Kohtukorralduse muudatused EN ja SK

Riigikantselei Meie 16.02.2026 nr 8-1/1150-1 [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn Kohtukorralduse muudatused 2026 Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtukorralduse muudatused) eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 2. Kohtute seaduste ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 3. Kooskõlastustabel (lisa 1) 4. Rakendustaktide kavandid (lisa 2) Marilin Reintamm 680 3116 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898  Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste (kohtukorralduse muudatused) muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde LISA 1 Kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud JDM seisukohad/vastused arvestatud Jrk osaliselt arvestatud Märkuse esitaja / märkuse või ettepaneku sisu nr mitte arvestatud selgitatud teadmiseks võetud Rahandusministeerium 1. Esitasite kooskõlastamiseks kohtute seaduse muutmise ja Arvestatud. sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtukorralduse muudatused) (edaspidi eelnõu). Esitame eelnõu Kooskõlastame eelnõu alljärgnevate märkustega Rahandusministeeriumile arvestamisel, kuid palume eelnõu enne Vabariigi kooskõlastamiseks. Valitsusele edastamist veelkord Rahandusministeeriumiga kooskõlastada. 2. Esitatud eelnõu § 1 punkti 18 (kohtute seaduse § 12 lõike Selgitatud. 4 täiendamine punktiga 4) kohaselt võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppemist vabastada koostöö mittelaabumise Kavandatav muudatus ei tõttu kohtute nõukoguga. Leiame, et kavandatav riiva kohtuniku sõltumatuse muudatus põrkub kohtuniku sõltumatuse ja ameti ega kohtunikuameti eluaegsuse põhimõttega. Koostöö mittelaabumisel eluaegsuse põhimõtet, kuna vabastamine ilma selgete mõõdikute või protseduurita on see ei puuduta kohtu õigusriigi vaatenurgast probleemne ja vastuolus esimehe staatust õigusselguse nõudega. kohtunikuna, vaid üksnes Koostöö mittelaabumine kui teenistusest vabastamise tema vabastamist kohtu alus on Eesti avalikus teenistuses äärmiselt erandlik esimehe kohustustest. Kohtu instrument, mis on kohaldatav üksnes ministeeriumi esimehe roll on juhtimis- ja kantsleri ja ministri vahelisele spetsiifilisele suhtele. Isegi töökorralduslik ning selle kantsleri vabastamise puhul on seadusandja seadnud täitmine eeldab toimivat range ajalise piirangu, mille kohaselt ei tohi koostööd kohtuvõimu enda ministeeriumi kantslerit koostöö mittelaabumisel juhtimisorganitega. teenistusest vabastada enne kuue kuu möödumist ministri Koostöö mittelaabumine ei ja kantsleri koos töötamise algusest. Kohtu esimehe ole kavandatud üldise või positsiooni puhul puudub analoogne hierarhiline ja subjektiivse poliitiline alluvussuhe, mis õigustaks niivõrd subjektiivse vabastamisalusena, vaid vabastamisaluse loomist. erandliku võimalusena Juhime tähelepanu, et kohtu esimehe roll ei ole piiratud olukorras, kus püsiv ja üksnes tehnilise asjaajamisega. Kohtu esimehel on sisuline koostöö puudumine kohtunike suhtes piiratud distsiplinaarvõim (st õigus takistab kohtute nõukogul algatada distsiplinaarmenetlus ja koostada täita talle seadusega pandud distsiplinaarsüüdistus, kogudes selleks vajalikke ülesandeid. Üksikud tõendeid ja nõudes selgitusi). Üheks võimalikuks eriarvamused või sisulised distsiplinaarkaristuseks on kohtuniku ametist vaidlused ei anna alust kohtu tagandamine. Kohtu esimehe distsiplinaarmenetluse esimehe vabastamiseks. 1  algatamisega seotud õigused eeldavad täielikku Kohtu esimehe ja kohtute ametialast iseseisvust. Kohtu esimehe vabastamine nõukogu vaheline suhe ei ole koostöö mittelaabumise tõttu võib muutuda hierarhiline ega poliitiline, survevahendiks, mis pärsib tema sõltumatust teiste kuid on institutsionaalne. kohtunike üle distsiplinaarvõimu teostamisel. Kohtute nõukogu vastutab kohtute töökorralduse ja juhtimisotsuste eest ning ei saa oma ülesandeid täita ilma kohtu esimehega koostööd tegemata. Kohtu esimehe distsiplinaarvolitused ei muuda muudatust probleemseks. Kavandatav regulatsioon ei võimalda sekkuda konkreetsetesse distsiplinaarmenetlustesse ega kasutada vabastamisalust survevahendina, vaid on kohaldatav üksnes püsiva ja üldise koostöövõimetuse korral. Muudatus toetab kohtute juhtimise toimivust, kahjustamata kohtu esimehe sõltumatust kohtunikuna. 3. Maakohtu juhtimisstruktuur on väga keeruline. Eelnõust Arvestatud. ja seletuskirjast lähtuvalt tekib reformiga kohtusiseselt neljast tasandist koosnev juhtimisstruktuur: kohtu Seletuskirjas on täpsustatud üldkogu, kohtu eestseisus, kohtu esimees ja osakondade eestseisuse pädevust. Kohtu juhatajad. Lisaks on teatud küsimustes n-ö majavälised eestseisus on esimese ja teise juhtorganid – kohtute nõukogu, Riigikohtu üldkogu ja astme kohtu üldkogu esimees ning n-ö haldusjuht Kohtute Haldusteenistuse esindusorgan, kelle direktor. pädevuses on kohtu Üks eelnõu kesksetest muudatustest on üleminek kodukorra ja tööjaotusplaani kollegiaalsele juhtimismudelile. Selleks luuakse kohtu kehtestamine ja kohtu eestseisuse näol uus juhtimisorgan. Eelnõu seletuskirja esimehe nõustamine kohaselt antakse eestseisuse pädevusse seni kohtu tööjaotuse küsimustes. esimehe ainupädevuses olnud otsustused, nagu kohtu Eelnõus välja pakutud kodukorra, struktuuri ja koosseisu kinnitamine. muudatuse tulemusel Eestseisus kinnitab ka kohtu tööjaotusplaani. Kohtu muutub tööjaotusplaani esimees juhib eestseisuse tööd ning vastutab selle otsuste tegemine tõhusamaks, kuid elluviimise eest, kuid ei tee enam olulisi juhtimisotsuseid üldkogul säilib võimualus üksinda. Samal ajal säilib kohtu üldkogu kui kaasa rääkida. Üldkogu roll kohtunikkonna omavalitsusorgan, kelle roll on jätkuvalt on kollegiaalne ja oluline kohtu sisulistes ja põhimõttelistes küsimustes. põhimõtteline, väljendades Samal ajal on maakohtus jätkuvalt osakonnad, millel on kogu kohtunikkonna osakonna juhatajad, kes ei kuulu automaatselt kohtu seisukohti. Eestseisuse eestseisusesse, mida võib pidada ka nö laiendatud kaudu on iga kohtunik juhtkonnaks, samas kui mõni tema osakonna kohtunik, kaastatud tööjaotusplaani 2  võib olla, kui osutub valituks. Kohtumõistmise koostamisse eesmärgiga valdkonna osakonnajuhatajate seisund muutuva seaduse jaotada kohtusse laekuv töö kontekstis on ebaselge ja taandub pigem statisti ossa. arvestades tänapäeva Juhime tähelepanu, et täiendavat selgitust vajab erinevate vajadusi kiirelt reageerida juhtimisstruktuuride pädevuste jaotus. Seletuskirjas kohtute töökoormuse märgitakse, et üldkogu roll muutub strateegilisemaks, muutustele. samas kui eestseisus tegeleb igapäevase tööga. Samas antakse eestseisuse pädevusse kohtu kodukorra ja struktuuri kinnitamine, mis on sisuliselt strateegilised dokumendid ja määravad kohtu pikaajalise toimimise. Seejuures ei selgu eelnõust, kas eestseisus peab alluma üldkogu suunistele või tegutseb neist sõltumatult. Lisaks soovime pöörata tähelepanu seletuskirja mõjude osa punktile 7.2. Selle kohaselt on eestseisuse roll on täidesaatev ja strateegiline, keskendudes kohtuasutuse juhtimisele. Üldkogu roll on kollegiaalne ja põhimõtteline, väljendades kogu kohtunikkonna seisukohti. Kui eestseisuse pädevus laieneb liigselt töökorralduse või põhimõtteliste otsuste suunas, võib see de facto vähendada üldkogu rolli kohtusüsteemi sisemises demokraatias. Reformi mõju sõltub sellest, kuidas reguleeritakse eestseisuse ja üldkogu omavaheline hierarhia ja koostöö: kas eestseisus allub üldkogu strateegilistele suunistele või tegutseb sellest sõltumatult. Ebaselgeks jääb, kes ja kuidas peab reguleerima või otsustama eestseisuse ja üldkogu omavahelise hierarhia. Ka ei määratle eelnõu üheselt, milline tasand kannab lõplikku vastutust kohtu pikaajalise visiooni eest. Märgime, et strateegilist rolli on seletuskirjas omistatud nii kohtu üldkogule kui ka kohtu eestseisusele. Kui eestseisus hakkab de facto langetama kõiki olulisi otsuseid (tööjaotusplaan, koosseisud), võib üldkogu roll muutuda pelgalt formaalseks, mis nõrgestab kohtunikkonna enesekorraldusõigust. Palume seletuskirjas täpsustada juhtimistasandite omavahelist hierarhiat ja pädevuste jaotust. Samuti palume hinnata, kas uus juhtimisstruktuur ei too kaasa juhtimise liigset killustatust. 4. Kohtute seadust täiendatakse §-ga 2¹, mille kohaselt Arvestatud. kohtuasja menetlus esimese ja teise astme kohtus ei kesta üldjuhul üle üheksa kuu arvates asja saabumisest Muudatusest on loobutud. kohtusse. Säte on deklaratiivne, kuna eelnõus puudub tagajärg, mis saab, kui tähtaega ületatakse. Samuti puudub normil seos kohtuniku vastutuse, asja ümberjaotamise või menetlusõiguse rikkumise sätetega 5. Kohtute seaduse § 13011 reguleeritakse rahvakohtunike Arvestatud. institutsiooni kaotamine. Selle lõike 1 kohaselt lõppevad seaduse jõustumisel ametis olevate rahvakohtunike Eelnõu on muudetud volitused seaduse jõustumise päeval. Samas lõike 2 selgemaks ja seletuskirja kohaselt jätkuvad rahvakohtunike volitused seaduse vastavalt täiendatud, §-s 3  jõustumise ajal käimas olevates kohtuasjades, milles on 13010 on sätestatud rahvakohtunikud osalenud. Sellega tekib õiguslikult rahvakohtunike volituste ebaselge olukord, kus isikul ei ole enam rahvakohtuniku kehtivus volitusi, kuid tema volitused jätkuvad. Seega rahvakohtuniku volitused lõppevad ja ei lõppe ka. Palume paragrahvi täpsustada. 6. Palume eelnõud mitte seadusena jõustada keset Arvestatud. eelarveaastat. Kui kohtute halduse üleminek toimub 2026. aasta 1. juulist, siis see eeldab riigieelarve seaduse EN jõustub 01.01.2027.a., muutmist ning eelarve ümbertõstmisi poole aasta pealt, st seletuskirjas on kajastatud pool aastat oleksid kohtud Justiits- ja Digiministeeriumi rakenduskava (tabel nr 6) valitsemisalas ja teine pool aastat eraldi. Raamatupidamises oleks siis samad perioodid, pool aastat arvestus Justiits- ja Digiministeeriumi all ja teine pool aastat eraldi. See toob kaasa lisatööd. Muul juhul algavad paljud tegevused uuesti aasta algusest, aga nüüd tuleks alata kaks korda aastas. Kõigile osapooltele kaasneks kohtute halduse üleminekuga väiksem halduskoormus, kui uus põhiseaduslik institutsioon kohtute grupp alustaks alates 01.01.2027. Sellega seoses palume üle vaadata ka rakendussätted. 7. Seletuskirjast ei saa aru, milliseks kujuneb kohtute ja Arvestatud. Kohtuhaldusteenistuse struktuur ja kuidas jagunevad kulud. Lisaks sellele pole aru saada, millised ametikohadEelnõu on täiendatud, KHTd käsitleb §412, kulude jaotust jäävad Justiits- ja Digiministeeriumisse ning mis liiguvad kohtutega kaasa. Oluline on muudatuste rakenduslik pool on kirjeldatud seletuskirja p- varakult läbi mõelda, sh tööjaotus, kes mida teeb. s 8, reformi rakenduskava on Vastasel korral ei ole võimalik reformi tõrgeteta ellu viia. seletuskirjas kajastatud (tabel nr 6) 8. Riigieelarvet ja raamatupidamist puudutavad sätted Arvestatud. vajavad muutmist, kuid nende kohta oleme esitanud oma ettepanekud Justiits- ja Digiministeeriumile jooksvalt Eelnõu vastavalt muudetud. koostöö käigus. Kuna eelnõus olev tekst on juba vananenud ja lõplik tekst valmimisel, siis nendesse valdkondadesse puutuvaid märkusi me käesoleva kirjaga ei esita. Koostöö jätkub kuni mõlemale sobiva lahenduse leidmiseni. Kaitseministeerium 1. Kaitseministeeriumi hinnangul tuleb tagada Selgitatud. riigikaitseküsimusi puudutavate kohtuasjade kiire menetlemine. Riigikaitset puudutavad kohtuasjad on Eelnõu §-s 37 lg 41 on reeglina ajakriitilised, kuna võivad mõjutada riigi sätestatud kohtuasjade liigid, kaitsevõimet, valmisolekut või juhtimisotsuseid. millele kohtunikel tuleb Pikaleveniv kohtumenetlus võib sellistes asjades edaspidi spetsialiseeruda (sh vähendada kohtulahendi praktilist mõju või takistada nt planeerimise ja riigikaitseliste ülesannete õigeaegset täitmist. Juhime ehitusõiguse asjad). Kitsam tähelepanu, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 ja § 24 ja süvendatum eesmärk on tagada tõhus ja mõistliku aja jooksul toimuv spetsialiseerumine tagab õiguskaitse. Ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on 4  tunnustatud, et erilise avaliku huviga asjades (sh kiirema ja tõhusama julgeolek) on kiirem menetlus põhjendatud. menetluse. Kiirem menetlus aitab tagada õigusselguse ning õiguskindluse nii riigile kui ka menetlusosalistele, võimaldades vaidlusaluste küsimuste lahendamist ajal, mil see on veel sisuliselt mõjus. Samal ajal säilib kohtulik kontroll ning menetlusosaliste põhiõigused, kuna menetluse kiirendamine ei muuda kohtuliku arutamise sisu ega vähenda õiguskaitse taset. Kiirema menetluse tagamiseks palume kaaluda nii kohtunikele riigikaitseõiguses koolituste korraldamist kui ka riigikaitselisi küsimusi puudutavates kohtuasjades kohtumenetlusele maksimumtähtaegade seadmist. 2. Leiame, et kohtunike koolitusprogrammi tuleks lisada ka Selgitatud. riigikaitseõiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse teemad, tagamaks kohtunikele antud Toetame koolitusprogrammi valdkonnas parema väljaõppe ning teadmised täiendamist. Kohtute Toetame riigikaitseõiguse ja rahvusvahelise nõukogu pädevus on teha humanitaarõiguse teemade lisamist kohtunike ettepanekuid koolitusprogrammi. See on vajalik, arvestades muutunud koolitusnõukogule (EN § julgeolekukeskkonda ning riigikaitseliste ja 411 lg 1 p 13). rahvusvaheliste küsimuste kasvavat tähtsust õigusemõistmises. Kohtud võivad menetleda vaidlusi, mis puudutavad riigikaitseliste meetmete õiguspärasust, kaitseväeteenistust, rahvusvaheliste operatsioonidega seotud küsimusi ning põhiõiguste piiranguid erikordade ajal. Nimetatud valdkonnad on oma olemuselt komplekssed ning eeldavad nii riigisisese kui ka rahvusvahelise õiguse süstemaatilist tundmist. Kohtunike täiendkoolituse kaudu on võimalik tagada ühtsem ja kvaliteetsem kohtupraktika, lühendada menetlusaegu ning tugevdada õigusselgust. Lisaks on riigikaitseõiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse tundmine oluline põhiõiguste kaitse seisukohast, kuna riigikaitselistes olukordades tuleb sageli hinnata põhiõiguste piirangute vajalikkust ja proportsionaalsust. Koolitusprogrammi täiendamine aitab tagada, et sellised hinnangud põhinevad piisaval erialasel pädevusel. 3. Kriisiolukorrad eeldavad kiiret otsustamist, keerukate ja Arvestatud. ajakriitiliste õigusküsimuste lahendamist ning sageli ka riigisaladuse või tundliku teabe käsitlemist. Eelnõu on täiendatud §-ga Võimalus määrata kriisiolukorras spetsialiseerunud 388 (kohtunike koolitus kohtunikud, kellel on vastav erialane ettevalmistus ja õigusemõistmise tagamiseks kogemus riigikaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, aitab erakorralise ja tagada õigusemõistmise kvaliteedi, ühtlasema sõjaseisukorra ajal). kohtupraktika ning menetluste tõhusa ja õigeaegse läbiviimise. Samuti on spetsialiseerunud kohtunike määramine oluline põhiõiguste tõhusa kohtuliku kaitse seisukohast, 5  kuna kriisiolukordades tehtavad otsused võivad oluliselt mõjutada isikute õigusi ja vabadusi. Pädev ja kiire kohtulik kontroll aitab säilitada tasakaalu avaliku huvi ja põhiõiguste kaitse vahel. Haridus- ja Teadusministeerium 1. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas Selgitatud. 29.05.2025 väljatöötamiskavatsuse „Kohtunike töökoormuse ühtlustamine, asenduskohtunike ametisse Tartu Ülikooli koostatud nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise spetsialiseerumise analüüs võimaldamine jt ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks leidis, et muutmiseks“ ning 4.12.2025 kohtute seaduse ja „Spetsialiseerumine mingit kriminaalmenetluse seaduse muutmise seaduse tüüpi asjadele loob (kohtukorralduse muudatused) eelnõu märkustega. eelduslikult asjade Eelnõus ei ole arvestatud kummaski menetlusetapis läbivaatamise parema esitatud HTM märkusega, mis puudutas sisulise pädevuse, tagab spetsialiseerumisega seotud probleemi. See on meie tõenäolisemalt ühtlasema hinnangul eelnõu seletuskirjas jätkuvalt selgitamata. Kui kohtupraktika ja võimaldab süsteemis on üks või üksikud kohtunikud, kes menetleda asju lahendavad ainult teatud liiki vaidlusi, siis väheneb ökonoomsemalt“. lahenduste varieeruvus ja paindlikkus. Eelnõu §37 lg41 sätestatud Kohtusüsteemi puhul avaldub see kohtupraktika spetsialiseerumisvaldkonna mitmekesisuse vähenemises ning õigusmõtlemise d on piisava suurusega ja arenguruumi ahenemises. See omakorda võib vähendada võimaldavad kohtutele süsteemi elujõulisust. Kohtuvõimu tugevus põhineb paindlikkust, nn professionaalsel diskussioonil, mistõttu on seni kohustusliku kohtupraktika arenenud kohtuasjapõhiselt. Eelnõus spetsialiseerumine ettenähtud kohustusliku spetsialiseerumise korral hakkab moodustab umber 42% kohtupraktika arengut mõjutama ainult teatud liiki kõikidest kohtuasjadest. vaidlusi lahendava kohtuniku ametiaeg, mis on eluaegne. Selline muudatus ei toeta kohtupraktika dünaamilist ja mitmekesist arengut. Palume seletuskirja täiendada selgitusega, kuidas eelnõukohane spetsialiseerumine toetab kohtupraktika dünaamilist ja mitmekesist arengut võrreldes täna kehtiva põhimõttega. 2. Kohtute seadust planeeritakse täiendada §-ga 21, mille Arvestatud. järgi esimese ja teise astme kohtus tuleb asi menetleda üldjuhul üheksa kuu jooksul. Märgime, et eelnõu Muudatusest on loobutud. seletuskirjas puudub selle muudatuse osas mõjude hindamine ja ka selgitus, kuidas tagatakse selle nõude täitmine (näiteks, kas see toob kaasa vajaduse tõsta kohtuametnike arvu). Palume seletuskirjas hinnata ka selle muudatuse mõjusid. Sotsiaalministeerium 1. Toetame ja tunnustame Mitte arvestatud. kohtunikespetsialiseerumisvaldkondade täiendamist, ent palume muuta ja täiendada eelnõu § 1 punktiga 55 Lähisuhtevägivalla alla 1 kohtute seaduse § 37 lg-s 4 tehtavaid muudatusi paigutuvad ka teie nimetatud järgmiselt: perevägivalla ja naistevastase vägivalla 6  1) Lähisuhtevägivalla asjade asemel rääkida kuriteod. Termin „lähisuhte perevägivalla asjadest, lähtudes Istanbuli vägivald“ on laiem ja järgib konventsiooni ja ohvriabi seaduse prokuratuuri struktuuri terminoloogiast. Terminit lähisuhtevägivald ei (prokuratuuris on loodud ole Eesti õiguskorras defineeritud. alaealiste ja 2) Lisada perevägivalla asjade kõrvale lähisuhtevägivalla seksuaalvägivalla asjad. Sarnaselt osakond“). Spetsialiseerudes perevägivallaga (ja alaealiste asjadega) nõuab ka analoogselt võimaldab see seksuaalvägivalla asjade menetlemine loogilisemalt kohtuasju kohtunikult eriettevalmistust, sh suuremat menetleda ja ei muuda teaduslikkust selliste kuriteo mõjust ohvrile ja spetsialiseerumist kohtus sellest, kuidas ohvreid seda arvestavalt kohelda, liiga kitsapiiriliseks. ning sobivaid isikuomadusi. Eriti oluline on traumateadlikkus ja sobivad isiksuseomadused, kui seksuaalvägivalla ohvriks on alaealine. Seksuaalvägivalla asjade loetellu lisamine on eriti oluline, kuna seletuskirja kohaselt on samas lõikes nimetatud alaealistega seotud süüteoasjade all eeskätt mõistetud „kohtuasja, milles menetlusalune isik või süüdistatav on noorem kui kaheksateistkümneaastane. Sellise kohtuasjana pole otstarbekas üldjuhul käsitada asja, milles osaleb alaealine kannatanu või tunnistaja“. Kui seksuaalvägivalla asju spetsialiseerumise alusena välja toodud pole, siis selline alaealistega seotud süütegude määratlus ei kaitse piisavalt alaealisi seksuaalvägivalla ohvreid. Loetelu täiendamine seksuaalvägivalla asjadega aitaks seda olukorda parandada ja alaealisi seksuaalvägivalla ohvreid tõhusamalt kaitsta. Ettepaneku tulemusena oleks sätte sõnastus selline (muudatus märgitud rohelisega): „(41) Kohtute nõukogu kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise täpsemad alused, sealhulgas kohtunike spetsialiseerumise põhimõtted. Tööjaotusplaaniga tuleb tagada tsiviilkohtunike spetsialiseerumine perekonnaõiguse ja eestkoste asjadele, maksejõuetuse- ja ühinguõiguse asjadele, tööõiguse asjadele, intellektuaalse omandi kaitse asjadele, süüteokohtunike spetsialiseerumine alaealistega seotud süüteoasjadele, lähisuhtepere- ja seksuaalvägivalla asjadele ja majandusalaste süütegude asjadele ning halduskohtunike spetsialiseerumine planeerimisõiguse asjadele, keskkonnaõiguse asjadele ja maksuõiguse asjadele. Kohtud lähtuvad tööjaotusplaani kinnitades käesolevast seadusest ja kohtute nõukogu kehtestatud alustest.“ 2. Pean ka oluliseks välja tuua, et Vabariigi Valitsuse Arvestatud. reglemendi § 7 lg 1 kohaselt antakse eelnõu kooskõlastamiseks piisav tähtaeg, mis on vajalik asja 7  sisuliseks läbivaatamiseks. JDM on andnud 20 lk eelnõu Eelnõu kooskõlastamiseks ning 83 lk seletuskirja kooskõlastamiseks aega 3 antud tähtaega pikendati. tööpäeva. Eelnõu on küll kooskõlastamisel juba teist korda, ent JDM on ise märkinud, et sellesse on tehtud võrdlemisi palju olulisi muudatusi. Sellises olukorras ei ole 3 tööpäeva eelnõu kooskõlastamiseks piisav tähtaeg ning selliste ebapiisavate tähtaegade andmine ei võimalda tagada õigusloome kvaliteeti. Eelnõu esitluskirjas ei ole JDM sedavõrd lühikese tähtaja andmist ka sõnagagi põhjendatud. Riigikohus 1. Kuigi põhimõtteliselt toetame kohtuhalduse muutmist, ei Teadmiseks võetud. ole eelnõus esitatud haldusmudelit puudutavad sätted rakendamiseks valmis. Pakutud haldusmudel on toores ja arusaamatu pädevusjaotusega mitme eri institutsiooni vahel. See ei taga tegelikku otsustusõigust kohtusüsteemis oluliste küsimuste üle, ei taga kohtutele reaalset eelarvelist sõltumatust ja piisavat finantseeritust ning selle rakendamine praktikas on läbi mõtlemata ega ole suure tõenäosusega eelnõus pakutud tempos võimalik. Arvestades praeguse Riigikogu koosseisu sisulist efektiivset tööaega vaid kuni jaanipäevani, ei ole reaalne, et eelnõu saaks oluliselt parem ja selgem, et sellega seotud probleemid saaksid korralikult lahendatud. Vaidlused kohtuhalduse üle võivad saada takistuseks kogu eelnõu seaduseks saamisel. Seetõttu pooldame kohtuhalduse muutmise sätete eraldamist eelnõust ja edasiminekut nende muudatustega, mis võiks kohtusüsteemi, selle korraldust ja juhtimist reaalselt tõhustada. Kohtuhalduse muutmise võiks kas edasi lükata uue Riigikogu koosseisu selgumiseni või vähemalt liikuda sellega edasi eraldi eelnõuga, vähendades riski, et selle teema pidurdumine saaks takistuseks ka muude vajalike muudatuste realiseerimisel. Kohtuhalduse kiirustatud muutmise tagajärjed võivad olla kurvad. 2. Kes kohtuid eelnõu järgi haldaks ja milline oleks Arvestatud. pädevusjaotus? KS § 39 muudatuste järgi korraldaks I ja II astme kohtuid Eelnõus on selgemaks kohtute nõukogu (KN), samas täidaks haldusülesandeid muudetud KHT kohtute ka kohtud ja nende esimehed ise nagu ka Justiits- ja nõukogu pädevust (§-d 411 ja Digiministeerium (JDM). Eelnõust nähtub, et tegelikult 412). Seletuskirjas toodud tegelevad haldusülesannetega ka kohtuhaldusteenistus selgitused KHT ja KN (KHT) ning eelarve osas Riigikogu. Kõigi nende rollid rollijaotusest. kipuvad jääma laialivalguvaks ja ebaselgeks. Haldusülesannete jaotus Eelnõust nähtub, et tegelikult täitevvõim olulisi KHT ja kohtute vahel ning haldusega seonduvaid ülesandeid siiski kohtutele üle ei KHT täpsemate ülesannete anna. Nii ei anta üle nt väga olulist kohtute infosüsteemi määramine on otstarbekas (KIS) arenduse korraldust ja tellijafunktsioone, JDM jääb jätta kohtute nõukogu osalema kohtute eelarve kujundamises ja pädevusse, sest 8 eelarveprotsessis (vt KS § 431). Milliseks JDM-i roll tugiteenustega seotud kohtuhalduses tervikuna kujunema peaks, jääb ootused ja vajadused võivad ebaselgeks. aja jooksul muutuda. Ebaselgeks jääb ka kohtusüsteemi poolt halduse eest vastutamine. Eelnõu järgi on see pandud KN-i korraldada, jättes märkimisväärselt segaseks KHT ja selle direktori rolli haldamisel, seda koostöös KN ja kohtu esimeestega. Arvestades seniseid kogemusi saab selline ebaselgus ebapädevat juhitamatust, korraldamatust ja vastutamatust kohtusüsteemis vaid süvendada. Eelnõu järgi võiks eeldada, et KN korraldab jooksvat kohtuhaldust, millele viitab mh kavandatava KS § 411 p-i 5 järgne kohustus korraldada kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamist ja arvestuse pidamist. KS § 401 lg 9 alusel KN-i kohtunikest liikmete töökoormuse vähendamine viitab arusaamale, nagu peaks KN senisest KHN-st erinevalt tihedasti koos käima ja tegelema operatiivjuhtimisega. See ei oleks aga reaalselt võimalik KN-i esimehest Riigikohtu esimehele, kes peab juhtima ja korraldama Riigikohtu tegevust, esindama Riigikohut olulises mahus rahvusvahelistes institutsioonides ning mõistma õigust põhiseaduslikkuse järelevalve asjades, mh viimasel ajal arvukates ja eriti kiireloomulistes valimisasjades. Samamoodi ei ole reaalne, et KN-i tegevuses saaks operatiivjuhtimise tasandil osaleda KN-i liikmetena pakutud Riigikogu liige, justiitsminister, JDM-i kantsler, õiguskantsler ega Eesti Advokatuuri esindaja, kelle töökoormust pole kavas vähendada. Kui neid esindaks tegelikult muud inimesed, muutuks nende institutsioonide KN-i koosseisu kaasamine sisuliselt mõttetuks, kuna nad kas ei saaks töös osaleda või tehtaks seda tegelikult ametnike kaudu. Nii ei ole reaalne, et KN saaks osaleda operatiivjuhtimises, vaid seda peaks tegema KHT ja selle direktor. KHT pädevust ja struktuuri eelnõus aga praktiliselt ei ole, see oleks KN- i määrata (KS § 411 lg 9). Nii kujuneks harali juhtimine, kus ühelt poolt tegeleks juhtimisega kaheksa I ja II astme kohtu esimeest, 11 KN-i liiget ning nende kõrval paralleelselt ka KHT ja JDM. Selliselt ei ole võimalik kohtusüsteemi tõhusalt juhtida ning vastutus on täielikult hajutatud. Ainus võimalus tõhusamaks juhtimiseks oleks võrdlemisi suure pädevusega ja juhtimisvolitustega KHT ja selle direktor, kellel oleks seaduse järgi oluline õigus nii ressursikasutuse kui ka kohtukorralduse küsimustes, kellele peaks sisuliselt alluma ka kohtu esimehed ning kelle tegevust kontrolliks KN kui KHT kõrgem organ. Eelnõus on aga juhtimisloogika hoopis tagurpidi, st justkui kõik juhivad, ent tegelikult ei tee seda ega ka vastuta keegi. 9 3. KN-i koosseis. KHN on hääletanud tulevase KN-i Arvestatud. liikmelisuse üle. Arusaamatu on, miks eelnõus sellega arvestatud ei ole. Jääb mõistmatuks miks on KN-i Eelnõu § 401 sätestab, et liikmelisuses tehtud selline drastiline muudatus ning kohtute nõukogusse kuulub suurendatud täitevvõimu otsest osalust nõukoja töös. 11 liiget: Riigikohtu JDM-i kantsleri lisamine valdkonna eest vastutava esimees, viis kohtunike ministri kõrvale ei tundu olevat kooskõlas eelnõu täiskogu valitud kohtunikku, eesmärgiga anda kohtute haldamine kohtusüsteemile. kaks Riigikogu nimetatud Isegi kui sellise muutusega leppida, on kasutatud segast liiget, valdkonna eest sõnastust, nimetades ühelt poolt konkreetse vastutav minister, ministeeriumi kantsler, aga teiselt poolt üldiselt õiguskantsler ja advokatuuri valdkonna eest vastutav minister. Eelduslikult oleksid esindaja. See tähendab, et need ju samast ministeeriumist. kohtute nõukogu enamuse Seletuskirjas on küll viidatud Euroopa Kohtunike moodustavad kohtunikud. Konsultatiivnõukogu (Consultative Council of European Käesolevas eelnõus on Judges, CCJE) arvamustele, aga ei ole selgitatud, miks on lähtutud koosseisust, mida selle soovitustest hälbitud. Eelkõige seadusandliku ja on toetanud 19.09.2024 täidesaavavõimu esindajate kaasamise osas. Lisaks istungil praegune kohtute soovitusest, et enamik liikmeid peaksid olema valitud haldamise nõukoda. Selle kohtunikud (arvamus nr 10, p 18; arvamus nr 24, p 30). järgi on kohtute nõukogu Praeguse 11 liikme puhul ei täidaks kohtute nõukogu koosseisus esindatud nii seda soovitust, sest neist vaid viis on valitud kohtunikud. seadusandlik kui ka Samuti ei põhjendata seletuskirjas, miks kaldutakse täidesaatev võim, kuid kõrvale Euroopa kohtunõukogude võrgustiku (European koosseisu enamuse Network of Councils for the Judiciary, ENCJ) standardist moodustavad Riigikohtu VI kohtuväliste liikmete kohta. Selle punkt 3.3 näeb esimees ja kohtunike samuti ette, et poliitiliste seostega liikmeid tuleks vältida täiskogu valitud kohtunikud. ning selle punkt 3.4 konkreetselt sätestab valdkonna eest Sellise koosseisu eesmärk on vastutava ministri välistamise. tagada võimude Riigikogu liikme asemel võiks olla „Riigikogu nimetatud tasakaalustatus ja liige“, st see ei pea tingimata olema Riigikogu liige ega kohtuvõimu ka asenduma Riigikogu koosseisu vahetudes. institutsionaalne sõltumatus. Kaaluda võiks KN-i asendusliikmete vajalikkust, kuna praegu on nii nende pädevus, olemasolu kui ka asendamine korduvalt tekitanud küsimusi, seda enam edaspidi. Kui keegi liikmetest välja langeb, saab KN tegutseda edasi kuni uue liikme valimiseni. 4. KHT seisund ja juhtimine. KHT seisund on võrreldes Arvestatud. eelnõu varasema versiooniga läinud veel segasemaks. Kui varem oli tegu selgelt riigiasutusega, siis nüüd on Eelnõu §-s 421 on KHT eelnõus (KS § 412 lg 1) seda defineeritud kui „kohtuid pädevust täpsustatud. teenindav õigusemõistmise volitusteta Tartu Seletuskirjas on selgitatud, Ringkonnakohtu struktuuriüksus, mis täidab käesolevas et kuigi KHT moodustatakse seaduses sätestatud ning kohtute nõukogu antud eelnõu kohaselt Tartu ülesandeid“. Nähtuvalt eelnõus olevast riigieelarve Ringkonnakohtu koosseisu, seaduse muutmise regulatsioonist on KHT kohtuasutuse on sel vaid formaalne kui põhiseadusliku institutsiooni hallatav asutus. Sellega tähendus. KHT ja selle on kooskõlas ka eelnõu § 412 lg 1 määratlus, et KHT direktor allub vahetult teenindab kohtuid. Selline asutus (struktuuriüksus) ei saa kohtute nõukogule. Tartu olla samaaegselt kohtuid korraldav. Kohati on aga Ringkonnakohtu esimehel ei 10  eelnõus ja veelgi ulatuslikumalt seletuskirjas püütud ole KHT suhtes KHT-le omistada kohtuid korraldavat pädevust. Kui mingisuguseid juhtimis- ega KHT peab kohtuid haldama, peab ta haldama ka Tartu järelevalvefunktsioone, RKK. Sisuliselt on tegu arusaamatu tegevusvormiga, samuti ei saa ta otsustada mille staatus ja suhe Tartu RKK-ga (mh kes kellele allub KHT eelarve kasutamise üle. siis) jääb eelnõust täiesti ebaselgeks. Arvestades, et Selline lahendus toetub sisuliselt pole KHT-l eelnõu järgi ei pädevust ega võimu, põhimõtteliselt praegusele selge pole selle struktuur ning tagatud pole eelarve, siis esimese ja teise astme ei saa sellise ebaselguse tasandil eksperimenteerimist kohtute juhtimise mudelile, pidada õigustatuks. kus kohut juhivad oma Eksitav ja paljasõnaline on ka väide seletuskirja lk-l 2, et pädevuse piires kohtu KHT alla koondatakse senised ministeeriumi esimees ja kohtudirektor, kohtuhaldusülesanded. Kohtuhaldusülesanne on kohtuid kelle vahel puudub korraldav ülesanne, kohtud peavad seda alluvussuhe ja mõlemad kõrvalekaldumatult täitma. KN tehniline teenindamine alluvad otse justiitsministri (KS § 40 lg 3, ainus näide seletuskirjas, milline ülesanne järelevalvele. ministeeriumilt KHT-le antakse) ei ole kohtuhaldusülesanne. Nähtuvalt ka eelnõust ei anta KHT-le üle kohtudirektorite ülesandeid selliselt, millisena need on kehtivas KS-s. Eelarvega seotud pädevuse vaates ei ole kohtuhaldusülesanne mitte riigieelarvest vahendite saamiseks eelarvetaotluse ettevalmistamine, vaid õigus kehtestada eelarve, mis on täitmiseks. Samuti ei ole asjakohane KHT võrdlus Põhjamaade kohtuhaldusasutustega: erinevalt KHT-st viimased korraldavad kohtuid ning osutavad toetavaid teenuseid, mis on KHT ainus pädevus, üksnes väga vähesel määral. Esimese ja teise astme kohtute hallatavat asutust, nagu selle üldpädevust määratleb edaspidi seadus, ei saa KN oma otsusega muuta kohtuhaldusülesandeid täitvaks asutuseks (eelnõu säte § 41 lg 2 ei ole kooskõlas eelnõu § 8 p-dega 1 ja 2). Muuta tuleks kas KHT üldpädevust seaduses – ei piisa sellise pädevuse kirjeldamist seletuskirjas – või loobuda eelnõus kavandatud sättest § 41 lg 2. Samuti ei ole kooskõlas KHT üldpädevusega eelnõu säte KS § 12 lg 3 p 11. Ka põhiseaduslikule institutsioonile ja selle hallatavale asutusele (või ka põhiseadusliku institutsiooni struktuuriüksusele) laieneb avaliku teenistuse regulatsioon. Tulenevalt KHT üldpädevusest ei ole tegemist ATS mõistes avaliku võimu teostamisega. Seega ei pea (ei saa) KHT teenistujad olema (olla) ametnikud, mistõttu tuleks vastavalt korrigeerida eelnõus kavandatud KS sätet § 412 lg 6 p 1. 5. Eelarvegarantiid ja eelarvemenetlus. Ühelt poolt on Teadmiseks võetud. positiivne kohtute käsitlemine põhiseadusliku institutsioonina eelarve menetluses. Teisalt jääb Eelnõu näeb ette, et lisaks seejuures aga kogu eelarveprotsess märkimisväärselt Riigikohtule on ka esimese ebaselgeks, mh JDM-i roll selles. Kui tahta mingitki ja teise astme kohtud ühtset eelarve juhtimist ja vastutust, peaks siin jäme ots riigieelarve seaduse (§ 2 lg 2 11  olema koostamisel ja raha jagamisel KHT-l, mitte kohtu p 2), riigivaraseaduse (§ 3 lg esimeestel ning on küsimus, kas kohtud üldse vajavad 1 p 10) ja raamatupidamise tehnilises mõttes eraldi eelarveid. KN peaks tegema seaduse (§ 2 lg 4) tähenduses kesksed otsused eelarve kinnitamise kohta. põhiseaduslikud Eelarveläbirääkimisteks ei pea fikseerima Riigikohtu institutsioonid. Eelnõu esimehe kohustuslikku KN esindamist (mh vältimaks vähendab täitevvõimu rolli võimalikku huvide konflikti Riigikohtu esindamisel esimese ja teise astme eelarveprotsessis), KN võiks ise esindaja nimetada, kohtute rahastamises ning sisuliselt võiks see olla KHT direktor. kaitseb PS §-s 4 ettenähtud Suurimad kõhklused seonduvad aga selles, kas võimude lahususe ja kohtusüsteem haldusmudeli muutmise järel ka tõhusalt tasakaalustatuse põhimõtet rahastatud saab olema. See ongi selle eelnõu kõige ning PS §s 146 ettenähtud tõsisem probleem – tegelikult garantiisid ei ole. Kui kohtuvõimu senini on JDM vajadusel tasandanud süsteemi haldaja ja institutsionaalset vastutajana kohtu eelarvet oma suurema eelarve puhvri sõltumatust.-s 146 kaudu ja jooksvad rahamured enamasti saanud ettenähtud kohtuvõimu lahendatud, siis eelnõu järgi kohtutele mingit reservraha institutsionaalset ei tagata. Tagatud ei ole ka KIS arendusraha ehk sõltumatust. kohtupoolse tellijaks olemise rahaga tagamist edasiste arenduste ja süsteemi korralduse osas, mille tähtsust ei maksa alahinnata. Eelnõu ei taga, et vähemasti täitmata kohtunikukohtade raha saaks kohtusüsteem ise kasutada. Garantiiks oleks kohtunikukohtade (miinimum)arv seaduses ja selle püsiv rahastamine, vaatamata sellele, kas kohtunikukohad on täidetud. Eelnõu näeb aga ette vaid kohtunike maksimumarvu, mis eelarveliselt on pigem piduriks. Eelnõus kavandatud KS § 431, mille kohaselt I ja II astme kohtud koostavad KN-i kinnitatud liigenduse alusel omad eelarved, ei ole kooskõlas § 12 lg 3 p-ga 2, millest nähtuvalt peaks kohtutele eelarve koostama KHT direktor ja kohtute esimeste pädevuses on üksnes eelnõu kooskõlastamine. Eelnõu säte § 411 lg 1 p 4 teise osaga, mille kohaselt KN liigendab riigieelarves kohtute grupi eelarve kohtute ja kohtuhaldusteenistuse vahel (administratiivne liigendus) ei ole kooskõlas eelnõu § 431 p 5 regulatsiooniga, mille kohaselt KN peab liigendama vahendid ka majandusliku sisu järgi. Iseenesest on tegemist dubleerivate sätetega, ilmselt KN-i ülesannete loetelus piisaks vaid pädevuse äratoomisest, aga detailsem regulatsioon tuua üksnes §-s 431 . 6. Uue haldusmudeli rakendamine. Arvestatud. Põhimõtteliselt ebaselge on ka uue kohtuhaldusmudeli rakendamine. Sisuline kava eelnõus on lünklik ja Eelnõus on täiendatud ja puudulik, eriti veel eelnõus ette nähtud ajaline surve täpsustatud seaduse muudatusteks juba aasta keskel. Tagatud ei ole KHT jõustumise tähtaegu ja tööle hakkamine, sinna inimeste ja eelarve saamine nagu seletuskirja p-s 810 on ka see, kus see asutus füüsiliselt paiknema hakkaks ja mis selgitatud on selle esmane pädevus. Samas peaks need asjad olema kohtuhaldusmudeli 12  selged, enne kui valida uus KN ja oodata, et uus süsteem rakendamiseks vajalike ilma rahata n-ö iseenesest tööle hakkab. Minimaalselt aktide andmist, tulude- tuleks ministril seaduse jõustumisel nimetada ise kohe kulude jaotust ja seaduse KHT esimene juht, kes saaks uut haldusmudelit vedama jõustumise tähtaegu. jõuliselt, et selle rakendamiseks mingigi lootus oleks. Rakenduskava on seletuskirjas kajastatud tabelis nr 6. 10 7. KS § 21 ehk „asi lahendatakse 9 kuuga“ Arvestatud. Deklaratiivseks jääb ja tegelikule elule ei vasta pakutud KS § 21 kohtute menetlusaja kohta. Püüdlemine 9-kuuse Muudatusest on loobutud. menetlusaja poole on tervitatav, aga seda eesmärki ei ole võimalik saavutada käsu korras vajalike ressurssideta. Kohtute tänane rahastus ei vasta eelduslikult kohustuste mahule ja tööhulgale, eriti apellatsiooniastmes. Kääre töö hulga ja rahastuse vahel pole võimalik vähendada muul viisil kui rahastust suurendades või kohtute ülesandeid vähendades. Rahastust oleks võimalik suurendada lõivude või maksude arvelt. Ülesandeid on võimalik vähendada menetlust lihtsustades või (edasi)kaebeõigust piirates. Kui seadusest tulenev 9-kuuline menetlusaeg peaks saama kohtunikule suuniseks, millist asja lahendada eelisjärjekorras, on oht, et leiame end olukorrast, kus „kõik asjad tuleb lahendada eelisjärjekorras.“ Seda seetõttu, et uusi asju tuleb rohkem peale, kui on võimalik tänaste ressurssidega lahendada mõistliku aja jooksul ning seega paratamatult osad asjad viibivad. Niivõrd- kuivõrd sätte eesmärk on anda menetlusosalistele informatiivne orientiir, siis palju täpsem ja informatiivsem oleks vaadata vastava kohtu menetlusstatistikat ja keskmist menetlusaega (need andmed on avalikud). See on alati kõige uuem ja täpsem teave selle kohta, kui kaua tegelikult asja menetlemine võtab. Eelpool toodud põhjustel ei saa me seda sätet põhimõtteliselt toetada. Tähtaja järgimata jätmise tagajärjed jäävad samuti lahtiseks. Lisaks on säte puudulikult sõnastatud. Selle 9- kuulisest tähtajast tuleks arvata välja ka järgmised ajaperioodid: puuduste kõrvaldamiseks kuluv aeg; määruskaebustele kuluv aeg; ekspertiisile kuluv aeg; menetlusosaliste taotlused pikendusteks ja edasilükkamisteks. Ühegi nende asjaolu ilmnemine ei tähenda, et tingimata on tegemist „keerulise“ kohtuasjaga, mis põhjendaks praeguse sõnastuse puhul kõrvalekaldumist 9-kuulisest tähtajast. Säte peaks seega sisaldama kõiki kohtust sõltumatuid asjaolusid, mis võivad viia selleni, et ka ideaalses maailmas pole võimalik asja lahendada 9 kuuga. 8. Kohtunike koguarvu ja kohtumajade asukoha seaduse Mitte arvestatud. tasandil kindlaks määramine. 13 Nagu märgitud, ei poolda me kohtunike arvu fikseerimist Muudatus tagab seaduses vähemasti mitte „KUNI“ põhimõttel (KS § 11 kohtusüsteemi stabiilsuse ja lg 1, § 19 lg 1, § 23 lg 1). Küll võiks fikseerida kohtunike välistab võimaluse muuta (miinimum)arvu, mis tagaks vastavas osas ka kohtunike arvu finantseerimise koos võimalusega kasutada seda raha nt haldusotsustega. Seaduses kohtunike ajutisel eemalolekul kohtuametnike sätestatud ülempiir motiveerimiseks. Lisaks võib see praegu pakutud praegusele nelja maakohtu piirmäär lõhki minna asendamiste ja naasmiste korral. kohtuniku kohtade Kohtunike koguarvu ülempiiri fikseerimine tänasele koguarvule, kuid jätab tasandile konstitutsioonilise seadusega võib samuti võimaluse ametikohtade tekitada olukorra, kus pole võimalik kiirelt ja paindlikult täitmisel paindlikkuseks reageerida olukordadele, kus on vaja rohkem kohtunikke. tegeliku vajaduse ja Seda enam kui soov üldjuhul kõik menetlused hoida 9 töökoormuse järgi. kuu pikkused, sest tänane jääk näiteks Tallinna Kohtuniku kohtade koguarv Ringkonnakohtus on veninud 2-aastaseks. Selle jäägi on kohtusüsteemi vähendamine ning tulevikus menetlusaja lühendamine seisukohalt strateegiline paratamatult vajab täiendavat tööjõudu. Ei ole mõistlik ressurss, mis mõjutab panna seadusesse paika numbrit, mis ei jäta mitte mingit otseselt õigusemõistmise kasvuruumi võrreldes tänasega. Isegi seletuskiri (lk 7–8) kättesaadavust ja kvaliteeti. mainib, et kohtunike koguarvu sätestavat määrust on PS § 104 lõike 2 punkti 14 ja tulnud aja jooksul väga palju muuta. Seadusega läheb § 149 lõike 4 järgi on paratamatult samamoodi, kui sinna ei arvestata sisse kohtukorralduse sätestamine puhvrit. Samuti pole veenev seletuskirjas esitatud seadusandja pädevuses. Ka põhjendus, et seaduse tasandil kohtunike koguarvu PS § 3 lõikest 1 tuleneva sätestamine annab mingit kindlustunnet või stabiilsust, et olulisuse põhimõtte järgi see arv ei allu enam haldusotsustele. Esiteks, eelduslikult peab põhiõiguste oleks seoses KN loomisega see haldusotsus realiseerimise seisukohalt kohtusüsteemi enda teha. Seega ei peaks kohtusüsteem olulised otsused langetama kartma mingit ebakindlust, eelduslikult kohtusüsteem seadusandja. Seetõttu endale kahjulikke otsuseid ei tee. määratakse eelnõu järgi Eelnõuga ettenähtud valikuline regulatsioon kohtunike seadusega näiteks esimese ja üldarvu suurendamiseks seoses kohtu esimehe teise astme kohtute valimisega teisest kohtust on põhjendamatu, ebavõrdsust kohtunike arv ning tekitav ja mittevajalik. Eelnõuga nähakse ette, et kohtumajade geograafiline maakohtu esimeheks teise maakohtu (uus säte § 12 lg 11) jaotus. ja halduskohtu esimeheks teise halduskohtu (uus säte § 20 lg 11) kohtuniku nimetamisel võib maakohtunike või Seetõttu on põhjendatud, et halduskohtunike üldarv olla suurem seadusega see on sätestatud seaduses, ettenähtud ülempiirist. Selline säte aga puudub mille muutmine eeldab ringkonnakohtute jaoks. Kohtutel on alati olnud esimees, Riigikogu otsustust ja samuti ei muutu kohtute arv. Esimehe väiksem poliitilist vastutust. töökoormus kohtunikuna on juba arvesse võetud kohtunike üldarvu määramisel, senine määruse tasemel Ettepanekut teha ka KS § 99 regulatsioon tuuakse üle seadusesse. Kohtuesimehe valik lg 1 p 5 ja § 86 lg 1 „teisest kohtust“ mõjutab üksnes kohtute omavahelist muudatus, mis välistaks töökoormust – ühes kohtunike ressurss suureneb kohtuniku ametist (koormus väheneb), teises väheneb (koormus suureneb). vabastamise kohtunike arvu Et selline ühes kohtus koormuse vähenemine on sama vähendamise tõttu, suur kui teises suurenemine, ei olegi sel kõikide käesoleva EN menetlemise samaliigiliste kohtute kohtunike üldarvule mõju. Sellist raames ei toetata. Kehtiv 14  võimalikku johtute vahelise koormuse muutust lahendab regulatsioon näeb kohtuniku KN, tuginedes eelnõu sättetele § 11 lg 2, § 19 lg 2, § 22 ametist vabastamise ette lg 2. Seega puudub vajadus sätete § 12 lg 11 ja § 20 lg 11 üksnes erandlike ja järele. Samadel põhjustel on mittevajalik eelnõu säte § 12 objektiivsete struktuursete lg 13. Ka see, kuhu otsustab teisest kohtust valitud muudatuste korral ega maakohtu esimees pärast kohtunikuna tööle jääda, võimalda meelevaldset mõjutab see vaid maakohtute vahelist ressursijaotuse ametist vabastamist ning on õiglust. Ainus olukord, mis võiks kohtu esimehe kooskõlas põhiseaduse § tagasipöördumisega mõjutada kohtunike üldarvu, on 147 lõikes 1 sätestatud selline, kus ringkonnakohtunikuks pöördub tagasi kohtuniku eluaegsuse esimese astme kohtu esimeheks olnud ringkonnakohtu põhimõttega. Ettepanekus kohtunik (eelnõus kavandatud säte § 12 lg 3 peaks tõstatatud küsimus kehtima üksnes ringkonnakohtute kohtunike üldarvule). kohtunike arvu Sarnaselt eelnevaga ei ole veenev seletuskirja põhjendus vähendamise täielikust stabiilsusest ja garantiist kohtumajade seaduse tasandil välistamisest ametist kindlaks määramisel (KS § 9 lg 21, § 18 lg 21). Kui seda vabastamise alusena ei ei tehtaks seaduse tasandil, siis jääks see eelduslikult KN- kuulu käesoleva eelnõu i ehk kohtusüsteemi enda otsustada. Pole põhjust arvata, reguleerimisalasse. JDM et kohtunikud hakkaks endale kahjulikke otsuseid analüüsib ettepanekut ja tegema. Seaduse tasandil linna täpsusega kindlaks vajadusel algatab uue EN. määratud kohtumajade puhul ei ole linna sees täpse aadressi üle otsustamine eriti suur isevalitsemine, mis peaks olema eelnõu eesmärk. Kohtunike piirarvu kehtestamisel tuleks teha ka KS § 99 lg 1 p 5 ja § 86 lg 1 muudatus, mis välistaks kohtuniku ametist vabastamise kohtunike arvu vähendamise tõttu. Muidu võiks tekkida vastuolu PS § 147 lg 1 ls 1 järgse kohtuniku eluaegsuse reegliga. 9. Kohtu eestseisus Arvestatud. Riigikohtus on kohtunike seas erimeelsused puutuvalt eestseisuse loomisesse. Osa kolleege vastustab Eelnõu on muudetud, § 361 eestseisuse vajalikkus väiksemates kohtutes. sätestab eestseisuse Osa kohtunikke (halduskolleegium) leiab, et kuigi koosseisu, moodustamise ja praeguse versiooni järgi on kohtu esimehe roll §362 selle pädevuse. Eelnõu eestseisuse koosseisu mõjutamisel vähenenud, siis on see kohaselt kuulub maakohtu jätkuvalt liiga hierarhiline selleks, et see võiks asendada eestseisusesse kohtu üldkogu. Praegusel kujul on välistel tegutsejatel, st KN- esimees, osakondade il, põhjendamatult suur roll eestseisuse moodustamisel. juhatajad ning osakondade Selleks, et kohus saaks olla autonoomne, peaks ta olema juhatajate arvule vastav arv tegelikult ise end valitsev, mitte n-ö keskvõimust sõltuv. kohtu üldkogu valitud Samuti on jätkuvalt esimehel määrav roll eestseisuse liikmeid (eelduslikult 5- koosseisu mõjutamisel, sest saab teha ettepanekuid liikmeline), halduskohtus nõukogule esitatavate kandidaatide osas (KS § 361 lg 2). kuulub eestseisusesse kohtu Kohtu esimees peab saama ainuisikuliselt juhtida esimees ning kaks kohtu kohtuasutust igapäevastes üksikküsimustes. üldkogu valitud liiget Kohtuasutust puudutavate olulisemad ja üldisemad (eelduslikult 3-liikmeline), otsused, mis märkimisväärselt mõjutavad kohtuniku ringkonnakohtus kuulub sõltumatust (tööjaotusplaan, spetsialiseerumine, eestseisusesse kohtu kolleegiumidesse määramine), peab tegema kohtuasutuse esimees, kolleegiumide sisedemokraatial põhinev organ. Selleks võiks olla esimehed ning kolm kohtu 15  eestseisus, kui kõik selle valitavad liikmed on valinud üldkogu valitud liige kohtu üldkogu. (eelduslikult 7-liikmeline). Niivõrd-kuivõrd on eelnõu eesmärk anda kohtu esimehele teatav roll eestseisuse koosseisu kujundamisel, siis praeguste ametiaegade juures (esimees 7 aastat ja valitud liikmed 4 aastat) paratamatult tekib olukord, kus mõni tulevane esimees peab leppima „vanast ajast jäänud“ liikmetega. 10. Tööjaotusplaan, asjade üleriigiline jagamine ja Osaliselt arvestatud. sundspetsialiseerimine. Selge üleriigilise kohtualluvuse asemel on eelnõus Selles eelnõus on loodud kentsakas asjade kohtunikele suunamise mudel. kohtuasjade üleriigilisest Tõenäoliselt põhineb see põhiseaduse väärtõlgendusel. jagamisest loobutud, kuid Isegi kui sellise lähenemisega leppida, siis jääb praegusel arvestades teema olulisust kujul KS 455 alt välja kinnipeetavatele menetlusosalistele ja tervishoiuteenusega seotud kaebused (sel puhul pole kohtutele, analüüsitakse tegemist vangla haldusakti ega toiminguga). teemat edasi ning KS § 454 ja 455 valguses võiks KN-le anda üldise õiguse võimalikud sobivad näha mingites kohtuasjades sarnastel põhimõtetel ette lahendused pakutakse välja üleriigiline jagamine, st kui mingit tüüpi kohtuasjad just VTK-s mingit kohut ummistavad. KS § 37 lg 4 valguses võiks mõelda, kas kohtu tööjaotusplaan võiks olla ka pikemaks ajaks kui üks aasta kohtu eestseisuse otsusel nt. Ebaratsionaalne on pidevalt plaani muutmise menetlusi korraldada. Küll võiks plaani muutmine paindlikum olla. Küsitav on KS 37 lg 41 sundspetsialiseerumise loeteluga. Pigem võiks kõik need valdkonnad välja jätta ja vajadusel delegeerida KN-le spetsialiseerumise ettenägemine. 11. Muud märkused. Osaliselt arvestatud. Arusaamatu on, miks eestseisus saab kehtestada vaid ajutised menetlusgrupid ja mida see üldse tähendab (KS Eelnõu ja seletuskiri on § 362 lg 1 p 3) muudetud, kohtu eestseisus saab moodustada Kentsakas on regulatsioon, mille järgi saab kohtuniku üle menetlusgruppe vastavalt viia teise osakonda eestseisus, kuid valdkonna vajadusele, nende ajaline vahetamise (mis palju põhimõttelisem otsus) saab kestus ei ole piiratud. otsustada kohtu esimees (KS § 91 lg 4). Kohtu registriosakonna ja kinnistusosakonna võiks ühendada (KS § 15 lg 4, § 16 lg 4). Mõlemas töötavad sarnase pädevusega kohtunikuabid, keda saaks paindlikult vajadusel ka valdkonnaüleselt rakendada. KS § 42 valguses jääb ebaselgeks, miks on vaja eraldi kohtu kodukorda ja kohtu kantselei kodukorda. Ainuüksi halduse muutmine seda ei põhjenda ning alati jääks ka vaidlusi, kas kuskil on lubamatuid õigusnorme sees. 16  KS § 46 lg 1 valguses on küsimus, kas on vaja kohtutelt seadusjärgselt küsida aruandeid õigusemõistmise korrakohase toimimise kohta. Praeguses praktikas on see pigem taandunud, KN-le võiks jääda õigus neid nõuda. Väär on seletuskirja väide, et eelnõu ei suurenda halduskoormust. Ettenähtud lisaülesanded, nt tagasiside andmine suurendab halduskoormust ilmselgelt. Kohtunikud saavad kõrgemate astmete kohtutelt niikuinii pidevalt tagasisidet, täiendava bürokraatliku mehhanismi kasutegur on kaheldav. Eriti arvestades, et ka seletuskiri (lk 17) nendib, et aastal 2011 kokkulepitud metoodika tagasiside andmiseks ei ole leidnud kasutust. Samuti tunduvad jätkuvalt ebasiirad seletuskirja väited, et tagasiside vestluse näol pole tegemist distsiplinaarmenetluse sarnase protsessiga (vt nt seletuskiri lk 63, kus öeldakse, et „Äärmuslikel juhtudel võib see vältida distsiplinaarmenetluse algatamise“). Kordame ka kohtunike koolitusnõukogu ettepanekut teha kohtute seaduses järgmised muudatused:  paragrahvist § 38 lg 3 p-st 7 kustutatakse „ja asendusliikmed“;  paragrahvi 44 lg 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu liikme volituste pikkus on kolm aastat. Koolitusnõukokku kuuluvad kolm esimese astme, kolm teise astme ja kolm Riigikohtu kohtunikku ning prokuratuuri, Eesti Advokatuuri ja Tartu Ülikooli esindaja. Koolitusnõukogu kinnitab oma kodukorra ja valib esimehe. Koolitusnõukogu teenindab Riigikohus.“;  paragrahvi 44 täiendatakse lg-tega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Nõukogu kohtunikest liikmed valib kohtunike täiskogu. Koolitusnõukogu liikmeks valitakse igast kohtuastmest üks tsiviilvaldkonna, üks süüteovaldkonna ja üks halduskohtunik. (12) Nõukogu töös võib sõnaõigusega osaleda valdkonna eest vastutava ministri esindaja.“ Eesti Advokatuur 1. Tunnustame, et loobutud on samaliigiliste kohtute Teadmiseks võetud. ühendamisest, mille probleemsusele advokatuur juhtis tähelepanu oma eelmises arvamuses (03.12.2025 nr 1- 8/25/40-4). 2. Eelnõuga kavandatav kohtuhalduse üleminek Justiits- ja Selgitatud. Digiministeeriumilt kohtutele on põhimõtteline muudatus ning oleme seisukohal, et haldusfunktsioonide Eelnõus on täiendatud ja üleandmisel peab riik tagama kohtutele ka vastavad täpsustatud seaduse rahalised vahendid ja vajaliku tugistruktuuri, et uus jõustumise tähtaegu ja 17  süsteem oleks jätkusuutlik. Lisaks tekitab küsimusi seletuskirja p-s 8.10 on kavandatava ajakava realistlikkus, kuna üleminek uuele selgitatud mudelile juba 2027. aastal peab saama piisavalt ette kohtuhaldusmudeli valmistatud, vältimaks võimalikke tõrkeid rakendamiseks vajalike õigusemõistmise sujuvas toimimises. aktide andmist, tulude- kulude jaotust ja seaduse jõustumise tähtaegu. Rakenduskava on seletuskirjas kajastatud tabelis nr 6.10 on selgitatud kohtuhaldusmudeli rakendamiseks vajalike aktide andmist, tulude- kulude jaotust ja seaduse jõustumise tähtaegu. Rakenduskava on seletuskirjas kajastatud tabelis nr 6. 3. Kohtumenetluse kestuse osas märgime, et kuigi eelnõu Arvestatud. näeb ette indikatiivse 9-kuulise tähtaja, jääb säte deklaratiivseks, kui selle eesmärgi täitmiseks ei võeta Muudatusest on loobutud. tarvitusele täiendavaid meetmeid, sh menetlusseadustike revisjon menetluste lihtsustamiseks; uute IT tööriistade, sh tehisintellekti kasutuselevõtt; kohtuväliste vaidluste lahendamise mehhanismide soodustamine; vabade kohtunikukohtade täitmine, piisava arvu kohtujuristide ja tugipersonali värbamine jm 4. Seoses kohtute seaduse § 37 lg 11 muutmisega teeme Mitte arvestatud. täiendavalt ettepaneku ette näha võimalus kohtunike töökoormuse vähendamiseks ka juhtudel, mil kohtunik Ettepanek vajab täiendavat täidab seaduses sätestatud ülesandeid mõnes teises analüüsi. organis, eelkõige peame silmas kohtute seaduse § 38 lg 3 p-s 8 toodud loetelu. Advokatuuri aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni töö näitel saame kinnitada, et taoliste lisaülesannete täitmine ei ole väike koormus, vaid nõuab järjepidevat ja sisulist panustamist. Prokuratuur 1. Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus kohtute Teadmiseks võetud. seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtukorralduse muudatused) eelnõule. Prokuratuur toetab kohtukorralduse muudatusi, millega soovitakse saavutada kiiret, kvaliteetset ja kättesaadavat õigusemõistmist kõikjal Eestis, samuti optimeerida kohtute töökoormust, tõhustada kohtute tööd. 2. Eelnõu punkti 1 kohaselt kestab kohtuasja menetlus Arvestatud. esimeses ja teises kohtuastmes 9 kuud. Kuigi seletuskirja kohaselt on see orientiir, millest Muudatusest on loobutud. lähtuda, mitte imperatiivne reegel, peab 18  prokuratuur siinkohal siiski vajalikuks märkida, et taolise eesmärgi saavutamine eeldab põhjalikku menetlusseadustike muudatust. Kehtivate menetlusreeglite raames ei ole pakutud tähtaja järgimine sageli võimalik. Prokuratuur ei toeta menetlustähtaegade reguleerimist seaduses, kaaluda võiks vastavate eesmärkide määratlemist kohtute arengukavas. 3. Kohtumenetluse kvaliteedi ja tõhususe seisukohalt on Teadmiseks võetud. tähtis kohtunike spetsialiseerumine ja eriettevalmistus. Samas võiks prokuratuuri hinnangul olla spetsialiseerumismudel selline, mille tulemusel ei kaugene kohus menetlusosalistest. Eelnõus esitatud muudatus toetab seda. 4. Prokuratuur toetab eelnõus esitatud ettepanekut Teadmiseks võetud. rahvakohtunike institutsiooni kaotamiseks. Muudatusega on võimalik vältida olukordi, kus mahukates kriminaalasjades lükkub asja arutamine edasi või alustatakse asja arutamist uuesti algusest rahvakohtunike puudumise või vahetumise tõttu. 5. Prokuratuur jääb varasemalt esitatud kaalutlustel Mitte arvestatud. seisukohale, et kohtute nõukogu koosseisust riigi peaprokuröri välja jätmine ei ole põhjendatud. Eelnõu § 401 sätestab, et kohtute nõukogusse kuulub 11 liiget: Riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu valitud kohtunikku, kaks Riigikogu nimetatud liiget, valdkonna eest vastutav minister, õiguskantsler ja advokatuuri esindaja. See tähendab, et kohtute nõukogu enamuse moodustavad kohtunikud. Käesolevas eelnõus on lähtutud koosseisust, mida on toetanud 19.09.2024 istungil praegune kohtute haldamise nõukoda. Selle järgi on kohtute nõukogu koosseisus esindatud nii seadusandlik kui ka täidesaatev võim, kuid koosseisu enamuse moodustavad Riigikohtu esimees ja kohtunike täiskogu valitud kohtunikud. Sellise koosseisu eesmärk on tagada võimude 19  tasakaalustatus ja kohtuvõimu institutsionaalne sõltumatus. 6. Kohtute seaduse § 584 näeb ette kohtunike roteerumise Teadmiseks võetud. võimalused. Plaanitava muudatuse järgi lisatakse sama sätte lõikesse 2 võimalus kohtunikul olla valitud või nimetatud delegaatprokuröri ametikohale. Prokuratuur nõustub plaanitava muudatusega, kuid peab vajalikuks võimaldada kohtunikel roteeruda ka prokuröri ametikohale. Seeläbi tagataks kohtunikele laiem võimalus ametialaseks enesearenguks. Roteerumine kohtute ja prokuratuuri vahel soodustab parimate praktikate ülekandumist ning aitab kaasa menetluskvaliteedi ühtlustamisele. Eesti Kohtunike Ühing 1. Kuigi EKoÜ tänab Justiits- ja Digiministeeriumi Osaliselt arvestatud. võimaluse eest esitada eelnõu kohta arvamus, oleme seisukohal, et sedavõrd mahukatest dokumentidest Eelnõu on muudetud, § 361 (eelnõu seletuskiri 83 lehel, eelnõu tekst 20 lehel) sätestab eestseisuse koosneva eelnõu osas on kohtutele antud arvamuste koosseisu, moodustamise ja esitamiseks pretsenditult ja selgelt ebamõistlikult lühike §362 selle pädevuse ning tähtaeg. Lisaks on tegemist juba mitmenda kohtute loobutud on osakondade seaduse olulise ja mahuka muudatusettepanekuga, mille loomisest. kohta peaks igapäevaselt õigusemõistmisega tegelev Spetsialiseerumine mingit kohtunikkond andma arvamuse piiratud aja jooksul. tüüpi asjadele loob EKoÜ leiab, et sellisel viisil eelnõude koostamine ei anna eelduslikult asjade tunnistust soovist asjaosalisi tegelikult ja sisuliselt läbivaatamises parema kaasata. pädevuse, kindlustab tõenäolisemalt ühtlasema EKoÜ peab kahetsusväärseks, et uues eelnõus korduvad kohtupraktika ja võimaldab samad probleemid, mis esinesid varasemas KS ja KrMS menetleda asju muutmise eelnõus (kohtukorralduse muudatused). Selgi ökonoomsemalt.1 Ka korral planeeritakse eelnõuga laiaulatuslikke muudatusi, kehtivad KS § 37 lg 2 punkt kuid puuduvad faktilised andmed ja analüüsid, mis 31 ja lõige 41 näevad ette, et kavandatud muudatusi toetaksid. Varasem kohtute ja tööjaotusplaan ja asjade EKoÜ tagasiside on jäetud suures osas tähelepanuta. jaotamine peavad tagama Eelnõu seletuskiri sisaldab hulgaliselt deklaratiivseid kohtunike spetsialiseerumise väiteid muudatustega saavutatavate eesmärkide kohta, (mh alaealistega seotud kuid andmed, mis planeeritud muudatuste põhjendatust asjadele ja toetaksid puuduvad kas täielikult või on nende alusel maksejõuetusasjadele). PS tehtud alusetuid järeldusi. Kuna mitmetele eksitavatele §-st 146 tuleneva kohtu viidetele juhtis EKoÜ tähelepanu juba 03.12.2025 institutsionaalse esitatud arvamuses, jääb kahetusväärselt mulje, et sõltumatusega vastuolus eksitavate viidete tegemine on teadlik. olevaks ei saa pidada seda, et seadusandja näeb ette peamised suunad, millele 1 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 42. 20  EKoÜ ei toeta eelnõus planeeritud muudatusi, millistega spetsialiseerumine peaks soovitakse kohtutes luua täiendavaid osakondi, igaks kohtus tagatud olema. allutatakse kohtunikud sundspetsialiseerumisele ja Eestseisuse poolt kohustatakse neid täitma ametiülesandeid väljaspool tööjaotusplaani kinnitamine nende alalist teenistuskohta, vähendatakse kohtute aitab tagada kohtusüsteemi sisedemokraatiat ja luuakse alus kohtunike efektiivset toimimist, tagasisidestamisele. Lisaks leiame, et loodava kohtute kaaludes üle iga üksiku nõukogu koosseis on endiselt vastuolus rahvusvaheliste kohtuniku õiguse oma standarditega. Eeltoodu osas jääme täielikult EKoÜ valdkonna siseselt 03.12.2025 arvamuses toodud seisukohtade juurde. spetsialiseerumise suunda valida. Võimalusel saab Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et selle eesmärgiks on eestseisus kohtunike luua kollegiaalsel juhtimisel põhinev ja tõhus kohtute eelistustega siiski arvestada. töökorralduse süsteem, mis toetab kohtunike sõltumatust, Eestseisuse õigus kuid eelnõus planeeritud muudatused on deklareeritud valdkonnasisest eesmärgiga selges vastuolus. Kollegiaalse juhtimise spetsialiseerumist suunata ei loomise asemel see tegelikult kaotatakse ja luuakse mõjuta kohtunike kohustust täiendavalt uusi hierarhilisi ja bürokraatlikke struktuure, mõista õigust kooskõlas mis ei muuda töökorraldust tõhusamaks, vaid hoopis põhiseaduse ja seadustega takistavad paindlikkust. Kohtunike allutamine ega riiva PS §-s 146 kohustuslikule spetsialiseerumisele koos kohustusega ettenähtud kohtuniku teha tööd väljaspool oma alalist teenistuskohta seab personaalset sõltumatust.2 sõltumatuse ohtu, mitte ei toeta seda. Lisaks on eelnõus planeeritud muudatused mitmes osas sellised, mis võimaldavad suurendada kohtute üle poliitilist mõju. 2. Asjade lahendamise tähtaja kehtestamine Arvestatud. EKoÜ peab kõige problemaatilisemaks kohtute seadusesse (KS) § 21 lisamist, mille kohaselt seatakse Muudatusest loobutud. kohtuasja menetlemisele ajaline ebarealistlik piir. Eelnõu seletuskirjas puudub igasugune põhistus ja analüüs selle kohta, millistel põhjustel soovitakse sellist muudatust teha ning millised andmed toetavad järeldust, et olemasolevate rahaliste ressursside ja kohtunike arvu piires ning kehtivate menetlusnormide alusel on sellise eesmärgi saavutamine üleüldse võimalik. Nõustuda ei saa eelnõu seletuskirjas toodud viitega, et tegu on üldise orientiiriga, mis justkui ei kahjustaks paindlikkust keerukamate asjade lahendamisel. Eelnõu tekstist mistahes erandeid ega paindlikkust ei nähtu. Vastupidiselt seletuskirjas märgitule näeb eelnõu selgelt ette imperatiivse reegli, mille ületamisel võib kohtunikku eelduslikult oodata distsiplinaarkaristus. Samal ajal soovitakse eelnõuga kinnistada seaduse tasandil olemasolev kohtunike arv. 2 Vt ka EIK 15.01.2026, Biliński v. Poola, p 70. 21  Olukorras, kus riik ei plaani suurendada kohtunike arvu ega eraldada kohtusüsteemile senisest oluliselt suuremaid ressursse (sealhulgas laiaulatuslike tehnoloogiliste muudatuste tegemiseks) ning ellu ei ole viidud ettepanekuid kohtute töökoormuse oluliseks vähendamiseks, ei ole eelnõusse sisse kirjutatav eesmärk ka üldise keskmisena saavutatav. Seejuures on Justiits- ja digiministeeriumil olemas teave selle kohta, et kohtus lahendatavate asjade arv on viimasel aastal taas hüppeliselt suurenenud ning kohtunikud on töötanud juba mitmete aastate jooksul ülemäärase töökoormuse tingimustes. Sisuliselt ei ole arvestatud põhjuseid, mis on menetlustähtaegade pikenemise kaasa toonud (kohtunike põlvkonnavahetus, seadusandlusest tulenevad nõuded). Eeltoodust võib teha paraku järelduse, et on tegu pelgalt kohtusüsteemi survestamiseks ette nähtava reegliga, mis ei ole sobiv meede soovitud eesmärgi saavutamiseks. Juhime Teie tähelepanu sellele, et menetlustähtaeg ei sõltu pelgalt sellest, kui kiiresti on asja menetlev kohtunik võimeline töötama. See sõltub paljuski vaidluse keerukusest ja menetlusosaliste arvust, poolte esindajate oskustest ja ajaressursist, menetlusnormidest ning lõppastmes sellest, kui palju kohtuasju peab kohtunik korraga menetlema. Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) on oma arvamuses nr 2 rõhutanud, et riikidel tuleb eraldada kohtutele piisavad vahendid, et nad saaksid tegutseda kooskõlas Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklis 6 sätestatud standarditega3. Sama on rõhutatud CCJE arvamuses nr 64. Eesti kohtusüsteem on mitmete viimaste aastate jooksul olnud sunnitud leidma lahendusi nõutavatele eelarvekärbetele ning töötama suurel arvul täitmata ametikohtadega. Lisaks osundame, et kohtunikele imperatiivsete ja kohustuslike menetlustähtaegade seadmine on omane nendele riikidele, kus on demokraatia õõnestamiseks nimelt asutud kohtute sõltumatust piirama. Näitena võib siinkohal tuua Ungari, mille õigusaktide kohaselt peaksid kõik kohtuasjad olema lahendatud imperatiivse kuue kuu jooksul. Seesugust olukorda on tauninud oma resolutsioonis Euroopa Kohtunike Ühing5, rõhutades, et seadustes ette nähtud menetlustähtaegade saavutamine peab olema realistlik, arvestades kohtutele eraldatud ressursse ja kehtivaid menetlusnorme. Samas resolutsioonis on viidatud, et Euroopa standardite 3 Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/ccje2001op2.pdf 4 Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/ccje2004op6.pdf 5 Kättesaadav: https://ekou.ee/mat/EAJ-2025-statement-Hungary.pdf 22  kohaselt tuleb kohtuid puudutavate oluliste seaduste muutmisel arvestada kohtunikkonna enamuse arvamusi, samuti kohtunike ühingute arvamusi. Siinkohal osundab EKoÜ, et Justiits- ja Digiministeerium on viimase aasta jooksul kavandanud korduvalt erinevaid laiaulatuslikke kohtuid puudutavaid reforme, milliste osas ei ole sisuliselt kohtunikkonna ja EKoÜ arvamusi arvestatud. Nii ei ole viimases eelnõus arvestatud mitmete oluliste EKoÜ seisukohtadega, mis esitati 03.12.2025. EKoÜ on tekkinud olukorrast teavitanud Euroopa Komisjoni. Juhul, kui ministeerium jätkab eelnõu menetlemist ilma meie seisukohtade sisulise arvestamiseta, oleme sunnitud pöörduma Euroopa Kohtunike Ühingu poole palvega koostada selliseid seadusemuudatusi tauniv resolutsioon. 3. Kohtute üldkogude pädevuse kaotamine ja eestseisuste Osaliselt arvestatud. loomine. EKoÜ-le edastatud eelnõus soovitakse endiselt luua Eelnõu on muudetud, §361 kohtute eestseisused ning välistada seniste kohtute sätestab eestseisuse üldkogude pädevus tööjaotusplaanide kehtestamisel. moodustamise. Eelnõu EKoÜ jääb antud küsimuses 03.12.2025 arvamuses kohaselt kuulub maakohtu toodu juurde. Peame kahetsusväärseks, et ministeerium eestseisusesse kohtu on meie arvamusi täielikult ignoreerinud. esimees, osakondade Eelnõu seletuskirjas on väidetud, et kohtu üldkogu ei ole juhatajad ning osakondade praktiline ega tõhus igapäevase töökorralduse juhatajate arvule vastav arv otsustamiseks ja tööjaotusplaani kinnitamiseks. Lisaks kohtu üldkogu valitud on väidetud, et tööjaotusplaani koostamine eeldab liikmeid (eelduslikult 5- detailset ülevaadet struktuuriüksustest ja kohtunike liikmeline), halduskohtus spetsialiseerumisest, mida üldkogudel ei ole. kuulub eestseisusesse kohtu EKoÜ leiab, et kahetsusväärselt on tegu mitte ühelgi esimees ning kaks kohtu faktilisel alusel põhineva järeldusega. Eelnõu üldkogu valitud liiget seletuskirjas ei ole esile toodud ühtegi faktiliselt esinenud (eelduslikult 3-liikmeline), olukorda, kus tööjaotusplaanide kehtestamine üldkogude ringkonnakohtus kuulub poolt oleks mistahes viisil töökorraldust takistanud. eestseisusesse kohtu Üldkogudel ehk kohtunikel endil on olemas täielik esimees, kolleegiumide ülevaade nende spetsialiseerumisest ja sellest, millised on esimehed ning kolm kohtu kohtute struktuuriüksused. Vastupidiselt eelnõus toodule üldkogu valitud liige on nimelt üldkogud need, kes suudavad vajaduse korral (eelduslikult 7-liikmeline) paindlikult ja kõigi kohtunike huve kaasavalt lahendada ootamatult suurenenud või muutunud töökoormusega seotud probleeme. Kohtute eestseisuste loomine tekitab asjatu ja ebavajaliku uue bürokraatliku juhtimistasandi, mille loomise ebavajalikkus paistab eriti groteskselt silma väikese kohtunike arvuga kohtutes. Olukorras, kus iga kohtu eestseisus koosneb kohtu esimehest ja pooles ulatuses temale lojaalsetest 23  kohtunikest (ettepaneku nende nimetamiseks teeb kohtu esimees), on sisuliselt endiselt tööjaotusplaanide kehtestamisel tegu kohtu esimehe ainuisikulise otsusega, mis annab talle võimuhoovad kohtunike survestamiseks. Eelnõu seletuskirjas puuduvad igasugused sisulised põhistused, millist probleemi seesuguse võimu koondamisega soovitakse lahendada. Isegi juhul, kui nõustuda eestseisuste loomisega suuremates kohtutes, puudub igasugune mõistlik põhjus osade eestseisuse liikmete ametisse nimetamiseks kohtute nõukogu poolt kohtu esimehe ettepanekul. Lõppastmes jääb kogu eelnõust endiselt mulje, et selle tegelikuks eesmärgiks ei ole ega saagi olla kohtute töökorralduse tõhustamine, vaid pelgalt võimu koondamine kohtute üle. 4. Kohtunike sundspetsialiseerumine Osaliselt arvestatud. EKoÜ jääb kohtunike spetsialiseerumise osas täielikult 03.12.2025 esitatud arvamuses toodu juurde. Peame Eelnõu järgi otsustab kahetsusväärseks, et meie seisukohti ei ole arvestatud eestseisus maakohtus ning endiselt on eiratud meie varasemas arvamuses kohtunike arvulise jaotuse viidatud rahvusvahelisi standardeid, mis hoiatavad valdkondade ja osakondade eelnõus planeeritud kitsast spetsialiseerumisest vahel ning kohtunike tulenevate riskide eest. kuulumise osakonda. Ringkonnakohtus otsustab Eelnõu kohaselt otsustab endiselt sisuliselt kohtu esimees eestseisus kohtunike ilma ühegi objektiivse kriteeriumita selle, millises arvulise jaotuse osakonnas kohtunik töötab ja millele ta peab kolleegiumide vahel. Samuti spetsialiseeruma. Endiselt ei nähtu eelnõu seletuskirjast, kinnitab eestseisus millist probleemi soovitakse seeläbi lahendada või kohtunike tööjaotusplaani, millistele algandmetele on tuginetud. Endiselt sisaldab olles kuulanud eelnevalt ära eelnõu seletuskiri spetsialiseerumise osas mitmeid selgelt kohtu üldkogu arvamuse. ebaõigeid viiteid väidetavatele lahendusi toetavatele Tööjaotusplaaniga peaks algandmetele, milliseid tegelikult ei eksisteeri. nägema muuseas ette kohtunike spetsialiseerumise Mõistetamatu on, millisel eesmärgil on eelnõus asutud teatud tüüpi asjadele (§37 reguleerima põhimõtteid, millistele tuginedes peaks lg41 ). koostama tööjaotusplaani. Nii on eelnõus leitud, et tööjaotusplaanis peab arvestama lisaks koormuse Spetsialiseerumine mingit ühtlustamisele ka istungite ja menetlusosalise tüüpi asjadele loob ärakuulamise puhul kohtuniku läheduse ja eelduslikult asjade menetlusosaliste ootustega, vältimaks kohtunike ja läbivaatamises parema menetlusosaliste ebamõistlikku sõitmist asjade pädevuse, kindlustab lahendamisel. Olukorras, kus kohtunik töötab oma tõenäolisemalt ühtlasema teenistuskohas ega oleks sunnitud tegema tööd väljaspool kohtupraktika ja võimaldab seda, puudub sellise nõude kehtestamiseks vajadus. menetleda asju Kuidas aga saab nõuet täita olukorras, kus kohtunik peab ökonoomsemalt.6 sõitma tööle teise kohtusse, eelnõust järeldada pole Eestseisuse poolt võimalik. tööjaotusplaani kinnitamine 6 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 42. 24  aitab tagada kohtusüsteemi Lisaks nähakse eelnõus ette, et tööjaotusplaan peaks efektiivset toimimist, ühest küljest tagama kohtunike spetsialiseerumise, kuid kaaludes üle iga üksiku teisest küljest arvestama vajadust korraldada asjades kohtuniku õiguse oma suulisi istungeid või isiku ärakuulamisi. Millist eesmärki valdkonna siseselt soovitaks sellise regulatsiooniga saavutada, ei ole spetsialiseerumise suunda mõistetav. Ilmselt ei ole eelnõu koostajad arvestanud, et valida. Võimalusel saab see, kas asjas esineb vajadust korraldada suulisi istungeid eestseisus kohtunike või ärakuulamisi, sõltub suures osas vaidlusaluse asja eelistustega siiski arvestada. liigist. Nii on kohtuasju, mida ei saa lahendada ilma suulise istungita või isiku ärakuulamiseta ning neid, mida sellisel viisil lahendada saab. Kuidas peaks tööjaotusplaan neid asjaolusid aga arvestama, eelnõu seletuskirjast ega eelnõust järeldatav ei ole. 5. Kohtuniku töötamine väljaspool töökohta. Arvestatud. EKoÜ leiab jätkuvalt, et kohtuniku kohustamine töötamiseks väljaspool tema alalist teenistuskohta Muudatused on välja jäetud. kujutab endast olulist kohtuniku sõltumatuse riivet. Sisuliselt teeb otsustuse saata kohtunik selliseid ülesandeid täitma kohtu esimees, kellele eelnõuga ei planeerita seada ühtegi kriteeriumi, millest ta lähtuma peaks. Eelnõuga luuakse seeläbi selge survevahend, millega võib mõjutada kohtunikke erinevatel eesmärkidel. Nõustuda ei saa eelnõus pakutud lahendusega, et teatud liiki asjade lahendamine tehakse ülesandeks kohtule, mille töökoormus on kõige väiksem. Seejuures ei lähtuta mitte aga sellest, milline peaks olema optimaalne töökoormus, arvestades riigi eraldatud rahalisi ressursse. Eelnõuga soovitakse saavutada tulemus, kus üritatakse küll osasid kohtuasju suunata ümber nö vähem koormatud kohtutele, kuid ei arvestata seda, et ka nö absoluutarvude alusel vähem koormatud kohtus võivad kohtunikud töötada optimaalsemast suurema koormusega. Nõustuda ei saa eelnõu seletuskirjas toodud arvamusega, et pelk asjade ümberjagamine aitab kohtumenetlusi tõhustada. Erinevused erinevate kohtute töökoormuste vahel on tegelikult marginaalsed. Lisaks jäetakse arvestamata, et nendes kohtutes, mille tööpiirkonnad on geograafiliselt laiemad, kulub kohtunikel oluline tööaeg menetlusosaliste juurde sõitmiseks. Eelnõu väljatöötamise ajaks ei ole veel ka lõppenud PlanPro keskkonnas toimuvad tööaja mõõdistamised, mis alles annaksid tegeliku ülevaate selle kohta, milline ajaline ressurss milliste tööülesannete täitmiseks kulub. 25  EKoÜ leiab, et kohtunike kohustamisest töötamiseks väljaspool nende alalist teenistuskohta tuleb loobuda. Lisaks leiame, et eelnõus planeeritavad muudatused tarbijakrediidi asjade ning vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asjade lahendamiseks on ebaõnnestunud. Tarbijakrediidiasjade osas aitaks kohtute töökoormust ühtlustada ilma kohtunike sõltumatust riivamata lahendus, kus muudetakse nende asjade kohtualluvuse reegleid ning nähakse ette, et neid asju lahendatakse kirjalikus menetluses. Sellisel juhul on võimalik neid kohtuasju jagada ühtlaselt kõikidele kohtutele ilma vajaduseta sundida kohtunikke töötama väljaspool oma alalist teenistuskohta. 6. Tööjaotusplaanide koostamine. Selgitatud. Eelnõuga on soovitud kehtestada seaduse tasandil erinevaid nõudeid, millistele peaksid kohtute Spetsialiseerumine mingit tööjaotusplaanid vastama, kuid eelnõust ei ole võimalik tüüpi asjadele loob mõista, millist probleemi seeläbi lahendatakse ja millele eelduslikult asjade tuginetakse. Mitte millelgi põhinev on eelnõu läbivaatamises parema seletuskirjas märgitu, et tööjaotusplaani kohaselt peaksid pädevuse, kindlustab spetsialiseerunud kohtunikul moodustama enamuse osa tõenäolisemalt ühtlasema töömahust mingi kitsama valdkonna asjad. Eelnõu kohtupraktika ja võimaldab seletuskirjas on märgitud lausa protsentuaalselt, kui palju menetleda asju asju peaks kohtunikele jagatama spetsialiseerumise ökonoomsemalt.7 Ka alusel. kehtivad KS § 37 lg 2 punkt 31 ja lõige 41 näevad ette, et EKoÜ leiab, et seaduse tasandil tööjaotusplaanidele tööjaotusplaan ja asjade nõuete kehtestamiseks puudub vajadus ning vastupidiselt jaotamine peavad tagama eelnõu seletuskirjas deklareeritule toob selliste nõuete kohtunike spetsialiseerumise kehtestamine kaasa mitte paindlikkuse, vaid jäiga (mh alaealistega seotud süsteemi, mis ei pruugi arvestada aja jooksul toimuvaid asjadele ja elulisi ja ühiskondlikke muutusi. Nii on lähiaastatest maksejõuetusasjadele). PS võimalik esile tuua mitmeid juhtumeid, kus kohtutel tuli §-st 146 tuleneva kohtu erakorraliselt lahendada suurel arvul teatud valdkonna institutsionaalse spetsiifilisi asju ning selliste olukordadega on aidanud sõltumatusega vastuolus toime tulla nimelt üldkogude endi otsustel paindlikult olevaks ei saa pidada seda, et kehtestatud tööjaotusplaanid. seadusandja näeb ette peamised suunad, millele Eelnõust ega selle seletuskirjast ei ole võimalik mõista, spetsialiseerumine peaks miks soovitakse eelnõuga seaduse tasandil reguleerida igaks kohtus tagatud olema. teatud valdkonnad, millistele tuleb tagada Eestseisuse poolt spetsialiseerumine. Ühest küljest tagavad kohtutes tööjaotusplaani kinnitamine olemasolevad tööjaotusplaanid nimetatud valdkondadele aitab tagada kohtusüsteemi spetsialiseerumise ka täna, kuid teisest küljest ei efektiivset toimimist, arvestada kehtivaid menetlusnorme. Nii on kehtivate kaaludes üle iga üksiku menetlusnormide kohaselt intellektuaalse omandi kohtuniku õiguse oma vaidlusi lahendavaks erikohtuks Harju Maakohus ning valdkonna siseselt 7 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 42. 26  teised kohtud ei saaks täita nõuet tagada tööjaotusplaanis spetsialiseerumise suunda nendele valdkondadele spetsialiseerumine. valida. Võimalusel saab Haldusvaidluste puhul aga lahendatakse enamik vaidlusi eestseisus kohtunike vastustaja asukoha järgi, millest tulenevalt lahendatakse eelistustega siiski arvestada. valdav osa keskkonnaõiguse haldusvaidlustest Tallinna Halduskohtus, sest Keskkonnaamet asub Tallinnas. 7. Täiendavate osakondade loomine Arvestatud. Eelnõuga soovitakse ette näha kohustuslikus korras kõigis kohtutes teatud osakondade loomine, kuid Muudatusest on loobutud. eelnõust ega selle seletuskirjast ei nähtu, millist probleemi soovitakse seeläbi lahendada. Puuduvad igasugused analüüsid selle kohta, kuidas on mõned aastad tagasi kohtutes juba loodud osakonnad tegelikult mõjutanud menetlustähtaegu ja kohtute tööd. Ilma sisulise lahendamist vajava probleemi olemasoluta hulgaliselt uute osakondade loomine ainult lisab ebavajalikku bürokraatiat ning suurendab ressurssi, mis kulub osakondade juhtimisele. Nõustuda ei saa eelnõu seletuskirjas toodud väitega, et kui kohtuniku kuulumise osakonda otsustab üksnes kohtu esimees, on tagatud kohtuniku sõltumatus, sest puuduvad välised mõjud või täidesaatva võimu mõjud. EKoÜ on juba selgitanud 03.12.2025 arvamuses, et kohtunike sõltumatuse tagamiseks tuleb välistada ka kohtusüsteemi sisesed sobimatud mõjud. Eelnõu ei näe kohtu esimehele ette nõudeid ega piiranguid, mida ta peaks arvesse võtma kohtuniku määramisel ühte või teise osakonda. Nõustuda ei saa, et täiendavate osakondade loomine toob kaasa selge raamistiku spetsialiseerumisele, sest selge raamistik spetsialiseerumisele on olemas ka täna kehtivate tööjaotusplaanide alusel. Lisaks jäetakse arvestamata reaalne olukord, kus kohtunikud on küll kehtiva seaduse alusel sunnitud kuuluma ühte või teise osakonda, kuid nende osakonda kuulumine ei ole seotud nende spetsialiseerumisega. Nii on Harju Maakohtus süüteovaldkonna osakonda kuuluvaid kohtunikke, kes on spetsialiseerunud ka tsiviilasjade lahendamisele ning vastupidi. Alusetu on seletuskirjas toodud järeldus, et kohtunik peab nimelt spetsialiseerumise alusel kuuluma ühte osakonda. Halduskohtunike osas ei ole ka seni peetud osakondadesse kuulumist vajalikuks. Milleks selline range piiritlemine vajalik on ja millist eesmärki seeläbi soovitakse saavutada, eelnõu seletuskirjast ei nähtu. EKoÜ leiab jätkuvalt, et kohtunikel endil peaks olema pädevus otsustada, kas või milliseid osakondi luua ning osakondade loomist pelgalt täiendava bürokraatia eesmärgil tuleb vältida. 27  Ebaõige on seletuskirjas toodud järeldus, et kui kohtunik kuulub ühte osakonda, on tema töökoormus, asjade jaotus ja asendamine selgelt reguleeritav. Osakonda kuulumine või mittekuulumine ei oma otsest seost kohtuniku töökoormusega. Lisaks ei näe kehtivad õigusnormid ette asjade ümberjaotamist või nn kohtuniku asendamist menetluse kestel tulenevalt töökoormusest. Seletuskirja järgi peaks tulevikus kohtu eestseisus vajadusel kohandama kohtunike arvu osakondades tööjaotusplaani muutmisega. Tähelepanuta on aga jäetud, et ilma kohtunike kohustusliku jaotamisega paljude osakondade vahel saaks töökoormust muuta paindlikult ja kiiremini. 8. Kohtute nõukogu koosseis Osaliselt arvestatud. EKoÜ leiab, et eelnõus kavandatu on endiselt vastuolus rahvusvaheliste standarditega. Jääme täielikult oma Kohtute nõukogusse kuulub 03.12.2025 arvamuses toodu juurde ning peame 11 liiget: Riigikohtu kahetsusväärseks, et meie arvamust ei ole arvestatud. esimees, viis kohtunike Endiselt ei moodusta kohtute nõukogus enamust täiskogu valitud kohtunikku, kohtunike valitud kohtunikest esindajad. EKoÜ taunib kaks Riigikogu nimetatud muudatusi, milliste kohaselt kuuluvad nõukogu liikmete liiget, valdkonna eest hulka minister ja Riigikogu liige. Ministeeriumi kantsleri vastutav minister, näol on tegemist samuti ametikohajärgse täitevvõimu õiguskantsler ja advokatuuri esindajaga, kes meie eelmises arvamuses viidatud nõuete esindaja. See tähendab, et kohaselt ei peaks olema kohtute nõukogu liige. kohtute nõukogu enamuse moodustavad kohtunikud. Käesolevas eelnõus on lähtutud koosseisust, mida on toetanud 19.09.2024 istungil praegune kohtute haldamise nõukoda.8 Selle järgi on kohtute nõukogu koosseisus esindatud nii seadusandlik kui ka täidesaatev võim, kuid koosseisu enamuse moodustavad Riigikohtu esimees ja kohtunike täiskogu valitud kohtunikud. Sellise koosseisu eesmärk on tagada võimude tasakaalustatus ja kohtuvõimu institutsionaalne sõltumatus. 9. Kohtunike tagasisidestamine Mitte arvestatud. EKoÜ taunib eelnõus planeeritud kohtunike tagasisidestamist ning jääb täielikult 03.12.2025 Tagasiside eesmärk on arvamuses toodud juurde. Peame kahetsusväärseks, et toetada kohtunikku tema 8 Kohtute haldamise nõukoja 19.-20.09.2024 istungi protokoll. 28  EKoÜ viidatud rahvusvahelised standardid on jäetud erialateadmiste ja -oskuste arvestamata. täiendamisel. Tagasiside andmine toimub Eelnõuga soovitakse seaduses kindlaks määrata kohtusüsteemi siseselt kohtunike maksimaalne arv, kuid seejuures ei arvestata kõrgema astme kohtu võimalust, et riigil võib objektiivselt tekkida vajadus kohtuniku poolt. Tagasiside kohtunike arvu kiiresti suurendada. Näiteks Tartu andmine ei ole seotud Vanglasse kinnipeetavate toomine Rootsist võib karjääriotsustega, samuti hüppeliselt suurendada halduskohtute koormust või võib pole tegemist distsiplinaar- halduskohtute koormus suureneda illegaalse rände või menetlusega. Tagasiside varjupaigataotluste hulga olulisel suurenemisel. andmist võimaldavast Arvestatud ei ole sedagi, et kui suureneb erinevaid regulatsioonist olenemata juhtimisülesandeid täitvate kohtunike arv, suureneb jääb kohtuniku õiguseks ja seejärel ülejäänud kohtunike töökoormus, mis omakorda kohustuseks mõista õigust toob kaasa vajaduse kohtunike kohtade arvu kooskõlas põhiseaduse ja suurendamiseks. seadustega. Puudub põhjus väita, et tagasiside andmise 1 Lisaks eeltoodule peame taunimisväärseks eelnõu § 42 võimalus riivaks PS §-s 146 planeeritud muudatust, milliste kohaselt peaks tulevikus ettenähtud kohtuniku kohtute arengukava arvestama Riigikogu kinnitatud personaalset sõltumatust või poliitika põhialuseid. Leiame, et kohtute arengukava allutaks kohtusüsteemi koostamisel tuleb lähtuda õigusriigi ja õigusemõistmise päevapoliitilistele huvidest, mitte parlamendis enamust omavate eesmärkidele. erakondade päevapoliitilistest eesmärkidest. 10. Eeltoodut kokku võttes ei toeta EKoÜ eelnõus Teadmiseks võetud. planeeritud ülalviidatud muudatusi ning teeme ettepaneku nendest loobuda. Oleme sunnitud kordama, et VV võttis EN 632 Riigikogu planeeritud muudatuste menetlemise jätkamisel menetlusest tagasi. pöördume lisaks Euroopa Komisjonile Euroopa Kohtunike Ühingu poole palvega koostada muudatusi tauniv resolutsioon. EKoÜ teeb uuesti ettepaneku minna edasi Riigikogu menetluses oleva kohtute haldamise tõhustamise eelnõu 632 SE menetlusega, viies eelnõus 632 SE pakutud KHAN-i koosseisu kooskõlla siin arvamuses toodud rahvusvaheliste standarditega ning vajadusel täpsustades KHAN-i määrusandluspädevust. Tartu Ringkonnakohus 1. Ringkonnakohus nõustub eelnõus esitatud järgmiste Teadmiseks võetud. muudatustega: - kohtumajade asukohtade määramine seadusega. - kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemise ja kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise lihtsustamine. - kohtunike distsiplinaarvastutuse kehtivuse aja pikendamine. - kohtuniku ametikitsenduste leevendamine. 29 2. Ringkonnakohus ei ole vastu ka alama astme kohtunikele Teadmiseks võetud. tagasiside andmise korralduse loomisele, kuid leiab, et tegemist on lisatööga, mis vaieldamatult suurendab nii kolleegiumi esimehe kui ka tagasiside andmisega vahetult tegelevate kohtunike töökoormust. Eelnõu seletuskirjas puudub samas sellekohane kohtu koormuse mõjuanalüüs, rääkimata selgitusest koormust tasandavate meetmete või kõrgema astme kohtutele lisaressursside andmise kohta. Mitteformaalse vestluse vormis alama astme kohtunikele tagasiside andmine ei ole Tartu Ringkonnakohtule ka täna võõras ning seadus saaks anda sellise vestluse pidamiseks ka õigusliku aluse. Samas näeb eelnõusse lisatav KS § 60 lg 1 p 41 ette, et kohtuniku isikutoimikusse lisatakse tagasisidevestluse kokkuvõte koos kohtuniku arvamusega tagasiside kohta. Selline tagasiside andmise korraldus näeb juba eos ette võimalike vaidluste tekkimist tagasisidevestluse kokkuvõttesse lisatavate võimalike tähelepanekute, soovituste, selgituste vms üle ning tagasisidekokkuvõte iseenesest võib muutuda võimaliku kriitika ja rünnakute objektiks. Eelnõust ega selle seletuskirjast ei selgu ka see, kas või milline õiguslik tähendus on tagasisidekokkuvõttel kohtuniku edasises karjääris. 3. Ringkonnakohus ei toeta kohtunike ülemarvu kindlaks Mitte arvestatud. määramist kohtute seaduses järgmistel põhjendustel: Muudatust pole asjakohaselt põhjendatud Muudatus tagab kohtusüsteemi stabiilsuse ja Kui praegu määratakse kohtunike arv ministri poolt, siis välistab võimaluse muuta eelnõuga soovitakse maa-, haldus- ja ringkonnakohtute kohtunike arvu kohtunike arv määrata seaduses (ringkonnakohtu puhul haldusotsustega. Seaduses kuni 46 kohtunikukohta, vt eelnõu § 1 p 35). sätestatud ülempiir vastab praegusele Sellise muudatuse tegemiseks pole piisav ega asjakohane ringkonnakohtuniku kohtade seletuskirjas esitatu, mille järgi on kohtunike koguarv koguarvule, kuid jätab vajalik reguleerida seaduses seetõttu, et „kohtunike võimaluse ametikohtade koguarv on kohtusüsteemi seisukohalt strateegiline täitmisel paindlikkuseks ressurss, mis mõjutab otseselt õigusemõistmise tegeliku vajaduse ja kättesaadavust ja kvaliteeti“ (nt seletuskirja lk 26, 33, 35) töökoormuse järgi. või et vajalik on „välistada kohtunike arvu muutmine Kohtuniku kohtade koguarv haldusotsustega“ (seletuskirja lk 2). Need argumendid ei on kohtusüsteemi ole veenvad. Kohtunikukohtade suurendamine või seisukohalt strateegiline vähendamine vastavalt vajadusele on üksikküsimuse ressurss, mis mõjutab lahendamine. Järelikult on põhjendatud selle küsimuse otseselt õigusemõistmise lahendamine just üksikkotsusega, mitte piirarvu kättesaadavust ja kvaliteeti. määramine seadusega. Seetõttu on põhjendatud, et see on sätestatud seaduses, Vajalik on paindlikkus kohtunike arvu määramisel, et mille muutmine eeldab õigeaegselt reageerida muutustele kohtute koormuses Riigikogu otsustust ja poliitilist vastutust. 30 Täielikult arvestamata on jäetud asjaolu, et seadusega, eriti konstitutsioonilise seadusega paika pandud kohtunike arvu muutmine on vajadusel oluliselt keerulisem ja aeganõudvam kui kohtunike arvu muutmine ministri määrusega. Sellisel juhul tuleks muuta Riigikogus seadust, mitte ministri määrust ja see on hoopis keerulisem protsess, tulemus võib sõltuda mitte niivõrd õigusemõistmise vajadusest, kuivõrd poliitilisest hetkeseisust jne. Vajadus kohtunike arvu muutmiseks võib aga kindlasti tekkida, kuna tegelikult pole millegagi tagatud see, et hetkeseisuga olemasolevad kohtunikukohad (millest eelnõus seletuskirja järgi lähtutakse) vastavad kohtunikukohtade vajadusele ühiskonnas ka mõne aasta pärast. Eelnõust ei nähtu vähimatki mõjuanalüüsi selle kohta, kas hetkeseisuga olemasolevate kohtunike arv on adekvaatne ka pikemas perspektiivis. Arvestades üldteadaolevat õiguskorra mahu pidevat kasvu ja sellega tõenäoliselt kaasnevat kohtuvaidluste arvu kasvu, ei ole välistatud, et tulevikus on vajadus rohkemate kohtunikohtade järele. Rõhutada tuleb ka seda, et kavandatava regulatsiooniga kaasneb ka vastupidine oht – kui mingil põhjusel kohtunike koormus väheneb (nt tehismõistuse tugevama kaasamise tõttu vaidluste ennetamisele ja lahendamisele), ei ole võimalik paindlikult ja kiirelt kohtunikohti vähendada, et riigi eelarvekulusid kokku hoida. Piirarvu kehtestamine ei arvesta ka võimalusega, et sõltuvalt kohtute töökoormusest võib olla vajalik kohtunikukohtade viimine ühest kohtuastmest teise. Näiteks praegu on Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi ülekoormuse leevendamise ühe vahendina välja pakutud kohtunike arvu suurendamine Tallinna Halduskohtus vabaneva kohtunikukoha arvel. Koha üleviimise teostumisel võib ringkonnakohtunike arv ületada seaduses ettenähtud piirarvu. Seaduses ettenähtud kohtunike piirarv võib ületatud saada ka kohtuniku töötamisel väljaspool kohut (KS § 584) ja sealt kohtusse tagasipöördumisel. Olukord, kus selle tulemusena töötab kohtusüsteemis reaalselt rohkem kohtunikke kui on seaduses ettenähtud ülempiir hägustab kohtunike täidetud kohtade arvust tegeliku ülevaate saamist. Kohtunike ülemarvu kehtestamine seaduses ei taga samal arvul kohtunikukohtade finantseerimist riigieelarvest ning ringkonnakohtutele seatud ülempiir ei arvesta praegust olukorda 31  Leiame, et puudub igasugune garantii, et seaduses määratud arvu piires kohtuniku kohtade täitmist reaalselt riigieelarvest finantseeritakse isegi siis, kui kohtute nõukogu peab põhjendatuks kohtunikukohad täita. Ülempiiri sätestamine ei ole ka tegelik tagatis kohtusüsteemi kohasele ja jätkusuutlikule toimimisele. Pigem väljendab see seadusandja soovi hoida kohtunike arv kohtusüsteemis kindlates raamides sõltumata kohtuasjade arvust, menetlustähtaegadest vms. Ringkonnakohtutele seatud ülempiir – kuni 46 kohtunikku – ei arvesta sellega, et kehtiva justiitsministri 27.10.2005. a määruse nr 47 § 3 järgi on küll Tallinna Ringkonnakohtus 30 kohtunikku ja Tartu 5 Ringkonnakohtus 16 kohtunikku, kuid § 3 järgi võib kuni 2030. aasta lõpuni Tartu Ringkonnakohtus olla 17 kohtunikku ning Tartu Ringkonnakohtus töötabki hetkel faktiliselt 17 kohtunikku. 4. Ringkonnakohus ei toeta eestseisuse loomist Mitte arvestatud. ringkonnakohtus. Eestseisus ei suurenda kollegiaalset juhtimist, vaid Eelnõuga nähakse ette mõjub vastupidiselt, kuna võtab ära eestseisusesse esimese ja teise astme mittekuuluvatelt kohtunikelt võimaluse kohtutes eestseisuste kaasarääkimiseks. moodustamine. Maakohtus kuulub eestseisusesse kohtu Eelnõu seletuskirjas nähakse eestseisust kui kollegiaalset esimees, osakondade juhtimisorganit ning selgitatakse, et eestseisuse juhatajad ning osakondade pädevusse antakse seni kohtu esimehe ainupädevuses juhatajate arvule vastav arv olnud otsused, nagu kohtu kodukorra, struktuuri ja kohtu üldkogu valitud koosseisu ning tööjaotusplaani kinnitamine (seletuskirja liikmeid (eelduslikult 5- lk 4). Ringkonnakohtu puhul lisandub eestseisusele veel liikmeline), halduskohtus kolleegiumis kohtunike arvu määramise ülesanne (eelnõu kuulub eestseisusesse kohtu § 1 p 40). esimees ning kaks kohtu üldkogu valitud liiget Arvamus, justkui suureneks tänu eestseisusele (eelduslikult 3-liikmeline) ja ringkonnakohtus kollegiaalne juhtimine, on väär. ringkonnakohtus kuulub Tegelikult kahaneb eestseisuse loomisega hoopis eestseisusesse kohtu oluliselt kohtu üldkogu roll, kuhu kuuluvad kõik esimees, kolleegiumide ringkonnakohtu kohtunikud ja seega väheneb suure osa esimehed ning kolm kohtu kohtunike vahetu kaasarääkimise õigus oma kohtu jaoks üldkogu valitud liiget olulistes küsimustes. Näiteks annab üldkogu kehtiva (eelduslikult 7-liikmeline). kohtute seaduse järgi kohtu esimehele arvamuse Ringkonnakohtus otsustab kohtunike jagunemise osas kolleegiumide vahel (§ 241 lg eestseisus kohtunike 2). Kui selle küsimuse otsustaks eestseisus, kaotaks arvulise jaotuse enamik ringkonnakohtu kohtunikke (need, kes pole kolleegiumide vahel. Samuti eestseisuses, kuid oleksid üldkogus) selles osas kinnitab eestseisus sõnaõiguse. Ehkki kehtiva seaduse järgi annab üldkogu kohtunike tööjaotusplaani, esimehele üksnes arvamuse, on üldjuhul vähemalt Tartu olles kuulanud eelnevalt ära Ringkonnakohtu juhtimise tava olnud selline, et esimees kohtu üldkogu arvamuse. 32  arvestab selles küsimuses üldkogu arvamust9. Seega ei saa väita, et üldkogu arvamus selles küsimuses oleks näilik. Veel antakse eestseisuse pädevusse tööjaotusplaani kinnitamine, kodukorra kehtestamine ning ajutiste menetlusgruppide moodustamise (eelnõu § 1 p 49). Seni on tööjaotusplaani kinnitamine üldkogu ainupädevuses ning kodukorra kehtestamine peab kohtu esimehe poolt toimuma kooskõlastatult kohtu üldkoguga (kehtiva kohtute seaduse § 36 p 1 ja § 42 lg 1). Ka neis küsimustes võetakse seeläbi enamikult kohtunikelt ära võimalus üldkogul oma arvamust väljendada. Eestseisus võib otsustada küsimusi kohtunike enamuse tahte vastaselt Võttes üldkogult ära tema praegused ülesanded ning andes need eestseisusele, võib kujuneda ka lausa ebamõistlik olukord, kus vähemus kohtunikke (eestseisuse liikmed) otsustavad lahendada küsimuse vastupidiselt enamuse soovile. Eeldus, et eestseisus esindab kõigi kohtunike huve, praktikas kindlasti paika ei pea, sest isegi kui kõigile kohtunikele antakse võimalus eestseisusele eelnevalt oma seisukohti esitada, ei pruugi eestseisuse liige neid teistele edasi anda. Samuti võib ta lähtuda otsuse tegemisel ikkagi vaid enda arvamusest. Igal juhul ei ole selline seisukohtade „edasivahendamine“ samaväärne sellega, kui kohtunik saaks ise oma seisukoha üldkogus esitada. Eestseisus ei puugi õigesti kajastada kolleegiumide proportsioone Kavandataval kujul ringkonnakohtu eestseisuse moodustamine (ringkonnakohtu esimees, kolleegiumide esimehed ning kohtu üldkogu poolt valitud kolm liiget, vt eelnõu § 1 p 49) ei pruugi peegeldada adekvaatselt ringkonnakohtu kolleegiumide proportsioone kohtus. Nii võib mõni kolleegium olla teistest oluliselt väiksem või suurem, aga eestseisuse liikmete valik seda ei kajasta. Tulemusena võib mõne kolleegiumi huvid jääda eestseisuses kaitseta. Üldkogul sellist moonutust ei teki. Eestseisuse vajalikkust ei ole seletuskirjas põhjendatud Seaduseelnõu seletuskirjast ei nähtu veenvaid põhjendusi eestseisuse loomise vajalikkuse kohta. Eelnevalt on p-s 2.1. välja toodud, et esitatud põhjendused (kollegiaalse juhtimise suurendamine) ei ole asjakohased. Samuti pole välja toodud seda, miks leidsid eelnõu koostajad, et praegu on kollegiaalsus kohtute juhtimises ebapiisav. 9 Näiteks Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2021. a erakorralise elektroonilise üldkogu otsusega otsustati täita halduskolleegiumis vabanenud kohtuniku koht tsiviilkolleegiumis ja teha ministrile ettepanek kuulutada koha täitmiseks välja avalik konkurss. 33  Tartu Ringkonnakohus ei näe, et senine regulatsioon kõnealuste küsimuste otsustamisel, kus otsustajateks on üldkogu või üldkogu seisukohta arvestav kohtu esimees, oleks mingil põhjusel väär või ebamõistlik. Kollegiaalsust juhtimises saab tõsta muul moel Kui pidada vajalikuks kollegiaalse otsustamise suurendamist kohtute juhtimisel, siis võiks seadusandja kaaluda hoopis selgemalt selle ettenägemist, et küsimustes, kus arvamuse peab kujundama üldkogu, kuid otsuse vormistab kohtu esimees, on üldkogu otsustus esimehele siduv. Siinkohal väärib märkimist, et kui üldkogu on mõnes suures kohtus otsustusorganina liialt kohmakas, tasub kaaluda üldkogu käitumisreeglite täpsemat reguleerimist, mis selle probleemi lahendaks. Samas isegi kui eelnõus pakutud süsteem võib olla mõnes osas sobiv suurele kohtule (Harju Maakohus), ei ole see sobiv ega vajalik juhtimise tõhustamise meede väiksemates kohtutes. 5. Ringkonnakohus ei toeta kolleegiumi esimeeste Osaliselt arvestatud. nimetamist kohtute nõukogu poolt Eelnõu on muudetud, Muudatuse vajalikkus on jäetud täiesti põhjendamata kolleegiumi esimehed Eelnõu p 41 näeb ette, et kolleegiumide esimehed nimetab kohtu esimees nimetatakse kohtute nõukogu poolt ringkonnakohtu kuulanud ära kolleegiumi esimehe ettepanekul. Kehtiva kohtute seaduse § 242 lg 1 kohtunike arvamuse. järgi valivad kolleegiumi esimehe kolleegiumi liikmed. Eelnõu seletuskirjast ei leia selle muudatuse põhjendamiseks sisuliselt midagi (vt seletuskirja lk 36). Seega jääb sellise muudatuse vajalikkus täielikult arusaamatuks ning seda ei saa toetada. Tartu Ringkonnakohus ei näe vajadust senise korra, kus kolleegiumi esimehe valivad kolleegiumi liikmed endi seast, ja mis on ringkonnakohtu hinnangul hästi toiminud, muutmiseks. Kehtiv lahendus on põhjendatud ja mõistlik Senine lahendus, kus kolleegiumi esimehe valivad kolleegiumi kohtunikud, on igati mõistlik, kuna kolleegiumi liikmed teavad lähedaste kolleegidena üksteist oluliselt paremini kui kavandatava kohtute nõukoja võimalikud liikmed või nõukojale ettepanekut tegev ringkonnakohtu esimees (kui viimane pole just samast kolleegiumist või muul põhjusel kolleegiumi esimehekandidaati hästi teadev). Vastavalt oskavad just kolleegiumi liikmed valida nende jaoks sobivaima esimehe. Kui lähtuda eeldusest, et kolleegiumide esimehed peavad kohtu esimehe ainuvõimu kohtu juhtkonnas (eelnõu järgi eestseisuses) tasakaalustama, 34  siis ei peaks kohtu esimees kolleegiumide esimeeste nimetamises ega vabastamises osalema, ka mitte ettepanekute tegemise vormis. Selles valguses ei ole asjakohane ka eelnõu seletuskirjas viide riskile, et kohtu juhtimist hakkaksid takistama isikutevahelise (mõeldud on ilmselt kohtu ja kolleegiumide esimehi) koostöö tõrked. Samuti oleks kolleegiumide esimeeste valimine kolleegiumide enda poolt paremini kooskõlas tänapäevase demokraatliku juhtimise põhimõtetega (mida eelnõu seletuskirjas on korduvalt välja toodud). Kolleegiumi esimehe valik kohtu esimehe poolt ei ole kooskõlas kolleegiumi esimehe institutsiooni olemusega Arvestades kolleegiumi esimehele pandud ülesandeid (kohtute seaduse § 242) võib eeldada, et kolleegiumi liikmete toetus ja usaldus kolleegiumi esimehele on äärmiselt oluline, et viimane saaks talle pandud ülesandeid edukalt täita. Eelnõuga kavandatav esimehe määramise viis - ringkonnakohtu esimehe ettepanekul nimetab kohtute nõukogu - võib kaasa tuua hoopis vastupidise efekti, kus kolleegiumi esimeheks satub ringkonnakohtu esimehe poolt soositud ja talle lojaalne isik, kellel tegelikult kolleegiumi toetust ei ole. Vastavalt ei pruugi see isik olla võimeline tõhusalt täita kolleegiumi esimehele pandud ülesandeid. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et sellisel juhul võivad kolleegiumis tekkida märkimisväärseid sisepingeid. Kolleegiumisiseste pingete tekkimist tuleks vältida, mitte nende tekkimise võimalikkust seadusega suurendada. 6. Ringkonnakohus ei toeta eelnõus ettenähtud kohtute Osaliselt arvestatud. nõukogu koosseisu. Kohtute nõukogu koosseis ei järgi rahvusvahelisi Kohtute nõukogusse kuulub standardeid ega pruugi suuta oma ülesandeid efektiivselt 11 liiget: Riigikohtu täita esimees, viis kohtunike Kohtute nõukogus saab eelnõu järgi olema 11 liiget: täiskogu valitud kohtunikku, Riigikohtu esimees, kaks ringkonnakohtunikku, kolm kaks Riigikogu nimetatud esimese astme kohtunikku, Riigikogu liige, Advokatuuri liiget, valdkonna eest juhatuse nimetatud vandeadvokaat, õiguskantsler või vastutav minister, tema nimetatud esindaja, Justiits- ja Digiministeeriumi õiguskantsler ja advokatuuri kantsler või tema nimetatud esindaja ning valdkonna eest esindaja. See tähendab, et vastutav minister või tema nimetatud esindaja. Leiame, et kohtute nõukogu enamuse arvestades kohtute nõukogu senise kohtute haldamise moodustavad kohtunikud. nõukojaga võrreldes kardinaalselt muutunud ülesandeid Käesolevas eelnõus on ja pädevusi, on tegemist aktiivse juhtimisorganiga, mille lähtutud koosseisust, mida töö saab olema oluliselt vastutusrikkam ja mahukam kui on toetanud 19.09.2024 praeguse kohtute haldamise nõukoja töö, mis eeldab ka istungil praegune kohtute tihedamaid kokkusaamisi. Meil on tõsine kahtlus, et haldamise nõukoda. Selle eelnõus ettenähtud koosseis sellist rolli kanda suudab (vt järgi on kohtute nõukogu ka märkust p 7.1 lõikes 2). Kohtute nõukogu koosseisuga koosseisus esindatud nii 35  seotud probleemidest on pikalt kirjutanud kolleeg M. seadusandlik kui ka Ernits oma põhiseaduslikkuse eksperthinnangus täidesaatev võim, kuid „Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste koosseisu enamuse seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtute haldamise moodustavad Riigikohtu tõhustamine), 632 SE“ (vt hinnangu lk 13 jj) ning ka Eesti esimees ja kohtunike Kohtunike Ühing 03.12.2025. a arvamuses justiits- ja täiskogu valitud kohtunikud. digiministrile (vrt arvamuse p 3.3 koos sealsete Sellise koosseisu eesmärk on viidetega). Rahvusvaheliste standardite järgi ei tohi tagada võimude kohtute nõukogu liige olla tegevpoliitik, kuuluda tasakaalustatus ja parlamenti, olla tegev täitevvõimu või haldusvõimu kohtuvõimu asutustes. Kindlasti ei tohiks nõukokku kuuluda minister. institutsionaalne sõltumatus. Kui osad liikmed isegi nimetab parlament, ei tohiks need liikmed ise parlamenti kuuluda. Täiskogu poolt valitud I ja II astme kohtunikud on nõukogus vähemuses Jätkuvalt on probleemiks ka see, et kohtute nõukogus ei ole kohtunike endi valitud kohtunikest liikmed enamuses. Üheteistkümnest liikmest on kohtunike poolt valitavaid I ja II astme kohtunikke ainult viis (Riigikohtu esimees on nõukogus ametikohajärgselt). 7. Kohtuhaldusteenistuse moodustamine Tartu Arvestatud. Ringkonnakohtu struktuuriüksusena ja kohtute eelarve läbirääkimiste korraldus vajavad laiemat arutelu ja Eelnõu §-s 421 on KHT läbimõtlemist. pädevust täpsustatud. Seletuskirjas on selgitatud, Esimese ja teise astme kohtute eelarvete kujunemine et kuigi KHT moodustatakse Eelnõuga sätestatakse esimese ja teise astme kohtute eelnõu kohaselt Tartu muutumine põhiseaduslikeks institutsioonideks Ringkonnakohtu koosseisu, riigieelarve seaduse vaates. SE § 43¹ lg 1 kohaselt on on sel vaid formaalne riigieelarve osaks esimese ja teise astme kohtute tähendus. KHT ja selle grupieelarve, mis koosneb kaheksa kohtuasutuse ning direktor allub vahetult kohtuhaldusteenistuse eelarvetest. Riigikogule esitatava kohtute nõukogule. Tartu kohtute grupi eelarve projekti kinnitab kohtute nõukogu. Ringkonnakohtu esimehel ei Pärast riigieelarve vastu võtmist liigendab kohtute ole KHT suhtes nõukogu riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid mingisuguseid juhtimis- ega esimese ja teise astme kohtute ning järelevalvefunktsioone, kohtuhaldusteenistuse vahel (§ 43¹ lg 5). Kuid eelnõust ei samuti ei saa ta otsustada selgu, kas kohtute nõukogu ka kinnitab kohtuasutuste KHT eelarve kasutamise üle. ning kohtuhaldusteenistuse eelarved, millise aktiga on Selline lahendus toetub tegemist, kes selle allkirjastab ning kas selle peale saab põhimõtteliselt praegusele ka kaevata10. SE § 41² lg 6 p-s 2 nimetatud esimese ja teise astme kohtuhaldusteenistuse direktori ülesanne “annab kohtute juhtimise mudelile, kohtuhaldusteenistuse töö korraldamiseks kus kohut juhivad oma teenistusalaseid akte” piirdub kohtuhaldusteenistusega ja pädevuse piires kohtu ei laiene kohtuasutustele. Kohtuasutuste eelarveid ei saa esimees ja kohtudirektor, kinnitada ka kohtute esimehed, sest esimehe pädevuses kelle vahel puudub 10 Vrdl Vabariigi Valitsuse seaduses on täidesaatvale võimule ette nähtud väga detailne üld- ja üksikaktide andmise regulatsioon. 36 on kooskõlastada kohtuhaldusteenistuse direktori alluvussuhe ja mõlemad koostatud kohtu eelarve eelnõu (SE § 12 lg 3 p 2, § 20 lg alluvad otse justiitsministri 1, § 24 lg 1 ). järelevalvele. Samuti ei selgu eelnõust, kes vastutab kohtuasutuste Eelnõu näeb ette, et lisaks kinnitatud eelarvete täitmise eest. SE § 41¹ lg 1 p 5 Riigikohtule on ka esimese sätestab, et kohtute nõukogu korraldab kohtuasutuste ja teise astme kohtud eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse riigieelarve seaduse (§ 2 lg 2 pidamist. Kas eelarvevahendite korraldamise kohustusest p 2), riigivaraseaduse (§ 3 lg saab tuletada ka kohtute nõukogu vastutuse 1 p 10) ja raamatupidamise kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamise eest? Nii seaduse (§ 2 lg 4) tähenduses kohtute eelarvevahendite kasutamise korraldamine kui põhiseaduslikud selle jälgimine eeldab kohtute nõukogu liikmetelt institutsioonid. Esimese ja märkimisväärset finantskompetentsi ning järjepidevat teise astme kohtute eelarve vajadust süveneda kohtute eelarvetesse. projekti valmistab KS § 431 lg 2 järgi kohtute esimeeste Lisaks tuleb märkida, et eelnõu seletuskirja lehekülgedel ning Justiits- ja nr 54-55 esitatud tabel 4 “ Kohtute gruppi koonduvate Digiministeeriumi sisendi kulude eelarve 2025. aasta näitel (eurodes)” kajastab I ja alusel ette II astme kohtute senist eelarvet, kuid selles puuduvad kohtuhaldusteenistuse eelarvevahendid kohtuhaldusülesannete üle võtmiseks direktor. Eelarve projekti justiits- ja digiministeeriumilt. Eelnõu seletuskiri ei kinnitab kohtute nõukogu. selgita justiits- ja digiministeeriumi eelarvest kohtute Riigikogus esindab esimese baaseelarvesse üle antavate eelarvevahendite liiki ja ja teise astme kohtuid mahtu, mistõttu ei ole kohtutel võimalik hinnata eelarve eelarveläbirääkimistel piisavust uue kohtukorralduse tingimustes. kavandatava KS § 431 lg 4 järgi Riigikohtu esimees. Eelarveläbirääkimiste korraldus Valdkonna eest vastutav minister osaleb Riigikogus Vildakas on ka läbirääkimiste üldine korraldus. Eelnõu sõnaõigusega. Seeläbi näeb ette, et kohtute eelarve koostatakse kõigi kohtute suurendatakse kohtute jaoks ühiselt. Eelarve projekti koostab võimalust ise oma eelarvet Kohtuhaldusteenistuse direktor koostöös Justiits- ja koostada, kujundada ja Digiministeeriumiga ning kohtute esimeestega. Eelarvele kaitsta. Eelnõu vähendab lisatakse eelarveaasta oodatavad tulemused kohtuasjade täitevvõimu rolli esimese ja keskmise menetluskiiruse ja jõudluse kohta. Nii eelarve teise astme kohtute lõplik suurus kui ka oodatavad tulemused kohtuasjade rahastamises ning kaitseb PS keskmise menetluskiiruse ja jõudluse kohta määratakse §-s 4 ettenähtud võimude eelarveläbirääkimistel Riigikogus. lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet ning PS §s 146 Samas ei osale eelarveläbirääkimistel ükski esimese või ettenähtud kohtuvõimu teise kohtuastme esimees. Esimese ja teise astme kohtuid institutsionaalset ning kohtuhaldusteenistust esindab kohtute haldus- ja sõltumatust.-s 146 arendusnõukogu esimees, s.t Riigikohtu esimees. Eelarve ettenähtud kohtuvõimu ja kohtute vastusoorituse kujunemise kirjeldatud viisil seab kahtluse alla kohtu esimehe ülesande tagada korrakohane õigusemõistmine kohtus, kuna kohtu võimaluste ja suutlikkusega ei pea arvestama kohtutele kohtuasjade keskmise menetluskiiruse ja jõudluse kohta kohustuste võtmisel ega ka selleks vajalike 37 eelarvevahendite määramisel. Kohtute (ja seeläbi ka menetlusosaliste) huvide kaitsmine nende küsimustes kavatsetakse usaldada Riigikohtu esimehele, kes ise ei osale õigusemõistmises esimese ega teise astme kohtutes ega saa vastutada ka esimese ja teise astme kohtutele võetud eesmärkide täitmise eest. Olukorda ei paranda see, et läbirääkimisel osaleb sõnaõigusega valdkonna eest vastutav minister. Kohtuhalduse kavandatavate muudatuste elluviimise järel ministril puudub vastutus kohtute tegevuse eest õigusemõistmisel. Riigikohtu esimehe ja ministri vaade esimese ja teise astme kohtute tegevusele on paratamatult väline vaade ega saa seetõttu arvestada kõiki seoseid kavandatava eelarve ja sellega eeldatavalt saavutatava tulemuse vahel. Riigikohtu esimehe arvamus kohtute arengusuundade ja selleks vajalike eelarvevahendite kohta on kahtlemata kaalukas, kuid ei saa olla sama detailne kui igapäevaselt kohtus õigusemõistmise korraldamisega tegeleval kohtujuhil. Seega ei taga eelnõus pakutud korraldus kohtute tegelike võimaluste ja vajaduste arvestamist eelarve määramisel. Teiseks paneb kohtute eelarve määramise kavandatav korraldus Riigikohtu esimehe keerulisse positsiooni. Nimelt esindab Riigikohtu esimees eelarve läbirääkimistel Riigikohtus sarnaselt esimese ja teise astme kohtutele ka Riigikohut. Nii organisatsiooni kui ka eelarve osas on Riigikohus esimese ja teise astme kohtutest selgelt eraldiseisev. Eelarvevahendite piiratuse tõttu ei saa pidada ebatõenäoliseks olukorda, kus Riigikohtu ning esimese ja teise astme kohtute eelarve taotlused või kokkulepitavad tegevuseesmärgid võivad olla teineteist välistavad või vähemalt konkureerivad. See tähendab, et riigil võib olla võimalik tagada ülesannete täitmiseks piisav eelarve kas Riigikohtule või esimese ja teise astme kohtutele, kuid mitte samaaegselt mõlemale. Ebaõiglane on nõuda, et Riigikohtu esimees konkurentsiolukorras esindaks nii Riigikohut kui ka esimese ja teise astme kohtuid. Sellist huvide konflikti tuleks vältida. Riigikohtu ning esimese ja teise astme kohtute huvide samaaegne esindamine võib osutuda võimatuks ülesandeks. Samas eeldaks ka praegusega sarnase korralduse jätkumine, s.o et minister esindab eelarve läbirääkimistel esimese ja teise astme kohtuid, et ministril on vastutus ka eelarve täitmise ja kohtute sisulise tegevuse tulemuse kujunemise eest. See jällegi oleks vastuolus eelnõuga kohtuhalduse valdkonnas kavandatud teiste muudatustega. Kohtute tulemuspõhine rahastamine Eelnõu viib kohtute seadusesse põhimõtte (§ 431 lg 3), 38  mille kohaselt lisatakse eelarveläbirääkimistel kohtute grupi eelarvele konkreetse eelarveaasta oodatavad tulemused lähtudes kohtute arengukavast. Eelnõu seletuskirjas (lk 54) täpsustatakse, et eelarve eelnõuga esitatakse lisaks kohtute arengukavale ka tulevase eelarveaasta oodatavad tulemusnäitajad (seostatuna kohtute töökoormuse mõõtmise metoodika ja kohtute rahastusega), vajaduse korral eelarvega seotud ettepanekud kohtute seaduse muutmiseks (kohtunike arv, kohtumajad). Seega on eelnõu tekst ja eelnõu seletuskirja tekst mõneti erinevad. Kohtute arengukava on tegevuskava, milles määratakse kindlaks esimese ja teise astme kohtute arengueesmärgid, jõudlus kohtumenetluse liikide kaupa, nende saavutamiseks kavandatavad tegevused ning vajalike ressursside ja rahastamise põhimõtted (§ 421). Seega lähtub kohtute arengukava eelkõige pikaajalisest visioonist selle kohta, milliste menetluslike eesmärkide poole võiks püüelda, mitte kohtute käsutuses olevatest reaalsetest ressurssidest ega ole seetõttu objektiivne eelarveläbirääkimiste alus. Visioon ning kohtute reaalsed võimalused võivad üksteisest oluliselt erineda. Seetõttu on vägagi kaheldav, et kohtud saaksid eelarveläbirääkimistel tugineda oodatavatele tulemustele (kohtute arengukava), mis on vastu võetud pikaajalise perspektiiviga ega arvesta olemasolevat olukorda (vt ka märkust p-s 10 kohtu arengukava kohta). 8. Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asjade Arvestatud. lahendamine Regulatsioon ei tohiks olla kohtute seaduses Muudatusest on loobutud. Regulatsioon, mis näeb ette kohtute seaduse täiendamise Selles eelnõus on vangistuse, §-ga 455 (eelnõu § 1 p 78) pealkirjaga „Vangistuse, aresti aresti ja eelvangistuse asjade ja eelvangistuse täideviimise asjade lahendamine“ ei üleriigilisest jagamisest kuulu olemuslikult kohtute seaduse reguleerimisalasse. loobutud, kuid arvestades Tegemist on puhtalt halduskohtumenetluse teema olulisust regulatsiooniesemesse kuuluva normistikuga. Selline menetlusosalistele ja valdkonnapõhiste menetlusregulatsioonide killustamine kohtutele, analüüsitakse ning väljajätmine selle õigest asukohast teemat edasi ning (halduskohtumenetluse seadustikust) raskendab õiguse võimalikud sobivad kohaldamist selle rakendajale ning veelgi enam sellest lahendused pakutakse välja arusaamist menetlusosalistele. VTK-s. Regulatsioon on asjatult pikk, ebaselge ning ebamõistlik Kavandatava kohtute seaduse § 455 lg 1 defineerib kõigepealt, misasi on vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asi. Sellise definitsiooni vajalikkus on kaheldav, ka mõiste on jätkuvalt väga pikk ning seda kasutatakse hiljem vaid sama paragrahvi kolmes lõikes. 39  Normitehniliselt oleks paragrahvi sisu võimalik kokku võtta märksa lühemalt ja lihtsamalt. Kavandatava kohtute seaduse § 453 lg 2 näeb ette vangistusasjade lahendamist kohtus, mille kohtunike koormus on väikseim ning lg 3 sätestab, et kohtunik menetleb vangistusasju asja alluvusjärgse halduskohtu kohtunikuna. Võimalik on aru saada, et selle regulatsiooniga püütakse luua olukord, kus kohtualluvus näiliselt justkui ei muutu, kui väiksema koormusega kohtule suunatakse lahendamiseks vangistusasju. Samas jätab see ebaselgeks hulga küsimusi. Kas nt sellist asja lahendav kohtunik peaks asja lahendamisel kasutama menetlusdokumentides teise kohtu (selle kohtu, kust asi ümber suunati) rekvisiite? Kas selles menetluses osalev kohtupersonal (juristid, sekretärid, referendid) oleks kohtuniku teenistusjärgsest kohtust või selle konkreetse asja alluvusjärgsest kohtust? Kuidas toimub sellises asjas apellatsiooni- ja määruskaebemenetlus, kas kohtuniku tegeliku teenistuskoha järgi või konkreetse asja alluvuse järgi? Regulatsioon hägustab arusaamist kohtute tegelikust töökoormusest, kuna kohtunikud ja ametnikud panustavad osa tööaega teise kohtu kohtuasjade lahendamisse. Lisaks võib selline korraldus rikkuda esimese ja teise kohtuastme omavahelise tasakaalu, kui esimeses kohtuastmes lahendavad osa asju teise ringkonnakohtu tööpiirkonda jäävad kohtud, kuid edasikaebamine toimub endiselt algse kohtualluvuse järgsesse ringkonnakohtusse. Kokkuvõttes tuleks sellise ebamõistliku ning keerulise regulatsiooni asemel näha ette lihtsalt see, et vangistusasjades esitatakse kaebus kaebaja viibimiskoha järgi (kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku § 8 lg 5), kuid kaebust menetletakse halduskohtus, mille kohtunike töökoormus on kohtute infosüsteemi järgi kõige väiksem. Seletuskirjas kardetud põhiseaduse § 24 riivet ei esineks ka siis. 9. Kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise asjades Selgitatud. vastustajaks kohtute nõukogu sätestamine Lahendus võib tekitada praktilisi probleeme Muudatus on vajalik, kuna Eelnõuga muudetakse halduskohtumenetluse kohtuhalduse üleminekuga seadustikku ja riigivastutuse seadust selliselt, et Justiits- kohtusüsteemile endale ning ja Digiministeeriumi asemel muutub kohtulahendiga esimese ja teise astme tekitatud kahju hüvitamise asjades vastustajaks kohtute kohtute käsitamisega nõukogu (eelnõu § 3 ja § 10). põhiseadusliku institutsioonina ei Samas ei nähtu eelnõu § 1 p-st 67, mis sätestab kohtute saa Justiits- ja nõukogu pädevuse (kohtute seadusesse kavandatav §-i Digiministeeriumil sellist 411), et kohtute nõukogu ülesandeks oleks kohustust olla. Muudatus on 40  kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise asjades analoogne RVastSi § 17 vastustajaks olemine. Isegi kui leida, et see on seadusest lõike 1 muudatusega. tuleneva muu ülesande täitmine (kavandatava kohtute seaduse § 411 p 14), siis jääb ebaselgeks, kuidas kohtute nõukogu, kelle olemust võib mõista mitte alalise, vaid vastavalt vajadusele koguneva organina ja kelle liikmed on reeglina hõivatud muu põhitööga, peaks reaalse vajaduse korral halduskohtumenetluses vastustajana osalema? Nt kes koostab kohtumenetluses osalemiseks vajalikud menetlusdokumendid ning kes osaleb istungil, kui seda peaks peetama? Eelnõu ei näe ette kohtute nõukogu esindamise korda. On kaheldav, kas selles küsimuses saab esindamise ülesande panna mõnele nõukogu liikmele või nõukogusse mittekuuluvale isikule. Kohtute nõukogu koosseis ega töövorm ei ole sobilik seaduses sätestatud tähtaja piires kahjunõuete kohta seisukoha kujundamiseks ja/või vastuse andmiseks. Jääb ebaselgeks, kas eelarves on hüvitisteks vahendeid Samuti sätestab eelnõu § 1 p 65 (kavandatava kohtute seaduse § 401 p 10), et nõukogu tegevuseks vajalik raha nähakse ette kohtuhaldusteenistuse eelarves. On ebaselge, kas see eelarve kataks vajadusel ka võimalikud hüvitised, kui kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise vaidluses peaks kaebus rahuldamisele kuuluma? 10. Kohtu arengukava regulatsioonist kohtute seaduses Selgitatud. tuleks loobuda Arengukava sätestamise vajadust pole põhjendatud Arengukava on strateegiline Eelnõuga võetakse seaduse tasandil kasutusele kohtute dokument, mille koostamine arengukava mõiste (§ 1 p 70, kavandatav kohtute seaduse võimaldab siduda kohtute § 421), mida seni kohtute seaduses ei olnud. arendustegevuse ühtseks Seaduseelnõu seletuskirjas ei ole selgitatud, miks peeti tervikuks, tagades vajalikuks arengukava kehtestamine seaduses sätestada, kohtusüsteemi stabiilse ja selles piirdutakse vaid arengukava olemuse lahti sihipärase arengu. kirjutamisega (vt nt seletuskirja lk 52). Seletuskirjast nähtuvalt on samas kohtute arengukava eraldi dokumendina juba praegu Eestis olemas (vt seletuskirja lk 7) ning puudub põhjendus, miks on vaja seda küsimust veel täiendavalt üle reguleerida. Võimalik pole hinnata, millist positiivset efekti peaks kohtusüsteemile andma arengukava reguleerimine seaduses. Arengukava sätestamine seaduses ei ole vajalik ja põhjustab täiendavat halduskoormust ning bürokraatiat Kavandataval kujul luuakse arengukava näol järjekordne riigi bürokraatiat ning halduskoormust suurendav dokument, mille õiguslik tähendus ja siduvus ning konkurents õigustloovate aktidega jääb praeguse regulatsiooni põhjal ebaselgeks. Reeglina on arengukava strateegilise planeerimise alusena poliitikakujundamise 41  vahendiks, millega seatakse eesmärgid, mida hiljem seadustesse kirjutada. Kohtud poliitikat ei kujunda. Lisaks halduskoormuse kasvule võib see tuua kaasa ohu kuritarvitusteks ning uuteks vaidlusteks, kuna niivõrd avaralt sõnastatud olemus võimaldab arengukavasse sisse kirjutada erinevate kohtute jaoks problemaatilisi eesmärke ning lahendusi, mida hiljem seadusteks vormida. Lihtsustatult öeldes saab see olema järjekordne dokument, mille koostamist peavad kohtud hoolikalt jälgima ning mis kokkuvõttes tähendab lihtsalt asjatut ressursikulu kõigi osapoolte jaoks. 11. Ringkonnakohus ei toeta kohtumenetluse kestuse Arvestatud. sätestamist kohtute seaduses Eelnõus nähakse ette, et kohtute seadust täiendatakse §- Muudatusest on loobutud. ga 21, mille järgi kohtuasja menetlus ei kesta ühes kohtuastmes üldjuhul üle üheksa kuu arvates asja saabumisest kohtusse, kusjuures nimetatud tähtaja hulka ei arvata aega, mil menetlus oli peatatud või menetlusosalised tagaotsitavad. Leiame, et tegemist on deklaratiivse sättega, mis ei taga mingilgi viisil kohtumenetluse läbiviimist üheksa kuuga. Vastava sätte lisamisest kohtute seadusesse tuleks loobuda. 12. Ringkonnakohus ei toeta nn kohtuniku tagasipöördumise Teadmiseks võetud. sätte muutmist. Eelnõuga muudetakse kohtute seaduse § 584 lõiget 6 ning nähakse ette, et kohtuniku töötamisel väljaspool kohut võib kohtuniku tagasipöördumise järel kohtute seaduse § 11 lõikes 1, § 19 lõikes 2, § 23 lõikes 1 nimetatud kohtunike üldarv olla suurem kuni maa-, haldus- või ringkonnakohtus kohtunikukoha vabanemiseni ning seaduse § 25 lõikes 3 nimetatud kohtunike arv olla suurem kuni Riigikohtus kohtunikukoha vabanemiseni. Kehtiva kohtute seaduse järgi võib kohtunike üldarv olla suurem kuni vastavas osakonnas või kolleegiumis kohtunikukoha vabanemiseni. Seeläbi ei tekita kohtuniku tagasipöördumine kolleegiumi, kust ta ajutiselt lahkus, probleeme teiste kolleegiumide töökorraldusele. Uus regulatsioon tähendab aga seda, et kohtusiseselt tuleb leida lahendus, kuidas tagada kolleegiumites optimaalne töökoormus, kus nt pensioneerumise tõttu lahkub kohtunik kriminaal- või tsiviilkolleegiumist, kuid naasnud halduskolleegiumi liikme tõttu ei ole võimalik pensioneerumise tõttu kohtuniku kaotanud kolleegiumit endisele tasemele suurendada. Praktikas võib see olla äärmiselt keeruline ning kaasa tuua vajaduse leida kohtunik teisest kolleegiumist, kes oleks nõus täielikult ümber spetsialiseeruma ning asuma pensioneerunud kohtuniku asemele. See on aga totaalses vastuolus 42  eelnõus muidu rõhutatud spetsialiseerumise põhimõttega – sellisel juhul tuleb niisugusel kohtunikul loobuda võimalik et aastatepikkusest spetsialiseerumisest ühele õigusharule ning asuda omandama täiesti teises õigusharus õigusemõistmiseks vajalikke teadmisi. On selge, et selline lahendus oleks väga aeganõudev ja ebapraktiline ning tähendaks ohtu, et teises õigusharus tööle asuva kohtuniku lahendid võivad olla kas ebakvaliteetsed või siis kujunevad tema menetlustähtajad vähemalt algul väga pikaks uute teadmiste omandamise vajaduse tõttu. Sellist olukorda tuleb kindlasti vältida. 13. Eelnõu jõustumistähtajad on ebarealistlikud ega anna Arvestatud. kohtutele piisavalt aega eelnõus ettenähtud kohtureformi käivitavate ettevalmistavate tegevuste teostamiseks. Eelnõus on täiendatud ja täpsustatud seaduse jõustumise tähtaegu ja seletuskirja p-s 810 on selgitatud kohtuhaldusmudeli rakendamiseks vajalike aktide andmist, tulude- kulude jaotust ja seaduse jõustumise tähtaegu. Rakenduskava on seletuskirjas kajastatud tabelis nr 6. 10 on selgitatud kohtuhaldusmudeli Harju Maakohus 1. Kohtumenetluse kestus esimese ja teise astme kohtus Arvestatud. (eelnõu § 1p 1 ) Ühelgi juhul ei ole võimalik kohtumenetluse kestuse Muudatusest on loobutud. sätestamisega seaduses. Seletuskirjas puuduvad täpsemad põhjendused või uuringud selle kohta, millest tuleneb kohtuasjadele konkreetse menetlustähtaja määramine ega selle tähtaja järgimata jätmise tagajärjed. Seletuskirjas märgitakse üldiselt, et kohtumenetluse tähtajad on liiga pikad, kuid puudub analüüs selle kohta, miks on tähtajad pikad ning milline oleks Eesti õigust ja kohtupraktikat arvestav mõistlik aeg. Kehtestatud tähtaega ei ole seletuskirjas põhjendatud. Ka on arusaamatu, miks kehtestada tähtaega, kui see ei ole seletuskirja kohaselt imperatiivne ja sellele ei järgne tagajärge. Samuti ei saa nõustuda, et eelnõus sätestatud tähtaja orientiir oleks kuidagi efektiivsem kui menetluse kiirendamise taotluse esitamise võimalus. Menetluse kiirendamise taotluse menetlusele on seaduses ette nähtud konkreetne menetluskäik, mida on vaja järgida. 43  Samas kui deklaratiivne tähtaja seadmine ei muuda olukorda kuidagi selgemaks ega paremaks. Menetlusseaduses kohtuasja kestvusele tähtaja seadmine ei ole demokraatlikes ühiskondades üldjuhul tavaks. Ka seletuskirjas ei ole ära toodud ühtegi näidet sellest, millise riigi seadus on eeskujuks võetud. Eesti on Euroopa Liidus tehtavate korraliste uuringute järgi asunud kogu aega menetluse kiiruselt esimese viie riigi hulgas ning tõhususelt asus 2025.aasta uuringu järgi kuuendal kohal. Tõhusus on veidi langenud, kuid selle põhjuseks saab olla pensioneerunud kohtunike suur arv ning täitmata kohtuniku kohad. Eesti kohtutes on pikaajaliselt olnud täitmata ligikaudu 10% esimese astme kohtunike kohtadest ning teadupärast ei jagata pensionile suunduvale kohtunikule viimasel kuuel kuul uusi kohtuasju, mis tähendab, et tegelik tööjõu puudujääk on olnud veel suurem. Kohtud on korduvalt välja toonud, et kohtumenetluse kiirus sõltub inimressursist ning menetlusõiguse eripäradest, näiteks menetlusseadusega sätestatud tähtaegadest (hagile vastamise kohustuslik tähtaeg, kaebetähtajad) või kohtu ametikohustustest (kättetoimetamine, selgituskohustus). Paslik oleks algatada ühiskondlik arutelu sel teemal, milline on piisavalt kiire kohtumenetluse aeg ning vastavalt sellele korraldada kohtutele ka rahaline ja inimressurss, mitte üksnes sedastada, et kohtumenetlus on aeglane. Eelnõud tutvustaval kohvihommikul lubas minister pakutud muudatusettepanekust loobuda, kuid oleme siiski oma märkused lisanud. 2. Eestseisuse moodustamine Osaliselt arvestatud. Kohtute eestseisuse kaudu juhtimine on üks võimalik juhtimismudel. Eelnõus ei ole selgitatud, kuidas on Eelnõu on muudetud, §361 tagatud, et eestseisusesse valitakse isikud, kes tegelikult sätestab eestseisuse ka teavad midagi organisatsiooni juhtimisest. moodustamise. Eelnõu Selgusetuks jääb, miks on ringkonnakohtus eestseisuses kohaselt kuulub maakohtu kolleegiumite esimehed, aga esimese astmes osakondade eestseisusesse kohtu juhatajad ei ole eestseisuse liikmed. Eestseisusele peab esimees, osakondade olema hea koostöö kohtu esimehe ning juhtkonnaga juhatajad ning osakondade laiemalt ja vastupidi. Praegune regulatsioon ei välista juhatajate arvule vastav arv eestseisuse poolt suvaotsuseid, mille alusel ei ole kohtu üldkogu valitud võimalik kohtu esimehel ja juhtkonnal tagada kohtu liikmeid (eelduslikult 5- korrakohast tööd. Eestseisuses peaksid olema ka liikmeline), halduskohtus osakonnajuhatajad, kui nad ei ole just valitud kas kuulub eestseisusesse kohtu kohtunike või kohtute nõukogu poolt. esimees ning kaks kohtu üldkogu valitud liiget 44  Mõistlikum oleks sätestada tööjaotusplaanile täpsemad (eelduslikult 3-liikmeline), kriteeriumid ja tagada korralik analüütiline võimakus ringkonnakohtus kuulub tööjaotusplaani teaduspõhiselt koostada, kui piirata eestseisusesse kohtu kohtunike võimalust oma töö korraldamisel kaasa esimees, kolleegiumide rääkida. Näiteks saab määrata ära, et teatud esimehed ning kolm kohtu valdkondadele peab olema spetsialiseerunud kohtuasjade üldkogu valitud liige arvuga proportsionaalne hulk kohtunikke. (eelduslikult 7-liikmeline). Nõustuda ei saa seletuskirja kriitikaga, et kohtute tööjaotusplaanid on liiga detailsed või suvaliselt koostatud. See on elukauge väide ja näitab, et eelnõu koostajad ei ole süüvinud kohtute tegelikku juhtimise asjaoludesse. Harju maakohtus on tööjaotusplaan taganud kohtuasjade ühtlase jaotuse. Iga-aastased statistilised kokkuvõtted näitavad, et kohtunike töökoormus erineb töökoormuspunktide jaotuse alusel kõige rohkem 5-6% ulatuses. Arvestatud on ka kohtunike soove spetsialiseeruda ning tegelikke ühiskonna vajadusi. Eelnõus alahinnatakse kohtunike arusaamist ja vastutusvõimet kohtu töö korraldamisel. 3. Täiendavate osakondade loomine Arvestatud. Nõustuda ei saa eelnõud seletuskirjas märgituga, et kohtud ei ole suutnud tagada spetsialiseerumist Muudatusest on loobutud. seadusega määratud ulatuses. Kõikides kohtute v.a Tartu Maakohtu süüteoosakonnas, on olemas seadusega määratletud spetsialiseerumisega kohtunikud (alaealised, maksejõuetus). Seaduse tasandil osakondade spetsialiseerumise reguleerimine on tarbetult detailne ja piirab kohtute võimalust reageerida muutuvatele oludele ühiskonnas. Eelkõige on kohtuvaidluste suundumusega vastuolus range vahetegu tsiviil ja süüteovaldkonnal. Näiteks on alates 01.01.2026 Harju maakohtus perekonna ja alaealiste osakond, mille liikmed on nii süüteokohtunikud kui ka tsiviilkohtunikud just seetõttu, et ühiskonna probleemid, millega kohtunikud tegelevad ja tihti ka konkreetsed isikud, on samad. Olenemata menetluse liigist on kohtunikel vaja sarnast väljaõpet (nt lähisuhtevägivald, alaealiste küsitlemine) ning ka kohtu koostööpartnerid on paljuski samad (nt KOV, politsei). Mõistlik on ka majandusalaseid süütegusid ja maksejõuetusega seotud vaidluste lahendamine ühes osakonnas. Harju maakohtus arutavad alates 01.01.2026 teatud väga spetsiifilisi süüteoasju (maksud, intellektuaalne omand, andmekaitse) just nimelt tsiviilkohtunikud, sest neid on erialased teadmised. 45  Samuti on väga kitsas spetsialiseerumine Eesti oludes ebavajalik, kui mitte lausa kahjulik. Näiteks on ühisvara jagamisel, perekonnaosakonna kohtunikul vajalik teada nii asjaõiguse kui ka ühinguõiguse temaatikat, sest tänapäeval on ühisvara jagamine seotud paljuski kinnisvara ja osaühingu osadega. Eelnõu seletuskiri märgib, et professionaalsete esindajate osavõtuga korralduslikke eelistungeid peaks saama üldjuhul teha ka videosilla vahendusel, kohtuasjade jagamisel tuleb arvestada istungi vajalikkusega. Videosilla vahendusel tehtavate menetlustoimingute ringi tuleks laiendada, kohtunike kaalutlusvabadust suurendada ning vastavat tehnikat, selle töökindlust ja kvaliteeti parandada. Tööjaotusplaanis peab sellega arvestama. Seletuskirjas väidetu ei vasta paraku Eesti tegelikkusele. Kohtute videosilla lahenduste võimakus on madal, seadmed on vananenud ja isegi interneti ühendus on vahelduva kvaliteediga. Puudub ka analüütiline võimekus ennustada istungimenetluste mahtu, sest see sõltub kohtuasjade dünaamikast. Teeme ettepaneku mitte sätestada seaduses jäigalt osakondade nimetusi ja jaotust, vaid üksnes määratleda, et vajalik on teatud teemadele spetsialiseerumise tagamine. See annab kohtutele suurema vabaduse tööd korraldada. Osakondade määratlemine ei peaks olema tööjaotusplaani, vaid kodukorra küsimus KS § 37 lg 1 järgi. Tööjaotusplaan kehtestatakse üheks aastaks, kuid osakond on palju püsivam kooslus. Sisuliselt tähendaks pakutud lahendus, et iga aastal moodustatakse uued osakonnad. Mõistlik on määrata osakonnad kodukorras ja kohtunike spetsialiseerumine tööjaotusplaanis. Arvestades Eesti väiksust ja kohtuasjade jaotust, ei ole mõistlik jaotada ära kõiki kohtuasju spetsialiseerumise järgi ja fikseerida see veel osakonnana. Seletuskirjast peaks välja jätma igasugused suunised kohtuasjade menetlemise osas. Tähelepanek kohtunike spetsialiseerumisega seoses – see hakkab mõjutama ka juristide töökorraldust. Kohtu struktuuri ja koosseisu muutmine võib olla väga sage protsess. Üldkogu arvamuse ärakuulamine siin võib oluliselt tööprotsesse aeglustada. 4. Kohtuasjade suunamine teise kohtusse kohtualluvust Arvestatud. muutmata Kohtud on korduvalt teinud ettepanekut jaotada teatud Muudatusest on loobutud. kohtuasjad üle riigi. Tasuks siiski mõelda, milline oleks 46  täpne seaduse sõnastus, et see oleks üheselt arusaadav ja seda toetaks ka tehniline lahendus. 5. Kohtuhaldusülesannete üleandmine Arvestatud. Seletuskirja järgi antakse kohtutele üle terve rida haldusülesandeid, kuid selgitused on selles osas väga Seletuskirja p 8 on ebamäärased. Mida tähendab „IT süsteemide arenduses täiendatud. suureneb kohtu kui tellija roll“? Seletuskirjast ei selgu, Muudatuse kohaselt on millises ulatuses antakse üle ka eelarve st ametikohad, kohtute infosüsteemi mis tagavad kohtute nõukoja töö. Seletuskirjas oleks vaja vastutavaks töötlejaks sõnaselgelt selgitada, millised kohustused jäävad Justiits- ja ministeeriumile. Digiministeeriumi asemel kohtuhaldusteenistus. 6. Kohtute nõukogu loomine Teadmiseks võetud. Sisuliselt on koosseis jäänud samaks, mis KHN puhul, aga otsustuspädevus on muutunud. Kõik osalevad isikud va ministeeriumi kantsler, on isikud kes ei tegele üldjuhul strateegiliselt juhtimisega. Vajalik oleks vähemalt ühe professionaalselt juhtimisega tegeleva isiku kaasmaine nõukogu tegevusse. On kummaline, et advokatuur hakkab kujundama kohtute strateegilisi suundumusi, puudub põhjendus, et ministeeriumist peaks olema kaks liiget, samuti puudub seadusandja esindaja vajadus, seadusandja saab panustada läbi seadusloome ega peaks olema strateegilises juhtimises osaline. Oluline on, et välised liikmed saaksid ajaliselt ja sisuliselt panustada. Kohtute nõukoja roll ei saa olla „teadmiseks võtmine“, vaid sisuline juhtimine, milleks peab olema aega ja motivatsiooni. Tänane praktika näitab, et struktuuri ja koosseisu muudetakse kohtu esimehe ja/või kohtudirektori käskkirjaga väga sageli. Hetkel näiteks on justiitsministri käskkirjaga antud näidisstruktuur, mille järgi saab iga kohus struktuuri kehtestada. Kui see norm viia kohtute nõukogu pädevusse, siis on vaja kedagi, kes igapäevaselt selle halduskoormusega seal tegelema hakkab. Ettepanek sõnastada üldisemalt, näiteks järgmiselt: määrab kindlaks kohtuhaldusteenistuse peamised ülesanded ja volitused ning annab juhised struktuuri kehtestamiseks kohtuhaldusteenistuse põhimääruses ning teostab kohtuhaldusteenistuse üle järelevalvet. 7. Eelarve. Arvestatud. Seletuskirjas on toodud, et KHTl tekib eelarve kohtutest üle antavatest kuludest ning Justiits- ja Eelnõu näeb ette, et lisaks Digiministeeriumilt üle antavatest kuludest riigi Riigikohtule on ka esimese eelarvestrateegia raames. Kirjeldatud viisil kujunenud ja teise astme kohtud eelarvetega on kohtutele tagatud tugiteenuste osutamine riigieelarve seaduse (§ 2 lg 2 senises mahus ja senisel tasemel. See ei ole reaalselt p 2), riigivaraseaduse (§ 3 lg 47  võimalik, kuna juhtimisloogika muutusega lisandub 1 p 10) ja raamatupidamise KHT-le ülesandeid, millega varem ei ole tegeletud ja seaduse (§ 2 lg 4) tähenduses millega nt ministeeriumis ei tegelenud kohtute talitus, põhiseaduslikud vaid nt finants (riigieelarve infosüsteemi täitmine, iga- institutsioonid. Esimese ja aastane tulemusaruande koostamine…). Lisaks teise astme kohtute eelarve arengukava koostamine nö rulluval põhimõttel – igal projekti valmistab KS § 431 aastal uue aasta lisamine. Seletuskirjas on tänast olukorda lg 2 järgi kohtute esimeeste tugevalt ilustatud (nt välja on toodud, et kesksed üksused ning Justiits- ja juba toimivad optimaalse struktuuri, juhtimismudeli ning Digiministeeriumi sisendi koosseisu ning oma eelarvega). Lisaks on viidatud, et alusel ette „kantselei tööd on võimalik korraldada kohtuteüleselt kohtuhaldusteenistuse ning kohtute senine kogemus tugiteenuste direktor. Eelarve projekti konsolideerimisel kinnitab, et teenuste kohtuteülene kinnitab kohtute nõukogu. osutamine toob kaasa töökorralduse ja -koormuse Riigikogus esindab esimese ühtlustumise. Tugiteenuste konsolideerimisega kaasnev ja teise astme kohtuid tõhususe suurenemine juhtimises ja töökorralduses eelarveläbirääkimistel vabastab ressurssi KHT toimimiseks vajalike lisanduvate kavandatava KS § 431 lg 4 ametikohtade katteks.“ Kui alles jääb 8 kohtuasutust, järgi Riigikohtu esimees. millel igaühel oma „juhtkond“, siis teenuseid Valdkonna eest vastutav kohtuteüleselt ja ühetaoliselt on väga keeruline ja minister osaleb Riigikogus ressursikulukas osutada. sõnaõigusega. Seeläbi suurendatakse kohtute Riigikogus osaleb kohtute grupi eelarve läbirääkimistel võimalust ise oma eelarvet ning esindab esimese ja teise astme kohtuid nõukogu koostada, kujundada ja esimees, st Riigikohtu esimees, samamoodi nagu ka kaitsta. Eelnõu vähendab Riigikohtu eelarve läbirääkimistel esindab Riigikohut täitevvõimu rolli esimese ja esimees. Justiits- ja digiminister osaleb Riigikogus teise astme kohtute sõnaõigusega. Kuidas on siin tagatud I ja II astme kohtute rahastamises ning kaitseb PS suurem iseseisvus ja vastutus oma eelarve eest? §-s 4 ettenähtud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet ning PS §s 146 ettenähtud kohtuvõimu institutsionaalset sõltumatust.-s 146 ettenähtud kohtuvõimu institutsionaalset sõltumatust. 8. Tulemuspõhine eelarvestamine Selgitatud. Tulemuslepingu ja tulemusrahastamise puhul on väga oluline, millise metoodika alusel tulemusi hinnatakse. Eelnõu seletuskirja p-s 8-10 Hetkel see seadusest ja eelnõust puudub. Oluline on on selgitatud sätestada väga selged kriteeriumid, millest rahastamine kohtuhaldusmudeli sõltub. See peaks olema välja töötatud enne seaduse vastu rakendamiseks vajalike võtmist. Hetkel käib kohtuasjade töökoormuse aktide andmist, tulude- mõõtmine, et selgitada välja, kui palju aega st kohtuniku kulude jaotust ja seaduse ja kohtujuristi ressurssi kulub kohtuasjade jõustumise tähtaegu. lahendamiseks, lisaks siis veel tugiteenuste panus Rakenduskava on (sekretärid jm personal, IT kulu, halduskulu). seletuskirjas kajastatud Tulemuslepingu eelduseks on, et me teame, kui palju ühe tabelis nr 6. kohtuasja lahendamine tegelikult maksab. Puudub 48  selgitus ja säte mis saab siis, kui kohtuasjade tulemusrahastus saab oktoobriks otsa st kui planeeritud kohtuasjade arv saab enne eelarve aasta lõppu täis. Kas siis saavad kohtud töö lõpetada? Seletuskirjas ei ole eelarve osas ette nähtud kohtuhaldusteenistuse eelarvet. Täna on kohtute haldamise kohustus JDM-l. Ülesannete üleandmisega on vajalik anda üle ka eelarve vahendid, mida ei ole eelnõus ega seletuskirjas kajastatud. 9. Maakohtunike arvu sätestamine seaduses. Mitte arvestatud. Kohtunike arvu sätestamine seaduses ei ole otstarbekas ja läheb ka vastuollu tulemusleppe põhimõttega. Juhul, kui Muudatus tagab rahastamise kokkuleppel lepitakse kokku, et nt ajutiselt kohtusüsteemi stabiilsuse ja on vajalik suurendada kohtunike arvu, siis on selle välistab võimaluse muuta muutmine läbi kohtute seaduse muutmise väga kohtunike arvu aeganõudev ja samas ka poliitiline otsus. haldusotsustega. Seaduses sätestatud ülempiir „kuni Kohtunike arvu juures on vajalik silmas pidada ka seda, 164 kohtunikku“ vastab et paljudel kohtunikel on tulenevalt juhtimisfunktsioonist praegusele nelja maakohtu ja ka omavalitsusorganites osalemisest vajalik vähendada kohtuniku kohtade kohtuniku töö tegemise koormust. Suure kohtu koguarvule, kuid jätab osakonnajuhatajal peab olema vähemalt 50% tööajast võimaluse ametikohtade võimalik olema võimalik kasutada juhtimisülesannete täitmisel paindlikkuseks täitmiseks. Kohtunike arvu määramise aluseks peaks tegeliku vajaduse ja olema jälgitav arvutus, mis on seletuskirjas lahti töökoormuse järgi. kirjutatud. Kohtuniku kohtade koguarv on kohtusüsteemi Kui kohtunike koormused vähenevad haldusorganite töös seisukohalt strateegiline osalemisel, teiste koormus suureneb. Arvestades tänaseid ressurss, mis mõjutab täitmata kohti ja koormust, võib see olemasolevate otseselt õigusemõistmise kohtunike koormust veelgi suurendada? kättesaadavust ja kvaliteeti. Seetõttu on põhjendatud, et see on sätestatud seaduses, mille muutmine eeldab Riigikogu otsustust ja poliitilist vastutust. 10. Kohtuhaldusteenistuse (KHT) loomine. Selgitatud. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kuidas toimub KHT ja kohtute koostöö. Eelnõus ja seletuskirjas on täpsustatud KHT rolli KHT-le saab igal ajahetkel ülesandeid anda ja panna ta Haldusülesannete jaotus vastutama nende täitmise eest. Aga ressursside KHT ja kohtute vahel ning tagamisest pole kuskil juttu. Konkreetsete ülesannete KHT täpsemate ülesannete loetlemine seaduses ei pruugi olla mõistlik, sest see ei ole määramine on otstarbekas piisavalt ettenähtav ning ei taga süsteemi paindlikkust. jätta kohtute nõukogu pädevusse, sest tugiteenustega seotud 49  KHT töökorralduse osas veel tähelepanek: IT ootused ja vajadused võivad arendamisel jääb kohtute infosüsteemi vastutavaks aja jooksul muutuda. kasutajaks küll JDM, kuid KHT peab kujunema kohtuid esindavaks sisuliseks tellijaks, kes oleks kvaliteetseks Muudatuse tulemusel on partneriks nii JDM-le kui ka Registrite ja Infosüsteemide kohtute infosüsteemi Keskusele. KHT kujundamine kohtute IT sisutellijaks vastutavaks töötlejaks toob kaasa täiendavate ressursside vajaduse IT valdkonda Justiits- ja (hetkel vaid IKT koordinaatori ametikoht). Digiministeeriumi asemel kohtuhaldusteenistus. 11. Kohtuniku ametiväline töötamine Teadmiseks võetud. Ettepanek on täiendada KS § 49 lõiget 1 sõnadega "riigi infosüsteemide arendamise". Sel juhul oleks muudetud Praeguse eelnõuga ei tekst: "/../ samuti osaleda rahvusvaheliste reguleerita kohtunikuameti organisatsioonide töös ning tegeleda õigusloome, välist töötamist. Kehtiv infosüsteemide arendamise ja loomingulise tegevusega". kohtute seadus võimaldab kohtunikul osaleda Ettepaneku põhjendus: praktikas on tekkinud olukord, õigusloomes või teadustööl kus kohtunikel ei ole võimalik panustada riigi (nt õppejõud ülikoolis). infosüsteemide arendamisse, sest see ei mahu lubatud kõrvaltegevuste alla, samuti ei ole seetõttu võimalik maksta kohtunikule tasu. Infosüsteemi arendamisel on oluline kasutajapoolne sisend, ilma selleta infosüsteemi arendada ei ole võimalik. Kohtunikupoolne panus võib olla oluline nii kohtuinfosüsteemi arendamisel, kuid ka muu riigi infosüsteemi arendamisel, kui selleks on vajalikud kohtuniku spetsiifilised erialateadmised. Lubatud kõrvaltegevust piiratakse sellega, et tegemist peab olema riigi infosüsteemiga, mitte eraõigusliku isiku enda tarbeks tehtud tarkvaraarendusega. Riigi infosüsteemi arendajaks võib seejuures olla hanke alusel olla eraõiguslik isik. Tuleb arvestada, et tihti käivad infosüsteemide arendus ja õigusloome käsikäes, seega töögrupis osalemine hõlmaks nii õigusloome küsimusi kui ka vastavaid infosüsteemi arendustega seotud küsimusi. Ei oleks mõistlik piirata kohtuniku rolli sellises olukorras vaid õigusloomega, arvestades, et õigusloome seejuures võibki käsitleda infosüsteemi ülesehitust ja toimimist. 12. Tagasisidestamine Teadmiseks võetud. Tagasiside andmise võimalus on juba praegu olemas, kuid pole uuritud, miks seda ei ole kasutatud. Tagasiside Tagasiside eesmärk on andmine peab olema seotud võimalusega pakkuda ka toetada kohtunikku tema enesetäiendust ja töö motiveerimisega. Teise astme kohtu erialateadmiste ja oskuste kolleegiumi esimehel puuduvad igasugused täiendamisel. Tagasiside administratiivsed hoovad pakkuda esimese astme kohtu andmine toimub kohtunikule neid võimalusi. Ka puudub Eestis kohtunike kohtusüsteemi siseselt karjäärisüsteem, mis on paljudes teistes riikides kõrgema astme kohtu tagasiside andmisel oluline. kohtuniku poolt. -oskuste 50  täiendamisel. Tagasiside andmine toimub kohtusüsteemi siseselt kõrgema astme kohtu kohtuniku poolt. 13. Kohtuniku ametipiirangud Teadmiseks võetud. Rahvusvahelises organisatsioonis peaks saama töötada ka osaajaga nii, et samaaegselt vähendatakse kohtuniku töökoormust Eesti kohtus. 14. Distsiplinaarkaristuse kehtivuse pikendamine Teadmiseks võetud. Distsiplinaarmenetluse võiks kombineerida ka mentori määramise või kohustusliku koolitusega. 15. Rahvakohtunike institutsiooni kaotamine. Teadmiseks võetud. Mõistlik on võimaldada kolmest kohtunikust koosnevat koosseisu nii tsiviilasjade kui ka süüteoasjade arutamisel, Ettepanek vajab täiendavat kui tegemist on eriti keeruka või laia kõlapinda leidva analüüsi asjaga. 16. Rakendusplaan. Arvestatud. Eelnõu rakendamise tähtajad ei ole realistlikud. Esmajoones peaks paralleelselt eelnõu menetlemisega Eelnõus on täiendatud ja toimuma projekti ettevalmistamine ja ülemineku täpsustatud seaduse korraldamine, kuid tänaseks ei ole seda veel alustatud. jõustumise tähtaegu ja KN ja KHT töö alustamisel peaks eelnema ülesannete ja seletuskirja p-s 810 on töökorralduse välja töötamine, lisaks ka tänaste selgitatud direktorite poolt asjade üle andmine. Arusaamatu on kohtuhaldusmudeli kiirustamise vajadus. Leiame, et selleks, et muudatus rakendamiseks vajalike oleks korralikult ka kohtusüsteemile selgitatud ja selle aktide andmist, tulude- mõju ka juhitud on vajalik esmalt koostada tööplaan ja kulude jaotust ja seaduse siis see etappide kaupa ellu viia, mitte kiirustades jõustumise tähtaegu. ebarealistlikud tähtajad seaduses sätestada. Rakenduskava on seletuskirjas kajastatud tabelis nr 6.10 on selgitatud kohtuhaldusmudeli rakendamiseks vajalike aktide andmist, tulude- kulude jaotust ja seaduse jõustumise tähtaegu. Rakenduskava on seletuskirjas kajastatud tabelis nr Tartu Halduskohus 1 1. KS § 2 – Tartu Halduskohus peab oluliseks, et Arvestatud. seadusandja ja täitevvõim rakendaksid meetmeid, mis võimaldaksid kohtul kohtumenetluse kestust lühendada. Muudatusest on loobutud. Praeguses olukorras on prognoositav, et Tartu Halduskohtus pikenevad menetlusajad lähiajal veelgi: 2024. aastal oli Tartu Halduskohtu kohtunike ülekoormus 51  20% ja 2025. aastal 30%. Ülekoormust aitaksid vähendada ressursside süsteemselt läbimõeldud jaotamine ning kohtumenetluse sisulised muudatused (sh kohtute tehtud ettepanekud halduskohtumenetluse lihtsustamiseks, riigilõivu tõstmiseks ja õigusemõistmisevälistest ülesannetest loobumiseks). Kohtumenetluse oodatava kestuse deklareerimine olukorda ei paranda. 2. KS § 19 – eelnõuga plaanitakse sätestada Mitte arvestatud. halduskohtunike arv seaduses. Eeldatavasti põhjustab pakutud lahendus eelnõu seletuskirjas esile toodud Muudatus tagab stabiilsuse asemel süsteemis liigse jäikuse. Lisaks ei kohtusüsteemi stabiilsuse ja vasta sõnastus „kuni 26 kohtunikku“ tegelikule välistab võimaluse muuta vajadusele. Sõna „kuni“ annab eksliku indikatsiooni, kohtunike arvu justkui oleks Eesti riigi vajaduse maksimaalne piir haldusotsustega. Seaduses kindlaks tehtud. Tegelikkuses on halduskohtunike sätestatud ülempiir vastab viimaste aastate töökoormus olnud ametikohtade arvust praegusele kahe halduskohtu tunduvalt suurem. Pakume sõnastuseks „üldjuhul kohtuniku kohtade 28 kohtunikku“. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et oleks koguarvule, kuid jätab läbi mõeldud, millises korras toimuks kohtuniku võimaluse ametikohtade ametikohtade arvu muutmise menetlus. Vältimaks teema täitmisel paindlikkuseks ülemäärast politiseerimist, võiks kaaluda lahendust, et tegeliku vajaduse ja kohtute nõukogu teeks asjaomase kohtu esimehe töökoormuse järgi. avalduse alusel Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada Kohtuniku kohtade koguarv kohtunike ametikohtade arvu muutmise eelnõu. on kohtusüsteemi seisukohalt strateegiline ressurss, mis mõjutab otseselt õigusemõistmise kättesaadavust ja kvaliteeti. Seetõttu on põhjendatud, et see on sätestatud seaduses, mille muutmine eeldab Riigikogu otsustust ja poliitilist vastutust. 3. KS § 12 lg 2 ja § 12 lg 3 p 11 (koosmõjus KS § 20 lg-ga Selgitatud. 1) ning KS § 39 lg 1 – KS § 12 lg 2 muudatuse põhjal võiks mõista, et eesmärk on sätestada, et kohtu juhtimine Eelnõus on selgemaks ei jagune enam kohtu esimehe ja kohtudirektori (ega muudetud KHT kohtute kohtuhaldusteenistuse direktori) vahel, vaid kohut juhib nõukogu pädevust (§-d 411 ja esimees (vt eelnõu seletuskirja lk 29). Eelnõu seletuskirja 412). Seletuskirjas toodud kohaselt hakkab kohtu esimees pärast kohtudirektori selgitused KHT ja KN volituste lõppemist vastutama täielikult ka oma rollijaotusest. kohtuasutuse haldamise eest (eelnõu seletuskirja lk 30). Haldusülesannete jaotus Eeltoodu põhjal võiks mõista, et kohtu juhtimise osaks on KHT ja kohtute vahel ning ka kohtu haldamise korraldamine osas, mida kohtute KHT täpsemate ülesannete nõukogu pole andnud kohtuhaldusteenistuse pädevusse määramine on otstarbekas (KS § 12 lg 3 p 11 ja § 411 lg 1 p-d 9 ja 11). Arusaamatuks jätta kohtute nõukogu jääb aga KS § 39 lg 1 tähendus – selle põhjal võib mõista, pädevusse, sest et halduskohtu haldamist korraldab kohtu esimehe tugiteenustega seotud asemel kohtute nõukogu (kohtu esimees vajab 52  kohtuhaldusülesande täitmiseks erinormi, kuid sellegi ootused ja vajadused võivad osas on eelnõu ambivalentne – vrd KS § 39 lg 1 ja § 411 aja jooksul muutuda. lg 2). Kui kohtu juhtimine ei hõlma kohtu haldamist, siis tuleks need tegevused seaduses selgelt piiritleda või vähemalt eelnõu seletuskirjas esimese astme kohtu juhtimise korraldus selgelt lahti kirjutada (KS § 39 lg 4 vajalikku selgust ei loo). 4. KS § 12 lg 3 p 2 (koosmõjus KS § 20 lg-ga 1) ja KS § 431 Selgitatud. lg 6 – eelnõu viidatud sätetest ega mujalt ei selgu, kes kinnitab halduskohtu eelarve. Kui eelnõu eesmärk on Esimese ja teise astme luua selgem ja tõhusam juhtimismudel, mille kohaselt kohtute eelarve projekti juhib kohut kohtu esimees, peaks kohtu eelarve valmistab KS § 431 lg 2 järgi kinnitama (mitte kooskõlastama) kohtu esimees. Sel kohtute esimeeste ning juhul peaks kohtuhaldusteenistuse (või Justiits- ja kohtuhaldusteenistuse direktori) roll seisnema kohtu Digiministeeriumi sisendi eelarve eelnõu koostamises. KS § 431 lg 6 põhjal on alusel ette ebaselge, kas pärast kohtute grupi vahendite liigendamistkohtuhaldusteenistuse peaksid halduskohtu eelarve koostama kõik esimese ja direktor. Eelarve projekti teise astme kohtud koos või on silmas peetud, et seda teeb kinnitab kohtute nõukogu. halduskohus koostöös kohtuhaldusteenistusega. Riigikogus esindab esimese ja teise astme kohtuid eelarveläbirääkimistel kavandatava KS § 431 lg 4 järgi Riigikohtu esimees. Valdkonna eest vastutav minister osaleb Riigikogus sõnaõigusega. Seeläbi suurendatakse kohtute võimalust ise oma eelarvet koostada, kujundada ja kaitsta. Eelnõu vähendab täitevvõimu rolli esimese ja teise astme kohtute rahastamises ning kaitseb PS §-s 4 ettenähtud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet ning PS §s 146 ettenähtud kohtuvõimu institutsionaalset sõltumatust.-s 146 ettenähtud kohtuvõimu institutsionaalset sõltumatust. 1 1 2 5. KS § 36 p 1 , § 36 ja § 36 – kolmeliikmelise eestseisuse Arvestatud. järele võiks tekkida Tartu Halduskohtus vajadus juhul, kui kohtunike ametikohtade arvu tuntavalt Eelnõu on muudetud, §361 suurendatakse. KS § 361 lg-s 1 võiks selguse huvides sätestab eestseisuse täpsustada, et eestseisuse liige valitakse sama kohtu moodustamise. Eelnõu kohtunike seast. kohaselt kuulub halduskohtus eestseisusesse 53  kohtu esimees ning kaks kohtu üldkogu valitud liiget. 6. KS § 36 p 1 ja § 362 lg 1 p 1 – kohtunike tööjaotusplaani Mitte arvestatud. kui töökorralduse olulise dokumendi kinnitamine peaks jääma kohtu üldkogu pädevusse. Tartu Halduskohtu Eestseisuse poolt praktika ei kinnita eelnõu seletuskirjas esitatud väidet, et tööjaotusplaani kinnitamine üldkogu pole selleks sobilik organ – tööjaotusplaani on aitab tagada kohtusüsteemi muudetud kalendriaasta vältel harva. Kohtu esimehele efektiivset toimimist, või eestseisusele võiks anda volituse muuta käskkirjaga kaaludes üle iga üksiku kohtu tööjaotusplaani, kui see on õigusemõistmise kohtuniku õiguse oma korrakohaseks tagamiseks vältimatult vajalik (vrd KS § valdkonna siseselt 381). Alternatiivselt võiks lisada tingimuse, et enne spetsialiseerumise suunda tööjaotusplaani ja kodukorra kinnitamist tuleb ära valida. Võimalusel saab kuulata kohtu üldkogu arvamus. eestseisus kohtunike eelistustega siiski arvestada 7. KS § 37 lg 41 – halduskohtunike kohustuslik Osaliselt arvestatud. spetsialiseerumine peaks hõlmama üksnes neid valdkondi, milles on kohtuasjade arv mõlemas halduskohtus stabiilselt kõrge. Eelnõu seletuskirjas pole esitatud põhjendusi, millistel kaalutlustel põhineb eelnõus tehtud valik. Tartu Halduskohtu tööjaotusplaanis pole keskkonnaõiguse asjade vähesuse tõttu kohtunike spetsialiseerumist vajalikuks peetud (2025. a statistika kohaselt saabus Tartu Halduskohtusse 5 keskkonnaõiguse asja, 2024. aastal 18 asja). Seepärast tasuks keskkonnaõiguse asjadele spetsialiseerumise kohustusest loobuda. Sõnade „planeerimisõiguse asjad“ asemel võiks selguse huvides kasutada „planeerimis- ja ehitusõiguse asjad. 8. KS § 401 – kuna kohtusüsteemi koostöö seadusandjaga Arvestatud. suureneb, tasuks kaaluda parlamendiliikmete osakaalu suurendamist kohtute nõukogus. KS § 401 lg 9 osas Kohtute nõukogusse kuulub vajaks täpsustamist, et kohtute nõukogu kohtunikust 11 liiget: Riigikohtu liikme töökoormuse vähendamisel säilib tema ametipalk esimees, viis kohtunike (nagu kohtunikel, kelle töökoormust vähendatakse KS § täiskogu valitud kohtunikku, 37 lg 11 alusel). kaks Riigikogu nimetatud liiget, valdkonna eest vastutav minister, õiguskantsler ja advokatuuri esindaja. See tähendab, et kohtute nõukogu enamuse moodustavad kohtunikud. Käesolevas eelnõus on lähtutud koosseisust, mida on toetanud 19.09.2024 istungil praegune kohtute haldamise nõukoda. Selle järgi on kohtute nõukogu koosseisus esindatud nii seadusandlik kui ka 54  täidesaatev võim, kuid koosseisu enamuse moodustavad Riigikohtu esimees ja kohtunike täiskogu valitud kohtunikud. Sellise koosseisu eesmärk on tagada võimude tasakaalustatus ja kohtuvõimu institutsionaalne sõltumatus. 5 9. KS § 45 – vangistusasjade üleriigiline jaotamine on Arvestatud. halduskohtute vahelise koormuse ühtlustamiseks mõistlik ja vajalik abinõu. Kuna tegemist ei oleks ajutise Muudatusest on loobutud. ega järelevalve meetmega, tuleks eelistada sätte paigutamist halduskohtumenetluse seadustikku. Eelnõus pakutud lahendus, et vangistusasja kohtualluvus ei muutu, tekitaks kaebajates segadust: miks lahendab ühe kohtu kohtunik teise kohtu asja, millisesse ringkonnakohtusse tuleb esitada edasikaebus, millise kohtu esimees lahendab taandamistaotlust ning teostab järelevalvet ja distsiplinaarvõimu. Pigem võiks kaaluda seadusesätet, et vangistusasi allub sellele halduskohtule, mille töökoormus on vangistusasjades väiksem. 10. KS § 49 lg 1 – lõike teist lauset tuleks pärast sõnu Teadmiseks võetud. „kohtute seaduses“ täiendada sõnadega „või muus seaduses kohtunikule“. Seeläbi on selgem, et kohtunik võib täita ka Riigikogu valimise seaduse alusel Vabariigi Valimiskomisjoni liikme ülesandeid ja saada selle eest tasu. 11. KS § 88 lg 6 – kohtuniku distsiplinaarkaristuse kustumise Teadmiseks võetud. tähtaja pikendamist ühelt aastalt kolmele on põhjendatud eelnõu seletuskirjas äärmiselt üldsõnaliselt. Seletuskirjast ei nähtu, et eelnõu koostajad oleksid muudatuse vajalikkust analüüsinud (nt pole teada, mitmel korral on viimase 30 aasta jooksul esinenud kolme aasta jooksul korduvat karistamist; samuti tuleks tähelepanu pöörata kustunud karistuse mõjule uue karistuse määramisel). Ajal, mil kohtusüsteemis on toimumas ulatuslikud reformid, võib selline läbimõtlemata muudatusettepanek olla tajutav kohtunike survestamise katsena. Sellest ettepanekust tuleks praegusel kujul loobuda. 12. KS § 18 lg 21 – täienduste lisamisel kaob senise lause Osaliselt arvestatud. järele vajadus ära; KS § 18 lg 3 – võiks kaaluda järgmist sõnastust: Eelnõu muutmispunkti tekst „Halduskohtu tööpiirkonna määrab valdkonna eest parandatud. vastutav minister kohtute nõukogu ettepanekul. Kohtumaja asub halduskohtu tööpiirkonnas. Kohtumaja 55  täpse asukoha otsustab kohtute nõukogu. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.“; KS § 19 – eelnõu punktis 29 on viidatud KS § 19 lg 1 muutmisele, kuid seaduses pole seda (vt ka eelnõu punkti 30). 13. KS § 37 lg 12 – sättes tasuks täpsustada, et alustava Osaliselt arvestatud. kohtuniku töökoormuse vähendamine on kohtu esimehe pädevuses ning kohtuniku ametipalka ei vähendata (vt Eelnõu muutmispunkti tekst eelnõu seletuskiri, lk 43); parandatud. KS 383 – tasuks eelistada sõnu „edasilükkamatu vajaduse korral“ (s.o ainsuses); KS § 401 lg 7 – võiks kaaluda nt järgmist sõnastust „Nõukogu juhib ja esindab nõukogu esimees. Nõukogu esimees on Riigikohtu esimees.“ KS § 455 lg 1 – lause lõpust võiks viimased sõnad kuni sõnani „kaebust“ välja võtta; KS § 46 – kehtivas seaduse ei ole lõiget 1; lõikesse 2 tuleks selguse huvides lisada pärast sõna „esitab“ sõnad „kohtute nõukogule“; KS § 49 lg 1 – vääriks täpsustamist, kas silmas on peetud osalemist õigusemõistmisega seotud organisatsioonide töös (vrd KS § 584 lg 2); KS § 1303 lg 2 – sõna „valimise“ järele tasuks lisada sõna „ajutise“; KS § 13010 – sõnad „Enne 2026. aasta 1. juulit kehtinud“ on üleliigsed. Tartu Maakohus 1. Samas on eelnõu koostajad suutnud eelnõusse lisada Arvestatud. tarbetu ja segadust tekitava § 21. Tegemist on menetlusõiguse küsimusega, mis tuleb lahendada Muudatusest on loobutud. menetlusseadustikes. Rõhutada tuleb ka varem korduvalt esile toodut, et asjade läbi vaatamise kiirus ei sõltu tihti kohtunikust. Peamiseks kiirust mõjutavaks teguriks on ebamõistlik töökoormus, millele ei ole juba pikemat aega lahendust pakutud ega püütud olukorda leevendada. Samuti mõjutavad menetluste kestust suures osas menetlusosaliste tegevused: menetlusosalised on kadunud või mingil põhjusel hõivatud (teised menetlused, haigused jne), menetluses on suurem arv osalisi, kelle leidmine ja neilt seisukoha saamine võtab aega; menetlusdokumendid on koostatud nii halvasti, et võib kuluda arvestatav aeg, et kohus saaks oma lauale dokumendi, mida ka sisuliselt menetleda saab; keerukamate asjade puhul esitatakse taotlusi ekspertiisideks (eksperte pole Eestis just ülemäära ja kuna osade pädevus on kaheldav (järelevalvet aga keegi ei teosta), on head eksperdid ülekoormatud), vaatlusteks, 56  tõendite kogumiseks välismaalt jne, mis kõik võtavad aega ja nende toimingute kestust ei saa kuidagi mõjutada kohtunik. Tuleb märkida, et üle 40 nädala on kohtutes menetluses siiski väike osa tsiviilasju. Pakutud tähtaja rakendamise korral on mitmeid ohte, millele eelnõu koostajad ei ole ilmselt mõelnud: 1) kui peab hakkama kiiresti menetlema neid keerukamaid asju, mis kohtutes tavaliselt pikemalt menetluses on, kannatavad selle all asjad, mis praegu kiiremini menetletud saavad (näiteks lastega seotud asjad), sest kõikide asjade kiirkorras menetlemiseks ei ole kohtutel lihtsalt inim- ja ajalist ressurssi - kokkuvõtvalt tõuseb keskmine menetlustähtaeg; 2) hakatakse otsima võimalusi menetluste peatamiseks, et mahtuda üheksa kuu piiri sisse; 3) kui mõni menetlus kestab üle üheksa kuu, siis võivad menetlusosalised esitada täiendavaid nõudmisi või kaebusi, mille lahendamisele kulub see aeg, mida võiks kasutada kohtuasja sisuliseks lahendamiseks - jällegi pikeneb üldine keskmine menetlusaeg. Juhul, kui § 21 on siiski plaanis jõustada, tuleks seadust täiendada ka § 6 osas ja määrata, et kuigi kohtunik korraldab oma tööaega iseseisvalt, tuleks lisada, et kohtuniku tööaeg on 40 tundi nädalas. Praegu ei ole kohtuniku tööaeg paraku sätestatud mitte üheski õigusaktis ja on ekslik arvamus, et töö iseseisva korraldamise all võib kohtunikelt nõuda ka 60 töötundi nädalas 2. Eelnõu kaaskirjas tuuakse positiivsena välja, et kohtute Arvestatud. nõukogu koosseisu on üks Riigikohtu liige asendatud Justiits- ja Digiministeeriumi kantsleriga (§ 401 lg 1 p 7). Kohtute nõukogusse kuulub Nimetatud muudatuse näitamine positiivsena on 11 liiget: Riigikohtu seletuskirjas sisustamata. Ministeeriumi kaks kohta esimees, viis kohtunike nõukogus on ebavajalik olukorras, kus ministeerium täiskogu valitud kohtunikku, enam kohtute haldusküsimustega ei tegele. § 401 lg 1 p 8 kaks Riigikogu nimetatud kohaselt on nõukogus nagunii juba valdkonna eest liiget, valdkonna eest vastutav minister või tema esindaja, kelleks võib olla kavastutav minister, kantsler. õiguskantsler ja advokatuuri Viimati mainitud kontekstis pole § 431 lg 4 alusel selge,esindaja. See tähendab, et milline roll ja vastutus on justiits- ja digiministeeriumil ja kohtute nõukogu enamuse kuhu ning millise õigusakti alusel liiguvad riigieelarvest moodustavad kohtunikud. välja makstavad rahad. Seaduseelnõu järgi ei saa justiits- Käesolevas eelnõus on ja digiministrit enam nimetada valduskonna eest lähtutud koosseisust, mida vastutavaks ministriks, kuna tal kaob kohtutega on toetanud 19.09.2024 igasugune seos peale nõuandva rolli. istungil praegune kohtute haldamise nõukoda. Selle Jätkuvalt on nõukogus vaid viis I ja II astme kohtunikku järgi on kohtute nõukogu (+ RK esimees) ja samas 5 muud liiget, seega ei ole koosseisus esindatud nii kohtunikud nõukogus piisavalt esindatud. Ettepanek on seadusandlik kui ka 57  anda täiendavalt üks nõukogu kohtu I astme (sh täidesaatev võim, kuid halduskohus) kohtunikele. Praeguse variandi kohaselt on koosseisu enamuse esimese astme (sh halduskohtu) kohtunikud nõukogus moodustavad Riigikohtu liialt vähe esindatud: I astme 190 kohtuniku kohta on esimees ja kohtunike nõukogus kolm kohta, s.o 1 koht 63,3 kohtuniku kohta. täiskogu valitud kohtunikud. Samas II astmes on 46 kohtunikku ja kaks kohta, ehk et Sellise koosseisu eesmärk on koht 23 kohtuniku kohta. Arvesse tuleb võtta, et kogu tagada võimude kohtupidamise põhiraskus (asjade maht) lasub I astme tasakaalustatus ja kohtutel, seega on nende kaal kogu õigusmõistmises kohtuvõimu suurem, mistõttu tuleks tagada ka I astme suurem institutsionaalne sõltumatus. esindatus nõukogus. See tagaks paremini ka nõude, et nõukogus on ülekaalus kohtunikud: sel juhul 6 (+1) vs 4. Nõukogus liikmete valiku kriteeriumid (§ 401 lg 2) on hea idee, kuid üks täiendav koht võiks siis olla valdkonna vaba, kuid mitte samast kohtust. 3. Eelnõuga soovitakse piirata kohtunike enesemääramist ja Osaliselt arvestatud. sõltumatust vähendades kohtute üldkogu pädevust. Praegu kinnitab tööjaotusplaani kohtu üldkogu. See Eelnõu on muudetud, §361 tähendab, et kõigi kohtunike soovidega arvestatakse ning sätestab eestseisuse asjad saavad jagatud kõige mõistlikumal viisil. Üldkogu moodustamise. Eelnõu pädevuse vähendamine ei ole millegagi õigustatud ega kohaselt kuulub maakohtu põhjendatud, kõik toimib. Kui tööjaotuskava ja eestseisusesse kohtu spetsialiseerumist hakkavad otsustama vaid eestseisused, esimees, osakondade võib tekkida olukord, et kohtunikud ei saa neis juhatajad ning osakondade küsimustes kaasa rääkida. Liiati on eestseisuses jällegi juhatajate arvule vastav arv liialt vähe kohtunike endi poolt valitud esindajaid - sama kohtu üldkogu valitud palju kui nimetatavaid. See aga vähendab jällegi liikmeid (eelduslikult 5- kohtunike sõltumatust - on võimalik, et valitud esindajad liikmeline), halduskohtus jäävad vähemusse ega suuda esindada neid valinud kuulub eestseisusesse kohtu kohtunike soovi. esimees ning kaks kohtu üldkogu valitud liiget Ehk et eestseisuse loomise eesmärk ei ole arusaadav (§ (eelduslikult 3-liikmeline), 361 ja § 362). Eestseisuse tekitamine esimehe ja ringkonnakohtus kuulub osakonnajuhatajate kõrvale ei muuda juhtimist eestseisusesse kohtu selgemaks. Kui esimees ja pooled eestseisuse liikmed esimees, kolleegiumide valib kohtute nõukogu, ei ole kohtuniku sisemine esimehed ning kolm kohtu sõltumatus tagatud. Pole selge, miks peaks eestseisus üldkogu valitud liige tegelema näiteks ajutiste menetlusgruppide (eelduslikult 7-liikmeline).. moodustamisega. Ei ole tagatud, et pooled eestseisuse liikmed oleksid süüteo- ja teine pool tsiviilkohtunikud. Esimees + osakonnajuhatajad + eestseisus tähendaks praeguse eelnõu järgi, et Tartu Maakohtu juhtimisotsuseid teeb 1/3 kohtunikest. Ülejäänud 2/3 pädevuse vähendamine ei ole millegagi õigustatud. Kui kõigi juhtide koormust vähendada, vajab Tartu Maakohus juurde vähemalt kahte kohtunikukohta. 58  Mööda ei saa vaadata sellestki, et § 12 lg 4 p 4 muudab maakohtu esimehe sõltuvaks kohtute nõukogust ja võtab võimaluse seista oma kohtu huvide eest. 4. Keeruline on viie kohtumaja puhul luua tsiviilvaldkonnas Arvestatud. kolme osakonda (§ 91 ja § 37 lg 41). See tähendaks, et suurt osa asju ei menetleta inimesele kõige lähemas Muudatusest on loobutud. kohtumajas. Sundkorras spetsialiseerumine on üleüldse küsitav. On valdkondi, kus see on mõistlik, samas ei ole see nii väikses riigis absoluutsena mõistlik ega võimalik. Liigse spetsialiseerumisega on raskendatud töö võimalikult võrdse jagamine kohtunike vahel nii, et oleks tagatud ka menetlusosalistele võimalikult lähedane menetlus ilma lisakuludeta. Spetsialiseerumisega kaasneda võiv vajadus menetleda asja maakohtu tööpiirkonna teises servas (teises majas), toob kaasa ajalise kulu kohtunikule (ta ei tee sel ajal sisulist tööd, kui sõidab) ja lisaks ka sõidukulud. Lisaks tuleb märkida, et kohtunikud peaksid oma tööd saama teha võimalikult laiapõhjaliselt, et mitte kaotada oma kvalifikatsiooni ja õigusteadmisi teistest õigusvaldkondadest. Kui mõni kohtunik lahendab 10 aastat vaid eestkoste ja perekonnaasju, võib olla äärmiselt keerukas tema ümber spetsialiseerumine näiteks üldvaldkonna asjadele siis, kui kohtus sees selline vajadus tekib. Põhjendatud on osaline spetsialiseerumine näiteks kahele valdkonnale või siis üldvaldkonnale ja sinna juurde mingile kitsamale spetsiaalvaldkonnale. Selliselt on võimalik tööd paremini jaotada ja tagada kohtumenetluse läbiviimine siiski võimalikult menetlusosaliste lähedal ja väiksemate kuludega. 5. Tervitatav on püüe mingilgi moel tagada kohtute Selgitatud. koormuse ühtlustamine §-de 454 ja 455 kaudu Selles eelnõus on kohtuasjade üleriigilisest jagamisest loobutud, kuid arvestades teema olulisust menetlusosalistele ja kohtutele, analüüsitakse teemat edasi ning võimalikud sobivad lahendused pakutakse välja VTK-s. 6. Kindlasti ei ole kohased ja teostatavad rakendussätetes Osaliselt arvestatud. esitatud tähtajad kohtute nõukogu, kohtuhaldusteenistuse, kohtute eestseisuste Eelnõus on täiendatud ja moodustamiseks. Sisuliselt peaks kogu reform olema täpsustatud seaduse lõpetatud 2026 lõpuks, samas ei ole eelnõu veel saanud jõustumise tähtaegu ja isegi valitsuse heakskiitu ja see peab läbima ka Riigikogu seletuskirja p-s 810 on 59  menetluse. Kohtute Nõukogu liikmeid saavad selgitatud kohtunikud valida aga kohtunike täiskogul, mis on kohtuhaldusmudeli toimunud juuni alguses ja kandidaadid tuleb esitada rakendamiseks vajalike eeldatavalt maikuus. Et see saaks toimuda, on eelnõu aktide andmist, tulude- vastu võtmiseks aega 3,5 kuud. 1. juulil 2026 tööd alustav kulude jaotust ja seaduse kohtute nõukogu peaks olema kehtestanud jõustumise tähtaegu. tööjaotusplaani koostamise täpsemad alused (§ 37 lg 41) Rakenduskava on hiljemalt 2026 oktoobriks, et eestseisus saaks hakata seletuskirjas kajastatud nende juhiste alusel tööjaotusplaani koostama. Seejuures tabelis nr 5.10 on selgitatud peab eestseisus paralleelselt tööjaotusplaani kohtuhaldusmudeli koostamisega suutma vähem kui kahe kuuga ära rakendamiseks vajalike otsustama, kuidas kohtunikud alates 1. jaanuarist 2027 aktide andmist, tulude- osakondadesse jagunevad/spetsialiseeruvad, sest see on kulude jaotust ja seaduse omakorda tööjaotusplaani alus. Samas peab olema jõustumise tähtaegu. kohtute nõukogu ja iga kohtu üldkogu olema valinud 1. Rakenduskava on oktoobriks 2026 ka need eestseisuse liikmed. seletuskirjas kajastatud tabelis nr 5. Samuti peaks kohtute nõukogu määrama kohtuhaldusteenistuse struktuuri ja koosseisu (§ 42 lg 3), EN 632 on Riigikogu mis peab olema otsustatud 1. septembriks 2026 – s.o kahe menetlusest tagasi võetud. kuu jooksul ja seda suveajal, kui on valdav puhkuste periood. Ka kohtuhaldusteenistuse direktor peaks olema nimetatud 1. septembriks. Seejuures on vajalik korraldada avalik konkurss, kus võimalikud kandideerijad veel tegelikult ei tea täpselt ei oma ja ka teenistuse ülesandeid, struktuuri ja võimalusi. Kokkuvõttes on kogu reform ajaliselt teostamatu. Täiesti selgusetu on nii eelnõu kui ka sellele lisatud seletuskirja pinnalt, kuidas täpselt hakkab edaspidi kohtute rahastamine toimuma. Selline teadmatus toob paratamatult kaasa õigusemõistmise korrakohase toimimise ebamäärasuse. Tartu Maakohus teeb ettepaneku jätkata eelnõu number 632 menetlemist, tehes sellesse vajadusel muudatusi. Tallinna Ringkonnakohus 1. Tänan võimaluse eest avaldada arvamust Teadmiseks võetud. kohtukorralduse muudatusi käsitleva eelnõu kohta. Suurest lahendamist nõudvate kohtuasjade hulgast ja osaliselt täitmata kohtuniku ametikohtadest tingituna on ringkonnakohtunike tööaeg pikalt ette planeeritud, mistõttu ei saanud ma siinse arvamuse andmiseks ette nähtud aja jooksul pidada laiapõhjalist arutelu kolleegidega. On siiski ilmne, et säärastes küsimustes, nagu eelnõus käsitletavad, on kohtunike hulgas väga erinevaid veendumusi nii põhimõttelisel tasandil kui detailides, mistõttu oleks juba eos lootusetu sõnastada 60  mingisugust kohtu üksmeelset arvamust. Sestap on järgnev eelkõige allakirjutanu seisukoht. Tõden esmalt, et eelistanuksin kohtukorralduse tõhustamiseks ning õigusemõistmiseks kasutatavate ressursside vajalikul määral paindliku jaotamise tagamiseks kohtureformi idee varasemas etapis välja pakutud samaliigiliste kohtute ühendamise ning eraldi asutusena kohtuhaldusteenistuse moodustamist. Nõustun siiski, et seekordses eelnõu versioonis välja pakutud lahendused, mis puudutavad kohtuhaldusülesannete üle andmist ministeeriumilt kohtute nõukogule (KN) ja kohtuhaldusteenistusele (KHT) ning eelkõige kohtute eelarve kujundamise protsessi, on eesmärgipärased ja õigesuunalised. . 2. Minu arvates on keskse tähtsusega kohtute eelarve Arvestatud. kujundamise protsess. Toetan eelnõus valitud lahendust, kus I ja II astme kohtute eelarve kujuneb läbirääkimiste Eelnõu ja seletuskirja on tulemusena Riigikogus. Lisaks sellele, et sellist lahendust muudetud, muudatuse toetab võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte, on eesmärk on, et kohtute see oluline ka põhjusel, et ühendab omavahel senisest infosüsteemi vastutav märksa tugevamini seadusandja rolli kohtutele seadusega töötleja on Justiits- ja pandavate ülesannete määratlemisel ning nende Digiministeeriumi asemel ülesannete täitmiseks vajalike ressursside eraldamisel kohtuhaldusteenistus. riigieelarvest. Oleme minu arvates täna selgelt olukorras, kus olemasoleva ressursiga kõiki kohtutele seadusest tulenevaid ülesandeid mõistliku aja jooksul täita võimalik ei ole. Need ülesanded määratleb aga suuresti seadusandja läbi kohtukaebeõigust, edasikaebeõigust ja kohtumenetluse korda reguleerivate õigusnormide. Teisisõnu on suuresti just seadusandja määrata, kui palju ja kuidas toimuvat õigusemõistmist Eesti rahvas kui kõrgeima võimu kandja soovib ja vajab. Eelnõus pakutud eelarve koostamise protsess, sh kavandatava kohtute seaduse (KS) § 431 lõikes 3 ette nähtud eelarveaasta oodatavate tulemuste sõnastamine peaks tagama seadusandjale selgema arusaamise esiteks sellest, kui palju ja kui kiiresti on kehtiva õiguse kohaselt nõutava kvaliteediga võimalik kohtuasju menetleda ning teiseks sellest, et soovides menetlusaegu lühendada, tuleb riigieelarvest kas leida lisaressursse täiendavate kohtunike või kohtuametnike palkamiseks või teha selged sammud kohtuasjade lahendamisega seotud kohtuniku ajakulu vähendamiseks. Sellega seoses rõhutan, et siinses eelnõus käsitletavad kohtukorralduse muudatused on vajalikud, ent neist üksi tänase kohtute ressursipuuduse vähendamiseks ei piisa. Seetõttu on iseäranis oluline võimalikult kiiresti töötada välja ja viia ellu seadusandlikud muudatused kohtuasjade arvu 61  vähendamiseks. Need muudatused peaksid hõlmama kohtukaebeõiguse ja iseäranis edasikaebeõiguse mõistlikul määral piiramist, eelkõige apellatsiooniastmes kohtuasjade lihtsustatud korras läbivaatamise võimaluste suurendamist jms. Kõige suurema puudusena käsitletavas eelnõus näen aga seda, et kohtutele ei kavatseta üle anda õigusemõistmise toetamiseks vajalikeks infotehnoloogia-arendusteks ette nähtud ressursse. Minu arvates on ilmne, et kohtute töö tõhustamisel saab tulevastel aastatel olema väga suur roll nimelt IT-arendustel ehk eelkõige kohtuniku tööaega kokku hoidvate tehnoloogliste lahenduste kasutusele võtmisel. Oleks igati loogiline, et selliste lahenduste tellimise ja arendamisega seotud otsustused, sh ressursiotsused teeb kohtusüsteem samadest põhimõtetest lähtudes nagu muude õigusemõistmiseks riigieelarvest ette nähtud kulude puhul. See tagaks ka selge vastutuse selliste arenduskulude otstarbeka tegemise eest, kuna eelduslikult on kohtusüsteem ise kõige paremini suuteline hindama seda, millised arendused tegelikult muudaksid kohtupidamise kiiremaks ja tõhusamaks ning kas ühe või teise lahenduse kasutuselevõtmise ja käitamise kulud on saadavat kasu arvesse võttes mõistlikud ja otstarbekad. Jättes IT- arenduskulude komponendi kohtute grupi eelarvest välja, jäetakse kohtud suures osas ilma võimalusest kontrollida enesekorralduse põhimõttest lähtudes õigusemõistmisele kuluva koguressursi kasutamist ja tagada selle otstarbekus. . 3. Eelnõu § 1 punktis 1 sõnastatud üheksakuuline Arvestatud. menetlusaeg on eesmärgina mõistlik, ent selle saavutamise vääramatu eeldus on juba kohtus Muudatusest on loobutud. lahendamist ootavate ja edaspidi saabuvate kohtuasjade mahule vastava ressursi olemasolu. Eelnõus sõnastatud kujul jääb säte deklaratiivseks ning sisutuks. Sellest sootuks loobumise asemel teen ettepaneku lisada selles sisalduv idee kohtute eelarvet käsitlevasse paragrahvi (KS § 431), näiteks lisades selle lõikesse 3 viimase lausena põhimõtte, et kohtute grupi eelarve peab olema piisav, võimaldamaks kohtuasja lahendamise ühes kohtuastmes keskmiselt üheksa kuu jooksul. 4. Eelnõu § 1 punktidega 2, 3, 26, 27 ja 33 seoses ei pea ma Mitte arvestatud. otstarbekaks linna täpsusega kohtumajade asukohtade sätestamist seaduses. Kohtumaja ülalpidamise kulu on Kohtumajade seaduse üks õigusemõistmise ressursikuludest, mille vajalikkust tasandil nimetamise ja otstarbekust tuleks hinnata samamoodi nagu muude eesmärk on suurendada kuluartiklite puhul. Seetõttu näib mõistlikum jätta kohtusüsteemi stabiilsust, 62  kohtumajade asukohtade määramine täielikult KN-i sõltumatust täitevvõimust, pädevusse. säilitades õigusemõistmise kättesaadavuse iga Eelnõu § 1 punktidega 10, 29 ja 35 seoses ei pea ma maakonnas. Muudatus näeb vajalikuks ega otstarbekaks kohtunike maksimaalse arvu ette, et seadusesse lisatakse sätestamist konstitutsioonilises seaduses. Põhimõtteliselt ammendav loetelu linnadest, peaks rahastatavate kohtuniku ametikohtade arv olema kus asuvad maakohtute kohtusüsteemi ja seadusandja vaheliste kohtumajad eelarveläbirääkimiste esemeks. Kohtusse saabuvate asjade hulgast või laadist tingituna võib olla vajalik Kohtuniku kohtade koguarv mõnel aastal täita kohtuniku ametikohti rohkem, teisel on kohtusüsteemi aastal vähem. See ei tähenda seejuures ajutiselt ametis seisukohalt strateegiline olevate kohtunike ametisse nimetamist, vaid teataval ressurss, mis mõjutab aastal kohtunike arvu suurendamist selliselt, et otseselt õigusemõistmise järgnevatel aastatel kohtunike loomuliku ametist kättesaadavust ja kvaliteeti. lahkumise järel vastavat arvu kohti ei täideta. Samuti Seetõttu on põhjendatud, et võib teatavas menetlusliigis või kohtuastmes osutuda see on sätestatud seaduses, vajalikuks suurendada kohtunike arvu ja vähendada mille muutmine eeldab proportsionaalselt kohtuametnike arvu või vastupidi. Riigikogu otsustust ja Erinevate kohtuastmete menetlusaegade märkimisväärse poliitilist vastutust. erinevuse (või selle erinevuse tekkimise ohu korral) võib osutuda vajalikuks üheks või mitmeks aastaks muuta kohtunike arvu jagunemist I ja II astme kohtute vahel. Seetõttu peaks kohtunike arvu, sh kohtuniku ametist lahkumise korral uue kohtuniku värbamise või värbamata jätmise otsustamine olema täielikult KN-i pädevuses, kes saab seda teha eelarve piires ja mõistes selgelt ka riski, et täiendava kohtuniku ametisse nimetamine on olemuselt pikaajaline kulu. Soovides vältida minu meelest küll ebareaalset ohtu, et KN asub vastutustundetult kohtuniku ametikohti täitma, on võimalik näha kohtute eelarve koostamist käsitlevas paragrahvis ette, et muu hulgas määratletakse kohtute grupi eelarves vastaval eelarveaastal täidetavate (täiskoormusele taandatud) kohtuniku ametikohtade arv. 5. Eelnõu § 1 punktides 46 – 49 nähakse ette kohtu Arvestatud. eestseisuse moodustamine ning seni mitme kohtu üldkogu pädevuses olnud küsimuse üle andmine Eelnõu on muudetud, § 361 eestseisusele. Tõden, et nagu suur osa kohtunikke, ei pea sätestab eestseisuse sellist lahendust heaks hulk minu kolleege Tallinna koosseisu, moodustamise ja Ringkonnakohtust. Mulle näib siiski, et eelkõige §362 selle pädevuse. tööjaotusplaani kinnitamine ning kohtuasutuse siseste ressursijaotusotsuste tegemine ei peaks olema üldkogu Eelnõu kohaselt kuulub pädevuses ning eesmärgipärasema ja ratsionaalsema ringkonnakohtu tulemuse tagab sellistes küsimustes otsustuspädevuse eestseisusesse kohtu andmine eestseisusele. Eestseisuse idee on minu arvates esimees, kolleegiumide mõistlik kompromiss sedalaadi küsimuste üldkogu esimehed ning kolm kohtu pädevusse jätmise ning õigusemõistmise korrakohase üldkogu valitud liige toimimise eest vastustava kohtu esimehe pädevusse (eelduslikult 7-liikmeline). andmise vahel. Ma ei nõustu ka kuuldud kriitikaga, et 63  eelkõige tööjaotusplaani kehtestamise andmine Ringkonnakohtus otsustab eestiseisuse pädevusse tooks kaasa selle, et kohtunike eestseisus kohtunike arvamusi enam sootuks arvesse ei võeta. Nii kohtu arvulise jaotuse esimehe kui eestseisuse huvides on igal juhul, et kolleegiumide vahel. Samuti kohtunikke rakendataks näiteks spetsialiseerumise korral kinnitab eestseisus võimalikult palju sellistes valdkondades ja töölõikudes, kohtunike tööjaotusplaani, milles nad on parimad ja kus nad tunnevad end hästi. olles kuulanud eelnevalt ära kohtu üldkogu arvamuse. 6. Eelnõu § 1 punkti 53 eesmärk jääb selgusetuks – see, kas Arvestatud. kohtuasja lahendamine eeldab kohtuistungi pidamist või isiku ärakuulamist on üks element, mis iseloomustab Eelnõu ja seletuskiri on konkreetse kohtuasja või konkreetse kohtuasjade liigi muudetud lahendamiseks vajalikku töömahtu (töökoormust). KS § 37 lg 2 punktis 4 sätestatu, et kohtuasjade jagamine peab tagama kohtunike ühtlase töökoormuse kohtu piires, hõlmab minu arvates ka seda, et kui kohtuasja lahendamine on eelduslikult ajamahukam põhjusel, et see nõuab kohtuistungi pidamist, sh kohtuistungi pidamist või ärakuulamist väljaspool kohtuniku alalist teenistuskohta, tuleb seda ajakulu koormuse hindamisel arvesse võtta. Eelnõu § 1 punktis 58 on ekslikult kasutatud sõnu „kohtute nõukoja“, mille asemel peaks olema „kohtute nõukogu“. 7. Eelnõu § 1 punktiga 62 seoses võiks Osaliselt arvestatud. kohtuhaldusülesannete jaotumise osas KS § 39 lõike 1 sõnastust täpsustada, näiteks märkides selgelt, et esimese Eelnõus on selgemaks ja teise astme kohtute haldamist korraldab kohtute muudetud KHT kohtute nõukogu, teostades seaduses sätestatud pädevust ning nõukogu pädevust (§-d 411 ja jagades kohtute ja kohtuhaldusteenistuse vahel 412). Seletuskirjas toodud kohtuhaldusülesanded, kui käesolevas seaduses ei ole selgitused KHT ja KN ette nähtud teisiti. Arusaadav on soov seaduses mitte rollijaotusest. määratleda kohtuhaldusülesannete mõistet, ent selge Haldusülesannete jaotus peaks olema, et juhul kui seadus ei täpsusta selgelt, kes KHT ja kohtute vahel ning peab üht või teist kohtuhaldusülesannet täitma, siis KHT täpsemate ülesannete otsustab selle täitja KN, kes peab seda sel juhul arvesse määramine on otstarbekas võtma ka kohtute grupi eelarve liigendamisel. jätta kohtute nõukogu Täpsustamist vajaks eelnõuga pakutud KS § 411 lg 2, pädevusse, sest mille kohaselt saab KN anda seadusega või muu tugiteenustega seotud õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud ootused ja vajadused võivad kohtuhaldusülesande üle KHT-le. Eelnõu seletuskirjast aja jooksul muutuda. nähtuvalt on selle sätte eesmärk anda KN-ile võimalus otsustada, et eelkõige mingisuguses muus seaduses peale KS-i asutusele või asutuse juhile pandud ülesande võib panna KHT-le. See lahendus iseenesest näib mõistlik ning aitab vältida eelkõige seda, et mõnesse muusse õigusakti kirjutatakse teatav kohustus asutusele või asutuse juhile, ent kohtuhaldusmudelis on otstarbekas 64  täita see ülesanne tsentraalselt, mitte igas kohtuasutuses eraldi. Samas tuleb vältida seda, et KN annab KHT-le mõne ülesande, mille seadusandja on ometi otsustanud KS-iga üheselt panna kohtu esimehele (nt kohtu eelarve kinnitamine või mingisuguses kohtuhaldusküsimuses arvamuse avaldamine). Lahenduseks võiks olla, et seadusandja saab ülesanded, mis lasuvad kohtutel või kohtu esimeestel ja mida KN ei saa otsustada KHT-le üle anda, määratleda KS-is ning muudes seadustes ja õigusaktides kohtule kui asutusele või kohtu esimehele kui asutuse juhile pandud ülesanded on KN-i otsusega KHT-le üle antavad. Eelnõu § 1 punktiga 72 seoses kordan juba eespool märgitut, et eelnõus pakutud I ja II astme kohtute eelarvete koostamise ja läbirääkimise mudel väärib heakskiitu. Täpsustada on siiski vaja teatavaid rolle selles protsessis. Näiteks on eelnõus pakutud välja KS § 431 lõike 2 sõnastus, mille kohaselt valmistab kohtute grupi eelarve projekti ette KHT direktor koostöös kohtute esimeestega. Kuigi eelnõus pakutud KS § 411 lg 1 p 11 kohaselt kinnitab kohtute ja KHT koostöö põhimõtted KN, oleks eelarveprotsessi selguse huvides minu arvates otstarbekas seaduses sätestada, et eelarve projekti koostab KHT direktor, kuulanud ära kohtute esimeeste arvamused. Olulisemgi veel on KS § 431 lõikes 2 täpsustada, milles seisneb ministeeriumi roll eelarve projekti koostamisel – selleks rolliks saab olla arvamuse andmine. Lisaks jääb eelnõust mõneti segaseks konkreetse kohtu eelarve kinnitamise pädevus. Eelnõu § 1 punktist 16 (KS § 12 lg 3 p 2) jääb mulje, et kohtu esimees kooskõlastab KHT direktori koostatud kohtu eelarve. Eelnõuga kavandatava KS § 431 lõikes 6 on kasutatud sõnastust „kohtud ja [KHT] koostavad […] oma eelarved“. Olukorras, kus kohtute grupi eelarve liigendab kohtute ja KHT vahel KN, näib loogiline, et konkreetse kohtuasutuse eelarve kinnitab KHT direktori ettepanekul kohtu esimees ehk tehniliselt on eelarve koostamine KHT direktori ülesanne, ent eelarve kinnitamine on esimehe pädevuses. 8. Eelnõu § 1 punktiga 65 seoses tõden sarnaselt oma Arvestatud. kolleegide enamusega, ent KN-i koosseisuga sellisel kujul ei saa nõustuda. Tõden, et Riigikogu esindaja Kohtute nõukogusse kuulub osalemine KN-is on otstarbekas, samas ei pea selleks 11 liiget: Riigikohtu esindajaks tingimata olema Riigikogu liige. Küll aga ei esimees, viis kohtunike ole vajalik see, et 11-liikmelises nõukogus on sisuliselt 2 täiskogu valitud kohtunikku, häält ministeeriumil (minister ja kantsler). Sellest kaks Riigikogu nimetatud tulenevalt teen ettepaneku suurendada valitavate liiget, valdkonna eest kohtunike hulka ühe ringkonnakohtuniku võrra ning vastutav minister, 65  vähendada ühe ministeeriumi esindaja võrra. Minu õiguskantsler ja advokatuuri arvates võiksid KNi kuuluda seega Riigikohtu esimees, esindaja. See tähendab, et kolm ringkonnakohtunikku, kolm esimese astme kohtute nõukogu enamuse kohtunikku, üks Riigikogu nimetatud esindaja, moodustavad kohtunikud. Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, Käesolevas eelnõus on õiguskantsler või tema esindaja ning viimaks lähtutud koosseisust, mida justiitsminister või tema nimetatud esindaja. on toetanud 19.09.2024 istungil praegune kohtute haldamise nõukoda. Selle järgi on kohtute nõukogu koosseisus esindatud nii seadusandlik kui ka täidesaatev võim, kuid koosseisu enamuse moodustavad Riigikohtu esimees ja kohtunike täiskogu valitud kohtunikud. Sellise koosseisu eesmärk on tagada võimude tasakaalustatus ja kohtuvõimu institutsionaalne sõltumatus. 9. Eelnõu § 1 punktiga 78 seoses toetan ideed näha seaduses Arvestatud. ette võimalus kohtute töökoormuse tasandamiseks ja menetlusaegade ühtlustamiseks jagada teatavat liiki Selles eelnõus on kohtuasju üle Eesti. Kahtlen aga eelnõus valitud kohtuasjade üleriigilisest lahenduse otstarbekuses ning pean eelistatuks selliste jagamisest loobutud, kuid sätete KS-i lisamise asemel teha vastavad muudatused arvestades teema olulisust menetlusseadustike kohtualluvust reguleerivates sätetes, menetlusosalistele ja nähes ette, et vastavat liiki kohtuasja alluvust ei määra kohtutele, analüüsitakse mitte menetlusosalise asukoht, vaid selline kohtuasi allub teemat edasi ning sellele maa- või halduskohtule, kelle töökoormus on selle võimalikud sobivad kohtuasja registreerimise hetkel kõige väiksem. lahendused pakutakse välja Vajadusel võib selguse huvides täpsustada, et selline VTK-s. kohtuasi suunatakse ex officio alluvusjärgsesse kohtusse lahendamiseks sõltumata sellest, millisele maakohtule (või vastavalt halduskohtule) on hagi (või kaebus) adresseeritud. Lisaks võib näha ette, et sellises asjas kohtuistungi pidamise vajaduse korral toimub kohtuistung kostja elukohale või asukohale lähimas kohtumajas, välja arvatud kui kõik menetlusosalised nõustuvad asja arutamiseks kohtuniku alaliseks teenistuskohaks olevas kohtumajas. Lahendus, kus ühe maakohtu kohtunik lahendab n-ö teise maakohtu kohtunikuna kohtuasja, hakkab praktikas tekitama tarbetut segadust kuni võimalike vigadeni lahendite vormistamisel. Lisaks sellele ei arvesta praegu eelnõus pakutud lahendus kuidagi ka ringkonnakohtute võimaliku koormuste erinevusega. Olukorras, kus nt 66  Tartu Maakohtu kohtunik vaatab tarbijakrediidi asja läbi Harju Maakohtu kohtunikuna, alluks apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule, samas kui eelduslikult toob suurem töökoormus esimese astme – mille tõttu jagati konkreetne asi teisele kohtule – kaasa ka suurema koormuse ringkonnakohtus. 10. Eelnõu § 1 punktiga 112 seoses pean vaatamata kogu Arvestatud. optimismile tõdema, et eelnõu vastuvõtmise ja rakendamise ajakava ei ole realistlik. Isegi kiire Eelnõus on täiendatud ja seadusandliku menetluse korral näib seaduse täpsustatud seaduse rakendamiseks vajalike ettevalmistuste tegemiseks jäävat jõustumise tähtaegu ja liialt vähe aega. seletuskirja p-s 810 on selgitatud kohtuhaldusmudeli rakendamiseks vajalike aktide andmist, tulude- kulude jaotust ja seaduse jõustumise tähtaegu. Rakenduskava on seletuskirjas kajastatud tabelis nr 6. 11. Eelnõu §-iga 3 seoses tuleb hoolikalt läbi mõelda ja Teadmiseks võetud. täpsustada kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamise mehhanismi reaalne toimimine, eelkõige see, kust ja kuidas leitakse selleks vajalikud vahendid. On ilmne, et kohtusüsteemi eelarvesse ei ole võimalik selliste hüvitiste väljamaksmiseks vajalikke summasid planeerida ega sellekohast reservfondi luua. Võib seejuures eeldada, et arvestatav osa hüvitamisnõuetest seondub kohtuasjade menetluse venimisega. Jättes sedalaadi hüvitiste maksmiseks vajalike vahendite leidmise kohtute grupi eelarve n-ö siseküsimuseks, on tagajärjeks see, et õigusemõistmisele kuluvate ressursside maht väheneb ning see omakorda toob kaasa menetlusaegade pikenemise ja võimalike põhjendatud hüvitamisnõuete hulga suurenemise. Viru Maakohus 1. Kohtumenetluse kestus esimese ja teise astme kohtus. Arvestatud. Kohtuasja menetlus ei kesta ühes kohtuastmes üldjuhul üle üheksa kuu, arvates asja saabumisest kohtusse, Muudatusest on loobutud. kusjuures nimetatud tähtaja hulka ei arvata aega, mil menetlus oli peatatud või menetlusosalised tagaotsitavad. Kuigi 20. jaanuaril 2026 Justiits- ja Digiministeeriumis toimunud kohtureformi eelnõu kaasamishommikul lubati nimetatud säte eelnõust välja võtta, peame siiski vajalikuks rõhutada, et seletuskirjas puuduvad täpsemad põhjendused selle kohta, millest tuleneb kohtuasjadele 67  konkreetse menetlustähtaja määramine ning millised on selle järgimata jätmise tagajärjed. Praegu kohtu käsutuses olevate ressurssidega ei ole võimalik seda eesmärki ligilähedaseltki saavutada. Tuleb arvestada, et Eesti ja Euroopa Liidu õigusega kohtutele pandud kohustused ning kohtupraktikaga kohtutele seatud nõudmised on kohtute töökoormust aasta-aastalt suurendanud. Kohtute tööd pärsib täitmata kohtunikukohtade suur arv. Praeguseks ajaks ei ole ette valmistatud ega menetluses ühtegi seaduseelnõu, mis kohtute ülesandeid lähiaastatel oluliselt vähendaks, samuti ei võimalda lähiajal kohtute töökoormust vähendada praegu arutlusel olevad infotehnoloogilised ideed, vaid nende elluviimiseks tuleb kohtunikel ja teistele kohtutöötajatel põhitöö arvelt nende oluliselt panustada. Kohtumenetluses tuleb tihti arvestada mahukate ekspertiiside vajadusega, mis ekspertide töökoormust arvestades kiiresti ei valmi, samuti tuleb järjest enam kohtudokumente kätte toimetada välismaale, mille tulemuslikkus sõltub välisriigi asutuste tööst. Sellise tähtaja kehtestamine suurendaks rahulolematust kohtutega, kes peavad pidevalt põhjendama, miks nad seda reeglit täita ei suuda. 2. Esimese ja teise astme kohtus moodustatakse eestseisus. Arvestatud. Kohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, kohtu nõukogu nimetatud kohtunikud ning kohtu üldkogu poolt Eelnõu on muudetud, §361 valitud liikmed. Kohtu eestseisus kehtestab kohtu sätestab eestseisuse kodukorra ja tööjaotusplaani. moodustamise. Eelnõu kohaselt kuulub maakohtu Mitmed kohtunikud näevad seoses eestseisuse eestseisusesse kohtu moodustamisega riski, et kohtunikke kaasatakse esimees, osakondade otsustusprotsessidesse senisest vähem ega nõustu juhatajad ning osakondade kriitikaga, et olemasolev tööjaotusplaan ei võimalda juhatajate arvule vastav arv kohtuasju ühtlaselt jaotada või kohtunike kohtu üldkogu valitud spetsialiseerumissoove arvestada. liikmeid (eelduslikult 5- liikmeline), halduskohtus Selgusetuks jääb, miks kuuluvad ringkonnakohtus kuulub eestseisusesse kohtu eestseisusesse kolleegiumide esimehed, aga esimese esimees ning kaks kohtu astme kohtute osakondade juhatajad mitte. Praegune üldkogu valitud liiget regulatsioon ei välista seega eestseisuse poolt otsuseid, (eelduslikult 3-liikmeline), mille alusel ei ole võimalik kohtu esimehel ja juhtkonnal ringkonnakohtus kuulub tagada kohtu korrakohast tööd. eestseisusesse kohtu esimees, kolleegiumide Eelnõust ei selgu ka, miks peaks konkreetse maakohtu esimehed ning kolm kohtu eestseisuse liikmeid valima kohtute nõukogu ja millise üldkogu valitud liige kriteeriumi alusel nad seda teevad. Kui üldkogu poolt (eelduslikult 7-liikmeline). valitavaid isikud saaks vähemalt üldkogul läbi arutada ja 68  hääletada, siis nõukogu valitud liikmete puhul seda võimalust ei ole. 3. Maakohtutesse luuakse täiendavad osakonnad. Igas Arvestatud. maakohtus peab olema tsiviilasjade üldosakond, perekonna- ja eestkoste asjade osakond, maksejõuetus- ja Muudatusest on loobutud. ühinguõiguse osakond ning süüteoasjade osakond. Kohtunikele luuakse tingimused senisest detailsemaks spetsialiseerumiseks. Osakondade täpne loetelu võiks kehtestada kohtute nõukogu, sest nende fikseerimine seaduses erineva suurustega kohtute jaoks looks jäiga lahenduse, mille muutmine oleks väga aeganõudev. Eelnõust jääb ebaselgeks, kas kohtuniku kuulumine kindlasse osakonda kohustab teda spetsialiseeruma ainult osakonna pädevuses olevale valdkonnale. 4. Teatud liiki kohtuasjad suunatakse kohtualluvust Arvestatud. muutmata väikseima töökoormusega kohtu kohtunikule. Kohtualluvus ja asja arutamise koht ei muutu. Asja Selles eelnõus on lahendab alluvusjärgse kohtu kohtunikuna väikseima kohtuasjade üleriigilisest töökoormusega kohtu kohtunik. jagamisest loobutud, kuid arvestades teema olulisust Selle lahenduse kõrval või asemel võiks kaaluda teatud menetlusosalistele ja liiki kohtuasjade jagamist üle riigi. kohtutele, analüüsitakse teemat edasi ning võimalikud sobivad lahendused pakutakse välja VTK-s 5. Kohtuhaldusülesanded antakse valdavas osas Justiits- ja Arvestatud. Digiministeeriumilt üle kohtusüsteemile ehk kohtuhaldus läheb täitevvõimult üle kohtuvõimule. Seletuskirja p-s 810 on selgitatud Seaduses peaks selgelt reguleerima, millised kohustused kohtuhaldusmudeli jäävad ministeeriumile. rakendamiseks vajalike Kohtute ja kohtuhaldusteenistuse pädevusjaotuse võiks aktide andmist, tulude- ette näha kulude jaotust ja seaduse jõustumise tähtaegu. Rakenduskava on seletuskirjas kajastatud tabelis nr 6. 6. Kohtute haldamise ja arendamise korraldamiseks Arvestatud. kohtusüsteemis luuakse senise kohtute haldamise nõukoja ümberkujundamise teel uus kohtute nõukogu. Kohtute nõukogusse kuulub Senisest nõuandvast ja kooskõlastavast organist saab 11 liiget: Riigikohtu kohtuhalduse strateegilise tasandi otsustuskogu. esimees, viis kohtunike täiskogu valitud kohtunikku, 69  Nõukogu koosseisuga seoses on avaldatud erinevaid kaks Riigikogu nimetatud arvamusi, sealhulgas leitud, et on kaheldav, kas liiget, valdkonna eest advokatuur peaks kujundama kohtute strateegilisi vastutav minister, suundumusi ning puudub põhjendus, miks peaks õiguskantsler ja advokatuuri ministeeriumist peaks olema nõukogus kaks liiget, esindaja. See tähendab, et samuti on avaldatud arvamust, et Riigikogu liikmed kohtute nõukogu enamuse peaksid saama panustada kohtusüsteemi kujundamisse moodustavad kohtunikud. seadusloome kaudu ega peaks olema kohtute Käesolevas eelnõus on strateegilises juhtimises osaline. On avaldatud ka lähtutud koosseisust, mida kahtlust, kas sellisel kujul on nõukogul piisavalt on toetanud 19.09.2024 juhtimisalast pädevust. istungil praegune kohtute haldamise nõukoda. Selle järgi on kohtute nõukogu koosseisus esindatud nii seadusandlik kui ka täidesaatev võim, kuid koosseisu enamuse moodustavad Riigikohtu esimees ja kohtunike täiskogu valitud kohtunikud. Sellise koosseisu eesmärk on tagada võimude tasakaalustatus ja kohtuvõimu institutsionaalne sõltumatus. 7. Luuakse kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab Selgitatud. pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja nõukogule tuge kohtute arendamisel. Eelnõu §-s 421 on KHT pädevust täpsustatud. Seletuskirjast ega ka eelnõust ei nähtu, kuidas toimub Eelnõus on selgemaks KHT ja kohtute koostöö. muudetud KHT kohtute nõukogu pädevust (§-d 411 ja 412). Seletuskirjas toodud selgitused KHT ja KN rollijaotusest. Haldusülesannete jaotus KHT ja kohtute vahel ning KHT täpsemate ülesannete määramine on otstarbekas jätta kohtute nõukogu pädevusse, sest tugiteenustega seotud ootused ja vajadused võivad aja jooksul muutuda 8. Nähakse ette kohtunikule tagasiside andmise korraldus, Teadmiseks võetud. mille eesmärk on toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel. Kõrgema astme Tagasiside eesmärk on kohtunikule antakse pädevus madalama astme toetada kohtunikku tema kohtunikule tagasiside andmiseks. erialateadmiste ja -oskuste 70  täiendamisel. Tagasiside Tagasiside andmise võimalus on juba praegu olemas, andmine toimub kuid pole uuritud, miks seda ei ole kasutatud. Tagasiside kohtusüsteemi siseselt andmine peab olema eelkõige seotud võimalusega kõrgema astme kohtu pakkuda ka enesetäiendust ja töö motiveerimisega. Teise kohtuniku poolt. astme kohtu kolleegiumi esimehel puuduvad aga igasugused administratiivsed hoovad pakkuda esimese astme kohtu kohtunikule neid võimalusi 9. Täpsustatakse kohtuniku ametipiiranguid ja väljaspool Teadmiseks võetud. kohtunikuametit töötamise tingimusi. Kohtunik võib lisaks õppe- ja teadustööle väljaspool kohtunikuametit Praeguse eelnõuga ei tegeleda ka ettevõtluse ja õigusloomega ning töötada reguleerita kohtunikuameti juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis, kui välist töötamist. Kehtiv kõrvaltegevus ei kahjusta kohtuniku ametikohustuste kohtute seadus võimaldab täitmist, sõltumatust õigusemõistmisel ega lähe vastuollu kohtunikul osaleda kohtunikuameti väärikuse ega kutse-eetikaga. õigusloomes või teadustööl. Kuna kohtunike ametitagatisteks pole eripensione, siis on muudatus iseenesest (majanduslikult) vajalik ja mõistlik, samas arvestades kohtunike töökoormust võib see osutuda vähe mõjusaks, kuna kahel ametikohal korraga töötamine ei ole lihtsalt võimalik. Sellises olukorras oleks realistlikum motiveerida inimesi kohtunikuametis jätkama sotsiaalsete tagatistega. Kui traditsioonist eripensioni peetakse riigile liiga koormavaks, siis tasuks kaaluda näiteks tööandja tasutavaid vabatahtliku kogumispensioni makseid. 10. Pikendatakse kohtuniku distsiplinaarvastutuse kehtivust. Teadmiseks võetud. Pikendatakse distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaega ühelt aastalt kolmele ning kõrvaldatakse võimalus seda tähtaega lühendada. Distsiplinaarkaristus vähese või aeglase töö eest on kujunenud kohtusüsteemis erinevalt enamikust organisatsioonidest rutiinseks personalitöö meetmeks, mis varjutab kohtunikutöö motivaatoreid ja kohtute mainekampaaniad. Selle veelgi ulatuslikum rakendamine ei asenda kohtuorganisatsiooni ülesehitus ja töökorralduse puudusi. 11. Rahvakohtunike institutsioon kaotatakse. Teadmiseks võetud. Viru Maakohtu kohtunikud on senistes aruteludes seda muudatust üksmeelselt toetanud. Selle kõrval on pakutud Ettepanek vajab täiendavat välja võimalus lahendada asju kolmest kohtunikust analüüsi koosneva kohtu koosseisuga nii tsiviil- kui ka süüteoasjades, kui tegemist on eriti keeruka kohtuasjaga. vastuolus. Pärnu Maakohus 71 1. 15.01.2026 saatsite kohtutele jt asutustele arvamuse Teadmiseks võetud. avaldamiseks välja KS ja KrMS muutmise eelnõu (kohtukorralduse muudatused, edaspidi uus eelnõu). Tähtaja pikendamise järgselt ootate vastust hiljemalt 27.01.2026, seega on käesolev vastus esitatud tähtaegselt. Kaaskirjas toote esile 7 olulisemat muudatust võrreldes 07.11.2025 saadetud (vana) eelnõuga (eelnõu § 21 osas teavitasite 20.01.2026 kaasamishommikul sellest loobumisest), kuid tegelikkuses on muudatusi rohkem ja mis kõige olulisem – kõnealused kaks eelnõud erinevad teineteisest enamikes põhimõttelistes muudatustes ja sisuliselt vajanuks kohtud sellele kohase seisukoha esitamiseks oluliselt enam aega. JDM tegevus kohtute kurnamisel nimetatud eelnõuga on kindlasti vilja kandnud, sest kui esimesele eelnõule laekus Pärnu Maakohtus kümmekond arvamust erinevatelt isikutelt/gruppidelt/üksustelt, siis uuesti sarnast ülesannet ette võtta ei suutnud üle pea kasvanud töökoormuse kõrvalt keegi. Seega on käesoleva seisukoha autor allakirjutanu. Seisukohas ei korrata vana eelnõu osas Pärnu Maakohtu esitatud seisukohta, vaid viidatakse selle punktidele, kasutades lühendit ES (eelmine seisukoht). 2. Üldises vaates on uue eelnõu viga sama, mis vanalgi – Osaliselt arvestatud. kohtute ees seisvaid põhiprobleeme nagu suur ülekoormus, tööjõupuudus (täitmata kohtunike kohad) ja Osakondade IT-mured see eelnõu mingil viisil ei lahenda. Neid moodustamistest on probleeme ei leevenda rohkemate osakondade loomine loobutud. või spetsialiseerumiskohustuse suurendamine, pigem on efekt vastupidine. Pärnu Maakohtu suuruses kohtus nelja osakonna loomine, millele lisandub 5-liikmeline eestseisus eelnõu § 361 lg 1 p 2 alusel, võib kaasa tuua olukorra, kus meie 21st kohtunikust on juhtivatel positsioonidel ehk osakonnajuhatajad, esimees ja/või eestseisuse liikmed koguni 9! Asjatundmatu oleks siinjuures kõnelda, et juhtimisfunktsioonide täitmisel ei ole vaja kohtunike koormust vähendada. Alates 2023.a maist, mil maakohtutes loodi osakonnad, on osakonnajuhatajate abi kohtu esimehe toetamisel olulisemate otsuste tegemisel ja teiste maakohtute osakonnajuhatajatega suhtlusel kohtupraktika ühtlustamise eesmärgil olnud asendamatud. Kui Pärnu Maakohtus vähendada osakonnajuhatajate ja eestseisuse liikmete töökoormust üksnes 10% võrra (praegu 20%), siis jääb teistele kohtunikele 9 juhtimisfunktsiooniga kohtuniku puhul katta 1,3 kohtuniku kohta (esimehe koormus on 50%). See arvutus saab pädeda ka ainult juhul, kui kõik kohtunike kohad on täidetud, kuid nagu see ei ole Pärnu Maakohtus (üks kohtunik stažeerib Riigikohtus, üks on värskelt siirdunud lapsehoolduspuhkusele), nii ei ole see ministri 72 keeldumise tõttu kohti täita võimalik ka teistes kohtutes. Vaheastme juhtide vajalikkuses ei kahtle ükski kohtu esimees, iseküsimus on aga see, kas neid on vaja juurde teha väiksemates kohtutes. Julgen arvata, et kohustuslike osakondade ja eestseisuse loomine on Harju Maakohtu probleemide lahendamine, mis väiksemaid kohtuasutusi aga paremate tulemusteni ei vii. Seega võiks väiksemate kohtuasutuste puhul jätta lisaosakondade moodustamise (peale süüteo- ja tsiviilosakonna) eelnõu § 91 mõttes pigem valikuliseks ja üldkogu otsustatavaks, see ei välista aga kohustusi spetsialiseerumise tagamiseks tööjaotusplaaniga. Konkreetse kohtuasutuse juhtimise aspektist jääb eelnõus ebaselgeks ka osakonnajuhatajate tasustamine. § 76 lg 32 sätteid ei muudeta ning nimetatu annab aluse lisatasuks tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna juhatajatale. Samas on osakondi rohkem ja nende nimetused võrreldes § 91 lg 11 loeteluga ei kattu. Leian, et täiesti põhjendamatu oleks lisatasu maksmine nt perekonna- ja eestkoste asjade osakonna juhatajale võrdluses süüteoasjade osakonna juhatajaga välistada. Kolme tsiviilvaldkonna osakonna loomine (neid võib §91 lg 2 mõttes olla isegi rohkem) on Pärnu Maakohtu hinnangul selge liialdus, liigne spetsialiseerumine võib kaasa tuua hoopis menetlusaegade pikenemise. Puudub igasugune indikatsioon, kuidas hakkab tööjaotusplaan erinevaid tsiviilasju osakondade vahel jagama, kas maksejõuetusasju lahendav kohtunik võib ka perekonnaasju lahendada jne. Kahe valdkonnapõhise osakonna olemasolu on vähemalt Pärnu Maakohtu näitel end igati õigustanud, tsiviilasjad jagunevad vastavalt kohtuniku koormusprotsendile aasta jooksul pea veatult ja koormused ei erine enam kui 1% raames. Milleks on vaja teatud liiki kohtuasju maakohtute vahel ringkonnakohtute piire vaatamata teisiti jagada, on samuti mõistetamatu, eriti kui vaatate ES sissejuhatuse töökoormuse osa – uus eelnõu ei arvesta kõige värskema teadaoleva statistikaga, mille kohaselt on maakohtute töökoormuste erinevus marginaalne. Kuidas rakendatakse eelnõu § 454, ei ole arusaadav, s.t kui tihti maakohtute tsiviilvaldkonna kohtunike töökoormusi võrreldakse, kui suur peab olema töökoormuste erinevus asjade alluvusjärgsest kohtust teise kohtu kohtuniku kasutamiseks ning miks võetakse sellega kohtu esimehelt/eestseisuselt võimalus tõsta tsiviil- ja süüteovaldkonna koormuse balansseerimiseks kohtunikke ühest valdkonnast teise. Omaette teema on KIS-i vastava funktsionaalsuse „leiutamine“, mille 73  realiseerumise osas puudub igasugune usk. Vt ka ES p 4.2. ja 4.4. 3. Kohtu eestseisuse vajalikkuse kahtlused on avaldatud Osaliselt arvestatud. juba eespool. § 361 ja § 362 juures ei saa mööda minna Eelnõu on muudetud, §361 juba ES p 10.4. ja 10.5. sisust. Eestseisuse koosseis viitab võimalusele selle enamuse sõltumiseks kohtu esimehest sätestab eestseisuse (Pärnu Maakohtu puhul § 361 lg 1 preambula, lg 1 p 2 ja moodustamise. Eelnõu lg 2), samuti ei tundu kohane ajutiste menetlusgruppide kohaselt kuulub maakohtu moodustamine (§ 362 l g1 p 3 ja lg 2) osakondades, kus eestseisusesse kohtu nagunii on 3-5 liiget. Segadust on kindlasti rohkem kui esimees, osakondade selgust, mis teeb sellise kavandi ebavajalikuks. Ajutiste juhatajad ning osakondade menetlusgruppide moodustamine lõhub ka praegusi juhatajate arvule vastav arv 1+1+1 menetlusgruppe, mõjudest vt täpsemalt ES p 16. kohtu üldkogu valitud liikmeid (eelduslikult 5- liikmeline). 4. Spetsialiseerumine ei saa olla eesmärgiks iseeneses. Teadmiseks võetud. Tuleb märkida, et eelnõu § 37 lg 41 nimetatud spetsialiseerumine toimib ka väikeses Pärnu Maakohtus kohtunike endi valikul juba niigi, kusjuures puudub signaal, et laiema profiiliga kohtunike lahendid saaksid kõrgemas astmes hävitavama hinnangu kui kitsale valdkonnale spetsialiseerujad. Kordame veelkord TTÜ analüüsis märgitut, et professionaalsetes organisatsioonides tuleb sisulistes töökorralduslikes küsimustes (töökoormus, spetsialiseerumine, menetlusgrupid) otsustusõigus jätta kohtunikele või kohtunike kogudele, et tagada sõltumatus ja asjatundlikkus. 5. Kohtute nõukogu (varasem KHAN) osas saab Arvestatud. probleemidena viidata võimu koondumisele (ES p 5.1. ja 5.3.), põhjendamata vajadusele kahe JDM liikme Kohtute nõukogusse kuulub osalusele KN töös põhiliikmena (eelnõu § 401 lg 1 p 7 ja 11 liiget: Riigikohtu 8), aga ka töövõime ja kompetentsi vähesele olemasolule esimees, viis kohtunike (ES p 5.6.). täiskogu valitud kohtunikku, Kui vanas eelnõus oli kohtuhaldusteenistuse kaks Riigikogu nimetatud tööülesanded detailsemad, siis uues eelnõus on kogu liiget, valdkonna eest KHT tegevusraskus asetatud KN õlgadele (§ 412 lg 7). vastutav minister, Lisaks selgusetuks jäävale ülesannete kogumile ei ole õiguskantsler ja advokatuuri võimalik mõista, miks KHT-d ei moodustata iseseisva esindaja. See tähendab, et asutusena, vaid Tartu Ringkonnakohtu koosseisus, kus kohtute nõukogu enamuse keegi struktuuriüksusena mingit võimu ega moodustavad kohtunikud. järelevalvepädevust KHT üle ei oma. Käesolevas eelnõus on lähtutud koosseisust, mida on toetanud 19.09.2024 istungil praegune kohtute haldamise nõukoda. Selle järgi on kohtute nõukogu 74  koosseisus esindatud nii seadusandlik kui ka täidesaatev võim, kuid koosseisu enamuse moodustavad Riigikohtu esimees ja kohtunike täiskogu valitud kohtunikud. Sellise koosseisu eesmärk on tagada võimude tasakaalustatus ja kohtuvõimu institutsionaalne sõltumatus. 6. KS § 53 lg 2 muudatus on kindlasti silmapaistvalt kasulik Teadmiseks võetud. kohtusüsteemile – olukorras, kus KN koosseisus on kohtunike enamus, peabki selline organ otsustama esmase ja hädavajaliku – kuulutada kohtute töökoormuse leevendamiseks välja konkursid. Usutav ei ole meedias kõlanud seisukoht, nagu poleks kohtunikekohti võimalik heade kandidaatidega täita. Kohtunike tagasisidestamise sätetele vastuväiteid ei ole, kuigi millisel alusel kohtu esimees valiku teeb, peaks olema kohtute nõukogu poolt mingi juhisena selgemalt avatud. 