Kodakondsuse seaduse ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise kooskõlastamine

EELNÕU 0 7 . 0 1 .202 6 Kodakondsuse seaduse , Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus § 1. Kodakondsuse seaduse muutmine Kodakondsuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 6 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „ (2) Püsivalt Eestis elamine käesoleva seaduse tähenduses on välismaalase Eestis viibimine Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel, kui tema peamine elukoht on Eestis. “; 3) paragrahvi 6 lõiget punkti 2 1 täiendatakse pärast sõna „millest“ sõnaga „viimased“; 4 ) paragrahvi 8 lõige 4 ja § 9 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks ; 5 ) paragrahvi 13 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Alaealine, kes on sündinud Eestis või kes asu nud b kohe pärast sündi koos vanema või vanematega püsivalt Eestisse elama, saab Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras sünni hetkest arvates , kui lapse sünni hetkeks on : 1) tema üks vanem elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja teine vanem elab Eestis elamisloa alusel ning ükski riik ei pea tema vanemaid kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks; 2) teda üksi kasvatav vanem elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja ükski riik ei pea tema vanemat kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks. “; 6 ) paragrahvi 13 täiendatakse lõi kega 4 3 järgmises sõnastuses : „( 4 3 ) Alla 15-aastane alaealine, kes on sündinud Eestis või kes asu b nud kohe pärast sündi koos vanema või vanematega püsivalt Eestisse elama ja elab püsivalt Eestis , saab Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, kui seda : 1) taotlevad temale vanemad, kes taotluse esitamise hetkeks on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks; 2) taotleb temale teda üksi kasvatav vanem või lapsendaja, kes taotluse esitamise hetkeks on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks. “; 7 ) paragrahvi 20 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 8 ) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui õigusnormid või faktilised asjaolud muutuvad kodakondsuse taotluse menetluse ajal, kohaldatakse kodakondsuse taotluse esitamise ajal kehtinud õigusnorme. Kui kodakondsuse taotluse esitanud alaealine saab kodakondsuse taotluse menetluse ajal 18-aastaseks, loetakse, et ta on kodakondsuse saanud alaealisena.“; 9 ) paragrahvi 24 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ või Eesti välisesindusele, kui isik elab püsivalt välisriigis “ ; 10 ) paragrahvi 28 lõi ke 1 punkt 5 ja lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 1 1 ) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kasuks“ sõnadega „või kui isik on mõne muu riigi kodakondsuses, kuid ei ole vabastatud Eesti kodakondsusest “; 1 2 ) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui Eesti kodakondsuse kaotanuks lugemise menetluse käigus selgub, et isik ei ole sünniga omandatud muu riigi kodakondsust vormistanud. Kui isik vormistab sünniga omandatud muu riigi kodakondsuse hiljem, loetakse ta käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel Eesti kodakondsuse kaotanuks.“; 1 3 ) seadust täiendatakse §-ga 36 6 järgmises sõnastuses: „ § 36 6 . Enne 2027. aasta 1. jaanuari sündinud alaealise le Eesti kodakondsuse saamine (1) Enne 2027. aasta 1. jaanuari sündinud a A lla 15-aastane alaealine, kes on sündinud Eestis või kes asus kohe pärast sündi koos vanema või vanematega püsivalt Eestisse elama, saab Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras 2027. aasta 1. jaanuarist arvates, kui: 1) vähemalt üks tema üks vanematest või last üksi kasvatav vanem, keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks, on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat; 2) alla 15-aastane alaealine elab püsivalt Eestis. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alaealine ei saa Eesti kodakondsust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmise korral, kui tema vanemad või last üksi kasvatav vanem esitab Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutusele taotluse lapse Eesti kodakondsusest loobumiseks enne 2028. aasta 1. jaanuari. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud määratlus isikutest, keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks, hõlmab ka isikuid, kes olid enne 1991. aasta 20. augustit NSV Liidu kodanikud ja keda ükski muu riik ei ole pidanud kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks. “. § 2. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine Euroopa Liidu kodaniku seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv i 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Perekonnaliikmele antakse tähtajaline elamisõigus viieks aastaks.“; 2) paragrahv i 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Perekonnaliikmel, kes on perekonnaliikme viibimisõiguse, viisa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat järjest, on õigus alalisele elamisõigusele. “. § 3 . Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 35 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ning konsulaarametnikul“; 2) paragrahvi 270 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ja välisesinduses 180 eurot“ ; 3) paragrahvi 271 lõi getes 2 ja 3 asendatakse arv „115“ arvuga „45“ ; 4) paragrahvi 271 lõikes 2 asendatakse arv „ 145 “ arvuga „ 7 5“. § 4 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 7 . aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ……………… 202 6 Algatab Vabariigi Valitsus ……………… 202 6 Teie 14.01.2026 nr 1-6/3354-1, SIM/25- Siseministeerium 1280/-2K [email protected] Meie 19.02.2026 nr 8-2/300 "Kodakondsuse seaduse ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse" eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Siseministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks „Kodakondsuse seaduse, Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse“ eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega. 1. Seletuskirja 7. osas on selgitatud, et vaja on arendada Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu ning isikut tõendavate dokumentide andmekogu, mille arendustöödega kaasnevad kulud kaetakse Siseministeeriumi valitsemisala olemasolevast eelarvest ning tegemist on tehniliste muudatustega. Täname selgituste eest ning vabandame, et 2024. aastal, mil tegime muudatusettepanekuid andmekogu sätete muutmiseks, jäi tähelepanuta andmekogu põhimääruse volitusnormi sõnastus. Palume eelnõusse lisada kodakondsuse seaduse § 21 lõikes 1 sisalduva Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu põhimääruse kehtestamise volitusnormi muudatus. Hetkel näeb nimetatud volitusnorm ette, et andmekogu on valdkonna eest vastutava ministri asutatud andmekogu, mille põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuna andmekogu regulatsiooni kehtestamisega seaduse tasandil on andmekogu juba asutatud, siis ei saa selle asutamist edasi delegeerida, seega palume sõnastada kodakondsuse seaduse § 21 lõige 1 järgmiselt: (1) Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu (edaspidi käesolevas paragrahvis andmekogu) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 2. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud eelnõu failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 Lisa: eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega Katariina Kärsten 53888918 [email protected] Helen Uustalu Inge Mehide 2