Aruanne

TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) 7-14/4670-2 Toetuse saaja nimi Mittetulundusühing Eesti Instituut Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2023 - 31.12.2023 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! 627,839.00 € 572,046.91 € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 283,839.00 € 100,000.00 € KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa 283,839.00 € 100,000.00 € 9,000.00 € 7,966.91 € OMAFINANTSEERING keelekursuste korraldus 8,000.00 € 2,785.00 € keelekursused Eesti Instituudis Ungaris trükiste müük 1,000.00 € 5,181.91 € trükiste müük € € € € 335,000.00 € 464,080.00 € KAASFINANTSEERING Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) € € € € € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) Kultuuriministeerium 26,000.00 € € sihtrahastuse leping Estonian Literary Magazine'i väljaandmiseks Haridus- ja teadusministeerium 279,000.00 € 412,346.00 € strateegiline partnerlus HTMiga eestikeele ja kultuuri välisõppe toetamis Kultuurkapital 30,000.00 € 10,734.00 € eraldised projektidele HARNO € 4,500.00 € sihtrahastus välisülikoolide eesti keele õppevara hankimiseks Välisministeerium € 30,000.00 € toetus välisõppe tegevustele Eesti kultuur maailmas € 4,000.00 € toetus EIU tegevusele INSA € 2,500.00 € toetus projektile "Loovus ja loodus" € € € € € € 2 (5) Mittetulundusühing Eesti Instituut KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 258,996.00 € 163,535.35 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Koosseisuline töötasu 12 kuud 5 töökohta (taotlemisel kultmin) 150,972.00 € 36,496.33 € personalikulu EIU: juhataja ja projektijuht Lepinguline töötasu 12 kuud 1 töökoht (fin.kulmin) 9,000.00 € 12,783.48 € personalikulu ELM: toimetaja, autorid Lepinguline töötasu 12 kuud 1,5 töökohta (fin haridusmin) 33,600.00 € 109,875.16 € personalikulu välisõpe: õpetajad, koordinaator, projektijuht, lisatas Tööandja maksukulu 65,424.00 € 1,596.00 € juhatuse liikme tasu ja maksud € 2,784.38 € EIU eesti keele õpetaja töötasu ja maksud € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 368,843.00 € 122,977.20 € Ostetud teenused 16,200.00 € 9,604.81 € Bürookulu 4,200.00 € 14,279.86 € bürookulu - raamatupidamisteenused ja -tarkvarad Side- ja postikulu 1,539.00 € 913.76 € Kontorite rent ja kommunaalkulud 38,800.00 € 21,018.29 € Ürituste korralduskulu 39,000.00 € 59,188.18 € Siia peaks vist panema KUL projekti ja Kulka IT kulud 4,500.00 € 3,435.90 € Lähetuskulud 6,000.00 € 7,517.24 € Esinduskulud 2,000.00 € 286.52 € Pangateenused, viivised 100.00 € 1,969.35 € Muud kulud (reklaam, transport) 8,500.00 € 563.29 € Haridus- ja teadusministeeriumi sihteraldised 248,004.00 € 4,200.00 € välisõppe majandamiskulud € € 3 (5) Mittetulundusühing Eesti Instituut KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 0.00 € 0.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 0.00 € 285,305.63 € € 239,859.97 € välisõppe muud kulud (toetused, õppevara jne) € 2,319.95 € trükiste lisatiraažid € 3,447.21 € õppevara hankimine ja saatmine välisülikoolidele € 29,999.47 € toetused haridusprojektidele ja emakeelepäevadele Chicagos € 9,679.03 € ELMi 2 numbri väljaandmise kulud, v.a personalikulu € € (töövõtulepingu nr 6-9.1/608-1 alusel laekus 12.12.22 29160€ tei € € € € € € Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 627,839.00 € 571,818.18 € Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) Mittetulundusühing Eesti Instituut ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Karel Zova Allkiri (paberkandjal) Kuupäev 11.03.2024 pp.kk.aaaa 5 (5) Mittetulundusühing Eesti Instituut  Lisa 1 MTÜ Eesti Instituut 2023. aasta tegevustoetuse aruandele Sisukord LÜHIKOKKUVÕTE .........................................................................................................................1 1. ORGANISATSIOON ...................................................................................................................2 1.1. Liikmed .............................................................................................................................2 1.2. Juhatus .............................................................................................................................2 1.3. Nõukogu ............................................................................................................................2 1.4. Töötajad ............................................................................................................................2 2. TEGEVUSED .............................................................................................................................2 2.1. Kultuurivahendus ...............................................................................................................2 2.2. Trükised.............................................................................................................................3 2.3. Eesti keele ja kultuuri välisõpe ............................................................................................3 2.4. Eesti Instituut Ungaris ........................................................................................................4 Ülevaade ..............................................................................................................................4 Esinduse tähtsamad tegevused 2023. aastal ajalises järjekorras .............................................4 Muu ......................................................................................................................................6 Pressikajastusi......................................................................................................................7 LÜHIKOKKUVÕTE 2023. aasta oli 1989. aastal asutatud ning aastast 1997 mittetulundusühinguna toimiva Eesti Instituut jaoks murranguline, seda kahjuks negatiivselt. Eesti Instituut on oma põhikirjalisi eesmärke viinud ellu eelkõige püsitöötajatega asutusena, mis sihtide seadmisel toetub oma vabale liikmeskonnale, koostööle kultuuriloojate ning riigiasutustega ning Eesti riigi vajadustele. Instituut on olnud pikaajaline partner kultuuri-, haridus- ja teadus- ning välisministeeriumile. 1995. aastal pandi alus Eesti kultuuriesinduste võrgustikule, rajades Eesti Instituudi Soomes, seejärel ka Ungaris, Rootsis ja Prantsusmaal. Aastal 2004 loodi koostöös haridusministeeriumiga eesti keele ja akadeemilise välisõppe võrgustik, mis hõlmas ligikaudu 30 välisülikooli. Mõnevõrra hiljem lisandus sellele rahvuskaaslaste programmi raames välis-eesti lastele ja noortele sihitud eesti emakeele- ja kultuuriõpet toetavate tegevuste koordineerimine. 2023. aasta tõi kaasa instituudi kui asutuse töö kokkuvarisemise. Olukorras, mil instituudi toimimise eelduseks olev baasrahastus - tegevustoetus kultuuriministeeriumit - vähenes kolme aastaga ligi kolm korda (enam kui 263 000 eurolt aastal 2021 100 000 euroni 2023. aastal), muutus samadel alustel töö jätkamine võimatuks. Kokkuvarisemist soodustas aastal 2022 ametisse valitud ja märtsis 2023 ametist loobunud tegevjuhi raskesti mõistetavad otsused instituudi haldusvõimekuse vähendamisel ja maine halvendamisel, s.h tingimuste loomisel Estonian Literary Magazine’i väljaandmislepingu lõpetamiseks kultuuriministeeriumi poolt. 