75  Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 (rakendusakti kavand) KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse“ muutmine Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruses“ tehakse järgmised muudatused: 1) punkti 12 alapunkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 2) punkti 18 alapunkt 15 sõnastatakse järgmiselt: „15) täidab esimese ja teise astme kohtute haldamisega seotud ülesandeid seaduses ettenähtud alustel ja korras;“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a. Kristen Michal Peaminister Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Keit Kasemets riigisekretär 1  KAVAND JUSTIITS- JA DIGIMINISTER MÄÄRUS Justiitsministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 34 lõigete 1 ja 3 ning § 42 lõike 1, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 6 lõike 7, § 19 lõike 3 ja § 60 lõike 5, kinnistusraamatuseaduse § 1 lõike 2 ja lõike 3 punkti 1, § 22 lõike 2, § 38 lõike 4, § 74 lõike 7, § 75 lõike 5, § 76¹ lõike 3, § 77¹ lõike 4, § 77⁷ lõike 3, § 77¹⁶ lõigete 2 ja 4, § 77¹⁷ lõike 2, § 79² lõike 4 ja § 79³ lõike 6, äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punktide 1–3, § 54 lõike 1 ja § 60 lõike 3, äriseadustiku § 433⁹ lõike 3, § 433¹⁰ lõike 3, § 477⁹ lõike 5, § 477¹⁰ lõike 3, § 491⁹ lõike 5, § 491¹⁰ lõike 3, § 520 lõike 11, § 525⁷ lõike 2 ja § 541 lõike 3, mittetulundusühingute seaduse § 11¹⁴ lõike 2, kommertspandiseaduse § 37, notariaadiseaduse § 53 lõike 2, laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 18 lõike 2, § 28 lõike 4, § 64 lõike 3, § 76, § 77 lõike 2 ja § 100¹ lõike 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61, § 311¹ lõike 8, § 592 lõike 1 ja § 597 lõike 3 alusel. § 1. Justiitsministri 15.veebruari 2006. a määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Justiitsministri 15.veebruari 2006. a. määruses nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “§ 1. Kohtute infosüsteem Kohtute infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu (edaspidi ka register).”; 2) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “§ 5. Registri töötlejad (1) Kohtute infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on kohtuasutused, sealhulgas kohtuhaldusteenistus registri pidamise ja arendamise korraldajana. (2) Kohtute infosüsteemi volitatud töötleja on kohtuhaldusteenistuse määratud asutus või juriidiline isik.”; 4) paragrahvid 6 – 62 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse sõnad “vastutava töötleja” sõnaga “kohtuhaldusteenistuse”; 6) paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “§ 12. Kaasvastutavate töötlejate pädevus (1) Kohtuhaldusteenistus: 1) vastutab registri pidamise ja andmete väljastamise õiguspärasuse ja otstarbekuse eest; 2) määrab registri turvanõuded ja juhib registri pidamist, andes volitatud töötlejatele ja andmesaajatele selleks vajalikke juhiseid; 3) teostab registri pidamise üle järelevalvet; 4) korraldab registris avastatud ebaõigete andmete parandamise või sulgemise; 2 5) nõuab kaasvastutavatelt töötlejatelt registrisse sisestamata jäetud andmete sisestamist või ebaõigete andmete parandamist; 6) võtab andmete turvalisuse – käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse – tagamiseks kasutusele registri turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid; 7) korraldab volitatud töötleja kaudu registrisse kantud andmete säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele ja selleks varukoopiate tegemise ning muude organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehnoloogiliste meetmete kasutamise; 8) tagab volitatud töötleja kaudu kohtulahendite sisuliseks analüüsiks vajaliku infotehnoloogilise keskkonna ja süstematiseerimiseks otsingumootori olemasolu; 9) tagab registri andmete sisestamise, muutmise ja kustutamise ning registri andmetega tutvumise ainult selleks õigust omavatele isikutele. (2) Kohtuasutus: 1) sisestab registrisse andmed kõikide tema menetluses olevate kohtuasjade kohta vastavalt määruse lisale 1 ja salvestab registrisse § 9 lõikes 2 nimetatud dokumendid; 2) vastutab registrisse sisestatud andmete õigsuse eest; 3) tagab andmete sisestamise registrisse § 10 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul; 4) määrab asutuses isikud, kellel on õigus sisestada registrisse andmeid ja kasutada registri andmeid; 5) annab registri andmetes puuduste avastamise korral sellest viivitamata teada kohtuhaldusteenistusele, välja arvatud juhul, kui tal on võimalik puudust iseseisvalt kõrvaldada või kui avastatud puudus on ebaoluline; 6) täidab § 12 punktis 5 sätestatud kohtuhaldusteenistuse nõude kolme tööpäeva jooksul alates selle saamisest; 7) tagab registri andmete sisestamise, muutmise ja kustutamise ning registri andmetega tutvumise ainult selleks õigust omavatele isikutele; 8) võtab andmete turvalisuse – käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse – tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid ning rakendab neid järjepidevalt; 9) koostab 2. ja 3. astme kohtulahendite kohta järgmised andmed: märksõnad, annotatsioonid ning lahendis käsitletud paragrahvid. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud andmete sisestamine kuulub ringkonnakohtute ja Riigikohtu pädevusse. (3) Andmesubjekti jaoks on kaasvastutavate töötlejate kontaktpunktiks kohtuhaldusteenistus, kes tagab ja korraldab vastuste andmise ja suhtluse andmekaitsega seonduvalt.”; 7) paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “§ 13. Volitatud töötleja pädevus Volitatud töötleja haldab ja arendab infosüsteemi, töötleb ja kaitseb andmeid, osutab kasutajatuge ning täidab muid õigusaktiga ning kohtuhaldusteenistuse pandud kohustusi.”; 8) paragrahvi 14 lõikes 2 asendatakse sõnad “kohtumaja juhti” sõnadega “struktuuriüksuse juhti”; 9) paragrahvi 16 lg 1 punktis 3 asendatakse sõna “konsultant” sõnaga “kohtujuristiga”. §-d 6-6.2 ja § 17 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks. 3 § 2. Justiitsministri 12.07.2010. a määruse nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ muutmine Justiitsministri 12.07.2010. a määruses nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu määrustik“; 2) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Määrus reguleerib kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu pidamist.“; 3) paragrahvid 2 – 13 ning 21 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Justiitsministri 19.12.2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“ muutmine Justiitsministri 19.12.2012. a määruses nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse „Kohtu registriosakonna kodukord“ pealkiri muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: „Äriregistri ning kommertspandiregistri määrustik“; 2) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “Määrus reguleerib äriregistri (sh mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri) ning kommertspandiregistri pidamist.”; 3) paragrahvid 2 – 23 tunnistatakse kehtetuks. § 4. Justiitsministri 08.02.2018. a määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ muutmine Justiitsministri 08.02.2018. a määruses nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirjas asendatakse sõnad „kantselei kodukord“ sõnaga „asjaajamiskord“; 2) määruse preambulis jäetaks välja tekstiosa „ja §127“; 3) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Määrusega kehtestatakse kohtu asjaajamise kord.“; 4) paragrahvid 2 – 9 tunnistatakse kehtetuks. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Liisa-Ly Pakosta Minister Tiina Uudeberg Kantsler 4  EELNÕU Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohtukorralduse muudatused) § 1. Kohtute seaduse muutmine Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohtuasutused on maakohus, halduskohus, ringkonnakohus, Riigikohus ja Kohtuhaldusteenistus.“; 2) paragrahvi 9 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Maakohtul on üks või mitu kohtumaja: 1) Harju Maakohtu kohtumaja asub Tallinnas; 2) Viru Maakohtu kohtumajad asuvad Jõhvis, Rakveres ja Narvas; 3) Pärnu Maakohtu kohtumajad asuvad Haapsalus, Kuressaares, Kärdlas, Paides, Pärnus ja Raplas; 4) Tartu Maakohtu kohtumajad asuvad Jõgeval, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus.“; 3) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas. Kohtumajade täpsed asukohad kehtestab kohtute nõukogu. Iga kohtumaja asukoht on ka maakohtu asukohaks.“; 4) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 91 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 91. Maakohtu süüteovaldkond ja tsiviilvaldkond“; 6) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maakohtus on süüteovaldkond ja tsiviilvaldkond. Kohtunike arvulise jaotuse valdkondade vahel otsustab kohtu eestseisus.“; 7) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Süüteovaldkonnas on süüteoasjade osakond. Tsiviilvaldkonnas on tsiviilasjade osakond. Osakonda kuulub vähemalt kuus kohtunikku. Kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel otsustab eestseisus.“; 1 8) paragrahvi 91 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kohtunike spetsialiseerumise tagamiseks võib kohtu eestseisus otsustada, et kohtus on mitu tsiviil- või süüteoasjade osakonda. Sellisel juhul nimetatakse osakond spetsialiseerumise järgi. (3) Iga kohtunik kuulub ühte osakonda. Kohtu eestseisus otsustab, millisesse osakonda kohtunik kuulub. (4) Kohtuniku üleviimise ühest valdkonnast teise otsustab kohtu eestseisus kohtuniku avalduse alusel.“; 9) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „vastutav minister“ tekstiosaga „kohtute nõukogu ettepanekul“; 10) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Maakohtutes on kuni 164 kohtuniku ametikohta.“; 11) paragrahvi 11 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Maakohtu kohtunike arvulise jagunemise maakohtute ja kohtumajade vahel otsustab kohtute nõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulanud ära maa- ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.“; 12) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maakohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab kohtute nõukogu, kuulanud ära selle kohtu üldkogu arvamuse, mille esimeheks kohtunik nimetatakse. Kohtu esimehe konkursi korraldamiseks moodustab kohtute nõukogu konkursikomisjoni. Kohtu esimehele esitatavad täpsemad nõuded ja konkursi korraldamise korra kehtestab kohtute nõukogu.“; 13) paragrahvi 12 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 12 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „oma pädevuse piires“; 15) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) korraldab kohtuasutuse haldamist koostöös Kohtuhaldusteenistusega ulatuses, mis ei ole Kohtuhaldusteenistuse pädevuses;“; 16) paragrahvi 12 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kohtu esimehe võib kohtute nõukogu enne tähtaja lõppemist vabastada:“; 2 18) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) kohtute nõukoguga koostöö mittelaabumise tõttu.“; 19) paragrahvi 12 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab kohtute nõukogu ära kohtu üldkogu arvamuse ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda maakohus kuulub.“; 20) paragrahvi 12 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(12) Kui maakohtu esimehe ametiaeg lõpeb tähtaja saabumise tõttu, võib kohtunik pöörduda tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist, või jätkata kohtunikuna teenistust maakohtus, mille esimees ta oli. Sellekohase avalduse esitab kohtu esimees kirjalikult kohtute nõukogule vähemalt kolm kuud enne ametiaja lõppemist.“; 21) paragrahvi 12 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kinnistusosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid, kinnistussekretärid ja muud kohtuteenistujad. Kohtu esimees määrab kohtunikuabide seast kinnistusosakonna juhataja.“; 24) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Registriosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid, registrisekretärid ja muud kohtuteenistujad. Kohtu esimees määrab kohtunikuabide seast registriosakonna juhataja.“; 25) paragrahvi 161 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Maksekäsuosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Kohtu esimees määrab kohtunikuabide seast maksekäsuosakonna juhataja.“; 26) paragrahvi 162 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Eestkoste järelevalve osakonna kodukorra kinnitab Pärnu Maakohtu eestseisus, kuulanud ära maakohtute esimeeste arvamuse.“; 27) paragrahvi 18 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja: 1) Tallinna Halduskohtu kohtumaja asub Tallinnas; 2) Tartu Halduskohtu kohtumajad asuvad Jõhvis ja Tartus.“; 28) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 3 „(3) Kohtumajad asuvad halduskohtu tööpiirkonnas, mille määrab valdkonna eest vastutav minister kohtute nõukogu ettepanekul. Kohtumajade täpsed asukohad otsustab kohtute nõukogu. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.“; 29) paragrahvi 18 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Halduskohtutes on kuni 26 kohtuniku ametikohta.“; 31) paragrahvi 19 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Halduskohtu kohtunike arvulise jagunemise halduskohtute ja kohtumajade vahel otsustab kohtute nõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulanud ära halduskohtute esimeeste ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.“; 32) paragrahvi 20 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Halduskohtu esimees“ tekstiosaga „ja aseesimees“; 33) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses: „(11) Kohtu esimees määrab halduskohtu kohtunike seast neljaks aastaks aseesimehe. (12) Aseesimees toetab kohtus õigusemõistmise korrakohast toimimist ja korraldab kohtu teenistujate tööd. Aseesimees täidab ka kohtu esimehe antud ja kohtu kodukorras ettenähtud ülesandeid ning korraldab valdkondlikku koostööd teiste kohtute osakondade ja kolleegiumidega. (13) Halduskohtu esimees võib vähendada aseesimehe töökoormust õigusemõistmisel aseesimehe ülesannete täitmiseks vajalikus määras. (14) Halduskohtu esimees võib aseesimehe enne tähtaja lõppemist aseesimehe ülesannetest vabastada: 1) tema enda soovil; 2) halduskohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu.“; 34) paragrahvi 22 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Tallinna Ringkonnakohus asub Tallinnas ja Tartu Ringkonnakohus Tartus. Kohtumajade täpsed asukohad otsustab kohtute nõukogu.“; 35) paragrahvi 22 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 36) paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ringkonnakohtutes on kuni 46 kohtuniku ametikohta.“; 4 37) paragrahvi 23 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Kohtunike arvulise jagunemise ringkonnakohtute vahel otsustab kohtute nõukogu, kuulanud ära ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.“; 38) paragrahvi 24 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kohtu esimehe võib kohtute nõukogu teenistusest enne tähtaja lõppemist vabastada:“; 39) paragrahvi 24 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) kohtute nõukoguga koostöö mittelaabumise tõttu.“; 40) paragrahvi 24 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab kohtute nõukogu ära kohtu üldkogu arvamuse.“; 41) paragrahvi 241 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumide vahel otsustab ringkonnakohtu eestseisus. (3) Kohtuniku üleviimise ühest kolleegiumist teise otsustab ringkonnakohtu eestseisus kohtuniku avalduse alusel.“; 42) paragrahvi 242 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ringkonnakohtu esimees nimetab kolleegiumi kuuluvate kohtunike seast neljaks aastaks kolleegiumi esimehe, kuulanud ära selle kolleegiumi kohtunike arvamuse.“; 43) paragrahvi 242 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) korraldab tagasiside andmise oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtuniku tööle.“; 44) paragrahvi 242 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Ringkonnakohtu esimees võib kolleegiumi esimehe enne tähtaja lõppemist kolleegiumi esimehe ülesannetest vabastada: 1) tema enda soovil; 2) ringkonnakohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu.“; 45) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmise teise astme kohtuniku tööle.“; 46) paragrahvi 34 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 5 „(1) Kohtute infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on tagada korrakohane õigusemõistmine, kohtute töö korraldamine, statistika kogumine ja analüüside tegemine, kohtulahendite kogumine, süstematiseerimine ning kohtutele ja pädevale asutusele kättesaadavaks tegemine. (2) Kohtute infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on kohtud ja Kohtuhaldusteenistus.“; 47) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kohtute infosüsteemis töödeldakse isiku üldandmeid ning menetlusdokumentides sisalduvaid muid isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.“; 48) paragrahvi 34 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kohtute infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute nõukoguga määrusega, milles sätestatakse: 1) kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja ülesanded; 2) täpne andmekoosseis; 3) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) andmete säilitamise täpsed tähtajad; 6) muud korralduslikud küsimused.“; 49) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kohtute infosüsteemis töödeldavaid isikuandmeid säilitatakse kõige kauem 50 aastat viimase kohtulahendi jõustumise päevast.“; 50) paragrahvi 34 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „käesoleva seaduse“ tekstiosaga „, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta“; 51) paragrahvi 36 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) annab eestseisusele arvamuse kohtunike tööjaotusplaani kohta;“; 52) paragrahvi 36 teksti täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) valib kohtu eestseisuse valitava liikme;“; 53) paragrahvi 36 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) annab kohtute nõukogule arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta;“; 54) paragrahvi 36 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „või kohtu kodukorrast“; 6 55) seadust täiendatakse §-dega 361 ja 362 järgmises sõnastuses: „§ 361. Kohtu eestseisus (1) Maakohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees ja käesoleva seaduse § 122 lõikes 1 nimetatud osakondade juhatajad ning kohtu üldkogu poolt neljaks aastaks valitud liikmed. Kohtu üldkogu valitud liikmete arv vastab osakonnajuhatajate arvule. (2) Halduskohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, kohtu aseesimees ja kohtu üldkogu poolt neljaks aastaks valitud liige. (3) Ringkonnakohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, kolleegiumide esimehed ning kohtu üldkogu poolt neljaks aastaks valitud kolm liiget. (4) Eestseisuse kutsub kokku ning selle töö korralduse ja teenindamise tagab kohtu esimees. § 362. Kohtu eestseisuse pädevus (1) Kohtu eestseisus: 1) kinnitab kohtunike tööjaotusplaani, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse; 2) kehtestab kohtu kodukorra; 3) otsustab menetlusgruppide moodustamise; 4) täidab muid seaduses ette nähtud ülesandeid. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlusgrupp koosneb vähemalt kolmest kohtunikust ja moodustatakse teatud liiki kohtuasjade läbivaatamiseks. Kohtunik võib samaaegselt kuuluda mitmesse menetlusgruppi.“; 56) paragrahvi 37 lõiget 11 täiendatakse pärast tekstiosa „vajalikus määras“ tekstiosaga „ning kohtunike töökoormust kohtuhalduse ülesannete täitmise või kohtunike omavalitsusorganite või Vabariigi Valimiskomisjoni töös osalemise korral“; 57) paragrahvi 37 lõiget 12 täiendatakse pärast tekstiosa „kuuel kuul“ tekstiosaga „mitte rohkem kui“; 58) paragrahvi 37 lõike 2 punktist 41 jäetakse välja tekstiosa „kohtu esimehele, kolleegiumi esimehele ja osakonnajuhatajale“; 59) paragrahvi 37 lõiked 4 ja 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tööjaotusplaan kinnitatakse üheks kalendriaastaks. Kohtu eestseisus võib tööaasta kestel tööjaotusplaani muuta üksnes mõjuval põhjusel. (41) Kohtute nõukogu kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise täpsemad alused, sealhulgas kohtunike spetsialiseerumise põhimõtted. Tööjaotusplaaniga nähakse ette tsiviilkohtunike spetsialiseerumine perekonnaõiguse ja eestkoste asjadele, maksejõuetuse- ja ühinguõiguse asjadele, tööõiguse asjadele, süüteokohtunike spetsialiseerumine alaealistega seotud 7 süüteoasjadele, lähisuhtevägivalla asjadele ja majandusalaste süütegude asjadele ning halduskohtunike spetsialiseerumine planeerimise- ja ehitusõiguse asjadele, keskkonnaõiguse asjadele ja maksuõiguse asjadele. Kohtud lähtuvad tööjaotusplaani kinnitades käesolevast seadusest ja kohtute nõukogu kehtestatud alustest.“; 60) paragrahvi 371 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) mõjuva põhjusega, arvestades õigusemõistmise korrakohase toimimise vajadust.“; 61) paragrahvi 371 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 62) paragrahvi 38 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) valib kohtute nõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed kooskõlas käesoleva seaduse § 401 lõigetega 1–5;“; 63) paragrahvi 38 lõike 3 punktist 7 jäetakse välja tekstiosa „ja asendusliikmed“; 64) paragrahv 383 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 383. Kohtute nõukogu ülesannete üleandmine Riigikohtu esimehele Kui kohtute nõukogu ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku tulla, võib edasilükkamatute vajaduste korral täita kohtute nõukogu ülesandeid Riigikohtu esimees.“; 65) paragrahv 385 tunnistatakse kehtetuks; 66) paragrahvi 387 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui kohtu esimehe ametiaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal, võib kohtute nõukogu kohtu esimehe ja Riigikohtu esimehe nõusolekul tema ametiaega pikendada. Kohtu esimehe volitused kehtivad kuni kuus kuud erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest arvates.“; 67) seadust täiendatakse §-ga 388 järgmises sõnastuses: „§ 388. Kohtunike koolitus õigusemõistmise tagamiseks erakorralise ja sõjaseisukorra ajal Kohtunike koolitus peab tagama kohtunike valmisoleku õigusemõistmiseks erakorralise ja sõjaseisukorra ajal.“ 68) paragrahvi 39 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist korraldab kohtute nõukogu. Kohtud täidavad kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb seadusest, seaduse alusel kehtestatud aktist või tehtud kokkuleppest. (2) Seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiits- ja Digiministeerium.“; 8 69) paragrahvi 39 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „vastutaval ministril“ tekstiosaga „ja kohtute nõukogul“; 70) paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks; 71) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses: „§ 401. Kohtute nõukogu koosseis ning töökorraldus (1) Kohtute nõukokku (edaspidi nõukogu) kuuluvad: 1) Riigikohtu esimees; 2) kaks ringkonnakohtunikku; 3) kolm esimese astme kohtunikku; 4) kaks Riigikogu nimetatud esindajat; 5) Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat; 6) õiguskantsler või tema nimetatud esindaja; 7) valdkonna eest vastutav minister või tema nimetatud esindaja. (2) Nõukogu kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe, valib kohtunike täiskogu kolmeks aastaks. Üks esimese astme kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna kohtunik, üks süüteovaldkonna kohtunik ja üks halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa nõukokku kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Kohtu esimees ei või nõukokku kuuluda. (3) Nõukogu kohtunikust liikme volitused lõpevad, kui ta vabastatakse kohtunikuametist, kui ta nimetatakse kohtu esimeheks või kui tema kui kohtuniku volitused peatuvad käesoleva seaduse § 584 lõike 3 alusel. (4) Nõukogu kohtunikust liikme äraolekul asendab teda kohtunike täiskogu valitud asendusliige. Asendamise korral ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõike 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab nõukogu. (5) Nõukogu kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kehtestab kohtunike täiskogu. (6) Esimese ja teise astme kohtute esimehed võivad nõukogu töös osaleda sõnaõigusega. (7) Nõukogu juhib ja esindab nõukogu esimees, kes on Riigikohtu esimees. Esimehe asendamise kord määratakse kindlaks nõukogu kodukorras. (8) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukogu võtab otsuseid vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukogu täpsem töökorraldus nähakse ette kodukorras, mille nõukogu kinnitab oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega. (9) Nõukogu liikmele hüvitatakse nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud. (10) Nõukogu tegevuseks vajalikud vahendid nähakse ette Kohtuhaldusteenistuse eelarves.“; 72) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks; 9 73) seadust täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses: „§ 411. Kohtute nõukogu pädevus (1) Kohtute nõukogu: 1) suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist; 2) teeb ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi; 3) kehtestab kohtuasjade koormuse arvestamise metoodika; 4) määrab kindlaks Kohtuhaldusteenistuse ülesanded ning struktuuri; 5) nimetab ametisse ja vabastab ametist Kohtuhaldusteenistuse direktori; 6) kinnitab kohtute ja Kohtuhaldusteenistuse töökorralduse ja omavahelise koostöö põhimõtted; 7) arutab Riigikohtu esimehega tema Riigikogule esitatavat ülevaadet kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta; 8) teeb koolitusnõukogule ettepanekuid kohtunike iga-aastase koolitusprogrammi koostamiseks. (2) Nõukogu otsused ja juhised ning koosolekute protokollid avaldatakse nõukogu veebilehel.“; 74) paragrahvi 41¹ lõiget 1 täiendatakse punktidega 9–16 järgmises sõnastuses: „9) kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengukava; 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe ning teostab tema üle järelevalvet; 11) kinnitab Kohtuhaldusteenistuse koostatud kohtute grupi eelarve projekti ning liigendab riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid esimese ja teise astme kohtute ning Kohtuhaldusteenistuse vahel; 12) vastutab kohtute grupi eelarvevahendite kasutamise eest ja on kohtute grupi kui riigiraamatupidamiskohustuslase juht raamatupidamise seaduse § 3 punkt 12 tähenduses; 13) kehtestab maakohtute, halduskohtute ja ringkonnakohtute kohtumajade täpsed asukohad ja kohtunike arvulise jagunemise kohtute ja kohtumajade vahel; 14) kinnitab kohtuniku talaari kirjelduse; 15) kehtestab valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveks ettenähtud kohtunike arvu; 16) täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.“; 75) paragrahvi 41¹ täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Nõukogu võib seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud kohtuhaldusülesande anda üle Kohtuhaldusteenistusele.“; 76) seadust täiendatakse §-ga 412 järgmises sõnastuses: „§ 412. Kohtuhaldusteenistus (1) Kohtuhaldusteenistus on kohtuasutus, mille eesmärk on kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tingimuste loomine ja kohtute ning kohtute nõukogu teenindamine. (2) Kohtuhaldusteenistuse põhiülesanded on: 10 1) kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tugiteenuste, sealhulgas kohtu kantselei, istungiteenistuse, tõlketeenuse ja aruandluse korraldamine; 2) kohtute personalijuhtimise ja arendamise korraldamine; 3) kohtute finants- ja varahalduse korraldamine ning riigivara valitseja ülesannete täitmine; 4) kohtute turvalisuse tagamine ja kriisijuhtimise korraldamine; 5) kohtute arhiivitöö korraldamine; 6) kohtute nõukogu asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagamine; 7) muude seadustes sätestatud ning kohtute nõukogu antud ülesannete täitmine. (3) Kohtuhaldusteenistus on aruandekohustuslik kohtute nõukogu ees. Nõukogu võib anda Kohtuhaldusteenistusele juhiseid. (4) Kohtuhaldusteenistus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris Vabariigi Valitsuse seaduse § 40 lõike 3 alusel kehtestatud registri põhimääruses sätestatud korras. (5) Kohtuhaldusteenistust juhib Kohtuhaldusteenistuse direktor. Kohtuhaldusteenistuse direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. (6) Kohtuhaldusteenistuse ülesanded, struktuur, struktuuriüksuste pädevus ning teenistuskohtade koosseis sätestatakse Kohtuhaldusteenistuse põhimääruses, mille kehtestab kohtute nõukogu.“; 77) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Esimese ja teise astme kohtu struktuur, koosseis, kohtuteenistujate ülesanded, sisekorraeeskiri ja töökorraldus nähakse ette kohtu kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu eestseisus, kuulates enne ära kohtu üldkogu arvamuse. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.“; 78) paragrahvi 42 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „kohtu esimehe,“ tekstiosaga „aseesimehe,“; 79) paragrahvi 42 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks; 80) seadust täiendatakse §-ga 421 järgmises sõnastuses: „§ 421. Kohtu arengukava (1) Kohtu arengukava on arengudokument, milles määratakse kindlaks esimese ja teise astme kohtute arengueesmärgid ja kohtumenetluse tõhustamise eesmärgid, sealhulgas kohtuasjade lahendamise jõudlus kohtumenetluse liikide kaupa, nende saavutamiseks kavandatavad arendustegevused ja vajaminevate ressursside ning rahastamise põhimõtted vähemalt järgmiseks eelarveaastaks. (2) Kohtu arengukava peab arvestama Riigikogu kinnitatud riigi pikaajalise arengustrateegia ja poliitika põhialuseid. (3) Kohtu arengukava kehtestatakse vähemalt neljaks aastaks.“; 11 81) paragrahv 43 tunnistatakse kehtetuks; 82) seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses: „§ 431. Kohtu eelarve (1) Esimese ja teise astme kohtute eelarve grupina (edaspidi käesolevas paragrahvis kohtute grupi eelarve) ning Riigikohtu eelarve koostatakse käesolevas seaduses ja riigieelarve seaduses sätestatud korras ning võetakse eelarvena vastu Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatud korras, arvestades riigieelarve seaduses sätestatud erisustega. (2) Kohtute grupi eelarve koosseisus nähakse ette vahendid grupina esimese ja teise astme kohtutele ning Kohtuhaldusteenistusele. (3) Kohtute grupi eelarve projekti valmistab ette Kohtuhaldusteenistuse direktor kohtute esimeeste ning Justiits- ja Digiministeeriumi sisendi alusel. Kohtute nõukogu kinnitab kohtute grupi eelarve projekti. (4) Kohtute grupi eelarve projektile lisatakse konkreetse eelarveaasta oodatavad tulemused, lähtudes kohtute arengukavast. (5) Riigikogus osaleb kohtute grupi eelarveläbirääkimistel ning esindab esimese ja teise astme kohtuid ning Kohtuhaldusteenistust kohtute nõukogu esimees või kohtute nõukogu nimetatud esindaja. Valdkonna eest vastutav minister osaleb Riigikogus sõnaõigusega. (6) Kohtute eelarved ja nende muudatused avaldatakse kohtute veebilehel. (7) Eelarveaasta jooksul võib kohtute nõukogu mõjuval põhjusel muuta kohtute grupi liigendust riigieelarve muutmise alusel, kohtu esimehe ja Kohtuhaldusteenistuse direktori ettepanekul või enda algatusel kooskõlas riigieelarve seadusega.“; 83) paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu liikme volituste pikkus on kolm aastat. Koolitusnõukokku kuuluvad kolm esimese astme, kolm teise astme ja kolm Riigikohtu kohtunikku ning prokuratuuri, Eesti Advokatuuri ja Tartu Ülikooli esindaja. Koolitusnõukogu kinnitab oma kodukorra ja valib esimehe. Koolitusnõukogu teenindab Riigikohus.“; 84) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Nõukogu kohtunikest liikmed valib kohtunike täiskogu. Koolitusnõukogu liikmeks valitakse igast kohtuastmest üks tsiviilvaldkonna kohtunik, üks süüteovaldkonna kohtunik ja üks halduskohtu kohtunik. (12) Nõukogu töös võib sõnaõigusega osaleda valdkonna eest vastutava ministri esindaja.“ 85) paragrahvi 45 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 12 „(2) Esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet kohtute nõukogu. Kohtute nõukogu võib nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtu eelarve ja oodatavate tegevustulemuste ning arengueesmärkide täitmise kohta kohtus.“; 86) paragrahvi 45 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 87) paragrahvi 451 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kohtute nõukogu kehtestab kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise täpsemad põhimõtted.“; 88) paragrahvi 452 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras võivad ringkonnakohtute esimehed ühise otsusega saata maakohtu või ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta välismaalase kinnipidamise loa taotlusi ajutiselt läbi vaatama halduskohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. Halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik võib menetleda kõiki massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra algusest alates Eestisse saabunud välismaalaste, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejate, kinnipidamise loa või selle pikendamise taotlusi.“; 89) paragrahvi 452 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kohtute nõukogu kehtestab maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise täpsemad põhimõtted.“; 90) paragrahvi 46 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Esimese ja teise astme kohtud esitavad kohtute nõukogule aruande õigusemõistmise korrakohasest toimimisest kohtus.“; 91) paragrahvi 46 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses: „(2) Kohtuhaldusteenistus esitab kohtute nõukogule kohtute grupi tegevusaruande, eelarve ja oodatavate tulemuste täitmise aruande. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete vormid ja esitamise tähtajad kinnitab kohtute nõukogu. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtute ja lõikes 2 nimetatud kohtute grupi aruanded avaldatakse kohtute veebilehel.“; 92) paragrahvi 49 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „sätestatud ülesandeid“ tekstiosaga „, samuti osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide töös ning tegeleda õigusloome ja loomingulise tegevusega“; 13 93) paragrahvi 49 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) äriühingu juhatuse või nõukogu liige, välja arvatud juhul, kui tegu on tema enda või ühisvarasse kuuluva ainuosaluse või enamusosalusega äriühinguga ja see tegevus ei kahjusta õigusemõistmist, ega välismaa äriühingu filiaali juhataja;“; 94) paragrahvi 53 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Avaliku konkursi halduskohtu, maakohtu tsiviil- või süüteovaldkonna ning ringkonnakohtu haldus-, kriminaal- või tsiviilkolleegiumi kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja kohtute nõukogu. Konkursi Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja Riigikohtu esimees.“; 95) paragrahvi 53 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „või 58“; 96) paragrahvi 55 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Riigikohtu kohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute nõukogu arvamuse kandideerija kohta.“; 97) paragrahvi 57 lõiked 1 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku tema nõusolekul ja kohtute nõukogu ettepanekul määrata kohtunikuametisse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Esimese astme kohtuniku võib kohtu esimees määrata tema nõusolekul alaliselt teenistusse teise kohtumajja, kuulanud ära kohtu eestseisuse arvamuse. (11) Kui kohtu esimehe vaba ametikoht täidetakse käesoleva seaduse §-des 12, 20 ja 24 sätestatud korras, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1. Kohtuniku üleviimise vormistab kohtute nõukogu otsusega.“; 98) paragrahvi 584 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kohtunik võib kohtu esimehe nõusolekul töötada tähtajaliselt juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis või Euroopa Liidu liikmesriigi avalik-õigusliku ülikooli õigusteaduse õppejõuna. Kohtunik võib olla valitud või nimetatud ametikohale rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis, Euroopa prokuröri või delegaatprokuröri ametikohale.“; 99) paragrahvi 584 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kohtunik võib väljaspool kohut töötamise tähtaja jooksul või selle lõppedes pöörduda tagasi maakohtu tsiviil- või süüteovaldkonda, halduskohtusse või ringkonnakohtu või Riigikohtu kolleegiumi, teatades sellest vastava kohtu esimehele vähemalt kaks kuud ette.“; 100) paragrahvi 584 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 101) paragrahvi 60 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: 14 „41) tagasisidevestluse kokkuvõte koos kohtuniku arvamusega tagasiside kohta;“; 102) paragrahvi 60 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kohtuniku isikutoimiku pidamist korraldab Riigikohus.“; 103) paragrahvi 73 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaid“; 104) seadust täiendatakse §-ga 741 järgmises sõnastuses: „§ 741. Kohtuniku tagasisidevestlus (1) Kohtunikule annab tagasisidet temaga vestlusel kõrgema astme kohtu kohtunik, et toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel. (2) Ettepaneku tagasisidevestluse pidamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele võib esitada: 1) Riigikohtu esimees esimese ja teise astme kohtu kohtuniku suhtes; 2) ringkonnakohtu esimees oma tööpiirkonna esimese astme kohtuniku suhtes; 3) esimese või teise astme kohtu esimees sama kohtu kohtuniku suhtes. (3) Kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimees võib kutsuda kohtuniku tagasisidevestlusele ka omal algatusel. (4) Tagasisidevestlusele kutsutud kohtuniku osalemine vestlusel on kohustuslik. (5) Tagasisidevestlusest koostatakse kokkuvõte, mille kohta võib kohtunik, kellele tagasiside anti, esitada arvamuse. (6) Kohtute nõukogu kehtestab kohtunikule tagasiside andmise täpsemad põhimõtted.“; 105) paragrahvi 75 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kohtuniku, kolleegiumi esimehe, halduskohtu aseesimehe ja osakonnajuhataja ametipalk ning lisatasu makstakse välja kohtu esimehe käskkirja alusel. Kohtu esimehe ametipalk ja lisatasu makstakse välja Kohtuhaldusteenistuse direktori käskkirja alusel.“; 106) paragrahvi 76 lõiget 32 täiendatakse pärast tekstiosa „osakonna juhatajale,“ tekstiosaga „ning halduskohtu aseesimehele“; 107) paragrahvi 76 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveks ettenähtud kohtunike arvu kehtestab kohtute nõukogu.“; 108) paragrahvi 84 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 15 „(5) Kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust võib kohtunikule anda Riigikohtu esimees selle kohtu eestseisuse nõusolekul, kus kohtunik töötab.“; 109) paragrahvi 85 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Talaari kirjelduse kinnitab kohtute nõukogu.“; 110) paragrahvi 88 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik ei ole kolme aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu.“; 111) paragrahvi 991 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohtunik vabastatakse ametist 68-aastaseks saamisel, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras ei tõsteta kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära. (2) Riigikohtu üldkogu võib kohtute nõukogu ning kohtuniku nõusolekul ja kohtu esimehe ettepanekul tõsta õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära kuni kahe aasta kaupa, kuid mitte rohkem kui kokku neli aastat.“; 112) paragrahvi 991 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 113) paragrahvi 991 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise korral loetakse kohtunik ametist vabastatuks tõstetud teenistusvanuse ülemmäära saabumisel.“; 114) seaduse 13. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 115) paragrahvi 1141 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kohtunikuabide koguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kohtute nõukogu ettepanekul.“; 116) paragrahvi 1141 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Kohtunikuabide jagunemise kohtute vahel otsustab kohtute nõukogu, kuulanud ära maakohtute esimeeste arvamuse.“; 117) paragrahvi 119 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 118) paragrahvi 121 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kohtunikuabi annab ametisse astudes maakohtu esimehe ees järgmise vande: „Tõotan olla ustav Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan täita oma ametiülesandeid südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.“; 16 119) paragrahvi 1221 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 120) seadust täiendatakse §-ga 1222 järgmises sõnastuses: „§ 1222. Kohtunikuabi tagasisidevestlus (1) Kohtunikuabiga peetava tagasisidevestluse eesmärk on toetada teda erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel. (2) Kohtunikuabile annab tagasisidet temaga vestlusel sama kohtu kohtunik, kes on selle kohtunikuabi suhtes pädev lahendama tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 663 lõikes 6 nimetatud määruskaebusi. (3) Tagasisidevestluse pidamise otsustab selle käesoleva seaduse §-s 91 nimetatud osakonna juhataja, kelle osakonda kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtunikud. Ta otsustab selle kas omal algatusel või sama või kõrgema kohtu esimehe või kolleegiumi esimehe ettepanekul või selle osakonna juhataja ettepanekul, kelle osakonna koosseisu kohtunikuabi kuulub. (4) Tagasisidevestlusele kutsutud kohtunikuabi osalemine vestlusel on kohustuslik. (5) Tagasisidevestlusest koostatakse kokkuvõte, mille kohta võib kohtunikuabi esitada arvamuse. (6) Käesoleva seaduse § 741 lõikes 6 nimetatud põhimõtteid kohaldatakse ka kohtunikuabi tagasisidevestlusele.“; 121) paragrahvi 124 tekstis asendatakse tekstiosa „§-s 58“ tekstiosaga „§-s 584“; 122) paragrahv 125 tunnistatakse kehtetuks; 123) paragrahvi 126 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 124) paragrahvi 127 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesolevas peatükis nimetamata kohtuametnike ja kohtu töötajate teenistuskohustused määratakse kohtu kodukorras.“; 125) paragrahvi 1271 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kohtute nõukogu võib kehtestada kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Ametiriietuse kandmise kohustuse korral antakse ametiriietus kohtuteenistujale tasuta.“; 126) seadust täiendatakse §-dega 1303–13010 järgmises sõnastuses: „§ 1303. Kohtute nõukogu moodustamine (1) Käesoleva seaduse §-s 401 sätestatud kohtute nõukogu alustab tööd 2026. aasta 1. juulil. 17 (2) Enne 2026. aasta 1. juulit kehtestab käesoleva seaduse § 401 lõikes 5 sätestatud kohtute nõukogu liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtute haldamise nõukoda. (3) Kohtute haldamise nõukoda kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud valimise korra hiljemalt 2026. aasta 5. maiks. § 1304. Kohtuhaldusteenistuse moodustamine Käesoleva seaduse §-s 412 sätestatud Kohtuhaldusteenistus alustab tööd 2026. aasta 1. septembril. § 1305. Kohtuhaldusteenistuse direktori nimetamine Kohtute nõukogu nimetab Kohtuhaldusteenistuse direktori ametisse hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks. Kohtuhaldusteenistuse direktori nimetamiseni täidab Kohtuhaldusteenistuse direktori ülesandeid justiits- ja digiministri nimetatud teenistuja. § 1306. Kohtudirektori volituste lõppemine Enne 2026. aasta 1. maid nimetatud kohtudirektori volitused kehtivad kuni 2026. aasta 31. detsembrini. § 1307. Kohtute haldamise nõukoja volituste lõppemine (1) Enne 2026. aasta 1. juulit kehtinud kohtute haldamise nõukoja volitused kehtivad kuni 2026. aasta 30. juunini. (2) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud kohtute seaduse §-s 41 sätestatud kohtute haldamise nõukoja ülesandeid täidab kuni 2026. aasta 31. detsembrini kohtute nõukogu. § 1308. Kohtumajade asukohad ja jagunemine kohtumajade vahel Kuni 2026. aasta 31. detsembrini määratud kohtumajade täpsed asukohad ning kohtunike ja kohtunikuabide jagunemine kohtumajade vahel kehtivad kuni käesoleva seaduse alusel uute asukohtade ja jagunemise otsustamiseni kohtute nõukogu poolt. § 1309. Kohtuniku ametiriietus Kuni 2026. aasta 31. detsembrini kinnitatud kohtuniku ametiriietus kehtib kuni käesoleva seaduse alusel uue ametiriietuse kehtestamiseni kohtute nõukogu poolt. § 13010. Valveaja eest makstava lisatasu arvestamise kord Kuni 2026. aasta 31. detsembrini kehtestatud valveaja eest makstava lisatasu arvestamise kord ja valveaja eest lisatasu maksmiseks ettenähtud kohtunike arv kehtib kuni käesoleva seaduse alusel uue korra kehtestamiseni kohtute nõukogu poolt.“; 127) seadust täiendatakse §-dega 13011–13015 järgmises sõnastuses: 18 „§ 13011. Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe volitused Enne 2027. aasta 1. jaanuari ringkonnakohtu kolleegiumi esimeheks nimetatud kohtuniku volitused kehtivad nende lõppemiseni. § 13012. Halduskohtu aseesimehe määramine Halduskohtu esimees määrab aseesimehe ametisse hiljemalt 2027. aasta 1. veebruaril. § 13013. Kohtu eestseisuse moodustamine Käesoleva seaduse §-s 361 sätestatud kohtu eestseisus alustab tööd hiljemalt 2027. aasta 1. veebruaril. § 13014. Rahvakohtunike volituste lõppemine ja rahvakohtuniku institutsiooni kaotamine (1) Käesoleva paragrahvi jõustumise ajal maakohtu menetluses olevas kriminaalasjas kohtukoosseisu kuuluvate rahvakohtunike ja varurahvakohtunike volitused kestavad kuni selles kriminaalasjas maakohtu otsuse tegemiseni. Rahvakohtunikul on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused. (2) Rahvakohtunikele makstakse tasu ja arvestatakse pensioni nende kohtulikul arutamisel kohtukoosseisus osalemise või varurahvakohtunikuna kohtus viibitud aja eest vastavalt tingimustele ja korrale, mida oleks rakendatud, kui rahvakohtuniku institutsiooni ei oleks kaotatud. (3) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud kohtute seaduse § 112 lõike 1 alusel antud määrus kehtib pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd ta ei ole vastuolus käesoleva seadusega, kuni selle kehtetuks tunnistamiseni rahvakohtunike volituste lõppemisel. § 13015. Kohtuniku tagasipöördumine Kui kohtusse pöördub tagasi kohtunik, kes enne 2027. aasta 1. jaanuari töötas väljaspool kohut, siis võib kohtunike üldarv kuni maa-, haldus- või ringkonnakohtus kohtunikukoha vabanemiseni olla suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1, § 19 lõikes 2 ja § 23 lõikes 1 nimetatud kohtunike arvust ning riigikohtunike arv võib kuni Riigikohtus kohtunikukoha vabanemiseni olla suurem käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 nimetatud riigikohtunike arvust.“; 128) seadust täiendatakse §-ga 13016 järgmises sõnastuses: „§ 13016. Kohtuhaldusülesannete täitevvõimult kohtusüsteemile üle andmise mõjude järelhindamine Justiits- ja Digiministeerium analüüsib 2030. aasta 1. jaanuariks esimese ja teise astme kohtute haldamisega seotud ülesannete ministeeriumilt kohtusüsteemile üle andmise eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõjusid ning esitab vajadusel ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.“. § 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine 19 Avaliku teenistuse seaduse § 11 lõike 6 kolmandas lauses, § 14 lõike 3 teises lauses, § 18 lõike 7 teises lauses, § 31 lõike 7 teises lauses ja § 63 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „valdkonna eest vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse“ tekstiosaga „kohtute nõukogu“. § 3. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine Halduskohtumenetluse seadustiku § 17 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Justiits- ja Digiministeerium“ tekstiosaga „kohtute nõukogu“. § 4. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväe teenistuse seaduse § 39 lõike 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „kohtute haldamise nõukoda“ tekstiosaga „kohtute nõukogu“. § 5. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 26 tunnistatakse kehtetuks. § 6. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maakohtus mõistab kriminaalasjas õigust maakohtunik ainuisikuliselt.“; 2) paragrahvi 18 lõiked 11 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui kriminaalasja kohtulik arutamine on aeganõudev, võib kohtumäärusega kaasata kohtuistungile varukohtuniku, kes viibib kohtuliku arutamise ajal istungisaalis. Kohtukoosseisust kohtuniku väljalangemise korral asendatakse ta varukohtunikuga.“; 4) paragrahvi 18 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. § 7. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Seadust täiendatakse §-ga 259 järgmises sõnastuses: „§ 259. Maakohtu kohtukoosseis rahvakohtuniku institutsiooni kaotamisel (1) Maakohus arutab tema menetluses olevat kriminaalasja sellises koosseisus, mille nägi ette kohtu alla andmise ajal kehtinud seadus. 20 (2) Maakohtule uueks arutamiseks, sealhulgas kohtuotsuse tegemiseks saadetud kriminaalasja arutab maakohtus kohtunik ainuisikuliselt.“ § 8. Raamatupidamise seaduse muutmine Raamatupidamise seaduse § 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Riigiraamatupidamiskohustuslaseks on iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning põhiseaduslikud institutsioonid: Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus ning esimese ja teise astme kohtute ning Kohtuhaldusteenistuse esindajana Kohtuhaldusteenistus kohtute grupi ulatuses.“ § 9. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) valitsusasutus ja valitsusasutuse hallatav riigiasutus (edaspidi riigiasutused); 2) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohus ning ühe institutsioonina käesoleva seaduse tähenduses Harju Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus, Tallinna Halduskohus, Tartu Halduskohus, Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus ja Kohtuhaldusteenistus (edaspidi kohtute grupp) (edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) ja nende haldusala asutused; 2) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riigieelarves liigendatakse vahendid eelarveklassifikaatori alusel administratiivselt Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu, kohtute grupi ning ministeeriumide valitsemisalade vahel.“; 3) paragrahvi 26 lõige 5¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5¹) Riigieelarves liigendatakse ministeeriumi valitsemisala ja põhiseadusliku institutsiooni kulud administratiivselt riigiasutuste kaupa. Ministeeriumi valitsemisala võib liigendada üheliigiliste asutuste kulud gruppide kaupa vastavalt eelarveklassifikaatorile. Ministeeriumi valitsemisala programmi tegevuse ja põhiseadusliku institutsiooni kulud liigendatakse majandusliku sisu põhjal tööjõu- ja majandamiskuludeks, sotsiaaltoetusteks, muudeks toetusteks ning muudeks kuludeks, eristades riigivõla intressikulu, edasiantava maksu kulud ja alates ühest miljonist eurost seadusest tulenevad arvestuslikud kulud.“; 4) paragrahvi 31 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Põhiseaduslikud institutsioonid ja nende haldusala asutused või asutuste grupi puhul seaduses sätestatud organ liigendavad riigieelarves märgitud vahendid administratiivselt, majandusliku sisu järgi või tegevuspõhiselt oma eelarves kooskõlas eelarveklassifikaatoriga.“; 21 5) paragrahvi 35 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 37 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 56 lõige 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(23) Põhiseaduslikul institutsioonil on õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite käesoleva seaduse § 26 lõike 51 kohaselt esitatud administratiivset ja majandusliku sisu liigendust selle kogumahtu muutmata.“. § 10. Riigivaraseaduse muutmine Riigivara seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler, Riigikohus ning esimese ja teise astme kohtute ning Kohtuhaldusteenistuse esindajana Kohtuhaldusteenistus;“; 2) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) Kohtuhaldusteenistus.“. § 11. Riigivastutuse seaduse muutmine Riigivastutuse seaduse § 17 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „Justiits- ja Digiministeeriumile“ tekstiosaga „kohtute nõukogule“. § 12. Riigi õigusabi seaduse muutmine Riigi õigusabi seaduse § 23 lõikest 11 jäetakse välja tekstiosa „,kes ei ole rahvakohtunik“. § 13. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse § 59 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „esimese ja teise astme kohtute“ tekstiosaga „kommunismi- ja muude inimsusevastaste kuritegude mälupoliitika kavandamine ja elluviimise koordineerimine, esimese ja teise astme kohtute õigusemõistmise toimimise tagamine õigusloome ja muude kohtu korralduseks vajalike ülesannete kaudu.“ § 14. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 62, 71, 73, 76, 98 ja 126 jõustuvad 2026. aasta 1. mail. (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 64 ja 70 ning §-d 2 ja 4 jõustuvad 2026. aasta 1. juulil. 22 Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn ...................... 2026 _________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ...................... 2026 23  Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtukorralduse muudatused) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega kavandatud muudatused on osa kohtureformist, mille eesmärk on kujundada kohtutest nüüdisaegne organisatsioon, mis keskendub kiirele, kvaliteetsele ja kõikjalt Eestist kättesaadavale õigusemõistmisele. Teise osa kohtureformist moodustavad menetluseseadustike muudatused, mille eesmärk on optimeerida kohtute töökoormust, tõhustada kohtute tööd ja kiirendada kohtumenetlusi. Eelnõu ei suurenda halduskoormust. Kohtute töökoormus kasvab aasta-aastalt. Peamiselt väljendub see kohtuasjade lahendamisele kuluva aja pikenemises ja kohtunike ülemäärases töökoormuses.1 Riigikohtu esimees esitas 14. novembril 2024 tollasele Justiitsministeeriumile ettepanekud kohtute seaduse (KS) ja teiste seaduste muutmiseks. Ettepanekud koostas kohtute töögrupp.2 Töögrupi ettepanekute eesmärk oli ajakohastada ja reformida Eesti kohtusüsteemi struktuuri, juhtimist ja haldusmehhanisme, sealhulgas muuta kohtute organisatsioonilist ja menetluslikku korraldust.3 Praegu tegelevad kohtuhaldusega esimeses ja teises kohtuastmes Justiits- ja Digiministeerium, kohtute haldamise nõukoda (kooskõlastava ja nõuandva organina), kohtute esimehed ja kohtudirektorid. Kohtute personali ja kohtunike ning kohtujuristide koolituse valdkonnas tegeleb kohtuhaldusega ka Riigikohus. Kohtuhalduses osalejate rohkus ja pädevuse killustatus ei loo soodsat pinnast tõhusaks halduseks, mille ülesanne on tuvastada probleemid, leppida kokku lahendused ja viia need tulemuslikult ellu. Kohtusüsteemis on käimas laiaulatuslik põlvkonnavahetus ja lühikese aja jooksul tuleb leida suur hulk kohtunikuametisse sobivaid kvalifitseeritud juriste, kuid huvi kohtunikuametisse kandideerimise vastu on väike. Uute kohtunike värbamiseks tuleb muuta töö kohtus atraktiivsemaks ja arvestada uuema põlvkonna juristide ootustega tööandjale ning mõelda juba ametis olevate kohtunike motiveerimisele ja toetamisele. Kohtunike järelkasvu jaoks tuleb üle vaadata kohtunikuametiga kaasnevad ranged ametikitsendused, mis on püsinud muutumatuna alates kohtute seaduse jõustumisest 2002. aastal, ja rohkem tähelepanu pöörata kohtunike enesearengu toetamisele. Ülevaade eelnõuga kavandatud muudatustest Kohtuhaldusülesanded antakse valdavas osas Justiits- ja Digiministeeriumilt üle kohtusüsteemile ehk kohtuhaldus läheb täitevvõimult üle kohtuvõimule. Kohtute haldamise ja arendamise korraldamiseks kohtusüsteemis luuakse senise kohtute haldamise nõukoja 1 Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte. Riigikohus, 2023. 2 Töögrupi koosseis: Villu Kõve (Riigikohtu esimees), Üllar Kaljumäe (Riigikohtu direktor), Urmas Volens (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtunik), Kristjan Siigur (Tallinna Ringkonnakohtu esimees), Kaupo Kruusvee (Tallinna Halduskohtu esimees), Priit Kama (Harju Maakohtu kohtunik) ja Martin Tuulik (Harju Maakohtu kohtunik). 3 Vabariigi Valitsus kiitis 17. aprillil 2025 heaks Justiits- ja Digiministeeriumi kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu. 1 ümberkujundamise teel kohtute nõukogu. Senisest nõuandvast ja kooskõlastavast organist saab kohtuhalduse strateegilise tasandi sisuline otsustuskogu. Juhtimise korrastamise tulemusena läheb vastutus esimese ja teise astme kohtute eelarvevahendite eest läheb Justiits- ja Digiministeeriumilt üle kohtusüsteemile, mis esindab ennast ise eelarveprotsessis Riigikogu rahanduskomisjonis. Kohtute rahastamine põhineb läbipaistval ja tulemuspõhisel eelarvestamisel, mis võimaldab hinnata kohtusüsteemi arengut ja tulemuslikkust. Luuakse eraldi kohtuasutusena Kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja nõukogule tuge kohtute arendamisel. KHTsse koondatakse senised Justiits- ja Digiministeeriumi kohtuhaldusülesanded, kohtute tsentraliseeritud tugiteenused (näiteks tõlketeenistus, arhiiviteenistus), kohtute kantselei- ja istungiteenistuste ülesanded ja kohtudirektori täidetavad ülesanded (näiteks finants- ja varahaldus). KHTl ei ole õigusemõistmise funktsiooni. Kohtunike koguarv sätestatakse edaspidi seaduses, mis tagab süsteemi stabiilsuse ja välistab võimaluse muuta kohtunike arvu haldusotsustega. Seaduses sätestatud ülempiir (näiteks maakohtus kuni 164 kohtunikku) vastab praegusele kohtunike koguarvule, kuid jätab võimaluse ametikohtade täitmisel paindlikkuseks tegeliku vajaduse ja töökoormuse järgi. Kohtute kohtumajade asukohad määratakse seaduse tasandil ning antakse kohtumajade täpsete asukohtade määramise pädevus ministri asemel kohtute nõukogule. Seadusega tagatakse kohtumajade regionaalne jaotus, mis aitab tagada elanikele juurdepääsu kohtule. Esimese ja teise astme kohtus moodustatakse eestseisus. Maakohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, kohtu üldkogu valitud liikmed ja kohtu tsiviil- ja süüteosakondade juhatajad. Halduskohtu eestseisus koosneb kohtu esimehest, aseesimehest ja üldkogu valitud liikmest. Ringkonnakohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, kohtu üldkogu valitud liikmed ja kolleegiumide esimehed. Kohtu eestseisus kehtestab kohtu kodukorra ja tööjaotusplaani. Tagatakse tsiviilkohtunike spetsialiseerumine perekonnaõiguse ja eestkoste asjadele, maksejõuetuse- ja ühinguõiguse asjadele, tööõiguse asjadele, süüteokohtunike spetsialiseerumine alaealistega seotud süüteoasjadele, lähisuhtevägivalla asjadele ja majandusalaste süütegude asjadele ning halduskohtunike spetsialiseerumine planeerimise- ja ehitusõiguse asjadele, keskkonnaõiguse asjadele ja maksuõiguse asjadele. Nähakse ette kohtunikule tagasiside andmise korraldus, mille eesmärk on toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel. Kõrgema astme kohtunikule antakse pädevus madalama astme kohtunikule tagasiside andmiseks. Lihtsustatakse kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemist ja kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmist, kuna kehtiv kord on liialt keerukas ja aeganõudev. Täpsustatakse kohtuniku ametipiiranguid ja väljaspool kohtunikuametit töötamise tingimusi. Kohtunik võib lisaks õppe- ja teadustööle väljaspool kohtunikuametit tegeleda ka ettevõtluse ja õigusloomega ning töötada juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis, kui kõrvaltegevus ei kahjusta kohtuniku ametikohustuste täitmist, sõltumatust õigusemõistmisel ega lähe vastuollu kohtunikuameti väärikuse ega kutse-eetikaga. 2 Pikendatakse kohtuniku distsiplinaarvastutuse kehtivust. Pikendatakse distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaega ühelt aastalt kolmele ning kõrvaldatakse võimalus seda tähtaega lühendada. Rahvakohtunike institutsioon kaotatakse. Maakohtus mõistab kriminaalasjas õigust maakohtunik ainuisikuliselt. Eesmärk on suurendada efektiivset korrakohast õigusemõistmist. Praegu on rahvakohtunike institutsioon tekitanud rohkelt küsitavusi õigusriigile kohasel õigusemõistmisel ning on saanud takistuseks mõistliku menetlusaja tagamisel. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits-ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Mari-Liis Mikli ([email protected]), kohtute talituse nõunikud Marilin Reintamm (680 3116, [email protected]) ja Mari Kirs ([email protected]) ning sama talituse analüütik Külli Luha ([email protected]). Eelnõu koostamisse andis olulise panuse Justiits- ja Digiministeeriumi kohtureformi projektijuht Viljar Peep. Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone: 1) kohtute seadus (KS), RT I, 14.03.2025, 24; 2) avaliku teenistuse seadus (ATS), RT I, 03.02.2026, 7; 3) halduskohtumenetluse seadustik (HKMS), RT I, 08.07.2025, 14; 4) kaitseväeteenistuse seadus (KVTS), RT I, 03.02.2026, 17; 5) kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS), RT I, 10.02.2026, 12; 6) kriminaalmenetluse seadustik (KrMS), RT I, 22.12.2025, 3; 7) kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadus (KrMSRS), RT RT I, 17.04.2025, 8; 8) raamatupidamise seadus (RPS), RT I, 10.07.2025, 3; 9) riigieelarve seadus (RES), RT I, 19.12.2025, 3; 10) riigivastutuse seadus (RVastS), RT I, 07.05.2025, 19; 11) riigivaraseadus (RVS), RT I, 31.12.2025, 6; 12) riigi õigusabi seadus (RÕS), RT I, 05.07.2025, 18. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga4. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2025–2027 näeb ette järgmise ülesande: suurendame kohtute sõltumatust täitevvõimust ja kiirendame kohtuotsuseni jõudmist, võrdsustades kohtute halduse ja arenduse põhiseadusliku institutsiooniga. Muudame kohtute haldamise tõhusamaks, kohtunikuameti ja kohtute juhtimise paindlikumaks ning vähendame ametkondade vahelisi piire, ühendades kohtuid tehtud analüüside põhjal ja võimaldame inimestel kohtusse pöörduda üle Eesti. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus, sest muudetakse nii kohtukorralduse kui ka kohtumenetluse seadust (põhiseaduse § 104 lg 2 p 14). 4 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus. 3 Eelnõu on koostatud arendamisel olevas riigi koosloome keskkonnas (edaspidi koosloome keskkond). Koosloome keskkonnas koostatakse seaduse muutmise seaduse eelnõu selliselt, et aluseks võetakse Riigi Teatajast muudetava seaduse terviktekst. Kõik muudatused kirjutatakse otse tervikteksti ja need on jäljega eristuvalt esitatud nii, et oleks aru saada, mida lisati juurde või mis soovitakse välja jätta. Sama tekstiga saab üheaegselt töötada mitu inimest, võimaldades koosloomet. Seaduse muutmise seaduse eelnõu tekst genereeritakse terviktekstis tehtud muudatuste põhjal automaatselt. Suurema trafaretsuse ja vigade tekkimise vältimiseks on koosloome keskkonnas muutmiskäske kohandatud ja need on mõningal määral erinevad sellest, mida senises praktikas on kasutatud. Näiteks, sõltumata sellest, kas teksti täiendatakse arvuga, sõnadega, ühe või mitme lausega, on muutmiskäsus läbivalt kasutusel sõnastus „tekstiosa“. Sama lähenemist on rakendatud erinevate tekstiosade väljajätmisel. Tekstis tehtavate asendamiste korral ei väljenda koosloome keskkonnas genereeritud muutmiskäsud asendamist, vaid muutmisvormel on ka sel juhul sõnastatud „muudetakse ja sõnastatakse“ kujul, esitades sätte sõnastuse tervikuna uuel kujul. Tulevikus, koosloome keskkonna arenduse valmides on võimalik kõigi seotud tekstidega tutvuda veebis ligipääsetava koosloome keskkonna avaliku vaate kaudu. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu peamine eesmärk on luua tänapäevane, kollegiaalsel juhtimisel põhinev ja tõhus kohtute töökorralduse süsteem, mis toetab kohtunike sõltumatust, spetsialiseerumist ja õigusemõistmise kvaliteeti kogu riigis. Selle eesmärgi saavutamiseks nähakse ette kohtute juhtimise ja struktuuri ajakohastamine ning uue juhtimismudeli loomine. Kohtu eestseisus saab üldkogu esindusorganiks, mille kaudu kohtunikud osalevad töökorralduse otsustamises. Eestseisuse pädevusse antakse ka osa seni kohtu esimehe ainupädevuses olnud otsustused, nagu kohtu kodukorra kinnitamine. Eestseisuse kõige olulisem ülesanne on koostada kohtu tööjaotusplaan, mis arvestab seaduses sätestatud spetsialiseerumisega. Samal ajal säilib kohtu üldkogu kui kohtunikkonna omavalitsusorgan, kelle roll on jätkuvalt oluline kohtu sisulistes ja põhimõttelistes küsimustes. Eelnõu peamiste ettepanekute eesmärk on: 1) võimaldada kohtunikele suuremat valdkonnasisest spetsialiseerumist; 2) ühtlustada kohtupraktikat ja menetlusaegasid kogu riigis; 3) tagada paremini kohtumenetluses osalejate võrdne kohtlemine; 4) tõhustada kohtunike järelevalvet ja distsiplinaarvastutust. Teiseks on eelnõu eesmärk suurendada kohtuvõimu sõltumatust täitevvõimust: 1) vähendada vastutuse hajumist kohtute haldamisel ning laiendada kohtuteülest vaadet kohtute arendamisele ja haldamisele; 2) tagada ühtne ja ühtlase kvaliteediga kohtuhaldusteenus kõigi kohtute jaoks; 3) luua kohtute eelarvestamise ja strateegilise planeerimise tervikmudel. Kolmandaks on eelnõu eesmärk toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel. Nähakse ette kohtusüsteemisisene kohtuniku töö kohta üldistatud tagasiside andmise korraldus. 4 Neljandaks on eelnõu eesmärk kohtunikuameti ajakohastamine ja atraktiivsemaks muutmine, tagades samal ajal kohtuniku sõltumatuse õigusemõistmisel. Leevendatakse kohtunike ametikitsendusi ja reguleeritakse ametivälised kõrvaltegevused paindlikumalt. Pärast muudatuse rakendamist on oluline hinnata kohtuhaldusmudeli, sh eelarvemenetluse muudatuste mõju kohtusüsteemile. Arvestades, et muudatuse mõju ilmneb pikema aja vältel, teeb Justiits- ja Digiministeerium järelhindamise hiljemalt 2030. aasta alguseks. 2.1. Eelnõu menetluskäik Eelnõu koostati järgmiste aktide alusel: 1. Kohtute seaduse muutmise seaduse (kohtunikule tagasiside andmine, ametikitsenduste leevendamine) eelnõu5. Eelnõu kooskõlastusperiood kestis 22.07.2024. a – 30.08.2024. a. 2. Kohtute seaduse muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu6. Eelnõu kooskõlastusperiood7 kestis 23.12.2024. a – 20.01.2025. a. Vabariigi Valitsus võttis eelnõu 29.01.2026.a. Riigikogu menetlusest tagasi8. 3. Väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) „Kohtunike töökoormuse ühtlustamine, asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine jt ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks“9. VTK kooskõlastusperiood kestis 25.04.2025. a – 28.05.2025. a. 4. Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seaduse (kohtukorralduse muudatused) eelnõu10. Eelnõu kooskõlastusperiood kestis 07.11.2025. a – 03.12.2025. a. VTK ja eelpooltoodud eelnõude tagasiside ning finants-11 ja põhiseaduslikkuse analüüsi12 tulemuste alusel ei ole eelnõus järgmisi ettepanekuid: 1) samaliigiliste kohtute ühendamine; 2) teatud liiki kohtuasjade suunamine väikseima töökoormusega kohtu kohtunikule; 3) kohtunikukandidaadi julgeolekukontrolli läbimise aja muudatused; 4) asenduskohtunike süsteemi loomine; 5) kohtuniku nõusolekuta ametist vabastamine Riigikohtu üldkogu poolt, kui tervis takistab kohtunikuna töötamist; 5 Kohtute seaduse muutmise seadus – EIS. 6 Eelnõu töötas välja töörühm koosseisus Riigikohtu kohtunik Heiki Loot, Tartu Ringkonnakohtu direktor Tiina Ereb, Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Mari-Liis Mikli, Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, Tartu Maakohtu kohtunik Rutt Teeveer ning Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Villem Lapimaa. 7 Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohtuhaldusmudel) – EIS. 8 Eelnõu - Riigikogu. 9 Kohtunike töökoormuse ühtlustamine, asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine jt ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks – EIS. 10 Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (kohtukorralduse muudatused) – EIS 11 Finantsanalüüsi koondtulemustest selgub, et kõik kavandatud muudatused netomõjus toovad süsteemile kaasa lisafinantskulu. Ainus arvutuslik sääst tuleb samaliigiliste kohtute ühendamisest, samas kui kõik ülejäänud lisanduvad toetused ja hüved on finantsiliselt negatiivse loomuga. Sääst sõltub sellest, kui palju on tulevikus osakonnajuhatajaid või kolleegiumite esimehi. PwCA_Kohtusüsteemi struktuurimuudatuse finantsanalüüs_lõpparuanne.pdf. 12 Ettepanek nimetada teatud osa kohtunike ametisse tähtaegsetelt (kuni kolmeks, teatud juhtudel kuni viieks aastaks) isegi juhul, kui nad asuvad õigust mõistma asenduskohtunike rollis, s.o kohtunikena, ei ole kooskõlas PSi § 147 lg-ga 1, mille kohaselt nimetatakse kõik riigi nimel õigust mõistvad kohtunikud ametisse eluaegselt. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025- 07/VTK_po%CC%83hiseaduspa%CC%88rasuse_analu%CC%88u%CC%88s_lo%CC%83plik.pdf. 5 6) kohtuniku ametist vabastamine Riigikohtu üldkogu poolt ametisse sobimatuse tõttu ka pärast kolme aasta möödumist ametisse nimetamisest; 7) kohtuniku õigus kuu aja jooksul ametist lahkuda ja saada hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses, kui kohtunik ei nõustu üleviimisega teise valdkonna osakonda; 8) kohtunikule lisatasu maksmine teatud perioodi jooksul keskmisest töökoormusest märgatavalt suurema koormusega töötamise eest või lahendades suurepärast kvalifikatsiooni nõudvaid asju kohtuasutuse eelarve piires. Eelnõu sisaldab võrreldes 07.11.2025. a kohtukorralduste muudatuste eelnõuga järgmisi olulisi muudatusi: 1) kohtute infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on kohtud ja Kohtuhaldusteenistus; 2) tööjaotusplaaniga tagatakse tsiviilkohtunike spetsialiseerumine perekonnaõiguse ja eestkoste asjadele, maksejõuetuse- ja ühinguõiguse asjadele, tööõiguse asjadele, süüteokohtunike spetsialiseerumine alaealistega seotud süüteoasjadele, lähisuhtevägivalla asjadele ja majandusalaste süütegude asjadele ning halduskohtunike spetsialiseerumine planeerimise- ja ehitusõiguse asjadele, keskkonnaõiguse asjadele ja maksuõiguse asjadele; 3) halduskohtusse luuakse aseesimehe koht; 4) rahvakohtunike institutsioon kaotatakse. Kohtu praeguse arengukava13 eesmärk on, et kohus, selle kolm astet ja kolm haru on vastutustundlikult juhitud terviklik nüüdisaegne organisatsioon, mis täidab oma ülesandeid efektiivselt ja kvaliteetselt.14 Arengukavas rõhutatakse, et kohtutest kujundatakse organisatsioon, mis tagab stabiilselt võrdse töökoormuse, kvaliteetse töö ja soodustab spetsialiseerumist, kaaludes erinevaid võimalusi, et tagada ühetaoline ja ühtlase kvaliteediga õigusemõistmine üle Eesti, sh kohtuasjade üleriigiline jagamine ja valdkonnapõhiste eksperdivõrgustik tugevdamine. Samuti rõhutatakse arengukavas, et kohus peab olema igaühele mõistlikult kättesaadav. Igas olulisemas tõmbekeskuses, mis on üldjuhul maakonnakeskus, asub kohtumaja või ruumid, kus saab pidada kohtuistungit ning kus igaühel on võimalik esitada kohtule dokumente ja saada kohtuga asjaajamiseks esmavajalikku teavet ja tuge. Praeguse olukorra kirjeldus Eestis on praegu neli maakohut (Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Pärnu Maakohus), kaks halduskohut (Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus) ning kaks ringkonnakohut (Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus). Kehtiva seaduse kohaselt põhineb kohtualluvus kohtute tööpiirkondadel, mis on geograafiliselt kindlaks määratud.15 Näiteks Harju Maakohtu tööpiirkond on Harju maakond ja Tartu Maakohtu tööpiirkond on Jõgeva, Tartu, Võru, Põlva, Viljandi ja Valga maakond. Tallinna Halduskohtu tööpiirkond on Harju, Hiiu, Järva, Pärnu, Saare, Rapla ja Lääne maakond. Menetlusseadustikes on sätestatud, milline kohus konkreetse vaidluse lahendab. Arvestada tuleb poolte asukohta (isiku elukoht või ettevõtja asukoht) või muid olulisi asjaolusid, näiteks vara asukoht. 2023. aasta 1. mail jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusega täpsustati kohtualluvuse põhimõtteid menetlusosalise jaoks, et kui hagi esitatakse kostja elu- või asukoha järgi või erandliku kohtualluvuse järgi, toimub kohtuistung üldjuhul kohtumajas, 13 Siinkohal ei ole mõeldud arengukava Riigieelarve seaduse § 19 lg 3 tähenduses. 14Kohtu arengukava. https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/Kohtu_arengukava_2024-2030.pdf. 15 Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määrus nr 45. Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad – Riigi Teataja. 6 mis asub kõige lähemal kostja elu- või asukohale või kohale, mille järgi määratakse erandlik kohtualluvus. Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus pidada istungi muus kohtumajas. Ringkonnakohtu kui apellatsiooniastme kohtu tööpiirkonna sätestavad KSi § 22 lõiked 3 ja 4. Kohtute seaduse § 37 lõike 2 punkt 4 näeb ette, et kohtuasjade jaotamine peab tagama kohtunike ühtlase töökoormuse kohtu piires. Alates viimasest ulatuslikust kohtuvõrgustiku reformist 2006. aastal, mil piirkondlikest väikestest maa- ja linnakohtutest moodustati neli maakohut, on ühiskonnas toimumas olulised demograafilised muutused: inimesed ja majandustegevus ning koos nendega ka vaidlused koonduvad keskustesse. See suundumus süveneb ja kohtuasjade arv väiksemates kohtades väheneb eeldatavasti veelgi. Kohtute paljusus teeb eri piirkondade kohtunike töökoormuse ühtlustamise keeruliseks. Kohtute tööpiirkonnad on eri suurusega ja seetõttu on eri suurusega ka kohtud, mis tähendab, et sisult samalaadsete kohtuasjade menetlusaeg on eri kohtutes erinev. Praeguses kohtusüsteemis puudub paindlikkus kiiresti reageerida töökoormuse muutustele ja vastata ühiskonna ootusele tõhusa kohtumenetluse järele. Kehtiva korra kohaselt on esimese ja teise astme kohtuniku ametikohad määratud justiitsministri määrusega16. Määrust on alates selle kehtestamisest 27. oktoobrist 2005 muudetud kolmekümnel korral, mis näitab, et töökoormuse mõjutamiseks on pidevalt vaja muuta kohtunikukohtade arvu kohtutes. Määruse muutmiseks peab justiits- ja digiministrile nõusoleku andma kohtute haldamise nõukoda, lisaks tuleb enne ära kuulata asjaomaste kohtute esimeeste arvamus. Selline lahendus on aeganõudev ega võimalda töökoormuse muutustele kiiresti reageerida. Kohtuniku töökoormusest sõltub otseselt kohtumenetluse kestus, see tähendab, et kohtusüsteemi praegune korraldus toob kaasa kohtute erineva koormuse ja menetlusaja. Näiteks oli tsiviilasjade üldine keskmine menetlusaeg 2024. aastal Tartu Maakohtus 97 päeva, kuid Harju Maakohtus 134 päeva, kriminaalasjade keskmine üldmenetluses arutamise aeg Pärnu Maakohtus oli 263 päeva, kuid Harju Maakohtus 345 päeva. Ka haldusasjade keskmine menetlusaeg on erinev: Tallinna Halduskohtus 139 päeva ja Tartu Halduskohtus 175 päeva. Alljärgnevas tabelis on esitatud keskmine menetlusaeg 2023. ja 2024. aastal. Tabel 1. Keskmine menetlusaeg (päevades) esimese astme kohtutes aastatel 2023–2024 Üldmenetluses Tsiviilasjad arutatavad Haldusasjad Kohus kriminaalasjad 2023 2024 2023 2024 2023 2024 Harju Maakohus 116 134 340 345 Pärnu Maakohus 124 139 203 263 Tartu Maakohus 88 97 311 303 Viru Maakohus 93 115 358 269 Tallinna Halduskohus 153 139 Tartu Halduskohus 177 175 16 Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määrus nr 47. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel–Riigi Teataja. 7 Keskmine 107 123 315 299 162 153 Kohtutega seotud rahulolu-uuringutes17 nimetatakse ühe läbiva probleemina pikki menetlusaegu, aga ka muud menetluslikku ebaühtlust. Selline olukord ei vasta ühiskonna ootustele. Kiiruse kõrval häirib inimesi ka kohtupraktika kohatine ettenähtamatus, ebaühtlus ja menetlusosaliste ebavõrdne kohtlemine. Suur töökoormus, mis tekib asjade jaotuse ebaühtlusest ja mis on eriti tuntav ning aastatepikkuse mõjuga, on üks kõige olulisem töökorralduslik probleem ka kohtunike endi arvates.18 Kuigi kohtute seaduse § 37 lõike 2 punkt 31 näeb ette, et asjade jaotamine peab tagama kohtunike spetsialiseerumise, on see säte alates seadusesse lisamisest19 2017. aastal olnud kohtusüsteemile selle praeguses korralduses probleemne. Esiteks on ka spetsialiseerumine kohtuspetsiifiline, iga kohtu üldkogu otsustab, milliste kohtuasjade või kitsamate õigusvaldkondade kaupa spetsialiseerumine toimub. Teiseks mõjutab kohtunike spetsialiseerumist kohtu suurus. Selle tulemusena on näiteks kõige suurema maakohtu, Harju Maakohtu tööjaotusplaani põhjal tsiviilvaldkonna kohtunikel võimalik spetsialiseeruda 22 valdkonna kaupa, kuid väikestes maakohtutes vaid kuni kuue või seitsme valdkonna kaupa.20 Süüteovaldkonna puhul on maakohtu kohtunike spetsialiseerumise ulatus ühtlasem (keskmiselt neli kuni viis kitsamat valdkonda). Kahe halduskohtu piires erineb spetsialiseerumisvaldkondade arv kolmekordselt: vastavalt kuus ja 18 kitsamat valdkonda. Ringkonnakohtutes on kolleegiumid: tsiviil, haldus- ja kriminaalkolleegium. Apellatsioon- ja määruskaebused jagatakse eraldi arvestuses nii, et need jaguneksid vastava kolleegiumi kohtunike vahel võimalikult võrdselt. Kohtute seaduse 1. mai 2023. aasta muudatustega nähti ette kohtunike spetsialiseerumine haldus-, tsiviil- või süüteovaldkonnas. Seadusemuudatusega minetasid kohtumajad varasema õigusemõistmise struktuuriüksuse tähenduse, aga säilisid avalikkuse jaoks kohtuistungi pidamise, kohtukantselei asukoha ja kohtuniku alalise teenistuskohana. Kohtunike tsiviil- või süüteoosakonnas spetsialiseerumise ja lisaosakondade loomise vajaduse otsustab kohtu üldkogu. Ainsa kohtuna on lisaosakonna loonud Tartu Maakohus, kes lõi maksejõuetus- ja äriregistriasjade osakonna. Lisaks on Pärnu Maakohtusse loodud eestkoste järelevalve osakond, mille ülesanne on ühtlustada eestkostjate üle peetava järelevalve nõudeid. Kuigi Harju Maakohtusse ei ole loodud eraldi kitsamalt spetsialiseerunud osakondi, on selle kohtu kohtunikud põhimõtteliselt spetsialiseerunud näiteks maksejõuetus-, perekonna- ja tarbijakrediidi asjade lahendamisele. Kohtunike vabatahtliku spetsialiseerumise negatiivseid kõrvalmõjusid iseloomustab kujukalt Eesti esimese astme kohtute kehtivate tööjaotusplaanide analüüs maakohtute põhjal. Analüüsist ilmneb, et neis puudub süsteemne lähenemine spetsialiseerumisele nii ühes kohtus kui ka üle riigi. Jättes kõrvale otseselt kohtute seaduses nimetatud spetsialiseerumise kriteeriumid (KS 17 Menetlusosaliste rahuolu uuring 2021. MORU aruanne 2021 (professionaalsed menetlusosalised) (002).pdf. 18 Uuringu „Kohtunikuameti kuvand Eestis“ aruanne (2023). Kohtunikuameti kuvand Eestis_aruanne.pdf. 19 Kohtuasjade jagamisele seati kohtunike spetsialiseerumist võimaldav tingimus karistusseadustiku muutmise käigus ja selle eesmärk oli tõhustada alaealiste õigusrikkujatega seotud tegevust. 20Kohtute tööjaotusplaanid. https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/kohtute-toojaotusplaanid. 8 § 37 lg 41), varieeruvad spetsialiseerumise valdkonnad esimese astme kohtutes suurel määral, ulatudes kohati äärmiselt spetsiifilistest (suisa üksikküsimustele orienteeritud) valdkondadest (näiteks Harju Maakohtu tööjaotusplaan) kuni selle täieliku puudumiseni (Tartu Maakohtu süüteoasjade tööjaotusplaan). Ilmselgelt takistab tööjaotusplaanides süsteemse lähenemise kehtestamist nende senine kinnitamiskord, mis näeb ette nende jõustamist esimese astme kohtu üldkogu otsusega (KS § 36 p 1). Pidades silmas, et iseäranis suuremates kohtutes eeldab tööjaotusplaani kinnitamine kohtunike enamuse konsensust, võib arvata, et selle tingimustes, sealhulgas ka spetsialiseerumise kriteeriumites, on kokkulepet keeruline saavutada.21 Teiste riikide praktikast nähtub, et kohtunike spetsialiseerumisega kaasneb efektiivsem kohtumenetlus, paraneb kohtuotsuste ettenähtavus ja suureneb kohtunike kompetentsus. Õiguskorra pideva teisenemise ja rahvusvahelisest, sh Euroopa Liidu õigusest lisanduvate nõuete tõttu, samuti kohtupraktika ja õigusteooria arengust tingituna muutuvad õigusharud järjest enam valdkonnaspetsiifilisemateks. Kohtunike spetsialiseerumine tuginebki arusaamale, et ebarealistlik oleks eeldada, et sama kohtunik jõuab võrdselt hästi olla kursis erinevate valdkondade eripäraga, eriti juhul, kui see eeldab mõne muu eluvaldkonna süvendatud tundmist. Kohtunike spetsialiseerumise eelistena nähakse just seda, et kohtuasja lahendab kohtunik, kellel on konkreetses õigusvaldkonnas väga head teadmised ja kogemus.22 Harju Maakohtu 2023. aastal lahendatud tsiviilasjade menetlusaja analüüs näitas, et eelkõige kahele kuni kolmele valdkonnale spetsialiseerunud kohtunikud menetlevad asju kiiremini.23 Kohtunike spetsialiseerumine eeldab piisavat tööhulka, kuid praeguses struktuurilises korralduses ja tööjaotuses ei ole ühetaoline spetsialiseerumine tihti võimalik. Ebaühtlane spetsialiseerumine seevastu võimendab kohtunike töötulemuste erinevusi ja eelkirjeldatud mõjusid kohtumenetlusele. Kohtuniku spetsialiseerumine kindlale valdkonnale või teatud liiki asjadele peab tagama, et tal on neis vajalikke teadmisi ja oskusi, mis omakorda parandab eelduslikult lõpplahendi kvaliteeti, soodustab õiguskindlust ja suurendab kohtu võimet asju võimalikult lühikeste menetlustähtaegadega ja mõistlike menetluskuludega lahendada.24 Kohtualluvust muutmata suunatakse teatud liiki kohtuasjad väikseima töökoormusega kohtu kohtunikule Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu (07.11.2025.) nägi muu hulgas ette samaliigiliste kohtute liitmise. Eelnõu seletuskirjas leiti, et kohtute liitmine võimaldab muu hulgas korraldada asjade üleriigilist jaotamist ja ühtlustada kohtute töökoormust. Eelnõu seletuskirjas märgiti, et kuni Eestis on mitu maakohut ja halduskohut, ei tohi PS § 24 lõike 1 järgi viia kedagi tema vaba tahte vastaselt üle seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Riigikohus märkis 03.12.2025 arvamuses, et „[k]ohtute koormust saab ühtlustada mõõdukamate vahenditega: ennekõike menetluslähetustega ja seaduses sätestatava erikohtualluvusega.“ Sarnast mõtet väljendasid ka teised (nt Harju Maakohtu 03.12.2025 arvamus: „Võimalik on kohtuasjade üleriigiline jagamine; kohtunike 21 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 32. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf. 22 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 9. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf. 23 KHN-i 130. istungi 19.–20. septembri 2024. a protokoll. 130. protokoll 19.-20.09.24.pdf. 24 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 9. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf. 9 teenistuslähetused (kasutusel Harju maakohtus), […]; kohtuasjade jagamine teise kohtu kohtunikele, kus arvestatakse ka kohtunike spetsialiseerumist“). Kohtute seaduse jt seaduste muutmise eelnõu (15.01.2026.a) nägi muu hulgas ette tarbijakrediidi asjade ning vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asjade jaotamise vastavalt kohtunike töökoormusele. Sisuliselt oli tegemist kohtualluvust muutmata asjade üleriigilise jaotamisega. Eelnõu seletuskirjas märgiti, et kuna asjade jaotamisel kohtualluvus ei muutu ja asjade jaotamine toimub seaduses ettenähtud objektiivsete ja ettenähtavate ning kõiki konkreetset liiki kohtuasju hõlmavate reeglite järgi, ei riiva see PS § 24 lõikest 1 tulenevat põhiõigust seadusega määratud kohtu alluvusele. Riigikohus märkis 27.01.2026 arvamuses, et „[s]elge üleriigilise kohtualluvuse asemel on eelnõus loodud kentsakas asjade kohtunikele suunamise mudel“. Eelnõus väljapakutud mudelit ei toetanud ka teised (nt Eesti Kohtunike Ühingu 27.01.26 arvamus: „eelnõus planeeritavad muudatused tarbijakrediidi asjade ning vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asjade lahendamiseks on ebaõnnestunud“). Seejuures märgiti 15.01.2026 eelnõule antud tagasisides, et kohtute töökoormuse ühtlustamiseks ei pruugigi olla vajadust (nt Eesti Kohtunike Ühingu 27.01.26 arvamus: „Erinevused erinevate kohtute töökoormuste vahel on tegelikult marginaalsed“; Pärnu Maakohtu 27.01.26 arvamus: „eelnõu ei arvesta kõige värskema teadaoleva statistikaga, mille kohaselt on maakohtute töökoormuste erinevus marginaalne“). Samas leiti, et kui kohtute töökoormust ühtlustada, võiks näha ette kõige väiksema töökoormusega kohtu kohtualluvuse (nt TrtRK: tuleks „näha ette lihtsalt see, et vangistusasjades esitatakse kaebus kaebaja viibimiskoha järgi […], kuid kaebust menetletakse halduskohtus, mille kohtunike töökoormus on kohtute infosüsteemi järgi kõige väiksem“; TlnRK: „nähes ette, et […] kohtuasi allub sellele maa- või halduskohtule, kelle töökoormus on selle kohtuasja registreerimise hetkel kõige väiksem“; HMK: „Kohtud on korduvalt teinud ettepanekut jaotada teatud kohtuasjad üle riigi“; VMK: „Selle lahenduse kõrval või asemel võiks kaaluda teatud liiki kohtuasjade jagamist üle riigi“; TrtHK: „võiks kaaluda seadusesätet, et vangistusasi allub sellele halduskohtule, mille töökoormus on vangistusasjades väiksem“). Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul võib olla problemaatiline, kui kohtualluvuse järgi pädev kohus ei ole menetlusosalistele ettenähtav ning kohtualluvuse järgi pädeva kohtu määramine toimub pärast hagi või avalduse saamist ad hoc korras vastavalt töökoormusele. Riigikohus on senises praktikas leidnud, et PS § 24 lõike 1 eesmärk on muu hulgas vältida kohtuasjade ad hoc jagamist kohtute vahel (RKPJKo 10.05.16, 3-4-1-31-15, p 40). Euroopa Kohus on Euroopa Liidu õiguse kontekstis leidnud, et kohtualluvuse ettenähtavus peaks võimaldama „nii hagejal raskusteta kindlaks teha kohtu, kuhu ta võib pöörduda, kui ka kostjal mõistlikult ette näha, millisesse kohtusse tema vastu võib pöörduda“ (EKo 17.10.17, C‑194/16, p 35 ja EKo 23.04.09, C‑533/07, p 22 ning neis viidatud kohtupraktika). TsMS § 69 lõike 1 järgi on kohtualluvus mitte ainult kohustus, vaid ka õigus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kui kohtualluvuse järgi pädev kohus ei ole menetlusosaliste jaoks ettenähtav, siis ei ole menetlusosalisel võimalik (vähemalt ilma täiendava päringuta) veenduda, et teda ei ole PS § 24 lõike 1 vastaselt viidud seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Kuna kohtud ei pea 15.01.2026 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks saadetud eelnõus välja pakutud asjade jaotamise mudelit õnnestunuks ega vajalikuks, on Justiits- ja Digiministeerium loobunud paragrahvide 454 ja 455 lisamisest kohtute seadusesse. Kuna Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul võib kohtute välja pakutud viisil hagi või kaebuse saamisel kohtualluvuse määramine vastavalt kohtute töökoormusele olla PS § 24 lõike 1 taustal problemaatiline, ei ole seda eelnõusse lisatud. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul on 10 mõistlik hinnata asjade üleriigilise jaotamise vajalikkust ja alternatiive väljaspool käesoleva eelnõu menetlemist. Kohtu eestseisuse ja osakondade moodustamine VTK kohta esitatud tagasisides leiti, et juhtimise tsentraliseerimine ohustab kohtunike sõltumatust ja iseseisvust. Loodav eestseisus tähendab pigem rohkem juhte (VTKs ei ole märgitud liikmete arvu), mis toob kaasa hoopis kallima süsteemi ja vähem täiskoormusega kohtunikke. Kohtusüsteemi puudutavaid otsuseid teeks esimees ainuisikuliselt või siis võrdlemisi kitsas ring kohtunikke eestseisusena. Ei saa pidada põhjendatuks VTK kohta esitatud tagasisides tõstatatud kahtlust, et kohtunike sõltumatust võib ohustada nende senisest väiksem kaasatus tööjaotusplaani koostamisse. VTKs nähti ette, et kohtuniku üleviimise süüteo- ja tsiviilosakonna vahel otsustab kohtu esimees, arvestades õigusemõistmise vajadusi ja töökoormuse muutust. Eelnõus on lahendust muudetud, lähtudes kohtunike enesekorraldusõiguse ja kollegiaalse otsustamise põhimõttest. Eelnõu kohaselt otsustab kohtuniku üleviimise ühest valdkonnast teise kohtu eestseisus, mitte üksnes kohtu esimees. Maakohtu kohtuniku võib viia teise valdkonda (tsiviilvaldkond ja süüteovaldkond) ning ringkonnakohtu kohtuniku võib viia teise kolleegiumisse (tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium ja halduskolleegium) üle vaid kohtuniku enda nõusolekul. Maakohtu kohtuniku kuulumise osakonda määrab maakohtu kohtunikest koosnev eestseisus. Ehkki maakohtu kohtuniku kuulumine osakonda ei sõltu iga kohtuniku nõusolekust, saab osakondi määrata üksnes vastava valdkonna piires ning kohtunikkonna enda kollegiaalse otsustusena. Maakohtu kohtuniku kuulumine osakonda ei sõltu välistest mõjutustest ega seadusandlikust või täidesaatvast võimust. Selline muudatus tugevdab kollegiaalset juhtimismudelit ning tagab tasakaalu juhtimise operatiivse vajaduse ja kohtuniku sõltumatuse vahel. Erinevalt VTKs kavandatust on välja jäetud kohtuniku teenistusest vabastamise võimalus juhul, kui ta ei nõustu üleviimisega teise osakonda või kolleegiumi. Selline nõue ei oleks kooskõlas kohtuniku ametikindluse ja sõltumatuse põhimõttega. Kohtu esimehel peab olema võimalus kohtuasutust juhtida, kohtunike ülesanne on esmajoones õigusemõistmine. Õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamine on kohtu esimehe ning kohtute nõukogu ülesanne. Kohtunikud saavad olulisemates küsimustes kaasa rääkida kohtunike täiskogul ja väljendada oma seisukohta kohtu üldkogul. Kohtu arengukava järgi on kohus vastutustundlikult juhitud terviklik nüüdisaegne organisatsioon, mis täidab oma ülesandeid efektiivselt ja kvaliteetselt. Konkreetsemalt on arengukavas ette nähtud järgmised meetmed: • kujundada kohtu juhtimismudel, kus eelkõige tööjaotusplaani kehtestamise, kohtu osakondade moodustamise ja kohtunike osakondadesse jagunemise otsustab kohtuasutust juhtiv eestseisus, mille liikmete hulgas on mh kohtu üldkogu valitud kohtunik(ud); • tugevdada kohtu üldkogu rolli kohtu arengusuundade määramisel ning üldistes küsimustes seisukohtade kujundamisel ja arvamuste andmisel; • näha ette esimese astme kohtute jagunemine spetsialiseerumisvajadust arvestades tõhusaks toimimiseks sobiva suurusega osakondadeks, mille tööd korraldab juhtimisülesannete täitmisel kohtu esimehele alluv kohtunik; 11 • kasutada töökorralduse kujundamisel maksimaalselt spetsialiseerumise ja meeskonnatöö eeliseid; • korraldada menetlusgrupi tööd, lähtudes otstarbekusest ja motiveerides personali. Maa-, haldus - ja ringkonnakohtus moodustatakse kohtu eestseisus. Kohtu eestseisus kinnitab kohtu kodukorra ja tööjaotusplaani. Lähtudes kohtunike kitsamast spetsialiseerumisest, võib kohtu eestseisus moodustada juurde osakondi. Eestseisuse töö tagamine ja korraldamine on kohtu esimehe ülesanne. Kohtute eestseisuses on kohtu esimees, aseesimees (halduskohtus), osakondade juhatajad, kolleegiumite esimehed ja kohtu üldkogu valitud liikmed. Kohtu üldkogu pädevuses on kohtu kui terviku töökoormuse küsimused, st kuidas tagatakse kohtunike töökoormuse võrdsus ja luuakse üldised põhimõtted, mis tagavad kohtuasjade võrdse jagamise osakondade vahel. Kohtuhaldusülesannete valdavas osas üleandmine Justiits- ja Digiministeeriumilt kohtusüsteemile ehk kohtuhaldus läheb täitevvõimult üle kohtuvõimule Esimese ja teise astme kohtute andmine toonase Justiitsministeeriumi hallatavaks otsustati Vabariigi Valitsuse seadusega 1995. aastal. Samal ajal jäi Riigikohus jätkuvalt isehaldavaks. Otsuse tegemisel tugineti eelkõige sellele, et sama haldusmudel oli kasutusel Eestis ka enne 1940. aastat, kui eksisteeris kohtuministeerium. 2000. aastal kohtute seaduse eelnõule (607 SE I) lisatud tolleaegse Riigikohtu esimehe Uno Lõhmuse eriarvamuse kohaselt tulenes see põhiseaduse ekslikust tõlgendamisest. Et 2000. aasta kohtute seaduse väljatöötamise käigus seda küsimust eraldi ei käsitletud, jäi selline säte siiski seadusesse ekslikult alles. Arvestades senise süsteemi ebaefektiivsust ja selle suhtes aastaid esitatud kriitikat, on põhjendamatu senise praktika jätkamine. Põhiseadus käsitab kohut ühe tervikliku kehana, mille ülesanne on õigust mõista. Põhiseaduse kohaselt on sõltumatu institutsioon kogu kohus: maa-, haldus- ja ringkonnakohtud ning Riigikohus. Ehk kohtusüsteem on üks põhiseaduslik tervik, mida tuleb finantseerida ülesannete, mitte haldusala põhjal. Sellest hoolimata käsitatakse õigusaktides põhiseadusliku institutsioonina jätkuvalt vaid Riigikohut ning maa-, haldus- ja ringkonnakohtud on osa riigiasutusest. Selline vahetegemine ei ole põhjendatud ning eriti suurt mõju avaldab see riigi eelarvestrateegia kujunemise protsessis. Kohtute sõltumatuse tagamiseks on oluline, et ka esimese ja teise astme kohtuid käsitatakse riigieelarve seaduses ja riigieelarve koostamise protsessis analoogselt Riigikohtuga põhiseadusliku institutsioonina, nagu näeb ja on alati ette näinud põhiseadus. Seega peavad ka esimese ja teise astme kohtud saama oma eelarvet ise koostada ja kujundada ning kaitsta Riigikogus iseseisvalt, ilma täitevvõimu sekkumiseta. Vähem tähtis ei ole ka see, et otsustuspädevus oma eelarve kujundamise ja kaitsmise üle annab kohtutele võimaluse tööprotsesse optimeerida ja tõhustada, mis toob menetlusosalistele kaasa kiirema kohtumenetluse. Seega tuleb esimese ja teise astme kohtuid käsitada Riigikohtu kõrval eraldiseisva põhiseaduslike institutsioonina. Varem on selgitatud, et Riigikohus on konstitutsioonikohus, mis lahendab tekkinud vaidlusi lõplikult, st igasugust võimalikku huvide konflikti tuleb ennetada. See toetab ka juba Eesti taasiseseisvumisel leitud lahendust, et Riigikohus peab olema isehaldav. Analoogselt hoitakse ka teistes lähiriikides kõrgeima kohtu haldus- ja juhtimismudelit eraldiseisvana alama astme kohtutest. Kohtute seadus sätestab, et esimese ja teise astme kohtuid hallatakse kohtute haldamise nõukoja ja Justiitsministeeriumi koostöös, st Justiitsministeeriumi kanda on igapäevane ja pidev kohtuhaldus ja -arendus ning perioodiliselt kogunev kohtute haldamise nõukoda on esmajoones nõuandvas rollis. Kohtusisesed haldusülesanded on kohtudirektori kanda, kelle ametitegevuse eesmärgiks on luua eeldused ja tingimused õigusemõistmise ning kohtu struktuuriüksuste töö 12 tõhusamaks toimimiseks. Lähtuvalt kohtuhalduse osapoolte ülesannetest on tabelis 2 toodud täitevvõimu ning esimese ja teise astme kohtute omavahelise pädevuse jaotus ja haldusülesannete killustumine. Tabel 2. Kohtute seaduses sätestatud peamiste kohtuhaldusülesannete jaotus Justiits- ja Digiministeeriumi ja kohtute vahel 1.1.Justiits- ja digiministri/Justiits- ja Digiministeeriumi pädevusse kuuluvad ülesanded Annab määruseid: Annab käskkirju: Muud tegevused: - kohtumajade asukohad25 - I ja II astme kohtute - kohtuniku üleviimine 26 - kohtute tööpiirkonnad eelarve vormistamine - kohtunike arv ja - kohtu esimehe - järelevalve kohtu esimehe jagunemine nimetamine ja ametist kohustuste täitmise üle kohtumajadesse ning vabastamine - järelevalve kohtudirektori kohtunikuabide arv27 - aruandluse korraldus ja üle (ATS) - kohtuniku valveaja lisatasu statistiliste aruande - infosüsteemide arendused arvestamise kord28 vormide kehtestamine - kohtustatistika pidamine - rahvakohtunike arv, tasu - kohtudirektori - KHN teenindamine suurus ja kord29 nimetamine ja - siseauditite läbiviimine - kohtu registriosakonna vabastamine kodukord30 - kohtudirektori - kohtu kinnistusosakonna vastutusvaldkonna kodukord31 küsimuste korraldamine 32 - kohtu kantselei kodukord (nt tugiteenuste tsentraliseerimine 1.2. Kohtu direktori pädevusse kuuluvad ülesanded - kooskõlastatult kohtu esimehega käsutab kohtuasutuse eelarvevahendeid - valmistab ette kohtu eelarve eelnõu - kinnitab kohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu - kinnitab ametisse ja vabastab ametist kohtuteenistujad - määrab kinnistus-, registri- ja maksekäsuosakonna juhatajad - korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist - vastutab raamatupidamise korralduse eest - teostab järelevalvet kinnistus- , registri- ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas 1.3. Kohtu esimehe pädevusse kuuluvad ülesanded Nimetab: Kinnitab: Muud esimehe tegevused: - osakonnajuhatajad - kohtunike arvulise jaotuse - vastutab õigusemõistmise - kohtujuristid osakondade vahel korrakohase toimimise eest - kohtunikuabid - kohtu õigusemõistmise - kooskõlastab kohtudirektori struktuuri ja koosseisu koostatud kohtu eelarve eelnõu - kohtunike puhkuste - teostab KS § 45 alusel ajakava järelevalve 25 Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad–Riigi Teataja 26 Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad–Riigi Teataja 27 Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel–Riigi Teataja 28 Kohtuniku valveaja lisatasu–Riigi Teataja 29 Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord–Riigi Teataja 30 Kohtu registriosakonna kodukord–Riigi Teataja 31 Kohtu kinnistusosakonna kodukord–Riigi Teataja 32 Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord–Riigi Teataja 13  - kohtu kodukorra - teostab ATS alusel järelevalve (kooskõlastatult kohtu - korraldab kohtunike üldkoguga) koolituskava täitmise Eesmärgi täitmiseks on esiteks vaja muuta kohtuhalduse senist korraldust ning anda Justiits- ja Digiministeeriumilt kohtuhaldust puudutav pädevus üle kohtusüsteemile. Teiseks tuleb luua kohtusüsteemi sees organid, mis täidavad kohtuhaldusülesandeid, st luua õigusemõistmise toimimiseks vajalikud organisatsioonilised tingimused. Seejuures on kohtuhaldusmudeli ümbervaatamise vajadus pikaajaline. Kohtuhalduse eraldamise täitevvõimust nägi ette juba 2009. aasta kohtute seaduse eelnõu 649 SE33, mille oluline plaanitud muudatus oligi Justiitsministeeriumilt esimese ja teise astme kohtute haldamise ülesande ülevõtmine ja kõigi kohtuastmete haldamise ülesannete jagamine loodavate kohtute nõukogu ja Kohtuhalduskeskuse vahel. Kavandatud muudatusi ei rakendatud, kuna eelnõu kritiseeriti Riigikohtu esimehele antava liigse võimu ja täitevvõimule omaste subordinatsiooniliste suhete kehtestamise tõttu. Eelnõu väljatöötamisel on muu hulgas arvestatud eelnõu 649 SE kohta esitatud kriitikat ja leitud optimaalne lahendus. Oluliseks toeks eelnõu väljatöötamisel on olnud Soome kogemus kohtuhalduse reformimisel 2020. aastal, arvestades seejuures Eesti kohtusüsteemi eripära ning eelnõu väljatöötamise käigus tehtud ettepanekuid. Soome kohtuhaldusreformiga anti suur osa kohtuhaldusülesandeid Justiitsministeeriumilt üle kohtute ametile (Tuomioistuinvirasto). Samamoodi on planeeritud eelnõus. Reformi üks peamisi eesmärke oli suurendada kohtute ja kohtunike vastutust kohtusüsteemi tulemuste eest. Soome kohtute ameti ülesanne on tagada kohtute tööks vajalikud tingimused ning arendada, planeerida ja toetada kohtute tööd. Kuigi Soome kohtute amet on iseseisev riigiasutus Justiitsministeeriumi haldusalas, on selle ülesanded paljuski samad, nagu on kavandatud eelnõus kohtute nõukogule ja KHT-le. Soome kohtute ameti kõrgeim otsustusorgan on kaheksaliikmeline kohtute nõukogu, mille nimetab viieks aastaks ametisse valitsus. Nõukokku kuuluvad kuus kohtunikku eri kohtuastmetest ja -harudest, üks kohtuteenistujate esindaja ja üks avaliku halduse juhtimise ekspert. Kohtute nõukogu määrab kindlaks kohtute ameti peamised eesmärgid, strateegia ja juhtimispõhimõtted ning otsustab Justiitsministeeriumile esitatavad kohtute ja kohtute ameti eelarveettepanekud, eelarve kohtutevahelise jaotuse, kohtunike (v.a kõrgeimate kohtute kohtunike) ametikohtade loomise, kaotamise ja ümberpaigutamise ning muud ameti tegevuse seisukohast olulised küsimused. Soome kohtute ameti igapäevane juhtimine on peadirektori ülesanne, kelle nimetab viieks aastaks ametisse kohtute nõukogu. Kohtute ametis on kolm osakonda ja selles töötab umbes 60 inimest.34 Eelnõu tulemusena luuakse kohtute haldamise ja arendamise korraldamiseks senise kohtute haldamise nõukoja (KHN) ümberkujundamise teel kohtute nõukogu. Kohtute nõukokku kuulub 11 liiget: Riigikohtu esimees kui kohtute nõukogu esimees, viis täiskogu valitud kohtunikku ja viis mittekohtunikust liiget väljastpoolt kohtusüsteemi. Luuakse õigusemõistmise pädevuseta kohtuasutus Kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja kohtute nõukogule tuge kohtute haldamisel. KHT alla koondatakse senised Justiits- j1a Digiministeeriumi kohtuhaldusülesanded (näiteks kohtute haldamise nõukoja tehniline teenindamine), kohtute tsentraliseeritud tugiteenused (näiteks 33 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b05e68b5-7f81-a11a-485a-85fdff01f55c/kohtute-seadus. 34 Kohtute aastaraamat. 2023. 15 aastat hiljem: uus katse muuta kohtuhaldust. Heiki Loot, Mait Laaring. https://aastaraamat.riigikohus.ee/15-aastat-hiljem-uus-katse-muuta-kohtuhaldust/. 14 tõlketeenistus, arhiiviteenistus) ning kohtudirektori täidetavad ülesanded (näiteks finants- ja varahaldus), aga ka kohtute kantselei ja istungiteenistused KHT hakkab juhtima direktor, kelle nimetab ja vabastab ametist kohtute nõukogu. Eelnõu kohaselt on tema ametiaeg viis aastat, mida võib ühe korra pikendada. Eraldi tuleb märkida, et kohtute kinnisvarahaldust, raamatupidamisteenust ja IT-haldust jäävad ka edaspidi pakkuma Riigi Kinnisvara AS, Riigi Tugiteenuste Keskus ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus. Kohtunikule tagasiside andmine Kohtusüsteemi kaks peamist eesmärki on tagada parima kvaliteediga õigusemõistmine ja asjakohase vastutuse võtmine demokraatlikus ühiskonnas. Nende eesmärkide saavutamiseks on rahvusvahelised organisatsioonid pidanud põhjendatuks kohtunike teatud vormis hindamist. Kohtuniku töö hindamist on käsitletud paljudes rahvusvahelistes soovitustes ja rahvusvaheliste institutsioonide dokumentides. Olulisemad dokumendid on Euroopa kohtute nõukogude võrgustiku (ingl European Network of Councils of the Judiciary, edaspidi ENCJ) raport kohtunike hindamise miinimumstandardite kohta35, Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 17 „Kohtunike töö hindamise, õigusemõistmise kvaliteedi ja kohtunike sõltumatuse austamise kohta“36, OSCE Kiievi soovitused Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia kohtuliku sõltumatuse kohta37, Veneetsia komisjoni arvamused kohtunike hindamise kohta38, samuti Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus kohtunike kohta: sõltumatus, tõhusus ja kohustused.39 ENCJ on kohtunike hindamise miinimumstandardite raportis selgitanud, et kohtuniku professionaalse hindamise süsteemi eesmärk on toetada kohtuniku professionaalse arengut, suurendada tööalast motivatsiooni ja rahulolu ning suurendada kohtusüsteemi tõhusust ja parandada juhtimisstruktuure, et parandada kohtusüsteemi avalikkusele pakutava teenuse kvaliteeti. Kohtuniku töö ja oskuste hindamine on Euroopa riikide praktikas laialt levinud. Hindamist kasutatakse erinevatel eesmärkidel, näiteks kohtuniku oskuste ning ametiülesannete täitmise kvaliteedi ja kvantiteedi hindamiseks, kohtunikule tagasiside andmiseks, koolitusvajaduse kindlakstegemiseks, aga ka tulemuspalga määramiseks, edutamise otsustamiseks ja kohtunike eluaegse ametisse nimetamise kohta otsuse tegemiseks. 35 ENCJ Minimum Standards Regarding Evaluation of Professional Performance and Irremovability of Members of the Judiciary https://www.encj.eu/images/stories/pdf/workinggroups/final_report_encj_project_minimum_standards_iii_corrected_july_20 14.pdf. 36 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 17 „Õigusemõistmine ja ühiskond“ https://www.riigikohus.ee/et/euroopa-kohtunike-konsultatiivnoukogu. 37 OSCE Kiievi soovitused Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia kohtuliku sõltumatuse kohta – kohtustruktuur, kohtunike valik ja vastutus. 38 Veneetsia komisjoni arvamused nr 629/2011 CDL-AD(2011)012 p 55, nr 751/2013 CDL-AD(2014)007 p 24. 39 Ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12 kohtunike kohta: sõltumatus, tõhusus ja kohustused https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/cmrec_2010_12e_- _kohtunike_soltumatus_eesti_keeles.pdf. 15 Kohtuniku töö hindamissüsteemid on riigiti erinevad. ENCJ aruandes tehakse vahet riikidel, mis kasutavad formaalset ja mitteformaalset hindamissüsteemi. Enamikus riikides on kohtunike hindamise eesmärk hinnata, säilitada ja parandada kohtunike töö ja kohtusüsteemi kvaliteeti. Enamikus liikmesriikides korraldatakse hindamist korrapäraselt, kuid menetluse formaalsus on erineva ulatusega. Üldõiguse riikides (Inglismaa ja Wales, Iirimaa, Põhja-Iirimaa, Šotimaa, Küpros ja Malta) ning mõnes teises riigis (nt Norra, Rootsi ja Holland) hinnatakse kohtuniku tööd tavaliselt mitteformaalselt. Hollandis peetakse kohtunikega iga aasta kahepoolseid arenguvestlusi (ingl performance interview), kus arutatakse kohtuniku töö tulemuslikkust, isiklikku arengut ning töötingimusi ja -korda. Vestluse tulemuste kohta koostatakse kirjalik aruanne, mille kohta võib kohtunik esitada oma arvamuse, mis lisatakse aruande juurde.40 Kohtunikega peetakse mitteformaalseid arenguvestlusi ka Põhjamaades, Šveitsis ja Suurbritannias. Nende vestluste käigus arutatakse kohtunike karjääri- ja arengueesmärke ning kohtukorralduslikke probleeme.41 Mandri-Euroopa riikides (näiteks Austria, Belgia, Bulgaaria, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Läti, Leedu, Portugal, Rumeenia ja Hispaania) hinnatakse kohtunike (ja sageli ka prokuröride) tööd formaalselt ja sellele on antud seadusega kindel vorm, mida täpsustavad kohtunõukogu (ingl Council for the Judiciary) aktid. Näiteks Saksamaal hinnatakse kohtunike professionaalseid, isiklikku, sotsiaalset ja juhtimisalast pädevust kogu nende karjääri jooksul iga nelja või viie aasta tagant ning see on oluline tegur kohtunike edutamisotsuste tegemisel. Hindamisel arvesse võetavad tegurid on näiteks võime pooli vahendada, koostada selgeid ja arusaadavaid kohtulahendeid, teha kolleegidega koostööd, suutlikkus töötada uutes õigusvaldkondades ja valmisolek täita kohtute haldamisega seotud lisaülesandeid.42 Eesti on üks väheseid riike, mille õiguskorras puudub kohtunike hindamise süsteem. Formaalselt hinnatakse üksnes alla kolmeaastase teenistusstaažiga kohtunike menetluse juhtimise oskuse arengut ja sobivust kohtunikuametisse. Kauem kui kolm aastat ametis olnud kohtunikele tagasiside andmine on väga erandlik. Kohtunikega ei peeta ka avaliku teenistuse seaduses sätestatud arengu- ja hindamisvestlusi. Kuigi kohtunike 2011. aasta täiskogul kiideti heaks kohtunikule tagasiside andmise metoodika ja kriteeriumid43, ei ole see metoodika rohkem kui kümne aasta jooksul kasutust leidnud ja vestlusi kohtunikega selle alusel ei peeta. Kohtunike hindamise süsteemi olemasolu peetakse aga Euroopas oluliseks kohtute sõltumatuse, vastutuse ja kvaliteedi tagatiseks. Kohtunike hindamine aitab tagada kohtunike kvaliteetse töö ja on oluline kohtuniku professionaalse arengu toetamiseks. Eelnõus sätestatud muudatusega luuakse selline tagasisidesüsteem, mille kohaselt antakse tagasisidet nii esimese astme kui ka teise astme kohtunikule. Tagasiside andmist maa- või halduskohtuniku tööle korraldaks ringkonnakohtu kolleegiumi esimees ning ringkonnakohtuniku tööle Riigikohtu kolleegiumi esimees. Eeskätt peaks kõrgema astme kohus saama kutsuda madalama astme kohtuniku tagasisidevestlusele, kui kõrgema astme kohus 40 Besluit rechtspositie rechterlijke ambtenaren https://wetten.overheid.nl/BWBR0006530/2017-01-01. 41 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 17 „Õigusemõistmine ja ühiskond“ p-d 11, 15. 42 Review of Judicial Training and Education in Other Jurisdictions, lk 121-122 https://www.ucl.ac.uk/judicial- institute/sites/judicial-institute/files/judicial_training_and_education_in_other_jurisdictions.pdf. 43 Kohtunikule tagasiside andmise metoodika ja kriteeriumid (2010), muudetud kohtunike X täiskogul 11.02.2011 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/muudetud_metoodika.pdf. 16 märkab tema töös süstemaatiliselt esinevaid puudusi või leiab, et vestlemine võib kohtuniku professionaalset arengut toetada. Tagasiside andmisel saaks juhtida kohtuniku tähelepanu puudustele, mille puhul on põhjust arvata, et tegemist pole n-ö ühekordse väärsammu, vaid praktikaga, mille puhul peab kohtunik kaaluma oma menetluspraktika korrigeerimist. Kuigi mitmes Euroopa riigis on kohtuniku töö hindamisel kohtuniku karjääri kohta otsuste tegemisel oluline roll (nt ametikõrgenduse otsustamine, tulemuspalga määramine), ei kasutata Eesti kohtusüsteemis karjääripõhist mudelit. Seetõttu ei ole eelnõus välja pakutud tagasisidesüsteem seotud kohtuniku atesteerimise ega tema karjääriotsuste tegemisega. Samuti pole tegemist distsiplinaarmenetlusele sarnase protsessiga. Eelnõus pakutud tagasisidesüsteem teenib kohtuniku erialateadmiste ja -oskuste täiendamise eesmärki ning selle korraldamine on Riigikohtu ja ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe ülesanne. Kolleegiumi esimees võib otsustada anda kohtunikule tagasisidet ise või delegeerida selle kolleegiumi liikmetele. Sel viisil saaks tagasisidestamisse kaasata kõik kolleegiumi kohtunikud. Ettepaneku vestluse korraldamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele saab teha kohtu esimees. Tagasisidevestlusel saab juhtida kohtuniku tähelepanu probleemidele tema töös, aga tuua välja ka tugevusi ja tunnustada tema töö positiivseid aspekte ja head praktikat. Selle käigus saab arutada ka kohtuniku võimalikke arengusoove ning vajaduse korral suunata teda koolitusele. Seaduse tasandil jäetakse reguleerimata hindamise sagedus ja tagasisidevestluse tulemused. Ka saabunud arvamustes toodi välja, et tagasiside puhul ei tohiks tegemist olla seaduses sätestatud kohustusega regulaarsete vestluste pidamiseks, vaid see peaks jääma kohtusüsteemi otsustada. Muus osas jäetakse tagasiside andmise praktilise korralduse üksikasjad (näiteks tagasisidevestluse tulemuste fikseerimise ja kokkuvõtte täpsema sisu jms) kohtusüsteemi kujundada. See annab kohtusüsteemile suurema vabaduse kujundada hindamissüsteem ise. Kohtuniku ametikitsendused Kohtunike ametikitsenduste täpsema reguleerimise vajadus tuleneb PSi § 147 lõikest 3, mille kohaselt ei tohi kohtunikud peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis, ning PSi § 147 lõikest 4, mille kohaselt sätestab seadus kohtuniku sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi. Õigusemõistmise sõltumatuse ja erapooletuse tagamiseks sätestab KSi § 49 kohtunikuametiga seotud ametikitsendused, mis võivad sisult olla poliitilise tegevuse piirangud või era- ja äriõiguslikud piirangud. Eelnõu tegeleb üksnes kohtuniku era- ja äriõiguslike piirangute muudatustega. Kohtuniku ametiväline töötamine on PSi § 147 lõike 3 kohaselt üldjuhul keelatud, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel. Kui seadus ühtegi erandit ette ei näeks, puuduks kohtunikel seega igasugune võimalus olla kohtunikuameti kõrvalt veel muudes ametites. Seadusandja on kohtunikuametiga kokkusobivaks pidanud üksnes töötamist õppe- ja teadustööl.44 Kohtunikuametiga kaasnevad ulatuslikud ametikitsendused on püsinud muutumatuna alates kohtute seaduse jõustumisest 2002. aastal ning suures osas langevad kokku 1990ndatel 44 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn, 2018, lk 246. 17 kehtinud kohtuniku staatuse seaduse §-s 445 sätestatud piirangutega. Mitu ametikitsendustega seotud küsimust on täpsustatud kohtunike eetikakoodeksis46 ja kohtuniku ametiväliste kõrvaltegevuste kohta on korduvalt arvamust avaldanud kohtunike eetikanõukogu47. Aruteludel kohtunikega on esile toodud vajadus kohtunikuamet ajakohastada, eelkõige muutes kohtunikule kehtivaid ametikitsendusi. Kuna äri- ja majanduskeskkond on kohtute seaduse jõustumisest edasi arenenud, on küsitav, kas kõik piirangud kohtuniku ametivälisele tegevusele on endiselt vajalikud ja põhjendatud, kui need on avalikud ja välditud on huvide konflikti. Riigikohtu esimees Villu Kõve pöörab kohtute aastaraamatus tähelepanu, et käimas on ulatuslik kohtunike põlvkonnavahetus, mis on toonud kaasa üha süveneva mure kohtunikkonna järelkasvu leidmise pärast. Riigikohtu esimees tõdeb, et kohtusüsteem on juba praegu raskustes vabanevate ametikohtade täitmisel silmapaistvate juristidega. Õigusemõistja amet ei pruugi olla kiirelt muutuvas ja rohkelt võimalusi pakkuvas maailmas enam noorema põlvkonna jaoks atraktiivne. Seega vajavad lahendust küsimused, kuidas ajakohastada kohtusüsteem kui organisatsioon ning kuidas muuta kohus atraktiivseks tööandjaks.48 Kohtunike 2023. aasta täiskogu kõnes märgib Riigikohtu esimees: „Oleme jõudnud olukorda, kus süsteemi esmaseks mureks ei ole enam puudus mitte niivõrd materiaalsest ressursist, kuivõrd inimestest. Meil lihtsalt ei jätku enam piisava kvalifikatsiooni ja sobivate isikuomadustega kohtunikukandidaate, täitmaks põlvkonnavahetusest tingitud auku. Rahvastik vananeb ja noori lihtsalt enam ei jätku kõigisse ametitesse. Soovitakse töötada paindlikult, kaugtööl ja osakoormusega, selgete ülemuse-alluva suheteta ühes tööperes, võtta piisavalt aega perele, õpingutele ja hobidele. Olulisem kui varem on uuele põlvkonnale võrdne tööalane kohtlemine ja pidev tunnustamine töö eest ning kestvad karjääri- ja hariduse omandamise võimalused.“49 Kehtiva seaduse kohaselt ei või kohtunik olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja (KSi § 49 lg 2 p 3). Äriühingu asutamise, juhtimise ja kontrollimise keeld ei tähenda, et kohtunik ei võiks üldse saada ettevõtlustulu, kuid sunnib kohtuniku passiivsesse rolli juba tegutsevates äriühingutes.50 Kohtunike eetikakoodeksi punkti 5 kohaselt võib kohtunik osaleda tegevuses, mille eesmärk on tulu saamine, arvestades hea käitumise ja ausa äritegevuse tava. KSi § 49 lõike 2 punkti 3 alusel ja kohtunike eetikanõukogu arvamuste valguses kehtib kohtunikele ettevõtlusega tegelemise keeld. Kohtunike eetikanõukogu on leidnud, et kohtunik võib tegeleda investeerimisega, soetada kinnisvara ja olla osanik äriühingus, mis tegeleb kinnisvara üürimisega. Lubatavaks on 45 Kohtuniku staatuse seadus § 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/22214. 46 Eesti kohtunike eetikakoodeks, vastu võetud 13.02.2004 kohtunike täiskogul. https://www.riigikohus.ee/et/kohtunikuamet/kohtunike-eetikakoodeks. 47 Kohtunike eetikanõukogu arvamused ja soovitused https://www.riigikohus.ee/et/kohtunike-omavalitsuskogud/kohtunike- eetikanoukogu. 48 Kohtute aastaraamat 2022. Eessõna. Villu Kõve. https://aastaraamat.riigikohus.ee/eessona-2022/. 49 Õigus- ja kohtusüsteemi areng. Ettekanne kohtunike täiskogul 8. juunil 2023, Narvas. Villu Kõve https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/T%C3%A4iskogu/Riigikohtu%20esimehe%20ettekanne% 202023%20t%C3%A4iskogul%20FINAL.pdf. 50 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn, 2018, lk 244. 18 peetud ka töötamist asendusõpetajana, treenerina spordiklubis või tasu eest osalemist filmivõtetel. Kohtunik peab arvestama seadusest tulenevate formaalsete piirangutega, millele lisandub keeld tegeleda äriühingu õigusnõustamisega või olla äriühingus mingil ametikohal.51 Nii võib kohtunik olla äriühingus pigem passiivne osanik ning aktiivne roll ettevõtluses, olgu siis endale kuuluvas äriühingus või perefirmas kaasa lüües, on välistatud või vähemasti taunitav. Seega on kohtuniku võimalused ametipalga kõrvalt lisasissetulekuid saada piiratud.52 Kohtunike ametitegevuse piirangud ning väljaspool kohtunikuametit töötamisest teavitamine või selleks loa taotlemine on Euroopa Nõukogu liikmesriikide praktikas tavapärane. Valdavalt on liikmesriikide õiguses kohtunike kõrvaltegevused lubatud üksnes ulatuses, mida peetakse kokkusobivaks kohtunikuametiga kaasnevate ülesannete täitmisel. Nii on tavapärane, et kohtunike osalemine äritegevuses on piiratud, samas peetakse sobivaks tegelemist loomingulise töö, kohtusüsteemi täiendamise ja arendamisega ning töötamist õppe- või teadustööl. Näiteks Leedus pole kohtunikul äritegevusega tegelemine lubatud. Lisaks ametipalgale võib kohtunik saada tasu ainult õppe- või teadustöö või loomingulise tegevuse eest.53, 54 Leeduga sarnane kord on Ungaris, kus kohtunik ei või olla äriühingu juhataja, juhatuse või nõukogu liige, füüsilisest isikust ettevõtja ega majandus- ja äritegevusega tegeleva vabaühenduse juhataja. Kohtunik võib töötada küll õppe- või teadustööl, kuid peab selleks enne saama loa, millest keeldumist ei saa vaidlustada.55 Hispaania õiguse järgi on kohtuniku ametikohaga kokkusobimatu igasugune muu tasustatud töö, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö. Samuti on kohtunikul keelatud igasugune õigusteenuse osutamine ja äritegevuses osalemine, sealhulgas juhataja, direktori või mis tahes muu rolli täitmine.56 Analoogsed piirangud kehtivad ka Moldovas57, Sloveenias58, Rumeenias59, Bulgaarias60, Itaalias61 ja Prantsusmaal.62 Slovakkias ei või kohtunik kuuluda ärilisel eesmärgil tegutseva juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganisse ega muul moel ettevõtluses osaleda, välja arvatud oma vara haldamiseks.63 Ka Inglismaa ja Walesi kohtusüsteemis ei tohi täistööajaga kohtunikud (ingl salaried judges) olla äriühingu juhataja rollis, välja arvatud juhul, kui see on seotud perekonna vara haldamisega. Kuigi päevatasu saavate kohtunike (ingl fee-paid judges) suhtes ei kehti samasugused 51 Kohtunike eetikanõukogu arvamus jaanuar 2023. https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/Eesti%20kohtus%C3%BCsteem%20(ja%20seal%20olevad%20failid)/ee tikan%C3%B5ukogu/Eetikan%C3%B5ukogu%20arvamus%202023.pdf. 52 J. Laidvee. Kümme aastat ametipensionide reformist – teekond kasina, ent eetilise vanaduspõlveni? Kohtute aastaraamat 2022. https://aastaraamat.riigikohus.ee/kumme-aastat-ametipensionide-reformist-%e2%80%92-teekond-kasina-ent-eetilise- vanaduspolveni/. 53 Constitution of the Republic of Lithuania, Article 113 https://e- seimas.lrs.lt/portal/legalActPrint/lt?jfwid=rivwzvpvg&documentId=TAIS.211295&category=TAD. 54 Law on Courts of the Republic of Lithuania, Article 48 https://www.teismai.lt/en/courts/legal-acts/655. 55 ACT CLXII of 2011 on the Legal Status and Remuneration of Judge,s Articles 39-40. 56 Organic Law on the Judiciary, Article 389. 57 Republic of Moldova Law No. 544 of 20.07.1995 on the Status of Judge, Article 8 https://www.ecoi.net/en/file/local/1290603/1226_1404470326_moldova-law-status-of-judges-am2013-en.pdf. 58 The Judicial Service Act, Articles 40-43. 59 Law no 303/2022 regarding the Status of Judges and Prosecutors, Article 227-234. 60 The Judiciary System Act, Article 195. 61 Degree of the President of the Republic of 6 October 1993, no 418, CPGA Resolution of 18 December 2001, Article 3. 62 Ordonnance n° 58-1270 du 22 décembre 1958 portant loi organique relative au statut de la magistrature, Article 8 https://www.legifrance.gouv.fr/loda/id/LEGIARTI000006451901/2007-06-01/. 63 Constitution of the Slovak Republic Article 145a https://www.prezident.sk/upload-files/46422.pdf. 19 piirangud, ei tohiks nad oma ametisse nimetamist ära kasutada isiklike, professionaalsete või äriliste eeliste saamiseks.64 Mitmel Põhjamaal peavad kohtunikud enne ametiväliste tegevustega alustamist luba taotlema kohtu esimehelt või kohtuhaldusteenistuselt. Soome õiguse kohaselt peavad kohtunikud saama loa kohtu esimehelt. Luba ei saa taotleda vaidlevate poolte valitud vahekohtunikuna tegutsemiseks. Andmed kohtunike ametivälisteks tegevusteks väljastatud lubade ja nende eest makstud tasude kohta, kui need ületavad 10 000 eurot aastas, kantakse kuuluvus- ja kõrvaltegevuste registrisse (sm sidonnaisuus- ja sivutoimirekisteri), mis on avalikkusele kättesaadav.65 Norra õiguse järgi taotlevad kohtunikud kõrvaltegevuseks luba kohtuhaldusteenistuselt. Analoogselt registreeritakse avalikus registris investeeringud, varasemad töökohad ja kõrvaltegevusteks antud load.66 Šotimaa kohtusüsteemis ei takista kohtuniku sõltumatuse põhimõte kohtunikul äritegevusega tegelemast. Täistööajaga kohtunik, välja arvatud šerif (ingl salaried sheriffs principals, sheriffs and summary sheriffs), võib tegeleda äritegevusega, mis hõlmab töösuhtesse astumist, äriühingu juhtimist või mõne muu rolli täitmist, mille puhul on kohtunikul juhtimisvastutus või kontroll ettevõtte üle. Enne sellise rolli täitma asumist peab kohtunik kaaluma, kas selline roll on kooskõlas kohtunikuameti väärikusega ja küsima luba oma vanemkohtunikult, kes võtab arvesse nelja tegurit: 1) äri olemust ja selle potentsiaali avaliku kriitika tekitamiseks; 2) tegevuse võimalikku mõju kohtunikuameti väärikusele; 3) tegevuse mahtu ja sellega kaasnevad nõudmisi kohtunikule; 4) formaalseid piiranguid, millele kohtunik allub, ning tegevuse ebaõnnestumise võimalust, mis võib tõstatada küsimuse kohtuniku ametisse sobivuse kohta. Ükski täistööajaga kohtunik ei tohi töötada ettevõttes, mis tegeleb kohtuvaidluste lahendamisega, kuna sellises olukorras on oht huvide konflikti tekkeks liiga suur. Nii tuleks vältida kõiki tegevusi, mis kujutavad ohtu kohtuniku või kohtusüsteemi mainele või kohtuniku töökohustuste täitmisele. Päevatasu saavad kohtunikud on vabad tegelema nii äritegevuse kui ka õigusteenuse osutamisega, arvestades eelnimetatud teguritega.67 Eelnõu kohaselt on kohtunikul lisaks senisele õppe- ja teadustööle edaspidi lubatud väljaspool kohtunikuametit töötada juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis, tegeleda õigusloome ja äriühingu juhtimisega. Igasuguse ametivälise töötamise puhul tuleb arvestada tingimusega, et kohtuniku ametiväliste tööülesannete maht ega sisu ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega tema sõltumatust õigusemõistmisel või minna vastuollu kohtunikuameti väärikuse või kutse-eetikaga. Kohtunik peaks kõigi ametiväliste töötamise juhtudel ette nägema riske ja hindama, kas konkreetne tegevus võiks kõrvaltvaatajas tõstatada küsimuse tema erapooletuses või mitte. Rahvakohtunike institutsiooni kaotamine Kehtiva seaduse järgi arutab maakohtus esimese astme kuritegude kriminaalasju eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnevas kohtukoosseisus. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul 64 Guide to Judicial Conduct (July 2023), lk 11 https://www.judiciary.uk/wp-content/uploads/2023/06/Guide-to-Judicial- Conduct-2023.pdf. 65 Tuomioistuinlaki 9 luku § 5 https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2016/20160673?search%5Btype%5D=pika&search%5Bpika%5D=Tuomioistuinlaki. 66 Court of Justice Act § 121a-k https://www.domstol.no/contentassets/357f3eda118248838bdbe49274ebb4d5/courts-of- justice-act-english-translation-.pdf. 67 Guidance to Judicial Office Holders on Judicial Ethics in Scotland (Revised 2023), lk 9-12, 31 https://judiciary.scot/docs/librariesprovider3/judiciarydocuments/guidance-to-johs-on-judicial-ethics.pdf?sfvrsn=25f075aa_0. 20 võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtunike kaasamise mõtteks on olnud tavainimeste kaasamine õigusemõistmisse kui menetluse läbipaistvust ja avalikkuse usaldust suurendav ja inimlikkust lisav meede, kuid esile on kerkinud probleemid, mis toetavad muudatuse vajalikkust: 1) kohtuasjad on läinud oluliselt keerulisemaks ja mitteprofessionaali osalus on seetõttu üha keerulisem ning formaalsem; 2) erinevalt kohtunikest ei tehta rahvakohtunikele taustakontrolli ega kohaldata järelevalvet ja vastutust. Samuti puudub kontroll tema võimaliku poliitilise erapooletuse üle; 3) demograafilised riskid – rahvakohtunike väljalangemise risk mahukate kriminaalasjade menetluse kestel võib viia menetluse uuesti algusesse ning põhjustada süüteo aegumise68; 4) tasustamine on ebapiisav ja ebaproportsionaalne (2025. aastal oli rahvakohtuniku tunnitasu alammäär 5,31 eurot). Rahvakohtunike kaasamine istungile on osutunud üha problemaatilisemaks. Kohtute andmetel on rahvakohtunikke, kes ei ole pärast nimetamist huvitatud õigusemõistmises osalemisest. Kokkuvõttes näitavad analüüsitud probleemid, et senisel kujul on rahvakohtunike institutsioon ebaefektiivne. Probleemid on fundamentaalsed (tegevuspiirangud, vastutus, järelevalve puudulikkus) ja praktilist laadi (personaliprobleemid, menetlusökonoomia, usaldusväärsus). Eelnõu kohaselt rahvakohtunikud õigusemõistmises ei osale. Maakohtus mõistab õigust maakohtunik ainuisikuliselt. Muudatus tagab professionaalse lähenemise õigusemõistmisele ja väldib riski, et pikemate kriminaalmenetluste puhul (eriti majanduskuritegude puhul) rahvakohtunik langeb menetluse kestel välja, mis toob kaasa vajaduse protsessi uuesti alustada, riski, et süüteod aeguvad, ja märkimisväärse lisakulu nii kohtusüsteemile kui ka menetlusosalistele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Kohtute seaduse muutmine Eelnõu §-ga 1 muudetakse kohtute seadust. KSi § 7 lõige 1 Paragrahvi 7 lõiget 1 muudatuse kohaselt on kohtuasutused maakohus, halduskohus, Ringkonnakohus, Riigikohus ja KHT. Muudatusega lisatakse kohtuasutuste hulka ka KHT. Muudatus on seotud kohtuhalduse üleminekuga ja KHT loomisega. KHT on koos kohtutega kohtusüsteemi põhiseadusliku institutsioonina kuuluv iseseisva eelarvega ametiasutus, mille eesmärk on kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tingimuse loomine ja kohtute ning nõukogu teenindamine. Vastavalt muudetakse ka avaliku teenistuse seadust, mille kohaselt on muudatuse tulemusel nii kohtud kui KHT ametiasutused, mis registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras. 68 RKKKm 08.04.2020, 1-15-6483. Riigikohtu praktikast tuleb ühemõtteliselt arusaam, et kohtukoosseisu seaduslikkust kontrollides ei saa piirduda KrMS-i §-des 18 ja 19 ette nähtud formaalsete kriteeriumite järgimisega, vaid nõutav on muu hulgas seegi, et kooskõlas kõnealuste sätetega moodustatud kohtukoosseis on arutanud kriminaalasja algusest lõpuni. Kui kohtukoosseis kriminaalasja arutamise kestel muutub, tuleb alustada asja arutamisega algusest peale. Erandi saab teha siis, kui on täidetud KrMS-i § 18 lg-s 4 sätestatud eeldused. https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=1-15-6483/415 p 28 21 KSi § 9 lõiked 21, 3 ja 4 Paragrahv 9 sätestab maakohtu pädevuse, struktuuri ja korralduse, määrates kindlaks, et maakohus arutab esimese astme tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju, koosneb kohtumajadest ning töökorralduse ja koosseisu kinnitavad kohtudirektor ja kohtu esimees. Lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1) Harju Maakohtu kohtumaja asub Tallinnas; 2) Viru Maakohtu kohtumajad asuvad Jõhvis, Rakveres ja Narvas; 3) Pärnu Maakohtu kohtumajad asuvad Haapsalus, Kuressaares, Kärdlas, Paides, Pärnus ja Raplas; 4) Tartu Maakohtu kohtumajad asuvad Jõgeval, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus. Kehtiva seaduse kohaselt võib maakohtul olla üks või mitu kohtumaja, kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas (KS § 9 lg 3) ning kohtumajade täpsed asukohad määrab valdkonna eest vastutav minister (KS § 9 lg 3). Seega on kehtiva seaduse kohaselt kohtumajade paiknemise üle otsustamine täitevvõimu pädevuses ja muudatusi on võimalik teha ministri määrusega. Muudatusega määratakse maakohtute kohtumajade asukohad seaduse tasandil. Muudatuse eesmärk on suurendada kohtusüsteemi stabiilsust, sõltumatust täitevvõimust, säilitades õigusemõistmise kättesaadavuse iga maakonnas. Muudatus näeb ette, et seadusesse lisatakse ammendav loetelu linnadest, kus asuvad maakohtute kohtumajad. Kohtumajade asukohtade sätestamine seaduses annab inimestele kindlustunde, et kohtumajade säilimine ei sõltu täitevvõimust, vaid muudatuste jaoks on vajalik parlamentaarne heakskiit. Samuti aitab seaduses sätestatud regionaalne jaotus tagada inimestele juurdepääsu kohtule. Täpsete aadresside määramine jääb kohtute nõukogu pädevusse (KS § 9 lg 3), mis võimaldab vajaduse korral teha väiksemaid muudatusi – näiteks kolida samas linnas teise hoonesse – ilma seadust muutmata. Seaduse jõustumisel jäävad kõik kohtumajad tegutsema senistes asukohtades, kuni kohtute nõukogu otsustab teisiti. Lõiget 3 muudetakse selliselt, et edaspidi otsustab maakohtu kohtumajade täpsed asukohad valdkonna eest vastutava ministri asemel kohtute nõukogu. Arvestades kohtuhalduse üleminekut Justiits- ja Digiministeeriumilt kohtutele ei ole põhjendatud, et edaspidi määrab kohtumajade asukohad minister. Pädevus anda kohtumajade täpsete asukohtade määramine kohtute nõukogule tugevdab kohtusüsteemi sõltumatust ja sisemist autonoomiat. Seejuures, kuna kohtute nõukogu liikmed on ka täitevvõimu ja seadusandliku võimu esindajad, on tagatud, et kohtumajade asukohtade määramisel võetakse aluseks ka laiem riigiülene vaade. Muudatuse tõttu muutub kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad“. Lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. KSi § 9 lõige 4 reguleerib maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust. Seoses kohtuhalduse ümberkorraldusega täpsustatakse maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise korda. Kehtivas seaduses eristatakse struktuuri ja koosseisu kinnitamise õigust sõltuvalt sellest, kas tegemist on õigusemõistmisega seotud struktuuri ja koosseisuga või mitte. Üldjuhul kinnitab 22 kohtudirektor struktuuri ja koosseisu, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni, mille korral kinnitab struktuuri ja koosseisu kohtu esimees. Kuna muudatusega kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust hakkab kohtute üleselt korraldama KHT, siis ei ole senine jaotus enam asjakohane. Muudatusega (KS § 42 lg 1) nähakse ette, et esimese ja teise astme kohtu struktuur, koosseis, sisekorraeeskiri ja töökorraldus on kohtu kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu eestseisus, kuulates enne ära kohtu üldkogu arvamuse. Selline lahendus tagab, et kohtu sisemine töökorraldus ja juhtimisstruktuur kujunevad läbipaistvalt ning kollegiaalselt, kaasates kohtu liikmeid otsustusprotsessi. Kuna maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu reguleeritakse edaspidi kohtu kodukorras, tunnistatakse KSi § 9 lõige 4 kehtetuks. KSi § 91 Kehtiv § 9¹ reguleerib maakohtu struktuuri ja osakondade moodustamise aluseid. Muudatuse kohaselt määratakse kohtunike jaotus valdkonna põhjal seaduse tasandil ning täpsustatakse kohtu kodukorras, mille kehtestab kohtu eestseisus. Muudatusega sätestatakse maakohtu kohtunike spetsialiseerumise ja osakondadesse jaotamise põhimõtted. Uue struktuuri eesmärk on tagada ühtne juhtimine, töökorraldus ja spetsialiseerumine kõigis neljas maakohtus. KSi § 91 lõige 1 ja lõige 11 Kehtiva seaduse kohaselt määrab kohtu esimees kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel. Muudatusega täpsustatakse, et kohtus on süüteovaldkond ja tsiviilvaldkond. Süüteovaldkonnas on süüteoasjade osakond. Tsiviilvaldkonnas on tsiviilasjade osakond. Muudatustega lähevad esimehe pädevusest eestseisusele kohtunike arvulise jaotamine valdkondade ja osakondade vahel. Muudatus tagab, et vastavat jaotust ei saa teha esimees oma suva järgi ning tagatud on laiapõhjalisem hinnang kohtunike jaotuse vajadusele. Lõige 2. Spetsialiseerumise paremaks ja sisulisemaks rakendamiseks saab maakohtu eestseisus moodustada juurde osakondi. Lõige 3. Arvestades spetsialiseerumist, kuulub iga kohtunik ühte osakonda. See tagab, et igal kohtunikul on selgelt määratud töövaldkond ja vastutusala. Eestseisus jaotab kohtunikud osakondadesse ja viib kohtuniku vajaduse korral sama valdkonna ühest osakonnast teise. Kohtu eestseisus hindab töökoormust ja saab vajaduse korral kohandada kohtunike arvu osakondade vahel tööjaotusplaani muutmisega. Kohtunike arvulise jaotuse valdkondade ja osakondade vahel otsustab kohtu eestseisus, mis tagab kollegiaalse ja läbipaistva juhtimisotsuse, arvestades töömahtu ja menetluste eripära eri valdkondades. Tööjaotusplaanis määratakse kohtunik ühe osakonna koosseisu tema spetsialiseerumise valdkonna järgi. Kuna kohtunikud määratakse osakonda tööjaotusplaaniga, mille kehtestab kohtu eestseisus, saab kohtuniku ühest osakonnast teise üle viia ainult kehtivat tööjaotusplaani muutes. See tagab, et kohtunike osakondlik kuuluvus ja tööjaotus on selgelt dokumenteeritud ning muutused tehakse läbipaistvalt ja kollegiaalselt. Lõige 4. Kohtu eestseisus võib kohtuniku tema nõusolekul üle viia teise valdkonna kohtunikuks. Muudatusega luuakse selge õiguslik alus kohtuniku üleviimiseks süüteo- ja 23 tsiviilvaldkonna vahel. Kohtunik kandideerib konkreetse valdkonna kohtunikuks, mistõttu valdkonna muutmine eeldab eraldi reeglit. Muudatus võimaldab kohtu eestseisusel kohtuniku tema nõusolekul viia üle teise valdkonna kohtunikuks. Üleviimise algatus võib tulla nii kohtu esimehelt kui ka kohtunikult endalt, näiteks juhul, kui kohtunik soovib oma töövaldkonda muuta. Samuti võib üleviimine olla vajalik töökoormuse tasakaalustamiseks erinevate valdkondade vahel. Kohtu esimehe pädevuses ei ole enam kohtuniku ühest osakonnast teise üleviimine, see saab toimuda ainult tööjaotusplaani muudatusega. Kohtu eestseisus otsustab, millisesse osakonda kohtunik kuulub. KSi § 10 lõige 1 KSi § 10 reguleerib maakohtu tööpiirkonda. KSi § 10 lõike 1 kohaselt määrab maakohtu tööpiirkonna valdkonna eest vastutav minister. Muudatuse tulemusel on tööpiirkonna määramiseks lisaks vajalik ka kohtute nõukogu ettepanek. Arvestades, et kohtute nõukogul on eelnõu jõustumisel suur roll kohtute haldamisel ja arendamisel, on kohute nõukogu ettepanek konkreetse tööpiirkonna kohta oluline. Tööpiirkonna määramise õigust ei anta valdkonna eest vastutavalt ministrilt kohtute nõukogule, kuna erinevalt näiteks kohtumajade konkreetse asukoha otsustamisest (KS § 9 lõige 3), mis antakse eelnõuga kohtute nõukogu pädevusse, eeldab tööpiirkonna määramine määruse andmise õigust, mis on ministril. Kohtute tööpiirkondade määramisel peab arvestama ka kohtute kohtumajade asukohtadega ning vajadusel algatama KS § 9 lõike 21 muutmise. KSi § 11 KSi § 11 reguleerib maakohtu kohtunike arvu. Kehtiva seaduse kohaselt määrab maakohtute kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub. Senise korralduse järgi määras maakohtute kohtunike arvu minister, tuginedes küll kohtu esimeeste ettepanekutele, kuid tegemist oli täidesaatva võimu otsustusega. Muudatusega sätestatakse, et maakohtutes on kuni 164 kohtuniku kohta. Muudatus tagab kohtusüsteemi stabiilsuse ja välistab võimaluse muuta kohtunike arvu haldusotsustega. Seaduses sätestatud ülempiir „kuni 164 kohtunikku“ vastab praegusele nelja maakohtu kohtuniku kohtade koguarvule, kuid jätab võimaluse ametikohtade täitmisel paindlikkuseks tegeliku vajaduse ja töökoormuse järgi. Kohtuniku kohtade koguarv on kohtusüsteemi seisukohalt strateegiline ressurss, mis mõjutab otseselt õigusemõistmise kättesaadavust ja kvaliteeti. Seetõttu on põhjendatud, et see on sätestatud seaduses, mille muutmine eeldab Riigikogu otsustust ja poliitilist vastutust. Kohtunike täpne arv esimese ja teise astme kohtutes ning nende jagunemine kohtumajade vahel on aga töökorralduslik küsimus, mille peaks ministri asemel kindlaks määrama kohtute nõukogu. Tegemist on pigem haldusliku ja töökorraldusliku küsimusega, mille lahendamine on otstarbekas anda kohtusüsteemi enesekorraldusliku organi pädevusse. Seetõttu täpsustatakse lõikes 2, et kohtunike arvulise jagunemise maakohtute ja kohtumajade vahel otsustab kohtute nõukogu, kuulanud ära maa- ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse. Kuigi kehtiv kord justkui viitab, et kohtunike jagunemise määramisel kuulatakse ära vaid ühe maakohtu esimehe ja ringkonnakohtu esimehe arvamus, kelle tööpiirkonda kohus kuulub, arvestatakse praktikas kõikide seotud kohtute esimeeste arvamusega. Ühese arusaadavuse 24 huvides on eelnõuga korrigeeritud, et kuulatakse ära esimeeste, st kõikide seotud kohtute esimeeste arvamus. Maakohtu kohtunike arvulise jagunemise maakohtute ja kohtumajade vahel määrab kohtute nõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise kättesaadavuse. Kohtunike arvulise jagunemise otsustamise kohtute nõukogu pädevusse jätmine tagab, et otsus kohtumajade kohtunike arvu kohta tehakse süsteemselt ja arvestades riigi terviklikku kohtukorraldust ning halduslikku ja arengulist vajadust. Konkursi kohtuniku ametikoha täitmiseks kuulutab edaspidi välja kohtute nõukogu koostöös kohtu esimehega, st kuigi kohtute nõukogul on pädevus konkurss välja kuulutada (varasema valdkonna eest vastutava ministri asemel), on väljakuulutamise eeldus teave kohtu esimehelt, millisesse kohtumajja konkurss välja kuulutatakse (KS § 53 lg 31). Kohtuniku alaline teenistuskoht on kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu (KS § 55 lg 3) on ta määranud. Kohtuniku teenistusse määramisel määrab Riigikohtu üldkogu ka kohtumaja, mis saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks. Selline pädevuste jaotus – seadusandja, kohtute haldusorganite vahel – loob selge vastutuse piiri, tugevdab kohtuvõimu iseseisvust ja võimaldab paindlikku, kuid läbipaistvat kohtute juhtimist. Riigikogu määrab kohtunike koguarvu ja kohtute haldusorganid otsustavad kohtunike paigutuse töökoormuse ja piirkondliku vajaduse järgi. Selline lahendus tagab, et kohtunike koguarvu muudetakse läbimõeldult ja arvestades laiemalt õigusemõistmisele juurdepääsu vajadusega, kuid samas tagades piisava paindlikkuse kohtusüsteemis töö korraldamiseks kohtunike jaotamise kaudu kohtumajade vahel. Muudatuse jõustumisel tuleb muuta ka justiitsministri 27.10.2005 määrust nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“. KSi § 12 lõiked 1, 11, 2–5, 10, 12 ja 13 Lõike 1 kohaselt nimetatakse maakohtu esimees esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära selle kohtu üldkogu arvamuse, mille esimeheks kohtunik nimetatakse. Muudatuse tulemusel nimetab edaspidi esimehe valdkonna eest vastutava ministri asemel ametisse kohtute nõukogu. Arvestades nõukogu rolli kohtute haldamisel ja arendamisel, on põhjendatud, et just kohtute nõukogul on õigus teha lõplik otsus, kes on sobivaim esimees. Ka kehtiva seaduse kohaselt on esimehe valikul vaja kohtute haldamise nõukoja nõusolekut (KS § 41 lg 1 p 5), st ka juba praegu on antud kohtusüsteemile oluline roll esimehe valikul. Muudatuse tulemusel see roll tugevneb veelgi. Samuti sätestatakse, et maakohtu esimehe konkursiks moodustab kohtute nõukogu konkursikomisjoni. Ka praegu moodustatakse esimehe konkursi korraldamiseks tavapäraselt komisjon, mistõttu on tegemist senise praktika õigusliku fikseerimisega. Muudatuse kohaselt kehtestab esimehele esitatavad täpsemad nõuded ja konkursi korraldamise korra kohtute nõukogu. Seega määrab kohtute nõukogu kindlaks esiteks selle, millised on esimehele esitatavad töökogemuse (nt ka varasem juhtimiskogemus) või isiksuseomaduste nõuded. Seejuures on kohtute nõukogul võimalik valikukriteeriumite kujundamisel lähtuda juba väljatöötatud kompetentsimudelitest, näiteks Riigikantselei väljatöötatud avaliku teenistuse 25 tippjuhtide kompetentsimudelist69. Teiseks on kohtute nõukogu reguleerida see, kuidas konkurss on üles ehitatud, näiteks kandidaatide läbitavad voorud ning konkursikomisjoni kohustus esitada kohtute nõukogule otsustamiseks valik kandidaatidest, keda tutvustatakse üldkogule arvamuse andmiseks. Seega tuleb kohtute nõukogul kujundada kogu esimehe valiku protsess. Protsessi paindlikkuse tagamiseks ei ole vaja seda seaduse tasandil täpsemalt reguleerida. Sama muudatus kehtib ka haldus-ja ringkonnakohtu esimeeste valikul (KS § 20 lg 1, § 24 lg 1). Lõige 11 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva seaduse kohaselt on maakohtu kohtunike arvu ja nende jaotuse kohtumajade vahel määranud valdkonna eest vastutav minister. Muudatuse tulemusena ministri määrust kohtunike arvu kindlaksmääramiseks enam ei anta ning maakohtute kohtunike üldarv sätestatakse seaduses. Seoses ülempiiri kehtestamisega tunnistatakse kehtetuks säte, mis võimaldas maakohtu kohtunike arvu suurenemist olukorras, kus maakohtu esimeheks nimetati kohtunik, kelle alaline teenistuskoht oli varem teises kohtus. Selline erisus ei ole kooskõlas seaduses sätestatava ülempiiri eesmärgiga, sest võimaldab mõjutada kohtunike koguarvu väljaspool seadusandja kehtestatud ülempiiri. Kuna maakohtute kohtunike arvulise jaotuse otsustab kohtute nõukogu, peab vajaduse korral kohtute nõukogu tegema otsuse konkreetse maakohtu kohtunike arvu kohta. Lõike 2 esimese lause kohaselt esindab ja juhib maakohtu esimees kohtuasutust oma pädevuse piires. Lause sõnastust muudetakse selliselt, et jäetakse ära sõnad „oma pädevuse“ piires. Tegemist on ebavajaliku täiendusega: kui seni jagunes kohtuasutuse juhtimine kohtu esimehe ja kohtudirektori vahel, siis muudatuse jõustumisel lõpevad ka kohtudirektori sellised volitused. Seega esimehele sätestatakse ühene õigus esindada ja juhtida kohtuasutust. Esimehe konkreetsed ülesanded on seaduses juba eraldi reguleeritud. Lõiget 3 täiendatakse punktiga 11, millega lisatakse maakohtu esimehe ülesannete hulka korraldada kohtuasutuse haldamist koostöös KHTga ulatuses, mis ei ole KHT pädevuses. Kuivõrd KHT on kohtuid teenindav kohtuasutus põhiseadusliku institutisioonina st ta täidab oma ülesandeid, lähtudes kohtute vajadustest ja koostöös esimeestega, on põhjendatud see ülesanne sätestada ka esimehe ülesannete hulgas. Pärast kohtudirektori volituste lõppemist vastutab kohtu esimees oma kohtuasutuse haldamise eest täielikult. Kohtute nõukogu võib tema vastutuse ulatust vähendada, andes osa kohtuhalduse ülesandeid üle KHT-le. Samas võib kohtute nõukogu jätta vastutuse teatud ülesannete täitmise eest küll kohtu esimehele, kuid selleks vajaliku ressursi (nt tööjõu) koondada KHTsse. Sellisel juhul peab kohtu esimees täitma ülesannet KHTga koostöös, st kohtu esimehel oleva ülesande täitmisel vajamineva ressursi tagab KHT. Seega seisneb esimehe vastutus ühelt poolt kohtuasutuse kui süsteemi ühe osa haldamises, kuid teisalt koostöös KHTga ja teiste kohtute esimeestega ehk arvestades kogu kohtusüsteemi huve. Vaid sellisel juhul on võimalik tagada kohtusüsteemi kui terviku efektiivne eesmärgipärane toimimine. Lõike 4 muudatuse tulemusel võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppemist ametist vabastada valdkonna eest vastutava ministri asemel kohtute nõukogu. Arvestades, et eelnõu kohaselt on kohtute nõukogul õigus esimees ametisse nimetada ja tema üle järelevalvet teha, on põhjendatud, et kohtute nõukogul on õigus esimees enne tähtaja lõppemist ka ametist vabastada. Kuna kohtute nõukogul on õigus esimees ametist vabastada, täpsustatakse lõikes 5, 69 Riigikantselei. Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel. https://www.riigikantselei.ee/et/tippjuhtide- kompetentsimudel. 26 et esimehe vabastamisel KSi § 12 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul (kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata) kuulab kohtu üldkogu ja ringkonnakohtu esimehe arvamuse ära kohtute nõukogu. Lõike 4 punkt 4. Muudatusega lisatakse täiendav vabastamise alus juhuks, kui kohtu esimehe koostöö kohtute nõukoguga ei laabu. Muudatus on vajalik kohtu juhtimise tõhusa toimimise tagamiseks olukordades, kus püsiv koostöö puudumine takistab kohtute nõukogu ülesannete täitmist. Kehtiv kord näeb ette piiratud alused, mille esinemisel võib kohtu esimehe enne ametiaja lõppemist vabastada. Kohtute nõukogul on keskne roll kohtute töökorralduse, kohtunike jaotuse ning muude strateegiliste juhtimisotsuste tegemisel. Nende ülesannete tõhus täitmine eeldab toimivat ja konstruktiivset koostööd kohtu esimehega. Muudatus on vajalik, et vältida olukordi, kus kohtu juhtimine on pikema aja jooksul takistatud erimeelsuste või koostöö puudumise tõttu, kuid kehtiv õigus ei võimalda sellele adekvaatselt reageerida. Muudatus ei anna alust vabastamiseks üksikute eriarvamuste või sisuliste vaidluste korral, vaid on mõeldud rakendamiseks üksnes juhul, kui koostöö puudumine on püsiv ja takistab kohtu juhtimise eesmärkide saavutamist. Muudatus toetab kohtute juhtimise tõhusust ja tagab, et kohtu esimehe roll oleks sisuliselt täidetav koostöös kohtuvõimu enda organitega, kahjustamata seejuures kohtu esimehe sõltumatust kohtunikuna. Lõike 12 muudatuse järgi tuleb esimehel ametiaja lõppemisel tähtaja saabumise tõttu esitada tagasipöördumise avaldus kohtute nõukogule, mitte enam valdkonna eest vastutavale ministrile. Lõige 13 tunnistatakse kehtetuks. Seoses kohtunike ametikohtade arvu ülempiiri kehtestamisega tunnistatakse kehtetuks säte, mis võimaldas kohtunike arvu suurenemist olukorras, kui maakohtu esimees pöördub tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist. Selline erisus ei ole kooskõlas seaduses sätestatava ülempiiri eesmärgiga. KSi § 14 reguleerib rahvakohtunike arvu. Kuna eelnõuga rahvakohtunike institutsioon kaotatakse, puudub vajadus ka rahvakohtunike arvu reguleerimiseks ja säte tunnistatakse kehtetuks. Muudatuse jõustumisel muutub kehtetuks justiitsministri 14.04.2015 määrus nr 15 „Maakohtute rahvakohtunike arvu määramine“. KSi § 15 lõige 4, § 16 lõige 4, § 161 lõige 3. KSi § 15 lõike 4 muudatuse kohaselt määrab kohtu direktori asemel edaspidi kohtu esimees kinnistusosakonna juhataja kohtunikuabide seast. Muudatus on vajalik, kuivõrd senised kohtu direktori ülesanded lähevad suures ulatuses üle KHTsse. Seejuures ei saa kohtu põhitegevuse hulka kuuluvaid ülesandeid KHT-le üle anda ning need jäävad kohtusse. Kuna kohtunikuabide töö on seotud õigusmõistmisega, peab ka osakonna juhataja määramine ja kohtunikuabide üle järelevalve tegemine olema esimehe ülesanne. Samal põhjusel muudetakse KSi § 16 lõiget 4 ja § 161 lõiget 3 ning antakse kohtu esimehele õigus määrata kohtu direktori asemel registriosakonna juhataja ja maksekäsuosakonna juhataja. Kinnistus-, registri- ja maksekäsuosakonna juhataja määrati senise korra järgi vastava osakonna kohtunikuabide seast. See sidus juhataja valiku konkreetse osakonnaga ja piiras 27 valikuvõimalusi. Muudatuse kohaselt määrab kohtu esimees kohtunikuabide seast osakonna juhataja. Seega ei ole juhataja valik enam seotud konkreetse kinnistusosakonnaga, vaid juhataja võib tulla kõikide kohtunikuabide hulgast. Kohtu esimehel on rohkem valikut sobiva juhataja määramiseks, näiteks kui konkreetses kinnistusosakonnas ei ole piisavalt kogenud või sobivaid kandidaate. Juhiks saab valida kohtunikuabi, kellel on juhtimiskogemus või kompetents, sõltumata sellest, millises osakonnas ta töötab. KSi § 162 lõige 4 muudetakse. Kehtiva seaduse kohaselt kinnitab eestkoste järelevalve osakonna kodukorra Pärnu Maakohtu esimees, kuulanud ära maakohtute esimeeste arvamuse. Edaspidi kehtestab Pärnu Maakohtu eestseisus eestkoste järelevalve osakonna kodukorra. KSi § 18 lõiked 21, 3 ja 4. KSi § 18 reguleerib halduskohut ning selle muutmine on seotud kohtuhalduse üleminekuga. Lõige 21 muudetakse ja uue sõnastuse järgi asub Tallinna Halduskohtu kohtumaja Tallinnas ja Tartu Halduskohtu kohtumajad asuvad Jõhvis ja Tartus. Kohtumajade täpsed asukohad kehtestab kohtute nõukogu. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht. Kehtiva seaduse kohaselt võib halduskohtul olla üks või mitu kohtumaja (KS § 18 lg 21), kohtumajad asuvad halduskohtu tööpiirkonnas ning kohtumajade täpsed asukohad määrab valdkonna eest vastutav minister (KS § 18 lg 3). Seega on kehtiva seaduse kohaselt kohtumajade paiknemise üle otsustamine täitevvõimu pädevuses ja muudatusi on võimalik teha ministri määrusega. Muudatusega määratakse halduskohtute kohtumajade asukohad seaduse tasandil. Muudatuse eesmärk on suurendada kohtusüsteemi stabiilsust, sõltumatust täitevvõimust, säilitades õigusemõistmise kättesaadavuse iga maakonnas. Muudatus näeb ette, et seadusesse lisatakse ammendav loetelu linnadest, kus asuvad maakohtute kohtumajad. Kohtumajade asukohtade sätestamine seaduses annab inimestele kindlustunde, et kohtumajade säilimine ei sõltu täitevvõimust, vaid muudatuste jaoks on vajalik parlamentaarne heakskiit. Samuti aitab seaduses sätestatud regionaalne jaotus tagada inimestele juurdepääsu kohtule. Täpsete aadresside määramine jääb kohtute nõukogu pädevusse (KS § 18 lg 3), mis võimaldab vajaduse korral teha väiksemaid muudatusi – näiteks kolida samas linnas teise hoonesse – ilma seadust muutmata. Seaduse jõustumisel jäävad kõik kohtumajad tegutsema senistes asukohtades, kuni kohtute nõukogu otsustab teisiti. Lõige 3 muudetakse. Kohtumajade asukoha määramise ning seega ka avamise ja sulgemise õigus antakse valdkonna eest vastutava ministri asemel kohtute nõukogule. Iga kohtumaja asukoht on jätkuvalt ka halduskohtu asukoht. Lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Lõige 4 reguleerib halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust. Kehtivas seaduses eristatakse struktuuri ja koosseisu kinnitamise õigust sõltuvalt sellest, kas tegemist on õigusemõistmisega seotud struktuuri ja koosseisuga või mitte. Üldjuhul kinnitab kohtu direktor struktuuri ja koosseisu, välja arvatud õigusemõistmise korral, mil struktuuri ja koosseisu kinnitab kohtu esimees. 28 Kuivõrd muudatusega kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtute kohtuhaldust korraldab KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, kinnitab halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu edaspidi kohtu eestseisus kohtu kodukorras (KS § 361). Kohtu struktuuri ja koosseisu reguleerimine viiakse kohtu kodukorra sättesse. Seega kinnitatakse kohtu struktuur ja kohtuteenistujate koosseis kollegiaalselt kodukorra kaudu, mitte enam eraldi seaduses sätestatud normi alusel. Selline lahendus koondab kõik kohtu sisemist korraldust puudutavad küsimused ühte sättesse ning tagab selgema ja ühtlasema korra. Muudatuse jõustumisel muutub kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad“. KSi § 19 KSi § 19 tekst muudetakse ja uue sõnastuse järgi on halduskohtutes kuni 26 kohtuniku kohta. Halduskohtute kohtunike arvulise jagunemise kohtute ja kohtumajade vahel määrab kohtute nõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulates ära halduskohtute ja ringkonnakonnakohtute esimeeste arvamuse. Kehtiva seaduse kohaselt määrab halduskohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub. Minister tugineb küll kohtu esimeeste ettepanekutele, kuid tegemist on täidesaatva võimu otsustusega. Muudatus tagab kohtusüsteemi stabiilsuse ja välistab võimaluse muuta kohtunike arvu haldusotsustega. Seaduses sätestatud ülempiir kuni 26 kohtunikku vastab praegusele kahe halduskohtu kohtunike koguarvule, kuid võimaldab täita ametikohti tegeliku vajaduse ja töökoormuse järgi. Kohtunike koguarv on kohtusüsteemi seisukohalt strateegiline ressurss, mis mõjutab otseselt õigusemõistmise kättesaadavust ja kvaliteeti. Seetõttu on põhjendatud, et see on sätestatud seaduses, mille muutmine eeldab Riigikogu otsustust ja poliitilist vastutust. Kohtute nõukogu rolliks jääb kohtunike arvulise jaotuse määramine Tallinna Halduskohtu ja Tartu Halduskohtu ning kohtumajade vahel, mis on pigem halduslik ja töökorralduslik küsimus ning mille lahendamine on otstarbekas anda kohtusüsteemi enesekorraldusliku organi pädevusse. Kohtute nõukogu pädevusse jäämine tagab, et otsus halduskohtute ja kohtumajade kohtunike arvu kohta tehakse süsteemselt ja arvestades riigi terviklikku kohtukorraldust ning halduslikku ja arengulist vajadust. Kohtuniku konkursi kuulutab edaspidi välja kohtute nõukogu koostöös kohtu esimehega, st kuigi kohtute nõukogu on pädev konkurssi välja kuulutama (varasema valdkonna eest vastutava ministri asemel), on väljakuulutamise eeldus kohtu esimehe teave, millisesse kohtumajja konkurss välja kuulutatakse (KS § 53 lg 31). KSi § 20 lõiked 11–14 Seadust täiendatakse halduskohtu aseesimehe institutsiooniga. Erinevalt maakohtust ei ole halduskohtus spetsialiseerumise tagamiseks vaja luua osakondi ja nimetada osakonnajuhatajaid. Sellisel juhul puudub struktuur, mis toetaks esimeest töökorralduslike otsuste tegemisel. 29 Haldusasjades on kehtivate tööjaotusplaanidega valdkondliku asjade jagamisega saavutatud üldjoontes optimaalne tasakaal olemasoleva kohtunikkonna ja haldusasjade arvu vahel.70 Aseesimehe ametikoha loomine halduskohtus on vajalik, et tagada kohtujuhile sisuline tugi töökorralduslike ülesannete täitmisel olukorras, kus ei moodustata osakondi ega nimetata osakonnajuhatajaid. Muudatus aitab kaasa juhtimise kollegiaalsusele ning toetab kohtu eestseisuse kui uue juhtimisorgani toimimist. Võimalus vähendada aseesimehe koormust õigusemõistmisel loob paindlikkuse juhtimisülesannete täitmiseks. KSi § 22 lõiked 6 ja 7 KSi § 22 muutmine on seotud kohtuhalduse üleminekuga kohtute nõukogule. Lõige 6 on volitusnorm, mis annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrusega ringkonnakohtu täpne asukoht. KSi § 22 lõiget 6 muudetakse selliselt, et edaspidi otsustab ringkonnakohtu täpse asukoha valdkonna eest vastutava ministri asemel kohtute nõukogu. Eelnõuga ei muudeta seni kehtivat erisust, et kui maa- ja halduskohtu tööpiirkonnad määrab valdkonna eest vastutav minister, siis ringkonnakohtute tööpiirkonnad on kehtestatud seaduses (§ 22 lg-d 3 ja 4). Muudatuse jõustumisel muutub kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad“. Lõige 7 tunnistatakse kehtetuks. Lõige 7 reguleerib ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust, mida muudetakse analoogselt maa- ja halduskohtuga (§ 9 lg 4, § 18 lg 4). Kuna kohtudirektorite ametikohad kaotatakse ja kohtuhaldust korraldab kohtutes KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, kinnitab ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu edaspidi kohtu eestseisus kohtu kodukorras (KS § 362 ja § 42 lg 1). Kohtu struktuur ja kohtuteenistujate koosseis kinnitatakse kollegiaalselt kodukorra kaudu, mitte enam eraldi seaduses sätestatud normi alusel. KSi § 23 KSi § 23 tekst muudetakse. Muudatuse kohaselt on ringkonnakohtutes kuni 46 kohtuniku kohta. Ringkonnakohtu kohtunike arvulise jagunemise kohtute vahel määrab kohtute nõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulates ära ringkonnakohtute esimeeste arvamuse. Kehtivas seaduses ei ole kohtunike arv määratud, vaid selle määrab valdkonna eest vastutav minister, tuginedes küll kohtu esimehe ettepanekule, kuid tegemist oli täidesaatva võimu otsustusega. Seadust muudetakse analoogselt maa- ja halduskohtute asjakohaste sätetega (KS §-d 11 ja 19). Muudatuse tulemusel määratakse ringkonnakohtute kohtunike üldarv seadusega. Muudatus tagab kohtusüsteemi stabiilsuse ja välistab võimaluse muuta kohtunike arvu haldusotsustega. Seaduses sätestatud ülempiir „kuni 46 kohtunikku“ vastab praegusele kahe ringkonnakohtu koguarvule, kuid jätab võimaluse täita ametikohti paindlikult tegeliku vajaduse 70 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 34. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf 30 ja töökoormuse järgi. Kohtunike koguarv on kohtusüsteemi seisukohalt strateegiline ressurss, mis mõjutab otseselt õigusemõistmise kättesaadavust ja kvaliteeti. Seetõttu on põhjendatud, et see on sätestatud seaduses, mille muutmine eeldab Riigikogu otsustust ja poliitilist vastutust. Kohtunike arvuline jaotus kohtute vahel määratakse kohtute nõukogu otsusega. Kohtute nõukogu rolliks jääb kohtunike arvulise jaotuse määramine kohtute vahel, mis on pigem halduslik ja töökorralduslik küsimus ning mille lahendamine on otstarbekas anda kohtusüsteemi enesekorraldusliku organi pädevusse. Kohtute nõukogu pädevusse jäämine tagab, et otsus Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu kohtunike arvu kohta tehakse süsteemselt, arvestades riigi terviklikku kohtukorraldust ning halduslikku ja arengu vajadust. Kohtunikukonkursi kuulutab edaspidi välja kohtute nõukogu koostöös kohtu esimehega, st kuigi kohtute nõukogu on pädev konkurssi välja kuulutama (varasema valdkonna eest vastutava ministri asemel), on väljakuulutamise eeldus kohtu esimehe arvamus, millisesse kohtumajja konkurss välja kuulutatakse (KS § 53 lg 31). Muudatuse jõustumisel muutub kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“. KSi § 24 lõiked 4 ja 5 Lõike 4 muudatuse tulemusel võib Ringkonnakohtu esimehe enne tähtaja lõppemist vabastada valdkonna eest vastutava ministri asemel kohtute nõukogu. Lõike 4 punkt 4. Muudatusega lisatakse veel üks vabastamise alus juhuks, kui kohtu esimehe koostöö kohtute nõukoguga ei laabu. Muudatus on vajalik kohtu juhtimise tõhusa toimimise tagamiseks olukorras, kus püsiv koostöö puudumine takistab kohtute nõukogu ülesannete täitmist. Kehtiv seadus näeb ette piiratud alused, mille esinemisel võib kohtu esimehe enne ametiaja lõppemist vabastada. Kohtute nõukogul on keskne roll kohtute töökorralduse, kohtunike jaotuse ning muude strateegiliste juhtimisotsuste tegemisel. Nende ülesannete tõhus täitmine eeldab toimivat ja konstruktiivset koostööd kohtu esimehega. Muudatus on vajalik, et vältida olukorda, kus kohtu juhtimine on pikema aja jooksul takistatud erimeelsuste või koostöö puudumise tõttu, kuid kehtiv õigus ei võimalda sellele adekvaatselt reageerida. Muudatus ei anna alust vabastamiseks üksikute eriarvamuste või sisuliste vaidluste korral, vaid on mõeldud rakendamiseks üksnes juhul, kui koostöö puudumine on püsiv ja takistab kohtu juhtimise eesmärkide saavutamist. Muudatus toetab kohtute juhtimise tõhusust ja tagab, et kohtu esimehe roll oleks sisuliselt täidetav koostöös kohtuvõimu enda organitega, kahjustamata seejuures kohtu esimehe sõltumatust kohtunikuna. Lõike 5 muudatuse tulemusel ringkonnakohtu esimehe vabastamisel § 24 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul (kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata) kuulab kohtu üldkogu arvamuse ära valdkonna eest vastutava ministri asemel kohtute nõukogu. KSi § 241 lõiked 2 ja 3 Lõike 2 muudatuse kohaselt otsustab kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumite vahel ringkonnakohtu eestseisus. Kehtiva seaduse kohaselt otsustab kohtunike arvulise jaotuse 31 kolleegiumite vahel ringkonnakohtu esimees, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse. Edaspidi otsustab kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumite vahel ringkonnakohtu eestseisus. Lõike 3 muudatuse kohaselt otsustab kohtuniku üleviimise ühest kolleegiumi teise kolleegiumi esimehe asemel eestseisus. Ringkonnakohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, kolleegiumite esimehed ja kohtunike üldkogu poolt valitud liikmed. Eestseisus kinnitab kohtu tööjaotusplaani, kodukorra, kooseisu ja struktuuri. See tagab kollegiaalse ja läbipaistva otsuse, arvestades töömahtu ja menetluste eripära eri valdkondades. KSi § 242 lõiked 1 ja 4 Lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ringkonnakohtu esimees nimetab kolleegiumi kuuluvate kohtunike seast neljaks aastaks kolleegiumi esimehe, kuulanud ära selle kolleegiumi kohtunike arvamuse.“ Kehtiva seaduse kohaselt kolleegiumi liikmed valivad enda seast viieks aastaks kolleegiumi esimehe. Muudatuse eesmärk on ühtlustada kolleegiumi esimehe nimetamise kord maakohtu osakonna juhataja nimetamise korraga ning tagada kohtu juhtimise selgus ja toimivus. Kolleegiumi esimees täidab lisaks õigusemõistmisele ka korralduslikke ning juhtimisülesandeid, mis eeldavad tõhusat koostööd kohtu esimehe ning teiste kolleegiumite vahel. Seetõttu on põhjendatud, et kolleegiumi esimehe nimetamise otsus oleks seotud kohtu üldise juhtimisvastutusega ning tehtud kohtu esimehe poolt. Muudatus vähendab riski, et kolleegiumi esimehe määramine takerdub isikutevahelistest koostööraskustest tulenevatesse erimeelsustesse või olukordadesse, kus kolleegiumi liikmete hulgas ei ole valmisolekut kolleegiumi esimehe ülesandeid täita. Selliste olukordade tekkimine võib negatiivselt mõjutada kolleegiumi töökorraldust ja kohtu juhtimise toimimist tervikuna. Muudatus toetab kohtu juhtimise järjepidevust ja toimivust, säilitades samal ajal kolleegiumi liikmete sisulise sõltumatuse õigusemõistmisel. Lõikes 4 täpsustatakse kolleegiumi esimehe enne tähtaja lõppemist kolleegiumi esimehe ülesannetest vabastamise aluseid. Sarnaselt on reguleeritud ka osakonna juhataja vabastamine – tema enda soovil või kohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu. KSi § 242 lõike 2 punkt 4 ja § 28 lõige 6 KSi § 242 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 ja § 28 täiendatakse lõikega 6. Muudatus on seotud KSi §-ga 741. Muudatusega sätestatakse, et ringkonnakohtu kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmise oma tööpiirkonna maa- või halduskohtu kohtuniku tööle ja Riigikohtu kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmise ringkonnakohtu kohtuniku tööle. Muudatuse eesmärk on anda kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele seaduslik alus madalama astme kohtuniku tööle üldistatud tagasiside andmise korraldamiseks. Kuna teave madalama astme kohtuniku töö kvaliteedi kohta on eeskätt selle kohtuniku lahendite peale esitatud edasikaebusi menetleval kohtul, siis on põhjendatud, et kohtuniku tööle antav üldistatud ja suunav tagasiside tuleks kõrgema astme kohtult. Kuigi kehtiv seadus võimaldab kohtu esimehel teatud ulatuses anda kohtunikule menetluseks juhiseid ja seega teatud määral teise kohtuniku menetluse juhtimisse sekkuda (KS § 45), siis võrreldes kohtu esimehega on kõrgema astme kohtu korral tegemist neutraalsema osapoolega. Edaspidi on Riigikohtu ja ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe ülesanne kohtunikule tagasiside andmist korraldada, tehes seda ise või delegeerides tagasiside andmise kolleegiumi liikmetele. 32 KSi § 34 lõiked 1, 2,21, 3, 31 ja 5 Lõiked 1 ja 2. Eelnõuga muudetakse kohtute infosüsteemi (KIS) töötlejaid. Justiits- ja Digiministeeriumi asemel saavad KISi vastutavaks töötlejateks kohtuasutused. Seadusest jäetakse välja regulatsioon volitatud töötleja kohta. Muudatus on seotud kohtuhalduse üleminekuga. Lisaks KISile on kohtutega seotud palju infosüsteeme ja -rakendusi: 1) e-toimik – erinevate menetlusinfosüsteemide, sh KISi keskne andmeladu andmete talletamiseks ja vahetamiseks; 2) avalik e-toimik – suunatud menetlusosalisele, sisaldab kohtumenetluste kõrval nii kohtueelset menetlust, maksekäsu kiirmenetlust kui ka väärteomenetlust ja teavet kinnipeetavate kohta 3) digitoimik – seda kasutavad nii menetlusosalised kui nende esindajad, kohtud, prokurörid, uurijad; 4) maksekäsu infosüsteem – seda kasutab Pärnu Maakohtu maksekäsu osakond ning see sisaldab avalikust e-toimikust või x-tee kaudu esitatud materjale; 5) äriregistri infosüsteem (sisaldab tehniliselt ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ja erakondade liikmete nimekirju, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registrit) – nii avalik pool kui menetlusinfosüsteem Tartu Maakohtu registriosakonnale; 6) kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu infosüsteemid – nii avalik pool kui menetlusinfosüsteem Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale; 7) Riigi Teataja – lisaks õigusaktidele sisaldab ka kohtute infot: lahendid, kohtuistungiteave, kohtuotsuste kuulutamise teave; 8) karistusregister – sisaldab nii väärteo- kui kriminaalkaristuste andmeid; 9) SALME – kohtuistungi transkriptsioonisüsteem (helisalvestised tekstifailideks); 10) JAAK – justiitssüsteemi andme- ja analüüsikeskkond (e-toimiku andmeladu). Nendest antakse kohtusüsteemi vastutada anda KIS kui kohtute menetlusinfosüsteem, samuti kohtutes kasutatav tarkvara SALME. Kohtuasutused kui vastutavad töötlejad saavad otsustada nende haldamise ja arendamise üle. KISi põhimääruse kui õigustloova akti kehtestaks ka edaspidi valdkonna eest vastutav minister kohtute nõukogu (seni kohtute haldamise nõukoja) kooskõlastusel. Selle valiku kasuks räägib asjaolu, et KIS on üks koostisosa õigusvaldkonna infosüsteemidest, mis on teiste süsteemide suhtes niihästi andmesaaja kui andmeandja. Andmekoosseisud ja nende vorming peavad omavahel haakuma. Samuti tuleb arvestada, et KISil on kohtuväliseid kasutajaid (vaatlejaid), kes vajavad seda ligipääsu seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Kohtuhaldusteenistus saab kohtutele sisutellijaks ka kõigi teistest kohtute tööga seotud infosüsteemidest suhtes. kuid vähemalt esialgu jääb Justiits- ja Digiministeerium nende vastutavaks töötlejaks. Nagu näitab eespool toodud nimekiri, siis ülejäänud infosüsteemide kasutajate ring on laiem kui kohtud ning nad on omavahel seotud. 2027. a eelarve ettevalmistamise käigus tehakse valikud, millises vormis hakkab Kohtuhaldusteenistus asendama Justiits- ja Digiministeeriumi KISi transkriptsioonisüsteemi SALME haldamise ja arendamise rahastamisel – kas antakse vastavad eelarvevahendid otse teenistuse eelarvesse või jääb see Justiits- ja Digiministeeriumi eelarvesse (teenust osutava IT- maja eelarvesse). 33 Jättes kõrvale infrastruktuuri ja üldkulud, on KISi ja SALME tarkvara haldava ja arendava IT- asutuse (Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, RIK) kohtuinfosüsteemide meeskonna kulu 2026. a 826 000 eurot. KISi volitatud töötlejate loetelu seadusest väljajätmine (KS § 34 lg 2 teise lause kustutamine) parandab vastuolu kohtute seaduse ja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 2 vahel. Ei ole otstarbekas sätestada põhiseaduslikus seaduses – KSis – KISi volitatud töötlejate ammendav loetelu. Näiteks praegu on faktiliselt KISi volitatud töötleja eraldi IT-asutus, keda seadus eraldi ei nimeta – Registrite ja Infosüsteemide Keskus (põhimäärus käsitleb teda vaatlejate hulgas, samas volitades andmeid sisestama ja muutma). Üks tugifunktsioon – KISi andmeside ja serverimajutuse korraldamine – on antud üle teisele IT-asutusele (Riigi IT Keskusele). Tulevikus võib tekkida olukord, kus kohtuhaldusteenistus vastutava töötlejana tellib mingit KISi funktsiooni mõnelt muult osapoolelt. Kui KISi volitatud töötlejate ring on määratud põhiseadusliku seadusega, siis on kahtlus, kas lihtseaduse (AvTS § 434 lg 2) alusel on võimalik lubada vastutaval töötlejal seda täiendada. Andmekogude pidamise regulatsioon otseselt kaasvastutava töötlejat ei nimeta, eeldades ühte vastutavat töötlejat ja piiramatut arvu volitatud töötlejaid (AvTS § 434). See ei välista, et konkreetse andmekogu kohta käiv eriseadus näeb ette korraga mitut vastutavat töötlejat. Otsesõnu on kaasvastutavate töötlejate võimalikkus sätestatud isikuandmete töötlemise kontekstis – vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmääruse) artiklit 26. Eelnõu eelistab määratleda kohtuid ja Kohtuhaldusteenistust KIS-i kaasvastutavate töötlejatena. Sealjuures Kohtuhaldusteenistusele pannakse vastutus KIS-i pidamise ja arendamise korraldamise eest, kohtute jaoks on tegu nende digitaalse töökeskkonnaga. Täpsemalt määratletakse kaasvastutavate töötlejate rollid KIS-i põhimäärusega, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister kohtute nõukoguga kooskõlastatult. See võimaldab asjakohast paindlikkust. See vastab ka EL isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 26, mis lubab kaasvastutavate töötlejate ülesandeid ja tööjaotust täpsustada liikmesriigi õigusega - s.t. mitte tingimata seaduse tasemel. Lõikes 1 täpsustatakse ka KIS-i eesmärke. Senine regulatsioon vaatles KIS-i eeskätt kui andmekogu, kuhu kohtud sisestavad andmeid enda koostatud kohtulahendite kohta – selleks, et Justiits- ja Digiministeerium andmekogu vastutava töötlejana saaks nende põhjal teha statistikat ja analüüse. Eelnõuga pakutav sõnastus peab KIS-i esmaseks eesmärgiks korrakohase õigusemõistmise tagamist – KIS on kohtunike ja kohtuteenistujate digitaalne töökeskkond, töövahend. Muud eesmärgid on teisesed (sekundaarsed), esmasest eesmärgist tuletatud – koguda ja süstematiseerida digitaalse töövahendi kasutamisel tekkivat teavet, et seda kasutada kohtuasutuse töö korraldamisel (töö juhtimisel), samuti analüütilistel ja statistilistel eesmärkidel. Täpsustatakse andmete kättesaadavaks tegemise eesmärki. Kohtute väliselt võimaldab KIS andmetele ligipääsu pädevatele asutustele seadusega pandud ülesannete täitmiseks (näiteks uurimisasutused ja prokuratuur kriminaalmenetluse raames, õiguskantsler oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, Justiits- ja Digiministeerium riigi õigus- ja kriminaalpoliitika kujundamiseks vajalikuks analüüsiks). Eelnõu jätab seadusest välja aga andmete avalikkusele jagamise eesmärgi. Sellega viiakse regulatsioon vastavusse tegeliku olukorraga. KIS-l ei ole avalikku ligipääsu. KIS võimaldab aga ligipääsu pädevatele asutustele seadusega pandud ülesannete täitmiseks - sh Justiits- ja Digiministeeriumile, et a) tagada menetlusosaliste ligipääs enda menetluse andmetele avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu ning b) avalikkusele Riigi 34 Teataja infosüsteemi kaudu. Riigi Teataja kohtuteabe osa hõlmab muuhulgas jõustunud kohtulahendeid ning eelseisvate kohtuistungite aega ja kohta. Lõikes 21 täpsustatakse, et kohtute infosüsteemis töödeldakse isiku üldandmeid ning menetlusdokumentides sisalduvaid muid isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Lõige 3 reguleerib kohtute infosüsteemi andmete koosseisu, esitamise korda ja juurdepääsuõiguse taotlemist. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab täpsema korra valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga. Muudatuse tulemusel kehtestab kohtute infosüsteemi põhimääruse minister kooskõlastatult kohtute nõukoguga. Põhimäärus peab sisaldama kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja ülesanded, täpse andmekoosseisu, andmeandjad ja nendelt saadavad andmed, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise korra, andmete säilitamise täpsed tähtajad, muud korralduslikud küsimused. Lõike 31 muudatusega sätestatakse, et kohtute infosüsteemis töödeldavaid isikuandmeid säilitatakse kõige kauem 50 aastat viimase kohtulahendi jõustumise päevast. Kohtutoimikute täpsemad säilitustähtajad on justiitsministri 08.02.2018 määrusega nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ ,lisa 9.71 Lõikes 5 lisatakse viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. KSi § 36 punktid 1, 11 ja 2 Muudatused on seotud eestseisuse moodustamisega. Punkt 1 muudetakse. Kehtiva seaduse kohaselt kinnitab kohtunike tööjaotusplaani kohtu üldkogu. Muudatuse kohaselt kinnitab kohtunike tööjaotusplaani kohtu eestseisus, mille liikmed valib osaliselt üldkogu (lisatav p 11). Edaspidi annab kohtu üldkogu eestseisusele arvamuse kohtunike tööjaotusplaani kohta. Kohtu üldkogu ei ole praktiline ega tõhus igapäevase töökorralduse otsustamiseks, eeskätt tööjaotusplaani kinnitamiseks. Tööjaotusplaani koostamine ja muutmine eeldab detailset ülevaadet struktuuriüksustest, kohtunike spetsialiseerumisest ja töökoormusest ning operatiivset reageerimist muudatustele (ajutised asendused, töökoormuse kõikumised, spetsialiseerumise paremaks korraldamiseks loodavate menetlusgruppide lisandumine). Seetõttu antakse tööjaotusplaani kinnitamise pädevus üldkogult üle kohtu eestseisusele. Eestseisus on väiksemaarvuline ja juhtimisvõimeline organ, kuhu kuuluvad kohtu esimees, aseesimees (halduskohtus), kolleegiumite esimehed, osakondade juhatajad kohtunike üldkogu poolt neljaks aastaks valitud liikmed. Tagatud on ühtaegu nii juhtimine kui ka kohtunikkonna esindatus. Selline lahendus ühtlustab juhtimismudeli eri kohtutes ning loob läbipaistva süsteemi, kus igapäevase töökorralduse otsustab eestseisus, kellel on vahetu ülevaade koormusest ja kohtunike koosseisudest. Muudatus suurendab töökorralduse tõhusust ja paindlikkust, tagab kohtunikkonna esindatuse eestseisuse tasandil, arvestades eri kohtuastmete struktuurilist eripära, loob õigusliku selguse ja vähendab töökoormust, jättes üldkogule strateegilisema rolli 71 Kohtutoimikute säilitustähtajad. JM_08022018_m7lisa9 35 (näiteks arvamuse andmine tööjaotusplaani kohta, eestseisuse liikme valimine, põhimõtteliste otsuste arutamine). Punkti 2 muudatuse kohaselt ei anna kohtu üldkogu enam arvamust kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta valdkonna eest vastutava ministrile, kuna esimehe nimetamine ja vabastamine on edaspidi kohtute nõukogu pädevuses. Seega tuleb ka üldkogu arvamus esitada kohtute nõukogule. KSi §-d 361 ja 362 Muudatused on seotud kohtute eestseisuse moodustamisega. Seadusesse §-de 361 ja 362 lisamisega nähakse esimese ja teise astme kohtutesse ette uus juhtimisorgan, kohtu eestseisus. Selle eesmärk on võtta üle osaliselt kohtu üldkogu ja kohtu esimehe pädevus, teisalt aga olla püsivalt ja vajaduse korral operatiivselt olemas kohtu esimeest toetava nõustava ja abistava koguna. Kohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, halduskohtus aseesimees, kolleegiumite esimehed, osakonnajuhatajad ja kohtu üldkogu poolt neljaks aastaks valitud liikmed. Eestseisuse töö tagamine ja korraldamine on kohtu esimehe ülesanne. Eestseisuse koosseis on kujundatud nii, et see tagaks tasakaalu juhtimise ja esindatuse vahel. Muudatusega nähakse ette, et kohtu üldkogu poolt eestseisusesse valitud liikmete arv vastab osakonnajuhatajate arvule. Muudatuse eesmärk on tagada eestseisuse koosseisu tasakaal. Osakonnajuhatajad vastutavad kohtu töökorralduse ja juhtimise oluliste valdkondade eest ning nende arv peegeldab kohtu organisatsioonilist ülesehitust. Seetõttu on põhjendatud, et ka kohtu üldkogu poolt valitud eestseisuse liikmete arv oleks sellega vastavuses, tagades eestseisuses piisava esindatuse ning otsustusvõime otsuste tegemisel. Kui osakonnajuhatajate arv muutub, valib kohtu üldkogu eestseisusesse vastava arvu liikmeid esimesel võimalusel. Halduskohtu eestseisusesse kuulub kolm liiget: kohtu esimees, aseesimees ning kohtu üldkogu valitud liige. Eestseisus ühendab kohtu juhtimise ja kohtunike enesekorraldusliku esindatuse. Eestseisuse kaudu osalevad kohtunikud otseselt kohtu töökorralduse ja juhtimise kujundamises ning kohtu esimees tagab selle töö elluviimise. Selline lahendus tasakaalustab juhtimisvajaduse ja kohtunike sõltumatuse põhimõtted ning loob läbipaistva ja kaasava juhtimismudeli. Kohtu eestseisusele antakse pädevus, mis seni kuulus nii kohtu üldkogule kui ka kohtu esimehele. Üldkogult liigub eestseisuse pädevusse kohtunike tööjaotusplaani kinnitamine, mis senises korras otsustati iga kohtu üldkogul. Tööjaotusplaani koostamine ja muutmine nõuab detailset ülevaadet kohtu töökoormusest ning võimalust otsustada kiiresti – see eeldab väiksemat, juhtimispädevusega kollektiivset organit. Eestseisuse pädevusse kuulub kohtunike tööjaotusplaani kinnitamine, kohtu kodukorra kehtestamine, osakondade ja menetlusgruppide moodustamine ning teiste seaduses ette nähtud ülesannete täitmine. Maakohtu eestseisus otsustab ka kohtunike jaotuse valdkondade ja osakondade vahel ning vajaduse korral nende üleviimise. Seeläbi koondub eestseisuse kätte kohtu sisemise töökorralduse ja spetsialiseerumise põhimõtete kujundamine. Kohtu esimehelt liigub eestseisusele kohtu struktuuri, koosseisu ja kodukorra kinnitamise pädevus, samuti kohtuniku teise osakonda viimine. Need küsimused puudutavad otseselt kohtunike töötingimusi, töökorraldust ja vastutuse jaotust ning on seetõttu enesekorralduslikud. 36 Otsustuse viimine kollegiaalsele tasandile tugevdab kohtunike osalust kohtu juhtimises, vähendab otsustuskoormuse koondumist ühe isiku kätte ning suurendab juhtimise läbipaistvust ja legitiimsust. Muudatusega luuakse eestseisusele võimalus moodustada ajaliselt piiritlemata menetlusgruppe kohtunike spetsialiseerumise paremaks tagamiseks. Üldjuhul moodustatakse menetlusgrupp ühe osakonna (maakohtus) või ühe kolleegiumi (ringkonnakohtus) piires ja sinna kuulub vähemalt kolm kohtunikku, kusjuures kohtunik võib samaaegselt kuuluda mitmesse menetlusgruppi. Menetlusgruppi koosseisu arvatakse ka kohtujuristid, lähtudes menetlusgrupi spetsialiseerumisest. Samas pole välistatud spetsialiseerumise paremaks ja sisulisemaks korraldamiseks moodustada osakondade või kolleegiumide üleseid menetlusgruppe. Menetlusgrupi võib moodustada püsivalt või määratud ajaks. Kokkuvõttes on eestseisus kohtu sisemise juhtimise ja enesekorralduse keskne mehhanism, mille kaudu tagatakse kohtute töökorralduse paindlikkus, otsustusprotsessi läbipaistvus ja kohtunike kaasatus juhtimisse. Muudatus tugevdab kohtusüsteemi terviklikkust, viies otsustamise isikukeskselt kollegiaalse juhtimistasandi alla. KSi § 37 lõiked 11 ja 12, lõike 2 punkt 41, lõiked 4 ja 41 KSi § 37 muudatusega korrigeeritakse oluliselt tööjaotusplaaniga seotut, mille alusel jagatakse kohtunike vahel kohtuasju. Olulise muudatusena kinnitab tööjaotusplaani kohtu eestseisus. Lõike 11 muudatuse kohaselt võib kohtu esimees käskkirjaga vähendada kohtunike töökoormust kohtuhaldusülesannete täitmise või osalemise tõttu kohtunike omavalitsusorganite või Vabariigi Valimiskomisjoni töös. Muudatus on vajalik, et luua enam paindlikkust kohtuniku töökoormuse vähendamisel, kui kohtunik soovib panustada kohtusüsteemi arengusse või valimiste korrakohasesse toimimisse ka muul viisil kui vaid õigusemõistmine, eeldusel et kohtu esimees on sellega nõus. Lõike 12 kohaselt ei saa esimese astme kohtuniku töökoormus ametisse astumisel olla esimesel kuuel kuul suurem kui 90%. Muudatus tagab suurema paindlikkuse tegeliku töökoormuse kehtestamisel, st esimehel on võimalik kehtestada esimesel kuuel kuul ka väiksem töökoormus. Lõike 2 punkti 41 muudetakse nii, et kõigile kohtunikele asjade jaotamisel arvestatakse vähendatud töökoormust õigusemõistmisel. Lõike 4 muudatus on tingitud sellest, et tööjaotusplaani kehtestab eestseisus. Seega võib üldkogu asemel eestseisus muuta tööjaotusplaani. Lõike 41 muudatuse tulemusena kehtestab kohtute nõukogu kohtunike tööjaotusplaani koostamise täpsemad alused. Sättes loetletakse kohtuasjade liigid, millele tuleb kõikides maa- ja halduskohtutes kohtunikel spetsialiseeruda. Kohtute spetsialiseerimise analüüsi lõppjärelduse kohaselt võiks kohtuasjade arvukuse ja nende spetsiifilisuse põhjal tsiviilasjades kaaluda esimese astme kohtunike spetsialiseerumist perekonnasjadele. Saksamaa näitel võimaldaks see omavahel seotud menetluste koos lahendamist. Eesti maakohtute menetlusstatistikat arvestades on oluline, et kohtunikud oleks spetsialiseerunud ka eestkosteasjadele (TsMS § 110), mitte ainult perekonnaasjade lahendamisele.. Tegemist on kompleksse, samas erinevaid õigusküsimusi sisaldava 37 valdkonnaga.72 Lisaks eelnimetatud perekonnaasjadele eeldab süvendatud valdkondlikke teadmisi ka pankroti- ja maksejõuetuse asjade lahendamine, aga ka intellektuaalse omandi asjade lahendamine. Kitsam spetsialiseerumine peab tagama nende asjade sujuvama ja kiirema menetluse, mistõttu tuleb kohtunikel edaspidi spetsialiseeruda ka tööõiguse asjade lahendamisele. Tööjaotusplaani koostamisel tuleb tagada, et mingile kitsamale valdkonnale spetsialiseerunud kohtunikul moodustaksid need asjad suurema osa töömahust, st kohtu eestseisusel tuleb hinnata asjade töömahtu ja kohtunike arvu proportsionaalselt. Paragrahvi 37 lõikes 41 sätestatud muudatuste rakendumisel tuleb kohtute tööjaotusplaani koostamisel arvestada, et hinnanguliselt 42% tsiviilasjade puhul tuleb tagada kohtunike spetsialiseerumine ja hinnanguliselt 58% tsiviilasjadest on iga maakohtu eestseisuse otsustada, kas või kuidas veel spetsialiseeruda. Kohtute spetsialiseerimise analüüsi lõppjärelduse kohaselt tuleb ka edaspidi pidada süüteoasjades soovitavaks spetsialiseerumist alaealistega seotud asjade lahendamisele. See on eriti vajalik, arvestades, et erinevalt paljudest teistest riikidest puudub Eestis eraldi n-ö noortekohtusüsteem. On äärmiselt oluline, et alaealiste asjadega tegelevad selleks eriettevalmistuse saanud ning selleks sobivate isikuomadustega kohtunikud. Spetsialiseerumine alaealiste asjadele tuleb korraldada üle riigi ühetaolistel alustel ning sellise asja mõistet kohtusüsteemis ühetaoliselt määratledes. Eeskätt tuleb sellise asjana mõista kohtuasja, milles menetlusalune isik või süüdistatav on noorem kui kaheksateistkümneaastane. Sellise kohtuasjana pole otstarbekas üldjuhul käsitada asja, milles osaleb alaealine kannatanu või tunnistaja. Muudes süüteoasjades materiaalõiguslikku spetsialiseerumist olemasolev menetlusstatistika ei õigusta.73 Muudatuse tulemusel tuleb süüteokohtunikel spetsialiseeruda ka majandusalaste süütegude lahendamisele, mis eeldavad kohtunikult süvendatud valdkondlikke majandusalased teadmisi, samuti lähisuhtevägivalla süütegude lahendamisele. Lähisuhtevägivalla asjade lahendamisel on oluline tagada sujuv ja kiire kohtumenetlus. Halduskohtute eestseisusel tuleb tööjaotusplaaniga määrata kohtunike spetsialiseerumine keskkonnaõiguse asjade lahendamisele, planeerimise- ja ehitusõiguse asjade lahendamisele ja maksuõiguse asjade lahendamisele, et tagada sujuv ja kiire kohtumenetlus. Eelnõu § 37 lõikes 41 sätestatud muudatuste rakendumisel tuleb kohtute tööjaotusplaani koostamisel arvestada, et hinnanguliselt 25% haldusasjade puhul tuleb tagada kohtunike spetsialiseerumine ja hinnanguliselt 75% haldusasjadest on kummagi halduskohtu eestseisuse otsustada, kas või kuidas veel spetsialiseeruda. KSi § 371 lõike 1 punkt 3 ja lõige 2 Lõiget 1 täiendatakse punktiga 3, millega luuakse kohtu esimehele alus võimaldada kohtunikul töötada osalise töökoormusega, sätestamata osakoormusega töötamisele konkreetset tähtaega. Avaliku teenistuse seaduse § 35 lõike 2 kohaselt on ametniku tööaeg 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Üldjuhul on tööaeg kaheksa tundi päevas. Kohtuniku tööaega reguleerib 72 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 33. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf. 73 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 34 https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf. 38 KSi § 6. Kohtunik korraldab oma tööaega iseseisvalt (KS § 6 lg 1). Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu. Kohtunikele ei ole kehtestatud normtööaega, kuigi kohtunikelt ei saa nõuda ka töötamist ilma mõistliku puhkeajata, sealhulgas pidevat töötamist üle 40 tunni nädalas74. Kohtunik võib töötada kohtu esimehe loal osalise töökoormusega alla kolmeaastase lapse kasvatamise või osalise töövõime korral. Kui kohtunik soovib muul põhjusel töötada osalise töökoormusega, siis saab ta seda teha vaid kuni üks aasta. Nimetatud üheaastast tähtaega võib kohtu esimees pikendada kohtuniku põhjendatud taotluse alusel korraga ühe aasta võrra (KS § 371 lg 2). Kohtu esimees peab kohtuniku sellise soovi iga kord esitama üldkogule arvamuse andmiseks. Tegemist on kohtu esimehe jaoks mittesiduva arvamusega. Selline ühe aasta kaupa avalduse läbivaatamine koormab kohtu esimeest ja üldkogul osalevaid kohtunikke. Avaliku teenistuse seadus ja töölepingu seadus ajalist piirangut osalise koormusega töötamisel ette ei näe. Muudatuse kohaselt on esimehel õigus võimaldada osalise töökoormusega töötamist ka muul mõjuval põhjusel, arvestades õigusemõistmise korrakohase toimimise vajadust. Niisugune lahendus võimaldab osakoormust mõistlikult ja paindlikult vähendada ka näiteks kohtuniku tervisemurega, õpingute jätkamisega doktoriõppes, töötamisega rahvusvahelises kohtus või vanema hooldamisega. Seetõttu tunnistatakse kehtetuks KSi § 371 lõige 2 ehk kaotatakse töökoormuse võimaldamisel tähtajaline piirang. Muudatus võimaldab kohtu esimehel senisest paindlikumalt kohtunike vajadusi arvestada, mis loob omakorda kohtusüsteemist nüüdisaegsema töökeskkonna. Kuna kohtunikuamet on eluaegne ja kohtuniku ajutise äraoleku korral ei saa talle määrata asendajat, on mõistlik pakkuda töötamiseks paindlikke võimalusi. KSi § 38 lõike 3 punkt 3 Lõike 3 punkti 3 muudatuse kohaselt valib kohtunike täiskogu edaspidi kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmete ja asendusliikmete asemel kohtute nõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuivõrd nõuandva kohtute haldamise nõukoja asemel tekib strateegilise otsustusorganina kohtute nõukogu, mille kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise õigus peaks jääma samuti kohtunike täiskogule kui kõiki Eesti kohtunikke ühendavale kogule. KSi § 38 lõike 3 punkt 7 KSi § 38 lõike 3 punktist 7 jäetakse välja tekstiosa „ja asendusliikmed“. KSi § 44 lõigete 1, 11 ja 12 muudatuse kohaselt kuuluvad koolitusnõukokku kolm esimese astme, kolm teise astme ja kolm Riigikohtu kohtunikku ning prokuratuuri, Eesti Advokatuuri ja Tartu Ülikooli esindaja. Koolitusnõukogu liikmeks valitakse igast kohtuastmest üks tsiviilvaldkonna, üks süüteovaldkonna ja üks halduskohtunik. Nõukogu töös võib sõnaõigusega osaleda valdkonna eest vastutava ministri esindaja. Kohtunikest liikmete puhul pole põhjust jätkata põhiliikmete ning asendusliikmete eristamisega, vaid hääleõigus peaks olema kõigil. Koolitusnõukogu viimaste aastate praktika on olnud selline, et nõukogu töös osalevad aktiivselt nii asendusliikmed kui ka põhiliikmed. Seega ettepaneku järgi asendusliikmeid enam ei valita. KSi § 383 Kehtiv § 383 reguleerib kohtute haldamise nõukoja ülesannete osalist üleandmist Riigikohtu esimehele. Kehtiva sätte kohaselt annab erakorralise või sõjaseisukorra ajal KSi § 41 lõike 1 punktides 1 (kohtu tööpiirkond), 4 (kohtu ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arv) ja 5 (kohtu esimehe nimetamine ja vabastamine) nimetatud nõusoleku ja lõikes 2 nimetatud 74 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2018. § 371 komm. 2 (I. Pilving). 39 seisukoha (kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtted) kohtute haldamise nõukoja asemel Riigikohtu esimees. Muudatusega asendatakse esiteks kohtute haldamise nõukoda kohtute nõukoguga. Teiseks korrigeeritakse sätet selliselt, et kui kohtute nõukogu ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku tulla, võib edasilükkamatute vajaduste korral täita kohtute nõukogu ülesandeid Riigikohtu esimees. Muudatus on vajalik, et tagada kohtute nõukogu ülesannete täitmine erakorralise või sõjaseisukorra ajal olenemata sellest, millise ülesandega on tegemist, kui selle ülesande täitmiseks on edasilükkamatu vajadus. Seega ei ole põhjendatud ka konkreetsete ülesannete loetlemine seaduses, vaid muudatuse tulemusel on ülesannete üleandmine võimalik, kui on täidetud kolm tingimust: 1) erakorraline või sõjaseisukord; 2) kohtute nõukogu ei saa kokku tulla ja 3) edasilükkamatu vajadus. Sisu järgi korrigeeritakse ka paragrahvi pealkirja. KSi § 385 KSi § 385 reguleerib rahvakohtuniku osalemise erisusi erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Kuna rahvakohtunike institutsioon kaotatakse, ei ole säte enam vajalik ja tunnistatakse kehtetuks. KSi § 387 KSi § 387 reguleerib kohtu esimehe ametiaja pikendamist. Muudatuse kohaselt on erakorralise või sõjaseisukorra ajal valdkonna eest vastutava ministri asemel kohtute nõukogul õigus pikendada kohtu esimehe ametiaega, kui kohtu esimehe ametiaeg peaks sellel ajal lõppema. Ka edaspidi on selleks vaja kohtu esimehe ja Riigikohtu esimehe nõusolekut. Muudatus on vajalik, kuna esimeeste nimetamine ja järelevalve läheb eelnõu kohaselt valdkonna eest vastutavalt ministrilt üle kohtute nõukogule, mistõttu peab ka esimehe ametiaja pikendamine olema kohtute nõukogu pädevuses. KSi § 388 Seadust täiendatakse §-ga 388, muudatuse kohaselt peab kohtunike koolitus tagama kohtunike valmisoleku õigusemõistmiseks erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Muudatusega täpsustatakse kohtunike koolituse eesmärki, rõhutades selle rolli kohtunike valmisoleku tagamisel õigusemõistmiseks erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. See on vajalik, arvestades muutunud julgeolekukeskkonda ning riigikaitseliste ja rahvusvaheliste küsimuste kasvavat tähtsust õigusemõistmises. Kohtud võivad menetleda vaidlusi, mis puudutavad riigikaitseliste meetmete õiguspärasust, kaitseväeteenistust, rahvusvaheliste operatsioonidega seotud küsimusi ning põhiõiguste piiranguid erikordade ajal. Nimetatud valdkonnad on oma olemuselt komplekssed ning eeldavad nii riigisisese kui ka rahvusvahelise õiguse süstemaatilist tundmist. Õigusemõistmise toimimine ka erakorralistes oludes on põhiseadusliku korra ning õigusriigi toimimise oluline osa, mis eeldab kohtunikelt teadlikkust eriregulatsioonidest, menetluslikest erisustest ja kohtu töökorralduse muutustest. Kohtunike koolitus loob eeldused selleks, et kohtunikud on teadlikud erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kehtivatest õiguslikest raamistikest ning suudavad neid oma õigusemõistmises asjakohaselt rakendada. Koolitus toetab kohtunike praktilist valmisolekut, sealhulgas oskust kohandada menetlusi ja töökorraldust erakorralistest oludest tulenevate piirangute ja vajaduste järgi. KSi § 39 KSi § 39 sätestab kohtuhalduse üldised põhimõtted. Kehtiva lõike 1 kohaselt hallatakse esimese ja teise astme kohtuasutusi kohtute haldamise nõukoja ning Justiits- ja Digiministeeriumi 40 koostöös. Kohtud täidavad kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb seadusest. Tuginedes kohtuhalduse korraldamise valdavale üleandmisele kohtute nõukogule, sätestatakse muudatusega lõikes 1 üheselt, et esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist korraldab kohtute nõukogu. Justiits- ja Digiministeeriumi praegu täidetavad ja kohtusüsteemile (vähemalt osaliselt) üleantavad ülesanded on loetletud alljärgnevas tabelis. Seejuures ei ole nimetatud ülesanded sellises detailsuses loetletud seaduses, st kohtusüsteemil on võimalik ise neid tegevusi (ümber)kujundada ja tähtsustada. Tabel 3. Kohtusüsteemile üle minevad ülesanded. Ülesanne Selgitus Seni ministri antud määruste asemel valmistab otsused ette Otsuste ettevalmistamine kohtute nõukogu (nt kohtumajade asukohad) Kohtudirektorite järelevalve Kaob senisel kujul. Uus järelevalve KHT direktori üle Kohtuasutused on edaspidi kohtute infosüsteemi vastutavaks IT-süsteemide arendused töötlejaks. I ja II astme kohtunike Vajaduste selgitamine, konkursi ettevalmistamine, konkursside korraldus konkursiteate avaldamine (koostöös Riigikohtuga) I ja II astme kohtute eelarve Eelarve koostab KHT koostöös kohtute esimeestega, kinnitab koostamine kohtute nõukogu, JDM annab sisendi Kohtute nõukogu istungite ja Senise kohtute haldamise nõukoja teenindamise asemel kohtujuhtide nõupäevade (päevakorra ja protokolli koostamine, toimumiskoha valik, korraldus ja tehniline toitlustus jms, vähemalt neli korda aastas) kohtute nõukogu teenindamine teenindamine, kohtujuhtide nõupäeva teenindamine ENCJ eesmärk on kogemuste vahetamine – kuidas on Osalemine Euroopa kohtute kohtusüsteem korraldatud ja see toimib, ettepanekute nõukogude võrgustiku (ENCJ) tegemine Euroopa Liidu institutsioonidele, riiklikele ja koosolekutel rahvusvahelistele organisatsioonidele. Eesti, Läti, Leedu ja Soome kohtute haldamise võrgustiku Balti Kohtuhalduse võrgustiku töös osalemine ja foorumi korraldamine. Osalevad Balti- töös osalemine Soome kohtute haldamisega seotud asutused. Kahju hüvitamise nõuete Kohtute tegevusega seotud kaebuste lahendamine (RVastS lahendamine § 17 lg 1, HKMS § 17 lg 3) Kohtute haldamisega seotud ülesannete tutvustamine Välisriikide delegatsioonide välisriikide delegatsioonidele ja delegatsioonide võõrustamise korraldamine võõrustamine, võõrustamise korraldamine, sh päevakava ja asutustevaheliste külastuste kokkuleppimine Lõikes 2 sätestatakse, et seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiits- ja Digiministeerium. Sellised ülesanded on näiteks esimese ja teise astme kohtute tööpiirkondade määramine, asjaajamiskorra kinnitamine, samuti infotehnoloogiaalase tegevuse korraldamine, välja arvatud kohtute infosüsteemi vastutava töötleja ülesannetes. 41 Lõikes 3 täpsustatakse, et lisaks valdkonna eest vastutavale ministrile ei ole kohtunike suhtes käsu- ega distsiplinaarvõimu ka kohtute nõukogul. KSi § 40 KSi § 40, mis reguleerib kohtute haldamise nõukoja koosseisu ja töökorraldust, tunnistatakse kehtetuks. Kohtute haldamise nõukoja asemele tekib uus kohtuhaldusorgan – kohtute nõukogu. Kohtute nõukogu koosseisu ja töökorralduse reguleerimiseks on täiendatud seadust §-ga 401. KSi § 401 KSi § 401 reguleerib kohtute nõukogu koosseisu ja töökorraldust. Lõikes 1 sätestatakse kohtute nõukogu koosseis. Käesoleval ajal kuuluvad kohtute haldamise nõukotta Riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema nimetatud esindaja. Muudatuse kohaselt kuuluvad nõukokku Riigikohtu esimees, kaks ringkonnakohtu kohtunikku, kolm esimese astme kohtunikku, kaks Riigikogu nimetatud esindajat, Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, õiguskantsler või tema nimetatud esindaja ning valdkonna eest vastutav minister või tema nimetatud esindaja. Kohtute esimehed võivad kohtute nõukogu töös osaleda sõnaõigusega. Kohtute nõukogu selline koosseis lähtub eesmärgist tagada nõukogu võimalikult laiapindne koosseis. Selle eesmärk on anda otsustele kohtusüsteemivälist vaadet, mille tulemusel saaks kohtute nõukogu kohtusüsteemi haldamisel ja arendamisel parimal viisil arvestada ka ühiskonna ja menetlusosaliste vajadusi ning täiendada kohtute nõukogu asjatundlikkust. Ühtlasi tagab kohtuväliste liikmete osavõtt, et ühelgi kohtul, kohtuastmel ega -harul ei oleks kohtute nõukogus juba ette ära määratud ülekaalu teiste suhtes. Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamuse nr 1075 punktides 18, 21 ja 32 on rõhutatud, et kui nõukogul on segakoosseis, peab suurem osa76 selle liikmetest olema kohtunikud. Sõltumata sellest peaksid kõik liikmed olema ametisse nimetatud, lähtudes muu hulgas nende kompetentsusest, kogemustest ja iseseisvast mõtlemisvõimest. Kohtunikest liikmeid peaksid valima nende kolleegid. Seejuures peaks nõukogu välja andma reeglid, kuidas neid liikmeid valitakse. Mittekohtunikest liikmete kaasamine77 on vajalik, et tagada ühiskonna mitmekülgne esindatus. CCJE arvamuse nr 2478 järelduste ja soovituste (osa B-IV) punktis 10 on kokkuvõtlikult selgitatud, et nõukogu liikmeid tuleb valida läbipaistvate protseduurireeglite alusel. Järelduste ja soovituste punktis 14 on rõhutatud, et enamik nõukogu liikmetest peaksid olema kohtunike endi valitud ning kõik kohtuastmed ja -harud peaksid olema esindatud. Punkti 12 järgi peaks nõukogu juht olema erapooletu isik ning nõukogu õigus esimees valida sõltub sellest, milline on riiklik süsteem. 75 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamus nr 10. https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/ccje-arvamus-10-2007.pdf (02.07.2024). 76 CCJE arvamuses nr 24 (punkt 29) järgi peaks „enamik“ nõukogu liikmetest olema kohtunikud. https://rm.coe.int/opinion-no-24-2021-of-the-ccje/1680a47604 (02.07.2024). 77 Euroopa kohtunõukogude võrgustiku standardi järgi peavad kohtuvälised liikmed moodustama nõukogu koosseisust vähemalt kolmandiku. Vt Euroopa kohtunõukogude võrgustiku (European Network of Councils for the Judiciary, ENCJ) standard VI kohtuväliste liikmete kohta, punkt 1.3. Standard VI: Non-judicial Members in Judicial Governance. ENCJ Report 2015–2016. – https://www.encj.eu/images/stories/pdf/workinggroups/encj_standards_vi_2015_2016_adopted_ga_warsaw.docx .pdf (02.07.2024). 78 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 24. https://rm.coe.int/opinion-no-24-2021-of-the- ccje/1680a47604 (02.07.2024). 42 Arvestades, et üheteistkümneliikmelise kohtute nõukogu koosseisu kuulub kuus kohtunikku, kellest viis on kohtunike valitud, kohtunike täiskogu pädevuses on valimise korra kehtestamine, esindatud on kõik kohtuastmed- ja harud, järgib loodav kohtute nõukogu koosseis rahvusvaheliselt tunnustatud soovitusi. Parlamendiliikmete nimetamist kohtute nõukogu liikmeks on soovitatud võimaluse korral vältida, kuid arvestades võimudevahelise koostöö vajadust, on põhjendatud siiski kahe Riigikogu nimetatud esindaja nimetamine nõukokku. Samuti on põhjendatud valdkonna eest vastutava ministri nimetamine kohtute nõukogu liikmeks, et tagada seos ja koostöö kohtuvõimu ja täitevvõimu vahel ka siis, kui kohtutele on antud oluliselt rohkem otsustusõigust ja vastutust kohtute haldamisel ja arendamisel. Muudatus on kooskõlas põhiseadusega, täites võimude lahususe põhimõtet praegusest oluliselt enam. Käesoleval ajal on suur osa kohtusüsteemi puudutavatest otsustest Justiits-ja Digiministeeriumi käes, st täitevvõim sekkub oluliselt kohtute autonoomiasse. Seega toetab muudatus võimude lahususe põhimõtte rakendamist. Lõige 2 reguleerib kohtute nõukogu liikmete valimist. Lõike 2 kohaselt valib kohtunike täiskogu kolmeks aastaks kohtute nõukogu kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe. Üks esimese astme kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna kohtunik, üks süüteovaldkonna kohtunik ja üks halduskohtunik. Kohtu esimees ei või nõukokku kuuluda. Taolised üsnagi detailsed kohtuharude esindatuse nõuded on vajalikud, et tagada kohtusüsteemi eri osade huvide tasakaal, otsuste laiapõhjalisus ja kogu kohtusüsteemi võrdne kohtlemine. Oluline on silmas pidada, et kohtunikust nõukogu liige ei tohi esindada vaid enda kohut, vaid peab seisma laiemalt kohtusüsteemi huvide ja hea toimimise eest. Tegemist on põhimõttega, mida peab väljendama kohtute nõukogu kodukord ja arvestama kohtute nõukogu valimiskord. Lõige 3 sätestab kohtute nõukogu kohtunikust liikme volituste lõppemise, mille kohaselt volitused lõpevad, kui liige vabastatakse kohtunikuametist või ta nimetatakse kohtu esimeheks. Lisaks lõpevad kohtute nõukogu kohtunikust liikme volitused ka siis, kui tema kohtuniku volitused on peatunud seetõttu, et ta on viidud üle § 584 lõike 3 alusel § 584 lõikes 1 nimetatud tööle, st ta on viidud üle juriidilisele tööle ametiasutusse või suundunud avalik-õiguslikku ülikooli õppejõuks. Volituste lõppemine on põhjendatud, kuna kohtunike täiskogu valitud kohtunikust liige ei saa esindada kohtusüsteemi, kui ta ei ole selle osa. Samuti tekiks kohtunikust liikme esimeheks nimetamisel kohustuste ühildamatus. Volituste lõppemise aluseks ei ole kohtute nõukogu kohtunikust liikme nimetamine teise kohtu või valdkonna kohtunikuks. Analoogselt asendusliikmetega võib sellisel juhul tekkida olukord, kus kohtute nõukogu kohtunikust liikmed ei vasta KSi § 401 lõike 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud nõuetele. Sellele vaatamata leiti arutelude tulemusel, et lisapiirangute kehtestamine oleks ebamõistlik ülereguleerimine. Kohtute nõukogu kohtunikust liige peab esindama kogu kohtusüsteemi huve ning arvestades, et kohtunikest liikmete volitused kehtivad ainult kolm aastat, on vähetõenäoline, et üksiku kohtunikust liikme liikumine kohtute või valdkondade vahel takistab kohtute nõukogu tasakaalukat ja tõhusat toimimist. Lõige 4 reguleerib asendusliikme valimist. Kohtute nõukogu kohtunikust liikme äraolekul asendab teda kohtunike täiskogu valitud asendusliige. Asendusliikmed valitakse täiskogul samal ajal kohtunikest põhiliikmetega. Asendamise korral ei pea järgima sama paragrahvi lõike 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab kohtute nõukogu. Kuivõrd kõikide kohtuharude esindatuse tagamine kohtute nõukogus on oluline, kaaluti eelnõu väljatöötamise käigus lahendust, et ka asendusliikmetele oleksid kohustuslikud 43 lõike 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud nõuded ehk esindatud peavad olema kõik kohtuharud. Siiski leiti arutelude tulemusel, et viidatud nõuete kohustuslikkus võib vahel takistada asendusliikmete efektiivset valimist ning peab jääma võimalus nõuete täitmist mitte järgida. Seetõttu võib tekkida olukord, kus põhiliikme väljalangemisel asendab põhiliiget asendusliikmena kohtunik, kelle valdkonnast on juba teine kohtute nõukogu põhiliige olemas. Kuivõrd aga asendusliikme volitused kehtivad sama kaua kui tema asendatava põhiliikme volitused, st kuni kolm aastat, ei takista nimetatud tõik tõenäoliselt kohtute nõukogu efektiivset toimimist. Võrreldes senise praktikaga, kus asendusliikmetel on kohtute haldamise nõukojas sõnaõigus, leiti eelnõu koostamisel peetud aruteludel, et kohtute nõukogule sellise õiguse andmine ei ole pigem põhjendatud. Lõpliku otsuse ja täpsemad tingimused, millest asendusliikmete valimisel lähtuda, kehtestab kohtute nõukogu. Lõige 5 sätestab, et kohtute nõukogu kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kehtestab kohtunike täiskogu. Kuivõrd eelnõu kohaselt on loodav kohtute nõukogu organ, mis hakkab vastutama kohtusüsteemi toimimise ja arengu eest, on äärmiselt oluline, kuidas selle liikmed valitakse. Seejuures on oluline, et valimise korras nähakse ette täpsemad reeglid kandidaatide ülesseadmise ja tutvustamise kohta. Näiteks on kandidaadi ülesseadmiseks vaja vähemalt kümne kohtuniku toetust. Samuti peavad kandidaadid olema aegsasti enne täiskogu teada ning neile tuleb anda võimalus ennast ja oma seisukohti tutvustada. Valimiskorra eesmärk peab olema võimaldada kohtunikel valida parimad kohtute ühiste huvide eest seisjad. Lõige 6 sätestab, et esimese ja teise astme kohtute esimehed võivad kohtute nõukogu töös osaleda sõnaõigusega. Arvestades, et kohtute nõukogul on otsustusõigus küsimustes, mis mõjutavad oluliselt esimese ja teise astme kohtute tööd, peab esimeestele olema sõnaõigus tagatud. Esimeestele sõnaõiguse andmist toetas ka kohtute haldamise nõukoda oma 19.-20. septembri 2024. aasta istungil. Lõikes 7 sätestatakse, et kohtute nõukogu juhib ja esindab kohtute nõukogu esimees, kes on Riigikohtu esimees. Ehkki väljatöötatava mudeli kaudu ei hallata Riigikohut, on Riigikohtu esindatuse tagamine kohtute nõukogus vajalik, sest nõukogu teeb otsuseid, mis mõjutavad kogu kohtusüsteemi toimimist. Seetõttu peaks kohtute nõukogu esimeheks olema ametikoha järgi Riigikohtu esimees, arvestades tema väljakujunenud rolli kohtusüsteemi kui terviku esindamisel avalikkuse ja parlamendi ees. Kohtute nõukogu esimehe asendamise kord määratakse kindlaks kohtute nõukogu kodukorras. Lõike 8 kohaselt on kohtute nõukogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Kohtute nõukogu võtab otsuseid vastu kohalolijate häälteenamusega. Kohute nõukogu kinnitab oma kodukorra. Lõike 9 kohaselt kohtute nõukogu liikmele hüvitatakse nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud, milleks võivad olla eelkõige transpordi- ja majutuskulud. Lõige 10 täpsustab, et kohtute nõukogu tegevuseks vajalik raha nähakse ette KHT eelarves. Tegemist on tehnilise täpsustusega, mis on vajalik eelarve koostamise selguse tagamiseks. KSi § 41 KSi § 41, mis reguleerib kohtute haldamise nõukoja pädevust, tunnistatakse kehtetuks, sest kohtute haldamise nõukoja asemele tekib uue üksusena kohtute nõukogu. Kohtute nõukogu pädevuse reguleerimiseks on täiendatud seadust §-ga 411. 