Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

TARTU OSKAR LUTSU NIMELISE LINNARAAMATUKOGU 2023. AASTA TEGEVUSARUANNE Tartu 2024  2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Põhilised tegevussuunad 4 2. Juhtimine 5 3. Kogude komplekteerimine ja töötlemine 16 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 29 2024. aasta tegevusi 60  3 Sissejuhatus Linnaraamatukogu on Tartu linna kõige enam külastatavam kultuuriasutus. Raamatukogu on kogukonna info- ja kultuurikeskus. Väga oluline on koostöö linnaosade lasteasutuste, koolide, huvikoolide ja päevakeskustega. Pakutakse erinevaid sündmusi – alates kirjandusüritustest ja kontsertidest lõpetades reisimuljete või salongiõhtutega, samuti kogukondlikku tegevust, koolitusi ja vaba aja veetmise võimalusi. Läinud aastal üheks olulisemaks sündmuseks oli Südalinna kultuurikeskuse arhitektuurivõistluse korraldamine ja võidutöö valimine. Arhitektuurivõistlusele esitati 5. maiks 2023 kokku 105 pakkumust 107 tööga. 28 võistlustööd oli Eestist ja 79 välisriikidest. Töid esitati 26 riigist. 14. juulil 2023 kuulutati arhitektuurivõistluse võitjaks töö "Paabel" ning jagati ka ülejäänud auhinnad. Aprillis tähistati raamatukogu 110. sünniaastapäeva, mille raames toimus mitmeid eripalgelisi üritusi. Vahetult pärast sünnipäevaüritusi tabas raamatukogu kole õnnetus: Kompanii 10 hoone katuse põleng. Õnneks ei saanud raamatukogu tulest tingitud kahjustusi, küll aga rikkus kustutusvesi meie ruumid ja sisustuse. Pärast õnnetust koliti raamatukogu direktsiooni ja kogude arenduse osakonna tööruumid tagasi Kompanii 3/5 hoonesse ja Kompanii 10 rendipindadest loobuti. Aasta lõpus loobuti veel teisestki rendipinnast: Staadioni 73 asunud Lubja laenutuspunkti ruumidest. Selle tingis linna poolt esitatud keerulistest majandusoludest lähtuv kärpimisvajadus. Nii lühendatakse 2024. aastal raamatukogu lahtiolekuaegu ja 2023. aasta lõpus suleti Lubja tänava laenutuspunkt. Töötajate koosseisu vähendati 8,65 töökoha võrra: 1,5 kohta täitmata kohtade arvelt, 3,5 töökohta koondati, 3,65 koha võrra vähendatakse koormusi. 2023. aastal õnnestus raamatukogul linna ja riigi poolt saadavate rahaliste vahendite toel astuda samm edasi kaasaegsete raamatukoguteenuste pakkumise suunas. Kevadel saime linna ja Kultuuriministeeriumi rahvaraamatukogude kiirendi toel rahastuse (kokku €127 681.-) raamatu- ehk laenutuskappide teenuse laienduseks ja aasta lõpus €150 000.- iseteeninduslikule laenutus- ja turvasüsteemile üleminekuks (viimane selgus aruande koostamise ajal veebruaris 2024). Tabel 1. Raamatukogude arv Linna Elanike arv Üldkasutatavate Harukogude Teeninduspunktide Kokku nimi (01.12.23) raamatukogude arv arv arv Tartu 98 253 1 4 1 5 Lisaks raamatukoguhoonetes toimuvale teenindusele pakuti koduteenindust ja teenindati regulaarselt Tartu Liiva tänava hooldekodu ja Tartu Puuetega Inimeste Koda ning külastati päevakeskusi.  4 1. Põhilised tegevussuunad Lugemisisu ülalhoidmine, raamatuvara, lugemisrõõmu ja kirjandusloo vahendamine, lugejate infovajaduste väljaselgitamine ja pädevate allikate juurde juhatamine. Raamatuvara komplekteerimine vastavalt teadaolevale lugejate huvidele, kultuuriloo suursaavutuste laiemale üldsusele kättesaadavusele ja kohalike autorite publiku jätkusuutlikule huvile mõeldes. Vahendamisel kasutatakse tavapärasemaid vorme -- näitused, üritused, väljapanekud, raamatuesitlused, raamatututvustused -- aga et 2023. aasta oli liikumisaasta ja nii mõndagi sai vastavalt teemaaastale ette võetud ja levitatud sõnumit, et raamatukogus on eripalgelist kirjandust ja kõne all mitmekülgsed teemad. 2023. aastal sai Tartu Linnaraamatukogu 110 aastaseks. Kevadel tähistati seda kõnekoosoleku ja kultuuriprogrammiga, akendele seati välinäitus ja anti välja raamat „(Linna)kirjanduslikud uitamised Tartus“, mis tutvustab huvilistele Tartut läbi kirjanduse. Kevadel valmis raamatukogu kodulehe uus versioon, mis on kohandatud nägemispuudega inimeste vajadustele. Uute sündmustena korraldati 1. poolaastal liikumisaastale pühendatud kohtumisõhtute sari ning laste- ja noorteosakonnas toimusid laupäeviti jututoad Ukraina lastele. Uus ürituste sari kutsuti ellu ka Annelinna raamatukogus - oma kodumaast käisid rääkimas Tartus elavad teisest rahvusest inimesed. Rahvarohkeks kujunes septembrikuus Annelinna raamatukogus toimunud pere- ja kogukonnapäev ning novembrikuus tähistas meeleoluka salongiõhtuga 95. sünnipäeva meie vanim, Karlova-Ropka harukogu. 2023. aastal tegeleti raamatukogu arengukava koostamisega, mis valmis tegevusaastateks 2024- 2027. Hetkel (veebruaris 2024) on arengukava väljas avalikuks tutvumiseks, misjärel loodetavasti läheb see linnas kinnitamisele. Aasta jooksul korraldati ühtekokku 902 üritust ja koolitust rohkem kui 33 600 osalejale. Võrreldes 2022. aastaga kasvas sündmuste arv 10% ja osalejate arv 26%. Igal nädalal leidis aset ca 17 sündmust, neist laias laastus 2/3 lastele ja 1/3 täiskasvanutele ning noortele. Keskmiselt oli igal sündmusel ca 30 osalejat (üritustel 42 ja koolitustel 15). Ilma virtuaalüritusteta on need näitajad: keskmiselt osales ühel sündmusel 29 inimest. Üritusel osales keskmiselt 39 ja koolitusel keskmiselt 15 inimest. Füüsiliselt (st virtuaalüritusi arvestamata) osales ühel sündmusel 27 inimest (üritusel 37 ja koolitusel 13 osalejat).  5 2. Juhtimine 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogu 2023. aastal muutusi raamatukogude võrgus ega raamatukogude lahtiolekuaegades ei olnud. Tehti mõningaid struktuurimuutusi raamatukogu osakondade ja administratsiooni tasandil. Muudeti ka Tartu Linnaraamatukogu Nõukogu koosseisu, kuid 2023. aastal nõukogu kokku ei tulnud. 2.2 Eelarve Eelarve suurenes, kuid ka ellukallidus tõusis jõudsalt. Riigipoolne komplekteerimissumma oli €113 808, mis oli € 8801 võrra rohkem kui 2022. aastal (€105 007). Linn eraldas algselt €125 000 väljaannete ostmiseks ja €5655 materjalide (kile, liim, filmoplast, vöötkoodid, kohaviidaetiketid) jaoks. Sellele lisandus detsembris €5000 teavikute ja €473 materjalide jaoks, kokku linnalt €136 128. Lisaks ostsime klassifikatsioonist Õppevahendid ja koolituskulud (Mängud ja mänguasjad) €391 eest lauamänge. Seega linnalt saime umbes sama summa mis 2022. aastal. Kokku oli 2023. aastal ostudeks raha umbes €9000 võrra rohkem kui 2022. aastal, aga ikka umbes €6500 vähem kui 2021. aastal. Raamatukogutöötajate keskmine töötasu oli 2023. aastal Tartu linnaraamatukogus 1361 eurot kalendrikuus. Tabel 2. Eelarve Põhieelarve Seisuga 31.12.21 € Seisuga 31.12.22 € Seisuga 31.12.23 € Eelarve kokku 2 268 606 2 408 166 2 954 982 Personalikulu 1 554 894 1 677 802 1 961 381 Komplekteerimiskulu 256 502 241 215 249 910 sh KOV-lt 132 339 136 208 136 147 sh riigilt 123 388 105 007 113 763 Infotehnoloogiakulu 97 000 97 100 121 740 2.3 Projektid Osaleti neljas rahvusvahelises koostööprojektis ja taotleti ürituste korraldamiseks regulaarselt toetust Kultuurkapitalilt ja Rahvakultuuri keskuselt. Samuti osaleti linna algatatud ettevõtmistes (näiteks PRIA projektid). Sellest aastast oli võimalik taotleda raha EV Kultuuriministeeriumi rahvaraamatukogudele suunatud kiirendi voorudest. Aasta algul taotleti raha enda raamatu- ehk laenutuskappide teenuse laiendamiseks (vt lähemalt tabel 3) ja novembris üleminekuks iseteeninduslikule laenutus- ja turvasüsteemile (1. etapp).  6 Tabel 3. EV Kultuuriministeeriumilt, Kultuurkapitalilt ja Rahvakultuuri keskuselt saadud toetused Allikas Tegevus Toetust Toetust Tagasi Omaosalus küsitud saadud makstud Eesti Kultuurkapitali Kohtumised €6989.73 €6989.- €198.72 €822.47 kirjanduse sihtkapitali kirjanikega (20 2022 4. jaotus kohtumist) Eesti Rahvakultuuri Huvitavate €3175.64 €2000.- €77.06 €883.73 Keskuse regionaalne kohtumiste õhtud kultuuritegevus 2022 (13 kohtumist) 4. voor Eesti Rahvakultuuri Algupärase €1880.- €1000.- €115.64 €1795.- Keskuse regionaalne lastekirjanduse kultuuritegevus 2023 päev (10 esinejat) 1. voor EV Raamatu- ehk €63 840.- €63 840.- Lõpeb €63 841.- Kultuuriministeeriumi laenutuskappide 02.12.2024 raamatukogude teenuse laiendus kiirendi 2023 1. voor (investeeringud) EV Lasteraamatukogu- €3210.- Ei - Ei toimunud Kultuuriministeeriumi hoidjate suveaka- kvalifit- raamatukogude deemia seerunud kiirendi 2023 1. voor (koolitused) Eesti Kultuurkapitali Väljaande „(Linna) €3160.- €3160.- €186.92 €5350.- kirjanduse sihtkapitali kirjanduslikud 2023 1. jaotus uitamised Tartus“ autoritasud ja trükkimine Eesti Kultuurkapitali Kohtumised €8244.08 €8000.- €1088.61 €836.57 kirjanduse sihtkapitali kirjanikega (23 2023 2. jaotus kohtumist) Eesti Rahvakultuuri Huvitavad €1880.- €1000.- - €1305.- Keskuse regionaalne kohtumised kultuuritegevus 2023 raamatukogus (7 3. voor kohtumist) Eesti Kultuurkapitali Kohtumised €8086.88 €8000.- kasutatakse €1360.- kirjanduse sihtkapitali kirjanikega 2024 kevadel 2023 4. jaotus (26 kohtumist) EV Üleminek €75 000.- €75 000.- kasutatakse €75 000.- Kultuuriministeeriumi kaasaegsele (02.2024) 2024-2025 raamatukogude iseteeninduslikule kiirendi 2023 2. laenutus- ja voor (investeeringud) turvasüsteemile Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt rahastatud Nordplus Adult mobiilsusprojektid võimaldasid mitmel kolleegil tutvuda naaberriikide raamatukogudega. 2023. aastal jätkus projekt „Cultural education – key to adult education“, mille koordinaatoriks oli Vilniuse Adomas Mickeviciuse nim Maakonnaraamatukogu (Leedu), partneriteks meie ja Gulbene Maakonnaraamatukogu (Läti). Projekti kogumaksumus (suvi 2022- suvi 2023) oli €9000.- (meie kasutada €3000.-). Aasta algul kirjutas arendusjuht Mai Põldaas projektitaotluse „Libraries to sustainable communities“, millele saadi rahastus €9960.- (millest meie kasutada  7 €3320.-) ajavahemikuks suvi 2023- suvi 2024 ja siin on partneriteks Vilniuse Adomas Mickeviciuse nim Maakonnaraamatukogu (Leedu) ning Gulbene Maakonnaraamatukogu (Läti). Suvel kutsus meid enda projektiga „Non-formal education in library – opportunity for everybody“ liituma Gulbene Maakonnaraamatukogu (Läti). Projekt toimus eelmise aasta sügisel, peale meie oli partneriks veel Ignalina raamatukogu Leedust. Mobiilsusprojekti kogumaksumus oli €8820.- ja meie kasutada €2940.- Oktoobris kirjutas arendusjuht projektitaotluse Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammile, mille toel külastada veebruaris 2024 raamatukogusid Oslos ja Stockholmis. Toetust küsiti ja saadi €5176.- (ligikaudu samas mahus on ka omaosalus). Erasmus+ projekti raames valmis 2023. aastal koostöös Saksamaa, Rumeenia ja Soome kolleegidega koolitusmaterjal digipädevuste koolitajate koolitamiseks (EqualDigital) ja viidi läbi selle testimised. Õppematerjal saab tulevikus olla abiks teistelegi Eesti raamatukogudele, samuti koolitajatele laiemalt. Projekt vältab detsembrist 2022 detsembrini 2024. Tartu linnaraamatukogul oli 2023. aastal kasutada projekti raames €31 430.- 2023. aastal jätkati osalemist Tartu LV algatatud Tartu koolidele suunatud aktiivõppeprogrammide hankega humanitaar- ja sotsiaalvaldkonnas. Hankes olid kontakttunnid järgmistel teemadel: mis on peidus raamatukogus (esimesele põhikooliastmele); koomika elus ja kirjanduses (teisele põhikooliastmele); otsimismäng ”Luule ja loodus” (samuti teisele põhikooliastmele); kuidas sõnadest saab luule (teisele põhikooliastmele). Huvi tunti ja sel aastal hangiti vaid üks programm ühel korral teemal „Luule ja loodus”. 2023. aastal toimusid lasteaialastele suunatud teematunnid, mis võtsid vaatluse alla kõik selle, mis on seotud piimaga. Vahendid saadi koostöös linnavalitsusega PRIA-lt. - Piima tarbimist propageeriv õpitund lasteaialastele „Mitmepalgeline piim”. Tellija Tartu Linna sotsiaal- ja tervishoiuosakond, läbiviija: linnaraamatukogu. Ajavahemik: 01.03.2023-30.06.2023. Kinnitatud rahastus: €4340.- (14 x 310.-). 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng Seisuga 31. detsember 2023 töötas Tartu Linnaraamatukogu peamajas ja harukogudes kokku 89 inimest. Töölt lahkus erinevatel põhjustel 9 inimest ja tööle tuli 3 uut töötajat. Aastal 2023 jätkusid traditsioonilised personaliga seotud tegevused: personali arvestuse pidamine ja dokumentide koostamine ja vormistamine, kanded „töötajate registrisse”, puhkuseajakava ja töögraafikute koostamine ning raamatupidajale edastamine, personali arendamine ja nõustamine ning koolituste korraldamine ning kaasaaitamine tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel. Kõigile töötajatele vormistati aasta alguses töölepingute uued redaktsioonid. Jätkus töötajate tervisekontroll töötervishoiu arsti juures. Töötervishoiu arsti vastuvõtul käis 41 töötajat ja prillikompensatsiooni kasutas 6 töötajat. Gripi vastu vaktsineeriti 22 raamatukogu töötajat. Seoses erinevatest kriisidest põhjustatud keeruliste majandusoludega tuli ka Tartu Linnaraa- matukogu 2024. aasta eelarve tarbeks kärpida nii majandus- kui personalikulusid. Personalikulusid tuli vähendada 10%. Seetõttu lühendatakse uuel aastal raamatukogu lahtiolekuaegu ja suletakse Lubja tänava laenutuspunkt. Töötajate koosseisu vähendatakse 8,65  8 töökoha võrra: 1,5 kohta täitmata kohtade arvelt, 3,5 töökoha koondati, 3,65 koha võrra vähendatakse koormusi. Tabel 4. Tartu Linnaraamatukogu töötajad Osakond/ harukogu Töötajate arv Koosseisu arv peamaja 67 62,15 administratsioon 6 4,9 avalikud suhted 3 3 IT 4 4 majandusosakond 4 3,5 kogude arendus 7 6 laste- ja noorteosakond 7 7 erialakirjandus 11 11 muusikaosakond 4 (5) 4 (5) ilukirjandus 12 10,75 ajakirjandus 8 7 harukogud 22 20,25 Annelinn 9 7,75 Tammelinn 6 5,5 Karlova 5 5 Ilmatsalu 2 2 Kokku 89 82,4 Töötajate keskmine vanus on 52,7 aastat, naistel 54,04 ja meestel 41,8. Noorim töötaja on 23 aastane ja vanim 71 aastane. Suurem osa töötajaist jääb vanuse vahemikku 35-64. Keskmine tööstaaž on 21 aastat. Suur osa raamatukogutöötajatest on kõrgharidusega (77,5%), neist suur osa ka raamatukogundusliku kõrgharidusega (vt Tabel 5). Raamatukoguhoidja kutset omab seitse töötajat. Tabel 5. Tartu Linnaraamatukogu töötajate haridustase Raamatukogutöötajate arv hariduse järgi 2023 %  9 kõrgharidusega raamatukogutöötajad kokku 69 77,5 sh. raamatukogundusharidusega 36 40,5 keskharidusega raamatukogutöötajad kokku 17 19,1 sh. raamatukogundusharidusega 5 5,6 põhiharidusega 1 1,1 Raamatukoguhoidjad, kellele on omistatud 7 7,9 raamatukoguhoidja kutse Raamatukogutöötajate keskmine töötasu oli 1361 eurot kalendrikuus. Suurem osa töötajaid jaguneb kahe palgagrupi – raamatukoguhoidjate ja lugejateenindajate vahel. Jätkuvaks probleemiks on suur erinevus palkades, kusjuures tööülesanded on sarnased. Eesmärgiks on minimeerida lugejateenindajate ametikohti ja viia võimalikult paljud töötajad raamatukoguhoidja palgaastmele. 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitustest Oluliseks teemaks oli jätkuvalt infotehnoloogiliste teadmiste arendamine, erialane ja kirjandusalane enesetäiendamine. Suur osa koolitustest keskendus diginõustamise õppimisele (Trinidad Wisemani koolitused, Erasmus+ projekti EqualDigital kursus jt). Toimusid iga-aastased evakuatsiooniõppused, infotehnoloogia töötajad täiendasid oma teadmisi erinevate programmide ja rakenduste ning küberturvalisuse osas, muusikaosakonna töötajad erinevat muusikat tutvustavatel loengutel ja seminaridel. Aprillis toimus traditsiooniliselt algupärase lastekirjanduse päev "Peegeldav ja peegelduv laste- ja noortekirjandus" ning seekord sügisel erialane ettekandepäev vabatahtlike kaasamise teemadel. Lisaks lastekirjanduse päevale osaleti erinevatel kirjandust tutvustavatel seminaridel, konverentsidel, mis suures osas toimusid veebivahendusel. Traditsiooniliselt osaleti Tallinna Keskraamatukogu korraldatud erialapäeval, käidi lasteraamatukoguhoidjate- ja rahvaraamatukoguhoidjate suveakadeemiates ning erinevatel kirjandus- ja kultuurialastel konverentsidel. Käidi seminarlaagrites ja osaleti töögruppides. Sel aastal märkisid kõik raamatukogu töötajad oma koolitussoovid ja käidud koolitused raa- matukogu siseveebi, mille alusel osaleti 95 erineval koolitusel, lisaks raamatukogu enda poolt korraldatud koolitused. Siia juurde ühe osakonnajuhataja kommentaar: „[…] ühtpidi tundub koolitusi päris palju olevat […], aga ikka jääb tunne, et midagi oleks nagu puudu. Vist on asi selles, et koolituste kvaliteedid on üsna erinevad. Vast oleks hea, kui koolitustel käinud jagaksid laiemalt ka seda informatsiooni, et kui hea, vajalik, asjalik jne  10 koolitus oli. Kiirpilgul ja laias laastus võib öelda, et Rahvusraamatukogu koolitused on ühed kõige viletsamad ning sellised, mille töötajad on ise välja nuhkinud, on kõige paremad. Üldiselt pälvivad kiidusõnu ka meie oma maja korraldatud koolitused, n Ingrid Saare Office koolitus. Niisiis meie oma maja varamut võiks rohkem kasutada. Probleem ei ole ju enamasti soovimatuses teadmisi jagada, vaid nii õpetajale kui õppijatele sobiva aja ja koha leidmises“. Nordplus Adult mobiilsusprojektide raames viibisid 16.-21. aprillil Vilniuses Klaari Tamm ja Liina Leemet („Cultural Education - key to adult integration“), 18.-22. septembril Gulbenes Lätis Küllike Lutsar ja Aimi Tedresalu ning 22.-27. oktoobril Ignalinas Leedus Ingrid Saare ja Doris Diana Orr (mõlemad „Non-formal Education in library – opportunity for everybody“), 11.-15. detsembril taas Vilniuses Annika Hramov ja Tiina Lutter („Libraries to sustainable communities). 20.-24. aprillil korraldas arendusjuht Mai Põldaas ERÜ Tartumaa kogu raames õppereisi Poola raamatukogudesse, mille raames külastati raamatukogusid Ogres Lätis, Kaunases Leedus ja Gdanskis, Sopotis ning Torunis Poolas. Linnaraamatukogust osales kaheksa kolleegi. 20.-26. augustil osalesid Kristina Pai ja Mai Põldaas IFLA kongressil Rotterdamis Hollandis. Lisaks rahvusvahelisel konverentsil osalemisele, külastati mitmeid raamatukogusid Hollandis (Rotterdamis, Delftis, Groningenis, Bolswardis ja Leeuwardenis). 2. novembril käis erialaosakond laiendatud koosseisus inspiratsioonipäeva raames õppereisil Ogre raamatukogus Lätis. 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Tartu linnaraamatukogu ei ole maakonna keskkogu. Siiski oleme igal aastal korraldanud üle- Eestilisi ettekandepäevi kõigile huvilistele. 2023. aastal toimus juba 25. korda aprillis Algupärase lastekirjanduse päev, mille teemaks seekord „Peegeldav ja peegelduv laste- ja noortekirjandus“ (korraldaja Ädu Neemre) ning sel aastal erandkorras kevade asemel sügisel (27. septembril) 7. korda erialaavalikkusele suunatud ettekandepäev, mille teemaks oli „Vabatahtlike kaasamine raamatukogudes“ (korraldaja Mai Põldaas). 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Kristina Pai esines 16. jaanuaril Süku arhitektuurivõistluse avaseminaril, kus tutvustati Sükut arhitektidele enne konkurssi. Ettekanne "Meie unistus raamatukogust". Annika Hramov ja Ädu Neemre osalesid Tartu Kultuuritöötajate ametiühingu töös. 23. jaanuaril toimus kohtumine kultuuriminister Piret Hartmaniga, streigi järelkaja, raamatukoguhoidjate tasustamise probleemid. Kohtuti Tartu Ülikooli ametiühingu liikmetega 1. veebruaril - teemaks kollektiivlepingud. Kollektiivlepingu läbirääkimised linnavalitsusega toimusid 21. veebruaril, 3. aprillil, 24. mail, 19. oktoobril. 22. detsembril allkirjastati viimaks kollektiivleping. Ametiühingu ja Tartu linna leppeid kajastati ajalehes Tartu Postimees. Küllike Lutsar ja Ingrid Saare andsid suvel intervjuu ERR klassikaraadiole seoses nende suvise sauna-teemalise näitusega peamaja 2. korrusel. Klaari Tamm andis Kuku raadiole intervjuu septembris seoses kogu suve kestnud linnaraamatukogu korraldatud liikumisaasta mängu ja selle lõpetamisega.  11 Halliki Jürma osales Tartu linnakirjaniku valimise ja Betti Alveri debüüdiauhinna žüriis, samuti Tartu linna 15 minuti linnaviitade koosolekutel ja viidatekstide loomises. Mairi Tempel tegi ettekande 5. mail muinasjutukonverentsil - "Kaugel-kaugel, seitsme maa ja mere taga ehk võõrastest maailmadest algupärases noortekirjanduses“. Ädu Neemre esines 14. septembril ERÜ kooliraamatukoguhoidjate õppepäeval „Tartu linnaraamatukogu laste ja noorteosakonna tegevuse ülevaade” Eve Pormeister modereeris 15. märtsil Tartu Tasku Rahva Raamatus Viivi Luige "Kuldne kroon" esitlust ja 20. juunil Tallinna Viru Keskuse Rahva Raamatus Kärt Hellerma "Lõokeselumi" esitlust. Publikatsioonid Ülo Treikelder, Halliki Jürma, Artur Kuus „(Linna)kirjanduslikud uitamised“, Tartu Linnaraamatukogu 2023 Kristina Pai „Kultuur linnasüdames teeb tartlastele au“ https://tartu.postimees.ee/7817477/kristina-pai-kultuur-linnasudames-teeb-tartlastele-au Tiina Tarik. „Lift ei tööta!“ ehk tervitusi kahekümne kolmandast dimensioonist. – Raamatukogu 2023, nr 1, lk 35 (https://www.rara.ee/partnerile/raamatukogule/ajakiri- raamatukogu/) Eve Pormeister. Elu ja hinge keerdkäike tõlkides. Mõtisklusi Jaak Jõerüüda teosest „Seitse odüsseiat“. – Akadeemia 2023, nr 5, lk 801-824 (https://www.akad.ee/wp- content/uploads/2023/07/akadeemia_sisu_2305_01.pdf) Eve Pormeister. Kuldlõikeline lapsepõlvemaa. Kärt Hellerma „Lõokeselumi. Mõtteid ja pilte lapsepõlvest“. – Looming 2023, nr 8, lk 1153-1157 Eve Pormeister. Kuidas ta seda teeb? Viivi Luige maagiline „Kuldne kroon“. – Looming 2023, nr 11, lk 1566-1574 Eve Pormeister. Looduse hingus ja jumalik muusika – luule. Kummardus Doris Karevale. – Looming, 2023, nr 12, lk 1689-1692 Eve Pormeister. Kuulata sfääride muusikat! Vestlus Doris Karevaga. – Looming, 2023, nr 12, lk 1693-1701 Tiina Sulg. Raamatukogude aasta tantsuaktsioon .- Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 2022, nr. 34, lk 12-13 Tiina Sulg. Fänni nägu [osa artiklist] .- Müürileht, 2023, nr 2 lk 23 ( https://www.muurileht.ee/fanni-nagu/ Linda Jahilo järelsõna Hans Platzgumeri tekstile „Ühes Genua hotellitoas“ (katkend romaanist „Bogneri lahkumine“) - Akadeemia 2023, nr 4, lk 681 -682  12 Mairi Tempel. Konverentsiettekande artikkel "Kaugel-kaugel, seitsme maa ja mere taga ehk võõraid maailmu uuemas eesti noortekirjanduses" - Ulmeajakiri Reaktor - mai 2023. 2.4.5 Töötajate tunnustamine Aasta raamatukoguhoidjaks valiti Seili Ülper. Teda tunnustati mitmel rindel erakordse pühendumusega ja särasilmselt tehtud sisuka töö eest. Kolleeg on öelnud: „Seili on kõige kõigem. Teda iseloomustavad kõik positiivsed omadussõnad" Erilise tänu pälvis Nadežda Savostkina aastatepikkuse pühendunud tegutsemise eest Lubja laenutuspunkti ülesehitamisel ja käigushoimisel, kogukonnale toeks olemisel. Aastate inimesi oli kaks – Ädu Neemre ja Maret Lukken. Ädu Neemre - silmapaistvate saavutuste eest laste- ja noortetöö arendamisel, lastekirjanduse tutvustamisel, tõe ja õiguse eest võitlemisel. Maret Lukken - Ilmatsalu harukogu sujuva juhtimise, aastatepikkuse südamega tehtud töö ja hoolimise eest. Aasta osakonnad olid: erialkirjanduse osakond ja ajakirjanduse osakond. Aasta teoks valiti raamatukogu väljaanne „(Linna)kirjanduslikud uitamised Tartus“. Raamatukogu sõber oli 2023 aastal Artur Kuus. Harukogud valisid harukogude sõbra, kelleks oli 2023 aastal IT-spetsialist Rivo Truupõld. Aasta tugipunktiks osutus raamatukogu töötajate arvates Sander Kaasik. Ennastsalgavavalt võitlesid tulekeerises raamatukogu varade säilimise eest aasta priitahtlikud pritsumehed Ülo Treikelder ja Tarmo Kõiv. Aasta kogukonnatöö tiitel läks tublile meeskonnale, kes korraldasid Annelinna pere- ja kogukonnapäeva – Anni Piits Jamnik, Virve Eomäe ja Mai Põldaas. Aasta õpetajaks valiti Karlova harukogu töötaja Marko Sillastu. Tammelinnast tunnustati Reelika Pukki suure panuse eest Tammelinna laste ja noorte lugemishuvi tõstmisel. Tunnustati ka raamatukogu sekretär Kristiina Selli-Tupitsat. Aasta virtuaaltegija oli 2023. aastal muusikaosakonna töötaja Tiina Kariler ja aasta fööniksi tiitli sai kogude arenduse osakond, kes jäi tulekahju tõttu oma ruumidest ilma. Lisaks raamatukogusisele tunnustusele märgati meid ka väljaspool raamatukogu. Ilmatsalu Põhikooli tänukiri Triin Englandile aktiivse lastetöö ja -käeliste tegevuste organiseerimise eest. 2023. aasta alguses pälvis Tammelinna raamatukogu Tammelinna Koolilt „Tamme kooli sõber 2022“ tiitli. Tartumaa täiskasvanuhariduse parimaid tunnustati Tartu linna ja maakonna haridustöötajate tänusündmusel. Tartumaa aasta õppija eripreemia 2023 sai Tartu Linnaraamatukogu Tamme- linna harukogu töötaja Aimi Tedresalu. 2.5 Haldustegevus 2023. aasta algul paiknes raamatukogu veel seitsmes majas, kus kokku oli raamatukogu kasutuses 6703,8 m² pinda. See jagunes järgmiselt: Kompanii 3/5 (peamaja) 4091,3 m², Tammelinna harukogu 405,9 m², Annelinna harukogu 1130,5 m², Ropka-Karlova harukogu 535,3 m², Lubja harukogu 92,0 m², Kompanii 10 (kogude arendus ja administratsioon) 210,0 m² ja Ilmatsalu harukogu 238,8 m². Pärast tulekahju aprillis Kompanii 10 majas, loobuti neist  13 rendipindadest. Kärpimisvajadustest lähtuvalt loobuti aasta lõpus ka Lubja harukogu pinnast Staadioni tänaval. 2023. aasta suvel sõlmiti 10 aastaks Tammelinna raamatukogu uus rendileping. Paljuski tänu sellele paigaldati raamatukokku majaomaniku poolt kliimasüsteem suvise palavuse vastu. Ka rendipinnal paiknevasse Karlova harukokku paigaldati kauaoodatud jahutussüsteem ruumide sisekliima normaliseerimiseks kuumadel suvekuudel. 2023. aasta jooksul vahetati välja hoonete siseruumides laevalgustid. Seda enamikes saalides ja suurelt osalt ka fondiruumides. Mida veel ei jõutud vahetada, vahetatakse 2024. aastal. Kevadel remonditi peamaja 1. korruse kohvikuruum ja tualettruumid. Värskendati mitmeid tööruume ja wc-sid. Hoonetes viidi läbi plaanilised sanitaartehnilised, tuletõrje-, elektri- ja ventilatsioonisüsteemi hooldustööd. Uuendati peamaja lukustussüsteem. Peamajja paigaldati soojajoogi automaat (mida raamatukogu ise haldab). Väljavahetamisele läks raamatukogu väikebuss, mis peamiselt toimib transpordivahendina harukogude vahel raamaturingluse võimaldamiseks, jms. Annelinnas vahetati välisvalgustus ökonoomsema ja kaasaegsema vastu. Tuleohutusnõuetest lähtuvalt vahetati välja peamaja puidust välisuksed, mis kõik on muuhulgas vajadusel kasutatavad evakuatsiooniteedena. 2023. aastal jätkusid ettevalmistused Südalinna kultuurikeskuse valmimise teemadel. Üheks olulisemaks sündmuseks selle raames oli Süku arhitektuurivõistluse korraldamine ja võidutöö valimine. Arhitektuurivõistlusele esitati 5. maiks 2023 kokku 105 pakkumust 107 tööga. 28 võistlustööd oli Eestist ja 79 välisriikidest. Töid esitati 26 riigist. 14. juulil 2023 kuulutati arhitektuurivõistluse võitjaks töö "Paabel" ning jagati ka ülejäänud auhinnad. Võistluse žüriis osales raamatukogu poolt direktor Kristina Pai. 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimestele Aasta jooksul vastavaid töid ei teostatud. Juurdepääs liikumispuudega inimesele on kõigis majades tagatud. Probleemiks on mõne hoone uksed (nii välisuksed kui sees tuletõkkeuksed), mille avamine on ratastoolist (või lapsevankriga sisenedes) keeruline – uksed avanevad raskelt. Evakuatsioonitrepist (Kompanii 3) on vaegliikujal ja vaegnägijal keeruline alla minna. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Taristu arendused · Seoses raamatukogu ühes hoones toimunud tulekahjuga koliti direktsioon peamajja ja hanketöötlusosakonna töökohad toodi senisesse lasteosakonna arvutiklassi. Laste jaoks jäi kasutatavaks 2 arvutit uues asukohas. · Lubja teeninduspunkt suleti aasta lõpul. Seoses sellega tuli korraldada IT varade kolimine ning võrguteenuse lepingu lõpetamine Lubja harukogu ruumides. Uus veebileht · 2023. a sai raamatukogu uue kujundusega kodulehe (www.luts.ee), mis vastab WCAG (Web Content Accessibility Guidelines) nõuetele (tagab erivajadusega inimestele samaväärsed võimalused veebi kasutamiseks nagu on teistel kasutajatel). Uus koduleht baseerub Drupali platvormil. Kodulehe sisulise ülesehituse pool tuli raamatukogu vastavasisuliselt töögrupilt,  14 töid teostas WebExpert. Raamatukogu uus (uue disainiga) koduleht https://www.luts.ee läks laivi 18. mail 2023. · 2022. a lõpul alustati laste veebilehe (https://www.raamatukratt.ee) arendusega. Lasteleht vastab WCAG nõuetele ning baseerub Drupali platvormil. Ka siin sai kujundus tellitud WebExperdilt. Lasteosakonna kodulehe jaoks sai Zone’i platvormile ostetud domeen www.raamatukratt.ee. Uue kujundusega laste/noorteleht läks laivi 16. mail 2023. Laste/noorteleht tõsteti uue disaini loomise käigus pilveserverisse ning võeti sealhulgas kasutusele veebiaplikatsiooni tulemüür ja turvalahendus DDOS rünnakute tõrjeks. Iseteeninduskappide (nn Tarkade kappide) laiendus · 2023. aastal sai raamatukogu rahastuse iseteeninduskappide ostmiseks harukogude juurde (va Ilmatsalu harukogu) ning peamaja kapile lisamooduli hankimiseks. Seoses sellega tuli läbi viia riigihange tarnija leidmiseks. Riigihange sai korraldatud aasta lõpus, 2024. aastasse jääb kappide hankimine ning ülespanek. Infrastruktuur Raamatukogu infrastruktuuri kuulub ca 540 võrku ühendatud seadet, sealhulgas 6 serverit ja üle 225 arvutitöökoha. Tabel 6. Seadmete hulk 2023 lõpuks Keskkogu Annelinn Tammelinn Ropka- Ilmatsalu Karlova Servereid 6 Töökohti 124 29 15 11 5 sh lugejatele 34 20 10 6 1 sh töötajatele 90 9 5 5 4 Printereid kokku 29 2 2 3 2 sh lugejatele 8 1 1 1 1 Mängukonsoole 3 2 2 1 1 Infoturve Teadaolevaid märkimisväärseid infoturbe intsidente 2023. aastal ei esinenud. Jooksvaid töid · Jooksvad haldustööd riist- ja tarkvaraga, tööjaamade ja võrguseadmete tarkvara uuendamine ja infoturbe tagamine, olemasolevate süsteemide arendus (monitooring, logihaldus, juurdepääsukontroll, baasinfrastruktuuri arendamine, tarkvara litsentside uuendamine). · Tagati tööjaamade ja võrguseadmete turvalisust, jätkati infoturbenõuete täitmist. · Võeti kasutusele uus varunduslahendus. Samuti tehakse nüüd kolmas backup välise teenuspakkuja juurde, mis suurendab vastupidavust tõrgetele.  15 · Aasta lõpus võeti kasutusele uus süsteem logide kogumiseks ja analüüsiks, mille arendus veel jätkub. See tõstab võimekust avastada küberintsidente ja neile reageerida. · IT osakonnaüleselt võeti kasutusele uus paroolihaldustarkvara. · Arvutipargi uuendamine. 2023. aastal vahetati välja suur osa arvutipargist uuemate seadmete vastu. See toimus Tartu LV IT osakonna poolt korraldatud arvutihanke raames, kuna Tartu LV IT osakond korraldab oma allasutuste riistavara uuendamisega seotud riigihankeid. · Seoses personalimuudatustega IT osakonnas viidi läbi IT varade inventuur. · Raamatukogu multimeediafailid koliti pilveteenusele. · Raamatukogu infosüsteemi ning kassasüsteemi BUUM kasutajate nõustamine. · Raamatukogu infosüsteemist statistiliste andmete kogumine ja väljastamine. · Seoses raamatukogu ees võlgu olevate lugejate võlanõuete aegumisega toimus suurem raamatukogu võlglaste kustutamine infosüsteemist. · Jätkus raamatukogus korraldatavate ürituste tehniline tugi (heli- ja valgustehnika ülespanek). · Tööd raamatukogu veebilehtedega. Raamatukogul on järgmised veebilehed: • Raamatukogu veebileht https://www.luts.ee • Noorteleht https://www.raamatukratt.ee • Kirjandusveeb https://www.luts.ee/kirjandusveeb/ • Eesti Muusikakogude Ühenduse veebileht https://www.luts.ee/emky • Arkaadia – lasteluule ja muinasjuttude andmebaas https://www.luts.ee/arkaadia/ • Muusikaartiklite andmebaas https://www.luts.ee/muusikabaas/ • Tartu ilukirjanduses http://teele.luts.ee/ • Seemneraamatukogu https://www.luts.ee/seemneraamatukogu/ • Jutupeatus https://www.jutupeatus.ee/ Lisaks kodulehtede uuendamisele jätkusid ka jooksvad kodulehe ja intraneti täiendused- parandused jne. Raamatukogu uuel kodulehel tuli läbi viia kodulehe tekstide massiline kontrollimine, parandamine, täiendamine, tõlkimine, meta-andmete lisamine, otsingu häälestamine, sealhulgas kõigi pillitutvuse piltide väljavahetamine suuremate vastu ja tekstide lisamine ning peamaja plaanile uute tekstide tõlkimine. Raamatukogu siseveebi lisandus iseuuenev sünnipäevade tabel. TEELE andmebaasi ümberehitus ja sellest tulenevalt TartuFic skriptide ümberehitus, TEELE töögrupi pildipanga korrastamine.  