Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus

Justiitsministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium 15.03.2023 nr 1-6/2732-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus Siseministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning asutustele arvamuse andmiseks siseministri määruse „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus“ eelnõu. Eelnõu materjalidega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS): https://eelnoud.valitsus.ee Palume Teie kooskõlastust või arvamust EIS-is märgitud tähtajaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Arvamuse andmiseks: Andmekaitse Inspektsioon Eesti Jahimeeste Selts Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Kaitsepolitseiamet Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Politsei- ja Piirivalveamet Päästeamet Sisekaitseakadeemia Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Marju Aibast [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 07.03.2023 SISEMINISTER MÄÄRUS Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 24 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Registri nimetus (1) Registri ametlik nimetus on teenistus- ja tsiviilrelvade register (edaspidi register). (2) Registri ingliskeelne nimetus on Register of Service and Civilian Weapons. § 2. Registri pidamise eesmärk Register on relvaseaduses sätestatud lubade ja Euroopa tulirelvapassi taotluste esitamiseks ja menetlemiseks, lubade ja passi väljastamiseks või sellest keeldumiseks, loa omajate, relvade ja laskemoona tüübikinnituste, relvade ja laskemoona ning nende omanike ja valdajate üle arvestuse pidamiseks asutatud andmekogu. Registri eesmärk on: 1) tagada Eestisse kaubana saabunud ja Eestis alaliselt asuvate teenistus- ja tsiviilrelvade ning nende laskemoona, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete ja laskekõlbmatute relvade jälgita vus; 2) tagada relvaseaduse § 8333 lõikes 1 sätestatud tegevusloa omaja soetatud või valmistatud sõjarelva, selle olulise osa, laskemoona ja lahingumoona jälgitavus; 3) tagada relvaseaduse alusel luba taotlevate isikute, loa omajate ning relvaomanike ja -valdajate üle tõhus järelevalve; 4) hõlbustada registrisse kantud relvade, nende oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona ja lahingumoona vaba liikumist ning nende andmete alusel järelevalve teostamist; 5) lihtsustada aruannete ja analüüside koostamist ning teadus- ja arendustegevust. § 3. Registri ülesehitus ja liidestatus (1) Registrit peetakse elektroonilise andmekoguna. (2) Register koosneb alamregistrist Kaitsepolitseiameti relvaregister (edaspidi Kaitsepolitseiameti relvaregister) ja järgmistest keskkondadest: 1) iseteeninduskeskkond; 2) menetluskeskkond; 3) kaupmehekeskkond; 4) analüüsikeskkond. (3) Register on infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) kaudu liidestatud järgmiste infosüsteemide ja andmekogudega: 1) aadressiandmete süsteemi infosüsteem; 1 2) ametnike register; 3) e-toimiku süsteem; 4) infosüsteem POLIS; 5) isikut tõendavate dokumentide andmekogu; 6) jahilubade infosüsteem; 7) kaitseväekohustuslaste register; 8) karistusregister; 9) majandustegevuse register; 10) maksukohustuslaste register; 11) rahvastikuregister; 12) täite- ja pankrotimenetluse infosüsteem; 13) äriregister. (4) Kaitsepolitseiameti relvaregister ei vaheta andmeid relvaregistri teiste osade ega teiste infosüsteemide ja andmekogudega. § 4. Registri turvameetmed ja turbeaste (1) Kaitstakse registriandmete: 1) käideldavust, tagades andmete kasutatavuse ja õigeaegse kättesaadavuse üksnes selleks volitatud isikutele; 2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku muutmise; 3) konfidentsiaalsust, tagades andmete kättesaadavuse üksnes selleks volitatud isikutele. (2) Registriandmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Registri, välja arvatud Kaitsepolitseiameti relvaregistri turvaklass on K2T2S2 ja turbeaste keskmine (M). 2. peatükk Registri töötlejad ja nende ülesanded § 5. Registri vastutav töötleja Registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. § 6. Registri volitatud töötleja (1) Politsei- ja Piirivalveamet on registri volitatud töötleja relvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete, laskekõlbmatute relvade ning nende omanike ja valdajate ning relvaseaduses sätestatud loa taotlejate andmete puhul. (2) Tüübikinnituse tegija on registri volitatud töötleja relva- ja padrunimudelite ning nende modifikatsioonide andmete puhul. (3) Avalikku võimu teostav valitsusasutus, kohaliku omavalitsuse organ ja asutus, kohus ning sisekaitseline rakenduskõrgkool on registri volitatud töötlejad nende valduses olevate teenistusrelvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete ja laskemoona andmete puhul. 2 (4) Kohtutäitur, pankrotihaldur ja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses nimetatud usaldusis ik (edaspidi usaldusisik) on registri volitatud töötlejad käsutuspiiranguga relvade, tulirelva oluliste osade ja nende omanike andmete puhul. (5) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus on registri volitatud töötleja registri arendamisel, hooldamisel ja majutamisel. (6) Relvaseaduse § 66 lõikes 1 nimetatud tegevusloa omaja on registri volitatud töötleja relvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete ja laskemoona ning nende omanike ja valdajate andmete puhul, mis on vajalikud temalt soetatud relva ja tulirelva olulise osa isiku nimele registreerimiseks. (7) Relvaseaduse § 8333 lõikes 1 nimetatud tegevusloa omaja on registri volitatud töötleja tema soetatud või valmistatud sõjarelvade ning nende oluliste osade, laskemoona ja lahingumoo na käibe jälgitavuse tagamiseks vajalike andmete puhul. § 7. Registri vastutava töötleja ülesanded (1) Registri vastutav töötleja: 1) tagab registri pidamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; 2) rakendab organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid, et tagada registriandmete käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus; 3) tagab registriandmete säilitamise ja arhiveerimise; 4) kehtestab registriandmetele juurdepääsu ja nende töötlemise korra, andes registri volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi; 5) otsustab õigustatud isikute juurdepääsu registrile ja tagab selle; 6) vastutab koos registri volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest; 7) korraldab registri pidamiseks vajalike projekteerimis- ja arendustööde tegemise; 8) tagab andmesubjekti ja Andmekaitse Inspektsiooni viivituseta teavitamise, kui isikuandmetega seotud rikkumine kujutab endast tõenäoliselt suurt ohtu füüsilise isiku õiguste le ja vabadustele. (2) Registri vastutaval töötlejal ei ole juurdepääsu Kaitsepolitseiameti relvaregistrile. (3) Registris isikuandmete töötlemisel on andmesubjekti kontaktpunkt Politsei- ja Piirivalveamet, kes tagab ja korraldab andmekaitsega seotud vastuste andmise ja suhtluse. (4) Kaitsepolitseiameti relvaregistris isikuandmete töötlemisel on andmesubjekti kontaktpunkt Kaitsepolitseiamet, kes tagab ja korraldab andmekaitsega seotud vastuste andmise ja suhtluse. § 8. Registri volitatud töötleja ülesanded (1) Registri volitatud töötleja: 1) vastutab registris tehtavate toimingute õiguspärasuse eest; 2) vastutab registriandmete väljastamise nõuetekohasuse eest; 3) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu registrile; 4) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest; 5) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks; 6) rakendab organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid, et tagada registriandmete käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus; 3 7) teavitab registriandmete töötlemisel avastatud rikkumisest kohe registri vastutavat töötlejat, võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks ja täidab registri vastutava töötleja sellekohaseid korraldusi; 8) auditeerib registri turvameetmete rakendamist ja edastab tulemused registri vastutava le töötlejale. (2) Registri volitatud töötlejal on oma ülesannete täitmiseks piiratud õigus: 1) pääseda ligi registriandmetele; 2) kontrollida esitatud andmete tõepärasust; 3) teha registrisse kandeid; 4) saada vajalikke andmeid riigiasutustelt ning andmekogudest ja infosüsteemidest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus: 1) tagab registri küberturvalisuse, sealhulgas registriandmete käideldavuse, tervikluse ja salastatuse, õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) tagab registri vastutavale töötlejale registriandmete nõuetekohase väljastamise tehnilise võimekuse; 3) tagab registriandmete kustutamise, hävitamise või arhiveerimise tehnilise võimekuse; 4) tagab registri majutamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonna ja selle tehnilise valmisoleku; 5) vastutab turbeinfo pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest; 6) tagab registri tehniliste intsidentide käsitlemise. (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata Kaitsepolitseiameti relvaregistrile, mille turvalisuse tagamisel kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides elektroonilise teabeturbe kohta sätestatut. (5) Kaitsepolitseiamet tagab lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule Kaitsepolitseiameti relvaregistri: 1) turvalisuse, sealhulgas andmete käideldavuse, tervikluse ja salastatuse, õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) andmete säilimise, kustutamise, hävitamise või arhiveerimise; 3) turvameetmete rakendamise auditeerimise. 3. peatükk Andmete saamine ja registrisse kandmine § 9. Andmeandja Andmeandjad on: 1) relva, tulirelva olulise osa, lisaseadme või laskekõlbmatu relva omanik või valdaja; 2) relvaseaduses sätestatud loa või Euroopa tulirelvapassi taotleja; 3) kohus relvaloa peatamisel; 4) käsutuspiirangut kohaldama õigustatud isik; 5) registri volitatud töötleja; 6) muu asutus või isik õigusaktis sätestatud juhul. § 10. Andmesaaja ja tema ülesanded 4 (1) Andmesaaja on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik või relvaseaduse alusel tegevusloa omaja, kellele on antud registriandmetele juurdepääsu õigus seaduses või seaduse alusel antud õigusaktis ettenähtud ülesande täitmiseks. (2) Andmesaaja: 1) määrab asutuses või ettevõttes isikud, kellel on õigus pärida registriandmeid; 2) annab ebaõigete, kaheldavate või mittetäielike registriandmete avastamise korral sellest viivitamata teada registri vastutavale või volitatud töötlejale; 3) tagab, et registriandmetega tutvub ainult selleks õigustatud isik; 4) võtab registriandmete turvalisuse tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid ning rakendab neid järjepidevalt. (3) Andmesaaja võib registriandmeid kasutada üksnes taotletaval eesmärgil kooskõlas isikuandmete kaitse nõuetega ja lähtudes talle registriandmete üleandmisel kehtestatud andmekasutuspiirangutest. (4) Andmesaajal on keelatud edastada registriandmeid kolmandale isikule, kui see ei ole ette nähtud seaduse või seaduse alusel antud õigusaktiga. § 11. Andmete registrisse kandmise alusdokumendid Andmete registrisse kandmise alusdokumendid on: 1) isiku taotlus ja sellele lisatud dokumendid; 2) relvaseaduse alusel läbiviidud haldusmenetluse dokument; 3) relvaseaduses sätestatud luba ja Euroopa tulirelvapass; 4) kohtumäärus või -otsus; 5) muu seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud dokument ja andmed. § 12. Andmete kandmine registrisse (1) Andmed kantakse registrisse viivitamata füüsilise isiku, juriidilise isiku, ametiasutuse või haldusorgani taotluse alusel, mis esitatakse registri volitatud töötlejale, või X-tee kaudu. (2) Käesoleva määruse § 3 lõikes 3 nimetatud andmekogude põhiandmetega tehakse registritoiming X-tee vahendusel toimuva andmevahetuse kaudu või muul registri volitatud töötlejaga kokkulepitud viisil, mis võimaldab elektroonilist andmevahetust. (3) Andmete registrisse kandmiseks õigustatud isiku määrab registri volitatud töötleja, kes esitab registri vastutavale töötlejale põhjendatud taotluse võimaldada õigustatud isikule juurdepääs. (4) Registri volitatud töötleja võib registrikande teha seaduses või käesolevas määruses sätestatud aluse korral. (5) Registrikande õigsuse eest vastutab registri volitatud töötleja, kes on andmed registr isse kandnud. Registrikande alusandmete õigsuse eest vastutab isik või asutus, kes on andmed esitanud. 5  4. peatükk Registriandmed § 13. Relva, laskekõlbmatu relva, tulirelva olulise osa, lisaseadme ja laskemoona andme d (1) Relva, tulirelva olulise osa ja lisaseadme kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) registrisse kandmise kuupäev; 2) Eestis valmistatud relva, tulirelva olulise osa või lisaseadme tellijale üleandmise kuupäev; 3) liik; 4) mark; 5) mudel; 6) modifikatsioon; 7) kaliiber; 8) number; 9) hoiukoht; 10) märkused lammutamisele või hävitamisele määramise, ümbertegemise, kadumise ja teiste oluliste asjaolude kohta; 11) käsutuspiirangud ja muud erimärkused; 12) isiku nimele registreerimise kuupäev; 13) tootja; 14) päritoluriik; 15) valmistamisaasta. (2) Laskekõlbmatu relva kohta kantakse registrisse lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3–9 nimetatud andmetele järgmised andmed: 1) laskekõlbmatust kinnitava tõendi number; 2) laskekõlbmatuks muutnud isiku nimi; 3) laskekõlbmatuks muutmise kuupäev; 4) laskekõlbmatuks muutmise riik; 5) laskekõlbmatust kinnitava tunnistuse koopia; 6) teises riigis laskekõlbmatuks muudetud relva laskekõlbmatust kinnitava tõendi koopia; 7) muud märkused. (3) Laskemoona kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) partii number; 2) tootja nimi; 3) päritoluriik; 4) kaliibritähis; 5) mõõtmissüsteem; 6) laskemoona liik; 7) pihtamislaengu liik; 8) ohtlike kaupade veoks antud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni soovituste kohane ohtliku aine või eseme identifitseerimisnumber; 9) kuuli tüüp, kuuli kuju või muu oluline eritunnus; 10) eriohtlikkusega laskemoona liik; 11) laskemoonas sisalduva lõhkeaine kogus; 12) ohuklass ja sobivusrühm; 13) tsiviilkäibes lubatavus. (4) Laskemoona komponentide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 6 1) liik; 2) nimetus; 3) tootja; 4) päritoluriik; 5) lõhkeaine kogus ühiku kohta; 6) ohuklass ja sobivusrühm. § 14. Sõjarelva ning selle olulise osa, laskemoona ja lahingumoona andmed (1) Sõjarelva ja selle olulise osa kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) registrisse kandmise kuupäev; 2) Eestis valmistatud sõjarelva või selle olulise osa tellijale üleandmise kuupäev; 3) liik; 4) mark; 5) mudel; 6) modifikatsioon; 7) kaliiber; 8) number; 9) hoiukoht; 10) märkused lammutamisele või hävitamisele määramise, ümbertegemise, kadumise ja teiste oluliste asjaolude kohta; 11) käsutuspiirangud ja muud erimärkused; 12) isiku nimele registreerimise kuupäev; 13) tootja; 14) päritoluriik; 15) valmistamisaasta. (2) Sõjarelva laskemoona ja lahingumoona kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) partii number; 2) tootja nimi; 3) päritoluriik; 4) laskemoona puhul kaliibritähis; 5) mõõtmissüsteem; 6) laskemoona või lahingumoona liik; 7) pihtamislaengu liik; 8) ohtlike kaupade veoks antud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni soovituste kohane ohtliku aine või eseme identifitseerimisnumber; 9) kuuli tüüp, kuuli kuju või muu oluline eritunnus; 10) eriohtlikkusega laskemoona liik; 11) laskemoonas või lahingumoonas sisalduva lõhkeaine kogus; 12) ohuklass ja sobivusrühm; 13) tsiviilkäibes lubatavus. § 15. Tüübikinnituse andmed (1) Tüübikinnitusega relvamudeli ja tulirelva olulise osa ning nende modifikatsioonide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) liik relvaseaduse § 11 ning § 12 lõigete 1 ja 3 järgi; 2) eriohtlikkusega relva ja sõjarelva puhul selle liik; 3) relvamudeli olulised osad; 7 4) kaliiber, kui see on olemas; 5) mark; 6) mudel; 7) modifikatsioon; 8) eristavad omadused; 9) muu oluline tunnus, kui see on olemas; 10) tsiviilkäibes lubatavus. (2) Tüübikinnitusega padrunimudeli ja lahingumoona ning nende modifikatsioonide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) liik; 2) liik relva rauaõõne järgi; 3) kaliiber; 4) mõõtmissüsteem; 5) pihtamislaengu liik; 6) võimalikud sünonüümid; 7) tsiviilkäibes lubatavus. § 16. Taotluse andmed Taotluse kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) taotluse nimetus; 2) taotluse number; 3) taotluse esitamise kuupäev; 4) taotleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku puhul nimi ja registrikood; 5) taotluse eesmärk; 6) taotletav luba; 7) taotletav relvaliik või tulirelva olulise osa nimetus ja otstarve; 8) taotletavate relvade või tulirelva oluliste osade arv; 9) relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona hoiukoht; 10) hoiutingimused; 11) taotlusele lisatud dokument, sealhulgas tervisetõend või selle koopia. § 17. Füüsilise isiku andmed Füüsilise isiku kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) sünniaeg; 4) surmaaeg; 5) kodakondsus; 6) elukoht; 7) kontaktandmed. § 18. Juriidilise isiku andmed Juriidilise isiku kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) nimi; 2) registrikood; 3) asukoht; 8 4) kontaktandmed; 5) juriidilise isikuga seotud isiku ja volitatud isiku andmed; 6) relvahoidla või relvaruumi asukoht; 7) juriidilise isiku relvade ja laskemoona eest vastutava isiku andmed. § 19. Loa andmed (1) Relvasoetamisloa kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) loa number; 2) relva soetaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku puhul nimi ja registrikood; 3) soetada lubatud relva ja tulirelva olulise osa liik ning otstarve; 4) loa kehtivuse lõppkuupäev; 5) loa pikendamise lõppkuupäev; 6) loa väljaandja ja väljaandmise kuupäev. (2) Füüsilise isiku relvaloa kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) loa number; 2) loa omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 3) relva hoiukoht; 4) loa väljaandja ja väljaandmise kuupäev; 5) loa kehtivuse lõppkuupäev; 6) käidelda lubatud relva liik ja otstarve; 7) relva ja tulirelva olulise osa liik, mark, mudel, kaliiber ning otstarve; 8) relva ja tulirelva olulise osa number; 9) relva ja tulirelva olulise osa isiku nimele registreerimise kuupäev. (3) Paralleelrelvaloa kohta kantakse registrisse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud andmetele relvaomaniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood. (4) Juriidilise isiku relvaloa kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) loa number; 2) juriidilise isiku nimi ja registrikood; 3) juriidiline aadress ning vajaduse korral filiaali nimi ja asukoht; 4) juriidilise isiku juhi ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 5) juriidilise isiku relvade ja laskemoona eest vastutava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 6) relva hoiukoha aadress; 7) relvade koguarv; 8) loa väljaandja ja väljaandmise kuupäev; 9) loa kehtivuse lõppkuupäev; 10) käidelda lubatud relva liik ja otstarve; 11) relva ja tulirelva olulise osa liik, mark, mudel, kaliiber, number ning otstarve. (5) Relvakandmisloa kohta kantakse registrisse lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–7 loetletud andmetele juriidilise isiku nimi ja registrikood. (6) Relva- ja padrunikollektsioneerimisloa kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) loa number; 9 2) kollektsiooni pidaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku puhul nimi ja registrikood; 3) relvahoidla aadress; 4) loa väljaandja ja väljaandmise kuupäev; 5) loa kehtivuse lõppkuupäev; 6) kollektsioneerida lubatud relva ja relva olulise osa liik, mark, mudel, kaliiber, number ning otstarve; 7) kollektsioneerida lubatud laskemoona liik ja kaliiber. (7) Relva võõrandamise, ümbertegemise, lammutamise, laskekõlbmatuks muutmise ja laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamise loa kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) loa number; 2) loa väljaandja ja väljaandmise kuupäev; 3) loa kehtivuse lõppkuupäev; 4) loa omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku puhul nimi ja registrikood; 5) relva ja relva olulise osa liik, mark, mudel, kaliiber, number ning otstarve; 6) relva ümbertegija, lammutaja, laskekõlbmatuks muutja või laskekõlbmatusnõuete le vastavuse kontrollija nimi; 7) relva ümbertegemise, lammutamise, laskekõlbmatuks muutmise või laskekõlbmatusnõuete le vastavuse kirjeldus. § 20. Euroopa tulirelvapassi andmed Euroopa tulirelvapassi kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) tulirelvapassi number; 2) tulirelvapassi kehtivusaeg; 3) tulirelvapassi omaniku ees- ja perekonnanimi; 4) relva ja tulirelva olulise osa liik, mark, mudel, kaliiber, number, tulirelva klass ning otstarve; 5) relva ja tulirelva olulise osa tulirelvapassi kandmise kuupäev. § 21. Kohtutäituri, pankrotihalduri ja usaldusisiku andmed Relva ja tulirelva olulise osa käsutamise piiranguga seotud kohtutäituri, pankrotihalduri ja usaldusisiku kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) kontaktandmed. § 22. Teenistusrelva valdaja andmed (1) Teenistusrelva valdava valitsusasutuse, kohaliku omavalitsuse organi ja asutuse, kohtu ning sisekaitselise rakenduskõrgkooli kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) nimi; 2) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri kood. (2) Valitsusasutuse, kohaliku omavalitsuse organi või asutuse, kohtu või sisekaitselise rakenduskõrgkooli teenistusrelva valdava füüsilise isiku kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 10 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) kontaktandmed. 5. peatükk Juurdepääs registriandmetele ja nende väljastamine § 23. Juurdepääs registriandmetele (1) Isikustatud registriandmed on juurdepääsupiiranguga ja tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. (2) Tüübikinnitusega relva- ja padrunimudelite ning nende modifikatsioonide andmed on avalikud. (3) Registriandmetele on juurdepääs: 1) registri vastutava ja volitatud töötleja ametnikul ja töötajal neile teenistus- või tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses; 2) isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle järelevalvet teostaval asutusel talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (4) Registrile juurdepääsu õigus on registri arendajal või hooldajal arendus- või hoolduslepingus kindlaks määratud ulatuses ja tingimustel. (5) Registri vastutav töötleja otsustab kolmandale isikule registriandmetele juurdepääsu andmise, kui selleks on seadusest või selle alusel antud õigusaktist tulenev alus, kooskõlas avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega. Vajaduse korral sõlmitakse andmesaajaga leping, milles määratakse kindlaks andmed, millele võimaldatakse juurdepääs, ning andmetele juurdepääsu andmise õiguslik alus, eesmärk, tingimused, kord ja viis. (6) Kolmandale isikule võimaldatakse registriandmetele juurdepääs tehniliste võimaluste piires sellises mahus, mis ei takista registri vastutava ja volitatud töötleja ülesannete täitmist. (7) Õigus registriandmeid saada ja kasutada on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel, kohtul ning teistel juriidilistel isikutel, et täita neile seadusega või seaduse alusel pandud ülesandeid. (8) Registriandmetele juurdepääs võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmise või andmete väljastamisega. § 24. Registriandmetele juurdepääsu võimaldamise viisid Registriandmetele juurdepääs võimaldatakse: 1) autentimisega veebiportaali kaudu; 2) X-tee, veebiteenuse või muu turvalise elektroonilise andmevahetuskanali kaudu; 3) andmete väljavõtte edastamisega paberil või digitaalselt. (2) Kasutajaõigus registrikannete tegemiseks antakse ainult registreeritud kasutajale. 11 (3) Registri vastutav töötleja annab registreeritud kasutajale kasutajaõiguse taotluses põhjendatud vajaduse alusel. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kasutajaõigus lõpetatakse, kui registriandmete le juurdepääsu vajadus langeb ära. § 25. Registriandmete väljastamise kord (1) Registriandmed väljastatakse paberil või digitaalselt kooskõlas avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega. (2) Registrisse tehtud digipäringud, paberil saadetud päringud ja kirjalikud vastused registreeritakse digitaalselt registris või registri volitatud töötleja dokumendiregistris. (3) Registriandmed väljastatakse tasuta, välja arvatud avaliku teabe seaduse § 25 lõikes 2 sätestatud juhtudel. (4) Välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile võib registriandmeid väljastada Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks ning rahvusvahelise konventsiooni, välislep ingu või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras. § 26. Registriandmete väljastamine statistilisel eesmärgil (1) Registri vastutav töötleja võib õigusaktis ettenähtud juhtudel väljastada registriand me id kasutamiseks statistilisel eesmärgil. (2) Registriandmed väljastatakse kujul, mis ei võimalda isikut tuvastada. 6. peatükk Registriandmete muutmine, logimine, arhiveerimine ja kustutamine § 27. Registriandmete muutmine ning ebaõigete registriandmete parandamine ja sellest teavitamine (1) Kui registri volitatud töötleja avastab ebaõiged registriandmed või ta saab nende ebaõigsusest muul moel teada, peab ta andmete õigsust kontrollima ja ebaõiged andmed parandama viie tööpäeva jooksul. Sõltuvalt andmete parandamise keerukusest võib registri volitatud töötleja tähtaega pikendada. (2) Registriandmete muutmiseks või parandamiseks esitab andmete esitaja registri volitatud töötlejale uued andmed paberil või digitaalselt. § 28. Registriandmete logimine ja logiandmete säilitamine (1) Registrisse tehtud päringu või kande kohta säilitatakse vähemalt järgmised logiandmed: 1) toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed; 2) kuupäev ja kellaaeg; 3) toimingu liik. (2) Logiandmeid säilitatakse kolm aastat päringu või kande tegemisest arvates. 12 (3) Isikuandmete töötlemise toimingu kohta võib säilitada ka muid logiandmeid, mis on vajalikud, et kontrollida registriandmete kasutamise õiguspärasust. § 29. Registriandmete arhiveerimine (1) Relva, tulirelva olulise osa ja laskekõlbmatu relva andmed arhiveeritakse, kui relv või tulirelva oluline osa: 1) hävitatakse; 2) lammutatakse; 3) viiakse alaliselt Eestist välja; 4) kantakse sõjaväerelvade registrisse; 5) antakse riikliku ekspertiisiasutuse relvakogusse või muuseumi relvakollektsiooni. (2) Lisaseadme andmed arhiveeritakse, kui lisaseade: 1) võõrandatakse füüsilisele või juriidilisele isikule relva- või relvasoetamisloa alusel; 2) kantakse ametiasutuse poolt maha; 3) hävitatakse; 4) viiakse alaliselt Eestist välja; 5) kantakse sõjaväerelvade registrisse; 6) antakse riikliku ekspertiisiasutuse relvakogusse või muuseumi relvakollektsiooni. (3) Laskemoona, lahingumoona ja nende komponentide andmed arhiveeritakse, kui laskemoon või lahingumoon või selle komponendid: 1) võõrandatakse füüsilisele või juriidilisele isikule relva- või relvasoetamisloa alusel; 2) võõrandatakse füüsilisele isikule lasketiirus kasutamiseks; 3) kantakse ametiasutuse poolt maha; 4) hävitatakse; 5) viiakse alaliselt Eestist välja; 6) kantakse sõjaväerelvade registrisse; 7) antakse riikliku ekspertiisiasutuse relvakogusse või muuseumi relvakollektsiooni. (4) Isiku andmed arhiveeritakse, kui: 1) isiku loataotlus jäetakse läbi vaatamata või loa väljastamisest keeldutakse; 2) isikule väljastatud luba kaotab kehtivuse või tunnistatakse kehtetuks ning isiku omandis või valduses ei ole enam relva ega tulirelva olulist osa; 3) tegevusloa omaja tegevusluba kaotab kehtivuse või tunnistatakse kehtetuks ning tema valduses ei ole enam relva, tulirelva olulist osa, lisaseadet, laskemoona ega laskekõlbma tut relva; 4) surnud isiku relv, tulirelva oluline osa või laskekõlbmatu relv kantakse uue omaniku või valdaja nimele; 5) laskekõlbmatu relv kantakse uue omaniku või valdaja nimele. (5) Registri volitatud töötleja võib muuta arhiveeritud andmed kehtivaks, kui: 1) relva, laskekõlbmatu relva või isiku andmed, mis arhiveeriti, on muutunud uuesti asjakohaseks; 2) andmed on arhiveeritud ekslikult. § 30. Registriandmete kustutamine 13 Registriandmed kustutatakse relvaseaduse §-s 353 sätestatud tähtaja möödumisel. 7. peatükk Kaitsepolitseiameti relvaregister § 31. Kaitsepolitseiameti relvaregistri pidamine (1) Kaitsepolitseiameti relvaregistrile ei kohaldata käesoleva määruse 3.–5. peatükki. (2) Kaitsepolitseiameti relvaregistrisse kantakse andmed Kaitsepolitseiameti valduses oleva teenistusrelva, sõjarelva, tulirelva olulise osa, lisaseadme, laskemoona ja lahingumoona ning nende valdajate kohta. (3) Andmete Kaitsepolitseiameti relvaregistrisse kandmise alusdokumendid on: 1) relvaseaduses sätestatud luba või akt; 2) kohtumäärus või -otsus; 3) muu seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud dokument või andmed. (4) Kaitsepolitseiameti relvaregistrisse andmete kandmiseks õigustatud isiku määrab Kaitsepolitseiamet. (5) Kaitsepolitseiameti relvaregistrisse kantakse Kaitsepolitseiameti valduses oleva teenistusrelva, sõjarelva, tulirelva olulise osa, lisaseadme, laskemoona ja lahingumoo na andmed, mis on nimetatud käesoleva määruse §-des 13 ja 14. (6) Kaitsepolitseiameti relvaregistrisse kantakse teenistusrelva ja sõjarelva valdaja kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi või eesnimi ja vähemalt perekonnanime esitäht; 2) ametitõendi number. (7) Juurdepääs Kaitsepolitseiameti relvaregistri andmetele võimaldatakse kehtivate või arhiveeritud andmete väljavõttena üksnes isikule, kellel on vähemalt salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus või kelle riigisaladusele juurdepääsu õigus tuleneb seadusest. Juurdepääsuõiguse taotlus registreeritakse Kaitsepolitseiameti dokumendihaldussüsteemis. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul väljastatakse andmed viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. (9) Kaitsepolitseiameti relvaregistri andmed, mis on kogumina või üksikult riigisalad us, salastatakse ning neid kasutatakse ja kaitstakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. 8. peatükk Järelevalve ja registri pidamise rahastamine § 32. Järelevalve (1) Järelevalvet registri pidamise üle teostavad registri vastutav töötleja ning avaliku teabe seaduse §-s 44 ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud asutused õigusaktides sätestatud pädevuse piires. 14 (2) Järelevalvet Kaitsepolitseiameti relvaregistri pidamise üle teostab Kaitsepolitseia met. Järelevalve teostajal peab olema vähemalt salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus. (3) Registri vastutav töötleja teostab vähemalt üks kord kalendriaastas registri, välja arvatud Kaitsepolitseiameti relvaregistri kasutamise üle järelevalvet, mille käigus ta kontrollib, kas registriandmete töötlemisel peetakse kinni seadustest, käesolevast määrusest ning registri vastutava töötleja juhistest ja korraldustest. § 33. Registri pidamise rahastamine (1) Registri pidamist rahastatakse riigieelarvest sihtotstarbelise rahana registri vastutava töötleja eelarverealt. (2) Kaitsepolitseiameti relvaregistri pidamist, haldamist ja arendamist rahastatakse Kaitsepolitseiameti eelarvest. 