2023. aasta lõpus langetati otsus sulgeda Eesti instituut Ungaris ning mitte taotleda koostöö jätkamist Haridus- ja Teadusministeeriumiga eesti keele ja kultuuri toetamisel strateegilise partnerina. 1. ORGANISATSIOON 1.1. Liikmed 2023. aasta lõpus oli MTÜl Eesti Instituut 32 liiget, umbes pooled neist on eri aegadel olnud ka Eesti Instituudi töötajad. 1.2. Juhatus 2023. aasta alguses koosnes MTÜ Eesti Instituut juhatus kolmest liikmest: Jana Moosaar, Mart Meri ja Karel Zova. 1. aprillist 2023 astus tegevjuhi ülesandeid täitnud liige Jana Moosar ametist tagasi ning lõpetas oma liikmelisuse mittetulundusühingus. Instituudi kui asutuse ja organisatsiooni administratiivse juhtimise kohustused tuli üle võtta juhatuse teisel kahel liikmel, kes polnud osalenud asutuse igapäevases haldamises. Õige ruttu peale ülevõtmist ilmnesid ulatuslikud vajakajäämised heas haldustavas. Antud olukorras ei olnud realistlik uue tegevjuhi leidmine. 4. detsembril 2023 toimunud MTÜ üldkogul astus juhatusest välja ka Mart Meri, ainukese juhatuse liikmena jätkab Karel Zova. 1.3. Nõukogu MTÜ Eesti Instituut nõukogusse kuuluvad Toomas Liivamägi (nõukogu esimees), Tiina Maiberg (nõukogu aseesimees), Henri Laupmaa, Lennart Mänd ja Merle Pajula. 1.4. Töötajad 2023. aasta 1. aprilli seisuga töötas Eesti Instituudis 5 inimest – 2 Ungari Eesti Instituudis, 2 inimest oli Tallinnas hõivatud välisõppe tegevuste korraldamisega ning üks Estonian Literary Magazine’i toimetajana. 2. TEGEVUSED 2.1. Kultuurivahendus 2023. aasta alguses jätkus väikeses mahus 2022 plaanitud tegevuste läbiviimine (etenduse Stiiliharjutused viimine välismaiste eesti keele õpetajate emakeelepäevadele Pariisis, tunniajalise sõnadeta Eesti (aja)loost kõneleva lavastuse eetetvalmistamise toetamine (dramaturg Jan Kausi, etendajad Piip ja Tuut, vt piipjatuut.ee/lavastused/piip-ja-tuut-ajajalus, osalemine Eesti teatri nädalal Espoo Linnateatris. Alates 1. aprillist tuli juhatusel eelkõige keskenduda erinevate varasematest kokkulepetest tingitud aruande- ja järelevalvetegevustega: majandusaasta aruanne koostamine, aruannete koostamine partneritele nagu HTM ja VM, mitmete finantsprobleemide lahendamine mis tulenesid Rootsi ja Soome esinduste sulgemisest. Suve lõpust said aina ilmsemaks probleemid suurima jätkunud töösuuna, väliseesti koolide ja seltside keele- ja kultuuriõppe toetamisel. 2.2. Eesti keele ja kultuuri välisõpe 2023. aastal jätkas Eesti Instituut eesti keele ja kultuuri välisõppe toetamist Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilise partnerina. Sellealast tegevust toetas ka Välisministeerium. Detailsema ülevaate annavad vastavatele koostööpartneritele-rahastajatele esitatud aruanded. Tegevused hõlmasid õppekohtade esitatud haridusprojektide toetamist ja kahe taotlusvooru läbiviimist, toetuste eraldamist õppevara hankimiseks, virtuaalkoolitusi, suvekooli jms. Eesti Instituudi palgal olid ka eesti keele õpetajad Riia ja Petseri Eesti Koolides ning Siberis, väikest tasu maksti ka õpetajatele Abhaasias. Eesti Instituudi kui asutuse lagunemine ja sellest tuleneb institutsionaalne nõrkus avaldas negatiivset mõju ka välisõppe toetamisele. Ilmnes, et välisõppe koordinaator ei täitnud oma tööülesandeid kvaliteetselt ja tööandjale lojaalselt, mis viis töölepingu ülesütlemiseni usalduse kaotamise tõttu jaanuaris 2024. 2023. aasta detsembris andis Eesti Instituut teada Haridus- ja Teadusministeeriumile, et antud olukorras on instituut sunnitud loobuma strateegilise koostöö jätkamisest. Kokkuleppel HTMiga jätkab instituut 2023. aastal eraldatud haridusprojektide taotluste menetlemist nende lõpuleviimiseni hiljemalt 2024. aasta sügisel. 2.3. Trükised 2023. aastal ei avaldanud Eesti Instituut ühtegi uut infotrükist, küll aga trükiti laovaru lõppemisle juurde ingliskeelseid trükiseid „A Dozen Questions about Estonia“ ja „Estonian Language“, mille soetamise vastu näitasid jätkuvalt huvi erinevad institutsioonid. 2023. aastal ilmus vastavalt lepingule Kultuuriministeeriumiga kaks ajakirja Estonian Literary Magazine’i numbrit – nr 55 ja 56, tiraažiga 700 eks. Ajakirja peatoimetaja on Annika Koppel. Ajakirja levitatakse Londoni ja Frankfurdi raamatumessidel, välisministeeriumi kaudu, raamatukogudes, nt Tallinna ülikooli akadeemiline raamatukogu saadab seda oma teadusraamatukogude partneritele vahetusena. Ajakirja levitatakse ka Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kirjanduse Keskuse, Eesti Kultuuriministeeriumi ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse kaudu, samuti saadetakse postiga estofiilidele ja huvilistele välismaal. Ajakiri levib kirjandusfestivalidel PrimaVista Tartus ja HeadRead Tallinnas. Ajakirjanumbrite materjal on saadaval veebis aadressil elm.estinst.ee/, kuhu on loodud ka uudiste rubriik. Jagame veel uudiseid ELMi Facebooki lehel. Aastas kohtus kaks korda ELMi kolleegium, kus arutatakse ilmunud numbrit ja pannakse paika uue numbri teemad. Kolleegiumi kuuluvad Tiit Aleksejev (EKL), Piret Viires (EKL), Asta Trummel (KM), Ilvi Liive (EKK), Ulla Saar (ELK), Helena Läks (EKL), Adam Cullen (tõlkija), Mart Meri (EI). Vastavalt kolleegiumi ettepanekule ja soovile sai tellitud juba ELMi kevadnumbrile uus kaasaegne atraktiivne kujundus ja ajakiri ilmub nüüd värvitrükis varasema mustvalge asemel. Ajakirjal on ka uus makett ja rubriigid. Uue kujunduse autor ja uus kujundaja on Andres Tali. Novembris 2023 teatas kultuuriministeerium otsusest lõpetada leping Eesti Instituudiga Estonian Literary Magazine’i väljaandmiseks. Eesti Instituut on otsustanud välja anda veel vähemalt 2024. aasta kevadnumbri toetuse jäägi, omavahendite ja kultuurkapitali toel. 2.4. Eesti Instituut Ungaris Ülevaade Töötajad: Kreet Paljas – Ungari esinduse juhataja (täiskoormusega) Nóra Benedek – projektijuht (osakoormusega) Ungari esinduse koduleht: esztorszag.hu Ungari esinduse Facebooki leht: www.facebook.com/EsztIntezet, sulgemisjärgselt www.facebook.com/EsztKultura 2023. aasta oli esinduse jaoks eriline, kuna Ungaris hoidis siis Euroopa Kultuuripealinna tiitlit Tartu sõpruslinn Veszprém. Kuna Veszprémis on sõpruslinnadega koostööd alati väga hinnatud, oli kahe linna vaheline suhtlus ka kultuuripealinnaks olemise aastal tihe. Tartut kui sõpruslinna ja 2024. aasta kultuuripealinna tõsteti esile kahenädalase festivaliga. Instituudi esindus panustas peoaastasse omalt poolt Tartu2024 tutvustava kohvikute päeva korraldamise, Kirjanduse Öö Veszprémi ürituse ja Eesti nädala festivali Veszprémi programmidega. Esinduse tähtsamad tegevused 2023. aastal ajalises järjekorras Eesti Instituudi Ungari esinduse korraldatav eesti kultuuri festival Eesti Nädal toimus 18. märtsist 11. maini neljas Ungari linnas. Korraldasime festivali raames raamatuesitluse Leelo Tungla märtsis ungari keeles ilmunud kahele viimasele "Seltsimees laps" triloogia osale ("Naisekäe puudutus ehk seltsimees laps ja isa" ja "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed"). Kirjanikuga vestles tõlkija Béla Jávorszky, vestlust modereeris kirjandusteadlane Béla Rideg. Peale esitlust oli publikul võimalus vaadata triloogia esimese osa põhjal valminud mängufilmi "Seltsimees laps". Budapesti, Veszprémi ja Szombathely kinodes linastusid uued eesti mängufilmid: Apteeker Melchior (Elmo Nüganen), Öölapsed (Priit Pääsuke), Kõrb (Kadri Kõusaar). Eesti uue animafilmi programmis linastusid Maetud Euroopas (Hardi Volmer, Urmas Jõemees), Koerkorter (Priit Tender), Sierra (Sander Joon), Naeris (Piret Sigus, Silja Saarepuu), Kood (Rao Heidmets). Koostöös Ritmo muusikafestivaliga tõime uuesti vaataja ette ka Taarka (Ain Mäeots). Kõik filmid varustati ungarikeelsete subtiitritega, mida saavad hiljem kasutada ka filmide tootjad. Eesti nädala raames toimus 18. märtsil Budapesti Muusika Keskuse (BMC) jazziklubis Opus Karja/Renard/Wandinger bändi kontsert ja sellele järgnenud päeval bändi uue albumi salvestamine BMC stuudios. Eesti nädala raames kuulutasime välja Eesti liikumisaasta-teemalise laste joonistusvõistluse, millel osales üle 400 lapse üle terve Ungari. Võidutööde autorid said kutse Eesti Saatkonda ja auhinnapakid ungari keeles ilmunud uute eesti lasteraamatutega. Eesti teatriga sai tutvuda 10. ja 11. mail Budaörsi Latinovits teatris, kus toimusid Vaba Lava "Kaks garaazi" etendus ning lugemisteatri etendus. Eesti Nädal koondab mitme eri valdkonna üritusi, võimendades nii eesti kultuuri nähtavust ja ürituste külastatavust. Eesti Nädala üritused toovad igal aastal Ungaris kinno-kontserdile-näitusele mitu tuhat inimest. Paljude jaoks on festivali toimumine iga-aastane positiivne meeldetuletus eestlaste ja ungarlaste eriliset sidemest -- keelesugulusest -- ning demokraatiliku ja eduka väikeriigi pidamise võimalikkusest Euroopas. 15. aprillil korraldasime koostöös Ritmo muusikafestivaliga Budapesti lokaalis Akvarium ansambli Ruhnu saare lood ja laulud kontserdi. Ruhnu lood ja laulud on interpretatsioon ruhnurootslaste muusikapärandist, saare värvikast ajaloost ning kohalikust külakroonikast. Kontserti kuulas umbes 100 inimest. 10-14. mail toimus Budapestis 18. Budapesti Rahvusvaheline Koomiksifestival, kuhu oli kutsutud esinema ja töötuba pidama Joonas Sildre. Ungari lugejale ja koomiksihuvilisele on Sildre tuntud "Kahe heli vahel" ungarikeelse väljaande kaudu, mille ilmumist 2022. aastal esindus jõu ja nõuga toetas. Koomiksifestivalil aitasime kirjastajal korraldada töötuba, tegime teavitustööd ning toetasime kunstnikku reisikulude katmisega. Juuni alguses ilmus ungari keeles Tauno Vahteri novellikogu. 2011. aastal algatas Eesti Instituudi Ungari esindus koostöös Ungari Sihtasutusega Pluralica miniantoloogiate sarja kaasaegse eesti lühiproosa tutvustamiseks Ungaris. Sarjas on seni ilmunud üheteistkümne eesti autori -- Andrus Kivirähki, Mehis Heinsaare, Eeva Pargi, Jaan Unduski, Jan Kausi, Kätlin Kaldmaa, Mart Kivastiku, Mudlumi, Urmas Vadi, Maarja Kangro ja Aino Perviku -- novellid. Sarja eesmärk on muuta värvikamaks Ungari lugejate pilt eesti kirjandusest. Ungaris ilmub suhteliselt vähe eesti kirjandust ning eelistatakse juba mingil määral tuntud autoreid. Tänu breviaariumite sarjale leidis endale kirjastaja Kätlin Kaldmaa romaan "Islandil ei ole liblikaid", mis ilmus ungari keeles 2019. aasta kevadel ning Maarja Kangro "Klaaslaps", mis tuli välja 2023. septembris. Ühtlasi avardab breviaariumite väljaandmine ka eesti ilukirjandusega tegelevate Ungari tõlkijate avaldamisvõimalusi. Antoloogiad sisaldavad lisaks novellidele ka spetsiaalselt selleks puhuks valminud intervjuud autoriga, et valgustada laiemalt kirjaniku loomingut ja mõttemaailma Ungari lugejale. Tauno Vahteri novellikogu tõlkisid Móni Segesdi, Nóra Kőhalmy ja Bence Patat. Raamatus ilmusid ungari keeles Tauno Vahteri novellid: • Intsident 43. lasteaias • Kõik laigid ma annaksin sulle • Värske kala • Urmas läheb koopasse  • Surm uusaastal • Taevas Tartu kohal • Tiigrid rabas Sarja väljaandmist toetab Eestis Kultuurkapital. Kirjanduse Öö, euroopa kultuuriinstituutide ühenduse EUNIC Ungari klastri ühisprojekt toimus 2023. aastal tavapärase kahe linna asemel kolmes Ungari linnas: 7.-9. juunil Budapestis, 15.-17. juunil Debrecenis ning 9.-11. novembril Veszprémis. Seekordsel festivalil lugesid kohalikud näitlejad kuulajatele ette Tauno Vahteri novelli Urmas läheb koopasse ning esimesed sada kuulajat said igas linnas kingiks värskelt ilmunud novellikogu. Kirjanduse öö kogupublik üheksa festivalipäeva jooksul on umbes 3000 inimest, Eesti raamatu lugemist jõuab kuulama kolmel õhtul umbes 700 inimest. 1.-14. augustil leidis aset EUNIC Hungary aiakino festival MOZISZIGET (KINOSAAR), mille algatas ning mida koordineeris klastris Eesti Instituudi Ungari esindus. Kolme toimumisaastaga tõusis Kinosaar EUNIC klastri kõige publikurohkemaks ürituseks, meelitades hea ilmaga õhtutel kodust välja euroopa filmi vaatama 500-600 inimest; festivalil kokku 6000 vaatajat aastas. Klastri liikmesinstituudid hindasid üritust publiku mitmekesisuse tõttu, mille tingis ilmselt ürituse publikusõbralik formaat ning hea asukoht kesklinnale lähedal asuvas pargis Margiti saarel. Tänu Kinosaarele elavnesid ka EUNICi ning linna suhted: selle kaudu nähti võimalust jõuda suure hulga inimesteni. Filmina valmisime 2023. aastal Eestit esindama noortekomöödia Öölapsed. 28. septembrist 1. oktoobrini toimus Budapestis 28. Rahvusvaheline Raamatufestival, kuhu oli esinema ning ka värskelt ungari keeles ilmunud teoseid esitlema kutsutud Maarja Kangro ja Tauno Vahter. Eesti Instituudi Ungari esindus koordineeris kirjanike osalemist festivalil ning korraldas kohalikule lugejale suunatud raamatuesitlused, kus tutvustati Maarja Kangro ungari keeles ilmunud romaani "Klaaslaps" ja Tauno Vahteri novellikogu. Raamatufestivali oli 2023. aastal 70 000 külastajat Ümarlauavestlust kuulas 120 inimest, Maarja Kangro ja Tauno Vahteri esitlusi 110 inimest. Teiste korraldatud ürituste kohta leiab info ungari keeles esinduse kodulehelt 2023. aasta alt: https://www.esztorszag.hu/esemenyek Muu Lisaks ürituste korraldamisele jätkasime 2023. aastal eesti keele õppe korraldamisega täiskasvanutele ning eesti lastele suunatud pühapäevakooli tegevuse toetamisega. Esinduse keelekursustel õppis 2023. aasta kevad- ja sügissemestril kokku ligi 50 inimest, kelle keeleõpe ei ole pärast esinduse sulgemist enam korraldatav. Esindusel oli Budapestis avalik raamatukogu, mida külastasid nii eesti kirjanduse tõlkijad, üliõpilased kui ka kohalikud eesti keele huvilised. 2024. aasta alguses annetasime raamatukogu koos mööbliga ELTE ülikooli Eesti Keele Õppekeskusele, kus säilib ligipääs kogule vähemalt osaliselt (kui esindus oli avatud kõigil tööpäevadel, siis ülikoolis on raamatukogu lubaduse kohaselt külastatav kord nädalas). Ka 2023. aastal koostati mitmeid Eestit tutvustavaid infomaterjale, sh ka infolehte noortele õppimisvõimaluste kohta Eestis. Nõustati Ungari kultuurikorraldajaid seoses eesti esinejate, filmitegijate, kirjanike ja kunstnike Ungarisse toomisega. Pressikajastusi Esinduse üritused ja väljaanded leidsid aktiivset kajastust kohalikus paber- ja veebiajakirjanduses. Aasta põhisündmuse, Eesti nädala kohta ilmus taas ligi poolsada artiklit, sealhulgas trükimeedias. Erinevate üritustega seotud intervjuud olid eetris viies raadiojaamas: Klubrádió, Inforádió, Klasszik, Civil ja Jazzy raadios.