EUROPEAN
COMMISSION
Strasbourg, 12.12.2023
COM(2023) 637 final
2023/0463 (COD)
Proposal for a
DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
establishing harmonised requirements in the internal market on transparency of interest
representation carried out on behalf of third countries and amending Directive (EU)
2019/1937
(Text with EEA relevance)
{SEC(2023) 637 final} - {SWD(2023) 660 final} - {SWD(2023) 663 final} -
{SWD(2023) 664 final}
EN EN
EXPLANATORY MEMORANDUM
1. CONTEXT OF THE PROPOSAL
• Reasons for and objectives of the proposal
This proposal aims to contribute to the proper functioning of the internal market for activities
conducted with the objective of influencing the development, formulation or implementation
of policy or legislation, or of public decision-making process, in the Union (“interest
representation activities”) carried out on behalf of third countries by laying down harmonised
rules for a high level of transparency of such activities when carried out in the internal market.
A high level of transparency in this field will also place citizens, public decision-makers and
other stakeholders in a better position to understand which third countries request the
provision of interest representation activities.
To the extent that it is normally provided against remuneration, interest representation,
including interest representation provided to third countries, constitutes a service within the
meaning of Article 57 of the Treaty on the Functioning of the European Union (‘TFEU’).
The provision of interest representation in the Union is a growing and increasingly cross-
border activity. Interest representation activities are regulated in different ways in the Member
States. Currently, 15 Member States1 have a transparency register on interest representation
activities, though not always at the national level. Those Member States that have a regulatory
framework provide for measures that differ in the following respects: the scope of the entities
and activities covered, including the relevant definitions of interest representation activities;
the thresholds for the size of entities or level of activities triggering transparency or
registration requirements; the requirements concerning record keeping; the data collected
from entities engaged in interest representation, including regarding their identity and the
identities of their clients; the existence, powers, structure and independence of supervisory
authorities; the nature of sanctions and the amounts of fines, where they exist; and the
frequency of updates to the registered information. 12 Member States do not regulate the
transparency of interest representation activities. The legislative framework is therefore highly
fragmented across the Union2.
This fragmentation causes obstacles in the internal market for interest representation
activities, including when carried out on behalf of third countries, which undermine the proper
functioning of the internal market. The divergences among Member States create an uneven
playing field and increase compliance costs for entities seeking to carry out cross-border
interest representation activities. The uneven playing field directs cross-border interest
representation activities away from more regulated Member States towards less regulated
ones. There is, in turn, a risk of forum shopping and regulatory arbitrage, that is, the
exploitation of differences in regulatory requirements, by entities seeking to evade regulation
in certain Member States.
Interest representation activities are increasingly used by third country governments alongside
formal diplomatic channels and processes to promote their policy objectives3. This situation is
recognised by Member States as presenting an opportunity for third-country actors to evade
transparency requirements and covertly influence decision-making and democratic processes
1
A comprehensive analysis of the legislative frameworks existing in Member States is provided in
Annex 6 of the Impact Assessment accompanying this proposal (SWD(2023) 663 final).
2
See accompanying Impact Assessment.
3
OECD (2021), Lobbying in the 21st Century: Transparency, Integrity and Access, OECD Publishing,
Paris, https://doi.org/10.1787/c6d8eff8-en, page 43.
EN 1 EN
in the Union. Some Member States are therefore considering developing new rules to address
foreign influence, including by imposing general obligations on entities receiving foreign
funding that would in practice apply to the provision of interest representation on behalf of
third countries. The fragmentation described is therefore likely to increase specifically in
relation to interest representation carried out on behalf of third countries. This would expose
entities carrying out interest representation to additional obstacles when providing interest
representation for third countries in the internal market.
When presented transparently, ideas from third countries can contribute positively to public
debate and are a welcome part of international engagement. However, when carried out
covertly, interest representation on behalf of third countries is prone to being used as a
channel for interference in Union democracies4. By shaping public opinion, this is in turn can
influence political choices to the detriment of the political life in the Member States and the
Union as a whole.
As noted by the Organisation for Economic Co-operation and Development (“OECD”),
“influence and lobbying by foreign interests can have a transformative impact on the political
life of a country, not only on domestic policies but also on its foreign policy, its election
system, economic interests and its ability to protect its national interests and national
security”5. Foreign governments can make use of public resources to carry out wide-ranging
and sustained influence campaigns. The risks involved in lobbying and influence activities by
foreign government are therefore higher than the risks posed by purely domestic activities6.
There is also a lack of information about interest representation carried out on behalf of third
countries in the internal market. Member States do not consistently collect or systematically
share information on such interest representation. This makes it difficult to identify and map
interest representation activities carried out on behalf of third countries in the Member States
and do so in a coordinated and efficient way across the Union. In addition, the lack of
transparency regarding the funding of certain interest representation activities does not allow
citizens and policymakers to identify sources of such funding. This lack of information is
another factor that could lead Member States to respond to this phenomenon in different
ways. There is a public interest in such information, both as an objective of the national
legislation regulating interest representation activities already mentioned, but also of
interested actors and citizens more generally seeking to understand how public decisions are
influenced.
This lack of information and the resulting obstruction of effective oversight not only acts to
the detriment of the functioning of the internal market but also of democracy in the Union, as
it impacts Union citizens’ trust in democratic processes and decision-makers’ and their ability
to exercise their rights and responsibilities. A recent Eurobarometer on Citizenship and
Democracy showed that about 8 in 10 Europeans consider that foreign interference in Union
democratic systems is a serious problem that should be addressed7. 84.5% of respondents to
the public consultation consider that lobbying or public relations activities remunerated by or
4
The term ‘foreign interference’ is used to differentiate influencing activities that are integral to
diplomatic relations from foreign interference, that is, activities that are carried out by, or on behalf of, a
foreign state-level actor, which are coercive, covert, deceptive, or corrupting and are contrary to the
sovereignty, values, and interests of the Union.
5
OECD (2021), Lobbying in the 21st Century: Transparency, Integrity and Access, OECD Publishing,
Paris, https://doi.org/10.1787/c6d8eff8-en, page 44.
6
OECD (2021), Lobbying in the 21st Century: Transparency, Integrity and Access, OECD Publishing,
Paris, https://doi.org/10.1787/c6d8eff8-en, page 45.
7
See Flash Eurobarometer 528 on Citizenship and Democracy.
EN 2 EN
controlled by third countries are associated with a high risk of covert foreign interference. The
European Parliament8 and the Council9 have underlined the importance of addressing the
threat to democracy posed by foreign interference. These concerns have intensified since
Russia’s war of aggression against Ukraine.
The main aim of this proposal, which complements existing measures at Union level, would
be to introduce common transparency and accountability standards in the internal
market for interest representation activities carried out on behalf of third countries. By
providing common transparency requirements for such activities, the initiative would improve
the functioning of the internal market of such activities, creating a level-playing field,
reducing compliance costs for entities that seek to carry out interest representation activities
on behalf of third countries across borders, and preventing regulatory arbitrage. A core
element of the proposal is the establishment of national registers for entities carrying out such
activities.
By providing for full harmonisation, the proposed Directive would provide for proportionate
harmonised transparency requirements and a comprehensive system of safeguards, including
effective judicial review, a harmonised sanction regime limited to administrative fines,
independent supervisory authorities, obligations to prevent stigmatisation, and in particular
the need to ensure that no adverse consequences arise from being subject to the transparency
rules. This will effectively prevent gold-plating and stigmatisation. Member States would,
within the framework of the harmonised rules, be prohibited from diverging from the rules by
laying down more extensive transparency requirements.
This intervention would also aim to enhance the integrity of, and public trust in, the Union’s
and Member States’ democratic institutions by ensuring the transparency of interest
representation activities carried out on behalf of third countries, and by improving the
knowledge of the magnitude, trends and actors behind such activities. Furthermore, a coherent
and proportionate Union approach focusing on transparency and democratic accountability to
address the challenges posed by interest representation on behalf of third country entities
could serve to set standards globally. In comparison, the current fragmented approach by
Member States is more likely to be damaging to the Union’s reputation, as it lacks a
consistent and coherent approach.
Action at Union level is needed to prevent the emergence of new obstacles and to ensure the
proper functioning of the internal market of interest representation activities carried out on
behalf of third countries. Without Union action, Member States will address the identified
risks to democracy unilaterally, risking undermining the internal market of interest
8
Since 2019, the European Parliament established two Special Committees INGE and INGE2 on foreign
interference in all democratic processes in the European Union, including disinformation, and the
strengthening of integrity, transparency and accountability in the European Parliament that adopted
resolutions in this area. See European Parliament resolution of 9 March 2022 on foreign interference in
all democratic processes in the European Union, including disinformation (2020/2268(INI)), European
Parliament resolution of 13 July 2023 on recommendations for reform of European Parliament’s rules
on transparency, integrity, accountability and anti-corruption (2023/2034(INI)), European Parliament
resolution of 1 June 2023 on foreign interference in all democratic processes in the European Union,
including disinformation (2022/2075(INI)).
9
Council Conclusions “Complementary efforts to enhance resilience and counter hybrid threats”, 10
December 2019, 14972/19; Council Conclusion “Global approach to Research and Innovation -
Europe's strategy for international cooperation in a changing world”, 28 September 2021, 12301/21;
Council Conclusions “on Foreign Information Manipulation and Interference (FIMI)”, 18 July 2022,
11173/22.
EN 3 EN
representation carried out on behalf of third countries. Approximation of the legislation of the
Member States is therefore the primary purpose of this initiative.
This proposal puts forward specific and targeted measures in a proportionate manner, seeking
to ensure that entities carrying out interest representation activities on behalf of third countries
in the internal market are able to do so in a harmonised, transparent and more predictable
legal environment, benefitting the entities involved, the decision-makers targeted, and
citizens. Strong safeguards prevent potential negative impacts on the entities concerned,
ensuring full respect for fundamental rights and democratic principles and values. The
proposal does not cover entities which receive financial support from other Member States, or
from third country entities for purposes unrelated to interest representation.
This approach differs radically from those observed in certain other jurisdictions
(characterised as ‘foreign agent’ laws)10. Such laws often include measures that unduly
restrict civic space by stigmatising, intimidating and curtailing the activities of certain civil
society organisations (CSOs), journalists or human rights defenders. The label of ‘foreign
agent’ under such laws frequently seeks to undermine both the financial stability and
credibility of the organisations targeted.
In contrast to such ‘foreign agent laws’, this proposal does not negatively label the activities
of specific entities, including CSOs, nor does it seek to limit civic space. Instead, it provides
for transparency and accountability requirements applicable to all entities carrying out interest
representation activities on behalf of third countries, regardless of their legal status.
Furthermore, the measures do not ban any type of activity or require transparency of foreign
funding that is unrelated to interest representation activities carried out on behalf of third
countries. Finally, the proposal includes safeguards aimed at ensuring a proportionate
transposition and enforcement and avoiding risks of stigmatisation.
• Consistency with existing policy provisions in the policy area
This proposal complements the proposal for a Regulation on the transparency and
targeting of political advertising11. The proposal on political advertising seeks to provide a
high level of transparency for political advertising services in the Union regardless of the
medium used, and to provide additional safeguards applicable to the targeting of political
advertising based on the processing of personal data.
This initiative has a different scope than the proposal on political advertising: it covers
interest representation activities carried out on behalf of a third country entity. This includes
interest representation activities consisting of the organisation of communication or
advertising campaigns, which could also be considered as political advertising. However,
interest representation mainly covers activities which are not also ‘political advertising’ (e.g.
10
The Union consistently condemns any undue limitation on fundamental freedoms and restrictions on
civic and political space in violation of international human rights law, including so-called ‘foreign
agent laws’. See, for example, ‘Russia: Declaration by the High Representative on behalf of the EU on
the 10th anniversary of the introduction of the Law on Foreign Agents’ available at:
https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2022/07/20/russia-declaration-by-the-high-
representative-on-behalf-of-the-eu-on-the-10th-anniversary-of-the-introduction-of-the-law-on-foreign-
agents/, ‘Georgia: Statement by the High Representative on the adoption of the Georgian “foreign
influence” law’ available at: https://www.eeas.europa.eu/eeas/georgia-statement-high-representative-
adoption-%E2%80%9Cforeign-influence%E2%80%9D-law_en, and ‘EU in BiH on recent
developments in the RS’ available at: https://www.eeas.europa.eu/delegations/bosnia-and-
herzegovina/eu-bih-recent-developments-rs_en?s=219
11
Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on the transparency and
targeting of political advertising (COM(2021) 731 final).
EN 4 EN
lobbying individuals directly). Also, the political advertising proposal would cover activities
within its scope regardless of whether they are provided on behalf of a third country.
Under the proposal on political advertising, transparency is ensured in particular by making
available to individuals certain information with each political advertisement. In addition,
political advertising publishers that are very large online platforms within the meaning of the
Digital Services Act12 would have to make the information contained in the transparency
notice available through the repositories of advertisements published pursuant to Article 39 of
the Digital Services Act. The current initiative complements this by providing public access to
complementary information in the national registers of the Member States related to the
providers of the interest representation activities, in particular a clear indication regarding the
third country on behalf of which the interest representation activity is carried out, the Member
States where the interest representation will be carried out, and the legislative proposals,
policies or initiatives targeted by the interest representation activity.
This proposal also complements the Digital Services Act, which requires providers of online
platforms to make available certain information about advertisements they present on their
online interfaces. In addition, the Digital Services Act requires providers of very large online
platforms or of very large online search engines that present advertisements on their online
interfaces to compile and make publicly available in a specific section of their online
interface, through a searchable and reliable tool, a repository containing information on the
advertisements. It also obliges such providers to assess and mitigate risks related to the
functioning, design or use of their service that have actual or foreseeable negative effects on a
series of societal risks including as regards civic discourse, electoral processes and public
security.
This initiative has a different scope than the Digital Services Act, as it covers interest
representation activities on behalf of third countries. Such activities can involve (e.g. as part
of the organisation of and advertising or communication campaign) placing advertisements on
the online interfaces of online platforms within the scope of the Digital Service Act. When
this is the case, the current initiative provides that the providers of online platform services
should be included by the entity carrying out interest representation activities in its
registration, and the relevant costs attributed to their services should be included in the
amount of remuneration declared by that entity. However, this initiative does in such
situations not regulate responsibilities of online intermediaries and does not impose
requirements directly on the providers of online platform themselves.
Furthermore, the proposal complements the proposal for a European Media Freedom Act13,
which aims to address fragmented national regulatory approaches related to media freedom
and pluralism and editorial independence to ensure the free provision of media services within
the internal market, while ensuring that Member States remain able to adapt media policy to
their national context, in line with their competences. That proposal also focuses on the
independence and stable funding of public service media as well as on the transparency of
media ownership and of the allocation of state advertising. Media service providers providing
news and current affairs content would be required by that proposal to make easily and
directly accessible to the recipients of their services their legal name and names of their direct,
12
Regulation (EU) 2022/2065 of the European Parliament and of the Council of 19 October 2022 on a
Single Market For Digital Services and amending Directive 2000/31/EU (Digital Services Act) (OJ L
277, 27.10.2022, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj).
13
Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council of 16 September 2022
establishing a common framework for media services in the internal market (European Media Freedom
Act) and amending Directive 2010/13/EU (COM(2022) 457 final).
EN 5 EN
indirect or beneficial owners, which could in principle also include third country
governments. In addition, media service providers would be obliged to take measures that
they deem appropriate with a view to guaranteeing the independence of individual editorial
decisions.
The Audiovisual Media Services Directive14 aims to create and ensure the proper
functioning of a single market for audiovisual media services, while contributing to the
promotion of cultural diversity and providing an adequate level of consumer and child
protection. It is rather unlikely that advertising campaigns carried out with the objective of
influencing the development, formulation, or implementation of policy or legislation, or
public decision-making processes, in the Union covered by this proposal would fall within the
scope of that Directive.
Where media service providers disseminate advertisements as a service for entities carrying
out interest representation activities on behalf of third countries, this proposal would provide
that such media service providers must be named in the registration of the entity, and the
relevant costs must be included in the amount of remuneration declared. However, this
proposal would in such situations not impose requirements on the providers themselves.
This proposal does not cover activities regulated by Regulation (EU, Euratom) 1141/2014 of
the European Parliament and of the Council15, which governs the statute and funding of
European political parties and European political foundations, including donations from a
public authority of a third country, or from an undertaking over which such a public authority
may exercise, directly or indirectly, a dominant influence.
Since 2020, the annual Rule of Law Reports16 monitor, under their anti-corruption pillar, the
regulation of interest representation and lobbying in all Member States within the framework
of existing European and international standards. Since 2022, the Commission has been
making recommendations to Member States in the context of the Rule of Law Reports,
including on aspects relevant to interest representation. For instance, in 2022, Denmark and
Slovakia were recommended to introduce rules on lobbying, while Romania was invited to
introduce rules on lobbying for Members of Parliament. Belgium was called upon to complete
a legislative reform on lobbying establishing a framework that includes a transparency
register and a legislative footprint and covers both members of Parliament and Government.
In the same year, Spain was recommended to continue efforts to table legislation on lobbying,
including the establishment of a mandatory public register of lobbyists17.
In 2023, the Commission noted in the context of the Rule of Law Reports that developments
in the area of lobbying continued, as some Member States had revised their lobbying
transparency rules in line with recommendations from 2022. For example, in Latvia, a new
lobbying law had been adopted, which provides for the creation of a lobbying register. In
Estonia, the authorities had continued efforts to effectively implement the guidelines on
14
Directive 2010/13/EU of the European Parliament and of the Council of 10 March 2010 on the
coordination of certain provisions laid down by law, regulation or administrative action in Member
States concerning the provision of audiovisual media services (Audiovisual Media Services Directive)
(OJ L 95, 15.4.2010, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2010/13/oj).
15
Regulation (EU, Euratom) No 1141/2014 of the European Parliament and of the Council of 22 October
2014 on the statute and funding of European political parties and European political foundations (OJ L
317, 4.11.2014, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/1141/oj).
16
https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-
rule-law/rule-law/rule-law-mechanism_en
17
In the 2022 Rule of Law Report, further recommendations on lobbying concerned DE, EE, IE, FR, HR,
IT, LV, LU, HU, NL and PL.
EN 6 EN
lobbying. Cyprus had adopted an implementing regulation on lobbying, which clarified the
procedure for declaring, recording, and publishing lobbying activities. In Lithuania, current
rules on lobbying gave positive results in terms of submitted declarations. The 2023 Rule of
Law Report also contained further recommendations to Member States related to lobbying
and interest representation where recommendations from 2022 had not been fully addressed
or new challenges had emerged18.
The proposed Directive on combating corruption19 seeks to protect democracy as well as
society from the impact of corruption and proposes updating the Union criminal legal
framework to include, beyond the offences of bribery and misappropriation, trading in
influence, abuse of functions, obstruction of justice, and enrichment from corruption. If left
unaddressed, covert influencing and a general lack of transparency in interest representation
could enable and breed corruption. Where such offences are committed to the benefit of a
third country, the proposed Directive provides that Member States should consider this an
aggravating circumstance. This proposal would complement the proposed Directive on
combating corruption as the transparency of interest representation activities on behalf of
third country entities is equally expected to make a positive contribution to the prevention and
detection of corruption.
• Consistency with other Union policies
Nurturing, protecting, and strengthening democracy in the Union is at the heart of the
Commission’s priorities as set out in the Political Guidelines issued by President von der
Leyen20. In 2020 under the headline ambition ‘A new push for European Democracy’, the
Commission presented the European Democracy Action Plan21, with the aim of protecting
and strengthening Union democracies by safeguarding the integrity of elections, promoting
free and fair elections, strengthening media freedom and pluralism, and countering
disinformation and foreign interference.
In the 2022 State of the Union address22, President von der Leyen announced a package of
measures to defend democracy from covert foreign influence. The package complements
actions already taken at Union level under the European Democracy Action Plan. Apart from
this initiative, the package includes specific measures on electoral matters ahead of the
elections to the European Parliament and measures to foster an enabling civic space and
promote inclusive and effective engagement by public authorities with civil society
organisations (CSOs) and citizens23. All these measures aim to bolster democratic resilience
from within.
18
Further recommendations related to lobbying concern DE, CZ, DK, DE, IE, ES, FR, HR, IT, LV, LU,
HU, NL, AT, PL, RO and SK.
19
Proposal for a Directive on combating corruption, replacing Council Framework Decision
2003/568/JHA and the Convention on the fight against corruption involving officials of the European
Communities or officials of Member States of the European Union and amending Directive (EU)
2017/1371 of the European Parliament and of the Council (COM(2023) 234 final).
20
https://commission.europa.eu/document/aa3bc4a8-50b7-425a-a81c-e7360e01a24d_en
21
https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/new-push-european-
democracy/european-democracy-action-plan_en
22
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/speech_22_5493
23
COM(2023) 630 final, C(2023) 8626 final and C(2023) 8627 final.
EN 7 EN
This initiative would amend the Whistleblower Directive24 to ensure that whistleblowers are
able to alert the supervisory authorities to be set up by Member States of actual or potential
infringements of the proposal’s requirements.
This initiative does not affect in any way the application of Union restrictive measures
adopted pursuant to Article 29 of the Treaty on European Union (‘TEU’) and Article 215
TFEU. These measures are an essential tool of the Union’s Common Foreign and Security
Policy through which the Union can intervene where necessary to prevent conflict or respond
to emerging or current crises in the international sphere, and to promote peace, democracy,
respect for the rule of law, human rights and international law. In particular, this proposal
does not affect the prohibition to make available, directly or indirectly, funds or economic
resources to or for the benefit of natural or legal persons, entities or bodies, or natural or legal
persons, entities or bodies associated with them which are listed in Union restrictive
measures.
This initiative will have a link to the proposal for a Directive on cross-border activities of
associations (ECBAs)25. While that proposal creates an additional legal form of non-profit
association and will facilitate their cross-border activities and grant them certain rights, this
legislative initiative will introduce common transparency and accountability standards for
interest representation activities seeking to influence the decision-making process in the
Union and carried out on behalf of third countries. In practice, ECBAs will have to comply
with the targeted transparency requirements under this proposal only if they carry out interest
representation activities on behalf of third country entities.
This initiative would not affect the prerogatives of the Commission to initiate and conduct
investigations into distortive foreign subsidies under the Foreign Subsidies Regulation26 or
to issue opinions under the Foreign Direct Investment Screening Regulation27.
Finally, some entities carrying out interest representation on behalf of third countries could
fall within the scope of the Corporate Sustainability Reporting Directive (CSRD)28. These
cases would be limited and restricted to the situation where the actions of a large company
would be attributed to a third country.
24
Directive (EU) 2019/1937 of the European Parliament and of the Council of 23 October 2019 on the
protection of persons who report breaches of Union law (OJ L 305, 26.11.2019, p. 17, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1937/oj).
25
Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on European cross-border
associations (COM(2023)516 final), which addresses the fragmentation of national rules for
associations and non-profit organisations across the Union and facilitate their activities across borders in
the internal market.
26
Regulation (EU) 2022/2560 of the European Parliament and of the Council of 14 December 2022 on
foreign subsidies distorting the internal market (OJ L 330, 23.12.2022, p. 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2560/oj), which aims to establish a harmonised framework to address
distortions of competition on the internal market caused, directly or indirectly, by foreign subsidies.
27
Regulation (EU) 2019/452 establishing a framework for the screening of foreign direct investments into
the Union (OJ L 79I, 21.3.2019, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/452/oj) provides an Union
framework for the screening of direct investments from third countries on the grounds of security or
public order.
28
Directive (EU) 2022/2464 of the European Parliament and of the Council of 14 December 2022
amending Regulation (EU) No 537/2014, Directive 2004/109/EC, Directive 2006/43/EC and Directive
2013/34/EU, as regards corporate sustainability reporting (OJ L 322, 16.12.2022, p. 15, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2464/oj). It applies to all Limited Liability Companies (LLC) which
are not SMEs as defined by the accounting directive, and all LLC companies listed on a regulated
market (including listed SMEs) but excluding micro-enterprises.
EN 8 EN
2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY
• Legal basis
The legal basis for the proposal is Article 114 TFEU, which provides for the adoption of
measures to ensure the establishment and functioning of the internal market. This provision
enables the adoption of measures for the approximation of the provisions laid down by law,
regulation or administrative action in the Member States which have as their object the
establishment and functioning of the internal market. It is the appropriate legal basis for an
intervention covering service providers in the internal market and addressing differences
between Member States’ provisions which obstruct the fundamental freedoms and have a
direct effect on the functioning of the internal market.
Differences in national laws exist and are increasing, given that some Member States have
legislated or intend to legislate on transparency requirements applicable to interest
representation. This situation creates regulatory fragmentation insofar as the rules addressing
transparency of entities carrying out interest representation in relation to third countries differ
as to the specific elements of transparency that they require (the information to be disclosed,
the frequency of their update) and their scope (the types of activities covered or exempted).
Such fragmentation poses obstacles to the cross-border provision of interest representation
and is likely to increase specifically with respect to the provision of such activities carried out
on behalf of third countries. The harmonised transparency measures aim at creating an even
playing field, reduce existing compliance costs and regulatory arbitrage as well as the
emergence of additional obstacles in the internal market for interest representation activities
carried out on behalf of third countries, resulting from inconsistent development of national
laws. Without action at Union level, this variety will be further aggravated with the adoption
of new initiatives in some Member States addressing, in particular, interest representation
carried out on behalf of third countries, whereas in other Member States the transparency of
interest representation services will remain unaddressed.
In line with its internal market objective, this proposal provides that entities would need to
register in the Member State of its main establishment, regardless of the Member State(s)
where it seeks to carry out its interest representation activities. In addition, the proposal
provides that in specific cases and in a proportionate manner, a supervisory authority would
be able to request information that could be shared with supervisory authorities of other
Member States.
In line with Article 2 TEU29, this initiative also aims to enhance the integrity of, and public
trust in, the Union and Member State democratic institutions by ensuring the transparency of
interest representation activities carried out on behalf of third countries, and by improving the
knowledge of the magnitude, trends and actors of interest representation activities carried out
on behalf of third countries. While the objective of ensuring transparency of activities
whereby third countries seek to influence public decision-making in the Union is an important
factor in the choices involved in the harmonisation measures contained in this proposal, the
proposal has as its main objective the improvement of the conditions for the functioning of the
internal market.
29
See judgement of 16 February 2022, Hungary v European Parliament and Council, Case C-156/21,
ECLI:EU:C:2022:97, where the Court ruled that the European Union must be able to defend its values
within the limits of its powers as laid down by the Treaties.
EN 9 EN
In view of the above, full harmonisation at Union level is necessary and Article 114 TFEU is
the relevant legal basis for this initiative30.
• Subsidiarity
According to the principle of subsidiarity (Article 5(3) TEU), action at Union level should be
taken only when the aims envisaged cannot be achieved sufficiently by Member States alone
and can therefore, by reason of the scale or effects, be better achieved by the Union.
As Member States’ rules affecting interest representation on behalf of third countries diverge
in their scope, content and effect, a patchy framework of national rules is appearing and risks
to increase, especially when it comes to interest representation activities carried out on behalf
of third countries. It undermines the internal market by creating an uneven playing field and
unnecessary costs for entities that seek to carry out cross-border interest representation
activities on behalf of third countries. It invites regulatory arbitrage to avoid transparency
measures which in turn impacts the citizens’ confidence and trust in the effectiveness of
regulation.
Only intervention at Union level can solve these problems, as regulation at national level
already results in the creation of obstacles to cross-border interest representation activities in
the internal market. In contrast, the effects of any action taken under national law would be
limited to a single Member State and risk being circumvented or be difficult to oversee in
relation to entities carrying out interest representation on behalf of third countries from other
Member States. Furthermore, some Member States are currently considering legislative
initiatives in the field of foreign influence that might not align with the proportionate and
targeted approach of this initiative and that might not provide with a comprehensive system of
safeguards. Only action at Union level can address this consistently across the internal market.
Introducing common and proportionate standards for transparency of interest representation
carried out on behalf of third countries at Union level is essential to ensure that such measures
are established consistently across all Member States with respect to all fundamental rights
and in particular subject to comprehensive safeguards including access to the courts.
Finally, interest representation activities carried out on behalf of third countries is a
transnational issue with cross-border implications that need to be addressed at Union level.
Influencing policy decisions and political processes in one Member State can have an impact
beyond that Member State’s borders, in another Member State or at the European level. The
absence of Union-level action may result in some Member States being less aware than others
about interest representation activities carried out on behalf of third countries. It seems
unlikely that Member States would converge on aligned standards on how to collect
comparable data on interest representation activities carried out on behalf of third countries,
or establish a systematic Union-wide cooperation mechanism to exchange information with
each other and the Commission.
• Proportionality
Regarding proportionality, the content and form of the proposed action does not exceed what
is necessary to achieve the goal of ensuring the proper functioning of the internal market.
The proposal builds on existing Union legislation and is proportionate and necessary to
achieve its objectives. The envisaged measures are limited to what is necessary to tackle the
current and expected fragmentation of the relevant regulatory framework.
30
See also judgment of 10 December 2002, British American Tobacco (Investments) and Imperial
Tobacco, C-491/01, ECLI:EU:C:2002:741, paragraph 75.
EN 10 EN
The proposal is limited to transparency requirements addressed only to entities that are
carrying out interest representation services on behalf of third countries. The proportionality
of the transparency obligations has been carefully considered and is reflected in the limited
requirements imposed (clearly limited information requirements, limited obligations in terms
of record keeping, etc.). The proposal does not aim to restrict the provision of interest
representation services, but rather to improve the functioning of the internal market and
facilitate their provision across borders by making them more transparent in a coherent
manner across the Union.
The proposal includes necessary safeguards aimed at ensuring a proportionate transposition
and enforcement and avoiding risks of stigmatisation. The proposal does not seek to prevent
third countries from promoting their views but aims to ensure that this is taking place in a
transparent and accountable manner. It does not impose requirements on entities merely
because they receive funding from abroad, but instead focuses on ensuring increased
transparency when they carry out interest representation activities on behalf of third countries
that seek to influence the development, formulation or implementation of policy or
legislation, or of public decision-making processes in the Union. For this reason, contributions
to the core funding of an organisation or similar financial support, for example provided under
a third country donor grant scheme to a non-profit organisation, should not be considered as
remuneration for an interest representation service where they are unrelated to an interest
representation activity, that is, where the entity would receive such funding regardless of
whether it carries out specific interest representation activities for the third country providing
such a funding.
In addition, the proposal includes a specific requirement that the information in Member
States’ national registers is presented in a neutral and factual manner and in such a way that it
does not lead to stigmatisation of registered entities. In particular, the information should not
be presented with or accompanied by statements or provisions that could create a climate of
distrust with regard to the registered entities or that are apt to deter natural or legal persons
from Member States or third countries from engaging with them or providing them with
financial support.
The powers of supervisory authorities to ask for information from entities within the scope of
the initiative are carefully framed to ensure that the concerned entities are not subject to
unnecessary or excessive requests. That framing is twofold: supervisory authorities may only
require limited information additional to what is included in the national register and only in
limited circumstances.
In order to ensure the proportionality of the sanctions, the proposal provides that supervisory
authorities may only impose sanctions limited to administrative fines and below a certain
ceiling based on the entity’s economic capacity for breaches of the proposed obligations.
Criminal sanctions are explicitly excluded. Member States are responsible for ensuring that it
is prohibited to participate in activities that circumvent the provisions of the Directive.
• Choice of the instrument
Article 114 TFEU grants the legislator the power to adopt regulations and directives.
A Directive providing for full harmonisation of the transparency requirements applicable to
entities carrying out interest representation on behalf of third countries conducted with the
objective of influencing the development, formulation or implementation of policy or
legislation, or public decision-making processes in the internal market, is appropriate.
By imposing the full harmonisation of the transparency and accountability requirements, the
initiative also prevents gold-plating. Member States would in particular, within the framework
EN 11 EN
of the harmonised rules, be prohibited from imposing more extensive transparency
requirements. Member States would maintain a limited discretion within the scope of the fully
harmonised measures, and as expressly framed by the legal initiative. For instance, Member
States would be free to provide for one or multiple national registers and supervisory
authorities in their territory (e.g. several authorities in charge of different parts of the
territory).
The competence of Member States to establish rules in full respect of Union law for the
aspects not covered by the harmonised rules is not affected, for example, to establish rules for
their public officials contacting entities carrying out interest representation activities on behalf
of third countries.
3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER
CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS
• Stakeholder consultations
This proposal is the result of extensive consultations with stakeholders, in which the
Commission applied the general principles and standards for consultation of interested parties.
A consultation strategy identified key relevant stakeholders. The Commission conducted a
first wave of broad consultations of stakeholders between October 2022 and May 2023. The
Commission conducted additional consultations with Member States authorities, commercial
entities and CSOs including on potential policy options in the course of August and
September 2023.
The Commission contracted an external specialised study to support the preparation of this
proposal31. As part of this supporting study, the contractor conducted a series of individual
consultations with key stakeholders.
A public consultation, accompanied by feedback on the Call for Evidence document 32, was
published on 16 February 2023 and ran until 14 April 2023. Feedback and contributions from
stakeholders provided in particular information to develop the problem definition and policy
options. The public consultation was promoted through a social media campaign as well as
through the Commission’s website.
The Commission conducted two Flash Eurobarometer surveys, on Democracy and on
Citizenship and Democracy respectively. The first one showed that over 1 in 5 Europeans
considers propaganda and false or misleading information from a non-democratic foreign
source and covert foreign interference in the policies and economy of their country, including
through financing of domestic actors, to be among the most serious threats to democracy 33.
The second one showed that about 8 in 10 Europeans agree that foreign interference in
European democratic systems is a serious problem that should be addressed34.
In addition, an Impact Assessment has been prepared presenting the rationale, analysis and
evidence available to address the topic at stake35. The Impact Assessment contains a detailed
presentation and analysis of the consultation strategy and its results.
31
The study will be made available under https://commission.europa.eu/strategy-and-
policy/policies/justice-and-fundamental-rights/eu-citizenship/democracy-and-electoral-rights/studies_en
32
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13744-Transparency-of-covert-
interference-by-third-countries_en.
33
Flash Eurobarometer 522 on Democracy.
34
Flash Eurobarometer 528 on Citizenship and Democracy.
35
See Accompanying Impact Assessment.
EN 12 EN
The Commission organised several focus group meetings with key stakeholders to gather
additional evidence and data on the specific problems addressed by the initiative, as well as
on the policy approach and its impact. Such focus groups meetings gathered stakeholders
engaged in public relations and lobbying such as representative organisations of relevant
sectors of the business community, lobbying, consultancy and public relations firms, CSOs
and legal professionals providing interest representation services. Focus groups also gathered
subject matter experts in relevant fields, such as academia, relevant national authorities,
including at local level, as well as international organisations and standard setting bodies.
Additional meetings, including at high-level, took place with CSOs and Member States.
The Commission also analysed positions and analytical papers and studies, received in the
context of the preparation on the proposal. Finally, it also conducted bilateral consultations
with stakeholders at their own initiative.
Overall, participants to focus groups expressed their support for an initiative addressing
common transparency rules for interest representation activities carried out on behalf of third
countries. They emphasised the challenges resulting from having to comply with different
systems and rules across Member States and were in favour of harmonised rules at Union
level.
In addition, the public consultation showed there was a general agreement amongst
stakeholders that Union action is needed to increase transparency regarding lobbying, public
relations activities and any other activity that, when carried out on behalf of third countries,
significantly impacted the democratic sphere.
In particular, the vast majority of respondents to the public consultation stated that lobbying
and public relations activities on behalf of third countries would trigger high risk that third
countries covertly interfere with the Union democratic space and public debate and enabled
corruption.
Union citizens are concerned about the impacts of foreign interference on Union democracies.
The vast majority of them asked for more transparency regarding interest representation
activities, and a coordinated response at Union level.
The Commission received 29 replies to the additional consultations with stakeholders carried
out during August and September 2023: 11 replies from CSOs, 15 replies from Member
States, and three replies from organisations representing the interest representation industry.
In their replies to the questionnaire, Member States broadly agreed that society has a
fundamental interest to be informed about interest representation activities carried out on
behalf of third countries. Five Member States specifically expressed the view that it is
necessary to put in place harmonised measures enhancing the transparency of interest
representation activities seeking to influence decision-making processes. Two Member States
highlighted that the legislative proposal should be designed with due regard for fundamental
rights. Seven Member States expressed that supervisory authorities should be permitted to ask
for specific information from registered entities, subject to safeguards.
In their replies to the questionnaire, nine CSOs expressed a view that the legislative
intervention should cover all types of interest representation activities and not be limited to
those carried out on behalf of third countries. Three CSOs expressed the need to provide a
clear definition of the notion of interest representation. Eight CSOs put an emphasis on the
issue of avoiding stigmatisation, explaining that registration should not lead to stigmatisation
but to normalisation of interest representation, as legitimacy of interest representation does
not depend on whose interest is being represented, but on the ethical standards that are applied
when carrying out interest representation activities. Three CSOs specifically referred to the
EN 13 EN
need to ensure safeguards required by the right to an effective remedy and to a fair trial. Four
CSOs called for exemptions from the requirement to register for smaller entities.
All industry representatives having replied to the questionnaire are in favour of registration
and transparency requirements to be harmonised at Union level. Two industry representatives
recommended the Commission to take into consideration all forms of interest representation
activities and not to harmonise only those performed on behalf of third countries. All industry
representatives agreed that no specific entity should benefit from exemptions for the scope of
transparency requirements, in order to avoid risks of circumvention.
• Collection and use of expertise
The Commission has relied on a wide array of expertise to prepare this proposal.
The evidence base is drawn from internal and external research, extensive consultation
activities, bilateral meetings with stakeholders, and was supported by an external study.
Relevant work in the European Parliament (including the Special Committee for foreign
interference in all democratic processes in the Union, including disinformation36) and the
Council37 constituted further input to the Commission analytical process.
In addition to the public consultation, the Commission has engaged in particular in several
focus group meetings with relevant stakeholders, with questions specifically tailored for each
category.
Guidance from international standard setting bodies, including the Council of Europe or the
Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD) were also taken into
account38. They notably recommended the legal regulation of lobbying activities in the
context of public decision-making, as well as transparency and integrity in lobbying and
foreign funding, while recalling the importance of respect for fundamental rights.
The study underpinning the initiative includes a literature review confirming the prevalence of
foreign interference in democratic processes, which is widespread and has increased over
time.
• Impact Assessment
In line with its “Better Regulation” policy, the Commission conducted an Impact Assessment
for this proposal39.
The Commission examined different policy options to achieve the general objectives of the
proposal. Three policy options of different degrees of regulatory intensity were assessed:
36
European Parliament resolution of 9 March 2022 on foreign interference in all democratic processes in
the European Union, including disinformation (2020/2268(INI)).
37
See, for example, Council Conclusions of 10 December 2019 on complementary efforts to enhance
resilience and counter hybrid threats (14972/19), Council Conclusions of 28 September 2021 on the
Global approach to Research and Innovation ‒ Europe’s strategy for international cooperation in a
changing world (12301/21), Council Conclusions of 18 July 2022 on Foreign Information Manipulation
and Interference (FIMI) (11429/22) and Council Conclusions 10 March 2023 on the application of the
EU Charter of Fundamental Rights; The role of the civic space in protecting and promoting fundamental
rights in the EU (7388/23).
38
Such as the OECD Principles for Transparency and Integrity in Lobbying, or the Council of Europe’s
Recommendation of the Committee of Ministers to member States on the legal regulation of lobbying
activities in the context of public decision making, CM/Rec(2017)2.
39
SWD(2023) 663 final.
EN 14 EN
The first option considered a non-legislative intervention. This policy option would have
consisted in recommending to Member States a set of measures to be applied to interest
representation activities carried out on behalf of third countries. Member States would have
been encouraged to provide for similar and proportionate transparency measures aimed at
facilitating accountability and oversight and addressing the challenges for democratic
processes associated with such activities. Appropriate monitoring of implementation of the
Recommendations would have been conducted. A report would have assessed the effects of
the Recommendation and considered other measures including possible future legislation.
This option was discarded because an intervention relying solely on non-legislative measures
would not have prevented the development of further obstacles in the functioning of the
internal market for interest representation activities carried out on behalf of third countries. In
addition, in the absence of registration applicable Union-wide, this option would have implied
higher compliance costs. This policy option would have also left very broad discretion at
national level to implement transparency requirements and in particular would not have
ensured the implementation of the safeguards provided by the retained option.
The second option considered and ultimately retained, is a targeted legislative intervention
focusing on the transparency of interest representation activities carried out on behalf of third
countries. Under this scenario, the legislative instrument would define the transparency and
accountability requirements applicable to entities carrying out interest representation activities
on behalf of third countries. It would require economic operators to keep limited records and
provide, in a harmonised manner, limited information to national registers established by
Member States on themselves, the activities they carry out, and on the third country entities
on whose behalf they act. This option includes safeguards aimed at ensuring a proportionate
transposition and enforcement and avoiding risks of stigmatisation.
The third option considered would have consisted of an extensive legislative intervention
including enhanced reporting requirements as well as the creation of a prior authorisation or
licencing system where Member States could refuse granting a licence on the ground of
public security concerns. Such a system would have created an obligation for entities that
carry out interest representation on behalf of third countries in the internal market to obtain a
licence in order to be able to provide such services for third countries. This was considered
likely to raise proportionality issues and could have led to negative impacts for business, in
particular for affected smaller economic actors and non-commercial organisations. This
option could have had a disproportionate impact on fundamental rights, in particular the
freedom of association and the freedom of expression. Additionally, prior authorisation or
licensing would have risked being detrimental to the geopolitical interests of the Union: it
would have created a risk of retaliatory measures from countries currently engaging in
influence activities in the Union if their activities are refused. Similarly, to the extent that this
option might have included disproportionate restrictions to the right to freedom of association,
the Union’s reputation could have also been negatively impacted.
The retained policy option appropriately addresses the regulatory gaps and differences
between Member States while ensuring full compliance with the principles of proportionality
and subsidiarity. This approach has also shown to be the most beneficial in terms of impacts.
First, economic impacts are expected to be very limited, with few compliance costs for the
required record keeping and registration requirements (aligned as much as feasible with
existing business process) and a limited number of concerned entities in the internal market,
estimated at between 712 and 1,068 according to different scenarios, as well as limited
enforcement costs for national administrations. The public registers to be established by
Member States would be supported by publicly accessible IT tools, in line with the 2030
Digital Compass Communication and the need to promote “digital by default” policymaking
EN 15 EN
in Union legislation. The costs incurred are expected to be offset by reducing and avoiding
fragmentation across the internal market.
Second, taking into account the tailored nature of the requirements and the important
safeguards embedded in the proposal, the social impacts of this proposal are expected to be
positive, as the initiative will enhance the transparency and accountability of relevant market
players and would improve knowledge about the magnitude, trends and actors of interest
representation activities carried out on behalf of third countries. It is also anticipated that the
initiative will strengthen public confidence and trust in decision-making and the nature of the
regulated services, thereby contributing to the achievement of Sustainable Development Goal
n°16 to “Promote peaceful and inclusive societies for sustainable development, access to
justice for all and build effective, accountable and inclusive institutions at all levels”.
Specific options on the scope of the intervention were discarded from the outset. Covering
only interest representation activities carried out on behalf of certain third countries was
discarded due to the operational difficulties in establishing and agreeing on the relevant
differentiating criteria, and the increased risk of stigmatisation for the entities carrying out
interest representation on behalf of those countries. Covering interest representation activities
seeking to influence decision-making in the Union carried out on behalf of any entity was
discarded as it would not be targeted enough in view of the pursued aim of the initiative
(transparency of covert influence by third country administrations), and would be
disproportionate.
Lastly, the initiative is expected to have no environmental impacts, and will therefore respect
the “do no significant harm” principle and is consistent with the climate neutrality objective,
its intermediate targets and the adaptation objectives as set out in the European Climate Law.
On 17 November 2023, the Regulatory Scrutiny Board issued a ‘positive opinion with
reservations’ on the draft Impact Assessment40. Its comments were focused on the narrative
underpinning the initiative as well as the presentation of the policy options and their impacts
(with an emphasis on the proposed governance structure and the Commission’s role in it). An
explanation as to how the comment were implemented are included in the Impact Assessment
accompanying this proposal.
• Fundamental rights
The measures are designed in full respect of fundamental rights and freedoms including
freedom of expression and information, the right to vote, the right to good administration and
the right to freedom to conduct business.
Fundamental rights and freedoms can be restricted only where it is justified by the pursuit of a
legitimate public interest under the condition that the restriction is proportionate to the
objective pursued. The guarantee of transparency, fairness, impartiality and democratic
accountability in the context of public decision-making and public administration, and the
prevention of undue covert interference in such decision-making and administration are
overriding reasons of public interest.
The proposal imposes limited restrictions to the following fundamental rights enshrined in the
Charter of Fundamental Rights of the European Union (hereafter, ‘the Charter’): the right to
private life (Article 7), the right to the protection of personal data (Article 8), the freedom of
association (Article 12), the freedom of the arts and sciences (Article 13), the freedom of
expression and information (Article 11) and the freedom to conduct a business (Article 16).
40
SEC(2023) 637.
EN 16 EN
While these rights are not absolute and limitations may be introduced, any restriction must
comply with the requirements set out in Article 52(1) of the Charter, including to be limited to
what is necessary and respect the principle of proportionality.
Right to private life and the right to the protection of personal data
The proposal imposes limited restrictions on the right to private life (guaranteed both under
Article 7 of the Charter and Article 8 of the European Convention on Human Rights
(‘ECHR’)) and the right to the protection of personal data (Article 8 of the Charter),
insofar as it requires that entities keep and provide certain information to the national
authorities and provides for the exchange of such information among competent national
authorities as well as public access to a part of that information.
As noted by the Court of Justice of the European Union, provisions imposing or allowing the
communication of personal data such as the name, place of residence, or financial resources
of natural persons to a public authority must be characterised as an interference in their
private life and therefore as a limitation on the right guaranteed in Article 7 of the Charter,
without prejudice to the potential justification of such provisions. The same is true for
provisions providing for the dissemination of such data to the public41. Furthermore, the Court
of Justice has considered that making personal data available to the public in a manner where
such data are accessible to a potentially unlimited number of persons constitutes a serious
interference with the fundamental rights enshrined in Articles 7 and 8 of the Charter42. At the
same time, as reiterated by the Court of Justice, the fundamental rights enshrined in Articles 7
and 8 of the Charter are not absolute rights, and must be considered in relation to their
function in society. These rights may be restricted if such restriction is provided by law, it
respects the essence of these rights and if it is strictly necessary and proportionate in relation
to the objective of general interest recognised by the European Union. In this regard, Article
8(2) of the Charter requires that personal data must be processed for specified purposes and
on the basis of consent or some other legitimate interest laid down by law43.
By providing for citizens’ access to information on entities active in the internal market
carrying out interest representation activities on behalf of third countries, as well as the third
country entities they represent, the proposal seeks to ensure that citizens, public officials and
stakeholders such as journalists and CSOs can exercise democratic scrutiny over public
administration and public decision-making to ensure that this is done fairly, impartially and
transparently, in particular by being able to obtain information about the entities that have
access to decision-makers, such as officials and elected representatives. Decision-makers also
have special interest in being able to obtain information about the entities which seek to
influence them. As voters, citizens are also important decision-makers in their own right, and
can also be the target for certain interest representation services.
The proposal aims to enhance the integrity of, and public trust in, the Union’s and Member
States’ democratic institutions by ensuring the transparency of interest representation
activities carried out on behalf of third countries, and by improving available information and
public awareness of the magnitude, trends and actors of interest representation activities
41
See, to that effect, judgments of 20 May 2003, Österreichischer Rundfunk and Others, C-465/00,
C-138/01 and C-139/01, EU:C:2003:294, paragraphs 73 to 75 and 87 to 89; of 9 November 2010,
Volker und Markus Schecke and Eifert, C-92/09 and C-93/09, EU:C:2010:662, paragraphs 56 to 58 and
64; and of 2 October 2018, Ministerio Fiscal, C-207/16, EU:C:2018:788, paragraphs 48 and 51).
42
Judgment of the Court of Justice of 22 November 2022, Luxembourg Business Registers, joined cases
C-37/20 and C-601/20, EU:C:2022:912, paragraphs 42 to 44.
43
Judgment of 22 November 2022, Luxembourg Business Registers, joined cases C-37/20 and C-601/2,
EU:C:2022:912, paragraphs 45-63 and the case-law cited.
EN 17 EN
carried out on behalf of third countries44. The Court of Justice has recognised that the
objective of increasing transparency is an overriding reason in the public interest45. The aim
pursued by this proposal therefore constitutes an objective of general interest that is capable
of justifying interferences with the fundamental rights enshrined in Articles 7 and 8 of the
Charter.
Public access to information on interest representation carried out on behalf of third countries
is appropriate for contributing to the attainment of the objective of general interest pursued,
since the public nature of that access and the increased transparency resulting therefrom
contribute to the creation of an environment of democratic scrutiny and accountability.
The proposal also ensures that the interference with the fundamental rights enshrined in
Articles 7 and 8 of the Charter resulting from public access to information on interest
representation carried out on behalf of third countries is proportionate and limited to what is
strictly necessary. Firstly, the set of data to be made available to the public is limited, clearly
and exhaustively defined and fully harmonised throughout the Union. In addition, the
personal data made publicly available is limited to the minimum required for citizens to be
informed about the entity carrying out interest representation and the activity carried out on
behalf of third countries. Information of relevance only to affected decisions makers and the
competent national authorities supervising and monitoring compliance with the proposal,
would not be made publicly available, to safeguard against the risks of abuse of the
information provided.
Secondly, as an additional safeguard to avoid disproportionate disadvantages in individual
cases, the principle that the public should have access to information on interest
representation carried out on behalf of third countries may be derogated from. The proposal
provides that registered entities may request that all or part of the information provided is not
made publicly available where there are overriding interests justifying withholding
publication.