44 KSi § 411 KSi § 411 reguleerib kohtute nõukogu pädevust. Lõike 1 kohaselt kohtute nõukogu: 1) suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist. Tegemist on üldise põhimõttega, millest lähtudes on kohtute nõukogule antud õigus teha kohtusüsteemi haldamiseks ja arendamiseks vajalikke otsuseid. Muu hulgas võib see tähendada ka võimalike vaidluste lahendamist KHT ja kohtu esimeeste vahel struktuuri, personali- ja eelarvelistes jm küsimustes; 2) teeb ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi. Kohtute nõukogul on õigus sellekohaseid ettepanekuid teha ja arvamusi esitada nii Justiits- ja Digiministeeriumile kui ka teistele ministeeriumitele; 3) kehtestab kohtuasjade koormuse arvestamise metoodika, tagamaks ühtlase ja õiglase asjade jaotuse kohtunike vahel; 4) kehtestab KHT ülesanded ja struktuuri (§ 412); 5) nimetab ametisse ja vabastab ametist KHT direktori (§ 412); 6) kinnitab kohtute ja KHT töökorralduse ja omavahelise koostöö põhimõtted. Mõeldud on, et kohtute nõukogu pädevuses on kinnitada näiteks KHT dokumendiplangid, tehnilised kokkulepped, kohtu esimeeste ja KHT omavahelised töökorralduslikud kokkulepped jm. Koostööpõhimõtete kinnitamine on oluline, et luua kõigile arusaadav ühtne käitumisjuhis eelkõige valdkondades, mis võivad kohtu esimeeste ja KHT vahel jaguneda, näiteks personaliotsuste tegemine. Arvestades, et kohtute nõukogu pädevuses on nii töökorralduslike põhimõtete kinnitamine kui ka kohtuasutuste haldamise ja arendamise suunamine ning koordineerimine, on just kohtute nõukogu pädevuses lahendada ka võimalikud erimeelsused KHT ja kohtu esimehe vahel, kui nende omavaheline koostöö tulemust ei too. Seega on KHT- l kohustus osutada teatud, kohtute nõukogu ette nähtud ja vastava kvaliteediga teenuseid ning juhul kui ülesannete täitmises ei saavuta KHT ja esimehed konsensust, on KHT-l ja esimeestel võimalus viimases etapis pöörduda erimeelsuste tõttu lõpliku otsuse saamiseks just kohtute nõukogu poole; 7) arutab Riigikohtu esimehega läbi tema Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta (§ 27 lg 3); 8) teeb koolitusnõukogule ettepanekuid kohtunike iga-aastase koolitusprogrammi koostamiseks. Kohtute nõukogu esitab koolitusnõukogule ettepanekuid kohtunike iga-aastase koolitusprogrammi koostamiseks, et tagada koolituste vastavus seaduses sätestatud spetsialiseerumisvaldkondadele. Ettepanekud keskenduvad valdkonnaspetsiifiliste eriteadmiste süvendamisele. Kohtute nõukogul on parim ülevaade kohtusüsteemi tegelikest vajadustest, võimaldades suunata ressursid koolitustele, mis toetavad kõige kriitilisemate valdkondade (nt alaealiste asjad ja majanduskuriteod) asjatundlikkust; 9) kinnitab esimese ja teise astme kohtu arengukava. Arengukava on arengudokument, milles määratakse kindlaks kohtute grupi arengueesmärgid, nende saavutamiseks kavandatavad tegevused ning vajalike ressursside ja rahastamise põhimõtted. Samuti on kohtute nõukogul võimalik teha kitsamaid valdkondlikke plaane (näiteks personali-, kommunikatsiooni- või digitaliseerimisstrateegiad või tegevuskavad). Koos eesmärkide kinnitamisega kaasneb kohtute nõukogule ka kohustus kontrollida nende eesmärkide täitmist, tehes vajaduse korral korrektuure uueks perioodiks; 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe (§ 12 lg 1 ja lg 4 p 2, § 20 lg 1, § 24 lg 1 ja lg 4 p 2) ning teeb tema üle järelevalvet; 11) kinnitab KHT koostatud kohtute grupi eelarve projekti ning liigendab riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid esimese ja teise astme kohtu vahel. Mõeldud on, et kohtute nõukogu vaatab eelnõu projekti üle, annab oma kinnitusega sellele heakskiidu, eelarve esitatakse 45 Riigikogu rahanduskomisjonile ja pärast seaduse jõustumist ja lõpliku eelarve teadasaamist kinnitab kohtute nõukogu lõpliku liigendamise esimese ja teise astme kohtu ning KHT vahel; 12) vastutab kohtute grupi eelarvevahendite kasutamise eest ja on kohtute grupi kui riigiraamatupidamiskohustuslase juht raamatupidamise seaduse § 3 punkt 12 tähenduses. Mõeldud on, et kohtute nõukogu teeb peamised otsused kohtute ja KHT eelarve täitmise ja raamatupidamise korralduse kohta. Seejuures peaks just KHT olema see, kes kohtuasutuse eelarvevahendeid iga päev haldab ja nende üle arvestust peab. Arvestuse pidamise hulka kuulub muu hulgas ka riigieelarve infosüsteemi REIS täitmine; 13) kehtestab maakohtute ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad (§ 9 lg 3, § 18 lg 3) ning ringkonnakohtute kohtumajade täpsed asukohad (§ 22 lg 6), kehtestab kohtunike arvulise jagunemise kohtute ja kohtumajade vahel; 14) kinnitab talaari kirjelduse; 15) kehtestab valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveks ettenähtud kohtunike arvu; 16) täidab teisi seaduses sätestatud ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute haldamise seisukohalt olulisi küsimusi. Lõikes 2 sätestatakse, et kohtute nõukogu otsused ja juhised ning koosolekute protokollid avaldatakse nõukogu veebilehel. See on vajalik, et tagada kohtuhaldussüsteemi läbipaistvus ja selgus avalikkusele. Seda eriti olukorras, kus kohtusüsteem saab varasemast enam otsustuspädevust. Teabe avalikustamist on rõhutatud ka rahvusvahelistes soovitustes. Lõike 3 kohaselt võib kohtute nõukogu seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud kohtuhaldusülesande anda üle KHT-le. Oluline on rõhutada, et silmas on peetud mis tahes kohtu ja kohtu esimehele pandud haldusülesandeid, mitte kohtute nõukogu kohtuhaldusülesandeid. Selliseks ülesandeks võib olla näiteks töötervishoiu tagamisega seotud ülesanded. Seega võimaldab säte kohtute nõukogul otsustada, milline ülesanne kuulub KHT-l täitmisele. Ebamõistlik on loetleda konkreetseid üleantavaid ülesandeid seaduses, kuna see ei ole piisavalt ettenähtav ega taga süsteemi paindlikkust. Ülesande üleandmisega läheb KHT-le üle ka vastutus konkreetse ülesande täitmise eest. KSi § 412 Seadusesse lisatakse § 412, millega reguleeritakse KHT olemust, struktuuri ja juhtimist. Lõikes 1 sätestatakse, et KHT on kohtuasutus, mille eesmärk on kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tingimuste loomine ning kohtute ja kohtute nõukogu teenindamine. KHT on kohtuid teenindav õigusemõistmise volituseta kohtuasutus. KHT on vajalik kohtute igapäevaseks arendamiseks ja tugiteenuste pakkumiseks, et pakkuda ühetaolist kõrgel tasemel kohtuhaldusteenust kõigile kohtutele. Lõikes 2 sätestatakse KHT põhiülesanded: 1) kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tugiteenuste, sealhulgas kohtu kantselei, istungiteenistuse, tõlketeenuse ja aruandluse korraldamine; 2) kohtute personalijuhtimise ja-arendamise korraldamine; 3) kohtute grupi ja KHT eelarve projekti koostamine; 4) kohtute finants- ja varahalduse korraldamine; 5) kohtute turvalisuse tagamine ja kriisijuhtimise korraldamine; 6) kohtute arhiivitöö korraldamine; 7) kohtute nõukogu asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagamine; 8) muude seadustest tulenevate ning kohtute nõukogu antud ülesannete täitmine. 46 Seega koonduvad KHTsse kõik õigusemõistmise kui riigi ühe põhifunktsiooni täitmise toetamiseks vajalikud ülesanded, sealhulgas: 1) seni Justiits- ja Digiministeeriumi täidetud ja muudatusega kohtusüsteemile üleantavad ülesanded, mida ei anta üle kohtute nõukogule (näiteks nõukogu sisuline ja tehniline teenindamine); 2) praegused kohtute üleselt täidetavad haldusülesanded (näiteks kohtuametnike koolitus, tõlke- ja arhiiviteenus); 3) seni kohtudirektorite täidetud (näiteks finants- ja varahaldus) haldusülesanded. Kohtusüsteemil on juba praegu arvestatav kogemus tugiteenuste konsolideerimisest. Esimese ja teise astme kohtud on juba varem konsolideerinud arhiivi-, tõlke- ja infotelefoniteenused, personaliteenistuse ning turvateenistuse. KHT loomisel on eesmärk viia KHTsse üle kõik tugiteenuste osutamisega seotud ameti- ja töökohad. Kuna KHT peab järjepidevalt ja katkematult toetama kohtuid õigusemõistmise tagamisel, peavad vähemalt kõigil juhtivatel positsioonidel olema ametnikud. Lisaks on planeeritud KHT koosseisu teenistuskohad, mida kohtute koosseisudes seni ei olnud, kuid mis on KHT toimimiseks vajalikud. Pärast KHT loomist kuuluvad kohtute koosseisu vahetult õigusemõistmisega seotud teenistuskohad: kohtunikud, kohtujuristid, pressiesindajad. Samuti kuuluvad kohtute koosseisu kinnistus- ja registriosakonna, maksekäsuosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna kohtunikuabide ametikohad. Kohtute nõukogul on õigus vajaduse korral muuta KHT struktuuri ning koostöös kohtute esimeestega täiendada KHT koosseisu uute ametikohtadega või viia olemasolevaid teenistuskohti üle kohtute koosseisu. Seejuures ei reguleeri kohtute seadus personalipoliitika korraldust ega personalijuhtimise praktilisi küsimusi, nagu näiteks tööperede määramine (mida kohtud juba ka praegu teevad) või teenistuskohtade üleviimise korraldus. Nimetatud valdkonnad on juba reguleeritud teiste asjakohaste õigusaktidega (eelkõige avaliku teenistuse seadus) või on tegemist kohtute sisemise töökorralduse küsimustega. Kohtute kinnisvarahaldust, raamatupidamisteenust ning arvutitöökohateenust ja IT-haldust jäävad pakkuma Riigi Kinnisvara AS, Riigi Tugiteenuste Keskus ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus. IT arendamisel on KHT koos kohtutega kohtute infosüsteemi kui andmekogu vastutav töötleja. Justiits-ja Digiministeerium jääb vastutama kohtute infosüsteemi puudutava õigusloome eest. KHT peab kujunema kohtuid esindavaks sisuliseks tellijaks, kes oleks kvaliteetseks partneriks Registrite ja Infosüsteemide Keskusele. Haldusülesannete jaotus KHT ja kohtute vahel ning KHT täpsemate ülesannete määramine on otstarbekas jätta kohtute nõukogu pädevusse, sest tugiteenustega seotud ootused ja vajadused võivad aja jooksul muutuda. Pikemas ajavaates võib KHT-le üle anda ka kohtunike omavalitsusorganite (näiteks koolitusnõukogu, kohtunikueksamikomisjon) teenindamise ja tööga seotud ülesanded, mida praegu täidab Riigikohus. Lõikes 3 sätestatakse, et KHT on aruandekohustuslik kohtute nõukogu ees. Kohtute nõukogu võib anda KHT-le juhiseid. Lõikes 4 sätestatakse, et KHT registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras. Lõikes 5 sätestatakse, et KHTd juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtute nõukogu. Kuigi kohtutel ja KHTl ei ole õiguslikku, organisatsioonilist ega eelarvelist alluvussuhet on direktoril kohustus teha tihedat koostööd iga esimese ja teise astme kohtu 47 esimehega. Koostöö tagamiseks peaksid kohtute nõukogu koosolekutega sünkroonselt toimuma kohtujuhtide nõupäevad, mis võimaldavad kohtute esimeestel ja direktoril olulisemad küsimused enne nõukogu läbi arutada. Selline koostöövorm ja kohtute esimeeste osalemine kohtute nõukogu töös sõnaõigusega peavad tagama, et KHT ei kaugene kohtute igapäevastest muredest ja töötab kohtute jaoks. KHT direktor on kõige olulisem koostööpartner kohtute haldamisel ja arendamisel. Ta peab tagama, et kohtute tugiteenused on üle riigi ühtlaselt kõrgel tasemel. KHT direktori ja kohtute esimeeste koostöö paremaks tagamiseks võib kohtute nõukogu otsustada jaotada ka KHT arendusvaldkonnad kohtu esimeeste vahel ära, st konkreetne kohtu esimees on konkreetses valdkonnas (näiteks IT) KHT direktori või valdkonnajuhi peamine koostööpartner. Selline arendusvaldkondade jagamine tähendab loomulikult seda, et kohtu esimees esindab selles valdkonnas kõikide kohtute huve, mitte vaid oma kohtuasutuse huve. Seega on kohtute esimeestel võimalik osaleda KHT töös järgmiselt: 1) kohtute nõukogu kaudu. Kohtute nõukogu pädevus KHT puhul on sätestatud KSi §-s 41¹. Kohtute esimehed osalevad kohtute nõukogu töös sõnaõigusega (KS § 40 lõige 6); 2) KHT töökorraldust ja kohtute ning KHT koostööd reguleerivate dokumentide alusel, mille on kinnitanud kohtute nõukogu (KS § 41¹ lg 1). Nende reeglite eesmärk on tagada kohtute esimeeste osavõtt oluliste KHT tööd puudutavate otsuste (näiteks KHT struktuur, koosseis, eelarve) ja kohtute ning KHT koostööd puudutavate otsuste (näiteks kohtutele osutatava (tugi)teenuse maht ja kvaliteet) tegemisel; 3) töökorralduslike kokkulepete alusel. Näiteks eelviidatud võimalus, et iga KHT arendusvaldkonnale on määratud ka partner kohtutest. Nõuded direktori haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab kohtute nõukogu. KHT direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Ametiaja ajaline piirang on vajalik, et tagada kohtusüsteemi pidev areng, milles mängib olulist osa ka KHT direktor. Lõike 6 kohaselt kinnitab KHT struktuuri ja koosseisu kohtute nõukogu. Kuivõrd kohtute nõukogu määrab kindlaks KHT ülesanded, on oluline, et kohtute nõukogul on õigus määrata kindlaks ka nende ülesannete täitmiseks vajalik struktuur ja koosseis. Kohtute nõukogu kindlaksmääratud raamides vajalike personaliga seotud juhtimisotsuste tegemine on juba KHT direktori pädevuses. Seega koordineerib ja suunab KHT tegevust tervikuna kohtute nõukogu. Kohtute nõukogu on KHT kõrgemalseisev organ, st kohtute nõukogu ei ole juhtorganina KHT osa. Kuigi üldpõhimõttena ei ole Eesti õigussüsteemis põhiseaduslikel institutsioonidel kõrgemalseisvaid organeid olnud, ei ole KHT põhiseaduslik institutsioon põhiseaduse mõistes, vaid need ülesanded on antud teiste seaduste kontekstis. KSi § 42 lõiked 1, 2 ja 21 KSi § 42 reguleerib kohtu kodukorda. Kehtiva seaduse kohaselt on kohtu sisemist korraldust reguleeritud mitme eraldiseisva dokumendiga – eraldi kehtestatakse kohtu kodukord, koosseis, struktuur ja sisekorraeeskiri. Selline killustatus on tekitanud olukorra, kus kohtu töökorralduse terviklik ülevaade on raskesti hoomatav ning erinevate dokumentide kooskõla tagamine on halduslikult koormav. Lõike 1 muudatuse kohaselt nähakse esimese ja teise astme kohtu struktuur, koosseis, kohtuteenistujate ülesanded, sisekorraeeskiri ja töökorraldus ette kohtu kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu eestseisus, kuulates enne ära kohtu üldkogu arvamuse. Muudatus loob selguse, 48 et kodukord on kohtu töökorralduse alusdokument, mis koondab kogu sisemise juhtimise ja töökorralduse reguleerimise. Erinevate dokumentide ühendamine vähendab halduslikku killustatust ja dubleerimist, lihtsustab muudatuste tegemist ning tagab parema õigusliku selguse ja läbipaistvuse kohtu sisekorra normides. Muudatuse järgi kehtestab kodukorra kohtu eestseisus, kuulates enne ära kohtu üldkogu arvamuse. See tagab, et kodukord kujundatakse kollegiaalselt ja kohtunikkonna osalusel, kuid otsus tehakse operatiivselt ja juhtimispädevusega tasandil. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ja eraldi kantselei kodukorda vaja reguleerida ei ole. Lisaks analüüsiti eelnõu koostamise käigus võimalust, et kodukorra kehtestaks ministri asemel nõukogu. Siiski jõuti järeldusele, et kodukorra kehtestamise õiguse üleandmine nõukogule eeldaks eraldiseisvat määruste ja nende volitusnormide sisulist muutmist ning ei ole otstarbekas seda selle eelnõu raames teha. Lõike 2 muudatus on seotud halduskohtu aseesimehe ametikoha loomisega. Lõike 2 loetelu täiendatakse tekstiosaga „aseesimehe“. Lõige 21. Kehtiva lõike 21 kohaselt nähakse kohtu kantselei kodukorras ette kohtuteenistujate ülesanded, kohtu asjaajamise kord ja kohtu muu töökorraldus. Muudatusega tühistatakse lõige 21. Kohtuteenistujate ülesanded on edaspidi kohtu kodukorras kirjeldatud. Siiski vajavad tehnilistel põhjustel muutmist justiitsministri 19.12.2012. a määrus nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“, 30.06.2010. a määrus nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ ja 08.02.2018. a määrus nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“. KSi § 421 Seadusesse lisatakse kohtu arengukava mõiste, eesmärk, koostamise alused ja kehtivus. Lõike 1 kohaselt on kohtu arengukava strateegiline dokument, milles määratakse esimese ja teise astme kohtute (või näiteks ka esimese astme kohtu või ringkonnakohtu) arengueesmärgid, kohtumenetluse tõhustamise eesmärgid, sh jõudlus kohtumenetluse liikide kaupa, nende saavutamiseks vajalikud tegevused ning ressursside ja rahastamise põhimõtted. Arengukava koostamine võimaldab siduda kohtute arendustegevuse ühtseks tervikuks, tagades kohtusüsteemi stabiilse ja sihipärase arengu. Kohtumenetluse tõhustamiseks võetakse arengukavas nt eesmärgiks, et milline on üle aasta kestvate kohtumenetluste osakaal või keskendutakse üle 2-aastatse kohtuasjade lahendamisele eesmärgiga viia selliste menetluste osakaal miinimumi. Samuti võib kohtumenetluse tõhustamiseks kohtu arengukavas seada eesmärgi, et kohtuasjade lahendamisel lähtutakse kohtumenetluse hea tava põhimõtetest79. Lõike 2 kohaselt peab kohtu arengukava olema kooskõlas Riigikogu kinnitatud riigi pikaajalise arengustrateegiaga ja poliitika põhialustega. See tagab, et kohtute arengusuunad toetavad riigi üldisi strateegilisi eesmärke, näiteks õigusriigi tugevdamist, kvaliteetsete avalike teenuste tagamist ja digiarengu edendamist. Lõike 3 kohaselt kehtestatakse kohtu arengukava vähemalt neljaks aastaks. Selline periood võimaldab tagada arengueesmärkide elluviimiseks vajaliku järjepidevuse, samas võimaldades kava perioodiliselt üle vaadata ja ajakohastada muutunud vajaduste või olude põhjal. 79 I ja II astme kohtute veeb: Kvaliteedijuhtimine Eesti kohtusüsteemis | Eesti Kohtud 49 Kohtu arengukava kinnitab nõukogu (KS § 411 lg 1 p 9), kelle pädevusse kuulub kohtute arendustegevuse suunamine ja koordineerimine. Sellega tagatakse, et arengukava vastab kohtusüsteemi üldistele strateegilistele eesmärkidele ning kajastab kohtute vajadusi tervikuna. KSi § 43 KSi § 43 tunnistatakse kehtetuks, kuna eelnõukohase seadusega muudetakse normi reguleerimiseset ning kohtu eelarvet käsitletakse seadusesse lisatavas §-s 431. KSi § 431 KSi § 431 reguleerib kohtu eelarvet. Lõikes 1 sätestatakse üldine põhimõte, et kohtute grupi eelarve ja Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses sätestatud korras. Riigieelarves liiguvad kohtud keskvalitsuse allsektoris riigiasutuste jaotusest põhiseaduslike institutsioonide jaotusesse (RES § 2 lg 2). Põhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele kohaldatakse RESi vaates ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisala ja riigiasutuse kohta sätestatut, kui ei ole sätestatud teisiti (RES § 3 lg 2). Lõige 2 täpsustab, et kohtute grupi eelarve koosseisus nähakse ette vahendid grupina esimese ja teise astme kohtutele ning Kohtuhaldusteenistusele. Kohtute grupi eelarve koosseisus nähakse ette vahendid esimese ja teise astme kohtutele ning KHT-le. Seega koosneb kohtute grupi eelarve nii kohtute kui ka KHT eelarvest, milles ette nähtud raha jaotatakse nõukogu otsuse põhjal kohtute ja KHT vahel. Seega kehtestab nõukogu liigenduse kaheksale kohtuasutusele ja KHT-le ning iga asutus kehtestab oma alaliigenduse ise ja korraldab selle alusel oma tööd. Tegemist on sisuliselt juba praegu kehtiva süsteemiga, kus kohtute grupieelarve (kaheksa kohut) kinnitab Justiits- ja Digiministeerium ning iga kohus kehtestab vajaliku alaliigenduse oma seadusekohaste ülesannete täitmiseks. Muudatuse tulemusel Riigikogu tasandil kohtute eelarvet kohtuasutuste vahel ei liigendata, vaid seda teeb kohtusüsteem ise, st nõukogu, kes liigendab grupieelarve kaheksa kohtu ja KHT vahel. nõukogul endal eraldiseisvat eelarvet ei ole, nõukogu teenindamine tagatakse KHT eelarvest. Lõige 3 selgitab eelarve eelnõu koostamise protsessi. Kehtivas seaduses ei ole eelarve koostamise protsess eraldi välja toodud, sest esimese ja teise astme kohtute puhul tegi seda täitevvõim ning see on täitevvõimu käsitlevates normides. Kuna riigieelarves liigub kogu kohtusüsteem, st lisaks Riigikohtule ka ülejäänud kohtuasutused, põhiseaduslike institutsioonide alla, on arusaadavuse huvides riigieelarvesse puutuv mõistlik ja vajalik reguleerida kohtute seaduses. Praegu koostatakse eelarvet selliselt, et Justiits- ja Digiministeerium kogub esimese ja teise astme kohtust sisendid ning jagab eelarve kohtute vahel laiali. Kohtud ei ole kaasatud eelarve läbirääkimistesse Vabariigi Valitsuses (v.a kohtute haldamise nõukoda arvamuse esitamisega). Seega on esimese ja teise astme kohtutel võimalus ise oma eelarvet koostada, kujundada ja kaitsta vähene ning sõltutakse oluliselt täitevvõimust. Arvestades, et tegemist on põhiseaduslike institutsioonidega, ei ole selline lahendus mõistlik. Oluline on, et senine killustatud ja tasakaalustamata eelarveprotsess muutub eesmärgipäraselt juhituks. Muudatuse tulemusel ei saa täitevvõim sekkuda kohtute eelarve kujundamisse ning kohtud saavad kujundada eelarvet ise süsteemisiseselt, arvestades seatud eesmärke. Kohtud saavad ise oma eelarvevajadusi Riigikogu rahanduskomisjonis põhjendada ning kõikide kohtuastmete eelarve ühetaoline menetlemine tagab ka kohtusüsteemi eelarve läbipaistvuse. Kohtute grupi eelarve projekti valmistab ette KHT direktor koostöös kohtute esimeestega ning esitab kinnitamiseks nõukogule. Seega esinevad kohtud ja KHT eelarve koostamisel ühes grupis ja eelarve jaotab laiali nõukogu. 50 KHT direktori poolt koostatavale eelarvele annab oma sisendi ka Justiits- ja Digiministeerium. Kuigi kohtute grupi eelarve eelnõu koostamine on nõukogu pädevuses, on oluline, et selle ettevalmistamisel saab lähtuda ka Justiits- ja Digiministeeriumi kui täitevvõimu esindaja sisendist. See aitab kohtusüsteemil arvestada eelarve koostamisel ka planeeritava õigusloome ja laiemalt infotehnoloogiliste arengutega. Kohtute ja KHT eelarvete kulude liigendus jääb endiseks. Esimese ja teise astme kohtute eelarved vähenevad, sest kohtute eelarvetest liiguvad välja tugiteenuste osutamisega seotud tegevuskulud. KHT-l tekib eelarve kohtutest üle antavatest kuludest ning Justiits- ja Digiministeeriumilt üle antavatest kuludest riigi eelarvestrateegia raames. Kirjeldatud viisil kujunenud eelarvetega on kohtutele tagatud tugiteenuste osutamine senises mahus ja senisel tasemel. Kohtutest tegelikult KHTsse ümber tõstetavate tegevuskulude maht selgub siis, kui on kindlaks määratud ümbertõstetavad teenistuskohad ning koosseisude ja kulude ümbertõstmise kuupäev. Kohtute esimehed ja KHT juht sõlmivad kokkulepped osutatavate tugiteenuste mahus ja kvaliteedis. Need määravad KHT koosseisu, töökorralduse ning juhtimisstruktuuri. Tugiteenuste läbimõeldud ja tõhusa korraldamisega vähenevad kulud ning vabaneb eelarvet, mida saab kasutada koosseisu muutmiseks ning töötasude korrigeerimiseks. Seega on muudatus planeeritud sellisena, et muudatuse elluviimiseks ei planeerita lisaraha eraldamist riigieelarvest, vaid kasutatakse olemasolevaid vahendeid ning optimeeritakse tööprotsesse. Kohtute senine kogemus tugiteenuste konsolideerimisel kinnitab, et teenuste kohtuteülene osutamine toob kaasa töökorralduse ja -koormuse ühtlustumise. Tugiteenuste konsolideerimisega kaasnev tõhususe suurenemine juhtimises ja töökorralduses vabastab ressurssi KHT toimimiseks vajalike lisanduvate ametikohtade katteks. Teenuste ja nendega seotud kulude üleandmist lihtsustab see, et turva-, personali-, arhiivi-, infotelefoni- ja tõlketeenuse osutamiseks on kohtud juba moodustanud kohtuteülesed teenistused. Finantsjuhtimine, varahaldus ja analüüs on kohtutes tsentraliseeritud väiksemal määral, peamiselt kohtudirektorite juhitavate kohtute kaupa. Seega on paljud valdkonnad juba praegu kujundanud kohtuteülese teenuse osutamiseks vajaliku ja optimaalse struktuuri, juhtimismudeli ning koosseisu ning oma eelarvega. Kohtutel on lisaks teenistustele olemas kohtuteülesed valdkondlikud spetsialistid: kohtute IKT koordinaator, andmekvaliteedi juht, koolitusjuht ja andmekaitsespetsialist. Samuti on kohtud, eriti viimastel aastatel, üle vaadanud kantselei ja kohtuistungisekretäride valdkonna juhtimisstruktuuri ning loonud ja rahastanud juhtide ametikohti. Digitoimikute ja elektroonilistes kanalites esitatud menetlusdokumentide osakaalu suurenemisega ligi 90%ni on muutunud võimalikuks ja aina mõistlikumaks kantselei töö korraldamine kohtute üleselt. Lõike 4 kohaselt lisatakse kohtute grupi eelnõule vastava eelarveaasta oodatavad tulemused, lähtudes kohtute arengukavast. Eelarve-eelnõuga koos esitatakse ka kohtute arengukava, tulevase eelarveaasta oodatavad tulemusnäitajad (seostatuna kohtute töökoormuse mõõtmise metoodika ja kohtute rahastusega), vajaduse korral eelarvega seotud ettepanekud kohtute seaduse muutmiseks (kohtunike arv, kohtumajade asukohad). RESi § 26 lõike 5¹ alusel liigendatakse muudatuse jõustumisel kohtute grupi kulud ja täiendavalt riigiasutuste või riigiasutuste gruppide kaupa. Kohtute puhul kehtib sama paragrahvi lõikega 5² tehtav erand, et eelarvet asutuste kaupa välja ei tooda, vaid see jääb kohtute grupi tasandile, eristades: 1) tööjõukulud; 51 2) majandamiskulud; 3) sotsiaaltoetused, eristades seadusest tulenevad toetused; 4) investeeringutoetused; 5) muud toetused, eristades seadusest tulenevad toetused; 6) finantskulud; 7) muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu. Riigikogule esitatavas riigieelarve eelnõus peavad olema kajastatud põhiseaduslike institutsioonide taotletud vahendid, välja arvatud kinnisasjadega seotud investeeringud, mahus, mille Riigikogu rahanduskomisjon on makromajandusprognoosi arvestades heaks kiitnud (RES § 38 lg 2¹). Kohtute grupi eelarvega seotud tehnilise teenindamise tagab KHT, st kogu kohtute grupi eelarve projekti koostamine, kohtute nõukogule esitamine ja andmete eelarve süsteemi (REIS) kandmine. Kohtute gruppi liikuvate kulude jaotust majandusliku sisu järgi 2025. aasta näitel iseloomustab alljärgnev tabel. Tabel 4. Kohtute gruppi koonduvate kulude eelarve 2025. aasta näitel (eurodes) Majanduslik sisu Eelarve Õigusmõistmise ametnike tööjõukulud -12 275 086 KRAPSi (kohtunikud, kohtujuristid, kohtunikuabid) tööjõukulud -37 136 358 Majandamiskulud -896 751 Riigi Kinnisvara ASi kulu -5 335 194 Kohtute kolmandate isikute tasud -1 968 000 Kohtute postikulud -635 000 Käibemaks tegevuskuludelt -1 909 639 Amortisatsioon (mitterahaline) -37 500 Lõike 5 kohaselt osaleb Riigikogus kohtute grupi eelarve läbirääkimistel ning esindab esimese ja teise astme kohtuid nõukogu esimees või nõukogu nimetatud esindaja. Justiits- ja digiminister osaleb Riigikogus sõnaõigusega. Seega kuigi kohtud on praegu ja ka edaspidi sõltumatud, esindab neid eelarve läbirääkimistel nõukogu esindaja. Selline lahendus, kus Riigikohtu esimees esindab läbirääkimistes kahte eelarvet, on põhjendatud, sest muudatus aitab muu hulgas tagada kogu kohtusüsteemi rahastuse ühetaolise esindatuse ja läbipaistvuse. Analoogselt on praegu Riigikohtu esimehe ülesanne esitada Riigikogule ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise korraldamise kohta (KS § 27 lg 3), st ka nii esimese kui teise astme kohtute kohta, kus Riigikohtu esimees esindab kogu kohtusüsteemi. Võimalus nimetada läbirääkimisteks nõukogu esindaja tagab kohtusüsteemi esindatuse järjepidevuse ja operatiivsuse olukordades, kus Riigikohtu esimehel pole võimalik muude ametikohustuste tõttu läbirääkimistel osaleda, lubades nõukogul volitada selleks liikme, kes on esimese ja teise astme kohtute eelarvevajadustega detailideni kursis. Lõike 6 kohaselt avaldatakse kohtute eelarved kohtute veebilehel. Kõik riigieelarvega seotud dokumendid (eelarveprojekt, selle seletuskiri ja muud lisad, vastuvõetud eelarve, lisaeelarved, riigieelarve täitmise aruanne) ning eelarvemenetlus on avalikud. Kuivõrd Riigikogu vastu võetud riigieelarves jäävad kohtute eelarved väga üldisele tasemele ja liigendus sünnib kohtusüsteemi sees, on sätte eesmärk tagada kohtute eelarve avalikkus ja läbipaistvus. 52 Lõige 7 täpsustab, et nõukogul on õigus kohtute grupi liigendust, esimese ja teise astme kohtute ning KHT eelarvet eelarveaasta jooksul muuta riigieelarve muutmise põhjal, vastava kohtu esimehe ja KHT direktori ettepanekul või muul mõjuval põhjusel oma algatusel, kuulanud ära kohtu esimehe ja KHT direktori arvamuse. Muudatused avaldatakse lõike 6 kohaselt. KSi § 44 lõiked 1, 11 ja 12 KSi § 44 kehtiva lõike 1 kohaselt vastutab kohtunike koolituse eest koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu liikme volitused kestavad kolm aastat. Koolitusnõukokku kuuluvad kaks esimese astme, kaks teise astme ja kaks Riigikohtu kohtunikku ning prokuratuuri, valdkonna eest vastutava ministri ja Tartu Ülikooli esindaja. Koolitusnõukogu kinnitab oma kodukorra ja valib esimehe. Koolitusnõukogu teenindab Riigikohus. Lõige 1. Muudatuse kohaselt kuuluvad koolitusnõukokku kolm esimese astme, kolm teise astme ja kolm Riigikohtu kohtunikku ning prokuratuuri, Eesti Advokatuuri ja Tartu Ülikooli esindaja. Lõiked 11 ja 12. Koolitusnõukogu liikmeks valitakse igast kohtuastmest üks tsiviilvaldkonna, üks süüteovaldkonna ja üks halduskohtunik. Nõukogu töös võib sõnaõigusega osaleda valdkonna eest vastutava ministri esindaja. Muudatuse eesmärk on, et koolitusnõukogu peab ühtviisi kvaliteetse koolituse nii tsiviil-, kriminaal- kui ka haldusvaldkonna kohtunikele, seega peab olema võrdselt hästi tagatud kõigi kolme valdkonna esindajate osavõtt nõukogu tööst, sh olukorras, kui nõukogu kolmeaastase tsükli kestel jäävad mõned liikmed ootamatult, kuid objektiivsetel põhjustel töölt kõrvale. Praegune kord, mis puudutab kohtunikest liikmete valimist, ei arvesta sellega. Seda muutmata ei ole kuidagi võimalik tagada, et valdkonnad oleks võrdselt ja piisavalt esindatud. Seda ilmestab olukord kevadel 2025, kui koolitusnõukogus polnud ühtki hääleõiguslikku karistusõiguse valdkonna esindajast liiget. Põhjendamatult erapoolikuna mõjub lisaks see, et prokuratuuril on võimalik kohtunike koolitust puudutavate otsuste langetamisel osaleda, advokatuuril mitte. Eelnõu parandaks selle vastuolu. Et hoida otsustuskogu suurus optimaalsena, tuleks jätta otsustajate seast (suureneva kohtunike hulga taustal) välja üks kahest täitevõimu esindajast, kuna prokuratuuri ja ministeeriumi vaatenurgad on suuresti sarnased ja huvid langevad kokku. KSi § 45 lõiked 2 ja 3 KSi § 45 reguleerib järelevalvet. Õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtunike kohustuste täitmise ning kohtute infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle teeb järelevalvet kohtu esimees. Lõike 2 kehtiva sõnastuse kohaselt teeb esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle järelevalvet valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutav minister võib nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise kohta kohtus. Muudatuse kohaselt on järelevalvepädevus esimehe üle kohtute nõukogul. Kohtute nõukogu võib nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise, eelarve ja oodatavate tegevustulemuste ning arengueesmärkide täitmise kohta kohtus. Lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva sõnastuse kohaselt teeb kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas järelevalvet kohtudirektor. Tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna kohtunikuabi üle teeb järelevalvet kohtu esimees. 53 Muudatus on vajalik, kuna kohtudirektorite volitused lõpevad KHT töölehakkamisega. Muudatuste tulemusel on kohtutes kohtuteenistujad, kelle nimetab ametisse kohtu esimees. Kohtu esimehel on ka järelevalvepädevus (ametisse nimetaja pädevus ATSi järgi) kõigi nende teenistujate suhtes, kelle ta ametisse nimetab. Seega ei ole vaja eraldi reeglit kohtunikuabide üle järelevalve tegemise kohta. KSi § 451 lõige 3 Muudatus on seotud KHNi kujundamisest kohtute nõukoguks. Edaspidi kehtestab kohtute haldamise nõukoja asemel kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise täpsemad põhimõtted nõukogu. KSi § 452 lõiked 1 ja 3 Lõike 1 muudatusega täiendatakse massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra reeglistikku. Muudetakse kohtute seaduse § 452 lõiget 1, mis määrab, milliseid kohtuasju võivad maakohtu ja ringkonnakohtu kohtunikud halduskohtu koosseisus lahendada. Alates 30.06.2020 kehtivas redaktsioonis on kohtute seadust täiendatud §-ga 452, mis reguleerib maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku ajutist kaasamist halduskohtu koosseisu. Kehtiva § 452 lõikes 1 on kaasamine piiratud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 154 ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) §-s 366 reguleeritud välismaalase kinnipidamisega hädaolukorras. VSSi § 154 lõige 3 ja VRKSi § 366 lõige 3 võimaldavad Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) või Kaitsepolitseiametil taotleda massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras luba välismaalase kinnipidamiseks kuni seitsmeks päevaks, kui massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ei ole objektiivse takistuse tõttu võimalik teha vajalikke menetlustoiminguid, et kohus saaks hinnata välismaalase kinnipidamise põhjendatust nn korralisel alusel (st VSSi § 23 lg 1 ja VRKSi § 361 lg 2). VSSi § 154 lõikes 3 ja VRKSi § 366 lõikes 3 sätestatud erakorralistel alustel kinnipidamisel on kahtlemata massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras oma roll. Samas on ka massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras paljudel juhtudel juba 48 tunni jooksul olemas piisavalt teavet, et taotleda isiku kinnipidamist kuni kaheks kuuks VSSi § 23 lõikes 1 või VRKSi § 361 lõikes 2 sätestatud alusel. Ka 2023. a novembris toimunud PPA ja kohtumenetluse harjutusõppusel (kus harjutati muu hulgas maakohtunike kaasamist halduskohtute koosseisu massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra tingimustes) ilmnes, et PPA menetlejad eelistavad võimaluse korral taotleda luba kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VSSi § 23 lõike 1 või VRKSi § 361 lõike 2 alusel. Sellisel juhul ei teki nii kiiresti vajadust esitada kohtule uut kinnipidamise taotlust, kui seitsme päeva jooksul ei selgu, et isikul võib lubada vabaduses viibida. Kehtiv õigus ei võimalda nende taotluste lahendamiseks maa- ja ringkonnakohtunikke halduskohtu koosseisu kaasata. Seega võib tekkida olukord, kus massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras tekib samaväärne või isegi suurem ressursipuudus nn korralisel alusel kinnipidamise asjades. Sellepärast nähakse eelnõus ette, et halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik võib menetleda kõiki alates massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra algusest Eestisse saabunud välismaalaste, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamise või selle pikendamise taotlusi. Need hõlmavad kinnipidamist VSSi, VRKSi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 alusel. Kinnipidamise pikendamise taotluste menetlemise õigus on vaja sätestada sellepärast, et kui massilisest sisserändest tingitud hädaolukord kestab pikemat aega ja viibimisaluseta välismaalasi ei õnnestu piisavalt kiiresti tagasi või välja saata, tekib olukord, kus kinnipidamise pikendamise taotlusi on võib olla vaja menetleda peaaegu 54 sama suurel hulgal kui esmaseid kinnipidamise taotlusi. Samuti võib kinnipidamise pikendamise taotluste menetlemise vajadus tekkida oluliselt kiiremini kui kahe kuu jooksul, sest ebaselges, ent kiiresti muutuvas olukorras (näiteks isik on tuvastamata, kuid seda võib olla võimalik kiiresti teha) võib olla õiguslikult põhjendatud anda luba kinnipidamiseks lühemaks ajaks kui kaheks kuuks. Seega annab säte massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras vajaliku paindlikkuse. Lõike 3 muudatus on seotud KHNi kujundamisega kohtute nõukoguks. Edaspidi kehtestab kohtute nõukogu maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise täpsemad põhimõtted. KSi § 46 KSi § 46 reguleerib kohtute aruandlust ning sätestab, et esimese ja teise astme kohtud esitavad valdkonna eest vastutavale ministrile kohtuasjade kohta statistilise aruande. Aruande vormi kinnitab ja esitamise tähtaja määrab valdkonna eest vastutav minister. Muudatus täpsustab kohtute aruandluse esitamist ja vastutust ning loob ühtse korra aruannete esitamiseks ja avalikustamiseks. Lõike 1 muudatuse kohaselt esitavad kohtud kohtute nõukogule aruande õigusemõistmise korrakohasest toimimisest kohtus. Eesmärk on tagada kohtusüsteemi toimimise regulaarne hindamine ja võimaldada kohtute nõukogul saada terviklik ülevaade õigusemõistmise kvaliteedist, koormusest ja korralduslikest aspektidest erinevates kohtutes. Selline aruandlus toetab süsteemset analüüsi ning aitab kavandada meetmeid õigusemõistmise tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks. Lõike 2 kohaselt esitab KHT kohtute grupi tegevusaruande, näidates ära eelarve ja oodatavate tulemuste täitmise aruande. Muudatus võimaldab hinnata kohtute töö tulemuslikkust nii finants- kui ka sisuliste eesmärkide kaupa, tagades läbipaistvuse ja vastutuse avaliku ressursi kasutamisel. Tulemusnäitajad on kohtu arengukavas määratud mõõdikud, mille abil hinnatakse seatud arengueesmärkide täitmist ja kohtute tegevuse tulemuslikkust. Need võivad hõlmata näiteks menetlusosaliste rahulolu ning haldusressursside kasutamise tõhusust, menetluse kiirust ja jõudlust liikide kaupa. Tulemusnäitajate süsteem võimaldab siduda arengukavas seatud eesmärgid konkreetsete mõõdetavate tulemustega ning tagada objektiivse tagasiside kohtute töö ja arengu kohta. Kohtute nõukogu kehtestab aruannete vormid ja esitamise tähtajad, aruanded avalikustatakse kohtute veebilehel. KSi § 49 lõige 1, lõike 2 punkt 3 Lõige 1 reguleerib kohtuniku ametivälist töötamist kohtunikuameti kõrvalt. Kohtuniku ametikitsenduste täpsema reguleerimise vajadus tuleb PSi § 147 lõikest 3, mille kohaselt kohtuniku ametiväline töötamine on üldjuhul keelatud, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel. Muudatusega täpsustatakse kohtuniku lubatud ametiväliseid tegevusi, mille eesmärk on anda kohtunikule rohkem võimalusi erialasteks ülesanneteks ning ühtlasi toetada tema enesearengut ja motiveerida teda kohtunikutöös. Lõike 1 teist lauset muudetakse esiteks selliselt, et kohtunik võib osaleda ka rahvusvaheliste organisatsioonide töös, näiteks rahvusvahelises kohtus, jätkates samal ajal kohtunikutööd. Samuti täpsustatakse, et kohtunik võib tegeleda ka õigusloome ning muu loomingulise tegevusega. Õigusloome võib sisaldada osavõttu õigusaktide eelnõude väljatöötamises näiteks ekspertide komisjonides või eelnõudele eksperdiarvamuste koostamist. 55 Lõike 2 punkt 3. KSi § 49 lõige 2 näeb ette kohtunikuametiga seotud piirangud, mille eesmärk on tagada kohtuniku erapooletus ja sõltumatus. Kehtiva korra kohaselt ei või kohtunik olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja. Eelnõu koostamisel arutati, kas kaotada piirang, mille kohaselt ei tohi kohtunik kuuluda temale kuuluva ainu- või enamusosalusega äriühingu, eeskätt investeeringute haldamiseks loodud äriühingu juhatusse. Leiti, et kohtunik ei tohiks sattuda oma vara valitsemisel halvemasse olukorda võrreldes teiste õigussubjektidega. Kohtunikuametiga kaasnevad ametipiirangud on püsinud muutumatuna alates KSi jõustumisest 2002. aastal ning kattuvad suures osas kuni 28.07.2002 kehtinud kohtuniku staatuse seaduse §-s 4 sätestatud piirangutega. Samas äri- ja majanduskeskkond on oluliselt edasi arenenud, mistõttu puudub mõistlik põhjendus, miks kohtunik ei peaks saama oma vara haldamist korraldada ka äriühingu vormis, kui see ei kahjusta kohtuniku ametiülesannete täitmist. Näiteks kinnisvarasse investeerida või hallata üürikinnisvara on maksunduslikust aspektist otstarbekam äriühingu vormis. Kohtuniku eetikakoodeksi punkti 5 järgi võib kohtunik osaleda tegevuses, mille eesmärk on tulu saamine, arvestades hea käitumise ja ausa äritegevuse tavasid. Kohtunike eetikanõukogu on märkinud80, et ametikitsenduste eesmärk ei ole keelata mis tahes tulu teenimine, kuivõrd kohtunik on samamoodi aktiivne ühiskonnaliige, kelle kaasalöömine erinevates tegevustes on piiratud vaid niivõrd, kuivõrd see läheb vastuollu õigusemõistmise huvidega. Ka mõnes Euroopa riigis on kohtunikel lubatud äriühingut juhtida, et hallata enda või oma perekonna vara. Näiteks Slovakkias ei või kohtunik kuuluda ärilisel eesmärgil tegutseva juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganisse ega muul moel ettevõtluses osaleda, välja arvatud oma vara haldamiseks81. Ka Inglismaa ja Walesi kohtusüsteemis ei tohi täistööajaga kohtunikud (ingl salaried judges) olla äriühingu juhi rollis, välja arvatud juhul, kui see on seotud perekonna vara haldamisega82. Lõike 2 punkti 3 muudatuse kohaselt ei või kohtunik olla äriühingu juhatuse või nõukogu liige, välja arvatud juhul, kui tegu on tema enda või ühisvarasse kuuluva ainuosaluse või enamusosalusega äriühinguga, ja see tegevus ei kahjusta õigusemõistmist. Kehtima jääb piirang, mille kohaselt kohtunik ei või olla välismaa äriühingu filiaali juhataja. Muudatus võimaldaks kohtunikul luua ja juhtida äriühinguid eelkõige oma vara haldamiseks ja investeerimiseks, kui see ei kahjusta õigusemõistmist, ning välistaks kohtuniku osalemise sellise ühingu juhtimises, mille kontroll ei ole tema enda käes. KSi § 53 lõiked 2 ja 4 KSi § 53 reguleerib avaliku konkursi väljakuulutamist kohtunikukohale. Kehtiva korra kohaselt sätestab lõige 1, et kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Lõige 2 loetleb konkreetsed kohtunikukohad ning sätestab, et konkursi esimese ja teise astme kohtu kohtunike kohtadele kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister ja Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks Riigikohtu esimees. 80 Kas kohtunik tohib osa võtta filmivõtetest, mille eest makstakse lisatasu? – riigikohus.ee. 81 Constitution of the Slovak Republic, article 145a https://www.prezident.sk/upload-files/46422.pdf. 82 Guide to Judicial Conduct (July 2023), lk 11 https://www.judiciary.uk/wp-content/uploads/2023/06/Guide-to- Judicial-Conduct-2023.pdf. 56 Lõike 2 esimest lauset muudetakse selliselt, et avaliku konkursi esimese ja teise astme kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutava ministri asemel kohtute nõukogu. Konkurss kuulutatakse halduskohtu, maakohtu tsiviil- või süüteovaldkonna ning ringkonnakohtu haldus-, kriminaal- või tsiviilkolleegiumi kohtuniku vaba koha täitmiseks. Konkursi Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab ka edaspidi välja Riigikohtu esimees. Eelnõu koostamise käigus arutati ka seda, kas Riigikohtu esimees võiks ka esimese ja teise astme kohtuniku konkursi välja kuulutada. Leiti, et kuivõrd edaspidi on kohtute nõukogu ülesanne esimese ja teise astme kohtute eelarve jaotamine ning otsustada ka kohtunike jagunemise kohtumajade vahel, on just kohtute nõukogu kõige pädevam, et hinnata konkursi väljakuulutamise vajadust konkreetse esimese või teise astme kohtu kohtuniku kohale. See ei välista seejuures, et ettevalmistus kohtunike konkursside väljakuulutamiseks tehakse Riigikohtus. Sellist lahendust toetas ka kohtute haldamise nõukoda oma 24. mai 2024. aasta istungil. Tuleb silmas pidada, et konkursid kuulutatakse välja ka edaspidi koostöös kohtute esimeestega, st neil on parim teadmine kohtunikukohtade vabanemisest. Lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „või 58“. Muudatus on seotud seaduseelnõu 633 SE jõustumisel KSi § 58 kehtetuks tunnistamisega. KSi § 55 lõige 4 Lõikes 4 tehakse tehniline täpsustus, et enne Riigikohtu kohtuniku ametisse nimetamist kuulab Riigikohtu esimees muu hulgas ära kohtute nõukogu arvamuse, mitte enam kohtute haldamise nõukoja arvamuse. KSi § 57 lõiked 1 ja 11 Lõike 1 esimese lause muutmine on tingitud kohtuhalduse üleminekuga kohtute nõukogule. Muudatusega täpsustatakse, et ettepaneku kohtuniku üleviimiseks teise kohtusse saab teha kohtute nõukogu, mitte justiits- ja digiminister. Ka kohtuniku üleviimise kohtu esimehe ametikohale otsustab edaspidi justiits- ja digiministri asemel nõukogu (lõige 11). Lõike 1 teise lause muudatus on seotud eestseisuse moodustamisega. Kehtivas seaduses on sätestatud, et esimese astme kohtuniku võib kohtu esimees tema nõusolekul määrata alaliselt teenistusse teise kohtumajja, olles enne ära kuulanud kohtu üldkogu arvamuse. Muudatusega asendatakse üldkogu arvamuse ärakuulamise nõue kohtu eestseisuse arvamuse ärakuulamisega. Muudatuse eesmärk on lihtsustada ja tõhustada kohtunike teenistuse korraldamist ning viia otsustamine vastavusse kohtute sisemise juhtimise põhimõtetega. Kohtu eestseisus on kohtute juhtimisstruktuuris väiksem ja töökorralduslikult paindlikum organ kui kohtu üldkogu, mis koosneb kohtu kõigist kohtunikest. Eestseisus tegeleb pidevalt kohtu töö korraldamise, töökoormuse ja personaliküsimustega ning tal on seetõttu parem ülevaade kohtumajade töökorralduslikest vajadustest ja ressursside jaotusest nii esimese kui ka teise astme kohtus. Seetõttu on eestseisuse arvamuse ärakuulamine konkreetse kohtuniku alalise teenistuse määramisel sisuliselt põhjendatum ja menetluslikult otstarbekam kui üldkogu kaasamine, mille arvamus on pigem üldise poliitika kujundamiseks mõeldud. Muudatus ei vähenda kohtunike osalust otsustusprotsessis, vaid kohandab selle sobivamale juhtimistasandile, tagades kiirema ja paindlikuma menetluse. KSi § 584 lõiked 2, 5 ja 6 KSi § 584 reguleerib kohtuniku töötamist väljaspool kohut. 57 Lõike 2 teises lauses täpsustatakse, et kohtuniku võib nimetada ka delegaatprokuröri ametikohale. Muudatusega lisatakse delegaatprokurör tagasi seadusesse, kuna selle väljajätmine varasemates redaktsioonides on tekitanud ebaselgust. Seetõttu on vaja sätestada selgesõnaliselt, et kohtunik võib olla nimetatud ka delegaatprokuröri ametikohale, et tagada õigusselgus. Lõikes 5 täpsustatakse, et kohtunik võib pöörduda tagasi maakohtu tsiviil- või süüteovaldkonda. Kohtu eestseisuse pädevuses on määrata osakond, kuhu kohtunik tagasi pöördub. Muudatus on seotud KSi § 91 lg 1 muudatusega, mille kohaselt on maakohtus süüteovaldkond ja tsiviilvaldkond. Kohtunikul on igal juhul võimalik senisele ametikohale tagasi pöörduda kohtu samasse tsiviil- või süüteovaldkonda, kuhu ta enne üleviimist kuulus. Juhul kui maakohtus ei ole kohtuniku tagasipöördumise ajal enam täpselt sama osakonda, on kohtunikul õigus lähtuvalt oma spetsialiseerumisest tagasi pöörduda vastavalt kas tsiviil- või süüteoosakonda, st kui kohtunik lahkus näiteks perekonnaasjade osakonnast, kuid kohtusse naasmise ajal ei ole maakohtus enam eraldi perekonnaasjade osakonda, siis naaseb kohtunik ükskõik millisesse tsiviilvaldkonna osakonda. Lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. Seoses kohtunike arvu ülempiiri kehtestamisega tunnistatakse kehtetuks säte, mis võimaldas kohtunike arvu suurenemist olukorras, kui kohtunik pöördub tagasi pärast väljaspool kohut töötamist. Selline erisus ei ole kooskõlas seaduses sätestatava ülempiiri eesmärgiga, sest võimaldab mõjutada kohtunike koguarvu väljaspool seadusandja kehtestatud raamistikku. Kuna kohtunike arvulise jaotuse otsustab kohtute nõukogu, peab vajaduse korral kohtute nõukogu tegema otsuse konkreetse kohtu kohtunike arvu kohta. KSi § 60 lõike 1 punkt 41 ja lõige 3 Lõiget 1 täiendatakse punktiga 41. Muudatus on seotud KSi §-ga 741. Muudatuse kohaselt lisatakse tagasisidevestlusest koostatud kokkuvõte koos kohtuniku arvamusega kokkuvõtte kohta kohtuniku isikutoimikusse. Muudatuse eesmärk on anda tagasisidet saanud kohtunikule võimalus avaldada arvamust oma töö ja sellele antud hinnangu kohta, sealhulgas põhjendada kõrgema astme kohtult saadud tagasisidest erinevat seisukohta. Lõikes 3 täpsustatakse, et isikutoimiku pidamist korraldab Riigikohus, mitte Riigikohtu esimees. KSi § 73 lõige 1 Lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaid“. Muudatus on seotud seaduseelnõu 633 SE jõustumisel kohtunikuabide ettevalmistuskava kaotamisega. KSi § 741 KSi 9. peatükki täiendatakse §-ga 741 „Kohtuniku tagasisidevestlus“. Muudatusega nähakse ette kohtunikule tagasiside andmise üldine korraldus ja luuakse kohtusüsteemisisene tagasiside andmise süsteem, mille eesmärk on toetada kohtunikku erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel. KSi § 74 lõige 1 sätestab kohtunikule kohustuse end regulaarselt erialaselt täiendada ja koolitustel osaleda. Tegemist on kohtunikuteenistuse üldkohustuse, mitte otseselt õigusemõistmisega seotud tegevusega. Kohtunikuameti olemuse tõttu peab kohtunik suutma olla enesekriitiline ja soovima end arendada. Kohtunikule tagasiside andmine teenib kohtuniku enesetäiendamise ja professionaalse arengu eesmärki. Selline tagasiside on suunatud kohtuniku abistamisele ja soovituste andmisele tema menetluspraktika parandamiseks, et toetada 58 kohtuniku professionaalset arengut, mis parandaks kohtulahendite kvaliteeti ja kiirendaks menetlust. Kohtunikud, kelle menetluspraktika vajab parandamist, saaksid arutada probleeme kõrgema astme kohtunikuga ja saada praktika parandamiseks soovitusi. Samuti saaksid kolleegiumid kindlaks teha kohtuniku arenguvajaduse ja suunata teda vajaduse korral koolitusele. Soovituste rakendamine aitaks parandada menetluse kvaliteeti ning konstruktiivne tagasiside toetaks kohtuniku arengut ja suurendaks tema motivatsiooni. Äärmuslikel juhtudel võib see vältida distsiplinaarmenetluse algatamise. Eelnõu kohaselt antakse kohtunikule tagasisidet vestlusel kõrgema astme kohtunikuga. Tagasiside andmist oma tööpiirkonna maa- või halduskohtuniku tööle korraldaks ringkonnakohtu kolleegiumi esimees ning ringkonnakohtuniku tööle Riigikohtu kolleegiumi esimees. Tagasiside andmine kohtunikule algatatakse eeskätt juhul, kui kohtuniku töös märgatakse süstemaatiliselt esinevaid puudusi või tagasisidevestluse pidamine võib kohtuniku professionaalset arengut toetada. Seega pole tegemist vestlusega, mis toimub kindlaks määratud regulaarsusega kõigi kohtunike suhtes, vaid tagasiside andmine peaks toimuma vajaduse kohaselt. Nii peaks tagasisidevestlusi pidama ennekõike nende kohtunikega, kelle menetluspraktika vajab korrigeerimist, et kõrgema astme kohus saaks kohtunikule anda asjatundlikke soovitusi tema menetluspraktika parandamiseks. Siiski peaks probleemidele tähelepanu juhtimise kõrval keskenduma ka kohtuniku tugevustele ja töö positiivsetele aspektidele ning hea praktika esiletoomisele. Lahendite kvaliteedi hindamine on küll osa kohtuniku töö hindamisest, kuid ainult kohtuniku professionaalsete oskuste aspektist. Kohtunikule tagasiside andmine võib puudutada eeskätt kohtumenetluse korraldust ja kohtulahendite koostamisega seotud küsimusi, näiteks lahendite ülesehitust, neis esitatud õiguslikku argumentatsiooni, materiaal- ja menetlusnormide kohaldamist, õigusallikate kasutamist, aga ka kohtumenetluse juhtimist, sh kohtuasjade läbivaatamiseks vajalikku töökorraldust ja aja planeerimist, suhtlemist menetlusosalistega ning statistilisi andmeid kohtuniku töö kohta. Ettepaneku tagasisidevestluse korraldamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele võib teha Riigikohtu esimees kõigi esimese ja teise astme kohtu kohtunike suhtes, ringkonnakohtu esimees oma tööpiirkonna esimese astme kohtuniku suhtes ja esimese või teise astme kohtu esimees sama kohtu kohtuniku suhtes. Kohtunikuga tagasisidevestluse pidamine võib toimuda ka kolleegiumi esimehe enda algatusel. Näiteks olukorras, kus ettepanekut kolleegiumi esimehele ükski kohtu esimees ei ole esitanud, kuid kolleegiumi esimeheni on jõudnud info alama astma kohtuniku parandamist vajava menetluspraktika kohta. Eelnõu kohaselt jäetakse kohtunikule tagasiside andmise täpsemad praktilise korralduse üksikasjad nõukogu otsustada. KSi § 75 lõige 3 Lõike 3 muudatus lisab loetellu halduskohtu aseesimehe, ning täpsustab, et kohtu esimehe ametipalk ja lisatasu makstakse välja KHT direktori käskkirja alusel, mitte enam valdkonna eest vastutava ministri käskkirja alusel. KSi § 76 lõige 32 Muudetav säte reguleerib kohtunikust osakonnajuhatajale lisatasu maksmist. Lõike 32 muudatus on seotud halduskohtu aseesimehe ametikoha loomisega. Loetellu lisatakse halduskohtu aseesimehele lisatasu määramine. Kohtu esimees määrab ka aseesimehele lisatasu 15% tema ametipalgast. 59 KSi § 76 lõige 8 Muudatus on seotud kohtuhalduse üleminekuga. Lõiget 8 muudetakse selliselt, et valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja kohtunikele valveaja eest makstava lisatasu kehtestab valdkonna eest vastutava ministri asemel nõukogu oma otsusega. Nõukogu pädevuses on tulevikus muu hulgas suunata ja koordineerida kohtute haldamist ja arendamist, mistõttu ei saa ka lisatasu arvutamine olla enam ministri pädevuses. Muudatuse tulemusel muutub kehtetuks justiitsministri 19.12.2019 määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“. KSi § 84 lõige 5 Kehtiva seaduse järgi võib kohtunikule kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust anda Riigikohtu esimees kohtu üldkogu nõusolekul. Üldkogu kaasamise eesmärk on olnud tagada kohtunikkonna kaasatus ja läbipaistvus pikaajalise äraoleku lubamisel, kuna see võib mõjutada kohtu töökoormust ja asjade jaotust. Kohtute uue juhtimisstruktuuri loomisega muutub üldkogu roll strateegilisemaks ning igapäevased töökorralduslikud ja personaliga seotud otsused koondatakse kohtu eestseisuse pädevusse. Lõike 5 muudatuse kohaselt võib kohtunikule kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust anda Riigikohtu esimees selle kohtu eestseisuse nõusolekul, kus kohtunik töötab. Eestseisus on väiksemaarvuline ja esinduslik juhtimiskogu, kuhu kuuluvad kohtu esimees, aseesimees (halduskohtus), kolleegiumite esimehed ja kohtu üldkogu valitud kohtunikud. Seetõttu tagab eestseisuse nõusoleku nõue otsustamisel jätkuvalt kohtunikkonna esindatuse, kuid muudab menetluse operatiivsemaks ja töökorralduslikult paindlikumaks. Muudatuse eesmärk on tõhustada otsustusprotsessi, vähendades halduskoormust ning tagades, et sellised otsused teeb organ, kellel on vahetu ülevaade koormusest ja asendamisvõimalustest. Samas säilib kollegiaalne kontrollimehhanism, mis välistab võimaluse, et otsus tehakse ainuisikuliselt. Kokkuvõttes on muudatus kooskõlas eesmärgiga anda üldkogudelt operatiivsematele ja esinduslikematele juhtimisstruktuuridele (eestseisustele) üle igapäevase töö korraldamine ja personaliküsimuste otsustamine, säilitades samas kohtunike enesekorraldusõiguse ja kollegiaalse otsustamise põhimõtte. KSi § 85 lõige 3 ja § 1271 KSi § 85 lg 3 muudetakse selliselt, et edaspidi kinnitab valdkonna eest vastutava ministri asemel talaari kirjelduse nõukogu. Tegemist on praktilist kohtukorraldust puudutava haldusküsimusega, mida ei pea reguleerima täitevvõim. KSi § 1271 esimese lause kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Muudatusega asendatakse vastutav minister nõukoguga, kuivõrd tegemist on praktilist kohtukorraldust puudutava haldusküsimusega, mida ei saa enam reguleerida täitevvõim. Muudatuste tõttu muutub kehtetuks justiitsministri 29.07.2009 määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“. KSi § 88 lõige 6 Lõike 6 kohaselt distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik pole aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Distsiplinaarkolleegium võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, 60 mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises (KS § 87). Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu. Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse (noomitus, rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses, ametipalga vähendamine, ametist tagandamise (KS § 88)). Kohtute arengukava rõhutab, et kohtusüsteem tajub oma vastutust õigusemõistmise kvaliteedi tagamisel. Järelevalve ja distsiplinaarmenetluse põhimõtted on selged ja eesmärgistatud. Samuti nähakse ette õigusemõistmise kvaliteedi süsteemne jälgimine ning kohtunike ja kohtuteenistujate arenguvõimaluste toetamine. Muudatusega pikendatakse distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaega ühelt aastalt kolmele ja kaotatakse võimalus seda lühendada. Kohtuniku distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik ei ole kolme aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Muudatuse eesmärk on tõhustada kohtunike järelevalvet ja distsiplinaarvastutust ning suurendada kohtuniku vastutust toimepandud rikkumiste eest. KSi § 991 lõiked 1–5 Muudatusega lihtsustakse kohtuniku teenistusvanuse tõstmise korda. Arvestades PSi § 147 lõike 1 kohast kohtunikuameti eluaegsuse nõuet, ei ole põhjendatud seada piirvanusest kauem töötada sooviva kohtuniku volituste pikendamisele liiga suuri nõudmisi. Esmajoones tuleks hinnata, kas kohtuniku võimed ja oskused on kohtunikuametiks piisavad, ning teisalt, et kohtuniku jätkamine on ka õigusemõistmise huvides, seda eriti olukorras, kus kohtunike kohti on täitmata. Lõikes 1 tehakse tehniline täpsustus, jättes välja viite lõikele 3, mis tunnistatakse kehtetuks. Lõikes 2 on teenistusvanuse tõstmiseks kohtute haldamise nõukoja tegevuse lõppemise tõttu vaja nõukogu nõusolekut ning enam ei ole tegemist erandjuhuga, vaid on mõeldud selleks, et tagada korrakohane õigusemõistmine. Välja jäetakse nõue, mille kohaselt võetakse Riigikohtu üldkogu otsus vastu kohal olevate riigikohtunike kahekolmandikulise häälteenamusega. Otsuse saab Riigikohus vastu võtta ka üldises korras lihthäälteenamusega. Lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna lõike 3 sisu lisatakse lõikesse 2 ja lõige 4 on ebavajalik säte, kuna kehtestab põhimõtte, et teenistusvanuse ülemmäära tõstmine kehtib üksnes selle kohtuniku suhtes, kelle teenistusvanuse ülemmäära tõsteti. Lõike 5 muudatuse kohaselt ei ole tõstetud teenistusvanuse ülemmäära saabumisel vaja eraldiseisevat ametist vabastamise vormistamist, vaid kohtunik loetakse ametist vabastatuks vanuse ülemmäära saabumisel. Muudatuse tulemusel jääb ära ebavajalik bürokraatia. KSi peatükk 13 KSi peatükk 13 tunnistatakse kehtetuks, kuna rahvakohtunike institutsioon kaotatakse. Eespool on selgitatud, et rahvakohtunike kasutamine õigusemõistmisel takistab efektiivset korrakohast õigusemõistmist. Üldmenetluses lahendatavad kriminaalasjad on läinud oluliselt keerulisemaks ja mitteprofessionaali osalus on seetõttu üha formaalsem. Viimase kahekümnendi jooksul ei ole olemasolevate andmete põhjal tuvastatav olukord, kus rahvakohtunik oleks koostanud õiguslikult ja kohtuotsuse nõuetele vastava eriarvamuse või rahvakohtunikud koos kirjutanud iseseisvalt kohtuotsuse, n-ö hääletades maha professionaalse kohtuniku asja arvutavas kooseisus. Erinevalt kohtunikest ei tehta rahvakohtunikele taustakontrolli, puudub ka 61 järelevalve ja vastutus, samuti on rahvakohtunike väljalangemine viinud praktikas menetluse uuesti algusesse ning põhjustanud omakorda süüteo aegumise. KSi § 1141 KSi kehtiva § 1141 kohaselt määrab kohtunikuabide arvu valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe arvamuse. Sätet muudetakse, sätestades, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega kohtunikuabide koguarvu nõukogu ettepanekul. Paragrahvi lisatakse lõige 2, mille kohaselt otsustab kohtunikuabide jagunemise kohtute vahel kohtute nõukogu. Selline lahendus tagab piisava paindlikkuse ja tasakaalu, et täitevvõimul säilib kontroll kohtunikuabide koguarvu ja sellega seotud kulude üle, kuid kohtunikuabide vajadust konkreetses kohtus saab parimal viisil hinnata ja otsustada nõukogu. KSi § 119 lõike 1 punkt 4 Lõike 1 punkti 4 kohaselt kuulub kohtunikuabi konkursi komisjoni kohtudirektor. See on olnud ka mõistlik ja vajalik, kuna kohtudirektor teeb kehtiva KSi § 45 lõike 3 kohaselt kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas järelevalvet. Arvestades, et kohtudirektori ametikoht kaotatakse ning kohtu esimehel on kohtunikuabi üle järelevalveõigus (kohtu esimees nimetab kohtunikuabi ametisse), pole vajadust kohtudirektori asemel komisjoni määrata ka näiteks KHT direktorit või teenistujat. Seetõttu tunnistatakse punkt 4 kehtetuks. KSi § 121 Kehtiva seaduse järgi annab kohtunikuabi ametisse astudes valdkonna eest vastutava ministri ees vande. KSi § 121 tekst muudetakse ja edaspidi annab kohtunikuabi ametisse astudes vande maakohtu esimehe ees. Maakohtu esimees nimetab kohtunikuabi ametisse ja seega on põhjendatud, et vanne antakse ka kohtu esimehele. KSi § 1221 lõige 1 Lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Muudatuste tulemusel on kohtutes kohtuteenistujad, kelle nimetab ametisse kohtu esimees. Kohtu esimehel on ka järelevalvepädevus (ametisse nimetaja pädevus ATSi järgi)83 kõigi nende teenistujate suhtes, kelle ta ametisse nimetab. Edaspidi on distsiplinaarmenetluse algatamise õigus kõikide kohtunikuabide suhtes maakohtu esimehel, mitte enam jagatud kohtu esimehe ja kohtu direktori vahel. Kohtu esimees nimetab ametisse kõik kohtunikuabid ja seega on tal ka õigus algatada distsiplinaarmenetlus kohtunikuabide suhtes. Distsiplinaarmenetluse algatamise õigust ei ole vaja eraldi seaduses reguleerida. KSi § 1222 Seadust täiendatakse §-ga 1222 „Kohtunikuabi tagasisidevestlus“. Analoogselt esimese ja teise astme kohtunikega nähakse eelnõus ette tagasisidevestluse pidamise võimalus ka kohtunikuabidega. Kohtunikuabidele kohaldatakse ka avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-s 30 ettenähtud arengu- ja hindamisvestluse pidamise nõuet. Need kaks vestluse liiki on erineva olemuse ja eesmärgiga. ATSis ettenähtud arengu- ja hindamisvestlus toimub teenistuja ja tema vahetu juhi vahel ning see jäetakse ära, kui vahetu juht on olnud selles ametis vähem kui neli kuud. Vestluse sisuks 83 Distsiplinaarmenetluse võib algatada ametisse nimetamise õigusega isik käskkirja või korraldusega, kui on teada piisavalt faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta. 62 on: a) vahetu juhi poolt ametniku tulemuslikkuse, arengu ja koolitusvajaduse hindamine ning b) ametniku poolt vahetule juhile juhtimise kohta tagasiside andmine. On arusaadav, et niisuguse vestluse käigus oma administratiivse juhiga (nt kinnistus-, registri- või maksekäsuosakonna kohtunikuabist juhatajaga) ei käsitleta kohtunikuabi koostatud kohtulahendite sisu, sest kohtunikuabi on lahendite tegemisel sõltumatu, kuid ta on seotud kohtuniku juhistega (KS § 114 lg 2). Seevastu eelnõus ettenähtud tagasisidevestluse eesmärk on võimaldada kõrgemal kohtuastmel anda kohtunikule või kohtunikuabile üldistavat tagasisidet tema tehtud kohtulahendite kohta. Kattuv aspekt seisneb selles, et mõlema vestluse tulemusel võidakse anda soovitusi koolituse ja enesetäiendamise kohta. Praegu on Tartu Maakohtus ametis 51 kohtunikuabi (kõik kinnistus- või registriosakonnas, lahendavad registriasju) ning Pärnu Maakohtus 4 (kõik maksekäsuosakonnas, lahendavad maksekäsuasju). Seadus ei välista, et kohtunikuabisid võib ametisse nimetada ka väljaspool neid kolme osakonda. Kohtunikuabide pädevusse võib anda lisaks registri- ja maksekäsuasjadele ka muid hagita tsiviilasju, mida on nimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (vt TsMS § 221 lg 3, § 59 lg 6, § 174 lg 8, § 187 lg 4, § 499 lg 5, § 586 lg 5), riigi õigusabi seaduses (RÕS § 15 lg 2), täitemenetluse seaduses (TMS § 11 lg 3) ning nende võimalikku pädevust ei välista ka pankrotiseadus (PankrS § 62 lg 2, § 56 lg 4). Tagasisidevestluse pidamise otsustab edasikaebeinstantsiks oleva kohtu vastava valdkonna osakonna või kolleegiumi juht ja selle peab vastava osakonna või kolleegiumi kohtunik. Kohtunikuabi puhul tähendab see sama maakohtu tsiviilvaldkonna osakonda, kus lahendatakse kohtunikuabi koostatud lahendite peale esitatud määruskaebusi TsMS § 663 lõike 6 alusel. Kohtunikuabide kõige arvukama töölõigu – registriasjade – kohta kehtib reegel, et kohtunikuabi võib või peab keerukamad asjad andma üle kohtunikule, kes võib need koos oma siduvate seisukohtadega kohtunikuabile tagasi andma (TsMS § 595). TsMS § 221 lõige 2 laiendab selle reegli kõigile kohtunikuabi pädevusse antud asjadele, st ka neile, mis ei ole registriasjad. Seega üldistava tagasiside andmisega kohtunikuabidele tegelevad maakohtunikud, kes on pädevad vaatama läbi selle kohtunikuabi lahendite peale esitatud määruskaebusi ning kes ühtlasi on pädevad andma neile siduvaid seisukohti. See vastab kohtute seaduses esitatud üldpõhimõttele, mille kohaselt kohtunikuabi on sõltumatu, kuid peab seaduses sätestatud juhul järgima kohtuniku juhiseid (KS § 114 lg 2). Seetõttu on oluline, et luuakse mehhanism, mis võimaldab kohtunikel anda süsteemset tagasisidet kohtunikuabile. Selle mõju kohtunikuabide lahendite etteaimatavusele on suurem, sest kohtunikuabid töötavad valdavalt kodukontorites. Ühtlasi tuleb lahendada küsimus, milline maakohtu struktuuriüksus peaks konkreetselt kohtunikuabidele tagasiside andmisega tegelema. Kõige selgem on see registriosakonna kohtunikuabide puhul: nendele annab tagasisidet Tartu Maakohtu maksejõuetus- ja ühinguõigusosakond. Võib eeldada, et kinnistus- ja maksekäsuosakonna kohtunikuabide suhtes on selleks Tartu Maakohtu või Pärnu Maakohtu tööjaotusplaani järgi tsiviilosakond. Välistatud ei ole, et maakohtus luuakse lisaks mõni tsiviilvaldkonna osakond, kes saab mõnede kohtunikuabide suhtes edasikaebeüksuseks (näiteks asjaõigusosakond kinnistusosakonna kohtunikuabide suhtes). Välistada ei saa, et näiteks perekonna- ja eestkosteasjades on nii palju riigi õigusabi 63 taotlusi, et peetakse vajalikuks moodustada sama osakonna koosseisu nende lahendamiseks kohtunikuabi ametikohti. Sellisel juhul on kohtunikuabi otse selle osakonna koosseisus, mis on tema suhtes edasikaebeüksuseks. KSi § 124 Paragrahvi 124 teises lauses asendatakse arv „58“ arvuga „584“. Muudatus on seotud seaduseelnõu 633 SE jõustumisel KSi § 58 kehtetuks tunnistamisega. Edaspidi reguleerib kohtunikuabi väljaspool kohut töötamist KSi § 584. KSi § 125 KSi § 125 tunnistatakse kehtetuks. Säte reguleerib kohtudirektori ametisse nimetamist, kohtudirektori ülesandeid, kohtudirektori konkursi tingimusi jms. Kuna kohtudirektori ametikoht kaotatakse ja tema ülesanded jaotatakse KHT ja esimeeste vahel, tunnistatakse § 125 kehtetuks. KSi § 126 lõige 2 KSi § 126 lõige 2 reguleerib kordnikule lisatasu maksmist kutsete ja teadete kättetoimetamise eest. Lõige tunnistatakse kehtetuks, kuna seda ei rakendata, sealhulgas ei ole kehtestatud ka lisatasu määrasid. KS § 127 Muudatus on seotud kohtuhalduse üleminekuga. Kohtuametnike ja kohtu töötajate teenistuskohustused määratakse edaspidi kohtu kodukorras. Kantselei kodukorda enam valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta. KSi § 1271 Muudatus on seotud kohtuhalduse üleminekuga. Edaspidi võib nõukogu kehtestada kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Seni oli see valdkonna eest vastutava ministri pädevuses. KSi § 1303 Seadust täiendatakse §-ga 1303. Paragrahvi 1303 lõike 1 kohaselt alustab nõukogu tööd 2026. aasta 1. juulil. Selleks peavad olema valitud nii nõukogu kohtunikest liikmed kui esitatud ka mittekohtunikest liikmed. Nõukogu kohtunikest liikmed tuleb valida kohtunike täiskogul, st hiljemalt 2026. aasta juunis. Pärast täiskogu otsust saavad nõukogu kohtunikest liikmed vajaduse korral paluda mittekohtunikest liikmetel määrata oma esindaja. Eelnõukohase KSi § 401 lõike 5 järgi kehtestab nõukogu kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtunike täiskogu. Selleks, et täiskogul oleks võimalik nõukogu liikmeid valida, sätestatakse § 1303 lõikes 2 erisusena, et enne 2026. aasta 1. juulit kehtestab nõukogu liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtute haldamise nõukoda. Edaspidi on täiskogul võimalik vajaduse korral kehtestatud valimiskorda oma äranägemise järgi muuta või kehtestada uus. Lõikes 3 sätestatakse, et kohtute haldamise nõukoda kehtestab sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud valimise korra hiljemalt 2026. aasta 5. maiks. Sätte eesmärgiks on tagada, et KHN sellise ülesanne endale võtab, seejuures on arvestatud, et valimiskorra ettevalmistamine toimub oluliselt enne seaduse jõustumist, st lõikes sätestatud tähtaeg on vaid valimiskorra kehtestamise aeg. 64 KSi §-d 1304 ja 1305 Seadust täiendatakse §-dega 1304 ja 1305. Paragrahv 1304 reguleerib KHT moodustamist. Sätte kohaselt alustab KSi §-s 412 sätestatud KHT tööd 2026. aasta 1. septembril. Paragrahv 1305 reguleerib KHT direktori nimetamist. Paragrahvi esimese lause kohaselt nimetatakse KHT direktor hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks. Paragrahvi teise lause kohaselt paneb Justiits- ja digiminister KHT direktori nimetamiseni ajutiselt direktori kohustused oma valitud teenistujale. Selliselt on tagatud üleminekuperiood, kus nõukogu ei pea pikaajalist KHT direktorit valima kiirustades, kuid samas on teatud perioodiks tagatud juhtimine muudatuste rakendamiseks. Seejuures ei ole piiratud, kelle justiits- ja digiminister ajutiseks KHT direktoriks määrab, st see ei pea olema kohtunik vaid võib olla ka näiteks varasema muudatuste juhtimise kogemusega tippjuht. Ajutiselt määratud KHT direktori volitused ei ole piiratud võrreldes KHT direktori pädevustega ehk ajutiselt määratud esindajal on KHT direktori pädevused. KSi § 1306 Seadust täiendatakse §-ga 1306, mille kohaselt kehtivad kohtudirektorite volitused kuni 2026. aasta 31. detsembrini. Säte on vajalik muudatuse sujuvaks üleminekuks, st kuni kohtu esimeestel ei ole veel rakendunud kõiki kohtu iseseisvaks juhtimiseks vajalikke sätteid. Samuti aitab selline üleminek efektiivsemalt üles ehitada ka KHTd ja selle täpsemaid ülesandeid, kuna KHT direktori kõrval on toetuseks pikaajalised kohtudirektorid. KSi § 1307 Paragrahv sätestab kohtute haldamise nõukoja volituste lõppemise ja selle lõike 1 kohaselt kehtivad enne 2026. aasta 1. juulit kehtinud kohtute haldamise nõukoja volitused kuni 2026. aasta 30. juunini. Lõike 2 kohaselt täidab enne 2027. aasta 1. jaanuarit kuni seaduse jõustumiseni kehtinud §-s 41 sätestatud kohtute haldamise nõukoja ülesandeid kohtute nõukogu. Muudatuse eesmärk on tagada, et kuni kõik nõukogu pädevused ei ole jõustunud ja kehtivad KHT pädevused, siis nõukogul täidab neid ülesandeid KHNi eest (näiteks nõusoleku andmine kohtumajade asukohtade muutmisele). KSi § 1308 Paragrahv reguleerib kohtumajade asukohtu ja jagunemist kohtumajade vahel. Paragrahvi kohaselt kehtivad kuni 2026. aasta 31. detsembrini määratud kohtumajade täpsed asukohad ning kohtunike ja kohtunikuabide jagunemine kohtumajade vahel kuni käesoleva seaduse alusel uute asukohtade ja jagunemise otsustamiseni nõukogu poolt. KSi § 1309 Paragrahv reguleerib kohtuniku ametiriietust. Sätte kohaselt kehtib kuni 2026. aasta 31. detsembrini kinnitatud kohtuniku ametiriietus kuni käesoleva seaduse alusel uue ametiriietuse kehtestamiseni nõukogu poolt. Muudatus on vajalik, et tagada sujuv üleminek uuele süsteemile, st seni ministri poolt kinnitatud ametiriietus kehtib kuni nõukogu jõuab uue kehtestada. KSi § 13010 Paragrahv reguleerib valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korda. Sätte kohaselt kehtib kuni 2026. aasta 31. detsembrini kehtestatud valveaja eest makstava lisatasu arvestamise kord ja valveaja eest lisatasu maksmiseks ettenähtud kohtunike arv kuni käesoleva seaduse alusel uue korra kehtestamiseni nõukogu poolt. Muudatus on vajalik, et tagada sujuv üleminek uuele süsteemile, st seni ministri poolt kehtestatud kord kehtib kuni nõukogu jõuab uue kehtestada. 65 KSi § 13011 Paragrahv reguleerib ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe volitusi. Sätte kohaselt kehtivad enne 2027. aasta 1. jaanuari ringkonnakohtu kolleegiumi esimeheks nimetatud kohtuniku volitused nende lõppemiseni. Seaduse jõustumisel on ametis eri aegadel valitud kolleegiumi esimehed. Seaduse eesmärk on reguleerida järgmiste kolleegiumi esimeeste valimist, juba valitud esimehed saavad jätkata oma volituste lõppemiseni. KSi § 13012 Paragrahv reguleerib halduskohtu aseesimehe määramist. Sätte kohaselt tuleb halduskohtu esimehel määrata aseesimees ametisse hiljemalt 2027. aasta 1. veebruaril. Selline tähtaeg on vajalik, et tagada, et aseesimees oleks määratud samaks tähtajaks, kui alustab tööd kohtute eestseisus. KSi § 13013 Paragrahv reguleerib kohtu eestseisuse moodustamist ning sätestab, et kohtu eestseisus peab tööd alustama hiljemalt 2027. aasta 1. veebruaril. Tähtaja sätestamine on oluline tagamaks uue haldusmudeli efektiivne rakendumine. KSi § 13014 Kohtute seadusesse lisatava rakendussätte eesmärk on reguleerida rahvakohtunike volituste kestust ja tasustamist olukorras, kus rahvakohtuniku institutsioon kaotatakse, kuid menetluses on veel kriminaalasju, mille arutamisel rahvakohtunikud osalevad. Vastavalt KrMSRS-i eelnõu kohaselt lisatavale §-le 259 arutavad maakohtud juba menetluses olevad kriminaalasjad lõpuni koosseisus, mis oli ette nähtud kohtu alla andmise ajal. Sestap võib menetluses olla kriminaalasju, kus kohtukoosseisus on rahvakohtunikud. Kuivõrd KS rahvakohtunikke puudutavate sätete tühistamisega kaotaks rahvakohtunik oma staatuse ega saaks seetõttu õigusemõistmises osaleda, sätestataksegi lisatava § 13014 lõikes 1, et parasjagu arutamisel oleva kriminaalasja kohtukoosseisus olevate rahvakohtunike volitused kestavad kuni maakohtus otsuse tegemiseni. Kui otsus on tehtud, lõpeb ka kohtuasja arutanud rahvakohtunike rahvakohtunikustaatus. Rahvakohtunike tasustamise puhul näeb lisatav KSi § 13014 lõige 2 ette, et rahvakohtunikke tasustatakse samade reeglite järgi, mis oleks kehtinud siis, kui rahvakohtuniku instituuti ei oleks kaotatud. Selline formuleering võtab ka arvesse teoreetilise võimaluse, et enne rahvakohtuniku instituudi kaotamise jõustumist jõuab seadusandja veel rahvakohtunike tasustamise korda muuta. Lõikes 2 sätestatu tagab rahvakohtunike tasustamise tingimustel, mis oleksid kohaldunud enne rahvakohtuniku instituudi kaotamist. Samamoodi kehtivad edasi ka rahvakohtunikule pensioni arvestamise reeglid. Lõige 3 näeb ette, et kuni seaduse jõustumiseni kehtinud kohtute seaduse § 112 lõike 1 alusel antud rahvakohtuniku tasu määrus kehtib pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd ta ei ole vastuolus käesoleva seadusega, kuni selle kehtetuks tunnistamiseni rahvakohtunike volituste lõppemisel. Lõike eesmärk on tagada, et ministri määrusega kehtestatud tasu arvestamise kord on kehtiv kuni viimase rahvakohtuniku volituste lõppemiseni. KSi § 13015 Paragrahv reguleerib kohtust väljaspool töötava kohtuniku tagasipöördumist kohtuniku kohale. Sätte kohaselt võib enne 2026. aasta 31.detsembrit väljaspool kohut töötava kohtuniku tagasipöördumise järel kohtute seaduse § 11 lõikes 1, § 19 lõikes 2 ja § 23 lõikes 1 nimetatud kohtunike üldarv olla suurem kuni maa-, haldus- või ringkonnakohtus kohtunikukoha 66 vabanemiseni ning seaduse § 25 lõikes 3 nimetatud kohtunike arv olla suurem kuni Riigikohtus kohtunikukoha vabanemiseni. KSi § 13016 Paragrahv § 13017 reguleerib kohtuhaldusülesannete täitevvõimult kohtusüsteemile üle andmise mõjude järelhindamist. Sätte kohaselt analüüsib Justiits- ja Digiministeerium 2030. aasta 1. jaanuariks esimese ja teise astme kohtute haldamisega seotud ülesannete ministeeriumilt kohtusüsteemile üle andmise eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõjusid ning esitab vajadusel ettepanekud regulatsiooni muutmiseks. 3.2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Eelnõu §-ga 2 muudetakse avaliku teenistuse seadust. ATSi § 11 lõike 6 kolmandas lauses, § 14 lõike 3 teises lauses, § 18 lõike 7 teises lauses, § 31 lõike 7 teises lauses ja § 63 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „valdkonna eest vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse“ tekstiosaga „kohtute nõukogu“. ATSi § 11 lõige 6 Muudatuse tulemusel võib valdkonna eest vastutava ministri asemel esimese ja teise astme kohtute teenistuskohtade koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade klassifikaatori ja teenistuskohtade liigitamise korra kehtestada kohtute nõukogu. ATSi § 14 lõige 3 Muudatuse tulemusel kehtestab esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, valdkonna eest vastutava ministri asemel nõukogu. Muudatus on põhjendatud ja vajalik, kuna kohtuhaldusega seotud ülesanded lähevad valdavas osas nõukogule üle. Ei ole põhjendatud, et sellises olukorras kehtestaks valdkonna eest vastutav minister nimetatud nõuded. ATSi § 18 lõige 7 Muudatuse tulemusel võib teise lause kohaselt esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate värbamise ja valiku korra kehtestada valdkonna eest vastutava ministri asemel nõukogu. Kuna edaspidi vastutab kohtuteenistujate värbamise ja valiku korra eest kohtusüsteem ise, ei ole põhjendatud sellise õiguse jätmine ministrile. ATSi § 31 lõige 7 Muudatuse tulemusel võib esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate koolituse korra kehtestada valdkonna eest vastutava ministri asemel nõukogu. Muudatus on vajalik, kuna sisu poolest on tegemist kohtute siseküsimusega, mis ei peaks olema ministri otsustada. ATSi § 63 lõige 2 Muudatuse tulemusel kehtestab esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate palgajuhendi valdkonna eest vastutava ministri asemel kohtute nõukogu. Kuna edaspidi vastutab kohtuteenistujate värbamise ning eelarve koostamise ja jagamise eest kohtusüsteem ise, ei ole põhjendatud sellise ülesande jätmine ministrile. 3.3. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine 67 Eelnõu §-ga 3 muudetakse halduskohtumenetluse seadustikku. HKMSi § 17 lõige 3 Lõikes 3 asendatakse Justiits- ja Digiministeerium kohtute nõukoguga kui kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise nõude eest vastustajaga. Muudatus on vajalik, kuna kohtuhalduse üleminekuga kohtusüsteemile endale ning esimese ja teise astme kohtute käsitamisega põhiseadusliku institutsioonina ei saa Justiits- ja Digiministeeriumil sellist kohustust olla. Muudatus on analoogne RVastSi § 17 lõike 1 muudatusega. 3.4. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Eelnõu §-ga 4 muudetakse kaitseväeteenistuse seadust. KTSi § 39 lõike 1 punkt 7 Muudatusega asendatakse kohtute haldamise nõukoda kohtute nõukoguga kui kohtuniku ajateenistuseks vabastamise ettepaneku esitajaga. 3.5. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine Eelnõu §-ga 5 muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust. KOKSi § 22 lõike 1 punkt 26 tunnistatakse kehtetuks. See säte andis volikogule ainupädevuse valida rahvakohtunikukandidaadid. Kehtiv kord on järgmine: volikogu ainupädevuses on rahvakohtunikukandidaatide valimine (KOKS § 22 lg 1 p 26). Kuna rahvakohtunike institutsiooni enam ei ole, ei ole ka vajadust volikogul valida rahvakohtunikukandidaate. Seetõttu tunnistatakse see säte kehtetuks. See muudatus vähendab omavalitsuste halduskoormust, kuna omavalitsus ei pea enam korraldama kandidaatide esitamist ja volikogu istungeid kandidaatide valimiseks. Langeb ära vajadus koostada ja esitada rahvakohtunikukandidaatide nimekirju maakohtule. Samuti pole muudatuse järel vaja avaldada kandidaatide nimekirju Ametlikes Teadaannetes. 3.6 Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Eelnõu §-ga 6 muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku. Kriminaalmenetlusseadustiku § 18 muudatused on seotud rahvakohtunike institutsiooni kaotamisega. Muudatuse tulemusena rakendub seadustikus üldreegel, et maakohtunik lahendab esimese astme kriminaalasju ainuisikuliselt (KrMS § 18 lg 1). 3.7 Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Eelnõu §-ga 7 muudetakse kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadust. KrMSRSi lisatav § 259 täpsustab üleminekut rahvakohtuniketa kriminaalkohtupidamisele. Õiguskindluse põhimõttega ei ole kooskõlas see, kui rahvakohtunike institutsiooni kaotamisega muudetaks ka kõikide menetluses olevate esimese astme kuritegude kriminaalasjade kohtukoosseise keset kohtulikku arutamist – see on üldtunnustatud põhimõte, et kohtukoosseisu keset asja arutamist ei muudeta. Seetõttu näebki lisatav lõige 1 ette, et kohtukoosseisu kohta käivaid reegleid arvestatakse sätte jõustumise ajal maakohtu menetluses olevates kriminaalasjades kohtu alla andmise aja seisuga. See tähendab, et kui rahvakohtunikud olid kohtu alla andmise hetkel kohustuslikud, siis tuleb asi lõpuni arutada rahvakohtunike osalusel, välja arvatud juhul, kui näiteks asjas pärast üldmenetluses asja arutamise alustamist kohaldatakse mõnd lihtsustatud menetlust – sellisel juhul näeb seadus ette asja lahendamise 68 maakohtuniku poolt ainuisikuliselt ning ka lisatav lõige 1 ei tee siin takistusi. Kui menetlus maakohtus päädib otsusega, liigub kriminaalasi apellatsiooni esitamise korral maakohtu menetlusest ringkonnakohtu menetlusse ning sellisel juhul, kui ringkonnakohus otsustab asja maakohtule uueks arutamiseks saata, kohaldub juba lõige 2. Lõige 2 sätestab, et kui ringkonnakohus või Riigikohus saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks, siis rahvakohtunikke enam ei kaasata, isegi kui rahvakohtunikud kohtulikul arutamisel algselt osalesid. See kehtib olenemata sellest, kas asi saadetakse tagasi uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus või teises kohtukoosseisus. KrMSi § 341 võimaldab kõrgemal kohtul küll valida, kas asi saata tagasi samas või teises koosseisus arutamiseks, ning sama paragrahvi lõige 4 võimaldab kriminaalasja tagasi saata ka vaid kohtuotsuse tegemiseks, ent kuna rahvakohtunike institutsiooni kaotamise kasuks on otsustatud, on loogiline, et edasistesse menetlusetappidesse rahvakohtunikke ei kaasata ning seeläbi minimeeritakse ka neis asjades risk, et rahvakohtunike kaasamine võiks tuua kaasa põhjendamatuid viivitusi menetluse käigus. Kriminaalasja tagasi saatmine samale kohtukoosseisule tuleb eelkõige kõne alla siis, kui esialgne kohtukoosseis ei ole kõiki lahendamisele kuulunud küsimusi lahendanud, ja lähtub seega menetluse ökonoomia ideest. Poleks otstarbekas alustada asja arutamist otsast peale, kui sama koosseis saaks kriminaalasjas tegemata jäänud toimingud ära teha ja sellega tekkinud vea parandada. Kuivõrd rahvakohtunike institutsiooni kaotamise järel tuleks kriminaalasja niikuinii lahendada maakohtu kohtunikul ainuisikuliselt, ei oleks rahvakohtunike jätkuv kaasatus sihipärane. Seetõttu, olenemata kuriteo raskusastmest või sellest, millises koosseisus asja maakohtus algselt arutati, lõpeb rahvakohtunike tegevus kriminaalasjas hetkest, kui nad on maakohtu koosseisus otsuse teinud, olenemata sellest, kas see otsus tehtud kujul ka jõustub või tühistatakse kõrgemas kohtus. Sellega haakub ka KSi § 13014 mis reguleerib rahvakohtunike volituste kestust. 3.8. Raamatupidamise seaduse muutmine Eelnõu §-ga 8 muudetakse raamatupidamise seadust. RPSi § 2 lõiget 4 täiendatakse selliselt, et riigiraamatupidamiskohustuslaseks on teiste kõrval ka esimese ja teise astme kohtud. Kuna edaspidi käsitatakse esimese ja teise astme kohtuid analoogselt Riigikohtuga põhiseadusliku institutsioonina, tuleb lõike 4 loetelu täiendada kohtutega. 3.9. Riigieelarve seaduse muutmine Eelnõu §-ga 9 muudetakse riigieelarve seadust. RESi § 2 lõige 2 RESi § 2 lõikes 2 on välja toodud keskvalitsusse kuuluvad üksused. Lõike 2 punktid 1 ja 2 reguleerivad riigieelarve protsessis osalevate asutuste jagunemist valitsusasutusteks ja põhiseaduslikeks institutsioonideks. Kuna eelnõukohase seadusega muudetakse kohtute seaduses eelarveprotsessi, on vaja korrigeerida ka RESi. Lõike 2 punktist 1 jäetakse välja maakohus, halduskohus ja ringkonnakohus, kuna põhiseaduses sätestatut arvestades ei ole tegemist valitsusasutustega, vaid need on põhiseaduslikud institutsioonid. Lõike 2 punktis 2 olevat põhiseaduslike institutsioonide loetelu täiendatakse esimese ja teise astme kohtutega. RESi § 26 lõige 2 Kuna riigieelarves käsitletakse põhiseadusliku institutsioonina ka esimese ja teise astme kohtuid, tuleb edaspidi ka riigieelarve administratiivses jaotuses ette näha selline võimalus. 69 Seetõttu täiendatakse RESi § 26 lõiget 2 selliselt, et riigieelarves on üheks administratiivse liigenduse osaks muu hulgas ka esimese ja teise astme kohtud. RESi § 26 lõige 51 Täpsustatakse põhiseadusliku institutsiooni liigendamist riigieelarve seaduses. Kohtud erinevad teistest põhiseaduslikest institutsioonidest oma struktuuri ja ülesehitusega, kuna olemasolevatel ei ole eraldiseisvaid asutusi. Ka juhtimine on kohtute grupis võrreldes teistega erinev. Seetõttu on vaja täiendada aastase riigieelarve seaduse ülesehitust ning lisada, et ka põhiseaduslik institutsioon liigendatakse riigieelarves administratiivselt lisaks majanduslikule sisule. RESi § 31 lõige 3 Täpsustatakse põhiseadusliku institutsiooni täiendavat liigendust, mis järgneb aastase riigieelarve seaduse vastuvõtmisele. Selle muudatused on seotud § 26 lõikes 51 tehtavate muudatustega, kus kohtute grupp põhiseadusliku institutsioonina erineb senistest ning vajalik on sisse tuua administratiivse liigenduse kohustus asutuste lõikes. RESi § 35 lõige 3 RESi § 35 lõike 3 kehtiva sõnastuse kohaselt lisatakse Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve projekti juurde kohtute haldamise nõukoja arvamus maakohtutele, halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute aastaeelarve kujundamise põhimõtetele. Lõige tunnistatakse kehtetuks, kuna see ei ole edaspidi vajalik. Esimese ja teise astme kohtute (koos KHTga) eelarved esitab nõukogu otse Riigikogu rahanduskomisjonile, mistõttu eraldi arvamuse nõuet ei ole vaja eelnõusse lisada. RESi § 37 lõige 3 RESi § 37 lõige 3 reguleerib kohtutele riigieelarve eelnõus ettenähtud vahendite mahu muutmist. Kuna kohtud haldavad oma eelarvet edaspidi iseseisvalt, ei ole põhjendatud erandit teha võrreldes teiste põhiseaduslike institutsioonidega, kellel sellist võimalust ei ole. RES § 56 lõige 23 Täpsustatakse põhiseadusliku institutsiooni õigust muuta aastases riigieelarve seaduses kehtestatud liigendust. Kehtiv regulatsioon annab paindlikkuse majandusliku sisu jaotuses muudatuste tegemiseks. Kuivõrd kohtute grupis lisanduvad riigieelarvesse ka asutused, mida varasemalt põhiseaduslikel institutsioonidel ei ole olnud, siis on vaja täiendada paindlikkust ka administratiivses liigenduses. Samasugune paindlikkus on ka ministeeriumidel. 3.10. Riigivaraseaduse muutmine Eelnõu §-ga 10 muudetakse riigivaraseadust. RVSi § 3 lõike 1 punkt 10 Muudatuse eesmärk on esimese ja teise astme kohtute käsitamine põhiseadusliku institutsioonina ja täitevvõimust lahutatuna lisaks RESile ka RVSis. RVSi § 4 lõige 2 Lõiget täiendatakse punktiga 8, millega lisatakse riigivara valitsejate loetellu kohtuhaldusteenistus. Analoogselt on riigivara valitsejateks ka teised põhiseaduse mõistes põhiseaduslikke institutsioone toetavad või esindavad asutused. Juba praegu on kohtud vara valitsemisel iseseisvad, näiteks on kohtud kinnisvara rendilepingupoolteks, kohtud rendivad 70 ametiautosid,, põhivara kuulub kohtutele jne. Seega ei ole RVSi muudatustel olulist mõju kehtivale olukorrale ning vajaduse korral tuleb ümberkorraldused teha kohtusüsteemi sees. 3.11 Riigivastutuse seaduse muutmine Eelnõu §-ga 11 muudetakse riigivastutuse seadust. RVastSi § 17 lõige 1 Lõike 1 teise lause muudatuse kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, esitada taotluse kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks edaspidi Justiits- ja Digiministeeriumi asemel kohtute nõukogule. Muudatus on vajalik, kuna kohtuhalduse üleminekuga kohtusüsteemile endale ning esimese ja teise astme kohtute käsitamisega põhiseadusliku institutsioonina ei saa Justiits- ja Digiministeeriumil sellise taotluse menetlemise õigust olla. Taotlus tuleb edaspidi esitada nõukogule kui kohtute strateegilise tasandi otsustusorganile. Võimaliku huvide konflikti vältimiseks tuleb nõukogul kodukorras sätestada tingimused, millal peab liige end kahju hüvitamise taotluse arutamisest taandama. Kohtute eelarvete koostamisel tuleb arvestada, et kohtute tekitatud kahju hüvitamiseks pole seni olnud eraldiseisvat fondi ei kohtute ega Justiits- ja Digiministeeriumi eelarves. Senised hüvitised on tasutud kohtute eelarvest, sama praktika jätkub ka edaspidi. 3.12 Riigi õigusabi seaduse muutmine Eelnõu §-ga 12 muudetakse riigi õigusabi seadust. Muudatus on seotud rahvakohtuniku institutsiooni kaotamisega. 3.13 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine Eelnõu §-ga 13 muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust VVS § 59 lõike 1 muudatusega täpsustatakse Justiits- ja Digiministeeriumi ülesandeid esimese ja teise astme kohtute osas selliselt, et Justiits- ja Digiministeeriumi ülesandeks on esimese ja teise astme kohtute õigusemõistmise toimimise tagamine õigusloome ja muude kohtu korralduseks vajalike ülesannete kaudu. Lisaks tuuakse Justiits- ja Digiministeeriumi ülesannete all välja kommunismi- ja muude inimsusevastaste kuritegude mälupoliitika kavandamine ja elluviimise koordineerimine, kuna ministeeriumi ülesanne on lahendada represseeritute ja nendega võrdsustatud inimeste muresid. Selle nimel juhib ministeerium asjatundjate valitsuskomisjoni ning korraldab represseeritute mälestuse jäädvustamise ja okupantriikide repressiivpoliitika uurimise toetamist riigieelarve kaudu. Ministeeriumi ülesanne on ka koostöös Eesti Mälu Instituudiga kommunismi ja imperialismi kuritegude teadmuskeskuse rajamine, mis avatakse 2027. aastal Patarei kommunismiohvrite mälestusmuuseumina. Lisaks annab ministeerium välja Vabaduse Tammepärja aumärki, millega tunnustatakse inimesi, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasiandmisel. 4. Põhiseaduspärasuse analüüs PSi § 104 lõike 2 punkti 14 ja § 149 lõike 4 järgi on kohtukorraldus seadusandja sätestada. Seadusandjal on ulatuslik otsustusruum kohtukorralduse määramisel kõigis küsimustes, mida ei ole reguleeritud vahetult põhiseadusega.84 84 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid (2022). § 149, komm. 18 (P. Pikamäe). 71 Kohtuhalduse ja eelarve üleandmine kohtuvõimule Kehtivat kohtuhaldusmudelit ette nägeva eelnõu teisel lugemisel märgiti järgmist: „Kohtuid hallatakse muudatusettepanekute kohaselt Justiitsministeeriumi ja kohtute haldamise nõukoja koostöös. Kohtute eelarvetaotluse paneb kokku ja jaotab kohtute vahel Justiitsministeerium, järgides kohtute haldamise nõukoja kujundatud põhimõtteid“.85 Ent juba kehtivat kohtuhaldusmudelit luues nähti kompromissina saavutatud varianti kui vaheetappi.86 Kohtuhaldusega seotud arutelud ei ole pärast kohute seaduse vastuvõtmist vaibunud. Näiteks märkis Riigikohtu esimees 10.06.2008 tehtud ettekandes järgmist: „kohtusüsteemi ei käsitata eelarvemenetluses iseseisva ja sõltumatu võimuharuna. Selline olukord ei ole põhiseaduspärane. […] Põhiseaduse kohaselt ei saa kohtusüsteem olemuslikult kuuluda mitte ühegi ministri valitsemisalasse, seda ka eelarvemenetluses“.87 16.12.2009 menetlusse antud (ja koosseisu lõppemisega välja langenud) kohtute seaduse eelnõu seletuskirjas märgiti järgmist: „Eelnõuga muudetakse oluliselt kohtuhalduse senist korraldust, pannes vastutuse õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtusüsteemile kui põhiseaduslikule institutsioonile endale. […] Olukorda, kus esimese ja teise astme kohtuid haldab Justiitsministeerium ning Riigikohus tegutseb iseseisvalt, ei saa pidada jätkusuutlikuks“.88 Kehtiva KSi § 39 lõike 1 järgi hallatakse esimese ja teise astme kohtuasutusi kohtute haldamise nõukoja ja Justiits- ja Digiministeeriumi koostöös. Minister määrab esimese astme kohtute tööpiirkonnad (KS § 10 lg 1, § 18 lg 3) ning esimese ja teise astme kohtute kohtumajade asukohad (KS § 9 lg 3, § 18 lg 3, § 22 lg 6) ja kohtunike arvu (KS § 11, § 19, § 23), nimetab ametisse esimese ja teise astme kohtute esimehed (KS § 12 lg 1, § 20 lg 1, § 24 lg 1), kehtestab esimese ja teise astme kohtute kodukorra (KS § 42 lg 1), kinnitab esimese ja teise astme kohtute eelarved (KS § 43 lg 1) ning kuulutab välja esimese ja teise astme kohtunikukoha täitmise konkursi (KS § 53 lg 2). Kohtute haldamise nõukoja pädevus seisneb eelkõige nõusoleku andmises ja arvamuse avaldamises (KS § 41). 20.09.2024 istungil toetas kohtute haldamise nõukoda esimese ja teise astme kohtute Justiits- ja Digiministeeriumist lahti sidumist ning põhiseaduslikuks institutsiooniks ümberkorraldamist (poolt 10, vastu 1, erapooletuid 0).89 Eelnõu lähtub kohtute haldamise nõukoja toetatud lahendusest, nähes ette kohtuhalduse ning esimese ja teise astme kohtute eelarvestamise ülemineku täitevvõimult kohtuvõimule. Kokkuvõtlikult on eesmärk vähendada täitevvõimu rolli esimese ja teise astme kohtute haldamises ja rahastamises ning kaitsta PSi §-s 4 ettenähtud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet ning PSi §-s 146 ettenähtud kohtuvõimu institutsionaalset sõltumatust.90 Kohtute nõukogu pädevus 85 Riigikogu IX koosseisu VII istungjärgu 17.04.2002 istungi stenogramm. 86 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (2020). § 149, komm. 35 (J. Laidvee). 87 Riigikogu XI koosseisu III istungjärgu 10.06.2008 istungi stenogramm. 88 Kohtute seaduse eelnõu (649 SE) seletuskiri. 89 Kohtute haldamise nõukoja 19.-20.09.2024 istungi protokoll. 90 Vt ka Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (2020). § 146, komm. 22 (J. Laidvee, V. Saaremets). 72 PSi § 104 lõike 2 punkti 14 ja § 149 lõike 4 järgi on kohtukorralduse sätestamine seadusandja pädevuses. Ka PSi § 3 lõikest 1 tuleneva olulisuse põhimõtte järgi peab põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetama seadusandja.91 Seetõttu määratakse eelnõu järgi seadusega näiteks esimese ja teise astme kohtute kohtunike arv ning kohtumajade geograafiline jaotus. Samas kohtute haldamisega seotud teemad ei ole põhimõttelised kohtukorralduse küsimused, mida peaks PSi § 104 lõike 2 punkti 14, § 149 lõike 4 või § 3 lõike 1 järgi otsustama tingimata Riigikogu. Seetõttu näeb eelnõu ette, et näiteks kohtunike arvulise jagunemise kohtute vahel ja kohtumajade täpsed asukohad otsustab kohtute nõukogu. Põhiseadus ei näe ette, et kohtute haldamine peab olema täidesaatva võimu ülesanne. Seadusandjal on ulatuslik otsustusruum kohtukorralduse määramisel kõigis küsimustes, mida ei ole reguleeritud vahetult põhiseadusega.92 Seadusandjal ei ole keelatud moodustada kohtute haldamiseks spetsiaalset organit. Kohtute nõukogu pädevusse antavad küsimused puudutavad eelkõige kohtute töökorraldust ja personaaliat. Need ei ole küsimused, mille üle peaks seadusandja poliitilist kontrolli teostama või mille eest peaks seadusandja ees poliitilist vastutust kandma. Pigem võiks selline poliitiline kontroll ja vastutus ohustada võimude lahusust ja kohtute sõltumatust. Kohtute nõukogu peamine ülesanne ei ole tegeleda õigusloomega või kujundada poliitikat. Seetõttu ei peaks kohtute nõukogu puhul tekkima küsimust Riigikogu ainupädevuse delegeerimisest või poliitilisest vastutusest. Samas tuleb arvestada, et KSi § 39 lõike 2 järgi jääb Justiits- ja Digiministeerium seaduses sätestatud juhtudel kohtuhalduse ülesandeid täitma. Sellised ülesanded on näiteks esimese ja teise astme kohtute tööpiirkondade määramine, asjaajamiskorra kinnitamine, arvamuse andmine kohtute eelarvele, samuti infotehnoloogiaalase tegevuse korraldamine, välja arvatud kohtute infosüsteemi vastutava töötleja ülesanne. VVSi § 59 lõike 1 järgi jääb esimese ja teise astme kohtute tegevuse korraldamine selles osas Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse. Samuti kuuluvad kohtute nõukokku nii justiits- ja digiminister kui ka kaks Riigikogu nimetatud liiget. Lisaks jääb Riigikohtu esimees KSi § 27 lõike 3 järgi kord aastas Riigikogule kohtukorralduse kohta ülevaadet andma. Seega, Riigikogul säilib võimalus kohtute nõukogu tegevusega kursis olla ja seda mõjutada. Kohtute nõukogu koosseis Kohtute nõukogusse kuulub 11 liiget: Riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu valitud kohtunikku, kaks Riigikogu nimetatud liiget, valdkonna eest vastutav minister, õiguskantsler ja advokatuuri esindaja. See tähendab, et kohtute nõukogu enamuse moodustavad kohtunikud. Erinevatele eelnõudele antud tagasisides on leitud nii seda, et kohtunikel ei tohiks enamust 91 Vt ka RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p 21; RKÜKo 02.06.2008, 3-4-1-19-07, p 25. 92 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid (2022). § 149, komm. 18 (P. Pikamäe). 73 olla,93 kui ka seda, et kohtunike enamus peaks olema suurem.94 Eelnõus on lähtutud koosseisust, mida on toetanud 19.09.2024 istungil praegune kohtute haldamise nõukoda.95 Selle järgi on kohtute nõukogu koosseisus esindatud nii seadusandlik kui ka täidesaatev võim, kuid koosseisu enamuse moodustavad Riigikohtu esimees ja kohtunike täiskogu valitud kohtunikud. Sellise koosseisu eesmärk on tagada võimude tasakaalustatus ja kohtuvõimu institutsionaalne sõltumatus. Erinevatele eelnõudele antud tagasisides on leitud ka seda, justkui ühelt poolt ei tohiks PSi § 104 lõike 2 punkti 14 ja § 149 lõike 4 järgi otsustada kohtukorraldusega seotud küsimusi keegi muu kui Riigikogu96 ja teiselt poolt ei tohiks kohtute nõukogu olemasolul PSi § 63 lõike 1 järgi Riigikogu liikmed sellesse kuuluda.97 PSi § 63 lõikes 1 sätestatud ametite ühitamatuse keelu eesmärk on kaitsta PSi §-s 62 ettenähtud vaba mandaati ja PSi §-s 4 ettenähtud personaalset võimude lahusust.98 Kuna kohtute nõukogu ei täida ühegi võimuharu tuumikvaldkonda kuuluvaid ülesandeid, ei saa kohtute nõukogu liikmesust pidada muuks riigiametiks, kuhu Riigikogu liikmed ei tohi PSi § 63 lõike 1 järgi kuuluda. Ükski teine võimuharu ei nimeta Riigikogu liiget kohtute nõukogu liikmeks, ei maksa Riigikogu liikmele kohtute nõukogusse kuulumise eest tasu ega kontrollita tema tegevust kohtute nõukogu liikmena. Seega ei riku Riigikogu liikmete kuulumine kohtute nõukogusse ei PSi §-s 62 ettenähtud vaba mandaati ega PSi §-s 4 ettenähtud personaalset võimude lahusust. Seejuures ei pea eelnõu järgi kuuluma kohtute nõukogusse tingimata Riigikogu liikmed, vaid võivad ka kuuluda Riigikogu nimetatud esindajad. Kohtuhaldusteenistuse loomine Eelnõu näeb ette nii Kohtuhaldusteenistuse loomise kui ka selle, et esimese ja teise astme kohtud ning Kohtuhaldusteenistus toimivad riigieelarve koostamise ja menetlemise protsessis kui põhiseaduslikud institutsioonid. Eelnõuga ei looda ühtegi uut põhiseaduslikku institutsiooni, vaid üksnes reguleeritakse selle termini kasutust riigieelarve seaduse, riigivaraseaduse ja raamatupidamise seaduse mõttes. 93 Nt eelnõu SE 632 kohta avaldatud A. Mõttuse ja A. Laurandi 26.05.2025 arvamus („ei ole põhiseaduse regulatsiooni arvestades aktsepteeritav anda nende otsustamine põhiseaduses nimetamata organile, kus pealegi moodustavad enamuse kohtunikud”) ja P. Pikamäe 02.06.2025 artikkel („Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et loodava kohtute haldamise ja arendamise nõukogu enamuse moodustavad kohtunikud, kellele põhiseadus paneb selgelt õigusemõistmise, kuid mitte poliitika kujundamise ülesande“). 94 Nt 15.01.2026 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks saadetud kohtute seaduse jt seaduste muutmise eelnõu kohta avaldatud Eesti Kohtunike Ühingu 27.01.2026 arvamus („Endiselt ei moodusta kohtute nõukogus enamust kohtunike valitud kohtunikest esindajad“) ja Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2026 arvamus („Jätkuvalt on probleemiks ka see, et kohtute nõukogus ei ole kohtunike endi valitud kohtunikest liikmed enamuses“). 95 Kohtute haldamise nõukoja 19.-20.09.2024 istungi protokoll. 96 Nt eelnõu SE 632 kohta avaldatud P. Pikamäe 02.06.2025 artikkel („kohtukorralduse küsimuste otsustamine on reserveeritud parlamendile. Mõistagi võib viidatud PS sätete valguses näha problemaatilisena isegi juba kehtiva kohtute seaduse regulatsiooni, mis üldse nende otsustamise parlamendilt ministrile ära on delegeerinud“). 97 Nt eelnõu SE 632 kohta avaldatud A. Mõttuse ja A. Laurandi 26.05.2025 arvamus („täites KHAN-i liikmetena eelnõus ettenähtud ülesandeid, teostaksid Riigikogu liikmed haldusfunktsiooni, mis ei oleks kooskõlas PS §-s 63 sätestatud ametite ühitamatuse põhimõttega“). 98 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (2020). § 63, komm. 4 (J. Jäätma, A. Koitmäe, T. Runthal). 74 PS § 104 lõike 2 punkti 14 ja PS § 149 lõike 4 järgi on kohtukorraldus seadusandja sätestada. Seadusandjal on ulatuslik otsustusruum kohtukorralduse määramisel kõigis küsimustes, mida ei ole reguleeritud vahetult põhiseadusega.99 Põhiseadus ei reguleeri vahetult seda, kuidas peab toimuma kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tingimuse loomine ja kohtute teenindamine. Seega on võimalik näha ette, et kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tingimuste loomine ja kohtute teenindamine toimib Kohtuhaldusteenistuse kui eraldi asutuse kaudu. PS § 104 lõike 2 punkti 11 ja PS § 117 järgi on seadusandja sätestada ka see, kuidas toimub riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine osas, mida ei ole reguleeritud vahetult põhiseadusega. Põhiseadus ei reguleeri vahetult seda, kuidas peab riigieelarve menetlemisel toimuma kohtutele õigusemõistmiseks vajalike vahendite eraldamine. Küll aga on oluline, et riigieelarvega tagatakse kohtuvõimu finantsiline sõltumatus100 ja suutlikkus täita oma põhiseaduslikku ülesannet. Põhiseadus ei välista ei seda, et kohtute grupi eelarve projekti valmistab ette Kohtuhaldusteenistus, ega seda, et esimese ja teise astme kohtuid ning Kohtuhaldusteenistust käsitatakse riigieelarve menetlemisel kui põhiseaduslikke institutsioone. Täitevvõimu rolli vähendamine kohtute rahastamises ning kohtute võimaluse suurendamine ise oma eelarvet koostada, kujundada ja kaitsta aitab tagada PS §-s 4 ettenähtud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet ning PS §-s 146 ettenähtud kohtuvõimu institutsionaalset sõltumatust. Esimese ja teise astme kohtute eelarve Eelnõu näeb ette, et lisaks Riigikohtule on ka esimese ja teise astme kohtud riigieelarve seaduse (§ 2 lg 2 p 2), riigivaraseaduse (§ 3 lg 1 p 10) ja raamatupidamise seaduse (§ 2 lg 4) tähenduses põhiseaduslikud institutsioonid. Esimese ja teise astme kohtute eelarve projekti valmistab KSi § 431 lõike 2 järgi kohtute esimeeste ning Justiits- ja Digiministeeriumi sisendi alusel ette kohtuhaldusteenistuse direktor. Eelarveprojekti kinnitab kohtute nõukogu. Riigikogus esindab esimese ja teise astme kohtuid eelarveläbirääkimistel kavandatava KSi § 431 lõike 4 järgi Riigikohtu esimees. Valdkonna eest vastutav minister osaleb Riigikogus sõnaõigusega. Seeläbi suurendatakse kohtute võimalust ise oma eelarvet koostada, kujundada ja kaitsta. Eelnõu vähendab täitevvõimu rolli esimese ja teise astme kohtute rahastamises ning kaitseb PSi §-s 4 ettenähtud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet ning PSi §-s 146 ettenähtud kohtuvõimu institutsionaalset sõltumatust. Eestseisuste moodustamine ja spetsialiseerumise soodustamine Eelnõuga nähakse ette esimese ja teise astme kohtutes eestseisuste moodustamine. Maakohtus kuulub eestseisusesse kohtu esimees, osakondade juhatajad ning osakondade juhatajate arvule vastav arv kohtu üldkogu valitud liikmeid. Seega on maakohtu eestseisus eelduslikult 5- liikmeline. Halduskohtus kuulub eestseisusesse kohtu esimees ning kaks kohtu üldkogu valitud liiget (osakondade moodustamisel ka osakondade juhatajad). Seega on halduskohtu eestseisus eelduslikult 3-liikmeline. Ringkonnakohtus kuulub eestseisusesse kohtu esimees, kolleegiumide esimehed ning kolm kohtu üldkogu valitud liiget. Seega on ringkonnakohtu eestseisus eelduslikult 7-liikmeline. Kõikide kohtute eestseisuste liikmed on üksnes kohtunikud. Seega ei riiva eestseisuste koosseis PSi §-s 146 ettenähtud kohtuvõimu institutsionaalset sõltumatust. 99 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid (2022). § 149, komm. 18 (P. Pikamäe). 100 Vt ka Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid (2022). § 117, komm. 36 ja 37 (T. Rebane). 75 Eelnõu järgi otsustab eestseisus maakohtus kohtunike arvulise jaotuse valdkondade ja osakondade vahel ning kohtunike kuulumise osakonda. Ringkonnakohtus otsustab eestseisus kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumide vahel. Samuti kinnitab eestseisus kohtunike tööjaotusplaani, olles kuulanud eelnevalt ära kohtu üldkogu arvamuse. Tööjaotusplaaniga peaks nägema muuseas ette tsiviilkohtunike spetsialiseerumise perekonnaõiguse ja eestkoste asjadele, maksejõuetuse- ja ühinguõiguse asjadele, tööõiguse asjadele, süüteokohtunike spetsialiseerumise alaealistega seotud süüteoasjadele, lähisuhtevägivalla asjadele ja majandusalaste süütegude asjadele ning halduskohtunike spetsialiseerumise planeerimise ja ehitusõiguse asjadele, keskkonnaõiguse asjadele ja maksuõiguse asjadele. Spetsialiseerumine mingit tüüpi asjadele loob eelduslikult asjade läbivaatamises parema pädevuse, kindlustab tõenäolisemalt ühtlasema kohtupraktika ja võimaldab menetleda asju ökonoomsemalt.101 Ka kehtivad KSi § 37 lõike 2 punkt 31 ja lõige 41 näevad ette, et tööjaotusplaan ja asjade jaotamine peavad tagama kohtunike spetsialiseerumise (mh alaealistega seotud asjadele ja maksejõuetusasjadele). PSi §-st 146 tuleneva kohtu institutsionaalse sõltumatusega vastuolus olevaks ei saa pidada seda, et seadusandja näeb ette peamised suunad, millele spetsialiseerumine peaks igaks kohtus tagatud olema. Eestseisuse poolt tööjaotusplaani kinnitamine aitab tagada kohtusüsteemi efektiivset toimimist, kaaludes üle iga üksiku kohtuniku õiguse oma valdkonna siseselt spetsialiseerumise suunda valida. Võimalusel saab eestseisus kohtunike eelistustega siiski arvestada. Eestseisuse õigus valdkonnasisest spetsialiseerumist suunata ei mõjuta kohtunike kohustust mõista õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega ega riiva PSi §-s 146 ettenähtud kohtuniku personaalset sõltumatust.102 Tagasiside andmine Eelnõu näeb ette, et ringkonnakohtu kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmist esimese astme kohtu kohtunikele ning Riigikohtu kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmist teise astme kohtu kohtunikele. Tagasiside eesmärk on toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel. Tagasisidet annab kohtusüsteemis kõrgema astme kohtu kohtunik. Tagasiside andmine ei ole seotud karjääriotsustega, samuti pole tegemist distsiplinaarmenetlusega. Tagasiside andmist võimaldavast regulatsioonist olenemata jääb kohtuniku õiguseks ja kohustuseks mõista õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Puudub põhjus väita, et tagasiside andmise võimalus riivaks PSi §-s 146 ettenähtud kohtuniku personaalset sõltumatust. Osalise töökoormusega töötamise lihtsustamine ja ametikitsenduste leevendamine Eelnõuga nähakse ette kohtu esimehe õigus võimaldada kohtuniku osalist töökoormust seoses mõjuva põhjusega, arvestades samas õigusemõistmise korrakohase toimimise vajadust. Samuti nähakse ette kohtuniku õigus osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide töös, tegeleda õigusloome ja loomingulise tegevusega ning olla enda või ühisvarasse kuuluva ainu- või 101 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 42. 102 Vt ka EIK 15.01.2026, Biliński v. Poola, p 70. 76 enamusosalusega äriühingu juhatuse või nõukogu liige. Tegemist on kohtunikuametist tingitud põhiõiguste riivet vähendavate muudatustega. Samas jääb seadusesse nõue, et kohtuniku ametivälised tegevused ei või kahjustada ametikohustuste täitmist, kohtuniku sõltumatust ega korrakohast õigusemõistmist. Muu hulgas ei tohi kohtuniku ametivälised tegevused mõjutada PSi §-dest 14 ja 15 tulenevat põhiõigust tõhusale ja mõistliku aja jooksul toimuvale menetlusele.103 Kui kohtuniku ametivälised tegevused kahjustavad ametikohustuste täitmist, võib olla tegemist KSi § 87 mõttes distsiplinaarsüüteoga. Rahvakohtunike institutsiooni kaotamine Põhiseadus ei näe ette rahvakohtunike institutsiooni (kohustuslikku) olemasolu. On olnud juhtumeid, kus rahvakohtunike olemasolu on takistanud efektiivset korrakohast õigusemõistmist. Rahvakohtunike institutsiooni kaotamine peaks aitama tagada PSi §-dest 14 ja 15 tulenevat põhiõigust tõhusale ja mõistliku aja jooksul toimuvale menetlusele. 5. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kohtute seaduses kasutusele uued terminid: kohtuhaldusteenistus, kohtute grupp, eestseisus, kohtute nõukogu, menetlusgrupp. Kohtuhaldusteenistus (KHT) on kohtutele tugiteenuseid pakkuv õigusemõistmise volitusteta kohtuasutus, mis täidab kohtute seaduses sätestatud ning nõukogu antud ülesandeid. Kohtute grupp on eelarveline termin, mis hõlmab kohtute ja KHT eelarveid ning milles ette nähtud raha jaotatakse nõukogu otsuse põhjal kohtute ja KHT vahel. Kohtu eestseisus on esimese ja teise astme kohtu üldkogu esindusorgan, kelle pädevuses on kohtu kodukorra ja tööjaotusplaani kehtestamine ja kohtu esimehe nõustamine tööjaotuse küsimustes. Kohtute nõukogu korraldab esimese ja teiste astme kohtute haldamist ja arendamist. Menetlusgrupp on vähemalt kolmest kohtunikust koosnev üksus, mis moodustakse spetsialiseerumise paremaks rakendamiseks ja mille kestus ei ole piiritletud, vaid sõltub menetlusgrupi loomise eesmärgist. Eelnõu ei sisalda muid uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 7. Seaduse mõjud Kohtute seaduse ja teiste seaduste muudatused avaldavad HÕNTE104 § 46 tähenduses mõju riigiasutustele. Muudatused puudutavad Justiits- ja Digiministeeriumi, maa-, haldus-, ja ringkonnakohtute kohtunikke, kohtuteenistujaid ning menetlusosalisi. 103 RKÜKm 22.12.2000, 3-3-1-38-00, p 19; RKHKo 06.03.2015, 3-3-1-78-14, p 13 ja 18; RKKKm 19.12.2025, 1-25-1140, p 18; Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (2017). § 15, komm. 24 (M. Ernits). 104 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228. 77 Esimeses ja teises kohtuastmes on 01.01.2025 seisuga kokku 236 kohtuniku ametikohta105, millest sama seisuga106 on täidetud 230 ametikohta. Praeguse töökorralduse järgi on igal kohtunikul oma menetlusgrupp, kuhu kuulub kohtujurist ja istungisekretär. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtutes on 01.10.2025 seisuga kokku 985 ametikohta. Rahvakohtunikke107 on maakohtusse nimetatud 502. Menetlusosalistena peetakse mõju hindamise seisukohalt silmas konkreetses kohtuasjas osalevaid isikuid, kelleks on hageja, kostja, avaldaja, vastustaja ja kolmandad isikud, samuti menetlusosaliste seaduslikke esindajaid. Kohtute infosüsteemi andmete järgi osales 2024. aastal kohtumenetluses 82 685 füüsilist isikut ja 15 909 juriidilist isikut. Tavaliselt ei pöördu inimene aasta jooksul kohtusse, seega enamikku inimesi muudatused ei mõjuta. Lisaks puudutavad muudatused lepingulisi esindajaid. Eesti Advokatuuris on 31.12.2024 seisuga 808 vandeadvokaati ja 342 vandeadvokaadi abi. Prokuröride arv on 195.108. Professionaalsed esindajad osalevad kohtumenetluses regulaarselt. 7.1. Kavandatav muudatus: kohtunike valdkondliku spetsialiseerumise suurendamine 7.1.1. Mõju kohtukorraldusele ja menetlejatele Muudatusega sätestatakse kitsamad spetsialiseerumisvaldkonnad kõigis õigusharudes, nt perekonna- ja eestkoste asjadele, maksejõuetuse ja ühinguõiguse asjadele, tööõiguse asjadele, lähisuhtevägivalla asjadele. Muudatusega kaasneb positiivne mõju kohtusüsteemile, kuid ennekõike maakohtutele, kus tekib võimalus süvendatumalt juurutada materiaalset spetsialiseerumist ehk spetsialiseerumist vaidluse õigusvaldkonda aluseks võttes109. See suurendab õigusemõistmise stabiilsust ja võimaldab kiiremat menetlemist. Kuigi spetsialiseerumine võib kaasa tuua rohkem menetlustoiminguid väljaspool kohtuniku alalist teenistuskohta, kaalub saadav kvaliteedivõit üles lisanduva ajakulu ja logistilised vajadused. Kohtute ümberkorraldamine võib tekitada kohtute personalis segadust või vastuseisu, samuti võib esialgne ümberkorraldamine nõuda lisakulutusi ja põhjustada takistusi kohtuasjade lahendamisel. Lõpuks tuleb arvestada ka sellega, et süsteemi muutus võib ajutiselt vähendada töötajate motivatsiooni või tekitada ebakindlust oma rolli ja vastutuse suhtes. 7.1.2. Mõju kohtumenetluses osalevatele isikutele Sihtrühma kuuluvad kõik isikud, kes osalevad kohtumenetluses või puutuvad sellega kokku, kuna ametis olevate kohtunike töökoormusest ning spetsialiseerumisest sõltub kohtuasjade menetlemise kiirus ja kvaliteet. Statistikaameti andmetel110 elas 01.01.2025 Eestis 1 369 995 inimest, kellest kohtumenetlusega puutub igal aastal kokku ligikaudu 7,2% ehk väga väike osa. Keskmine inimene puutub kohtumenetlusega kokku vajaduse korral ja pigem harva. Nende inimeste jaoks, kellel kohtumenetluses siiski osaleda tuleb, on muudatuse mõju positiivne, kuna 105 Justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“ https://www.riigiteataja.ee/akt/124102023004?leiaKehtiv. 106 Kohtute 2024.a. aastaraamat. https://aastaraamat.riigikohus.ee/kohtunikkond-2025-aasta-alguses/. 107 Rahvakohtunike nimekiri. Rahvakohtunike nimekiri | Eesti Kohtud. 108 Prokuratuur. Asutuse struktuur | Prokuratuur. 109 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf, lk 8. 110 Statistikaamet.https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv. 78 valdkondliku spetsialiseerumise laiem eesmärk on tagada kõigis kohtutes mõistlik menetlusaeg ja läbimõeldumaid, asjatundlikumaid ja prognoositavamaid kohtulahendeid. Kvaliteetsed lahendid suurendavad ka menetlusosaliste rahulolu. Kokkuvõttes muutub õigusemõistmine professionaalsemaks, läbipaistvamaks ja paindlikumaks, tuues kasu nii kohtusüsteemile kui ka ühiskonnale laiemalt. 7.2. Kavandatav muudatus: kohtu eestseisuse moodustamine Kohtutesse luuakse üldkogu esindusorgan – kohtu eestseisus. Kuna eestseisuse pädevuses on kohtu iga-aastase tööjaotusplaani koostamine ja esimehe nõustamine kohtu tööjaotuse teemadel, muutub tööjaotusplaani tegemine tõhusamaks, kuid üldkogul säilib võimualus kaasa rääkida. Üldkogu roll on kollegiaalne ja põhimõtteline, väljendades kogu kohtunikkonna seisukohti. Eestseisuse kaudu on iga kohtunik kaastatud tööjaotusplaani koostamisse eesmärgiga jaotada kohtusse laekuv töö arvestades tänapäeva vajadusi kiirelt reageerida kohtute töökoormuse muutustele. 7.3. Kavandatav muudatus: kohtuhaldusmudeli muutmine 7.3.1. Mõju kohtutele Kohtute jaoks on tegemist on põhimõttelise muudatusega, sest kohtusüsteem võtab endale teadlikult suurema vastutuse kohtusüsteemi kujundamisel ja arendamisel. Laiemalt loob esimese ja teise astme kohtute haldamise lahutamine täitevvõimust eeldused terviklikuma, sõltumatuma ja efektiivsema kohtusüsteemi juhtimiseks ja väljaarendamiseks. Muudatuse tulemusel luuakse kohtute halduse ja arendamise korraldamiseks kohtusüsteemis senise kohtute haldamise nõukoja ümberkujundamise teel kohtute nõukogu (nõukogu). Kohtute nõukogu on kohtuhalduse juhtimise kõrgeim organ, kes suunab kohtute arendamist ja haldamist ning teeb kõige olulisemad kohtuhaldust puudutavad otsused. Lisaks luuakse Kohtuhaldusteenistus, mis hakkab pakkuma õigusemõistmiseks vajalikke tugiteenuseid ja toetama nõukogu kohtute arendamisel. KHT struktuuri ja täpsemad ülesanded kehtestab kohtute nõukogu, KHT struktuuris on näiteks kantselei, istungi- ja tõlketeenistus, IKT, turvateenistus, finants- ja varahaldus vms. Vajalikud ametikohad on kohtutes juba loodud ning need viiakse üle KHTsse. Võimalike uute inimeste värbamine näiteks lisanduvate haldusülesannete täitmiseks sõltub konkreetsest väljaselgitatud vajadusest ja eelarvest ning kohtusüsteemi edasistest arengutest. Kohtusüsteemi senine haldus- ja arendustegevus muutub oluliselt ning see eeldab kohtusüsteemilt sihiteadlikku kohanemist ja iseseisvust. Arvestades, et mingi hulk haldusülesandeid on juba Justiits- ja Digiministeeriumilt kohtutele üle antud, samuti on osa teenuseid kohtute üleselt konsolideeritud, on kohtusüsteemil juba praegu kogemused oma ülesannete ümberkorraldamisel. Seejuures tuleb arvestada, et lisaks konkreetsete ülesannete ülevõtmisele kaasnevad seadusega ka olulised organisatoorsed muudatused uute kohtusiseste organite loomisel. Nõukogu loomisega tekib kohtusüsteemil strateegiline otsustusorgan, kelle ülesanne on kohtusüsteemi arengut juhtida. KHT loomine toob omakorda kaasa tugiteenuste koondumise ja tsentraliseerimise. Seega kohtusüsteemi senine haldus- ja arendustegevus muutub oluliselt ning see eeldab kohtusüsteemilt sihiteadlikku kohanemist. Õigusemõistmise tugiteenuste koondamine KHTsse tagab kogu kohtusüsteemi tugiteenuste ühetaolisuse ja loob paremad eeldused nende kvaliteedi parandamiseks ning kohtute eripäraga 79 arvestamiseks. Lisaks, kuivõrd muudatuse tulemusena ei osale Justiits- ja Digiministeerium mitmel juhul enam protsessides, on tõenäoline, et haldustegevus muutub seetõttu paindlikumaks ja kiiremaks. Kohtusüsteemil tekib endal võimalus tegevuste arendamiseks planeerida ja ümber paigutada ressursse enda seatud prioriteetide järgi. Eelnõu koostamisel on hinnatud ka ümberkorralduse võimalikku rahalist mõju ja leitud, et muudatus on võimalik planeeritud kujul ellu viia selliselt, et kohtutele osutatavate tugiteenuste maht ei vähene ja kvaliteet ei kannata ning kohtute nõukogu teenindamisega seotud ülesanded täidetakse. Esiteks. KHT direktori ja valdkondade juhtide palgakulud on kaetud olemasolevate teenistuste juhtide ja seniste kohtudirektorite palgakuludega kohtute eelarvetes ning Justiits- ja Digiministeeriumi eelarvest üle antava eelarvega eelnevatest puudujäävas osas; Teiseks. Uute ametikohtade loomise ja kohtute nõukogu teenindamisega seotud kulude allikas on Justiits- ja Digiministeeriumi eelarvest üle antav eelarve, seejuures väheneb ministeeriumi ametnike arv kahe koha võrra ning kuni selle võrra võib kohtute ametnike arv suureneda. Muudatusega ei viida ministeeriumist KHTsse üle konkreetseid ametnikke või ametikohti, st kohtusüsteemile lähevad üle ülesanded ja ressurss 350 000 eurot aastas. Kohtusüsteem ise täidab ametikohad ja kujundab ülesannete täpsema sisu. Loodavad organid hakkavad kohtute toimimist igapäevaselt mõjutama. Eriti oluline igapäevane mõju on KHTl, kelle kätte koonduvad lisaks Justiits- ja Digiministeeriumilt üle antavatele ülesannetele ka kohtudirektorite ülesanded (näiteks finants- ja varahaldus) ja juba tsentraliseeritud teenused (näiteks tõlketeenistus ja arhiiviteenistus). Ehk oluline mõju kohtute igapäevasele tegevusele on tugiteenuste ühtlustamine kogu kohtusüsteemis. Samas positiivse mõjuna võib väheneda kohtute esimeeste töökoormus kohtute tegevuse korraldamisel, kuna nõukogul on võimalik tugiteenused esimeestelt KHTsse üle anda. Muudatus puudutab kogu kohtupersonali, s.o u 1000 inimest, sh ka neid, keda vahetult KHTsse üle ei viida, kuid kelle harjumuspärast töökorraldust muudatus mõjutab. Ebasoovitava mõjuna kaasneb kohtutele ümberkohanemise vajadus, muu hulgas praktiline vajadus asendada mitmeid kohtute seaduse alusel antud justiits- ja digiministri määruseid nõukogu otsuste või juhistega. Siiski on tegemist ühekordse suurema töömahuga. Kohtusüsteemipoolse riskina on välja toodud seda, kas kohtuhaldusest huvitatud kohtunikke on piisavalt (näiteks kohtute nõukogu liikmeks kandideerimisel). Arvestades kohtunike senist toetust uuele kohtuhaldusmudelile, on vähese huvi risk pigem väike. Samuti on tekkinud küsimus, kas kohtute suurem omavalitsus aitab saada ka rohkem ressursse või mõjub sellele hoopis negatiivselt. Tõenäoliselt võib mõju olla siiski positiivne, kuna kohtusüsteemil on võimalik ennast näidata varasemast strateegilisema planeerija ja arengueesmärkide seadjana. Kohtusüsteemi sisemise töökorralduse efektiivsuse tagamine on kohtute nõukogu korraldada. Seega kaasneb ebasoovitava mõjuna ümberkohanemise vajadus, kuid tervikuna on muudatusel positiivne mõju, kuna ülesannete killustatuse vähendamine ja suurem omavastutus tagavad kokkuvõttes ka kohtusüsteemi efektiivsema arendamise ja haldamise. 7.3.2. Mõju Justiits- ja Digiministeeriumile Muudatuse tulemusel antakse valdav osa kohtuhaldusega seotud ülesannetest Justiits- ja Digiministeeriumilt üle kohtusüsteemile. Sellised ülesanded on näiteks õigus määrata kohtumajade asukohad, nimetada ametisse ja vabastada ametist esimese ja teise astme kohtute 80 esimehed ning teha nende üle järelevalvet, koostada esimese ja teise astme kohtute eelarve eelnõu ja kinnitada eelarve jaotus kohtute vahel. Seega kaasneb muudatusega mõningane mõju ministeeriumi töökoormuse vähenemisele (kuni kahe ametikoha ulatuses), ressursile ja töö ümberkorraldamisele. Suuri kohanemisraskusi ministeeriumi töötajatele eeldatavasti ei kaasne. Ajutiselt võib ministeeriumile kaasneda teatud ümberkohanemise vajadus. Tervikuna on muudatusel positiivne mõju, kuna kohtuhaldusülesannete killustatuse vähendamine tagab eesmärkide selguse. 7.4. Kavandatav muudatus: kohtute infosüsteemi (KIS) arenduse ja haldamise üleandmine kohtusüsteemile 7.4.1. Mõju kohtutele Kohtud saavad ise korraldada oma digitaalse tööplatvormi (KIS, SALME) kujundamist. Vastava teenuse tellimine läheb lihtsamaks, kuna juhtimisahel lüheneb. Infosüsteemi tellijad on kohtute teenistujad ja/või kohtunikud, kes on ka ise arenduste lõppkasutajad, mistõttu on pädevad tegema kohtuniku töölauda ja kohtu sisemist töökorraldust mõjutavaid valikuid. Kohtusüsteemi IT-vajaduste hulk on kirev (erinevad menetlusliigid ja kohtuastmed, erinevad kasutajagrupid, suuremad ja väiksemad kohtud oma erisoovidega), seetõttu peab keegi olema otsustaja, mis hoiab süsteemi ülemäära keerukaks minemast (mis on reaalselt üks KIS-i probleeme). On otstarbekas, et selliseid valikuid tehakse kohtusüsteemi sees. 7.4.2. Mõju Justiits- ja Digiministeeriumine Ministeerium vabaneb ülesandest tellida kohtusüsteemi sisese kasutajaliidese haldamist ja arendamist. Selle asemel saab keskenduda suuremale pildile, erinevate infosüsteemide koostoimele ja turvalisusele. 7.4.3. Mõju Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (RIK) RIK-i jaoks läheb selgemaks, kes on teenuse tellija, teenuse juhtimine läheb lihtsamaks. Tellijal on vabamad käed teha tellimuse sisustamisel ülemäärast keerukust vältivaid valikuid. 7.5. Kavandatav muudatus: kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemise ja kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise lihtsustamine 7.5.1. Mõju kohtutele Muudatuse eesmärk on vähendada ülereguleerimist ja töökoormust kohtuniku taotluse läbivaatamisel ning suurendada kohtunikuameti atraktiivsust võimalike uute kohtunikukandidaatide seas. Kohtuniku osakoormusega töötamise muudatus võimaldab kohtu esimehel senisest paindlikumalt arvestada kohtunike vajadustega, muutes töökeskkonna ajakohasemaks. Kohtunikuamet on eluaegne ja kohtusüsteemisisesed karjäärivõimalused on piiratud ning kohtuniku ajutise äraoleku korral ei saa talle määrata asendajat, seepärast on mõistlik pakkuda töötamiseks paindlikke võimalusi. Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise lihtsustamine ajakohastab PSi § 147 lõikes 1 sätestatud kohtunikuameti eluaegsuse nõuet, kuna ei ole põhjendatud seada piirvanusest kauem töötada sooviva kohtuniku volituste pikendamisele liiga kõrgeid nõudmisi. Muudatus toetab 81 kohtute haldusmudeli muutmise eesmärki vähendada ülereguleerimist ja liigset töökoormust, kuna staažikas ja väljakujunenud praktikaga kohtunik saab kohtusüsteemis töötada kauem. Arvestades praegust põlvkondade vahetust kohtusüsteemis, avaldab muudatus positiivset mõju lõppastmes ka menetluste kiirusele ja kvaliteedile. Kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlusi või kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise taotluste menetlemine ei ole sage ning toimub vastavalt vajadusele. Muudatus puudutab kõiki kohtunikke. Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda näiteks kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotluste mõningane kasv, mis võib mõnevõrra suurendada teiste sama valdkonna kohtunike töökoormust. Mõju avaldumist on võimalik vältida, kuna kohtu esimehel on korrakohase õigusemõistmise tagamise kohustus. 7.6. Kavandatav muudatus: kohtunikule tagasiside andmine Muudatuse kõige olulisem mõju avaldub eeskätt teise astme ja Riigikohtu kohtunike töökoormusele ja -korraldusele. Madalama astme kohtunikuga tagasisidevestluse pidamine ja selleks ettevalmistamine tekitab kõrgema astme kohtunikele juurde lisakohustusi ja suurendab töökoormust. Kuigi eelduslikult toob kavandatav muudatus esialgu töökoormuse kasvu, siis kuna eelnõu kohaselt tagasisidevestlusi peetakse ennekõike kohtunikega, kelle töös tuvastatakse süstemaatiliselt esinevad puudused, peetakse vestlusi arvatavasti pigem vähe. Selleks et tagasiside andmine ja selleks ettevalmistamine ei suurendaks oluliselt kohtunike töökoormust ega avaldaks negatiivset mõju kohtuasjade lahendamisele, sh menetlustähtaegadele ja -kiirusele, saab tagasisidevestlusi korraldav kohus planeerida nende toimumise pikema aja peale. ENCJ raportis on leitud, et kui kohtuniku hindamise eesmärk on kohtuniku professionaalse arengu toetamine, siis on sobivaim hindamiste sagedus kord 2–4 aasta jooksul. Edaspidi peaks kõrgema astme kohtute koormus vähenema, sest kohtunike professionaalne areng on rohkem toetatud ja praktika paraneb, kuid on ette näha, et tagasisidevestluste arv ühel perioodil ei saa olla suur ja neid pigem hakatakse pidama probleemide esinemisel. Muudatus ei avalda mõju esimese astme kohtunike töökoormusele ega -korraldusele, sest tagasisidevestlus on teise astme ja Riigikohtu kohtunike ülesanne. Muudatus avaldab mõju hinnatavatele kohtunikele. Tagasiside annab kohtunikule objektiivset teavet tema töö tugevustest ja nõrkustest. Kriitilisema tagasiside korral võib see mõjuda kohtunikule negatiivselt. Kui aga tagasisidet antakse konstruktiivselt ning kohtunikku suunab ja juhendab kõrgema astme kohtunik, siis on pikaajalisem mõju positiivne. Positiivne tagasiside, sh kohtuniku tugevuste väljatoomine, võib suurendada hinnatava kohtuniku enesekindlust ja tema töömotivatsiooni, kuna see tunnustab tema töö kvaliteeti ja panust kohtusüsteemi. Lisaks ei tekita positiivse tagasiside andmine üldjuhul probleeme kohtuniku sõltumatuse aspektist. Seeläbi on kohtunikud oma töös toetatud ning paraneb lahendite ja menetluse kvaliteet. Kohtumenetluses osalevate isikute jaoks on muudatuse mõju positiivne, kuna kohtunikule tagasiside andmise laiem eesmärk on tagada kvaliteetne kohtumenetlus ja seeläbi suurendada menetlusosaliste rahuolu kohtumenetlusega. Muudatus aitaks kaasa kohtusüsteemist positiivse kuvandi kujundamisele ja hoidmisele ning suurendaks ühiskonna usaldust kohtusüsteemi vastu, 82 kuna see näitab, et kohtusüsteem tegeleb kohtunikega, kelle töö kvaliteedile võib teha etteheiteid. 7.7. Kavandatav muudatus: kohtuniku ametipiirangute täpsustamine Mõju ulatus on keskmine. Muudatuse eesmärk on muuta kohtunikuamet nüüdisaegsemaks ja kohtusüsteem atraktiivseks tööandjaks kvalifitseeritud kandidaatidele, kes piisavate sotsiaalsete tagatiste puudumise ja karmide tegevuspiirangute tõttu jätaksid kohtunikuametisse kandideerimata. Muudatus oleks positiivne ka juba ametisolevatele kohtunikele, kes kohtunikuameti kõrvalt saaksid tegeleda ka muu kohtuniku enesearengut toetava tegevusega ning oma isiklikku ja perekonna vara haldamist paremini korraldada. Sedasi saavad esmajoones kohtunikud, kellele kohtunikupensioni ei maksta, soodsamad võimalused pensioni kogumiseks. Mõju avaldumise sagedus on pigem keskmine, kuna juba praegu on kohtunikel lubatud osaleda akadeemilises tegevuses ja õigusloomes ning rahvusvaheliste organisatsioonide juriidilises töös, mistõttu ei mõjuta muudatus oluliselt kohtu töökorraldust. Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna muudatus puudutab kõiki kohtunikke. Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda äritegevuse korraldamisega kaasnev ajakulu, mis võib pärssida kohtuniku võimet keskenduda ametiülesannete täitmisele. Kohtunik korraldab oma tööaja iseseisvalt (KS § 6 lg 1 esimene lause) ja peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu (KS § 6 lg 1 teine lause). See tähendab, et kohtunikul on suur otsustusõigus selle üle, kuidas ta oma menetluses olevate kohtuasjade menetlust korraldab. Lisaks võib kaasneda negatiivne mõju, kui kohtunik tegeleb äritegevusega viisil, mis kahjustab õigusemõistmise huve. Võimalikud riskid maandab taandamise instituut ja äärmuslikel juhtudel distsiplinaarmenetluse algatamine. Samuti on kohtunikul KVSi § 13 lõike 1 punkti 1 järgi kohustus oma majanduslike huvide deklareerimiseks, mis võimaldab neid kontrollida. Kuna eesmärk on kohtunikuamet ajakohastada ning leida sobivate isikuomaduste ja kvalifikatsiooniga kohtunikukandidaate, on muudatus kohtusüsteemile pikas perspektiivis positiivne. 7.8. Kavandatav muudatus: rahvakohtunike institutsiooni kaotamine Mõju ulatus on keskmine. Muudatusega kaasneb positiivne mõju kohtutele, kuna ainult professionaalse kohtukoosseisu kasutamine tagab õigusemõistmise kvaliteedi ja väheneb menetluste aegumise risk. Lihtsustub kohtute töökorraldus, kuna ei pea enam korraldama rahvakohtunike kutsumist, asendamist, tasustamist ja administreerimist. Suureneb paindlikkus kohtukoosseisude moodustamisel. Mõjutatud sihtrühm on väike, kuna see puudutab süüteokohtunikke osaliselt. Muudatus ei mõjuta praegu kriminaalmenetlustesse kaastatud rahvakohtunikke, kuna nende volitused kestavad kohtumenetluste lõpuni. Mõningane negatiivne mõju võib kaasneda avalikkuse usaldusega kohtusüsteemi vastu, st avalikkusele võib tunduda, et väheneb nn kodanike osaluse tunne. Samas pole see üheselt prognoositav, sest vastupidi peaks usaldus professionaalse õigusemõistmise vastu suurenema. Muudatusega kaasnevad väikesed positiivsed mõjud majandusele (kulud vähenevad) ja kohaliku omavalitsuse asutustele, nende halduskoormus väheneb. 7.9. Järelhindamine 83 Pärast seaduse rakendamist on oluline hinnata, kas kohtuhaldusmudeli muudatus, st kohtuhaldusülesannete täitevvõimult kohtusüsteemile üle andmine on olnud eesmärgipärane. Eesmärk on saavutatud, kui on tagatud ühtne ja ühtlase kvaliteediga kohtuhaldusteenus kõigi esimese ja teise astme kohtute jaoks, vähenenud on kohtuhaldusülesannete killustatus ning loodud on kohtute eelarvestamise ja strateegilise planeerimise tervikmudel. Arvestades, et muudatuste mõju selgub pikema aja vältel, teeb Justiits- ja Digiministeerium järelhindamise hiljemalt 2030. aasta alguseks. Järelhindamise tulemusest peaks selguma tehtud muudatuse põhjendatus ja vajaduse korral ka ettepanekud tehtud valikute muutmiseks. 8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kohtuhaldusmudeli muudatus toob kaasa lisatöid kohtutele sisemise töökorralduse ümberkorraldamiseks. Kulud, mis on seotud Justiits- ja Digiministeeriumilt kohtusüsteemile üleantavate ülesannete täitmisega, antakse üle kohtute ja KHT eelarvesse (350 000 eurot aastas, mis sisaldab ka ametikoha kulusid). Lisaks tekib kohtusüsteemil õigus oma eelarvet ise kujundada ja jagada ressursse paindlikumalt kohtusüsteemi arendamiseks esmatähtsatesse valdkondadesse. Rahvakohtunike institutsiooni kaotamisega hoitakse kokku ligikaudu 100 000 eurot aastas. Kohtutele antakse üle seni Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse kuuluv kohtute eelarve. Kehtiv riigi eelarvestrateegia 2026–2029 näeb kohtutele ette aastateks 2027– 2029 allolevas tabelis näidatud eelarve, mis liigub kohtutele kaasa. Kuivõrd uus eelarvestrateegia kinnitatakse Vabariigi Valitsuses 2026. aasta septembris, siis võivad numbrid muutuda, sh lisandub ka 2030. aasta. Tabel 5. Kohtute eelarve 2027–2029 (täiseurodes) Eelarve liik 2027. a 2028. a 2029. a Kohtud (grupp) TULUD KOKKU 34 955 219 34 955 219 34 955 219 KULUD KOKKU 61 504 618 67 296 617 70 619 392 Tööjõukulu ja majandamiskulu kokku, sh 59 428 501 65 220 500 68 543 275 Kohtunike palgafond (KRAPS) 24 995 296 28 551 892 30 592 253 Kohtujuristide ja kohtunikuabide palgafond (KRAPS) 15 171 555 17 406 958 18 689 372 Kohtute kolmandate isikute kulud 2 118 000 2 118 000 2 118 000 Kohtute postikulud 635 000 635 000 635 000 Käibemaks 2 038 617 2 038 617 2 038 617 Amortisatsioon (mitterahaline) 37 500 37 500 37 500 Kohtute (ja samas ka teiste asutuste) tööga seotud erinevate infosüsteemide ja muude digiteenuste (nt e-toimik, avalik e-toimik, digitoimik, Riigi Teataja, karistusregister, äriregister, kommertspandiregister, kinnistusraamat, laevakinnistusraamat, justiitsinfosüsteemide 84 aruandluskeskkond, kättetoimetamisportaal jm) vastutavaks töötlejaks jääb Justiits- ja Digiministeerium. Vastavad kulud jäävad ministeeriumi eelarvesse. Samas antakse eelnõuga kohtusüsteemile üle vastutava töötleja roll kohtute infosüsteemi kui kohtute sisemise töökeskkonna suhtes. Koos sellega on mõistlik anda üle ka kohtuistungite transkriptsiooniks (helifailide tekstifailideks teisendamiseks) kasutatav teenus SALME. Tabel 6. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kohtuinfosüsteemide tiimi eelarve 2026. aastal (täiseurodes) Kohtute infosüsteem (üleantav) 379 818 Transkriptsiooniteenus (SALME) (üleantav) 90 235 Maksekäsu infosüsteem 273 192 Juhtimine; muud teenused 356 027 Kõik 2026. aastal kaasnevad kulud uutele funktsioonidele kaetakse olemasoleva eelarve piires, vajadusel 2026. aasta riigieelarve seaduse muudatustega asutuste vahelist eelarvet korrigeerides. Täpsed muutmisvajadused selguvad muudatuste rakendamisel ja sõltuvad muuhulgas ka jooksva aasta eelarve täitmisest. Kohaliku omavalitsuse tegevust seaduse rakendamine ei mõjuta. 9. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. Seadusemuudatuse tõttu tuleb muuta: 1) Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määrust nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“;111 2) justiitsministri 15.02.2006. a määrust nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“;112 3) justiitsministri 12.07.2010. a määrust nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“;113 4) justiitsministri 19.12.2012. a määrust nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“;114 5) justiitsministri 08.02.2018. a määrust nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“. Kehtetuks muutuvad: 1) justiitsministri 27.10.2005. a määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad“;115 2) justiitsministri 19.12.2006. a määrus nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“;116 3) justiitsministri 29.07.2009. a määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“;117 111 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017055?leiaKehtiv. 112 https://www.riigiteataja.ee/akt/995360?leiaKehtiv. 113 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122012047?leiaKehtiv. 114 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122012010?leiaKehtiv. 115 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024015?leiaKehtiv. 116 https://www.riigiteataja.ee/akt/129052018017?leiaKehtiv. 117 https://www.riigiteataja.ee/akt/122012020004?leiaKehtiv. 85  4) justiitsministri 14.04.2015.a määrus nr 15 „Maakohtute rahvakohtunike arvu määramine“;118 5) justiitsministri 19.12.2019. a määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“.119 6 justiitsministri 27.10.2005. a määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“;120 10. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, arvestades järgmisi erandeid: 1) § 1 punktid 1, 62, 71, 73, 76, 98 ja 126 jõustuvad 2026. aasta 1. mail. Jõustuvad muudatused, mis on vajalikud eelkõige kohtute nõukogu liikmete valimiseks, näiteks nõukogu koosseis, kohtunike täiskogu õigus valida nõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed, samuti kohtute haldamise nõukoja pädevus kehtestada enne 01.07.2026 ise nõukogu liikmete valimise kord (tulevikus on see nõukogu pädevuses) ja ministri pädevus määrata ajutine KHT direktor. 2) § 1 punktid 64 ja 70 ning §-d 2 ja 4 jõustuvad 2026. aasta 1. juulil. Jõustuvad eelkõige muudatused, mis on seotud nõukogu tööle hakkamisega. Uue kohtuhaldusmudeli rakendamise ajaraami iseloomustab allolev tabel. Tabel 7. Rakenduskava 2026.a 2027.a Rakenduskava (kohtuhaldusmudel) jaan apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets Kohtute nõukogu liikmete valimiskorra ettevalmistamine Esimeste sätete jõustumine (01.05.2026) KHN kinnitab uue valimiskorra Kohtute nõukogu liikmekandidaatide esitamine Kohtute nõukogu liikmete valimised täiskogus, mittekohtunikest liikmete määramine Kohtute nõukogu alustab tööd (osaliselt) (01.07.2026) JDM minister määrab ajutise KHT direktori KHT alustab tööd (01.09.2026) Seaduse jõustumine (01.01.2027) (sh lõplik pädevuste üleminek) 118 https://www.riigiteataja.ee/akt/12766426. 119 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122019015?leiaKehtiv. 120 https://www.riigiteataja.ee/akt/102042024007?leiaKehtiv. 86 11. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Registrite- ja Infosüsteemide Keskusele ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. Eelnõu kooskõlastasid märkustega Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium. Arvamuse esitasid Eesti Kohtunike Ühing, Riigikohus, Tartu Ringkonnakohus, Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus, Harju Maakohus, Tartu Halduskohus, Riigiprokuratuur, Advokatuur ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Eelnõule on lisatud kooskõlastustabel (lisa 1), milles kajastuvad vastused kooskõlastamise käigus esitatud märkustele ja ettepanekutele. 87