Kiri

EESTI RAHVAKULTUURI KESKUS ARENGUKAVA 2024–2028 1 SISUKORD Sissejuhatus3 Missioon4 Põhiväärtused5 Visioon6 Strateegilised sihid 7 Olukord 2023. aastal 8 Huvigrupid ja peamised partnerid 8 ERK tugevad küljed 9 Arengu suunad 10 Eesmärgid ja tegevused 2024.–2028. aastaks 12 ERK tegevust mõjutav strateegiline raamistik 18 KOKKUVÕTE19 Lisad20 Lisa 1. ERK arengukavas kasutatud mõisted Lisa 2. ERK ja peamiste partnerite ootused Lisa 3. ERK peamised partnerid ja huvigrupid Lisa 4. Analüüs laulu- ja tantsupeo järjepidevuse tagamise kohta (KUM) Lisa 5. Eesti Rahvakultuuri Keskuse diagnostika raport (FINAL) 2 SISSEJUHATUS Tahad tippu ronide, akka tüvest pääle! Helme kihelkond Kultuuriministeeriumi hallatav asutus Eesti Rahvakultuuri Keskus (ERK) on võtnud vastu uuendatud arengukava järgmiseks perioodiks, aastateks 2024-2028. ERK arengukava annab rahvakultuuris osalejatele, vaimse kultuuripärandi kandjatele ja selle huvilistele ülevaate rahvakultuuri valdkonna hetkeseisust ning 2028. aastaks seatud eesmärkidest. Arengukavast paremini arusaamiseks tuleks esmalt tutvuda siin kasutatud mõistetega (vt lisa 1. „ERK arengukavas kasutatud mõisted“). Rahvakultuuri valdkond on mitmetasandiline ja puudutab peaaegu kõiki Eestimaa elanikke. Siinses arengukavas seatud strateegilised sihid ja eesmärgid tuginevad Eesti Vabariigi põhiseadusele ning arvestavad Eesti inimeste ja kogukondade huvisid. ERK arengukava on ülevaatlik dokument, milles on avalikkusele sõnastatud asutuse töö eesmärgid ja sisu ning mille toel on keskuse töötajatel igapäevastes toimingutes lihtsam õiget kurssi hoida. Uuendatud arengukavas on kirjeldatud ERK töötajate ja peamiste partneritega (sealhulgas rahvakultuuri keskseltside ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega (ELT SA).) läbi arutatud tegevussuundi ja saavutatud kokkuleppeid (vt lisa 2. „ERK ja peamiste partnerite kokkulepped“). ERK eesmärk on olla avatud ja paindlik rahvakultuuri valdkonna kompetentsikeskus, kes räägib Eesti ühiskonnas mõjusalt kaasa. ERK alaline eesmärk kompetentsikeskusena on tagada rahvakultuuri elujõulisus. Põhiväärtuste kõrval on tõstetud fookusesse põlvkondade sidusus ja noorte senisest laiem kaasamine, samuti vaimse kultuuripärandi lõimimine igapäevaeluga ning keskkonna- sõbralikkuse ning jätkusuutlikkuse põhimõtete järgimine. Vähem oluliseks ei saa pidada ka rahvusvahelist koostööd rahvakultuuri põhiväärtuste ja vaimse kultuuripärandi tutvustamisel ning nende hoidmisel rahvusvahelisel maastikul. Selle ülesande täitmiseks osaletakse aktiivse ja nähtava partnerina mitmesugustes koostööprojektides. ERK arengukava ilmestavad Eesti eri piirkondadest pärit vanasõnad, mis iseloomustavad rahva- kultuuri olemust ning toovad esile siin elava rahva tarkuse ja vaimukuse. ERK on oma eesmärkide elluviimisel sihikindel ja uuendusmeelne. 3  MISSIOON ERK loob sobivad tingimused, mis toetaksid eesti rahvakultuuri elujõulisust ja arengut kogu selle mitmekesisuses. Mida üks ei või, seda üheksa võivad! Valga vanasõna Foto: Kaja Liivak 4  PÕHIVÄÄRTUSED Tublidus ei tule tööta, osavus ei hooleta. Eesti vanasõna Järjepidevus – ERK töös on olulisel kohal traditsioonide väärtustamine ja alalhoidmine, nende loov ja jätkusuutlik kasutamine ning järgmistele põlvedele edasiandmine. Oluline on tagada rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi elujõulisus, luues traditsiooniliste praktikate kaudu eri põlvkondade vahele silla. Koostöö – rahvakultuuri valdkonna arengu põhieeldus. ERK