(EIS) algatatud kooskõlastamine

MINISTRITE ASETÄITJAD Resolutsioonid CM/Res(2023)2 5. aprill 2023 Resolutsioon CM/Res(2023)2, millega vaadatakse läbi Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad (Vastu võtnud ministrite komitee 5. aprillil 2023 1462. ministrite asetäitjate kohtumisel) Ministrite komitee, tuginedes Euroopa Nõukogu statuudi artikli 15 punkti b tingimustele, arvestades, et Euroopa Nõukogu eesmärk on suurema ühtsuse saavutamine oma liikmete vahel ning seda eesmärki võib taotleda ühise tegevuse kaudu kultuurivaldkonnas; arvestades, et Euroopa kultuurikoostöö põhieesmärgid on edendada Euroopa identiteeti selle terviklikkuses ja mitmekesisuses, säilitada Euroopa kultuuride mitmekesisust, julgustada kultuuridevahelist dialoogi ning soodustada konfliktide vältimist ja kooskõla; arvestades, et Euroopa identiteedi kujundanud mõjutuste, kogemuste jagamise ja arengusuundade rõhutamine võib soodustada teadlikkust ühiste väärtuste jagamisel põhinevast Euroopa kodakondsusest; arvestades, et on väga oluline, et nooremad põlvkonnad teadvustaksid Euroopa identiteeti ja kodakondsust ning ühiseid väärtusi, millel need põhinevad; arvestades, et nende ühiste väärtuste alalhoidmiseks ja tajutavamaks muutmiseks tuleb edendada arusaama Euroopa ajaloost selle füüsilise, vaimse ja looduspärandi alusel, et tuua esile seoseid, mis ühendavad Euroopa erinevaid kultuure ja piirkondi; nentides, et Euroopa väärtusi ja Euroopa ühist kultuuripärandit võib olla võimalik kindlaks määrata kultuuriteede kaudu, mis kulgevad mööda inimeste mineviku- ja rändeteid ning järgivad Euroopa suurimate tsivilisatsioonihoovuste levikut filosoofia, religiooni, kultuuri, kunstide, teaduse, tehnoloogia ja kaubanduse vallas; olles teadlikud, et sellised teed on sobilikud pikaaegsete Euroopa koostööprogrammide jaoks teadustöö, pärandi rikastamise, kultuuri- ja kunstide, noorte kultuuriliste ja hariduslike vahetusprogrammide, Euroopa kultuuriturismi ja kestliku kultuuriarengu valdkonnas; arvestades, et selline koostöö mobiliseerib ja ühendab suurt hulka üksikisikuid, organisatsioone, institutsioone ja rajatisi Euroopas ning aitab seeläbi kaasa Euroopa ülesehitamisele; arvestades, et sellele koostööle intellektuaalse ja tehnilise toe osutamiseks, mis nõuab märkimisväärset hulka personali ja finantsvahendeid, tuleks välja töötada tegevusraamistik, mis võimaldaks põhiväärtuste taaskinnitamist, elluviimise kvalitatiivset ja kvantitatiivset hindamist, asjaosaliste koolitamist ja selget kommunikatsiooni; arvestades, et selline raamistik võimaldab ühiste eesmärkide taotlemist ja tagab ellukutsutavate algatuste kvaliteedi; arvestades resolutsiooni CM/Res(2013)66, millega kinnitatakse kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe loomist; võttes arvesse laiendatud osalise kokkuleppe eesmärke ja tegevusi, Veebileht: www.coe.int/cm CM/Res(2023)2 2 võtab vastu käesoleva resolutsiooni, millega tühistatakse ja asendatakse 18. detsembri 2013. aasta resolutsioon CM/Res(2013)67, millega vaadatakse läbi Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad, võtab vastu käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad. Resolutsiooni CM/Res(2023)2 lisa Eeskirjad Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse võib anda võrgustikele, mis tegelevad allpool osas I esitatud kõlblikkuskriteeriumitele vastava teemaga ja mis on seotud osas II nimetatud prioriteetsete tegevustega ning mille on esitanud osades III ja IV esitatud kriteeriumitele vastav üksikvõrgustik. I. Teemade kõlblikkuskriteeriumite loetelu Teemad peavad vastama kõikidele alljärgnevatele kriteeriumitele: 1. teema peab sümboliseerima Euroopa väärtusi ja olema ühine vähemalt kolmel Euroopa riigil; 2. teemat peavad uurima ja arendama erinevatest Euroopa piirkondadest pärit eri valdkondade ekspertidest koosnevad grupid tagamaks, et teemat näitlikustavad tegevused ja projektid põhineksid konsensusel; 3. teema peab kirjeldama Euroopa mälu, ajalugu ja pärandit ning aitama kaasa tänapäeva Euroopa mitmekesisuse tõlgendusele; 4. teema peab olema sobilik noorte kultuuriliste ja hariduslike vahetusprogrammide jaoks ning seega olema kooskõlas Euroopa Nõukogu ideede ja huvidega nimetatud valdkondades; 5. teema peab võimaldama algatuste ellukutsumist ning näidis- ja uuenduslikke projekte kultuuriturismi ja kestliku kultuuriarengu valdkonnas; 6. teema peab olema sobilik erinevatele sihtrühmadele, sealhulgas koolirühmadele suunatud turismitoodete väljatöötamiseks koostöös turismiagentuuride ja reisikorraldajatega; 7. teema peab selgelt kajastuma kultuuritee nimes ning olema kokkuvõtlik ja kergesti mõistetav. II. Prioriteetsete tegevusvaldkondade loetelu Kultuuriteed peavad olema seotud järgmiste prioriteetsete tegevusvaldkondadega ja täitma iga tegevusvaldkonna kohta allpool loetletud kriteeriume. 1. Teadus- ja arenduskoostöö Selles tegevusvaldkonnas peavad kultuuriteed: - ühendama tähtsamaid Euroopa teemasid ja võimaldama laialipillutatud teadmiste koondamist; - näitama, kuidas need teemad sümboliseerivad Euroopa väärtusi, mida jagavad mitmed Euroopa kultuurid; - illustreerima nende väärtuste arengut ja erinevaid kujusid, mida need võivad Euroopas võtta; - olema sobilikud teadustööks ja valdkondadeüleseks analüüsiks nii teoreetilisel kui ka praktilisel tasandil. 2. Mälu, ajaloo ja Euroopa pärandi rikastamine Selles tegevusvaldkonnas peavad kultuuriteed: - rikastama füüsilisi ja vaimseid pärandeid, selgitama nende ajaloolist tähendust ning rõhutama nende sarnasusi Euroopa eri piirkondades;  3 CM/Res(2023)2 - võtma arvesse ja edendama Euroopa Nõukogu, UNESCO ja ICOMOS-e hartasid, konventsioone, soovitusi ja tööd seoses pärandi taastamise, kaitsmise ja rikastamisega, maastiku- ja ruumiplaneerimisega, samuti edendama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärke; - kindlaks tegema ja rikastama Euroopa pärandisse kuuluvaid paiku ja alasid, mis ei ole üldiselt turismis levinud kinnismälestised, eelkõige maapiirkondades, kuid ühtlasi majanduslikult ümberkorraldatavates tööstuspiirkondades; - võtma arvesse Euroopa etniliste või sotsiaalsete vähemuste füüsilist ja vaimset pärandit; - aitama kohase koolituse kaudu otsustajate, praktikute ja üldsuse hulgas kaasa teadlikkuse tõstmisele pärandi keerulisest kontseptsioonist, vajadusest seda kestliku arengu vahendina kaitsta, tõlgendada ja edasi anda ning väljakutsetest ja võimalustest, mida see Euroopa tuleviku seisukohast pakub. 3. Noorte eurooplaste kultuurilised ja hariduslikud vahetusprogrammid Selles tegevusvaldkonnas peavad kultuuriteed: - hõlmama tegevuste korraldamist noortele, et edendada põhjalikke kogemuste jagamisi, mille eesmärk on arendada mitmekesisusega rikastatud Euroopa kodakondsuse kontseptsiooni; - rõhutama isiklikke ja vahetuid kogemusi kohtade ja kontaktide kasutamise kaudu; - julgustama kapseldumise vältimist, korraldades erineva sotsiaalse taustaga ja Euroopa eri piirkondadest pärit noorte vahetusprogramme; - moodustama piiratud arvu osalevate riikidega katseprojekte ning kultuuriteedele tuleb eraldada piisavalt vahendeid sisukaks hindamiseks, et luua võrdlusmudelina kasutatavaid prototüüpe; - ajendama koostöötegevusi, millesse on kaasatud eri tasandite haridusasutusi. 4. Tänapäevane kultuuri- ja kunstipraktika Selles tegevusvaldkonnas peavad kultuuriteed: - andma alust aruteludele ja kogemuste jagamisele valdkondadeülesest ja kultuuridevahelisest perspektiivist Euroopa eri riikide erinevate kultuuriliste ja kunstiliste väljendusviiside ja tunnete vahel; - julgustama tegevusi ja kunstiprojekte, mis keskenduvad pärandi ja nüüdisaegse kultuuri vahelistele seostele; - tänapäevases kultuuri- ja kunstipraktikas rõhutama loovuse seisukohast kõige uuenduslikumaid praktikaid ning seostama neid oskuste arengu ajalooga olenemata sellest, kas need kuuluvad kujutava kunsti, etenduskunsti, loomingulise käsitöö, arhitektuuri, muusika, kirjanduse või muu kultuurilise väljenduse alla; - andma tõuke võrgustikele ja tegevustele, mis lõhuvad elukutseliste ja mitteelukutseliste vahelisi barjääre, eelkõige seoses noorte eurooplaste koolitamisega vastavas valdkonnas. CM/Res(2023)2 4  5 CM/Res(2023)2 5. Kultuuriturism ja kestlik kultuuriline areng Selles tegevusvaldkonnas peavad kultuuriteed: - võtma arvesse kohalikke, piirkondlikke, riiklikke ja Euroopa identiteete; - aktiivselt kaasama trüki- ja ringhäälingumeediat ning täielikult ära kasutama elektroonilise meedia potentsiaali, et tõsta teadlikkust kultuuriteede kultuurieesmärkidest; - edendama dialoogi linna- ja maapiirkondade kultuuri vahel, Euroopa lõuna-, põhja-, ida- ja läänepiirkondade vahel ning arenenud ja ebasoodsas olukorras olevate piirkondade vahel; - edendama dialoogi ja teineteisemõistmist enamuste ja vähemuste, põliselanike ja sisserändajate kultuuride vahel; - avama võimalusi koostööks Euroopa ja muude maailmajagude vahel teatud piirkondade erilise ühtekuuluvuse kaudu; - võtma kultuuriturismi valdkonnas endale ülesandeks tõsta üldsuse teadlikkust, pöörata otsustajate tähelepanu vajadusele kaitsta pärandit territooriumi kestliku arengu osana ning püüdma mitmekesistada nii pakkumist kui ka nõudlust eesmärgiga soodustada Euroopa mõõdet omava kvaliteetse turismi arendamist; - looma partnerlussuhteid turismivaldkonnas tegutsevate avalike ja eraorganisatsioonidega, et töötada välja turismitooteid ja -vahendeid, mis on suunatud kõikidele potentsiaalsetele sihtrühmadele. III. Võrgustike kriteeriumite loetelu Kultuuriteed peavad moodustama valdkondadeülese võrgustiku, mis asub mitmes Euroopa Nõukogu liikmesriigis. Tunnistuse taotlemiseks peab võrgustik: - esitama kontseptuaalse raamistiku, mis põhineb valitud teemal läbi viidud uurimistööl, mille on heaks kiitnud võrgustiku erinevad partnerid; - olema seotud mitme Euroopa Nõukogu liikmesriigiga kõikide või osa oma tegevuste kaudu, välistamata olemuselt kahepoolseid tegevusi; - esitama praeguste liikmete täieliku nimekirja, sealhulgas liikmesuse tõendi (ühinemiskiri või muu sarnane dokument), ja võimalike tulevaste liikmete nimekirja; - kavatsema kaasata võimalikult suurel hulgal Euroopa kultuurikonventsiooni (Euroopa Nõukogu lepingute sarja nr 18) liikmesriike ja asjakohasel juhul ka muid riike; - tagama, et võrgustik on finantsiliselt ja organisatsiooniliselt elujõuline; - omama õiguslikku seisundit ühenduse või ühenduste liiduna, mis on Euroopa Nõukogu liikmesriigis registreeritud vähemalt kaks aastat enne taotluse esitamist; - tegutsema demokraatlikult, tagama liikmesriikide võimalikult laia esindatuse oma juhtorganites, soolise võrdõiguslikkuse ja rotatsiooni valitavatel ametikohtadel. Oma taotluse esitamise toetamiseks peab võrgustik: CM/Res(2023)2 6 - esitama ülevaatliku mitmeaastase tegevusprogrammi ning tooma esile oma eesmärgid, meetodid, partnerid, osalevad riigid (praegused ja kavandatavad) ning programmi keskpika ja pika perioodi arengu; - demonstreerima, kuidas on tema tegevused seotud resolutsiooni CM/Res(2023)2 lisa osas II esitatud viie prioriteetse tegevusvaldkonnaga (teadus- ja arendustegevus, mälu, ajaloo ja pärandi rikastamine, noorte eurooplaste kultuurilised ja hariduslikud vahetusprogrammid, tänapäevane kultuuri- ja kunstipraktika, kultuuriturism ja kestlik kultuuriline areng);  7 CM/Res(2023)2 - nimetama Euroopa Nõukogu eri liikmesriikides peamised initsiaatorid, osalejad ja muud potentsiaalsed partnerid, kellest võiks tõenäoliselt võrgustik moodustuda; asjakohasel juhul täpsustama muid partnerorganisatsioone rahvusvahelisel tasandil; - nimetama piirkonnad, mida kultuuritee puudutab; - esitama üksikasjaliku finants- ja tegevuskava; - lisama oma õiguslikku seisundit puudutava(d) alusteksti(d); - määratlema ja rakendama näitajaid, mille eesmärk on mõõta kultuuriteede tegevuste mõju. IV. Tunnistuse andmine 1. Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse annab laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogu, konsulteerides asjaomase valitsustevahelise komiteega. Vajadusel võib haldusnõukogu küsida nõu ühelt või mitmelt ekspertkonsultandilt. Kui seda peetakse vajalikuks, võib haldusnõukogu konsulteerida Euroopa Nõukogu muude asjasse puutuvate komiteede või organitega. Taotluse dokumendid tuleb esitada paberil või elektrooniliselt masinakirjas inglise või prantsuse keeles. Muus keeles esitatud nõutud dokumentidele tuleb lisada tõlge prantsuse või inglise keelde. Tunnistust taotlevad kultuuriteed peavad sekretariaati kirjalikult teavitama taotluse esitamise aasta 31. märtsiks ja esitama täieliku taotluse sama aasta 31. juuliks. Asjasse puutuva valitsustevahelise komitee negatiivse arvamuse korral on tunnistuse andmiseks vajalik ministrite komitee nõusolek. Eriti julgustatakse taotlejaid, kes esitlevad teemat, mis aitab saavutada Euroopa Nõukogu poliitilisi prioriteetseid eesmärke, samuti teemat, mis aitab kaasa Euroopa Nõukogu kultuuriteede programmi temaatilisele ja geograafilisele mitmekesisusele. Kandideeriv võrgustik võib taotluse esitada kõige rohkem kolm korda. Rahuldamata jäetud taotluse võib uuesti esitada kõige varem 12 kuu möödumisel rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. 2. Pärast tunnistuse saamist tuleb kiri „Euroopa Nõukogu kultuuritee“ ja Euroopa Nõukogu logo lisada kogu kommunikatsioonimaterjalile, sealhulgas pressiteadetele. Võrgustikele antakse soovitusi sisaldav juhend (vade mecum). Euroopa Nõukogu tunnistuse logo peab süstemaatiliselt esinema kultuuritee äärde jäävatel teeviitadel ja infotahvlitel. 3. Euroopa Nõukogu kultuuritee tunnistuse saanud võrgustike hindamine. Lisaks iga-aastasele tegevusprogrammile ja aastaaruandele peavad võrgustikud esitama laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogule iga viie aasta tagant aruande, mis võimaldab laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogul nende tegevust hinnata, et teha kindlaks, kas nad täidavad jätkuvalt eespool osades I, II, III ja osa IV punktis 2 esitatud kriteeriume. Kui laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogu leiab, et eespool osades I, II, III ja osa IV punktis 2 esitatud kriteeriumid ei ole täidetud, annab ta täitmise tagamiseks soovituse. Kui seda CM/Res(2023)2 8 soovitust aasta jooksul ei täideta, võib laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogu pärast asjaomase valitsustevahelise komiteega konsulteerimist otsustada tunnistuse tühistada.  9 CM/Res(2023)2 Kui asjasse puutuva valitsustevahelise komitee hinnangul ei tuleks tunnistust tühistada, on tunnistuse tühistamiseks vajalik ministrite komitee nõusolek. Selle resolutsiooni elluviimise praktilise viisi otsustab laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogu. Haldusnõukogu kinnitab sellekohase kodukorra. 4. Laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogu määrab olemasoleva personali ja eelarvevahendite alusel kindlaks igal aastal sekretariaadi poolt läbivaadatavate taotluste arvu.  Välisministeerium [email protected] 28.03.2024 nr 1-12/426-1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmine“ eelnõu Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Eelnõu 1 lehel 2. Seletuskiri 5 lehel 3. Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitlev laiendatud osaline kokkulepe eesti keeles 7 lehel 4. Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad 9 lehel Liina Jänes 628 2326 [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn 2024 nr Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmine Välissuhtlemisseaduse § 16 alusel kiita heaks Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitlev laiendatud osaline kokkulepe. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse „Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Kultuuriteede programm on Euroopa Nõukogu kultuuri-, pärandi- ja turismivaldkonna koostööprogramm, mis loodi 1987. aastal, et tugevdada Euroopa ühtset identiteeti ja kultuurialast koostööd, sh ida ja lääne vahel. Aastast 2013 on programmi aluseks Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee resolutsioon, millega loodi tähtajatu laiendatud osaline kokkulepe ja mida hallatakse koos resolutsioonile lisatud põhikirjaga. Kultuuriteed on temaatilised kultuuriturismi marsruudid, mis läbivad vähemalt kolme Euroopa riiki, kutsuvad üles avastama Euroopa rikkalikku pärandit ja seoseid erinevate piirkondade ajaloo vahel ning arendavad piiriülest kestlikku kultuuriturismi. 2023. aastaks on loodud 47 kultuuriteed1, mis siksakitavad läbi 60 riigi Euroopas ja väljaspool, illustreerivad riikide tihedalt põimunud ajalugu ning Euroopa pärandit ja kultuurilist mitmekesisust. 12. märtsi 2024 aasta seisuga on kultuuriteede laiendatud osalise kokkuleppega liitunud 40 riiki, neist 38 Euroopa Nõukogu (edaspidi ka EN) liikmesriigid ja 2 EN-i mitte kuuluvat riiki. EN liikmesriikidest ei ole kokkuleppega seni liitunud kaheksa: Belgia, Eesti (vaatlejariik alates 17.04.2023), Holland (alustab vaatlejastaatust 1.01.2024), Iirimaa, Island, Liechtenstein, Suurbritannia ja Taani. Samas läbib kõiki neid riike vähemalt mõni kultuuritee, Belgiat lausa 19, UK-d 14. EN-i mitte kuuluvatest riikidest on leppega liitunud Liibanon ja Vatikan. Kultuuriteed on oma tegevustesse kaasanud pärandipaiku ka väljaspool Euroopat: Alžeerias, Argentiinas, Egiptuses, Iisraelis, Jaapanis, Jordaanias, Kuubas, Marokos, Panamas, Tuneesias ja USAs. Läänemere piirkonna riikidest on kokkuleppega liitunud kõik peale Eesti ja Taani. Eestil on olnud alates 17.04.2023 ühe aasta pikkune vaatlejastaatus, mis on andnud õiguse osaleda juhtnõukogu koosolekutel hääleõiguseta liikmena ja liikmemaksu kohustusteta. Kultuuriministeerium on kultuuriteede programmi analüüsinud ja leidnud, et liitumist toetavad nii kultuurivaldkonna strateegia Kultuur 2030 kui ka Turismistrateegia 2022–2025. Kultuuriteede arendamises peitub suur kasutamata potentsiaal Eesti rahvusvahelise nähtavuse suurendamiseks. Programm aitab demonstreerida Eesti kultuuripärandi mitmekesisust ja näitlikustada laialdasi seoseid Euroopa ajalooga. Samuti on see võimalus kestliku kultuuriturismi arendamiseks, sealhulgas kohaliku tasandi tööhõive ja piirkondliku arengu edendamiseks. Eestil on võimalus liituda nii olemasolevate kultuuriteedega kui ka arendada välja uusi. Praegu läbib Eestit viis kultuuriteed: - Hansa tee (Saksamaa algatus aastast 1991). Osalevad Pärnu ja Viljandi linnavalitsus. 1 Näiteks Santiago de Compostela palverännutee, mis oli kõige esimene kultuuritee, aga ka üleeuroopaline tööstuspärandi tee, viikingite tee, kaljujooniste tee, juugendarhitektuuri tee jpt.  - Viikingitee (Norra algatus aastast 1993). Osaleb Asva viikingikeksus Saaremaal. - Ajalooliste kalmistute tee (Sloveenia algatus aastast 2010). Osalevad Metsakalmistu ja Siselinna kalmistu, koordineerib Eesti Muinsuskaitse Selts. - Püha Olavi tee (Norra algatus aastast 2010). Osaleb SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid. - Alvar Aalto tee (Soome algatus aastast 2021). Osaleb Villa Tammekannu (Tartu) haldaja Turu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Granö keskus. Plaanis on osaleda veel tuletornide tee (Norra) ja laulupärandi tee (Soome) algatustes. Seni kuni Eesti ei ole laiendatud osalise kokkuleppega liitunud, ei saa me ise uute kultuuriteede loomist algatada. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Korralduse eelnõu ning seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Liina Jänes (tel: 628 2326; e-post: [email protected]) ning õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar (tel: 628 2225, [email protected]). Välislepingu tõlkis eesti keelde vandetõlk Maire-Liis Rohtma (613 0661; [email protected]). 1.3 Märkused VäSS § 8 lõike 1 punkti 7 kohaselt on Vabariigi Valitsusel pädevus sõlmida Eesti Vabariigi nimel Riigikogus ratifitseerimisele mittekuuluvaid välislepinguid. Laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmisega ei kaasne ühtegi VäSSi § 20 nimetatud ratifitseerimist tingivat asjaolu. Kokkulepe ratifitseerimist ei nõua. Tekkivad kulud kaetakse Kultuuriministeeriumi eelarvest ja need ei ületa 3% ministeeriumi eelarvest, ühtki seadust ei ole vaja muuta ega vastu võtta. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Korralduse eelnõu kohaselt kiidab Vabariigi Valitsus heaks Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe. Kultuuriteid käsitlev laiendatud osaline kokkulepe loodi Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 18. detsembri 2013 resolutsiooniga CM/Res(2013)66. Ministrite Komitee 5. aprilli 2023 resolutsiooniga CM/Res(2023)2 on kehtestatud kultuuriteede sertifitseerimise reeglid2. Leppe sisu Artikkel 1 käsitleb kultuuriteede programmi eesmärke ja ülesandeid. Kultuuriteede programm aitab teadvustada Euroopa ühist pärandit ning riikidevahelisi kultuuriseoseid. Programmis osalemine aitab edendada dialoogi Euroopas, tõsta teadlikkust pärandist ja kestlikust piiriülesest turismist ning teha piiriülest koostööd. Kuna programmi on kaasatud rohujuuretasandi võrgustikud ja ühendused, kohalikud ja regionaalsed asutused, ülikoolid ja kutseorganisatsioonid, tugevdab see kultuurivahetuse ja turismi demokraatlikku mõõdet. Laiem eesmärk on tõsta terves maailmas teadlikkust Euroopast kui ainulaadse väärtuse ja kvaliteediga turismisihtkohast. 2 Antud resolutsiooniga tühistati 18. detsembri 2013. aasta resolutsioon CM/Res(2013)67, millega algselt kehtestati Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad. Artiklis 1 loetletakse kokkuleppe pakutav, millega ennekõike Euroopa Kultuuriteede Instituut saab kultuuriteede arendamisel ja elluviimisel abiks olla. Artiklis 2 sätestatakse, kes saab kokkuleppega liituda. Kultuuriteede programm on avatud kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriikidele, samuti Euroopa Liidule. Ministrite komitee võib kutsuda leppega liituma Euroopa Nõukogusse mitte kuuluvaid riike, samuti võib kutsuda hääleõiguseta leppe töös osalema rahvusvahelisi valitsustevahelisi organisatsioone, valitsusväliseid organisatsioone või muid organeid, kes panustavad leppe eesmärkidesse. Programmi töös on kutsutud osalema hääleõiguseta liikmed: UNWTO (Maailma Turismiorganisatsioon), OECD, UNESCO ja BSEC (Musta mere majanduskoostöö organisatsioon). Liitumiseks tuleb esitada avaldus Euroopa Nõukogu peasekretärile. Eesti kasutab samas artiklis sätestatud võimalust olla kokkuleppe vaatleja staatuses, seda saab teha kõige rohkem ühe aasta ja sellega ei kaasne rahalisi kohustusi. Eesti vaatlejastaatus algas 17. aprillil 2023 ja lõpeb 16. aprillil 2024. Artikkel 3 käsitleb programmi haldamist. Iga liikmesriik nimetab ühe esindaja haldusnõukogusse, mis vastutab kokkuleppele pandud ülesannete üldise täitmise eest, sealhulgas sertifitseerib ja re-sertifitseerib kultuuriteid, koostab iga-aastase tegevusprogrammi ja jälgib selle elluviimist, kinnitab iga-aastase tegevusaruande. Haldusnõukogu koguneb korra aastas, alati Luksemburgis. Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast juhatuse, mis koosneb esimehest, ühest aseesimehest ja kolmest muust liikmest, kaheaastaseks ametiajaks, mida saab pikendada ühe korra. Euroopa Nõukogus on haldusnõukogu aruandekohustuslik kultuuri, kultuuripärandi ja maastiku komitee ees (CDCPP). Artikli 4 järgi on kokkuleppel lisaks haldusnõukogule ka põhikirjajärgne komitee, kuhu kuuluvad riikide esindajad Ministrite Komitees. Komitee otsustab liikmemaksu ja programmi eelarve üle ning kinnitab laiendatud osalise kokkuleppe raamatupidamise aastaaruande. Artikkel 5 sätestab, et igal aastal koguneb kultuuriteede nõuandev kogu, kus saavad osaleda kõik kultuuriteede korraldajad, rahvusvaheliste pärandi- ja turismiorganisatsioonide, kohalike ja piirkondlike asutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide jt esindajad. Iga-aastane foorum on platvorm, kus kohtuvad leppes osalevate riikide ja kultuuriteede esindajad, kus arutatakse programmi arengusuundi ja luuakse partnerlussuhteid. Artikkel 6 käsitleb eelarvet. Laiendatud osalise kokkuleppe tegevusi ehk kultuuriteede programmi rahastatakse liikmemaksudest ja muudest summadest, näiteks annetustest. Annetuste vastuvõtmise peab haldusnõukogu heaks kiitma. Liikmemaksud katavad programmi tegevuskulud ja sekretariaadi tööjõukulud. Eesti osamakse oleks u 8500 eurot aastas. Laiendatud osalise kokkuleppe eelarve vastuvõtmisele ja haldamisele kehtivad Euroopa Nõukogu finantseeskirjad. Iga kultuuritee enda arendus- ja koostöötegevusi rahastavad kultuuriteed ise. Paljud neist taotlevad edukalt lisavahendeid erinevatest toetusprogrammidest nagu Loov Euroopa, Horisont, Erasmus+, Interreg, Next Generation EU, Euroopa Regionaalarengu fond (ERDF), Rights, Equality and Citizenship Programme (REC) jm. Artikliga 7 seatakse sisse laiendatud osalise kokkuleppe sekretariaat, mille asukoht on Luksemburgis Euroopa Kultuuriteede Instituudi ruumides. Euroopa Kultuuriteede Instituut on Euroopa Nõukogu ja Luksemburgi riigi vahelise kokkuleppena asutatud keskus, mis tegeleb kultuuriteede arendamisega (koolitused, tehniline abi, ülikoolide võrgustik jms) ning mida rahastab Luksemburgi riik. Artiklis 8 sätestatakse, et laiendatud osalise kokkuleppe resolutsioonile lisatud statuuti võivad muuta üksnes kokkuleppega liitunud riikide Ministrite komitee esindajad Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d ette nähtud poolthäälteenamusega. Artikli 9 kohaselt võib laiendatud osalisest kokkuleppest taganeda, esitades avalduse Euroopa Nõukogu peasekretärile. Laiendatud osalise kokkuleppe juurde kuulub Ministrite Komitee 5. aprilli 2023 resolutsioon CM/Res(2023)2, millega on kehtestatud kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad. Alljärgnevalt käsitleme lühidalt ka neid põhimõtteid. Eeskirja I osa loetleb seitse kriteeriumi, millele peab kultuuritee vastama: 1. teema peab sümboliseerima Euroopa väärtusi ja olema ühine vähemalt kolmel Euroopa riigil; 2. teemat peavad uurima ja arendama erinevatest Euroopa piirkondadest pärit eri valdkondade ekspertidest koosnevad grupid tagamaks, et teemat näitlikustavad tegevused ja projektid põhineksid konsensusel; 3. teema peab kirjeldama Euroopa mälu, ajalugu ja pärandit ning aitama kaasa tänapäeva Euroopa mitmekesisuse tõlgendusele; 4. teema peab olema sobilik noorte kultuuriliste ja hariduslike vahetusprogrammide jaoks ning seega olema kooskõlas Euroopa Nõukogu ideede ja huvidega nimetatud valdkondades; 5. teema peab võimaldama algatuste ellukutsumist ning näidis- ja uuenduslikke projekte kultuuriturismi ja kestliku kultuuriarengu valdkonnas; 6. teema peab olema sobilik erinevatele sihtrühmadele, sealhulgas koolirühmadele suunatud turismitoodete väljatöötamiseks koostöös turismiagentuuride ja reisikorraldajatega; 7. teema peab selgelt kajastuma kultuuritee nimes ning olema kokkuvõtlik ja kergesti mõistetav. Eeskirja II osas nimetatakse tegevusvaldkonnad, millega kultuuriteed peavad tegelema: teadus- ja arenduskoostöö; mälu, ajaloo ja Euroopa pärandi rikastamine; noorte eurooplaste kultuurilised ja hariduslikud vahetusprogrammid; tänapäevane kultuuri- ja kunstipraktika; tänapäevane kultuuri- ja kunstipraktika. Kultuuritee tunnistuse saamiseks vajalikud eeldused on iga tegevusvaldkonna juures täpsemalt lahti kirjutatud. Eeskirja III osa käsitleb kultuuriteede võrgustikule seatavaid kriteeriume. Kultuuritee tunnistuse saamiseks peavad vähemalt kolmes liikmesriigis asuvad huvitatud looma rahvusvahelise assotsiatsiooni, mis on finantsiliselt ja organisatsiooniliselt elujõuline, tegutsema demokraatlikult ja kaasama oma tegevusse võimalikult palju teemaga seotud riike. Esitada tuleb mitmeaastane tegevusprogramm ja demonstreerida vastavust kultuuritee kriteeriumitele. IV osas sätestatakse, et Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse annab laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogu, konsulteerides asjaomase valitsustevahelise komiteega. Haldusnõukogu võib otsuse tegemisse kaasata eksperte või pidada nõu Euroopa Nõukogu muude asjasse puutuvate komiteede või organitega. Pärast tunnistuse saamist peab kultuuritee lisama kirja „Euroopa Nõukogu kultuuritee“ ja Euroopa Nõukogu logo kogu kommunikatsioonimaterjalile, sealhulgas pressiteadetele. Kultuuritee tunnistus ei ole igavene – iga viie aasta tagant peavad võrgustikud esitama haldusnõukogule aruande, mis võimaldab nende tegevust hinnata ja teha kindlaks, kas nad täidavad jätkuvalt kultuuriteedele selles eeskirjas ette nähtud kriteeriume. Kui kriteeriumid ei ole täidetud, võib tunnistus tühistada. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Ka Euroopa Liit võib liituda osalise kokkuleppega. 4. Korralduse mõjud Osalise kokkuleppe heakskiitmine mõjutab positiivselt riigi välissuhteid – see laiendab rahvusvahelise koostöö võimalusi kultuuri-, pärandi- ja turismi valdkonnas ning kasvatab Eesti kui turismisihtkoha mainet. Kultuuriteede arendamises peitub suur kasutamata potentsiaal Eesti rahvusvahelise nähtavuse suurendamiseks. Programm aitab demonstreerida Eesti kultuuripärandi mitmekesisust ja näitlikustada laialdasi seoseid Euroopa ajalooga. Näiteks Hansa tees osalemine on näide sellest, et Eesti linnad on olnud Hansa Liidu liikmed ja seotud Euroopa kaubandusega juba keskajal. Kultuuriteede võrgustikesse võivad kuuluda kultuuripärandi objekte haldavad asutused, muuseumid, turismiettevõtted, omavalitsusüksused, ülikoolid ja teadusasutused, valitsusvälised organisatsioonid, kultuuriinstituudid, regionaalarengu ettevõtted jt. Neil kõigil on võimalus arendada kestlikku kultuuriturismi või teha teaduskoostööd, mis kokkuvõttes edendab nii kohaliku tasandi tööhõivet kui ka piirkondlikku arengut. Kokkulepe ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Omavalitsusüksused võivad kultuuriteid moodustada ja neis osaleda, mis võib suurendada nende rahvusvahelist nähtavust ja kasvatada turismitulu. Uuringus Impact of European Cultural Route's on SMES innovation and competitiveness (2011) leiti, et kultuuriteede majanduslik ja sotsiaalne mõju avaldub rohkem just vähemtuntud sihtkohtades ning et 90% kultuuriteedest läbib maapiirkondi, kus kohalik kultuur ja pärand on peamine ressurss. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Korralduse rakendamisega ei kaasne riigi eelarvele lisakulusid. Kokkuleppe osaliseks saamisega kaasneb Kultuuriministeeriumile kohustus tasuda iga-aastaselt liikmemaks (prognooside kohaselt 8500 eurot aastas), mis tasutakse ministeeriumi eelarvest. On arvestatud ka võimalike lähetuskuludega. Iga kultuuritee enda arendus- ja koostöötegevusi rahastavad kultuuriteed ise. Paljud neist taotlevad edukalt lisavahendeid erinevatest toetusprogrammidest nagu Loov Euroopa, Horisont, Erasmus+, Interreg, Next Generation EU, Euroopa Regionaalarengu fond (ERDF), Rights, Equality and Citizenship Programme (REC), Rothschild Hanadiv Europe jm. 2019 avaldas Kultuuriteede Instituut ülevaate erinevatest rahastusvõimalustest. 2022. aastal said 24 kultuuriteed erinevatest allikatest lisavahendeid kokku ligi 10 miljonit eurot. 6. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldkorras. Laiendatud osalise kokkuleppega võib ühineda iga Euroopa Nõukogu liikmesriik või Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriik, samuti Euroopa Liit, teatades sellest Euroopa Nõukogu peasekretärile. Kuivõrd kokkuleppe riigi suhtes jõustumise osas ei ole osalises kokkuleppes täpsustusi, jõustub kokkulepe Eesti suhtes pärast teavituse saatmist Euroopa Nõukogule. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on mitteametlikult tutvustatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Välisministeeriumile. Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemis (EIS) kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ja Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidule. Eesti Linnade ja Valdade Liit esitas arvamuse, et kultuuriteede kriteeriumid on pigem ranged ja see ning rahastuse puudumine võib pärssida uute kultuuriteede teket. Kultuuriministeerium märgib, et osalise kokkuleppega ühinemisel nõustume vastavate kriteeriumidega ja neid rahvusvahelise programmi tingimusi muuta ei saa. Rahastuse osas viitab Kultuuriministeerium seletuskirjas käsitletud infole kultuuriteede senise edu kohta Euroopa toetusprogrammides osalemisel.  Tõlge inglise keelest Resolutsioon CM/Res(2013)66, millega kinnitatakse kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe loomine (Ministrite komitee poolt vastu võetud 18. detsembril 2013 ministrite asetäitjate 1187bis koosolekul) Andorra, Austria, Aserbaidžaani, Bulgaaria, Küprose, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Leedu, Luksemburgi, Monaco, Montenegro, Norra, Portugali, Rumeenia, Venemaa Föderatsiooni, Serbia, Sloveenia, Hispaania ja Šveitsi esindajad ministrite komitees, võttes arvesse Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitlevatel resolutsioonidel CM/Res(2010)52 ja CM/Res(2010)53 põhineva Euroopa Nõukogu kultuuriteede programmi edu, kusjuures nendest resolutsioonidest on saanud olulised abivahendid teadlikkuse tõstmisel Euroopa kodakondsuse nurgakiviks oleva Euroopa ühise pärandi kohta, elukvaliteedi parandamise vahend ning sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise arengu allikas; rõhutades kultuuriteede olulisust ühistel väärtustel põhineva Euroopa kultuuri pluralismi ja mitmekesisuse konkreetsete näidetena piiriülestel teekondadel Euroopas ning kultuuridevahelise dialoogi ja üksteisemõistmise vahendina; nentides rahulolevalt, et nüüdseks on 26 kultuuriteed kuulutatud Euroopa Nõukogu kultuuriteeks ning neid teid kasutuselevõtvate võrgustike tegevus kasvab järjepidevalt, ulatudes üle enamiku Mandri-Euroopa ja kaugemalegi, samuti nentides, et kultuuriteedel toimub nüüd igal aastal sadu kultuuriüritusi, haridusalaseid vahetusprogramme ja ekskursioone, milles osaleb sadu tuhandeid inimesi ning sadu organisatsioone ja kohalikke kogukondi; tunnistades, et võimalikult suure ulatuse ja mõju saavutamiseks vajavad nii praegused kui ka alles loodavad kultuuriteed rohkem professionaalset abi ja tuge; rõhutades Luksemburgis asuva Euroopa Kultuuriteede Instituudi märkimisväärset panust informatsiooni kogumisel ja levitamisel ning kultuuriteede loomiseks vajaliku tehnilise abi suurenenud nõudlusega tegelemisel, ja tänades Luksemburgi valitsust instituudi pideva ja helde toetamise eest aastate vältel; arvestades Luksemburgi valitsuse pühendumust teha jätkuvalt igal aastal vabatahtlik annetus katmaks Euroopa Kultuuriteede Instituudi tegevuskulusid, et viimane saaks täita talle laiendatud osalise kokkuleppega pandud ülesandeid, ning Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Euroopa Nõukogu vahel sõlmitud Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe lisalepingut, mille allkirjastasid 28. novembril 2011. aastal Euroopa Nõukogu peasekretär Thørbjorn Jagland ja Luksemburgi peaministri asetäitja, välisminister Jean Asselborn, seoses laiendatud osalise kokkuleppega; nentides rahulolevalt Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahel välja kujunenud üksmeelset partnerlust kultuuriteede ja kultuuriturismi valdkonnas ning toetades selle partnerluse pidevat tugevdamist tulevikus, sealhulgas Euroopa Liidu võimalikult kiiret ühinemist laiendatud osalise kokkuleppega; tunnistades Euroopa Parlamendi kindlat poliitilist toetust laiendatud osalise kokkuleppe loomisele; samuti nentides rahulolevalt uusi tegevusi, mida on selles valdkonnas algatatud koos teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Maailma Turismiorganisatsioon (WTO), OECD ja UNESCO, ja julgustades nende partnerlussuhete edasist arengut; tunnistades kultuuriteede olulisust seoses piiriülese kultuurikoostööga ning kohalikel teadmistel, oskustel ja kultuuripärandisse kuuluvatel varadel rajaneva kestliku kultuuriturismi arendamisega, reklaamides Euroopat – sealhulgas selle vähem tuntud piirkondi – kordumatut kultuurilist kogemust pakkuva sihtkohana; arvestades, et laiendatud osaline kokkulepe pakub kohast abivahendit, millega toetada praeguste ja tulevaste kultuuriteede arendamist ja edendamist; võttes arvesse resolutsiooni CM/Res(2010)53, millega luuakse kultuuriteid käsitlev laiendatud osaline kokkulepe esialgu kolmeks aastaks; resolutsiooni CM/Res(2013)67-rev, millega vaadatakse läbi Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad, valguses; arvestades põhikirjajärgset resolutsiooni Res(93)28 osaliste ja laiendatud kokkulepete kohta, mille võttis ministrite komitee vastu 14. mail 1993 toimunud 92. istungjärgul; võttes arvesse resolutsiooni Res(96)36, millega kehtestatakse Euroopa Nõukogu osaliste ja laiendatud kokkulepete kriteeriumid ja mille võttis ministrite komitee vastu 17. oktoobril 1996. aastal 575. ministrite asetäitjate kohtumisel ning mida on muudetud resolutsiooniga CM/Res(2010)2, mille võttis ministrite komitee vastu 5. mail 2010. aastal 1084. ministrite asetäitjate kohtumisel, otsustavad järgmist. 1. Kultuuriteid käsitlev laiendatud osaline kokkulepe on käesolevaga kinnitatud ja seda hallatakse kooskõlas käesolevale resolutsioonile lisatud põhikirjaga. 2. Euroopa Kultuuriteede Instituut jätkab tegutsemist Luksemburgi valitsuse rahalise toetusega laiendatud osalise kokkuleppe egiidi all ning aitab kaasa selle tegevusprogrammi elluviimisele Euroopa Nõukogu peasekretäri ja Luksemburgi ametiasutuste vahel 27. novembril 2011. aastal sõlmitud kokkuleppe ning Euroopa Kultuuriteede Instituudi direktori ja laiendatud osalise kokkuleppe täitevsekretäri vahelise operatiivkokkuleppe alusel. 3. Soovime, et kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja teised Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriigid ühineksid lähitulevikus laiendatud osalise kokkuleppega kultuuriteede kohta. Resolutsiooni CM/Res(2013)66 lisa Kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe muudetud põhikiri Artikkel 1 – Eesmärgid ja ülesanded 1.1 Eesmärgid Laiendatud osaline kokkulepe aitab kaasa Euroopa identiteedi ja kodakondsuse edendamisele Euroopa ühise pärandi teadvustamise näol ning kultuuriseoste ja dialoogi loomisele Euroopas, aga ka teiste riikide ja piirkondadega. See püüab kujundada jagatud kultuuriruumi kultuuriteede loomise abil eesmärgiga edendada teadlikkuse tõstmist pärandi, hariduse, võrgustikutöö, kvaliteetse ja kestliku piiriülese turismi ning muude seotud tegevuste teemadel. Laiendatud osaline kokkulepe aitab tugevdada kultuuriteede potentsiaali kultuurikoostöö, kestliku territoriaalse arengu ja sotsiaalse sidususe jaoks, keskendudes eelkõige teemadele, millel on Euroopa ühtsuse, ajaloo, kultuuri ja väärtuste ning vähem tuntud sihtkohtade avastamise seisukohast sümboolne tähendus. See tugevdab kultuurivahetuse ja turismi demokraatilist mõõdet, kaasates rohujuuretasandi võrgustikke ja ühendusi, kohalikke ja regionaalseid asutusi, ülikoole ja kutseorganisatsioone. See aitab kaasa mitmekesise pärandi säilitamisele läbi turistidele mõeldud temaatiliste ja alternatiivsete teekondade ja kultuuriprojektide. Laiendatud osaline kokkulepe aitab kaasa kultuuriteede kontseptsiooni arendamisele ja edendamisele kõikides aspektides, et tõsta terves maailmas teadlikkust Euroopast kui ainulaadse väärtuse ja kvaliteediga turismisihtkohast. Mõisted Kultuuritee – kultuuriline ja hariduslik pärandi ja turismi koostööprojekt, mille eesmärk on arendada ja edendada ühte või mitut teekonda, mis põhineb ajaloolisel marsruudil, kultuurilisel kontseptsioonil, persoonil või nähtusel, millel on Euroopa ühiste väärtuste mõistmise ja austamise seisukohast piiriülene tähtsus. Kultuuritee korraldaja – organisatsioon või organisatsioonide ühendus, mis on seaduslikult registreeritud ühes või mitmes Euroopa Nõukogu liikmesriigis, või avalik institutsioon, mis vastutab õiguslikult, rahaliselt ja moraalselt kultuuritee haldamise ja toimimise eest ning mis esindab teed suhetes Euroopa Nõukoguga. Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistus – tunnistus, mis antakse kultuuriteedele, mis vastavad resolutsioonis CM/Res(2013)67-rev, millega vaadatakse läbi Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad, esitatud kriteeriumitele. 1.2 Ülesanded Poliitika kujundamine ja standardite kehtestamine Eelkõige Euroopa Kultuuriteede Instituudi teadmistest lähtudes annab laiendatud osaline kokkulepe nõu ja asjatundlikku abi kultuuriteede arendamiseks, elluviimiseks, hindamiseks ja edendamiseks. See hõlmab eriteadmisi järgmistel teemadel:  projektivõrgustike ja -organisatsioonide asutamine ja toimimine ning koostöölepingute väljatöötamine;  teede ajaloolise tausta uurimine ning kultuuriteede kultuurilise ja haridusliku sisu ja tegevuste väljatöötamine;  kultuuriteedel põhineva kestliku turisminduse väljatöötamine, panustades seeläbi regioonide majanduslikku heaolusse;  rahastamise ja edendamise strateegia koostamine ja elluviimine;   kultuuriteede korraldajate koolitamine ja pädevuse suurendamine, eelkõige seoses Euroopa Nõukogu ja muude rahvusvaheliste standarditega pärandi- ja kultuurivaldkonnas, samuti turismivaldkonna kutsetegevuse standarditega;  edendamine, nähtavalolek ja kõik muud aspektid, mis on seotud Euroopa Nõukogu standardite täitmisega. Laiendatud osaline kokkulepe toetab võrgustikutööd ja partnerlust kultuuriteede korraldajate ja muude kultuuriturismi valdkonna partnerite vahel, eelkõige eesmärgiga:  luua ühtne nägemus ja strateegia kultuuriteede kui turismitoodete jaoks;  luua partnerlussuhteid, et suurendada Euroopa kultuuriturismi jaoks ette nähtud vahendeid;  teha kindlaks ja levitada head tava. Laiendatud osaline kokkulepe aitab kaasa uute suundade ja standardite väljatöötamisele seoses kultuuriteede ja -turismiga vastuseks kaasaegsete ühiskondade probleemidele ja murekohtadele. Laiendatud osaline kokkulepe arendab edasi piiriülese kultuuriturismi edendamise meetodeid. Laiendatud osaline kokkulepe annab Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse kooskõlas resolutsiooniga CM/Res(2013)67-rev, millega vaadatakse läbi Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad. 1.3 Tegevusprogramm Laiendatud osaline kokkulepe viib ellu haldusnõukogu määratud tegevusprogrammi. Artikkel 2 – Ühinemine ja osalemine 2.1 Laiendatud osalise kokkuleppega võib ühineda iga Euroopa Nõukogu liikmesriik või Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriik, samuti Euroopa Liit, teatades sellest Euroopa Nõukogu peasekretärile. 2.2 Ministrite komitee võib koosseisus, kuhu kuuluvad ainult laiendatud osalise kokkuleppe liikmesriikide esindajad, kutsuda Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d ette nähtud häälteenamusega mis tahes Euroopa Nõukogu mitteliikmesriiki ühinema laiendatud osalise kokkuleppega pärast konsulteerimist laiendatud osalise kokkuleppe liikmetega, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed. Sellise kutse saanud mitteliikmesriik teavitab peasekretäri oma kavatsusest saada laiendatud osalise kokkuleppe liikmeks. 2.3 Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja muud Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriigid, kes laiendatud osalise kokkuleppega ei ühine, võivad taotleda laiendatud osalise kokkuleppe vaatleja staatust kõige rohkem üheks aastaks ilma mis tahes rahalise kohustuseta. Sellised otsused langetab laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogu. 2.4 Euroopa Liitu kutsutakse laiendatud osalise kokkuleppega ühinema samade õiguste ja kohustustega, nagu on teistel laiendatud osalise kokkuleppe liikmetel. Kuni laiendatud osalise kokkuleppega ühinemiseni jätkab Euroopa Liit töös osalemist kooskõlas laiendatud osalise kokkuleppe organi kehtestatud tingimustel. 2.5 Kooskõlas põhikirjajärgse resolutsiooniga Res(93)28 osaliste ja laiendatud kokkulepete kohta kutsutakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Maailma Turismiorganisatsiooni (OMT), OECD-d ja UNESCO-t viimaste taotlusel osalema laiendatud osalise kokkuleppe kohtumistel hääleõiguseta vaatlejatena. 2.6 Ministrite komitee võib koosseisus, kuhu kuuluvad ainult laiendatud osalise kokkuleppe liikmesriikide esindajad, anda Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d ette nähtud häälteenamusega ja pärast konsulteerimist laiendatud osalise kokkuleppe liikmetega, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed, laiendatud osalisele kokkuleppele volituse kutsuda muid rahvusvahelisi valitsustevahelisi organisatsioone, Euroopa Nõukogu kultuuriteede esindajat, valitsusväliseid organisatsioone või muid organeid, kes panustavad laiendatud osalise kokkuleppe eesmärkidesse, osalema hääleõiguseta selle töös. 2.7 Parlamentaarne assamblee, Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress ning rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide konverents võivad laiendatud osalise kokkuleppe töös osaleda kooskõlas artikliga 3.5 allpool. Artikkel 3 – Haldusnõukogu 3.1 Laiendatud osalise kokkuleppe iga liige nimetab laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogusse ühe esindaja. 3.2 Asjaomase valitsustevahelise komitee1, kelle ees on haldusnõukogu oma otsuste osas aruandekohustuslik, liiget kutsutakse osalema haldusnõukogu kohtumistel, et lihtsustada selle komitee nõuandvat rolli seoses otsustega resolutsioonis CM/Res(2013)67 ette nähtud tunnistuse andmise kohta. Konsultatsiooni viis määratakse kindlaks haldusnõukogu kodukorra alusel. 3.3 Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast juhatuse, mis koosneb esimehest, ühest aseesimehest ja kolmest muust liikmest, kaheaastaseks ametiajaks, mida saab pikendada vaid korra. 3.4 Haldusnõukogu:  vastutab laiendatud osalisele kokkuleppele pandud ülesannete üldise täitmise eest;  annab Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse kooskõlas resolutsiooniga CM/Res(2013)67-rev, millega vaadatakse läbi Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad;  kinnitab laiendatud osalise kokkuleppe iga-aastase tegevusprogrammi projekti ja esitab selle kooskõlas Euroopa Nõukogu finantseeskirjadega Euroopa Nõukogu peasekretärile seoses aastaeelarve eelnõu koostamisega enne selle edastamist põhikirjajärgsele komiteele;  otsustab projektide üle, mis vastavad Euroopa Nõukogu poliitilistele prioriteetidele;  jälgib suhteid Euroopa Kultuuriteede Instituudiga, et tagada selle tegevuse ja laiendatud osalise kokkuleppe tegevusprogrammi kokkusobivus;  jälgib tegevusprogrammi elluviimist;  kinnitab iga-aastase tegevusaruande ja esitab selle ministrite komiteele. 3.5 Haldusnõukogu tuleb kokku korra aastas. Haldusnõukogu võib kutsuda Euroopa Nõukogu asjaomaste organite esindajaid osalema hääleõiguseta oma kohtumistel vastavalt päevakorras olevatele punktidele. 1 Käesoleva resolutsiooni vastuvõtmise ajal on selleks komiteeks kultuuri, kultuuripärandi ja maastiku juhtkomitee (CDCPP). 3.6 Haldusnõukogu võib kahekolmandikulise poolthäälteenamusega määrata operatiivülesandeid oma juhatusele. Juhatuse kutsub kokku haldusnõukogu esimees vähemalt korra aastas. 3.7 Haldusnõukogu teeb otsuseid kahekolmandikulise poolthäälteenamusega ja igal liikmel on üks hääl. Menetluslikud küsimused lahendatakse poolthäälteenamusega. Kõikides muudes küsimustes võtab haldusnõukogu vastu oma kodukorra ja teeb muud korraldused oma tegevuse elluviimiseks. Artikkel 4 – Põhikirjajärgne komitee 4.1 Põhikirjajärgne komitee koosneb laiendatud osalises kokkuleppes osalevate Euroopa Nõukogu liikmesriikide esindajatest ministrite komitees ja laiendatud osalises kokkuleppes osalevate mitteliikmesriikide esindajatest, kes on selleks spetsiaalselt nimetatud. Põhikirjajärgne komitee kasutab mutatis mutandis ministrite komitee kodukorda. 4.2 Põhikirjajärgne komitee määrab igal aastal kindlaks liikmete laiendatud osalises kokkuleppes osalemise kohustuslike liikmemaksude kogusumma ja liikmemaksude astmestiku, mille järgi jagatakse kogusumma osalisriikide vahel ära; üldiselt peab see astmestik vastama Euroopa Nõukogu üldeelarvesse laekuvate liikmemaksude astmestiku kindlaksmääramise kriteeriumitele. 4.3 Põhikirjajärgne komitee kinnitab igal aastal laiendatud osalise kokkuleppe eelarve tegevusprogrammi elluviimisega seotud kulutuste ja sekretariaadi üldiste kulutuste kohta. 4.4 Põhikirjajärgne komitee kinnitab igal aastal laiendatud osalise kokkuleppe raamatupidamise aastaaruande, mille koostab Euroopa Nõukogu peasekretär kooskõlas Euroopa Nõukogu finantseeskirjadega ja esitab põhikirjajärgsele komiteele koos välisaudiitori aruandega, nagu on finantseeskirjades ette nähtud. Selleks, et vabastada peasekretär kõnealuse majandusaasta haldamisest, edastab põhikirjajärgne komitee ministrite komiteele raamatupidamise aastaaruande koos selle kinnituse või võimalike märkustega, haldusnõukogu esitatud märkused ja välisaudiitori koostatud aruande, nagu on finantseeskirjades ette nähtud. Artikkel 5 – Kultuuriteede nõuandev kogu 5.1 Kultuuriteede korraldajate, võrgustike, rahvusvaheliste kultuuripärandi ja turismiorganisatsioonide ja -platvormide, kohalike ja piirkondlike asutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, kaubanduskodade, sihtasutuste ja muude rahastusorganisatsioonide, turismi-, kultuuripärandi ja kultuurivaldkonna kutseorganisatsioonide ning muude asjaomaste organite esindajate kohtumine toimub igal aastal kultuuriteede nõuandva kogu vormis. 5.2 Nõuandvas kogus osalemine toimub kutse või laiendatud osalise kokkuleppe sekretariaadi poolt heaks kiidetud registreeringu alusel. 5.3 Nõuandev kogu arutab kultuuriteedega seotud suundumusi ja probleeme ning pakub platvormi kogemuste jagamiseks, kultuuriteede elluviimise edenemise ülevaatamiseks, uut laadi kutsetegevuse üle arutamiseks, uute algatuste tegemiseks ning partnerlussuhete loomiseks. Artikkel 6 – Eelarve 6.1 Laiendatud osalise kokkuleppe vahendid saadakse järgmisest:   laiendatud osalise kokkuleppega ühinenud liikme aastane liikmemaks;  muud summad, annetused või pärandused, mida reguleerib punkt 6.3 allpool. Laiendatud osaline kokkulepe võib rahasummasid saada Euroopa Liidult. 6.2 Tegevusprogrammi elluviimisega seotud kulutused ja sekretariaadi üldkulutused kaetakse osalise kokkuleppe eelarvest, mida rahastavad laiendatud osalise kokkuleppe liikmed. Laiendatud osalise kokkuleppe asukoha kulutusi ning Euroopa Kultuuriteede Instituudi personali ja tegevuskuludega seotud kulutusi kajastatakse laiendatud osalise kokkuleppe raamatupidamisaruannetes informatsioonilise kirjena. 6.3 Laiendatud osaline kokkulepe võib saada ka kokkuleppe tööga seotud vabatahtlikke ja muid annetusi, mille peab haldusnõukogu enne vastuvõtmist heaks kiitma. Need annetused makstakse eraldi kontole, mis on avatud Euroopa Nõukogu finantseeskirjade artikli 4.2 tingimuste alusel ja mille üle on kontroll haldusnõukogul, ning neid eraldatakse eesmärkide ja ülesannete täitmiseks, kui need on põhikirja eesmärkidega kooskõlas. 6.4 Laiendatud osalise kokkuleppe varad saadakse ja neid hoitakse Euroopa Nõukogu nimel ning sellisena kehtivad nendele sõlmitud kokkulepete alusel nõukogu varadele kehtivad privileegid ja immuniteedid. 6.5 Haldusnõukogu ja selle juhatuse, samuti asjakohasel juhul põhikirjajärgse komitee kohtumistel osalevate isikute reisi- ja elamiskulud katab riik või asjasse puutuv organisatsioon. 6.6 Kultuuriteede nõuandvas kogus osalevate isikute reisi- ja elamiskulud katavad osalejad, kui haldusnõukogu ei otsusta laiendatud osalise kokkuleppe tegevuseelarves nimetatud sihtotstarbeliste eraldiste alusel teisiti. 6.7 Euroopa Nõukogu finantseeskirjad kehtivad mutatis mutandis laiendatud osalise kokkuleppe eelarve vastuvõtmisele ja haldamisele. Artikkel 7 – Sekretariaat 7.1 Laiendatud osalise kokkuleppe sekretariaadi, mida juhib täitevsekretär, võimaldab Euroopa Nõukogu peasekretär. 7.2 Täitevsekretär võib paluda programmiga seotud valdkondades tegutsevatel institutsioonidel ja sõltumatutel ekspertidel sõna võtta. 7.3 Laiendatud osalise kokkuleppe asukoht on Luksemburg Euroopa Kultuuriteede Instituudi ruumides Luksemburgi valitsuse lahkel loal. Artikkel 8 – Muudatused Ministrite komitee võib koosseisus, kuhu kuuluvad ainult laiendatud osalise kokkuleppe liikmesriikide esindajad, ja pärast konsulteerimist laiendatud osalise kokkuleppe liikmetega, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed, muuta käesolevat põhikirja Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d ette nähtud poolthäälteenamusega. Artikkel 9 – Taganemine 9.1 Liige võib laiendatud osalisest kokkuleppest taganeda Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava avaldusega. 9.2 Peasekretär kinnitab avalduse kättesaamist ja teavitab sellest laiendatud osalise kokkuleppe liikmeid. 9.3 Euroopa Nõukogu statuudi artikli 7 analoogiat kohaldades jõustub taganemine:  selle majandusaasta lõpus, mille kestel taganemisest teatati, kui sellest teatatakse enne kõnealuse majandusaasta 1. juunit;  järgmise majandusaasta lõpus, kui taganemisest teatatakse majandusaasta 1. juunil või hiljem. 9.4 Kooskõlas Euroopa Nõukogu finantseeskirjade artikliga 18 selgitab haldusnõukogu välja liikme taganemise finantstagajärjed ja teeb vastavad korraldused. 9.5 Peasekretär teavitab asjasse puutuvat liiget viivitamata tema taganemise tagajärgedest.