dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus
Väljaminev kiriAvalik

Pakkumuse esitamise ettepanek

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus · 2. juuni 2022
Viit
3-8/3937-1
Registreeritud
2. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Fontes PMP OÜ, SA Estonian Business School, Miski OÜ, Change Partners OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Finantsarvestus ja asutuse varade haldus
Sari
3-8 Hanketoimikud
Toimik
3-822/3930
Vastutaja
Merily Rool (TEHIK, Üldosakond, Õigustalitus)

Failid

  • 📎Hankelepingu projekt.pdf122 KB
  • 📎Pakkumusettepanek.docx36 KB
  • 📎Tehniline kirjeldus.pdf74 KB

Sisu (failidest)

HANKELEPING nr..... Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770, aadress Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus Arm ja ________, (edaspidi täitja), registrikood______, aadress______, keda esindab ______, edaspidi koos või eraldi nimetatud ka pool või pooled, sõlmisid tellija läbiviidud väikeostu tulemusena käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu eesmärk ja ese 1.1. Tellija poolt korraldatud väikeostu alusel sõlmitud lepingu eesmärk on juhtimisoskuste arendamise koolitusprogrammi koolituse läbiviimine. 1.2. Lepingu esemeks on juhtimisoskuste arendamise koolitusprogramm (edaspidi teenus). Teenuse kirjeldus, lepingu täitmise tingimused, teenuse tulem ja konkreetsed realiseerimistähtajad on sätestatud tehnilises kirjelduses. 2. Üldtingimused 2.1. Lepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja väikeostu alusdokumendid ning täitja esitatud pakkumus ja pooltevahelised kirjalikud teated, mida lepingu lisadena eraldi ei allkirjastata. 2.2. Lepingu täitmisel lähtutakse lepingu ja selle juurde kuuluvate lahutamatute osade tingimustest. 2.3. Pooled teevad lepingu täitmiseks ja lepingu eesmärkide saavutamiseks koostööd. Pooled kohustuvad tegema kõik vajalikud pingutused, et täita leping õigeaegselt ja vastavalt kokkulepetele. 2.4. Kui lepingu täitmisel tekivad täitja ja tellija vahel erimeelsused, lähtutakse lepingu eesmärkidest tellija seisukohalt. 2.5. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid lepingu täitmise kvaliteedi tõstmiseks. Kui pool on esitanud teisele poolele lepingu täitmisega seotud küsimuses päringu, on pool kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast tagasisidet andma) võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. 2.6. Lepingu täitmise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka lepingu sõlmimise, tellimuste, töökoosolekute jm suhtluse ning teenuse dokumenteerimise keel. 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Täitja kohustub: 3.1.1. osutama teenust lepingus kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh tagama teenuse õigeaegse alustamise, osutamise, valmimise ja tellijale üleandmise; 3.1.2. tagama lepingu täitmiseks vajalike ressursside olemasolu; 3.1.3. teavitama viivitamatult tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest, mis segavad teenuse osutamist ja tähtaegadest kinnipidamist või püstitatud eesmärgi saavutamist; 1 3.1.4. juhinduma tellija suunistest lepingu eesmärkide saavutamisel, pöördudes selleks vajadusel tellija poole; 3.1.5. osutama teenust kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna headele tavadele ja praktikale; 3.1.6. omama kõiki vajalikke intellektuaalomandi õigusi teenuse osutamiseks; 3.1.7. andma üle teenuse osutamise tulemusel teostatud teenuse osade kasutusõiguse tellijale (nt koolitusmaterjalid); 3.1.8. teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist, mis võib põhjustada lepingu täitmisel huvide konflikti tekkimist. 3.2. Täitjal on õigus: 3.2.1. saada lepingu täitmise eest kokkulepitud ulatuses ja korras tasu; 3.2.2. kasutada lepingu täitmisel alltöövõtjaid, kooskõlastades alltöövõtjate kasutamise eelnevalt tellijaga. Alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest vastutab tellija ees täitja; 3.2.3. anda arve esitamise õiguse üle kolmandale isikule lepingu muudatust sõlmimata, kui ta on tellijale esitanud sellekohase teate; 3.2.4. tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul kaasata täiendavaid meeskonnaliikmeid, kui riigihankes pakkumusega esitatud meeskonnaliikmed on tellitud teenuse täitmisega hõivatud. Täiendavalt kaasatud meeskonnaliikmed peavad vastama rollile seatud hanketingimustele. 