Kultuuriministri 31. oktoobri 2016. a käskkirja nr 184 „Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks abikava kehtestamine“ muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 11.03.2024 nr 48 Kultuuriministri 31. oktoobri 2016. a käskkirja nr 184 „Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks abikava kehtestamine“ muutmine Vabariigi Valitsuse 09. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 18. novembril 2021. a kinnitatud „Kultuuri arengukava 2021-2030“ ja kultuuriministri 1. detsembri 2015. a käskkirjaga nr 248 „Kultuuriministeeriumi toetuse taotluse eraldamise kord“ (edaspidi toetuse eraldamise kord) Muudan kultuuriministri 31. oktoobri 2016. a käskkirja nr 184 „Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks abikava kehtestamine“ (edaspidi abikava) ja kehtestan selle uues redaktsioonis. 1. Abikava eesmärk on reguleerida kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks riigiabi andmist lähtudes riiklikust kultuuripoliitikast ning Eesti Vabariigi põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade ning tagades kõigile Eesti elanikele võimaluse kultuuri luua ja sellest osa saada sõltumatult regionaalsetest, sotsiaalsetest, kultuurilistest, etnilistest, vanuselistest, soolistest või teistest individuaalsetest eripäradest ja -vajadustest. 2. Abikavas toodud tingimusi kohaldatakse, kui abi saab käsitleda ühisturuga kokkusobiva riigiabina Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 järgi. 3. Abikava alusel antakse abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (edaspidi grupierandi määrus) (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78), artikli 53 mõistes ja sellele kohaldatakse grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. 4. Abikava alusel antakse abi riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ja Eestis registreeritud juriidilistele isikutele (edaspidi ettevõtja), kui neil ei ole taotluse esitamise päeva seisuga majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga, abi andja ees aruande esitamise võlga ning maksu- ega maksevõlga või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt. 5. Abikava alusel ei anta abi ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega Eesti riigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks, väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta. 6. Abikava alusel ei anta abi raskustes olevale ettevõtjale grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. 7. Abikava alusel ei anta abi lisaks punktis 5 ja 6 nimetatule ka muudel grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6 sätestatud juhtudel. 8. Abikava alusel antakse tegevusabi ja/või investeerimisabi (sh abi kultuuritaristu rajamiseks või uuendamiseks) grupierandi määruse artikkel 53 lõikes 2 nimetatud järgmiste kultuuriga seotud eesmärkide ja tegevuste jaoks: 8.1. muuseumid, arhiivid, raamatukogud, kunsti- ja kultuurikeskused, teatrid, kinod, ooperiteatrid, kontserdisaalid, muud elava esituse organisatsioonid, filmipärandiga tegelevad asutused ja muud sarnased kultuuritaristud, -organisatsioonid ja –asutused; 8.2. materiaalne pärand, sh igasugune kultuuripärand ja arheoloogiamälestised, mälestusmärgid ning ajaloolised paigad ja ehitised; kultuuripärandiga seotud looduspärand või pärand, mida pädevad asutused ametlikult tunnustavad kultuuri- või looduspärandina; 8.3. vaimne pärand mis tahes vormis, sh rahvakombed ja käsitöö; 8.4. kunsti- või kultuurisündmused ja –üritused, festivalid, näitused ja muud sarnased kultuuritegevused; 8.5. kultuuri ja kunstiga seotud haridustegevus ning avalikkuse teavitamine kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise tähtsusest haridusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise programmidega, sh uute tehnoloogiate abil; 8.6. kirjutamine, toimetamine, muusika ja kirjanduse tootmine, levitamine, digiteerimine ja avaldamine, sh tõlked. 9. Punktis 8 nimetatud kultuuriga seotud eesmärgid ja tegevused ei hõlma valdkondi nagu mood, disain ja videomängud. 10. Tegevusabi puhul on abi maksimaalne suurus vastavalt grupierandi määruse artikkel 4 lõike 1 punktile z 82,5 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas. Tegevusabi summa ei tohi ületada summat, mis on vajalik tegevuskahjumi katmiseks ja asjaomasel perioodil mõistliku kasumi saamiseks. See tagatakse asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. 11. Investeeringuteks ettenähtud abi maksimaalne suurus on vastavalt grupierandi määruse artikkel 4 lõike 1 punktile z 165 miljonit eurot projekti kohta. Investeeringuteks ettenähtud abi puhul ei tohi abisumma ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. Taristu käitajal on lubatud saada asjaomasel perioodil mõistliku kasumit. 12. Kui abisumma ei ületa kahte miljonit eurot, võib maksimaalse abisumma kindlaks määrata tasemel 80% abikõlblikest kuludest (va punktis 8.6 nimetatud tegevuste puhul, kus maksimaalne abisumma ei tohi ületada vahet abikõlblike kulude ja projekti diskonteeritud tulude vahel ega 70% abikõlblikest kuludest). 13. Abi kumuleerimisel järgitakse grupierandi määruse artiklis 8 toodud kumuleerimisreegleid. Arvesse võetakse abi saavale tegevusele eraldatavat riigiabi kogusummat.  13.1. Abi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud punktides 10, 11 või 12. 13.2. Abi võib kumuleerida muu riigiabiga, kui on tegemist erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega ning ka juhul, kui abikõlblikud kulud osaliselt või täielikult kattuvad, kuid kumuleerimise tulemusena ei ületata punktides 10, 11 või 12 nimetatud abi suurust. 14. Tegevusabi puhul on abikõlblikud grupierandi määruse artikkel 53 lõikes 5 nimetatud järgmised kulud: 14.1. kultuuriasutuste ja pärandiobjekti kulud, mis seonduvad pideva või korrapärase tegevusega, sh näituste, etenduste ja üritustega ning sarnase kultuurilise tegevusega tavapärase tegevuse käigus; 14.2. kulud, mis kaasnevad kultuuri ja kunstiga seotud haridustegevuse ning avalikkuse teavitamisega kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise tähtsusest haridusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise programmidega, sh uute tehnoloogiate abil; 14.3. kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuriasutustele või pärandiobjektidele ja kultuurilisele tegevusele, sh digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kasutamise kulud ning kulud puudega isikute juurdepääsu parandamiseks; 14.4. kultuuriprojekti või –tegevusega otseselt seotud tegevuskulud; 14.5. kultuuriasutuse ja pärandiobjekti või projekti töötajatega seonduvad personalikulud; 14.6. väliskonsultantide ja sisseostetud teenuste pakkujate poolt osutatud nõustamis- ja tugiteenuste kulud, mis on kantud vahetult projekti tulemusel. 15. Investeerimisabi puhul on abikõlblikud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud, sh grupierandi määruse artikkel 53 lõikes 4 nimetatud järgmised kulud: 15.1. taristu rajamise, uuendamise, omandamise, konserveerimise või parandamise kulud, juhul kui taristu tegevusaega või ruume kasutatakse kultuurilistel eesmärkidel aastas vähemalt 80% ulatuses; 15.2. kultuuripärandi omandamise, sh rentimise, omandiõiguse ülekandmise ja füüsilise ümberpaigutamise kulud; 15.3. materiaalse ja vaimse kultuuripärandi kaitse, säilitamise, restaureerimise ja taastamise kulud, sh lisakulud, mis seonduvad säilitamisega nõuetekohastel tingimustel, spetsiaalsete tööriistade ja materjalidega, ning dokumenteerimise, teadusuuringute, digiteerimise ja avaldamise kulud; 15.4. kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuripärandile, sh digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kulud, kulud erivajadustega isikute juurdepääsu parandamiseks ning kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks ekspositsioonides, programmides ja seoses külastajatega; 15.5. kultuuriprojektide ja kultuuriliste tegevuste, koostöö- ja vahetusprogrammide ning toetuste kulud, sh kulud, mis on seotud valikumenetlustega ja edendustööga ning vahetult projekti tulemusel kantud kulud. 16. Abi ajalehtede ja ajakirjade väljaandmiseks, olenemata sellest, kas need on trükitud või elektroonilised, ei ole abikõlblik. 17. Abi andjaks on Kultuuriministeerium. Abi eraldatakse kultuuriministri käskkirjaga. 18. Ettevõtjaga sõlmitakse abi eraldamiseks leping ning järelevalvet lepingu täitmise üle teostatakse abi andja poolt toetuse eraldamise korras sätestatud tingimustel. 19. Abi andja ja ettevõtja vahel sõlmitavas lepingus määratakse abi kasutamise täpsustavad tingimused ning poolte kohustused ja õigused, sh aruannetega seonduv ja abi tagasimaksmise tingimused, juhul kui muu seadusandlik akt ei sätesta teisiti. 20. Riigiabi andmise hetkeks loetakse punktis 17 nimetatud käskkirja kehtestamise kuupäeva. 21. Punktis 17 nimetatud käskkirjas märgitakse, et antav abi on grupierandiga hõlmatud riigiabi grupierandi määruse artikli 53 tähenduses. 22. Kõiki abi andmisega seotud dokumente säilitatakse kümme aastat alates abikava alusel antud abist. 23. Abikava rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2024 ja kehtib kuni 31.12.2026. (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga