Kiri

LISA 1. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ eesmärkide saavutamiseks ellu viidud ministeeriumide ja spordiorganisatsioonide esitatud tegevused perioodil 01.01.–31.12.2023. Kultuuriministeerium Tallinn 2024 2023. aasta Sport 2030 aruande Lisa 1 käsitleb eelneval aastal läbiviidud uusi projekte või algatatud tegevusi. I VALDAV OSA ELANIKEST LIIGUB JA SPORDIB Ministeeriumide ja nende allasutuste liikuda ühest punktist teise ning meele­ tegevused rahu punktides turgutada oma vaimset tervist. 7. Keskkonnaameti keskkonnahariduse 1. Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) osakond korraldab matku ja ka osa aktiiv­ strateegiline partner Eesti Tantsuhuvi­ õppeprogrammidest toimuvad erinevatel hariduse Liit viis 2023. aastal läbi tantsu­ matkaradadel. Liikumisega seotud üri- õpetajate täiendkoolitusprogrammi. tustel oli 2023. aastal 2799 osalejat. Sama partnerluse raames toimus lõi- 8. Kliimaministeeriumi teenistujatele toi- minguprogramm koostöös Eesti Tervis- mus 2023. aastal liikumise väljakutse hoiumuuseumiga, mis hõlmas tantsu, (sammulugemine, kõnnikilomeetrite loodus- ja täppisteaduseid ning tehno- kogumine, erinevad looduses liikumise loogiat. väljakutsed), linnuvaatlushommik, minis- 2. HTM-il jätkus koostöö Tartu Ülikooli Lii- teeriumide ühishoones sporditeemaline kumislabori Liikuma Kutsuv Kool prog- väljakutse ning juhendatud treeningud. rammiga. Koolide rahuloluküsitlustes 9. Regionaal- ja põllumajandusministeeriu- tõusis õpilaste rahulolu liikumisvõima- mi regionaalarengu osakonna koordinee- lustega koolis. ritavatest tegevustest on elanik­ konna 3. Uuendatud kehalise kasvatuse/liikumis­ liikumisaktiivsuse kasvu panustanud õpetuse ainekava kinnitati Vabarii- peamiselt regionaalarengu toetusmeet- gi Valit­ suse määrusega 23.02.2023. mete elluviimine. 30. juunil kuulutati Rakendus­kohustus on kõikides koolides „Suuremate linnapiirkondade arendami- alates 1.09.2024. Riikliku õppekava kõi- se“ meetmest välja taotlusvoorud kol- kides valdkonnakavades on kirjeldatud mele Ida-Virumaa linnapiirkonnale (Nar- liikumis­õpetuse lõimimist teiste ainete- va, Sillamäe ja Kohtla-Järve/Jõhvi), mille ga. raames toetatakse ka jalgsi- ja jalgratta- 4. Rahvusvahelise noortepäeva fookuses ga liikumise võimalusi soodustavaid ja oli liikumisharjumuste soodustamine. sporditaristu arendamise projekte. 5. Kliimaministeeriumi haldusalas toetab 10. Ida-Virumaa programmi toetusmeetme Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) „Üle-Eestilise ulatusega spordi- ja kul- Eesti elanike elukestvaid liikumisspordi­ tuuriürituste käivitamine ja arendamine”, harrastusi. 2023. aastal tehti RMK raames toetati 2023. aastal 4 suuremat looduses liikumise võrgustikule 3 mil- rahvaspordiürituse läbiviimist (Eesti öö- jonit külastust. RMK toetab ka Eesti jooks „Narva Talv 2023”; 46. Alutaguse Orienteerumisliidu korraldatavat RMK suusamaratoni korraldamine; Eesti har- orienteerumis­päevakute sarja, mille raa- rastajate meistrivõistlused ja Alutagu- mes toimus 2023. aastal pea 300 päeva- se Open disc-golfis Ida-Virumaal; Narva kut, kus osales ligi 47 600 inimest. laske­suusatamise üritused Äkkekülas) 6. Eesti Loodusmuuseumi näituse Puude- kokku 84 000 euroga. ga Linn üheks osaks on loodud Meele­ 11. Meetmes „Maakondliku arendustege- rahu rada, mille üheks eesmärgiks on vuse toetamine (MATA)”, mida rahasta- pakkuda võimalust looduse nautimisel 3  takse riigieelarvest, valmistati ette uus 18. Veteranikuu raames osales traditsiooni- taotlus­ voor 2024-2027. aastateks, mil- listel Sinilille jooksudel üle 1000 inimese lest saab toetada muuhulgas piirkondlik- (900 jooksudel ja 100 virtuaaljooksul). ke spordi- ja rekreatsioonirajatiste ning 19. Septembris toimus rahvusvahelise terviseradade ning kergliiklusteedega spordi­ nädala raames juba neljandat seotud tugitaristu rajamist. Lisaks ra- korda traditsiooniline Kaitseväe spordi- hastati varasemast MATA voorust 2023. päev. Spordipäev toimus Tallinnas, Kale- aastal näiteks Pühajärve rannapargi vi staadionil. Spordipäev oli sellel aastal arendamist puhkealaks ja esinemis­ avalöögiks üle eestilisele KVKT (keha- paigaks, Lohusuu puhkeala väljaarenda- liste võimete kontrolltest) päevale 28. mist, Kuremaa ranna-ala arendamist ja septembril, kus Tartus, Pärnus, Tallinnas puhkevõimaluste suurendamist, Tõrva ja Narvas osales kokku ligikaudu 200 ini- Gümnaasiumi ujulakompleksi rajamist, mest. Jägala joa puhkeala arendamist, Kose staadioni arendamist, tervise- ja puhke­ Spordiorganisatsioonide tegevused alade/radade maakondliku võrgustiku väljaarendamist Lääne-Virumaal ning Valtu Spordimaja kompleksi ja Palivere 1. Harjumaa Spordiliit algatas koostöös Turismi ja tervisespordikeskuse aren- YUMUUV-iga uue projekti liikumis­ damist. Kokku rahastati projekte pisut harrastuse edendamise hoogustami- enam kui 1,5 miljoni euro ulatuses. seks. Kõik harjumaa omavalitsused osa- 12. 2023. aastal valmistati Sotsiaalministee- lesid sammu­võistlusel. riumi poolt ette rahvatervishoiu seaduse 2. Hiiumaa Spordiliit käivitas uue algatuse- eelnõu, mis läbis aasta lõpuks esimese na 2023. aasta sügisel projekti Mängu­ kooskõlastusringi. Alustati rakendus­ tänav. Kärdla kooli ees sulgeti liiklus ning aktide ettevalmistamisega, mille koos- korraldati lastele erinevaid aktiivseid te- tamisel arvestatakse ka nende mõjuga gevusi. liikumisaktiivsusele. 3. Ida-Virumaa Spordiliidu eestvedamisel 13. Sotsiaalministeerium sõlmis lepingu toimus detsembris Kohtla-Järve Wiru strateegilise partneriga, et edendada Spordikeskuses Perespordipäev. tõenduspõhist tasakaalustatud toitu- 4. Jõgevamaa Spordiliidu algatusel toimus mist ja regulaarset liikumist Eesti elanik­ Jõgevamaa liigub 2023 seminar õpeta- konnas. jatele, omavalitsusjuhtidele, spordiklubi- 14. Koostöös tööinspektsiooniga töötas Ter- dele. Spordiliit käis õppereisil Sloveenias vise Arengu Instituut välja „Tervist eden- tutvumaks sealse liikumisharrastuse ja dav töökoht“ märgise kontseptsiooni ja spordisüsteemiga. kuulutas välja vastava taotlusvooru. 5. LEADER rahastatud maakondlike ja te- 15. 2023. aastal alustas Välisministeerium gevuspiirkonna ühisprojektide ja kooli- „Tervist edendava töökoha” märgise tuste meetme alt korraldas Jõgevamaa taotlemist, valides üheks fookus­teemaks Spordiliit koolituste sarja Terve ja liikuv liikumisaktiivsuse suurendamise organi- Jõgevamaalane. Võrtsjärve Ühenduse- satsioonis. ga koostöös käidi tutvumas Soomes 16. 2023. aastal valmis kaitseväe spordi­ Varkausi linna, Rootsis Umea liikumis­ rakendus SPORDIVÄGI, mis loob inter­ harrastuse ja sporditööga. Õppereisidele aktiivsed tingimused liikumiseks ja spor- kaasatakse inimesi, kes igapäevaselt on timiseks kutsealustele, ajateenijatele, tegevad spordiliikumises. tegevväelastele ja reservväelastele. 6. Läänemaa Spordiliit käivitas 2023. aas- 17. 2023. aastal valmis koostöös Tartu Üli- tal uue liikumissarja „Liikumisretked kooli Liikumislaboriga Liikuma kutsuva Läänemaal”, kuhu olid osalema kutsutud väeosa kontseptsioon. kõik sihtrühmad. Liikuda võis jalgsi, rat- 4  taga, tõukerattaga jm sportliku liikumis- lejatele, toimus 8km pikkune Laidunina vahendiga. Kokku toimus 9 etappi. Kooli­ matk ja 9km kevadmatk Küdema ja Paat- noortele korraldas Läänemaa Spordiliit sa piirkonnas, kus osalesid kõik vanuse­ matkade projektikonkursi. grupid. Põhikoolidele, gümnaasiumitele, 7. Uus ettevõtmine oli Läänemaa Spordi­ asutustele ja ettevõtetele toimus Ümber liidu poolt ka eakatele korraldatud Linnapea teatejooks. Eakatele korraldati liikumis­nädal, kus tutvustati 7 päeval eri- Muhus regulaarselt füsioterapeudi ju- nevaid liikumisvõimalusi. Haapsalu Kol- hendamisel võimlemisringe. ledži kuue praktikandi abiga said teoks 13. Saare maakonnas toimus esmakord- välijõusaali tunnid Palivere liikumis­ selt maakondlik liikumisseminar, mille radadel ning Haapsalu Põhikooli tundi- põhi­suund oli liikumisharrastuse eden- des korraldatud liikumisampsud. damisel ja kogukonna kaasamisel. 8. Lääne-Virumaa Spordiliidu eestvedami- 2023. aastal valmis ka Saare maakonna sel sai 2023. aastal alguse maakonna liikumis­uuring. ujumissari, kus toimus igas omavalit- 14. Tartumaa Spordiliit kutsus 2023. aastal suses 6 etappi. Sari on mõeldud pigem ellu kogupere liikumissarja „Tartumaa algajatele ja paremusjärjestusega pro- Liigub“. Antud sari koosnes kaheksast tokolli ei tehta. Küll aga sai iga osaleja erinevast etapist, igas Tartumaa oma- võrrelda enda tulemusi etappide lõikes. valitsuses toimus üks etapp. Erinevate 9. Põlva maakonna Spordiliit korraldas liikumisviisidena olid kavas suusatami- möödunud aastal noorte tõhusamaks ne, kepikõnd, jooksmine, orienteerumine, kaasamiseks teemapäevi: algklasside aeroobika ning jalgratta ja tõukekelgu- minikorvpallipäev, usin jooksja, Räpina ga sõit. Sündmustel ei selgitatud välja kergejõustikupäev. Kanepi vallas on käi- parimaid selle järgi, kes on kõige kiirem vitunud discgolfisari, Moostes kõnnisari, või osavam, vaid loeti kokku, millisest Vana-Koiolas kõnniõhtud ja joogatunnid piirkonnast on kohal kõige osalejaid. ning Taevaskojas jooga. Tartu­maa Liigub kõige aktiivsemaks 10. Põlva maakonda kutsuti Kepikõnni Eks­ omavalituseks osutus Kastre vald, kes press, mille koolitustel lõid kaasa Põlva tõi üritustele kohale 4,98% elanikkonnast Kooli ja Räpina Ühisgümnaasiumi õpeta- ehk 304 inimest. jad, lasteaia Pihlapuu kasvatajad, Põlva 15. Tartumaa Spordiliit käivitas erivajadus- Väärikate Ülikooli ja Räpina Seenioride tega inimestele mõeldud matkasarja. Seltsi liikmed. Aasta jooksul toimusid erinevatel matka­ 11. Pärnumaa Spordiliidu vedamisel alus- radadel kolm etappi ning sündmused olid tati samuti 2023. aastal mitmete uute edukad. Kohal olid vaegkuuljad, vaeg­ tegevustega. Alates oktoobrist toimu- nägijad, pimedad ning intellekti­puudega vad erivajadustega inimestele kaks kor- inimesed. Jõuti sihtgrupini, kelleni varem da nädalas üldkehalise ettevalmistuse pole õnnestunud jõuda ning kindlasti on treeningud. Samuti toimub möödunud plaanis matkasarjaga ka edaspidi jätka- aastast alates Terve Elu vanemaealiste ta. liikumissari koos toitumisnõuannetega. 16. Kehalise kasvatuse õpetajatele ja tree- Sindis, Pärnus ja Saugas on käivitunud neritele korraldas Tartumaa Spordiliit kepikõnni ringid koos võimlemisega. Toi- 2023. aastal neli koolitust. Teemadeks mus ka hariduslike erivajadustega laste olid võrkpalli algõpetus, e-sport ja spor- liikumispäev. di tulevik, jõusaalialgõpetus ning vees- 12. Saaremaa Spordiliidu poolt korraldatud port. Tartumaa spordijuhtidega toimu- kogupere „Halloweeni öömatk” tõi kok- vad Tartu­ maa Spordiliidul kohtumised ku 500 matkasõpra, kes läbisid 4 km iga kahe kuu tagant. Igal kohtumisel on tervise­rajaringi. Toimus „Saaremaa Käru- teadmiste edasi andmiseks kohal ka ralli ja Kostüümijooks” eri vanuses osa- keegi väljastpoolt. 5 17. Valgamaa Spordiliit käivitas eri vanuse- olemas, ei panda tähele ka sinu kadu- rühmade kaasamiseks discgolfi võistlus- mist”. See koolitus oli mõeldud treene- sarja. Viie etapiga suusasarjas toimusid ritele ja spordiga seotud inimestele, et võistlused erinevates suusatehnikates tõsta nende teadlikkust osalemises tava- ja taaskäivitati orienteerumispäevakud. liste inimeste kaasamisel ühistegevuste- Kõige populaarsemaks liikumisürituste le ning enesereklaamile avalikus ruumis. sarjaks oli kaheksa etapiline jooksu­sari. 25. Eesti Akadeemiline Spordiliit (EASL) Kõikides liikumissarjades olid kaasa- korraldas koostöös Firmaspordi Liiduga tud kõik maakonna vallad ja erinevad sammude kogumise väljakutse. Samuti vanuse­grupid. valmistati koos kõrgkoolidega ette plaan 18. Viljandimaa Spordiliit algatas samuti korraldamaks „Spordiala ABC” ühis­ discgolfi sarja. Maist septembrini toimus treeninguid, mis viiakse läbi kõrgkoolide iga kuu ühel pühapäeval discgolfi popu- vabatahtlike spordiesindajate poolt. lariseerimise ja algõppe liikumispäev. 26. EASL viis läbi küsitluse uurimaks kõrg- Igal etapil osales ligikaudu 40 inimest. koolide sportimisvõimalusi ning üliõpi- 19. Orienteerumispäevakutele lisati juurde laste liikumisharjumusi, mille tulemusi erinevaid kaardistatud orinteerumis­ kasutatakse oma tegevuste planeerimi- paiku ja uute päevakute aegu. sel. Koostöös Eesti Kutsekoolispordi Lii- 20. Viljandimaal toimus liikumisõpetajatele duga alustati Healthy Campus projekti ja treeneritele koolitus „Algtõed oma­ edendamisega, kohtudes kõrgkoolide enese keharaskusega jõuharjutustest“, juhtkondadega ning võtmeisikutega. Ees- kus osales palju õpetajaid. märgiks on kõikide kõrgkoolide liitmine 21. 2023. aastal võeti Viljandimaal kasutu- Healthy Campuse programmi. sele igapäevaselt rattamatkade osalus­ 27. Eesti Kutsekoolispordi Liit viis läbi se- kordade lugemine. Osalejad saavad minari kutsekoolide õpetajatele ja õppe­ järgmise pühapäeva rattamatka kontroll- kava­välise tegevuse juhendajatele. Kuna punkti jõuda terve nädala vältel ja oma kutsehariduse reform on alles algus­ kaardi seal registreerida. järgus ja kujunemas, siis analüüsiti het- 22. Võrumaa Spordiliidu eestvedamisel toi- kel kehtivaid õppekavasid ja mõeldi, musid välijõusaalides tutvustavad tree- mida tulevikus paremini saaks teha. ningtunnid koos erialaste juhendajatega. 28. 2023. alustas Eriolümpia Eesti Ühendus Kuuks ajaks renditi Ott Kiivikase poolt Erasmus+ terviseprojektiga „Kaasav soovitatud jõumasinate komplekt Paa- tervislik eluviis koolides”, mille raames la järve äärde. Läinud aastal toimusid avati mitu uut treeninggruppi. Projektis argi­päevaõhtute rattamatkad Võru linna osalevad intellektipuudega ja intellekti­ lähiümbruses, kuhu oodatud olid kõik puudeta õpilased, seega on see väga vanusegrupid. Igas vanuses osalejad tänu­väärne ka kaasamise seisukohast. olid oodatud ka ujumissarja basseinis 29. Firmaspordi Liit alustas projekti Move- ja avavees. Toimus eakate spordipäev ja ment Pills elluviimist koostöös 8 EL liik- trennivarjunädal lapsevanematele, kus mesriigiga. Esmakordselt osaleti MOVE nad said koos lastega treeningutest osa Kongressil Madridis, mille eestvedajaks võtta. on ISCA. Firmaspordi Liit kaasati DigiFit 23. Võrumaa Spordiliit on tegevustesse projekti, mille eesmärgiks on teadlikkuse kaasanud ka erivajadustega inimeste tõstmine digitaalsetest uuendustest ja toetuskeskuse Meiela, misläbi erivajadu- spordiorganisatsioonide digipädevuse sega inimeste arv neile mõeldud spordi- tõstmine. üritustel on kasvanud. 30. Firmaspordi Liit teeb koostööd Liiku- 24. Võrumaal toimus Raul Rebase kommu- mislaboriga, et firmasportlased leiaksid nikatsioonikoolitus „Oma lugu” , mille vaja­likud materjalid liikumise alustami- üheks sõnumiks oli: “Kui ei teata, et oled seks lihtsalt üles. Samuti tehakse koos- 6  tööd Liikumisharrastuse Kompetentsi- 37. ESL toetas koostöös EOK-ga seeniori- keskusega, et korraldatavad teemakuud de kohalikke organisatsioone Euroopa „Sammu­ koguja” ja „Pane Kondimootor Spordinädala liikumisürituste korralda- Tööle!” jõuaksid veelgi rohkemate ini- misel 2023. aastal 2000 euroga. Üle riigi mesteni. toimus 6 erinevat liikumisüritust. 31. Suve- ja talimängude korraldamine on 38. Bridži Liidu Laagrites vahelduvad loen- Eestimaa Spordiliidu Jõud kindel tradit- gud füüsiliselt aktiivsete tegevustega. sioon, kuid mängud uuenevad järjepide- Tiitlivõistlustel käies on noortel kohus- valt arvestades osalejate soove. Spordi- tus pärast mängupäeva tegeleda füüsili- mängude kavasse lisatakse võimaluste selt aktiivsete tegevustega. piires uusi spordialasid, mis populari- 39. Eesti Jalgpalli Liit (edaspidi EJL) lõi uue seerivad sporti ja liikumisharrastust ning liiga - saalijalgpalli U18 eliitliiga, kus osa- suurendavad osalejate võimalusi. 38. leb 9 võistkonda ja ligikaudu 150 noort. Eesti omavalitsuste talimängud toimu- EJL viib korra nädalas töötajatele läbi sid 4.-5. märtsil 2023. aastal Elvas. kõnnijalgpalli treeninguid sportliku elu­ 32. 38. Eesti omavalitsuste talimängud kor- viisi edendamiseks. raldas Eestimaa Spordiliit Jõud koos- 40. Eesti Judoliit kinkis Tallinna Tondi koolis töös Elva vallavalitsuse, SA Elva Kultuur treenivatele erivajadustega lastele kimo- ja Sport ning Tartumaa Spordiliiduga. nod. Lisaks kinkis Judoliit kahele noorele Talimängudel oli erinevaid tegevusi ka judokale kimonod, et nad saaksid osale- harrastajatele – näiteks said nad kohe da Eriolümpia Maailmamängudel, kust avamise järgselt osaleda matkal „Elva toodi koju 2 hõbemedalit. ajaloolistel radadel“. 41. Eesti Jäähoki Liit otsustas koostöös 33. 16. Eestimaa suvemängud toimusid 8.- klubidega hooaja eel, et alates 2023/24 9. juulil 2023. aastal Rakveres, mis tõid hooajast U8-U12 vanuseklassis löödud Lääne-Virumaale üle 3000 eri vanuses ja väravaid enam protokollidesse ei mär- eri tasemega sportlase. gita. Eesmärgiks on soodustada kõikide 34. Eesti Paralümpiakomitee (edaspidi EPK) võistkonnas olevate mängijate mängi- jätkas spordivõistluste ning liikumis­ tamist. Nendes vanuseklassides peaks harrastuse ürituste korraldamist. Toe- olema esikohal laste mängurõõm ja või- tati puuetega noorte sportlaste spordi­ malus tegeleda hokiga turvalises ja sõb- tegevust läbi annetuste kogumise (Suur ralikus keskkonnas. koolivaheaja liikumisväljakutse) ning 42. Eesti Kepikõnni Liit korraldas 2023. aas- arendati koostööd spordialaliitudega, et tal esimest korda Eesti meistrivõistlused luua soodsam pinnas puuetega inimeste kepikõnnis. Võistlused peeti 10 km dis- sportimisvõimaluste laienemiseks. tantsil maastikul ning vanusegruppidele 35. EPK alustas koostööd sporditaristu ligi­ juunioritest veteranideni. pääsetavuse parendamiseks Eestis. Esi- 43. Eesti Kergejõustiku Liit käivitas 2023. mene külastus toimus sügisel Kääriku aastal World Athletics programmi Kids spordikeskusesse, mille raames sai teh- Athletics. Programm on suunatud tud mitmeid vastavaid ettepanekuid. 5-7-aastastele lastele ja selle ees­märgiks 36. Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide on kergejõustiku alade tutvustus läbi eri- Liit (edaspidi ESL) tegi koostööd Liikumis­ nevate mängude. harrastuse kompetentsikeskusega ja 44. Eesti Curlingu Liit on alates 2023. aas- seadis eesmärgiks levitada liikumis­aasta ta sügisest lisaks iga-aastastele avatud eesmärke ja tekitada rohkem huvi liiku- uste päevadele avanud võimaluse kurlin- misharrastuse ja tervislikumate eluviiside gu mängimiseks kindlatel kuupäevadel vastu. Veteransportlased on eeskujuks, et ja kellaaegadel koos juhendajaga tasku- ka kõrge vanuseni on võimalik spordist ja kohase hinnaga. See on võimalus tutvus- liikuvast eluviisist rõõmu tunda. tada ala uutele inimestele. 7 45. Eesti Maadlusliit tegeles 2023. aastal teha füüsilisi treeninguid, mis on aluseks aktiivselt 2022. aastal kinnitatud arengu­ järje­pidevale liikumisele. kavas sõnastatud ülesannete täitmise- 50. Spordimeditsiini SA võimaldab oma töö- ga, mille põhifookuseks on maadluse tajatel osaleda erinevatele täiendkooli- populariseerimine ja uute võistluste kor- tustel ja konverentsidel, et nad oleksid raldamine. pidevalt kursis valdkonna uute suunda- 46. Eesti Muaythai Liit võimaldab laste­ dega. 2023 aastal osaleti Columbias rohketele peredele soodustusi, et ka The 14th edition of the Advanced Team vähe­kindlustatud lastel oleks võimalik Physician ja The 12th edition of the IOC treeningutest osa saada. Course on Cardiovascular Evaluation of 47. Eesti Triatloni Liidu korraldatavas Alexe- Olympic Athletes konverentsidel. Sealt la Eesti Triatloni karikasarja etappidel omandatud uued teadmised edastatak- said alates 2023. aasta hooajast esma- se ka teistele arstidele ning võimalusel kordselt osaleda kõige nooremad ehk E tehakse täiendusi asutuse poolt paku- vanuseklassi lapsed. Paremusjärjestust tavatesse teenustesse. 2023 panustas seejuures ei selgitata. Mõõtu võeti oma- Spordimeditsiini SA ka spordiarstide vahel kas akvatlonis või duatlonis. järel­kasvu, juhendades mitmeid noori re- 48. Ujumisliit on rohkem tähelepanu pööra- sidente. nud kõrgemate vanuseklasside ujujatele, 51. Spordimeditsiini SA tehtavad erinevad et nad kõrge vanuseni omandatud tree- terviseuuringud on kättesaadavad kõi- ningharjumusega jätkaks või siis tuldaks gile nii tippsportlastele kui ka harrasta- tagasi selle juurde. jatele. 2023. aastal soetati moodsamat 49. Veemoto Liit lisas võistlusklasside hulka aparatuuri ja selliselt on võimalik pakku- rahvaklassid, kus on võimalik võistelda da veelgi kvaliteetsemaid, mitmekülgse- inimestel kes ei ole tippsportlased. Ka maid teenuseid. algajate klassides osalemiseks tuleb II LIIKUMINE JA SPORT ON TUGEVA ORGANISATSIOONIGA OLULINE MAJANDUSHARU NING TÖÖANDJA Spordiorganisatsioonide tegevused meie tervisele“. 3. Läänemaa Spordiliidu vedamisel korral- 1. Hiiumaa Spordiliit arendas edasi “Hiiu- dati sügisel liikumiskonverents „Elumee- maa Liigub” liikumissarja, et tuua roh- ter 2023 - laste ja noorte liikumisharras- kem inimesi liikuma. Eelmisel aastal tuli tus”. sari Hiiumaa Vallalt üle Hiiumaa Spordi- 4. Pärnumaa Spordiliidu eestvedamisel liidule. korraldati suvel lastele rohkelt tasuta 2. Järvamaa Spordiliit viis treeneritele läbi treeninguid. Korraldati kogu pere liiku- koolituse, mille teemaks oli motivatsioon mispäev ja Pärnumaa Liigub rahvaspordi­ spordis: „Kuidas kujundada motiveeri- sarja meelitati varasemast rohkem osa- vat saavutuskeskkonda?“. Lektoriks oli lejaid. Lisaks korraldati kolmel uuel alal Snezana Stoljarova Tallinna Ülikoolist maakonna meistrivõistlused. ja osalejateks 24 treenerit ja õpetajat. 5. Korvpalli edendamiseks kutsus Tartu- Veebruaris korraldas Järvamaa Spordi- maa Spordiliit kokku erinevad osapooled liit Rita Rätsepa koolitused, “Õpetaja roll ning tehti ühiseid plaane. Korvpalli eden- tänapäeva koolis” ja „Emotsioonide mõju damise töörühmas olid kohal kaheksa 8  erineva organisatsiooni esindajad. Sindi kärestikul on juba mitmeid aastaid 6. Võrumaa Spordiliidu eestvedamisel toimunud rahvusvaheline slaalomi võist- korraldati treeninguid 14-16-aastastele lus Nordic Cup. noortele, kes üheski trennis ei osale. Sa- 14. Jahtklubide Liit viis oktoobris Pärnus muti tegeleti aktiivselt Ukraina rahvusest treeneritele läbi nädalase koolituse - inimeste ja erivajadustega inimeste in- World Sailing Technical Course level 2. tegreerimisega kohalikku kogukonda. 15. EJL korraldas esmakordselt saalijalg­ 7. Eesti Kutsekoolispordi Liit ei jaga juba pallikarikavõistluste poolfinaalid ja finaa- mitu aastat paberdiplomeid. Organi- li uues formaadis Final Four’na Sillamäel. satsioon teeb koostööd firmaga United Kohalike elanike huvi mängude vastu oli Motors, tänu kellele on võimalik liikuda väga suur ja kahel päeval vaatas saalis elektriautoga. mänge kokku 1705 pealtvaatajat. 8. Eriolümpia Eesti Ühendus on võimalda- 16. Treenerite koolituse arendamiseks suu- nud treeneritele osalemist Euroopa poolt rendati 2023. aastal koolitajate koolitu- pakutavatel Eriolümpia treenerite koo- sel osalejate arvu ja kaasati sinna kõik litustel, nt judotreenerite koolitus Šveit- EJL projektis osalevad noortetööjuhid . sis, ratsutamistreeneri kogemuskoolitus 17. Koostöös UEFA-ga alustati Futsal UEFA Poola eriolümpia ratsutamisvõistlustel B taseme koolituse pakkumist saalijalg- jm. Lisaks rahvusvahelised Eriolümpia palliga tegelevate klubide treeneritele. veebikoolitused treeneritele, milles osa- 18. Eesti Judoliit algatas 2023. aastal karika- les 12 treenerit. sarja, mis annab liikmesklubide noortele 9. Firmaspordi Liit on edasi arendanud harrastajatele võimaluse saada võistlus- kõiki üritusi (Suvespartakiaad, Tali­ kogemust. Esmakordselt kasutati aren- spartakiaad, Kevadspartakiaad, Sügis- davaid reegleid, mis sobivad hästi väik- spartakiaad ja Kuldpall), mis on kas- sema kogemusega noortele judokatele. vanud nii osalejate arvu poolest kui 19. Laskesuusaliit alustas „Norra laske­ korralduskvaliteedi osas. suusatamise õpiku“ tõlkimist eesti keel- 10. Spordikoolituse- ja Teabe SA poolt val- de, et luua terviklik õppeprogramm. misid 2023. aastal spordikaitstuse 20. Eesti Ratsaspordi Liidu poolt on loodud õppe­ kava ja koolitusmaterjalid. Teema uus amatööride klass koolisõidus, korral- lülitatakse tasemekoolituse üldainete dati võistlussarju harrastajatele ja ama- koolitustesse 2024. aastal. tööridele. Alustati ratsaspordi teemalise 11. Eesti Seeniorispordi- ja Spordiveterani- taskuhäälinguga, mille kaudu tutvusta- de Liit võttis 2023. aastal oma liikmeks takse ratsutamise maailma võtmeisikuid Eesti Spordijuhtide Seltsi, et veelgi enam ja olulisi persoone. propageerida liikumisharrastust ja ter- 21. Edukalt on käivitunud Eesti Ratsa­spordi vislikke eluviise. Liidu mentortreenerite süsteem koos 12. Tallinna Spordiveteranide vabatahtli- treenerite tasustamisega. Alaliidu amet- ke eestvedamisel toimus kergejõusti- nike koolitussüsteem on aktsepteeritud ku heite­ alade (ketas, kuul, oda, vasar) Rahvusvahelise Ratsaspordi Föderat- väljaku rajamine Tallinnas. Iga-aastas- siooni poolt 2023. aastal ja see vastab tele­Spordiveteranide ja Seeniorispordi kõikidele rahvusvahelistele kriteeriumi- sportmängudele 2023. aastal Märjamaal tele. kaasati vabatahtlikke erinevatest orga- 22. 2023. aastal alustas Eesti Suusaliit tree- nisatsioonidest, kes aitasid korraldada nerite koolitusprogrammi uuendamise mängude läbiviimist. protsessi ja 2024. aastast alustatakse 13. 2023. aastal panustas Eesti Aerutamis- uue koolitusprogrammiga, et pakkuda liit Sindi Kärestiku valmimisse - Sindis treeneritele võimalust rohkem ja mitme- tegutseb slaalomaerutamise klubi, mis külgsemalt areneda. 2023. aastal refor- tegeleb nii noorte kui ka harrastajatega. miti murdmaasuusatamise noortesarja, 9  läbi mille kaasati uusi lapsi. seadmetega ning hiljem tagab seadme- 23. 2023. aastal oli Eesti Suusaliit projekti te taaskasutuse ja utiliseerimise. Lisaks partneriks, mille raames soetati Eestis- võeti projekti Suusabuss raames kasutu- se kaks istesuuska - mäesuusatamise sele elektriline buss. jaoks ning murdmaasuusatamise jaoks. 25. 2023. aastal viisid Spordimeditsiini SA 24. 2023. aastal toimunud suurüritustel pöö- arstid läbi erinevaid loenguid alaliidu ras Suusaliit rohkelt rõhku keskkonna­ sportlastele. Osaleti harivate telesaade- säästlikkusele ja sõlmiti partnerleping te valmimisel (Rakett 69), kus käsitleta- ettevõttega, kes varustab alaliitu kontori­ vad teemad puudutasid koolinoori. III LIIKUMINE JA SPORT ON VAIMSUSE, SIDUSUSE JA POSITIIVSETE VÄÄRTUSHINNANGUTE KANDJA Ministeeriumide ja nende allasutuste 2. Harjumaa Spordiliidu poolt korraldatava- tegevused tel spordivõistlustel ei ole kunagi spordi­ kohtunike rollis õpetajad, vaid kvali­ fitseeritud kohtunikud. Selliselt saavad 1. Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt õpetajad vaid oma õpilaste jälgimisele uuendatud liikumisõpetuse ainekava keskenduda. „Liikumine ja kultuur” valdkonna õpiväl- 3. Jõgevamaa Spordiliidu poolt korraldatud jundid on seatud kõikides kooliastmetes. erinevate tegevuste seeriavõistlustele/ 2. Siseministeeriumi haldusalas viidi jätku- päevakutele on kaasatud kõik vanuse­ valt läbi MTÜ SPIN poolt spordil põhine- grupid. Lasteaedadele toimuvad liiku- vat kogukondlikku ennetusprogrammi misüritused staadionil, maakondlikud SPIN. 2023. aasta detsembris tegutses meistrivõistlused noortele ja täiskasva- 21 rühma ESF rahastusest ja täiendavad nutele. Spordiliit jagab pidevalt erivaja- rühmad kolmandate osapoolte rahastu- dustega inimestele asjakohast infot ning sest. 2022. aastal töötati välja ja alus- Ukrainast saabunud lapsed on kaasatud tati noorte spordi- ja vabaajategevus- spordiklubide ja spordikoolide tegevus- te treenerite (SPIN-programmi välised se. Siimusti on Kiigemetsa kool kaasa- treenerid) arenguprogramm SPIN+, mis tud spordiliidu korraldatavate koolide põhineb SPIN-programmi metoodikal. võistlustele ja tegevustele. Eesmärk oli tutvustada SPIN-program- 4. Lääne-Virumaa Spordiliidu poolt korral- mi väärtusi ka teiste spordialade tree- datud võistlustel toimuvad tihti fännide/ neritele, kellel on juba olemas treening­ pealtvaatajate vahel erinevad mõõdu­ grupid ja kes oleksid valmis tavapärase võtmised ja auhinnaloosid. Auhindadeks treeningtunni juurde lisama eluoskuste alati võimalusel mõni treeningvahend. õppe. 2023. aastal läbisid esimesed 16 Läinud aastal panustati ka korduvkasu- treenerit selle arenguprogrammi. tatavate joogitopside ostmisse. 5. Põlvamaa Spordiliidu üritustel võivad Spordiorganisatsioonide tegevused osaleda kõik soovijad olenemata nen- de vanusest, soost, rahvusest. Järjest 1. Harjumaa Spordiliidu kaasabil ja mater­ enam toimub ettevõtmisi, kus sama- iaalsel toetusel viiakse aastas kaks aegselt tege­ vusse haaratud erinevate korda läbi puuetega inimestele spordi­ vanuse­ gruppide esindajad, nt perepäe- päevad (suvel ja talvel). vad, matkad, kõnnid, rattasõidud, maa- 10  konna tali- ja suvemängud. Üha enam üritustel võimalusel koos lapsevanema- paneb Põlvamaa Spordiliit rõhku e-kesk- tega. Linnajooksu- ja kepikõnnisarja on konnas üritustele registreerimisele ja oodatud liikumispuudega inimesed ja stardiproto­k ollide/võistlustulemuste kooskõndimise sarja intellektipuudega ülespanekule. Lisaks arvutite/tahvlite inimesed. Staadionil toimuvad kaks kor- kasutuselevõtt võistluspaikades, kus tu- da aastas eakate kepikõnnipäevad koos lemused on e-keskkonnas koheselt näh- juhendajatega. tavad. 12. Võrumaa Spordiliidu üritused ja maa- 6. Pärnumaa Spordiliidu poolt pakutavad konnas üritused laiemalt on kõikidele tegevused on alati võimaldatud elukaare­ sihtgruppidele avatud. Prügisorteerimi- üleselt ja enamik ka erivajadusi arvesse ne, spordirajatiste puhtusele ja mitte­ võttes. Läinud aastal korraldati eri­vaja­ prügistamisele tähelepanu juhtimine on dustega inimestele üldkehalise ette­ spordiliidu ülesannete hulgas. valmistuse treeninguid. Spordiliit teeb 13. Eesti Akadeemiline Spordiliit kutsus koostööd EADSE-ga koolituste toomisel 2023. aastal kokku arengukava töö­ Pärnumaale. rühma. Töörühma eesmärk on uue EASL 7. Saaremaa Spordiliit on koostöös EADSE­- arengukava loomine kuni aastani 2030. ga läbi viinud koolituse „Turvalise ja üks- 14. Eriolümpia Eesti Ühenduse ühendatud teise arengut toetava keskkonna taga- spordi üritustel osalesid nii intellekti­ mine spordis” maakonna treeneritele ja puudega kui ka intellektipuudeta inime- klubijuhtidele. sed. Eriolümpias kasutatakse divisjonide 8. Tartumaa Spordiliit korraldas erivaja- süsteemi, mis võimaldab võistlemist iga- dustega inimestele mõeldud matkasarja suguse võimekusega inimestele. Võist- ning koostöös Eesti Paralümpiakomi- lustel osalemiseks julgustatakse tellima teega korraldati Suur Paraspordipäev. ühist bussi ja võistlused planeeriti eel­ Spordi­liit on pannud rohkem rõhku eri­ kõige piirkondadesse, kus on rohkem vajadustega inimeste kaasamisse. aktiivseid asutusi, et sellega vähendada 9. Kõik Tartumaa Spordiliidu poolt korralda- transpordikulusid. Erasmus+ tervise­ tud üritused vastavad Tartu linna nõue- projekti raames soetati sportlastele tele. Kogutakse erijääkide järgi prügi, ei korduv­kasutatavad joogipudelid. kasutata generaatoreid, tehakse elekt- 15. Eesti Paralümpiakomitee (edaspidi EPK) roonilist reklaami, suunatakse inimesi tutvustab tulevastele kehalise kasva- valima ühistransporti ning jalgratast. tuse õpetajatele ning treeneritele para­ Uusi karikaid sel aastal ei ostetud, vaid olümpialiikumise põhitõdesid, korral­ taaskasutati vanu laos seisvaid karikaid. dades koolides paraspordipäevasid ja 10. Kõikidel Valgamaa jooksusarja etappi- koolitunde. Tartu Paraspordipäeval ku- del on võimalik vähese liikumispuudega vati külastajatele läbilõiget paraolümpia­ inimestel läbida distants. Mõnedel etap- mängude ajaloost, kus eestlased on pidel ka invasportlastel. Ukraina sõja­ olnud osalised. EPK osales Võrus toi- põgenikke kaasati tegevustesse nii vaba- munud EOK Olümpiapäeval, kus tutvus- tahtlike abiliste kui osalejatena. Üritustel tati paraolümpia spordialasid ning para­ kasutatakse korduvkasutatavaid nõusid, spordi harrastamise võimalusi. võistlustrasside planeerimisel säilitatak- 16. EPK osales 2023. aasta sügisel klassi- se loodust, paigaldatakse lisaprügikaste. fitseerimise seminaril, kus oli teemaks 11. Viljandimaa Spordiliidu liikumisharras- ka paraspordi „doping” ehk klassifitsee- tuse üritused ja võistlused on suunatud rimispettused ja nende vältimine. Lisaks igale vanusegrupile, kogu üle elukaare. täiendas EPK oma teadmisi ning aren- Lisaks on koolinoorte üritustele ooda- das koostööd EADSE’ga, et hakata ha- tud nii vaimse,- kui füüsilise puudega rima oma sportlasi dopinguteemadel. osalejaid. Algklasside õpilased osalevad EPK kirjutas dopingukoolituse läbimise 11  sisse ka oma parasportlaste lepingusse, ri käigus said treenerid täiendkoolitust et olla veendunud nende teadlikkusest ning harrastajad said juhendaja järgi tree- antud valdkonnas. nides erakordse kogemuse judo spetsii- 17. Aerutamisliidu poolt korraldatud võist- fikast. lustel on vähemalt korra aastas esin- 22. Eesti Jäähoki Liidus alustas 2023. aas- datud ka paraaerutajad – iga-aastasel tal tööd uus distsiplinaarkomisjon. Hoo- Pühajärve regatil. Paraaerutajatele on aja 2023/24 eel korraldati kohtumised loodud eraldi võistlusklass. meistriliiga klubide ning kohtunike koor- 18. Jahtklubide Liit tegi EADSE e-koolitu- dinaatori vahel, et klubide ja kohtunike sed 2023. aastast kohustuslikuks kõigi- ootused eelseisvale hooajale oleksid sel- le koondislastele ja treeneritele. 2023. ged. aastal alustati koostöös Tartu Ülikooli 23. Tänu Eesti Ratsaspordi Liidu tegutse- teadlastega jahisadamate veeseirega, et misele aktiveerus 2023. aastal para­ välja selgitada purjetamise mõju kesk- ratsutamise kogukond. Ametnikele kor- konnale. raldati erinevaid koolitusi ja kaardistati 19. EJL alustas jalgpalli ja saalijalgpalli­ alaga tegelejaid. turniiride korraldamist koostöös Tallinna 24. Tallinn International Horse Show ajal Haridusametiga Tallinna HEV koolidele. kogutav hobuste sõnnik kasutatakse Esimene turniir toimus 3. mail: 100 last, soojus­energia tootmiseks. Paberi kasu- 5 HEV kooli ja teine turniir toimus 8. no- tamine võistlustel on viidud miinimumini, vembril saalijalgpallis, kus osales 6 HEV kõik stardijärjekorrad ja tulemused aval- kooli ja 92 osalejat. Koostöö jätkub kind- datakse veebis. lasti ka 2024. aastal. 25. Eesti Sõudeliit tegi 2023. aastal esimest 20. EJL eksperdil on alates 2023. rahvus­ korda terve võistluse ulatuses drooni­ vaheline diplom „Laste turvalisuse ta- võtted, mis 2-kilomeetrisel sõudedistant- gamine spordis-suunitlusega jalgpallis”. sil annavad hea visuaalse elamuse. See Ellu kutsuti pilootprojekt „Laste turvalisus on suhteliselt kallis teenus ja väga laial- ja heaolu jalgpallis“, kuhu on kaasatud 5 daselt veel kasutusel ei ole. klubi. Samuti loodi läinud aastal pikaaja- 26. 2023. aastal alustas Eesti Ujumisliit Tal- line jätkusuutlikkuse strateegia aastani linnas ja Tartus teiste alaliitude treeneri- 2030 ning esimese alaliiduna korraldati tele antava veeohutuse koolitustega, mil- jalgpalli kogukonnale jätkusuutlikkuse le eesmärk on anda esmased ja vajalikud seminar. 2023. aastal loodi spetsiaalne teadmises kõikidele treeneritele, kes lä- koht niidujäätmete ladustamiseks, mille hevad lastega näiteks laagrites ujuma. jäätmetest saab omakorda partneritega 27. 2023. aastal korraldas Eesti Võimlemis- koostöös komposti toota. liit iluvõimlemise Eesti meistrivõistlus- 21. Eesti Judoliit korraldas 2023 aastal se- te raames kasutatud/uute võimlemis­ minari, kus lektoriks oli maailmameister vahendite kogumiskampaania, mille ja olümpiavõitja Lasha Shavdatuashvili. käigus saadud vahendid anti üle kasuta- Tegu oli tasuta üritusega, kus semina- miseks Eriolümpia Eesti Ühendusele. 12 IV EESTI ON RAHVUSVAHELISEL TASEMEL TULEMUSLIKULT JA VÄÄRIKALT ESINDATUD Ministeeriumide ja nende allasutuste pallimeeskond saavutas CISMi maailma- tegevused meistrivõistlustel 3. koha. 5. Kaitsevägi korraldas 6-10.03 Balti sõja- väespordi talimängud. Lisaks Balti rii- 1. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriu- kidele oli jäähokiturniiril esindatud ka mi koordineeritavatest regionaalarengu Rootsi kaitseväe võistkond. Kokku osa- toetusmeetmetest võib siin toetavate les mängudel 175 sportlast. tegevustena nimetada nt riigieelarvest rahastatavat „Maakondliku arenduste- gevuse toetusmeedet (MATA)”, mille Spordiorganisatsioonide tegevused 2023.a ette valmistatud uuest taotlus- voormust saab toetada mh piirkondlikke 1. Hiiumaa Spordiliit on koolispordi võist- spordi- ja rekreatsioonirajatiste arenda- luste koordinaator ja koordineerib ka mist. Lisaks rahastati varasemast MATA Sport Koolis projekti. voorust 2023. aastal näiteks Tõrva 2. Jõgevamaal osalevad koolid samuti Gümnaasiumi ujulakompleksi rajamist, Sport Koolis projektis Jõgeva vallast C.R. Kose staadioni arendamist, Valtu Spordi­ Jakobsoni nimeline Torma Põhikool, Jõ- maja kompleksi ning Palivere Turismi ja geva Põhikool, Põltsamaa vallast Põltsa- tervise­spordikeskuse arendamist kokku maa Ühisgümnaasium ja Mustvee val- ligikaudu 732 000 euroga. last Avinurme Gümnaasium. 