MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu strateegia muudatuste heakskiitmine - Riigi Tugiteenuste Keskus

Failid

M_kk_39_2025.asice5752 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS PRIA Märge tehtud: 08.01.2025 Kehtib kuni: 07.01.2100 Alus: ELÜPS § 114 lg 1; AvTS § 35 lg 1 p 12 REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM Suur-Ameerika tn 1 Kesklinna linnaosa,Tallinn 10122 Harju maakond 08.01.2025 nr 13-40.5/24/229-2 EESTI [email protected] Põhja-Harju Koostöökogu Ühisstrateegia 2023- 2027 muutmine Mittetulundusühing Põhja-Harju Koostöökogu esitas 17.12.2024 PRIA-le strateegia 2023-2027 muudatuse koos selle vajalikkuse põhjendusega ja üldkoosoleku otsusega strateegia muudatuse vastuvõtmise kohta. PRIA kontrollis strateegia muudatuse vastavust määruse nõuetele. Esitatud strateegia muudatus vastab määruses §-s 6 kehtestatud nõuetele. Lugupidamisega Piret Ilves teenusejuht Arengutoetuste osakond Lisad: PHKK strateegia 2023-2027 muudetud 4.12.2024 lõplik PHKK strateegia 2023-27_täiend_02.10.23_muudatus PHKK strateegia 2023-27 muudatuste kokkuvõte 4.12.2024 PHKK Üldkoosoleku protokoll 04.12.24 Dokumendi koostaja: Malle Mandel, [email protected], 5854 4952 Tähe 4 51010 Tartu/737 1200/ [email protected]/ www.pria.ee/ Registrikood70005967 MTÜ PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU TEGEVUSPIIRKONNA ÜHISSTRATEEGIA 2023–2027 Kinnitatud üldkoosoleku otsusega 12.04.2023 Muudetud 04.12.2024 Sisukord MÕISTED ........................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1. PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU TEGEVUSPIIRKONNA ARENGUVAJADUSED JA -POTENTSIAAL 5 1.1. LÜHIÜLEVAADE PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGUST ................................................................................. 5 1.2. PIIRKONNA SOTSIAALMAJANDUSLIK OLUKORD....................................................................................... 7 1.2.1. Rahvastik .................................................................................................................................. 7 1.2.2. Ettevõtlus ja tööhõive................................................................................................................. 9 1.2.3. Elukeskkond ja kogukonnad ...................................................................................................... 11 1.3. EELMISE STRATEEGIAPERIOODI KOGEMUSED ....................................................................................... 13 1.4. PIIRKONNA ARENGUVAJADUSTE JA -POTENTSIAALI KOKKUVÕTE ............................................................. 16 2. STRATEEGIA AASTANI 2027..................................................................................................... 18 2.1. VISIOON, STRATEEGILISED EESMÄRGID JA LÄBIVAD PÕHIMÕTTED ............................................................ 18 2.2. MEETMED ...................................................................................................................................... 19 2.2.1. Meede 1: kogukonda teenindav mikroettevõtlus ........................................................................ 20 2.2.2. Meede 2: elukeskkonna väärtustamine ..................................................................................... 21 2.2.3. Meede 3: kogukondade sidusus ja turvalisus .............................................................................. 23 2.2.4. Meede 4: PHKK ühis- ja koostööprojektid .................................................................................. 24 2.2.5. Meede 5: sotsiaalne sidusus ...................................................................................................... 25 2.3. STRATEEGIA UUENDUSLIKKUS JA INTEGREERITUS ............................................................................... 299 3. STRATEEGIA ELLUVIIMINE .......................................................................................................30 3.1. RAHASTAMINE JA RAKENDUSKAVAD ................................................................................................... 30 3.2. TAOTLEMINE JA TAOTLUSTE HINDAMINE ............................................................................................. 31 3.3. KOOSTÖÖ...................................................................................................................................... 33 3.4. SEIRE JA UUENDAMINE ..................................................................................................................... 33 LISA 1. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ................................................................................................ 35 LISA 2. STRATEEGIAPROTSESSI KIRJELDUS ..................................................................................... 35 LISA 3. SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA ......................................................................... 35 2 Mõisted • ESF+ – Euroopa Sotsiaalfond+ on Euroopa Liidu (EL) peamine vahend, et investeerida inimestesse perioodil 2021-2027. LEADER-tegevusrühmadel on rahastusperioodil võimalik kasutada ESF+ vahendeid hoolduskoormuse leevendamiseks ning inimväärikuse tagamiseks ja sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks. • KOV – kohalik omavalitsus. • Koostööprojekt – kahe või enama Eesti kohaliku tegevusrühma omavaheline koostöö strateegia rakendamiseks (siseriiklik koostööprojekt) või ühe või enama Eesti kohaliku tegevusrühma ning ühe või enama väljapoole Eestit või Euroopa Ühendust tegutseva LEADER või LEADERi tunnustega kohaliku tegevusrüma koostöö strateegia rakendamiseks. • LEADER (prantsuse keeles Liaison Entre Actions de Développement de l'Économie Rurale - seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel) – Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm, mille eesmärk on edendada elu maapiirkonnas läbi kohaliku tasandi koostöö. • MIKROETTEVÕTE – ettevõte, mille töötajate arv on alla 10 inimese ning mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. • MTÜ – mittetulundusühing. • PHKK – Põhja-Harju Koostöökogu ehk PHKK on LEADER-tegevusrühm, kuhu kuuluvad Jõelähtme vald, Rae vald ja Viimsi vald ning vastava piirkonna ettevõtjate ja kodanikuühenduste esindajad. • RINGMAJANDUS – tootmis- ja tarbimismudel, mille puhul olemasolevaid materjale ja tooteid jagatakse, laenatakse, korduskasutatakse, parandatakse, uuendatakse ja võetakse ringlusse võimalikult kaua. Sellega pikendatakse toodete olelusringi. • ROHEMAJANDUS – majandus, mille tagajärjel paraneb inimeste heaolu ja sotsiaalne õiglus, mis ei põhjusta keskkonnariske ja survet loodusvaradele ja on seega vähese CO₂- heitega, ressursitõhus ja ühiskonda kaasav majandus. • SA – sihtasutus. • SWOT (inglise keeles strengths (tugevused), weaknesses (nõrkused), opportunities (võimalused) ja threats (ohud) – analüüsi meetod, mille eesmärgiks on hinnata hetkeseisu ehk käesolevat tegevust (tugevad ja nõrgad küljed) ja väliskeskkonna tegureid (võimalused ja ohud), mis võivad mõjutada organisatsiooni tegevust või piirkonna arengut tulevikus. • Vihmavarjuprojekt – lihtsustatud võimalus organisatsioonil/eraisikul oma tegevus ellu viia LEADER-tegevusrühma poolt toetatuna. Tegevusrühm kui „vihmavari“ võtab endale administreerimise koormuse, olles ise projekti põhitaotleja ja rahastades erinevaid alamprojekte (miniprojekte). Vihmavarjuprojekti puhul vastutab tegevusrühm tegevuste abikõlblikkuse, rahastuse ning aruandluse eest PRIA-ga, taotleja kohustus on lubatud tegevused ellu viia. • Ühisprojekt – projekt, millesse on kaasatud vähemalt kaks partnerit, kellest üks võib olla kohalik tegevusrühm. Ühisprojekt viiakse ellu tegevuskava raames. 3 Sissejuhatus Põhja-Harju Koostöökogu (edaspidi PHKK) on mittetulundusühing, mis on asutatud 16. juunil 2008. aastal Jõelähtme, Rae ja Viimsi kohalike omavalitsuste ning nende piirkonnas tegutsevate ettevõtete ja kodanikuühenduste poolt, eesmärgiga toetada kohalikku initsiatiivi ning edenda kohalikku elu ja eri osapoolte koostööd ning rakendada LEADER- toetusvahendeid. PHKK tegevuspiirkonna teeb eriliseks atraktiivne elukeskkond ja kiiresti kasvav elanikkond, mis on mõjutatud Tallinna lähedusest ning looduslik- kultuurilisest mitmekülgsusest. Unikaalne looduskeskkond (pikk rannajoon, väikesaared, miljööväärtuslikud maastikud jms), rikkalik kultuuripärand (rannarahva kultuur, muinsuskaitsealad jne), väga mitmekülgne ettevõtlus, võimekad omavalitsused ning head ühendused Tallinnaga on teinud PHKK piirkonnast ühe kõige kiiremini kasvava piirkonna Eestis. Käesoleva dokumendi näol on tegu PHKK kolmanda strateegiaga, mis on suunatud LEADER-programmi vahendite kasutuselevõtuks perioodil 2023–2027. Strateegia lähtub piirkonna arengueeldustest ja väljakutsetest, võttes arvesse senise kahe strateegiaperioodi kogemusi ning kogukonna soove ja ootusi. Strateegia aluseks on LEADER-lähenemise üldeesmärk – atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine maapiirkondades. Uuendusena rakendab PHKK lisaks LEADER-vahenditele ka Euroopa Sotsiaalfond+ meedet. Põhja-Harju Koostöökogu (PHKK) strateegia koostamisel on arvestatud LEADER- lähenemise üld- ja erieesmärke, tegevuspiirkonna analüüsi (vt lisa 1), kolmes vallas toimunud kaasamisseminaride sisendit, piirkonna omavalitsusjuhtide kohtumiste tulemusi ning juhtrühma ettepanekuid, samuti on lähtutud teistest piirkonda puudutavatest riikliku ja kohaliku tasemega arengudokumentidest. PHKK strateegia koostamine toimus piirkonna vabaühenduste, ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste koosloomes perioodil mai 2022 – märts 2023. Strateegia koostamise esimeses etapis koostati piirkonna hetkeolukorra ülevaade, mis sisaldas tegevuspiirkonna analüüsi, eelmise strateegiaperioodi seiret ning küsitlust PHKK liikmete ja taotlejate seas (vt lisa 1). Koostatava strateegia sisu määratlemiseks viidi läbi erinevaid mõttevahetusi, sh korraldati avaseminar, viidi läbi piirkondlikud kaasamisseminarid, juhtrühma arutelud jms, (vt lisa 2 – strateegiaprotsessi kirjeldus). PHKK strateegia koosneb kolmest osast. Esimeses osas on välja toodud piirkonna ja PHKK kui LEADER-tegevusrühma seniste arengute lühikokkuvõte, sh eelmise perioodi seire. Teine osa sisaldab strateegiat – visioon, eesmärgid ja toetusmeetmed. Kolmandas osas on välja toodud strateegia elluviimise kirjeldus, sh rahastamiskava, taotlusvoorude ja hindamise korraldus ja -kriteeriumid ning strateegia seirega seonduv. Täiendavalt on lisas 3 kirjeldatud strateegia seosed teiste arengudokumentidega. 4 1. Põhja-Harju Koostöökogu tegevuspiirkonna arenguvajadused ja - potentsiaal 1.1. Lühiülevaade Põhja-Harju Koostöökogust PHKK tegevuspiirkond hõlmab u 490 km2 suuruse ala Harjumaal (joonis 1). Piirkonna kolme KOVi elanike arv ulatub kokku enam kui 50 000-ni, mis teeb PHKKst elanike arvult ühe suurima LEADER-tegevusrühma Eestis. Piirkonna keskmiseks asustustiheduseks on u 104 inimest km2 kohta. Joonis 1. PHKK tegevuspiirkond (elanike arv seisuga 1.01.22, Rahvastikuregister) 5 PHKK-l on 11 asutajaliiget. Aastate jooksul on liikmeskond oluliselt kasvanud, 2023. a alguse seisuga on PHKK-l 73 liiget, kellest 3 on kohalikud omavalitsused, 26 ettevõtted ja 44 kodanikuühendused (tabel 1). Täpsem liikmete loetelu on leitav PHKK kodulehel1. Tabel 1. PHKK liikmeskond (seisuga 01.2023. a.) Omavalitsus KOV MTÜ/ SA Ettevõte Kokku Jõelähtme vald 1 20 12 33 Rae vald 1 10 7 18 Viimsi vald 1 14 7 21 Kokku 3 44 26 73 PHKK juhtorganiteks on liikmete üldkoosolek ja juhatus (joonis 2). Koostöökogu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, kes valib vähemalt kuueliikmelise juhatuse ning projektide hindamiseks vähemalt seitsmeliikmelise hindamiskomisjoni. Üldkoosoleku pädevusse kuulub ühingu põhikirja ja eesmärgi muutmine, strateegia, tegevuskava ja eelarve vastu võtmine ning muutmine. Samuti kinnitab üldkoosolek juhatuse liikmete arvu ja kinnitab selle liikmed. Üldkoosoleku pädevuses on ka kõik teised seadusandlusest tulenevad õigused. Üldkoosoleku moodustavad PHKK liikmed. Üldkoosolek (73 liiget) Juhatus Hindamise töörühm (minimaalselt 6 liiget) (miniaalselt 7 liiget) Tegevmeeskond (tegevjuht, meetmete koordinaator ja raamatupidaja ) Joonis 2. PHKK struktuur Üldkoosoleku otsuste täitmise eest vastutab juhatus, kelle tööd juhib esimees. Juhatuse liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. Juhatuse pädevusse kuulub ühingu tegevuse korraldamine, liikmete vastu võtmine ja välja arvamine, strateegia ja tegevuskava koostamise korraldamine, raamatupidamise korraldamine ning aastaaruande esitamine üldkoosolekule. Juhatus vastutab ka põhivara soetamise ja laenude võtmise eest. Juhatuse otsusega võetakse tööle töötajad ning määratakse neile tasu. PHKK tegevuse arendamiseks ning paremaks korraldamiseks võib juhatus moodustada täiendavaid tööorganeid, näiteks mitmesuguseid töögruppe ja komisjone. Strateegia elluviimiseks on moodustatud projektide hindamise töörühm, kelle peamiseks ülesandeks on laekunud rahastamistaotluste hindamine. 1 https://leaderph.eu/koostookogu-liikmed/ 6 Tegevjuhtkonna roll PHKK strateegia elluviimisel hõlmab PHKK kui organisatsiooni juhtimist ja administreerimist, esitatud taotluste menetlemist ja hindamist, kommunikatsioonitegevusi (potentsiaalsete taotlejate informeerimist ja nende nõustamist projektide koostamisel), ühiste tegevuste läbiviimist, projektide seiret ja hindamist ning PHKK kui organisatsiooni arendamist – nii tegevmeeskonna kui ka liikmete ja sihtgruppide võimekuse tõstmist läbi mitmesuguste koolituste jt ürituste. Tegevmeeskonda kuuluvad tegevjuht, meetmete koordinaator- kommunikatsioonispetsialist ning raamatupidaja. Organisatsiooni igapäevast tööd juhib tegevjuht, kes kinnitatakse ametisse juhatuse poolt. Tegevjuhi ülesandeks on organisatsiooni strateegia elluviimine, piirkonnale suunatud arendustegevuste juhtimine, tegevusplaani ja eelarve koostamine ning nende elluviimise jälgimine, sh huvigruppide kaasamine ning organisatsiooni riigisisese ja rahvusvahelise koostöö korraldamine. Meetmete koordinaatori-kommunikatsioonispetsialisti ülesandeks on meetmete taotlusvoorude korraldamine, taotlejate nõustamine, PHKK projektide kavandamine ja juhtimine, projektide seire ja dokumentatsiooni säilitamise korraldamine ning PHKK kommunikatsiooni korraldamine. Kõikide PHKK juhtimisstruktuuride juures peetakse kinni põhimõttest, et kolmanda ja ettevõtlussektori esindajad koos peavad moodustama vähemalt 51% igast otsuseid tegeva tööorgani kinnitatud koosseisust. Strateegia muutmiseks ja täiendamiseks kutsutakse kokku eraldi teemarühmad, korraldades aruteludeks erinevaid seminare ning ümarlaudu, kaasates piirkonna elanikke kõikidest sektoritest. Vajadusel kutsutakse osalema ka väliseid eksperte. 1.2. Piirkonna sotsiaalmajanduslik olukord2 1.2.1. Rahvastik3 Harju maakonna rahvaarv oli rahvastikuregistri 1. jaanuari 2022. a seisuga 621 281 elanikku, neist 444 999 ehk 71,6% elas Tallinnas. Maakonna rahvaarv tervikuna on pidevalt kasvanud peamiselt tänu sisserändele teistest maakondadest ja kõrgele sündimusele. Möödunud 15 aastaga on maakonda lisandunud enam kui 85 000 uut elanikku. Rahvaarvu kasvutempo on olnud aastakeskmiselt 1,1% (viimasel kolmel aastal varasemast madalam). Samal ajal on Eesti rahvaarvu kahanemise tempo olnud aastakeskmiselt -0,1%. Elanike arv PHKK tegevuspiirkonnas oli rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2022. a seisuga 51 027 inimest4. Tegevuspiirkonna territooriumi elanikud moodustavad 8% maakonna kogurahvastikust, Tallinna linna arvesse võtmata 28%. Viimase 15 aasta jooksul on rahvaarv tegevuspiirkonna territooriumil aastakeskmiselt kasvanud 5,4%, kokku ligi 2 detailsem ülevaade on leitav lisast 1 3 strateegias antakse ülevaade kogu PHKK piirkonna rahvastikust (kolm valda, kogu abikõlbulik piirkond). PHKK Tegevusrühma LEADER-rahastusmudeli juures arvestatakse sellest välja suuremad asulad, kuid see ei puuduta taotlejaid ja projektide elluviijaid. 4 seisuga 01.01.2023. on registreeritud elanike arv PHKK piirkonnas kokku 52 845, sh Jõelähtme vallas 7217, Rae vallas 23 147 ja Viimsi vallas 22 481. Samas peab arvestama, et osalt on mõjutanud registreeritud elanike arvu muutust ka sõjapõgenikud, kellest täpset ülevaadet ei ole 7 23 000 elaniku võrra, seega oluliselt kiiremini kui maakonnas keskmiselt. Kasvutempo on möödunud kuuel aastal olnud väga stabiilne u 4% aastas (u +2000 inimest aastas, vt joonis 3). 60 000 12,0% 50 000 10,0% 40 000 8,0% 8,0% 30 000 6,0% 6,4% 5,7% 20 000 4,0% 3,9% 3,6% 4,3% 4,3% 4,4% 4,1% 3,9% 3,7% 10 000 2,9% 2,0% 2,5% 1,8% 1,6% 0 0,0% Rahvaarv Muutus Joonis 3. PHKK piirkonna rahvaarvu muutus perioodil 2007–2022 (rahvastikuregister) Elanike arvult on Rae vald ja Viimsi vald (mõlemas u 22 000 elanikku) sisuliselt võrdse suurusega, ligi 7000 elanikuga Jõelähtme vald on kolm korda väiksem. Viimase kuue aasta vaates on rahvaarvu kasvutempo omavalitsustes olnud erinev. Väga kiirelt – 40%, on kasvanud rahvaarv Rae vallas. Viimsi vallas on kasvutempo olnud 21% ja Jõelähtme vallas 13% (joonis 4). Rahvaarvu kasv on leidnud aset kõikides valdades igal aastal. Rae valla väga kõrge kasvutempo on viimasel kahel aastal pisut aeglustunud. Viimsi vallas on kasvutempo olnud väga stabiilne, Jõelähtme vallas aastate lõikes varieeruv. 25 000 50% 20 000 40% 40% 15 000 30% 21% 10 000 20% 13% 5 000 10% 0 0% Jõelähtme Rae Viimsi 2016 2022 Muutus Joonis 4. Rahvaarvu muutus piirkondades 2016. a võrrelduna 2022. aastaga (rahvastikuregister) PHKK tegevuspiirkonna seniste rahvastikuarengute ning tulevikuprognooside kohta saab kokkuvõtvalt välja tuua järgneva: ➔ Viimase 15 aasta jooksul on rahvaarv territooriumil väga kiirelt kasvanud (aastakeskmiselt 5,4%). Kokku on piirkonna elanikkond perioodil suurenenud enam kui 23 000 inimese võrra. PHKK on kõige kiiremini kasvava elanikkonnaga LEADER- tegevuspiirkond terves Eestis. 8 ➔ Rahvaarvu kasv on olnud põhjustatud 3/4 ulatuses positiivsest rändesaldost ja 1/4 ulatuses positiivsest loomulikust iibest. Sündimus on taastetasemest kõrgemal, seega ka oluliselt parem kui Eestis keskmiselt. ➔ Rahvastiku vanuseline jaotus on tasakaalust väljas. Elanikkond vanuses 20–29 on kaks korda vähem arvukas kui eelnevas ja järgnevas vanuses (kuni 49. eluaastani). Samas suuremahulise sisserände jätkumine võib tasandada vanusstruktuurist lähtuvat tuleviku sündide arvu langust. ➔ Tegevuspiirkonnas on võrreldes Eesti keskmisega oluliselt kõrgem laste ja madalam eakate osakaal. Samas absoluutnumbrites on mõlemad vanuserühmad ning seega ka haridus- ja sotsiaalvaldkonna teenusvajadus kiirelt suurenenud. ➔ Tegevuspiirkonda kuuluva kolme omavalitsuse sündimus- ja rändemuster on pigem sarnased, kõik näitajad on positiivsed. Erinevus tuleneb sisse eelkõige protsesside intensiivsuses. Rae vallas on leidnud aset erakordselt suur sisseränne ja sündimus on väga heal tasemel. Sama rahvaarvuga Viimsi vallas on sisserände tempo u poole madalam, kuid stabiilne. Jõelähtme vallas on tulenevalt piirkonna suhtelisest väiksusest võrreldes kahe suure naabriga kõik protsessid absoluutnumbrites väiksemamahulised. ➔ Seniste arengute jätkumisel jõuab piirkonna elanike arv strateegiaperioodi lõpuks (aastaks 2028) u 60 000 elanikuni, ehk suureneb veel ligi 10 000 elaniku võrra. 1.2.2. Ettevõtlus ja tööhõive Statistikaameti andmetel tegutses PHKK piirkonnas 2021. a kokku u 6500 ettevõtet, sh Rae ja Viimsi vallas mõlemas u 2900 ettevõtet ning Jõelähtme vallas ligi 800 ettevõtet. Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) andmetel oli piirkonnas 2022. a seisuga ettevõtteid u 6900, neist töötajatega ettevõtteid u 3700. Tegu väga tugeva ettevõtlussektori ja mitmekesise ettevõtlusstruktuuriga piirkonnaga, kus on nii suuri ettevõtteid (nt enam kui 100 töötajaga ettevõtteid oli EMTA andmetel 2022. a II kvartalis piirkonnas 53, enam kui 50 töötajat oli u 120 ettevõttes) ja eksportijaid kui ka tuhandeid mikroettevõtteid. Ettevõtete arv on perioodil 2017–2021 kasvanud sõltuvalt KOVist 17–36% võrra, mis on kiiremas tempos kui Eestis (14%) ning ka Harjumaal keskmiselt (17%). Kõige suurem – Eesti ja Harjumaa keskmisega võrreldes pea kaks korda kiirem ettevõtete arvu kasv – on olnud Rae vallas (765 ettevõtte võrra, so 36%). Jõelähtme ja Viimsi vallas on toimunud Harju maakonna keskmisega protsentuaalselt samal tasemel kasv, kuid arvuliselt on aastatel 2017– 2021 Viimsisse lisandunud neli korda enam ettevõtteid kui Jõelähtme valda – Viimsis kasvas ettevõtete arv 445 võrra (18%), Jõelähtme vallas 114 võrra (17%). Piirkonna eripäraks on väga intensiivne tööalane pendelränne. PHKK piirkonnas jääb töötajate osakaal, kes elavad ja töötavad samas kohalikus omavalitsuses, alla 30%, suurem osa elanikkonnast on tööalaselt seotud Tallinnaga (joonis 5). Tööränne toimub mõlemasuunaliselt, eelkõige on see iseloomulik Rae vallale – piirkonna elanikud töötavad suuresti Tallinnas, samas vallas tegutsevate suurte tootmis- ja logistikaettevõtete tööjõud tuleb mujalt. Igapäevase pendelrändega kaasneb suur liikluskoormus, mis omakorda avaldab arvestatavat mõju keskkonnale, kuna enamasti tehakse liikumised isikliku sõiduautoga. 9 EMTA andmed näitavad, et piirkonda registreeritud ettevõtetes ja avaliku sektori organisatsioonides on töökohti kokku rohkem kui piirkonna omavalitsustesse registreeritud elanike seas on hõivatuid. Seega ei ole PHKK piirkonna puhul väljakutseks töökohtade puudus, kohati võib küsimuseks olla nende sobivus kohalikule elanikule. Eelkõige eristub statistikas Rae vald, kuhu registreeritud organisatsioonides on töökohti kokku sama palju kui vallas elanikke kokku (u 22 000), samas liigub suur osa kohalikust elanikkonnast igapäevaselt tööle pealinna. A B Joonis 5. A: Töötajate osakaal kohalikus omavalitsuses, kelle töökoht on Tallinnas; B: Töötajate osakaal, kes elavad ja töötavad samas kohalikus omavalitsuses. Allikas: Töötamise register, Geomedia 20205 Eestis üldiselt on enim ettevõtteid tegutsemas hulgi- ja jaekaubanduses, samuti PHKK piirkonna valdades, välja arvatud Viimsis, kus kaubandust edestab kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Müügitulu põhjal on kõigis PHKK piirkonna valdades esikohal töötlev tööstus, milles asub ka suur osa KOVi registreeritud ettevõtete poolt loodud töökohtadest. Lisaks on olulisemateks sektoriteks veel veondus ja laondus, ehitus ning eelkõige Rae valla näitel ka põllumajandus. Kuigi turismisektoril on piirkonnas potentsiaali, pole tegu majanduslikus vaates olulise sektoriga (osatähtsus ettevõtete müügitulus on u 1%). Turismivaldkonna areng on piirkonna jaoks siiski oluline, kuna see mõjutab positiivselt laiemat elukeskkonda ning aitab tugevdada piirkonna eripära (merepiir, saared, ajaloo- ja kultuuripärandiobjektid, muinsuskaitsealad jne). Palgatöötajate keskmine brutotulu kuus 2021. aastal ulatus Rae ja Viimsi vallas u 2000 euroni, mis oli u kolmandiku võrra kõrgem kui Eesti keskmine (1475 eurot) ning enam kui 20% võrra kõrgem kui Harju maakonna keskmine (1652 eurot). Keskmine brutotulu oli samal ajal Jõelähtme valla elanike puhul oluliselt madalam (1614 eurot), ületades küll Eesti keskmist aga jäädes alla maakonna keskmisele. Viimsi ja Rae valla palgatöötajate keskmine brutotulu on nii Harju maakonnas kui Eestis kõige kõrgemad, samas pole palkade kasvutempo Eesti keskmise võrreldes olnud kiirem vaid pigem ligilähedane sellele (perioodil 2017–2021 on olnud KOVide lõikes vahemikus 23–27%, Eesti keskmine on 28%). Ettevõtluse detailsem ülevaade (sh KOVide kaupa) on leitav lisast 1. PHKK tegevuspiirkonna ettevõtlusvaldkonna kohta saab kokkuvõtvalt välja tuua järgneva: 5 „Omavalitsuste kasu ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonda arendavatest tegevustest“ (Geomedia OÜ). Töökoha aadressi registreerimine muutus kohustuslikuks alates 1. juunist 2019. 10 ➔ Piirkonna ettevõtlus on mitmekesine, palju on suuremahulist tööstust ja logistikat, aga samas ka mikroettevõtlust. Töökohti on rohkem kui tööealist elanikkonda, seega pole piirkonna peamiseks väljakutseks töökohtade puudus. ➔ Piirkonna eripäraks on väga intensiivne tööalane pendelränne – nn valgekraed liiguvad töötama linna, samas on tööstus- ja logistikaettevõtetes palju neid töötajaid, kelle elukoht on mujal. Pendelrändega kaasneb arvestatav liiklus- ja keskkonnakoormus. ➔ Sektorite vaates on piirkondlik ettevõtlus sarnane Eesti keskmisega – kõige enam on jae- ja hulgikaubandusettevõtteid, aga suurem müügitulu ja töötajate arv on töötlevas tööstuses. Piirkonna siseselt on eristuvateks sektoriteks nt kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viimsi vallas ja põllumajandus Rae vallas. ➔ Piirkonna elanikel on Eesti keskmisest kõrgem palgatase, seejuures on Viimsi ja Rae valla elanikud KOVide vaates Eesti tipus, saades keskmiselt u kolmandiku võrra suuremat töötasu kui Eesti keskmine. Elanike kõrgem töötasu tähendab suuremaid makse KOVidele, aga samas on kõrgemad ka ootused elukeskkonnale. 1.2.3. Elukeskkond ja kogukonnad PHKK piirkonna suurimaks väärtuseks võib pidada selle elukeskkonda. Tegevuspiirkonna põhjaosa ilmestab pikk merepiir (sh liivarannad, väikesaared, sadamad), piirkonnas on mitmeid kaitsealasid (suurim neist Rebala muinsuskaitseala), elukeskkonda ilmestavad mitmed suuremad jõed (nt Pirita, Jägala). Erinevalt Viimsi ja Jõelähtme valdadest pole Rael küll merepiiri, kuid samas kompenseerib selle suuremate asumite (Peetri piirkond, Jüri piirkond) lähedus kesklinnale – suur osa asustusest jääb vaid 10–15 minuti pikkuse autosõidu kaugusele kesklinnast. Siiski on piirkonnas säilinud ka traditsiooniline maaelu, eelkõige Jõelähtme vallas ja Rae valla lõunapoolses osas, mis on omaette väärtus. Rae valda läbib Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee ja Jõelähtme valda Tallinn-Narva maantee, mis tähendab häid ühendusi nii lõuna kui ka ida suunas. Rae valla puhul on oluline ka lennujaama lähedus ning paiknemine kiiresti areneva Ülemiste linnaku läheduses. Head ühendused on ka peamine põhjus, miks piirkonna elanikkond on kiiresti kasvanud. Piirkonna elanike üldine rahulolu oma elukeskkonnaga peegeldab seda, mida ka erinevad sotsiaalmajanduslikud näitajad näitavad – taset üle Eesti keskmise enamuses elukeskkonna ja peamiste avalike teenustega seotud aspektides6. Selgemini eristub elukeskkonnaga rahulolu osas Jõelähtme vald, kelle näitajad enamasti küll ületavad Eesti keskmist taset, kuid jäävad alla nii Rae ja Viimsi valla kui Harjumaa keskmiste rahulolu. Kõige kõrgem on rahulolu elukeskkonnaga ja selle eri aspektidega Viimsi vallas – 97% vastanutest on elukeskkonnaga väga rahul või pigem rahul, Rae vallas 84%. Kõige kriitilisemalt hinnatakse rahulolu ühistranspordi teenusega, mille osas ka Viimsi elanikud on rahulolematud kui Harjumaa või kogu Eesti elanikud keskmiselt. Viimsi valla elanikud on enim rahul jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalustega (98,5%), Rae ning Jõelähtme valla elanikud üldise elukeskkonnaga (vastavalt 94,1% ja 83,1%). Elukeskkonnaga seotud väljakutsed on seotud valglinnastumisega ja kiire rahvastiku sisserändega: magalarajoonide teke, raske leida tasakaalu elukeskkonna ja tööstuste 6 minuomavalitsus.ee andmetel 11 arendamise vahel, surve maavarade kaevadamisele (nt Jõelähtme vallas), kohati vähene kogukondlikkus ja piirkonna identiteedi tunnetus jne. Kuna KOVide kasvavad väga kiiresti, paneb see neile suure koormuse sotsiaalse infrastruktuuri (koolid, lasteaiad, terviseasutused jne) arendamiseks ning põhjustab kooli/lasteaia kohtade puudumist ja probleeme (ühis)transpordiühenduses Tallinnaga. Elanikud ootavad rohkem investeeringuid vabaaja taristusse7. Piirkonna kohalike omavalitsuste võimekus on Eesti kontekstis väga tugev. Kõik kolm valda on tulukad8 omavalitsused, mille põhitegevuse tulem on olnud positiivne ja Eesti keskmisega (11%) samas suurusjärgus. Valdade netovõlakoormus on mõistlikul tasemel ja võimaldab uusi laene teenindada. Samas on oluline silmas pidada, et rahvastiku kiirest juurdekasvust tulenevalt on ka investeerimisvajadus sotsiaalsesse infrastruktuuri väga suur. Põhitegevuse tulud sõltuvad enam kui 2/3 ulatuses sõltuvuses üksikisiku tulumaksust. Arvestades püsivat elanike arvu kasvu, suhteliselt madalat töötuse määra ning Eesti keskmisest oluliselt kõrgemat palgataset, võib piirkonnas ka edaspidi oodata Eesti keskmisest suuremat eelarve kasvu. Kodanikuaktiivsuse hindamisel võib tugineda MTÜde arvule. PHKK piirkonnas on eelmise perioodi jooksul MTÜde arv pea kahekordistunud (va Jõelähtme vallas, kus nende arv on suurenenud poole võrra). MTÜde arvu kasv on piirkonnas olnud Eesti ja Harju maakonna keskmisest pea kaks korda suurem, jäädes iga-aastaselt üldjuhul vahemikku 4–9% (Eestis ja Harjumaal keskmiselt 2–3%), välja arvatud 2018. aastal, kui kasv üle-eestiliselt oli hüppeline seoses korteriühistute MTÜ-de registris registreerimisega. Kui võrrelda MTÜde suhtarvu 1000 elaniku kohta, on näha, et 2017. aastal oli Jõelähtme vallas kodanikuaktiivsus kõige kõrgem, kus see ületas ka Eesti ja Harjumaa keskmist. Samas viimase viieaastase perioodi jooksul on Rae valla MTÜde kiire kasv on olnud kiirem elanikkonna kasvust ning Rae valla kodanikuaktiivsuse näitaja on piirkonnas kõrgeim (33,9%) ületades ka Eesti ja Harjumaa keskmist. Jõelähtme ja Viimsi vallas jääb näitaja alla Eesti keskmise (31,7%), kuid ületab siiski Harjumaa keskmist (27,9%). Piirkonna külaelu on kohati väga aktiivne, enamasti on valitud ka külavanemad, nt Rae vallas tegutseb neid ühendav valla alevike ja külavanemate selts9 ning ja Jõelähtme ja Viimsi külad ja alevikud on aktiivsed. Väljakutseks on aga kiiresti kasvavate asumite kogukonnatunne ja identiteet, kohati on tegu „linlike magalatega“. PHKK vaates on väljakutseks piirkonna ülene identiteet, mis pole kuigi tugev. Samas on PHKK toel korraldatud ka piirkonnaüleseid sündmuseid (nt ühine discgolfi-sari, mis osutus väga populaarseks). PHKK tegevuspiirkonna elukeskkonna ja kogukondade kohta saab kokkuvõtvalt välja tuua järgneva: ➔ Piirkonna elukeskkond on atraktiivne ning meelitab uusi elanikke. Lähedus merele (Jõelähtme ja Viimsi puhul), Tallinnale, säilinud looduskeskkond jt tegurid on põhjuseks, mis piirkonna elanike arv on viimase 15 aastaga peaaegu kahekordistunud. ➔ Vastukaaluks on elukeskkonna väljakutsed samuti seotud kiire kasvu ja valglinnastumisega. Magalarajoonide teke, kohati pakkumist ületav nõudlus avalike 7 allikas: PHKK liikmeskonna küsitlus 8 minuomavalitsus.fin.ee andmetel 9 raekoda.ee 12 teenuste järgi, tasakaalu leidmine elukeskkonna ja tööstuste ning kaevanduste arendamise vahel, liiklusprobleemid jms on piirkonnas olulisteks väljakutseteks. ➔ Piirkonna kohalikud omavalitsused on võimekad ja suudavad järjepidevalt investeerida elukeskkonda ja teenustesse. Kohati on aga KOVide puhul väljakutseks liiga kiire kasv. ➔ Kodanikuühenduste aktiivsus on järjepidevalt kasvanud, piirkonnas on palju aktiivseid asumeid jne. Tulevikuvaatavalt on oluline nende võimestamine ja koostöö tõhustamine nii kogukondade sees kui ka piirkonna üleselt. Piirkonna arenguvajadused ja -potentsiaal on kokkuvõtvalt väljatoodud ka peatükis 1.410. 1.3. Eelmise strateegiaperioodi kogemused11 PHKK 2015–2020 strateegia kinnitati üldkoosoleku poolt 2015. aasta novembris ning tegevused algasid 2016. aastal, kui avati esimene taotlusvoor. Strateegiat muudeti septembris 2018 ning selle kohaselt viidi taotlusvoore läbi kuni 2020. aastani. Juunis 2021 pikendati tegevusgrupi strateegia kehtivust kahe aasta võrra kuni 31.12.2022 ning lisati juurde taastekava vahenditest rakendatav COVID-19 olukorra leevendamiseks suunatud meede. 2021. aastal strateegia rakendamise meetmeid ei avatud, vaid ainult COVID-19 olukorra leevendamiseks suunatud meede. 2022. aastal viidi läbi täiendavad taotlusvoorud. Perioodil rakendati viit meedet: ➔ Meede 1 - kohaliku ettevõtluse arendamine ➔ Meede 2- kogukondade aktiviseerimine ja sidusus ➔ Meede 3 - elukeskkonna väärtustamine ➔ Meede 4 - siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamine ➔ Meede 5 - Covid-19 mõjude vähendamine Kõige suurem osakaal projektitoetustest eraldati perioodil elukeskkonna väärtustamisse (meede 3, kokku u 1,3 miljonit eurot ehk ligi 45% meetmete mahust) ning kohaliku ettevõtluse arendamisse (meede 1, kokku u 1,1 miljonit eurot ehk u 38% meetmete mahust). Kogukondade aktiviseerimise ja sidususe meetmest osakaal oli u 10% (ligi 300 tuhat eurot), siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamise (4%) ning Covid-19 mõjude vähendamise meetme (5%) olid mahult kõige väiksemad. Perioodil 2016–2022 esitati 184 projektitaotlust, millest toetati kokku 125 projekti. Seega on projektide edukuse määr u 68%. Kõige enam on esitatud taotlusi kohaliku ettevõtluse arendamise meetmesse (66), pea samapalju ka elukeskkonna väärtustamise meetmesse (63), seejuures oli ettevõtluse arendamise meetme projektide edukuse määr kõrgem (64% vs 54%). Konkurents oli oluliselt hõredam meetmes 2 (kogukondade aktiviseerimine ja sidusus). Kokku eraldati toetusteks u 3 miljonit eurot (tabel 2). Taotlejate lõikes on mittetulundusühingud olnud kõige aktiivsemad taotlejad ning kõigi meetmete koondvaates on strateegiaperioodil toetusi saanud kokku 84 MTÜd või SAd ning 10 arenguvajaduste ja -potentsiaali määratlemisel on lisaks andmeanalüüsile arvesse võetud ka strateegia raames läbiviidud küsitluse tulemusi (vt lisa 1), strateegiaseminaridel arutletut ning eelmise perioodi kogemusi 11 detailsem analüüs on välja toodud lisas 1 13 59 äriühingut või FIEt. Keskmine toetuse suurus taotluse kohta olnud suurim elukeskkonna arendamise meetmes (39 269 €) ning ettevõtluse arendamise meetmes (26 728 €). Väikseim on keskmine toetussumma taotluse kohta olnud COVID-meetmes (6 001 €). Tabel 2. Esitatud ja toetatud taotluste jaotus meetmete ja taotlejate lõikes Meetme nimetus Vooru- Esitatud taotlused Toetatud taotlused Taotlejate jagunemine de arv arv summa arv summa MTÜ, KO OÜ, (EUR) (EUR) SA V TÜ, FIE Meede 1 - kohaliku 4 66 2 154 401 € 42 1 122 589€ 9 57 ettevõtluse arendamine Meede 2- kogukondade 4 21 324 774 € 19 299 549€ 21 aktiviseerimine ja sidusus Meede 3 - elukeskkonna 4 63 2 580 444€ 34 1 336 072 € 53 8 2 väärtustamine Meede 4 - siseriikliku ja 6 188 815 € 6 188 815 € 1 rahvusvahelise koostöö arendamine Meede 5 - Covid-19 mõjude 3 28 170 527 € 24 144 013 € 18 10 vähendamine 2016-2022 periood kokku 7 184 5 230 145€ 125 2 902 222 € 84 8 59 Valdade lõikes on enim projekte esitatud Viimsi vallast, sh kõige rohkem 1. meetme projekte (taotlejad OÜ-d) ning ühisprojekte ehk 2. meetme projekte. Samas oli esitatud ja toetatud projektide suhe Viimsi valla näitel kõige väiksem (57,3%) ja seda põhjusel, et Viimsist esitati möödunud perioodil kõige rohkem projekte just 1. meetmesse, kus konkurents oli ka kõige suurem. Kõige kõrgem esitatud projektide ja toetatud projektide suhe on Jõelähtme vallas (77,4%). Sealt oli ka ülekaalukalt kõige rohkem esitatud projekte 3. meetmesse (esitatud 29 toetatud 16). Kokkuvõttes jagunesid projektid valdade vahel suhteliselt võrdselt, samas elanike arvu silmas pidades olid selgelt kõige aktiivsemad Jõelähtme valla taotlejad (tabel 3). Tabel 3. Toetatud projektide osakaal valdade lõikes (meetmest 4 sai taotlejaks olla ainult PHKK) Jõelähtme Viimsi Rae Esitatud Toetatud Esitatud Toetatud Esitatud Toetatud Meede 1 - kohaliku ettevõtluse arendamine 19 17 28 12 19 13 Meede 2- kogukondade aktiviseerimine ja sidusus 5 5 10 8 6 6 Meede 3 - elukeskkonna väärtustamine 29 16 18 10 16 8 Meede 5 - Covid-19 mõjude vähendamine 9 8 12 9 7 7 KOKKU 62 46 68 39 48 34 Toetatud projektide osakaal 74,2% 57,4% 70,8% Meetmetele seatud indikaatorite analüüs näitab, et seatud sihttasemed on enamasti kas täidetud või olulisel määral ületatud: ➔ Kohaliku ettevõtluse arendamise eesmärgi saavutamise indikaatoriteks oli strateegias seatud üks tulemus- ja üks väljundnäitaja. Tulemusmõõdikuks on loodud kohapealsete töökohtade arv, millele seatud sihttase (15) on ületatud kahekordselt (31 loodud töökohta). Väljundmõõdikuks on uute/ parendatud kohalike teenuste/ 14 toodete arv piirkonnas (sh turismitooted) ning selle näitaja osas ületab tegelik tase (30) samuti seatud sihttaset (20). ➔ Kogukondade aktiviseerimise ja sidususe eesmärgi saavutamise indikaatoriteks oli strateegias seatud üks tulemus- ja neli väljundnäitajat. Tulemusmõõdikuks oli tegevustesse kaasatud PHKK piirkonna elanike arv, milles tegelik tase (16 365) ületas sihttaset (10 000). Väljundnäitajatest on kolme sihttase täidetud, milleks on korraldatud sündmuste arv (105 vs 80), traditsiooniliste edasiarendatud sündmuste arv (19 vs 17) ning õppereiside ja koolituste arv, sh piirkonnast välja toimunute (45 vs 40). Ühe näitaja osas - teostatud uurimustööde arv - on seatud sihttase (1) jäänud saavutamata. ➔ Elukeskkonna väärtustamise meetme indikaatoriteks oli strateegias seatud üks tulemus- ja kolm väljundnäitajat. Tulemusmõõdikuks oli projektide otseste kasusaajate arv, milles tegelik tase ületas sihttaset enam kui neljakordselt (44 930 vs 10 000). Ka kõigi väljundnäitajatest sihttase sai täidetud ületades planeeritut pea 1,5- kordselt: piirkonna asumite arv, milles on elukeskkonda parendatud (17 vs 10), uute/parendatud objektide arv (29 vs 20) ning parendatud tegevusvõimaluste arv (29 vs 20). ➔ Siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamise meetmel oli üks tulemusnäitaja ning kaks väljundnäitajat. Tulemusnäitajaks oli koostööprojektidesse kaasatud PHKK piirkonna elanike arv, mille tegelik tase sarnaselt teistele meetmetele ületas sihttaset (1200 vs 1000).Väljundnäitajate tegelik tase oli planeeritud tasemel: koostööprojekte oli perioodi jooksul 6 ning ettevalmistavaid koostööprojekte 2. ➔ Perioodi lõpus lisandunud COVID-19 mõjude vähendamise meetmel oli tulemusindikaatoriks toetatud tegevuste arv, mille tegelik tase ka ületas sihtaset (24 vs 20) ning väljundnäitajaks ümber profileeritud või parendatud kohalike teenuste arv piirkonnas (sh turismitooted), mille tegelik tase jäi alla seatud sihttaseme (17 vs 20). Senise strateegia häid kogemusi ja õppetunde arutati ka uue strateegia koostamise raames. Lisaks andsid küsitluse raames hinnangu senise strateegia ja meetmete toimimisele ning PHKK tegevusele ka liikmed ja taotlejad. Üldvaates saab välja tuua, et senist strateegiat on hinnatud toimivaks, kõrgemalt hinnati ettevõtluse ja elukeskkonna arendamise meetmeid. Oluliseks peeti seejuures vabaaja võimaluste lisandumist piirkonda. Detailsemalt on arvamused välja toodud lisas 1. Eelmise strateegiaperioodi kogemusest võib kokkuvõttes välja tuua järgneva: ➔ Strateegias domineerisid selgelt kaks meedet – kohaliku ettevõtluse arendamine (meede 1) ning elukeskkonna väärtustamine (meede 3), mille osas on ka liikmeskonna hinnangud nende eesmärkide saavutamisele ning vajadusele vastavusele kõrgemad. ➔ Toetuste jagunemine omavalitsuste lõikes oli suhteliselt ühtlane, pidades silmas elanike arvu on kõige aktiivsemad olnud Jõelähtme valla organisatsioonid. ➔ Kõige aktiivsemad taotlejad olid kolmanda sektori organisatsioonid, ettevõtjate projekte oli u kolmandiku võrra vähem. ➔ Strateegia indikaatorite täitmist võib pidada edukaks, ainult üksikute näitajate osas ei olnud seatud sihttasemed saavutatud. Samas polnud nende saavutamine ka väga keeruline, kuna suur osa näitajatest mõõtis projektide väljundeid, mida oli suhteliselt kerge prognoosida. 