9. peatükk Rakendussätted § 34. Määruse kehtetuks tunnistamine Siseministri 28. septembri 2018. aasta määrus nr 23 „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. § 35. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 30. märtsil 2023. aastal. (2) Määruse § 19 lõike 7 punktid 6 ja 7 jõustuvad 30. detsembril 2025. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler 15  Siseministri määruse „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 24 lõike 4 alusel teenistus- ja tsiviilrelvade registri (edaspidi relvaregister) põhimäärus. Riigikogu võttis 22. veebruaril 2023 vastu relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine) eelnõu 737 SE (edaspidi eelnõu 737 SE), mille ga tehakse RelvS-is õiguslikud muudatused, mis on vajalikud, et minna üle täisdigitaals e le loamenetlusele ja võtta kasutusele relvaregistri uus tehniline lahendus. Praegu kehtib RelvS-i § 24 lõike 4 alusel kehtestatud siseministri 28. septembri 2018. aasta määrus nr 23 „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus“ (edaspidi kehtiv põhimäärus). Eelnõuga 737 SE muudetakse RelvS-i § 24 tervikuna. Volitusnormi asukoht RelvS-is küll ei muutu, aga arvestades vajadust kehtiva põhimääruse teksti mitmes kohas täpsustada ja täiendada, on otstarbekam kehtestada uus terviktekst. Eelnõuga ei looda täiesti uut relvaregistrit, vaid üksnes uuendatakse regulatsiooni ja viiakse see vastavusse RelvS-i §-ga 24. Suur osa regulatsioonist võetakse üle kehtivast põhimäärusest. Eelnõuga säilitatakse suurel määral senised relvaregistri toimimise põhimõtted. Võrreldes kehtiva põhimäärusega lisandub mõni uus andmekoosseis, näiteks laskemoona ja lahingumoona tootja, päritoluriik, pihtamislaengu liik, lõhkeaine kogus ühiku kohta ning ohuklass ja sobivusrühm. Uudsena nähakse ette, et relvaregistril on erinevad keskkonnad ja üks alamregister. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusnõunik Marju Aibast ([email protected]) ja nõunik Riita Proosa ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Gerly Herm ([email protected]) ja Kertu Nurmsalu ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud eelnõuga 737 SE. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu toetab „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ (edaspidi STAK 2015–2020) üldeesmärki, et „Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ning asjatundlik abi“. STAK 2015–2020 programmi „Turvalisemad kogukonnad“ eesmärk on 1 järgmine: „Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, milles inimesed tunnetavad oma teadlikkuse ja oskuste kasvu ning algatava hoiaku võtmise tõttu rolli ühiskonna turvalisuse loomisel, oskavad turvalisuseriske märgata ning nendele adekvaatselt reageerida“. Eelnõu on seotud STAK 2015–2020 programmi „Turvalisemad kogukonnad aastateks 2019– 2022“ meetme 3 „Avaliku korra tagamine“ võimekuse 1 oodatava tulemusega 3 „Relvade ja laskemoona käitlemine on õnnetusi ja õigusrikkumisi ennetav“. „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“ on võetud eesmärgiks järgmise kümne aasta jooksul hoida ja kasvatada Eesti siseturvalisust ning lahendada võimalikke kitsaskohti ajakohaselt, mõjusalt ja nutikalt. Üks olulisemaid tegevussuundi on turvalisem avalik ruum ja selles on suur osa ka sellel, et relvad oleksid lubatud isikutele, kes on õiguskuulekad ja oskavad relvi ohutult käidelda. Relvaregistri tehniline ajakohastamine on just see nutikas lahendus, mis aitab operatiivselt koguda ja analüüsida olulist infot relvaloa taotlejate ja omajate kohta ning langetada ametnikul õige otsuse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel koostatakse „Digiühiskonna arengukava aastani 2030“, mis annab riigiülesed suunad digiteenuste arendamise, küberturvalisuse ja ühilduvuse valdkonnas. Relvavaldkonna menetluste digiteerimine toetab eelkõige järgmisi „Digiühiskonna arengukava aastani 2030“ arenguhüppeid ja neid võimaldavaid suundi:  arenguhüpe 1 „Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele“;  arenguhüpe 4 „Roheline digiriik“ – paberivaba menetlus;  suund 1 „Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine“;  suund 2 „Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus“. Relvaregistri arendamine: 1) aitab arendada teenusepõhist ühiskonda, kus kõik inimesed saavad riigiga suhelda, ilma et nad peaksid teadma midagi avaliku sektori hierarhilisest struktuurist ja selle rollide jaotusest (eelkõige paberivaba Eesti ja võimalus suhelda riigiga ametiasutusse minemata või minnes vaid erivajadusel intervjuu või küsitluse tegemiseks); 2) toetab riigi infosüsteemi koosarenemist: iseteeninduskeskkonna raamistik haakub Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) menetlus- ja kaupmehekeskkonnaga, mis omakorda arvestavad ja on kooskõlas raamistiku põhimõtetega arusaadavast, usaldusväärsest ja täisautomaatsest iseteenindus- ja menetluskeskkonnast, hõlmates ristkasutusfunktsioone teiste riigi infosüsteemidega. Relvaregistri taristu vastab riigipilve alusnõuetele: pilv põhineb mikroteenustel ja hakkab tööle Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT) CloudFoundrys. Relvaregistri tehnilised lahendused on planeeritud ja lahendatud selliselt, et neid oleks võimalik kasutada ka teiste moodulite või riigi infosüstee mide arendamisel. 2. Eelnõu eesmärk Relvaregistri praegune infotehnoloogiline baas on vananenud ja ei võimalda sellist andmetöötlust, nagu tänapäeval vaja. Relvaregistri tehniline lahendus ei võimalda seda liidestada lihtsalt teiste, uuemate andmekogudega. Samas kasvab vajadus relvaregistri ning teiste andmekogude automaatse infovahetuse järele. Praeguses relvaregistris on küll arendatud turvarakendusi andmete säilitamiseks, kuid nende ühildamine olemasoleva relvaregistr iga muutub päev-päevalt raskemaks. Süsteem on vananenud, mistõttu võib iga suurem uuendus või lahendus tekitada uue vea. Uuenduste elluviimine on aeganõudev ja uuele tehnoloogia le üleminek kohati võimatu. Süsteem on aeglane ja kasutajale kohmakas ning tänapäevaseid 2 tehnoloogilisi ja kasutajakeskseid meetodeid arvestades keeruline ning ei võimalda teha automaatpäringuid teistesse andmekogudesse. Seetõttu otsustati võtta kasutusele relvaregistr i uus tehniline lahendus, mis on ressursisäästlik ja optimeeritud, toimib tõrgeteta ning tagab tõhusa relvadega seotud lubade taotlemise ja väljaandmise menetluse. Eelnõu eesmärk on kehtestada relvaregistri uus põhimäärus. See kehtestatakse RelvS-i § 24 lõike 4 alusel. Selleks, et minna üle täisdigitaalsele loamenetlusele ning võtta kasutusele relvaregistri uus tehniline lahendus, on vaja kehtestada relvaregistri uus põhimäär us. Täisdigitaalse loamenetluse kasutusele võtmisega minnakse järk-järgult üle seniselt paberil relvatoimikult digitaalsele relvatoimikule. Samuti luuakse võimalus pidada arvestust relva- ja laskemoona müügi üle täielikult elektrooniliselt selle asemel, et kasutada paberil müügiraamatuid. Seetõttu on vaja kehtivat põhimäärust täiendada, kehtestades relvaregistr isse kantavate andmete ja nende säilitamisega seotud tingimused. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 35 paragrahvist, mis jagunevad üheksasse peatükki: 1) „Üldsätted“ (§-d 1–4); 2) „Registri töötlejad ja nende ülesanded“ (§-d 5–8); 3) „Andmete saamine ja registrisse kandmine“ (§-d 9–12); 4) „Registriandmed“ (§-d 13–22); 5) „Juurdepääs registriandmetele ja nende väljastamine“ (§-d 23–26); 6) „Registriandmete muutmine, logimine, arhiveerimine ja kustutamine“ (§-d 27–30); 7) „Kaitsepolitseiameti relvaregister“ (§ 31) 8) „Järelevalve ja registri pidamise rahastamine“ (§-d 32–33); 9) „Rakendussätted“ (§-d 34–35). Relvaregistrile kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)1 (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus). Seetõttu on eelnõus arvestatud isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetega osas, mis tagab kõige vähem riivaval viisil isikute privaatsuse kaitse ja ei kahjusta riigisaladuse või salastatud välisteabe kaitset. 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu §-s 1 esitatakse relvaregistri ametlik nimetus nii eesti kui ka inglise keeles. Eesti keeles on relvaregistri ametlik nimetus teenistus- ja tsiviilrelvade register ning inglise keeles Register of Service and Civilian Weapons. Kuna mitu EL-i õigusakti puudutab ka relvi ja nende registreerimist ning EL-i liikmesriikide vahelist andmevahetust, on otstarbekas näha eelnõuga ette ka relvaregistri ingliskeelne nimetus. Relvaregistri nimetust võrreldes senisega ei muudeta ja uut registrit ei asutata. Eelnõu §-s 2 esitatakse relvaregistri pidamise eesmärk. Kuigi relvaregistri pidamise eesmärk on juba sätestatud RelvS-i § 24 lõikes 1, korratakse seda selguse huvides veel kord eelnõus. RelvS-i kohaselt on relvaregister RelvS-is sätestatud lubade ja Euroopa tulirelvapassi taotluste esitamiseks ja menetlemiseks, lubade ja passi väljastamiseks või sellest keeldumiseks, loa 1 ELT L 119, 04.05.2016, lk 1‒88. 3 omajate, relvade ja laskemoona tüübikinnituste, relvade ja laskemoona ning nende omanike ja valdajate üle arvestuse pidamiseks asutatud andmekogu. Relvaregistri eesmärk on: 1) tagada Eestisse kaubana saabunud ja Eestis alaliselt asuvate teenistus- ja tsiviilrelvade ning nende laskemoona, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete ja laskekõlbmatute relvade jälgita vus; 2) tagada RelvS-i § 8333 lõikes 1 sätestatud tegevusloa omaja soetatud või valmistatud sõjarelva, selle olulise osa, laskemoona ja lahingumoona jälgitavus; 3) tagada RelvS-i alusel luba taotlevate isikute, loa omajate ning relvaomanike ja -valdajate üle tõhus järelevalve; 4) hõlbustada relvaregistrisse kantud relvade, nende oluliste osade, lisaseadmete2 , laskemoona ja lahingumoona vaba liikumist ning nende andmete alusel järelevalve teostamist; 5) lihtsustada aruannete ja analüüside koostamist ning teadus- ja arendustegevust. Eelnimetatu üle peetakse arvestust selleks, et omada terviklikku ülevaadet nende elukaarest ning tagada eelkõige tulirelvade ning nende oluliste osade ja laskemoona hea jälgita vus, sealhulgas võimalus seostada relva andmed relvaomaniku ja relva asukohaga. Eelnõu §-s 3 sätestatakse relvaregistri ülesehitus ja liidestatus. Relvaregistrit peetakse elektroonilise andmekoguna, millel on üks alamregister – Kaitsepolitseiameti relvaregister – ning neli keskkonda: iseteeninduskeskkond, menetlus- keskkond, kaupmehekeskkond ja analüüsikeskkond. Kaitsepolitseiameti relvaregistrisse kantakse Kaitsepolitseiameti valduses olevate teenistus- relvade, sõjarelvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona ja lahingumoo na andmed. Kaitsepolitseiameti relvaregistrile kohaldatakse erisusi, mis on toodud konkreetsete sätete juures. Lisaks kehtib üksnes Kaitsepolitseiameti relvaregistri kohta eelnõu 7. peatükk. Selline lähenemine on võrreldes kehtiva põhimäärusega uudne. RelvS-i § 24 kohaselt kantakse kõik teenistusrelvad relvaregistrisse. Relvaregistri vastutav töötleja on nii kehtiva põhimäär use kui ka eelnõu § 5 kohaselt PPA ja üks volitatud töötlejatest Kaitsepolitseiamet. Kehtivast põhimäärusest ei nähtu üheselt, millised nõuded kohalduvad Kaitsepolitseiameti valduses olevatele teenistusrelvadele. Arvestades asjaolu, et Kaitsepolitseiameti teenistusrelvade ja nende kandjate andmete salastatuse tase on kõrgem muudest relvaregistrisse kantavates t andmetest, on mõistlik hoida neid eraldi ning luua eraldatud kõrgema turvataseme ga Kaitsepolitseiameti relvaregister. Kaitsepolitseiameti relvaregistrisse kantavate andmete koosseis erineb mõningal määral relvaregistrisse kantavate andmete koosseisust. Erinevus on vajalik riigi julgeoleku seisukohast. Teave julgeolekuasutuse kasutatava vara, sealhulgas relvade kohta on riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse seaduse (edaspidi RSVS) § 9 punkti 2 kohaselt riigisaladus. Praeguses relvaregistris ei ole aga lubatud riigisaladust töödelda, mistõttu ei ole olnud võimalik kanda sellesse andmeid Kaitsepolitseiameti valduses olevate teenistusrelvade, sõjarelvade, tulire lva oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona ja lahingumoona kohta. Kaitsepolitseiamet peab praegu arvestust oma teenistusrelvade, sõjarelvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona ja lahingumoona üle väljaspool relvaregistrit, mistõttu on vaja eelnõuga kehtestada selleks relvaregistri alamregister. Kaitsepolitseiamet tagab Kaitsepolitse i- ameti relvaregistris riigisaladuse kaitse nõuete, sealhulgas juurdepääsu- ja teadmisvajad use 2 RelvS-i § 201 lõike 2 kohaselt on tulirelva lisaseadmed helisummuti, lasersihik ja öösihik. 4 põhimõtte järgimise ning relvaregistrit tervikuna ei pea viima vastavusse elektroonilise teabeturbe tagamiseks kehtestatud nõuetega. Sarnaselt peetakse arvestust ka Välisluurea me ti teenistusrelvade üle.3 Nagu eespool toodud, koosneb relvaregister järgmistest keskkondadest: 1) iseteeninduskeskkond; 2) menetluskeskkond; 3) kaupmehekeskkond; 4) analüüsikeskkond. Relvaregistri iseteeninduskeskkonna vahendusel on füüsilisel või juriidilisel isikul võima lik edastada relvaregistri menetluskeskkonda relvadega seotud taotlusi, sealhulgas maksta riigilõivu, oma taotlusi hiljem vaadata ning näha talle RelvS-i alusel väljastatud lube ja talle kuuluvaid või vallata lubatud relvi. Taotlejad ei pea minema lubade taotlemiseks PPA teenindusse, vaid saavad kasutada iseteeninduskeskkonda. Relvaregistri keskkondadesse sisenemiseks on vaja autentida isik riigi autentimisteenuse (TARA) keskkonnas4 . Kui isikul ei ole mingil põhjusel võimalik isikutunnistust kasutades iseteeninduskeskkonda siseneda, võetakse taotlusi vastu ka PPA teenindustes. Teeninduses esitab taotleja taotluse tahteavaldusena suuliselt ja teeninduse ametnik sisestab selle menetluskeskkonda. Relvaregistri menetluskeskkond on relvaregistri peamine keskkond, mis koondab menetlus- , iseteenindus- ja kaupmehekeskkonnas tehtud kanded ja muudatused. Füüsiliste isikute relvadega seotud taotlusi saavad menetluskeskkonda sisestada nii PPA relvadega seotud lubade menetlejad kui ka PPA teeninduse ametnikud. Menetluskeskkonnas viivad PPA menetlejad läbi relvadega seotud taotluste haldusmenetlust ja järelevalvemenetlust loa omajate üle. Menetluskeskkond on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) kaudu teiste andmekogudega, mis võimaldab taotleja tausta automaatselt kontrollida, st teha X-tee kaudu automaatpäringuid asjakohastesse eelnõu § 3 lõikes 3 nimetatud andmekogudesse ja infosüsteemidesse. Haldusmenetluse läbiviijal on menetluskeskkonna kaudu võimalik teavitada taotlejat hoiutingimuste kontrollist, registreerida taotleja relvaeksamile ja lisada andmed eksami sooritamise kohta. Isikule väljastatud loa kohta edastab menetluskeskkond X-tee kaudu loa andmed kaupmehekeskkonda ning relvakaupmehed saavad nende andmete alusel müüa relvi, nende olulisi osi, lisaseadmeid ja laskemoona. X-tee kaudu liidestatud andmekogud võimaldavad vahetada ajakohast infot asjaolude kohta, mis välistavad relvaloa omamise, näiteks isikule mõistetud karistus või talle väljastatud elamisloa kehtivuse lõppemine. Relvaregistri kaupmehekeskkond on peamiselt töövahend relvakaupmeestele ja lasketiir u- pidajatele. Kaupmehekeskkonnas on relvakaupmeestele näha neil müügis olevad relvad , tulirelva olulised osad, lisaseadmed ja piiratud käibega padrunisalved, samuti laskemoon, püssirohi ja sütikud. Kaupmehekeskkonnas on relvakaupmehel ja lasketiirupidajal võima lik näha PPA väljastatud relvadega seotud lube, sealhulgas relvasoetamislube ja relvalube, mille alusel võib isik soetada tulirelva ja laskemoona, ning oma kaupa digitaalselt müüa. Müügi tulemusena kantakse soetatud relvad isiku relvaloale ja soetatud laskemoon kaupmehe või lasketiirupidaja arvelt maha. Ühtlasi võimaldab kaupmehekeskkond pidada kaupmehel ja lasketiirupidajal elektroonilist arvestust relvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete ja laskemoona üle. 3 Vt kaitseministri 29. juuni 2018. aasta määruse nr 7 „Sõjaväerelvade registri põhimäärus “ § 6 lg 2 p 3, § 10, § 12 lg 3 ja § 13 lg 3. 4 Riigi Infosüsteemi Amet. Kesksed autentimisteenused. 5 Relvaregistri analüüsikeskkonna kaudu saab registriandmeid analüüsida ja võrrelda ning anda asja- ja ajakohast teavet relvaregistris registreeritud relvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete ja laskemoona ning nende omanike ja valdajate kohta. Analüüsikeskkonnas ei säilitata isikustatud registriandmeid, vaid üksnes isikustamata registriandmetega tehtud analüüse. Analüüsikeskkond on töövahend registriandmetest väljavõtete tegemiseks selleks õigustatud isikutele. Kuna andmemaht, mida on vaja töödelda, on võrreldes varasemaga märksa suurem, on otstarbekas võimaldada kindlaks määratud kasutajaõiguste alusel vaadata ühes keskkonnas nii statistilistel kui ka isikustatud andmetel põhinevaid aruandeid. Enamik töötlemistoiminguid tehakse aga isikustamata andmetega, et riive isiku eraelu puutumatus e le oleks võimalikult vähene. Aruandeid on võimalik kasutada üksnes PPA-siseste otsustus- protsesside toetamiseks ja kontrollimiseks, sest aruande ehk analüüsitulemuse andmetel ei ole õiguslikku tähendust. Andmeanalüüs ühtses keskkonnas aitab optimeerida nii PPA töö- kui ka juhtimisprotsesse ning võimaldab PPA-l igapäevaülesannete täitmisel tugineda analüüs i- põhistele otsustele, et pakkuda elanikkonnale turvatunnet ja kvaliteetseid teenuseid. Praegu koostavad menetlejad näiteks aruandeid väga erinevalt, üldjuhul Exceli tabelitena, mille täitmine on ajamahukas, ja ette tuleb vigu. Aruannete digiteerimisel jääb aga ametnikel rohkem aega riiklikuks järelevalveks. Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt on relvaregister X-tee kaudu liidestatud teiste andmekogude ja infosüsteemidega. Need on: 1) aadressiandmete süsteemi infosüsteem; 2) ametnike register; 3) e-toimiku süsteem; 4) infosüsteem POLIS; 5) isikut tõendavate dokumentide andmekogu; 6) jahilubade infosüsteem; 7) kaitseväekohustuslaste register; 8) karistusregister; 9) majandustegevuse register; 10) maksukohustuslaste register; 11) rahvastikuregister; 12) täite- ja pankrotimenetluse infosüsteem; 13) äriregister. Liidestatud andmekogud ja infosüsteemid edastavad ühtlasi vajadusel andmeid relvaregistrisse. Relvaregistri menetluskeskkonna kaudu on võimalik teha liidestatud andmekogudest vajalikke päringuid menetlustoiminguteks, et saada andmeid näiteks loa taotleja isikut tõendavate dokumentide ja kodakondsuse või karistatuse kohta. Taotluse esitamisel peavad nii füüsilised kui ka juriidilised isikud esitama vajalikke lisaandmeid, mis pärinevad teistest andmekogudest või infosüsteemidest. Need andmed on olulised, et otsustada taotlejale RelvS-is toodud loa väljastamine. Samuti ei tohi esineda RelvS-i §-des 36 ja 40 nimetatud asjaolusid, mis välista vad relvaloa andmise või mille alusel otsustatakse peatada väljastatud loa kehtivus või tunnis tada luba kehtetuks. Järelevalvemenetluses kontrollitakse relvaloa omajaid ja taotlejaid erinevate allikate kaudu, sealhulgas edastatakse kirju erinevatele juriidilistele isikutele. Selleks, et lihtsustada ja kiirendada isikute taustakontrolli nii taotluse menetlemisel kui ka järelevalve- menetluses, luuakse vajalike infosüsteemide ja relvaregistri vahel X-tee teenused. Lõike 3 punkti 1 kohaselt on relvaregister liidestatud aadressiandmete süsteemi infosüsteemiga. Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 439 lõike 1 punkti 3 kohaselt on aadressiandmete süsteem riigi infosüsteemi kindlustav süsteem, mille kasutamine on sama paragrahvi lõike 3 6 kohaselt kohustuslik kõigi riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel. Liidesta mise eesmärk on tagada aadressiobjektide ühene identifitseerimine ning muuta võrreldavaks erineval ajal ja eri põhimõtetel esitatud koha-aadressid. Aadressiandmed on vajalikud, et lisada relvadega seotud taotlustele relvade ja laskemoona käitlemis- ja hoiukohad. Lõike 3 punkti 2 kohaselt on relvaregister liidestatud SMIT-i sisese ametnike registriga. Liidestamise eesmärk on pärida ametnike registrisse kantud ametnike andmeid, sealhulgas nimi, isikukood ja struktuuriüksus, et vältida andmete dubleerimist kahes riigi hallata vas andmebaasis. Andmed on vajalikud, et tagada õigustatud ametnikele ligipääs relvaregistr ile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Lõike 3 punkti 3 kohaselt on relvaregister liidestatud e-toimiku süsteemiga. Liidesta mise eesmärk on pärida andmeid loa omaja või taotleja suhtes jõustunud karistuse kohta ja tema staatuse kohta süüteo toimepanemises kahtlustatava või süüdistatavana, samuti ühes päevas või nädalas registreeritud loa omaja või taotlejaga seotud sündmuste kohta. Andmed on vajalikud, et otsustada taotlejale loa väljastamine või järelevalvemenetluse alustamine väljastatud loa kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Lõike 3 punkti 4 kohaselt on relvaregister liidestatud infosüsteemiga POLIS. Liidesta mise eesmärk on vahetada andmeid isikutele väljastatud lubade ja relvade kohta ning pärida loa omaja või taotleja kohta infot, mida saab kasutada tema käitumise ja eluviisi hindamisel. Lõike 3 punkti 5 kohaselt on relvaregister liidestatud isikut tõendavate dokumentide andmekoguga. Liidestamise eesmärk on teha päringuid loa omaja või taotleja kehtivate ja kehtetute isikut tõendavate dokumentide ning neile kantud isikuandmete kohta, näiteks nimi, kodakondsus ja sünniaeg. Andmed on vajalikud, et otsustada taotlejale loa väljastamine või järelevalvemenetluse alustamine väljastatud loa kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Lõike 3 punkti 6 kohaselt on relvaregister liidestatud jahilubade infosüsteemiga. Liidesta mise eesmärk on pärida andmeid isikule väljastatud jahitunnistuse kehtivuse kohta. Andmed on vajalikud, et isik, kes taotleb jahipidamiseks relvaluba, ei peaks PPA-le taotluse esitamiseks tegema jahilubade infosüsteemist väljavõtet temale väljastatud jahitunnistuse kohta. Samuti tagab see andmete õigsuse ja parema ajakohasuse. Lõike 3 punkti 7 kohaselt on relvaregister liidestatud kaitseväekohustuslaste registriga. Liidestamise eesmärk on pärida andmeid loa omaja või taotleja sõjaaja ametikohale määramise, tervisetõendi ja kaitseväekohustuslaste registrisse kantud relva kandmise õiguse kohta. Andmed on vajalikud, et loa taotleja ei peaks esitama taotluse juurde teises andmekogus olevaid andmeid, ja selleks, et otsustada taotlejale loa väljastamine või järelevalvemenetluse alustamine väljastatud loa kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Lõike 3 punkti 8 kohaselt on relvaregister liidestatud karistusregistriga. Liidestamise eesmärk on pärida andmeid loa omaja või taotleja karistatuse kohta. Andmed on vajalikud, et otsustada taotlejale loa väljastamine või järelevalvemenetluse alustamine väljastatud loa kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Lõike 3 punkti 9 kohaselt on relvaregister liidestatud majandustegevuse registriga. Liidesta mise eesmärk on pärida andmeid loa juriidilisest isikust omajale või taotlejale väljastatud tegevuslubade kohta. Andmed on vajalikud, et otsustada juriidilisest isikust taotlejale loa 7 väljastamine või järelevalvemenetluse alustamine väljastatud loa kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Lõike 3 punkti 10 kohaselt on relvaregister liidestatud maksukohustuslaste registriga. Liidestamise eesmärk on pärida andmeid juriidilisest isikust loa omaja või taotleja maksuvõla kohta. Andmed on vajalikud, et otsustada juriidilisest isikust taotlejale loa väljastamine või järelevalvemenetluse alustamine väljastatud loa kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Lisaks on andmed vajalikud, et kontrollida RelvS-is sätestatud tegevusloa omaja usaldusväärsust andmevahetuslepingu sõlmimiseks ja talle relvaregistri kaupmehe- keskkonnale ligipääsu andmiseks. Lõike 3 punkti 11 kohaselt on relvaregister liidestatud rahvastikuregistriga. Liidesta mise eesmärk on saada võimalikult operatiivselt andmeid loa omaja või taotleja, tema teovõime ja surma ning elamisõiguse, elamisloa ja diplomaatilise passi kehtivuse kohta. Andmed on vajalikud, et otsustada loa omaja või taotleja õiguse üle saada või omada relvaluba, relvakandmisluba, relva- ja padrunikollektsioneerimisluba või relvasoetamisluba. Lõike 3 punkti 12 kohaselt on relvaregister liidestatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja täite- ja pankrotimenetluse infosüsteemiga5 . Liidestamise eesmärk on tagada Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vahendusel volitatud isikutele seadusega pandud ülesannete täitmiseks juurdepääs relvaregistrile. See tagab andmete õigsuse ja parema ajakohasuse. Lõike 3 punkti 13 kohaselt on relvaregister liidestatud äriregistriga. Liidestamise eesmärk on teha päringuid juriidilise isikuga seotud andmete kohta: seotud isikud, põhikiri ja juriidiline aadress. Andmed on vajalikud, et esitada juriidilise isiku nimel taotlusi ning otsustada taotlejale loa väljastamine või järelevalvemenetluse alustamine väljastatud loa kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Lisaks on andmed vajalikud, et teha toiminguid relvaregistr i iseteenindus- ja kaupmehekeskkonnas. Eelnõu § 3 lõikes 4 nähakse ette, et Kaitsepolitseiameti relvaregister ei vaheta andmeid relvaregistri teiste osade ega teiste infosüsteemide ja andmekogudega. Kaitsepolitseia me ti relvaregistrisse teeb kandeid üksnes Kaitsepolitseiamet. Kaitsepolitseiameti relvaregistr i eraldatus relvaregistrist on vajalik, tagamaks, et Kaitsepolitseiameti valduses olevate teenistusrelvade, sõjarelvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona ja lahingumoona andmed oleksid riigi julgeoleku tagamiseks riigisaladusena kaitstud. Eelnõu §-s 4 reguleeritakse registriandmete kaitset. Eelnõu kohaselt kaitstakse registriandme te : 1) käideldavust, tagades andmete kasutatavuse ja õigeaegse kättesaadavuse selleks volitatud isikutele; 2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku muutmise; 3) konfidentsiaalsust, tagades andmete kättesaadavuse vaid selleks volitatud isikutele. Registriandmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse asjakohaseid ja kaasaegseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetme id. Arvestades Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. aasta määrust nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“, on relvaregistri, välja arvatud Kaitsepolitseia me ti relvaregistri turvaklass K2T2S2 ja turbeaste keskmine (M). Kaitsepolitseiameti relvaregistr i 5 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Täite- ja pankrotimenetluse infosüsteemi pidamise kord. 8 turvalisuse tagamisel kohaldatakse RSVS-i ja selle alusel kehtestatud õigusakte. Kaitsepolitse i- ameti relvaregister ei vaheta andmeid relvaregistri teiste osade ega teiste infosüsteemide ja andmekogudega. Turvaklass on määratud andmete käideldavuse alusel K2, terviklikkuse alusel T2 ja konfidentsiaalsuse alusel S2. Seda võrreldes kehtiva põhimäärusega ei muudeta. Turvaosaklass K2 eeldab andmekogu 99% töökindlust. Turvaklassiga K2 andmekogu lubatud suurim summaarne seisak nädalas on kuni kaks tundi ja reaktsiooniaja kasv tippkoormusel 1– 10 minutit. Turvaosaklass T2 tähendab, et andmekogu infoallikas ning selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tõendatavad. Andmekogus kontrollitakse perioodiliselt teabe õigsust, täielikk ust ja ajakohasust. Turvaosaklassi S2 kohaselt on andmekogu andmed asutusesiseseks kasutamiseks. Andmeid on lubatud kasutada ainult kindlatel kasutajarühmadel ja nendele juurdepääs on lubatud juurdepääsu taotleja teadmisvajaduse korral. Relvaregistri turbeaste on keskmine (M). Turbeastme määramisel on lähtutud kaitsealast, mis hõlmab vähemalt kõiki andmekogu pidamisega seotud süsteeme. Turbeastmele keskmine (M) vastab Eesti infoturbestandardi kaitsetarve suur (S). Relvaregistri kasutamise õiguspärasust kontrollitakse tarkvaraliste ja organisatsiooniliste meetmetega. Organisatsioonilist kontrolli teeb PPA sisekontrollibüroo, kes kontrollib, et andmete töötlemine vastaks kehtivatele kordadele. Tarkvaraliste meetmete alla liigitub logiandmete kontrolli tehniline lahendus, mida haldab ja kasutab sisekontrollibüroo. Teiste volitatud töötlejate tegevuse üle tehakse organisatsioonilist kontrolli nende asutuste sees ja see on kaetud ka andmevahetuse lepingus kindlaks määratud nõuetega. Kõigi kasutajate tegevuse üle teostab järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon. 2. peatükk. Registri töötlejad ja nende ülesanded Eelnõu §-s 5 nähakse ette relvaregistri vastutav töötleja (edaspidi vastutav töötleja). Kehtiva põhimääruse kohaselt on vastutav töötleja PPA. Seda eelnõu järgi ei muudeta. PPA vastutab vastutava töötlejana nii relvaregistri toimimise kui ka ajakohasuse eest. Eelnõu §-s 6 loetletakse relvaregistri volitatud töötlejad (edaspidi volitatud töötleja). Kõik asutused ja isikud, kes on kehtiva põhimääruse kohaselt volitatud töötlejad, on seda ka eelnõu kohaselt. Seega on PPA nii vastutav kui ka volitatud töötleja. Lisaks vastutava töötleja ülesannetele on PPA volitatud töötleja tema valduses olevate teenistusrelvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona ja lahingumoona andmete puhul, samuti tsiviilrelvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona, laskekõlbmatute relvade ning nende omanike ja valdajate ning RelvS-is sätestatud loa taotlejate andmete puhul. Tüübikinnituse tegija ehk Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (edaspidi EKEI) on volitatud töötleja relva- ja padrunimudelite ning nende modifikatsioonide andmete puhul. Avalikku võimu teostav valitsusasutus, kohaliku omavalitsuse organ või asutus, kohus ja sisekaitseline rakenduskõrgkool ehk asutused, kellel on õigus teenistusrelvi käidelda, on 9 volitatud töötlejad nende valduses olevate teenistusrelvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete ja laskemoona andmete puhul. Eraldi väärib märkimist, et Kaitsepolitseiamet kui avalikku võimu teostav valitsusasutus on volitatud töötleja tema valduses olevate teenistusrelvade jms puhul ning need kantakse Kaitsepolitseiameti relvaregistrisse. SMIT on volitatud töötleja relvaregistri arendamisel, hooldamisel ja majutamisel. RelvS-i § 66 lõikes 1 nimetatud tegevusloa omaja on volitatud töötleja relvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete ja laskemoona ning nende omanike ja valdajate andmete puhul, mis on vajalikud temalt soetatud relva või tulirelva olulise osa isiku nimele registreerimiseks ning lisaseadme või laskemoona soetamise õiguse kontrollimiseks. RelvS-i § 8333 lõikes 1 nimetatud tegevusloa omaja on volitatud töötleja tema soetatud või valmistatud sõjarelvade ning nende oluliste osade, laskemoona ja lahingumoona käibe jälgitavuse tagamiseks vajalike andmete puhul. Võrreldes kehtiva põhimäärusega lisandub volitatud töötlejate hulka füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) §-s 15 nimetatud usaldusisik (edaspidi usaldusisik). Kehtiva põhimääruse kohaselt on kohtutäiturid ja pankrotihaldurid selliste tsiviilrelvade andmete volitatud töötlejad, mille käsutamisele on seatud piirangud. Ka eelnõuga jäävad kohtutäiturid ja pankrotihaldurid volitatud töötlejateks. Eelnõu kohaselt täiendatakse kehtivat põhimäärust selliselt, et lisaks kohtutäituritele ja pankrotihalduritele on ka usaldusis ik ud volitatud töötlejad. FiMS-iga muudeti oluliselt füüsilise isiku maksejõuetuse menetlemist. Varasemaid ajutise halduri ülesandeid täidab füüsiliste isikute maksejõuetuse menetluses usaldusisik, kes on kantud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja peetavasse usaldusisik ute nimekirja. Usaldusisiku üks ülesannetest on FiMS-i § 53 lõike 2 punkti 3 järgi täita seaduses sätestatud ajutise halduri kohustusi füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusavald use menetlemisel, sealhulgas vajadusel kanda relvaregistrisse võlgniku relva võõrandamise keelumärge, näiteks võlgniku vara säilitamiseks tehtud kohtumääruse alusel. Pankrotiseaduse § 22 lõike 2 punkti 3 alusel tagab ajutine haldur võlgniku vara säilimise. Ligipääs relvaregistr ile tagatakse usaldusisikule X-tee vahendusel 2015. aastal PPA ning Kohtutäiturite ja Pankroti- haldurite Koja vahel sõlmitud andmevahetuslepingu alusel. Volitatud töötlejate puhul ei nimetata, milline struktuuriüksus täpsemalt töötleb andmeid või teostab järelevalvet volitatud töötlejate tegevuse üle. See õigus jäetakse asutuste juhtide le asutusesiseseks määramiseks. See annab asutustele piisava paindlikkuse ja ei koorma määrusandjat juhul, kui struktuuriüksuse nimetust muudetakse või ülesanne antakse teisele struktuuriüksusele. Eelnõu §-s 7 määratakse kindlaks vastutava töötleja ülesanded. Lõike 1 kohaselt vastutav töötleja ehk PPA: 1) tagab relvaregistri pidamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; 2) rakendab organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid, et tagada registriandmete käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus; 3) tagab registriandmete säilitamise ja arhiveerimise; 4) kehtestab registriandmetele juurdepääsu ja nende töötlemise korra, andes volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi; 5) otsustab õigustatud isikute juurdepääsu relvaregistrile ja tagab selle; 6) vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest; 10 7) korraldab relvaregistri pidamiseks vajalike projekteerimis- ja arendustööde tegemise; 8) tagab andmesubjekti ja Andmekaitse Inspektsiooni viivituseta teavitamise, kui isikuandmetega seotud rikkumine kujutab endast tõenäoliselt suurt ohtu füüsilise isiku õiguste le ja vabadustele. Võrreldes kehtiva põhimäärusega täiendatakse vastutava töötleja ülesandeid kolme punktiga, mille kohaselt otsustab vastutav töötleja õigustatud isikute juurdepääsu relvaregistrile ja tagab selle (punkt 5), korraldab relvaregistri pidamiseks vajalike projekteerimis- ja arendustööde tegemise (punkt 7) ning tagab andmesubjekti ja Andmekaitse Inspektsiooni isikuandme te ga seotud rikkumisest teavitamise (punkt 8). Lõikes 2 nähakse ette Kaitsepolitseiameti relvaregistri erisus: vastutaval töötlejal ei ole Kaitsepolitseiameti relvaregistrile juurdepääsu. Lõikes 3 sätestatakse, et isikuandmete töötlemisel on andmesubjekti kontaktpunkt PPA, kes tagab ja korraldab andmekaitsega seotud vastuste andmise ja suhtluse. See on oluline välja tuua selleks, et isikule oleks vajadusel üheselt selge, kelle poole andmekaitseküsimuste ja -päringutega pöörduda. Lõikes 4 sätestatakse lõike 3 erisus, mille kohaselt on Kaitsepolitseiameti relvaregistr is isikuandmete töötlemisel andmesubjekti kontaktpunkt Kaitsepolitseiamet, kes tagab ja korraldab andmekaitsega seotud vastuste andmise ja suhtluse. Kaitsepolitseiameti relvaregistri erisused on vajalikud, et tagada Kaitsepolitseiameti teenistus- relvade, sõjarelvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona ja lahingumoo na andmete kui riigisaladuse kaitse ja riigi julgeolek. Eelnõu §-s 8 nähakse ette volitatud töötleja ülesanded. Lõike 1 kohaselt vastutab volitatud töötleja relvaregistris tehtavate toimingute õiguspäras use ning registriandmete väljastamise nõuetekohasuse eest. Volitatud töötleja on kohustatud rakendama andmete turvalisuse tagamiseks relvaregistri turvanõuetele vastavaid meetmeid. Samuti vastutab volitatud töötleja isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest. Volitatud töötleja teostab järelevalvet selle üle, kuidas kasutavad tema asutuses juurdepääsuõiguse ga teenistujad relvaregistrit. Registriandmete töötlemise õiguspärasuse eeldus on, et on antud juurdepääsuõigus ja seda kasutavad üksnes teenistujad, kellele see on vajalik teenistus- ülesannete täitmiseks. Volitatud töötleja vastutab oma teenistujate usaldusväärsuse ja andmekogu õiguspärase kasutamise eest. Volitatud töötleja peab teavitama registriand mete töötlemisel avastatud rikkumisest kohe vastutavat töötlejat, võtma viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks ja täitma vastutava töötleja sellekohaseid korraldusi. Samuti teeb volitatud töötleja PPA-le ettepanekuid relvaregistri arendamiseks. Lõike 2 kohaselt on volitatud töötlejal relvaregistrile üksnes piiratud juurdepääs. Juurdepääsu- õiguse ulatus sõltub volitatud töötlejale seadusest või muust õigusaktist tulenevast ülesandest ja eelnõu §-st 6. Nii on näiteks PPA ametnikel, kes väljastavad relvalube, volitatud töötlejatena juurdepääs tsiviilrelvade, laskekõlbmatute relvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete ja laskemoona ning nende omanike ja valdajate andmetele ning õigus teha kandeid nende andmete muutmiseks. Samas on näiteks PPA piirkonna- ja kriminaalpolitseinikel ning ennetus- ja patrullametnikel volitatud töötlejatena küll juurdepääs andmetele, kuid puudub õigus andmete 11 muutmiseks. Eelnimetatud PPA volitatud töötlejatel puudub juurdepääs ka näiteks relva- registrisse kantud teenistusrelvade andmetele. Nendele on juurdepääs vaid PPA logistikab üroo ametnikel, kelle teenistusülesanded on seotud teenistusrelvade käitlemisega. Kohtutäituril, pankrotihalduril ja usaldusisikul on piiratud juurdepääs registriandmetele ning õigus teha ainult täitemenetluse raames varalise õiguse käsutamise keelamisel tsiviilrelva le keelumärge ja kustutada see arestist vabastamisel. Tüübikinnituse tegijal ehk EKEI-l on piiratud juurdepääs registriandmetele ning õigus kanda relvaregistrisse tüübikinnituse tegemisel uusi relva- ja padrunimudeli andmeid ning relva modifikatsioonide andmeid või neid muuta. Tüübikinnituse tegijal puudub juurdepääs relvaregistrisse kantud isikuandmetele. Nii on ette nähtud kehtivas põhimääruses ja seda eelnõuga ei muudeta. Avalikku võimu teostaval valitsusasutusel, näiteks PPA, Kaitsepolitseiamet, Keskkonnaamet ja vanglad, samuti sisekaitselisel rakenduskõrgkoolil, st Sisekaitseakadeemial, ja kohtul on piiratud juurdepääs registriandmetele ning õigus teha kandeid relvaregistrisse üksnes nende valduses olevate teenistusrelvade kohta. Tsiviilrelvade ja nende omanikega seotud andmetele neil juurdepääs puudub. RelvS-i § 66 lõike 1 punktis 16 nimetatud tegevusloa omajal on eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt piiratud juurdepääs tema valduses olevate relvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete ja laskemoona ning relvaomanike ja -valdajate andmetele. Tegevusloa omajatel ei pea olema juurdepääsu muudele registriandmetele, näiteks teenistusrelva andmetele. Relvakaupmeeste le tuleb tagada relvaregistrile juurdepääs eelkõige selleks, et neil oleks võimalik pidada arvestust müüdavate relvade ja laskemoona üle, ning selleks, et kontrollida isiku õigust soetada relva, tulirelva olulist osa, lisaseadet või laskemoona. RelvS-i § 8333 lõike 1 punktis 17 nimetatud tegevusloa omajal on piiratud juurdepääs registriandmetele ning õigus pidada arvestust ja teha kandeid üksnes tema soetatud või valmistatud sõjarelvade ning nende oluliste osade, laskemoona ja lahingumoona kohta. Tegemist on eelkõige ettevõtjatega, kes valmistavad, müüvad või parandavad sõjarelvi ning nende olulisi osi, laskemoona ja lahingumoona ning kellel on RelvS-i kohaselt kohustus pidada oma kauba üle arvestust. Lõikes 3 sätestatakse SMIT-i kui volitatud töötleja ülesanded. Lisaks sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule SMIT: 1) tagab relvaregistri küberturvalisuse, sealhulgas käideldavuse, tervikluse ja salastatuse, õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) tagab vastutavale töötlejale registriandmete nõuetekohase väljastamise tehnilise võimekuse ; 3) tagab registriandmete kustutamise, hävitamise või arhiveerimise tehnilise võimekuse; 4) tagab relvaregistri majutamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonna ja selle tehnilise valmisoleku; 5) vastutab turbeinfo pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest; 6) tagab relvaregistri tehniliste intsidentide käsitlemise. 6 RelvS-i § 66 lõike 1 punkti 1 kohaselt peab olema tegevusluba relva, tulirelva olulise osa või laskemoona müügiks. 7 RelvS-i § 8333 lõike 1 punkti 1 kohaselt peab olema tegevusluba sõjarelva, selle olulise osa või lõhkeainet mittesisaldava lahingumoona valmistamiseks. 12 Lõigetes 4 ja 5 tuuakse Kaitsepolitseiameti relvaregistri erisused. Lõikes 4 nähakse ette, et sama paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata Kaitsepolitseia me ti relvaregistrile, mille turvalisuse tagamisel kohaldatakse RSVS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides teabeturbe kohta sätestatut. Lõikes 5 sätestatakse, et lisaks sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud volitatud töötleja õigustele ja kohustustele tagab Kaitsepolitseiamet Kaitsepolitseiameti relvaregistri turvalis use, sealhulgas andmete käideldavuse, tervikluse ja salastatuse, õigusaktides sätestatud nõuete järgi. Samuti peab Kaitsepolitseiamet tagama Kaitsepolitseiameti relvaregistri andmete säilimise, kustutamise, hävitamise ja nõuetekohase arhiveerimise ning Kaitsepolitseiameti relvaregistr i turvameetmete rakendamise auditeerimise. 3. peatükk. Andmete saamine ja registrisse kandmine Eelnõu §-des 9–12 määratakse relvaregistri andmeandjad ning andmesaajad ja nende ülesanded ning nimetatakse andmete relvaregistrisse kandmise alusdokumendid ja viisid. Seaduses ette nähtud ülesannete täitmiseks on volitatud töötlejal õigus teha päringuid ning saada andmeid näiteks karistusregistrist, rahvastikuregistrist, isikut tõendavate dokumentide andmekogust, äriregistrist, täite- ja pankrotimenetluse infosüsteemist ning muudest infosüsteemidest ja andmekogudest. Andmesaaja on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik või RelvS-i alusel tegevusloa omaja, kellele on antud registriandmetele juurdepääsu õigus, et täita seaduses või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud ülesannet. Võrreldes kehtiva põhimäärusega andmesaajaid ei muudeta. Vastutav töötleja annab juurdepääsu asutusele või ettevõtjale, kuid konkreetse ametniku või töötaja puhul otsustab juurdepääsuõiguse andmise andmesaaja. Andmesaaja määrab isikud, kellel on õigus pärida relvaregistrist andmeid. Andmesaaja määrab relvaregistri kasutajateks oma ametnikud või töötajad, kellel on teenistusülesannete täitmiseks vaja ja seaduse või seaduse alusel antud õigusakti kohaselt õigus registriandmeid töödelda. Andmesaaja peab tagama, et registriandmetega tutvub ainult selleks õigustatud isik. Andmesaaja annab ebaõigete, kaheldavate või mittetäielike registriandmete avastamise korral sellest viivitamata teada vastutavale või volitatud töötlejale. Lisaks peab andmesaaja võtma registriandmete turvalisuse tagamiseks relvaregistri turvanõuetele vastavaid organisatsioonilis i, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid ning rakendama neid järjepidevalt. Andmesaaja võib registriandmeid kasutada üksnes taotletaval eesmärgil ja kooskõlas isikuandmete kaitse nõuetega ning lähtudes talle andmete üleandmisel kehtestatud andme- kasutuspiirangutest. Andmesaajal on keelatud relvaregistrist saadud andmeid edastada kolmandatele isikutele, kui see ei ole ette nähtud seaduse või seaduse alusel antud õigusaktiga. Andmevahetusel järgitakse AvTS-i §-s 431 sätestatud põhimõtet, et samade andmete kogumiseks ei asutata eraldi andmekogusid. Liidestamine eelnõu § 3 lõikes 3 loetletud andmekogude ja infosüsteemidega on vajalik, et vältida andmete dubleerimist ning tagada relvaregistri toimimine ja pidamine, registriandmete terviklus ning menetlusökonoo mia. Andmeid vahetatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik taotluse menetlusökonoomiat arvestades 13 relvaregistri pidamise tervikluse tagamiseks, ja üksnes relvaregistri pidamise eesmärgil. Liidestamine muudab andmevahetuse erinevate andmekogude ja infosüsteemide vahel lihtsamaks. Andmeid vahetatakse X-tee kaudu. Relvaregistrisse kantakse kõik relvatoimiku jaoks vajalikud dokumendid ja tõendid, näiteks taotlejale väljastatud tervisetõend, esmaabikoolituse läbimise tunnistus, laskesportlaseks olemist kinnitav tõend ja päringud ametiasutustele, ning dokumendid, mis kajastavad relvaregistrisse kantud relva, tulirelva olulise osa, lisaseadme ja laskemoona andmete täielikk u elukaart relvaregistrisse kandmisest kuni arhiveerimiseni, näiteks eelluba, luba, eriluba, ametiasutuse väljastatud relvasoetamisluba ja hävitamise või sundvõõrandamise otsus. Andmed kantakse relvaregistrisse füüsilise või juriidilise isiku, ametiasutuse või haldusor ga ni esitatud taotluse alusel viivitamata. Füüsiline ja juriidiline isik saavad relvade ja laskemoonaga seotud taotlusi esitada relvaregistri iseteeninduskeskkonna kaudu või muul viisil, näiteks e-kirja või posti teel. Muul viisil esitatud taotluse kannab relvaregistrisse PPA ametnik, kes taotlust menetleb. Andmete relvaregistrisse kandmiseks õigustatud isiku määrab volitatud töötleja, kes esitab vastutavale töötlejale põhjendatud taotluse võimaldada õigustatud isikule juurdepääs. Näiteks ametiasutuse teenistusrelvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete ja laskemoona andmete relvaregistrisse kandmiseks õigustatud isiku määrab ametiasutuse juht või tema volitatud ametnik, kellele taotletakse relvaregistrile juurdepääsu õigus. Volitatud töötleja võib registrikande teha vaid seaduses või relvaregistri põhimäär uses sätestatud aluse korral. Registrikande õigsuse eest vastutab volitatud töötleja, kes on andmed relvaregistrisse kandnud. Registrikande alusandmete õigsuse eest vastutab isik või asutus, kes on andmed esitanud. 4. peatükk. Registriandmed Eelnõu §-des 13–22 sätestatakse relvaregistrisse kantavate andmete koosseis. Andmed kantakse relvaregistrisse nii esemete, näiteks relvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete ja laskemoona kui ka nende omanike või valdajate kohta, samuti kõigi loa taotlejate andmed. Lisaks kantakse relvaregistrisse andmed erinevate dokumentide, näiteks relvaloa ja Euroopa tulirelvapassi kohta. Relvaregistrisse kantakse: 1) kõik loa taotlemise ja väljastamisega seotud andmed, mis on vajalikud RelvS-is sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks; 2) loa omajate ja relvaomanike andmed, sealhulgas nende isikut tõendava dokumendi ja tervisetõendi andmed; 3) piiratud tsiviilkäibega relvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona, püssirohu ja sütikute andmed; 4) relva- ja padrunikollektsiooni, välja arvatud muuseumi relvakollektsiooni relvade andmed; 5) laskekõlbmatute relvade ja nende omanike andmed; 6) tüübikinnitusega relvamarkide ja -mudelite ning nende modifikatsioonide andmed; 7) tüübikinnitusega padrunimudelite ja nende modifikatsioonide andmed; 8) teenistusrelvade ning nende oluliste osade ja laskemoona omanike ja valdajate andmed; 9) sõjarelvade ning nende oluliste osade, laskemoona ja lahingumoona käibe jälgita vuse tagamiseks vajalikud andmed; 14 10) leitud relva andmed; 11) leitud relvast teavitaja andmed; 12) asitõendiks tunnistatud või konfiskeeritud relva andmed. Kuna relvatoimik ja relvadega seotud load järk-järgult täielikult digiteeritakse, täieneb võrreldes kehtiva põhimäärusega relvaregistrisse kantavate andmete hulk. Eelnõu §-s 13 loetletakse andmed, mis kantakse relvaregistrisse relva, laskekõlbmatu relva, tulirelva olulise osa, lisaseadme ja laskemoona kohta. Kehtiva põhimäärusega võrreldes lisanduvad andmed lisaseadme, püssirohu, sütiku ning laskemoona ja selle komponentide kohta. See on vajalik selleks, et tagada ka nende käitlemise senisest parem järelevalve ja jälgitavus, ning selleks, et relvade, nende oluliste osade, lisaseadmete ja laskemoona müügiks tegevusloa omajad saaksid sarnaselt relvade ja tulirelva oluliste osadega pidada nende üle arvestust ja müüa neid elektrooniliselt. Samad andmed kantakse relvaregistrisse ka näiteks leitud relva ja leitud tulirelva olulise osa kohta. Eelnõu §-s 14 loetletakse andmed, mis kantakse relvaregistrisse sõjarelva ning selle olulise osa, laskemoona ja lahingumoona kohta. Võrreldes kehtiva põhimäärusega täiendatakse laske- moona ja selle komponentide ning lahingumoona andmete koosseisu, et tagada nende tõhusam järelevalve ja parem jälgitavus ning elektrooniline arvestuse pidamine ja müük. Eelnõu §-s 15 loetletakse andmed, mis kantakse relvaregistrisse tüübikinnituse kohta. EKEI teeb tüübikinnituse tegemisel kindlaks relva- või padrunimudeli tsiviilkäibesse lubatavuse ja määrab kasutusvaldkonna. Toiming tehakse juhul, kui Eestis valmistatakse või Eestisse soovitakse tuua relv, millele ei ole tehtud tüübikinnitust. Seega puudub relvaregistris seda marki ja mudelit relv. Tüübikinnitusega relva kohta kantakse relvaregistrisse lõikes 1 nimetatud andmed. Lisaks põhiandmetele märgitakse relvaregistrisse ka relva tsiviilkäibesse lubatavus või mittelubatavus. Lõikes 2 loetletakse andmed, mis kantakse relvaregistrisse tüübikinnituse ga padrunimudeli ja lahingumoona ning nende modifikatsioonide kohta. Eelnõu §-s 16 loetletakse andmed, mis kantakse relvaregistrisse taotluse kohta. Relvaregistri uuendamise tulemusena on edaspidi relvatoimikud elektroonsed ning kõik relvade soetamise, omamise ja valdamisega seotud taotlused ja nende juurde lisatavad dokumendid esitatakse relvaregistrisse iseteeninduskeskkonnas, PPA teeninduses või muul viisil. Taotluse kohta kantakse relvaregistrisse taotluse nimetus, eesmärk, taotletav luba, taotluse esitamise kuupäev ja number ning taotlusele lisatud dokument, sealhulgas tervisetõend või selle koopia. Taotleja kohta kantakse relvaregistrisse füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi, isikukood ja kontaktandmed ning juriidilise isiku puhul nimi, registrikood ja kontaktandmed. Samuti on oluline säilitada teavet taotletava relvaliigi ja selle otstarbe ning relvade ja tulirelva oluliste osade arvu kohta. Relvaregistrisse kantakse ka teave selle kohta, kus relvi hoitakse või plaanitakse hoida ning millised on nende hoiutingimused. Eelnõu §-des 17–18 loetletakse andmed, mis kantakse relvaregistrisse füüsilise ja juriidilise isiku kohta. Need on kehtiva põhimääruse §-s 18 loetletud andmed soetamisloa või relvaloa füüsilisest isikust omaja või laskekõlbmatu relva omaniku või valdaja kohta ning kehtiva põhimääruse §-s 19 loetletud andmed soetamisloa või relvaloa juriidilisest isikust omaja ja laskekõlbmatu relva omaniku ning RelvS-i alusel tegevusloa omaja kohta. Eelnõu §-s 17 loetletud andmed kantakse relvaregistrisse ka isiku kohta, kes on näiteks relva leidnud. 15 Eelnõu §-s 19 loetletakse andmed, mis kantakse relvaregistrisse RelvS-is nimetatud lubade kohta. Kuigi edaspidi väljastatakse kõiki RelvS-is nimetatud relvadega seotud lube, välja arvatud piiriülese edasitoimetamise lube, elektroonselt, nähakse eelnõuga ette kõigi RelvS- i alusel väljastatavate lubade andmestik. Relvaregistrisse kantakse väljastatava loa kohta selle nimetus, loa omaja andmed, loa väljastamise kuupäev ja kehtivus ning muud olulised andmed. Andmekoosseisud ei erine oluliselt paberlubade andmekoosseisudest. Eelnõu §-s 20 loetletakse andmed, mis kantakse relvaregistrisse Euroopa tulirelvapassi kohta. Need on Euroopa tulirelvapassi number ja kehtivusaeg ning andmed selle omaniku ning relva ja tulirelva olulise osa kohta, sealhulgas liik, mark, mudel, kaliiber, number, tulirelva klass ja otstarve. Ühtlasi kantakse relvaregistrisse relva ja tulirelva olulise osa Euroopa tulirelvapas s i kandmise kuupäev. Eelnõu §-s 21 loetletakse andmed, mis kantakse relvaregistrisse relva ja tulirelva olulise osa käsutamise piiranguga seotud kohtutäituri, pankrotihalduri ja usaldusisiku kohta. Võrreldes kehtiva põhimäärusega lisanduvad usaldusisiku andmed. Ka usaldusisiku kohta kantakse relvaregistrisse ees- ja perekonnanimi, isikukood ning kontaktandmed. Eelnõu § 22 lõike 1 kohaselt kantakse teenistusrelva valdaja kohta relvaregistrisse nimi ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri kood. Ka kehtiva põhimääruse järgi kantakse relvaregistrisse samad andmed. Lõike 2 kohaselt lisanduvad valitsusasutuse, kohaliku omavalitsuse organi või asutuse, kohtu või sisekaitselise rakenduskõrgkooli teenistusr e lva valdava füüsilise isiku kohta relvaregistrisse ees- ja perekonnanimi, isikukood ning kontaktandmed. Need andmed on vajalikud selleks, et ametiasutusel oleks ülevaade oma teenistusrelvade üle, ning selleks, et jälgida teenistusrelva ja selle laskemoona käitlemist ühes andmekogus. 5. peatükk. Juurdepääs registriandmetele ja nende väljastamine Eelnõu §-s 23 on käsitletud registriandmetele juurdepääsu. Lõike 1 kohaselt on isikustatud registriandmed juurdepääsupiiranguga ja tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Relva- ja padrunimudelite tüübikinnituse andmed on aga lõike 2 kohaselt avalikud. Lõike 3 kohaselt tagatakse vastutava ja volitatud töötleja ametnikule ja töötajale juurdepääs registriandmetele teenistus- või tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ning järelevalve- asutusele talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Lõike 4 kohaselt tagatakse relvaregistri arendaja või hooldaja juurdepääs relvaregistr ile arendus- või hoolduslepingus kindlaks määratud ulatuses ja tingimustel. Lõike 5 kohaselt otsustab kolmanda isiku juurdepääsuõiguse vastutav töötleja, kui selleks on seadusest või selle alusel antud õigusaktist tulenev alus, kooskõlas AvTS-i ja isikuand mete kaitset reguleerivate õigusaktidega. Juurdepääsu ulatuse ning relvaregistri kasutamise tingimuste ja korra kokkuleppimiseks võib vastutav töötleja sõlmida andmesaajaga andmevahetuslepingu. Sellega tagatakse, et andmesaaja, eelkõige eraõiguslik isik, näiteks relvakaupmees, saab täpselt aru, mida ta võib saadud registriandmetega teha, näiteks kas saadud registriandmed on kasutuspiiranguga, tingimuslikult kasutusse antud avaandmed või seaduse alusel väljastatud andmed konkreetse seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Kui juurdepääsu saab avalikku ülesannet täitev eraõiguslik isik, tuleb tagada, et pärast ülesande täitmist lõpeb ka saadud registriandmete töötlemine, st need hävitatakse või antakse tagasi riigile. Lõike 6 16 kohaselt võimaldatakse kolmandale isikule registriandmetele juurdepääs tehniliste võimaluste piires sellises mahus, mis ei takista vastutava ja volitatud töötleja ülesannete täitmist. Lõike 7 kohaselt tuleneb riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele, kohtule ja teistele juriidilistele isikutele registriandmete saamise ja kasutamise õigus nende tööd reguleerivate st seadustest selleks, et täita neile seadusega või seaduse alusel pandud ülesandeid. Lõike 8 kohaselt võimaldatakse registriandmetele juurdepääs juurdepääsuõiguse andmise või andmete väljastamisega. Sõltuvalt sellest, kas registriandmetele juurdepääs on vajalik järjepideva või ühekordse seadusest tuleneva ülesande täitmiseks, otsustatakse registr i- andmetele juurdepääsu õiguse andmise viis. Eelnõu § 24 kohaselt nähakse ette registriandmetele juurdepääsu võimaldamise viisid. Juurdepääs registriandmetele võimaldatakse registreeritud kasutajatele autentimisega veebi- portaali kaudu või X-tee, veebiteenuse või muu turvalise elektroonilise andmevahetuska na li kaudu. Teistele isikutele väljastatakse registriandmed ühekordse väljavõttena paberil või digitaalselt, näiteks e-kirja teel, kui päringu esitajal on seadusest tulenev juurdepääsuõigus. Registreeritud kasutajate õigused on rollipõhised ja need annab vastutav töötleja põhjendatud taotluse alusel. Kui juurdepääsuvajadus langeb ära, peatatakse ka kasutajaõigused. Eelnõu §-s 25 nähakse ette registriandmete väljastamise kord. Nii kehtiva põhimääruse kui ka eelnõu kohaselt registreeritakse kõik relvaregistrisse tehtud digitaalsed või paberil saadetud päringud ja kirjalikud vastused relvaregistris või volitatud töötleja dokumendiregistr is. Registriandmed väljastatakse paberil või digitaalselt. Väljastamise eest tasu ei nõuta, välja arvatud AvTS-i § 25 lõikes 2 sätestatud juhtudel. Välisriigile või rahvusvahelis e le organisatsioonile võib lõike 4 kohaselt väljastada registriandmeid EL-i õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks ning rahvusvahelise konventsiooni, välislepingu või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras. EL-iga ja Schengeni lepinguga ühinenud riikidega vahetatakse teavet kadunud ja varastatud relvade kohta läbi Schengeni infosüstee mi. Teise EL-i liikmesriiki relvadega reisimiseks vajalike eellubade ja lubade väljastamise ning relvaloa väljastamisest keeldumise kohta vahetatakse infot läbi siseturu infosüstee mi. Relvaregister ei ole liidestatud Schengeni infosüsteemi ega muu rahvusvahe lise infosüsteemiga. Eelnõu §-s 26 nähakse ette, et statistilisel eesmärgil võib vastutav töötleja registriand me id väljastada vaid õigusaktis ettenähtud juhtudel ning kujul, mis ei võimalda isikuid tuvastada. Isikustamata registriandmeid väljastatakse näiteks uurimistöödes kasutamiseks või pressi- teadetes avaldamiseks. 6. peatükk. Registriandmete muutmine, logimine, arhiveerimine ja kustutamine Eelnõu §-s 27 nähakse ette registriandmete muutmine ning ebaõigete andmete parandamine ja sellest teavitamine. Lõike 1 kohaselt peab volitatud töötleja, kui ta saab teada ebaõigetest registriandmetest, neid kontrollima ja ebaõiged andmed viie tööpäeva jooksul parandama. Võrreldes kehtiva põhimäärusega muutub registriandmete parandamiseks ettenähtud aeg. Kehtiva põhimääruse kohaselt peab volitatud töötleja, kui ta saab teada ebaõigetest registr i- andmetest, neid kontrollima ja need parandama kahe tööpäeva jooksul. Eelnõu kohaselt peab ta aga registriandmed parandama viie tööpäeva jooksul. Muudatus on vajalik, et tagada ka keerulisema vea tähtaegne kontrollimine ja parandamine. Praktika on näidanud, et kahest tööpäevast tihti ei piisa. Ebaõiged registriandmed kontrollitakse ja parandatakse viivitamata. 17 Lõike 2 kohaselt tuleb registriandmete muutmiseks või parandamiseks esitada volitatud töötlejale uued andmed paberil või digitaalselt. Eelnõu §-s 28 reguleeritakse registriandmete logimist ja logiandmete säilitamist. Relvaregistr i kasutamise õiguspärasust kontrollitakse tarkvaraliste ja organisatsiooniliste meetmetega. Lõikes 1 loetletakse logiandmed, mis on vajalikud registriandmete töötlemise ajaloo säilitamiseks, et tuvastada registriandmete töötleja. Relvaregistri kasutamist peab saama jälgida ja kontrollida iga juurdepääsu omaja puhul. Logimisnõue kehtib kõikide relvaregistri osade ja andmekoosseisude kohta, välja arvatud Kaitsepolitseiameti relvaregistri kohta (vt erisusi eelnõu 7. peatükis). Logitakse kõik toimingud, mida kasutaja teeb, ja viide registriandmetele, mille le kasutaja toimingu tulemusena juurdepääsu sai või mille kasutaja salvestas, muutis või kustutas. Vastutav töötleja peab saama tuvastada, kes ja millal on registriandmeid vaadanud ja kandeid teinud. Seejuures võidakse lõike 3 kohaselt selleks, et tagada relvaregistri toimimine, säilitada ka muid infotehnoloogilisi andmeid, mis on vajalikud, infoturbe- või muude probleemide lahendamiseks. Lõikes 2 reguleeritakse logiandmete säilitamise tähtaega. Logiandmeid peab säilitama teatud aja jooksul, et oleks võimalik kontrollida relvaregistri kasutamise õiguspärasust. Logiand me id säilitatakse kolm aastat päringu või kande tegemisest arvates. Logiandme id on vaja säilitada kolm aastat, et võtta sisekontrollimeetmeid relvaregistri üle järelevalve teostamisel. Eelnõu §-s 29 sätestatakse toimingud, pärast mida tuleb registriandmed arhiveerida. Võrreldes kehtiva põhimäärusega nähakse detailsemalt ette registriandmete arhiveerimise põhjused ja lisanduvad laskemoona andmete arhiveerimise nõuded. Detailsus on oluline, sest registr i- andmeid arhiveeritakse mitme toimingu puhul automaatselt. Arhiveeritud andmeid säilitatakse relvaregistris RelvS-i §-s 353 sätestatud tähtaja jooksul. Arhiveeritud andmed võib volitatud töötleja muuta kehtivaks, kui relva, tulirelva olulise osa, lisaseadme, laskemoona, lahingumoona, laskekõlbmatu relva või isiku andmed, mis arhiveer iti, on muutunud uuesti aktuaalseks või need on arhiveeritud ekslikult. Arhiveeritud andmed võib olla vaja muuta kehtivaks näiteks siis, kui isik loobub relva valdamise õigusest ja soovib selle õiguse hiljem taastada, samuti võib teise riiki võõrandatud relv või tulirelva oluline osa teatud aja möödumisel Eestisse tagasi jõuda. Eelnõu §-s 30 nähakse ette, et registriandmed kustutatakse RelvS-i §-s 353 sätestatud tähtaja möödumisel. RelvS-is on sätestatud erinevatele andmekoosseisudele säilitamistähtajad : 10 ja 30 aastat. Säilitamistähtaja möödumisel kustuvad andmed relvaregistrist automaatse lt. Andmete automatiseeritud kustutamisvõimekuse tagab SMIT. 7. peatükk. Kaitsepolitseiameti relvaregister Eelnõu §-s 31 sätestatakse relvaregistri ainsa alamregistri – Kaitsepolitseiameti relvaregistri – pidamise erisused. RelvS-i § 24 kohaselt tuleb relvaregistris pidada arvestust kõigi teenistusrelvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete jne üle. Kaitsepolitseiameti relvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona ja lahingumoona puhul tuleb aga kehtestada võrreldes ülejäänud relvaregistriga erisused, kuna RSVS-i § 9 punkti 2 järgi on teave julgeolekuasutuste vara, sealhulgas relvade kohta riigisaladus. Seetõttu nähakse lõikes 1 ette, et Kaitsepolitseiameti relvaregistrile ei kohaldata eelnõu 3.–5. peatükki. 18 Teenistusrelv, sealhulgas sõjarelv, mis kuulub ja on vajalik Kaitsepolitseiametile tema ülesannete täitmiseks, kantakse Kaitsepolitseiameti relvaregistrisse, millele lubatakse juurdepääs samuti riigisaladuse ja salastatud välisteabe käitlemise korra kohaselt. Oluline on märkida, et eelnõu 7. peatükis kehtestatakse muust relvaregistrist erinevad nõuded Kaitsepolitseiameti relvaregistri turvalisusele ja kõigele muule, mis sellega seondub. Näiteks juurdepääsunõuded, turvalisus, st paroolivahetus, ning printimine ja arvestuse pidamine. Lõike 2 kohaselt kantakse andmed kõikide Kaitsepolitseiameti valduses olevate teenistus- relvade, sõjarelvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona ja lahingumoona ning nende valdajate kohta Kaitsepolitseiameti relvaregistrisse. Lõike 3 kohaselt on andmete Kaitsepolitseiameti relvaregistrisse kandmise alusdokumendid järgmised: 1) RelvS-is sätestatud luba või akt; 2) kohtumäärus või -otsus; 3) muu seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud dokument või andmed. Lõike 4 kohaselt määrab Kaitsepolitseiameti relvaregistrisse andmete kandmiseks õigustatud isiku Kaitsepolitseiamet. Lõike 5 kohaselt kantakse Kaitsepolitseiameti relvaregistrisse Kaitsepolitseiameti valduses oleva teenistusrelva, sõjarelva, tulirelva olulise osa, lisaseadme, laskemoona ja lahingumoo na kohta eelnõu §-des 13 ja 14 nimetatud andmed. Kaitsepolitseiameti relvaregistrisse kantakse relva, relva olulise osa, lisaseadme, laskemoona ja lahingumoona kohta samad andmed mis relvaregistrisse. See on vajalik, et tagada ka nende käitlemise senisest parem järelevalve ja jälgitavus. Lõike 6 kohaselt kantakse Kaitsepolitseiameti relvaregistrisse teenistusrelva ja sõjarelva valdaja kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi või eesnimi ja vähemalt perekonnanime esitäht; 2) ametitõendi number. Teenistusrelva andmete sidumine relvavaldaja andmetega annab Kaitsepolitseiametile ülevaate, kellele on teenistusrelv väljastatud, ja võimaldab pidada teenistusrelvade üle arvestust. Erinevalt andmetest, mis kantakse relvaregistrisse füüsilise isiku kohta, kes valdab mõne teise ametiasutuse teenistusrelva, kantakse kaitsepolitseiametniku kohta Kaitsepolitse i- ameti relvaregistrisse isikukoodi ja kontaktandmete asemel ametitõendi number. Erisus nähakse ette ka perekonnanime Kaitsepolitseiameti relvaregistrisse kandmise kohta. Juhul, kui selle varjamine on teenistuskoha tõttu vajalik, kantakse Kaitsepolitseiameti relvaregistrisse vaid perekonnanime esitäht. Lõike 7 kohaselt võimaldatakse juurdepääs Kaitsepolitseiameti relvaregistri andmetele kehtivate või arhiveeritud andmete väljavõttena üksnes isikule, kellel on vähemalt salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus või kelle riigisaladusele juurdepääsu õigus tuleneb seadusest. Näiteks on RSVS-i § 27 lõike 1 kohaselt ametikoha alusel juurdepääs kõigile riigisaladuse tasemetele seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks Vabariigi Presidendil, Riigikogu liikmel, Vabariigi Valitsuse liikmel, kohtunikul, Kaitseväe juhatajal, õiguskantsler il ja tema asetäitja-nõunikul, riigikontrolöril, Eesti Panga presidendil ning Eesti Panga nõukogu esimehel ja liikmel ning Andmekaitse Inspektsiooni juhil. Kaitsepolitseiameti relvaregistr i tehniline lahendus ei võimalda turvalisuse kaalutlustel võrgupõhist kasutamist, mistõttu on võimalik saada registri- ja arhiveeritud andmeid vaid väljavõttena. Juurdepääsu soovija ei saa Kaitsepolitseiameti relvaregistri tehnilist lahendust arvestades tutvuda registriandme te ga 19 näiteks autentimise teel. Lõike 8 kohaselt väljastab soovitud andmed õigustatud isikule volitatud töötleja viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Lõike 9 kohaselt salastatakse Kaitsepolitseiameti relvaregistri andmed, mis on kogumina või üksikult riigisaladus, ning neid kasutatakse ja kaitstakse RSVS-is ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. 8. peatükk. Järelevalve ja registri pidamise rahastamine Eelnõu § 32 lõikes 1 nähakse ette, et järelevalvet relvaregistri pidamise üle teostavad vastutav töötleja ning AvTS-i §-s 44 ning RSVS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud asutused õigusaktides sätestatud pädevuse piires. Kuna Kaitsepolitseiameti relvaregistri üle järelevalve teostamise kohta on vaja kehtestada erisus, nähakse lõikes 2 ette, et selle üle ei teosta järelevalvet vastutava töötlejana PPA, vaid Kaitsepolitseiamet. Kaitsepolitseiamet kontrollib Kaitsepolitseiameti relvaregistris turvanõuete ja muude nõuete täitmist. Järelevalve teostajal peab olema vähemalt salajase taseme riigi- saladusele juurdepääsu õigus. Lõike 3 kohaselt teostab vastutav töötleja vähemalt üks kord kalendriaastas relvaregistri, välja arvatud Kaitsepolitseiameti relvaregistri kasutamise üle järelevalvet, mille käigus ta kontrollib, kas registriandmete töötlemisel peetakse kinni seadustest, relvaregistri põhimäärusest ning vastutava töötleja juhistest ja korraldustest. Eelnõu §-s 33 nähakse ette relvaregistri pidamise rahastamine. Lõike 1 kohaselt rahastatakse relvaregistri pidamist riigieelarvest sihtotstarbelise rahana vastutava töötleja eelarverea lt. Relvaregistri pidamise kulude rahastamises võrreldes kehtiva põhimäärusega põhimõtte lis i muudatusi ei tehta. Kuigi AvTS-i §-s 434 on nähtud ette, et andmekogu rahastab üldjuhul vastutav töötleja, nähakse lõikes 2 ette erisus Kaitsepolitseiameti relvaregistri rahastamise kohta. Kui üldiselt rahastatakse relvaregistri pidamist riigieelarvest sihtotstarbelise rahana vastutava töötleja ehk PPA eelarverealt, siis Kaitsepolitseiameti relvaregistri pidamise, haldamise ja arendamise kulu kaetakse Kaitsepolitseiameti eelarvest. 9. peatükk. Rakendussätted Eelnõu §-ga 34 tunnistatakse kehtetuks kehtiv põhimäärus. Eelnõu §-s 35 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus on kavandatud jõustuma 30. märtsil 2023. aastal, millal jõustub eelnõu 737. Erandina nähakse ette, et eelnõu § 19 lõike 7 punktid 6 ja 7 jõustuvad 30. detsembril 2025. aastal, sest osa eelnõu 737 SE sätteid jõustub sellel kuupäeval. Relvadega seotud lubade täiselektroonsele menetlusele minnakse üle ja relvatoimik ud digiteeritakse järk-järgult vastavalt arendusplaanile. Võimalust kanda eelnõu § 19 lõike 7 punktides 6 ja 7 nimetatud andmed relva võõrandamise, ümbertegemise, lammutamise, laskekõlbmatuks muutmise ja laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamise loale on planeeritud arendada relvaregistri arendamise projektis, mis on kavandatud valmima 20 2025. aasta neljandas kvartalis. Seetõttu nähakse nende punktide jõustumise kohta ette erisus ja need jõustuvad 30. detsembril 2025. aastal. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseselt seotud EL-i õiguse rakendamisega. Eelnõul on aga puutumus EL- i õigusega, sest tulirelvade käitlemine, sealhulgas kohustus pidada elektroonilist tsentraliseer itud või detsentraliseeritud andmekogumissüsteemi, mis tagab volitatud asutustele juurdepääsu andmekogumissüsteemidele, kuhu kantakse vajalik teave iga tulirelva ja selle omaniku kohta, on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta direktiivis (EL) 2021/555 relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta 8 . Relvaregistris töödeldakse füüsiliste isikute isikuandmeid. Isikuandmete kaitse on reguleer itud otsekohalduvas isikuandmete kaitse üldmääruses. Isikuandmete töötlemisel on arvestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetega ja isikuandmete kaitse üldmäärusega. 5. Määruse mõjud Eelnõuga ei kaasne olulist õiguslikku muudatust võrreldes kehtiva põhimäärusega. Relva- registri ajakohastatud lahendustest saavad kasu kõik isikud, ametiasutused ja ettevõtjad, kes vajavad ja kellel on õigus saada toimingutes ajakohaseid, kvaliteetseid ja täielikke andmeid relvade ning relvaomanike kohta. Relvaregistri arendusest saavad kasu eelkõige loa taotlejad ja pikendajad ning relvakaupme hed, kuna e-teenused on töökindlad ning andmed täielikud ja reaalajas, pakkudes mugavat paberivaba taotlemist ja loa väljastamise kontrolli. Relvaregistri andmetel on relvaloa omajaid ligikaudu 26 000. Tsiviilrelvade käitlemise tegevusloa omajaid on majandustegevuse registri andmetel 95 ja sõjarelvade käitlemise tegevusloa omajaid seitse. Kõik need isikud saavad võimaluse kasutada uut elektroonilist iseteeninduskeskkonda, et esitada taotlusi või tõendeid ning näha hiljem loa menetluse kulgu ja väljastatud digiluba. Samuti saavad uuendatud relvaregistrist kasu ametiasutused, kes teevad kontrolle ja teostavad järelevalvet, kuna registriandmed on reaalajas kättesaadavad ja täielikud. PPA lubade- menetlejad saavad kasu, kuna pabertöö hulk väheneb veelgi ja on võimalik digiteerida kõiki relvaga seotud andmeid. Relvaregistris on neli keskkonda: 1) iseteeninduskeskkond, 2) menetluskeskkond, 3) kaup- mehekeskkond ehk RelvS-i alusel tegevusloa omaja keskkond ning 4) analüüsikeskko nd. Kõikides keskkondades töödeldakse isikuandmeid, mille taotlejad on PPA-le ise esitanud, et saada RelvS-is toodud õigus RelvS-is nimetatud loa alusel käidelda piiratud käibega tulire lva, tulirelva olulist osa, lisaseadet või laskemoona. Uue tarkvara ja platvormi kasutuselevõtt võib tuua ka järgmisi riske: • andmeleke (konfidentsiaalsuse kadu); • teenuste häiritus (käideldavuse kadu); • andmete volitamata muutmine, sealhulgas kustutamine (tervikluse kadu); • väärkasutus ja juurdepääsu kuritarvitamine. 8 ELT L 115, 06.04.2021, lk 1–25. 21 Tehniliste meetmetega on tagatud andmelekke kohene tuvastamine: see ei jää märkamatuks ja võimaldab hakata kohe kahju minimeerima. Et riski realiseerumist vältida, on arendustööde käigus mõeldud läbi võimalikud turvanõrkuse kohad, nendest lähtudes süsteemi arendatud ja tehtud turvakatsed. Samuti rakendatakse ISO infoturbestandardeid. Relvaregistrist on tehtud turvakaalutlustel varukoopia. Kui ühe relvaregistri osaga peaks midagi juhtuma, on varukoopias andmed olemas. Varukoopia tegemise, hoidmise ja ajakohastamise eest vastutab SMIT. Relvaregister on juba riigi infosüsteemi halduse infosüsteemis registreeritud. Relvaregis ter vastab infosüsteemide kolmeastmelisele etalonturbe standardile. Relvaregistri ning selle iseteenindus-, menetlus- ja kaupmehekeskkonna andmete turbeaste on keskmine (M) ning relvaregistri turvaklass ISKE järgi K2T2S2. Sellega on tagatud süsteemile vajalik käideldavuse tase ning nõuded, milles on rangelt fikseeritud, mis tingimustel ja kui pikk võib olla summaar ne tööseisak selleks, et teha vajalikke hooldus- või uuendustöid. Samuti on süsteemile tagatud võimalus lülituda ümber varukoopiale juhul, kui süsteemi toimimises peaks tekkima ootamatu tõrge. Relvaregistri keskkonda sisenemiseks on vaja autentida isik riigi autentimisteenuse (TARA) keskkonnas. Kui relvaregistrisse siseneb PPA lubademenetleja või teeninduses taotluse vastuvõtja, pääseb relvaregistrisse arvutikasutaja personaalse parooliga. Registriand mete väärkasutuse ja volitamata muutmise riski on maandatud sellega, et juurdepääs relvaregistr ile antakse vaid selleks volitatud ametnikele ja isikutele. PPA kui vastutava töötleja ja relvaregistr i väliste kasutajate vahel, kes ei ole eelnõus nimetatud, sõlmitakse andmevahetusleping, milles määratakse täpsemalt X-tee teenuste nimetused ning andmevahetusest tulenevad poolte õigused ja kohustused. Kõik toimingud logitakse, mille abil on võimalik tuvastada, kes, mida ja milla l tegi. Registriandmete õiguspärase pärimise ja info seadusliku edastamise üle teostab järelevalvet PPA sisekontrollibüroo. 5.1. Isikuandmete töötlemine Relvadega seotud loataotlustes esitatud isikuandmete põhjal kontrollitakse andmeid, isiku tausta ja relva hoiutingimusi ning vajaduse korral otsustatakse isiku relvaeksamile saatmine. Juhul kui isiku edastatud andmed ei ole tõesed või isik ei vasta RelvS-is toodud tunnuste le, keeldub menetleja isikule loa väljastamisest. Samuti võib menetleja kasutada RelvS-i § 36 lõikes 4 toodud kaalutlusõigust ja keelduda loa väljastamisest või tunnistada selle kehtetuks. Isikuandmeid kasutatakse isikute ning neile väljastatud lubade ja neile lubatud relvade kontrolliks, et lubada relvi omada ja käidelda ainult isikutel, kes on selleks nii vaimselt kui ka füüsiliselt võimelised ja ei kujuta ohtu ei endale ega teistele. Lubade haldusmenetluses peab menetleja kontrollima isiku tausta ja hoiutingimusi, hindamaks taotleja vaimset ja füüsilist suutlikkust omada ja käidelda tulirelvi. Tulirelvad on eriohtlikkusega esemed, mille omamiseks peab inimene tajuma tulirelva ohtlikkust. Tulir e lva käitlemisel võib põhjustada ettevaatamatusest või ettekavatsetult teise isiku tervisele kahju või tema surma ning seetõttu peavad ametnikud kriitiliselt ja igakülgselt hindama inimese eluviis i ja senist käitumist. Hindamise eesmärk on välistada, et tulirelva omamise ja kandmise õiguse saab isik, kes ei ole vaimsete või füüsiliste eripärade tõttu võimeline seda tegema, vaid on relva omades ohuks nii endale kui ka teistele. Relvaloa omamine on eriõigus, selle saamise eeldus on isiku suur usaldusväärsus avaliku võimu silmis ja see eeldab sealjuures taotlejalt keskmises t vastutustundlikumat käitumist. Taotleja üldist käitumist tuleb hinnata laiemalt ja 22 iseloomustavalt, analüüsides ka tema varasemat käitumist, mitte ainult relva käsitsemise oskust, füüsilisi võimeid ja teoreetilisi teadmisi, mis on relvaeksami eduka sooritamise eeldused. Isiku ja tema andmete automatiseeritud digikontroll vähendab inimlikke vigu ja kuluvat aega. Isikuandmeid peab töötlema, et objektiivselt otsustada, kas ohtlikku eset isiku kätte lubada. Seda toetavad digikontroll ja automaatpäringud, kuid lõpliku otsuse selle kohta, kas isik vastab relva omamise ja kandmise tingimustele, langetab siiski ametnik. Isikuandmeid töödeldakse ja kogutakse, et PPA saaks täita ülesandeid, mis tulenevad muu hulgas RelvS-ist, kriminaalmenetluse seadustikust, väärteomenetluse seadustikust ning haldusmenetluse seadusest, samuti selleks, et täita täitemenetluse seadustikust tulene va id ülesandeid. Relvaregistri menetlus- ja kaupmehekeskkonna kasutamise õiguspärasust kontrollitakse tarkvaraliste ja organisatsiooniliste meetmete abil. Lisaks kehtiva RelvS-i alusel kogutavatele andmetele hakatakse relvaregistris töötlema ka leitud relva ja sellest teavitaja andmeid ning asitõendiks tunnistatud või konfiskeeritud relva andmeid. Eesmärk on koondada relva ja relvaga seotud isiku andmed, mis registreeritakse praegu erinevates andmebaasides, ühte relvaregistrisse. Leitud relva ja sellest teavitaja andmed registreeritakse praegu PPA dokumendihaldusprogrammis, kuid eelnõu kohaselt kogutakse need edaspidi relvaregistrisse. PPA on kõiki relvaregistriga seotud andmekaitseriske kirjeldanud ja hinnanud üldise ametiasutuse riskihindamise raamistiku alusel andmekaitse mõjuhinnangus 9 . Hinnatud on riskide tõenäosusastmeid, mõju ja tasemeid. Riskide vältimise meetmetena on ära kirjeldatud organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed. PPA veebisaidil www.politsei.ee on avalikustatud üldised andmekaitsetingimused. PPA andmetöötluspõhimõtete avalikustamine täidab eesmärki teavitada andmesubjekte isikuandmete töötlemise põhimõtetest ja praktikast. Isikustatud registriandmed on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ja on juurdepääsupiiranguga. Juurdepääs on vastutava ja volitatud töötleja ametnikel ja töötajatel neile teenistus- või tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ning järelevalveasutusel talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Relvaregistri iseteenindus-, menetlus- ja kaupmehekeskkonnas sisestatud ja salvestatud isikuandmeid ei avalikustata. Registriandmetest avalikustatakse veebisaidil www.politse i.ee avaandmetena ainult Eestis tüübikinnituse saanud relva- ja padrunimudelid. Kui andmesubjekt soovib teada, mis andmed on tema kohta relvaregistrisse kogutud, väljastatakse talle need päringu põhjal paberil või e-kirja teel, arvestades politsei ja piiriva lve seaduse §-des 746 –748 sätestatud andmete väljastamise piiranguid. Relvaregistri tarkvaras on arvestatud andmete kustutamise ja arhiveeritud andmetele juurdepääsu tähtaegadega. Kõik relvaregistri aadressiandmed on vastavuses aadressiandmete süsteemi infosüsteemi nõuetega. Isikuandmeid säilitatakse digitaalselt relvaregistris. Arhiveeritud andmeid säilitatakse arhiveerimise nõuete ja tähtaegade järgi, mis on nähtud ette RelvS-iga. Pärast andmete arhiveerimist on andmetele juurdepääs piiratum: lubademenetlejal teadmisvajaduse põhjal ja 9 Relvaregistri mõjuhinnang on PPA-s koostatud 2020. aastal. 23 süüteomenetlejal süütegude uurimiseks. Pärast arhiveerimistähtaja möödumist andmed kustutatakse ja neile ei ole võimalik enam ligi pääseda. 5.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju sihtrühm on ametiasutused, kes teostavad järelevalvet relvaomanike ja tegevusloa omajate üle, ja ametiasutused, kes omavad teenistusrelvi. RelvS-i § 88 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet tsiviilkäibes olevate relvade, tulirelva osade ja laskemoona käitlemise ning tegevusloa omajate üle PPA ametnik ning relvade ja laskemoona sisseveo, väljaveo ja edasitoimetamise seaduslikkuse üle Maksu- ja Tolliamet. Riiklikk u järelevalvet sõjarelvade, nende oluliste osade ja laskemoona käitlemise üle eraõiguslike isikute poolt teostab PPA ametnik ning laskemoona ja lahingumoona käitlemise üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Haldusjärelevalvet teenistusrelvade käitlemise üle teostavad ministeeriumid oma valitsemisalas. Seega kasutavad relvaregistrit järelevalves lisaks PPA-le Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet, tüübikinnituse tegija EKEI ning muud valitsusasutused ja kohtud, samuti teenistusrelvi omavate ametiasutuste relvade eest vastutavad isikud. Sihtrühma suurus on võrreldes riigiasutuste koguarvuga väike. Kokku on relvaregistril praegu ligika ud u 1000 kasutajat, kellest ligikaudu 250 on ametiasutuste ametnikud, kes tegelevad riiklik u järelevalve või loamenetlusega. Võrdluseks võib tuua, et 2019. aastal töötas avalikus sektoris 132 333 inimest. Seega on mõju sihtrühm väike. Tänu registriandmetele paranevad kõikide kasutajate töövõimalused, kuna andmed on reaalajas operatiivsemalt kättesaadavad ja täielik ud. Kuna relvaregistri osana võetakse relvalubadega seotud taotluste esitamiseks kasutusele iseteeninduskeskkond, väheneb märgatavalt PPA teeninduste töökoormus. Samas jääb taotlejale võimalus esitada taotlus füüsiliselt PPA teeninduses, kasutades sealse ametniku abi, kuid eelnõu koostajad on veendunud, et enamik taotlejaid hakkab kasutama iseteenind us- keskkonda. Kui praegu kulub PPA teeninduses vastuvõetava taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisele ja menetlusse edastamisele 45 minutit, siis tulevikus on see aeg prognoosi järgi 35 minutit. Viie aasta pärast võiks olla ajaline võit, kus selleks kulub vähem kui 35 minutit. Ehk uuendatud relvaregistris on PPA hinnangul tulevikus ajaline võit kümme minutit. Kavandatavaid muudatusi võib pidada heamõjuliseks. Uues relvaregistris on lihtsa m genereerida aruanneteks andmeid relvade ja relvaomanike kohta, mis hõlbustab statistika koostamist ja vajaduse korral andmete edastamist. Ajakohane relvaregister on valmis ühild uma teiste riiklike registrite, näiteks rahvastikuregistri ja karistusregistriga, ning nende andmevahetus muutub kiiremaks ja kvaliteetsemaks. Selleks, et valdkonna ametnikud oskaksid relvaregistrit kasutada, kavandatakse nii PPA teenistujatele kui ka teiste ametiasutuste esindajatele uut süsteemi tutvustavad infopäevad ja koolitused. Mõju ulatus on väike, sest ametiasutuste põhiülesandeid ei muudeta, ametiasutused jätkavad sarnaste tööülesannetega nagu praegu ja ei ole suurt tarvidust tegevuste järele, mis aitaksid muudatustega kohaneda. Uue tehnilise lahendusega koondatakse rohkem relvadega seotud teavet ühtsesse relvaregistrisse, andmete töötlemist koordineeritakse keskselt ning tagatakse relvaregistri keskne ja vajaduspõhine arendamine. Seeläbi tagatakse valdkonna muutuvatele vajadustele vastav, järjepidev ja asjakohane areng. Kaasnev mõju on positiivne, 24 sest uuendatud relvaregistri kasutuselevõtmine suurendab märkimisväärselt tehnilist suutlikkust. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ametiasutuste tööülesandeid eelnõuga ei muudeta ja uuendatud relvaregistri kasutuselevõtmisest tingitud võimalike muudatuste mõju töö- protsessides on ühekordne. Muudatused ei ole olulise mõjuga. 5.3. Mõju majandusele Mõju sihtrühm on eelkõige RelvS-i alusel tegevusloa või relvaloa omajad ja taotlejad. Mõju ulatus majandusele laiemalt puudub, ent eelnõu mõjutab erasektori ettevõtjaid, kellel on RelvS-i alusel väljastatud tegevusluba või juriidilise isiku relvaluba. RelvS-i alusel tegutseb tegevusloaga ligikaudu 100 ettevõtjat ning majanduslikult aktiivsetest ettevõtjatest on mõjutatud alla 1%. Selle põhjal saab kaasneva mõju ulatust pidada väikeseks, sest mõjutatud ettevõtjate osakaal kõigi majanduslikult aktiivsete ettevõtjate seas ei ole kuigi suur. Ettevõtjale ei kaasne eelnõuga majanduslikke lisakulutusi. Uuendatud relvaregistri kasutamise koolitused korraldab PPA. Samuti tagab PPA asjakohaste kasutusjuhendite olemasolu. Relvakaubanduse kasvu eelnõu ei soodusta. Mõju sihtrühm on ka kohtutäiturid, pankrotihaldurid ja FiMS-is nimetatud usaldusisikud, kes kasutavad relvaregistrit volitatud töötlejatena. Kohtutäiturid ja pankrotihaldurid töötlevad juba praegu volitatud töötlejatena andmeid relvade kohta, mille käsutamisele on seatud piirangud, ja nende omanike kohta. Eelnõu kohaselt lisanduvad samade ülesannete täitjatena usaldusisik ud. Usaldusisikutele iseseisva juurdepääsu võimaldamine hoiab olulisel määral kokku PPA ametnike tööaega ning tagab andmete õigsuse ja ajakohasuse. Täitemenetluse tagamiseks on kohtutäituritel, pankrotihalduritel ja usaldusisikutel juurdepääs relvaregistrisse kantud relva- omanike ja nende relvade andmetele ning neil on õigus seada relva võõrandamise keeld. Keelu vajaduse äralangemise korral saab kohtutäitur, pankrotihaldur või usaldusisik keelumärke ise relvaregistrist eemaldada. Nende vajadustega on uuendatud relvaregistri loomisel arvestatud ja juurdepääs vajalikele andmetele tagatud. Uuendatud relvaregistri kasutuskoolituse korraldab PPA. Eestis oli 2021. aasta uuringu andmetel 1,21 miljonit internetikasutajat (91% elanikkonnast) 10 . Relvaregistri ja loamenetluse digiteerimisega luuakse nüüdisaegne teenus, mis on kõigile igal ajal kättesaadav. Taotlusi ja deklaratsioone on mugav esitada ning seda saab teha kodunt või töölt lahkumata. Aega, mis taotlejal iseteeninduskeskkonna vahendusel taotluse esitamis e le kulub, ei ole praegu hinnatud ega mõõdetud, kuid teenuse arendamiseks ja rahulolu hindamiseks on PPA tellinud küsimustiku, mis lisatakse relvaregistrisse ja millele saavad vastata kõik iseteeninduskeskkonna kasutajad. Tegevusloaga ettevõtjad saavad kanda tellitud kauba – piiratud tsiviilkäibega relvad, tulire lva olulised osad, lisaseadmed ja laskemoona – ise relvaregistrisse. Võrreldes kehtiva põhi- määrusega ei pea ettevõtja enam esitama paberil kaubadeklaratsioone, mille alusel kannavad 10 Milos. Suur uuring – eestlaste interneti ja sotsiaalmeedia kasutus aastal 2021. Turundajate Liit 2021. Ülevaade eestimaalaste interneti ja sotsiaalmeedia kasutusest aastal 2021, 10. märts. 25 järelevalvet teostavad ametnikud kaubaandmed relvaregistrisse. Kuna kaubaandmeid ei pea enam kirjutama mitu korda ümber, väheneb märgatavalt ka risk andmete sisestamisel eksida. Kokkuvõtvalt võib tuua kavandatavate muudatuste positiivse mõjuna välja, et tänu relvaregistr i uuendamisele väheneb kõigi poolte koormus riigile andmete edastamisel ning lühene vad ooteajad. Digilahendus vähendab halduskoormust, hoides kokku aega ja vabastades ressurssi, mis võimaldab kodanikel, ettevõtjatel ja ametiasutustel panustada enam põhitegevuse tulemuslikkusesse. Muudatused ei ole olulise mõjuga. 5.4. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm I: PPA Selleks, et tagada senisest tõhusamini julgeolek, ennetada kuritegevust ning koguda tõendeid süüteomenetluses ja muudel võimalikel kasutusaladel, on vaja pidevalt ajakohastada ka digilahendusi. Uue tehnilise lahenduse kasutuselevõtt aitab luua praeguste võimalus te ga võrreldes märksa parema suutlikkuse õigusrikkumisi ennetada või neile operatiivse ma lt reageerida. Relva või relvaomaniku andmete operatiivne muutmine ja kiire infovahetus aitavad selgelt võidelda kuritegevusega. Tehnilisi võimalusi liidestada uuendatud relvaregister teiste andmekogudega saab kasutada ära ka PPA igapäevases operatiivtöös ja ohuhinnangute koostamisel. Sündmuskohale väljakutse saamisel saab relvaregistrist pärida kiiremini ja kvaliteetsemat infot sündmuskohal või selle ümbruses hoiustatavate relvade ja laskemoona asukoha kohta. Selle põhjal saab reageeriv politseiüksus kiiremini hinnata sündmuskoha ohte ja nendeks paremini valmistuda. Relvaregistri arendamisel on piisavalt hästi arvestatud tänapäeva turvanõuetega. Kõik vajalikud riskid on hinnatud ning maandamismeetmed ja nende kontrollimeetmed rakendatud. Registriandmetele juurdepääsu taotlejad on piisavalt kontrollitud ja kõik päringud logitakse. Registrikannetest tehakse automaatsed turvakoopiad. Eeldatav mõju on positiivne. Elektroonilise andmevahetuse rakendamise oodatav mõju tähendab PPA-le peamiselt aja tõhusamat kasutamist. Vabanenud tööaega on võimalik kasutada muude tööülesannete täitmiseks, sealhulgas järelevalve tõhustamiseks. Mõju sihtrühm II: relvakaupmehed Elektroonilise andmevahetuse loomine relvakaupmeeste ja PPA vahel aitab vähendada nii PPA kui ka relvakaupmeeste halduskoormust. See muudab relvakaupmehele lihtsamaks seni paberil arvestuse pidamise ja andmete edastamise. Juba praegu peab enamik relvakaupmeeste st arvestust elektrooniliselt, kasutades raamatupidamisprogramme jne. Seetõttu võib pidada selliste õiguslike muudatuste mõju, mis veelgi enam elektroonilist menetlust soosivad, sihtrühmas positiivseks. X-tee kaudu PPA-ga suhtlemine muudab relvakaupmee ste igapäevatoimingud lihtsamaks ning aja- ja ressursisäästlikumaks. Selline andmeedastus eeldab internetiühendusega arvuti olemasolu, mis ei tohiks tänapäeval olla ühelegi relvakaupme he le probleem. 26 Muudatuste mõju sagedus ja ulatus on sihtrühmas keskmised, kuid muudatus tega ei kaasne negatiivset mõju, vaid eeldatavasti on see positiivne. Seetõttu on mõju ebaoluline. Mõju sihtrühm III: teenistusrelvi valdavad ametiasutused, v.a Kaitsepolitseiamet Relvaregistri uue tehnilise lahenduse kasutuselevõtmine annab ametiasutustele võima luse hallata nende valduses olevate teenistusrelvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona, lahingumoona ja nende hoiukohtade andmeid ühtses relvaregistris. See tagab andmete ühetaolisuse ning parema jälgitavuse ja järelevalve. Seni on teenistusrelvi valdavad ametiasutused pidanud relvaregistris arvestust nende valduses olevate tulirelvade ja nende oluliste osade kohta. Arvestust laskemoona, lahingumoona, hoiukohtade ja teenistusr e lva füüsilisest isikust valdajate kohta peetakse erinevates asutusesisestes infosüsteemides, Exceli tabelites või hoopis paberil arvestusraamatus. Ühtse, kõiki andmeid koondava lahenduse kasutuselevõtmine võimaldab saada teenistusrelvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona, lahingumoona ning nende hoiukohtade ja valdajate üle täpsema ülevaate ning teostada tõhusamalt järelevalvet. Muudatuste eeldatav mõju on positiivne. Ühtses relvaregistris andmete haldamine ja järelevalve vabastab ametnike aega ning seda on võimalik kasutada muude oluliste ülesannete täitmiseks. Mõju sihtrühm IV: Kaitsepolitseiamet Kaitsepolitseiameti relvaregistri loomine võimaldab Kaitsepolitseiametil pidada arvestust tema valduses olevate teenistusrelvade, sõjarelvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona, lahingumoona ja neid valdavate füüsiliste isikute kohta. Kuna RSVS-i § 9 punkti 2 järgi on teave julgeolekuasutuste vara, sealhulgas relvade kohta riigisaladus ja relvaregister ei vasta riigisaladuse käitlemiseks vajalikele turvanõuetele, ei ole Kaitsepolitseiamet pidanud arvestust oma valduses olevate teenistusrelvade ega laskemoona kohta relvaregistris, vaid oma hallatavas andmekogus. Spetsiaalselt Kaitsepolitseiameti jaoks loodud Kaitsepolitseia me ti relvaregister vastab kõikidele vajalikele turvanõuetele ning sellele on juurdepääs vaid Kaitsepolitseiameti poolt kontrollitud ja volitatud kasutajatel. See lahendus võimaldab Kaitsepolitseiametil kui teenistusrelvi valdaval ametiasutusel täita talle RelvS-ist tulene vat kohustust kanda relvaregistrisse andmed tema valduses olevate teenistusrelvade, sõjarelvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona, lahingumoona ja neid valdavate füüsiliste isikute kohta. Muudatuste mõju on positiivne, sest see võimaldab Kaitsepolitseiametil töödelda tema valduses olevate teenistusrelvade, sõjarelvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona, lahingumoona ja neid valdavate füüsiliste isikute andmeid turvalises keskkonnas. Mõju sihtrühm V: välismaalased Eelnõu mõju riigi välissuhetele on minimaalne. Eelnõu eesmärk on tõhustada eelkõige riiklikk u andmete kogumist ja vahetamist. Samas kogutakse ja vahetatakse infot relvaloa väljastamise st keeldumise või kehtetuks tunnistamise kohta juba praegu. Eelnõuga ei muudeta praegust korda teisest EL-i riigist Eestisse jahile või sportima tulemise kohta. Sel eesmärgil reisides tuleb ka edaspidi võtta kaasa koduriigis väljastatud Euroopa tulirelvapass. Enne saabumist ei pea PPA-lt taotlema lisadokumente ning selliste külaliste relvi ei kanta relvaregistrisse. Enne kolmandast riigist relvaga Eestisse saabumist peab isik taotlema 27 eriloa. Eriloa taotlust ei saa välismaalasest taotleja esitada iseteeninduskeskkonna kaudu, vaid see tuleb esitada PPA-le isiku kutsuja, üldjuhul jahikorraldaja või laskespordivõistluse korraldaja vahendusel digiallkirjastatult e-posti teel või teeninduses. Väljastatav eriluba on endiselt paberil ja see tuleb relvaga kolmandast riigist saabujal esitada Eestisse sisenemise l piiripunktis. Kuna välismaalaste puhul senisega võrreldes midagi ei muutu, saab kaasnevat mõju pidada ebaoluliseks. Erilubade taotluste arv on iga aastaga vähenenud ja möödunud aastal jäi see alla saja. Paljud jahimehed ja laskesportlased saabuvad Eestisse isikliku relvata ja laenavad selle siinsetelt relvaomanikelt. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud PPA ja SMIT alustasid relvaregistri ajakohastamist 2018. aastal, kui taotleti Euroopa Regionaalarengu Fondist eelarvelisi vahendeid relvalubade digimenetluse projekti realiseerimiseks (157 214 eurot, tegelik kulu 150 039 eurot). Samuti saadi Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastus relvaregistri teiseks (494 692 eurot, tegelik kulu 485 971,20 eurot) ja kolmandaks arendusetapiks (314 088 eurot). 2022. aasta jaanuaris tehti positiivne rahastusotsus ka neljanda arendusetapi kohta (425 340 eurot). Eelnimetatud summad on esitatud koos käibemaksuga. Täpsemalt on relvaregistri arendamist ja sellega kaasnevat kulu analüüsitud eelnõu 737 SE seletuskirjas. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 30. märtsil 2023. aastal, millal jõustub eelnõu 737. Määruse § 19 lõike 7 punktid 6 ja 7 jõustuvad 30. detsembril 2025. aastal, sest osa eelnõu 737 SE sätteid jõustub sellel kuupäeval. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Jahimeeste Seltsile, EKEI-le, Kaitsepolitseiametile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, PPA-le, Päästeametile, Sisekaitseakadeemiale ja SMIT-ile. Relvaregistri dokumentatsioon kooskõlastatakse ka riigi infosüsteemi halduse infosüsteemi (RIHA) kaudu Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. aasta määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ §-s 7 ettenähtud korras. 28