Leping

Pakkumuse vorm Hankija: Justiits- ja Digiministeerium Väikehanke nimetus: „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra analüüs“ Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Tartu Ülikool Pakkuja registrikood 74001073 Pakkuja juriidiline aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja Pakkuja kontaktisik/ volitatud isik lepingu täitmisel - Priit Pikamäe, Tartu Ülikooli külalisprofessor, nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, õigusteaduskond, [email protected] telefoninumber) Analüüsi kirjeldus (tegevused ja metoodika): Tellitava töö eesmärk on analüüsida kehtivat advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu ja kulude hüvitamise korda ning selle rakendamispraktikat, et selgitada välja regulatsiooni peamised probleemkohad, ebaselgused ja muutmisvajadused. I. Õiguslikud lähtekohad kvaliteetse riigi õigusabi tagamiseks Kuigi põhiseaduses ei ole otsesõnu riigi õigusabi nimetatud, on see tugevalt seotud eeskätt põhiseaduses loetletud õigusriigi printsiibi (§ 10) ja menetluspõhiõigustega (§-d 15, 21–22 jt). Seega võib igal õigusabi andmise süsteemi muudatusel olla põhiseaduslik mõõde. Põhiseaduslik dimensioon seondub otseselt tellija küsimusega, mil määral toetab kehtiv advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord riigi õigusabi eesmärki tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. Õigusriigi printsiip kohustab riiki muu hulgas pakkuma efektiivset õiguskaitset. Riigipoolset tuge õigusvaidlustes osalemiseks kohustavad samuti osutama põhiseaduse § 12 lg-s 1 ja § 15 lg-s 1 vastavalt sätestatud diskrimineerimiskeeld koostoimes kohtusse pöördumise põhiõigusega. Neist järeldub, et pelgalt kellegi materiaalne võimekus ei tohi saada takistuseks oma rikutud subjektiivsete õiguste kohtulikuks maksmapanekuks. Vahendite puudumine muudaks ilma riigipoolse õigusabita õiguste kaitse kohtus raskeks või hoopis võimatuks, kuna see võib välistada nii asjatundliku õigusnõu saamise kui ka nt asja algatamiseks nõutava riigilõivu tasumise. Seega peab igasugune riigi õigusabi süsteem tagama, et saadav õigusabi ei sõltuks kohtusse pöörduja varanduslikust seisust ning et kohtusse pöördujate sotsiaalne ebavõrdsus ei tähendaks automaatselt oma rikutud õigustele kaitset otsivate isikute ebavõrdsust õigusemõistmise ees. Riigil lasub niisiis põhiseadusest tulenev kohustus luua regulatsioon, et isikud saaksid ka materiaalse kitsikuse korral pöörduda kohtu poole oma seaduslikele õigustele kaitse saamiseks. Kui riigi õigusabi tasu on liiga väike, siis pärsib see riigi kulul kvaliteetse õigusabi osutamist. Teiselt poolt peab regulatsioon arvestama sellega, et riigieelarve vahendeid kasutataks säästlikult. Optimaalseks saab pidada lahendust, mis saavutab võimalikult suure tasakaalu nende kahe vastandliku eesmärgi vahel. Analüüsi käigus käsitletakse kehtivaid õigusakte lähtudes neile Riigikohtu poolt antud tõlgendusest, selgitades nende pinnalt kogumis välja riigi õigusabi osutamise regulatsiooni peamised probleemkohad ja muutmisvajadused. II. Kehtiv advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord Riigi õigusabi on defineeritud kui füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine. Selle alused ja kord on määratud riigi õigusabi seadusega (RÕS, RT I 2004, 56, 403; RT I, 05.07.2025, 18). Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord on kehtestatud Justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16. Analüüs keskendub tellija lähteülesandest tulenevalt mh ka sellele, kuidas mõjutab kehtiv tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord riigi õigusabi tagamise operatiivsust ning seejärel küsimusele, kas ja kuidas mõjutavad olemasolevad lahendused riigi õigusabi kvaliteeti ja kättesaadavust Eesti eri piirkondades. Riigikohus on juba 2013. a lahendis nr 3-2-1-152-12 leidnud, et riigi õigusabi saajale peab juba riigi õigusabi saamisel olema selge, mis tingimustel talle seda kokkuvõttes osutatakse. Vastuse leidmiseks tellija küsimusele, kas kehtiv kord tagab võrreldavates olukordades sarnase tasustamise ja kulude hüvitamise, saab lähtekohana kasutada kehtiva korra senist rakenduspraktikat. Seadusandja poolt kehtestatud maksimaalne tunnitasu on oluliselt madalam turutasust. Mida suuremad on käärid keskmise õigusabitasu turuhinna ja õigusnormiga kehtestatud tunnitasu vahel, siis seda suurem on tõenäosus, et riigi õigusabi vajavad isikud ei pruugi saada kvaliteetset õigusabi. Kehtiva