Otsus

OTSUS 18.06.2025 nr 7-10/2025-010 Elering AS elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika muudatuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine Elektrituruseaduse (ELTS) § 38 lõike 2 järgi on süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja, kellel on süsteemivastutus. Eesti Vabariigi territooriumil on põhivõrguettevõtjaks Elering AS (Elering). ELTS § 38 lõikest 1 tulenevalt on süsteemivastutus kohustus tagada igal ajahetkel süsteemi varustuskindlus ja bilanss. ELTS § 39 lõike 1 punktide 1, 3 ja 7 järgi on süsteemihalduri kohustusteks: 1) tagada süsteemi varustuskindlus kooskõlas elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjaga; 3) kavandada ja juhtida tootmist süsteemis ning elektrienergia ülekannet põhivõrgus ja tarbimist, arvestades süsteemi tehnilisi võimalusi; 7) selgitada temale edastatud andmete alusel süsteemi bilansi ja bilansihalduri bilansi ning osta reguleerimisvõimsust ja bilansienergiat ning müüa bilansienergiat eesmärgiga tagada elektrituru tõhus toimimine ja süsteemi bilansi hoidmiseks tehtud kulutuste õiglane jagamine bilansihaldurite vahel kooskõlas ELTS-iga ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning bilansihalduritega sõlmitud lepingutega. ELTS § 39 lõike 6 järgi lähtub süsteemihaldur bilansilepingu tüüptingimusi välja töötades ja bilansienergia hinda kujundades võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest. ELTS § 53 lõike 1 kohaselt kauplemisperioodil ELTS § 51 lõigete 1 ja 2 kohaselt bilansihaldurile müüdud või bilansihalduri müüdud bilansienergia hinna määrab ELTS-i ja bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu kohaselt süsteemihaldur pärast kauplemisperioodi lõppemist. ELTS § 53 lõikest 2 tuleneb, et süsteemihaldur lähtub bilansiteenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artiklis 44 sätestatud põhimõtetest. ELTS § 53 lõike 3 kohaselt võib süsteemihaldur bilansienergia hinna kujundamisel eelistada neid turuosalisi, kelle kauplemisperioodi bilansist kõrvalekalle on vastupidine kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldele samal kauplemisperioodil, võrreldes turuosalistega, kelle bilansist kõrvalekalle samal kauplemisperioodil on samasuunaline kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldega. ELTS § 53 lõike 5 kohaselt süsteemihaldur avalikustab bilansienergia hinna ja bilansilepingu tüüptingimused oma veebilehel. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303  2 (5) ELTS § 53 lõikest 6 tulenevalt süsteemihaldur töötab välja ja esitab Konkurentsiametile kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika. Komisjoni määruse (EL) 2017/2195, 23. november 2017, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (edaspidi ka EBGL või EBGL määrus)1, artikkel 44 lõike 1 kohaselt arveldamisega: a) tuleb anda asjakohased majanduslikud signaalid, mis kajastavad tasakaalustamatuse olukorda; b) tuleb tagada, et tasakaaluarveldamisel lähtutakse hinnast, mis kajastab energia väärtust reaalajas; c) tuleb anda tasakaaluhalduritele stiimul tagada tasakaal või taastada süsteemi tasakaal; d) tuleb hõlbustada tasakaaluarveldusmehhanismide ühtlustamist; e) tuleb anda põhivõrguettevõtjatele stiimul täita määruse (EL) 2017/1485 artiklite 127, 153, 157 ja 160 kohaseid kohustusi; f) tuleb vältida negatiivsete stiimulite andmist tasakaaluhalduritele, tasakaalustamisteenuse osutajatele ja põhivõrguettevõtjatele; g) tuleb soodustada turuosaliste vahelist konkurentsi; h) tuleb anda tasakaalustamisteenuse osutajatele stiimul pakkuda ja tarnida ühendavale põhivõrguettevõtjale tasakaalustamisteenuseid; i) tuleb tagada kõigi põhivõrguettevõtjate rahaline neutraalsus. EBGL artikkel 44 lõike 2 kohaselt iga asjakohane reguleeriv asutus tagab kooskõlas direktiivi 2009/72/EÜ artikliga 37, et ükski tema pädevusse kuuluv põhivõrguettevõtja ei saa asjaomase reguleeriva asutuse kindlaksmääratud reguleerimisperioodil majanduslikku kasu ega kahju EBGL V jaotise 2., 3. ja 4. peatüki kohase arvelduse tulemusel ning et V jaotise 2., 3. ja 4. peatüki kohase arvelduse positiivne või negatiivne rahaline tulemus antakse edasi võrgu kasutajatele kooskõlas liikmesriigis kohaldatavate eeskirjadega. EBGL artikkel 44 lõike 3 kohaselt võib iga põhivõrguettevõtja koostada ettepaneku luua lisaks tasakaaluarveldusele täiendav arveldusmehhanism, et katta tasakaalustamisvõimsuse hankekulud vastavalt EBGL V jaotise 5. peatükile, halduskulud ja tasakaalustamisega seotud kulud. Täiendavat arveldusmehhanismi kohaldatakse tasakaaluhaldurite suhtes. Selleks tuleks soovitavalt võtta kasutusele nappusel põhineva hinnakujunduse funktsioon. Kui põhivõrguettevõtjad valivad mõne teise mehhanismi, peavad nad seda oma ettepanekus põhjendama. Kõnealuse ettepaneku peavad heaks kiitma asjakohased reguleerivad asutused. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse algatamiseks haldusorganile vabas vormis avaldus (taotlus). Taotluse menetlemise ajal kehtib Elering AS-ile Konkurentsiameti 10.01.2025 otsusega nr 7-10/2025-001 kooskõlastatud elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika (Metoodika). 2. Menetlusosaline Elering AS, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn; äriregistri kood 11022625; e-post: [email protected]. 1 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02017R2195-20220619  3 (5) 3. Asjaolud ja menetluse käik 05.06.2025 esitas Elering AS (edaspidi Elering) Konkurentsiametile taotluse Metoodika muudatuste kooskõlastamiseks. Elering viis läbi perioodil 30.04.2025 kuni 30.05.2025 Metoodika avaliku konsultatsiooni2. Elering esitas Konkurentsiametile koos Metoodika muudatuste kooskõlastamise taotlusega ka avaliku konsultatsiooni raames laekunud tagasiside. Elering toob taotluses välja, et Metoodika muudatus hõlmab Metoodika punkti 2.9 muudatust, mis näeb ette leevendusmeetme pikendamist: „Süsteemihaldur rakendab 2025. aastal ajutise iseloomuga meetme, mille kohaselt katab süsteemihaldur bilansiteenuse väliselt kuni perioodini 31.12.2025 (k.a) võimsusjaotustulude kaudu 100% ulatuses kõik reguleerimisvõimsuste hankimise ja võimsusjaotuse ning neutraalsuse kulud (punktis 2.4.3.1, 2.4.3.2, 2.4.3.4 kulud) välja arvatud süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama kulud, mis kaetakse võrgutariifi kaudu.“ Kliimaministeerium on 02.05.2025 andnud Eleringile suunised3, mille kohaselt on energeetika- ja keskkonnaminister vastavalt 10.04.2025 valitsuskabineti arutelule teinud ettepaneku pikendada leevendusmeedet, mille kohaselt kaetakse kogu tarbijate ja tootjate tasakaalustamisvõimsuse hankimise kulu võimsusjaotustulust, kuni 31.12.2025. Leevendusmeetme rakendamiseks esitas Elering Konkurentsiametile taotluse Metoodika muudatuste kooskõlastamiseks. 4. Avaliku konsultatsiooni tulemused Elering viis perioodil 30.04.2025 kuni 30.05.2025 Metoodika kohta läbi avaliku konsultatsiooni, mille raames laekus tagasiside kahelt turuosaliselt. Üks turuosaline on tagasisides avaldanud nõusolekut Metoodika muudatustega. Teine turuosaline on avaliku konsultatsiooni raames teinud ettepaneku muuta Metoodika punktis 2.6 sätestatud bilansiteenuse tasude tariifide avaldamisaega seniselt kahelt kuult enne tariifi rakendumise aruandeperioodi, kuuele kuule. Sellist ettepanekut on põhjendatud (kokkuvõtvalt) vajadusega suurendada elektri tarnetega seonduvate tasude ettenähtavust ja jätta turuosalistele rohkem aega tasude muudatustest tingitud ümberkorralduste elluviimiseks. Konkurentsiamet toob välja, et 05.06.2025 esitatud Metoodika muudatusettepanekud ei näe ette tariifide rakendumise etteteatamisperioodi muutmist. Kahekuulise tariifide rakendumise etteteatamisperioodi on Konkurentsiamet kooskõlastanud 05.04.2024 otsusega nr 7-10/2024- 007 (Otsus)4. Konkurentsiamet on seisukohal, et kuna bilansiteenuse tasude tariifid ei ole Metoodika järgi bilansienergia hinnas ning bilansihaldurid ja avatud tarnijad hinnastavad tariifikomponendid edasi oma klientidele (tarbijad ja tootjad), peaks olema kaks kuud etteteatamise aeg ka turuosalistele piisav ning pigem tagama ajakohasema finantsneutraalsuse halduse Eleringi vaatest, mis on nõutud vastavalt EBGL-i artikli 44 lõike 1 punktile i ja lõikele 2. Tootmise ja tarbimise tariifi on võimalik elektrienergia eest esitataval arvel kajastada eraldiseisvalt muudest tasudest (nt eraldi real), mis võimaldab reguleerimisvõimsuse hankimisega seonduvad kulud edasi hinnastada tootjale ja tarbijale (vt ka Otsuse p-i 5), mis on kooskõlas ELTS-i § 531 lõikega 3. 5. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud Metoodika muudatuste kohta Konkurentsiamet töötas esitatud taotluse läbi ning leidis, et Metoodika muudatused on 2 Kättesaadav: https://www.elering.ee/node/3891 3 Kättesaadav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=633a61d4-f57c-4025-8981-75f037b873f4 4 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/ka/dokument/15240127  4 (5) põhjendatud ja taotlus kuulub rahuldamisele. Alljärgnevalt on välja toodud olulisim kooskõlastamisele kuuluv Metoodika punkt: Elering tegi ettepaneku muuta Metoodika punkti 2.9 järgmise sõnastusega: „2.9. Süsteemihaldur rakendab 2025. aastal ajutise iseloomuga meetme, mille kohaselt katab süsteemihaldur bilansiteenuse väliselt kuni perioodini 31.12.2025 (k.a) võimsusjaotustulude kaudu 100% ulatuses kõik reguleerimisvõimsuste hankimise ja võimsusjaotuse ning neutraalsuse kulud (punktis 2.4.3.1, 2.4.3.2, 2.4.3.4 kulud) välja arvatud süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama kulud, mis kaetakse võrgutariifi kaudu.“ Vastavalt EBGL-i artikli 3 lõige 1 punktile a on EBGL-i eesmärgiks tagada mittediskrimineerimine tasakaalustamisturgudel. Metoodika ettepaneku punktiga 2.9 kehtestatakse kuni 2025. aasta lõpuni täiendav leevendusmeede, mille raames kaetakse nii tootjate kui ka tarbijate kantav reservvõimsuste hankimise kulu võimsusjaotustulust. Konkurentsiamet on seisukohal, et eelnimetatud leevendusmeede on turugruppide (antud juhul tootjad ja tarbijad) osas läbipaistev ja mittediskrimineeriv, kuna leevendusmeedet rakendatakse turugruppide osas võrdselt. Konkurentsiamet on seisukohal, et Metoodika muudatusettepanekud on kooskõlas EBGL määruses, sh artiklis 3 ja artiklis 44, sätestatud põhimõtetega, tagades bilansihaldurite ning tootjate ja tarbijate võrdse kohtlemise. Metoodika muudatused on turuosaliste huvisid silmas pidades leevendava mõjuga, turuosalisi soodustavad ning seejuures proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. 6. Kokkuvõte Konkurentsiamet on üle vaadanud Eleringi poolt 05.06.2025 kooskõlastamiseks esitatud Metoodika muudatusettepanekud ning on seisukohal, et muudatused ei ole vastuolus ELTS § 53 lõigetega 1, 2 ja 3, §-ga 531 ning arvestavad kehtivast seadusandlusest tulenevate alustega ja ei ole vastuolus EBGL-ist tulenevaga. Metoodika muudatused on põhivõrguettevõtja ja bilansihaldurite õiguste ning kohustuste osas tasakaalus ning võimaldavad mõlemal poolel realiseerida nii seadusest kui lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Samuti tagavad muudatused bilansihaldurite, tootjate ja tarbijate võrdse kohtlemise. Metoodika muudatused on turuosaliste huvisid silmas pidades leevendava mõjuga, turuosalisi soodustavad ning seejuures proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Arvestades eeltoodut ja tuginedes ELTS § 53 lõikele 6 ja § 93 lõike 6 punktile 6 otsustan: kooskõlastada Elering AS poolt 05.06.2025 Konkurentsiametile esitatud Elering AS elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise muudetud Metoodika täies ulatuses vastavalt käesoleva otsuse lisale 1. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule.  5 (5) (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Pärn-Lee peadirektor Lisa: Lisa 1: Elering AS elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika  Elering AS ELEKTRIENERGIA BILANSITEENUSE HINNA ARVUTAMISE ÜHTNE METOODIKA Muudatusettepanek kooskõlastatud metoodikale Konkurentsiameti otsusega nr 10.01.2025 nr 7-10/2025-001 1. Mõisted 1.1. Administratiivkulu – süsteemihalduri kulud, mis katavad bilansiteenuse seotud infotehnoloogiliste platvormide arenduste ja hoolduste kulud, tööjõukulud ning reguleerimisvõimsuste hankimise ja aktiveerimisega seotud turujärelevalve kulud. 1.2. Aruandeperiood – üks kalendrikuu. 1.3. Arvestusperiood – periood, mille kohta süsteemihaldur prognoosib bilansiteenuse tasud ning mille lõikes tegelikud kulud või tulud korrigeeritakse järgmises arvestusperioodis bilansiteenuse finantsneutraalsuse tagamiseks. 1.4. Bilansienergia - elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil ostab ja müüb süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel. 1.5. Bilansienergia hind – hind, mis on kas positiivne, null või negatiivne ning mis arvutatakse iga selgitusperioodi ja suuna kohta. Mõlema suuna kohta kohaldatakse ühte ja sama bilansienergia hinda. 1.6. Bilansihaldur –isik, kes on sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu. 1.7. Bilansiteenuse administratiivkulu - bilansiteenuse osutamisega seotud süsteemihalduri põhjendatud administratiivkulu, mida süsteemihaldur rakendab bilansihaldurile. 1.8. Bilansiteenuse tasud – täiendavad tariifid, mille kaudu süsteemihaldur katab bilansiteenuse administratiivkulu, süsteemivälise avatud tarne kulu, tasakaalustamise neutraalsuskulu ja reguleerimisvõimsuse hankimise kulu. 1.9. Bilansiteenuse kogumaksumus - on summa, mis saadakse bilansienergia hinna ja bilansiteenuse tasude summana. 1.10. Ebabilanss – bilansihalduri jaoks arvutatud energiakogus, mis väljendub iga selgitusperioodi lõikes erinevust mõõdetud tarne, määratud tarne ja reguleerimisenergia tarne vahel. 1.11. Neutraalsuskulu – kulu või tulu, mis moodustab täiendavatest elektrisüsteemi tasakaalustamise kuludest ja tuludest, mida süsteemihaldur aruandeperioodil kandis vahena bilansihalduritele bilansienergia, reguleerimisenergia ning süsteemivälise avatud tarne ostust ja müügist. 1.12. Reguleerimisenergia – süsteemihalduri poolt bilansi tagamiseks aktiveeritud reguleerimis- või avariireservvõimsuse pakkumise energia, mida süsteemihaldur kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks vastavuses seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud lepingutega. 1.13. Reguleerimisvõimsus - elektrisüsteemi sageduse hoidmise ja sageduse taastamise tagamiseks võimsuse maht, mida reguleerimisteenuse osutaja on nõustunud hoidma ja pakkuma reguleerimisenergia mahu ulatuses süsteemihalduri tellimuse alusel. 1.14. Selgitusperiood – periood, mille kohta ebabilanss on arvutatud vastavalt bilansiselgituse esitamise ajatsoonile. 1.15. Süsteemiväline avatud tarne – rahaline arveldusmehhanism piiriüles(t)e elektrisüsteemidega avatud tarne teenuse katmisena Eesti elektrisüsteemi ebabilansi kogusele selgitusperioodil. 1.16. Võimsusjaotustulu – võimsuse jaotamise tulemusel saadav tulu vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2015/1222 definitsioonile. 2. Bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika 2.1. “Bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika” (edaspidi: Metoodika) on koostatud ELTS § 53 lg 6 alusel, kooskõlas direktiivi 2009/72/EÜ ning vastavalt Komisjoni Määrusele (EL) 2017/2195. Muudatusettepanek kooskõlastatud metoodikale Konkurentsiameti otsusega nr 10.01.2025 nr 7-10/2025-001 2.2. Süsteemihaldur peab eristama oma raamatupidamises bilansiteenuse müügi ja ostuga seotud kulud ja tulud. 2.3. Süsteemihaldur kujundab bilansiteenuse hinna selliselt, mis võimaldab katta: 2.3.1. reguleerimisvõimsuse ja -energia ostuks tehtud põhjendatud kulutused, sh reguleerimisvõimsuste hankimise võimsusjaotustulu; 2.3.2. süsteemivälise avatud tarne ostuks tehtud põhjendatud kulutused; 2.3.3. bilansienergia ostuks bilansihalduritelt tehtud põhjendatud kulutused; 2.3.4. bilansiteenuse osutamisega kaasnevad põhjendatud administratiivkulud, sh turujärelevalve kulu. 2.4. Süsteemihaldur lähtub Metoodika rakendamisel järgmistest põhimõtetest: 2.4.1. Süsteemihaldur ei tohi bilansiteenuse osutamisel teenida majanduslikku kasu ega kanda kahju; 2.4.2. Süsteemihaldur arvutab iga selgitusperioodi kohta bilansienergia hinna, mis on toodud elektrienergia bilansilepingu tüüptingimustes ning ei ole käesoleva Metoodika osa. Bilansienergia hind, mida bilansihaldurid oma bilansipiirkonnas ebabilansi koguste alusel süsteemihaldurile tasuvad, katab elektrisüsteemi tasakaalustamiseks käivitatud reguleerimisenergia kulud. 2.4.3. Käesoleva metoodikaga rakendatavad bilansiteenuse tasud katavad punktis 2.3 loetletud kulud järgnevalt: 2.4.3.1. Punktis 2.3.1 toodud reguleerimisvõimsuse hankimise kulud; 2.4.3.2. Punktis 2.3.2 toodud süsteemivälise avatud tarne kulud; 2.4.3.3. Punktis 2.3.4 toodud bilansiteenuse administratiivkulud, sh turujärelevalve, 2.4.3.4. Punktis 1.11 defineeritud neutraalsuskulu, mis tekib 2.3.1, 2.3.2 ja 2.3.3 tarnete ja maksumuse erinevusena. 2.5. Süsteemihaldur kogub bilansiteenuse tasude aluseks olevad kulud ebabilansi tariifi ning tootmise ja tarbimise koguse tariifide kaudu: 2.5.1. Ebabilansi tariifi kaudu kaetakse süsteemihalduri administratiivkulude osakaal punktis 2.5.1.1 toodud määras ja rakendatakse iga bilansihalduri ebabilansi kogusele selgitusperioodi kohta (absoluutväärtusena). 2.5.1.1. Ebabilansi tariifi arvutamise aluseks olevateks kuludeks on bilansiteenuse administratiivkuludest infotehnoloogia- ja tööjõukulud 50% määras. 