2. Siseministeeriumi haldusalas on nii 3. Lääne-Virumaa Spordiliit viib läbi kooli­ Päästeamet kui Politsei- ja Piirivalve­ spordivõistlusi väga mitmel erineval amet erinevate ürituste abil aidanud kaa- spordialal, toetatakse võistluste korral- sa liikumis­ aktiivsuse suurendamisele. damist erinevate vahenditega ja tun- 2023. aastal toimus Kõrghoone kuninga nustatakse parimaid. Spordikeskusega trepijooks, kus osalesid nii teenistujad kui koostöös saab spordiliit soodustingi- vabatahtlikud. Rekordilised 20 komandot mustel väljakuid ja saale rentida. Igal osalesid „Eliitkomando 2023“ võistlustel. aastal makstakse parimatele noorsport- Eelneval aastal osalesid Politsei- ja Piiri- lastele ühekordseid stipendiume. valveameti teenistujad nii Põhjamaade 4. Põlvamaa Spordiliidu poolt koordinee- kui Euroopa erinevatel meistrivõistlustel. ritud koolinoorte spordivõistluste süs- 3. Välisministeeriumi teenistujad osalevad teem arvestab noorte huvi. Oma liikumis­ Põhjamaade, Balti riikide ja Poola välis- algatustega on alustanud kooli­ eelsed ministeeriumi teenistujatega kord aas- lasteasutused (nt erinevad liikumis­ tas toimuvatel võistlustel jalgpallis ja päevad-matkad lasteaedades, maakon- korvpallis. na lasteaedade spordimängud jm). Sa- 4. Kaitsevägi osaleb CISMI ja NATO võist- muti on maakonna lasteaiad aktiivselt lustel. Nooremleitnant Sander Linnuse liitunud Põlvamaa TEHA võrgustikuga. on 2023. a 24 h rogaini maailmameister 5. Pärnumaa Spordiliit viib maakonnas ja Euroopa meister. Samuti saavutas ta ellu Sport Koolis projekti, samuti on Rahvusvahelise Sõjaväespordi Nõukogu spordi­liidu vastutada kogu koolinoorte (CISM) maailmameistrivõistlustel (MM) liikumis­harrastuse tegevuste ja võistlus- suusaorienteerumise meeskonnavõist- te organiseerimine. Tegevused on toimu- luses hõbemedali ning siseriiklikult Tartu nud edukalt ja koostöö koolidega toimib. Maratoni klassikul III koha ning Kõrve- Pärnumaa Spordiliit viis läbi ka koostöö- maa nelikürituse võidu. Eesti 3x3 korv- seminari Soomes, kust saadi edaspidi- 13  seks head partnerid. mängudel ja korraldas Euroopa murd- 6. Saaremaa Spordiliit hakkas kooliõpilas- maasuusavõistlused Otepääl. te liikumisharrastust ja koolidevahelisi 14. Eriolümpia Eesti Ühenduse sportlane võistlusi koordineerima alates 1. sep- Inge Maiberg valiti 2023. aastal Euroo- tembrist 2023. Käib võimaluste kaardis- pa Euraasia spordiliidrite nõukogusse tamine ja uute ning mitmekesisemate sportlaste esindajana. Ühtlasi esindab motiveerimissüsteemide väljatöötami- ta ka kogu Euroopa/Euraasia piirkonda ne. kogu maailmas. 7. Toimusid järjekordsed rahvusvahelised 15. 2023. aastal sõlmis Eesti Paralümpia­ Saarte Mängud, kus osales ka Saare komitee esimese kokkuleppe tippsport- maakonna esindusvõistkond. Liikumis- lase tööandjaga sportlasele sobiva ja harrastuse üritustel (Kolme Päeva jooks, paindliku tööaja ning puhkuste andmise Muhu jooks jt) on osalejaid ka teistest osas. Kokku lepiti ka sportlase toetami- riikidest. ne tööandja poolt. 8. Tartumaa Spordiliit sai Taanis partner­ 16. Eestis toimunud naiste U17 jalgpalli Eu- organisatsiooni, kes soovib spordiliiduga roopa meistrivõistluste raames toimus teha pikaajalist koostööd. On lootus, et UEFA välisekspertide poolt läbiviidud taanlasi võõrustatakse juba 2024. aastal naiste jalgpalli treenerite täiendkoolitus. Tartus. Koolitusel osales lisaks Läti JL 8 treene- 9. Valgamaal ja Valgamaa Spordiliidu rit. poolt korraldatud võistlused on ena- 17. EJL president kaasati UEFA uue stratee- masti rahvus­ vahelised, sest osalejaid gia 2024-2030 koostamise töögruppi ja on enamasti ka Lätist. Samamoodi käi- peasekretär UEFA naiste jalgpalli uue vad Valga­ maa inimesed lõunanaabrite strateegia 2024-2023 töögruppi. Lisaks juures võistlemas. Paljudel klubidel on kinnitati uueks 2023 - 2027 tsükliks 4 koostööpartnerid Lätis, osaletakse ühis- EJL liiget UEFA alalistesse komisjonides- tes treeninglaagrites. se. Peasekretär Anne Rei kinnitati uuesti 10. Kõik Viljandimaa Spordiliidu poolt kor- UEFA naiste jalgpalli komitee juhiks ja raldatud üritused on noortele tasuta. president Aivar Pohlak noorte- ja ama- Spordikooli õpilaste võistlemisel raken- töörjalgpalli komitee asejuhatajaks. datakse vaid kuumakse süsteemi - võist- 18. 2023 aastal lõi Eesti Jäähoki Liit võima- lemised ja transport on tasuta. Täis­ luse koostöös Läti ja Leedu alaliitudega kasvanute liikumisharrastuse üritustel esimese Eesti meeste hokiklubi liitumi- on minimaalsed osalustasud. seks Baltiliigas. Samuti osaleb esma- 11. Võrumaa Spordiliidu prioriteediks on jät- kordselt Baltiliigas ka Eesti naiste klu- kuvalt laste ja noorte regulaarne, mitme­ bide koondis. See on suur samm edasi külgne ja plaanipärane tegevus. Kõik Eesti Hoki jaoks. spordi ühisüritused toimuvad järjepide- 19. 2023. aastal toimus jäähoki MM-i I divis- valt ja sarjade süsteemis, et edendada joni B-grupi turniir Tallinnas, Tondiraba regulaarset liikumist. jäähallis. 12. Eriolümpia Eesti Ühenduse prioriteet 20. Laskesuusaliit alustas koostööd Tartu on samuti, et treeningtegevus oleks Ülikooliga, eelkõige tippspordi teadus- regulaarne ja järjepidev. Algatati Eras- suunal. mus+ terviseprojekti raames loodud 21. Eesti Ratsaspordi Liit korraldas Eestis iga­nädalased treeningud. Eriolümpia esmakordselt rahvusvahelised tiitlivõist- Eesti Ühendus töötas välja ja jagas laiali lused, Padisel toimusid maailmameistri- liikumis­päevikud, mis on intellektipuude- võistlused noorhobuste kestvusratsuta- ga inimesele sobilikud. mises. 13. Eriolümpia Eesti Ühendus osales 2023. 22. Suusaliit kaasas oma meeskonda aastal Berliini Eriolümpia maailma­ koostöös EOK-ga spordidirektori, kel- 14  le peamine ja olulisim funktsioon on sporditeaduse ning kaasaaegsete tree- ningmetoodikate tõlgendamine, kasutu- sele võtmine ja juurutamine treenerite hulgas. Samuti sportlaste kaasaegse- te põhimõtete järgne monitoorimine ja sportlaste eluterve sportlaskarjääri soo- dustamine. 23. Sõudeliidu ja partnerite koostöös toimub jätkuvalt ühiskondlik töö SA Aidu Vee­ spordikeskuses, abistamaks ja teavita- maks vajadustest ja tingimustest, et välja ehitada sõudestaadion. Kuna sõudmine on väga spetsiifiline ala - vajab üsna ava- rat veekogu, siis geograafiliselt pole eriti palju võimalusi. Hetkel saab seda har- rastada viies kohas, millele Aidu näol on lisandumas kuues. 2023. aastal valmis uus olmehoone, paigaldati paadisillad, alustati infrastruktuuri väljaehitamisega ning 2024. aastal on kõigi eelduste ko- haselt võimalik korraldada Eesti meistri- võistlused Aidu sõudekanalil. 24. 2023. aasta detsembris toimusid Eestis esimesed rahvusvahelised ujumisvõist- lused täiskasvanutele - Põhjamaade meistrivõistlused. Võistluste läbiviimisel oli oluline roll vabatahtlikel, kes panusta- sid nii kohtunike kui delegatsioonijuhti- dena. 25. Ujumisliit kasutas Erasmus+ toetusi ligi­ kaudu 10 000 euro ulatuses, et Eestis- se tuua lektoreid ja lähetada klubijuhte, treenereid ja koolitajaid end Eestist välja- poole täiendama. 26. Uue algatusena muutus 2023. aastal Eesti Võimlemisliidu poolt korraldatud Eesti suurim harrastusvõimlemise festi- val GymnaFest rahvusvaheliseks. Esime- sel aastal osalesid külalisrühmad Lätis, Leedust ja Soomest. 27. 2023. aastal kasutas ka Võimlemisliit väga jõudsalt Erasmus+ programmi, mille kaudu lähetati väliskoolitustele (õpirände raames) 7 erinevat treenerit 4 erineval võimlemisalal. Samuti lähetati töövarjuna Võimlemisliidu töötajaid. 15  ÜLEVAADE „EESTI SPORDIPOLIITIKA PÕHIALUSTE AASTANI 2030” ELLUVIIMISEST 2023. AASTAL Kultuuriministeerium Tallinn 2024 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................4 1. Hetkeolukorra ülevaade.................................................................................................................6 1.1. Spordi areng numbrites.............................................................................................................7 1.2. Spordivaldkonna rahastamine............................................................................................... 14 2. Liikumisharrastuse edendamine................................................................................................ 20 2.1. Liikumisaasta 2023 kokkuvõte.............................................................................................. 21 2.2. Liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava...................................................................... 26 3. Saavutusspordi edendamine...................................................................................................... 30 3.1. Tulevik toob Eestisse jätkuvalt tipptasemel sporti............................................................... 31 3.2. Dopingu kasutamise ja leviku uuring.................................................................................... 34 4. Puuetega inimeste katusorganisatsioonide tegevused........................................................... 38 4.1. Ülevaade Eesti Paralümpiakomitee tegevusest................................................................... 39 4.2. Ülevaade Eriolümpia Eesti Ühenduse tegevusest................................................................ 42 5. Vaade tulevikku........................................................................................................................... 46 3 SISSEJUHATUS Riigikogus 18. veebruaril 2015. a vastu võe­ ole võimalik mõõta iga kalendriaasta kaupa. tud spordivaldkonna pikaajaline strateegia­ Siinses ülevaates on toodud välja eel­kõige dokument „Eesti spordipoliitika põhialused need uued tegevused, mille riik ja spordi­ aastani 2030“1 (edaspidi „Sport 2030“) mää­ organisatsioonid viisid ellu ajavahemikul rab kindlaks Eesti spordipoliitika visioo­ 01.01.2023–31.12.2023 või milles toimus ni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed varasemaga võrreldes oluline areng. arengu­suunad. „Sport 2030“ kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja „Sport 2030“ kohaselt esitab Vabariigi Valit­ sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervista­ sus alates 2016. aastast igal aastal Riigi­ va, hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse kogule ülevaate strateegia elluviimisest. toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri Vaba­riigi Valitsuse seaduse kohaselt on ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, sport Kultuuriministeeriumi valitsemisalas, tööhõivesse ja majandustegevusse. mistõttu koostab ülevaate Kultuuriministee­ rium. Kuna „Sport 2030“ on valdkondade­ Tulevikuvaates vastab eestimaalaste vaimne ülene dokument, on ka see aruanne val­ ja kehaline tasakaal ning heaolu aastal 2030 minud koostöös teiste ministeeriumide ja Põhjamaade tasemele ning Eestis on olemas paljude spordivaldkonda kuuluvate organi­ kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond satsioonidega. koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluiga, enese­teostust Lõppenud aasta oli liikumisaasta. Sel põh­ ja majanduskasvu. Dokumendis „Sport 2030“ jusel on ka käesoleva aruande üheks põhi­ on sõnastatud üleriigiline eesmärk, mille ko­ teemaks liikumisaasta jooksul ellu viidud haselt on liikumisel ja spordil oluline ning kas­ tegevused ja algatused. Liikumisaasta ees­ vav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, märk oli suurendada regulaarse liikumis­ elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi harrastusega tegelejate arvu Eestis. On sel­ hea maine kujundamisel. ge, et ühe aasta või ühekordse kampaaniaga ei ole võimalik maailma muuta. Sel põhjusel Üldeesmärgi saavutamine on kavandatud olid liikumisaastal tulipunktis tegevused nelja esmatähtsa arengusuuna abil: ja algatused, mis oleksid jätkusuutlikud ka järgmistele aastatele mõeldes. 1) valdav osa elanikest liigub ja spordib; 2) liikumine ja sport on tugeva organisat­ Liikumisaastalt võttis teatepulga üle kultuuri­ siooniga oluline majandusharu ning töö­ rikkuse aasta, kuid fookus kehalisele aktiiv­ andja; susele ei tohi kaduda. Liikumisharrastuse 3) liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe edendamisel on märksõnaks koostöö, seda ja positiivsete väärtushinnangute kandja; nii kogukondade, kohalike omavalitsuste 4) Eesti on rahvusvahelisel tasemel tule­ kui ka riigi tasandil. 2023. aastal leppisid muslikult ja väärikalt esindatud. Kultuuri­ministeerium, Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium kokku Oluline osa dokumendis „Sport 2030“ kokku liikumisharrastuse tegevuskava aastateks lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja 2023-2026, mille kohta antakse pikem üle­ kavandatud tegevust, kusjuures tulemusi ei vaade ka käesolevas aruandes. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 4 Meie spordikorraldajad on näidanud, et Aruandes antakse ülevaade ka Eesti Para­ suudavad korraldada maailma tipptasemel lümpiakomitee ja Eriolümpia Eesti Ühen­ sündmusi, samuti on rahvusvahelised katus­ duse tegevustest saavutusspordi ning lii­ organisatsioonid hinnanud kõrgelt meie kumisharrastuse edendamisel. Mõlemat uuendusmeelsust ja professionaalsust. organisatsiooni toetatakse alates 2019. Eelmiselgi aastal said Eesti elanikud nauti­ aastast Kultuuriministeeriumi valitsemisala da mitmeid kõrgetasemelisi spordivõistlusi, eelarvest. näiteks autoralli maailmameistrivõistluste etappi Rally Estonia ja naiste võrkpalli Euroo­ 2023. aastal tähistas spordivaldkonna katus­ pa­meistrivõistluste alagrupiturniiri; harras­ organisatsioon Eesti Olümpiakomitee 100. tussportlastel aga oli võimalus osaleda Tal­ juubelit. Täname ja tunnustame kõiki ini­ linna Maratonil, Tartu Maratonil ja Tal­linna­ mesi, kes on aastate jooksul Eesti Olümpia­ Ironmani erinevatel distantsidel. komitee arengusse oma panuse andnud. 2023. aastal tegi Vabariigi Valitsus mär­ Lähiaastatel tuleb jätkuvalt pöörata tähele­ gilise otsuse eraldada Eestis toimuvate panu treenerite töö väärtustamisele, lii­ kõrge­tasemeliste ja suure turunduspotent­ kumisharrastuse ja saavutusspordi eden­ siaaliga võistluste korraldamiseks alates damisele ning spordi ja spordiobjektide 2024. aastast 3 miljonit eurot aastas. Li­ toetusmehhanismide korrastamisele. Üle­ saks kodus võistlemise eelisele ja spordi­ vaate järgmiste aastate ülesannetest annab ala populariseerimisele on rahvusvahelistel aruande viimane peatükk. spordivõistlustel ka märkimisväärne majan­ duslik ja ühiskondlik mõju. Rahvusvaheliste Aruanne koosneb viiest osast: esimeses võistluste korraldamise toetusmeetmetest osas kirjeldatakse spordivaldkonna hetke­ ja võistluste mõjust on pikemalt kirjutatud olukorda ja olulisi statistilisi näitajaid, tei­ saavutus­sporti käsitlevas peatükis. ses osas liikumisharrastuse edendamist, kolmandas saavutuspordi arendamist, nel­ Kultuuriministeeriumi tellimusel valminud jandas puuetega inimeste katusorganisat­ uuring kaardistas Eesti tippsportlaste, tree­ sioonide tegevust ning viimases osas kes­ nerite ja tugipersonali kokkupuuted keelatud kendutakse olulistele tegevustele järgmistel ainete ja meetoditega ning nendega seotud aastatel. teadmised ja hoiakud. Tulemused näitasid, et laialdast dopingukasutamist Eestis eel­ Ülevaatega koos on toodud lisa, mis hõlmab duste kohaselt ei toimu, kuid peaks jätkama järjepidevaid tegevusi, mida on „Sport 2030“ järjepidevalt antidopingu alase koolituse­ eesmärkide täitmiseks ellu viidud. ga. Uuringutulemustega on võimalik tutvu­ da põhjalikumalt saavutussporti käsitlevas peatükis. Aruande elektrooniline versioon koos lisaga on leitav veebis: https://www.spordiregister.ee/aruanne/ 5  1. HETKE- OLUKORRA Eestis on sport detsentraliseeritud ja põhineb omaalgatuslike vabatahtlike spordiühenduste ÜLEVAADE tegevusel. Riigi ja kohalike omavalitsuste üles­ anne on spordi harrastamiseks tingimuste ja eelduste loomine ning spordiorganisatsiooni­ de roll on inimeste ühendamine, treeningute, võistluste, koolituste ja muu sisulise spordi­ tegevusega seonduva korraldamine ühisest huvist ja ühistest eesmärkidest lähtuvalt. Eesti spordi põhinäitajad 2023 (muutus 2022. aastaga) Allikas: www.spordiregister.ee +134 492 +6 4043 spordikooli spordiobjekti 225 848 organiseeritud harrastajat +9105 +32 574 122 567 noort harrastajat 6908 treeneri +251 töökohta 2926 +27 spordi- organisatsiooni 4200 -54 treenerikutset 272 medalit +194 rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt 6 1.1. SPORDI ARENG NUMBRITES Harrastajaskond kasvas hüppeliselt kes harrastavad sporti iseseisvat sporti­ teenuse kasutajate arvelt mist võimaldava 50527 lepingu alusel - nad saavad 200000 osaleda rühmatreeningus, kasutada perso­ naaltreeneri teenust või spordiklubi ruume Spordiorganisatsioonide ja -koolidega seo­ 36588 35550 Teenuse kasutajateTäiskasvanud või seadmeid. arv suu­ tud harrastajate arv tõusis hüppeliselt 35726 ja 35524üle­ 33475 naised 32467 renes aastaga 60%,52754kerkides 57 886 harras­ tas esmakordselt 200 000 piiri, küündides tajani, mis moodustab veerandi harrastajate aasta150000 lõpuks 225 848 harrastajani. Võrrel­ 23462 46944 koguarvust. Spordialadest domineerisid 44262 Täiskasvanudkul­ des eelmise aastaga suurenes harrastajate 40519 41623 41190 turism ja fitness ning võimlemine mehed – n ­ ende­ arv 32 574 võrra ehk40979 17%. Peaaegu kolm­ 36122 kahe ala harrastajad moodustavad 30% veerand harrastajaskonna kasvumäärast tuli kõigist harrastajatest. 50715 Samas kasvatasid täiskasvanute arvelt – mehi lisandus 8492 ja 46089 100000 klientide 43481 43884 43734 arvu vaid pooled jõusaali- ja rühma­ Tüdrukud naisi 14 977. Samas oli noorte 39991 (5-19-aastas­ 41894 treeningute pakkujatest. te) juurdekasv37024 9105. Traditsiooniliste 71852 treeningrühmade liikmete Selline areng on muutmas ka harrastajate 65505 64957 64698 või 67373 Poisid 60399 62632 62385 individuaalplaani alusel sportijate arv koosseisu. 50000 Kui kaheksa aastaga on harras­ suurenes 10 704 võrra ehk 7%. Hästi läks tajaskond kasvanud ligi 70 000 võrra, siis tantsuspordil ja jalgpallil, mis said juurde üle poisse on lisandunud vaid veidi üle 10 000; tuhande harrastaja. Kahe aasta võrdlustabe­ samas on täiskasvanud naiste arv enam kui li lõpus olid aga korvpall ja suusasport, kus kahekordistunud. 0 harrastajate kadu oli kolmekohaline. 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Peamiselt on see tõus tulnud nende arvelt, Harrastajaskonna koosseis viimase 8 aasta jooksul 50 527 200 000 Täiskasvanud 35 550 36 588 naised 33 475 35 524 35 726 32 467 52 754 36 122 23 462 150 000 Täiskasvanud 44 262 46 944 mehed 41 623 40 519 41 190 40 979 50 715 100 000 Tüdrukud 46 089 43 734 43 481 43 884 41 894 39 991 37 024 Poisid 50 000 71 852 67 373 65 505 64 957 64 698 62 632 62 385 60 399 0 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 7 Populaarsemad spordialad kogu harrastajakonna arvu järgi ja muutus viimase aasta jooksul Kulturism ja fitness 39 021 +17 365 Võimlemine 28 108 +4939 Jalgpall 24 360 +1347 Ujumine 17 584 +1123 Korvpall −277 8805 Kergejõustik 8179 +447 Tantsusport 8132 +2363 Tennis −58 6940 Võrkpall 6753 +239 Laskesport 4450 +576 Judo 4026 +41 Golf −175 3976 Sulgpall 3339 +351 Ratsasport 3179 +203 Noored harrastajad: vanuseline koosseis sõltub spordialast Noorte harrastajate vanuselist koosseisu kooliikka jõudmist tulevad lapsed treeningu­ saame vaadelda treenerite tööjõukulude toe­ tele peamiselt jalgpallis, ujumises ja võim­ tuse andmestiku põhjal, mis katab ligi 40% lemises. Kui kahel viimasel spordialal on 5-19-aastaste noorte spordiharrastusest. varajane spetsialiseerumine toimunud aas­ Jooniselt on näha, et enim harrastajaid on takümneid, siis jalgpall on 5-6-aastaste hul­ vanuses 10-11 eluaastat ning organiseeri­ gas kerkinud populaarseimaks alles viimase tud treeningtegevusest hakatakse loobuma kümne aasta jooksul. Vastandina torkab sil­ pärast 13. eluaastat. Kuue enim harrastatud ma võrkpall, mille treeningutele jõuavad lap­ ala hulgas on selliseid (näiteks korvpall ja sed pärast 11. eluaastat, kuid püsivad tree­ kergejõustik), mille vanuseline struktuur üh­ ningutel ka kauem. tib üldjoontes harrastajaskonna üld­mudeliga, samas on ka selgeid kõrvalekaldeid. Enne 8 Noorte harrastajaskonna vanuseline koosseis, protsentuaalne osakaal 10,0% 10,1% 9,7% 10,0% 8,7% 9,1% 8,6% 7,3% 6,7% 5,8% 4,4% 3,0% 3,4% 2,1% 1,2% 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 Selleks et näha, millised on populaarsemad spordialad erinevas vanuses, võib vaadelda sama andmestikku vanuste kaupa. Selgelt on kõige populaarsem vähemalt 5. kutse­ taseme treenerite käe all harjutavate las­ te seas jalgpall, kuid see on ülekaalus vaid laste­ aias. Joonis annab ülevaate kümne popu­laarsema spordiala harrastajate vanu­ selisest jagunemisest. Spordialade vaheline jagunemine vanuste kaupa, osakaaluna 100% Muud Maadlus 80% Käsipall Judo 60% Tennis Võimlemine 40% Võrkpall Kergejõustik Korvpall 20% Ujumine Jalgpall 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 9 Spordiorganisatsioonid: otsustajate vanus tõuseb Eesti spordiregistris oli 31.12.2023 seisu­ Viimase 10 aasta jooksul on märgata vanu­ ga 2926 spordiorganisatsiooni, millest te­ se tõusu spordiorganisatsioonide otsuse­ gutsevaid organisatsioone oli 2641 (90%). tegijate seas. Spordiklubide juhatuse liikme­ Aktiivse spordiharrastusega tegelevaid te keskmine vanus oli 2014. aastal 46 aastat, organi­satsioone oli 2014 (69%), ülejäänud mis on 10 aasta jooksul kerkinud 2,6 aasta tegutsevate organisatsioonide tähelepanu võrra, seejuures on tõus olnud pidev. Veel­ oli suunatud spordiürituste korraldamisele gi enam (3,5 aasta võrra) on tõusnud EOK või sporditegevuse toetamisele. Aasta jook­ liikmete ehk katusorganisatsioonide juha­ sul lisandus 161 ja arhiveeriti 134 spordi­ tuse liikmete vanus, mis on kerkinud 51,2 organisatsiooni. Spordiorganisatsioonide aastani. Silma paistavad siin maakondlikud töötajaskonna (juhid, treenerid ja muud spordi­liidud, kus eelmise aasta lõpu seisuga töötajad) üldarv kasvas 400 töötaja võrra, oli juhatuse liikmete keskmine vanus 54,6 nii et kokku on 11 269 töötajat. Spordiorga­ aastat. Positiivse tendentsina võib välja nisatsioonide haldussuutlikkus paraneb iga tuua naiste osakaalu tõusu juhtkondades, aastaga – 2023. aastal esitas Eesti spordi­ mis on 10 aastaga kasvanud spordiklubides registrile andmed rekordilised 92% kõigist 1,5 protsendipunkti võrra ja katusorganisat­ organisatsioonidest, seejuures 90% neist sioonides 4,6 protsendipunkti võrra. Siiski esitasid andmed õigeaegselt 31. oktoobriks. on klubide juhatustes naisi vaid veerand ja spordiliitude juhatustes viiendik. Juhatuste liikmete keskmine vanus ning naiste osakaal juhatustes nii katusorganisatsioonides (EOK liikmed) kui ka spordiklubides 51,2 Liikmete keskmine 50,4 vanus EOK liikmete 49,5 49,8 juhatustes 49 49,3 49,3 48,7 48,6 Liikmete keskmine 48 48,3 47,7 47,7 47,9 vanus spordiklubide 47,2 juhatustes 46,6 46,8 46 46,1 46,1 25,9% 26,2% Naiste osakaal 25% spordiklubide 25,3% 25,5% 25,9% 26% juhatustes 24,7% 24,9% 24,8% 21,7% Naiste osakaal EOK 19,2% liikmete juhatustes 18,6% 21,1% 19,9% 20,1% 18,1% 18,6% 18,4% 17,1% 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 10 Treenerid: 56% treeneritest on seljataga edukas sportlaskarjäär 2023. aasta lõpu seisuga oli kehtivate Rohkem kui pooltel (56%) treenerikutse oma­ treeneri­ kutsete arv rekordiliselt kõrge – jatest on selja taga ka arvestatav karjäär 4200. Aasta jooksul omistati 1143 kutset, sportlasena. Seejuures on 19% treeneritest kõigist taotlejatest 340 olid sellised, kellel jõudnud täiskasvanuna ka rahvusvahelistele varem treenerikutse puudus. Kutse omaja­ tiitlivõistlustele ja 27% on saavutanud põhi­ test 56% olid meessoost ja 44% naissoost. klassis Eesti meistrivõistluste medali. Noorte­ klassides Eesti koondisesse või Eesti meistri­ Viimase viie aasta jooksul on treenerikutsete võistluste medalile jõudnuid on veel 10%. arv tõusnud 841 kutse võrra ehk koguni 25%. Pärast 2018. aastat alanud kutse omandami­ Treenerikutse maine tõusule aitavad oluliselt se äkilise tõusu käigus ei ole sportlaskarjääri kaasa treenerite toetused, eelkõige üleriigi­ osatähtsus märkimisväärselt tõusnud ja on lisel, aga ka kohaliku omavalitsuse tasandil, kerkinud vaid ühe protsendipunkti võrra. regulaarsed treenerikoolitused ning kutse taotlemise protsessi pidev täiustamine. Top-10 spordialad treenerikutsete arvult ja eduka sportlaskarjääri osakaal 100% 80% 77% 66% 60% 60% 60% 57% 51% 52% 48% 45% 40% 34% 186 Fitness ja kulturism 140 Ratsutamine 235 Kergejõustik 265 Võimlemine 20% 109 Maadlus 197 Võrkpall 246 Korvpall 302 Ujumine 564 Jalgpall 163 Tennis 0% 11 Kolmveerand spordiobjektidest on vanemad kui viis aastat Spordiregistrisse on kantud 4043 spordiobjek­ Viimase viie aasta jooksul on kasutusele võe­ ti ja 6788 sportimispaiga andmed. Viimasel tud 15% objektidest ja renoveeritud 11% ob­ aastal kanti registrisse 248 uut spordiobjek­ jektidest, seega on pärast 2018. aastat kas ti ja arhiveeriti 114 spordiobjekti. Pesemis­ rajatud või osaliselt uuendatud 26% kõigist võimalusi pakuti 41% objektidest ja puuetega objektidest. Maakondade lõikes on erinevu­ inimestele mõeldud taristu moodustas 14% sed siiski rohkem kui kahekordsed. Kui Har­ spordiobjektidest. Väga heas tehnilises seisu­ jumaal ja Hiiumaal on uuendamisega­seotud korras oli 42%, heas 35%, rahuldavas 20% ja üle 30% objektidest, siis Jõgevamaal alla mitterahuldavas 3% kõigist paikadest. 15%. Rohkem kui sajandi vastu pidanud spor­ diobjekte on registris 21 ja neist vanim, 1904. aastal rajatud Toome tennise­väljakud Tartus, renoveeriti möödunud aastal.­ Viimase 5 aasta jooksul rajatud või renoveeritud spordiobjektide osakaal maakondade kaupa Harjumaa 18.2% 13.1% Hiiumaa 21.2% 9.6% Rajatud spordiobjekte Ida-Virumaa 21.1% 7.2% Renoveeritud spordiobjekte Jõgevamaa 8.9% 5.7% Järvamaa 18.1% 6.3% Läänemaa 16.8% 7.4% Lääne-Virumaa 15.5% 4.5% Põlvamaa 13.6% 9.7% Pärnumaa 14.6% 14.6% Raplamaa 14.7% 12.3% Saaremaa 10.3% 11% Tartumaa 13.9% 14.9% Valgamaa 11.2% 11.2% Viljandimaa 11.3% 11.9% Võrumaa 8.4% 9.1% Kogu Eesti 15.4% 11% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 12  Saavutussport: olümpiaaladelt vaid Saavutusspordi põhinäitajad alates aastast 2013 üks täiskasvanute medal 2023. aastal võideti rahvusvahelistel tiitli­ 135 võistlustel 38 spordialal kokku 272 medalit 2013 23 23 4 – 69 kulda, 81 hõbedat ja 122 pronksi. Täis­ kasvanute olümpiaaladelt pälvis autasu vaid vehkleja Nelli Differt, kes saavutas EM-võist­ 138 lustel pronksmedali epees. Kui jätta kõrvale 2014 15 31 pandeemiast räsitud 2020. aasta, piirdusime 5 viimati ühe medaliga 35 aastat tagasi. Ala­ 23 tes 2019. aastast on olümpiaalade medali­ 158 omanike hulka kerkinud kolm uut sportlast 2015 30 (vehkleja Nelli Differt, kergejõustiklane Ja­ 20 5 nek Õiglane ja sõudja Jüri-Mikk Udam), kõik teised medalivõitjad on tiitlivõistlustelt me­ 31 146 dali võitnud ka juba enne 2019. aastat. Uute 2016 34 tegijate esilekerkimise osas tekitab eelmise 9 5 aasta põhjal optimismi olümpiamängudel kavas olevatelt võistlusaladelt noorte ja juu­ nioride poolt teenitud 33 autasu, mis on läbi 30 168 aegade parim tulemus. 2017 28 25 9 Samuti püsib stabiilsena olümpiaalade esi­ kümnekohtade 34 määr täiskasvanute hulgas - 180 see oli möödunud aastal 30, mis ongi viima­ 2018 33 26 se kümne aasta keskmine. Alates aastast 6 2013 on esikümnesse jõutud kokku 303 kor­ ral, seejuures moodustavad peaaegu poole 169 28 saagist kolm ala - vehklemine (59), kerge­ 2019 24 jõustik (42) ja maadlus (41). 24 5 33 76 2020 7 6 24 191 2021 25 Medaleid kokku 23 5 OM-alade medalid 327 Täiskasvanute OM-alade medalid 2022 34 30 4 Täiskasvanute OM-alade Top-10 272 25 kohad 2023 30 34 1 34 13 1.2. SPORDIVALDKONNA RAHASTAMINE Spordiklubide tulubaas laienes 15% 7,6 miljoni võrra. Nii taastus COVID-19 aasta­ te eelne tulubaasi struktuur, kus üksikisikute Spordiklubide tulud olid 2022. aastal2 167,5 panus on veidi alla poole. Kolmandaks tasub miljonit eurot ja kulud 171,6 miljonit eurot. märkimist, et esmakordselt viimase 10 aasta Tegemist oli mitmes mõttes erakordse aas­ jooksul olid kulud suuremad kui tulud. taga. Esiteks suurenes tulubaas aastaga hüp­ peliselt - 21,5 miljoni euro võrra (15%). Võrrel­ Spordiklubide suuremat kulutamist selgitab des 2016. aastaga ehk kuue aasta jooksul on asjaolu, et kahel varasemal, pandeemiast tulude maht peaaegu kahekordistunud. Tei­ mõjutatud ja piiratud tegevusega, aastal oli seks oli tulude kasvu taga üksikisikute panus tekkinud arvestatav finantspuhver, mis nüüd - klubide liikmed ja teenuste kasutajad tõid rakendust leidis. Seejuures suunati vahendid spordiklubidele 81,2 miljonit eurot. See on peamiselt tegevuskulude katteks, mis suure­ võrreldes eelmise aastaga 23,5 miljoni euro nesid veerandi võrra; tööjõukulud kasvasid võrra ehk üle 40% rohkem. Toetusmeetmete viimase aasta jooksul vaid 9%. kaudu saadud summad hoopis vähenesid Spordiklubide tulud ja kulud miljonites eurodes aastatel 2013-2022 Tulud kokku Tulud üksikisikutelt Tööjõukulud Kulud kokku 167.5 139.7 145.9 150 136.4 127.7 111.6 100 90.1 86.5 81.2 60.9 65.8 61.3 66.9 56.2 57.8 57.6 50 41.8 37.3 25.1 27 0 11 14.4 23.6 24.9 50 32.7 37.6 40.2 42 48.9 53.2 59.3 64.7 100 87.8 82.8 110.5 124.5 128.4 150 135.3 145.3 171.6 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2 2023. aasta andmed selguvad 2024. aasta suvel 14 Tulud kokku Kohalike omavalitsuste toetuse pidev Kuna kogu eelarve maht jätkas tõusu, langes kasv peatus spordi osakaal kuludest 3,3 protsendini. Nii madalal oli näit viimati 2018. aastal. Per ca- pita panustati sporti 72,59 eurot, kusjuures Kohalikud omavalitsused eraldasid 2022. 18 omavalitsust ületasid selle näitajaga 100 aastal3 spordile 99 miljonit eurot ning seega euro piiri. Suurimad panustajad olid Loksa vähenes aasta varem esmakordselt kolme­ linn (653 eurot inimese kohta) ja Haljala vald kohaliseks kerkinud toetuste maht 3 miljoni (522 eurot inimese kohta), kes panustasid võrra. Sellega lõppes ka kuus aastat püsinud sporti rohkem kui kümnendiku eelarvest. suundumus, mille ajal kohalike omavalitsus­ te eraldised spordile võrreldes varasema aastaga pidevalt tõusid. Kaheksas maa­ Investeeringud vähenesid 10 miljoni euro võrra konnas toetused võrreldes eelmise aastaga ja hõlmasid 27% rahalise panuse kogumahust. siiski suurenesid. Mahu kasvus tõusid esile Samas kulus taristu ülalpidamisele 7 miljonit Pärnu linn ja Valga vald. Hiiumaa eraldas rohkem kui aasta varem, mis kergitas haldus­ toetusi kohalikule spordivaldkonnale 7 mil­ kulude osakaalu taas pea pooleni (47%) raha­ joni euro võrra vähem, sest suured spordi­ lise panuse kogumahust. Ka toetustele leiti rajatised olid valmis saanud. raha 0,6 miljoni võrra vähem kui 2021. aastal ning tegevus- ja projektitoetused moodusta­ sid spordile tehtud eraldistest veerandi. KOV eraldised spordile (mln eurot) ja osakaal eelarvest 102.5 99.1 86 82.2 63.6 63.2 62.4 59.8 58.8 58.2 53.5 49.8 48.9 46.2 45.5 43.7 43.6 40.7 36.9 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 4,5% 4,6% 4,3% 4,1% 3,9% 3,6% 3,7% 3,4% 3,4% 3,4% 4,3% 3,1% 3,8% 3,3% 3,4% 3,3% 3,2% 2,9% 2,7% 3 2023. aasta andmed selguvad 2024. aasta suvel 15 Sport on kultuurivaldkonna suurim maksumaksja Sporditegevusega seotud organisatsioonid Suurim maksumaksja spordis on My Fitness maksid 2023. aastal riiklikke makse 41,8 ja AS, mis maksab riiklikke makse 2,54 miljo­ tööjõumakse 35,7 miljonit eurot, olles sel­ nit eurot. Eesti Jalgpalli Liidu poolt makstud lega jätkuvalt suurima osakaaluga kultuuri­ tööjõumaksud 1,95 miljonit on suurim näita­ valdkond. Aasta jooksul kasvas riiklike mak­ ja spordis, olles summaarselt seitsmendal sude laekumine 5,4 miljonit eurot (15%) ja kohal kogu kultuurivaldkonnas. tööjõumaksude tasumine 4,9 miljonit eurot (16%). Kui võrrelda spordi jaoks läbi aegade edu­ kaimaks osutunud 2023. aasta IV kvarta­ lit 2019. aasta sama perioodiga, siis nelja aasta jooksul on spordivaldkonna tööjõu­ maksude summa kasvanud 51%, samal ajal on üleriigiline tõus olnud 40%. Kultuurivaldkonna tööjõumaksud (mln eurot) kokku ja kolme peamise valdkonna kaupa Kultuurivaldkond kokku eraldi kvartalite kaupa aastatel 2019-2023 EMTAK koodi alusel. Sport Kultuuriasutused 30,3 30 29,2 Loomekunst 28,3 26,7 26,4 24,9 24,7 25 23,9 23,7 22,2 22 20,9 20,5 19,8 20 19,3 18 9,2 9 8,8 8,7 15,6 7,9 7,7 7,6 7,7 6,3 7,6 6,7 7,5 6,5 5,9 6,1 6 6,1 5,5 5,5 5,6 4,3 5,7 5,4 5,3 4,8 4,7 4,8 4,5 4,8 4,6 4,5 4,4 4,3 4,3 4,3 4,3 4,2 3,9 3,8 3,9 7,8 7,6 7,6 7,4 6,8 6,7 6,6 6,6 6,4 6,4 6,1 5,9 5,6 5,6 5,3 5,3 5,2 6 4,6 4,5 2019 2020 2021 2022 2023 16 Kultuuriministeeriumi toetused spordile Kultuuriministeerium eraldas 2023. aasta Suurimad tegevustoetuse saajad 2023. aas­ eelarvest spordivaldkonnale kokku 51 mil­ tal olid järgmised (eurodes): jonit eurot, millest 42 miljonit eurot eraldati spordiorganisatsioonidele tegevus- ja pro­ • Eesti Olümpiakomitee – 1 907 356 jektitoetusteks ning 9 miljonit eurot inves­ • Eesti Paralümpiakomitee – 905 220 teeringuteks spordiobjektidesse. Mitte • SA Liikumisharrastuse kompetentsi­ kunagi varem ei ole Kultuuriministeeriumi keskus – 805 032 eelarvest spordiorganisatsioonidele nii palju • Spordikoolituse ja Teabe SA – 530 526 tegevus- ja projektitoetusi ühel aastal eral­ • Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA – datud. 304 403 2020 2021 2022 2023 Spordialaliidud ja EOK 12,6 13,1 12,9 14,1 Treenerite tööjõukulu toetus 7,3 7,8 7,8 12,2 Rahvusvaheliste võistluste korraldamine 3,9 6,1 6,4 5,5 Jõulumäe ja Tehvandi tegevustoetused 1,6 1,7 1,7 2,1 Riigikogu otsetoetused 0,7 1,1 0,5 0,7 Liikumisharrastuse organisatsioonid 1,0 1,0 2,1 2,4 Puuetega inimeste organisatsioonid 1,0 1,0 1,0 1,1 Audentese Spordigümnaasiumi riiklik tellimus 2,4 2,4 Muud toetused (sh SA-de tegevustoetused) 1,2 1,4 1,5 1,9 Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna tegevus- ja projektitoetused aastatel 2020-2023 17 Investeeringutoetustest suurema osa moo­ diobjektidesse on riik investeerinud aastate dustasid regionaalsete tervisespordikeskus­ lõikes erinevalt, olenevalt riigieelarve võima­ te ja multifunktsionaalsete jalgpallihallide lustest. arendamine. Koha­ like omavalitsuste spor­ 2020 2021 2022 2023 Multifunktsionaalsed jalgpallihallid 6,0 6,0 6,0 2,0 Kääriku Spordikeskus 4,6 3,4 1,6 0,0 Kohalike omavalitsuste investeeringud 0,0 5,5 1,0 0,3 Regionaalsed tervisespordikeskused 0,7 0,7 0,7 3,7 Tehvandi ja Jõulumäe SA investeeringud (välja arvatud 1,8 1,4 2,5 3,0 Kääriku Spordikeskus) Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna investeeringutoetused aastatel 2020-2023 Kääriku Spordikeskuse kergejõustikustaadion 18 Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna toe­ nereid koolitusi läbima ja kutsetunnistusi tustest üks suuremaid on treenerite tööjõu­ taotlema ning aidanud tagada neile sotsiaal­ kulu toetus. 2023. aastal tõusis taotlusvooru sed garantiid. Pädevate treenerite olemas­ maht 7,8 miljonilt eurolt 12,2 miljoni euroni olu, nende oskuste pidev täiendamine ning ja selle tulemusena noortega töötavate tree­ süsteemne juurdekasv on üks eeldus, et nerite alampalk 400 euro võrra jõudes 1400 Eesti inimesed, eelkõige lapsed ja noored euroni. Taotlusvooru maht ning laste ja ohutult spordiksid ja liiguksid. Huvi­haridus noortega täiskoormusega töötava treeneri ja -tegevus on ka oluline valdkondade­üleses miinimumpalk on küll alates 2015. aastast ennetuses, aidates Eesti lastel ja noortel tõusnud, kuid on võrreldes teiste sihtrühma­ kvaliteetselt ja ennast arendaval viisil vaba dega ja Eesti keskmisega madalam. aega veeta. Treenerite tööjõukulu toetusmeede on oluli­ ne vahend, et tagada Eesti lastele ja noortele ligipääs kvaliteetsele huviharidusele ja -tege­ vusele, mida juhendavad motiveeritud tree­ nerid. Toetussüsteem on motiveerinud tree­ Treenerite brutopalga võrdlus Eesti keskmise ja teiste sihtrühmadega 4 1883 1832 1685 1820 1749 1548 1600 1600 1448 1407 1310 1412 1400 1400 1400 1221 1315 1315 1300 1300 1300 1146 1250 1065 1150 1150 1050 1020 1020 1020 1000 958 942 900 850 830 731 637 583 582 Kultuuritöötaja Õpetaja Treener 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 4 Eesti Panga prognoos 19 2. LIIKUMIS­ HARRASTUSE EDENDAMINE BeActive Night Orienteerumisõhtu Kadriorus. Foto: Markus Johann Viil 20 2.1. LIIKUMISAASTA 2023 KOKKUVÕTE: LIIKUMISRÕÕMU JAGUS IGASSE KUUSSE 2023. aasta jääb meelde kui liikumispöör­ 2023. aasta lõpus läbi viidud liikumisaktiiv­ de käimalükkaja. Liikumisaasta projekti suse uuringu kohaselt olid liikumisaasta toi­ eest­ vedaja oli 2022. aasta lõpus loodud mumisest teadlikud 44% elanikest. Kui 2022. SA Liikumis­harrastuse kompetentsikeskus aastal elanike hinnangud tervise­ spordi ja (edaspidi LHKK). liikumis­harrastustega tegelemise tähtsuse­ le pisut langesid, siis 2023. aastal oli selle Liikumisaasta eesmärk oli tõsta tähelepanu teema olulisus elanike silmis taas suurene­ keskmesse liikumisaktiivsus, sellega seotud nud. Tervisespordi ja liikumisharrastustega võimalused ja teadlikkus, aga ka liikumis­ tegelemist pidas kas väga või küllaltki täht­ kultuur ja üritused ehk kõik, mis aitab kaa­ saks 91% elanikest (2022. aastal vastavalt sa liikumisega seotud mõtteviisi ja kultuuri 88%). edendamisele. Väga oluliseks peeti ka koos­ töövõrgustiku loomist, mille toel saaksid lii­ Liikumisaasta veebilehe külastajate arv kumisaasta algatused olla järjepidevad ka oli keskmiselt 6000-7000 külastajat kuus. edaspidi. Kui liikumisest saab iga inimese Liikumis­aastat käsitlev sotsiaalmeedias igapäevaelu osa, saavad eestlased olla ka edastatud sisu jõudis aasta jooksul orien­ rahvana kestlikud, elades tervema ja õnne­ teeruvalt 490 500 inimeseni Facebookis likumana. Sellest tulenevalt oli liikumisaasta ja 132 100 inimeseni Instagramis. Aasta motoks „Hakkame liigutama!“ jooksul ilmus liikumisaasta teemal 1684 meediakajastust, liikumisharrastuse tee­ Liikumisaasta igal kuul võeti tulipunkti eri­ mal 4320 meediakajastust. Ainuüksi ava­ nev liikumisviis või -võimalus ning koostöös tud treeningutel, õpitubades ja aktsioonidel partneritega kutsuti inimesi teemakuuga osales liikumis­aastal üle 10 000 inimese. seotud algatustel osalema. Peamiselt kes­ Spordinädala osaluskordade arv ületas 200 kenduti koostööle (spordi)alaliitudega, et 000. Lisaks teemakuude põhiprogrammile pakkuda tasuta või sümboolse tasuga ava­ algatasid liikumisaastale pühendatud liiku­ tud treeninguid ja õpitunde eesmärgiga seda missündmusi omal initsiatiivil veel tuhanded liikumis- või spordiala tutvustada. Fookus­ organisatsioonid ja eraisikud. teema toetuseks kavandati igasse kuusse laiem teemakäsitlus liikumise vajalikkusest ja võimalikkusest ning jagati liikumis­tarkust ja -soovitusi (sotsiaal)meediaruumis. Mär­ kimisväärset rolli kandsid ka ürituste kor­ raldajad. Toimus nii kogukondlikke algatusi, liikumisüritusi maakondades kui ka rahva­ rohkeid spordiüritusi, millel kõigil oli üks ees­ märk - hakkame liigutama! 21  Liikumisaasta avaüritus. Foto: Sandra Süsi Teemakuude algatused visliku liikumisega Eesti sünnipäeva ja tehti ringe ümber maakera. Ühiselt koguti 50 000 Aasta avas 1. jaanuaril sotsiaalmeedias toi­ liikumiskilomeetrit. munud üritus „Minu esimesed 23“, mis kut­ sus inimesi välja liikuma, et jäädvustada oma Märtsis kutsuti üles vähendama istumisae­ 2023. aasta esimesed liikumis­ momendid, ga ning keskenduti liikumisele töökohal ja olgu need siis minutid, sammud või kilo­ koolis. Koostöös Eesti Firmaspordi Liidu ja meetrid. Algatus köitis tuhandete inimeste Tervise Arengu Instituudi tervist edenda­ tähelepanu ning ligi 500 inimest jagas kaas­ vate töökohtade võrgustikuga kuulutati kuu maalastega oma aasta esimesi liikumis­ esimene nädal (trepi)kõnninädalaks, teine momente alates kõndimisest-jooksmisest seisunädalaks ning kolmas liikumispauside kuni kätekõverduste ja ujumis­ tõmmeteni. nädalaks. Jagati juhiseid ja innustavaid ma­ Jaanuaris oli liikumisaasta tulipunktis talve­ terjale, kuidas tuua tööpäeva rohkem liiku­ rõõmude nautimine ja suusatamine. Koos­ mist. töös Eesti Suusaliiduga andsid suusatree­ nerid tasuta suusatunde lastele, noortele 6. märtsil startis Viimsi valla algatusel kooli- ja täiskasvanutele, keskendudes peamiselt de liikumisväljakutse „Vunki juurde!“ Välja­ algajatele suusahuvilistele. Algatus oli väga kutses osalemiseks tuli teha videojäädvus­ populaarne - kokku anti ligi 150 tundi, milles tus koolipere liikumispausist ning jagada osales umbes 1100 huvilist. seda sotsiaalmeedia vahendusel. Kampaa­ nia kestis kuni maini ning selles osales 57 Veebruaris kutsuti kõiki välja liikuma - enda kooli, mis jäädvustasid liikumispause nii ja vabariigi terviseks. Liikumisaasta veebi­ koolimajas kui ka -hoovis, tegevusi õuevahe­ lehele koondati info umbes 25 tasuta rahva­ tundides ja õuemänge, aktiivseid ainetunde matka jm vabaõhusündmuse kohta, millest ning lõbusaid mõõduvõtte. Väljakutsega sai veebruaris osa võtta. 24.-26. veebruarini liitusid nii klassid kui ka koolipered, samuti tähistati Eesti terviseradadel üheskoos ter­ õpetajad ja teised koolitöötajad. 22 28. märtsil toimus koostöös Ülemiste City- huvilist said suuniseid ja kogemuse, kuidas ga tasuta veebiseminar „Liikuma kutsuv turvaliselt sõita ja trikitada nii rula, rulluisku­ tööandja“, kus tutvustati kogemuslugusid de, rataste kui ka tõuksidega. Rulluisukool ja parimaid tavasid, mida Eesti ettevõtted ja Rullibuss pakkusid kokku 25 erinevat või­ kasu­tavad töötajate liikumisaktiivsuse toe­ malust osaleda rulluisutamise koolitustel ja tamiseks. Seminaril osales u 100 kuulajat. ühistreeningutel. Maastikuratta tasuta koo­ litused toimusid Hiiumaal, Põltsamaal, Rak­ Aprillis keskenduti südame tervisele ning kes, Tehvandil, Tartus ja Tallinnas Järvel, kus selle tugevdamisele regulaarse liikumise loeti kokku u 50 osaluskorda. kaudu. Terve kuu jooksul sai üle Eesti võtta osa algajatele mõeldud tasuta treeningutest, Juulis innustati inimesi aktiivselt puhkama, avatud tundidest ja infoüritustest, mis aita­ tutvustades neile erinevaid õuemänge ja sid tutvuda (kepi)kõnni, jooksu ja tantsuga. kogupere aktiivseid tegevusi värskes õhus. Koostöös SA Eesti Terviserajad ning MTÜ Tänavareket, spikeball, ultimate frisbee ja Spordiürituste Korraldamise Klubiga paku­ Mölkky on mängud, mis sobivad aktiivseks ti u 50 tasuta jooksutundi, millest sai osa u ajaveetmiseks ning mille õppevideoid5 saab 700 inimest. Eesti Kepikõnni Liidu koolitus­ ka edaspidi kasutada. Koostöös Eesti Käsi- tel osales u 300 inimest. Eesti Tantsu­kunsti palli Liiduga toimusid rannakäsipalli õpitoad ja Tantsuhariduse Liidu algatuse „Tants Eesti MV etappidel ning Eesti Lendava Tald- tervi(s)tab“ kaudu oli võimalus osaleda 50 riku Föderatsioon pakkus võimalust osaleda tantsu­sündmusel kogu Eestis. avatud ultimate-treeningutel Tallinnas, Tar­ tus ja Sakus. 22. aprilli oli samuti liikumisaastale pühen­ datud Riigikogu lahtiste uste päev, kus kor­ Augustis jätkati aastat Eestimaa loodust raldati koos partneritega töötubasid ja jagati ning kauneid paiku avastades. Eesti Matka- teavet igas vanuses inimestele. Kaasatud liidu matkajuhid viisid kokku paarsada huvi­ oli Liikuma Kutsuv Kool, Eesti Spordi- ja list liikumisaasta matkadele, kus läbiti lõike Olümpia­muuseum, Eesti Tervisemuuseum ranniku- ja metsa matkaradadest. ning Paralümpiakomitee. 29. augustil, vahetult enne kooliaasta algust, Mais kutsuti õue liikuma ja mängima. Eesti toimusid koostöös Eesti Lauatenniseliiduga Discgolfi Liit korraldas algajatele 26 tasu­ 17 erinevas kohas üle Eesti õuelauatennise ta koolitust, mille käigus tutvus u 360 ini­ õpitoad. Algatuse eesmärk oli panna mär­ mest Eestis üha populaarsemaks muutuva kama õuelauatennise laudu ning näidata, liikumis­harrastuse - kettagolfiga. Eesti Kul- et lauatennis sobib aktiivseks vabaajatege­ turismi ja Fitnessi Liit korraldas välijõusaale vuseks igas vanuses ja igasuguse füüsilise tutvustava nädala, mille raames tutvustati võimekusega inimestele. Õpitubadest võttis ligi 100 algajale välijõusaalide seadmeid osa ligi 350 inimest, eelkõige lapsed ja noo­ ning anti nõu nende kasutamisel. red. Juuni üleskutse oli panna rattad alla ja kiiver Septembris kutsus liikumisaasta katseta­ pähe ning minna avastama rulluisutamist, ma orienteerumist. Kümnel orienteerumis­ pumptrack radasid ning maastikurattasõitu. päevakul oli üles seatud õpperada, mille Algatus oli suunatud eelkõige lastele ja noor­ eesmärgiks oli julgustada inimesi seda ala tele. Ekstreemspordi eestvedajad viisid 12 proovima. Soovi korral sai tuge ka juhendaja­ pumptrackil läbi tasuta koolitused, kus u 200 telt, kes selgitasid orienteerumise alg­tõdesid 5 https://liigume.ee/ouemangud/ 23  Teavitustegevused Liikumisaasta teavitustegevused keskendu­ sid nii konkreetsete liikumisaastaga seotud algatuste ja pakutavate liikumisvõimaluste tutvustamisele kui ka teadlikkuse tõstmisele laiemalt, et teadvustada liikumise positiivset mõju tervisele ning innustada väheaktiivseid inimesi rohkem ja regulaarsemalt liikuma. Veebilehele liikumisaasta.ee koondati liikumis­valdkonda puudutav teadmis­vara (uuringud, infomaterjalid, harjutusvara, Orienteerumispäev Võrus. Foto: Külli Leola õppe­videod), mida levitati aasta jooksul eri­ nevatele sihtrühmadele. Eesti- ja venekeel­ set trükist „Harjutusvara seenioritele“ jagati ning õpetasid kaarti kasutama. Seda võima­ kohalikele omavalitsustele ning see jõudis lust kasutas u 180 inimest ning Eesti Orien- ligi 10 000 inimeseni. teerumisliidu andmetel osales päevakutel septembris ligi 2800 inimest. Septembris Koostöös Tartu Ülikooli psühholoogia ins­ toimus ka üle-euroopaline spordinädal. tituudi spordi- ja soorituspsühholoogia lek­ tori Aave Hannusega salvestati 10 lihtsate Oktoobris keskenduti vaimse tervise seoste­ juhistega videoloengut liikumisaktiivsuse le liikumisega, sest liikumine on üks lihtsa­ suurendamiseks ja igapäevase liikumis­ maid ja kättesaadavamaid viise seda hoida. harjumuse kujundamiseks, samuti korralda­ Vaimse tervise vitamiine jagati nii spordi­ ti teavituskampaania, mille raames levitati klubides kui ka MTÜ Kõnnime Koos kõnni­ täiskasvanute ja laste liikumisega seotud ringides. statistikat ning liikumise kasudest teavita­ vaid ja liikuma kutsuvaid lühivideoid. Novembris sooviti näidata, et liikumisrõõmu saab kogeda ka siseruumides mängides. Koostöös ERRiga valmisid videoklipid, mis Koostöös Eesti Sulgpalliliidu, Eesti Laua- rääkisid atraktiivses ja humoorikas võtmes tenniseliidu, Eesti Padeli Liidu ning Eesti liikumise osakaalu suurendamise võimalus­ Squashiföderatsiooniga toimus üle 40 tasu­ test igapäevaelus ning liikumise mõjudest ta avatud treeningu, kus tutvustati algajatele füüsilisele ja vaimsele tervisele. sulgpalli, lauatennist, padelit ja squashi. Ligi 500 huvilist on nüüdseks uue kogemuse võr­ Läbi aasta avaldati erinevates meedia­ ra rikkamad ning paljud neist jätkavad män­ kanalites materjale, kus erinevate vald­ gimist iseseisvalt. kondade eksperdid jagasid teavet liikumi­ se kasulikkusest tervisele ja andsid nõu Liikumisaasta lõppes detsembris kogupere liikumis­aktiivsuse tõstmiseks. Sotsiaalmee­ liikumisüritustega „Liikudes uude aastasse“. diakanalites jagati igal nädalal „liikumis­ Temaatilised üritused toimusid maa­konna tarkusena“ fakte liikumise mõjust tervisele, spordiliitude eestvedamisel kõigis Eesti uuringute kokkuvõtteid ja ekspertteadmisi, maakondades ja pakkusid liikumisrõõmu nii liikumissoovitusi nädalavahetuseks ning lii- lastele kui ka täiskasvanutele. kuma kutsuvaid aktsioone ja mänge. 24 Liikumisaasta korraldajad esinesid loengute Võrgustiku loomine ja ekspertsõnavõttudega koolides, ülikooli­ des, ettevõtetes ja avaliku sektori asutustes, LHKK keskendus liikumisaastal ka võrgus­ väärikate ülikoolides ja spordiüritustel. tiku loomisele, et jagada valdkonna koge­ musi, otsida uusi lähenemisviise ning luua Samuti anti välja kaks ajakirja „Liikumine soodne pinnas järgmiste aastate tegevus­ ja Sport“ numbrit. Ajakirjas avaldati spor­ teks. Korraldati neli koostööseminari, kus di, liikumise ja tervisega seotud teemasid osalesid maakonna spordiliitude juhid, ko­ puudutavaid teaduslik-metoodilisi materjale halike omavalitsuste spordivaldkonna eest­ ja artikleid, mis olid suunatud nii liikumis­ vedajad, partnerorganisatsioonide esindajad harrastusest huvitatutele kui ka profes­ ja liikumis­ ürituste korraldajad. Novembris sionaalsetele sportlastele, treeneritele ja liikumis­ harrastuse aastakonverentsil „Kää­ liikumis­harrastuse edendajatele. riku Kärajad“ keskenduti liikumispöörde elluviimise tahkudele haridus-, sotsiaal- ja Euroopa Spordinädalal Eestis toimuvate kultuuriministeeriumi tegevusvaldkonnas. liikumis­ sündmuste ja -võimaluste tutvus­ LHKK initsiatiivil alustati ka kohtumistega, tamiseks ning osalejate kaasamiseks viidi kus liikumisharrastuse vajaduste ja võima­ septembris läbi üleriigilise teavituskampaa­ lustega tegeleti maakonna tasemel. Nii toi­ nia, mis hõlmas erinevaid meediakanaleid ja musid liikumisharrastuse seminarid Pärnu­ reklaamipindu. maal, Saaremaal, Lääne- ja Ida-Virumaal. Pea poolte (44%) Eesti elanikeni jõudmine mistahes projektiga on tähelepanuväärne saavutus. Arvestades seda, et liikumis­aasta peamine eesmärk oli pöörata tähelepanu kehalise aktiivsuse olulisusele ja sellega seonduvatele ühiskonna valupunktidele, võib aasta kahtlemata lugeda kordaläinuks. Kogu valdkond eesotsas LHKK-ga mõistab aga, et üheaastase projekti abil ei ole võima­ LIIKUMISE, SPORDI JA TERVISE TEADUSAJAKIRI lik liikumispööret ellu viia. Küll aga on oluline Liikumine sellega alustada ja läbi erinevate ürituste, NR 25/2023 &SPORT uute traditsioonide algatamise ning võrgus­ tiku võimestamise, on liikumisaasta ka seda LIIKUMISE, SPORDI JA TERVISE TEADUSAJAKIRI OLÜMPIAMÄNGUDE ALGUS – LEGEND VÕI FAKT? eesmärki täitnud. Liikumine NR 26/2023 Pärast liikumisaasta lõppu jätkab Liikumis­ &SPORT KÕIGE ENAM harrastuse liikumis­ kompetentsikeskus tööd harrastuse valdkonna üleriigilise FÜÜSILIST KOORMUST ANNAB arendamise ja koordineerimisega, panusta­ ARGITEGEVUS KULTUURIMINISTER des valdkonnas tegutsevate organisatsioo­ HEIDY PURGA Liikumisõpetus SPORDIST JA LIIKUMISEST nide koostöö arendamisse, teaduspõhiste arendus- ja sekkumisprogrammide algata­ MIS SEE tähistab ajastu muutust KEHALINE KIRJAOSKUS misse ja toetamisse ning maailma parimate VEEL ON? Mida kujutab endast Eesti spordi arbitraaž? praktikate kogumisse ja tutvustamisse. Tee­ me igast aastast liikumisaasta! Eneli Eesti sai uue Jefimova on vette loodud olüpiamedalisti 25 2.2. LIIKUMISAKTIIVSUSE EDENDAMISE TEGEVUSKAVA 2023. aasta jooksul valmis tegevuskava, mis Statistika­ ameti andmetel on 2022. aasta keskendub kehalise aktiivsuse tõstmisele seisuga meestel sünnihetkest alates terve­ elukaareüleselt – tegevused puudutavad na elada vaid 57,9 ja naistel 60,6 aastat. Ees­ igas vanuses Eesti elanikke, alates lastest ti meeste ja naiste keskmist eluiga arvesse kuni vanemaealisteni. Lisaks ministeeriumi­ võttes tähendab see, et keskmine eestlane dele on andnud sellesse kavasse olulise si­ veedab ligi 20 aastat elust mõne tervise­ sendi esindajad Liikumisharrastuse kompe­ probleemiga silmitsi seistes. tentsikeskusest, Tervise Arengu Instituudist (edaspidi TAI), Tervisekassast, ülikoolidest Üheks olulisemaks tervist mõjutavaks tegu­ ja teistest õppeasutustest, kohalikest oma­ riks on kehaline aktiivsus. Kehalise aktiivsu­ valitsustest ning mujalt. Tegevuskavasse se olulisus ja selle positiivne tervisemõju on koondati erinevaid valdkondi puudutavad selge - vähene liikumine suurendab oluliselt pilootprojektid, kampaaniad ja uuringud, riski haigestuda südame- ja veresoon­konna aga ka näiteks potent­siaalsed õigusruumiga haigustesse, mis on Eesti kõige levi­ num seotud muudatused. surma­põhjus. Oluline seos on ka kehalise aktiivsuse ja vaimse tervise vahel. 2022. Eesti inimesed kannatavad endiselt suu­ aastal läbiviidud liikumisuuring6 kinnitas, et re osa oma elust tervisemurede tõttu. mitteaktiivsed inimesed on rohkem endasse­ Sünnihetkel oodatav eluiga vs sünnihetkel tervena elada jäänud aastad 81,2 81,3 81,5 81,8 81,9 82,3 82,4 82,8 82,8 81,4 82,3 80 73,1 73,2 73,9 74,4 74,4 72,8 73,6 71,4 71,7 72,3 72,6 59 59,5 60,6 57,1 58,7 57,6 58 60 57 56,7 56,1 55,6 57,9 54,2 54,5 54,1 55,5 54,9 53 53,7 53,1 53,6 52,8 40 Mehe oodatav eluiga Naise oodatav eluiga 20 Mehe tervena elatud aastad alates sünnihetkest Naise tervena elatud aastad alates sünnihetkest 0 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 6 https://kul.ee/uuringud#item-2 26 tõmbunud ja vähem rõõmsameelsed. Maa­ le. Hea näide valdkondadeülesest koostööst ilma Terviseorganisatsiooni (edaspidi WHO) on ERRi ekraanile jõudnud „Maailma kõige üleilmses tegevuskavas, mille eesmärk on tervem rahvas“, mis tõi vaatajateni teadus­ vähendada ebapiisavat liikumist 2030. aas­ põhise ülevaate sellest, kuidas tervislikke taks 15%, on välja toodud, et vaid ühekordse­ eluviise juurutada. te tegevustega märkimisväärset positiivset muutust ei saavuta. Seega on oluline just Kultuuriministeerium viis 2023. aastal läbi valdkondadeülene tegutsemine - liikumise koolispordiga seotud uuringu7, mis kaardis­ olulisuse ning oma rolli ja vastutuse tead­ tas õpilaste osalemist erinevatel koolispordi­ vustamine eri poliitikate kujundamisel. võistlustel. Uuringutulemused näitasid, et kuigi õpilastele meeldib võistlustel osaleda, Eesti spordipoliitika alusdokumendi „Spordi­ võtavad nendest enamasti osa need, kes poliitika põhialused aastani 2030“ järgi liigub juba mõnes muus võistlussüsteemis te­ ja spordib aastaks 2030 valdav osa ehk vä­ gutsevad. Seega oleks mitteaktiivsete õpi­ hemalt kaks kolmandikku elanikest. Selleks laste liikuma innustamiseks vaja võistluste et kiiremini eesmärgini jõuda, pandi 2022. asemel keskenduda rohkem sellistele tege­ aasta sügisel alus valdkondadeülesele vustele, mis neid paremini kaasavad - näi­ koostööle liikumisaktiivsuse edendamisel. teks loodusmatkadele, tervisepäevadele ja Vastavalt kultuuri-, sotsiaal- ning haridus- ja muudele algatustele, mille põhieesmärk on teadusministri kokkuleppele asus liikumis­ võistlusmomendi asemel liikumisharjumus­ aktiivsuse edendamise tegevuskava koosta­ te toetamine. Lõppenud aastal viidi jätkuvalt mist juhtima Kultuuriministeerium. ellu ka ligipääsetavuse rakkerühma soovi­ tusi, mille abil luuakse paremad tingimused 2023. aastal alustati mitmete tegevustega, puuetega inimestele spordis ja liikumis­ mis aitavad tõsta teadlikkust liikumise kasu­ harrastuses osalemiseks. likkusest ja püüelda seatud eesmärkide poo­ Õpilaste osalemine erinevatel koolispordivõistlustel Õpilased, kes osalesid nii EKSL võistlustel kui mõnes muus võistlussüsteemis 603 (25,4%) 126 (5%) Õpilased, kes osalesid 1649 (69,3%) ainult EKSL võistlustel Õpilased, kes ei osalenud EKSL võistlustel 7 https://kul.ee/uuringud#item-1 27  Heategevuslik teatejooks. Foto: Oleg Hartsenko TAI analüüsis Eesti kooliõpilaste tervise­ aiaõpetajate koolituskursust laste toidutead­ käitumisega seotud uuringu ja Eesti õpilaste likkuse ning söömis- ja liikumisharjumuste kasvuga seotud uuringu andmeid, mh eri­ kujundamisest, milles osalesid töötajad 68 nevate liikumisviiside, liikumisega seotud koolieelsest lasteasutusest üle kogu Eesti. huviringides osalemise, aktiivse mängimise, Töötati välja ka toitumise ja liikumise teema­ aga ka ekraanide ees veedetud aja kohta sid käsitlev koolitus inimeseõpetuse õpeta­ vastavates vanusegruppides. Jätkus Eesti jatele ja katsetati seda. Ühtlasi tegeleb TAI oludele kohandatud sekkumise Seikluste terviseteadliku tööandja märgise statuudi Laegas8 (ingl k Toybox) katsetamine. Seik­ väljatöötamisega, mille eesmärk on suunata luste Laegas on teaduspõhine 3-7-aastaste tööandjaid terviseedendust pikemalt kavan­ laste tervislike toitumis- ja liikumisharju­ dama. muste kujundamisele suunatud sekkumine, milles keskendutakse neljale põhiteemale: Haridus- ja Teadusministeerium jätkas lii­ tervislik söömine, istumisaja vähendamine, kumisõpetuse ainekava arendamist ning janu korral vee joomine ja piisav liikumine. rakendamist, sh koolitusi jt arendustegevusi 2022/2023. õppeaastal katsetati sekkumist sisaldava rakenduskava loomist. Komplek­ 9 Võrumaa lasteaias, 2023/2024. õppeaas­ teeriti liikumisõpetuse ainekava töörühm ja tal lisandus 11 Lääne-Virumaa lasteaeda. detsembris valmis õpiväljundite saavutami­ seks vajalik sisu. Kvaliteetne liikumisõpetu­ Jätkus toitumis- ja liikumissoovituste uuen­ se tund on laste ja noorte liikumisharjumus­ damise protsess. Samuti viidi läbi neli laste­ te ja -hariduse kujundamiseks oluline. 8 https://www.tai.ee/et/uudised/seikluste-laegas-sopradega-liikumise-ja-maitsete-maailmas 28 Samas peab liikumine olema kogu kooli­ istuva eluviisiga seotud kulu riigile aastas päeva loomulik osa, mida toetavad tunni­ kokku ligi 4,7 miljardit eurot. Selleks et saada plaanide kavandamise põhimõtted: piisav ülevaade võimalikust kulust Eesti konteks­ aeg aktiivseteks vahetunnitegevusteks ja tis, alustati 2023. aastal Kultuuriministee­ õuevahetundideks ning liikumist võimal­ riumi, Sotsiaalministeeriumi ja TAI koostöös davate tegevuste toetamine ainetundides. madala kehalise aktiivsuse ja ülemäärase 2023. aastal valmis Tartu Ülikooli liikumis­ kehakaaluga seotud kulu-uuringut. Uuringu labori õuevahetundide uuring, mis näitas, lõpptulemused selguvad 2024. aasta keva­ et kõige aktiivsemad olid õpilased just nen­ del. Samuti alustatakse Kultuuriministeeriu­ des koolides, kus toimusid igapäevased mi eestvedamisel puuetega inimeste spor­ õuevahe­ tunnid. Samuti aitab igapäevane di-­ja liikumisharrastuse pilootuuringut, mille õuevahetund enne­ tada liikumisaktiivsu­ eesmärk on selgitada välja suurimad kitsas­ se järsku langust II kooli­astmes. Liikuma kohad ja arenguvajadused ning kuidas puue­ Kutsuva Kooli võrgustikku kuuluvate kooli­ tega inimeste liikumisaktiivsust edendada. de õpetajatele korraldati jätkuvalt koolitu­ si ainetundi­desse liikumise lisamiseks ja Liikumisaktiivsuse edendamise tegevus­ istumis­aja vähendamiseks, koolitati ka õpi­ kava koostamisega on astutud suur samm lastest mängujuhte ning toimusid mitmed edasi valdkondadeülese koostöö edenda­ võrgustikuülesed kogemus- ja koostööse­ mises. Lähiaastateks seatud eesmärgid ja minarid. 2023. aasta lõpuks oli Liikuma Kut­ kirjapandud tegevused ei ole aga kivisse suva Kooli võrgustikus 209 kooli. Haridus- ja raiutud – tegemist on praktilise dokumen­ Teadusministeeriumi koolide rahuloluküsit­ diga, mida täiendatakse pidevalt. Tegevus­ luse andmete põhjal hindavad Liikuma Kut­ kava paneb järgmiseks neljaks aastaks pai­ suvate Koolide õpilased oma liikumisvõi­ ka konkreetsed tegevused, et teha uus hüpe malusi koolis paremaks kui teiste koolide eestimaalaste liikumisaktiivsuse kasvatami­ õpilased. sel, kuid kindlasti ei lõppe liikumisaktiivsuse edendamisega seotud tegevused 2026. aas­ 2017. aastal Soomes läbiviidud uuringu põh­ taga. Koostööle on hoog sisse lükatud, kuid jal on ebapiisava kehalise aktiivsuse ja liigse pikk tee on veel minna. Foto: Liikuma Kutsuv Kool 29 3. SAAVUTUS­ SPORDI EDENDAMINE Eneli Jefimova ja treener Henry Hein Spordiaasta tähtede galal. Foto: Kauri Saul / EOK 30 2023. aastal jätkus Eesti Olümpiakomitee ja ettevalmistamiseks 7,7 miljonit eurot. loodud saavutusspordi projekti Team Esto­ Võrreldes 2022. aastaga tõusis toetus 0,5 nia9 kaudu saavutusspordi toetamine. Eri­ miljoni euro võrra. Kokku toetati 310 indi­ nevate taotlusvoorude ja toetusliikide kau­ viduaalala sportlast ja 39 sportmängude du eraldati sportlastele, nende treeneritele, koondist. taustajõududele tiitlivõistlustel osalemiseks 3.1. TULEVIK TOOB EESTISSE JÄTKUVALT TIPPTASEMEL SPORTI Viimastel aastatel on spordisõbrad saanud seotud taotlusvooru tingimused. On olnud nautida Eestimaal kõrgetasemelisi võist­ ka olukordi, kus suurvõistluse korraldus­ lusi mitmetel populaarsetel spordialadel, õigus saadi alles siis, kui taotlusvoor oli juba näiteks autoralli maailmameistrivõistluste lõppenud. sarja etappi Rally Estonia, võrkpalli Euroo­ pa meistri­võistluste finaalturniiri alagrupi­ Kõrgetasemeliste rahvusvaheliste võistlus­ turniire, tennise WTA 250 turniiri või laske­ te korraldusõiguse saamine on tavaliselt suusatamise maailmakarikasarja etappi. pikk protsess. Õiguse saamiseks on spordi­ Meie spordikorraldajad on näidanud, et organisatsioonid teinud aastaid sihikindlat suudavad korraldada maailma tipptase­ tööd ning korraldanud Eestis erineva sport­ mel sündmusi ning rahvusvahelised katus­ liku taseme ja erinevatele vanuse­rühmadele organisatsioonid on kõrgelt hinnanud eest­ suunatud võistlusi. Valitsuse otsus annab laste innovaatilisust ja professionaalsust. spordivõistluste korraldajatele kindlustunde suursündmuse korraldusõiguse taotlemi­ 2023. aastal tegi Vabariigi Valitsus märgilise seks pikemas perspektiivis, samuti muutub otsuse eraldada kõrgetasemeliste võistlus­ spordivõistluste toetamine süsteemsemaks. te, millel on suur potentsiaal turundada Ees­ Kultuuriministeerium alustas uue taotlus­ tit, korraldamiseks nelja aasta jooksul kokku vooru tingimuste väljatöötamisega 2023. 12 miljonit eurot. aasta novembris ning voor avati 2024. aasta 9. veebruaril10. Selline otsus oli vajalik mitmetel põhjustel. Kultuuriministeeriumil on alates 2018. aas­ Koos uue taotlusvooruga on 2024. aastaks tast rahvusvaheliste võistluste korraldamise riigieelarvesse kavandatud rahvusvaheliste toetamiseks kaks regulaarset taotlus­vooru, võistluste korraldamise toetamiseks kolme kuid üksikud suurvõistlused, mille potent­ taotlusvooru peale kokku üle 6 miljoni euro. siaal Eestit turundada on kõrge, alati nendes­ Kultuuriministeeriumi toetused rahvusvahe­ se voorudesse ei sobi. Põhjused on erinevad listele võistlustele on viimastel aastatel mär­ - näiteks ületab korraldamiseks vaja­lik riigi kimisväärselt suurenenud - kui 2017. aastal toetus taotlusvooru mahu või jääb võistluse­ toetati rahvusvahelisi spordisündmusi kok­ ga kaasnev otsene majanduslik mõju väik­ ku 340 000 euroga, siis viimasel kolmel aas­ semaks kui nõuavad majandusliku mõjuga tal vastavalt 6,1, 6,4 ja 5,5 miljoni euroga. 9 https://www.eok.ee/team-estonia 10 https://kul.ee/rahvusvaheliste-suurvoistluste-korraldamise-toetus 31  Taotlusvoor/ 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 võistlus Uus suurvõistluste 3 000 000 toetamise taotlusvoor Majandusliku mõjuga seotud 690 000 931 000 525 000 1 350 368 1 916 731 2 358 705 2 000 000 taotlusvoor Rahvusvaheliste võistluste 340 000 550 000 800 000 814 672 699 463 1 072 800 1 263 820 1 050 820 korraldamise taotlusvoor Rally Estonia 337 500 980 000 2 002 030 2 395 561 2 500 000 1 850 000 Võrkpalli EM 500 000 1 650 000 950 000 finaalturniirid Kultuuriministeeriumi rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetused aastatel 2017-2024 Rahvusvaheliste võistluste korraldamise sest maksujõulisem ja suurema kulutamis­ toetamine aitab kaasa mitmete riiklike ees­ valmidusega külastaja ning väliskülaliste märkide saavutamisele. Kodus võistlemise piiriuuringu andmetel on kultuuri- ja spordi­ eelisele ja spordiala populariseerimisele li­ sündmustel osalejate kulutused reisi kohta saks on rahvusvahelistel spordivõistlustel ostu- ja ärireisijate järel ühed suuremad. märkimisväärne majanduslik ja ühiskondlik mõju. Kultuuriministeeriumil on alates 2018. aas­ tast võistluste toetamiseks taotlusvoor, mis Rahvusvahelised spordisündmused anna­ on otseselt seotud sündmuse majandus­ vad turistidele põhjuse Eesti külastamiseks, liku mõjuga. 2023. aastal toetati meetmest nii esmakordselt kui ka mitmendat korda. kokku kümmet spordivõistlust kogumahus Väljaspool Tallinna toimuvate sündmuste 2,36 miljonit eurot. Need võistlused tõid külastajad satuvad piirkondadesse, kuhu Eesti Konjunktuuriinstituudi analüüside põh­ nad tavapäraselt reisida ei pruugi. Rahvusva­ jal riiki üle 25 miljoni euro välisraha, millelt heliste spordisündmuste külastajate kuluta­ laekus käibemaksu riigile vähemalt 3,4 mil­ tud rahal on positiivne mõju kohalikule ette­ jonit eurot. Seega laekus käibemaksu 1,47 võtlusele. Väljaspool Tallinna regulaarselt korda enam, kui oli riigi toetus sündmuste toimuvatel sündmustel on oluline osa regio­ korraldamiseks. Täpsem ülevaade toetatud naalpoliitika arendamisest. EAS ja KredExi projektidest ja nende mõjust on esitatud ühendasutuse uuringu kohaselt olid 2022. järgmises tabelis. Taotlusvoor on ennast õi­ aastal spordi- ja kultuurisündmustele saa­ gustanud ning Kultuuriministeerium jätkab bunud väliskülaliste kulutused Eestis kokku selle meetme rakendamist ka 2024. aastal. hinnanguliselt 106 miljonit eurot. Rahvus­ vahelisi spordivõistlusi külastab keskmi­ 32  Projekti nimi Välisraha Välisrahalt Arvesse võetud Toetuse Maksutulu kokku (miljonit käibemaks maksutulu summa välisrahalt eurot) riigile (eurot) (eurot) (eurot) ja eraldatud toetuse suhe 680 000 kuni 1 Ironman Tallinn 5 kuni 6,6 785 256 654 380 1,2 890 521 FEI noorhobuste 578 000 kuni 2 kestvusratsutamise 3,4 kuni 4,7 678 026 412 350 1,64 766 000 maailmameistrivõistlused 566 000 kuni 3 Tallinna maraton 4,1 kuni 5,5 655 066 420 000 1,56 744 000 265 000 kuni 4 Jalgpalli U17 EM 1,8 kuni 2,1 285 751 200 000 1,43 305 000 225 000 kuni 5 Vehklemise U17 ja U20 EM 1,8 kuni 2,4 260 245 200 000 1,3 295 000 207 000 kuni 6 Tallink Floorball 1,3 kuni 1,8 243 456 111 400 2,19 280 000 TALLINN OPEN - K. Palusalu 166 000 kuni 7 1,3 kuni 1,7 193 564 89 250 2,17 Noorte Maadlusvõistlus 221 000 Euroopa meistrivõistlused 142 000 kuni 8 1,1 kuni 1,3 162 170 125 000 1,3 õhkrelvadest laskmises 182 000 Taekwondo Euroopa Meistrivõistlused 119 000 kuni 9 0,9 kuni 1,1 138 813 96 980 1,43 (juunioride ja olümpia 158 000 kaalukategooriates U18) 51 000 kuni 10 Tartu maraton 0,4 kuni 0,5 59 215 49 345 1,20 69 000 3 088 000 21,7 kuni KOKKU kuni 3 461 562 2 358 705 1,47 28,5 4 027 000 Spordivõistluste majanduslik mõju Lisaks otsesele majanduslikule mõjule, teleülekanded ja sotsiaalmeedia postitused mida on võimalik erinevate metoodikate jõuavad sageli miljonite, kohati isegi sada­ põhjal arvutada, on rahvusvahelistel võist­ de miljonite, inimesteni ning Eesti nähtavus lustel oluline roll ka Eesti tutvustamisel ja maailmas suureneb. Hetkel on suursünd­ turundamisel maailmas. Võistlustest tehtud muste telepildi ja meediakajastuste raha­ 33 lise väärtuse mõõtmise metoodikad veel miseks. See loetelu ei ole ammendav ning arenguetapis, kuid loodetavasti on tulevikus posi­tiivseid mõjusid on kindlasti veel. võimalik teaduslikult tõestatud metoodikate abil saada täpsem ülevaade kümnete mil­ Kokkuvõttes ei ole rahvusvahelised spordi­ jonite inimesteni jõudnud teleülekande ja võistlused eraldiseisev kitsale sihtrühma­ meediakajastuse rahalisest väärtusest. le mõeldud nähtus, vaid need mõjutavad posi­ tiivselt mitmeid teisigi valdkondi ning Lisaks eelpool nimetatud mõjudele tõuseb on investeering inimeste majanduslikku ja tänu rahvusvahelistele võistlustele noorte sotsiaalsesse heaolusse. Hea on tõdeda, motivatsioon treenimiseks ja tippsportla­ et Vabariigi Valitsus on märganud rahvus­ seks saamiseks, taristu arendamine loob vaheliste spordivõistluste tähtsust ja laie­ kohalikele elanikele paremaid vaba aja veet­ mat mõju ühiskonnale ning leidnud keeruli­ mise tingimusi, soodustab erineva taustaga ses majanduslikus olukorras lisavahendeid inimeste lõimumist ja tõuseb spordiorga­ rahvusvaheliste suurvõistluste toetamiseks. nisatsioonide võimekus spordiala arenda­ 3.2. DOPINGU KASUTAMISE JA LEVIKU UURING Kultuuriministeeriumi tellimusel valmis oktoobris läbi anonüümse küsitluse. Uuringu 2023. aasta lõpus uuring11, mis kaardistas sihtrühmaks oli Eesti tippsportlased ja nen­ tippsportlaste, treenerite ja tugipersonali de tugipersonal, st Eesti koondislased, koon­ kokkupuuted keelatud ainete ja meetoditega disekandidaadid, U-18 koondise liikmed ja ning sellega seotud teadmised ja hoiakud. kandidaadid, pallimängude meistri­ liigade Tulemused näitasid, et laialdast dopingu­ võistkondade liikmed ning kõigi eeltoodud kasutamist Eestis eelduste kohaselt ei toi­ sportlaste treenerid, juhendajad jt tugiperso­ mu, kuid antidopingu alase koolitusega nali liikmed. Kokku oli valim hinnanguliselt peaks järjepidevalt jätkama. 4000 inimest, kellest küsitlusele vastas 1101 (774 sportlast ja 327 tugi­personaliliiget). Eestis tehakse aastas keskmiselt 350-400 dopingukontrolli testi ning koolitatakse anti­ dopingu alal kuni 2000 inimest. Eesti anti­ dopingu süsteem vastab spordis dopingu Uuringus osalejad Juhendaja kasutamise vastase rahvusvahelise konvent­ Treener siooni, Euroopa Nõukogu dopingu­ vastase 32 konventsiooni ning maailma dopingu­ Tugipersonal 226 vastase koodeksi sätestatud nõuetele. Kuid 69 siiani puudus teadmine spordivaldkonna ini­ meste endi arvamustest ning suhtumisest dopingusse ja selle kasutamisesse. Uuringu käigus käsitleti nii dopinguga seo­ 613 484 tud teadmisi, hoiakuid, norme kui ka käitu­ mist. Eesti Uuringukeskus viis 2023. aasta 774 11 https://kul.ee/uuringud#item-1 Sportlane 34 Teadmised Tulemusena selgus, et sihtrühmast pidas Muret tekitab ka see, et vaid veidi üle kol­ end dopingu ehk keelatud ainete ja meeto­ mandiku sihtrühmast kontrollib alati toidu­ dite olemusega väga hästi või küllaltki hästi lisandeid või ravimeid, mida nad ise tarvita­ kursis olevaks 83% vastajatest, väga heaks vad või soovitavad tarvitada oma sportlasel. või küllaltki heaks hindas enda teadmisi do­ Sportlane vastutab alati ja viimasena selle pinguvastastest reeglitest 73% vastanutest. eest, mida ta tarvitab. Mõlemal juhul oli dopinguvastase koolituse läbinud isikute usk oma teadmistesse võr­ Siiski on hea meel tõdeda, et dopingu­ reldes koolituse mitteläbinutega oluliselt tarvitamist ei peeta suures osas õigustatuks kõrgem. Kuid dopinguvastase koolituse olid ning selle eest karistamist toetavad praktili­ läbinud vaid ligi pooled vastanud - 47% sport­ selt kõik vastanud. Mõistvamalt suhtutakse lastest ning 55% tugipersonalist. Kui arves­ dopinguainete kasutamisse juhul, kui see tada sihtrühma kõrget sportlikku taset ning toimub ravi eesmärgil, kuid vastava eriots­ seda, et nii rahvusvahelised alaliidud kui ka tarbelise loata või kui aine või meetod ei ole Maailma Dopinguvastane Agentuur (WADA) sportlase tervisele ohtlik. Samas keelatud toonitavad koolituse olulisust ja toovad väl­ aine või meetodi, mis on sellisel juhul täiesti ja, et sportlane peaks olema enne koolitatud lubatud, kasutamisse eriotstarbelise loaga kui testitud, siis tundub, et järgnevatel aas­ suhtub tolerantselt 70% vastajatest. Kuid ka tatel tuleb koolitustele veelgi rohkem tähele­ siin tasub ilmselt otsida põhjuseid vähesest panu pöörata. Seda eriti eesti keelt mitte koolitatusest. emakeelena rääkiva sihtrühma hulgas, kelle seas oli koolitatuid vähem. Kui hästi olete kursis sellega, mis on doping? Kui hästi olete kursis dopingu vastaste reeglitega? Väga hästi Küllaltki hästi 65 Mitte eriti hästi 57 Üldse ei ole kursis Ei oska öelda 24 15 18 1 1 16 2 1 Kas olete läbinud antidopingu alase koolituse? Kas kontrollite, kas ravim/toidulisand on spordis lubatud? Jah, viimase 2 a jooksul Sportlane Tugipersonal Jah, viimase 4 a jooksul Jah, üle 4 a tagasi Ei Jah, alati 38 38 Jah, alati Sportlane Jah, juhul, kui 28 14 13 45 Jah, mõnikord 31 51 ma pole selles veendunud Tugipersonal Ei, usaldan oma treenerit/ 31 11 Ei 35 8 4 53 tugiisikut, kes seda pakub 35 Dopingu levik ja sellega seotud Kuivõrd nõustute, et Täiesti nõus keelatud ainete ja hoiakud meetodite kasutamine Pigem nõus on... Pigem ei ole nõus Uuringu sihtrühm hindas, et keelatud ainete Üldse ei ole nõus ja meetodite kasutamine on pigem levinum Ei oska öelda välismaal, kas siis mõnel teisel spordialal levinud, sest käib spordi juurde (70%) või harrastusspordis (60%). Eestis 1 9 30 51 8 peetakse dopingut enam levinuks harrastus­ spordis (48%) ja mõnel muul spordialal Eestis minu spordialal levinud (39%), kuid vastajad leidsid, et nende oma spordiala on pigem puhas - 9% leidis, et do­ 2 7 38 39 15 pingu kasutamine nende spordialal on Ees­ Eestis mõnel muul spordialal levinud tis levinud ja 28% vastanutest arvas, et do­ ping on nende spordialal levinud välismaal. 3 36 28 6 24 välismaal minu spordialal levinud Ligi pooled vastajatest möönsid, et doping on levinud, kuna pettuste esinemine spordis 7 21 34 17 21 on paratamatu ning kümnendiku hinnangul levinud, sest spordis on paratamatult alati pettusi käib see spordi juurde. 8 39 26 14 13 Väga suur osa vastajatest peab dopingut Eesti harrastuspordis (jõusaalid jm) levinud ohtlikuks nii Eesti tipp- kui ka harrastus­ spordi mainele. 83% sihtrühmast leiab, 10 38 20 6 26 et doping on pigem ohtlik või väga ohtlik välismaal harrastuspordis (jõusaalid jm) levinud tippspordi jaoks, 78% leiab, et see on ohtlik spordi mainele üldiselt, 59% peab dopingut 21 39 10 3 26 ohtlikuks enda spordiala mainele ning 50% näeb dopingu kasutamist ohuna harrastus­ välismaal mõnel muul spordialal levinud spordile. Sellest lähtuvalt on veidi kummas­ 21 47 10 3 18 tav, et neile pakutud dopingust oleks vaid 58% vastanutest valmis kedagi teavitama. Tervelt 17% vastanutest ei teavitaks mingil Väga suur oht Kuivõrd suureks ohuks juhul ning 21% ei osanud seisukohta võtta. peate Eestis keelatud Pigem suur oht Ausa ja puhta spordi edendamine ning spor­ ainete ja meetodite Pigem väike oht di maine hoidmine on kogu spordivaldkonna kasutamist... Üldse ei ole oht ühine ülesanne ning valemängijate spordist Ei oska öelda väljajuurimine või sellele kaasaaitamine üldiselt harrastusspordi mainele võiks olla kõrgemalt hinnatud. Eriti arves­ tades seda, et alates 2020. aastast on vas­ 16 34 36 6 8 tavalt karistusseadustikule praktiliselt kõik oma spordiala mainele keelatud ainete ja meetoditega seotud tege­ vused, välja arvatud dopingu tarvitamine, 27 32 29 7 6 krimi­naalselt karistatavad. üldiselt spordi mainele 36 42 16 24 üldiselt tippspordi mainele 44 39 12 14 36 Positiivne on, et anonüümset küsitlust usal­ Spordialade võrdlusest hakkasid enim sil­ dati, sest 3% vastajatest julges tunnistada, et ma kulturismi ja fitnessi ning jõutõstmise ja neile on pakutud dopingut ning 1% vastanu­ tõstmise esindajad. Nende alade esindajate test julges üles tunnistada teadliku dopingu­ hulgas peetakse dopingu kasutamist kõi­ tarvitamise viimase nelja aasta jooksul. ge sagedamini teatud juhtudel õigustatuks; Mõnda Eesti sportlast, kellele on pakutud enim on saadud dopingupakkumisi, teatak­ dopingut, teab 16% sportlastest ja 23% tugi­ se oluliselt sagedamini sportlasi, kellele on personalist, sarnaste välismaal aset leidnud dopingut pakutud ja kes on dopingut kasu­ juhtumitega on kursis 12% sportlastest ja tanud. Samas on vastavad spordialaliidud 15% tugipersonalist. Mõnda teist sportlast, teinud tegelikult dopinguvastases võitluses kes on viimase nelja aasta jooksul teadlikult võimaluste piires väga head tööd. kasutanud keelatud ainet või meetodit oma sportliku soorituse parandamiseks, aga ei Kuhu edasi? ole seni reeglite rikkumisega vahele jäänud, teab kokku 7% sihtrühmast. Spordialaselt niivõrd tundliku teema uuri­ mise üheks eelduseks on uuringu läbi­viija Kokkupuuted dopinguga usaldus­ väärsus, mis toetab autentsete koge­muste ja arvamuste koondamist. Vii­ mast kinnitavad ka kogutud uuringuandmed, 1% sportlastest tunnistab mille tulemused ei ole üllatavad. ise teadlikult dopingu 1% kasutamist oma sportliku soorituse parandamiseks Kui sarnastes rahvusvahelistes uuringutes viimase nelja aasta jooksul on dopingutarvitamise üles tunnistanud 1-2% vastanutest, siis Eesti uuringu puhul oli 0,3% sportlastest tunnistab see osakaal 1%. Eesti Antidopingu ja Spordi­ ise teadlikult dopingu eetika Sihtasutus on testimiste raames 0,3% kasutamist oma sportliku tuvastanud dopingutarvitamise 0,4% juhtu­ soorituse parandamiseks dest, samas WADA testimisstatistika järgi rohkem kui neli aastat on positiivseid proove keskmiselt 0,65%. Sa­ tagasi muti näitas uuring, et senisest veelgi enam ja süsteemsemalt tuleb tegeleda koolituse­ 7% sportlastest ja tugi- ga, mis võib nõuda ka täiendavaid vahen­ personalist teab mõnda deid. Üks võimalus sihtrühmale koolituste sportlast, kes on viimase tagamiseks on siduda koolitus spordialade 7% nelja aasta jooksul teadli- kult dopingut kasutanud, võistluslitsentsidega. Tegeleda tuleb ka Ees­ aga ei ole senini reeglite ti spordivaldkonna valmidusega teavitada rikkumisega vahele jäänud dopinguga seotud juhtumitest, et kaitsta au­ sat sporti, spordi väärtusi ning kõige enam 5% sportlastest ja tugi- sportlaste tervist. personalist teab mõnda sportlast, kes on rohkem kui 5% neli aastat tagasi teadlikult dopingut kasutanud, aga ei ole senini reeglite rikkumisega vahele jäänud 37 4. PUUETEGA INIMESTE KATUSORGANI­ SATSIOONIDE TEGEVUSED Foto: Gertrud Alatare / EPK 38  Toetused erivajadusega inimeste spordiorganisatsioonidele 245 717 245 717 216 642 2018. aasta sügisel lepiti Vabariigi Valit­ EPK 205 000 12 suses kokku, et erivajadustega inimeste 230 000 EEO spordi­katusorganisatsioonid Eesti Paralüm­ piakomitee (edaspidi EPK) ja Eriolümpia Eesti Ühendus (edaspidi EEO) viiakse alates 180 000 2019. aastast Sotsiaalministeeriumi alluvu­ 905 220 905 220 sest Kultuuri­ministeeriumi alluvusse ning 822 927 40 331 suurendatakse nende toetusi kahel järgmi­ 695 889 683 000 sel aastal 600 000 euro võrra. 2024. aastaks 483 000 on kahe katus­organisatsiooni toetus tõus­ nud kokku 855 606 eurot võrreldes 2018. 255 000 aastaga. Muudatusi iseloomustab juures­ olev graafik: 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 4.1. ÜLEVAADE EESTI PARALÜMPIAKOMITEE TEGEVUSEST 2018. aastal vastuvõetud EPK arengukava maks ja tänaseks ollakse lisaks veel para- ja peaeesmärgiks oli olla tugev ja nähtav para­ puuetega inimeste sporti arendav ning para­ spordi organisatsioon Eestis ning tagada spordialast koolitustegevust, kaasamist, osalemine Tokyo 2020 ja Peking 2022 para­ kommunikatsiooni ja turundust korraldav olümpiamängudel. Arengukavas sõnastati spordiorganisatsioon. Räägitakse kaasa vajadus liikuda ülesehituselt Põhjamaade spordialase seadusandluse arendamisel mudeli suunas - kaasata oma liikmeteks ning ollakse kaasatud aruteludesse Eesti spordialaliidud ja klubid. Eesmärgiks on te­ spordipoliitika üle. geleda erinevate spordialadega, olenemata inimese puude liigist. EPK tegevus lähtub järjepidevast püüdest ühendada parasport Alates 2019. aastast on EPK tavaspordiga ning eesmärk on muuta EPK põhitegevused paraspordi vallas: puudepõhisest organisatsioonist spordiala­ põhiseks. EPK tegutseb areneva spordi­ katusorganisatsioonina ja eelnevatel aasta­ • ettevalmistuse tagamine ja kümnetel täielikult katmata tegevused on lähetamine paraolümpiamängudele ja võetud töösse. Rahvusvahelise Paralümpiakomitee tippvõistlustele; • võistlus- ja harrastusspordi ürituste Kui kuni 2018. aastani oli EPK sisuliselt vaid toetamine; Eesti delegatsiooni paraolümpiamängudele • puudega inimeste kaasamine ja lähetav organisatsioon, siis lisaraha toel on toetamine; organisatsioon muutunud järjest võimeka­ • rahvusvaheline koostöö; • avalikkuse teavitamine ja harimine; • treenerite ja õpetajate koolitamine; 12 EEO toetuse vähendamise põhjuseks 2021. aastal oli Eesti Vaimupuudega Inimeste Spordiliidu liikumine • spordipoliitika ja seadusandluse EPK alla kujundamine. 39 Tänasel päeval toimib koostöö mitmete 2020. aasta septembris kaasajastas EPK spordialaliitudega, keda loodetakse järgne­ oma põhikirja, mis viidi vastavusse Rahvus­ vatel aastatel näha astumas EPK liikmes­ vahelise Paralümpiakomitee (IPC) nõuete­ konda. Juba praegu on näha ühise töö tule­ ga. Seejuures tagati juhatuses sportlaste ja muslikkust rattasõidu, tennise, purjetamise puudeliikide esindajate hääl. EPK on aktiiv­ ja jääkeegli alal. Tihedam ja otsesem side selt kasutanud IPC poolt pakutavaid võima­ klubidega, kus parasportlased treenivad, lusi ning taotlenud projektitoetusi ja kaasa­ annab võimaluse arvestada paremini nende nud järjest enam sponsoreid. Aastast 2019 vajadustega ning toetada klubide tegevust on EPK viinud kommunikatsioonitöö uuele ja spordialade arendamist kohapeal. 2020. tasemele. aastal liideti oma kalenderplaan Sportose spordisündmuste keskkonnaga. EPK init­ Koostöös Tallinna Ülikooliga käivitati 2020. siatiivil lisati Sportose infosüsteemi puue­ aastal tulevaste kehalise kasvatuse õpetaja­ tega inimeste spordialad ja klassid. Võist­ te koolitus paraspordi alal. TLÜ õppekavas­ luste korraldajad saavad nüüd paraspordi se lisandusid kolmanda kursuse üliõpilaste­ võistluste dokumentatsiooni hallata ühes le mõeldud paraspordiga seotud praktilised kohas, seda jooksvalt täiendades või muu­ loengud kogu semestri vältel. 2023. aas­ tes. Eesmärk muutuda puudepõhisest orga­ tast lisandusid Tartu Ülikooli õppekavasse nisatsioonist spordialapõhiseks jõuab aina para­spordialased praktilised loengud keha­ lähemale. 2023. aastal ühines EPKga Eesti kultuuri teaduskonna III kursuse üliõpilaste­ Pimedate Spordiliit. Astutud on samme Ees­ le. Loengute ja praktiliste tundide eesmärk ti Invaspordi Liidu ühendamiseks EPKga hil­ on tutvustada tulevastele õpetajatele ja tree­ jemalt 2025. aastal. neritele paraspordi maailma seda ise järele proovides. Paraspordi praktiline tund TLÜs. Foto: EPK 40  Eesti jääkeeglikoondis Pekingi Paraolümpiamängudel 2022. Foto: EPK COVID-19 pandeemia ajal valmistati koos­ Viimase viie aasta jooksul on EPK korral­ töös TLÜ üliõpilastega ette IPC projekt üld­ danud ja osalenud paljudel parasporti pro­ hariduskoolidele, et anda õpetajatele koo­ pageerivatel ja tutvustavatel üritustel. Igal litundides kasutatavaid praktilisi materjale aastal viiakse läbi paraspordipäevi ja külas­ ning võimalus osaleda oma kooliga para­ tatakse üldhariduskoole, et tutvustada nii olümpialiikumist ja -väärtuseid tutvustaval kogu Eesti avalikkusele kui ka konkreetselt teekonnal eesmärgiga: ÕPI, KAASA, OSALE. puudega inimestele paraspordialasid nii Projekti materjale kasutatakse paraspordi­ praktiliselt kui ka loengute vormis. Pakutak­ alase teadlikkuse tõstmiseks kogu ühiskon­ se võimalust paraspordialasid proovida ja nas. Tajutav on noortega töötavate spetsia­ seeläbi sobivat harrastust leida. Paraspordi listide huvi paraspordi ja puudega inimeste tutvustamine üldhariduskoolides avardab liikumisharrastuse vastu, sest soovitakse noorte silmaringi ja arusaamist puuetega selgitada õpilastele võrdse kohtlemise tä­ inimeste spordist, näitab kaasamisvõima­ hendust ning seda, et iga inimene ühiskon­ lusi ja julgustab kutsuma puudega inimesi nas on väärtuslik ning ainulaadne. teistega koos sportima. Lisaks tõstab EPK paraspordi esile ka EOK korraldataval olüm­ Osalemine kehalise kasvatuse õpetajate piapäevadel. suve­seminaridel on õpetajaid, treenereid ja parasporti lähendanud. Spetsialistide kaa­ Aktiivselt tutvustati parasporti ja -sport­lasi samine praktilistesse tegevustesse on and­ liikumisaasta üritustel. EPK on kaasatud nud võimaluse näha liikumisharrastust puu­ ka spordi ligipääsetavuse parendamisse, et dega inimese vaatenurgast ning julgustanud puudega inimestel oleks võimalik nii spor­ ja innustanud leidma uusi lahendusi, mida ti harrastada kui ka spordiüritustel kaasa­ oma töös kasutada, kui grupiga liitub puude­ elajatena osaleda. EPK toetab puudega ini­ ga õpilane. mestele mõeldud harrastusspordiürituste 41 läbiviimist erinevatel spordialadel. Koostööd tab EPK tiitlivõistlustel osalemisel ka mitte-­ tehakse nii n-ö rahvaspordiürituste kui ka paraspordialade inimesi ehk teisi erivaja­ liikumisharrastusega seotud ürituste korral­ dustega spordiharrastajaid, näiteks Downi dajatega, et nõustada ja toetada puuetega sündroomiga ja kuulmispuudega sportlasi. inimeste kaasamist EPK üritustele. Igal aastal premeerib EPK tiitlivõistluste medali­võitjaid, selgitab välja ja premeerib COVID-19 pandeemia tõttu olid aas­ aasta parasportlasi ning toetab stipendiumi­ tad 2021-2022 töömahukad, sest vähem süsteemiga para- ja kurtide olümpia­ kui ühe aasta jooksul toimusid Tokyo mängude kandidaate nende ettevalmistus­ 2020 paraolümpiamängud, Pekingi 2022 tegevuses. taliparaolümpia­ mängud ning kurtide olümpia­mängud. 31.12.2023. aasta seisuga töötavad EPK sekretariaadis 6 inimest. Algsest 5 liikmest EPK seisab selle eest, et tipp-parasportlased on EPK liikmete arv tõusnud tänaseks 13 saaksid kaasatud Team Estoniasse ja et neil liikmeni – need on 7 spordiliitu ja 6 puuete­ oleksid võrdsed võimalused paraolümpia­ ga inimeste spordiga tegelevat spordiklubi. mängudeks ettevalmistustega seotud te­ Lähiajal on liitumas veel 2-3 spordiliitu. gevuses. Samuti soovib EPK, et treenerite palgatoetuse arvestamisel võetaks puude­ ga sportlaste treeninggruppi kuulumisel arvesse suuremat koefitsienti, sest puude­ ga sportlane vajab treenerite põhjalikumat lähenemist. Väiksemal määral toetab ja ai­ Eesti Paralümpiakomitee kontorikoosseis. Pildilt on puudu Kristo Ringas, nägemispuudeliste spordi juht. 42 4.2. ÜLEVAADE ERIOLÜMPIA EESTI ÜHENDUSE TEGEVUSEST Eriolümpia Eesti Ühendus (edaspidi EEO) on ülemaailmse organisatsiooni Special Eesmärgid: Olympics International (edaspidi SOI) liige ning järgib sellest tulenevalt oma tegevu­ ses globaalse eriolümpia põhimõtteid ja • treeningute järjepidevuse reeglistikku. Eriolümpia missioon on ühine propageerimine, kogu maailmas - pakkuda intellektipuudega • võistlus- ja liikumisvõimaluste loomine lastele ja täiskasvanutele aastaringset jõu­ võimalikult paljudele erinevatele kohast treening- ja võistlusvõimalust, mis sihtgruppidele, annab neile osalusrõõmu ja eduelamuse • tegevuste kvaliteedi tõus, ning arendab sotsiaalset suhtlemisoskust. • ühendava spordiga seotud tegevused, Eriolümpia kaudu avastavad sportlased en­ • treenerite koolitusprogrammide das uusi võimeid ning nende maailm on ava­ väljatöötamine, tud uutele kogemustele ja võimalustele. Ko­ • osalemine rahvusvahelistel võistlustel getakse hakkamasaamist ja tunnustust ning ja seminaridel. lõimumist ühiskonda spordi abil. EEO kuulub omakorda Special Olympics Europe/Eurasia (edaspidi SOEE) regiooni, alludes Euroopas asuvatele peakontoritele. EEO on oma programmi lisanud ka uued spordialad: räätsajooks, maanteerattasõit, EEO’sse kuulub 18 erinevat liikmesasutust, mäesuusatamine, tantsusport jm. Spordi­ 23 eraisikust liiget ja 31 koolidest toetaja­ ala arendamise eesmärgil toetas EEO oma liiget. EEO on Eesti Puuetega Inimeste Koja liikmetele räätsade muretsemist, sest Ees­ toetajaliige ja Eesti Olümpiakomitee liige. tis puudub vastavate räätsade maaletooja. EEO tegevustes osalevate sportlaste arv on Samuti telliti ühiselt bocce-pallid, sest sar­ aastate lõikes pisut erinev, kõikudes vahemi­ naselt eelmainitud spordialale pole ka selle kus 1300-1500, kuid korduvaid osaluskordi ala jaoks Eestis võimalik vahendeid hanki­ on alati üle 2000. da. Viimaste aastate jooksul on EEO teinud koostööd erinevate alaliitudega. Kõige pa­ remini on arenenud koostöö Eesti Jalgpalli EEO haldusalas oli aastatel 2019-2021 ka Liiduga. Koostööleping on sõlmitud ka Eesti Eesti Vaimupuuetega Inimeste Spordiliit Korvpalliliiduga. (EVPISL). Kuna EVPISL’i ja Eriolümpia kont­ septsioonid olid erinevad, siis leiti, et EVPISL sobib ka rahastuse poolest siiski pigem EPK Tegevustoetuse suurenemine on võimalda­ alluvusse, sest neil kahel on kokkupuute­ nud EEO’l mitmekesistada oluliselt oma te­ punkte oluliselt rohkem. gevusi ning pakkuda võistluste, ürituste ja treeningute korraldamisel paremat kvalitee­ ti. Rohkem on ka võimalusi lisaprojektidega Oma strateegias lähtub EEO SOI nõuetest. tegelemiseks. Osaletud on mitmes Eras­ Praegune strateegia on koostatud aastateks mus+­ projektis. 2020-2025. 2019. aastal algatati liikumisaktiivsuse suu­ rendamiseks kõnni- ja matkasari „Kõnnime koos!“ Samal aastal hakkas EEO andma väl­ ja digitaalset kuukirja. 2020. aastal töötas EEO oma sportlaste jaoks välja ja lasi trükki­ 43 da jõukohase treeningpäeviku, et suurenda­ 2022. aasta korraldas EEO Euroopa jalgpalli­ da selle kaudu iseseisvat liikumisharjumust turniiri Viljandis ja 2023. aastal Euroopa ja suunata inimesi regulaarselt liikuma. murdmaasuusatamise võistlused Otepääl. Samal aastal korraldas EEO lisaprojektide Nende aastate jooksul on EEO’l olnud või­ abil ka rahvusvahelise noorteliidrite semi­ malus toetada erinevate treeninggruppide nari. Eriolümpia noorteliidrite programmi on käima­lükkamist ning ta on toetanud rahvus­ arendatud just viimastel aastatel, sest on vaheliste võistluste ettevalmistamist ja nen­ olnud võimalik lähetada noori üleilmsetele del osalemist. EEO tunnustab organisatsioo­ noorte tippkohtumistele 2020. aastal Root­ ni tegevusse panustamisel silmapaistvat sis ja 2022. aastal Berliinis. tööd teinud inimesi kuld-, hõbe- ja pronks­ märgiga. Tavapäraseks on saanud sellised Juba üle seitsme aasta on EEO teinud koos­ treeninglaagrid, spordi- ja liikumislaagrid tööd Tartu Ülikooliga ja koolitanud ühiselt ning välisvõistluste ettevalmistuslaagrid, eripedagoogika osakonna tudengeid. Aas­ mida varem ei olnud võimalik korraldada. tal 2023 alustati ka sporditeaduste ja füsio­ Korraldatakse seminare oma treeneritele, teraapia instituudi üliõpilaste koolitamist. õpetajatele ja juhendajatele ning osaletakse Seoses erinevate projektidega on EEO teinud aktiivselt ka välisseminaridel ja -konverent­ koostööd ka Tartu Tervishoiu Kõrg­kooliga, sidel. alates 2019. aastast Terve Sportlase prog­ rammi läbiviimisel ja arendamisel. 2019. aastal toimunud Eriolümpia suvistel maailmamängudel Araabia Ühendemiraa­ EEO peab oluliseks oma tegevuse kajasta­ tides esindati Eestit kõigi aegade suurima mist sotsiaalmeedias. Koostöös ERR’iga delegatsiooniga - 40 sportlast ja kokku 59 valmis EEO sportlastest film „Nii vähe on delegatsiooniliiget. Koju naasti 29 medaliga. õnneks vaja“. See tutvustas EEO tegevust väga hästi. EEO patroon Hannes Hermaküla Kui maailm COVID-19 pandeemia tõttu lukku kajastab EEO tegemisi võimalusel teleekraa­ läks, tühistati kõik vabariiklikud võistlused, nilgi. kuid nende asemel korraldati mitu virtuaal­ set väljakutset. Isoleeritus aga mõjus EEO Viimastel aastatel on üha enam tõusnud sportlastele halvasti, sest nad ei olnud val­ tähele­ panu keskmesse sporditurvalisuse mis iseseisvateks treeninguteks. Intellekti­ teema, mis on jõudsalt väljendunud ka EEO puudega sportlane vajab juhendamist ja tegevustes. Prioriteet on teadlikkuse tõstmi­ suunamist ning tal puudub võimekus tree­ ne väljatöötatud materjalide abil ja koolitus­ ninguid iseseisvalt kavandada ja läbi viia. te korraldamine. Ettevaatusabinõuna kasu­ Probleemiks said ülekaalulisus ja toimetulek tatakse tegevustesse kaasatud inimestele vaimse olukorraga. taustakontrolli tegemist. Sportlaste valik Eriolümpia maailma­ Kui EEO rahastus oleks suurem, saaks pak­ mängudele erineb tavapärasest ja ka siin kuda intellektipuudega inimestele rohkem tuleb järgida SOI reeglistikku. Eriolümpia liikumis- ja treeningvõimalusi. Eesmärk on võistluste korraldamisel järgitakse ainulaad­ teha rohkem koostööd kohalike omavalitsus­ set süsteemi maailmas – see on divisio­ tega ja leida üles kooli lõpetanud sportlased, neerimine. Ideaalis eeldab selline süsteem kaasata rohkem tugikeskusi, töötada väl­ eelvõistlusi. Lisaks suusavõistlustele on ja Eriolümpia treenerite koolitus­ programm EEO saanud tänu suurenenud toetusele kor­ jpm. EEO toetab Tartu Maarja kooli, Tartu raldada nüüd kahepäevaseid võistluseid ka Maarja Tugikeskuse ja Tartu linna koos­ kergejõustikus ja saalihokis. töös loodavat Spordi ja Teraapia­maja. Tartu Maarja Kogukonnakeskuse loomine oleks 44 Eesti ühiskonna arengus suur samm, mis dament nende motoorse võimekuse jaoks. näitab, et ühiskonna kõigile gruppidele on EEO usub, et intellektipuudega inimeste loodud arenguks võrdsed võimalused. kaasamine sportlikesse tegevustesse on väga vajalik ka ühiskonna parema toimimise EEO pikaajaline kogemus toob selgelt välja, seisu­kohalt. Seeläbi on puudega inimesed et intellektipuudega inimestel on väga ras­ tervemad, sotsiaalsemad ja toimekamad ke sulanduda spordiklubide treeningutesse, ning väheneb muude riskide esinemise või­ samuti puuduvad klubitreeneritel vajalikud malus. oskused selliste inimeste treenimiseks. Intel­lektipuudega inimesed on väga erineva Võrreldes varasema ajaga, mil EEO oli Sot­ füüsilise võimekusega ning vajavad indivi­ siaalministeeriumi haldusalas, on nüüd duaalset lähenemist ja erinevaid võimalusi saadud palgata täiskohaga töötajad. Enne oma võimekuse arendamiseks. Keskkond, 2019. aastat tehti ära märkimisväärne töö milles neid treenitakse, peab olema tur­ pelgalt vabatahtlikkuse ja ennastsalgava valine nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Nagu entusiasmi najal. Tegevustoetus ei võimal­ Eriolümpia filosoofia välja toob, on sport danud palgata tasustatud töötajat. Alates intellektipuudega inimesele üheks oluliseks 2019. aastast on tööl kaks täiskohaga töö­ väljundiks, mille abil saab ta olla ühiskon­ tajat ja 2023. aastal lisandus poole kohaga nas tunnustatud, aga ka näidata laiemalt assistent. oma suutlikkust. Praegu on väga hästi näha, kuivõrd oluline on see kõigile vanusegruppi­ dele. EEO alustab tööd juba lasteaiaealiste erivajadustega lastega, et kindlustada vun­ Eriolümpia Eesti Ühenduse juhatus ja töötajad (jaanuar, 2024). Puudub üks juhatuse liige. 45 5. VAADE TULEVIKKU Foto: SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus 46 Valdav osa elanikest liigub ja spordib Tervise Arengu Instituudi, Tervisekassa, õppe­ asutuste, kohalike omavalitsuste ja 2023. aasta oli liikumisaasta. See on üks teiste partnerite koostöös 2023. aastal val­ paljudest sammudest Eestis liikumis­pöörde minud kümnest erinevast plokist koosnev läbiviimiseks, eestlaste liikumisharjumustes liikumisaktiivsuse tegevuskava on hetkel otsustava muudatuse tegemiseks ja regu­ ametnike tasandil töödokument. Selle te­ laarselt liikuvate inimeste osakaalu suuren­ gevuskavaga on astutud suur samm edasi damiseks ühiskonnas vähemalt kahe kol­ valdkondadeülese koostöö edendamises. mandikuni. Seda ei ole võimalik teha ühe Lähiaastateks seatud eesmärgid ja kirja­ aasta või ühekordse kampaaniaga. Sel põh­ pandud tegevused ei ole aga kivisse raiu­ jusel olid ka liikumisaastal tähelepanu kesk­ tud – tegemist on praktilise dokumendiga, punktis tegevused ja algatused, mis oleksid mis täieneb pidevalt, ka järgmistel aastatel. jätkusuutlikud ka järgnevaid aastaid silmas Näiteks Transpordiameti eestvedamisel on pidades. koostamisel rattastrateegia, millel võib olla tegevuskavaga ühiseid pidepunkte ja tege­ vusi. Selleks et jätkata liikumispöörde elluviimist ja koordineerida keskselt paremini spordi­ valdkonnas tegutsevate organisatsioonide Liikumisharrastuse edendamise seisukohalt tegevust, loodi 2022. aasta oktoobris Siht­ on oluline jätkata selliste projektidega nagu asutus Liikumisharrastuse kompetentsi­ Liikuma Kutsuv Kool ja Sport Koolis. 2023. keskus. Järgmistel aastatel on kompetentsi­ aasta sügisel tegutses Eestis kokku juba keskuse ülesanne koostööpartnerite jaoks 209 Liikuma Kutsuvat Kooli. Kui varasema­ toimiva koostööformaadi väljatöötamine ja tel aastatel toimus projekti rahastamine pro­ liikumisharrastuse valdkonnas tegutsevate jektipõhiselt Norra Finantsmehhanismi abil, organisatsioonide töö tõhustamine. Asutuse siis alates 2024. aastast rahastatakse seda visioon on jõuda aastaks 2035 nii kaugele, projekti Haridus- ja Teadus­ ministeeriumi et Eestist on saanud erinevate osaliste koos­ eelarvest. 2024. aastal on üheks oluliseks töö tulemusel Euroopa liikuvaim rahvas. keskpunktiks selliste liikuma kutsuvate lahen­duste otsimine ja katsetamine, mis toi­ mivad gümnaasiumiastmes. Samuti oli olulisel kohal üle-eestilise koos­ töövõrgustiku loomine, mille toel oleksid liikumisaasta algatused järjepidevad edas­ Projekti Sport Kooli katsetatakse käesoleval pidigi. Sel eesmärgil rakendas Kultuuriminis­ õppeaastal juba kolmandat aastat vähemalt teerium ellu ka muudatused strateegiliste ühes koolis igas maakonnas. Selle projekti partnerite valikul ja rahastamises liikumis­ laiendamine vajab lisavahendeid järgmiste harrastuse valdkonnas. Mida enam suuda­ aastate riigieelarvetest. Samuti tuleb erine­ me jõuda rohujuure tasandi ja kogukonda­ vate poolte abil leppida järgnevatel aastatel deni, seda edukamad oleme strateegiliste kokku, kuidas kujundada projektid Liikuma eesmärkide saavutamisel. Seetõttu on olu­ Kutsuv Kool ja Sport Koolis koos liikumis­ line, et maakondlikud spordiliidud oleksid õpetuse õppekavaga üheks arusaadavaks tulevikus tugevad ja järjest suutlikumad tervikuks nii koolidele, lastele kui ka laste­ partnerid nii piirkonna spordiklubidele, ko­ vanematele. halikele omavalitsustele kui ka erinevatele üleriigilistele liikumisharrastusega ja tervise­ Eesti elanikele kvaliteetsete ja ohutute ta­ edendusega seotud institutsioonidele. suta liikumisvõimaluste tagamiseks jätkab Kultuuriministeerium aastateks 2023-2026 Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministee­ koostatud regionaalsete tervisespordi­ riumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, keskuste programmi elluviimist. 2023. aasta Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse, riigieelarves oli tervisespordikeskuste juur­ 47 de olme- ja teenindushoonete rajamiseks eesmärk on luua üha rohkemates haridus­ ette nähtud ühekordselt 3 miljonit eurot. asutustes kindel meeskond, kes vastutab Taotlusvoor oli edukas ning sooviavaldusi terviseedenduse eest, rakendab ennetuse esitati rohkem kui oli jagatavaid vahendeid. teadusnõukogu poolt tõendatuse tasemel Projektiga jätkamine eeldab lisavahendite olevaks hinnatud programme ning juhindub olemasolu järgmistel aastatel. oma ennetus- ja edendustegevustes välja­ töötatud pikaajalisest plaanist. Sotsiaalministeerium on muutmas rahva­ tervishoiu seadust, millega uuendatakse Tartu Ülikooli Liikumislabor ja Tervise Aren­ lasteasutuste tervisekaitsenõuded. Tervise­ gu Instituut toetavad ühiselt värskeid maa­ kaitsenõuete uuendamisel kavatsetak­ konna haridusasutuste terviseedenduse se silmas pidada, et need edendaks laste spetsialiste, et aidata neil paremini mõtes­ tervist ja aitaks kaasa ohutule liikumisele tada liikumist ning leida koos viise, kuidas laste­asutuses. Lisaks tervisekaitsenõuetele jõustada koole piirkondlikult laste- ja noorte uuendatakse rahvatervishoiu seaduse eel­ liikumisaktiivsuse toetamisel. nõu ja selle rakendusaktidega ka toitlustust lasteasutustes. Samal ajal töötatakse välja 2024. aasta septembrist rakendub koolides toitumise ja liikumisega seotud rohelist raa­ uus liikumisõpetuse ainekava. Liikumis­ matut, mis seab raamid pikaajalise tervikliku õpetuse põhieesmärk on kujundada positiiv­ tõenduspõhise poliitika kujundamiseks. set hoiakut liikumise suhtes ning edendada liikumisharjumust ja oskust tegeleda tervis­ Tervise Arengu Instituut jätkab 2024. aastal liku liikumisega elukestvalt. Selleks on olu­ lasteaia- ja inimeseõpetuse õpetajatele suu­ line kujundada välja ennastjuhtiv inimene, natud koolituste läbiviimist ja liikumissoovi­ kellel tekiksid seosed koolis õpitu ja selle tuste uuendamist, aga ka Seikluste Laeka, kasutamis­võimaluste vahel vabal ajal. Üld­ 3-7-aastaste laste tervislike toitumis- ja lii­ hariduskoolides uuritakse liikumisõpetuse kumisharjumuste kujundamisele suunatud ainekava rakendamist, et hinnata uuendatud sekkumise, katsetamist ja mõjuanalüüsi. ainekava võimalusi ja piiranguid. Maakondade rahvatervishoiualase võimeku­ se arendamiseks ja toetamiseks alustatak­ Liikumisharrastuse valdkonnas ootab ellu­ se haridusasutuste tervisedendajate võrgus­ viimist veel üks spordi rahastamise reformi tiku moodustamist. Järgmise kolme aasta oluline osa, mis vähendab nii avaliku sektori Liikumisõpetajate suvekool LIISU 2023. 48 bürokraatiat kui ka spordiorganisatsioonide selgus, et täiend- ja tasemekoolituse vald­ töökoormust. See on Eesti Kultuurkapitali konnas on mitmeid võimalusi koolituste kehakultuuri ja spordi sihtkapitali ümber­ tõhustamiseks, innovaatiliste lahenduste kujundamine peamiselt liikumisharrastust rakendamiseks ja spordialade ülese koos­ toetavaks avaliku sektori kanaliks. Reformi töö soodustamiseks. Süsteemsema lähe­ elluviimiseks on vaja täiendavaid vahendeid nemise korral saaksid sarnased spordialad riigieelarvest. Selle tulemusel suureneksid korraldada ühiseid koolitusi ning seeläbi tõs­ oluliselt Eesti Kultuurkapitali võimalused ta koolituste kvaliteeti, aga ka hoida kokku toetada liikumisharrastust ja regionaalseid vahendeid. VÕTA-süsteemi efektiivsemaks projekte, sest praegu läheb sihtkapitali spor­ rakendamiseks saaks kaasata eksperte, kes di jaoks ette nähtud vahenditest 1,2 miljonit aitaksid süsteemi senisest paremini kasu­ eurot saavutusspordi edendamiseks. tada ka spordivaldkonnas. Üheks lahendu­ seks kutsesaamise protsessi inimeste jaoks Liikumine ja sport kui tugeva muga­ vamaks ja lihtsamaks muutmisel oleks keskse veebipõhise koolitusplatvormi organisatsiooniga tähtis loomine. majandusharu ning tööandja Alates 2015. aastast on olnud Kultuuri­ Treenerite roll ühiskonnas, kus kõneldakse ministeeriumi eesmärk treeneritele väärilise järjest enam füüsilisest ja vaimsest tervi­ tasu tagamine, mis ühtlasi motiveeriks neid sest, on väga oluline. Lisaks sellele, et nende kutsetaset omandama ja tõstma. Selleks ra­ tööst sõltub Eesti tulemuslikkus saavutus­ kendatud riikliku palgatoetuse süsteem on spordis, on treeneritel suurem mõju just olnud edukas ja tõhusalt töösuhteid korras­ laste ja noorte tervisekäitumisele ning hoia­ tav, kuid toetatavate treenerite järjepideva kute, väärtuste ja erinevate oskuste kujun­ kasvu tingimustes on meetme täiendav ra­ damisele. Mõju ulatust peegeldab asjaolu, hastus olnud ebapiisav. 2023. aastal kasvas et regulaarselt treenib rohkem kui pool kõi­ meetme maht 4,5 miljoni euro võrra. See gist lastest ja noortest. Pädevate treenerite võimaldas tõsta noortega tegelevate tree­ olemasolu ja nende süsteemne juurdekasv nerite töötasu alammäära 1020 eurolt 1400 ulatuslikus spordialade ja liikumisharras­ eurole ehk 37%. Siiski ei olnud võimalik kas­ tuse vormide valikus, aga ka tegutsevate vatada meetme mahtu 2024. aastal riigieel­ treenerite teadmiste ja oskuste elukestev arve piiratud võimaluste tõttu. Töö selles täiendamine, on peamised eeldused elanike, valdkonnas peab jätkuma ning Kultuurimi­ eelkõige laste ja noorte spordi- ja liikumis­ nisteeriumi prioriteet riigi eelarvestrateegia harrastuse kasvatamisel. läbi­rääkimistel on endiselt, et treenerite tasu jõuaks sarnaselt õpetajatele Eesti keskmise 31.12.2023. aasta seisuga oli Eestis 4200 palga tasemeni. kutsetunnistusega treenerit. Kui soovime tõsta regulaarselt liikumisega tegelevate ini­ Liikumine ja sport kui vaimsuse, meste osakaalu, on meil vaja järjest enam uusi treenereid. Inimese motiveerimiseks sidususe ja positiivsete langetama valikut treeneritöö kasuks tuleb väärtushinnangute kandja lähiaastatel koostöös Spordikoolituse- ja Teabe SA ning spordialaliitudega kaasajas­ 2024. aastal jätkab Kultuuriministeerium tada kutseandmise süsteemi ja põhimõtteid praegu kehtiva spordiseaduse muutmist. ning tagada treeneritele väärikas töötasu. Koostöös spordiorganisatsioonidega ana­ lüüsitakse vajadusi ja võimalusi muuta 2023. aastal analüüsis Kultuuriministeerium spordivõistluste korraldamise nõudeid, sest treeneritele kutse andmise ja uuendamise praegused spordivõistluste korraldamise süsteemi. Läbiviidud analüüsi tulemusel eeskirjad on vastu võetud 2006. aastal ning 49 viimase 15 aasta jooksul on spordivõistluste Eesti on rahvusvahelisel tasemel korraldamine nii Eestis kui ka maailmas olu­ tulemuslikult ja väärikalt esindatud liselt muutunud. Lisaks eeltoodule on teisigi teemasid, mida spordi­ seaduse muudatus­ Oluline osa tippspordist on Eesti Olümpia­ vajaduste väljaselgitamisel ühiselt arutada, komitee 2019. aastal käivitatud programm näiteks spordiklubidele (sarnaselt spordi­ Team Estonia. 2023. aastal tõusis riigi toe­ koolidega) tulumaksu­ tagastuse võimaluse tus sellele programmile 0,5 miljoni euro loomine või vabatahtliku spordikohtuniku võrra. Samas on tippspordi rahastamist hüvitise suuruse muutmine. mõjutanud viimasel kahel aastal negatiiv­ selt hasartmängumaksuseaduse muudatus, Sport on üks konkurentsitihedamaid vald­ mis lahutas tippspordi rahastamise hasart­ kondi maailmas. Spordi usaldusväärsuse mängumaksu laekumisest. Selle tulemusel ja ettearvamatuse säilitamiseks on järgmis­ jäi Eesti tippspordil kahe aasta (2022-2023) telgi aastatel vaja tegeleda tõhusalt selliste vältel saamata ligikaudu 4,6 miljonit eurot. probleemide ennetamisega, mis puuduta­ Võttes arvesse, et 2024. aastal on Kultuuri­ vad dopingu kasutamist, spordivõistlustega ministeeriumi tippsporti suunatav kogu­ mani­ puleerimist, väärkohtlemist või muid rahastus 7,7 miljonit eurot, siis kahe aasta spordieetikat ohustavaid tegevusi. Sellel jooksul saamata jäänud 4,6 miljonit eurot otstarbel on Eesti Olümpiakomitee loo­ on tippspordi kontekstis väga suur summa nud Eesti Antidopingu ja Spordieetika Siht­ ja pärsib oluliselt Eesti spordi arengut. Kui asutuse. Riigi ja spordivaldkonna koostöös lisada siia juurde fakt, et viimase kahe aas­ tuleb suurendada sihtasutuse võimekust ta jooksul on raha kaotanud oma väärtusest ja volitusi spordi aususe, usaldusväärsuse umbes 20%, siis ei ole Eesti tippspordil olnud ja ettearvamatuse tagamiseks (sealhulgas kerge hoida senist taset, veel vähem astuda spordi­eetika rikkumiste tuvastamiseks ja sammu edasi. sanktsioneerimiseks). Järgnevatel aastatel jätkatakse sportlastele ja teistele spordis te­ Avalikkus seevastu pole oma ootusi gutsevatele isikutele suunatud koolitusprog­ tippsportlaste suhtes sugugi samavõrra vä­ rammide ja juhendmaterjalide arendamist. hendanud, seega on tippsportlased suure 2024. aastal on plaanis ka spordiüleste pinge all, et täita ootusi üha tihedamas kon­ eetika­reeglite koostamine ja rakendamine. kurentsis ja vähemate vahenditega. Selleks et Eesti sportlased saaksid jätkuvalt võistel­ Väärtushinnangute puhul ei saa jätta tähele­ da ülemaailmses konkurentsis kõrgete koh­ panuta Ukraina sõda ja selle mõju. Eesti tade nimel ja pakkuda Eesti elanikele posi­ seisu­koht on selge ja kindel – agressor­riikide tiivset emotsiooni ja ühtekuuluvustunnet, Venemaa ja Valgevene sportlaste osalemine oleks vaja järgnevatel aastatel suurendada rahvusvahelisel spordiareenil ei ole eetiline. järk-järgult toetusi Team Estoniale. Paljud Eesti spordiorganisatsioonid ja inime­ sed on seisnud tänuväärselt nii siseriiklikult Eestis toimub igal aastal mitusada rahvus­ kui ka rahvusvaheliselt Venemaale sankt­ vahelist spordivõistlust. Kuna viimasel küm­ sioonide kehtestamise eest ning toetanud nendil on Eesti spordiorganisatsioonid näida­ Ukrainat ja Ukraina sportlasi. Kultuuriminis­ nud end väga heade korraldajatena, samuti teerium on sedalaadi spordivaldkonna alga­ on riik koos kohalike omavalitsustega raja­ tused kokku kogunud ning avaldanud need nud rahvusvaheliste kõrge sportliku taseme­ ministeeriumi kodulehel13. Jätkuvalt on oluli­ ga võistluste korraldamiseks vajaliku taristu ne toetada Ukrainat ja ukrainlasi nii sõnades ja Eesti sportlased on olnud rahvus­vaheliselt kui ka tegudes. 13 https://kul.ee/kuidas-toetame-ukrainat 50 edukad, saavad Eesti spordi­organisatsioonid tele vastavat taristut. Kui esmapilgul tundub, üha rohkem kõrge sportliku tasemega ja et mõnest suurest spordiobjektist saab kasu populaarsete spordialade rahvus­ vaheliste vaid väike sihtgrupp inimesi, siis tegelikult on võistluste korraldamis­ õigusi. Alates 2024. spordiobjektide rajamise mõju oluliselt laiem. aastast on Kultuuriministeeriumil kolm eri­ Ajalugu on korduvalt tõestanud, et medalid ja nevat meedet rahvusvaheliste võistluste kor­ suured spordi- ja kultuuri­sündmused ühenda­ raldamise toetamiseks, kogumahus rohkem vad Eesti ühiskonda, spordisangarite medalid kui 6 miljonit eurot. Rahvusvaheliste võist­ on justkui kõigi medalid. Seetõttu tuleb pa­ luste korraldamise toetamine aitab kaasa nustada spordiobjekti­desse, et ka tulevikus mitmete riiklike eesmärkide saavutamisele toimuks Eestis rahvusvahelisi suurvõistlusi ja nii spordi-, turismi-, majanduse- kui ka regio­ Eestist sirguks sporditähti. naalpoliitika valdkonnas. Seega on oluline jätkata rahvusvaheliste spordivõistluste kor­ Suured spordiobjektid võivad olla ka suurte raldamise toetamist. kultuuriürituste korraldamise paigad. Kuna sügis- ja talvekuudel ei ole võimalik Eestis Erinevalt riiklikult tähtsatest kultuuriobjek­ suuri vabaõhukontserte korraldada, lähevad tidest puudub praegu pikaajaline rahasta­ paljud suured üritused meist mööda naaber­ missüsteem riiklikult tähtsate spordiob­ riikidesse. Praeguse mahutavuse juures jektide rajamiseks ja renoveerimiseks. Kui ei võimalda kontserdisaalid tuua Eestisse näiteks 2021. aastal oli Kultuuriministee­ maailmatasemel staare. Ka olemasolevad riumi eel­ arves spordiobjektide investeerin­ suuremad spordihallid ei mahuta piisavalt guteks ette nähtud 17 miljonit eurot, siis inimesi või on nad ehitatud viisil, mis ei või­ 2024. aasta eelarves on selleks 2,6 miljonit. malda tänapäeva rahvusvahelistele artisti­ Enne Covid-­19 pandeemiat kaardistas Eesti dele sobiva kontserdipaiga ülesseadmist. Olümpia­komitee koos kohalike omavalitsus­ Suured spordiobjektid aitaksid sellist olu­ tega spordiobjektide ehitamise ja renoveeri­ korda vältida. mise vajadust ning riiklikult tähtsate spordi­ objektide rajamise maksumus on tänaste Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmus­ ehitushindade juures umbes 200 miljonit eu­ te korraldamise toetusmeede on tõestanud, rot. Riigikogu poolt seatud spordivaldkonna et selliste ürituste Eestisse toomine toob rii­ strateegiliste eesmärkide täitmiseks, st tuua gile rohkem raha kui riik nende korraldami­ Eestisse välisraha, elavdada seeläbi majan­ seks panustab. Kui 2023. aastal toetas riik dust ning vältida seda, et rahvast ühendavad antud meetme abil kümmet spordiüritust spordi- ja kultuurisündmused Eestist mööda kokku 2,4 miljoni euroga, siis maksutuluna lähevad, on vajalik sporditaristu arendamine tõi see riigile tagasi kuni 4 miljonit eurot. praegusest suuremas mahus. Näiteks ainuüksi korvpalli Euroopa meistri­ võistluste toimumisel Eestis külastaks Ees­ Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis tit FIBA (Rahvusvaheline Korvpalliliit) hin­ 2023-2027, punkt 8.2.5. on öeldud: „Tööta­ nangul u 50 000 välismaalast ja riigi saadav me välja riiklikult tähtsate spordiobjektide tulu oleks u 7 miljonit eurot. rahastamise põhimõtted, võttes arvesse regionaalset tasakaalustatust, ning otsime Seega on sporditaristusse panustamine in­ neile rahastust.“ Kultuuriministeeriumil on vesteering, mis lisaks otsesele majandus­ kavas esitada sporditaristu rahastamisega likule tulule toob kaudset tulu, mis avaldub seotud ettepanekud Vabariigi Valitsusele nii rahvatervise paranemises, Eesti paremas selle aasta esimeses pooles. nähtavuses maailmas kui ka rahva ühtsus­ tunde suurenemises, kui üheskoos hinge Suurvõistluste korraldamiseks vajavad kinni pidades järjekordse olümpiasangari spordi­organisatsioonid kaasaegsetele nõue­ medaliteekonnale kaasa elame. 51  Riigikantselei [email protected] 20.03.2024 nr 8-3/391-1 „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimise ülevaate esitamine Riigikogu võttis 18. veebruaril 2015 vastu strateegiadokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“), millega määrati kindlaks Eesti spordipoliitika visioon, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad. Strateegiadokumendi „Sport 2030“ punkti 9 kohaselt esitab Vabariigi Valitsus igal aastal Riigikogule ülevaate strateegia elluviimisest. Vabariigi Valitsuse seaduse § 62 järgi on sport Kultuuriministeeriumi valitsemisalas. Seepärast koostab aruande Kultuuriministeerium ja ülevaate Riigikogule teeb kultuuriminister. On kokku lepitud, et kultuuriminister annab „Sport 2030“ elluviimisest 2023. aastal ülevaate Riigikogule strateegia „Eesti 2035“ rakendamise kõne raames 16. aprillil 2024. „Sport 2030“ on valdkondadeülene dokument ning sellest lähtudes on ka „Sport 2030“ aruanne 2023. aasta kohta valminud koostöös teiste ministeeriumide ja paljude spordivaldkonna organisatsioonidega. Aruande põhiosas esitatakse ülevaade hetkeolukorrast, olulisematest arengutest ja tegevustest, mida riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu 2023. aastal. Aruande lisas on esitatud järjepidevad tegevused. Aruandes kajastatud tegevused ja andmed on esitatud 31. detsembri 2023 seisuga. Tulenevalt eeltoodust esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaate 2023. aasta kohta. Palume nimetatud punkt lisada Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2024 istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu 1 lehel 2. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaade 52 lehel 3. Ülevaate lisa 16 lehel Margus Klaan 628 2328 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 14.03.2024 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Toompea märts 2024 nr Päevakorrapunkt nr ... „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ 2023. aasta ülevaade 1. Kiita heaks kultuuriministri esitatud ülevaade Riigikogu 18.02.2015 otsusega vastu võetud „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisest 2023. aastal. 2. Kultuuriministril anda Riigikogule punktis 1 nimetatud ülevaade riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ oma vastutusvaldkonna ettekande raames. 3. Kultuuriministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud ülevaade ministeeriumi veebilehel. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär