EELN ÕU 0 9 . 01 .202 6 Maagaasiseaduse ja s eadme ohutuse seaduse muutmise seadus § 1 . Maagaasiseaduse muutmine Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused 1) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Võrguettevõtja tagab võrgust väljunud ja võrku sisestatud gaasikoguste mõõtmise, välja arvatud teise võrguettevõtja võrgust tema võrku sisestatud gaasikoguse mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust. Mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud mõõteseaduse alusel.“ ; 2) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 1 5 järgmises sõnastuses: „(1 5 ) Nõuded gaasikoguse mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister gaasituru toimimise võrgueeskirjaga . “; 3 ) seadust täiendatakse § - ga 37 3 järgmises sõnastuses: „ § 37 3 . Riiklik järelevalve metaaniheite vähendamise üle energeetikasektoris (1) Keskkonnaamet teostab järelevalvet gaasiettevõtjate tegevuse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 kohaselt , milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942 (ELT L, 2024/1787 , 13.06.2024). (2) Keskkonnaametil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses ja käesolevas seaduses sätestatud õigused. Keskkonnaamet avalikustab teabe nimetatud määruses sätestatud kohustuse rikkumise eest määratud karistuse kohta oma veebilehel sama määruse artikli 33 punkti 8 kohaselt. (3) Keskkonnaamet ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalve teostamise l ohustada Eesti energiavarustuskindlust .“; 4 ) paragrahvi 38 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Konkurentsiamet ja Keskkonnaamet või vad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. “; 5 ) paragrahvi 38 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Keskkonnaametil on õigus teha gaasiettevõtjatele ettekirjutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks.“; 6 ) paragrahv i 38 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Paragrahvi 38 1 lõi g e te s 1 ja 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Konkurentsiamet rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 1300 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot. (2) Paragrahvi 38 1 lõikes 3 nimetatud e ttekirjutuse täitmata jätmise korral võib Keskkonnaamet rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras . S unniraha ül e mmäär füüsilise le isiku le on 5000 eurot ja juriidilise le isiku le 100 000 eurot. “ ; 7 ) seadus t täiendatakse §- de ga 44 8 – 44 11 järgmises sõnastuses: „§ 44 8 . Abi osutamata jätmine järelevalve- ja kontrolltegevusel (1) Keskkonnaametile või sõltumatule kontrollijale, kes teostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 nõuete täitmise üle kontrolli, järelevalve- ja kontrollitoimingu teks abi osutamata jätmise korral – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 20 protsenti juriidilise isiku käibest . § 44 9 . T eabe esitamise nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artik li 27 lõike s 1 ja artik li 28 lõigete s 1 ja 2 ning IX lisas nimetatud gaasi impordiga tegelev ale ettevõtjale kehtestatud teabe esitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 20 protsenti juriidilise isiku käibest . § 44 10 . Maagaasi tootmise metaanimahukuse andmete edastamise ja metaanimahukuse maksimaalsete väärtuste nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artik li 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise nõuete rikkumise ja artik li 29 lõike 6 kohaselt vastu võetud õigusaktides esitatud maksimaalsete metaanimahukuse väärtuste järgimata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 20 protsenti juriidilise isiku käibest. § 44 11 . Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive (1) Käesolevas peatükis nimetatud juriidilise isiku käibele vastab aastane kogukäive viimase kättesaadava juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruande järgi . K ui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamat u pidamise aruandeid, on eespool nimetatud kogukäive aastane kogukäive või asjaomane tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan. “; 8 ) paragrahv 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Käesoleva peatüki § - des 41 – 44 10 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet. (2) Käesoleva peatüki § - des 44 8 –44 10 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.“ . § 2 . Seadme ohutuse seaduse muutmine Seadme ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) k ontrollija on maagasiseaduse § -s 4 nimetatud gaasiettevõtjatest sõltumatu juriidiline isik, kes teostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 kohaseid kontrollitoiminguid üldsuse huvides ja kes on kontrolliaruande väljaandmise ajal akrediteeritud riiklikus akrediteerimisasutuses määruse (E L ) 765/2008 kohaselt . “ ; 2) seadust täiendatakse §-ga 14 1 järgmises sõnastuses: „ § 14 1 . Riiklik järelevalve metaaniheite vähendamise üle energeetikasektoris (1) Keskkonnaamet teostab järelevalvet maagaasiseaduse § -s 4 nimetatud gaasiettevõtjate tegevuse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 kohaselt , milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942 (ELT L, 2024/1787 , 13.06.2024). (2) Keskkonnaametil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel kõik määruses ja käesolevas seaduses sätestatud õigused. Keskkonnaamet avalikustab teabe määruses sätestatud kohustuse rikkumise eest määratud karistuse kohta oma veebilehel sama määruse artikli 33 punkti 8 kohaselt. (3) Keskkonnaametil on õigus teha maagaasiseaduse § -s 4 nimetatud gaasiettevõtjatele ettekirjutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks. (4) Keskkonnaamet ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalve teostamisel ohustada Eesti energiavarustuskindlust. “; 3) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Keskkonnaamet või vad riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. “ ; 4 ) seadust täiendatakse § - ga 15 1 järgmises sõnastuses: „ § 1 5 1 . Sunniraha määr Paragrahvi 1 4 1 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Keskkonnaame t rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 50 00 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot. “ ; 5 ) seadus t täiendatakse §- de ga 1 7 1 – 17 9 järgmises sõnastuses: „ § 1 7 1 . Metaaniheitearuannete ja nende koosseisu kuuluvate sõltumatute kontrollijate koostatud kontroll i aruannete esitamise nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artiklis 12 nimetatud metaaniheitearuannete ja nende koosseisu kuuluvate artik li 8 lõike 4 kohase sõltumatu kontrollija koostatud kontrolliaruannete määruses nimetatud tähtajaks esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 20 protsenti juriidilise isiku käibest. § 17 2 . Lekete kõrvaldamise ja seire ajakava ning kokkuvõtva aruande esitamise nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artik li 14 lõikes 14 nimetatud lekete kõrvaldamise ja seire ajakava ning aruande, milles võetakse kokk u kõigi eelneva aasta jooksul tehtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute tulemused , esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 20 protsenti juriidilise isiku käibest . § 17 3 . Abi osutamata jätmine j ärelevalve- ja kontrolltegevuse l (1) Keskkonnaameti le või sõltumatu le kontrollija le , kes teostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 nõuete täitmise üle kontrolli, järelevalve- ja kontrollitoimingu teks abi osutamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 20 protsenti juriidilise isiku käibest . § 1 7 4 . Lekete tuvastamise ja kõrvaldamise nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/ 1787 artik li 6 lõigetes 5 ja 6 nimetatud inspekteerimisaruandes kirjeldatud meetmete kohaldamata jätmise , artik li 14 lõike s 1 nimetatud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi esitamata jätmise või lõigete s 2, 5 ja 6 nimetatud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu tegemata jätmise eest ja lõigetes 8–13 nimetatud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuete täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 20 protsenti juriidilise isiku käibest . § 1 7 5 . Atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise piirangute rikkumine (1) Atmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise, sealhulgas rutiinse tõrvikpõletamise eest, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/ 1787 artik li 15 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel , ning artik li 17 nõuetele mittevastavate tõrvikpõletustornide või põletusseadmete kasutamisel , – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 20 protsenti juriidilise isiku käibest § 17 6 . Tõrvikpõletamise vajaduse tõendamise nõude rikkumine ( 1 ) T õrvikpõletamise vajaduse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artik li 15 lõigete 4 ja 6 kohaselt tõendamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 protsenti juriidilise isiku käibest § 17 7 . Atmosfääri laskmise mõjude leevendusmeetmete kasutuselevõtmise nõuete rikkumine ( 1 ) A tmosfääri laskmise seadmete asendamata jätmise või nende kasutamise eest viisil, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artik li 15 lõigete 5 ja 7 nõuetele , – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 20 protsenti juriidilise isiku käibest . § 17 8 . Aruandlus - ja teavitamis k ohustuse rikkumine ( 1 ) Määruse (EL) 2024/1787 artikli 16 lõi getes 1 ja 2 ette nähtud juhtudel atmosfääri laskmise juhtumitest teatamata ja aru andmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . ( 2 ) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 20 protsenti juriidilise isiku käibest . § 17 9 . Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive (1) Käesolevas peatükis nimetatud juriidilise isiku käibele vastab aastane kogukäive viimase kätte saadava raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on kinnitanud juhtimisorgan . K ui juriidiline i si k on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamat u pidamise aruandeid, on eespool nimetatud kogukäive aastane kogukäive või asjaomane tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan. “; 6 ) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Käesoleva peatüki § - des 16 ja 17 sätestatud väärtegude ko htuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet . (2) Käesoleva peatüki § - de s 17 1 – 17 8 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet. “. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 6 Algatab Vabariigi Valitsus X . Y 202 6 . a nr XYZ Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt)
Maagaasiseaduse ja s eadme ohutuse seaduse muut mise seadus e eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 . Sisukokkuvõte Eelnõu ga kavandatavad muudatused toovad energeetikasektoris tegutsevate ja fossiilkütuste (eelkõige maagaasi) tootmise, transpordi ja impordiga seotud Eesti ettevõtjate jaoks kaasa uue ja rangema kontrolli oma heiteallikate üle ning uued metaaniheite seire, aruandluse ja metaaniheite vähendamisega seotud kohustused. Metaaniheite vähendamine toob pikas perspektiivis energeetikasektori ettevõtjatele kaasa kulude kokkuhoiu ja tagab konkurentsivõime. Samuti soodusta vad eelnõu innovatsiooni ja uusi ärivõimalusi seoses vajadusega metaaniheite seire ja lekete vähendamise ja parandamise ga seotud spetsiaalsete teenuste ja lahenduste järele. Gaasi võrguettevõtjate jaoks standarditakse eelnõuga kavandatavate muudatustega gaasikoguste mõõtmist ja arvestust, suurendades gaasituru läbipaistvust ja usaldusväärsust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942 (edaspidi metaaniheite määrus ) , arti kl i 4 alusel peab iga liikmesriik määrama riikliku pädeva asutuse, kelle ülesandeks on muu hulgas planeerida ja teha korralisi ja erakorralisi inspektsioone, analüüsida ja hinnata metaaniheite määruses sätestatud kohustuste täitjatelt laekunud aruandeid, võtta vastu otsuseid järelevalvet ja aruandlust puudutavates küsimustes, määrata sanktsioone metaaniheite määruse nõuete täitmata jätmise eest ning teha koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja Euroopa Komisjoniga. Kuigi üldjuhul ELi määruseid riigisisesesse õigusesse üle ei võeta, sest määruse reguleerimisalal ei tohi liikmesriik riigisiseseid õiguseid vastu võtta ega seda oma õigusaktidega reguleerida, on liikmesriigil õigus kehtestada rakendusmeetmeid – näiteks kui määruse rakendamiseks tuleb luua pädev asutus ja tagada sanktsioonid määrusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise puhuks . Kehtiv seadus ei reguleeri energeetikasektoris metaaniheite vähendamis t , mistõttu on määruse rakend a miseks vaja e elnõukohase seaduse ga täiendada seadme ohutuse seadust ning maagaasiseadust. Muudatus suuren dab teataval määral gaasivõrguettevõtjate , gaasi importijate ja LNG-terminali haldurite halduskoormust . H alduskoormuse tasakaalustamise reegli , mille järgi iga uue ettevõtete ja kodanike tegevust korraldava nõude kehtestamisel tunnistatakse kehtetuks üks varasem nõue, rakendamiseks leiti m ääruste revisjoni käigus, et bürokraatia vähendamiseks energeetika valdkonnas on vajadus kehtetuks tunnistada majandus- ja taristuministri 25.02.2022. a määrus nr 17, sest ajaline piirang osalise kaugkütte hinna kompenseerimise osas on lõppenud. Maagaasiseadus es (edaspidi ka MGS) sätesta takse , et võrguettevõtja tagab võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust. Mõõtmisega seonduvat reguleerib mõõteseadu s (edaspidi ka MõõteS ), mis sätestab, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, või mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. Kuivõrd võrguettevõtjad üldjuhul ei ole pädeva mõõtjana kvalifitseeritud, on võrguettevõtjad kohustatud tagama, et mõõtmisel järgitakse rangelt õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Eeltoodu tähendab, et võrguettevõtja ei tohi oma äranägemise järgi mõõtetulemusi teisendada ning MõõteS §-i 5 kohaselt on teisendamine lubatud üksnes juhul, kui vastav mõõteprotseduur on kehtestatud õigusaktiga. Senise ebatõhusa korra täpsustamisega paraneb ka metaaniheite alase statistika kogumi ne. MGS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides aga puuduvad üksikasjalikud nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele . Eeltoodust tulenevalt ei ole võrguettevõtja võrku sisenev ja väljuv kogus mõõdetud/teisendatud samadel tingimustel ning arvestuste aluseks olevad mõõteandmed ei ole võrreldavad . Käesoleva seadusemuudatusega taga takse turuosaliste võrd n e kohtlemi n e ning tehakse oluline samm gaasituru mõõteandmete korrastamisek s. M etaaniheite määruse mõistes määratakse riiklikuks pädevaks asutuseks Eestis Keskkonnaamet ning sätestatakse vastutussätted metaaniheite määruses nimetatud nõuete rikkumise eest . 1.2 . Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ning seletuskirja valmistas ette Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiavõrkude ekspert Thérèse Liis Kilk (
[email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegid õigusosakonna nõunik Kristel Soodla (
[email protected] ) ja jurist Kaili Kuusk (
[email protected] ) . Keeletoimetaja oli Justiits - ja Digi ministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (
[email protected] ). 1.3 . Märkused Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ja sellega tagatakse eelkõige kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 202 4 /1 787 . Kuigi tegemist on otsekohalduva määrusega, on vajalik kehtestada riigisiseseid rakendusmeetmeid, et määrust terviklikult rakendada. Eelnõu e i ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu kohase seaduse ga muudetakse seadme ohutuse seadust (edaspidi SeOS ) avaldamismärkega RT I , 30.04.2024, 12 ja maagaasiseadust avaldamismärkega (edaspidi MGS ) RT I, 08.10.2024, 12. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus . Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti suhtes jõustunud välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu kohase seaduse eesmärk on tagada metaaniheite määruse rakendamine. Eelnõu on vajalik, sest kehtiv seadus ei reguleeri energeetikasektoris metaaniheite vähendamist ja määruse rakendamiseks on vajalik eelnõukohase seadusega täiendada ülalmainitud seadusi. Metaaniheite määrusega nähakse ette energeetikasektori metaani heitkoguste mõõtmise, aruandluse ja kontrolli kõrgeim standard ja heitkoguste viivitamatu vähendamine kohustusliku lekete avastamise ja kõrvaldamise ning metaani heite atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise keelamise kaudu. Metaaniheite määrus aitab vähendada ka imporditud fossiilkütustest põhjustatud metaaniheidet, sest sellega kehtestatakse järk-järgult rangemad nõuded eesmärgiga taga da , et ka ELivälised eksportijad kohaldavad samu seire-, aruandlus- ja kontrollikohustusi nagu ELi ettevõtjad. Eelnõukohase seadusega määratakse Eestis riiklik pädev asutus, mis hakkab tegema järelevalvet metaaniheite määruse jõustamise üle . E elnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsus . Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole vaja seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus t , kui eelnõu menetlus ja selle seadusena rakendami ne on põhjendatult kiireloomuline. Metaaniheite määruse rakendamise tähtaja möödumise tõttu on algatatud rikkumismenetlus , mistõttu ei olnud otstarbekas viivitada eelnõu koostamist VTK menetlemisega . M etaaniheite määrus on otsekohalduv , selle eesmärk ja mõju on selgelt piiritletud ning see ei sisalda poliitilise valikuvabaduse elemente, vaid täidab Eesti kui liikmesriigi kohustust tagada EL i õigusnormide kohaldamine . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 on kavandatud maagaasiseadus e muud atused. Punktiga 1 (§ 24 lg 1) täpsustatakse seadust võtmaks a rvesse biometaani kasutamise arenguga kaasnevaid gaasiturul toimuvaid muutusi. Selleks on oluline kehtestada, et ka võrguettevõtja võrku siseneva koguse mõõtmise ja nende mõõteandmete põhivõrguettevõtja hallatavale andmevahetusplavormile (AVP) edastamise tagab võrguettevõtja. Vältimaks mõõtmise kohustuse kahekordset teket, tuleb aga lisada erand, et võrguettevõtja ei mõõda teise võrguettevõtja võrgust tema võrku sisestatud koguseid. Selguse huvides lisatakse lõikesse teine lause, mis loob selge seose ka MGS ja mõõteseaduse ( MõõteS ) vahel ning tagab, et ükskõik mis eesmärgil gaasikoguse määramisel tagatakse mõõtetulemuste nõuetekohane jälgitavus. Punktiga 2 (§ 24 lg 1 5 ) tehtava muudatusega luuakse volitusnorm, mille eesmärk on tagada gaasituru läbipaistvus ja ausus. Mõõtmise ja arvestamise standardiseerimisega välditakse vaidlusi tarnijate, võrguoperaatorite ja tarbijate vahel ning tagatakse, et kõik osapooled maksavad õiglase hinna õigesti mõõdetud gaasikoguse eest. Punktiga 3 (§ 37 3 ) kavandatud muud atusega määratakse Keskkonnaamet riikliku ks järelevalv ajaks gaasiettevõtjate tegevuse üle metaaniheite määruse kohaselt . Muudatusega luuakse õiguslik alus teha järelevalve t valdkondades , mis on seotud metaaniheite määruse kohustuste kontrollimisega , ning tagatakse, et järelevalvet te e b asutus, ke s on pädev keskkonnaõiguse, heitmete kontrolli ja seire korraldamise valdkonnas. Keskkonnaamet ile nähakse ette selged järelevalvevolitused gaasiettevõtjate suhtes, kes tegelevad maagaasi tootmise, transpordi, ladustamise või jaotamisega ning kelle tegevusele laieneb metaaniheite määruse reguleerimisala. Keskkonnaametil on õigused ja vahendid järelevalve te gemiseks metaaniheite määruse ning MGS järgi . Lisaks nähakse § 37 3 lõike 2 teise lausega läbipaistvuse ja vastutuse suurendamiseks Keskkonnaametile ette kohustus avalikustada metaaniheite määruse s sätestatud kohustuse rikkumise eest määratud karistuse kohta teave Keskkonnaameti veebilehel sama määruse artikli 33 punkti 8 kohaselt. Eesmärk on parandada teadlikkust ja seeläbi aidata hoida ära nii esmakordseid kui ka korduvaid rikkumisi. Kuna rikkumisi võivad toime panna ka füüsilised isikud ning igasugune isikuandmete töötlemine kujutab endast põhiõiguste riivet, siis Keskkonnaamet isikuandmeid andmete veebilehel avalikustamise käigus ei avalda. Eesti õiguses luuakse metaaniheite määrusest tulenev õiguslik raamistik, mis on seotud järelevalveasutuse määramisega ning kohustusega anda sellele piisavad õigused ja vahendid , et taga da metaaniheite määruse nõuete täitmine . Eelnõuga kavandatud MGS § 37 3 lõikes 3 sätestatakse energiavarustuskindluse kaitse põhimõte järelevalve- ja karistusmeetmete rakendamisel. Nimetatud l õike kohaselt ei tohi järelevalve- ja karistusmeetmete kohaldamine tuua kaasa ohtu Eesti energiavarustuskindlusele. See tähendab, et Keskkonnaametil tuleb meetmeid rakendades hinnata nende mõju energiasüsteemile (nii elektri- kui gaasivarustuskindlusele). Sätte eesmärk on luua tasakaal keskkonnakaitseliste eesmärkide ja 1 järgi metaaniheite vähendamise meetmeid tuleb rakendada proportsionaalselt – energiajulgeolekut kahjustamata. Punktiga 4 (§ 38) täpsustatakse, missuguseid korrakaitseseaduses sätestatud järelevalve erimeetmeid võivad Konkurentsiamet ja Keskkonnaamet MGS alusel oma pädevuse piires järelevalvet tehes ja seaduses sätestatud korras kasutada. Muudatus on vajalik, kuna Keskkonnaameti le lisandus järelevalvekohustus metaaniheite määruse rakendamise l . Nii on jä relevalveasutuste õigused selgemalt piiritletud ja kooskõlas nende ülesannetega. Muudatusega täpsustatakse olemasolevat õigusraamistikku , seejuures ei looda uusi järelevalvemeetmeid, vaid viidatakse korrakaitseseaduses juba sätestatud meetmetele , tagades õigusselguse ja vältides tõlgendusprobleeme järelevalvepädevuse ulatuses. Riikliku järelevalve erimeetmeid võib kohaldada ohtude ennetamiseks üksnes ulatuses, mis on vajalik seadusega ja selle alusel kehtestatud või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate nõuete täitmise tagamiseks. Korrakaitseseaduse alusel on võimalik kohaldada korrakaitse üldmeetmeid (ettekirjutus, sunniraha), kuid ei ole võimalik kohaldada erimeetmeid, kui eriseadus seda ei sätesta. Erimeetmete (eelkõige valdusse sisenemise , dokumentide nõudmise jm jõulisemate meetmete) rakendamiseks võib tekkida ootamatu vajadus ja selleks tuleb seaduses selline võimalus sätestada. Punktiga 5 (§ 38 1 lg 3 ) täiendatakse seadust uue sätteg a täpsusta maks Keskkonnaameti järelevalvevolitusi . Paragrahvi § 38 1 lõike 3 lisamisega antakse õigus teha ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse tegemise õigus on vajalik, et Keskkonnaamet saaks esmalt anda võimaluse rikkumi n e kõrvalda da karistusmeetmeid kohe selt rakendamata . Punktiga 6 (§ 38 2 ) säte statakse , et MGS §- is 38 1 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Keskkonnaamet rakendada sunniraha ja asendustäitmist juhul, kui ettekirjutust ei täideta. Muudatusega eristatakse kahe järelevalveorgani pädevus . Lõikega 2 nähakse ette füüsilisele ja juriidilise isikule määratava sunniraha maksimummäär. Sunniraha määra on rakendatud sarnaselt finantsvaldkonna õigusaktides sätestatuga, nii et füüsilisele isikule saab sunniraha määrata kuni 5000 eurot ning juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot . Sunniraha võib määrata maksimaalselt kuni nimetatud määras, see tähendab üksnes juhul kui haldusorgani kaalutlusõigus seda konkreetsel juhul õigustab. Siinkohal tuleb haldusorganil arvestada mitme kumuleeruva teguriga. Üks peamisi tegureid on rikkumise raskus ja selle mõju turu terviklikkusele või tarbijatele – näiteks juhul, kui turuosaline hoidub sihilikult avaldamast siseteavet , mis mõjutab energia hinda, või takistab teabe kogumist, mis on oluline süsteemse riskihindamise jaoks. Teiseks tuleks arvesse võtta rikkumise kestust. Pikemaajalised või korduvalt toime pandud rikkumised võivad õigustada sunniraha määramist ülemmääras. Samuti on olulise tähtsusega isiku varasem koostöövalmidus ja järelevalveasutuse ettekirjutustele reageerimine. Kui on alust arvata, et isik on tegutsenud sihilikult või süsteemselt, tuleks kaaluda sunniraha määramist maksimaalses ulatuses, et tagada meetme heidutav mõju. Rakendatavad sunniraha määrad peavad heidutama rikkujaid ja võtma ära võimaluse teenida rikkumiste arvelt kasu. Punktiga 7 (§ 44 8 – 44 11 ) n ähakse ette sanktsioonid ja rahatrahvid juhtude ks , kui gaasiettevõtjad või teised seotud isikud ei täida metaaniheite määruse kohaseid andmete esitamise, koostöö või kontrolliga seotud nõudeid. Sätete lisamine seadusesse on vajalik metaaniheite määruse artiklis 33 sätestatud trahvide rakendamiseks. Sätete lisami ne seadusesse on vajalik metaaniheite määruse artiklis 13 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks. Paragrahvi 44 8 alusel kehtestatakse trahvid Keskkonnaametile või sõltumatule kontrollijale abi osutamata jätmise eest. Metaaniheite määruse artiklis 12 sätestatakse metaaniheitearuandele ja selle koosseisu kuuluvale sama määruse artikli 8 lõike 4 kohasele kontrolliaruandele kehtivad nõuded. Paragrahviga 44 9 kehtestatakse trahvid teabe esitamisega seotud nõuete rikkumise eest . Metaaniheite määruse artikli 27 lõikes 1, artikli 28 lõigetes 1 ja 2 ning IX lisas on sätestatud nõuded gaasi impordiga tegelevate ettevõtjate esitatavale teabele. Paragrahvi 44 10 alusel kehtestatakse trahvid maksimaalse metaanimahukuse väärtuste nõuete järgimata jätmise ja maagaasitootmise metaanimahukuse andmete edastamise nõuete rikkumise eest . Metaaniheite määruse artikli 29 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud nõuded tootjate ja importijate esitatavatele andmetele ning sama artikli lõikes 6 nähakse ette, kuidas määratakse kindlaks järgitavad maksimaalse metaanimahukuse väärtused. Paragrahviga 44 11 täpsustatakse, kuidas arvutada juriidilise isiku või konsolideerimisgrupi käive rahatrahvi määramisel. Eesmärk on tagada, et rahatrahvi arvutamisel oleks alus ühtne ja läbipaistev ning sanktsioonid oleksid proportsionaalsed ettevõtte suurusega. Käibepõhise trahvi määramine tagab õiguspärase karistuse juriidilistele isikutele, sõltumata ettevõtte suurusest. Näide: Eleringi kui ainsa Eesti gaasi ülekandevõrgu halduri puhul gaasivõrgu teenuse müügitulu aastal 2024 oli 28 miljonit eurot, millest 20% on 5,6 miljonit eurot. Eesti suurim gaasi jaotusvõrguettevõtja Gaasivõrk AS kuulub Elenger gruppi – selle ettevõtte maagaasi ja veeldatud maagaasi müügiga seotud kogukäive 2024. aastal oli ligikaudu 743,7 miljonit eurot, millest 20% on 148,7 miljonit eurot, sealhulgas maagaasi võrguteenuse müük oli 107 miljonit eurot, millest 20% on 21,4 miljonit eurot. Ühe väiksema gaasi jaotusvõrguettevõtja puhul oli 2024. aasta raamatupidamise aruande järgi maagaasi müügitulu 11 092 eurot, millest 20% on 1220 eurot. Sätete eesmärk on tagada eelkõige järelevalve- ja ko ntrollitoimingute tõhusus ning vältida tahtlikku järelevalvetegevuse takistamist, mida käsitleb karistusseadustiku § 279, kuid täpsustada ka koosseisu, mis puudutab passiivsust ehk abi osutama ta jätmist. Lisatakse sanktsioonid teabe õigeaegselt esitamata jätmise eest , e t tagada läbipaistvus ja teabe õigeaegne esitamine , s amuti metaanimahukuse andmete esitamata jätmise ja metaanimahukuse maksimaalsete väärtuste järgimata jätmise eest, millega suureneb keskkonnarisk ning on oht, et gaasiettevõtjad ei järgi kasvuhoonegaasidega seotud nõudeid. Sealhulgas need väärteokoosseisud ei välista esmalt haldussunni kasutamist ehk j ärelevalveasutus võib esmalt kasutada ka haldussundi. Metaaniheite määrus näeb kohtuvälisele menetlejale ette ka teenitud kasumi või välditud kahjumi konfiskeerimise õiguse , kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks teha . Eelnimetatud õigust käesoleva eelnõuga ei kavandata sätestada, sest see on Eestis juba tagatud karistusseadustiku § 83 1 lõikega 1 ning väärteomenetluse seadustiku § 83 punktiga 1. Eelmainitud sätetest ilmneb , et ainult kohtu pädevuses on konfiskeerimine . Seetõttu ei saa Keskkonnaametile anda õigust süüteoga saadud vara konfiskeeri miseks. Võimalus oleks sätestada õigus konfiskeerida väärteo vahend või vahetu objekt (vt k aristusseadustik u § 83 lg 6). Selleks, et kohtuväline menetleja saaks otsustada väärteo vahetu objekti või vahendi konfiskeerimise üle, peab seaduses selleks olema pädevusnorm ( Riigikohtu üldkogu ehk RKÜK 3-1-1-88-07 p 50). Sellise normi näevad ette näiteks alkoholiseaduse § 53 l õige 3 , relvaseaduse § 89 26 , tolliseaduse § 78 l õiked 1 ja 2 jpt. Kohtuvälise menetleja otsusega ( väärteomenetluse seadustiku ehk VTMS § 74) ei saa väärteoga saadud vara konfiskeerida (ehk menetleja pädevuses võib olla üksnes väärteo vahendi või vahetu objekti, mitte aga väärteoga saadud vara konfiskeerimine). Väärteomenetluses on küll võimalik konfiskeeri da süüteoga saadud vara, kuid seda üksnes VTMS i § 107 l õike 1 p unktis 1 nimetatud kohtuotsusega väärteoasjas. S üüteoga saadud vara konfiskeerimist ei saa kohaldada ettevaatamatusdeliktide puhul. Kui tegemist on väärteokoosseisuga, mis hõlmab nii tahtlikke kui ka ettevaatamatuid tegusid, võib väärteoga saadud vara konfiskeerida üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega ( karistusseadustiku ehk KarS § 16 lg 4), ehkki tema karistamiseks selle teo eest piisaks ka üksnes ettevaatamatuse ( KarS § 18) tuvastamisest ( KarS § 15 lg 3). Seega kui on vaja otsustada metaaniheite määruse mõistes süüteoga saadud vara konfiskeerimis t , siis peab selle otsuse tegema kohus (VTMS § 83 lg 1). Punktiga 8 (§ 45) selgitatakse, millised asutused toimivad MGS-i 6. peatüki s sätestatud väärtegude kohtuväliste menetlejatena . Muudatus loob seaduses selge ja üheselt mõistetava aluse, milline asutus vastutab konkreetsete väärtegude menetlemise eest , ning selgelt on eristatud järelevalveorganite pädevus . Eelnõu §-ga 2 muudetakse seadme ohutuse seadust. Punktiga 1 (§ 3 lg 9) täiendatakse § -i 3 lõikega 9, mille s määratletakse kontrollija mõiste. Kehtivas seaduses se da ei ole. E elnõu s täpsustatakse kontrollija roll i metaaniheite määruse kohaste kohustuste täitmisel. Kontrollija on MGS §-s 4 nimetatud gaasiettevõtjatest sõltumatu juriidiline isik, kes teostab metaaniheite määruse kohaseid kontrollitoiminguid üldsuse huvides ja kes on kontrolliaruande väljaandmise ajal akrediteeritud riiklikus akrediteerimisasutuses määruse (EL) 765/2008 kohaselt. Punktiga 2 (§ 14 1 ) täiendatakse seadust sättega , millega nähakse ette, et riiklikku järelevalvet käsitlevad sätted ning luuakse õiguslik alus Keskkonnaameti järelevalve tegevusele . Keskkonnaameti pädevus ja volitused tulenevad metaaniheite määrusest ja keskkonnajärelevalve seadusest. § 14 1 lõikega 3 n ähakse ette, et ametil on õigus teha ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks ning kohustus avalikustada määruse ja seaduse alusel tehtud otsused ja ettekirjutused oma veebilehel . Lisaks nähakse § 14 1 lõike 2 teise lausega Keskkonnaametile ette kohustus avalikustada metaaniheite määruse s sätestatud kohustuse rikkumise eest määratud karistuse kohta teave Keskkonnaameti veebilehel sama määruse artikli 33 punkti 8 kohaselt. A valikku tähelepanu väärib info, et rikkumistele järgneb karistus. Eesmärk on suurendada läbipaistvust, vastutust ja parandada teadlikkust ning seeläbi aidata hoida ära nii esmakordseid kui ka korduvaid rikkumisi. Kuna rikkumisi võivad toime panna ka füüsilised isikud ning igasugune isikuandmete töötlemine kujutab endast põhiõiguste riivet, siis Keskkonnaamet isikuandmeid andmete veebilehel avalikustamise käigus ei avalda. § 14 1 lõikega 4 s ätestatakse energiavarustuskindluse tagamise põhimõte, mille järgi ei tohi rakendatava d järelevalve- ja karistusmeetme d põhjustada olukorda, mis seaks ohtu Eesti energiavarustuskindluse või -julgeoleku. See tähendab, et Keskkonnaametil tuleb meetmeid rakendades hinnata nende mõju energiasüsteemile (nii elektri- kui gaasivarustuskindlusele). Sätte eesmärk on luua tasakaal keskkonnakaitseliste eesmärkide ja järgi metaaniheite vähendamise meetmeid tuleb rakendada proportsionaalselt – energiajulgeolekut kahjustamata. Punktiga 3 (§ 15 lg 1) sätestatakse, et nii Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kui ka Keskkonnaamet võivad riiklik u järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. M õlemal järelevalveasutusel on õigus rakendada korrakaitseseaduses sätestatud erimeetmeid, nagu teabe nõudmine, dokumentide kontrollimine, haldussunnivahendite kasutamine, kohapealsed kontrollid ja ettekirjutuste tegemine. Korrakaitseseaduse alusel on küll võimalik kohaldada korrakaitse üldmeetmeid (ettekirjutus, sunniraha), kuid ei ole võimalik kohaldada erimeetmeid, kui eriseadus seda ei sätesta. Erimeetmete (eelkõige valdusse sisenemise , dokumentide nõudmise jm jõulisemate meetmete) rakendamiseks võib tekkida ootamatu vajadus ja selleks tuleb selline võimalus sätestada eriseaduses. S amuti s ätestatakse riikliku järelevalve tegija ning nende vastutuste jaotus ja volitused. Vajaduse korral sõlmitakse ametite vahel koostöölepe tööjaotuse ja andmevahetuse korraldamiseks. Punktiga 4 (§ -d 15 1 ) sätestatakse asendustäitmise ja sunniraha rakendamise kord ja ülemmäärad juhu ks , kui Keskkonnaameti ettekirjutusi ei täideta. Uue paragrahviga nähakse ette füüsilisele ja juriidilise isikule määratava sunniraha maksimummäär. Sunniraha määrad on rakendatud sarnaselt finantsvaldkonna õigusaktides sätestatuga, nii et füüsilisele isikule saab sunniraha määrata kuni 5000 eurot ning juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot. Seadusemuudatuse eesmär k on tagada järelevalveasutus t el e tõhusad ja proportsionaalsed vahendid seadusest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks, järgides samas õiguspärasuse ja ettevõtjate õiguste kaitse põhimõtteid. Samal ajal peavad need vahendid määruse nõuetest lähtu des olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, jätma vastutavad isikud ilma vähemalt rikkumisest tegelikult saadud majanduslikust kasust ning suurenema järk-järgult korduvate tõsiste rikkumiste korral. Sunniraha võib määrata maksimaalselt kuni nimetatud määras, see tähendab üksnes juhul kui haldusorgani kaalutlusõigus seda konkreetsel juhul õigustab. Siinkohal tuleb haldusorganil arvestada mitme kumuleeruva teguriga. Üks peamisi tegureid on rikkumise raskus ja selle mõju turu terviklikkusele või tarbijatele – näiteks juhul, kui turuosaline hoidub sihilikult avaldamast siseteavet , mis mõjutab energia hinda, või takistab teabe kogumist, mis on oluline süsteemse riskihindamise jaoks. Teiseks tuleks arvesse võtta rikkumise kestust. Pikemaajalised või korduvalt toime pandud rikkumised võivad õigustada sunniraha määramist ülemmääras. Samuti on olulise tähtsusega isiku varasem koostöövalmidus ja järelevalveasutuse ettekirjutustele reageerimine. Kui on alust arvata, et isik on tegutsenud sihilikult või süsteemselt, tuleks kaaluda sunniraha määramist maksimaalses ulatuses, et tagada meetme heidutav mõju. Rakendatavad sunniraha määrad peavad heidutama rikkujaid ja võtma ära võimaluse teenida rikkumiste arvelt kasu. Punktiga 5 (§-d 17 1 –17 9 ) sätestatakse karistusmäärad metaaniheite määruses sätestatud kohustuste rikkumiste korral. Määrus kohustab liikmesriike kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad meetmed, et tagada määruses sätestatud kohustuste täitmine kõigis energiasektori tegevusvaldkondades. Eestis puudutab see eelkõige gaasi ülekande ja jaotamise ning gaasi impordiga tegelevaid ettevõtteid. Kuna kehtivas seaduses puuduvad karistusmäärad määruse nõuete rikkumiste eest, on vaja need lisada, samuti juriidilise isiku vastutuse arvutamise põhimõtted, et kohtuväline menetleja saaks tuvastada juriidilise isiku või konsolideerimisgrupi käibe karistusmäära määramiseks. Nõuete täitmata jätmise või rikkumise korral on ette nähtud karistusmäär nii juriidilisele kui ka füüsilisele isikule. Lisaks sõnastatakse, kuidas kohtuväline menetleja peab leidma käibe, millest määrata trahvi suuruseks 20%. Paragrahviga 17 1 kehtestatakse trahv metaaniheitearuande ja selle koosseisu kuuluva sõltumatu kontrollija koostatud kontrolliaruande tähtaegselt esitamata jätmise eest . Metaaniheitemääruse artiklis 12 sätestatakse metaaniheitearuandele ja selle koosseisu kuuluvale sama määruse artikli 8 lõike 4 kohasele kontrolliaruandele kehtivad nõuded. Paragrahviga 17 2 nähakse ette trahv lekete kõrvaldamise ja seire ajakava ning aruande, milles võetakse kokk u kõigi eelneva aasta jooksul tehtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute tulemused, esitamata jätmise eest. Metaaniheitemääruse artikli 14 lõikes 14 kirjeldatakse nõuded lekete kõrvaldamise ja seire ajakavale ning aruandele, milles võetakse kokku kõigi eelneva aasta jooksul tehtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute tulemused. Paragrahv 17 3 näeb ette trahvi Keskkonnaametile või sõltumatule kontrollijale abi osutamata jätmise eest. Metaaniheitemääruse nõuete täitmise üle kontrolli, järelevalve- ja kontrollitoiminguid teostavatele asutustele abi, mida on vaja nende ülesannete täitmiseks kooskõlas metaaniheite määrusega, osutamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga. Paragrahviga 17 4 kehtestatakse trahv lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi esitamata jätmise, lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu tegemata jätmise, inspekteerimisaruandes kirjeldatud meetmete kohaldamata jätmise ning lekete tuvastamise ja kõrvaldamise ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuete täitmata jätmise eest . Metaaniheite määruse artikli 14 lõikes 1 kirjeldatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmile kehtivaid nõudeid, sama artikli lõigetes 2, 5 ja 6 täpsustatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringule kehtivaid nõudeid ning lõigetes 8–13 sätestatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuded. Metaaniheite määruse artikli 6 lõiked 5 ja 6 näevad ette inspekteerimisaruande le kohaldatavad nõuded. Paragrahviga 17 5 kehtestatakse trahv mittenõuetekohase atmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise eest ning nõuetele mittevastavate tõrvikpõletustornide või põletusseadmete kasutamisel. Metaaniheite määruse artikli 15 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud juhud, millal atmosfääri laskmine või rutiinne tõrvikpõletamine on lubatav ning artiklis 17 kirjeldatakse tõrvikpõletustornidele ja põletusseadmetele kehtivaid nõudeid. Paragrahviga 17 6 kehtestatakse trahv tõrvikpõletamise vajaduse nõuetekohaselt tõendamata jätmise eest. Metaaniheite määruse artikli 15 lõigetes 4 ja 6 on sätestatud tõrvikpõletamise vajaduse tõendamise ja lubatavuse nõuded. Paragrahviga 17 7 kehtestatakse trahv atmosfääri laskmise seadmete asendamata jätmise või nende kasutamise eest viisil, mis ei vasta metaaniheite määruse nõuetele. Metaaniheite määruse artikli 15 lõigetes 5 ja 7 on sätestatud nõuded, millele peab vastama atmosfääri laskmise seadmete kasutamisviis. Paragrahviga 17 8 nähakse ette trahv metaaniheite määruses sätestatud juhtudel atmosfääri laskmise juhtumitest teatamata ja aru andmata jätmise eest . Juhud, millest tuleb teatada ning mille kohta aru anda, on sätestatud metaaniheite määruse artikli 16 lõigetes 1 ja 2 . Paragrahviga 17 9 täpsustatakse k ohtuvälisele menetleja töö lihtsustamiseks, mida võtta aluseks juriidilise isiku või konsolideerimisgrupi käibe puhul karistusmäära määramisel, et tagada proportsionaalne ja õiglane karistuse määr. Sätted on seotud metaaniheite aruannete õigeaegse esitamisega ning lekete süsteemse kõrvaldamise ja ennetamise hindamiseks vajalike dokumentide esitamisega. See on oluline läbipaistvuse ja avaliku järelevalve tagamiseks. Samuti nähakse ette vastutus juhu ks , kui ettevõtja ei tee koostööd pädeva asutuse või sõltumatu kontrollijaga, kuna koostöö on määruse k ohase kontrollisüsteemi toimimiseks hädavajalik. Sealjuures on oluline tähele panna, et m ääruse sisu erine b k ar istusseadustiku §- st 279. Karistusmäärad on ette nähtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmide ja uuringute ning võimalike leevendusmeetmete kasutuselevõtmise nõuete rikkumise korral, kuna see võib tuua kaasa metaaniheite suurenemise ja seeläbi otsese keskkonnakahju. Sätestatakse piirangud ja nõuded metaaniheite atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise kohta, et vähendada tahtmatut heidet ning tagada kasutatavate tehniliste lahenduste vastavus EL i nõuetele. Metaaniheite määrus näeb ette kohtuvälisele menetlejale ka teenitud kasumi või välditud kahjumi konfiskeerimise õiguse , kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks teha, kuid see on Eestis juba tagatud karistusseadustiku § 83 1 lõikega 1 ning väärteomenetluse seadustiku § 83 punktiga 1. Eelmainitud sätetest tuleb välja, et ainult kohtu pädevuses on konfiskeerimine ja Keskkonnaametile ei saa anda õigust konfiskeerida süüteoga saadud vara, vaid saab anda õiguse konfiskeerida ainult väärteo vahendi või vahetu objekti (vt k aristusseadustik u § 83 lg 6). Selleks, et kohtuväline menetleja saaks otsustada väärteo vahetu objekti või vahendi konfiskeerimise üle, peab seaduses olema sätestatud ka asjakohane pädevusnorm (RKÜK 3-1-1-88-07 p 50). Sellise normi näevad ette näiteks AS i § 53 l õige 3; RelvSi § 89 26 ; TS i § 78 l õiked 1 ja 2 jpt. Kohtuvälise menetleja otsusega (VTMS § 74) ei saa väärteoga saadud vara konfiskeerida (ehk menetleja pädevuses võib olla üksnes väärteo vahendi või vahetu objekti, mitte aga väärteoga saadud vara konfiskeerimine). Väärteomenetluses on süüteoga saadud vara konfiskeerimine küll võimalik, kuid seda üksnes VTMS i § 107 l õike 1 p unktis 1 nimetatud kohtuotsusega väärteoasjas. Süüteoga saadud vara konfiskeerimist ei saa kohaldada ettevaatamatusdeliktide puhul. Kui tegemist on väärteokoosseisuga, mis hõlmab nii tahtlikke kui ka ettevaatamatuid tegusid, võib väärteoga saadud vara konfiskeerida üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega ( KarS § 16 lg 4), ehkki tema karistamiseks selle teo eest piisaks ka üksnes ettevaatamatuse ( KarS § 18) tuvastamisest ( KarS § 15 lg 3). Seega juhul kui on vaja otsustada metaaniheite määruse mõistes süüteoga saadud vara konfiskeerimis t , peab selle otsuse tegema kohus (VTMS § 83 lg 1). Punktiga 6 (§ 18) täpsustatakse väärtegude kohtuväliste menetlejate pädevus, arvestades lisatavaid karistusnorme , ja määratakse, et seniste tehnilise ohutuse ja tarbijakaitsega seotud rikkumiste ga tegeleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Keskkonnaamet menetle b kõiki uusi, EL i määruse s käsitletud väärtegusid. Muudatusega tagatakse selge vastutusjaotus ametite vahel . Eelnõu §-ga 3 määratakse seaduse jõustumise ajaks 2027. aasta 1. jaanuar. 4. Eelnõu terminoloogia Seaduse eelnõus kasutatakse mõisteid metaaniheite määruses toodud tähenduses. Juhul kui on olemas sama tähendust omav sobiv eestikeelne termin, siis kasutatakse viimast . Eelnõu ga võetakse kasutusele järgmised terminid : Atmosfääri laskmine on põletamata jääva metaani otsene õhkuheide . Tõrvikpõletamine on metaani kõrvaldamine kontrollitud põletamise kaudu selleks ette nähtud seadmes . Kontrollija on juriidiline isik, kes teeb kontrollitoiminguid ja kes on kontrolliaruande väljaandmise ajal akrediteeritud riiklikus akrediteerimisasutuses vastavalt määrusele (E L ) nr 765/2008, või ilma et see piiraks metaaniheite määruse artikli 5 lõike 2 kohaldamist, füüsiline isik, kes on muul viisil volitatud kontrolli tegema . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul on puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ga (EL) 2024/1787, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942 . 6. Seaduse mõ jud Kavandatavad muudatused: muudatusega aidatakse vähendada metaani (CH 4 ) heitkoguseid energiasektoris . See aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele ning suurendab Eesti ja Euroopa Liidu võimalusi saavutada võetud kliimaeesmärgid. Samuti parandab see õhukvaliteeti, mõjutades positiivselt inimeste tervist ja keskkonda. Mõned ette nähtud meetmed vähendavad metaanikadusid, vähendades seeläbi Eesti jaoks maagaasi impordi vajadust ning parandades Eesti energiajulgeolekut ja geopoliitilist positsiooni. Sihtrühmad: gaasi ülekande- ja jaotustaristu käitajad ehk gaasivõrguettevõtjad, LNG terminali operaatorid ning Eesti äriregistrisse kantud gaasi importijad. Sihtrühma suurus: 21 tegevusloaga gaasi võrguettevõtjat, üks gaasi ülekandevõrguettevõtja, 2025. aasta 11. novembri seisuga 9 tegevusloaga gaasi importijat, kaks registreeritud LNG-terminali haldurit. Seadus ei puuduta maagaasi lõpptarbijaid. Seadus toob kaasa teatava õigusliku mõju ja positiivse mõju keskkonnale ja sotsiaalsele vastutusele. M ajanduslik mõju ettevõtjatele ning riigieelarvele on mõõdukas , samas toob see tulevikus kaasa metaaniheite vähenemise energeetikasektoris ja tagab Eesti õiguse s Euroopa Liidu keskkonnanõuete tulemusliku rakendamise . Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma de le ja järeldus olulisuse kohta : 6 .1. Regulatiivne ja õiguslik mõju Riikliku pädeva asutuse määramise kohustus tuleneb ELi metaaniheite määrusest ning pädevaks asutuseks võib määrata ühe või mitu asutust, sest metaaniheite määrus käsitleb erinevaid tegevusi, n äiteks õhusaaste mõõtmist, gaasitaristu seiret, impordilepingute kontrollimist , mida tõenäoliselt mõne riigi allasutuse d juba teevad. K ui määrata mitu pädevat asutust, tule ks taga d a nende töö tõhus koordinatsioon ning ühele konkreetsele asutusele tuleks siiski määrata põhikoordinaatori roll. Seega on halduskoormuse ja õiguskindluse mõistes tõhusam määrata üks riiklik pädev asutus, kellel on õigus vajaduse korra l osa metaaniheite määrusest tulenevatest tegevustest ka teenusena sisse osta. Teataval määral on pädeval asutusel siiski erialase pädevusega tööjõudu vaja, et väliste teenusepakkujate tööd kontrollida. Oluline on jälgida, et pädev asutus oleks oma igapäevatöös sõltumatu poliiti kast . Seadusega tagatakse Euroopa Liidu õiguse nõuetekoha n e ülevõtmine ja rakendamine . P ädeva asutuse määramine ja sõltumatu kontrollija rolli õiguslik sisustamine aitavad vältida õiguslikke lünki energeetikasektori metaaniheite vähendamise ga seotud kontrollimehhanismide rakendamisel. Metaaniheite määruse Eesti õiguses rakendamisega ei loo Eesti riik nõudeid omal algatusel, vaid ettevõtjad peavad täitma Euroopa Liidu õigusest tulenevat kohustust ning järelevalve asutusel peab olema õigus määrata nimetatud määruses sätestatud karistusi, sh trahve . Ametiasutuste ja mõjutatud osa liste kaasamise käigus ei tulnud välja , et sarnaseid aruandeid või andmeid , nagu on märgitud määruses, juba mõne teise protsessi käigus kogutaks, s t ei olnud võimalik vähendada halduskoormust andmete esitamis e või kontrolli aruannete ühtlusta mise kaudu . H alduskoormuse tasakaalustamise reegli , mille järgi iga uue ettevõtete ja kodanike tegevust korraldava nõude kehtestamisel tunnistatakse kehtetuks üks varasem nõue, rakendamiseks leiti m ääruste revisjoni käigus, et bürokraatia vähendamiseks energeetika valdkonnas on vajadus kehtetuks tunnistada majandus- ja taristuministri 25.02.2022. a määrus nr 17, sest ajaline piirang osalise kaugkütte hinna kompenseerimise osas on lõppenud. Hinnatud on halduskoormuse vähendamise võimalikkust ja on leitud, et määrus, mille alusel ei saa enam osaliselt kaugkütte hinda kompenseerida, võib kehtiva määrusena kaasa tuua olukorra, kus haldusorgan peab andma selgitusi, miks antud määruse alusel enam kompensatsiooni taotlusi edastada ei saa ning võib tekitada valeootusi ettevõtjates, kes võivad teha tegevusi, millega langeks neile põhjendamatu halduskoormus Seega avaldab halduskoormuse vähendamisele mõju see, et bürokraatia vähendamiseks energeetikavaldkonnas tunnistatakse määruste revisjoni tulemusel kehtetuks majandus- ja taristuministri 25.02.2022. a määrus nr 17, sest selle alusel ei saa enam osaliselt kaugkütte hinda kompenseerida . Juriidilise isiku käibe tuvastamiseks on Keskkonnaametil kui kohtuvälisel menetlejal võimalik kasutada raamatupidamise aastaaruan deid , mille põhjal arvutatakse karistuse ülemmäär. Järelevalvemeetmetega seotud muudatused on kooskõlas keskkonnajärelevalve seaduse, asendustäitmise ja sunniraha seaduse , väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ning korrakaitseseaduse põhimõtetega . Ettevõtjatele küll tekib uute aruan nete esitamise ja seirega seotud nõuete korrektse täitmise kohustus, kuid seatud karistusmäärade eesmärk on motiveeri da nõuete järgimist, mitte koguda trahve. Karistus ed on vaja kehtesta da , et tagada järelevalveasutustele ja ettevõtjatele ühtviisi õigusselgus ning toetada Eesti eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside, eelkõige metaani heidet energeetikasektoris. Keskkonnaametil juba on volitused keskkonnaõiguse rikkumiste menetlemiseks, neile lisandu b metaaniheite vähendamise nõuete rikkumisega seotud väärte gude menetlemise õigus . Keskkonnaametile antavad õigused täiendavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalvet Ameti senist rolli tehnilise ohutuse järelevalves . Seeläbi paraneb järelevalve süsteemsus ning samal ajal tagatakse, et karistus- või sunnimeetme id rakenda takse proportsionaalselt ning energiavarustuskindlust ohustamata. 6 .2. Keskkonnamõju Riikliku pädeva asutuse määramine aitab kaasa metaaniheite määruse täitmisele, edendades metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja keskkonnasäästlikkust. Parem järelevalve ja aruandlus aitavad keskkonnaalaste eesmärkide kiiremale saavutamisele kaasa , samuti leevendada kliimamuutusi . Tõhusamate järelevalve- ja sanktsioonimehhanismide sisseseadmine aitab vähendada metaaniheidet, parandada õhukvaliteeti ning toetada Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamist. 6 .3. Majanduslik mõju Riikliku pädeva asutuse loomine põhjustab (vähemalt algselt) lisa kulusid, mis on seotud asutuse s uute nõuetega tegelevate spetsialistide palkamisega, töö mõningase ümberkorraldamisega , samuti IT- arendustega . Pikaajaline mõju on siiski positiivne, kuna tõhusam järelevalve tagab metaaniheite aruandluse usaldusväärsuse ja kooskõla ELi re eglitega , mis omakorda vähendab ettevõtete riske ja võib luua soodsama ärikeskkonna. Ettevõtjate majandustegevuse mõistes on oluline, et kuigi b iometaani tootmine ja tarbimine ei kuulu määruse kohaldamisalasse, siis kui biometaan suunatakse gaasivõrku või imporditakse biometaani ja fossiilse metaani segu, kuulub selline segu määruse kohaldamisalasse Eesti Akrediteerimiskeskus e töökoormus t võib suurendada kontrollijate akrediteerimi ne , kuid see jääb senise tegevusvaldkonna piiresse. Kui Eestis ei ole selliseid kontrollijaid, võib kasutada välismaiseid kontrollijaid, kelle on akrediteerinud oma rii gi akrediteerimisasutus kooskõlas määrusega (EL) nr 765/2008. Ka kontrollijate järelevalve võib suuren dada töökoormus t , vajaduse korra l tehakse seda koos töös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. Gaasi ülekandmise ja impordiga tegelevatele ettevõtetele tekib kohustus kasutada ainult akrediteeritud ja sõltumatut kontrollijat, mis suurendab aruandluse läbipaistvust ja andmete usaldusväärsust, kuid ei muuda oluliselt kulustruktuuri. Riigieelarvele kaasneb kulu Keskkonnaametile kui pädevale asutusele lisanduvate ülesannetega, mille täitmiseks on vaja lisa raha. A meti töökoormus suureneb mõõdukalt , sealjuures tõenäoliselt määruse rakendamise alguses rohkem ning hiljem rutiinse töö käigus koormus väheneb . Esimesel aastal määrusest tulenevate protsesside juurutamiseks ning võimalike IT arenduste teostamiseks on ette näha 2 ametikoha (FTE) vajadust ning edaspidi on vajalik 1,5 ametikohta. Ühe ametikoha kulu on 47 000 personalikuluna ning ligikaudu 13 000 majanduskuluna, millele lisandub arvutitöökoha maksumus. Ligilähedane ühe ametikoha kulu on 62 000 eurot aastas , kuid tõenäoliselt ametikoha maksumus aasta-aastalt kasvab. Samuti ei ole võimalik täna prognoosida määruse nõuete täitmiseks vajalike välislähetuste kulusid . Sõltumatu kontrollija osutab kontrolliteenus t turupõhiselt, akrediteering tagab kvaliteedi ja sõltumatuse. Teadaolevalt ei ole Euroopas veel ühtegi ( vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008 ) akrediteeritud sõltumatut kontrollijat , kuid määruse järgi on kontrollija ülesanne hinnata võrguettevõtja või importija koostatud metaaniheitearuannet enne kui see esitatakse liikmesriigi pädevale asutusele. Kontrollija teenuse kasutamise kulu katab vastav võrguettevõtja või importija ning see sisaldub võrguteenuse tariifis või imporditava ja edasi müüdava energiaühiku hinnas. Teenitud kasumi või välditud kahjumi konfiskeerimis t on kirjeldatud seletuskirja s eespool. K ui on vaja metaaniheite määruse mõistes otsustada süüteoga saadud vara konfiskeerimis t , siis peab selle otsuse tegema kohus (VTMS § 83 lg 1). 6 .4. Sotsiaalne mõju R iikliku pädeva asutuse määramise sotsiaalne mõju on vähene, kuid see võib suurendada uute töökohtade loomis e tõttu. Muudatused võivad aidata kaasa elanikkonna teadlikkuse parandamisele keskkonnahoiu tähtsusest ning suurendada usaldust valitsuse võimesse täita kliimamuutuste leevendamiseks võetud kohustusi . Pädeva asutuse määramine ja sõltumatu kontrollija rolli täpsustamine toetavad metaaniheite vähendamise eesmärgi saavutamist, parandavad nii riigisisese kui Euroopa Komisjoni suunalise aruandluse kvaliteeti ning suurenda vad avalikkuse usaldust energia- ja kliimapoliitika rakendamise vastu , sest avalikkusele on tagatud juurdepääs olulisele keskkonnateabele . 7 . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendami ne toob kaasa lisa kulusid riigieelarve st Keskkonnaameti suureneva personalivajaduse ja võimalike uute IT- arenduste tellimise tõttu . Hinnanguliselt 1,5 ametikohta ( üks ametikoht Keskkonnaameti kliimabüroosse ja 0,5 järelevalvesse) on miinimum, mida sisulise töö jaoks püsivalt vaja on . Täiendavalt on vaja esimesel kahel aastal juurutamiseks ning vajadusel ka IT - arenduste teostamiseks lisaametikohta koos IT arendus eks ette nähtud rahaga. Ühe ametikoha kulu on eeldatavasti 47 000 eurot personalikuluna ning 13 000 eurot majanduskuluna, sellele lisandub tulevikus RIT arvutitöökoha maksumus 1500 – 2800 eurot . Ligilähedane ühe ametikoha kulu on seega 62 000 eurot aastas. Kui muudatus jõustub aastal 2027, siis aastateks 2027 – 2028 on RES vajadus kaks FTE -d maksumusega 124 000 eurot, millele lisandub IT arenduskulu (miinimum 30 000 eurot ) ehk kokku ca 152 000 eurot aastas. A lates 2029 langeb eelarvevajadus 1,5 FTE - le (93 000 eurot ). Samas tasub arvestada et tõenäoliselt ametikoha maksumus aasta-aastalt kasvab ning s amuti ei ole võimalik hetkel hinnata p ädeva a sutuse väl isl ähetus t e kulusid . 8 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril , et Keskkonnaametil oleks piisavalt aega lisanduvate ülesannetega kohanemiseks, kuna tegemist on ülesannetega, mida praktikas veel ei täideta . 9 . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Justiits - ja Digi ministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Ettepanekute esitamiseks saadetakse eelnõu Keskkonnaametile, Konkurentsiametile, Eesti Keskkonnauuringute Keskusele, Maksu- ja Tolliametile, Keskkonnaagentuurile, Elering ASile, Eesti Gaasiliidule ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile . Algatab Vabariigi Valitsus xx . yy 202 6 . a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik
Teie 14.01.2026 nr 1-4/26/142, KLIM/26-
Kliimaministeerium
0059/-1K
[email protected]
Meie 13.02.2026 nr 8-2/312
Maagaasiseaduse ja seadme ohutuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Austatud minister
Kliimaministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks maagaasiseaduse
(MGS) ja seadme ohutuse seaduse (SeOS) muutmise seaduse eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium
kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega.
1. Eelnõu § 1 punkt 3 ja § 2 punkt 2 – nimetatud sätetega nähakse Keskkonnaametile ette
kohustus avalikustada teave EL otsekohalduvas määruses sätestatud kohustuse rikkumise
eest määratud karistuse kohta oma veebilehel sama määruse artikli 33 punkti 8 kohaselt.
Tunnustame Kliimaministeeriumit selle eest, et seletuskirjas on välja toodud, et juhul, kui
tegemist on isikuandmetega, siis need avalikustamisele ei kuulu.
2. Eelnõuga pannakse Keskkonnaametile täiendavaid ülesandeid. Üldjuhul täidab
Keskkonnaamet oma ülesandeid andmekogu KOTKAS kaudu. Eelnõust ega seletuskirjast ei
nähtu, kas ka täiendavaid ülesandeid täidab Keskkonnaamet nimetatud andmekogu kaudu
ning kas seetõttu tuleks täiendada ka andmekogu regulatsiooni. Palume seletuskirja selles
küsimuses täiendada.
3. Eelnõu § 1 p 4 – eelnõuga laiendatakse kehtivas seaduses Konkurentsiametile ettenähtud
riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamise õigus ka Keskkonnaametile. Juhime tähelepanu,
et riikliku järelevalve erimeetmete lubamine eriseadusega peab olema põhjendatud ja
konkreetse ameti ülesannete täitmise vajadusest lähtuv. Iga erimeetme lubamisel tuleb
seletuskirjas ka põhjendada, miks konkreetset meedet vajatakse, millistes olukordades seda
kohaldatakse jne.
Palume eelnõu seletuskirjas valitud erimeetmete vajalikkust põhjendada. Kui põhjendamise
tulemusel selgub, et mõnd erimeedet siiski vaja ei lähe, palume eelnõu muuta.
4. Eelnõu § 1 punkt 5 – MGS § 381 täiendamine lõikega 3 järgmiselt:
„(3) Keskkonnaametil on õigus teha gaasiettevõtjatele ettekirjutus Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks.“
Seletuskirja leheküljel 4 ei anta normi sõnastuse osas mingisugust sisulist, täpsustavat
selgitust, milliste nõuetega on tegemist, millistes artiklites need on kirjas, miks on esitatud
niivõrd üldine sõnastus.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Märgitakse üksnes seda, et punktiga 5 (§ 381 lg 3) täiendatakse seadust uue sättega
täpsustamaks Keskkonnaameti järelevalvevolitusi. Paragrahvi 381 lõike 3 lisamisega antakse
õigus teha ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse tegemise õigus on vajalik, et
Keskkonnaamet saaks esmalt anda võimaluse rikkumine kõrvaldada karistusmeetmeid
koheselt rakendamata.
Samasisuline märkus on ka eelnõu § 2 (SeOS § 141 lg 3) kohta. Lõikes sätestatakse:
„(3) Keskkonnaametil on õigus teha maagaasiseaduse §-s 4 nimetatud gaasiettevõtjatele
ettekirjutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete
täitmise tagamiseks.“
Seletuskirja leheküljel 6 ei anta normi sõnastuse osas mingisugust sisulist, täpsustavat
selgitust, milliste nõuetega on tegemist ning miks on esitatud niivõrd üldine sõnastus.
Seletuskirjas märgitakse, et Keskkonnaameti pädevus ja volitused tulenevad metaaniheite
määrusest ja keskkonnajärelevalve seadusest. Paragrahvi 141 lõikega 3 nähakse ette, et
ametil on õigus teha ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks ning kohustus avalikustada
määruse ja seaduse alusel tehtud otsused ja ettekirjutused oma veebilehel.
Kus täpsemalt on see pädevus kirjas metaaniheite määruses? Millistes sätetes
keskkonnajärelevalve seaduses? Palume seletuskirja täpsustada.
5. Eelnõu § 1 punkt 5 – sättega antakse Keskkonnaametile õigus teha EL määrusest tulenevate
nõuete täitmise tagamiseks ettekirjutusi. Juhime tähelepanu, et ettekirjutus on riikliku
järelevalve üldmeede, mida saab korrakaitseorgan kohaldada vahetult korrakaitseseaduse
alusel ning milleks ei ole vaja näha eriseaduses ette eraldi alust.
Palume kaaluda listava sätte vajalikkust.
6. Eelnõu § 1 punkt 6 – MGS § 382 muutmine. Seletuskirja leheküljel 4 tuuakse välja:
„Punktiga 6 (§ 382 ) sätestatakse, et MGS §-is 381 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata
jätmise korral võib Keskkonnaamet rakendada sunniraha ja asendustäitmist juhul, kui
ettekirjutust ei täideta. Muudatusega eristatakse kahe järelevalveorgani pädevus. Lõikega 2
nähakse ette füüsilisele ja juriidilise isikule määratava sunniraha maksimummäär. Sunniraha
määra on rakendatud sarnaselt finantsvaldkonna õigusaktides sätestatuga, nii et
füüsilisele isikule saab sunniraha määrata kuni 5000 eurot ning juriidilisele isikule kuni 100
000 eurot.“
Palume täiendavalt seletuskirjas selgitada, miks on sunniraha määra rakendamisel eeskujuks
võetud finantsvaldkonna õigusaktid. Millised õigusaktid? Sama küsimus ja täiendava selgituse
vajadus on ka seletuskirja leheküljel 7 esitatud teksti osas, mis käsitleb SeOS § 15 1
kehtestamist.
7. Eelnõu § 1 punkt 7 – esineb probleem füüsilisele isikule kohaldatava sunniraha määraga.
Kui võrrelda sunniraha määra kavandatavate karistusmääradega §-des 448–4410, siis selgub,
et haldusjärelevalve raames kohaldatav sunniraha maksimaalmäär on palju kõrgem kui
väärteo eest ettenähtud karistus. Sunniraha võib olla kuni 5000 eurot füüsilise isiku puhul,
samas kui väärteokaristuse maksimaalne määr on füüsilisel isikul 2400 eurot.
Üldiselt kehtib põhimõte, et väärteokaristus kui ultima ratio vahend on kõige karmim, mitte
vastupidi. Äärmisel juhul saab vastuvõetavaks pidada olukorda, kus sunniraha määr on
võrdne rahatrahvi omaga, aga mitte kõrgem.
8. Seletuskirjas (lk 5) on märgitud: „Paragrahvi 448 alusel kehtestatakse trahvid
Keskkonnaametile või sõltumatule kontrollijale abi osutamata jätmise eest. Metaaniheite
määruse artiklis 12 sätestatakse metaaniheitearuandele ja selle koosseisu kuuluvale sama
määruse artikli 8 lõike 4 kohasele kontrolliaruandele kehtivad nõuded.“
2
Palume seletuskirjas täiendavalt välja tuua, milliste nõuetega on tegemist.
Samal leheküljel on kirjutatud järgmist:
„Paragrahviga 449 kehtestatakse trahvid teabe esitamisega seotud nõuete rikkumise eest.
Metaaniheite määruse artikli 27 lõikes 1, artikli 28 lõigetes 1 ja 2 ning IX lisas on sätestatud
nõuded gaasi impordiga tegelevate ettevõtjate esitatavale teabele.“
Ka siin palume täiendavalt lahti kirjutada, selgitada, milliste nõuetega on tegemist. Kas
kindlasti on välistatud tulemuse saavutamine järelevalve käigus rakendatava ettekirjutuse ning
sunnirahaga?
Veel samal leheküljel:
„Sätete eesmärk on tagada eelkõige järelevalve- ja kontrollitoimingute tõhusus ning vältida
tahtlikku järelevalvetegevuse takistamist, mida käsitleb karistusseadustiku § 279, kuid
täpsustada ka koosseisu, mis puudutab passiivsust ehk abi osutamata jätmist.“
Mida selle lausega tahetakse öelda? Kui meil on juba olemas karistusseadustiku (KarS)
§ 279, miks luuakse eraldi säte eriseadusesse? Palume seletuskirja täiendada.
9. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse seadust §-ga 141 (riiklik järelevalve metaaniheite
vähendamise üle energeetikasektoris). Lõike 2 kohaselt on Keskkonnaametil Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve
teostamisel kõik määruses ja käesolevas seaduses sätestatud õigused. Keskkonnaamet
avalikustab teabe määruses sätestatud kohustuse rikkumise eest määratud karistuse
kohta oma veebilehel sama määruse artikli 33 punkti 8 kohaselt.
Seletuskirja leheküljel 6 märgitakse, et nähakse § 141 lõike 2 teise lausega Keskkonnaametile
ette kohustus avalikustada metaaniheite määruses sätestatud kohustuse rikkumise eest
määratud karistuse kohta teave Keskkonnaameti veebilehel sama määruse artikli 33 punkti
8 kohaselt.
Palume kindlasti täiendavalt selgitada, kas selle teabe all peetakse silmas jõustunud või
jõustumata otsusega määratud karistust? Samuti tuleb välja tuua, kui kaua see teave
veebilehel on üleval, millal see kustutatakse? Kas see kustutamine ei pea olema seaduses
reguleeritud?
10. Eelnõu § 2 punkt 2 – täpselt sama sisuga säte lisatakse MGS-i. Seega jääb arusaamatuks,
miks säte ka SeOS-is vajalik on. Palume seletuskirjas sätte vajalikkust põhjendada.
11. Eelnõu § 2 punkt 3 – Keskkonnaametile riikliku järelevalve erimeetme valikul tuleb lähtuda
konkreetsetest Keskkonnaameti vajadustest, samuti tuleb iga erimeetme vajadust
seletuskirjas põhjendada. Kuna järelevalve materiaalõiguslikuks aluseks on nii SeOS-i kui ka
MGS-i puhul sama EL määrus, jääb arusaamatuks, miks erinevad valitud erimeetmed oluliselt.
Palume erimeetme säte veelkord põhjalikult läbi kaaluda ja näha Keskkonnaametile ette vaid
need erimeetmed, mida amet riikliku järelevalve tegemiseks reaalselt vajab.
12. Eelnõu § 2 punkt 4. Seadust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses:
„§ 151 . Sunniraha määr
Paragrahvi 141 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Keskkonnaamet
rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud
korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 5000 eurot ja juriidilisele isikule 100 000
eurot.“
Siin on järgmine probleem. Kui võrrelda sunniraha määra kavandatavate karistusmääradega
§-des 171–178, siis selgub, et haldusjärelevalve raames kohaldatav sunniraha maksimaalmäär
on palju kõrgem kui väärteo eest ettenähtud karistus. Sunniraha võib olla kuni 5000 eurot
3
füüsilise isiku puhul, samas kui väärteokaristuse maksimaalne määr on füüsilisel isikul 2400
eurot.
Väärteokaristus võrreldes sunnirahaga on kui ultima ratio vahend on rangem, mitte vastupidi.
Äärmisel juhul saab vastuvõetavaks pidada olukorda, kus sunniraha määr on võrdne
rahatrahvi määraga, aga mitte kõrgem.
Kuidas on ülejäänud ettekirjutuste ja sunnirahaga? Kas seaduses ongi kavandatud vaid § 141
lõike 3 puhul sunniraha rakendada ning ülejäänud tegevuste puhul ettekirjutusi ei tehta,
sunniraha ei rakendata?
Seletuskirjas märgitakse, et punktiga 4 sätestatakse asendustäitmise ja sunniraha
rakendamise kord ja ülemmäärad juhuks, kui Keskkonnaameti ettekirjutusi ei täideta. Uue
paragrahviga nähakse ette füüsilisele ja juriidilise isikule määratava sunniraha
maksimummäär. Sunniraha määrad on rakendatud sarnaselt finantsvaldkonna
õigusaktides sätestatuga, nii et füüsilisele isikule saab sunniraha määrata kuni 5000 eurot
ning juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot.
Ei ole täpne rääkida rakendamisest, kui vastav norm alles luuakse. Seletuskirja sõnastust
tuleks täpsustada. Palume välja tuua, milliseid finantsvaldkonna õigusakte silmas peetakse.
13. Eelnõu § 2 punkt 5 – kavandatav SeOS § 171. Palume seletuskirjas välja tuua, mida kujutab
endast kontrolliaruannete määrus. Kas tõepoolest koostatakse määrus, ei koostata
kokkuvõtet, protokolli vms?
14. Eelnõu § 2 punkt 5 – kavandatav SeOS § 172. Palume seletuskirjas selgitada, kas sätte
kontekstis on oluline üksnes esitamata jätmise aspekt. Kui esitada valeandmeid, mittetäielikke
andmeid jms, kas siis see ei ole probleem?
15. Eelnõu § 2 punkt 5 – kavandatav SeOS § 173 (abi osutamata jätmine järelevalve- ja
kontrolltegevusel). Palume seletuskirjas selgitada, milles see abi seisneb. Millal tekib oht, et
isikule kohaldatakse väärteokaristust? Kus on see kohustus, millises artiklis see täpsemalt
kirjas on? Kas kõik artiklid on hõlmatud? Hetkel on tegemist laia ja ebamäärase sõnastusega,
terve metaaniheite määrus on hõlmatud.
Seletuskirja leheküljel 8 mainitakse vaid seda, et § 17 3 näeb ette trahvi Keskkonnaametile või
sõltumatule kontrollijale abi osutamata jätmise eest. Metaaniheite määruse nõuete täitmise
üle kontrolli, järelevalve- ja kontrollitoiminguid teostavatele asutustele abi, mida on vaja nende
ülesannete täitmiseks kooskõlas metaaniheite määrusega, osutamata jätmise eest
karistatakse rahatrahviga.
16. Eelnõu § 2 punkt 5 (lekete tuvastamise ja kõrvaldamise nõude rikkumine). Seletuskirja
kohaselt kehtestatakse §-ga 174 trahv lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi
esitamata jätmise lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu tegemata jätmise,
inspekteerimisaruandes kirjeldatud meetmete kohaldamata jätmise ning lekete tuvastamise ja
kõrvaldamise ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuete täitmata jätmise eest.
Metaaniheite määruse artikli 14 lõikes 1 kirjeldatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise
programmile kehtivaid nõudeid, sama artikli lõigetes 2, 5 ja 6 täpsustatakse lekete tuvastamise
ja kõrvaldamise uuringule kehtivaid nõudeid ning lõigetes 8–13 sätestatakse lekete
tuvastamise ja kõrvaldamise ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuded.
Metaaniheite määruse artikli 6 lõiked 5 ja 6 näevad ette inspekteerimisaruandele
kohaldatavad nõuded.
Palume konkreetsemalt välja tuua, näitlikustada, milliste nõuetega on tegemist.
17. Seletuskirja leheküljel 9 kirjutatakse järgmist:
„Sealjuures on oluline tähele panna, et määruse sisu erineb karistusseadustiku §-st 279.“
4
Mida tuleb siis tähele panna? Milles seisneb erisus? Mis määrusest räägitakse? Kui tegemist
on nn „metaaniheite määrusega“, siis tuleks seda ka niiviisi tähistada.
18. SeOS-i ilmub uus termin „atmosfääri laskmine“ alles vastutuse sätetes (§-d 175, 177,
178). See ei ole vastuvõetav. Termin tuleb lahti seletada ka seaduses eespool esimestes
paragrahvides. Kehtivas seaduses on § 3, mis annab seaduses kehtivad terminid. Praegu on
tekitatud olukord, kus isikud saavad teada sellest, et atmosfääri laskmine on karistatav
tegevus, alles vastutuse sättest. Olukord peab olema vastupidine, et isikul on võimalik aru
saada, seaduse esimestest paragrahvidest lugeda, mis on keelatud tegevus juba eelnevalt
ning seeläbi õigusvastasest tegevusest hoiduda.
Kui seletuskirja sissejuhatuses räägitakse metaaniheitest, siis oleks loomulik, kui ka tekstis
kasutatakse ka „metaaniheite atmosfääri laskmine“. Vastasel korral võib igasuguseid aineid
atmosfääri lasta. Ka eelnõus endas on kavandatud seaduse §-s 141 kasutusele võtta sõna
„metaaniheide“, ei räägita lihtsalt „atmosfääri laskmisest“.
19. Eelnõu seletuskirja koostajate poolt välja pakutud halduskoormuse vähendamise meede
koormuse tasakaalustamiseks ei ole tõenäoliselt sobilik (viidatud on revisjoni tulemusena
kehtetuks tunnistatud määrusele, millel aga reaalset mõju halduskoormuse vähendamisele ei
paista olevat).
20. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud
normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja
Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud
arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele
esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisad:
1. Eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
2. Seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
Markus Ühtigi 51914873
[email protected]
Einar Hillep
Mari Käbi
Helen Uustalu
Joel Kook
5