Edastuskiri

Terviseamet [email protected] 17.03.2026 nr 5-2/113-9 Kütuse tn 10 kinnistu detailplaneeringu teistkordselt kooskõlastamiseks esitamine Rakvere Linnavalitsus esitas 23.02.2026 Terviseametile kooskõlastamiseks Kütuse tn 10 kinnistu detailplaneeringu planeerimisseaduse § 133 lõike 1 alusel. Terviseamet edastas oma märkused detailplaneeringule 04.03.2026 kirjaga nr 9.3-1/26/1612-2 jättes ühtlasi detailplaneeringu kooskõlastamata. Rakvere Linnavalitsus esitab Terviseameti märkuste alusel täiendatud Kütuse tn 10 kinnistu detailplaneeringu uuesti kooskõlastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merje Verhovitš planeerimisspetsialist Lisad: Kütuse tn 10 kinnistu detailplaneering [email protected], tel 55982033 Lai 20 Telefon (+372) 322 5870 Registrikood 75025064 44308 Rakvere E-post [email protected] ak EE 8610 10 502003419005 AS SEB Pank   Lääne-Virumaa, Rakvere linnas Töö nr 05/0025 Kütuse tn 10 kinnistu detailplaneering 17.03.2026 1. SISSEJUHATUS Rakvere linnas Kütuse tn 10 kinnistu detailplaneeringu koostamise aluseks on Osaühing Tarvas Invest taotlus Rakvere linnavalitsusele 09.10.2025.a. ja Rakvere Linnavalitsuse korraldus nr 686, 20. oktoober 2025.a. Detailplaneeringu ala hõlmab Kütuse tn 10 kinnistut (katastriüksuse tunnus: 66301:032:0160) ja osaliselt sellega piirnevat tänavaala. Planeeritava ala suuruseks on u 1,5 ha. Planeeritav ala asub Rakvere linna idapoolses osas. Maaalast ida suunas piirneb kinnistuga Kütuse tänav, millelt on ka juurdepääsud planeeritavale kinnistule. Kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kütuse tänava L1 kinnistu omanikuks on Rakvere Linn. Krundistruktuur ja hoonestustüübid Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ehitusõiguse määramine ärihoone ehitamiseks, lahendatakse veoautode ja haagiste parkimine, lahendatakse juurdepääsuteed ja liikluskorraldus, seatakse haljastuse, heakorra ja keskkonnakaitselised põhimõtted, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ning seadusest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatused. Rakvere linna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarve ärihoonete ala (Ä) - Aitamaks kaasa Rakvere linna mitmekülgsele arengule ning vältimaks tõmbealade linnast välja kujunemist, on vajalik täiendavate ärimaade reserveerimine. Maakasutusstrateegia Täiendavate ärimaade määratlemisel lähtutakse polüfunktsionaalse linnaruumi kvaliteetsemast kasutamisest ning linna kui terviku tasakaalustatud arengu vajadustest. Seetõttu on lisaks ärimaa juhtfunktsioonile määratud ka kõrvalsihtotstarbega alad. Ärimaa kõrvalsihtotstarbega elamualadel tuleb äritegevuse planeerimisel arvestada mõjudega elukeskkonnale (vältida tuleb liikluskoormuse olulist suurendamist). Planeeringuga määratletud erinevate tingimustega asukohavaliku, parkimisvajaduste ja teeninduspiirkonna suhtes, võib eristada järgmisi funktsionaalselt erinevaid piirkondi: • Kvaliteetruumis paiknev ärimaa; • Lokaalsed keskused linnaosades; • Trassiteenindus transiittee ääres. Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses loetletud tegevuste hulka, mille puhul oleks vajalik kaaluda keskkonnamõjude eelhindamist. Võimalike uuringute vajadus selgub menetluse käigus. 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS TEHTUD TÖÖD ⚫ Detailplaneeringu koostamise alused: • 09.10.2025 a esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus; • Kütuse tn 10 kinnistu detailplaneeringu algatamise korraldus nr 686, 20.10.2025. a. Lääne-Virumaa, Rakvere linnas Töö nr 05/0025 Kütuse tn 10 kinnistu detailplaneering 17.03.2026 ⚫ Detailplaneeringu lähtedokumendid: • Planeerimisseadus (vastu võetud 28.01.2015. a seadusega (RT I, 26.02.2015, 3), jõustunud 1.07.2015. a) ja kehtivad õigusaktid ning projekteerimisnormid; • 17.02.2010. a kehtestatud Rakvere linna üldplaneering, kättesaadav http://www.rakvere.ee/yldplaneering2030/; • Rakvere linnavolikogu 21. juuni 2017 määrusega nr 9 vastu võetud “Ehitustegevuse ja planeerimisalase tegevuse korraldamine” ⚫ Detailplaneeringu koostamisel kasutatud tööd: • Geodeetiline alusplaan. Teostaja – OÜ Gem-Geo (reg nr 10045699), töö nr 13660 (25.11.2025).; Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis. Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on lähtutud planeerimisseadusest ning 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitamisele esitatavad nõuded“. Arvestatud on Siseministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“. 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 3.1. Olemasolev olukord ja maaomand planeeritaval alal Planeeritav ala hõlmab Rakvere ida osas asuvat Kütuse tn 10 kinnistut ja osaliselt sellega piirnevat tänavaala. Maaala piirneb edelapoolt tootmismaa sihtotstarbega kinnistuga, loode poolt üldkasutatava maaga ja ühe elamumaa kinnistuga. Kirdepoolsel küljel piirneb planeeritava kinnistuga Kütuse tänav. Teisel pool Kütuse tänavat on tegemist ärimaa sihtotstarbega kinnistutega. Osaliselt piirneb planeeritav ala ka eramaa kinnistuga, seda väikse osas põhjapoolses otsas. Kinnistut iseloomustavad andmed on toodud tabelis 1. Tabel Olemasolev olukord Aadress/ Pindala Registriosa Katastriüksuse Katastritunnus Omanik Hoonete arv nimetus (m2) sihtotstarve Kütuse tn 12962 407631 Maatulundusmaa 66301:032:0160 Osaühing - Tarvas Invest 10 100 % Kütuse tn 10 kinnistu on hoonestamata, tasapinnaline kinnistu. Kinnistu sihtotstarve on hetkel maatulundusmaa. Kinnistule ulatub kitsendustest ja kaitsevöönditest elektriõhuliini kaitsevöönd, mis on kinnistu kagupoolses nurgas ja mille suurus on 42,76 m² ning ka nüüdseks paigaldatud elektrikaabelliini kaitsevöönd. Planeeringualale on võimalik juurdepääs kirde poolt asfaltkattega Kütuse tänavalt mille laius on u 8 m. Kütuse tänava liiklusintensiivsus on väike. Kõnniteid planeeritava ala läheduses rajatud ei ole, parkimine toimub krundisiseselt. 5 Lääne-Virumaa, Rakvere linnas Töö nr 05/0025 Kütuse tn 10 kinnistu detailplaneering 17.03.2026 3.2. Linnaehituslik situatsioon ning selle analüüs Detailplaneeringu ala paikneb Rakvere linna idaosas, Roodevälja linnaosas, linna läbivast raudteest u 400m lõuna pool, 17189 Rakvere sissesõit T2 vahetus läheduses. Planeeringuala asukoht on esitatud planeeringu joonistel. Kütuse tänav on asfaltkattega Planeeritavast kinnistust lääne suunas jääb Vaala keskuse hoone, mida ümbritsevad asfalt- ja betoonkivikattega juurdepääsu- ja parkimisalad, vaheldudes murualadega. Kagu pool, ehk kinnistust allapoole jäävad samuti tühjad rohumaa kinnistud, millele on koostatud küll detailplaneeringud, kuid tänaseks ei ole ehitustegevus veel alanud. Läheduses on veel Kütuse tn 18a kinnistu, kus asub AS Circle K bensiini ja diislikütus tankla. Kütuse tn 18 kinnistutel asub OÜ Alexela Tanklad, bensiini ja diislikütuse automaattankla. Ning samas piirkonnas asub Kütuse tn 16 kinnistu, kus asub AS Propaan vedelgaasitankla (teenindushoone, vedelgaasi mobiilne mahuti, vedelgaasiballoonide hoidla. kahesuunalise liiklusega. Kütuse tänaval puuduvad kõnniteed. Planeeritava kinnistu maapind on kaetud osaliselt asfaltpuru ning osaliselt killustikuga. Kavandatava kõrvalhoone alune pind on asfalteeritud. Planeeritav ala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ning nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeritav ala jääb ka Lääne-ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade üldgeoloogilisele alale. 3.3 Kontaktala analüüs (planeeringuala ja selle mõjuala analüüs) 3.3.1 Planeeringuala ja kontaktvööndi määratlus Planeeringuala hõlmab Kütuse tn 10 kinnistut (katastritunnus 66301:032:0160) ning osaliselt sellega piirnevat tänavaala. Planeeringuala suurus on ligikaudu 1,3 ha. Kontaktvööndiks loetakse käesoleva detailplaneeringu koostamisel ala, mis hõlmab planeeringualaga vahetult piirnevaid kinnistuid ning lähiala kuni u 300 m raadiuses, arvestades kavandatava tegevuse ruumilist, liikluslikku ja keskkonnamõju. Planeeringuala paikneb Rakvere linna idaosas Roodevälja linnaosas, Kütuse tänava ääres, 17189 Rakvere sissesõit T2 vahetus läheduses. 