regulatsiooni analüüsi käigus keskendutakse ka küsimusele, millised riskid kaasnevad tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra säilitamisega muutmata kujul. Ühelt poolt mõjutab õigusabi kättesaadavust advokaatide valmisolek seda abi osutada, mis võib sõltuda nii tasu suurusest kui selle saamisega seotud halduskoormusest. Teisest küljest ei ole riigi õigusabi mitte alati ainult riigipoolne kink, kuna sellega võib kaasneda kohustus hüvitada osamaksetena riigi õigusabi tasu ja kulud täielikult või osaliselt. Nende kulude riigipoolne sissenõudmine täitemenetluse korras ei pruugi samas olla majanduslikult mõistlik. Analüüsi käigus käsitletakse lisaks riigi õigusabi andmist reguleerivatele õigusaktidele ka Riigikohtu praktikat tasu määramise ja vähendamise küsimustes ning analüüsitakse tasumäärade ajakohastamine ja indekseerimise ühtlustamise vajadust. III. Menetlusliigid Riigi õigusabi seadus eristab riigi õigusabi andmist menetlusliikide kaupa, lisaks saab riigi õigusabi taotleda ka isiku esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus, mistõttu tuleb tellija ülesandest juhindudes hinnata menetluse eri liikide problemaatikat analüüsi objektiks olevates küsimustes. Kohtusse pöördumine peab olema kõikide menetlusliikide puhul võimalikult efektiivselt tagatud. Analüüsi käigus selgitatakse kehtivat regulatsiooni analüüsides vastus tellija küsimusele kas ja millises ulatuses on kehtiv tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord praktikas ühtlaselt rakendatav ning millised on peamised probleemid ning millest need tulenevad. Seejuures käsitleb analüüs samuti riigi õigusabi taotlemise ja väljamaksmise korda, mh seda, kas ühe menetlusliigi sees sätestatud koefitsiendid riigi õigusabi tasule on põhjendatud, selged ja arusaadavad. Erinevate menetluslikude võrdlus peab eelduslikult andma vastuse, kas kehtiv kord tagab võrreldavates olukordades sarnase tasustamise ja kulude hüvitamise. Riigikohus on tsiviilasjades väljendanud seisukohta, et menetlusosalise riigi õigusabi taotlus tuleb lahendada üldjuhul enne asja sisulist lahendamist (RKTKo 19.06.2020, 2-18-6499, p 13.2). IV. Riigi õigusabi piirangud Riigi õigusabi ei tagata automaatselt, mistõttu analüüs sisaldab samuti hinnangut riigi õigusabi piirangutele. Analüüsi käigus uuritakse kriteeriumeid, mida kohus arvestab riigi õigusabi andes, nende kriteeriumite otstarbekust ja põhiseaduspärasust. Samas võib ka liiga väike iseseisev kulude kandmise risk aidata kaasa sellele, et menetluses ei jõuta kokkuleppele või suureneb soov protsessida lihtsalt protsessimise enda pärast. Analüüsi käigus hinnatakse ka, milliseid andmeid tuleb riigi õigusabi taotlejal esitada kohtule ehk näidisvormide ajakohasust. Kas piirang, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi siis, kui taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, on kohaldatav ühetaoliselt kõikides menetlusliikides. V. Riigi õigusabi eesmärkide tagamine ning vahendite kasutamise kontrollimehhanism Riigi õigusabi peaks ideaalis tagama olukorra, kus nii selle saaja kui ka mittesaaja oleksid menetluses vähemalt võrreldavatel positsioonidel. Nimetatuga seondub tellija küsimus, kas tasustamise põhimõtted on kooskõlas osutatava töö mahu ja vastutusega. Täiendavalt tuleb uurida, kas advokaadi liitumine riigi õigusabi süsteemiga võimaldab osutada õigusabi paindlikult. Analüüsi käigus võrreldakse eri menetlusliikide lõikes, kas osutatav õigusabi võiks tagada riigi õigusabi saava menetlusosalise vähemalt eelduslikult võrdse kaitse. Teisest küljest ei tohi tasu maksmise korra halduskoormus saada takistuseks asjatundliku abi saamisel. Advokatuuril on kohustus Justiits- ja Digiministeeriumile esitada riigi õigusabi osutamiseks ja advokatuuri poolt avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks eraldatud vahendite kasutamise kohta aruanne. Pakkuja nägemuse eelduslikust ajakavast: (võib olla esitatud eraldi vabas vormis dokumendina) Analüüsi aruande esmaversioon esitatakse tellijale hiljemalt 16.03.2026, lõplik versioon hiljemalt 31.03.2026. Esialgne ajakava: 1) 20.02. – 03.03.2026: kehtiva regulatsiooni analüüs lähtudes menetlusliikidest 2) 04.03. – 10.03.2026: ettepanekute väljatöötamine olemasoleva korra parandamiseks ning tasude ja kulude summade ühtlustamiseks, samuti lahenduste modelleerimine tasude ja kulude lihtsamaks ja kiiremaks taotlemiseks ning väljamaksmiseks; 3) 10.03. – 16.03.2026: analüüsi aruande esmaversiooni koostamine ja esitamine