16 3. Kogude komplekteerimine ja töötlemine 3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused Uute väljaannete tellimise ja sellekohase arvepidamisega tegelesid kogude arenduse peaspetsialist Helle Zirul ja komplekteerija Elina Kade. Ka 2023. aastal toetuti komplekteerimisel osakonnajuhatajate ja spetsialistide asjatundlikele valikutele. Tänu raamatukogu siseveebile on uute raamatute nimekirjadega tegelemine lihtsam ja mugavam. Nimekirjad asuvad SharePointis Komplekteerimise kaustas. Üldine olukord riigis raamatute ja perioodika väljaandmisel ja müümisel muutub iga aastaga aina keerulisemaks, see muudab komplekteerijate töö raskemaks ja ajamahukamaks. Saamaks sama raha eest võimalikult palju, on tähtis osta kõige soodsama hinnaga. Seega tehti iga nimetuse puhul hinnavõrdlus (kui teavikut oli võimalik osta mitmelt tarnijalt) ja kasutati ära sooduskampaaniaid. Kahjuks 2023. aastal ühtegi suuremat raamatuvahendajat, kes pakuks senistele konkurentsi, ei lisandunud. Suuremad tarnijad Rahva Raamat, Apollo, Krisostomus, kirjastustest Varrak, Ersen, Ühinenud Ajakirjad, Tartu kirjastustest ostame otse Ilmamaalt ja Fantaasialt. Alates 24. veebruarist 2022 ei telli me enam Venemaal väljaantud raamatuid. Tartu O. Lutsu nim. Linnaraamatukogu on avalik rahvaraamatukogu ja me täidame Eesti Kultuuriministeeriumi korraldust. Tellime kohalike vene autorite raamatuid ja eesti autorite tõlkeid vene keelde (põhiliselt Rahva Raamatu kaudu, aga ka Apollost, Dialoogist jt). Venekeelseid raamatuid saame ka annetustena ja asendustena lugejate käest. Lehepunkt pakkus asenduseks Venemaa perioodikale mõned Lätis ilmuvad venekeelsed ajakirjad/ajalehed. Kasutasime seda võimalust, aga lugejahuvi on väike ja mõne väljaande oleme 2024. aastaks juba tellimata jätnud. Loodame, et venekeelseid raamatuid hakkavad välja andma ka mõned välisriigid. 2023. aastal moodustati majasisene kogude töörühm ja toimus üks koosolek – 09. märtsil. Koosolekul valiti kogude töörühma juht, arutati kustutamise korda, uute templite, viiviste, kohaviitade teemasid. 2022. aasta kriisikoosolekul 18. mail 2022 (kui 2022. aastal komplekteerimisraha drastiliselt vähenes) osakondadega kokku lepitud kokkuhoiumeetmed toimisid ja 2023. aastal uusi kokkuhoiukohti leida ei olnud vaja. 3.1.1 Komplekteerimine Tabel 7. Ostetud raamatud keelte järgi 2023 keskmine eks hind km-ta hind km-ga Eks % Raha % hind eesti keeles 11783 166107,73 180893,55 15,35 90,88% 91,63% vene keeles 161 1979,32 2157,45 13,4 1,24% 1,09%  17 muud 1021 13223,39 14359,06 14,06 7,88% 7,27% võõrk kokku 12965 181310,44 197410,06 15,23 100,00% 100,00% Keskmine hind võrreldes 2022. aastaga eesti 3,95% kallim vene 42,71% kallim muud võõrk 0,22% kallim Raamatute keskmine hind muidugi jälle tõusis, eestikeelne raamat 3,95%. See pole küll nii palju kui oli tõus 2022. aastal (9,8%), aga tuhandete eksemplaride puhul teeb see kokku üsna suure kallinemise. Keskmine hind ei ole küll kõige objektiivsem näitaja, sest seda mõjutavad eestikeelsete väljaannete puhul ka soodusmüükidelt tehtud juurdeostud, uute väljaannete keskmine hind tuleks arvatavasti veelgi kõrgem. Detsembri alguses juurde saadud € 5000 võimaldas juurde osta pika järjekorraga raamatuid ja Tartu Apollo ja Rahva Raamatu kauplustest ingliskeelset kirjandust. Natuke suurema eelarve tõttu saimegi 2023. aastal osta rohkem võõrkeelset (peamiselt ingliskeelset) raamatut kui 2022. aastal. Näiteks ilukirjanduslike raamatute nimetuste arvust moodustas eestikeelne raamat 2/3 ja võõrkeelne 1/3. Eestikeelse raamatu nimetuste arv oli väiksem kui 2022, tõenäoliselt ka ilmus vähem nimetusi. Sõja tõttu ei ostetud enam Venemaal välja antud raamatuid. Ukraina põgenike jaoks osteti ukraina kirjanike väljaandeid ja eesti autorite tõlkeid ukraina keelde Muud võõrkeelsed raamatud jagunesid järgmiselt: dut 1 eng 878 fin 6 fre 4 ger 19 hun 2 jpn 6 lav 3 lit 3 pol 2 spa 2 swe 1  18 ukr 94 kokku 1021 Sealhulgas sai natuke täiendust Annelinna raamatukogu koomiksikogu. Peale raamatute osteti noote, CD-sid, DVD-sid, kaarte, lauamänge, Annelinnale €200 eest krediitkaarte mängukonsooli jaoks. Järelkomplekteerimisena osteti juurde nn kohustuslikku kirjandust ja muud varem ilmunud laste- ja noorsookirjandust. Vastavalt osakondade soovidele osteti järelkomplekteerimise korras juurde ka teisi eriti nõutud väljaandeid, kasutades võimalusel ära soodusmüüke. Kogu Tartu Linnaraamatukogu raamatuostusummast kulus 25,6% ilukirjandusosakonnale. Kuigi kogu ilukirjandusosakonna külastused moodustavad 20,6% Tartu Linnaraamatukogu külastustest, siis ilukirjandusosakonna laenutused on 25,8% kogu raamatukogu laenutustest, ilukirjandusosakonna pikendused on 22,7% kogu raamatukogu pikendustest ning ilukirjandusosakonna laenutused-pikendused kokku on 24,2% kogu raamatukogu laenutustest- pikendustest. Ostetud väljaannete võrdlused Tabel 8. Nimetused Raamatud Ilukirjandus (raamatutest) eesti ven võõ kok noo kaa laua pisi CD L D CD- kõik eesti vene võõ kokk e r ku did rdid män trü P V RO r u kokk gud kis D M u DV D- RO M 2023 2467 105 919 3491 101 2 43 4 115 3 8 2 3769 1438 83 733 2254 2022 2549 178 758 3485 62 2 28 1 129 1 60 1 3769 1467 138 651 2256 2021 2570 887 748 4205 59 2 17 1 85 1 17 0 4387 2020n 2662 872 807 4341 70 2 24 125 4 35 10 4611 1473 715 576 2764 im 2019 2508 124 908 4663 39 4 192 81 22 5081 1342 1021 715 3078 nim 7 79 1 2018 2729 120 698 4629 32 2 154 47 27 4948 1387 975 450 2812 nim 2 54 3  19 Tabel 9. Eksemplarid Raamatud Ilukirjandus (raamatutest) eesti vene võõr kokk noo ka lau pisi CD L DV CD kõik eesti vene võõ kokk u did ard am trü P D - r u kokk id äng kis RO u ud M DV D- RO M 2023 11783 161 1021 12965 134 4 65 12 118 3 11 2 13314 8115 120 823 9058 2022 12108 212 843 13163 101 4 52 1 134 1 63 2 13521 8273 161 725 9159 2021 13905 939 769 15613 95 9 29 2 103 1 20 0 15872 9303 792 611 10706 2020 13606 948 842 15396 136 4 40 15754 8582 776 596 9954 131 5 32 0 10 eks 2019 12727 1371 975 15073 208 123 15632 7745 1137 748 9630 eks 148 3 46 8 22 2018 12655 1326 778 14759 181 53 15184 7364 1075 494 8933 104 10 36 6 30 eks Eestikeelset kirjandust ostetakse keskkogule (osakondadele kokku) 1 kuni 5 eksemplari nimetusest, harukogudele valikuliselt enamjaolt üks eksemplar, seega kogu raamatukogule 1-9 eksemplari, erandiks mõni eriti populaarne teos, koolide soovituslik lugemisvara või muu noorsookirjandus, mis läheb keskkogus nii teenindus- kui ka lasteoskonda. Võõrkeeltes raamatuid ostetakse osakondadele ühekaupa ja enamasti ainult ühte osakonda, erandiks ingliskeelne noortekirjandus, mida soovivad nii keskkogu kui ka harukogud. Ka on üksikud venekeelsed raamatud dubleeritud keskkogus ja Annelinnas. Nõudlust mitmes erinevas osakonnas ja harukogus aitab leevendada deponeerimine ning raamatu võrgutellimise võimalus kasutajale sobivasse laenutuspunkti. Tabel 10. Ostetud raamatute maksumus keelte järgi Eestikeelsed Venekeelsed Teised KOKKU võõrkeelsed  20 HIND KM- HIND HIND KM- HIND KM- HIND HIND KM- HIND KM- HIND ta KM-ga ta ga KM-ta ga ta KM-ga 2023 166 108 € 180 894 € 1 979 € 2 157 € 13 223 € 14 359 € 181 310 € 197 410 € 2022 164 127 € 178 795 € 1 825 € 1 991 € 10 854 € 11 826 € 176 806 € 192 612 € 2021 171 620 € 187 003 € 5 800 € 6 322 € 10 110 € 11 028 € 187 530 € 204 354 € 2020 161 656 € 176 067 € 5 586 € 6 087 € 10 878 € 11 857 € 178 120 € 194 011 € 2019 146 519 € 159 622 € 7 878 € 8 586 € 11 773 € 12 827 € 166 170 € 181 035 € Tabel 11. Ostetud paberväljaannete (raamatud, noodid, kaardid, pisitrükised, lauamängud) maksumus Eks Nim. Summa km- ga 2023 13 180 3641 200 681 € 2022 13321 3578 194903 € 2021 15748 4284 206 375 € 2020 15564 4437 196 176 € 2019 15279 4786 183 700 Tabel 12. Ostetud auviste ja elektrooniliste väljaannete maksumus laadide kaupa (€) aasta CD, LP, DVD,VHS CD-ROM Kokku heliraamat +litsentsitasu DVD- Võrguväljaa ROM+ nded konsoolim ängude aja- ja krediitkaa rdid, mälupulk 2023 1780 € 142 € 300 € 0 2 222 € 2022 1954 € 766 € 180 € 0 2 900 € 2021 1562 € 231 € 0 656 € 2 449 € 2020 1717 € 453 € 798 € 827 € 3 795 € 2019 2808 € 1201 € 840 € 440 € 5 289 €  21 Juurdetulek 2023 hankeviiside järgi Tabel 13. Ostud 2023 Raamatud eesti vene võõr kokku Noodid kaardi lauam pisi CD LP DVD DVD- kokku d ängud trü ROM kis mälup ulk 2023 nim 2467 105 919 3 491 101 2 43 4 115 3 8 2 3 769 2023 eks 11783 161 1021 12 965 134 4 65 12 118 3 11 2 13 314 + 402 aastakäiku ostetud ajakirju, kokku ostud 13 716 Muu juurdetulek 2023 Järelkomplekteerimise allikatena oleme kasutanud ka valikut mitmesugustest annetustest. Veel lisanduvad kaotatud väljaannete asendused. Tabel 14. Muu juurdetulek Raamatud eesti ven võõr kokku Noodi kaa lauam pisitrü CD L DVD CD- kokku e d rdid ängud kis P ROM DVD- ROM 2023 1307 386 428 2121 11 0 10 1 112 0 28 2 2 285 nim 2023 eks 1790 391 439 2620 11 0 16 1 112 0 28 2 2 790 + 44 aastakäiku annetatud ajakirju, kokku muu juurdetulek 2834 Eksemplare Ostud Muu kokku Sellest Sellest annetused asendused 2023 13 716 2 834 2599 235 2022 13 981 2 771 2 545 226  22 2021 16 298 2 749 2 527 217 2020 16 198 2 565 2 328 226 2019 16 136 24495 (siin 2 337 269 tuli juurde ka Ilmatsalu vana fond) 2018 15786 2150 1857 272 Nimetusi 2023 3903 2305 2022 3927 2365 2021 2020 4611 2295 2076 211 2019 5081 1898 1629 240 2018 4948 1820 1557 243 Annetused (annetuste osakaal kogude juurdekasvust). Komplekteerimise peamiseks hankeviisiks on ostud. Väike osa on saadud lugejatelt kaotatud eksemplaride asendamisega. Annetusi on tehtud nii eraisikute, kui ka ametkondade poolt. Juriidilised isikud, ametkonnad, ministeeriumid jt annetavad põhiliselt oma uusi väljaandeid. Suuremad annetajad 2023. aastal olid: Hoiuraamatukogu (492 eks.), Raamatukogu 110 juubeliks kingitud raamatud (26 eks.), Apollo (85 eks.), Krisostomus (27 eks.), eraisikutest – Kristina Pai (18 eks.), Pille-Riin Meerits (9 eks.), Silke Kachelmann (6 eks.), Erkki Kõlu (8 eks.). Annetusi on saadud 130 erinevalt asutuselt ja isikult 2554 eks. Annetuste ja kingitustena saadud raamatud märgistasime kleebisega “Kingitus Tartu Linnaraamatukogule”. Annetusi saadi 2555 eksemplari, mis moodustab 2023. aasta kogude juurdekasvust (16 104) 15,87%. Tabel 15. Kogude kasv kokku (kõik laadid ja arvestusüksused) Nimetusi Eksemplare Kogude seis kokku (eksemplarid+ajakirjade aastakäigud) 2023 6 208 16 550 601 618 2022 6 292 16 752 606 720 2021 6 836 19 047 600 214  23 2020 6 906 18 763 598 535 2019 6 980 40 631 (lisandus ka 601 581 Ilmatsalu fond) Tabel 16. Juurdetulek laadide kaupa (ilma perioodikata, ostetud ja muu kokku) Raamatud jt paberväljaanded Auvised, e-väljaanded Eks Nim. Eks. Nim. 2023 15 828 5 784 276 270 2022 15 912 5 791 334 324 2021 18 308 6 403 261 233 2020 18 003 6 655 268 251 2019 39 260 (lisandus 6 584 554 396 ka Ilmatsalu fond) Raamatud (eks. tüüp 7 ja 74) keelte järgi, juurdetulek (ostetud ja muu) kokku Tabel 17. Eksemplarid (ja nimetused) Eestikeelsed, arv/% Venekeelsed, arv/% teistes võõrkeeltes, arv/% 2023 13573 87,1% 552 3,5% 1460 9,4% 2022 13743 87,3% 628 4% 1365 8,7% 2021 15441 85,1% 1222 6,7 % 1489 8,2% 2020 15160 85,1% 1208 6,8% 1444 8,1% 2019 Ilmatsalu 14329 81,5% 1782 10,2% 1465 8,3% vana fondita Nimetused 2023 3774 67,2% 491 8,8% 1347 24% 2022 3840 67,6% 586 10,3% 1256 22,1% 2021 3697 58,6 % 1165 18,5% 1447 22,9% 2020 4036 61,8% 1125 17,2% 1375 21,0%  24 2019 3403 53,0% 1643 25,5% 1379 21,5% Tabel 18. Raamatute juurdetulekust ilukirjanduse % aastate võrdluses Kokku Keskkogu Annelinn Tammelinn Karlova- Ilmatsalu Ropka 2023 70,4% 68,9% 74,2% 69,4% 67,4% 79,8% 2022 70,5% 67,7% 74,9% 69,7% 66,9% 83,3 2021 69,7% 69,3% 73,16% 68,4% 64,7% 75,7% 2020 64,9% 63,6% 69,4% 63,8% 60,8% 73,7% 2019 65,1% 65,5% 67,6% 61,9% 58,8% 76,1% Ilmatsalu vana fondita Ilukirjandus on arvulises ülekaalus nii kogu süsteemis, kui ka harukogudes, mis ongi rahvaraamatukogus normaalne. Küllap on vajalikud eriala-, õppe- ning käsiraamatud paljudes kodudes isiklikuks tarbeks ostetud. Ilukirjandusteost, kui enamasti ühekordse kasutusega raamatut, laenatakse lugemiseks pigem raamatukogust. Rahakitsikuse tõttu on vähenenud peamiselt liigikirjanduse eksemplaarsus (ka lugejanõudlus on väiksem). 3.1.2 Perioodika komplekteerimine Alates märtsist 2022 ei saa me venekeelset perioodikat Venemaalt. Lehepunkt pakkus asenduseks mõned Lätis vene keeles väljaantavad ajakirjad/ajalehed, aga erilist lugejahuvi nende vastu ei ole. Kui raamatute müüjad on raamatukogudest huvitatud, siis sama ei saa öelda perioodika kirjastajate kohta. See tava, et mõnede paberväljaannete tellija saab automaatselt juurdepääsu ka e-väljaandele, enam ammu ei kehti ja e-väljaannetele peab juurde maksma (Delfi Meedia, Postimees Grupi, Õhtuleht Kirjastuse väljaanded). Perioodika kallinemist mõjutab ka kojukandetasude suurenemine, ajakirjade väljaandjate muutumine (uus kirjastaja lisab alati hinda). Erinevatel põhjustel perioodika laenutamine väheneb, vajadusel tuleb kaaluda perioodika võimalikku eksemplaarsuse vähendamist. Ajakirjandusmaastik muutub pidevalt. Ilmumise lõpetasid: Buduaar, Eesti Ajalugu, Tervis Pluss, Meie Köök, Pööning. Ühinesid Nipiraamat ja Kodukiri, Minu Aed ja Aed. Ilmumissagedust muutsid Investor, Eesti Loodus. Enamasti on meil kehtiv tellimus, kui ilmumise lõpetamisest või ühinemisest teada antakse, raha tagasi maksta reeglina ei taheta, pakutakse mõne teise väljande tellimuse pikendamist, see teeb tellimisperioodid segaseks, järjest vähem on perioodikat, mille tellimisperiood on jaanuar-detsember. Pidevalt peab jälgima, millal on vaja midagi pikendada.  25 Aprillist 2024 lõpetab Delfi Meedia Eesti Päevalehe väljaandmise paberil. Delfi Äripakett võimaldab e-lugeda Eesti Päevalehte, Eesti Ekspressi, Maalehte, ja peale ajalehtede ka seitset Delfi Meedia ajakirja. Nii Delfi Meedia, aga eriti Postimehe jaoks tuleb teha ebamugavalt palju kasutajakontosid. E-väljaandena saab lugeda ka Õhtulehte ja Õhtuleht Kirjastuse poolt väljaantavaid ajakirju. Täielikult digitaalsed on Äripäeva ajaleht ja ajakiri Director/Inseneeria. Perioodika komplekteerimiseks kulus koos 2024. aastaks ettetellimisega: €41 217 Tabel 19. Ajakirjad (nimetused) keelte järgi (ostud ja annetused kokku) arvuliselt ja protsendiliselt: kokku Eesti keeles Vene keeles Teistes võõrkeeltes 2023 154 100 =65% 10 = 6,4% 44 =28,6% 2022 177 119 = 67,3% 12 = 6,7% 46 = 26% 2021 200 121 = 60,5% 32 = 16% 47 = 23,5% 2020 224 128 = 57% 38 = 17% 58 = 26 % 2019 236 126 = 53% 54 = 23% 56 = 24 % Ajakirjade uusi nimetusi hangiti juurde: eestikeelseid – 2, venekeelseid – 7, teistes võõrkeeltes – 3. Tabel 20. Ajalehed (nimetused) keelte järgi (juurdetulek kokku): kokku Eesti keeles Vene keeles Teistes võõrkeeltes 2023 38 33 = 87% 5 =13% 0 2022 42 36 = 86% 6 = 14% 0 2021 44 38 = 86% 6 = 14% 0 2020 48 40 =83% 8 = 17% 0 2019 56 48 =86% 8 = 14% 0 3.1.3 Auviste komplekteerimine Tabel 21. Ostetud auviste ja elektrooniliste väljaannete maksumus laadide kaupa (€) aasta CD DVD,VHS CD-ROM Kokku +litsentsitasu DVD- Võrguväljaa ROM+ nded konsoolim ängude  26 aja- ja krediitkaa rdid 2023 1780 € 142 € 100 € 0€ 2022 € 2022 1954 € 766 € 180 € 0€ 2900 € 2021 1562 € 231 € 0€ 656 € 2449 € 2020 1717 € 453 € 798 € 827 € 3795 € 2019 2808 € 1201 € 840 € 440 € 5289 € 3.2 Inventuurid, mahakandmised 2023. aastal jätkus raamatukogus kogude puhastamine. Kustutamine vormistati ühel korral aastas: 15. detsembril 2023. 