria ja teetanuse vastu, 2011 (%) Laste Vakts- Vakts-tud I rev. II rev. Alal. v/n Vaktsineerimisest arv tud 2a 7k.-14a. 2-14a. 7-14a. 0-14a. keeldunud 0-14a KOKKU 202039 94,9 97,1 95,4 90,3 0,1 1,9 Tallinn 65892 93,4 95,9 93,1 88,4 0,1 2,7 Harjumaa 22947 93,2 96,1 93,5 93,4 0,1 2,4 Hiiumaa 1234 98,6 97,7 97,9 97,9 0,0 3,0 Ida-Virumaa 11481 98,5 98,8 98,1 51,3 0,0 0,6 Narva 9110 95,7 98,1 96,0 94,7 0,1 1,3 Jõgevamaa 4522 97,6 99,0 98,5 97,8 0,0 0,7 Järvamaa 4752 96,8 97,9 97,2 95,1 0,1 1,6 Läänemaa 3277 96,2 98,3 97,1 95,2 0,4 1,0 Lääne- Virumaa 9622 97,0 98,1 97,3 94,4 0,1 1,0 Põlvamaa 3798 98,9 98,1 97,6 96,6 0,0 1,3 Pärnumaa 12998 93,7 96,8 95,1 93,8 0,1 1,9 Raplamaa 5220 98,3 98,9 98,6 97,9 0,1 1,1 Saaremaa 4546 97,2 98,3 97,0 95,2 0,1 1,2 Tartumaa 25962 95,6 97,8 97,1 94,1 0,1 1,8 Valgamaa 4542 97,2 97,5 96,4 94,8 0,2 1,9 Viljandimaa 7097 97,6 98,1 97,7 96,4 0,1 1,2 Võrumaa 5039 94,5 98,1 97,2 98,7 0,2 1,2 Leetrid (B05) Registreeriti 7 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,5 (2010. a haigusjuhte ei olnud). Kõik diagnoosid püstitati seroloogilise uuringu alusel. Leetrite laboratoorse seire raames uuriti 148 vereseerumi proovi. Joonis 49. Leetrid, 1995-2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 2,5 Haigestum us 100 000 el. kohta 2 1,5 1 0,5 0 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 9 9 9 9 9 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Aastad 33 Haigust registreeriti Tallinnas (1,0 100 000 el. kohta), Harjumaal (0,8) ja Tartumaal (1,3). 28,6% haigetest olid lapsed vanuses 1–4 a, 42,8% - isikud vanuses 20-39-aastat ning 28,6% - isikud vanuses 40-49 a. Mehi oli 71,4%, naisi – 28,6%. Koolieelikud moodustasid 28,6% haigete üldarvust, töötavad isikud – 57,1% ja üliõpilased – 14,3%. Viiel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Hispaanias kaks, Itaalias üks, Prantsusmaal üks ja Soomes üks). Tekkis üks kolle kahe haigusjuhuga (sissetoodud ja sellega seotud kohalik juht). Hospitaliseeriti 71,4% haigetest. Kõik haiged haigestusid märtsis-juunis, maksimaalne haigete arv oli märtsis (57,1%). Haigestunutest oli vaktsineerimata 42,8%, vaktsineeritud 14,3% (dooside arv ei ole teada) ning vaktsineerimisstaatus ei ole teada 42,8% juhtudest. Punetised (B06; P35.0) 2011. aastal punetiste haigusjuhte ei esinenud (eelmine haigusjuht registreeriti Eestis 2009. aastal). Punetiste laboratoorse seire raames uuriti 563 vereseerumi proovi. Joonis 50. Punetiste ja leetrite laboriseire, 2004-2011 700 Punetised 600 Leetrid 500 Proovide arv 400 300 200 100 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Mumps (B26) Registreeriti 8 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,6 (2010. a oli 13 haiget ehk 1,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoosid püstitati seroloogilise uuringu alusel kahel ja kliinilise pildi alusel kuuel haigel. 34 Joonis 51. Mumps, 1979-2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 800 12 700 Haigestumus 100 000 el. kohta 10 Haigestumus 100 000 el. kohta 8 600 6 500 4 400 2 0 300 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 200 100 0 79 81 83 85 87 89 91 93 95 97 99 01 03 05 07 09 11 19 19 19 19 19 19 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 Haigust registreeriti kuues maakonnas ning Tallinnas. Suurem haigestumus oli Läänemaal (3,7 100 000 el. kohta), Järvamaal (2,8) ja Viljandimaal (1,8). 62,0% haigetest olid lapsed vanuses 1–9. a, 37,5% - isikud vanuses 20-39-aastat. Kõik haiged olid meessoost. Koolieelikud moodustasid 50,0% haigete üldarvust, töötavad isikud – 37,5% ja kooliõpilased – 12,5%. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Kõik haiged viibisid kodusel ravil. 50,0% haigetest haigestusid oktoobris-detsembris. Haigestunutest oli vaktsineerimata 12,5%, vaktsineeritud 62,5% ning vaktsineerimisstaatus ei ole teada 25,0% juhtudest. Tabel 11. Laste immuniseerimine leetrite, punetiste ja mumpsi vastu, 2011 (%) MMR Leetrid Punetised Mumps Vakts- Vaktsineeri- Vakts- Revakts. Alal. Vakts-tud Revakts. Vakts- Revakts. tud misest keeld tud 13-14a. v/n 1-14a. 13-14a. tud 13-14a. 2a. 0-14a 1-14a. 1-14a 1-14a. KOKKU 93,9 2,2 96,6 91,7 0,2 96,6 91,7 96,6 91,7 Tallinn 91,9 3,1 95,2 88,3 0,2 95,2 88,3 95,2 88,3 Harjumaa 91,9 2,6 95,2 90,4 0,2 95,2 90,4 95,2 90,4 Hiiumaa 98,6 2,3 96,8 93,5 0,6 96,8 93,5 96,8 93,5 Ida-Virumaa 98,2 0,7 98,6 96,1 0,1 98,6 96,0 98,6 96,1 Narva 95,5 1,3 98,0 88,6 0,2 98,0 88,6 98,0 88,6 Jõgevamaa 96,9 0,9 98,7 96,0 0,0 98,7 96,0 98,7 96,0 Järvamaa 96,2 1,6 98,0 95,6 0,1 98,0 95,6 98,0 95,6 Läänemaa 97,3 1,3 98,1 91,8 0,3 98,1 91,8 98,1 91,8 Lääne-Virumaa 95,5 1,2 97,9 92,8 0,2 97,9 92,8 97,9 92,8 Põlvamaa 97,5 1,3 97,7 95,1 0,1 97,7 95,1 97,7 95,1 Pärnumaa 92,5 2,2 96,7 95,2 0,2 96,7 95,2 96,7 95,2 Raplamaa 98,0 1,5 98,8 95,7 0,2 98,8 95,7 98,8 95,7 Saaremaa 96,3 1,3 97,6 96,2 0,3 97,6 96,2 97,6 96,2 Tartumaa 94,9 2,4 97,0 90,2 0,1 97,0 90,2 97,0 90,2 Valgamaa 96,2 1,7 97,4 90,7 0,2 97,4 90,7 97,4 90,7 Viljandimaa 97,2 1,2 98,0 95,5 0,1 98,0 95,5 98,0 95,5 Võrumaa 93,6 1,2 97,8 94,7 0,1 97,8 94,7 97,8 94,7 35 Meningokokknakkus (A39) Registreeriti 8 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,6 (2010. a oli 2 haiget ehk 0,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Joonis 52. Meningokokknakkus, 1991-2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 4 3,5 Haigestumus 100 000 el. kohta 3 2,5 2 1,5 1 0,5 0 91 92 93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 19 19 19 19 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Aastad Joonis 53. Meningokokknakkuse etioloogiline struktuur (N.meningitidis serotüübid), 2000-2011 100% 80% Y 60% C B 40% A 20% 0% 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Kliiniliselt avaldus haigus meningokokktseemiana (kolm juhtu), meningiidina (neli juhtu) ja muu meningokokknakkusena (üks juht). Letaalseid juhte ei esinenud. Ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Lätis). Nakkushaigust registreeriti kuues maakonnas ning Tallinnas. Haigestunutest 37,5% olid lapsed vanuses 0-4. a, 37,5% - isikud 15-29. a ning 25,0% - üle 50-aastased isikud. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. Haigusjuhud olid sporaadilised. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Kõik haiged hospitaliseeriti. Mikrobioloogiliselt oli valdavalt tekitajaks viiel juhul N. meningitidis serogrupp B, ühel juhul N. meningitidis serogrupp C ning kahel juhul jäi N. meningitidis tüpeerimata. 2011. aastal vaktsineeriti meningokokknakkuse vastu 322 inimest, nendest 0-14 a. lapsi – 46, noorukeid (15-17 a.) – 6 ja täiskasvanuid – 270. Revaktsineeriti 19 täiskasvanud isikut. 36 Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2) Registreeriti 49 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,6 (2010. a oli 18 juhtu ehk 1,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus kahel juhul meningiidina ja 47 juhul kopsupõletikuna. Oli üks letaalne juht (H. influenzae ja S. pneumoniae seganakkus). Nakkushaigust registreeriti 7 maakonnas ning Tallinnas. Suurem haigestumine oli Pärnumaal (22,6 haigusjuhtu 100 000 el. kohta), Raplamaal (10,9) ja Harjumaal (4,7). Enamus haigestunutest olid üle 40-aastased isikud (73,5%). Mehi oli 46,9% ja naisi 53,1%. 61,2% haigestunutest olid mittetöötavad inimesed. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. 53,1% haigestunutest haigestus jaanuarist aprillini. Hospitaliseeriti 100% haigetest. Tabel 12. Laste immuniseerimine Haemophilus influenzae tüüp B vastu, 2011. a (%) Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/n Revakts Vaktsineerimisest 7k-14a 2a. 0-14a . 2-14a. keeldunud 0-14a KOKKU 58,4 95,3 0,1 45,2 1,7 Tallinn 65,4 94,4 0,1 51,9 2,4 Harjumaa 62,5 93,2 0,1 48,9 2,0 Hiiumaa 50,1 98,6 0,1 40,1 1,7 Ida-Virumaa 54,2 98,5 0,0 35,4 0,5 Narva 55,9 95,7 0,1 37,7 1,2 Jõgevamaa 47,0 97,6 0,0 34,5 0,6 Järvamaa 51,9 96,8 0,1 41,9 1,2 Läänemaa 43,8 96,2 0,1 36,9 0,4 Lääne-Virumaa 52,9 97,0 0,1 41,5 0,8 Põlvamaa 53,9 98,9 0,0 41,2 1,1 Pärnumaa 53,9 93,7 0,1 41,6 1,7 Raplamaa 49,7 98,3 0,1 38,5 0,7 Saaremaa 53,9 97,2 0,1 39,7 1,2 Tartumaa 58,1 95,6 0,1 46,4 1,5 Valgamaa 47,6 97,2 0,1 34,2 1,8 Viljandimaa 51,4 97,6 0,0 39,6 1,1 Võrumaa 50,2 94,5 0,1 41,9 1,0 Sarlakid (A38) Registreeriti 706 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 52,7 (2010. a vastavalt 337 ja 25,1). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Harjumaal (87,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tartumaal (82,9) ja Tallinnas (70,5). 37 Joonis 54. Sarlakitesse haigestumus maakonniti, 2011 Joonis 55. Sarlakid, 1990-2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 200 180 Haigestumus 100 000 el. kohta 160 140 120 100 80 60 40 20 0 90 92 94 96 98 00 02 04 06 08 10 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 Aastad Haigestunutest 93,8% moodustasid 1–9-aastased lapsed. Mehi oli 57,4%, naisi 42,6%. Oli kaks haigestumise tõusu – kevadel ja talvel. Veebruarist maini haigestus 43,5% ning novembrist detsembrini 26,5% haigete üldarvust. Hospitaliseeriti 3,5% haigetest. Tuulerõuged (B01) Registreeriti 8 995 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 671,2 (2010. a vastavalt 6146 ja 458,5). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Läänemaal (1062,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (818,1), Narvas (751,8) ja Tartumaal (738,6). 38 Joonis 56. Tuulerõugetesse haigestumus maakonniti, 2011 Joonis 57. Tuulerõuged, 1999-2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 800 700 Haigestumus 100 000 el. kohta 600 500 400 300 200 100 0 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad Haigestunutest 60,0% moodustasid 1-4-aastased ja 28,2% – 5-9-aastased lapsed. Mehi oli 50,8%, naisi 49,2%. Rohkem haigusjuhte oli kevadel ning detsembrikuus, märtsis-juunis registreeriti 41,0% haigete üldarvust, detsembrikuus – 14,1% haigete üldarvust. Tuberkuloos (A15-A19) Registreeriti 202 uut haigusjuhtu, haigestumus oli 15,1 juhtu 100 000 elaniku kohta (2010. a oli 204 juhtu ehk 15,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). 188 haigel oli hingamiselundite tuberkuloos (haigestumus 100 000 elaniku kohta 14,0). 39 Joonis 58. Tuberkuloos, 1991–2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 60 Haigestumus 100 000 el. kohta 50 40 30 20 10 0 91 93 95 97 99 01 03 05 07 09 11 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 Aastad Kõrgeim haigestumus tuberkuloosi oli Narvas (32,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Saaremaal (28,8) ja Ida-Virumaal (25,8). Ohurühmaks olid üle 40-aastased inimesed (63,9% haigete üldarvust). Mehed moodustasid 67,8% ja naised 32,2% haigestunutest. Haigusjuhte registreeriti aastaringselt. Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) Registreeriti 62 pneumokokknakkust, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 4,6 (2010. a oli 36 juhtu ehk 2,7 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Joonis 59. Pneumokokknakkuse haigete jaotus kliinilise pildi järgi, 2006-2011 100% 90% 80% 70% Kombineeritud vormid 60% Meningiit 50% Septitseemia 40% 30% Kopsupõletik 20% 10% 0% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Kliiniliselt avaldus haigus järgmiselt: septitseemiana 17,7% juhtudest, meningiidina 11,3% juhtudest, kopsupõletikuna 71,0% juhtudest. Oli neli letaalset juhtu. Nakkushaigust registreeriti 11 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (23,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Raplamaal (10,9) ja Läänemaal (7,3). 40 Haigetest 58,1% olid 50-aastased ja vanemad isikud ning 14,5% olid 1-9-aastased lapsed. Mehi oli 46,8%, naisi 53,2%. 48,4% haigete üldarvust moodustasid mittetöötavad ja 27,4% - töötavad isikud. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised ning kõik haiged hospitaliseeriti. 2011. aastal vaktsineeriti pneumokokknakkuse vastu 934 inimest, nendest 0-14 a. lapsi – 847, noorukeid (15-17 a.) – 9 ja täiskasvanuid – 78. Revaktsineeriti 50 inimest, nendest 0-14 a. lapsi – 44, täiskasvanuid – 6. Terviseameti Kesklabori Nakkushaiguste Laboris tüpeeriti 2011. aastal 28 S. pneumoniae kultuuri verest ja liikvorist (Ida-Viru Keskhaiglast, Lääne-Tallinna Keskhaiglast, Lõuna-Eesti Keskhaiglast ning Pärnu Haiglast). Tuvastati 12 erinevat tekitaja serotüüpi. Joonis 60. S. pneunoniae serotüübid, 2011 4 3 Leidude arv 2 1 0 1 3 4 6 7 9 14 17 19 22 23 33 Serogrupp Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) Registreeriti 23 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,7 (2010. a oli 107 juhtu ehk 8,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). 34,8% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt. Joonis 61. Muud viirusentsefaliidid ja –meningiidid, 1997-2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 180 160 140 Haigete arv 120 100 80 60 40 20 0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 41  Nakkushaigust registreeriti 7 maakonnas ning Tallinnas. Suurem haigestumus oli Tartumaal (4,7), Läänemaal (3,7 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Harjumaal (3,1). Haigetest 47,8% olid 20-39-aastased isikud ning 30,4% – 0-9-aastased lapsed. Mehi oli 60,9%, naisi 39,1%. 34,8% haigestunutest olid töötavad isikud, 30,4% – eelkooliealised lapsed. Haigestumise tõus oli augustist oktoobrini, sel ajal haigestus 65,2% kõikidest aasta jooksul registreeritud haigetest. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Kõik haiged olid haiglaravil. Joonis 62. Muudesse viirusentsefaliitidesse ja -meningiitidesse haigestumus maakonniti, 2011 Viirushepatiidid ja HIV A-viirushepatiit (B15) Esines 154 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 11,5 (2010. a haigestus 6 inimest ehk 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). 153 juhul kinnitati diagnoosid seroloogilise uuringuga, ühel juhul põhines diagnoos kliinilisel pildil ja epidemioloogilisel seosel laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga. Joonis 63. A-viirushepatiit, 1994-2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 140 Haigestumus 100 000 el. kohta 120 100 80 60 40 20 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 19 19 19 19 19 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Aastad 42 Haigestunuid registreeriti 7 maakonnas ning Tallinnas. Suurem haigestumus oli Viljandimaal (209,2 100 00 el. kohta), Raplamaal (19,1) ja Tallinnas (3,8). Joonis 64. A-viirushepatiiti haigestumus maakonniti, 2011(100 000 el. kohta) 7 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses üks, Indias neli, Soomes üks ja Valgevenes üks). Esines haiguspuhang 134 haigusjuhuga Viljandimaal. Puhangu kirjeldus: Alates 2011. aasta juulist kuni 2012. aasta alguseni on Viljandimaal registreeritud 115 A- viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumuse kordaja 100 000 kohta 207,4. Lisaks on sama puhanguga tõenäoliselt seotud (nakatumise koha järgi) 20 haigestunut mujalt Eestist: Tallinnast / Harjumaalt - 12, Raplamaalt - 5, Tartust -1, Pärnumaalt -1, Valgamaalt – 1. Joonis 65. Haigete jagunemine haigestumise aja järgi (epikõver) A-viirushepatiidi juhtude arv (Viljandi, juuli-detsember 2011) 14 13 13 12 10 8 8 Juhtudearv 7 7 7 6 6 6 6 6 6 5 4 4 4 3 3 3 2 2 2 1 1 1 1 0 0 0 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 Nädal Nakkusallikas ei selgunud. Euroopa Liidu viirushepatiitide referentslaboris tuvastati A- hepatiidi viiruse IB genotüüp. Arvatavalt on nakkus Viljandisse sisse toodud, kas Viljandi elaniku või juunis-juulis massiüritustele tulnud külaliste vahendusel. Nakkus levis olmeliselt. 