tellijale; 4) 16.03. – 31.03.2026: analüüsi aruande esmaversiooni arutamine tellijaga ning selle tulemina analüüsi aruande lõppversiooni koostamine. Pakkuja varasema kogemuse kirjeldus analüüside koostamisel: (võib olla esitatud eraldi vabas vormis dokumendina) Tellija küsitud analüüsi töörühmas on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud, kellel on varasem rikkalik kogemus õigusteaduslike analüüside koostamisel, samuti teadmised ja kogemused riigiõiguse, kohtumenetluste ja menetluslike põhiõiguste valdkonnas ning põhjalik praktiline kokkupuude erinevate kohtumenetluste spetsiifikaga. Töörühma juhib õigusteaduskonna külalisprofessor ning teaduskonna direktor dr iur Priit Pikamäe, riigikohtunik alates 2006, Riigikohtu esimees 2013–2019, Euroopa Kohtu kohtujurist 2019–2024. Nendel ametikohtade täitmise tõttu on tal sügavad ja põhjalikud teadmised Eesti kohtusüsteemi toimimisest ning kohtute töö korraldamisest. Janar Jäätma (PhD) töötab õigusteaduskonnas õppeülesande täitjana, töötanud 2006–2017 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi nõunikuna, 2017–2018 Tartu Halduskohtu kohtunikuna ning alates 2019. a Tartu Ringkonnakohtu kohtunikuna. Analüüsi teemaga seonduvalt omab ta seega erinevatest kohtuastmetest saadud kogemusi ja põhjalikke teadmisi. Ühtlasi on ta halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande üks autoritest. Peeter Tarvis on alates 01.09.2025 õigusteaduskonna doktorant, alates 2019. a Riigikohtu tsiviilkolleegiumi nõunik, seminarijuhendaja Tartu Ülikoolis tsiviilkohtumenetluse aines. Seoses spetsialiseerumisega tsiviilkohtumenetlusele on tal põhjalikud teadmised tsiviilkohtumenetlusest. Triin Uusen-Nacke (dr iur) on õigusteaduskonna eraõiguse osakonna külalislektor, alates 2015 Tartu Ringkonnakohtu kohtunik. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi nõunik 2005-2012, Tartu Maakohtu kohtunik 2012-2015. Töötamine erinevates kohtuastemetes koos akadeemilise tööga ülikoolis on andnud talle põhjaliku kogemuse õiguse rakendaja ees seisvatest ülesannetest, menetlusosaliste õiguste teostamise võimalustest ning kohtute üldisest töökorraldusest. Töörühma liikmete CV-d on kättesaadavad ETIS-es lingilt: Priit Pikamäe https://www.etis.ee/CV/Priit_Pikamäe/est/ Janar Jäätma https://www.etis.ee/CV/Janar_J%C3%A4%C3%A4tma/est/ Peeter Tarvis https://www.etis.ee/CV/Peeter_Tarvis/est/ Triin Uusen-Nacke https://www.etis.ee/CV/Triin_Uusen-Nacke/est/ Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühikute arv KOKKU (eurot) Töörühma liikmete töötasud koos maksudega kmpl 26 312 1 26 312 Pakkuja/TÜ kaudsed kulud kmpl 3 588 1 3 588 Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) 29 900 Käibemaks 24%: 7 176 Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) 37 076 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikehanke dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et kasutame lepingu täitmisel keskkonnahoidlikke lahendusi. 5. Kinnitame, et oleme meeskonna komplekteerimisel järginud võrdse kohtlemise ja mitte- diskrimineerimise põhimõtteid. 6. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. Pakkumus on jõus 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Pakkuja: Tartu Ülikool Pakkuja esindaja: Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja /allkirjastatud digitaalselt/  VÄIKEHANGE „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra analüüs“ Käesoleva dokumendiga kutsub Justiits-ja Digiministeerium Teid esitama pakkumust väikehankel. HINNAPÄRING KOOS TEHNILISE KIRJELDUSEGA 1. ÜLDINFO Justiits- ja Digiministeerium 1.1 Hankija andmed Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik 1.2 Hanke eest vastutav Marilin Reintamm, telefon 6803116, [email protected] isik Tellitaval tööl on kaks eesmärki: 1) analüüsida, kas ja millises ulatuses kehtiv advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord1 vastab riigi õigusabi tegelikule mahule ja iseloomule, menetluste efektiivsuse ja kvaliteedi 1.3 Hanke objekti tagamise vajadusele; lühikirjeldus ja eesmärk 2) välja selgitada võimalused riigi õigusabi tasumäärade ühtlustamiseks erinevates menetlusliikides. Millised on võimalikud riskistsenaariumid, nende esinemise tõenäosus ja riskide maandamismeetme ettepanekud? 