Aruanne

TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) 7-10/4728-2 Toetuse saaja nimi Sihtasutus Liikumisharrastuse kompetentsikeskus Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2023 - 31.12.2023 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! 815,032.00 € 884,396.00 € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 805,032.00 € 805,032.00 € KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa 805,032.00 € 805,032.00 € 10,000.00 € 10,000.00 € OMAFINANTSEERING Majandustegevusest saadud tulu 10,000.00 € 10,000.00 € € € € € € € 0.00 € 69,364.00 € KAASFINANTSEERING Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) € € € € € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) Kultuuriministeerium 2022.a tegevustoetus € 69,364.00 € Leping 7-10/4657-2 lisa 1 € € € € € € € € € € € € € € € € € € 2 (5) Sihtasutus Liikumisharrastuse kompetentsikeskus KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 175,130.00 € 199,567.62 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Personali kulu 117,192.00 € 136,257.25 € Täidetud töökohtade arv kasvas. Kasutatud 2022. a tegevustoetu Nõukogu liikmete tasu 13,800.00 € 13,800.00 € Tööandja maksukulu 44,138.00 € 49,510.37 € Kasutatud 2022. a tegevustoetuse jääki. € € € € € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 270,262.00 € 143,010.56 € Sõidukulud, autoliising, kütusekulu 19,342.00 € 12,167.79 € Raamatupidamiskulud 3,600.00 € 3,600.00 € 17,920.00 € Kontorikulud (üür, kommunaal, koristust, olme, bürootarbed ja kontoritehnika) 29,957.69 € Kasutatud 2022. a tegevustoetuse jääki. Side- ja IT-kulud 2,400.00 € 2,742.67 € Laoruum 4,000.00 € 2,707.06 € Auditeerimine 2,000.00 € 0.00 € 15 kuu auditeerimine toimub 2024.a Kujundus-, tõlke,-, foto- ja videoteenus 26,000.00 € 5,975.77 € Kommunikatsiooniteenus, veebilehe haldamine, meediamonitooring 22,000.00 € 9,662.32 € Teadustegevuse koordineerimine, spordinädala taotlus ja aruanne 30,000.00 € 0.00 € LH seminarid ja konverents. Koostööseminarid. 89,000.00 € 65,982.46 € Kasutatud 2022. a tegevustoetuse jääki. 50,000.00 € Õppereisid (Eestis ja rahvusvaheliselt), rahvusvaheliste spetsialistide kaasamine 9,422.80 € SA arengukava koostamine 4,000.00 € 792.00 € 3 (5) Sihtasutus Liikumisharrastuse kompetentsikeskus KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 35,000.00 € 34,342.56 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Inventari soetamine 35,000.00 € 34,342.56 € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 334,640.00 € 189,813.78 € Sportos kalender 5,040.00 € 2,520.00 € Teadustegevus (ajakiri "Liikujmine ja sport", LH uuring, uuringute fond, töörühma 76,000.00 € kulu) 22,134.14 € LH treeneri kutse 8,000.00 € 5,100.00 € Reklaamatribuutika ja -teenused, trükised 13,000.00 € 20,567.34 € Kasutatud 2022. a tegevustoetuse jääki. Rahvusvaheline suhtlus 10,000.00 € 6,645.73 € Liikumisaasta teavituskampaaniad ja projektide kulud 50,000.00 € 31,070.93 € Kasutatud 2022. a tegevustoetuse jääki. Meediapartnerlus, Õppevideod. Ekspertide, kõneisikute kaasamine 41,600.00 € 26,400.00 € Pilootprojektid ja projektitoetused 70,000.00 € 11,133.89 € Muud kulud (Spordinädala projektikulud ja sotsiaalmeedia, Reklaam üritustel, 61,000.00 € I-V spordijuhtide 64,241.75 € arenguprogramm) Kasutatud 2022. a tegevustoetuse jääki. Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 815,032.00 € 566,734.52 € Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) Sihtasutus Liikumisharrastuse kompetentsikeskus ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Alo Lõoke Allkiri (paberkandjal) Kuupäev 27.03.2024 pp.kk.aaaa 5 (5) Sihtasutus Liikumisharrastuse kompetentsikeskus  SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse tegevusaruanne 2023. aasta tegevustes lähtuti 2023. aastaks kinnitatud tegevuskavast, mille prioriteetideks olid: • Sihtasutuse käivitamine, valdkonna tegevuste auditeerimine, partneritega kohtumised ja koostöö ehitamine ning sihtasutuse arengukava koostamine. • Liikumisaasta 2023 edukas koordineerimine. • Ühendus Sport Kõigile tegevuste ülevõtmine ja vedamine. • Euroopa Spordinädala vedamine ja värskendamine. • Arendustegevused – seminarid, õppereisid, rahvusvaheline koostöö. • Teadustegevus – ajakiri, uuringud, valdkonna ülevaate koostamine. • Piloodid ja projektid. Tegevused: 1. Sihtasutuse käivitamine Sihtasutuse meeskonna ja igaühe tegevusvaldkondade tegevusplaanide koostamine ja vedamine. Valdkonna, partnerorganisatsioonide, maakondade, KOV-ide, katus- organisatsioonidega kohtumised. Organisatsioonide vajaduste ja tegevuste kaardistamine. Elukaareülese lähenemise vaate kujundamine. Valdkondade ülese koostöö ehitamine ja selles osalemine. Sihtasutuse ja liikumisharrastuse ühtse kommunikatsiooni- ja turundusplaani koostamine ja rakendamine. SA arengukava koostamine. Täitmine: • Kasvas täidetud töökohtade arv. Lisandusid teadusnõunik ja koostöösuhete juht. Koostati iga töötaja tegevusplaanid. • Loodi dokumendihaldus ja vajalikud töökorrad. • Tulenevalt töötajate arvu kasvuga vahetati kontoripind suurema pinna vastu. • Toimusid kohtumised partnerorganisatsioonide, maakondade, KOV-ide, katusorganisatsioonidega ning ministeeriumitega. • Kaardistati valdkonnas tegutsevate organisatsioonide vajadused ja tegevused. • Tegevustes lähtuti elukaareülese vaate lähenemisest • Ehitati valdkondade ülest koostööd ja osaleti selles aktiivselt. Oldi tugevaks partneriks KUM-SOM-HTM 2023-2026 Liikumisaktiivsuse tegevuskava loomisel ning käivitamisel. • Koostati sihtasutuse arengukava 2024-2027 ning tegevuskava 2024. 2. Liikumisaasta 2023 Teema-aasta vedamine. Teadlikkuse kasvatamine regulaarse liikumise vajalikkusest. Organisatsioonide, partnerite ja ühiskonna kaasamine liikumisharrastuse kujundamisel elustiili osana. Koostöö ja võrgustamine ning ühised kommunikatsiooni- ja turundustegevused. Täitmine: Täidetud. Vt Lisa 2. 3. Ühendus Sport Kõigile tegevuste vedamine Seniste tegevuste auditeerimine, projektide eestvedajatega kohtumised ning tegevuste värskendamine ja uuendamine. Täitmine: Ühendus Sport Kõigile seni Kultuuriministeeriumi poolt toetatud tegevused võeti üle (sh Liikumisõpetajate Suvekool LIISU, veebist õppe- ja teadusmaterjalid, Sportos kalender, liikumisharrastuse uuring jt). Lisaks vt ka punkt 6. Teadustegevused (Liikumisharrastuse treenerikutse arendamine ning ajakiri „Liikumine ja sport“ väljaandmine. 4. Euroopa Spordinädala vedamine ja värskendamine Seniste tegevuste auditeerimine, projektide eestvedajatega kohtumised ning tegevuste värskendamine ja uuendamine. Täitmine: Spordinädal on üleeuroopaline liikumiskampaania, mille eesmärk on tõmmata kehalisele aktiivsusele ja tervislikele eluviisidele suuremat tähelepanu. Spordinädal toimub igal aastal 23.-30. september ja on mõeldud kõigile, olenemata vanusest, taustast või füüsilistest võimetest. 2015. aastal Euroopa Komisjoni poolt ellukutsutud Euroopa spordinädala osalejate arv on aasta-aastalt kasvanud. Eelmisel aastal toimus spordinädal 40 erinevas riigis, kokku toimus üle 37 000 liikumissündmust, millest võttis osa üle 11 miljoni inimese. Eestis toimus spordinädala raames 1101 erinevat liikumissündmust 200635 osaluskorraga. Spordinädala sündmusi algatas 705 erinevat organisatsiooni, kellest suurima panuse “Liikujad võidavad” sõnumi levitamisse andsid 672 haridusasutust. Märkimist väärib, et lisaks koolidele ja lasteaedadele võttis spordinädalast osa ka hulk ettevõtteid ja riigiasutusi väga erinevatelt elualadelt. Nädala jooksul toimus üle Eesti sadu liikumis- ja spordipäevi, korraldati aktiivseid tervisehommikuid, käimiskoosolekuid, matku ja põnevaid väljakutseid, peeti liikumis- ja tervisealaseid seminare, kohtuti treenerite ja sportlastega ning külastati aktiivselt spordi- ja liikumisega seotud muuseume. Kõige populaarsem liikumissündmus oli nädala avasündmusena 28 Eesti eri paigus peetud heategevuslik teatejooks 13 500 koolilapse osalusega. Täiskasvanute hulgas oli väga populaarne sammude kogumise kampaania „Pane kondimootor tööle“, millest võttis osa üle 3000 liikuja. Koolidele ja lasteaedale jagas sihtasutus liikumissündmuste korraldamiseks 75000 helkurit, et olemata pimedast ajast liikumisaktiivsus ja langeks ning et sügisel oleks õues liikumine turvaline ja ohutu. Väga olulisteks sõnumi kandjateks kogu nädala vältel olid patroonid - kultuuriminister Heidy Purga, kardioloog Margus Viigimaa, olümpiavõitja Kristiina Šmigun-Vähi, sprinter Karl Erik Nazarov ja maratonijooksja Roman Fosti, kes võtsid ka ise erinevatest spordisündmustest aktiivselt osa. Aktiivselt liikuma innustas ka Eesti Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem, kutsudes koos Kaitseressursside Ametiga huvilisi oma tervist proovile panema Kaitseväe kehaliste võimete kontrolltesti läbides. 5. Arendustegevused • Liikumisharrastuse seminaride korraldamine üle-eestilisele meeskonnale ning LH konverentsi korraldamine. • Siseriiklike ja rahvusvaheliste õppereiside korraldamine. • Rahvusvaheline koostöö ja spetsialistide kaasamine. • EKSL, TEK, LKK; EMSL Jõud ja teiste partneritega ühise visiooni, koostöö ja tegevuskava loomine laste ja noortega tegelemisel koolides. Täitmine: • Toimusid võrgustiku 2-päevased seminarid: jaanuaris Käärikul, märtsis Rakveres, juunis Laulasmaal, septembris Pärnus ja novembris „Kääriku Kärajad – Terve Eesti eest!“ Käärikul. • Toimusid maakondlikud liikumisharrastuse seminarid: Jõgeval, Saaremaal, Läänemaal, Ida-Virumaal • Toimusid õppereisid: Ida-Viru spordijuhtide õppereis Lõuna-Eestisse, Saaremaa võrgustiku õppereis Pärnumaale • Kaaskorraldati AKROS liikumisharrastuse konverents Tartus juunis • Toimus liikumissündmuste korraldajate seminar Tallinnas 20.-21.11.2023 • Toimus spordikeskuste võrgustiku seminar mais Tartus • Kaaskorraldati 4 maakonna õppereis Saaremaale augustis • Toimus liikumisaasta eriprogramm Linnade ja Valdade Päeval 13.04 Tallinnas ning Riigikogu lahtiste uste päeval 22.04 • Toimusid maakondade spordiliitudele seminarid KUM rahasutse muudatuste valguses • Rahvusvahelise koostöö osas astuti ISCA ja TAFISA liikmeteks ning osaleti mõlema organisatsiooni kongressidel. Lisaks osaleti Peer Learning kohtumisel Belgias ja EU Spordi kongressil Stockholmis ning õppereisil Soomes-Rootsis. • Korraldati õppereis spordikeskuste juhtidele Saksamaale Köln Spordimessile 6. Teadustegevus • Ajakiri „Liikumine ja sport“ väljaandmine 2x. • LH treeneri kutse. • LH uuringute kaardistamine ja korraldamine. Täitmine: • 2x ilmus „Liikumine ja Sport“ ajakiri ning ehitati koostöö selle arendamiseks ning väljaandmiseks • Kaardistati liikumisharrastuse uuringuid ja parimaid praktikaid • Korraldati liikumisharrastuse uuring oktoobris 2023 • Loodi õppevideosid, kaasati eksperte, korraldati teavituskampaaniaid • Viidi läbi LH nooremtreeneri EKR4 koolitus ja alustati uue õppekava koostamisega. 7. Piloodid ja projektid Ressursid, et algatada või toetada teaduspõhiseid arendus- ja sekkumisprogramme. Täitmine: • Soetati „Terve Eesti eest!“ inventari – telgid ja poodiumid • Liikumisõpetajate Suvekool LIISU korraldamine ja parimate tunnustamine  Liikumisaasta 2023 kokkuvõte: liikumisrõõmu jagus igasse kuusse 2023. aasta jääb meelde kui liikumispöörde käimalükkaja. Liikumisaasta projekti koordineeris 2022. aasta lõpus loodud SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus (LHKK) . L iikumisaasta l oli eesmär giks tõsta tähelepanu keskmesse liikumisaktiivsus, võimalused ja teadlikkus , aga ka liikumiskultuur ja üritused ehk kõik, mis aitab kaasa liikumisega seotud mõtteviisi ja kultuuri edendamisele. Väga oluliseks pidasime ka koostöövõrgustiku loomist, mille toel liikumisaastal algatused saaksid olla järjepidevad ka edaspidi. K ui liikumis est saa b iga inimese igapäevaelu osa , saame olla ka rahvana kestlikud, elades tervema ja õnnelikuma na . Selles t johtuvalt oli liikumisaasta motoks: „Hakkame liigutama!“ . Liikumisaasta i ga l kuu l võ tsime fookusesse erineva liikumisviisi või -võimaluse ning koostöös partneritega kutsu sime inimesi teemakuu algatustest osa võtma . Peamine fookus oli koostöös (spordi)alaliitudega tasuta või sümboo lse tasuga avatud treeningu te ja õpitund ide pakkumisel eesmärgiga tutvustada liikumis- või spordiala . Fookusteema toetuseks kavandasime igasse kuusse laiema teemakäsitluse liikumise vajalikkus est ja võimalikkus est ning jagasime liikumis tarkust ja - soovitusi (sotsiaal) meediaruumis . Märkimisväärset rolli kandsid ka ürituste korraldajad. Nägime nii kogukondlikke algatusi , liikumisüritusi maakondades kui rahvarohkeid spordiüritusi , millel kõigel oli üks eesmärk – hakkame liigutama! Liikumisaastal võttis ainuüksi avatud treeningutest, õpitubadest ja aktsioonidest osa üle 10 000 inimese. Spordinädala osaluskordade arv ületas 200 000. Teemakuude põhiprogrammile lisaks algatasid liikumisaastale pühendatud liikumissündmusi veel tuhanded organisatsioonid ja eraisikud omal initsiatiivil . Teemakuude algatused A asta avas 1. jaanuaril sotsiaalmeedias toimuv aktsioon „Minu esimesed 23“, mis kutsus inimesi õue liikuma ning jäädvustama oma 2023. aasta esimesed liikumismomendid, olgu need siis minutid, sammud või kilomeetrid. Alg a tus köiti s tuhandete inimeste t ähelepanu ning ligi 500 inimest jagas kaasmaalastega oma aasta esimesi liikumismomente kõndimisest ja jooksmisest kätekõverduste ja ujumistõmmete ni . Jaanuaris o li liikumisaasta fookuses talverõõmude naut imine ja suusatamine. Koostöös Eesti Suu s aliiduga andsid suusatreenerid tasuta suusatunde lastele, noortele ja täiskasvanutele, keskendudes peamiselt algajatele suusahuvilistele. Algatus oli väga populaarne - kokku anti ligi 150 tundi, millest sai osa umbes 1100 huvilist. Veebruaris kutsusime kõiki õue liikuma – enda ja vabariigi terviseks. Liikumisaasta veebilehele koondasime info u 25 tasuta rahvamatka jm õuesündmuse kohta, millest veebruaris osa võtta. 24.-26. veebruarini toimus Eesti tervisera dadel algatus tähistada üheskoos tervisliku liikumisega Eesti sünnipäeva ja teha ringe ümber maakera . Ühiselt kogu ti 50 000 liikumiskilomeetr it. Märtsis kutsusime üles vähendama istumisaega ning võtsime fookusesse liikumise töökohal ja koolis. Koostöös Firmaspordiliidu ja Tervise Arengu Instit uudi tervist edendavate töökohtade võrgustikuga kuulutasime selle kuu esimese nädala (trepi)kõnninädalaks, teise seisunädalaks ning kolmanda liikumispauside nädalaks jagades juhise i d ja inspireerivad materjal e, kuidas tuua tööpäeva rohkem liikumist. 6. märtsil startis Viimsi valla algatusel koolide liikumisväljakutse „Vunki juurde!“ . Väljakutses osalemiseks tuli teha videojäädvustus koolipere liikumispausist ning jaga d a seda sotsiaalmeedia vahendusel. Kampaania kestis mai ni ning osales 57 kooli , ke s jäädvusta sid liikumispaus e nii koolimajas kui -hoovis, õuevahetundide tegevus i ja õuemäng e, aktiivse i d ainetun de ning lõbusa i d mõõduvõt te . Väljakutsega liitusid nii klassid kui koolipered , samuti õpetajad ja teised koolitöötajad. 28. märtsil toimus koostöös Ülemiste Cityga tasuta vebinar „Liikuma kutsuv tööandja“ , kus t utvustati kogemuslugusid ja parimaid praktikaid, mida Eesti ettevõtted kasutavad töötajate liikumisaktiivsuse toetamiseks. Vebinaril osales u 100 kuulajat ning see on järelvaadatav . Aprillis keskendusime südame tervisele ning selle tugevdamisele regulaarse liikumise kaudu. Terve kuu jooksul oli üle Eesti võimalik osa võtta algajatele mõeldud tasuta treeningutest, avatud tundidest ja infoüritustest, mis aitasid teha tutvust kõnni, kepikõnni, jooksu ja tantsuga. Koostöös SA Eesti Terviserajad ning MTÜ Spordiürituste K orraldamise Klubi ga pakuti u 50 tasuta jo oksutundi, millest sai osa u 700 inimest. Eesti Kepikõnni Liidu koolitustel osales u 300 inimest. Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidu algatus e „Tants tervi (s) tab “ kaudu oli võimalus osaleda 50 tantsusündmusel üle Eesti . 22. aprilli Riigikogu lahtiste uste päev oli samuti pühendatud liikumisaastale, kus korraldasime koos partneritega töötubasid ja jagasime t eavet igas vanuses inimestele . Kaastatud oli Liikuma Kutsuv Kool, Eesti Spordi- ja olümpiamuuseum, Eesti Tervisemuuseum ning Paralümpiakomitee . Mais kutsusime l iikuma ja mängima õue . Eesti Discgolfi Liit korraldas algajatele 26 tasuta koolitus t , mille käigus tutvu sid u 360 inimest Eestis üha populaars emaks muutuva liikumisharrastuse - kettagolfiga . Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit korraldas välijõusaal e tutvustava nädala , mille raames tutvustati ligi 100le algajale välijõusaalide masina id ning anti nõu nende kasutamisel. Juuni üleskutse oli panna rattad alla ja kiiver pähe ning tulla avastama rulluisutamist, pumptracki radasid ning maastikurattasõitu. Algatus oli suunatud eelkõige laste le ja noorte le . Ekstreemspordi eestvedajad viisid 12 p umptracki l läbi tasuta ko o litus ed , kus u 200 huvilist said suuniseid ja kogemuse , kuidas turvaliselt sõita ja trikita da nii rula, rulluiskude, rataste kui tõuksidega. Rulliusukool ja Rullibuss pakkusid kokku 25 võimalust osaleda rulluisutamise koolitustel ja ühistreeningutel . Maastikuratta tasuta koolitused toimusid Hiiumaal, Põltsamaal, Rakkes, Tehvandil , Tartus ning Tallinnas Järvel , saades u 50 osaluskord a . N ädal aega katsetasime kastiratast koos lastega liikumiseks ning kajastasime seda meediaruumis Juulis innustasime inimesi aktiivselt puhkama , tutvustades erinevaid õuemänge ja kogupere aktiivseid tegevus i värskes õhus. Tänavareket , spikeball , ultimate frisbee ja mölkky on mängud, mis sobivad aktiivseks ajaveetmiseks ning nende õppevideo i d saab ka edaspidi kasutada. Koostöös Eesti Käsipalli Liiduga toimusid rannakäsipalli õpitoad Eesti MV etappidel ning Eesti Lendava Taldriku Föderatsioon pakkus võimalust osaleda ultimate avatud treeningutel Tallinnas, Tartus ja Sakus. A ugustis jätkasime aastat juba avastades Eestimaa loodust ning kauneid paiku. Eesti Matkaliidu matkajuhid viisid paarsada huvilist liikumisaasta matkadele, mille käigus läbiti lõike ranniku- ja metsa matkarajast. 29. augustil , vahetult enne kooliaasta algust, toimus id koostöös Eesti Lauatenniseliiduga 17 asu kohas üle Eesti välipinksi õpitoad. Algatuse eesmärk oli panna märkama välipinksilaud u ning näidata, et lauatennis sobib igas vanuses ja igasuguse füüsilise võimekusega inimestele aktiivse vaba aja tegevusena. Õpitubadest võttis osa u 350 inimest , eelkõige lapsed ja noored . Septembris kutsus liikumisaasta proovima orienteerumist . Kümnel orienteerumispäevakul oli üles seatud õpper ada , mille eesmärgiks oli julgustada inimesi seda ala proovima. Soovi korral sai tuge ka juhendajatelt, kes selgitasid orienteerumise algtõdesid ning õpetasid kaarti kasutama. Seda võimalust kasutasid u 180 inimest ning Eesti Orienteerumis liidu andmetel osales päevakutel septembris ligi 2800 inimest. Oktoobris võtsime fookusesse liikumise ja vaimse tervise seosed, sest liikumine on üks lihtsamaid ja kättesaadavamaid viise selle hoidmiseks. Vaimse tervise vitamiin e jagati nii spordiklubides kui MTÜ Kõnnime Koos kõnniringides. Novembris soovisime näidata, et liikumisrõõmu saab kogeda ka siseruumides mängides. Koostöös Eesti Sulgpalliliidu, Eesti Lauatenniseliidu, Eesti Padeli Liidu ning Eesti Squashiföderat s iooniga toimus üle 40 tasuta avatud treeningu, kus tutvustati algajatele sulgpalli, lauatennist, padelit ja squashi . Ligi 500 huvilist on nüüdseks uue kogemuse võrra rikkamad ning paljud neist jätkavad iseseisvalt mängimist. Liikumisaasta lõppes detsembris kogupere liikumisüritustega „Liikudes uude aastasse“, mis toimusid maakonna spordiliitude eestvedamisel kõikides Eesti maakondades ning pakkusid liikumisrõõmu nii lastele kui täiskasvanutele. Teavitustegevus ed Liikumisaasta teavitustegevused keskendusid nii konkreetsete liikumisaasta algatuste ja pakutavate liikumisvõimaluste tutvustamisele kui ka laiemalt teadlikkuse tõstmisele liikumise positiivsest mõjust tervisele ning vähe aktiivsete inimeste innustamisele rohkem ja regulaarsemalt liikuma . Teavitus kanalitena kasuta sime liikumisaasta veebileh t e liikumisaasta.ee , liikumisaasta Facebooki ja Instagrami leht i , LHKK Youtube kanalit, erinevate partnerite kanaleid ja võrgustikke, meediakanaleid , tänavareklaami pindu ning otsesuhtlust sihtrühmadega (üritused, esinemised, loengud) . Teaduspõhise teadmisvara levitamine Veebilehele liikumisaasta.ee koonda sime liikumisvaldkonda puudutav a teadmisvara (uuringud, infomaterjalid, harjutusvara, õppevideod) ning levita sime neid materjale aasta jooksul erinevatele sihtrühmadele. K oostöös s pordipsühholoog i , Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi spordi- ja soorituspsühholoogia lektor i Aave Hannus ega salvesta sime 10 videoloengut lihtsa te juhis tega liikumisaktiivsuse suurendamiseks ja i gapäevase liikumisharjumuse kujundamiseks. Loengu i d levita sime esimese poolaasta jooksul sotsiaalmeedias. Sotsiaalmeedias , online kanalites , tänavaekraanidel ja kaubanduskeskuste digiekraanidel korralda sime mai lõpus - juuni alguses teavituskampaania , mille raames levita sime täiskasvanute ja laste liikumise statistika s t ja liikumise kasudest informeerivad ja liikuma kutsuvad lühivideod. K oostöös ERRiga valmis tasime kuus videoklippi , mis rääkisid atraktiivses ja humoorikas võtmes liikumise osakaalu suurendamise võimalustest igapäevaelus ning liikumise mõjudest füüsilisele ja vaimsele tervisele. Klip pe näidati detsembris ETV-s, täiendavalt levitasime neid ka liikumisaasta sotsiaalmeedias. Läbi aasta ilmusid erinevates meediakanalites LHKK algatatud materjal id (artiklid, intervjuud, kommentaarid) , kus erinevate valdkondade eksperdid (arstid, teadlased, treenerid jne) jagasid teavet liikumise kasulikkusest tervisele ning andsid nõu liikumisaktiivsuse tõstmiseks (nt kõige rohkem on üleriigilises ja kohalikus meedias kajastusi saanud artiklid laste ja vanemaealiste liikumis soovituste , liikumisharjumuste kujundamise, liikumise ja vaimse tervise s eoste, kehalise kirjaoskuse arendamise ning aktiivse kooli- ja tööpäeva teemadel). Sotsiaalmeediakanalites jagasime iga nädal „liikumistarkusena“ fakte liikumise mõjudest tervisele, uuringute kokkuvõtteid ja ekspertteadmisi. Koostasime trükise „Harjutusvara seenioritele“ eesti ja vene keeles ning saatsime need kohalikele omavalitsustele sihtrühmale laiali jagamiseks. Voldik jõudis ligi 10 000 inimeseni. LHKK liikumisaasta projektimeeskonna liikmed esinesid loengute ja ekspertsõnavõttudega koolides, ülikoolides, ettevõtetes ja avaliku sektori asutustes, Väärikate ülikooli des ja spordiüritustel. Andsime välja ajakirja Liikumine ja Sport kaks numbrit . Ajakirjas avalda sime spordi, liikumise ja tervise teemadel teaduslik-metoodilisi materjale ja artikleid, mis o lid suunatud nii liikumisharrastusest huvitatutele kui ka professionaalsetele sportlastele ja treeneritele ning liikumisharrastuse edendajatele. Inspireerimine liikumiseks , liikumissoovitused ja -aktsioonid Iga kuu levita sime informatsiooni liikumisaasta teemafookustest ja kutsu sime inimesi osa võtma iga konkreetse kuu liikumissündmustest. Teemafookustega seonduvalt jaga sime näiteks toetavaid ja inspireerivaid õppevideoid (spordialasid tutvustavad õppevideod, õuemänge , aktiivse suvepuhkuse võimalusi ja muid värskes õhus toimuvaid tegevusi tutvustavad videod) ning erinevate inimeste ja organisatsioonide konkreetseid kogemuslugusid ja häid näiteid liikumise igasse päeva integreerimisest. Euroopa Spordinädalal Eestis toimuvate liikumissündmuste ja -võimaluste tutvustamiseks ning osalejate kaasamiseks vii sime septembris läbi üleriigili s e teavituskampaania, mis hõlmas erinevaid meediakanaleid ja reklaamipindu. Iga nädal jaga sime sotsiaalmeedias liikumissoovitusi nädalavahetuseks , kus tutvusta sime eelseisvaid algajatele sobivaid liikumissündmusi või mu id põnevaid võimalusi liikumiseks ( nt matkamine, aktiivne puhkus, tasuta treeningud, loodusvaatlus , põnevad kohad liikumiseks jne). Sotsiaalmeedias algata sime liikuma kutsuvaid aktsioone ja mänge , kus osalej atele pak kusime põnevaid võimalusi õues liikumiseks ja oma kogemuste jagamiseks (nt sammude, liikumiskilomeetrite või -minutite kogumine, fotojaht , sõprade kaasamine , kogemuslood jne). Liikumisaasta veebilehe külastajate arv oli keskmiselt 6000-7000 kuus (veebileht oli loodud detsembris 2022 ning kasv toimus nullist) . Liikumisaasta sotsiaalmeedias edastatud sisu jõudis aasta jooksul orienteeruvalt 490 500 inimeseni Facebookis ja 132 100 inimeseni Instagramis . Facebooki jälgijate arv kasvas liikumisaasta lõpuks 19 300ni ning Instagrami jälgijate arv 1700ni. Liikumisaasta teemal ilmus aasta jooksul 1684 meediakajastust, liikumisharrastuse teemal 4320 meediakajastust ning Liikumisharrastuse kompetentsikeskust mainiti meedias 175 korral. Võrgustiku loomine LHKK keskendus liikumisaastal ka võrgustiku loomisele , et jagada valdkonna kogemusi , otsida uusi lähenemisi ning luua soodne pinnas järgmiste aastate tegevusteks. Korralda sime neli koostööseminari , kus osalesid maakonna spordiliitude juhid , kohalike omavalitsuste spordivaldkonna eestvedajad, partnerorganisatsioo nide esindajad ja liikumisürituste korraldajad. Novembris, l iikumisharrastuse aastakonverents il „Kääriku Käraja d “ keskendu sime liikumispöörde elluviimise tahkudele haridus -, sotsiaal- ja kultuuri ministeeriumi tegevusvaldkonnas. LHKK initsiatiivil alus tati ka kohtumistega , kus liikumisharrastuse vajadus te ja võimalus te ga tegeleti maakonna tasemel. Nii toimusid Pärnu, Saaremaa, Läänemaa ja Ida-Virumaa liikumisharrastuse seminarid. 2023. a asta lõpus läbi viidud liikumisaktiivsuse uuringu kohaselt oli liikumisaasta toimumise st teadlikud 44% elanikest. Kui 2022. aastal elanike hinnangud tervisespordi ja liikumisharrastustega tegelemise olulisusele pisut langesid, siis 2023. aastal oli selle teema olulisus elanike silmis taas suurenenud. Tervisespordi ja liikumisharrastustega tegelemist pidas väga/küllaltki tähtsaks 91% elanikest (2022. aastal vastavalt 88%). Liikumisaasta 2023 eelarve Liikumisaasta tegevusteks oli planeeritud 150 000 eurot, mis realiseeriti täies mahus. Peamised kuluartiklid olid liikumisaasta turundus- ja kommunikatsiooniplaani elluviimine, projektid ja sündmuste läbiviimise kulud, sümboolika ja visuaalide tootmine liikumisaasta nähtavus suurendamiseks ning projektijuhi töötasu. Liikumisaasta 2023 lõppedes jätkab Liikumisharrastuse kompetentsikeskus tööd liikumisharrastuse valdkonna üleriigilisel arendamisel ja koordineerimisel, panustades valdkonnas tegutsevate organisatsioonide koostöö arendamisse, teaduspõhiste arendus- ja sekkumisprogrammide algatamisse ja toetamisse ning parimate maailma praktikate kogumisse ja tutvustamisse. Teeme igast aastast liikumisaasta!