15 1.4. Piirkonna arenguvajaduste ja -potentsiaali kokkuvõte PHKK strateegia aluseks on tegevuspiirkonna peamised tugevused ja väljakutsed (kajastatud tabelis 4) ja PHKK kui tegevusrühma senise tegevuse positiivsed kogemused ja väljakutsed (tabel 5). Lisaks on oluline arvestada ka väliskeskkonnast tulenevaid trende. Tabel 4. PHKK tegevuspiirkonna peamised tugevused ja väljakutsed PIIRKONNA TUGEVUSED PIIRKONNA VÄLJAKUTSED ➔ Elujõuline elanikkond – piirkonna ➔ Suuremahuline pendelränne – elanike tihe elanikkond on kiiresti kasvav, noorte liikumine nii Tallinna suunas (töökohad, osakaal on väga kõrge, tegu on teenused) kui ka vastupidi (suured ettevõtted, atraktiivse sisserändepiirkonnaga eelkõige Rae vallas põhjustab liikuvus- ja ➔ Arenenud ja väga mitmekülgne keskkonnaprobleeme jms ettevõtlus – piirkonnas on palju nii ➔ Kohapealsete vaba aja veetmise võimaluste suuri kui väiksemaid ettevõtteid, ja (mikro)teenusete piisavus – kiire kasvu töökohti ja hea palgatase kontekstis on väljakutse piisavate kohapealsete ➔ Roheline ja turvaline elukeskkond – vaba aja võimaluste tagamine, sh nii avalikud piirkonna elukeskkond on atraktiivne, vaba aja veetmise võimalused kui ka säilinud on looduskeskkond ja eripära erateenused (meri, saared, metsad jms) ➔ Avalike teenuste tagamine piisavas mahus ➔ Ajalooline ja kultuuriline pärand ja - ning hea ja turvalise elu- ja looduskeskkonna objektid – kiirelt arenenud asumite säilitamine – kiire kasvu taustal on piirkonna kõrval on piirkonnas säilinud suureks väljakutseks teenuste tagamine (nt mitmekülgne kultuuripärand (Rebala lasteaia-ja koolikohad) ning elukeskkonna muinsuskaitseala, rannarahva pärand, kvaliteedi säilitamine (suur kaevandamissurve, traditsiooniline maaelu jms) arendussurve jms) ➔ Kohalike omavalitsuste (KOV) ➔ Kogukondade sidusus ja identiteet – kiirest võimekus – piirkonna KOVid on kasvust ning Tallinna lähedusest tulenevalt on finantsiliselt võimekad ja panustavad piirkonna kohati „Tallinna magala“, teenuste ja elukeskkonna arendamisse kogukondlikku tegevus ja identiteet vajavad järjepidevalt tugevdamist ➔ Vähene piirkondlik koostöö kolme valla ja nende erinevate kogukondade vahel Tabel 5. PHKK kui LEADER-tegevusrühma peamised tugevused ja väljakutsed PHKK KUI ORGANISATSIOONI PHKK KUI ORGANISATSIOONI TUGEVUSED VÄLJAKUTSED ➔ PHKK liikmeskond on kasvav, huvitatud ➔ Taotlemisaktiivsus on osades meetmetes organisatsioonide arv on suurenenud tagasihoidlik (eelkõige kogukondade meede) ➔ Piirkonnas on positiivseid näiteid ➔ Aktiivseid liikmeid ja eestvedajaid on vähe, piirkonna ühisprojektidest (nt discgolfi arvestades piirkonna suurust võiks nende ring arendamine), mis on hõlmanud kogu laieneda piirkonda) 16 ➔ Avalikuks kasutamiseks suunatud vaba ➔ Kommunikatsiooni arendamisel on aja veetmise võimalusi on piirkonda arenguruumi, teadlikkus PHKKst pole PHKK toel juurde tulnud, objektid- piirkonnas väga kõrge rajatised on tihedas kasutuses ➔ Taotlemine teatud lõigetes keerukas, ➔ Eelnev strateegia on toiminud – senise eelkõige esmataotlejate jaoks pole e-PRIA strateegia suunad ja meetmed on olnud kasutamine lihtne asjakohased ➔ Ühisprojekte on vähe, piirkonna sisese sidususe osas on arenguruumi (nii kolme KOVi kui ka teiste sihtrühmade ühisprojektid) Lisaks sisestele tugevustele ja väljakutsetele on piirkonna arengut kavandades oluline arvestada väliskeskkonna trendidega, sh LEADER-lähenemise üld- ja erieesmärkidega. Nendeks on: ➔ Paiknemine pealinnaregioonis ning sellest tulenevad väljakutsed – PHKK eripäraks on piirnemine Tallinnaga, nt mõjutab piirkonda jätkuv valglinnastumine, suur surve kaevandamisele, suurte riiklike taristuobjektide (nt transpordikoridorid) arendamine jms. ➔ Säästva arengu põhimõtete rakendamine, sh rohepööre, ringmajandus jms – oluline on vastavate suundade rakendamine kõikides valdkondades, kestlike lahenduste leidmine ja juurutamine jms. ➔ Kogukondade turvalisuse ja toimepidevuse tagamine – erinevate kriiside kontekstis on vajalik piirkonna kogukondade võimekuse kasvatamine, sh valmisoleku suurendamine kriisiolukorras tegutsemiseks (energia, julgeolek, vabatahtlike kaasamine jms). ➔ Uuenduslikkuse toetamine kõigis sektorites – innovatsioon ettevõtluses, kogukondades (nt arukad külad) ning elukeskkonna arendamisel on läbiv LEADER- põhimõte ja suund. Eelnevat on arvestatud perioodil 2023–2027 strateegia kujundamisel (vt p 2). PHKK arengueeldused ja -potentsiaal on kokkuvõtvalt kajastatud tabelis 6. Tabel 6. PHKK SWOT analüüs Piirkonna ja tegevusrühma tugevused (S) Piirkonna ja tegevusrühma väljakutsed (W) ➔ Suuremahuline pendelränne ja vähene ➔ Elujõuline elanikkond, ettevõtlus ja piirkondlik sidusus ning koostöö võimekad kohalikud omavalitsused ➔ Kohapealsete vaba aja veetmise võimaluste ja ➔ Roheline ja turvaline elukeskkond ning teenuste vähesus, nõudlus on kohati suurem säilinud ajaloo- ja kultuuripärand kui pakkumine (sh avalikud teenused) ➔ Tegevusrühma kasvav liikmeskond ➔ Aktiivseid eestvedajaid ja taotlejaid on pigem ➔ Positiivsed näited elukeskkonna vähe arendamisest ja ühisprojektidest ➔ Arenguruum kommunikatsiooni ja kaasamise osas Võimalused (O) Ohud (T) ➔ Uuenduste tulemuslik rakendamine, sh ➔ Keskkonnaseisundi halvendamine, mis tuleneb rohepöörde, ringmajanduse jms rahvastiku kasvust ning taristu arendamise võimaluste ärakasutamine survest 17 ➔ Jõukama elanikkonna jätkuv juurdevool, ➔ Väliskeskkonna ebastabiilsusest ja kriisidest mis tugevdab veelgi piirkonna tulenevad ohud majanduspotentsiaali ➔ Turvalisuse vähenemine, piirkonna pärandi ➔ Koostöö tõhustamine ja lahustumine kogukondlikkuse suurendamine 2. Strateegia aastani 2027 2.1. Visioon, strateegilised eesmärgid ja läbivad põhimõtted Visioon 2027 Põhja-Harju Koostöökogu piirkond on turvaline ja väärtustatud elupaik, mida iseloomustavad mitmekesised ja uuenduslikud kohalikule kogukonnale suunatud teenused, vaba aja veetmise võimalused ja sidusad kogukonnad. Piirkonna elanike vajadus sundliikumiseks on vähenenud. PHKK visiooni fookuses on piirkonna elukeskkonna väärtustamine ning laiemalt inimeste sundliikumise vajaduse vähendamine. Elukeskkonna väärtust aitavad tõsta uued elanikke teeindavad mikroettevõtted, uued ja edasiarendatud võimalused vaba aja veetmiseks ning suurem kogukondade aktiivsus ja sidusus, mis koosmõjus vähendavad vajadust liikuda vastavaid teenuseid tarbima või kogukondlikku tegevust viljelema Tallinna. Visiooni elluviimiseks on püstitatud kaks valdkondade ülest strateegilist eesmärki (SE): SE1: PHKK piirkonna elanike vajadus sundliikumiseks Tallinna on vähenenud Eesmärgi saavutamiseks tuleb panustada nii mikroettevõtlusesse, elukeskkonda kui ka kogukondadesse, seejuures on fookuses kohaliku elanikkonna vajadused. Eesmärgi soovitud mõju valdkonniti on järgnev: ➔ ETTEVÕTLUS – piirkonnas on PHKK toel tekkinud rohkem kohalikku kogukonda teenindavaid mikroteenuseid ja -tootmist ning nendega seonduvaid töökohti. ➔ ELUKESKKOND – PHKK toel on kohapealsed vaba aja veetmise võimalused mitmekesistunud. ➔ KOGUKONNAD – PHKK toel on piirkonna kogukonnad aktiviseerunud, toimivad kohapealsed sündmused, võrgustikud jms. SE2: PHKK piirkond on turvaline ja väärtustatud elupaik Sarnaselt SE1-le tuleb eesmärgi saavutamiseks panustada nii mikroettevõtlusesse, elukeskkonda ja kogukondadesse. Soovitud mõju valdkonniti on järgmine: 18 ETTEVÕTLUS – piirkonnas on PHKK toel mitmekülgsem külastusettevõtlus12, mis ➔ toetab piirkonna eripära. ➔ ELUKESKKOND – PHKK toel on piirkonnas rohkem avalikuks kasutuseks suunatud vaba aja võimalusi, hea elu- ja looduskeskkond on säilinud ja hoitud, avalik ruum kaasajastatud ja turvaline. ➔ KOGUKONNAD – piirkonna traditsioonid ja pärand on säilinud ja väärtustatud, kogukondade turvalisus ja valmisolek erinevateks kriisideks kasvanud ning sotsiaalne sidusus ja kaasatus suurenenud. Valdkonnaüleste eesmärkide saavutamist toetavad PHKK organisatsiooni arendamise eesmärgid: ➔ Piirkonna elanikkonna teadlikkus PHKK tegevusest on kasvanud, suurenenud on taotlemisaktiivsus (kommunikatsiooni arendamine, esmataotlejate toetamine jms) ➔ PHKK aktiivsete liikmete ja eestvedajate ring on laienenud (liikmetele suunatud arendustegevused, õppereisid jms) ➔ Piirkonna mitmekülgsemaks arenguks kasutatakse ka teiste meetmete rahastust (multifondide rakendamine, sh ESF) Lisaks LEADER-meetme vahenditele on uuel perioodil PHKK tegevussuunaks ka Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) rakendamine, mille eesmärkideks on: ➔ pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine; ➔ inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Strateegia läbivad printsiibid: ➔ Säästva arengu printsiipide rakendamine (sh rohe- ja ringmajandus edendamine, säästva arengu printsiipide rakendamine jms) ➔ Uuenduslikkuse ja piloteerimise toetamine kõigis sektorites (sh innovaatiline ettevõtlus, arukad külad, erinevad elukeskkonna pilootprojektid jms) ➔ Noorte ettevõtlikkus ja osalus kogukonnas (sh noorte sidustamine ja kaasamine ettevõtlusesse, kogukonnategevustesse, identiteedi kujundamisse jms) ➔ Koostöö KOVide, kogukondade ja ettevõtete vahel, kogukondade sidusus (sh ühis -ja koostööprojektid kogukondade võrgustumiseks jms) Strateegia läbivad printsiibid on olulised kõigi valdkondade ning meetmete puhul. 2.2. Meetmed PHKK strateegia eesmärkide täimine toimub läbi viie meetme: ➔ MEEDE 1: Kogukonda teenindav mikroettevõtlus ➔ MEEDE 2: Elukeskkonna väärtustamine ➔ MEEDE 3: Kogukondade sidusus ja turvalisus ➔ MEEDE 4: PHKK ühis- ja koostööprojektid ➔ MEEDE 5: Sotsiaalne sidusus 12 külastusettevõtluse all peetakse silmas teenuste arendamist, mida saavad kasutada nii mujalt tulijad (turistid) kui ka kohalikud elanikud 19 2.2.1. Meede 1: kogukonda teenindav mikroettevõtlus PHKK tegevuspiirkonnas on väga mitmekülgne ettevõtlus, kus erinevalt paljudest maapiirkondadest pole puudus töökohtadest. Samuti on piirkonnas kõrge palgatase. Samas on väljakutseks piirkonna elanike sundliikumine – nii töökohtade kui ka erinevate teenuste tõttu liigutakse igapäevaselt Tallinna ja kodukoha vahel. Eelnevast tulenevalt on ettevõtluse toetusmeetme puhul fookuseks eelkõige kohalikku kogukonda teenindava mikroettevõtluse arendamine. Seejuures toetatakse nii kohalikku väiketootmist kui ka teenuseid (sh külastusettevõtlus), mis vähendavad elanike vajadust liikuda vastavaid teenuseid tarbima linna. Kuigi turismisektor (sh toitlustus, majutus, vaba aja veetmise võimalused) pole piirkonna ettevõtete müügitulus ega ka töökohtade vaates väga oluline, on selle areng siiski tähtis, kuna see aitab tõsta laiemalt elukeskkonna väärtust, tutvustada piirkonda ka mujalt tulijatele ning samas anda lisandväärtust ka kohalikele. Turismisektori arenguks on piirkonna potentsiaal hea, seda nt nii asukoha, loodusliku eripära (nt merepiir ja väikesaared) kui ka ajaloolise ja kultuuripärandi vaates (Rebala muinsuskaitseala, mitmed muuseumid jt ajaloo- ja kultuuripärandi objektid jne). Lisaks eelnevale on oluline, et piirkonnas edeneks uuenduslik ettevõtlus, mis on säästlik, positiivse mõjuga kogukonnale ning kus rakendatakse kaasaegsed ärimudeleid. Näidetena võib välja tuua rohe- ja ringmajanduse alase ettevõtluse, aga ka sotsiaalse ettevõtluse, loomemajanduse jms sektorid. Meetme raames saavad investeeringutoetuse taotlejateks olla mikroettevõtted ning äritegevusega tegelevad kolmanda sektori asutused. Meetme tulemusnäitajateks on kohalikule kogukonnale suunatud uute ja edasiarendatud teenuste arv ning ka uued töökohad ja/või olemasolevate töökohtade lisandväärtuse (nt palgatase) tõstmine. Kohapealsete töökohtade soodustamine võimaldab samuti vähendada vajadust sundliikumiseks. Meetmesse on kavandatud suunata 40% LEADER-meetme toetusvahenditest. MEEDE 1 KOGUKONDA TEENINDAV MIKROETTEVÕTLUS ➔ Piirkonnas on PHKK toel tekkinud rohkem kohalikku kogukonda teenindavaid mikroteenuseid ja -tootmist ning Meetme eesmärgid nendega seonduvaid töökohti. ➔ Piirkonnas on PHKK toel mitmekülgsem külastusettevõtlus, mis toetab piirkonna eripära. ➔ Uute kohalikule kogukonnale suunatud teenuste ja -toodete arv ➔ Parendatud kohalikule kogukonnale suunatud teenuste ja - Tulemusnäitajad toodete arv ➔ Uute töökohtade arv ➔ Kõrgema lisandväärtusega töökohtade arv Meetme osakaal LEADER- 40% toetusmeetmetest Toetatavad tegevused ja Investeeringud ja nendega otseselt soetud tegevused tegevussuunad (koolitused jms): 20 1) Kohaliku kogukonda teenindava mikroettevõtluse arendamine, sh külastusettevõtlus 2) Uuenduslike ettevõtlusprojektide elluviimine, sh ringmajandus, sotsiaalne ettevõtlus jms ➔ Meetmest ei toetada ettevõtlusprojekte, millel on vähene mõju kohalikule kogukonnale Mittetoetatavad ➔ Välistatud on investeeringut ettevalmistavad tegevused tegevused, piirangud (projekteerimine jms) ➔ LEADER-määrusest tulenevad välistused ➔ Mikroettevõtted Toetuse saajad ➔ Kolmanda sektori organisatsioonid (MTÜ, SA) ➔ Nõuded taotlejale ja toetuse saajale tulenevad kehtivast LEADER määrusest ➔ Investeering peab olema tehtud PHKK piirkonnas Nõuded toetuse saajale ➔ Taotleja peab olema tegutsenud vähemalt 6 kuud ➔ Taotleja võib esitada ühe toetustaotluse taotlusvooru kohta ➔ Taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise hetkel lõpetamata LEADER-projekte ➔ Maksimaalne toetussumma: 50 000 eurot Toetussummad ➔ Minimaalne toetussumma: 5 000 eurot Toetuse määr ➔ Kuni 50% Toetust saanud ettevõtete arv, sh: ➔ Kohaliku kogukonda teenindava mikroettevõtluse Väljundnäitajad arendamisele suunatud projektide arv ➔ Uuenduslike ettevõtlusprojektide arv 2.2.2. Meede 2: elukeskkonna väärtustamine Hea elukeskkond on PHKK piirkonna suurim tõmbenumber, mis on väljendunud elanike arvu kahekordistumises viimase 15–20 aastaga. Samas on see kaasa toonud ka suurenenud nõudluse ja ootused piirkonnale, seda nt avalike vaba aja veetmise võimaluste osas. Kiire kasv tähendab teisalt ka seda, et piirkonna avalik ruum, looduskeskkond ja kogukondade turvalisus on vajavad järjest enam tähelepanu, et olemasolev väärtus säiliks ja kestaks. Samuti on hea elukeskkonna oluline osa selle eripära tugevdamine, sh traditsioonide, kultuuripärand jms hoidmine ja edasiarendamine. Projektide elluviimise kaudseks eesmärgiks on sarnaselt meetmele 1 sundliikumise vähendamine – mida rohkem on piirkonnas kvaliteetseid vaba aja veetmise võimalusi, seda väiksem on vajadus vastavaid tegevusi harrastada kuskil mujal. Vastavate projektide toetamiseks jaoks on perioodil 2023– 2027 disainitud meede 2 – elukeskkonna väärtustamine. Meede 2 on kavandatud suunata samas mahus vahendeid nagu meetmesse 1 (40% LEADER- toetusmeetmetest). Meetmest saavad elukeskkonna investeeringutest toetust taotleda kohalikud omavalitsused ja piirkonnas tegutsevad kolmanda sektori organisatsioonid, seejuures on kolmanda sektori puhul kõrgem toetusprotsent (80%) ning suurem maksimaalne toetus (kuni 50 000 eurot). KOVide toetusprotsent on madalam (kuni 50%), kuna piirkonna KOVid on võimekad ja suudavad vajadusel tagada ka suurema omafinantseeringu. 21 Tulemusnäitajatest on oluline, et projektide raames teostatud investeeringutest kasusaajate hulk oleks võimalikult suur, kuna tegu on avalikuks kasutuseks suunatud objektide ja rajatiste arendamiseks mõeldud meetmega. MEEDE 2 ELUKESKKONNA VÄÄRTUSTAMINE ➔ PHKK toel on piirkonnas rohkem avalikuks kasutuseks suunatud vaba aja võimalusi Meetme eesmärgid ➔ PHKK toel on piirkonna avalikku ruumi kaasajastatud ning hea elu- ja looduskeskkond säilinud ja hoitud ➔ Toetatud avalikuks kasutuseks suunatud objektide Tulemusnäitajad kasutajate/kasusaajate arv Meetme osakaal LEADER- 40% toetusmeetmetest Investeeringud elukeskkonda: 1) Kohapealsete avalikuks kasutuseks suunatud vaba aja veetmise võimaluste arendamine Toetatavad tegevused ja 2) Asulate avaliku ruumi atraktiivsuse tõstmine ja ilmestamine tegevussuunad 3) Piirkonna looduskeskkonna säilitamine ja väärtustamine 4) Kogukondade turvalisuse suurendamine 5) Piirkonna eripära, traditsioonide ja kultuuripärandi säilitamine ja väärtustamine ➔ Investeeringut ettevalmistavad tegevused (projekteerimine Mittetoetatavad jms) tegevused, piirangud ➔ LEADER-määrusest tulenevad välistused ➔ Kohalikud omavalitsused Toetuse saajad ➔ PHKK tegevuspiirkonnas tegutsevad kolmanda sektori organisatsioonid ➔ Nõuded taotlejale ja toetuse saajale tulenevad kehtivast LEADER määrusest ➔ Investeering peab olema tehtud PHKK piirkonnas Nõuded toetuse saajale ➔ Taotleja peab olema tegutsenud vähemalt 6 kuud ➔ Taotleja võib esitada ühe toetustaotluse taotlusvooru kohta ➔ Taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise hetkel lõpetamata LEADER-projekte ➔ Maksimaalne toetussumma kuni 50 000 eurot kolmanda Toetussummad sektori asutuste puhul ja kuni 30 000 eurot KOVide puhul ➔ Minimaalne toetussumma: 5 000 eurot ➔ Kolmas sektor kuni 80% Toetuse määr ➔ Kohalikud omavalitsused kuni 50% Toetust saanud projektide arv, sh: ➔ Uute ja parendatud avalikuks kasutuseks suunatud vaba aja veetmise võimaluste arv ➔ Asulate arv, mille avalikku ruumi on kaasajastatud ➔ Piirkonna looduskeskkonna säilitamisele ja väärtustamisele Väljundnäitajad suunatud projektide arv ➔ Kogukondade turvalisuse suurendamisele suunatud projektide arv ➔ Piirkonna eripära, traditsioonide ja kultuuripärandi säilitamisele ja väärtustamisele suunatud projektide arv 22 2.2.3. Meede 3: kogukondade sidusus ja turvalisus Ettevõtluse ja elukeskkonna investeeringute kõrval on PHKK piirkonna arengu jaoks äärmiselt oluline ka selle kogukondade ühendamine ja võimestamine. Kiiresti kasvava elanikkonnaga võib kaasneda vähene kogukonnatunne ja nn magalaefekt – piirkonnas käiakse vaid ööbimas, suur osa elust (töötamine, vaba aja veetmine jms) toimub mujal. Kogukondade sidusus on ka mh ka turvalisuse küsimus, kuna see tähendab nt abivajajate märkamist jms. PHKK piirkonna eripära ja väga oluline tugevus on suur noorte arv ja osakaal. Nende aktiviseerimine ja kaasamine kogukonnategevustesse on potentsiaal tulevikuks, samas vajavad noored ka tuge, et suureneks nende omaalgatus, praktilised oskused jms. Eraldi väljakutseks on seejuures nii noorte kui ka teiste eagruppide füüsiline ja vaimne tervis, mis on kriiside ajastul järjepidevalt halvenemas. Vastavate väljakutsete leevendamiseks on PHKK strateegia kavandatud meede 3 – kogukondade sidusus ja turvalisus. Meetme raames toetatakse ühisprojekte – nn pehmeid tegevusi (nt sündmused, arendusprogrammid jms), kuhu on kaasatud vähemalt kaks partnerit, mille aluseks on tegevuskava ning mis on suunatud kogukondade arengule. Taotlejateks saavad olla kohalikud omavalitsused ja kolmanda sektori organisatsioonid. Tulemusnäitajateks on ühistesse tegevustesse kaasatud piirkonna elanike (sh noorte) arv. MEEDE 3 KOGUKONDADE SIDUSUS JA TURVALISUS ➔ PHKK toel on piirkonna kogukonnad aktiviseerunud, toimivad kohapealsed sündmused, võrgustikud jms Meetme eesmärgid ➔ Piirkonna traditsioonid ja pärand on säilinud ja väärtustatud, kogukondade turvalisus ja valmisolek erinevateks kriisideks kasvanud ning sotsiaalne sidusus ja kaasatus suurenenud ➔ Tegevustesse kaasatud piirkonna elanike arv/kasusaajate arv Tulemusnäitajad ➔ Tegevustesse kaasatud piirkonna noorte arv/kasusaajate arv Meetme osakaal LEADER- 10% toetusmeetmetest Ühisprojektid („pehmed tegevused“) ja nendega otseselt seotud väikeinvesteeringud (nt trükised jms): 1) Piirkonna eripära, traditsioonide ja kultuuripärandi säilitamine ja väärtustamine 2) Kogukondade sidususele ja koostööle suunatud tegevused Toetatavad tegevused ja koostöövõrgustikud (ühissündmused, kultuurilised tegevused jms) 3) Kogukondade turvalisus tõstmine 4) Noorte kaasamisele, osalusele ja praktiliste oskuste arendamisele suunatud tegevuste elluviimine 5) Tervislike eluviiside edendamine ➔ Investeering võib olla kuni 20% ulatuses/tegevusega Mittetoetatavad otseselt seotud materjalidesse, töövahenditesse jne. tegevused, piirangud ➔ LEADER-määrusest tulenevad välistused ➔ Kohalikud omavalitsused Toetuse saajad ➔ Kolmanda sektori organisatsioonid (MTÜ, SA) ➔ Nõuded taotlejale ja toetuse saajale tulenevad kehtivast Nõuded toetuse saajale LEADER määrusest 23 ➔ Tegevuste kasusaajad peavad olema PHKK piirkonna elanikud ➔ Taotleja peab olema tegutsenud vähemalt 6 kuud ➔ Taotleja võib esitada ühe toetustaotluse taotlusvooru kohta ➔ Taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise hetkel lõpetamata LEADER-projekte ➔ Maksimaalne toetussumma: 20 000 eurot Toetussummad ➔ Minimaalne toetussumma: 5 000 eurot ➔ Kuni 90% Toetuse määr ➔ Õppereisid kuni 60% Toetust saanud projektide arv, sh: ➔ Piirkonna eripära, traditsioonide ja kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamisega tegelevate projektide arv ➔ Kogukondade sidususele ja koostööle suunatud projektide Väljundnäitajad arv ➔ Kogukondade turvalisusega tegelevate projektide arv ➔ Noorte kaasamisele suunatud projektide arv ➔ Tervislikke eluviiside edendamisele suunatud projektide arv 2.2.4. Meede 4: PHKK ühis- ja koostööprojektid Meetme 4 näol on tegemist PHKK kui tegevusrühma meetmega vihmavarjuprojektide/ koostööprojektide elluviimiseks. Need projektid ei läbi hindamisprotsessi, vaid kuuluvad kinnitamisele üldkoosoleku poolt. Meetme raames on oluliseks nii piirkonna sisese koostöö edendamine (nt noorte ettevõtlikkuse arendamine, ettevõtjate, turismiosaliste jt võrgustamine, piirkonnasisesed kokkusaamised jms) kui ka koostöö teiste LEADER- tegevusrühmade ja partneritega nii Eestis kui mujal. Koostööprojektide valikul arvestatakse nii PHKK strateegiast tulenevaid fookuseid kui ka seniseid koostöökogemusi. Strateegia koostamise raames on eeldefineeritud üks nn vihmavarjuprojekt, milleks on noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuse toetamine PHKK piirkonnas. Noortega seotud vihmavarjuprojekt oli huvipakkuv ka kõigile piirkonna omavalitsusjuhtidele, mis on kogu piirkonda ühendav, tulenevalt noorte suurest arvust ja osakaalust kõigis tegevuspiirkonna valdades. Vihmavarjuprojekt tähendab, et PHKK saab taotleda eraldi rahastuse projektile, mille raames toetatakse lihtsustatud korras noorte enda poolt esitatud taotlusi. Meetme raames on abikõlbulikuks taotlejaks ning projektide elluviijaks PHKK. Võimalikud koostööprojektid on veel nt arukate külade (kogukondade) edasiarendamine koostöös teiste LEADER-tegevusrühmadega Eestis ja turismikoostöö (ühise külastuspiirkonna) arendamine põhjarannikul. Vastavad projektid on jätkuks juba senise koostööle Eestis. Tulemusnäitajateks on ühistesse tegevustesse kaasatud piirkonna elanike (sh noorte) arv. Võimalikud muud koostööteemad on markeeritud ka strateegia punktis 3.3. MEEDE 4 PHKK ÜHIS-JA KOOSTÖÖPROJEKTID Meetme eesmärk ➔ PHKK toel on suurenenud piirkonna sidusus ➔ Tegevustesse kaasatud piirkonna elanike arv/kasusaajate arv Tulemusnäitajad ➔ Tegevustesse kaasatud piirkonna noorte arv/kasusaajate arv Meetme osakaal LEADER- 10% toetusmeetmetest 24 Ühisprojektid, „vihmavarju“- ja koostööprojektid, sh tegevustega otseselt seotud väikeinvesteeringud: 1) Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuse toetamine Toetatavad tegevused 2) Arukate külade arendamine 3) Külastuspiirkonna elavdamine 4) Muud PHKK strateegiat toetavad koostööprojektid Mittetoetatavad ➔ LEADER-määrusest tulenevad välistused tegevused, piirangud Toetuse saajad ➔ PHKK Nõuded toetuse saajale ➔ Nõuded taotlejale ja toetuse saajale tulenevad kehtivast LEADER määrusest Toetussummad ➔ Määratletakse rakenduskavaga Toetuse määr ➔ Määratletakse rakenduskavaga Väljundnäitajad ➔ Ühis- ja koostööprojektide arv 2.2.5. Meede 5: sotsiaalne sidusus Perioodil 2023–2027 rakendab PHKK uuendusena lisaks LEADER-meetmele ka Euroopa Sotsiaalfond+ vahendeid, millel on kaks laiemat eesmärki: 1) pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine; 2) inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Meedet rakendatakse nn vihmavarjuna13, selle rakendajaks on PHKK. Meetme laiem eesmärk on piirkonna tuge vajavate sihtgruppide kaasamine ja nende toetamine (eakad, hoolduskoormusega inimesed, erivajadustega inimesed, toimetulekuraskustega inimesed, noored alates vanusest 16+ jt), neile tegevusvõimaluste loomine pidades silmas PHKK piirkonna eripära (kiiresti kasvav elanikkond, suur noorte osakaal, kogukondade vähene sidusus jne), aga ka valdkonnas töötavate inimeste arengu ja võrgustumise toetamine. Meetme raames toetatakse miniprojekte, mis pakuvad uuenduslikke lähenemisi, sh sihtgruppidele suunatud teenuste ja tegevusvõimaluste edasiarendamiseks. Oluliseks fookuseks on ka piirkonnaülene koostöö valdkonna töötajate arengu ja võrgustumise toetamiseks. Täiendavalt toetatakse algatusi, mis tõstavad kogukonna teadlikkust ja kasvatavad sihtgrupi võimekust. Eraldi teemana on markeeritud ka vaimse tervise toetamine. Enne meetme avamist viiakse PHKK poolt läbi nn ettevalmistav projekt või analüüs, mille raames kaardistatakse vajadusi ning lepitakse kokku piirkonna ühised prioriteedid, millele miniprojektide voorudes keskendutakse, sh piirkonnaüleses koostöös elluviidavad teemal. Eelprojekt on vajalik, et vältida meetme vahendite killustumist ning dubleerimist. Meetme nimi SOTSIAALNE SIDUSUS Meetme sihtrühmade ja teemade valik tuli ühelt poolt riigi Rakendamise ootustest ESF+ meetmele. Teiselt poolt näitasid vajaduse strateegiaprotsessis läbi viidud töörühma kohtumised lühikirjeldus sotsiaalvaldkonna spetsialistidega, et piirkonnas vajavad tuge 13 PHKK taotleb toetussumma ning korraldab selle jaotamiseks piirkonnas miniprojektide voorud 25 üksikud eakad inimesed, omaste hooldajad, samuti on puudus eakatele suunatud tegevustest, kooskäimise võimalustest jm aktiivsust suurendavatest tegevustest. Teemaga tuleb tegeleda seda enam, et Eesti pensionieas inimeste osa on 25% ja see on ajas kasvav näitaja. Tegevuspiirkonna analüüs näitab, et elanikest on küll 65+ elanikke arv 11,4% kogurahvastikust, mis on oluliselt madalam võrreldes Eesti keskmisega, kuid samas absoluutnumbrites on see vanuserühm suur ning seega ka sotsiaalvaldkonna teenusvajadus kiirelt suurenenud. Tõhustada on vaja kogukondlikult abivajaduse märkamist ja ennetustööd ning puudulik on vaheetapp koduse hakkamasaamise ja hooldekoduteenuse vahel, motiveerimist ja tuge vajavad ka omastehooldajad. Piirkonna puudusena on välja toodud seda, et vajaka on vabaaja veetmise kohtadest ja teenustest ning sportimis- ja huvitegevuse võimalustest nii noortele kui eakatele. Analüüs näitab, et probleemiks on peamiselt piirkondade ja kogukondade vähene sidusus ja koostöö. Tegevuspiirkonnas on suur vajadus senisest parema kolme sektori koostöö järele, mis aitab kaasa kogukondlike sotsiaalvaldkonna tegevuste edendamisele ning kõigile võrdsete võimaluste tagamisele. Tegevused, mis on suunatud toevajadusega elanikkonna kaasamiseks ning kogukonna tugevdamiseks nn „hõbemajanduse“ kaudu on meetme rakendamisel olulisel kohal. Meetme tegevuste eesmärgiks on leida kogukonna- ja võrgustiku põhiseid lahendusi, kuidas tagada sihtrühmadele kogukonna märkamine ja tugi aitamaks neil jääda aktiivseteks ühiskonna liikmeteks ning toetada vaimse tervise probleemide lahendamist. Meetme laiem eesmärk on piirkonna tuge vajavate sihtgruppide kaasamine ja nende toetamine (eakad, hoolduskoormusega inimesed, erivajadustega inimesed alates vanusest 16 (kaasatud saavad olla ka erivajaduseta noored), toimetulekuraskustega inimesed alates vanusest 16 jt), neile tegevusvõimaluste loomine Meetme eesmärk pidades silmas PHKK piirkonna eripära (kiiresti kasvav elanikkond, suur noorte osakaal, kogukondade vähene sidusus jne), aga ka valdkonnas tegutsevate inimeste arengu ja võrgustumise toetamine. ➔ Toetatakse tegevusi, mis on vajalikud eesmägi elluviimiseks ning kokku lepitud tulemuste saavutamiseks sh koostöö rakendamine ja ettevalmistamine. Koostöötegevuse korral võib toetatava tegevuse asukoht jääda ka väljapoole Eestit, piirdudes Toetatavad tegevused Euroopa Liidu majanduspiirkonnaga. ja tegevussuunad ➔ Lubatud on soetada väikevahendeid, mis on vältimatult vajalikud miniprojekti põhitegevuse läbiviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks. ➔ Lubatud on projektijuhtimine kuni 20% abikõlblikust maksumusest. 26 ➔ Valdkonna töötajate, spetsialistide, tugiisikute jt arengu toetamine – Ühised arendustegevused, koolitused, õppereisid, arenguprogrammid jm haavatavate sihtrühmadega töötavatele inimestele, sh KOVde töötajad ➔ Sihtgrupile suunatud teenuste ja tegevusvõimaluste mitmekesistamine ja uute algatuste piloteerimine14 – nt päevahoiuteenuste (mis ei asenda KOVi teenust) jt vajaduspõhiste lahenduste piloteerimine, ja edasiarendamine jms ➔ Kogukonna kaasamine ja teadlikkuse tõstmine – teavitus, kommunikatsioon, koolitused, üritused, kohapealsete võrgustike arendamine, vabatahtlike kaasamine ja motiveerimine jms ➔ Sihtgrupi võimekuse kasvatamine – digipädevused jms ➔ Vaimse tervise toetamine – meetme eesmärke toetavad tegevused piirkonna erivajadustega elanikele vanuses 16+ ➔ Investeeringud (sh maa, kinnisvara ja taristu ostmise kulud), välja arvatud väikevahendid, mis on ESF+ tegevuste tegemiseks vältimatult vajalikud. ➔ Tegevused, mis on seaduse järgi kohaliku omavalitsuse või Töötukassa ülesandeks või mille jaoks saadakse rahastust mõnest muust allikast , st. tegevused, mida Mittetoetatavad planeeritakse Sotsiaalhoolekande seaduse 2. ja 3.peatüki, tegevused Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 ja Tööturumeetmete seaduse § 13 või Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 alusel ei toetata, välja arvatud juhul, kui tegevused loovad olemasolevatele teenustele lisandväärtust. 1. tegevuspiirkonna vanemaealised elanikud 55+ – vanemaealiste kaasatuse ja aktiivsuse suurendamine; 2. tegevuspiirkonna erivajadustega elanikkond 16+ – vaimse tervise hoidmine (erivajadusega on inimene, kellel on füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille tõttu ta vajab kõrvalabi. Erivajadus ei võrdu puudega ja selle kohta, kas inimesel on või ei ole erivajadus saab öelda inimene ise); 3. suure hoolduskoormusega omaste hooldajad tegevuspiirkonnas Sihtrühm – omaste hooldajate enesesäästlikkuse toetamine. ➔ Toetuse saaja on PHKK, kes korraldab tegevuste elluviimiseks minikonkursse. ➔ Tegevusi saavad ellu viia taotlejad, kes on tegevuspiirkonnas registreeritud või sihtrühma inimestele suunatud tegevusega seotud MTÜd, SAd, FIE-d, sotsiaalvaldkonna mikroettevõtjad ning KOVid ja kohalik tegevusrühm. ➔ Vabaühenduste/ettevõtjate taotluste puhul peab olema kohalik Nõuded miniprojekti omavalitsus kaasatud partnerina või omama KOVi toetavat toetuse taotlejale ja seisukohta projekti elluviimiseks. 14 sh vanemaealised vanuses 55+, erivajadusega inimesed sh noored vanuses 16+, erivajadusega lapsevanemad/pered, toimetulekuraskustega inimesed vanuses 16+ jne 27 miniprojekti toetuse ➔ Miniprojekti taotlusvooru võib üks taotleja esitada kuni kaks saajale projekti. ➔ Minivooru projekt viiakse ellu kuni ühe aasta jooksul alates rahastamisotsusest ja projekti aruanne esitatakse tegevusrühmale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõpetamist ➔ Taotleja esitab SPOKU keskkonnas enne kulude väljamaksmist tegevuse toimumist tõendavad materjalid koos ESF+ tähistusega (aruande, ürituste kavad, pildid ürituse toimumisest, osalejate nimekirjad, infokandjad, hinnapakkumised, kuludokumendid jms). ➔ Taotleja viib kõik projekti tegevused ellu omafinantseeringu korras. Kulude väljamaksmine toimub pärast aruande kinnitamist PHKK poolt ja RTK poolt tehtud väljamakset PHKK-le. ➔ Kulusid saab esitada projektiaja jooksul üks kord. ➔ Taotlejal ei tohi olla maksuvõlga ning majandusaasta aruanded, millele on saabunud aruande esitamise tähtpäev, peavad olema esitatud. ➔ Taotleja majandustegevus peab olema kestnud vähemalt 6 kuud. ➔ Taotleja esitab projektitaotluse koos vajalike lisadokumentidega, sh hinnapakkumus(t)e või hinnakalkulatsiooniga tegevuste lõikes elektrooniliselt SPOKU keskkonnas ➔ Teavitustegevustes tuleb kasutada PHKK ja ESF+ logosid ➔ Taotlemise ja toetuse saamise kord minivoorus on sätestatud tegevusrühma juhatuse poolt kinnitatud korras. ➔ Väikeprojekti tegevustes kaasatute arv on minimaalselt 5 inimest ja suurprojektides kaasatute arv on minimaalselt 15 inimest. ➔ 1.projekti vastavus strateegiale ja meetme eesmärkidele (25%); ➔ 2.projekti mõju koostöö ja võrgustike loomisele (20%) Miniprojekti ➔ 3.projekti selgus, korrektsus ja põhjendatus (25%); hindamiskriteeriumid ➔ 4.projekti eelarve selgus ja otstarbekus (15%); ➔ 5.projekti kasusaajate arv ja oodatavad tulemused (15%). ➔ Suurprojektid kuni 8000 eurot, minimaalne toetussumma 4001 eurot Miniprojektile ➔ Väikeprojektid kuni 4000 eurot, minimaalne toetussumma makstava toetuse 2000 eurot maksimaalne suurus Hinnatakse kahes kategoorias. Taotlusvooru eel määratakse ja määr eelarve ning sihttase, mis saavutatakse kinnitatud eelarve raames mõlemas kategoorias. ➔ Toetusmäär 100% Miniprojektide Rahastus ESF+ meetmest on 283 363 eurot kogu perioodiks 2024- näitajad ja 2027 sihtväärtused 28 ➔ TN1_ Tegevustesse kaasatud piirkonna elanike arv (47*10 in) 470 in ➔ TN2_ Sihtgruppidele suunatud tegevuste arv ehk sihttase 47 ➔ TN3_Kaasatus kõigist omavalitsustest ehk sihttase 3 ➔ VN1_ Elluviidud miniprojektide arv ehk sihttase 47 2.3. Strateegia uuenduslikkus ja integreeritus PHKK strateegia perioodiks 2023–2027 jätkab üldjoontes eelmise strateegia võtmeteemadega – kaheks selgeks fookuseks on kohapealse mikroettevõtluse arendamine ning elukeskkonna väärtustamine. Kuigi üldjoontes näitasid strateegiaprotsessi raames läbiviidud arutelud, et PHKK senist tegevust ning meetmeid hinnati toimivaks, on arenguks vajalik erinevate uute lähenemiste rakendamine, pidades seejuures silmas väliskeskkonna arenguid. Olulisemad uuendused on järgmised: ➔ Euroopa Sotsiaalfond+ rakendamine (meede 5), mis toetab sotsiaalse kaasatuse suurendamist piirkonnas ning annab PHKKle nn multifondide rakendamise kogemuse. ESF+ meetme raames toetatakse sotsiaalse kaasatuse suurendamist ja hoolduskoormuse vähendamist vastavalt ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava eesmärgile. Seejuures võivad tegevuste elluviijaiks olla kõik sektorid, mis tagab integreerituse. ➔ Strateegilises vaates on uuenduslikuks nn katuseesmärgiks sundliikumise vähendamine, mis tähendab, et nii ettevõtluse, elukeskkonna kui ka kogukondade meetmete puhul on oluline selliste algatuste toetamine, mis pakuvad kohalikule elanikule võimalusi tarbida teenuseid või tooteid kohapeal ning vähendavad seeläbi vajadust liikuda piirkonnast välja. ➔ Eelnevast tulenevalt on ettevõtluse toetamisel võrreldes varasemaga selgem fookus kogukonda teenindaval mikroettevõtlusel, mis annab selged suunised. Kuna piirkonnas on ettevõtlus hästi arenenud ning töökohti palju, et PHKK jaoks oluline, et mikroettevõte, kes soovib toetust taotleda arendab teenust või toodet, milles saab kasu ka kogukond. ➔ Samuti on uueks tegevussuunaks uuendusliku ettevõtluse, sh rohe- ja ringmajanduse suurem tähtsustamine, sh vastavate teemade rõhutamine nt ettevõtlusmeetmes. ➔ Võrreldes varasemaga on selgelt rohkem fookuses ka piirkonna noorte omaalgatuse toetamine (mh on noortele kavandatud ka eraldi vihmavarjuprojekt) ning vaimse ja füüsilise tervisega seotud algatuste tähtsustamine. PHKK strateegia ja toetusmeetmed on välja töötatud LEADER-lähenemise printsiibile „integreeritud ja mitut valdkonda hõlmavad meetmed“ vastavalt. Strateegia integreerituse tagavad kaks valdkondadeülest strateegilist eesmärki (PHKK piirkonna elanike vajadus sundliikumiseks Tallinna on vähenenud ja PHKK piirkond on turvaline ja väärtustatud elupaik) – mõlema eesmärgi täitmisesse panustavad nii ettevõtluse, elukeskkonna kui ka kogukondade meetmed. Lisaks on integreeritud ka hindamiskriteeriumid – kõigi meetmete puhul rakendatakse universaalseid hindamiskriteeriumeid (vt p 3.2). Strateegia integreeritust toetab ka asjaolu, et mitmest meetmest saavad toetust taotleda erinevad sihtgrupid (nt ettevõtted ja kodanikuühendused või omavalitsused ja kodanikuühendused). Meetmest 5 saavad toetust taotleda kõik sihtgrupid. 