1.4 Eeldatav maksumus 29 900 eurot km-ta2 1.5 Riigihangete - Keskkonnahoidlik hankimine: jah strateegiliste - Sotsiaalselt vastutustundlik hankimine: jah põhimõtete kasutamine 2. HANKE OBJEKTI TEHNILINE KIRJELDUS, OLULISEMAD TINGIMUSED, NÕUDED PAKKUJALE JA PAKKUMUSELE Hanke objekti tehniline kirjeldus Tellitava töö eesmärk on analüüsida kehtivat advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu ja kulude hüvitamise korda ning selle rakendamispraktikat, et selgitada välja regulatsiooni peamised probleemkohad, ebaselgused ja muutmisvajadused. Analüüsi käigus tuleb esitada ettepanekud korra parandamiseks ning tasude ja kulude summade ühtlustamiseks. Analüüs peab pakkuma lahendusi, mis võimaldavad tasude ja kulude lihtsamat ja kiiremat 2.1 Hanke objekti kirjeldus taotlemist ning väljamaksmist. ja nõuded analüüsile Ettepanekud peavad olema analüütilised ja valikupõhised ning kirjeldama võimalikke lahendussuundi, nende eeliseid ja puudusi ning potentsiaalset mõju riigi õigusabi eesmärgi – asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegse ja piisava kättesaadavuse – saavutamisele. Hanke nõuded analüüsile Analüüs peab andma selge vastuse tellijale, mil määral toetab kehtiv advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord riigi 1 Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord–Riigi Teataja 2 Eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed. 1 õigusabi eesmärki tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus? Kas ja millises ulatuses on kehtiv tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord praktikas ühtlaselt rakendatav? Millised on peamised probleemid ning millest need tulenevad? Kas kehtiv kord tagab võrreldavates olukordades sarnase tasustamise ja kulude hüvitamise? Kui keerukas on kehtiv tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord advokaatide ja kohtu, uurimisasutuse või prokuratuuri jaoks? Kas see tekitab ebamõistlikku halduskoormust või ebaselgust? Kuidas mõjutab kehtiv tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord riigi õigusabi tagamise kiirust ja sujuvust? Millised probleemid võivad aeglustada tasu määramist või hüvitamist? Millist mõju avaldab kehtiv tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord advokaatide valmisolekule osutada riigi õigusabi? Kas kehtiv kord võib mõjutada riigi õigusabi kvaliteeti või kättesaadavust erinevates piirkondades või menetlusliikides? Kas tasustamise põhimõtted on kooskõlas osutatava töö mahu ja vastutusega? Millised riskid kaasnevad kehtiva tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra säilitamisega muutmata kujul? Millised on peamised valikukohad, mida tellija peaks edasiste otsuste tegemisel arvesse võtma? Kirjeldada võimalikud riskistsenaariumid, mis võivad realiseeruda ning nende tõenäosus (madal, keskmine, kõrge). Pakkuda välja riskide maandamiseks ennetusmeetmed. Analüüsi metoodika valik on pakkuja enda otsustada. Võib kasutada olemasolevat õigus- ja teaduskirjandust, analüüsida teiste riikide praktikaid jne. Vajalikud andmed analüüsi koostamiseks annab kohtute talitus (nt kohtute tööjaotusplaanid, kohtunike arv ja senine spetsialiseerumine, kohtute menetlusstatistika jne). Analüüs peab olema valmis hiljemalt 31.03.2026a. Analüüs peab sisaldama järgmist: 1. Kehtiva tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra kaardistus ja probleemkohtade tuvastamine; 2. Kitsaskohad kehtiva tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra toimimises, sh võimalikud ebaefektiivsused; 3. Ettepanekud tasumäärade ühtlustamiseks või lihtsustamiseks erinevates menetlusliikides; 2  4. Võimalikud lahendused tasustamismudeli muutmiseks, mis võimaldavad tasude ja kulude lihtsamat ning kiiremat taotlemist ja väljamaksmist, nende võrdlus ja eelistatav lahendus; 5. Kas muudatusega kasvab halduskoormus ning mille võrra oleks võimalik olemasolevat halduskoormust vähendada. Tähtaeg esmaversiooni (draft) esitamiseks hiljemalt 16.03.2026.a. Lõplik 2.2 Tähtaeg ja/või ajakava versioon hiljemalt 31.03.2026.a. - Lepingu täitmisel kohaldatakse Justiits- ja Digiministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja- 2.3 Lepingutingimused riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused - Vajadusel peab pakkuja olema valmis vastama täiendavatele küsimustele, mis võivad mõjuanalüüsist tekkida ja mis ei eelda täiendavad skoobi välist analüüsi. Pakkuja peab hankelepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks: 1) koosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; 2) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel 2.4 Keskkonnahoidlike eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale; lahenduste kasutamine 3) pakkuja digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust; 4) hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et juhindub meeskonna komplekteerimisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 7, mis näeb ette, et arvestatakse ja toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja välditakse diskrimineerimist soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse 2.5 Võrdse kohtlemise sättumuse põhjal ning võetakse arvesse puuetega inimeste tagamine ja mitte- juurdepääsu. Ühtlasi lähtutakse Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti diskrimineerimine 2035“ aluspõhimõtetest, mis näeb ette, et kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast. 1. Pakkujal peab olema varasem kogemus analüüside koostamisel. 2. Pakkuja võib kaasata vajadusel oma ala eksperte, kes oskavad anda pädevaid seisukohti, mis aitaksid kujundada vastuseid p 2.6 Nõuded pakkujale 2.1 toodud küsimustele. Analüüsi koostamisel võib kasutada AI-tööriistu ja vahendeid, aga ekspert peab veenduma AI vastuste usaldusväärsuses ning nendele viitama. 3. PAKKUMUSE ESITAMINE ja MENETLEMINE Huvitatud isikutel on õigus küsida väikehanke dokumentide kohta 3.1 Selgitused selgitusi, esitades küsimused e-posti aadressile: [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku 3  küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. Pakkumuses esitab pakkuja: 1) Pakkumuse vormi koos kinnitustega (lisatud pakkumuskutsele, lisa 2); - Analüüsi kirjelduse (tehniline lahendus) lähtudes punktis 2.1 tehnilises kirjeldus toodud tingimustest. Vastavat kirjeldust hinnatakse hindamismetoodika kriteeriumi „Tehniline lahendus: tegevuste ning metoodika kirjeldus“ alusel. - Pakkumuse maksumuse. Maksumus peab sisaldama kõiki vajalikke kulusid, mis kaasnevad mõjuanalüüsi koostamisega; - Pakkuja nägemuse eelduslikust ajakavast. Vastavat ajakava hinnatakse hindamismetoodika kriteeriumi „Ajakava ning aruande vormistus“ alusel. - Pakkujal varasema kogemuse kirjeldus analüüside koostamisel. 3.2 Pakkumuse 2) Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja vormistamine ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise esitamine riski; 3) Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4) Pakkumus tuleb esitada elektroonselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 16.02.2026 kell 23:59. 5) Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. 6) Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. - Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. - Hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikehanke dokumendis sätestatud nõuetele. 3.3 Pakkumuse vastavuse - Juhul kui pakkuja või pakkumus ei vasta väikehanke dokumendis kontrollimine esitatud tingimustele, siis lükkab hankija pakkumuse tagasi. - Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus nõuaks riigihangete seaduse kohaselt toiminguid riigihangete registris. - Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikehanke dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle. - Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise 3.4 Pakkujaga ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival läbirääkimiste viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. pidamine Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. - Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. - Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks. - Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt lisale 1, hindamismetoodika. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi 3.5 Pakkumuste hindamine omavahel võrrelda. - Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus (parim hinna ja kvaliteedi suhe), mis selgitatakse välja väärtuspunktide 4  omistamise meetodil järgnevate hindamiskriteeriumide ja - metoodika alusel. - Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise 3.6 Pakkuja teavitamine kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. hankija otsustest ja - Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu sõlmimine lepingu. 