2.5.2. Ebabilansi tariif bilansihalduritele (€/MWh) arvutatakse vastavate kulude (€) jagamisega bilansihaldurite ja süsteemihalduri bilansipiirkonnas summaarse ebabilansi kogusega (MWh) viimase 12 kalendrikuu selgitusandmete alusel. Tootmise ja tarbimise tariifi kaudu kaetakse punktis 2.4.3 toodud kulud, millest on maha lahutatud punkti 2.5.1 alusel kogutav administratiivkulude maht. Tariif rakendatakse bilansihalduri bilansipiirkonnas agregeeritud tootmise ja tarbimise mõõdetud kogustele selgitusperioodi kohta: 2.5.2.1. Tootmise ja tarbimise tariif bilansihalduritele (€/MWh) arvutatakse punktis 2.4.3 alusel prognoositud kulusummade (€), millest on maha lahutatud punkti 2.5.1 alusel kogutav administratiivkulude maht, jagamisega bilansihaldurite bilansipiirkonnas tootmise ja tarbimise mõõteandmete kogusega (MWh) viimase 12 kalendrikuu kohta; 2.5.2.2. Süsteemihalduri bilansipiirkond sisaldab ülekandevõrgu kadude ja Kiisa avariireservelektrijaama koondportfelli, mille ebabilanss ning tootmise ja tarbimise osakaal on võetud samuti arvesse; 2.5.3. Bilansihalduri bilansiaruanne sisaldab bilansiteenuse kogumaksumusena kahte eraldi aruannet, punkti 2.4.2 alusel ebabilansi maksumus bilansienergia hinnaga (€/MWh) ja punkti 2.4.3 alusel bilansiteenuse tasud 2.5.1 ja 2.5.2 toodud komponentide (€/MWh) hindade ja kogustega. Muudatusettepanek kooskõlastatud metoodikale Konkurentsiameti otsusega nr 10.01.2025 nr 7-10/2025-001 2.6. Süsteemihaldur avaldab veebilehel bilansiteenuse tasude tariifid hiljemalt kaks (2) kuud enne tariifi rakendamise aruandeperioodi. 2.6.1. Bilansiteenuse tasude tariifide esmakordsel rakendamisel punktis 2.4.3.1, 2.4.3.3, 2.4.3.4 kulude katteks võib süsteemihaldur tariifid avaldada ka lühema etteteatamise ajaga kui kaks (2) kuud ette, kui rakendub punktis 2.9 toodud erand. 2.7. Süsteemihaldur ostab ja müüb süsteemi tasakaalu tagamiseks reguleerimisteenust tehnilis-majanduslikult soodsamailt pakkujalt, tagades sealjuures turuosaliste võrdse kohtlemise. 2.8. Süsteemihaldur rakendab bilansiteenuse osutamiseks tehtud bilansiteenuse tasud järgmisi põhimõtteid arvestades: 2.8.1. Süsteemihalduri lähtub bilansiteenuse osutamisel põhimõttest, et ta ei teeni bilansiteenuse osutamisel majanduslikku kasu ega kanna kahju. Kui vastav finantsneutraalsus arvestusperioodil ei ole võimalik saavutada, kandub bilansiteenuse osutamisest tekkinud kulu või tulu edasi järgmisse arvestusperioodi. 2.8.2. Bilansiteenuse tasude arvutamiseks prognoosib süsteemihaldur bilansiteenuse kulud, sh eraldi administratiivkulu, reguleerimisvõimsuste hankimise kulu kui muu täiendava neutraalsuskulu, mida ei saa katta bilansienergia hinnaga ning võtab arvesse eelnevate perioodide bilansiteenuse osutamisest tekkinud kulu või tulu. 2.8.3. Süsteemihaldur peab arvestust bilansiteenuse kulude koostamise kohta seadusandluses toodud põhimõtteid järgides ning vajaduse korral esitama vastavad andmed Konkurentsiametile viimase poolt nõutud formaadi alusel. 2.9. Süsteemihaldur rakendab 2025. aastal ajutise iseloomuga meetme, mille kohaselt katab süsteemihaldur bilansiteenuse väliselt kuni perioodini 31.12.2025 (k.a) võimsusjaotustulude kaudu 100% ulatuses kõik reguleerimisvõimsuste hankimise ja võimsusjaotuse ning neutraalsuse kulud (punktis 2.4.3.1, 2.4.3.2, 2.4.3.4 kulud) välja arvatud süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama kulud, mis kaetakse võrgutariifi kaudu. 2.10. Reguleerimisvõimsuse hankimise kulud, mis kaetake bilansiteenuse tasudega, ei sisalda süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama kulusid. 2.11. Juhul kui süsteemihalduril tekib bilansiteenuse tasude laekumistest puudujääk, mille katteks süsteemihalduril tekivad täiendavad finantskulud, lisatakse ka tekkinud finantskulud bilansiteenuse kulude koosseisu. Muudatusettepanek kooskõlastatud metoodikale Konkurentsiameti otsusega nr 10.01.2025 nr 7-10/2025-001