43 70,8% haigetest olid vanuses üle 20 aasta, mehi oli 51,3% ning naisi 48,7%. 37,7% haigestunutest olid töötavad, 31,8% - mittetöötavad inimesed ning 20,8% - koolilapsed. Joonis 66. A-viirushepatiidi vastu vaktsineeritud isikute arv, 1999-2011 9000 Revaktsineeritud isikute arv 8000 Vaktsineeritud isikute arv 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Äge B-viirushepatiit (B16) Registreeriti 16 ägedat B-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,2 (2010. a oli 23 juhtu ehk 1,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 67. Äge B-viirushepatiit, 1990–2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 45 Haigestumus 100 000 el. kohta 40 35 30 25 20 15 10 5 0 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 19 19 19 19 19 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Aastad Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. Registreeriti üks seganakkus (äge B-viirushepatiit + C-viirushepatiit). Nakkushaigust registreeriti neljas maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Narvas (4,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaa (3,0) ja Valgamaal (2,9). 44 Joonis 68. Ägedasse B-viirushepatiiti haigestumus maakonniti, 2011 Haigestunutest oli 20–39-aastaseid 68,8%. Alla 20-aastastel isikutel ei esinenud ühtegi haigusjuhtu. Mehi oli 50,0%, naisi – 50,0%. Joonis 69. Ägeda B-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1990-2011 100% 60 ja > 80% 50-59 40-49 30-39 60% 20-29 15-19 10-14 40% 7-9 5-6 3-4 20% 1-2 0 0% 90 92 94 96 98 00 02 04 06 08 10 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 62,5% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 37,5% töötavad inimesed. Sesoonsus ei ole välja kujunenud. Ühel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Türgis). Hospitaliseeriti 93,8% haigetest. Oletatavad nakatumise viisid olid: narkootikumide parenteraalne kasutamine 31,3% juhtudest (2010. a – 43,5%, 2009. a – 13,8%, 2008. a – 18,9%, 2007. a – 22,7%), seksuaalne tee 18,8% (2010. a – 13,0%, 2009. a – 6,9%, 2008. a – 9,4%, 2007. a – 15,9%). 43,8% juhtude puhul jäi 45 riskitegur välja selgitamata (2010. a – 43,5%, 2009. a – 75,9%, 2008. a – 67,9%, 2007. a – 56,8%). Joonis 70. Ägeda B-viirushepatiidi riskitegurid, 1990-2011 100% Muu iluteenus 90% 80% Tätoveerimine 70% Suguakt 60% Narkomaania 50% 40% Perinataalne nakatumine 30% Töötamine verega 20% 10% Meditsiinilised manipulatsioonid 0% Vere või plasma ülekanne 90 92 94 96 98 00 02 04 06 08 10 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 2010. aastal vaktsineeriti B-viirushepatiidi vastu 29 274 inimest, neist 0-14. a lapsi – 26 985, noorukeid (15-17. a) – 134, täiskasvanuid – 2 155. Revaktsineeriti 143 täiskasvanud inimest. Tabel 13. Laste immuniseerimine B-viirushepatiidi vastu, 2011 (%) Vakts-tud Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/näid. Vaktsineeri 7k-14a 2a 13-14a. 0-14a. misest keeld 0-14a KOKKU 78,8 95,0 93,7 0,1 2,6 Tallinn 86,2 93,3 91,8 0,1 3,4 Harjumaa 78,3 93,9 93,8 0,1 2,9 Hiiumaa 69,8 98,6 89,1 0,1 2,4 Ida-Virumaa 80,7 98,6 96,9 0,1 1,1 Narva 81,9 95,8 91,7 0,1 1,8 Jõgevamaa 71,8 98,3 97,8 0,0 1,2 Järvamaa 68,8 96,8 97,2 0,1 1,6 Läänemaa 65,2 98,4 82,3 0,1 1,5 Lääne-Virumaa 74,9 97,5 95,7 0,1 1,8 Põlvamaa 71,9 98,6 96,3 0,1 1,9 Pärnumaa 73,0 94,1 93,0 0,1 2,3 Raplamaa 68,2 98,3 96,2 0,0 1,4 Saaremaa 73,1 97,2 97,6 0,2 1,3 Tartumaa 77,3 95,3 93,4 0,0 2,8 Valgamaa 68,8 94,8 93,5 0,2 3,5 Viljandimaa 72,1 97,2 96,4 0,1 1,6 Võrumaa 71,3 93,9 98,1 0,0 1,6 46 Äge C-viirushepatiit (B17.1) Registreeriti 17 ägedat C-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,3 (2010. a oli 34 juhtu ehk 2,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 71. Äge C-viirushepatiit, 1994-2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 30 Haigestumus 100 000 el. kohta 25 20 15 10 5 0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad Kõik haigusjuhud on laboratoorselt kinnitatud. Registreeriti üks ägeda C-viirushepatiidi + ägeda B-viirushepatiidi seganakkus. Nakkushaigust registreeriti neljas maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Narvas (7,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (2,2) ja Tallinnas (1,8). Joonis 72. Ägedasse C-viirushepatiiti haigestumus maakonniti, 2011 64,7% haigestunutest olid 20–39-aastased ning 17,6% - 40-49-aastased isikud. Mehi oli 41,2% ja naisi 58,8%. 70,6% moodustasid mittetöötavad ja 29,4% - töötavad inimesed. 47 Joonis 73. Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus soo järgi, 1994-2011 100% 90% 80% 70% 60% Naised 50% Mehed 40% 30% 20% 10% 0% 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Joonis 74. Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2001-2011 100% 90% 80% ≥ 60 70% 50-59 40-49 60% 30-39 20-29 50% 15-19 40% 10-14 5-9 30% 1-4 20% 0 10% 0% 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad Haigusjuhte registreeriti aastaringselt. Kõik kolded olid ühe haigega, hospitaliseeriti 64,7% haigetest. Oletatavad nakatumise viisid olid: narkootikumide parenteraalne kasutamine 23,5% juhtudest (2010. a – 5,9%, 2009. a – 23,9%, 2008. a – 23,4%, 2007. a – 27,8%). 46,5% juhtudest jäi riskitegur välja selgitamata (2010. a – 94,1%, 2009. a – 64,2%, 2008. a – 53,1%, 2007. a – 55,6%). 48 Joonis 75. Ägeda C-viirushepatiidi oletatav nakatumise viis, 2003-2011 100% Tätoveerimine 80% Suguakt 60% Narkomaania 40% Med. 20% manipulatsioonid 0% 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Joonis 76. Ägeda C-viirushepatiidi riskitegurid, 2003-2011 100% Teadmata On teada 80% 60% 40% 20% 0% 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) Registreeriti 29 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,1 (2010. a oli 32 juhtu ehk 2,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). 49 Joonis 77. Krooniline B-viirushepatiit, 2004-2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 4 3,5 3 Haigestumus 100 000 el. kohta 2,5 2 1,5 1 0,5 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (2,8 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (6,0), Narvas (16,1) ja Lääne-Virumaal (1,5). 51,7% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 20-39-aastat ning 31,0% - 40-59- aastased isikud. Mehi oli 58,6%, naisi 41,4%. Tegevusala järgi: 75,9% haigetest olid mittetöötavad ja 17,2% - töötavad isikud. Hospitaliseeriti 58,6% haigetest. Oletatavad nakatumise viisid olid: narkootikumide parenteraalne kasutamine 31,0% juhtudest, sugulisel teel 13,8% juhtudest. 55,2% juhtudest jäi riskitegur teadmata. Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) Registreeriti 190 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 14,2 (2010. a vastavalt 246 ja 18,4). Joonis 78. Krooniline C-viirushepatiit, 2004-2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 20 18 16 Haigestumus 100 000 el. kohta 14 12 10 8 6 4 2 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. 50 Nakkushaigust registreeriti 9 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Narvas (64,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (39,9) ja Tartumaal (19,3). 37,4% haigestunutest olid vanuses 20–29-aastat, 44,7% moodustasid 30-49-aastased isikud. 66,8% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 25,3% - töötavad isikud. Mehi oli 65,8%, naisi 34,2%. Hospitaliseeriti 14,7% haigetest. Oletatav nakatumise viis (riskitegur) on teada 48,4% juhtudest. Joonis 79. Kroonilise C-viirushepatiidi riskitegurid, 2011 Teadmata Narkootikumide kasutamine Suguakt Tätoveerimine Joonis 80. Krooniliste B- ja C-viirushepatiitide osakaal hepatiitide üldarvust, 2004-2011 100% Ägedad viirushepatiidid 90% 80% HCV krooniline 70% HBV krooniline 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24) Kokku on Eestis aastate jooksul (seisuga 31.12.2011. a) HIV-nakkust diagnoositud 8062 inimesel. 2011. aastal registreeriti uusi HIV-nakatunuid 370, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 27,6 (2011. a vastavalt 372 ja 27,8). Enim 2011. a avastatud nakatunuid elab Tallinnas; (55,4%) ja Ida-Virumaal (koos Narvaga, 36,5%). 51  Tabel 14. HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 1987-2011 1987 - 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Kokku 1999 Tallinn 64 25 528 377 323 262 263 263 240 216 150 165 205 3081 Harjumaa 6 3 56 22 39 25 15 12 15 14 43 11 261 Hiiumaa 1 1 Ida-Virumaa 11 56 454 261 245 224 147 150 143 123 114 97 81 2106 Narva (eraldi) 1 302 409 215 183 193 121 162 170 160 75 71 54 2116 Jõgevamaa 1 1 1 3 Järvamaa 1 3 1 1 2 2 3 13 Läänemaa 1 1 2 Lääne-Virumaa 2 1 8 3 20 11 6 9 17 10 2 4 6 99 Põlvamaa 1 1 1 1 4 Pärnumaa 4 1 2 1 3 1 2 6 3 23 Raplamaa 4 3 1 1 2 1 12 Saaremaa 2 1 2 1 1 7 Tartumaa 1 4 13 20 16 64 66 40 20 19 15 20 298 Valgamaa 1 2 1 1 5 Viljandimaa 3 1 2 1 2 1 2 12 Vorumaa 2 1 3 Muu 11 4 1 16 Kokku: 96 390 1474 899 840 743 621 668 633 545 411 372 370 8062 Joonis 81. HIV-nakkus ja HIV-tõbi, 1995-2011 (registreeritud juhtude arv) 1600 70 1400 60 HIV nakkus 1200 AIDS 50 HIV-nakkus, juhtude arv 1000 HIV-tõbi, juhtude arv 40 800 30 600 20 400 10 200 0 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad Vanusrühmas 0-4. a diagnoositi HIV-nakkus kahel lapsel, vanusrühmas 5-9. a – ühel lapsel. Enamik nakatunutest on vanusrühmades 20–29. a (43,5%) ja 30–39 (31,9%). HIV- nakatunutest 61,6% on mehed ja 38,4% naised. 52 Joonis 82. HIV-nakkus. Vanuseline jaotus, 2001-2011 (%) 100% 80% >50 40-49 60% 30-39 20-29 15-19 10-14 40% 5-9 1-4 0 20% 0% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Oletatavad levikuteed on teada 34,9% nakatunutest: emalt lapsele – 2 (0,5% üldarvust), parenteraalne – 69 (18,6%), seksuaalne – 58 (15,7%). 2011. aastal uuriti HI-viiruse suhtes kokku 147 453 isikut, kokku uuriti 212 136 proovi (2010. aastal – 142040, 2009. aastal – 139 471, 2008. aastal – 136 699, 2007. aastal – 116 790). Joonis 83. HIV-nakkus. Naiste osakaal, 2000-2011 (%) 50 45 40,9 42,2 40,9 38,7 38,4 40 37 35,8 35 33,1 29,7 30 27,8 23,5 % 25 20 20 15 10 5 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad 53  Tabel 15. HIV-nakkuse suhtes uuritud isikud uuringu põhjuste kaupa, 2006-2011 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Neist positiivsed Neist positiivsed Neist positiivsed Neist positiivsed Neist positiivsed Neist positiivsed Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritud kontingent HIV-tõvestunutega seksuaalvahekorras 59 4 22 1 6 olnud isikud 5 Narkootiliste ainete 238 41 213 20 58 26 12 tarvitajad 13 Suguhaiged 320 8 324 4 77 2 1 Abordilõppega 2 941 10 2 535 9 rasedused 3 Vere- ja 54 448 9 55 198 7 54 867 5 52 226 8 59 395 7 elundidoonorid 58 393 3 Rasedad 32 213 45 34 515 52 32 394 41 32 570 45 30 558 30 31 633 20 Vere ja organite 22 3 retsipiendid Relvajõududes 98 1 64 212 teenivad isikud 19 Kinnipeetavad isikud 4 530 107 3 982 63 4 160 61 4 944 68 4 431 72 3 970 53 Kliinilistel näidustustel uuritud 3 579 84 3 853 87 6 isikud 2 Anonüümselt uuritud 6 607 246 7 837 243 7 475 180 8 510 46 4 591 35 isikud 4 035 26 Tervishoiutöötajad 522 613 741 771 Profülaktiliselt 19 583 71 20 503 87 37 668 232 38 788 199 42 112 202 uuritud isikud 48 632 244 Epidemioloogilistel näidustustel uuritud 1 756 42 1 860 60 isikud Muud 2 433 45 Tabel 16. Testimine HIV-nakkuse suhtes maakonniti, 2011 Piirkond Testitud isikute arv Testide arv Tallinn 79086 120287 Harjumaa 0 0 Hiiumaa 141 147 Ida-Virumaa 6088 7139 Narva 4516 4847 Jõgevamaa 304 401 Järvamaa 1018 1018 Läänemaa 906 907 Lääne-Virumaa 1406 1406 Põlvamaa 498 498 Pärnumaa 9913 10402 54  Piirkond Testitud isikute arv Testide arv Raplamaa 590 590 Saaremaa 664 666 Tartumaa 40410 61742 Valgamaa 543 716 Viljandimaa 1370 1370 Võrumaa 0 0 Kokku 147453 212136 HIV-tõbe diagnoositi 39 nakatunul, haigestumus 100 000 el. kohta oli 2,9 (2010. aastal 25 juhtu ehk 1,9 100 000 el. kohta). Kokku on Eestis aastate jooksul (seisuga 31.12.2011. a) HIV-tõbi diagnoositud 354 inimesel. Tabel 17. HIV-tõve registreerimine maakonniti, 1988-2011 1988 - 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Kokku Maakond/aasta 1999 Tallinn 3 2 2 3 11 10 11 27 27 15 5 10 126 Harjumaa 1 2 1 4 1 2 1 10 4 26 Hiiumaa 1 1 Ida-Virumaa 1 4 9 7 13 21 12 6 6 79 Narva (eraldi) 5 7 8 11 13 10 8 3 15 80 Jõgevamaa 1 1 2 Järvamaa 0 Läänemaa 0 Lääne-Virumaa 1 1 1 1 4 Põlvamaa 0 Pärnumaa 1 3 4 Raplamaa 1 1 2 Saaremaa 1 1 Tartumaa 1 1 2 Valgamaa 1 1 1 3 Viljandimaa 0 Võrumaa 0 Muu/teadmata 23 1 24 Kokku: 23 3 2 4 11 27 30 34 57 61 38 25 39 354 Nakkushaigust registreeriti Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal. Suurem haigestumus oli Narvas (21,8 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (5,9) ja Pärnumaal (3,4). 77,0% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 20-39-aastat. Mehi oli 82,0%, naisi 18,0%. 55  Zoonoosid Leptospiroos (A27) Registreeriti kaks leptospiroosi juhtu (Tartumaal ja Võrumaal), haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2010. a oli üks juht ehk 0,07 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 84. Leptospiroos, 1994-2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 1,2 1 Haigestumus 100 000 el. kohta 0,8 0,6 0,4 0,2 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad Diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud (Leptospira interrogans ja Leptospira hebdomadis). Haiged olid mehed vanuses üle 60. a, pensionärid, hospitaliseeritud, paranesid. Nakatumine toimus oletatavalt elukohas. Tulareemia (A21) Registreeriti kaks haigusjuhtu (Harjumaal ja Hiiumaal), haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (eelmine haigusjuht registreeriti Eestis 2008. aastal). Joonis 85. Tulareemia, 1996-2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 1,8 1,6 1,4 1,2 Haigete arv 1 0,8 0,6 0,4 0,2 0 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad Diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Haiged olid töötavad naised vanusrühmast 50-59. a, viibisid kodusel ravil, paranesid. Nakatumine toimus oletatavalt Hiiumaal ja Prangli saarel. 56 Listerioos (A32) Registreeriti 3 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2010. a oli 5 juhtu ehk 0,4 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust esines Tallinnas, Pärnumaal ja Narvas. Joonis 86. Listerioos, 2004-2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 0,7 0,6 0,5 Haigestumus 100 000 el. kohta 0,4 0,3 0,2 0,1 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud, kliiniliselt avaldus haigus kahel juhul listeeriaseptitseemiana ja ühel juhul listeeriameningiidi ja –meningoentsefaliidina. Joonis 87. Listerioosi kliinilised vormid, 2004-2011 Muu/ täpsustamata 11% Meningiit/menin goentsefaliit 39% Septitseemia 50% Kõik haiged olid vanusrühmast 40-59-aastat. Haigetest oli üks töötav, üks töövõimetu ja üks mittetöötav isik. Kõik haiged hospitaliseeriti, paranesid. Neerusündroomiga hemorraagiline palavik (A98.5) Registreeriti 12 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,9 (2010. a oli 5 juhtu ehk 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). 57 Joonis 88. Neerusündroomiga hemorraagilisse palavikku haigestumine, 1994-2011 (haigete arv) 18 16 14 12 Haigete arv 10 8 6 4 2 0 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti viies maakonnas ning Tallinnas. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (4,5 100 000 el. kohta), Saaremaal (2,9) ja Tartumaal (2,7). 50,0% haigetest moodustasid 20-39-aastased isikud ning 50,0% - üle 40-aastased isikud. Mehi oli 75,0% ja naisi 25,0%. 75,0% olid töötavad ja 8,3% - mittetöötavad isikud. Hospitaliseeriti 100,0% haigetest. Letaalseid juhte ei olnud. Ühel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Venemaal). Enamus haigetest haigestus oktoobris-novembris (75,0%). Marutõbi ja loomahammustused (T14.1) 2011. aastal inimesed marutõppe ei haigestunud (eelmine haigusjuht registreeriti 1986. a). Registreeriti 1 771 loomahammustuse juhtu, 100 000 elaniku kohta 132,1 (2010. a vastavalt 2002 ja 149,4). Joonis 89. Loomahammustuste ja marutaudi põdenud loomade arv, 2003-2011 5000 Loomahammustused 900 4500 Marutaudi põdenud loomad 800 Marutaudi põdenud loomad (abs. arv) 4000 Loomahammustused (abs. arv) 700 3500 600 3000 500 2500 400 2000 300 1500 200 1000 500 100 0 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad 58 Enim registreeriti loomahammustusi Põlvamaal (259,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tartumaal (231,9) ja Narvas (198,6). Inimesi ründasid kõige sagedamini koerad (70,4%) ja kassid (25,4%). Inimesi rünnanud loomade seas olid ahv, hamster, hiir, hobune, hunt, jänes, karu, kobras, kährik, küülik, metssiga, mäger, naarits, nahkhiir, ninakaru, nirk, orav, papagoi, poni, rebane, rott, siga, tuhkur ja vares. Puretud inimeste vanuseline jaotus: kuni 14-aastaseid – 25,5%, 50-aastaseid ja vanemaid – 30,2%. Mehi oli 43,2%, naisi – 56,8%. Veterinaar- ja Toiduameti andmetel oli 2011. aastal üks marutaudi põdenud loom – kährik Põlvamaal (2010. a – ei olnud, 2009. a – 3, 2008. a – 3, 2007. a – 4, 2006. a – 114 ja 2005. a – 266 loomal). 2011. a vaktsineeriti marutaudi vastu 44 327 looma, neist koeri 61,4%, kasse 38,5%, tuhkruid 0,08%, veiseid 0,04% ja hobuseid 0,03% ja 2011. a vaktsineeriti marutõve vastu 636 inimest, neist 0-14. a lapsi – 67, noorukeid (15-17. a) – 38, täiskasvanuid – 531. Revaktsineeriti 132 täiskasvanut. Immuunglobuliinprofülaktikat rakendati ühel juhul (täiskasvanud isik). 59  Puukidega levivad nakkushaigused Puukentsefaliit (A84) Puukentsefaliiti registreeriti 250 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 18,6 (2010. a oli 201 juhtu ehk 15,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 90. Puukentsefaliit, 1970-2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 30 25 Haigestum us 100 000 el. kohta 20 15 10 5 0 1970 1972 1974 1976 1978 1980 1982 1984 1986 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 Laboratoorselt kinnitati 100,0% diagnoosidest. Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Kõige suurem haigestumus oli Saaremaal (147,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (79,7) ja Läänemaal (54,8). 52,4% haigetest olid 50-aastased ja vanemad, 34,8% - vanuses 20–49-aastat. Mehi oli 47,2%, naisi – 52,8%. Joonis 91. Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2002-2011 (%) 100% 80% 60 + 50-59 40-49 60% 30-39 20-29 40% 15-19 10-14 5-9 20% 0-4 0% 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 60 38,0% moodustasid mittetöötavad ja 34,8% - töötavad inimesed, 10,0% olid koolilapsed. Kõik haiged haigestusid maist novembrini, maksimaalne haigestunute arv oli augustis- septembris (49,2% haigete üldarvust). Joonis 92. Puukentsefaliiti haigestumus maakonniti, 2011 Joonis 93. Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2011 70 60 50 Haigete arv 40 30 20 10 0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Kuud Hospitaliseeriti 81,6% haigestunutest. Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi segainfektsiooni registreeriti 35 juhul. Oletatav nakatumine toimus sagedamini Saaremaal (16,4% haigete üldarvust), Pärnumaal (14,0%) ning Harjumaal (8,8%). Ühel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Venemaal). Nakatumise koht jäi teadmata 29,6% juhtudest. 61 Joonis 94. Puukentsefaliidi ohupiirkonnad, 2011 Kahel juhul toimus nakatumine oletatavalt termiliselt töötlemata kitsepiima tarbimisjärgselt. 2010. a vaktsineeriti puukentsefaliidi vastu 17 763 inimest, neist lapsi vanuses 0-14. a 4 961, noorukeid vanuses 15-17. a – 1 095 ja täiskasvanuid 11 707. Revaktsineeriti 20 978, neist lapsi vanuses 0-14. a – 3 774, noorukeid vanuses 15-17. a – 1 436 ning täiskasvanuid 15 768. Joonis 95. Puukentsefaliiti haigestumus ja elanikkonna hõlmatus immuniseerimisega, 1999-2011 20 12,0 Hõlmatus imuniseerimisega, % Haigestumus 100 000 el. kohta 18 10,0 16 14 8,0 12 10 6,0 8 6 4,0 4 2,0 2 0 0,0 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Aasta Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) Registreeriti 2 303 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 171,6 (2010. aastal oli 1 721 juhtu ehk 128,4 100 000 elaniku kohta). 62 Joonis 96. Lyme’i tõbi, 1992-2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 1992 1995 1998 2001 2004 2007 2010 84,8% haigusjuhtudest kinnitati diagnoos laboratoorselt, 15,2% diagnoosidest püstitati kliinilise pildi ja puugiründe seoste põhjal. Nakkushaigust registreeriti kõigis maakondades. Kõige suurem haigestumus oli Hiiumaal (1 664,7 100 000 elaniku kohta), Saaremaal (1 047,8) ja Läänemaal (464,1). Joonis 97. Lyme’i tõppe haigestumus maakonniti, 2011 32,3% haigetest olid vanuses 60 aastat ja vanemad, 36,6% - 40-59-aastased isikud. 63 Joonis 98. Lyme’i tõve haigusjuhtudee jaotus vanusrühmade kaupa, 2002-2011 (%) 100% 80% 60 and > 50-59 40-49 60% 30-39 20-29 15-19 40% 10-14 5-9 1-4 20% 0 0% 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Mehi oli 36,1%, naisi 63,9%. 47,9% moodustasid töötavad ja 33,1% - mittetöötavad inimesed. 60,3% haigetest haigestusid juulis-oktoobris. Joonis 99. Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2011 500 450 400 350 300 250 200 150 100 50 0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Hospitaliseeriti 5,9% haigestunutest. Oletatav nakatumine toimus sagedamini Harjumaal (14,1% haigete üldarvust), Saaremaal (13,1%) ja Hiiumaal (7,8%). Nakatumise koht jäi teadmata 25,5% juhtudest. 13 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Norras üks, Rootsis üks, Saksamaak kaks, Soomes neli, Šveitsis üks, Tais üks ja Venemaal kolm). 64 Joonis 100. Lyme’i tõve ohupiirkonnad, 2011 Sugulisel teel levivad nakkushaigused Joonis 101. Sugulisel teel levivatesse nakkushaigustesse haigestumus, 1994-2011 400 Süüfilis Gonokokknakkus 350 Klamüüdiahaigused 300 Anogen gerpesviirusnakkus Haigestum us 100 000 el. kohta 250 200 150 100 50 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad Süüfilis (A50-A53) Registreeriti 67 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta 5,0 (2010. a oli 69 haiget ehk 5,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kaasasündinud süüfilise haigusjuhte ei olnud. Varast süüfilist diagnoositi 53,7% haigete üldarvust. 65 Joonis 102. Süüfilisse haigestumus maakonniti, 2011 Tabel 18. Süüfilisse haigestumus, 2001-2011 Aastad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Haigestumus (100 000 29,2 20,9 17,3 13,6 8,2 9,3 5,7 5,3 4,4 5,1 5,0 elaniku kohta) Nakkushaigust registreeriti 11 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Tallinnas registreeriti 58,2% juhtude üldarvust (2010. a – 53,6%, 2009. a – 35,6%, 2008. aastal – 66,2%). Suurem haigestumus oli Tallinnas (9,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Saaremaal (8,7) ja Valgamaal (5,9). 37,3% haigetest moodustavad isikud vanusrühmast 30-39. a, 19,4% - 20-29. a. Mehi oli 55,2%, naisi 44,8%. Joonis 103. Varajase süüfilise osakaal, 2000-2011 120 100 80 60 % 40 20 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 66 Gonokokknakkus (A54) Registreeriti 176 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 13,1 (2010. a oli 109 juhtu ehk 8,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust registreeriti 11 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Tallinnas registreeriti 56,2% juhtude üldarvust. (2010. a – 45,9%, 2009. a – 41,7%) Suurem haigestumus oli Tallinnas (24,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Lääne-Virumaal (20,9) ja Harjumaal (18,7). Haigetest 45,5% olid vanuses 20–29-aastat, 26,1% - 30-39-aastat. Mehi oli 33,3%, naisi 67,0%. Joonis 104. Gonokokknakkusesse haigestumus maakonniti, 2011 Tabel 19. Gonokokknakkusesse haigestumus, 2001–2011 Aastad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Haigestumus 100 000 elaniku 48,1 39,5 34,0 38,5 21,4 20,8 13,0 10,9 9,5 8,1 13,1 kohta Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56) Registreeriti 1763 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 131,6 (2010. a oli 1737 juhtu ehk 129,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Tallinnas registreeriti 35,8% juhtude üldarvust (2010. a – 37,4%, 2009. a – 38,0%, 2008. aastal – 40,3%). Suurem haigestumus oli Tartumaal (166,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (157,6) ja Pärnumaal (154,0). Haigetest 61,7% olid vanuses 20–29-aastat, 15,6% - 30-39-aastat ja 15,5% - 15–19-aastat. Mehi oli 15,7%, naisi 84,3%. Tabel 20. Sugulisel teel levivatesse klamüüdiahaigustesse haigestumus, 2001-2011 Aastad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Haigestumus 306,3 293,1 219,1 199,4 188,6 188,0 184,8 163,9 150,3 129,6 131,6 100 000 elaniku kohta 67 Joonis 105. Sugulisel teel levivatesse klamüüdiahaigustesse haigestumus maakonniti, 2011 Joonis 106. Sugulisel teel levivate klamüüdihaiguste jaotus soo järgi, 2000-2011 100% Naised 80% Mehed 60% 40% 20% 0% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Anogenitaalsed herpesviirusnakkused (A60) Registreeriti 234 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 17,5 (2010. a oli 166 juhtu ehk 12,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Tallinnas registreeriti 56,8% juhtude üldarvust (2010. a – 54,2%, 2009. a – 40,7%). Suurem haigestumus oli Tallinnas (33,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (21,1) ning Hiiumaal (20,0). 68 Joonis 107. Anogenitaalsesse herpesviirusnakkusesse haigestumus maakonniti, 2011 Haigetest 38,5% olid vanuses 20–29-aastat ja 25,2% olid 30–39-aastased. Mehi oli 23,9%, naisi 76,1%. Tabel 21. Anogenitaalsesse herpesviirusnakkusesse haigestumus, 2001–2011 Aastad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Haugestumus 100 29,7 25,7 31,6 23,0 20,0 18,8 17,1 14,9 10,4 12,4 17,5 000 elaniku kohta Muud nakkushaigused Poliomüeliit (A80) Viimane haigusjuht esines Eestis 1961. aastal. Polioviiruse ringluse jälgimiseks uuriti nakkushaiguste seire raames 60 heitveeproovi, enteroviirust identifitseeriti 26 proovis (43,3%). Malaaria (B50-B54) Registreeriti üks sissetoodud haigusjuht Tartumaal, haigestumine 100 000 elaniku kohta oli 0,07 (2010. aastal – vastavalt 1 ja 0,07). Diagnoos kinnitati laboratoorselt (Plasmodium falciparum). Haige oli mees, vanusrühmast 30-39. a, hospitaliseeritud. Oletatav nakatumine toimus Ghanas (Aafrika) viibimise ajal. 69 Joonis 108. Malaaria haigete jaotus tegevusala järgi, 1962-2011 100% 90% 80% 70% 60% Muud Reisijad 50% Sõjaväelased 40% Meremehed 30% 20% 10% 0% 1962-1979 1980-1991 1992-2004 2005-2011 Nakkuslik mononukleoos (B27) Registreeriti 342 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 25,5 (2010. a vastavalt 307 ja 22,9). Diagnoos kinnitati laboratoorselt 99,1% juhtude puhul, 0,9% juhtudel püstitati diagnoos kliinilise pildi ja epidemioloogilise seose alusel. Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaal ja Võrumaal. Suurem haigestumus oli Järvamaal (47,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (37,1) ja Jõgevamaal (35,5). Joonis 109. Nakkuslikku mononukleoosi haigestumus maakonniti, 2011 Haigetest 52,1% olid 1–9-aastased ja 14,9% olid 10–14-aastased lapsed. Mehi oli 52,9% ja naisi 47,1%. 46,5% haigestunutest moodustasid eelkooliealised lapsed, 33,6% - koolilapsed. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Esines kaks haigestumise tõusu – jaanuaris-märtsis ja augustis-novembris. Hospitaliseeriti 37,4% haigetest. 70 Joonis 110. Nakkuslikku mononukleoosi haigestumus kuude kaupa, 2011 50 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Leegionärihaigus (A48.1) Registreeriti 7 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,5 (2010. a ei esinenud). Joonis 111. Leegionärihaigus, 1999-2011 (haigete arv) 8 7 6 Haigete arv 5 4 3 2 1 0 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Aastad Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (kolm haigusjuhtu ehk 0,7 100 000 el. kohta)), Järvamaal (üks ehk 2,8 100 000 el. kohta) ja Pärnumaal (kolm ehk 3,4 100 000 el. kohta)). 42,9% haigetest moodustasid 40-59-aastased isikud ning 42,9% - üle 60-aastased isikud. Mehi oli 57,1% ja naisi 42,9%. 57,1% olid töötavad ja 42,9% - mittetöötavad isikud (pensionärid). Hospitaliseeriti 100,0% haigetest. Esines kaks letaalset juhtu. Ühel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Venemaal). Teetanus (A33-A35) Registreeriti kaks haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (eelmine haigusjuht registreeriti Eestis 2003. aastal). Nakkushaigust registreeriti Tallinnas ja Põlvamaal. Mõlemad haiged olid üle 60-aastased, pensionärid, mees ja naine. Haiged hospitaliseeriti, esines üks letaalne juht. 71 Joonis 112. Teetanus, 1995-2011 (haigete ja surmajuhtude arv) 6 5 Haigete üldarv s.h. surmajuhud 4 Haigete arv 3 2 1 0 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Aastad Joonis 113. Teetanuse traumapuhune immuniseerimine, 1995-2011 (vaktsineeritud ja revaktsineeritud isikute arv ning % elanikkonnast) 25000 3,0 Immuniseeritud isikute arv 2,5 20000 2,0 15000 1,5 % 10000 1,0 5000 Immuniseeritud 0,5 % elanikkonnast 0 0,0 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Aastad Leepra (A30) Registreeriti üks haigusjuht Tartumaal, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,07 (eelmine haigusjuht registreeriti Eestis 2002. aastal). 72 Joonis 114. Leepra, 1919-2011 (haigestumus 100 000 el. kohta) 6 5 Haigestumus 100 000 el. kohta 4 3 2 1 0 1919 1923 1927 1931 1935 1939 1943 1947 1951 1955 1959 1963 1967 1971 1975 1979 1983 1987 1991 1995 1999 2003 2007 2011 Aastad Sügelised (B86) Registreeriti 986 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 73,6 (2010. a vastavalt 1072 ja 80,0). Haigusjuhud registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (185,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Võrumaal (182.1) ja Järvamaal (116,2). 15–19-aastased moodustasid 19,4% haigete üldarvust, 20-29-aastased – 17,8%. Sooliselt jagunes haigestumine võrdselt. Haigestumise tõus oli sügisel, septembrist novembrini registreeriti 35,1% juhtude üldarvust. Joonis 115. Sügelistesse haigestumus maakonniti, 2011 73  Helmintiaasid 2010. aastal uuriti Eestis helmintiaaside suhtes 16 728 roojaproovi ja 3 987 perianaalkaabet. Avastati 77 difüllobotriaasi, 401 askaridiaasi ning 1 022 enterobiaasi juhtu. Tabel 22. Helmintiaaside suhtes uuritud roojaproovide arv, 2001-2011 Aasta 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Uuritud roojaproovide 26591 22687 16767 21587 25151 23571 22779 19082 17313 17231 16728 arv Avastatud difüllobotriaasi 759 663 419 516 418 384 384 408 401 429 478 ja askaridiaasi % 2,9 2,9 2,5 2,4 1,7 1,6 1,7 2,1 2,3 2,5 2,8 Tabel 23. Enterobiaasi suhtes uuritud perianaalkaabete arv, 2001-2011 Aasta 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Uuritud perianaal- 23005 17572 12572 9828 8344 6940 8997 8033 4607 4416 3987 kaabete arv Avastatud 2361 1194 838 882 835 867 782 806 873 1027 1022 enterobiaasi % 10,3 6,8 6,7 9,0 10,0 12,5 8,7 10,0 18,9 23,2 25,6 Difüllobotriaas (B70.0) Registreeriti 71 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 5,3 (2010. aastal vastavalt 66 ja 4,9). Juhtusid registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus 100 000 elaniku kohta oli Jõgevamaal (27,3), Tartumaal (17,3) ja Põlvamaal (12,9). Joonis 116. Elanike koprohelmintoloogilised uuringud ja difüllobotriaasi esinemine, 1948-2011 60 450,0 Uuringud 400,0 50 Difüllobotriaas Haigestumus 100 000 el. kohta 350,0 40 300,0 Elanikkonna % 250,0 30 200,0 20 150,0 100,0 10 50,0 0 0,0 1948 1949 1950 1951 1952 1953 1954 1955 1956 1957 1958 1959 1960 1961 1962 1963 1964 1965 1966 1967 1968 1969 1970 1971 1972 1973 1974 1975 1976 1977 1978 1979 1980 1981 1982 1983 1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad 74 Joonis 117. Difüllobotriaasi haigestumus maakonniti, 2011 Haigestunutest 74,7% olid 40-aastased ja vanemad, 15,5% - 20-29-aastased. Mehi oli 56,3%, naisi 43,7%. 47,9% haigestunutest olid töötavad ja 36,6% - mittetöötavad isikud. Parasiithaiguse esinemist registreeriti aastaringselt, väike haigestumise tõus oli aprillis-juulis. Maksimaalne haigusjuhtude arv registreeriti maikuus (12). Askaridiaas (B77) Registreeriti 401 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 29,9 (2010. a vastavalt 363 ja 26,8). Haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Läänemaal, suurem haigestumus oli Viljandimaal (245,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (232,2) ja Jõgevamaal (174,8). Joonis 118. Askaridiaasi haigestumus maakonniti, 2011 75 Joonis 119. Elanike koprohelmintoloogilised uuringud ja askaridiaasi esinemine, 1948-2011 60 3000,0 Uuringud H a ig e s tu m u s 1 0 0 0 0 0 e l. k o h ta 50 Askaridiaas 2500,0 E la n ik k o n n a % 40 2000,0 30 1500,0 20 1000,0 10 500,0 0 0,0 1948 1949 1950 1951 1952 1953 1954 1955 1956 1957 1958 1959 1960 1961 1962 1963 1964 1965 1966 1967 1968 1969 1970 1971 1972 1973 1974 1975 1976 1977 1978 1979 1980 1981 1982 1983 1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aastad Patsientidest 54,4% olid lapsed vanuses 1–9-aastat, 12,0% olid 60-aastased ja vanemad. Mehi oli 43,6%, naisi 56,4%. 47,7% patsientidest olid koolieelsed lapsed, 14,5% olid kooliõpilased, 17,7% - mittetöötavad ning 17,0% - töötavad isikud. Haigusjuhte avastati aastaringselt. Enterobiaas (B80) Registreeriti 1022 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 75,4 (2010. a vastavalt 873 ja 75,7). Juhte registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaal, suurem haigestumus oli Põlvamaal (246,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tartumaal (233,2) ja Raplamaal (207,5). Haigestunutest 32,2% olid 1–4-aastased ja 28,7% olid 5–9-aastased lapsed. Mehi oli 38,6% ja naisi 61,4%. 34,5% moodustasid lasteaia lapsed, 26,2% olid kooliõpilased ja 14,5% - kodused koolieelikud. Juhte avastati aastaringselt, enim septembris-novembris. 76 Joonis 120. Enterobiaasi haigestumus maakonniti, 2011 77  Riikliku immuniseerimiskava täitmine Hõlmatus immuniseerimiskava vaktsineerimisega Immuniseerimist teostav tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud esitama aruanded «Laste, õpilaste ja noorukite hõlmatus immuniseerimisega» Terviseameti regionaalsele talitusele üks kord aastas 10. jaanuariks. Vaktsineerimise ja hõlmatuse andmed kogutakse, analüüsitakse ja tulemused avalikustatakse Terviseameti koduleheküljel. Immuniseerimiskavasse kuuluvad vaktsineerimised, mille kohta on esitatud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitatud hõlmatuse tasemed. Leetrid, mumps ja punetised Leetrite-, mumpsi- ja punetiste-vastase vaktsineerimisega hõlmatus 2-aastaste laste seas oli 93,9% (WHO soovitus – 95%). 2-aastaste laste seas jäi nõutav hõlmatuse tase saavutamata Tallinnas, Harjumaal, Pärnumaal, Tartumaal ja Võrumaal. Hõlmatus revaktsineerimisega 13- 14-aastaste laste seas moodustas 91,7%. Difteeria ja teetanus 1-aastaste laste hõlmatus difteeria- ja teetanuse-vastase vaktsineerimisega vähenes võrreldes 2010. aastaga ja moodustas 2011. aastal 93,4% (WHO soovitus – 95%). 1-aastaste laste seas jäi nõutav hõlmatuse tase saavutamata Tallinnas, Harjumaal, Narvas, Pärnumaal ja Valgamaal. 2-aastaste laste seas oli hõlmatus vaktsineerimisega 94,9%. 7-aastaste laste seas suurenes hõlmatuse tase teise korduvvaktsineerimisega võrreldes 2010. aastaga ning oli 2011. aastal 77,9 % (revaktsineerimata laste arv oli 3 293). Poliomüeliit 1-aastaste laste hõlmatus poliomüeliidi-vastase vaktsineerimisega vähenes võrreldes 2010. aastaga ja moodustas 2011. aastal 93,4% (WHO soovitus – 95%). 1-aastaste laste seas jäi nõutav hõlmatuse tase saavutamata Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Pärnumaal ja Valgamaal. 2-aastaste laste seas oli hõlmatus vaktsineerimisega 94,9%. 7-aastaste laste seas suurenes teise korduvvaktsineerimisega hõlmatus võrreldes 2010.aastaga ning moodustas 2011.aastal 80,1% (revaktsineerimata laste arv oli 2 963) . Läkaköha 1-aastaste laste hõlmatus läkaköha-vastase vaktsineerimisega vähenes võrreldes 2010. aastaga ja moodustas 2011. aastal 93,3% (WHO soovitus – 90%). 2-aastaste laste seas oli hõlmatus vaktsineerimisega 94,8%. 7-aastaste laste hõlmatus teise korduvvaktsineerimisega suurenes võrreldes 2010. aastaga ja oli 2011. aastal 79,9% (revaktsineerimata laste arv oli 2 989). Tuberkuloos 1-aastaste laste hõlmatus tuberkuloosi-vastase vaktsineerimisega suurenes võrreldes 2010. aastaga ning moodustas 2011. aastal 97,0%. B-viirushepatiit Vastsündinute B-viirushepatiidi-vastast vaktsineerimist alustati 2000. aastal Tallinnas ja 2003. aastal kogu Eestis. Teismelisi vanuses 13 a hakati vaktsineerima Eestis alates 1999. aastast. 1-aastaste laste hõlmatus B-viirushepatiidi-vastase vaktsineerimisega vähenes võrreldes 2010. aastaga ja moodustas 2011. aastal 93,7%. 2-aastaste laste seas oli hõlmatus vaktsineerimisega 95,0%. 7-aastaste laste seas suurenes hõlmatuse tase võrreldes 2010. aastaga ning moodustas 2011. aastal 94,9% üleriigiliselt ja 96,8% Tallinnas. Vaktsineerimata laste arv enne kooli õppima asumist oli 764 (Tallinnas - 159). 13-aastaste laste seas vähenes hõlmatuse tase võrreldes 2010. aastaga ning moodustas 2011. aastal 91,9% üleriigiliselt ja 89,2 % Tallinnas. Haemophilus influenzae b Vastsündinute Haemophilus influenzae b vastast vaktsineerimist alustati Eestis 2005. aastal. 78 1-aastaste laste hõlmatus Haemophilus influenzae b vastase vaktsineerimisega vähenes võrreldes 2010. aastaga ja moodustas 2011. aastal 93,4%. 2-aastaste laste seas oli hõlmatus vaktsineerimisega 95,3%. Vanuserühmas 7 kuud kuni 14 aastat suurenes hõlmatus vaktsineerimisega võrreldes 2010. aastaga ning moodustas 2011. aastal 58,4%. Täiskasvanute difteeria-teetanuse vastane vaktsineerimine on alates 2008. aastast lisatud riiklikku immuniseerimiskavasse. Traumapuhust teetanuse immuunprofülaktikat tehakse difteeria ja teetanuse toksoidiga, mis tagab täiskasvanutel immuunsuse püsimise ka difteeria vastu. 2011. aastal revaktsineeriti teetanuse vastu 28 710 täiskasvanut, neist 60,2% seoses traumaga. Tabel 24. Täiskasvanute difteeria ja teetanuse vastu korduvvaktsineerimine, 2000-2011 Aasta Difteeria Teetanus Kokku sh trauma puhul sh plaaniliselt 2000 17188 27965 19342 8623 2001 16243 25525 18297 7228 2002 22152 26040 19056 6984 2003 28186 29140 21498 7642 2004 26850 27500 21243 6257 2005 27167 28786 20019 8767 2006 32207 32343 20719 11624 2007 32888 32987 20040 12947 2008 30606 31498 19325 12173 2009 27082 27168 17028 10140 2010 26091 26225 17392 8833 2011 28710 28771 17292 11479 2011. aastal jätkusid probleemid immuniseerimise õigeaegsusega ning korduvvaktsineerimise mittepiisav tase oli küllaltki murettekitav. Näiteks difteeria, teetanuse teise korduvvaktsineerimisega 95% hõlmatuse tase saavutati Eestis alles 15-aastastel. Läkaköha II korduvvaktsineerimisega 95% hõlmatuse taset Eestis 2011. aastal ei saavutatud. Tabel 25. Alalised vastunäidustused ja vaktsineerimisest keeldumised 0-14-aastaste laste seas, 2011 Vaktsineerimised Alaliste vastunäidustustega Keeldumiste % laste % Difteeria-teetanus 0,1% 1,9% Läkaköha (0-10.a) 0,1% 2,4% Mumps 0,2% 2,2% Punetised Leetrid Poliomüeliit 0,1% 1,9 % B-viirushepatiit 0,1% 2,6 % Haemophilus influenzae b 0,1% 1,7% Tuberkuloos 0,1% 1,2% Võrreldes 2011. aastaga suurenes keeldumiste arv 0,3 – 0,5% võrra. 79  Reisimisega seotud nakkushaigused Tabel 26. Reisimisega seotud nakkushaigused, 2011 Haigete nendest Nakkushaigus üldarv imporditud Nakatumise riigid aastas haigusjuhud Brasiilia 1, Adenoviirusenteriit 92 3 India 1, Hispaania 1 Egiptus 1, India 4, A-viirushepatiit 154 7 Soome 1, Valgevene 1 B-viirushepatiit, äge 16 1 Türgi Gripp 5488 1 Sloveenia H. Influenzae nakkus 49 1 Venemaa Austraalia 1, Hiina 1, India 3, Läti 2, Prantsusmaa 2, Kampülobakterenteriit 214 19 Saksamaa 1, Tai 2, Türgi 2, Ukraina 1, Venemaa 3, Venezuela 1 Hispaania 2, Itaalia 1, Leetrid 7 5 Prantsusmaa 1, Soome 1 Pakistan 1, Saksamaa 1, Loomahammustused 1771 6 Ukraina 1, Venemaa 3 Hispaania 1, Läkaköha 478 2 Soome 1 Malaaria (P.falciparum) 1 1 Ghana Meningokokknakkus 8 1 Läti India 1, Nakkuslik mononukleoos 342 3 Itaalia 1, Venemaa 1 Neerusündroomiga 12 1 Venemaa hemorraagiline palavik Brasiilia 1, Norwalk-viirusnakkus 201 3 Bulgaaria 1, Portugal 1 Pneumokokknakkus 62 1 Soome Norra 1, Puukborrelioos (Lyme`i tõbi) 2304 13 Rootsi 1, 80  Haigete nendest Nakkushaigus üldarv imporditud Nakatumise riigid aastas haigusjuhud Saksamaa 2, Soome 4, Tai 1, Venemaa 3, Šveits 1 Puukentsefaliit 250 1 Venemaa Bulgaaria 2, Egiptus 1, Hispaania 1, Itaalia 1, Rotaviirusenteriit 2287 14 Montenegro 1, Soome 2, Suurbritannia 1, Türgi 5 Egiptus 7, Hispaania 1, India 3, Leedu 1, Salmonelloos 385 22 Läti 3, Soome 1, Sri Lanka 1, Türgi 4, Venemaa 1 Kreeka 1, Sugulisel teel levivad 1763 3 Türgi 1, klamüüdiahaigused Soome 1 Brasiilia 1, Egiptus 5, Etioopia 1, Šigelloos 22 13 India 3, Kõrgõzstan 1, Madagaskar 1, Tansaania 1 Tuulerõuged 8995 1 Venemaa Egiptus 1, Portugal 1, Täpsustamata soolenakkused 958 11 Saksamaa 1, Soome 2, Türgi 6 Hispaania 1, Sügelised e skaabies 986 4 Malta 1, Soome 2 Egiptus 1, Rootsi 2 , Yersinia enterocolitica enteriit 69 6 Saksamaa1, Soome 1, Venemaa 1 KOKKU 137 81 Joonis 121. Reisimisega seotud nakkushaigused. Haigusjuhtude arv, 2004-2011 350 300 300 250 205 204 200 135 143 150 111 104 100 69 50 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Joonis 122. Reisimisega seotud nakkushaigused. Nakatumiskohtade (riikide) arv, 2005-2011 60 50 50 40 38 34 35 30 30 27 20 18 10 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 82  Nakkushaiguste surmajuhud Tabel 27. Nakkushaigustest põhjustatud surmajuhud, 2003-2011 Nakkushaigus 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 KOKKU Pneumokokknakkus 2 5 3 4 1 3 18 H. influenzae nakkus 1 2 2 5 Pneumokokk- ja H. 1 1 Influenzae seganakkus Meningokokknakkus 4 1 1 1 2 1 10 Listerioos 2 2 4 Leegionärihaigus 1 2 1 2 6 Leptospiroos 1 1 Läkaköha 1 1 Neerusündroomiga 1 1 hemorraagiline palavik Salmonelloos 1 1 1 1 4 Šigelloos 1 1 Malaaria 1 1 Äge A-viirushepatiit 2 2 Äge B-viirushepatiit 1 1 Creutzfeldti-Jakobi tõbi 1 1 Kampülobakterenteriit 1 1 Teetanus 1 1 Gripp ? ? ? ? ? ? 13 8 10 31 Kokku 1 6 3 9 10 8 19 13 21 90 83  Nakkushaigete hospitaliseerimine Tabel 28. Haigete hospitaliseerimine, 2011 (kokku 4375 juhtu) Nakkushaigus % H. Influenzae nakkus 100,0 Leegionärihaigus 100,0 Leepra 100,0 Leptospiroos 100,0 Listerioos 100,0 Malaaria 100,0 Meningokokknakkus 100,0 Neerusündroomiga hemorraagiline palavik 100,0 Pneumokokknakkus 100,0 Teetanus 100,0 Viirusentsefaliidid ja -meningiidid 100,0 Äge B-viirushepatiit 93,8 Rotaviirusenteriit 88,5 Norwalk-viirusnakkus 87,6 Puukentsefaliit 81,6 Muud täpsustatud soolenakkused 77,9 E. coli soolenakkus 77,8 Leetrid 71,4 Täpsustamata soolenakkus 70,2 Äge C-viirushepatiit 64,7 Kampülobakterenteriit 59,4 Kroonikine B-viirushepatiit 58,6 A-viirushepatiit 53,2 Jersinioos 52,2 Shigelloos 40,9 Salmonelloos 38,4 Nakkuslik mononukleoos 37,4 Süüfilis 17,9 Krooniline C-viirushepatiit 14,7 Lambliaas 13,5 Sügelised 9,2 Lyme'i tõbi 5,9 Enterobiaas 4,5 Läkaköha 4,0 Sarlakid 3,5 Gonokokknakkus 2,3 Askaridiaas 1,5 Difüllobotriaas 1,4 Mumps 0,0 Tulareemia 0,0 2011. aastal ei registreeritud botulismi, brutselloosi, difteeriat, ehhinokokoosi, katku, koolerat, krüptosporidioosi, marutõbe, kõhutüüfust, paratüüfusi, poliomüeliiti, punetisi, siberi katku. 84