5  Lisa 1 väikehankele „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra analüüs“ Hindamiskriteeriumid ja –metoodika - Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda. - Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus (parim hinna ja kvaliteedi suhe), mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil järgnevate hindamiskriteeriumide ja - metoodika alusel. - - Pakkumuste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad: Maksumus 20 Tehniline lahendus: tegevuste ning metoodika kirjeldus 50 Ajakava ning aruande vormistus 30 - - Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud kriteeriumi „Teostatavate tegevuste ning metoodika kirjeldus“ eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida. - Pakkumust hinnatakse kuni kolme sõltumatu hindaja poolt. - Parima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu väärtuspunkte (20), järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Järgmiste pakkumuste punktisummad arvutatakse valemiga: [madalaim väärtus : pakkumuse väärtus x kriteeriumi osakaal (20)] - Tehnilise lahenduse ja ajakava hindamine Tehniline lahendus: tegevused ning Ajakava metoodika Skaala Väga hea 50 Väga hea 30 Hea 40 Hea 20 Rahuldav 25 Rahuldav 15 Kasin 10 Kasin 5 Väga hea Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on Uuringu tegevused on teostatavad, kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning loogilised ja põhjendatud ning ületavad kirjeldatu ületab hankija ootusi. Pakkumusest hankija ootusi. Ajakava on esitatud ja nähtub, et analüüsi läbiviimine on põhjendatud. Tegevused on esitatud analüütiliselt läbi mõeldud. Põhjalikult on koos tähtaegadega ja tulemitega. kirjeldatud, milliseid andmeid soovitakse Kirjeldatud ajakava ületab hankija kasutada, samuti võimalikke loodavaid ootusi, nt ajakavva on lisatud tunnuste kategooriaid, välja on toodud riskid täiendavaid tegevusi vms, mis hankija ning pakutud võimalikke lisalahendusi ja hinnangul on vajalikud, kuid mida pole ettepanekuid. Kokkuvõttes ületab pakkumus osatud ette näha. hankija ootusi ja pakub ka lisaväärtust, mida hankija ei osanud algses ülesandepüstituses esitada. Hea Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on Uuringu tegevused on teostatavad, kirjeldatud üldsõnaliselt, aga samas loogilised ja põhjendatud. Ajakava on arusaadavalt. Piisavalt on kirjeldatud milliseid esitatud, kuid tekitab mõningaid andmeid analüüsiks kasutatakse. Välja on küsimusi. Tegevused on esitatud koos toodud riskid. Kokkuvõttes esitatud tähtaegadega, aga pole seostatud lähenemine vastab hankija vajadustele. tulemitega. Pakutud ajakava on üldjoontes mõistlik ja põhjendatud ning vastab hankija ootustele. Ajakavas 6  võivad esineda üksikud ebatäpsused (planeeritud ajakavas on ebakõlasid, kus mõne tegevuse jaoks on planeeritud põhjendamatult kas väga pikk või väga lühike periood), mis aga ei ole põhimõttelised. Rahuldav Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on Uuringu tegevused ja ülesehitus on osaliselt kirjeldatud, tekib mõningaid üldiselt loogilised, kuid on kohati lisaküsimusi. Vajalike andmete kategooriatel ebaselged või vastuolulised. Ajakava on peatatud pealiskaudselt. Riske ega nende on esitatud koos tähtaegadega, kuid maandamist pole kirjeldatud. Kokkuvõttes ajakavast on puudu mõni oluline etapp tekkisid hankijal pakkumuses esitatu põhjal ja/või iga tegevus. Puuduvad uuringu eesmärgist ja ülesannetest arusaama põhjendused, kuidas pakutud kohta mõned põhimõttelised küsimused. ajakavaga on võimalik tagada hankelepingu kvaliteetne täitmine. Hankijal tekkisid küsimused ajakava sobivuse osas. Kasin Uuringu tegevused ja ülesehitus on Uuringu tegevused ja ülesehitus on ebaloogilised ning esineb mitmeid suures osas ebaselged või puudujääke. Käsitlus on pealiskaudne. vastuolulised. Ajakava on esitatud, kuid Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on mitmes osas puudulik. Hankijal ei ole vähesel määral kirjeldatud. Kokkuvõttes võimalik mõista, kuidas pakutud tekkisid hankijal pakkumuses esitatu põhjal ajakavaga on võimalik tagada uuringu eesmärgist ja ülesannetest arusaama hankelepingu täitmine. kohta mitmeid küsimusi. Pakkumus on koostatud pealiskaudselt ja pakub mitmeid tõlgendusvõimalusi. 7  Lisa väikehankele Pakkumuse vorm Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Pakkuja registrikood Pakkuja juriidiline aadress Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Pakkuja kontaktisik/ volitatud isik lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) Analüüsi kirjeldus (tegevused ja metoodika): (võib olla esitatud eraldi vabas vormis dokumendina) Pakkuja nägemuse eelduslikust ajakavast: (võib olla esitatud eraldi vabas vormis dokumendina) Pakkuja varasema kogemuse kirjeldus analüüside koostamisel: (võib olla esitatud eraldi vabas vormis dokumendina) Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot) Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) Käibemaks: Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikehanke dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et kasutame lepingu täitmisel keskkonnahoidlikke lahendusi. 