Pöördumine

EELNÕU 01.04.2022 MINISTRI MÄÄRUS nr Sotsiaalhoolekande seaduse ja ravikindlustuse seaduse alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõigete 34, 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 50 lõike 10, § 51 lõike 2, § 52 lõike 3 ning § 55 lõigete 21 ja 3 ning ravikindlustuse seaduse § 48 lõike 4 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõigete 21, 34, 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 50 lõike 10, § 51 lõike 2, § 52 lõike 3 ning § 55 lõigete 21 ja 3 alusel.“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) isikule enne puude raskusastme tuvastamist või töövõime hindamist vajalike, isiku igapäevaelus toimetulekut toetavate abivahendite loetelu.“; 3) määrust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses: „§ 71. Igapäevaelus toimetulekut toetavate abivahendite loetelu Isikule enne puude raskusastme tuvastamist või töövõime hindamist vajalikud, isiku igapäevaelus toimetulekut toetavad abivahendid on: 1) rinnaproteesid; 2) silmaproteesid; 3) kuulmisabivahendid ja heli ülekandesüsteemid juhul, kui isikul on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist; 1 4) ala- ja ülajäsemeproteesid.“; 4) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 2. Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2021. a määruse nr 50 „Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ muutmine Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2021. a määruses nr 50 „Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvid 37–40 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 67 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Kuni 31. detsembrini 2022. a võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle käesoleva määruse enne 1. maid 2022. a kehtinud redaktsiooni §-des 37–40 loetletud esmaste varaste üksiktellimusel valmistatud ala- ja ülajäsemeproteeside ning esmaste varaste proteeside kordushülsside valmistamise eest, mille kohta on retseptikeskuses vormistatud meditsiiniseadme kaart enne 1. maid 2022. a.“. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. mail 2022. a. Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister Tanel Kiik Tervise- ja tööminister Maarjo Mändmaa Kantsler Lisa Abivahendite loetelu 2  Sotsiaalhoolekande seaduse ja ravikindlustuse seaduse alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmise määruse eelnõu eesmärk on lihtsustada ala- ja ülajäsemeproteeside kättesaadavust neid vajavate inimeste jaoks. Selle saavutamiseks on inimestel edaspidi võimalik kõiki ala- ja ülajäsemeproteese ning proteesihülsse saada riigipoolse tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega ainult Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) abivahendite loetelu alusel. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ (edaspidi määrus nr 74) täiendatakse sättega, mis on seotud igapäevaelus toimetulekut toetavate abivahenditega, mis on inimesele vajalikud enne puude raskusastme tuvastamist või töövõime hindamist. Seni oli selliste abivahendite loetelu sätestatud sotsiaalhoolekande seadus (SHS), kuid ülereguleerituse vähendamiseks viiakse loetelu SHS-i muudatusega määrusesse nr 74. Muudatusega ei kitsendata õigustatud isikute sihtrühma, vaid täiendatakse õigustatud isikute sihtrühma selliselt, et edaspidi võimaldatakse ala- ja ülajäsemeproteeside eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmist isikult, kellel on ala- või ülajäsemeproteesi vajadus spetsialisti poolt tuvastatud ja kellele on väljastatud abivahendi tõend. Muudatusega võimaldatakse edaspidi kõikide ala- ja ülajäsemeproteeside eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist ainult SKA abivahendite loetelu alusel praeguse SKA abivahendite loetelu ja Eesti Haigekassa (edaspidi EHK) meditsiiniseadmete loetelu asemel. Siiani on olnud üheks põhjuseks, miks ala- ja ülajäsemeproteeside eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine toimub kahest süsteemist, asjaolu, et SKA süsteemist ala- ja ülajäsemeproteesi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise eelduseks on alates 18. eluaastast tööealistel isikutel eelnevalt tuvastatud puude raskusaste või vähenenud töövõime ning lastel sõltub piirmäära protsent puude raskusastme olemasolust. Samuti tehakse määruses nr 74 tehnilisi muudatusi, mis parandavad loetelust arusaamist või toetavad inimesele sobivaima abivahendi saamist. Lisaks tehakse määruses muudatusi, mis on tehtud 2021. aasta abivahendite tehingute piirhindade kohta tehtud analüüsi põhjal, mille järgi on vaja tõsta ka osade abivahendite piirhindasid ning limiite. Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2021. a määrust nr 50 „Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ (edaspidi määrus nr 50) muudetakse ning tunnistatakse kehtetuks need paragrahvid, mille alusel seni on ala- ja ülajäsemeproteeside eest tasu maksmise kohustuse üle võtnud EHK, kuid mille edaspidi võtab üle SKA abivahendite loetelu alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Kadri Mets (626 9145, [email protected]) ja ravimiosakonna nõunik Maret Voore (626 9366, [email protected]). Eelnõu muudatused on välja töötatud koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Haigekassaga. Mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Svetlana Karpovitš (626 9362, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (626 9271, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Määruse eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 510 SE. Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 29.12.2021, 63. Määrusega muudetakse tervise- ja tööministri 17. detsembri 2021. a määruse nr 50 „Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 22.12.2021, 46. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse määruse preambulit sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõikega 21. SHS-i muudatustega täiendati seadust § 47 lõikega 21, mille alusel kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega nende abivahendite loetelu, mis on inimesele vajalikud igapäevaelus toimetulekuks enne puude raskusastme tuvastamist või töövõime hindamist. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse määruse § 1 punktiga 7, millega lisatakse, et määruse reguleerimisalasse kuulub ka igapäevaelus toimetulekut toetavate abivahendite loetelu, mis on inimesele vajalikud enne puude raskusastme tuvastamist või töövõime hindamist. Seni oli nende abivahendite loetelu reguleeritud SHS-iga, kuid Riigikogu menetluses oleva SHS-i ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 SE muudatusega viiakse selliste abivahendite loetelu üle määrusesse. Abivahendeid puudutava muudatuse eesmärk on vähendada ülereguleeritust seaduses ning võimaldada reguleerida teenuse saamise täpsemad tingimused määruses. Muudatusega ei kitsendata nende isikute ringi, kellel on õigus tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisele, vaid muudatuse eesmärk on võimaldada vajaduse korral kiiremini täiendada nende isikute nimekirja, kellel on samuti õigus tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse määrust §-ga 71, milles on välja toodud igapäevaelus toimetulekut toetavate abivahendite loetelu, mis on isikule vajalikud enne puude raskusastme tuvastamist või töövõime hindamist. Nendeks abivahenditeks on: 1) rinnaproteesid; 2) silmaproteesid; 3) kuulmisabivahendid ja heli ülekandesüsteemid juhul, kui isikul on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist; 4) ala- ja ülajäsemeproteesid. Rinnaproteesid, silmaproteesid ja kuulmisabivahendid ning heli ülekandesüsteemid isikule, kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist olid siiani SHS-iga tagatud riigipoolse tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega inimesele, kellel ei ole puude raskusastet või vähenenud töövõimet hinnatud. Riigikogu menetluses oleva SHS-i ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 510 SE kavandatakse eelnimetatud abivahenditele õigustatus ilma puude raskusastet või vähenenud töövõimet hindamata üle tuua määrusesse nr 74. SHS-is on eraldi välja toodud, et lisaks SHS § 47 lõikes 1 nimetatud isikutele on õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist ka täisealisel isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses, enesehoolde- ja kaitseabivahendite ostmiseks. See lõige on määrusest välja jäetud, sest õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist täisealise puudega inimese enesehoolde- ja kaitseabivahendite ostmiseks on tagatud SHS § 47 lõikega 2. Määruse nr 74 muudatusega on loetellu lisatud ala- ja ülajäsemeproteesid. Muudatusega võimaldatakse edaspidi kõikide ala- ja ülajäsemeproteeside eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist ainult SKA abivahendite loetelu alusel praeguse SKA abivahendite loetelu ja EHK meditsiiniseadmete loetelu asemel. Siiani on olnud üheks põhjuseks, miks ala- ja ülajäsemeproteeside eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine toimub kahest süsteemist, asjaolu, et SKA süsteemist ala- ja ülajäsemeproteesi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise eelduseks on alates 18. eluaastast tööealistel isikutel eelnevalt tuvastatud puude raskusaste või vähenenud töövõime ning lastel sõltub piirmäära protsent SKA poolt tuvastatud puude raskusastme olemasolust. Esmaseid ala- ja ülajäsemeproteese ning varaseid proteesi kordushülsse rahastatakse praegu EHK süsteemist seetõttu, et esmase proteesi ja hülsi kättesaadavus oleks isikule ravikindlustuse seaduse alusel võimaldatud kohe pärast traumat või operatsiooni. SKA kaudu esmast proteesi taotledes peaks isik trauma või operatsiooni järel liiga kaua ootama, sest SKA süsteemis on ala- ja ülajäsemeproteeside eest riigipoolse tasu ülevõtmise eelduseks tööealisel isikul puude raskusastme või vähenenud töövõime olemasolu. Pärast amputatsiooni vajatakse tihtilugu kohe esmast proteesi ning puude raskusastme ja vähenenud töövõime tuvastamise eeltingimus on takistuseks, et SKA süsteemist õigel ajal proteesi soetada. Puude raskusastme ja/või osalise või puuduva töövõime otsuse saamine võtab peale taotluse esitamist piisavate terviseandmete olemasolu korral aega kuni 45 päeva, sest ekspertiisiks piisavate andmete olemasolust alates tuvastatakse puude raskusaste 15 tööpäeva jooksul, töövõime ja puude raskusastme ühistaotluse korral lisandub töövõime hindamine, mis võtab 30 tööpäeva. Ala- ja ülajäsemeproteeside hüvitamine erinevatel tingimustel kahest erinevast süsteemist tekitab segadust nii proteesi vajajatele, tervishoiutöötajatele kui ka proteese valmistavatele ja müüvatele ettevõtetele, mis kokkuvõttes ei pruugi tagada abivajajale optimaalset abivahendi kättesaadavust. EHK süsteemis on abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks lisaks ravikindlustuse olemasolule ka digiretsept (meditsiiniseadme kaart) ning põhiproteesi saamiseks SKA süsteemist abivahendi tõend, mis praegu on paberkandjal. Seejuures ei kehti EHK süsteemist saadud digiretsept SKA süsteemis, sest osad SKA süsteemist proteese valmistavad ettevõtted ei ole EHK lepingupartnerid ning neil puudub juurdepääs digiretseptile. Lisaks on muudatus vajalik, sest neil juhtudel, kui isik on saanud EHK süsteemist esmase proteesi ja vajab pärast üheksa kuu möödumist SKA süsteemist proteesihülssi, ei saa ettevõte praegu isikule riigipoolse soodustusega hülssi võimaldada, kuna SKA süsteemis on hülsitehingu eelduseks varasem proteesitehing ja lisaks ka puude raskusastme või vähenenud töövõime otsuse olemasolu. Samuti võib tekkida probleem, kus inimene vajab pärast EHK süsteemist proteesi saamist uut proteesi SKA süsteemist, kuid inimene ei ole olnud teadlik vajadusest taotleda või ei ole muul põhjusel taotlenud (nt protsess liiga keerukas) puude raskusastet või vähenenud töövõimet, mistõttu ei toimu uue proteesi soetamine õigel ajal. Sotsiaalministeeriumi poolt kokku kutsutud abivahendite valdkonna eksperdirühm oli arvamusel, et ala- ja ülajäsemeproteesid võiksid olla abivahenditena rahastatavad ainult SKA süsteemist, kuna protees on abivahend, mis on seotud inimese igapäevaelu ja toimetulekuga, inimese tegevusvõime ja selle piirangutega. Sama seiskohta jagavad ka SKA, EHK ja Sotsiaalministeeriumi juhtrühm. Inimese teekonna lihtsustamiseks on vajalik, et esmased varased üksiktellimusel valmistatavad ala- ja ülajäsemeproteesid oleksid rahastatavad SKA kaudu. EHK meditsiiniseadmete loetelust arvatakse jäsemeproteesid ja hülsid välja alates 01.05.2022. Muudatuse tegemise järel on esmaproteesi vajajal võimalik SKA süsteemist kohe saada esimene protees juba loetelus oleva I–IV aktiivsusgrupi alt (tulenevalt isiku taastumisest, füüsilisest aktiivsusest, liikumiskeskkonnast, tööhõivest jms), mistõttu ei looda SKA abivahendite loetellu eraldi esmaste proteeside ISO-koode. Kui inimene on esimese proteesiga kohanenud ning vajab aasta või kahe pärast aktiivsemat proteesi, on võimalik proteesi komponendid (nt laba, põlvesõlm) aktiivsemate vastu välja vahetada või taotleda erimenetluse teel uus aktiivsem protees. Esmase proteesi saajatele luuakse eraldi esmaste hülsside ISO-koodid. ISO-koodid luuakse nii lamineeritud kui silikoonist alajäsemehülssidele ning esmaproteesi kandjal on võimalik soetada viie aasta jooksul kaks hülssi ühe kehapoole kohta. Tegemist on ISO-koodidega, mis on mõeldud ainult esmakordsele jäsemeproteesi saajale kasutamiseks üks kord viie aasta jooksul. Loodavatele koodidele kehtivad samad piirhinnad, mis tavapärastele hülssidele. Pärast esmaste hülsside soetamist saab isik hülsse tavapäraste hülsi koodide alt. Eelnõu § 1 punktiga 4 nähakse ette määruse lisa asendamine uue lisaga. Abivahendite kirjeldustes ja kompenseerimise tingimustes tehtavad täpsustused Määruse lisas tehtavad muudatused on seotud SHS-is tehtavate muudatustega. Lisaks on tehtud analüüs 2021. aasta abivahendite tehingute piirhindade kohta, mille järgi on vaja tõsta ka osade abivahendite piirhindasid. Samuti tehakse tehnilisi ettepanekuid, et muuta abivahendite loetelu paremini loetavaks ja üheselt arusaadavaks. Tehnilised muudatused, millega kulu eelarvele ei kaasne ISO-kood 04.33.03 (istmepadjad ja madratsid lamatiste vältimiseks) arvatakse loetelust välja, sest reaalselt selle koodiga tehinguid ei tehta. Muudatuse vajadus on tingitud ka sellest, et tegelikult ei ole vaja selle koodi all nimetada madratseid, kuna madratsid lamatiste vältimiseks on ISO-koodi 04.33.06 all. Kahe sama nimetusega koodi allesjätmine võib tekitada segadust ning ei ole põhjendatud. Loetelu korrastamise eesmärgil ei ole võimalik kaotada ISO-koodi 04.33.03.01, kuna selle ISO-koodiga on siiani tehtud tehinguid ning abivahendite digisüsteemis puudub praegu võimalus vana ISO-koodi sidumiseks uue ISO-koodiga, et säilitada tehingute ajalugu ja kasutusaja arvestus. ISO-koodi 04.33.03.01 (istmepadjad lamatiste vältimiseks) puhul lisatakse märge „H“, et tegemist on abivahendiga, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamisega. Lamatiste vältimise istmepatjade puhul on sarnaselt lamatisi vältiva madratsiga tegemist toodetega, mille puhul tuleb teenuseosutajal asutusepõhist hooldusteenust osutades arvestada, et teenusesaajate hulgas on suur hulk inimesi, kes oma terviseseisundi tõttu vajavad toetavamat keskkonda. ISO-koodi 04.33.06 (madratsid lamatiste vältimiseks) puhul tehakse tehniline muudatus ning veergudes D, E, H, I, R ja S olev info viiakse alanevate ISO-koodide 04.33.06.01 (püsiva survejaotusega lamatisi ennetavad madratsid) ja 04.33.06.02 (muutuva survejaotusega