3.2.5. riigihankes isikuliselt mitte välja toodud meeskonnaliikmete olemasolu ja vastavuse riigihankes nõutud kvalifikatsioonile/varasemale töökogemusele ning esitab teenuse osutajad nimeliselt lepingu sõlmimisel. 3.3. Tellija kohustub: 3.3.1. tasuma täitjale lepingu täitmise eest kokkulepitud ulatuses ja korras; 3.3.2. teavitama täitjale üle antud teenuses esinevatest puudustest ja andma puuduste kõrvaldamiseks mõistliku täiendava tähtaja, kui tähtaeg ei tulene muudest kokkulepetest. 3.4. Tellijal on õigus: 3.4.1. kontrollida jooksvalt lepingu täitmist ja anda täitjale selleks suuniseid või nõuda täitjalt sellekohast informatsiooni; 3.4.2. keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud nõuetekohaselt teenust kokku lepitud tähtajaks ja täitja poolne rikkumine ei ole objektiivselt põhjendatud (nt on tegemist objektiivse põhjendusega, kui lepingu täitmine on viibinud tellija või kolmanda osapoole tegevuse tõttu). 4. Lepingu hind 4.1. Tellija tasub lepingu alusel tellitud teenuse eest kokku ühes osas peale koolitusprogrammi viimase mooduli ja individuaalsete coachingute läbiviimist: 4.1.1. koolitusprogrammi eest ___ (maksumus sõnadega) eurot käibemaksuta; 4.1.2. individuaalse coachingu eest ___ (maksumus sõnadega) eurot iga osaleja kohta. 4.2. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast teenuse aktiga vastu võtmist. Arvel tuleb märkida riigihanke nimetus, lepingu number ning kontaktisiku andmed. 4.3. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve laekumisest. 2 5. Vastutus 5.1. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav vääramatu jõu või muu objektiivse asjaolu tõttu. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib. 5.2. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, mis tuleneb tema poolt lepingu täitmisse kaasatud isikute tegevusest. 5.3. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole kohustuste rikkumisest või kolmandate isikute tegevusest või tegemata jätmistest. Kui tellija viivitab omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste mittetähtaegne täitmine ei võimalda täitjal omapoolseid kohustusi tähtaegselt täita, pikendatakse teenuse üleandmise tähtaega vastava aja võrra. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib. 5.4. Kohustuse rikkumisel on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid vastavalt võlaõigusseadusele. 5.5. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud lepingu kogumaksumusega, kuid see piirang ei kehti süülisel rikkumisel, sh süülisel rikkumisel seoses intellektuaalomandiõiguse või andmekaitsealaste kohustustega. 5.6. Tasu maksmisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras konkreetse teenuse eest maksmisele kuuluvast tasust iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise maksimaalne määr on 25% konkreetsete teenuse eest tasumisele kuuluvast kogusummast. Viivise nõue tuleb esitada allkirjastatult. 5.7. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda, kus osutatud ja üle antud teenus ei vasta osaliselt või täielikult lepingu tingimustele või esineb muid täitja poolseid lepingu rikkumisi. 5.8. Kui täitja rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 100 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25% lepingu kogumaksumusest. Kui lepingu täitmine on kokku lepitud etappide kaupa, siis mitte rohkem kui 25% etapi kogumaksumusest. 5.9. Juhul kui täitja poolsetest viivitustest tingitult ei ole teenuse osutamine enam realistlik või vajalik, on tellijal õigus lepingust taganeda vastavalt võlaõigusseaduse § 116 lõikele 1 ning täitja on kohustatud tegema juba makstud osa eest tellijale tagasimakse. 5.10. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue 10 000 eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise lepingu rikkumise korral ei pea tellija määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus leping üles öelda või lepingust taganeda. 5.11. Oluliseks rikkumiseks loevad pooled lisaks võlaõigusseaduses sätestatule muuhulgas: 5.11.1. mõjuva põhjuseta lepingu täitmise katkestamine või täitmisele mitte asumine; 5.11.2. valeinfo esitamine; 5.11.3. lepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse omandi õigused) puudumine; 5.11.4. intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine; 3 5.11.5. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei vasta kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija eelneva vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta; 5.11.6. konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine; 5.11.7. lepingujärgsete kohustuste korduvat (vähemalt kahel korral) täitmata jätmist; 5.11.8. tähtaegselt lepingu täitmata jätmist selliselt, et tehnilises kirjelduses sätestatud eesmärgi täitmine ei ole enam tähtaegselt realistik ja/või täitja poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole võimalik enam kasutada lepingu rahastamiseks ettenähtud vahendeid; 5.11.9. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule ilma tellija digiallkirjastatud nõusolekuta. 5.12. Teenuse vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust lepingu rikkumise eest. 5.13. Kui täitja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus täitjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 5.14. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 3 kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude aluseks olevast asjaolust. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle maksmise kohustusest enne vastava kohtuotsuse jõustumist. 5.15. Täitja on kohustatud leppetrahvi tasuma 2 nädala jooksul alates tellija poolt vastava nõude esitamisest, kui leppetrahvi nõudes ei ole määratud teisiti. 5.16. Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale lepingu täitmise eest tasumisele kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata leppetrahvi tasumise kohustust. 6. Konfidentsiaalsuskohustus 6.1. Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele isikutele ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni, mis on saadud teiselt poolelt lepingu alusel tellitud teenuse osutamise käigus või muul viisil või juhuslikult. 6.2. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija muude täitjale kättesaadavate andmete kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas kehtivatest õigusaktidest. 6.3. Kui lepingu täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine, lepivad pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku juhindudes isikuandmete kaitse üldmääruse1 artiklis 28 kirjeldatust. 6.4. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled igasugust informatsiooni (sh ärisaladusi, isikuandmeid, lepingute andmeid, infosüsteeme, turvasüsteemide kirjeldusi, riistvara ja tarkvara kirjeldusi, pakkumuse kirjeldusi, kasutatavaid tehnoloogiaid, spetsifikatsioone jms), mis on saadud seoses lepingu täitmisega ja mille sattumine kolmandate isikute kätte võib pooltele põhjustada 1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/679. 4 turvariske või majanduslikku kahju või kolmandate isikute (eelkõige tellija klientide) eraelu puutumatuse rikkumist. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust. 6.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on andnud nõusoleku. 6.6. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on tellitud teenuse osutamisega otseselt seotud. Täitja kohustub tagama, et isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuste täitmise eest lasub täitjal. 6.7. Pooled ei kasuta lepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni oma huvides ega muul eesmärgil, kui tellitud teenuse osutamiseks. 6.8. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik kahjud, mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid, sõltumata sellest, kas rikkumine pandi toime lepingu kehtivuse ajal või lepinguliste kohustuste lõppemise järgselt. 6.9. Täitja on teadlik, et leping ja kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või märgitud täitja poolt ärisaladuseks. 6.10. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib tähtajatult. 7. Lepingu kehtivus 7.1. Leping jõustub sõlmimisel. 7.2. Lepingut muudetakse poolte vahelise kirjaliku kokkuleppega lepinguga samas vormis, arvestades riigihangete seaduses toodut. 7.3. Kui mõni lepingu tingimus peaks osutuma osaliselt või täielikult kehtetuks või täitmisele mittepööratavaks, ei mõjuta see teiste lepingu tingimuste kehtivust ning lepingu ülejäänud tingimused jäävad kehtima ja täitmisele pööratavaks. Sel juhul võimalusel asendatakse kehtetu või täitmisele mittepööratav tingimus õiguslikult kehtiva tingimusega, mis on sisult võimalikult lähedane poolte kavatsustele ja kehtetu tingimuse majanduslikule mõjule. 7.4. Tellija võib lepingu igal ajal sõltumata põhjusest lõpetada, teatades sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette 30 päeva. Lepingu lõpetamine vabastab pooled käesoleva lepinguga sätestatud kohustuste täitmisest. 7.5. Tellijal on õigus leping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda või sellest taganeda, kui täitja on oluliselt lepingut rikkunud või juhul, kui täitja: 7.5.1. suhtes on algatatud pankrotimenetlus; 7.5.2. pankrot on välja kuulutatud; 7.5.3. täitja varad arestitakse; 7.5.4. täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see muudab lepingu nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks. 7.6. Lepingu lõppemisel mistahes alusel ja põhjusel on täitja kohustatud tellijale üle andma kogu teenusega seotud informatsiooni ja dokumentatsioon (nii 5 digitaalselt kui paberkandjal, samuti informatsiooni, mida ei ole salvestatud eelnimetatud infokandjatele). Üleantav info ja dokumentatsioon peab olema süstematiseeritud. Täitja on kohustatud andma ammendavad selgitused eelkirjeldatud informatsiooni haldamise ja kasutamise kohta, tehes seda tellija nõudmisel kirjalikult. 8. Teadete edastamine ja kontaktisikud 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.2. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud digiallkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. Informatiivset teadet võib edastada ka telefoni teel. Informatiivseks loetakse teade, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. 8.4. Tellija kontaktisik(ud) on: …. …, telefon …., e-post: …. või tema asendaja; 8.5. Täitja kontaktisik(ud) on: …, …., telefon … e-post: …. või tema asendaja; 8.6. Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja juhiseid oma pädevuse piires, anda nõusolek meeskonnaliikme vahetamiseks, kontrollida teostatud lepingu kvaliteeti, anda lepingu ese üle ja võtta vastu ning allkirjastada akt. 8.7. Kontaktisiku muutumisest teavitab pool kirjalikult teist poolt viivitamatult. 9. Lõppsätted 9.1. Täitjal puudub volitus tegeleda lepingu raames avalike suhetega ning anda teateid Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 9.2. Lepingule kohaldub Eesti õigus. 9.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes või olukorras, kus mõni lepingu säte on vastuolus seadusega, lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest. 10. Lisad (ei allkirjastata) 10.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 10.2. Lisa 2 – Pakkumus. 