Justiitsministri 08 . juuli 2023 käskkirja nr 46 „ Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine “ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Euroopa Sotsiaalfond+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 10 nimetatud partnerluslepe ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava elluviimiseks kehtestas justiitsminis ter 08 . juuli 2023. a käskkirja ga nr 46 „ Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine “ projekti „ Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine “ toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra (edaspidi TAT käskkiri) . TAT käskkirja muutmise ja selle seletuskirja koostas Justiits - ja digi ministeeriumi üldosakonna eelarve- ja strateegiatalituse välisvahendite koordinaator Annika Leevand (tel 620 8174, e-post:
[email protected] ) , kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse tiimij uht Stanislav Solodov (tel 620 8120 , e-post:
[email protected] , sama talituse projektijuh id Reelika Rattus ( e-post:
[email protected] ), Peter Gornicheff ( e-post:
[email protected] ), Joelle Marcelle Antson (tel 5347 2800, e-post:
[email protected] ), Terje Smitt (tel 529 3080, e-post:
[email protected] ) ja vanglate osakonna taasühiskonnastamise talituse juhataja Merike Sirendi (tel 515 6309, e-post:
[email protected] ) . TAT käskkirja muutmi s e on kooskõlasta n ud Rahandusministeeriumi üldosakonna õigustalituse juhataja Marju Lepmets (tel 5885 1437,
[email protected] ). TAT käskkirja muut mist on 24. 10 .202 4 taotlenud elluviija ja se lle on eelkõige ting inud vajadus kaasata suurem ring partnereid TAT käskkirja tegevuste elluviimiseks. Samuti täpsustatakse ka teisi TAT käskkirja punkte, mille vajadus on tekkinud vanglate tööhõive muudatustega (nt punkt 4.2 töövahendusteenuse ja üldkasuliku töö osas), tegevuste elluviimise käigus (nt punkt 4.4 erikoolitusprogrammi ning teiste koolitus- ja arendustegevuste osa s ) või TAT käskkirja teksti parema selguse tagamiseks (nt punkt 4.5 hindamiste ja uuringute ning punkt 4.6 kommunikatsiooni osas, sihtrühma muudatused kõigis TAT käskkirja tegevustes). TAT käskkirja muutmise s eletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes justiitsministri 08 . juuni 2023. a käskkirjaga nr 46 kehtestatud TAT käskkirja seletuskirjaga või täpsustab neid. TAT käskkirja muudatusega laiendatakse partnerite ringi ja lisatakse lisaks partneriks olevale prokuratuurile, kus tegevusi vii b ellu Riigiprokuratuur (edaspidi Riigiprokuratuur) , partneritena juurde veel Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA ) , Tallinna Vangla , kus tegevusi vii b ellu kriminaalhooldus e arenduse osakon d (edaspidi K riminaalhooldus ) , Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA ) ning Riigikohus. Partnereid kaasatakse selleks , et tulla paremini toime kriminaaljustiitssüsteemi ees seisvate väljakutsetega, tõhustada kriminaaljustiitssüsteemi ja arendada koostööd ning kohaldada korduvkuritegevuse vähendamiseks mõju omavaid vanglakaristus t asendavaid ja mittekaristuslikke mõjutusvahendeid. K riminaalhooldus e s on vaja suurendada kriminaalhoold ajate kompetentsi töös noorte õigusrikkujatega tema suunamisel õiguskuulekale teele ja koostöövõimalusi teiste asutustega . Kohalikul tasandil on vaja rohkem välja arendada ja rakendada mittekaristuslikke mõjutusvahendeid, mille mõju noore käitumise muutmis ele ja iseseisva le toimetuleku le on seda suurem . Lisanduvate partnerite tegevused võimestavad TAT käskkirja tegevuste eesmärkide täitmist ja efektiivset eelarvejuhtimist. Samuti mitmekesistuvad valdkonna spetsialistele suunatud koolitused kitsamates kohtusüsteemi puudutavates valdkondades. Muutmise k äskkirja sisu TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1.1 lisatakse TAT käskkirjale projekti eeldatav eelarve elluviija ja partnerite vahel kogu perioodi peale kokku. Iga-aastase projekti detailse eelarve prognoosi ja ülejäänud aastate prognoosid esitab elluviija rakendusasutusele iga-aastase tegevuskava lisas, mis esitatakse jaanuaris. TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1.2 muudetakse riigi eelarve strateegia ja Justiitsministeeriumi programmi elluviimise aastaid, kuna uus strateegia ja programm on juba valitsusele esitatud. TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1. 3 täiendatakse TAT käskkirja põhitegevuse pealkirja, kuna TAT käskkirja tegevustega ei arendata mitte üksnes kriminaaljustiitssüsteemi, vaid ka valdkonnaülest koostööd ja valdkonna spetsialiste, sh väljaspool kriminaaljustiitssüsteemi. TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1. 4 täiendatakse TAT käskkirja kõrvaltegevuse pealkirja, kuna hindamine ei ole uuringu sünonüüm. Uuringud on eelkõige vajalikud TAT käskkirja sekkumiste planeerimiseks ja väljatöötamiseks ning hindamised juba ellu viidud TAT käskkirja sekkumiste hindamiseks. TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1. 5 lisatakse täiendav õiguslik alus noore sihtrühma arvamiseks, mis oli ekslikult välja jäänud. Punkti täiendatakse kriminaalmenetluse §-ga 203¹, mis käsitleb kriminaalmenetluse lõpetami st kuriteoga tekitatud kahju heastamise tõttu . Ka nimetatud alusel kriminaalmenetlusest vabanenud noor võib vajada tugiisiku- ja/ või majutusteenust. Nimetatud alus oli nimetatud punktis 5 „ TAT-i sihtrühmad“, kuid nüüd tuuakse see alus ka konkreetse tegevuse alla. TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1. 6 muudetakse tegevuse eesmä rk i vastavalt muutunud tegevuse kirjeldusele. Eesmärk on pakkuda n oorele õigusrikkujale rohkem tänastele vajadustele vastava id tööharjutamise ja rehabiliteerimise võimalusi. Koolitusprogrammi vajadus ja sisu selgub uue tööharjutuse kontseptsiooni väljatöötamisel ja see ei ole enam eraldiseisev tegevus. TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1.7 tuuakse tegevuse kirjeldusse töövahendusteenuse asemel sisse töö ga harjutamine ning muudetakse kriminaalhoolduses üldkasuliku töö tegemise põhimõtteid, et see oleks noorele kasulik kogemus. Töövahendusteenus ja teised tegevused nagu koolitusprogramm, mentorlus, nõustamised ei ole enam asjakohased ja jäetakse seni kehtinud sõnastuses välja, kui d see ei tähenda, et lisaks tööharjut usele ei või pakkuda teisi sekkumisi nagu näiteks koolitustegevusi, koostöövorme, infotehnoloogilisi rakendusi vms. Tegevuse kirjelduse osas jäetakse välja ü leliigne sihtrühma loetelu , kuna see dubleerib punktis 4.2.4. sihtrühma kirjeldust. Tööharju tuse võimalus te loomine (elluviija) Tegevusega luuakse tööturule sisenemise toetamiseks võimalused tööharjumuse tekitamiseks, mis arvestavad erinevate õigusrikkumistaustaga noorte eripärasid ning lihtsustavad ja kiirendavad neil töö leidmist vanglas, kriminaalhoolduses kui ka hiljem ühiskonnas. Vanglas on hulk kinnipeetavaid, kelle eripära on alamotiveeritus osaleda taasühiskonnastavates tegevustes, samas peab vangla võimalikult paljudele kinnipeetavatele looma tingimused end mõtestatud tegevusega hõivata. Tegevuste muutmise on tinginud vanglateenistuses toimunud viimaste aastate muutuse d . Töövahendusteenus planeeriti TAT käskkirja siis, kui kinnipeetavate tööhõive mudel tugines AS Eesti Vanglatööstus e ärimudelile . 2024. aastal likvideeriti AS Eesti Vanglatööstus ja loodi Vanglate Ettevõtluskeskus , sh kujundati ümber vangla tööhõive kujundamise põhimõtted . Keskuse eesmärk on suurendada tööhõivet nii vanglas sees kui ka leida partnereid, kelle juurde saaksid tööle asuda avavanglas karistust kandvad inimesed. Viimastel aastatel on jätkunud vangide arvu vähenemine. Seoses sellega paigutati osa Tartu Vangla kinnipeetavaid ümber Tallinna vanglasse ja suleti kinnipidamiseks ettenähtud mitu Tartu vangla hoonet . Koos üldise langustrendiga vangide arvus, on ka TAT sihtrühma n oorte arv vähenenud : muutus kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste arv udes on vastavalt 2022: 383 ja 2024: 270 ning 2022: 966 ja 2024: 770 . S eisuga oktoober 2024 on noorte kinnipeetavate arv Tallinna vanglas 142, Viru vanglas 68 ja Tartu vanglas 42 . Arvestades Vanglate Ettevõtluskeskuse loomist ja selle le antud rolli vanglas tööhõive kujundamisel, Töötukassa uusi ESF+ kaasrahastatud teenuseid noortele ja langustrendi TAT sihtrühma noorte arvu s vanglates ja kriminaalhoolduses, ei ole otstarbekas kulutada seni planeeritud sedavõrd suurt ressursi High:Five eeskujul töövahendusteenuse väljatöötamisse. Eesmärgipärasem on keskenduda väiksema ressursikuluga tegevusele, mis panustab sihtrühma toetamisele sisenem aks vangistusjärgselt tööturule. Tööharjutuse võimaluste väljatöötamine eeldab koostööd Vanglate Ettevõtluskeskuse, töötukassa, ettevõtjate (tööandjate), vanglateenistuse ja teiste pooltega. Huvitatud tööandja on eeldatavalt ettevõte, kes tegutseb tööjõupuudusega valdkonnas, või kellele on oluline vastutustundlik ettevõtlus, nt kelle missioon on aidata ühiskonnas tõrjutud gruppe (nt noored õigusrikkujad). Sekkumine võib olla ka näiteks koostöövorm (grupitöö, juhendatud tegevus) või koolitustegevus , mida viiakse ellu vanglas või kriminaalhoolduses või muus asukohas, näiteks teenuseosutaja vahendusel. Sekkumise eesmärk on õigusrikkumistaustaga noori inspireerida, motiveerida, julgustada ja arendada selliseid üldoskuseid , mis toetavad õiguskuulekat eluviisi, sh toetada tööturule sisenemist või õppesse siirdumist. Samalaadse näitena võib nimetada töötukassa tegevusi, nagu värbamispäevad, programm „Minu esimene töökoht“, tööklubid. Üldkasuliku töö kaasajastamine (partner: K riminaalhooldus) Üldkasulik töö pakub ühelt poolt noorele õigusrikkujale emotsionaalset võimalust rehabiliteeruda, teiselt poolt võtta reaalse tasuta töö tegemise näol vastutust oma teo eest. Lisaks peab see võimaldama õppida noorel midagi uut ja positiivset. Tänane üldkasulik töö keskendub kohustuslike tundide ära tegemisele. Üldkasuliku töö kaasajastamise e esmärk on muuta fookust ja keskenduda töö sisule ja taastava üldkasuliku töö põhimõttele – tehtav töö on kasulik kogemus noorele ja panustab tagasi ühiskonda ehk kahjude heastami sele . Kui seni pidi üldkasuliku töö partneritel ja juhendajatel olema puhas taust, siis nüüd antakse ka nende tööle taasühiskonnastav tähendus – tööandjaid tuuakse esile ja pakutakse võimalust oma teadmiste ja oskuste täiendamiseks. Muudatuse elluviimiseks on üldkasuliku töö tegemiseks vajalik leida partnerid, kes suudavad juhendamise kõrval luua sisulist väärtust, näiteks kaasates selleks kogemuskaaslasi või käivitada noori ühendav kaasamisvorm (välisriikides nt kohviröst Hollandis, jalgrattatöökoda UK-s, mesindus Georgias). Tegevuse elluviimiseks korraldatakse üldkasuliku töö maine parandamiseks teavitustegevusi (nt videod, juhendmaterjalid), juhendajate e-kursusi jt õppe- ja koostöövorme. TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1. 8 täpsustatakse tegevuse tulemus i , mida uute tegevus tega soovitakse saavutada . TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1. 9 eemaldatakse alused, mis puudutavad vanglast või vahi alt vabanenud noori õigusrikkujaid, kuna uued tegevused (tööharjutus koos Vanglate Ettevõtluskeskusega ) puuduta b ainult noori kinnipeetavaid . Juba olemasolevad alused katavad ära noored, kellel on määratud üldkasulik u töö kohustus . Sihtrühmas tehakse muudatuse d seoses asendunud tegevusega ja tehakse teisi täpsustusi. TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1. 10 näha ette uus partner ja temaga sõlmitav partnerlusleping. Elluviija (sh koos Vanglate Ettevõtluskeskusega) tegeleb tööharjut use võimaluste pakkumisega vanglas ja partnerina K riminaalhooldus tegeleb üldkasuliku töö kaasajastamisega väljaspool vanglat. TAT käskkirja muutmise k äskkirja punktiga 1. 