lamatisi ennetavad madratsid) samade veergude tasandile. Lisaks tehakse tehnilised parandused piirhindade kuvamises. Praegu on loetelus märgitud ISO-koodide 04.33.06.01 ja 04.33.06.02 piirhind üüri piirhinna veerus, kuid nimetatud toodete puhul on tegemist müügis olevate abivahenditega, mistõttu peab piirhind kajastuma veerus „piirhind (müük)“. Piirhinnad tehtavatest parandustest ei muutu. ISO-koodi 04.48.08 (seisuraamid, -toed, püstitõusmisfunktsiooniga ratastoolid) puhul tehakse tehniline muudatus ning veergudes D, E, I, Q, R ja S olev info viiakse alanevate ISO-koodide 04.48.08.01 (laste seisuraamid ja -toed), 04.48.08.02 (täiskasvanute seisuraamid) ja 04.48.08.03 (püstitõusmisfunktsiooniga ratastoolid) samade veergude tasandile. ISO-koodi 04.48.08 tasandile jääb üksnes info, mis puudutab piirlimiiti kasutusaja jooksul (veerg F). ISO-koodi 06.18.00 (hülsid) puhul tehakse tehniline muudatus ning veergudes D, E, G, I ja O olev info viiakse alanevate ISO-koodide 06.18.00.01 (lamineeritud hülss ülajäsemele) ja 06.18.00.02 (silikoonhülss ülajäsemele) samade veergude tasandile. Lisaks eemaldatakse eelduskoodide juurest ISO-kood 06.18.06, kuna nimetatud ISO-kood arvati alates 01.01.2022 abivahendite loetelust välja. Lisaks täiendatakse ISO-koodi nimetust sõnaga „ülajäseme“, mille järgi on üheselt aru saada, millist hülssi silmas peetakse. ISO-koodi 06.18.00.01 (lamineeritud hülss ülajäsemele) puhul lisatakse seni eelduskoodi all olnud info EHK rahastusega esmase jäsemeproteesi soetanud isikute kohta piirhinna alla ning edaspidi on EHK rahastusega ülajäseme proteesi soetanud isikul võimalik hülssi taotleda erimenetlusega. Eritaotlus on vajalik, sest selle alusel on SKA terapeutidest menetlejatel võimalik täiendavalt välja selgitada, millal on protees soetatud ning kas see on jätkuvalt inimese jaoks ohutu. EHK süsteemist soetanute puhul eritaotluse klausli lisamine on seotud ka sellega, et kuna SKA digisüsteemis puudub sellisel juhul eelduskoodi tehing, ei rakendu süsteemi tehinguandmete sisestamisel erinevad kontrollid. Samuti puudub SKA-l praegu info EHK süsteemist proteesi saanud isikute kohta. Seetõttu ei ole võimalik teada, millal on protees soetatud ja kas protees, millele SKA süsteemist hülssi soetatakse, on inimese jaoks veel ohutu. Vajaduse korral saab erimenetluse kaudu SKA terapeudist menetleja suunata inimese uut proteesi soetama. Muudatus puudutab väikest sihtrühma, kellel on vaja teha erimenetlus, kuid erimenetlus on inimese huvides ja tagab talle turvalise abivahendi kasutamise. ISO-koodi 06.18.00.02 (silikoonhülss ülajäsemele) puhul lisatakse seni eelduskoodi all olnud info EHK rahastusega esmase jäsemeproteesi soetanud isikute kohta piirhinna alla ning edaspidi on EHK rahastusega ülajäseme proteesi soetanud isikul võimalik seda taotleda erimenetlusega. Eritaotluse alusel on SKA terapeutidest menetlejatel võimalik täiendavalt välja selgitada, millal on protees soetatud ning kas see on jätkuvalt tema jaoks ohutu. EHK süsteemist soetanute puhul eritaotluse klausli lisamine on seotud ka sellega, et kuna SKA digisüsteemis puudub sellisel juhul eelduskoodi tehing, ei rakendu süsteemi tehinguandmete sisestamisel erinevad kontrollid. Samuti puudub SKA-l praegu info EHK süsteemist proteesi saanud isikute kohta. Seetõttu ei ole võimalik teada, millal on protees soetatud ja kas protees, millele SKA süsteemist hülssi soetatakse, on inimese jaoks veel ohutu. Vajaduse korral saab erimenetluse kaudu SKA terapeudist menetleja suunata inimese uut proteesi soetama. Muudatus puudutab väikest sihtrühma, kellel on vaja teha erimenetlus, kuid erimenetlus on inimese huvides ja tagab talle turvalise abivahendi kasutamise. ISO-koodi 06.24.09 (sääreproteesid) puhul tehakse tehniline muudatus ning veergudes D, E, G, I ja N olev info viiakse alanevate ISO-koodide 06.24.09.01, 06.24.09.02, 06.24.09.03 ja 06.24.09.04 samade veergude tasandile. ISO-koodi 06.24.09 tasandile jääb üksnes info, mis puudutab piirlimiiti kasutusaja jooksul ning SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust. ISO-koodi 06.24.15 (põlve- ja reieproteesid) puhul tehakse tehniline muudatus ning veergudes D, E, G, I ja N olev info viiakse alanevate ISO-koodide 06.24.15.01, 06.24.15.02, 06.24.15.03 ja 06.24.15.04 tasandile. ISO-koodi 06.24.15 tasandile jääb üksnes info, mis puudutab piirlimiiti kasutusaja jooksul ning SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustus või abivahendi grupi kitsendus. ISO-koodi 06.24.19 (ortoproteesid) puhul tehakse tehniline täiendus ja lisatakse, et tegemist on müüdava abivahendiga. Samuti tuuakse välja, et tegemist on individuaalseks kasutamiseks mõeldud abivahendiga, mida on võimalik riigipoolse soodustusega soetada vajaduse korral ka vangistuses või eelvangistuses viibival isikul. ISO-koodi 06.24.41 (hülsid) puhul tehakse tehniline muudatus ning veergudes D, E, G, I ja O olev info viiakse alanevate ISO-koodide 06.24.41.01 ja 06.24.41.02 tasandile. Samuti lisatakse eelduskoodide alla ortoproteesid ISO-koodiga 06.24.19 ning täiendatakse ISO-koodi 06.24.41 nimetust sõnaga „alajäseme“, mille järgi on üheselt aru saada, millist hülssi silmas peetakse. ISO-koodi 06.24.41.01 (lamineeritud hülss alajäsemele) puhul lisatakse seni eelduskoodi all olnud info EHK rahastusega esmase jäsemeproteesi soetanud isikute kohta piirhinna alla ning edaspidi on EHK rahastusega alajäseme proteesi soetanud isikul võimalik seda taotleda erimenetlusega. Eritaotluse alusel on SKA terapeutidest menetlejatel võimalik täiendavalt välja selgitada, millal on protees soetatud ning kas see on jätkuvalt tema jaoks ohutu. EHK süsteemist soetanute puhul eritaotluse klausli lisamine on seotud ka sellega, et kuna SKA digisüsteemis puudub sellisel juhul eelduskoodi tehing, ei rakendu süsteemi tehinguandmete sisestamisel erinevad kontrollid. Samuti puudub SKA-l praegu info EHK süsteemist proteesi saanud isikute kohta. Seetõttu ei ole võimalik teada, millal on protees soetatud ja kas protees, millele SKA süsteemist hülssi soetatakse, on inimese jaoks veel ohutu. Vajaduse korral saab erimenetluse kaudu SKA terapeudist menetleja suunata inimese uut proteesi soetama. Muudatus puudutab väikest sihtrühma, kellel on vaja teha erimenetlus, kuid erimenetlus on inimese huvides ja tagab talle turvalise abivahendi kasutamise. ISO-koodi 06.24.41.02 (silikoonhülss alajäsemele) puhul lisatakse seni eelduskoodi all olnud info EHK rahastusega esmase jäsemeproteesi soetanud isikute kohta piirhinna alla ning edaspidi on EHK rahastusega alajäseme proteesi soetanud isikul võimalik seda taotleda erimenetlusega. Eritaotluse alusel on SKA terapeutidest menetlejatel võimalik täiendavalt välja selgitada, millal on protees soetatud ning kas see on jätkuvalt tema jaoks ohutu. EHK süsteemist soetanute puhul eritaotluse klausli lisamine on seotud ka sellega, et kuna SKA digisüsteemis puudub sellisel juhul eelduskoodi tehing, ei rakendu süsteemi tehinguandmete sisestamisel erinevad kontrollid. Samuti puudub SKA-l praegu info EHK süsteemist proteesi saanud isikute kohta. Seetõttu ei ole võimalik teada, millal on protees soetatud ja kas protees, millele SKA süsteemist hülssi soetatakse, on inimese jaoks veel ohutu. Vajaduse korral saab erimenetluse kaudu SKA terapeudist menetleja suunata inimese uut proteesi soetama. Muudatus puudutab väikest sihtrühma, kellel on vaja teha erimenetlus, kuid erimenetlus on inimese huvides ja tagab talle turvalise abivahendi kasutamise. ISO-koodi 06.00.00 (proteeside varuosad) puhul eemaldatakse välistuskoodide veerus olevad ISO-koodid, sest nimetatud koodil on juba eelduskoodid välja toodud. Lisaks on selle koodi juures SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustuses või abivahendi grupi kitsenduses välja toodud, et tegemist on proteeside varuosa koodiga. ISO-koodi 06.00.01 (proteeside varuosad) puhul eemaldatakse välistuskoodide veerus olevad ISO-koodid, sest nimetatud koodil on juba eelduskoodid välja toodud. Lisaks on selle koodi juures SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustuses või abivahendi grupi kitsenduses välja toodud, et tegemist on proteeside hoolduse ja remondi koodiga. ISO-koodi 06.30.21 (silmaproteesid) puhul tehakse tehniline muudatus ning veergudes D, E, G, N, R ja S olev info viiakse alanevate ISO-koodide 06.30.21.01 ja 06.30.21.02 samade veergude tasandile. ISO-koodi 06.30.21 tasandile jääb üksnes info, mis puudutab piirlimiiti kasutusaja jooksul. ISO-koodi 06.33.00 (jalatsid) puhul tehakse tehniline muudatus ning veergudes D, E ja G olev info viiakse alanevate ISO-koodide 06.33.00.01, 06.33.00.02, 06.33.00.03, 06.33.00.04 ja 06.33.00.05 samade veergude tasandile. ISO-koodi 06.33.00 tasandile jääb üksnes info, mis puudutab piirlimiiti kasutusaja jooksul. ISO-koodide 06.33.00.02 (jalatsid - kategooria II (täiskasvanute ortopeedilised jalatsid)), 06.33.00.03 (jalatsid - kategooria III (täiskasvanute ortopeedilised jalatsid)), 06.33.00.04 (jalatsid - kategooria II (laste ortopeedilised jalatsid)) ja 06.33.00.05 jalatsid - kategooria III (laste ortopeedilised jalatsid) puhul eemaldatakse viide meditsiiniseadme seaduse § 3 lõikele 1, kuna nimetatud paragrahv on alates 26.05.2021 kehtetu ja see asendatakse ELi määruse 2017/745 mõistetega – tegemist on otsekohalduva ELi määrusega. ISO-koodi 09.12.03 (tualetitoolid) puhul tehakse tehniline muudatus ning veergudes D, H, R ja S olev info viiakse alanevate ISO-koodide 09.12.03.01 ja 09.12.03.02 samade veergude tasandile. ISO-koodi 09.12.03 tasandile jääb üksnes info, mis puudutab piirlimiiti kasutusaja jooksul. ISO-koodi 09.21 (naha kaitse ja puhastamise vahendid) puhul tehakse tehniline muudatus ning veergudes E, I ja S olev info viiakse alanevate ISO-koodide 09.21.06 ja 09.21.18 samade veergude tasandile. ISO-koodi 09.21 puhul eemaldatakse topeltrida, sest praegu on kahel järjestikusel real sama ISO-kood ja ISO-koodi nimetus. ISO-koodi 09.33.30 (keha pesemise või küürimise vahendid) puhul tehakse tehniline muudatus ning veergudes E, I, O ja S olev info viiakse alanevate ISO-koodide 09.33.30.01, 09.33.30.02 ja 09.33.30.03 samade veergude tasandile. ISO-koodi 09.33.30.01 (niisutatud salvrätid) puhul lisatakse eelduskoodide alla EHK rahastusega kateetreid ja uriinikotte või peenisekatteid soetanud isik. Pesemisvõimaluse puudumise korral on niisked salvrätikud kateteriseerimisel hügieeni tagamiseks olulised. ISO-koodi 12.03 (ühe käega käsitsetavad käimisabivahendid) puhul tehakse tehniline muudatus ning veergudes D, E, I, R ja S olev info viiakse alanevate ISO-koodide 12.03.03, 12.03.06, 12.03.12 ja 12.03.16 samade veergude tasandile. ISO-koodi 12.03 puhul eemaldatakse topeltrida, sest praegu on kahel real sama ISO-kood ja ISO-koodi nimetus. ISO-koodi 12.06 (käimisabivahendid kahe käega käsitsemiseks) puhul tehakse tehniline muudatus ning veergudes R ja S olev info viiakse alanevate ISO-koodide 12.06.03, 12.06.06, 12.06.09 ja 12.06.12 samade veergude tasandile. ISO-koodi 12.06 puhul eemaldatakse topeltrida, sest praegu on kahel järjestikusel real sama ISO-kood ja ISO-koodi nimetus. ISO-koodi 12.12.04 (auto kohandused mootori käsitsemiseks) puhul eemaldatakse eelduskoodide alt ISO-kood 06.24.12, sest nimetatud kood arvati abivahendite loetelust alates 01.01.2022 välja. Täiendavalt lisatakse eelduskoodide alla ISO-kood 06.24.18 (puusaproteesid). ISO-koodi 12.12.05 (auto kohandused käsipiduri käsitsemiseks) puhul eemaldatakse eelduskoodide alt ISO-kood 06.24.12, sest nimetatud kood arvati abivahendite loetelust alates 01.01.2022 välja. Täiendavalt lisatakse eelduskoodide alla ISO-kood 06.24.18 (puusaproteesid). ISO-koodi 12.22.03 (kahekäeratastoolid) puhul tehakse tehniline muudatus ning veergudes E, I ja P olev info viiakse alanevate ISO-koodide 12.22.03.01, 12.22.03.02, 12.22.03.03 ja 12.22.03.04 samade veergude tasandile. ISO-koodi 12.22.03 tasandile jääb üksnes info, mis on seotud piirlimiidiga kasutusaja jooksul. ISO-koodi 12.22.09 (ühekäeratastoolid) puhul tehakse tehniline muudatus ning veergudes E, I ja P olev info viiakse alanevate ISO-koodide 12.22.09.01, 12.22.09.02, 12.22.09.03 ja 12.22.09.04 samade veergude tasandile. ISO-koodi 12.22.09 tasandile jääb üksnes info, mis on seotud piirlimiidiga kasutusaja jooksul. ISO-koodi 12.23.06 (elektrilised ratastoolid) puhul tehakse tehniline muudatus ning veergudes D, E, M ja P olev info viiakse alanevate ISO-koodide 12.23.06.01, 12.23.06.02 ja 12.23.06.03 samade veergude tasandile. ISO-koodi 12.23.06 tasandile jääb üksnes info, mis on seotud piirlimiidiga kasutusaja jooksul. ISO-koodi 12.24 (ratastoolide varuosad) puhul eemaldatakse müügi, piirmäära ja eelduskoodi info ning lisatakse need alanevate ISO-koodide 12.24.21, 12.24.24, 12.24.30 ja 12.24.00 tasandile. ISO-koodi 12.24.30 (ratastoolirihmad) puhul lisatakse eelduskoodide alla ISO-koodiga 12.27.07.00 müügitehingu teinud isik. Rihmad vajavad väljaostetud kärude puhul sarnaselt ratastoolidega väljavahetamist kulumise või lapse kasvamise tõttu. ISO-koodi 12.24.00 (muud ratastooli varuosad) puhul lisatakse eelduskoodide alla ISO- koodiga 12.27.07.00 müügitehingu teinud isik. Liikumisfunktsiooni tagamiseks on ratastooli ja käru funktsioon sarnane, mistõttu on oluline tagada ka ostetud kärude jaoks töökindlus varuosade toel sarnaselt ratastoolidega. ISO-koodi 12.24.39 (trepironijad) puhul lisatakse märge „H“, kuna tegemist on abivahendiga, mis hõlbustab hooldusasutuses liikumist. Vajaduse korral peab hooldusasutus ise tagama juurdepääsu oma klientidele. Trepironijate puhul ei ole mõeldav, et neid hakataks inimestele tagama lähtuvalt individuaalsest vajadusest ja oleksid otseselt seotud ühe konkreetse inimesega. Kodus viibivatel isikutel on võimalik seda üürida siis, kui neil on vaja treppidel liikuda ja isik kasutab elektrilist või manuaalset ratastooli. ISO-koodi 12.31.03 (libistamislauad ja -matid) puhul eemaldatakse müügiinfo, märge „H“, abivahendi vajaduse tuvastaja ja võrdustatud abivahendi spetsialisti kutsega info ning lisatakse need alanevate ISO-koodide 12.31.03.01 ja 12.31.03.02 tasandile. ISO-koodi 18.09.21 puhul tehakse tehniline muudatus ning veergudes D, I, R ja S olev info viiakse alanevate ISO-koodide 18.09.21.01, 18.09.21.02 ja 18.09.21.03 samade veergude tasandile. ISO-koodi 18.09.21 tasandile jääb üksnes info, mis on seotud piirlimiidiga kasutusaja jooksul ja SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustuse või abivahendi grupi kitsendusega. ISO-koodi 18.09.21.03 (eriistmed (individuaalne) - kategooria III) puhul eemaldatakse viide meditsiiniseadme seaduse §-le 8, kuna nimetatud paragrahv on alates 26.05.2021 kehtetu. ISO-koodi 18.18 (toetusabivahendid) puhul tehakse tehniline muudatus ning veergudes E, H, I, R ja S olev info viiakse alanevate ISO-koodide 18.18.06 ja 18.18.11 samade veergude tasandile. Selle tulemusel tekib ISO-koodi 18.18 (toetusabivahendid) puhul topeltrida, millest üks kustutatakse. ISO-koodi 22.03.06 (prilliklaasid) puhul tehakse tehniline muudatus ning veergudes D, E, G, R ja S olev info viiakse alanevate ISO-koodide 22.03.06.01 ja 22.03.06.02 tasandile. ISO- koodi 22.03.06 tasandile jääb üksnes info, mis on seotud piirlimiidiga kasutusaja jooksul. ISO-koodi 22.06.12 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid) puhul tehakse tehniline muudatus ning veergudes E, G, I, N, P, R ja S olev info viiakse alanevate ISO-koodide 22.06.12.01, 22.06.12.02 ja 22.06.12.03 tasandile. ISO-koodi 22.06.12 tasandile jääb üksnes info, mis on seotud piirlimiidiga kasutusaja jooksul ja SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustusega või abivahendi grupi kitsendusega. ISO-koodi 22.06.12.05 (teise kõrva heli ülekande süsteem (CROS)) puhul lisatakse, et tegemist on müüdava abivahendiga, ja märge „I“, kuna tegemist on individuaalseks kasutamiseks mõeldud abivahendiga, mida on võimalik riigipoolse soodustusega soetada vajaduse korral ka vangistuses või eelvangistuses viibival isikul. Peamine põhjus „I“ märke lisamiseks on asjaolu, et tegemist on abivahendiga, mida soetatakse vajaduse korral kuuldeaparaadile lisaks. Kuuldeaparaadil on märge „I“ loetelus juba lisatud ja seega on see oluline ka CROS-süsteemi juures. ISO-koodi 22.06.15 (kõrvatagused kuulmisabivahendid) puhul tehakse tehniline muudatus ning veergudes E, G, I, N, P, R ja S olev info viiakse alanevate ISO-koodide 22.06.15.01, 22.06.15.02 ja 22.06.15.03 tasandile. ISO-koodi 22.06.15 tasandile jääb üksnes info, mis on seotud piirlimiidiga kasutusaja jooksul ja SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustusega või abivahendi grupi kitsendusega. ISO-koodi 22.06.15.05 (teise kõrva heli ülekande süsteem (CROS)) puhul lisatakse, et tegemist on müüdava abivahendiga, piirmäär ja märge „I“, et tegemist individuaalse abivahendiga vangistuses või eelvangistuses viibivale isikule. ISO-koodi 22.06.21 (kuulmisimplantaadi kõneprotsessor) puhul tehakse tehniline muudatus ning veergudes E, G, P, R ja S olev info viiakse alanevate ISO-koodide 22.06.21.01, 22.06.21.02 ja 22.06.21.03 tasandile. ISO-koodi 22.06.21 tasandile jääb üksnes info, mis on seotud piirlimiidiga kasutusaja jooksul ja SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustusega või abivahendi grupi kitsendusega. ISO-koodi 22.06.21.03 (varuosad) puhul lisatakse seni eelduskoodi all olnud info EHK rahastusega kuulmisimplantaadi ja kõneprotsessori soetanud isikute kohta piirhinna alla ning edaspidi on EHK rahastusega kuulmisimplantaadi ja kõneprotsessori soetanud isikul võimalik seda taotleda erimenetlusega. Eritaotluse alusel on SKA terapeutidest menetlejatel võimalik täiendavalt välja selgitada, millal on kuulmisimplantaadi kõneprotsessor soetatud ning kas see on jätkuvalt tema jaoks ohutu. EHK süsteemist soetanute puhul eritaotluse klausli lisamine on seotud ka sellega, et kuna SKA digisüsteemis puudub sellisel juhul eelduskoodi tehing, ei rakendu süsteemi tehinguandmete sisestamisel erinevad kontrollid. SKA süsteemis puudub eelduskood ja tehingu tegemisel ei ole võimalik SKA süsteemis kontrollida, millal ja millise esmase implantaadi on inimene EHK süsteemist saanud. Eritaotluse tegemisel kaasneb inimese jaoks lisataotlus, kuid see on vajalik, et EHK süsteemist esmase implantaadi saanud inimese järgmised tehingud SKA süsteemist oleksid sellised, mis kinnitavad, et kasutatav abivahend on inimese jaoks ohutu. ISO-koodi 22.06.21.04 (sisekõrva kuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont) puhul lisatakse seni eelduskoodi all olnud info EHK rahastusega kuulmisimplantaadi ja kõneprotsessori soetanud isikute kohta piirhinna alla ning edaspidi on EHK rahastusega kuulmisimplantaadi ja kõneprotsessori soetanud isikul võimalik seda taotleda erimenetlusega. Eritaotluse alusel on SKA terapeutidest menetlejatel võimalik täiendavalt välja selgitada, millal on kuulmisimplantaadi kõneprotsessor soetatud ning kas see on jätkuvalt tema jaoks ohutu. EHK süsteemist soetanute puhul eritaotluse klausli lisamine on seotud ka sellega, et kuna SKA digisüsteemis puudub sellisel juhul eelduskoodi tehing, ei rakendu süsteemi tehinguandmete sisestamisel erinevad kontrollid. SKA süsteemis puudub eelduskood ja tehingu tegemisel ei ole võimalik SKA süsteemis kontrollida, millal ja millise esmase implantaadi on inimene EHK süsteemist saanud. Eritaotluse tegemisel kaasneb inimese jaoks lisataotlus, kuid see on vajalik, et EHK süsteemist esmase implantaadi saanud inimese järgmised tehingud SKA süsteemist oleksid sellised, mis kinnitavad, et kasutatav abivahend on inimese jaoks ohutu. ISO-koodi 22.06.21.06 (kuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont) puhul lisatakse seni eelduskoodi all olnud info EHK rahastusega kuulmisimplantaadi ja kõneprotsessori soetanud isikute kohta piirhinna alla ning edaspidi on EHK rahastusega kuulmisimplantaadi ja kõneprotsessori soetanud isikul võimalik seda taotleda erimenetlusega. Eritaotluse alusel on SKA terapeutidest menetlejatel võimalik täiendavalt välja selgitada, millal on kuulmisimplantaadi kõneprotsessor soetatud ning kas see on jätkuvalt tema jaoks ohutu. EHK süsteemist soetanute puhul eritaotluse klausli lisamine on seotud ka sellega, et kuna SKA digisüsteemis puudub sellisel juhul eelduskoodi tehing, ei rakendu süsteemi tehinguandmete sisestamisel erinevad kontrollid. SKA süsteemis puudub eelduskood ja tehingu tegemisel ei ole võimalik SKA süsteemis kontrollida, millal ja millise esmase implantaadi on inimene EHK süsteemist saanud. Eritaotluse tegemisel kaasneb inimese jaoks lisataotlus, kuid see on vajalik, et EHK süsteemist esmase implantaadi saanud inimese järgmised tehingud SKA süsteemist oleksid sellised, mis kinnitavad, et kasutatav abivahend on inimese jaoks ohutu. ISO-koodi 22.06.21.07 (ajutüve kuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont) puhul lisatakse seni eelduskoodi all olnud info EHK rahastusega kuulmisimplantaadi ja kõneprotsessori soetanud isikute kohta piirhinna alla ning edaspidi on EHK rahastusega kuulmisimplantaadi ja kõneprotsessori soetanud isikul võimalik seda taotleda erimenetlusega. Eritaotluse alusel on SKA terapeutidest menetlejatel võimalik täiendavalt välja selgitada, millal on kuulmisimplantaadi kõneprotsessor soetatud ning kas see on jätkuvalt tema jaoks ohutu. EHK süsteemist soetanute puhul eritaotluse klausli lisamine on seotud ka sellega, et kuna SKA digisüsteemis puudub sellisel juhul eelduskoodi tehing, ei rakendu süsteemi tehinguandmete sisestamisel erinevad kontrollid. SKA süsteemis puudub eelduskood ja tehingu tegemisel ei ole võimalik SKA süsteemis kontrollida, millal ja millise esmase implantaadi on inimene EHK süsteemist saanud. Eritaotluse tegemisel kaasneb inimese jaoks lisataotlus, kuid see on vajalik, et EHK süsteemist esmase implantaadi saanud inimese järgmised tehingud SKA süsteemist oleksid sellised, mis kinnitavad, et kasutatav abivahend on inimese jaoks ohutu. ISO-koodi 22.18.03 (helisalvestus- ja heliesitusseadmed) puhul tehakse tehniline muudatus ning veergudes D, E, I, R ja S olev info viiakse alanevate ISO-koodide 22.18.03.01 ja 22.18.03.02 tasandile. ISO-koodi 22.18.03 tasandile jääb üksnes ISO-kood ja ISO-koodi nimetus. ISO-koodi 22.21.09 (dialoogiseadmed) puhul täiendatakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust ja edaspidi võimaldatakse lisaks kommunikaatoritele sama eesmärki ja funktsiooni täitvad alternatiivkommunikatsiooni vahendid: alternatiivsed sisendseadmed, lähisuhtlustarkvara, õppemängud. Alternatiivsete sisendseadmetena on riikliku soodustusega võimaldatud silmajälgimisseadmeid, mille kasutuseesmärk vastab dialoogiseadmetele seatud funktsioonidele. Samuti kaotatakse piirhind ning lisatakse erimenetluse klausel. Eritaotluse alusel on SKA terapeutidest menetlejatel võimalik täiendavalt välja selgitada abivahendi vajadus ja kasutaja terviseseisundi vastavus abivahendit kasutada, samuti selgitada välja, kas inimene on saanud abivahendit proovida, küsida vajaduse korral täiendavaid hinnanguid ja selgitusi, mis abivahendi vajadust ja abivahendi valikut kinnitavad. Eritaotlus on vajalik, sest praegu on abivahendi vajaduse tuvastajaks eriarst, rehabilitatsioonimeeskond, tegevusterapeut ja logopeed, kuid praktikas on tegu spetsiifilise abivahendiga, mille vajadust on vaja erimenetluse käigus täpsustada. Tulenevalt abivahendi kõrgest hinnast tehakse juba praegu enamik tehinguid erimenetlusena (2020. a soetati neli ja 2021. a kuus toodet ilma erimenetluseta). ISO-koodi 22.39.00 (tarkvara uuendus) puhul eemaldatakse kasutusaja info, müügiinfo ja piirmäära info ning need lisatakse alanevate ISO-koodide 22.39.00.01 ja 22.39.00.02 tasandile. ISO-koodi 22.39.00 tasandile jääb üksnes info „piirlimiit kasutusaja jooksul“. Uute ISO-koodide loetellu lisamine seoses esmaste üla- ja alajäsemeproteeside EHK süsteemist SKA-sse tulekuga Seoses EHK süsteemist SKA alla tulevate esmaste üla- ja alajäseme proteesidega analüüsiti EHK süsteemist esmaproteesi saajate hulka ja nende üleminekut abivahendite süsteemi. Analüüs näitas, et neid kliente, kes vajasid juba 1–2 aasta jooksul pärast esmaproteesi saamist põhiproteesi, oli suhteliselt vähe. Seetõttu ei nähtud vajadust luua eraldi ISO-koode esmastele proteesidele. Kui isik on esimese proteesiga kohanenud ning vajab aasta-kahe pärast aktiivsemat proteesi, on võimalik komponendid (laba, põlvesõlm) aktiivsemate vastu välja vahetada või taotleda erimenetluse teel uus aktiivsem protees. ISO-koodi 06.24.41 (hülsid) alla luuakse esmase proteesi saajatele kaks uut 8-kohalist koodi. ISO-kood 06.24.41.03 (esmase proteesi lamineeritud hülss alajäsemele) lisatakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetellu, kuna esimese proteesi valmistamisel on esimese kahe aasta jooksul hülsside vajadus suurem. Vajadus on tingitud amputeeritud jala köndi muutustest. Esmase proteesi lamineeritud alajäseme hülsile kehtestatakse kasutusajaks viis aastat, piirlimiidiks kasutusaja jooksul 2 tk kehapoole kohta, piirmääraks 90%, piirhinnaks 1270 eurot ning eelduskoodidena 06.24.09, 06.24.15 ja 06.24.18 tehingu teinud isik. Mõjud: eeldusel, et kõik esmase proteesi saajad kasutavad lubatud kaks hülssi ära esimese aasta jooksul, oleks eelarve lisakulu esmastele lamineeritud hülssidele ca 269 748 eurot. ISO-kood 06.24.41.04 (esmase proteesi silikoonhülss alajäsemele) lisatakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetellu, kuna esimese proteesi valmistamisel on esimese kahe aasta jooksul hülsside vajadus suurem. Vajadus on tingitud amputeeritud jala köndi muutustest. Esmase proteesi alajäseme silikoonhülsile kehtestatakse kasutusajaks viis aastat, piirlimiidiks kasutusaja jooksul 2 tk kehapoole kohta, piirmääraks 90%, piirhinnaks 950 eurot ning eelduskoodidena 06.24.09, 06.24.15 ja 06.24.18 tehingu teinud isik. Mõjud: eeldusel, et kõik esmase proteesi saajad kasutavad lubatud kaks hülssi ära esimese aasta jooksul, oleks eelarve lisakulu esmastele lamineeritud hülssidele ca 201 780 eurot. Tõendi nõude muudatused ISO-koodide 06.33.00.01 (jalatsid - kategooria I (lastele ja täiskasvanutele individuaalselt valmistatud ortopeedilised jalatsid)), 06.33.00.02 (jalatsid - kategooria II (täiskasvanute ortopeedilised jalatsid)), 06.33.00.03 (jalatsid - kategooria III (täiskasvanute ortopeedilised jalatsid)), 06.33.00.04 (jalatsid - kategooria II (laste ortopeedilised jalatsid) ja 06.33.00.05 (jalatsid - kategooria III (laste ortopeedilised jalatsid)) puhul laiendatakse esmase tõendi väljastamise õigust füsioterapeutidele, kuna sageli on just füsioterapeut see, kes puutub vahetult isikuga kokku, mis annab parema võimaluse vajaliku abivahendi määramiseks. Ühtlasi vähendatakse muudatusega eriarstide töökoormust. Praegu on füsioterapeutidel õigus väljastada korduvtõend. Muudatus on kooskõlastatud Eesti Füsioterapeutide Liiduga. ISO-koodi 18.12.10 (elektrilise reguleerimisega voodid) puhul laiendatakse abivahendi vajaduse tuvastajate ringi õdede ja ämmaemandatega, kuna sageli on just nemad need, kes puutuvad vahetult isikuga kokku, mis annab parema võimaluse vajaliku abivahendi määramiseks. Ühtlasi vähendatakse muudatusega pere- ja eriarstide ning terapeutide töökoormust. Muudatus on kooskõlastatud Eesti Õdede Liiduga. ISO-koodi 18.18.06 (tugikäepidemed) puhul laiendatakse abivahendi vajaduse tuvastajate ringi õdede ja ämmaemandatega, kuna sageli on just nemad need, kes puutuvad vahetult isikuga kokku, mis annab parema võimaluse vajaliku abivahendi määramiseks. Ühtlasi vähendatakse muudatusega pere- ja eriarstide ning terapeutide töökoormust. Muudatus on kooskõlastatud Eesti Õdede Liiduga. ISO-koodi 18.18.11 (hingedega tugipuud ja käetoed) puhul laiendatakse abivahendi vajaduse tuvastajate ringi õdede ja ämmaemandatega, kuna sageli on just nemad need, kes puutuvad vahetult isikuga kokku, mis annab parema võimaluse vajaliku abivahendi määramiseks. Ühtlasi vähendatakse muudatusega pere- ja eriarstide ning terapeutide töökoormust. Muudatus on kooskõlastatud Eesti Õdede Liiduga. ISO-koodi 22.27.09 (vastuvõtjad) puhul laiendatakse abivahendi vajaduse tuvastajate ringi sarnaselt teiste häire-, osutamis-, meeldetuletus- ja signaliseerimisseadmetega üldarstide ja arst-residentidega, kuna sageli on just nemad need, kes puutuvad vahetult isikuga kokku, mis annab parema võimaluse vajaliku abivahendi määramiseks. Ühtlasi vähendatakse muudatusega pere- ja eriarstide ning terapeutide töökoormust. Piirhindade, -määrade ja -limiitide muutmine ISO-koodi 06.33.00.04 (jalatsid - kategooria II (laste ortopeedilised jalatsid) puhul tõstetakse seni kehtinud piirmäära asemel 70% 90%-le. Muudatus on tingitud sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega, mille järgselt 16-17aastaste lastele, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime langus, võimaldatakse abivahendeid riigipoolse soodustusega 90%. 2021. aasta tehingute analüüsile tuginedes soetas antud ortopeedilisi jalatseid 2 (kaks) 16-17- aastast last, kellel oli tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Mõjud: SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarve kulu kasv kuni 90,40 eurot. ISO-koodi 06.33.00.05 (jalatsid - kategooria III (laste ortopeedilised jalatsid) puhul tõstetakse seni kehtinud 50% piirmäär 90%-le. Muudatus on tingitud SHS-i muudatusest, mille järi 16– 17aastaste lastele, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, võimaldatakse abivahendeid riigipoolse soodustusega 90%. 2021. aasta tehingute analüüsile tuginedes soetas nimetatud ortopeedilisi jalatseid kümme 16–17-aastast last, kellel oli tuvastatud osaline või puuduv töövõime, kuid mitte puude raskusastet. Mõjud: SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarve kulu kasv kuni 441 eurot. ISO-koodi 09.03.39 (söögipõll) puhul tõstetakse piirlimiiti 60 tükilt 120 tükini kuus. Koguse suurendamisel on tuginetud tervisliku toitumise põhimõtetele, mille kohaselt peaks päevas olema vähemalt kolm põhitoidukorda ning kaks-kolm vahepala. Arvestades tegelikku vajadust ja erimenetluseks esitatud taotlusi söögipõllede koguse suurendamiseks, tõstetakse söögipõllede piirlimiiti 120 tk ühes kalendrikuus. See võimaldab riikliku soodustusega soetada vajalikul hulgal söömiseks/söötmiseks vajalikke abivahendeid ja kaotab vajaduse esitada piirlimiidi suurendamiseks erimenetluse taotlust. SKA on seni söögipõllede piirlimiidi suurendamist võimaldanud mitmel juhul erimenetluse kaudu. 2021. aastal esitati piirlimiidi suurendamiseks neli taotlust, mis kõik rahuldati. SKA hinnangute kohaselt on võimalik väärkasutus väike, sest senine kasutaja käitumine on viidanud sihipärasele tarbimisele. Mõjud: SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarve kulu kasv kuni 3553,50 eurot. ISO-koodi 12.24.21 (ratastoolide rehvid ja rattad) puhul tõstetakse piirlimiiti 2 tükilt 4 tükini kasutusaja jooksul. Koguse suurendamine on põhjendatud, kuna ratastoolil on neli ratast. Piirhinda ja -määra ei muudeta. Mõjud: SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarve kulu kasv kuni 2242 eurot. ISO-koodi 12.31.03.02 (libilinad) puhul tõstetakse piirhinda 49 eurolt 58,4 euroni. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Vastavalt statistikale tehti 2021. aastal selle abivahendiga kokku 122 tehingut, millest üle piirhinna oli 87 tehingut. Mõjud: SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarve kulu kasv kuni 669 eurot. ISO-koodi 22.06.12.03 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid – lapsed) puhul tõstetakse piirhinda 680 eurolt 736 euroni. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Vastavalt statistikale tehti 2021. aastal selle abivahendiga üks tehing, mis oli üle piirhinna. Mõjud: SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarve kulu kasv kuni 50 eurot. ISO-koodi 22.06.15.03 (kõrvatagused kuulmisabivahendid – lapsed) puhul tõstetakse piirhinda 680 eurolt 736 euroni. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Vastavalt statistikale tehti 2021. aastal selle abivahendiga kokku 201 tehingut, millest üle piirhinna oli 125 tehingut. Mõjud: SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarve kulu kasv kuni 9082 eurot. Eelnõu §-ga 2 muudetakse tervise- ja tööministri 17. detsembri 2021. a määrust nr 50 „Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“. Eelnõu § 2 punktiga 1 tunnistatakse määruse §-d 37–40 kehtetuks. Sotsiaalministeeriumi poolt kokku kutsutud abivahendite valdkonna eksperdirühm oli arvamusel, et jäsemeproteesid ja hülsid võiksid olla abivahenditena rahastatavad ainult SKA süsteemist, kuna protees on abivahend, mis on seotud inimese igapäevaelu ja toimetulekuga, inimese tegevusvõime ja selle piirangutega. Sama seiskohta jagavad ka SKA, EHK ja Sotsiaalministeeriumi juhtrühm. Selle ajani, kui SHS-i muudatusega luuakse võimalus, et esmaseid proteese ja hülsse saab hüvitada SKA sõltumata puude olemasolust või töövõimelangusest, säilitati meditsiiniseadmete loetelu §-des 37–40 esmaste varaste proteeside ja esmaste varaste proteeside kordushülsside hüvitamine seni kehtinud korras, et tagada nende võimaldamine õigustatud isikutele kuni SHS-i muudatuse jõustumiseni. SHS-i muudatusega nähakse ette nende igapäevaelus toimetulekut toetavate abivahendite, mis on isikule vajalikud enne puude raskusastme tuvastamist või töövõime hindamist, loetelu täiendamine ala- ja ülajäsemeproteesidega. Seega hakatakse neid abivahendeid isikutele edaspidi EHK meditsiiniseadmete loetelu asemel võimaldama SKA abivahendite loetelu kaudu, mistõttu EHK meditsiiniseadmete loetelu §-d 37–40 tuleb kehtetuks tunnistada. Eelnõu § 2 punktis 2 esitatakse rakendussäte nende esmaste varaste ala- ja ülajäsemeproteeside ning esmaste varaste proteeside kordushülsside puhul, mille kohta on retseptikeskuses vormistatud meditsiiniseadme kaart enne 1. maid 2022. a. See tähendab, et isikud, kellele on retseptikeskuses koostatud meditsiiniseadme kaart ja kaardiga seotud meditsiiniseadme müümiseks vajalik abidokument ehk meditsiiniseadme retsept enne 2022. aasta 1. maid, saavad proteese ja hülsse osta neile koostatud meditsiiniseadme retsepti alusel kuni meditsiiniseadme retsepti kehtivuse lõpuni, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2022. a. Eelkirjeldatud tingimustel ostetavate proteeside ja proteeside kordushülsside valmistamise eest võtab tasu maksmise kohustuse üle EHK määruse nr 50 enne 1. maid 2022. a kehtinud redaktsiooni §-des 37–40 sätestatud tingimustel ja ulatuses. Eelnõu §-s 3 sätestatakse määruse jõustumisaeg 1. mail 2022. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Eelnõus esitatud muudatuste eesmärk on vähendada ülereguleeritust ning korrastada ja lihtsustada abivahendite hüvitamise süsteemi, et tagada inimestele parem abivahendite kättesaadavus ja vajadustele vastavus. Mõju analüüsimise eesmärk on hinnata, kas ja millisel määral mõjutavad eelnõus esitatud muudatused riigieelarvet ja puudega inimeste õigusi ning parandavad nende isikute toimetulekut võrreldes kehtiva olukorraga. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Eelnõus esitatud muudatused ei avalda mõju välissuhetele, kohaliku omavalitsuse asutustele, julgeolekule, regionaalarengule ega elu ja looduskeskkonnale ning seetõttu ei ole mõju nendes mõjuvaldkondades hinnatud. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju abivahendi taotlejale EHK meditsiiniseadmete loetelust arvatakse üla- ja alajäsemeproteesid ja hülsid välja ning need lisatakse abivahendite loetellu ja neid hakatakse hüvitama ainult SKA kaudu. Taotlemise eelduseks ei ole enam puude raskusaste ega osaline või puuduv töövõime sarnaselt kehtivas SHS-is sätestatud rinna- ja silmaproteeside ning kuulmisabivahenditega. Muudatus puudutab üla- ja alajäsemeproteeside ning hülsside vajajaid. Kehtiva korra järgi rahastatakse operatsioonijärgseid esmaseid jäsemeproteese ja hülsse EHK kaudu. 2019. aastal võttis EHK tasu maksmise kohustuse üle 121 isiku kordushülsside ja jäsemeproteeside eest (kokku hüvitati 57 kordushülssi, 107 puusa- ja jalaproteesi ning kaks sõrmeproteesi), 2020. aastal 108 isiku kordushülsside ja jäsemeproteeside eest (kokku hüvitati 49 kordushülssi, 95 puusa- ja jalaproteesi ning üks õla- ja käeprotees) ja 2021. aastal 136 isiku kordushülsside ja jäsemeproteeside eest (kokku hüvitati 89 kordushülssi ning 118 puusa- ja jalaproteesi). 2019. a, 2020. a ja 2021. a andmetele tuginedes võib öelda, et muudatus puudutab aastas keskmiselt 122 isikut. See on umbes 0,2% inimestest, kellele riik aasta jooksul SKA kaudu abivahendeid hüvitab. Mõju sihtrühmale väljendub seeläbi, et muudatus lihtsustab ja ühtlustab isiku teekonda üla- ja alajäsemeproteeside ja hülsside soetamisel, tagab nende parema kättesaadavuse abivajajatele, mis omakorda võimaldab muudatusest mõjutatud sihtrühmal paremini toime tulla, nt võimaldab paremini hakkama saada igapäevategevustega või osaleda tööturul. Eeldatavalt ei kaasne muudatusega kohanemisraskusi. Potentsiaalsed abivahendi saajad ei puutu muudatusega kokku iga päev. Muudatusega võimaldatakse edaspidi kõiki üla- ja alajäsemeproteese ning hülsse hüvitada vaid ühe abivahendite süsteemi kaudu (SKA) ning ühtlustatakse nende hüvitamise tingimused. Muudatuse tulemusena ei jää abivahendit vajavad inimesed ebasoodsasse olukorda. Sellest tulenevalt ei kaasne muudatusega ebasoovitavate mõjude riski. Mõju majandusele Mõju majandusele puudutab eelkõige ettevõtete haldus- ja töökoormust. Muudatustega saab täheldada positiivset mõju. Muudatuste tulemusena väheneb vähesel määral abivahendeid müüvate/laenutavate ettevõtete haldus- ja töökoormus, kuna abivahendite korralduse regulatsioon muutub selgemaks, toetavamaks ja üheselt arusaadavaks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus väikesed, ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on abivahendite taotlejate jaoks olulise mõjuga. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Eelnõus esitatud muudatus võib kaasa tuua SKA abivahendite eelarvesse täiendavad lisakulud. EHK andmetel võttis EHK 2019. aastal tasu maksmise kohustuse üle 121 isiku kordushülsside ja jäsemeproteeside eest summas 388 347 eurot, 2020. aastal 108 isiku kordushülsside ja jäsemeproteeside eest summas 355 388 eurot, 2021. aastal 136 isiku kordushülsside ja jäsemeproteeside eest summas 505 803 eurot ning 2022. aastal on EHK vahemikus 01.01–31.03.2022 üle võtnud 31 isiku kordushülsside ja jäsemeproteeside eest hüvitamise summas 69 259 eurot. EHK prognooside kohaselt ei ületa 2022. a aprillikuus hüvitatavate jäsemeproteeside ja kordushülsside lisanduv eelarvekulu 42 000 eurot ning 01.05–31.12.2022 üleminekuperioodiga kaasnev rahastus jääb hinnanguliselt suurusjärku 91 000 eurot. 2022. a oli puusa- ja jalaproteeside saajaid 13. 2021. a oli puusa- ja jalaproteeside saajaid 118, 2020. a oli üks õla- ja käeproteeside saaja ning 95 puusa- ja jalaproteeside saajat. 2019.a oli õla- ja käeproteeside saajaid üks isik, puusa- ja jalaproteeside saajaid 107 ning sõrmeproteeside saajaid kaks isikut. 2019. a, 2020. a ja 2021. a andmetele tuginedes võib öelda, et muudatus viia esmaste jäsemeproteeside hüvitamine SKA süsteemi puudutab aastas keskmiselt 122 proteesisaajat ja toob kaasa SKA abivahendite eelarvesse täiendavad lisakulud. Lisakulude prognoosimisel arvestab SKA nii esmaste sääre- kui reieproteeside saajate arvu EHK süsteemis aastal 2021, kuna eelarve prognoosimisel tuleb arvestada sääre- ja reieproteeside piirhindadega, mis tulenevad aktiivsusgruppidest –IV. Aastas võib sääreproteesidele olla lisakulu I–IV aktiivsusgrupi piirhindade alusel ca 159 413 eurot SKA keskmist sääreproteesi piirhinda arvestades (olenevalt aktiivsusgrupist on piirhind 2225–4860 eurot), reieproteesidele ca 300 560 eurot SKA keskmist põlve- ja reieproteesi piirhinda arvestades (olenevalt aktiivsusgrupist on piirhind 3340–8220 eurot), kokku 459 973 eurot. SKA hakkab võimaldama esmaste alajäsemeproteeside saajatele esmaseid hülsse (nii lamineeritud kui silikoonhülsid, mõlemat 2 tk kasutusaja 5 aasta jooksul). Eeldusel, et esmase proteesi saajad kasutavad kõik hülsid ära esimese aasta jooksul, oleks lisakulu lamineeritud hülssidele ca 269 748 eurot (2 lamineeritud hülssi isiku kohta piirhinnaga 1270 eurot) ja silikoonhülssidele ca 201 780 eurot (2 silikoonhülssi isiku kohta piirhinnaga 950 eurot). EHK süsteemist lisanduvate isikute proteeside hooldusremondile on arvestatud 6 674 eurot. Kokkuvõtteks, esmastele alajäsemeproteesidele ja esmastele hülssidele tähendab täiendavat eelarvelist lisakulu ca 938 175 eurot, samuti suureneb SKA eelarve ISO-koodide 06.33.00.04 ja 06.33.00.05 piirlimiidi tõstmisega 16-17aastastel isikutel 90 protsendini, ISO-koodide 09.03.09 ja 12.24.21 piirlimiidi tõstmisega ning ISO-koodide 12.31.03.02, 22.06.12.03 ja 22.06.15.03 piirhinna tõstmisega kokku summas 16 128 eurot (vt allpool olevat tabelit). Samas, sotsiaalministri määrusega 21.12.2021 nr 53 „Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmine“ viidi osa 2022. a planeeritud abivahenditest EHK alla. Määruse muudatus 2022. aasta riigieelarves planeeritud eelarvega võrreldes muudatusi kaasa ei too. 01.01.2022 jõustunud määruse nr 74 muudatusega toimusid samuti abivahendite loetelu ja meditsiiniseadmete loetelu vahelised muudatused eesmärgiga süsteemi lihtsustada. Määruse muudatuste mõjud (kulud ja tulud) riigieelarvele on kokkuvõtlikult välja toodud alljärgnevas tabelis: Prognoo- sitav Abi- Aastane aastane Sh mõju vahendi kulu kulu peale Mõju Sh mõju tööealis ISO-kood Muudatus praegu muudatust eelarvele RE ed Tulenevalt SHS-i muudatusest ja sellest, et EHK süsteemist liiguvad esmased proteesid SKA süsteemi, kaasneb täiendav lisakulu sääreproteesidele. Lisakulude prognoosimisel arvestatakse esmaste sääreproteesi saajate arvu EHK süsteemist aastal 2021 ja SKA süsteemis olevate I–IV aktiivsusgrupi 06.24.09 sääreproteeside piirhindadega. 159 413 -159 413 -111 589 -47823,9 Tulenevalt SHS-i muudatusest ja sellest, et EHK süsteemist liiguvad esmased proteesid SKA süsteemi, kaasneb täiendav lisakulu põlve- ja reieproteesidele. Lisakulude prognoosimisel arvestatakse esmaste põlve- ja reieproteeside saajate arvu EHK süsteemis aastal 2021 ja SKA süsteemis olevate I–IV aktiivsusgrupi põlve- ja 06.24.15 reieproteeside piirhindadega. 300 560 -300 560 -210 392 -90168 Loodav uus ISO-kood (esmase proteesi lamineeritud hülss alajäsemele). Lisakulude prognoos on tehtud arvestusega, et kõik esmase proteesi saajad kasutavad lubatud 2 hülssi (piirlimiit ühe 06.24.41.0 kehapoole kohta) ära esimese aasta 3 jooksul. 269 748 -269 748 -188 824 -80924,4 Loodav uus ISO-kood (esmase proteesi silikoonhülss alajäsemele). Lisakulude prognoos on tehtud 06.24.41.0 arvestusega, et kõik esmase 4 proteesi saajad kasutavad lubatud 2 201 780 -201 780 -141 246  hülssi (piirlimiit ühe kehapoole kohta) -60534 ära esimese aasta jooksul. EHK süsteemist lisanduvate isikute 06.00.01 proteeside hooldus (remont) 6 674 -6 674 -4 672 -2002,2 Tulenevalt SHS muudatusest, mille kohaselt 16-17-aastaste osalise või puuduva töövõimega laste riigipoolne soodustus hakkab olema 06.33.00.0 90%. Hetkel on neil riigipoolne 4 soodustus 70% 316 € 407 € -90,4 € Tulenevalt SHS muudatusest, mille kohaselt 16-17-aastaste osalise või puuduva töövõimega laste riigipoolne soodustus hakkab olema 06.33.00.0 90%. Hetkel on neil riigipoolne 5 soodustus 50% 496 € 937 € -441,0 € Piirlimiiti tõstetakse 60 tükilt kuus 09.03.09 120 tükini 7 351 10 904 -3 553 -3 553 -560 12.24.21 Piirlimiiti tõstetakse 2 tükilt 4 tükini 5 007 7 249 -2 242 -212 -2030,3 12.31.03.0 Piirhinda tõstetakse 49 eurolt 58,4 2 euroni 3 939 4 608 -669 -499 -170,43 22.06.12.0 Piirhinda tõstetakse 680 eurolt 736 3 euroni 612 662 -50 -50 22.06.15.0 Piirhinda tõstetakse 680 eurolt 736 3 euroni 150 176 159 258 -9 082 -7 811 -1271 Märkimist väärib, et SKA võimaldab isikutele peale amputatsiooni kohe I–IV aktiivsusgrupi proteesi kasutusajaga 7 aastat. Sellega ennetatakse lühemal ajaperioodil kahe proteesi rahastamist (praegu on EHK poolt rahastatav esmane lühiajaliseks kasutamiseks mõeldud protees madalama piirhinnaga ning pärast seda soetatakse SKA süsteemist kallim põhiprotees). Kui inimene muutub vahepeal aktiivsemaks, on tal vajaduse korral võimalus proteeside varuosade alt soetada proteesi komponente (jalalabad ja põlvesõlmed) ning selle tulemusena on võimalik proteesi kasutada 7 aastat. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse muudatusega seotud riigi kulude ja tulude eelarves muudatusi kaasa ei too. Muudatused ei too kaasa ka mõjusid kohalike omavalitsuste tegevustele. Muudatusega ei kaasne olulist mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Jäsemeproteeside hüvitamine ühest süsteemist lihtsustab nende hüvitamist ja vähendab halduskoormust. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. mail 2022. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kooskõlastamise käigus on kohtutud 08.04.2022 proteese valmistavate ettevõtetega. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Tegevusterapeutide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Eesti Pimedate Liidule, Eesti Kurtide Liidule, MTÜ-le Eesti Koduabi Selts, MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Apteekide Ühendusele, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti Audioloogia Seltsile, Eesti Haigekassale, Eesti Liikumispuudega inimeste Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Patsientide Liidule ning abivahendite müügi ja üüriga tegelevatele ettevõtetele.  Rahandusministeerium Meie 13.04.2022 nr 1.2-2/53-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ ning tervise- ja tööministri 17. detsembri 2021. a määruse nr 50 „Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ muutmise määruse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisad: 1. EN_Abivahendite ja meditsiiniseadmete määrus 2. SK_Abivahendite ja meditsiiniseadmete määrus 3. Lisa 1. Abivahendite loetelu Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Füsioterapeutide Liit Eesti Tegevusterapeutide Liit Eesti Õdede Liit Eesti Ämmaemandate Ühing Eesti Perearstide Selts Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Eesti Pimedate Liit Eesti Kurtide Liit MTÜ Eesti Koduabi Selts MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Eesti Apteekide Ühendus Eesti Apteekrite Liit Eesti Proviisorapteekide Liit Eesti Audioloogide Selts Eesti Haigekassa Eesti Liikumispuudega inimeste Liit Eesti Arstide Liit Eesti Patsientide Liit Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Kadri Mets 626 9145 [email protected]