29 3. Strateegia elluviimine 3.1. Rahastamine ja rakenduskavad PHKK strateegia elluviimise rahastamine toimub peamiselt kahest allikast – LEADER- programmi ja Euroopa Sotsiaalfond+ vahendid. Täiendav tegevusrühma rahastus tuleb liikmemaksudest. PHKK võib lisaks kaasata vahendeid ka muudest allikatest ning osaleda vastavatest projektides, kui need toetavad strateegias määratletud suundi. Eelarve maht määratakse kindlaks maaeluministri ja sotsiaalkaitseministri määrustega. LEADER- eelarvest 74% jagatakse välja toetustena (tabel 7), 26% on kavandatud strateegia rakendamiseks (tegevus- ja elavdamiskulud). Tabel 7. PHKK eelarve jagunemine15 Osakaal meetmetest/ Meede Toetusmäärad Toetussummad (EUR) summa eurodes Meede 1. Maksimaalne toetussumma Kogukonda 40% 50% 50 000 eurot; minimaalne teenindav 563 042 toetussumma 5 000 eurot (75% LEADER-eelarvest) mikroettevõtlus Maksimaalne toetussumma Toetusmeetmed Meede 2. Kolmas sektor 80%; 50 000 eurot kolmanda sektori 40% Elukeskkonna kohalikud asutuste puhul ja 30 000 eurot 563 042 väärtustamine omavalitsused 50% KOVide puhul; minimaalne toetussumma 5 000 eurot Meede 3. Maksimaalne toetussumma 10% Kogukondade 90% 20 000 eurot; minimaalne 140 761 sidusus ja turvalisus toetussumma 5 000 eurot Meede 4. PHKK 10% 90% (ettevalmistav ühisprojektid ja Otsustab üldkoosolek 140 761 projekt kuni 100%) koostööprojekti Rahastatakse rahastus Eraldi Meede 5. Sotsiaalne ESF+ Maksimaalne toetussumma ühe 100% sidusus vahenditest miniprojekti kohta u 6029 eurot 283 363 Tegevus- ja elavdamiskuludest (26%) kaetakse tegevusrühma kulud (büroo ülalpidamiskulud, palgad, ESFi meetme rakendamisega kaasnevad kulud jms), nende kulude puhul omafinantseering ei rakendu. Toetuste eelarve planeeritud jagunemine aastate lõikes on järgmine: 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Üleminekuperiood 40% 40% 20% Kasutamata Ülemineku- Ülemineku- osa periood periood 15 PHKK LEADER-eelarve kogumaht perioodiks 2023–2027 on u 1,8 miljonit eurot). ESF+ meetme (meede 5) mahuks on 283 363 eurot. 30 Strateegia elluviimine toimub iga-aastaste rakenduskavade kaudu, mille koostab tegevmeeskond ja kinnitab üldkoosolek. Rakenduskava saab jooksva eelarveaasta raames vajadusel muuta juhatus. Rakenduskavas määratletakse tegevusrühma eelarvelised vahendid aastaks, sh toetussummade jagunemine meetmete lõikes. Samuti võib rakenduskavaga sätestada teatud kitsendusi. Nõuded rakenduskavale sätestab LEADER- meetme määrus. Rakenduskava esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemi Ametile. Sotsiaalse heaolu meetme rakenduskava esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele. MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu on kasumit mittetaotlev organisatsioon. Tegevusrühma jätkusuutlikkuse ja finantseerimise tagavad liikmemaksud, organisatsiooni oma majandustegevus (laekumised osutatavate teenuste eest), LEADER tegevustoetus ja Euroopa Sotsiaalfond+ vahendid. Rahastamisvõimalusi otsitakse ja taotletakse toetust võimalusel ka teistest programmidest, mis toetavad strateegias määratletud suundi. Majanduslikku elujõulisust ja järjepidevust näitab liikmete arvu pidev suurenemine ning kasvav huvi PHKK tegevuse vastu piirkonnas. Liikmemaksude määramisel on arvestatud erinevate sihtgruppide erinevat suutlikkust panustada rahaliselt organisatsiooni tegevusse. Kõige suurema maksukoormusega on kohalikud omavalitsused, kelle liikmemaksud on üldkoosoleku otsusega kinnitatud sõltuvuses omavalitsuses elavate inimeste arvust (alates 01.01.2022.aastas 0,5 eurot iga registreeritud elaniku kohta, kuid mitte üle 10 000 euro aastas). Ettevõtete ja kolmanda sektori esindajate liikmemaksuks on määratud 30 eurot, mis on liikmete poolt heakskiidetud üldkoosolekul. PHKK arengut ja finantstegevust planeerib juhatus jooksvalt võttes aluseks pikemaajalise strateegiaplaani, mis arvestab taotlusvoorude läbiviimist ning võimalusi kui toetuste laekumine viibib. PHKK varasemas tegevuspraktikas on kasutatud rahavoogude tagamiseks ka laenu võtmist, millega majanduslikult keerukal ajal saab ka tulevikus arvestada. PHKK jätkusuutlikkuse tagatiseks on senine aastatepikkune tegevus LEADER meetmete rakendamisel ning saadud kogemused ja tulemused ning väga heal tasemel taotlejate nõustamine. Praktika näitab, et enamus PHKK taotlejaid alustavad projektitegevusi esimesel võimalusel, kes esitavad ka kuludokumente regulaarselt. See annab eelduse, et uuel strateegia perioodil kasutatav lihtsustatud kulumeetod ei tekita probleeme. 3.2. Taotlemine ja taotluste hindamine Esitatud projekte menetleb PHKK tegevmeeskond ning hindab selleks spetsiaalselt moodustatud hindamise töörühm. Taotluste hindamise aluseks on selgelt määratletud hindamiskriteeriumid, mille detailid pannakse kirja strateegia rakenduskava tasandil hindamiskorras. Taotluste esitamisele järgneb nende tehniline kontroll tegevmeeskonna poolt. Tehnilise kontrolli läbinud taotlused suunatakse hindamiseks hindamiskomisjonile. Hindamiskomisjoni tulemused kinnitab juhatus. Koostööprojekte ei hinnata, nende osas teeb otsuse üldkoosolek. 31 Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel punktiskaalal 1–4, sh antakse hindeid järgnevalt: ➔ 4 – projekt vastab täielikult kriteeriumi kirjeldusele; ➔ 3 – projekt vastab üldjoontes kriteeriumi kirjeldusele; ➔ 2 – projekt vastab osaliselt kriteeriumi kirjeldusele; ➔ 1 – projekt ei vasta või vastab vähesel määral kriteeriumi kirjeldusele. I-III meetme projektide hindamiskriteeriumid jagunevad kaheks: 1) Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 40%) 1.1. Projekti põhjendatus – 10% 1.2. Projekti eesmärkide, tegevuste ja tulemuste selgus – 10% 1.3. Projekti eelarve ja ajakava selgus ja põhjendatus – 10% 1.4. Taotleja pädevus ja jätkusuutlikkus – 10 % 2) Projekti mõju saavutamisega seotud kriteeriumid (kokku 60%) 2.1. Projekti vastavus strateegia visioonile, valdkonnaülestele eesmärkidele ja meetme eesmärkidele – 15% 2.2. Projekti mõju meetme tulemusnäitajatele – 15% 2.3. Projekti jätkusuutlikkus – 10% 2.4. Projekti mõju PHKK strateegia läbivatele printsiipidele – kokku 20%, (kõiki alamkriteeriume hinnatakse eraldi), sh 2.4.1. Säästva arengu printsiipide rakendamine – 5% 2.4.2. Uuenduslikkus – 5% 2.4.3. Mõju piirkonna noortele – 5% 2.4.4. Koostöisus – 5% Lisaks rakendatakse I-III meetme taotluste hindamisel lävendit – kui taotlus saab koondhindeks vähem kui 2,5 punkti (hindamise töörühma liikmete poolt antud hinnete aritmeetiline keskmine), siis seda ei rahuldata. V meetme hindamiskriteeriumid on: 1)projekti vastavus strateegiale ja meetme eesmärkidele (25%); 2)projekti mõju koostöö ja võrgustike loomisele (20%) 3)projekti selgus, korrektsus ja põhjendatus (25%); 4)projekti eelarve selgus ja otstarbekus (15%); 5)projekti kasusaajate arv ja oodatavad tulemused (15%). V meetme taotluste hindamisel rakendatakse lävendit - kui taotlus saab koondhindeks vähem kui 2 punkti (hindamise töörühma liikmete poolt antud hinnete aritmeetiline keskmine), siis seda ei rahuldata. 32 3.3. Koostöö Põhja-Harju Koostöökogu rolliks piirkonnas on ennekõike LEADER-meetme rakendamine, millele perioodil 2023–2027 lisandub ESF+ meede. Lisaks tegeleb organisatsioon proaktiivsete tegevustega, mis on olulised piirkonnale kui tervikule. Perioodi 2023–2027 koostööd kavandades võetakse arvesse PHKK senised kogemused ja uue strateegia eesmärgid ja fookused. Piirkonna sisese koostöö edendamine, koostöö teiste LEADER-tegevusrühmade ja partneritega nii Eestis kui mujal on toetatud meetme 4 (PHKK ühis- ja koostööprojektid) raames, kus taotlejaks on tegevusrühm ise. Lisaks on koostöötegevused olulisel kohal ka meetmes 3 (Kogukondade sidusus ja turvalisus). Piirkonnasisese ja organisatsioonisisene koostöö puhul on fookuses nii liikmete omavahelise võrgustumise tugevdamine kui ka koostöö teiste piirkonnas tegutsevate organisatsioonidega (sh omavalitsused, kodanikuühenduse ja ettevõtted). Koostöö tegemisel arvestatakse PHKK liikmete võimaluste ning vajadustega, samuti teiste olemasolevate võrgustikega. Piirkondliku ja organisatsioonisisese koostöö peamiseks väljundiks on ühisprojektid, mida toetatakse meetmete 3 ja 4 raames. Eesti-siseselt tehakse koostööd teiste LEADER-tegevusrühmadega, sh on suundadeks nii regionaalne koostöö naabritega (nt Harjumaa LEADER-tegevusrühmadega) kui ka temaatiline koostöö (nt arukate külade kontseptsiooni edasiarendamine, turismialane koostöö põhjarannikul, toidu ja teiste kohalike ressursside säästlik kasutamine), mida edendatakse eelkõige meetme 4 toel (PHKK ühis- ja koostööprojektid). Rahvusvahelise koostöö puhul lähtutakse senistest koostöösidemetest ning PHKK strateegia fookustest. Ka nende projektide elluviimine toimub PHKK ühis- ja koostööprojektide meetme toel. 3.4. Seire ja uuendamine PHKK kogub ja analüüsib projektide seireandmeid strateegia elluviimise mõju hindamiseks. Strateegia seire ja hindamine on kavandatud kahel tasandil (tabel 8): 1) taotlusi ja nendes välja toodud peamisi indikaatoreid seiratakse jooksvalt. Tegevjuht annab iga-aastaselt üldkoosolekule ülevaate lisaks rahade kasutamisele ka peamiste strateegia näitajate seisust; 2) kaks korda perioodi jooksul tehakse põhjalikum seire juba ellu viidud projektide tegelike tulemuste ja väljundite hindamiseks. Tabel 8. PHKK seire korraldus Strateegia jooksev seire Strateegia hindamine Tegija PHKK tegevmeeskond PHKK tegevmeeskond/ välishindaja ➔ Eelarve kasutamise edenemine ➔ Projektide seirearuanded ➔ Projektide edenemine ➔ Elluviidud projektide tegelikud Alusandmed/seire sisu ➔ Projektide panus strateegia tulemused ja väljundid (aruannete tulemus- ja väljundnäitajate analüüs, vastavalt vajadusele saavutamisse taotluste põhjal küsitlused-intervjuud jms) Tegevuse pidevus Pidev 2 korda (vahe-- ja lõpphindamine) Aruandeperiood Aasta 3 aastat 33 Aruande heakskiitja PHKK juhatus PHKK üldkoosolek Uue rakenduskava ettevalmistamine, Aruande otstarve Strateegia ülevaatamine rakenduskorralduse täpsustamine PHKK seiratavad tulemus- ja väljundnäitajad on kokkuvõtvalt välja toodud tabelis 9. Tabel 9. PHKK strateegia seirenäitajad16 Meede Tulemusnäitajad Väljundnäitajad ➔ Uute kohalikule kogukonnale Toetust saanud ettevõtete arv (kokku 18), sh: suunatud teenuste ja -toodete Meede 1. ➔ Kohaliku kogukonda teenindava arv. Sihttase: 10 Kogukonda mikroettevõtluse arendamisele suunatud ➔ Parendatud kohalikule teenindav projektide arv. Sihttase: 15 kogukonnale suunatud teenuste mikroettevõtlus ➔ Uuenduslike ettevõtlusprojektide arv. ja -toodete arv. Sihttase: 5 Sihttase: 3 ➔ Uute töökohtade arv. Sihttase: 1 Toetust saanud projektide arv (kokku 18), sh: ➔ Uute ja parendatud avalikuks kasutuseks suunatud vaba aja veetmise võimaluste arv. Sihttase: 10 ➔ Asulate arv, mille avalikku ruumi on kaasajastatud. Sihttase: 2 ➔ Toetatud avalikuks kasutuseks ➔ Piirkonna looduskeskkonna säilitamisele Meede 2. suunatud objektide ja väärtustamisele suunatud projektide Elukeskkonna kasutajate/kasusaajate arv. arv. Sihttase: 2 väärtustamine Sihttase: 50 00017 ➔ Kogukondade turvalisuse suurendamisele suunatud projektide arv. Sihttase: 2 ➔ Piirkonna eripära, traditsioonide ja kultuuripärandi säilitamisele ja väärtustamisele suunatud projektide arv. Sihttase: 2 Toetust saanud projektide arv (kokku 9), sh: ➔ Kogukondade sidususele ja koostööle suunatud projektide arv. Sihttase: 5 ➔ Piirkonna eripära, traditsioonide ja ➔ Tegevustesse kaasatud piirkonna kultuuripärandi säilitamise ja Meede 3. elanike arv/kasusaajate arv. väärtustamisega tegelevate projektide Kogukondade Sihttase: 10 00018 arv. Sihttase: 1 sidusus ja ➔ Tegevustesse kaasatud piirkonna ➔ Noorte kaasamisele suunatud projektide turvalisus noorte arv/kasusaajate arv. arv. Sihttase: 1 Sihttase: 3 000 ➔ Kogukondade turvalisusega tegelevate projektide arv. Sihttase: 1 ➔ Tervislikke eluviiside edendamisele suunatud projektide arv. Sihttase: 1 ➔ Tegevustesse kaasatud piirkonna Meede 4. PHKK ➔ Elluviidud ühis- ja koostööprojektide elanike. arv/kasusaajate arv. ühis- ja arv. Sihttase: 5 Sihttase: 10 00019 16 lisaks tabelis 9 välja toodud PHKK poolt määratletud seirenäitajatele kogutakse ka PRIA poolt etteantud seirenäitajaid, millest kokku moodustub terviklik seiresüsteem 17 eesmärk on, et erinevate elukeskkonna meetme projektide koondsummana ulatuks kasusaajate arv kogu piirkonna elanike arvuni 18 Eesmärk on, et kogukondade ühisprojektidest saaks kasu vähemalt 20% piirkonna elanikest ja 20% noortest 19 Eesmärk on, et PHKK ühis- ja koostööprojektide kasusaajateks oleks vähemalt 20% piirkonna elanikest ja 20% noortest 34 koostöö- ➔ Tegevustesse kaasatud piirkonna projektid noorte arv/kasusaajate arv. Sihttase: 2000 ➔ Tegevustesse kaasatud piirkonna Meede 5. elanike arv. Sihttase: 1000 ➔ Elluviidud miniprojektide arv. Sihttase: Sotsiaalne ➔ Uute/edasiarendatud sihtgrupile 47 sidusus suunatud tegevusvõimaluste arv. Sihttase: 20 Vajadust strateegia uuendamise ja muutmise järgi hindab PHKK juhatus iga-aastaselt vastavalt seire tulemustele. Vajadusel valmistab juhatus üldkoosolekule ette motiveeritud ettepaneku strateegia muutmiseks. Kui tegemist on tehniliste täiendustega töö paremaks korraldamiseks, arutatakse muutmist üksnes juhatuse koosolekul. Põhjalikumad muudatused arutatakse enne üldkoosolekut läbi vastavas strateegia- ja seirekomisjonis, mis moodustatakse juhatuse ettepanekul. Olulise sisendina arvestatakse siinkohal strateegia seire tulemusi. Strateegiaperioodi lõpus algatatakse uue strateegia koostamine vastavalt Euroopa Liidu ja riiklikele raamdokumentidele. Lisa 1. Hetkeolukorra analüüs Lisa 2. Strateegiaprotsessi kirjeldus Lisa 3. Seosed teiste arengudokumentidega 35 MTÜ PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU TEGEVUSPIIRKONNA ÜHISSTRATEEGIA 2023–2027 Kinnitatud üldkoosoleku otsusega 12.04.2023 Muudetud 04.12.2024 Sisukord MÕISTED ........................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1. PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU TEGEVUSPIIRKONNA ARENGUVAJADUSED JA -POTENTSIAAL 5 1.1. LÜHIÜLEVAADE PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGUST ................................................................................. 5 1.2. PIIRKONNA SOTSIAALMAJANDUSLIK OLUKORD....................................................................................... 7 1.2.1. Rahvastik .................................................................................................................................. 7 1.2.2. Ettevõtlus ja tööhõive................................................................................................................. 9 1.2.3. Elukeskkond ja kogukonnad ...................................................................................................... 11 1.3. EELMISE STRATEEGIAPERIOODI KOGEMUSED ....................................................................................... 13 1.4. PIIRKONNA ARENGUVAJADUSTE JA -POTENTSIAALI KOKKUVÕTE ............................................................. 16 2. STRATEEGIA AASTANI 2027..................................................................................................... 18 2.1. VISIOON, STRATEEGILISED EESMÄRGID JA LÄBIVAD PÕHIMÕTTED ............................................................ 18 2.2. MEETMED ...................................................................................................................................... 19 2.2.1. Meede 1: kogukonda teenindav mikroettevõtlus ........................................................................ 20 2.2.2. Meede 2: elukeskkonna väärtustamine ..................................................................................... 21 2.2.3. Meede 3: kogukondade sidusus ja turvalisus .............................................................................. 23 2.2.4. Meede 4: PHKK ühis- ja koostööprojektid .................................................................................. 24 2.2.5. Meede 5: sotsiaalne sidusus ...................................................................................................... 25 2.3. STRATEEGIA UUENDUSLIKKUS JA INTEGREERITUS ................................................................................. 26 3. STRATEEGIA ELLUVIIMINE ....................................................................................................... 27 3.1. RAHASTAMINE JA RAKENDUSKAVAD ................................................................................................... 27 3.2. TAOTLEMINE JA TAOTLUSTE HINDAMINE ............................................................................................. 29 3.3. KOOSTÖÖ...................................................................................................................................... 30 3.4. SEIRE JA UUENDAMINE ..................................................................................................................... 30 LISA 1. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ................................................................................................ 32 LISA 2. STRATEEGIAPROTSESSI KIRJELDUS ..................................................................................... 32 LISA 3. SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA ......................................................................... 32 2 Mõisted  ESF+ – Euroopa Sotsiaalfond+ on Euroopa Liidu (EL) peamine vahend, et investeerida inimestesse perioodil 2021-2027. LEADER-tegevusrühmadel on rahastusperioodil võimalik kasutada ESF+ vahendeid hoolduskoormuse leevendamiseks ning inimväärikuse tagamiseks ja sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks.  KOV – kohalik omavalitsus.  Koostööprojekt – kahe või enama Eesti kohaliku tegevusrühma omavaheline koostöö strateegia rakendamiseks (siseriiklik koostööprojekt) või ühe või enama Eesti kohaliku tegevusrühma ning ühe või enama väljapoole Eestit või Euroopa Ühendust tegutseva LEADER või LEADERi tunnustega kohaliku tegevusrüma koostöö strateegia rakendamiseks.  LEADER (prantsuse keeles Liaison Entre Actions de Développement de l'Économie Rurale - seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel) – Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm, mille eesmärk on edendada elu maapiirkonnas läbi kohaliku tasandi koostöö.  MIKROETTEVÕTE – ettevõte, mille töötajate arv on alla 10 inimese ning mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.  MTÜ – mittetulundusühing.  PHKK – Põhja-Harju Koostöökogu ehk PHKK on LEADER-tegevusrühm, kuhu kuuluvad Jõelähtme vald, Rae vald ja Viimsi vald ning vastava piirkonna ettevõtjate ja kodanikuühenduste esindajad.  RINGMAJANDUS – tootmis- ja tarbimismudel, mille puhul olemasolevaid materjale ja tooteid jagatakse, laenatakse, korduskasutatakse, parandatakse, uuendatakse ja võetakse ringlusse võimalikult kaua. Sellega pikendatakse toodete olelusringi.  ROHEMAJANDUS – majandus, mille tagajärjel paraneb inimeste heaolu ja sotsiaalne õiglus, mis ei põhjusta keskkonnariske ja survet loodusvaradele ja on seega vähese CO₂- heitega, ressursitõhus ja ühiskonda kaasav majandus.  SA – sihtasutus.  SWOT (inglise keeles strengths (tugevused), weaknesses (nõrkused), opportunities (võimalused) ja threats (ohud) – analüüsi meetod, mille eesmärgiks on hinnata hetkeseisu ehk käesolevat tegevust (tugevad ja nõrgad küljed) ja väliskeskkonna tegureid (võimalused ja ohud), mis võivad mõjutada organisatsiooni tegevust või piirkonna arengut tulevikus.  Vihmavarjuprojekt – lihtsustatud võimalus organisatsioonil/eraisikul oma tegevus ellu viia LEADER-tegevusrühma poolt toetatuna. Tegevusrühm kui „vihmavari“ võtab endale administreerimise koormuse, olles ise projekti põhitaotleja ja rahastades erinevaid alamprojekte (miniprojekte). Vihmavarjuprojekti puhul vastutab tegevusrühm tegevuste abikõlblikkuse, rahastuse ning aruandluse eest PRIA-ga, taotleja kohustus on lubatud tegevused ellu viia.  Ühisprojekt – projekt, millesse on kaasatud vähemalt kaks partnerit, kellest üks võib olla kohalik tegevusrühm. Ühisprojekt viiakse ellu tegevuskava raames. 3 Sissejuhatus Põhja-Harju Koostöökogu (edaspidi PHKK) on mittetulundusühing, mis on asutatud 16. juunil 2008. aastal Jõelähtme, Rae ja Viimsi kohalike omavalitsuste ning nende piirkonnas tegutsevate ettevõtete ja kodanikuühenduste poolt, eesmärgiga toetada kohalikku initsiatiivi ning edenda kohalikku elu ja eri osapoolte koostööd ning rakendada LEADER- toetusvahendeid. PHKK tegevuspiirkonna teeb eriliseks atraktiivne elukeskkond ja kiiresti kasvav elanikkond, mis on mõjutatud Tallinna lähedusest ning looduslik- kultuurilisest mitmekülgsusest. Unikaalne looduskeskkond (pikk rannajoon, väikesaared, miljööväärtuslikud maastikud jms), rikkalik kultuuripärand (rannarahva kultuur, muinsuskaitsealad jne), väga mitmekülgne ettevõtlus, võimekad omavalitsused ning head ühendused Tallinnaga on teinud PHKK piirkonnast ühe kõige kiiremini kasvava piirkonna Eestis. Käesoleva dokumendi näol on tegu PHKK kolmanda strateegiaga, mis on suunatud LEADER-programmi vahendite kasutuselevõtuks perioodil 2023–2027. Strateegia lähtub piirkonna arengueeldustest ja väljakutsetest, võttes arvesse senise kahe strateegiaperioodi kogemusi ning kogukonna soove ja ootusi. Strateegia aluseks on LEADER-lähenemise üldeesmärk – atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine maapiirkondades. Uuendusena rakendab PHKK lisaks LEADER-vahenditele ka Euroopa Sotsiaalfond+ meedet. Põhja-Harju Koostöökogu (PHKK) strateegia koostamisel on arvestatud LEADER- lähenemise üld- ja erieesmärke, tegevuspiirkonna analüüsi (vt lisa 1), kolmes vallas toimunud kaasamisseminaride sisendit, piirkonna omavalitsusjuhtide kohtumiste tulemusi ning juhtrühma ettepanekuid, samuti on lähtutud teistest piirkonda puudutavatest riikliku ja kohaliku tasemega arengudokumentidest. PHKK strateegia koostamine toimus piirkonna vabaühenduste, ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste koosloomes perioodil mai 2022 – märts 2023. Strateegia koostamise esimeses etapis koostati piirkonna hetkeolukorra ülevaade, mis sisaldas tegevuspiirkonna analüüsi, eelmise strateegiaperioodi seiret ning küsitlust PHKK liikmete ja taotlejate seas (vt lisa 1). Koostatava strateegia sisu määratlemiseks viidi läbi erinevaid mõttevahetusi, sh korraldati avaseminar, viidi läbi piirkondlikud kaasamisseminarid, juhtrühma arutelud jms, (vt lisa 2 – strateegiaprotsessi kirjeldus). PHKK strateegia koosneb kolmest osast. Esimeses osas on välja toodud piirkonna ja PHKK kui LEADER-tegevusrühma seniste arengute lühikokkuvõte, sh eelmise perioodi seire. Teine osa sisaldab strateegiat – visioon, eesmärgid ja toetusmeetmed. Kolmandas osas on välja toodud strateegia elluviimise kirjeldus, sh rahastamiskava, taotlusvoorude ja hindamise korraldus ja -kriteeriumid ning strateegia seirega seonduv. Täiendavalt on lisas 3 kirjeldatud strateegia seosed teiste arengudokumentidega. 4 1. Põhja-Harju Koostöökogu tegevuspiirkonna arenguvajadused ja - potentsiaal 1.1. Lühiülevaade Põhja-Harju Koostöökogust PHKK tegevuspiirkond hõlmab u 490 km2 suuruse ala Harjumaal (joonis 1). Piirkonna kolme KOVi elanike arv ulatub kokku enam kui 50 000-ni, mis teeb PHKKst elanike arvult ühe suurima LEADER-tegevusrühma Eestis. Piirkonna keskmiseks asustustiheduseks on u 104 inimest km2 kohta. Joonis 1. PHKK tegevuspiirkond (elanike arv seisuga 1.01.22, Rahvastikuregister) 5 PHKK-l on 11 asutajaliiget. Aastate jooksul on liikmeskond oluliselt kasvanud, 2023. a alguse seisuga on PHKK-l 73 liiget, kellest 3 on kohalikud omavalitsused, 26 ettevõtted ja 44 kodanikuühendused (tabel 1). Täpsem liikmete loetelu on leitav PHKK kodulehel1. Tabel 1. PHKK liikmeskond (seisuga 01.2023. a.) Omavalitsus KOV MTÜ/ SA Ettevõte Kokku Jõelähtme vald 1 20 12 33 Rae vald 1 10 7 18 Viimsi vald 1 14 7 21 Kokku 3 44 26 73 PHKK juhtorganiteks on liikmete üldkoosolek ja juhatus (joonis 2). Koostöökogu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, kes valib vähemalt kuueliikmelise juhatuse ning projektide hindamiseks vähemalt seitsmeliikmelise hindamiskomisjoni. Üldkoosoleku pädevusse kuulub ühingu põhikirja ja eesmärgi muutmine, strateegia, tegevuskava ja eelarve vastu võtmine ning muutmine. Samuti kinnitab üldkoosolek juhatuse liikmete arvu ja kinnitab selle liikmed. Üldkoosoleku pädevuses on ka kõik teised seadusandlusest tulenevad õigused. Üldkoosoleku moodustavad PHKK liikmed. Üldkoosolek (73 liiget) Juhatus Hindamise töörühm (minimaalselt 6 liiget) (miniaalselt 7 liiget) Tegevmeeskond (tegevjuht, meetmete koordinaator ja raamatupidaja ) Joonis 2. PHKK struktuur Üldkoosoleku otsuste täitmise eest vastutab juhatus, kelle tööd juhib esimees. Juhatuse liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. Juhatuse pädevusse kuulub ühingu tegevuse korraldamine, liikmete vastu võtmine ja välja arvamine, strateegia ja tegevuskava koostamise korraldamine, raamatupidamise korraldamine ning aastaaruande esitamine üldkoosolekule. Juhatus vastutab ka põhivara soetamise ja laenude võtmise eest. Juhatuse otsusega võetakse tööle töötajad ning määratakse neile tasu. PHKK tegevuse arendamiseks ning paremaks korraldamiseks võib juhatus moodustada täiendavaid tööorganeid, näiteks mitmesuguseid töögruppe ja komisjone. Strateegia elluviimiseks on moodustatud projektide hindamise töörühm, kelle peamiseks ülesandeks on laekunud rahastamistaotluste hindamine. 1 https://leaderph.eu/koostookogu-liikmed/ 6 Tegevjuhtkonna roll PHKK strateegia elluviimisel hõlmab PHKK kui organisatsiooni juhtimist ja administreerimist, esitatud taotluste menetlemist ja hindamist, kommunikatsioonitegevusi (potentsiaalsete taotlejate informeerimist ja nende nõustamist projektide koostamisel), ühiste tegevuste läbiviimist, projektide seiret ja hindamist ning PHKK kui organisatsiooni arendamist – nii tegevmeeskonna kui ka liikmete ja sihtgruppide võimekuse tõstmist läbi mitmesuguste koolituste jt ürituste. Tegevmeeskonda kuuluvad tegevjuht, meetmete koordinaator- kommunikatsioonispetsialist ning raamatupidaja. Organisatsiooni igapäevast tööd juhib tegevjuht, kes kinnitatakse ametisse juhatuse poolt. Tegevjuhi ülesandeks on organisatsiooni strateegia elluviimine, piirkonnale suunatud arendustegevuste juhtimine, tegevusplaani ja eelarve koostamine ning nende elluviimise jälgimine, sh huvigruppide kaasamine ning organisatsiooni riigisisese ja rahvusvahelise koostöö korraldamine. Meetmete koordinaatori-kommunikatsioonispetsialisti ülesandeks on meetmete taotlusvoorude korraldamine, taotlejate nõustamine, PHKK projektide kavandamine ja juhtimine, projektide seire ja dokumentatsiooni säilitamise korraldamine ning PHKK kommunikatsiooni korraldamine. Kõikide PHKK juhtimisstruktuuride juures peetakse kinni põhimõttest, et kolmanda ja ettevõtlussektori esindajad koos peavad moodustama vähemalt 51% igast otsuseid tegeva tööorgani kinnitatud koosseisust. Strateegia muutmiseks ja täiendamiseks kutsutakse kokku eraldi teemarühmad, korraldades aruteludeks erinevaid seminare ning ümarlaudu, kaasates piirkonna elanikke kõikidest sektoritest. Vajadusel kutsutakse osalema ka väliseid eksperte. 1.2. Piirkonna sotsiaalmajanduslik olukord2 1.2.1. Rahvastik3 Harju maakonna rahvaarv oli rahvastikuregistri 1. jaanuari 2022. a seisuga 621 281 elanikku, neist 444 999 ehk 71,6% elas Tallinnas. Maakonna rahvaarv tervikuna on pidevalt kasvanud peamiselt tänu sisserändele teistest maakondadest ja kõrgele sündimusele. Möödunud 15 aastaga on maakonda lisandunud enam kui 85 000 uut elanikku. Rahvaarvu kasvutempo on olnud aastakeskmiselt 1,1% (viimasel kolmel aastal varasemast madalam). Samal ajal on Eesti rahvaarvu kahanemise tempo olnud aastakeskmiselt -0,1%. Elanike arv PHKK tegevuspiirkonnas oli rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2022. a seisuga 51 027 inimest4. Tegevuspiirkonna territooriumi elanikud moodustavad 8% maakonna kogurahvastikust, Tallinna linna arvesse võtmata 28%. Viimase 15 aasta jooksul on rahvaarv tegevuspiirkonna territooriumil aastakeskmiselt kasvanud 5,4%, kokku ligi 2 detailsem ülevaade on leitav lisast 1 3 strateegias antakse ülevaade kogu PHKK piirkonna rahvastikust (kolm valda, kogu abikõlbulik piirkond). PHKK Tegevusrühma LEADER-rahastusmudeli juures arvestatakse sellest välja suuremad asulad, kuid see ei puuduta taotlejaid ja projektide elluviijaid. 4 seisuga 01.01.2023. on registreeritud elanike arv PHKK piirkonnas kokku 52 845, sh Jõelähtme vallas 7217, Rae vallas 23 147 ja Viimsi vallas 22 481. Samas peab arvestama, et osalt on mõjutanud registreeritud elanike arvu muutust ka sõjapõgenikud, kellest täpset ülevaadet ei ole 7 23 000 elaniku võrra, seega oluliselt kiiremini kui maakonnas keskmiselt. Kasvutempo on möödunud kuuel aastal olnud väga stabiilne u 4% aastas (u +2000 inimest aastas, vt joonis 3). 60 000 12,0% 50 000 10,0% 40 000 8,0% 8,0% 30 000 6,0% 6,4% 5,7% 20 000 4,0% 3,9% 3,6% 4,3% 4,3% 4,4% 4,1% 3,9% 3,7% 10 000 2,9% 2,0% 2,5% 1,8% 1,6% 0 0,0% Rahvaarv Muutus Joonis 3. PHKK piirkonna rahvaarvu muutus perioodil 2007–2022 (rahvastikuregister) Elanike arvult on Rae vald ja Viimsi vald (mõlemas u 22 000 elanikku) sisuliselt võrdse suurusega, ligi 7000 elanikuga Jõelähtme vald on kolm korda väiksem. Viimase kuue aasta vaates on rahvaarvu kasvutempo omavalitsustes olnud erinev. Väga kiirelt – 40%, on kasvanud rahvaarv Rae vallas. Viimsi vallas on kasvutempo olnud 21% ja Jõelähtme vallas 13% (joonis 4). Rahvaarvu kasv on leidnud aset kõikides valdades igal aastal. Rae valla väga kõrge kasvutempo on viimasel kahel aastal pisut aeglustunud. Viimsi vallas on kasvutempo olnud väga stabiilne, Jõelähtme vallas aastate lõikes varieeruv. 25 000 50% 20 000 40% 40% 15 000 30% 21% 10 000 20% 13% 5 000 10% 0 0% Jõelähtme Rae Viimsi 2016 2022 Muutus Joonis 4. Rahvaarvu muutus piirkondades 2016. a võrrelduna 2022. aastaga (rahvastikuregister) PHKK tegevuspiirkonna seniste rahvastikuarengute ning tulevikuprognooside kohta saab kokkuvõtvalt välja tuua järgneva:  Viimase 15 aasta jooksul on rahvaarv territooriumil väga kiirelt kasvanud (aastakeskmiselt 5,4%). Kokku on piirkonna elanikkond perioodil suurenenud enam kui 23 000 inimese võrra. PHKK on kõige kiiremini kasvava elanikkonnaga LEADER- tegevuspiirkond terves Eestis. 8  Rahvaarvu kasv on olnud põhjustatud 3/4 ulatuses positiivsest rändesaldost ja 1/4 ulatuses positiivsest loomulikust iibest. Sündimus on taastetasemest kõrgemal, seega ka oluliselt parem kui Eestis keskmiselt.  Rahvastiku vanuseline jaotus on tasakaalust väljas. Elanikkond vanuses 20–29 on kaks korda vähem arvukas kui eelnevas ja järgnevas vanuses (kuni 49. eluaastani). Samas suuremahulise sisserände jätkumine võib tasandada vanusstruktuurist lähtuvat tuleviku sündide arvu langust.  Tegevuspiirkonnas on võrreldes Eesti keskmisega oluliselt kõrgem laste ja madalam eakate osakaal. Samas absoluutnumbrites on mõlemad vanuserühmad ning seega ka haridus- ja sotsiaalvaldkonna teenusvajadus kiirelt suurenenud.  Tegevuspiirkonda kuuluva kolme omavalitsuse sündimus- ja rändemuster on pigem sarnased, kõik näitajad on positiivsed. Erinevus tuleneb sisse eelkõige protsesside intensiivsuses. Rae vallas on leidnud aset erakordselt suur sisseränne ja sündimus on väga heal tasemel. Sama rahvaarvuga Viimsi vallas on sisserände tempo u poole madalam, kuid stabiilne. Jõelähtme vallas on tulenevalt piirkonna suhtelisest väiksusest võrreldes kahe suure naabriga kõik protsessid absoluutnumbrites väiksemamahulised.  Seniste arengute jätkumisel jõuab piirkonna elanike arv strateegiaperioodi lõpuks (aastaks 2028) u 60 000 elanikuni, ehk suureneb veel ligi 10 000 elaniku võrra. 1.2.2. Ettevõtlus ja tööhõive Statistikaameti andmetel tegutses PHKK piirkonnas 2021. a kokku u 6500 ettevõtet, sh Rae ja Viimsi vallas mõlemas u 2900 ettevõtet ning Jõelähtme vallas ligi 800 ettevõtet. Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) andmetel oli piirkonnas 2022. a seisuga ettevõtteid u 6900, neist töötajatega ettevõtteid u 3700. Tegu väga tugeva ettevõtlussektori ja mitmekesise ettevõtlusstruktuuriga piirkonnaga, kus on nii suuri ettevõtteid (nt enam kui 100 töötajaga ettevõtteid oli EMTA andmetel 2022. a II kvartalis piirkonnas 53, enam kui 50 töötajat oli u 120 ettevõttes) ja eksportijaid kui ka tuhandeid mikroettevõtteid. Ettevõtete arv on perioodil 2017–2021 kasvanud sõltuvalt KOVist 17–36% võrra, mis on kiiremas tempos kui Eestis (14%) ning ka Harjumaal keskmiselt (17%). Kõige suurem – Eesti ja Harjumaa keskmisega võrreldes pea kaks korda kiirem ettevõtete arvu kasv – on olnud Rae vallas (765 ettevõtte võrra, so 36%). Jõelähtme ja Viimsi vallas on toimunud Harju maakonna keskmisega protsentuaalselt samal tasemel kasv, kuid arvuliselt on aastatel 2017– 2021 Viimsisse lisandunud neli korda enam ettevõtteid kui Jõelähtme valda – Viimsis kasvas ettevõtete arv 445 võrra (18%), Jõelähtme vallas 114 võrra (17%). Piirkonna eripäraks on väga intensiivne tööalane pendelränne. PHKK piirkonnas jääb töötajate osakaal, kes elavad ja töötavad samas kohalikus omavalitsuses, alla 30%, suurem osa elanikkonnast on tööalaselt seotud Tallinnaga (joonis 5). Tööränne toimub mõlemasuunaliselt, eelkõige on see iseloomulik Rae vallale – piirkonna elanikud töötavad suuresti Tallinnas, samas vallas tegutsevate suurte tootmis- ja logistikaettevõtete tööjõud tuleb mujalt. Igapäevase pendelrändega kaasneb suur liikluskoormus, mis omakorda avaldab arvestatavat mõju keskkonnale, kuna enamasti tehakse liikumised isikliku sõiduautoga. 9 EMTA andmed näitavad, et piirkonda registreeritud ettevõtetes ja avaliku sektori organisatsioonides on töökohti kokku rohkem kui piirkonna omavalitsustesse registreeritud elanike seas on hõivatuid. Seega ei ole PHKK piirkonna puhul väljakutseks töökohtade puudus, kohati võib küsimuseks olla nende sobivus kohalikule elanikule. Eelkõige eristub statistikas Rae vald, kuhu registreeritud organisatsioonides on töökohti kokku sama palju kui vallas elanikke kokku (u 22 000), samas liigub suur osa kohalikust elanikkonnast igapäevaselt tööle pealinna. A B Joonis 5. A: Töötajate osakaal kohalikus omavalitsuses, kelle töökoht on Tallinnas; B: Töötajate osakaal, kes elavad ja töötavad samas kohalikus omavalitsuses. Allikas: Töötamise register, Geomedia 20205 Eestis üldiselt on enim ettevõtteid tegutsemas hulgi- ja jaekaubanduses, samuti PHKK piirkonna valdades, välja arvatud Viimsis, kus kaubandust edestab kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Müügitulu põhjal on kõigis PHKK piirkonna valdades esikohal töötlev tööstus, milles asub ka suur osa KOVi registreeritud ettevõtete poolt loodud töökohtadest. Lisaks on olulisemateks sektoriteks veel veondus ja laondus, ehitus ning eelkõige Rae valla näitel ka põllumajandus. Kuigi turismisektoril on piirkonnas potentsiaali, pole tegu majanduslikus vaates olulise sektoriga (osatähtsus ettevõtete müügitulus on u 1%). Turismivaldkonna areng on piirkonna jaoks siiski oluline, kuna see mõjutab positiivselt laiemat elukeskkonda ning aitab tugevdada piirkonna eripära (merepiir, saared, ajaloo- ja kultuuripärandiobjektid, muinsuskaitsealad jne). Palgatöötajate keskmine brutotulu kuus 2021. aastal ulatus Rae ja Viimsi vallas u 2000 euroni, mis oli u kolmandiku võrra kõrgem kui Eesti keskmine (1475 eurot) ning enam kui 20% võrra kõrgem kui Harju maakonna keskmine (1652 eurot). Keskmine brutotulu oli samal ajal Jõelähtme valla elanike puhul oluliselt madalam (1614 eurot), ületades küll Eesti keskmist aga jäädes alla maakonna keskmisele. Viimsi ja Rae valla palgatöötajate keskmine brutotulu on nii Harju maakonnas kui Eestis kõige kõrgemad, samas pole palkade kasvutempo Eesti keskmise võrreldes olnud kiirem vaid pigem ligilähedane sellele (perioodil 2017–2021 on olnud KOVide lõikes vahemikus 23–27%, Eesti keskmine on 28%). Ettevõtluse detailsem ülevaade (sh KOVide kaupa) on leitav lisast 1. PHKK tegevuspiirkonna ettevõtlusvaldkonna kohta saab kokkuvõtvalt välja tuua järgneva: 5 „Omavalitsuste kasu ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonda arendavatest tegevustest“ (Geomedia OÜ). Töökoha aadressi registreerimine muutus kohustuslikuks alates 1. juunist 2019. 10  Piirkonna ettevõtlus on mitmekesine, palju on suuremahulist tööstust ja logistikat, aga samas ka mikroettevõtlust. Töökohti on rohkem kui tööealist elanikkonda, seega pole piirkonna peamiseks väljakutseks töökohtade puudus.  Piirkonna eripäraks on väga intensiivne tööalane pendelränne – nn valgekraed liiguvad töötama linna, samas on tööstus- ja logistikaettevõtetes palju neid töötajaid, kelle elukoht on mujal. Pendelrändega kaasneb arvestatav liiklus- ja keskkonnakoormus.  Sektorite vaates on piirkondlik ettevõtlus sarnane Eesti keskmisega – kõige enam on jae- ja hulgikaubandusettevõtteid, aga suurem müügitulu ja töötajate arv on töötlevas tööstuses. Piirkonna siseselt on eristuvateks sektoriteks nt kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viimsi vallas ja põllumajandus Rae vallas.  Piirkonna elanikel on Eesti keskmisest kõrgem palgatase, seejuures on Viimsi ja Rae valla elanikud KOVide vaates Eesti tipus, saades keskmiselt u kolmandiku võrra suuremat töötasu kui Eesti keskmine. Elanike kõrgem töötasu tähendab suuremaid makse KOVidele, aga samas on kõrgemad ka ootused elukeskkonnale. 1.2.3. Elukeskkond ja kogukonnad PHKK piirkonna suurimaks väärtuseks võib pidada selle elukeskkonda. Tegevuspiirkonna põhjaosa ilmestab pikk merepiir (sh liivarannad, väikesaared, sadamad), piirkonnas on mitmeid kaitsealasid (suurim neist Rebala muinsuskaitseala), elukeskkonda ilmestavad mitmed suuremad jõed (nt Pirita, Jägala). Erinevalt Viimsi ja Jõelähtme valdadest pole Rael küll merepiiri, kuid samas kompenseerib selle suuremate asumite (Peetri piirkond, Jüri piirkond) lähedus kesklinnale – suur osa asustusest jääb vaid 10–15 minuti pikkuse autosõidu kaugusele kesklinnast. Siiski on piirkonnas säilinud ka traditsiooniline maaelu, eelkõige Jõelähtme vallas ja Rae valla lõunapoolses osas, mis on omaette väärtus. Rae valda läbib Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee ja Jõelähtme valda Tallinn-Narva maantee, mis tähendab häid ühendusi nii lõuna kui ka ida suunas. Rae valla puhul on oluline ka lennujaama lähedus ning paiknemine kiiresti areneva Ülemiste linnaku läheduses. Head ühendused on ka peamine põhjus, miks piirkonna elanikkond on kiiresti kasvanud. Piirkonna elanike üldine rahulolu oma elukeskkonnaga peegeldab seda, mida ka erinevad sotsiaalmajanduslikud näitajad näitavad – taset üle Eesti keskmise enamuses elukeskkonna ja peamiste avalike teenustega seotud aspektides6. Selgemini eristub elukeskkonnaga rahulolu osas Jõelähtme vald, kelle näitajad enamasti küll ületavad Eesti keskmist taset, kuid jäävad alla nii Rae ja Viimsi valla kui Harjumaa keskmiste rahulolu. Kõige kõrgem on rahulolu elukeskkonnaga ja selle eri aspektidega Viimsi vallas – 97% vastanutest on elukeskkonnaga väga rahul või pigem rahul, Rae vallas 84%. Kõige kriitilisemalt hinnatakse rahulolu ühistranspordi teenusega, mille osas ka Viimsi elanikud on rahulolematud kui Harjumaa või kogu Eesti elanikud keskmiselt. Viimsi valla elanikud on enim rahul jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalustega (98,5%), Rae ning Jõelähtme valla elanikud üldise elukeskkonnaga (vastavalt 94,1% ja 83,1%). Elukeskkonnaga seotud väljakutsed on seotud valglinnastumisega ja kiire rahvastiku sisserändega: magalarajoonide teke, raske leida tasakaalu elukeskkonna ja tööstuste 6 minuomavalitsus.ee andmetel 11 arendamise vahel, surve maavarade kaevadamisele (nt Jõelähtme vallas), kohati vähene kogukondlikkus ja piirkonna identiteedi tunnetus jne. Kuna KOVide kasvavad väga kiiresti, paneb see neile suure koormuse sotsiaalse infrastruktuuri (koolid, lasteaiad, terviseasutused jne) arendamiseks ning põhjustab kooli/lasteaia kohtade puudumist ja probleeme (ühis)transpordiühenduses Tallinnaga. Elanikud ootavad rohkem investeeringuid vabaaja taristusse7. Piirkonna kohalike omavalitsuste võimekus on Eesti kontekstis väga tugev. Kõik kolm valda on tulukad8 omavalitsused, mille põhitegevuse tulem on olnud positiivne ja Eesti keskmisega (11%) samas suurusjärgus. Valdade netovõlakoormus on mõistlikul tasemel ja võimaldab uusi laene teenindada. Samas on oluline silmas pidada, et rahvastiku kiirest juurdekasvust tulenevalt on ka investeerimisvajadus sotsiaalsesse infrastruktuuri väga suur. Põhitegevuse tulud sõltuvad enam kui 2/3 ulatuses sõltuvuses üksikisiku tulumaksust. Arvestades püsivat elanike arvu kasvu, suhteliselt madalat töötuse määra ning Eesti keskmisest oluliselt kõrgemat palgataset, võib piirkonnas ka edaspidi oodata Eesti keskmisest suuremat eelarve kasvu. Kodanikuaktiivsuse hindamisel võib tugineda MTÜde arvule. PHKK piirkonnas on eelmise perioodi jooksul MTÜde arv pea kahekordistunud (va Jõelähtme vallas, kus nende arv on suurenenud poole võrra). MTÜde arvu kasv on piirkonnas olnud Eesti ja Harju maakonna keskmisest pea kaks korda suurem, jäädes iga-aastaselt üldjuhul vahemikku 4–9% (Eestis ja Harjumaal keskmiselt 2–3%), välja arvatud 2018. aastal, kui kasv üle-eestiliselt oli hüppeline seoses korteriühistute MTÜ-de registris registreerimisega. Kui võrrelda MTÜde suhtarvu 1000 elaniku kohta, on näha, et 2017. aastal oli Jõelähtme vallas kodanikuaktiivsus kõige kõrgem, kus see ületas ka Eesti ja Harjumaa keskmist. Samas viimase viieaastase perioodi jooksul on Rae valla MTÜde kiire kasv on olnud kiirem elanikkonna kasvust ning Rae valla kodanikuaktiivsuse näitaja on piirkonnas kõrgeim (33,9%) ületades ka Eesti ja Harjumaa keskmist. Jõelähtme ja Viimsi vallas jääb näitaja alla Eesti keskmise (31,7%), kuid ületab siiski Harjumaa keskmist (27,9%). Piirkonna külaelu on kohati väga aktiivne, enamasti on valitud ka külavanemad, nt Rae vallas tegutseb neid ühendav valla alevike ja külavanemate selts9 ning ja Jõelähtme ja Viimsi külad ja alevikud on aktiivsed. Väljakutseks on aga kiiresti kasvavate asumite kogukonnatunne ja identiteet, kohati on tegu „linlike magalatega“. PHKK vaates on väljakutseks piirkonna ülene identiteet, mis pole kuigi tugev. Samas on PHKK toel korraldatud ka piirkonnaüleseid sündmuseid (nt ühine discgolfi-sari, mis osutus väga populaarseks). PHKK tegevuspiirkonna elukeskkonna ja kogukondade kohta saab kokkuvõtvalt välja tuua järgneva:  Piirkonna elukeskkond on atraktiivne ning meelitab uusi elanikke. Lähedus merele (Jõelähtme ja Viimsi puhul), Tallinnale, säilinud looduskeskkond jt tegurid on põhjuseks, mis piirkonna elanike arv on viimase 15 aastaga peaaegu kahekordistunud.  Vastukaaluks on elukeskkonna väljakutsed samuti seotud kiire kasvu ja valglinnastumisega. Magalarajoonide teke, kohati pakkumist ületav nõudlus avalike 7 allikas: PHKK liikmeskonna küsitlus 8 minuomavalitsus.fin.ee andmetel 9 raekoda.ee 12 teenuste järgi, tasakaalu leidmine elukeskkonna ja tööstuste ning kaevanduste arendamise vahel, liiklusprobleemid jms on piirkonnas olulisteks väljakutseteks.  Piirkonna kohalikud omavalitsused on võimekad ja suudavad järjepidevalt investeerida elukeskkonda ja teenustesse. Kohati on aga KOVide puhul väljakutseks liiga kiire kasv.  Kodanikuühenduste aktiivsus on järjepidevalt kasvanud, piirkonnas on palju aktiivseid asumeid jne. Tulevikuvaatavalt on oluline nende võimestamine ja koostöö tõhustamine nii kogukondade sees kui ka piirkonna üleselt. Piirkonna arenguvajadused ja -potentsiaal on kokkuvõtvalt väljatoodud ka peatükis 1.410. 1.3. Eelmise strateegiaperioodi kogemused11 PHKK 2015–2020 strateegia kinnitati üldkoosoleku poolt 2015. aasta novembris ning tegevused algasid 2016. aastal, kui avati esimene taotlusvoor. Strateegiat muudeti septembris 2018 ning selle kohaselt viidi taotlusvoore läbi kuni 2020. aastani. Juunis 2021 pikendati tegevusgrupi strateegia kehtivust kahe aasta võrra kuni 31.12.2022 ning lisati juurde taastekava vahenditest rakendatav COVID-19 olukorra leevendamiseks suunatud meede. 2021. aastal strateegia rakendamise meetmeid ei avatud, vaid ainult COVID-19 olukorra leevendamiseks suunatud meede. 2022. aastal viidi läbi täiendavad taotlusvoorud. Perioodil rakendati viit meedet:  Meede 1 - kohaliku ettevõtluse arendamine  Meede 2- kogukondade aktiviseerimine ja sidusus  Meede 3 - elukeskkonna väärtustamine  Meede 4 - siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamine  Meede 5 - Covid-19 mõjude vähendamine Kõige suurem osakaal projektitoetustest eraldati perioodil elukeskkonna väärtustamisse (meede 3, kokku u 1,3 miljonit eurot ehk ligi 45% meetmete mahust) ning kohaliku ettevõtluse arendamisse (meede 1, kokku u 1,1 miljonit eurot ehk u 38% meetmete mahust). Kogukondade aktiviseerimise ja sidususe meetmest osakaal oli u 10% (ligi 300 tuhat eurot), siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamise (4%) ning Covid-19 mõjude vähendamise meetme (5%) olid mahult kõige väiksemad. Perioodil 2016–2022 esitati 184 projektitaotlust, millest toetati kokku 125 projekti. Seega on projektide edukuse määr u 68%. Kõige enam on esitatud taotlusi kohaliku ettevõtluse arendamise meetmesse (66), pea samapalju ka elukeskkonna väärtustamise meetmesse (63), seejuures oli ettevõtluse arendamise meetme projektide edukuse määr kõrgem (64% vs 54%). Konkurents oli oluliselt hõredam meetmes 2 (kogukondade aktiviseerimine ja sidusus). Kokku eraldati toetusteks u 3 miljonit eurot (tabel 2). Taotlejate lõikes on mittetulundusühingud olnud kõige aktiivsemad taotlejad ning kõigi meetmete koondvaates on strateegiaperioodil toetusi saanud kokku 84 MTÜd või SAd ning 10 arenguvajaduste ja -potentsiaali määratlemisel on lisaks andmeanalüüsile arvesse võetud ka strateegia raames läbiviidud küsitluse tulemusi (vt lisa 1), strateegiaseminaridel arutletut ning eelmise perioodi kogemusi 11 detailsem analüüs on välja toodud lisas 1 13 59 äriühingut või FIEt. Keskmine toetuse suurus taotluse kohta olnud suurim elukeskkonna arendamise meetmes (39 269 €) ning ettevõtluse arendamise meetmes (26 728 €). Väikseim on keskmine toetussumma taotluse kohta olnud COVID-meetmes (6 001 €). Tabel 2. Esitatud ja toetatud taotluste jaotus meetmete ja taotlejate lõikes Meetme nimetus Vooru- Esitatud taotlused Toetatud taotlused Taotlejate jagunemine de arv arv summa arv summa MTÜ, KO OÜ, (EUR) (EUR) SA V TÜ, FIE Meede 1 - kohaliku 4 66 2 154 401 € 42 1 122 589€ 9 57 ettevõtluse arendamine Meede 2- kogukondade 4 21 324 774 € 19 299 549€ 21 aktiviseerimine ja sidusus Meede 3 - elukeskkonna 4 63 2 580 444€ 34 1 336 072 € 53 8 2 väärtustamine Meede 4 - siseriikliku ja 6 188 815 € 6 188 815 € 1 rahvusvahelise koostöö arendamine Meede 5 - Covid-19 mõjude 3 28 170 527 € 24 144 013 € 18 10 vähendamine 2016-2022 periood kokku 7 184 5 230 145€ 125 2 902 222 € 84 8 59 Valdade lõikes on enim projekte esitatud Viimsi vallast, sh kõige rohkem 1. meetme projekte (taotlejad OÜ-d) ning ühisprojekte ehk 2. meetme projekte. Samas oli esitatud ja toetatud projektide suhe Viimsi valla näitel kõige väiksem (57,3%) ja seda põhjusel, et Viimsist esitati möödunud perioodil kõige rohkem projekte just 1. meetmesse, kus konkurents oli ka kõige suurem. Kõige kõrgem esitatud projektide ja toetatud projektide suhe on Jõelähtme vallas (77,4%). Sealt oli ka ülekaalukalt kõige rohkem esitatud projekte 3. meetmesse (esitatud 29 toetatud 16). Kokkuvõttes jagunesid projektid valdade vahel suhteliselt võrdselt, samas elanike arvu silmas pidades olid selgelt kõige aktiivsemad Jõelähtme valla taotlejad (tabel 3). Tabel 3. Toetatud projektide osakaal valdade lõikes (meetmest 4 sai taotlejaks olla ainult PHKK) Jõelähtme Viimsi Rae Esitatud Toetatud Esitatud Toetatud Esitatud Toetatud Meede 1 - kohaliku ettevõtluse arendamine 19 17 28 12 19 13 Meede 2- kogukondade aktiviseerimine ja sidusus 5 5 10 8 6 6 Meede 3 - elukeskkonna väärtustamine 29 16 18 10 16 8 Meede 5 - Covid-19 mõjude vähendamine 9 8 12 9 7 7 KOKKU 62 46 68 39 48 34 Toetatud projektide osakaal 74,2% 57,4% 70,8% Meetmetele seatud indikaatorite analüüs näitab, et seatud sihttasemed on enamasti kas täidetud või olulisel määral ületatud:  Kohaliku ettevõtluse arendamise eesmärgi saavutamise indikaatoriteks oli strateegias seatud üks tulemus- ja üks väljundnäitaja. Tulemusmõõdikuks on loodud kohapealsete töökohtade arv, millele seatud sihttase (15) on ületatud kahekordselt (31 loodud töökohta). Väljundmõõdikuks on uute/ parendatud kohalike teenuste/ 14 toodete arv piirkonnas (sh turismitooted) ning selle näitaja osas ületab tegelik tase (30) samuti seatud sihttaset (20).  Kogukondade aktiviseerimise ja sidususe eesmärgi saavutamise indikaatoriteks oli strateegias seatud üks tulemus- ja neli väljundnäitajat. Tulemusmõõdikuks oli tegevustesse kaasatud PHKK piirkonna elanike arv, milles tegelik tase (16 365) ületas sihttaset (10 000). Väljundnäitajatest on kolme sihttase täidetud, milleks on korraldatud sündmuste arv (105 vs 80), traditsiooniliste edasiarendatud sündmuste arv (19 vs 17) ning õppereiside ja koolituste arv, sh piirkonnast välja toimunute (45 vs 40). Ühe näitaja osas - teostatud uurimustööde arv - on seatud sihttase (1) jäänud saavutamata.  Elukeskkonna väärtustamise meetme indikaatoriteks oli strateegias seatud üks tulemus- ja kolm väljundnäitajat. Tulemusmõõdikuks oli projektide otseste kasusaajate arv, milles tegelik tase ületas sihttaset enam kui neljakordselt (44 930 vs 10 000). Ka kõigi väljundnäitajatest sihttase sai täidetud ületades planeeritut pea 1,5- kordselt: piirkonna asumite arv, milles on elukeskkonda parendatud (17 vs 10), uute/parendatud objektide arv (29 vs 20) ning parendatud tegevusvõimaluste arv (29 vs 20).  Siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamise meetmel oli üks tulemusnäitaja ning kaks väljundnäitajat. Tulemusnäitajaks oli koostööprojektidesse kaasatud PHKK piirkonna elanike arv, mille tegelik tase sarnaselt teistele meetmetele ületas sihttaset (1200 vs 1000).Väljundnäitajate tegelik tase oli planeeritud tasemel: koostööprojekte oli perioodi jooksul 6 ning ettevalmistavaid koostööprojekte 2.  Perioodi lõpus lisandunud COVID-19 mõjude vähendamise meetmel oli tulemusindikaatoriks toetatud tegevuste arv, mille tegelik tase ka ületas sihtaset (24 vs 20) ning väljundnäitajaks ümber profileeritud või parendatud kohalike teenuste arv piirkonnas (sh turismitooted), mille tegelik tase jäi alla seatud sihttaseme (17 vs 20). Senise strateegia häid kogemusi ja õppetunde arutati ka uue strateegia koostamise raames. Lisaks andsid küsitluse raames hinnangu senise strateegia ja meetmete toimimisele ning PHKK tegevusele ka liikmed ja taotlejad. Üldvaates saab välja tuua, et senist strateegiat on hinnatud toimivaks, kõrgemalt hinnati ettevõtluse ja elukeskkonna arendamise meetmeid. Oluliseks peeti seejuures vabaaja võimaluste lisandumist piirkonda. Detailsemalt on arvamused välja toodud lisas 1. Eelmise strateegiaperioodi kogemusest võib kokkuvõttes välja tuua järgneva:  Strateegias domineerisid selgelt kaks meedet – kohaliku ettevõtluse arendamine (meede 1) ning elukeskkonna väärtustamine (meede 3), mille osas on ka liikmeskonna hinnangud nende eesmärkide saavutamisele ning vajadusele vastavusele kõrgemad.  Toetuste jagunemine omavalitsuste lõikes oli suhteliselt ühtlane, pidades silmas elanike arvu on kõige aktiivsemad olnud Jõelähtme valla organisatsioonid.  Kõige aktiivsemad taotlejad olid kolmanda sektori organisatsioonid, ettevõtjate projekte oli u kolmandiku võrra vähem.  Strateegia indikaatorite täitmist võib pidada edukaks, ainult üksikute näitajate osas ei olnud seatud sihttasemed saavutatud. Samas polnud nende saavutamine ka väga keeruline, kuna suur osa näitajatest mõõtis projektide väljundeid, mida oli suhteliselt kerge prognoosida. 15 1.4. Piirkonna arenguvajaduste ja -potentsiaali kokkuvõte PHKK strateegia aluseks on tegevuspiirkonna peamised tugevused ja väljakutsed (kajastatud tabelis 4) ja PHKK kui tegevusrühma senise tegevuse positiivsed kogemused ja väljakutsed (tabel 5). Lisaks on oluline arvestada ka väliskeskkonnast tulenevaid trende. Tabel 4. PHKK tegevuspiirkonna peamised tugevused ja väljakutsed PIIRKONNA TUGEVUSED PIIRKONNA VÄLJAKUTSED  Elujõuline elanikkond – piirkonna  Suuremahuline pendelränne – elanike tihe elanikkond on kiiresti kasvav, noorte liikumine nii Tallinna suunas (töökohad, osakaal on väga kõrge, tegu on teenused) kui ka vastupidi (suured ettevõtted, atraktiivse sisserändepiirkonnaga eelkõige Rae vallas põhjustab liikuvus- ja  Arenenud ja väga mitmekülgne keskkonnaprobleeme jms ettevõtlus – piirkonnas on palju nii  Kohapealsete vaba aja veetmise võimaluste suuri kui väiksemaid ettevõtteid, ja (mikro)teenusete piisavus – kiire kasvu töökohti ja hea palgatase kontekstis on väljakutse piisavate kohapealsete  Roheline ja turvaline elukeskkond – vaba aja võimaluste tagamine, sh nii avalikud piirkonna elukeskkond on atraktiivne, vaba aja veetmise võimalused kui ka säilinud on looduskeskkond ja eripära erateenused (meri, saared, metsad jms)  Avalike teenuste tagamine piisavas mahus  Ajalooline ja kultuuriline pärand ja - ning hea ja turvalise elu- ja looduskeskkonna objektid – kiirelt arenenud asumite säilitamine – kiire kasvu taustal on piirkonna kõrval on piirkonnas säilinud suureks väljakutseks teenuste tagamine (nt mitmekülgne kultuuripärand (Rebala lasteaia-ja koolikohad) ning elukeskkonna muinsuskaitseala, rannarahva pärand, kvaliteedi säilitamine (suur kaevandamissurve, traditsiooniline maaelu jms) arendussurve jms)  Kohalike omavalitsuste (KOV)  Kogukondade sidusus ja identiteet – kiirest võimekus – piirkonna KOVid on kasvust ning Tallinna lähedusest tulenevalt on finantsiliselt võimekad ja panustavad piirkonna kohati „Tallinna magala“, teenuste ja elukeskkonna arendamisse kogukondlikku tegevus ja identiteet vajavad järjepidevalt tugevdamist  Vähene piirkondlik koostöö kolme valla ja nende erinevate kogukondade vahel Tabel 5. PHKK kui LEADER-tegevusrühma peamised tugevused ja väljakutsed PHKK KUI ORGANISATSIOONI PHKK KUI ORGANISATSIOONI TUGEVUSED VÄLJAKUTSED  PHKK liikmeskond on kasvav, huvitatud  Taotlemisaktiivsus on osades meetmetes organisatsioonide arv on suurenenud tagasihoidlik (eelkõige kogukondade meede)  Piirkonnas on positiivseid näiteid  Aktiivseid liikmeid ja eestvedajaid on vähe, piirkonna ühisprojektidest (nt discgolfi arvestades piirkonna suurust võiks nende ring arendamine), mis on hõlmanud kogu laieneda piirkonda) 16  Avalikuks kasutamiseks suunatud vaba  Kommunikatsiooni arendamisel on aja veetmise võimalusi on piirkonda arenguruumi, teadlikkus PHKKst pole PHKK toel juurde tulnud, objektid- piirkonnas väga kõrge rajatised on tihedas kasutuses  Taotlemine teatud lõigetes keerukas,  Eelnev strateegia on toiminud – senise eelkõige esmataotlejate jaoks pole e-PRIA strateegia suunad ja meetmed on olnud kasutamine lihtne asjakohased  Ühisprojekte on vähe, piirkonna sisese sidususe osas on arenguruumi (nii kolme KOVi kui ka teiste sihtrühmade ühisprojektid) Lisaks sisestele tugevustele ja väljakutsetele on piirkonna arengut kavandades oluline arvestada väliskeskkonna trendidega, sh LEADER-lähenemise üld- ja erieesmärkidega. Nendeks on:  Paiknemine pealinnaregioonis ning sellest tulenevad väljakutsed – PHKK eripäraks on piirnemine Tallinnaga, nt mõjutab piirkonda jätkuv valglinnastumine, suur surve kaevandamisele, suurte riiklike taristuobjektide (nt transpordikoridorid) arendamine jms.  Säästva arengu põhimõtete rakendamine, sh rohepööre, ringmajandus jms – oluline on vastavate suundade rakendamine kõikides valdkondades, kestlike lahenduste leidmine ja juurutamine jms.  Kogukondade turvalisuse ja toimepidevuse tagamine – erinevate kriiside kontekstis on vajalik piirkonna kogukondade võimekuse kasvatamine, sh valmisoleku suurendamine kriisiolukorras tegutsemiseks (energia, julgeolek, vabatahtlike kaasamine jms).  Uuenduslikkuse toetamine kõigis sektorites – innovatsioon ettevõtluses, kogukondades (nt arukad külad) ning elukeskkonna arendamisel on läbiv LEADER- põhimõte ja suund. Eelnevat on arvestatud perioodil 2023–2027 strateegia kujundamisel (vt p 2). PHKK arengueeldused ja -potentsiaal on kokkuvõtvalt kajastatud tabelis 6. Tabel 6. PHKK SWOT analüüs Piirkonna ja tegevusrühma tugevused (S) Piirkonna ja tegevusrühma väljakutsed (W)  Suuremahuline pendelränne ja vähene  Elujõuline elanikkond, ettevõtlus ja piirkondlik sidusus ning koostöö võimekad kohalikud omavalitsused  Kohapealsete vaba aja veetmise võimaluste ja  Roheline ja turvaline elukeskkond ning teenuste vähesus, nõudlus on kohati suurem säilinud ajaloo- ja kultuuripärand kui pakkumine (sh avalikud teenused)  Tegevusrühma kasvav liikmeskond  Aktiivseid eestvedajaid ja taotlejaid on pigem  Positiivsed näited elukeskkonna vähe arendamisest ja ühisprojektidest  Arenguruum kommunikatsiooni ja kaasamise osas Võimalused (O) Ohud (T)  Uuenduste tulemuslik rakendamine, sh  Keskkonnaseisundi halvendamine, mis tuleneb rohepöörde, ringmajanduse jms rahvastiku kasvust ning taristu arendamise võimaluste ärakasutamine survest 17  Jõukama elanikkonna jätkuv juurdevool,  Väliskeskkonna ebastabiilsusest ja kriisidest mis tugevdab veelgi piirkonna tulenevad ohud majanduspotentsiaali  Turvalisuse vähenemine, piirkonna pärandi  Koostöö tõhustamine ja lahustumine kogukondlikkuse suurendamine 2. Strateegia aastani 2027 2.1. Visioon, strateegilised eesmärgid ja läbivad põhimõtted Visioon 2027 Põhja-Harju Koostöökogu piirkond on turvaline ja väärtustatud elupaik, mida iseloomustavad mitmekesised ja uuenduslikud kohalikule kogukonnale suunatud teenused, vaba aja veetmise võimalused ja sidusad kogukonnad. Piirkonna elanike vajadus sundliikumiseks on vähenenud. PHKK visiooni fookuses on piirkonna elukeskkonna väärtustamine ning laiemalt inimeste sundliikumise vajaduse vähendamine. Elukeskkonna väärtust aitavad tõsta uued elanikke teeindavad mikroettevõtted, uued ja edasiarendatud võimalused vaba aja veetmiseks ning suurem kogukondade aktiivsus ja sidusus, mis koosmõjus vähendavad vajadust liikuda vastavaid teenuseid tarbima või kogukondlikku tegevust viljelema Tallinna. Visiooni elluviimiseks on püstitatud kaks valdkondade ülest strateegilist eesmärki (SE): SE1: PHKK piirkonna elanike vajadus sundliikumiseks Tallinna on vähenenud Eesmärgi saavutamiseks tuleb panustada nii mikroettevõtlusesse, elukeskkonda kui ka kogukondadesse, seejuures on fookuses kohaliku elanikkonna vajadused. Eesmärgi soovitud mõju valdkonniti on järgnev:  ETTEVÕTLUS – piirkonnas on PHKK toel tekkinud rohkem kohalikku kogukonda teenindavaid mikroteenuseid ja -tootmist ning nendega seonduvaid töökohti.  ELUKESKKOND – PHKK toel on kohapealsed vaba aja veetmise võimalused mitmekesistunud.  KOGUKONNAD – PHKK toel on piirkonna kogukonnad aktiviseerunud, toimivad kohapealsed sündmused, võrgustikud jms. SE2: PHKK piirkond on turvaline ja väärtustatud elupaik Sarnaselt SE1-le tuleb eesmärgi saavutamiseks panustada nii mikroettevõtlusesse, elukeskkonda ja kogukondadesse. Soovitud mõju valdkonniti on järgmine: 18 ETTEVÕTLUS – piirkonnas on PHKK toel mitmekülgsem külastusettevõtlus12, mis  toetab piirkonna eripära.  ELUKESKKOND – PHKK toel on piirkonnas rohkem avalikuks kasutuseks suunatud vaba aja võimalusi, hea elu- ja looduskeskkond on säilinud ja hoitud, avalik ruum kaasajastatud ja turvaline.  KOGUKONNAD – piirkonna traditsioonid ja pärand on säilinud ja väärtustatud, kogukondade turvalisus ja valmisolek erinevateks kriisideks kasvanud ning sotsiaalne sidusus ja kaasatus suurenenud. Valdkonnaüleste eesmärkide saavutamist toetavad PHKK organisatsiooni arendamise eesmärgid:  Piirkonna elanikkonna teadlikkus PHKK tegevusest on kasvanud, suurenenud on taotlemisaktiivsus (kommunikatsiooni arendamine, esmataotlejate toetamine jms)  PHKK aktiivsete liikmete ja eestvedajate ring on laienenud (liikmetele suunatud arendustegevused, õppereisid jms)  Piirkonna mitmekülgsemaks arenguks kasutatakse ka teiste meetmete rahastust (multifondide rakendamine, sh ESF) Lisaks LEADER-meetme vahenditele on uuel perioodil PHKK tegevussuunaks ka Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) rakendamine, mille eesmärkideks on:  pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine;  inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Strateegia läbivad printsiibid:  Säästva arengu printsiipide rakendamine (sh rohe- ja ringmajandus edendamine, säästva arengu printsiipide rakendamine jms)  Uuenduslikkuse ja piloteerimise toetamine kõigis sektorites (sh innovaatiline ettevõtlus, arukad külad, erinevad elukeskkonna pilootprojektid jms)  Noorte ettevõtlikkus ja osalus kogukonnas (sh noorte sidustamine ja kaasamine ettevõtlusesse, kogukonnategevustesse, identiteedi kujundamisse jms)  Koostöö KOVide, kogukondade ja ettevõtete vahel, kogukondade sidusus (sh ühis -ja koostööprojektid kogukondade võrgustumiseks jms) Strateegia läbivad printsiibid on olulised kõigi valdkondade ning meetmete puhul. 2.2. Meetmed PHKK strateegia eesmärkide täimine toimub läbi viie meetme:  MEEDE 1: Kogukonda teenindav mikroettevõtlus  MEEDE 2: Elukeskkonna väärtustamine  MEEDE 3: Kogukondade sidusus ja turvalisus  MEEDE 4: PHKK ühis- ja koostööprojektid  MEEDE 5: Sotsiaalne kaasatus 12 külastusettevõtluse all peetakse silmas teenuste arendamist, mida saavad kasutada nii mujalt tulijad (turistid) kui ka kohalikud elanikud 19 2.2.1. Meede 1: kogukonda teenindav mikroettevõtlus PHKK tegevuspiirkonnas on väga mitmekülgne ettevõtlus, kus erinevalt paljudest maapiirkondadest pole puudus töökohtadest. Samuti on piirkonnas kõrge palgatase. Samas on väljakutseks piirkonna elanike sundliikumine – nii töökohtade kui ka erinevate teenuste tõttu liigutakse igapäevaselt Tallinna ja kodukoha vahel. Eelnevast tulenevalt on ettevõtluse toetusmeetme puhul fookuseks eelkõige kohalikku kogukonda teenindava mikroettevõtluse arendamine. Seejuures toetatakse nii kohalikku väiketootmist kui ka teenuseid (sh külastusettevõtlus), mis vähendavad elanike vajadust liikuda vastavaid teenuseid tarbima linna. Kuigi turismisektor (sh toitlustus, majutus, vaba aja veetmise võimalused) pole piirkonna ettevõtete müügitulus ega ka töökohtade vaates väga oluline, on selle areng siiski tähtis, kuna see aitab tõsta laiemalt elukeskkonna väärtust, tutvustada piirkonda ka mujalt tulijatele ning samas anda lisandväärtust ka kohalikele. Turismisektori arenguks on piirkonna potentsiaal hea, seda nt nii asukoha, loodusliku eripära (nt merepiir ja väikesaared) kui ka ajaloolise ja kultuuripärandi vaates (Rebala muinsuskaitseala, mitmed muuseumid jt ajaloo- ja kultuuripärandi objektid jne). Lisaks eelnevale on oluline, et piirkonnas edeneks uuenduslik ettevõtlus, mis on säästlik, positiivse mõjuga kogukonnale ning kus rakendatakse kaasaegsed ärimudeleid. Näidetena võib välja tuua rohe- ja ringmajanduse alase ettevõtluse, aga ka sotsiaalse ettevõtluse, loomemajanduse jms sektorid. Meetme raames saavad investeeringutoetuse taotlejateks olla mikroettevõtted ning äritegevusega tegelevad kolmanda sektori asutused. Meetme tulemusnäitajateks on kohalikule kogukonnale suunatud uute ja edasiarendatud teenuste arv ning ka uued töökohad ja/või olemasolevate töökohtade lisandväärtuse (nt palgatase) tõstmine. Kohapealsete töökohtade soodustamine võimaldab samuti vähendada vajadust sundliikumiseks. Meetmesse on kavandatud suunata 40% LEADER-meetme toetusvahenditest. MEEDE 1 KOGUKONDA TEENINDAV MIKROETTEVÕTLUS  Piirkonnas on PHKK toel tekkinud rohkem kohalikku kogukonda teenindavaid mikroteenuseid ja -tootmist ning Meetme eesmärgid nendega seonduvaid töökohti.  Piirkonnas on PHKK toel mitmekülgsem külastusettevõtlus, mis toetab piirkonna eripära.  Uute kohalikule kogukonnale suunatud teenuste ja -toodete arv  Parendatud kohalikule kogukonnale suunatud teenuste ja - Tulemusnäitajad toodete arv  Uute töökohtade arv  Kõrgema lisandväärtusega töökohtade arv Meetme osakaal LEADER- 40% toetusmeetmetest Toetatavad tegevused ja Investeeringud ja nendega otseselt soetud tegevused tegevussuunad (koolitused jms): 20 1) Kohaliku kogukonda teenindava mikroettevõtluse arendamine, sh külastusettevõtlus 2) Uuenduslike ettevõtlusprojektide elluviimine, sh ringmajandus, sotsiaalne ettevõtlus jms  Meetmest ei toetada ettevõtlusprojekte, millel on vähene mõju kohalikule kogukonnale Mittetoetatavad  Välistatud on investeeringut ettevalmistavad tegevused tegevused, piirangud (projekteerimine jms)  LEADER-määrusest tulenevad välistused  Mikroettevõtted Toetuse saajad  Kolmanda sektori organisatsioonid (MTÜ, SA)  Nõuded taotlejale ja toetuse saajale tulenevad kehtivast LEADER määrusest  Investeering peab olema tehtud PHKK piirkonnas Nõuded toetuse saajale  Taotleja peab olema tegutsenud vähemalt 6 kuud  Taotleja võib esitada ühe toetustaotluse taotlusvooru kohta  Taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise hetkel lõpetamata LEADER-projekte  Maksimaalne toetussumma: 50 000 eurot Toetussummad  Minimaalne toetussumma: 5 000 eurot Toetuse määr  Kuni 50% Toetust saanud ettevõtete arv, sh:  Kohaliku kogukonda teenindava mikroettevõtluse Väljundnäitajad arendamisele suunatud projektide arv  Uuenduslike ettevõtlusprojektide arv 2.2.2. Meede 2: elukeskkonna väärtustamine Hea elukeskkond on PHKK piirkonna suurim tõmbenumber, mis on väljendunud elanike arvu kahekordistumises viimase 15–20 aastaga. Samas on see kaasa toonud ka suurenenud nõudluse ja ootused piirkonnale, seda nt avalike vaba aja veetmise võimaluste osas. Kiire kasv tähendab teisalt ka seda, et piirkonna avalik ruum, looduskeskkond ja kogukondade turvalisus on vajavad järjest enam tähelepanu, et olemasolev väärtus säiliks ja kestaks. Samuti on hea elukeskkonna oluline osa selle eripära tugevdamine, sh traditsioonide, kultuuripärand jms hoidmine ja edasiarendamine. Projektide elluviimise kaudseks eesmärgiks on sarnaselt meetmele 1 sundliikumise vähendamine – mida rohkem on piirkonnas kvaliteetseid vaba aja veetmise võimalusi, seda väiksem on vajadus vastavaid tegevusi harrastada kuskil mujal. Vastavate projektide toetamiseks jaoks on perioodil 2023– 2027 disainitud meede 2 – elukeskkonna väärtustamine. Meede 2 on kavandatud suunata samas mahus vahendeid nagu meetmesse 1 (40% LEADER- toetusmeetmetest). Meetmest saavad elukeskkonna investeeringutest toetust taotleda kohalikud omavalitsused ja piirkonnas tegutsevad kolmanda sektori organisatsioonid, seejuures on kolmanda sektori puhul kõrgem toetusprotsent (80%) ning suurem maksimaalne toetus (kuni 50 000 eurot). KOVide toetusprotsent on madalam (kuni 50%), kuna piirkonna KOVid on võimekad ja suudavad vajadusel tagada ka suurema omafinantseeringu. 21 Tulemusnäitajatest on oluline, et projektide raames teostatud investeeringutest kasusaajate hulk oleks võimalikult suur, kuna tegu on avalikuks kasutuseks suunatud objektide ja rajatiste arendamiseks mõeldud meetmega. MEEDE 2 ELUKESKKONNA VÄÄRTUSTAMINE  PHKK toel on piirkonnas rohkem avalikuks kasutuseks suunatud vaba aja võimalusi Meetme eesmärgid  PHKK toel on piirkonna avalikku ruumi kaasajastatud ning hea elu- ja looduskeskkond säilinud ja hoitud  Toetatud avalikuks kasutuseks suunatud objektide Tulemusnäitajad kasutajate/kasusaajate arv Meetme osakaal LEADER- 40% toetusmeetmetest Investeeringud elukeskkonda: 1) Kohapealsete avalikuks kasutuseks suunatud vaba aja veetmise võimaluste arendamine Toetatavad tegevused ja 2) Asulate avaliku ruumi atraktiivsuse tõstmine ja ilmestamine tegevussuunad 3) Piirkonna looduskeskkonna säilitamine ja väärtustamine 4) Kogukondade turvalisuse suurendamine 5) Piirkonna eripära, traditsioonide ja kultuuripärandi säilitamine ja väärtustamine  Investeeringut ettevalmistavad tegevused (projekteerimine Mittetoetatavad jms) tegevused, piirangud  LEADER-määrusest tulenevad välistused  Kohalikud omavalitsused Toetuse saajad  PHKK tegevuspiirkonnas tegutsevad kolmanda sektori organisatsioonid  Nõuded taotlejale ja toetuse saajale tulenevad kehtivast LEADER määrusest  Investeering peab olema tehtud PHKK piirkonnas Nõuded toetuse saajale  Taotleja peab olema tegutsenud vähemalt 6 kuud  Taotleja võib esitada ühe toetustaotluse taotlusvooru kohta  Taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise hetkel lõpetamata LEADER-projekte  Maksimaalne toetussumma kuni 50 000 eurot kolmanda Toetussummad sektori asutuste puhul ja kuni 30 000 eurot KOVide puhul  Minimaalne toetussumma: 5 000 eurot  Kolmas sektor kuni 80% Toetuse määr  Kohalikud omavalitsused kuni 50% Toetust saanud projektide arv, sh:  Uute ja parendatud avalikuks kasutuseks suunatud vaba aja veetmise võimaluste arv  Asulate arv, mille avalikku ruumi on kaasajastatud  Piirkonna looduskeskkonna säilitamisele ja väärtustamisele Väljundnäitajad suunatud projektide arv  Kogukondade turvalisuse suurendamisele suunatud projektide arv  Piirkonna eripära, traditsioonide ja kultuuripärandi säilitamisele ja väärtustamisele suunatud projektide arv 22 2.2.3. Meede 3: kogukondade sidusus ja turvalisus Ettevõtluse ja elukeskkonna investeeringute kõrval on PHKK piirkonna arengu jaoks äärmiselt oluline ka selle kogukondade ühendamine ja võimestamine. Kiiresti kasvava elanikkonnaga võib kaasneda vähene kogukonnatunne ja nn magalaefekt – piirkonnas käiakse vaid ööbimas, suur osa elust (töötamine, vaba aja veetmine jms) toimub mujal. Kogukondade sidusus on ka mh ka turvalisuse küsimus, kuna see tähendab nt abivajajate märkamist jms. PHKK piirkonna eripära ja väga oluline tugevus on suur noorte arv ja osakaal. Nende aktiviseerimine ja kaasamine kogukonnategevustesse on potentsiaal tulevikuks, samas vajavad noored ka tuge, et suureneks nende omaalgatus, praktilised oskused jms. Eraldi väljakutseks on seejuures nii noorte kui ka teiste eagruppide füüsiline ja vaimne tervis, mis on kriiside ajastul järjepidevalt halvenemas. Vastavate väljakutsete leevendamiseks on PHKK strateegia kavandatud meede 3 – kogukondade sidusus ja turvalisus. Meetme raames toetatakse ühisprojekte – nn pehmeid tegevusi (nt sündmused, arendusprogrammid jms), kuhu on kaasatud vähemalt kaks partnerit, mille aluseks on tegevuskava ning mis on suunatud kogukondade arengule. Taotlejateks saavad olla kohalikud omavalitsused ja kolmanda sektori organisatsioonid. Tulemusnäitajateks on ühistesse tegevustesse kaasatud piirkonna elanike (sh noorte) arv. MEEDE 3 KOGUKONDADE SIDUSUS JA TURVALISUS  PHKK toel on piirkonna kogukonnad aktiviseerunud, toimivad kohapealsed sündmused, võrgustikud jms Meetme eesmärgid  Piirkonna traditsioonid ja pärand on säilinud ja väärtustatud, kogukondade turvalisus ja valmisolek erinevateks kriisideks kasvanud ning sotsiaalne sidusus ja kaasatus suurenenud  Tegevustesse kaasatud piirkonna elanike arv/kasusaajate arv Tulemusnäitajad  Tegevustesse kaasatud piirkonna noorte arv/kasusaajate arv Meetme osakaal LEADER- 10% toetusmeetmetest Ühisprojektid („pehmed tegevused“) ja nendega otseselt seotud väikeinvesteeringud (nt trükised jms): 1) Piirkonna eripära, traditsioonide ja kultuuripärandi säilitamine ja väärtustamine 2) Kogukondade sidususele ja koostööle suunatud Toetatavad tegevused tegevused ja koostöövõrgustikud (ühissündmused, kultuurilised tegevused jms) 3) Kogukondade turvalisus tõstmine 4) Noorte kaasamisele, osalusele ja praktiliste oskuste arendamisele suunatud tegevuste elluviimine 5) Tervislike eluviiside edendamine  Investeering võib olla kuni 20% ulatuses/tegevusega Mittetoetatavad otseselt seotud materjalidesse, töövahenditesse jne. tegevused, piirangud  LEADER-määrusest tulenevad välistused  Kohalikud omavalitsused Toetuse saajad  Kolmanda sektori organisatsioonid (MTÜ, SA)  Nõuded taotlejale ja toetuse saajale tulenevad kehtivast Nõuded toetuse saajale LEADER määrusest 23  Tegevuste kasusaajad peavad olema PHKK piirkonna elanikud  Taotleja peab olema tegutsenud vähemalt 6 kuud  Taotleja võib esitada ühe toetustaotluse taotlusvooru kohta  Taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise hetkel lõpetamata LEADER-projekte  Maksimaalne toetussumma: 20 000 eurot Toetussummad  Minimaalne toetussumma: 5 000 eurot  Kuni 90% Toetuse määr  Õppereisid kuni 60% Toetust saanud projektide arv, sh:  Piirkonna eripära, traditsioonide ja kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamisega tegelevate projektide arv  Kogukondade sidususele ja koostööle suunatud projektide Väljundnäitajad arv  Kogukondade turvalisusega tegelevate projektide arv  Noorte kaasamisele suunatud projektide arv  Tervislikke eluviiside edendamisele suunatud projektide arv 2.2.4. Meede 4: PHKK ühis- ja koostööprojektid Meetme 4 näol on tegemist PHKK kui tegevusrühma meetmega vihmavarjuprojektide/ koostööprojektide elluviimiseks. Need projektid ei läbi hindamisprotsessi, vaid kuuluvad kinnitamisele üldkoosoleku poolt. Meetme raames on oluliseks nii piirkonna sisese koostöö edendamine (nt noorte ettevõtlikkuse arendamine, ettevõtjate, turismiosaliste jt võrgustamine, piirkonnasisesed kokkusaamised jms) kui ka koostöö teiste LEADER- tegevusrühmade ja partneritega nii Eestis kui mujal. Koostööprojektide valikul arvestatakse nii PHKK strateegiast tulenevaid fookuseid kui ka seniseid koostöökogemusi. Strateegia koostamise raames on eeldefineeritud üks nn vihmavarjuprojekt, milleks on noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuse toetamine PHKK piirkonnas. Noortega seotud vihmavarjuprojekt oli huvipakkuv ka kõigile piirkonna omavalitsusjuhtidele, mis on kogu piirkonda ühendav, tulenevalt noorte suurest arvust ja osakaalust kõigis tegevuspiirkonna valdades. Vihmavarjuprojekt tähendab, et PHKK saab taotleda eraldi rahastuse projektile, mille raames toetatakse lihtsustatud korras noorte enda poolt esitatud taotlusi. Meetme raames on abikõlbulikuks taotlejaks ning projektide elluviijaks PHKK. Võimalikud koostööprojektid on veel nt arukate külade (kogukondade) edasiarendamine koostöös teiste LEADER-tegevusrühmadega Eestis ja turismikoostöö (ühise külastuspiirkonna) arendamine põhjarannikul. Vastavad projektid on jätkuks juba senise koostööle Eestis. Tulemusnäitajateks on ühistesse tegevustesse kaasatud piirkonna elanike (sh noorte) arv. Võimalikud muud koostööteemad on markeeritud ka strateegia punktis 3.3. MEEDE 4 PHKK ÜHIS-JA KOOSTÖÖPROJEKTID Meetme eesmärk  PHKK toel on suurenenud piirkonna sidusus  Tegevustesse kaasatud piirkonna elanike arv/kasusaajate arv Tulemusnäitajad  Tegevustesse kaasatud piirkonna noorte arv/kasusaajate arv Meetme osakaal LEADER- 10% toetusmeetmetest 24 Ühisprojektid, „vihmavarju“- ja koostööprojektid, sh tegevustega otseselt seotud väikeinvesteeringud: 1) Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuse toetamine Toetatavad tegevused 2) Arukate külade arendamine 3) Külastuspiirkonna elavdamine 4) Muud PHKK strateegiat toetavad koostööprojektid Mittetoetatavad  LEADER-määrusest tulenevad välistused tegevused, piirangud Toetuse saajad  PHKK Nõuded toetuse saajale  Nõuded taotlejale ja toetuse saajale tulenevad kehtivast LEADER määrusest Toetussummad  Määratletakse rakenduskavaga Toetuse määr  Määratletakse rakenduskavaga Väljundnäitajad  Ühis- ja koostööprojektide arv 2.2.5. Meede 5: sotsiaalne sidusus Perioodil 2023–2027 rakendab PHKK uuendusena lisaks LEADER-meetmele ka Euroopa Sotsiaalfond+ vahendeid, millel on kaks laiemat eesmärki: 1) pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine; 2) inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Meedet rakendatakse nn vihmavarjuna13, selle rakendajaks on PHKK. Meetme laiem eesmärk on piirkonna tuge vajavate sihtgruppide kaasamine ja nende toetamine (eakad, hoolduskoormusega inimesed, erivajadustega inimesed, toimetulekuraskustega inimesed, noored alates vanusest 16+ jt), neile tegevusvõimaluste loomine pidades silmas PHKK piirkonna eripära (kiiresti kasvav elanikkond, suur noorte osakaal, kogukondade vähene sidusus jne), aga ka valdkonnas töötavate inimeste arengu ja võrgustumise toetamine. Meetme raames toetatakse miniprojekte, mis pakuvad uuenduslikke lähenemisi, sh sihtgruppidele suunatud teenuste ja tegevusvõimaluste edasiarendamiseks. Oluliseks fookuseks on ka piirkonnaülene koostöö valdkonna töötajate arengu ja võrgustumise toetamiseks. Täiendavalt toetatakse algatusi, mis tõstavad kogukonna teadlikkust ja kasvatavad sihtgrupi võimekust. Eraldi teemana on markeeritud ka vaimse tervise toetamine. Enne meetme avamist viiakse PHKK poolt läbi nn ettevalmistav projekt või analüüs, mille raames kaardistatakse vajadusi ning lepitakse kokku piirkonna ühised prioriteedid, millele miniprojektide voorudes keskendutakse, sh piirkonnaüleses koostöös elluviidavad teemal. Eelprojekt on vajalik, et vältida meetme vahendite killustumist ning dubleerimist. MEEDE 5 SOTSIAALNE SIDUSUS Meetme eesmärk  PHKK toel on suurenenud piirkonna sidusus  Tegevustesse kaasatud piirkonna elanike arv Tulemusnäitajad  Uute/edasiarendatud sihtgrupile suunatud tegevusvõimaluste arv 13 PHKK taotleb toetussumma ning korraldab selle jaotamiseks piirkonnas miniprojektide voorud 25 Meetme osakaal Eraldi rahastus ESF+ meetmest summas 253 060 eurot (toetusmeetmetest) Tegevuste elluviimine: 1) Sihtgrupile suunatud teenuste ja tegevusvõimaluste mitmekesistamine ja uute algatuste piloteerimine14 – nt päevahoiuteenuste jt vajaduspõhiste lahenduste piloteerimine, ja edasiarendamine jms 2) Valdkonna töötajate, spetsialistide, tugiisikute jt arengu Toetatavad tegevused ja toetamine – koolitused, kogemuste vahetus, õppereisid, tegevussuunad supervisioonid jms 3) Kogukonna kaasamine ja teadlikkuse tõstmine – teavitus, kommunikatsioon, koolitused, kohapealsete võrgustike arendamine, vabatahtlike kaasamine ja motiveerimine jms 4) Sihtgrupi võimekuse kasvatamine – digipädevused jms 5) Vaimse tervise toetamine – noored jt sihtgrupid  Investeeringud Mittetoetatavad  Palgakulud tegevused  Muud määrusega välistatud tegevused  PHKK (vihmavarjuprojekt), miniprojekte võivad esitada kõigi Toetuse saajad sektorite esindajad  Vabaühenduste/ettevõtjate puhul peab olema kohalik Nõuded toetuse saajale omavalitsus olema kaasatud partnerina  Muud nõuded vastavalt meetme määrusele  Vastavalt meetme määrusele, toetuse suurus ühe miniprojekti Toetussummad (EUR) kohta u 6000 eurot Toetuse määr  Kuni 100% Väljundnäitajad  Elluviidud miniprojektide arv 2.3. Strateegia uuenduslikkus ja integreeritus PHKK strateegia perioodiks 2023–2027 jätkab üldjoontes eelmise strateegia võtmeteemadega – kaheks selgeks fookuseks on kohapealse mikroettevõtluse arendamine ning elukeskkonna väärtustamine. Kuigi üldjoontes näitasid strateegiaprotsessi raames läbiviidud arutelud, et PHKK senist tegevust ning meetmeid hinnati toimivaks, on arenguks vajalik erinevate uute lähenemiste rakendamine, pidades seejuures silmas väliskeskkonna arenguid. Olulisemad uuendused on järgmised:  Euroopa Sotsiaalfond+ rakendamine (meede 5), mis toetab sotsiaalse kaasatuse suurendamist piirkonnas ning annab PHKKle nn multifondide rakendamise kogemuse. ESF+ meetme raames toetatakse sotsiaalse kaasatuse suurendamist ja hoolduskoormuse vähendamist vastavalt ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava eesmärgile. Seejuures võivad tegevuste elluviijaiks olla kõik sektorid, mis tagab integreerituse.  Strateegilises vaates on uuenduslikuks nn katuseesmärgiks sundliikumise vähendamine, mis tähendab, et nii ettevõtluse, elukeskkonna kui ka kogukondade meetmete puhul on oluline selliste algatuste toetamine, mis pakuvad kohalikule 14 sh vanemaealised, erivajaduste inimesed, noored, lapsevanemad/pered, toimetulekuraskustega inimesed jne 26 elanikule võimalusi tarbida teenuseid või tooteid kohapeal ning vähendavad seeläbi vajadust liikuda piirkonnast välja.  Eelnevast tulenevalt on ettevõtluse toetamisel võrreldes varasemaga selgem fookus kogukonda teenindaval mikroettevõtlusel, mis annab selged suunised. Kuna piirkonnas on ettevõtlus hästi arenenud ning töökohti palju, et PHKK jaoks oluline, et mikroettevõte, kes soovib toetust taotleda arendab teenust või toodet, milles saab kasu ka kogukond.  Samuti on uueks tegevussuunaks uuendusliku ettevõtluse, sh rohe- ja ringmajanduse suurem tähtsustamine, sh vastavate teemade rõhutamine nt ettevõtlusmeetmes.  Võrreldes varasemaga on selgelt rohkem fookuses ka piirkonna noorte omaalgatuse toetamine (mh on noortele kavandatud ka eraldi vihmavarjuprojekt) ning vaimse ja füüsilise tervisega seotud algatuste tähtsustamine. PHKK strateegia ja toetusmeetmed on välja töötatud LEADER-lähenemise printsiibile „integreeritud ja mitut valdkonda hõlmavad meetmed“ vastavalt. Strateegia integreerituse tagavad kaks valdkondadeülest strateegilist eesmärki (PHKK piirkonna elanike vajadus sundliikumiseks Tallinna on vähenenud ja PHKK piirkond on turvaline ja väärtustatud elupaik) – mõlema eesmärgi täitmisesse panustavad nii ettevõtluse, elukeskkonna kui ka kogukondade meetmed. Lisaks on integreeritud ka hindamiskriteeriumid – kõigi meetmete puhul rakendatakse universaalseid hindamiskriteeriumeid (vt p 3.2). Strateegia integreeritust toetab ka asjaolu, et mitmest meetmest saavad toetust taotleda erinevad sihtgrupid (nt ettevõtted ja kodanikuühendused või omavalitsused ja kodanikuühendused). Meetmest 5 saavad toetust taotleda kõik sihtgrupid. 3. Strateegia elluviimine 3.1. Rahastamine ja rakenduskavad PHKK strateegia elluviimise rahastamine toimub peamiselt kahest allikast – LEADER- programmi ja Euroopa Sotsiaalfond+ vahendid. Täiendav tegevusrühma rahastus tuleb liikmemaksudest. PHKK võib lisaks kaasata vahendeid ka muudest allikatest ning osaleda vastavatest projektides, kui need toetavad strateegias määratletud suundi. Eelarve maht määratakse kindlaks maaeluministri ja sotsiaalkaitseministri määrustega. LEADER- eelarvest 74% jagatakse välja toetustena (tabel 7), 26% on kavandatud strateegia rakendamiseks (tegevus- ja elavdamiskulud). Tabel 7. PHKK eelarve jagunemine15 Osakaal meetmetest/ Meede Toetusmäärad Toetussummad (EUR) summa eurodes 15 PHKK LEADER-eelarve kogumaht perioodiks 2023–2027 on u 1,8 miljonit eurot). ESF+ meetme (meede 5) mahuks on 253 060 eurot. 3. ASENDADA ÕIGE SUMMA 283 363 eur 27 Meede 1. Maksimaalne toetussumma Kogukonda 40% 50% 50 000 eurot; minimaalne teenindav 563 042 toetussumma 5 000 eurot (75% LEADER-eelarvest) mikroettevõtlus Maksimaalne toetussumma Toetusmeetmed Meede 2. Kolmas sektor 80%; 50 000 eurot kolmanda sektori 40% Elukeskkonna kohalikud asutuste puhul ja 30 000 eurot 563 042 väärtustamine omavalitsused 50% KOVide puhul; minimaalne toetussumma 5 000 eurot Meede 3. Maksimaalne toetussumma 10% Kogukondade 90% 20 000 eurot; minimaalne 140 761 sidusus ja turvalisus toetussumma 5 000 eurot Meede 4. PHKK 10% 90% (ettevalmistav ühisprojektid ja Otsustab üldkoosolek 140 761 projekt kuni 100%) koostööprojekti Rahastatakse rahastus Eraldi Meede 5. Sotsiaalne ESF+ Maksimaalne toetussumma ühe 100% sidusus vahenditest miniprojekti kohta u 6000 eurot 253 060 Tegevus- ja elavdamiskuludest (26%) kaetakse tegevusrühma kulud (büroo ülalpidamiskulud, palgad, ESFi meetme rakendamisega kaasnevad kulud jms), nende kulude puhul omafinantseering ei rakendu. Toetuste eelarve planeeritud jagunemine aastate lõikes on järgmine: 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Üleminekuperiood 40% 40% 20% Kasutamata Ülemineku- Ülemineku- osa periood periood Strateegia elluviimine toimub iga-aastaste rakenduskavade kaudu, mille koostab tegevmeeskond ja kinnitab üldkoosolek. Rakenduskava saab jooksva eelarveaasta raames vajadusel muuta juhatus. Rakenduskavas määratletakse tegevusrühma eelarvelised vahendid aastaks, sh toetussummade jagunemine meetmete lõikes. Samuti võib rakenduskavaga sätestada teatud kitsendusi. Nõuded rakenduskavale sätestab LEADER- meetme määrus. Rakenduskava esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemi Ametile. Sotsiaalse heaolu meetme rakenduskava esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele. MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu on kasumit mittetaotlev organisatsioon. Tegevusrühma jätkusuutlikkuse ja finantseerimise tagavad liikmemaksud, organisatsiooni oma majandustegevus (laekumised osutatavate teenuste eest), LEADER tegevustoetus ja Euroopa Sotsiaalfond+ vahendid. Rahastamisvõimalusi otsitakse ja taotletakse toetust võimalusel ka teistest programmidest, mis toetavad strateegias määratletud suundi. Majanduslikku elujõulisust ja järjepidevust näitab liikmete arvu pidev suurenemine ning kasvav huvi PHKK tegevuse vastu piirkonnas. Liikmemaksude määramisel on arvestatud erinevate sihtgruppide erinevat suutlikkust panustada rahaliselt organisatsiooni tegevusse. Kõige suurema maksukoormusega on kohalikud omavalitsused, kelle liikmemaksud on üldkoosoleku otsusega kinnitatud sõltuvuses omavalitsuses elavate inimeste arvust (alates 01.01.2022.aastas 0,5 eurot iga registreeritud elaniku kohta, kuid mitte üle 10 000 euro aastas). Ettevõtete ja kolmanda sektori esindajate liikmemaksuks on määratud 30 eurot, mis on liikmete poolt heakskiidetud üldkoosolekul. 28 PHKK arengut ja finantstegevust planeerib juhatus jooksvalt võttes aluseks pikemaajalise strateegiaplaani, mis arvestab taotlusvoorude läbiviimist ning võimalusi kui toetuste laekumine viibib. PHKK varasemas tegevuspraktikas on kasutatud rahavoogude tagamiseks ka laenu võtmist, millega majanduslikult keerukal ajal saab ka tulevikus arvestada. PHKK jätkusuutlikkuse tagatiseks on senine aastatepikkune tegevus LEADER meetmete rakendamisel ning saadud kogemused ja tulemused ning väga heal tasemel taotlejate nõustamine. Praktika näitab, et enamus PHKK taotlejaid alustavad projektitegevusi esimesel võimalusel, kes esitavad ka kuludokumente regulaarselt. See annab eelduse, et uuel strateegia perioodil kasutatav lihtsustatud kulumeetod ei tekita probleeme. 3.2. Taotlemine ja taotluste hindamine Esitatud projekte menetleb PHKK tegevmeeskond ning hindab selleks spetsiaalselt moodustatud hindamise töörühm. Taotluste hindamise aluseks on selgelt määratletud hindamiskriteeriumid, mille detailid pannakse kirja strateegia rakenduskava tasandil hindamiskorras. Taotluste esitamisele järgneb nende tehniline kontroll tegevmeeskonna poolt. Tehnilise kontrolli läbinud taotlused suunatakse hindamiseks hindamiskomisjonile. Hindamiskomisjoni tulemused kinnitab juhatus. Koostööprojekte ei hinnata, nende osas teeb otsuse üldkoosolek. Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel punktiskaalal 1–4, sh antakse hindeid järgnevalt:  4 – projekt vastab täielikult kriteeriumi kirjeldusele;  3 – projekt vastab üldjoontes kriteeriumi kirjeldusele;  2 – projekt vastab osaliselt kriteeriumi kirjeldusele;  1 – projekt ei vasta või vastab vähesel määral kriteeriumi kirjeldusele. Projektide hindamiskriteeriumid jagunevad kaheks: 1) Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 40%) 1.1. Projekti põhjendatus – 10% 1.2. Projekti eesmärkide, tegevuste ja tulemuste selgus – 10% 1.3. Projekti eelarve ja ajakava selgus ja põhjendatus – 10% 1.4. Taotleja pädevus ja jätkusuutlikkus – 10 % 2) Projekti mõju saavutamisega seotud kriteeriumid (kokku 60%) 2.1. Projekti vastavus strateegia visioonile, valdkonnaülestele eesmärkidele ja meetme eesmärkidele – 15% 2.2. Projekti mõju meetme tulemusnäitajatele – 15% 2.3. Projekti jätkusuutlikkus – 10% 2.4. Projekti mõju PHKK strateegia läbivatele printsiipidele – kokku 20%, (kõiki alamkriteeriume hinnatakse eraldi), sh 2.4.1. Säästva arengu printsiipide rakendamine – 5% 2.4.2. Uuenduslikkus – 5% 29 2.4.3. Mõju piirkonna noortele – 5% 2.4.4. Koostöisus – 5% Lisaks rakendatakse taotluste hindamisel lävendit – kui taotlus saab koondhindeks vähem kui 2,5 punkti (hindamise töörühma liikmete poolt antud hinnete aritmeetiline keskmine), siis seda ei rahuldata. Lisame: 3.3. Koostöö Põhja-Harju Koostöökogu rolliks piirkonnas on ennekõike LEADER-meetme rakendamine, millele perioodil 2023–2027 lisandub ESF+ meede. Lisaks tegeleb organisatsioon proaktiivsete tegevustega, mis on olulised piirkonnale kui tervikule. Perioodi 2023–2027 koostööd kavandades võetakse arvesse PHKK senised kogemused ja uue strateegia eesmärgid ja fookused. Piirkonna sisese koostöö edendamine, koostöö teiste LEADER-tegevusrühmade ja partneritega nii Eestis kui mujal on toetatud meetme 4 (PHKK ühis- ja koostööprojektid) raames, kus taotlejaks on tegevusrühm ise. Lisaks on koostöötegevused olulisel kohal ka meetmes 3 (Kogukondade sidusus ja turvalisus). Piirkonnasisese ja organisatsioonisisene koostöö puhul on fookuses nii liikmete omavahelise võrgustumise tugevdamine kui ka koostöö teiste piirkonnas tegutsevate organisatsioonidega (sh omavalitsused, kodanikuühenduse ja ettevõtted). Koostöö tegemisel arvestatakse PHKK liikmete võimaluste ning vajadustega, samuti teiste olemasolevate võrgustikega. Piirkondliku ja organisatsioonisisese koostöö peamiseks väljundiks on ühisprojektid, mida toetatakse meetmete 3 ja 4 raames. Eesti-siseselt tehakse koostööd teiste LEADER-tegevusrühmadega, sh on suundadeks nii regionaalne koostöö naabritega (nt Harjumaa LEADER-tegevusrühmadega) kui ka temaatiline koostöö (nt arukate külade kontseptsiooni edasiarendamine, turismialane koostöö põhjarannikul, toidu ja teiste kohalike ressursside säästlik kasutamine), mida edendatakse eelkõige meetme 4 toel (PHKK ühis- ja koostööprojektid). Rahvusvahelise koostöö puhul lähtutakse senistest koostöösidemetest ning PHKK strateegia fookustest. Ka nende projektide elluviimine toimub PHKK ühis- ja koostööprojektide meetme toel. 3.4. Seire ja uuendamine PHKK kogub ja analüüsib projektide seireandmeid strateegia elluviimise mõju hindamiseks. Strateegia seire ja hindamine on kavandatud kahel tasandil (tabel 8): 1) taotlusi ja nendes välja toodud peamisi indikaatoreid seiratakse jooksvalt. Tegevjuht annab iga-aastaselt üldkoosolekule ülevaate lisaks rahade kasutamisele ka peamiste strateegia näitajate seisust; 30 2) kaks korda perioodi jooksul tehakse põhjalikum seire juba ellu viidud projektide tegelike tulemuste ja väljundite hindamiseks. Tabel 8. PHKK seire korraldus Strateegia jooksev seire Strateegia hindamine Tegija PHKK tegevmeeskond PHKK tegevmeeskond/ välishindaja  Eelarve kasutamise edenemine  Projektide seirearuanded  Projektide edenemine  Elluviidud projektide tegelikud Alusandmed/seire sisu  Projektide panus strateegia tulemused ja väljundid (aruannete tulemus- ja väljundnäitajate analüüs, vastavalt vajadusele saavutamisse taotluste põhjal küsitlused-intervjuud jms) Tegevuse pidevus Pidev 2 korda (vahe-- ja lõpphindamine) Aruandeperiood Aasta 3 aastat Aruande heakskiitja PHKK juhatus PHKK üldkoosolek Uue rakenduskava ettevalmistamine, Aruande otstarve Strateegia ülevaatamine rakenduskorralduse täpsustamine PHKK seiratavad tulemus- ja väljundnäitajad on kokkuvõtvalt välja toodud tabelis 9. Tabel 9. PHKK strateegia seirenäitajad16 Meede Tulemusnäitajad Väljundnäitajad  Uute kohalikule kogukonnale suunatud teenuste ja -toodete Toetust saanud ettevõtete arv (kokku 18), sh: arv. Sihttase: 10 Meede 1.  Kohaliku kogukonda teenindava  Parendatud kohalikule Kogukonda mikroettevõtluse arendamisele suunatud kogukonnale suunatud teenuste teenindav projektide arv. Sihttase: 15 ja -toodete arv. Sihttase: 5 mikroettevõtlus  Uuenduslike ettevõtlusprojektide arv.  Uute töökohtade arv. Sihttase: 10 Sihttase: 3  Kõrgema lisandväärtusega töökohtade arv. Sihttase: 10 Toetust saanud projektide arv (kokku 18), sh:  Uute ja parendatud avalikuks kasutuseks suunatud vaba aja veetmise võimaluste arv. Sihttase: 10  Asulate arv, mille avalikku ruumi on kaasajastatud. Sihttase: 2  Toetatud avalikuks kasutuseks  Piirkonna looduskeskkonna säilitamisele Meede 2. suunatud objektide ja väärtustamisele suunatud projektide Elukeskkonna kasutajate/kasusaajate arv. arv. Sihttase: 2 väärtustamine Sihttase: 50 00017  Kogukondade turvalisuse suurendamisele suunatud projektide arv. Sihttase: 2  Piirkonna eripära, traditsioonide ja kultuuripärandi säilitamisele ja väärtustamisele suunatud projektide arv. Sihttase: 2 16 lisaks tabelis 9 välja toodud PHKK poolt määratletud seirenäitajatele kogutakse ka PRIA poolt etteantud seirenäitajaid, millest kokku moodustub terviklik seiresüsteem 17 eesmärk on, et erinevate elukeskkonna meetme projektide koondsummana ulatuks kasusaajate arv kogu piirkonna elanike arvuni 31 Toetust saanud projektide arv (kokku 9), sh:  Kogukondade sidususele ja koostööle suunatud projektide arv. Sihttase: 5  Piirkonna eripära, traditsioonide ja  Tegevustesse kaasatud piirkonna kultuuripärandi säilitamise ja Meede 3. elanike arv/kasusaajate arv. väärtustamisega tegelevate projektide Kogukondade Sihttase: 10 00018 arv. Sihttase: 1 sidusus ja  Tegevustesse kaasatud piirkonna  Noorte kaasamisele suunatud projektide turvalisus noorte arv/kasusaajate arv. arv. Sihttase: 1 Sihttase: 3 000  Kogukondade turvalisusega tegelevate projektide arv. Sihttase: 1  Tervislikke eluviiside edendamisele suunatud projektide arv. Sihttase: 1  Tegevustesse kaasatud piirkonna Meede 4. PHKK elanike. arv/kasusaajate arv. ühis- ja Sihttase: 10 00019  Elluviidud ühis- ja koostööprojektide koostöö-  Tegevustesse kaasatud piirkonna arv. Sihttase: 5 projektid noorte arv/kasusaajate arv. Sihttase: 2000  Tegevustesse kaasatud piirkonna Meede 5. elanike arv. Sihttase: 1000  Elluviidud miniprojektide arv. Sihttase: Sotsiaalne  Uute/edasiarendatud sihtgrupile 40 sidusus suunatud tegevusvõimaluste arv. Sihttase: 20 Vajadust strateegia uuendamise ja muutmise järgi hindab PHKK juhatus iga-aastaselt vastavalt seire tulemustele. Vajadusel valmistab juhatus üldkoosolekule ette motiveeritud ettepaneku strateegia muutmiseks. Kui tegemist on tehniliste täiendustega töö paremaks korraldamiseks, arutatakse muutmist üksnes juhatuse koosolekul. Põhjalikumad muudatused arutatakse enne üldkoosolekut läbi vastavas strateegia- ja seirekomisjonis, mis moodustatakse juhatuse ettepanekul. Olulise sisendina arvestatakse siinkohal strateegia seire tulemusi. Strateegiaperioodi lõpus algatatakse uue strateegia koostamine vastavalt Euroopa Liidu ja riiklikele raamdokumentidele. Lisa 1. Hetkeolukorra analüüs Lisa 2. Strateegiaprotsessi kirjeldus Lisa 3. Seosed teiste arengudokumentidega 18 Eesmärk on, et kogukondade ühisprojektidest saaks kasu vähemalt 20% piirkonna elanikest ja 20% noortest 19 Eesmärk on, et PHKK ühis- ja koostööprojektide kasusaajateks oleks vähemalt 20% piirkonna elanikest ja 20% noortest 32 Põhja-Harju Koostöökogu strateegia muudatuste kokkuvõte Aluseks 4.12.2024 üldkoosoleku otsus Muudatused: 1. Lk 2 Muudetud Sisukorda alates leheküljest 25 – parandatud lehekülgede numbreid 2. Lk 25-26 Oleme asendanud kogu 5.meetme meetmelehe uuega: Meetme SOTSIAALNE SIDUSUS nimi Meetme sihtrühmade ja teemade valik tuli ühelt poolt riigi ootustest ESF+ meetmele. Teiselt poolt näitasid strateegiaprotsessis läbi viidud töörühma kohtumised sotsiaalvaldkonna spetsialistidega, et piirkonnas vajavad tuge üksikud eakad inimesed, omaste hooldajad, samuti on puudus eakatele suunatud tegevustest, kooskäimise võimalustest jm aktiivsust suurendavatest tegevustest. Teemaga tuleb tegeleda seda enam, et Eesti pensionieas inimeste osa on 25% ja see on ajas kasvav näitaja. Tegevuspiirkonna analüüs näitab, et elanikest on küll 65+ elanikke arv 11,4% kogurahvastikust, mis on oluliselt madalam võrreldes Eesti keskmisega, kuid samas absoluutnumbrites on see vanuserühm suur ning seega ka sotsiaalvaldkonna teenusvajadus kiirelt suurenenud. Tõhustada on vaja kogukondlikult abivajaduse märkamist ja ennetustööd ning puudulik on vaheetapp koduse hakkamasaamise ja hooldekoduteenuse vahel, Rakendami motiveerimist ja tuge vajavad ka omastehooldajad. se vajaduse Piirkonna puudusena on välja toodud seda, et vajaka on vabaaja veetmise lühikirjeld kohtadest ja teenustest ning sportimis- ja huvitegevuse võimalustest nii us noortele kui eakatele. Analüüs näitab, et probleemiks on peamiselt piirkondade ja kogukondade vähene sidusus ja koostöö. Tegevuspiirkonnas on suur vajadus senisest parema kolme sektori koostöö järele, mis aitab kaasa kogukondlike sotsiaalvaldkonna tegevuste edendamisele ning kõigile võrdsete võimaluste tagamisele. Tegevused, mis on suunatud toevajadusega elanikkonna kaasamiseks ning kogukonna tugevdamiseks nn „hõbemajanduse“ kaudu on meetme rakendamisel olulisel kohal. Meetme tegevuste eesmärgiks on leida kogukonna- ja võrgustiku põhiseid lahendusi, kuidas tagada sihtrühmadele kogukonna märkamine ja tugi aitamaks neil jääda aktiivseteks ühiskonna liikmeteks ning toetada vaimse tervise probleemide lahendamist. Meetme laiem eesmärk on piirkonna tuge vajavate sihtgruppide kaasamine ja nende toetamine (eakad, hoolduskoormusega inimesed, erivajadustega inimesed alates vanusest 16 (kaasatud saavad olla ka erivajaduseta noored), Meetme toimetulekuraskustega inimesed alates vanusest 16 jt), neile eesmärk tegevusvõimaluste loomine pidades silmas PHKK piirkonna eripära (kiiresti kasvav elanikkond, suur noorte osakaal, kogukondade vähene sidusus jne), aga ka valdkonnas tegutsevate inimeste arengu ja võrgustumise toetamine. Toetatavad  Toetatakse tegevusi, mis on vajalikud eesmägi elluviimiseks ning tegevused kokku lepitud tulemuste saavutamiseks sh koostöö rakendamine ja ja ettevalmistamine. Koostöötegevuse korral võib toetatava tegevuse tegevussuu asukoht jääda ka väljapoole Eestit, piirdudes Euroopa Liidu majandus- nad piirkonnaga.  Lubatud on soetada väikevahendeid, mis on vältimatult vajalikud miniprojekti põhitegevuse läbiviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks.  Lubatud on projektijuhtimine kuni 20% abikõlblikust maksumu- sest.  Valdkonna töötajate, spetsialistide, tugiisikute jt arengu toetamine – Ühised arendustegevused, koolitused, õppereisid, arenguprogram- mid jm haavatavate sihtrühmadega töötavatele inimestele, sh KOVde töötajad  Sihtgrupile suunatud teenuste ja tegevusvõimaluste mitmekesista- mine ja uute algatuste piloteerimine1 – nt päevahoiuteenuste (mis ei asenda KOVi teenust) jt vajaduspõhiste lahenduste piloteerimine, ja edasiarendamine jms  Kogukonna kaasamine ja teadlikkuse tõstmine – teavitus, kommu- nikatsioon, koolitused, üritused, kohapealsete võrgustike arendamine, vabatahtlike kaasamine ja motiveerimine jms  Sihtgrupi võimekuse kasvatamine – digipädevused jms  Vaimse tervise toetamine – meetme eesmärke toetavad tegevused piirkonna erivajadustega elanikele vanuses 16+  Investeeringud (sh maa, kinnisvara ja taristu ostmise kulud), välja ar- vatud väikevahendid, mis on ESF+ tegevuste tegemiseks vältimatult vajalikud.  Tegevused, mis on seaduse järgi kohaliku omavalitsuse või Töötu- Mittetoetat kassa ülesandeks või mille jaoks saadakse rahastust mõnest muust al- avad likast , st. tegevused, mida planeeritakse Sotsiaalhoolekande seaduse tegevused 2. ja 3.peatüki, Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 ja Tööturu- meetmete seaduse § 13 või Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 alusel ei toetata, välja arvatud juhul, kui tegevused loovad olema- solevatele teenustele lisandväärtust. 1. tegevuspiirkonna vanemaealised elanikud 55+ – vanemaealiste kaasatuse ja aktiivsuse suurendamine; 2. tegevuspiirkonna erivajadustega elanikkond 16+ – vaimse tervise hoidmine (erivajadusega on inimene, kellel on füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille tõttu ta vajab kõrvalabi. Erivajadus ei võrdu puudega ja selle kohta, kas inimesel on või ei ole erivajadus saab öelda inimene ise); 3. suure hoolduskoormusega omaste hooldajad tegevuspiirkonnas – omaste Sihtrühm hooldajate enesesäästlikkuse toetamine.  Toetuse saaja on PHKK, kes korraldab tegevuste elluviimiseks minikon- kursse.  Tegevusi saavad ellu viia taotlejad, kes on tegevuspiirkonnas registreeri- tud või sihtrühma inimestele suunatud tegevusega seotud MTÜd, SAd, FIE-d, sotsiaalvaldkonna mikroettevõtjad ning KOVid ja kohalik tegevus- rühm.  Vabaühenduste/ettevõtjate taotluste puhul peab olema kohalik omavalit- Nõuded sus kaasatud partnerina või omama KOVi toetavat seisukohta projekti el- miniprojek luviimiseks. ti toetuse  Miniprojekti taotlusvooru võib üks taotleja esitada kuni kaks projekti. taotlejale  Minivooru projekt viiakse ellu kuni ühe aasta jooksul alates rahastamisot- ja susest ja projekti aruanne esitatakse tegevusrühmale hiljemalt ühe kuu miniprojek jooksul pärast projekti tegevuste lõpetamist 1 sh vanemaealised vanuses 55+, erivajadusega inimesed sh noored vanuses 16+, erivajadusega lapsevane- mad/pered, toimetulekuraskustega inimesed vanuses 16+ jne ti toetuse  Taotleja esitab SPOKU keskkonnas enne kulude väljamaksmist tegevuse saajale toimumist tõendavad materjalid koos ESF+ tähistusega (aruande, ürituste kavad, pildid ürituse toimumisest, osalejate nimekirjad, infokandjad, hin- napakkumised, kuludokumendid jms).  Taotleja viib kõik projekti tegevused ellu omafinantseeringu korras. Ku- lude väljamaksmine toimub pärast aruande kinnitamist PHKK poolt ja RTK poolt tehtud väljamakset PHKK-le.  Kulusid saab esitada projektiaja jooksul üks kord.  Taotlejal ei tohi olla maksuvõlga ning majandusaasta aruanded, millele on saabunud aruande esitamise tähtpäev, peavad olema esitatud.  Taotleja majandustegevus peab olema kestnud vähemalt 6 kuud.  Taotleja esitab projektitaotluse koos vajalike lisadokumentidega, sh hin- napakkumus(t)e või hinnakalkulatsiooniga tegevuste lõikes elektroonili- selt SPOKU keskkonnas  Teavitustegevustes tuleb kasutada PHKK ja ESF+ logosid  Taotlemise ja toetuse saamise kord minivoorus on sätestatud tegevus- rühma juhatuse poolt kinnitatud korras.  Väikeprojekti tegevustes kaasatute arv on minimaalselt 5 inimest ja suurprojektides kaasatute arv on minimaalselt 15 inimest.  1.projekti vastavus strateegiale ja meetme eesmärkidele (25%); Miniprojek  2.projekti mõju koostöö ja võrgustike loomisele (20%) ti  3.projekti selgus, korrektsus ja põhjendatus (25%); hindamiskr  4.projekti eelarve selgus ja otstarbekus (15%); iteeriumid  5.projekti kasusaajate arv ja oodatavad tulemused (15%). Miniprojek  Suurprojektid kuni 8000 eurot, minimaalne toetussumma 4001 eurot tile  Väikeprojektid kuni 4000 eurot, minimaalne toetussumma 2000 eurot makstava Hinnatakse kahes kategoorias. Taotlusvooru eel määratakse eelarve ning toetuse sihttase, mis saavutatakse kinnitatud eelarve raames mõlemas kategoorias. maksimaal  Toetusmäär 100% ne suurus ja määr Rahastus ESF+ meetmest on 283 363 eurot kogu perioodiks 2024-2027 Miniprojek  TN1_ Tegevustesse kaasatud piirkonna elanike arv (47*10 in) 470 in tide  TN2_ Sihtgruppidele suunatud tegevuste arv ehk sihttase 47 näitajad ja  TN3_Kaasatus kõigist omavalitsustest ehk sihttase 3 sihtväärtus  VN1_ Elluviidud miniprojektide arv ehk sihttase 47 ed 3. Lk 27 Lehekülje all ääres on viide15, kus oleme parandanud algse meetme eelarve õigeks: 283 363 eur 4. Lk 28 Tabel 7 viimases reas (eraldi rahastus) on täpsustatud projekti ühikuhinda: 6029 eur. 5. Lk 29 Täpsutame meetmete kriteeriume ja asendame: I-III meetme projektide hindamiskriteeriumid jagunevad kaheks:…. 6. Lk 30 Lehekülje alguses, pärast hindamiskriteeriume, täiendame lauset sõnadega: Lisaks rakendatakse I-III meetme taotluste hindamisel lävendit, … 7. Lk 30 Lisame lehekülje alguses lõike 5.meetme hindamiskriteeriumite kohta: 1)projekti vastavus strateegiale ja meetme eesmärkidele (25%); 2)projekti mõju koostöö ja võrgustike loomisele (20%) 3)projekti selgus, korrektsus ja põhjendatus (25%); 4)projekti eelarve selgus ja otstarbekus (15%); 5)projekti kasusaajate arv ja oodatavad tulemused (15%). V meetme taotluste hindamisel rakendatakse lävendit - kui taotlus saab koondhindeks vähem kui 2 punkti (hindamise töörühma liikmete poolt antud hinnete aritmeetiline keskmine), siis seda ei rahuldata. 8. Lk.31 Meede 1 parandame tulemusnäitajaid asendame: Sihttase: uute töökohtade arv 1. 9. Lk.32 Meede 5 parandame Elluviidud miniprojektide arv. Sihttase: 47 Koostanud Margit Pärtel PHKK tegevjuht MTÜ P-H KTK 2025.a. tegevuskulude eelarve 2024.a. 2025.a. TULUD: EUR EUR Liikmemaksud -Jõelähtme vald 3451,00 3451,00 -Viimsi vald 10000,00 10000,00 -Rae vald 10000,00 10000,00 -teised liikmed 2250,00 2430,00 Kokku liikmemaksudest 25701,00 25881,00 Pria toetus 107000,00 109506,48 KOKKU TULUD 138301,00 135387,48 KULUD: -tegevmeeskond 75864,00 77528,00 -juhatus 9576,00 14220,00 -hindamiskomisjon 2000,00 4500,00 Kokku personalikulu 87440,00 96248,00 Audiitor 2000,00 2000,00 Bürootarbed 1300,00 1000,00 Telefonikulud 800,00 850,00 IT ja veebilehe haldamine 1200,00 1200,00 Kontoritehn.hooldus 500,00 500,00 Pangateenused 110,00 120,00 Kommunaalteenused(kontor) 2500,00 5000,00 Otsustusorganite koosol. 3500,00 3500,00 Sõidukulud 3600,00 4500,00 Sidusrühmade teabevahetus(infop. 21000,00 jm) 400,00 Koostööorganisat.liikmemaks 2069,00 2069,00 Riigisisese ja -välise koostöö.ettevalm. 1000,00 2000,00 Teabe-ja reklaamkulu 500,00 500,00 Kulutused kingitustele 500,00 500,00 Erisood.maksud 1000,00 1000,00 Lähetuskulud 0,00 1800,00 Mitteabikõlbulik kulu 0,00 200,00 Projektide omafinantseering 12000,00 Kokku tegevuste kulud 41579,00 39139,00 KOKKU KULUD 129019,00 135387,00 Kinnitatud PHKK juhatuse koosoleku nr 194 otsusega 06.03.24, muudetud 04.12.2024 üldkoosoleku koosoleku otsusega 9.1. Meetme nimi SOTSIAALNE SIDUSUS Meetme sihtrühmade ja teemade valik tuli ühelt poolt riigi ootustest ESF+ meetmele. Teiselt poolt näitasid strateegiaprotsessis läbi viidud töörühma kohtumised sotsiaalvaldkonna spetsialistidega, et piirkonnas vajavad tuge üksikud eakad inimesed, omaste hooldajad, samuti on puudus eakatele suunatud tegevustest, kooskäimise võimalustest jm aktiivsust suurendavatest tegevustest. Teemaga tuleb tegeleda seda enam, et Eesti pensionieas inimeste osa on 25% ja see on ajas kasvav näitaja. Tegevuspiirkonna analüüs näitab, et elanikest on küll 65+ elanikke arv 11,4% kogurahvastikust, mis on oluliselt madalam võrreldes Eesti keskmisega, kuid samas absoluutnumbrites on see vanuserühm suur ning seega ka sotsiaalvaldkonna teenusvajadus kiirelt suurenenud. Tõhustada on vaja kogukondlikult abivajaduse märkamist ja ennetustööd ning puudulik on vaheetapp koduse hakkamasaamise ja hooldekoduteenuse vahel, motiveerimist ja tuge vajavad ka Rakendamise omastehooldajad. vajaduse Piirkonna puudusena on välja toodud seda, et vajaka on vabaaja veetmise lühikirjeldus kohtadest ja teenustest ning sportimis- ja huvitegevuse võimalustest nii noortele kui eakatele. Analüüs näitab, et probleemiks on peamiselt piirkondade ja kogukondade vähene sidusus ja koostöö. Tegevuspiirkonnas on suur vajadus senisest parema kolme sektori koostöö järele, mis aitab kaasa kogukondlike sotsiaalvaldkonna tegevuste edendamisele ning kõigile võrdsete võimaluste tagamisele. Tegevused, mis on suunatud toevajadusega elanikkonna kaasamiseks ning kogukonna tugevdamiseks nn „hõbemajanduse“ kaudu on meetme rakendamisel olulisel kohal. Meetme tegevuste eesmärgiks on leida kogukonna- ja võrgustiku põhiseid lahendusi, kuidas tagada sihtrühmadele kogukonna märkamine ja tugi aitamaks neil jääda aktiivseteks ühiskonna liikmeteks ning toetada vaimse tervise probleemide lahendamist. Meetme laiem eesmärk on piirkonna tuge vajavate sihtgruppide kaasamine ja nende toetamine (eakad, hoolduskoormusega inimesed, erivajadustega inimesed alates vanusest 16 (kaasatud saavad olla ka erivajaduseta noored), Meetme eesmärk toimetulekuraskustega inimesed alates vanusest 16 jt), neile tegevusvõimaluste loomine pidades silmas PHKK piirkonna eripära (kiiresti kasvav elanikkond, suur noorte osakaal, kogukondade vähene sidusus jne), aga ka valdkonnas tegutsevate inimeste arengu ja võrgustumise toetamine. ➔ Toetatakse tegevusi, mis on vajalikud eesmägi elluviimiseks ning Toetatavad tegevused kokku lepitud tulemuste saavutamiseks sh koostöö rakendamine ja tegevussuunad ja ettevalmistamine. Koostöötegevuse korral võib toetatava tegevuse asukoht jääda ka väljapoole Eestit, piirdudes Euroopa Liidu majanduspiirkonnaga. Kinnitatud PHKK juhatuse koosoleku nr 194 otsusega 06.03.24, muudetud 04.12.2024 üldkoosoleku koosoleku otsusega 9.1. ➔ Lubatud on soetada väikevahendeid, mis on vältimatult vajalikud miniprojekti põhitegevuse läbiviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks. ➔ Lubatud on projektijuhtimine kuni 20% abikõlblikust maksumusest. ➔ Valdkonna töötajate, spetsialistide, tugiisikute jt arengu toetamine – Ühised arendustegevused, koolitused, õppereisid, arenguprogrammid jm haavatavate sihtrühmadega töötavatele inimestele, sh KOVde töötajad ➔ Sihtgrupile suunatud teenuste ja tegevusvõimaluste mitmekesistamine ja uute algatuste piloteerimine1 – nt päevahoiuteenuste (mis ei asenda KOVi teenust) jt vajaduspõhiste lahenduste piloteerimine, ja edasiarendamine jms ➔ Kogukonna kaasamine ja teadlikkuse tõstmine – teavitus, kommunikatsioon, koolitused, üritused, kohapealsete võrgustike arendamine, vabatahtlike kaasamine ja motiveerimine jms ➔ Sihtgrupi võimekuse kasvatamine – digipädevused jms ➔ Vaimse tervise toetamine – meetme eesmärke toetavad tegevused piirkonna erivajadustega elanikele vanuses 16+ ➔ Investeeringud (sh maa, kinnisvara ja taristu ostmise kulud), välja arvatud väikevahendid, mis on ESF+ tegevuste tegemiseks vältimatult vajalikud. ➔ Tegevused, mis on seaduse järgi kohaliku omavalitsuse või Mittetoetatavad Töötukassa ülesandeks või mille jaoks saadakse rahastust mõnest tegevused muust allikast , st. tegevused, mida planeeritakse Sotsiaalhoolekande seaduse 2. ja 3.peatüki, Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 ja Tööturumeetmete seaduse § 13 või Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 alusel ei toetata, välja arvatud juhul, kui tegevused loovad olemasolevatele teenustele lisandväärtust. 1. tegevuspiirkonna vanemaealised elanikud 55+ – vanemaealiste kaasatuse ja aktiivsuse suurendamine; 2. tegevuspiirkonna erivajadustega elanikkond 16+ – vaimse tervise hoidmine (erivajadusega on inimene, kellel on füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille tõttu ta vajab kõrvalabi. Erivajadus ei võrdu puudega ja selle kohta, kas inimesel on või ei ole erivajadus saab öelda inimene ise); Sihtrühm 3. suure hoolduskoormusega omaste hooldajad tegevuspiirkonnas – omaste hooldajate enesesäästlikkuse toetamine. ➔ Toetuse saaja on PHKK, kes korraldab tegevuste elluviimiseks minikonkursse. ➔ Tegevusi saavad ellu viia taotlejad, kes on tegevuspiirkonnas registreeritud või sihtrühma inimestele suunatud tegevusega seotud MTÜd, SAd, FIE-d, sotsiaalvaldkonna mikroettevõtjad ning KOVid ja kohalik tegevusrühm. 1 sh vanemaealised vanuses 55+, erivajadusega inimesed sh noored vanuses 16+, erivajadusega lapsevanemad/pered, toimetulekuraskustega inimesed vanuses 16+ jne Kinnitatud PHKK juhatuse koosoleku nr 194 otsusega 06.03.24, muudetud 04.12.2024 üldkoosoleku koosoleku otsusega 9.1. ➔ Vabaühenduste/ettevõtjate taotluste puhul peab olema kohalik omavalitsus kaasatud partnerina või omama KOVi toetavat seisukohta projekti elluviimiseks. ➔ Miniprojekti taotlusvooru võib üks taotleja esitada kuni kaks projekti. ➔ Minivooru projekt viiakse ellu kuni ühe aasta jooksul alates rahastamisotsusest ja projekti aruanne esitatakse tegevusrühmale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõpetamist ➔ Taotleja esitab SPOKU keskkonnas enne kulude väljamaksmist tegevuse toimumist tõendavad materjalid koos ESF+ tähistusega (aruande, ürituste kavad, pildid ürituse toimumisest, osalejate nimekirjad, infokandjad, hinnapakkumised, kuludokumendid jms). Nõuded miniprojekti ➔ Taotleja viib kõik projekti tegevused ellu omafinantseeringu korras. toetuse taotlejale ja Kulude väljamaksmine toimub pärast aruande kinnitamist PHKK poolt miniprojekti toetuse ja RTK poolt tehtud väljamakset PHKK-le. saajale ➔ Kulusid saab esitada projektiaja jooksul üks kord. ➔ Taotlejal ei tohi olla maksuvõlga ning majandusaasta aruanded, millele on saabunud aruande esitamise tähtpäev, peavad olema esitatud. ➔ Taotleja majandustegevus peab olema kestnud vähemalt 6 kuud. ➔ Taotleja esitab projektitaotluse koos vajalike lisadokumentidega, sh hinnapakkumus(t)e või hinnakalkulatsiooniga tegevuste lõikes elektrooniliselt SPOKU keskkonnas ➔ Teavitustegevustes tuleb kasutada PHKK ja ESF+ logosid ➔ Taotlemise ja toetuse saamise kord minivoorus on sätestatud tegevusrühma juhatuse poolt kinnitatud korras. ➔ Väikeprojekti tegevustes kaasatute arv on minimaalselt 5 inimest ja suurprojektides kaasatute arv on minimaalselt 15 inimest. ➔ 1.projekti vastavus strateegiale ja meetme eesmärkidele (25%); ➔ 2.projekti mõju koostöö ja võrgustike loomisele (20%) Miniprojekti ➔ 3.projekti selgus, korrektsus ja põhjendatus (25%); hindamiskriteeriumid ➔ 4.projekti eelarve selgus ja otstarbekus (15%); ➔ 5.projekti kasusaajate arv ja oodatavad tulemused (15%). Miniprojektile ➔ Suurprojektid kuni 8000 eurot, minimaalne toetussumma 4001 eurot makstava toetuse ➔ Väikeprojektid kuni 4000 eurot, minimaalne toetussumma 2000 eurot maksimaalne suurus Hinnatakse kahes kategoorias. Taotlusvooru eel määratakse eelarve ning ja määr sihttase, mis saavutatakse kinnitatud eelarve raames mõlemas kategoorias. ➔ Toetusmäär 100% Miniprojektide Rahastus ESF+ meetmest on 283 363 eurot kogu perioodiks 2024-2027 näitajad ja ➔ TN1_ Tegevustesse kaasatud piirkonna elanike arv (47*10 in) 470 in sihtväärtused ➔ TN2_ Sihtgruppidele suunatud tegevuste arv ehk sihttase 47 ➔ TN3_Kaasatus kõigist omavalitsustest ehk sihttase 3 ➔ VN1_ Elluviidud miniprojektide arv ehk sihttase 47 MTÜ PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU TEGEVUSPIIRKONNA ÜHISSTRATEEGIA 2023–2027 Kinnitatud üldkoosoleku otsusega 12.04.2023 Sisukord MÕISTED ........................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1. PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU TEGEVUSPIIRKONNA ARENGUVAJADUSED JA -POTENTSIAAL 5 1.1. LÜHIÜLEVAADE PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGUST ................................................................................. 5 1.2. PIIRKONNA SOTSIAALMAJANDUSLIK OLUKORD....................................................................................... 7 1.2.1. Rahvastik .................................................................................................................................. 7 1.2.2. Ettevõtlus ja tööhõive................................................................................................................. 9 1.2.3. Elukeskkond ja kogukonnad ...................................................................................................... 11 1.3. EELMISE STRATEEGIAPERIOODI KOGEMUSED ....................................................................................... 13 1.4. PIIRKONNA ARENGUVAJADUSTE JA -POTENTSIAALI KOKKUVÕTE ............................................................. 16 2. STRATEEGIA AASTANI 2027..................................................................................................... 18 2.1. VISIOON, STRATEEGILISED EESMÄRGID JA LÄBIVAD PÕHIMÕTTED ............................................................ 18 2.2. MEETMED ...................................................................................................................................... 19 2.2.1. Meede 1: kogukonda teenindav mikroettevõtlus ........................................................................ 20 2.2.2. Meede 2: elukeskkonna väärtustamine ..................................................................................... 21 2.2.3. Meede 3: kogukondade sidusus ja turvalisus .............................................................................. 23 2.2.4. Meede 4: PHKK ühis- ja koostööprojektid .................................................................................. 24 2.2.5. Meede 5: sotsiaalne sidusus ...................................................................................................... 25 2.3. STRATEEGIA UUENDUSLIKKUS JA INTEGREERITUS ................................................................................. 26 3. STRATEEGIA ELLUVIIMINE ....................................................................................................... 27 3.1. RAHASTAMINE JA RAKENDUSKAVAD ................................................................................................... 27 3.2. TAOTLEMINE JA TAOTLUSTE HINDAMINE ............................................................................................. 29 3.3. KOOSTÖÖ...................................................................................................................................... 30 3.4. SEIRE JA UUENDAMINE ..................................................................................................................... 30 LISA 1. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ................................................................................................ 32 LISA 2. STRATEEGIAPROTSESSI KIRJELDUS ..................................................................................... 32 LISA 3. SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA ......................................................................... 32 2 Mõisted • ESF+ – Euroopa Sotsiaalfond+ on Euroopa Liidu (EL) peamine vahend, et investeerida inimestesse perioodil 2021-2027. LEADER-tegevusrühmadel on rahastusperioodil võimalik kasutada ESF+ vahendeid hoolduskoormuse leevendamiseks ning inimväärikuse tagamiseks ja sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks. • KOV – kohalik omavalitsus. • Koostööprojekt – kahe või enama Eesti kohaliku tegevusrühma omavaheline koostöö strateegia rakendamiseks (siseriiklik koostööprojekt) või ühe või enama Eesti kohaliku tegevusrühma ning ühe või enama väljapoole Eestit või Euroopa Ühendust tegutseva LEADER või LEADERi tunnustega kohaliku tegevusrüma koostöö strateegia rakendamiseks. • LEADER (prantsuse keeles Liaison Entre Actions de Développement de l'Économie Rurale - seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel) – Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm, mille eesmärk on edendada elu maapiirkonnas läbi kohaliku tasandi koostöö. • MIKROETTEVÕTE – ettevõte, mille töötajate arv on alla 10 inimese ning mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. • MTÜ – mittetulundusühing. • PHKK – Põhja-Harju Koostöökogu ehk PHKK on LEADER-tegevusrühm, kuhu kuuluvad Jõelähtme vald, Rae vald ja Viimsi vald ning vastava piirkonna ettevõtjate ja kodanikuühenduste esindajad. • RINGMAJANDUS – tootmis- ja tarbimismudel, mille puhul olemasolevaid materjale ja tooteid jagatakse, laenatakse, korduskasutatakse, parandatakse, uuendatakse ja võetakse ringlusse võimalikult kaua. Sellega pikendatakse toodete olelusringi. • ROHEMAJANDUS – majandus, mille tagajärjel paraneb inimeste heaolu ja sotsiaalne õiglus, mis ei põhjusta keskkonnariske ja survet loodusvaradele ja on seega vähese CO₂- heitega, ressursitõhus ja ühiskonda kaasav majandus. • SA – sihtasutus. • SWOT (inglise keeles strengths (tugevused), weaknesses (nõrkused), opportunities (võimalused) ja threats (ohud) – analüüsi meetod, mille eesmärgiks on hinnata hetkeseisu ehk käesolevat tegevust (tugevad ja nõrgad küljed) ja väliskeskkonna tegureid (võimalused ja ohud), mis võivad mõjutada organisatsiooni tegevust või piirkonna arengut tulevikus. • Vihmavarjuprojekt – lihtsustatud võimalus organisatsioonil/eraisikul oma tegevus ellu viia LEADER-tegevusrühma poolt toetatuna. Tegevusrühm kui „vihmavari“ võtab endale administreerimise koormuse, olles ise projekti põhitaotleja ja rahastades erinevaid alamprojekte (miniprojekte). Vihmavarjuprojekti puhul vastutab tegevusrühm tegevuste abikõlblikkuse, rahastuse ning aruandluse eest PRIA-ga, taotleja kohustus on lubatud tegevused ellu viia. • Ühisprojekt – projekt, millesse on kaasatud vähemalt kaks partnerit, kellest üks võib olla kohalik tegevusrühm. Ühisprojekt viiakse ellu tegevuskava raames. 3 Sissejuhatus Põhja-Harju Koostöökogu (edaspidi PHKK) on mittetulundusühing, mis on asutatud 16. juunil 2008. aastal Jõelähtme, Rae ja Viimsi kohalike omavalitsuste ning nende piirkonnas tegutsevate ettevõtete ja kodanikuühenduste poolt, eesmärgiga toetada kohalikku initsiatiivi ning edenda kohalikku elu ja eri osapoolte koostööd ning rakendada LEADER- toetusvahendeid. PHKK tegevuspiirkonna teeb eriliseks atraktiivne elukeskkond ja kiiresti kasvav elanikkond, mis on mõjutatud Tallinna lähedusest ning looduslik- kultuurilisest mitmekülgsusest. Unikaalne looduskeskkond (pikk rannajoon, väikesaared, miljööväärtuslikud maastikud jms), rikkalik kultuuripärand (rannarahva kultuur, muinsuskaitsealad jne), väga mitmekülgne ettevõtlus, võimekad omavalitsused ning head ühendused Tallinnaga on teinud PHKK piirkonnast ühe kõige kiiremini kasvava piirkonna Eestis. Käesoleva dokumendi näol on tegu PHKK kolmanda strateegiaga, mis on suunatud LEADER-programmi vahendite kasutuselevõtuks perioodil 2023–2027. Strateegia lähtub piirkonna arengueeldustest ja väljakutsetest, võttes arvesse senise kahe strateegiaperioodi kogemusi ning kogukonna soove ja ootusi. Strateegia aluseks on LEADER-lähenemise üldeesmärk – atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine maapiirkondades. Uuendusena rakendab PHKK lisaks LEADER-vahenditele ka Euroopa Sotsiaalfond+ meedet. Põhja-Harju Koostöökogu (PHKK) strateegia koostamisel on arvestatud LEADER- lähenemise üld- ja erieesmärke, tegevuspiirkonna analüüsi (vt lisa 1), kolmes vallas toimunud kaasamisseminaride sisendit, piirkonna omavalitsusjuhtide kohtumiste tulemusi ning juhtrühma ettepanekuid, samuti on lähtutud teistest piirkonda puudutavatest riikliku ja kohaliku tasemega arengudokumentidest. PHKK strateegia koostamine toimus piirkonna vabaühenduste, ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste koosloomes perioodil mai 2022 – märts 2023. Strateegia koostamise esimeses etapis koostati piirkonna hetkeolukorra ülevaade, mis sisaldas tegevuspiirkonna analüüsi, eelmise strateegiaperioodi seiret ning küsitlust PHKK liikmete ja taotlejate seas (vt lisa 1). Koostatava strateegia sisu määratlemiseks viidi läbi erinevaid mõttevahetusi, sh korraldati avaseminar, viidi läbi piirkondlikud kaasamisseminarid, juhtrühma arutelud jms, (vt lisa 2 – strateegiaprotsessi kirjeldus). PHKK strateegia koosneb kolmest osast. Esimeses osas on välja toodud piirkonna ja PHKK kui LEADER-tegevusrühma seniste arengute lühikokkuvõte, sh eelmise perioodi seire. Teine osa sisaldab strateegiat – visioon, eesmärgid ja toetusmeetmed. Kolmandas osas on välja toodud strateegia elluviimise kirjeldus, sh rahastamiskava, taotlusvoorude ja hindamise korraldus ja -kriteeriumid ning strateegia seirega seonduv. Täiendavalt on lisas 3 kirjeldatud strateegia seosed teiste arengudokumentidega. 4 1. Põhja-Harju Koostöökogu tegevuspiirkonna arenguvajadused ja - potentsiaal 1.1. Lühiülevaade Põhja-Harju Koostöökogust PHKK tegevuspiirkond hõlmab u 490 km2 suuruse ala Harjumaal (joonis 1). Piirkonna kolme KOVi elanike arv ulatub kokku enam kui 50 000-ni, mis teeb PHKKst elanike arvult ühe suurima LEADER-tegevusrühma Eestis. Piirkonna keskmiseks asustustiheduseks on u 104 inimest km2 kohta. Joonis 1. PHKK tegevuspiirkond (elanike arv seisuga 1.01.22, Rahvastikuregister) 5 PHKK-l on 11 asutajaliiget. Aastate jooksul on liikmeskond oluliselt kasvanud, 2023. a alguse seisuga on PHKK-l 73 liiget, kellest 3 on kohalikud omavalitsused, 26 ettevõtted ja 44 kodanikuühendused (tabel 1). Täpsem liikmete loetelu on leitav PHKK kodulehel1. Tabel 1. PHKK liikmeskond (seisuga 01.2023. a.) Omavalitsus KOV MTÜ/ SA Ettevõte Kokku Jõelähtme vald 1 20 12 33 Rae vald 1 10 7 18 Viimsi vald 1 14 7 21 Kokku 3 44 26 73 PHKK juhtorganiteks on liikmete üldkoosolek ja juhatus (joonis 2). Koostöökogu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, kes valib vähemalt kuueliikmelise juhatuse ning projektide hindamiseks vähemalt seitsmeliikmelise hindamiskomisjoni. Üldkoosoleku pädevusse kuulub ühingu põhikirja ja eesmärgi muutmine, strateegia, tegevuskava ja eelarve vastu võtmine ning muutmine. Samuti kinnitab üldkoosolek juhatuse liikmete arvu ja kinnitab selle liikmed. Üldkoosoleku pädevuses on ka kõik teised seadusandlusest tulenevad õigused. Üldkoosoleku moodustavad PHKK liikmed. Üldkoosolek (73 liiget) Juhatus Hindamise töörühm (minimaalselt 6 liiget) (miniaalselt 7 liiget) Tegevmeeskond (tegevjuht, meetmete koordinaator ja raamatupidaja ) Joonis 2. PHKK struktuur Üldkoosoleku otsuste täitmise eest vastutab juhatus, kelle tööd juhib esimees. Juhatuse liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. Juhatuse pädevusse kuulub ühingu tegevuse korraldamine, liikmete vastu võtmine ja välja arvamine, strateegia ja tegevuskava koostamise korraldamine, raamatupidamise korraldamine ning aastaaruande esitamine üldkoosolekule. Juhatus vastutab ka põhivara soetamise ja laenude võtmise eest. Juhatuse otsusega võetakse tööle töötajad ning määratakse neile tasu. PHKK tegevuse arendamiseks ning paremaks korraldamiseks võib juhatus moodustada täiendavaid tööorganeid, näiteks mitmesuguseid töögruppe ja komisjone. Strateegia elluviimiseks on moodustatud projektide hindamise töörühm, kelle peamiseks ülesandeks on laekunud rahastamistaotluste hindamine. 1 https://leaderph.eu/koostookogu-liikmed/ 6 Tegevjuhtkonna roll PHKK strateegia elluviimisel hõlmab PHKK kui organisatsiooni juhtimist ja administreerimist, esitatud taotluste menetlemist ja hindamist, kommunikatsioonitegevusi (potentsiaalsete taotlejate informeerimist ja nende nõustamist projektide koostamisel), ühiste tegevuste läbiviimist, projektide seiret ja hindamist ning PHKK kui organisatsiooni arendamist – nii tegevmeeskonna kui ka liikmete ja sihtgruppide võimekuse tõstmist läbi mitmesuguste koolituste jt ürituste. Tegevmeeskonda kuuluvad tegevjuht, meetmete koordinaator- kommunikatsioonispetsialist ning raamatupidaja. Organisatsiooni igapäevast tööd juhib tegevjuht, kes kinnitatakse ametisse juhatuse poolt. Tegevjuhi ülesandeks on organisatsiooni strateegia elluviimine, piirkonnale suunatud arendustegevuste juhtimine, tegevusplaani ja eelarve koostamine ning nende elluviimise jälgimine, sh huvigruppide kaasamine ning organisatsiooni riigisisese ja rahvusvahelise koostöö korraldamine. Meetmete koordinaatori-kommunikatsioonispetsialisti ülesandeks on meetmete taotlusvoorude korraldamine, taotlejate nõustamine, PHKK projektide kavandamine ja juhtimine, projektide seire ja dokumentatsiooni säilitamise korraldamine ning PHKK kommunikatsiooni korraldamine. Kõikide PHKK juhtimisstruktuuride juures peetakse kinni põhimõttest, et kolmanda ja ettevõtlussektori esindajad koos peavad moodustama vähemalt 51% igast otsuseid tegeva tööorgani kinnitatud koosseisust. Strateegia muutmiseks ja täiendamiseks kutsutakse kokku eraldi teemarühmad, korraldades aruteludeks erinevaid seminare ning ümarlaudu, kaasates piirkonna elanikke kõikidest sektoritest. Vajadusel kutsutakse osalema ka väliseid eksperte. 1.2. Piirkonna sotsiaalmajanduslik olukord2 1.2.1. Rahvastik3 Harju maakonna rahvaarv oli rahvastikuregistri 1. jaanuari 2022. a seisuga 621 281 elanikku, neist 444 999 ehk 71,6% elas Tallinnas. Maakonna rahvaarv tervikuna on pidevalt kasvanud peamiselt tänu sisserändele teistest maakondadest ja kõrgele sündimusele. Möödunud 15 aastaga on maakonda lisandunud enam kui 85 000 uut elanikku. Rahvaarvu kasvutempo on olnud aastakeskmiselt 1,1% (viimasel kolmel aastal varasemast madalam). Samal ajal on Eesti rahvaarvu kahanemise tempo olnud aastakeskmiselt -0,1%. Elanike arv PHKK tegevuspiirkonnas oli rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2022. a seisuga 51 027 inimest4. Tegevuspiirkonna territooriumi elanikud moodustavad 8% maakonna kogurahvastikust, Tallinna linna arvesse võtmata 28%. Viimase 15 aasta jooksul on rahvaarv tegevuspiirkonna territooriumil aastakeskmiselt kasvanud 5,4%, kokku ligi 2 detailsem ülevaade on leitav lisast 1 3 strateegias antakse ülevaade kogu PHKK piirkonna rahvastikust (kolm valda, kogu abikõlbulik piirkond). PHKK Tegevusrühma LEADER-rahastusmudeli juures arvestatakse sellest välja suuremad asulad, kuid see ei puuduta taotlejaid ja projektide elluviijaid. 4 seisuga 01.01.2023. on registreeritud elanike arv PHKK piirkonnas kokku 52 845, sh Jõelähtme vallas 7217, Rae vallas 23 147 ja Viimsi vallas 22 481. Samas peab arvestama, et osalt on mõjutanud registreeritud elanike arvu muutust ka sõjapõgenikud, kellest täpset ülevaadet ei ole 7 23 000 elaniku võrra, seega oluliselt kiiremini kui maakonnas keskmiselt. Kasvutempo on möödunud kuuel aastal olnud väga stabiilne u 4% aastas (u +2000 inimest aastas, vt joonis 3). 60 000 12,0% 50 000 10,0% 40 000 8,0% 8,0% 30 000 6,0% 6,4% 5,7% 20 000 4,0% 3,9% 3,6% 4,3% 4,3% 4,4% 4,1% 3,9% 3,7% 10 000 2,9% 2,0% 2,5% 1,8% 1,6% 0 0,0% Rahvaarv Muutus Joonis 3. PHKK piirkonna rahvaarvu muutus perioodil 2007–2022 (rahvastikuregister) Elanike arvult on Rae vald ja Viimsi vald (mõlemas u 22 000 elanikku) sisuliselt võrdse suurusega, ligi 7000 elanikuga Jõelähtme vald on kolm korda väiksem. Viimase kuue aasta vaates on rahvaarvu kasvutempo omavalitsustes olnud erinev. Väga kiirelt – 40%, on kasvanud rahvaarv Rae vallas. Viimsi vallas on kasvutempo olnud 21% ja Jõelähtme vallas 13% (joonis 4). Rahvaarvu kasv on leidnud aset kõikides valdades igal aastal. Rae valla väga kõrge kasvutempo on viimasel kahel aastal pisut aeglustunud. Viimsi vallas on kasvutempo olnud väga stabiilne, Jõelähtme vallas aastate lõikes varieeruv. 25 000 50% 20 000 40% 40% 15 000 30% 21% 10 000 20% 13% 5 000 10% 0 0% Jõelähtme Rae Viimsi 2016 2022 Muutus Joonis 4. Rahvaarvu muutus piirkondades 2016. a võrrelduna 2022. aastaga (rahvastikuregister) PHKK tegevuspiirkonna seniste rahvastikuarengute ning tulevikuprognooside kohta saab kokkuvõtvalt välja tuua järgneva: ➔ Viimase 15 aasta jooksul on rahvaarv territooriumil väga kiirelt kasvanud (aastakeskmiselt 5,4%). Kokku on piirkonna elanikkond perioodil suurenenud enam kui 23 000 inimese võrra. PHKK on kõige kiiremini kasvava elanikkonnaga LEADER- tegevuspiirkond terves Eestis. 8 ➔ Rahvaarvu kasv on olnud põhjustatud 3/4 ulatuses positiivsest rändesaldost ja 1/4 ulatuses positiivsest loomulikust iibest. Sündimus on taastetasemest kõrgemal, seega ka oluliselt parem kui Eestis keskmiselt. ➔ Rahvastiku vanuseline jaotus on tasakaalust väljas. Elanikkond vanuses 20–29 on kaks korda vähem arvukas kui eelnevas ja järgnevas vanuses (kuni 49. eluaastani). Samas suuremahulise sisserände jätkumine võib tasandada vanusstruktuurist lähtuvat tuleviku sündide arvu langust. ➔ Tegevuspiirkonnas on võrreldes Eesti keskmisega oluliselt kõrgem laste ja madalam eakate osakaal. Samas absoluutnumbrites on mõlemad vanuserühmad ning seega ka haridus- ja sotsiaalvaldkonna teenusvajadus kiirelt suurenenud. ➔ Tegevuspiirkonda kuuluva kolme omavalitsuse sündimus- ja rändemuster on pigem sarnased, kõik näitajad on positiivsed. Erinevus tuleneb sisse eelkõige protsesside intensiivsuses. Rae vallas on leidnud aset erakordselt suur sisseränne ja sündimus on väga heal tasemel. Sama rahvaarvuga Viimsi vallas on sisserände tempo u poole madalam, kuid stabiilne. Jõelähtme vallas on tulenevalt piirkonna suhtelisest väiksusest võrreldes kahe suure naabriga kõik protsessid absoluutnumbrites väiksemamahulised. ➔ Seniste arengute jätkumisel jõuab piirkonna elanike arv strateegiaperioodi lõpuks (aastaks 2028) u 60 000 elanikuni, ehk suureneb veel ligi 10 000 elaniku võrra. 1.2.2. Ettevõtlus ja tööhõive Statistikaameti andmetel tegutses PHKK piirkonnas 2021. a kokku u 6500 ettevõtet, sh Rae ja Viimsi vallas mõlemas u 2900 ettevõtet ning Jõelähtme vallas ligi 800 ettevõtet. Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) andmetel oli piirkonnas 2022. a seisuga ettevõtteid u 6900, neist töötajatega ettevõtteid u 3700. Tegu väga tugeva ettevõtlussektori ja mitmekesise ettevõtlusstruktuuriga piirkonnaga, kus on nii suuri ettevõtteid (nt enam kui 100 töötajaga ettevõtteid oli EMTA andmetel 2022. a II kvartalis piirkonnas 53, enam kui 50 töötajat oli u 120 ettevõttes) ja eksportijaid kui ka tuhandeid mikroettevõtteid. Ettevõtete arv on perioodil 2017–2021 kasvanud sõltuvalt KOVist 17–36% võrra, mis on kiiremas tempos kui Eestis (14%) ning ka Harjumaal keskmiselt (17%). Kõige suurem – Eesti ja Harjumaa keskmisega võrreldes pea kaks korda kiirem ettevõtete arvu kasv – on olnud Rae vallas (765 ettevõtte võrra, so 36%). Jõelähtme ja Viimsi vallas on toimunud Harju maakonna keskmisega protsentuaalselt samal tasemel kasv, kuid arvuliselt on aastatel 2017– 2021 Viimsisse lisandunud neli korda enam ettevõtteid kui Jõelähtme valda – Viimsis kasvas ettevõtete arv 445 võrra (18%), Jõelähtme vallas 114 võrra (17%). Piirkonna eripäraks on väga intensiivne tööalane pendelränne. PHKK piirkonnas jääb töötajate osakaal, kes elavad ja töötavad samas kohalikus omavalitsuses, alla 30%, suurem osa elanikkonnast on tööalaselt seotud Tallinnaga (joonis 5). Tööränne toimub mõlemasuunaliselt, eelkõige on see iseloomulik Rae vallale – piirkonna elanikud töötavad suuresti Tallinnas, samas vallas tegutsevate suurte tootmis- ja logistikaettevõtete tööjõud tuleb mujalt. Igapäevase pendelrändega kaasneb suur liikluskoormus, mis omakorda avaldab arvestatavat mõju keskkonnale, kuna enamasti tehakse liikumised isikliku sõiduautoga. 9 EMTA andmed näitavad, et piirkonda registreeritud ettevõtetes ja avaliku sektori organisatsioonides on töökohti kokku rohkem kui piirkonna omavalitsustesse registreeritud elanike seas on hõivatuid. Seega ei ole PHKK piirkonna puhul väljakutseks töökohtade puudus, kohati võib küsimuseks olla nende sobivus kohalikule elanikule. Eelkõige eristub statistikas Rae vald, kuhu registreeritud organisatsioonides on töökohti kokku sama palju kui vallas elanikke kokku (u 22 000), samas liigub suur osa kohalikust elanikkonnast igapäevaselt tööle pealinna. A B Joonis 5. A: Töötajate osakaal kohalikus omavalitsuses, kelle töökoht on Tallinnas; B: Töötajate osakaal, kes elavad ja töötavad samas kohalikus omavalitsuses. Allikas: Töötamise register, Geomedia 20205 Eestis üldiselt on enim ettevõtteid tegutsemas hulgi- ja jaekaubanduses, samuti PHKK piirkonna valdades, välja arvatud Viimsis, kus kaubandust edestab kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Müügitulu põhjal on kõigis PHKK piirkonna valdades esikohal töötlev tööstus, milles asub ka suur osa KOVi registreeritud ettevõtete poolt loodud töökohtadest. Lisaks on olulisemateks sektoriteks veel veondus ja laondus, ehitus ning eelkõige Rae valla näitel ka põllumajandus. Kuigi turismisektoril on piirkonnas potentsiaali, pole tegu majanduslikus vaates olulise sektoriga (osatähtsus ettevõtete müügitulus on u 1%). Turismivaldkonna areng on piirkonna jaoks siiski oluline, kuna see mõjutab positiivselt laiemat elukeskkonda ning aitab tugevdada piirkonna eripära (merepiir, saared, ajaloo- ja kultuuripärandiobjektid, muinsuskaitsealad jne). Palgatöötajate keskmine brutotulu kuus 2021. aastal ulatus Rae ja Viimsi vallas u 2000 euroni, mis oli u kolmandiku võrra kõrgem kui Eesti keskmine (1475 eurot) ning enam kui 20% võrra kõrgem kui Harju maakonna keskmine (1652 eurot). Keskmine brutotulu oli samal ajal Jõelähtme valla elanike puhul oluliselt madalam (1614 eurot), ületades küll Eesti keskmist aga jäädes alla maakonna keskmisele. Viimsi ja Rae valla palgatöötajate keskmine brutotulu on nii Harju maakonnas kui Eestis kõige kõrgemad, samas pole palkade kasvutempo Eesti keskmise võrreldes olnud kiirem vaid pigem ligilähedane sellele (perioodil 2017–2021 on olnud KOVide lõikes vahemikus 23–27%, Eesti keskmine on 28%). Ettevõtluse detailsem ülevaade (sh KOVide kaupa) on leitav lisast 1. PHKK tegevuspiirkonna ettevõtlusvaldkonna kohta saab kokkuvõtvalt välja tuua järgneva: 5 „Omavalitsuste kasu ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonda arendavatest tegevustest“ (Geomedia OÜ). Töökoha aadressi registreerimine muutus kohustuslikuks alates 1. juunist 2019. 10 ➔ Piirkonna ettevõtlus on mitmekesine, palju on suuremahulist tööstust ja logistikat, aga samas ka mikroettevõtlust. Töökohti on rohkem kui tööealist elanikkonda, seega pole piirkonna peamiseks väljakutseks töökohtade puudus. ➔ Piirkonna eripäraks on väga intensiivne tööalane pendelränne – nn valgekraed liiguvad töötama linna, samas on tööstus- ja logistikaettevõtetes palju neid töötajaid, kelle elukoht on mujal. Pendelrändega kaasneb arvestatav liiklus- ja keskkonnakoormus. ➔ Sektorite vaates on piirkondlik ettevõtlus sarnane Eesti keskmisega – kõige enam on jae- ja hulgikaubandusettevõtteid, aga suurem müügitulu ja töötajate arv on töötlevas tööstuses. Piirkonna siseselt on eristuvateks sektoriteks nt kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viimsi vallas ja põllumajandus Rae vallas. ➔ Piirkonna elanikel on Eesti keskmisest kõrgem palgatase, seejuures on Viimsi ja Rae valla elanikud KOVide vaates Eesti tipus, saades keskmiselt u kolmandiku võrra suuremat töötasu kui Eesti keskmine. Elanike kõrgem töötasu tähendab suuremaid makse KOVidele, aga samas on kõrgemad ka ootused elukeskkonnale. 1.2.3. Elukeskkond ja kogukonnad PHKK piirkonna suurimaks väärtuseks võib pidada selle elukeskkonda. Tegevuspiirkonna põhjaosa ilmestab pikk merepiir (sh liivarannad, väikesaared, sadamad), piirkonnas on mitmeid kaitsealasid (suurim neist Rebala muinsuskaitseala), elukeskkonda ilmestavad mitmed suuremad jõed (nt Pirita, Jägala). Erinevalt Viimsi ja Jõelähtme valdadest pole Rael küll merepiiri, kuid samas kompenseerib selle suuremate asumite (Peetri piirkond, Jüri piirkond) lähedus kesklinnale – suur osa asustusest jääb vaid 10–15 minuti pikkuse autosõidu kaugusele kesklinnast. Siiski on piirkonnas säilinud ka traditsiooniline maaelu, eelkõige Jõelähtme vallas ja Rae valla lõunapoolses osas, mis on omaette väärtus. Rae valda läbib Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee ja Jõelähtme valda Tallinn-Narva maantee, mis tähendab häid ühendusi nii lõuna kui ka ida suunas. Rae valla puhul on oluline ka lennujaama lähedus ning paiknemine kiiresti areneva Ülemiste linnaku läheduses. Head ühendused on ka peamine põhjus, miks piirkonna elanikkond on kiiresti kasvanud. Piirkonna elanike üldine rahulolu oma elukeskkonnaga peegeldab seda, mida ka erinevad sotsiaalmajanduslikud näitajad näitavad – taset üle Eesti keskmise enamuses elukeskkonna ja peamiste avalike teenustega seotud aspektides6. Selgemini eristub elukeskkonnaga rahulolu osas Jõelähtme vald, kelle näitajad enamasti küll ületavad Eesti keskmist taset, kuid jäävad alla nii Rae ja Viimsi valla kui Harjumaa keskmiste rahulolu. Kõige kõrgem on rahulolu elukeskkonnaga ja selle eri aspektidega Viimsi vallas – 97% vastanutest on elukeskkonnaga väga rahul või pigem rahul, Rae vallas 84%. Kõige kriitilisemalt hinnatakse rahulolu ühistranspordi teenusega, mille osas ka Viimsi elanikud on rahulolematud kui Harjumaa või kogu Eesti elanikud keskmiselt. Viimsi valla elanikud on enim rahul jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalustega (98,5%), Rae ning Jõelähtme valla elanikud üldise elukeskkonnaga (vastavalt 94,1% ja 83,1%). Elukeskkonnaga seotud väljakutsed on seotud valglinnastumisega ja kiire rahvastiku sisserändega: magalarajoonide teke, raske leida tasakaalu elukeskkonna ja tööstuste 6 minuomavalitsus.ee andmetel 11 arendamise vahel, surve maavarade kaevadamisele (nt Jõelähtme vallas), kohati vähene kogukondlikkus ja piirkonna identiteedi tunnetus jne. Kuna KOVide kasvavad väga kiiresti, paneb see neile suure koormuse sotsiaalse infrastruktuuri (koolid, lasteaiad, terviseasutused jne) arendamiseks ning põhjustab kooli/lasteaia kohtade puudumist ja probleeme (ühis)transpordiühenduses Tallinnaga. Elanikud ootavad rohkem investeeringuid vabaaja taristusse7. Piirkonna kohalike omavalitsuste võimekus on Eesti kontekstis väga tugev. Kõik kolm valda on tulukad8 omavalitsused, mille põhitegevuse tulem on olnud positiivne ja Eesti keskmisega (11%) samas suurusjärgus. Valdade netovõlakoormus on mõistlikul tasemel ja võimaldab uusi laene teenindada. Samas on oluline silmas pidada, et rahvastiku kiirest juurdekasvust tulenevalt on ka investeerimisvajadus sotsiaalsesse infrastruktuuri väga suur. Põhitegevuse tulud sõltuvad enam kui 2/3 ulatuses sõltuvuses üksikisiku tulumaksust. Arvestades püsivat elanike arvu kasvu, suhteliselt madalat töötuse määra ning Eesti keskmisest oluliselt kõrgemat palgataset, võib piirkonnas ka edaspidi oodata Eesti keskmisest suuremat eelarve kasvu. Kodanikuaktiivsuse hindamisel võib tugineda MTÜde arvule. PHKK piirkonnas on eelmise perioodi jooksul MTÜde arv pea kahekordistunud (va Jõelähtme vallas, kus nende arv on suurenenud poole võrra). MTÜde arvu kasv on piirkonnas olnud Eesti ja Harju maakonna keskmisest pea kaks korda suurem, jäädes iga-aastaselt üldjuhul vahemikku 4–9% (Eestis ja Harjumaal keskmiselt 2–3%), välja arvatud 2018. aastal, kui kasv üle-eestiliselt oli hüppeline seoses korteriühistute MTÜ-de registris registreerimisega. Kui võrrelda MTÜde suhtarvu 1000 elaniku kohta, on näha, et 2017. aastal oli Jõelähtme vallas kodanikuaktiivsus kõige kõrgem, kus see ületas ka Eesti ja Harjumaa keskmist. Samas viimase viieaastase perioodi jooksul on Rae valla MTÜde kiire kasv on olnud kiirem elanikkonna kasvust ning Rae valla kodanikuaktiivsuse näitaja on piirkonnas kõrgeim (33,9%) ületades ka Eesti ja Harjumaa keskmist. Jõelähtme ja Viimsi vallas jääb näitaja alla Eesti keskmise (31,7%), kuid ületab siiski Harjumaa keskmist (27,9%). Piirkonna külaelu on kohati väga aktiivne, enamasti on valitud ka külavanemad, nt Rae vallas tegutseb neid ühendav valla alevike ja külavanemate selts9 ning ja Jõelähtme ja Viimsi külad ja alevikud on aktiivsed. Väljakutseks on aga kiiresti kasvavate asumite kogukonnatunne ja identiteet, kohati on tegu „linlike magalatega“. PHKK vaates on väljakutseks piirkonna ülene identiteet, mis pole kuigi tugev. Samas on PHKK toel korraldatud ka piirkonnaüleseid sündmuseid (nt ühine discgolfi-sari, mis osutus väga populaarseks). PHKK tegevuspiirkonna elukeskkonna ja kogukondade kohta saab kokkuvõtvalt välja tuua järgneva: ➔ Piirkonna elukeskkond on atraktiivne ning meelitab uusi elanikke. Lähedus merele (Jõelähtme ja Viimsi puhul), Tallinnale, säilinud looduskeskkond jt tegurid on põhjuseks, mis piirkonna elanike arv on viimase 15 aastaga peaaegu kahekordistunud. ➔ Vastukaaluks on elukeskkonna väljakutsed samuti seotud kiire kasvu ja valglinnastumisega. Magalarajoonide teke, kohati pakkumist ületav nõudlus avalike 7 allikas: PHKK liikmeskonna küsitlus 8 minuomavalitsus.fin.ee andmetel 9 raekoda.ee 12 teenuste järgi, tasakaalu leidmine elukeskkonna ja tööstuste ning kaevanduste arendamise vahel, liiklusprobleemid jms on piirkonnas olulisteks väljakutseteks. ➔ Piirkonna kohalikud omavalitsused on võimekad ja suudavad järjepidevalt investeerida elukeskkonda ja teenustesse. Kohati on aga KOVide puhul väljakutseks liiga kiire kasv. ➔ Kodanikuühenduste aktiivsus on järjepidevalt kasvanud, piirkonnas on palju aktiivseid asumeid jne. Tulevikuvaatavalt on oluline nende võimestamine ja koostöö tõhustamine nii kogukondade sees kui ka piirkonna üleselt. Piirkonna arenguvajadused ja -potentsiaal on kokkuvõtvalt väljatoodud ka peatükis 1.410. 1.3. Eelmise strateegiaperioodi kogemused11 PHKK 2015–2020 strateegia kinnitati üldkoosoleku poolt 2015. aasta novembris ning tegevused algasid 2016. aastal, kui avati esimene taotlusvoor. Strateegiat muudeti septembris 2018 ning selle kohaselt viidi taotlusvoore läbi kuni 2020. aastani. Juunis 2021 pikendati tegevusgrupi strateegia kehtivust kahe aasta võrra kuni 31.12.2022 ning lisati juurde taastekava vahenditest rakendatav COVID-19 olukorra leevendamiseks suunatud meede. 2021. aastal strateegia rakendamise meetmeid ei avatud, vaid ainult COVID-19 olukorra leevendamiseks suunatud meede. 2022. aastal viidi läbi täiendavad taotlusvoorud. Perioodil rakendati viit meedet: ➔ Meede 1 - kohaliku ettevõtluse arendamine ➔ Meede 2- kogukondade aktiviseerimine ja sidusus ➔ Meede 3 - elukeskkonna väärtustamine ➔ Meede 4 - siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamine ➔ Meede 5 - Covid-19 mõjude vähendamine Kõige suurem osakaal projektitoetustest eraldati perioodil elukeskkonna väärtustamisse (meede 3, kokku u 1,3 miljonit eurot ehk ligi 45% meetmete mahust) ning kohaliku ettevõtluse arendamisse (meede 1, kokku u 1,1 miljonit eurot ehk u 38% meetmete mahust). Kogukondade aktiviseerimise ja sidususe meetmest osakaal oli u 10% (ligi 300 tuhat eurot), siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamise (4%) ning Covid-19 mõjude vähendamise meetme (5%) olid mahult kõige väiksemad. Perioodil 2016–2022 esitati 184 projektitaotlust, millest toetati kokku 125 projekti. Seega on projektide edukuse määr u 68%. Kõige enam on esitatud taotlusi kohaliku ettevõtluse arendamise meetmesse (66), pea samapalju ka elukeskkonna väärtustamise meetmesse (63), seejuures oli ettevõtluse arendamise meetme projektide edukuse määr kõrgem (64% vs 54%). Konkurents oli oluliselt hõredam meetmes 2 (kogukondade aktiviseerimine ja sidusus). Kokku eraldati toetusteks u 3 miljonit eurot (tabel 2). Taotlejate lõikes on mittetulundusühingud olnud kõige aktiivsemad taotlejad ning kõigi meetmete koondvaates on strateegiaperioodil toetusi saanud kokku 84 MTÜd või SAd ning 10 arenguvajaduste ja -potentsiaali määratlemisel on lisaks andmeanalüüsile arvesse võetud ka strateegia raames läbiviidud küsitluse tulemusi (vt lisa 1), strateegiaseminaridel arutletut ning eelmise perioodi kogemusi 11 detailsem analüüs on välja toodud lisas 1 13 59 äriühingut või FIEt. Keskmine toetuse suurus taotluse kohta olnud suurim elukeskkonna arendamise meetmes (39 269 €) ning ettevõtluse arendamise meetmes (26 728 €). Väikseim on keskmine toetussumma taotluse kohta olnud COVID-meetmes (6 001 €). Tabel 2. Esitatud ja toetatud taotluste jaotus meetmete ja taotlejate lõikes Meetme nimetus Vooru- Esitatud taotlused Toetatud taotlused Taotlejate jagunemine de arv arv summa arv summa MTÜ, KO OÜ, (EUR) (EUR) SA V TÜ, FIE Meede 1 - kohaliku 4 66 2 154 401 € 42 1 122 589€ 9 57 ettevõtluse arendamine Meede 2- kogukondade 4 21 324 774 € 19 299 549€ 21 aktiviseerimine ja sidusus Meede 3 - elukeskkonna 4 63 2 580 444€ 34 1 336 072 € 53 8 2 väärtustamine Meede 4 - siseriikliku ja 6 188 815 € 6 188 815 € 1 rahvusvahelise koostöö arendamine Meede 5 - Covid-19 mõjude 3 28 170 527 € 24 144 013 € 18 10 vähendamine 2016-2022 periood kokku 7 184 5 230 145€ 125 2 902 222 € 84 8 59 Valdade lõikes on enim projekte esitatud Viimsi vallast, sh kõige rohkem 1. meetme projekte (taotlejad OÜ-d) ning ühisprojekte ehk 2. meetme projekte. Samas oli esitatud ja toetatud projektide suhe Viimsi valla näitel kõige väiksem (57,3%) ja seda põhjusel, et Viimsist esitati möödunud perioodil kõige rohkem projekte just 1. meetmesse, kus konkurents oli ka kõige suurem. Kõige kõrgem esitatud projektide ja toetatud projektide suhe on Jõelähtme vallas (77,4%). Sealt oli ka ülekaalukalt kõige rohkem esitatud projekte 3. meetmesse (esitatud 29 toetatud 16). Kokkuvõttes jagunesid projektid valdade vahel suhteliselt võrdselt, samas elanike arvu silmas pidades olid selgelt kõige aktiivsemad Jõelähtme valla taotlejad (tabel 3). Tabel 3. Toetatud projektide osakaal valdade lõikes (meetmest 4 sai taotlejaks olla ainult PHKK) Jõelähtme Viimsi Rae Esitatud Toetatud Esitatud Toetatud Esitatud Toetatud Meede 1 - kohaliku ettevõtluse arendamine 19 17 28 12 19 13 Meede 2- kogukondade aktiviseerimine ja sidusus 5 5 10 8 6 6 Meede 3 - elukeskkonna väärtustamine 29 16 18 10 16 8 Meede 5 - Covid-19 mõjude vähendamine 9 8 12 9 7 7 KOKKU 62 46 68 39 48 34 Toetatud projektide osakaal 74,2% 57,4% 70,8% Meetmetele seatud indikaatorite analüüs näitab, et seatud sihttasemed on enamasti kas täidetud või olulisel määral ületatud: ➔ Kohaliku ettevõtluse arendamise eesmärgi saavutamise indikaatoriteks oli strateegias seatud üks tulemus- ja üks väljundnäitaja. Tulemusmõõdikuks on loodud kohapealsete töökohtade arv, millele seatud sihttase (15) on ületatud kahekordselt (31 loodud töökohta). Väljundmõõdikuks on uute/ parendatud kohalike teenuste/ 14 toodete arv piirkonnas (sh turismitooted) ning selle näitaja osas ületab tegelik tase (30) samuti seatud sihttaset (20). ➔ Kogukondade aktiviseerimise ja sidususe eesmärgi saavutamise indikaatoriteks oli strateegias seatud üks tulemus- ja neli väljundnäitajat. Tulemusmõõdikuks oli tegevustesse kaasatud PHKK piirkonna elanike arv, milles tegelik tase (16 365) ületas sihttaset (10 000). Väljundnäitajatest on kolme sihttase täidetud, milleks on korraldatud sündmuste arv (105 vs 80), traditsiooniliste edasiarendatud sündmuste arv (19 vs 17) ning õppereiside ja koolituste arv, sh piirkonnast välja toimunute (45 vs 40). Ühe näitaja osas - teostatud uurimustööde arv - on seatud sihttase (1) jäänud saavutamata. ➔ Elukeskkonna väärtustamise meetme indikaatoriteks oli strateegias seatud üks tulemus- ja kolm väljundnäitajat. Tulemusmõõdikuks oli projektide otseste kasusaajate arv, milles tegelik tase ületas sihttaset enam kui neljakordselt (44 930 vs 10 000). Ka kõigi väljundnäitajatest sihttase sai täidetud ületades planeeritut pea 1,5- kordselt: piirkonna asumite arv, milles on elukeskkonda parendatud (17 vs 10), uute/parendatud objektide arv (29 vs 20) ning parendatud tegevusvõimaluste arv (29 vs 20). ➔ Siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamise meetmel oli üks tulemusnäitaja ning kaks väljundnäitajat. Tulemusnäitajaks oli koostööprojektidesse kaasatud PHKK piirkonna elanike arv, mille tegelik tase sarnaselt teistele meetmetele ületas sihttaset (1200 vs 1000).Väljundnäitajate tegelik tase oli planeeritud tasemel: koostööprojekte oli perioodi jooksul 6 ning ettevalmistavaid koostööprojekte 2. ➔ Perioodi lõpus lisandunud COVID-19 mõjude vähendamise meetmel oli tulemusindikaatoriks toetatud tegevuste arv, mille tegelik tase ka ületas sihtaset (24 vs 20) ning väljundnäitajaks ümber profileeritud või parendatud kohalike teenuste arv piirkonnas (sh turismitooted), mille tegelik tase jäi alla seatud sihttaseme (17 vs 20). Senise strateegia häid kogemusi ja õppetunde arutati ka uue strateegia koostamise raames. Lisaks andsid küsitluse raames hinnangu senise strateegia ja meetmete toimimisele ning PHKK tegevusele ka liikmed ja taotlejad. Üldvaates saab välja tuua, et senist strateegiat on hinnatud toimivaks, kõrgemalt hinnati ettevõtluse ja elukeskkonna arendamise meetmeid. Oluliseks peeti seejuures vabaaja võimaluste lisandumist piirkonda. Detailsemalt on arvamused välja toodud lisas 1. Eelmise strateegiaperioodi kogemusest võib kokkuvõttes välja tuua järgneva: ➔ Strateegias domineerisid selgelt kaks meedet – kohaliku ettevõtluse arendamine (meede 1) ning elukeskkonna väärtustamine (meede 3), mille osas on ka liikmeskonna hinnangud nende eesmärkide saavutamisele ning vajadusele vastavusele kõrgemad. ➔ Toetuste jagunemine omavalitsuste lõikes oli suhteliselt ühtlane, pidades silmas elanike arvu on kõige aktiivsemad olnud Jõelähtme valla organisatsioonid. ➔ Kõige aktiivsemad taotlejad olid kolmanda sektori organisatsioonid, ettevõtjate projekte oli u kolmandiku võrra vähem. ➔ Strateegia indikaatorite täitmist võib pidada edukaks, ainult üksikute näitajate osas ei olnud seatud sihttasemed saavutatud. Samas polnud nende saavutamine ka väga keeruline, kuna suur osa näitajatest mõõtis projektide väljundeid, mida oli suhteliselt kerge prognoosida. 15 1.4. Piirkonna arenguvajaduste ja -potentsiaali kokkuvõte PHKK strateegia aluseks on tegevuspiirkonna peamised tugevused ja väljakutsed (kajastatud tabelis 4) ja PHKK kui tegevusrühma senise tegevuse positiivsed kogemused ja väljakutsed (tabel 5). Lisaks on oluline arvestada ka väliskeskkonnast tulenevaid trende. Tabel 4. PHKK tegevuspiirkonna peamised tugevused ja väljakutsed PIIRKONNA TUGEVUSED PIIRKONNA VÄLJAKUTSED ➔ Elujõuline elanikkond – piirkonna ➔ Suuremahuline pendelränne – elanike tihe elanikkond on kiiresti kasvav, noorte liikumine nii Tallinna suunas (töökohad, osakaal on väga kõrge, tegu on teenused) kui ka vastupidi (suured ettevõtted, atraktiivse sisserändepiirkonnaga eelkõige Rae vallas põhjustab liikuvus- ja ➔ Arenenud ja väga mitmekülgne keskkonnaprobleeme jms ettevõtlus – piirkonnas on palju nii ➔ Kohapealsete vaba aja veetmise võimaluste suuri kui väiksemaid ettevõtteid, ja (mikro)teenusete piisavus – kiire kasvu töökohti ja hea palgatase kontekstis on väljakutse piisavate kohapealsete ➔ Roheline ja turvaline elukeskkond – vaba aja võimaluste tagamine, sh nii avalikud piirkonna elukeskkond on atraktiivne, vaba aja veetmise võimalused kui ka säilinud on looduskeskkond ja eripära erateenused (meri, saared, metsad jms) ➔ Avalike teenuste tagamine piisavas mahus ➔ Ajalooline ja kultuuriline pärand ja - ning hea ja turvalise elu- ja looduskeskkonna objektid – kiirelt arenenud asumite säilitamine – kiire kasvu taustal on piirkonna kõrval on piirkonnas säilinud suureks väljakutseks teenuste tagamine (nt mitmekülgne kultuuripärand (Rebala lasteaia-ja koolikohad) ning elukeskkonna muinsuskaitseala, rannarahva pärand, kvaliteedi säilitamine (suur kaevandamissurve, traditsiooniline maaelu jms) arendussurve jms) ➔ Kohalike omavalitsuste (KOV) ➔ Kogukondade sidusus ja identiteet – kiirest võimekus – piirkonna KOVid on kasvust ning Tallinna lähedusest tulenevalt on finantsiliselt võimekad ja panustavad piirkonna kohati „Tallinna magala“, teenuste ja elukeskkonna arendamisse kogukondlikku tegevus ja identiteet vajavad järjepidevalt tugevdamist ➔ Vähene piirkondlik koostöö kolme valla ja nende erinevate kogukondade vahel Tabel 5. PHKK kui LEADER-tegevusrühma peamised tugevused ja väljakutsed PHKK KUI ORGANISATSIOONI PHKK KUI ORGANISATSIOONI TUGEVUSED VÄLJAKUTSED ➔ PHKK liikmeskond on kasvav, huvitatud ➔ Taotlemisaktiivsus on osades meetmetes organisatsioonide arv on suurenenud tagasihoidlik (eelkõige kogukondade meede) ➔ Piirkonnas on positiivseid näiteid ➔ Aktiivseid liikmeid ja eestvedajaid on vähe, piirkonna ühisprojektidest (nt discgolfi arvestades piirkonna suurust võiks nende ring arendamine), mis on hõlmanud kogu laieneda piirkonda) 16 ➔ Avalikuks kasutamiseks suunatud vaba ➔ Kommunikatsiooni arendamisel on aja veetmise võimalusi on piirkonda arenguruumi, teadlikkus PHKKst pole PHKK toel juurde tulnud, objektid- piirkonnas väga kõrge rajatised on tihedas kasutuses ➔ Taotlemine teatud lõigetes keerukas, ➔ Eelnev strateegia on toiminud – senise eelkõige esmataotlejate jaoks pole e-PRIA strateegia suunad ja meetmed on olnud kasutamine lihtne asjakohased ➔ Ühisprojekte on vähe, piirkonna sisese sidususe osas on arenguruumi (nii kolme KOVi kui ka teiste sihtrühmade ühisprojektid) Lisaks sisestele tugevustele ja väljakutsetele on piirkonna arengut kavandades oluline arvestada väliskeskkonna trendidega, sh LEADER-lähenemise üld- ja erieesmärkidega. Nendeks on: ➔ Paiknemine pealinnaregioonis ning sellest tulenevad väljakutsed – PHKK eripäraks on piirnemine Tallinnaga, nt mõjutab piirkonda jätkuv valglinnastumine, suur surve kaevandamisele, suurte riiklike taristuobjektide (nt transpordikoridorid) arendamine jms. ➔ Säästva arengu põhimõtete rakendamine, sh rohepööre, ringmajandus jms – oluline on vastavate suundade rakendamine kõikides valdkondades, kestlike lahenduste leidmine ja juurutamine jms. ➔ Kogukondade turvalisuse ja toimepidevuse tagamine – erinevate kriiside kontekstis on vajalik piirkonna kogukondade võimekuse kasvatamine, sh valmisoleku suurendamine kriisiolukorras tegutsemiseks (energia, julgeolek, vabatahtlike kaasamine jms). ➔ Uuenduslikkuse toetamine kõigis sektorites – innovatsioon ettevõtluses, kogukondades (nt arukad külad) ning elukeskkonna arendamisel on läbiv LEADER- põhimõte ja suund. Eelnevat on arvestatud perioodil 2023–2027 strateegia kujundamisel (vt p 2). PHKK arengueeldused ja -potentsiaal on kokkuvõtvalt kajastatud tabelis 6. Tabel 6. PHKK SWOT analüüs Piirkonna ja tegevusrühma tugevused (S) Piirkonna ja tegevusrühma väljakutsed (W) ➔ Suuremahuline pendelränne ja vähene ➔ Elujõuline elanikkond, ettevõtlus ja piirkondlik sidusus ning koostöö võimekad kohalikud omavalitsused ➔ Kohapealsete vaba aja veetmise võimaluste ja ➔ Roheline ja turvaline elukeskkond ning teenuste vähesus, nõudlus on kohati suurem säilinud ajaloo- ja kultuuripärand kui pakkumine (sh avalikud teenused) ➔ Tegevusrühma kasvav liikmeskond ➔ Aktiivseid eestvedajaid ja taotlejaid on pigem ➔ Positiivsed näited elukeskkonna vähe arendamisest ja ühisprojektidest ➔ Arenguruum kommunikatsiooni ja kaasamise osas Võimalused (O) Ohud (T) ➔ Uuenduste tulemuslik rakendamine, sh ➔ Keskkonnaseisundi halvendamine, mis tuleneb rohepöörde, ringmajanduse jms rahvastiku kasvust ning taristu arendamise võimaluste ärakasutamine survest 17 ➔ Jõukama elanikkonna jätkuv juurdevool, ➔ Väliskeskkonna ebastabiilsusest ja kriisidest mis tugevdab veelgi piirkonna tulenevad ohud majanduspotentsiaali ➔ Turvalisuse vähenemine, piirkonna pärandi ➔ Koostöö tõhustamine ja lahustumine kogukondlikkuse suurendamine 2. Strateegia aastani 2027 2.1. Visioon, strateegilised eesmärgid ja läbivad põhimõtted Visioon 2027 Põhja-Harju Koostöökogu piirkond on turvaline ja väärtustatud elupaik, mida iseloomustavad mitmekesised ja uuenduslikud kohalikule kogukonnale suunatud teenused, vaba aja veetmise võimalused ja sidusad kogukonnad. Piirkonna elanike vajadus sundliikumiseks on vähenenud. PHKK visiooni fookuses on piirkonna elukeskkonna väärtustamine ning laiemalt inimeste sundliikumise vajaduse vähendamine. Elukeskkonna väärtust aitavad tõsta uued elanikke teeindavad mikroettevõtted, uued ja edasiarendatud võimalused vaba aja veetmiseks ning suurem kogukondade aktiivsus ja sidusus, mis koosmõjus vähendavad vajadust liikuda vastavaid teenuseid tarbima või kogukondlikku tegevust viljelema Tallinna. Visiooni elluviimiseks on püstitatud kaks valdkondade ülest strateegilist eesmärki (SE): SE1: PHKK piirkonna elanike vajadus sundliikumiseks Tallinna on vähenenud Eesmärgi saavutamiseks tuleb panustada nii mikroettevõtlusesse, elukeskkonda kui ka kogukondadesse, seejuures on fookuses kohaliku elanikkonna vajadused. Eesmärgi soovitud mõju valdkonniti on järgnev: ➔ ETTEVÕTLUS – piirkonnas on PHKK toel tekkinud rohkem kohalikku kogukonda teenindavaid mikroteenuseid ja -tootmist ning nendega seonduvaid töökohti. ➔ ELUKESKKOND – PHKK toel on kohapealsed vaba aja veetmise võimalused mitmekesistunud. ➔ KOGUKONNAD – PHKK toel on piirkonna kogukonnad aktiviseerunud, toimivad kohapealsed sündmused, võrgustikud jms. SE2: PHKK piirkond on turvaline ja väärtustatud elupaik Sarnaselt SE1-le tuleb eesmärgi saavutamiseks panustada nii mikroettevõtlusesse, elukeskkonda ja kogukondadesse. Soovitud mõju valdkonniti on järgmine: 18 ETTEVÕTLUS – piirkonnas on PHKK toel mitmekülgsem külastusettevõtlus12, mis ➔ toetab piirkonna eripära. ➔ ELUKESKKOND – PHKK toel on piirkonnas rohkem avalikuks kasutuseks suunatud vaba aja võimalusi, hea elu- ja looduskeskkond on säilinud ja hoitud, avalik ruum kaasajastatud ja turvaline. ➔ KOGUKONNAD – piirkonna traditsioonid ja pärand on säilinud ja väärtustatud, kogukondade turvalisus ja valmisolek erinevateks kriisideks kasvanud ning sotsiaalne sidusus ja kaasatus suurenenud. Valdkonnaüleste eesmärkide saavutamist toetavad PHKK organisatsiooni arendamise eesmärgid: ➔ Piirkonna elanikkonna teadlikkus PHKK tegevusest on kasvanud, suurenenud on taotlemisaktiivsus (kommunikatsiooni arendamine, esmataotlejate toetamine jms) ➔ PHKK aktiivsete liikmete ja eestvedajate ring on laienenud (liikmetele suunatud arendustegevused, õppereisid jms) ➔ Piirkonna mitmekülgsemaks arenguks kasutatakse ka teiste meetmete rahastust (multifondide rakendamine, sh ESF) Lisaks LEADER-meetme vahenditele on uuel perioodil PHKK tegevussuunaks ka Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) rakendamine, mille eesmärkideks on: ➔ pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine; ➔ inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Strateegia läbivad printsiibid: ➔ Säästva arengu printsiipide rakendamine (sh rohe- ja ringmajandus edendamine, säästva arengu printsiipide rakendamine jms) ➔ Uuenduslikkuse ja piloteerimise toetamine kõigis sektorites (sh innovaatiline ettevõtlus, arukad külad, erinevad elukeskkonna pilootprojektid jms) ➔ Noorte ettevõtlikkus ja osalus kogukonnas (sh noorte sidustamine ja kaasamine ettevõtlusesse, kogukonnategevustesse, identiteedi kujundamisse jms) ➔ Koostöö KOVide, kogukondade ja ettevõtete vahel, kogukondade sidusus (sh ühis -ja koostööprojektid kogukondade võrgustumiseks jms) Strateegia läbivad printsiibid on olulised kõigi valdkondade ning meetmete puhul. 2.2. Meetmed PHKK strateegia eesmärkide täimine toimub läbi viie meetme: ➔ MEEDE 1: Kogukonda teenindav mikroettevõtlus ➔ MEEDE 2: Elukeskkonna väärtustamine ➔ MEEDE 3: Kogukondade sidusus ja turvalisus ➔ MEEDE 4: PHKK ühis- ja koostööprojektid ➔ MEEDE 5: Sotsiaalne kaasatus 12 külastusettevõtluse all peetakse silmas teenuste arendamist, mida saavad kasutada nii mujalt tulijad (turistid) kui ka kohalikud elanikud 19 2.2.1. Meede 1: kogukonda teenindav mikroettevõtlus PHKK tegevuspiirkonnas on väga mitmekülgne ettevõtlus, kus erinevalt paljudest maapiirkondadest pole puudus töökohtadest. Samuti on piirkonnas kõrge palgatase. Samas on väljakutseks piirkonna elanike sundliikumine – nii töökohtade kui ka erinevate teenuste tõttu liigutakse igapäevaselt Tallinna ja kodukoha vahel. Eelnevast tulenevalt on ettevõtluse toetusmeetme puhul fookuseks eelkõige kohalikku kogukonda teenindava mikroettevõtluse arendamine. Seejuures toetatakse nii kohalikku väiketootmist kui ka teenuseid (sh külastusettevõtlus), mis vähendavad elanike vajadust liikuda vastavaid teenuseid tarbima linna. Kuigi turismisektor (sh toitlustus, majutus, vaba aja veetmise võimalused) pole piirkonna ettevõtete müügitulus ega ka töökohtade vaates väga oluline, on selle areng siiski tähtis, kuna see aitab tõsta laiemalt elukeskkonna väärtust, tutvustada piirkonda ka mujalt tulijatele ning samas anda lisandväärtust ka kohalikele. Turismisektori arenguks on piirkonna potentsiaal hea, seda nt nii asukoha, loodusliku eripära (nt merepiir ja väikesaared) kui ka ajaloolise ja kultuuripärandi vaates (Rebala muinsuskaitseala, mitmed muuseumid jt ajaloo- ja kultuuripärandi objektid jne). Lisaks eelnevale on oluline, et piirkonnas edeneks uuenduslik ettevõtlus, mis on säästlik, positiivse mõjuga kogukonnale ning kus rakendatakse kaasaegsed ärimudeleid. Näidetena võib välja tuua rohe- ja ringmajanduse alase ettevõtluse, aga ka sotsiaalse ettevõtluse, loomemajanduse jms sektorid. Meetme raames saavad investeeringutoetuse taotlejateks olla mikroettevõtted ning äritegevusega tegelevad kolmanda sektori asutused. Meetme tulemusnäitajateks on kohalikule kogukonnale suunatud uute ja edasiarendatud teenuste arv ning ka uued töökohad ja/või olemasolevate töökohtade lisandväärtuse (nt palgatase) tõstmine. Kohapealsete töökohtade soodustamine võimaldab samuti vähendada vajadust sundliikumiseks. Meetmesse on kavandatud suunata 40% LEADER-meetme toetusvahenditest. MEEDE 1 KOGUKONDA TEENINDAV MIKROETTEVÕTLUS ➔ Piirkonnas on PHKK toel tekkinud rohkem kohalikku kogukonda teenindavaid mikroteenuseid ja -tootmist ning Meetme eesmärgid nendega seonduvaid töökohti. ➔ Piirkonnas on PHKK toel mitmekülgsem külastusettevõtlus, mis toetab piirkonna eripära. ➔ Uute kohalikule kogukonnale suunatud teenuste ja -toodete arv ➔ Parendatud kohalikule kogukonnale suunatud teenuste ja - Tulemusnäitajad toodete arv ➔ Uute töökohtade arv ➔ Kõrgema lisandväärtusega töökohtade arv Meetme osakaal LEADER- 40% toetusmeetmetest Toetatavad tegevused ja Investeeringud ja nendega otseselt soetud tegevused tegevussuunad (koolitused jms): 20 1) Kohaliku kogukonda teenindava mikroettevõtluse arendamine, sh külastusettevõtlus 2) Uuenduslike ettevõtlusprojektide elluviimine, sh ringmajandus, sotsiaalne ettevõtlus jms ➔ Meetmest ei toetada ettevõtlusprojekte, millel on vähene mõju kohalikule kogukonnale Mittetoetatavad ➔ Välistatud on investeeringut ettevalmistavad tegevused tegevused, piirangud (projekteerimine jms) ➔ LEADER-määrusest tulenevad välistused ➔ Mikroettevõtted Toetuse saajad ➔ Kolmanda sektori organisatsioonid (MTÜ, SA) ➔ Nõuded taotlejale ja toetuse saajale tulenevad kehtivast LEADER määrusest ➔ Investeering peab olema tehtud PHKK piirkonnas Nõuded toetuse saajale ➔ Taotleja peab olema tegutsenud vähemalt 6 kuud ➔ Taotleja võib esitada ühe toetustaotluse taotlusvooru kohta ➔ Taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise hetkel lõpetamata LEADER-projekte ➔ Maksimaalne toetussumma: 50 000 eurot Toetussummad ➔ Minimaalne toetussumma: 5 000 eurot Toetuse määr ➔ Kuni 50% Toetust saanud ettevõtete arv, sh: ➔ Kohaliku kogukonda teenindava mikroettevõtluse Väljundnäitajad arendamisele suunatud projektide arv ➔ Uuenduslike ettevõtlusprojektide arv 2.2.2. Meede 2: elukeskkonna väärtustamine Hea elukeskkond on PHKK piirkonna suurim tõmbenumber, mis on väljendunud elanike arvu kahekordistumises viimase 15–20 aastaga. Samas on see kaasa toonud ka suurenenud nõudluse ja ootused piirkonnale, seda nt avalike vaba aja veetmise võimaluste osas. Kiire kasv tähendab teisalt ka seda, et piirkonna avalik ruum, looduskeskkond ja kogukondade turvalisus on vajavad järjest enam tähelepanu, et olemasolev väärtus säiliks ja kestaks. Samuti on hea elukeskkonna oluline osa selle eripära tugevdamine, sh traditsioonide, kultuuripärand jms hoidmine ja edasiarendamine. Projektide elluviimise kaudseks eesmärgiks on sarnaselt meetmele 1 sundliikumise vähendamine – mida rohkem on piirkonnas kvaliteetseid vaba aja veetmise võimalusi, seda väiksem on vajadus vastavaid tegevusi harrastada kuskil mujal. Vastavate projektide toetamiseks jaoks on perioodil 2023– 2027 disainitud meede 2 – elukeskkonna väärtustamine. Meede 2 on kavandatud suunata samas mahus vahendeid nagu meetmesse 1 (40% LEADER- toetusmeetmetest). Meetmest saavad elukeskkonna investeeringutest toetust taotleda kohalikud omavalitsused ja piirkonnas tegutsevad kolmanda sektori organisatsioonid, seejuures on kolmanda sektori puhul kõrgem toetusprotsent (80%) ning suurem maksimaalne toetus (kuni 50 000 eurot). KOVide toetusprotsent on madalam (kuni 50%), kuna piirkonna KOVid on võimekad ja suudavad vajadusel tagada ka suurema omafinantseeringu. 21 Tulemusnäitajatest on oluline, et projektide raames teostatud investeeringutest kasusaajate hulk oleks võimalikult suur, kuna tegu on avalikuks kasutuseks suunatud objektide ja rajatiste arendamiseks mõeldud meetmega. MEEDE 2 ELUKESKKONNA VÄÄRTUSTAMINE ➔ PHKK toel on piirkonnas rohkem avalikuks kasutuseks suunatud vaba aja võimalusi Meetme eesmärgid ➔ PHKK toel on piirkonna avalikku ruumi kaasajastatud ning hea elu- ja looduskeskkond säilinud ja hoitud ➔ Toetatud avalikuks kasutuseks suunatud objektide Tulemusnäitajad kasutajate/kasusaajate arv Meetme osakaal LEADER- 40% toetusmeetmetest Investeeringud elukeskkonda: 1) Kohapealsete avalikuks kasutuseks suunatud vaba aja veetmise võimaluste arendamine Toetatavad tegevused ja 2) Asulate avaliku ruumi atraktiivsuse tõstmine ja ilmestamine tegevussuunad 3) Piirkonna looduskeskkonna säilitamine ja väärtustamine 4) Kogukondade turvalisuse suurendamine 5) Piirkonna eripära, traditsioonide ja kultuuripärandi säilitamine ja väärtustamine ➔ Investeeringut ettevalmistavad tegevused (projekteerimine Mittetoetatavad jms) tegevused, piirangud ➔ LEADER-määrusest tulenevad välistused ➔ Kohalikud omavalitsused Toetuse saajad ➔ PHKK tegevuspiirkonnas tegutsevad kolmanda sektori organisatsioonid ➔ Nõuded taotlejale ja toetuse saajale tulenevad kehtivast LEADER määrusest ➔ Investeering peab olema tehtud PHKK piirkonnas Nõuded toetuse saajale ➔ Taotleja peab olema tegutsenud vähemalt 6 kuud ➔ Taotleja võib esitada ühe toetustaotluse taotlusvooru kohta ➔ Taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise hetkel lõpetamata LEADER-projekte ➔ Maksimaalne toetussumma kuni 50 000 eurot kolmanda Toetussummad sektori asutuste puhul ja kuni 30 000 eurot KOVide puhul ➔ Minimaalne toetussumma: 5 000 eurot ➔ Kolmas sektor kuni 80% Toetuse määr ➔ Kohalikud omavalitsused kuni 50% Toetust saanud projektide arv, sh: ➔ Uute ja parendatud avalikuks kasutuseks suunatud vaba aja veetmise võimaluste arv ➔ Asulate arv, mille avalikku ruumi on kaasajastatud ➔ Piirkonna looduskeskkonna säilitamisele ja väärtustamisele Väljundnäitajad suunatud projektide arv ➔ Kogukondade turvalisuse suurendamisele suunatud projektide arv ➔ Piirkonna eripära, traditsioonide ja kultuuripärandi säilitamisele ja väärtustamisele suunatud projektide arv 22 2.2.3. Meede 3: kogukondade sidusus ja turvalisus Ettevõtluse ja elukeskkonna investeeringute kõrval on PHKK piirkonna arengu jaoks äärmiselt oluline ka selle kogukondade ühendamine ja võimestamine. Kiiresti kasvava elanikkonnaga võib kaasneda vähene kogukonnatunne ja nn magalaefekt – piirkonnas käiakse vaid ööbimas, suur osa elust (töötamine, vaba aja veetmine jms) toimub mujal. Kogukondade sidusus on ka mh ka turvalisuse küsimus, kuna see tähendab nt abivajajate märkamist jms. PHKK piirkonna eripära ja väga oluline tugevus on suur noorte arv ja osakaal. Nende aktiviseerimine ja kaasamine kogukonnategevustesse on potentsiaal tulevikuks, samas vajavad noored ka tuge, et suureneks nende omaalgatus, praktilised oskused jms. Eraldi väljakutseks on seejuures nii noorte kui ka teiste eagruppide füüsiline ja vaimne tervis, mis on kriiside ajastul järjepidevalt halvenemas. Vastavate väljakutsete leevendamiseks on PHKK strateegia kavandatud meede 3 – kogukondade sidusus ja turvalisus. Meetme raames toetatakse ühisprojekte – nn pehmeid tegevusi (nt sündmused, arendusprogrammid jms), kuhu on kaasatud vähemalt kaks partnerit, mille aluseks on tegevuskava ning mis on suunatud kogukondade arengule. Taotlejateks saavad olla kohalikud omavalitsused ja kolmanda sektori organisatsioonid. Tulemusnäitajateks on ühistesse tegevustesse kaasatud piirkonna elanike (sh noorte) arv. MEEDE 3 KOGUKONDADE SIDUSUS JA TURVALISUS ➔ PHKK toel on piirkonna kogukonnad aktiviseerunud, toimivad kohapealsed sündmused, võrgustikud jms Meetme eesmärgid ➔ Piirkonna traditsioonid ja pärand on säilinud ja väärtustatud, kogukondade turvalisus ja valmisolek erinevateks kriisideks kasvanud ning sotsiaalne sidusus ja kaasatus suurenenud ➔ Tegevustesse kaasatud piirkonna elanike arv/kasusaajate arv Tulemusnäitajad ➔ Tegevustesse kaasatud piirkonna noorte arv/kasusaajate arv Meetme osakaal LEADER- 10% toetusmeetmetest Ühisprojektid („pehmed tegevused“) ja nendega otseselt seotud väikeinvesteeringud (nt trükised jms): 1) Piirkonna eripära, traditsioonide ja kultuuripärandi säilitamine ja väärtustamine 2) Kogukondade sidususele ja koostööle suunatud Toetatavad tegevused tegevused ja koostöövõrgustikud (ühissündmused, kultuurilised tegevused jms) 3) Kogukondade turvalisus tõstmine 4) Noorte kaasamisele, osalusele ja praktiliste oskuste arendamisele suunatud tegevuste elluviimine 5) Tervislike eluviiside edendamine ➔ Investeering võib olla kuni 20% ulatuses/tegevusega Mittetoetatavad otseselt seotud materjalidesse, töövahenditesse jne. tegevused, piirangud ➔ LEADER-määrusest tulenevad välistused ➔ Kohalikud omavalitsused Toetuse saajad ➔ Kolmanda sektori organisatsioonid (MTÜ, SA) ➔ Nõuded taotlejale ja toetuse saajale tulenevad kehtivast Nõuded toetuse saajale LEADER määrusest 23 ➔ Tegevuste kasusaajad peavad olema PHKK piirkonna elanikud ➔ Taotleja peab olema tegutsenud vähemalt 6 kuud ➔ Taotleja võib esitada ühe toetustaotluse taotlusvooru kohta ➔ Taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise hetkel lõpetamata LEADER-projekte ➔ Maksimaalne toetussumma: 20 000 eurot Toetussummad ➔ Minimaalne toetussumma: 5 000 eurot ➔ Kuni 90% Toetuse määr ➔ Õppereisid kuni 60% Toetust saanud projektide arv, sh: ➔ Piirkonna eripära, traditsioonide ja kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamisega tegelevate projektide arv ➔ Kogukondade sidususele ja koostööle suunatud projektide Väljundnäitajad arv ➔ Kogukondade turvalisusega tegelevate projektide arv ➔ Noorte kaasamisele suunatud projektide arv ➔ Tervislikke eluviiside edendamisele suunatud projektide arv 2.2.4. Meede 4: PHKK ühis- ja koostööprojektid Meetme 4 näol on tegemist PHKK kui tegevusrühma meetmega vihmavarjuprojektide/ koostööprojektide elluviimiseks. Need projektid ei läbi hindamisprotsessi, vaid kuuluvad kinnitamisele üldkoosoleku poolt. Meetme raames on oluliseks nii piirkonna sisese koostöö edendamine (nt noorte ettevõtlikkuse arendamine, ettevõtjate, turismiosaliste jt võrgustamine, piirkonnasisesed kokkusaamised jms) kui ka koostöö teiste LEADER- tegevusrühmade ja partneritega nii Eestis kui mujal. Koostööprojektide valikul arvestatakse nii PHKK strateegiast tulenevaid fookuseid kui ka seniseid koostöökogemusi. Strateegia koostamise raames on eeldefineeritud üks nn vihmavarjuprojekt, milleks on noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuse toetamine PHKK piirkonnas. Noortega seotud vihmavarjuprojekt oli huvipakkuv ka kõigile piirkonna omavalitsusjuhtidele, mis on kogu piirkonda ühendav, tulenevalt noorte suurest arvust ja osakaalust kõigis tegevuspiirkonna valdades. Vihmavarjuprojekt tähendab, et PHKK saab taotleda eraldi rahastuse projektile, mille raames toetatakse lihtsustatud korras noorte enda poolt esitatud taotlusi. Meetme raames on abikõlbulikuks taotlejaks ning projektide elluviijaks PHKK. Võimalikud koostööprojektid on veel nt arukate külade (kogukondade) edasiarendamine koostöös teiste LEADER-tegevusrühmadega Eestis ja turismikoostöö (ühise külastuspiirkonna) arendamine põhjarannikul. Vastavad projektid on jätkuks juba senise koostööle Eestis. Tulemusnäitajateks on ühistesse tegevustesse kaasatud piirkonna elanike (sh noorte) arv. Võimalikud muud koostööteemad on markeeritud ka strateegia punktis 3.3. MEEDE 4 PHKK ÜHIS-JA KOOSTÖÖPROJEKTID Meetme eesmärk ➔ PHKK toel on suurenenud piirkonna sidusus ➔ Tegevustesse kaasatud piirkonna elanike arv/kasusaajate arv Tulemusnäitajad ➔ Tegevustesse kaasatud piirkonna noorte arv/kasusaajate arv Meetme osakaal LEADER- 10% toetusmeetmetest 24 Ühisprojektid, „vihmavarju“- ja koostööprojektid, sh tegevustega otseselt seotud väikeinvesteeringud: 1) Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuse toetamine Toetatavad tegevused 2) Arukate külade arendamine 3) Külastuspiirkonna elavdamine 4) Muud PHKK strateegiat toetavad koostööprojektid Mittetoetatavad ➔ LEADER-määrusest tulenevad välistused tegevused, piirangud Toetuse saajad ➔ PHKK Nõuded toetuse saajale ➔ Nõuded taotlejale ja toetuse saajale tulenevad kehtivast LEADER määrusest Toetussummad ➔ Määratletakse rakenduskavaga Toetuse määr ➔ Määratletakse rakenduskavaga Väljundnäitajad ➔ Ühis- ja koostööprojektide arv 2.2.5. Meede 5: sotsiaalne sidusus Perioodil 2023–2027 rakendab PHKK uuendusena lisaks LEADER-meetmele ka Euroopa Sotsiaalfond+ vahendeid, millel on kaks laiemat eesmärki: 1) pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine; 2) inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Meedet rakendatakse nn vihmavarjuna13, selle rakendajaks on PHKK. Meetme laiem eesmärk on piirkonna tuge vajavate sihtgruppide kaasamine ja nende toetamine (eakad, hoolduskoormusega inimesed, erivajadustega inimesed, toimetulekuraskustega inimesed, noored alates vanusest 16+ jt), neile tegevusvõimaluste loomine pidades silmas PHKK piirkonna eripära (kiiresti kasvav elanikkond, suur noorte osakaal, kogukondade vähene sidusus jne), aga ka valdkonnas töötavate inimeste arengu ja võrgustumise toetamine. Meetme raames toetatakse miniprojekte, mis pakuvad uuenduslikke lähenemisi, sh sihtgruppidele suunatud teenuste ja tegevusvõimaluste edasiarendamiseks. Oluliseks fookuseks on ka piirkonnaülene koostöö valdkonna töötajate arengu ja võrgustumise toetamiseks. Täiendavalt toetatakse algatusi, mis tõstavad kogukonna teadlikkust ja kasvatavad sihtgrupi võimekust. Eraldi teemana on markeeritud ka vaimse tervise toetamine. Enne meetme avamist viiakse PHKK poolt läbi nn ettevalmistav projekt või analüüs, mille raames kaardistatakse vajadusi ning lepitakse kokku piirkonna ühised prioriteedid, millele miniprojektide voorudes keskendutakse, sh piirkonnaüleses koostöös elluviidavad teemal. Eelprojekt on vajalik, et vältida meetme vahendite killustumist ning dubleerimist. MEEDE 5 SOTSIAALNE SIDUSUS Meetme eesmärk ➔ PHKK toel on suurenenud piirkonna sidusus ➔ Tegevustesse kaasatud piirkonna elanike arv Tulemusnäitajad ➔ Uute/edasiarendatud sihtgrupile suunatud tegevusvõimaluste arv 13 PHKK taotleb toetussumma ning korraldab selle jaotamiseks piirkonnas miniprojektide voorud 25 Meetme osakaal Eraldi rahastus ESF+ meetmest summas 253 060 eurot (toetusmeetmetest) Tegevuste elluviimine: 1) Sihtgrupile suunatud teenuste ja tegevusvõimaluste mitmekesistamine ja uute algatuste piloteerimine14 – nt päevahoiuteenuste jt vajaduspõhiste lahenduste piloteerimine, ja edasiarendamine jms 2) Valdkonna töötajate, spetsialistide, tugiisikute jt arengu Toetatavad tegevused ja toetamine – koolitused, kogemuste vahetus, õppereisid, tegevussuunad supervisioonid jms 3) Kogukonna kaasamine ja teadlikkuse tõstmine – teavitus, kommunikatsioon, koolitused, kohapealsete võrgustike arendamine, vabatahtlike kaasamine ja motiveerimine jms 4) Sihtgrupi võimekuse kasvatamine – digipädevused jms 5) Vaimse tervise toetamine – noored jt sihtgrupid ➔ Investeeringud Mittetoetatavad ➔ Palgakulud tegevused ➔ Muud määrusega välistatud tegevused ➔ PHKK (vihmavarjuprojekt), miniprojekte võivad esitada kõigi Toetuse saajad sektorite esindajad ➔ Vabaühenduste/ettevõtjate puhul peab olema kohalik Nõuded toetuse saajale omavalitsus olema kaasatud partnerina ➔ Muud nõuded vastavalt meetme määrusele ➔ Vastavalt meetme määrusele, toetuse suurus ühe miniprojekti Toetussummad (EUR) kohta u 6000 eurot Toetuse määr ➔ Kuni 100% Väljundnäitajad ➔ Elluviidud miniprojektide arv 2.3. Strateegia uuenduslikkus ja integreeritus PHKK strateegia perioodiks 2023–2027 jätkab üldjoontes eelmise strateegia võtmeteemadega – kaheks selgeks fookuseks on kohapealse mikroettevõtluse arendamine ning elukeskkonna väärtustamine. Kuigi üldjoontes näitasid strateegiaprotsessi raames läbiviidud arutelud, et PHKK senist tegevust ning meetmeid hinnati toimivaks, on arenguks vajalik erinevate uute lähenemiste rakendamine, pidades seejuures silmas väliskeskkonna arenguid. Olulisemad uuendused on järgmised: ➔ Euroopa Sotsiaalfond+ rakendamine (meede 5), mis toetab sotsiaalse kaasatuse suurendamist piirkonnas ning annab PHKKle nn multifondide rakendamise kogemuse. ESF+ meetme raames toetatakse sotsiaalse kaasatuse suurendamist ja hoolduskoormuse vähendamist vastavalt ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava eesmärgile. Seejuures võivad tegevuste elluviijaiks olla kõik sektorid, mis tagab integreerituse. ➔ Strateegilises vaates on uuenduslikuks nn katuseesmärgiks sundliikumise vähendamine, mis tähendab, et nii ettevõtluse, elukeskkonna kui ka kogukondade meetmete puhul on oluline selliste algatuste toetamine, mis pakuvad kohalikule 14 sh vanemaealised, erivajaduste inimesed, noored, lapsevanemad/pered, toimetulekuraskustega inimesed jne 26 elanikule võimalusi tarbida teenuseid või tooteid kohapeal ning vähendavad seeläbi vajadust liikuda piirkonnast välja. ➔ Eelnevast tulenevalt on ettevõtluse toetamisel võrreldes varasemaga selgem fookus kogukonda teenindaval mikroettevõtlusel, mis annab selged suunised. Kuna piirkonnas on ettevõtlus hästi arenenud ning töökohti palju, et PHKK jaoks oluline, et mikroettevõte, kes soovib toetust taotleda arendab teenust või toodet, milles saab kasu ka kogukond. ➔ Samuti on uueks tegevussuunaks uuendusliku ettevõtluse, sh rohe- ja ringmajanduse suurem tähtsustamine, sh vastavate teemade rõhutamine nt ettevõtlusmeetmes. ➔ Võrreldes varasemaga on selgelt rohkem fookuses ka piirkonna noorte omaalgatuse toetamine (mh on noortele kavandatud ka eraldi vihmavarjuprojekt) ning vaimse ja füüsilise tervisega seotud algatuste tähtsustamine. PHKK strateegia ja toetusmeetmed on välja töötatud LEADER-lähenemise printsiibile „integreeritud ja mitut valdkonda hõlmavad meetmed“ vastavalt. Strateegia integreerituse tagavad kaks valdkondadeülest strateegilist eesmärki (PHKK piirkonna elanike vajadus sundliikumiseks Tallinna on vähenenud ja PHKK piirkond on turvaline ja väärtustatud elupaik) – mõlema eesmärgi täitmisesse panustavad nii ettevõtluse, elukeskkonna kui ka kogukondade meetmed. Lisaks on integreeritud ka hindamiskriteeriumid – kõigi meetmete puhul rakendatakse universaalseid hindamiskriteeriumeid (vt p 3.2). Strateegia integreeritust toetab ka asjaolu, et mitmest meetmest saavad toetust taotleda erinevad sihtgrupid (nt ettevõtted ja kodanikuühendused või omavalitsused ja kodanikuühendused). Meetmest 5 saavad toetust taotleda kõik sihtgrupid. 3. Strateegia elluviimine 3.1. Rahastamine ja rakenduskavad PHKK strateegia elluviimise rahastamine toimub peamiselt kahest allikast – LEADER- programmi ja Euroopa Sotsiaalfond+ vahendid. Täiendav tegevusrühma rahastus tuleb liikmemaksudest. PHKK võib lisaks kaasata vahendeid ka muudest allikatest ning osaleda vastavatest projektides, kui need toetavad strateegias määratletud suundi. Eelarve maht määratakse kindlaks maaeluministri ja sotsiaalkaitseministri määrustega. LEADER- eelarvest 74% jagatakse välja toetustena (tabel 7), 26% on kavandatud strateegia rakendamiseks (tegevus- ja elavdamiskulud). Tabel 7. PHKK eelarve jagunemine15 Osakaal meetmetest/ Meede Toetusmäärad Toetussummad (EUR) summa eurodes 15 PHKK LEADER-eelarve kogumaht perioodiks 2023–2027 on u 1,8 miljonit eurot). ESF+ meetme (meede 5) mahuks on 253 060 eurot. 27 Meede 1. Maksimaalne toetussumma Kogukonda 40% 50% 50 000 eurot; minimaalne teenindav 560 540 toetussumma 5 000 eurot (75% LEADER-eelarvest) mikroettevõtlus Maksimaalne toetussumma Toetusmeetmed Meede 2. Kolmas sektor 80%; 50 000 eurot kolmanda sektori 40% Elukeskkonna kohalikud asutuste puhul ja 30 000 eurot 560 540 väärtustamine omavalitsused 50% KOVide puhul; minimaalne toetussumma 5 000 eurot Meede 3. Maksimaalne toetussumma 10% Kogukondade 90% 20 000 eurot; minimaalne 140 135 sidusus ja turvalisus toetussumma 5 000 eurot Meede 4. PHKK 10% 90% (ettevalmistav ühisprojektid ja Otsustab üldkoosolek 140 135 projekt kuni 100%) koostööprojekti Rahastatakse rahastus Eraldi Meede 5. Sotsiaalne ESF+ Maksimaalne toetussumma ühe 100% sidusus vahenditest miniprojekti kohta u 6000 eurot 283 363 Tegevus- ja elavdamiskuludest (26%) kaetakse tegevusrühma kulud (büroo ülalpidamiskulud, palgad, ESFi meetme rakendamisega kaasnevad kulud jms), nende kulude puhul omafinantseering ei rakendu. Toetuste eelarve planeeritud jagunemine aastate lõikes on järgmine: 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Üleminekuperiood 40% 40% 20% Kasutamata Ülemineku- Ülemineku- osa periood periood Strateegia elluviimine toimub iga-aastaste rakenduskavade kaudu, mille koostab tegevmeeskond ja kinnitab üldkoosolek. Rakenduskava saab jooksva eelarveaasta raames vajadusel muuta juhatus. Rakenduskavas määratletakse tegevusrühma eelarvelised vahendid aastaks, sh toetussummade jagunemine meetmete lõikes. Samuti võib rakenduskavaga sätestada teatud kitsendusi. Nõuded rakenduskavale sätestab LEADER- meetme määrus. Rakenduskava esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemi Ametile. Sotsiaalse heaolu meetme rakenduskava esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele. MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu on kasumit mittetaotlev organisatsioon. Tegevusrühma jätkusuutlikkuse ja finantseerimise tagavad liikmemaksud, organisatsiooni oma majandustegevus (laekumised osutatavate teenuste eest), LEADER tegevustoetus ja Euroopa Sotsiaalfond+ vahendid. Rahastamisvõimalusi otsitakse ja taotletakse toetust võimalusel ka teistest programmidest, mis toetavad strateegias määratletud suundi. Majanduslikku elujõulisust ja järjepidevust näitab liikmete arvu pidev suurenemine ning kasvav huvi PHKK tegevuse vastu piirkonnas. Liikmemaksude määramisel on arvestatud erinevate sihtgruppide erinevat suutlikkust panustada rahaliselt organisatsiooni tegevusse. Kõige suurema maksukoormusega on kohalikud omavalitsused, kelle liikmemaksud on üldkoosoleku otsusega kinnitatud sõltuvuses omavalitsuses elavate inimeste arvust (alates 01.01.2022.aastas 0,5 eurot iga registreeritud elaniku kohta, kuid mitte üle 10 000 euro aastas). Ettevõtete ja kolmanda sektori esindajate liikmemaksuks on määratud 30 eurot, mis on liikmete poolt heakskiidetud üldkoosolekul. 28 PHKK arengut ja finantstegevust planeerib juhatus jooksvalt võttes aluseks pikemaajalise strateegiaplaani, mis arvestab taotlusvoorude läbiviimist ning võimalusi kui toetuste laekumine viibib. PHKK varasemas tegevuspraktikas on kasutatud rahavoogude tagamiseks ka laenu võtmist, millega majanduslikult keerukal ajal saab ka tulevikus arvestada. PHKK jätkusuutlikkuse tagatiseks on senine aastatepikkune tegevus LEADER meetmete rakendamisel ning saadud kogemused ja tulemused ning väga heal tasemel taotlejate nõustamine. Praktika näitab, et enamus PHKK taotlejaid alustavad projektitegevusi esimesel võimalusel, kes esitavad ka kuludokumente regulaarselt. See annab eelduse, et uuel strateegia perioodil kasutatav lihtsustatud kulumeetod ei tekita probleeme. 3.2. Taotlemine ja taotluste hindamine Esitatud projekte menetleb PHKK tegevmeeskond ning hindab selleks spetsiaalselt moodustatud hindamise töörühm. Taotluste hindamise aluseks on selgelt määratletud hindamiskriteeriumid, mille detailid pannakse kirja strateegia rakenduskava tasandil hindamiskorras. Taotluste esitamisele järgneb nende tehniline kontroll tegevmeeskonna poolt. Tehnilise kontrolli läbinud taotlused suunatakse hindamiseks hindamiskomisjonile. Hindamiskomisjoni tulemused kinnitab juhatus. Koostööprojekte ei hinnata, nende osas teeb otsuse üldkoosolek. Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel punktiskaalal 1–4, sh antakse hindeid järgnevalt: ➔ 4 – projekt vastab täielikult kriteeriumi kirjeldusele; ➔ 3 – projekt vastab üldjoontes kriteeriumi kirjeldusele; ➔ 2 – projekt vastab osaliselt kriteeriumi kirjeldusele; ➔ 1 – projekt ei vasta või vastab vähesel määral kriteeriumi kirjeldusele. Projektide hindamiskriteeriumid jagunevad kaheks: 1) Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 40%) 1.1. Projekti põhjendatus – 10% 1.2. Projekti eesmärkide, tegevuste ja tulemuste selgus – 10% 1.3. Projekti eelarve ja ajakava selgus ja põhjendatus – 10% 1.4. Taotleja pädevus ja jätkusuutlikkus – 10 % 2) Projekti mõju saavutamisega seotud kriteeriumid (kokku 60%) 2.1. Projekti vastavus strateegia visioonile, valdkonnaülestele eesmärkidele ja meetme eesmärkidele – 15% 2.2. Projekti mõju meetme tulemusnäitajatele – 15% 2.3. Projekti jätkusuutlikkus – 10% 2.4. Projekti mõju PHKK strateegia läbivatele printsiipidele – kokku 20%, (kõiki alamkriteeriume hinnatakse eraldi), sh 2.4.1. Säästva arengu printsiipide rakendamine – 5% 2.4.2. Uuenduslikkus – 5% 29 2.4.3. Mõju piirkonna noortele – 5% 2.4.4. Koostöisus – 5% Lisaks rakendatakse taotluste hindamisel lävendit – kui taotlus saab koondhindeks vähem kui 2,5 punkti (hindamise töörühma liikmete poolt antud hinnete aritmeetiline keskmine), siis seda ei rahuldata. 3.3. Koostöö Põhja-Harju Koostöökogu rolliks piirkonnas on ennekõike LEADER-meetme rakendamine, millele perioodil 2023–2027 lisandub ESF+ meede. Lisaks tegeleb organisatsioon proaktiivsete tegevustega, mis on olulised piirkonnale kui tervikule. Perioodi 2023–2027 koostööd kavandades võetakse arvesse PHKK senised kogemused ja uue strateegia eesmärgid ja fookused. Piirkonna sisese koostöö edendamine, koostöö teiste LEADER-tegevusrühmade ja partneritega nii Eestis kui mujal on toetatud meetme 4 (PHKK ühis- ja koostööprojektid) raames, kus taotlejaks on tegevusrühm ise. Lisaks on koostöötegevused olulisel kohal ka meetmes 3 (Kogukondade sidusus ja turvalisus). Piirkonnasisese ja organisatsioonisisene koostöö puhul on fookuses nii liikmete omavahelise võrgustumise tugevdamine kui ka koostöö teiste piirkonnas tegutsevate organisatsioonidega (sh omavalitsused, kodanikuühenduse ja ettevõtted). Koostöö tegemisel arvestatakse PHKK liikmete võimaluste ning vajadustega, samuti teiste olemasolevate võrgustikega. Piirkondliku ja organisatsioonisisese koostöö peamiseks väljundiks on ühisprojektid, mida toetatakse meetmete 3 ja 4 raames. Eesti-siseselt tehakse koostööd teiste LEADER-tegevusrühmadega, sh on suundadeks nii regionaalne koostöö naabritega (nt Harjumaa LEADER-tegevusrühmadega) kui ka temaatiline koostöö (nt arukate külade kontseptsiooni edasiarendamine, turismialane koostöö põhjarannikul, toidu ja teiste kohalike ressursside säästlik kasutamine), mida edendatakse eelkõige meetme 4 toel (PHKK ühis- ja koostööprojektid). Rahvusvahelise koostöö puhul lähtutakse senistest koostöösidemetest ning PHKK strateegia fookustest. Ka nende projektide elluviimine toimub PHKK ühis- ja koostööprojektide meetme toel. 3.4. Seire ja uuendamine PHKK kogub ja analüüsib projektide seireandmeid strateegia elluviimise mõju hindamiseks. Strateegia seire ja hindamine on kavandatud kahel tasandil (tabel 8): 1) taotlusi ja nendes välja toodud peamisi indikaatoreid seiratakse jooksvalt. Tegevjuht annab iga-aastaselt üldkoosolekule ülevaate lisaks rahade kasutamisele ka peamiste strateegia näitajate seisust; 30 2) kaks korda perioodi jooksul tehakse põhjalikum seire juba ellu viidud projektide tegelike tulemuste ja väljundite hindamiseks. Tabel 8. PHKK seire korraldus Strateegia jooksev seire Strateegia hindamine Tegija PHKK tegevmeeskond PHKK tegevmeeskond/ välishindaja ➔ Eelarve kasutamise edenemine ➔ Projektide seirearuanded ➔ Projektide edenemine ➔ Elluviidud projektide tegelikud Alusandmed/seire sisu ➔ Projektide panus strateegia tulemused ja väljundid (aruannete tulemus- ja väljundnäitajate analüüs, vastavalt vajadusele saavutamisse taotluste põhjal küsitlused-intervjuud jms) Tegevuse pidevus Pidev 2 korda (vahe-- ja lõpphindamine) Aruandeperiood Aasta 3 aastat Aruande heakskiitja PHKK juhatus PHKK üldkoosolek Uue rakenduskava ettevalmistamine, Aruande otstarve Strateegia ülevaatamine rakenduskorralduse täpsustamine PHKK seiratavad tulemus- ja väljundnäitajad on kokkuvõtvalt välja toodud tabelis 9. Tabel 9. PHKK strateegia seirenäitajad16 Meede Tulemusnäitajad Väljundnäitajad ➔ Uute kohalikule kogukonnale suunatud teenuste ja -toodete Toetust saanud ettevõtete arv (kokku 18), sh: arv. Sihttase: 10 Meede 1. ➔ Kohaliku kogukonda teenindava ➔ Parendatud kohalikule Kogukonda mikroettevõtluse arendamisele suunatud kogukonnale suunatud teenuste teenindav projektide arv. Sihttase: 15 ja -toodete arv. Sihttase: 5 mikroettevõtlus ➔ Uuenduslike ettevõtlusprojektide arv. ➔ Uute töökohtade arv. Sihttase: 10 Sihttase: 3 ➔ Kõrgema lisandväärtusega töökohtade arv. Sihttase: 10 Toetust saanud projektide arv (kokku 18), sh: ➔ Uute ja parendatud avalikuks kasutuseks suunatud vaba aja veetmise võimaluste arv. Sihttase: 10 ➔ Asulate arv, mille avalikku ruumi on kaasajastatud. Sihttase: 2 ➔ Toetatud avalikuks kasutuseks ➔ Piirkonna looduskeskkonna säilitamisele Meede 2. suunatud objektide ja väärtustamisele suunatud projektide Elukeskkonna kasutajate/kasusaajate arv. arv. Sihttase: 2 väärtustamine Sihttase: 50 00017 ➔ Kogukondade turvalisuse suurendamisele suunatud projektide arv. Sihttase: 2 ➔ Piirkonna eripära, traditsioonide ja kultuuripärandi säilitamisele ja väärtustamisele suunatud projektide arv. Sihttase: 2 16 lisaks tabelis 9 välja toodud PHKK poolt määratletud seirenäitajatele kogutakse ka PRIA poolt etteantud seirenäitajaid, millest kokku moodustub terviklik seiresüsteem 17 eesmärk on, et erinevate elukeskkonna meetme projektide koondsummana ulatuks kasusaajate arv kogu piirkonna elanike arvuni 31 Toetust saanud projektide arv (kokku 9), sh: ➔ Kogukondade sidususele ja koostööle suunatud projektide arv. Sihttase: 5 ➔ Piirkonna eripära, traditsioonide ja ➔ Tegevustesse kaasatud piirkonna kultuuripärandi säilitamise ja Meede 3. elanike arv/kasusaajate arv. väärtustamisega tegelevate projektide Kogukondade Sihttase: 10 00018 arv. Sihttase: 1 sidusus ja ➔ Tegevustesse kaasatud piirkonna ➔ Noorte kaasamisele suunatud projektide turvalisus noorte arv/kasusaajate arv. arv. Sihttase: 1 Sihttase: 3 000 ➔ Kogukondade turvalisusega tegelevate projektide arv. Sihttase: 1 ➔ Tervislikke eluviiside edendamisele suunatud projektide arv. Sihttase: 1 ➔ Tegevustesse kaasatud piirkonna Meede 4. PHKK elanike. arv/kasusaajate arv. ühis- ja Sihttase: 10 00019 ➔ Elluviidud ühis- ja koostööprojektide koostöö- ➔ Tegevustesse kaasatud piirkonna arv. Sihttase: 5 projektid noorte arv/kasusaajate arv. Sihttase: 2000 ➔ Tegevustesse kaasatud piirkonna Meede 5. elanike arv. Sihttase: 1000 ➔ Elluviidud miniprojektide arv. Sihttase: Sotsiaalne ➔ Uute/edasiarendatud sihtgrupile 40 sidusus suunatud tegevusvõimaluste arv. Sihttase: 20 Vajadust strateegia uuendamise ja muutmise järgi hindab PHKK juhatus iga-aastaselt vastavalt seire tulemustele. Vajadusel valmistab juhatus üldkoosolekule ette motiveeritud ettepaneku strateegia muutmiseks. Kui tegemist on tehniliste täiendustega töö paremaks korraldamiseks, arutatakse muutmist üksnes juhatuse koosolekul. Põhjalikumad muudatused arutatakse enne üldkoosolekut läbi vastavas strateegia- ja seirekomisjonis, mis moodustatakse juhatuse ettepanekul. Olulise sisendina arvestatakse siinkohal strateegia seire tulemusi. Strateegiaperioodi lõpus algatatakse uue strateegia koostamine vastavalt Euroopa Liidu ja riiklikele raamdokumentidele. Lisa 1. Hetkeolukorra analüüs Lisa 2. Strateegiaprotsessi kirjeldus Lisa 3. Seosed teiste arengudokumentidega 18 Eesmärk on, et kogukondade ühisprojektidest saaks kasu vähemalt 20% piirkonna elanikest ja 20% noortest 19 Eesmärk on, et PHKK ühis- ja koostööprojektide kasusaajateks oleks vähemalt 20% piirkonna elanikest ja 20% noortest 32 Heaks kiidetud PHKK juhatuse 20.11.2024 nr 200 otsusega 7.1. Põhja-Harju Koostöökogu strateegia meetme 5 „Sotsiaalne sidusus“ miniprojektitaotluste vastuvõtmise ja hindamise kord Põhja-Harju Koostöökogu strateegia meetme 5 „Sotsiaalne sidusus“ miniprojektitaotluste vastuvõtmise ja hindamise kord (edaspidi kord) kehtestatakse sotsiaalkaitseministri määruse nr 44 „Kogukonna juhitud kohaliku arengu toetuse andmise tingimused ja kord“1 § 23 lõike 6 alusel. § 1. Üldsätted 1. Kord reguleerib Põhja-Harju Koostöökogu (edaspidi PHKK) strateegia meetme 5 „Sotsiaalne sidusus“ (edaspidi meede) miniprojektitaotluste (edaspidi projektitaotlus) vastuvõtmist ja hindamist, sätestades muu hulgas: 1) meetme vajaduse lühikirjelduse; 2) meetme eesmärgid; 3) toetatavad ja mittetoetatavad tegevused; 4) meetme taotlejad (edaspidi taotlejad); 5) nõuded taotlejale ja toetuse saajale; 6) projektitaotluste menetlemise, hindamise, paremusjärjestuse kinnitamise ja rahastusotsuse tegemise; 7) järelevalve ja aruandluse. 2. Meetme sihtrühmaks on PHKK tegevuspiirkonna2 vanemaealised (alates 55+)3 ja erivajadustega inimesed (alates 16+)4 ning suure hoolduskoormusega omaste hooldajad tegevuspiirkonnas. 3. Miniprojektide taotlusvoor kuulutatakse välja kahes kategoorias. Toetuse määr mõlemas kategoorias on 100% abikõlbulikust kulust. 1) Suurprojektide kategoorias on minimaalne toetuse summa on 4001 eurot ja maksimaalne 8000 eurot. 2)Väikeprojektide kategoorias on minimaalne toetuse summa on 2000 eurot ja maksimaalne 4000 eurot. 4. Projektitaotluste ja aruannete vastuvõtmist ning menetlemist ja rahaliste väljamaksete tegemist korraldab PHKK vastavalt käesoleva korra § 11. 5. PHKK on meetme rakendaja, vastutades tegevuste abikõlblikkuse, rahastamise ja aruandluse eest Riigi Tugiteenuste Keskusele. Toetuse saaja kohustus on tegevused eesmärgipäraselt ellu viia. 1 Sotsiaalkaitseministri määrus nr 44 „Kogukonna juhitud kohaliku arengu toetuse andmise tingimused ja kord“ 2 PHKK tegevuspiirkonna (Jõelähtme, Rae, Viimsi vald) vanemaealisel (alates 55+) ja erivajadusega inimesel (alates 16+) ei pea olema rahvastikuregistris elukohana registreeritud PHKK tegevuspiirkonda, kuid ta peab siin elama alaliselt. 3 Heaolu arengukava 2023-2030 tähenduses on vanemaealine vanuses 55+. 4 16+ erivajadustega inimene on isik, kellel on füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille tõttu ta vajab täiendavat kõrvalabi igapäevaelus toimetulekuks. § 2. Meetme vajaduse lühikirjeldus Meetme sihtrühmade ja teemade valik tuli ühelt poolt riigi ootustest ESF+ meetmele. Teiselt poolt näitasid strateegiaprotsessis läbi viidud töörühma kohtumised sotsiaalvaldkonna spetsialistidega, et piirkonnas vajavad tuge üksikud eakad inimesed, omaste hooldajad, samuti on puudus eakatele suunatud tegevustest, kooskäimise võimalustest jm aktiivsust suurendavatest tegevustest. Teemaga tuleb tegeleda seda enam, et Eesti pensionieas inimeste osa on 25% ja see on ajas kasvav näitaja. Tegevuspiirkonna analüüs näitab, et elanikest on küll 65+ elanike arv 11,4% kogurahvastikust, mis on oluliselt madalam võrreldes Eesti keskmisega, kuid samas absoluutnumbrites on see vanuserühm suur ning seega ka sotsiaalvaldkonna teenusvajadus kiirelt suurenenud. Tõhustada on vaja kogukondlikult abivajaduse märkamist ja ennetustööd ning puudulik on vaheetapp koduse hakkamasaamise ja hooldekoduteenuse vahel, motiveerimist ja tuge vajavad ka omaste hooldajad. Piirkonna puudusena on välja toodud seda, et vajaka on vabaaja veetmise kohtadest ja teenustest ning sportimis- ja huvitegevuse võimalustest nii noortele kui eakatele. Analüüs näitab, et probleemiks on peamiselt piirkondade ja kogukondade vähene sidusus ja koostöö. Tegevuspiirkonnas on suur vajadus kolme sektori senisest parema koostöö järele, mis aitab kaasa kogukondlike sotsiaalvaldkonna tegevuste edendamisele ning kõigile võrdsete võimaluste tagamisele. Tegevused, mis on suunatud toevajadusega elanikkonna kaasamiseks ning kogukonna tugevdamiseks nn „hõbemajanduse“ kaudu on meetme rakendamisel olulisel kohal. Meetme tegevuste eesmärgiks on leida kogukonna- ja võrgustiku põhiseid lahendusi, kuidas tagada sihtrühmadele kogukonna märkamine ja tugi aitamaks neil jääda aktiivseteks ühiskonna liikmeteks ning toetada vaimse tervise probleemide lahendamist. § 3. Meetme eesmärgid 1. Meede panustab Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) erieesmärkidesse: 1) pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine; 2) inimväärikuse tagamine, sealhulgas vaesuse vähendamine ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine. 2. Meetme laiem eesmärk on piirkonna tuge vajavate sihtgruppide kaasamine ja nende toetamine (eakad, hoolduskoormusega inimesed, erivajadustega inimesed alates vanusest 16 (kaasatud saavad olla ka erivajaduseta noored), toimetulekuraskustega inimesed alates vanusest 16 jt), neile tegevusvõimaluste loomine pidades silmas PHKK piirkonna eripära (kiiresti kasvav elanikkond, suur noorte osakaal, kogukondade vähene sidusus jne), aga ka valdkonnas tegutsevate inimeste arengu ja võrgustumise toetamine. § 4. Toetatavad ja mittetoetatavad tegevused 1. Toetatavate tegevuste alla kuuluvad: 1)Toetatakse tegevusi, mis on vajalikud eesmägi elluviimiseks ning kokku lepitud tulemuste saavutamiseks sh koostöö rakendamine ja ettevalmistamine. Koostöötegevuse 2/8 korral võib toetatava tegevuse asukoht jääda ka väljapoole Eestit, piirdudes Euroopa Liidu majanduspiirkonnaga5. 2) Lubatud on soetada väikevahendeid, mis on vältimatult vajalikud miniprojekti põhitegevuse läbiviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks. 3) Lubatud on projektijuhtimine kuni 20% muude tegevuste maksumusest. 4) Valdkonna töötajate, spetsialistide, tugiisikute jt arengu toetamine – ühised arendustegevused, koolitused, õppereisid, arenguprogrammid jm haavatavate sihtrühmadega töötavatele inimestele, sh KOVide töötajad. 5) Sihtgrupile suunatud teenuste ja tegevusvõimaluste mitmekesistamine ja uute algatuste piloteerimine – nt päevahoiuteenuste (mis ei asenda KOVi teenust) jt vajaduspõhiste lahenduste piloteerimine ja edasiarendamine jms. 6) Kogukonna kaasamine ja teadlikkuse tõstmine – teavitus, kommunikatsioon, koolitused, üritused, kohapealsete võrgustike arendamine, vabatahtlike kaasamine ja motiveerimine jms. 7) Sihtgrupi võimekuse kasvatamine – digipädevused jms. 8) Vaimse tervise toetamine – meetme eesmärke toetavad tegevused piirkonna erivajadustega elanikele vanuses 16+ 2. Toetatavate tegevuste alla ei kuulu: 1) Investeeringud (sh maa, kinnisvara ja taristu ostmise kulud), välja arvatud väikevahendid, mis on ESF+ tegevuste tegemiseks vältimatult vajalikud. 2) Tegevused, mis on seaduse järgi kohaliku omavalitsuse või Töötukassa ülesandeks või mille jaoks saadakse rahastust mõnest muust allikast , st. tegevused, mida planeeritakse Sotsiaalhoolekande seaduse6 2. ja 3.peatüki, Tööturuteenuste ja - toetuste seaduse § 9 ja Tööturumeetmete seaduse7 § 13 või Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse8 § 2 alusel ei toetata, välja arvatud juhul, kui tegevused loovad olemasolevatele teenustele lisandväärtust9. § 5. Meetme taotlejad Meetme taotlejateks on tegevuspiirkonnas registreeritud või sihtrühma inimestele suunatud tegevusega seotud MTÜd, SAd, FIE-d, sotsiaalvaldkonna mikroettevõtjad, kohalikud KOVid ja kohalik tegevusrühm (PHKK). § 6. Nõuded taotlejale ja toetuse saajale 1)Vabaühenduste/ettevõtjate taotluste puhul peab olema kohalik omavalitsus kaasatud partnerina või omama KOVi toetavat seisukohta projekti elluviimiseks10. 5 Toetatavate tegevuste hulka kuuluvad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 6 artikli 34 lõike 1 punktis b nimetatud koostöö rakendamine ja ettevalmistamine. Koostöötegevuse korral, mis panustab meetme eesmärki, võib toetatava tegevuse asukoht jääda väljapoole Eestit, piirdudes Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaga. 6 Sotsiaalhoolekande seadus 7 Tööturumeetmete seadus1 8 Tervishoiuteenuste korraldamise seadus1 9 See tähendab, et näiteks kohalikud omavalitsused (edaspidi KOV) saavad ellu viia vaid neid täisealistele isikutele (erivajadustega 16-aastased ja vanemaealised) suunatud tegevusi, mis loovad lisandväärtust Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kohustuslikele KOV teenustele (koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, isiku abistaja teenus). 10 KOVide poolt on määratud esindusisikud, kes annavad esmahinnangu projektide vastavusele antud korra paragr 4.2.2 osas. Kontaktisikud avaldatakse PHKK kodulehel www.leadeph.eu/abiks 3/8 2) Taotleja saab igas toetusvoorus esitada kuni kaks projektitaotlust. 3) Taotleja viib projekti ellu ühe aasta jooksul alates rahastamisotsusest ja projekti aruanne esitatakse tegevusrühmale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõpetamist. 4) Taotlejal ei tohi olla maksuvõlga ning majandusaasta aruanded, millele on saabunud aruande esitamise tähtpäev, peavad olema esitatud. 5) Taotleja majandustegevus peab olema kestnud vähemalt 6 kuud. 6) Taotleja esitab projektitaotluse koos vajalike lisadokumentidega, sh hinnapakkumus(t)ega elektrooniliselt SPOKU keskkonnas (edaspidi SPOKU), mille link on leitav PHKK koduleheküljel https://leaderph.eu/abiks taotlejale/sotsiaalfond+/: 1) kui projektitoetusega taotletava tegevuse (tellitava töö või teenuse) käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, tuleb taotlejal esitada vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust; 2) kui projektitoetusega taotletava tegevuse (tellitava töö või teenuse või soetatava vara) käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, tuleb taotlejal esitada vähemalt üks hinnapakkumus; 3) hinnapakkumus peab sisaldama hinnapakkuja nime, kontaktandmeid, töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. Hinnapakkumuseks loetakse ka muud dokumenti (näiteks kuvatõmmis jms), millest selguvad eelpool nimetatud andmed. Väljavalitud hinnapakkumus peab olema objektiivselt põhjendatud. Juhul, kui taotleja ei ole saanud nõutud arvu hinnapakkumusi või valinud odavaimat hinnapakkumust, peab selle kohta esitama põhjenduse. 7) Taotleja esitab SPOKU keskkonnas enne kulude väljamaksmist11 tegevuse toimumist tõendavad materjalid koos ESF+ tähistusega (aruande, ürituste kavad, pildid ürituse toimumisest, osalejate nimekirjad, infokandjad, hinnapakkumised, kuludokumendid jms). 8) Toetuse saaja on kohustatud teavitustegevustes kasutama PHKK ja ESF+ logosid. § 7. Projektitaotluste menetlemine 1. Projektitaotluste menetlemise tähtajad kinnitab PHKK juhatus ja need avalikustatakse PHKK kodulehel vähemalt 20 tööpäeva enne taotlusvooru tähtaja algust. 2. Kõik tähtaegselt esitatud projektitaotlused läbivad tehnilise vastavuse kontrolli, mille teostab PHKK tegevmeeskond (edaspidi PHKK). Kontrollitakse taotleja, projektitaotluse ja toetatava tegevuse vastavust strateegia meetmes esitatud nõuetele ning projektitaotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja korrektsust. 3. Projektitaotluste tehniline kontroll kestab kuni 30 päeva alates projektitaotluste vastuvõtu lõppemise kuupäevast. 4. PHKK võib projektitaotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente projektitaotluses esitatud andmete kohta, samuti projektitaotluse täiendamist või muutmist, kui projektitaotluses esinevad puudused või kui projektitaotlus ei ole määrusega kooskõlas, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, taotlejale/sotsiaalfond+. Valla esindaja annab taotlejale digiallkirjaga kinnituskirja, mis lisatakse SPOKU keskkonda failina. 11 Taotleja viib kõik projekti tegevused ellu omafinantseeringu korras. Kulude väljamaksmine toimub pärast aruande kinnitamist PHKK poolt ja RTK poolt tehtud väljamakset PHKK-le. 4/8 muutmist, täiendamist või lisainformatsiooni. Taotlejale antakse osutatud puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 5 tööpäeva. 5. Projektitaotluste täiendamine ja parandamine toimub üksnes SPOKUs. Projektitaotluste hindamise ajal ei ole taotlejal enam võimalik lisada projektitaotlusele uusi täiendavaid dokumente või teha projektitaotluses muudatusi. § 8. Projektitaotluse hindamine 1. Projektitaotlusi hindab hindamise töörühm, mille moodustamisel arvestatakse, et kohaliku omavalitsuse üksuste esindajate ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindatus on hindamise töörühma koosseisust alla 50 protsendi. 2. Hindamise töörühmas on 3 liiget ja 2 asendusliiget. Hindamise töörühma koosseisu kuuluvad esindajad PHKK tegevuspiirkonda kuuluvatest valdadest, eksperdid sotsiaalvaldkonnast ning vajadusel võib hindamise töörühma töösse kaasata lisaeksperte, kellel ei ole hääleõigust otsustusprotsessis. 3. Hindamise töörühma sekretäriks on PHKK töötaja, kellel ei ole hääleõigust otsustusprotsessis. 4. Hindamise töörühma liige ei või projektitaotluste hindamisest osa võtta, kui ta on projektitaotluse esitajaga seotud isik Haldusmenetluse seaduse12 § 10 lg 1 tähenduses. Seotud isiku asjaolude ilmnemisel teavitab hindamise töörühma liige sellest viivitamatult sekretäri ning meetme hindamise töörühma esimeest e-kirja teel. Seejärel taandab ennast meetme projektitaotluste hindamisest. Taandamise ja asendusliikme määramise kohta teeb PHKK juhatus otsuse. 5. Hindamise töörühma liikme taandamise või muul põhjusel mitte osalemise korral täidab tema ülesandeid asendusliige. 6. Hindamise töörühma liige, sekretär ja kaasatud lisaekspert on kohustatud rangelt kinni pidama konfidentsiaalsuse nõuetest ning mitte levitama ega kommenteerima temale seoses projektitaotluste hindamisega teatavaks saanud informatsiooni ja taotluste hindamise käiku. 7. Hindamise töörühma koosseisu, esimehe ja asendusliikmed kinnitab PHKK juhatus, mis avaldatakse PHKK kodulehel hiljemalt taotlusvooru avanemise päeval. 8. Nõuetele vastavaks tunnistatud projektitaotlused avatakse SPOKU keskkonnas sekretäri poolt hindamise töörühma liikmetele. Projektitaotlused, mis tehnilist kontrolli ei läbinud, hindamiseks ei edastata. 9. Projektitaotluste hindamine hindamise töörühma poolt kestab kuni 25 päeva alates projektitaotluste kättesaadavaks tegemisest. Hindamine ja paremusjärjestuse moodustamine toimub üksnes SPOKUs. 10. Hindamise töörühma liikmed peavad olema sõltumatud ja erapooletud, lähtudes hindamisel üksnes meetme eesmärgist ja hindamiskriteeriumitest. Hindamiskriteeriumid on avalikkusele kättesaadavad PHKK kodulehel. 11. Hindamise töörühma liige hindab projektitaotlusi 1-4 hindepalli süsteemis, millest kõrgeim hinne on 4 ja madalaim 1. Hindepunkte antakse täisarvudes: 1) 4 – väga hea; 2) 3 – hea; 12 Haldusmenetluse seadus 5/8 3) 2 – rahuldav; 4) 1 – nõrk; 12. Projektitaotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) projekti vastavus strateegiale ja meetme eesmärkidele (25%); 2) projekti mõju koostöö ja võrgustike loomisele (20%) 3) projekti selgus, korrektsus ja põhjendatus (25%); 4) projekti eelarve selgus ja otstarbekus (15%); 5) projekti kasusaajate arv ja oodatavad tulemused (15%). 13. Hindamiskomisjoni liige lisab SPOKUs iga projektitaotluse iga hindamiskriteeriumi hindele ja koondhindele põhjenduse. Hindamiskomisjoni esimees koostab iga projektitaotluse kohta protokollis koondkokkuvõtte hindamiskriteeriumite kaupa koos hindajate põhjendustega. 14. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel võib PHKK juhatus pikendada projektitoetuste hindamise ja paremusjärjestuse koostamise ning kinnitamise tähtaega. § 9. Projektitaotluste paremusjärjestuse kinnitamine 1. Hindamise töörühma liige kinnitab hindamise lõpetamisel SPOKUs hindamistulemused omapoolse allkirjaga ja hindamiskomisjoni esimees kinnitab taotlusvooru hindamistulemused, arvestades käesoleva korra § 8 punkti 14. Kõigist laekunud ja hinnatud projektitaotlustest moodustub SPOKUs paremusjärjestus, mille moodustamisel loetakse paremaks kõrgeima koondhinde saanud projektitaotlus. 2. Iga hindamiskriteeriumi kohta arvutatakse hindajate keskmist hinnangut väljendav aritmeetiline keskmine hinne. Nimetatud keskmised hinded korrutatakse läbi kriteeriumite osakaaludega ning saadud tulemused liidetakse taotluse koondhindeks. Saadud koondhinde alusel paigutatakse projektitaotlused meetme lõikes pingeritta. 3. Projektitaotlusi, mille summaarne koondhinne on vähem kui 50% maksimaalsest võimalikust koondhindest ehk vähem kui 2 hindepunkti, ei ole võimalik heaks kiita, kuna need ei vasta strateegia eesmärkidele. 4. Projektitaotlused, mille summaarne koondhinne on 2 või enam hindepunkti, lähevad arvesse paremusjärjestuse koostamisel meetme lõikes. 5. Juhul, kui võrdsete koondhinnetega projektitaotlused asetuvad paremusjärjestuses selliselt, et meetmes ettenähtud eelarvevahendeid ei jätku kõikide võrdsete koondhinnetega projektitaotluste rahastamiseks, teeb otsuse PHKK juhatus. 6. Hindamise töörühma esimees esitab hindamise protokolli, milles sisaldub projektitaotluste paremusjärjestus, toetussumma ettepanek ja hindamata jäetud projektitaotluste nimekiri PHKK juhatusele. Taotluste hindamise protokollis esitatakse muu hulgas projektitoetuse taotluse vastuvõtu kuupäev, aeg, millal hindamise töörühm taotlusi hindas, hindamise töörühma koosseis, koondhindepunktid hindamiskriteeriumite kaupa koos iga koondhindepunkti põhjendusega iga projektitaotluse kohta, hindamata jäetud projektitaotlus koos hindamata jätmise põhjendusega, teave hindamise töörühma liikme taandamise kohta ning muu oluline teave projektitaotluse hindamisega seotud asjaolude kohta. § 10. Projektitaotluste rahastusotsuse tegemine 6/8 1. Hindamise töörühm teeb PHKK juhatusele ettepaneku projektitaotluste rahastamise otsuse tegemiseks. 2. Hindamise töörühma ettepaneku alusel teeb PHKK juhatus mõistliku aja jooksul projektitaotluste rahastamise otsuse. 3. PHKK juhatuse otsus paremusjärjestuse kinnitamise, projektitaotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise ning rahastamise suuruse kohta esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele 20 tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest. 4. Positiivse otsuse saanud projektitaotluste pingerida lisatakse peale PHKK juhatuse otsust PHKK kodulehele, kus märgitakse ära taotleja nimi, projekti nimi, teave projekti tegevuste kohta, toetuse suurus ja projekti elluviimise algus- ning lõppkuupäev. Rahuldamata jäetud projektitaotluste kohta PHKK veebilehel teavet ei avaldata. 5. Taotlejale edastatakse tema projektitaotluse kohta tehtud otsus 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest taotleja taotluses välja toodud e-posti aadressile. 6. PHKK vormistab vastavalt käesoleva korra § 10 punktis 1 nimetatud otsusele rahastamislepingu, mis allkirjastatakse digitaalselt PHKK tegevjuhi ja projektitoetuse taotleja poolt. § 11. Järelevalve ja aruandlus 1. PHKK on õigus teostada järelevalvet toetusotsuse saanud projektitaotlustes kirjeldatud tegevuste üle. 2. Projekti elluviimise kohta esitab projektitoetuse saaja vormikohase aruande koos kuludokumentide, nimekirjade muude nõutud dokumentidega SPOKUs rahastamislepingus fikseeritud tähtajal, mis on aluseks PHKK juhatuse otsuse tegemiseks projektitoetuse väljamakseks üksnes abikõlbulike kulude hüvitamisel ja üksnes siis, kui projektitoetuse saaja on taotletud tegevused nõuetekohaselt ellu viinud. 3. PHKK kontrollib esitatud aruannet 20 päeva jooksul, kas aruanne on vormi- ja nõuetekohane. 4. Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, annab PHKK toetuse saajale 5 tööpäeva, mille jooksul tuleb osutatud puudused kõrvaldada. 5. Kui aruandes või projekti elluviimisel esineb olulisi puudusi või eksimusi, võib PHKK nõuda toetuse saajalt lisadokumente või täiendavaid selgitusi ja tõendusmaterjale. 6. Aruannet ei kinnitata järgmiste asjaolude ilmnemisel: 1. toetuse kasutamisega seotud dokumentide kontrollimisel selgub, et neis on esitatud valeandmeid; 2. toetuse saaja ei ole ette nähtud tegevusi sätestatud tähtajaks teinud või ei ole tegevused tõendatud; 3. toetuse saaja on jätnud punktis 4 sätestatud tähtajaks puudused kõrvaldamata. 7. Nõuetele vastavad aruanded edastatakse tegvjuhi poolt juhatusele13, kes võtab vastu otsuse projekti rahastamise kohta, avalikustab PHKK kodulehel tegevuspiirkonna elanikele teabe projektist ja tulemustest ning esitab aruande projekti ellu viimise kohta RTKle e-toetuse keskkonna kaudu. Aruande kinnitamata jätmisel teeb PHKK juhatus otsuse toetuse mitte välja maksmiseks. 13 Juhatus teeb rahastamise või mitte rahastamise otsuse aruande alusel selle esitamisele järgneval juhatuse koosolekul. 7/8 8. Projektitoetuse väljamakse taotlejale tehakse PHKK raamatupidaja poolt 5 tööpäeva jooksul pärast RTK poolt väljamakstud toetusumma laekumist PHKK-le. 8/8 KÄSKKIRI (kuupäev digiallkirjas) nr 39 MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu strateegia muudatuste heakskiitmine Käskkiri kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 31 lõike 7 ja regionaalministri 30. mai 2023. a määruse nr 29 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine“ § 9 lõike 6 alusel. Strateegia muudatuste läbivaatamisel on tehtud kindlaks, et strateegia vastab LEADERi määruse § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning strateegia muudatused on vastu võetud kooskõlas LEADERi määruse § 9 lõikes 3 sätestatud nõuetega. Samuti ei esine aluseid strateegia heaks kiitmata jätmiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 31 lõike 8 alusel. Strateegia muutmise peamised põhjused: - lähtudes rakendamisel ilmnenud asjaoludest ja vajadusest tagada strateegia kooskõla õiguslike aluste ja tõlgendustega, viidi 04.12.2024 toimunud MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu üldkoosoleku otsusega tegevuspiirkonna ühisstrateegiasse 2023-2027 sisse vajalikud muudatused, sealhulgas eelarve täpsustused viie meetme lõikes ning muudatused meetme 5 (Sotsiaalne sidusus) sõnastuste ja tingimuste osas; - lähtuvalt piirkonna hetkeolukorrast ja meetme analüüsist vähendati meetme 1 (Kogukonda teenindav mikroettevõtlus) seirenäitajat R.37 „uute töökohtade arv“ 2024. aastal kokkulepitud sihttasemelt kahelt üheni. Lähtudes eeltoodust kiidan heaks MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu esitatud strateegia muudatused. MTÜ-l Põhja-Harju Koostöökogu on õigus rakendada muudetud strateegiat tagasiulatuvalt alates 31.01.2025. Lisa: PRIA poolt kontrollitud MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu heakskiidetav strateegia koos lisadega, MTU_Pohja-Harju_Koostookogu_heakskiidetav_strateegia.asice Saata: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Sotsiaalministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister

Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus dokumendiregister →