Miinisadama vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-522272 muutmine

Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-522272 Loa omaja Ärinimi / Nimi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus andmed Registrikood / 70009764 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Miinisadam andmed Aadress Miinisadama tn 3, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Katastritunnus(ed) 78401:101:5683 Territoriaalkood 0614 EHAK Käitise Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksus: Miinisadama tn 3 // 4 (78401:101:5683). territoorium Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Paljassaare laht (VEE3134040), Soome laht (VEE3100000), Tallinna lahe avaosa (VEE3134010), Tallinna laht (VEE3134000), Tallinna reid (VEE3134030). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 27.01.2025 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 31.12.2026 kuupäev Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Proovivõtja peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale. Analüüsinõuded Proovide analüüsimisel järgida seadusega sätestatud nõudeid. Veekogu Veekogu Suubla Suubla Väljalaskme Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovi​võtukoha nimetus Proovi​võtukoha koordinaadid Seire nimetus kood nimetus kood kood nimetus nimetus kood (L‑Est) Seire liik Seiratavad Proovi võtmise Proovi võtmise näitajad sagedus aeg Tallinna reid VEE3134030 tööde piirkonnast 700 m X: 6591849, Y: 541662 Pinnaveeseire Heljum Vajadusel tööde aeg Paljassaare VEE3134040 projekteeritava kaitseala X: 6594004, Y: 537415 Pinnaveeseire Heljum Vajadusel tööde aeg laht piir 2/7  Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Mere seire - teostada heljumi pidevseiret süvenduse ja kaadamise ajal: *Enne tööde algust fikseerida heljumi looduslik foon piirkonnas. *Teostada pidev heljumi seire süvenduse ja ehitamisega seotud pinnasetööde ajal kuni kõigi süvendusega seotud tööde lõppemiseni Miinisadamas. Seireks kasutada püsiseirejaama, sateliidipiltide andmeid, heljumi mõõdistusi. *Lisaks teostada heljumi seiret kaadamisel. *Süvenduse ja kaadamise lõppedes koostatakse aruanne heljumi jaotusest tööde perioodil. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Veekogu nimetus Tallinna reid Veekogu kood VEE3134030 Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_5 Süvendamise koht Meri Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid X: 6591460, Y: 540948 X: 6591433, Y: 540930 X: 6591221, Y: 541272 X: 6591549, Y: 541491 X: 6591588, Y: 541426 X: 6591284, Y: 541227 X: 6591462, Y: 540947 Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendustööd Miinisadama kaide rekonstrueerimisel ja faarvaatri süvendamisel: •nõlvakindlustuskivide lukukraavi süvendamine mahus 5100 m³; lainemurdja kindlustuskivide lukusüvend mahus 2500 m³; •kaide 7 ja 7a esise süvendamine akvatooriumis 7900 m³; •sadamasse pääsuks uue faarvaatri süvendamine mahus 29 300 m³. Vahetult mõjutatud ala pindala on 0,006 km². Süvendamisviis ühekopaline ekskavaator, ujuvkraana Süvenduspinnase iseloomustus Pealmine kiht koosneb mudast, sellele järgnevad savimölli, savi ja moreeni kihid. Enamus pinnast on peene fraktsiooniga (0,022-0,02 mm). Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³ Süvenduspinnas muda (15%), savimöll ja moreen 44 800 3/7 Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ enne süvendustööde teostamist viiakse läbi süvenduspinnase seire. Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Veekogu sh mere süvendamise nõuded Süvenduspinnase seire: 1) Enne süvendustöid peab teostama süvenduspinnase seiret. 2) Süvendusala setetest tuleb võtta 3…6 pinnaseproovi Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, As, TBT, PCB, nafta ja PAH ühendite määramiseks. Võetavate proovide arv sõltub kavandatava süvendamise kogusest. 3) Tuleb määrata setete füüsikaline koostis. 4) Proovide ulatus ja sügavus peaks peegeldama süvendatava ala ulatust ja sügavust, süvendatavat kogust ja saasteainete horisontaalse ja vertikaalse jaotumise oodatavaid erinevusi. 5) Proovid tuleb võtta ja analüüsida vastavalt kehtivale korrale ja arvestades HELCOM Süvendamise ja kaadmise juhendit (https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf). Süvendamise nõuded: 1) Kui süvenduspinnases on saasteaineid üle tööstusmaa piirarvu , tuleb saasteainete edasikandumise minimeerimiseks kasutada süvendustöödel tõkkekardinaid ja poome. 2) Vähendamaks heljumi levikut tööpiirkonnast kaugemale Tallinna lahte tuleb süvendustöid teha võimalikult vaikse ilmaga või tuultega, mis ei kanna veemasse akvatooriumist välja vaid soosivad heljumi kiiret settimist (kirde-, põhja- ja loodening lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik piiratud jäädes peamiselt sadama akvatooriumi lähedale). Tuule kiirus 10 m/s akvatooriumi avaosas on piir, millest suurema tuulega süvendustöid pole mereohutuse seisukohalt lubatud teha. Sisebasseinis on selliseks tuule piirkiiruseks 15 m/s. Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik Arseen (As) Vajadusel keemiline Elavhõbe (Hg) Kaadmium (Cd) Kroom (Cr) Nafta (merel) Nikkel (Ni) PAH summa PCB summa Plii (Pb) Tributüültina-katioon (TBT) Tsink (Zn) Vask (Cu) V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu nimetus Paljassaare laht Veekogu kood VEE3134040 Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_5 Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri Kaadamisala nimetus Paljassaare kaadamisala EE-004/KAS0000004 4/7 Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid X: 6593546, Y: 536697 X: 6594484, Y: 537651 X: 6593574, Y: 537660 X: 6593086, Y: 537154 Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Süvendatud pinnas kaadatakse Paljassaare pinnasepuistealale. Pinnas ei ole reostunud, kuid pinnasele puuduvad sobivad ladestamisvõimalused maismaal. Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Pinnaseveo praam Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³ Süvendatud pinnas muda (15%), savimöll ja moreen 44 800 Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ Varasemate andmete alusel ei ole tegemist reostunud pinnasega. Enne süvendustööde teostamist viiakse läbi süvenduspinnase seire. Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus. Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded Kaadamise nõuded: 1) Kui pinnaseproovid näitavad reoainete sisaldust üle elumaa piirarvu , tuleb reostuse täpsema ulatuse määramiseks võtta täpsustavad analüüsid (reostunud punkti piirkonnast 3 analüüsi, millest tehakse koondproov). Sel viisil on võimalik välja selgitada, kas tegemist oli juhusliku lokaalse reostuspunktiga või on tegemist laiema reostusega. Kui saastetunnused on laiemal alal üle elumaa piirarvu kuid allpool tööstusmaa piirarvu, võib kasutada kaadamisel töökorraldust, kus kergelt saastunud materjal kaetakse saastamata pinnasega või pinnas kasutatakse kaitserajatiste täiteks (HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend p 7.6.). Pinnas, kus saasteainete sisaldus ületab tööstusmaa piirarvu, tuleb käidelda jäätmena maismaal. 2) Kaadamistööd peab teostama süsteemselt: Kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust ruutudesse kaadatava pinnase mahu kohta, mis võimaldab kavandada ühtlasemat kaadatava materjali jaotamist kaadamisalal. Kaadamine tuleb teostada nii, et kaadamisel tekkiv heljumi jääks võimalikult kaadamisala piiridesse ja toimuks ühtlasem jaotus kaadamisalal. Kaadamisalalt heljumi väljakandumise vältimiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest valida piirkond (ruut), et heljumi teekond ranniku poole ning Paljassaare hoiuala poole oleks võimalikult pikk. 3) Vältida kaadamist kaadamisala kirdeosas. 4) Vältida kaadamist ida ja lääne tuulte korral. Tuule kiirus 10 m/s on piir, millest suurema tuulega kaadamistöid pole mereohutuse seisukohalt lubatud teha. 5) Kaadamiskohta ei tohi vedada sadama akvatooriumis esinevat võimalikku prahti, see tuleb enne süvendamist merepõhjast välja võtta või ammutatud materjalist süvendustööde käigus eraldada. 6) Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil. 7) Pargaste liikumisteed tuvastatakse AIS andmete alusel ja see võimaldab kontrollida süvendatud materjali vedavate pargaste ettenähtud liikumisalas püsimist ning kaadamise teostamist selleks ettenähtud kaadamisala ruudus. Veekogu nimetus Tallinna reid Veekogu kood VEE3134030 Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_5 Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri 5/7  Kaadamisala nimetus Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid X: 6591494, Y: 540951 X: 6591452, Y: 540939 X: 6591276, Y: 541227 X: 6591299, Y: 541241 X: 6591276, Y: 541292 X: 6591249, Y: 541275 X: 6591155, Y: 541427 X: 6591179, Y: 541443 Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Olemasolevate kaide ja lainemurdjate rekonstrueerimisel paigutatakse vette tahkeid aineid (paetäite või sarnaste omadustega materjali maht on 57 500 m³ ja graniitkivide maht on 32 500 m³). Rajatiste rekonstrueerimisel lähtutakse keskkonnaloa lisas esitatud asendiplaanist. Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Tehnoloogiat puudutavad detailid selguvad, kasutatakse üldkasutatavaid tehnoloogiaid Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³ Tahked ained paekivi või sarnaste omadustega materjal (näiteks purustatud betoon), graniitkivi, sulundseinad 90 000 Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ Vette paigutatakse reostumata materjali. Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus. Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise 6/7 tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku 1) Kalastiku kaitse seisukohast ei ole süvendus ja kaadamistöid lubatud teha enamuse kalade kudemisajal mai algusest juuni lõpuni. Pidev negatiivse keskkonnamõju vähendamise 2) Süvendus ja kaadamistööd tuleb peatada, kui tuvastatakse reostusilmingud või heljumi seire käigus tuvastatakse looduslikust foonist kõrgema fooniga heljumi levikut Miinisadama meetmed akvatooriumist kaugemale kui 700 m või kaadamiskoha piiridest välja. 2. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1) Ehitusaegse lammutus-, ehitus- ja süvendustööde tegemise ajal peab ehitustööde Pidev läbiviija vältima sadama naabruses asuvatel elamualadel normatiivse mürataseme ületamist ning vältima öisel ajal materjalide vedusid ja mürarikkaid lammutustöid. 2) Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (sh lammutusjäätmed) käideldakse vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele. 3) Vältida merepõhja reostamist ehitusprahiga. 4) Kui juhitakse sadevett sadamaehitiste maalt suublasse, peab suublasse juhitav sademevesi vastama sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja keskkonnaloaga määratud heitkogustele. Juhime tähelepanu, et kui suublasse juhitakse sadevett on vajalik vastava keskkonnaloa taotlemine. Vajalik on sobivate proovivõtukohtade väljaehitamine. 3. Parima võimaliku tehnika kasutamine 1) Süvendamiseks on lubatud kasutada ühekopalist ekskavaatorit. Pidev 2) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. 4. Toimingud avarii korral 1) Veesiseste tööde läbiviimisel peab olema olemas õlikorje tehnika valmisolek. Pidev 2) Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. 5. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Pidev Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3) Lammutusmaterjali taaskasutusel tuleb järgida jäätmeseadust ning vajadusel taotleda asjakohased load/registreeringud. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Veekasutuse Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt Üks kord aastas aastaaruanne toimunud. 2. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. Vastavalt kehtestatud teabele. 2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3. Seireandmed Heljumiseire teostada tööde teostamise ajal vastavalt käesoleva loa tabelile V8. Aruanne esitada 2 kuu jooksul peale seire teostamist. 4. Seireandmed Süvenduspinnase seire vastavalt käesoleva loa tabelile V10. Aruanne esitada hiljemalt 2 nädalat enne süvendustööde algust. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Nimetus Manus Rekonstrueeritavate rajatiste asendiplaan Lisa 1: asendiplaan.JPG Miinisadama_KMH_Aruanne Lisa 2: Miinisadama_KMH_Aruanne_2007.pdf 7/7 KORRALDUS 27.01.2025 nr DM-130486-3 Miinisadama vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-522272 muutmine 1. OTSUS Lähtuvalt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (registrikood 70009764, aadress Järve tn 34a, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond) 13.12.2024 vee erikasutuse keskkonnaloa muutmise taotlusest, võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40, § 64 lg 1 ja 2, § 68 lg 2, veeseaduse § 2 lg 2, § 187 § p 8, 10, 11, § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1, § 59 lg 2 p 4 ja lg 5, otsustan: 1.1. Muuta Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (registrikood 70009764, aadress Järve tn 34a, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond) vee erikasutuse keskkonnaluba nr KL- 522272 vastavalt 13.12.2024 esitatud taotlusele: 1.1.1. Määrata süvendamise ja kaadamise mahuks 44 800 m³ ja tahkete ainete paigutamise mahuks 90 000 m³. 1.2. Kehtima jäävad kõik ülejäänud vee erikasutuse keskkonnaloas nr KL-522272 toodud tingimused ja nõuded. 1.3. Keskkonnaluba nr KL-522272 on korralduse lahutamatu osa ning keskkonnaluba nr KL-522272 ja käesolev korraldus moodustavad terviku. 1.4. Korraldus jõustub selle teatavakstegemisel. 2. ASJAOLUD 2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (registrikood 70009764, aadress Järve tn 34a, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond) 13.12.2024 esitatud vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL- 522272 (keskkonnaluba) muutmise taotluse. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.12.2024 taotlusena nr T-KL/1026832 (taotlus), menetluse nr M- 130486 all. Keskkonnaluba anti Keskkonnameti 04.09.2024 korraldusega nr DM-128734-14 „Miinisadama vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-522272 andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Miinisadama (Miinisadama tn 3, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, kü 78401:101:5683) kaitserajatiste rekonstrueerimisega seotud vee erikasutuseks: tahkete ainete paigutamine mahus 55 900 m³, süvendamine mahus 35 200 m³ ja süvenduspinnase kaadamine Paljassaare kaadamisalale mahus 35 200 m³. Keskkonnaluba anti kehtivusega kuni 31.12.2026. Muutmistaotluses tuuakse välja, et ehituse ettevalmistamise käigus ilmnesid puudused projektiga arvutatud kogustes. Süvendamise osas on käesoleval ajal kehtivast keskkonnaloast puudu lainemurdja lukusüvendi maht ning muutused on kaide esise ja faarvaatri süvendamise mahtudes. Süvendamismaht suureneb 9600 m³ (st süvendamise ja kaadamise kogumaht on 44 800 m³). Vette paigaldatava paetäite või sarnaste omadustega materjali maht suurenes 20 000 m³ võrra ning graniitkivide maht suurenes 14 100 m³ võrra (st tahkete ainete paigutamise kogumaht on 90 000 m³). Muutunud ei ole tööde iseloom ega ala vaid ainult mahud. Tööde mahu suurenemised ei ületa 2007. aastal keskkonnamõjude hindamise aruandes[1] (Miinisadama KMH aruanne) käsitletud mahtusid. Haldusakti muutmise otsustab haldusorgan, kelle pädevuses on haldusakti andmine muutmise ajal (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 1 ja § 68 lg 2). Keskkonnaloa annab Keskkonnaamet (veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1). Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaametil õigus muuta keskkonnaluba. Keskkonnaamet pidas esitatud taotlust nõuetekohaseks[2] ja piisavaks keskkonnaloa muutmise menetluse algatamiseks. HMS § 35 lg 1 p 1 järgi algab haldusmenetlus taotluse esitamisega haldusorganile. Haldusorgan otsustab haldusakti muutmise kaalutlusõiguse kohaselt (HMS § 64 lg 2). Keskkonnaloa muutmise menetlusele kohaldatakse HMS ja (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) 5. peatükki (VeeS § 2). Keskkonnaloa muutmise taotlus vaadatakse läbi avatud menetluses, välja arvatud seadusega sätestatud juhul (KeÜS § 44). Tegevuse mõjusid on hinnatud Miinisadama KMH aruandes. Miinisadama KMH aruande kohaselt ei kaasne tegevusega olulisi negatiivseid mõjusid ega keskkonnariski, kui rakendatakse ette nähtud leevendusmeetmeid. Keskkonnaamet on oma 04.09.2024 korraldusele nr DM-128734-14 lisatud eelhinnangus leidnud, et Miinisadama KMH aruanne on jätkuvalt asjakohane. Keskkonnaloa muutmistaotluse kohaselt suureneb süvendamise, kaadamise ja tahkete ainete paigutamise maht, kuid tööde mahu suurenemine ei ületa Miinisadama KMH aruandes käsitletud mahtusid. Lähtuvalt eeltoodust on Keskkonnaamet seisukohal, et keskkonnaloa muutmine ei mõjuta keskkonnariski suurust võrreldes kehtivas keskkonnaloas käsitletuga. Lisaks, kuna keskkonnaloa andmisega ei kaasnenud suuremat avalikku huvi, ei ole tõenäoline, et loa muutmisega kaasneks suurema avalik huvi. Seega keskkonnaloa muutmine viiakse läbi avatud menetluseta (KeÜS § 59 lg 5 p 1). 2.2. Keskkonnaloa muutmise menetluse algatamisest teavitamine, otsuse eelnõu avalikustamine ja menetlusosaliste ärakuulamine Keskkonnaloa andja edastab keskkonnaloa taotluse KOTKAS kaudu viivitamata pärast selle 2(6) saamist kavandatava tegevuse asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele teadmiseks (KeÜS § 43 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksus võib esitada kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Ettenähtud aja jooksul arvamust ei avaldatud. Loa andja teavitas 31.12.2024 muutmistaotluse menetlusse võtmisest (registreeritud 31.12.2024 nr DM-130486-2). 31.12.2024 kirjaga edastas loa andja ühtlasi ka keskkonnaloa nr KL-522272 muutmise otsuse eelnõu arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 40 lg 1 ja 2, KeÜS § 45). Eelnõudele ettepankuid ja vastuväiteid ei esitatud. [1] OÜ E-Konsult, 2007. „ Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju hindamine“. Töö nr E1040. Heaks kiidetus Keskkonnaministeeriumi 28.03.2007 otsusega nr 13-3-3/2108-19. [2] veeseaduse (VeeS) § 190, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 42 lg 1 ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded“. Esitatud olid ka keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ nimetatud andmed keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu koostamiseks. 3. KAALUTLUSED 3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 3 lg 1 p 1 ja p 2). Planeeritav tegevus, milleks on kaitserajatiste rekonstrueerimisel tahkete ainete paigutamine mahus 90 000 m³ ja süvendamine ning kaadamine mahus 44 800 m³ on olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS mõistes (KeHJS § 11 lg 3, § 6 lg 1 p 17 ja 17¹), seega KMH algatamine on kohustuslik ja KMH algatatakse KMH vajadust põhjendamata. Siiski, KeHJS § 11 lg 6 sätestab, et kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju ja eelhinnangust selgub, et seda mõju on keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt juba hinnatud, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata. KeHJS § 11 lg 6 kohaselt tuleb otsustajal eelhinnangus kaaluda, kas kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt käsitletud. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on määratud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ 3(6) (määruse nr 31). KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt VeeS § 191 lg-le 1 annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Miinisadama KMH aruandes käsitleti sadama süvendamist mahus 49 200 m³, süvenduspiinase kaadamist ning lainemurdjate rekonstrueerimisel tahkete ainete paigutamist mahus 141 300 m³. Tegevuse mahud ei ole võrreldes KMH aruandes tooduga suurenenud, tegevuse mahud on mõnevõrra vähenenud. Keskkonnaamet on oma 04.09.2024 korraldusele nr DM-128734-14 lisatud eelhinnangus leidnud, et Miinisadama KMH aruanne on jätkuvalt asjakohane ning piisav otsuse tegemiseks. Keskkonnaamet leidis 04.09.2024 otsuses nr DM-128734-14, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega; kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Muutmistaotluse kohaselt suureneb tegevuse maht, kuid tegevuse maht jääb allapoole Miinisadama KMH aruandes käsitletud mahtusid, seega asjaolud ei ole olulisel määral muutunud. Lähtudes eeltoodust jätab Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise vajalikkuse uuesti kaalumata. 3.2. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel 3.2.1. Keskkonnaluba on kohustuslik, kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist, kui toimub kaadamine ja tahkete ainete paigutamine mahuga alates 100 kuupmeetrist (veeseadus (VeeS) § 187 p 8, 10,11). Otsuse p 1.2. kohaselt muudetakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskkonnaluba järgnevalt: luba Miinisadama (Miinisadama tn 3, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, kü 78401:101:5683) kaitserajatiste rekonstrueerimisega seotud tahkete ainete paigutamine mahus 90 000 m³ , süvendamine mahus 44 800 m³ ja süvenduspinnase kaadamine Paljassaare kaadamisalale mahus 44 800 m³. 3.2.2. VeeS § 189 lg 1 kohaselt on vee erikasutuse keskkonnaluba tähtajatu, va kui tegevus on ühekordne (VeeS § 189 lg 1 p 2). Keskkonnaluba antakse vastavalt taotlusele kehtivusega kuni 31.12.2026. Loa muutmisel loa kehtivusaeg ei muutu. 3.2.3. Taotluse kohaselt muutub tegevuse maht, kui tööala, tööde iseloom, tehnoloogia vm selle käigus ei muutu. Seega mõjutatud mereala suurus ei muutu. Kuigi tööde mahu suurenemisega muutub tööde kestvus ja vette paisatava heljumi kogus, jääb tegevuse muutumine Miinisadama 4(6) KMH aruandes käsitletud mahtude piiridesse. Miinisadama KMH aruande kohaselt tegevusega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne, tuleb järgida KMH aruandes välja toodud töökorralduslike nõudeid ja tingimusi. Keskkonnaamet seadis 04.09.2024 korraldusega nr DM- 128734-14 „Miinisadama vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-522272 andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ töökorralduslikud nõuded ja tingimused, mis arvestas mh Miinisadama KMH aruandes toodud meetmetega kui ka muutunud seadustega. Seega, keskkonnaloa muutmisel jäävad kehtima kõik varasemad keskkonnaloas seotud nõuded ja tingimused. 3.2.4. Keskkonnaloa muutmisest keeldutakse, kui tegevus seab ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise (VeeS § 192 lg 3 p 8). Arvestades kavandatud muutusi töödes ja tööde mahus, puudub kavandataval tegevusel mõju vee elustikule, merepõhja elupaikadele ja inimestele. Tekkiv häiring jääb loodusliku varieeruvuse piiridesse. Puuduvad alused keskkonnaloa muutmisest keeldumiseks (VeeS § 192 lg 3 p 8-11, KeÜS § 52). 3.3. Aruandluse esitamine Keskkonnaloa omaja on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa andjale aruande VeeS § 187 p 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta, st veekasutuse aruande. Veeloa omaja esitab aruande, kui VeeS § 187 punktides 8 nimetatud tegevus toimub meres. Seega tuleb aruanne esitada mere süvendamisel, merre tahkete ainete ja kaadamisel. Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS § 195 lg 2 ja lg 3 ning vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 vastu võetud määrusele nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. 3.4. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad taotlejal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Taotleja peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 5(6) (allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond Lisa: Keskkonnaluba Teadmiseks: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Kai Ginter vanemspetsialist veeosakond 6(6)  Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-522272 Loa omaja Ärinimi / Nimi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus andmed Registrikood / 70009764 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Miinisadam andmed Aadress Miinisadama tn 3, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Katastritunnus(ed) 78401:101:5683 Territoriaalkood 0614 EHAK Käitise Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksus: Miinisadama tn 3 // 4 (78401:101:5683). territoorium Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Paljassaare laht (VEE3134040), Soome laht (VEE3100000), Tallinna lahe avaosa (VEE3134010), Tallinna laht (VEE3134000), Tallinna reid (VEE3134030). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 27.01.2025 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 31.12.2026 kuupäev Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Proovivõtja peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale. Analüüsinõuded Proovide analüüsimisel järgida seadusega sätestatud nõudeid. Veekogu Veekogu Suubla Suubla Väljalaskme Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovi​võtukoha nimetus Proovi​võtukoha koordinaadid Seire nimetus kood nimetus kood kood nimetus nimetus kood (L‑Est) Seire liik Seiratavad Proovi võtmise Proovi võtmise näitajad sagedus aeg Tallinna reid VEE3134030 tööde piirkonnast 700 m X: 6591849, Y: 541662 Pinnaveeseire Heljum Vajadusel tööde aeg Paljassaare VEE3134040 projekteeritava kaitseala X: 6594004, Y: 537415 Pinnaveeseire Heljum Vajadusel tööde aeg laht piir 2/7  Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Mere seire - teostada heljumi pidevseiret süvenduse ja kaadamise ajal: *Enne tööde algust fikseerida heljumi looduslik foon piirkonnas. *Teostada pidev heljumi seire süvenduse ja ehitamisega seotud pinnasetööde ajal kuni kõigi süvendusega seotud tööde lõppemiseni Miinisadamas. Seireks kasutada püsiseirejaama, sateliidipiltide andmeid, heljumi mõõdistusi. *Lisaks teostada heljumi seiret kaadamisel. *Süvenduse ja kaadamise lõppedes koostatakse aruanne heljumi jaotusest tööde perioodil. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Veekogu nimetus Tallinna reid Veekogu kood VEE3134030 Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_5 Süvendamise koht Meri Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid X: 6591460, Y: 540948 X: 6591433, Y: 540930 X: 6591221, Y: 541272 X: 6591549, Y: 541491 X: 6591588, Y: 541426 X: 6591284, Y: 541227 X: 6591462, Y: 540947 Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendustööd Miinisadama kaide rekonstrueerimisel ja faarvaatri süvendamisel: •nõlvakindlustuskivide lukukraavi süvendamine mahus 5100 m³; lainemurdja kindlustuskivide lukusüvend mahus 2500 m³; •kaide 7 ja 7a esise süvendamine akvatooriumis 7900 m³; •sadamasse pääsuks uue faarvaatri süvendamine mahus 29 300 m³. Vahetult mõjutatud ala pindala on 0,006 km². Süvendamisviis ühekopaline ekskavaator, ujuvkraana Süvenduspinnase iseloomustus Pealmine kiht koosneb mudast, sellele järgnevad savimölli, savi ja moreeni kihid. Enamus pinnast on peene fraktsiooniga (0,022-0,02 mm). Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³ Süvenduspinnas muda (15%), savimöll ja moreen 44 800 3/7 Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ enne süvendustööde teostamist viiakse läbi süvenduspinnase seire. Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Veekogu sh mere süvendamise nõuded Süvenduspinnase seire: 1) Enne süvendustöid peab teostama süvenduspinnase seiret. 2) Süvendusala setetest tuleb võtta 3…6 pinnaseproovi Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, As, TBT, PCB, nafta ja PAH ühendite määramiseks. Võetavate proovide arv sõltub kavandatava süvendamise kogusest. 3) Tuleb määrata setete füüsikaline koostis. 4) Proovide ulatus ja sügavus peaks peegeldama süvendatava ala ulatust ja sügavust, süvendatavat kogust ja saasteainete horisontaalse ja vertikaalse jaotumise oodatavaid erinevusi. 5) Proovid tuleb võtta ja analüüsida vastavalt kehtivale korrale ja arvestades HELCOM Süvendamise ja kaadmise juhendit (https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf). Süvendamise nõuded: 1) Kui süvenduspinnases on saasteaineid üle tööstusmaa piirarvu , tuleb saasteainete edasikandumise minimeerimiseks kasutada süvendustöödel tõkkekardinaid ja poome. 2) Vähendamaks heljumi levikut tööpiirkonnast kaugemale Tallinna lahte tuleb süvendustöid teha võimalikult vaikse ilmaga või tuultega, mis ei kanna veemasse akvatooriumist välja vaid soosivad heljumi kiiret settimist (kirde-, põhja- ja loodening lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik piiratud jäädes peamiselt sadama akvatooriumi lähedale). Tuule kiirus 10 m/s akvatooriumi avaosas on piir, millest suurema tuulega süvendustöid pole mereohutuse seisukohalt lubatud teha. Sisebasseinis on selliseks tuule piirkiiruseks 15 m/s. Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik Arseen (As) Vajadusel keemiline Elavhõbe (Hg) Kaadmium (Cd) Kroom (Cr) Nafta (merel) Nikkel (Ni) PAH summa PCB summa Plii (Pb) Tributüültina-katioon (TBT) Tsink (Zn) Vask (Cu) V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu nimetus Paljassaare laht Veekogu kood VEE3134040 Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_5 Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri Kaadamisala nimetus Paljassaare kaadamisala EE-004/KAS0000004 4/7 Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid X: 6593546, Y: 536697 X: 6594484, Y: 537651 X: 6593574, Y: 537660 X: 6593086, Y: 537154 Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Süvendatud pinnas kaadatakse Paljassaare pinnasepuistealale. Pinnas ei ole reostunud, kuid pinnasele puuduvad sobivad ladestamisvõimalused maismaal. Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Pinnaseveo praam Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³ Süvendatud pinnas muda (15%), savimöll ja moreen 44 800 Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ Varasemate andmete alusel ei ole tegemist reostunud pinnasega. Enne süvendustööde teostamist viiakse läbi süvenduspinnase seire. Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus. Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded Kaadamise nõuded: 1) Kui pinnaseproovid näitavad reoainete sisaldust üle elumaa piirarvu , tuleb reostuse täpsema ulatuse määramiseks võtta täpsustavad analüüsid (reostunud punkti piirkonnast 3 analüüsi, millest tehakse koondproov). Sel viisil on võimalik välja selgitada, kas tegemist oli juhusliku lokaalse reostuspunktiga või on tegemist laiema reostusega. Kui saastetunnused on laiemal alal üle elumaa piirarvu kuid allpool tööstusmaa piirarvu, võib kasutada kaadamisel töökorraldust, kus kergelt saastunud materjal kaetakse saastamata pinnasega või pinnas kasutatakse kaitserajatiste täiteks (HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend p 7.6.). Pinnas, kus saasteainete sisaldus ületab tööstusmaa piirarvu, tuleb käidelda jäätmena maismaal. 2) Kaadamistööd peab teostama süsteemselt: Kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust ruutudesse kaadatava pinnase mahu kohta, mis võimaldab kavandada ühtlasemat kaadatava materjali jaotamist kaadamisalal. Kaadamine tuleb teostada nii, et kaadamisel tekkiv heljumi jääks võimalikult kaadamisala piiridesse ja toimuks ühtlasem jaotus kaadamisalal. Kaadamisalalt heljumi väljakandumise vältimiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest valida piirkond (ruut), et heljumi teekond ranniku poole ning Paljassaare hoiuala poole oleks võimalikult pikk. 3) Vältida kaadamist kaadamisala kirdeosas. 4) Vältida kaadamist ida ja lääne tuulte korral. Tuule kiirus 10 m/s on piir, millest suurema tuulega kaadamistöid pole mereohutuse seisukohalt lubatud teha. 5) Kaadamiskohta ei tohi vedada sadama akvatooriumis esinevat võimalikku prahti, see tuleb enne süvendamist merepõhjast välja võtta või ammutatud materjalist süvendustööde käigus eraldada. 6) Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil. 7) Pargaste liikumisteed tuvastatakse AIS andmete alusel ja see võimaldab kontrollida süvendatud materjali vedavate pargaste ettenähtud liikumisalas püsimist ning kaadamise teostamist selleks ettenähtud kaadamisala ruudus. Veekogu nimetus Tallinna reid Veekogu kood VEE3134030 Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_5 Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri 5/7  Kaadamisala nimetus Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid X: 6591494, Y: 540951 X: 6591452, Y: 540939 X: 6591276, Y: 541227 X: 6591299, Y: 541241 X: 6591276, Y: 541292 X: 6591249, Y: 541275 X: 6591155, Y: 541427 X: 6591179, Y: 541443 Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Olemasolevate kaide ja lainemurdjate rekonstrueerimisel paigutatakse vette tahkeid aineid (paetäite või sarnaste omadustega materjali maht on 57 500 m³ ja graniitkivide maht on 32 500 m³). Rajatiste rekonstrueerimisel lähtutakse keskkonnaloa lisas esitatud asendiplaanist. Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Tehnoloogiat puudutavad detailid selguvad, kasutatakse üldkasutatavaid tehnoloogiaid Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³ Tahked ained paekivi või sarnaste omadustega materjal (näiteks purustatud betoon), graniitkivi, sulundseinad 90 000 Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ Vette paigutatakse reostumata materjali. Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus. Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise 6/7 tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku 1) Kalastiku kaitse seisukohast ei ole süvendus ja kaadamistöid lubatud teha enamuse kalade kudemisajal mai algusest juuni lõpuni. Pidev negatiivse keskkonnamõju vähendamise 2) Süvendus ja kaadamistööd tuleb peatada, kui tuvastatakse reostusilmingud või heljumi seire käigus tuvastatakse looduslikust foonist kõrgema fooniga heljumi levikut Miinisadama meetmed akvatooriumist kaugemale kui 700 m või kaadamiskoha piiridest välja. 2. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1) Ehitusaegse lammutus-, ehitus- ja süvendustööde tegemise ajal peab ehitustööde Pidev läbiviija vältima sadama naabruses asuvatel elamualadel normatiivse mürataseme ületamist ning vältima öisel ajal materjalide vedusid ja mürarikkaid lammutustöid. 2) Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (sh lammutusjäätmed) käideldakse vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele. 3) Vältida merepõhja reostamist ehitusprahiga. 4) Kui juhitakse sadevett sadamaehitiste maalt suublasse, peab suublasse juhitav sademevesi vastama sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja keskkonnaloaga määratud heitkogustele. Juhime tähelepanu, et kui suublasse juhitakse sadevett on vajalik vastava keskkonnaloa taotlemine. Vajalik on sobivate proovivõtukohtade väljaehitamine. 3. Parima võimaliku tehnika kasutamine 1) Süvendamiseks on lubatud kasutada ühekopalist ekskavaatorit. Pidev 2) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. 4. Toimingud avarii korral 1) Veesiseste tööde läbiviimisel peab olema olemas õlikorje tehnika valmisolek. Pidev 2) Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. 5. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Pidev Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3) Lammutusmaterjali taaskasutusel tuleb järgida jäätmeseadust ning vajadusel taotleda asjakohased load/registreeringud. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Veekasutuse Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt Üks kord aastas aastaaruanne toimunud. 2. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. Vastavalt kehtestatud teabele. 2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3. Seireandmed Heljumiseire teostada tööde teostamise ajal vastavalt käesoleva loa tabelile V8. Aruanne esitada 2 kuu jooksul peale seire teostamist. 4. Seireandmed Süvenduspinnase seire vastavalt käesoleva loa tabelile V10. Aruanne esitada hiljemalt 2 nädalat enne süvendustööde algust. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Nimetus Manus Rekonstrueeritavate rajatiste asendiplaan Lisa 1: asendiplaan.JPG Miinisadama_KMH_Aruanne Lisa 2: Miinisadama_KMH_Aruanne_2007.pdf 7/7