dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Justiits- ja Digiministeerium
Ministri määrusAvalik

Justiits- ja digiministri 8. juuli 2025. a määruse nr 9 „Täitmisregistri põhimäärus“ muutmine

Justiits- ja Digiministeerium · 18. veebruar 2026
Viit
6
Registreeritud
18. veebruar 2026
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1 Ministeeriumi tegevuse korraldamine, juhtimine, planeerimine
Sari
1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1-1/2026
Vastutaja
Glen Roosaar (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Justiitshalduspoliitika valdkond, Justiitshalduspoliitika osakond, Vabakutsete talitus)

Failid

  • 📎6 18.02.2026 Ministri määrus.asice954 KB
  • 📎JDM_18022026_m6.asice54 KB

Sisu (failidest)

18.02.2026 nr 6 MINISTRI MÄÄRUS Justiits- ja digiministri 8. juuli 2025. a määruse nr 9 „Täitmisregistri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 5 ja § 115 lõike 7 alusel. § 1. Justiits- ja digiministri 8. juuli 2025. a määruse nr 9 „Täitmisregistri põhimäärus“ muutmine Justiits- ja digiministri 8. juuli 2025. a määruses nr 9 „Täitmisregistri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „lõigete 4, 5, 9 ja 10 ning“ tekstiosaga „lõike 5 ja“; 2) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Registri ingliskeelne nimetus on The Enforcement Register.“; 3) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Registri volitatud töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK) ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi RIT).“; 4) paragrahvi 4 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „nimetatud“ tekstiosaga „avaliku võimu kandja“; 5) paragrahvi 4 punktis 4 asendatakse tekstiosa „teavitab registri“ tekstiosaga „teavitab registriga liidestatud“; 6) paragrahvi 4 punktis 6 asendatakse tekstiosa „liidestunud kasutaja“ tekstiosaga „või arestide andmete töötlemiseks liidestatud avaliku võimu kandja“; 7) paragrahvi 5 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „RIK:“; 8) paragrahvi 5 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) RIT tagab registri nõuetekohase majutamise.“; 9) paragrahvi 7 lõike 2 punktides 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „tema poolt“ tekstiosaga „enda poolt otse või“; 10) paragrahvi 7 lõike 2 punkti 2, lõike 3 punkti 2, lõike 4 punkti 2 ja § 9 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „annab“ tekstiosaga „andmesubjektile, järelevalvet teostavale asutusele või muule õigustatud isikule või asutusele“; 11) paragrahvi 7 lõike 4 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna „asutuse“ läbivalt tekstiosaga „krediidi- ja makseasutuse“; 12) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „volitatud töötleja“ tekstiosaga „RIK“; 13) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Õigused antakse ainult juhul, kui seadus sätestab täitmisregistri andmete töötlemise õiguse kõigi ülesannete täitmiseks, mille täitmiseks õigusi taotletakse.“; 14) paragrahvis 9 asendatakse sõna „kasutaja“ tekstiosaga „avaliku võimu kandja“ vastavas käändes; 15) paragrahvi 9 lõikes 5 asendatakse arv „6“ tekstiosaga „63“; 16) paragrahvi 9 lõike 5 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „ja volitatud töötlejal“; 17) paragrahvi 9 lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „RIK-il on käesolevas lõikes nimetatud andmetele juurdepääs teenuseintsidentide käsitlemise ja lahendamise ülesande täitmiseks.“; 18) paragrahvi 9 lõiget 7 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kui isik esitab päringute kohta selgituse saamiseks pöördumise registri vastutavale töötlejale, edastab registri vastutav töötleja pöördumise vastamiseks asutustele, kes on registriga päringute tegemiseks liidestatud. Registri vastutav töötleja ei töötle päringute edastamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmeid.“; 19) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses: „101) aresti kohta vastaja (nimi, isikukood, isikukoodi riik ja ametinimetus; krediidi- ja makseasutuse nimetus, registrikood ja BIC-kood);“; 20) paragrahvi 10 lõike 2 punktis 15 ja lõike 3 punktis 11 asendatakse sõna „järjekoht“ tekstiosaga „järjestus registris“; 21) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses: „91) aresti kohta vastaja (nimi, isikukood, isikukoodi riik ja ametinimetus; krediidi- ja makseasutuse nimetus, registrikood ja BIC-kood);“; 22) paragrahvi 10 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 10 lõike 5 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „kohta“ tekstiosaga „lisaks § 9 lõikes 2 nimetatud andmetele“; 24) paragrahvi 10 lõike 5 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „saatja“ tekstiosaga „(nimi, ametinimetus või viide tema pädevuse muule õiguslikule alusele, aadress, sidevahendite andmed)“; 25) paragrahvi 10 lõike 5 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „adressaat“ tekstiosaga „(ärinimi, registrikood ja BIC-kood)“; 26) paragrahvi 10 lõike 5 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „objekt“ tekstiosaga „(nimi, isikukood või registrikood, isikukoodi või registrikoodi riik, sugu, sünniaeg, surmaaeg, sünniriik ja postiaadress)“; 27) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: 2 „1) koja peetavast kohtutäiturite tööks vajalikust infosüsteemist või kohtutäituri infosüsteemist edastatakse registrisse § 10 lõigetes 1–3 sätestatud andmed;“; 28) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) registriga liidestatud krediidi- ja makseasutuste andmekogudest edastatakse registrisse § 9 lõikes 2 nimetatud päringute alusel edastatavad andmed ning § 10 lõike 2 punktis 14 ja lõike 3 punktis 11 sätestatud andmed.“; 29) paragrahvi 14 lõike 2 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahvi 15 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „nimetatud“ tekstiosaga „avaliku võimu kandja“; 31) paragrahvi 16 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 32) paragrahvi 16 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „Paragrahvi 9 lõikes 2 nimetatud päringu ja selle vastuse andmeid säilitatakse 30 päeva vastuse esitamisest, kuid mitte kauem kui 60 päeva päringu tegemisest.“; 33) paragrahvi 17 täiendatakse pärast sõna „nimetatud“ läbivalt tekstiosaga „avaliku võimu kandja“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2026. aasta 23. veebruaril. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler 3 Justiits- ja digiministri 8. juuli 2025. a määruse nr 9 „Täitmisregistri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse justiits- ja digiministri 8. juuli 2025. a määrust nr 9 „Täitmisregistri põhimäärus“1 (RT I, 10.07.2025, 6) (edaspidi ka kehtiv määrus ja määrus nr 9). Määrus kehtestatakse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 63 lõike 5 ja § 115 lõike 7 alusel. Eelnõu eesmärgid on:  viia kehtiv määrus kooskõlla täitemenetluse seadustiku §-de 63 ja 115 muudatustega, mille Riigikogu võttis 17. detsembril 2025 vastu täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadusega (726 SE). Nimetatud muudatustega korrigeeriti määruse volitusnorme ja reguleeriti seaduses arestide andmete edastamist juhul, kui see tehnilistel põhjustel täitmisregistri kaudu võimalik ei ole;  täpsustada määruse nr 9 alusel töödeldavaid isikuandmeid ja muid andmeid, registripidamisega seotud küsimusi ning täitmisregistri jätkuvast arendamisest tulenevaid küsimusi, et senisest paremini tagada isikute põhiõiguste kaitse. Võrreldes kehtiva korraga ei kavandata eelnõukohase määrusega koormavaid nõudeid, mistõttu ei mõjuta määruse rakendamine ettevõtjate, inimeste ega vabaühenduste halduskoormust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu on ette valmistanud ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunik Glen Roosaar (5329 3222, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused Määruse eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse määrust nr 9. Määruse preambul sõnastatakse ümber, kuna täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadusega (726 SE) täpsustati ja süstematiseeriti määruse volitusnorme. Paragrahvi 1 lõikes 2 viiakse registri ingliskeelne nimetus kooskõlla seaduse tõlkes kasutatud ingliskeelse nimetusega. Paragrahvi 3 lõikesse 2 lisatakse registri volitatud töötlejaks Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT), kes vastutab registri majutamise eest. Seetõttu täpsustatakse ka § 5 sissejuhatavat lauseosa. Paragrahvi 4 punkti 3, § 15 lõike 2 esimese lause ning § 17 lõigete 1 ja 2 sõnastust täpsustatakse. TMS § 63 lõike 2 kohaselt võib avaliku võimu kandja, kellel on vaja täitmisregistrit kasutada seadusest tuleneva ülesande täitmiseks, süsteemiga liituda juhul, kui selleks on olemas tehniline võimekus. Põhimääruse nimetatud punktides viidatakse hetkel vaid infosüsteemile, mitte avaliku võimu kandjale. Määruse sõnastus viiakse selguse huvides kooskõlla seaduse sõnastusega. 1 Täitmisregistri põhimäärus–Riigi Teataja 1 Paragrahvi 4 punkti 4 sõnastust täpsustatakse õigusselguse huvides. Muutmissätte eesmärk on reguleerida ainult seda, et registri toimimist takistavatest asjaoludest, arenduste kavandamisest ja õigusaktide kehtestamise või muutmise kavatsusest tuleks teavitada asutusi ja isikuid, kelle infosüsteem on registriga liidestatud. See ei välista siiski, et ka muid isikuid, kes näiteks registrist endaga seotud või avalikke andmeid vaatavad, võib registri kasutamist mõjutavatest asjaoludest asjakohasel viisil teavitada. Paragrahvi 4 punkti 6 täiendatakse viitega arestide andmetele. Kuna registri kaudu võivad teised avaliku võimu kandjad saada juurdepääsu ka arestide andmetele, on mõistlik ja põhjendatud, et andmekogu vastutav töötleja saab teha järelevalvet selle üle, et ka arestide andmete töötlemise õiguspärasuse tagamiseks on kasutusele võetud asjakohased meetmed. Paragrahvi 4 punkti 6 ja § 9 sõnastust täpsustatakse ka õigusselguse tagamiseks. Kuna määruses kasutatakse terminit „kasutaja“ ka asutuste ametnike ja töötajate kohta, kes andmeid töötlevad, täpsustatakse, et selles sättes on „kasutaja“ all silmas peetud avaliku võimu kandjat. Paragrahvi 5 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2, mis sätestab RIT-i kui registri volitatud töötleja ülesande registrit majutada. See vastab RIT-i tavapärastele ülesannetele. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12. novembri 2021. a käskkirja nr 225 „Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse moodustamine“ lisa 1 „Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse põhimäärus“, mis on justiits- ja digiministri 6. juuni 2025. a käskkirjaga nr 372 kehtestatud uues sõnastuses, § 8 lõigete 1 ja 2 kohaselt on RIT-i tegevusvaldkonnaks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alusteenuste ehk arvutitöökoha teenuse, servertaristu teenuse ning nendega seotud lisateenuste ja erilahenduste osutamine riigiasutustele. Põhimääruse § 9 punkti 1 kohaselt on RIT-i ülesandeks mh riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude majutamine. Paragrahvi 7 lõike 2 punkte 1 ja 2 ning § 11 lõike 1 punkti 1 täiendatakse, kuna TMS § 632 lõike 3 kehtetuks tunnistamise tõttu on kohtutäituritel edaspidi võimalik oma infosüsteem täitmisregistriga liidestada ka otse, mitte vaid koja infosüsteemi kaudu. Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 2, lõike 3 punktis 2 ja lõike 4 punktis 2 ning § 9 lõikes 7 täpsustatakse, kellele päringute tegemise õigust omav isik või asutus peab päringute kohta selgitusi andma. Õigus selle kohta teavet saada tuleneb küll ka juba muudest õigusaktidest või sätetest, kuid praktikas on ilmnenud, et kõnealuseid sätted tuleks õigusselguse huvides täiendada. Paragrahvi 7 lõikes 4, mis reguleerib krediidi- ja makseasutuste kui andmeandjate kohustusi, asendatakse selguse huvides sõna „asutus“ täpsema sõnaühendiga „krediidi- ja makseasutus“. Paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „volitatud töötleja“ tekstiosaga „RIK“. RIK annab registrile juurdepääsuõigusi ka praegu, kuid kuna eelnõuga määratakse ka registri teine volitatud töötleja, on edaspidi vaja täpsustada, kumb neist juurdepääsuõigusi annab. Samuti täpsustatakse registrile juurdepääsuga seonduvat. Täienduse eesmärk on tagada suurem õigusselgus olukorras, kus registrile juurdepääsu taotletakse mitme ülesande täitmiseks, kuid mõne ülesande täitmiseks täitmisregistri kaudu ei ole piisavalt alust. Paragrahvi 9 lõikes 5 parandatakse ebaõige viide KAS §-le 88. Täitmisregistri kaudu esitatud järelepärimises märgitavaid andmeid reguleerib viidatud paragrahvi lõige 6 3. KAS § 88 lõike 63 kohaselt tuleb täitmisregistri kaudu esitatud päringus märkida: 1) järelepärimise edastanud isiku identifitseerimist võimaldavad andmed; 2) puudutatud isiku identifitseerimist võimaldavad andmed; 3) taotletavate andmete loetelu või kirjeldus; 4) järelepärimise esitamise õiguslik alus. Samuti jäetakse lõike 5 teisest lausest välja tekstiosa „ja volitatud töötlejal“ ja lõiget täiendatakse kolmanda lausega, kuna RIK-il on juurdepääs lõikes nimetatud andmetele määruse § 5 punktis 4 nimetatud ülesande – teenuseintsidentide käsitlemise ja lahendamise – täitmiseks. See on vajalik registri ja päringute toimimise tagamiseks. KAS § 88 kohaselt võib pangasaladust avaldada, kui see tuleneb selles paragrahvis sätestatust, ning KAS § 88 sätestab andmete edastamise täitmisregistrisse. 2 Kättesaadav Justiits- ja Digiministeeriumi dokumendiregistris: Justiits- ja Digiministeeriumi avalik dokumendiregister 2 Paragrahvi 9 lõiget 7 täiendatakse teise lausega, millega täpsustatakse õigusselguse huvides päringute tegemise kohta selgituste andmise korraldamist. Kui isik soovib teada, kas mõni asutus on tema kohta päringuid teinud, tuleks vastav pöördumine esitada sellele asutusele, kes on nende andmete suhtes ka isikuandmete vastutav töötleja. Andmekogu vastutaval töötlejal ei ole teavet selle kohta, kas päringu tegemise või mittetegemise kohta on võimalik isikule teavet anda, kuna suur osa päringutest tehakse menetlustes, mille olemuse tõttu kohaldub sellele teabele (vähemalt teatud perioodil) juurdepääsupiirang. Samuti saab vaid päringu teinud asutus ise selgitada seda, miks oli avaliku ülesande täitmiseks – näiteks konkreetses menetluses – päringu tegemine vajalik. Paragrahvi 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud arestide andmete koosseisu täiendatakse (vastavalt punktidega 91 ja 101), sest registrisse kantakse asjakohasel juhul andmeid ka selle kohta, kes on aresti seadmisele, muutmisele või tühistamisele vastanud, sh näiteks teatanud aresti seadmisest. Registrisse saab lisaks vastanud krediidi- ja makseasutuse andmetele kanda andmeid ka vastuse esitanud töötaja kohta. Kui arestile vastamine (või aresti seadmine) on tehniliselt korraldatud nii, et asutuse andmete kõrval ametniku või töötaja andmeid ei tekigi, ei takista see põhimääruse § 12 lõike 5 kohast aresti seadmist, sest ka sellisel juhul on võimalik tuvastada, kust aresti seadmine või vastus pärineb. Paragrahvi 10 lõike 2 punktis 15 ja lõike 3 punktis 11 asendatakse sõna „järjekoht“ tekstiosaga „järjestus registris“. Kuna krediidi- ja makseasutustes on andmed ka enne elektroonilist arestimissüsteemi seatud arestide kohta, ei pruugi täitmisregistris olevate arestide järjestus vastata täpselt arestide tegelikele järjekohtadele. Seetõttu on vaja eristada õigusliku tähendusega järjekohti ning registris olevat andmete järjestust. Paragrahvi 10 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Lõikes 4 on sätestatud andmekoosseis volituste jaoks, millega täitemenetluse osalised saavad anda enda volitatud isikutele õiguse tutvuda neid puudatavate täitemenetluste andmetega. Täitmisregistris volituste andmise asemel võetakse kasutusele keskne volituste haldamise infosüsteem Pääsuke3. Paragrahvi 10 lõike 5 punkte 1, 2 ja 4 täpsustakse ning määratakse täpsemalt andmed, mida registris päringu tegija, adressaadi ja objekti kohta töödeldakse. Samuti lisatakse selguse huvides viide kehtiva määruse § 9 lõikes 2 nimetatud andmetele, mida registri kaudu küsida saab, et lõige 5 hõlmaks kõiki päringutega seoses töödeldavaid andmeid. Päringuga küsitud andmeid säilitatakse määruse § 16 lõike 4 kohaselt 30 päeva. Päringu tegija andmed on kindlaks määratud vastavalt sellele, milliseid andmeid päringu tegija KAS § 88 lõike 6 kohaselt enda kohta päringusse märgib, kuid KAS § 88 lõike 63 kohaselt ei ole täitmisregistri kaudu esitatud päringu puhul sedavõrd detailsete andmete märkimine kohustuslik. Paragrahvi 11 lõike 1 punktis 3 parandatakse ebaõige viide määruse §-le 9. Paragrahvi 14 lõike 2 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks, kuna edaspidi reguleerivad nendes lausetes kirjeldatud olukorda TMS § 115 lõiked 41 ja 42. Paragrahvi 16 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna volituste andmeid täitmisregistrisse ei kanta (vt § 10 lõike 4 kehtetuks tunnistamine). Paragrahvi 16 lõikes 4 täpsustakse seda, kui kaua säilitatakse mingil põhjusel vastuseta jäänud infopäringu andmeid. Praegu sõltub infopäringu andmete säilitamine sellele vastuse esitamisest, kuid ka siis, kui vastust ei esitata, ei ole infopäringu andmete tähtajatu säilitamine põhjendatud. Eelnõu §-s 2 sätestatakse muudatuste jõustumise aeg. Eelnõu jõustub samal ajal kui eelnõuga 726 SE kavandatud täitemenetluse seadustiku §-de 63 ja 115 muudatused. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul on puutumus isikuandmete kaitse üldmäärusega, sh reguleerib eelnõukohane määrus isikuandmete töötlemist ja logide säilitamist. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 3 Keskne volituste haldamise infosüsteem Pääsuke | RIA 3 Määruse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset ega demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega elu- ja looduskeskkonnale. Mõju riigiasutuste korraldusele Määruse rakendamine avaldab mõju Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele (RIT), kuna eelnõu kohaselt on RIT edaspidi üheks registri volitatud töötlejaks. Kuna RIT-ile pandavad ülesanded vastavad RIT-i tavapärasele tegevusele, ei teki määruse rakendamisega RIT-ile lisakulusid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei nõua riigieelarvest lisaraha ja sellega ei ole ette näha riigieelarve tulude suurenemist. 6. Määruse jõustumine Eelnõukohane määrus jõustub samal ajal kui eelnõuga 726 SE tehtud täitemenetluse seadustiku §-de 63 ja 115 muudatused. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele. Eelnõu koostamise käigus konsulteeriti Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusega. Eelnõu esitati avamuse avaldamiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Maksu- ja Tolliametile, Rahapesu Andmebüroole, Finantsinspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Statistikaametile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele, Eesti Pangaliidule ning Eesti Võlanõustajate Liidule. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Andmekaitse Inspektsioon, Rahapesu Andmebüroo, Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. 4 Kooskõlastustabel täitmisregistri põhimääruse eelnõu juurde Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mitte arvestamine Rahandusministeerium Eelnõu § 9 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises Osaliselt arvestatud. Antud selgitus. sõnastuses: „Õigused antakse ainult juhul, kui seadus sätestab Seletuskirja täiendatud. Täienduse täitmisregistri andmete töötlemise õiguse kõigi ülesannete eesmärk on tagada suurem õigusselgus täitmiseks, mille täitmiseks õigusi taotletakse.“. Seletuskirjas ei ole olukorras, kus registrile juurdepääsu muudatust selgitatud, lisaks on sõnastus meie hinnangul taotletakse mitmete ülesannete täitmiseks, probleemne, kuivõrd asutusel (nt Rahapesu Andmebüroo või Maksu- millest mõne puhul ülesande täitmisregistri ja Tolliamet), kellel on täna õiguslik alus osade andmetepäringute kaudu täitmiseks piisavat alust ei ole. tegemiseks täitmisregistri vahendusel, ei saa selleks juurdepääsu Hetkel kasutuses olev tehniline lahendus kuna sätet saaks tõlgendada ka selliselt, et juurdepääs antakse ei võimalda registrile juurdepääsu anda üksnes siis kui kogu § 9 lõikes 2 nimetatud andmete osas on päringutüüpide kaupa. Seega kui täitmisregistri kasutamiseks õiguslik alus olemas. Leiame, et selline asutusele tuleneb õigus saada piirang ei ole asjakohane kuna teatud juhul ei pruugi täitmisregistri täitmisregistri kaudu vaid osasid kasutajal olla vajadust kõigi andmete pärimiseks ja soovibki üksnes andmetest, mida registri kaudu pärida neid andmeid, mille kogumiseks on õiguslik alus olemas. saab, ei ole hetkel võimalik osalist juurdepääsu anda. Samas nõustub ministeerium, et see peaks võimalik olema. Uus tehniline lahendus, mis võimaldab registrile juurdepääsu anda ka eraldi iga määruse § 9 lõikes 2 nimetatud päringutüübi kaupa, on valmis ning hetkel mitmed registri kasutajad seda juba testivad. Seega on Rahandusministeeriumi märkuses kirjeldatud lahendus ilmselt võimalik kasutusele võtta juba lähemal ajal. Ühtlasi palume arvestada Maksu- ja Tolliameti 26.01.2026 kirjas nr Osaliselt arvestatud. Maksu- ja 6-9/001321-1 toodud märkustega. Tolliameti märkused on Maksu- ja Tolliametiga läbi arutatud. Maksu- ja Tolliamet Andmetöötluse ulatuse täpsustamine ja ametnike turvalisuse Arvestatud. Antud selgitus. Registri regulatsioon peab täpselt määratlema avalikustatavate andmete andmekoosseisu kuulub ka päringu teinud ulatuse, et tagada proportsionaalsus ja isikuandmete kaitse. isik, sest KAS § 88 lõike 63 kohaselt Rõhutame, et päringu teostanud ametniku nime ja isikukoodi tuleb täitmisregistri kaudu esitatud kuvamine ei ole andmesubjektile (kodanikule) suunatud vaates päringus märkida mh järelepärimise õigustatud ning võib kas kujutada endast asjatut turvariski või teisena edastanud isiku identifitseerimist pankade ja MTA automatiseeritud süsteemides ei ole paljuski olemas võimaldavad andmed. Kui arestidele nimekuvamise võimalust. vastamine (või ka arestide seadmine) on tehniliselt korraldatud viisil, mille tõttu MTA pooldab ametipõhist kuva ehk asutusepõhist vastutust ja ei asutuse andmete kõrval ametniku või nõustu, et kuvataks võimalikke ametnike andmeid. Asutus peab töötaja andmeid ei tekigi, ei takista see sisemiste logide alusel alati tuvastama konkreetse päringu tegija, põhimääruse § 12 lõikele 5 vastavalt aresti kuid avalikkusele ei ole selle detaili eksponeerimine oluline ega seadmist. Kasutajaliideses, mille kaudu põhjendatud. Selles valguses juhime tähelepanu eelnõu punktidele tavakasutajad täitmisregistri andmeid 16, 19, 20 ja 22 (§ 10 lg 2 p 10¹ ja lg 3 p 9¹), mis soovivad registrisse vaadata saavad, kuvatakse vaid päringu kanda vastaja nime, ametit ja isikukoodi. Leiame, et asutuse tasandil teinud asutus, mitte selle ametniku on tuvastatavus piisav ja tagatud sisemiste meetmetega. andmed. Toetame eesmärki muuta logikirjed andmesubjektile mõistetavaks. Mittearvestatud. Antud selgitus. Kuna tänased logid on tihti tehnilised või liiga üldised, eeldab see Põhimäärus ei reguleeri andmejälgijaga asutustes täiendavaid arendusi, et võimaldada ametnikel märkida seonduvat. Selgitame lisaks, et krediidi- ja päringu juurde konkreetne menetluse liik või selgitus. makseasutuse poolt arestide seadmise, muutmise või tühistamise vastuse Samas peab andmejälgija eesmärk olema kodaniku teavitamine vaid saatmine ei eelda päringu tegemist aresti olulistest isikuandmete töötlemistest. Soovitame kehtestada erandi seadja (ega muutja või tühistaja) poolt. tehnilistele masin-masin päringutele ja regulaarsetele Kuna andmejälgijas kuvatakse andmed automaatpäringutele (nt MTA automaatne arestide süsteem), kus just päringute kohta ning arestide vastuste puudub ametnikust töötleja ja kus andmesubjekti huvi puudub. See saamiseks päringuid ei esitata, ei kuvata hoiab andmejälgijas kuvatava andmestiku kvaliteetsena ja väldib andmejälgijas nende kohta ka andmeid. asutuste koormamist põhjendamatute infopäringutega. Rahvusvaheline ametiabi ja teavitamise piirangud. Palume välistada Mittearvestatud. Antud selgitus. andmejälgijast rahvusvahelise ametiabi raames tehtavad päringud. Põhimäärus ei reguleeri andmejälgijaga Siseriikliku õigusega ei ole võimalik kohustada välisriike teavitama seonduvat ning sellega ei oleks ka võimalik Eesti ametiasutusi sealsete menetluste lõppemisest. Seetõttu seaduses sätestatule erandeid puudub meil mehhanism logide õigeaegseks avalikustamiseks või kehtestada. Kuna TMS § 63 lõike 2 piirangute lõpetamiseks ilma menetlust kahjustamata. Vastava kohaselt liidestatakse andmejälgijaga erandi loomine väldiks ebaselgust ja rahvusvahelise koostöö päringuid tegevate asutuste takistamist. infosüsteemid, tuleb erisused ette näha nende asutuste tegevust reguleerivates õigusaktides. Täitmisregistri põhimääruses loetletud andmete koosseis ei saa olla Osaliselt arvestatud. Antud selgitus. kõigile osapooltele universaalselt kohustuslik (eelnõu p 25), lisaks Määruse § 12 lõike 5 kohaselt ei kanta nimetatu toob täiendava arenduskulu. Praktilistel põhjustel ei saa registrisse ning ei ole aresti seadmise täita MTA järgmisi välju: eelduseks andmed, mida täiteasja või • nõude liik (täitmisregistri põhimäärus §10 lg 2 p 3 ja lg 3 p 9): MTA aresti kohta ei eksisteeri. Seega kui arestid on ilma eelisjärjekorrata ja tegemist RAB ning kohtutäituri (näiteks erinevalt kohtutäituritest) MTA nõudega; menetlustes mingeid andmeid ei tekigi, ei • arestitava konto number (täitmisregistri põhimäärus § 10 lg 2 p 5 ja ole neid vaja täitmisregistrisse kanda. lg 3 p 3): Arestid seatakse isiku kõikidele kontodele, konkreetseid Kuna eelnõus kavandatu vastab juba numbreid aresti hetkel märkimata; kasutusel oleva teenuse tehnilisele • arestitava konto kestuse ja tühistamise andmed (täitmisregistri andmestikule, MTA kasutab täitmisregistrit põhimäärus § 10 lg 3 p 10): MTA ei saada arestide kestvuse juba ka praegu ning registri teenust ei ole andmeid, spetsifikatsioon on RAB ja kohtutäituritele; eelnõu tõttu plaanis muuta, siis ei ole ette • järjekoht registris (täitmisregistri põhimäärus § 10 lg 2 p 15 ja lg 3 p näha, et andmestikku puudutavad 11): MTA-l puudub tehniline info aresti täpse järjestuse kohta täpsustused eelnõus häiriksid teenuse registris. edasist kasutamist. Andmekaitse Inspektsioon Eelnõu § 1 punktidega 20 ja 22 muudetakse põhimääruse § 10 Osaliselt arvestatud. Nagu arvamuses lõikeid 2 ja 3, täiendades arestile vastaja kohta täitmisregistrisse õigesti märgitud, tuleb KAS § 88 lõike 63 kogutavat andmekoosseisu. Muudatusega nähakse ette, et lisaks kohaselt täitmisregistri kaudu esitatud aresti vastaja nimele ja isikukoodile edastatakse andmekogusse ka päringus märkida mh järelepärimise vastaja ametinimetus. Sama puudutab ka eelnõu § 1 punktiga 25 edastanud isiku identifitseerimist tehtavat muudatust, millega täiendatakse põhimääruse § 10 lõike 5 võimaldavad andmed. Seetõttu on punkti 1, kus päringu saatja kohta kogutavateks andmeteks on vastavad andmed registris. Sünniriigi samuti ametinimetus, mille lisamist järelepärimisse näeb ette andmed edastatakse registrisse RahaPTS krediidiasutuste seaduse § 88 lõige 6. § 81 alusel juhul, kui puuduvad isikukoodi andmed. Vaatame TMS muutmisel Juhime tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 63 lõige andmekogus töödeldavate isikuandmete 51 kohaselt töödeldakse täitmisregistris võlgniku, sissenõudja, koosseisu puudutava sätte üle. Samuti kohtutäituri, arestimisakti koostaja ja päringu saatja üldandmeid, hindame seda, kas ja millised andmed mille hulka Justiits- ja Digiministeeriumi juhise kohaselt kuuluvad saaks edaspidi registrist välja jätta. kinnise loeteluna isiku nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt (sh aadress) ja emakeel. Seega ei sisalda TMS § 63 lõikes 51 toodud andmekoosseis muid isiku kohta täitmisregistris töödeldavaid andmeid, sh lisaks ametinimetusele ka surmaaega ja sünniriiki, mis samuti ei kuulu üldandmete hulka ja on seotud eelnõu § 1 punktiga 27. Soovitame edaspidi TMS-i muutmisel vaadata üle andmekogus töödeldavate isikuandmete koosseisu puudutav säte. Eelnõu seletuskirja järgi täpsustatakse õigusselguse tagamiseks Antud selgitus. Eelnõus on siiski silmas põhimääruse § 4 punkti 6 ja § 9 sõnastust selliselt, et nendes sätetes peetud § 4 punkti 6 ja § 9. Viidatud sätted on „kasutaja“ all silmas peetud avaliku võimu kandjat. Ilmselt on reguleerivad registrit kasutavaid avaliku muudatusega siiski silmas peetud põhimääruse § 4 punkti 7. Samas võimu kandjaid puudutavat. Paragrahvi 4 eelnõus endas vastav muudatus ei kajastu. punkt 7 reguleerib registri vastutava töötleja ametnikega seonduvat. Seletuskirjas on põhimääruse § 5 muutmise osas märgitud, et tekst Arvestatud. Viide TMS § 63 lõike 5 punktis loetakse lõikeks 1 ning lõiget täiendatakse punktiga 71 , mille 4 sätestatud volitusnormile oli menetluse kohaselt kehtestab RIK haldusaktiga täitmisregistri teenuse käigus ebatäpseks muutunud. Aga kasutamise tehnilised üldtingimused. Muudatuse aluseks on eelnõust jäetakse vastava ülesande eelnõuga 726 SE seadusesse lisatud TMS § 63 lõige 51 . lisamine välja. Täitmisregistriga liitumiseks on vaja kehtestada ka teenuse kasutamise tehnilised üldtingimused, milles täpsustatakse muu hulgas täitmisregistri vahendusel info vahetamise üksikasju, samuti poolte, st volitatud töötleja, menetleja või muu avaliku võimu kandja ning krediidi- ja makseasutuse õigusi ja kohustusi Selgusetuks jääb viitamine eelnimetatud TMS-i sättele, mis ei selgita teenuse kasutamise tehniliste üldtingimuste kehtestamise vajadust, vaid sätestab täitmisregistris töödeldavate isikuandmete koosseisu. Rahapesu Andmebüroo Eelnõu punktiga 14 täiendatakse määruse § 9 lõiget 1 kolmanda Arvestatud. Antud selgitus. Seletuskirja lausega järgmises sõnastuses: „Õigused antakse ainult juhul, kui täiendatud. Täienduse eesmärk on tagada seadus sätestab täitmisregistri andmete töötlemise õiguse kõigi suurem õigusselgus olukorras, kus ülesannete täitmiseks, mille täitmiseks õigusi taotletakse.“ Viidatud registrile juurdepääsu taotletakse mitmete muudatuse eesmärgi ja sisustamise kohta ei nähtu eelnõu juurde ülesannete täitmiseks, millest mõne puhul koostatud seletuskirjast kahetsusväärselt põhjendusi. Seega jääb ülesande täitmisregistri kaudu täitmiseks muudatuse süsteemset konteksti analüüsides hetkel paraku piisavat alust ei ole. Hetkel kasutuses olev ammendavalt selgusetuks, kuidas kõnealune täiendus asetub juba tehniline lahendus ei võimalda registrile olemasolevasse regulatsiooni, mistõttu oleksid täpsustused juurdepääsu anda päringutüüpide kaupa. vastavas osas väga tervitatavad. Eelkõige peame silmas Seega kui asutusele tuleneb õigus saada kavandatava muudatuse suhestumist määruse § 9 lõike 1 teise täitmisregistri kaudu vaid osasid lausega, mida eelnõuga ei muudeta, ning mille järgi lähtutakse andmetest, mida registri kaudu pärida õiguste andmisel ja äravõtmisel kasutajale seadusega pandud saab, ei ole hetkel võimalik osalist konkreetsetest ülesannetest, arvestades seaduses sätestatud juurdepääsu anda. Samas nõustub piiranguid. Samamoodi on asjakohane kehtiva määruse § 9 lõige 3, ministeerium, et see peaks võimalik olema. mis näeb ette, et juurdepääsu taotlemisel märgitakse, milliste sama Uus tehniline lahendus, mis võimaldab paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete kohta ja millisel õiguslikul registrile juurdepääsu anda ka eraldi iga alusel soovib kasutaja (pärast määruse muutmist avaliku võimu määruse § 9 lõikes 2 nimetatud kandja) hakata päringuid tegema. Hetkel kehtiv regulatsioon viitab päringutüübi kaupa, on valmis ning hetkel üheselt osalisele päringute tegemise õiguse andmise võimalikkusele, mitmed registri kasutajad seda juba mis on ka igati loogiline ja mõistlik lähenemine. Kavandatava testivad. muudatuse grammatilise tõlgendamise tulemusena oleks võimalik järeldada, et juurdepääsu taotluse alusel päringu tegemise õiguse andmise otsustamisel ei pruugita pidada täitmisregistrile juurdepääsu taotluse osalist rahuldamist võimalikuks. Samas jääb praeguse piiratud info pinnalt selgusetuks, kas selline tõlgendus on tegelik muudatusega taotletav eesmärk ja millised kaalutlused on plaanitava muudatuse kehtestamise aluseks. Oleme veendunud, et täitmisregistriga liitumisel peab olema võimalik taotlejale osaline päringute tegemise õiguse andmine, mis nähtub ka seni kehtinud regulatsioonist, ning palume õigusselguse huvides vastavas osas eelnõu juurde koostatud seletuskirja ja vajadusel sätet ennast täpsustada. Samuti teeme ettepaneku lisada määrusesse nõue, et täitmisregistri Mittearvestatud. Antud selgitus. vastutav või volitatud töötleja peavad kasutusele võtma meetmed, Ministeeriumi hinnangul ei ole võimalik mis tagaksid kõigi IBAN-it omavate krediidi- ja makseasutuste kõigi IBAN-it omavate krediidi- ja täitmisregistriga liitumise. Vastasel korral võib praktikas olla makseasutuste täitmisregistriga liitumist raskendatud täitmisregistri ühe eesmärgi saavutamine, milleks on tagavaid meetmeid võimalik reguleerida määruse § 1 lõike 3 punkti 4 kohaselt infovahetuskanalina tagada põhimääruses. Kui eesmärgiks on kõigi krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta päringute IBAN-it omavate krediidi- ja tegemine seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. makseasutuste täitmisregistriga liitumise kohustuse panemine, oleks kohane see sätestada seaduses. Nii oleks tagatud ka uute asutatavate krediidi- ja makseasutuste täitmisregistriga liitumine. Küll aga tegelevad registri vastutav töötleja ja volitatud töötleja registri teenuste arendamisega, et teha registri kasutamine krediidi- ja makseasutustele võimalikult mugavaks ning sellega kaasa aidata registriga liitumise kiirendamisele. Riigi Infosüsteemi Amet Määruse eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse kehtiva määruse Antud selgitus. Täname asjakohase paragrahvi 5 punktiga 101 järgmises sõnastuses: „101 ) korraldab soovituse eest. Kuna hetkel on toimumas registri dokumentatsiooni avaldamise asjakohastes keskkondades;“. RIHA andmete kolimine andmete Määruse eelnõu seletuskirjas on selle muudatuse juures selgitatud, teabeväravasse, ei pea ministeerium siiski et RIK korraldab registri dokumentatsiooni avaldamise asjakohastes hetkel otstarbekaks konkreetselt RIHA-ga keskkondades, näiteks riigi infosüsteemi haldussüsteemis. Kuivõrd seotud ülesannet määruses eraldi välja seletuskirjast ei selgu milliseid muid „asjakohaseid keskkondi“ lisaks tuua. Seetõttu on vastav säte eelnõust riigi infosüsteemi haldussüsteemile on silmas peetud, siis peame välja jäetud. vajalikus märkida, et Vabariigi Valitsuse 28.02.2008 määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ (edaspidi: RIHA määrus) § 7 lõike 1 kohaselt esitab andmekogu vastutav või volitatud töötleja andmekogu dokumentatsiooni RIHA kaudu kooskõlastamiseks. See tähendab, et dokumentatsiooni RIHAsse esitamise eesmärk ei ole üksnes selle avaldamine, vaid ka avaliku teabe seaduse §-s 437 sätestatud korras andmekogu ja selle muudatuste registreerimine RIHAs. Seetõttu teeme ettepaneku määruse eelnõud selguse huvides täpsustada, näiteks sarnaselt keskkonnaministri 28.08.2017 määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ § 6 lõike 4 punktile 2, millega Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele on pandud ülesanne korraldada registri riigi infosüsteemi haldussüsteemis registreerimine. RIHAsse esitatud täitmisregistri dokumentatsiooni järgi töödeldakse Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. täitmisregistri infosüsteemis ka „infopäringute ja nende vastuste sisu, konto väljavõtete faile jms“. Määruse eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse täitmisregistri põhimääruse paragrahvi 10 lõike 5 sissejuhatavat lauseosa pärast sõna „kohta“ tekstiosaga „lisaks § 9 lõikes 2 nimetatud andmetele“. Selliselt jääb arusaam justkui registris töödeldakse andmeid üksnes „päringu ja selle vastuse kohta“, kuid mitte päringute ja nende vastuste sisu. Teeme ettepaneku eelnõud ja/või seletuskirja selles osas täiendada. RIHAsse esitatud teabe kohaselt viiakse täitmisregistrisse üle ka Antud selgitus. Täitemenetlusregister ei eelnevalt täitemenetlusregistris (taitis) töödeldud andmed. Palume ole suletud, vaid on kasutusel TMS § 632 eelnõud täiendada sättega millest nähtuks suletud reguleeritud kohtutäiturite tööks vajalikku täitemenetlusregistri andmete edasine töötlemine täitmisregistris. infosüsteemina. Seetõttu ei ole selle Ühtlasi juhime tähelepanu, et täitemenetlusregistri lõpetamine pole lõpetamise RIHA-s registreerimine vajalik. avaliku teabe seaduse § 433 lõikes 3 ja RIHA määruse §-s 12 TMS § 63 lõike 8 kohaselt töödeldakse sätestatud korras RIHAs registreeritud. täitmisregistris andmeid nii menetluses olevate kui ka lõpetatud täiteasjade kohta. TMS § 632 lõike 1 kohaselt edastatakse vastavaid andmeid selles paragrahvis nimetatud süsteemi kaudu. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Oleks mõistlik, et andmekogu vastutav töötleja saab igal hetkel Mittearvestatud. TMS § 63 lõike 5 punkti 4 otsustada, kelle teenuseid ta oma andmekogu majutamiseks, kohaselt tuleb volitatud töötlejad ja nende haldamiseks jms funktsioonideks kasutab ning kirjeldaks ülesanded sätestada täitmisregistri põhimääruses vastavad nõuded volitatud töötlejale. Konkreetsete põhimääruses. Seega peab asutuse asutuste põhimäärusesse kirjutamine tähendaks majutaja volitatud töötlejaks olemine hetkel muudatuse korral igakordset määruse muutmist ja antud juhul kõigi tulenema õigusaktist. Selleks, et volitatud põhimääruste muutmist, kes veel RIT-i vahendatavaid teenuseid töötlejat oleks võimalik paindlikumalt kasutavad. See omakorda loob märkimisväärset bürokraatiat määrata, oleks eelnevalt vaja TMS § 63 funktsioonisiiretel asutuste ja valitsemisalade vahel. Teeme sõnastust muuta. Lisame selle kaalutavate ettepaneku RIT-i põhimääruses volitatud töötlejana nimeliselt mitte edasiste seadusemuudatuste nimekirja. välja tuua. See ei muuda asjaolu, et RIT korraldab poolte kokku lepitud nõuetel ja tingimustel (koostöökokkulepe) täitmisregistri majutamise. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu punkt 2 järgmiselt: paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Registri volitatud töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK) ning riigiasutus, kellega on sõlmitud koostöökokkulepe registri majutamiseks.“; Eelnõu punktis 9 toodud muudatus pole pakutud sõnastuse puhul vajalik teha. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Eelnõu § 1 punktis 5 kavandatav sõnastus on seletuskirja kohaselt Mittearvestatud. Punkti kavandatav kavandatud sätte täienduse, mitte asendamisena. Teeme ettepaneku sõnastus on „teostab järelevalvet selle üle, eelnõu vastavalt muuta. kas registriga päringute tegemiseks või arestide andmete töötlemiseks liidestatud avaliku võimu kandja liidestunud kasutaja isikuandmete vastutava töötlejana on teostanud piisavat kontrolli andmete töötlemise õiguspärasuse üle, küsib selgitusi, teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ning otsustab juurdepääsuõiguse äravõtmise;“. Mahakriipsutatud lauseosa asendatakse allajoonitud lauseosaga. Peame vajalikuks muuta eelnõu § 1 punkti 19 sisu selliselt, et kui Mittearvestatud. Kuna arvestatav osa registri vastutavale töötlejale on esitatud pöördumine päringute kohta päringuid tehakse ülesannete täitmiseks selgituse saamiseks, edastab registri vastutav töötleja pöördumise (nt kriminaalmenetlus, julgeolekuasutuste vastamiseks konkreetsele päringu tegijale. Eelnõus kavandatu, et seaduses sätestatud ülesanded), mille pöördumine edastatakse vastamiseks kõikidele asutustele, kes on puhul ei ole tihti seadusest tulenevalt registriga päringute tegemiseks liidestatud, tekitab tarbetut lubatud avalikustada ka päringu tegemise halduskoormust nendele, kes ei ole andmepäringuid teinud ja tekitab fakti, ei ole võimalik päringut edastada vaid ka vajaduse töödelda isikuandmeid sisulise põhjuseta. Sellega asutustele, kes tegelikult päringuid teinud seonduvalt teeme ettepaneku anda volitatud töötlejale RIK-ile ka on, kuna sellisel viisil ilmneks andmete töötlemise õigus (määruse § 5 täiendus). RIK töötleb edastamisest see, millised asutused on registriandmeid niikuinii näiteks teenusintsidentide lahendamisel või päringuid teinud. Samas ei ole registri andmete parandamisel. Seega on RIK-il juurdepääs täitmisregistri vastutavale töötlejale ega volitatud andmebaasile ja saab vajadusel ka välja selgitada konkreetset huvi töötlejale teada see, kas päringu tegemise pakkuva andmepäringu tegija ja sellest vastutavale töötlejale aluseks olnud asjaolud on veel vajadusel teada anda. asjakohased, nt kas asjakohane menetlus veel kestab ehk kas päringu tegemise fakti on juba lubatud avalikustada või mitte. Eelnõu § 1 punktis 21 kavandatav muudatus, millega asendatakse Mittearvestatud. „Järjekoht“ ja „järjekoht sõna „järjekoht“ sõnaga „järjestus“ ei ole põhjendatud. Järjestus registris“ on mõistetena liiga sarnased – tähendab eesti keeles järjekorda, ent ühel arestil ei saa olla eriti arvestades, et TMS § 63 lõike 7 järjekorda, vaid on järjekoht. Seega peaks uus sõnastus olema kohaselt eeldatakse täitmisregistrisse tervikuna „järjekoht registris“. kantud andmete õigsust. Muudatuse eesmärgiks on just õigusliku tähendusega järjekoha ja registris olevate arestide järjestuse selgem eristamine. Teeme ettepaneku anda määruses eelnõu § 1 punktis 33 kasutatava Arvestatud. Antud selgitus. Määruse infopäringu mõiste. Samuti vajab määruse § 16 puhul täpsustamist, § 16 lõike 4 sõnastust täpsustatud. kas täiteasjade andmete hulka lõike 1 tähenduses arvatakse ka Täiteasjade andmete hulka lõike 1 võlgnike pangakontode arestide andmed? Samuti palume vaadata tähenduses arvatakse ka võlgnike see säte üle eelnevalt eelnõu § 1 punkti 19 kohta esitatud pangakontode arestide andmed ettepanekuga seonduvalt. Üldise märkusena juhime tähelepanu ka vajadusele, et vastutav Antud selgitus. Märkuses kirjeldatud töötleja teavitaks Koda igakordselt, kui toimub muudatus kohtutäituri teavitamise näeb ette ka kehtiv infosüsteemi ja täitmisregistri andmevahetuse korralduses. Peame põhimäärus. Määruse § 5 punkti 10 silmas vajadust tagada, et konkreetse kohtutäituri menetluses kohaselt teavitab RIK registriga varem olevate täiteasjade ja arestide andmed liiguksid täitmisregistri ja liidestunud asutusi uue infosüsteemi kohtutäituri infosüsteemi vahel alati vaid ühe konkreetse kanali registriga liidestamisest. Praktiliselt toimub kaudu, mitte paralleelselt mitmel viisil või kuidagi juhuslikult kohtutäituri infosüsteemi liidestamine nii, et vaheldumisi. Vaid nii on võimalik tagada, et iga andmepäring saab ka esmalt avatakse infosüsteemile vastuse ja ei tekiks andmekadu või andmete korrapäratust testkeskkond ja taotlus arutatakse Kojaga täitmisregistris. Kohtutäituri infosüsteemi liidestamiseks otse läbi. Alles siis, kui ilmneb, et liidestumiseks täitmisregistriga on eelneva tõttu vajalik ka Koja nõusolek. Palume takistusi ei ole, võimaldatakse juurdepääs vastav sätestada täitmisregistri põhimääruses. täitmisregistrile. delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 18.02.2026 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 6 MINISTRI MÄÄRUS Justiits- ja digiministri 8. juuli 2025. a määruse nr 9 „Täitmisregistri põhimäärus“ muutmine 284480 504190 0 0 Määrus kehtestatakse täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 5 ja § 115 lõike 7 alusel. § 1. Justiits- ja digiministri 8. juuli 2025 . a määruse nr 9 „Täitmisregistri põhimäärus“ muutmine Justiits- ja digiministri 8. juuli 2025 . a määruses nr 9 „Täitmisregistri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „lõigete 4, 5, 9 ja 10 ning“ tekstiosaga „ lõike 5 ja“; 2) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Registri ingliskeelne nimetus on The Enforcement Register .“; 3 ) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Registri volitatud töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK ) ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi RIT ).“; 4 ) paragrahvi 4 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „nimetatud“ tekstiosaga „ avaliku võimu kandja “; 5 ) paragrahvi 4 punktis 4 asendatakse teksti osa „teavitab registri“ teksti osaga „teavitab registriga liidest at ud “; 6 ) paragrahvi 4 punktis 6 asendatakse teksti osa „ liidestunud kasutaja“ teksti osaga „või aresti de andmete töötlemiseks liidest at ud avaliku võimu kandja“; 7 ) paragrahvi 5 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „RIK : “; 8 ) paragrahvi 5 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „ (2) RIT tagab registri nõuetekohase majutamise. “; 9 ) paragrahvi 7 lõike 2 punkt ides 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „ tema poolt“ teksti osaga „ enda poolt otse või“; 1 0 ) paragrahvi 7 lõike 2 punkti 2, lõike 3 punkti 2, lõike 4 punkti 2 ja § 9 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „annab“ teksti osaga „ andmesubjektile, järelevalvet teostavale asutusele või muule õigustatud isikule või asutusele “; 1 1 ) paragrahvi 7 lõike 4 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna „asutuse“ läbivalt teksti osaga „ krediidi- ja makseasutuse “; 1 2 ) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse teksti osa „volitatud töötleja“ teksti osaga „RIK“; 13) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „ Õigused antakse ainult juhul, kui seadus sätestab täitmisregistri andmete töötlemise õiguse kõigi ülesannete täitmiseks, mille täitmiseks õigusi taotletakse. “; 1 4 ) paragrahvis 9 asendatakse sõna „kasutaja“ teksti osaga „avaliku võimu kandja“ vastavas käändes; 1 5 ) paragrahvi 9 lõikes 5 asendatakse arv „ 6 “ tekstiosa ga „ 6 3 “ ; 1 6 ) paragrahvi 9 lõike 5 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „ ja volitatud töötlejal “; 1 7 ) paragrahvi 9 lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „ RIK-il on käesolevas lõikes nimetatud andmetele juurdepääs teenuseintsidentide käsitlemise ja lahendamise ülesande täitmiseks.“; 1 8 ) paragrahvi 9 lõiget 7 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kui isik esitab päringute kohta selgituse saamiseks pöördumise registri vastutavale töötlejale, edastab registri vastutav töötleja pöördumise vastamiseks asutustele, kes on registriga päringute tegemiseks liidest at ud. Registri vastutav töötleja ei töötle päringute edastamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmeid. “; 19 ) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 1 järgmises sõnastuses: „10 1 ) aresti kohta vastaja (nimi, isikukood, isikukoodi riik ja ametinimetus; krediidi- ja makseasutuse nimetus, registrikood ja BIC-kood);“; 2 0 ) paragrahvi 10 lõike 2 punktis 15 ja lõike 3 punktis 11 asendatakse sõna „järjekoht“ teksti osaga „järjestus registris“; 2 1 ) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse punktiga 9 1 järgmises sõnastuses: „9 1 ) aresti kohta vastaja (nimi, isikukood, isikukoodi riik ja ametinimetus ; krediidi- ja makseasutuse nimetus , registrikood ja BIC - kood);“; 2 2 ) paragrahvi 10 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 2 3 ) paragrahvi 10 lõike 5 sissejuhatav at lauseosa täiendatakse pärast sõna „kohta“ teksti osaga „lisaks § 9 lõikes 2 nimetatud andmetele“; 2 4 ) paragrahvi 10 lõike 5 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „saatja“ teksti osaga „(nimi, ametinimetus või viide tema pädevuse muule õiguslikule alusele, aadress, sidevahendite andmed)“; 2 5 ) paragrahvi 10 lõike 5 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „adressaat“ tekstiosaga „(ärinimi, registrikood ja BIC-kood)“; 2 6 ) paragrahvi 10 lõike 5 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „objekt“ tekstiosaga „(nimi, isikukood või registrikood, isikukoodi või registrikoodi riik, sugu, sünniaeg, surmaaeg, sünniriik ja postiaadress)“; 2 7 ) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) k oja peetavast kohtutäiturite tööks vajalikust infosüsteemist või kohtutäituri infosüsteemist edastatakse registrisse § 10 lõigetes 1–3 sätestatud andmed; “ ; 2 8 ) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) r egistriga liidest at ud krediidi- ja makseasutuste andmekogudest edastatakse registrisse § 9 lõikes 2 nimetatud päringute alusel edastatavad andmed ning § 10 lõike 2 punktis 14 ja lõike 3 punktis 11 sätestatud andmed. “; 29 ) paragrahvi 14 lõike 2 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks; 3 0 ) paragrahvi 15 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „nimetatud“ tekstiosaga „avaliku võimu kandja“; 3 1 ) p aragrahvi 16 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 3 2 ) paragrahvi 16 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „Paragrahvi 9 lõikes 2 nimetatud päringu ja selle vastuse andmeid säilitatakse 30 päeva vastuse esitamisest, kui d mitte kauem kui 60 päeva päringu tegemisest.“; 3 3 ) paragrahvi 17 täiendatakse pärast sõna „nimetatud“ läbivalt teksti osaga „avaliku võimu kandja“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2026. aasta 23. veebruaril. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta j ustiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg k antsler
Allikas: Justiits- ja Digiministeerium dokumendiregister →