3.3.2 Olemasolev ruumiline struktuur ja maakasutus kontaktvööndis Kontaktvööndi maakasutust iseloomustab: • Ärimaa sihtotstarbega kinnistute ülekaal Kütuse tänava vastasküljel; • Tanklad ja kütusemüügi teenused (Circle K, Alexela, vedelgaasi teenindus); • Tootmismaa sihtotstarbega kinnistud edela suunas; • Üldkasutatav maa loode suunas; • Üksik elamumaa kinnistu planeeringuala vahetus läheduses. Piirkond on valdavalt madala kuni keskmise tihedusega äri- ja teeninduspiirkond, kus hoonestus on ühe- kuni kahekorruseline. Hooned paiknevad krundi sees vabaplaneeringuliselt, suuremate parkimis- ja manööverdusaladega, ilma kindla ehitusjooneta. Krundistruktuur on suhteliselt suurte kinnistutega (üle 5000 m²), mis on iseloomulik teenindus- ja trassiteeninduse piirkonnale. 3.3.3 Hoonestuse tüübid, mahud ja ehitusjooned Kontaktvööndis esinevad järgmised hoonestustüübid: • Kaubandus- ja teenindushooned • Tanklate teenindushooned • Lao- ja tootmishooned 6 Lääne-Virumaa, Rakvere linnas Töö nr 05/0025 Kütuse tn 10 kinnistu detailplaneering 17.03.2026 Hoonete kõrgus jääb valdavalt vahemikku 5–10 m. Visuaalselt domineerivad avarad asfalt- ja betoonkattega platsid, mille vahel paiknevad madalad hooned. Ehitusjoon ei ole piirkonnas rangelt määratletud; hoonestus paikneb valdavalt krundi sügavuses ning tänavaäärne ruum on avatud, võimaldades head nähtavust ja manööverdust. Kavandatav hoonestus (kuni 10 m kõrgune ärihoone, täisehitus 27%) on piirkonna mahulise struktuuriga kooskõlas ega muuda olemasolevat ruumiskaalat. 3.3.4 Liikumisskeem ja tehnovõrgud Liiklus Planeeringuala juurdepääs on kavandatud Kütuse tänavalt. Kütuse tänav on kahesuunaline asfaltkattega tänav, mis teenindab piirkonna ärifunktsioone. Raskeliikluse põhisuund toimub 17189 Rakvere sissesõit T2 kaudu. Kontaktvööndis puuduvad intensiivsed jalakäijate liikumisteed ning piirkond on autokeskne teeninduspiirkond. Kavandatav lahendus: • Ei muuda piirkonna liiklusskeemi; • Tagab krundisisese parkimise; • Väldib tänavaparkimist. Tehnovõrgud Kontaktvööndis on välja ehitatud: • Ühisveevärk ja kanalisatsioon; • Elektrivarustus (sh alajaam); • Sidevõrk. Planeeringuala liitub olemasoleva infrastruktuuriga, mis võimaldab arenduse elluviimist ilma uute trassikoridoride rajamiseta. 3.3.5 Kontaktvööndis kehtivad ja menetluses detailplaneeringud Kontaktvööndis on koostatud mitmeid detailplaneeringuid, millest osa on kehtestatud, kuid realiseerimata. Planeeringualaga piirnevad alad on valdavalt ärimaa või tootmismaa juhtotstarbega. Käesolev detailplaneering: • Ei muuda kontaktvööndi funktsionaalset struktuuri; • Ei tekita vastuolu kehtivate planeeringutega; • Täiendab olemasolevat äri- ja teenindusala terviklikult. 3.3.6 Keskkonnatingimused ja kitsendused kontaktvööndis Kontaktala asub: • Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal; • Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal; • Ehitusmaavarade üldgeoloogilisel alal. Läheduses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega kultuurimälestisi. Keskkonnatingimuste seisukohalt on oluline: • Sademevee puhastamine enne immutamist; • Radoonikaitse meetmete rakendamine projekteerimisel; • Õli- ja liivapüüdurite kasutamine kõvakattega aladelt kogutava vee puhul. 3.3.7 Analüüsil põhinevad järeldused Kontaktala analüüsi põhjal võib teha järgmised järeldused: 1. Planeeringuala paikneb väljakujunenud äri- ja teeninduspiirkonnas ning kavandatav ärifunktsioon on asukohaliselt sobiv. 7 Lääne-Virumaa, Rakvere linnas Töö nr 05/0025 Kütuse tn 10 kinnistu detailplaneering 17.03.2026 2. Kavandatav hoonestusmaht on kooskõlas piirkonna mõõtkava ja iseloomuga. 3. Piirkonna infrastruktuur (liiklus ja tehnovõrgud) võimaldab arenduse elluviimist ilma olulise lisakoormuseta. 4. Lähima elamumaa kinnistu olemasolu eeldab müra ja liiklusmõjude kontrolli, kuid kavandatav tegevus ei põhjusta olulist negatiivset mõju. 5. Planeering toetab linna idaosa ärimaa funktsiooni tugevdamist ega põhjusta ruumilist konflikti. 3.3.8 Ruumilise arengu eesmärgid kontaktala kontekstis Kontaktala analüüsi alusel seatakse järgmised ruumilise arengu eesmärgid: • Tugevdada Kütuse tänava äri- ja teeninduspiirkonna funktsionaalset terviklikkust; • Säilitada piirkonna avatud ja madala hoonestusega iseloom; • Tagada liiklusohutus ja raskeliikluse suunamine põhiteedele; • Vähendada võimalikke negatiivseid mõjusid elamualadele; • Tagada keskkonnatingimustega arvestav ja põhjaveekaitset toetav lahendus. Käesolev kontaktala analüüs tõendab, et detailplaneeringu lahendus on ruumiliselt põhjendatud, keskkonnatingimustega arvestav ning kooskõlas üldisema ruumilise arengusuunaga. 4. PLANEERITUD KINNISTU EHITUSÕIGUS Kinnistu ehitusõigustega (vt tabel 2) on määratud: ⚫ kinnistu kasutamise sihtotstarve, ⚫ hoonete suurim lubatud arv krundil, ⚫ hoone suurim lubatud ehitusalune pind, ⚫ hoone suurim lubatud kõrgus. Tabel 2. Kruntide ehitusõigused Pos. Pindala Planeeritud krundi Suurim lubatud Hoonte/ehititse Maksimaalne Hoone/ehitise nr (m²) maakasutuse siht- hoonete/ehitiste arv suurim lubatud täisehitus- suurim lubatud otstarve (vastavalt de- ehitisalune pind protsent kõrgus tailplaneeringu liigile*) (m²) (%) Abs kõrgus, EH2000 kõrguste süsteemis (m) 1 12962 50% BT ja 2 3500 27 86/84 50% BB * "Ruumilise planeerimise leppemärgid", Siseministeerium 2013: BT – kontori- ja büroohoone maa, BB – Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; 4.1. Nõuded planeeritud ehitistele 4.1.1. Ehituslikud nõuded Planeeritav hoonestusala ja soovituslikud hoone asukohad kinnistul on näidatud detailplaneeringu põhijoonisel. Planeeritavatele hoonestusalale on lubatud ehitada kuni kaks ehitist. Hoone projekteerimisel tuleb arvestada ümbritsevat miljööd ja ümbritsevat keskkonda. 8 Lääne-Virumaa, Rakvere linnas Töö nr 05/0025 Kütuse tn 10 kinnistu detailplaneering 17.03.2026 Planeeritav põhihoone tuleb ehitada lähtudes vähemalt tulepüsivusklassi TP2 nõuetest, planeeritav kõrvalhoone tuleb ehitada lähtudes tulepüsivusklassi TP3 nõuetest. Planeeritav hoone projekteerida ja ehitada vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Ehitusprojekti koostamisel kooskõlastada eskiislahendus Rakvere Linnavalitsuse arhitektiga. 4.1.2. Arhitektuurinõuded Olulised arhitektuurinõuded krundi hoonestusele on toodud tabelis 3. Tabel 3. Arhitektuurinõuded Lubatud maksimaalne korruselisus 2 Katuse kalle 0-25 kraadi Maksimaalne kõrgus 86/84m (abs EH2000 süsteemis) Välisviimistluse materjalid Hoone fassaadide välisviimistluses kasutada piirkonnale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale: krohv, puit, kivi, klaas. Imiteerivaid materjale fassaadide kujundusel mitte kasutada. Katusekattele piiranguid ei seata. Piirded Kinnistu omanikul või arendajal on kohustus rajada piire Kütuse tn 8 ja Kütuse tn 10 piirile, kõrgusega kuni 1,8 meetrit. Täpsed arhitektuursed nõuded määrata Ehitusprojekti koostamisel, kuid arhitektuurne lahendus peab tagama sulandamise olemasolevasse miljöösse. 4.1.3 Tuleohutus Planeeritav põhihoone tuleb ehitada lähtudes vähemalt tulepüsivusklassi TP2 nõuetest, planeeritav kõrvalhoone tuleb ehitada lähtudes tulepüsivusklassi TP3 nõuetest. Planeeritav hoone projekteerida ja ehitada vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist kahju. Seetõttu peab ehitistevaheline kuja naaberkinnistute vahel takistama tule levikut teistele ehitisele, kusjuures juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul. Kinnistule ei tohi rajada ehitisi ilma ehitusprojektita. Lubatud hoonete kõrgus on 86 ja 84 m, vastavalt põhihoonel ja kõrvalhoonel, Abs kõrgus EH2000 kõrguste süsteemis, see on maapinnast kuni 10 ja 8 m kõrge. Korruselisust detailplaneering ette ei näe, võib rajada nii ühekorruseliseid, kui ka kahekorruseliseid hooneid. Detailplaneeringualal kavandatavad hooned jäävad teistest naaberkinnistute hoonetest vähemalt 8 m kaugusele. Tulekustutustehnikaga juurdepääs planeeritaval kinnistul paiknevatele planeeritavatele hoonetele tagatakse juurdesõidutee kaudu Kütuse tänav L1 kinnistult. Nimetatud tänavaala on kõvakattega (purustatud asfalt). Nimetatud tänavatele koormuspiiranguid määratud ei ole ja selle kandevõime on vähemalt 40 t (laius on vähemalt 6,0 meetrit). 