11 eemaldatakse üleliigne tegevuse kirjeldust puudutav osa. TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.1 2 ühtlustatakse mõisteid, kuna sekkumisi (sh digioskuste arendamist) töötatakse välja ja rakendatakse nii vanglas kui kriminaalhoolduses. Punktiga ühtlustatakse mõisteid ja jäetakse katusmõistetena sisse vaimset tervist tugevdavad , käitumisriske maandava d ja peresuhteid toetavad sekkumised. Vaimset tervist toetava d erinevad psühhoteraapia sekkumis ed nagu kognitiiv-käitumisteraapia ( nt eseregulatsioon i ( mindfulness ) tugevdamine ) ja pereteraapia . Käitumisriske maandavad tegevused aitavad noori õigusrikkujaid motiveerida ja jõustada, omandada uusi hoiakuid ja oskusi enda vastutustundlikuma tegutsemise suunamiseks. Tegevused sisaldavad sekkumiste, mudelite ja programmide väljatöötamist või edasiarendamist , nende kasutamiseks vanglateenistujate koolitamist ning sekkumiste pakkumist (kas vanglateenistujate või erialaspetsialisti poolt) noortele kinnipeetavatele või kriminaalhooldusalustele. Digioskuste arendamiseks konkreetse riistvara soetamine otsustatakse vajaduspõhiselt ja eraldi tegevusena ette ei nähta. Muuhulgas võib olla vajadus uuendada vanglate digiseadmeid koos vajaliku tarkvaraga , et nüüdisaegset õpet ellu viia. Oluline on arendada e-õppe võimalusi näiteks keeleõppes, üldhariduses ja mikrokraadide omandamisel . Kriminaalhoolduse kaasajastamine ja töötajate kompetentside tõstmine (partner: K riminaalhooldus) Kriminaalhooldustööks puudub täna töötajate süsteemne ja sisukas väljaõpe. Kuigi kogemuslikult on kriminaalhooldaja valdkonna parim asja tundja, on lähenemine muutusteks motiveerimisele ajale jalgu jäänud ning põhineb teaduspõhisuse asemel igapäevateadmisel ja -hoiakutel. Vajalik on noorte õigusrikkujatega töötavate kriminaalhooldaja te kompetentsi kasvatamine, et toetada edu töös kriminaalse käitumise põhjustega . Tegevuse eesmärk on suurendada kriminaalhoolduse edukalt läbinute noorte õigusrikkujate osakaalu ja seeläbi vähendada vangistuse täitmisele pööramist . Selleks on vajalik kriminaalhooldaja väljaõppe loomine, töökohal juhendamise toetamine, autonoomia ja paindlikkuse suurendamine. Kaasajastamiseks ja töötajate kompetentside tõstmiseks on vajalik suurendada kriminaalhooldaja võimalusi kriminaalhooldustöö paindlikuks korraldamiseks ja juhtumipõhiseks lähenemiseks; arendada turvalise koostöö (TUKO) raamistikku; tekitada kompetents tööks äärmusliku ideoloogiaga noortega. Paindlikuks tööks on vaja vähendada tarbetut bürokraatiat, sh võtta kasutusele uudseid lähenemisi käitumiskontrolliga pandud kohustuste järelevalve tagamisel (nt alkoholitarvitamise keelu kontroll). Käitumiskontroll peab võimaldama kriminaalhooldusalusel võtta rohkem vastutust, et tekiks sisemine motivatsioon kohustusi täita. Juhtumipõhiseks lähenemiseks on vajalik uute praktikate kasutuselevõtt, näiteks „minu plaan“ , inimese tugevustest lähtumine (CARE ; korrektsioonitöö baasoskuste ja kuritegevusest irdumise koolitus), tugigrupid, vabatahtlikud kogemuskaaslased . Turvalise koostöö ( TUKO ) raames on fookuses noorte kriminaalhooldusaluste juhtumid, mis on keskmisest kõrgema riski g a, kus noore abi- ja sekkumisvajadus on suur. TUKO raamistiku eesmärk on toetada kannatanu ja kogukonna turvalisust ning noore kriminaalhooldusaluse iseseisvat toimetulekut läbi vangla, KOVi , politsei jt vajalike partnerite kaasamise võrgustikutöösse, kus ühise hindamise tulemusena luuakse riskide maandamise plaan ja viiakse see koordineeritult ellu . Kriminaalhoolduse poolt on oluline partnerasutusi kaasata, hoida ja positiivselt mõjutada võrgustikutöösse. V ajadusel otsitakse koostöökohti või tehakse koostööd juba olemasolevate koostööformaatidega (nt Ringist Välja mudel, turvalisuse nõukogud). TUKO koolitus on üks osa TAT käskkirja tegevuse 4.4 „Krim i naaljustiitssüsteemi , koostöö ja spetsialistide arendamine“ all ellu viidavast erikoolitusprogrammist, kuna TUKO koondab laiemat sihtrühma ja on suunatud koostöö ja sidususe suurendamisele kriminaalhoolduse ja teiste valdkonna spetsialistide vahel, mis on valdkonnaüleseid teemasid hõlmava erikoolitusprogrammi eesmärk. Aktuaalse teemana on esile kerkinud noorte radikaliseerumise probleem. Kaitsepolitseiameti 2023-2024 aastaraamatus on peatükk „Lapsed äärmusluse püünises“, milles juhitakse tähelepanu, et viimastel aastatel äärmuslus just laste ja noorte vaates muutumas virtuaalsest probleemist reaalseks ehk äärmuslik käitumine on jõudnud tänavatele. Äärmusluse ennetust koordineerib Eestis laiemalt Siseministeerium. Samas on juba täna mitmeid alaealisi ja täiskasvanud noori sattunud kriminaalmenetluses kahtlustavana politsei ja prokuratuuri vaatevälja ning olnud ka kriminaalhooldusel. Täpset arvu ei ole võimalik öelda, kuid hinnanguliselt on äärmusluse püünisesse langenud sadu noori, kelle ideoloogia, sh väljendatavad kavatsused ja käitumine olnud reaalsed ja see viitab vajadusele sisulisele tööle ehk sekkumisele nende deradikaliseerimiseks . On tõenäoline, et lähiaastatel satub äärmuslike vaadetega noori rohkem kriminaalhoolduse sse ja vanglasse. Radikaliseerunud noori on nii kohtueelses menetluses kui ka vanglas ja kriminaalhoolduses. Radikaliseerunud noortega tööks on vajalik alustada töötajate teadlikkuse tõstmisega, sest täna on see madal. Teadlikkuse tõstmise eesmärk on anda töötajatele oskused märgata noortes äärmusluse elemente (käitumine, välised tunnused jms). Samal ajal on vajalik koolitada töötaja(d), kellel tekib kompetents selliste noortega sisuliselt töötada, mis eelkõige tähendab üks-ühele vestlusi. TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1.1 3 täpsustatakse uute tegevus t ega lisanduvaid tulemusi, mida uute tegevustega soovitakse saavutada ning ühtlustatakse mõisteid. TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1.1 4 laiendatakse noorte sihtrühma ja lisatakse alused, mis kaasnevad partneri lisa ndu misega (radikaliseerunud noored , spetsiifilised grupid ) . Sihtrühma osas ühtlustatakse mõisteid (nt valdkonna spetsialistide alla kuuluvad ka vanglateenistus, tervishoiutöötajad, terapeudid, arstid, vaimse tervise spetsialistid, perenõustajad , väliseksperdid, haridusasutused ) ja tuues sisse uute tegevustega kaasnevad partnerid ( nt võrgustikutöö partnerid, sihtrühma kirjeldus punktis TAT käskkirja seletuskirja punktis 5 „ TAT -i sihtrühmad “ ) . TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1.1 5 näha kse ette uus partner ja temaga sõlmitav partnerlusleping. Elluviija viib ellu vanglas ja vanglateenistuses noorte õigusrikkujate vaimset tervist ja peresuhteid toetava te sekkumiste väljatöötamis t ja rakendamis t ning partnerina K riminaalhooldus viib ellu noorte õigusrikkujate kriminaalhoolduse kaasajastamis t ja kriminaalhoold ajate kompetentside tõstmis t . TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1.1 6 täiendatakse TAT käskkirja põhitegevuse pealkirja, kuna TAT käskkirja tegevustega ei arendata mitte üksnes kriminaaljustiitssüsteemi, vaid ka valdkonnaülest koostööd ja valdkonna spetsialiste, sh väljaspool kriminaaljustiitssüsteemi. TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1.1 7 laiendatakse tegevuse eesmärke partnerite lisandumisega, koolituste pakkumisega ja suurema koostöö tegemise ga kriminaaljustiitssüsteemi sees ja väljaspool seda. TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1.1 8 täpsustatakse erikoolitusprogrammi kirjeldust programmi väljatöötamisel saadud teadmiste kohaselt , eristatakse muud koolitus- ja arendustegevused erikoolitusprogrammist ning täiendatakse tegevuse kirjeldust lisanduvate partnerite tegevustega. Tegevuse kirjeldus sisaldab järgmisi valdkondi, mis jagunevad elluviija ja partneri vahel järgmiselt : erikoolitusprogramm (elluviija) ; valdkondlikud koolitus- ja arendustegevused (elluviija) ; taastav õigus ja valdkondlik kompetents (elluviija) ; taastava õiguse teenuseosutamise mudeli arendamine (partner: Sotsiaalkindlustusamet); noorte erikonsultandid ja erikohtlemise mudel (partner: Riigiprokuratuur); lühisekkumi s e d noortele (partner: PPA); koolitused kohtusüsteemis (partner: Riigikohus) Erikoolitusprogramm (elluviija) Töötatakse välja terviklik erikoolitusprogramm , mille raames arendatakse valdkonna spetsialistide, KOV töötajate ja teenuseosutajate noortega tööks vajalikke kompetentse. Erikoolitusprogrammis olevad koolitused võimaldavad õpperuumi kokku tuua erinevate valdkondade spetsialistid ning seeläbi ühtlustada süsteemiüleselt teadmiste, oskuste ja hoiakute baasi, et tagada ühtsetele põhimõtetele ja koostööle tuginev lähenemine noorele. Erikoolitusprogrammi väljatöötamisse kaasatakse erinevate sihtgruppide esindajaid ja vajadusel teisi programmi sisusse või elluviimisesse panustavaid pooli. E rikoolitusprogrammi välja töötamisega on selgunud sihtrühma vajadused ja jõutud järeldusele, et mikrokraad i õpe ei ole TAT raames eelistatud formaat spetsialistide koolitamiseks. K oolitus programmi sisustamisel on valdkonna spetsialistidel jt pooltel erinevad vajadused (kõik ei vaja kõiki erikoolitusprogrammi osi) ja võimalused. On organisatsioone, kes ajaressursi vähesuse tõttu ei saa võimaldada töötajatel osaleda pikaajalise l koolitusel või nt mikrokraadi õppes . Erikoolitusprogramm on planeeritud koosnema väiksematest koolitustest või programmi osad est , et arvestada spetsialistide erinevate koolitusvajaduste ja -võimalustega . Oluline on spetsialistidele tagada piisav ja ühtlane ettevalmistus ja teadmised tööks. Koolitusprogramm koostatakse põhimõttel, et o salejal on võimalik valida talle vajalikud koolitused , koostada endale nn individuaalne õppeprogramm , mis tähendab, et p uudub kohustus osaleda kogu programmis, kuid see võimalus on olemas (olenevalt spetsialisti rollist). Koos asutustega selgitab elluviija iga koolituse sisu ja ülesehitus e, tellib neid vajaduspõhiselt ning pakub koolitusi perioodiliselt ( nt igal aastal, vajadusel sagedamini või harvemini ). Selline formaat võimaldab koolitustele ligipääsu laiemale spetsialistide ringile, sh ka kogenud spetsialistidele, kellel osa teadmisi on juba olemas ja kes võivad vajada vaid valitud teemades oma teadmiste täiendamist/värskendamist. Otseselt teiste riikide olemasolevaid programme erikoolitusprogrammi eeskujuks ei võeta, kuid see võimalus jäetakse TAT käskkirja sisse. Valdkondlikud koolitus- ja arendustegevused (elluviija) Täiendavalt erikoolitusprogrammile viiakse ellu teisi valdkondlik k e koolitus- ja arendustegevusi, mis toetavad valdkonna spetsialistide, KOV töötajate ja teenusepakkujate tööd õigusrikkumistaustaga noorega. Tegevused võimaldavad arendada kompetentse ning pakkuda tööalast tuge töös spetsiifiliste sihtgruppide ga või teemadel, mida pole või on vähe või ebapiisavalt käsitletud erikoolitusprogrammi või muude TAT tegevuste raames. Koolitus- ja arendustegevused võivad keskenduda näiteks spetsialisti tööle tõsiste käitumishäiretega (nt agressiivsed, suitsiidsete mõtetega, ennast vigastavad noored), probleemse ja kahjustava seksuaalkäitumise ga või teiste noortega, kellega töötamine vajab eriteadmisi ja -lähenemisi. Keerulistes juhtumites võib spetsialistidele pakkuda ka psühholoogilist nõustamist ja tuge, nt supervisiooni, kovisiooni , teraapia või muus vormis. Samuti võib spetsialiste arendada teemadel, mis seonduvad konkreetsete tööalaste funktsioonidega (nt noore hindamine, taasühiskonnastamine , rehabilitatsioon) või muudel tööks olulistel teemadel (nt tööalased meetodid, lähenemised, spetsialistide koostöö). Koolitus- ja arendustegevusi võib läbi viia erinevates formaatides (nt koolitus, seminar, töötuba, loeng, kursus, programm, e-õpe, koolitajate koolitus, nõustamine jne) ning vajadusel võib nende aluseks võtta ka teistes riikides olemasolevaid programme. Et toetada jätkusuutlikke muutusi spetsialistide tööalastes lähenemistes ja -praktikates, võib korraldada eraldi koolitustegevusi (nt infoseminar, ülevaatekoolitus) spetsialistide/asutuse juhtidele. Vajadusel töötatakse välja spetsialistide tööks vajalikke materjale, juhiseid, metoodikaid, mudeleid, meetodeid, tööriistu vm ning toetatakse spetsialistide poolt nende kasutamist (nt väljaõpe, tugi rakendamisel). Taastav õigus ja valdkondlik kompetents (elluviija) Taastav õigus on ohvrikeskne konfliktide ja õigusrikkumiste käsitlemise viis, mis lähtub põhimõttest, et karistus üksi ei muuda käitumist, vaid püsiva muutuse loob avatud dialoog mõjutatud osapoolte vahel. Nii öelda traditsioonilises (karistuslikus) menetlusprotsessis selliseks dialoogiks üldjuhul võimalust ei ole. Taastav õigus annab kahju kannatanule võimaluse saada vastused küsimustele, millele saab vastata ainult toimepanija. P rotsess sisaldab endas oma loo, tunnete ja vajaduste jagamist ning teise hinnanguvaba kuulamist . Protsessi tulemusel on toimepanijal võimalus oma teoga tekkinud emotsionaalset ja materiaalset kahju heastada, mis toetab omakorda kannatanu ja teiste osapoolte õiglustunde taastumist. Oma teo eest päriselt vastutuse võtmine suurendab toimepanija õiguskuulekat käitumist ja ühiskonna turvalisust. Oluline on rõhutada, et taastav a õigus e kasutamine ei kaota ega automaatselt asenda süüteomenetlust, vaid seda on võimalik kasutada ka paralleelse protsessina . Näiteks, konfliktivahendust saab rakendada nii kergemate rikkumiste ku i ka raskete kuritegude korral. Üha rohkem pööratakse töös noortega tähelepanu mõtteviisi muutusele eelistada karistava lähenemise asemel taastavat lähenemist. P aradigmamuutuse toetamiseks ja taastava õiguse rakendamise ga alustamiseks luuakse tegevuskava ja viiakse läbi taastava õiguse koolitusi, sh koolitatakse juurde koolitajaid , et toeta da loetletud tegevustega taastava õiguse jätkusuutlikku arendamist. Taastava õiguse koolituste peamine eesmärk on pakkuda valdkonna spetsialistidele ja teenusepakkujatele ning noorele õigusrikkujale senisele mõtteviisile alternatiivset, taastava õiguse vaadet. Tihedamat võrgustikutööd eeldavad raskemad juhtumid, kus noorel esineb näiteks vaimse tervise häire ja/või paneb noor järjepidevalt kogukonnas toime uusi süütegusid või on tegemist juhtumiga, mille (kriminaalkorras) menetlemine ei ole otstarbekas, sest eelkõige on poolte vahel vaja luua võimalus turvaliselt dialoogi pidada, näiteks kasutades taastavat nõupidamist (ingl conferencing ). Taastav nõupidamine on üks põhilisi taastava õiguse meetodeid. Selle käigus kohtuvad kannatanu ja kahjutekitaja ning puudutatud isikud . Osapooltel on võimalik väljendada oma kogemust ja kuulda teise oma ning selle abil jõuda kokkulepeteni edasise suhtes. Lisaks on kaasatud nende toetus- või usaldusisikud (nt perekond või sugulased, sõbrad), vajadusel ka kogukonnaliikmed või ameti esindajad (nt kriminaalhooldaja, ohvriabitöötaja, sotsiaalprogrammi läbiviija, lastekaitse- või sotsiaaltöötaja, kooli esindaja jt). Oluline on, et osalevad ainult isikud, keda lahendatav sündmus vahetult on puudutanud või kes saavad lahenduse leidmisele otseselt kaasa aidata. Taastav õigus on möödunud aastatel saanud mitmete projektitegevuste toel hoo sisse ja on seetõttu Eestis üha enam levinud. Justiitsministeeriumi poolt andis olulise tõuke 2018-2023. aastatel ellu viidud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra toetusest 2014–2021 rahastatud kindlaksmääratud projekt „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ (edaspidi projekt „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“), mis lõppes 30.04.2024 . Alates 2020. aastast pakub Eestis taastava õiguse konfliktivahenduse teenust Sotsiaalkindlustusamet , kasutades selleks Belinda Hopkinsi mudelit. 2020–202 4 aastatel on koolitatud ligikaudu 1 35+ vabatahtlikku konfliktivahendajat ja 19 koolitajat. TAT-i raames on võimalik Belinda Hopkinsi mudeliga jätkata, koolitades õigusrikkumistaustaga noortega töötavaid spetsialiste ja teenusepakkujaid. Samuti on võimalik alustada uu t e taastava õiguse praktika te juurutamise ja kasutamisega. Selleks on vajalik teha koostööd teiste riikide valdkonnaekspertidega, sest Eestis vastav asjatundmus puudub. Näiteks on võimalik teha koostööd Euroopa taastava õiguse foorumi võrgustikku kuuluvate organisatsioonidega. Nende hulka kuulub ka Sotsiaalkindlustusamet. Elluviija peamiseks e esmär giks on muu hulgas tuginedes taastava õiguse kontseptsioonile strateegiliselt juhtida taastava õiguse mõtteviisi juurutamist ja valdkondliku kompetentsi suurendamist. E esmär gi saavutamiseks on elluviija üks kesksetest ülesannetest koordineerida sihtrühma kuuluvate teiste ministeeriumide, allasutuste ja partneritega moodustatud juhtrühma tööd. Näiteks on moodustatud kaks töörühma: kriminaaljustiitssüsteemi ja sotsiaalvaldkonna asutuste ning teiste sektorite ülene koostöövõrgustik; vanglateenistuse töörühm, taastava õigus e ja mõtteviisi arendamiseks vanglateenistuses . Valdkondliku kompetentsi suurendamine tähendab spetsialistide seas taastava mõtteviisi juurutamist, so teadlikkuse tõstmist ja koolitamist. Koolitusvajadus tugineb juhtrühmade kohtumistest saadud tagasisidele ja sõltub eelkõige iga organisatsiooni küpsusest (nn küpsusmaatriks), mis peegeldab hetkeseisu ja visiooni. Näiteks iga-aastane taastava õiguse kuu on üks tegevusvormidest, kuidas teadlikkust laiemalt ühe kuu jooksul tõsta. Taastava õiguse teenuseosutamise mudeli arendamine (partner: SKA ) P rojekt is „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ sai alguse alaealistele taastava õiguse teenuste osutamine. Taastava õiguse teenus on üks ohvriabiteenustest (ohvriabi seaduse § 15 lg 2) ja teenuseosutajaks on Sotsiaalkindlustusamet. Taastava õiguse teenuseosutajad (vabatahtlikud; ohvriabitöötajad) on vahendust rakendanud eelkõige alaealistega seotud juhtumites, mida menetlevad politsei ja prokuratuur. Väiksemas mahus vahendatakse juhtumeid 18+ vanuses noortega ning viiakse läbi vahendust vahendusmenetluse raames. K uriteoohvri l (kahju kannatanu) on aga õigus taotleda taastava õiguse protsessi igas menetluse etapis, sh karistuse kandmise faasis või selle järgselt , sh kriminaalhoolduses . Selleks, et laiendada taastava õiguse teenuse pakkumist TAT sihtrühma noorte le ja arvestada rahvusvahelisi soovitusi on vaja jätkata taastava õiguse teenuse arendamist, mh: töötada välja taastava õiguse teenuse osutamise kulutõhus korraldusmudel, katsetades kogukonnapõhist lähenemist ; analüüsida taastava õiguse täiendavate metoodikate kasutuselevõtmist; suurendada vabatahtlike arvu vastavalt piirkondlikele vajadustele, pakkuda väljaõpet, tuge ja arenguvõimalusi nende motivatsiooni ja pädevuse hoidmiseks; arendada taastava õiguse teenuseosutajate (ohvriabitöötajad, vabatahtlikud) oskusi töötamaks erinevat liiki juhtumitega ning toetada ohvrite kahjudest taastumist; viia ellu teavitustegevusi taastava õiguse teenuse teadlikkuse tõstmiseks nii teenusele suunavate asutuste (nt politsei, prokuratuur, kohus, kriminaalhooldus, vanglad) seas kui ühiskonnas laiemalt; hinnata teenuse kvaliteeti, sh küsida regulaarselt osapoolte rahulolu teenusega ning koostada igal aastal teenuse osutamise kohta kokkuvõte. Noorte erikonsultandid ja erikohtlemise mudel (partner: Riigiprokuratuur) P rojekt is „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ sai alguse alaealiste konsultantide mudel alaealiste erikohtlemiseks. Prokuratuuri alaealiste konsultantide mudeli eeskujul töötatakse välja noorte täiskasvanute erikohtlemise mudel ja värvatakse tööle konsultandid. Konsultant on prokurörile toeks, kui püütakse leida sobivaimad lahendused konkreetsele noorele, et hoida ära edasised rikkumised. Konsultant on justkui vahelüli eri teenusepakkujate, spetsialistide ja prokuröri vahel ning samavõrd oluline on, et lahenduste üle otsustamisse kaasatakse ka noor ja tema vanemad. See töö on loominguline, eeldades konsultandilt avatust, leidlikkust ja paindlikkust. Seadus pakub mitut võimalust meetmete kombineerimiseks ja parima lahenduse leidmiseks ning alaealiste puhul on see häid tulemusi toonud. Kuigi seadus võimaldab samasugust paindlikkust kasutada ka kuni 21aastaste täiskasvanute puhul, ei ole nüüdseks tekkinud praktikat, mis sedalaadi paindlikkust toetaks. Seetõttu ongi TAT-i raames eesmärk töötada välja noorte täiskasvanute erikohtlemise mudel. Lühisekkumi s e d noortele (partner: PPA) P rojekt is „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ sai alguse alaealistele lühisekkumiste pakkumine. Tegevuse lisamise e esmärk on laiendada politseitöös lühisekkumis t e kasutamise praktikat ka 18+ noortega , kes on toime pannud väärteo tunnustega teo . Selliste juhtumite puhul võib PPA väärteomenetlus e lõpetada otstarbekuse kaalutlustel koos lühisekkumise kohaldamisega (väärteomenetluse seadustik § 30 lg 1 p 1) . Selleks võetakse kasutusele uuringus „Alaealiste õigusrikkumistele suunatud lühisekkumiste analüüs“ pakutud teisi lühisekkumisi, mida on võimalik täisealiste noortega kasutada , et ennetada tänase väärteo toimepanija muutumist homseks kurjategijaks. Vajadusel töötatakse välja muid lähenemisviise, koostöövorme ja mudeleid, mis on politseitöös noortega töötamiseks vajalikud. Lühisekkumis t e kasutuselevõtt eeldab sobiva sekkumise valikut ja selle kohandamist, sekkumise praktiliseks elluviimiseks politseitöötajate oskuste ja teadmiste arendamist, sekkumise piloteerimist ja tulemuste seiret. Koolitused kohtusüsteemis (partner: Riigikohus) Perioodil 2024-2027 tekib pensionile jäämise õigus kokku 24 Eesti tsiviil- ja kriminaalkohtunikul, sh ühel Riigikohtu tsiviilkolleegiumi liikmel, mis moodustab 10% ametis olevast kohtunikkonnast, ning 12% kogu tsiviil- ja kriminaalkohtunikest. Kohtunike põlvkonnavahetusest tõukuvad ka liikumised kohtusüsteemi siseselt, kus staažikamad maakohtunikud ast u vad ametisse kõrgemalasuvates kohtutes, tingides alaealisi ja noori täiskasvanuid puudutava menetluskompetentsi täiendava väljavoolu esimese astme kohtutest, mida saab korvata ametisse astuvate kohtunike süsteemse koolitamisega. Kohtunike põlvkonnavahetuse valguses ning johtuvalt Kohtute seaduse § - is 37 lg 4 1 ettenähtud nõudest tagada kohtunike spetsialiseerumine alaealistega seotud asjades, on kohtu töötajaid vaja koolitada ka TAT käskkirja sihtrühma kuuluvate noorte erikohtlemise osas. Kohtu töötajate koolit amine alaealisi ja noori täiskasvanuid puudutavatel teemadel tagab nende eakoha se kohtlemise aitab karistuse määramisel või mittemääramisel teha mõjusaid otsuseid, sh leides sobivaid sekkumisi (nt taastav õigus) ja toe võimalikult varakult (nt vaimse tervise sekkumised, peresekkumised) , mida kasutatakse juba alaealisi puudutavate tsiviilasjade lahendamisel . Kohtunike koolitus hõlmab nii tsiviil- kui ka süüteokohtunikke, kuivõrd õigusrikkumistaustaga noortega puutuvad kokku mõlemad. Koolitustegevuse vajalikkust kinnitab ka kohtunike koolitusstrateegia 2021-2024 , mille p unkti 7.2.2. kohaselt pööratakse õiguskoolituste kavandamisel tähelepanu valdkondadele, kus kohtunike spetsialiseerumine on seadusega ette nähtud. Sarnast põhimõtet kordab ka kohtunike koolitusstrateegia 2025-2027 , mille punktide 7.4.1-7.4.2 järgi luuakse spetsialiseerunud kohtunike arutelufoorum ja toetatakse võrgustamist ja korraldatakse ümarlaudu. Koolituste korraldamine mitte ainult kohtu töötajatele , vaid ka vajadusel teistele TAT-is nimetatud valdkonna spetsialistidele aitab täita koolitusstrateegia s seatud eesmärke, toimub praktikate vahetamine ja kitsaskohtade väljatoomine. K oolitusi kavandatakse mh järgnevates valdkondades: kohtumenetluse oskuslik juhtimine; karistuste mõistmine, sh alaealisele ja noorele täiskasvanule kohaldatavad mõjutusvahendid; alaealiste ja noorte täiskasvanutega suhtlemine (sh küsitlemine); kinnise lasteasutuse teenuse rakendamine; traumateadlikkus ning suurt traumat kogenud noorte ja alaealiste psühholoogia; riskikäitumine ja sõltuvushäired; alaealiste ning noorte täiskasvanutega seotud kohtupraktika ja aktuaalprobleemid. TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1.1 9 täpsustatakse ja täiendatakse tegevuste tulemusi olemasolevate tegevuste elluviimisel saadud teadmiste ja uute partnerite lisamise tõttu. TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1. 20 lisatakse sihtrühma alla TAT käskkirja punktis 9 nimetatud noor, kellega partneritel hakkab olema kokkupuuteid, samuti ühtlustatakse mõisteid (nt valdkonna spetsialistide alla kuuluvad ka taastava õiguse eksperdid). Tegevuste tulemusel võib olla vajalik kaasata ka poliitikakujundajad vastavate seadusandlike muudatuste tegemiseks. TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1. 21 nähakse ette uued partnerid ja nendega sõlmitavad partnerluslepingud. Elluviija tegeleb taastava õiguse mõtteviisi, teadlikkuse ja kompetentside arendamisega ning SKA tegeleb taastava õiguse teenuse arendamisega. Elluviija tegeleb erikoolitusprogrammi ja muude koolitus- ja arendustegevustega baaskoolituste ja kompetentside arendamiseks ning Riigikohus tegeleb noorte õigusrikkujat puudutavate teemakoolitustega kohtusüsteemis. PPA arendab ja rakendab lühisekkumis i noortele kogukondlikul tasandil. TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1.2 2 täpsustatakse kõrvaltegevuse pealkirja eristades kehtivas TAT käskkirjas tegevuse kirjelduse all väljatoodud tegevusi: hindamisi ja uuringuid. TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1.2 3 täpsustatakse selgemas sõnastuses tegevuse eesmärki. Hindamis t e , uuringute ja analüüside tulemused aitavad kujundada kriminaalpoliitika strateegilisi eesmärke ning nende saavutamist TAT raames teadmis- ja andmepõhiselt toetada . TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1.2 4 täpsustatakse selgemas sõnastuses tegevuse kirjeldust kustutades ebavajaliku või viies osa tekstist käskkirja seletuskirja . TAT-i elluviimisel võib olla vajadus teha analüüs (nt hindamine) või uuring (sh küsitlus, ülevaade, hinnang vm) , et saada uuritavast valdkonnast põhjalik ülevaade ja koguda vajalikku temaatilist sisendit TAT tegevuste paremaks kavandamiseks, elluviimiseks ja jätkutegevuste planeerimiseks . Näiteks võib muu hulgas uurida alaealiste hälbiva käitumise levikut Eestis ja võrrelda omavahel tendentse alaealiste õiguserikkumiste toimepanemises ja kuriteo ohvriks langemises nii ajalises mõõtmes kui rahvusvaheliselt . Uuringute läbiviimise vajadus sõltub TAT elluviimisest. Näiteks võib olla vajadus uuringuteks, kui kavandatud tegevus vajab elluviimiseks täiendavaid teadmisi (nt kinnipeetavate kasutajauuring , sihtrühma ja spetsialistide hoiakud ) , kui planeeritud tegevus ei käivitu või ei too oodatud tulemust ja tekib vajadus leida alternatiivne lahendus (nt vaimse tervise sekkumised) või kui kerkib esile uus probleemvaldkond, mis vajab eelnevat uurimist (nt mittekaristuslikud mõjutusvahendid ) . Uuringu tegemine võib olla vajalik enne tegevustega alustamist, elluviimise ajal või pärast nende lõppemist. TAT tegevuste hindamine on kavandatud kahel korral projekti jooksul – vahe- ja lõpphindamisena. Hindamise käigus analüüsitakse tegevuste eesmärkide saavutamist, tulemusi ja mõju (näiteks paranenud toimetulek, osalus tööturul või hariduses , vähenenud retsidiivsus , mittekaristuslike mõjutusvahendite kohaldamine ), võimalikke kitsaskohti, arenguvõimalusi või muid olulisi aspekte. TAT tegevuste hindamiste tulemusel võib olla vajadus muuta TAT tegevusi ja sekkumisi, sh partnerite omi. Lisaks hinnatakse üks kord aastas tegevuse tulemuslikkust meetme nimekirja tulemusnäitajate (osalus tööturul) ja TAT i spetsiifiliste tulemusnäitajate (retsidiivsus) abil ning vajaduse korral tehakse sellest lähtudes muudatusi sekkumise praktikas või plaanitud TAT-i sekkumistes . Oluline on analüüsida teenust kasutanute toimetulekut, eri poolte rahulolu loodud sekkumise kvaliteedi ja ülesehitusega ning arvestada seda TAT tegevuste ettevalmistamisel või rakendamisel. Vajaduse korral küsitakse TAT-i tegevustes osalejatelt luba temaga teenuse kasutamise ajal või selle järel ühendust võtta. Uuringusse kaasatakse TAT-i sihtrühmad ja teised valdkonnaga kokkupuutuvate asutuste töötajad. Uuringute ja analüüside tegemine tellitakse üldjuhul teenusena kolmandalt poolelt, näiteks ülikoolilt või uuringufirmalt. TAT raames võivad uuringuid tellida ja läbi viia ka TAT partnerid, kui uuring on partneri ülesannete täitmiseks ja TAT eesmärkide saavutamiseks vajalik. TAT-i tulemusnäitajate iga-aastase seirega ja võimalike väiksemate analüüsidega tegeleb elluviija iseseisvalt ning kajastab tulemused vahearuannetes. TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1.2 5 täpsustatakse hindamiste ja uuringute tulemus t . TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1.2 6 ühtlustatakse hindamiste ja uuringute sihtrühma mõisteid. TAT käskkirja muutmise käskkirja punkti ga 1.2 7 täpsustatakse kommunikatsiooni tegevuse kirjeldust sellega , et kõik teavitustegevused ei pea olema kommunikatsioonistrateegiaga seotud. Teavitustegevuste vajadus võib tekkida TAT käskkirja tegevuse käigus kogu projekti perioodi jooksul. TAT-i perioodi alguses loodav kommunikatsioonistrateegia on aluseks iga-aastaste teavitustegevuste planeerimiseks. Teavitustegevusi aitab ellu viia kommunikatsiooni nõunik. TAT raames võivad teavitustegevusi tellida ja läbi viia ka TAT partnerid, kui need on partneri ülesannete täitmiseks ja TAT eesmärkide saavutamiseks vajalik. TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.2 8 täpsustatakse , et kommunikatsioonitegevus ei hõlma ainult neid, kes osalevad TAT käskkirja sekkumistes, vaid tegevustes laiemalt, samuti täpsustatakse ühiskonna kaasamise osa, sest ühiskonda tervikuna ei ole võimalik alati kaasata. TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.2 9 kasutatakse sihtrühma osas üldmõisteid , mis on TAT käskkirja seletuskirjas ( allpool ) täpsemalt lahti selgitatud. Kuna partnerite kaasamise ja teiste TAT käskkirja tegevuste rakendamisega on tekkinud vajadus ühtlustada mõisteid (nt haridusasutused, riigiasutused, Sotsiaalkindlustusamet ja Töötukassa on juba nimetatud valdkonna spetsialistide kirjelduse all) ja lisada sihtrühma des täpsustusi seoses uute partneritega (nt võrgustikuliikmed), siis loetakse kehtiva TAT käskkirja seletuskirja punkt 5 „ TAT -i sihtrühm ad “ tekst käesoleva TAT käskkirja muutmise seletuskirja tekstiga punkti 5 „ TAT-i sihtrühm“ asendatuks. Peatükis kirjeldatakse TAT-i tegevustes osalevaid sihtrühmasid. Iga konkreetse TAT-i tegevuse puhul on tegevuse sihtrühma vajaduse korral täpsustatud või kitsendatud, oleneva vajaduse korral tegevuse eesmärkidest. Õigusrikkumistaustaga noor Käesoleva TAT-i kohaselt on TAT-sihtrühma noor 14–29aastane noor, kes on: süüdimõistetu ja kannab vanglakaristust; vanglast vabanenud, sõltumata vanglast vabanemise ajast, sh ennetähtaegselt; vahistatu või vahi alt vabanenud, sõltumata vahi alt vabanemise ajast; kriminaalhooldusalune (määratud käitumiskontroll); kohtueelses või kohtumenetluses süüdistatav või kahtlustatav; kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud ( KarS § 73–74); vangistuse asemel saanud muu karistuse ( KarS § 69–69 2 ) või alaealisele või noorele täiskasvanule kohaldatud mõjutusvahendi ( KarS § 87). noor, kelle puhul on prokuratuur või kohus lõpetanud kriminaalmenetluse KrMS -i §-de 201, 202, 203 või 203¹ alusel; on kinnise lasteasutuse teenusel või sellelt väljunud; väärte o toime pannud ja kelle süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi või kellele määratakse mõjutusvahend või kohustus (VTMS § 30 lg 1 punktid 1, 3 ja 4). TAT-i peamine sihtrühm on õigusrikkumistaustaga noor, sõltumata soomääratlusest, kelle teod on kriminaalkorras karistatavad (sihtrühm a–h). Sihtrühma noortele on iseloomulikud ootamatud muutused toimetulekus, suutlikkuses tuge vastu võtta ja nende motivatsioon kõigub. Pöördeline muutus käitumises võib juhtuda kiiresti. Kuna TAT-i eesmärk on aidata noortel ühiskonnas õiguskuulekalt hakkama saada, tuleb tagada noortele sujuv ja toetatud jõudmine TAT-iga pakutavatesse sekkumistesse. Vastasel juhul on risk, et TAT-i sihtrühma kuuluv noor jääb oma probleemidega hätta ja halvemal juhul sooritab (uue) süüteo . KLAT-s viibiv noor (sihtrühm i ) on TAT-i sihtrühm as , sest oluline on jätta võimalus vajaduse korral paindlikult reageerida ja vajalikku tuge pakkuda . Seda juhul, kui näiteks KLAT, SKA, KOV-i töötaja, noore lähedane vms isik või spetsialist näeb noore riskikäitumise ennetamisel lahendusena suunata noor TAT-i sekkumisse. Ennetamaks olukorda, kus noore süüte od muutu vad raskemaks või korduvaks , saab PPA mõjutada väärteo toime pannud noort rakendad es lühisekkumis i ( VTMS § 30 lg 1 p 1 ) või suunates noort TAT sekkumisse (VTMS § 30 lg 1 p 3 või 4) . Ka noor ise saab abivajadusega pöörduda mõne valdkonna spetsialisti või otse teenuseosutaja poole. Valdkonna spetsialistid Valdkonna spetsialistid on kriminaaljustiitssüsteemi (nt PPA, prokuratuur, kohtu d , vanglateenistus , advokatuur) , Vanglate Ettevõtluskeskuse , haridusasutuste, tervishoiuasutuste, Sotsiaalkindlustusameti , Eesti Töötukassa , teiste riigiasutuste (nt Sise -, Majandus- ja Kommunikatsiooni-, Sotsiaalministeerium ) ja põhiseaduslike institutsioonide töötajad ja juhid , Eesti ja välisriikide eksperdid, taastava õiguse vabatahtlikud , KLAT-i osutajad ja kriminaaljustiitssüsteemi välised võrgustikuliikmed – kõik, kes otseselt või kaudselt puutuvad kokku TAT-i sihtrühma noorte või tema juhtumi ga (st töötamist noort ja õigusrikkumist puudutavate otsustega , noore võrgustikuga jms) . Otsene kokkupuude TAT sihtrühma noorega on spetsialistidel, kes puutuvad või võivad tööalaselt vahetult kokku TAT sihtrühma noore või tema juhtumiga. Kaudne kokkupuude TAT sihtrühma noorega on näiteks spetsialistidel, kes juhivad, koordineerivad, nõustavad või arendavad õigusrikkumistaustaga noortega seotud valdkonda või valdkonnas töötavaid spetsialiste. Samuti spetsialistidel, kes omavad valdkondlik k e ekspertteadmisi või töötavad õigusrikkumistaustaga noortega seotud valdkonnas, kuid ei oma vahetut kokkupuudet konkreetse TAT sihtrühma noore või tema juhtumiga. Enamasti on esmakokkupuude õigusrikkujaga PPA töötajal (sh abipolitseinik) , kes kaitseb avalikku korda ja reageerib korda ohustavatele sündmustele. See, mil liseid töömeetodeid kasutades PPA töötaja toimepandud õigusrikkumisele reageerib, võib olla oluline mõju noore edaspidisele käitumisele. Prokuratuur i töötajal on oluline roll kohtueelses menetluses töös noore õigusrikkuja või tema juhtumiga ning ka noore TAT-i sekkumistesse suunamisel. Näiteks on võimalik alaealisele õigusrikkujale kohaldada erinevaid mõjutusvahendeid, mis võivad olla seotud TAT-i sekkumistega. Kohtu töötajal on oluline roll kohtumenetluses töös noore õigusrikkuja või tema juhtumiga. Kohtuniku l on pädevus kohtumenetluses otsuse langetamisel kaaluda, kas määrata noorele vangistus, vabastada ta tingimisi karistusest või asendada vangistus t muu karistus e või mõjutusvahend iga . L isaks on kokku puude noortega, kes on vanglas otsustamaks nende tingimisi ennetähtaegse lt vabastamis t või noor te kriminaalhooldusalusega otsustamaks nende karistuse täitmisele pööramist . Advokatuuri töötajad ja liikmed (vandeadvokaat, vandeadvokaadi abi) töötavad selle nimel, et tagada süüteomenetluses noorele professionaalne õigusabi ja juriidiline nõustamine. Vanglateenistusse kuuluvad vanglate, kriminaalhoolduse, Sisekaitseakadeemia Vanglateenistuse kolledži ja JuM-i vanglate osakonna töötajad. Vanglate töötajad on näiteks vanglate juhid, inspektor-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kaplanid, valvurid ja teised, kes puutuvad kokku vanglas TAT-i sihtrühma noortega. Vanglas planeeritakse karistuse täideviimist ja korraldatakse vajalikud sammud noore vanglast vabanemiseks. Kriminaalhoolduse põhieesmärk on muuta ühiskond turvalisemaks, rakendades vangistuse alternatiive. Tallinna Vangla alla kuuluvad k riminaalhoolduse osakonnad ja vastuvõtu punktid asuvad igas Eesti maakonnas. Kriminaalhooldajad puutuvad noortega kokku peamiselt käitumiskontrolli raames, mille käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist. Vanglateenistuse kolledž pakub nii rakenduskõrgharidust kui ka kutseõpet. Kutseõppe erialadel kestab õpe kuni üks aasta, rakenduskõrgharidus omandatakse kolme aastaga. Õppetöö toimub Tallinnas ning praktikate ajal vanglates üle Eesti. Kolledži õppetöö kaudu toimub nii tulevaste kui ka teenistuses olevate vanglateenistujate harimine ja täiendkoolitamine. Vanglate osakond on vanglateenistuse keskasutus, kes juhib ja arendab vanglate ning kriminaalhoolduse valdkonna tööd. Vanglate Ettevõtluskeskus on 2024. aastal loodud eesmärgiga leida üha enam väliseid koostööpartnereid avalikust- ja erasektorist. Vanglate ettevõtluskeskus tegutseb senise AS Vanglatööstuse asemel kõigis kolmes Eesti vanglas. Keskuse eesmärk on suurendada tööhõivet nii vanglas sees kui ka leida partnereid, kelle juurde saaksid tööle asuda avavanglas karistust kandvad inimesed. KLAT-i osutajad ja Sotsiaalkindlustusameti KLAT koordineerivad töötajad puutuvad kokku noortega, kes on KLAT-il . KLAT-ga seotud töötajate roll on valmistada noort ette teenuselt väljuma nii, et tagatud oleks noore toimetulek ja heaolu. Sageli on neil töötajatel säilinud kontakt KLAT-lt väljunud noortega, kelle puhul võib abivajadus ilmneda aja möödudes. Sotsiaalkindlustusameti üheks ohvriabiteenuseks on taastava õiguse teenus (ohvriabi seadus § 15 lg 2 p 6), mida pakuvad vabatahtlikud vahendajad ja ohvriabitöötajad. Samuti on võimalik kokkupuude TAT sihtrühma noortega läbi Sotsiaalkindlustusameti pakutavate MDFT või Ringist Välja sekkumiste või laste heaolu osakonna töötajate, kelle vastutusalas on riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, laste ja perede heaolu toetavate meetmete rakendamine ning kohalike omavalitsuste nõustamine lastekaitsetöö korraldamisel . Eesti Töötukassa viib ühe põhiülesandena ellu tööpoliitikat, mille eesmärk on tööealise elanikkonna võimalikult suur tööhõive ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine. TAT-i elluviimisel on töötukassa ja tema töötajad oluline koostööpartner nii tulemusnäitajate hindamisel kui ka võimalike uudsete lähenemiste või ideede väljatöötamisel. Haridusasutused, eelkõige kutsekoolid ja ülikoolid, on kaasatud TAT-i tegevuste planeerimisse ja ettevalmistamisse ning eri liiki koolitustegevuste elluviimisse. Tervishoiuasutuste töötajad, eelkõige terapeudid, arstid, vaimse tervise spetsialistid ja perenõustajad kaasatakse TAT-i tegevuste plaanimisse, ettevalmistamisse ja elluviimisse. Eksperte kaasatakse TAT tegevuste väljatöötamise või elluviimise etappides, mis nõuavad eriteadmisi või mille puhul on Eesti spetsialistide kompetents vähene või on tegemist tegevusega ( nt praktika, metoodika), mis vajab Eesti oludele kohandamist. Näiteks taastava õiguse, äärmusluse ja deradikaliseerimise , organiseeritud kuritegevuse vm valdkonnaga seotud teadmised ja töömeetodid. KOV-i töötajad KOV-i töötajate peamine roll on hoida noorega usalduslikku suhet ja tagada neile abivajaduse korral asjakohane sotsiaalhoolekanne. Näiteks, abivajadusega noor võib kuuluda mõne TAT-i sekkumise sihtrühma, kuid see eeldab, et KOV-i töötajate teadlikkust ja initsiatiivi – töötaja hindab abivajadust ja suunab noore teenusele. KOV puhul on sihtrühmaks ka linna või valla juhid, kelle vastutada on nt TAT tegevustes kohalikul tasandil koostöö arendamine või töö praktikate juurutamine vms. Teenuseosutajad Teenuseosutajad on eri liiki teenuste pakkujad, kes viivad ellu TAT-i sekkumisi või pakuvad neile sarnast teenust , näiteks tugiisikud, mentorid, nõustajad, koolitajad, tööandjad, innovatsioonivaldkonnas tegutsevad isikud ja organisatsioonid, nõustamist sisaldava majutusteenuse töötajad jt. Teenuseosutajateks võivad olla mittetulundusühingud, sihtasutused, äriühingud või muud juriidilised isikud, samuti eraisikud. Poliitikakujundajad Poliitikakujundajad on elluviija organisatsioonisisesed, teiste ministeeriumide ja asutuste tippjuhid, kes vastutavad riikliku poliitika kujundamiseks vajalike otsuste vastuvõtmise eest. TAT-i tegevuste mõju hinnatakse jooksvalt TAT-i abikõlblikkuse perioodil ning sellest lähtudes on võimalik otsustada, kas ja milliste tegevustega ning kuidas jätkata pärast Euroopa Sotsiaalfondi+ rahastamisperioodi lõppu. Õigusrikkumistaustaga noore lapsed, vanemad ja lähedased Lähedased on noore pereliikmed või teised toetavad isikud, kes on tema riskialtist elustiilist ja käitumise tagajärgedest enim mõjutatud. Need inimesed on eelkõige noore (kasu)ema, (kasu)isa, õde, vend, vanaema, vanaisa. Aga ka noore abikaasa või elukaaslane ning laps või lapsed. Samuti noore sugulased, näiteks tädi ja onu või pere- või asutusepõhist asendushooldust pakkuvad isikud , kes on temaga usalduslikus ja toetavas kontaktis. Ühiskond laiemalt TAT-i eesmärkide saavutamine – vähenenud retsidiivsus ja suurenenud osalemine tööhõives – panustab turvalisema ühiskonna tagamisse. Ühiskonna üldine teadlikkuse kasv toetab sihtrühma noorte taasühiskonnastamist . TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1. 30 täpsustatakse muutunud tegevustega kaasnenud abikõlblikke kulusid, üldistatakse mõisteid ja ei tooda välja ühte konkreetselt digiseadet (arvutit). TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.31 nähakse õppereisidel või väliskoolitustel (sh konverentsidel) osalemise abikõlbliku kuluna otseselt ette TAT sekkumistesse ja tegevustesse panustavate valdkonna spetsialistide, kelleks on lisaks vanglateenistuse, prokuratuuri, kohtu , Politsei- ja Piirivalveameti teenistujad , teenuseosutajate le ( teenuse juhid, tugiisikud, mentorid, nõustajad või nõustamist sisaldava majutusteenuse töötajad ) ka partnerite projektijuhid ning sotsiaalkindlustusameti töötajad ja taastava õiguse vabatahtlikud . TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1. 3 2 nähakse abikõlblike kuludena ette, kui TAT tegevuste käigus loodud videoklippide või filmide levitamisega tekivad kulud . TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.3 3 muudab RA TAT käskkirjale lisatud projekti eeldatava eelarvet siis , kui tegevuste eelarverida tegevuste 4.1-4.6 lõikes suureneb rohkem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast perioodi 2023-2029 peale kokku. Reeglina saab RA sellise info iga-aastaselt esitatud tegevuskavast ja sellele lisatud eelarve prognoosidest või nende muudatustest. Muutmise k äskkirja vastavus ELi õigusele TAT k äskkir ja muutmise käskkiri vastab järgmistele ELi määrustele: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. Projekti valiku kriteeriumide täitmine TAT käskkirja suuremad muudatused on seotud partnerite lisamisega kriminaalhoolduse kaasajastamise l , taastava õiguse teenuseosutamise l , uue lühisekkumise piloteerimise l ja koolituste korraldamisel kohtusüsteemis , mille vastavust 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega hinnatakse. TAT käskkirja vastavad muudatused on kooskõlas nimetatud valikukriteeriumidega, arvestades järgnevat: Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele Partnerite lisamine aitab toetuse elluviijal täita talle Riigikogu 20.11.2020 otsusega „ Kriminaalpoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“ seatud prioriteete kriminaalpoliitika elluviimisel. Eduka kriminaalpoliitika eelduseks on tervishoiu-, haridus- ja sotsiaal-, kultuuri- ja spordisüsteemide koostöö nii riiklikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil – kriminaaljustiitssüsteem üksi ei suuda kuritegusid ennetada ja kahjusid vähendada. Kuritegevuse ennetamine ning sellest tuleneva kahju vähendamine peab olema riiklikult juhitud, ent kohalikul tasandil ellu viidud ning toimuma koostöö s partneritega . Elluviija saavutab koos partneritega järgmisi „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ nimetatud prioriteete: k riminaaljustiitssüsteem on tõhus, kiire, sõltumatu, inimkeskne ja ohvrisõbralik , sh õiguskaitsetöötajate ettevalmistus annab sellised teadmised ja oskused, mis soodustavad tehnoloogia kasutamist, kogukondliku sekkumise ja taastava õiguse rakendamist ning seavad keskmeks ohvri õigused, võimalikult paljudes juhtumites seatakse eesmärgiks ohvri ja kurjategija vahel kahju heastamine (taastav õigus) ning o hvriabiteenused ja taastava õiguse võimalused on kättesaadavad nii menetluse kestel kui ka väljaspool menetlust . Tõhus kriminaaljustiitssüsteem eeldab õiguskaitse töötajate kompetentside tõstmist, valmisolekut tulla toime tulevikuriskidega ning koostöö parandamist nii õigusahela sees kui partnerasutustega Eestist ja rahvusvaheliselt . Õigus kaitseasutustelt oodatakse suuremat teadlikkust ohvri vajadustest ja ohvri kohtlemise eripäradest. Taastavat õigust võib rakendada kriminaalmenetluse mis tahes etapis, alates kohtueelsest menetlusest, lõpetades karistuse kandmisega. Õigusrikkuja ja kannatanu vaheline vahendusteenus ja teised taastav a õiguse meetodid mõjutavad kuritegevusest irdumist, sh nii mõttemallide muutmisel kui ka juba alanud muutumisprotsessi toetades. l apsed ja noored ei satu kriminaaljustiitssüsteemi vaatevälja, noorte õigusrikkumised vähenevad ning tagatakse noorte õigusrikkujate eakohane kohtlemine , sh e nnetatakse noorte sattumist õigusrikkumiste spiraali, ennetatakse juba õigusega pahuksisse sattunud noorte edasisi õigusrikkumisi, kujundades alaealiste õigusrikkujatega seotud menetluse erinevate osaliste koostööl põhinevaks, pakkudes noortele karistussüsteemiväliseid lahendusi ja tõenduspõhiseid, eelkõige perekeskseid programme. Täna on puudu mitmetest sekkumistest noortele, sh perepõhistest, mis tegeleks kogu noort ümbritseva vahetu keskkonnaga . Muuta tuleb spetsialistide tööpraktika id nii et keerukamates alaealiste ja noorte juhtudes sekkuvad võrgustikuliikmed ( kriminaalhooldus, politsei, prokuratuur, KOV, noore pere, mobiilsed noorsootöötajad, kool jt ), kes oleksid samas inforuumis , võt aksid vastutust ja toeta ksid noort oma käitumist muutma. Igale õigusrikkujale, tuleb karistus e valikul läheneda individuaalselt, tema arengut ja vajadusi arvestades ja kaasates parimal moel tema vanemaid või hooldajaid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata spetsiifilistele gruppidele, milleks on näiteks radikaalid ja töötada mh teiste riikide parimaid praktikaid arvesse võttes välja vajalikud sekkumised ja neid rakendada. e nnetatakse (korduv)kuritegevust, sealhulgas sõltuvusest ja vaimse tervise häiretest tingitud õigusrikkumisi, tõhustatakse karistuspoliitikat ja toetatakse kuritegevusest eemaldumist , sh korduvkuritegevus on riigi erilise tähelepanu all ning korduvkuritegevuse ärahoidmisele pööratakse tähelepanu nii kriminaaljustiitssüsteemis kui ka väljaspool seda (näiteks toimetuleku-, haridus-, tööhõive- ja tervishoiuvaldkonnas), v äheneb vangistuses viibimise aeg ning suureneb kogukondlike karistuste osakaal, kriminaalhoolduse keskendutakse taasühiskonnastamisele ning kinnipeetavate inimväärikale kohtlemisele. Edaspidi peaks vähenema vangistus t e osakaal ning suurenema kogukondlike karistuste määr, mis oleksid tõhusamad ja rehabiliteerivamad kui vangistus, samas peaks vähenema ka vangistatute ja kriminaalhooldusaluste koguarv. Kogukondlikud ehk alternatiivkaristused (nt üldkasulik töö , tingimisi vangistus ) on sisuliselt kõik vanglale alternatiivsed karistused, mille eesmärgiks on õigusrikkuja poolne tegude heastamine ühiskonnale ning mille sisuks on muuhulgas õigusrikkumiste põhjustega tegelemine. Karistusjärgne käitumiskontroll (kriminaalhooldus) peab olema intensiivne, vastama vabanenu vajadustele ja riskidele, kaasama eri osalisi ja toetama õiguskuulekat elu. Partneri tegevused ei dubleeri teisi TAT käskkirjas kirjeldatud tegevusi. Vanglast vabanenutele lisaks käitumiskontrollile pakutakse täiendavaid toetavaid sekkumisi (nt taastav õigus, jätkutugi). Kriminaalpoliitika elluviimisesse panustavad ja TAT tegevustega on seotud Justiitsministeeriumi programmi 2025-2028 tegevus ega 3 „ Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus “ , mida noorte kriminaalhooldusaluste valdkonnas toetab tegevus 4 „ Karistuse täideviimise korraldamine “ . Karistuspoliitika tõhustamine tähendab, et v äheneb vangistuses, sealhulgas kinnises vanglas, viibimise aeg ning suureneb kogukondlike karistuste, nagu elektroonilise järelevalve ning avavangla osakaal . Eeskätt suureneb kriminaalhooldusel vähemohtlike ja nooremate õigusrikkujate arv. Kriminaalhoolduse s ja vanglatöös keskendutakse taasühiskonnastamisele ning kinnipeetavate inimväärikale kohtlemisele. Kinnipeetavaid valmistatakse vabanemiseks ette: neile pakutakse mõtestatud tegevust ja võimalikult paljudele tagatakse tõenduspõhised sotsiaalprogrammid ning ühiskonna vajadustele vastavad õppimis- ja töötamis e võimalused. Tallinna Vangla kriminaalhoolduse arenduse osakond tegeleb kriminaalhoolduse arendamise ja kaasajastamisega. Kriminaalhoolduse kaasajastamise eesmärk on suurendada kriminaalhoolduse rolli kuritegude ennetamisel ning suurendada kriminaalhoolduse eduka läbimise osakaalu. Kriminaalhoold ajate tegevuse põhipingutus on kriminaalhooldus aluste järelevalve ja toetamine katseajal selliselt, et noorte motivatsioon oma käitumi st muut a püsiks kõrge ning kriminaalhooldus lõpeks edukalt. R õhuasetus kriminaalhoolduse kaasajastamisele on mh tinginud vanglateenistuses toimu nud muutustest seoses kinnipeetavate arvu vähenemisega (Tartu Vangla osaline sulgemine ja kinnipeetavate ümberpaigutamine Tallinna vanglasse; eesmärk suurendada vanglast tingimisi enne tähtaega vabanejate osakaalu ) . Kriminaalhoolduse kaasajastamisega taotletakse suurema kompetentsi andmist kriminaalhoold ajate le, et nad saaksid kasutada rohkemaid tööriistu töös noorte ga ning koostöö edendamist ( turvalise võrgustikutöö raamistik) eri tasandite spetsialistidega. Uuenenud kriminaalhoolduses on võimalik noorest lähtuvalt mõjusamalt sekkuda ja teha koostööd kohalikul tasandil noore taasühiskonnastamiseks . Selleks, et töötada radikaliseerunud noortega koolitatakse kriminaalhooldus es välja töötaja(d), kelle ülesandeks saab mh teiste töötajate edasikoolitamine. SKA toel t aastava õiguse teenuse laiendamine TAT sihtrühma noortele aitab paremini saavutada mittekaristuslike sekkumiste mõju (nt kahju heastamine) suuremale hulgale noortele , mis aitab ennetada uusi õigusrikkumisi. Oluline on, et ohvri ja kurjategija vaheline vahendusteenus ja teised taastava õiguse meetodid on kättesaadavad nii menetluse kestel kui ka väljaspool menetlust , sh kriminaalhoolduses. Tegevuste tulemusel on võimalus muuta teenus jätkusuutlikuks ka pärast projekti lõppu. PPA kaasamine kogukondlike mittekaristuslike sekkumiste pakkumisel noortele täiskasvanutele aitab arendada valdkonda edasi, ennetada õigusrikkumisi ja võimalusel kasutada hiljem väljatöötatud praktikaid ka teistes kriminaaljustiitssüsteemi struktuurides. Tihtipeale on õiguskaitseorganitest just politsei, kellega noor õigusrikkuja esmalt kokku puutub. Nimetatud sihini jõudmiseks on politsei töötajatel keskne roll, sest nende töömeetodid, oskused, väärtused jms kujundavad süüteomenetluse protsessi kõigile selles osalejatele. Politsei töötajatel on olemas vajalikud teadmised ja kogemused ning neil on kaalukas roll otsusta maks , milline on konkreetsele noorele sobivaim viis tema õigusrikkumisele reageerimiseks , hoidmaks ära edasisi rikkumisi. Riigikohtu täiendav tugi kohtusüsteemi osalejate koolitamisel suurendab kohtunike jt kohtu töötajate teadlikkust noorte täiskasvanute erikohtlemisel, arvestab nende eakohaseid eripärasid ja aitab seeläbi paremini mõista, kas üldse või millist karistust noorele kohaldada, et mitte tekitada juurde kahjusid ning ennetada uute õigusrikkumiste toimepanemist. TAT käskkirja tegevused koos partneritega aitavad lahendada rakenduskava erieesmärgis väljatoodud kitsaskohti abivajaduse hili nemise , vajaduste hindamise killustatus e ning toetuse andmi s e osas eri süsteemide – sotsiaal- ja tervishoiu-, haridus- ja õiguskaitsesüsteem – vahel ning pakub tegevusi , mis hõlmavad eri tasandite ja sektorite vahelise koostöö edendamis t , meetmeid laste ja noorte riskikäitumise ja sotsiaalse tõrjutuse ohu ennetamis t , kriminaalõigussüsteemiga seotud laste ja noorte toetamis t , varajas t sekkumi st ning (korduv)kuritegude ennetamist. Partnerite kaasamine aitab saavutada suuremat mõju strateegilise arengudokumendi, rakenduskava ja meetme tegevuste eesmärkide täitmisel noorte õigusrikkujate korduvkuritegevuse vähendamisel. Projekti põhjendus Kriminaalhoolduse kaasajastamisega soovitakse lahendada kitsaskohti praeguses töös noorte kriminaalhooldus alustega . Suurim probleem on kriminaalhooldajate puudulik väljaõpe – nii valdkondlik kui ka nõustamis- ja koostööoskuste osa. Kriminaalhoolduses on palju tööks heade eeldustega inimesi, kuid professionaalne valdkondlik teadlikkus ja oskused on eba ühtlased ja - piisavad. Inimeste käitumise muutuse toetamise valdkonnas on kriminaalhooldustöö alused tugevas mahajäämuses võrreldes tänapäevase arusaamadega (nt korrektsioonitöö alused , positiivne koostöösuhe, töö tugevuste ja ressurssidega, võimekuse järgi kohandumine). Töö sisulises osas domineerib kogemuse puudus individuaalseks lähenemiseks ning rutiin ne töö. TAT käskkirja muudatusega suurendatakse võrgus t ikutööd ja kriminaalhooldajate kompetentsi, kuna kriminaalhoolduse töömeetodid, oskused, väärtused vms kujundavad noorte hooldusaluste kuritegevusest eemaldumise protsessi. Kriminaalhoolduses kasutatavad mitmekülgsed ja noorte vajadustest lähtuvad sekkumised peavad toetama iseseisvust ning kuritegevusest eemaldumist. Taastava õiguse teenuse kättesaadav use laiendamisega jätkatakse tööd, millega alustati projektis „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“. Projektiga „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ raames arendati koostöös SKA- ga välja vabatahtlikel põhinev mudel taastava õiguse teenuse pakkumiseks (ohvriabi seaduse § 15 lg 2). Taastava õiguse teenuseosutajad (vabatahtlikud; ohvriabitöötajad) kasutavad konfliktivahendust ja vahendusmenetlust eelkõige alaealiste konfliktidega seotud juhtumites, kus menetle vaks pooleks ja teenusele suunajaks on politsei ja prokuratuur. Väiksemas mahus vahendatakse 18+ vanuses noorte juhtumites . Mittekaristuslike mõjutusvahendite kasutuselevõtuga jätkatakse tööd, millega PPA alustas projektis „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ . Projektist „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ rahastati PPA-s alaealiste õigusrikkujate mõjutamiseks lühisekkumiste väljatöötamist ja rakendamist politsei igapäevatöös. Kasutusele võeti kaks lühisekkumist: 1) „paku ise lahendus“ ja 2) „korduskontakt“ ning täiendati olemasolevaid mõjutusmeetmeid (nn eneseanalüüsi mina-töölehed). Sekkumisi kasutati politseitöö praktikas alaealistega, et luua muutus läbi mitteformaalse ja kaasava tegevuse. Samuti töötati välja E-kursus “Taastava õiguse ja mittekaristuslike mõjutusmeetmete rakendamine”, mida politseiametnikud saavad endale sobivas tempos läbida. Praegu puuduvad noortele täiskasvanutele kohandatud lühi sekkumised, mida sarnaselt alaealistele töös rakendada. TAT käskkirja muutmisega laienda b PPA mittekaristuslike meetmete kasutamist ja võtab kasutusele lühisekkumise (d) 18+ vanuses korduva õigusrikkumise toime pannud noorte hulgas . Kohtusüsteemi s koolitamisega jätkatakse tööd, millega alustati projektis „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“. Lisaks alaealiste erikohtlemise teemadele keskendutakse koolituste korraldamisel noortele täiskasvanutele, sest täna sed teadmised ja oskused spetsiifiliselt noorte õigusrikkujate erikohtlemise valdkonnas on vähesed . Partnerite kaasamisega panustatakse vastavalt näitajate hindamise metoodikale TAT käskkirja väljundnäitaja te sse „Koolitusel osalenud spetsialistide arv“ . Partnerite noortele õigusrikkujatele suunatud sekkumised jäävad eeldatavasti alla 32 akadeemilise tunni ja seega need ei panusta väljundnäitajasse „Sekkumist/programmi saanud noorte arv“ . Juhul , kui sekkumine noorele ületab 32 akadeemilise tunni piiri, siis rakendub partnerile andmekorje kohustus ja noor satub valimisse, millega panustatakse väljundnäitajasse „Sekkumist/programmi saanud noorte arv“, arvutatakse tulemusnäitajaid „Osalus tööturul“ ja „Retsidiivsus kriminaalhooldusaluste hulgas“ või „Retsidiivsus vanglast vabanenute hulgas“. Projekti kuluefektiivsus P rojekti vahendid on piisavad selleks, et TAT eesmärkide saavutamiseks kaasata täiendavalt partne rei d (eelarve lisatud TAT käskkirjale) . TAT käskkirja tegevuste elluviimise käigus on selgunud, et uute sekkumiste (sh välisriikide praktika) analüüs, kontseptsiooni või lähteülesande koostamine, tagasisi d estamine partneritega, hank emenetlus , väljaõpe ja rakendamine võtavad ebamõistlikus ulatuses a jaressurssi ja seetõttu on TAT tegevuste käivitame ja eelarve kasutus väiksem ja aeglasem. TAT eesmärkide t egevuste ja eelarve efektiivsemaks ja tulemuslikumaks elluviimiseks on vaja kaasata partnerasutusi , kellega sõlmitakse leping, milles määratakse ülesan ded , vastutusvaldkon nad ja eelarve . TAT ülest vaadet jäävad omama ja tegevusi koordineerima (tegevuskava, seire vms) elluviija projektijuhid vastavalt enda valdkonnale. Projekti eelarvest finantseeritakse K riminaalhoolduse arendamise ja elluviimise ga seotud otse sed personalikulu d ; väljaõppe ja toetamisega seotud kulud ; teavitustegevuste ning kvaliteedi hindamisega seotud kulud . Projekti eelarvest finantseeritakse SKA taastava õiguse metoodikate ja korraldusmudeli arendamise, analüüsimise ja elluviimisega seotud otsesed personalikulu d; ohvriabitöötajate , vabatahtlike ja teiste töötajate taastava õiguse teenuse osutamise ga seotud väljaõppe ja toetamisega seotud kulud ; teavitustegevuste ning kvaliteedi hindamisega seotud kulud. Projekti eelarvest finantseeritakse PPA lühisekkumis t e arendamise, analüüsimise ja elluviimise ga seotud otsene personalikulu; väljaõppega seotud kulud ; teavitustegevuste ning kvaliteedi hindamisega seotud kulud . TAT eelarvest finantseeritakse Riigikohtu korraldatavad koolituskulud. TAT eelarvest finantseeritakse Riigiprokuratuuri konsultantide personalikulud, kes nõustavad prokuratuuri töötajaid sobilikest sekkumistest noorte õigusrikkujatega. Koostöös Riigiprokuratuuriga lepitakse kokku konsultantide värbamiskriteeriumides, tööülesannetes ja -piirkondades jms. TAT eelarvest finantseeritakse ka väljaõppe ja toetamisega seotud kulud , mis on seotud n oorte täiskasvanute eri kohtlemise ja ühtse karistuspraktika põhimõtete rakendami se ga. Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia Partnerite ringi laiendamine aitab saavutada õigusrikku miste ennetuses veelgi suuremat mõju ja muutust süsteemis . Süsteemimuutus te esilekutsumine koos uute tööpraktikate juurutamise ga eeldab suuremat koostööd ning vastutuse jagamist vastava valdkonna eest vastutavate institutsioonide ja nende juhtidega . Kaasatavatel partneritel on juba praegu siseriiklikest õigusaktidest tulenevalt õigus ja kohustus vastavaid valdkondi arendada. Elluviija ja partneri vaheline täpsem tegevuste kirjeldus, ülesanded, õigused ja kohustused määratakse kindlaks partnerluslepingus. Tegevuse tulemusi on ettenähtud ajalises raamis ja kvaliteedis võimalik saavutada, kuna ettevalmistustööd on TAT käskkirja muudatuse ettevalmistamisega juba toimunud ja süsteemisisene valmisolek on olemas. Partnerite vastava valdkonna ülesanded ja vastutus on ette nähtud järgmistes seadustes ja asutus t e põhimäärustes. Kriminaalhooldusseaduse § 1 alusel valvatakse k riminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest . Tallinna Vangla põhimääruse § 6 2 lõike 1 1 alusel on kriminaalhoolduse arenduse osakonna põhiülesanne analüüsida ja toetada üle-eestilist kriminaalhooldustööd ning valmistada ette ja koordineerida muudatuste elluviimist. Ohvriabiseaduse § 14 lõike 1 kohaselt korraldab ohvriabi SKA . Sama paragrahvi lõike 2 alusel on SKA ülesanded ohvriabi korraldamisel järgmised : 1) ohvriabiteenuste korraldamine; 2) hüvitiste maksmise korraldamine; 3) ööpäevaringse ohvriabi kriisitelefoni 116 006 pidamine; 4) ohvriabi täienduskoolituste korraldamine; 5) ohvriabi vabatahtlike kaasamine ja juhendamine; 6) ennetus- ja teavitustegevuste korraldamine. SKA põhimääruse § 6 punkti 5 alusel on ameti ülesanded muu hulgas ohvriabi- ja lepitusteenuse korraldamine. SKA p õhimääruse § 8 punkti 7 alusel on ameti osakonnaks muuhulgas ohvriabi ja ennetusteenuste osakond, mille põhiülesanded on ohvriabipoliitika rakendamine ning teenuste ja toe korraldamine psühholoogilist traumat kogenud inimestele, sealhulgas süüteohvritele ja nende lähedastele, ennast ja teisi kahjustava käitumisega lastele ja noortele ning rahvusvahelise kaitse saajatele. Politsei- ja Piirivalveameti seaduse § 1 lõike 2 alusel on p olitsei täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse ning kelle põhiülesanneteks on avaliku korra kaitsmine, piirihalduse asjade korraldamine, merel otsingu- ja päästetööde korraldamine ning kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine. Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruse § 8 alusel on ameti ülesanded muu hulgas s üütegude ennetamine ja riikliku järelevalve teostamine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras (p 1) ja süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras (p 2). Politsei tegeleb õigusrikkumise ennetamise, väljaselgitamise kui ka lahendamisega. Kohtute seaduse § 37 lõike 4 1 kohaselt kehtestab k ohtute haldamise nõukoda kohtunike tööjaotusplaani koostamise täpsemad alused, sealhulgas kohtunike spetsialiseerumise põhimõtted. Tööjaotusplaaniga tuleb tagada kohtunike spetsialiseerumine mh alaealistega seotud asjadele. Sellest johtuvalt peab Riigikohus tagama kohtunike tööjaotuse, mh spetsialiseeru mise alaealistega seotud asjadele, sh alaealistega seotud õigusrikkumistele, kus spetsialiseerumine on asja õigeks lahendamiseks möödapääsmatult vajal ik. Alaealistele spetsialiseerumise vajadus tuleneb ka mitmetest rahvusvahelistest ja riigisisestest suunistest. Vastavalt ÜRO lastekaitse konventsiooni artiklile 3 tuleb igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes ka kohtute poolt esikohale seada lapse huvid. Laste ja ka noorte täiskasvanutega seotud kohtuasjadele spetsialiseerumise eelis avaldub antud sihtrühma vajaduste ja eripärade mõistmises, leidmaks sobivaimaid sekkumisi probleemkäitumise . K ohtute seaduse § 74 lõike 1 kohaselt peavad kõik kohtunikud oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolitustel. Kohtute seaduses ettenähtud spetsialiseerumisnõue eeldab ka põhjalikumaid koolitusi ning arutelusid just alaealiste ja noorte täiskasvanute asjadega tegelevatele kohtunikele. Alaealistega seotud õigusrikkumistele on spetsialiseerunud süüteokohtunikest 22,4% (17 kohtunikku 76 süüteokohtunikust). Kriminaalmenetluses kohtusse saadetud isikutest olid vahemikus 2022 kuni 2024 (seisuga 8.10 .2024 ) alaealised ja noored ligi kolmandik süüdistatavatest (29,3-31,0% ). Seega on noori puudutavate eriteadmiste olemasolu kohtusüsteemis möödapääsmatult vajalik. Kohtunike koolitust viib kohtute seaduse § 44 lõigete 1 ja 2 alusel ellu Riigikohus, kes koostab kohtunike koolituse strateegia ning kohtunike koolitusprogrammi. Kohtunike kompetentsimudelist tulenevalt mõistab kohtunik oma ametist tulenevat vastutust inimese ja ühiskonna ees. Seega lasub kohtunikel vastutus korraldada kohtumenetlus viisil, mis soodustab õigusrikkumistaustaga noorte pöördumist õiguskuulekale teele. Muutmise k äskkirja eelarve Projekti eelarve koos partnerite hinnanguliste eelarvetega on lisatud TAT käskkirja lisaks 2 . Käskkirja mõjud Partnerite kaasamisega suurendatakse TAT käskkirja tegevuste mõju noorte õigusrikkujate korduvkuritegevuse ennetuse le ja nendes käitumuslike muutuste esilekutsumisele, taastava õiguse teenuse pakkumisele, mittekaristuslike mõjutusvahendite kohaldamisele, spetsialistide väljaõppele ja koolitamisele ning koostöö arendamisele. Partnerite lisamine aitab TAT käskkirja tegevusi valdkonnaüleselt juhtida ja suunata ning tagada projekti tegevuste jätkusuutlikkus. Käskkirja rakendamine TAT käskkirja lisa punkti 4.4.2 muudatusi koolitus- ja arendustegevuste osas rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. maist 2024, kuna erikoolitusprogrammist eraldi spetsiifiline valdkondlik koolitus kompulsiivses seksuaalkäitumises toimus mais 2024. TAT käskkirja lisa s täiendatud p unkt e 4.4.5 ja 9.4.5 ning lisatud punkte 4.2.5 ja 4.3.5 partnerite kaasamise ja täiendatud TAT käskkirja punkti 1 ja TAT käskkirja lisa punkt i 15.12 eeldatava projekti eelarve osas rakendatakse alates 1. detsembrist 2024, mil partnerid saavad enda tegevuste ettevalmistamise ga ja eelarve kasutamisega alustada ega pea ootama käskkirja allkirjastamist. TAT käskkirja TAT käskkirja lisa punkti 1.1.4 muudatusi rakendatakse alates käskkirja allkirjastamisest vajadusest viidata uuenenud programmidokumendile. Ülejäänud TAT käskkirja punkte rakendatakse alates 01. veebruarist 2023, kuna need täpsustavad mh elluviija tegevusi, mis algasid 01. veebruarist 2023. E elnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile , Kultuuriministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium i le ning arvamuse avaldamiseks Tallinna Vangla le , Sotsiaalkindlustusametile, Politsei- ja Piirvalveametile, Riigikohtule, Riigi Tugiteenuste Keskusele, seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. TAT käskkirja kooskõlastati mitteametlikult rakendusüksuse ja Riigi Tugiteenuste Keskusega. Käskkirja eelnõu kooskõlastas märkustega arvestamisel Siseministeerium ja märkusi esitas Sotsiaalministeerium. Riigikohus ja Sotsiaalkindlustusamet arvamust ei esitanud.
-687705 629920 0 0 delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 06.02.2025 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 6 MINISTRI KÄSKKIRI delta_docName \* MERGEFORMAT Justiitsministri 08. juuni 2023. a käskkirja nr 46 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamiseks“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ja § 52 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 23.12.1996 määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimäärus “ punkti 19 alusel: Muudan ministri 08. juuni 2023 . a käskkirja nr 46 „ Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine “ (edaspidi nimetatud „käskkiri“) järgmiselt: Käskkirja p unkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud) : „1. Kehtestan toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamiseks“ (lisa 1) koos projekti eeldatava eelarvega (lisa 2). “. Käskkirja lisa punkt 1.1.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt ( muudatus alla joonitud): „1.1.4. TAT on seotud „Riigi eelarvestrateegia 2025–2028“ (tegevuspõhise riigieelarve raamistik, edaspidi TERE raamistik ) Justiitsministeeriumi programmi 2025-2028 tegevusega „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus“, mille eesmärk muu hulgas on kriminaaljustiitssüsteemi tõhusus, inimesekesksus ja ohvrisõbralikkus ning mille üks tegevusi on õigussüsteemi vaatevälja sattunud noorte kuritegevuse ennetamine, mis aitab vältida püsiva rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist . “. Käskkirja lisa p unkt 4 esimese lõigu alapunkti 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (täiendus alla joonitud) : „4) kriminaaljustiitssüsteemi , koostöö ja spetsialistide arendamine . “; Käskkirja lisa p unkt 4 teise lõigu alapunkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (täiendus alla joonitud) : „4) tegevuste hindamine ja uuringud .“; Käskkirja lisa punkt 4.1.4 alapunkti h) muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (täiendus alla joonitud) : „ h) noor, kelle suhtes on prokuratuur või kohus lõpetanud kriminaalmenetluse KrMS-i §-de 201, 202 , 203 või 203¹ alusel; “. Käskkirja lisa punkti 4.2.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud) : „ 4.2.1. Tegevuse ee s märk Tegevuse eesmärk on pakkuda õigusrikkumistaustaga noorele tööharjutust soodustades sellega noorte tööhõivet, iseseisvat toimetulekut , töötamisega harjumist, rehabiliteerimise võimalust ja õiguskuulekat käitumist . “. Käskkirja lisa punkti 4.2.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud) : „ 4.2.2. Tegevuse kirjeldus Tegevuse tulemusel töötatakse välja innovaatilised ideed ja lahendused, mis arvestavad erinevate õigusrikkumistaustaga noorte eripärasid ning lihtsustavad ja kiirendavad neil töö leidmist nii vanglas, kriminaalhoolduses kui ka hiljem ühiskonnas. Vanglas keskendutakse kinnipeetavate tööga hõivamisele, millega tekitatakse tööharjumust. Lihtsustamaks õigusrikkumistaustaga noore võimalusi end rehabiliteerida ja tööd leida , muudetakse üldkasuliku töö tegemise põhimõtteid, et tehtav töö on noorele kasulik kogemus ning panustab tagasi ühiskonda. Sekkumisena võidakse kasutada ka mitmesuguseid koostöövorme, koolitustegevust, infotehnoloogilisi rakendusi ning muid sobivaid vahendeid ja võimalusi . “. Käskkirja lisa punkti 4.2.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud) : „ 4.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusel on õigusrikkumistaustaga noorel tööturule sisenemiseks ja seal püsimiseks vajalik tööharjumus ning enda teo heastamiseks kaasaegsemad rehabiliteerimise võimalused . “. Käskkirja lisa punkt 4.2.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud) : „ 4.2.4. Tegevuse sihtrühm Sihtrühma kuulub 14–29aastane õigusrikkumistaustaga noor, kes on sekkumisega nõus ja kes vastab ühele järgmistest tingimustest: a) on süüdimõistetu ja kannab vanglakaristust; b) on vahistatu; c) kriminaalhooldusalune, kellele on määratud käitumiskontroll; d) kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud (KarS i § 73–74) ; e) vangistuse asemel on määratud muu karistus (KarS i § 69) või kellele on kohaldatud alaealisele või noorele täiskasvanule kohaldatavat mõjutusvahendit (KarS i § 87) ; f) noor, kelle suhtes on prokuratuur või kohus lõpetanud kriminaalmenetluse KrMS-i §-de 201 või 202 alusel . Sihtrühma kuuluvad veel vanglateenistus, Vanglate Ettevõtluskeskus, ettevõtted, tööandjad , vabaühendused, kutsekoolid ja kõrgharidusasutused, innovatsiooni valdkonnas tegusevad isikud ja organisatsioonid ning Eesti Töötukassa .“. Käskkirja lisa punkt i 4.2 täiendatakse punktiga 4.2.5 järgmises sõnastuses: „ 4.2.5. Tegevuse partner Tegevuse partner on Tallinna Vangla, kus tegevusi viib ellu kriminaalhoolduse arenduse osakond. Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles määratakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel. “. Käskkirja lisa punkt 4.3.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud): „ 4.3.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on parandada vanglas või kriminaalhooldusel olevate õigusrikkumistaustaga noorte säilenõtkust ja sotsiaalseid oskusi ning arendada vanglateenistus es kasutatavaid töömeetodeid .“. Käskkirja lisa punkt 4.3.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud): „ 4.3.2. Tegevuse kirjeldus Tegevuste elluviimisel keskendutakse noortele, kellel on vaimse tervise häired , ja võetakse kasutusele käitumisriske maandavaid sekkumisi. Vanglateenistuses pakutakse perekeskseid sekkumisi, mis on mõeldud peresuhete toetamisele. Vanglas viibivatele või kriminaalhooldusel olevatele lastevanematele pakutakse sekkumisi, et aidata neil teadvustada lapsevanema rolli ning arendada oskusi, et ennetada laste käitumisprobleeme ja tulla toime arenguküsimustega. Vanglateenistuse töötajatele antakse täiendavad kompetentsid noorte õigusrikkujate toetamisel, sh võimalusi kriminaalhooldajale juhtumikorraldamisel ja võrgustiku arendamisel. Oskuste parendamiseks ja tööturul konkurentsivõime suurendamiseks arendatakse kinnipeetavate või kriminaalhooldusaluste digioskusi. T ähelepanu pööratakse ka spetsiifilistele gruppidele (näiteks äärmusliku maailmavaatega noored ) ja neile sekkumise väljatöötamisele . “. Käskkirja lisa punkt 4.3.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt muudatus alla joonitud): „ 4.3.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on suurenenud vanglateenistuse töötajate kompetents , paranenud õigusrikkumistaustaga noorte säilenõtkus ja sotsiaalsed oskused. Samuti on sekkumiste ja perekesksete tegevuste tulemusel paranenud õigusrikkumistaustaga noorte suhted perega, vanemlikud oskused ja digioskused. Tegevuse tulemusel on kaudne mõju õigusrikkumise toimepanemise riski vähendamisele . “. Käskkirja lisa punkt 4.3.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud): „ 4.3.4. Tegevuse sihtrühm Sihtrühma kuulub 14–29-aastane õigusrikkumistaustaga noor, kes on sekkumisega nõus ja kes vastab ühele järgmistest tingimustest: a) on süüdimõistetu ja kannab vanglakaristust; b) on vahistatu; c) on kriminaalhooldusalune, kellele on määratud käitumiskontroll; d) kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud (KarS i § 73–74); e) vangistuse asemel saanud muu karistuse (KarS i § 69–69²) või kellele on kohaldatud alaealisele või noorele täiskasvanule kohaldatavat mõjutusvahendit (KarS i § 87); f) noor, kelle suhtes on prokuratuur või kohus lõpetanud kriminaalmenetluse KrMS-i §-de 201, 202, 203 või 203¹ alusel. Sihtrühma kuuluvad veel valdkonna spetsialistid, kohaliku omavalitsuse töötajad, koolitajad, õigusrikkumistaustaga noorte lapsevanemad ja lähedased . “. Käskkirja 4.3 täiendatakse punktiga 4.3.5 järgmises sõnastuses: „ 4.3.5 Tegevuse partner Tegevuse partner on Tallinna Vangla, kus tegevusi viib ellu kriminaalhoolduse arenduse osakond. Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles määratakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel . “ Käskkirja lisa punkt i 4.4 peakirja täiendatakse järgmises sõnastuses (täiendus alla joonitud) : „ 4.4. Kriminaaljustiitssüsteemi , koostöö ja spetsialistide arendamine “. Käskkirja lisa punkti 4.4.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud) : „ 4.4.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärgiks on arendada kriminaaljustiitssüsteemi, spetsialistide kompetentse ja omavahelist koostööd töös õigusrikkumistaustaga noortega, juurutada taastavat mõtteviisi ja laiendada taastava õiguse kättesaadavust . “. Käskkirja lisa punkti 4.4.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud) : „ 4.4.2. Tegevuse kirjeldus Lähtudes nooresõbralikust õigussüsteemist, varasematest kogemustest ja vajadusel teiste riikide kogemustest töötatakse õigusrikkumistaustaga noortega töötavate spetsialistide töö kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamiseks välja erikoolitusprogramm. Valdkondlike k oolitus- ja arendustegevuste , mis võivad toimuda nii erikoolitusprogrammi raames kui eraldi, käigus täiendatakse valdkonna spetsialistide, teenuseosutajate ning kohaliku omavalitsuse töötajate oskusi ja teadmisi ning pakutakse neile tööks vajalikku tuge. Taastava õiguse mõtteviisi juurutamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks koordineeritakse kriminaaljustiitssüsteemi ja valdkondade ülest koostööd. Taastava õiguse koolitustega ja muude teadlikkust tõstvate tegevustega pakutakse karistavale mõtteviisile alternatiivset lähenemist töös õigusrikkujatega. Laiendatakse taastava õiguse teenuse kättesaadavust õigusrikkumistaustaga noorte juhtumites ning arendatakse teenuse korraldusmudelit. Nooresõbraliku õigussüsteemi ja prokuratuuri alaealistega tegelevate konsultantide mudeli eeskujul töötatakse välja noorte täiskasvanute erikohtlemise mudel, mille raames värvatakse prokuratuuri tööle konsultandid, kes on prokuröridele toeks, et leida õigusrikkumistaustaga noorele sobivaimad sekkumised, hoidmaks ära edasisi rikkumisi. Mittekaristusliku meetmena töötab Politsei- ja Piirivalveamet välja mittekaristuslik ke (lühi)sekkumis i väärteo rikkumisi toime pannud isikutele, mida eduka piloteerimise tulemuse korral hakkavad hiljem kasutama praktikas Politsei- ja Piirivalveameti töötajad. Kohtusüsteemis viiakse noorte erikohtlemise kinnistamiseks läbi koolitusi . Käskkirja lisa punkti 4.4.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud) : „ 4.4.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusel on välja töötatud erikoolitusprogramm ning toimunud koolitus- ja arendustegevuste tulemusena on õigusrikkumistaustaga noortega töötavad spetsialistid saanud töötamiseks vajalikud teadmised ja oskused ning vajaliku juhendamise ja toe, mille tõttu nende enesekindlus on kasvanud, hoiakud, mõtteviis ja väärtused muutunud noori toetavamaks, keskendudes rohkem nende arengule, rehabilitatsioonile ja kaasamisele. Noorte täiskasvanute erikohtlemise mudel, noorte vajadustest lähtuvad ja taastaval õigusel põhinevad töömeetodid, taastava õiguse teenus ning piloteeritud mittekaristuslikud (lühi)sekkumised tagavad tõhusa töö õigusrikkumistaustaga noortega ning toetavad nende õiguskuulekust . “. Käskkirja lisa punkti 4.4.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud) : „ 4.4.4. Tegevuse sihtrühm Tegevuse sihtrühma kuuluvad teenuseosutajad, valdkonna spetsialistid, poliitikakujundajad, kohaliku o mavalitsuse töötajad ning 14–29-aastane õigusrikkumistaustaga noor vastavalt käskkirja punktile 5 .“. Käskkirja lisa punkti 4.4.5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (täiendus alla joonitud) : „ 4.4.5. Tegevuse partner Tegevuse partnerid on Prokuratuur, ( kus tegevusi viib ellu Riigiprokuratuur ) , Sotsiaalkindlustusamet, Politsei- ja Piirivalveamet ja Riigikohus . Elluviija sõlmib partneri te ga lepingu d , milles määratakse partneri te õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel. “. Käskkirja lisa punkti 4.5 pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (täiendus alla joonitud) : „ 4.5. Hindamine ja uuringud .“ Käskkirja lisa punkti 4.5.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud) : „ 4.5.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärgiks on läbi viia analüüse ja uuringuid, et TAT tegevusi teadmis- ja andmepõhiselt kavandada, ellu viia ning tulemusi hinnata .“. Käskkirja lisa punkti 4.5.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud): „ 4.5.2. Tegevuse kirjeldus Tegevuse osana võib läbi viia analüüse ja uuringuid , mis annavad põhjaliku ülevaate uuritavast valdkonnast ja seeläbi vajaliku temaatilise sisendi TAT tegevuste paremaks kavandamiseks, elluviimiseks või jätkutegevuste planeerimiseks. TAT vahe- ja lõpphindamisel hinnatakse TAT raames pakutud sekkumiste tulemuslikkust ja mõju, näitajate saavutamist, sihtrühma arvamusi või suhtumist või muid olulisi aspekte. Oluline on analüüsida sekkumises osalenud õigusrikkumistaustaga noore edasist elukäiku ja toimetulekut ning eri osaliste rahulolu teenuse kvaliteedi ja ülesehitusega . Käskkirja lisa punkti 4.5.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud) : „ 4.5.3. Tegevuse tulemus Tegevuste tulemusel on valminud hindamine, uuring, hinnang, analüüs, küsitlus või ülevaade, mis annab põhjaliku ülevaate uuritavast valdkonnast, sekkumiste tulemuslikkusest ning ettepanekutest rakendamise või juhtimise parendamiseks ja praktika muutmiseks . “. Käskkirja lisa punkti 4.5.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud) : „ 4.5.4 Tegevuse sihtrühm Hindamisse ja uuringutesse võib kaasata TAT i tegevuste sihtrühmad, ettevõtted, haridusasutused, riigi-, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ning ühiskond laiemalt .“. Käskkirja lisa punkti 4.6.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud) : „ 4.6.2. Kommunikatsiooni kirjeldus TAT-i kommunikatsiooni efektiivseks juhtimiseks ja planeerimiseks viiakse ellu teavitustegevusi ning koostatakse kommunikatsioonistrateegia , milles nähakse ette kommunikatsiooni sihtrühmad, korraldatavad teavitusüritused ja -tegevused ning vajalikud vahendid ja materjalid sihtrühmani jõudmiseks, tegevuste elluviimiseks või toetamiseks, lähtudes teavitusnõuetest, kommunikatsiooni ja abikõlblike kulude tegemise põhimõtetest ning muudest asjakohastest põhimõtetest. “. Käskkirja lisa 4.6.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud) : „ 4.6.4 Kommunikatsiooni sihtrühm Kommunikatsiooni sihtrühma kuuluvad isikud, asutused, organisatsioonid ja teenuseosutajad, kes osalevad TAT i tegevuste ettevalmistamisel, arendamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel ning need, kes osalevad TAT i sekkumistes teenuse saajatena või osutajatena või kellel on kokkupuude TAT i tegevustega ning ühiskond laiemalt.“. Käskkirja lisa punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud) : „ 5. TAT-i sihtrühmad TAT i sihtrühma kuuluvad õigusrikkumistaustaga noored, valdkonna spetsialistid, kohaliku omavalitsuse töötajad, teenuseosutajad, poliitikakujundajad, õigusrikkumistaustaga noore lapsed, vanemad ja lähedased ning ühiskond laiemalt. Õigusrikkumistaustaga noorteks käesoleva TAT-i kontekstis loetakse 14–29-aastane õigusrikkuja, kes on : süüdimõistetu ja kannab vanglakaristust; vanglast vabanenud, sõltumata vanglast vabanemise ajast, sh ennetähtaegselt; vahistatu või vahi alt vabanenud, sõltumata vahi alt vabanemise ajast; kriminaalhooldusalune, kellele on määratud käitumiskontroll; kohtueelses või kohtumenetluses süüdistatav või kahtlustatav; kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud (KarS i § 73–74) ; vangistuse asemel saanud muu karistuse (KarS i § 69–69²) või alaealisele või noorele täiskasvanule kohaldatud mõjutusvahendi (KarS i § 87) ; noor, kelle suhtes on prokuratuur või kohus lõpetanud kriminaalmenetluse KrMS-i §-de 201, 202, 203 või 203¹ alusel ; on kinnise lasteasutuse teenusel või sellelt väljunud; väärteo toime pannud ja kelle süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi või kellele määratakse mõjutusvahend või kohustus (VTMSi § 30 lg 1 punktid 1 , 3 ja 4). Käskkirja lisa punkti 9.4.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud) : „ 9.4.2. majutusteenuse, tugiisikuteenuse, tööharjutuse (sh veebilahenduste), taasühiskonnastamise ( sh digi- ja elektroonikaseadmete ja vajaliku tarkvara soetamine ja/või rentimine ) ja programmide ettevalmistamise, arendamise ja elluviimise kulu ; “. Käskkirja lisa punkti 9. 4 . 5 täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt ( täiendus alla joonitud): „9.4.5. e lluviija ja partnerite projektijuhtide, kommunikatsiooninõuniku, valdkonna spetsialistide ja teenuseosutajate õppereiside ja väliskoolituste (sh konverentside) lähetuskulu või neil osalemise kulu välisriikidesse (Euroopa Liidu liikmesriigid, Ühendkuningriik ja Euroopa Majanduspiirkonna riigid), sh majutus-, transpordi-, kindlustuse, toitlustuse, päevaraha, lennupiletite, osalemistasu ja muud kulud (nt viisakulud) ning Eestis või välisriigis kohapeal tekkiv transpordi- või muu kulu (nt turismimaks), asutusesisese lähetuste korra ja riigisisestes õigusaktides kehtestatud piirmäärade kohaselt ;“ Käskkirja lisa punkti 9.4.7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (täiendus alla joonitud) : „ 9.4.7. kommunikatsioonitegevuste kulu, sh kommunikatsioonistrateegia koostamine, kommunikatsioonispetsialisti teenuse või personalikulu ühendmääruse § s 16 tähenduses, teavitustegevuste (sh seminaride, teabepäevade, koostöökohtumiste, koolituste, konverentside, kampaaniate) korraldamise kulu, sh korraldusteenuste, teavitusmaterjalide, teavitusvahendite, meenete ja märgiste tellimise, trükkimise, kujundamise, levitamise kulu ning videoklippide või -filmide tootmise või nende levitamisega seotud kulu ; “. Käskkirja lisa punkti 15 täiendatakse punktiga 15.12 järgmises sõnastuses: „15.12 . RA muudab TAT-i lisas olevat projekti eeldatavat eelarvet, kui tegevuste eelarverida perioodi peale kokku suureneb rohkem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast. “. Käskkirja punk ti 1.18 „Valdkondlike koolitus- ja arendustegevusi“ puudutavas osas rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. maist 202 4 . Käskkirja punkte 1.1, 1.10, 1.15 , 1.21 ja 1.31 uute partnerite kaasamise osas rakendatakse alates 1. detsembrist 2024. K äskkirja punkt i 1.2 rakendatakse alates käskkirja allkirjastamisest. Ülejäänud käskkirja punkte rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. veebruarist 2023. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister