Käskkiri

KINNITATUD LISA 11 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 9 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses peadirektori 16.01.2025 käskkirja nr 6 redaktsioonis RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS KAITSEVÄE KESKPOLÜGOONI KASUTUSEESKIRI Tallinn 2025 SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED ........................................................................................................................................... 3 2. MÕISTED ............................................................................................................................................... 3 3. KAITSEVÄE KESKPOLÜGOONI KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD ....................................................... 3 4. HARJUTUSVÄLJA OHUTUSE VANEMSPETSIALISTI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED..................................... 4 5. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED................................................................................. 4 6. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE ........................................................................................................................ 4 7. KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................................... 5 8. TULEOHUTUS ........................................................................................................................................ 7 LISA 11.1 Laske- ja väljaõppealade kirjeldused .......................................................................................... 8 LISA 11.2 Üldplaan ja tähistus .................................................................................................................. 14 LISA 11.3 Liikumispiiranguga alad ............................................................................................................ 15 LISA 11.4 Tegevuspiiranguga alad ............................................................................................................ 16 LISA 11.5 HV kasutamise registreerimisvorm .......................................................................................... 17 LISA 11.6 Jäätmete sorteerimisjuhend..................................................................................................... 18 LISA 11.7 Teeninduslinnaku kasutusjuhend ............................................................................................. 20 LISA 11.7.1 Teeninduslinnaku üleandmise-vastuvõtmise akt .................................................................. 22 LISA 11.7.2 Taotlus üksuse sissepääsuks administratiivalale ................................................................... 23 LISA 11.7.3 Teeninduslinnaku skeem ....................................................................................................... 24 LISA 11.8 RB 300 m ja 600 m lasketiirude kasutuseeskiri ........................................................................ 25 LISA 11.8.1 RB ala skeem.......................................................................................................................... 25 LISA 11.8.2 RB 300 m lasketiiru ohuala .................................................................................................... 29 LISA 11.8.3 RB 600 m lasketiiru ohuala .................................................................................................... 30 LISA 11.9 STL1 300 m ja 1500 m lasketiiru kasutuseeskiri ....................................................................... 31 LISA 11.10 Tankipesula kasutusjuhend .................................................................................................... 33 LISA 11.10.1 Tankipesula kasutamine ...................................................................................................... 36 LISA 11.10.2 Tankipesula skeem .............................................................................................................. 37 LISA 11.11 Laskemaja ja linnavõitluselementide ala (LVA) kasutuseeskiri .............................................. 38 LISA 11.11.1 LVA ala skeem...................................................................................................................... 42 LISA 11.11.2 Laskemaja pealtvaade ......................................................................................................... 43 LISA 11.11.3 Laskemaja külgvaade ........................................................................................................... 44 LISA 11.11.4 Linnavõitluse treeningrajatise korruse vaade ..................................................................... 45 LISA 11.11.5 Linnavõitluse treeningrajatise külgvaade 1 ......................................................................... 46 LISA 11.11.6 Linnavõitluse treeningrajatise külgvaade 2 ......................................................................... 47 LISA 11.11.7 Granaadiheitja rajatise korruse plaan ja kõrvalt vaade....................................................... 48 LISA 11.11.8 Granaadiheitja treening rajatise korruse ja külgvaate plaan .............................................. 49 LISA 11.11.9 Laskemaja ja treeningrajatiste asukoht ............................................................................... 50 LISA 11.12 Rabasaare linnavõitluslinnaku (LVL) kasutuseeskiri ............................................................... 51 LISA 11.12.1 LVL üldplaan ja liikumispiirangud ........................................................................................ 58 LISA 11.12.2 LVL hoone R01 korruste plaan............................................................................................. 60 LISA 11.12.3 LVL hoone J01 korruste plaan ............................................................................................. 61 LISA 11.12.4 LVL hoone H01 korruste plaan ............................................................................................ 62 LISA 11.12.5 LVL hoone F01 korruste plaan ............................................................................................. 63 LISA 11.12.6 LVL AH1 ja AH2 harjutusseinad ........................................................................................... 64 LISA 11.12.7 Teisaldatavad vaheseinad ................................................................................................... 67 LISA 11.12.8 Katuse pollarid………………………………………..……………………………………………………………………….68 2/68 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kaitseväe keskpolügooni (edaspidi KVKP) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks KVKP üldise kasutamise korra. 1.2. KVKP kasutamisel, broneerimisel, prügi sorteerimisel ja keskkonnakaitsenõuetes juhindutakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori käskkirja „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ harjutusväljade kasutuseeskirjast. 1.3. KVKP asub Kuusalu vallas Harju maakonna. Harjutusvälja pindala on 11 951 ha. Territooriumi üldplaan on toodud eeskirja lisas 11.2. 1.4. KVKP on asutatud Vabariigi Valitsuse 23. oktoobril 2001 korraldusega nr 713 „Kaitseväe keskpolügooni asutamine ja esialgse asukohavaliku kinnitamine“. 1.5. KVKP-d haldab vastavalt Kaitseministri 28.12.2010 määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ § 2 lg 6 alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK). HV kontaktisikuks on ohutuse vanemspetsialist: telefon: +372 5326 4560; e-post: [email protected] ; veebileht: mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-keskpolugoon. 2. MÕISTED 2.1. Tagavall – maapind, mis tõuseb vahetult märklaudade taga, moodustades valli, mille eesmärgiks on kinni püüda otsesed lasud, mis jäävad laskuri lubatud veamarginaali piiridesse ning vältida esimesest tabamispunktist põrkuva rikošeti ohtu; 2.2. Kuulipüüdja – väljaehitatud rajatis märklaudade taga, mille eesmärgiks on kinni püüda kuulid ning vähendada rikošetiohtu; 2.3. Ohuala – ruumiline ala, kuhu laskmiste, lõhketööde, käsigranaatide viskeharjutuste ja muu ohtliku tegevuse ajal peab kõrvaliste isikute pääs olema tõkestatud ja rangelt keelatud, kuna seal viibimine on neile eluohtlik; 2.4. Sihtmärkide positsioonid – ala, kus on ettevalmistatud tingimused tõusvate ja statsionaarsete sihtmärkide paigutamiseks. 3. KVKP KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD 3.1. KVKP õhuohuala on 4400 m maapinnast. 3.2. KVKP võib läbi viia tegevusi vastavalt lisale 11.1. 3.3. Kõik muud tegevused, mis ei ole kajastatud lisas 11.1. tuleb kooskõlastada polügooni ohutuse vanemspetsialistiga. 3.4. KVKP laiendatud ohuala kasutamisel tuleb esitada kolm (3) kuud varem taotlus selle kasutamiseks aadressile [email protected]. Taotluses peab olema järgmine info: soovitud kasutusvahemik, tegevus, õhuohuala kõrgus, ohuala, kontaktid. 3.4.1. Laiendatud ohuala on lubatud kasutada aastas kuni 90 päeva; 3/68 3.4.2. Laiendatud ohuala kasutamine on keelatud: 1.-8., 24.-31., 50.-52. nädal. 3.5. Öisel ajal (22.00 – 06.00) ja riiklikel pühadel kõrge müratasemega väljaõppe läbiviimine tuleb kooskõlastada ohutuse vanemspetsialistiga. 4. KVKP OHUTUSE VANEMSPETSIALISTI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 4.1. Ohutuse vanemspetsialist: 4.1.1. viib igal hommikul HV personalile läbi ohutusnõupidamise ning määrab väljaõppe toetamiseks meeskonna; 4.1.2. õhk-maa laskmiste korral määrab ühe ohutusspetsialisti laskmiste läbiviimise meeskonda; 4.1.3. väljastab olemasolul väljaõppe läbiviijale raadiojaama. 5. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 5.1. Väljaõppe läbiviija on kohustatud: 5.1.1. teeninduslinnaku kasutamisel, mis on administratiivala, esitama 5 tööpäeva enne väljaõppe- ürituse algust taotluse (vt lisa 11.7.2) vajaminevate andmetega isikute ja mootorsõidukite tuvastamiseks; 5.1.2. välja panema tõkestajad tõkestuspunktidesse (vt lisa 11.2) laskmiste päeval hiljemalt kell 06.00 hommikul, kuid mitte hiljem, kui kolm tundi enne laskmiste algust ning hoidma need mehitatuna, kuni kasutatud maa-alade koristustööde lõpuni. Tõkestuskohtade täpsed asukohad tuleb kooskõlastada KVKP ohutuse vanemspetsialistiga; 5.1.3. laiendatud ohualale välja panema tõkestajad tõkestuspunktidesse (vt lisa 11.2) laskmistele eelneva päeva kella 18:00-ks kuni laskmiste lõpuni; 5.1.4. saama loa väljaõppeürituse läbiviimiseks ohutuse vanemspetsialistilt, et signaalmastidesse on heisatud vähemalt kell 06.00 hommikul, kuid mitte hiljem kui kolm tundi enne ohtliku tegevuse algust päevasel ajal punased signaallipud ning pimedal ajal punased signaaltuled ning KVKP-le viivad teed on suletud. 5.1.5. tagama, et tõkestajatel oleks ajakohane ohuala kaart; 5.1.6. teavitama ohutuse vanemspetsialisti ohtliku tegevuse alustamisest ja lõpetamisest; 5.1.7. peale väljaõppeürituse lõppu ette kandma väljaõppe lõppemisest ja andma ala KVKP ohutuse vanemspetsialistile üle. 6. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE 6.1. Plaanilisest väljaõppeüritusest KVKP-l teavitab RKIK hiljemalt 20. kuupäevaks ja plaanivälisest tegevusest viis (5) tööpäeva enne tegevuse algust: 4/68 6.1.1. Põhja Päästekeskust; 6.1.2. Tapa vallavalitsust; 6.1.3. Kuusalu vallavalitsust; 6.1.4. Anija vallavalitsust; 6.1.5. Kadrina vallavalitsust; 6.1.6. Päästeameti demineerimiskeskust; 6.1.7. Põhja - Eesti pommigruppi; 6.1.8. Eesti Geoloogiateenistust; 6.1.9. Riigimetsa Majandamise Keskust. 6.2. Kõrvaliste isikute juurdepääs ohualale tõkestatakse ohtliku tegevuse korral kell 06.00 hommikul, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega (vt lisa 11.2). Kõrvaliste isikute avastamisel ohualal võib väljaõppe läbiviija ise kodaniku välja saata. Kui kõrvaline isik ei allu korraldustele, siis tuleb kutsuda politsei ja edastada info ohutuse vanemspetsialistile. Raketibaas 1, Raketibaas 2 (edaspidi RB1, RB2) ja Suru lasketiir (edaspidi STL1) alal asuvate lasketiirude tõkestamine on reguleeritud lasketiirude kasutuseeskirjades (vt lisa 11.9) 6.3. KVKP signaalmastidesse heisatakse KVKP personali poolt vähemalt kell 06.00 hommikul, kuid mitte hiljem kui kolm (3) tundi enne kõrgendatud väljaõpperiskiga väljaõppeürituse algust ja langetatakse pärast tegevuse lõppemist ning ala kontrollimist päevasel ajal punased signaallipud ning pimedal ajal punased signaaltuled. 6.4. Laiendatud ohuala signaalmastidesse heisatakse KVKP personali poolt laskmistele eelneva päeva kella 16:00 punased signaallipud ning langetatakse pärast laskmiste lõppu. 6.5. Heisatud signaalmärgistuse korral on kõigil KVKP-le liikujatel kohustus tutvuda KVKP kasutusgraafikuga. 6.5.1. Kui kasutusgraafikusse on sel ajal märgitud tegevus, siis siseneda soovijad on kohustatud enne sisenemist piirangute osas ühendust võtma KVKP ohutuse vanemspetsialistiga. 7. KESKKONNAKAITSE 7.1. Keskkonnakaitselised piirangud on visuaalselt esitatud eeskirja lisades 11.3 ja 11.4. 7.2. Lisaks tuleb KVKP-l väljaõppe planeerimisel ja maa-alade kasutusse andmisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest, kus on välja toodud üldised keskkonnakaitsenõuded. 7.3. Polügooni ohutuse vanemspetsialist teavitab vajadusel KVKP kasutajaid keskkonnakaitselistest piirangutest ning jälgib nende täitmist. 7.4. Keskkonnakaitsest tulenevad piirangud liikumisele: 7.4.1. Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal tohib sõidukite ja maastikusõidukitega sõita vaid teedel. Väljaspool teid võib riigikaitseks vajalikke tegevusi kavandada vaid Keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul. 5/68 7.4.2. KVKP-le ulatub Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala Jussi sihtkaitsevöönd, kus on lubatud kuni 30 inimesega väljaõpe. Keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul võib inimeste arvu väljaõppel suurendada. 7.4.3. Alal asub 2 püsielupaika, mille sihtkaitsevööndis õppuste tegemine on keelatud. 7.4.4. Liikumispiiranguga aladel on igasugune liikumine keelatud 1. veebruarist kuni 30. juunini. Muul ajal on sõidukiga liikumine lubatud vaid olemasolevatel teedel ja radadel. Maastikusõidukiga sõitmine on keelatud. 7.4.5. Ohepalu looduskaitsealal on sõidukitega sõitmine lubatud vaid teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool selleks ettenähtud teid ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud Keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul. 7.4.6. Alale ulatub Ohepalu looduskaitseala Sakssaare piiranguvöönd, kus on lubatud ettevalmistatud ja tähistatud kohas kuni 50 osalejaga õppuse korraldamine, suurema arvu inimeste korral või ettevalmistamata ja tähistamata kohas tuleb selleks taotleda Keskkonnaameti kirjalik nõusolek. 7.4.7. Kehtivad kalda piiranguvööndid on Valgejõel, Läsna jõel, Soodla jõel, Pikkojal ja Pakasjärvel 100 m, Pala ojal, Leppojal, Kõnnu ojal, Nõmmojal ja Väike-Pakasjärvel 50 m. Kalda piiranguvööndis on keelatud sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine. 7.5. Keskkonnakaitsest tulenevad piirangud tegevustele: 7.5.1. Alal asuvate püsielupaikade sihtkaitsevööndis on telkimine, lõkketegemine ja õppuse korraldamine keelatud. 7.5.2. Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealadel, piiranguvööndites (sh kalda piiranguvööndites) ning püsielupaikades on lubatud üksnes kohtades, mille Keskkonnaamet on ette valmistanud ja tähistanud. Teistes kohtades telkimiseks või lõkke tegemiseks tuleb saada Keskkonnaameti kirjalik nõusolek. 7.5.3. KVKP-l on mitme liigi registreeritud elupaigad, kus liikide pesitsusaegadel ei tohi teostada raieid, väljaõpet ja muid sarnaseid häirivaid tegevusi. 7.5.4. Kõikidel KVKP-l ja sellega piirnevatel veekogudel on veekaitsevöönd 10 m, kus on keelatud: 7.5.4.1. puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta; 7.5.4.2. pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. 7.5.5. KVKP-d läbib Valgejõe hoiuala, kus on keelatud loodusliku veerežiimi, sängi ja veetaseme muutmine. Tegevuse vajadusel tuleb selleks saada Keskkonnaametilt kirjalik nõusolek. 7.5.6. KVKP-l asuvad Pakasjärve, Väike-Pakasjärve ning Pikkoja alamjooksu hoiualad, nendes veekogudes (sh kallastel) läbiviidavad tegevused ei tohi veekogu või selle seisundit muuta. 7.5.7. Harjutuse ajaks tuleb tankivanni kasutamisel ja jõe ületamisel võimalike õlilekete esinemise riskide maandamiseks paigaldada harjutusest allavoolu ujuvpoom, mille eest vastutab polügooni ohutuse vanemspetsialist. 6/68 7.5.8. KVKP-l ja sellega piirnevatel aladel on keelatud tahtlikult kahjustada ja hävitada taimi, loomi, kalasid ja linde ning nende elupaiku. 7.6. Üldised keskkonnakaitselised nõuded: 7.6.1. Väljaõppe käigus tekkinud ja kokku kogutud jäätmed tuleb sorteerida jäätmete sorteerimise juhendi järgi (vt lisa 11.6). 7.6.2. Juhul, kui laskmisel jääb laskemoonast jäätmetena alles looduslikku kiirgusfooni ületav metallosa, siis KVKP ohutuse vanemspetsialist viib läbi instruktaaži laskmiste läbiviijatele ja jagab välja vahendid radioaktiivsete jäätmete ohutuks käitlemiseks. Tekkinud radioaktiivsed jäätmed tuleb kokku koguda harjutust läbiviiva meeskonna poolt ning anda üle KVKP ohutuse vanemspetsialistile 8. TULEOHUTUS 8.1. Võimalusel tagab ohutuse vanemspetsialist tuleohtlikul ajal tuletõrjeauto ja tuletõrjemeeskonna kohaloleku. Võimaluse puudumisel tuleb osapooltel kokku leppida tuletõrjevõimekuse tagamises. 7/68  LISA 11.1 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde KVKP laske- ja väljaõppealade kirjeldused 1.1. Pala laskeväli 1 (PL1) - laskmiste põhisuund Dir 58–00. Alast voolab läbi Pala oja. Sihtmärke ei tohi püstitada Pala ojale lähemale kui 50 m. Eeltingimus laskmiste läbiviimisel on, et õhk-maa operatsioonideks kasutatav vaatlustornid ei jääks tulekoonusesse. Lubatud tegevused/vahendid: 1.1.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.1.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.1.3. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliibriline laskemoon; 1.1.4. 23 mm õhutõrjekahuri abirelv; 1.1.5. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat; 1.1.6. miinipilduja tulepositsioonid; 1.1.7. lahinglaskeharjutused kuni kompaniisuuruse üksusega; 1.1.8. laskeväljal paiknevatelt laskepositsioonidelt võib lasta tankitõrje lahingumoonaga juhul, kui sihtmärgid paiknevad SM2 alal; 1.1.9. ala saab kasutada tanki pearelva ja lahingumasinate laskmisteks (ainult harjutusmoon). 1.2. Pala laskeväli 2 (PL2) - laskmiste põhisuund Dir 61–00. Alast voolab läbi Pala oja. Sihtmärke ei tohi püstitada Pala ojale lähemale kui 50 m. Eeltingimus laskmiste läbiviimisel on, et õhk- maaoperatsioonideks kasutatav vaatlustorn ei jääks tulekoonusesse. Lubatud tegevused/vahendid: 1.2.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56 - 9 mm; 1.2.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.2.3. tankitõrje granaadiheitja alakaliibriline- ja harjutusmoon; 1.2.4. 23 mm õhutõrjekahuri abirelv; 1.2.5. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat; 1.2.6. miinipilduja tulepositsioonid; 1.2.7. lahinglaskeharjutused kuni kompanii suuruse üksusega; 1.2.8. laskeväljal paiknevatelt laskepositsioonidelt võib lasta tankitõrje lahingumoonaga juhul, kui sihtmärgid paiknevad SM2 alal; 1.2.9. ala saab kasutada tanki pearelva ja lahingumasinate laskmisteks (ainult harjutusmoon). 1.3. Kukepalu laskeväli (KL1) - laskmiste põhisuund Dir 37–00. Alast voolab läbi Valgejõgi. Sihtmärke ei tohi püstitada Valgejõele lähemale kui 100 m. Lubatud tegevused/vahendid: 1.3.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56 - 9 mm; 1.3.2. kuulipilduja kaliibriga 12,7 mm, ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR), kui kasutatakse LOA on lubatud lasta 12,7 mm täisvõimsusega; 1.3.3. tankitõrje granaadiheitja alakaliibriline ja -harjutusmoon; 1.3.4. 23 mm õhutõrjekahuri abirelv; 1.3.5. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat; 1.3.6. miinipilduja ja haubitsa tulepositsioonid; 1.3.7. alal saab läbi viia kuni rühma tasemel lahinglaskmisi. 8/68 1.4. Pioneeri 1 (P1) - ohtlike ainete käitlemisel Valgejõe ääres tuleb arvestada 200 m laiuse kaldakaitsetsooniga. Lubatud tegevused/vahendid: 1.4.1. veetõkete ületamine ja läbimine; 1.4.2. erinevate materjalide lõhkamisetööd v.a demineerimistööd. Lõhkeaine koguse piirang 2 kg; 1.4.3. KBRT (keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva) kaitse ja vee puhastamine; 1.4.4. kraavide ületamine; 1.4.5. miiniväljade ja mittelõhkevate tõkete rajamine; 1.4.6. taktikaharjutused. 1.5. Pioneeri 2 (P2) - ohtlike ainete käitlemisel Valgejõe ääres tuleb arvestada 200 m laiuse kaldakaitsetsooniga. Lubatud tegevused/vahendid 1.5.1. veetõkete ületamine (peab paigaldama reostustõrje poomi); 1.5.2. erinevate materjalide lõhkamisetööd v.a demineerimistööd. Lõhkeaine koguse piirang pinnapealse lõhkamise puhul kuni 100 kg, pinnases kuni 500 kg, lõhke tiigil jää- ja veealune lõhkamine kuni 10 kg vastavalt arvutustele. 1.5.3. Keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva (edaspidi KBRT) kaitse ja vee puhastamine; 1.5.4. kraavide ületamine; 1.5.5. miiniväljade ja mittelõhkevate tõkete rajamine; 1.5.6. taktikaharjutused. 1.6. Pioneeri 3 (P3) - ohtlike ainete käitlemisel Valgejõe ääres tuleb arvestada 200 m laiuse kaldakaitsetsooniga. Lubatud tegevused/vahendid: 1.6.1. veetõkke ületamine ( peab paigaldama reostustõrje poomi); 1.6.2. Erinevate materjalide lõhkamise ja lahingumoona demineerimise õppekoht. Lõhkeaine koguse piirang pinnapealse lõhkamise puhul kuni 100 kg ja pinnases kuni 500 kg. Demineerimisel kogulaeng kuni 75 kg; 1.6.3. KBRT kaitse ja vee puhastamine; 1.6.4. kraavide ületamine; 1.6.5. miiniväljade ja mittelõhkevate tõkete rajamine; 1.6.6. taktikaharjutused. 1.7. UXO ala 1 (UXO1) - UXO-ala, lõhkemata lõhkekehade oht. Ala kasutatakse primaarse kaudtulerelvade ja õhk-maa sihtmärgialana Lubatud tegevused/vahendid: 1.7.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.7.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.7.3. tankitõrjerelvad (granaadiheitjad ja raketid); 1.7.4. 23 mm õhutõrjekahur, v.a lõhkev laskemoon; 1.7.5. 40 mm granaadiheiterelvad; 1.7.6. kaudtulerelvad; 1.7.7. õhk-maa sihtmärgiala – helikopterite ja lennukite laskmised; 1.7.8. ala saab kasutada tanki pearelva ja lahingumasinate laskmisteks (ainult harjutusmoon). 1.8. UXO ala 2 (UXO2) - UXO-ala, lõhkemata lõhkekehade oht. Ala kasutatakse sekundaarse kaudtulerelvade sihtmärgialana SMLV tegevustega 9/68 Lubatud tegevused/vahendid: 1.8.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.8.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.8.3. tankitõrjerelvad (granaadiheitjad ja raketid); 1.8.4. 23 mm õhutõrjekahur, v.a lõhkev laskemoon; 1.8.5. 40 mm granaadiheiterelvad; 1.8.6. Kaudtulerelvad. 1.9. Hollywoodi mägi (HH). Lubatud tegevused/vahendid 1.9.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.9.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.9.3. tankitõrjerelvad (granaadiheitjad ja raketid); 1.9.4. 23 mm õhutõrjekahur, v.a lõhkev laskemoon; 1.9.5. 40 mm granaadiheiterelvad; 1.9.6. kaudtulerelvad; 1.9.7. ala saab kasutada tanki pearelva ja lahingumasinate laskmisteks (ainult harjutusmoon). 1.10. Tulejuhtimis mägi (TJM). Lubatud tegevused/vahendid 1.10.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.10.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.10.3. ala saab kasutada taktikaalana. 1.11. Konisti laseväli (KLV). Lubatud tegevused/vahendid: 1.11.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.11.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.11.3. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber ja harjutusmoon; 1.11.4. 23 mm õhutõrjekahur, v.a lõhkev laskemoon; 1.11.5. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat; 1.11.6. miinipilduja tulepositsioonid; 1.11.7. lahinglaskmised kuni kompanii lahinglaskmised; 1.11.8. ala saab kasutada lõhkamiseks (ainult ohutuse vanemspetsialisti või põhja piirkonna juhi loal); 1.11.9. ala saab kasutada tanki pearelva ja lahingumasinate laskmisteks (ainult harjutusmoon). 1.12. Pikassaare taktikala 1,2 (PT 1,2). Lubatud tegevused/ vahendid: 1.12.1. taktikaharjutused; 1.12.2. Pikassaare 1 alal haubitsa tulepositsioonid. 1.13. Raketibaas 1 (RB1) - Alal asub 300 m lasketiir (24 laskekohta). Laskmiste põhisuund Dir 56–58. Lubatud tegevused/vahendid: 1.13.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.13.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber; 1.13.3. lahinglaskmised tuli ja liikumine kuni jaosuurune üksus ( lubatud ainult tiiru osas); 1.13.4. taktikaharjutused; 1.13.5. kaudtulerelvade tulepositsioonid. 10/68 1.14. Raketibaas 2 (RB2) - Alal asub 600 m lasketiir. Laskmiste põhisuund Dir 57–39. Ohtlike ainete käitlemisel Valgejõe ääres tuleb arvestada 200 m laiuse keskkonnakaitsetsooniga. Lubatud tegevused/vahendid 1.14.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.14.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber; 1.14.3. lahinglaskmised tuli ja liikumine kuni jaosuurune üksus ( lubatud ainult tiiru osas); 1.14.4. taktikaharjutused; 1.14.5. kaudtulerelvade tulepositsioonid. 1.15. Raketibaas 3,4 (RB 3,4). Lubatud tegevused/ vahendid: 1.15.1. (RB4 alas) C-IED õppetegevus (õpperajal); 1.15.2. taktikaharjutused; 1.15.3. RB 3 alal käsigranaadi heiteala. 1.16. Suru laskeväli (STL1) - 300 m lasketiir ja 1500 m snaipri ja raskekuulipilduja laskepaik. Laskmise põhisuund Dir 26–50. Laskepaiga laius 200 m. Lubatud tegevused/ vahendid: 1.16.1. 300 m lasketiir: 1.16.1.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.16.1.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber (kuni 9 mm); 1.16.1.3. taktikaharjutused; 1.16.1.4. teatud positsioonidelt on võimalik lasta kuni 400 m distantsilt. 1.16.2. 1500 m lasketiir: 1.16.2.1. käsitulirelvad ja kuulipildujad kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.16.2.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber (kuni 9 mm). 1.17. Suru taktikaala (ST1). Lubatud tegevused/vahendid: 1.17.1. C-IED õppetegevus ( õpperajal); 1.17.1.1. lubatud ainult harjutusmoon; 1.17.2. taktikaharjutused; 1.17.3. ST1 alal käsigranaadi heiteala. 1.18. Kolgu laskeväli (KL 2)- Laskmise põhisuund Dir 63–50. Lubatud tegevused/vahendid: 1.18.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.18.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.18.3. tankitõrjerelvad, ainult alakaliiber ja harjutusmoon; 1.18.4. 23 mm õhutõrjekahuri abirelv (7,62 mm); 1.18.5. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat; 1.18.6. Kaudtulerelvade tulepositsioonid; 1.18.7. alal saab läbi viia lahinglaskmisi kuni rühma tasemel, arvestades laskmiste põhisuunda; 1.18.8. jalaväe lahingumasina pearelv, ainult harjutusmoon; 1.18.9. KLV2 alal käsigranaadi heiteala. 1.19. Eigu laskeväli (EL1) - Laskmise põhisuund Dir 48–00. Lubatud tegevused/vahendid: 1.19.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 11/68 1.19.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.19.3. tankitõrjerelvad, ainult alakaliiber ja harjutusmoon; 1.19.4. 23 mm õhutõrjekahuri abirelv (7,62 mm); 1.19.5. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat; 1.19.6. miinipilduja tulepositsioonid; 1.19.7. alal saab läbi viia lahinglaskmisi kuni rühma tasemel, arvestades laskmiste põhisuunda; 1.19.8. ELV1 alal käsigranaadi heiteala. 1.20. Soomusmanööver laskeväli (SMLV). Ala põhjapoolses otsas asub konteiner vaatlustorn. Põhi laskesuund on alal Kirdest Edelasse ja lastes suunaga Kirre võib ohuala ulatuda konteinerite peale, aga mitte relvade otsene tulekoonus. Lubatud tegevused/vahendid: 1.20.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.20.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.20.3. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber ja harjutusmoon; 1.20.4. 40 mm granaadiheiterelvad. Ainult treeninggranaadid (laenguta moon); 1.20.5. 23 mm õhutõrjekahur, mittelõhkeva moonaga maasihtmärkide pihta; 1.20.6. kaudtulerelvade tulepositsioonid; 1.20.7. jalaväe lahingumasina ja tanki pearelv, ainult harjutusmoon; 1.20.8. SMLV alal on käsigranaadi heiteala (KG5). 1.21. Laskemaja ja linnavõitluselementide ala (LVA). Lubatud tegevused/ vahendid: 1.21.1. Laskemaja. 1.21.1.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 – 9,0 mm; 1.21.1.2. harjutusmoon. 1.21.2. Granaadiheitja treeningrajatis. 1.21.2.1. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusmoon (laenguta moon); 1.21.2.2. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 – 9,0 mm 1.21.2.3. harjutusmoon. 1.21.3. Linnavõitluselementide treeningrajatis. 1.19.3.1 taktikaharjutused; 1.19.3.2 harjutusmoon. 1.22. Kongi käsigranaadi heiteala (KG3) Lubatud tegevused: 1.22.1. käsigranaadi viskeharjutused; 1.22.2. taktikaharjutused. 1.23. Rabasaare linnavõitluslinnak (LVL) Lubatud tegevused: 1.23.1. linnalahingu väljaõpe; 1.23.2. majutus; 1.23.3. kindlustöödega seotud väljaõpe; 1.23.4. sõjalis-sportlikud ja vabaaja üritused. 1.24. Lääne poolne laiendatud ohuala (LLOA) - Laskeväljadelt lastes on lubatud relvasüsteemide ohuala väljumine HV välispiirist. 12/68 1.25. Ida poolne laiendatud ohuala (ILOA) - Laskeväljadelt lastes on lubatud relvasüsteemide ohuala väljumine HV välispiirist. 13/68  LISA 11.2 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Kaardilehe koopia 1. KVKP üldplaan ja tähistus 14/68  LISA 11.3 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Kaardilehe koopia 2. KVKP liikumispiiranguga alad 15/68  LISA 11.4 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Kaardilehe koopia 3. KVKP tegevuspiiranguga alad 16/68  LISA 11.5 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde KVKP kasutamise registreerimisvorm KAITSEVÄE KESKPOLÜGOON MAA-ALA ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE AKT 1. Maa-ala üleandmine enne harjutust, õppust. Vastuvõtmisel kinnitab harjutuse läbiviija oma allkirjaga, et on tutvunud harjutusväljade ja Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirjaga ning lõhkemata lõhkekehade võimaliku asukohaga. Üksus Kasutatav harjutusala(d) Läbiviidav harjutus, õppus Kasutatavad vahendid Eigu laskeväli (EL1) Raketibaas 1 (RB1) Tehnika Maa-alal väljastatud Kukepalu laskeväli (KL1) Raketibaas 2 (RB2) Buss Treppsein Pala laskeväli 1 (PL1) Raketibaas 3 (RB3) Traktor Aukudega sein Osalev koosseis Pala laskeväli 2 (PL2) Raketibaas 4 (RB4) Maastur Sein Pikasaare 1 (PT1) Uxo ala 1 (UXO1) Veoauto Täiskuju alus Harjutuse algus Pikasaare 2 (PT2) Konisti laskeväli (KLV) Soomustransportöör Soomuk otsevaates Pioneeri 1 (P1) Suru lasketiir (STL1) Lahingumasin Soomuk külgvaates Harjutuse lõpp Pioneeri 2 (P2) Suru taktikaala (ST1) Tank Muu Pioneeri 3 (P3) Kolgu laskeväli (KL2) Helikopter Võti Põhja laskeväli (PLV1) Rabasaare Muu Kongi käsigranaadi heiteala (KG3) linnavõitluslinnak (LVL) Piirangud maa-ala ja vahendite üleandmisel: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu: 2. Maa-ala vastuvõtmine pärast harjutust, õppust a) üleandja b) vastuvõtja Kasutatud laskemoona/lõhkeaine Kasutatud laskemoona Maa-ala ja vahendite vastuvõtmisel Väljastatud vahendite tagastamine Vahejuhtumid, õnnetused kogus jäägid esinenud puudused: Treppsein Täiskuju alus Aukudega sein Soomuk otsevaates Sein Soomuk külgvaates Võti Muu Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri 17/68  LISA 11.6 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Jäätmete sorteerimisjuhend 1. Käesolev juhend reguleerib jäätmete kogumist KVKP-l. KVKP kasutajal on kohustus jäätmed sorteerida ning käidelda vastavalt harjutusväljade kasutuseeskirja punktile 10.5. „Jäätmed ja laskemoonast järelejäänud materjal“. 1.1. Segaolmejäätmed: 1.1.1. määrdunud papp ja paber, foolium, ehituspaber; 1.1.2. kasutatud pabernõud ja papptopsid; 1.1.3. plastist ja kummist tooted, vahtplast; 1.1.4. kodukeemia pakendid, hambapastatuub; 1.1.5. klaasikillud; 1.1.6. hõõgniidiga lambipirnid (v.a LED-pirnid, luminofoorlambid, päevavalgus- ja säästupirnid); 1.1.7. aerosoolpakendid; 1.1.8. toiduga määrdunud ja pooleldi täidetud kartong- ja kilepakendid; 1.1.9. katkised esemed; 1.1.10. alles jäänud toit. 1.2. Papp ja paber: 1.2.1. ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid, ümbrikud, raamatud; 1.2.2. paberist ja papist kaustikud, kirja- ja joonistuspaber; 1.2.3. pappkastid-, karbid, jõupaber, paberkotid jm puhtad kiletamata paberpakendid; 1.2.4. puhtad paberist ja papist märklehed. 1.3. Pandipakend: 1.3.1. Vee, karastusjoogi jms joogi plastmass-, klaas- ja metallpakend, millel on vastav märgend. 1.4. Pakend (kõik järgnev peab olema puhas): 1.4.1. jogurti- ja võitopsid; 1.4.2. õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid; 1.4.3. plastnõud ja karbid; 1.4.4. kilekotid ja pakkekile; 1.4.5. muud plastpakendid; 1.4.6. kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid. 1.5. Puit: 1.5.1. puitkastid; 1.5.2. euroalused; 1.5.3. oksad. 1.6. Plastik: 1.6.1. plastikust alused; 1.6.2. sihtmärgid; 1.6.3. laskemoonast järelejäänud plastmaterjalid. 1.7. Metall: 1.7.1. metall, mis ei ole laskemoonast järelejäänud materjal (auto vrakk jne). 1.8. Radioaktiivsed jäätmed: 1.8.1. tankitõrjeraketi radioaktiivne osa. 1.9. Laskemoonast järelejäänud materjal: 1.9.1. vasest hülsid; 18/68 1.9.2. messingist hülsid; 1.9.3. muu metall; 1.9.4. mittemetall; 1.9.5. tankitõrje raketi metallosa. 2. Väljaõppeürituseraames tuleb eraldi koguda meditsiinilised jäätmed (süstlad, ravimid jms) ja ohtlikud jäätmed (nt patareid, ohtlikud ained ja kemikaalid, ohtlikke aineid sisaldavad pakendid, ohtlike ainetega saastunud/määrdunud lapid, LED- ja luminofoorpirnid, kasutatud absorbent jne), mida KVKP-le üle ei anta ja võetakse endaga kaasa ning antakse käitlemiseks üle vastavat võimekust omavale Kaitseväe territooriumile. 3. Keelatud on jäätmeid, sh toidujäätmeid, ladestada, põletada ja matta. 4. Väljaõppe käigus tekkinud tavapärasest rohkema koguse segaolmejäätmete üleandmiseks teeninduslinnakusse tuleb vähemalt 14 päeva enne õppuse algust teavitada KVKP ohutuse vanemspetsialisti. 5. Üksused on kohustatud järgima siinset juhendit. 19/68  LISA 11.7 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde KVKP teeninduslinnaku kasutusjuhend 1. Teeninduslinnak on rajatud KVKP- väljaõppeüritusi läbiviivatele üksustele majutus-, toitlustus- ja hügieenivõimaluste pakkumiseks harjutuse toimumise ajavahemikul. 2. Korraga saab teeninduslinnakus harjutusel oleva üksuse poolt kaasa võetud telkidesse majutuda kuni 1000 inimest. Lühiajaliselt võimaldab teeninduslinnak harjutust ettevalmistava isikkoosseisu majutust siseruumides, 12 kohta, eelneval registreerimisel. 3. Teeninduslinnaku territooriumile lubab ja sealset tegutsemist korraldab KVKP ohutuse vanemspetsialist (vt. lisa 11.7.2). 4. Teeninduslinnaku territooriumile sisenemine toimub kahest väravast: esimene staabihoone ja töökoja vaheline värav (nt mootorsõiduk, jalakäija), tagumine värav (nt rasketehnika) (vt. lisa 11.7.3). 5. Väravate avamist ja sulgemist korraldab teeninduslinnaku valvemeeskond (v.a kui teeninduslinnakut kasutav üksus paneb välja oma pääsla meeskonna). 6. Teeninduslinnakus pakutavad võimalused on ära toodud teeninduslinnaku skeemil lisas 11.7.3: 6.1. staabihoone: sisaldab õppeklassi 40-le kuulajale, meditsiinilise teenindamise ruume harjutava üksuse meditsiinipersonalile, harjutust ettevalmistavale isikkoosseisule majutusruum 12 magamiskohaga; 6.2. abihoone: sisaldab pesu-, duši- ja tualettruume; 6.2.1. riiete kuivatamise ruum (10 pesu- ja kuivatusmasinat); 6.2.2. välisöökla (võimalik kasutada väliklassina); 6.2.3. välisööklapoolses otsas on eraldi sissepääsudega ruumid käte ja katelokkide pesemiseks (sisenemine ning väljumine toimub ringliikluse korras); 6.3. telkimisplats: üksuse poolt kaasa võetud telkidesse saab majutuda 1000 inimest; 6.4. helikopteri maandumisplats asub teeninduslinnaku territooriumi loodeosas; 6.5. teeninduslinnaku vastutava kaudu korraldatakse ligipääs objektidele ning antakse üle vajalikud võtmed vastavalt taotluses esitatud mahule. 7. Harjutava üksuse ülem määrab teeninduslinnaku vastutava, kes teeninduslinnakusse saabudes võtab vastu ning enne üksuse lahkumist annab üle harjutuse ajal kasutatavad teeninduslinnaku ruumid/alad fikseeritult üleandmise/vastuvõtmise lehel (vt lisa 11.7.2). 8. Teeninduslinnaku vastutava isiku (allüksuse vastutav) ülesanded on: 8.1. tutvustada oma üksusele teeninduslinnaku kasutusjuhendit ja kontrollida juhendi järgimist; 8.2. korraldada toimkonna määramine, kes koristab üksuse poolt kasutatavad objektid vähemalt korra ööpäevas ja enne üksuse lahkumist. 9. Telkimisplatsil asuvaid jaotuskilpe kasutatakse ainult telkide valgustuseks, sidevahendite akude laadimiseks ning sülearvutitele vajaliku elektrivoolu saamiseks. 10. Küttepuude saagimise, lõhkumise koht ning telgiahjude küttejääkide ladustamise koht määratakse ohutuse vanemspetsialist poolt; 20/68 11. Parkimine toimub telkimisplatsi ja töökoja vahelisel alal, kus on kolm parklat sõiduautodele ning maasturitele. Teeninduslinnaku territooriumi lääneküljel on eraldi parkla rasketehnikale (vt. lisa 11.7.3). 12. Jäätmekäitlus toimub vastavalt jäätmete liigiti kogumise juhendile (vt lisa 11.6). 13. Teeninduslinnakus on keelatud: 13.1. telkimisplatsil lüüa telgi (nt sideantenni jne) vaiasid sügavamale kui 40 cm; 13.2. telkimisplatsil kaevamine ( sh telgi ahjude alused, kaablite matmine); 13.3. transpordivahenditega telkimisplatsile sõitmine; 13.4. transpordivahenditega staabihoone, abihoone ja väliköögi ees olevale kiviparketiga kaetud alale sõitmine; 13.5. teeninduslinnaku haljasalal liikumine transpordivahenditega; 13.6. telkimisplatsi ümbritsevatel teedel hoida transpordivahendeid, v.a ainult veose maha ja peale laadimiseks. Muul ajal hoitakse transpordivahendeid vastavates parklates; 13.7. teeninduslinnaku territooriumil kaevetööde tegemine ning imitatsioonivahendite kasutamine; 13.8. teeninduslinnaku kanalisatsioonisüsteemi valada mistahes kemikaale, nende jääke, kütust, õli ning toidujäätmeid; 13.9. puurkaevu sanitaarkaitsealal on keelatud majandustegevus (nt hoiustada ja kasutada pestitsiide, naftaprodukte; hoiustada ja koguda jäätmeid; mootorsõidukiga liikumine, parkimine; rajada ajutisi ehitisi/telke jms). 14. Teeninduslinnaku kasutaja on kohustatud: 14.1. käituma vastavalt teeninduslinnaku kasutusjuhendile; 14.2. täitma ohutuse vanemspetsialisti, KVKP personali või külalist saatva isiku poolt antud korraldusi; 14.3. teeninduslinnakule kuuluva inventari, seadmete ning vahendite purunemisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest viivitamatult ette kandma KVKP ohutuse vanemspetsilistile; 14.4. kasutama vett- ja elektrienergiat säästlikult; 14.5. kinni pidama kiirusepiirangust 20 km/h ja alal kehtivast muust liikluskorraldusest; 14.6. suitsetama ainult selleks ettenähtud kohas; 14.7. kinni pidama distsipliinist, headest tavadest ning suhtuma kasutusse antud varadesse heaperemehelikult. 15. Teeninduslinnaku kasutaja vastutus: 15.1. Väljaõpet läbiviivüksus vastutab täielikult teeninduslinnaku objektide sihipärase kasutamise eest; 15.2. KVKP vara kahjustamise või rikkumise eest kannab kasutaja vastutust seaduses ettenähtud korras. 16. Teeninduslinnakus tulekahju tekkimise korral tuleb viivitamatult inimesed ohualast evakueerida, helistada hädaabinumbrile 112, informeerida KVKP ohutuse vanemspetsialisti ning alustada koheselt tulekolde likvideerimist omade jõududega. 17. Iga telgi juures peavad olema esmased tulekustutusvahendid. 18. Tekitatud keskkonnakahjustusest või –avariist tuleb koheselt teavitada HV ohutuse vanemspetsilisti ja võtta kasutusele meetmed, mis aitavad likvideerida keskkonnale tekitatud kahju. Kõvakattega alal on võimalik reostust piirata absorbendiga. Kui naftasaaduseid satub looduslikule pinnasele (nt liiv, muld), siis tuleb reostunud pinnas välja kaevata. Õli- ja kütuseleke tuleb võimalikult kiiresti peatada ja koguda kokku lekkiv õli nt õlivanni (nt õlivannide soetamise järgselt) või mõne muu anumaga või kõvakattega pinnasel vastava absorbendiga. Nii kasutatud absorbent kui reostunud pinnas on ohtlikud jäätmed ning tuleb ohtlike jäätmetena üle anda ohtlike jäätmete kogumisvõimekusega territooriumile. Ulatuslikust ja kontrollimatust keskkonnaõnnetusest, mida ise ei ole võimalik lokaliseerida ja puhastada, teavitada Keskkonnainspektsiooni telefonil 1313. 21/68  LISA 11.7.1 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde KVKP teeninduslinnaku üleandmise-vastuvõtmise akt KAITSEVÄE KESKPOLÜGOONI TEENINDUSLINNAKU ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE AKT 1. TEENINDUSLINNAKU üleandmine enne harjutust, õppust. Vastuvõtmisel kinnitab harjutuse läbiviija oma allkirjaga, et on tutvunud harjutusväljade ja Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirjadega. Üksus Kasutatavad objektid/ ruumid Läbiviidav harjutus, õppus Kasutatavad vahendid Õppeklass Naiste wc ja pesuruum Tehnika KVKP vahendid Meditsiin Kätepesuruum Buss Joatoru Söögituba Välisöökla Traktor Pesula voolik Osalev koosseis Magala 1 Kateloki pesuruum Maastur Väliköögi voolik Magala 2 Pesu pesemise ruum Veoauto Pesumasinad Harjutuse algus Magala 3 Sõidukite pesula Soomuk Pesukuivatid Riiete kuivatus Sõidukite parkimisala Lahingumasin Pikendusjuhe Harjutuse lõpp Telkimise ala Tank Võti Pesuruum suur Helikopter Muu Pesuruum väike ATV Piirangud teeninduslinnaku ja vahendite üleandmisel: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu: 2. TEENINDUSLINNAKU vastuvõtmine pärast harjutust, õppust Teeninduslinnaku ja vahendite vastuvõtmisel Vahejuhtumid, õnnetused Kaduma läinud asjad Purunenud vahendid Väljastatud vahendite tagastamine esinenud puudused: Joatoru Pesukuivatid Pesula voolik Pikendusjuhe Väliköögi voolik Võti Pesumasinad Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri 22/68  LISA 11.7.2 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Tabel 3. Taotlus üksuse sissepääsuks KVKP teeninduslinnakusse 1. Struktuuriüksuse nimetus 2. Sissepääsu ajavahemik (saabumise ja lahkumise kuupäevad) 3. Õppuse kohapealne vastutav (nimi, kontaktandmed, telefon ja e-post) 4. Tegevväelaste arv 5. Ajateenijate arv Sõidukid Mark, mudel Kogus 1. 2. 3. 4. 5. 23/68  LISA 11.7.3 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Skeem 1. KVKP teeninduslinnaku skeem 24/68  LISA 11.8 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde KVKP RB 300 m ja 600 m lasketiirude kasutuseeskiri 1. ÜLDSÄTTED 1.1. KVKP 600 m distantsiga vähendatud ohualaga ning 300 meetri distantsiga lasketiirude (edaspidi 300 m ja 600 m lasketiir) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri),määrab kindlaks lasketiirude üldise kasutamise korra ja sellega seotud nõuded. 1.2. Lasketiirude kasutamisel ja broneerimisel juhindutakse vastava harjutusvälja ja KVKP kasutuseeskirjast. 2. LASKETIIRUDE RAJATISED 2.1. Kaitserajatised: 2.1.1. laskesuunas asub 4 m kõrge, 34° kaldenurgaga taustavall; 2.1.2. sihtmärkide joone taga on kuulipüüdja, täitematerjaliks liiva ja saepurusegu mahulises suhtes 2:1,millele on lisatud 1–2% soola. 2.2. Tulejooned : 2.2.1. 300 m lasketiiru tähistatud tulejooned asuvad järgmistel distantsidel: 5 m, 10 m, 15 m, 20 m, 25 m, 30 m, 35 m, 50 m, 100 m, 200 m ja 300 m; 2.2.2. 600 m lasketiiru tähistatud tulejooned asuvad järgmistel distantsidel: 5 m, 10 m, 15 m, 20 m, 25 m, 30 m, 35 m, 50 m, 100 m, 200 m, 300 m, 400 m, 500 mm ja 600 m; 2.2.3. tulejooned on varustatud mõlemas servas kaugustähisega; 2.2.4. kõigil tulejoontel on 24 laskekohta ; 2.2.5. laskekohad on tähistatud sihtmärkide numbritega laskesuunas vasakult paremale 1–24. 3. KASUTUS- ja OHUTUSNÕUDED 3.1. Lasketiirudes peab täitma järgmisi kasutus- ja ohutusnõudeid: 3.1.1. lasketiirudes peab täitma ohutuseeskirju ja teisi väljaõpet reguleerivaid juhendeid ja eeskirju; 3.1.2. 300 m lasketiirus on lubatud liikuda ainult jalgsi; 3.1.3. 600 m lasketiiru 0–300 m osas on lubatud liikuda ainult jalgsi, 300–600 m osas on lubatud liikuda nii jalgsi kui ka masinatega; 3.1.4. lasketiirude vallidel liikumine on keelatud. 3.2. Sihtmärkide paigutamine paigalt laskmisel, kui kasutatakse eeskirjas välja toodud ohuala joonist (lisa 11.9.1): 3.2.1. kasutatakse ainul pehmeid sihtmärke; 3.2.2. sihtmärgid paigutatakse vahetult tagavalli ette; 3.2.3. on lubatud lasta seisvaid; 3.2.4. on lubatud lasta ainult laskekohale vastavat sihtmärki; 3.2.5. lasud tõstenurgaga üle 00-70 on keelatud ning loetakse laskja poolt tahtlikult sooritatud ohtlikuks veaks. 25/68 3.3. KVKP ohutuse vanemspetsialisti loal on 300/600 m lasketiiru lubatud kasutada laskeväljana tingimusel, et igale laskeharjutusele joonestatakse vastav ohuala joonis. Laskesuund peab jääma tiirus paiknevale taustavallile. Sihtmärke võib sellisel juhul paigutada kogu lasketiiru ulatuses. 3. Lasketiirudes on keelatud kasutada trasseerivat ja/või lõhkevat laskemoona, v.a trasseerivat laskemoona talvel ja tuleohutase 1 või 2 korral ning TT alakaliibri puhul. 4. LUBATAVATE RELVADE LOETELU 4.1. Lasketiirus on lubatud kasutada ainult järgmisi relvi: 4.1.1. kuni 9 mm kaliibriga püstolid ja püstolkuulipildujad; 4.1.2. kuni 7,62 mm vintraudsed relvad; 4.1.3. siledaraudsed käsitulirelvad; 4.1.4. relva maksimaalne suudmeenergia ei tohi ületada 4500J. 5. RUUMIANDMED 5.1. 300 m lasketiiru ruumiandmed Sihtmärkide joon Vasak Parem 35V MF 37228 73015 35V MF 37264 73047 Tulejooned Vasak Parem 5m tulejoon 35V MF 37231 73011 35V MF 37267 73043 10m tulejoon 35V MF 37234 73007 35V MF 37270 73039 15m tulejoon 35V MF 37238 73004 35V MF 37274 73036 20m tulejoon 35V MF 37241 73000 35V MF 37277 73032 25m tulejoon 35V MF 37244 72996 35V MF 37280 73028 30m tulejoon 35V MF 37248 72992 35V MF 37284 73024 35m tulejoon 35V MF 37251 72989 35V MF 37287 73021 50m tulejoon 35V MF 37261 72978 35V MF 37297 73009 100m tulejoon 35V MF 37294 72940 35V MF 37330 72972 200m tulejoon 35V MF 37361 72866 35V MF 37397 72898 300m tulejoon 35V MF 37427 72791 35V MF 37464 72823 5.2. 600 m lasketiiru ruumiandmed Sihtmärkide joon Vasak Parem 35V MF 37317 73637 35V MF 37355 73666 Tulejooned Vasak Parem 5m tulejoon 35V MF 37320 73633 35V MF 37358 73662 10m tulejoon 35V MF 37323 73629 35V MF 37361 73658 15m tulejoon 35V MF 37326 73625 35V MF 37364 73654 20m tulejoon 35V MF 37329 73621 35V MF 37367 73650 25m tulejoon 35V MF 37332 73617 35V MF 37370 73646 30m tulejoon 35V MF 37335 73613 35V MF 37373 73642 35m tulejoon 35V MF 37338 73609 35V MF 37376 73638 50m tulejoon 35V MF 37347 73597 35V MF 37385 73626 100m tulejoon 35V MF 37377 73557 35V MF 37416 73586 200m tulejoon 35V MF 37438 73477 35V MF 37476 73507 300m tulejoon 35V MF 37498 73398 35V MF 37536 73427 400m tulejoon 35V MF 37559 73318 35V MF 37597 73347 26/68  500m tulejoon 35V MF 37619 73238 35V MF 37657 73268 600m tulejoon 35V MF 37679 73159 35V MF 37718 73188 6. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE 6.1. 300 m lasketiiru kasutades tuleb kõrvaliste isikute pääs ohualale tõkestada vähemalt üks (1) tund enne ohtliku tegevuse algust, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega. 6.2. 600 m lasketiiru kasutades tuleb kõrvaliste isikute pääs ohualale tõkestada kell 06.00 hommikul, kuid mitte hiljem, kui kolm (3) tundi enne kõrgendatud väljaõpperiskiga väljaõppeürituse algust, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega ning tõkestajatega. 27/68  LISA 11.8.1 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Kaardilehe koopia 4. KVKP RB alade skeem 28/68  LISA 11.8.2 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Kaardilehe koopia 5. KVKP RB 300 m ohuala 29/68  LISA 11.8.3 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Kaardilehe koopia 6. KVKP RB 600 m ohuala 30/68  LISA 11.9 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde KVKP STL1 300 m ja 1500 m lasketiirude kasutuseeskiri 1. ÜLDSÄTTED 1.1. KVKP 300 m ja 1500 m distantsiga täisohualaga lahtiste lasketiirude (edaspidi 300 m ja 1500 m) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks lasketiirude üldise kasutamise korra ja sellega seotud nõuded. 1.2. Lasketiirude kasutamisel ja broneerimisel juhindutakse vastava harjutusvälja ja KVKP kasutuseeskirjast. 2. LASKETIIRUDE RAJATISED 2.1. 300 m tiirus: 2.1.1. Kaitserajatised: 2.1.1.1. laskesuunas asub 4 m kõrge, 34° kaldega taustavall; 2.1.1.2. sihtmärkide taga on kuulipüüdjad, täitematerjaliks liiva ja saepuru segu mahulises suhtes 2:1, millele on lisatud 1–2% soola. 2.1.2. Laskepositsioonid: 2.1.2.1. 300 m lasketiiru tähistatud laskepositsioonid asuvad järgmistel distantsidel: 50 m, 100 m, 200 m ja 300 m ja on varustatud raudbetoon aluste ning pinnasest kaitsevalliga. 2.1.2.2. laskepositsioonid on varustatud mõlemas servas kaugustähisega; 2.1.2.3. 300m tiirus on võimalik kasutada kuni 150 laskerada; 2.1.2.4. laskerajad on tähistamata. 2.2. 1500 m tiirus: 2.2.1. Laskepositsioonid: 2.2.1.1. 1500 m lasketiiru tähistatud laskepositsioonid asuvad lasketiiru loode nurgas; 2.2.1.2. laskepositsioonid on varustatud tugivallidega; 2.2.1.3. laskepositsioonidel on 2 rada; 2.2.1.4. laskerajad on tähistamata. 2.2.2. Sihtmärgi positsioonid: 2.2.2.1. sihtmärgi positsioonid asuvad tulepositsioonist 100, 200, 300, 400, 500, 600, 700, 800, 900, 1000, 1100 ja 1500 meetri kaugusel ning on varustatud raudbetoon aluste ning pinnasest kaitsevalliga. 2.3. Hooned: 2.3.1. kaks laskemoona jagamise maja; 2.3.2. kaks vaatlustorni; 2.3.3. õppeklass; 2.3.4. sihtmärgiladu; 2.3.5. varjualune. 3. KASUTUS- JA OHUTUSNÕUDED 31/68 3.1. Lasketiirudes peab täitma järgmisi kasutus- ja ohutusnõudeid: 3.1.1. lasketiirudes peab täitma ohutuseeskirju ja teisi väljaõpet reguleerivaid juhendeid; 3.1.2. 300 m lasketiirus on lubatud liikuda ainult jalgsi; 3.1.3. lasketiirude vallidel liikumine on keelatud; 3.1.4. 300 m tiirus on lubatud lasta seisvaid ja liikuvaid sihtmärke; 3.1.5. 1500 m tiirus on lubatud lasta ainult selleks ettevalmistatud tulepositsioonidelt. 3.2. KVKP ohutuse vanemspetsialisti loal on 300 m lasketiiru lubatud kasutada laskeväljana tingimusel, et igal laskeharjutusel joonestatakse laskmistele vastav ohuala. Laskesuund peab jääma tiirus paiknevale taustavallile. Sihtmärke võib sellisel juhul paigutada kogu lasketiiru ulatuses. 3.3. Lasketiirudes on keelatud kasutada lõhkevat laskemoona. 4. LUBATAVATE RELVADE LOETELU 4.1. Lasketiirudes on lubatud kasutada ainult järgmisi relvi: 4.1.1. 300 m tiirus kuni 9 mm kaliibriga püstolid ja püstolkuulipildujad; 4.1.2. 300 m tiirus kuni 7,62 mm käsitulirelvad ja kuulipildujad; 4.1.3. 300 m tiirus sileraudsed käsitulirelvad; 4.1.4. 300 m tiirus ei tohi relva maksimaalne suudmeenergia ületada 4500 J; 4.1.5. 1500 m tiirus kuni 12,7 mm käsitulirelvad ja kuulipildujad. 5. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE 5.1. 300 m lasketiiru kasutades tuleb kõrvaliste isikute pääs ohualale tõkestada tõkestajatega vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega. 5.2. 1500 m lasketiiru kasutades relvadega kuni 8,6 mm (k.a 388) kaliibriga tuleb kõrvaliste isikute pääs ohualale tõkestada tõkestajatega vähemalt üks (1) tund enne ohtliku tegevuse algust, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega. 5.3. 1500 m lasketiiru kasutades relvadega üle 8,6 mm kaliibriga tuleb kõrvaliste isikute pääs ohualale tõkestada vähemalt kolm (3) tundi enne kõrgendatud väljaõpperiskiga väljaõppetegevuse algust kuid mitte hiljem kui 06.00, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega. 32/68  LISA 11.10 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde KVKP tankipesula kasutusjuhend 1. PESULA KASUTAMINE 1.1. Pesula on rajatud KVKP-l väljaõpet läbiviivatele üksustele tankide, soomukite ja veoautode ning maasturite pesemiseks pärast harjutuse toimumist. 1.2. Pesulasse tulekut ning seal tegutsemist korraldab ohutuse vanemspetsialist ja operaatorid. 1.3. Pesulas on rattapesuvann ja pesemiskohad koos pesukappidega. 1.4. Pesulasse on võimalik siseneda rattapesuvanni poolselt teelt (lisa 11.11.2). KVKP linnaku poolt saab pesula parklasse. 1.5. Tankide ja lahingumasinatega võib opereerida ainult betoonpinnal. Asfaldil liikumine on tankide ja lahingumasinatega keelatud. 1.6. Väljaõppe läbiviija ülem määrab kasutamise ajaks vastutava, kes pesulasse saabudes võtab vastu ning enne üksuse lahkumist annab üle kasutatavad pesula objektid teeninduslinnaku üleandmise- vastuvõtmise aktiga (lisa 11.8.1). 1.7. KVKP ohutuse vanemspetsialisti kaudu korraldatakse ligipääs objektidele ning antakse üle kasutustaotluses esitatud vahendid. 1.8. Vastutava kasutaja ülesanne on korraldada toimkonna määramine, kes koristab kasutatavad objektid enne üksuse lahkumist. 1.9. Parkimine toimub pesulas selleks ette nähtud kohas (lisa 11.11.2). Tankid ja lahingumasinad kasutavad selleks ainult betoonala. Asfaldil parkimine tankide ja lahingumasinatega on keelatud ka sõidukite laadimise ajal. 1.10. Pesulas on keelatud: 1.10.1. haljasalal transpordivahenditega liikuda; 1.10.2. kaevetöid teha ning imitatsioonivahendeid kasutada; 1.10.3. tankide ja lahingumasinatega liikuda ja parkida asfaldil; 1.10.4. valada maha ja tiikidesse mistahes kemikaale, nende jääke, kütust ning õli; 1.10.5. sõita suure hooga läbi rattapesuvanni; 1.10.6. sõita sõidukitega pesuvee settevanni. 1.11. Pesula kasutaja on kohustatud: 1.11.1. inventari, seadmete ning vahendite purunemisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest viivitamatult ette kandma operaatorile või ohutuse vanemspetsialistile. 1.11.2. kasutama vett ja elektrienergiat säästlikult; 1.11.3. kinni pidama kiirusepiirangust 20 km/h; 33/68 1.11.4. kinni pidama Kaitseväe distsipliinist, headest tavadest ning suhtuma kasutusse antud varasse heaperemehelikult. 1.12. Pesula kasutaja vastutab täielikult objektide ja vahendite sihipärase kasutamise eest; 1.13. Tulekahju tekkimise korral tuleb viivitamatult inimesed ohutsoonist evakueerida, informeerida harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti (kes teavitab tulevalvajate ülemat ja/või helistab hädaabinumbrile 112) ja teeninduslinnaku valvemeeskonda ning alustada koheselt tulekolde likvideerimist omade jõududega. 2. PESUPLATSIDE JA –KAPPIDE KASUTUSJUHEND 2.1. Pesukapid on mõeldud kasutamiseks soojal ajal, millal on temperatuur vähemalt +5 kraadi. Vooliku ühendusi (lisa 11.11.1) ei tohi kukutada maha, kuna alumiiniumist „kõrvad“ võivad löögi tagajärjel murduda. 2.2. Vett täis voolikuid ei tohi lohistada mööda maad. Kui voolikusse on tekkinud auk, tuleb selle kasutamine lõpetada ja teavitada operaatorit või ohutuse vanemspetsialisti. Vastasel korral võib voolik lõhkeda. 2.3. Väike immitsus muhvühenduste vahel on normaalne, kuna tihendid võivad aja jooksul lõtvuda. 2.4. Tehnika pesemiseks on mõeldud pesuplatside juures asuvad pesukapid. Kapi lõhkumisest või purunemisest tuleb viivitamatult teavitada operaatorit või ohutuse vanemspetsialisti. 2.5. Pesemisprotsess (lisa 11.11.1): 2.5.1. võtta voolik ja ühendada see ühest otsast joatoruga ning teisest otsast hüdrandiga; 2.5.2. jälgida, et voolik oleks korralikult lahti rullitud ning et seal ei oleks volte ega keerde sees; 2.5.3. jälgida, et joatorul olev must hoob oleks kasutajast eemal (st suletud asendis). Soovitatav on joatoru mõlemad reguleeritavad kettad võimalikult vasakule asendisse keerata; 2.5.4. avada ettevaatlikult hüdrandi kuulkraan. Selleks tuleb püstine punane kang alla tõmmata. Soovitatav on alguses tõmmata kang 45 kraadi alla, kui voolik on täitunud, avada kraan täielikult. Vastasel korral võib vee surve lüüa vooliku käest; 2.5.5. kui voolik on veega täitunud, võib avada ettevaatlikult joatoru. Selleks tuleb joatorul olevat musta hooba tõmmata taha (kasutaja poole); 2.5.6. joatoru esimese kettaga saab reguleerida pesemisviisi (laiast joast kitsa tugeva joani). Kõige vasakpoolne asend teeb pika, tugeva joa, kõige parempoolsem asend laia ja tiheda veejoa. Tagumine ketas reguleerib vee tugevust, 50 on kõige nõrgem, flush asend kõige tugevam. Mehhanismide pesuks on soovitav kasutada 100-flush asendeid; 2.5.7. pesu lõppedes, tuleb sulgeda joatoru hoob (lükates seda kasutajast eemale), tagumine ketas keerata asendisse 50, seejärel sulgeda kuulkraan. Jälgida tuleb, et punane hoob oleks kindlalt suletud, muidu jäävad pumbad tööle. Ühendada voolik lahti joatorust ja hüdrandist. Joatoru tuleb 34/68  panna pesukapi riiulile. Voolik tuleb tühjenda veest, keerata rulli ja samuti panna riiulile. Kõige parem on voolik panna risti settekanaliga ning rullida see kinni suunaga settekanali poole. Kinni rullimisel ei tohi toru mööda maad lohistada; 2.5.8. joatoru käest maha pannes, tuleb sellel olev must hoob panna suletud asendisse. See välistab selle, et lahti jäänud otsaga voolik hakkab pumpade tööle rakendumisel pendeldama. 35/68  LISA 11.10.1 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Pilt 1. KVKP tankipesula kasutamine 36/68  LISA 11.10.2 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Skeem 2. KVKP tankipesula skeem 37/68  LISA 11.11 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde KVKP laskemaja ja linnavõitluselementide ala (LVA) kasutuseeskiri 1. ÜLDSSÄTTED 1.1. KVKP laskemaja ja linnavõitluselementide ala (LVA) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks laskemaja ja linnavõitlusala kasutamise korra ja sellega seotud nõuded. 1.2. LVA kasutamisel, broneerimisel ja keskkonna alastes punktides juhindutakse vastava harjutusvälja ja KVKP kasutuseeskirjast. 1.3. Laskemaja broneerimise eest vastutavaks isikuks on ohutuse vanemspetsialist, kes vastutab laskemaja kasutamise koordineerimise, laskemaja kasutamiseks vajaliku inventari soetamise ja vajalike hoolduste tellimise eest. 1.4. LVA on mõeldud sõduri, jao või rühma treenimiseks hoonestatud alal. 1.5. Linnavõitluselementide ala koosneb 3 objektist: 1.5.1. laskemaja; 1.5.2. jao ja rühma treening rajatis; 1.5.3. granaadiheitja treening rajatis. 2. LASKEMAJA OHUALA 2.1. Laskemaja on ehitatud Brinell 500 tüüpi terasest ning seestpoolt kaetud ballistiliste kummiplokkidega, mis püüavad kinni kuulid ning takistavad rikošeti teket. 2.2. Laskemaja siseseinte ülaservas on laskesektori piirjoon, millest üle lasku on keelatud sooritada. 2.3. Sihtmärgid (edaspidi SM) paigutatakse ainult portatiivse kuulipüüdja või teisaldatavatele kummiblokkidel ning mitte kaugemale kui 1 m seinast. 2.4. Laskemaja ohuala piirneb laskemaja välisseintega. See on tagatud maja konstruktsiooni, laskeala märgistuse, sihtmärkide paigutuse ja eeskirjas olevate ohutusreeglite täitmisega. 3. LUBATUD TEGEVUSED JA VAHENDID 3.1. Väljaõppes osaleja (edaspidi osaleja) tohib laskemajas liikuda üksnes laskeharjutuse läbiviija (edaspidi läbiviija) käsul ja tema juhiste järgi. 3.2. Laskemaja kasutatakse ühe kuni pooljao liikmelise üksuse treenimiseks. Iga 2-4 laskuri kohta peab olema vähemalt üks tulekontrollija. Korraga võib laskemajas lasta üks üksus. 3.3. Laskemajas võib kasutada alljärgnevat laskemoona: Kaliiber Laskemoona tüüp Märkused 38/68  4,6x30 mm Täismantel, FX laskemoon, Lubatud on kasutada airsoft purunev, paukpadrun süsteeme 5,56x45 mm Täismantel, FX laskemoon, Lubatud on kasutada airsoft purunev, paukpadrun süsteeme 7,62x51 mm Täismantel, FX laskemoon, Lubatud on kasutada airsoft purunev, paukpadrun süsteeme 9x19 mm Täismantel, FX laskemoon, Lubatud on kasutada airsoft purunev, paukpadrun süsteeme 12 kaliiber Haavlite maksimaalne Lubatud on kasutada airsoft läbimõõt kuni 3 mm süsteeme 3.4 Laskemajas võib kasutada järgmisi vahendeid: 3.4.1 paberist või papist SM; 3.4.2 3-D kummist või plastikust SM; 3.4.3 rikošetti mitte tekitavast materjalist kõikuvaid SM-ke; 3.4.4 portatiivseid kuulipüüdjaid. 3.5 Laskemajas on keelatud: 3.5.1 kasutada relva automaattule režiimil; 3.5.2 kasutada trasseerivat ja soomustläbistavat laskemoona; 3.5.3 kasutada samaaegselt lahingmoona, paukmoona ja FX-i; 3.5.4 kasutada paintball või teisi seinu tugevalt määrivaid relva/imitatsioonisüsteeme; 3.5.5 kasutada rikošeteerumisvastase katteta metallist SM-e; 3.5.6 kasutada materjale, millest võib tekkida rikošeti oht; 3.5.7 sooritada lasku üle seinamärgitud horisontaalse punase piirjoone ja põranda suunas. 4. JAO JA RÜHMA TREENING RAJATISED 4.1. Kasutatakse taktika harjutusteks, lubatud kasutada harjutusmoona ja airsoft relvasid. 5. GRANAADIHEITJA TREENING RAJATIS 5.1. Kasutatakse granaadiheitja laskmiste harjutamiseks. 5.2. Lubatud kasutada: 5.2.1. 40 mm harjutusmoona ( v.a 40 mm harjutusmoon, mille laskmisel võib jääda UXO); 5.2.2. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 – 9,0 mm; 5.2.3. harjutusmoon. 6. KASUTUS JA OHUTUSNÕUDED LASKEMAJA KASUTAMISEL 6.1. Laskemajas ja linnavõitluselementidel peab lisaks käesolevale eeskirjale täitma üldiseid ohutuseeskirju ja teisi väljaõpet reguleerivaid dokumente. 6.2. Laskmise läbiviija peab olema tutvunud käesoleva eeskirjaga enne laskeharjutuse läbiviimist ja tutvustanud eeskirja laskvale üksusele enne laskmiste algust. 6.3. Laskeharjutuse allüksuse ja manöövrite ohutuse eest vastutab laskva allüksuse laskmise läbiviija. 39/68 6.4. Lahingumoonaga laskeharjutusel osaleja peab olema läbinud kasutatava relva väljaõppe ning sooritanud positiivsele tulemusele TEST 3-e. 6.5. Laskev üksus peab olema läbinud kuivtreeningu ja/või soorituse harjutusmoonaga enne harjutuse sooritamist lahingmoonaga. 6.6. Laskemajas lahingumoonaga laskmiste läbiviimiseks või tulekontrollijana osalemiseks peab olema vähemalt jao lahinglaskmiste läbiviimise kvalifikatsioon või läbitud EOVJ laskemaja instruktori koolitus vastavalt EOVJ ülema poolt kinnitatud õppekavale. 6.7. Laskeharjutuses osalejad sh tulekontrollijad peavad vältima katmata nahapinda. 6.8. Laskeharjutusel osalejal peab olema järgmine personaalne kaitsevarustus: 6.8.1. ballistiline kiiver; 6.8.2. ballistiline vest kaitseastmega vastavalt kasutatavale relvasüsteemile; 6.8.3. kuulmiskaitsmed; 6.8.4. ballistilised kaitseprillid; 6.8.5. kindad; 6.8.6. MK-1 esmaabikomplekt. 6.7 Laskeharjutust läbi viival personalil peab olema laskjatega samal tasemel ballistiline kaitse, esmaabi varustus ja eraldusmärgid (vestid) ohutuse tagamiseks. 6.8 Laskemaja kasutamine liitlasüksuste poolt peavad olema täidetud kõik käesolevas eeskirjas kehtestatud nõuded ning lisaks vastavalt üksuse riiklikud nõuded. 6.9 Relva käsitlemine laskemajas: 6.9.1 enne ja pärast laskeharjutus peab relv olema tühjaks laetud; 6.9.2 relvad laetakse ja laetakse tühjaks peale läbiviija käsklust ja ettenäidatud kohas ja suunas; 6.9.3 keelatud on kasutada automaattule režiimi; 6.9.4 keelatud on lasta kõrgemale kui seinal märgitud horisontaalne punane joon; 6.9.5 keelatud on lasta põranda suunas, isegi kui on mõni sihtmärk maha kukkunud; 6.9.6 peab veenduma oma sihtmärgis ja selle esises ning taga olevas ohutuses; 6.9.7 lasku sooritades ei tohi nurk osaleja ja lastava sihtmärgi taga olevas seinas või kuulipüüdja vahel minna väiksemaks kui 20 kraadi ning olla lähemal kui 1 meeter relvaraua suudmest. 6.10 Laskemajas toimuvatel lahinglaskmistel on kohustuslik vähemalt meditsiini tase 3. Meditsiinitoetust ei saa pakkuda isik, kes osaleb lahingumoonaga laskeharjutusel. 6.11 Laskeharjutuse käsule tuleb lisada sihtmärkide paigutamise skeem. 6.12 Sihtmärk ja sihtmärgi alus/kuulipüüdjad peavad vastama vastava linnavõitluselemendi lubatud sihtmärkidele. 6.13 Läbiviija peab enne laskeharjutusega alustamist kontrollima sihtmärkide korrasolekut ja veenduma stsenaariumi ohutuses. 40/68 6.14 Sihtmärkide paigaldamise juures tuleb jälgida, et: 6.14.1 SM ja SM alus peab olema mitte rikošeteeruvate kinnitustega ja jalgadega; 6.14.2 kuulid peavad tabama kuulipüüdjat: 6.14.3 laskemajas lastes kõikidest tõenäolistest asukohtadest kuulid ei rikošeteeruks ega väljuks laskemajast ning ei tabaks põrandat või katust; 6.14.4 keelatud on paigutada sihtmärke kõrgemale horisontaalselt märgitud punasest joonest; 6.14.5 sihtmärgid tuleb paigutada nii, et osaleja ja sihtmärgi taga oleva kuuli peatava seina/kuulipüüdja vahel ei tekiks väiksemat nurka kui 20 kraadi; 6.14.6 laskemajas laskmistel mittekasutatavad sihtmärgid/kuulipüüdjad tuleb paigutada laskemajast väljapoole. 6.15 Läbiviija peab kontrollima kõiki laskeharjutusel osalejate relvi, et tagada õigete relvade ja laskemoona kasutamine harjutustel. 6.16 Osaleja peab olema enne lahingmoonaga laskeharjutust läbinud sarnase stsenaariumi, kas kuivtreeninguna ja/või paukmoonaga/FX moonaga. Harjutus peab olema sooritatud laskemajas nõutava varustusega. 6.17 Enne harjutuse algust juhendab läbiviija osalejat. 6.18 Enne sädemeid eraldavate imitatsioonivahendite või sisenemisevahendite kasutamist tuleb veenduda kasutuskoha tuleohutuses. Vajadusel puhastada ja/või niisutada pinnad. Veenduda, et tulekustutusvahendid on määratud kohtadel ja töökorras. 6.19 Laskemajas ei tohi kasutada termilist sisenemist ning muid meetodeid, mille puhul laskemaja või selle osade süttimine on tõenäoline. 7. HOOLDUS 7.1. Laskemaja hooldamisel tuleb kasutada kindaid ja vajadusel muid enesekaitsevahendeid (respiraator), kuna põrandalt üles kerkiv saastunud tolm, plii ja püssirohujäägid on tervisele ohtlikud. 7.2. Enne harjutust peab kontrollima seinte ja maja välist korrasolekut ning vastavust nõuetele. Kõik metallist ühendused peavad olema terved ning ei tohi olla tekkinud pragusid või muhke. 7.3. Enne harjutust peab kontrollima, et ballistilistes kummiseines ei oleks suuremaid auke kui 2,5cm ja ballistilised paneelid ei ole tulnud seinaküljest lahti. 7.4. Valgustite korrasolekut, et need oleksid töökorras ja terved. 7.5. Laskeelementide korrasolekut tuleb kontrollida enne harjutuse sooritamist. 7.6. Laskemaja tuleb koristada pärast harjutuse lõppu. 41/68  LISA 11.11.1 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Skeem 3. KVKP laskemaja ja linnavõitluselementide ala skeem 42/68  LISA 11.11.2 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Joonis 1. TU1 laskemaja pealtvaade 43/68  LISA 11.11.3 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Joonis 2. TU1 laskemaja vaade 44/68  LISA 11.11.4 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Joonis 3. TU2 treeningrajatise korruse vaade 45/68  LISA 11.11.5 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Joonis 4. TU2 treeningrajatise külgvaade 1 46/68  LISA 11.11.6 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Joonis 5. TU2 treeningrajatise külgvaade 2 47/68  LISA 11.11.7 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Joonis 6. TU3 rajatise korruse plaan ja kõrvalt vaade 48/68  LISA 11.11.8 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Joonis 7. TU4 granaadiheitja treening rajatise korruse ja külgvaate plaan 49/68  LISA 11.11.9 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Kaardilehe koopia 5. Laskemaja ja treeningrajatiste asukoht 50/68  LISA 11.12 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Rabasaare linnavõitluslinnaku (LVL) kasutuseeskiri 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Linnavõitluslinnaku (edaspidi LVL) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks LVL kasutamise korra. 1.2. LVL kasutamisel ja broneerimisel juhindutakse HV-de ja KVKP kasutuseeskirjast. 2. LUBATATUD TEGEVUSED JA VAHENDID 2.1. Väljaõppes osalejad tohivad LVL-s liikuda väljaõppe läbiviija loal ja tema juhiste järgi. 2.2. LVL lubatud tegevused: 2.2.1. linnalahingu väljaõpe; 2.2.2. majutus; 2.2.3. kindlustöödega seotud väljaõpe; 2.2.4. sõjalis-sportlikud ja vabaaja üritused; 2.2.5. muud tegevused tuleb vastutava isikuga eraldi kooskõlastada. 2.3. Kooskõlastamata tegevuse läbiviimine on keelatud. 2.4. LVL-s võib kasutada järgnevaid vahendeid: 2.4.1. harjutusmoona sh. müragranaat; 2.4.2. airsoft relvi koos vastava harjutusmoonaga; 2.4.3. köielaskumise vahendeid (hoone … siniste, punaste ja roheliste luukidega majades); 2.4.4. degaseerimisvahendeid (hoones F01); 2.4.5. siseustel kuni 100 g ja lõhkeavadel (hoone J01, F01) kuni 600 g lõhkelaengut (vaja eelnevat kooskõlastust HV vastutavalt). 2.5. LVL-s on keelatud: 2.5.1. roomiksõidukiga sõitmine; 2.5.2. lõhkuda hoonete konstruktsiooni ja -inventari; 2.5.3. kasutada süütepudeleid; 2.5.4. siseneda varisemisohtlikuks kuulutatud hoonetesse; 2.5.5. J01 majas on keelatud teisel korrusel kasutada suitsugranaate; 2.5.6. kasutada paintball relvi koos vastava harjutusmoonaga; 2.5.7. kasutada laskemoona; 2.5.8. kaevata auke või kaevikuid; 2.5.9. teha lõket; 51/68 2.5.10. majandustegevus veekaitsevööndis ja kaevude sanitaarkaitsealadel (nt hoiustada ja kasutada pestitsiide, naftasaadusi, hoiustada ja koguda jäätmeid, mootorsõidukiga liikuda v.a teedel, parkida, rajada ajutisi ehitisi/telke jms). Veekaitsest tulenevad nõuded on kirjas harjutusvälja kasutuseeskirjas; 2.5.11. sõita mootorsõidukiga veekogu kalda piiranguvööndis (üldjuhul 100 m) väljaspool selleks määratud teid. Sõitmisel kalda piirangu- või veekaitsevööndis (10 m) peab olema Keskkonnaameti kirjalik nõusolek; 2.5.12. häirida nahkhiirte leiu- ja elukohti. 3. LVL JA HOONETE KIRJELDUS 3.1. LVL üldine kirjeldus (vt lisa 11.12.1). LVL koosneb seitsmest uuest hoonest, pargist, teedevõrgustikust, tänavavalgustusest, sillast ja 19- st vanast hoonest. Hoonete juurdepääsuteed ning nende vahetu ümbrus on kaetud killustikkattega. Katteks on killustik fraktsiooniga 0/32. Teed on varustatud tänavavalgustusega. Maksimaalne lubatud sõidukiirus alal on 20 km/h. Tähelepanelik peab olema teel ja teeservas seisvate või liikuvate liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamisest. Vajalikud liiklusmärgid asuvad ala sissepääsul, enne ja pärast silda. Sild on raudbetoonist ühe-avaline, 10,6 m pikk ja 8 m lai (piirete vaheline kaugus). Sillal eraldi katend puudub ning sõidutee osa on raudbetoonist. Ala on varustatud joogivee võimekusega (pumbamaja). Prügi ladustamise asukoht on määratud ja märgistatud. 52/68 3.2. R01 hoone (vt lisa 11.12.2). Hoone on (L-kujuline) kahekorruseline, mis on kagu-loodesuunaline. Hoone katuseks on käidav lamekatus (madal kalle). Kogu katuse perimeeter on varustatud parapetiga (ca 1,2 m kõrgune) köielt laskumise harjutuste ohutuks läbiviimiseks. Katuse pinnal on pollarid laskumisköite kinnitamiseks. Katuse katteks on bituumen. Katusele viib hoone sees olev redel, mis on varustatud suletava (riivistatava) luugiga. Katuse eritasapinnad on varustatud välisseinal oleva terasredeliga. Põrandad ja trepid on betoonist. Hoone aknad ja ukseavad on varustatud suletavate puitmaterjalist luukidega, mille eesmärgiks on esmajoones turva- ja tehnoloogiline vajadus. Luugid on varustatud suletavate/avatavate liugplaatidega (mõõdud on 80x150 mm), mis imiteerivad laskeavasid. Hoone ei ole köetav. Hoones on minimaalne valgustuslahendus. Hoones on võimalik kasutada teisaldatavaid vaheseinu väljaõppe paremaks näitlikustamiseks ning erinevate olukordade läbimängimiseks. Teisaldatavate vaheseinte kirjeldus, suurused ja pildid vt lisa 11.12.7. Pilt 1. LVL hoone R01 eest vaade Pilt 2. LVL hoone R01 idakülje vaade 53/68 3.3. J01 hoone (vt lisa 11.12.3). Hoone on kahekorruseline, kaldkatusega ja ilma keldrita ehitis. Hoone sissepääs on loode- ja kagufassaadides. Hoone lõunapoolses osas on osaliselt avatud sisehoov. Põrandad ja trepid on betoonist. Hoone aknad ja ukseavad on varustatud suletavate puitmaterjalist luukidega, mille eesmärgiks on esmajoones turva- ja tehnoloogiline vajadus. Luugid on varustatud suletavate/avatavate liugplaatidega (mõõdud on 80x150 mm), mis imiteerivad laskeavasid. Hoone idaküljes asuvad seina lõhkamise avad (2 tk). Hoone ei ole köetav. Hoones on minimaalne valgustuslahendus. Hoones on võimalik kasutada teisaldatavaid vaheseinu väljaõppe paremaks näitlikustamiseks ning erinevate olukordade läbimängimiseks. Teisaldatavate vaheseinte kirjeldus, suurus ja pildid vt lisa 11.12.7. Pilt 3. LVL hoone J01 eest vaade 54/68 3.4. H01 maja (lisa 11.12.4). Hoone on kolmekorruseline, plaanilahenduselt äripindade põhimõtteid järgiv lahendus. Hoone on lamekatusega ja ilma keldrita ehitis. Hoone sissepääsud on ida- ja läänefassaadides. Hoone lõunapoolses ja keskosas on osaliselt avatud sisehoov. Hoone fassaad on puhasvuuklaotisega betoonkivist. Hoone aknad ja ukseava on varustatud suletavate puitmaterjalist luukidega, mille eesmärgiks on esmajoones turva- ja tehnoloogiline vajadus. Luugid on varustatud suletavate/avatavate liugplaatidega (mõõdud on 80 x 150 mm), mis imiteerivad laskeavasid. Hoone ei ole köetav. Hoones on minimaalne valgustuslahendus. Kogu katuse perimeeter on varustatud parapetiga (Ca 1,2 m kõrgune) köielt laskumise harjutuste ohutuks läbiviimiseks. Katuse pinnal on pollarid, laskumisköite kinnitamiseks. Katusekatteks on bituumen. Katusele viib hoone see olev redel, mis on varustatud suletava (riivistava) luugiga. Hoones on minimaalne valgustuslahendus. Hoones on võimalik kasutada teisaldatavaid vaheseinu väljaõppe paremaks näitlikustamiseks ning erinevate olukordade läbimängimiseks. Teisaldatavate vaheseinte kirjeldus, suurus ja pildid vt lisa 11.12.7. Pilt 5. LVL hoone H01 eest vaade 55/68 3.5. F01 maja (lisa 11.12.5). Hoone on kahekorruseline, plaanilahenduselt kortermaja põhimõtteid järgiv lahendus. Hoone on käidava lamekatusega ja ilma keldrita ehitis. Hoone sissepääsud on põhja- ja lõunafassaadides. Hoone idapoolses nurgas on osaliselt avatud sisehoov. Hoone fassaad on puhasvuuk-laotisega betoonkivist. Põrandad ja trepid on betoonist. Hoone aknad ja ukseavad on varustatud suletavate puitmaterjalist luukidega, mille eesmärgiks on esmajoones turva- ja tehnoloogiline vajadus. Luugid on varustatud suletavate/avatavate liugplaatidega (mõõdud on 80 x 150 mm), mis imiteerivad laskeavasid. Hoone ei ole köetav. Hoones on minimaalne valgustuslahendus. Hoone ruumis 103-3 on võimalik teostada gaseerimis-vahendite õpet. Kogu katuse perimeeter on varustatud parapetiga (Ca 1,2 m kõrgune) köielt laskumise õppuste ohutuks läbiviimiseks. Katuse pinnal on pollarid laskumisköite kinnitamiseks. Katusekatteks on bituumen. Katusele viib hoone see olev redel, mis on varustatud suletava (riivistatava) luugiga. Hoone lääneküljes asub seina lõhkamise ava. Hoones on minimaalne valgustuslahendus. Hoones on võimalik kasutada teisaldatavaid vaheseinu väljaõppe paremaks näitlikustamiseks ning erinevate olukordade läbimängimiseks. Teisaldatavate vaheseinte kirjeldus, suurus ja pildid vt lisa 11.12.7. Pilt 7. LVL hoone F01 eest vaade 56/68 3.6. AH1-AH3 harjutusseinad (vt lisa 11.12.6). Rajatised on ühekorruselise osaliselt avatud seintega, suhteliselt madalakaldelise viilkatusega ehitisena, plaanilahenduselt on loodud erineva laiuse ja variatsiooniga liigendatud ruume. Ehitis on kaldkatusega ja ilma keldrita ehitis. Ehitise fassaad on tsementkiudplaatidest, viiluotsad kaetud horisontaalse puitribistikuga. Katus on kaetud profiilplekiga. Seinte sees on ukse- ja aknaavad ning mõned läbipääsud. 4. LÄBIVIIJA KOHUSTUSED 4.1. LVL-le saabumisel ja lahkumisel peab läbiviija tegema sissekande KVKP maa-ala üleandmise- vastuvõtmise akti ning HV ohutuse vanemspetsilistiga vajadusel täiendavalt tegevuse üle täpsustama. 4.2. Üleandmisel peab kogu LVL olema koristatud: olme- ja harjutusmoona jäätmed (sorteeritud) tuleb kokku koguda ja viia selleks ette nähtud ning märgistatud asukohta või kaasa võtta. Hoonete ruumid peavad olema pühitud, teisaldatavad vaheseinad asetatud tagasi oma esialgsetele kohtadele ja aknaavade luugid suletud. 4.3. Kõigist vahejuhtumitest (tulekahju, õnnetused jne) tuleb viivitamatult informeerida HV ohutuse vanemspetsialisti. Vahejuhtumite ajaks tuleb kogu tegevus peatada. 57/68  LISA 11.12.1 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Skeem 4. LVL üldplaan 58/68 Skeem 5. LVL liikumispiirangud 59/68  LISA 11.12.2 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Esimene korrus Teine korrus Katus: Skeem 5. LVL hoone R01 korruste plaan 60/68  LISA 11.12.3 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Esimene korrus: Teine korrus: Skeem 6. LVL hoone J01 korruste plaan 61/68  LISA 11.12.4 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Esimene korrus: Teine korrus: Kolmas korrus: Katus: Skeem 7. LVL hoone H01 korruste plaan 62/68  LISA 11.12.5 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Esimene korrus Teine korrus Katus Skeem 8. LVL hoone F01 korruste plaan 63/68  LISA 11.12.6 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Pilt 9. LVL AH1 harjutusseinad Pilt 9. LVL AH2 harjutusseinad 64/68 Pilt 10. LVL AH1 ja AH2 harjutusseinte paiknemine Pilt 11. LVL AH3 harjutusseinad 65/68 Skeem 9. LVL AH1-2 harjutusseinade plaan Skeem 10. LVL AH 3 harjutusseinade plaan 66/68  LISA 11.12.7 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Teisaldatavad vaheseinad on metall- ja puitkarkassil OSB materjaliga kaetud plaadid, mis kinnitatakse lakke ja millest on võimalik rajada ajutine ruumilahendus. Seina mõõt 2,5x1,25 m. Pilt 12. Teisaldatavad vaheseinad (paigaldatud kujul) 67/68  LISA 11.12.8 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Pilt 13. Katuse pollar Skeem 11. Katuse pollar 68/68 KÄSKKIRI 16.01.2025 nr 1-1/25/6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirja nr 9 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ muutmine Kaitseministri 08.08.2022 määruse nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“ § 11 lõike 2 ning § 12 lõike 1 punkti 7 ja lõike 2 alusel 1. Muudan direktori 09.03.2022 käskkirja nr 9 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ kehtestan uues redaktsioonis alljärgneva käskkirja lisa: 1.1. Lisa 11. Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskiri. 2. Käskkiri teha teatavaks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse koosseisule, Kaitseväele ja Kaitseliidule. (allkirjastatud digitaalselt) Magnus-Valdemar Saar Peadirektor  KINNITATUD LISA 11 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 9 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses peadirektori 16.01.2025 käskkirja nr 6 redaktsioonis RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS KAITSEVÄE KESKPOLÜGOONI KASUTUSEESKIRI Tallinn 2025 SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED ........................................................................................................................................... 3 2. MÕISTED ............................................................................................................................................... 3 3. KAITSEVÄE KESKPOLÜGOONI KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD ....................................................... 3 4. HARJUTUSVÄLJA OHUTUSE VANEMSPETSIALISTI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED..................................... 4 5. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED................................................................................. 4 6. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE ........................................................................................................................ 4 7. KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................................... 5 8. TULEOHUTUS ........................................................................................................................................ 7 LISA 11.1 Laske- ja väljaõppealade kirjeldused .......................................................................................... 8 LISA 11.2 Üldplaan ja tähistus .................................................................................................................. 14 LISA 11.3 Liikumispiiranguga alad ............................................................................................................ 15 LISA 11.4 Tegevuspiiranguga alad ............................................................................................................ 16 LISA 11.5 HV kasutamise registreerimisvorm .......................................................................................... 17 LISA 11.6 Jäätmete sorteerimisjuhend..................................................................................................... 18 LISA 11.7 Teeninduslinnaku kasutusjuhend ............................................................................................. 20 LISA 11.7.1 Teeninduslinnaku üleandmise-vastuvõtmise akt .................................................................. 22 LISA 11.7.2 Taotlus üksuse sissepääsuks administratiivalale ................................................................... 23 LISA 11.7.3 Teeninduslinnaku skeem ....................................................................................................... 24 LISA 11.8 RB 300 m ja 600 m lasketiirude kasutuseeskiri ........................................................................ 25 LISA 11.8.1 RB ala skeem.......................................................................................................................... 25 LISA 11.8.2 RB 300 m lasketiiru ohuala .................................................................................................... 29 LISA 11.8.3 RB 600 m lasketiiru ohuala .................................................................................................... 30 LISA 11.9 STL1 300 m ja 1500 m lasketiiru kasutuseeskiri ....................................................................... 31 LISA 11.10 Tankipesula kasutusjuhend .................................................................................................... 33 LISA 11.10.1 Tankipesula kasutamine ...................................................................................................... 36 LISA 11.10.2 Tankipesula skeem .............................................................................................................. 37 LISA 11.11 Laskemaja ja linnavõitluselementide ala (LVA) kasutuseeskiri .............................................. 38 LISA 11.11.1 LVA ala skeem...................................................................................................................... 42 LISA 11.11.2 Laskemaja pealtvaade ......................................................................................................... 43 LISA 11.11.3 Laskemaja külgvaade ........................................................................................................... 44 LISA 11.11.4 Linnavõitluse treeningrajatise korruse vaade ..................................................................... 45 LISA 11.11.5 Linnavõitluse treeningrajatise külgvaade 1 ......................................................................... 46 LISA 11.11.6 Linnavõitluse treeningrajatise külgvaade 2 ......................................................................... 47 LISA 11.11.7 Granaadiheitja rajatise korruse plaan ja kõrvalt vaade....................................................... 48 LISA 11.11.8 Granaadiheitja treening rajatise korruse ja külgvaate plaan .............................................. 49 LISA 11.11.9 Laskemaja ja treeningrajatiste asukoht ............................................................................... 50 LISA 11.12 Rabasaare linnavõitluslinnaku (LVL) kasutuseeskiri ............................................................... 51 LISA 11.12.1 LVL üldplaan ja liikumispiirangud ........................................................................................ 58 LISA 11.12.2 LVL hoone R01 korruste plaan............................................................................................. 60 LISA 11.12.3 LVL hoone J01 korruste plaan ............................................................................................. 61 LISA 11.12.4 LVL hoone H01 korruste plaan ............................................................................................ 62 LISA 11.12.5 LVL hoone F01 korruste plaan ............................................................................................. 63 LISA 11.12.6 LVL AH1 ja AH2 harjutusseinad ........................................................................................... 64 LISA 11.12.7 Teisaldatavad vaheseinad ................................................................................................... 67 LISA 11.12.8 Katuse pollarid………………………………………..……………………………………………………………………….68 2/68 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kaitseväe keskpolügooni (edaspidi KVKP) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks KVKP üldise kasutamise korra. 1.2. KVKP kasutamisel, broneerimisel, prügi sorteerimisel ja keskkonnakaitsenõuetes juhindutakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori käskkirja „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ harjutusväljade kasutuseeskirjast. 1.3. KVKP asub Kuusalu vallas Harju maakonna. Harjutusvälja pindala on 11 951 ha. Territooriumi üldplaan on toodud eeskirja lisas 11.2. 1.4. KVKP on asutatud Vabariigi Valitsuse 23. oktoobril 2001 korraldusega nr 713 „Kaitseväe keskpolügooni asutamine ja esialgse asukohavaliku kinnitamine“. 1.5. KVKP-d haldab vastavalt Kaitseministri 28.12.2010 määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ § 2 lg 6 alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK). HV kontaktisikuks on ohutuse vanemspetsialist: telefon: +372 5326 4560; e-post: [email protected] ; veebileht: mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-keskpolugoon. 2. MÕISTED 2.1. Tagavall – maapind, mis tõuseb vahetult märklaudade taga, moodustades valli, mille eesmärgiks on kinni püüda otsesed lasud, mis jäävad laskuri lubatud veamarginaali piiridesse ning vältida esimesest tabamispunktist põrkuva rikošeti ohtu; 2.2. Kuulipüüdja – väljaehitatud rajatis märklaudade taga, mille eesmärgiks on kinni püüda kuulid ning vähendada rikošetiohtu; 2.3. Ohuala – ruumiline ala, kuhu laskmiste, lõhketööde, käsigranaatide viskeharjutuste ja muu ohtliku tegevuse ajal peab kõrvaliste isikute pääs olema tõkestatud ja rangelt keelatud, kuna seal viibimine on neile eluohtlik; 2.4. Sihtmärkide positsioonid – ala, kus on ettevalmistatud tingimused tõusvate ja statsionaarsete sihtmärkide paigutamiseks. 3. KVKP KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD 3.1. KVKP õhuohuala on 4400 m maapinnast. 3.2. KVKP võib läbi viia tegevusi vastavalt lisale 11.1. 3.3. Kõik muud tegevused, mis ei ole kajastatud lisas 11.1. tuleb kooskõlastada polügooni ohutuse vanemspetsialistiga. 3.4. KVKP laiendatud ohuala kasutamisel tuleb esitada kolm (3) kuud varem taotlus selle kasutamiseks aadressile [email protected]. Taotluses peab olema järgmine info: soovitud kasutusvahemik, tegevus, õhuohuala kõrgus, ohuala, kontaktid. 3.4.1. Laiendatud ohuala on lubatud kasutada aastas kuni 90 päeva; 3/68 3.4.2. Laiendatud ohuala kasutamine on keelatud: 1.-8., 24.-31., 50.-52. nädal. 3.5. Öisel ajal (22.00 – 06.00) ja riiklikel pühadel kõrge müratasemega väljaõppe läbiviimine tuleb kooskõlastada ohutuse vanemspetsialistiga. 4. KVKP OHUTUSE VANEMSPETSIALISTI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 4.1. Ohutuse vanemspetsialist: 4.1.1. viib igal hommikul HV personalile läbi ohutusnõupidamise ning määrab väljaõppe toetamiseks meeskonna; 4.1.2. õhk-maa laskmiste korral määrab ühe ohutusspetsialisti laskmiste läbiviimise meeskonda; 4.1.3. väljastab olemasolul väljaõppe läbiviijale raadiojaama. 5. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 5.1. Väljaõppe läbiviija on kohustatud: 5.1.1. teeninduslinnaku kasutamisel, mis on administratiivala, esitama 5 tööpäeva enne väljaõppe- ürituse algust taotluse (vt lisa 11.7.2) vajaminevate andmetega isikute ja mootorsõidukite tuvastamiseks; 5.1.2. välja panema tõkestajad tõkestuspunktidesse (vt lisa 11.2) laskmiste päeval hiljemalt kell 06.00 hommikul, kuid mitte hiljem, kui kolm tundi enne laskmiste algust ning hoidma need mehitatuna, kuni kasutatud maa-alade koristustööde lõpuni. Tõkestuskohtade täpsed asukohad tuleb kooskõlastada KVKP ohutuse vanemspetsialistiga; 5.1.3. laiendatud ohualale välja panema tõkestajad tõkestuspunktidesse (vt lisa 11.2) laskmistele eelneva päeva kella 18:00-ks kuni laskmiste lõpuni; 5.1.4. saama loa väljaõppeürituse läbiviimiseks ohutuse vanemspetsialistilt, et signaalmastidesse on heisatud vähemalt kell 06.00 hommikul, kuid mitte hiljem kui kolm tundi enne ohtliku tegevuse algust päevasel ajal punased signaallipud ning pimedal ajal punased signaaltuled ning KVKP-le viivad teed on suletud. 5.1.5. tagama, et tõkestajatel oleks ajakohane ohuala kaart; 5.1.6. teavitama ohutuse vanemspetsialisti ohtliku tegevuse alustamisest ja lõpetamisest; 5.1.7. peale väljaõppeürituse lõppu ette kandma väljaõppe lõppemisest ja andma ala KVKP ohutuse vanemspetsialistile üle. 6. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE 6.1. Plaanilisest väljaõppeüritusest KVKP-l teavitab RKIK hiljemalt 20. kuupäevaks ja plaanivälisest tegevusest viis (5) tööpäeva enne tegevuse algust: 4/68 6.1.1. Põhja Päästekeskust; 6.1.2. Tapa vallavalitsust; 6.1.3. Kuusalu vallavalitsust; 6.1.4. Anija vallavalitsust; 6.1.5. Kadrina vallavalitsust; 6.1.6. Päästeameti demineerimiskeskust; 6.1.7. Põhja - Eesti pommigruppi; 6.1.8. Eesti Geoloogiateenistust; 6.1.9. Riigimetsa Majandamise Keskust. 6.2. Kõrvaliste isikute juurdepääs ohualale tõkestatakse ohtliku tegevuse korral kell 06.00 hommikul, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega (vt lisa 11.2). Kõrvaliste isikute avastamisel ohualal võib väljaõppe läbiviija ise kodaniku välja saata. Kui kõrvaline isik ei allu korraldustele, siis tuleb kutsuda politsei ja edastada info ohutuse vanemspetsialistile. Raketibaas 1, Raketibaas 2 (edaspidi RB1, RB2) ja Suru lasketiir (edaspidi STL1) alal asuvate lasketiirude tõkestamine on reguleeritud lasketiirude kasutuseeskirjades (vt lisa 11.9) 6.3. KVKP signaalmastidesse heisatakse KVKP personali poolt vähemalt kell 06.00 hommikul, kuid mitte hiljem kui kolm (3) tundi enne kõrgendatud väljaõpperiskiga väljaõppeürituse algust ja langetatakse pärast tegevuse lõppemist ning ala kontrollimist päevasel ajal punased signaallipud ning pimedal ajal punased signaaltuled. 6.4. Laiendatud ohuala signaalmastidesse heisatakse KVKP personali poolt laskmistele eelneva päeva kella 16:00 punased signaallipud ning langetatakse pärast laskmiste lõppu. 6.5. Heisatud signaalmärgistuse korral on kõigil KVKP-le liikujatel kohustus tutvuda KVKP kasutusgraafikuga. 6.5.1. Kui kasutusgraafikusse on sel ajal märgitud tegevus, siis siseneda soovijad on kohustatud enne sisenemist piirangute osas ühendust võtma KVKP ohutuse vanemspetsialistiga. 7. KESKKONNAKAITSE 7.1. Keskkonnakaitselised piirangud on visuaalselt esitatud eeskirja lisades 11.3 ja 11.4. 7.2. Lisaks tuleb KVKP-l väljaõppe planeerimisel ja maa-alade kasutusse andmisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest, kus on välja toodud üldised keskkonnakaitsenõuded. 7.3. Polügooni ohutuse vanemspetsialist teavitab vajadusel KVKP kasutajaid keskkonnakaitselistest piirangutest ning jälgib nende täitmist. 7.4. Keskkonnakaitsest tulenevad piirangud liikumisele: 7.4.1. Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal tohib sõidukite ja maastikusõidukitega sõita vaid teedel. Väljaspool teid võib riigikaitseks vajalikke tegevusi kavandada vaid Keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul. 5/68 7.4.2. KVKP-le ulatub Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala Jussi sihtkaitsevöönd, kus on lubatud kuni 30 inimesega väljaõpe. Keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul võib inimeste arvu väljaõppel suurendada. 7.4.3. Alal asub 2 püsielupaika, mille sihtkaitsevööndis õppuste tegemine on keelatud. 7.4.4. Liikumispiiranguga aladel on igasugune liikumine keelatud 1. veebruarist kuni 30. juunini. Muul ajal on sõidukiga liikumine lubatud vaid olemasolevatel teedel ja radadel. Maastikusõidukiga sõitmine on keelatud. 7.4.5. Ohepalu looduskaitsealal on sõidukitega sõitmine lubatud vaid teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool selleks ettenähtud teid ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud Keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul. 7.4.6. Alale ulatub Ohepalu looduskaitseala Sakssaare piiranguvöönd, kus on lubatud ettevalmistatud ja tähistatud kohas kuni 50 osalejaga õppuse korraldamine, suurema arvu inimeste korral või ettevalmistamata ja tähistamata kohas tuleb selleks taotleda Keskkonnaameti kirjalik nõusolek. 7.4.7. Kehtivad kalda piiranguvööndid on Valgejõel, Läsna jõel, Soodla jõel, Pikkojal ja Pakasjärvel 100 m, Pala ojal, Leppojal, Kõnnu ojal, Nõmmojal ja Väike-Pakasjärvel 50 m. Kalda piiranguvööndis on keelatud sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine. 7.5. Keskkonnakaitsest tulenevad piirangud tegevustele: 7.5.1. Alal asuvate püsielupaikade sihtkaitsevööndis on telkimine, lõkketegemine ja õppuse korraldamine keelatud. 7.5.2. Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealadel, piiranguvööndites (sh kalda piiranguvööndites) ning püsielupaikades on lubatud üksnes kohtades, mille Keskkonnaamet on ette valmistanud ja tähistanud. Teistes kohtades telkimiseks või lõkke tegemiseks tuleb saada Keskkonnaameti kirjalik nõusolek. 7.5.3. KVKP-l on mitme liigi registreeritud elupaigad, kus liikide pesitsusaegadel ei tohi teostada raieid, väljaõpet ja muid sarnaseid häirivaid tegevusi. 7.5.4. Kõikidel KVKP-l ja sellega piirnevatel veekogudel on veekaitsevöönd 10 m, kus on keelatud: 7.5.4.1. puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta; 7.5.4.2. pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. 7.5.5. KVKP-d läbib Valgejõe hoiuala, kus on keelatud loodusliku veerežiimi, sängi ja veetaseme muutmine. Tegevuse vajadusel tuleb selleks saada Keskkonnaametilt kirjalik nõusolek. 7.5.6. KVKP-l asuvad Pakasjärve, Väike-Pakasjärve ning Pikkoja alamjooksu hoiualad, nendes veekogudes (sh kallastel) läbiviidavad tegevused ei tohi veekogu või selle seisundit muuta. 7.5.7. Harjutuse ajaks tuleb tankivanni kasutamisel ja jõe ületamisel võimalike õlilekete esinemise riskide maandamiseks paigaldada harjutusest allavoolu ujuvpoom, mille eest vastutab polügooni ohutuse vanemspetsialist. 6/68 7.5.8. KVKP-l ja sellega piirnevatel aladel on keelatud tahtlikult kahjustada ja hävitada taimi, loomi, kalasid ja linde ning nende elupaiku. 7.6. Üldised keskkonnakaitselised nõuded: 7.6.1. Väljaõppe käigus tekkinud ja kokku kogutud jäätmed tuleb sorteerida jäätmete sorteerimise juhendi järgi (vt lisa 11.6). 7.6.2. Juhul, kui laskmisel jääb laskemoonast jäätmetena alles looduslikku kiirgusfooni ületav metallosa, siis KVKP ohutuse vanemspetsialist viib läbi instruktaaži laskmiste läbiviijatele ja jagab välja vahendid radioaktiivsete jäätmete ohutuks käitlemiseks. Tekkinud radioaktiivsed jäätmed tuleb kokku koguda harjutust läbiviiva meeskonna poolt ning anda üle KVKP ohutuse vanemspetsialistile 8. TULEOHUTUS 8.1. Võimalusel tagab ohutuse vanemspetsialist tuleohtlikul ajal tuletõrjeauto ja tuletõrjemeeskonna kohaloleku. Võimaluse puudumisel tuleb osapooltel kokku leppida tuletõrjevõimekuse tagamises. 7/68  LISA 11.1 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde KVKP laske- ja väljaõppealade kirjeldused 1.1. Pala laskeväli 1 (PL1) - laskmiste põhisuund Dir 58–00. Alast voolab läbi Pala oja. Sihtmärke ei tohi püstitada Pala ojale lähemale kui 50 m. Eeltingimus laskmiste läbiviimisel on, et õhk-maa operatsioonideks kasutatav vaatlustornid ei jääks tulekoonusesse. Lubatud tegevused/vahendid: 1.1.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.1.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.1.3. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliibriline laskemoon; 1.1.4. 23 mm õhutõrjekahuri abirelv; 1.1.5. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat; 1.1.6. miinipilduja tulepositsioonid; 1.1.7. lahinglaskeharjutused kuni kompaniisuuruse üksusega; 1.1.8. laskeväljal paiknevatelt laskepositsioonidelt võib lasta tankitõrje lahingumoonaga juhul, kui sihtmärgid paiknevad SM2 alal; 1.1.9. ala saab kasutada tanki pearelva ja lahingumasinate laskmisteks (ainult harjutusmoon). 1.2. Pala laskeväli 2 (PL2) - laskmiste põhisuund Dir 61–00. Alast voolab läbi Pala oja. Sihtmärke ei tohi püstitada Pala ojale lähemale kui 50 m. Eeltingimus laskmiste läbiviimisel on, et õhk- maaoperatsioonideks kasutatav vaatlustorn ei jääks tulekoonusesse. Lubatud tegevused/vahendid: 1.2.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56 - 9 mm; 1.2.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.2.3. tankitõrje granaadiheitja alakaliibriline- ja harjutusmoon; 1.2.4. 23 mm õhutõrjekahuri abirelv; 1.2.5. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat; 1.2.6. miinipilduja tulepositsioonid; 1.2.7. lahinglaskeharjutused kuni kompanii suuruse üksusega; 1.2.8. laskeväljal paiknevatelt laskepositsioonidelt võib lasta tankitõrje lahingumoonaga juhul, kui sihtmärgid paiknevad SM2 alal; 1.2.9. ala saab kasutada tanki pearelva ja lahingumasinate laskmisteks (ainult harjutusmoon). 1.3. Kukepalu laskeväli (KL1) - laskmiste põhisuund Dir 37–00. Alast voolab läbi Valgejõgi. Sihtmärke ei tohi püstitada Valgejõele lähemale kui 100 m. Lubatud tegevused/vahendid: 1.3.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56 - 9 mm; 1.3.2. kuulipilduja kaliibriga 12,7 mm, ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR), kui kasutatakse LOA on lubatud lasta 12,7 mm täisvõimsusega; 1.3.3. tankitõrje granaadiheitja alakaliibriline ja -harjutusmoon; 1.3.4. 23 mm õhutõrjekahuri abirelv; 1.3.5. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat; 1.3.6. miinipilduja ja haubitsa tulepositsioonid; 1.3.7. alal saab läbi viia kuni rühma tasemel lahinglaskmisi. 8/68 1.4. Pioneeri 1 (P1) - ohtlike ainete käitlemisel Valgejõe ääres tuleb arvestada 200 m laiuse kaldakaitsetsooniga. Lubatud tegevused/vahendid: 1.4.1. veetõkete ületamine ja läbimine; 1.4.2. erinevate materjalide lõhkamisetööd v.a demineerimistööd. Lõhkeaine koguse piirang 2 kg; 1.4.3. KBRT (keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva) kaitse ja vee puhastamine; 1.4.4. kraavide ületamine; 1.4.5. miiniväljade ja mittelõhkevate tõkete rajamine; 1.4.6. taktikaharjutused. 1.5. Pioneeri 2 (P2) - ohtlike ainete käitlemisel Valgejõe ääres tuleb arvestada 200 m laiuse kaldakaitsetsooniga. Lubatud tegevused/vahendid 1.5.1. veetõkete ületamine (peab paigaldama reostustõrje poomi); 1.5.2. erinevate materjalide lõhkamisetööd v.a demineerimistööd. Lõhkeaine koguse piirang pinnapealse lõhkamise puhul kuni 100 kg, pinnases kuni 500 kg, lõhke tiigil jää- ja veealune lõhkamine kuni 10 kg vastavalt arvutustele. 1.5.3. Keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva (edaspidi KBRT) kaitse ja vee puhastamine; 1.5.4. kraavide ületamine; 1.5.5. miiniväljade ja mittelõhkevate tõkete rajamine; 1.5.6. taktikaharjutused. 1.6. Pioneeri 3 (P3) - ohtlike ainete käitlemisel Valgejõe ääres tuleb arvestada 200 m laiuse kaldakaitsetsooniga. Lubatud tegevused/vahendid: 1.6.1. veetõkke ületamine ( peab paigaldama reostustõrje poomi); 1.6.2. Erinevate materjalide lõhkamise ja lahingumoona demineerimise õppekoht. Lõhkeaine koguse piirang pinnapealse lõhkamise puhul kuni 100 kg ja pinnases kuni 500 kg. Demineerimisel kogulaeng kuni 75 kg; 1.6.3. KBRT kaitse ja vee puhastamine; 1.6.4. kraavide ületamine; 1.6.5. miiniväljade ja mittelõhkevate tõkete rajamine; 1.6.6. taktikaharjutused. 1.7. UXO ala 1 (UXO1) - UXO-ala, lõhkemata lõhkekehade oht. Ala kasutatakse primaarse kaudtulerelvade ja õhk-maa sihtmärgialana Lubatud tegevused/vahendid: 1.7.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.7.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.7.3. tankitõrjerelvad (granaadiheitjad ja raketid); 1.7.4. 23 mm õhutõrjekahur, v.a lõhkev laskemoon; 1.7.5. 40 mm granaadiheiterelvad; 1.7.6. kaudtulerelvad; 1.7.7. õhk-maa sihtmärgiala – helikopterite ja lennukite laskmised; 1.7.8. ala saab kasutada tanki pearelva ja lahingumasinate laskmisteks (ainult harjutusmoon). 1.8. UXO ala 2 (UXO2) - UXO-ala, lõhkemata lõhkekehade oht. Ala kasutatakse sekundaarse kaudtulerelvade sihtmärgialana SMLV tegevustega 9/68 Lubatud tegevused/vahendid: 1.8.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.8.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.8.3. tankitõrjerelvad (granaadiheitjad ja raketid); 1.8.4. 23 mm õhutõrjekahur, v.a lõhkev laskemoon; 1.8.5. 40 mm granaadiheiterelvad; 1.8.6. Kaudtulerelvad. 1.9. Hollywoodi mägi (HH). Lubatud tegevused/vahendid 1.9.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.9.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.9.3. tankitõrjerelvad (granaadiheitjad ja raketid); 1.9.4. 23 mm õhutõrjekahur, v.a lõhkev laskemoon; 1.9.5. 40 mm granaadiheiterelvad; 1.9.6. kaudtulerelvad; 1.9.7. ala saab kasutada tanki pearelva ja lahingumasinate laskmisteks (ainult harjutusmoon). 1.10. Tulejuhtimis mägi (TJM). Lubatud tegevused/vahendid 1.10.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.10.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.10.3. ala saab kasutada taktikaalana. 1.11. Konisti laseväli (KLV). Lubatud tegevused/vahendid: 1.11.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.11.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.11.3. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber ja harjutusmoon; 1.11.4. 23 mm õhutõrjekahur, v.a lõhkev laskemoon; 1.11.5. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat; 1.11.6. miinipilduja tulepositsioonid; 1.11.7. lahinglaskmised kuni kompanii lahinglaskmised; 1.11.8. ala saab kasutada lõhkamiseks (ainult ohutuse vanemspetsialisti või põhja piirkonna juhi loal); 1.11.9. ala saab kasutada tanki pearelva ja lahingumasinate laskmisteks (ainult harjutusmoon). 1.12. Pikassaare taktikala 1,2 (PT 1,2). Lubatud tegevused/ vahendid: 1.12.1. taktikaharjutused; 1.12.2. Pikassaare 1 alal haubitsa tulepositsioonid. 1.13. Raketibaas 1 (RB1) - Alal asub 300 m lasketiir (24 laskekohta). Laskmiste põhisuund Dir 56–58. Lubatud tegevused/vahendid: 1.13.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.13.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber; 1.13.3. lahinglaskmised tuli ja liikumine kuni jaosuurune üksus ( lubatud ainult tiiru osas); 1.13.4. taktikaharjutused; 1.13.5. kaudtulerelvade tulepositsioonid. 10/68 1.14. Raketibaas 2 (RB2) - Alal asub 600 m lasketiir. Laskmiste põhisuund Dir 57–39. Ohtlike ainete käitlemisel Valgejõe ääres tuleb arvestada 200 m laiuse keskkonnakaitsetsooniga. Lubatud tegevused/vahendid 1.14.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.14.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber; 1.14.3. lahinglaskmised tuli ja liikumine kuni jaosuurune üksus ( lubatud ainult tiiru osas); 1.14.4. taktikaharjutused; 1.14.5. kaudtulerelvade tulepositsioonid. 1.15. Raketibaas 3,4 (RB 3,4). Lubatud tegevused/ vahendid: 1.15.1. (RB4 alas) C-IED õppetegevus (õpperajal); 1.15.2. taktikaharjutused; 1.15.3. RB 3 alal käsigranaadi heiteala. 1.16. Suru laskeväli (STL1) - 300 m lasketiir ja 1500 m snaipri ja raskekuulipilduja laskepaik. Laskmise põhisuund Dir 26–50. Laskepaiga laius 200 m. Lubatud tegevused/ vahendid: 1.16.1. 300 m lasketiir: 1.16.1.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.16.1.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber (kuni 9 mm); 1.16.1.3. taktikaharjutused; 1.16.1.4. teatud positsioonidelt on võimalik lasta kuni 400 m distantsilt. 1.16.2. 1500 m lasketiir: 1.16.2.1. käsitulirelvad ja kuulipildujad kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.16.2.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber (kuni 9 mm). 1.17. Suru taktikaala (ST1). Lubatud tegevused/vahendid: 1.17.1. C-IED õppetegevus ( õpperajal); 1.17.1.1. lubatud ainult harjutusmoon; 1.17.2. taktikaharjutused; 1.17.3. ST1 alal käsigranaadi heiteala. 1.18. Kolgu laskeväli (KL 2)- Laskmise põhisuund Dir 63–50. Lubatud tegevused/vahendid: 1.18.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.18.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.18.3. tankitõrjerelvad, ainult alakaliiber ja harjutusmoon; 1.18.4. 23 mm õhutõrjekahuri abirelv (7,62 mm); 1.18.5. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat; 1.18.6. Kaudtulerelvade tulepositsioonid; 1.18.7. alal saab läbi viia lahinglaskmisi kuni rühma tasemel, arvestades laskmiste põhisuunda; 1.18.8. jalaväe lahingumasina pearelv, ainult harjutusmoon; 1.18.9. KLV2 alal käsigranaadi heiteala. 1.19. Eigu laskeväli (EL1) - Laskmise põhisuund Dir 48–00. Lubatud tegevused/vahendid: 1.19.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 11/68 1.19.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.19.3. tankitõrjerelvad, ainult alakaliiber ja harjutusmoon; 1.19.4. 23 mm õhutõrjekahuri abirelv (7,62 mm); 1.19.5. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat; 1.19.6. miinipilduja tulepositsioonid; 1.19.7. alal saab läbi viia lahinglaskmisi kuni rühma tasemel, arvestades laskmiste põhisuunda; 1.19.8. ELV1 alal käsigranaadi heiteala. 1.20. Soomusmanööver laskeväli (SMLV). Ala põhjapoolses otsas asub konteiner vaatlustorn. Põhi laskesuund on alal Kirdest Edelasse ja lastes suunaga Kirre võib ohuala ulatuda konteinerite peale, aga mitte relvade otsene tulekoonus. Lubatud tegevused/vahendid: 1.20.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.20.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.20.3. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber ja harjutusmoon; 1.20.4. 40 mm granaadiheiterelvad. Ainult treeninggranaadid (laenguta moon); 1.20.5. 23 mm õhutõrjekahur, mittelõhkeva moonaga maasihtmärkide pihta; 1.20.6. kaudtulerelvade tulepositsioonid; 1.20.7. jalaväe lahingumasina ja tanki pearelv, ainult harjutusmoon; 1.20.8. SMLV alal on käsigranaadi heiteala (KG5). 1.21. Laskemaja ja linnavõitluselementide ala (LVA). Lubatud tegevused/ vahendid: 1.21.1. Laskemaja. 1.21.1.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 – 9,0 mm; 1.21.1.2. harjutusmoon. 1.21.2. Granaadiheitja treeningrajatis. 1.21.2.1. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusmoon (laenguta moon); 1.21.2.2. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 – 9,0 mm 1.21.2.3. harjutusmoon. 1.21.3. Linnavõitluselementide treeningrajatis. 1.19.3.1 taktikaharjutused; 1.19.3.2 harjutusmoon. 1.22. Kongi käsigranaadi heiteala (KG3) Lubatud tegevused: 1.22.1. käsigranaadi viskeharjutused; 1.22.2. taktikaharjutused. 1.23. Rabasaare linnavõitluslinnak (LVL) Lubatud tegevused: 1.23.1. linnalahingu väljaõpe; 1.23.2. majutus; 1.23.3. kindlustöödega seotud väljaõpe; 1.23.4. sõjalis-sportlikud ja vabaaja üritused. 1.24. Lääne poolne laiendatud ohuala (LLOA) - Laskeväljadelt lastes on lubatud relvasüsteemide ohuala väljumine HV välispiirist. 12/68 1.25. Ida poolne laiendatud ohuala (ILOA) - Laskeväljadelt lastes on lubatud relvasüsteemide ohuala väljumine HV välispiirist. 13/68  LISA 11.2 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Kaardilehe koopia 1. KVKP üldplaan ja tähistus 14/68  LISA 11.3 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Kaardilehe koopia 2. KVKP liikumispiiranguga alad 15/68  LISA 11.4 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Kaardilehe koopia 3. KVKP tegevuspiiranguga alad 16/68  LISA 11.5 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde KVKP kasutamise registreerimisvorm KAITSEVÄE KESKPOLÜGOON MAA-ALA ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE AKT 1. Maa-ala üleandmine enne harjutust, õppust. Vastuvõtmisel kinnitab harjutuse läbiviija oma allkirjaga, et on tutvunud harjutusväljade ja Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirjaga ning lõhkemata lõhkekehade võimaliku asukohaga. Üksus Kasutatav harjutusala(d) Läbiviidav harjutus, õppus Kasutatavad vahendid Eigu laskeväli (EL1) Raketibaas 1 (RB1) Tehnika Maa-alal väljastatud Kukepalu laskeväli (KL1) Raketibaas 2 (RB2) Buss Treppsein Pala laskeväli 1 (PL1) Raketibaas 3 (RB3) Traktor Aukudega sein Osalev koosseis Pala laskeväli 2 (PL2) Raketibaas 4 (RB4) Maastur Sein Pikasaare 1 (PT1) Uxo ala 1 (UXO1) Veoauto Täiskuju alus Harjutuse algus Pikasaare 2 (PT2) Konisti laskeväli (KLV) Soomustransportöör Soomuk otsevaates Pioneeri 1 (P1) Suru lasketiir (STL1) Lahingumasin Soomuk külgvaates Harjutuse lõpp Pioneeri 2 (P2) Suru taktikaala (ST1) Tank Muu Pioneeri 3 (P3) Kolgu laskeväli (KL2) Helikopter Võti Põhja laskeväli (PLV1) Rabasaare Muu Kongi käsigranaadi heiteala (KG3) linnavõitluslinnak (LVL) Piirangud maa-ala ja vahendite üleandmisel: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu: 2. Maa-ala vastuvõtmine pärast harjutust, õppust a) üleandja b) vastuvõtja Kasutatud laskemoona/lõhkeaine Kasutatud laskemoona Maa-ala ja vahendite vastuvõtmisel Väljastatud vahendite tagastamine Vahejuhtumid, õnnetused kogus jäägid esinenud puudused: Treppsein Täiskuju alus Aukudega sein Soomuk otsevaates Sein Soomuk külgvaates Võti Muu Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri 17/68  LISA 11.6 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Jäätmete sorteerimisjuhend 1. Käesolev juhend reguleerib jäätmete kogumist KVKP-l. KVKP kasutajal on kohustus jäätmed sorteerida ning käidelda vastavalt harjutusväljade kasutuseeskirja punktile 10.5. „Jäätmed ja laskemoonast järelejäänud materjal“. 1.1. Segaolmejäätmed: 1.1.1. määrdunud papp ja paber, foolium, ehituspaber; 1.1.2. kasutatud pabernõud ja papptopsid; 1.1.3. plastist ja kummist tooted, vahtplast; 1.1.4. kodukeemia pakendid, hambapastatuub; 1.1.5. klaasikillud; 1.1.6. hõõgniidiga lambipirnid (v.a LED-pirnid, luminofoorlambid, päevavalgus- ja säästupirnid); 1.1.7. aerosoolpakendid; 1.1.8. toiduga määrdunud ja pooleldi täidetud kartong- ja kilepakendid; 1.1.9. katkised esemed; 1.1.10. alles jäänud toit. 1.2. Papp ja paber: 1.2.1. ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid, ümbrikud, raamatud; 1.2.2. paberist ja papist kaustikud, kirja- ja joonistuspaber; 1.2.3. pappkastid-, karbid, jõupaber, paberkotid jm puhtad kiletamata paberpakendid; 1.2.4. puhtad paberist ja papist märklehed. 1.3. Pandipakend: 1.3.1. Vee, karastusjoogi jms joogi plastmass-, klaas- ja metallpakend, millel on vastav märgend. 1.4. Pakend (kõik järgnev peab olema puhas): 1.4.1. jogurti- ja võitopsid; 1.4.2. õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid; 1.4.3. plastnõud ja karbid; 1.4.4. kilekotid ja pakkekile; 1.4.5. muud plastpakendid; 1.4.6. kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid. 1.5. Puit: 1.5.1. puitkastid; 1.5.2. euroalused; 1.5.3. oksad. 1.6. Plastik: 1.6.1. plastikust alused; 1.6.2. sihtmärgid; 1.6.3. laskemoonast järelejäänud plastmaterjalid. 1.7. Metall: 1.7.1. metall, mis ei ole laskemoonast järelejäänud materjal (auto vrakk jne). 1.8. Radioaktiivsed jäätmed: 1.8.1. tankitõrjeraketi radioaktiivne osa. 1.9. Laskemoonast järelejäänud materjal: 1.9.1. vasest hülsid; 18/68 1.9.2. messingist hülsid; 1.9.3. muu metall; 1.9.4. mittemetall; 1.9.5. tankitõrje raketi metallosa. 2. Väljaõppeürituseraames tuleb eraldi koguda meditsiinilised jäätmed (süstlad, ravimid jms) ja ohtlikud jäätmed (nt patareid, ohtlikud ained ja kemikaalid, ohtlikke aineid sisaldavad pakendid, ohtlike ainetega saastunud/määrdunud lapid, LED- ja luminofoorpirnid, kasutatud absorbent jne), mida KVKP-le üle ei anta ja võetakse endaga kaasa ning antakse käitlemiseks üle vastavat võimekust omavale Kaitseväe territooriumile. 3. Keelatud on jäätmeid, sh toidujäätmeid, ladestada, põletada ja matta. 4. Väljaõppe käigus tekkinud tavapärasest rohkema koguse segaolmejäätmete üleandmiseks teeninduslinnakusse tuleb vähemalt 14 päeva enne õppuse algust teavitada KVKP ohutuse vanemspetsialisti. 5. Üksused on kohustatud järgima siinset juhendit. 19/68  LISA 11.7 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde KVKP teeninduslinnaku kasutusjuhend 1. Teeninduslinnak on rajatud KVKP- väljaõppeüritusi läbiviivatele üksustele majutus-, toitlustus- ja hügieenivõimaluste pakkumiseks harjutuse toimumise ajavahemikul. 2. Korraga saab teeninduslinnakus harjutusel oleva üksuse poolt kaasa võetud telkidesse majutuda kuni 1000 inimest. Lühiajaliselt võimaldab teeninduslinnak harjutust ettevalmistava isikkoosseisu majutust siseruumides, 12 kohta, eelneval registreerimisel. 3. Teeninduslinnaku territooriumile lubab ja sealset tegutsemist korraldab KVKP ohutuse vanemspetsialist (vt. lisa 11.7.2). 4. Teeninduslinnaku territooriumile sisenemine toimub kahest väravast: esimene staabihoone ja töökoja vaheline värav (nt mootorsõiduk, jalakäija), tagumine värav (nt rasketehnika) (vt. lisa 11.7.3). 5. Väravate avamist ja sulgemist korraldab teeninduslinnaku valvemeeskond (v.a kui teeninduslinnakut kasutav üksus paneb välja oma pääsla meeskonna). 6. Teeninduslinnakus pakutavad võimalused on ära toodud teeninduslinnaku skeemil lisas 11.7.3: 6.1. staabihoone: sisaldab õppeklassi 40-le kuulajale, meditsiinilise teenindamise ruume harjutava üksuse meditsiinipersonalile, harjutust ettevalmistavale isikkoosseisule majutusruum 12 magamiskohaga; 6.2. abihoone: sisaldab pesu-, duši- ja tualettruume; 6.2.1. riiete kuivatamise ruum (10 pesu- ja kuivatusmasinat); 6.2.2. välisöökla (võimalik kasutada väliklassina); 6.2.3. välisööklapoolses otsas on eraldi sissepääsudega ruumid käte ja katelokkide pesemiseks (sisenemine ning väljumine toimub ringliikluse korras); 6.3. telkimisplats: üksuse poolt kaasa võetud telkidesse saab majutuda 1000 inimest; 6.4. helikopteri maandumisplats asub teeninduslinnaku territooriumi loodeosas; 6.5. teeninduslinnaku vastutava kaudu korraldatakse ligipääs objektidele ning antakse üle vajalikud võtmed vastavalt taotluses esitatud mahule. 7. Harjutava üksuse ülem määrab teeninduslinnaku vastutava, kes teeninduslinnakusse saabudes võtab vastu ning enne üksuse lahkumist annab üle harjutuse ajal kasutatavad teeninduslinnaku ruumid/alad fikseeritult üleandmise/vastuvõtmise lehel (vt lisa 11.7.2). 8. Teeninduslinnaku vastutava isiku (allüksuse vastutav) ülesanded on: 8.1. tutvustada oma üksusele teeninduslinnaku kasutusjuhendit ja kontrollida juhendi järgimist; 8.2. korraldada toimkonna määramine, kes koristab üksuse poolt kasutatavad objektid vähemalt korra ööpäevas ja enne üksuse lahkumist. 9. Telkimisplatsil asuvaid jaotuskilpe kasutatakse ainult telkide valgustuseks, sidevahendite akude laadimiseks ning sülearvutitele vajaliku elektrivoolu saamiseks. 10. Küttepuude saagimise, lõhkumise koht ning telgiahjude küttejääkide ladustamise koht määratakse ohutuse vanemspetsialist poolt; 20/68 11. Parkimine toimub telkimisplatsi ja töökoja vahelisel alal, kus on kolm parklat sõiduautodele ning maasturitele. Teeninduslinnaku territooriumi lääneküljel on eraldi parkla rasketehnikale (vt. lisa 11.7.3). 12. Jäätmekäitlus toimub vastavalt jäätmete liigiti kogumise juhendile (vt lisa 11.6). 13. Teeninduslinnakus on keelatud: 13.1. telkimisplatsil lüüa telgi (nt sideantenni jne) vaiasid sügavamale kui 40 cm; 13.2. telkimisplatsil kaevamine ( sh telgi ahjude alused, kaablite matmine); 13.3. transpordivahenditega telkimisplatsile sõitmine; 13.4. transpordivahenditega staabihoone, abihoone ja väliköögi ees olevale kiviparketiga kaetud alale sõitmine; 13.5. teeninduslinnaku haljasalal liikumine transpordivahenditega; 13.6. telkimisplatsi ümbritsevatel teedel hoida transpordivahendeid, v.a ainult veose maha ja peale laadimiseks. Muul ajal hoitakse transpordivahendeid vastavates parklates; 13.7. teeninduslinnaku territooriumil kaevetööde tegemine ning imitatsioonivahendite kasutamine; 13.8. teeninduslinnaku kanalisatsioonisüsteemi valada mistahes kemikaale, nende jääke, kütust, õli ning toidujäätmeid; 13.9. puurkaevu sanitaarkaitsealal on keelatud majandustegevus (nt hoiustada ja kasutada pestitsiide, naftaprodukte; hoiustada ja koguda jäätmeid; mootorsõidukiga liikumine, parkimine; rajada ajutisi ehitisi/telke jms). 14. Teeninduslinnaku kasutaja on kohustatud: 14.1. käituma vastavalt teeninduslinnaku kasutusjuhendile; 14.2. täitma ohutuse vanemspetsialisti, KVKP personali või külalist saatva isiku poolt antud korraldusi; 14.3. teeninduslinnakule kuuluva inventari, seadmete ning vahendite purunemisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest viivitamatult ette kandma KVKP ohutuse vanemspetsilistile; 14.4. kasutama vett- ja elektrienergiat säästlikult; 14.5. kinni pidama kiirusepiirangust 20 km/h ja alal kehtivast muust liikluskorraldusest; 14.6. suitsetama ainult selleks ettenähtud kohas; 14.7. kinni pidama distsipliinist, headest tavadest ning suhtuma kasutusse antud varadesse heaperemehelikult. 15. Teeninduslinnaku kasutaja vastutus: 15.1. Väljaõpet läbiviivüksus vastutab täielikult teeninduslinnaku objektide sihipärase kasutamise eest; 15.2. KVKP vara kahjustamise või rikkumise eest kannab kasutaja vastutust seaduses ettenähtud korras. 16. Teeninduslinnakus tulekahju tekkimise korral tuleb viivitamatult inimesed ohualast evakueerida, helistada hädaabinumbrile 112, informeerida KVKP ohutuse vanemspetsialisti ning alustada koheselt tulekolde likvideerimist omade jõududega. 17. Iga telgi juures peavad olema esmased tulekustutusvahendid. 18. Tekitatud keskkonnakahjustusest või –avariist tuleb koheselt teavitada HV ohutuse vanemspetsilisti ja võtta kasutusele meetmed, mis aitavad likvideerida keskkonnale tekitatud kahju. Kõvakattega alal on võimalik reostust piirata absorbendiga. Kui naftasaaduseid satub looduslikule pinnasele (nt liiv, muld), siis tuleb reostunud pinnas välja kaevata. Õli- ja kütuseleke tuleb võimalikult kiiresti peatada ja koguda kokku lekkiv õli nt õlivanni (nt õlivannide soetamise järgselt) või mõne muu anumaga või kõvakattega pinnasel vastava absorbendiga. Nii kasutatud absorbent kui reostunud pinnas on ohtlikud jäätmed ning tuleb ohtlike jäätmetena üle anda ohtlike jäätmete kogumisvõimekusega territooriumile. Ulatuslikust ja kontrollimatust keskkonnaõnnetusest, mida ise ei ole võimalik lokaliseerida ja puhastada, teavitada Keskkonnainspektsiooni telefonil 1313. 21/68  LISA 11.7.1 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde KVKP teeninduslinnaku üleandmise-vastuvõtmise akt KAITSEVÄE KESKPOLÜGOONI TEENINDUSLINNAKU ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE AKT 1. TEENINDUSLINNAKU üleandmine enne harjutust, õppust. Vastuvõtmisel kinnitab harjutuse läbiviija oma allkirjaga, et on tutvunud harjutusväljade ja Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirjadega. Üksus Kasutatavad objektid/ ruumid Läbiviidav harjutus, õppus Kasutatavad vahendid Õppeklass Naiste wc ja pesuruum Tehnika KVKP vahendid Meditsiin Kätepesuruum Buss Joatoru Söögituba Välisöökla Traktor Pesula voolik Osalev koosseis Magala 1 Kateloki pesuruum Maastur Väliköögi voolik Magala 2 Pesu pesemise ruum Veoauto Pesumasinad Harjutuse algus Magala 3 Sõidukite pesula Soomuk Pesukuivatid Riiete kuivatus Sõidukite parkimisala Lahingumasin Pikendusjuhe Harjutuse lõpp Telkimise ala Tank Võti Pesuruum suur Helikopter Muu Pesuruum väike ATV Piirangud teeninduslinnaku ja vahendite üleandmisel: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu: 2. TEENINDUSLINNAKU vastuvõtmine pärast harjutust, õppust Teeninduslinnaku ja vahendite vastuvõtmisel Vahejuhtumid, õnnetused Kaduma läinud asjad Purunenud vahendid Väljastatud vahendite tagastamine esinenud puudused: Joatoru Pesukuivatid Pesula voolik Pikendusjuhe Väliköögi voolik Võti Pesumasinad Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri 22/68  LISA 11.7.2 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Tabel 3. Taotlus üksuse sissepääsuks KVKP teeninduslinnakusse 1. Struktuuriüksuse nimetus 2. Sissepääsu ajavahemik (saabumise ja lahkumise kuupäevad) 3. Õppuse kohapealne vastutav (nimi, kontaktandmed, telefon ja e-post) 4. Tegevväelaste arv 5. Ajateenijate arv Sõidukid Mark, mudel Kogus 1. 2. 3. 4. 5. 23/68  LISA 11.7.3 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Skeem 1. KVKP teeninduslinnaku skeem 24/68  LISA 11.8 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde KVKP RB 300 m ja 600 m lasketiirude kasutuseeskiri 1. ÜLDSÄTTED 1.1. KVKP 600 m distantsiga vähendatud ohualaga ning 300 meetri distantsiga lasketiirude (edaspidi 300 m ja 600 m lasketiir) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri),määrab kindlaks lasketiirude üldise kasutamise korra ja sellega seotud nõuded. 1.2. Lasketiirude kasutamisel ja broneerimisel juhindutakse vastava harjutusvälja ja KVKP kasutuseeskirjast. 2. LASKETIIRUDE RAJATISED 2.1. Kaitserajatised: 2.1.1. laskesuunas asub 4 m kõrge, 34° kaldenurgaga taustavall; 2.1.2. sihtmärkide joone taga on kuulipüüdja, täitematerjaliks liiva ja saepurusegu mahulises suhtes 2:1,millele on lisatud 1–2% soola. 2.2. Tulejooned : 2.2.1. 300 m lasketiiru tähistatud tulejooned asuvad järgmistel distantsidel: 5 m, 10 m, 15 m, 20 m, 25 m, 30 m, 35 m, 50 m, 100 m, 200 m ja 300 m; 2.2.2. 600 m lasketiiru tähistatud tulejooned asuvad järgmistel distantsidel: 5 m, 10 m, 15 m, 20 m, 25 m, 30 m, 35 m, 50 m, 100 m, 200 m, 300 m, 400 m, 500 mm ja 600 m; 2.2.3. tulejooned on varustatud mõlemas servas kaugustähisega; 2.2.4. kõigil tulejoontel on 24 laskekohta ; 2.2.5. laskekohad on tähistatud sihtmärkide numbritega laskesuunas vasakult paremale 1–24. 3. KASUTUS- ja OHUTUSNÕUDED 3.1. Lasketiirudes peab täitma järgmisi kasutus- ja ohutusnõudeid: 3.1.1. lasketiirudes peab täitma ohutuseeskirju ja teisi väljaõpet reguleerivaid juhendeid ja eeskirju; 3.1.2. 300 m lasketiirus on lubatud liikuda ainult jalgsi; 3.1.3. 600 m lasketiiru 0–300 m osas on lubatud liikuda ainult jalgsi, 300–600 m osas on lubatud liikuda nii jalgsi kui ka masinatega; 3.1.4. lasketiirude vallidel liikumine on keelatud. 3.2. Sihtmärkide paigutamine paigalt laskmisel, kui kasutatakse eeskirjas välja toodud ohuala joonist (lisa 11.9.1): 3.2.1. kasutatakse ainul pehmeid sihtmärke; 3.2.2. sihtmärgid paigutatakse vahetult tagavalli ette; 3.2.3. on lubatud lasta seisvaid; 3.2.4. on lubatud lasta ainult laskekohale vastavat sihtmärki; 3.2.5. lasud tõstenurgaga üle 00-70 on keelatud ning loetakse laskja poolt tahtlikult sooritatud ohtlikuks veaks. 25/68 3.3. KVKP ohutuse vanemspetsialisti loal on 300/600 m lasketiiru lubatud kasutada laskeväljana tingimusel, et igale laskeharjutusele joonestatakse vastav ohuala joonis. Laskesuund peab jääma tiirus paiknevale taustavallile. Sihtmärke võib sellisel juhul paigutada kogu lasketiiru ulatuses. 3. Lasketiirudes on keelatud kasutada trasseerivat ja/või lõhkevat laskemoona, v.a trasseerivat laskemoona talvel ja tuleohutase 1 või 2 korral ning TT alakaliibri puhul. 4. LUBATAVATE RELVADE LOETELU 4.1. Lasketiirus on lubatud kasutada ainult järgmisi relvi: 4.1.1. kuni 9 mm kaliibriga püstolid ja püstolkuulipildujad; 4.1.2. kuni 7,62 mm vintraudsed relvad; 4.1.3. siledaraudsed käsitulirelvad; 4.1.4. relva maksimaalne suudmeenergia ei tohi ületada 4500J. 5. RUUMIANDMED 5.1. 300 m lasketiiru ruumiandmed Sihtmärkide joon Vasak Parem 35V MF 37228 73015 35V MF 37264 73047 Tulejooned Vasak Parem 5m tulejoon 35V MF 37231 73011 35V MF 37267 73043 10m tulejoon 35V MF 37234 73007 35V MF 37270 73039 15m tulejoon 35V MF 37238 73004 35V MF 37274 73036 20m tulejoon 35V MF 37241 73000 35V MF 37277 73032 25m tulejoon 35V MF 37244 72996 35V MF 37280 73028 30m tulejoon 35V MF 37248 72992 35V MF 37284 73024 35m tulejoon 35V MF 37251 72989 35V MF 37287 73021 50m tulejoon 35V MF 37261 72978 35V MF 37297 73009 100m tulejoon 35V MF 37294 72940 35V MF 37330 72972 200m tulejoon 35V MF 37361 72866 35V MF 37397 72898 300m tulejoon 35V MF 37427 72791 35V MF 37464 72823 5.2. 600 m lasketiiru ruumiandmed Sihtmärkide joon Vasak Parem 35V MF 37317 73637 35V MF 37355 73666 Tulejooned Vasak Parem 5m tulejoon 35V MF 37320 73633 35V MF 37358 73662 10m tulejoon 35V MF 37323 73629 35V MF 37361 73658 15m tulejoon 35V MF 37326 73625 35V MF 37364 73654 20m tulejoon 35V MF 37329 73621 35V MF 37367 73650 25m tulejoon 35V MF 37332 73617 35V MF 37370 73646 30m tulejoon 35V MF 37335 73613 35V MF 37373 73642 35m tulejoon 35V MF 37338 73609 35V MF 37376 73638 50m tulejoon 35V MF 37347 73597 35V MF 37385 73626 100m tulejoon 35V MF 37377 73557 35V MF 37416 73586 200m tulejoon 35V MF 37438 73477 35V MF 37476 73507 300m tulejoon 35V MF 37498 73398 35V MF 37536 73427 400m tulejoon 35V MF 37559 73318 35V MF 37597 73347 26/68  500m tulejoon 35V MF 37619 73238 35V MF 37657 73268 600m tulejoon 35V MF 37679 73159 35V MF 37718 73188 6. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE 6.1. 300 m lasketiiru kasutades tuleb kõrvaliste isikute pääs ohualale tõkestada vähemalt üks (1) tund enne ohtliku tegevuse algust, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega. 6.2. 600 m lasketiiru kasutades tuleb kõrvaliste isikute pääs ohualale tõkestada kell 06.00 hommikul, kuid mitte hiljem, kui kolm (3) tundi enne kõrgendatud väljaõpperiskiga väljaõppeürituse algust, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega ning tõkestajatega. 27/68  LISA 11.8.1 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Kaardilehe koopia 4. KVKP RB alade skeem 28/68  LISA 11.8.2 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Kaardilehe koopia 5. KVKP RB 300 m ohuala 29/68  LISA 11.8.3 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Kaardilehe koopia 6. KVKP RB 600 m ohuala 30/68  LISA 11.9 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde KVKP STL1 300 m ja 1500 m lasketiirude kasutuseeskiri 1. ÜLDSÄTTED 1.1. KVKP 300 m ja 1500 m distantsiga täisohualaga lahtiste lasketiirude (edaspidi 300 m ja 1500 m) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks lasketiirude üldise kasutamise korra ja sellega seotud nõuded. 1.2. Lasketiirude kasutamisel ja broneerimisel juhindutakse vastava harjutusvälja ja KVKP kasutuseeskirjast. 2. LASKETIIRUDE RAJATISED 2.1. 300 m tiirus: 2.1.1. Kaitserajatised: 2.1.1.1. laskesuunas asub 4 m kõrge, 34° kaldega taustavall; 2.1.1.2. sihtmärkide taga on kuulipüüdjad, täitematerjaliks liiva ja saepuru segu mahulises suhtes 2:1, millele on lisatud 1–2% soola. 2.1.2. Laskepositsioonid: 2.1.2.1. 300 m lasketiiru tähistatud laskepositsioonid asuvad järgmistel distantsidel: 50 m, 100 m, 200 m ja 300 m ja on varustatud raudbetoon aluste ning pinnasest kaitsevalliga. 2.1.2.2. laskepositsioonid on varustatud mõlemas servas kaugustähisega; 2.1.2.3. 300m tiirus on võimalik kasutada kuni 150 laskerada; 2.1.2.4. laskerajad on tähistamata. 2.2. 1500 m tiirus: 2.2.1. Laskepositsioonid: 2.2.1.1. 1500 m lasketiiru tähistatud laskepositsioonid asuvad lasketiiru loode nurgas; 2.2.1.2. laskepositsioonid on varustatud tugivallidega; 2.2.1.3. laskepositsioonidel on 2 rada; 2.2.1.4. laskerajad on tähistamata. 2.2.2. Sihtmärgi positsioonid: 2.2.2.1. sihtmärgi positsioonid asuvad tulepositsioonist 100, 200, 300, 400, 500, 600, 700, 800, 900, 1000, 1100 ja 1500 meetri kaugusel ning on varustatud raudbetoon aluste ning pinnasest kaitsevalliga. 2.3. Hooned: 2.3.1. kaks laskemoona jagamise maja; 2.3.2. kaks vaatlustorni; 2.3.3. õppeklass; 2.3.4. sihtmärgiladu; 2.3.5. varjualune. 3. KASUTUS- JA OHUTUSNÕUDED 31/68 3.1. Lasketiirudes peab täitma järgmisi kasutus- ja ohutusnõudeid: 3.1.1. lasketiirudes peab täitma ohutuseeskirju ja teisi väljaõpet reguleerivaid juhendeid; 3.1.2. 300 m lasketiirus on lubatud liikuda ainult jalgsi; 3.1.3. lasketiirude vallidel liikumine on keelatud; 3.1.4. 300 m tiirus on lubatud lasta seisvaid ja liikuvaid sihtmärke; 3.1.5. 1500 m tiirus on lubatud lasta ainult selleks ettevalmistatud tulepositsioonidelt. 3.2. KVKP ohutuse vanemspetsialisti loal on 300 m lasketiiru lubatud kasutada laskeväljana tingimusel, et igal laskeharjutusel joonestatakse laskmistele vastav ohuala. Laskesuund peab jääma tiirus paiknevale taustavallile. Sihtmärke võib sellisel juhul paigutada kogu lasketiiru ulatuses. 3.3. Lasketiirudes on keelatud kasutada lõhkevat laskemoona. 4. LUBATAVATE RELVADE LOETELU 4.1. Lasketiirudes on lubatud kasutada ainult järgmisi relvi: 4.1.1. 300 m tiirus kuni 9 mm kaliibriga püstolid ja püstolkuulipildujad; 4.1.2. 300 m tiirus kuni 7,62 mm käsitulirelvad ja kuulipildujad; 4.1.3. 300 m tiirus sileraudsed käsitulirelvad; 4.1.4. 300 m tiirus ei tohi relva maksimaalne suudmeenergia ületada 4500 J; 4.1.5. 1500 m tiirus kuni 12,7 mm käsitulirelvad ja kuulipildujad. 5. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE 5.1. 300 m lasketiiru kasutades tuleb kõrvaliste isikute pääs ohualale tõkestada tõkestajatega vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega. 5.2. 1500 m lasketiiru kasutades relvadega kuni 8,6 mm (k.a 388) kaliibriga tuleb kõrvaliste isikute pääs ohualale tõkestada tõkestajatega vähemalt üks (1) tund enne ohtliku tegevuse algust, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega. 5.3. 1500 m lasketiiru kasutades relvadega üle 8,6 mm kaliibriga tuleb kõrvaliste isikute pääs ohualale tõkestada vähemalt kolm (3) tundi enne kõrgendatud väljaõpperiskiga väljaõppetegevuse algust kuid mitte hiljem kui 06.00, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega. 32/68  LISA 11.10 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde KVKP tankipesula kasutusjuhend 1. PESULA KASUTAMINE 1.1. Pesula on rajatud KVKP-l väljaõpet läbiviivatele üksustele tankide, soomukite ja veoautode ning maasturite pesemiseks pärast harjutuse toimumist. 1.2. Pesulasse tulekut ning seal tegutsemist korraldab ohutuse vanemspetsialist ja operaatorid. 1.3. Pesulas on rattapesuvann ja pesemiskohad koos pesukappidega. 1.4. Pesulasse on võimalik siseneda rattapesuvanni poolselt teelt (lisa 11.11.2). KVKP linnaku poolt saab pesula parklasse. 1.5. Tankide ja lahingumasinatega võib opereerida ainult betoonpinnal. Asfaldil liikumine on tankide ja lahingumasinatega keelatud. 1.6. Väljaõppe läbiviija ülem määrab kasutamise ajaks vastutava, kes pesulasse saabudes võtab vastu ning enne üksuse lahkumist annab üle kasutatavad pesula objektid teeninduslinnaku üleandmise- vastuvõtmise aktiga (lisa 11.8.1). 1.7. KVKP ohutuse vanemspetsialisti kaudu korraldatakse ligipääs objektidele ning antakse üle kasutustaotluses esitatud vahendid. 1.8. Vastutava kasutaja ülesanne on korraldada toimkonna määramine, kes koristab kasutatavad objektid enne üksuse lahkumist. 1.9. Parkimine toimub pesulas selleks ette nähtud kohas (lisa 11.11.2). Tankid ja lahingumasinad kasutavad selleks ainult betoonala. Asfaldil parkimine tankide ja lahingumasinatega on keelatud ka sõidukite laadimise ajal. 1.10. Pesulas on keelatud: 1.10.1. haljasalal transpordivahenditega liikuda; 1.10.2. kaevetöid teha ning imitatsioonivahendeid kasutada; 1.10.3. tankide ja lahingumasinatega liikuda ja parkida asfaldil; 1.10.4. valada maha ja tiikidesse mistahes kemikaale, nende jääke, kütust ning õli; 1.10.5. sõita suure hooga läbi rattapesuvanni; 1.10.6. sõita sõidukitega pesuvee settevanni. 1.11. Pesula kasutaja on kohustatud: 1.11.1. inventari, seadmete ning vahendite purunemisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest viivitamatult ette kandma operaatorile või ohutuse vanemspetsialistile. 1.11.2. kasutama vett ja elektrienergiat säästlikult; 1.11.3. kinni pidama kiirusepiirangust 20 km/h; 33/68 1.11.4. kinni pidama Kaitseväe distsipliinist, headest tavadest ning suhtuma kasutusse antud varasse heaperemehelikult. 1.12. Pesula kasutaja vastutab täielikult objektide ja vahendite sihipärase kasutamise eest; 1.13. Tulekahju tekkimise korral tuleb viivitamatult inimesed ohutsoonist evakueerida, informeerida harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti (kes teavitab tulevalvajate ülemat ja/või helistab hädaabinumbrile 112) ja teeninduslinnaku valvemeeskonda ning alustada koheselt tulekolde likvideerimist omade jõududega. 2. PESUPLATSIDE JA –KAPPIDE KASUTUSJUHEND 2.1. Pesukapid on mõeldud kasutamiseks soojal ajal, millal on temperatuur vähemalt +5 kraadi. Vooliku ühendusi (lisa 11.11.1) ei tohi kukutada maha, kuna alumiiniumist „kõrvad“ võivad löögi tagajärjel murduda. 2.2. Vett täis voolikuid ei tohi lohistada mööda maad. Kui voolikusse on tekkinud auk, tuleb selle kasutamine lõpetada ja teavitada operaatorit või ohutuse vanemspetsialisti. Vastasel korral võib voolik lõhkeda. 2.3. Väike immitsus muhvühenduste vahel on normaalne, kuna tihendid võivad aja jooksul lõtvuda. 2.4. Tehnika pesemiseks on mõeldud pesuplatside juures asuvad pesukapid. Kapi lõhkumisest või purunemisest tuleb viivitamatult teavitada operaatorit või ohutuse vanemspetsialisti. 2.5. Pesemisprotsess (lisa 11.11.1): 2.5.1. võtta voolik ja ühendada see ühest otsast joatoruga ning teisest otsast hüdrandiga; 2.5.2. jälgida, et voolik oleks korralikult lahti rullitud ning et seal ei oleks volte ega keerde sees; 2.5.3. jälgida, et joatorul olev must hoob oleks kasutajast eemal (st suletud asendis). Soovitatav on joatoru mõlemad reguleeritavad kettad võimalikult vasakule asendisse keerata; 2.5.4. avada ettevaatlikult hüdrandi kuulkraan. Selleks tuleb püstine punane kang alla tõmmata. Soovitatav on alguses tõmmata kang 45 kraadi alla, kui voolik on täitunud, avada kraan täielikult. Vastasel korral võib vee surve lüüa vooliku käest; 2.5.5. kui voolik on veega täitunud, võib avada ettevaatlikult joatoru. Selleks tuleb joatorul olevat musta hooba tõmmata taha (kasutaja poole); 2.5.6. joatoru esimese kettaga saab reguleerida pesemisviisi (laiast joast kitsa tugeva joani). Kõige vasakpoolne asend teeb pika, tugeva joa, kõige parempoolsem asend laia ja tiheda veejoa. Tagumine ketas reguleerib vee tugevust, 50 on kõige nõrgem, flush asend kõige tugevam. Mehhanismide pesuks on soovitav kasutada 100-flush asendeid; 2.5.7. pesu lõppedes, tuleb sulgeda joatoru hoob (lükates seda kasutajast eemale), tagumine ketas keerata asendisse 50, seejärel sulgeda kuulkraan. Jälgida tuleb, et punane hoob oleks kindlalt suletud, muidu jäävad pumbad tööle. Ühendada voolik lahti joatorust ja hüdrandist. Joatoru tuleb 34/68  panna pesukapi riiulile. Voolik tuleb tühjenda veest, keerata rulli ja samuti panna riiulile. Kõige parem on voolik panna risti settekanaliga ning rullida see kinni suunaga settekanali poole. Kinni rullimisel ei tohi toru mööda maad lohistada; 2.5.8. joatoru käest maha pannes, tuleb sellel olev must hoob panna suletud asendisse. See välistab selle, et lahti jäänud otsaga voolik hakkab pumpade tööle rakendumisel pendeldama. 35/68  LISA 11.10.1 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Pilt 1. KVKP tankipesula kasutamine 36/68  LISA 11.10.2 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Skeem 2. KVKP tankipesula skeem 37/68  LISA 11.11 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde KVKP laskemaja ja linnavõitluselementide ala (LVA) kasutuseeskiri 1. ÜLDSSÄTTED 1.1. KVKP laskemaja ja linnavõitluselementide ala (LVA) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks laskemaja ja linnavõitlusala kasutamise korra ja sellega seotud nõuded. 1.2. LVA kasutamisel, broneerimisel ja keskkonna alastes punktides juhindutakse vastava harjutusvälja ja KVKP kasutuseeskirjast. 1.3. Laskemaja broneerimise eest vastutavaks isikuks on ohutuse vanemspetsialist, kes vastutab laskemaja kasutamise koordineerimise, laskemaja kasutamiseks vajaliku inventari soetamise ja vajalike hoolduste tellimise eest. 1.4. LVA on mõeldud sõduri, jao või rühma treenimiseks hoonestatud alal. 1.5. Linnavõitluselementide ala koosneb 3 objektist: 1.5.1. laskemaja; 1.5.2. jao ja rühma treening rajatis; 1.5.3. granaadiheitja treening rajatis. 2. LASKEMAJA OHUALA 2.1. Laskemaja on ehitatud Brinell 500 tüüpi terasest ning seestpoolt kaetud ballistiliste kummiplokkidega, mis püüavad kinni kuulid ning takistavad rikošeti teket. 2.2. Laskemaja siseseinte ülaservas on laskesektori piirjoon, millest üle lasku on keelatud sooritada. 2.3. Sihtmärgid (edaspidi SM) paigutatakse ainult portatiivse kuulipüüdja või teisaldatavatele kummiblokkidel ning mitte kaugemale kui 1 m seinast. 2.4. Laskemaja ohuala piirneb laskemaja välisseintega. See on tagatud maja konstruktsiooni, laskeala märgistuse, sihtmärkide paigutuse ja eeskirjas olevate ohutusreeglite täitmisega. 3. LUBATUD TEGEVUSED JA VAHENDID 3.1. Väljaõppes osaleja (edaspidi osaleja) tohib laskemajas liikuda üksnes laskeharjutuse läbiviija (edaspidi läbiviija) käsul ja tema juhiste järgi. 3.2. Laskemaja kasutatakse ühe kuni pooljao liikmelise üksuse treenimiseks. Iga 2-4 laskuri kohta peab olema vähemalt üks tulekontrollija. Korraga võib laskemajas lasta üks üksus. 3.3. Laskemajas võib kasutada alljärgnevat laskemoona: Kaliiber Laskemoona tüüp Märkused 38/68  4,6x30 mm Täismantel, FX laskemoon, Lubatud on kasutada airsoft purunev, paukpadrun süsteeme 5,56x45 mm Täismantel, FX laskemoon, Lubatud on kasutada airsoft purunev, paukpadrun süsteeme 7,62x51 mm Täismantel, FX laskemoon, Lubatud on kasutada airsoft purunev, paukpadrun süsteeme 9x19 mm Täismantel, FX laskemoon, Lubatud on kasutada airsoft purunev, paukpadrun süsteeme 12 kaliiber Haavlite maksimaalne Lubatud on kasutada airsoft läbimõõt kuni 3 mm süsteeme 3.4 Laskemajas võib kasutada järgmisi vahendeid: 3.4.1 paberist või papist SM; 3.4.2 3-D kummist või plastikust SM; 3.4.3 rikošetti mitte tekitavast materjalist kõikuvaid SM-ke; 3.4.4 portatiivseid kuulipüüdjaid. 3.5 Laskemajas on keelatud: 3.5.1 kasutada relva automaattule režiimil; 3.5.2 kasutada trasseerivat ja soomustläbistavat laskemoona; 3.5.3 kasutada samaaegselt lahingmoona, paukmoona ja FX-i; 3.5.4 kasutada paintball või teisi seinu tugevalt määrivaid relva/imitatsioonisüsteeme; 3.5.5 kasutada rikošeteerumisvastase katteta metallist SM-e; 3.5.6 kasutada materjale, millest võib tekkida rikošeti oht; 3.5.7 sooritada lasku üle seinamärgitud horisontaalse punase piirjoone ja põranda suunas. 4. JAO JA RÜHMA TREENING RAJATISED 4.1. Kasutatakse taktika harjutusteks, lubatud kasutada harjutusmoona ja airsoft relvasid. 5. GRANAADIHEITJA TREENING RAJATIS 5.1. Kasutatakse granaadiheitja laskmiste harjutamiseks. 5.2. Lubatud kasutada: 5.2.1. 40 mm harjutusmoona ( v.a 40 mm harjutusmoon, mille laskmisel võib jääda UXO); 5.2.2. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 – 9,0 mm; 5.2.3. harjutusmoon. 6. KASUTUS JA OHUTUSNÕUDED LASKEMAJA KASUTAMISEL 6.1. Laskemajas ja linnavõitluselementidel peab lisaks käesolevale eeskirjale täitma üldiseid ohutuseeskirju ja teisi väljaõpet reguleerivaid dokumente. 6.2. Laskmise läbiviija peab olema tutvunud käesoleva eeskirjaga enne laskeharjutuse läbiviimist ja tutvustanud eeskirja laskvale üksusele enne laskmiste algust. 6.3. Laskeharjutuse allüksuse ja manöövrite ohutuse eest vastutab laskva allüksuse laskmise läbiviija. 39/68 6.4. Lahingumoonaga laskeharjutusel osaleja peab olema läbinud kasutatava relva väljaõppe ning sooritanud positiivsele tulemusele TEST 3-e. 6.5. Laskev üksus peab olema läbinud kuivtreeningu ja/või soorituse harjutusmoonaga enne harjutuse sooritamist lahingmoonaga. 6.6. Laskemajas lahingumoonaga laskmiste läbiviimiseks või tulekontrollijana osalemiseks peab olema vähemalt jao lahinglaskmiste läbiviimise kvalifikatsioon või läbitud EOVJ laskemaja instruktori koolitus vastavalt EOVJ ülema poolt kinnitatud õppekavale. 6.7. Laskeharjutuses osalejad sh tulekontrollijad peavad vältima katmata nahapinda. 6.8. Laskeharjutusel osalejal peab olema järgmine personaalne kaitsevarustus: 6.8.1. ballistiline kiiver; 6.8.2. ballistiline vest kaitseastmega vastavalt kasutatavale relvasüsteemile; 6.8.3. kuulmiskaitsmed; 6.8.4. ballistilised kaitseprillid; 6.8.5. kindad; 6.8.6. MK-1 esmaabikomplekt. 6.7 Laskeharjutust läbi viival personalil peab olema laskjatega samal tasemel ballistiline kaitse, esmaabi varustus ja eraldusmärgid (vestid) ohutuse tagamiseks. 6.8 Laskemaja kasutamine liitlasüksuste poolt peavad olema täidetud kõik käesolevas eeskirjas kehtestatud nõuded ning lisaks vastavalt üksuse riiklikud nõuded. 6.9 Relva käsitlemine laskemajas: 6.9.1 enne ja pärast laskeharjutus peab relv olema tühjaks laetud; 6.9.2 relvad laetakse ja laetakse tühjaks peale läbiviija käsklust ja ettenäidatud kohas ja suunas; 6.9.3 keelatud on kasutada automaattule režiimi; 6.9.4 keelatud on lasta kõrgemale kui seinal märgitud horisontaalne punane joon; 6.9.5 keelatud on lasta põranda suunas, isegi kui on mõni sihtmärk maha kukkunud; 6.9.6 peab veenduma oma sihtmärgis ja selle esises ning taga olevas ohutuses; 6.9.7 lasku sooritades ei tohi nurk osaleja ja lastava sihtmärgi taga olevas seinas või kuulipüüdja vahel minna väiksemaks kui 20 kraadi ning olla lähemal kui 1 meeter relvaraua suudmest. 6.10 Laskemajas toimuvatel lahinglaskmistel on kohustuslik vähemalt meditsiini tase 3. Meditsiinitoetust ei saa pakkuda isik, kes osaleb lahingumoonaga laskeharjutusel. 6.11 Laskeharjutuse käsule tuleb lisada sihtmärkide paigutamise skeem. 6.12 Sihtmärk ja sihtmärgi alus/kuulipüüdjad peavad vastama vastava linnavõitluselemendi lubatud sihtmärkidele. 6.13 Läbiviija peab enne laskeharjutusega alustamist kontrollima sihtmärkide korrasolekut ja veenduma stsenaariumi ohutuses. 40/68 6.14 Sihtmärkide paigaldamise juures tuleb jälgida, et: 6.14.1 SM ja SM alus peab olema mitte rikošeteeruvate kinnitustega ja jalgadega; 6.14.2 kuulid peavad tabama kuulipüüdjat: 6.14.3 laskemajas lastes kõikidest tõenäolistest asukohtadest kuulid ei rikošeteeruks ega väljuks laskemajast ning ei tabaks põrandat või katust; 6.14.4 keelatud on paigutada sihtmärke kõrgemale horisontaalselt märgitud punasest joonest; 6.14.5 sihtmärgid tuleb paigutada nii, et osaleja ja sihtmärgi taga oleva kuuli peatava seina/kuulipüüdja vahel ei tekiks väiksemat nurka kui 20 kraadi; 6.14.6 laskemajas laskmistel mittekasutatavad sihtmärgid/kuulipüüdjad tuleb paigutada laskemajast väljapoole. 6.15 Läbiviija peab kontrollima kõiki laskeharjutusel osalejate relvi, et tagada õigete relvade ja laskemoona kasutamine harjutustel. 6.16 Osaleja peab olema enne lahingmoonaga laskeharjutust läbinud sarnase stsenaariumi, kas kuivtreeninguna ja/või paukmoonaga/FX moonaga. Harjutus peab olema sooritatud laskemajas nõutava varustusega. 6.17 Enne harjutuse algust juhendab läbiviija osalejat. 6.18 Enne sädemeid eraldavate imitatsioonivahendite või sisenemisevahendite kasutamist tuleb veenduda kasutuskoha tuleohutuses. Vajadusel puhastada ja/või niisutada pinnad. Veenduda, et tulekustutusvahendid on määratud kohtadel ja töökorras. 6.19 Laskemajas ei tohi kasutada termilist sisenemist ning muid meetodeid, mille puhul laskemaja või selle osade süttimine on tõenäoline. 7. HOOLDUS 7.1. Laskemaja hooldamisel tuleb kasutada kindaid ja vajadusel muid enesekaitsevahendeid (respiraator), kuna põrandalt üles kerkiv saastunud tolm, plii ja püssirohujäägid on tervisele ohtlikud. 7.2. Enne harjutust peab kontrollima seinte ja maja välist korrasolekut ning vastavust nõuetele. Kõik metallist ühendused peavad olema terved ning ei tohi olla tekkinud pragusid või muhke. 7.3. Enne harjutust peab kontrollima, et ballistilistes kummiseines ei oleks suuremaid auke kui 2,5cm ja ballistilised paneelid ei ole tulnud seinaküljest lahti. 7.4. Valgustite korrasolekut, et need oleksid töökorras ja terved. 7.5. Laskeelementide korrasolekut tuleb kontrollida enne harjutuse sooritamist. 7.6. Laskemaja tuleb koristada pärast harjutuse lõppu. 41/68  LISA 11.11.1 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Skeem 3. KVKP laskemaja ja linnavõitluselementide ala skeem 42/68  LISA 11.11.2 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Joonis 1. TU1 laskemaja pealtvaade 43/68  LISA 11.11.3 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Joonis 2. TU1 laskemaja vaade 44/68  LISA 11.11.4 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Joonis 3. TU2 treeningrajatise korruse vaade 45/68  LISA 11.11.5 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Joonis 4. TU2 treeningrajatise külgvaade 1 46/68  LISA 11.11.6 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Joonis 5. TU2 treeningrajatise külgvaade 2 47/68  LISA 11.11.7 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Joonis 6. TU3 rajatise korruse plaan ja kõrvalt vaade 48/68  LISA 11.11.8 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Joonis 7. TU4 granaadiheitja treening rajatise korruse ja külgvaate plaan 49/68  LISA 11.11.9 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Kaardilehe koopia 5. Laskemaja ja treeningrajatiste asukoht 50/68  LISA 11.12 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Rabasaare linnavõitluslinnaku (LVL) kasutuseeskiri 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Linnavõitluslinnaku (edaspidi LVL) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks LVL kasutamise korra. 1.2. LVL kasutamisel ja broneerimisel juhindutakse HV-de ja KVKP kasutuseeskirjast. 2. LUBATATUD TEGEVUSED JA VAHENDID 2.1. Väljaõppes osalejad tohivad LVL-s liikuda väljaõppe läbiviija loal ja tema juhiste järgi. 2.2. LVL lubatud tegevused: 2.2.1. linnalahingu väljaõpe; 2.2.2. majutus; 2.2.3. kindlustöödega seotud väljaõpe; 2.2.4. sõjalis-sportlikud ja vabaaja üritused; 2.2.5. muud tegevused tuleb vastutava isikuga eraldi kooskõlastada. 2.3. Kooskõlastamata tegevuse läbiviimine on keelatud. 2.4. LVL-s võib kasutada järgnevaid vahendeid: 2.4.1. harjutusmoona sh. müragranaat; 2.4.2. airsoft relvi koos vastava harjutusmoonaga; 2.4.3. köielaskumise vahendeid (hoone … siniste, punaste ja roheliste luukidega majades); 2.4.4. degaseerimisvahendeid (hoones F01); 2.4.5. siseustel kuni 100 g ja lõhkeavadel (hoone J01, F01) kuni 600 g lõhkelaengut (vaja eelnevat kooskõlastust HV vastutavalt). 2.5. LVL-s on keelatud: 2.5.1. roomiksõidukiga sõitmine; 2.5.2. lõhkuda hoonete konstruktsiooni ja -inventari; 2.5.3. kasutada süütepudeleid; 2.5.4. siseneda varisemisohtlikuks kuulutatud hoonetesse; 2.5.5. J01 majas on keelatud teisel korrusel kasutada suitsugranaate; 2.5.6. kasutada paintball relvi koos vastava harjutusmoonaga; 2.5.7. kasutada laskemoona; 2.5.8. kaevata auke või kaevikuid; 2.5.9. teha lõket; 51/68 2.5.10. majandustegevus veekaitsevööndis ja kaevude sanitaarkaitsealadel (nt hoiustada ja kasutada pestitsiide, naftasaadusi, hoiustada ja koguda jäätmeid, mootorsõidukiga liikuda v.a teedel, parkida, rajada ajutisi ehitisi/telke jms). Veekaitsest tulenevad nõuded on kirjas harjutusvälja kasutuseeskirjas; 2.5.11. sõita mootorsõidukiga veekogu kalda piiranguvööndis (üldjuhul 100 m) väljaspool selleks määratud teid. Sõitmisel kalda piirangu- või veekaitsevööndis (10 m) peab olema Keskkonnaameti kirjalik nõusolek; 2.5.12. häirida nahkhiirte leiu- ja elukohti. 3. LVL JA HOONETE KIRJELDUS 3.1. LVL üldine kirjeldus (vt lisa 11.12.1). LVL koosneb seitsmest uuest hoonest, pargist, teedevõrgustikust, tänavavalgustusest, sillast ja 19- st vanast hoonest. Hoonete juurdepääsuteed ning nende vahetu ümbrus on kaetud killustikkattega. Katteks on killustik fraktsiooniga 0/32. Teed on varustatud tänavavalgustusega. Maksimaalne lubatud sõidukiirus alal on 20 km/h. Tähelepanelik peab olema teel ja teeservas seisvate või liikuvate liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamisest. Vajalikud liiklusmärgid asuvad ala sissepääsul, enne ja pärast silda. Sild on raudbetoonist ühe-avaline, 10,6 m pikk ja 8 m lai (piirete vaheline kaugus). Sillal eraldi katend puudub ning sõidutee osa on raudbetoonist. Ala on varustatud joogivee võimekusega (pumbamaja). Prügi ladustamise asukoht on määratud ja märgistatud. 52/68 3.2. R01 hoone (vt lisa 11.12.2). Hoone on (L-kujuline) kahekorruseline, mis on kagu-loodesuunaline. Hoone katuseks on käidav lamekatus (madal kalle). Kogu katuse perimeeter on varustatud parapetiga (ca 1,2 m kõrgune) köielt laskumise harjutuste ohutuks läbiviimiseks. Katuse pinnal on pollarid laskumisköite kinnitamiseks. Katuse katteks on bituumen. Katusele viib hoone sees olev redel, mis on varustatud suletava (riivistatava) luugiga. Katuse eritasapinnad on varustatud välisseinal oleva terasredeliga. Põrandad ja trepid on betoonist. Hoone aknad ja ukseavad on varustatud suletavate puitmaterjalist luukidega, mille eesmärgiks on esmajoones turva- ja tehnoloogiline vajadus. Luugid on varustatud suletavate/avatavate liugplaatidega (mõõdud on 80x150 mm), mis imiteerivad laskeavasid. Hoone ei ole köetav. Hoones on minimaalne valgustuslahendus. Hoones on võimalik kasutada teisaldatavaid vaheseinu väljaõppe paremaks näitlikustamiseks ning erinevate olukordade läbimängimiseks. Teisaldatavate vaheseinte kirjeldus, suurused ja pildid vt lisa 11.12.7. Pilt 1. LVL hoone R01 eest vaade Pilt 2. LVL hoone R01 idakülje vaade 53/68 3.3. J01 hoone (vt lisa 11.12.3). Hoone on kahekorruseline, kaldkatusega ja ilma keldrita ehitis. Hoone sissepääs on loode- ja kagufassaadides. Hoone lõunapoolses osas on osaliselt avatud sisehoov. Põrandad ja trepid on betoonist. Hoone aknad ja ukseavad on varustatud suletavate puitmaterjalist luukidega, mille eesmärgiks on esmajoones turva- ja tehnoloogiline vajadus. Luugid on varustatud suletavate/avatavate liugplaatidega (mõõdud on 80x150 mm), mis imiteerivad laskeavasid. Hoone idaküljes asuvad seina lõhkamise avad (2 tk). Hoone ei ole köetav. Hoones on minimaalne valgustuslahendus. Hoones on võimalik kasutada teisaldatavaid vaheseinu väljaõppe paremaks näitlikustamiseks ning erinevate olukordade läbimängimiseks. Teisaldatavate vaheseinte kirjeldus, suurus ja pildid vt lisa 11.12.7. Pilt 3. LVL hoone J01 eest vaade 54/68 3.4. H01 maja (lisa 11.12.4). Hoone on kolmekorruseline, plaanilahenduselt äripindade põhimõtteid järgiv lahendus. Hoone on lamekatusega ja ilma keldrita ehitis. Hoone sissepääsud on ida- ja läänefassaadides. Hoone lõunapoolses ja keskosas on osaliselt avatud sisehoov. Hoone fassaad on puhasvuuklaotisega betoonkivist. Hoone aknad ja ukseava on varustatud suletavate puitmaterjalist luukidega, mille eesmärgiks on esmajoones turva- ja tehnoloogiline vajadus. Luugid on varustatud suletavate/avatavate liugplaatidega (mõõdud on 80 x 150 mm), mis imiteerivad laskeavasid. Hoone ei ole köetav. Hoones on minimaalne valgustuslahendus. Kogu katuse perimeeter on varustatud parapetiga (Ca 1,2 m kõrgune) köielt laskumise harjutuste ohutuks läbiviimiseks. Katuse pinnal on pollarid, laskumisköite kinnitamiseks. Katusekatteks on bituumen. Katusele viib hoone see olev redel, mis on varustatud suletava (riivistava) luugiga. Hoones on minimaalne valgustuslahendus. Hoones on võimalik kasutada teisaldatavaid vaheseinu väljaõppe paremaks näitlikustamiseks ning erinevate olukordade läbimängimiseks. Teisaldatavate vaheseinte kirjeldus, suurus ja pildid vt lisa 11.12.7. Pilt 5. LVL hoone H01 eest vaade 55/68 3.5. F01 maja (lisa 11.12.5). Hoone on kahekorruseline, plaanilahenduselt kortermaja põhimõtteid järgiv lahendus. Hoone on käidava lamekatusega ja ilma keldrita ehitis. Hoone sissepääsud on põhja- ja lõunafassaadides. Hoone idapoolses nurgas on osaliselt avatud sisehoov. Hoone fassaad on puhasvuuk-laotisega betoonkivist. Põrandad ja trepid on betoonist. Hoone aknad ja ukseavad on varustatud suletavate puitmaterjalist luukidega, mille eesmärgiks on esmajoones turva- ja tehnoloogiline vajadus. Luugid on varustatud suletavate/avatavate liugplaatidega (mõõdud on 80 x 150 mm), mis imiteerivad laskeavasid. Hoone ei ole köetav. Hoones on minimaalne valgustuslahendus. Hoone ruumis 103-3 on võimalik teostada gaseerimis-vahendite õpet. Kogu katuse perimeeter on varustatud parapetiga (Ca 1,2 m kõrgune) köielt laskumise õppuste ohutuks läbiviimiseks. Katuse pinnal on pollarid laskumisköite kinnitamiseks. Katusekatteks on bituumen. Katusele viib hoone see olev redel, mis on varustatud suletava (riivistatava) luugiga. Hoone lääneküljes asub seina lõhkamise ava. Hoones on minimaalne valgustuslahendus. Hoones on võimalik kasutada teisaldatavaid vaheseinu väljaõppe paremaks näitlikustamiseks ning erinevate olukordade läbimängimiseks. Teisaldatavate vaheseinte kirjeldus, suurus ja pildid vt lisa 11.12.7. Pilt 7. LVL hoone F01 eest vaade 56/68 3.6. AH1-AH3 harjutusseinad (vt lisa 11.12.6). Rajatised on ühekorruselise osaliselt avatud seintega, suhteliselt madalakaldelise viilkatusega ehitisena, plaanilahenduselt on loodud erineva laiuse ja variatsiooniga liigendatud ruume. Ehitis on kaldkatusega ja ilma keldrita ehitis. Ehitise fassaad on tsementkiudplaatidest, viiluotsad kaetud horisontaalse puitribistikuga. Katus on kaetud profiilplekiga. Seinte sees on ukse- ja aknaavad ning mõned läbipääsud. 4. LÄBIVIIJA KOHUSTUSED 4.1. LVL-le saabumisel ja lahkumisel peab läbiviija tegema sissekande KVKP maa-ala üleandmise- vastuvõtmise akti ning HV ohutuse vanemspetsilistiga vajadusel täiendavalt tegevuse üle täpsustama. 4.2. Üleandmisel peab kogu LVL olema koristatud: olme- ja harjutusmoona jäätmed (sorteeritud) tuleb kokku koguda ja viia selleks ette nähtud ning märgistatud asukohta või kaasa võtta. Hoonete ruumid peavad olema pühitud, teisaldatavad vaheseinad asetatud tagasi oma esialgsetele kohtadele ja aknaavade luugid suletud. 4.3. Kõigist vahejuhtumitest (tulekahju, õnnetused jne) tuleb viivitamatult informeerida HV ohutuse vanemspetsialisti. Vahejuhtumite ajaks tuleb kogu tegevus peatada. 57/68  LISA 11.12.1 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Skeem 4. LVL üldplaan 58/68 Skeem 5. LVL liikumispiirangud 59/68  LISA 11.12.2 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Esimene korrus Teine korrus Katus: Skeem 5. LVL hoone R01 korruste plaan 60/68  LISA 11.12.3 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Esimene korrus: Teine korrus: Skeem 6. LVL hoone J01 korruste plaan 61/68  LISA 11.12.4 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Esimene korrus: Teine korrus: Kolmas korrus: Katus: Skeem 7. LVL hoone H01 korruste plaan 62/68  LISA 11.12.5 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Esimene korrus Teine korrus Katus Skeem 8. LVL hoone F01 korruste plaan 63/68  LISA 11.12.6 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Pilt 9. LVL AH1 harjutusseinad Pilt 9. LVL AH2 harjutusseinad 64/68 Pilt 10. LVL AH1 ja AH2 harjutusseinte paiknemine Pilt 11. LVL AH3 harjutusseinad 65/68 Skeem 9. LVL AH1-2 harjutusseinade plaan Skeem 10. LVL AH 3 harjutusseinade plaan 66/68  LISA 11.12.7 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Teisaldatavad vaheseinad on metall- ja puitkarkassil OSB materjaliga kaetud plaadid, mis kinnitatakse lakke ja millest on võimalik rajada ajutine ruumilahendus. Seina mõõt 2,5x1,25 m. Pilt 12. Teisaldatavad vaheseinad (paigaldatud kujul) 67/68  LISA 11.12.8 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde Pilt 13. Katuse pollar Skeem 11. Katuse pollar 68/68 Seletuskiri (Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja muudatused) Muudatuse eesmärgiks on parandada läbivalt dokumendis esinevad kirjavead ning täiendada eeskirju uuendatud infoga. Antud seletuskirjas on toodud välja suuremad muudatused ja punktid, mis lisandusid kasutuseeskirjadele. 1. KVKP kasutuseeskiri 1.1. Muudeti lisa 11.1. 1.1.1. punkti 1.1. sõnastust. 1.1.2. Punkt 1.7. muudeti UXO ala UXO 1 alaks ja punktis muudeti sõnastust. 1.1.3. Punkt 1.20 muudeti Põhja laskeväli (PLV1) Soomusmanööver laskeväljaks (SMLV). 1.2. Lisati lisa 11.1 punktid: 1.2.1. Määrati uued punktid 1.8-1.10 (UXO ala 2, Hollywoodi mägi, Tulejuhtimis mägi) ja alade lubatavad tegevused 1.3. Muudeti kaardid Lisa 11.2 kuhu lisandusid uued alad (vt. punkt 1.2.1). 1.4. Muudeti kaardi Lisa 11.4, kus põhjas asuv püsielupaik läks suuremaks vastavalt keskkonnaameti poolt kehtestatud suunistele. 1.5. Muudeti kaardi Lisa 11.20.1, kuhu lisati uued kasutamiseks mõeldud majad ( E03, E02,D01, C01).