9 Lääne-Virumaa, Rakvere linnas Töö nr 05/0025 Kütuse tn 10 kinnistu detailplaneering 17.03.2026 Tulekahju kustutamise vooluhulgad määratakse: “EVS 812-6:2012+ A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus” alusel. Tulekustutusvee nõutava koguse tagab olemasolev maa-alune hüdrant, mis asub planeeritava ala läheduses, üle tänava (Kütuse tn 9) – Hüdrant VID 1228, on tupiktoitega, 110 cm läbimõõduga, surve torustikus on 3,0 bar-i. Teine hüdrant asub planeeritavast alast loodes u 140 meetri kaugusel. Hüdrant VID 1251 on ringtoitega, 200 cm läbimõõduga, surve torustikus on 3,0 bar-i. Mõlemad hüdrandid on vastavalt tuletõrjehüdrantide tehnilise seisukorra kontrollimise aktile korras ja tagavad välistuletõrjeks vajaliku normvooluhulga 25 liitrit/sek. Kruntidele rajatavatel hoonetel on VI kasutusviis, II tuleohuklassiga. Hoonetel on ühe tulekahju väliskustutusvee normvooluhulk 25 liitrit/sek. kuni kolme tunni jooksul. Rajatavate hoonete ja parkimisalade vaheline ala rajada kõva kattega ja piisava laiusega, et tagada päästemeskonnale tegutsemisvõimalused. 4.1.4 Liikluskorraldus Liikluskorraldust käesoleva detailplaneeringuga põhimõtteliselt ei muudeta. Planeeritavale kinnistule rajatakse olemasolevalt Kütuse tänavalt kaks juurdepääsuteed. Suurte veoautode ja autorongidele liikumine saab toimuda ainult 17189 Rakvere Sissesõit T2 kaudu. Kütuse tänavalt Narva tänava suunas veoautod liikuda ei tohi. Hetkel juurdepääs kinnistule puudub Juurdepääsu rajamise kohustus on kinnistu omanikul või arendajal. Parkimise korraldamine Parkimine toimub planeeritaval kinnistul. Parkimiskohad on näidatud põhijoonisel. Kütuse tänaval parkimist ei lubata, kuna tegemist on kitsa kahesuunalise liiklusega tänavaga. 4.2 Tehnovõrgud ja rajatised 4.2.1 Olemasolev olukord Planeeritaval kinnistul on olemas vee- ja kanalisatsiooni ühendus. Liitumispunktid on toodud kinnistu piirile. 4.2.2 Veevarustus Detailplaneering näeb ette, et planeeritava hoone veevarustus lahendatakse olemasoleva ühisveevõrgu torustiku baasil, millest on võimalik ühendada planeeritav peahoone. Kõrvalhoonele veevarustust ei vajata. Ühisveevärgiga liitumiseks tuleb koostada eraldi projekt, mis tuleb kooskõlastada AS ga Rakvere Vesi. 4.2.3 Reovee kanalisatsioon Planeeritava peahoone kanalisatsioonitorustik lahendatakse ühisveevärgi kanalisatsiooni trassi baasil, mis on võimalik ühendada Kütuse tänaval asuvasse kanalisatsiooni trassi. Kõrvalhoonele kanalisatsioonitrasst ei vajata. Ühiskanalisatsiooniga liitumiseks tuleb koostada eraldi projekt, mis tuleb kooskõlastada AS ga Rakvere Vesi. 10 Lääne-Virumaa, Rakvere linnas Töö nr 05/0025 Kütuse tn 10 kinnistu detailplaneering 17.03.2026 4.2.4 Elektrivarustus Planeeritavate hoonete elektrivarustus lahendada vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele ja Elektrilevi tehnilistele tingimustele. 1. Detailplaneeringu alal on rajatud komplektalajaam (64A), millest saab toite planeeritava ala hoonestusele. 2. Uuest planeeritud alajaamast näha ette uutele objektidele välja eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp planeerida tarbija krundi piirile teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. 3. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 4. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. 4.2.5 Soojavarustus Planeeritava hoone soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Täpsem planeeritava hoone soojavarustus lahendatakse Ehitusprojektiga. 4.2.6 Sademevee ärajuhtimine Teedelt ja katendiga aladelt mitte lasta sademeveel voolata naaberkinnistutele. Sademeveed juhtida rajatava asfaltkatte kalletega planeeritavatesse sademevee kaevudesse, millest edasi voolab sademevesi kinnistu asfaltplatsile ja osaliselt haljasala rajatavatesse imbplokidesse. Enne imbplokke tuleb paigaldada õli- ja liivapüüdur. Sademevee ärajuhtimiseks tuleb koostada eraldi projekt, mis tuleb kooskõlastada AS ga Rakvere Vesi. 4.3 Keskkonnakaitsetingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja -juhtimise seaduses loetletud tegevuste hulka, mille puhul oleks vajalik kaaluda keskkonnamõjude eelhindamist. Rakvere linna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maaala juhtotstarve ärihoonete ala. Planeeritav maakasutuse otstarve saab olema ärimaa, seega ei ole tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi. Reostatud sademevee tekke vältimiseks või selles reoainete koguse vähendamiseks peab reoveekogumisala (teid ja muid alasid), millelt sademevett ära juhitakse, regulaarselt kuivalt puhastama. Krundi jäätmete kogumise korraldab krundi valdaja. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtivatele jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. 11 Lääne-Virumaa, Rakvere linnas Töö nr 05/0025 Kütuse tn 10 kinnistu detailplaneering 17.03.2026 4.4 Planeeritav haljastus Planeeritavale alale rajada haljastus vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele. Lisaks tuleb ehiusprojekti koosseisus ette näha kõrghaljastuse rajamine vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele. Vastavalt kehtivale Rakvere linna üldplaneeringule on haljasala osakaal vähemalt 25-30 %, millest 60% peab moodustama kõrghaljastus. Tänava äärde tuleb kõrghaljastust rajada nii, et juurestik ei ulatuks elektriga seotud mõjualasse. 4.5 Kuritegevusriske vähendavad nõuded Eesti standardi EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine” kohaselt kasutada järgmisi aspekte kuritegevuse riski vähendamiseks: 1. tänavaalade valgustatus - Välisvalgustuse paigutamisel arvestada võimaliku valgusreostusega ja vältida läheduses paiknevate eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajaduse korral tuleb kavandada leevendavaid meetmeid. 2. korrashoid, eriti kergestisüttiva prügi kiire eemaldamine, vähendab süütamise ohtu; 3. vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine; 4. sissemurdmiste või vandalismiaktide sihtmärkide tugevdamine peale rünnakut vähendab intsidentide kordumise riski; 5. tulekindlate materjalide kasutamine, näiteks prügianumate puhul; 6. paigaldada tuletõrje- ning võimalusel ka valvesignalisatsioon. 4.6 Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimused ning muud keskkonnatingimused • Käesoleva detailplaneeringuga märatud ehitusala ja selle kõrgus ei riku insolatsioonitingimusi kõrval asuvatele hoonetele. • projekteerimisel tuleb hinnata olemasolevast liiklusest ja ärifunktsioonist tulenevat võimalikku müra- ja vibratsioonikoormust, käsitleda võimalikku õhusaaste riske, analüüsida insolatsioonitingimusi lähtuvalt kavandatavast hoonemahust ja lähiümbruse hoonestusest, projekteerimisel arvestada, et parkimisala ja Narva tn 42b ning Kütuse tn 8 kinnistute vahel olev mullavall leevendaks mürahäiringut Kütuse tn 8 ja Kütuse tn 9 kinnistutele vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ,,Välisõhus leviva müra normtasemed ja müra mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra normtasemetele. • vajadusel seatakse hoone projekteerimise etapis rakendatavad meetmed (nt müratõkkekonstruktsioonid, heliisolatsioon, tehnosüsteemide vibratsioonikaitse). Vajadusel nähakse ette müra leevendavad meetmed hoone projekteerimisel vastavalt kehtivatele normidele. Tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ,,Välisõhus leviva müra normtasemed ja müra mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ asjakohase mürakategooria tööstusmüra sihtväärtust (st, et müratundlikule maa-alale (elamu maa-alale) ulatuv kavandatavate hoonete tehnoseadmetest ja äritegevusest tekkinud müratase ei tohi ületada päeva ajal 50 dB ja öö ajal 40 dB. Päeva- ja öö aeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00 7.00). Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel peab müraallika valdaja tagama, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. 12 Lääne-Virumaa, Rakvere linnas Töö nr 05/0025 Kütuse tn 10 kinnistu detailplaneering 17.03.2026 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel aladel ajavahemikus 21.00- 07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Kavandatu ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi läheduses paiknevates elamutes ületada sotsiaalministri 01.10.2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas toodud piirväärtusi. 4.7 Kontaktala analüüsil põhinevad järeldused, ruumilise arengu eesmärgid, valitud lahenduse põhjendus ja mõjude hindamine 4.7.1 Kontaktala analüüsil põhinevad järeldused Planeeringuala paikneb Rakvere linna idaosas Kütuse tänava äärses äri- ja teeninduspiirkonnas, kus domineerivad tanklad, teenindusettevõtted ja ärifunktsiooniga kinnistud, põhjapoolsest küljest piirneb planeeritav kinnistu elamumaa sihtotstarbega kinnistuga. Piirkonda iseloomustab: • ärimaa ja tootmismaa ülekaal, • hea juurdepääs 17189 Rakvere sissesõit T2 kaudu, • madal hoonestustihedus, • osaliselt väljaehitamata või realiseerimata detailplaneeringualad, • üksik elamumaa kinnistu planeeringuala naabruses. Kontaktvööndi analüüsi põhjal võib järeldada: 1. Planeeringuala asukoht sobib ärifunktsiooni arendamiseks, kuna piirkonnas on juba väljakujunenud äri- ja teenindusfunktsioon. 2. Kavandatav hoonestusmaht (max ehitisealune pind 3500 m², kuni 2 hoonet, kõrgus kuni 10 m) on piirkonna iseloomuga kooskõlas ega ületa kontaktvööndi mahulist mõõdet. 3. Planeeringuala paiknemine transiitliikluse läheduses toetab trassiteeninduse ja ärifunktsiooni arengut. 4. Elamumaa läheduse tõttu tuleb pöörata tähelepanu müra, liikluskoormuse ja visuaalse mõju leevendamisele. Planeeringulahendus ei põhjusta ruumilist konflikti ümbritseva hoonestusstruktuuriga ning toetab piirkonna väljakujunenud funktsionaalset iseloomu. 4.7.2 Ruumilise arengu eesmärgid Planeeringulahenduse ruumilise arengu eesmärgid on järgmised: 1. Tagada Rakvere linna idaosa tasakaalustatud areng, toetades ärimaa funktsiooni koondumist sobivasse asukohta. 2. Vältida ärifunktsioonide hajumist elamupiirkondadesse ning suunata äritegevus selleks planeeritud aladele. 3. Kasutada olemasolevat tehnovõrkude ja tänavavõrgu infrastruktuuri efektiivselt. 4. Säilitada piirkonna madal ja avatud hoonestuslaad, vältides ülemäärast tihendamist. 5. Tagada keskkonnatingimuste arvestamine (radoonirisk, nitraaditundlik ala, põhjavee kaitse). 6. Minimeerida võimalikke negatiivseid mõjusid lähinaabruse elamualadele. Planeering toetab kehtiva üldplaneeringu eesmärki reserveerida täiendavaid ärimaid ning tugevdada linna majanduslikku mitmekesisust. 4.7.3 Valitud planeeringulahenduse põhjendus Valitud lahendus põhineb järgmistel kaalutlustel: 13 Lääne-Virumaa, Rakvere linnas Töö nr 05/0025 Kütuse tn 10 kinnistu detailplaneering 17.03.2026 • Kinnistu suurus (u 1,3 ha) võimaldab paigutada ärihoone(d) koos parkimise ja manööverdusaladega ilma ülemäärase täisehituseta (täisehitus 27%). • Hoonestusala on määratud nii, et säilib piisav kaugus naaberkinnistutest (≥8 m), tagades tuleohutuse ja vähendades ruumilisi konflikte. • Juurdepääsud on lahendatud olemasolevalt Kütuse tänavalt, vältides uute tänavate rajamise vajadust. • Parkimine on lahendatud krundisiseselt, mis ei koorma avalikku tänavaruumi. • Haljastuse nõue (vähemalt 25–30%) aitab leevendada visuaalset ja keskkonnamõju. • Sademevee immutamise lahendus vähendab koormust sademeveesüsteemile ja toetab kliimamuutustega kohanemist. Valitud lahendus on ruumiliselt ratsionaalne, infrastruktuuriliselt teostatav ja keskkonnatingimustega arvestav. 