5. Kinnitame, et oleme meeskonna komplekteerimisel järginud võrdse kohtlemise ja mitte- diskrimineerimise põhimõtteid. 6. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. 8  Lisa väikehankele TÖÖVÕTULEPINGU NR xxxxx ERITINGIMUSED projekt Eesti Vabariik, Justiits-ja Digiministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud „Tellija“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “Töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt hinnata hetkel kehtivat advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korda ning koostada analüüs, mis hindab, kas ja millises ulatuses kehtiv advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord vastab riigi õigusabi tegelikule mahule ja iseloomule, menetluste efektiivsuse ja kvaliteedi tagamise vajadusele, lähtudes väikehanke dokumentides toodus tingimustest (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on lisas 1 ja töövõtja pakkumuses (lisa 2). 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 31.03.2026. a. Tööde teostamise täpsem ajakava on esitatud töövõtja pakkumuses. Pooltel volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on [numbritega] eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.2 nimetatud juhul (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.4. Lepingu hind tasutakse pärast töö vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastavalt esitatud arvele ühe maksena peale tööde teostamist. 3.5. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1.töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja kohustub lepingu täitmisel tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija: 4.2.1.tegema töövõtjale kättesaadavaks kõik tema käsutuses olevad töö teostamiseks vajalikud materjalid, analüüsid vm. 4.3. Töövõtja, sh tema töötaja, ametnik kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev lepingu täitmisel osalev isik teavitab tellija tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. Tellija tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust. 9 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 - [lepingu objekti kirjeldus]; 6.2. Lisa 2 - pakkumus. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiits-ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil https://www.justdigi.ee/media/841/download ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 620 8100 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress] 10  TÖÖVÕTULEPINGU NR 4-7/26-32-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Tiina Uudeberg (edaspidi nimetatud „Tellija“) ja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, 50090 Tartu, keda esindab rektori 08.01.2026.a käskkirja nr 1 alusel Siret Rutiku (edaspidi nimetatud “Töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt hinnata hetkel kehtivat advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korda ning koostada analüüs, mis hindab, kas ja millises ulatuses kehtiv advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord vastab riigi õigusabi tegelikule mahule ja iseloomule, menetluste efektiivsuse ja kvaliteedi tagamise vajadusele, lähtudes väikehanke „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra analüüs“ dokumentides toodus tingimustest (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on lisas 1 ja töövõtja pakkumuses, lisa 2. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 31.03.2026. a. Tööde teostamise täpsem ajakava on esitatud töövõtja pakkumuses. Pooltel volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 29 900 eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.2 nimetatud juhul (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.4. Lepingu hind tasutakse pärast töö vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastavalt esitatud arvele ühe maksena peale tööde teostamist. 3.5. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja kohustub lepingu täitmisel tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 20%  lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija: 4.2.1. tegema töövõtjale kättesaadavaks kõik tema käsutuses olevad töö teostamiseks vajalikud materjalid, analüüsid vm. 4.3. Töövõtja, sh tema töötaja, ametnik kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev lepingu täitmisel osalev isik teavitab tellija tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. Tellija tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Marilin Reintamm, tel 6803116, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Priit Pikamäe, tel 56622814, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – Lepingu objekti kirjeldus; 6.2. Lisa 2 – Tartu Ülikooli pakkumine. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiits-ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil https://www.justdigi.ee/media/841/download ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja Justiits-ja Digiministeerium Tartu Ülikool Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Ülikooli 18, 50090 Tartu Tel: 620 8100 Tel: 737 5100 E-post: [email protected] E-post: [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Uudeberg Siret Rutiku Lepingu 4-7/26-32-1lisa 1 Lepingu objekti tehniline kirjeldus Lepingu objektiks on analüüs, mille eesmärk on analüüsida kehtivat advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu ja kulude hüvitamise korda ning selle rakendamispraktikat, et selgitada välja regulatsiooni peamised probleemkohad, ebaselgused ja muutmisvajadused. Kas ja millises ulatuses kehtiv advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord1 vastab riigi õigusabi tegelikule mahule ja iseloomule, menetluste efektiivsuse ja kvaliteedi tagamise vajadusele. Analüüsi käigus tuleb esitada ettepanekud korra parandamiseks ning tasude ja kulude summade ühtlustamiseks. Analüüs peab pakkuma lahendusi, mis võimaldavad tasude ja kulude lihtsamat ja kiiremat taotlemist ning väljamaksmist. Ettepanekud peavad olema analüütilised ja valikupõhised ning kirjeldama võimalikke lahendussuundi, nende eeliseid ja puudusi ning potentsiaalset mõju riigi õigusabi eesmärgi – asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegse ja piisava kättesaadavuse – saavutamisele. Nõuded analüüsile Analüüs peab andma selge vastuse tellijale, mil määral toetab kehtiv advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord riigi õigusabi eesmärki tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus? Kas ja millises ulatuses on kehtiv tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord praktikas ühtlaselt rakendatav? Millised on peamised probleemid ning millest need tulenevad? Kas kehtiv kord tagab võrreldavates olukordades sarnase tasustamise ja kulude hüvitamise? Kui keerukas on kehtiv tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord advokaatide ja kohtu, uurimisasutuse või prokuratuuri jaoks? Kas see tekitab ebamõistlikku halduskoormust või ebaselgust? Kuidas mõjutab kehtiv tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord riigi õigusabi tagamise kiirust ja sujuvust? Millised probleemid võivad aeglustada tasu määramist või hüvitamist? Millist mõju avaldab kehtiv tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord advokaatide valmisolekule osutada riigi õigusabi? Kas kehtiv kord võib mõjutada riigi õigusabi kvaliteeti või kättesaadavust erinevates piirkondades või menetlusliikides? 1 Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord–Riigi Teataja Kas tasustamise põhimõtted on kooskõlas osutatava töö mahu ja vastutusega? Millised riskid kaasnevad kehtiva tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra säilitamisega muutmata kujul? Millised on peamised valikukohad, mida tellija peaks edasiste otsuste tegemisel arvesse võtma? Kirjeldada võimalikud riskistsenaariumid, mis võivad realiseeruda ning nende tõenäosus (madal, keskmine, kõrge). Pakkuda välja riskide maandamiseks ennetusmeetmed. Analüüsi metoodika valik on pakkuja enda otsustada. Võib kasutada olemasolevat õigus- ja teaduskirjandust, analüüsida teiste riikide praktikaid jne. Analüüs peab olema valmis hiljemalt 31.03.2026a. Analüüs peab sisaldama järgmist: 1. kehtiva tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra kaardistus ja probleemkohtade tuvastamine; 2. kitsaskohad kehtiva tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra toimimises, sh võimalikud ebaefektiivsused; 3. ettepanekud tasumäärade ühtlustamiseks või lihtsustamiseks erinevates menetlusliikides; 4. võimalikud lahendused tasustamismudeli muutmiseks, mis võimaldavad tasude ja kulude lihtsamat ning kiiremat taotlemist ja väljamaksmist, nende võrdlus ja eelistatav lahendus; 5. kas muudatusega kasvab halduskoormus ning mille võrra oleks võimalik olemasolevat halduskoormust vähendada. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Uudeberg Siret Rutiku