Aruanne

Tegevusaruanne 202 3 Eesti Akadeemiline Spordiliit on eesti kõrgkoolide spordi katusorganisatsioon, mis tegeleb kolmel suunal – harrastusüritused Ylispordi raames, võistlussport (nii Eesti kui rahvusvaheline) ja vabatahtlike koolitus. . Üliõpilaste Eesti meistrivõistlused toimusid 1 7 spordialal – dis c golf , orienteerumine , jõutõstmise lamades surumises, kergejõustikus, korvpallis, lauatennises, maadluses, males, murdmaajooksus, saalihokis, sulgpallis, suusatamises, võrkpallis, 3x3 korvpallis, viktoriinis, talijalgpallis ja ujumises. Kokku osales meistrivõistlustel 839 (eelmisel aastal 9 84 ) sportlast. Individuaalaladel võimaldati osaleda ka kutsekoolide õpilastel ning gümnasistidel. Enim sportlasi osales talijalgpallis (14 0 ) ja võrkpalli s (1 0 5 ). Harrastusspordi üritustel ( Talimängud, Suvemängud, sportlik nädalavahetus YliPall , IDUS päev, kardivõistlus) oli osalejaid 47 79 (eelneval aastal 4749 ) . Talimängudel oli osalejaid 770 . Suvemängudel oli osalejaid rekordiliselt palju - 1 8 00. Rahvusvahelisel Üliõpilasspordi päeval (IDUS) oli Eestis osalejaid enam kui 1 5 5 0 viieteistkümnest Eesti kõrgkoolist . Kokku oli osalejaid erinevatel meie korraldatud spordivõistlustel 5 618 inimest . 202 3 .aaastal toimusid taas ka rahvusvahelised võistlused . 260 sportlast osales Eesti kõrgkoolidest Tartu s toimunud SELL Mängudel . Euroopa meistrivõistlustel oli osalemas Eestist 38 sportlast . 2023. a toimusid nii tali-kui suveuniversiaad . Kuna taliuniversiaad toimus USA-s ja suveuniversiaad Hiinas ja osalemistasud olid kõrged, siis meilt osalejaid ei olnud eriti palju. Taliuniversiaadil oli osalemas meilt 6 ja suveuniversiaadil 25 sportlast. Vähene osalejate arv oli tingitud rahaliste vahendite nappusest mitte ainult Spordiliidus , vaid ka kõrgkoolides. Ministeeriumid ei näe vajadust toetada üliõpilassporti . Sel aastal toimus taas kaks seminari vabatahtlikest spordijuhtidele. Kevadine seminar toimus 24.-26. märtsil Nelijärve Puhkekeskuses . Seminarist võttis osa 33 osalejat ning esindatud oli 10 erinevat kõrgkooli üle Eesti. Kõik said täiendada oma sporditeemalisi teadmisi nii tipp-, harrastus- kui ka üliõpilasspordi vallas. Kolme aktiivse päeva jooksul räägiti ja kuulati loenguid olulistest sporditeemadest, osaleti töötubades ning tehti ka aktiivselt sporti. Seminaril esinejate hulgas olid oma ala spetsialistid - Kunnar Karu rääkis oma katsumustest Mount Everesti vallutamiseks, räägiti Ylisport üritustest ja eriti eesootavatest Üliõpilaste XXIII Suvemängudest. Timo Oja (Une Coach) tegi väga huvitava loengu: „Kuidas magada end võitjaks“, Ants Veetõusme (EASL president) rääkis tudengitele spordist ja rahast .Seminari viimaseks üllatusesinejaks oli endine tipp- triatleet , Trismile asutaja ja IRONMAN Tallinn peakorraldaja Ain-Alar Juhanson , kes rääkis väga detailselt oma sportlaskarjäärist, raskustest elus ning teekonnast ja kogemusest ürituste korraldajaks jõudmisel. Lisaks oli laupäeval ja pühapäeval aktiivseid tegevusi nii siseruumides kui ka värske õhu käes. Mõlema päeva hommikul äratati osalejad õues sportides üles. Laupäeval külastati ka Aegviidu spordihoonet, kus Aare Jamnes (Eesti julgeolekuentusiast) tegi aktiivse tegevuse “Turvataktika”. Sügisene seminar korraldati 20.