25. oktoobril sai kinnitatud direktori käskkirjaga nr. 31 "Väljaannete kustutamise kord Tartu Oskar Lutsu nimelises Linnaraamatukogus". Töö selle juhendiga kestis peaaegu aasta. 2024. aastal tahame dokumendile lisada ka üldised kustutamise põhimõtted meie raamatukogus. Mahakandmisaktid koostatakse eraldi ostude ja muul moel (annetused, kingitused, asendused) saadud väljaannete kohta. Raamatupidamisele on vaja esitada vaid ostu teel soetatud väljaannete mahakandmisaktid. Andmebaasist kustutati kõik aktidega mahakantud väljannete eksemplarikirjed. Bibliokirjed, mis jäid tühjaks ja olid tehtud meie poolt, sai andmebaasist ära kustutatud. Tühjad bibliokirjed, mis olid tehtud teiste raamatukogude poolt, said saadetud ja kustutatud vastavalt „Ühiste kirjete kasutamise korrale” kirjeid teinud raamatukogudele. Kolm tehnikakirjanduse saalis olnud videosalvestust - Rohumasinad 2006, Järelveetavad ja iseliikuvad söödamikserid (Kverneland Group), Vicon põllutehnika (Kverneland Group), mis kuuluvad RB-le, aga RR puudusid, saatsime nendele. Kustutamisaktide arvandmed summeeriti elektroonilises aasta hulgiarvestuses ja digitaalselt säilitamiseks saadeti arhiivi Tartu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemis GoPro. Tabel 22. Kustutatud eksemplaride põhjuste järgi jagunemine lugejate poolt kaotatud 291 kadunud 135 lagunenud 4205 tagastamata 1424 sisult aegunud 14742 KOKKU 20797  27 Kustutamine, Süsteemisisene eks. üleandmine, eks. (perioodikata) 2023 20797 2022 9639 2021 16570 151 2020 20965 129 2019 19148 + 5679 39 2023.aastal kustutati vanemat perioodikat keskkogus ja harukogudes kokku järgnevas mahus: nimetusi: 88, millest eestikeelseid - 53; venekeelseid - 24; teistes võõrkeeltes – 11; kokku 90 . Üle süsteemi kustutati nimetusi – 48. Aastakäike: 855, millest eestikeelseid – 716; venekeelseid – 97; teistes võõrkeeltes – 42; kokku - 855. Tabel 23. Kustutatud 2023 CD- RO käs M, muud raamatud tüüp 7,74,31 ikir DV ajaki teavikud i D- rjade noo kasset C VH DV RO Kokk aasta Kõik did id D S D M u käike kokku kaa pisit laua rdi rükis mäng eesti vene võõr kokku d ed ud 13897 4956 1511 20364 104 9 0 3 0 2 57 67 160 31 20797 855 21652  28 Tabel 24. Fondi seisu muutumine 2023 käsikirjad raamatud tüüp 7,74 ,31 noodid tüüp 86 muud teavikud lauamängud pisitrükised ese, vidin kaardid kokku kokku kokku vene vene eesti eesti võõr võõr 01.01.2023 454765 78572 38952 572289 4353 2699 717 7769 686 38 477 6 1207 43 juurde 13573 552 1460 15585 63 0 82 145 4 13 81 98 kustutatud 13897 4956 1511 20364 47 30 27 104 9 3 12 01.01.2024 454441 74168 38901 567510 4369 2669 772 7810 681 51 555 6 1293 43 CD-ROM, DVD-ROM CD (ka heliraamat) kokku eksemplare kõik kokku aastakäike ajakirjade kassetid diskett DVD VHS LP 01.01.2023 1581 271 9933 702 4175 7 348 598325 8395 606720 Juurde 2023 3 230 39 4 16104 446 16550 Kustutatud 2023 2 57 67 160 2 29 20797 855 21652 01.01.2024 1584 269 10106 635 4054 5 323 593632 7986 601618 3.3 Kogude töötlemine Statistika Selle aasta osakondadele edastatud statistika on saadud kasutades Sierra statistika võimalusi koos Calci tabelarvutusprogrammi võimalustega. Seoses uue raamatukogu struktuuriga on peamajas muutunud mõnede osakondade fondid (eriala-, ilukirjanduse, tehnikaosakond, VEVRO). Lubja on nüüd eraldi fondiga Lubja laenutuspunkt, sest 20. detsembril 2023 suleti Lubja laenutuspunkt, fond jagati osakondade/harukogude vahel. Töö Lubja fondiga jätkub veel 2024. aastal ja seetõttu osakondade fondiseisu 2023. aasta lõpus ei fikseeri. Väljaannete raamatukogunduslik töötlemine Muudatustega, mis said 2022. aastal vastu võetud (vöötkoodi muudetud asukoht - raamatutel nüüd tagakaanel, kohaviidaetiketi mitte kleepimine tiitellehele, inventarinumbri mitte kirjutamine raamatusse), on nüüd kõik harjunud ja suuri probleemi ei ole tekkinud. Uuenduste tulemusena hoiame kokku tööaega ja materjali, raamatu esikaas jääb rikkumata. 2023.aasta mais said uuendatud (ühtlane kuvand) kõik meie raamatukogu osakondade/harukogude templid.  29 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Suur osa tööst on suunatud sellele, et raamatud ringleksid kiiremini ja oleksid lugejale paremini kättesaadavad. Raamatute kättesaadavust on muuhulgas püütud parandada enimnõutavatel raamatutel tavapärase 21-päevase laenutustähtaja asemel 7-päevase laenutustähtaja rakendamisega. 2023. aasta hiliskevadel viidi läbi lugejaküsitlus, mille eesmärk oli uurida linnaraamatukogu kasutajate üldist rahulolu pakutavate teenustega. Küsitlus viidi läbi kuu aja jooksul, vastata sai veebi kaudu MS Forms ankeeti täites (543 vastajat) või lugemissaalides paberankeedil sobivad variandid ära märkides (26 vastajat). Kokku vastas 569 inimest ja valim oli piisav järelduste tegemiseks. Küsitluse järgi külastab raamatukogu iga päev 4% vastanutest, kord nädalas 11%, 1-2 korda kuus 60% ja mõned korrad aastas 25%. Enamuse vastanute peamiseks tegevuseks linnaraamatukogus on väljaannete kaasa laenutamine – seda teeb sageli 87% vastanutest. Kõiki muid võimalikke tegevusi (väljaannete kohapeal kasutamine, interneti ja wifi kasutamine, printimine-paljundamine, kohapeal töötamine ja/või õppimine, üritustel osalemine, jt) tehakse harva või üldse mitte. Võrreldes eelmise, 2018. aastal läbiviidud sarnase küsitlusega on mõnevõrra tõusnud kirjandus- ja muusikaüritustel ning näitustel harva osaljete osakaal (vastavalt 32% pealt 35%-ni ja 18% pealt 23%-ni ning näituste puhul 41% pealt 49%). Väga rahul ollakse linnaraamatukogu asukoh(t)a(de)ga – 77%, lahtioleku kellaaegadega – 66%, kojulaenutamise tingimustega – 73%. Pigem rahul ollakse raamatukogu üldilme ja ruumidega – 49% vastanutest ja väljaannete kättesaadvusega – samuti 49% ehk ligi pooled vastajatest. Kõige kõrgemat heakskiitu vastanute poolt pälvivad raamatukogutöötajad: nende abivalmiduse ja asjatundlikkusega on väga rahul 88% vastanutest. Võrreldes 2018. aastaga on tõusnud vastanute rahulolu kirjandusürituste ja näitustega (seda kursisolematuse ehk mitte osalemise arvelt). Sama saab öelda ka linnaraamatukogu poolt pakutavate e-teenuste kasutamise kohta: tõusnud on rahulolu e-kataloogi kasutamise osas (väga rahul 39% pealt 48% vastajatest), minu- Esteri kasutamine ettetellimiseks (väga rahul 33% pealt 43%), kodulehe kasutamise puhul (väga rahul 21% pealt 30%). Rahulolu on tõusnud ka sotsiaalmeedia kanalite ja kirjandusveebi osas. Võimalike uute teenuste osas huvitab tartlasi kõige enam audioraamatute laenutamise-lugemise võimalus – 49% vastanutest. Samuti huvitab 45% elukestva õppe üritustel osalemine ja 44% tervise ja heaolu teemalistel üritustel osalemine. Viimaseid kavatsebki linnaraamatukogu lähiajal jõudumööda rohkem korraldada ja vahendada. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine Kõigis raamatukogu hoonetes on võimalik kasutada arvuteid ja saada osa riigi avalikest teenustest. Peamaja 2. korruse arvutiklassis oli 11 lugejaarvutit, lisaks arvutitöökohad kõigis harukogudes. Arvutiklassides saab ka paljundada, printida ja lihtsamat arvutikasutusega seotud õpet. Peamaja arvutiklassi administraatori põhitegevused olid internetikasutajate arvestus, abi info otsimisel ja salvestamisel, printimine, paljundamine; arvutikasutamise algkoolitused ja ka jooksvalt mitmesugune arvutialane abi ja nõustamine; lisaks ka e-kataloogi kaudu saabunud tellimuste töötlemine ja laialisaatmine (nn dispetšeri töö). Koolitused arvutiklassis: Individuaalkoolitused al 60 min – 88 (20) Nõustamistunnid 15–60 min – 159 (79) Juhendamised kuni 15 min – 610 (584) kokku: 857 (võrdluseks 2022. aastal 683)  30 Rühmakoolituste arv – 3 Rühmakoolituste arv tundides – 6 Rühmakoolitusel osalenute arv – 18 Kokku oli peamaja 2. korruse arvutiklassis külastusi 5194. Arvutiklass 2023 2022 2021 jaanuar 391 373 463 veebruar 310 369 428 märts 485 434 484 aprill 419 396 436 mai 459 388 479 juuni 399 369 426 juuli 443 340 460 august 505 412 511 september 510 437 466 oktoober 484 417 448 november 438 422 475 detsember 351 356 384 kokku 5194 4713 5460 Peamaja 2. korruse arvutiklassi külastatavus võrreldes 2022. aastaga mõnevõrra suurenes. 2023. aasta lõpus siiski arvutiklass suleti, arvutid koliti 1. korruse ajakirjanduse ja 3. korruse erialakirjanduse saalidesse. 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte Keskkogu ja harukogusid külastas 2023. aastal iga päev umbes 1500 inimest, iga tartlase kohta tehti raamatukogust 10 laenutust ning iga registreerunud lugeja kohta 26 laenutust. 2023. aasta jooksul kasutas raamatukogu teenuseid ligi 31 000 lugejat, kusjuures lugejaks registreerunuid oli ligi 6000 võrra rohkemgi (vt tabelid 30 ja 31). Lugejate arv kasvas aastaga 2,5%, kasvas ka külastuste arv. Lugejatest veerandi moodustasid lapsed. Raamatukogu keskkogu ja harukogusid külastati aasta jooksul üle 425 000 korra, umbes sama palju kogunes ka virtuaalkülastusi, seega on külastuste koguarv ca 863 000. Keskkogus käis kõigist lugejatest 48,6% ja neljas harukogus kokku 51,4%, mis näitab, et harukogud teevad väga head tööd ja on kohaliku kogukonna seas populaarsed kooskäimise kohad. Tabel 25. Tartu Linnaraamatukogu üldstatistilised näitajad 2023 Tartu kogud lugejad külastused laenutused linnaraamatukogu peamaja 453 825 206 898 611 950 Annelinn 49 507 8668 67 246 113 045 Karlova-Ropka 43 088 5980 46 593 79 526  31 Tammelinn 33 514 8830 80 645 136 310 Ilmatsalu 21 684 487 23 991 17 805 kokku 601 618 36 780 425 373 958 636 Laenutuste arv oli möödunud aastaga sarnane. Rõõmu teeb, et hinnatakse raamatukoguhoidjate loodud virtuaalset sisu: kasvas raamatukogu andmebaaside kasutus (nt Tartu ilukirjanduses, lastekirjanduse andmebaas Arkaadia), kodulehe kirjandusveebi kasutus tõusis 17% ning blogide kasutus 8,5%. Raamatukogu kõige populaarsemad blogid on endiselt Luuleleid ja Lugemissoovitused. Aasta jooksul tehti raamatukogust ligi 960 000 laenutust, muuhulgas laenutati ka pille ja seemneid. Lugejate huvi värskete väljaannete vastu ei näita kahanemistendentsi, pigem vastupidi. Nii oli aasta lõpus näiteks Sven Mikseri romaanile „Vareda“ järjekorras üle 180 lugeja, järgnesid Olav Osolini „Part lendab edasi“ u 90 ja Mihkel Muti „Liblikas, kes lendas liiga lähedale“ 84 järjekorda registreerunuga. Tabel 26. Linnaraamatukogu kasutamise üldnäitajad Tegevus 2022 2023 Kasutajate arv 35 766 36 780 sh laste arv (kuni 16) 8760 8994 sh laenutajate arv 30 187 30 922 Külastuste arv 420 847 425 373 sh laste arv 111 017 117 272 Virtuaalkülastuste arv 488 201 437 708 Kohallaenutuse arv 107 698 118 584 Kojulaenutuste arv 967 786 958 636 sh lastele 92 312 89 754 sh ilu- ja lastekirjandus 598 064 604 102 sh ajalehed ja ajakirjad 45 323 40 895 sh auvised 34 532 17 748 sh võõrkeelne kirjandus 87 238 82 352 sh venekeelne kirjandus 56 532 51 072 Infopäringute arv 19 249 21 090 Näituste ja väljapanekute arv 420 458 Ürituste arv 512 531 Üritustel osalenute arv 14 052 27 944 Individuaalkoolituste arv 2842 3462 Individuaalkoolitustel 2878 3462 osalenute arv Rühmakoolituste arv 300 371 Rühmakoolituste arv 724 490 tundides Rühmakoolitusel osalenute 5357 5716 arv 2023. aastal kasvas 10% võrra raamatukogus korraldatud sündmuste arv ning osalejate arv suurenes lausa veerandi võrra. Aasta jooksul toimus 902 erinevat üritust või koolitust, millest sai osa üle 33 000 inimese, raamatukogu ruumides võis vaadata nii kunsti, käsitöö kui ka raamatunäitusi. Keskmiselt leidis igal nädalal aset 17 sündmust, neist 2/3 lastele ning 1/3 täiskasvanutele ja noortele. Raamatukogu andis ühe peakorraldajana panuse nii  32 kirjandusfestival Prima Vista kui ka laste- ja noortekirjanduse festivali Luup programmi. Samuti koordineeriti Tartu lastekirjanduse auhinna väljaandmist – üheksandaks laureaadiks sai Ilmar Tomusk. Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused Tabel 27. Virtuaal- ja hübriidüritused Virtuaalürituste arv Virtuaalüritustel Virtuaalürituste osalejate arv (otse) järelvaatajate arv 2022 2023 2022 2023 2022 2023 Ainult virtuaal 18 2 164 7264 477 - Hübriid - üritus 4 7 82 - 546 1034 järelvaatamisega Kokku 8298 osalejat Otseülekandeid üritustelt ei tehtud, ühel üritusel (orienteerumismäng) tuli osalemiseks kasutada veebirakendust. Puhtalt veebiüritused olid 2 viktoriini: raamatukogu koostatud eesti kirjanduse päeva viktoriin Postimehe raamatuportaalis ja kirjanduslik viktoriin lastele kirjandusfestivali Luup raames. Järelvaatamine oli võimalik algupärase lastekirjanduse päeva, Lina Nordquisti ja Jaak Jõerüüdi kirjandusõhtute ning kolme Prima Vista tantsuürituste puhul. Tabel 28. Virtuaalkoolitused Raamatu- Virtuaalkoolituste arv Virtuaalkoolitustel Virtuaalkoolituste kogu osalejate arv (otse) järelvaatajate arv* 2022 2023 2022 2023 2022 2023 Linna/maak. 1 4 40 120 200 856 rmtk Sh keskk 1 4 120 856 *kui järelvaatamine võimaldati peale koolituse toimumist Toimus üks otseülekandega koolitus täiskasvanutele ja 3 tantsukoolitust järelvaatamisega. Ainult virtuaalselt toimus 2 üritust, otseülekandena või järelvaadatavana sai virtuaalselt osaleda kokku 11-l sündmusel, seega kokku 13 üritust ja 9244 osalejat. See on 1,4 % kõigist sündmustest ja 27 % kõigist osalejatest. Erandlik virtuaalüritus oli Postimehe kirjandusportaalis toimunud viktoriin 7200 osalejaga, mis üksiküritusena mõjutas (et mitte öelda moonutas) tugevalt statistilist keskmist, seega jäi keskmise arvutamisel see sündmus välja. Aasta tagasi oli virtuaalüritusi ja koolitusi 2,8 % (23 sündmust 812st). Tabel 29. Virtuaalnäitused Raamatu- Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste kogu arv 2022 arv 2023 külastajate arv külastajate arv 2022 2023* Tartu LR 8 10 2677 991 Sh keskk 8 10 2677 991 *2023 on näidatud uute näituste külastuste arv, 2022 arv sisaldab ka eelnevate aastate näituste külastusi.  33 Raamatu- ehk laenutuskapi teenus (nn tark kapp) Raamatukapp paiknes 2023. aastal vaid peamaja juures. 2023. aastal saadi raha ja tehti hange raamatukapi teenuse laiendamiseks. Peamaja kapi juurde tuleb 2024. aastal lisamoodul ja kapid tulevad Annelinna, Tammelinna ja Karlova-Ropka harukogude juurde. Targa kapi tellimuste haldamise ja kapi täitmise eest hoolitsevad peamajas ajakirjandussaali töötajad. Kapi kaudu on eelmisel aastal laenutatud 6812 korda ja tagastatud 1321 korda. Tellitud raamatud saab harva kätte samal päeval, üldjuhul on ooteaeg 2-6 päeva. Tabel 30. Raamatukapi kasutusnäitajad 2023 Hommikul Päeva jooksul Kokku täidetud Tagastusi kappi Aegunud täidetud täidetud kappe jaanuar 394 237 631 117 82 veebruar 383 216 499 98 70 märts 383 249 632 100 104 aprill 321 223 544 116 78 mai 116 414 530 134 56 juuni 176 303 479 145 69 juuli 349 161 510 101 77 august 360 177 537 109 82 september 389 299 688 92 79 oktoober 353 292 645 102 94 november 358 251 609 110 84 detsember 233 375 508 97 60 kokku 3715 3097 6812 1321 935 Tabel 31. Võrdluseks eelmiste aastate numbrid 2023 2022 2021 Täidetud 6812 6727 5299 kappe Tagastusi 1321 1275 1069 kappi Aegunud 935 906 587 Lisaks väiksusele on kapi miinuseks varikatuse puudumine, mis teeb kapi täitmise vihma- ja lumesaju korral ebamugavaks. Samuti puudub siiani kapi juures videovalve. Nendest puudujääkidest on juhtkonda korduvalt teavitatud. Tegevustoad linnaraamatukogus Erinevas suuruses ja võimalustega tegevustoad paiknevad kõigis raamatukogu majades. Kõige rohkemate võimalustega üksus paikneb peamaja erialakirjanduse 3. korruse saalis. Omaette  34 ruumis paikneb õmblustuba Annelinnas ja õmblus-, meisterdamis- ning virtuaalreaalsuse ruum Tammelinna harukogus 2. korrusel. Tabel 32. Tegevustubade tehnika kasutus Masin peamaja Annelinn Tammelinn õmblusmasin 119 15 17 overlokmasin 54 15 8 3D printer 56 - - filmiskanner 12 - - dokumendiskanner 75 69 72 spiraalköitja 14 - - laminaator 23 - - 3D pliiats 1* 287 144 graafikalaud - 11 - Kokku 354 397 241 *vaid erialakirjanduse 3. korruse saali näitaja, lasteosakond ei loendanud. Samuti ei loenda kasutust Ilmatsalu harukogu, Karlovas kasutatakse harva. Tabel 33. Pillilaenutus (va kohalkasutus) Instrument Saamise laemutusi/pike laemutusi/piken laemutusi/pikendus laemutusi/pikendusi (kogus) aasta ndusi dusi i kokku 2018 2019-2022 2023 Iiri tinavile (2) Märts 8/7 3/7 10/10 21/24 2018 Kastanjett (2) Märts 10/1 14/4 15/2 39/7 2018 Kellamäng (1) Märts 7/6 14/19 10/11 31/36 2018 Kitarr 3/4 (2) Märts 14/4 20/26 (1 16/21 50/51 2018 kitarr!Teine asendati 4/4) Käsitrumm Märts 5/1 9/20 9/2 23/23 2018 Laste plokkflööt Märts 20/14 87/40 46/31 153/85 poistele (2) 2018 Laste plokkflöötMärts 14/24 89/18 38/28 141/70 tüdrukutele (2) 2018 Lastekannel (2) Märts 11/8 24/38 17/12 (1 kannel 52/58 2018 paranduses) Marakad (3) Märts 19/12 101/20 45/15 165/47 2018  35 Slaidkitarr Mai 3/1 7/16 4/3 14/20 2018 Slaidvile (2) Märts 3/1 2/5 5/1 10/7 2018 Tamburiin (2) Mnärts 7/8 16/73 10/21 33/102 2018 Triangel (2) Märts 5/5 11/2 10/21 26/28 2018 Trumm pulgaMärts 5/1 32/14 7/10 44/25 otsas (2) 2018 Ukulele (2+2) 2018 29/12 64/146 46/30 139/188 Väikekannel D-Märts 3/13 19/23 5/5 27/41 duur (7-keelne) 2018 Väikekannel G-Märts 4/12 16/29 9/16 29/57 duur (7-keelne) 2018 Mandoliin (1) Juuli 2018 1/1 4/8 2/1 7/10 (annetus) Mandoliin (1) November 4/7 3/6 7/13 2021 (annetus) Djembe (1) Jaanuar 8/0 2/1 10/1 2019 (annetus) Kazoo Oktoober 2/6 2/2 4/8 2019 Iiri tinavile D Oktoober 1 1/2 2/2 2019 (annetus) Klarnetmeloodik Oktoober 2/7 3/5 5/12 a 2021 (annetus) Lasteakordion 2022 1/1 3/12 4/13 detsember Kitarr 4/4 2022 2 3/9 5/9 detsember (asendus) Elektrikitarr Dets. 22 7/5 7/5 Väikekannel G-Veebruar 3/7 3/7 duur (6-keelne) 2023 Väikekannel D-Veebruar 4/4 4/4 duur (6-keelne) 2023 Löökpillide 30.03.23 14/7 14/7 komplekt  36 Noodipult Aprill 2023 - - Meloodika 32 Oktoober 2/1 2/1 2023 Meloodika 37 Oktoober 1 1 2023 Kõlatorud (8) Oktoober 4/3 4/3 2023 Kalimba Oktoober 2/2 2/2 2023 Akordion 96 Oktoober 2 2 2023 Süntesaator Oktoober 10 10 2023 Häälestaja Oktoober 1 1 (must) 2023 Metronoom- Oktoober 1 1 häälestaja 2023 Viiul 1/2 Oktoober 2 2 2023 Viiul 4/4 Oktoober 2/2 2/2 2023 Kõlatorud (28) 2Detsember 2 2 eks 2023 KOKKU 378/308 1098/968 4.3 RVL teenindus Tartu Linnaraamatukogust teiste raamatukogude poolt tellitud teavikute arv vähenes sel aastal. Tellijaid oli 19 inimest. RVLiga telliti ja saadeti välja 120 teavikut, pikendusi oli 44. RVLiga sisse telliti meie raamatukokku 4 teavikut. Tabel 34. RVL Tellija Teavik tellitud Teavik saadetud Võru 19 19 Läänemaa 18 18  37 Elva 16 16 Põlva Keskraamatukogu 16 16 Rahvusraamatukogu 12 12 Pärnu Keskraamatukogu 9 9 Valga Keskraamatukogu 6 6 Eesti Kunstimuuseum 4 4 Valgjärve raamatukogu 4 4 Viljandi Keskraamatukogu 3 3 Kärdla Keskraamatukogu 2 2 Tallinna Keskraamatukogu 2 2 Eesti Pank 1 1 Järvamaa raamatukogu 1 1 Kaitseväe Raamatukogu 1 1 Märjamaa raamatukogu 1 1 Pala raamatukogu 1 1 Rapla Keskraamatukogu 1 1 Saaremaa KR 1 1 Kokku 120 120 4.3.1 Pakiautomaadi teenus Koroonajast alates on jätkuvalt kasutuses tasuline pakiautomaadi teenus. Uus kõrgem hind 4,68 alates 2023 suvest. Teenus ei ole väga aktiivses kasutuses, sest tegemist on tasulise mugavusteenusega. Mõne erandiga tellitakse rohkem neisse piirkondadesse, kus harukogu ei ole (sh enim Lõunakeskuse pakiautomaati). Tabel 35. Pakiautomaadi teenuse kasutamine Kuu Pakid Raamatud jaanuar 12 20 veebruar 12 13 märts 11 18 aprill 5 5 mai 2 2  38 juuni 4 5 juuli 7 10 august 3 4 september 4 9 oktoober 6 6 november 13 19 detsember 7 12 Kokku 86 123 Tabel 36. Tellimused erinevatesse pakiautomaatidesse Pakiautomaat raamat Anne Selver 15 Kvartali keskus 18 Lõunakeskus 44 Rebase Rimi 13 Vahi Selver 15 Veeriku Selver 16 Jaamamõisa 2 Kokku 123 4.4. Laste- ja noorteteenindus 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine on meie raamatukogu üks prioriteetidest, sest tahame toetada lastes lugemisharjumuse kujunemist varajasest noorusest peale. Raamatute ostmine ei ole paljudele peredele taskukohane, raamatukogu on asutus, mis loob kõikidele lastele ja noortele võrdsed võimalused raamatute lugemiseks. Seega püüdsime võimaluste piires täita osakondade ostusoove, sealhulgas ka nn „koolikirjandusele”. Noortekirjandus on peamajas dubleeritud lasteosakonnas ja ilukirjanduse osakonnas, et noored saaksid valida, kust eelistavad laenata. Noortekirjandust sai ostetud ka inglise keeles, samuti ukraina keeles. Tabel 37. Laste- ja noortekirjanduse ostud 2023 Sum - HIND TÜÜP Count – TÜÜP Sum - HIND km-ga  39 Raamat 3700 38099 41490 Noot 58 808 858 DVD 5 61 63 Pisitrükis 1 14 17 Lauamäng 35 358 398 Arvutimäng 1 33 40 Total Result 3800 39373 42866 Ostetud eksemplaridest (13314 eks.) moodustas laste-ja noortekirjandus (3800 eks.) 28,5% ja rahast 21%. Suurema osa ostudest moodustasid raamatud: • raamatud eesti keeles 652 nimetust ja 3236 eksemplari; • raamatud vene keeles 22 nimetust ja 35 eksemplari; • raamatud inglise keeles 295 nimetust ja 367 eksemplari; • raamatud ukraina keeles 59 nimetust ja 62 eksemplari. Kokku 1028 nimetust ja 3700 eksemplari, ostetud raamatutest (kokku 12965 eks.) 28,5%. Need andmed on saadud eksemplari väljast IKOOD1. Seda välja täidab meil eksemplaride arvelevõtja: noorte- ja lastekirjandus (202), liigikirjandus noortele ja lastele (204). Laste- ja noortekirjandust saime lisaks ka asenduste ja annetustega. Annetusi oli ka teistes võõrkeeltes. Tabel 38. Annetatud ja asendatud eksemplarid TÜÜP Count -TÜÜP Raamat 799 Noot 1 DVD 11 Lauamäng 8 Total Result 819 Neist raamatud: Count - KEEL KEEL eng 136 est 552 fin 2 ger 1 rus 93 ukr 15 Total Result 799  40 4.4.2 Laste- ja noorteraamatukogu kasutamine Võrreldes 2022. aastaga on näitajad pisut tagasihoidlikumad. Oma osa on selles nii arvutiklassi sulgemisel, remontidel kui vähem toimunud raamatutundidel. Raamatukogu tutvustavatel tundidel on väga suur tähtsus, sellest arusaamine peaks paremini koolideni jõudma. Tabel 39. Laste ja noorteosakonna kasutamine 2021 2022 2023 Külastused 58 330 70 425 69 434 Laenutused 173 223 174 318 172 901 4.4.3 Laste- ja noorteteenindus, sh lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine Laste- ja noorteosakond võimaldab vaba juurdepääsu teadmistele; julgustab uurima ja õppima; väärtustab loovust ja leidlikkust; avardab ettekujutust sellest, mis on raamatukogu; pakub mõnusat ajaveetmise võimalust; pakub rahulikku kohta koolitükkide õppimiseks. Koos oma lugejate ja kasutajatega püüdleme teadmiste kasvu poole, teeme seda läbi raamatute, erinevate programmide ja raamatukogu käsutuses olevate digiressursside. Me usume, et meie lugejad tahavad õppida ja avastada, avardada oma tundeelu ning meie oleme neile selles usaldusväärseks toeks. Laste ja noorteoskonna tegemistes oli enim ruumi koolieelikute, esimese ja teise kooliastme õpilasüritustel. Osavõtjate arvukuselt olid need sündmused kõige rahvarohkemad. Põhikooli lõpus on õpilastel väidetavalt rohkem tarvis keskenduda koolis antavatele ülesannetele. Siiski on ennast siiani üsna hästi tõestanud Noorte Luuleprõmm. Niisiis loovusega seotud sündmused võiksid huvi pakkuda noortele inimestele küll. Digiviktoriinid keskastmele on olnud populaarsed ja nendega tuleks jätkata. Mis puutub kirjanduse laenamisse, siis loomulikult käiakse raamatukogust nõutamas koolilugemist. Kuid on olemas lapsevanemaid, kes on meie juures iganädalased külalised ja viivad koju lugemist tervele perele: lasteraamatud, seiklus- ja põnevuskirjandus veidi vanematele, lisaks valik uudisraamatut. Harvem laenati meilt luuleraamatuid. Jätkasime koostööd MTÜ-ga, kes tegeleb teraapilise lugemisega. Meie osaks oli otsida välja tekstid, kus tunnetest juttu. Lisaks pöördus meie poole ukraina vanemate ühendus, palvega leida raamatuid, mis aitaksid lastel omandada eesti keelt. 2023. aastal jätkus Karlova lasteaia projekt - lepiti kokku, et lasteaiarühmad käivad kord kuus raamatukogus ja iga kuu on pühendatud mingile iseloomuomadusele (neist peaks moodustuma Karlova lasteaia nimi). Lisaks korraldasime lastele kolm kohtumist mõne huvitava kirjanikuga. Nii käisid lastega kohtumas Margit Saluste, Marge Pärnits. Jätkasime kolmapäevaste jututundidega, kava kokkupanekul arvestasime lasteaedade soovidega. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused Keskkogu laste- ja noorteoskonna tegemistes on enim ruumi koolieelikute ning esimese ja teise kooliastme õpilasüritustel. Osavõtjate arvukuselt on need sündmused ka kõige rahvarohkemad. Karlova-Ropka harukogul jällegi on õnnestanud just noori raamatukogu üritustele meelitada. Keskkogus on noortele enim huvi pakkunud luuleprõmmud ja digiviktoriinid. Irina Möldre keskkogust korraldab jätkuvalt noortekohvikuid, Mairi Tempel käivitas Karlova-Ropka  41 harukogus loovkirjutamise õpitoad, mis toimuvad kord nädalas. Tundub, et just loovusega seotud sündmused pakuvad noortele huvi. Lasteosakond aitas Ukraina lastevanemate ühendusel leida raamatuid, mis aitaksid lastel omandada eesti keelt. Kord kuus käisid Ukraina lapsed lasteosakonna ukrainakeelsetes jututubades ja tutvusid seal ka eesti kirjandusega. 2023. aastal toimisid hästi lasteaedadele mõeldud projektid - kolmapäevased jututunnid, Karlova lasteaia koostööprojekt ja PRIA piimaprojekt „Mitmepalgeline piim“. Projektide käigus tuli valida ja tutvustada teemakohast kirjandust, viia läbi erinevaid töötube, kokku panna töölehti ja korraldada näituseid ja väljapanekuid. Koolivaheajad sisustati nii lugemise, meisterdamise, mõistatamise kui ka mängimisega. Suvelugemisprogrammid toimusid keskkogus, Tammelinna ja Karlova-Ropka harukogus.Tore traditsioon on suvelugemise lõpuüritused septembris, kuhu kutsutakse külla kirjanik. Aprillis, raamatu ja roosi päeval kuulutati üheksandat korda välja Tartu lastekirjanduse auhinna võitja. Selleks oli Ilmar Tomusk raamatuga „Julius, mida sina suvel tegid?“ Raamatut jagati sügisel kõigile Tartu linna 3. klasside õpilastele. Nagu alati pandi kokku kirjandusfestivali Prima Vista lasteprogramm, mis toimus Raekoja platsil festivali raamatulaada alal ja hõlmas kohtumisi kirjanike Liis Seina ja Aidi Vallikuga, osakonna nukuteatri etendust ning lasteaialaste kontserti linnarahvale. Noortele korraldati kirjanduslik orienteerumismäng. Oktoobris toimunud laste ja noorte kirjandusfestivali „LUUP” ettevalmistamine ja läbiviimine oli mahukas töö. Festival on kasvanud üleriigiliseks, programmijuht oli Anu Amor-Narits meie raamatukogust. Kava sai mitmekesine: Elektriteatris linastus spetsiaalne filmiprogramm, toimus noorte luuleprõmm, 4-klasside ettelugemisvõistlus. Tartu koolilapsed kohtusid nii keskkogus kui harukogudes Lapsepõlve (Tartu lastekirjanduse) auhinna nominentide - Ilmar Tomuski, Piret Jaaksi, Meelis Krafti, Tiina Laanemi ja Kadri Kihoga. Mika Keränen käis koos lastega seiklemas Supilinnas ning festivali lõpetas perepäev Piret Pääriga. Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt veetava haridusprogrammiga „Lugemisisu” on liitunud nii keskkogu lasteosakond kui ka harukogud, kutsudes lapsi osalema. Lasteraamatukoguhoidjad pakkusid välja ka mitmeid tunde linna haridusosakonna poolt väljakuulutatud aktiivõppeprogrammi. Enim huvi tunti muusikaosakonna pakutud tundide vastu (Beethoven, Loomad muusikas). Jätkuvalt jagati antud aastal sündinud ilmakodanikele mõeldud raamatut „Pisike puu“. Kahjuks ei ole olnud aega välja mõelda reklaamikampaaniat info paremaks viimiseks lapsevanemateni. Infost raamatukogus, raamatukogu kodulehel ning kord kuus Tartu Postimehes jääb ilmselgelt väheks. Tabel 40. Peamaja (KK) ja harukogude (HK) üritused lastele kokku Üritused Ürituste arv Osavõtjate arv KK HK Kokku KK HK Kokku Kirjandusüritused 149 (+31) 38 (-34) 188 7101 2292 9393 Kirj. virtuaalne 2 (-1) 2 116 - 116 Teemaüritused 53 (+11) 123 (+39) 176 971 2700 3671 sh ringitöö Teema virtuaalne 0 (-1) Kokku üritusi 204 161 365 8188 4992 13 180 (+40) (+5) (+45) (+4328) (+1311) (+5639)  42 66% kõigist raamatukogusündmustest on korraldatud lastele. Keskmine ühel üritusel osalejate arv 36 (eelmisel aastal 23,5). Ürituste koguarvust moodustasid kirjandusüritused ca 52%. Harukogudes toimus 44% kõigist lasteüritustest. Tabel 41. Peamaja (KK) ja harukogude (HK) rühmakoolitused lastele kokku Rühmakoolitus Koolituste arv Osavõtjate arv KK HK Kokku KK HK Kokku Ekskursioonid 14 (+3) 7 (-9) 21 234 130 364 Raamatukogutunnid, 70 (-30) 139 (+56) 209 1296 2328 3624 Ringitöö, teemaürit all Kokku koolitusi 84 146 230 1530 2458 3988 -27 +47 +20 -568 +685 +117 Keskmine osalejate arv koolitusel 17 (aasta tagasi 19). Erinevalt üritustest toimus koolitustest (st põhiliselt raamatukogutundidest) 66% harukogudes. Tabel 42. Lasteüritused ja rühmakoolitused koos, 2018 – 2023 võrdlus Keskkogu ja harukogud kokku, sulgudes võrdlus eelmise aastaga Aasta Sündmuste arv Osavõtjate arv 2018 441 (+8) 9688 (-1620) 2019 641 (+200) 13161 (+3473) 2020 338 (-303) 10856 (-2305) 2021 296 (-42) 8854 (-2002) 2022 530 (+234) 11 432 (+2578) 2023 595 (+65) 17 168 (+5736) Sündmuste arvu kasv 11%, tähelepanuväärne on aga osalejate arvu kasv - 33%. Statistiliste näitajate üle võib nii keskkogus kui ka harukogudes üksnes rõõmustada. Ürituste arv on ilmselt selle piiri peal, mida me jaksame korraldada, aga rõõmu teeb reaalsete osalejate arvu kasv (sadadesse ulatuva osavõtjate/vaatajate arvuga virtuaalüritusi lastele ei olnud). Harukogud on lasterürituste ja eriti raamatukogutundide korraldamisel väga aktiivsed. Mängutubade statistika harukogudes Annelinna näitajad: Kokku kasutas 2023. aastal mängukonsoole 2430 inimest (2022 - 1784, 2021 – 726, 2020 – 1594, 2019 - 3116). PlayStation 4 mängijaid oli 2023. aastal 1173 (2022- 845, 2021 - 288, 2020 - 653, 2019 - 1476, 2018 - 1486, 2017 - 1816, 2016 - 1141). Playstation 4 Pro mängijaid oli 2023. aastal 1257 (2022 - 939, 2021 438, 2020 941/6(VR), 2019 1624/16(VR), 2018 1824/106(VR)). Mängukonsoolide laste külastatavus on jälle hoogsalt tõusmas. Lastel on küll rohkem nutiseadmeid ja kodudes mängukonsoole, aga viimaste puhul on meie eelis mängude hulk ja mitmekesisus ning võimalus koos sõpradega aega veeta.  43 Üsna kindel on ka see, et Playstation 5 tõmbaks veel rohkem lapsi raamatukokku, sest tegemist on täiesti uuel tehnilisel tasemel konsooliga. Tammelinna näitajad: Mängukonsoolid Xbox One, Nintendo ja Oculus Quest Mängukonsooli Xbox One kasutati kokku 2070 korral (2022. aastal 1709 korral). Enamasti jäi mängijate vanus vahemikku 7-14 aastat. Valikus oli 28 erinevat mängu, millest populaarseim olid taas Minecraft (mängiti 119 korda). Mängukonsool Nintendo valikus oli 7 mängu ja neid mängiti kokku 266 korda (2022. aastal 584 korda). Populaarseim mäng oli Minecraft (mängiti 184 korda). 2020. aastal kasutusele võetud virtuaalreaalsuse komplekti Oculus Questi kasutati 2023. aastal vaid mõnel korral, sest meie VR ei olnud mõnda aega töökorras. Ilmatsalu näitajad: Raamatukogus on võimalik Playstation VR komplektiga kogeda virtuaalreaalsust, mängida PS4 mänge (Astro Bot, Dirt Rally, Firewall, Fortnite Deep Freeze Bundle, Gran Turismo Sport, Minecraft, NBA Live, Wolfenstein jt). 2023. aastal kasutati Playstationi 1066 korda. 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Raamatukoguvälist teenust pakuti mitmel viisil: koduteenindus, Liiva tänava hooldekodu ja puuetega inimeste koja külastus, Lubja laenutuspunkti haldus. Teenus hõlmab erivajadustega inimeste teenindamist, tellimuste ettevalmistamist ja täitmist, raamatukogu võimaluste tutvustamist ja kontaktide loomist, lugejate nõustamist ja suunamist. Kõige mahukam ja spetsiifilisem on koduteenindus, see nõuab head füüsilist ja vaimset vormi. Bussiringid toimuvad kolmapäeviti, keskmiselt on umb 10 koduvisiiti korraga, vajadusel ja võimalusel käib töötaja kodudes ka muul ajal. Koduteeninduse mobiiltelefoni number on kodulehel kõigile kättesaadav. Koduteeninduse kasutajaid oli 2023. aastal 65 (juurdekasv 4 inimest). Neile tehti visiite 553 korral (27 külastust ilma raamatukogu transpordita). Tabel 43. Koduteenindus Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Koduteenindus 553 553 65 Koduteeninduse tarbeks on loodud deposiitkonto, raamatud deponeeritakse kontole ja sealt edasi laenutatakse kasutajale. 2023. aastal haldas koduteenindust Nadežda Savostkina ja kevadel liitus teenusega Doris Diana Or Tammelinna harukogust (0,25 koormusega), kes teenindas oma kandi lugejaid. Väikeses mahus pakub koduteenindust ka Ilmatsalu raamatukogu. Lisaks koduteenindusele pakkus Nadežda raamatukoguteenust üle nädala esmaspäeviti Liiva tänava hooldekodus. Seda teenust võtavad hooldekodu elanikud rõõmuga vastu.  44 Raamatukoguteenust pakuti neljapäeviti ka puuetega inimeste kojas (TPIK), kuid vähese kasutuse tõttu lõpetati koja juhatuse ettepanekul teenuse pakkumine 2023. aasta lõpus ära. Tabel 44. Teenused teistele asutustele Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv Hooldekodu 21 21 TPIK 41 10 Hooldekodus lisandus 2 lugejat, kokku oli 2023. aastal 21 lugejat. Teenust kasutati 294 korral, töötaja tegi asutusse 21 visiiti. Laenutati 1253 raamatut ja 48 perioodikaväljaannet. Puuetega inimeste kotta tegi töötaja 41 visiiti, teenust kasutas 10 lugejat 207 korral. Laenutati 401 raamatut ja 88 ajakirja. Tabel 45. Osutatud teenused ja näitajad lugejad külastused töötaja visiite raamatud perioodika Hooldekodu 21 294 21 1253 48 TPIK 10 207 41 401 88 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond Aasta jooksul korraldati ühtekokku 902 üritust ja koolitust rohkem kui 33 600 osalejale. Võrreldes 2022. aastaga kasvas sündmuste arv 10% ja osalejate arv 26%. Igal nädalal leidis aset ca 17 sündmust, neist laias laastus 2/3 lastele ja 1/3 täiskasvanutele ning noortele. Kogu sündmuste arvust 59 % olid üritused. Keskmiselt oli igal sündmusel ca 30 osalejat (üritustel 42 ja koolitustel 15). Raamatukogu linna kultuurielus osalejana Jätkati UNESCO kirjanduslinn Tartu egiidi all toimuvate tegevustega. Üheksanda Tartu lastekirjanduse auhinna laureaadiks sai Ilmar Tomusk raamatuga „Julius, mida sina suvel tegid?“. Lastekirjanduse auhinna võitnud raamatut jagati kõigile linna 3. klasside õpilastele. Raamatukogu oli Tartu kirjandusfestivalide Prima Vista ning laste- ja noortekirjanduse festivali Luup kaaskorraldaja. Prima Vista raames esinesid raamatukogus autorid Saksamaalt, Norrast ja Rootsist ning lastekirjanduse festivalil autor Soomest. Andmebaasi „Tartu ilukirjanduses“ põhjal väljatöötatud kirjanduslikud matkad viisid huvilisi viiele erinevale jalutuskäigule. Matkad toimusid koostöös linnamuuseumiga, ajalooline pool neilt, kirjanduslik meilt. Mobiilirakendus TartuFic pakkus samu marsruute huvilistele iseseisvaks läbimiseks. Sündmuste koondarv kasvas 2023. aastal, aga veelgi enam kasvas osavõtjate arv (vt tabelid 46- 48). Laste puhul kasvas nii ürituste kui ka koolituste arv, täiskasvanute puhul koolituste arv, täiskasvanutele mõeldud ürituste arv harukogudes jäi praktiliselt samaks, aga keskkogus  45 korraldati 27 üritust vähem kui aasta tagasi. 2022. aastal kasvatas arvu raamatukogude aasta, teiseks vähenemise põhjuseks on ilmselt virtuaalsete lugemissoovituste (Irina Möldre) lakkamine. Sealjuures on esmakordselt statistikassse sisse arvatud meie korraldatud mitmepäevased raamatumüügid (kokku 3 +müük Prima Vista raamatulaadal). Täiskasvanute üritustel osalejate märkimisväärse kasvu sees on eesti kirjanduse päeval Postimehe raamatuportaalis avaldatud kirjandusviktoriini 7200 osalejat, aga ka ilma selleta oli kasv korralik (+6 692). Edaspidi esitatud statistiliste keskmiste puhul ma viktoriinis osalejaid ei arvesta, sest see oli üpris erandlik sündmus ja rohke osavõtjate arvu tagas ikkagi ennekõike Postimees. Sündmuste koguarvust 34% sündmusi korraldati täiskasvanutele ja 66% lastele. Südmuste koguarvust 59 % olid üritused. Keskmiselt osales raamatukogu ühel sündmusel 29 inimest (arvestades viktoriini 37). Üritusel osales keskmiselt 42 (arvestades viktoriini 53) ja koolitusel 15 inimest. Keskmiselt osales ühel täiskasvanute üritusel 45 inimest (vikt-ga 88) ning lasteüritusel 36 inimest, täiskasvanute koolitusel 12 ja lastekoolitusel 17,3 inimest. Kõigist üritustest toimus 57% keskkogus, aga koolitustest üksnes 35%. Tabel 46. Näitused ja üritused Raamatukogu Näitused ja Üritused Üritustel väljapanekud osalenute arv Keskkogu 59 /171 307 20202 Annelinna harukogu 15 / 125 37 1600 Tammelinna harukogu 15 / 26 139 3585 Karlova-Ropka harukogu 11 / 30 26 895 Ilmatsalu raamatukogu 2/4 22 1662 Kokku 102/ 356 531 (+19) 27944 (+13892 Tabel 47. Koolitused Raamatukogu Kasutajakoolitus Kasutajakool. Osalejad Osalejaid rühmale individuaalne rühm. ind. Keskkogu 129 3314 2505 3314 Annelinn 76 24 782 24 Tammelinn 69 19 989 19 Karlova-Ropka 66 105 898 105 Ilmatsalu 31 - 542 - Kokku 371 (+71) 3462 (+620) 5716 (+359) 3462 Võrreldes 2022. aastaga kasvas sündmuste arv 10% ning osalejate arv 26% (koos PM viktoriiniga 42%). Võrreldes koroonaeelse 2019. aastaga toimus sündmusi 3,8% vähem, aga osalejate arv on kasvanud kolmandiku võrra. Virtuaalüritused moodustasid 1,4 % kõigist sündmustest ja andsid 27 % kõigist osalejatest. Tabel 48. Üritused 2018-2023 Aasta Arv/osalejad Arv, osalejad Arv, osalejad Kokku Noored, täiskasv. Lapsed 2018 465 / 13352 153/ 6449 312 / 6903 + 6 / - 703 -2 / +769 +8 / - 1472  46 2019 559 / 14765 142/ 5598 417/ 9167 +94/ +1513 -11/-851 +105/+2264 2020 348 /12 279 120 /3519 228 /8751 (-211/ -2505) (-22 / -2079) (-189 / -418 2021 338 / 11393 155 / 4449 183 / 6944 -10 / -877 +35 / +930 -45 / -1807 2022 512 / 14052 192 / 6511 320 / 7461 +124 /+2657 +37 /+2062 +63 / +517 2023 531 / 27 944 166 / 14764 365 / 13 180 +19 / +13892 -26 / +8253 +45 / +5639 Tabel 49. Rühmakoolitused 2018-2023 Aasta Arv/osalejad Arv, osalejad Arv, osalejad Kokku Noored, täiskasv. Lapsed 2018 285 / 4533 156 / 1748 129 / 2785 +86 / +397 +86 / + 545 0 / - 148 2019 379 / 5843 155 / 1849 224 /3994 +94 /+1310 -1 / +101 +95 /+1209 2020 174 / 2889 64 / 784 110 / 2105 (-205 /-2960) (-91 / - 1085) (-114 / -1889 2021 155 / 2548 42 / 638 113 / 1910 (-19 / -341) (-22 / -146) ( +3 / -195) 2022 300 / 5357 90 / 1486 210 / 3871 +145 +48 +97 2023 371 / 5716 141 / 1728 230 / 3988 (+71 / +359) +51 / +272 +20 / +117 Tabel 50. Üritused ja koolitused lastele, noortele ja täiskasvanutele 2018-2023 Aasta Osavõtjate arv Ürituste, koolituste arv 2018 750 (+92) 17885 (- 306) 2019 938 (+188) 20 608 (+2723) 2020 522 (-416) 15159 (-5449) 2021 493 (-29) 13941 (-1218) 2022 812 (+319) 19409 (+5468) 2023 902 (+90) 33 660 (+14 251 Sündmuste struktuur 2023. aastal moodustasid kirjandusüritused koguarvust nii laste kui ka täiskasvanute puhul ca 50%, võrreldes eelmise aastaga on seda üksjagu vähem (56% täisk. ja 76% lapsed). Aastaid püsisid kirjandusüritused suures ülekaalus, nüüd on vahekord muutumas. Keskkogus täiskasvanutele korraldatud üritustest ca 26 % olid koostööüritused, mille puhul algatus tuli väljastpoolt maja. Selle protsendi sees ei ole festivalide (nt Tudengipäevad) raames korraldatud raamatukogu üritused. Mõeldud on meile pakutud valmisüritusi, mille jaoks andsime ruumi, toetasime tehnika ja reklaamiga või valmistasime ürituse koos ette. Raamatukogu kultuurikalender  47 2023. aasta 1. poolaastale andis näo raamatukogu 110. sünnipäeva tähistamine kõnekoosoleku, kultuuripogrammi, näituste ja kolmanda kirjandusliku teejuhi „(Linna)kirjanduslikud uitamised“ väljaandmisega. Aktuaalseid teemasid käsitlenud kõnekoosolekul „Kultuur, identiteet, piirid“ esinesid ettekannetega Daniela Monticelli, David Vseviov, Kristiina Ross ja Paavo Matsin. Ettekannetele järgnenud vestlusringiga liitusid linnakirjanik Mart Kivastik, Heidi Iivari ja Merca, vestlust juhtis Janika Kronberg. Õhtusel koosviibimisel esitasid meeleoluka kava Heidi Iivari ja Karl Kruuse. Raamatukogu akendele seati raamatukogu tegevusi tutvustav välinäitus, kümmekond päeva väldanud kultuuriprogrammi raames olid külla kutsutud Doris Kareva, Kaia Raudsepp, Kristiina Ehin, Silver Sepp, Lauri Räpp, Heiki Ernits ja Janno Põldma, Marju Kõivupuu, kontserdi andis Hedvig Hanson. Lugemissoovitusi jagasid ajakirjanik Raimu Hanson ja Tartu Kunstimuuseumi direktor Joanna Hoffmann. Raamatukogus avati Asko Künnapi graafikanäitus „Näo Kiriku neli ilmumist“ ning näitus meie raamatukoguhoidjate loomingulisest tegevusest „Raamatukogu inspireerib – raamatukoguhoiodja loob“. Huvitavate kohtumiste õhtute sari jätkus Eesti Rahvakultuurikeskuse toetusel liikumisaastale pühendatud õhtutega, kus räägiti joogast, Flow-kunstidest, ajaloolistest relvadest ja võitlustehnikatest ning jalgrattasõidu ilust. Annelinna raamatukogu alustas põneva sarjaga - oma sünnimaast käisid rääkimas Tartu elavad teisest rahvusest inimesed. 25. korda toimunud algupärase lastekirjanduse päeva teema oli „Peegeldav ja peegelduv laste- ja noortekirjanduses“. Oma elujõudu on näidanud noorte luuleprõmmud - kevadel üleriigiline ja sügisel Tartu oma. Kirjandusfestivali Prima Vista raames toimusid raamatukogus kohtumised saksa kirjaniku Jenny Erpenbeckiga, rootsi kirjaniku Lina Nordquistiga, norra kirjaniku Hanne Ørstavikiga, lisaks korraldati traditsioonidega kontserdi „Kirjanikud muusikas“ raames kultuuriklubis Salong austria kirjaniku Hans Platzgumeri ja tema bändi Convertible kontsert. Harukogudes toimusid kohtumised noortele kirjutavate autoritega ja korraldati koolinoortele Elav raamatukogu. Annelinna raamatukogus teist korda toimunud pere- ja kogukonnapäev kutsus kokku ligi 500 inimest ning pakkus mitmekülgset programmi alates miniloomaaiast toidupäästjate snäkilauani, loomulikult olid kohal ka kirjanikud ja jutuvestja. Novembris tähistas meeleoluka salongiõhtuga „Unustuse jõel“ oma 95. sünnipäeva linnaraamatukogu vanim, Karlova-Ropka harukogu. Ettekandmisele tulid Aarne Oidi ja Hans Hindpere laulud ja Ellen Niidu luule. Raamatukogus tegutses kaks kirjanduskohvikut (üks neist spetsiaalselt noortele, eestvedajad Tiina Sulg ja Irina Möldre), eesti keele ja prantsuse keele kohvikud. Esimene neist kolis sügisel keskkogust Annelinna raamatukokku. Lugejatega kohtusid kirjanikud Martin Algus, Jaak Jõerüüt, Indrek Hargla, Tiia Toomet, Leelo Tungal, Triin Talk, Mehis Heinsaar, Eva ja Indrek Koff, Kristiina Ehin ja Ly Seppel, oma luulet lugesid Berit Petolai, Maarja Pärtna ja Aliis Aalmann ja teised. Aasta jooksul toimus viis ajaloolis-kirjanduslikku jalutuskäiku, mis viisid huvilised Supilinna ja tudengite meelispaikadesse, kutsusid jalutama linnakirjanike radadele ja mööda kohvikuid ning kõrtse, aasta lõpus ka jõulumeeleolus linna. Marsruudid pani kokku Teele (Tartu ilukirjanduses) töögrupp, kirjanduskatkendeid luges Ülo Treikelder, lugusid ajaloost rääkis Ants Siim linnamuuseumist. Kõige suurema külastatavusega sündmused olid väliüritused nagu Tammelinna kodukohvikute päeva kohvik RampsiAmps ning pere- ja kogukonnapäev Annelinna raamatukogus, aga neilegi tegi silmad ette eesti kirjanduse päevaks koostatud viktoriin, mille meie palvel avaldas Postimehe raamatuportaal (7200 uudistajat/lahendajat). 2023. aasta oli mitmes mõttes eriline aasta, mis päädis Tartu linnaraamatukogu jaoks linna 2023. aasta parima kultuuriorganisatsiooni tiitli pälvimisega.  48 Näitustest ja väljapanekutest Näituste koguarv 102 oli eelmise aastaga võrreldes küll pisut väiksem, aga viimase kuue aasta vaates kõva keskmine. Keskkogu kunstinäituste puhul oli teadlik valik, et kui võimalik, planeerisime professionaalsete kunstnike näituste tarbeks mitte 4 vaid 6 või 8 nädalat. Detsembrikuus me keskkogus näituste vahetust enam ei planeerinud, sest jaanuaris pidid fuajeed remonti minema. Näituste arv sõltub natuke sellestki, mida üldse lugeda näituseks ja mida väljapanekuks, aga ka pärast sõela läbimist on näituste sisuline maht küllaltki erinev. Kunsti-, käsitöö, stendi jne näituseid kogunes 64, raamatunäituseid 28, virtuaalnäituseid 10. Rändama meie koostatud näitused tänavu ei läinud. 2022. aastal tutvustas välinäitus Küüni ja Poe tänava nurgal 8 vitriinis raamatukogu erinevaid teenuseid ja võimalusi. Paigutasime selle näituse materjali 5 tahvlile ja sättiseme haridusministeeriumi poole avanevatele raamatukogu akendele. Tabel 51. Näitused Aasta Kunsti- Raamatu- Virtuaal Kokku näitused näitused näit. Varia 2018 71 33 2 106 2019 68 28 2 98 2020 52 33 17 102 2021 55 29 10 94 2022 65 37 8 115 2023 64 28 10 102 (-13) Keskkogu kunstinäitustest moodustasid enamuse professionaalsete kunstnike näitused. Eksponeerisime eraldi aegadel Asko Künnapi graafikat ja maale, kirjandusfestivali ajal näitusel „Võimatud soovid“ olid vaatamiseks väljas Ove Büttneri ja Karl-Kristjan Nageli maalid ning Tiit Rammuli graafika, suvel sai pikalt vaadata Viljandis elava ungari kunstniku Tamás János Molnári maalinäitust, aasta lõpus eksponeerisid oma töid kunstnikud Marina Aleksejeva, Silvi Lepparu, Anna Litvinova. Karlova harukogus sai vaadata Kristina Viina töid. Näitustel sai vaadata mitme illustraatori töid, nt Liis Roden, Mari Hiiemäe, Pille Tammela, Annelinna harukogus oli väljas Eesti Lastekirjanduse Keskuse vahendatud mitme autori illustratsioonide ühisnäitus. Korraldati mõned nukunäitused ja üliõpilaste tööde näitused, nagu Pallase tudengi Juri Jakovlevi „Berliinlane“ ja Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilaste näitus „Esiemade hõbe“ keskkogus. Traditsiooniliselt olid raamatukogus väljas Tartu Lastekunstikooli õpilaste lõputööd ning harukogud pakkusid pinda harrastuskunstnikele ja käsitöömeistritele. Raamatukogu sünnipäevaks koostasime näituse „Raamatukogu inspireerib – raamatukoguhoidja loob“, mis tutvustas meie endi loomingulisi tegevusi. Meie seas on autoreid, tõlkijaid, kunstnikke, muusikuid, aiakujundajaid jne. Näituse materjalidest valmis ka virtuaalnäitus. Kirjandusfestivalil Prima Vista täitus 20 tegevusaastat ja seoses sellega valmis kaks tagasivaatavat näitust: „Primavera Prima Vistaga“, mis tõi välja festivali patroonid, olulised väliskülalised ja nende tõlked eesti keelde, lisaks veidi statistikat festivali kohta. Näituse „Muusika kirjanduse keskel: Prima Vistal 20 aasta jooksul kõlanud muusika“ põhjal valmis sügiseks põhjalik virtuaalnäitus (koostajaks Tiina Kariler). Kõige pilkupüüdvam raamatunäitus „Vihaga sauna, mõnuga koju“ oli pühendatud saunaaastale (koostajateks Küllike Lutsar ja Ingrid Saare), kirjanike tähtpäevadeks valmisid põhjalikud näitused Doris Kareva ja Livia Viitoli loomingust (koostajaks Eve Pormeister) ning kirjaniku mälestamiseks Helvi Jürissoni loomingust. Näituseid oli ka põnevatel teemadel, nt „Kaardid kõnelevad!, „Mees muutuvas ajas“, „Reoveesõnumid, mis aitasid pandeemia üle elada“. Esile  49 tahaks tõsta aktuaaalse sisuga näituseid säästvast tarbimisest ja taaskasutusest „Iga paik loeb“ ja Tartu Lapiteki Klubi näitust „Võrratu teksa“. Traditsiooniliselt olid väljas Eesti kauneimad raamatud ja Kultuurkapitali aastaauhindadele kandideerivad teosed, muusikaosakond koostas heliloojate juubeliteks virtuaalnäitused (Valter Ojakäär, Rudolf Tobias, Rene Eespere jt) Näituste korraldamisel peame enda ülesandeks pakkuda näitusepinda harrastajatele, õpilastele ja üliõpilastele, eksponeerime välismaaa saatkondade, muuseumide jt vahendatud rändnäituseid. Selle kõrval püüame igal aastal eksponeerida ka professionaalsete kunstnike töid ning kindlasti illustratsioone. Eelmisel aastal professionaalse kunsti vähesuse üle kurta ei saanud, pigem jäi puudu professionaalne fotonäitus ja üllatusnäitus (nagu kärunäitus aasta varem). Tabel 52. Kunsti-, käsitöö jm näitused Kunsti-, käsitöö jm 2018 2019 2020 2021 2022 2023 näitused (va raamatunäit) Keskkogu 29 32 24 27 22 20 Annelinna harukogu 14 7 10 7 17 15 Karlova-Ropka harukogu 14 5 14 8 11 11 Tammelinna harukogu 16 24 3 13 12 14 Ilmatalu raamatukogu - 1 3 2 Kunsti-, käsitöö jm näituste arv sisaldab ka temaatilisi stendinäituseid, fotonäituseid, lastetööde näituseid kuni kartuli- ja lillenäitusteni välja. Lisaks koostati nii kesk- kui harukogude teenindussaalides 356 raamatute väljapanekut. 