4.7.4 Mõjude hindamine 4.7.4.1 Majanduslik mõju • Positiivne mõju ettevõtluskeskkonnale. • Uute töökohtade loomise potentsiaal. • Ärimaa arendamine tugevdab piirkonna funktsionaalset identiteeti. Negatiivne majanduslik mõju puudub. 4.7.4.2 Sotsiaalne mõju • Teenuste parem kättesaadavus piirkonnas. • Piirkonna korrastamine ja väljaehitamine parandab linnaruumi kvaliteeti. Võimalik liikluskoormuse suurenemine on piiratud ning juhitav liikluskorralduslike meetmetega. 4.7.4.3 Kultuuriline mõju Planeeringuala ei asu kultuurimälestiste või miljööväärtuslikul alal. Negatiivne kultuuripärandi mõju puudub. 4.7.4.4 Looduskeskkonnale avalduv mõju Arvestades, et: • tegemist on hoonestamata, kuid osaliselt juba kasutuses oleva maa-alaga, • ala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega ning nitraaditundlikul alal, rakendatakse järgmisi meetmeid: • sademevee eelpuhastus (õli- ja liivapüüdurid), • immutussüsteemid, • radoonikaitse meetmed projekteerimisel - EVS 840:2023 ,,Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ annab juhised radooniohutu hoone ehitamiseks. Kui kinnistule kavandatakse tööruume, siis tuleb tagada tööruumides radooniohutu keskkond keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ (edaspidi määrus nr 28) järgi. Määruse nr 28 § 3 järgi on õhu radoonisisalduse viitetase tööruumides 300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivas õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Rakvere linn paikneb kõrgendatud radooniriskiga maa-alal, siis on tuleb enne hoonete projekteerimist korrladada pinnaseõhu radooniuuring ning vajadusel radoonitõkke meetmete rakendamist. Radoonikaitse meetmete kavandamisel lähtutakse ehitusseadustiku ja selle alusel kehtestatud nõuete ning Eesti standardite põhimõtetest. Täpsemalt lähtutakse projekteerimisel radooniohutuse tagamiseks kehtivatest ehituslike radoonikaitse meetmete juhistest ning vajadusel tehakse ehitusprojekti koostamise käigus täiendav pinnase radooniriski hindamine. 14 Lääne-Virumaa, Rakvere linnas Töö nr 05/0025 Kütuse tn 10 kinnistu detailplaneering 17.03.2026 Radoonikaitse meetmete valik põhineb eelkõige: Vastavalt pinnase radoonitasemele nähakse projekteerimisel ette sobivad radoonikaitse meetmed, näiteks: radoonikindel vundamendikonstruktsioon ja radoonitõkkekile, vundamendialune ventilatsioon või radoonikaev, läbiviikude ja pragude õhutihe tihendamine, vajadusel aktiivne radooni eemaldamise süsteem. Meetmete täpne ulatus määratakse ehitusprojekti koostamise etapis vastavalt konkreetse hoone asukohale ja uuringute tulemustele, eesmärgiga tagada siseruumide radoonisisalduse vastavus kehtivatele tervisekaitse nõuetele. • regulaarne kõvakattega alade hooldus reostuse vältimiseks. Olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. 4.7.4.5 Mõju elamualadele Arvestades lähimat elamumaa kinnistut: • hoonestuse kõrgus on mõõdukas (kuni 10 m), • tagatakse normikohane vahekaugus, • projekteerimisel hinnatakse mürataset, • vajadusel rakendatakse müraleevendusmeetmeid (heliisolatsioon, haljastus, planeeringuline paigutus). Negatiivne mõju on vähene ja leevendatav. 4.7.5 Kokkuvõte Kavandatav detailplaneering: • on kooskõlas Rakvere linna üldplaneeringuga, • toetab linna idaosa ärifunktsiooni arengut, • ei põhjusta olulist negatiivset mõju keskkonnale ega elamualadele, • arvestab tuleohutuse, kliimamuutuste, radooniriski ja põhjavee kaitse nõuetega, • tagab ruumiliselt tasakaalustatud ja infrastruktuuriga kooskõlas oleva arenduse. Planeeringulahendus on põhjendatud, proportsionaalne ning vastab planeerimisseaduses sätestatud ruumilise arengu põhimõtetele. 5. PLANEERINGU REALISEERIMISE VÕIMALUSED Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal koostatavatele ehitusprojektidele. Ehitada võib ainult põhijoonisel näidatud hoonestusalale. Ühendused tehnovõrkudega ehitatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning kokkuleppel tehnovõrkude valdajatega ja koostöös kinnistute omanikega. Koostas Janno Jõe, tõendas Marina Toomel 15