-22. oktoobril Narvas Sisekaitseakadeemia õppehoone ruumides . Seminarist võttis osa 38 osalejat ning esindatud oli 12 erinevat kõrgkooli üle Eesti. Nagu ikka k olme aktiivse päeva jooksul räägiti olulistest sporditeemadest, osaleti töötubades ning keskenduti eelkõige ürituste korraldamisele ja tehti järgmise aasta erinevate ürituste jaoks ettevalmistusi. Lisaks käidi ka iga päev õues aktiivseid tegevusi tegemas. Seminaril esinejate hulgas olid oma ala tegijad nagu Alo Lõoke (SA Liikumisharrastuse ja Kompetentsikeskuse juhataja) , kes rääkis oma karjäärist ning Eesti liikumisharrastuse hetkeolukorrast. Räägiti YliPallist ja tulevasest Ylisport hooajast, arutati ja töötati järgmise aasta EASL uute projektide kallal. Ants Veetõusme (EASL president) rääkis tudengitele eelarvete tegemisest ning Sten Kalder ( Taltech ürituskorralduskeskuse juhataja) viis läbi töötoa „ Süsteemne ürituskorraldus “ . Toimus „ Öömatk Narvas“, kui kohalik Kristiina Paap tegi osalejatele ligi 2-tunnise matka ja rääkis ka väga palju huvitavaid fakte Narva kohta. Sportlik laupäevane hommikuvõimlemine õues koos kerge sörgiga. Lisaks käidi ka Narva Spordikeskuses korvpalli trennis, mille viis läbi Andrus Lehismets . SELL Mängud avas Eesti Vabariigi president Alar Karis. Emajõe kaldal Lodjakojas pidasid kõned Eesti Akadeemilise Spordiliidu president Ants Veetõusme, Tartu linnapea Urmas Klaas ning mängude lipu heiskasid 1998. aastal mängude traditsiooni taastajad Lätist, Leedust ja Eestist. Lisaks andsid avatseremoonial ausa spordi vande sportlased, kohtunikud ja ametnikud ning toimus meeleolukas tule- ja tantsuetendus. Esimesed medalid jagati välja kergejõustikus. Edukaimad kergejõustiklased tulid Vytautas Magnuse Ülikoolist (6 kuldmedalit, 2 hõbemedalit ja 1 pronks), Vilniuse Ülikoolist (5 kuldmedalit, 4 hõbemedalit ja 4 pronksi) ning Leedu Spordiülikoolist (2 kuldmedalit, 5 hõbemedalit ja 4 pronksi). Eesti ülikoolidest tegi tubli tulemuse Tartu Ülikool (3 hõbemedalit ja 2 pronksi). Kettagolfi ehk discgolfi puhul oli näha selget eestlaste ülekaalu, sest kolme kategooria esikolmikutesse pääses vaid üks sportlane väljaspoolt Eestit. Kuldmedalid viisid koju Raigo Mõts Eesti Maaülikoolist, Mireta Jurgelevičiūtė Leedu Spordiülikoolist ning Cardo Denisjuk Sisekaitseakadeemiast. Võrkpalli mängiti SELL mängudel nii saalis kui rannas. Saalis võitsid tugeva publiku toel kuldmedalid Vytautas Magnuse Ülikooli naiskond ning Riia Tehnikaülikooli meeskond. Parima Eesti ülikoolina tuli Tartu Ülikooli naiskond saalis hõbemedalile. Rannaliival panid kullavääriliselt oma paremuse maksma Vilniuse Ülikooli naiskond ning Vytautas Magnuse Ülikooli meeskond. Jekaterina Kovalskaja , kes on noorte EM-i üheksas ning saalis mitmekordne Leedu meister ja Balti liiga võitja, mängis rannavõrkpalli turniiril. Ka korvpalli mängiti SELL mängudel saalis ja välitingimustes. Saalikorvpallis pani meeste turniiril oma paremuse korralikult maksma Balti korvpalliriik Leedu. Nii olid esikolmikus vaid Leedu ülikoolid: kullal Vytautas Magnuse Ülikool, hõbedal Klaipeda Ülikool ning pronksil Kaunase Tehnikaülikool. Naiste arvestuses oli võistlustules kaks ülikooli: Tartu Ülikool ja Aalto Ülikool Soomest. Kahe mängu kokkuvõttes pani oma tugevuse maksma Tartu Ülikool. 3×3 korvpallis olid meeste turniiril taaskord esikolmikus vaid Leedu ülikoolid: esikohal Vilniuse Ülikool, teisel kohal Vytautas Magnuse Ülikool ning kolmandal kohal Kaunase Ülikool. Naiste esikolmikusse jõudis ka üks Läti naiskond: kullal Vytautas Magnuse Ülikool, hõbedal Leedu Spordiülikool ning pronksil Riia Stradinši Ülikool. Lisaks korvpallile, domineerisid Leedu sportlased ka males ning orienteerumises. Maleturniiril oli edukaim Vilniuse Ülikool ning Tartu lähiümbruses orienteerumises tegi hea tulemuse Leedu Spordiülikooli sportlane Rokas Barauskas , kes võitis kuldmedali mõlemal distantsil. Naiste arvestuses läksid kuldmedalid Teklė Emilija Gvildytele Leedu Spordiülikoolist ning Doris Kudrele Tartu Ülikoolist. Mini-jalgpalli esikolmikus olid esindatud kõik Balti riigid: esikohal Klaipeda Ülikool, teisel kohal Riia Tehnikaülikool ning kolmandal kohal Tartu Ülikool. Lauatennises ja sulgpallis pani oma paremuse maksma Vytautas Magnuse Ülikool. Maadluses olid edukamad taaskord Leedu ülikoolid: 7 medalit viis koju Vilniuse Gediminase Tehnikaülikool ning 6 medalit läksid nii Kaunase Tehnikaülikooli kui ka Vytautas Magnuse Ülikooli. Leedukad olid edukad ka judos. Jõutõstmises olid edukaimad Vilniuse Ülikool , Leedu Spordi ü likool , Tartu Ülikool ja Mykolas Romerise Ülikool, kes kõik võitsid meeste ja naiste arvestuses kokku kolm medalit. Mängud lõppesid lõputseremooniaga Tartu Ülikooli spordihoones. Lõputseremoonial pidas kokkuvõtva kõne Eesti Akadeemilise Spordiliidu president Ants Veetõusme ning kõne lõpus kuulutas ta 38. SELL mängud lõppenuks. Lake Placid’is toimunud FISU Winter World University Games (taliuniversiaad) osales pisut üle 1400 sportlasega , jagati medaleid 12-l erinevas spordis kokku 85-l medalialal. Eesti delegatsioon oli esindatud viie sportlasega kolmel alal: murdmaasuusatamine (Mariel Merlii Pulles , Christopher Kalev, Aleksander Tamm), iluuisutamine (Eva-Lotta Kiibus ), mäesuusatamine (Tormis Laine). Iluuisutamises Eva-Lotta Kiibus (Tartu Ülikool) on treen eri Thomas Kennese sõnul vigastustega kimpus olnud, aga tuldi universiaadile, et saada positiivset emotsiooni võistlustest üldiselt. Kokku osales iluuisutamises 34 naist. Lühikavast Eva-Lottale 55.12 punkti ning 11. koht. Vabakavast 84.54 punkti ning kokkuvõttes 16. koht. Mäesuusataja Tormis Laine (Management Center Innsbruck) tuli universiaadile üldiselt hea tundega, ainult alaselg tegi pisut muret. Kahjuks esimeses suure slaalomi stardis Tormis lõppu ei jõudnud. Enda sõnul läks riski võtma, aga suusad temaga ei nõustunud. Tavalises slaalomis suutis Tormis oma ära teha ning 74 teise konkurendi seas kokkuvõttes ajaga 1.53,08 (kaotus võitjale +1,7 sek) 9. koht. Murdmaasuusatamises Aleksander Tamm (Tartu Ülikool) saagiks jäi meeste sprindis 65. koht; meeste 10 km klassikas 75. koht ning 10 km jälitussõidus 71. koht. Christopher Kalev (University of Alaska Fairbanks ), kes enamiku võistlusperioodi ajast vaevles haigusega, tegi planeeritud viiest stardist kaasa kolm. Tiimi sprindis (koos Mariel Pullesega ) suudeti jõuda poolfinaali, kus 6. kohaga enam finaali ei pääsetud. Tiimisprindis kokkuvõttes 14. koht. Peale tiimisprinti läks Kalevi tervis kehvemaks, ning sprindi üksikstart otsustati vahele jätta, et taastuda. 10 km klassikas oli küll enesetunne parem, aga mitte piisavalt hea ning kokkuvõttes 56. koht. Jälitussõidu jättis Kalev vahele, lootes, et põhidistantsi stardiks on tervis juba parem, aga nii kahjuks ei läinud ja 30 km distantsi lõpuni ei sõitnud. Mariel Merlii Pulles (University of Alaska Fairbanks ), kellest sai sisuliselt Lake Placid’i murdmaasuusakuninganna tuli võistlustelt tagasi koguni nelja medaliga. Marieli endi sõnul oli taliuniversiaad üks olulisemaid võistluseid sel hooajal ning medal oli üks tema unistusi. Kokku oli Mariel viies stardis (tiimisprint, sprint, 5 km klassika, 5 km jälitus ja 15 km vabatehnika). Kõikidelt individuaalaladelt suutis Mariel võita ka medali. Sprint, mis on üldiselt Marieli tugevam külg oli ka see, kust võis oodata head tulemust. Kõikide startide vältel oli Marieli plaan hoida piisavalt head kohta, et saada edasi järgmisesse vooru ning finaalis hoida liidril kannul, et lõpus proovida kõige säravama medali peale heidelda ning nii ka läks. Heas vormis Mariel läks järgmistesse startidesse ilma eriliste ootusteta lihtsalt head sõitu tegema ning suutis 5 km klassikasõidus konkurentsis püsida ning välja sõita endale hõbemedali (kaotust liidrile +17,4 sek). Järgmisena toimunud 5 km jälitussõidus suuri muudatusi ei toimunud, esikolmik püsis sama, mis 5 km klassikasõidus ning Marielilt üks kiirematest ringiaegadest ja veel üks hõbemedal, kaotus liidrile +7,8 sek. Naiste 15 km vabatehnika oli kogu võistluse üks viimastest startidest ning seal jätkus põnevust kuni lõpuni välja. Liidrigrupis sõitnud Mariel suutis hoida ennast esikuuikus kogu distantsi vältel. Teisel ringil läks tiimikaaslasest ameeriklanna Kendall Kramer eest ära ning tegi endale 10 sekundilise edumaa. Sõit jätkus samas taktis kuni viimase ringini, kus Mariel hakkas edu vähemaks tegema ning peale viimast kurvi tegi seda, mida ta kõige paremini oskab – lõpusprint ning peale võimsat lahingut Marielile edu ameeriklanna ees -0,4 sek ja veel üks kuldmedal! Kahe olümpia korraldaja Lake Placid’i võistlused lähevad Eesti jaoks ka sellega ajalukku – Eestil oli varasemalt taliuniversiaadilt vaid üks medal (2007, pronks). XXXI suveuniversiaad toimus 27.07 – 08.08.2023 Hiinas , Chengdus . Kokku osales universiaadil ligi 8000 osalejat ( kellest ~5000 sportlast ) ning 116 riiki . Medalid jagati välja 18-l erineval spordialal . Suures pildis esinesid eestlased Chengdus pigem tagasihoidlikult . Säravamad tulemused olid kergejõustikus ja judos. Sportlastega suheldes ning võistlusi vaadates sai selgeks , et tase on üsna kõrge . Vehklemises suutis Ruslan Eskov päeva alustada üsna edukalt , suutes alagrupis võita kuuest kohtumisest neli . Kohamatšides pääses Eskov kohe teise ringi , kus suutis alistada ukrainlase Nikita Koshmani , aga pidi peale seda leppima prantslase Luidgi Mideltoni paremusega ning lõpptulemuseks 22. koht . Kergejõustikus olid Eesti sportlased heas vormis , 800m jooksja Deniss Salmijanov saabus Hiinasse juba kuu aega enne universiaadi , et kohaneda kliimaga ning treenida mägedes . Deniss suutis edukalt ennast joosta poolfinaali , aga finaali kahjuks enam ei pääsenud ning lõpptulemuseks 11. koht . Poolmaratonis oli ka Leonid Latsepov väga heas vormis ning võistlusteks valmis , jooks läks edukalt ning Leonid jäi jooksuga rahule , tulemuseks 7. koht . Judos kuni 90kg kaalukategoorias sai Mattias Kuusik samuti alguses hea hooga minema , kui võitis järjest kaks matši . Veerandfinaalis hakkas Mattiast kimbutama ka võistlustele eelnenud reievigastus ja ungarlast alistada tal ei suutnud . Ungarlane Roland Goz tuli ka lõpuks judoturniiri üldvõitjaks . Iluvõimlemises saavutas Adelina Beljajeva 16. koha ning Marie- Anett Kaasik 25. koha . Marie- Anett põdes vahetult enne universiaadi COVID-19 viirust ning ei saanud korralikult treenida , mistõttu ka oodatust kehvem tulemus . Treeneri ja sportlaste sõnul võib siiski nende esitlusega rahule jääda , suuri prohmakaid kavades ei olnud ning sportlased said väga hea kogemuse . Ujumises keegi Eesti sportlastest eelujumistest edasi ei saanud , aga tulemuste mõistes tegid oma võimete kohased sooritused . Marie Toompuu tegi ka uue isikliku rekordi 50m rinnuliujumises ajaga 34.66. Tennisist Helena Narmont alustas turniiri karmides ilmastikutingimustes , kus mängis üle kolme tunni ligi 40 kraadises kuumuses . Kahjuks pidi avaringis leppima kaotusega . Naiste lohutusringis suutis Helenal ka kahte vastast võita ning lõpptulemuseks lohutusringi neljas koht . Kokkuvõttes kõikide sportlaste sõnul väga hästi korraldatud üritus ning suurepärane rahvusvahelise võistluse kogemus . Eesti Akadeemilise Spordiliidu asutamisest möödus 202 3 . aastal 3 1 aastat, mille puhul korraldati jaanuaris Tartus traditsiooniline kõrgkooli õppejõudude ja töötajate aastapäevaturniir, mille võitis Sisekaitseakadeemia. Juun is toimus üldkoosolek, kus kinnitati 202 2 . a aastaruanne ja eeloleva aasta tegevuskava. Aasta jooksul toimus neli juhatuse koosolekut , lisaks võeti veel vastu juhatuse otsuseid veebi vahendusel . Koosolekutel arutati nii võistluste ja ürituste korraldamist, SELL Mängude korraldamist, universiaadidel osalemise ettevalmistusi kui ka Liidu rahalist olukorda. Vaatamata riigipoolsele rahastamise iga-aastasele vähenemisele on Liit suutnud kokkuhoiurežiimil läbi viia oma üritusi tavapärasel tasemel , osalejate arv on suurenenud taas pärast Covidi pandeemiat eriti harrastusüritustel . Kõik see on saanud teoks suuresti tänu vabatahtlikele, j uurde on hangitud vahendeid nii kõrgkoolidelt, Kultuurkapitalilt kui ka eratoetajatelt. Ants Veetõusme Juhatuse esimees EESTI AKADEEMILISE SPORDILIIDU TEGEVUSKAVA 20 2 3 täitmine Tegevus Tähtaeg Organisatsiooniline töö Eesti Akadee milise Spordiliidu üldkoosolek ja juhatuse koosolekud Läbi viidud 1 üldkoosolek ja 4 juhatuse koosolekut Üliõpilastest spordijuhtide ja vabatahtlike koolitusseminaride korraldamine Toimus plaaniliselt 2 seminari Osalemine EOK ja KM koosolekutel ja infotundides Osaleti koosolekutel Kõrgkoolide ja nende rektorite ning üliõpilasesinduste külastamine, liikmetega kontakti hoidmine Kohtuti mitmete kõrgkooli rektori ja kantsleriga, samuti üliõpilasesindustega Sidemete tihendamine Rektorite Nõukogudega, probleemide toomine Nõukogusse Kohtuti ni kõrgkoolide kui ka rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimeestega Üliõpilasmeistrivõistluste ja harrastusspordi võistluste võistlussüsteemide täiustamine III kvartal enne sügishooaja algust Rahvusvaheliste ül iõpilasspordi võistluste korraldamise ettevalmistamine Eestis ( SELL 2023, üliõpilaste MM 20 24 ) Toimusid SELL Mängud Tartus ja jätkusid ettevalmistused üliõpilaste jõutõstmise 2024 MM korraldamiseks Tartus Üliõpilasspordi probleemide arutamine ministeeriumite ning EOK juhtidega ja ettepanekute tegemine Arutati probleeme nii ministeeriumis kui ka EOK-s Spordivõistlused ja üritused Eestis Eesti kõrgkoolide töötajate spordivõistlused (EASL turniir) 6. jaanuar 2023 toimus turniir Üliõpilaste meistrivõistlused vähemalt 1 5 spordialal Üliõpilaste Mv viidi läbi vastavalt plaanile Viia läbi harrastusspordiüritused üliõpilastele vähemalt 4 spordialal, sh harrastajate sportlik nädalavahetusüritus „ Ylipall “ YliPall toimus november 2023 Ylispordi võistluste (Talimängud, Suvemängud, YliPall ) korraldamine Kõik plaanitud üritused toimusid maksimaalselt võimaliku arvu üliõpilaste osavõtul IDUS/ Rahvusvahelise Üliõpilasspordi Päeva läbiviimise korraldamine 20. september 2023 toimusid erinevates koolide pooleteist tuhande tudengi osalemisel Healthy Campuse projekti edendamine kõrgkoolides Jätkati projekti laiendamist kõrgkoolides ja kutsekoolides Rahvusvahelised võistlused Rahvusvaheliste SELL Mängude korraldamine Tartus Mängud toimusid 19.-21. mai 2023 Tartus Osalemine 2023. a T aliuniversiaadil Lake Placidis (USA) Osaleti taliuniversiaadil 12.-22.01.2023 Osalemine 20 22 . aast a Suveuniversiaadil Chengdus (Hiina) Osaleti suveuniversiaadil 28.07.-08.08.2023 Osalemine Euroopa meistrivõistlustel, 20 spordiala Osaleti Euroopa meistrivõistlustel sõudmises ja võideti kuldmedal Rahvusvaheline koostöö SELL riikide koosolekud Toimus Koosoelk tartus ja paar veebikohtumist FISU projekti Healthy Campus arendustega tutvumine Tihenes side FISU vastavate töötajatega Osalemine FISU ja EUSA koosolekutel, foorumitel ja konverentsidel Osaleti mõlemal kooosolekul Vabatahtlike suunamine FISU õppeprogrammidesse Üks vabatahtlik osaleb FISU programmis Rahvusvahelise konverentsi korraldamine SELL Mängude eel Konverents jäi raha puudumisel ära Üksikasjalikum ülevaade erinevatest üritustes on tegevusaruandes. Ants Veetõusme TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) 7-10/4738-2 Toetuse saaja nimi EESTI AKADEEMILINE SPORDILIIT Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2023 - 31.12.2023 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! 587,800.00 € 527,498.00 € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 95,000.00 € 78,000.00 € KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa 95,000.00 € 78,000.00 € Eraldati väiksem summa 347,500.00 € 300,678.00 € OMAFINANTSEERING Eesti võistluste jm ürituste osalustasud 88,000.00 € 147,260.00 € Suve- ja talimängudele laekus suuremad summad, kuna hinda pisut tõs Rahvusvaheliste võistluste osalustasud 10,000.00 € 10,034.00 € Laekumised planeeritud summas Liikmemaksud 11,000.00 € 11,400.00 € SELL Mängude laekumised 238,500.00 € 131,984.00 € Osalejaid oli loodetust vähem 145,300.00 € 148,820.00 € KAASFINANTSEERING Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) Tartu linn 30,000.00 € 39,500.00 € Toetati eraldi ka mõnda SELL üritust Muud omavalitsused € 750.00 € € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) KULKA 25,000.00 € 13,860.00 € Toetused üksikprojektidele Kõrgkoolid 45,000.00 € 65,000.00 € Koolid toetasid oma üliõpilaste osalemist erinevatel võistlustel ja ürituste Spordialaliidud, spordiklubid 15,000.00 € 10,000.00 € Toetusi vähem, kuna osalejaid universiaadidel oli vähem Toetajad, sponsorid 20,300.00 € 12,710.00 € Rohkem oli mitterahalisi toetusi Eesti Olümpiakomitee 10,000.00 € 0.00 € Integratsiooni SA € 7,000.00 € Eraldi täiendav taotlus, mis rahuldati € € € € € € € € 2 (5) EESTI AKADEEMILINE SPORDILIIT KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 81,200.00 € 72,827.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Koosseisuline töötasu 40,500.00 € 41,107.00 € Lepinguline töötasu 20,500.00 € 15,460.00 € Eraldati rohkem stipendiume Tööandja maksukulud 20,200.00 € 16,260.00 € Kohtunike tasudelt ei pidanud makse maksma ja tulumaksu vabas € € € € € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 44,100.00 € 49,613.00 € Ruumide rent 4,500.00 € 4,008.00 € Ruumide vähenemise arvelt tuli kokkuhoid Raamatupidamisteenus, audiitorkontroll 3,700.00 € 4,108.00 € Audiitori tasu kallines Autokulud 9,000.00 € 15,321.00 € Auto liising lõppes ja auto osteti välja, et tulevikus müüa Juhtimisteenus 20,400.00 € 20,400.00 € IT, kodulehtede haldus, side-trükitööd, kantseleikulud 1,500.00 € 993.00 € Säästlik majandamine Kantselei, posti-sidekulud 1,500.00 € 800.00 € Säästlik majandamine Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud, osalemine koosolekutel 3,500.00 € 3,983.00 € Lennupiletite kallinemine € € € € € € € € € € 3 (5) EESTI AKADEEMILINE SPORDILIIT KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 0.00 € 0.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 462,500.00 € 405,226.00 € Tali- ja suveuniversiaadide kulud 25,000.00 € 29,554.00 € Osalemistasude ja lennupiletite kallinemine SELL Mängude kulud 228,500.00 € 149,530.00 € Osalejaid oli planeeritust vähem Jõutõstmise 2024 MM ettevalmistuskulud 1,500.00 € 1,662.00 € Euroopa meistrivõisltuste kulud 2,500.00 € 1,168.00 € Vahendite nappus Eesti üliõpilaste meistrivõistlused, EASL turniir 45,000.00 € 49,389.00 € Auhindade ja spordirajatiste rendihindade kallinemine Ylispordi (harrastusspordi), liikumisharrastuse üritused 153,000.00 € 171,622.00 € Osalejaid oli planeeritust enam Rahvusvahelise üliõpilasspordipäeva (IDUS) üritused 7,000.00 € 2,301.00 € Vahendite nappus ei lubanud enamat € € € € Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 587,800.00 € 527,666.00 € Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) EESTI AKADEEMILINE SPORDILIIT ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi ANTS VEETÕUSME Allkiri (paberkandjal) Kuupäev 26.03.2024 pp.kk.aaaa 5 (5) EESTI AKADEEMILINE SPORDILIIT