11. Poolte allkirjad Tellija Täitja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Hea koostööpartner! T ervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus teeb Teile käesolevaga ettepaneku esitada pakkumus j uhtimisoskuste arendamise koolitusprogramm i läbiviimiseks . Üldised nõuded T eenuse sisu ja teostamise tingimused on kirjeldatud pakkumuskutses ja lisades Tehniline kirjeldus (lisa 1) ni ng hankelepingu projektis. Pakkumus e esitamisega kinnitab pakkuja, et nõustu b kõigi hanke alusdokumentides kirjeldatud tingimus tega ja kohustub pakkuma hangitava t t eenust hankija poolt kirjeldatud tingimustel. Alternatiivsete pakk umuste esitamine ei ole lubatav; tal on hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused; pakkumus on jõus minimaalselt 90 kalendripäeva alates pakkumuste esitamise tähtajast; tema osas puuduvad RHS § 95 lg 1 sätestatud kõrvaldamise alused. Kui hankijale saavad sellised kõrvaldamise alused teatavaks, on hankijal õigus pakkuja menetlusest kõrvaldada ja sellise pakkujaga hankelepingut mitte sõlmida. Vajadusel märgib pakkuja, milline osa pakkumuses t on tema ärisaladus. Kui pakkuja ei ole ärisaladust määranud, eeldab hankija, et pakkumuses ärisaladust ei sisaldu. Hankija avab pakkumused pakkumuste esitamise tähtaja saabumise järel ja kontrollib esmalt pakkumuste vastavust ja seejärel hindab vastavaid pakkumusi, tunnistades edukaks ühe hindamise tulemusena edukaima pakkuja. Vastavustingimused Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide hankedokumentides esitatud tingimustega. Hankija võib pakkujalt vastavuse tuvastamiseks küsida pakkumuse kohta täiendavaud selgitusi, millele pakkuja kohustub hiljemalt 3 tööpäeva jooksul vastama. Hankija võib vastavaks tunnistada pakkumuse, milles ei esine olulisi sisulisi kõrvalekaldumisi hankedokumentides esitatud tingimustest. Pakkumuse osana tuleb esitada : pakkumuse maksumus Teenus Ühikuhind ühe akadeemili s e tun ni kohta eurodes ( km-ta ) Hindamise aluseks olev m aht Kokku EUR km-ta Koolitus programm 80 akadeemilist tundi Individuaalne coaching 15 inimest Pakkumuse maksumus kokku arvestusega 15-le inimesele 80 akadeemilist tundi koolitusmoodulite ajakava ning sisukirjeldus (viisil mis võimaldab hinnata vastavust tehnilises kirjelduses toodule) ; näidispäevakava , kus on näha klassikoolituse ja iseseisva töö osakaal ; koolitaja(te) ja coache (de) nimed ja CV-d, sh koolitaja läbiviidud juhtimiskoolituste nimekiri (vt TK p 4.1 ) ja coach tunnistus . l epingusse lisatavate kontaktide nimekiri ja allkirjastaja informatsioon . Pakkumus e maksumus ja pakkumuste hindamine Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi. Edukaks tunnistatakse ja hankeleping sõlmitakse ühe madalaima hinnaga (pakkumuse maksumus) pakkumus e esitajaga . Võrdsete pakkumuste puhul eelistatakse pakk umust, mille maht (akadeemilistes tundides) on suurem . Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt hanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Maksumus esitatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Hankija ei hüvita lepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid makseid. Pakkumuse maksumus esitada eurodes, käibemaksuta. Pakkumuste tagasi lükkamine ja menetluse kehtetuks tunnistamine Hankija lükkab tagasi ja jätab hindamata pakkumuse(d): mis ei vasta hankedokumentides esitatud ühele või mitmele tingimusele või pakkumusest või selgitustest ei ole võimalik üheselt tuvastada pakkumuse vastavust või pakkuja on esitanud tõele mittevastavaid andmeid; mis ei ole esitatud tähtaegselt. Hankija võib põhjendatud vajadusel omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: vajadus lepingu eset olulisel määral muuta; menetluse läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub lepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; menetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega menetlust seetõt tu ka õiguspäraselt lõpule viia . Pakkumuse esitamine Pakkumuse esitamise tähtaeg on 20 .juuni 2022 kell 15 :00 . Pakkumuse palume esitada eesti keeles e-posti aadressile [email protected] . Hanke alusdokumentide, hankelepingu projekti ja nendega seonduva lisainfo saamiseks palume pöörduda enne pakkumuste esitamise tähtaega Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poole aadressil [email protected] . TEHNILINE KIRJELDUS Juhtimisoskuste arendamise koolitusprogramm 1. Väikeostu eesmärk 1.1. Hanke eesmärk on leida Tervise ja Heaolu Infosüsteemide keskusele (TEHIK) partner, kes viib läbi juhtimisoskuste arendamise koolitusprogrammi. 2. Taust 2.1. TEHIK on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kompetentsikeskus tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonnas. Viime ellu avaliku sektori olulisemaid IT- projekte, nõustame teisi riigiasutusi uute arenduste ja halduse osas ning oleme teerajajaks uutele tehnoloogilistele lahendustele. TEHIK alustas tegevust 2017. aasta 1. jaanuaril, mil konsolideeriti Sotsiaalministeeriumi IKT osakond ja Eesti E-Tervise Sihtasutus. Täna on TEHIK Sotsiaalministeeriumile partneriks uute e-teenuste loomisel ja olemasolevate teenuste haldamisel nii Sotsiaalkindlustusametile, Haigekassale, Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Ravimiametile, Tööinspektsioonile, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele kui ka võrdõiguslikkuse volinikule. Lisaks on TEHIKul oluline roll tagada kohalikele omavalitsustele mõeldud sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri töö ning teha koostööd tervishoiuteenuse osutajatega, kellele tuleb tagada andmevahetus tervise infosüsteemiga. Viimased kaks aastat oleme olnud tervisekriisi lahendamise epitsentris ning see on pakkunud suuri väljakutseid nii töö korraldamises, aja planeerimises kui ka protsessijuhtimises. Lisaks väljakutsed inimeste juhtimises kaugtööl ja hübriidtööl ning muudatuste juhtimises. 2.2. Soovime korraldada oma juhtidele (hinnanguliselt 10-15 inimest) koolitusprogrammi, mis aitab noortel juhtidel oma juhtimisoskusi arendada, töötada välja oma juhtimisstiil ning täiendada oma tööriistakasti. Koolituse fookuses on osalejate kompetentside arendamine, mis toetab juhi professionaalset ja isiklikku arengut ning hoiakute ja mõttemudelite kinnistumist. 2.3. Eelnevast lähtudes soovib Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus hankida juhtide koolitusprogrammi, mis võimaldab aidata arendada meil oma juhtide juhtimisvõimekust. Tuginedes kaasaegsetele juhtimismeetoditele, mentorite kaasamisele ja erinevatele juhtimistööriistadele, on programmi eesmärk aidata mõista, kuidas innustavad eesmärgid, nutikas ajaplaneerimine, töö isikuomadustega, tark tunnustamine jms muudab juhi töö maksimaalselt tulemuslikuks. 3. Nõuded pakutavale koolitusprogrammile 3.1. Koolitusprogramm tuleb läbi viia 2022 II poolaasta jooksul. 3.2. Programmi minimaalne maht: 3.2.1. vähemalt 80 akadeemilist tundi: 5 kahepäevast moodulit (kord kuus 2 päeva), 8 akadeemilist tundi päevas; 3.2.2. lisaks punktis 3.2.1 toodule vähemalt 2h individuaalset coachingut iga osaleja kohta. 3.3. Koolitusel osalejate arv on hinnanguliselt 10 - 15 inimest. 3.4. Hankijal on võimalik koolitust läbi viia oma ruumides (Pärnu mnt 132, Tallinn). Juhul, kui pakkuja soovib koolitust läbi viia mujal, peab asukoht olema Tallinnas. 3.5. Koolitusprogramm peab lähtuma kombineeritud ehk hübriidõppe põhimõttest, kus auditoorne õpe klassis vaheldub kogemusõppega. 3.6. Programm peab sisaldama: 3.6.1. iseseisvat tööd; 3.6.2. aruteludel ja meeskonnatööl põhinevaid meetodeid; 3.6.3. paar sessiooni (igale osalejale vähemalt 2 tundi) juhtimise coachiga. 3.7. Programm peab sisaldama vähemalt järgmisi teemasid: 3.7.1. Juhi profiil ja selle analüüs; 3.7.2. Juhi roll ja eesmärgid, delegeerimine, enesejuhtimine; 3.7.3. Meeskonna kujundamine; 3.7.4. töö eesmärgistamine, kommunikeerimine ning protsessijuhtimine; 3.7.5. muudatuste juhtimine; 3.7.6. aja planeerimine, sh koosolekute juhtimine ja ettevalmistamine; 3.7.7. tagasisidestamine; 3.7.8. coachiv juhtimine, väärtuspõhine juhtimine. 3.8. Koolitusprogrammi väljatöötamisel tuleb võimalusel arvestada IT maja eripäradega. 4. Nõuded koolitusprogrammi läbiviija(te)le: 4.1. Koolitajal peab olema varasem kogemus – läbi viinud vähemalt 3 juhtimisoskuste arendamise koolitust viimase kahe aasta jooksul. 4.2. Coach sessioonide läbiviijal peab olema coach sertifikaat (väljastatud ICF, EEMCC Global vm samaväärse rahvusvahelise organisatsiooni poolt).
Allikas: Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel