Leping

RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-1/254, 13.03.2024 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja SIHTASUTUS KAASAEGSE KUNSTI EESTI KESKUS (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas. 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2024. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 22.12.2023 käskkirja nr 267 alusel, kooskõlas 2024. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Toetuse kasutamisel lähtub toetuse saaja poolte vahel sõlmitud rahastaja ootuste kokkuleppest (Lisa 1) ja sellega seotud sihttasemetest (Lisa 2). 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.–31.12.2024 tegevustoetust summas 191 300 eurot. 2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 25.03.2024. 2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.2 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse aruande esitamise tähtpäev on 31.01.2025. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. järgima tegevusega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada toetuse andjale sellekohane põhjendus; 4.1.4. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus 1/3  on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.5. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.6. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.7. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.8. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.3 toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.6. Leping lõpeb: 2/3  6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel; 6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Maria-Kristiina Soomre [email protected], 628 2242; 7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Maria Arusoo, [email protected], 5622 9593. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja: Toetuse saaja: Kultuuriministeerium SIHTASUTUS KAASAEGSE KUNSTI EESTI KESKUS Registrikood: 70000941 Registrikood: 90000920 E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected] Arvelduskonto: EE517700771000587454 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Eda Silberg Maria Arusoo kultuurilise mitmekesisuse asekantsler juhatuse liige kantsleri ülesannetes 3/3  Rahastaja ootused sihtasutusele Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus Kultuuriministeerium peab oluliseks SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (SA KKEK) tegevust Eesti kaasaegse kujutava kunsti edendamisel kohalikul ja rahvusvahelisel tasemel, informatsiooni levitamist eesti kunsti kohta ning Eesti kaasaegse kunsti alase informatsiooni lülitamist rahvusvahelisse professionaalsesse võrgustikku, ning eraldab SA-le selleks igal aastal tegevustoetust vastavalt riigieelarves kinnitatud vahenditele. Kultuuriministeerium seab SA-le rahastamisega seotud eesmärgid ja ootused, mis tulenevad strateegiatest „Kultuuri arengukava 2021–2030“, „Eesti 2035“ ja teistest riiklikest arengukavadest. Muuhulgas võetakse eesmärkide ja ootuste seadmisel arvesse ka kunstivaldkonna arengukavas KUVA 2025 kokku lepitud suundi. Ootused väljendavad ühiselt kokku lepitud eesmärke ning on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga. Eesmärkide ja ootuste täitmiseks viib SA KKEK ellu tegevusi ning pakub kujutava kunsti valdkonnas toetavaid teenuseid vähemalt vastavalt kokku lepitud eesmärkidele, töömahule ning eelarvevõimalustele. 2024. aasta eelarves nähakse ette baasrahastus rahastaja ootuste kokkuleppes kirjeldatud tegevuste ja töömahtude katmiseks – sealhulgas statistika kogumiseks, kunstikriitika edendamiseks ja nüüdiskunsti arhiivi aktiiveerimiseks. Rahastaja ootuste täitmise seire toimub igal aastal esimesel võimalusel perioodil veebruar kuni mai, st enne majandusaasta aruande kinnitamist sihtasutuse juhatuses ning rahastajaga. Rahastaja ootusi uuendatakse vajaduse korral. I EESMÄRGID 1. Kultuuriministeerium ja SA KKEK lepivad kokku järgnevates strateegilistes eesmärkides:  SA KKEK on valdkondlik info- ja ekspertkeskus, kes arendab Eesti professionaalse kaasaegse kunsti rahvusvahelist suhtlust ja võrgustumist ning kõrgel tasemel rahvusvahelist koostööd ja infovahetust nii Eestis kui välismaal.  SA KKEK toetab oma tegevustega Eesti kaasaegse kunsti professionaalset arengut ja nähtavust ning tutvustab Eesti kunsti rahvusvahelisel areenil.  SA KKEK on Kultuuriministeeriumile strateegiliseks partneriks vastutades valdkondliku statistika kogumise eest sisendina teadmistepõhise kultuuripoliitika kujundamisel.  SA KKEK on valdkondlikuks kompetentsikeskuseks kunstikommunikatsiooni edendamisel, kunstialase teabe vahendamisel ja levitamisel.  SA KKEK panustab kultuurimälu hoidmisse Eesti kaasaegse kunsti arhiivi arendamise ja aktiivse kasutajatele kättesaadavaks tegemise kaudu. 2. Strateegilised lähtekohad sihtasutuse rahastamisel SA KKEK panustab strateegia „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide „Inimene“ ja „Ühiskond“ saavutamisesse:  Arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse. Ta on teadmistehimuline, loov ja ettevõtlik, tahab õppida ning on valmis töö olemuse muutumiseks.  Koostöömeelne ühiskond põhineb ühtekuuluvustundel ning inimeste valmisolekul aktiivselt panustada ühiste eesmärkide saavutamisse ning hüvede loomisesse. Avatud  ühiskond toetab ühist väärtust loovaid muutusi ja tuleb toime riigi ja rahva ees seisvate proovikividega. Sealjuures on eesti kultuur ja kogukonnad tugevad, hoolivad ja koostöömeelsed ning inimesed kultuuriteadlikud. Sihtasutuse tegevus toetab „Kultuuri arengukava 2021–2030“ üldeesmärki – Eesti kultuur on elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus – ja nelja peaeesmärki:  Eesti kultuur on elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus.  Eesti kultuurielu on tugev ja toimiv.  Kultuuri ja loovuse roll on ühiskonna arengus on väärtustatud.  Eesti kultuurimälu on hoitud ja hinnatud. Lisaks panustatakse kultuuri arengukava lisas 5 ära toodud valdkondliku arengu jaoks oluliste eesmärkide saavutamisse erilise fookusega järgmistel (järjekord arengukava ülesehitusest lähtuv):  Digikunstid on Eestis kiiresti arenev ja ühiskonda kõnetav valdkond.  Tagatud on kultuuripärandi pikaajaline digitaalne säilitamine vastavalt standarditele.  Kultuuril on oluline roll inimeste lõimimisel.  Kunstiväli on terviklik süsteem, mis on hästi koordineeritud ja jätkusuutlikult rahastatud.  Kunst on töö, mis on väärtustatud, toetatud ja tasustatud.  Eesti kunstielu on rahvusvaheline ja maailmas nähtav.  Kunst on meedias nähtav ja avalikkuse kunstiteadlikkus on kõrge.  Kultuurikriitika pakub valdkonnale vajalikku peegeldust ja nähtavust. SA KKEK panustab ka kunstivaldkonna arengukava KUVA eesmärkide täitmisse. II TEGEVUSED Tegevuste indikaatorite arvutamise metoodikat, lähte- ja sihttasemeid kajastab tabel lisas 1. 3. Tegevustoetusega rahastatud põhitegevused prioriteetsuse järjekorras SA KKEK viib eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks põhitegevusena läbi järgmised tegevused, mis on kaetud riigieelarvelise tegevustoetuse vahenditest: 3.1. Eesti kunsti tutvustamine rahvusvaheliselt, kunstialase info vahendamine ja rahvusvaheline koostöö. Välisekspertide visiitide korraldamine ja võrgustikes osalemine Eesti kunstnikele väliskoostöö võimaluste loomiseks. Võtmeindikaatorid: aktiivsete koostöölepete arv välispartneritega; SA KKEKiga seotud veebilehtede külastuste koguarv. 3.2. Eesti paviljoni komissari roll ja paviljoni projekti juhtimine Veneetsia kunstibiennaalil osalemiseks (vt p 5.1.). Seireindikaator: projekti enesehindamine 360 kraadi meetodil (koostöös Kultuuriministeeriumiga), projekti keskkonnajalajälje hindamine. 3.3. Kunstialase statistika süsteemne kogumine sisendiks poliitikakujundamisel ja valdkonna tegevuste monitoorimisel, statistika avaldamine. Tulemusindikaator: statistika esitamise tähtaegsus. 3.4. Kunstikommunikatsiooni ja -kriitika arendamine Eestis ja rahvusvaheline kunstikirjutuse ja -kommunikatsiooni alane koostöö. Tulemusindikaator: SA KKEK  vahendatud Eesti kaasaegse kunsti teemaliste meediakajastuste arv. Seireindikaator: SA KKEK vahendatud Eesti kaasaegse kunsti teemaliste rahvusvaheliste kajastuste arv. 3.5. Kunstiinfo keskuse, arhiivi ja andmekogu arendamine kunstialase teabe vahendamiseks ja kunstielu dokumenteerimiseks ning nüüdiskunsti pärandi aktiveerimiseks. Tulemusindikaator: Eesti kunstnike andmebaasis kajastatud kunstnike arv. Seireindikaator: arhiivi kasutajate / päringute arv. 3.6. Välismaiste kunstiprofessionaalide ja -organisatsioonide, sh suurnäituste nõustamine ja koostöö korraldamine Eesti kunstiprofessionaalidega. Tulemusindikaator: KKEKi vahendatud Eesti kunstnike stuudiovisiitide arv. Seireindikaator: SA KKEK vahendatud Eesti kunstnike välisesinemiste arv. 4. Siht- ja kaasfinantseeringute olemasolul läbi viidavad tegevused SA KKEK viib eespool nimetatute kõrval võimalusel läbi ka täiendavaid tegevusi, milleks kaasatakse vahendeid avalikelt ja erarahastajatelt Eestis ja välismaal. Kultuuriministeerium peab neid tegevusi oluliseks. Eelarvevõimaluste tekkimisel kaalutakse tulevikus järgmiste tegevuste rahastamist tegevustoetuse raames: 4.1. Professionaalsete kutsetega kunstivisiitide programmi väljaarendamine täisteenusena valdkonna rahvusvahelise võrgustumise parandamiseks ja Eesti laiemaks tutvustamiseks. 4.2. Eesti kunstielu rahvusvahelistumist võimendavad tugitegevused – loengusarjade, arutelude korraldamine. 4.3. Kunstnike mentorlus ja karjäärinõustamine. 4.4. Alustavate kunstiprofessionaalide juhendamine, praktikaprogrammid. 4.5. Näituste, festivalide, kuraatoriprojektide jm sisutegevuse korraldamine, mille laiem eesmärk on tugevdata Eesti kunsti rahvusvahelisi sidemeid ning võimestada innovaatilisi kunstipraktikaid. 4.6. Kunstiteadlikkuse tõstmine Eesti ühiskonnas meedia- ja sisuprojektide ning valdkondade ülese koostöö kaudu. 5. Toetavad teenused 5.1. SA KKEK korraldab alates 1999. aastast Kultuuriministeeriumi volitusel Eesti rahvuspaviljoni Veneetsia kunstibiennaalil, mis on olulisim riiklikul esindusel põhinev rahvusvaheline näitus. Rahvuspaviljoni korraldamist rahastab Kultuuriministeerium eraldi toetusega iga-aastaselt. SA KKEK panustab kolme töötaja tööajaga ca 18 kuu ulatuses aastas, ehk ühe paviljoni näituse kohta kokku ca 36 kuu tööajaga põhitegevuse raames. Tulemusindikaatorid: Eesti näituse külastajate arv; näituse meediakajastuste arv (sh välismeedias). Seireindikaator: kaasfinantseeringute osakaal paviljoni eelarvest. 5.2. SA KKEK annab ideekonkursi (riigihange 233729) ja sellele järgnenud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse (riigihange 240532) tulemusena sõlmitud lepingu alusel perioodil 01.11.2021–31.10.2026 välja rahvusvahelist kunstiajakirja „A Shade Colder“. Ajakiri on suunatud kunstiprofessionaalidele ja levib rahvusvaheliselt nii veebis kui teemanumbritena paberkandjal, selles kirjutavad välismaa ja Eesti autorid Eesti kunstis aktuaalsetel teemadel. SA KKEK panustab teenuse tagamisse lisaks hankelepingu alusel tehtavale tööle 0,5 tööaasta mahus keskuse põhitegevuse raames. Tulemusindikaatorid: paberajakirja tiraaž; ajakirja unikaalsete veebikülastuste arv; ajakirjas kajastatud Eesti kunstnike arv.  Seireindikaatorid: paberajakirja levipartnerite arv ja geograafiline haare; reklaamipartnerite arv; autorite arv / mitmekesisus (päritolu põhjal). 6. Tegevuspõhimõtted 6.1. SA KKEK teeb laiapõhjalist koostööd kunstivaldkonna üleselt, väldib tegevuste dubleerimist teiste organisatsioonidega ja võimalusel ning vajadusel ühendab jõud tulemuste võimendamiseks. 6.2. SA KKEK tasustab loovisikuid õiglaselt ja võrdsetel alustel. 6.3. SA KKEK esitab riigile auditeeritud majandusaasta aruanded tähtaegselt. 6.4. SA KKEK jälgib oma tegevuste korraldamisel säästliku arengu ja keskkonnasäästu põhimõtteid ning mõõdab keskuse tegevuste jalajälge. 6.5. Statistika esitamiseks Kultuuriministeeriumi strateegiliste mõõdikute seireks lepitakse eraldi kokku tähtajad ning kogutavate andmete fookus. 6.6. SA KKEK peab siinses kokkuleppes loetletud strateegilisi eesmärke silmas kogu oma tegevuse ulatuses. 7. Ootuste täitmiseks vajalike tegevustega kaasnev töömaht Kirjeldatud tegevuste ja teenuste tagamiseks on hinnanguliselt vajalik professionaalse ettevalmistusega ja vastava kogemusega ekspertide panus 5,5 tööaasta mahus. 2024. aasta seisuga on ministeerium taganud SA KKEK põhitegevuse rahastamise mahus 191 300 eurot. Pooled mõistavad, et seatud eesmärkide parimaks täitmiseks oleks vajalik ellu viia täiendavaid tegevusi mahus, mille rahastamiseks puuduvad hetkel riigieelarves võimalused. 8. Rahastamise alused  Tegevustoetust makstakse SA KKEKle riigieelarves ette nähtud mahus, lähtudes käesolevast kokkuleppest ning tegevuste prioriteetsusest ja võimalike ühe- või mitmekordsete lisaülesannete maksumusest. Vajadusel vaadatakse tegevuste prioriteetsus ja teostatavus eelarvevahendite mahus üle lepingu sõlmimise eel.  Kokku lepitud töömahu piires peetakse eelarve kujundamisel silmas vähemalt riigi kultuuritöötaja miinimumtasu.  Tegevuste ja teenuste elluviimisega seotud kulud, sh haldus-, lähetus- ja muud kulud tagatakse vähemalt 30% mahus tööjõukulude summast.  Riik ega asutajad ei ole sihtasutusele taganud omatulu teenimiseks vajalikku taristut ega tööks vajalikke ruume, ootused tegevuste suhtes on mittetulunduslikud. Sihtasutus teeb kõik endast oleneva omatulu teenimiseks ja sponsortoetuste kaasamiseks ning kaasrahastajate leidmiseks – seda ulatuses, mis ei sea ohtu põhitegevuste toimumist ja kättesaadavust sihtrühmale.  Veneetsia biennaali rahvuspaviljoniga seotud vahendid tagatakse eraldi lepinguga ning vaadatakse vajadusel üle igal teisel aastal, pidades silmas paviljoni jätkusuutlikkust ning kultuuripoliitilisi eesmärke.  Rahvusvahelise kunstiajakirja väljaandmist reguleerib eraldi töövõtuleping nr 6- 9.1/587-1. 9. Finantseesmärgid SA majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult. Eesmärkide saavutamiseks tuleb eraldatud rahaliste vahenditega opereerida võimalikult kulutõhusalt. Keskpikas ajahorisondis (3–5 a) ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada tulude kasvu. SA KKEK taotleb aktiivselt välisrahastust ja toetust ettevõtetelt. Tulemusliku finantsjuhtimise indikaatorid on: lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja. Seireindikaatorid on: sponsorluse osakaal eelarves; välisfondide toetuse osakaal eelarves. 10. Juhtimiskvaliteedi eesmärgid SA KKEK on kaasaegne ja avatud juhtimisega usaldusväärne organisatsioon, mis peab oluliseks tegevuste ligipääsetavust, keskkonnasäästlikkust ning võrdse kohtlemise põhimõtteid. Juhtimiskvaliteeti mõõdetakse järgmiste indikaatoritega: töötajate keskmise palga suhe kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumi; infoturbe koolituse läbinud töötajate arv; koostööpartnerite rahulolu. Seireindikaatorid on: teenuste ja töökeskkonna ligipääsetavuse hindamine; tegevusaruannete korrapärane esitamine ja tulemuste analüüs.  Partnerlusootused. Lisa 1. SA KKEK indikaatorid Algtase Sihttasemed Täpsed sihttasemed lepitakse kokku 2024 kevadel Võtmeindikaator / tegevus Tulemusindikaator Seireindikaator 2023 2024 2025 2026 2027 Märkused Teiste riikide kunstiorganisatsioonidega sõlmitud aktiivsed koostöölepped, ühisprojektid jms. Loetakse organisatsioonide arvu, Aktiivsete koostöölepete arv välispartneritega (3.1) kellega on toimunud aasta jooksul ühistegevusi (ei eelda kirjaliku leppe vormistamist, vaid ühistegevuse toimumist). Näitab Partnerite loetelu tegevusaruandes 9 7 7 7 7 rahvusvahelise koostöö mahtu ja mitmekesisust. Nii cca.ee kui kõigi seotud ja hallatud projektide unikaalsete SA KKEK-iga seotud veebikülgede külastatavuse arv cca.ee / https://www.ashadecolder.com unikaalsete külastuste arv. Näitab tegevuste nähtavust. NB! VAJA KOOLITUST - aastas (3.1) kasutajate arv 10 000 / 5000 10 000 / 5000 10 000 / 5000 10 000 / 5000 10 000 / 5000 Google Analytics jms Koostöös Kultuuriministeeriumiga tehakse 2024. aasta jooksul projektis osalenud osapoolte veebiküsitlus - NB vaja kokku leppida Põhitegevus 3.2. - Veneetsia paviljoni projekti juhtimine metoodikas. Küsitlust korratakse iga näituseprojekti valmimise järel võrreldava sihtrühmaga, lähtudes projekti iseloomust. Tagab kogemuste talletamise ja kogemustest õppimise, partnerite Projekti enesehindamine 360 kraadi ei jah ei jah ei tagasisidega arvestamise. 2024.a jooksul töötatakse välja projekti eripärasid arvestades optimaalne seiremeetod, mille alusel valmib tulevikus jalajälje Põhitegevus 3.2. - Veneetsia paviljoni projekti juhtimine vähendamise tegevuskava. Eesmärk on tuvastada kõige saastavamad tegurid ning leppida kokku nende keskkonnamõju vähendamise võimalustes. Annab arusaama projekti keskkonnamõjust, tulevikus Projekti keskkonnamõju seire ei jah ei jah ei võimalik seada juba konkreetseid sihte. Vt tegevuspõhimõte 6.5 - statistika sisu ja tähtajad lepitakse eraldi Põhitegevus 3.3. - statistika kogumine kokku 2024. a kevade jooksul. Näitab statistika kogumise korralduse Statistika esitamise tähtaegsus jah jah jah jah jah jätkusuutlikkust. Sihttasemed lepitakse kokku 2024. a kevade jooksul. SA KKEK Põhitegevus 3.4. - kunstikommunikatsioon SA KKEK vahendatud Eesti kaasaegse kunsti teemaliste koostööde tulemusel ilmunud Eesti kaasaegse kunsti teemaliste meediakajastuste arv 6 artiklite arv. Näitab kunstikommunikatsiooni efektiivsust. Sihttasemed lepitakse kokku 2024. a kevade jooksul. SA KKEK koostöö Põhitegevus 3.4. - kunstikommunikatsioon SA KKEK vahendatud Eesti kaasaegse kunsti tulemusel välisriikides ilmunud artiklite arv. Näitab tegevuse mõju teemaliste rahvusvaheliste kajastuste arv 7 rahvusvahelisele nähtavusele. Põhitegevus 3.5. - arhiivi hoidmine ja arendamine Sihttasemed lepitakse kokku 2024. a kevade jooksul. SA KKEK arhiivi Eesti kunstnike andmebaasis kajastatud kunstnike arv 77 täiendamise statistika. Näitab tegevuse mahtu. Sihttasemed lepitakse kokku 2024. a kevade jooksul. SA KKEK arhiivi Põhitegevus 3.5. - arhiivi hoidmine ja arendamine Arhiivi kasutajate / päringute arv 60 kasutamise andmed. Näitab tegevuse mõju. Sihttasemed lepitakse kokku 2024. a kevade jooksul. SA KKEK Põhitegevus 3.6. - välisnäituste korraldajate vahendatud stuudiovisiitide koguarv, sh virtuaalsed kohtumised. nõustamine KKEKi vahendatud Eesti kunstnike stuudiovisiitide arv 73 Näitab nõustamiste intensiivsust Sihttasemed lepitakse kokku 2024. a kevade jooksul. KKEK Põhitegevus 3.6. - välisnäituste korraldajate SA KKEK vahendatud Eesti kunstnike välisesinemiste vahendatud koostööl põhinev välisesinemiste arv. Võimaldab hinnata nõustamine arv 16 tulemuslikkust. Toetavad teenused Eesti paviljoni näitusel loendatud külastajad kokku. Näitab näituse 5.1. Eesti rahvuspaviljon Veneetsia kunstibiennaalil Eesti näituse külastajate arv ei mõõdetud publikuni jõudmist. Kõigi näituse toimumise aastal ilmunud kajastuste arv kokku, sh mainimised (mis võimalik tavapärase töö käigus kokku lugeda). Näitab NB näitus toimub üle aasta Eesti näituse meediakajastuste arv ei mõõdetud meediahuvi. Projekti kajastused ja mainimised välismeedias. Näitab rahvusvahelist (sellest välismeedias) ei mõõdetud kõnetavust. Riigieelarvelise toetuse kõrval teiste rahastajate panus. Näitab Kaasfinantseeringute osakaal paviljoni eelarvest ei seiratud projekti finantsjätkusuutlikkust. Erarahastuse osakaal projekti eelarves. Näitab eraraha kaasamise (sellest eraraha) ei seiratud võimalikkust rahvusvahelisele projektile. 5.2. Rahvusvaheline kunstiajakiri "A Shade Colder" Paberajakirja ilmumise fakt ja tiraaži suurus. Näitab lepingu täitmist Paberajakirja tiraaž 800 (ilmumise fakt) ja annab infot levipotentsiaali kohta. Paberajakirja levipartnerite arv ja geograafiline Paberajakirja müügi- / jaotuskohtade arv ning riikide arv, kus ajakirja haare täpsustamisel võimalik hankida. Näitab rahvusvahelise ajakirja levi. Unikaalsete külastuste arv ajakirja veebis. Näitab veebinumbrite Ajakirja unikaalsete veebikülastuste arv 5000 nähtavust. NB! VAJA KOOLITUST - Google Analytics jms Ajakirjas reklaami ostnud isikute arv. Näitab atraktiivsust ja omatulu Reklaamipartnerite arv täpsustamisel teenimise võimekust.  Ajakirjas, sh kunstikalendris mainitud Eesti kunstnike arv. Näitab Ajakirjas kajastatud Eesti kunstnike arv täpsustamisel kajastuse mitmekesisust, kajastatud kunstnike hulka. Ajakirjas (sh veebis) ilmunud tekstide autorite arv ning päritoluriikide Autorite arv / mitmekesisus (päritolu põhjal) täpsustamisel arv. Näitab autorite mitmekesisust. Finants- ja juhtimisindikaatorid Käibevara suhe lühiajalisse võlgnevusse. Näitab organisatsiooni Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja täpsustamisel võimekust majandusaasta lõikes kohustusi täita. Välisriikidest pärit projektirahastus vm toetus suhtarvuna eelarve Välisfondide toetuse osakaal eelarves kogumahtu. Näitab rahvusvaheliste projektide olemasolu ja nende 17% mõju tegevusele. Eraraha osakaal kogueelarves (koos kõigi projektidega). Näitab Sponsorluse osakaal eelarves 0,24% eraraha kaasamise võimalusi tegevuste üleselt. Töötatakse välja koostöös Kultuuriministeeriumiga - kas Recommy meetodil (KuM saadab välja küsitluse ja analüüsib kokku lepitud Koostööpartnerite rahulolu näitajate alusel mõne teenusena käsitletava projekti või tegevuse lõppedes) või 360 kraadi hindamise meetodil. Näitab koostöö ei mõõdetud sujuvust ja võimaldab kogemusest õppida. Töötajate keskmise palga suhe kõrgharidusega Täistööajale taandatud palga suhe kehtivasse sektori kokkuleppelisse kultuuritöötaja miinimumi täpsustamisel miinimumi. Aitab hinnata konkurentsivõimet tööandjana. Eeldab asutuse liitumist RIA kübertesti keskkonnaga (tasuta), võimaldab seejärel KuMil otse monitoorida testi sooritajate arvu. 2024 tuleks hinnata, kas lisaks sellele oleks osade töötajate puhul Teenuste turvalisuse ABC (digiriigiakadeemia.ee) vajalik ka Digiriigi Akadeemia Teenuste turvalisuse ABC koolituse https://www.ria.ee/kuberturvalisus/kuberruumi- läbimine. Kübertest tuleks läbida kord aastas.Aitab tagada infoturbe analuus-ja-ennetus/kubertest Infoturbe koolituse läbinud töötajate arv ei mõõdetud 5 5 5 5 baasteadmisi ja vältida küberohte. 2024 jooksul lepitakse Kultuuriministeeriumiga kokku, milliste tegevuste raames ja kuidas ligipääsetavust hinnatakse ning kas on Teenuste ja töökeskkonna ligipääsetavuse hindamine vajalik tegevuskava koostamine. Mõõdik lepitakse kokku 2024. aasta lõpuks. Aitab hinnata, kas teenused / töökeskkond on erinevate ei mõõdetud ei mõõdeta vajadustega isikutele võrdselt ligipääsetav. Tegevusaruande esitamine ning hindamine käesolevast tabelist Tegevusaruannete korrapärane esitamine ja lähtudest koostöös ministeeriumiga. Aitab vastastikku ootusi juhtida tulemuste analüüs jah ja tegevusi planeerida.