4.6.1 Koostööpartnerid kohalikul tasandil Linnavalitsuse kultuuriosakond – raamatukogu on esindatud UNESCO kirjanduslinna töögrupis. Koostöös kultuuriosakonnaga (linn tellis lisatiraaži) toimus lastekirjanduse auhinna võitnud raamatute jagamine 3. klasside õpilastele. Linnavalitsuse kultuuriosakonna hallatav infoportaal Tartu Kultuuriaken on asendamatu kanal sündmuste reklaamimisel, linnavalitsuse haridusosakond – aitab info meie sündmustest koolide listidesse. Linna avalike suhete osakonna kaudu liigub linnaraamatukogu info Tartu linna kodulehele, Täiskasvanud õppija nädal saab teoks koostöös linna koolitusasutustega ning Luule Ahu osales TÕN-i Tartumaa tugivõrgustiku töös. Linnaraamatukogu osales Soome Instituudi eestvedamisel toimunud projektis „Lugemistund“ ja võttis osa avalikust lugemispeost Pirogovi platsil (T. Sulg, L. Ahu. S. Ülper). TÜ Ühiskonnateaduste instituut oli partneriks näituse „Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominendid raamatukogunduse järelkasvu ja nende sõprade kommentaaridega” koostamisel. MTÜ Meeste Garaaž viis Tammelinna raamatukogus läbi tasuta arvutikoolituste sarja „Arvutiga sõbraks“. Halliki Jürma osales Tartu linnakirjaniku valimise ja Betti Alveri debüüdiauhinna žüriis. Kristina Pai oli südalinna kultuurikeskuse rahvusvahelise arhitektuurivõistluse žürii liige. Jätkus koostöö teiste festivalide korraldajatega: Tammelinna harukogu tegi koostööd Tammelinna Seltsiga ja on juba aastaid üks Tammelinna päevade põhikorraldajaid ja toimumispaiku. Osalesime tudengipäevade festivalil, tegime koostööd Tartu Naiskodukaitsega. Raamatukogu teeb juba aastaid koostööd Žukovski nimelise luulefestivaliga, kahel-kolmel päeval toimub festivali venekeelne programm meie majas. Usaldusväärsed ja pikaaegsed koostööpartnerid on Tartu Linnamuuseum ja selle filiaal Oskar Lutsu majamuuseum, Tartu Lastekunstikool (iga-aastane lõputööde näitus raamatukogus), Tartu Harrastuskunstnike Liit, aga ka mitmed foto- ja käsitööklubid. Arvukate tantsuürituste  50 korraldamisel olid Tiina Sule koostööpartnerid Riigiarhiiv, tantsustuudio Sansaara, tantsutrupp Fakesnake ja Jõgeva linnaraamatukogu. Annelinna raamatukogu hea koostööpartner on samas hoones asuv Tartu II muusikakool, mis korraldab kord kuus raamatukogus pärastlõunakontserte. Koostöö koolide ja lasteaedadega Meie eesmärk on teha koostööd kõigi linna lasteasutustega. Harukogude partneriteks on enamasti naabruses asuvad lasteaiad ja koolid: Annelinna harukogul Kivilinna Kool, Annelinna gümnaasium, Hansa kool, Descartes’i kool, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Karlova- Ropka harukogul Forseliuse, Karlova ja Variku kool, Tammelinna harukogul Tamme kool, Kristlik põhikool ja Veeriku kool, aga ka Tartu Tamme Gümnaasium ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasium. Keskkogu laste- ja noorteosakond toob esile koostööd teraapilise lugemisega tegeleva MTÜ-ga ja Karlova lasteaiaga, nende lähimad partnerkoolid on Kesklinna ja Raatuse kool ning kesklinna lasteaiad. 4.6.2 Koostööpartnerid riiklikul tasandil Pikaajaline on olnud koostöö kirjastusega Petrone Print, Hendrik Lindepuu kirjastusega ja kirjastusega Fantaasia. Läbi aasta toimus koostöö kirjandusfestivali Prima Vista teiste põhikorraldajate Tartu Ülikooli Raamatukogu, Eesti Kirjanduse Seltsi ja Kirjanike Liidu Tartu osakonnaga uue festivali ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Tartu laste- ja noortekirjanduse festivali Luup korraldamisel tehti koostööd Eesti Kirjanduse Seltsi, Tartu emakeeleõpetajate ainesektsiooniga ja Eesti Lastekirjanduse Keskusega. Koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega osaleti neljandat aastat „Lugemisisu“ programmis. Erialane koostöö Raamatukogu tegi pidevat koostööd ELNET Konsortsiumi, TÜ Raamatukogu ja Hoiuraamatukoguga (millest on saanud Rahvusraamatukogu osakond). Osaleti ERÜ toimkondades ja töörühmades. ERÜ juhatusse kuuluvad raamatukogu direktor Kristina Pai ja Halliki Jürma. Halliki Jürma osales ELNET Konsortsiumi ISE andmebaasi töögrupis ja ELNET Konsortsiumi Haldurite Kogu töögruppi kuulus Küllike Lutsar. Üle-eestilise ühtse raamatukogusüsteemi töögruppi kuulusid Kristina Pai, Ülo Treikelder, Küllike Lutsar. Tamara Kozõreva osales ELNET konsortsiumi Kataloogimise ja nimenormide töörühmas. ERÜ ERBA andmebaasi ja veebilehe uuendamise töögruppi kuulus Ingrid Saare. Raamatukogu arendusjuht Mai Põldaas osales ERÜ uue mõtte töörühmas ja koolituse toimkonnas ning oli ERÜ Tartumaa kogu usaldusisik. Kirjandusfestivali Prima Vista korraldamiseks loodud MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista juhatuse liige oli Linda Jahilo ning Eesti Muusikakogude Ühenduse juhatuse liige Meery Salu. Kristina Pai osales Eesti rahvaraamatukogude nõukogu töös, kuulus ERÜ kogude toimkonda, osales uue mõtte töörühmas, samuti oli ta ajakirja Raamatukogu toimetuse kolleegiumi liige, Bibliotheca Baltica audiitor ja kuulus Tartu Kultuurkapitali nõukogusse. Mairi Tempel osales TÜ infokorralduse eriala lõpueksami komisjoni ja TÜ infokorralduse eriala sisseastumiseksami komisjoni töös. 4.6.3 Rahvusvaheline koostöö Festivali Prima Vista väliskülaliste vastuvõtmise raames tehti koostööd Saksa Kultuuri Instituudi, Goethe Instituudi, Saksamaa, Austria, Poola ja Rootsi suursaatkondadega. Ühe kunstinäituse vahendas Ungari Instituut. Meie koostööpartnerite seas on Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus ja Soome Instituut.  51 Jätkati osalemist Slovakkia rahvusvahelisel 6-15 aastaste õpilaste eksliibriste joonistamise võistlusel. Võistlust koordineerib Slovakkias Hlohovecis asuv mittetulundusühing AD Personam Hlohovec, Eesti partner on Tartu Linnaraamatukogu lasteosakond. Nordplus Adult projektide raames tegi raamatukogu koostööd Gulbene Maakonnaraamatukoguga Lätist ja Vilniuse ning Ignalina raamatukogudega Leedust. Erasmus+ projekti raames tehti koostööd FrauenComputerZentrumBerliniga Saksamaalt, kunstnikeühendusega Modus ry Tamperest Soomest ja Media Partners SRL koolitusfirmaga Cluj-Napocast Rumeeniast. 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele Riiklikule statistikale edastatud statistika tabelid ja kommentaarid vt punkt 4.6 (tabelid 47, 49 ja 50). Aasta jooksul toimus 371 erinevat koolitust (neist 141 täiskasvanutele ja 230 lastele) kokku 5716 osavõtjale. Võrreldes 2022. aastaga toimus 71 koolitust rohkem, osavõtjate arv kasvas siiski vaid 300-400 osaleja võrra. Kasvas ennekõike täiskasvanutele mõeldud koolituste arv harukogudes ja selle kasvu taga peitub tõenäoliselt ringitöö. Kui laste puhul liigituvad koolituste alla ekskursioonid ja raamatukogutunnid, siis täiskasvanute puhul on pilt kirjum: tantsutundidest pillide tutvustamise, seemneraamatukogu töötubade ja arvutikoolitusteni ning oma osa annab ringide tegevus. Raamatukogus tegutsesid 2023. aastal järgmised ringid: • Loovring täiskasvanutele (paberikunst) Marge Laiuse juhendamisel Annelinna harukogus; • Tasuta õpiring, arvuti ja nutiseadmete kasutamine, juhendaja Veiko Hani Tammelinna hk-s; • Laste- ja noorte kunstiring, juhendaja Jane Ala, Tammelinna harukogus; • Loovkirjutamise õpituba Karlova -Ropka harukogus, juhendaja Mairi Tempel; • Keskpäevane kunstiring Karlova harukogus, juhendaja Marika Maramaa. Laste lemmikloomaring ja Tammelinna lauamänguring kord kuus on pigem sariüritused. Rühmakoolituste arvu kasvu pärsib mõnevõrra asjaolu, et kasutajakoolituste puhul on rõhk nihkunud individuaalkoolitustele, mis tuleneb vajadusest ja kasutajate ootusest. Sisukad, tund ja enam kestvad koolitused kaovad statistikas suure individuaalkoolituste arvu sisse ära, sest see sisaldab kõiki vähemalt 15 min kestvaid kasutaja konsultatsioone. Sündmuste koguarvust moodustasid koolitused 41%, (täiskasvanute puhul 45% ja laste puhul 38%). Keskmiselt osales raamatukogu ühel koolitusel 15 inimest (täiskasvanute koolitusel 12 ja lastekoolitusel 17,3 inimest). Kõigist rühmakoolitustest toimus keskkogus 35% ja harukogudes 65%. Osakaal on selline tänu ringitööle. 2023. aastal korraldati ettekandepäev erialaavalikkusele vabatahtlike kaasamise teemal. Populaarsed olid Seemneraamatukogu töötoad/loengud. Loenguid peeti pärandseemnetest, kaevamisvabast aiast, lilleniidust, kiiksuga puuviljandusest jne. Seemneraamatukogu raames korraldati ka nartsissi- ja kartulinäitus. Kolmandat aastat osales raamatukogu ülelinnalises koolide aktiivõppe programmis, mille kaudu pakutakse lastele harivaid tunde väljaspool kooli. Nooremas astmes tunti huvi muusikaosakonna pakutud tundide ning gümnaasiumiastmes kirjandusest linnaruumis tutvustavate jalutuskäikude vastu. Arvukalt koolitusi, sh arvutikoolitusi toimub Täiskasvanud õppija nädala raames. Tänavu tutvustati huvilistele Microsoft Teamsi ja loomulikult tuli kõneks ka tehisintellekt. Korraldati ka käsitöökoolitusi, anti juhiseid sokikudumiseks ja raamatutele uue elu andmiskes kunstiteosena. Huviga võeti vastu Krista Majaki selja tervise praktilised loengud.  52 Raamatukogu arendusjuhi Mai Põldaasa eestvedamisel osaleb raamatukogu mitmes rahvusvahelises projektis, mille eesmärk on lisaks kogemuste vahetamisele raamatukoguhoidjate kui koolitajate täiendõpe. 2023. aastal toimusid tegevused Erasmus+ projekti „EqualDigital“ (partnerid Saksamaalt, Rumeeniast ja Soomest, kestus 2022 – 2024) ja Nordplus Adult kolme erineva projekti (raamatukogud kestlikele kogukondadele, raamatukogud kui koolitajad ja erineva kultuurisisu pakkujad, digipädevused) raames (partnerid Lätist Gulbenest ja Leedust Vilniusest ning Ignalinast). 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Kevadel sai kasutusvalmis vaegnägijate vajadusi arvestav raamatukogu kodulehe uus versioon ja suve alguseks Tartu linna ruumide portaal, mille kaudu saab broneerida linna (all)asutuste ruume. Ühele platvormile on koondatud koolide spordisaalid, aulad, arvutiklassid, muuseumide jt asutuste saalid, seminariruumid, stuudiod. Lisaks sellele, et portaal on praktiline tööriist, aitab ta asutuste ruume reklaamida. Linnaraamatukogu puhul saab portaali kaudu broneerida saali, kohvituba ja harukogude seminariruume. Seoses raamatukogu 110. sünnipäevaga telliti raamatukogule uued meened: kandekott, pleed- padi ja harilikud pliiatsid. Lisaks kasutati meenena koostööpartnerite ja esinejate tänamiseks raamatukogu uut väljaannet, kirjanduslikku teejuhti „(Linna)kirjanduslikud uitamised“. Suvel seati peamaja 1. korruse fuajees sisse müügivitriin raamatukogu meenetega, kus lisaks uutele otsiti välja ka kõik varasemad meenete ja väljaannete ülejäägid. Raamatukogu pakutavaid mitmekülgseid võimalusi tutvustab akendele seatud välinäitus. Uuendati raamatukogu lugejatele jagamiseks mõeldud infomaterjale: Lugeja ABC esmakülastajale, E-kataloogi ESTER tutvustav järjehoidja koos keskkogu ja harukogude kontaktidega, aasta lõpus valmis traditsiooniline kalender. Jooksev info raamatukogus toimuva kohta (sündmused, näitused, uudised raamatukogu teenustest) jõuab operatiivselt raamatukogu kodulehele ja sealt automaatselt Tartu Kultuuriaknasse, samuti raamatukogu Facebook’i lehele. Kirjandusüritustest saatsime info ka UNESCO kirjanduslinna kodulehe haldajale. Kord nädalas või üle nädala (olenevalt info hulgast) läks info kohalikule ajalehele Tartu Postimees, ERR-i Tartu stuudiole, Pereraadiole ja ainsale allesjäänud Tartu kohalikule raadiojaamale RingFm. Tartu Postimehelt telliti tasulisi teateid sündmuste infoga. Aasta jooksul koostati 30 pressiteadet, lisaks oli raamatukogu lehel väljas üks linna avalike suhete osakonna ja üks lastekirjanduse festivali kommunikatsioonijuhi koostatud raamatukogu puudutav pressiteade. Pressiteated saadeti alates BNS-ist kõigile olulistele meediaväljaannetele. Harvem, sisust sõltuvalt, saadeti pressiteateid Sirbile, Müürilehele, Õpetajate Lehele, Maalehele jne. Meediakajastused Südalinna kultuurikeskusega seotud teemadega ükski teine teemaring võistelda ei suutnud, aga kuna need ei puuduta üksnes raamatukogu, siis jäävad need vaatluse alt välja, vajadusel leiab need Süku kodulehelt. Kirjutavas meedias leidis kõige enam kajastust raamatukogu 110. sünnipäev (5 kajastust). Vaadati tagasi raamatukogu ajaloole, tutvustati tänast raamatukogu ja sünnipäevaprogrammi. Aktiivselt kajastati ka aasta lõpus toimunud Lubja teeninduspunkti sulgemist ja personalikärpeid (kolmes eri väljaandes). Kajastati palgaläbirääkimisi, raamatukogus toimunud Ukraina laste vabariigi aastapäevaks valminud teatrietendust, aprillikuu tulekahju, milles said kahjustada ka seni raamatukogule kuulunud ruumid, ERÜ teenetepreemiat raamatukogu töötajale, kasutusreeglite muudatust (pensionärid hakkavad viivist maksma). Postimehe raamatuportaal  53 avaldas aasta kokkuvõtte arvudes ja mitu teadet raamatuesitluste kohta. Tartu Postimees avaldas kümmekond pikemat või lühemat artiklit raamatukogu näituste ja sündmuste kohta. Intervjuud küsiti nt kirjandusfestivali Prima Vista programmi, saunanäituse, suvise liikumismängu ja kärbete kohta. Paar lõiku raamatukogu tegemistest jõudis ka ERR-i kultuuriuudistesse või AK-sse (sokikudumise õpituba ja kärped). Seisime hea raamatukogus esinenud ja või meie kutsutud kirjandusfestivali külaliste teoste arvustuste või publikatsioonide avaldamise eest. Nii ilmus ajakirjas Akadeemia (2023, nr 4) katkend Hans Platzgumeri romaanist „Bogneri lahkumine“, Sirbis tema essee „Eurotsentrismi lühike ajalugu“ ja ERRi kultuuriuudistes intervjuu. Müürilehes ilmus intervjuu Jenny Erpenbeckiga ja ajalehes Postimees arvustus tema teosele „Viimsepäeva õhtu“. Lina Nordquisti teose „Järgnen sulle“ arvustused ilmusid Sirbis ja Postimehes. Kõige rohkem kajastas raamatukogu tegevusi Tartu Postimees, Postimehe raamatuportaal ja ERR (uudised, Klassikaraadio, Kultuuriportaal, ETV). Raamatukogu ettevõtmised leidsid kajastamist ka ulmeajakirjas „Reaktor“. Reklaam Oluline teavituskanal on Facebook. Samas ei ole tähtsust kaotanud kõikvõimalikud listid – õpetajate, kolleegide, kirjandushuviliste, ülikooli õppetoolide, Tartu Loodusmaja jne. Tulemuslik on turundus koostööpartneritega kahasse, mil üritus saab sisuliselt topeltreklaami, näiteks Prima Vista ja tudengipäevade üritused, koostöös välisesindustega tehtud üritused, ja kui esinejad ise infot levitavad. Trükireklaam plakatite ja flaierite näol on samuti kasutusel. Kutseid saadame FB-s või meili teel. Postrid on lisaks raamatukogule väljas linna teistes kultuuriasutustes, ülikooli õppehoonetes ja ühiselamutes, aeg-ajalt ka koolides. Avalikku linnaruumi reklaamitulpadele lähevad postrid kõige suuremate ürituste puhul (eelmisel aastal Prima Vista). Annelinna keskuse seinal renditud vitriinist loobusime seoses kärpekavaga. Väljaanded Ilmus raamatukogu uus trükis, kolmas kirjanduslik teejuht pealkirjaga „(Linna)kirjanduslikud uitamised“, mille koostasid andmebaasi Tartu ilukirjanduses töörühma liikmed Ülo Treikelder ja Halliki Jürma ning kujundas Artur Kuus. Raamatuke on lisaks raamatukogule müügis Krisostomuses ning Aparaaditehases asuvas raamatukaupluses Biblioteek. Apollo kauplustes olid saadaval veel viimased meie koostatud kirjandusliku teejuhi „Kirjanduslikud (eksi)rännakud Tartus“ eksemplarid. Teejuht “Emajõe pääl. Hajakirjanduslikud rännakud Emajõel“ on lisaks raamatukogule müügis linna infopunktis. Veebiväljaanded ja sotsiaalmeedia kanalid 2023. aastal haldasid raamatukogu kodulehte Ingrid Saare ja Annika Hramov, laste- ja noortelehte Piia Tuule, blogisid haldas lisaks Tiina Sulg, Facebooki, YouTube’i kanalit ja Instagrami Klaari Tamm. Raamatukogu uus, erivajadustega inimestele kohandatud koduleht (teostas WebExpert) läks kasutusse 18. mail. Veebikülastused (virtuaalkülastused) jagunevad kodulehe (sh ka andmebaasid) ja blogide vahel. Lisaks kajastuvad külastustes virtuaalnäituste ja osaliselt sotsiaalmeedia külastused. Statistika puhul eristatakse külastust ja vaatamist (paralleel: külastus ja laenutus). Kui näiteks Luuleleiu blogi külastaja loeb kolme luuletust, siis statistikasse läheb üks külastus, aga kolm vaatamist. Raamatukogu veebikülastusi oli 2023. aastal kokku 437 708 (2022. a 488 201, seega 50 493 külastust vähem, kahanemine 10,3%). Statistika koostajate sõnul võimaldas loendamise metoodika tänavu jätta välja majasisesed, oma töötajate külastused. Kahanes ennekõike  54 põhilehe ja lastelehe külastuste arv, seega on loendamiskriteeriumide muutus ilmselt suurim kahanemise põhjus (raamatukogu arvutites on veebibrauseri avaekraaniks raamatukogu kodulehekülg). Reaalsete ja virtuaalsete külastuste koguarvust moodustasid virtuaalkülastused 50,8% (aasta tagasi 53,7%) ning füüsilised, reaalsed külastused 49,2%. Koduleht koosneb järgmistest veebidest: põhileht, laste- ja noorteleht, kirjandusveeb (edetabelid, kirjandusauhinnad, osa virtuaalnäitustest jms) ning raamatukogus koostatavad andmebaasid (Teele e. Tartu ilukirjanduses, muusikaartiklite register, Arkaadia (lasteluule ja muinasjutud), Seemneraamatukogu jt). E-kataloogi ESTER ja artiklite andmebaasi ISE (sisaldab raamatukogus koostatavaid andmebaase Tartu kodulugu ja Tartu Personalia) külastusi pole võimalik reaalselt kokku lugeda ja esitatud arvudes ei sisaldu. Raamatukogu sotsiaalmeedia (Facebook, YouTube, Instagram) külastused ei pruugi samuti täies mahus kajastuda. Tabel 53. Kodulehe ja alamveebide kasutus 2021 2022 2023 Muutus 2023 Koduleht: 315 986 300 989 226 698 -74 291 kirjandusveeb ehk -24,7% andmebaasid Sealhulgas põhileht 192 029 183 378 100 824 -82 551 ehk (318 770) (307 158) (165 057) -45% Sealhulgas (Sh) 9452 8862 3 049 -5813 ehk Laste- ja noorteleht (17791) (15 741) (5697) -65.6% Sh kirjandusveeb, st 8937 8757 10 587 +1830 ehk edetabelid, auhinnad jm (18873) (18 673 (20447) +17% Sh andmebaas 19027 16 305 16 629 +324 Tartu ilukirjanduses (57 234) (44 791) (54088) Sh lastekirjanduse 94 725 76437 81 821 +5384 andmebaas Arkaadia (319 732) (224 014) (224 688) +6,6% Sh JutuPeatus 5300 3896 5983 +2093 (8234) (6071) (10 415) +35% Sh 2066 2050 2056 +6 Seemneraamatukogu, (3699) (4302) (4318) Sh EMKÜ 738 680 775 +95 muusikaartiklit reg. (1542) (6164) (6738) Sulgudes on vaatamiste arv, st ühe külastuse käigus vaadatakse mitu erinevat asja. Kodulehte koos tema alajaotustega külastati 226 698 korda, ligi 25 % ehk 74 291 korra võrra vähem kui aasta tagasi. Põhilehte külastati tänavu 100 824 (-82 551) korda, st kahanemist 45%. Lastelehe külastused kahanesid lausa 65 %. Kui heita pilk külastustele-vaatamistele, siis võib öelda, et valdavalt vaadati kodulehelt rohkem kui üht teadet. Rõõmu teeb, et alamlehtede ja andmebaaside külastused seevastu kasvasid: kirjandusveebil 17%, lastekirjanduse andmebaasil 6,6%, Jutupeatusel lausa kolmandiku. Oma rolli mängib kasvus sisu parem nähtavus uuel kodulehel. Kõik andmebaasid täienesid aasta jooksul. Tabel 54. Blogid Blogi 2022 2022 2023 2023 Posti- Muutus  55 vaatam külastus vaatam külastus tusi 2023 külast Lugemissoovitused 64 371 33 350 74 906 38 132 100 +4762 +12,5 % Luuleleid 269 466 77 604 239 796 75 026 65 -2578 Filmiblogi “Loe 15 019 10 357 14 197 10 001 60 -356 seda, mida sa filmis ei näinud” Nädala autor 5650 3 976 7638 5 723 24 +1747 +30, 5% Lit. portal (v.K.) 1135 831 1304 914 +83 Raamatukrati 5730 5 730 13 100 13 100 63 +7370 lugemisblogi +50% Head lasteraamatud 11723 6 782 14818 8 657 33 +1875 Teised blogid * 6 258 6 903 +645 Kokku 144 888 158 436 +13 548 +8,5% Blogide tabelis on näidatud kõige populaarsemate blogide külastused ja muutus võrreldes eelmise aastaga. Blogisid on loetelus ühtekokku 14, neist 3-4 enam postitusi ei tehta. *Teised alla kuuluvad Raamatukratt otsib omaloomingut, Stalkerid, Juhan Liivi luuleauhind,. 100 aastat 100 raamatut, Lutsuvad kivid, Karlova raamatukogu, Viikingite jälgedes. Kui vaadata blogide tabelit (Tabel 54), siis blogide külastatavus kasvas 8,5% ja virtuaalkülastuste sees blogikülastuste osakaal kasvas, moodustades ligi 36% (varem ca 30%). Endiselt on kõige populaarsem Luuleleiu blogi (aasta jooksul lisandus 65 postitust), järgneb lugemissoovituste blogi (lisandus 100 postitust) ja Raamatukrati lugemisblogi (lisandus 63 postitust). Luuleleiu ja filmiblogi külastuste arv kahanes, ka postituste arv oli väiksem kui 2022. aastal, teiste blogide puhul külastuste arv kasvas. Lugemissoovituste blogi külastuste arv hoolimata väiksemast postituste arvust (-66) kasvas 12,5% . Stabiilse postituste arvuga Nädala autori blogi külastused kasvasid 30%. Viimase puhul aitab kaasa ilmselt hästi nähtav paigutus kodulehel. Blogid täidavad sisuga enamasti meie raamatukoguhoidjaid, aga on ka külaliskirjutajaid, keda värbab blogide perenaine Tiina Sulg. Raamatukogu FB põhilehele tehti aasta jooksul 739 postitust, 41 postitust vähem kui aasta tagasi (780). Postitusi tehti aastaringselt keskmiselt 80-90 postistust kuus. Kõige rohkem postitusi tehti märtsis, aprillis ja oktoobris, mil toimus palju üritusi, suvekuud olid vaiksed. Postituste tegijaid on ca 25, neist umbes pooled teevad regulaarselt postitusi. Populaarseimad postitused jõudsid 4000 – 6000 inimeseni, keskmiselt aga 500 – 1200 inimeseni. Kõige populaarsemad olid postitused raamatukoguhoidjate tunnustamisest, raamatukogu juubelist, raamatukogust Autovabaduse puiesteel ja avalike suhete juhi konkursist. Raamatukogu Facebooki lehel on 3315 jälgijat, aasta jooksul lisandus 160 uut jälgijat. Lehte külastati 27 370 korda, poole rohkem kui eelmisel aastal (2022. aastal 13 373 korda). FB lehele on loodud grupid: Muusikaosakond, Seemneraamatukogu, Noortenurk. Instagrami kontole lisati aasta jooksul 176 postitust (2022. aastal 196 postitust), lehel on 1063 jälgijat. Aastaga lisandus 55 uut jälgijat. Külastusi oli hinnanguliselt ligi 800. Populaarseimad postitused olid Silvi Lepparu maalinäitusest ning Kristiina Ehini ja Silver Sepa esinemisest Tammelinna raamatukogus. Keskmiselt jõudsid postitused 65 – 240 inimeseni. Raamatukogu YouTube’i kanalil vahendatakse nii otse kui ka järelvaatamiseks raamatukogu virtuaalsündmusi. YouTube laaditi 23 uut videot (19 Tartu Linnaraamatukogu alt, 4 Tiina Sule  56 kontolt). Uutest videotest vaadati kõige enam tantsutrupp „Vigased pruudid“ etteastet Prima Vista raamatulaadal (357 vaatamist). Vaatamisi kogunes 15 743 ja vaatamistunde 751, jälgijaid on 185 (aastaga lisandus 33). 4.9 Andmebaasid Töö raamatukogu kataloogiga 2023. aastal jätkusid ELNET Konsortsiumi kataloogimise ja nimenormandmete töörühmas tööd kataloogimisstandardile RDA (Recource Description and Access - Ressursside kirjeldamine ja juurdepääs) üleminekuks. Said uuendatud: Jadaväljaannete juhend, Muusikalise Auvise juhend, Mittemuusikaliste helisalvestiste juhend, Noodi juhend, Videosalvestiste juhend, Lõimväljaannete juhend. Tulid muudatused ka märksõnastamises. 2024. aastal see töö jätkub. Aruandeperioodil jätkasime ühiskataloogi korrastamise töödega. On olemas postiloend, mille vahendusel jagame infot ja saadame päringuid teistele raamatukogudele. Tamara Kozõreval on volitus RB kirjete liitmiseks ja toimetamiseks, kuna just annetustega/asendustega saame vanu eestikeelseid raamatuid ja leiame bibliokirjetes vigu. Kuna tihti saame uued eestikeelsed raamatud esimestena, siis mõnikord on vaja teha parandusi ka eelkirjetes. Vajadusel teavitab Tamara Kozõreva vigadest RR-i, nendega käib tihe koostöö. Uute väljaannete kataloogimine Bibliokirjed Kõik 2023.aastal saabunud ja arvele võetud väljaanded on sisestatud elektronkataloogi ESTER. Meie osakond tegi 2023. aastal 1552 bibliokirjet, nendest puhtalt ainult meie raamatukogu jaoks 1390 (90%). 162 (10%) meie tehtud bib. kirjetest kasutasid ka teised ESTERi raamatukogud. Ühises andmebaasis eestikeelseid bibliokirjeid me ei tee, v.a. mõned «kiired» (2023-81) - RR ei ole jõudnud veel bibliokirjet teha, meil raamat juba ostetud (eriti puudutab see kirjastusi „Varrak” ja „Sinisukk”), erilaade (lauamängud, konsoolimängud jne), kui meie oleme saanud need esimesena ja bibliokirjet veel andmebaasis ei ole või ei tulegi. Võõr- ja venekeelsetele väljaannetele koostame keskmise tasandi bibliokirjeid. Kokku 2023. aastal 1471, nendest inglise keeles- 993, vene keeles - 299, ukraina keeles- 82. Võõrkeelsete nimetuste puhul kasutame võimalusel bibliokirjeid teistest maailma andmebaasidest (nende nimekirja on laiendatud), mis on meie käsutuses ja täiendame neid vajalike andmetega. Nii säilivad kirjetes näiteks sisukord, sisu kirjeldus ja märksõnad vastavas keeles (põhiline - inglise keel), mis peaks aitama ka inimesi, kelle emakeel ei ole eesti keel või nad ei valda eesti keelt väga hästi. Peale inglise keele kataloogisime veel 15 erinevas keeles - jaapani, norra, soome, prantsuse, rootsi, itaalia, hollandi, poola jt keeltes. Meil tehtud bibliokirjetesse (võõr- ja venekeelsed) lisame alates 01. jaanuarist 2016 ainult MARC välja 072, 080 ise ei tee. Jätkame UDK eestikeelsete tabelite kasutamist paigutusindeksite jaoks. Kui teised raamatukogud kasutavad meie kirjeid, siis nad vajadusel ise lisavad 080. Erilaadidest kataloogisime 2023. aastal lauamänge ja seemneid.  57 Tabel 55. Linnaraamatukogus tehtud bibliokirjed Laad Tehtud meie bibliokirjed raamat 1392 videosalvestised 12 ese (lauamängud jt) 27 ese (seemned) 57 Isikunimede normikirjed Alates 8. juunist 2020 muutusid nii rahvus- kui välisteavikute kirjeldamise põhimõtted autorite nimede vormistamisel bibliokirjetes. Kinnitati Nimenormikirjete RDA uus juhend, mille tulemusena muutuvad e-kataloogis ESTER bibliokirjetes nimede vormistamise põhimõtted. Seoste omavaheliseks loomiseks ja kataloogi kasutusmugavuse tõstmiseks on oluline, et autorile oleks kehtestatud kataloogis üks nimekuju. Selleks on ELNETis kokku lepitud, et edaspidi slaavi tähestikus nimekujudele eraldi normikirjeid ei koostata, vaid kõik autori nimekujud pannakse ühte nimenormikirjesse ning normpealdisena kasutatakse ainult ladina tähestikul põhinevaid nimekujusid. Slaavi tähestikus nimekujud eestistatakse. Parima otsitulemuse ja kasutusmugavuse saavutamiseks on slaavi tähestikus nimed normikirjetes äraviidetena. See tähendab, et otsida saab kataloogis nii slaavi tähestikus kui ladina tähestikus – viide juhatab kasutaja kataloogis kehtestatud normkujuni. 2023. aastal on meie poolt tehtud 342 (189-Maie, 153-Tamara) isikunime normikirjet. Kahjuks teenindaja praegu endiselt Sierra kataloogiotsingus nimenorme ei näe. See on teenindajatele väga ebamugav, peab kasutama otsinguks ka ESTERi täielikku kataloogi, probleem on konsortsiumis töös. Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu raamatukogu 2023. aastal tehti Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu raamatukogu jaoks audio- ja punktkirjas raamatutele kesktasandi bibliokirjeid ja eksemplarikirjeid (kumbagi kokku 133 eksemplari). Tehtud audio- ja punktkirjas raamatute üleandmiseks koostati ka saatelehed. Sügisel Eesti Pimedate Ühingu raamatukogu liitus Rahvusraamatukoguga, kes hakkab tegema nende jaoks kõiki kirjeid. Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu raamatukogu saatus kataloogimise osas on praegu lahtine. Seemneraamatukogu 2023. aastal tuli kataloogida ka seemneraamatukogu jaoks seemneid (57 bibliokirjet), seemnepakid võtavad arvele Tiina Lutter ja Piia Tuule (726 eks. kirjet). Koostöö kahe osakonna vahel seemneraamatukogu osas laabub. Eksemplarikirjed Et oleks lihtsam korjata statistikat, hakati 2022. aastal eksemplarikirjetes märgistama väljal IKOOD1 eraldi ilukirjandust (201), noorte- ja lastekirjandust (202), liigikirjandust (203), liigikirjandust noortele ja lastele (204).  58 Eksemplarikirjetes märgitakse jooksvalt lisaväljal hind koos käibemaksuga. See on abiks lugejate poolt kaotatud väljaannete reaalse maksumuse arvutamiseks väljamaksmiste korral. Komplekti puhul lisame väljad M(teade) ja X(märkus), kus on toodud komplekti sisu. See on abiks nii teenindajale kui lugejale. Tabel 56. Seisuga 31. detsember 2023 on kogude arenduse osakonna töötajate poolt töötatud kirjetega järgnevas mahus (sisaldab ka ajakirjade üksiknumbrite eksemplarikirjeid): Eksemplarikirje Bibliokirje Normikirje Laekumiskirje Tellimis- (perioodika) kirje * loodud loodud muudet lood. muudet loodud muudet Lood muud ud et. 2023 19820 44609 1013 21142 76 476 11 2728 2375 2022 19360 25002 1005 20406 161 1188 38 2582 2678 2021 23348 30211 1724 32035 337 2861 8 2830 3458 2020 23690 42833 1608 23583 351 931 32 3063 4849 2019 24586 44200 1986 23354 13 32 54 3074 5482 Tabel 57. Kirjete kustutamine andmebaasist * Eks.kirje Bib.kirje 2023 9999 285 2022 9639 949 2021 16570 371 2020 20965 1286 2019 19498 2290 Andmed on saadud Sierra kataloogimismooduli statistikast ja loenditest. ISE andmebaasi Tartu koduloo kirjete tegemine ISE andmebaasis on institutsionaalsed baasid Tartu kodulugu, Tartu Personaalia ja Tartu Linnaraamatukogu. Andmebaasidesse teevad kirjeid Tiina Sagor, Annika Hramov ja Halliki Jürma.  59 2023. aastal lisandus kirjeid: Tartu kodulugu – sisaldab 113 761 kirjet, aasta jooksul lisandus 1327 kirjet; Tartu Personaalia – sisaldab 24 801 kirjet, aastaga lisandus 198 kirjet; Tartu Linnaraamatukogu – sisaldab 2560 kirjet, lisandus 63 kirjet. Kokku lisandus andmebaasidesse uute kirjete ja teiste raamatukogude kirjetest lisamise teel 1588 kirjet. Annika Hramov tegi 572 bibliokirjet; Tiina Sagor 109 bibliokirjet ja 17 normikirjet; Halliki Jürma 814 bibliokirjetkirjet. Aprillis võeti kasutusele artiklite bibliografeerimisel ISE andmebaasi kasutusele RDA reeglid.  60 2024. aasta tegevusi 2023. aasta oli peaaegu lõpuni päris hea aasta, raamatukoguaastast tõuke saanud ind katsetada erinevaid asju ja teha laiemalt koostööd pidas peaaegu aasta lõpuni vastu. Aastalõpu kärpekäärid piirasid lisaks kõigele muule ka ettekujutlusvõimet. Esialgne plaan on 2024. aastal katta letti ja teha muud nii palju, kui vähegi jõudu on, raamatukogu traditsiooniks saanud ettevõtmisi ning üritusi. Kui 2023. aastal läks koostööpilk valdavalt väljaspoole maja, siis 2024. aastal võiks koostöö olla tihedam ka Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu eri üksuste vahel. 2023. aastal õnnestus raamatukogul linna ja riigi poolt saadavate rahaliste vahendite toel astuda samm edasi kaasaegsete raamatukoguteenuste pakkumise suunas. 2024. aastal ootavad paigaldamist ja seadistamist raamatu- ehk laenutuskapid linnaraamatukogu hoonete juures. Samuti tuleb sel aastal korraldada hange ja asuda juurutama iseteeninduslikku laenutus- ja turvasüsteemile üleminekut. 2024. aastal jätkuvad ettevalmistus- ja planeerimistegevused Süku raames. 2024. aasta algul remonditakse raamatukogu peamaja trepikoda, 2. korruse koridor ja näitusegalerii, ning endine arvutiklass seatakse ümber Tartu toaks. 2024. aastal kannab Tartu Euroopa kultuuripealinna tiitlit ja raamatukogugi annab sinna oma panuse. 2024. aasta on Eestis nimetatud kultuurilise mitmekesisuse aastaks ja linnaraamatukogu plaanib üritusi ka sellest lähtuvalt. Osakonnajuhatate aruannete põhjal koostas Mai Põldaas Veebruar 2024 Digitaalselt allkirjastas direktor Kristina Pai