In view of the above, it must be concluded that the limitations on the right to private life and
the right to the protection of personal data provided for by the proposal respect the essence of
those rights, genuinely meet a general interest recognised by the Union, and are proportionate
and limited to the minimum necessary.
Freedom of association
The fundamental right to freedom of association is guaranteed both under Article 12 of the
Charter and Article 11 of the ECHR to all associations, including CSOs, interest groups, trade
unions and political parties. Freedom of association constitutes one of the essential pillars of a
democratic and pluralistic society, in as much as it allows citizens to act collectively in fields
of mutual interest and to contribute to the proper functioning of public life46.
Associations must be able to pursue their activities and operate without unjustified
interference. The Court of Justice considered that legislation which renders significantly more
44
As stated by the Venice Commission, “lobbying activities fall (…) in between the political party
activities and ordinary NGO activities. (…) The public has a clear interest in knowing the lobbying
actors who have access to government decision making process for the purpose of influence, including
their financial sources whether domestic or foreign”. Venice Commission Report on Funding of
Associations CDL-AD(2019)002, paragraph 105.
45
See by analogy judgment of 18 June 2020, Commission v Hungary (Transparency of associations), C-
78/18, EU:C:2020:476, paragraph 79.
46
Judgment of 18 June 2020, Commission v Hungary (Transparency of associations), C-78/18,
EU:C:2020:476, paragraph 112.
EN 18 EN
difficult the action or operations of associations, whether by strengthening the requirements in
relation to their registration, by limiting their capacity to receive financial resources, by
imposing obligations of declaration and publications such as to create a negative image of
them or by exposing them to the threat of penalties, in particular of dissolution, is to be
classified as a limitation to the freedom of association47.
The Venice Commission of the Council of Europe considers that an outright ban on foreign
funding or requiring prior authorisation from the authorities to receive or use such funds, is
not justified48.
The proposal does not ban foreign funding or negatively label activities of CSOs, nor does it
create a system of licensing or preauthorisation, requiring CSOs or other associations to apply
at the Union-level for a licence to conduct interest representation activities on behalf of a third
country entity.
The proposal is limited to providing common transparency and accountability standards
regarding interest representation activities carried out on behalf of third country entities and
seeking to influence decision-making processes in the Union.
While imposing transparency obligations, which may be considered as having a limited
impact on the effective enjoyment of the right to freedom of association inasmuch as the
concerned organisations would have to comply with the registration and reporting obligations
and pay the related costs – the proposal does not affect the essence of that right.
The common transparency and accountability standards should strengthen democracy by
increasing trust in public decision-making processes and institutions by ensuring the
transparency of interest representation activities carried out on behalf of third countries, and
by improving the information available about and public awareness of the magnitude, trends
and actors of interest representation activities carried out on behalf of third countries. The
Court has recognised that the objective of increasing transparency is an overriding reason in
the public interest49. The Venice Commission of the Council of Europe has indicated that
“lobbying activities fall (…) in between the political party activities and ordinary NGO
activities. (…). The public has a clear interest in knowing the lobbying actors who have
access to government decision-making process for the purpose of influence, including their
financial sources whether domestic or foreign”50.
The proposal meets an objective of general interest, in the light of the principles of openness
and transparency, which must guide the democratic life of the Union in accordance with the
second paragraph of Article 1 and Article 10(3) TEU and in conformity with the democratic
values shared by the Union and its Member States pursuant to Article 2 TEU.
Specific safeguards
In addition, as to the proportionality of the limitation, the proposal is limited to what is
necessary to meet this objective, and specific safeguards have been introduced. It does not
apply indiscriminately to any entity receiving financial support from abroad. First, the
proposal focuses on specific interest representation activities carried out for third countries
and does not cover funding given by a third country entity (such as a structural grant,
47
Judgment of 18 June 2020, Commission v Hungary (Transparency of associations), C-78/18,
EU:C:2020:476, paragraph 114.
48
Venice Commission Report on Funding of Associations CDL-AD(2019)002, paragraph 147.
49
Judgment of 18 June 2020, Commission v Hungary (Transparency of associations), C-78/18,
EU:C:2020:476, paragraph 79.
50
Venice Commission Report on Funding of Associations CDL-AD(2019)002, paragraph 105.
EN 19 EN
donation, etc.) that is unrelated to such interest representation activities51. Second, it only
covers interest representation for specific third country actors: third country governments and
entities whose action can be attributed to them. By focusing on a specific type of activities
carried out on behalf of a specific type of actors, the proposal only targets activities that are
genuinely likely to have a significant influence on public life and public debate, the
imposition of transparency requirements on which can be justified by the overriding public
interest stated.
The proposal is carefully framed to avoid stigmatising CSOs or other non-profit associations.
It regulates a specific type of activity – interest representation carried out in the internal
market on behalf of third country governments – independent of the nature of the entity
carrying out that activity. The transparency requirements apply equally to any organisation.
In addition, the proposal contains strong safeguards to further limit the possibility of
stigmatisation. First, the national public registers would have to be presented in a neutral and
factual manner and in a way that does not lead to the stigmatisation of the entities included in
the national register. Second, Member States would need to ensure that when carrying out
their tasks, the national authorities ensure that no adverse consequence arises from the mere
fact that an entity is registered. Third, by imposing the full harmonisation of these
transparency requirements, the proposal prevents their gold-plating and ensures that registered
entities cannot be required to present themselves publicly on the basis of conditions which
would have the effect of stigmatising them52. Finally, registered entities would be able to
request that all or part of the information is not made publicly available where there are
overriding interests justifying the withholding of publication.
Further, the requirements are proportionate and limited to simple record keeping and
registration requirements. Member States would be required to transpose and supervise the
implementation of these requirements in a manner that is proportionate and does not
overburden concerned entities.
• In terms of record-keeping, the concerned entities would be required to keep, for a
limited period, information on the identity of the third country entity on whose behalf
the activity is carried out, a description of the purpose of the interest representation
activity, contracts and key exchanges with the third country entity to the extent that
they are essential to understand the nature and purpose of the interest representation
carried out as well as information or material constituting key components of the
interest representation activity.
• In terms of registration, the concerned entities would only be required to provide
limited information on themselves, the activities conducted, and the third country
entities they conduct the activities for. The registration would include an
approximation53 of the annual amounts received covering all the tasks carried out
51
An anti-circumvention clause is included in the proposal to avoid abuses (for example covert
remuneration for a representation service, the setting up of companies with a view to obfuscating links
to third country governments, or the artificial distribution of activities across multiple entities with a
view to falling short of the thresholds established by the Directive).
52
Upon registration, these entities would only be required to provide their registration number in their
contacts with public officials, not the wider public.
53
During the registration the precise amount would not be requested. Concerned entities would have to
indicate in which bracket (e.g.: EUR 25 000 to <50 000; or EUR 50 000 to <100 000) the annual
amount would fall. Information on the annual amounts declared would be made public using wider
brackets, corresponding to the level of detail necessary for the purpose of informing citizens, their
representatives and other interested parties.
EN 20 EN
with the objective of influencing the development, formulation or implementation of
the same proposal, policy or initiative. Only the information necessary for the
application and oversight of the Directive would need to be updated regularly. Other
information would only need to be updated annually.
• Apart from the cases where it is necessary to examine non-compliance with the
registration requirements, registered entities can only be requested to share their
records with the supervisory authority where, based on objective factors, they are
particularly likely to have a significant influence on public life and public debate.
Finally, the proposal contains a comprehensive system of safeguards. Supervision would be
entrusted to independent supervisory authorities with clearly established powers, whose
requests for further information would need to be motivated and subject to effective judicial
remedy. Sanctions would be designed in a way that would avoid a chilling effect on the
concerned entities and be subject to appropriate safeguards, including the right to effective
judicial review. They would be fully harmonised and limited to administrative fines under a
specific ceiling based on the entity’s economic capacity. The proposal would thus ensure that
CSOs and other non-profit associations would not be exposed to the threat of criminal
penalties or dissolution. Furthermore, sanctions would only be imposed following a prior
early warning, except when such infringement amounts to a violation of the prohibition of
circumvention.
It follows from the elements above that while the proposal could impose limited restrictions
on the freedom of association, these restrictions would follow the legitimate aim of improving
the transparency of interest representation activities carried out on behalf of third countries
entities and would be strictly limited to the measures that are necessary to meet that objective.
Freedom of the arts and sciences
The freedom of the arts and sciences is guaranteed under Article 13 of the Charter. It
protects freedom of scientific research, including academic freedom. It ensures the freedom of
academic staff and students to engage in research, teaching, learning and communication in
and with society without interference or fear of reprisal. Freedom of scientific research
encompasses the right to freely define research questions, choose and develop theories, gather
empirical material and employ academic research methods, to question accepted wisdom and
bring forward new ideas. It entails the right to share, disseminate and publish the results
thereof, including through training and teaching. It is the freedom of researchers to express
their opinion without being disadvantaged by the institution or system in which they work or
by governmental or institutional censorship. It is also the freedom to associate in professional
or representative academic bodies54. This proposal does not regulate the freedom to define
research questions, nor the right to disseminate and publish the result. The proposal does not
contain any ban on international collaboration, including on teaching, research and education
activities. It does not affect the institutional autonomy of Union Higher Education Institutions
to take independent decisions on their internal governance, including on financial, staffing
(ability to recruit independently) and academic matters.
Therefore, none of the proposed measures would affect the essence of the right.
Freedom of expression and information
With regards to the freedom of expression and information (Article 11 of the Charter and
Article 10 of the ECHR), the proposal would positively contribute to the right of individuals
54
Bonn Declaration on Freedom of Scientific Research of 20 October 2020.
EN 21 EN
to receive and impart information and ideas without interference by public authority. Citizens
would gain fair access to information on interest representation activities carried out for third
countries affecting public decision-making, to support their understanding of such activities,
strengthen their confidence in the integrity of public decision-making processes and deter
manipulative foreign interference, on the basis of safeguards for the rights to personal data of
natural persons providing information to national registries, and also in specific situations
where organisations registered have an overriding interest justifying publication of
information exceptionally to be withheld. In this regard, the legislative measures in the
proposal would improve the transparency and accountability of entities that carry out interest
representation activities on behalf of third countries and the knowledge about the magnitude,
trends and actors of such activities. The fundamental right to receive information would be
reinforced as citizens would gain useful information to exercise their democratic rights and
hold their public officials accountable.
The proposed measures would not regulate the content or subject of the interest representation
activities covered. It does not require transparency in terms of funding of operating
expenditure unrelated to an interest representation activity, such as structural grants or
donations.
The provision of transparency measures could have a chilling effect on the decision to carry
out the interest representation activities covered and could restrict the freedom of expression
of entities whose action can be attributed to a third country government (such as a private
entity controlled by a third country). As explained with regards to the right to private life, the
right to the protection of personal data and the freedom of association, these measures pursue
an objective in the general interest capable of justifying interference with this freedom. As
noted, safeguards are provided to ensure that interference is proportionate and necessary in all
cases.
Freedom to conduct a business
Article 16 of the Charter recognises the freedom to conduct a business in accordance with
Union law and national laws and practices. The harmonised requirements would facilitate and
reduce the obstacles for the cross-provision of services by entities carrying out interest
representation activities on behalf of third countries, which would support such entities in the
exercise of their freedom to conduct business.
Due to the wording of Article 16 of the Charter, the freedom to conduct a business differs
from the other fundamental freedoms laid down in Title II of the Charter, such as the freedom
of association, the freedom of expression and information and the freedom of the arts and
sciences, and may be subject to a broader range of interventions on the part of public
authorities to limit the exercise of economic activity in the public interest55.
The proposal imposes limited restrictions on economic activities, insofar as it imposes on the
entities the obligation to comply with certain requirements when carrying out interest
representation on behalf of third countries. The transparency measures for interest
representation activities carried out on behalf of third countries are measures which pursue an
objective in the general interest capable of justifying interference with this freedom.
55
Judgment of the Court of Justice of 22 January 2013, Sky Österreich GmbH v Österreichischer
Rundfunk, C-283/11, EU:C:2013:28, paragraph 46.
EN 22 EN
4. BUDGETARY IMPLICATIONS
This proposal has implications in terms of costs and administrative burden for the
Commission relating to two expenditure categories. The recurrent costs of staff within the
Commission would be in principle covered under the heading “Administrative expenditure”
while costs for the necessary extension of the IMI system would be covered under the
Citizens, Equality, Rights and Values Programme.
The financial and budgetary impacts are explained in detail in the legislative financial
statement annexed to this proposal.
5. OTHER ELEMENTS
• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements
The Commission will assess the implementation of the initiative at the latest one year after the
deadline for transposition of the Directive. At the latest four years after the transposition
deadline, the Commission will carry out an evaluation of the Directive, including of its
effectiveness and proportionality. This evaluation will explore in particular the need for
changes to the scope of the initiative.
• Explanatory documents
To ensure the proper implementation of this Directive, explanatory documents in the form of
correlation tables are necessary.
• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal
Chapter I sets out general provisions, including the object and purpose of the Directive
(Article 1), definitions of the key terms used (Article 2), the scope of the Directive (Article 3)
and level of harmonisation (Article 4).
Chapter II contains provisions on the transparency and registration obligations applicable to
interest representation activities carried out on behalf of third country entities. In particular, it
provides for a possibility to identify third country entities on whose behalf interest
representation service is carried out (Article 5), a provision on subcontracting (Article 6), an
obligation to keep relevant records (Article 7), and the obligation on entities not established in
the Union to appoint a legal representative (Article 8).
In addition, this Chapter also provides for the setting up and maintaining of the national
registers to be used for registrations under the Directive (Article 9). Article 10 sets out rules
on registration, including the information to be provided (with the detailed list included in
Annex I). Article 11 sets out the procedure following registration. In this context, registered
entities are to be provided a unique European Interest Representation Number (‘EIRN’)
(whose format is established in Annex II), and the competent authorities in other Member
States concerned are to be notified of the registration. Article 12 establishes which parts of the
information provided by registered entities are to be publicly available (with the bracket sizes
for the publication of the annual amounts included in Annex III), as well as a mechanism
allowing registered entities to request that all or part of the information provided is not made
publicly available where there are overriding legitimate interests preventing publication.
Article 13 establishes a yearly publication of data by Member States and the Commission.
Article 14 establishes the obligation that registered entities as well as their subcontractors
must provide their EIRN when in direct contact with public officials.
Chapter III sets out rules on supervision and enforcement. Article 15 provides information on
the competent national authorities for the purposes of the Directive and the independence
criteria of the supervisory authority. Article 16 lays down the conditions for information
EN 23 EN
requests by supervisory authorities and the accompanying safeguards, including the applicable
thresholds. Article 17 lays down rules on cross-border cooperation and Article 18 lays down
rules on cross-border information requests between supervisory authorities. Article 19 sets up
an advisory group of representatives of the supervisory authorities assisting the Commission
in certain tasks.
This chapter also contains a prohibition of activities intended to circumvent obligations in the
Directive (Article 20) and obliges Member States to ensure the applicability of Directive (EU)
2019/193756 to the reporting of breaches of the Directive and the protection of persons
reporting such breaches (Article 21). Finally, this chapter provides that Member States are to
lay down rules on sanctions for infringements of national provisions adopted to transpose
certain provisions of the Directive (Article 22).
Chapter IV contains final provisions, such as rules on the adoption of delegated acts (Article
23), amendments to Directive (EU) 2019/1937 regarding the list of areas covered by
whistleblower protection (Article 24), and the reporting and review clause (Article 25).
Finally, the remaining provisions in this Chapter concern the transposition of the Directive
(Article 26) and its entry into force (Article 27).
56
Directive (EU) 2019/1937 of the European Parliament and of the Council of 23 October 2019 on the
protection of persons who report breaches of Union law (OJ L 305, 26.11.2019, p. 17, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1937/oj).
EN 24 EN
2023/0463 (COD)
Proposal for a
DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
establishing harmonised requirements in the internal market on transparency of interest
representation carried out on behalf of third countries and amending Directive (EU)
2019/1937
(Text with EEA relevance)
THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,
Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular
Article 114 thereof,
Having regard to the proposal from the European Commission,
After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,
Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee1,
Having regard to the opinion of the Committee of the Regions2,
Acting in accordance with the ordinary legislative procedure,
Whereas:
(1) Interest representation in the Union is a growing and increasingly cross-border
activity. When carried out with the necessary level of transparency, such activities
allow sharing of experiences and views about problems and solutions, supporting
public decision-makers in understanding the options and trade-offs of different
approaches.
(2) Interest representation is not only carried out on behalf of domestic stakeholders but
increasingly also by third countries. Ideas from third countries can contribute
positively to public debate and are a welcome part of international engagement.
However, it is not always easy for public officials or individuals to recognise the
involvement of third countries in interest representation activities in the context of
their decision-making process, or understand the magnitude, trends and actors behind
such activities. Third countries should be understood as countries that are not members
of the Union or the European Economic Area.
(3) To the extent that it is normally provided against remuneration, interest representation,
including interest representation provided to third countries, constitutes a service
within the meaning of Article 57 of the Treaty on the Functioning of the European
Union (‘TFEU’). The market for interest representation also includes interest
representation activities carried out by third country entities themselves in a way that
is comparable to services and are linked to or substitute activities of an economic
1
OJ C […], […], p. […].
2
OJ C […], […], p. […].
EN 25 EN
nature. These activities should be treated in the same way as interest representation
services.
(4) Some Member States have adopted specific measures requiring transparency of
interest representation activities, often in the framework of transparency registers
linked to a public body. Such national measures often include the obligation for
entities carrying out interest representation activities to register themselves or their
activities or to obtain and retain specific information, for instance about their clients
and the services they provide.
(5) Member States’ measures regulating transparency of interest representation activities
are very divergent, in particular concerning the record-keeping and registration
requirements which apply to entities carrying out interest representation. Some
Member States have established mandatory registers aiming, in particular, at ensuring
transparency. Others have established voluntary registers, whereas some Member
States have no registers for interest representation. There are also considerable
variations regarding the granularity of the information provided for transparency
purposes, including the type of information required, for instance about the interests
represented or about the client. In some Member States information about interest
representation must be updated on a regular basis whereas in others the information
must be updated every time there is a change in the scope of the interest representation
activity carried out.
(6) Such divergences create an uneven playing field and increase compliance costs for
entities seeking to carry out interest representation activities in more than one Member
State, which may deter the development and provision of new interest representation
activities in the internal market. Third countries are likely to seek interest
representation in more than one Member State in order to ensure an overall positive
policy in their favour across the Union. Such conditions negatively impact economic
operators and constitute obstacles to the provision of cross-border interest
representation within the internal market. This uneven playing field also directs cross-
border interest representation activities away from more regulated Member States
towards less regulated ones or where enforcement is limited. Such regulatory arbitrage
also presents an opportunity for third-country actors seeking to evade transparency
requirements.
(7) In the context of an increased awareness of attempts by certain third countries to
influence democratic processes in the Union, some Member States are likely to
develop new rules to ensure transparency of foreign influence exerted through interest
representation. The obstacles to the provision of such services in more than one
Member State created by the fragmentation of the internal market for interest
representation activities carried out on behalf of third countries are therefore likely to
increase.
(8) The existing national divergences in the measures regulating transparency of interest
representation, affecting especially interest representation carried out on behalf of third
countries, and the current context of increased awareness of the risks of foreign
interference in democratic processes, highlight the need to act at Union level to
regulate the provision of interest representation services and engage in interest
representation activities carried out on behalf of third countries across the Union,
while ensuring a high level of transparency of such activities.
(9) To avoid a situation where Member States seek to unilaterally address their concerns
regarding transparency of foreign influence exerted through interest representation and
EN 26 EN
to prevent the emergence of additional obstacles to the provision of cross-border
interest representation activities carried out on behalf of third countries resulting from
divergent and inconsistent development of national laws, it is necessary to provide for
harmonised measures at Union level.
(10) By providing harmonised transparency requirements applicable across the internal
market, this Directive aims to establish a coherent and systematic framework to ensure
transparency as regards interest representation activities conducted on behalf of third
countries with the objective of influencing the development, formulation or
implementation of policy or legislation, or public decision-making processes, in the
Union.
(11) Providing common transparency and accountability standards and common reporting
standards also support democratic accountability and a better common knowledge of
interest representation activities conducted with the objective of influencing the
development, formulation or implementation of policy or legislation, or public
decision-making processes, in the Union, addressing the need for reliable and
consistent data. The need to ensure transparency of interest representation activities
carried out on behalf of third countries is a legitimate public goal, in the light of the
principles of openness and transparency which must guide the democratic life of the
Union in accordance with the second paragraph of Article 1 and Article 10(3) of the
Treaty on the European Union (‘TEU’), in conformity with the values shared by the
Union and its Member States pursuant to Article 2 TEU, also supporting the exercise
of citizenship rights.
(12) Covert interest representation activities carried out on behalf of third countries are
capable of affecting the development, formulation or implementation of the Union’s
internal and external policies, including regarding its economic and security interests.
This affects democracy more generally, which is a common value of the Union, the
securing of which is of fundamental importance to the Union and its Member States.
Providing for a harmonised level of transparency across the Union regarding such
activities should contribute to enhancing public trust in the Union’s and Member
States’ decision-making processes.
(13) While rules on openness and transparency of interest representation activities exist in
certain third countries, these rules do not cover activities seeking to influence the
development, formulation or implementation of policy or legislation, or public
decision-making processes, in the Union. These rules are therefore not adequate to
ensure the transparency of interest representation seeking to influence decision-making
in the Union.
(14) The measures set out in this Directive are proportionate and limited to what is
necessary to ensure transparency of a specific set of activities, namely interest
representation activities carried out on behalf of third countries. They impose
requirements related to those activities, and do not impose requirements on entities
merely because they receive funding from abroad. This Directive focuses on increased
transparency when entities carry out interest representation activities on behalf of third
countries in the internal market. In particular, this Directive imposes obligations to
ensure that the data made publicly available is presented in a factual and neutral way
and to ensure that competent national authorities act in a way that no adverse
consequence, such as stigmatisation, arises from the fact that an entity has registered
in accordance with the provisions of this Directive. It provides for a comprehensive
system of safeguards, including effective judicial review to ensure proportionality of
EN 27 EN
the harmonised measures. The measures set out in this Directive are in full compliance
with fundamental rights and observe the principles recognised in particular by the
Charter of Fundamental Rights of the European Union (‘the Charter’), including the
freedom of expression and information, freedom of assembly and association, freedom
of scientific research, including academic freedom, the right to the protection of
personal data, the right to an effective remedy and the freedom to conduct a business.
By achieving a common level of transparency in relation to interest representation
carried out on behalf of a third country, the measures set out in this Directive
strengthen citizens’ democratic rights as referred to in the Charter.
(15) The harmonised transparency requirements of this Directive should not affect national
rules on interest representation activities for entities other than third country entities,
nor should they affect the substantive content of such activities nor the substantive
rules applicable to public officials when they interact with entities carrying out interest
representation activities. They should not affect rules applicable to criminal activities
and their detection, investigation, prosecution supervision and sanctioning as
established under national or Union law, such as those related to corruption.
(16) In order to harmonise transparency requirements, it is necessary to provide for a
common definition of interest representation. To ensure the correct application of the
harmonised transparency requirements, the concept of interest representation activities
should have a broad meaning. It should cover activities carried out with the objective
of influencing the development, formulation or implementation of policy or
legislation, or public decision-making processes, including by impacting public
opinion, in the Union and its Member States, including at regional and local levels.
(17) A clear and substantial link should exist between the activity and the likelihood that it
would influence the development, formulation or implementation of policy or
legislation, or public decision-making processes, in the Union. In order to determine
the existence of such a link, account should be taken of all relevant factors, such as the
content of the activity, the context in which it is conducted, its objective, the means by
which it is carried out, or whether the activity is part of a systematic or sustained
campaign. The activities covered should not be limited to activities with the objective
to promote a change in a given policy, legislation or public decision-making process
but should also cover activities aiming to maintain the status quo.
(18) Interest representation could, in particular, be performed through activities such as
organising or participating in meetings, conferences or events, contributing to or
participating in consultations, parliamentary hearings or other similar initiatives,
organising communication or advertising campaigns including through media,
platforms, use of influencers in social media, networks and grassroots initiatives,
preparing policy and position papers, legislative amendments, opinion polls and
surveys, open letters and other communication or information material.
(19) Interest representation could also cover activities carried out on behalf of a third
country entity in the context of research and education, such as the dissemination by
think tanks of papers recommending or favouring the adoption of a specific public
policy. In accordance with the principle of academic freedom and freedom of scientific
research, enshrined in Article 13 of the Charter, interest representation should not
cover research pursued by researchers in a subject of their choice, the dissemination of
the findings of that research, or teaching and education activities that are conducted in
accordance with the principle of academic freedom and institutional autonomy, except
where the clear purpose of these activities is to influence the development, formulation
EN 28 EN
or implementation of policy or legislation, or public decision-making processes, in the
Union and they are carried out on behalf of a third country entity. Where this is not the
case, carrying out such activities should not give rise to registration requirements
under this Directive.
(20) Activities carried out by officials of third country governments that are connected with
the exercise of official authority, including activities related to the exercise of
diplomatic relations between States or international organisations, should be excluded
from the scope of this Directive. This Directive should also not cover activities carried
out by lawyers consisting of the provision of legal advice or the representation in
legal, conciliation or mediation proceedings of third country entities and safeguarding
their fundamental rights, such as the right to be heard, the right to a fair trial, and the
right of defence. Professional advice other than legal advice should also be outside the
scope of this Directive, such as procuring a professional or expert study to serve as
evidence in support of arguments in court; getting technical or scientific advice on
complying with technical legislation or using mediation services of a professional as
mediators who are not necessarily certified lawyers. Ancillary activities such as
catering, the provision of a venue, the printing of brochures or policy papers, or the
provision of online intermediary services within the meaning of Regulation (EU)
2022/20653, such as online platforms services, should not be covered by this Directive.
(21) In order to harmonise transparency requirements, it is necessary to provide for a
common definition of providers of interest representation services. Providers of
interest representation services could be legal persons governed by private law, natural
persons who individually engage in a professional lobbying activity, as well as other
natural or legal persons whose principal or occasional occupation is to influence the
public decision-making process, including lobbying and public relations companies,
think tanks, civil society organisations, private research institutes, public research
institutes offering research services, individual researchers and consultants.
(22) For the purposes of this Directive, public officials should be understood as officials of
the European Union and officials of Member States holding a legislative, executive,
administrative or judicial office at national, regional or local level.
(23) The government or authorities of a third country may be behind the decision of an
entity to seek interest representation. This may be as a result of control exercised by
the government or public authorities of a third country over the entity, in particular
where it has a decisive influence on that entity through economic rights, contractual
arrangements, or any other means. It may also result from situations where a third
country government or authorities were behind the decision of the entity, in particular
by giving instructions or directives. In order to capture such instances, the concept of
third country entities should be understood as covering not only the central
government and public authorities of third countries but also public or private entities,
including Union citizens and legal persons established in the Union, whose actions can
be ultimately attributed to that third country. Whether the actions of a public or private
entity are to be attributed to a third country government or authority should be
determined on a case-by-case basis with due regard to elements such as the
characteristics of the relevant entity and the legal and economic environment
3
Regulation (EU) 2022/2065 of the European Parliament and of the Council of 19 October 2022 on a
Single Market For Digital Services and amending Directive 2000/31/EU (Digital Services Act) (OJ L
277, 27.10.2022, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj).
EN 29 EN
prevailing in the third country in which the entity operates, including the government’s
role in the economy of that country.
(24) An interest representation activity should fall within the scope of this Directive if it is
carried out on behalf of a third country entity. This means that it should cover interest
representation services provided to third country entities. Furthermore, since a third
country government may rely on entities whose actions can be attributed to it to carry
out interest representation activities of an economic nature and thus comparable to an
interest representation service, the Directive should also cover such activities. It may
thus also cover in-house interest representation by third country entities. This
Directive should cover interest representation activities carried out on behalf of third
country entities directed to natural or legal persons or carried out or brought to the
public domain in one or several Member States.
(25) This Directive should not cover activities supporting or aligned with the interests of a
third country but without any link to that third country. This includes activities that
constitute a manifestation of the freedom of expression and of the freedom to impart
and receive information and ideas, or a manifestation of academic freedom, such as
activities carried out by natural persons acting in a personal capacity, or journalists
working for third country media whose actions cannot be attributed to a third country
or do not qualify as interest representation as defined by this Directive. The provision
of media services as defined in Article 2 of Regulation (EU) XXXX/XXXX of the
European Parliament and of the Council4 and the provision of audiovisual media
services as defined in Article 1 of Directive 2010/13/EU of the European Parliament
and of the Council5 will not fall within the scope of application of this Directive.
However, interest representation activities carried out on behalf of third country
entities within the meaning of this Directive by media service providers will be
covered.
(26) For the purpose of interest representation services provided to a third country entity,
any consideration received in return for the interest representation service in question
should be considered as remuneration for the purposes of this Directive. This could
cover financial contributions, such as loans, capital injection, debt forgiveness, fiscal
incentives or tax exemption, received in return of an interest representation activity.
Remuneration could also include benefits in kind, such as the provision, construction
and maintenance of office space in return for an interest representation service. In such
situations, the interest representation services provider would be responsible for
estimating the value of the benefit received, for example by using the market rate.
(27) The Court has held that the essential characteristic of remuneration lies in the fact that
it constitutes consideration for the services in question. Contributions to the core
funding of an organisation or similar financial support, for example provided under a
third country donor grant scheme, should not be considered as remuneration for an
interest representation service where they are unrelated to an interest representation
4
Regulation (EU) XXXX/XXXX of the European Parliament and of the Council of XXXX establishing a common
framework for media services in the internal market (European Media Freedom Act) and amending Directive
2010/13/EU (OJ L XX, XX.XX.XXXX, p. XX, ELI: XXX).
5
Directive 2010/13/EU of the European Parliament and of the Council of 10 March 2010 on the coordination of
certain provisions laid down by law, regulation or administrative action in Member States concerning the provision
of audiovisual media services (Audiovisual Media Services Directive) (OJ L 95, 15.4.2010, p. 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2010/13/oj).
EN 30 EN
activity, that is, where the entity would receive such funding regardless of whether it
carries out specific interest representation activities.
(28) To ensure a comprehensive and transparent overview of the amounts used for an
interest representation activity as a whole, annual amounts should, for the purpose of
this Directive, include the total annual remuneration received from the third country
entity for the provision of an interest representation service, and where no
remuneration is received, the estimate of the annual costs related to the interest
representation activity carried out. For the same reasons, these amounts should include
the costs for subcontractors and ancillary activities.
(29) Subcontractors may qualify as an entity carrying out interest representation on behalf
of third country entities and thus fall within the scope of the obligations set out in this
Directive. To reduce administrative burden and to avoid double-counting of
remuneration, as well as to ensure information throughout a chain of contracts, entities
carrying out interest representation activities should ensure that their contractual
arrangements with subcontractors include information that the interest representation
activity is carried out on behalf of a third country entity, as well as an obligation to
pass on that information in cases where the activity is further subcontracted. On that
basis, subcontractors should be exempted from the obligation to register and keep
records, and where applicable, designate a legal representative, laid down in this
Directive.
(30) To facilitate compliance with the registration requirements of this Directive, providers
of interest representation services should be entitled to ask the entity on whose behalf
the service is provided to declare whether it is a third country entity. Providers of
interest representation services should make the best possible use of this right in order
to make an informed choice enabling them to fully comply with the requirements set
out in this Directive when exercising their activities.
(31) In order to support accountability and promote awareness of the third country interests
they represent, entities carrying out interest representation activities on behalf of a
third country entity should be required to keep certain records. These records should
include a description of the purpose of the interest representation activity, in particular
the decision-making process it seeks to influence and the result it seeks to obtain.
Records should also include the identity of the third country entity, which in cases
where the entity is a natural person should be understood as the natural person’s full
name. They should also include copies of contracts and key exchanges essential to
understanding the nature, and purpose of, and financial arrangements behind the
interest representation activity, as well as information or material constituting a key
component of the activity, such as position papers shared with public officials.
(32) Entities carrying out interest representation on behalf of third countries should not be
required to keep the personal data contained in those records longer than necessary to
ensure that the supervisory authorities can carry out their supervisory and enforcement
tasks. Any such records should be kept long enough to enable supervisory authorities
to obtain, in justified cases, the records kept on the third country entity and the interest
representation activity as well as the annually aggregated records.
(33) In order to allow for effective oversight, entities carrying out interest representation
activities on behalf of a third country entity that do not have a place of establishment
in the Union should be required to designate a legal representative established in the
Union and ensure that their designated legal representative has the necessary powers
and resources to cooperate with the relevant authorities.
EN 31 EN
(34) In order to provide for harmonised transparency requirements across the internal
market, entities carrying out interest representation activities on behalf of a third
country entity should be required to register in national registers at their place of
establishment. Subsequent updates to an existing registration should also take place in
that national register. These registers should be set up, operated and maintained by the
Member States. Member States may make use of their existing national registers for
the purpose of this Directive, provided that the requirements of this Directive are
complied with. In order to respect national divisions of competence, Member States
should be entitled to set up more than one such registers. In such cases, Member States
should establish rules indicating in which national register entities carrying out interest
representation activities on behalf of third countries should register. Logs of personal
data processing activities within the national registers should not be kept longer than
necessary to monitor the lawfulness of access to personal data and should therefore be
limited to a year.
(35) Pursuant to Regulation (EU) 2018/1724 of the European Parliament and of the
Council6, information on the registration obligations and formalities established by
this Directive is available via the Single Digital Gateway which, through the Your
Europe web portal, sets up a one-stop shop that provides businesses and citizens with
information about rules and procedures in the Single Market, at all levels of
government and direct, centralised, and guided access to assistance and problem-
solving services as well as to a wide range of fully digitised administrative procedures.
In addition, the procedure for registration is fully online and organised in accordance
with the ‘once only’ principle to facilitate the reuse of data.
(36) Where the entity carrying out interest representation activities on behalf of a third
country entity is established in several Member States, registration should only take
place in the Member State where the entity has its main establishment. The main
establishment of the entity should be understood as the place where the entity has its
head office or registered office within which the principal economic activities and
operational control are exercised.
(37) The information to be included for the purpose of this Directive in the registration
should be limited to what is necessary to ensure the transparency of the interest
representation activities carried out on behalf of third countries and the effective
enforcement of this Directive. Such information should include data concerning the
entity carrying out interest representation activity itself, the third country on whose
behalf the activity is performed, the identity of subcontractors as defined in this
Directive carrying out interest representation activities, and information concerning
the specific interest representation activity carried out. Where applicable, it should also
include a reference to media service providers or online platforms where
advertisements are placed as part of the interest representation activity. The
registration should not concern information on the amounts or origin of financial
support received that is unrelated to an interest representation activity.
(38) To ensure that the information provided for the purposes of registration continues to
allow the authorities responsible for the national registers to correctly and precisely
6
Regulation (EU) 2018/1724 of the European Parliament and of the Council of 2 October 2018
establishing a single digital gateway to provide access to information, to procedures and to assistance
and problem-solving services and amending Regulation (EU) No 1024/2012 (OJ L 295, 21.11.2018,
p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1724/oj)
EN 32 EN
identify the third countries on whose behalf interest representation is being carried out
and how much is being spent on those activities, the Commission should be
empowered to adopt delegated acts adapting the standard set of information.
(39) Entities carrying out interest representation activities on behalf of third countries,
registered in a national register, should update information in the national register at
least once a year. However, in view of the importance of the accuracy of the
information held in such national registers for the application and oversight of the
Directive, any changes or additions to the contact information of the registered entity
should be made more quickly, and in any event within a reasonable period of time.
(40) The authority responsible for each national register should ensure that the information
provided is complete and does not contain manifest errors. That should not involve an
in-depth evaluation of the accuracy or truthfulness of the information provided and
should not be understood as an official endorsement of the accuracy of the information
included in the national register. A refusal to include an entity in the register due to
incomplete or manifestly incorrect information should not prevent that entity from
submitting a new registration request.
(41) Entities carrying out an interest representation activity on behalf of third countries
should be able to demonstrate that they have complied with the registration
requirements. Once registered, an entity should be provided with a copy of the
information included in a national register and a unique European Interest
Representation Number (‘EIRN’). The EIRN should serve as a means to facilitate the
identification across the Union of entities registered pursuant to this Directive. The
composition of the EIRN should therefore allow the identification of the Member State
of registration and the specific national register in which registration has taken place.
The choice of the code identifying the national register of registration should appear
logical to persons familiar with the organisation of the Member State concerned.
(42) Once they are registered in the Member State of their place of establishment,
registered entities should not be required to register in other Member States, including
when they launch an interest representation activity there. However, to facilitate the
access by public officials to information on entities carrying out interest representation
activities with whom they might interact, other Member States where such activities
will be carried out should include, in their own national registers, the names of the
registered entities concerned, their EIRN, and the link to the information contained in
the national register of registration made publicly available.
(43) To ensure compliance with the registration requirement, supervisory authorities
should, where they have reliable information that an entity failed to register, for
example based on a report by a whistleblower, be able to ask the entity to provide the
information strictly necessary to establish whether it falls within the scope of this
Directive. Such information should typically not extend beyond information directly
capable of demonstrating whether it falls within the scope of this Directive. It could
consist of the information of the type covered by the record-keeping obligation,
including any declarations obtained as to whether an entity on whose behalf an interest
representation service is provided is a third country entity. Where possible, the request
should be limited to information that should be in the possession of the entity. In
addition, supervisory authorities should, where they have reliable information of
possible non-compliance with the obligations flowing from registration, be able to ask
an entity to provide the information necessary to investigate such possible non-
compliance. Such information should typically not extend beyond information directly
EN 33 EN
capable of demonstrating the completeness or accuracy of the information provided as
part of the requirement to register and to update. Where possible, the request should be
limited to information that should be in the possession of the registered entity. Any
such requests should contain a statement of reasons, the information sought and the
reasons for its relevance, and information on judicial review procedures available.
Such requests should be without prejudice to national authorities’ powers to
investigate any conduct liable to constitute criminal offences as provided in national
law and Union law.
(44) Democratic accountability is a pillar of well-functioning democracies. By providing
for citizens’ access to information on entities carrying out interest representation
activities on behalf of third countries active in the internal market, as well as the third
country entities they represent, this Directive enables citizens and other interested
stakeholders to exercise their democratic rights and responsibilities, including their
ability to exercise democratic scrutiny in full knowledge of whose interest are being
served by the interest representation activities to which they, or their elected
representatives, may be exposed. Public scrutiny by citizens and interested
stakeholders on issues affecting the democratic sphere supports democratic checks and
balances. Democratic accountability also supports citizens’ empowerment, allowing
them to express and exercise their democratic choices, including when they vote. As
voters, citizens are important decision-makers in their own right, and as such, they can
be the target for certain interest representation services.
(45) To ensure proportionality, when personal data is made publicly available, it should be
limited to what is strictly necessary to the purpose of informing citizens, their
representatives and other interested parties about interest representation activities
carried out on behalf of third countries. In addition, information on the annual amounts
declared should be made publicly available using more general ranges than the ones
used for the submission of information to national registers, to ensure the level of
detail necessary for the purpose of informing citizens, their representatives and other
interested parties. Information that is of relevance only to supervisory authorities, such
as the contact details of the persons responsible for a registered entity, should not be
made publicly available.
(46) To facilitate access by citizens, the information should be presented in a format which
is easily accessible and machine readable, clearly visible and user friendly, including
by using plain language. Information should be considered machine readable if it is
provided in a format that software applications can automatically process, without
human intervention, in particular for the purpose of identifying, recognising and
extracting specific data from it. Information should be made available in accordance
with the accessibility requirements under Union law to ensure accessibility for persons
with disabilities, and in particular, via more than one sensorial channel when
technically feasible. Registration may take place in a Member State different to the
one in which an interest representation activity is carried out. The accessibility of
information to citizens across the Union is substantially improved where that
information is made available in at least one official language of the Union broadly
understood by the largest possible number of Union citizens. Member States should be
encouraged to use technical solutions which would allow translation of as much
information as possible into such a language. Member States should however not be
required to translate the information provided by registered entities.
(47) To ensure the protection of individuals that may be exposed by the publication of
specific information to a violation of their fundamental rights, such as retaliations
EN 34 EN
against individuals working for a registered entity operating in a third country,
Member States should ensure that supervisory authorities are able, upon request, to
restrict the publication of whole or part of the information entered in the national
register. The registered entity should demonstrate that, taking into account all the
relevant circumstances of the individual cases, publication should be restricted due to
legitimate interests such as a serious risk that the publication would expose an
individual to a violation of their fundamental rights in particular as protected by
Articles 1 (Right to human dignity), 2 (Right to life), 3 (Right to the integrity of the
person), 4 (Prohibition of torture and inhuman or degrading treatment or punishment)
or 6 (Right to liberty and security of the Charter, such as kidnapping, blackmail,
extortion, harassment, violence or intimidation), or such as trade secrets. The analysis
should take into account risks to the physical integrity of employees, or any
individuals working for or affiliated to a registered entity. Legitimate interests should
also cover risks to individuals that benefit from the activities of the registered entity.
Any decision by the supervisory authority should take into account the objectives of
this Directive and should be subject to judicial review procedures in the Member State
of registration. The decisions by the supervisory authority and where applicable
judicial jurisdiction, should be taken promptly. To enable the public to know that the
registered entity has complied with the registration requirement established by this
Directive where a restriction of publication is granted, the data field in the national
register should be replaced by a mention indicating that the publication has been
limited on grounds of legitimate interest.
(48) To support the identification by public officials of interest representation activities
carried out on behalf of third countries, registered entities and their subcontractors
should provide the EIRN in their direct contacts with such persons. The EIRN should
be presented proactively in each contact with public officials.
(49) Member States should designate one or more authorities or bodies in charge of setting
up and maintaining the national registers and processing requests for registration
submitted by entities carrying out interest representation activities on behalf of third
countries. They should also designate one or more supervisory authorities in charge of
supervising the compliance with and enforcing the obligations laid down in this
Directive as well as of the exchange of information with the supervisory authorities of
other Member States and the Commission. To support the upholding of fundamental
rights and freedoms, the rule of law, democratic principles and public confidence in
the oversight of these entities, it is necessary that supervisory authorities are impartial
and independent from external intervention or political pressure and are appropriately
empowered and resourced to effectively monitor and take the measures necessary to
ensure compliance with this Directive.
(50) In order to prevent stigmatisation of the registered entity, the data made publicly
available should be presented in a factual and neutral way. In addition, when carrying
out the tasks assigned to them under this Directive, competent national authorities
should ensure that no adverse consequences arise from the mere fact that an entity is a
registered entity. In particular, the publication should not be presented with or
accompanied by statements or provisions that could create a climate of distrust with
regard to the registered entities, apt to deter natural or legal persons from Member
States or third countries from engaging with them or providing them with financial
support. Examples of such stigmatising actions include negatively labelling the
registered entities or making disparaging statements seeking to undermine registered
EN 35 EN
entities’ credibility and legitimacy by implying that registered entities are seeking to
unlawfully influence democratic processes.
(51) Where a third country spends particularly large amounts on interest representation, or
where an entity receives particularly large amounts of remuneration from one or
several third country entities, there is heightened likelihood that the interest
representation activities carried out would successfully influence the political choices
of a Member State or of the Union as a whole. In such cases, supervisory authorities
should be able to request additional information from entities carrying out interest
representation activities carried out on behalf of such third countries in order to
exercise greater scrutiny.
(52) To ensure a proportionate oversight of this Directive, supervisory authorities should be
able to ask an entity carrying out interest representation activities on behalf of third
country entities to provide the records necessary to investigate possible non-
compliance with the registration requirement set out in this Directive. For that
purpose, supervisory authorities should be able to act on their own motion or on the
basis of a report by a whistleblower or the supervisory authority of another Member
State.
(53) Supervisory authorities should cooperate both at national and at Union level. Such
cooperation should facilitate the swift, secure exchange of information. For the
purpose of exercising their supervisory tasks, supervisory authorities should be able to
request, from the supervisory authority in the Member State of registration,
information provided in the registration, including that which is not public, and in
specific cases the records kept by the entity, as well as analyses carried out.
Supervisory authorities and the Commission should cooperate to ensure the
implementation of the Directive. To better understand the size and the distribution of
the overall interest representation activities that are carried out on behalf of third
countries in the Union. The Commission should be able to request, from supervisory
authorities, aggregate data based on the information provided by entities carrying out
interest representation carried out on behalf of third country entities in their
registration. In order to comprehensively monitor the modalities and the features of the
interest representation activities carried out on behalf of third countries that are carried
out in the Union, such aggregate data may include information that is not publicly
available in the registers including personal data to the extent that is necessary to
ensure an effective monitoring.
(54) To further limit administrative burden, administrative cooperation and exchanges of
information between the national authorities, as well as the supervisory authorities and
the Commission takes place through the Internal Market Information System (‘IMI
system’) established by Regulation (EU) 1024/2012 of the European Parliament and of
the Council7 for administrative cooperation between Member States’ competent
authorities in Single Market related policy areas. The interoperability of the IMI
system and the national registers should be ensured in line with the European
Interoperability Framework.
7
Regulation (EU) No 1024/2012 of the European Parliament and of the Council of 25 October 2012 on
administrative cooperation through the Internal Market Information System and repealing Commission
Decision 2008/49/EC (‘the IMI Regulation’) (OJ L 316, 14.11.2012, p. 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1024/oj).
EN 36 EN
(55) For the purposes of assisting the Commission in its task to ensure effective
cooperation among competent national authorities, and the complete and effective
implementation of this Directive, an advisory group should be established. The
advisory group should include a representative from the supervisory authorities of
each Member State. The advisory group should advise on the implementation of the
Directive, including on the requirement to avoid that adverse consequences arise from
the mere fact that an entity is registered pursuant to the requirements laid down in this
Directive. It should adopt opinions, recommendations or reports that should be made
public by the competent national authorities designated by Member States. In order to
ensure legal certainty for entities that may fall in the scope of the Directive, the
advisory group should, in particular, advise the Commission on possible guidance on
the scope of the Directive, the notion of third country entity, and activities whose
object or effect of which is to circumvent obligations in this Directive. Cooperation
should be ensured as appropriate with the EU network against corruption.
(56) Whistleblowers can bring new information to the attention of supervisory authorities
that can help them detect infringements of this Directive, including attempts to
circumvent its obligations. In order to ensure that whistleblowers are able to alert the
supervisory authorities to actual or potential infringements of this Directive and to
protect the whistleblowers from retaliation, Directive (EU) 2019/1937 of the European
Parliament and of the Council8 should be applicable to the reporting of breaches of this
Directive and to the protection of persons reporting such breaches.
(57) Reporting of breaches by whistleblowers can be key to prevent, deter, or detect
breaches of rules in the area of transparency and supervision of the provision of
services provided in the internal market with relevance to public decision-making,
such as interest representation services. Given the public interest in shielding public
decision-making from such breaches, and the possible harm to citizens’ trust in
democratic institutions that can be caused by such breaches, and in view of the fact
that the provisions of this Directive do not fall within the policy areas set out in Article
2(1)(a) of Directive (EU) 2019/1937, it is necessary to adapt those areas. Article 2 and
the Annex to Directive (EU) 2019/1937 should therefore be amended accordingly.
(58) The participation, knowingly and intentionally, in activities the object or effect of
which is to circumvent obligations in this Directive, notably registration requirements,
should be prohibited. Such activities include covert remuneration for a representation
service, the setting up of companies with a view to obfuscating links to third country
governments, or the artificial distribution of activities across multiple entities with a
view to falling short of the thresholds established by this Directive.
(59) In order to deter non-compliance with the requirements of this Directive and to
sanction the same, Member States should ensure that any infringements of the
obligations laid down in this Directive are accompanied by effective, proportionate
and dissuasive administrative fines. Sanctions should not be criminal in nature.
Sanctions should take into account the nature, recurrence and duration of the
infringement in view of the public interest at stake, the scope and kind of activities
carried out, and the economic capacity of the entity carrying out interest representation
activities. Sanctions should in each individual case be effective, proportionate and
8
Directive (EU) 2019/1937 of the European Parliament and of the Council of 23 October 2019 on the
protection of persons who report breaches of Union law (OJ L 305, 26.11.2019, p. 17, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1937/oj).
EN 37 EN
dissuasive, with due respect for fundamental rights including freedom of expression,
association, academic freedom and freedom of scientific research, safeguards and
access to effective remedies, including the right to be heard. They should follow a
prior early warning issued by a supervisory authority, except when such infringement
amounts to a violation of the prohibition of circumvention.
(60) In order to amend the thresholds for requesting further information, to modify the list
of information to be provided when submitting a request for registration, and to
modify the list of information to be included in the reports published by Member
States, the power to adopt acts in accordance with Article 290 TFEU should be
delegated to the Commission. It is of particular importance that the Commission carry
out appropriate consultations during its preparatory work, including at expert level,
and that those consultations be conducted in accordance with the principles laid down
in the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making9. In
particular, to ensure equal participation in the preparation of delegated acts, the
European Parliament and the Council receive all documents at the same time as
Member States’ experts, and their experts systematically have access to meetings of
Commission expert groups dealing with the preparation of delegated acts.
(61) In order to ensure the effective monitoring of the application of this Directive, the
Commission should report on its implementation at regular intervals, where relevant in
connection with reports on other relevant Union legislation. In accordance with
paragraphs 22 and 23 of the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better
Law-Making, the Commission should evaluate this Directive in order to assess its
effects and the need for any further action.
(62) Since the objectives of this Directive, namely the contribution to the proper
functioning of the internal market for interest representation activities, cannot be
sufficiently achieved by the Member States and can rather be better achieved at Union
level, the Union may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity
as set out in Article 5 TEU. In accordance with the principle of proportionality, as set
out in that Article, this Directive does not go beyond what is necessary in order to
achieve those objectives.
(63) In particular, a Union-level system supports competent national authorities in their
oversight functions and other stakeholders to exercise their role in the democratic
process and increases the overall resilience of democracies in the Union against
interference by third countries. There is an added value from addressing the
transparency of interest representation activities carried out on behalf of third countries
to influence at Union level, as the likely cross-border nature of such activities requires
a coordinated approach across multiple levels and sectors. By collaborating and
sharing information, Member States are able to obtain a better understanding of the
extent of the phenomenon, which helps to avoid that third countries are able to exploit
regulatory differences or loopholes.
(64) When implementing this Directive, Member States should seek to minimise the
administrative burden on the entities concerned, and in particular those of micro, small
9
OJ L 123, 12.5.2016, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj
EN 38 EN
and medium-sized enterprises within the meaning of Article 3 of Directive
2013/34/EU of the European Parliament and of the Council10.
(65) Regulations (EU) 2016/67911 and (EU) 2018/172512 of the European Parliament and
of the Council apply to the processing of personal data carried out in the context of
this Directive, including the processing of personal data to maintain the national
register or registers on entities carrying out interest representation activities on behalf
of third country entities, to access personal data in such national register or registers
and to exchange personal data in the context of administrative cooperation and mutual
assistance between Member States under this Directive, including the use of IMI, and
the keeping of records in accordance with this Directive’s record-keeping obligations.
Any processing of personal data for such purposes should amongst others comply with
the principles of data minimisation, data accuracy and storage limitation and fulfil the
requirements of data integrity and confidentiality. Member States should establish the
measures ensuring lawful and secure processing as regards the processing of personal
data contained in their national register or registers, in accordance with applicable
legislation on the protection of personal data.
(66) This Directive does not affect in any way the application of Union restrictive measures
adopted pursuant to Article 29 TEU and Article 215 TFEU. In particular, it does not
affect the prohibition to make available, directly or indirectly, funds or economic
resources to or for the benefit of natural or legal persons, entities or bodies, or natural
or legal persons, entities or bodies associated with them which are listed in Union
restrictive measures.
(67) This Directive should not affect the prerogatives of the Commission to initiate and
conduct investigations of distortive foreign subsidies within the meaning of Regulation
(EU) 2022/2560 of the European Parliament and of the Council13.
(68) In accordance with the Joint Political Declaration of 28 September 2011 of Member
States and the Commission on explanatory documents14, Member States have
undertaken to accompany, in justified cases, the notification of their transposition
measures with one or more documents explaining the relationship between the
components of a directive and the corresponding parts of national transposition
10
Directive (EU) 2013/34 of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on the annual
financial statements, consolidated financial statements and related reports of certain types of
undertakings, amending Directive 2006/43/EC of the European Parliament and of the Council and
repealing Council Directives 78/660/EEC and 83/349/EEC (OJ L 182, 29.6.2013, p. 17, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj).
11
Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council of 27 April 2016 on the
protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of
such data, and repealing Directive 95/46/EC (General Data Protection Regulation) (OJ L 119, 4.5.2016,
p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).
12
Regulation (EU) 2018/1725 of the European Parliament and of the Council of 23 October 2018 on the
protection of natural persons with regard to the processing of personal data by the Union institutions,
bodies, offices and agencies and on the free movement of such data, and repealing Regulation (EC) No
45/2001 and Decision No 1247/2002/EC (OJ L 295, 21.11.2018, p. 39, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).
13
Regulation (EU) 2022/2560 of the European Parliament and of the Council of 14 December 2022 on
foreign subsidies distorting the internal market (OJ L 330, 23.12.2022, p. 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2560/oj).
14
OJ C 369, 17.12.2011, p. 14.
EN 39 EN
instruments. With regard to this Directive, the legislator considers the transmission of
such documents to be justified.
(69) The European Data Protection Supervisor was consulted in accordance with Article
42(1) of Regulation (EU) 2018/1725 and delivered an opinion on XXXX15,
HAVE ADOPTED THIS DIRECTIVE:
CHAPTER I – GENERAL PROVISIONS
Article 1
Object and purpose
This Directive lays down harmonised requirements in relation to economic activities of
interest representation carried out on behalf of a third country entity, with a view to improving
the functioning of the internal market by achieving a common level of transparency across the
Union.
The purpose of this Directive is to achieve that transparency in such a manner as to avoid
creating a climate of distrust apt to deter natural or legal persons from Member States or third
countries from engaging with or providing financial support to entities carrying out interest
representation on behalf of a third country entity.
Article 2
Definitions
For the purpose of this Directive, the following definitions apply:
(1) ‘interest representation activity’ means an activity conducted with the objective of
influencing the development, formulation or implementation of policy or legislation,
or public decision-making processes, in the Union, which could in particular be
performed through organising or participating in meetings, conferences or events,
contributing to or participating in consultations or parliamentary hearings, organising
communication or advertising campaigns, organising networks and grassroots
initiatives, preparation of policy and position papers, legislative amendments,
opinion polls, surveys or open letters, or activities in the context of research and
education, where they are specifically carried out with that objective;
(2) ‘interest representation service’ means an interest representation activity normally
provided for remuneration, as referred to in Article 57 of the Treaty on the
functioning of the European Union;
(3) ‘interest representation service provider’ means a natural or legal person that
provides an interest representation service;
(4) ‘third country entity’ means:
(a) the central government and public authorities at all other levels of a third
country, with the exception of members of the European Economic Area;
(b) a public or private entity whose actions can be attributed to an entity referred to
in point (a), taking into account all relevant circumstances;
15
XXXX.
EN 40 EN
(5) ‘ancillary activity’ means an activity that supports the provision of an interest
representation activity but has no direct influence on its content;
(6) ‘annual amount’ means:
(a) the total annual remuneration received from a third country entity for the
provision of an interest representation service, consisting, where the
remuneration is non-pecuniary, of its estimated value; or
(b) where no remuneration is received, the estimate of the annual costs related to
the interest representation activity carried out;
taking into account the interest representation activity as a whole, including, when
carried out by a service provider on the basis of contractual arrangements, costs for
subcontractors and ancillary activities;
(7) ‘subcontractor’ means an interest representation service provider with whom a main
contractor, or one of its subcontractors, concludes a contract under which it is agreed
that the subcontractor performs some or all parts of an interest representation activity
that the main contractor has committed to carry out;
(8) ‘registered entities’ means entities registered in a national register as referred to in
Article 9 pursuant to Article 10;
(9) ‘authority responsible for the national register’ means the public authority or
body responsible for maintaining a national register as referred to in Article 9 and
processing registrations submitted pursuant to this Directive;
(10) ‘supervisory authority’ means the independent public authority responsible for the
supervision of the compliance with and enforcement of the obligations laid down in
this Directive;
(11) ‘public official’ means:
(a) a Union official or an official of a Member State;
(b) any other person assigned and exercising a public service function in a Member
State;
(12) ‘Union official’ means a person who is:
(a) an official or other servant within the meaning of the Staff Regulations of
Officials and the Conditions of Employment of Other Servants of the European
Union laid down in Council Regulation (EEC, Euratom, ECSC) No 259/6816;
(b) seconded to the Union by a Member State or by any public or private body,
who carries out functions equivalent to those performed by Union officials or
other servants;
Members of an institution, body, office or agency of the Union and the staff of such
bodies shall be assimilated to Union officials, in as much as the Staff Regulations do
not apply to them.
16
Regulation (EEC, Euratom, ECSC) No 259/68 of the Council of 29 February 1968 laying down the
Staff Regulations of Officials and the Conditions of Employment of Other Servants of the European
Communities and instituting special measures temporarily applicable to officials of the Commission (OJ
L 56, 4.3.1968, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1968/259(1)/oj).
EN 41 EN
(13) ‘official of a Member State’ means any person holding an executive, administrative,
or judicial office at national, regional or local level, whether appointed or elected,
whether permanent or temporary, whether paid or unpaid, irrespective of that
person’s seniority and any person holding a legislative office at national, regional or
local level.
Article 3
Scope
1. This Directive applies to entities, irrespective of their place of establishment,
carrying out the following activities:
(a) an interest representation service provided to a third country entity;
(b) an interest representation activity carried out by a third country entity referred
to in Article 2(4), point (b), that is linked to or substitutes activities of an
economic nature and is thus comparable to an interest representation service as
referred to in point (a) of this paragraph.
2. Notwithstanding paragraph 1, this Directive shall not apply to the following
activities:
(a) activities carried out directly by a third country entity referred to in Article
2(4), point (a), that are connected with the exercise of official authority,
including activities related to the exercise of diplomatic or consular relations
between States or international organisations;
(b) the provision of legal and other professional advice in the following cases:
(i) advice to a third country entity to help it ensure that its activities comply
with existing legal requirements;
(ii) representation of third country entities in the context of a conciliation or
mediation procedure aimed at preventing a dispute from being brought
before, or adjudicated on by, a judicial or administrative body;
(iii) representation of third country entities in legal proceedings;
(c) ancillary activities.
Article 4
Level of harmonisation
Member States shall not maintain or introduce, for interest representation activities falling
within the scope of this Directive, provisions diverging from those laid down in this Directive,
including more, or less, stringent provisions to ensure a different level of transparency of
those activities.
CHAPTER II – TRANSPARENCY AND REGISTRATION
Article 5
Identification of the recipient of the service
Member States shall ensure that interest representation service providers have the possibility
to require the entity on whose behalf the service is provided to declare whether it is a third
country entity.
EN 42 EN
Article 6
Subcontracting
1. Member States shall ensure that entities referred to in Article 3(1) include, in their
contractual arrangements with subcontractors, the information that the interest
representation activity falls within the scope of Article 3(1), as well as an obligation
to pass on such information to any further subcontractors. Subcontractors that have
been so informed shall not have to comply with the requirements of Article 7, Article
8, Article 10 and Article 11 in respect of the interest representation activity carried
out under the contract containing that information.
2. Member States shall ensure that where the subcontractor subcontracts the interest
representation service further, it shall inform the main contractor or, where
applicable, the subcontractor from which it received the contract to carry out the
interest representation activity, of the fact that the interest representation activity has
been further subcontracted and ensure that the contractual arrangements include the
information that the interest representation activity falls within the scope of Article
3(1).
3. Member States shall ensure that the subcontractor provides the main contractor or,
where applicable, the subcontractor with the information necessary to comply with
the requirements of Article 10.
Article 7
Record-keeping
1. Member States shall ensure that entities referred to in Article 3(1) keep, for each
interest representation activity that falls within the scope of that Article, records of
the following:
(a) the identity or name of the third country entity on whose behalf the activity is
carried out, as well as the name of the third country whose interests are
represented;
(b) a description of the purpose of the interest representation activity;
(c) contracts and key exchanges with the third country entity essential to
understand the nature and purpose of the interest representation activity,
including, where applicable, the records of the means and extent of any
remuneration;
(d) information or material constituting a key component of the interest
representation activity.
2. Member States shall ensure that entities referred to in Article 3(1) keep the records
referred to in paragraph 1 for 4 years after the interest representation activity in
question has ceased.
3. Member States shall ensure that entities referred to in Article 3(1) draw up, on an
annual basis, the following:
(a) a list of all third country entities on whose behalf they have carried out interest
representation activities in the preceding financial year;
(b) a list of the aggregated annual amount received in respect of the activities that
fall within the scope of Article 3(1) in the preceding financial year per third
country.
EN 43 EN
4. Member States shall ensure that entities referred to in Article 3(1) keep records of the
information referred to in paragraph 3 for 4 years.
Article 8
Legal representative
1. Member States shall require entities referred to in Article 3(1) that are not established
in the Union to designate, in writing, a natural or legal person as their legal
representative in one of the Member States where they carry out interest
representation activities.
2. Member States shall ensure that the legal representative is responsible for ensuring
compliance by the registered entity with its obligations pursuant to this Directive and
is the addressee of all communications by competent national authorities with the
relevant entity pursuant to Article 15. Any communication to that legal
representative shall be deemed to be a communication to the represented entity.
3. Member States shall ensure that the legal representative may be held liable for non-
compliance with obligations under this Directive by the entity it represents, without
prejudice to the liability and legal actions that could be initiated against that entity.
Member States shall ensure that entities referred to in Article 3(1) provide their legal
representative with necessary powers and sufficient resources to guarantee efficient
and timely cooperation with the Member States’ competent authorities, and to ensure
the compliance with their decisions.
Article 9
National registers
1. Each Member State shall set up and maintain one or several national registers for the
purpose of ensuring transparency of interest representation activities carried out by
entities referred to in Article 3(1). Member States may make use of existing national
registers where they meet the requirements set out in paragraphs 2, 3 and 4 of this
Article and in Article 10, Article 11 and Article 12.
2. The national register or, as relevant, registers shall be maintained by authorities
responsible for the national registers. For the processing of personal data, such
authorities shall act as controllers within the meaning of Article 4, point (7) of
Regulation (EU) 2016/679.
3. Member States shall ensure that the national registers referred to in paragraph 1 are
set up and maintained in such a way as to ensure a neutral, factual and objective
presentation of the information contained therein.
4. Member States shall ensure that the authorities responsible for the national registers
maintain logs of personal data processing operations within the national register.
Those logs shall be deleted after a period of 1 year and may be used only for
monitoring the lawfulness of access to personal data and for ensuring integrity and
security of such data.
EN 44 EN
Article 10
Registration
1. Member States shall ensure that an entity referred to in Article 3(1) established in
their territory registers in a national register at the latest when the interest
representation activities are commenced.
Member States operating multiple national registers shall ensure that the respective
scope of each national register is clearly defined, that such registers cover all entities
that are required to register pursuant to the first subparagraph of this Article and that
entities referred to in Article 3(1) may obtain information regarding which of the
national registers they are required to register in.
2. If an entity referred to in Article 3(1) is established in more than one Member State,
it shall register in the Member State of its main establishment.
3. If an entity referred to in Article 3(1) is not established in the Union, it shall register
in the Member State where its legal representative designated pursuant to Article 8 is
established or, in the absence of a place of establishment, has his or her permanent
address or usually resides.
4. Member States shall ensure that, for the purpose of registration, an entity is required
to submit only the information set out in Annex I.
5. Member States shall ensure that before submitting the information pursuant to
paragraph 4, entities are informed that the information will be published in
accordance with Article 12 and that they may request not to have the information
published in accordance with Article 12(3).
6. Member States shall ensure that registered entities submit the following information:
(a) within a reasonable period of time, changes or additions to the data provided
pursuant to Annex I, point 1, points (a), (b), (f)(i) and (f)(ii);
(b) annually, changes or additions to the data provided pursuant to paragraph 4 not
covered by point (a).
7. Member States shall ensure that registered entities that no longer qualify as entities
referred to in Article 3(1) are able to notify that fact to the authority responsible for
the relevant national register in which they are registered and ask to be removed from
that register. When an entity referred to in Article 3(1) is required, pursuant to
paragraphs 2 or 3, to register in a national register other than the one in which it is
registered, it shall notify that fact to the authority responsible for the relevant
national register and ask to be removed from that register.
That authority shall process the request within 5 working days and remove the
registered entity from the national register if it considers that the entity no longer
qualifies as an entity referred to in Article 3(1) or, as the case may be, should no
longer be registered in the register for which it is responsible. The decision of the
authority responsible for the relevant national register shall be subject to
administrative and judicial redress in the Member State of registration.
8. Member States shall ensure that registration, updates, requests to be removed from
the register and requests pursuant to Article 12(3) can be made by electronic means
and are free of charge.
9. Where necessary to ensure that the information provided for the purposes of
registration continues to allow the authorities responsible for the national registers to
EN 45 EN
correctly and precisely identify the third countries on whose behalf interest
representation is being carried out and how much is being spent on those activities,
the Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 23
to amend Annex I by modifying the list of information to be provided for the purpose
of registration in the light of developments in the market for interest representation
services, opinions, recommendations and reports issued by the advisory group
established pursuant to Article 19, or, where available, relevant international and
European standards and practices. Personal data fields set out in Annex I shall be
modified only where necessary to ensure a proper identification of the entities and
the interest representation activities referred to in Article 3(1).
Article 11
Registration procedure
1. Member States shall ensure that the authority responsible for the national register
ensures that for each registration submitted pursuant to Article 10(4), all the elements
set out in Annex I have been provided and do not contain manifest errors.
A corresponding entry shall be included by the authority responsible in its national
register within 5 working days from the submission of the registration unless a
request pursuant to paragraph 2 has been made.
2. Where the information provided for the purposes of registration is incomplete or
contains manifest errors, the authority responsible for the national register shall ask
the entity to complete or rectify its submission. Within 5 working days of receiving a
response from the entity in question, the authority responsible for the national
register shall either include a corresponding entry in its national register, or refuse to
make such an entry and inform the entity in question why the submission remains
incomplete or contains manifestly incorrect information.
3. Once an entry is included in the national register, the registered entity shall
immediately and at the latest within 5 working days receive a confirmation of
registration from the authority responsible for the national register and shall be
issued with a unique EIRN, and a digital copy of the information included in the
national register. The EIRN shall be in the format set out in Annex II.
4. Member States shall ensure that each new registration is notified by the authority
responsible for the national register of the Member State of registration to the
national authorities designated pursuant to Article 15(1) of the Member States
indicated in the registration pursuant to Annex I, point 2(e) immediately and at the
latest within 5 working days from the entry in the national register. Such notification
shall also take place where, pursuant to Article 10(6), a registered entity submits a
change or an addition to the information referred to in Annex I, point 2(e). The
notification shall contain the name of the registered entity, its EIRN and a link to the
national registers where the registration took place.
5. Member States shall provide that authorities responsible for maintaining the national
registers in the Member State receiving the notification referred to in paragraph 4
include, in the relevant register, the information laid down in that notification
immediately and at the latest within 5 working days. Information on the registered
entity shall not be made public if, in the relevant national register of the Member
State of registration, that information is the object of a derogation from publication in
accordance with Article 12(3).
EN 46 EN
6. Registered entities shall not be subject to any further registration requirements in any
other Member State for activities falling within the scope of Article 3(1).
7. Acts taken by the authorities responsible for the national registers pursuant to
paragraphs 1 to 5, including refusals to make an entry in the register or to issue an
EIRN, shall be subject to administrative and judicial redress. This shall also apply to
failures to act in accordance with these paragraphs.
8. Where a supervisory authority has reliable information that an entity failed to register
pursuant to paragraphs 1 to 3 of Article 10 in a register for which it has jurisdiction
pursuant to Article 15(3), it may ask that entity to provide the information strictly
necessary to establish whether the entity falls within the scope of Article 3(1).
9. Where a supervisory authority has reliable information of possible non-compliance
by an entity registered in a register for which it has jurisdiction pursuant to Article
15(3) with the obligations provided for in the national provisions adopted pursuant to
Article 10, such as providing inaccurate information in the registration, it may ask
that entity to provide the information referred to in Article 7 to the extent necessary
to investigate the possible non-compliance.
10. The request referred to in paragraphs 8 and 9 shall include the following information:
(a) a statement of the reasons for investigating the possible non-compliance;
(b) the information sought and why it is necessary to investigate the possible non-
compliance;
(c) information on the judicial review procedures available.
11. The entity to whom the request is made shall provide, within 10 working days, the
information requested pursuant to paragraphs 8 and 9 in a complete and accurate
manner.
12. The requests referred to in paragraphs 8 and 9 shall be subject to judicial review
procedures in the Member State of the supervisory authority which makes the
request.
Article 12
Public access
1. Member States shall make the following information contained in the national
register related to a registered entity publicly available:
(a) information provided by the registered entity in accordance with Annex I, point
1, points (a), (e), (f)(i), (f)(ii), (h), (i), (j) and (k) and point 2, points (a)(i), and
points (b) to (h);
(b) the EIRN issued pursuant to Article 11(3);
(c) the date of registration;
(d) the date of the last update of the information referred to in point (a) of this
paragraph.
The publication of the annual amount provided by the registered entity in accordance
with Annex I, point 2, points (c) shall be published according to the grid set out in
Annex III.
EN 47 EN
2. Member States shall ensure that the information referred to in paragraph 1 is
presented in a format which is easily accessible and machine readable, clearly visible
and user-friendly, including through the use of plain language. The information shall
be made available in a searchable manner in at least one official language of the
Member State of registration and in an official language of the Union that is broadly
understood by the largest possible number of citizens in the Union.
3. Member States shall ensure that entities referred to in Article 3(1) are able to apply
for a derogation from the publication referred to in paragraph 1 by duly reasoned
request. The supervisory authority shall take a decision limiting partially or fully
public access where the requesting entity demonstrates, taking into account the
circumstances of the individual case, that to do so is justified on grounds of a
legitimate interest, including a serious risk that the publication would expose an
individual to a violation of their fundamental rights, in particular as protected under
Article 1, Article 2, Article 3, Article 4 or Article 6 of the Charter of Fundamental
Rights of the European Union. Otherwise, the supervisory authority shall take a
decision rejecting the request.
4. Any decision taken pursuant to paragraph 3 shall be subject to judicial redress in the
Member State of registration. Member States shall ensure that any review
procedures, including judicial redress, are carried out within a reasonable period of
time and that a final decision is taken promptly.
5. Member States shall ensure that, from the moment the request pursuant to paragraph
3 is made until the decision has become final, the information to which the request
relates is not made public.
6. Member States shall ensure that where a decision referred to in paragraph 3 has
become final, the entry in the national register to which that decision relates
indicates, as the case may be, that public access has been partially or fully limited.
Article 13
Publication of aggregated data
1. Starting on 31 March [year after the transposition deadline], and by 31 March of each
subsequent year, each Member State shall publish, and transmit to the Commission, a
report based on the information provided by the entities registered in their national
registers. This report shall contain only:
(a) aggregated data on the annual amounts per third country in the preceding
financial year. That aggregated data should be based on the information
provided pursuant to Annex I, point 2, points (b) and (c);
(b) aggregated data on the annual amounts per category of organisation for each
third country in the preceding financial year. That aggregated data should be
based on the information provided pursuant to Annex I, point 1, point (h) and
point 2, point (b) and (c);
(c) total number of third country entities that can be attributed to a specific third
country. That aggregated data should be based on the information provided
pursuant to Annex I, point 2, point (b);
(d) a list of the third countries that fulfil the criteria set out in Article 16(3), point
(b)(ii).
EN 48 EN
2. On the basis of the data transmitted by the Member States pursuant to paragraph 1,
the Commission shall, by 31 May of each year, publish a summary of the data
received and list the third countries that fulfil the criteria laid down in Article 16(3),
point (b)(i).
3. Where necessary to ensure that the information provided in the reports published by
Member States continues to provide the public with aggregate data necessary to
understand the scope, scale and means of interest activities carried out by entities
falling within the scope of Article 3(1), and to ensure that the list of third countries
that fulfil the criteria laid down in Article 16(3), point (b), can be established, the
Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 23 to
amend paragraph 1 by modifying the list of information to be included in the reports
published by Member States in the light of developments in the market for interest
representation services, opinions, recommendations, and reports issued by the
advisory group established pursuant to Article 19, or, where available, relevant
international standards and practices.
Article 14
Information for public officials
1. Member States shall ensure that registered entities provide the EIRN in their contacts
with public officials when carrying out the activities referred to in Article 3(1).
2. Member States shall ensure that where registered entities make use of subcontractors,
the subcontractors provide the EIRN of the registered entity in their contacts with
public officials when carrying out the activities referred to in Article 3(1).
CHAPTER III – SUPERVISION AND ENFORCEMENT
Article 15
Competent national authorities
1. Each Member State shall designate:
(a) one or more authorities responsible for the national registers;
(b) one or more supervisory authorities.
2. Each supervisory authority shall have access to the national registers under its
responsibility for the purpose of supervising the compliance with and enforcing the
obligations set out in this Directive as well as exchanging information with the
supervisory authorities in other Member States and the Commission, where
authorised to do so under this Directive.
3. Each supervisory authority shall have jurisdiction over the entities referred to in
Article 3(1) that are required to register pursuant to Article 10(1), (2) and (3) in the
national registers under its responsibility.
4. Where an entity referred to in Article 3(1) has not designated a legal representative in
accordance with Article 8(1), any supervisory authority in a Member State where the
entity carries out an interest representation activity shall have jurisdiction.
5. Where a Member State designates more than one supervisory authority, it shall
ensure that the tasks of each of those authorities are clearly defined and that they
EN 49 EN
cooperate closely and effectively when performing their tasks. Member States shall
identify the supervisory authority to which communications may be addressed for
transmission to the appropriate authority within that Member State.
6. Member States shall ensure that the supervisory authority is independent in the
exercise of its functions. In particular, Member States shall ensure that the staff in
supervisory authorities acting in the exercise of their powers pursuant to this
Directive:
(a) are able to perform their duties independently, free from political and other
external influence, and neither seek nor take instructions from government or
any other public or private entity;
(b) refrain from taking any action which is incompatible with the performance of
their duties and the exercise of their powers under this Directive.
7. Member States shall ensure that the national authorities designated pursuant to
paragraph 1 have all necessary means to carry out the tasks assigned to them under
this Directive, including sufficient technical, financial and human resources.
8. Member States shall ensure that, in carrying out the tasks assigned to them under this
Directive, the national authorities designated pursuant to paragraph 1 ensure that no
adverse consequences, such as stigmatisation, arise from the mere fact that an entity
is a registered entity or has been subject to a request pursuant to Article 16(3).
9. Member States shall ensure that the national authorities designated pursuant to
paragraph 1 make available to the public information and explanation concerning the
application of this Directive, as well as the opinions, recommendations or reports
adopted by the advisory group pursuant to Article 19(6).
10. By [one year after the entry into force], Member States shall notify the Commission
and the other Member States of the competent national authorities designated
pursuant to paragraph 1. The Commission shall publish a list of the competent
national authorities.
Article 16
Information requests
1. Member States shall ensure that the power of supervisory authorities to request
entities referred to in Article 3(1) to provide information is limited by the conditions
laid down in paragraphs 2 to 9 of this Article.
2. A request pursuant to this Article may only be made by the supervisory authority
with jurisdiction over the entity in question.
3. Except in cases referred to in Article 11(8) and (9), a request can only be made in the
following cases and must be limited to the records kept in accordance with Article 7:
(a) the registered entity received an annual amount that exceeds EUR 1 000 000
for a single third country entity in the preceding financial year;
(b) the actions of the third country entity on whose behalf the registered entity is
acting are attributable to a third country that has spent, in one of the five
preceding financial years, and taking into account all third country entities
whose actions can be attributed to this third country, an aggregate annual
amount that exceeds either of the following:
(i) EUR 8 500 000 on interest representation activities in the Union;
EN 50 EN
(ii) EUR 1 500 000 on interest representation activities in a single Member
State;
unless the registered entity falls within the scope of Article 3(1), point (a), and
received an aggregate annual amount for all activities falling within the scope
of this Directive that is inferior to EUR 25 000 in the preceding financial year.
4. The request referred to in paragraph 3 shall contain the following elements:
(a) a statement indicating which one of the conditions set out in paragraph 3 is
fulfilled;
(b) the records requested;
(c) information on the judicial review procedures available.
5. Where a supervisory authority other than the supervisory authority of the Member
State of registration considers that any of the conditions set out in paragraph 3 are
met, it may ask the supervisory authority of the Member State of registration to
request records kept in accordance with Article 7 from the registered entity.
6. Upon receipt of a request pursuant to paragraph 5 and if it considers that the
conditions laid down in paragraphs 3 are met, the supervisory authority of the
Member State of registration shall make a request in accordance with paragraph 3
and transmit the information received to the requesting supervisory authority. If the
supervisory authority of the Member State of registration has, within the previous 12
months, made a request in accordance with paragraph 3 covering the same
information from the same registered entity, it shall transmit the information to the
requesting supervisory authority without having to make a new request.
If the supervisory authority of the Member State of registration considers that the
conditions laid down in paragraph 3 are not met, it shall provide the requesting
supervisory authority with a reply explaining the reasons for not requesting or
transmitting the information in question.
7. The entity to whom the request is made shall provide, within 10 working days, the
complete information requested pursuant to point (b) of paragraph 4 in a clear,
coherent and intelligible format.
8. The requests referred to in paragraph 3 shall be subject to judicial review procedures
in the Member State of the supervisory authority which makes the request.
9. Where necessary to ensure that supervisory authorities may request records from
entities that are particularly likely to influence the development, formulation or
implementation of policy or legislation, or public decision-making processes, in the
Union or a Member State, the Commission is empowered to adopt delegated acts in
accordance with Article 23 to amend the financial thresholds set out in paragraph 3
in the light of developments in the market for interest representation activities, or of
opinions, recommendations or reports issued by the advisory group established
pursuant to Article 19, or, where available, developments of the relevant
international standards and practices.
Article 17
Cross-border cooperation
1. Member States shall ensure that their supervisory authorities cooperate with the
supervisory authorities of all other Member States as necessary.
EN 51 EN
2. Member States shall ensure that where a supervisory authority has reason to suspect
that an entity falling within the jurisdiction of a supervisory authority of another
Member State does not comply with its obligations under this Directive, it notifies
the supervisory authority of that Member State.
3. A notification pursuant to paragraph 2 shall be duly reasoned and proportionate and
at least indicate:
(a) the information allowing the identification of the entity;
(b) a description of the relevant facts, the relevant provisions of this Directive and
the reasons why the notifying authority suspects an infringement of this
Directive;
The notification may include any other information that the notifying authority
considers relevant, including, where appropriate, information gathered on its own
initiative.
4. Member States shall ensure that where a supervisory authority receives a notification
pursuant to paragraph 2, it shall, without undue delay and no later than 1 month
following receipt of the notification, communicate its assessment of the suspected
infringement to the supervisory authority from whom the notification was received
and, where appropriate, provide further information on the investigatory or
enforcement measures taken, or envisaged, in accordance with Article 11(8) or (9)
and Article 22 in order to ensure compliance with this Directive.
5. Where the supervisory authority of the main establishment does not have sufficient
information to act upon a notification referred to in paragraph 2, it may request
additional information from the competent authority that made the notification.
6. The administrative cooperation and exchanges of information between the national
authorities designated pursuant to Article 15(1), as well as the supervisory authorities
and the Commission, pursuant to paragraphs 2, 4 and 5, Article 11(4), Article 16(5)
and (6) and Article 18 of this Directive, shall be implemented through the IMI
system established by Regulation (EU) No 1024/2012.
Article 18
Cross-border information sharing between supervisory authorities
1. Member States shall ensure that supervisory authorities are competent to request the
following information from the supervisory authorities of another Member State,
where such information is necessary for the purpose of exercising cross-border
cooperation as referred to in Article 17(2):
(a) information provided by a registered entity in accordance with Article 10(4);
(b) any analyses carried out by a supervisory authority on the basis of the
information referred to in point (a).
2. Member States shall ensure that upon receipt of a request pursuant to paragraph 1,
the supervisory authority of the Member State of registration shall transmit the
information to the requesting supervisory authority, unless it considers that the
requirements of paragraph 1 are not met, in which case it shall provide the requesting
supervisory authority with a reply explaining the reasons for not providing the
information in question.
EN 52 EN
3. Member States shall ensure that the supervisory authorities provide the Commission,
on its request, with aggregate data based on the information provided by registered
entities in accordance with Article 10(4) for the purpose of monitoring the
implementation of this Directive, including for the preparation of meetings of the
advisory group referred to in Article 19. Such aggregate data may contain personal
data only to the extent that is necessary to ensure effective monitoring. Where
technically possible, the information shall be transmitted in a machine-readable
format.
4. When processing personal data pursuant to paragraphs 1 to 3, the supervisory
authorities shall act as controllers within the meaning of Article 4, point 7 of
Regulation (EU) 2016/679, and the Commission shall act as a controller within the
meaning of Article 3, point 8 of Regulation (EU) 2018/1725 with respect to their
own data processing activities.
Article 19
Advisory group
1. An advisory group is established.
2. The advisory group shall assist the Commission in the following tasks:
(a) facilitate exchanges and sharing of information and best practices as well as
advise on possible guidance on the implementation of this Directive in
particular regarding Article 2(4), point (b), Article 3(1) and Article 20;
(b) facilitate exchanges and sharing of information and best practices on the
specific needs of micro, small and medium-sized enterprises within the
meaning of Article 3 of Directive 2013/34/EU;
(c) advise on recommended formats for the publication of aggregated data
pursuant to Article 13;
(d) report to the Commission any divergences in the application of this Directive;
(e) advise on the recommended technical infrastructure of the national registers set
up and maintained pursuant to Article 9.
3. Each Member State shall nominate one representative and one alternate
representative, who shall represent the supervisory authorities designated pursuant to
Article 15.
4. Representatives of the European Parliament, or of the European Free Trade
Association States that are contracting parties to the Agreement on the European
Economic Area17, may be invited to attend meetings of the advisory group as
observers.
5. The Commission shall chair the advisory group and provide its secretariat. The
advisory group shall adopt its rules of procedure.
6. The advisory group shall adopt its opinions, recommendations or reports in the
context of its tasks set out in paragraph 2 by a simple majority of its members.
17
Agreement on the European Economic Area (OJ L 1, 3.1.1994, p. 3, ELI:
http://data.europa.eu/eli/agree_internation/1994/1/oj).
EN 53 EN
Article 20
Prohibition of circumvention
Member States shall ensure that it is prohibited to participate, knowingly and intentionally, in
activities the object or effect of which is to circumvent the obligations set out in this
Directive.
Article 21
Reporting of breaches and protection of reporting persons
Member States shall take the necessary measures to ensure that Directive (EU) 2019/1937
applies to the reporting of breaches of this Directive and the protection of persons reporting
such breaches.
Article 22
Sanctions
1. Member States shall lay down rules on sanctions, limited to administrative fines, for
infringements of national provisions adopted to transpose Article 6, Article 7, Article
8, Article 10, Article 11, Article 14, Article 16 and Article 20 by entities referred to
in Article 3(1) or where appropriate, their legal representative. Those rules shall
comply with paragraphs 2 to 6.
Sanctions shall be imposed by the supervisory authority with jurisdiction over the
entity concerned or by a judicial authority at the request of that supervisory authority.
2. The maximum amount of the financial sanction referred to paragraph 1 that may be
imposed shall be, for undertakings, 1 % of the annual worldwide turnover in the
preceding financial year, for other legal entities, 1 % of the annual budget of the
entity in accordance with the most recent financial year closed and for natural
persons, EUR 1 000.
3. The sanctions shall in each individual case be effective, proportionate and dissuasive,
having regard, in particular, to the nature, recurrence and duration of the
infringement to which those measures relate, as well as, where relevant, the
economic, technical and operational capacity of the entity referred to in Article 3(1)
that committed the infringement.
4. Before imposing sanctions, the supervisory authority shall issue a warning or a
reprimand to the entity concerned to the effect that it is likely to infringe or has
infringed provisions of this Directive, except if such infringement amounts to a
violation of Article 20.
5. Member States shall ensure that the exercise by the supervisory authority of its
powers pursuant to this Article shall be subject to appropriate safeguards in
accordance with Union and Member State legislation, including the right to an
effective judicial remedy and to a fair trial.
EN 54 EN
CHAPTER IV – FINAL PROVISIONS
Article 23
Exercise of the delegation
1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the
conditions laid down in this Article.
2. The power to adopt delegated acts referred to in Article 10(9), Article 13(3) and
Article 16(9) shall be conferred on the Commission for an indeterminate period from
[the date of entry into force of the Directive].
3. The delegation of power referred to in Article 10(9), Article 13(3) and Article 16(9)
may be revoked at any time by the European Parliament or by the Council. A
decision to revoke shall put an end to the delegation of the power specified in that
decision. It shall take effect the day following the publication of the decision in the
Official Journal of the European Union or at a later date specified therein. It shall not
affect the validity of any delegated acts already in force.
4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by
each Member State in accordance with the principles laid down in the
Interinstitutional Agreement on Better Law-Making of 13 April 2016.
5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify that
act simultaneously to the European Parliament and to the Council.
6. A delegated act adopted pursuant to Article 10(9), Article 13(3) and Article 16(9)
shall enter into force only if no objection has been expressed either by the European
Parliament or by the Council within a period of two months of notification of that act
to the European Parliament and the Council or if, before the expiry of that period, the
European Parliament and the Council have both informed the Commission that they
will not object. That period shall be extended by two months at the initiative of the
European Parliament or of the Council.
Article 24
Amendment to Directive (EU) 2019/1937
Directive (EU) 2019/1937 is amended as follows:
1. in Article 2(1), point (a) the following new point (xi) is added:
‘(xi) internal market rules related to transparency and good governance;’;
2. in the Annex, in Part I, the following new point (K) is added:
‘K. Point (a)(xi) of Article 2(1) — internal market rules related to transparency and
good governance:
Directive (EU) XXXX/XXXX of the European Parliament and of the Council of
XXXX establishing harmonised requirements in the internal market on transparency
of interest representation carried out on behalf of third countries and amending
Directive (EU) 2019/1937 (OJ reference).’.
EN 55 EN
Article 25
Reports and review
1. At the latest by [12 months after the transposition deadline], the Commission shall
present a report on the implementation of this Directive to the European Parliament,
the Council and the European Economic and Social Committee.
2. At the latest by [4 years after the transposition deadline], the Commission shall
carry out an evaluation of this Directive and present a report on the main findings to
the European Parliament, the Council and the European Economic and Social
Committee.
That evaluation shall assess the effectiveness and proportionality of the Directive. It
shall assess among others the need for changes to the scope and the effectiveness of
the safeguards provided in the Directive. It may, where appropriate, be accompanied
by relevant legislative proposals.
3. Member States shall provide the Commission with the information necessary for the
preparation of the reports referred to in paragraphs 1 and 2.
Article 26
Transposition
1. Member States shall bring into force the laws, regulations and administrative
provisions necessary to comply with this Directive by [eighteen months after the
entry into force] at the latest. They shall forthwith communicate to the Commission
the text of those provisions.
When Member States adopt those provisions, they shall contain a reference to this
Directive or be accompanied by such a reference on the occasion of their official
publication. Member States shall determine how such reference is to be made.
2. Member States shall communicate to the Commission the text of the main provisions
of national law which they adopt in the field covered by this Directive.
3. In the case of those Member States which have not adopted the euro, the amount in
national currency equivalent to the amounts set out in this Directive shall be that
obtained by applying the exchange rate published in the Official Journal of the
European Union as at the date of the entry into force of any Directive setting those
amounts.
For the purposes of conversion into the national currencies of those Member States
which have not adopted the euro, the amounts in euro specified in this Directive may
be increased or decreased by not more than 5 % in order to produce round sum
amounts in the national currencies.
Article 27
Entry into force
This Directive shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in
the Official Journal of the European Union.
EN 56 EN
This Directive is addressed to the Member States.
Done at Strasbourg,
For the European Parliament For the Council
The President The President
EN 57 EN
LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT
1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
1.1. Title of the proposal/initiative
1.2. Policy area(s) concerned
1.3. The proposal/initiative relates to:
1.4. Objective(s)
1.4.1. General objective(s)
1.4.2. Specific objective(s)
1.4.3. Expected result(s) and impact
1.4.4. Indicators of performance
1.5. Grounds for the proposal/initiative
1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for
roll-out of the implementation of the initiative
1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g.
coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For
the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting
from Union intervention, which is additional to the value that would have been
otherwise created by Member States alone.
1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past
1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies
with other appropriate instruments
1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for
redeployment
1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative
1.7. Method(s) of budget implementation planned
2. MANAGEMENT MEASURES
2.1. Monitoring and reporting rules
2.2. Management and control system(s)
2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s),
the payment modalities and the control strategy proposed
2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up
to mitigate them
2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control
costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels
of risk of error (at payment & at closure)
2.3. Measures to prevent fraud and irregularities
3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
EN 1 EN
3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget
line(s) affected
3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations
3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations
3.2.2. Estimated output funded with operational appropriations
3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations
3.2.3.1. Estimated requirements of human resources
3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework
3.2.5. Third-party contributions
3.3. Estimated impact on revenue
EN 2 EN
1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
1.1. Title of the proposal/initiative
Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council establishing
harmonised requirements in the internal market on transparency of interest
representation carried out on behalf of third countries and amending Directive (EU)
2019/1937
1.2. Policy area(s) concerned
Internal market and democracy
1.3. The proposal/initiative relates to:
a new action
a new action following a pilot project/preparatory action74
the extension of an existing action
a merger or redirection of one or more actions towards another/a new action
1.4. Objective(s)
1.4.1. General objective(s)
The general objective of this proposal is to ensure the proper functioning of the
internal market for interest representation activities carried out on behalf of third
countries.
1.4.2. Specific objective(s)
Specific objective No 1
To provide for harmonised transparency measures for interest representation carried
out on behalf of third countries.
Specific objective No 2
To ensure the effective oversight of the obligations established by the Directive.
Specific objective No 3
To ensure efficient cross-border cooperation among the competent national
authorities for the purpose of ensuring the complete and effective implementation of
the Directive.
1.4.3. Expected result(s) and impact
Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted.
A more homogenous policy approach across the Union regarding interest
representation activities carried out on behalf of third countries will provide greater
clarity and predictability for businesses, citizens, and other stakeholders, and
facilitate the functioning of the internal market.
For Member States:
74
As referred to in Article 58(2)(a) or (b) of the Financial Regulation.
EN 3 EN
Member State would need to ensure that national transparency registers for interest
representation carried out on behalf of third countries exist and cover the activities
falling within the scope of the legislation. Member States that currently have no such
systems in place would be required to develop and implement a new transparency
framework and establish a register. This would include the development,
implementation, and regular maintenance of a publicly accessible national register
and the setting up of the relevant competent authorities. The remaining Member
States would be required to amend existing transparency regimes targeting interest
representation in general. The extent of these changes will depend on the specificities
of existing regimes across key parameters such as scope, types and nature of existing
requirements, and types of monitoring and enforcement mechanisms.
In addition to implementing compliant regulatory regimes and registers, Member
States authorities would also participate in a Union-level advisory group and take
part in administrative cooperation among competent national authorities. To limit
administrative burden, exchanges of information between the national authorities, as
well as the authorities and the Commission, would take place through the the Internal
Market Information System (‘IMI system’) for administrative cooperation between
Member States’ competent authorities in Single Market related policy areas.
The study conducted by the Commission to support the proposal estimated that
Member State authorities would incur the costs outlined below.
First, familiarization costs are one-off implementation costs borne in year 1 by
authorities across all 27 Member States. The total costs are estimated to range from
EUR 1 500 to EUR 4 600 for all Member State authorities.
Second, the costs of ensuring an appropriate register is in place include equipment
costs for establishing or amending a register, as well as annual maintenance costs.
The study supporting the initiative estimated that maintenance costs could range
between EUR 65 000 to EUR 585 000 across the 12 Member State authorities
without existing IT tools. Across years 2-10 of the 10-year time horizon, this would
equate to approximately EUR 585 000 to EUR 5.27 million. For the 15 Member
States with existing registers, the study estimated that updating them to include data
fields on the aspects of interest representation related to third countries will not lead
to a notable increase in maintenance costs due to the limited number of entities
within scope of the intervention. The annual IT maintenance costs for those Member
States will therefore be considered as business-as-usual costs.
Third, the cost of ensuring an appropriate management, monitoring and enforcement
regime is in place, which could cover the independent supervisory authorities,
includes establishing and operating a new regime or amending and operating an
existing one. These costs will be recurrent across years 2-10. Estimated Union-wide
costs would be between approximately EUR 565 000 to EUR 848 000 per year and
between EUR 5.65 to 8.48 million over the 10-year time horizon.
In turn, the implementation of the initiative would lead to several benefits.
First, the primary benefit is increased transparency and understanding of the market
for interest representation activities carried out on behalf of third countries.
Enhanced mechanisms for sharing information between Member State authorities
would also allow for improved visibility and oversight of third country interest
representation activities. The proposal could foster trust between different entities
and increase public sector trust in the role, intentions and practices of entities that
EN 4 EN
carry out interest representation activities on behalf of third countries in the internal
market.
Second, and beyond these direct benefits, it is anticipated that the existence of a legal
regime and related registers for interest representation activities carried out on behalf
of third countries could have positive indirect impacts on awareness of the issues
related to interest representation carried out on behalf third countries.
However, it is important to highlight that certain challenges would remain, such as
monitoring and enforcement challenges due to the risk that rogue operators will not
register and will continue to operate in an unethical manner.
For private entities:
First, for entities carrying out interest representation activities, record keeping
obligations would consist of an initial judgement concerning all potential
engagements for third countries, gathering key information on the third country
entity represented, and assessing the different types of risks associated with the
prospective engagement. The study conducted for the Commission as well as the
consultation process noted that many commercial interest representation service
providers already conduct certain activities that could constitute record keeping, but
that these activities are often informal in nature. As such, the proposal would require
the formalisation of existing record-keeping activities in the context of engagements
for third countries.
Second, familiarisation costs with the new framework are also to be expected. Such
costs would mainly be one-off and borne in the first year of the entry into application
of the framework. There are two levels of familiarisation costs: basic familiarisation
costs and extended familiarisation costs. Basic familiarisation costs require a large
number of entities to spend a small amount of time reviewing the legislative text and
any related guidance. The study conducted for the Commission estimated that such
costs across all entities that carry out interest representation on behalf of third
countries in the internal market would range from approximately EUR 71.2 million
to EUR 213.5 million at around EUR 20-60 per organisation. Extended
familiarisation costs require a much smaller number of entities covered by the
initiative to spend more time reviewing the legislative text and any related guidance,
but also to assess the practical implications, develop compliance strategies and
allocate responsibility for compliance-related tasks. Those costs would range from
approximately EUR 57 000 to EUR 256 000 at around EUR 80-240 per organisation.
Third, administrative costs would include initial registration costs, initial information
update costs, and ongoing information disclosure costs. Concerning initial
registration costs, information on the registration obligations and formalities
established by this Directive would be available via the Single Digital Gateway
which, through the Your Europe web portal, sets up a one-stop shop that provides
businesses and citizens with information about rules and procedures in the Single
Market, at all levels of government and direct, centralised, and guided access to
assistance and problem-solving services as well as to a wide range of fully digitised
administrative procedures. In addition, the procedure for registration is fully online
and organised in accordance with the ‘once only’ principle to facilitate the reuse of
data.
The study supporting the preparation of the proposal provided different cost
estimates depending on the size of the entities that will fall under scope. Overall,
EN 5 EN
these costs are estimated to range from EUR 590 000 to EUR 3.5 million, at
approximately EUR 828 – 3 314 per organisation. These costs are then expected to
remain constant year after year. Across the 10-year time horizon, this will reach a
total cost of approximately EUR 5.9 – 35.4 million. In particular, the study found
that micro-small entities will bear the smallest costs. Namely, the study identified
that 97.3% of entities falling under the scope of the proposal are micro-small
(defined as having less than 10 full-time equivalent personnel (FTEs)), which are
expected to incur average costs per entity of EUR 828.
Fourth, for record keeping activities, feedback gathered during the performance of
the study suggests that the costs related to these activities could be characterised as
business-as-usual costs, thereby adding no incremental costs to the intervention.
Conversely, the proposal will also provide several benefits for entities that carry out
interest representation on behalf of third countries in the internal market within
scope.
First, this removal of existing fragmentation would facilitate service provision across
multiple Member States as only one registration would be necessary. This would
significantly simplify the process of entering a new market or working cross-border
within the Union for providing interest representation activities.
Second, the proposal would create a level playing field and enhanced legal certainty
for interest representation activities for third countries. This would be achieved by
requiring all market participants to abide by clear rules for market participation, for
example concerning the obligations to register and provide the same information, as
well as of conducting harmonised record keeping activities. This would ensure all
economic actors are subject to the same rules across the internal market and remove
existing fragmentation of rules.
Third, the proposal would help normalise legitimate interest representation activities
carried out on behalf of third countries via an enhanced level of transparency and
trust in this sector. This would provide answers to important questions such as who is
trying to influence political decision-making and on what issues, as well as
incentivising ethical behaviour.
1.5. Grounds for the proposal/initiative
1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for
roll-out of the implementation of the initiative
The implementation of this proposal will follow a phased approach. Upon entry into
force of this Directive, work will first commence towards the adaptation of IMI
system to the needs of the Directive with a view to connecting the competent
authorities of the Member States ahead of the expiry of the transposition period.
A provisional implementation timeline can be illustrated as follows:
- 2024 Entry into force of the Directive and adaptation of the IMI system;
- 2025/6 Transposition and application by Member States.
EN 6 EN
1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g.
coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For
the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting
from Union intervention, which is additional to the value that would have been
otherwise created by Member States alone.
Reasons for action at Union level (ex-ante)
Several Member States have legislated or are about to legislate in the field of
transparency of interest representation. As these rules diverge in their scope, content
and effect, a patchy framework of national rules is appearing and risks to increase,
especially when it comes to interest representation on behalf of third countries. This
jeopardises an effective exercise of the freedom to provide services in the Union.
Only intervention at Union level can solve this problem, as regulation at national
level would be aimed at ensuring transparency of interest representation activities in
their own public life, with therefore little concern for the barriers erected to cross-
border interest representation activities. National rules would also fail to
systematically address actions by third countries that seek to covertly influence
decision-making in the Union.
1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past
The evidence base for this proposal is drawn from internal and external research,
extensive consultation activities, bilateral meetings with stakeholders, and was
supported by an external study.
Guidance from international standard setting bodies, including the Council of Europe
or the Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD) were
taken into account. They notably recommended the legal regulation of lobbying
activities in the context of public decision-making, as well as transparency and
integrity in lobbying and foreign funding, while recalling the importance to respect
fundamental rights.
The proposal also builds on the terminology and concepts used in the context of the
EU Transparency Register.
1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies
with other appropriate instruments
This proposal is part of a package of measures to defend democracy from covert
foreign influence announced by President von der Leyen in the 2022 State of the
Union address. The package complements actions already taken at Union level under
the European Democracy Action Plan. Apart from this initiative, the package
includes specific measures on electoral matters ahead of the elections to the
European Parliament and measures to foster an enabling civic space and promote
inclusive and effective engagement by public authorities with civil society
organisations and citizens. All these measures aim to bolster democratic resilience
from within.
The proposal is part of a set of initiatives that reflect a proactive approach to
embedding Union values in European society. Since 2020, the annual Rule of Law
Report cycle has explored the laws and institutions at the heart of making
democracies work. In addition, the recent anti-corruption initiative seeks to protect
democracy as well as society from the corrosive impact of corruption.
EN 7 EN
1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for
redeployment
The costs necessary to adapt the IMI to allow for the administrative cooperation
between the competent national authorities provided for by this proposal will be
financed from the Citizens, Equality, Rights and Values (CERV).
EN 8 EN
1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative
limited duration
– in effect from [DD/MM]YYYY to [DD/MM]YYYY
– Financial impact from YYYY to YYYY for commitment appropriations and
from YYYY to YYYY for payment appropriations.
unlimited duration
– Implementation with a start-up period from 2024 to 2025/2026,
– followed by full-scale operation.
1.7. Method(s) of budget implementation planned
Direct management by the Commission
– by its departments, including by its staff in the Union delegations;
– by the executive agencies
Shared management with the Member States
Indirect management by entrusting budget implementation tasks to:
– third countries or the bodies they have designated;
– international organisations and their agencies (to be specified);
– the EIB and the European Investment Fund;
– bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation;
– public law bodies;
– bodies governed by private law with a public service mission to the extent that
they are provided with adequate financial guarantees;
– bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with
the implementation of a public-private partnership and that are provided with
adequate financial guarantees;
– bodies or persons entrusted with the implementation of specific actions in the
CFSP pursuant to Title V of the TEU, and identified in the relevant basic act.
– If more than one management mode is indicated, please provide details in the ‘Comments’ section.
Comments
The proposal will make use of the IMI system for the administrative cooperation among the
competent authorities of Member States.
EN 9 EN
2. MANAGEMENT MEASURES
2.1. Monitoring and reporting rules
Specify frequency and conditions.
The implementation of the Directive will be reviewed one year after its transposition
deadline. The Commission will report on the findings to the European Parliament
and to the Council.
Four years after its transposition deadline, the Commission will carry out an
evaluation of the Directive.
2.2. Management and control system(s)
2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s),
the payment modalities and the control strategy proposed
The administrative cooperation among competent national authorities provided for in
the proposal will make use of the already existing IMI system operated by the
Commission (DG GROW). For this purpose, the proposed Directive enlarges the
scope of the IMI. This requires the deployment of resources to adapt the IMI system
to the needs of the proposed Directive.
This proposal does not alter the management mode, funding implementation
mechanism, payment modalities or control strategy already in place for the system
and employed by the Commission.
2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up
to mitigate them
The main identified risk relates to time and cost overruns due to unforeseen IT
implementation issues with regard to the adaptation of the IMI system. This risk is
mitigated by the fact that the IMI system is already in place and that the relevant
Commission department has previous experience in adapting the system to new
business needs.
2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control
costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels
of risk of error (at payment & at closure)
This initiative does not affect the cost-effectiveness of existing Commission controls.
2.3. Measures to prevent fraud and irregularities
Specify existing or envisaged prevention and protection measures, e.g. from the Anti-Fraud Strategy.
This legislative financial statement concerns staff expenditure and procurement, and
standard rules for this type of expenditures apply.
EN 10 EN
3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget
line(s) affected
• Existing budget lines
In order of multiannual financial framework headings and budget lines.
Type of
Budget line expenditure
Contribution
Heading of from
multiannual candidate
from
financial Number countries fromother
Diff./Non- EFTA other assigned
framework and third
diff.75 countries revenue
76 potential countries
candidates
77
2b 07 06 04: Protection and promotion of Diff. NO NO NO NO
Union Values
75
Diff. = Differentiated appropriations / Non-diff. = Non-differentiated appropriations.
76
EFTA: European Free Trade Association.
77
Candidate countries and, where applicable, potential candidates from the Western Balkans.
EN 11 EN
3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations
3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations
– The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations
– The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below78:
Allocations already available under the financial programmming of the Citizens, Equality, Rights and Values Programme will
support this initative.
EUR million (to three decimal places)
Heading of multiannual financial
2b ‘Resilience and values’
framework
Year Year Year Year TOTAL (*under the
DG JUST 2024 2025 2026 2027 current MFF79)
Operational appropriations
07 06 04: Protection and promotion of Union
Commitments (1a) 0.125 0.125 0.025 0.025 0.3
Values Payments (2a) 0.125 0.125 0.025 0.025 0.3
Appropriations of an administrative nature financed from the envelope
of specific programmes80
(3)
TOTAL appropriations Commitments =1a+1b +3 0.125 0.125 0.025 0.025 0.3
78
The proposed actions will be financed within the envelopes allocated to the relevant spending programme for the period 2021-2027 and will not require any
additional financial resources from the Union budget.
79
Future financial implications of this initiative for the years post 2027 are without prejudice to the MFF after 2027.
80
Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of Union programmes and/or actions (former ‘BA’ lines), indirect
research, direct research.
EN 12 EN
for DG JUST =2a+2b
Payments 0.125 0.125 0.025 0.025 0.3
+3
Commitments (4) 0.125 0.125 0.025 0.025 0.3
TOTAL operational appropriations
Payments (5) 0.125 0.125 0.025 0.025 0.3
TOTAL appropriations of an administrative nature (6)
financed from the envelope for specific programmes
TOTAL appropriations Commitments =4+ 6 0.125 0.125 0.025 0.025 0.3
under HEADING 2b
of the multiannual financial framework Payments =5+ 6 0.125 0.125 0.025 0.025 0.3
EN 13 EN
Heading of multiannual financial
7 ‘Administrative expenditure’
framework
EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Year
TOTAL
2024 2025 2026 2027
DG JUST
Human resources 0.513 0.513 0.513 0.513 2.052
Other administrative expenditure 0.05 0.05 0.1
TOTAL DG JUST 0.513 0.513 0.563 0.563 2.152
TOTAL appropriations
(Total commitments =
under HEADING 7 Total payments)
0.513 0.513 0.563 0.563 2.152
of the multiannual financial framework
EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Year
TOTAL
2024 2025 2026 2027
TOTAL appropriations Commitments 0.638 0.638 0.588 0.588 2.452
under HEADINGS 2b and 7
of the multiannual financial framework Payments 0.638 0.638 0.588 0.588 2.452
EN 14 EN
3.2.2. Estimated output funded with operational appropriations
Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Year Year Year Year
TOTAL
2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030
Indicate
objectives and OUTPUTS
outputs
Type81 Average Total Total
No
No
No
No
No
No
No
cost
Cost Cost Cost Cost Cost Cost Cost
No cost
SPECIFIC OBJECTIVE No 382
Develop the IMI IT 0.125 1 0.125 1 0.125 1 0.25
module system
Maintain the IT 1 0.025 1 0.025 1 0.05
IMI module system
Subtotal for specific objective No 3 1 0.125 1 0.125 1 0.025 1 0.025 2 0.3
TOTALS 1 0.125 1 0.125 1 0.025 1 0.025 2 0.3
81
Outputs are products and services to be supplied (e.g.: number of student exchanges financed, number of km of roads built, etc.).
82
As described in point 1.4.2. ‘Specific objective(s)…’
EN 15 EN
3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations
– The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an
administrative nature
– The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative
nature, as explained below:
EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Year
2027 TOTAL
2024 2025 2026
HEADING 7
of the multiannual
financial framework
Human resources 0.513 0.513 0.513 0.513 2.052
Other administrative
0.05 0.05 0.1
expenditure
Subtotal HEADING 7
of the multiannual 0.513 0.513 0.563 0.563 2.152
financial framework
Outside HEADING 783
of the multiannual
financial framework
Human resources
Other expenditure
of an administrative
nature
Subtotal
outside HEADING 7
of the multiannual
financial framework
TOTAL 0.513 0.513 0.563 0.563 2.152
The appropriations required for human resources and other expenditure of an administrative nature will be met by
appropriations from the DG that are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the
DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual
allocation procedure and in the light of budgetary constraints.
83
Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of
Union programmes and/or actions (former ‘BA’ lines), indirect research, direct research.
EN 16 EN
3.2.3.1. Estimated requirements of human resources
– The proposal/initiative does not require the use of human resources.
– The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained
below:
Estimate to be expressed in full time equivalent units
Year Year Year Year
2024 2025 2026 2027
20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s Representation
3 3 3 3
Offices)
20 01 02 03 (Delegations)
01 01 01 01 (Indirect research)
01 01 01 11 (Direct research)
Other budget lines (specify)
20 02 01 (AC, END, INT from the ‘global envelope’)
20 02 03 (AC, AL, END, INT and JPD in the delegations)
- at Headquarters
XX 01 xx yy zz 84
- in Delegations
01 01 01 02 (AC, END, INT - Indirect research)
01 01 01 12 (AC, END, INT - Direct research)
Other budget lines (specify)
TOTAL 3 3 3 3
XX is the policy area or budget title concerned.
The human resources required will be met by staff from the DG who are already assigned to management of the
action and/or have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which
may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary
constraints.
Description of tasks to be carried out:
Officials and temporary staff 3 FTE for the secretariat of the advisory group as well as to assist the IMI team for
policy and business contributions both during the implementation fo the project as well
as after the IMI module has gone live.
External staff
84
Sub-ceiling for external staff covered by operational appropriations (former ‘BA’ lines).
EN 17 EN
3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework
The proposal/initiative:
– can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the
Multiannual Financial Framework (MFF).
The Commission will use funds already available under the financial programming of the Citizens,
Equality, Rights and Values Programme to support this initative.
– requires use of the unallocated margin under the relevant heading of the MFF
and/or use of the special instruments as defined in the MFF Regulation.
– requires a revision of the MFF.
3.2.5. Third-party contributions
The proposal/initiative:
– does not provide for co-financing by third parties
– provides for the co-financing by third parties estimated below:
Appropriations in EUR million (to three decimal places)
Enter as many years as necessary
Year Year Year Year
to show the duration of the Total
N85 N+1 N+2 N+3
impact (see point 1.6)
Specify the co-financing
body
TOTAL appropriations
co-financed
85
Year N is the year in which implementation of the proposal/initiative starts. Please replace "N" by the
expected first year of implementation (for instance: 2021). The same for the following years.
EN 1 EN
3.3. Estimated impact on revenue
– The proposal/initiative has no financial impact on revenue.
– The proposal/initiative has the following financial impact:
– on own resources
– on other revenue
– please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines
EUR million (to three decimal places)
Appropriations Impact of the proposal/initiative86
available for
Budget revenue line:
the current Year Year Year Year Enter as many years as necessary to show
financial year N N+1 N+2 N+3 the duration of the impact (see point 1.6)
Article ………….
For assigned revenue, specify the budget expenditure line(s) affected.
Other remarks (e.g. method/formula used for calculating the impact on revenue or any other
information).
86
As regards traditional own resources (customs duties, sugar levies), the amounts indicated must be net
amounts, i.e. gross amounts after deduction of 20 % for collection costs.
EN 2 EN
EUROPEAN
COMMISSION
Strasbourg, 12.12.2023
COM(2023) 637 final
ANNEXES 1 to 3
ANNEXES
to the
Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council
establishing harmonised requirements in the internal market on transparency of interest
representation carried out on behalf of third countries and amending Directive (EU)
2019/1937
{SEC(2023) 637 final} - {SWD(2023) 660 final} - {SWD(2023) 663 final} -
{SWD(2023) 664 final}
EN EN
ANNEX I
Information to be provided pursuant to Article 10
1. Regarding the entity referred to in Article 3(1):
(a) name;
(i) for natural persons: the surname and first name;
(ii) for legal persons: the business name, and where different, the legal name
of the entity;
(b) the address of the place of establishment;
(c) phone number;
(d) e-mail address;
(e) where available, website relating to the entity’s business;
(f) if it is established outside the Union, the following information regarding its
designated legal representative:
(i) name;
(ii) address;
(iii) phone number;
(iv) e-mail address;
(v) as relevant, the registration number of the legal representative in a
business register or a comparable identifying code;
(g) if the entity is a legal person, the surname, first name and e-mail address of the
person legally responsible for the entity and, where different, the surname, first
name and e-mail address of the natural person designated as operational
contact;
(h) the category that most closely resembles the organisational setup of the entity:
(i) academic institutions;
(ii) companies and groups;
(iii) law firms;
(iv) non-governmental organisations, platforms and networks;
(v) professional consultancies;
(vi) self-employed individuals;
(vii) think tanks and research institutions;
(viii) trade and business associations;
(ix) trade unions and professional associations;
(x) other organisations, public or mixed entities;
(i) if the entity is registered in another national transparency register, its
registration numbers;
(j) the registration number of the entity in a business register or a comparable
identifying code;
EN EN
(k) a description of the entity’s main goals, remit and fields of interest;
(l) whether the entity falls within the scope of Article 16(3), point (a).
2. Regarding the interest representation activity carried out:
(a) the following information on each of the third country entities on whose behalf
the entity carries out the interest representation activity;
(i) name;
(ii) the address at which the third country entity carries on business or, for
natural persons, the address at which they ordinarily reside;
(iii) a description of the entity’s main goals, remit and field of interest;
(iv) where available, the registration number of the third country entity in a
business register or a comparable identifying code;
(b) the third country on whose behalf the third country entity is acting;
(c) the annual amounts covering all the tasks carried out with the objective of
influencing the development, formulation or implementation of the same
proposal, policy or initiative indicated pursuant to point (g), according to the
grid below, for a full year of operations referring to the most recent financial
year closed, as of the date of registration or the date of the annual update of the
registration details;
Bracket size of annual amounts, in euros:
< 10 000
10 000 to < 25 000
25 000 to < 50 000
50 000 to < 100 000
100 000 to < 200 000
200 000 to < 300 000
300 000 to < 400 000
400 000 to < 500 000
500 000 to < 600 000
600 000 to < 700 000
700 000 to < 800 000
800 000 to < 900 000
900 000 to < 1 000 000
1 000 000 to < 1 250 000
1 250 000 to < 1 500 000
1 500 000 to < 1 750 000
EN EN
1 750 000 to < 2 000 000
2 000 000 to < 2 250 000
2 250 000 to < 2 500 000
2 500 000 to < 2 750 000
2 750 000 to < 3 000 000
3 000 000 to < 3 500 000
3 500 000 to < 4 000 000
4 000 000 to < 4 500 000
4 500 000 to < 5 000 000
≥ 5 000 000
(d) a description of the interest representation activity and its estimated duration;
(e) the Member States in which the interest representation activity is carried out;
(f) where applicable, the names of:
(i) subcontractors;
(ii) the media service providers and online platforms where advertisements
are placed as part of the interest representation activity;
(g) legislative proposals, policies or initiatives targeted by the interest
representation activity;
(h) Member States may provide that entities registering in their national register
submit information on the public officials contacted.
EN EN
ANNEX II
Format of the European Interest Representation Number
1. The European Interest Representation Number (EIRN) shall consist of the following
four components, which must appear in the following order:
(a) the abbreviation ‘EIRN’;
(b) the country code for the country in which the entity is registered:
(i) for Member States the codes in the Inter-institutional style guide1 are
used;
(ii) for EEA EFTA States ISO 3166 alpha-2 is used;
(c) the abbreviation for the national register under in which the entity is registered,
which:
(i) must have at least one character, and at most three characters;
(ii) may contain digits or letters;
(d) an ordinal number, which must be unique in the sense that there must not be
more than one registration in the same register with the same ordinal number
and the maximum length of the ordinal number is 10 characters.
2. All components shall be separated by a colon (‘:’).
3. Except for those mentioned in point 2, an EIRN shall not contain any interspacing or
punctuation marks, neither within the constituent components, nor between them.
4. Letters in all of the components must be Latin alphanumerical characters only.
5. Letters in the components shall be written in capitals letters.
6. An EIRN must not be extended with any other components.
1
http://publications.europa.eu/code/en/en-370100.html
EN 4 EN
ANNEX III
Bracket size for the publication of the annual amounts provided by provided by the
registered entity
Bracket size of annual amounts generated per interest representation
activity, in euros:
< 50 000
50 000 to < 100 000
100 000 to < 250 000
250 000 to < 500 000
500 000 to < 750 000
750 000 to < 1 000 000
1 000 000 to < 1 250 000
1 250 000 to < 1 500 000
1 500 000 to < 2 000 000
2 000 000 to < 2 500 000
2 500 000 to < 3 000 000
3 000 000 to < 3 500 000
3 500 000 to < 4 000 000
4 000 000 to < 4 500 000
4 500 000 to < 5 000 000
≥ 5 000 000
EN 5 EN
EUROOPA
KOMISJON
Strasbourg, 12.12.2023
COM(2023) 637 final
2023/0463 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega kehtestatakse siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva
huvide esindamise läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937
(EMPs kohaldatav tekst)
{SEC(2023) 637 final} - {SWD(2023) 660 final} - {SWD(2023) 663 final} -
{SWD(2023) 664 final}
ET ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Käesoleva ettepaneku eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele seoses
kolmandate riikide nimel tehtava tegevusega, mille eesmärk on mõjutada liidus poliitika või
õigusaktide väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse
(edaspidi „huvide esindamise tegevus“). Selleks sätestatakse siseturu jaoks ühtlustatud
eeskirjad sellise tegevuse suure läbipaistvuse kohta.
Suur läbipaistvus selles valdkonnas annab kodanikele, avaliku sektori otsustajatele ja teistele
sidusrühmadele parema võimaluse mõista, millised kolmandad riigid kasutavad huvide
esindamise tegevust.
Arvestades, et tavaliselt tehakse seda tasu eest, on huvide esindamine (sealhulgas kolmandate
riikide huvide esindamine) teenus Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise
leping“) artikli 57 tähenduses.
Huvide esindamine liidus on kasvav ja üha suuremal määral piiriülene tegevusala. Huvide
esindamise tegevus on liikmesriikides erinevalt reguleeritud. Praegu on 15 liikmesriigil1
olemas huvide esindamise tegevuse läbipaistvuse register, kuigi mitte alati riiklikul tasandil.
Osades liikmesriikides on olemas õiguslik raamistik, ent selles sisalduvad meetmed erinevad
üksteisest järgmistes aspektides: üksused ja tegevused, mille suhtes raamistikku kohaldatakse,
kaasa arvatud huvide esindamise tegevuse asjakohane määratlus; üksuste suuruse või
tegevuse taseme piirmäärad, mille ületamisel tuleb täita läbipaistvus- või
registreerimisnõudeid; andmete säilitamise nõuded; huvide esindamisega tegelevatelt
üksustelt kogutavad andmed, sealhulgas andmed selliste üksuste ja nende klientide identiteedi
kohta; järelevalveasutuste olemasolu, volitused, ülesehitus ja sõltumatus; karistuste laad ja
trahvisummad, kui neid kohaldatakse, ning registreeritud teabe ajakohastamise sagedus.
12 liikmesriigis ei ole huvide esindamise tegevuse läbipaistvust reguleeritud. Seetõttu on
õigusraamistik kogu liidus väga killustatud2.
Selline killustatus põhjustab siseturul huvide esindamise tegevusele takistusi, ka juhul, kui
seda tehakse kolmandate riikide nimel, ja need takistused kahjustavad siseturu nõuetekohast
toimimist. Erinevused liikmesriikide süsteemides muudavad tingimused ebavõrdseks ning
põhjustavad nõuete täitmisega seotud kulusid üksustele, kes soovivad tegeleda piiriülese
huvide esindamise tegevusega. Ebaühtlaste tingimuste tõttu kipub piiriülene huvide
esindamise tegevus koonduma liikmesriikidesse, kus see on vähem reguleeritud, ning eemale
liikmesriikidest, kus see on rohkem reguleeritud. Tekib oht, et üksused, kes soovivad vältida
mõnedes liikmesriikides kehtivat regulatsiooni, hakkavad valima endale meelepärast
kohtualluvust ja tegelema õigusliku arbitraažiga, st kasutama ära eri jurisdiktsioonides
kehtivate õiguslike nõuete erinevusi.
Selleks et edendada oma poliitilisi eesmärke, kasutavad kolmandate riikide valitsused
ametlike diplomaatiliste kanalite ja protsesside3 kõrval üha enam huvide esindamise tegevust.
Liikmesriigid on tõdenud, et selline olukord annab kolmandate riikide osalejatele võimaluse
hoida kõrvale läbipaistvusnõuete täitmisest ning mõjutada liidus varjatult otsuste tegemist ja
1
Käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangu (SWD(2023) 663 final) 6. lisas on esitatud
liikmesriikides kehtivate õigusraamistike põhjalik analüüs.
2
Vt lisatud mõjuhinnang.
3
OECD (2021), „Lobbying in the 21st Century: Transparency, Integrity and Access“, OECD Publishing,
Pariis, https://doi.org/10.1787/c6d8eff8-en, lk 43.
ET 1 ET
demokraatlikke protsesse. Mõned liikmesriigid kaaluvad seetõttu välismõju reguleerimiseks
uute eeskirjade väljatöötamist, muu hulgas sel teel, et kehtestada välisrahastust saavatele
üksustele üldised kohustused, mida praktikas kohaldataks kolmandate riikide nimel toimuva
huvide esindamise suhtes. Seepärast on tõenäoline, et eelkirjeldatud killustatus suureneb
justnimelt seoses kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamisega. See tekitaks
siseturul huvide esindamisega tegelevatele üksustele kolmandate riikide huvide esindamisel
lisatakistusi.
Kolmandatest riikidest pärit ideed võivad avalikule mõttevahetusele positiivselt kaasa aidata
ja kuuluvad rahvusvahelise suhtluse juurde, kuid neid tuleb esitada läbipaistvalt. Kui aga
kolmandate riikide huve esindatakse varjatult, võib seda tegevust kasutada liidu
demokraatiasse sekkumiseks4. Avalikku arvamust kujundades võib see mõjutada poliitiliste
valikute tegemist ja kahjustada liikmesriikide ja liidu kui terviku poliitilist elu.
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on märkinud, et välishuvide mõju
ja lobitöö võib avaldada riigi poliitilisele elule ümberkujundavat mõju, kusjuures mitte ainult
sisepoliitikale, vaid ka välispoliitikale, valimissüsteemile, majandushuvidele ning
suutlikkusele kaitsta oma riiklikke huve ja riiklikku julgeolekut5. Välisriikide valitsused
saavad kasutada riiklikke vahendeid, et korraldada laiahaardelisi ja pikaajalisi
mõjutuskampaaniaid. Seega on välisriikide valitsuste lobitöö ja mõjutustegevusega seotud
riskid suuremad kui puhtalt riigisisesest tegevusest tulenevad riskid6.
Lisaks ei ole kolmandate riikide nimel siseturul toimuva huvide esindamise kohta teavet.
Liikmesriigid ei kogu järjekindlalt ega jaga süstemaatiliselt teavet huvide esindamise kohta.
See raskendab kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevuste kindlakstegemist ja
kaardistamist liikmesriikides, nii et seda tehtaks koordineeritud ja tõhusal viisil kogu liidus.
Peale selle rahastatakse mõningaid huvide esindamise tegevusi nii läbipaistmatult, et
kodanikel ja poliitikakujundajatel ei ole võimalik välja uurida, kust see rahastus tuleb. Sellise
teabe puudumine on veel üks tegur, mille tõttu võivad liikmesriigid kolmandate riikide nimel
huvide esindamisele erinevalt reageerida. Sellise teabe avaldamine on avalikes huvides, ühest
küljest eelnimetatud huvide esindamise tegevust reguleerivate riigisiseste õigusaktide
eesmärgina ning teisest küljest huvitatud osalejate ja kodanike jaoks, kes soovivad laiemalt
mõista, kuidas avaliku sektori otsuseid mõjutatakse.
Sellise teabe puudumine ja sellest tulenev tulemusliku järelevalve takistamine ei kahjusta
mitte ainult siseturu toimimist, vaid ka demokraatiat liidus, kuna see mõjutab liidu kodanike
usaldust demokraatlike protsesside ja otsustajate vastu, samuti nende suutlikkust teostada oma
õigusi ja täita kohustusi. Hiljutise Eurobaromeetri uuringu kohaselt on umbes 80 %
eurooplastest arvamusel, et välissekkumine liidu demokraatlikesse süsteemidesse on tõsine
probleem, millega on vaja tegeleda7. 84,5 % avalikule konsultatsioonile vastanutest leidis, et
lobitöö ja suhtekorraldus, mida tasustavad või kontrollivad kolmandad riigid, on seotud suure
varjatud välissekkumise riskiga. Euroopa Parlament8 ja nõukogu9 on toonitanud, et
4
Mõistet „välissekkumine“ kasutatakse selleks, et eristada mõjutustegevust, mis on diplomaatiliste
suhete lahutamatu osa, ja välissekkumist, mis on riigi tasandi välisosaleja elluviidav või tema nimel
tehtav tegevus, mis on sundiv, varjatud, petlik või korruptiivne ning vastuolus liidu suveräänsuse,
väärtuste ja huvidega.
5
OECD (2021), „Lobbying in the 21st Century: Transparency, Integrity and Access“, OECD Publishing,
Pariis, https://doi.org/10.1787/c6d8eff8-en, lk 44.
6
OECD (2021), „Lobbying in the 21st Century: Transparency, Integrity and Access“, OECD Publishing,
Pariis, https://doi.org/10.1787/c6d8eff8-en, lk 45.
7
Vt Eurobaromeetri kiiruuring 528 „Kodakondsus ja demokraatia“.
8
2019. aastast saadik on Euroopa Parlament moodustanud kaks erikomisjoni, kus käsitletakse
välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni,
ET 2 ET
välissekkumine kujutab endast ohtu demokraatiale ja selle ohuga tegelemine on väga tähtis.
Sellest alates, kui Venemaa alustas Ukraina vastu agressioonisõda, on nimetatud probleemid
teravnenud.
Käesolev ettepanek täiendab liidu tasandil kehtivaid meetmeid ning selle peamine eesmärk on
kehtestada kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse siseturul ühised
läbipaistvus- ja vastutavusnõuded. Kehtestades sellele tegevusele ühtsed
läbipaistvusnõuded, parandaks algatus siseturu toimimist huvide esindamise valdkonnas,
luues võrdsed võimalused, vähendades nõuete täitmisega seotud kulusid üksustele, kes
soovivad tegeleda kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega mitmes
liikmesriigis, ja hoides ära õiguslikku arbitraaži. Ettepaneku põhielement on riiklike registrite
loomine sellise tegevusega tegelevate üksuste jaoks.
Kavandatava direktiiviga nähakse ette täielik ühtlustamine, nimelt proportsionaalsed
ühtlustatud läbipaistvusnõuded ja terviklik kaitsemeetmete süsteem, sealhulgas tõhus kohtulik
kontroll, ühtlustatud karistuskord, mis piirdub haldustrahvidega, sõltumatud
järelevalveasutused, kohustused häbimärgistamise vältimiseks, kusjuures eelkõige on vaja
tagada, et läbipaistvuseeskirjade kohaldamine ei tooks kaasa kahjulikke tagajärgi. See aitab
tulemuslikult ära hoida ülereguleerimist ja häbimärgistamist. Liikmesriikidel oleks ühtlustatud
normide raames keelatud nendest normidest kõrvale kalduda, kehtestades ulatuslikumad
läbipaistvusnõuded.
Algatuse eesmärk on suurendada ka liidu ja liikmesriikide demokraatlike institutsioonide
usaldusväärsust ja üldsuse usaldust nende vastu, tagades kolmandate riikide nimel tehtava
huvide esindamise tegevuse läbipaistvuse ning parandades teadmisi selle tegevuse ulatuse,
suundumuste ja selles osalejate kohta. Lisaks võiks ühtne ja proportsionaalne liidu
lähenemisviis, mis keskendub läbipaistvusele ja demokraatlikule vastutusele, et lahendada
kolmandate riikide üksuste nimel toimuvast huvide esindamisest tulenevaid probleeme, olla
eeskujuks standardite kehtestamisel kogu maailmas. Võrdluseks võib öelda, et liikmesriikide
praegune killustatud lähenemisviis tõenäoliselt kahjustab liidu mainet, kuna selles
lähenemisviisis puudub järjepidevus ja ühtsus.
Tarvis on liidu tasandi meetmeid, et vältida uute tõkete tekkimist ja tagada kolmandate riikide
nimel tehtava huvide esindamise tegevuse siseturu korrektne toimimine. Kui liidu meetmeid
ei võetaks, tegeleksid liikmesriigid kindlakstehtud ohtudega demokraatiale ühepoolselt, mis
võib kahjustada kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise siseturgu. Seetõttu on
käesoleva algatuse peamine eesmärk liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine.
Käesolevas ettepanekus esitatakse proportsionaalsed suunatud meetmed, mille eesmärk on
tagada, et üksused, kes tegelevad siseturul kolmandate riikide nimel huvide esindamise
ning tegeletakse Euroopa Parlamendis usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja vastutuse suurendamisega.
Need erikomisjonid (INGE ja INGE2) on võtnud selles valdkonnas vastu resolutsioone. Vt Euroopa
Parlamendi 9. märtsi 2022. aasta resolutsioon välissekkumise kohta kõigisse Euroopa Liidu
demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni kohta (2020/2268(INI)); Euroopa
Parlamendi 13. juuli 2023. aasta resolutsioon soovituste kohta Euroopa Parlamendi läbipaistvust,
usaldusväärsust, vastutust ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate reeglite reformimiseks
(2023/2034(INI)); Euroopa Parlamendi 1. juuni 2023. aasta resolutsioon, mis käsitleb välissekkumist
kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni
(2022/2075(INI)).
9
Nõukogu järeldused vastupanuvõime suurendamiseks ja hübriidohtudega võitlemiseks tehtavate
täiendavate jõupingutuste kohta, 10. detsember 2019, dokument 14972/19; nõukogu järeldused
„Teadusuuringute ja innovatsiooni alane üldine lähenemisviis – Euroopa strateegia rahvusvaheliseks
koostööks muutuvas maailmas“, 28. september 2021, dokument 12301/21; nõukogu järeldused
välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise kohta, 18. juuli 2022, dokument 11173/22.
ET 3 ET
tegevusega, saavad tegutseda ühtlustatud, läbipaistvas ja prognoositavamas õiguskeskkonnas
ning sellest saavad kasu asjaomased üksused, otsustajad, kellele nende tegevus on suunatud,
ja kodanikud. Võimaliku negatiivse mõju asjaomastele üksustele hoiavad ära tugevad
kaitsemeetmed, millega tagatakse põhiõiguste ning demokraatlike põhimõtete ja väärtuste
täielik austamine. Ettepanek ei puuduta üksusi, mis saavad rahalist toetust teistelt
liikmesriikidelt või kolmandate riikide üksustelt tegevuseks, mis ei ole seotud huvide
esindamisega.
See lähenemisviis erineb radikaalselt mõningates riikides kehtestatud meetmetest (mida
nimetatakse „välisagentide“ seadusteks)10. Sellised seadused sisaldavad sageli sätteid, mis
piiravad põhjendamatult kodanikuühiskonna tegutsemisruumi, sest nendega häbimärgistatakse
ja hirmutatakse kodanikuühiskonna organisatsioone, ajakirjanikke ja inimõiguste kaitsjaid
ning kitsendatakse nende tegevust. Kui organisatsiooni sellise seaduse alusel välisagendiks
nimetatakse, on selle eesmärgiks sageli kahjustada organisatsooni finantsstabiilsust ja
usaldusväärsust.
Erinevalt sellistest välisagentide seadustest ei sildistata käesoleva ettepanekuga negatiivselt
konkreetsete üksuste, kaasa arvatud kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevust ega piirata
kodanikuühiskonna tegutsemisruumi. Selle asemel sätestatakse läbipaistvus- ja
vastutavusnõuded, mida kohaldatakse kõigi kolmandate riikide nimel huvide esindamise
tegevusega tegelevate üksuste suhtes, olenemata nende õiguslikust seisundist. Lisaks ei keela
meetmed ühtegi tegevust ega nõua sellise välisrahastuse läbipaistvust, mis ei ole seotud
kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevusega. Peale selle sisaldab
ettepanek kaitsemeetmeid, et direktiivi ülevõtmine liikmesriikide õigusesse ja selle normide
täitmise tagamine oleksid proportsionaalsed ning et vältida häbimärgistamisega seotud riske.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Käesolev ettepanek täiendab ettepanekut võtta vastu määrus poliitreklaami läbipaistvuse ja
suunamise kohta11. Poliitreklaami käsitleva ettepaneku eesmärk on tagada liidus
poliitreklaami teenuste suur läbipaistvus, olenemata kasutatavast meediakanalist, ning näha
ette täiendavad kaitsemeetmed, mida kohaldatakse poliitreklaami sihitamise suhtes, kui sellist
reklaami sihitatakse isikuandmete töötlemise alusel.
Käesoleva algatuse kohaldamisala erineb poliitreklaami käsitlevast ettepanekust: see hõlmab
huvide esindamise tegevust, mida viiakse ellu kolmanda riigi üksuse nimel. Sellise tegevuse
hulka kuulub huvide esindamise tegevus, mis seisneb teavitus- või reklaamikampaaniate
korraldamises ja mida võib pidada ka poliitreklaamiks. Ent põhiliselt hõlmab huvide
esindamine tegevusi, mis ei ole poliitreklaam (nt üksikisikutele suunatud otsene lobitöö).
Samuti reguleeritakse poliitreklaami käsitleva ettepanekuga selle kohaldamisalasse kuuluvaid
tegevusi, olenemata sellest, kas neid tehakse kolmanda riigi nimel.
10
Liit mõistab järjekindlalt hukka põhivabaduste põhjendamatu piiramise ning kodanikuühiskonna ja
poliitilise tegutsemisruumi piirangud, millega rikutakse rahvusvahelist inimõigustealast õigust,
sealhulgas nn välisagentide seadused. Vt näiteks „Venemaa: kõrge esindaja poolt ELi nimel tehtud
avaldus seoses kümne aasta möödumisega välisagentide seaduse kehtestamisest“, kättesaadav aadressil:
https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2022/07/20/russia-declaration-by-the-high-
representative-on-behalf-of-the-eu-on-the-10th-anniversary-of-the-introduction-of-the-law-on-foreign-
agents/, „Georgia: Statement by the High Representative on the adoption of the Georgian “foreign
influence” law“, kättesaadav aadressil: https://www.eeas.europa.eu/eeas/georgia-statement-high-
representative-adoption-%E2%80%9Cforeign-influence%E2%80%9D-law_en, ning „EU in BiH on
recent developments in the RS“, kättesaadav aadressil: https://www.eeas.europa.eu/delegations/bosnia-
and-herzegovina/eu-bih-recent-developments-rs_en?s=219
11
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta
(COM(2021) 731 final).
ET 4 ET
Poliitreklaami käsitleva ettepaneku kohaselt tagatakse läbipaistvus eelkõige sel teel, et
üksikisikutele tehakse koos iga poliitreklaamiga kättesaadavaks teatav teave. Peale selle
peaksid poliitreklaami avaldajad, kes on väga suured digiplatvormid digiteenuste määruse12
tähenduses, tegema läbipaistvusteates sisalduva teabe kättesaadavaks nimetatud määruse
artikli 39 kohaste andmehoidlate kaudu. Käesolev algatus pakub üldsusele lisaks juurdepääsu
täiendavale teabele, mis käib huvide esindamise tegevuse pakkujate kohta, mida hoitakse
riiklikes registrites ja milles on eeskätt selgelt märgitud, millise kolmanda riigi nimel huve
esindatakse, millistes liikmesriikides huve esindatakse ning millistele seadusandlikele
ettepanekutele, poliitikatele või algatustele on huvide esindamise tegevus suunatud.
Käesolev ettepanek täiendab ka digiteenuste määrust, millega nõutakse digiplatvormide
pakkujatelt teatava teabe esitamist reklaamide kohta, mida nad oma internetipõhistes
kasutajaliidestes esitavad. Lisaks on digiteenuste määruses sätestatud, et väga suurte
digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad, kes esitavad oma
internetipõhistes kasutajaliidestes reklaame, peavad koostama andmehoidla, mis sisaldab
teavet reklaamide kohta, ja tegema selle oma internetipõhise kasutajaliidese konkreetses
jaotises otsingut võimaldava usaldusväärse tööriista kaudu üldsusele kättesaadavaks. Samuti
kohustab see selliseid teenuseosutajaid hindama ja maandama oma teenuse toimimise,
kavandamise või kasutamisega seotud riske, millel on tegelik või prognoositav negatiivne
mõju mitmesugustele ühiskondlikele riskidele, muu hulgas seoses ühiskondliku arutelu,
valimisprotsesside ja avaliku julgeolekuga.
Käesoleva algatuse kohaldamisala erineb digiteenuste õigusakti kohaldamisalast, kuna see
hõlmab huvide esindamise tegevust, mida viiakse ellu kolmandate riikide nimel. Sellise
tegevuse hulka võib kuuluda (nt osana reklaami- või teavituskampaaniast) reklaami
avaldamine digiplatvormide internetipõhistes kasutajaliidestes, mis kuulub digiteenuste
määruse kohaldamisalasse. Käesoleva algatusega on ette nähtud, et huvide esindamise
tegevusega tegelev üksus peaks sellisel juhul lisama digiplatvormiteenuste osutajad oma
registreeringule ning nende teenustega seotud asjakohased kulud tuleks lisada selle üksuse
deklareeritud tasu summa hulka. Teisalt aga ei reguleerita käesoleva algatusega sellises
olukorras digivahendajate kohustusi ega kehtestata nõudeid otse digiplatvormi pakkujatele
endile.
Lisaks täiendab ettepanek Euroopa meediavabaduse määruse ettepanekut,13 mille eesmärk
on tegeleda riiklike meediavabadust, meedia mitmekesisust ja toimetuse sõltumatust
reguleerivate lähenemisviiside killustatusega ning tagada siseturul vaba meediateenuste
osutamine, tagades liikmesriikidele samal ajal võimaluse kohandada meediapoliitikat oma
pädevuse piires vastavalt oma riigi kontekstile. Meediavabaduse määruse ettepaneku fookuses
on ka avalik-õigusliku meedia sõltumatus ja stabiilne rahastamine ning meediaomandi ja
riikliku reklaami jaotamise läbipaistvus. Kõnealuse ettepaneku kohaselt peaksid uudiseid ja
päevakajalist sisu pakkuvad meediateenuse osutajad tegema oma teenuste saajatele hõlpsasti
ja vahetult teatavaks oma juriidilise nime ning otseste, kaudsete või tegelike tulusaajate
nimed, mille hulka võivad põhimõtteliselt kuuluda ka kolmandate riikide valitsused. Lisaks
oleksid meediateenuse osutajad kohustatud võtma meetmeid, mida nad peavad asjakohaseks,
et tagada toimetusotsuste sõltumatus.
12
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb
digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)
(ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj).
13
16. septembri 2022. aasta ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse siseturul
meediateenuste ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse määrus) ja muudetakse direktiivi
2010/13/EL (COM(2022) 457 final).
ET 5 ET
Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi14 eesmärk on luua audiovisuaalmeedia teenuste
ühtne turg ja tagada selle nõuetekohane toimimine, aidata samal ajal kaasa kultuurilise
mitmekesisuse edendamisele ning näha ette tarbija- ja lastekaitse piisav tase. On üsna
ebatõenäoline, et kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluksid käesoleva ettepanekuga
hõlmatud reklaamikampaaniad, mille eesmärk on mõjutada liidus poliitika või õigusaktide
väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse.
Käesoleva ettepanekuga nähakse ette, et kui meediateenuse osutaja levitab reklaami
teenusena, mida pakutakse kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega tegelevale
üksusele, tuleb selline meediateenuse osutaja üksuse registreeringus nimetada ja asjaomased
kulud tuleb lisada deklareeritud tasu summale. Siiski ei kehtestata käesoleva ettepanekuga
sellistes olukordades nõudeid teenuseosutajatele endile.
Käesolev ettepanek ei puuduta tegevusi, mis on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EL, Euratom) 1141/2014,15 mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja
Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ja rahastamist, sealhulgas annetusi
kolmanda riigi ametiasutuselt või ettevõtjalt, kellele selline ametiasutus võib avaldada otseselt
või kaudselt valitsevat mõju.
Alates 2020. aastast kajastatakse õigusriigi olukorda käsitlevate aastaaruannete16
korruptsioonivastase võitluse osas huvide esindamise ja lobitöö reguleerimist kõigis
liikmesriikides kehtivate Euroopa ja rahvusvaheliste normide raames. 2022. aastast saadik on
komisjon andnud liikmesriikidele õigusriigi olukorda käsitlevates aruannetes soovitusi,
millest mõned on puudutanud huvide esindamise seisukohast olulisi aspekte. 2022. aastal
soovitati näiteks Taanil ja Slovakkial kehtestada lobitöö eeskirjad ning Rumeenial paluti
kehtestada reeglid parlamendiliikmete lobitöö kohta. Belgiat kutsuti üles viima lõpule
lobitööd käsitlev seadusandlik reform, millega luuakse raamistik, mis sisaldab
läbipaistvusregistrit ja seadusandlikku jalajälge ning hõlmab nii parlamendi kui ka valitsuse
liikmeid. Samal aastal soovitati Hispaanial jätkata jõupingutusi lobitööd reguleerivate
õigusaktide esitamiseks ning muu hulgas luua avalik ja kohustuslik lobistide register17.
2023. aastal märkis komisjon õigusriigi olukorda käsitlevates aruannetes, et lobitöö
valdkonnas on toimunud muutusi, kuna mõned liikmesriigid olid oma lobitöö läbipaistvuse
reeglid vastavalt 2022. aasta soovitustele läbi vaadanud. Näiteks Lätis oli vastu võetud uus
lobitöö seadus, millega nähakse ette lobitöö registri loomine. Eestis jätkasid ametiasutused
jõupingutusi lobitöö suuniste tulemuslikuks rakendamiseks. Küpros oli kehtestanud
lobitööalase rakendusmääruse, milles on selgitatud lobitööd käsitlevate andmete
deklareerimise, salvestamise ja avaldamise korda. Leedus toimisid kehtivad lobitöö eeskirjad
esitatud deklaratsioone silmas pidades tulemuslikult. 2023. aasta õigusriigi olukorda käsitlev
aruanne sisaldas ka lisasoovitusi liikmesriikidele lobitöö ja huvide esindamise kohta, juhul kui
14
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia
teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta
(audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2010/13/oj).
15
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis
käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning
rahastamist (ELT L 317, 4.11.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/1141/oj).
16
https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-
rule-law/rule-law/rule-law-mechanism_et
17
2022. aasta õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes esitati soovitusi lobitöö kohta veel Saksamaale,
Eestile, Iirimaale, Prantsusmaale, Horvaatiale, Itaaliale, Lätile, Luksemburgile, Ungarile, Madalmaadele
ja Poolale.
ET 6 ET
2022. aasta soovitusi ei olnud täielikult arvesse võetud või esile oli kerkinud uusi
probleeme18.
Kavandatava korruptsioonivastase võitluse direktiivi19 eesmärk on kaitsta demokraatiat ja
ühiskonda korruptsiooni mõju eest ning sellega tehakse ettepanek ajakohastada liidu
kriminaalõiguslikku raamistikku nii, et see hõlmaks lisaks altkäemaksu andmisele ja/või
võtmisele ning omastamisele ka mõjuvõimuga kauplemise, ametiseisundi kuritarvitamise,
õigusemõistmise takistamise ja korruptsiooni teel rikastumise kuritegusid. Kui huvide
esindamisega seotud varjatud mõjutamine ja üldine läbipaistvuse puudumine jäetakse
tähelepanuta, võimaldab ja soodustab see korruptsiooni teket. Kavandatavas direktiivis on
sätestatud, et kui sellised kuriteod pannakse toime kolmanda riigi kasuks, peaksid
liikmesriigid käsitama seda raskendava asjaoluna. Käesolev ettepanek täiendaks kavandatavat
korruptsioonivastase võitluse direktiivi, kuna kolmandate riikide üksuste nimel tehtava huvide
esindamise tegevuse läbipaistvus peaks eeldatavasti korruptsiooni ennetamisele ja
avastamisele kaasa aitama.
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
President von der Leyeni poliitilistes suunistes sätestatud komisjoni prioriteetide seas on
kesksel kohal liidu demokraatia edendamine, kaitsmine ja tugevdamine. 20 2020. aastal esitas
Euroopa Komisjon üldeesmärgi „Uus hoog Euroopa demokraatiale“ raames Euroopa
demokraatia tegevuskava,21 mille eesmärk on kaitsta ja tugevdada liidu demokraatiat,
kaitstes valimiste usaldusväärsust, edendades vabasid ja ausaid valimisi, suurendades
meediavabadust ja meedia mitmekesisust ning võideldes desinformatsiooni ja välissekkumise
vastu.
2022. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta22 tegi komisjoni president von der Leyen
teatavaks meetmepaketi, millega kaitsta demokraatiat varjatud välismõju eest. Pakett täiendab
liidu tasandil Euroopa demokraatia tegevuskava raames juba võetud meetmeid. Lisaks
käesolevale algatusele sisaldab pakett erimeetmeid, mida võetakse Euroopa Parlamendi
valimiste eel valimisküsimustes, ning meetmeid, millega edendada kodanikuühiskonna
tegutsemisruumi ning avaliku sektori asutuste kaasavat ja tulemuslikku koostööd
kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kodanikega.23 Kõigi nende meetmete eesmärk on
tugevdada demokraatiat rohujuure tasandil.
Käesoleva algatusega muudetakse rikkumisest teatajate direktiivi,24 et vihjeandjatel oleks
võimalik teavitada liikmesriikide loodavaid järelevalveasutusi ettepanekus sätestatud nõuete
tegelikust või võimalikust rikkumisest.
18
Lobitööga seotud lisasoovitused puudutavad Saksamaad, Tšehhi Vabariiki, Taanit, Iirimaad,
Hispaaniat, Prantsusmaad, Horvaatiat, Itaaliat, Lätit, Luksemburgi, Ungarit, Madalmaid, Austriat,
Poolat, Rumeeniat ja Slovakkiat.
19
Ettepanek: Direktiiv, milles käsitletakse korruptsioonivastast võitlust ning millega asendatakse nõukogu
raamotsus 2003/568/JSK ja Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega
seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev konventsioon ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371 (COM(2023) 234 final).
20
https://commission.europa.eu/document/aa3bc4a8-50b7-425a-a81c-e7360e01a24d_et
21
https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/new-push-european-
democracy/european-democracy-action-plan_et
22
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/speech_22_5493
23
COM(2023) 630 final, C(2023) 8626 final ja C(2023) 8627 final.
24
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse
rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1937/oj).
ET 7 ET
Käesolev algatus ei mõjuta mingil viisil Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“)
artikli 29 või ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud liidu piiravate meetmete
kohaldamist. Need meetmed on liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika oluline tööriist, mille
abil liit saab vajaduse korral sekkuda, et ennetada konflikte või reageerida rahvusvahelises
sfääris tekkivatele või käimasolevatele kriisidele ning edendada rahu, demokraatiat, õigusriigi
põhimõtete austamist, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust. Eelkõige ei mõjuta käesolev
ettepanek keeldu teha rahalisi vahendeid või majandusressursse otseselt või kaudselt
kättesaadavaks liidu piiravates meetmetes loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele,
üksustele või asutustele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele
või asutustele või nende kasuks.
Käesolev algatus on seotud ettepanekuga võtta vastu direktiiv Euroopa piiriüleste ühingute
tegevuse kohta25. Kuigi nimetatud ettepanekuga luuakse uus mittetulundusühingu õiguslik
vorm, hõlbustatakse selliste ühingute piiriülest tegevust ja antakse neile teatavad õigused,
kehtestatakse käesoleva seadusandliku algatusega ühised läbipaistvus- ja vastutavusnõuded
sellise huvide esindamise tegevuse jaoks, mille eesmärk on mõjutada liidus otsustusprotsesse
ja mida viiakse ellu kolmandate riikide nimel. Praktikas peavad Euroopa piiriülesed ühingud
täitma käesolevas ettepanekus sätestatud spetsiaalseid läbipaistvusnõudeid üksnes juhul, kui
nad tegelevad huvide esindamise tegevusega kolmandate riikide üksuste nimel.
Käesolev algatus ei mõjuta komisjoni õigust algatada ja viia läbi uurimisi siseturgu
moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta vastavalt välisriigi subsiidiumide määrusele26
ning esitada arvamusi välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse27 alusel.
Võib juhtuda, et mõned kolmandate riikide nimel huvide esindamisega tegelevad üksused
kuuluvad äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi28 kohaldamisalasse. Selliseid
juhtumeid on eeldatavasti vähe ja need piirduksid olukorraga, kus suurettevõtja tegevus oleks
omistatud kolmandale riigile.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 114, millega on ette nähtud
meetmete võtmine, et tagada siseturu loomine ja toimimine. Selle sätte alusel on võimalik
võtta vastu meetmeid liikmesriikide õigus- ja haldusnormide selliste sätete ühtlustamiseks,
mis käsitlevad liidu siseturu loomist ja toimimist. See on sobiv õiguslik alus meetmetele, mis
25
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv Euroopa piiriüleste ühingute kohta (COM(2023)
516 final), mille eesmärk on vähendada ühinguid ja mittetulundusorganisatsioone käsitlevate riiklike
õigusnormide killustatust kogu liidus ning hõlbustada nende üksuste piiriülest tegevust siseturul.
26
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2560, mis käsitleb
siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume (ELT L 330, 23.12.2022, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2560/oj) ning mille eesmärk on luua ühtlustatud raamistik välisriigi
subsiidiumidest otse või kaudselt põhjustatud moonutuste käsitlemiseks.
27
Määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute
raamistik (ELT L 79 I, 21.3.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/452/oj), st kehtestatakse
liidu raamistik, mille alusel teha julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel kolmandatest riikidest
pärinevate otseinvesteeringute taustakontrolli.
28
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega
muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja
direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2464/oj). Direktiivi kohaldatakse kõigi piiratud vastutusega
äriühingute suhtes, mis ei ole raamatupidamisdirektiivis määratletud VKEd, ja kõigi reguleeritud turul
noteeritud piiratud vastutusega äriühingute (sealhulgas börsil noteeritud VKEde) suhtes, välja arvatud
mikroettevõtjad.
ET 8 ET
hõlmavad siseturul tegutsevaid teenuseosutajaid ja käsitlevad liikmesriikide sätete erinevusi,
mis takistavad põhivabaduste kasutamist ja millel on otsene mõju siseturu toimimisele.
Liikmesriikide õigusaktides on erinevusi ja need suurenevad, arvestades, et mõned
liikmesriigid on kehtestanud või kavatsevad kehtestada õigusnorme huvide esindamise
teenuste suhtes kohaldatavate läbipaistvusnõuete kohta. Selline olukord tekitab õiguslikku
killustatust, kuna kolmandate riikide huvide esindamisega tegelevate üksuste läbipaistvust
reguleerivad normid erinevad läbipaistvuse konkreetsete nõutavate elementide (avalikustatav
teave, ajakohastamise sagedus) ja kohaldamisala poolest (kohaldamisalasse kuuluvate või
sellest välja jäetud tegevuste liigid).
Õiguslik killustatus takistab huvide esindamise teenuste piiriülest osutamist ja tõenäoliselt
suureneb eelkõige sellise tegevuse korral, mida tehakse kolmandate riikide nimel. Ühtlustatud
läbipaistvusmeetmete eesmärk on luua võrdsed tingimused, vähendada nõuete täitmisega
seotud kulusid ja õiguslikku arbitraaži ning hoida ära lisatakistusi, mis võivad siseturul
tekkida kolmandate riikide nimel tehtavale huvide esindamise tegevusele ja mis tulenevad
liikmesriikide õigusaktide ebaühtlasest arengust. Kui liidu tasandil meetmeid ei võeta,
halveneb olukord veelgi, kui mõnes liikmesriigis kehtestatakse uued normid, mis reguleerivad
eelkõige kolmandate riikide nimel toimuvat huvide esindamist, aga teistes liikmesriikides ei
käsitleta huvide esindamise teenuste läbipaistvust endiselt.
Pidades silmas eesmärki, mida käesoleva ettepanekuga soovitakse siseturul saavutada, on
ettepanekus sätestatud, et üksused peavad end registreerima oma peamise tegevuskoha
liikmesriigis, olenemata sellest, millises liikmesriigis või millistes liikmesriikides nad
soovivad huvide esindamise tegevusega tegeleda. Ka on ettepanekuga ette nähtud, et
järelevalveasutus võib konkreetsetel juhtudel ja proportsionaalsel viisil taotleda teavet, mida
võiks jagada teiste liikmesriikide järelevalveasutustega.
Kooskõlas ELi lepingu artikliga 229 on käesoleva algatuse eesmärgiks ka suurendada liidu ja
liikmesriikide demokraatlike institutsioonide usaldusväärsust ja üldsuse usaldust nende vastu,
tagades kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse läbipaistvuse ning
parandades teadmisi selle tegevuse ulatuse, suundumuste ja selles osalejate kohta. Kuigi
käesolevas ettepanekus sisalduvate ühtlustamismeetmetega seotud valikute tegemisel on
üheks sihiks tagada, et tegevus, millega kolmandad riigid püüavad mõjutada liidu avalikku
otsustusprotsessi, oleks läbipaistev, on ettepaneku põhieesmärk parandada liidu siseturu
toimimise tingimusi.
Eespool toodut silmas pidades on seega vajalik täielik ühtlustamine liidu tasandil ning
käesoleva algatuse asjakohane õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 11430.
• Subsidiaarsus
Subsidiaarsuse põhimõtte (ELi lepingu artikli 5 lõige 3) kohaselt tuleks liidu tasandil
meetmeid võtta üksnes juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud eesmärke piisaval
määral saavutada ning seetõttu on neid meetme ulatuse või toime tõttu parem saavutada liidu
tasandil.
Kuna kolmandate riikide huvide esindamist reguleerivate riigisiseste õigusnormide
kohaldamisala, sisu ja mõju on erinevad, on liikmesriikide õigusaktidest kujunemas
29
Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 16. veebruar 2022, Ungari vs. Euroopa Parlament ja nõukogu, C-
156/21, ECLI:EU:C:2022:97, milles Euroopa Kohus sedastas, et Euroopa Liit peab saama talle
aluslepingutega antud pädevuse piires oma väärtusi kaitsta.
30
Vt ka kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. detsember 2002, British American Tobacco (Investments) ja
Imperial Tobacco, C-491/01, ECLI:EU:C:2002:741, punkt 75.
ET 9 ET
ebaühtlane raamistik ja ebaühtlus võib veelgi suureneda, eriti mis puudutab kolmandate
riikide nimel tehtavat huvide esindamise tegevust. See õõnestab siseturgu, tuues kaasa
ebavõrdsed tingimused ja tarbetuid kulusid üksustele, kes soovivad tegeleda kolmandate
riikide nimel piiriülese huvide esindamise tegevusega. See soodustab õiguslikku arbitraaži, et
vältida läbipaistvusmeetmeid, mis omakorda mõjutab kodanike suhtumist ja usaldust
tulemusliku reguleerimise vastu.
Neid probleeme saab lahendada ainult liidu tasandil, sest riigi tasandi regulatsioon tekitab
juba praegu siseturul piiriülesele huvide esindamise tegevusele takistusi. Seevastu
liikmesriikide õiguse alusel võetavate meetmete mõju piirduks ühe riigiga ning oleks oht, et
teistest liikmesriikidest pärit üksused, kes tegelevad kolmandate riikide nimel huvide
esindamisega, hoiavad selliste meetmete täitmisest kõrvale või et nende täitmist on raske
kontrollida. Lisaks kaaluvad mõned liikmesriigid praegu välismõju valdkonnas
seadusandlikke algatusi, mis ei pruugi olla kooskõlas käesoleva algatuse proportsionaalse ja
sihipärase lähenemisviisiga ning mis ei pruugi pakkuda terviklikku kaitsemeetmete süsteemi.
Kõnealust küsimust saab kogu siseturul ühtlaselt reguleerida ainult liidu tasandil võetavate
meetmetega. Liidu tasandil ühiste ja proportsionaalsete läbipaistvusstandardite sätestamine
kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise suhtes on vajalik selleks, et tagada
selliste meetmete järjepidev kehtestamine kõigis liikmesriikides, austades kõiki põhiõigusi ja
kohaldades eelkõige põhjalikke kaitsemeetmeid, sealhulgas juurdepääsu kohtutele.
Kolmandate riikide nimel tehtav huvide esindamise tegevus on piiriülese mõjuga riikideülene
küsimus, millega tuleb tegeleda liidu tasandil. Poliitiliste otsuste ja poliitiliste protsesside
mõjutamine ühes liikmesriigis võib avaldada mõju väljaspool selle liikmesriigi piire, teises
liikmesriigis või Euroopa tasandil. Liidu tasandi meetmete puudumine võib viia selleni, et
mõned liikmesriigid on kolmandate riikide nimel tehtavast huvide esindamise tegevusest
vähem teadlikud kui teised. Tundub ebatõenäoline, et liikmesriigid ühtlustatud oma nõudeid
selle kohta, kuidas koguda võrreldavaid andmeid kolmandate riikide nimel tehtava huvide
esindamise tegevuse kohta, või kehtestaksid süstemaatilise kogu liitu hõlmava
koostöömehhanismi, et vahetada teavet omavahel ja komisjoniga.
• Proportsionaalsus
Proportsionaalsuse aspektist ei lähe kavandatava meetme sisu ja vorm kaugemale sellest, mis
on vajalik liidu siseturu nõuetekohase toimimise eesmärgi saavutamiseks.
Ettepanek põhineb kehtivatel liidu õigusaktidel ning on selle eesmärkide saavutamiseks
proportsionaalne ja vajalik. Kavandatud meetmed piirduvad sellega, mis on vajalik asjaomase
õigusraamistiku praeguse ja eeldatava killustatuse vähendamiseks.
Ettepanek piirdub läbipaistvusnõuetega, mis on suunatud üksnes üksustele, kes osutavad
kolmandate riikide nimel huvide esindamise teenuseid. Läbipaistvuskohustuste
proportsionaalsust on hoolikalt kaalutud ja see kajastub kehtestatud nõuetes (selgelt piiratud
nõutav teave, piiratud andmete säilitamise kohustused jne). Ettepaneku eesmärk ei ole piirata
huvide esindamise teenuste osutamist, vaid pigem parandada siseturu toimimist ja hõlbustada
selliste teenuste piiriülest osutamist, muutes need sidusalt läbipaistvamaks kogu liidus.
Peale selle sisaldab ettepanek vajalikke kaitsemeetmeid, et direktiivi ülevõtmine
liikmesriikide õigusesse ja selle normide täitmise tagamine oleksid proportsionaalsed ning et
vältida häbimärgistamisega seotud riske. Ettepanekuga ei püüta takistada kolmandaid riike
oma seisukohti propageerimast, vaid selle eesmärk on tagada, et see toimuks läbipaistval ja
vastutustundlikul viisil. Sellega ei kehtestata üksustele nõudeid üksnes seetõttu, et nad saavad
rahalisi vahendeid välismaalt, vaid keskendutakse suurema läbipaistvuse tagamisele, kui nad
tegelevad kolmandate riikide nimel sellise huvide esindamise tegevusega, mille eesmärk on
ET 10 ET
mõjutada liidus poliitika või õigusaktide väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või
avalikke otsustusprotsesse. Seetõttu ei tohiks panust organisatsiooni põhilisse rahastamisse
või samalaadset rahalist toetust, mida antakse näiteks mittetulunduslikule organisatsioonile
kolmanda riigi rahastajate toetuskava alusel, käsitada huvide esindamise teenuse eest
makstava tasuna, kui see toetus ei ole seotud huvide esindamise tegevusega, st kui üksus
saaks neid vahendeid olenemata sellest, kas ta tegeleb rahastust pakkuva kolmanda riigi
huvide esindamisega seotud konkreetse tegevusega.
Lisaks sisaldab ettepanek erinõuet, et teave tuleb riiklikes registrites esitada faktiliselt täpsel
ja neutraalsel kujul ning viisil, mis ei vii registreeritud üksuste häbimärgistamiseni. Eelkõige
ei tohiks andmetele lisada avaldusi ega sätteid, mis võiksid tekitada registreeritud üksuste
suhtes umbusalduse õhkkonda, mis võib heidutada liikmesriikide või kolmandate riikide
füüsilisi või juriidilisi isikuid nendega suhtlemast või andmast neile rahalist toetust.
Järelevalveasutuste volitused küsida algatuse kohaldamisalasse kuuluvatelt üksustelt teavet on
hoolikalt piiritletud tagamaks, et asjaomastele üksustele ei esitataks tarbetuid või
ülemääraseid nõudeid. Järelevalveasutuste volitusi on piiritletud kahel moel:
järelevalveasutused võivad lisaks riiklikus registris sisalduvale teabele nõuda üksnes piiratud
teavet ja ainult piiratud asjaoludel.
Selleks et tagada karistuste proportsionaalsus, nähakse ettepanekuga ette, et
järelevalveasutused võivad kavandatud kohustuste rikkumise korral määrata üksnes
haldustrahve, millele kehtestatakse üksuse majandusliku suutlikkuse alusel ülempiir.
Kriminaalkaristused on sõnaselgelt välistatud. Liikmesriigid vastutavad selle tagamise eest, et
keelatud on osaleda tegevuses, mille eesmärgiks on direktiivi sätetest kõrvale hoida.
• Vahendi valik
ELi toimimise lepingu artikliga 114 on seadusandjale antud õigus võtta vastu määrusi ja
direktiive.
Asjakohane on direktiiv, millega ühtlustatakse täielikult läbipaistvusnõuded, mida
kohaldatakse üksuste suhtes, mille tegevuseks on kolmandate riikide nimel huvide esindamine
eesmärgiga mõjutada siseturul poliitika või õigusaktide väljatöötamist, sõnastamist või
rakendamist või avalikke otsustusprotsesse.
Kuna algatusega nähakse ette läbipaistvus- ja vastutavusnõuete täielik ühtlustamine, aitab see
vältida ka ülereguleerimist. Eeskätt oleks liikmesriikidel ühtlustatud normide raames keelatud
nendest normidest kõrvale kalduda, et kehtestada ulatuslikumad läbipaistvusnõuded.
Liikmesriikidel säiliks täielikult ühtlustatud meetmete kohaldamisalas piiratud kaalutlusõigus,
mis on seadusandliku algatusega sõnaselgelt ette nähtud. Näiteks oleks liikmesriikidel
vabadus näha oma territooriumil ette üks või mitu riiklikku registrit ja järelevalveasutust (nt
mitu asutust, kes vastutavad territooriumi eri osade eest).
See ei mõjuta liikmesriikide pädevust kehtestada liidu õigust täielikult järgides õigusnorme
küsimustes, mida ühtlustatud normid ei reguleeri, näiteks kehtestada eeskirjad oma
ametiisikutele, kes võtavad ühendust kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega
tegelevate üksustega.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Käesoleva ettepaneku koostamiseks konsulteeriti ulatuslikult sidusrühmadega ning seda tehes
kohaldas komisjon huvitatud isikutega konsulteerimise üldisi põhimõtteid ja nõudeid.
Konsultatsioonistrateegias määrati kindlaks peamised asjaomased sidusrühmad. 2022. aasta
ET 11 ET
oktoobrist 2023. aasta maini korraldas komisjon sidusrühmadega peetud laiaulatuslike
konsultatsioonide esimese laine. 2023. aasta augustis ja septembris korraldas komisjon
lisakonsultatsioonid liikmesriikide ametiasutuste, äriettevõtjate ja kodanikuühiskonna
organisatsioonidega, muu hulgas võimalike poliitikavariantide üle.
Komisjon tellis käesoleva ettepaneku ettevalmistamise toetuseks spetsiaalse välisuuringu31.
Uuringu tegemise käigus korraldas töövõtja mitu konsultatsiooni peamiste sidusrühmadega.
16. veebruaril 2023 avati avalik konsultatsioon koos tagasisidekorjega32 ja see kestis kuni
14. aprillini 2023. Sidusrühmade tagasiside ja sisendid andsid teavet eeskätt probleemi
määratluse ja poliitikavariantide väljatöötamiseks. Avalikku konsultatsiooni reklaamiti
sotsiaalmeediakampaania ja komisjoni veebisaidi kaudu.
Komisjon viis läbi kaks Eurobaromeetri kiiruuringut demokraatia ning kodakondsuse ja
demokraatia kohta. Esimene uuring näitas, et üle viiendiku eurooplastest peab kõige
tõsisemateks demokraatiat ähvardavateks ohtudeks mittedemokraatlikust välisallikast
pärinevat propagandat ja vale- või eksitavat teavet ning varjatud välissekkumist oma riigi
poliitikasse ja majandusse, sealhulgas riigisiseste osalejate rahastamise kaudu33. Teise uuringu
kohaselt on umbes 80 % eurooplastest arvamusel, et välissekkumine Euroopa
demokraatlikesse süsteemidesse on tõsine probleem, millega on vaja tegeleda34.
Samuti on koostatud mõjuhinnang, milles esitatakse põhjendused, analüüs ja olemasolevad
tõendid kõnealuse teema käsitlemiseks35. Mõjuhinnang sisaldab konsultatsioonistrateegia ja
tulemuste üksikasjalikku tutvustust ja analüüsi.
Komisjon korraldas mitu rühmaintervjuud peamiste sidusrühmadega, et koguda lisatõendeid
ja andmeid algatuses käsitletud konkreetsete probleemide ning poliitilise lähenemisviisi ja
selle mõju kohta. Rühmaintervjuudele kutsuti avalike suhete ja lobitööga tegelevad
sidusrühmad, nagu äriringkondade asjaomaste sektorite esindusorganisatsioonid, lobitöö-,
konsultatsiooni- ja suhtekorraldusettevõtted, kodanikuühiskonna organisatsioonid ning huvide
esindamise teenuseid osutavad õiguspraktikud. Rühmaintervjuudesse kaasati ka asjaomaste
valdkondade teemaeksperte (akadeemilised ringkonnad, liikmesriikide ametiasutused, sh
kohaliku tasandi asutused, ning rahvusvahelised organisatsioonid ja standardeid kehtestavad
asutused). Kodanikuühiskonna organisatsioonide ja liikmesriikidega toimusid lisakohtumised,
nende hulgas kõrgetasemelised kokkusaamised.
Lisaks analüüsis komisjon ettepaneku koostamise käigus saadud seisukohti, analüütilisi
dokumente ja uuringuid. Peale selle korraldas komisjon omal algatusel sidusrühmadega
kahepoolseid konsultatsioone.
Üldiselt väljendasid rühmaintervjuudes osalejad toetust algatusele, mis käsitleks kolmandate
riikide nimel huvide esindamise tegevuse ühiseid läbipaistvusnõudeid. Nad rõhutasid
probleeme, mis tulenevad sellest, et eri liikmesriikides järgitakse eri süsteeme ja eeskirju, ning
pooldasid liidu tasandil ühtlustatud norme.
31
Uuring tehakse kättesaadavaks aadressil https://commission.europa.eu/strategy-and-
policy/policies/justice-and-fundamental-rights/eu-citizenship/democracy-and-electoral-rights/studies_en
32
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13744-Transparency-of-covert-
interference-by-third-countries_et
33
Eurobaromeetri kiiruuring 522 „Demokraatia“.
34
Eurobaromeetri kiiruuring 528 „Kodakondsus ja demokraatia“.
35
Vt lisatud mõjuhinnang.
ET 12 ET
Lisaks näitas avalik konsultatsioon, et sidusrühmad olid üldiselt ühel meelel selles, et on vaja
liidu meetmeid, millega suurendada läbipaistvust seoses lobitöö, suhtekorralduse ja muude
tegevustega, mis kolmandate riikide nimel tehtuna mõjutavad demokraatiat märkimisväärselt.
Eelkõige väitis enamik avalikule konsultatsioonile vastanutest, et lobitöö ja suhtekorralduse
alane tegevus kolmandate riikide nimel tooks kaasa suure ohu, et kolmandad riigid sekkuvad
varjatult liidu demokraatiasse ja avalikku mõttevahetusse ning soodustavad korruptsiooni.
Liidu kodanikud on mures selle pärast, millist mõju avaldab välissekkumine liidu
demokraatiatele. Enamik neist soovis huvide esindamise tegevuse suuremat läbipaistvust ja
koordineeritud reageerimist liidu tasandil.
Komisjon sai 2023. aasta augustis ja septembris sidusrühmadega peetud
lisakonsultatsioonidele 29 vastust: 11 vastust kodanikuühiskonna organisatsioonidelt, 15
vastust liikmesriikidelt ja 3 vastust huvide esindamise sektorit esindavatelt
organisatsioonidelt.
Küsimustikule antud vastustes nõustusid liikmesriigid üldiselt, et ühiskonna üks põhihuve on
olla informeeritud kolmandate riikide nimel tehtavast huvide esindamise tegevusest. Viis
liikmesriiki olid konkreetselt seisukohal, et on vaja kehtestada ühtlustatud meetmed,
suurendamaks sellise huvide esindamise tegevuse läbipaistvust, mille eesmärk on mõjutada
otsustusprotsesse. Kaks liikmesriiki rõhutasid, et seadusandliku ettepaneku koostamisel tuleks
nõuetekohaselt arvesse võtta põhiõigusi. Seitse liikmesriiki märkisid, et järelevalveasutustel
peaks olema lubatud küsida registreeritud üksustelt konkreetset teavet, mille suhtes
kohaldatakse kaitsemeetmeid.
Küsimustikule antud vastustes väljendasid üheksa kodanikuühiskonna organisatsiooni
seisukohta, et seadusandlik sekkumine peaks hõlmama igat liiki huvide esindamise tegevust,
mitte piirduma üksnes tegevusega, mida tehakse kolmandate riikide nimel. Kolm
kodanikuühiskonna organisatsiooni toonitasid vajadust esitada huvide esindamise mõiste
selge määratlus. Kaheksa kodanikuühiskonna organisatsiooni rõhutasid häbimärgistamise
vältimise teemat ja selgitasid, et üksuste registreerimine ei tohiks viia häbimärgistamiseni,
vaid huvide esindamise normaliseerimiseni, kuna huvide esindamise õiguspärasus ei sõltu
mitte sellest, kelle huve esindatakse, vaid eetilistest standarditest, mida kohaldatakse huvide
esindamise tegevuses. Kolm kodanikuühiskonna organisatsiooni tõid eraldi välja vajaduse
tagada kaitsemeetmed, mida nõuavad õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele
kohtulikule arutamisele. Neli kodanikuühiskonna organisatsiooni kutsusid üles tegema
väiksematele üksustele registreerimisnõudest erandi.
Kõik huvide esindamisega tegelevate ettevõtjate esindajad, kes küsimustikule vastasid,
pooldavad registreerimis- ja läbipaistvusnõuete ühtlustamist liidu tasandil. Kaks ettevõtjate
esindajat soovitasid komisjonil võtta arvesse kõiki huvide esindamise tegevuse vorme ja mitte
piirduda ainult nende nõuete ühtlustamisega, mida kohaldatakse kolmandate riikide nimel
tehtava tegevuse suhtes. Kõik ettevõtjate esindajad olid nõus sellega, et mitte ühelegi üksusele
ei tohiks teha läbipaistvusnõuete kohaldamisest erandit, et vältida normide täitmisest
kõrvalehoidmise ohtu.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Komisjon on käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel tuginenud paljudele
eksperditeadmistele.
Tõendusbaasiks on sise- ja välisuuringud, ulatuslikud konsultatsioonid ja kahepoolsed
kohtumised sidusrühmadega ning ettepaneku koostamisel võeti arvesse välisuuringut.
ET 13 ET
Komisjoni analüüsi andis lisapanuse töö, mis on tehtud Euroopa Parlamendis (kaasa arvatud
erikomisjonis, kes tegeleb välissekkumisega kõigisse liidu demokraatlikesse protsessidesse,
sealhulgas desinformatsiooniga)36 ja nõukogus37.
Peale avaliku konsultatsiooni on komisjon pidanud asjaomaste sidusrühmadega mitmeid
rühmaintervjuusid, mille käigus käsitleti iga kategooria jaoks spetsiaalselt kohandatud
küsimusi.
Arvesse võeti ka rahvusvahelisi norme loovate organisatsioonide, sh Euroopa Nõukogu ning
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniseid38. Eelkõige soovitati
reguleerida avaliku sektori otsuste tegemisega seotud lobitööd ning lobitöö ja
välisrahastamise läbipaistvust ja ausust, tuletades samal ajal meelde põhiõiguste austamise
tähtsust.
Algatuse aluseks olev uuring sisaldab lähteallikate ülevaadet, mis kinnitab, et välissekkumine
demokraatlikesse protsessidesse on laialt levinud ja aja jooksul kasvanud.
• Mõjuhinnang
Kooskõlas parema õigusliku reguleerimise poliitikaga viis komisjon läbi käesoleva ettepaneku
mõju hindamise39.
Komisjon uuris erinevaid poliitikavariante ettepaneku üldeesmärkide saavutamiseks. Hinnati
kolme erineva regulatiivse ulatusega poliitikavarianti.
Esimene kaalutud variant oli mitteseadusandlik sekkumine. See poliitikavariant oleks
seisnenud selles, et liikmesriikidele esitataks soovitus selliste meetmete kohta, mida tuleks
kohaldada kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse suhtes. Liikmesriike
oleks julgustatud kehtestama sarnaseid ja proportsionaalseid läbipaistvusnõudeid, mille
eesmärk on hõlbustada vastutavust ja järelevalvet ning lahendada probleeme, mida selline
tegevus demokraatlike protsesside jaoks kaasa toob. Soovituse rakendamise üle oleks tehtud
asjakohast järelevalvet. Aruandes oleks hinnatud soovituse mõju ja kaalutud muid meetmeid,
sealhulgas võimalikke tulevasi õigusakte. See variant jäeti kõrvale, sest üksnes
mitteseadusandlikele meetmetele tuginev sekkumine ei suudaks edaspidi ära hoida takistusi,
mis võivad tekkida kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse siseturul.
Lisaks oleks see poliitikavariant üleliidulise registreerimise puudumisel kaasa toonud
suuremad nõuete täitmisega seotud kulud. Peale selle oleks see variant jätnud riikidele
läbipaistvusnõuete rakendamisel väga ulatusliku kaalutlusõiguse ning eelkõige ei oleks olnud
tagatud valitud variandiga ette nähtud kaitsemeetmete rakendamine.
Teine kaalutud ja lõpuks alles jäänud variant on sihipärane seadusandlik sekkumine, milles
keskendutakse kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse läbipaistvusele.
36
Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2022. aasta resolutsioon välissekkumise kohta kõigisse Euroopa Liidu
demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni kohta (2020/2268(INI)).
37
Vt näiteks nõukogu 10. detsembri 2019. aasta järeldused vastupanuvõime suurendamiseks ja
hübriidohtudega võitlemiseks tehtavate täiendavate jõupingutuste kohta (14972/19), nõukogu 28.
septembri 2021. aasta järeldused „Teadusuuringute ja innovatsiooni alane üldine lähenemisviis –
Euroopa strateegia rahvusvaheliseks koostööks muutuvas maailmas“ (12301/21), nõukogu 18. juuli
2022. aasta järeldused välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise kohta (11429/22) ning
nõukogu 10. märtsi 2023. aasta järeldused ELi põhiõiguste harta kohaldamise kohta;
kodanikuühiskonna tegutsemisruumi roll põhiõiguste kaitsmisel ja edendamisel ELis (7388/23).
38
Nt OECD lobitöö läbipaistvuse ja usaldusväärsuse põhimõtted ning Euroopa Nõukogu ministrite
komitee soovitus liikmesriikidele avaliku sektori otsuste tegemise kontekstis toimuva lobitöö õigusliku
reguleerimise kohta, CM/Rec(2017)2.
39
SWD(2023) 663 final.
ET 14 ET
Selle stsenaariumi kohaselt sätestataks õigusaktis läbipaistvus- ja vastutavusnõuded, mida
kohaldatakse kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega tegelevate üksuste
suhtes. Selle kohaselt peaksid ettevõtjad säilitama vähesel hulgal andmeid ja esitama
liikmesriikide loodud registritesse ühtlustatud viisil piiratud teavet enda, oma tegevuse ja
kolmandate riikide üksuste kohta, kelle nimel nad tegutsevad. See poliitikavariant sisaldab
kaitsemeetmeid, et direktiivi ülevõtmine liikmesriikide õigusesse ja selle normide täitmise
tagamine oleksid proportsionaalsed ning et vältida häbimärgistamisega seotud riske.
Kolmas kaalutud variant oleks seisnenud ulatuslikus seadusandlikus sekkumises, mille hulka
oleksid kuulunud karmistatud aruandlusnõuded ning tegevuslubade süsteemi loomine, mille
kohaselt oleks liikmesriikidel võimalus keelduda loa andmisest avaliku julgeoleku
kaalutlustel. Selline süsteem oleks pannud siseturul kolmandate riikide nimel huvide
esindamisega tegelevatele üksustele kohustuse saada kolmandatele riikidele selliste teenuste
osutamiseks tegevusluba. Leiti, et see oleks tõenäoliselt tekitanud proportsionaalsusega seotud
probleeme ning oleks avaldanud negatiivset mõju ettevõtluskeskkonnale, eelkõige
väiksematele ettevõtjatele ja mitteärilistele organisatsioonidele. Sellel valikul oleks olnud
ebaproportsionaalne mõju põhiõigustele, eeskätt ühinemisvabadusele ja sõnavabadusele.
Lisaks oleks tegevuslubade andmine võinud kahjustada liidu geopoliitilisi huve: see oleks
võinud tekitada ohu, et kui praegu liidus mõjutustegevusega tegelevate riikide tegevus
keelatakse, hakkavad nad võtma vastumeetmeid. Samuti oleksid selle poliitikavariandiga
kaasnevad ebaproportsionaalsed piirangud ühinemisvabadusele eeldatavasti mõjunud
negatiivselt liidu mainele.
Valitud poliitikavariandis on regulatiivseid lünki ja liikmesriikidevahelisi erinevusi
asjakohaselt käsitletud ning samal ajal on tagatud täielik kooskõla proportsionaalsuse ja
subsidiaarsuse põhimõttega. See lähenemisviis on osutunud ka mõju seisukohast kõige
soodsamaks.
Esiteks eeldatakse, et ettepaneku majanduslik mõju on väga väike, kuna andmete säilitamise
ja registreerimise nõuete (mis on võimalikult suures ulatuses kooskõlas olemasolevate
äriprotsessidega) täitmisega seotud kulud on väikesed, asjaomaste üksuste arv siseturul ei ole
suur (eri stsenaariumide järgi hinnanguliselt 712–1068) ning liikmesriikide haldusasutustele
on normide maksmapaneku kulud samuti väikesed. Liikmesriikide loodavaid avalikke
registreid toetaksid avalikult kättesaadavad IT-vahendid kooskõlas teatisega „Digikompass
2030“ ja eesmärgiga edendada liidu õigusaktides vaikimisi digitaalset poliitikakujundamist.
Tekkinud kulud kompenseeritakse eeldatavasti siseturu killustatuse vähendamise ja
ärahoidmisega.
Teiseks, võttes arvesse käesolevas ettepanekus sätestatud spetsiaalselt kohandatud nõudeid ja
olulisi kaitsemeetmeid, on ettepaneku sotsiaalne mõju eeldatavasti positiivne, kuna algatus
suurendab asjaomaste turuosaliste tegevuse läbipaistvust ja vastutavust ning parandab
teadmisi kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse ulatusest,
suundumustest ja selles osalejatest. Samuti eeldatakse, et algatus suurendab üldsuse usaldust
otsuste tegemise ja sedalaadi reguleeritud teenuste vastu ning aitab seeläbi saavutada kestliku
arengu eesmärki nr 16 „toetada kestliku arengu saavutamiseks rahumeelseid ja kaasavaid
ühiskondi, tagada kõigile õiguskaitse ning luua kõigil tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja
kaasavad institutsioonid“.
Algatuse kohaldamisala puudutavad eri variandid jäeti algusest peale kõrvale. Üksnes
teatavate kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega tegelemine jäeti kõrvale,
kuna praktiliselt oleks raske kehtestada ja leppida kokku asjaomaseid kriteeriume, mille alusel
riike eristada, ning häbimärgistamise oht nende riikide nimel huvide esindamise tegevusega
tegelevate üksuste jaoks oleks suurenenud. Kõrvale jäeti mis tahes üksuse nimel elluviidav
ET 15 ET
huvide esindamise tegevus, mille eesmärk on mõjutada liidus otsuste tegemist, sest see oleks
ebaproportsionaalne ja ei oleks algatuse eesmärki (kolmandate riikide ametiasutuste varjatud
mõju läbipaistvus) arvestades piisavalt sihipärane.
Lisaks eeldatakse, et algatusel ei ole keskkonnamõju, ja seetõttu vastab see olulise kahju
ärahoidmise põhimõttele, samuti on see kooskõlas kliimaneutraalsuse eesmärgi ning selle
vahe- ja kohanemiseesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa kliimamääruses.
17. novembril 2023 avaldas õiguskontrollikomitee mõjuhinnangu kavandi kohta positiivse
arvamuse, mis sisaldas reservatsioone40. Komitee märkused puudutasid peamiselt algatuse
aluseks olevat narratiivi ning poliitikavariantide ja nende mõju esitamist (rõhku pandi
kavandatud juhtimisstruktuurile ja komisjoni rollile selles). Selgituse märkuste
arvessevõtmise kohta leiab käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangust.
• Põhiõigused
Sätete kavandamisel võeti täielikult arvesse põhiõigusi ja -vabadusi, sealhulgas sõna- ja
teabevabadust, õigust hääletada, õigust heale haldusele ja ettevõtlusvabadust.
Põhiõigusi ja -vabadusi saab piirata üksnes juhul, kui see on põhjendatud õigustatud avaliku
huviga, tingimusel et piirang on taotletava eesmärgiga proportsionaalne. Läbipaistvuse,
õigluse, erapooletuse ja demokraatliku vastutuse tagamine avalikus otsustusprotsessis ja
avalikus halduses ning avalikku otsustusprotsessi ja haldusesse lubamatu varjatud sekkumise
ärahoidmine on ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjused.
Ettepanekuga kehtestatakse väikesed piirangud järgmistele Euroopa Liidu põhiõiguste hartas
(edaspidi „harta“) sätestatud põhiõigustele: õigus eraelu puutumatusele (artikkel 7), õigus
isikuandmete kaitsele (artikkel 8), ühinemisvabadus (artikkel 12), kunsti ja teaduse vabadus
(artikkel 13), sõna- ja teabevabadus (artikkel 11) ning ettevõtlusvabadus (artikkel 16).
Kuigi need õigused ei ole absoluutsed ja neid võib mingil määral piirata, peavad kõik
piirangud vastama harta artikli 52 lõikes 1 sätestatud nõuetele, muu hulgas piirduma
vajalikuga ja järgima proportsionaalsuse põhimõtet.
Õigus eraelu puutumatusele ja õigus isikuandmete kaitsele
Ettepanekuga piiratakse vähesel määral õigust eraelu puutumatusele (mis on tagatud nii
harta artikliga 7 kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
artikliga 8) ja õigust isikuandmete kaitsele (harta artikkel 8), kuivõrd selles on sätestatud, et
üksused peavad säilitama ja esitama teatavat teavet liikmesriikide ametiasutustele, ning ette
on nähtud sellise teabe vahetamine liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning üldsuse
juurdepääs osale sellest teabest.
Euroopa Kohus on otsustanud, et sätted, mis kohustavad edastama või lubavad edastada
ametiasutusele selliseid isikuandmeid nagu füüsiliste isikute nimi, elukoht või rahalised
vahendid, tuleb kvalifitseerida eraelu riiveks ja seetõttu harta artikliga 7 tagatud õiguse
piiramiseks, välja arvatud nende võimaliku põhjendatuse korral. Sama kehtib sätete puhul,
mis näevad ette selliste andmete avalikustamise41. Lisaks on Euroopa Kohus sedastanud, et
kui isikuandmed tehakse üldsusele kättesaadavaks nii, et teave on juurdepääsetav
40
SEC(2023) 637.
41
Vt selle kohta kohtuotsus, Euroopa Kohus, 20. mai 2003, Österreichischer Rundfunk jt, C-465/00,
C-138/01 ja C-139/01, EU:C:2003:294, punktid 73–75 ja 87–89; kohtuotsus, Euroopa Kohus,
9. november 2010, Volker und Markus Schecke ja Eifert, C-92/09 ja C-93/09, EU:C:2010:662,
punktid 56–58 ja 64; ning kohtuotsus, Euroopa Kohus, 2. oktoober 2018, Ministerio Fiscal, C-207/16,
ECLI:EU:C:2018:788, punktid 48 ja 51.
ET 16 ET
potentsiaalselt piiramatule arvule isikutele, kujutab see endast harta artiklitega 7 ja 8 tagatud
põhiõiguste rasket riivet42. Samal ajal, nagu on korduvalt rõhutanud Euroopa Kohus, ei ole
harta artiklites 7 ja 8 sätestatud põhiõigused absoluutsed õigused ning neid tuleb vaadelda
lähtuvalt nende ülesandest ühiskonnas. Põhiõigusi võib piirata, kui piirang on ette nähtud
seadusega, austab nende õiguste olemust ning on rangelt vajalik ja proportsionaalne Euroopa
Liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuva eesmärgiga. Sellega seoses nõuab harta artikli 8
lõige 2, et isikuandmeid tuleb töödelda kindlaksmääratud eesmärkidel ja isiku nõusolekul või
muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel43.
Ettepanekuga on ette nähtud, et kodanikel peab olema juurdepääs teabele siseturul tegutsevate
üksuste kohta, kes tegelevad huvide esindamise tegevusega kolmandate riikide nimel, ning
selle kohta, milliseid kolmandate riikide üksusi nad esindavad; selle eesmärgiks on, et
kodanikud, ametiisikud ja sidusrühmad, nagu ajakirjanikud ja kodanikuühiskonna
organisatsioonid, saaksid teostada demokraatlikku kontrolli avaliku halduse ja avaliku
otsustusprotsessi üle, tagamaks, et need valdkonnad toimivad õiglaselt, erapooletult ja
läbipaistvalt, eelkõige sel teel, et nimetatud isikutel on võimalik saada teavet nende üksuste
kohta, kellel on juurdepääs otsustajatele, näiteks ametnikele ja rahva poolt valitud
esindajatele. Otsustajad on omalt poolt huvitatud sellest, et saada teavet üksuste kohta, kes
püüavad neid mõjutada. Valijatena on ka kodanikud olulised iseseisvad otsustajad ja nemadki
võivad olla teatavate huvide esindamise teenuste sihtmärgiks.
Käesoleva algatuse eesmärgiks on suurendada ka liidu ja liikmesriikide demokraatlike
institutsioonide usaldusväärsust ja üldsuse usaldust nende vastu, tagades kolmandate riikide
nimel tehtava huvide esindamise tegevuse läbipaistvuse ning parandades kättesaadavat teavet
ja üldsuse teadlikkust kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise tegevuse ulatuse,
suundumuste ja selles osalejate kohta44. Euroopa Kohus on tõdenud, et läbipaistvuse
suurendamise eesmärk on ülekaalukas üldine huvi45. Käesoleva ettepaneku eesmärk on seega
üldist huvi pakkuv eesmärk, mis võib õigustada harta artiklites 7 ja 8 sätestatud põhiõiguste
riivet.
Üldsuse juurdepääs teabele, mis puudutab huvide esindamist kolmandate riikide nimel, on
asjakohane, et aidata kaasa taotletava üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele, kuna selle
juurdepääsu avalikkus ja sellest tulenev suurem läbipaistvus aitavad kaasa sellise keskkonna
loomisele, mida iseloomustavad demokraatlik kontroll ja vastutus.
Samuti on ettepanekuga tagatud, et harta artiklites 7 ja 8 sätestatud põhiõiguste riive, mis
tuleneb üldsuse juurdepääsust teabele kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise
kohta, on proportsionaalne ja piirdub rangelt vajalikuga. Esiteks on üldsusele kättesaadavaks
tehtavad andmed piiratud, selgelt ja ammendavalt määratletud ning täielikult ühtlustatud kogu
liidus. Lisaks piirduvad üldsusele kättesaadavaks tehtavad isikuandmed miinimumiga, mis on
vajalik kodanike teavitamiseks huvide esindamisega tegelevast üksusest ja kolmandate riikide
nimel tehtavast tegevusest. Teavet, mis on oluline ainult mõjutatud otsustajatele ja
42
Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 22. november 2022, Luxembourg Business Registers, liidetud kohtuasjad
C-37/20 ja C-601/20, EU:C:2022:912, punktid 42–44.
43
Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 22. november 2022, Luxembourg Business Registers, liidetud kohtuasjad
C-37/20 ja C-601/20, EU:C:2022:912, punktid 45–63 ja viidatud kohtupraktika.
44
Veneetsia komisjon on märkinud: „lobitöö jääb (...) erakondade tegevuse ja valitsusväliste
organisatsioonide tavapärase tegevuse vahele. (...) Üldsusel on selge huvi teada, kes on need lobitöö
tegijad, kellel on mõju avaldamise eesmärgil juurdepääs valitsuse otsustusprotsessile, samuti millised on
nende kodu- või välismaised rahastamisallikad.“ Veneetsia komisjoni aruanne ühingute rahastamise
kohta (CDL-AD(2019)002), punkt 105.
45
Vt analoogia põhjal kohtuotsus, Euroopa Kohus, 18. juuni 2020, komisjon vs. Ungari (ühingute
läbipaistvus), C-78/18, EU:C:2020:476, punkt 79.
ET 17 ET
liikmesriikide pädevatele asutustele, kes jälgivad ja kontrollivad kavandatava direktiivi
täitmist, ei tehta avalikult kättesaadavaks, et vältida esitatud teabe kuritarvitamise ohtu.
Teiseks, täiendava kaitsemeetmena, mille eesmärk on vältida üksikjuhtudel
ebaproportsionaalselt negatiivseid tagajärgi, võib põhimõttest, et üldsusel peaks olema
juurdepääs teabele kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise kohta, kõrvale
kalduda. Ettepanekuga on ette nähtud, et registreeritud üksustel on võimalik taotleda, et kogu
esitatud teavet või osa sellest ei tehtaks üldsusele kättesaadavaks, kui see on põhjendatud
ülekaaluka huviga.
Eeltoodut silmas pidades tuleb järeldada, et ettepanekus sätestatud eraelu puutumatuse ja
isikuandmete kaitse õiguse piirangud on kooskõlas nende õiguste olemusega, vastavad
tegelikult liidu tunnustatud üldistele huvidele ning on proportsionaalsed ja piirduvad
minimaalselt vajalikuga.
Ühinemisvabadus
Ühinemisvabaduse põhiõigus on tagatud nii harta artikliga 12 kui ka Euroopa inimõiguste ja
põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 11 kõigile ühingutele, sealhulgas
kodanikuühiskonna organisatsioonidele, huvirühmadele, ametiühingutele ja erakondadele.
Ühinemisvabadus on demokraatliku ja pluralistliku ühiskonna üks põhialuseid, kuna see
võimaldab kodanikel tegutseda ühiselt ühist huvi pakkuvates valdkondades ja aidata seeläbi
kaasa avaliku elu korrektsele toimimisele46.
Ühingutel peab olema võimalik jätkata oma tegevust ja toimida ilma põhjendamatu
sekkumiseta. Euroopa Kohus on sedastanud, et õigusnorme, mis muudavad ühingute tegevuse
või toimimise oluliselt raskemaks, tugevdades nende registreerimise nõudeid, piirates nende
võimalusi saada rahalisi vahendeid, allutades nad deklareerimis- ja avalikustamiskohustusele,
mis tekitavad ühingust negatiivse kuvandi, või tekitades ühingutele ohu saada karistatud,
sealhulgas lõpetatud, tuleb pidada ühinemisvabaduse riiveks47.
Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon on leidnud, et välisrahastamise täielik keelamine või
ametiasutuste eelneva loa nõudmine selliste vahendite vastuvõtmiseks või kasutamiseks ei ole
põhjendatud48.
Ettepanekuga ei keelata välisrahastamist ega heideta negatiivset valgust kodanikuühiskonna
organisatsioonide tegevusele, samuti ei looda tegevuslubade andmise süsteemi, mille kohaselt
peaksid kodanikuühiskonna organisatsioonid või muud ühingud taotlema kolmanda riigi
üksuse nimel tehtavaks huvide esindamise tegevuseks liidu tasandil tegevusluba.
Ettepanek piirdub ühiste läbipaistvus- ja vastutavusnõuete kehtestamisega seoses huvide
esindamise tegevusega, mida tehakse kolmandate riikide üksuste nimel ja mille eesmärk on
mõjutada liidu otsustusprotsesse.
Kuigi ettepanekuga kehtestatakse läbipaistvuskohustused, millel võib olla teatav piiratud
mõju ühinemisvabaduse õiguse tegelikule teostamisele, kuna asjaomased organisatsioonid
peaksid täitma registreerimis- ja aruandluskohustusi ning tasuma sellega seotud kulud, ei
mõjuta ettepanek selle õiguse olemust.
46
Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 18. juuni 2020, komisjon vs. Ungari (ühingute läbipaistvus), C-78/18,
EU:C:2020:476, punkt 112.
47
Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 18. juuni 2020, komisjon vs. Ungari (ühingute läbipaistvus), C-78/18,
EU:C:2020:476, punkt 114.
48
Veneetsia komisjoni aruanne ühingute rahastamise kohta (CDL-AD(2019)002), punkt 147.
ET 18 ET
Ühised läbipaistvus- ja vastutavusnõuded peaksid demokraatiat tugevdama, kuna need aitavad
suurendada usaldust avalike otsustusprotsesside ja institutsioonide vastu, tagades kolmandate
riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse läbipaistvuse ning parandades kättesaadavat
teavet ja üldsuse teadlikkust kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse
ulatuse, suundumuste ja selles osalejate kohta. Euroopa Kohus on tõdenud, et läbipaistvuse
suurendamise eesmärk on ülekaalukas üldine huvi49. Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon
on märkinud, et „lobitöö jääb (...) erakondade tegevuse ja valitsusväliste organisatsioonide
tavapärase tegevuse vahele. (…) Üldsusel on selge huvi teada, kes on need lobitöö tegijad,
kellel on mõju avaldamise eesmärgil juurdepääs valitsuse otsustusprotsessile, samuti millised
on nende kodu- või välismaised rahastamisallikad50.“
Ettepanekuga taotletakse üldist huvi pakkuvat eesmärki, pidades silmas avatuse ja
läbipaistvuse põhimõtet, millest liidu demokraatlik elu peaks juhinduma vastavalt ELi lepingu
artikli 1 teisele lõigule ja artikli 10 lõikele 3 ning liidu ja selle liikmesriikide ühistele
demokraatlikele väärtustele, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 2.
Spetsiaalsed kaitsemeetmed
Mis puudutab riive proportsionaalsust, siis piirdub ettepanek sellega, mis on vajalik selle
eesmärgi saavutamiseks, ning kehtestatud on spetsiaalsed kaitsemeetmed. Direktiivi ei
kohaldata vahet tegemata kõigi välisriigist rahalist toetust saavate üksuste suhtes. Esiteks on
ettepaneku fookuses kolmandate riikide nimel tehtavad konkreetsed huvide esindamise
tegevused ning see ei hõlma kolmanda riigi üksuse antud rahalisi vahendeid (nt
struktuuritoetus, annetus jne), mis ei ole sellise huvide esindamise tegevusega seotud51.
Teiseks hõlmab see üksnes kindlalt määratletud kolmandate riikide osalejate huvide
esindamist, milleks on kolmandate riikide valitsused ja üksused, kelle tegevuse saab omistada
kolmanda riigi valitsusele. Kuna ettepanekus on keskendutud teatavat liiki tegevustele, mida
viiakse ellu teatavat liiki osalejate nimel, kuuluvad selle kohaldamisalasse üksnes sellised
tegevused, mille puhul on tõenäoline, et nendel on tegelik ja märkimisväärne mõju avalikule
elule ja avalikule arutelule, ning mille puhul võib läbipaistvusnõuete kehtestamine olla
põhjendatud nimetatud ülekaaluka üldise huviga.
Ettepanek on hoolikalt sõnastatud, et vältida kodanikuühiskonna organisatsioonide või muude
mittetulundusühingute häbimärgistamist. Sellega reguleeritakse teatavat liiki tegevust –
huvide esindamist siseturul kolmandate riikide valitsuste nimel – sõltumata seda tegevust
teostava üksuse laadist. Läbipaistvusnõudeid kohaldatakse võrdselt kõigi organisatsioonide
suhtes.
Lisaks sisaldab ettepanek tugevaid kaitsemeetmeid, et häbimärgistamise võimalust veelgi
vähendada. Esiteks tuleb teave riiklikes registrites esitada faktiliselt täpsel ja neutraalsel kujul
ning viisil, mis ei vii riiklikku registrisse kantud üksuste häbimärgistamiseni. Teiseks peaksid
liikmesriigid tagama, et oma ülesannete täitmisel garanteerivad liikmesriikide ametiasutused,
et ebasoodsaid tagajärgi ei tuleneks pelgalt asjaolust, et üksus on registreeritud. Kolmandaks
takistab ettepanek läbipaistvusnõuete täieliku ühtlustamise tulemusel ülereguleerimist ja
sellega tagatakse, et registreeritud üksustelt ei saa nõuda enda avalikku tutvustamist
49
Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 18. juuni 2020, komisjon vs. Ungari (ühingute läbipaistvus), C-78/18,
EU:C:2020:476, punkt 79.
50
Veneetsia komisjoni aruanne ühingute rahastamise kohta (CDL-AD(2019)002), punkt 105.
51
Ettepanek sisaldab direktiivist kõrvalehoidmise vastast klauslit, et hoida ära kuritarvitusi (näiteks
huvide esindamise teenuse varjatud tasustamine, äriühingu asutamine eesmärgiga hägustada sidemeid
kolmanda riigi valitsusega või tegevuste kunstlik jaotamine mitmele üksusele, et jääda allapoole
direktiiviga kehtestatud künniseid).
ET 19 ET
tingimustel, mis võivad viia nende häbimärgistamiseni52. Peale selle on registreeritud üksustel
võimalik taotleda, et kogu esitatud teavet või osa sellest ei tehtaks üldsusele kättesaadavaks,
kui see on põhjendatud ülekaaluka huviga.
Lisaks on nõuded proportsionaalsed ja piirduvad lihtsate nõuetega andmete säilitamise ja
registreerimise kohta. Liikmesriigid peaksid nõuded üle võtma ja teostama nende rakendamise
üle järelevalvet viisil, mis on proportsionaalne ega koorma asjaomaseid üksusi liigselt.
• Andmete säilitamine – asjaomased üksused peavad säilitama piiratud aja jooksul
teavet selle kolmanda riigi üksuse kohta, kelle nimel tegevus toimub, huvide
esindamise tegevuse eesmärgi kirjeldust, lepinguid ja olulist teabevahetust kolmanda
riigi üksusega niivõrd, kuivõrd need on vajalikud huvide esindamise laadi ja
eesmärgi mõistmiseks, ning teavet ja materjale, mis kujutavad endast huvide
esindamise tegevuse põhikomponente.
• Registreerimine – asjaomastelt üksustelt nõutakse üksnes piiratud teabe esitamist
enda, oma tegevuse ja nende kolmanda riigi üksuste kohta, kelle nimel nad
tegutsevad. Registreerimisel tuleb esitada ligikaudne summa,53 mis on igal aastal
saadud kõigi selliste ülesannete eest, mille eesmärk on mõjutada sama ettepaneku,
poliitikameetme või algatuse väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist.
Korrapäraselt tuleb ajakohastada üksnes direktiivi kohaldamiseks ja järelevalveks
vajalikku teavet. Muud teavet tuleb ajakohastada ainult kord aastas.
• Peale juhtumite, kus on vaja uurida registreerimisnõuete täitmata jätmist, võib
registreeritud üksustelt nõuda oma andmete jagamist järelevalveasutusega ainult
juhul, kui objektiivsetele teguritele tuginedes on eriti tõenäoline, et üksuse tegevusel
on märkimisväärne mõju avalikule elule ja avalikule arutelule.
Lisaks eeltoodule sisaldab ettepanek terviklikku kaitsemeetmete süsteemi. Järelevalve
usaldatakse sõltumatutele järelevalveasutustele, kelle volitused on selgelt piiritletud, kelle
taotlused saada lisateavet peavad olema põhjendatud ja kelle vastu peab saama kasutada
tõhusat õiguskaitsevahendit. Karistused on kavandatud viisil, mis väldib heidutavat mõju
asjaomastele üksustele, ning nende suhtes kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid,
sealhulgas õigust tõhusale kohtulikule kontrollile. Need oleksid täielikult ühtlustatud ja
piirduksid haldustrahvidega konkreetse ülemmäära piires, mis põhineb üksuse majanduslikul
suutlikkusel. Ettepaneku järgi on seega tagatud, et kodanikuühiskonna organisatsioone ja
muid mittetulundusühinguid ei ähvardaks kriminaalkaristuse või tegevuse lõpetamise oht.
Lisaks määratakse karistus alles pärast eelnevat varajast hoiatamist, välja arvatud juhul, kui
nõuete rikkumine kujutab endast direktiivi sätetest kõrvalehoidmise keelu rikkumist.
Eespool esitatud elementidest järeldub, et kuigi ettepanekuga kehtestatakse
ühinemisvabadusele väikesed piirangud, järgiksid need piirangud õigustatud eesmärki
parandada kolmandate riikide üksuste nimel tehtava huvide esindamise tegevuse läbipaistvust
ja piirduksid rangelt meetmetega, mis on vajalikud selle eesmärgi saavutamiseks.
Kunsti ja teaduse vabadus
52
Pärast registreerimist peavad need üksused esitama oma registreerimisnumbri üksnes suhtlemisel
riigiametnikega, mitte laiema avalikkusega.
53
Registreerimise ajal täpset summat ei nõuta. Asjaomased üksused peaksid märkima, millisesse
vahemikku (nt: 25 000 – <50 000 eurot või 50 000 – <100 000 eurot) igal aastal saadud summa kuulub.
Iga-aastaste deklareeritud summade avalikustamisel kasutatakse üldisemaid vahemikke, mille
üksikasjalikkuse tasemest piisab kodanike, nende esindajate ja teiste huvitatud isikute teavitamiseks.
ET 20 ET
Kunsti ja teaduse vabadus on tagatud harta artikliga 13. See kaitseb teadusuuringute
vabadust, mille hulka kuulub ka akadeemiline vabadus. Selle põhivabadusega on tagatud
akadeemilise personali ja üliõpilaste vabadus osaleda teadustöös, õpetamises, õppimises ja
teabevahetuses nii ühiskonnas kui ka ühiskonnaga, ilma kellegi sekkumiseta ja kättemaksu
hirmuta. Teadusuuringute vabadus hõlmab õigust vabalt määratleda uurimisküsimusi, valida
ja arendada teooriaid, koguda empiirilist materjali ja kasutada akadeemilisi uurimismeetodeid,
et seada kahtluse alla tunnustatud teadmisi ning esitleda uusi ideid. See hõlmab õigust jagada,
levitada ja avaldada teadusuuringute tulemusi, sealhulgas koolituse ja õpetamise kaudu.
Teadlastel on vabadus avaldada arvamust, ilma et asutus või süsteem, milles nad töötavad, või
valitsuse või institutsiooniline tsensuur neid ebasoodsasse olukorda seaks. See on ka vabadus
ühineda kutse- või akadeemiliste esindusorganitega54. Käesoleva ettepanekuga ei reguleerita
vabadust määratleda uurimisküsimusi ega õigust teadustöö tulemusi levitada ja avaldada.
Ettepanek ei sisalda keeldu teha rahvusvahelist koostööd, näiteks osaleda õpetamis-, teadus-
ja haridustegevuses. See ei mõjuta liidu kõrgharidusasutuste institutsioonilist autonoomiat
teha sõltumatuid otsuseid asutuse juhtimise, sealhulgas finants-, personali- (töötajate
sõltumatu värbamine) ja akadeemilistes küsimustes.
Seetõttu ei mõjuta ükski kavandatud säte kunsti ja teaduse vabadust sisuliselt.
Sõna- ja teabevabadus
Sõna- ja teabevabaduse (harta artikkel 11 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 10) vallas aitaks ettepanek positiivselt kaasa üksikisikute õigusele
saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta. Kodanikud saaksid õiglase
juurdepääsu teabele sellise kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse
kohta, mis mõjutab avalikku otsustusprotsessi, ning see parandaks kodanike arusaamist sellest
tegevusest, suurendaks kindlustunnet, et avalikud otsustusprotsessid on usaldusväärsed, ja
aitaks ära hoida manipuleerivat välissekkumist, kusjuures liikmesriikide registritele teavet
andvate füüsiliste isikute õiguse isikuandmete kaitsele tagavad kaitsemeetmed ning
erijuhtudel, kui see on põhjendatud ülekaaluka huviga registreeritud organisatsioonil võimalik
taotleda, et teave jäetakse erandkorras avaldamata. Sellega seoses parandaksid ettepanekus
sisalduvad õigusnormid kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega tegelevate
üksuste läbipaistvust ja vastutavust ning üldsuse teadmisi sellise tegevuse ulatuse,
suundumuste ja selles osalejate kohta. Tugevdatakse põhiõigust saada teavet, sest kodanikud
saaksid kasulikku teavet, et teostada oma demokraatlikke õigusi ja nõuda, et ametiisikud oma
tegevuse eest vastutust kannaksid.
Kavandatud meetmed ei reguleeriks direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate huvide esindamise
tegevuste sisu ega teemat. Direktiiviga ei nõuta tegevuskulude rahastamiseks kasutatavate
vahendite läbipaistvust, kui need ei ole seotud huvide esindamise tegevusega, näiteks
struktuuritoetused või annetused.
Läbipaistvusnõuete kehtestamine võib avaldada heidutavat mõju otsusele hakata direktiivi
kohaldamisalasse kuuluva huvide esindamise tegevusega tegelema ja piirata nende üksuste
sõnavabadust, kelle tegevuse saab omistada kolmanda riigi valitsusele (näiteks kolmanda riigi
kontrolli all olevad eraõiguslikud üksused). Nagu on selgitatud seoses õigusega eraelu
puutumatusele, õigusega isikuandmete kaitsele ja ühinemisvabadusega, teenivad need nõuded
üldist huvi pakkuvat eesmärki, mis võib sõna- ja teabevabaduse riivet õigustada. Nagu
eespool märgitud, on ette nähtud kaitsemeetmed tagamaks, et riive oleks kõigil juhtudel
proportsionaalne ja vajalik.
54
20. oktoobri 2020. aasta Bonni deklaratsioon teadusuuringute vabaduse kohta.
ET 21 ET
Ettevõtlusvabadus
Harta artiklis 16 tunnustatakse ettevõtlusvabadust liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja
tavade kohaselt. Ühtlustatud nõuded hõlbustaksid teenuste piiriülest osutamist kolmandate
riikide nimel huvide esindamisega tegelevate üksuste poolt ja vähendaksid takistusi sellisele
tegevusele, mis oleks nimetatud üksustele toeks nende ettevõtlusvabaduse kasutamisel.
Arvestades harta artikli 16 sõnastust, mis eristub harta II jaotises sätestatud muude
põhivabaduste, näiteks ühinemisvabaduse, sõna- ja teabevabaduse ning kunsti ja teaduse
vabaduse omast, võib ettevõtlusvabaduse suhtes olla lubatud lai valik avaliku võimu
sekkumisi, millega võidaks üldistes huvides kehtestada piirangud majandustegevusele55.
Ettepanekuga seatakse majandustegevusele väikesed piirangud – nimelt pannakse üksustele
kohustus järgida kolmandate riikide nimel huvide esindamisel teatavaid nõudeid.
Läbipaistvusnõuded, mis kehtestatakse kolmandate riikide nimel tehtavale huvide esindamise
tegevusele, teenivad üldist huvi pakkuvat eesmärki, mis võib ettevõtlusvabaduse riivet
õigustada.
4. MÕJU EELARVELE
Käesolev ettepanek mõjutab komisjoni kulusid ja halduskoormust seoses kahe
kulukategooriaga. Komisjoni töötajatega seotud korduvad kulud kaetakse põhimõtteliselt
rubriigist „Halduskulud“, samas kui liidu siseturu infosüsteemi vajaliku laiendamise kulud
kaetakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmist.
Finantsmõju ja mõju eelarvele on üksikasjalikult selgitatud ettepanekule lisatud
finantsselgituses.
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Komisjon hindab algatuse rakendamist hiljemalt üks aasta pärast direktiivi ülevõtmise tähtaja
lõppu. Hiljemalt neli aastat pärast ülevõtmise tähtpäeva hindab komisjon direktiivi, sealhulgas
selle tulemuslikkust ja proportsionaalsust. Hindamise käigus uuritakse eelkõige, kas on tarvis
muuta algatuse kohaldamisala.
• Selgitavad dokumendid
Käesoleva direktiivi nõuetekohase rakendamise tagamiseks on vaja selgitavaid dokumente –
vastavustabeleid.
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
I peatükis on üldsätted, sealhulgas direktiivi reguleerimisese ja eesmärk (artikkel 1), kasutatud
põhiterminite määratlused (artikkel 2), direktiivi kohaldamisala (artikkel 3) ja ühtlustamise
tase (artikkel 4).
II peatükk sisaldab sätteid läbipaistvus- ja registreerimiskohustuste kohta, mida kohaldatakse
kolmandate riikide üksuste nimel tehtava huvide esindamise tegevuse suhtes. Täpsemalt on
selles sätestatud võimalus teha kindlaks kolmanda riigi üksused, kelle nimel huvide
esindamise teenust osutatakse (artikkel 5), alltöövõttu käsitlev säte (artikkel 6), asjakohaste
andmete säilitamise kohustus (artikkel 7) ja väljaspool liitu asutatud üksuste kohustus määrata
esindaja (artikkel 8).
55
Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 22. jaanuar 2013, Sky Österreich GmbH vs. Österreichischer Rundfunk,
C-283/11, EU:C:2013:28, punkt 46.
ET 22 ET
Lisaks on selle peatükiga ette nähtud ka üksuste direktiivikohaseks registreerimiseks
kasutatavate riiklike registrite loomine ja pidamine (artikkel 9). Artiklis 10 on sätestatud
registreerimise eeskirjad (sealhulgas esitatav teave, mille üksikasjalik loetelu on I lisas).
Artiklis 11 on sätestatud registreerimise kord. Registreeritud üksustele tuleb anda kordumatu
Euroopa huvide esindamise number (European Interest Representation Number, EIRN) (mille
vorm on kehtestatud II lisas) ning registreerimisest tuleb teada anda teiste asjaomaste
liikmesriikide pädevatele asutustele. Artiklis 12 on sätestatud, milline osa registreeritud
üksuste esitatud teabest peab olema avalikult kättesaadav (aastasummade avaldamiseks
kasutatavad suurusvahemikud on esitatud III lisas), ning mehhanism, mis võimaldab
registreeritud üksustel taotleda, et kogu esitatud teavet või osa sellest ei tehta üldsusele
kättesaadavaks, kui selle avaldamist takistab ülekaalukas õigustatud huvi. Artikliga 13 on ette
nähtud, et liikmesriigid ja komisjon avaldavad andmed igal aastal. Artiklis 14 on sätestatud
kohustus, et registreeritud üksused ja nende alltöövõtjad peavad esitama oma EIRNi, kui neil
on otsekontakte ametiisikutega.
III peatükis on sätestatud järelevalve ja normide täitmise tagamise eeskirjad. Artiklis 15 on
esitatud teave direktiivi kohaldamise seisukohalt pädevate liikmesriikide asutuste kohta ja
järelevalveasutuse sõltumatuse kriteeriumid. Artiklis 16 on sätestatud järelevalveasutuste
teabenõuete ja kaasnevate kaitsemeetmete tingimused, kaasa arvatud kohaldatavad künnised.
Artikliga 17 on kehtestatud piiriülese koostöö eeskirjad ja artikliga 18 eeskirjad
järelevalveasutuste vahel piiriüleste teabenõuete esitamise kohta. Artikliga 19 luuakse
järelevalveasutuste esindajatest koosnev nõuanderühm, kes abistab komisjoni teatavate
ülesannete täitmisel.
See peatükk sisaldab ka sellise tegevuse keeldu, mille eesmärk on kõrvale hoida direktiivis
sätestatud kohustustest (artikkel 20), ning liikmesriikide kohustust tagada direktiivi
(EL) 2019/193756 kohaldatavus käesoleva direktiivi rikkumisest teatamise ja sellistest
rikkumistest teatavate isikute kaitse suhtes (artikkel 21). Viimasena sätestatakse selles
peatükis, et liikmesriigid peavad kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse
direktiivi teatavate sätete ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste sätete rikkumise korral
(artikkel 22).
IV peatükk sisaldab lõppsätteid, nagu normid delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise kohta
(artikkel 23), direktiivi (EL) 2019/1937 muudatused seoses rikkumisest teatajate kaitsega
hõlmatud valdkondade loeteluga (artikkel 24) ning reeglid aruandluse ja direktiivi
läbivaatamise kohta (artikkel 25). Selle peatüki ülejäänud sätted käsitlevad direktiivi
ülevõtmist (artikkel 26) ja selle jõustumist (artikkel 27).
56
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse
rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1937/oj).
ET 23 ET
2023/0463 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega kehtestatakse siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva
huvide esindamise läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust2,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Huvide esindamine liidus on kasvav ja üha suuremal määral piiriülene tegevusala. Kui
see toimub piisavalt läbipaistvalt, võimaldab see jagada kogemusi ja seisukohti
probleemide ja lahenduste kohta, aidates nii avaliku sektori otsustajatel mõista eri
lähenemisviisidega kaasnevaid võimalusi ja kompromisse.
(2) Huvide esindamine ei toimu mitte ainult riigisiseste sidusrühmade nimel, vaid üha
enam ka kolmandate riikide nimel. Kolmandate riikide ideed võivad avalikule
mõttevahetusele positiivselt kaasa aidata ja on rahvusvahelise tegevuse teretulnud osa.
Ent ametiisikutel või üksikisikutel ei ole alati lihtne tunda oma otsustusprotsessiga
seotud huvide esindamise tegevuses ära kolmandate riikide osalust või mõista sellise
tegevuse ulatust ja suundumusi ja selles osalejaid. Kolmandate riikide all tuleks mõista
riike, mis ei ole liidu ega Euroopa Majanduspiirkonna liikmed.
(3) Arvestades, et tavaliselt tehakse seda tasu eest, on huvide esindamine (sealhulgas
kolmandate riikide huvide esindamine) teenus Euroopa Liidu toimimise lepingu
(edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 57 tähenduses. Huvide esindamise turg
hõlmab ka huvide esindamise tegevusi, mida teevad kolmandate riikide üksused ise ja
mis on võrreldavad teenustega, ja mis on seotud majanduslikku laadi tegevusega või
asendavad neid. Neid tegevusi tuleks käsitada samamoodi nagu huvide esindamise
teenuseid.
(4) Mõned liikmesriigid on võtnud erimeetmeid, millega nõutakse huvide esindamise
tegevuste läbipaistvust, sageli avaliku sektori asutusega seotud läbipaistvusregistri
abil. Sellised riigisisesed meetmed hõlmavad tihti huvide esindamise tegevusega
1
ELT C […], […], lk […].
2
ELT C […], […], lk […].
ET 24 ET
tegelevate üksuste kohustust ennast või oma tegevust registreerida või hankida ja
säilitada konkreetset teavet, näiteks oma klientide ja osutatavate teenuste kohta.
(5) Liikmesriikide meetmed, millega reguleeritakse huvide esindamise tegevuse
läbipaistvust, on väga erinevad, eelkõige seoses andmete säilitamise ja registreerimise
nõuetega, mida kohaldatakse huvide esindamisega tegelevate üksuste suhtes. Mõned
liikmesriigid on loonud kohustuslikud registrid, mille eesmärk on eelkõige tagada
läbipaistvus. Teised on loonud vabatahtlikud registrid, aga mõnes liikmesriigis
puuduvad huvide esindamise registrid hoopiski. Ka läbipaistvuse tagamiseks esitatava
teabe detailsus erineb märkimisväärselt, sealhulgas selle poolest, mis liiki teavet
näiteks esindatavate huvide või kliendi kohta nõutakse. Mõnes liikmesriigis tuleb
teavet huvide esindamise kohta ajakohastada korrapäraselt, aga teistes tuleb teavet
ajakohastada iga kord, kui huvide esindamise ulatus muutub.
(6) Sellised erinevused muudavad tingimused ebavõrdseks ja suurendavad nende üksuste
puhul, kes soovivad tegeleda huvide esindamise tegevusega rohkem kui ühes
liikmesriigis, nõuete täitmisega seotud kulusid, mis võib pärssida uute huvide
esindamise tegevuste arendamist ja pakkumist siseturul. Kolmandad riigid soovivad
tõenäoliselt, et nende huvid oleksid esindatud mitmes liikmesriigis, et tagada kogu
liidus nende jaoks soodne kohtlemine. Sellised tingimused avaldavad ettevõtjatele
negatiivset mõju ja takistavad piiriülest huvide esindamist siseturul. Ebavõrdsete
tingimuste tõttu kipub piiriülene huvide esindamise tegevus koonduma
liikmesriikidesse, kus see on vähem reguleeritud või kus normide täitmist
kontrollitakse vähem, ning eemale liikmesriikidest, kus see on rohkem reguleeritud.
Lisaks annab selline õiguslik arbitraaž kolmandate riikide osalejatele võimaluse
läbipaistvusnõuetest kõrvale hoida.
(7) Kuna teadlikkus teatavate kolmandate riikide katsetest mõjutada liidu demokraatlikke
protsesse on suurenenud, hakkavad mõned liikmesriigid tõenäoliselt kehtestama uusi
õigusnorme, et tagada huvide esindamise kaudu avaldatava välismõju läbipaistvus.
Seetõttu suurenevad tõenäoliselt takistused, mis tulenevad kolmandate riikide nimel
tehtava huvide esindamise tegevuse siseturu killustatusest ja mis ei võimalda selliseid
teenuseid osutada rohkem kui ühes liikmesriigis.
(8) Praegused erinevused selles, kuidas huvide esindamise läbipaistvus on liikmesriikides
reguleeritud, mis mõjutavad eelkõige huvide esindamist kolmandate riikide nimel,
ning asjaolu, et suurenemas on teadlikkus riskidest, mis on seotud välissekkumisega
demokraatlikesse protsessidesse, osutavad vajadusele võtta meetmeid liidu tasandil, et
reguleerida kogu liidus huvide esindamise teenuste osutamist ja kolmandate riikide
nimel huvide esindamise tegevusega tegelemist, tagades samal ajal sellise tegevuse
läbipaistvuse kõrge taseme.
(9) Et vältida olukorda, kus liikmesriigid püüavad ühepoolselt lahendada oma muresid
seoses huvide esindamise kaudu avaldatava välismõju läbipaistvusega, ning hoida ära
lisatakistusi, mis võivad tekkida kolmandate riikide nimel tehtavale piiriülesele huvide
esindamise tegevusele, kui liikmesriigid kehtestavad erinevaid ja teiste
liikmesriikidega kooskõlastamata õigusakte, tuleb ette näha liidu tasandil ühtlustatud
meetmed.
(10) Käesoleva direktiivi eesmärk on luua kogu siseturul kohaldatavate ühtlustatud
läbipaistvusnõuete kehtestamise kaudu sidus ja süstemaatiline raamistik, millega
tagada kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse läbipaistvus, kui
selle tegevuse eesmärk on mõjutada liidus poliitika või õigusaktide väljatöötamist,
sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse.
ET 25 ET
(11) Ühiste läbipaistvus- ja vastutavusnõuete ning ühiste aruandlusnõuete kehtestamine
toetab ka demokraatlikku vastutust ja paremaid ühiseid teadmisi huvide esindamise
tegevusest, mille eesmärk on mõjutada liidus poliitika või õigusaktide väljatöötamist,
sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse, kuna need nõuded aitavad
rahuldada vajadust usaldusväärsete ja järjepidevate andmete järele. Vajadus tagada
kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse läbipaistvus on
õiguspärane avalik eesmärk, pidades silmas avatuse ja läbipaistvuse põhimõtet, millest
liidu demokraatlik elu peaks juhinduma vastavalt Euroopa Liidu lepingu (edaspidi
„ELi leping“) artikli 1 teisele lõigule ja artikli 10 lõikele 3 ning kooskõlas liidu ja selle
liikmesriikide ühiste väärtustega, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 2; ühtlasi
toetab see eesmärk ka kodanikuõiguste teostamist.
(12) Kolmandate riikide nimel tehtav varjatud huvide esindamise tegevus võib mõjutada
liidu sise- ja välispoliitika väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist, sealhulgas
seoses liidu majandus- ja julgeolekuhuvidega. See mõjutab laiemalt demokraatiat –
liidu ühist väärtust, mille kindlustamine on liidu ja selle liikmesriikide jaoks
põhimõttelise tähtsusega. Kui sellise tegevuse läbipaistvus on kogu liidus tagatud
ühtlustatud tasemel, peaks see aitama suurendada üldsuse usaldust liidu ja
liikmesriikide otsustusprotsesside vastu.
(13) Kuigi teatavates kolmandates riikides kehtivad huvide esindamise tegevuse avatuse ja
läbipaistvuse eeskirjad, ei kohaldata neid sellise tegevuse suhtes, mille eesmärk on
mõjutada liidus poliitika või õigusaktide väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist
või avalikke otsustusprotsesse. Seega nendest normidest ei piisa, et tagada huvide
esindamise läbipaistvus, kui selle eesmärk on mõjutada liidus otsuste tegemist.
(14) Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on proportsionaalsed ja piirduvad sellega,
mis on vajalik konkreetse tegevuse, nimelt kolmandate riikide nimel tehtava huvide
esindamise tegevuse läbipaistvuse tagamiseks. Kehtestatud on nõuded nimetatud
tegevusele ja üksustele ei ole kehtestatud nõudeid pelgalt seetõttu, et nad saavad
rahalisi vahendeid välismaalt. Käesoleva direktiivi fookuses on suurem läbipaistvus,
kui üksused tegelevad siseturul kolmandate riikide nimel huvide esindamise
tegevusega. Eeskätt on käesoleva direktiiviga ette nähtud kohustus tagada, et avalikult
kättesaadavaks tehtud andmed esitatakse faktiliselt täpsel ja neutraalsel kujul ning et
liikmesriikide pädevad asutused toimiksid sellisel viisil, et pelgalt asjaolust, et üksus
on end käesoleva direktiivi sätete kohaselt registreerinud, ei tuleneks üksusele
kahjulikke tagajärgi, näiteks häbimärgistamist. Direktiivis on sätestatud terviklik
kaitsemeetmete süsteem, sealhulgas tõhus kohtulik kontroll, et tagada ühtlustatud
meetmete proportsionaalsus. Direktiivis sätestatud meetmed austavad täielikult
põhiõigusi ja järgivad eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“)
tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas sõna- ja teabevabadust, kogunemis- ja
ühinemisvabadust, teadusuuringute vabadust, sealhulgas akadeemilist vabadust, õigust
isikuandmete kaitsele ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ning ettevõtlusvabadust.
Kuna käesoleva direktiivi sätted aitavad saavutada kolmandate riikide nimel toimuva
huvide esindamise ühtlaselt kõrge läbipaistvuse taseme, tugevdavad need hartaga
ettenähtud kodanike demokraatlikke õigusi.
(15) Käesoleva direktiivi ühtlustatud läbipaistvusnõuded ei tohiks mõjutada riigisiseseid
õigusnorme, mis reguleerivad muude üksuste kui kolmandate riikide üksuste huvide
esindamise tegevust, samuti ei tohiks need mõjutada sellise tegevuse sisu ega
materiaalõiguslikke norme, mida kohaldatakse ametiisikute suhtes, kui nad suhtlevad
huvide esindamise tegevusega tegelevate üksustega. Need nõuded ei tohiks mõjutada
riigisisese või liidu õiguse alusel kehtestatud norme, mida kohaldatakse kuritegeliku
ET 26 ET
tegevuse ning selle avastamise, uurimise, selle eest vastutusele võtmise ning
järelevalve ja karistuste suhtes, näiteks korruptsiooni korral.
(16) Läbipaistvusnõuete ühtlustamiseks on vaja ette näha ühtne huvide esindamise
määratlus. Ühtlustatud läbipaistvusnõuete korrektseks kohaldamiseks peaks huvide
esindamise tegevuse mõistel olema lai tähendus. See peaks hõlmama tegevusi, mille
eesmärk on mõjutada liidus ja selle liikmesriikides poliitika või õigusaktide
väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse muu hulgas
avaliku arvamuse kallutamise teel, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil.
(17) Sellise tegevuse ja asjaolu vahel, et see mõjutab tõenäoliselt liidus poliitika või
õigusaktide väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või avalikke
otsustusprotsesse, peaks olema selge ja põhjendatud seos. Seose olemasolu
kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta kõiki asjakohaseid tegureid, nagu tegevuse sisu,
selle konteksti, eesmärki, selle teostamise vahendeid ja seda, kas tegevus on osa
süstemaatilisest või pidevast kampaaniast. Direktiivi kohaldamisala ei tohiks olla
piiratud tegevusega, mille eesmärk on propageerida teatavate poliitikameetmete,
õigusaktide või avaliku otsustusprotsessi muutmist, vaid sellesse peaksid kuuluma ka
tegevused, mille eesmärk on säilitada praegune olukord.
(18) Huvide esindamine võib toimuda eeskätt selliste tegevuste kaudu nagu koosolekute,
konverentside või ürituste korraldamine või nendel osalemine, konsultatsioonidele,
parlamendi kuulamistele või muudele sarnastele algatustele kaasaaitamine või neis
osalemine, kommunikatsiooni- või reklaamikampaaniate korraldamine, sealhulgas
meedia ja platvormide kaudu, suunamudijate kasutamine sotsiaalmeedias, võrgustike
ja rohujuure tasandi algatuste korraldamine, poliitika- ja seisukohadokumentide,
õigusaktide muudatuste, arvamusuuringute ja muude küsitluste, avalike kirjade ja
muude kommunikatsiooni- või teabematerjalide koostamine.
(19) Huvide esindamine võib hõlmata ka tegevust, mida tehakse kolmanda riigi üksuse
nimel teadusuuringute ja hariduse valdkonnas, näiteks mõttekodade poolt selliste
dokumentide levitamine, milles soovitatakse või soodustatakse konkreetse avaliku
poliitika vastuvõtmist. Kooskõlas harta artiklis 13 sätestatud akadeemilise vabaduse ja
teadusuuringute vabaduse põhimõttega ei tohiks huvide esindamine hõlmata
teadustööd, mida teevad teadlased oma valitud valdkonnas, nende teadusuuringute
tulemuste levitamist või õpetamis- ja haridustegevust, mis toimub kooskõlas
akadeemilise vabaduse ja institutsioonilise autonoomia põhimõttega, välja arvatud
juhul, kui selle tegevuse selge eesmärk on mõjutada liidus poliitika või õigusaktide
väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse ja seda
tehakse kolmanda riigi üksuse nimel. Muudel juhtudel ei tohiks käesolevas direktiivis
sätestatud registreerimisnõudeid sellise tegevuse suhtes kohaldada.
(20) Kolmandate riikide valitsuste ametnike tegevus, mis on seotud avaliku võimu
teostamisega, sealhulgas riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste
diplomaatiliste suhetega seotud tegevus, peaks käesoleva direktiivi kohaldamisalast
välja jääma. Samuti ei tohiks käesolev direktiiv hõlmata juristide tegevust, mille sisuks
on õigusnõustamine või kolmandate riikide üksuste esindamine kohtu-, lepitus- või
vahendusmenetluses ja selle tagamine, et austatakse nende üksuste põhiõigusi, nagu
õigus olla ära kuulatud, õigus õiglasele kohtumenetlusele ja õigus kaitsele. Käesoleva
direktiivi kohaldamisalast peaks välja jääma ka erialane nõustamine, mis ei ole
õigusnõustamine ja mis võib seisneda näiteks eriala- või ekspertuuringu
korraldamises, et esitada see tõendina kohtus esitatavate väidete toetuseks, tehniliste
või teaduslike nõuannete saamises tehniliste õigusaktide järgimiseks või sellise
ET 27 ET
kutselise vahendaja teenuste kasutamises, kes ei ole pruugi olla jurist. Käesoleva
direktiivi kohaldamisalast peaksid välja jääma sellised abitegevused nagu
toitlustamine, ürituste korraldamiseks koha pakkumine, brošüüride või
poliitikadokumentide trükkimine või määruses (EL) 2022/20653 määratletud
internetipõhiste vahendusteenuste, näiteks digiplatvormide teenuse osutamine.
(21) Läbipaistvusnõuete ühtlustamiseks on vaja ette näha huvide esindamise teenuste
osutajate ühtne määratlus. Huvide esindamise teenuse osutajad võivad olla
eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilised isikud, kes tegelevad professionaalse
lobitööga üksinda, samuti muud füüsilised või juriidilised isikud, kelle
põhitegevusalaks või tegevusalaks, millega nad tegelevad juhuti, on avaliku
otsustusprotsessi mõjutamine, sealhulgas lobitöö- ja suhtekorraldusfirmad,
mõttekojad, kodanikuühiskonna organisatsioonid, eraõiguslikud uurimisinstituudid,
teadusteenuseid pakkuvad riiklikud uurimisinstituudid, teadlased ja konsultandid.
(22) Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks ametiisiku all mõista Euroopa Liidu
ametnikku või liikmesriigi ametnikku, kes töötab riigi, piirkonna või kohalikul tasandil
seadusandlikku, täidesaatvat, haldus- või kohtuvõimu teostaval ametikohal.
(23) Üksuse otsuse taga kasutada huvide esindamist võib olla kolmanda riigi valitsus või
ametiasutus. See võib tuleneda kolmanda riigi valitsuse või avaliku sektori asutuse
kontrollist üksuse üle, eelkõige juhul, kui valitsusel või asutusel on majanduslike
õiguste, lepingute või muude vahendite kaudu võimalik üksust otsustavalt mõjutada.
See võib nii olla ka olukorras, kus üksuse otsuse taga on olnud kolmanda riigi valitsus
või ametiasutus, eelkõige andes üksusele juhiseid või käske. Selliste juhtumite
hõlmamiseks tuleks kolmanda riigi üksuse mõistet mõista nii, et see ei sisalda mitte
ainult kolmanda riigi keskvalitsust ja avaliku sektori asutusi, vaid ka avalik-õiguslikke
või eraõiguslikke üksusi, sealhulgas liidu kodanikke ja liidus asutatud juriidilisi
isikuid, kelle tegevuse saab lõppkokkuvõttes omistada sellele kolmandale riigile. See,
kas avalik-õigusliku või eraõigusliku üksuse tegevus tuleb omistada kolmanda riigi
valitsusele või ametiasutusele, tuleks kindlaks määrata igal üksikjuhul eraldi, võttes
igakülgselt arvesse näiteks asjaomase üksuse tunnusjooni ning valitsevat õigus- ja
majanduskeskkonda kolmandas riigis, kus üksus tegutseb, sealhulgas valitsuse rolli
kõnealuse riigi majanduses.
(24) Huvide esindamise tegevus peaks kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kui
seda tehakse kolmanda riigi üksuse nimel. See tähendab, et selle tegevuse hulka
peaksid kuuluma kolmandate riikide üksustele osutatavad huvide esindamise teenused.
Kuna kolmanda riigi valitsus võib kasutada üksuseid, kelle tegevust saab talle
omistada, et tegeleda huvide esindamise tegevusega, mis on majanduslikku laadi ja
seega võrreldav huvide esindamise teenusega, peaks direktiiv hõlmama ka sellist
tegevust. Seega võib see hõlmata ka kolmandate riikide üksuste poolset asutusesisest
huvide esindamist. Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kolmandate riikide üksuste
nimel tehtava huvide esindamise tegevuse suhtes, mis on suunatud füüsilistele või
juriidilistele isikutele või mida tehakse või mis muudetakse üldkasutatavaks ühes või
mitmes liikmesriigis.
(25) Käesolevat direktiivi ei tohiks kohaldada tegevuse suhtes, mis toetab kolmanda riigi
huve või on nendega kooskõlas, kuid millel puudub seos kõnealuse kolmanda riigiga.
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb
digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)
(ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj).
ET 28 ET
Sellise tegevuse hulka kuulub tegevus, mis kujutab endast sõnavabaduse ning teabe ja
ideede edastamise ja vastuvõtmise vabaduse või akadeemilise vabaduse väljendust,
näiteks üksikisikutena tegutsevate füüsiliste isikute tegevus või kolmanda riigi meedia
heaks töötavate ajakirjanike tegevus, mida ei saa kolmandale riigile omistada või mis
ei kvalifitseeru huvide esindamiseks käesolevas direktiivis määratletud tähenduses.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) XXXX/XXXX4 artiklis 2 määratletud
meediateenuste osutamine ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2010/13/EL5 artiklis 1 määratletud audiovisuaalmeedia teenuste osutamine ei kuulu
käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Selle kohaldamisalasse kuulub aga käesolevas
direktiivis määratletud huvide esindamise tegevus, mida teeb kolmanda riigi üksuse
nimel meediateenuse osutaja.
(26) Kolmanda riigi üksusele osutatavate huvide esindamise teenuste puhul tuleks
kõnealuse huvide esindamise teenuse eest saadud majanduslikku vastusooritust
käsitada käesoleva direktiivi tähenduses tasuna. Selle hulka võib kuuluda rahaline
toetus, näiteks laen, kapitalisüst, võlgade kustutamine, maksusoodustus või -vabastus,
mis on saadud huvide esindamise tegevuse eest. Tasu hulka võivad kuuluda ka
mitterahalised hüved, näiteks kontoriruumide pakkumine, ehitamine ja hooldamine
huvide esindamise teenuse eest. Sellises olukorras vastutab saadud hüve väärtuse
hindamise eest huvide esindamise teenuse osutaja, kes võib kasutada selleks näiteks
turumäära.
(27) Euroopa Liidu Kohus on sedastanud, et tasu olemuslik tunnus on see, et tegemist on
majandusliku vastusooritusega osutatud teenuse eest. Panust organisatsiooni põhilisse
rahastamisse või samalaadset rahalist toetust, mida antakse näiteks kolmanda riigi
rahastajate toetuskava alusel, ei tohiks käsitada huvide esindamise teenuse eest
makstava tasuna, kui see toetus ei ole seotud huvide esindamise tegevusega, st kui
üksus saaks neid vahendeid olenemata sellest, kas ta tegeleb huvide esindamisega
seotud konkreetse tegevusega.
(28) Selleks et tagada põhjalik ja läbipaistev ülevaade huvide esindamiseks kasutatavatest
summadest tervikuna, peaksid aastasummad käesoleva direktiivi tähenduses sisaldama
kolmanda riigi üksuselt huvide esindamise teenuse osutamise eest saadud aastast
kogutasu, ning kui tasu ei saada, siis teostatava huvide esindamise tegevusega seotud
iga-aastaste kulude prognoose. Samadel põhjustel peaksid need summad sisaldama
alltöövõtjate ja abitegevuste kulusid.
(29) Alltöövõtja võib kvalifitseeruda kolmanda riigi üksuse nimel huvide esindamisega
tegelevaks üksuseks ja seega kuuluda käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste
kohaldamisalasse. Selleks et vähendada halduskoormust, vältida tasu topeltarvestust ja
tagada kogu lepinguahela ulatuses teabe saamine, peaksid huvide esindamisega
tegelevad üksused tagama, et nende ja alltöövõtjate vahelised lepingud sisaldavad
teavet selle kohta, et tegeletakse huvide esindamise tegevusega kolmanda riigi üksuse
nimel, ning kohustust esitada kõnealune teave juhul, kui tegevuse kohta sõlmitakse
edasine allhankeleping. Selle alusel tuleks alltöövõtjad vabastada käesolevas
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu XXXX määrus (EL) XXXX/XXXX, millega luuakse siseturul meediateenuste
ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse määrus) ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (ELT L XX,
XX.XX.XXXX, lk XX, ELI: XXX).
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist
käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste
direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2010/13/oj).
ET 29 ET
direktiivis sätestatud registreerimise ja andmete säilitamise kohustusest, ning kui see
on asjakohane, kohustusest määrata esindaja.
(30) Käesoleva direktiiviga ette nähtud registreerimisnõuete täitmise hõlbustamiseks peaks
huvide esindamise teenuste osutajal olema õigus nõuda, et üksus, kelle nimel teenust
osutatakse, teataks, kas tegemist on kolmanda riigi üksusega. Huvide esindamise
teenuste osutajad peaksid seda õigust täiel määral kasutama, et teha teadlikke valikuid,
mis võimaldab neil oma tegevuses täielikult järgida käesolevas direktiivis sätestatud
nõudeid.
(31) Tuleks nõuda, et üksused, kes tegelevad kolmanda riigi üksuse nimel huvide
esindamise tegevusega, säilitaksid teatavaid andmeid, et edendada vastutavust ja
suurendada teadlikkust kolmandate riikide huvidest, mida nad esindavad. Nende
andmete hulka peaksid kuuluma huvide esindamise eesmärgi kirjeldus, eelkõige
otsustusprotsess, mida sellega soovitakse mõjutada, ja tulemus, mida sellega
soovitakse saavutada. Samuti peaksid need andmed sisaldama kolmanda riigi üksuse
identifitseerimisandmeid, ja kui üksus on füüsiline isik, tema täisnime. Andmed
peaksid sisaldama ka koopiaid lepingutest ja peamisest teabevahetusest, mis on tähtsad
huvide esindamise tegevuse laadi ja eesmärgi ning sellega seotud finantskorra
mõistmiseks, samuti teavet või materjali, mis moodustab tegevuse olulise osa, nagu
riigiametnikega jagatud seisukohadokumendid.
(32) Üksustelt, kes tegelevad huvide esindamisega kolmandate riikide nimel, ei tohiks
nõuda, et nad säilitaksid nendes andmetes sisalduvaid isikuandmeid kauem, kui on
vaja selleks, et järelevalveasutused saaksid täita oma järelevalve- ja normide täitmise
tagamise ülesandeid. Kõiki selliseid andmeid tuleks säilitada piisavalt kaua, et
järelevalveasutustel oleks võimalik saada põhjendatud juhtudel andmeid kolmanda
riigi üksuse ja huvide esindamise tegevuse kohta ning koondandmeid iga aasta kohta.
(33) Tulemusliku järelevalve võimaldamiseks tuleks nõuda üksustelt, kes tegelevad huvide
esindamise tegevusega kolmanda riigi üksuse nimel ja kellel ei ole liidus
tegevuskohta, et nad määraksid esindaja, kellel on liidus tegevuskoht, ja tagaksid, et
nende määratud esindajal on asjaomaste asutustega koostöö tegemiseks vajalikud
volitused ja vahendid.
(34) Selleks et tagada kogu siseturul ühtlustatud läbipaistvusnõuded, tuleks kolmanda riigi
üksuse nimel huvide esindamise tegevusega tegelevatelt üksustelt nõuda, et nad
registreeriksid end oma tegevuskoha riiklikus registris. Samuti tuleks riiklikus registris
olemasoleva registreeringu andmeid hiljem ajakohastada. Registrid peaksid looma
liikmesriigid, kes peaksid neid ka haldama ja pidama. Liikmesriigid võivad kasutada
käesoleva direktiivi kohaldamisel oma olemasolevaid riiklikke registreid, tingimusel et
direktiivi nõuded on täidetud. Riigisisese pädevuse jaotuse järgimiseks peaks
liikmesriikidel olema õigus luua mitu registrit. Sellisel juhul peaksid liikmesriigid
kehtestama reeglid, kus on kirjas, millistes riiklikes registrites peaksid kolmandate
riikide nimel huvide esindamise tegevusega tegelevad üksused end registreerima.
Riiklikes registrites tehtavate isikuandmete töötlemise toimingute logisid ei tohiks
säilitada kauem, kui on vajalik, et jälgida, kas juurdepääs isikuandmetele on
õiguspärane, ning seetõttu tuleks logisid säilitada ühe aasta jooksul.
ET 30 ET
(35) Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/17246 on teave
käesoleva direktiiviga kehtestatud registreerimiskohustuste ja -formaalsuste kohta
kättesaadav ühtse digivärava kaudu, mis loob veebiportaali „Teie Euroopa“ kaudu
ühtse kontaktpunkti, kust ettevõtjad ja kodanikud saavad teavet ühtse turu eeskirjade ja
menetluste kohta kõigil valitsemistasanditel ning otsese, tsentraliseeritud ja juhendatud
juurdepääsu abi- ja probleemilahendamisteenustele ning mitmesugustele täielikult
digiteeritud haldusmenetlustele. Registreerimismenetlus on täielikult veebipõhine ja
korraldatud kooskõlas ühekordsuse põhimõttega, et hõlbustada andmete
taaskasutamist.
(36) Kui kolmanda riigi nimel huvide esindamise tegevusega tegeleval üksusel on
tegevuskoht mitmes liikmesriigis, peaks ta end registreerima ainult selles liikmesriigis,
kus on tema peamine tegevuskoht. Üksuse peamise tegevuskoha all tuleks mõista
kohta, kus on tema peakontor või registrijärgne asukoht, kus toimub peamine
majandustegevus ja selle juhtimine.
(37) Käesoleva direktiivi kohaldamisel registrisse kantav teave peaks piirduma sellega, mis
on vajalik, et tagada kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse
läbipaistvus ja käesoleva direktiivi tulemuslik täitmine. See teave peaks hõlmama
andmeid huvide esindamise tegevusega tegeleva üksuse enda kohta, kolmanda riigi
kohta, kelle nimel huvide esindamise tegevus toimub, käesolevas direktiivis
määratletud ja huvide esindamise tegevusega tegeleva alltöövõtja kohta ning teavet
konkreetse huvide esindamise tegevuse kohta. Kui see on asjakohane, peaks teave
sisaldama ka viidet meediateenuse osutajatele või digiplatvormidele, kus avaldatakse
huvide esindamise tegevuse raames reklaami. Registrisse kantav teave ei peaks
hõlmama teavet sellise rahalise toetuse summade või päritolu kohta, mis ei ole seotud
huvide esindamise tegevusega.
(38) Tagamaks, et registreerimiseks esitatud teave võimaldab riiklike registrite eest
vastutavatel asutustel teha nõuetekohaselt ja täpselt kindlaks kolmandad riigid, kelle
nimel huvide esindamine toimub, ja selle, kui palju nendele tegevustele kulutatakse,
peaks komisjonil olema õigus võtta standardteabe kohandamiseks vastu delegeeritud
õigusakte.
(39) Kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega tegelevad üksused, kes on
kantud riiklikku registrisse, peaksid ajakohastama riiklikus registris sisalduvat teavet
vähemalt kord aastas. Võttes aga arvesse, kui oluline on direktiivi kohaldamise ja
järelevalve seisukohast sellistes riiklikes registrites hoitava teabe täpsus, tuleks
muudatused registreeritud üksuse kontaktandmetes ja täiendused nendele andmetele
kanda registrisse kiiremini ja igal juhul mõistliku aja jooksul.
(40) Iga riikliku registri eest vastutav asutus peaks tagama, et esitatud teave on täielik ega
sisalda ilmselgeid vigu. See ei peaks tähendama esitatud teabe täpsuse või õigsuse
põhjalikku hindamist ning seda ei tohiks käsitada registris sisalduva teabe täpsuse
ametliku kinnitusena. Kui üksust ei kanta registrisse mittetäieliku või ilmselgelt
ebaõige teabe tõttu, ei tohiks see teda takistada esitamast uut registreerimistaotlust.
(41) Kolmandate riikide huve esindavad üksused peaksid suutma tõendada, et nad on
täitnud registreerimisnõuded. Kui üksus on registreeritud, tuleks talle anda riiklikus
6
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne
digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks
ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1724/oj).
ET 31 ET
registris sisalduva teabe koopia ja kordumatu Euroopa huvide esindamise number
(edaspidi „EIRN“). EIRN peaks aitama kogu liidus kindlaks teha käesoleva direktiivi
kohaselt registreeritud üksusi. Seepärast peaksid EIRNi osad võimaldama kindlaks
teha registreerimisliikmesriigi ja konkreetse riikliku registri, milles üksus on end
registreerinud. Riikliku registri kood tuleks valida nii, et see oleks asjaomase
liikmesriigi korraldust tundva isiku jaoks loogiline.
(42) Kui registreeritud üksus on registreeritud oma tegevuskohas, ei tohiks nõuda, et ta
registreeriks end teistes liikmesriikides, kaasa arvatud juhul, kui ta alustab seal huvide
esindamise tegevust. Selleks et ametiisikutel oleks lihtsam leida teavet selliste huvide
esindamise tegevusega tegelevate üksuste kohta, kellega ametiisikud võivad kokku
puutuda, peaksid teised liikmesriigid, kus kõnealune tegevus toimub, lisama oma
riiklikesse registritesse asjaomaste registreeritud üksuste nimed, nende EIRNi ning
lingi riiklikus registris sisalduvale teabele, mis tehakse avalikult kättesaadavaks.
(43) Registreerimisnõude täitmise tagamiseks peaks järelevalveasutustel, kellel on näiteks
rikkumisest teataja teate alusel usaldusväärset teavet selle kohta, et üksus ei ole end
registreerinud, olema võimalik nõuda, et kõnealune üksus esitaks teabe, mis on rangelt
vajalik, et teha kindlaks, kas ta kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Selline
teave ei tohiks üldjuhul ulatuda kaugemale teabest, millega saab otseselt tõendada, kas
üksus kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Selleks võib olla teave, mille
suhtes kehtib andmete säilitamise kohustus, sealhulgas deklaratsioonid selle kohta, kas
üksus, kelle nimel huvide esindamise teenust osutatakse, on kolmanda riigi üksus.
Võimaluse korral peaks selline teabe esitamise nõue piirduma teabega, mis on
eeldatavalt üksuse valduses. Lisaks peaks järelevalveasutustel, kellel on usaldusväärset
teavet selle kohta, et üksus võib olla jätnud registreerimisest tulenevad kohustused
täitmata, olema võimalik nõuda, et kõnealune üksus esitaks teabe, mis on vajalik
kohustuste võimaliku täitmata jätmise uurimiseks. Selline teave ei tohiks üldjuhul
ulatuda kaugemale teabest, millega saab otseselt tõendada registreerimis- ja
ajakohastamisnõude kohaselt esitatud teabe täielikkust või täpsust. Võimaluse korral
peaks selline teabe esitamise nõue piirduma teabega, mis on eeldatavalt registreeritud
üksuse valduses. Kõik sellised nõuded peaksid sisaldama põhjendusi, nõutava teabe
üksikasju ja selle vajalikkuse põhjendusi ning teavet kohtuliku kontrolli kohta, mida
on võimalik kohaldada. Kõnealused nõuded ei tohiks piirata liikmesriikide
ametiasutuste volitusi, mis tulenevad riigisisesest või liidu õigusest, uurida tegevust,
mis võib vastata kuriteokoosseisule.
(44) Demokraatlik vastutus on hästi toimiva demokraatia tugisammas. Andes kodanikele
juurdepääsu teabele, mis käsitleb üksusi, kes tegelevad siseturul kolmandate riikide
nimel huvide esindamise tegevusega, ja neid kolmandate riikide üksusi, keda need
üksused esindavad, võimaldab käesolev direktiiv kodanikel ja muudel huvitatud
sidusrühmadel kasutada oma demokraatlikke õigusi ja kohustusi, sealhulgas võimalust
teha demokraatlikku kontrolli, olles täiel määral teadlik sellest, kelle huve teenib
huvide esindamise tegevus, millega nad ise või nende valitud esindajad võivad kokku
puutuda. Kodanike ja huvitatud sidusrühmade avalik kontroll demokraatlikke
protsesse mõjutavates valdkondades toetab demokraatlikku kontrolli- ja
tasakaalustussüsteemi. Samuti aitab demokraatlik vastutus kodanikke võimestada, sest
see annab neile võimaluse väljendada ja kasutada oma demokraatlikke valikuid, muu
hulgas hääletamise teel. Valijatena on kodanikud olulised iseseisvad otsustajad ja
seega võivad nad olla teatavate huvide esindamise teenuste sihtmärgiks.
(45) Proportsionaalsuse tagamiseks peaksid üldsusele kättesaadavaks tehtud isikuandmed
piirduma sellega, mis on rangelt vajalik selleks, et teavitada kodanikke, nende
ET 32 ET
esindajaid ja muid huvitatud isikuid kolmandate riikide nimel tehtavast huvide
esindamise tegevusest. Peale selle tuleks teha üldsusele kättesaadavaks teave
deklareeritud aastasummade kohta, kasutades selleks üldisemaid vahemikke kui need,
mida kasutatakse teabe esitamiseks riiklikele registritele, et tagada kodanike, nende
esindajate ja teiste huvitatud isikute teavitamiseks vajalik üksikasjalikkus. Teavet, mis
on oluline ainult järelevalveasutustele, nagu registreeritud üksuse eest vastutavate
isikute kontaktandmed, ei tohiks avalikustada.
(46) Selleks et hõlbustada kodanike juurdepääsu teabele, tuleks see esitada kergesti
juurdepääsetavas, masinloetavas, selgelt nähtavas ja kasutajasõbralikus vormingus
ning lihtsas keeles. Teavet tuleks käsitada masinloetavana, kui see on esitatud
vormingus, mida tarkvararakendused saavad ilma inimese sekkumiseta automaatselt
töödelda, eelkõige konkreetsete andmete otsimiseks, äratundmiseks ja neist väljavõtete
tegemiseks. Teave tuleks teha kättesaadavaks kooskõlas liidu õiguses sätestatud
ligipääsetavusnõuetega, et tagada juurdepääs puuetega inimestele, ja kui see on
tehniliselt teostatav, rohkem kui ühe tajukanali kaudu. Registreerimine võib toimuda
muus liikmesriigis kui see, kus huvide esindamise tegevus toimub. Teabe
kättesaadavus kogu liidus paraneb oluliselt, kui see teave avaldatakse vähemalt ühes
liidu ametlikus keeles, millest võimalikult suur osa liidu kodanikke üldjoontes aru
saab. Liikmesriike tuleks ergutada kasutama tehnilisi lahendusi, mis võimaldaksid
tõlkida sellesse keelde võimalikult palju teavet. Siiski ei tohiks liikmesriikidelt nõuda
registreeritud üksuste esitatud teabe tõlkimist.
(47) Et kaitsta isikuid, kelle põhiõigusi võidakse teatava teabe avaldamise tagajärjel
rikkuda – näiteks võidakse rünnata kolmandas riigis tegutseva registreeritud üksuse
heaks töötavaid isikuid – peaksid liikmesriigid tagama, et järelevalveasutustel on
taotluse korral võimalik piirata kogu riiklikku registrisse kantud teabe või selle teatava
osa avaldamist. Registreeritud üksus peaks tõendama, et võttes arvesse iga
üksikjuhtumi konkreetseid asjaolusid, tuleks teabe avaldamist piirata õigustatud huvi
tõttu, näiteks tõsise riski tõttu, et avaldamisega rikutakse üksikisiku põhiõigusi, mis on
kaitstud eelkõige harta artikliga 1 (õigus inimväärikusele), artikliga 2 (õigus elule),
artikliga 3 (õigus isikupuutumatusele), artikliga 4 (piinamise ning ebainimliku või
alandava kohtlemise või karistamise keeld) või artikliga 6 (õigus vabadusele ja
turvalisusele); sellised põhiõiguste rikkumised on näiteks inimrööv, šantažeerimine,
väljapressimine, ahistamine, vägivald või hirmutamine, lisaks võib teabe avaldamise
piiramise põhjuseks olla ärisaladus. Seda küsimust analüüsides tuleks arvesse võtta
töötajate või registreeritud üksuses töötavate või sellega seotud isikute kehalise
puutumatusega seotud riske. Õigustatud huvid peaksid hõlmama ka ohtu isikutele, kes
saavad registreeritud üksuse tegevusest kasu. Järelevalveasutuse otsustes tuleks
arvesse võtta käesoleva direktiivi eesmärke ning nende suhtes tuleks
registreerimisliikmesriigis kohaldada kohtulikku kontrolli. Järelevalveasutuse ja
vajaduse korral kohtu otsus tuleks teha viivitamata. Kui avaldamise piiramiseks on
antud luba, siis selleks, et avalikkus saaks teada, et registreeritud üksus on täitnud
käesoleva direktiiviga kehtestatud registreerimisnõude, tuleks riikliku registri
asjaomane andmeväli asendada märkega, et avaldamine on piiratud õigustatud huvi
tõttu.
(48) Selleks et võimaldada ametiisikutel kindlaks teha, et tegemist on kolmandate riikide
nimel tehtava huvide esindamise tegevusega, peaksid registreeritud üksused ja nende
alltöövõtjad esitama ametiisikutega vahetult suheldes oma EIRNi. EIRN tuleks esitada
proaktiivselt iga kord, kui ametiisikutega suheldakse.
ET 33 ET
(49) Liikmesriigid peaksid määrama vähemalt ühe asutuse või organi, kes vastutab riiklike
registrite loomise ja pidamise eest ning nende registreerimistaotluste töötlemise eest,
mille on esitanud üksused, kes tegelevad kolmandate riikide nimel huvide esindamise
tegevusega. Samuti peaksid nad määrama vähemalt ühe järelevalveasutuse, kes
vastutab käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmise järelevalve ja tagamise
eest ning teiste liikmesriikide järelevalveasutuste ja komisjoniga peetava
teabevahetuse eest. Et toetada põhiõiguste ja -vabaduste, õigusriigi ja demokraatlike
põhimõtete järgimist ning üldsuse usaldust nende üksuste järelevalve vastu, peavad
järelevalveasutused olema erapooletud ja sõltumatud välisest sekkumisest või
poliitilisest survest ning neil peavad olema asjakohased volitused ja ressursid, et
tulemuslikult jälgida ja võtta vajalikke meetmeid, millega tagada käesoleva direktiivi
järgimine.
(50) Selleks et vältida registreeritud üksuste häbimärgistamist, tuleks avalikult
kättesaadavaks tehtud andmed esitada faktiliselt täpsel ja neutraalsel kujul. Lisaks
peaksid liikmeriikide pädevad asutused neile käesoleva direktiivi alusel määratud
ülesannete täitmisel tagama, et kahjulikke tagajärgi ei tuleneks pelgalt asjaolust, et
üksus on registreeritud üksus. Eelkõige ei tohiks andmetele lisada avaldusi ega sätteid,
mis võiksid tekitada registreeritud üksuste suhtes umbusalduse õhkkonda, mis võib
heidutada liikmesriikide või kolmandate riikide füüsilisi või juriidilisi isikuid nendega
suhtlemast või andmast neile rahalist toetust. Selline häbimärgistav tegevus võib olla
näiteks registreeritud üksuste negatiivne märgistamine või halvustavate avalduste
tegemine eesmärgiga kahjustada registreeritud üksuste usaldusväärsust ja legitiimsust,
viidates sellele, et registreeritud üksused püüavad demokraatlikke protsesse
ebaseaduslikult mõjutada.
(51) Kui kolmas riik kulutab huvide esindamisele eriti suuri summasid või kui üksus saab
ühelt või mitmelt kolmanda riigi üksuselt eriti suurt tasu, esineb suurem tõenäosus, et
huvide esindamise tegevusega õnnestub mõjutada liikmesriikide või liidu kui terviku
poliitilisi valikuid. Sellisel juhul peaks järelevalveasutustel olema võimalik nõuda
selliste kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega tegelevatelt üksustelt
lisateavet, et teha põhjalikumat kontrolli.
(52) Selleks et käesoleva direktiivi täitmise järelevalve oleks proportsionaalne, peaks
järelevalveasutustel olema võimalik nõuda, et kolmandate riikide üksuste nimel huvide
esindamisega tegelevad üksused esitaksid andmed, mis on vajalikud selleks, et uurida
käesolevas direktiivis sätestatud registreerimisnõude võimalikku täitmata jätmist.
Selleks peaks järelevalveasutustel olema võimalik tegutseda omal algatusel või
rikkumisest teataja või teise liikmesriigi järelevalveasutuse teate alusel.
(53) Järelevalveasutused peaksid tegema koostööd nii liikmesriikide kui ka liidu tasandil.
Järelevalveasutuste koostöö peaks lihtsustama kiiret ja turvalist teabevahetust.
Järelevalveasutustel peaks olema võimalik küsida järelevalveülesannete täitmiseks
registreerimisliikmesriigi järelevalveasutuselt registreerimisel esitatud teavet,
sealhulgas mitteavalikku teavet, ning teatavatel juhtudel andmeid, mida üksus säilitab,
ja tehtud analüüse. Järelevalveasutused ja komisjon peaksid tegema direktiivi
rakendamiseks koostööd. Et mõista paremini kogu kolmandate riikide nimel liidus
tehtava huvide esindamise tegevuse mahtu ja jaotust, peaks komisjonil olema võimalik
küsida järelevalveasutustelt koondandmeid, mis põhinevad teabel, mille kolmandate
riikide üksuste nimel huvide esindamisega tegelevad üksused on registreerimisel
esitanud. Selleks et põhjalikult jälgida liidus kolmandate riikide nimel tehtava huvide
esindamise tegevuse üksikasju ja tunnuseid, võivad koondandmed sisaldada teavet,
ET 34 ET
mis ei ole registrites avalikult kättesaadav, sealhulgas isikuandmeid, niivõrd kui see on
vajalik tulemusliku järelevalve tagamiseks.
(54) Halduskoormuse täiendavaks piiramiseks peaks halduskoostöö ja teabevahetus
liikmesriikide ametiasutuste, järelevalveasutuste ja komisjoni vahel toimuma siseturu
infosüsteemi (edaspidi „IMI süsteem“) kaudu, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusega (EL) nr 1024/20127 selleks, et ühtse turuga seotud
poliitikavaldkondadega tegelevad liikmesriikide pädevad asutused saaksid teha
omavahel halduskoostööd. Tuleks tagada IMI süsteemi ja riiklike registrite
koostalitlusvõime kooskõlas Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga.
(55) Selleks et aidata komisjonil täita oma ülesannet tagada liikmesriikide pädevate
asutuste vahel tulemuslik koostöö ning käesoleva direktiivi täielik ja tulemuslik
rakendamine, tuleks luua nõuanderühm. Sellesse peaks kuuluma ka iga liikmesriigi
järelevalveasutuste esindaja. Nõuanderühm peaks andma nõu direktiivi rakendamise
küsimustes, sealhulgas seoses nõudega vältida kahjulikke tagajärgi, mis võivad
tuleneda pelgalt asjaolust, et üksus on registreeritud vastavalt käesolevas direktiivis
sätestatud nõuetele. Nõuanderühm peaks vastu võtma arvamusi, soovitusi või
aruandeid, mille liikmesriikide määratud pädevad asutused peaksid avalikustama.
Selleks et tagada üksustele, mis võivad kuuluda direktiivi kohaldamisalasse,
õiguskindlus, peaks nõuanderühm eelkõige nõustama komisjoni võimalike suuniste
osas, mis käsitlevad direktiivi kohaldamisala, kolmanda riigi üksuse mõistet ja
tegevust, mille eesmärk või tagajärg on hoida kõrvale käesolevas direktiivis sätestatud
kohustustest. Vajaduse korral tuleks tagada koostöö ELi korruptsioonivastase
võrgustikuga.
(56) Rikkumisest teatajad võivad juhtida järelevalveasutuste tähelepanu uuele teabele, mis
võib aidata avastada käesoleva direktiivi rikkumisi, sealhulgas katseid selles sätestatud
kohustustest kõrvale hoida. Selleks et rikkumisest teatajad saaksid teavitada
järelevalveasutusi käesoleva direktiivi tegelikest või võimalikest rikkumistest ning et
kaitsta rikkumisest teatajaid survestamise eest, tuleks käesoleva direktiivi rikkumisest
teatamise ja rikkumisest teatavate isikute kaitse suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/19378.
(57) Rikkumisest teatamine võib olla määrava tähtsusega, et vältida, hoida ära või avastada
eeskirjade rikkumisi selliste siseturul osutatavate teenuste läbipaistvuse ja järelevalve
valdkonnas, mis võivad mõjutada avalikke otsustusprotsesse, nagu huvide esindamise
teenused. Võttes arvesse avalikku huvi kaitsta avalikke otsustusprotsesse selliste
rikkumiste eest ja seda, et sellised rikkumised võivad kahjustada kodanike usaldust
demokraatlike institutsioonide vastu, ning pidades silmas asjaolu, et käesolev direktiiv
ei kuulu direktiivi (EL) 2019/1937 artikli 2 lõike 1 punktis a sätestatud
poliitikavaldkondadesse, on vaja neid valdkondi kohandada. Direktiivi
(EL) 2019/1937 artiklit 2 ja lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta.
(58) Keelatud peaks olema osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või
tagajärg on käesolevas direktiivis ettenähtud kohustustest, eelkõige
7
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb
siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni
otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1024/oj).
8
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse
rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1937/oj).
ET 35 ET
registreerimisnõuetest kõrvale hoidmine. Sellise tegevuse hulka kuuluvad huvide
esindamise teenuse varjatud tasustamine, äriühingu asutamine eesmärgiga hägustada
sidemeid kolmanda riigi valitsusega või tegevuste kunstlik jaotamine mitmele
üksusele, et jääda allapoole käesoleva direktiiviga kehtestatud künniseid.
(59) Käesoleva direktiivi nõuete rikkumise ärahoidmiseks ja selle eest karistamiseks
peaksid liikmesriigid tagama, et käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste
rikkumisega kaasnevad mõjusad, proportsionaalsed ja heidutavad haldustrahvid.
Karistused ei tohiks olla olemuselt kriminaalkaristused. Need peaksid arvesse võtma
rikkumise laadi, korduvust ja kestust, pidades silmas kaalul olevat avalikku huvi,
asjaomase tegevuse ulatust ja liiki ning huvide esindamise tegevusega tegeleva üksuse
majanduslikku suutlikkust. Karistused peaksid igal üksikjuhul olema mõjusad,
proportsionaalsed ja heidutavad ning austama põhiõigusi, sealhulgas sõnavabadust,
ühinemisvabadust, akadeemilist ja teadustegevuse vabadust, kaitsemeetmeid ja
võimalust kasutada tulemuslikke õiguskaitsevahendeid, sealhulgas õigust olla ära
kuulatud. Enne karistuse määramist peaks järelevalveasutus andma varajase hoiatuse,
välja arvatud juhul, kui rikkumine kujutab endast käesolevas direktiivis sätestatud
kohustustest kõrvalehoidmise keelu rikkumist.
(60) Selleks et muuta täiendava teabe taotlemise künniseid, registreerimistaotluse
esitamisel esitatava teabe loetelu ja liikmesriikide avaldatavates aruannetes esitatava
teabe loetelu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu
artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks
ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide
tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta
institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes9 sätestatud põhimõtetega.
Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide
ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid
liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs
komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide
ettevalmistamist.
(61) Et tagada käesoleva direktiivi kohaldamise tulemuslik järelevalve, peaks komisjon
esitama korrapäraselt aruandeid selle rakendamise kohta ja tegema seda vajaduse
korral seoses aruannetega muude asjakohaste liidu õigusaktide kohta. Kooskõlas
13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe
punktidega 22 ja 23 peaks komisjon hindama käesoleva direktiivi mõju ja vajadust
lisameetmete järele.
(62) Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt aidata kaasa huvide
esindamise siseturu nõuetekohasele toimimisele, piisavalt saavutada ja neid saab
paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu
artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud
proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide
saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(63) Eelkõige toetab liidu tasandi süsteem liikmeriikide pädevaid asutusi nende
järelevalveülesannete täitmisel ja muid sidusrühmi nende rolli täitmisel
demokraatlikus protsessis ning suurendab liidu demokraatia üldist võimet seista vastu
kolmandate riikide sekkumisele. Kolmandate riikide nimel liidu tasandil tehtava
huvide esindamise tegevuse läbipaistvuse käsitlemine annab lisaväärtust, sest see
9
ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj
ET 36 ET
tegevus on tõenäoliselt piiriülene ja nõuab seepärast koordineeritud lähenemisviisi eri
tasanditel ja sektorites. Koostööd tehes ja teavet jagades on liikmesriikidel võimalik
paremini mõista sellise huvide esindamise ulatust ja vältida seeläbi olukorda, kus
kolmandad riigid saavad ära kasutada regulatiivseid erinevusi või lünki.
(64) Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi rakendamisel püüdma minimeerida
asjaomaste üksuste, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL10
artiklis 3 määratletud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate
halduskoormust.
(65) Käesoleva direktiivi kohaselt toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2016/67911 ja (EL) 2018/1725;12 see
hõlmab isikuandmete töötlemist kolmandate riikide üksuste nimel huvide
esindamisega tegelevate üksuste riikliku registri või riiklike registrite pidamiseks,
sellis(t)es registri(te)s olevate isikuandmetega tutvumiseks ning isikuandmete
vahetamiseks käesoleva direktiivi kohase halduskoostöö ja liikmesriikidevahelise
vastastikuse abi raames, sealhulgas IMI kasutamiseks, ning andmete säilitamiseks
kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud andmete säilitamise kohustustega.
Igasugune isikuandmete töötlemine sellistel eesmärkidel peaks olema muu hulgas
kooskõlas võimalikult väheste andmete kogumise, andmete täpsuse ja säilitamise
piiramise põhimõtetega ning vastama andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse
nõuetele. Liikmesriigid peaksid kehtestama meetmed, millega tagatakse nende
riiklikus registris või riiklikes registrites sisalduvate isikuandmete seaduslik ja
turvaline töötlemine kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate kohaldatavate
õigusaktidega.
(66) Käesolev direktiiv ei mõjuta mingil viisil ELi lepingu artikli 29 või ELi toimimise
lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud liidu piiravate meetmete kohaldamist.
Eelkõige ei mõjuta see keeldu teha rahalisi vahendeid või majandusressursse otseselt
või kaudselt kättesaadavaks liidu piiravate meetmete loetelus nimetatud füüsilistele
või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nendega seotud füüsilistele või
juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nende kasuks.
(67) Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada komisjoni õigust algatada ja viia läbi uurimisi
siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2022/2560 tähenduses13.
10
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate
aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse
kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 17, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj).
11
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).
12
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb
füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning
isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus
nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).
13
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2560, mis käsitleb
siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume (ELT L 330, 23.12.2022, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2560/oj).
ET 37 ET
(68) Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise
deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta14 on liikmesriigid kohustunud lisama
põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti,
milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide
vastavate osade vahel. Seadusandja leiab, et käesoleva direktiivi puhul on nimetatud
dokumentide esitamine põhjendatud.
(69) Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 on konsulteeritud Euroopa
Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse XXXX15,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I PEATÜKK. ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese ja eesmärk
Käesoleva direktiiviga nähakse ette ühtlustatud nõuded kolmanda riigi üksuse nimel tehtavale
huvide esindamisega seotud majandustegevusele, et parandada siseturu toimimist, saavutades
kogu liidus ühtlaselt kõrge läbipaistvuse taseme.
Käesoleva direktiivi eesmärk on saavutada läbipaistvus nii, et seejuures ei tekiks umbusalduse
õhkkonda, mis võib heidutada liikmesriikide või kolmandate riikide füüsilisi või juriidilisi
isikuid suhtlemast üksustega, kes tegelevad kolmanda riigi üksuse nimel huvide
esindamisega, või andmast neile rahalist toetust.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1) „huvide esindamise tegevus“ – tegevus, mille eesmärk on mõjutada liidus poliitika
või õigusaktide väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või avalikke
otsustusprotsesse, eelkõige näiteks koosolekute, konverentside või ürituste
korraldamise või nendel osalemise, konsultatsioonides või parlamendi kuulamistes
osalemise või neile kaasaaitamise, kommunikatsiooni- või reklaamikampaaniate
korraldamise, võrgustike ja rohujuure tasandi algatuste korraldamise, seisukohti
väljendavate ja poliitikadokumentide koostamise või seadusandlike muudatuste,
arvamusuuringute, küsitluste või avalike kirjade või teadusuuringute ja haridusega
seotud tegevuse kaudu, kui seda tehakse konkreetselt selle eesmärgi nimel;
(2) „huvide esindamise teenus“ – huvide esindamise tegevus, mida tavaliselt tehakse
tasu eest, nagu on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 57;
(3) „huvide esindamise teenuse osutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes osutab
huvide esindamise teenust;
(4) „kolmanda riigi üksus“ –
(a) kolmanda riigi, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonna liikmete keskvalitsus
ja kõigi teiste tasandite ametiasutused;
14
ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.
15
XXXX.
ET 38 ET
(b) avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, kelle tegevuse saab kõiki asjakohaseid
asjaolusid arvesse võttes omistada punktis a osutatud üksusele;
(5) „abitegevus“ – tegevus, mis toetab huvide esindamise tegevust, kuid ei mõjuta
otseselt selle sisu;
(6) „aastasumma“ –
(a) kolmanda riigi üksuselt huvide esindamise teenuse osutamise eest saadud
aastane kogutasu, mis juhul, kui tasu on mitterahaline, koosneb selle
hinnangulisest väärtusest, või
(b) kui tasu ei saada, siis huvide esindamisega seotud aastase kulu hinnang,
võttes arvesse huvide esindamise tegevust tervikuna, sealhulgas juhul, kui sellega
tegeleb lepingu alusel teenuseosutaja, alltöövõtjate ja abitegevuse kulusid;
(7) „alltöövõtja“ – huvide esindamise teenuse osutaja, kellega peatöövõtja või mõni
tema alltöövõtjatest sõlmib lepingu, milles on kokku lepitud, et alltöövõtja teostab
osaliselt või täielikult huvide esindamise tegevuse, mida peatöövõtja on kohustunud
tegema;
(8) „registreeritud üksused“ – üksused, mis on registreeritud artiklis 9 osutatud
riiklikus registris vastavalt artiklile 10;
(9) „riikliku registri eest vastutav asutus“ – avaliku sektori asutus või organ, kes
vastutab artiklis 9 osutatud riikliku registri pidamise ja käesoleva direktiivi kohaselt
esitatud registreerimistaotluste töötlemise eest;
(10) „järelevalveasutus“ – sõltumatu avaliku sektori asutus, kes vastutab käesolevas
direktiivis sätestatud nõuete järgimise ja täitmise tagamise järelevalve eest;
(11) „ametiisik“:
(a) liidu või liikmesriigi ametnik;
(b) muu isik, kes on liikmesriigis määratud täitma ja täidab avaliku teenistuse
ülesandeid;
(12) „liidu ametnik“ – isik, kes on:
(a) ametnik või muu teenistuja nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ)
nr 259/68 sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja Euroopa
Liidu muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi „personalieeskirjad“)16
tähenduses;
(b) lähetatud liikmesriigi või avalik-õigusliku või eraõigusliku organi poolt liidu
juurde ja täidab liidu ametnike või muude teenistujate ülesannetega
võrdväärseid ametiülesandeid.
Liidu institutsiooni, organi või asutuse liikmeid ja selliste organite töötajaid
käsitatakse liidu ametnikena, kui nende suhtes ei kohaldata personalieeskirju;
(13) „liikmesriigi ametnik“ – isik, kes töötab riigi, piirkonna või kohalikul tasandil
täidesaatvat, haldus- või kohtuvõimu teostaval ametikohal ametisse nimetamise või
16
Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse
Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning
komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (personalieeskirjad) (EÜT L 56, 4.3.1968,
lk. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1968/259(1)/oj).
ET 39 ET
valimise alusel, alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, olenemata teenistusstaažist,
või isik, kes töötab riigi, piirkonna või kohalikul tasandil seadusandlikku võimu
teostaval ametikohal.
Artikkel 3
Kohaldamisala
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse üksuste suhtes, olenemata nende tegevuskohast,
kes tegelevad alljärgnevaga:
(a) huvide esindamise teenus, mida osutatakse kolmanda riigi üksusele;
(b) huvide esindamise tegevus, millega tegeleb artikli 2 lõike 4 punktis b osutatud
kolmanda riigi üksus ja mis on seotud majanduslikku laadi tegevusega või
asendab seda ning on seega võrreldav käesoleva lõike punktis a osutatud
huvide esindamise teenusega.
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat direktiivi järgmiste
tegevusalade suhtes:
(a) artikli 2 lõike 4 punktis a osutatud kolmanda riigi üksuse otsene tegevus, mis
on seotud avaliku võimu teostamisega, sealhulgas tegevus, mis on seotud
diplomaatiliste või konsulaarsuhetega riikide või rahvusvaheliste
organisatsioonide vahel;
(b) õigus- ja muu erialane nõustamine järgmistel juhtudel:
i) kolmanda riigi üksuse nõustamine, et aidata sellel tagada oma tegevuse
vastavus kehtivatele õigusnõuetele;
ii) kolmanda riigi üksuse esindamine lepitus- või vahendusmenetluses, mille
eesmärk on vältida vaidluse jõudmist kohtu või haldusorgani ette või
selle lahendamist kohtu või haldusorgani poolt;
iii) kolmanda riigi üksuse esindamine kohtumenetluses;
(c) abitegevus.
Artikkel 4
Ühtlustamise tase
Liikmesriigid ei säilita ega kehtesta käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate huvide
esindamise tegevuste suhtes sätteid, mis erinevad käesoleva direktiivi sätetest, sealhulgas
rangemaid või vähem rangeid sätteid, millega tagataks nende tegevuste läbipaistvuse erinev
tase.
II PEATÜKK. LÄBIPAISTVUS JA REGISTREERIMINE
Artikkel 5
Teenusesaaja kindlakstegemine
Liikmesriigid tagavad, et huvide esindamise teenuse osutajatel on võimalus nõuda, et üksus,
kelle nimel teenust osutatakse, teataks, kas tegemist on kolmanda riigi üksusega.
ET 40 ET
Artikkel 6
Alltöövõtt
1. Liikmesriigid tagavad, et kui artikli 3 lõikes 1 osutatud üksus sõlmib alltöövõtjaga
lepingu, siis see leping peab sisaldama teavet selle kohta, et huvide esindamise
tegevus kuulub artikli 3 lõike 1 kohaldamisalasse, ning kohustust edastada kõnealune
teave teistele alltöövõtjatele. Kui alltöövõtja on selle teabe saanud, ei pea ta täitma
artiklites 7, 8, 10 ja 11 sätestatud nõudeid sellise huvide esindamise korral, mis
toimub nimetatud teavet sisaldava lepingu alusel.
2. Liikmesriigid tagavad, et kui alltöövõtja sõlmib huvide esindamise teenuse kohta
omakorda alltöövõtulepingu, teavitab ta peatöövõtjat või vajaduse korral alltöövõtjat,
kellelt ta huvide esindamise tegevuse teostamiseks lepingu sai, asjaolust, et huvide
esindamise tegevuse kohta on sõlmitud edasine alltöövõtuleping, ning tagab, et
lepingud sisaldavad teavet selle kohta, et huvide esindamise tegevus kuulub artikli 3
lõike 1 kohaldamisalasse.
3. Liikmesriigid tagavad, et alltöövõtja esitab peatöövõtjale või vajaduse korral
alltöövõtjale artikli 10 nõuete täitmiseks vajaliku teabe.
Artikkel 7
Andmete säilitamine
1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused säilitavad iga kõnealuse
artikli kohaldamisalasse kuuluva huvide esindamise tegevuse kohta järgmised
andmed:
(a) selle kolmanda riigi üksuse identifitseerimisandmed või nimi, kelle nimel
tegevusega tegeletakse, ning selle kolmanda riigi nimi, kelle huve esindatakse;
(b) huvide esindamise tegevuse eesmärgi kirjeldus;
(c) kolmanda riigi üksusega sõlmitud lepingud ja peamine teabevahetus, mis on
tähtsad huvide esindamise laadi ja eesmärgi mõistmiseks, sealhulgas
asjakohasel juhul andmed tasustamise vahendite ja tasu suuruse kohta;
(d) teave või materjalid, mis moodustavad huvide esindamise tegevuse põhiosa.
2. Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused säilitavad lõikes 1
osutatud andmeid neli aastat pärast seda, kui asjaomane huvide esindamise tegevus
on lõppenud.
3. Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused koostavad igal aastal:
(a) loetelu kõigist kolmandate riikide üksustest, kelle nimel nad on eelneval
majandusaastal huvide esindamise tegevusega tegelenud;
(b) loetelu koondsummadest, mis on artikli 3 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluva
tegevuse eest eelneval majandusaastal iga kolmanda riigi kohta saadud.
4. Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused säilitavad lõikes 3
osutatud andmeid neli aastat.
ET 41 ET
Artikkel 8
Esindaja
1. Liikmesriigid nõuavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused, kellel ei ole liidus
tegevuskohta, määraksid ühes liikmesriigis, kus nad huvide esindamisega tegelevad,
kirjalikult oma esindajaks füüsilise või juriidilise isiku.
2. Liikmesriigid tagavad, et esindaja vastutab selle eest, et registreeritud üksus täidab
käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, ning et kogu artikli 15 kohane suhtlus
liikmeriikide pädevate asutuste ja asjaomase üksuse vahel toimub esindaja
vahendusel. Kõiki esindajale saadetud teateid käsitatakse tema poolt esindatavale
üksusele saadetud teadetena.
3. Liikmesriigid tagavad, et esindaja saab võtta vastutusele selle eest, et üksus, keda ta
esindab, ei täida käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, ilma et see piiraks
vastutust ja kohtumenetlusi, mida võidakse selle üksuse suhtes algatada.
Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused annavad esindajale
vajalikud volitused ja piisavad vahendid, et tagada tõhus ja õigeaegne koostöö
liikmesriikide pädevate asutustega ning nende otsuste täitmine.
Artikkel 9
Riiklikud registrid
1. Iga liikmesriik loob vähemalt ühe riikliku registri ja peab seda, et tagada artikli 3
lõikes 1 osutatud üksuste poolse huvide esindamise tegevuse läbipaistvus.
Liikmesriigid võivad kasutada ka olemasolevaid riiklikke registreid, kui need
vastavad käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 ning artiklites 10, 11 ja 12 sätestatud
nõuetele.
2. Riiklikku registrit või vajaduse korral registreid peavad riiklike registrite eest
vastutavad asutused. Isikuandmete töötlemisel tegutsevad sellised asutused määruse
(EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7 määratletud vastutavate töötlejatena.
3. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud riiklikud registrid luuakse ja neid
peetakse nii, et neis sisalduv teave oleks esitatud neutraalsel, faktiliselt täpsel ja
objektiivsel kujul.
4. Liikmesriigid tagavad, et riiklike registrite eest vastutavad asutused peavad riiklikus
registris tehtud isikuandmete töötlemise toimingute kohta logisid. Logid kustutatakse
ühe aasta pärast ja neid võib kasutada üksnes isikuandmetele juurdepääsu
seaduslikkuse kontrollimiseks ning isikuandmete tervikluse ja turvalisuse
tagamiseks.
Artikkel 10
Registreerimine
1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksus, kellel on nende
territooriumil tegevuskoht, registreerib end riiklikus registris hiljemalt siis, kui ta
alustab huvide esindamise tegevust.
Mitut riiklikku registrit pidavad liikmesriigid tagavad, et iga registri kohaldamisala
on selgelt kindlaks määratud, et sellised registrid hõlmavad kõiki üksusi, kes peavad
end käesoleva artikli esimese lõigu kohaselt registreerima, ning et artikli 3 lõikes 1
osutatud üksused võivad saada teavet selle kohta, millises riiklikus registris nad
peavad end registreerima.
ET 42 ET
2. Kui artikli 3 lõikes 1 osutatud üksusel on tegevuskoht mitmes liikmesriigis,
registreerib ta end liikmesriigis, kus on tema peamine tegevuskoht.
3. Kui artikli 3 lõikes 1 osutatud üksusel ei ole liidus tegevuskohta, registreerib ta end
liikmesriigis, kus on tema artikli 8 kohaselt määratud esindaja tegevuskoht, või
tegevuskoha puudumise korral alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.
4. Liikmesriigid tagavad, et üksus peab registreerimiseks esitama ainult I lisas
ettenähtud teabe.
5. Liikmesriigid tagavad, et enne lõike 4 kohase teabe esitamist teavitatakse üksusi
sellest, et teave avaldatakse vastavalt artiklile 12 ning et üksused võivad artikli 12
lõike 3 kohaselt taotleda, et teavet ei avalikustataks.
6. Liikmesriigid tagavad, et registreeritud üksused esitavad järgmise teabe:
(a) mõistliku aja jooksul I lisa punkti 1 alapunktide a ja b ning alapunkti f
alapunktide i ja ii kohaselt esitatud andmete muudatused või täiendused;
(b) igal aastal lõike 4 kohaselt esitatavate andmete muudatused või täiendused, mis
ei kuulu punkti a kohaldamisalasse
7. Liikmesriigid tagavad, et registreeritud üksused, kes ei vasta enam artikli 3 lõikes 1
sätestatud tingimustele, saavad sellest teada anda asutusele, kes vastutab selle riikliku
registri eest, kus nad on registreeritud, ja taotleda enda registrist kustutamist. Kui
artikli 3 lõikes 1 osutatud üksus on lõike 2 või 3 kohaselt kohustatud end
registreerima muus riiklikus registris kui see, kus ta on registreeritud, annab ta sellest
teada asjaomase riikliku registri eest vastutavale asutusele ja taotleb enda registrist
kustutamist.
Kõnealune asutus menetleb taotlust viie tööpäeva jooksul ja kustutab registreeritud
üksuse riiklikust registrist, kui ta leiab, et üksus ei vasta enam artikli 3 lõikes 1
sätestatud tingimustele või et see ei tohiks enam olla registreeritud registris, mille
eest ta vastutab. Asjaomase riikliku registri eest vastutava asutuse otsuse suhtes
võidakse kohaldada registreerimisliikmesriigis haldus- ja õiguskaitsevahendeid.
8. Liikmesriigid tagavad, et registreerimine, ajakohastamine, registrist kustutamise
taotluse esitamine ja artikli 12 lõike 3 kohase taotluse esitamine on võimalik
elektrooniliselt ja tasuta.
9. Kui registreerimiseks esitatud teave võimaldab riiklike registrite eest vastutavatel
asutustel teha nõuetekohaselt ja täpselt kindlaks kolmandad riigid, kelle nimel huvide
esindamine toimub, ja selle, kui palju neile tegevustele kulutatakse, on komisjonil
õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, millega muuta I lisa,
muutes registreerimiseks esitatava teabe loetelu, võttes arvesse huvide esindamise
teenuste turu arengut, artikli 19 kohaselt loodud nõuanderühma väljaantud arvamusi,
soovitusi ja aruandeid või võimalikke asjakohaseid rahvusvahelisi ja Euroopa
standardeid ja tavasid. I lisas esitatud isikuandmete välju muudetakse üksnes juhul,
kui see on vajalik artikli 3 lõikes 1 osutatud huvide esindamise tegevuse ja sellega
tegelevate üksuste nõuetekohaseks kindlakstegemiseks.
ET 43 ET
Artikkel 11
Registreerimismenetlus
1. Liikmesriigid tagavad, et riikliku registri eest vastutav asutus tagab, et iga artikli 10
lõike 4 kohaselt esitatud registreerimistaotluse kohta on esitatud kõik I lisas
sätestatud andmed ja need ei sisalda ilmseid vigu.
Vastutav asutus teeb vastava kande oma riiklikku registrisse viie tööpäeva jooksul
alates registreerimisandmete esitamisest, välja arvatud juhul, kui on esitatud lõike 2
kohane taotlus.
2. Kui registreerimiseks esitatud teave on puudulik või sisaldab ilmseid vigu, palub
riikliku registri eest vastutav asutus üksusel esitatud andmeid täiendada või
parandada. Viie tööpäeva jooksul pärast asjaomaselt üksuselt vastuse saamist teeb
riikliku registri eest vastutav asutus vastava kande oma riiklikku registrisse või
keeldub sellist kannet tegemast ja teavitab asjaomast üksust sellest, miks esitatud
andmed ei ole endiselt täielikud või sisaldavad ilmselgelt ebaõiget teavet.
3. Kui kanne on riiklikku registrisse tehtud, saab registreeritud üksus viivitamata, kuid
mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul riikliku registri eest vastutavalt asutuselt
registreerimise kinnituse ning talle väljastatakse kordumatu EIRN ja riiklikus
registris sisalduva teabe digikoopia. EIRN peab olema II lisas sätestatud vormingus.
4. Liikmesriigid tagavad, et registreerimisliikmesriigi riikliku registri eest vastutav
asutus teatab igast uuest registreeringust registreeringus I lisa punkti 2 alapunkti e
kohaselt märgitud liikmesriikide artikli 15 lõike 1 kohaselt määratud ametiasutustele
viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul pärast riiklikku registrisse
kandmist. Selline teade esitatakse ka juhul, kui registreeritud üksus esitab artikli 10
lõike 6 kohaselt I lisa punkti 2 alapunktis e osutatud teavet puudutava muudatuse või
täienduse. Teade peab sisaldama registreeritud üksuse nime, selle EIRNi ja linki
riiklikele registritele, kus üksus registreeriti.
5. Liikmesriigid näevad ette, et lõikes 4 osutatud teate saanud liikmesriigis riiklike
registrite pidamise eest vastutavad asutused lisavad teates esitatud teabe
asjaomasesse registrisse viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.
Registreeritud üksust käsitlevat teavet ei avalikustata, kui registreerimisliikmesriigi
asjakohases riiklikus registris tehakse artikli 12 lõike 3 kohaselt selle teabe
avaldamisest erand.
6. Registreeritud üksuste artikli 3 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluva tegevuse suhtes ei
või üheski teises liikmesriigis kohaldada täiendavaid registreerimisnõudeid.
7. Riiklike registrite eest vastutavate asutuste poolt lõigete 1–5 kohaselt tehtud
toimingute, sealhulgas registrisse kandmisest või EIRNi väljaandmisest keeldumise
suhtes võidakse kohaldada haldus- ja õiguskaitsevahendeid. See kehtib ka juhul, kui
nende lõigete kohased toimingud on tegemata jäetud.
8. Kui järelevalveasutusel on usaldusväärset teavet selle kohta, et üksus ei ole
registreerinud end artikli 10 lõigete 1–3 kohaselt registrisse, mis kuulub artikli 15
lõike 3 kohaselt selle järelevalveasutuse pädevusalasse, võib ta nõuda, et see üksus
esitaks teabe, mis on vältimatult vajalik, et teha kindlaks, kas üksus kuulub artikli 3
lõike 1 kohaldamisalasse.
9. Kui järelevalveasutusel on usaldusväärset teavet selle kohta, et üksus, mis on kantud
registrisse, mis kuulub artikli 15 lõike 3 kohaselt selle järelevalveasutuse
pädevusalasse, ei täida artikli 10 kohaselt vastu võetud riigisisestes sätetes ette
ET 44 ET
nähtud kohustusi, näiteks on esitanud registreerimisel ebatäpset teavet, võib ta nõuda,
et see üksus esitaks artiklis 7 osutatud teabe ulatuses, mis on vajalik võimaliku
kohustuste eiramise uurimiseks.
10. Lõigetes 8 ja 9 osutatud nõue peab sisaldama järgmist teavet:
(a) võimaliku kohustuste eiramise uurimise põhjused;
(b) nõutav teave ja põhjused, miks see on võimaliku kohustuste eiramise
uurimiseks vajalik;
(c) teave kohtuliku kontrolli kasutamise võimaluse kohta.
11. Üksused, kellele nõue esitatakse, peavad edastama lõigete 8 ja 9 kohaselt nõutud
täieliku ja täpse teabe kümne tööpäeva jooksul.
12. Lõigetes 8 ja 9 osutatud nõuete suhtes võidakse nõude esitanud järelevalveasutuse
liikmesriigis kohaldada kohtulikku kontrolli.
Artikkel 12
Üldsuse juurdepääs
1. Liikmesriigid teevad avalikult kättesaadavaks järgmise riiklikus registris sisalduva
teabe registreeritud üksuse kohta:
(a) registreeritud üksuselt I lisa punkti 1 alapunktide a ja e, alapunkti f alapunktide
i ja ii, alapunktide h, i, j ja k ning punkti 2 alapunkti a alapunkti i ja alapunktide
b–h kohaselt saadud teave;
(b) artikli 11 lõike 3 kohaselt välja antud EIRN;
(c) registreerimise kuupäev;
(d) käesoleva lõike punktis a osutatud teabe viimase ajakohastamise kuupäev.
Aastasumma, mille registreeritud üksus on I lisa punkti 2 alapunkti c kohaselt
esitanud, avaldatakse vastavalt III lisas esitatud tabelile.
2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teave esitatakse kergesti
juurdepääsetavas, masinloetavas, selgelt nähtavas ja kasutajasõbralikus vormingus
ning lihtsas keeles. Teave tehakse otsingut võimaldaval viisil kättesaadavaks
vähemalt ühes registreerimisliikmesriigi ametlikus keeles ja ühes liidu ametlikus
keeles, mis on üldiselt arusaadav võimalikult paljudele liidu kodanikele.
3. Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused saavad nõuetekohaselt
põhjendatud taotluse alusel taotleda erandit lõikes 1 osutatud avaldamisest.
Järelevalveasutus teeb otsuse, millega piiratakse üldsuse juurdepääsu osaliselt või
täielikult, kui taotlev üksus tõendab konkreetse juhtumi asjaolusid arvesse võttes, et
see on põhjendatud õigustatud huvi tõttu, sealhulgas suure riski tõttu, et avaldamine
võib ohustada üksikisiku põhiõigusi, eriti põhiõigusi, mis on kaitstud Euroopa Liidu
põhiõiguste harta artiklitega 1, 2, 3, 4 või 6. Vastasel juhul otsustab järelevalveasutus
taotluse tagasi lükata.
4. Lõike 3 kohaselt tehtud otsuste suhtes võidakse registreerimisliikmesriigis kohaldada
õiguskaitsevahendeid. Liikmesriigid tagavad, et kõiki vaidlustamismenetlusi,
sealhulgas õiguskaitsevahendeid, kohaldatakse mõistliku aja jooksul ja lõplik otsus
tehakse viivitamata.
ET 45 ET
5. Liikmesriigid tagavad, et alates lõike 3 kohase taotluse esitamisest kuni otsuse
lõplikuks muutumiseni taotlusega seotud teavet ei avalikustata.
6. Liikmesriigid tagavad, et kui lõikes 3 osutatud otsus on muutunud lõplikuks, näitab
selle otsuse kohta riiklikus registris tehtud kanne, et üldsuse juurdepääs on kas
osaliselt või täielikult piiratud.
Artikkel 13
Koondandmete avaldamine
1. Alates [ülevõtmise tähtajale järgneva aasta] 31. märtsist ja iga järgneva aasta 31.
märtsiks avaldab iga liikmesriik aruande, mis põhineb selle riiklikes registrites
registreeritud üksuste esitatud teabel, ning edastab selle komisjonile. Aruanne
sisaldab ainult järgmist:
(a) eelmise majandusaasta aastasummade koondandmed iga kolmanda riigi kohta.
Need koondandmed peaksid põhinema I lisa punkti 2 alapunktide b ja c
kohaselt esitatud teabel;
(b) organisatsiooni kategooria kaupa eelmise majandusaasta aastasummade
koondandmed iga kolmanda riigi kohta. Need koondandmed peaksid põhinema
I lisa punkti 1 alapunkti h ja punkti 2 alapunktide b ja c kohaselt esitatud
teabel;
(c) konkreetsele kolmandale riigile omistatavate kolmandate riikide üksuste
koguarv. Need koondandmed peaksid põhinema I lisa punkti 2 alapunkti b
kohaselt esitatud teabel;
(d) loetelu kolmandatest riikidest, kes täidavad artikli 16 lõike 3 punkti b
alapunktis ii sätestatud kriteeriume.
2. Liikmesriikide poolt lõike 1 kohaselt edastatud andmete põhjal avaldab komisjon iga
aasta 31. maiks kokkuvõtte saadud teabest ja loetelu kolmandatest riikidest, kes
täidavad artikli 16 lõike 3 punkti b alapunktis i sätestatud kriteeriume.
3. Kui see on vajalik tagamaks, et liikmesriikide avaldatud aruannetes esitatud teave
sisaldab jätkuvalt koondandmeid, mis võimaldavad üldsusel mõista artikli 3 lõike 1
kohaldamisalasse kuuluvate üksuste huvide esindamise tegevuse ulatust, mahtu ja
vahendeid, ning selleks, et koostada artikli 16 lõike 3 punktis b sätestatud
kriteeriume täitvate kolmandate riikide loetelu, on komisjonil artikli 23 kohaselt
õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muuta lõiget 1, muutes
liikmesriikide avaldatavates aruannetes esitatava teabe loetelu, võttes arvesse huvide
esindamise teenuste turu arengut, artikli 19 kohaselt loodud nõuanderühma
väljaantud arvamusi, soovitusi ja aruandeid või võimalikke asjakohaseid
rahvusvahelisi standardeid ja tavasid.
Artikkel 14
Teave ametiisikutele
1. Liikmesriigid tagavad, et registreeritud üksused esitavad ametiisikutega suheldes
EIRNi, kui nad tegelevad artikli 3 lõikes 1 osutatud tegevusega.
2. Liikmesriigid tagavad, et kui registreeritud üksused kasutavad alltöövõtjaid, esitavad
alltöövõtjad ametiisikutega suheldes registreeritud üksuse EIRNi, kui nad tegelevad
artikli 3 lõikes 1 osutatud tegevusega.
ET 46 ET
III PEATÜKK. JÄRELEVALVE JA NORMIDE TÄITMISE
TAGAMINE
Artikkel 15
Liikmesriikide pädevad asutused
1. Iga liikmesriik määrab:
(a) vähemalt ühe asutuse, kes vastutab riiklike registrite eest;
(b) vähemalt ühe järelevalveasutuse.
2. Igal järelevalveasutusel peab olema juurdepääs tema vastutusalasse kuuluvatele
riiklikele registritele, et teha järelevalvet käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste
täitmise üle, tagada nende täitmine ning vahetada teavet teiste liikmesriikide
järelevalveasutuste ja komisjoniga, kui teda on käesoleva direktiivi kohaselt selleks
volitatud.
3. Iga järelevalveasutuse pädevusalasse kuuluvad artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused,
kes peavad artikli 10 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt end registreerima selle
järelevalveasutuse vastutusalasse kuuluvates riiklikes registrites.
4. Kui artikli 3 lõikes 1 osutatud üksus ei ole määranud artikli 8 lõike 1 kohaselt
esindajat, kuulub see üksus järelevalveasutuse pädevusalasse selles liikmesriigis, kus
üksus tegeleb huvide esindamisega.
5. Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe järelevalveasutuse, tagab ta, et iga asutuse
ülesanded on selgelt kindlaks määratud ning et need asutused teevad oma ülesannete
täitmisel üksteisega tihedat ja tulemuslikku koostööd. Liikmesriik määrab
järelevalveasutuse, kellele võib saata selle liikmesriigi asjaomasele asutusele
mõeldud teateid.
6. Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutus on oma ülesannete täitmisel sõltumatu.
Eelkõige tagavad liikmesriigid, et järelevalveasutuste töötajad, kes kasutavad
käesolevast direktiivist tulenevaid volitusi:
(a) saavad täita oma ülesandeid sõltumatult, ilma poliitilise ja muu välismõjuta
ning et nad ei küsi ega võta vastu juhiseid valitsuselt ega üheltki teiselt avalik-
õiguslikult või eraõiguslikult üksuselt;
(b) hoiduvad igasugusest tegevusest, mis ei ole kooskõlas nende ülesannete ja
käesolevast direktiivist tulenevate volitustega.
7. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt määratud ametiasutustel on kõik vajalikud
vahendid neile käesoleva direktiivi alusel määratud ülesannete täitmiseks, sealhulgas
piisavad tehnilised, rahalised ja inimressursid.
8. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt määratud ametiasutused tagavad neile
käesoleva direktiivi alusel määratud ülesannete täitmisel, et pelgalt asjaolust, et
tegemist on registreeritud üksusega või et selle kohta on esitatud artikli 16 lõike 3
kohane teabenõue, ei tulene kahjulikke tagajärgi, näiteks häbimärgistamist.
9. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt määratud ametiasutused teevad üldsusele
kättesaadavaks teabe ja selgitused käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ning
arvamused, soovitused või aruanded, mille nõuanderühm on artikli 19 lõike 6
kohaselt vastu võtnud.
ET 47 ET
10. Hiljemalt [üks aasta pärast jõustumist] teatavad liikmesriigid komisjonile ja teistele
liikmesriikidele lõike 1 kohaselt määratud pädeva(d) asutuse(d). Komisjon avaldab
liikmeriikide pädevate asutuste loetelu.
Artikkel 16
Teabenõuded
1. Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutuste õigus nõuda artikli 3 lõikes 1 osutatud
üksustelt teabe esitamist on piiratud käesoleva artikli lõigetes 2–9 sätestatud
tingimustega.
2. Käesoleva artikli kohase teabenõude võib esitada üksnes järelevalveasutus, kelle
pädevusalasse asjaomane üksus kuulub.
3. Välja arvatud artikli 11 lõigetes 8 ja 9 osutatud juhtudel, võib teabenõude esitada
ainult järgmistel juhtudel ja see peab piirduma artikli 7 kohaselt säilitatava teabega:
(a) registreeritud üksus sai eelmisel majandusaastal ühe kolmanda riigi üksuse
kohta aastasumma, mis ületab 1 000 000 eurot;
(b) selle kolmanda riigi üksuse tegevus, kelle nimel registreeritud üksus tegutseb,
on omistatav kolmandale riigile, kus on ühel viiest eelnevast majandusaastast
kulutatud koondsumma, mis on – võttes arvesse kõiki kolmanda riigi üksusi,
kelle tegevus on sellele kolmandale riigile omistatav – suurem kui üks
järgmistest:
i) 8 500 000 eurot liidus tehtava huvide esindamise tegevuse eest;
ii) 1 500 000 eurot ühes liikmesriigis tehtava huvide esindamise tegevuse eest,
välja arvatud juhul, kui registreeritud üksus kuulub artikli 3 lõike 1 punkti a
kohaldamisalasse ja sai eelmisel majandusaastal kõigi käesoleva direktiivi
kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste eest kokku vähem kui 25 000 eurot.
4. Lõikes 3 osutatud teabenõue hõlmab järgmisi elemente:
(a) märge selle kohta, milline lõikes 3 sätestatud tingimustest on täidetud;
(b) taotletud teave;
(c) teave kohtuliku kontrolli kasutamise võimaluse kohta.
5. Kui muu järelevalveasutus peale registreerimisliikmesriigi järelevalveasutuse leiab,
et mõni lõikes 3 sätestatud tingimustest on täidetud, võib ta taotleda, et
registreerimisliikmesriigi järelevalveasutus nõuaks registreeritud üksuselt artikli 7
kohaselt säilitatavat teavet.
6. Kui registreerimisliikmesriigi järelevalveasutus on saanud lõike 5 kohase teabenõude
ja leiab, et lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, esitab ta teabenõude vastavalt
lõikele 3 ja edastab saadud teabe seda nõudnud järelevalveasutusele. Kui
registreerimisliikmesriigi järelevalveasutus on eelneva 12 kuu jooksul esitanud lõike
3 kohase teabenõude, et saada registreeritud üksuselt sama teavet, edastab ta saadud
teabe seda nõudnud järelevalveasutusele ilma uut teabenõuet esitamata.
Kui registreerimisliikmesriigi järelevalveasutus leiab, et lõikes 3 sätestatud
tingimused ei ole täidetud, annab ta teavet nõudnud järelevalveasutusele vastuse,
milles ta selgitab asjaomase teabe nõudmata või edastamata jätmise põhjuseid.
ET 48 ET
7. Üksus, kellele teabenõue esitatakse, peab edastama lõike 4 punkti b kohaselt nõutud
täieliku teabe selgelt, sidusalt ja arusaadavalt kümne tööpäeva jooksul.
8. Lõikes 3 osutatud teabenõuete suhtes võidakse teavet nõudnud järelevalveasutuse
liikmesriigis kohaldada kohtulikku kontrolli.
9. Kui see on vajalik tagamaks, et järelevalveasutused võivad nõuda andmeid üksustelt,
kes võivad eriti tõenäoliselt mõjutada poliitika või õigusaktide väljatöötamist,
koostamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse liidus või mõnes
liikmesriigis, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud
õigusakte, millega muuta lõikes 3 sätestatud finantskünniseid, võttes arvesse huvide
esindamise teenuste turu arengut, artikli 19 kohaselt loodud nõuanderühma
väljaantud arvamusi, soovitusi ja aruandeid või võimalike asjakohaste
rahvusvaheliste standardite ja tavade arengut.
Artikkel 17
Piiriülene koostöö
1. Liikmesriigid tagavad, et nende järelevalveasutused teevad vajaduse korral koostööd
kõigi teiste liikmesriikide järelevalveasutustega.
2. Liikmesriigid tagavad, et kui järelevalveasutusel on põhjust kahtlustada, et teise
liikmesriigi järelevalveasutuse pädevusalasse kuuluv üksus ei täida käesolevast
direktiivist tulenevaid kohustusi, teatab ta sellest kõnealuse liikmesriigi
järelevalveasutusele.
3. Lõike 2 kohane teade peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalne
ning sisaldama vähemalt järgmist:
(a) teave, mis võimaldab üksuse kindlaks teha;
(b) asjakohaste faktide kirjeldus, käesoleva direktiivi asjakohased sätted ja
põhjused, miks teate esitanud asutus kahtlustab käesoleva direktiivi rikkumist.
Teade võib sisaldada muud teavet, mida teate esitanud asutus peab asjakohaseks,
sealhulgas vajaduse korral teavet, mida ta on kogunud omal algatusel.
4. Liikmesriigid tagavad, et kui järelevalveasutus saab lõike 2 kohase teate, edastab ta
põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt ühe kuu jooksul pärast teate saamist oma
hinnangu kahtlustatava rikkumise kohta järelevalveasutusele, kellelt ta teate sai, ning
esitab vajaduse korral lisateavet artikli 11 lõike 8 või 9 ja artikli 22 kohaselt võetud
või kavandatud uurimis- või täitemeetmete kohta, mille eesmärk on tagada käesoleva
direktiivi järgimine.
5. Kui peamise tegevuskoha järelevalveasutusel ei ole lõikes 2 osutatud teate alusel
tegutsemiseks piisavalt teavet, võib ta nõuda teate esitanud pädevalt asutuselt
lisateavet.
6. Halduskoostöö ja teabevahetus artikli 15 lõike 1 kohaselt määratud liikmesriikide
ametiasutuste, järelevalveasutuste ja komisjoni vahel toimub käesoleva direktiivi
lõigete 2, 4 ja 5, artikli 11 lõike 4, artikli 16 lõigete 5 ja 6 ning artikli 18 kohaselt
määrusega (EL) nr 1024/2012 loodud IMI süsteemi kaudu.
ET 49 ET
Artikkel 18
Piiriülene teabevahetus järelevalveasutuste vahel
1. Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutustel on pädevus küsida teise liikmesriigi
järelevalveasutustelt järgmist teavet, kui selline teave on vajalik artikli 17 lõikes 2
osutatud piiriülese koostöö tegemiseks:
(a) registreeritud üksuselt artikli 10 lõike 4 kohaselt saadud teave;
(b) analüüsid, mille järelevalveasutus on koostanud punktis a osutatud teabe
põhjal.
2. Liikmesriigid tagavad, et pärast lõike 1 kohase teabenõude saamist edastab
registreerimisliikmesriigi järelevalveasutus teabe seda nõudnud järelevalveasutusele,
välja arvatud juhul, kui ta leiab, et lõike 1 tingimused ei ole täidetud; sellisel juhul
esitab ta teavet nõudnud järelevalveasutusele vastuse, milles ta selgitab asjaomase
teabe andmisest keeldumise põhjuseid.
3. Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused esitavad komisjonile selle taotluse
korral koondandmed, mis põhinevad registreeritud üksuste poolt artikli 10 lõike 4
kohaselt esitatud teabel ja mis on vajalikud, et jälgida käesoleva direktiivi
rakendamist ja valmistada muu hulgas ette artiklis 19 osutatud nõuanderühma
koosolekuid. Need koondandmed võivad sisaldada isikuandmeid ainult sellises
ulatuses, mis on vajalik tulemusliku järelevalve tagamiseks. Kui see on tehniliselt
võimalik, edastatakse teave masinloetaval kujul.
4. Lõigete 1–3 kohasel isikuandmete töötlemisel tegutsevad järelevalveasutused
määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7 määratletud vastutavate töötlejatena ning
komisjon tegutseb oma andmetöötlustoimingute puhul määruse (EL) 2018/1725
artikli 3 punktis 8 määratletud vastutava töötlejana.
Artikkel 19
Nõuanderühm
1. Luuakse nõuanderühm.
2. Nõuanderühm abistab komisjoni järgmiste ülesannete täitmisel:
(a) hõlbustab käesoleva direktiivi rakendamisega seotud teabe ja parimate tavade
vahetamist ja jagamist ning annab vajaduse korral sellekohast nõu, eelkõige
seoses artikli 2 lõike 4 punktiga b, artikli 3 lõikega 1 ja artikliga 20;
(b) hõlbustab direktiivi 2013/34/EL artiklis 3 määratletud mikro-, väikeste ja
keskmise suurusega ettevõtjate erivajadusi käsitleva teabe ja parimate tavade
vahetamist ja jagamist;
(c) annab nõu artikli 13 kohase koondandmete avaldamise soovituslike vormingute
kohta;
(d) teatab komisjonile kõigist käesoleva direktiivi kohaldamisel esinevatest
lahknevustest;
(e) annab nõu artikli 9 kohaselt loodud ja peetavate riiklike registrite jaoks
soovitatava tehnilise taristu kohta.
3. Iga liikmesriik nimetab ühe esindaja ja ühe asendusliikme, kes esindavad artikli 15
kohaselt määratud järelevalveasutusi.
ET 50 ET
4. Euroopa Parlamendi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu17 osalisteks olevate
Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide esindajaid võib kutsuda
nõuanderühma koosolekutele vaatlejatena.
5. Nõuanderühma eesistuja on komisjon, kes tagab ka sekretariaaditeenused.
Nõuanderühm võtab vastu oma kodukorra.
6. Nõuanderühm võtab lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisega seotud arvamused,
soovitused või aruanded vastu liikmete lihthäälteenamusega.
Artikkel 20
Kohustustest kõrvalehoidmise keeld
Liikmesriigid tagavad, et keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk
või tagajärg on käesolevas direktiivis sätestatud kohustustest kõrvale hoidmine.
Artikkel 21
Rikkumisest teatamine ja rikkumisest teatajate kaitse
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva direktiivi rikkumisest
teatamise ja rikkumisest teatavate isikute kaitse suhtes kohaldatakse direktiivi (EL)
2019/1937.
Artikkel 22
Karistused
1. Liikmesriigid kehtestavad normid karistuste kohta, mis piirduvad haldustrahvidega ja
mis määratakse juhul, kui artikli 3 lõikes 1 osutatud üksus, või kui see on asjakohane,
selle esindaja, on rikkunud artiklite 6, 7, 8, 10, 11, 14, 16 ja 20 ülevõtmiseks vastu
võetud riigisiseseid sätteid. Kõnealused normid peavad olema kooskõlas lõigetega 2–
6.
Karistusi määrab järelevalveasutus, kelle pädevusalasse asjaomane üksus kuulub, või
kõnealuse järelevalveasutuse taotluse korral õigusasutus.
2. Lõikes 1 osutatud rahalise karistuse maksimumsumma on ettevõtjate puhul 1 %
eelmise majandusaasta ülemaailmsest aastakäibest, muude juriidiliste isikute puhul
1 % üksuse viimase lõpetatud majandusaasta aastaeelarvest ja füüsiliste isikute puhul
1 000 eurot.
3. Karistused peavad olema igal üksikjuhul mõjusad, proportsionaalsed ja heidutavad,
võttes eelkõige arvesse asjaomase rikkumise laadi, korduvust ja kestust, ning kui see
on asjakohane, rikkumise toime pannud, artikli 3 lõikes 1 osutatud üksuse
majanduslikku, tehnilist ja tegevussuutlikkust.
4. Enne karistuse määramist võib järelevalveasutus teha asjaomasele üksusele hoiatuse
või noomituse selle kohta, et ta tõenäoliselt rikub või on rikkunud käesoleva
direktiivi sätteid, välja arvatud juhul, kui tegemist on artikli 20 rikkumisega.
5. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli kohaste volituste kasutamise suhtes
järelevalveasutuse poolt kohaldatakse kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega
17
Euroopa Majanduspiirkonna leping (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3, ELI:
http://data.europa.eu/eli/agree_internation/1994/1/oj).
ET 51 ET
asjakohaseid tagatisi, sealhulgas õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele
kohtulikule arutamisele.
IV PEATÜKK. LÕPPSÄTTED
Artikkel 23
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis
sätestatud tingimustel.
2. Artikli 10 lõikes 9, artikli 13 lõikes 3 ja artikli 16 lõikes 9 osutatud õigus võtta vastu
delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva
direktiivi jõustumise kuupäevast].
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 10 lõikes 9, artikli 13 lõikes 3 ning
artikli 16 lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.
Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus
jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses
nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud
õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli
2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud
põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal
teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 10 lõike 9, artikli 13 lõike 3 või artikli 16 lõike 9 alusel vastu võetud
delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei
ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja
nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu
on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid.
Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu
võrra.
Artikkel 24
Direktiivi (EL) 2019/1937 muutmine
Direktiivi (EL) 2019/1937 muudetakse järgmiselt.
1. Artikli 2 lõike 1 punkti a lisatakse alapunkt xi:
„xi) läbipaistvuse ja hea valitsemistavaga seotud siseturueeskirjad;“.
2. Lisa I osasse lisatakse punkt K järgmises sõnastuses:
„K. Artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkt x – läbipaistvuse ja hea valitsemistavaga
seotud siseturueeskirjad:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu XXXX direktiiv (EL) XXXX/XXXX, millega
kehtestatakse siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva huvide
esindamise läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT
viide).“
ET 52 ET
Artikkel 25
Aruandlus ja läbivaatamine
1. Komisjon esitab hiljemalt [12 kuud pärast ülevõtmise tähtaega] Euroopa
Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele käesoleva
direktiivi rakendamise aruande.
2. Komisjon hindab hiljemalt [neli aastat pärast ülevõtmise tähtaega] käesolevat
direktiivi ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele aruande peamiste järelduste kohta.
Hinnatakse direktiivi tulemuslikkust ja proportsionaalsust. Muu hulgas hinnatakse
vajadust muuta direktiivis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisala ja tõhusust.
Vajaduse korral võib aruandele lisada asjakohaseid seadusandlikke ettepanekuid.
3. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannete koostamiseks
vajaliku teabe.
Artikkel 26
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja
haldusnormid [18 kuu jooksul pärast direktiivi jõustumist]. Liikmesriigid edastavad
selliste normide teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või
nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale
direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas
valdkonnas vastuvõetud põhiliste riiklike õigusnormide teksti.
3. Nendes liikmesriikides, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, arvutatakse käesolevas
direktiivis sätestatud summad riigi omavääringusse ümber vahetuskursside alusel,
mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas päeval, mil jõustub direktiiv, milles on
kõnealused summad sätestatud.
Nende liikmesriikide omavääringusse ümberarvutamiseks, kes ei ole eurot kasutusele
võtnud, võib käesolevas direktiivis sätestatud summasid, mis on väljendatud eurodes,
suurendada või vähendada mitte rohkem kui 5 %, et saada riigi omavääringus
ümardatud summad.
Artikkel 27
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Strasbourgis,
Euroopa Parlamendi nimel nõukogu nimel
president eesistuja
ET 53 ET
FINANTSSELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
1.3. Ettepanek/algatus käsitleb
1.4. Eesmärgid
1.4.1. Üldeesmärgid
1.4.2. Erieesmärgid
1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju
1.4.4. Tulemusnäitajad
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva
punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu
sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang
1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal).
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
ET 1 ET
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju
avaldub
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus
3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
ET 2 ET
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse siseturul
ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise
läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
Liidu siseturg ja demokraatia
1.3. Ettepanek/algatus käsitleb
uut meedet
uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest74
olemasoleva meetme pikendamist
ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või
ühendamist teise või uue meetmega
1.4. Eesmärgid
1.4.1. Üldeesmärgid
Käesoleva ettepaneku üldeesmärk on tagada kolmandate riikide nimel tehtava huvide
esindamise tegevuse siseturu nõuetekohane toimimine.
1.4.2. Erieesmärgid
Erieesmärk nr 1
Näha kolmandate riikide nimel huvide esindamiseks ette ühtlustatud
läbipaistvusmeetmed.
Erieesmärk nr 2
Tagada tulemuslik järelevalve direktiiviga kehtestatud kohustuste täitmise üle.
Erieesmärk nr 3
Tagada tõhus piiriülene koostöö liikmeriikide pädevate asutuste vahel, et tagada
direktiivi täielik ja tulemuslik rakendamine.
1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmadele.
Ühtsem poliitiline lähenemisviis kogu liidus kolmandate riikide nimel tehtavale
huvide esindamise tegevusele tagab ettevõtjatele, kodanikele ja muudele
sidusrühmadele suurema selguse ja prognoositavuse ning hõlbustab siseturu
toimimist.
Liikmesriigid
Liikmesriigid peaksid tagama, et neil on kolmandate riikide nimel huvide esindamise
jaoks riiklikud läbipaistvusregistrid, mis hõlmavad igasugust tegevust, mis kuulub
asjaomaste õigusaktide kohaldamisalasse. Liikmesriigid, kellel praegu sellist
74
Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
ET 3 ET
süsteemi ei ole, peavad välja töötama ja kasutusele võtma uue läbipaistvusraamistiku
ning looma registri. Muu hulgas tuleks välja töötada ja kasutusele võtta üldsusele
kättesaadav riiklik register ja hakata seda pidama ning luua asjaomased pädevad
asutused. Ülejäänud liikmesriikidel tuleb muuta kehtivat läbipaistvuskorda, mida
kohaldatakse huvide üldise esindamise suhtes. Muudatuste ulatus sõltub
olemasolevate kordade peamistest parameetritest, nagu kehtivate nõuete
kohaldamisala, liik ja laad ning nende järelevalve- ja normide täitmise tagamise
mehhanismide liigid.
Lisaks nõuetele vastavate registrite ja õiguskorra rakendamisele osaleksid
liikmesriikide ametiasutused ka ELi tasandi nõuanderühmas ja liikmeriikide
pädevate asutuste halduskoostöös. Halduskoormuse piiramiseks peaks nii
liikmesriikide ametiasutuste, järelevalveasutuste ja komisjoni vaheline koostöö
toimuma siseturu infosüsteemi (edaspidi „IMI süsteem“) kaudu, et ühtse turuga
seotud poliitikavaldkondadega tegelevad liikmesriikide pädevad asutused saaksid
teha halduskoostööd.
Komisjon korraldas ettepaneku toetuseks uuringu, mille kohaselt hakkaksid allpool
kirjeldatud kulusid kandma liikmesriikide ametiasutused.
Esiteks on uute nõuetega tutvumise kulud ühekordsed rakenduskulud, mida
kannavad esimesel aastal kõigi 27 liikmesriigi ametiasutused. Kõigi liikmesriikide
ametiasutuste kogukulud on hinnanguliselt 1 500 – 4 600 eurot.
Teiseks hõlmavad asjakohase registri sisseseadmise kulud registri loomise või
muutmisega seotud kulutusi seadmetele ning registri pidamise iga-aastaseid kulusid.
Algatust toetava uuringu kohaselt võivad 12 liikmesriigi ametiasutuste puhul, kellel
puuduvad vajalikud IT-vahendid, olla registri pidamise kulud 65 000 – 585 000
eurot. Kümneaastase perioodi teisest kuni kümnenda aastani oleksid need ligikaudu
585 000 kuni 5 270 000 eurot. Nende 15 liikmesriigi puhul, kellel juba on register,
leiti uuringus, et registri ajakohastamine kolmandate riikidega seotud huvide
esindamise aspektide kohta andmeväljade lisamiseks ei suurenda registri pidamise
kulusid märkimisväärselt, sest meetmete kohaldamisalasse kuuluvate üksuste arv on
väike. Seepärast käsitatakse nende liikmesriikide iga-aastaseid IT-hoolduskulusid
tavapäraste kuludena.
Kolmandaks tuleb sisse seada asjakohane juhtimis-, järelevalve- ja normide täitmise
tagamise kord, mis võib hõlmata sõltumatuid järelevalveasutusi ja mille kulud
sisaldavad uue korra kehtestamise ja juhtimise või olemasoleva korra muutmise ja
juhtimise kulusid. Need kulud on teisest kümnenda aastani korduvad. Kogu liidus
oleksid kulud hinnanguliselt 565 000 – 848 000 eurot aastas ja 5 650 000 –
8 480 000 eurot kümne aasta kohta.
Algatuse elluviimine tooks mitmesugust kasu.
Peamine kasu oleks suurem läbipaistvus ja parem arusaamine kolmandate riikide
nimel toimuva huvide esindamise tegevuse turust. Samuti aitavad tõhustatud
mehhanismid, mis võimaldavad liikmesriikide ametiasutuste vahel teavet jagada,
parandada kolmandate riikide huvide esindamise tegevuse nähtavust ja järelevalvet
selle üle. Ettepanek võiks suurendada usaldust eri üksuste vahel ja parandaks avaliku
sektori usaldust siseturul kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega
tegelevate üksuste rolli, kavatsuste ja tavade vastu.
Lisaks sellele otsesele kasule eeldatakse, et kolmandate riikide nimel tehtava huvide
esindamise tegevuse jaoks ette nähtud õiguskorra ja asjaomaste registrite olemasolu
ET 4 ET
võib avaldada kaudset positiivset mõju teadlikkusele kolmandate riikide nimel
toimuva huvide esindamisega seotud küsimustest.
Siiski on oluline rõhutada, et teatavad probleemid jääksid püsima, näiteks järelevalve
ja normide täitmise tagamisega seotud probleemid, mis tulenevad riskist, et petturid
ei registreeri end ja jätkavad ebaeetilist tegutsemist.
Eraõiguslikud üksused
Esiteks peaksid huvide esindamise tegevusega tegelevad üksused andmete
säilitamise kohustuse raames andma algse hinnangu kõigile võimalikele töövõttudele
kolmandate riikide nimel, koguma põhiteabe esindatava kolmanda riigi üksuse kohta
ning hindama tulevase huvide esindamisega seotud eri liiki riske. Komisjoni
tellimusel tehtud uuringus, samuti konsultatsiooniprotsessis märgiti, et paljud ärilisel
otstarbel huvide esindamise teenuse osutajad juba tegelevad teatava tegevusega,
mida võiks käsitada andmete säilitamisena, kuid selline tegevus on sageli
mitteametlik. Seega nähakse ettepanekuga ette, et kolmandate riikide huvide
esindamise kontekstis tehtavad andmete säilitamise toimingud tuleb ametlikuks
muuta.
Teiseks võib eeldada, et tekivad ka uue raamistiku nõuetega tutvumise kulud. Need
oleksid peamiselt ühekordsed ja neid kantaks raamistiku kohaldamise esimesel
aastal. Tutvumiskuludel on kaks tasandit: esmase tutvumise kulud ja põhjalikuma
tutvumise kulud. Esmase tutvumise kulud eeldavad, et suur hulk üksusi kulutab vähe
aega, et vaadata läbi õigusakti tekst ja sellega seotud võimalikud suunised.
Komisjoni tehtud uuringu kohaselt oleksid sellised kulud kõigi üksuste kohta, kes
tegelevad siseturul kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamisega, ligikaudu
71 200 000 – 213 500 000 eurot, mis teeb umbes 20–60 eurot organisatsiooni kohta.
Põhjalikuma tutvumise kulud eeldavad, et palju väiksem arv algatuses osalevaid
üksusi kulutab rohkem aega, et vaadata läbi õigusakti tekst ja sellega seotud
võimalikud suunised ning hinnata praktilisi tagajärgi, töötada välja nõuete täitmise
strateegiad ja määrata nõuete täitmisega seotud ülesannete eest vastutavad isikud.
Need kulud oleksid ligikaudu 57 000 – 256 000 eurot, mis teeb umbes 80–240 eurot
organisatsiooni kohta.
Kolmandaks hõlmaksid halduskulud esmase registreerimise kulusid, esialgse teabe
ajakohastamise kulusid ja jooksvaid teabe avaldamise kulusid. Seoses esmase
registreerimise kuludega oleks teave käesoleva direktiiviga kehtestatud
registreerimiskohustuste ja -formaalsuste kohta kättesaadav ühtse digivärava kaudu,
mis loob veebiportaali „Teie Euroopa“ kaudu ühtse kontaktpunkti, kust ettevõtjad ja
kodanikud saavad teavet ühtse turu eeskirjade ja menetluste kohta kõigil
valitsustasanditel ning otsese, tsentraliseeritud ja juhendatud juurdepääsu abi- ja
probleemilahendamisteenustele ning mitmesugustele täielikult digiteeritud
haldusmenetlustele. Registreerimismenetlus on täielikult veebipõhine ja korraldatud
kooskõlas ühekordsuse põhimõttega, et hõlbustada andmete taaskasutamist.
Ettepaneku koostamist toetavas uuringus esitati kuluprognoosid, mis erinesid
sõltuvalt ettepaneku kohaldamisalasse kuuluvate üksuste suurusest. Kokku peaksid
need kulud ulatuma 590 000 – 3 500 000 euroni, mis teeb ligikaudu 828 –
3 314 eurot organisatsiooni kohta. Eeldatavalt jäävad need kulud aasta-aastalt
muutumatuks. Kümne aasta lõikes ulatuvad kogukulud ligikaudu 5 900 000 – 35
400 000 euroni. Eelkõige leiti uuringus, et kõige väiksemaid kulusid kannavad
mikroettevõtjad. Nimelt tehti uuringus kindlaks, et 97,3 % ettepaneku
kohaldamisalasse kuuluvatest üksustest on mikro- ja väikesed ettevõtjad (ettevõtjad,
ET 5 ET
kus on alla kümne täistööajale taandatud töötaja), kelle keskmised kulud üksuse
kohta on eeldatavasti 828 eurot.
Neljandaks näitab uuringu käigus andmete säilitamise kulude kohta kogutud
tagasiside, et sellise tegevusega seotud kulusid võiks iseloomustada tavapäraste
kuludena, mis sekkumiskulusid ei suurenda.
Ent ettepaneku kohaldamisalasse kuuluvad üksused, kes tegelevad siseturul
kolmandate riikide huvide esindamisega, saaksid ettepanekust ka mitmesugust kasu.
Esiteks hõlbustaks praeguse killustatuse kõrvaldamine teenuste osutamist mitmes
liikmesriigis, sest vajalik oleks ainult ühekordne registreerimine. See lihtsustaks
märkimisväärselt uuele turule sisenemist või liidus piiriülest töötamist, et osutada
huvide esindamise teenuseid.
Teiseks looks ettepanek kolmandate riikide huvide esindamiseks võrdsed tingimused
ja suurema õiguskindluse. Selleks peaksid kõik turuosalised järgima selgeid turul
osalemise eeskirju, näiteks seoses registreerimiskohustuse ja sama teabe esitamise
kohustusega ning andmete säilitamise ühtlustatud korraga. See tagaks, et kõigi
majandustegevuses osalejate suhtes kehtivad kogu siseturul ühesugused eeskirjad, ja
kõrvaldaks eeskirjade senise killustatuse.
Kolmandaks aitaks ettepanek kolmandate riikide nimel tehtavat õigustatud huvide
esindamise tegevust normaliseerida ning suurendaks seeläbi läbipaistvust ja usaldust
asjaomase sektori vastu. Nii saadaks vastuseid olulistele küsimustele selle kohta, kes
püüavad mõjutada poliitiliste otsuste tegemist ja millistes küsimustes, samuti
motiveeriks see käituma eetiliselt.
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava
Käesoleva ettepaneku rakendamisel kasutatakse etapiviisilist lähenemisviisi.
Käesoleva direktiivi jõustumisel alustatakse kõigepealt IMI kohandamist direktiivi
vajadustele, et ühendada liikmesriikide pädevad asutused omavahel enne
ülevõtmisperioodi lõppu.
Rakendamise esialgne ajakava on järgmine:
– 2024. aasta: direktiivi jõustumine ja IMI kohandamine;
– 2025.–2026. aasta: ülevõtmine ja kohaldamine liikmesriikides.
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva
punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu
sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
ELi tasandi meetme põhjused (ex ante)
Mitu liikmesriiki on huvide esindamise läbipaistvuse valdkonnas kehtestanud või
kavatsevad kehtestada õigusakte. Kuna nende õigusaktide kohaldamisala, sisu ja
mõju on erinevad, oleks liikmesriikide õigusnormidest koosnev raamistik ebaühtlane
ja see ebaühtlus võib veelgi suureneda, eriti mis puudutab kolmandate riikide nimel
toimuvat huvide esindamist. See seab kogu liidus ohtu teenuste osutamise vabaduse
reaalse kasutamise. Seda probleemi saab lahendada ainult liidu tasandil sekkumisega,
kuna liikmesriigi tasandi reguleerimise eesmärk oleks tagada huvide esindamise
ET 6 ET
läbipaistvus konkreetse riigi avalikus elus, mistõttu ei muretsetaks seejuures kuigi
palju selle pärast, milliseid takistusi võib see tekitada piiriülesele huvide
esindamisele. Liikmesriikide õigusnormides ei oleks ka võimalik käsitleda
süstemaatiliselt selliste kolmandate riikide tegevust, kes püüavad liidus otsuste
tegemist varjatult mõjutada.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Käesoleva ettepaneku tõendusbaasiks on sise- ja välisuuringud, ulatuslikud
konsultatsioonid ja kahepoolsed kohtumised sidusrühmadega ning seda toetas
välisuuring.
Arvesse võeti rahvusvahelisi norme loovate organisatsioonide (sealhulgas Euroopa
Nõukogu või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD)) suuniseid.
Eelkõige soovitati nende suunistega reguleerida avalike otsustusprotsessidega seotud
lobitööd ning lobitöö ja välisrahastamise läbipaistvust ja ausust, tuletades samal ajal
meelde põhiõiguste austamise tähtsust.
Ettepanek tugineb terminoloogiale ja mõistetele, mida kasutatakse seoses ELi
läbipaistvusregistriga.
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega
Käesolev ettepanek on osa meetmete paketist, mille eesmärk on kaitsta demokraatiat
varjatud välismõju eest ja mille president von der Leyen kuulutas välja 2022. aasta
kõnes olukorrast Euroopa Liidus. Pakett täiendab liidu tasandil Euroopa demokraatia
tegevuskava raames juba võetud meetmeid. Lisaks käesolevale algatusele sisaldab
pakett erimeetmeid, mida võetakse Euroopa Parlamendi valimiste eel
valimisküsimustes, ning meetmeid, millega edendada kodanikuühiskonna
tegutsemisruumi ning avaliku sektori asutuste kaasavat ja tulemuslikku koostööd
kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kodanikega. Kõigi nende meetmete eesmärk
on tugevdada demokraatiat rohujuure tasandil.
Ettepanek on osa algatuste kogumist, mis kajastavad proaktiivset lähenemisviisi liidu
väärtuste lõimimisele Euroopa ühiskonda. Õigusriigi olukorda käsitlevate aruannete
sarjas on alates 2020. aastast uuritud demokraatia toimimise keskmes olevaid
õigusakte ja institutsioone. Peale selle rakendatakse korruptsioonivastast algatust,
mille eesmärk on kaitsta demokraatiat ja ühiskonda korruptsiooni kahjuliku mõju
eest.
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Käesoleva ettepanekuga ette nähtud liikmeriikide pädevate asutuste vahelist
halduskoostööd võimaldava IMI süsteemi kohandamiseks vajalikke kulusid
rahastatakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmist.
ET 7 ET
1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
Piiratud kestusega
– hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA
– finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–
AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.
Piiramatu kestusega
– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2024–2025/2026,
– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid
Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt
– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat
komisjoni personali;
– rakendusametite kaudu
Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega
Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
– avalik-õiguslikele asutustele;
– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile
antakse piisavad finantstagatised;
– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku
ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu
V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja
kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.
– Kui märgitud on mitu eelarve täitmise viisi, esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.
Märkused
Ettepanekus kasutatakse liikmesriikide pädevate asutuste vaheliseks halduskoostööks IMI
süsteemi.
ET 8 ET
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid
Märkige sagedus ja tingimused.
Direktiivi rakendamine vaadatakse läbi üks aasta pärast selle ülevõtmise tähtaja
möödumist. Komisjon esitab tulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile ja
nõukogule.
Komisjon hindab direktiivi neli aastat pärast selle ülevõtmise tähtaja möödumist.
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
Ettepanekus ettenähtud liikmeriikide pädevate asutuste halduskoostöös kasutatakse
olemasolevat IMI süsteemi, mida haldab komisjon (siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja
VKEde peadirektoraat). Sel eesmärgil laiendatakse kavandatava direktiiviga IMI
süsteemi kasutusala. See nõuab ressursse, et viia IMI süsteem vastavusse
kavandatava direktiivi vajadustega.
Käesolev ettepanek ei muuda süsteemi puhul kehtivat eelarve täitmise viisi, rahastuse
rakendamise mehhanismi, maksete tegemise korda ega kontrollistrateegiat, mida
komisjon juba kasutab.
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta
Peamine kindlakstehtud risk on seotud aja ja ülekuludega, mis on tingitud siseturu
infosüsteemi kohandamisel ette tulnud ootamatutest IT-arenduste rakendamisega
seotud probleemidest. Seda riski leevendab asjaolu, et IMI süsteem on juba kasutusel
ja et asjaomasel komisjoni talitusel on varasem kogemus süsteemi kohandamisel uute
tegevusvajadustega.
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal).
Käesolev algatus ei mõjuta komisjoni olemasolevate kontrollimeetmete kulutõhusust.
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse
strateegias esitatud meetmed.
Käesolev finantsselgitus käsitleb personalikulusid ja hankeid ning seda liiki kulude
suhtes kohaldatakse tavalisi reegleid.
ET 9 ET
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju
avaldub
• Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa
Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus
Mitmeaasta
se (Potentsiaal
finantsraam Nr Liigendatu muud muu
EFTA sed)
istiku d/liigendam kolmanda sihtotstarbeline
riigid76 kandidaatrii
rubriik ata75 d riigid tulu
gid77
07 06 04: Kaitsta ja edendada liidu Liigendat
2b EI EI EI EI
väärtusi ud
75
Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.
76
EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.
77
Kandidaatriigid ja (asjakohasel juhul) Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.
ET 10 ET
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
– Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist
– Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:78
Algatust toetatakse eraldistest, mida saab juba kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi finantsplaneerimise
raames kasutada.
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku
2b Vastupanuvõime ja väärtused
rubriik
KOKKU (*praeguse
Aasta Aasta Aasta Aasta mitmeaastase
Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat 2024 2025 2026 2027 finantsraamistiku
alusel79)
Tegevusassigneeringud
Kulukohustuse (1a) 0,125 0,125 0,025 0,025 0,3
07 06 04: Kaitsta ja edendada liidu väärtusi d
Maksed (2a) 0,125 0,125 0,025 0,025 0,3
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud80
(3)
DG JUST Kulukohustuse = 1a + 1b + 3 0,125 0,125 0,025 0,025 0,3
78
Kavandatavaid meetmeid rahastatakse asjaomasele kuluprogrammile aastateks 2021–2027 eraldatud rahastamispaketist ja nende jaoks ei ole vaja täiendavaid rahalisi
vahendeid ELi eelarvest.
79
Käesoleva algatuse tulevane finantsmõju 2027. aasta järgsetele aastatele ei piira 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohaldamist.
80
Tehniline ja/või haldusabi ning liidu programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
ET 11 ET
assigneeringud KOKKU d
= 2a + 2b
Maksed 0,125 0,125 0,025 0,025 0,3
+3
Kulukohustused (4) 0,125 0,125 0,025 0,025 0,3
Tegevusassigneeringud KOKKU
Maksed (5) 0,125 0,125 0,025 0,025 0,3
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad (6)
haldusassigneeringud KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused =4+6 0,125 0,125 0,025 0,025 0,3
RUBRIIGI 2b
assigneeringud KOKKU Maksed =5+6 0,125 0,125 0,025 0,025 0,3
ET 12 ET
Mitmeaastase finantsraamistiku
7 „Halduskulud“
rubriik
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta
KOKKU
2024 2025 2026 2027
Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat
Personalikulud 0,513 0,513 0,513 0,513 2,052
Muud halduskulud 0,05 0,05 0,1
KOKKU DG JUST 0,513 0,513 0,563 0,563 2,152
Mitmeaastase finantsraamistiku (Kulukohustuste
RUBRIIGI 7 kogusumma = maksete 0,513 0,513 0,563 0,563 2,152
assigneeringud KOKKU kogusumma)
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta
KOKKU
2024 2025 2026 2027
Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused 0,638 0,638 0,588 0,588 2,452
RUBRIIKIDE 2b ja 7
assigneeringud KOKKU Maksed 0,638 0,638 0,588 0,588 2,452
ET 13 ET
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
KOKKU
2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030
Märkige
eesmärgid ja VÄLJUNDID
väljundid
Väljun Väljun
di Keskmin dite Kulud
Arv
Arv
Arv
Arv
Arv
Arv
Arv
liik81 e kulu
Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu
arv kokku
kokku
ERIEESMÄRK nr 382
IMI mooduli IT- 0,125 1 0,125 1 0,125 1 0,25
väljatöötamine süstee
m
Siseturu IT- 1 0,025 1 0,025 1 0,05
infosüsteemi süstee
mooduli m
ülalpidamine
Erieesmärk nr 3 kokku 1 0,125 1 0,125 1 0,025 1 0,025 2 0,3
KOKKU 1 0,125 1 0,125 1 0,025 1 0,025 2 0,3
81
Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).
82
Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“.
ET 14 ET
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
– Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
– Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub
järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta
2027 KOKKU
2024 2025 2026
Mitmeaastase
finantsraamistiku
RUBRIIK 7
Personalikulud 0,513 0,513 0,513 0,513 2,052
Muud halduskulud 0,05 0,05 0,1
Mitmeaastase
finantsraamistiku
0,513 0,513 0,563 0,563 2,152
RUBRIIGI 7 kulud
kokku
Mitmeaastase
finantsraamistiku
RUBRIIGIST 7 välja
jäävad kulud83
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase
finantsraamistiku
RUBRIIGIST 7 välja
jäävad
kulud kokku
KOKKU 0,513 0,513 0,563 0,563 2,152
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane
peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud
assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile
eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
83
Tehniline ja/või haldusabi ning liidu programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud
(endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
ET 15 ET
3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus
– Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
Aasta Aasta Aasta Aasta
2024 2025 2026 2027
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 3 3 3 3
20 01 02 03 (delegatsioonides)
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
Muud eelarveread (märkige)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide
lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud
eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
- peakorteris
XX 01 xx yy zz 84
- delegatsioonides
01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja
renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja
renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige)
KOKKU 3 3 3 3
XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.
Personalivajadused kaetakse peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või paigutades
töötajaid ümber peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite
eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
Ülesannete kirjeldus:
Ametnikud ja ajutised töötajad 3 täistööajale taandatud töötajat nõuanderühma sekretariaadi jaoks, samuti selleks, et
abistada siseturu infosüsteemi meeskonda poliitika ja tegevusega seotud panuse
andmisel nii projekti rakendamise ajal kui ka pärast siseturu infosüsteemi mooduli
kasutuselevõtmist.
Koosseisuvälised töötajad
84
Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).
ET 16 ET
3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
– on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi
sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.
Komisjon kasutab algatuse toetamiseks rahalisi vahendeid, mida saab juba kodanike,
võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi finantsplaneerimise raames kasutada.
– tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise
varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite
kasutuselevõtu.
– nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.
3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
– ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
– näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa
on järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Lisage vajalik arv aastaid, et
Aasta Aasta Aasta Aasta
näidata finantsmõju kestust (vt Kokku
N85 N+1 N+2 N+3
punkt 1.6)
Nimetage kaasrahastav
asutus
Kaasrahastatavad
assigneeringud KOKKU
85
N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene
eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.
ET 1 ET
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
– Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.
– Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
– omavahenditele
– muudele tuludele
– palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav
sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Jooksval Ettepaneku/algatuse mõju86
eelarveaastal
Tulude eelarverida
kättesaadavad Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et näidata
assigneeringud N N+1 N+2 N+3 finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ….
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).
86
Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st
brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.
ET 2 ET
EUROOPA
KOMISJON
Strasbourg, 12.12.2023
COM(2023) 637 final
ANNEXES 1 to 3
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,
millega kehtestatakse liidu siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel
toimuva huvide esindamise läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937
{SEC(2023) 637 final} - {SWD(2023) 660 final} - {SWD(2023) 663 final} -
{SWD(2023) 664 final}
ET ET
I LISA
Artikli 10 kohaselt esitatav teave
1. Artikli 3 lõikes 1 osutatud üksuse kohta:
(a) nimi;
i) füüsilised isikud: perekonnanimi ja eesnimi;
ii) juriidilised isikud: ärinimi, ja kui see on erinev, üksuse juriidiline nimi;
(b) asukoha aadress;
(c) telefoninumber;
(d) e-posti aadress;
(e) võimaluse korral üksuse äritegevusega seotud veebisait;
(f) kui üksus asub väljaspool liitu, järgmine teave selle määratud esindaja kohta:
i) nimi;
ii) aadress;
iii) telefoninumber;
iv) e-posti aadress;
v) vajaduse korral esindaja registreerimisnumber äriregistris või võrreldav
identifitseerimiskood;
(g) kui üksus on juriidiline isik, selle eest juriidiliselt vastutava isiku
perekonnanimi, eesnimi ja e-posti aadress, ja kui need on erinevad,
kontaktisikuks määratud füüsilise isiku perekonnanimi, eesnimi ja e-posti
aadress;
(h) kategooria, mis kõige rohkem sarnaneb üksuse organisatsioonilisele
ülesehitusele:
i) akadeemilised asutused;
ii) äriühingud ja kontsernid;
iii) õigusbürood;
iv) valitsusvälised organisatsioonid, platvormid ja võrgustikud;
v) konsultatsioonifirmad;
vi) füüsilisest isikust ettevõtjad;
vii) mõttekojad ja teadusasutused;
viii) kutseorganisatsioonid ja ettevõtjate ühendused;
ix) ametiühingud ja kutseliidud;
x) muud organisatsioonid ning avalik-õiguslikud või avalikku ja erasektorit
ühendavad üksused;
(i) kui üksus on registreeritud mõnes muus riiklikus läbipaistvusregistris, selle
registreerimisnumber;
(j) üksuse registreerimisnumber äriregistris või võrreldav identifitseerimiskood;
(k) üksuse peamiste eesmärkide, tegevusalade ja huvivaldkondade kirjeldus;
ET 0 ET
(l) kas üksus kuulub artikli 16 lõike 3 punkti a kohaldamisalasse.
2. Huvide esindamisega seotud tegevuse kohta:
(a) järgmine teave iga kolmanda riigi üksuse kohta, kelle nimel üksus huvide
esindamisega tegeleb;
i) nimi;
ii) kolmanda riigi üksuse tegevuskoha aadress või füüsiliste isikute puhul
nende tavapärase elukoha aadress;
iii) üksuse peamiste eesmärkide, tegevusalade ja huvivaldkondade kirjeldus;
iv) kui see on kättesaadav, kolmanda riigi üksuse registreerimisnumber
äriregistris või võrreldav identifitseerimiskood;
(b) kolmas riik, mille nimel kolmanda riigi üksus tegutseb;
(c) allpool esitatud tabeli kohaselt aastasummad, mis hõlmavad kõiki ülesandeid,
mille eesmärk on mõjutada ühe ja sama punkti g kohaselt märgitud ettepaneku,
poliitikameetme või algatuse väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist
vastavalt allpool esitatud tabelile, mis hõlmavad täielikku tegevusaastat ja
kajastavad viimast lõpetatud majandusaastat alates registreerimise kuupäevast
või registrikande üksikasjade iga-aastase ajakohastamise kuupäevast;
Aastasummade suurusvahemik eurodes:
< 10 000
10 000 – < 25 000
25 000 – < 50 000
50 000 – < 100 000
100 000 – < 200 000
200 000 – < 300 000
300 000 – < 400 000
400 000 – < 500 000
500 000 – < 600 000
600 000 – < 700 000
700 000 – < 800 000
800 000 – < 900 000
900 000 – < 1 000 000
1 000 000 – < 1 250 000
1 250 000 – < 1 500 000
1 500 000 – < 1 750 000
1 750 000 – < 2 000 000
ET 1 ET
2 000 000 – < 2 250 000
2 250 000 – < 2 500 000
2 500 000 – < 2 750 000
2 750 000 – < 3 000 000
3 000 000 – < 3 500 000
3 500 000 – < 4 000 000
4 000 000 – < 4 500 000
4 500 000 – < 5 000 000
≥ 5 000 000
(d) huvide esindamisega seotud tegevuse kirjeldus ja selle hinnanguline kestus;
(e) liikmesriigid, kus huvide esindamine toimub;
(f) vajaduse korral järgmiste isikute nimed:
i) alltöövõtjad;
ii) meediateenuse osutajad ja digiplatvormid, kus huvide esindamise
tegevuse raames reklaame avaldatakse;
(g) seadusandlikud ettepanekud, poliitikameetmed või algatused, mida huvide
esindamise käigus mõjutada soovitakse.
(h) Liikmesriigid võivad ette näha, et üksused, kes end nende riiklikus registris
registreerivad, peavad esitama teabe ametiisikute kohta, kellega nad on
ühendust võtnud.
ET 2 ET
II LISA
Euroopa huvide esindamise number
1. Euroopa huvide esindamise number (EIRN) koosneb järgmisest neljast osast, mis
peavad olema esitatud järgmises järjekorras:
(a) lühend „EIRN“;
(b) selle riigi kood, kus üksus on registreeritud:
i) liikmesriikide puhul kasutatakse institutsioonidevahelises stiilijuhendis1
esitatud koode;
ii) EMP EFTA riikide puhul kasutatakse standardit ISO 3166 alpha-2;
(c) selle riikliku registri lühend, kus üksus on registreeritud. See lühend:
i) peab koosnema vähemalt ühest ja kuni kolmest tähemärgist;
ii) võib sisaldada numbreid ja tähti;
(d) ordinaalarv, mis peab olema kordumatu selles mõttes, et samas registris võib
olla ainult üks sama ordinaalarvuga kanne. Ordinaalarvu maksimaalne pikkus
võib olla 10 tähemärki.
2. Arvu osad peavad olema eraldatud kooloniga („:“).
3. Ei EIRNi moodustavates osades ega nende vahel ei tohi esineda tühikuid ega
kirjavahemärke, välja arvatud punktis 2 nimetatud kirjavahemärgid.
4. Kõikides osades võib kasutada üksnes ladina kirja tärke.
5. Tähed peavad olema kirjutatud suurtähtedega.
6. EIRNi ei tohi laiendada ühegi muu osaga.
1
http://publications.europa.eu/code/et/et-370100.htm
ET 3 ET
III LISA
Registreeritud üksuse esitatud aastasummade suurusvahemik
Huvide esindamisega seotud tegevuse tulemusel saadud aastasummade
suurusvahemik:
< 50 000
50 000 – < 100 000
100 000 – < 250 000
250 000 – < 500 000
500 000 – < 750 000
750 000 – < 1 000 000
1 000 000 – < 1 250 000
1 250 000 – < 1 500 000
1 500 000 – < 2 000 000
2 000 000 – < 2 500 000
2 500 000 – < 3 000 000
3 000 000 – < 3 500 000
3 500 000 – < 4 000 000
4 000 000 – < 4 500 000
4 500 000 – < 5 000 000
≥ 5 000 000
ET 4 ET
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Justiitsministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/24-00483
Resolutsiooni teema: Välishuvide esindamise läbipaistvusele suunatud algatused
Adressaat: Justiitsministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi
Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse
eelnõu järgnevate algatuste kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
- Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega kehtestatakse
siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise läbipaistvuse
kohta ja muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937, COM(2023) 637;
- Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse
määrusi (EL) nr 1024/2012 ja (EL) 2018/1724 seoses teatavate välishuvide esindamise
läbipaistvuse direktiivis sätestatud nõuetega, COM(2023) 636.
EISi toimiku nr: 24-0003
Tähtaeg: 26.04.2024
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei, Siseministeerium, Välisministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Justiitsministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud
eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 10.04.2024
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 09.05.2024 istungil ja Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (30.04.2024) EL koordinatsioonikogus.
Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 26.04.2024.
Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktor
Kinnitamise kuupäev: 18.03.2024
Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme
[email protected], 693 5201
18.03.2024
Välishuvide esindamise läbipaistvusele suunatud
algatused
Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule
Kujundada seisukoht
Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 10.04.2024
KOKi esitamise tähtpäev 30.04.2024
VV esitamise tähtpäev 09.05.2024
Subsidiaarsuse tähtpäev 21.03.2024
Ettepaneku selgitus: peavastutaja: JUM; kaasvastutaja: MKM, SIM, VM, HTM,
KUM, RK JRKB
Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus
Algatuse reguleerimisala nõuab vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele
seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks
tunnistamist (RKKTS § 152¹ lg 1 p 1);
Sisukokkuvõte
Euroopa Komisjon avaldas 12.12.2023 demokraatia kaitse paketi, mille
keskseks osaks on välishuvide esindamise läbipaistvuse direktiivi eelnõu
(Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega
kehtestatakse siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva
huvide esindamise läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL)
2019/1937, COM(2023) 637).
Kuivõrd direktiivi vastuvõtmisel on tarvis muuta ka kahte praegu kehtivat
määrust, avaldati koos direktiivi eelnõuga ka määruse eelnõu varasemate
määruste muutmiseks (Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU
MÄÄRUS, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1024/2012 ja (EL) 2018/1724
seoses teatavate välishuvide esindamise läbipaistvuse direktiivis sätestatud
nõuetega, COM(2023), 636).
Direktiiviga soovitakse tagada, et kolmanda riigi valitsuse huvides
korraldatavate lobitöö kampaaniate jms tegevuse suhtes kohaldatakse kõikjal
ELis ühiseid rangeid läbipaistvuse ja demokraatliku aruandluskohustuse
nõudeid. Direktiivi kohaldatakse kõigi üksuste suhtes, kes oma tegevusega
püüavad ELis mõjutada avaliku poliitika või õigusaktide väljatöötamist,
sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse.
Hetkel on liikmesriikide vahel suur killustatus, mis viib meelepärase
kohtualluvuse valimise ja regulatiivse arbitraažini. Seega soovitakse
eelnõuga parandada siseturu toimimist välishuvide esindamise teenuse
pakkumise osas. Samuti puudub hetkel (piisav) info siseturul välishuvide
esindamise teostamise kohta. Liikmesriigid ei kogu ega jaga seda infot
omavahel regulaarselt. Eelnõuga tahetakse parandada teadlikkust liidus
toimuva välishuvide esindamise ulatusest, trendidest ning seda läbi viivatest
üksustest. Samuti on eesmärk suurendada välishuvide esindamise
läbipaistvust, mis omakorda tõhustab ELi ja liikmesriikide demokraatlike
institutsioonide terviklikkust, tõstab kodanike usaldust nende vastu ning
panustab korruptsiooni ennetamisesse ja tuvastamisesse.
Direktiiviga soovitakse kehtestada lobitegevusega tegelevatele asutustele
järgnevad nõuded:
- Registreerimine läbipaistvusregistris: kolmanda riigi huvide esindamisega
tegelevad üksused peavad end registreerima läbipaistvusregistris.
Liikmesriigid peavad registrid looma või kohandama olemasolevaid.
- Tagada üldsuse juurdepääs: huvide esindamist käsitlevate andmete
põhielemendid tehakse üldsusele kättesaadavaks, mis tagab läbipaistvuse
ja võimaldab täita demokraatlikku aruandekohustust.
- Dokumentide säilitamine: kolmanda riigi huvide esindamisega tegelevatelt
üksustelt nõutakse, et nad säilitaksid andmeid huvide esindamisega
seotud põhiteabe või -materjalide kohta neli aastat pärast selle tegevuse
lõppu.
Kas lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi? Jah
Kaasamine: kaasata kõik asjasse puutuvad partnerid ja huvigrupid
2
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 1.1.1/24-0003 - COM(2023) 637 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega kehtestatakse siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937
Arvamuse andmine eelnõude kohta Justiitsministeeriumile vastavalt Riigikantselei 18.03.2024 resolutsioonile.
Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Välisministeerium
Tähtaeg: 10.04.2024 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ff749957-a131-4e42-b804-5aaec08c30cb
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ff749957-a131-4e42-b804-5aaec08c30cb?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main