Justiits- ja Digiministeeriumi programmide 2026-2029 kinnitamine

17.02.2026 nr 14 MINISTRI KÄSKKIRI Justiits- ja Digiministeeriumi programmide 2026- 2029 kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 19.12.2017 määrusest nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“: Kinnitan Justiits- ja Digiministeeriumi programmid 2026-2029 vastavalt lisades toodule: 1. Digiühiskonna programm 2026–2029 2. Õigusriigi programm 2026–2029 (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa 1: Digiühiskonna programm 2026–2029 Lisa 2: Õigusriigi programm 2026–2029  KINNITATUD justiits- ja digiministri 17.02.2026 käskkirjaga 14 Lisa1 Digiühiskonna programm 2026–2029 Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Digiühiskond Tulemusvaldkonna Digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile eesmärk soovijatele kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne. Valdkonna Eesti Digiühiskond 2030 arengukava Programmi nimi Digiühiskonna programm Programmi Avalike teenustega rahulolu tõus, ülikiire interneti parem kättesaadavus ja eesmärk küberkaitstud Eesti. Programmi 2026–2029 periood Peavastutaja Justiits- ja Digiministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) (oma valitsemisala Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT) asutused) Andmekaitse Inspektsioon (AKI) Riigiside Sihtasutus (RIKS)  2 Sissejuhatus Digiühiskonna programm on ainus digiühiskonna tulemusvaldkonna programm ning koostatud valdkondliku arengukava Eesti Digiühiskond 20301 elluviimiseks. Programm aitab saavutada arengukava eesmärke ning järgib arengukava ülesehitust. Digiriigi tegevustega tagatakse, et digiriigiga suhtlemine oleks kõigile mugav ja teenustega rahulolu kõrge. Küberturvalisuse pidevaks väljakutseks on inimeste usalduse hoidmine e-teenuste kasutamisel ja tagamine, et küberruum oleks turvaline. Ühenduvuses tegeletakse taskukohase ja kiire interneti kättesaadavusega igal pool Eestis. Programmi koostamisel on arvestatud juunis 2025 kinnitatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidega. Programmiga aidatakse kaasa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide2 saavutamisse, sh eesmärkidesse toetada kaasavat ja säästvat majandusarengut ja tööhõivet ning tagada kõigile inimväärne töö ning ehitada kohanev ja vastupidav taristu ning toetada kestlikku tööstuse arengut ja edendada innovatsiooni. Horisontaalse valdkonnana toetab digivaldkond ka teiste valdkondade eesmärkide saavutamist. Programm panustab mitmesse arengustrateegia Eesti 2035 strateegilisse sihti, enim aga sihtidesse „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Programm panustab enim strateegia „Eesti 2035“ muutustesse:  Majandus ja kliima: kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi läbi uute tehnoloogiate ja digipädevuste arendamise, ettevõtjate ja riigi koostöö suurendamise ja kiire interneti kättesaadavuse parandamise;  Riigivalitsemine: suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise; parandame riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise ning parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ning tagame julgeoleku ja turvalisuse läbi andmemajanduse arendamise, digiidentiteedi (Euroopa Liidu digiidentiteedi kukru) arendamise, sidevõrkude turvalisuse ja varustuskindluse ning küberturvalisuse tagamise ja riigiasutuste tugitegevuste konsolideerimise. Programmis kavandatud eesmärkide saavutamine on seotud järgmiste välisvahendite meetmete väljatöötamisega: 1. Digiriigi valdkonna sekkumised on 21.1.2.1 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“ ja 21.1.2.2 „Digiriik Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris“, mille eesmärk on tuua digitaliseerimisest kasu kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks. 2. Ühenduvuse valdkonna sekkumine on 21.1.5.1 „Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamine; 5G arendamise toetamine“, mille eesmärk on digitaalse ühenduvuse suurendamine. Muudatused tulemusvaldkonna vastutajates: Seoses Vabariigi Valitsuse vahetuse ning ministrite pädevuste ja valitsemisalade ümberkorraldustega on alates 1. jaanuarist 2025 digiühiskonna tulemusvaldkond justiits- ja digiministeeriumi 1 https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025- 01/Digi%C3%BChiskonnna%20ARENGUKAVA_13.12.2021.pdf 2 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng  3 valitsemisalas, varasemalt on see olnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet (TTJA) on jätkuvalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas, teised seotud asutused on liikunud samuti justiits- ja digiministeeriumi valitsemisalasse. Lähtuvalt sellest, on alates 2025. aastast digiühiskonna programmis varasemalt kajastatud TTJA teenused koondatud koos teiste selle asutuse erinevatesse valdkondadesse panustavate, kuid sarnase rakendusliku iseloomuga teenustega (load ja järelevalve) tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ , mille vastutaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Muudatused programmi struktuuris: Võrreldes perioodiga 2025-2028, on programmist välja jäetud meetme tasand ning oluliselt muudetud programmi tegevuste jaotust, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 8. mai 2025 istungil ja lõplikult kinnitatud 2026. aasta riigieelarveseaduse vastuvõtmisel Riigikogus. Lisaks on andmepõhise ühiskonna arendamise programmi tegevusse liidetud varasemalt õigusriigi tulemusvaldkonna programmis olnud andmekaitsepoliitika ja andmekaitseinspektsiooni teenused. Tabel 1. Programmi tegevuste jaotuse võrdlus eelmise perioodiga. Programm 2025–2028 Programm 2026–2029 Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND Digiühiskonna programm Arengukava alaeesmärk I: Digiriik – tagada parim digiriigi kogemus 1. Digiriigi arenguhüpped 1. Personaalse riigi ja kasutajakesksete teenuste arendamine 2. Digiriigi alusbaasi kindlustamine 2. Andmepõhise ühiskonna arendamine 3. Digiriigi teenuste ja platvormide tagamine 4. Digiriigi arengu juhtimine ja koordineerimine Arengukava alaeesmärk II: Küberturvalisus – Eesti küberruum on turvaline ja usaldusväärne 3. Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja 5. Riikliku küberturvalisuse tagamine koordineerimine 4. Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine 5. Küberturvalisuse tagamine Arengukava alaeesmärk III: Ühenduvus – Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid digiteenuseid 6. Sidevaldkonna regulatiivse keskkonna tagamine 6. Sidevaldkonna õigusruumi tagamine 7. Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 8. 5G-taristu ja -teenuste arendamine Põhjendused valdkonna alaeesmärkide jaotuse kaupa: I Digiriik: läbipaistvuse huvides ja paremaks valdkonna juhtimiseks on programmi tegevused jagatud temaatiliselt. Tegeletakse nelja suure valdkonnaga: teenused, andmed ja tehisaru, baastaristu arendamine ning digiarengut võimestavad tegevused (üleriigiline IKT juhtimine, rahvusvaheline koostöö, rohedigi, IKT oskuste arendamine). Varasem 2/3 kogu digiühiskonna programmi kulude kajastamine programmi tegevuses "Digiriigi alusbaasi kindlustamine" ei võimaldanud läbipaistvaid juhtimisotsuseid ressursside jagunemises. Uus ülesehitus on kooskõlas digiühiskonna arengukava uue eelnõuga.  4 II Küberturvalisus: programmi tegevused on liidetud ühe programmi tegevuse alla eelarve ebaproportsionaalse jaotumise tõttu. Programmi tegevuse all olevad teenused on kavandatud 2024. aastal valminud kübervaldkonna valges raamatus "Läbivalt IT-vaatlikum Eesti" kokku lepitud kolme suuna järgi: 1. Riikliku küberturvalisuse arengu juhtimine, 2. Ühiskonna kerksuse suurendamine, 3. Turvalise küberkeskkonna kujundamine. See on aluseks ka digiühiskonna arengukava uuele eelnõule. III Ühenduvus: programmi tegevused on liidetud ühe programmi tegevuse alla eelarve ebaproportsionaalse jaotumise tõttu. Tegevuse alla on kavandatud kolm teenust, mis vastavad ka digiühiskonna arengukava uuele eelnõule. Programmi eesmärk ja mõõdikud Kuna tulemusvaldkonnas koostatakse üks programm, on tulemusvaldkonna ja programmi eesmärk ja mõõdikud samad. Veelgi enam, programmi kolm mõõdikut on omakorda eraldi iga alaeesmärgi mõõdikud. Programmi eesmärk: Avalike teenustega rahulolu tõus, ülikiire interneti parem kättesaadavus ja küberkaitstud Eesti. Tabel 2. Digiühiskonna programmi mõõdikud. 2024 2026 2027 2028 2029 2030* Mõõdikud (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihttase) Avalike digiteenustega rahulolu 82% 85% 86% 87% 88% 90% Allikas: Teenuste kataloog, JDM Turvariski vältimise kaalutlustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest 8,2% <7,5% <7,0% <6,5% <6,0% <4%** hoidunute osakaal Allikas: Statistikaamet Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s 81% 84% 86% 88% 89% 100% internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s Allikas: TTJA *Arengukava Eesti Digiühiskond 2030 sihttasemed **Tegemist on pöördväärtusega Sobivate mõõdikute ja nende sihttasemete üle on digiühiskonna arengukava juhtkomisjonis plaanis pidada lisaarutelu. Küberturvalisuse mõõtmiseks kasutatakse alates 2024. aastast Statistikaameti mõõdikut „Turvariski vältimise kaalutlustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal“, mis näitab, kas Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt. Mõõdikuga mõõdetakse viimase 12 kuu jooksul turvariskide tõttu avaliku sektori asutuste või teenusepakkujatega interneti kaudu suhtlemisest hoidunud 16–74–aastaste internetikasutajate osakaalu (statistikaamet, IT 44). Mõõdik on piisavalt üldine, et seostuda küberturvalisuse programmi tegevuse all kavandatud tegevustega ning samas ka piisavalt konkreetne, et saada tagasiside valdkonnas toimuvatest muutustest ja nende mõjust inimeste käitumisele.  5 Programmi rahastamiskava Rahastamiskava Tabel 3. Programmi rahastamiskava programmi tegevuste kaupa, tuhandetes eurodes. Programmi tegevuste nimetusi on korrigeeritud võrreldes 2025. a riigieelarve seaduses esitatuga ning kuvatakse 2026-2029 perioodi nimetusi. Eelarve Eelarve prognoos 2025* 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud kokku 151 114 128 397 128 489 118 548 84 375 I Digiriik 97 235 93 743 82 257 74 299 63 360 1. Andmepõhise ühiskonna arendamine 12 901 7 949 6 913 5 591 2. Digiriigi arengu juhtimine ja koordineerimine 92 721*** 18 090 19 347 14 508 7 563 3. Digiriigi teenuste ja platvormide tagamine 56 881 49 099 47 819 45 838 4. Personaalse riigi ja kasutajakesksete teenuste 4 514** 5 871 5 863 5 059 4 368 arendamine II Küberturvalisus 16 997 21 034 19 811 18 315 16 060 5. Riikliku küberturvalisuse tagamine 16 997**** 21 034 19 811 18 315 16 060 III Ühenduvus 36 882 13 620 26 421 25 934 4 956 6. Sidevaldkonna õigusruumi tagamine 36 882***** 13 620 26 421 25 934 4 956 *2025.a kinnitatud eelarve, va amortisatsioon **2025. aastal kandis nimetust „Digiriigi arenguhüpped“ ***2025. aastal olid need programmi tegevused esitatud ühe tegevusena „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ ****2025. aastal oli selle tegevuse asemel kolm eraldi programmi tegevust: „Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine“, „Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine“ ning „Küberturvalisuse tagamine“. Näidatakse nende tegevuste koondeelarvet. *****2025. aastal oli selle tegevuse asemel kolm eraldi programmi tegevust: „Sidevaldkonna regulatiivse keskkonna tagamine“, „Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude väljaarendamine“ ning „5G-taristu ja -teenuste arendamine“. Näidatakse nende tegevuste koondeelarvet. Täiendavalt esitatakse teenuste indikatiivne rahastamiskava dokumendi lisas 2. Tabel 4. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025. aasta kohta, tuhandetes eurodes. Informatsioon on esitatud perioodi 2025-2028 programmi struktuuris. Ülekantavate 2025.a 2025.a Lõplik 2025.a VV summa riigieelarve I riigieelarve II programmi reservide Selgitused (piirmääraga p.a. seaduse- p.a. seaduse- tegevuse eraldised vahendid) muudatused muudatused eelarve Digiühiskond 15 024 1 992 -4 469 1 964 14 511 5G-taristu ja -teenuste 14 0 -2 0 12 arendamine Digiriigi alusbaasi 11 182 1 992 -3 068 315 10 421 2024. a ülekantavate kindlustamine vahendite info on Digiriigi arenguhüpped 160 0 -53 0 107 avaldatud JDM Küberturvalisuse kodulehel, 2 253 0 -1 680 1 586 2159 lisaeelarvete info on tagamine  6 Riikliku Riigi Teatajas ja Riigi küberturvalisuse Teatajas, VV 726 0 300 0 1026 juhtimine ja sihtotstarbelisest koordineerimine reservist eraldatud Sidevaldkonna vahendite info on regulatiivse keskkonna 154 0 36 0 190 avalikus tagamine dokumendiregistris , Suundumuste, riskide ja avalikus mõjude analüüsivõime 521 0 0 0 521 dokumendiregistris ja arendamine avalikus dokumendiregistris. Väga suure läbilaskevõimega 14 0 -2 63 75 juurdepääsuvõrkude väljaarendamine  7 Hetkeolukorra analüüs Digiriigi edu mõõdetakse läbi avalike digiteenuste rahulolu, mille 2024. aasta väärtus 82 protsenti on juba iseenesest kõrge, kuid eesmärk on läbi erinevate tegevuste rahulolu veelgi suurendada. Alljärgnevalt on toodud mõned olulisemad tegevused 2024. aastal, mis kõrgele rahulolule kaasa aitavad. Riigiportaali eesti.ee kaudu loodud elusündmusteenused on inimeste poolt hästi vastu võetud ja kokku oli 2024. aastal võimalik kasutada kaheksat elusündmusteenust. Teenuste kasutamise mugavuse suurendamiseks avaldati 2024. aasta lõpus Eesti.ee mobiilirakendus. Lisaks tegeleti strateegilise vaate korrastamisega: valmisid nii andmete ja tehisintellekti3, personaalse riigi4 kui identiteedihalduse5 valged raamatud ning alustati digiühiskonna arengukava 2030 uuendamisega. Küberturvalisuse mõõdiku järgi oli 2024. aastal inimeste usaldus avalike e-teenuste vastu 91,8 protsenti, mis on võrreldes eelmise aastaga pisut tõusnud. Kuigi sihttasemest on see madalam, siis järjepidevat usalduse hoidmist üle 90 protsendi saab lugeda positiivseks. Suurem langus toimuski 2023. aastal seoses julgeolekuolukorra muutuse ja inimeste teadlikkuse suurenemisega küberturvalisusest. Hoolimata olukorrast on Eesti e-teenused toiminud tõsisemate häireteta ja üldine toimepidevus paranenud. Ka Euroopa Liidu küberturvalisuse indeksi6 järgi oli Eesti 2024. aastal endiselt Euroopa küberturvalisemate riikide seas. Võrreldes Euroopa keskmisega on Eesti tugevam järgmistes valdkondades: riiklikul tasandil reageerimine ja CERT operatiivsus, küberjulgeolekualased raamistikud, teadus-arendusalane koostöö, kooskõla rahvusvaheliste parimate praktikatega ning nõuetega. 2024. aastal keskenduti eelkõige küberturvalisuse taseme ühtlustamisele ja hukukindluse tagamisele ning toimekindluse suurendamisele. Samuti toetati küberturvalisuse taseme ühtlustamiseks kohalikke omavalitsusi ning haridussektorit infoturbemeetmete kaardistamisel ja rakendamisel. Ka küberturvalisuse valdkonnas toimus 2024. aastal strateegiliste dokumentide7 uuendamine. Olukorras, mil globaalne julgeolekuolukord on märgatavalt halvenenud, on fookus seatud eelkõige julgeoleku ja turvalisuse kindlustamisele. Ühenduvuse parandamine on pidevas tõusutrendis ja nõuab pidevaid tegevusi. 2024. aasta lõpuks oli 81 protsendil Eesti ettevõtetest ja kodumajapidamistest võimalus liituda väga suure läbilaskevõimega võrkudega. Uue toetusmeetme abil anti 598-le aadressile valguskaabelvõrguga liitumisvõimalus ning jõudis lõpuni kogukonna lairibavõrkude toetusmeetme pilootprojekt. Pikemalt saab 2024. aasta olukorra analüüsiga tutvuda digiühiskonna 2024. aasta tulemusaruandes8. Sellest lähtuvalt on olulisemad fookused/väljakutsed järgmistel aastatel:  Riigi IKT-taristu toimepidevuse saavutamine, et Eesti riigil oleks terviklik võime toimida ja osutada teenuseid ka meie territooriumil paikneva taristu kriisi korral.  Üleriigiline IKT juhtimine, et tagada riigis majanduslike võimalustega sobituv efektiivne ja jätkusuutlik IKT-korraldus. 3 Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030, 2024. 4 Personaalse riigi valge raamat, 2024. 5 Identiteedihalduse valge raamat, 2024. 6 The European Union Agency for Cybersecurity European Union cyber security index 7 Küberturvalisuse strateegia 2024-2030, 2024. 8 Strateegilised alusdokumendid | Justiits- ja Digiministeerium  8  Andmete ja tehisaru kasutuselevõtt, et panustada riigihalduse tõhustamisse ning kujundada Eesti andmete väärindamise ja targa kasutamise toel juhtiva andmemajanduse ja avaliku halduse kvaliteediga riigiks maailmas.  Küberturvalisuse tagamine, luues paindliku ja kõiki sihtrühmi arvestava riikliku küberturvalisuse juhtimissüsteemi, mis ennetab proaktiivselt küberintsidente ja kriise. Eesmärk on tagada turvaline ja usaldusväärne digitaalne keskkond nii kodanikele kui ka ettevõtetele.  Digioskuste ja järelkasvu tagamine ning naiste osakaalu suurendamine IKT-sektoris, mis aitab kindlustada, et digiühiskonna arengu eeldusena elaksid riigis digivõimekad inimesed. Olulisemad tegevused/sekkumised DIGIRIIK:  Avalike teenuste kättesaadavuse ja personaliseeritud kasutajakogemuse pakkumiseks jätkatakse riigiportaali arendamisega ja luuakse taotluste menetlemise töölaud. Riigiportaal kui ühine platvorm hõlbustab avalike teenuste osutamist nii teenuste omanike kui ka kasutajate vaates. Teenuse omanik saab keskenduda äriloogika arendamisele, ilma et peaks muretsema digikanali haldamise või riiklike nõuete täitmise pärast. Lõppkasutajal on lihtne ligipääs oma andmetele ning ülevaade oma taotluste menetlusprotsessist, mille saavutamiseks arendatakse riigiportaali vastav töölaud.  Jätkatakse kesksete teenuste pakkumisega, mis lihtsustavad eraisikute ja ettevõtete suhtlust riigiga, vähendavad bürokraatiat ning tagavad efektiivsema riigihalduse, vähendades sarnaste digiteenuste dubleerimist ning toetades teenuste koostalitusvõimelisust. Selleks panustatakse lähiaastatel ressursse kesksete teenuste ja komponentide jätkusuutlikkuse tagamisse ning nende kasutuse laiendamisse.  Riigi IT juhtimiseks töötatakse välja jätkusuutlik mudel. Riigi toimemudel on muutumas keerukamaks seoses kõrgema taaskasutuse ja infosüsteemide konsolideerituse määraga, samuti seavad uued läbivad nõuded ning riigiülesest optimeerimisest tulenevad muutused ootuseid riigiülesele tehnoloogia juhtimisele.  Selleks, et otsesed avalikud teenused vastaksid personaalse riigi teenuse tunnustele, jätkatakse koostöökogude- ja võrgustikutöö kaudu teenuse omanikele vajalike tööriistade, juhiste jms koostamist, sh toetamaks uuenenud teenuse standard 2.0 juurutamist.  Alustatakse uuenenud visiooniga riiklik postkast 2.0 juurutamisega, mis toob lõppkasutaja jaoks kõik riiklikud teavitused ühele pildile, sõltumata asukohast.  Jätkatakse riikliku mobiilirakenduse arendustegevustega, sh uute teenuste mobiilirakendusse toomisega. Mobiilirakenduse eesmärk on tagada mobiiliplatvormil erinevate riiklike teenuste tarbimise. Lisaks analüüsitakse võimalusi riikliku mobiilirakenduse ja Euroopa Liidu digiidentiteedirakenduse digikukru koostoimimise tagamiseks.  Jätkatakse valdkondlike tegevuskavade, sh tehisintellekti tegevuskava, andmete tegevuskava, rakendamisega. Töötatakse välja haldusalade ülene andmeanalüüsi ja üksuste toimemudel, mille rakendamine aitab asutustel andmeid paremini hallata ja kasutada. Sellest võidavad nii avalik kui erasektor ning laiemalt soodustatakse Eesti majandusarengut. Andmete valdkonnas küpsustaseme tõstmiseks jätkatakse kesksete platvormide ning tööriistade arendamist ja pakkumist (sh nõusolekuteenus, avaandmed, andmehaldus, keeletehnoloogia, privaatsust säilitavad tehnoloogiad, tehisintellekt).  9  Rakendatakse andmete ühekordse esitamise põhimõtet. Andmete laialdasemaks taaskasutamiseks muudetakse õigusruumi. Tuvastatakse ja lahendatakse riigi kõige olulisemate põhiandmete dubleeriva küsimise juhtumid.  Tagatakse eesti keele kasutus vähemalt viies suures keelemudeli treeningandmestikus ja luuakse selleks tingimused 15 miljardi sõnalise keeleandmestikuga eesti keele ja kultuuri kestmiseks tehisaru ajastul.  Jätkatakse tehisaru arendamist ja rakendamist enamates asutustes. Tagatakse riigipõhise tehisaru arendamiseks vajalik arvutusvõimekus.  Elektroonilise identiteedi valdkonnas jätkatakse tehnilise võimekuse loomisega ning EL digikukru õigusraamistiku rakendamisega, et 2027. aastaks saaks Eesti kasutusele võtta Euroopa Liidu poolt kohustusena tulevat piiriülese standardiseeritud elektroonilise ID ja digitaalsete tõendite lahendust digikukru platvormil.  Jätkatakse keskse platvormi Single Digital Gateway (SDG) arendamist, et andmevahetus saaks toimuda ka piiriüleselt ning teenustele pääseks ligi eIDASe raamistiku kaudu.  IT-kompetentside puudujäägi leevendamiseks avalikus sektoris töötatakse välja ülesandepõhist roteerumist lihtsustav lahendus. Loodav lahendus tagab ajakohase ülevaate spetsialistide oskustest ning võimaldab inimesi asutuste vahel väiksema halduskoormusega roteerida. Lisaks viiakse ellu tegevusplaan riigi kui IT-tööandja positsiooni tugevdamiseks.  Luuakse tehnilised ja õiguslikud eeldused Digiakadeemia kasutuselevõtuks avaliku sektori keskse õppeplatvormina. Luuakse sihitatud täiendkoolitusi, sh koostöös erasektori ja kõrgkoolidega, ning nõustatakse keskvalitsuse asutusi ja kohalikke omavalitsusi koolitusvõimaluste rakendamisel.  Valitsemisalad viiakse üle uutele riigiülestele arvutitöökohtadele ning serveri alustaristu teenustele, tagamaks standardiseeritud arvutitöökoha teenuste osutamise jätkusuutlikkus.  Täiendavalt keskendutakse riigipilve laiendamisele, et võimaldada teenuseomanikel osutada teenuseid eriolukordades väljaspool Eestit. Jätkatakse avalike pilvteenuste laiapindsemaks kasutusele võtmiseks koostatud tegevuskava ellu viimisega. Tagamaks ühiskonna toimimist kriisisituatsioonis, muudetakse riigi kriitilised infosüsteemid pilvekõlbulikuks.  Riigi toimepidevuse parandamiseks on vajalik satelliitsidevõimekuse laiendamine. Sisejulgeoleku tagamiseks on vajalik alustada 4G/5G võrkudel põhineva Ester 2.0 operatiivraadioside ja häirekindla positsioneerimisteenuse arendamisega. KÜBERTURVALISUS:  Keskendutakse küberturvalisuse taseme tõstmisele ja tulevikukindlusele läbi infoturbealaste ja IT teenuste korraldamise miinimumnõuete kehtestamise, küberreservi kompetentsi tõstmise, õppuste ja tuleviku tehnoloogiate riskihindamise tulemuste rakendamise. Riiklik küberturvalisuse juhtimine peab toetama sihtrühma vajadusi ning olema läbivalt intsidente/kriise ennetav digiteenuste turvalisemaks muutmisel.  Jätkuvalt arendatakse keskselt pakutavaid kaitseteenused, tõhustatakse koostööd erasektoriga ning jätkatakse senisest sihistatumalt laiapindset küberhügieeni- ja turvalisuse alast ennetustööd, jätkatakse elutähtsa teenuse osutajate turvatestimist ja red teamingut.  10  Küberturvalisuse seaduse (KÜTS) revisjoni raames võetakse miinimummahus üle NIS2 direktiiv9 ning tehakse muid olulisi muudatusi kübervaldkonna õigusaktides, et saavutada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus ning parandada siseturu toimimist.  Koostöös HTMiga tuleb kindlustada küber- ja infoturbe oskuste integreerimine kõigile haridustasemetele ja küberekspertide järelkasv. Samal ajal jätkab RIA nii laiema avalikkuse kui KüTSi subjektide küberteadlikkuse tõstmist toetavate tegevustega, sh kohuslaste E-ITSile ülemineku toetamisega. ÜHENDUVUS:  Parandatakse sidevaldkonna konkurentsireegleid, sh uuendatakse juurdepääsutingimusi sideettevõtjate kaablikanalisatsioonile ning tagatakse sujuvam ja kiirem numbriliikuvus operaatorite vahel.  Lihtsustatakse uute sideühenduste rajamist, kehtestades täpsemad nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele.  Laiendatakse kiire interneti kättesaadavust maapiirkondades, kasutades Euroopa Regionaalarengufondist rahastatavad toetusmeetmeid nii juurdepääsuvõrkude rajamiseks maapiirkondades kui ka 5G võrkude rajamiseks peamistele transpordikoridoridele. Kogueelarve kahe toetusmeetme peale kokku on ca 54,36 miljonit eurot, sealjuures on ette nähtud juurdepääsuvõrkude toetamiseks 45 miljonit eurot ja 5G võrkude rajamiseks peamistel transpordikoridoridel 9,36 miljonit eurot. Programmi tegevused Programmi tegevused on jagatud peatükkideks Eesti digiühiskonna arengukava kolme alaeesmärgi kaupa. Teenuste kirjeldused on esitatud lisas 1. I Digiriik – Tagada parim digiriigi kogemus Eesti digiühiskonna arengukava visiooni digiriigi suund on sisustatud kui digilahenduste abil tõhusate ja kvaliteetsete avalike teenuste pakkumise saavutamine. Avalike teenuste parim kogemus ja kvaliteet aitab edendada majandust läbi lihtsama asjaajamise kõigile kodanikele ja ettevõtjatele. Parima digiriigi kogemuse tagamiseks tuleb samuti astuda samme, et Eestis oleks soodne keskkond tulevikulahenduste loomiseks läbi proaktiivsete sündmusteenuste, teenuste automatiseerimise ning tehisaru kasutuselevõtu. Järgmiste aastate üheks suurimaks proovikiviks on uue IKT juhtimisraamistiku väljatöötamine, mille abil tõhustada digiriigi toimimist. Programmi tegevus 1. Personaalse riigi ja kasutajakesksete teenuste arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Avalikud teenused toimivad kasutajatele mugavalt ja riigile tõhusalt. Programmi tegevuse all on nii justiits- ja digiministeeriumi kui riigi infosüsteemi ameti teenused. 9 Directive on measures for a high common level of cybersecurity across the Union  11 Tegevuste kirjeldus  Arendatakse sündmusteenuseid, mis muudavad riigiga suhtlemise ja asjaajamise oluliselt lihtsamaks ja proaktiivsemaks, riigi toimimise keerukus (nt eri asutuste ja tasandite koostöö) on teenuse saajale nähtamatu ja rahulolu suureneb.  Kesksete digiteenuste eesmärk on lihtsustada eraisikute ja ettevõtete suhtlust riigiga ja vähendada bürokraatiat, pakkudes kasutajasõbralikke ja kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi riigi avalike teenuste pakkumiseks lõppkasutajatele. Ühtlasi tagab kesksete teenuste laialdasem kasutuselevõtt efektiivsema riigihalduse, vähendab sarnaste digiteenuste dubleerimist ning toetab teenuste koostalitusvõimelisust. Eesmärgi saavutamiseks arendatakse eesti.ee-s ettevõtjate digiväravat ning jätkatakse ärisündmusteenuste arendamisega, mis võimaldab ettevõtjatel sujuvamalt täita oma õiguseid ja realiseerida kohustusi. Kasutajakeskse lähenemise toetamiseks avalikus sektoris arendatakse edasi teenuste arendamise tööriistakasti ja juurutatakse asutustes teenuste arendamise standardit. Lisaks alustatakse riigiteenuste ülevaate korrastamisega ning uuendatakse äripaneeli formaati.  Avalike teenuste kättesaadavuse ja personaliseeritud kasutajakogemuse pakkumiseks jätkatakse riigiportaali arendamisega ja luuakse taotluste menetlemise töölaud. Riigiportaal kui ühine platvorm hõlbustab avalike teenuste osutamist nii teenuste omanike kui ka kasutajate vaates. Teenuse omanik saab keskenduda äriloogika arendamisele, ilma et peaks muretsema digikanali haldamise või riiklike nõuete täitmise pärast. Lõppkasutajal on lihtne ligipääs oma andmetele ning ülevaade oma taotluste menetlusprotsessist, mille saavutamiseks arendatakse riigiportaali vastav töölaud.  Lõppkasutaja suunal on vaja teha järgmised sammud personaliseerituma ning proaktiivsema portaali poole, mis võimaldab kasutajale pakkuda selget keskpunkti “minu andmetele“ ja avalikele teenustele, et omada ülevaadet oma õigustest ja kohustustest. Selle funktsiooni täitmiseks viiakse ellu riikliku postkasti uus visioon, nn Postkast 2.0.  Jätkuvad riikliku mobiilirakenduse arendustegevused. Mobiilirakenduse eesmärk on tuua kodanikuni rakendus, mis lahendab info mobiilis tarbimise killustatuse probleemi ning tagab mobiiliplatvormil erinevate riiklike teenuste tarbimise. Mobiilirakendusse teenuste kokku toomiseks on vaja väga head üleriigilist koostööd ning stabiilset arendusmeeskonda. Programmi tegevus 2. Andmepõhise ühiskonna arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eestis on loodud hästi toimiv keskkond andmete laialdaseks kasutamiseks ning tehisaru kasutamise tulemusel toimub avalike teenuste osutamine kasutajatele mugavalt ja riigile tõhusalt. Lisaks panustab programmi tegevus eesmärki, et Eesti keel ja kultuur on hoitud ning tagatud selle jätkusuutlikkus digiühiskonnas ja –ruumis. Programmi tegevuse all on nii justiits- ja digiministeeriumi, riigi infosüsteemi ameti kui andmekaitse inspektsiooni teenused. Lisaks panustavad programmi eesmärgi saavutamisse Eesti Keele Instituut ja Statistikaamet, kelle tegevusi rahastatakse struktuurivahenditest ja taastekava vahenditest. Tegevuste kirjeldus Tegevus toetab uute lahendustega digiriigi viimist järgmisele arengutasemele, arvestades inimkesksete  12 teenuste, sh elusündmusteenuste ja vajaduspõhiste toetuste arendamist, tehisaru arendamise ja kasutuselevõtu toetamist avalikus sektoris, eesti keeletehnoloogia arendamist ja selle rakendamist läbi tehisaru tegevuskava, inimkeskse andmekorralduse rakendamist, sh ühtse ülevaate andmist minuga seotud andmetest, läbipaistvuse tagamist andmetöötlusest, andmekasutusega seotud otsuste, eelistuste, vajaduste ja õiguste haldamist, tehisaru poolt pakutavaid intelligentseid soovitusi, vajaduspõhiste toetuste ja teenuste osutamist ning õigusraamistiku loomist. Programmi tegevus toetab tehisintellekti laiemat kasutuselevõttu avalikus sektoris, eesmärgiga suurendada riigisektori tõhusust ja pakkuda inimestele mugavamat teenust ning tagada parem teenuste ja teabe ligipääsetavus. Tänapäevasele infoühiskonnale sobiv õigusruum tagab isikuandmete ja salastatud teabe kaitse ning austab üksikisiku inimväärikust ja õigust eraelule, tagades riigi usaldusväärsuse andmete töötlemisel ja üldiseks kasutamiseks mõeldud teabe levi.  Andmete esitamise koormuse vähendamiseks tagatakse kõigi riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmekirjelduste ajakohasus ning selle pinnalt tuvastatakse kõige olulisemad juhud halduskoormuse vähendamiseks. Samuti jätkatakse avaandmete kättesaadavuse parandamisega, selleks digitakse andmeid, jätkatakse andmete teabevärava ja andmete taaskasutuse keskkonna ERIKA arendustega.  Tehisintellekti kasutuselevõttu toetatakse kõigis haldusalades ja asutustes. Selleks jätkatakse kesksete taaskasutatavate tehisaru komponentide (nt tekstianalüütika ja protsessikaeve töövahend), eesti keeletehnoloogia (nt masintõlke, kõnetuvastuse, kõnesüntees ning viipekeele tuvastaja) ja digiriigi virtuaalse assistendi edasise arenduste ning juurutamisega. Eesmärk on tagada, et eesti keele andmed on kõigile osapooltele lähtuvalt piirangutest kasutatavad ning eesti keele kvaliteet suurtes keelemudelites on tagatud. Rakendatakse Eesti tehisintellekti tegevuskava aastateks 2024-2026. Luuakse tehisintellekti kompetentsikeskus ja käivitatakse tehniline ja regulatiivne liivakast võimaldamaks tooteid arendada ja testida enne nendega turule minemist. Kavas on rakendada algoritmi läbipaistvuse standardit tagamaks läbipaistvus tehisintellekti rakendamisest. Alustatakse tehisintellekti määruse ülevõtmisega tagamaks usaldusväärsus ja inimkesksus tehisintellekti rakendamisel.  Arendatakse andmenõusoleku teenust ja andmejälgijat ning jätkatakse nendega partnerite infosüsteemide liidestamisega. Andmenõusoleku teenus annab võimaluse nii eraisikule kui ka ettevõtjale andmete jagamiseks, mis võimaldab liikuda andmete ühekordse esitamise poole. Andmejälgija võimaldab eraisikutel ja ettevõtjatel saada ülevaate, milliseid andmeid ja millistel eesmärkidel riik kasutab. Luuakse võimalused andmekasutusega seotud otsuste, eelistuste, vajaduste ja õiguste haldamiseks, lihtsustatakse andmete kasutamist teenuste osutamiseks jm. Viiakse läbi andmekirjaoskuse koolitusprogramm koos valdkonda ja sellega seonduvaid riske tutvustava teavituskampaaniaga. Viiakse ellu tulevikukindla andmemajanduse projekt, sh rakendatakse privaatsust säilitavaid tehnoloogiaid, et tagada andmemajanduse tulevikukindlus.  Tagatakse isikuandmete kaitse, avaliku ja salastatud teabe ning muu andmehaldusega seotud õigusloome ja selle rakendamise vastavus põhiseaduse ning EL-i ja rahvusvahelise õiguse nõuetele.  Valdkonna õigusloomes luuakse selgus, milliseid andmekaitseõiguse norme tuleb kehtestada seaduse tasandil ja mida reguleerida muude meetmetega (nt privaatsust suurendavate tehnoloogiate rakendamine).  13  Korrastatakse praktikas kehtivaid arusaamu andmete avaldamise, säilitamise, ristkasutuse ja kustutamise kohta nii igapäevaselt kui ka erikordade ajal (nt lepitakse kokku massandmetöötluse lubatavuse tingimused).  Suunatakse isikuandmete kaitse üldmääruse, isikuandmete kaitse seaduse ning avaliku teabe seaduse rakenduspraktikat.  Suurendatakse ühiskonna teadlikkust uute digitehnoloogiate tööpõhimõtetest ja inimeste õigustest andmekaitsevaldkonnas. See toimub esmajoones andmehalduses tehnoloogia inimkeskse rakendamise põhimõtete selgitamise ning vastavate juhendmaterjalide väljatöötamise ja koolituste pakkumise kaudu. Suureneb andmekaitse inspektsiooni roll nende tegevuste elluviimisel.  Edendatakse valdkonna ekspertide koostööd avalikus sektoris.  Osaletakse aktiivselt teabeõiguse kujundamisel rahvusvahelisel tasandil, juhendi- ja õigusloomes ning Euroopa Kohtu praktika kujundamises, sh osaletakse läbipaistvusmeelsete EL-i liikmesriikide formaadis. Programmi tegevus 3. Digiriigi teenuste ja platvormide tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti digiriigi platvormid on tulevikukindlad. Programmi tegevuse all on justiits- ja digiministeeriumi, riigi infosüsteemi ameti, riigi info- ja kommunikatsioonikeskuse ning riigiside sihtasutuse teenused. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks viiakse ellu mitmeid suuremahulisi tegevusi, sh IKT taristu hukukindluse tagamine, digiriigi platvormide edasiarendamine (sh X-tee, Single Digital Gateway), IT-alusteenuste konsolideerimine (sh standardteenuste riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskusse üleminek, pilvteenustele ülemineku võimaldamine).  Tagatakse digiriigi kesksete platvormide (x-tee, eID jne) ja olulisemate infosüsteemide ülalhoid (sh taakvara likvideerimine), jätkusuutlik areng ja infoturbe kindlustamine.  Kesksete IT alusteenuste raames jätkatakse standardiseeritud arvutitöökoha- ja servertaristu teenuste konsolideerimist riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskusega vastavalt eelarve võimalustele, samuti riigipilve edasi arendamist ja andmesaatkonna võimekuse laiendamist.  Elektroonilise identiteedi valdkonnas alustatakse tehnilise võimekuse loomist, et 2027. aastaks saaks Eesti kasutusele võtta EL kohustusena tulevat piiriülese standardiseeritud elektroonilise ID ja digitaalsete tõendite lahendust digikukru platvormil. Samuti on jätkuvalt oluline eID toimekindluse tagamine ja arendamine.  Jätkatakse keskse platvormi Single Digital Gateway (SDG) arendamist, et andmevahetus saaks toimuda ka piiriüleselt ning teenustele pääseks ligi eIDASe raamistiku kaudu. Seejuures on liidestuvate asutuste ülesandeks omalt poolt välja arendada vajalikud X-tee teenused.  Lisaks viiakse ellu Riigiside Sihtasutuse (RIKS) poolt tsentraalne satelliitandmeside lahendus ja turvaline lauatelefonside. Programmi tegevuse raames rahastatakse RIKSi, et ülal hoida turvalise lauatelefoni taristut.  14 Programmi tegevus 4. Digiriigi arengu juhtimine ja koordineerimine Programmi tegevuse eesmärk: Luua ja arendada ühtsetel põhimõtetel toimivat ja kestlikku digiriiki, kus teenused ja nende toimimiseks vajalikud infosüsteemid on pidevas arengus, tulevikukindlad ja hästi juhitud. Programmi tegevuse all on justiits- ja digiministeeriumi riigiülese suunitlusega teenused, sh avaliku sektori digimuutuste võimendamiseks, IKT-jalajälje vähendamiseks, IKT-oskuste arendamiseks jm. Tegevuste kirjeldus Digiriigi arengu juhtimise ja koordineerimise kaudu tagatakse tõhus riigihaldus ja IKT-valdkonna terviklik ning jätkusuutlik juhtimine. Keskne roll on ressursside efektiivsel ristkasutusel ning digiteenuste erasektorisse andmisel. Selleks vaadatakse üle senine valitsemisalade IT-majade korraldus, konsolideeritakse tugitegevused ning juhtimine. Juhitakse ka digivaldkonna rohepööret, milleks tuleb asutustes arendada ja hankida keskkonnahoidlikke IKT-lahendusi. Tagatakse, et ühiskonnas on olemas vajalik kompetents ning arendatakse järjepidevalt digioskusi. Lisaks edendatakse rahvusvahelist andmevahetust ja toetatakse Eesti tehnoloogiate ning oskuste eksporti, laiendades koostööd rahvusvahelisele tasandile ning luues ühiseid lahendusi Euroopa Liidu ja lähiriikidega. Koordineeritakse ja toetatakse riigiüleste kesksete teenuste ning valdkondlike digipöörete täiendavat rahastust SF 2021-2027 vahenditest. RES protsessi raames koordineeritakse ja koostatakse riigieelarveliste lisavajaduste ülevaade Vabariigi Valitsusele. Koordineeritakse RRF-st rahastatud justiits- ja digiministeeriumi digiriigi reformide ja investeeringute elluviimist. Analüüsitakse rahvusvaheliste IT rahastamise parimaid praktikaid.  Kompetentside puudujäägi leevendamiseks on koostamisel digipädevuste kompetentsimudel (sh alustame mudeli ettevalmistamist) ning tegevusplaan riigi kui IT-tööandja positsiooni tugevdamiseks, hangitakse ja viiakse läbi sihitatud täiendkoolitusi (sh koostöös nii erasektori kui kõrgkoolidega) ning toetame keskvalitsuse asutusi ja kohalikke omavalitsusi koolitusvõimaluste rakendamisel.  Täiendatakse avaliku sektori töötajate digiteadmiseid ja –oskuseid, nõustades asutusi digimuutuste läbiviimisel, planeeritakse koolitusprogrammide ning pakutakse ja arendatakse Digiriigi Akadeemia e-õppe platvormi. Riigi kui IT-tööandja positsiooni tugevdamiseks jätkatakse tegevuskava elluviimisega, hangitakse ja viiakse läbi sihitatud täiendkoolitusi (sh koostöös nii erasektori kui kõrgkoolidega) ning toetatakse keskvalitsuse asutusi ja kohalikke omavalitsusi koolitusvõimaluste rakendamisel.  Rohedigi tegevuste eesmärk on suurendada IKT keskkonnahoidlikkust Eesti avalikus sektoris, rakendades keskseid ja süstemaatilisi lähenemisi energiatarbimise optimeerimisele, seadmete elutsükli pikendamisele ning andmekeskuste keskkonnasõbralikumaks muutmisele. Kavandatakse ka tarkvaralahenduste keskkonnamõju vähendamist ning suurendatakse teadlikkust IKT sektori keskkonnamõjust ja -vähendamise praktikatest, suunates avaliku sektori asutusi ja töötajaid tegema keskkonnasäästlikumaid valikuid ja rakendama digiriigi rohelisi praktikaid.  Läbivalt tagatakse õigustugi, et digiriigi teenused, arhitektuur, andmemajandus ning innovatsioon saaksid tuge nii Eesti kui ka Euroopa Liidu seaduslikest alustest. Luuakse vajalik õigusraamistik, alused, selged rollid ning vastutused vajalikes teemades. Kaitstakse Eesti seisukohtasid Euroopa Liidu algatuste läbirääkimistel. Õigusaktid hõlmavad mitmeid valdkondi: arhitektuur, andmed, teenused, oskused, digipöörded, IKT rahastus.  15 II Küberturvalisus – Eesti küberruum on turvaline ja usaldusväärne Eesti digiühiskonna arengukava visiooni küberturvalisuse suunas tagatakse küberturvalisuse valdkonna jätkusuutlikku areng ning tugevdatakse küberturvalisuse riiklikku juhtimist, korraldamist ja koordinatsiooni. Luuakse ja rakendatakse küberturvalisuse teadus- ja arendustegevuse kava, tõhustatakse küberturvalisuse seiret ja kesksete kaitsemeetmete pakkumist, sh ohuhinnangute ja haavatavuse teavituste saatmist, ning viiakse läbi tegevusi intsidentide ja kriiside ennetamiseks, valmisolekuks ja haldamiseks. Küberturvalisuse tagamiseks valmistutakse aina keerumateks küberohtudeks ja tagatakse Eesti e-teenuste usaldusväärsus. Programmi tegevus 5. Riikliku küberturvalisuse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon arvestavad riiklikku julgeolekut ja ohupilti. Küberturvalisuse tõhususe tagab laiapõhjaline ja sihipärane tegutsemine, mis arvestab erinevate sihtrühmade eripäradega. Kaitsemeetmed peavad hõlmama tänaseid kui tulevikus esile kerkivate tehnoloogilisi ohte ja seda kõikidel tasanditel, alates koduelektroonikast kuni kosmosetehnoloogiani. Küberturvalisuse arendamisel peab arvestama riiklike võimekustega, et toetada nii riigiülest kriisijuhtimist kui ka riikliku julgeolekut. Küberturvalisuse valdkonda juhib ja koordineerib justiits- ja digiministeerium. Programmi tegevuse all on kümme teenust, mida osutavad nii justiits- ja digiministeerium kui ka riigi infosüsteemi amet. Tegevuste kirjeldus Riiklik küberturvalisuse juhtimine peab olema digiteenuste turvalisemaks muutmisel läbivalt intsidente ja kriise ennetav. Selleks tuleb arendada küberoskusi kõigis Eesti elanikkonna vanuserühmades, täiustada keskselt pakutavaid kaitseteenuseid, tõhustada koostööd erasektoriga ning jätkata küberhügieeni ja -turvalisuse alal senisest sihistatumat laiapindset ennetustööd. Strateegiline fookus on suunatud eelkõige julgeoleku ja turvalisuse kindlustamisele. Samuti ühtlustatakse kehtivaid riigikaitselisi, küberturvalisust ja andmekaitset reguleerivaid õigusakte. Riiklikust julgeolekust ja küberohupildist lähtuvalt prioriseeritakse elutähtsate teenuste seire tõhustamist, toimepidevuse taseme tõstmist, tulevikukindluse ja kriisikindluse suurendamist. Need eesmärgid saavutatakse infoturbealaste ja IT-teenuste korraldamiseks vajalike miinimumnõuete kehtestamise, küberkilbi tugevdamise, küberreservi arendamise ja testimise ning tulevikutehnoloogiate riskihindamise tulemuste rakendamise kaudu.  Jätkatakse aktiivset koostööd rahvusvahelistes formaatides info ja kogemuste vahetamiseks. Sellised formaadid on aluseks paremate suhete loomisele ja usalduse tugevdamisele, et koos tegeleda küberrünnakute heidutuse ja nende toimepanijate omistamisega. Lisaks Euroopa Liidus aset leidva õigusloome, poliitiliste protsesside ja strateegiliste suundade kujundamises osalemisele tuleb relevantseid arenguid mõjutada ka globaalselt, sh ÜRO protsesside või täpselt sihistatud arengukoostöö läbi.  Õigusruumi arendamisel ja küberturvalisust mõjutavate valikute langetamisel arvestatakse rahvusvahelisi tendentse, valitsevat ohupilti, julgeolekuolukorda ning teisi küberturvalisuse, infoturbe ja andmekaitsega seonduvaid muutusi.  16  Analüüsitakse küberturvalisuse pädevusi koondava asutuse/keskuse loomist, mis parandaks riiklikul tasemel koordineerimist ja valdkonna ekspertide koostööd. Analüüsist lähtuv otsus tehakse hiljemalt 2027. aastaks.  Võetakse miinimummahus üle NIS 2 direktiiv10 ja ajakohastatakse küberturvalisuse seadust (KüTS), mille käigus vähendatakse tarbetut koormust kohustatud isikute määratlemisel ning hinnatakse kohustuste ja järelevalve meetmete proportsionaalsust.  Töötatakse välja kübervaldkonna teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) pikaaegne plaan.  Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kindlustatakse küber- ja infoturbe oskuste integreerimine kõigile haridustasemetele. Samal ajal jätkatakse nii laiema avalikkuse kui KüTSi subjektide küberteadlikkuse tõstmist toetavate tegevustega, sh infostandardi rakendamise toega.  Tagatakse tulevikukindlus ja valmisolek uute tehnoloogiate tulekuks. Parandatakse koostööd teadusasutustega ning toetatakse ettevõttete teadus- ja arendustegevust. Uuritakse tulevikutehnoloogiate, sealhulgas tehisaru ja kvanttehnoloogiate kasutuselevõtmisega kaasnevaid ohte ning meetmeid uute tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks.  Küberohtude ennetamiseks, varajaseks tuvastamiseks ning tõkestamiseks koondatakse kokku terviklik Eesti küberruumi ohupilt, et pakkuda erinevatele ühiskonnagruppidele senisest paremat ennetus ja toetustegevust.  Teadvustatakse ühiskonda valitsevaid küberriske ja kõigi vastutust nende vähendamisel ning nõustatakse riskide maandamise võimalustes.  Luuakse uusi võimalusi digiteenuste kriisikindluse, küberreservi toimimise ja kaasamise parandamiseks, hinnatakse riiklikke võimeid, ressursi kvalifikatsiooni ja oskuste taset.  Analüüsitakse kübervaldkonnas tuleviku tehnoloogiate, sh tehisaru ja kvanttehnoloogiate kasutuselevõttu, jagatakse parimat praktikat ja töötatakse välja meetmed nende rakendamiseks. Süvendatakse koostööd teadusasutustega ning toetatakse ettevõtete teadus- ja arendustegevust.  Pakutakse paremat olukorrateadlikkust küberruumis levivatest ohtudest ning avaliku sektori digitaalsete teenuste kaitseks ajakohaseid tehnilisi meetmeid. Arendatakse edasi olemasolevaid võimekusi keskselt riigi infosüsteeme kaitsta, parandatakse sektoriaalset ja riiklikku nähtavust ning võimekust küberturvalisuse intsidente ja kriise hallata, sh riigivõrgu sihtrühma analüüsi ning küberkilbi kaitsemeetmete riigi julgeolekust ja riiklikust ohupildist lähtuva ajakohastamisega. III Ühenduvus - Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus Hea ühenduvus toetab seda, et teenused oleksid mugavalt toimivad ja kättesaadavad kõikjal Eestis ja et digilahendused, -tooted ja -teenused saaksid olla arengumootoriks eri sektorites ja üle Eesti. Programmi tegevus 6. Sidevaldkonna õigusruumi tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele ja ootustele. Turutõrkepiirkondades on loodud liitumise võimalus väga suure läbilaskevõimega 10NIS 2 direktiiv: Directive on measures for a high common level of cybersecurity across the Union  17 juurdepääsuvõrguga ning Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G leviga. Tegevuse raames arendatakse justiits- ja digiministeeriumis sideturu ja sideühenduste regulatsioonidega seonduvat. Eesmärk hõlmab liitumisvõimaluse tagamist turutõrkepiirkondades väga suure läbilaskevõimega lairiba juurdepääsuvõrguga. Eesti maapiirkondadesse rajatakse juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile ettevõtetele, asutustele ja kõigile aastaringselt kasutuses olevatele majapidamistele. Juurdepääsuvõrguga liitunutel on võimalik kasutada ülikiiret (vähemalt 100 Mbit/s) lairibaühendust, mida on võimalik suurendada kuni 1 Gbit/s. Transpordikoridoridel katkematu 5G ühenduse valmidus soodustab mh autonoomsete sõidukite turule tulekut, panustab liiklusturvalisusesse ja kliima muutustega kohanemisse liikluses, aitab kaasa Eesti digitaliseerimisele ning suurendab ülikiire lairiba teenuse kättesaadavust. Programmi tegevuse all on justiits- ja digiministeeriumi teenused, sh toetused. Tegevuste kirjeldus Õigusruumi kujundamisel on arvestatud osapoolte huve selliselt, et regulatiivne keskkond püsiks võimalikult stabiilsena ja tasakaalustatuna ning soodustaks koostööd baastaristu rajamisel, sh turutõrkepiirkondades. Mobiilsidevõrgu arenguhüppeks vajalik sagedusressurss on kiiresti ja tõhusalt turule eraldatud. Osaletakse Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste sideorganisatsioonide töös, nagu Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus (ITU), et tehtud otsused vastaksid Eesti huvidele. Programmi tegevuses antakse sideettevõtjatele avatud taotlusvoorudes investeeringutoetust, et nad rajaks turutõrkepiirkondadesse väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrke – samuti tegeletakse vastavate järgnevate meetmete ettevalmistuse ja käivitamisega. Taasterahastust (RRF) ette nähtud toetuse suurus juurdepääsuvõrkudele 10 mln ja Euroopa Regionaalarengu Fondist 15 mln eurot. Samuti toetatakse sideettevõtjaid Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) täiendava mobiilside taristu (sidemastid ja nende ühendus lairiba baasvõrguga) rajamisel. Täiendavat mobiilside taristu rajamist toetatakse kohtades, kus olemasolev passiivne taristu ei võimalda katkematut 5G ühendust tagada. Peamiste transpordikoridoride katmist 5G ühendusega seab 2030. aasta eesmärgiks ka Euroopa Liidu strateegia “Euroopa digikümnend”. Katkematu 5G ühenduse loomiseks Eesti peamistel transpordikoridoridel on hinnanguline vajadus rajada 125 sidemasti. Euroopa Regionaalarengu Fondist oli 5G transpordikoridoridele planeeritud toetuse suurus 18,72 miljonit eurot, mille eest oleks hinnanguliselt saanud rajada 80-90 sidemasti. 2026-2029 aasta riigi eelarvestrateegia valitsuskabineti arutelude tagajärjel on meetme eelarvet vähendatud 9,36 miljonile eurole, mille abil saaks olenevalt sidemastide asukohast rajada 40- 45 sidemasti. Eelarve vähendamisest tulenevalt on ka vähendatud meetme mõõdiku sihttasemeid viielt koridorilt kolmele koridorile. Mõõdikud Tabel 5. Digiühiskonna programmi meetme ja programmi tegevuste mõõdikud. Planeerimistasandid ja Tegelik Sihttase nende mõõdikud 2024 2026 2027 2028 2029 Digiühiskonna programm Avalike teenustega rahulolu tõus, ülikiire interneti parem kättesaadavus ja küberkaitstud Eesti  18 Avalike digiteenustega rahulolu 82% 85% 86% 87% 88% Allikas: Teenuste kataloog, JDM Turvariski vältimise kaalutlustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest 8,2% <7,5% <7,0% <6,5% <6,0% suhtlemisest hoidunute osakaal Allikas: Statistikaamet Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida 81% 84% 86% 88% 89% saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s Allikas: TTJA Programmi tegevuste mõõdikud 1. Personaalse riigi ja Avalikud teenused toimivad kasutajatele mugavalt ja riigile tõhusalt kasutajakesksete teenuste arendamine Elusündmusteenuste arv, tk* 8 10 10 10 10 Allikas: JDM 2. Andmepõhise ühiskonna Eestis on loodud hästi toimiv keskkond andmete laialdaseks kasutamiseks arendamine ning tehisaru kasutamise tulemusel toimub avalike teenuste osutamine kasutajatele mugavalt ja riigile tõhusalt Avalikus sektoris rakendatud tehisaru kasutusjuhtude arv, tk 178 210 250 320 380 Allikas: JDM 3. Digiriigi teenuste ja Eesti digiriigi platvormid on tulevikukindlad platvormide tagamine Riigi arvutitöökoha kaasaegsel teenusel olevate asutuste arv, tk 10 95 105 139 150 Allikas: RIT 4. Digiriigi arengu juhtimine ja Luua ja arendada ühtsetel põhimõtetel toimivat ja kestlikku digiriiki, kus koordineerimine teenused ja nende toimimiseks vajalikud infosüsteemid on pidevas arengus, tulevikukindlad ja hästi juhitud. Uued või uuendatud avaliku sektori digiteenused, -tooted ja - 25 45 65 80 90 protsessid, tk** Allikas: JDM 5. Riikliku küberturvalisuse Küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon tagamine arvestavad riiklikku julgeolekut ja ohupilti. Eesti EU-CSI küberindeks 65,72*** 70 70 75 75 Allikas: ENISA 6. Sidevaldkonna õigusruumi Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele ja ootustele. tagamine Turutõrkepiirkondades on loodud liitumise võimalus väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga ning Eesti peamised transpordikoridorid on katkematu 5G ühenduse valmidus. Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida 81% 84% 86% 88% 89% saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s, % Allikas: TTJA 5G transpordi koridoride arv, tk 0 0 1 2 3 * Elusündmusteenuste kumulatiivne arv nimetatud aastal. Mõõdik on seotud Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahendite kasutamisega, mis lõppevad 2026. aastal. Seatud sihttase 10 tükki on selle meetme sihttase aastal 2026. Järgnevatel  19 aastatel tuleb jätkata loodud sündmusteenuste ülevalhoidmisega. ** Sihttasemed ja tegelikud tasemed täpsustuvad sügisel 2025. ***2024. aastal oli ELi keskmine 62,65 ja Eesti oma napilt kõrgem. Kuna programmi ülesehitus on muutunud, on oluliselt muudetud ka programmi tegevuste mõõdikuid. Siiski on plaanis mõõdikud veel üle vaadata seoses digiühiskonna arengukava muutmisega ja aruteludega juhtkomisjonis. Uued mõõdikud on:  Avalikus sektoris rakendatud tehisaru kasutusjuhtude arv. Tehisaru laialdasem rakendamine on oluline suund nii Euroopa Liidus kui Eestis ning konkreetse programmi tegevuse tulemuste mõõtmisel oluline näitaja.  Riigi arvutitöökoha kaasaegsel teenusel olevate asutuste arv. Tegemist on olulise näitajaga digiriigi alusbaasi mõõtmiseks.  Uued või uuendatud avaliku sektori digiteenused, -tooted ja -protsessid, tk. Varasemalt mõõdetud struktuurivahenditest toetatud riigiasutuste või nende poolt hallatavate asutuste arvu, kelle digiteenuseid, -tooteid ja -protsesse toetatakse struktuurivahenditest, asemel mõõdetakse tulemusi, mis toetuse abil saadakse. Tegemist on Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatava meetme mõõdikuga, mille sihttasemed on kokku lepitud Ühtekuuluvusfondide rakenduskavas perioodiks 2021-2027.  Eesti EU-CSI küberindeks. Tegemist on Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti seiratava indeksiga11, mida avaldatakse üle aasta. Eesmärk on hoida Eesti tulemus kõigis mõõdetavates valdkondades vähemalt ELi keskmisest kõrgemana. Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostaja ja vastutaja on justiits- ja digiministeerium justiits- ja digiministri juhtimisel. Valdkonna arengukava on plaanis vähemalt kaks korda perioodi jooksul põhjalikumalt üle vaadata ja uuendada, et võtta arvesse kiirelt muutuvat keskkonda (nt tehnoloogia arengut) ning tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja selle tagajärjel muudetakse ka programmi vastavalt vajadusele. Uuendatud arengukava on planeeritud kinnitada 2026. aastal. Programmi juhtimiskorralduses on peamine ülesanne tagada eri valdkondade ja asutuste eesmärkide ja tegevuste sünergia, sest digiühiskonna areng (sh eelkõige 2030. aasta visiooni elluviimine) sõltub paljude osaliste samasuunalisest pingutusest. Et tagada vajalik kooskõla, koostöö koordineerimine ja ühtne infoväli, on arengukava juhtimiskorraldus ja selle eri tasandid kavandatult järgnevalt: 1. Programmi iga-aastaste fookuste arutelu, vajaduse korral jooksvate muutuste, arutelude ja heakskiitmise eest vastutab justiits- ja digiministeeriumi digiarengu valdkond. 2. Digiühiskonna arengukava juhtrühm annab arengukava eest vastutavale ministrile soovitusi vajaduseks arengukava muuta või lõpetada, samuti soovitusi programmide algatamiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks, toetudes kord aastas koostatavale tulemusvaldkonna aruandele12. Lisaks teeb juhtrühm vajadusel hindamiste ja tõhustamiskavade koostamise ettepanekuid. 11 https://www.enisa.europa.eu/topics/cybersecurity-policy/nis-directive-new/eu-cybersecurity-index 12 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevuspõhise riigieelarve materjalid, sh programmid ja tulemusaruanded leiab: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve.  20 3. Justiits- ja digiministeeriumi kantsler juhib Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni küberjulgeoleku nõukogu, mille ülesanne on aidata kaasa ametkondade koostöö toimimisele ja teha järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide elluviimise üle. 4. Digivaldkonna asekantslerid koordineerivad juhtrühma tööd, annavad juhtrühmale ülevaate programmist ning juhivad arutelu võimalike muudatuste tegemise osas, toetudes digiriigi nõukoja, küberturvalisuse nõukoja ja ühenduvuse nõukoja sisendile. 5. Alalised temaatilised töörühmad ja võrgustikud (nt riigi IT-juhtrühm, arhitektuurinõukogu) või ajutised, sh valdkondade-, sektorite- ja asutuste ülesed rühmad vastutavad tegevuste sisu täpsema kavandamise ja elluviimise, vastava koordineerimise ja korraldamise eest ning teevad ettepanekuid uute tegevuste algatamiseks või seniste kohendamiseks. Tulemusvaldkond on seotud ka teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonnaga, täpsemalt ettevõtluskeskkonna programmiga. Seoses ministeeriumite ümberkorraldamisega 2024. aastal on enamus tulemusvaldkonnast liikunud justiits- ja digiministeeriumi valitsemisalasse, kuid osa rakenduslikest teenustest jäävad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Sellised teenused on tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti teenused:  küberturbe sertifitseerimine;  elektroonilise side tegevus- ja kasutusõiguse andmine;  elektroonilise side tururegulatsioon;  raadiosageduste ja numeratsiooni pikaajaline planeerimine ning  elektroonilise side järelevalve. Lisaks hõlmab TTJA ettevõtluse valdkonna järelevalve teenus ka digilahenduste ligipääsetavuse järelevalvet. Nende teenuste eelarvet kajastatakse ja antakse tulemustest aru teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna ettevõtluskeskkonna programmis. Samas poliitika kujundamine, sh õigusloome, on justiits- ja digiministeeriumis. Seega on oluline hoida tugevat koostööd kahe ministeeriumi ja allasutuste vahel, et poliitika kujundamine ja rakendamine moodustaksid terviku. Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonnaga, täpsemalt teadmussiirde programmiga on seotud ka lisandunud riigi infosüsteemi ameti teenus “Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teaduse arengu toetamine”, mille rahastus on projektipõhine. Projekti lõppedes on vajalik sõlmida uued kokkulepped nii Euroopa Liiduga kui justiits- ja digiministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahel.  21 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Asutus Programmi tegevus: Personaalse riigi ja kasutajakesksete teenuste arendamine Eesmärk: Avalikud teenused toimivad kasutajatele mugavalt ja riigile tõhusalt Teenuste Avalikud teenused toimivad kasutajatele Sündmusteenus on otsene avalik teenus, mida mitu asutust JDM poliitikakujundamine ja mugavalt ja riigile tõhusalt osutab ühiselt, et inimene saaks täita kõik kohustused ja elluviimine kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud kasutajale üheks teenuseks. Sündmusteenuste eesmärk on muuta avalike teenuste kasutamine inimese jaoks võimalikult lihtsaks ja mugavaks. Teenuse kaudu toetatakse sündmusteenustele üleminekut. Riigi kesksete digiteenuste Kesksete digiteenuste eesmärk on lihtsustada Pakume erinevaid riiklikke digilahendusi, mis toetavad RIA pakkumine ja vahendamine eraisiku suhtlust riigiga ja vähendada kasutajasõbralike ja tõhusate digiteenuste arendamist ja bürokraatiat, pakkudes kasutajasõbralikke ja pakkumist, sh Riigiportaal eesti.ee ja selle mobiilirakendus kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi riigi eesti.ee äpp on kesksed platvormid teenuste ja riikliku avalike teenuste pakkumiseks lõppkasutajatele. informatsiooni vahendamiseks; Riiklik postkast, mis vahendab riiklikke teavitusi, nii e-kirja kui SMS-ina eraisikutele ja ettevõtjatele; keskne volituste haldamise infosüsteem Pääsuke, mis võimaldab kasutajatel turvaliselt anda, hallata ja kasutada volitusi riigi e-teenustes ning kasutajakogemuse juhtimise tööriistad. Programmi tegevus: Andmepõhise ühiskonna arendamine Eesmärk: Eestis on loodud hästi toimiv keskkond andmete laialdaseks kasutamiseks ning tehisaru kasutamise tulemusel toimub avalike teenuste osutamine kasutajatele mugavalt ja riigile tõhusalt  22 Andmete poliitika Eestis on loodud hästi toimiv keskkond Andmete valdkonna poliitikakujundamine ja elluviimine, JDM kujundamine ja elluviimine andmete laialdaseks kasutamiseks hõlmates andmehaldust, andmete avalikustamist ja taaskasutust, andmepõhist juhtimist ja inimkeskset andmekorraldust. Andmete taaskasutuse ja Läbi andmete väärindamise ja kasutamise on Teenus koondab erinevaid andemete taaskasutamist RIA väärindamise lahenduste loodud eeldused andmemajandusele võimaldavaid lahendusi: andmehalduse rakendus (RIHAKE), pakkumine üleminekuks avaandmete teabevärav, (loodav) andmete teabevärav, infosüsteemide hindamine, riigi infosüsteemi haldussüsteem (RIHA), andmejälgija ja nõusolekuteenus. Tehisintellekti poliitika Tehisintellekti ning teiste kaasaegsete rutiine Tehisintellekti valdkonna arengu juhtimine ja toetamine JDM kujundamine ja elluviimine automatiseerivate tehnoloogiate kasutamise avaliku sektori siseselt, sh. koolituste ja toe pakkumine tulemusel toimub avalike teenuste osutamine tehisintellekti arendamisel, õigusruumi kujundamine ning kasutajatele mugavalt ja riigile tõhusalt nõuete kehtestamine. Bürokratt ja keeletehnoloogia Keskselt arendatud kratijuppide ja platvormide Keskse infotehnoloogilise toe pakkumine tehisintellekti RIA lahenduste pakkumine toel on loodud võimekus ja on lihtsustatud kasutuselevõtuks avalikus sektoris. kuluefektiivselt tehisintellekti lahenduste taaskasutus ning rakendamine nii era- kui avalikus sektoris. Õiguspoliitika kujundamine ja Andmekaitseõigus on nüüdisaegne, väärtustab Tagatakse isikuandmete kaitse, avaliku ja salastatud teabe JDM elluviimine andmekaitse põhiõigusi ja õigusriiki, toetab riigi ja ning muu andmehaldusega seotud õigusloome vastavus valdkonnas ühiskonna toimimist ning konkurentsivõimelist põhiseaduse ning EL-i ja rahvusvahelise õiguse nõuetele. majanduskeskkonda. Andmekaitse järelevalve ning Tõhusa järelevalve teostamine, nõustamine, Andmekaitse Inspektsioon täidab riigi ülesandeid AKI teavitustöö valdkondlike õigusaktide eelnõude isikuandmete kaitse ja avaliku teabe valdkonnas: AKI teeb koostamises osalemine järelevalvet, vajadusel sundi rakendades; AKI tegutseb inimeste huvides, et tagada andmete töötluses õiglane tasakaal isiku põhiõiguste, avalike- ja ärihuvide vahel; AKI osaleb enda valdkonna arengusuundade ja õigusaktide väljatöötamisel, muutmisel ja täiendamisel. Programmi tegevus: Digiriigi teenuste ja platvormide tagamine Eesmärk: Eesti digiriigi platvormid on tulevikukindlad.  23 IKT taristu juhtimine ja Riigi poliitika kujundamine IKT taristu Teenuses kujundatakse poliitikat eesmärgiga tagada digiriigi JDM poliitika kujundamine hukukindluse tagamiseks ning taristu ja hukukindlus, kasutada keskselt pakutavaid taristu platvorme platvormteenuste planeerimine. ning konsolideerida IT-alusteenuseid (sh standardteenuste riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskusse üleminek, pilvteenustele ülemineku võimaldamine). Lisaks digiriigi platvormide edasiarendamine ja poliitikakujundamine (sh X-tee, Single Digital Gateway). Andmevahetusplatvormide ja Läbi andmete väärindamise ja kasutamise on Teenus koondab erinevaid andemete taaskasutamist RIA koosvõimetalituste loodud eeldused andmemajandusele võimaldavaid lahendusi: andmehalduse rakendus (RIHAKE), pakkumine üleminekuks avaandmete teabevärav, (loodav) andmete teabevärav, infosüsteemide hindamine, riigi infosüsteemi haldussüsteem (RIHA), andmejälgija ja nõusolekuteenus. Elektroonilise identiteedi Riikliku eID lahenduste ja sertifikaatide Teenuse kaudu tagatakse usaldusteenuste osutamise vastavus RIA teenuste pakkumine kasutamiseks on tagatud usaldusteenuse rahvusvahelistele nõuetele ja sertifikaatidele. RIA pakub ID1 osutamine ja selleks on kirjeldatud vajalikud võtmekandja tehnilist haldust ja mobiilse identiteedi nõuded lahendusi. Riigivõrgu teenuste Riigiasutustele ning kohalikele omavalitsustele RIA pakub andmeside- ja internetiteenust riigiasutustele ning RIA pakkumine on osutatud andmeside- ja internetiühenduste kohalikele omavalitsustele. Erandjuhul pakume andmeside- ehitust ja teenust ja internetiteenust ka riigi nimel avalikku teenust osutavatele juriidilistele isikutele. Samuti arendatakse teenuse toel andmekeskuse kasutusvõimalusi Luxembourgis. IT-alusteenuste keskse IT-baasteenuste osutamine on viidud üle Teenus toetab avaliku sektori asutuste koondamist kesksele JDM osutamise korraldamise kesksele teenuse korraldamisele IT-baasteenusele. koordineerimine Arvutitöökoha teenuste Keskne, riigiülene pilvepõhise arvutitöökoht on IKT- alusteenused, sh Riigipilve teenus - serverite taristu RIT arendamine ja pakkumine kuluefektiivne, kaasaegne, turvaline ja keskne haldamine, Arvutitöökoha teenus - riigitöötajate tõrgeteta töötav ning võimaldab riigitöötajatel töökoha standardteenuse turvalisuse, keskse halduse ja kasutajasõbralikult, toimekindlalt ja turvaliselt jätkusuutlikkuse tagamine. oma tööd teha Servertaristu teenuste IT-baasteenuste osutamine on viidud üle IT-baasteenuste osutamine on viidud üle kesksele teenuse RIT arendamine ja pakkumine kesksele teenuse korraldamisele korraldamisele, riigil on kompetents ja võimekus avalike pilveteenuste kasutamiseks  24 Keskse hankimise teenuse IT-valdkonna kohustuslikud kesksed hanked on Kohustuslike kesksete hangete läbiviimine IT- valdkonnas RIT pakkumine teostatud vastavalt vabariigi valitsuse korraldusele. Vabatahtlike kesksete hangete läbiviimine IT-valdkonnas vastavalt vabariigi valitsuse korraldusele ja kokkulepetele hankijatega. Erilahenduste platvormide Riigikantselei juures asuva Situatsioonikeskuse Laiapindse riigikaitse koostööplatvorm, mille abil saab RIA arendus toetamine tarkvara arendustega kiiresti vajadusel kiiresti koondada, presenteerida ja analüüsida muutuvas julgeoleku ja erinevate kriisidega olukorda eri asutuste teadmiste pinnalt ning koostöös toimetuleku olukorras. Kõikide süsteemiga nendega, et teha vajalikud, ajakriitilised juhtimisotsused liitunud asutuste ja organisatsioonide toetamine Valimiste infosüsteemide Valimiste infosüsteem on 24/7 kasutatav Teenuse pakub vajalikke platvorme ja infosüsteemide RIA pakkumine turvaline ja usaldusväärne teenus, mis arendust valimiste läbiviimiseks. Teenuse all arendatakse ka võimaldab kõigil kasutajagruppidel läbi viia uusi valimisplatvorme (M-valimised). valimisi, hääletusi, referendumeid jne. Riigiside korraldamine Riigiasutuste toimimiseks vajalik riigiside on Teenuse kaudu toetatakse Riigiside SA (RIKS) tegevust, JDM (RIKS) tagatud kelle ülesanne on tagada riigiasutuste ja teiste riigieelarveliste institutsioonide sidealane teenindamise ning operatiivraadioside-, andmekeskuste, satelliitside ja mereside- ning telefoniteenuste osutamine, haldus ja arendus. Samuti riigiside valdkonna teadlikkuse tagamine EL ja rahvusvahelistest arengutest. Programmi tegevus: Digiriigi arengu juhtimine ja koordineerimine Eesmärk: Luua ja arendada ühtsetel põhimõtetel toimivat ja kestlikku digiriiki, kus teenused ja nende toimimiseks vajalikud infosüsteemid on pidevas arengus, tulevikukindlad ja hästi juhitud. Avaliku sektori digimuutuste EL struktuuritoetustest IKT arendamiseks Teenuse kaudu toetab MKM läbi nõustamise ja rahastuse JDM võimendamine rahastamine on korraldatud viisil, et on tagatud valdkondlike digimuutuste elluviimist avaliku sektori IKT-investeeringute läbipaistev, korrakohane asutustes. Fookuses on suuremahuliste digimuutuste ja efektiivne kasutamine programmid eri valdkondades, riigiülesed ühisarendused ning pärandsüsteemide värskendamine või ümberarendamine.  25 Rohedigi poliitika Suurendada IKT keskkonnahoidlikkust Eesti Rohedigi teenus on loodud Eesti avaliku sektori digitaalse JDM kujundamine ja avalikus sektoris, rakendades keskseid ja infrastruktuuri keskkonnamõju vähendamiseks, keskendudes koordinatsioon süstemaatilisi lähenemisi energiatarbimise eriti IKT seadmete ja tarkvaralahenduste optimeerimisele, seadmete elutsükli keskkonnasõbralikumale kasutusele ning andmekeskuste pikendamisele ning andmekeskuste energiatõhususe suurendamisele. See teenus pakub keskkonnasõbralikumaks muutmisele. terviklikku lahendust, mille eesmärk on optimeerida energiakasutust, pikendada seadmete elutsüklit ja minimeerida IKT seadmetest tulenevat keskkonnamõju läbi tõhustatud ressursikasutuse ja jäätmete vähendamise. Digiriigi väliskoostöö Digiriik toetab Eesti elanike ja ettevõtjate Riigi esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides ning JDM korraldamine tegevusi piiriüleselt koostöögruppides ja muudes formaatides, kahepoolsete suhete korraldamine teiste riikide ning nende asutustega, digiriigi arengu jaoks vajalike eraettevõtetega partnersuhete hoidmine/loomine, rahvusvahelise koostöö koordineerimine, ettevõtete ekspordi toetamine läbi rahvusvahelise koostöö. IKT-oskuste edendamine IKT oskuste ning tööjõu alastest eesmärkidest Teenuse kaudu toetatakse IKT oksuste edendamist läbi JDM lähtuvad koolitusprojektid on ellu viidud ja avaliku sektori digivõimekust edendava täiskasvanud tööealise elanikkonna (eeskätt poliitikakujundamise, avaliku sektori IKT-koolituste valitsussektori teenistujate) IKT-alaseid korraldamise ja riigi kui IT-tööandja arengu koordineerimise. oskuseid ja teadmisi on edendatud Digiriigi akadeemia platvormi Digiriigi Akadeemia on avaliku sektori keskne Digiriigi Akadeemia tehnilise ülalhoiu ja kättesaadavuse JDM pakkumine koolitusplatvorm, mille kaudu anda tagamine, nõustamise ja toe pakkumine (sh teistele teenistujatele tööks vajalikud (digi)teadmised riigiasutustele) ning platvormi arendamine kujundamaks ning tõsta kodanike ja ettevõtjate teadlikkust Digiriigi Akadeemia avaliku sektori keskseks riigi jaoks olulistes teemavaldkondades koolitusplatvormiks Digiriigi arengu Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT Andmete valdkonna poliitikakujundamine ja elluviimine, JDM koordineerimine laialdaseks kasutamiseks hõlmates andmehaldust, andmete avalikustamist ja taaskasutust, andmepõhist juhtimist ja inimkeskset andmekorraldust. Programmi tegevus: Riikliku küberturvalisuse tagamine Eesmärk: Küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon on ajakohane ja adekvaatne  26 Riikliku küberturvalisuse Riiklik küberturvalisuse juhtimine toetab Teenuse kaudu juhitakse riiklikku küberturvalisust. Teenuse JDM arengu juhtimine sihtrühma vajadusi digiteenuste turvalisemaks kaudu tagatakse küberstrateegia ja küberturvalisuse muutmisel. õigusaktide vastavus EU direktiividega. Lisaks toetatakse sihtrühmasid õigusaktide rakendamisel. Turvalise küberkeskkonna Siseriiklik ja rahvusvaheline küberkoostöö Järelkasvu soodustamine ning Eesti siseriikliku ja JDM kujundamine võimestab Eesti innovatsiooni, digitaliseerimist rahvusvahelise küberkoostöö tõhustamine. Teenuse kaudu ja kaitset. Eesti haridussüsteem toetab pädevate võimestatakse järelkasvu, innovatsiooni, digitaliseerimist ja küberspetsialistide järelkasvu. Kohalik riigi kaitset. tulevikutehnoloogiaid ja küberturvalisust puudutav teadmus kasvab. Rahvusvahelise koostöö Eesti on arvestatav partner rahvusvahelisel Riigi esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides ning RIA korraldamine areenil ning rahvusvaheline suunanäitaja koostöögruppides ja muudes formaatides, kahepoolsete suhete korraldamine teiste riikide ning nende asutustega kübervaldkonnas. Eesti küberturvalisuse Loodud on teenuste pakett Eesti Eesti küberturvalisuse sektori tugevdamine läbi T&A, RIA valdkonna tööstuse, küberturvalisuse sektorile, mis toetub ettevõtluse, innovatsiooni, järelkasvu ja kogukonnategevuste. tehnoloogia ja teaduse arengu küberturvalisuse T&A tegevusest saadud toetamine teadmusele. Edendada Eesti ja Euroopa küberturvalisuse tööstussektori, tehnoloogia, T&A ja järelkasvu arengut Ühiskonna kerksuse Laiapindne ühiskonna kaitse ja teadlikkuse Teenuse kaudu tõstetakse küberturvalisust ja riigi JDM suurendamine tõstmine, valmisolek tulevikutehnoloogiate julgeolekut. Eesti võimete kaardistamine ja sobivate turvaliseks rakendamiseks ning kriitiliste meetmete väljatöötamine. Teenus võimaldab teaduspõhist teenuste hukukindluse tagamine. küberturvalisuse arengut ning poliitika kujundamist. Riigi teenustes on tagatud tulevikukindlus. Küberruumi ohupilt ja On olemas kvaliteetsed andmed Küberkeskkonna trendide ja arengute seire ja hindamine, RIA laiapindne ennetus küberturvalisuse hetkeolukorrast riskide, ohtude ja toimunud küberintsidentide analüüs ning asjakohaste ülevaadete ja teavituste koostamine erinevatele sihtgruppidele. Samuti laiapindne ennetav küberriskidest ja - ohtudest teavitamine, teadlikkuse tõstmine. Riigi strateegiline juhtkond, infoturbejuhid ning laiem avalikkus on informeeritud enda jaoks asjakohastest küberohtudest.  27 Haldus- ja riiklik järelevalve RIA järelevalvepädevusse kuuluvate seaduste Teenuse kaudu tagab RIA kübervaldkonna haldus- ja riikliku RIA ja nende alusel kehtestatud õigusaktides toodud järelevalve, vajadusel algatab väärteomenetlusi ning väljastab nõuete korrektne täitmine on tagatud usaldusteenuste tegevuslubasid. Kriitilise infrastruktuuri Kriitiliste teenuste (ETO/OTO) küberturvalisus KüTS subjektide ja ETO-de süstemaatiline nõustamine, RIA küberkaitse ja kriisijuhtimineja toimepidevus on tagatud läbi valdkondade koolitamine, turvatestimine, õppuste korraldamine. ühtlase küpsustaseme Infoturbe meetmete Tehnoloogiline vastupanuvõime on paranenud Teenuse kaudu tagatakse KüTSi subjektidele lahendusi RIA arendamine ja nõustamine läbi baasturbenõuete laialdase rakendamise, ISMS väljatöötamiseks ja haldamiseks, küberintsidentide oskusliku küberturvalisuse riskide halduse ja kahjude minimeerimiseks. Samuti uuendatakse teenuse seaduste täitmise kaudu turvameetmete kataloogi, ajakohastatakse juhiseid, viiakse läbi koolitusi ja leitakse võimalusi rakendamisekoormuse vähendamiseks läbi tehniliste abivahendite. Küberuumi seire, intsidentide Tagatud on valmisolek intsidentide ja kriiside Teenus sisaldab CERT-EE tegevusi, mis tuvastab, jälgib ja RIA tõkestamine ja haldus ennetamiseks ning haldamiseks, sh katkematu lahendab Eesti arvutivõrkudes toimuvaid küberintsidente, seire ja intsidentide tõkestamine küberruumis teavitab ohtudest ning korraldab ennetustegevusi. Programmi tegevus: Sidevaldkonna õigusruumi tagamine Eesmärk: Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele ja ootustele Sidepoliitika kujundamine ja Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse JDM elluviimine vajadustele ja ootustele valdkonnapoliitiliste otsuste ning nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i ja rahvusvahelises otsustusprotsessis osalemist. Teenus soodustab uute sidetehnoloogiate arendamist ja kasutusele võttu. Valdkonda reguleeriv õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele ja ootustele. Väga suure läbilaskevõimega Turutõrkepiirkondades on loodud liitumise Toetusmeetme välja töötamine riigiabi reeglite järgi ja JDM juurdepääsuvõrkude võimalus väga suure läbilaskevõimega toetuse andmise rakendamine. toetusmeetmete kujundamine juurdepääsuvõrguga 5G taristu ja teenuste Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud Toetusmeetme välja töötamine riigiabi reeglite järgi ja JDM toetusmeetmete kujundamine katkematu 5G leviga toetuse andmise rakendamine. LISA 2. Teenuste indikatiivne rahastamiskava Teenuste indikatiivne rahastamiskava on esitatud tuhandetes eurodes. Eelarve Eelarve prognoos Digiühiskonna programm 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud kokku 128 397 128 489 118 548 84 375 1. Andmepõhise ühiskonna arendamine 12 901 7 949 6 913 5 591 Andmekaitse järelevalve ning teavitustöö 1 335 1 306 1 306 1 306 Andmete poliitika kujundamine ja elluviimine 5 899 1 963 1 551 908 Andmete taaskasutuse ja väärindamise lahenduste 1 223 1 278 1 168 1 184 pakkumine Bürokratt ja keeletehnoloogia lahenduste pakkumine 1 058 812 702 697 Tehisintellekti poliitika kujundamine ja elluviimine 2 544 1 963 1 551 908 Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine 843 627 635 587 andmekaitseõiguse valdkonnas 2. Digiriigi arengu juhtimine ja koordineerimine 18 090 19 347 14 508 7 563 Avaliku sektori digimuutuste võimendamine 8 473 9 399 6 895 3 400 Digiriigi akadeemia platvormi pakkumine 1 603 1 779 1 355 759 Digiriigi arengu koordineerimine 2 811 2 876 2 212 1 191 Digiriigi väliskoostöö korraldamine 1 790 1 871 1 458 814 IKT oskuste arendamine 1 787 1 744 1 328 733 Rohedigi poliitika kujundamine ja koordinatsioon 1 625 1 677 1 261 665 3. Digiriigi teenuste ja platvormide tagamine 56 881 49 099 47 819 45 838 Andmevahetusplatvormide ja koosvõimetalituste 1 242 1 308 1 169 1 229 pakkumine Arvutitöökoha teenuste arendamine ja pakkumine 29 057 23 697 23 682 23 610 Elektroonilise identiteedi teenuste pakkumine 7 305 6 873 7 288 7 350 Erilahenduste platvormide arendus 543 67 30 30 IKT taristu juhtimine ja poliitika kujundamine 2 422 2 702 2 285 1 641 IT-alusteenuste keskse osutamise korraldamise 3 308 3 034 2 623 1 881 koordineerimine Keskse hankimise teenuse pakkumine 237,42 237,42 237,42 237,42 Riigiside korraldamine (RIKS) 1 899 2 179 1 762 1 118 Riigivõrgu teenuste pakkumine 2 700 2 720 2 555 2 555 Servertaristu teenuste arendamine ja pakkumine 5 877 5 877 5 877 5 877 Valimiste infosüsteemide pakkumine 2 292 405 311 311 4. Personaalse riigi ja kasutajakesksete teenuste 5 871 5 863 5 059 4 368 arendamine Riigi kesksete digiteenuste pakkumine ja vahendamine 3 852 3 633 3 236 3 236 Teenuste poliitikakujundamine ja elluviimine 2 019 2 230 1 822 1 132 5. Riikliku küberturvalisuse tagamine 21 034 19 811 18 315 16 060  29 Eelarve Eelarve prognoos Digiühiskonna programm 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud kokku 128 397 128 489 118 548 84 375 Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja 1 317 1 515 1 490 290 teaduse arengu toetamine Haldus- ja riiklik järelevalve 1 008 1 066 943 943 Infoturbe meetmete arendamine ja nõustamine 731 759 677 677 Kriitilise infrastruktuuri küberkaitse ja kriisijuhtimine 2 919 1 291 1 167 1 167 Küberruumi ohupilt ja laiapindne ennetus 1 284 1 314 1 217 1 217 Küberuumi seire, intsidentide tõkestamine ja haldus 8 674 8 649 8 234 8 234 Rahvusvahelise koostöö korraldamine 196 207 186 186 Riikliku küberturvalisuse arengu juhtimine 1 650 1 631 1 470 1 156 Turvalise küberkeskkonna kujundamine 1 542 1 571 1 410 1 095 Ühiskonna kerksuse suurendamine 1 714 1 807 1 520 1 095 6. Sidevaldkonna õigusruumi tagamine 13 620 26 421 25 934 4 956 5G taristu ja teenuste toetusmeetmete kujundamine 5 651 3 105 2 943 2 597 Sidepoliitika kujundamine ja elluviimine 1 693 1 867 1 704 1 388 Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude 6 276 21 450 21 287 971 toetusmeetmete kujundamine  KINNITATUD justiits- ja digiministri 17.02.2026 käskkirjaga 14 Lisa 2 Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm 2026–2029 Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Õigusriik Tulemusvaldkonna Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse eesmärk justiitssüsteemiga riik Valdkonna Valdkonna arengukava ei koostata, Vabariigi Valitsus on arengukava tulemusvaldkonna eesmärgid seadnud lähtuvalt poliitika põhialustest, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ning kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga Programmi nimi Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm Programmi eesmärk Loodud on tingimused ühiskonna efektiivseks toimimiseks, tagatud on põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning kuritegevust on vähe Programmi periood 4 aastat (2026-2029) Peavastutaja Justiits- ja Digiministeerium Kaasvastutajad (oma Esimese ja teise astme kohtud, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, valitsemisala prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Patendiamet, Andmekaitse asutused) Inspektsioon, vanglad, Konkurentsiamet Sissejuhatus Tulemusvaldkonna eesmärgid on seatud lähtuvalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ja kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks loodud „Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm“ koosneb kuuest tegevusest, mis on vahetult seotud riigi õigus- ja kriminaalpoliitika elluviimisega. Tegevusi viivad ellu Justiits- ja Digiministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Patendiamet, prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Konkurentsiamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, esimese ja teise astme kohtud ning vanglateenistus. Programmi eesmärkide saavutamise, mõõdikute seiramise ja rahaliste vahendite planeerimise eest vastutab Justiits- ja Digiministeerium. Mitmed strateegilised eesmärgid on sõnastatud Riigikogu poolt heaks kiidetavates poliitika põhialustes, õigusriigi tulemusvaldkonna arengut suunavad õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030, kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 ning vanglateenistuse strateegia 2023-2027. Programm aitab saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärke.  Õiguskaare digitaliseerimine, s.o justiitssüsteemi infosüsteemide arendamine selliselt, et kogu protsess on terve elukaare ulatuses digitaalne (strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihi muutus B).  Õiguspoliitiline suund püüdleb selle poole, et Eesti õiguskeskkond oleks nüüdisaegne, paindlik, atraktiivne, bürokraatiat vähendav ja konkurentsivõimeline („Eesti 2035“ majanduse sihi muutus C).  Vägivaldsete kuritegude vähendamiseks viiakse ellu vägivalla ennetamise kokkulepet, otsitakse võimalusi taasühiskonnastamise tõhustamiseks, noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamiseks ning arendatakse välja usaldusväärne retsidiivsuse ja eluolu monitooringu süsteem („Eesti 2035“ rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse (inimese) sihi muutus C). Programm keskendub selge ja tervikliku õigusruumi kujundamisele, kus inimeste põhiõigused on tagatud ja kaitstud, riik toimib läbipaistvalt ja tõhusalt ning kuritegevust on vähe. Muudatused programmi struktuuris: Võrreldes perioodiga 2025-2028 on andmekaitsepoliitika ja Andmekaitse Inspektsiooni teenused liikunud digiühiskonna programmi. Lisaks on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ülesanded koondatud ühe tegevuse “Kesksete IT-teenuste osutamine” alla. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava koos muudatustega Tabel 1. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Loodud on tingimused ühiskonna efektiivseks toimimiseks, tagatud on põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning kuritegevust on vähe. Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2024 (2026) (2027) (2028) (2029) Koht Maailma vabaduse Staatus Staatus Staatus Staatus Staatus edetabelis „vaba“ „vaba“ „vaba“ „vaba“ „vaba“ Allikas: Freedom House World Justice Project õigusriigi indeks 0,82 >0,81 >0,81 >0,81 >0,81 Allikas: World Justice Project Eesti positsioon rahvusvahelises õigusriigi indeksis 9 <15 <15 <15 <15 kriminaaljustiitssüsteemi alakategoorias Allikas: World Justice Project 2  Kinnipeetavate arv 100 117 <130 <120 <110 <110 000 elaniku kohta Allikas: Justiits- ja Digiministeerium Tabel 2. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Eelarve Eelarve prognoos 2025* 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud kokku 203 330 209 015 209 848 222 171 228 096 Karistuste täideviimise korraldamine 71 228 77 403 75 159 75 191 75 175 Kesksete IT-teenuste osutamine 1 689 13 409 13 339 13 693 13 693 Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine 12 768 11 613 11 530 11 997 12 238 Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh 35 712 35 335 38 789 44 913 47 564 ennetus Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine 73 767 66 193 65 884 71 218 74 265 Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine 8 165 5 061 5 147 5 159 5 161 *2025. a kinnitatud eelarve, va amortisatsioon Tabel 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon (tuhandetes eurodes) 2024. a 2025. a Lõplik 2025.a ülekantavate riigieelarve VV programmi summa II p.a. reservide Selgitused tegevuse (piirmääraga seaduse eraldised eelarve vahendid) muudatused Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi 10 043 -2 512 582 8 113 programm Karistuste täideviimise 2 975 -330 2 645 korraldamine Kesksete IT-teenuste 2024. a ülekantavate 290 67 357 osutamine vahendite info on Konkurentsivõimelise avaldatud JDM kodulehel, 783 -247 536 ärikeskkonna tagamine Lisaeelarve info on Riigi Kriminaalpoliitika Teatajas. VV kujundamine ja 592 -637 -45 sihtotstarbelisest reservist elluviimine, sh ennetus eraldatud vahendite info on Õigusemõistmise ja avalikus 2 076 -359 582 2 299 õigusteenuste tagamine dokumendiregistris. Õigusriigi ja õigusloome 3 327 -1 006 2 321 kvaliteedi tagamine Hetkeolukorra analüüs 3 Õiguskord on oma olemuselt süsteemne ning pidevalt ajas muutuv. Samas on oluline, et säiliks selle stabiilsus ja selgus, tagades õiguse kasutajate teadlikkuse normidest ja võimekuse neid järgida. Õiguskord aitab tagada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, inimeste heaolu, ühiskonna turvalisust ning võimaluse pakkuda selleks uuenduslikke lahendusi. Riik peab muutuma kodanikule lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Õigusriigi toimimise tõhustamiseks on oluline jätkata õiguskaare digitaliseerimist. Tegevuse raames täiustatakse ja võetakse kasutusele uusi töökeskkondi, mis tagavad vajaliku teabe digitaalse kättesaadavuse ning andmete vahetuse. Eesmärk on masinloetavate andmete kasutuselevõtu kaudu hoida kokku kulusid, muuta poliitikakujundamine andmepõhisemaks. Õigusloomepoliitika peab olema kaasav, ettenähtav ja teadmuspõhine, kus kodanikel on võrdne õigus õigusloomes kaasa rääkida. Õiguslike lahenduste väljapakkumisel hoidutakse üle reguleerimisest ja liigsest kiirustamisest, et aasta-aastalt vähendada õigusloome regulatiivset koormust. Oluline on hinnata regulatiivsete muudatuste mõjusid – keda ja kuidas plaanitavad muudatused mõjutavad. Senisest enam tuleks pärast seaduste rakendumist hinnata muudatuste tegelikke mõjusid, kasutades selleks järelhindamist. Eesmärgiks on vähendada õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mis koormavad Eesti ettevõtjaid, mittetulundussektorit ja inimesi ning hinnata senisest kriitilisemalt uute nõuete vajalikkust, sh et EL nõudeid rakendataks miinimummääras. Iga õigusaktist tulenev nõue või kohustus peab olema põhjendatud, proportsionaalne ja ajakohane. Halduskoormust kasvatavate nõuete lisandumisel on selge, kellele ja kuidas koormus suureneb. Olulised on tegevused, mis on suunatud õigusloomeliste meetmetega halduskoormuse ja bürokraatia vähendamiseks. Riigid ei ole omavahelises konkurentsis mitte ainult majanduse ja elukeskkonna, vaid ka õiguskorra poolest, kus riikide vahel on tekkinud reaalne konkurents ettevõtete jaoks atraktiivseima ärikeskkonna pakkumisel. Suurima tulu maksude ja loodud töökohtade näol saab riik, mis suudab kujundada kõige ettevõtjasõbralikuma ärikeskkonna. Riigi institutsionaalne ülesehitus peab olema selge, läbipaistev, paindlik ja kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav. Varasemast veelgi olulisemaks on muutunud riigiasutuste töö läbimõeldud korraldamine, samuti isikute ja riigi vahelise suhtluse lihtsustamine. Eeltoodu tulemusena säilitame või parandame Eesti positsiooni erinevates riikide keskkonda hindavates edetabelites (nt Maailma vabaduse edetabelis on oluline säilitada „vaba“-staatus). Jätkuvalt on oluline kõrgel tasemel aktiivselt panustada Euroopa Liidu ja rahvusvahelisse õigusloomesse, aidates ka sel tasandil kaasa hea õigusloome põhimõtete rakendamisele. Euroopa Liidu õigusloomes osalemisel arvestatakse võimalikult suures ulatuses riigisisese õigusloome põhimõtteid. Järgmiste aastate väljakutseks on seetõttu jätkuvalt Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine ja rakendamine, mis moodustab mahuka osa ministeeriumi igapäeva tegevustest. Tagada tuleb perekonna- ja eraelu puutumatust ning teisi inim- ja põhiõigusi kaitsev õiguskeskkond, sh rahvusvahelisel tasandil ja piiriülese koostöö raames. Soodsa ja kaasaaegse ettevõtluskeskkonna loomisel ja Eesti konkurentsivõime tagamisel on oluline roll majandustegevust reguleerival seadusandlusel. Ettevõtlusega alustamine ja tegelemine peab olema arusaadav ja mõistlikult lihtne, sh tuleb nutikalt kasutada tehnoloogia ja digimaailma võimalusi riigi ja ettevõtjate vahelises suhtluses. Nii seadusandluse kui riikliku järelevalve kaudu peab riik tagama intellektuaalse omandi kaitse ning toetama vaba konkurentsi ja tõhusalt reageerima tegevustele, mis võivad seda kahjustada. Muu hulgas on oluline, et rõhk on ennetusel ning toetamisel. Kriminaalpoliitika eesmärk on ennetada õigusrikkumisi ning kohelda õigusrikkujaid mõjusalt. Eesti peab olema turvaline – ootus turvalisele Eestile on ka elanike poolt enim väljendatud ootus riigile ning on selliselt väljendatud strateegias „Eesti 2035“1. Ühelt poolt peavad olema tagatud ohvrite vajadused ning teiselt poolt toetatud õigusrikkuja naasmine õiguskuulekale teele. Samuti peab kriminaaljustiitssüsteemis tagama õiguskaitsetöötajate (sh kohtud, prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI)) võimekuse kasvu ning süüteomenetluse digitaliseerimise. Oluline on investeerida nii EKEI seadmetesse kaasaegsete uurimismeetodite kasutamiseks kui ka teadus- ja arendustegevusse. Tagada tuleb võimalused kriminaalmenetluses sideandmete kasutamiseks. 1 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid 4 Eduka kriminaalpoliitika eelduseks on tõenduspõhisus ja tervishoiu-, haridus- ja sotsiaal-, kultuuri- ja spordisüsteemide koostöö nii riiklikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil – kriminaaljustiitssüsteem üksi ei suuda kuritegusid ennetada ja kahjusid vähendada. Kogukondliku sekkumisena ei ole võimalik pakkuda ravi ja nõustamist sõltlastest õigusrikkujatele, kui tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis puuduvad selleks vahendid. Samuti ei ole võimalik tagada kooliturvalisust, kui haridussüsteemil pole ressurssi koolikiusamise vastaste programmide läbiviimiseks või haridus- ja kultuurisüsteemil pole võimalust pakkuda huvi- ja spordiringe. Kõikide nende teemade puhul on oluline kohalike omavalitsuste aktiivne kaasatus, sest nemad on kodanikele kõige lähemal. Seega kuritegevuse ennetamine ning sellest tuleneva kahju vähendamine peab olema riiklikult juhitud, ent kohalikul tasandil ellu viidud ning toimuma koostöös partneritega. Kuritegevuse määr on viimase 15 aasta jooksul poole võrra vähenenud – aastas registreeritakse umbes 28 000 kuritegu (2023 aastal: 27 465; 2024 aastal: 28 345; 2025. aastal: 28 033), tõusuteel on varavastased kuriteod ja kelmused. Samas on Eesti inimeste mure kuritegevuse pärast üsna väike. Eestis peab vaid 2% inimestest kuritegevust suureks mureks, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 10% (ulatudes riigiti 41%). Kuigi kinnipeetavate ning tapmiste ja mõrvade arv on jõudsalt langenud2, siis on Eesti kinnipeetavate ning tapmiste suhtarvud Euroopa mõistes võrdlemisi kõrged.3 Tõhusa karistuse täideviimise süsteemi tagamiseks on eelkõige vaja, et nii kinnipeetavate kui ka kriminaalhooldusalustega töötaks piisav arv professionaalseid ametnikke ning neil oleks piisav varustus ja konkurentsivõimeline tasu. Tähelepanu tuleb suunata korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määra vähendamisele ning sõltuvuste ja muude vaimse tervise häirete tõttu toime pandud kuritegude ennetusele. Oluline on, et kriminaalkaristus keskenduks õigusrikkuja võimekuse arendamisele nii, et ta oleks võimeline pärast karistuse ära kandmist iseseisvalt õiguskuulekat elu elama. Siin mängib rolli nii kogukondlike karistuste kui ka taastava õiguse laialdasem kasutamine ning vanglate ja kriminaalhoolduse rehabiliteerivad tegevused (sh vangistuse sisu, vabanemisjärgne tugi- ja majutusteenus). Avavanglate ja kriminaalhoolduse võimalused tuleb karistuse järgse õiguskuuleka käitumise kinnistamiseks täielikult ära kasutada. Ülaltoodusse panustab oluliselt see, kui inimesed saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud nii kohtus kui kohtuväliselt. Inimeste ootused on suurenemas ning ühiskonna muutused nõuavad õiguste jõustamisel teistsuguseid lahendusi. Mida tõhusam ja õiglasem on kohtupidamine ning mida kättesaadavam on nii erinevate õiguselukutsete teenused (vandetõlgid, kohtutäiturid, advokatuur, notariaat, patendivolinikud, pankrotihaldurid) kui ka õigusabi, seda rahulolevamad on ühiskonna liikmed. Eestis on lihtsa ülesehitusega kohtusüsteem, milles puuduvad erikohtud, kuid kohtuasjade menetlus võib toimuda kuni kolmes kohtuastmes. Kvaliteetne õigusemõistmine peab olema kättesaadav üle riigi, kuid selleks peab kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja menetlusosalistele vähem koormavaks. Kohtute tõhusat tööd toetab selge ja lihtne menetlusõigus, kohtunike suurem spetsialiseerumine ja normaalne töökoormus, samuti hästitoimivad digilahendused ning tugiteenused. Olulisemad tegevused ja peamised väljakutsed 1. Õigusriigi toimimise tõhustamiseks on oluline jätkata õiguskaare digitaliseerimist. Kodanikukesksete teenuste kujundamisel on vaja muuta digitaalsetele õigusteenustele ja õigusmenetlustele ligipääs kasutajasõbralikumaks, luua juurde lihtsaid ning kättesaadavaid abi võimalusi. Eesmärk on masinloetavate andmete kasutuselevõtu kaudu hoida kokku kulusid, muuta poliitikakujundamine andmepõhisemaks. Näiteks jätkatakse digitaalse 2 2023. a juuli seisuga oli esmakordselt Eesti vanglates karistust kandmas alla 2000 kinnipeetava (03.07.2023: 1994). 31.12.2024 seisuga oli Eesti vanglates kokku 1637 kinnipeetavat, neist 330 vahistatuna. Tapmisi ja mõrvu registreeriti 2023 – 23 (https://www.justdigi.ee/kuritegevus2023/tapmised-ja-morvad/). 3 Prisonstudies.org; UNODC. https://data.unodc.org/#state:1 5  kriminaalmenetluse ja andmepõhise kriminaalpoliitika arendustega, mis võimaldavad menetluse ajal infot andmepõhiselt sisestada ja lugeda ning et karistuspoliitika oleks andmetel põhinev, mitte vaid käsitööna analüüsitav. Nii tagame paremini selle, et inimeste turvalisust puudutavaid poliitikavalikuid tehtaks tõenduspõhiselt. Kriminaalmenetluse digitaliseerimine hõlmab kõiki asjaosalisi, alates politseist ja prokuratuurist ning lõpetades kohtute ja vanglatega. Jätkame äriregistri ajakohastamist, et muuta see kasutajasõbralikumaks ja digiriigile sobivamaks. Selleks arendame majandusaasta aruande esitamise portaali nii, et äriühingute esitatud andmete põhjal muutuvad majandusaasta aruanded ca 90% ulatuses eeltäidetuks. 2. Peatame uue halduskoormuse juurdekasvu nii, et vältimatut uut halduskoormust lisava eelnõu korral koormust samal ajal ka vähendataks. Näiteks asume rakendama reeglit, et iga uue ettevõtjatele või kodanikele halduskoormust toova nõude kehtestamisel tunnistatakse kehtetuks üks olemasolevatest nõuetest. 3. Järgmiste perioodide väljakutseks on kohtureformi läbiviimine ning täitemenetluse- ja maksejõuetusvaldkonna korrastamine. Kohtureformi läbiviimine hõlmab endas nii kohtuhaldusmudeli muutmist, kohtumenetluse tõhustamist kui kohtute struktuuri kaasajastamist. Oluline on suurendada kohtute sõltumatust täitevvõimust, mille raames antakse kohtute haldusülesanded koos vastutuse ja tööks vajaliku paindlikkusega üle kohtutele ja vähendatakse kohtute vahelist killustumist ning kiirendatakse kohtute ja prokuratuuri tööd. Paindliku juhtimise võimaldamisega soodustatakse ka kohtute tõhusat tegutsemist võimalikes suurtes kriisides. Kohtumenetluste tõhustamisega muudetakse menetlused kiiremaks ja efektiivsemaks nii inimeste kui kohtute jaoks. 4. Lähiaastate sõlmküsimuseks on väheneva kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste arvuga kohanemine ja Vanglateenistuse tegevuse jätkuv efektiivsemaks muutmise, sh läbi e- lahenduste edasi arendamise. Seniste trendide jätkumisel tuleb Vanglateenistusel oma tegevust veelgi konsolideerida. Vanglarendiga Rootsile antakse üks vangla (Tartu) välisriigi kinnipeetavate kasutusse ning värvatakse lisaks ca 250 täiendavat töötajat. 5. Keskenduda tuleb suure kahjuga majanduskuritegude ja raske korruptsiooni vastasele võitlusele, samuti järsult tõusule pööranud kelmuste ennetamisele, laste ja noorte kaitsmisele narkokuritegevuse kahjuliku mõju eest, alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude vastasele võitlusele ning kriminaaltulu tuvastamisele, arestimisele ja konfiskeerimisele. Tegeleme noorte kuritegevuse ennetamisega, mis aitab vältida püsiva rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist, sh toetame sotsiaal- ja teraapiaprogrammide väljatöötamist ning rakendamist. 6. Oluline on sideandmete säilitamist ja kasutamist puudutavate regulatsioonide korrastamine, et tagada võimalused kriminaalmenetluses sideandmete kasutamiseks. Sideandmete puudumisel võivad avastamata või tõendamata jääda nt korruptsioonikuriteod, internetikuriteod, mõrvad, narkokuriteod, inim- ja relvakaubitsejad jne. Programmi tegevused Meetme mõõdikud on identsed programmi mõõdikutega, mistõttu on need lisatud programmi tutvustuse juurde. Programmi Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine tegevus 1 Tegevuse Avalik ja eraõigus, sealhulgas andmekaitseõigus, on nüüdisaegne, väärtustab eesmärk: põhiõigusi ja õigusriiki, toetab riigi ja ühiskonna toimimist. Õigusloome koordineerimisel tagatakse õigusloome kvaliteet, sealhulgas põhiseaduspärasus ja riigisisese õiguskorra süsteemsus, ning edendatakse andmepõhist ja kaasavat õigusloomet. 6 Tegevuse Riigi- ja haldusõiguse valdkonna seadusloome ja institutsionaalne ülesehitus kirjeldus: peab olema selge ja kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav, kooskõlas põhiseadusega ja õigusriiklike väärtustega, samuti Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega ning arvestama riigisisese ja teiste riikide parima praktikaga. Haldustegevus peab olema läbipaistev ja vastutustundlik ning tasakaalus riigi, ettevõtete ja kodanike huvide vahel.  Tugevdatakse põhiseaduslikkuse järelevalve põhimõtteid laiemalt, et hinnata nende vastavust Eesti vajadustele ning tuvastada võimalikud kitsaskohad.  Tagatakse selged ja tõhusad valitsuskorralduse ja haldusorganisatsiooni alused, sh pööratakse eriti tähelepanu haldusjärelevalve toimimisele. Samuti hoitakse põhiseaduslikku tasakaalu avaliku ja erasektori ülesannete jaotuses, sh kontrollitakse, et ei toimuks riigi tuumikfunktsioonide delegeerimist haldusvälistele isikutele ega ka riigi ülemäärast sekkumist valitsusvälisesse sfääri.  Tagatakse kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus, muuhulgas pööratakse tähelepanu automaatsete haldusaktide loomise ning suurprojektide menetlemise toetamisele.  Tagatakse riikliku järelevalve ja korrakaitse jaoks loodud normide vastavus kaasaegse ühiskonna vajadustele ja võimalustele, jälgides, et need oleks kooskõlas õigusriigi nõuetega. Riigi sekkuv tegevus peab olema võimalikult täpselt kontrollitav ning põhiõigusi vähimal võimalikul moel riivav. Eesmärk on, et riik ei võtaks endale ülemäärast riikliku järelevalve ülesannet seal, kus inimene saab end ise tsiviilõiguslikult kaitsta.  Arendatakse koostööd Tartu Ülikooli jt ülikoolidega, et tagada õigushariduse kvaliteet ja juristide järelkasv.  Toetatakse Eesti Teaduste Akadeemiat, et edendada Riigiõiguse Sihtkapitali kaudu riigiõiguse arengut. Tänapäevasele infoühiskonnale sobiv õigusruum tagab isikuandmete ja salastatud teabe kaitse ning austab üksikisiku inimväärikust ja õigust eraelule, tagades riigi usaldusväärsuse andmete töötlemisel ja üldiseks kasutamiseks mõeldud teabe levi.  Tagatakse isikuandmete kaitse, avaliku ja salastatud teabe ning muu andmehaldusega seotud õigusloome vastavus põhiseaduse ning EL-i ja rahvusvahelise õiguse nõuetele.  Valdkonna õigusloomes kujundatakse arusaam, milliseid andmekaitseõiguse norme tuleb kehtestada seaduse tasandil ja mida reguleerida muude meetmetega (nt privaatsust suurendavate tehnoloogiate rakendamine).  Korrastatakse praktikas kehtivaid arusaamu andmete avaldamise, säilitamise, ristkasutuse ja kustutamise kohta nii igapäevaselt kui ka erikordade ajal (nt lepitakse kokku massandmetöötluse lubatavuse tingimused).  Justiits- ja Digiministeeriumi ja Andmekaitse Inspektsiooni vahelises koostöös suunatakse isikuandmete kaitse seaduse ning avaliku teabe seaduse rakenduspraktikat.  Tõstetakse ühiskonna teadlikkust uute digitehnoloogiate tööpõhimõtetest ja inimeste õigustest andmekaitsevaldkonnas. See toimub esmajoones andmehalduses tehnoloogia inimkeskse rakendamise põhimõtete selgitamise ning vastavate juhendmaterjalide väljatöötamise ja koolituste pakkumise kaudu. Suureneb Andmekaitse Inspektsiooni roll nende tegevuste elluviimisel. 7   Edendatakse valdkonna ekspertide koostööd avalikus sektoris. See toimub lähiaastatel andmete juhtrühma õiguse alarühma eestvedamise kaudu, samuti osaletakse nõuandjana avaliku sektori digiprojektide (andmete paneel, liivakast, kompetentsikeskus) arendamisel.  Osaletakse aktiivselt teabeõiguse kujundamisel rahvusvahelisel tasandil, juhendi- ja õigusloomes ning Euroopa Kohtu praktika kujundamises, sh osaletakse läbipaistvusmeelsete EL-i liikmesriikide formaadis. Eraõiguslike sotsiaalsete konfliktide lahendamine peab olema võimalik ka ilma liigse riigipoolse sekkumiseta. Õigusriigis peab olema tagatud perekonnaelu ja eraelu puutumatus ning omandiõiguse teostamise reeglistik.  Ühiskonna sujuvaks toimimiseks jälgitakse tsiviil- ja ühinguõiguse sobitumist kaasaja muutuvasse keskkonda, et see arvestaks majandusarengutega ning samas pakuks stabiilset õigusraamistikku. Nende eesmärkide täitmiseks käsitletakse tsiviilõiguse ja ühinguõiguse teemasid ning kohturegistrite tegevust ja arendusi ühtse tervikliku teenusena alates õigusloomest ja lõpetades registriarendustega.  Ühinguõigus käib kaasas muutuva majanduskeskkonna ja uuenevate ärimudelitega ning koostöös huvigruppidega töötatakse välja selleks vajalikud seadusmuudatused. Samuti vähendatakse äriregistriga seotud bürokraatiat ning otsitakse täiendavaid võimalusi automaatprotsesside kasutamiseks.  Eraõiguslike kaubandussuhete reguleerimisel tagatakse mõistlik tasakaal tarbijate ja ettevõtjate huvide vahel. Tarbijate õiguste kaitse edendamisel arvestatakse pidevalt arenevat infotehnoloogiat ja muutuvat kaubanduse valdkonda, kus Euroopa Liit laiendab ühtsete reeglite kandepinda ning lepingute sõlmimine sidevahendite abil on muutumas normiks. Euroopa Liidu tarbijaõiguste valdkonda puudutavate direktiivide ülevõtmisel vajatakse varasemast veelgi enam reeglite selgust ja tasakaalu. Eesmärk on, et tarbija õigused ei jääks kaitseta üheski olukorras ning ettevõtjatele ei pandaks põhjendamatuid lisakohustusi.  Seaduseelnõude väljatöötamise juures jälgitakse omandi kaitse ja eraelu puutumatuse põhimõttest kinnipidamist. Vajadusel tuleb piirata andmetele ligipääsetavust, et tagada parem isikuandmete ja eraelu kaitse ning riiklik julgeolek, aga säilitades sealjuures õiguskäibe jaoks vajalike andmete avalikkuse ja kättesaadavuse.  Perekonnaõiguses lähtutakse põhiõigustest ning täpsustatakse lapse huvidest lähtumise põhimõttega seotud materiaal- ja menetlusõiguslikke norme. Selleks ajakohastatakse õigusakte ning viiakse muuhulgas sisse täpsustus, et hooldusõigusega seotud vaidlustes tuleb võtta arvesse peres esinenud vägivalda. Õigusloomes järgitakse kokkulepitud õigusloomepoliitikat, st hea õigusloome tava, õigusloomepõhimõtteid ja -protsessi. Õigusloome kvaliteedi tagamiseks on vaja hoida ja arendada õigusloomejuristide kompetentse ja tagada õigusloomejuristide järelkasv.  Jälgitakse kokkulepitud õigusloomenõuete täitmist, eelkõige seaduse väljatöötamiskavatsuste ja seaduseelnõude kooskõlastamise protsessis. Eraldi tähelepanu pööratakse väljatöötamiskavatsuste koostamisele, seaduseelnõude põhiseaduspärasuse analüüsile, ühtsele keeletoimetamisele ja seaduste järelhindamisele. 8   Järjepidevalt tegeletakse õigusloome nõuete ja protsessi arendamisega, et tagada ajakohased ja üheselt järgitavad reeglid (hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, mõju hindamise metoodika jm juhendid).  Paindliku ja tõhusa õigusloome kaudu taotletakse regulatiivse koormuse vähenemist nii inimeste kui ka ettevõtete jaoks. Eesti õiguspõhimõtetest lähtuvalt kaitstakse Eesti huve uute Euroopa Liidu määruste ja direktiivide läbirääkimistel.  Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks rakendatakse halduskoormuse tasakaalustamise reeglit, et iga uue ettevõtjatele, vabaühendustele või inimestele halduskoormust toova nõude kehtestamisel tuleb vähendada olemasolevat halduskoormust.  Õigusloomejuriste koolitatakse, pakkudes nii õigusloomealaseid kui ka valdkondlikke erialakoolitusi.  Jätkatakse õigusloomejuristide järelkasvu programmiga, et kindlustada õigusloomejuristide järelkasvu ja populariseerida õigusloomejuristi tööd.  Edendatakse järjepidevat koostööd õigusloomejuristide, keeletoimetajate jt õigusloomeks oluliste partnerite vahel (Õiguskantsleri Kantselei, Riigikantselei, Riigikogu Kantselei, Presidendi Kantselei).  Jätkatakse riigi koosloome keskkonna arendamist, et koondada kogu õigusloomeprotsess ühte keskkonda ning toetada kaasavat ja läbipaistvat õigusloomet. Tegevuse Tegelik 2024 Sihttase Sihttase (2027) Sihttase (2028) Sihttase mõõdikud (2026) (2029) VTK kohustusega seaduseelnõu koostamisele 62% 70% 75% 80% 80% eelneb VTK Allikas: Justiits- ja Digiministeerium Olulise mõjuga eelnõude ja ilma VTKta koostatud eelnõude suhtes 23% 60% 70% 80% 80% teostatakse järelhindamine Allikas: Justiits- ja Digiministeerium Programmi tegevus 2 Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine Tegevuse eesmärk: Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõigus on nüüdisaegne, väärtustab põhiõigusi ja õigusriiki, toetab riigi ja ühiskonna toimimist ning konkurentsivõimelist majanduskeskkonda. Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tarbeks tagatakse intellektuaalse omandi kaitse, toetatakse innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust, tõstetakse konkurentsialast teadlikkust ja tagatakse tõhus järelevalve konkurentsivaldkonnas. Kohtulikud registrid on usaldusväärsed, kättesaadavad ja toimivad tõhusalt. Tegevuse kirjeldus: Intellektuaalse omandi õigusraamistik toetab innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust, on ajakohane ja arvestab valdkonnas esinevaid erisuunalisi huve.  Autoriõiguse valdkonnas tagatakse ajakohane õigusraamistik ja selle arendamine järjepidevas koostöös valdkonna erinevate 9  osapoolte vahel (Kultuuriministeerium, õiguste omajad, advokatuur, lisaks ka toll, politsei, kohtud, prokuratuur).  Tööstusomandi valdkonnas jätkub õigusraamistiku järjepidev korrastamine ja edendamine (sh EL-i algatustest tulenevalt) vastavalt muutuvatele majandustingimustele ja arenevale tehnoloogiale, tehes seda koostöös asjaomaste asutuste ja organisatsioonidega (sh ettevõtlusorganisatsioonid, teadusasutused ja ülikoolid, õiguste omajad, advokatuur, toll, politsei, kohtud, prokuratuur).  Nii autoriõiguse kui ka tööstusomandi valdkonnas osaletakse koostöös rahvusvaheliste intellektuaalomandi organisatsioonide (WIPO ja EPO), EL-i Nõukogu ja Komisjoni ekspertgruppide, EL-i intellektuaalomandi ameti (EUIPO) ja teiste riikide patendiametitega.  Uuendatakse Patendiameti rahastusmudelit, et tõsta õiguste kasutajate teadlikkust, luua uusi avalikke teenuseid ja tõsta olemasolevate teenuste kvaliteeti.  Patendiameti tegevus ja teenused on suunatud õiguste omajate teadlikkuse suurendamisele ning teenuste (sh e-teenuste) kvaliteedi tõstmisele, samuti Patendiameti pädevuses olevate rakenduslike ülesannete täitmise tõhustamisele (sh autoriõiguse komisjoni tegevuse ümberkorraldamine koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga).  Toetatakse legaalse sisu kättesaadavust (nt EUIPO vastavad algatused, teavitustöösse panustamine mh Patendiameti poolt jms). Ausat ja moonutamata konkurentsi toetav õigusraamistik võimaldab ajakohaste meetmete rakendamist tõhusaks konkurentsijärelevalveks ja avaliku huvi kaitseks. Hästi toimiv konkurentsijärelevalve aitab tagada õiglast konkurentsikeskkonda ettevõtjatele, millest omakorda saavad kasu tarbijad.  Õigusraamistiku uuendamiseks kaasajastatakse koondumiste kontrolli aluseid ja normistikku.  Konkurentsiamet tõhustab uuendatud õigusraamistiku ning kaasajastatud infotehnoloogiliste lahenduste taustal järelevalvemenetlust, aga ka teadlikkuse tõstmist ja ennetustegevusi.  Konkurentsiõiguse valdkonnas edendatakse järjepidevat koostööd ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja teiste valdkonna huvigruppide vahel. Tõhusalt toimivad kohtulikud registrid pakuvad asjatundlikku teenust ning sõltumatut ja usaldusväärset infot konkurentsivõimelise ja läbipaistva ärikeskkonna tagamiseks.  Äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kinnistusraamatut ja kommertspandiregistrit arendatakse järjepidevalt ning lõimitakse teiste avaliku sektori teenustega.  Äriregistris uuendatakse ja muudetakse kasutajatele mugavamaks majandusaasta aruannete esitamine. Kaugem eesmärk on võimaldada automaatset aruandlust (äriregistriga ühendatud aruandluskeskkond).  E-äriregistri andmeid võimaldatakse tasuta ja mugavalt kasutada, et tagada ettevõtluskeskkonna läbipaistvus ja luua ettevõtjatele võimalusi uute teenuste kasutusele võtmiseks. 10   Äriregistri kannete tegemisel eelistatakse võimalikult lihtsaid ja automatiseeritud lahendusi, säilitades seejuures äriregistri andmete usaldusväärsuse. Muuhulgas luuakse eeldused ärinime kontrolli automatiseerimiseks.  Uuendatakse äriregistri ja kinnistusraamatu vananenud menetlustarkvara.  Tähtsustatakse tegevusi, mis on suunatud majandusaasta aruannete tähtaegsele esitamisele, ja otsitakse lisavõimalusi kõrvaldada selle kohustuse korduvad rikkujad äriregistrist ja äritegevusest.  Laevakinnistusraamatu pidamine antakse üle Transpordiametile.  Laiendatakse keskse kättetoimetamisteenuse kasutusala. Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2024 (2026) (2027) (2028) (2029) Ülemaailmne innovatsiooniindeks Global Innovation 16 ≤22 ≤22 ≤22 ≤22 Index, Innovation Output4 näitaja koht edetabelis Maailma konkurentsivõime edetabel (IMD World Competitiveness 11 ≤8 ≤8 ≤8 ≤8 Ranking), äriseadusandluse tõhusus5 (business legislation efficiency) Programmi tegevus 3 Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus Tegevuse eesmärk: Kriminaalpoliitika põhineb andmetel ja uuringutel ning ühiskonnaliikmete õiguskuulekus on kõrge. Kriminaaljustiitssüsteem on läbipaistev, tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning suudab avastada ka uusimaid kuriteoliike. Tegevuse kirjeldus:  Viime ellu kriminaalpoliitika põhialustes toodud tegevusi, et ennetada (korduv)kuritegevust. Hindame kriminaalpoliitika mõjusid, mis hõlmab nii sotsioloogilisi ja muid uuringuid (nt alaealiste õigusrikkumiste uuring, korruptsiooniuuring, reovee seire narkoainete suhtes) kui ka suurandmete (nt lobistidega kohtumiste andmete analüüs) ja ametliku statistika kasutamist (nt retsidiivsuse seire, kriminaalstatistika analüüs ja avaldamine); keskendume korduvkuritegevuse ennetamisele: toetame individuaalsetest vajadustest lähtuvate kogukondlike karistuste rakendamist ning vangistusest vabanemisel pakume tugi- ja majutusteenust (tagada tuleb riigieelarveline rahastamine).  Tegeleme õigussüsteemi vaatevälja sattunud noorte kuritegevuse vähendamise ja ennetamisega, sh koostöös kohalike omavalitsuste, vabasektori ja teiste riigiasutustega, aidates vältida püsiva 4 Indeksi koduleht: https://www.wipo.int/edocs/pubdocs/en/wipo_pub_gii_2020-appendix1.pdf Mõõdiku selgitus GII indeksil on 2 alamindeksit: 1) Innovation Input: mõõdab elemente, mis võimaldavad innovaatilisi tegevusi. 2) Innovation Output: mõõdab innovaatiliste tegevuste tulemusi majanduses. GII üldine skoor on nende kahe näitaja keskmine. Mõõdame Innovation Output näitajat, mis mõõdab innovaatiliste tegevuste tulemusi ja väljundeid majanduses. 5 Indeksi koduleht: https://www.imd.org/centers/wcc/world-competitiveness-center/rankings/world-competitiveness-ranking/ 11  rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist (soositakse kuni 21- aastaste noorte avavanglasse paigutamist ning seni kuni 21-aastastele mõeldud sekkumiste kasutamist ka vanemate, kuni 29-aastaste noorte hulgas).  Toetame sotsiaal- ja teraapiaprogrammide väljatöötamist ning rakendamist, mh vaimse tervise häire taustaga õigusrikkujatele (mobiilsed sekkumised, uued programmid); keskendume ühiskonnale enim kahju tekitavatele ning suurima mõjuga kuritegudele: rasked vägivallakuriteod, sh inimkaubandus ning lähedaste (nt perevägivald, sh vaimne vägivald ja muu usaldussuhtes toimunud vägivald) ja alaealiste vastu toime pandud teod; samuti organiseeritud kuritegevus, sh kelmused, ja majandus-, finants- ja rahapesu-, küber-, korruptsiooni- , keskkonna-, tehnoloogia- ning narkokuriteod.  Kujundame karistus- ja kriminaalmenetlusõigust, et tagada menetlusosaliste (kannatanute, kahtlustatavate ja kolmandate isikute) põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust (kriminaalmenetluse tõhustamine, õigusaktide muudatused). Kriminaalkohtumenetluse uuendamise kõrval alustame tööd kohtueelse ja -välise menetluse revisjoniga, et tagada kiire, tõhus ja osapoolte õigusi parimal viisil arvestav kriminaalmenetlus, tagades võimalikult kiired, ent samal ajal kvaliteetsed ja inimesest lähtuvad menetlused.  Toetame taastava õiguse rakendamist igas menetluse etapis, sh karistuse kandmise faasis ja selle järgselt (taastava õiguse kontseptsiooni rakendamine, taastava õiguse teenuste kättesaadavuse parandamine, taastaval õigusel põhineva organisatsioonikultuuri juurutamine haldusalas, inimeste koolitamine).  Seame ohvrite huvid menetluses esikohale, ohvrite kaitsel hõlmatakse ka teised olulised asutused (nt sotsiaal- ja meditsiiniasutused). Süüdimõistetute riigi kasuks väljamõistetud summasid ja süüdimõistetutelt konfiskeeritud varasid kasutatakse sihtotstarbeliselt kuriteoennetuses või -ohvrite toetamiseks.  Valmistume uute kuritegude ennetamiseks ning neile reageerimiseks (nt tehisaru poolt toime pandud võimalikud teod).  Automatiseerime kriminaalmenetlusega kogutavate andmete analüüsi (juhtimislauad ja andmeanalüütika, andmelao JAAK edasised arendused) ja arendame avalikkusele suunatud statistikakeskkonda.  Arendame infosüsteeme, kohtuekspertiise ning analüütilist võimekust kohtueelses menetluses (nt erioskustega konsultandid prokuratuurides), et kriminaalpoliitika oleks tehnoloogiliselt mitu sammu õigusrikkujatest eespool. Kriminaalmenetluse tõhusamaks muutmiseks digiteeritakse õiguskaar, tõstetakse inimressursi kompetentsi ning värvatakse juurde inimesi.  Pöörame tähelepanu kuritegevuse tulususe vähendamisele ja kriminaaltulu äravõtmisele ning suurendame vara konfiskeerimise võimekust. Töötatakse välja lahendused kriminaalse tegevuse kaudu teenitud varade kiiremaks ja laiemaks konfiskeerimiseks. Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2024 (2026) (2027) (2028) (2029) Kuritegude arv Allikas: Justiits- ja 28 345 <26 000 <26 000 <26 000 <26 000 Digiministeerium Õigusrikkumistega kokku puutunud inimeste (ohvrite) arv 7% <6% <6% <6% <6% Allikas: Justiits- ja Digiministeerium 12 Vägivaldsete surmade arv (tapmiste ja mõrva tagajärjel hukkunute 18 <13 <11 <11 <11 arv) Allikas: Justiits- ja Digiministeerium Programmi tegevus 4 Karistuste täideviimise korraldamine Tegevuse eesmärk: Karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele ning väheneb korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv. Tegevuse kirjeldus: Vanglateenistuse suurmaks väljakutseks on kohanemine riigieelarve kärbete ja väheneva kinnipeetavate arvuga. Vanglateenistus tagab eraldatud eelarve piires igapäevaselt vanglakohti kuni 1700 kinnipeetavale (süüdimõistetud ja vahistatud) kolmes asukohas (Tallinn, Tartu, Jõhvi) ning korraldab arestimaja teenuse toimimise Tallinna, Tartu ja Viru vanglas. Karistuse kandmist jätkab avavanglas igapäevaselt ca 230 kinnipeetavat. Kriminaalhooldusametnike järelevalve võimekus on igapäevaselt kuni 3000 inimest ning vastuvõtud on tagatud igas maakonnas. Vanglateenistuse järgnevate aastate peamine eesmärk on kohandada oma tegevust ja taristu kasutust vastavalt kinnipeetavate ning kriminaalhooldusaluste arvu muutustele ning nende profiilile. Lähtutakse eeldusest, et õigusrikkujate arv langeb ka edaspidi. Tallinna vangla kasutus hoitakse maksimaalsena, vanglad ja kriminaalhooldus tegutsevad piirkondlikkuse põhimõttel, vajadusel spetsialiseeruvad vanglas/kriminaalhoolduses erinevad üksused/ametnikud töötamiseks kindlate sihtrühmadega. Vanglateenistuse tegevus seab eesmärgiks dünaamilise turvalisuse, st head suhted ja prosotsiaalne kontakt õigusrikkujate ja personali vahel. Fookus on lisaks taastava õiguse ning traumateadliku organisatsiooni põhimõtete rakendamisel. Eeltoodu aitab luua inimlikku ning kasutajakeskset karistusaja planeerimist ja toetab õigusrikkujat vabanemiseks ette valmistumise teel. Selleks tuleb ametnike oskusi järjepidevalt arendada ning koolitada neid uute ja kaasaegsete lähenemisviiside rakendamiseks, sh pidev töö ametirollide ning kompetentside kaasajastamiseks. Vanglateenistujatele vajalike oskuste andmisel on peamiseks partneriks Vanglateenistuse kolledž. Vanglateenistuse töökorraldust ja meetodeid kohandatakse vastavalt kinnipeetavatele ning suurendatakse tähelepanu vabanemiseks ettevalmistamisele läbi lühiajaliste väljasõitude, avavangla ning kriminaalhooldustöö võimaluste maksimaalse kasutuse. Eriline tähelepanu on kriminaalhooldustööl, sh on eesmärgiks suurendada tähtaegse vanglakaristuse kandmise asemel üleminekut kriminaalhooldusametnike järelevalve alla ning suurendada kriminaalhoolduse eduka läbimise osakaalu. Kriminaalhooldusametnike tegevuse põhipingutus on kriminaalhooldusaluste käitumise muutumine õiguskuulekaks katseaja jooksul ning vanglakaristuse kohaldamise ennetamine. Vanglakeskkond peab võimalikult suurel määral peegeldama ühiskonna elu vabaduses, et oma karistuse ära kandnud inimene suudaks vabanedes ühiskonnas iseseisvalt ja õiguskuulekalt toime tulla. Vanglates tuleb tagada kõigi seal viibivate inimeste turvalisus ning inimväärikad 13 vangistamistingimused, sh täiskasvanulikku otsustusõigust ja privaatsust tagav keskkond, mis hõlbustab hilisemat ühiskonda naasmist. Inimeste õiguskuulekale teele suunamine saavutatakse läbi erinevate taasühiskonnastavate tegevuste ning sotsiaalprogrammide. Vanglas võimaldatakse omandada haridust samal tasemel kui vabaduses koostöös haridussüsteemiga, kus nii üld- kui kutseharidust pakuvad piirkondlikud õppeasutused. Koostöös kutsekoolidega on võimalus pakkuda lühemaid kursuseid kinnipeetavate tööoskuste parandamiseks, et anda neile senisest parem ettevalmistus vabanemisel tööturule naasmiseks. Kõikides vanglates pakutakse riigikeele õpet sarnastel alustel nagu seda tehakse vabaduses. Kinnipeetavate arvu vähenemine ja lühenenud karistusajad on loonud vajaduse korraldada ümber senine kinnipeetavate tööhõive mudel. Tööhõives keskendutakse kahele aspektile: tööharjumuse kujundamine ning oskuste õpetamine. Rõhk on era- ja riigisektori kaasamisel, mille läbi pakkuda kinnipeetavate muutuva profiili ja karistusaegade lühenemise valguses mitmekesist tööhõivet, mis toetab nende õiguskuulekat teed vabaduses. Kinnipeetavad saavad jätkuvalt töötada erinevates keerulisemaid oskuseid nõudvates valdkondades, nagu puidu- ja metallitööstus, kuid järjest enam suureneb vajadus lihtsamate tööde järele nagu näiteks komplekteerimine. Tervishoidu vanglates korraldab alates 01.07.2024 Tervisekassa. Enim kuritegevust soodustavate haiguste (nt sõltuvus- ja vaimse tervise probleemide) ravi ja nõustamisprogrammide läbiviimine peab olema olulisel kohal. See eeldab mh sõltuvuse hindamist kohtueelse menetluse ajal ning narkomaania, alkoholismi, seksuaalsõltuvuse ning vaimse tervise häirete ravi ja nõustamise kättesaadavust abivajavatele nii vanglas kui ka väljaspool. Koostöö ja võrgustikutöö erinevate partneritega on oluline. Kohalike omavalitsuste tegevus, iseäranis ennetustöö ja tugi õigusrikkujatele ning eritähelepanu laste ning noorte arengu toetamisele, on märkimisväärse tähtsusega. Vanglateenistuse ametnike kompetentsi, oskuseid ja informatsiooni saab omavalitsuste tasandil paremini ära kasutada, prioriteetne on kriminaalhooldusametnike eestvedamise võimekuse suurendamine võrgustikutöös õigusrikkujatega. Tõhusa karistuse täideviimise süsteemi tagamiseks on eelkõige vaja, et nii vangide kui ka kriminaalhooldusalustega töötaks piisav arv professionaalseid ametnikke ning neil oleks piisav varustus, kaasaegsed töövahendid ja konkurentsivõimeline tasu. See on võtmetähtsusega ka riigi sisejulgeoleku tagamisel, milles vanglateenistusel on oma kindel roll. Kriminaalhooldusametnike ettevalmistuse tasemel on oluline roll korduvkuritegevuse vähendamisel vanglast vabanenute ja tingimisi vabastatute hulgas. Jätkatakse tööd digitaalsete lahenduste ja tööprotsesside arendamisega. Tegeletakse erinevate kinnipeetavatele mõeldud e-lahenduste (sh kriminaalhooldusportaal, vangiportaal, videokohtumiste portaal) edasiarendamisega, mis toetavad taasühiskonnastumist ning õiguskuulekat elu karistuse kandmise ajal ja selle järgselt. Ametnikele pakutavatest e-teenustest on suurematest projektidest kavas tegeleda 14  pääsla infosüsteemiga, K-raha6, uue riskihindamise platvormi ja vangiregistri mobiilivaate arendamisega. Vanglateenistuse juhtimises kasutatakse andmeid igapäevaselt, tagatud on nende igapäevane kättesaadavus organisatsioonis ning eesmärgiks on andmete kokku viimine teiste riiklike infosüsteemide andmetega. Selle tulemusel võtame kasutusele järjest enam dünaamilisi juhtimislaudu, mis parandab tegevuse ja otsuste kvaliteeti. Täiendavalt panustab vanglateenistus laiapindsesse riigikaitsesse ning osutab ametiabi siseturvalisuse tagamisel, mis eeldab ka vajalikku varustust ja väljaõpet. Vanglarendiga Rootsile antakse üks vangla (Tartu) välisriigi kinnipeetavate kasutusse ning värvatakse lisaks ca 250 täiendavat töötajat. Tegevuse mõõdikud Tegelik 2024 Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2026) (2027) (2028) (2029) Avavangla täituvus Allikas: Justiits- ja 88% 80% 80% 80% 80% Digiministeerium Vangide retsidiivsus 2 aasta jooksul peale vabanemist 30% <35% <35% <35% <35% Allikas: Justiits- ja Digiministeerium Edukalt 81% 79% 80% 84% 84% kriminaalhoolduse läbinute osakaal Vanglateenistuse 85% 85% 85% 85% 85% usaldusväärsus Allikas: Turu-Uuringute AS Programmi Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine tegevus 5 Tegevuse Inimesed ja ettevõtted saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud. eesmärk: Kohtumenetlus toimib usaldusväärselt ja tõhusalt, õigusteenused ja õigusteave on usaldusväärsed ja kättesaadavad. Tegevuse Õigusemõistmine on Eestis sõltumatu. Keegi ei saa väljastpoolt kohtuvõimu kirjeldus: sekkuda kohtuniku töösse. Kohtud ise kinnitavad oma tööjaotusplaanid, millega määratakse, millised kohtunikud milliseid asju lahendavad. Täidesaatev riigivõim ei korralda kohtunike valikut, distsiplinaar- ega muid personaliküsimusi ning koolitusi. Seadusloome, seaduses ette nähtud ulatuses tugiteenuste ja digitaliseerimise korraldamine on Eestis parlamentaarse protsessi ja poliitilise vastutuse osaks. Kohtuhalduse eest vastutav minister teeb olulisemad otsused koostöös kohtutega. Kohus on ühiskonnas viimane aste õigusrahu tagamiseks. Kohtumenetlus on kulukas, mistõttu on oluline arendada läbi digitaalsete lahenduste ennetavat õigusabi ja kohtuväliseid vaidluste lahendamise võimalusi ning panustada süüteoennetusse, perelepitusse ja taastavasse õigusesse laiemalt. Kui juba õigusvaidlus või 6 K-raha on kinnipeetavate rahaliste vahendite arveldussüsteem ehk konto, millega kinnipeetav saab nt teha oste vangla e- poest. Rahalised vahendid laekuvad sinna nt vanglas teenitud töötasuna või kui tal on vanglasse tulles raha kaasas, lisaks lähedase rahalise ülekandega. 15  õigusrikkumine tuuakse kohtu ette, siis peame pakkuma kättesaadavat, asjatundlikku ja kiiret õigusemõistmist. Sel eesmärgil viiakse läbi kohtureform, mille raames:  tagame õigusemõistmise kättesaadavuse (eeskätt digiligipääsude laiendamisega). Jälgime ja uuendame pidevalt kohtute töökoormuse näitajaid;  otsime võimalusi kohtumenetluse tõhustamiseks ja kulude kokkuhoiuks, sealhulgas valmistame ette vastavaid õigusloomelisi algatusi, näiteks seadusemuudatused kohtumenetluse tõhustamiseks kõikides menetlusharudes ning kohtu alluvusest õigusemõistmisega mitte seotud menetluste väljaviimiseks;  töötame välja digilahendusi andmepõhisteks menetlustoiminguteks, lähtudes andmete ühekordse sisestamise ja taaskasutamise põhimõtetest, et muuta kohtumenetlus läbipaistvamaks ja vähendada halduskoormust;  toimub üleminek digitaalsetele kohtutoimikutele süüteomenetluses. Varustame kohtusaalid videokonverentsiseadmetega, et võimaldada menetlusosalistel virtuaalselt istungil osaleda. Samuti tuleb kvaliteetse helisalvestise saamiseks välja vahetada kohtusaalide amortiseerunud helisüsteemid;  aitame parandada õigusemõistmise läbipaistvust (eeskätt parem digiligipääs kohtuteabele ning selgemad ja üle menetlusliikide ühtsemad reeglid kohtulahendi, kohtutoimiku ja kohtuistungi avalikkusele);  tagame kohtumajade turvalisuse ning digitaalse kohtuteabe kaitstuse;  suurendame kohtute vastutust ja otsustusõigust kohtute arendamisel ja haldamisel ning valmistame selleks ette vajalikud seadusemuudatused;  kaasajastame kohtunikuametit, leevendades selleks kohtuniku ametikitsendusi, sealjuures loome kohtunike tagasisidestamise süsteemi.  Kaasajastame kohtute struktuuri, luues efektiivsemad lahendused kohtute juhtimiseks. Maksekäsu kiirmenetluses7 lahendatakse üle poole kohtu ette toodud tsiviilvaidlustest ning see arv kasvab kiiremini kui hagiavalduste arv. Uuendame järjepidevalt maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi, et märgatavalt vähendada tehnilist tööd menetluses, suurendada automatiseeritust ja võtta kasutusele parimad teadaolevad tehnoloogilised lahendused. Tagame õigusabi kättesaadavuse neile, kelle õigused jääksid majandusliku seisundi tõttu kaitseta. Justiits- ja Digiministeerium korraldab selleks riigi õigusabi teenust advokatuuri (määratud kaitsjad süüteomenetluses, määratud esindajad muudes menetlustes) ning riigi toetatud esmase õigusnõu teenuse kaudu. Muudame digitaalsetele õigusteenustele ligipääsu kasutajasõbralikumaks. Tsiviiltäite- ja maksejõuetuse valdkonnas tegeleme järgmiste teemadega:  käivitame 2025. aastal ühtse riikliku täitmisregistri, mis annab täieliku ülevaate kõigist täiteasjadest (sh Maksu- ja Tolliameti omadest) ning mis pakub lisaks e- aresti lahendust, mida võlgniku ja muu menetluse osalise pangaarve automatiseeritud kontrollimiseks ja arestimiseks saavad kasutada lisaks kohtutäituritele ja Maksu- ja Tolliametile ka uurimisasutused;  tegeleme valdkonna õigusaktides (täitemenetluse seadustik, kohtutäituri seadus, kohtutäiturimäärustik) suuremate kitsaskohtade ning aktide kaasajastamisega; sh vaatame üle ja kaasajastame täitemenetluses sissetuleku arestimise regulatsiooni; 7 Maksekäsu kiirmenetlus võimaldab võlausaldajal hagimenetlusest kiiremini, väiksema tõendamiskoormuse ja väiksemate kulutustega saada täitedokument ehk maksekäsk. Maksekäsu kiirmenetluse poolteks on avalduse esitaja (elatise avalduse puhul on avaldajaks laps/lapsed ning nende esindaja) ja võlgnik. Maksekäsumenetluses ei toimu kohtuistungit ja kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates kümne tööpäeva jooksul. Avaldajal on õigus esitada nõue ka hagimenetluses, kuid mitte samal ajal maksekäsu kiirmenetlusega. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega peatub nõude aegumistähtaeg. Maksekäsu kiirmenetluses esitatav nõue ei tohi ületada 8000 eurot (sealhulgas kõrvalnõuded, näiteks intressid ja viivised). 16   osaleme Rahandusministeeriumi ja Siseministeeriumi koostöös juhitavas projektis, et analüüsida riiginõuete sundtäitmise ümberkorraldamise võimalusi;  otsime võimalusi maksejõuetusmenetluse digiteerimiseks (eeskätt menetluse andmepõhiseks muutmine, masinloetavate andmete kasutuselevõtt, digiligipääsude loomine menetlusosalistele jms). Digiteerimine hõlmab kõiki asjaosalisi alates menetlusosalistest ja lõpetades pankrotihalduri ja järelevalveeksperdiga. Menetluse digiteerimine ja andmepõhisus suurendab maksejõuetusmenetluse läbipaistvust, aitab kiiremini tuvastada maksejõuetuse põhjuseid ning tuvastada menetluste kulukust riigile ja menetlusosalistele;  vaatame üle pankrotihalduri kutsetegevuse raamistiku, kaasajastame kutset ja kõrvaldame kutsetegevusega seotud suuremad kitsaskohad. Jätkame koostöös vabakutsete (notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid) esindusorganisatsioonidega koostööd valdkondade kaasajastamisel (eeskätt viime lõpuni juba alustatud õigusloomelised tegevused, nt notari tasude eelnõu ning kaasajastame vabakutsete tegevust reguleerivaid rakendusakte). Eestis tegutsevad vaba elukutsena ka vandetõlgid, keda Justiits- ja Digiministeerium on eksamineerinud õigustõlke valdkonnas. Vandetõlgi antud kinnitused on võrdsustatud notariaalse kinnitamisega. Vandetõlkidele on pandud riiklik ülesanne tõlkida Riigi Teatajas avaldatud seadusi ja välislepinguid. Korraldame vandetõlgi eksameid keelesuundadel, kus praktikas on vandetõlgi vajadus. Oleme ette valmistanud Riigi Teataja uuendamise, et pakkuda kasutajale veelgi rohkem võimalusi õigusteabe saamiseks. Loome kasutajaid kaasates võimaluse saada õigusteavet arusaadavamalt koos seonduva lisateabega ja jälgida paremini kehtiva õiguse muutumist ajas. Koondame Riigi Teatajasse jätkuvalt olulist õigusteavet, sh kohtuväliste menetluste, õiguskantsleri seisukohtade ja EL õigusega seonduvat. Uuendatud Riigi Teatajas võtame kasutusele võimaluse lisada korporatiivseks kasutamiseks kommentaare ja arvamusi. Juurutame võimalused kasutada ajakohaseid terviktekste ilma võrguühenduseta. Teeme uuendatud Riigi Teatajas kättesaadavaks keeletehnoloogilised lahendused, sh seadustes määratletud terminite tähendused. Osaleme õigusterminite tõlkeaparatuuri väljaarendamisel ning Justiits- ja Digiministeeriumi algatusel Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitavas eesti keele automaatfunktsioonide ja keskse tõlkevärava väljaarendamises. Võtame õigusaktide tõlkimise korraldamisel ja tõlkimisel koostöös vandetõlkidega kasutusele tõlkevärava, mis võimaldab tõlkida kvaliteetsemalt ning tõhusamalt masintõlke ja sellega seotud terminibaaside ühendamisega. Automatiseerime kaasaegseid IT lahendusi kasutades kogu Riigi Teataja avaldamisprotsessi, et loobuda mahukast käsitsi andmete töötlemisest ja tagada edaspidi ressursi kokkuhoid. Ametlikes Teadaannetes koondame üldsuse ja kogukonna teavitamiseks mõeldud teadaanded, kus analüüsime teadaannete avaldamise eesmärkide täitmiseks avaldatavate teadaannete hulka, hindame nende avaldamise vajalikkust ja populariseerime Ametlike Teadaannete kasutamist. Uuendame Ametlike Teadaannete tehnoloogilist platvormi ja parandame kasutusmugavust. Tegevuse Tegelik 2024 Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase mõõdikud (2026) (2027) (2028) (2029) Pikkade Tsiviilasjad: Rohkem kui Rohkem kui Rohkem kui Rohkem kui menetluste HMK- 25,0%; aasta aasta aasta aasta PMK – 22,4%; vanuseid vanuseid vanuseid vanuseid 17  osakaal TMK – 12,6%; tsiviil- ja tsiviil- ja tsiviil- ja tsiviil- ja kohtutes VMK – 21,2%; haldusasju haldusasju haldusasju haldusasju Allikas: Justiits- Üldmenetluses ning ning ning ning ja Kriminaalasjad: üldmenetluses üldmenetluses üldmenetluses üldmenetluses Digiministeerium HMK19,2%; kriminaalasju kriminaalasju kriminaalasju kriminaalasju PMK – 7,7%; ei ole ei ole ei ole ei ole TMK – 16,4%; kohtutes kohtutes kohtutes kohtutes VMK – 5,4%; menetluses menetluses menetluses menetluses Haldusasjad: rohkem kui rohkem kui rohkem kui rohkem kui TlnHK –8,4%; 10 % 10 % 10 % 10 % TrtHK – 26,7% Programmi Kesksete IT-teenuste osutamine tegevus 6 Tegevuse Kesksed IT-teenused on osutatud eesmärk: Tegevuse Registrite ja Infosüsteemide Keskus osutab haldusala välistele asutustele erinevaid kirjeldus: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendustega seotud teenuseid, sh dokumendihaldussüsteemi haldamine ja arendamine, infosüsteemide haldamine, majutamine ja arendamine. Tegevuse Tegelik 2024 Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase mõõdik (2026) (2027) (2028) (2029) Vastavus Vastab Vastab Vastab Vastab Vastab teenustaseme lepingus lepingus lepingus lepingus lepingus lepingule kokkulepitud kokkulepitud kokkulepitud kokkulepitud kokkulepitud Allikas: Justiits- tingimustele tingimustele tingimustele tingimustele tingimustele ja Digiministeerium Programmi juhtimiskorraldus Programm on valminud koostöös asjaomaste haldusala asutustega justiits- ja digiministri juhtimisel. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, on kooskõlas riigi eelarvestrateegia protsessiga nelja aasta lõikes ja täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessi raames. Programm avalikustatakse ministeeriumi veebilehel pärast seda, kui minister on programmi kinnitanud. Programmi tegevuste elluviimisesse panustavad kõik valitsemisala asutused. Tulemusinfo ja ressursside kasutamist seiratakse juhtkonna poolt jooksvalt. Programmi rakendamise kohta koostatakse igal aastal tulemusaruanne, mis esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile. Iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud ministeeriumi kodulehel. 18 Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus Õigusriigi programm 2026-2029 LISA 1.docx Lisa 2. Teenuste rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi Eelarve Eelarve prognoos programm 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud kokku 209 015 209 848 222 171 228 096 Karistuste täideviimise korraldamine 77 403 75 159 75 191 75 175 Inimväärikas karistuste täideviimine 74 960 72 755 72 755 72 755 Karistuste täideviimise üldjuhtimine 2 443 2 404 2 436 2 420 Kesksete IT-teenuste osutamine 13 409 13 339 13 693 13 693 IT teenused Justiits- ja Digiministeeriumi 12 654 12 603 12 957 12 957 valitsemisalale IT teenused teistele valitsemisaladele 756 737 737 737 Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine 11 613 11 530 11 997 12 238 Autoriõiguse seadusest tulenevate ülesannete 0 0 0 0 täitmine EPO edasikantavad lõivud 1 400 1 350 1 320 1 280 Kaubamärgi, disainilahendi registreerimise 884 874 874 874 taotlemine Kohtulike registrite arendamine ja haldamine 545 539 543 544 Kohtulike registrite pidamine 3 278 3 365 3 854 4 133 Konkurentsijärelevalve teostamine 1 215 1 187 1 187 1 187 Leiutiste õiguskaitse taotlemine 968 954 954 954 Majandusregulatsiooni rakendamine 1 450 1 410 1 410 1 410 Registrite pidamine ja andmebaaside haldamine 492 484 484 484 TOAK 220 215 215 215 UPT maksed 641 637 637 637 Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse 521 514 519 519 valdkonnas Kriminaalpoliitika kujundamine ja 35 335 38 789 44 913 47 564 elluviimine, sh ennetus Alkoholiekspertiis 2 2 2 2 Arstlik kohtutoksikoloogia ekspertiis 105 102 98 98 DNA ekspertiis 1 828 1 638 1 405 1 405 Dokumendiekspertiis 190 185 178 178 Hõõglambiekspertiis 3 3 3 3 Hääleekspertiis 88 85 82 82 Infotehnoloogiaekspertiis 359 350 337 337 Isiku kohtuarstlik ekspertiis 493 481 463 463 19 Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi Eelarve Eelarve prognoos programm 2026 2027 2028 2029 Jäljeekspertiis 104 101 98 98 Kiuekspertiis 7 6 6 6 Kogukonnaga seotud kuritegude menetlemine 13 693 13 834 15 233 16 035 Komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis 741 637 631 631 Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse 4 190 7 858 12 202 13 556 ennetamine Kujutiseekspertiis 73 71 68 68 Käekirjaekspertiis 285 278 267 267 Lasujäägiekspertiis 9 9 9 9 Liiklustehniline ekspertiis 407 397 381 381 Lõhkeaineekspertiis 53 52 50 50 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis 65 63 61 61 Metalliekspertiis 73 71 68 68 Narkootilise aine ekspertiis 555 541 521 521 Põlevvedeliku ekspertiis 124 121 116 116 Raskete peitkuritegude menetlemine 8 027 8 125 8 987 9 481 Relvade ekspertiis 307 300 289 289 Surnu kohtuarstlik ekspertiis 2 058 2 010 1 937 1 937 Sõrmejäljeekspertiis 731 718 698 698 Toksikoloogiaekspertiis 649 635 613 613 Tulekahjuekspertiis 87 85 82 82 Värvkatteekspertiis 32 31 30 30 Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine 66 193 65 884 71 218 74 265 Ametlike Teadannete väljaandmine 424 418 422 423 Esmatasandi õigusabi korraldamine 1 197 1 191 1 195 1 195 I ja II astme kohtute arendamine ja haldamine 359 353 357 358 Maksejõuetuse teenistus 406 406 406 406 Omavalitsuste üksikaktide järelevalve 460 453 457 458 Riigi Teataja väljaandmine 424 418 422 423 Riigi õigusabi korraldamine 5 932 5 926 5 930 5 931 Vabakutsete arendamine ja järelevalve 663 656 661 661 Õigusemõistmine I ja II astme kohtutes 56 327 56 063 61 367 64 410 Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine 5 061 5 147 5 159 5 161 Õigusloome kvaliteedi tagamine ja 1 025 1 019 1 023 1 024 koordineerimine Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine AÕ 3 482 3 581 3 585 3 585 valdkonnas Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine tsiviil- 553 547 551 552 ja ühinguõiguse valdkonnas 20