ülesanne on pakkuda valdkonnas tegutsejatele igakülgset tuge ühiste eesmärkide saavutamisel. Hoiame ja arendame rahvakultuuri valdkonda koostöös riigiasutuste, omavalitsusüksuste, rahvakultuuri keskseltside, mittetulundusühingute, sihtasutuste, teadus- ja mäluasutuste ning ettevõtete ja kohalike kogukondadega. Maakondades on loodud toimiv võrgustik, mis põhineb rahvakultuuri harrastajate ja valdkonna eestvedajate koostööl. Eestvedamine – panustame koos partneritega aktiivselt valdkonna arengusse, innustame vaimset kultuuripärandit hoidma ja väärtustama. Anname rahvakultuuri valdkonna arengu alast nõu ning juhime selle arengut nii maakondades kui ka riigi tasandil. Professionaalsus – ERKis töötavad rahvakultuuri valdkonna spetsialistid ja eestkõnelejad. Täiendame süstemaatiliselt oma erialaseid teadmisi ja oskusi, oleme järjepidevalt kursis rahvakultuuri valdkonnas toimuvaga. Õppiva ja areneva organisatsioonina panustame valdkonda laiemalt, luues järelkasvu nii endale kui ka partneritele. Uuendusmeelsus – ERK on nüüdisaegne ja uuendusmeelne asutus, mille meeskond on ühtne ja üksteist toetav ning iga selle liige tunnetab vastutust panustada rahvakultuuri valdkonna arengusse. Keskuse töötajad on ühiskonnas pädevad rahvakultuuri kuvandi loojad. Foto: Kaja Liivak 5 VISIOON ERK on noori kaasav põlvkondade ülene ja uuendusmeelne kompetentsikeskus, mis seisab rahvakultuuri väärtustamise ja selle elavas kasutuses hoidmise eest Mida õpid noores eas, seisab eluea sul peas! Eesti vanasõna 6 STRATEEGILISED SIHID Strateegiliste sihtide seadmisel tugineme ERK missioonile, põhiväärtustele ja visioonile, mida soovime 2028. aastaks ellu viia. 1. Hoitud ja väärtustatud rahvakultuur. 2. Professionaalsed ja motiveeritud eestvedajad. ELUJÕULINE 3. Ühiskonnas ja kultuuripoliitikas olulisel kohal JA KESTLIK olevad seisukohad rahvakultuuri valdkonnas. RAHVAKULTUUR 4. Eesti Rahvakultuuri Keskus kui pidevalt arenev tulevikku vaatav organistasioon 5. Sisukas rahvusvaheline koostöö rahvakultuuri valdkonnas. 1. Eesti rahvakultuur ja vaimne kultuuripärand on elavas kasutuses ning inimesed teavad, tunnevad ja väärtustavad oma kultuuripärandit. 2. Rahvakultuuri valdkonnal on professionaalsed ja motiveeritud eestvedajad - juhendajad, õpetajad, kogukondade eestkõnelejad, spetsialistid -, kes innustavad ja valmistavad ette järgmiste põlvkondade kultuuripärandi kandjaid. 3. Rahvakultuur on kultuuripoliitikas olulisel kohal, seda on tähtsustatud nii riiklikes kui ka kohaliku tasandi arengudokumentides ning valdkonna seisukohad on ühiskonnas esile toodud ja aktsepteeritud. 4. ERK on pidevalt arenev kompetentsikeskus, mille iga töötaja erialased oskused võimaldavad valdkonda maksimaalselt panustada. 5. ERK aitab edendada eesti rahvakultuuri rahvusvahelisel tasandil. 7 OLUKORD 2023. AASTAL Tark nõu töö juures teeb vaeva pooleks. Laiuse vanasõna Huvigrupid ja peamised partnerid ERK-l on koostööpartnereid nii Eestis kui ka välisriikides (vt lisa 3. „ERK peamised partnerid ja huvigrupid“). Eestis tehakse koostööd peamiselt üleriigiliste rahvakultuuri valdkonna partner- organisatsioonide ja maakondlike keskseltsidega, samuti teiste selle valdkonna asutuste ja organisatsioonidega. Tihedat koostööd tehakse eri tasandite huvirühmadega. ERK esindab rahvakultuuri valdkonna huve oma põhimääruses sätestatud ulatuses. Toimib tihe koostöö kohalike omavalitsuste ja sealsete asutustega, rahvakultuuri valdkonna organisatsioonide ja teiste ühendustega, samuti rahvakultuuri valdkonnas tegutsevate üksikisikute ja kogukondade esindajatega üle Eesti. Järjest olulisemaks on muutumas suhted Läti ja Leedu, aga ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Välispartnerite hulgas on nii riiklikke kui ka erasektori asutusi ja organisatsioone, kelle eesmärk on hoida ja arendada oma riigi kultuuripärandit. Partneritega tehtav koostöö loob eelduse ERK sisukaks toimimiseks ja annab selleks vajaliku kindlustunde. 8  Olukord 2023. aastal ERK tugevad küljed • ERK on rahvakultuuri valdkonnas ja ühiskonnas tervikuna senisest nähtavam, keskuse tegevusest teatakse rohkem. Tugevnenud on koostöövõrgustikud, muu hulgas on paranenud koostöö õppeasutuste, keskseltside ning teiste valdkondlike organisatsioonide ja kogukondadega. Teadlik koostöö suunamine tekitab sünergiat valdkonna teiste institutsioonidega, ning aitab ka neil oma arengukavasid ellu viia. • ERK on kokkuhoidva kollektiiviga nüüdisaegne, õppiv ja uuendusmeelne organisatsioon, mis toimib oma ala professionaalidele ja valdkonnast huvitatud noortele tõmbekeskusena. Selle tulemusena on paranenud ERK võimekus oma valdkonnas tegutseda ja järelkasvu eest hoolt kanda, et tagada strateegilise sihina järjepidevus. Struktuuri laiendamine uute ametikohtadega on aidanud kaasa ERK kompetentsikeskuseks kujunemisele. ERK töötajad abistavad ja nõustavad üksteist, nad on oma valdkonna hinnatud spetsialistid. • ERK hõlmab hästi toimivat üle-eestilist rahvakultuurispetsialistide võrgustikku, millel on otsekontakt rahvakultuuri valdkonnas tegutsejate ja kohalike omavalitsustega. Regionaalne võrgustik tagab kultuuripoliitika elluviimisel sujuva koostöö ja sidususe. • Koolitused on kvaliteetsed. Mõned kursused on iseäranis populaarsed, näiteks rahvarõivaste valmistajate kool (Eesti Rahva Muuseumis), rahvatantsujuhtide kool, kultuurikorraldajate täienduskursus ja vaimse kultuuripärandi alased koolitused. 2022. aastal käivitati koos Kultuuriministeeriumiga kohalike omavalitsuste kultuurijuhtide arenguprogramm. Kvaliteetsete koolituste korraldamine aitab uutel tulijatel valdkonda siseneda, ja selle tulemusena järjepidevust hoida. • Vaimses kultuuripärandi alane teadlikkus on paranemas. 2022. aasta lõpuks oli Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse tehtud üle 200 põhi- ja/või seotud sissekande. Paljude kannetega on seotud tugevad kogukonnad ja nende eestvedajad, kes tegutsevad aktiivselt vaimse kultuuripärandi väärtustamisel, hoidmisel ja tutvustamisel. Vaimse kultuuripärandi nimistu korrapärane haldamine ja pidev täiendamine aitavad väärtustada meie rikkalikku pärandit, mis püsib tänu põlvkondade sidususele elavana. • 2019. aastal käivitati elektrooniline taotluste menetlemise infosüsteem (TMS), mis lihtsustab taotluste ja aruannete menetlemist, säästab keskkonda ning on kasutajasõbralik ja turvaline. TMS-i pidev vajaduspõhine uuendamine ja täiendamine võimaldab menetlust kiirendada nii taotlejate, hindajate kui ka menetlejate endi jaoks. • ERK hallatav rahvakultuuri andmekogu (RAKU) hõlmab järgmisi valdkondi: rahvatants, tants, koorilaul, vokaalmuusika, käsitöö, harrastusteatrid, rahvamuusika, puhkpillimuusika, instrumentaalmuusika, folkloor ja kultuurikorraldus. Üldiselt öeldes sisaldab see teavet rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, isikute ja hoonete kohta, maakondade ja kohalike omavalitsuste tasandil. Kord aastas edastatakse teavet mitmele institutsioonile, sealhulgas Statistikaametile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ning keskseltsidele. Nende andmete põhjal on võimalik analüüsida rahvakultuuri valdkonnas toimuvaid protsesse, maakonna tasandil kollektiividesse kaasatuse ulatust ning üldisemaid valdkonnas toimuvaid muutusi. • ERK on juba 25 aastat järjepidevalt koostanud ja välja andnud rahvakultuuri aastaraamatut (2018. aastast ka e-väljaandena), millesse on koondatud olulisimad sündmused ning ettevõtmised kogu valdkonna ja kõikide maakondade lõikes. Rahvakultuuri aastaraamat on oodatud väljaanne, mis annab kogu aasta kohta ülevaate valdkonna olulisimatest arengusuundadest ja silmapaistvaimatest tegijatest. • Rahvusvaheline koostöö ja mitmesugustes projektides osalemine on sagenenud. Näiteks sai Brüsselis asuv skulptuur „Manneken Pis“ („Pissiv poiss“) sel aastal uue Eesti kostüümi, koos Ukrainaga esitati taotlus kanda põssanka-traditsioon UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja, jõuti lõpule projektiga Cultech ja jätkati projekti LIVIND (https://rahvakultuur.ee/meist/projektid/). Laialdased rahvusvahelised suhted aitavad 9  Olukord 2023. aastal paremini mõtestada rahvakultuuri seisu omal maal ning tutvustada meie elulaadi teistes riikides. • ERK sai uue visuaalse identiteedi (CVI), sealhulgas uue logo, kodulehe, atribuutika ja meened. Värskendatud identiteet toetab jõuliselt organisatsiooni püüdlusi avalikkuses silma paista ja oma valdkonda propageerida. Arengu suunad • Ühtse rahvakultuuri andmekogu kasutusele võtmine ERK rahvakultuuri andmekogu (RAKU) loodi 2008. aastal, kuid nüüdseks on see vananenud ja selle olemasoleval kujul (PostgreSQL ja PHP) edasiarendamine ei ole otstarbekas. RAKU ei ole praegu avalikkusele ligipääsetav, soovitud andmete saamiseks peab esitama kirjaliku päringu ERK-le. Keskuse eestvedamisel hakati 2021. aastal looma uut andmekogu, mis ühendaks nii laulu- ja tantsupeo registri kui ka RAKU. 2023. aastal korraldati Kultuuriministeeriumi eestvedamisel hange ja uus rahvakultuuri andmekogu peaks valmis saama 2024. aastal. Andmekogu koosneb RAKU ning laulu- ja tantsupeo registri alammoodulitest ja neid ühendavatest ühistest baasandmetest ning see tehakse avalikkusele kättesaadavaks. Ühtlasi on see vajalik tööriist ERK ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA töötajatele. Andmete sisestamine ja muutmine on lihtne ning andmekogu on tehnoloogiliselt toimiv, uuendusi ja muudatusi teha võimaldav infosüsteem. • Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu veebikeskkonna uuendamine Vaimse kultuuripärandi nimistu esialgne veebikeskkond avati 2010. aastal. Tollane veebiliides ei vasta aga enam tänapäeva vajadustele ja nõuetele. 2020. aastal paigutati nimistu ajutiselt ERK uuele kodulehele. See on ajutine lahendus, millel puuduvad vajalikud funktsioonid ja nimistu arendus ei ole võimalik. ERK-il on vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni rakendusasutusena kohustus nimistut hallata, seega on uue veebikeskkonna loomine hädavajalik. • Kultuuripoliitika sidustamine üleriigilisel, regionaalsel ja kohalikul tasandil Keskus toetab senisest enam kohalikke omavalitsusi kultuuripoliitika kujundamisel, kogudes ja analüüsides rahvakultuurialast statistikat, koolitades omavalitsuste esindajaid ning andes toetusi rahvakultuuri projektide elluviimiseks. Koostöös kohalike omavalitsuste kultuuritegijate, rahvakultuuri keskseltside ning asjaomaste organisatsioonidega korraldatakse seminare ja arengupäevi. • ERK-s pädevate töötajate ja võtmeisikute olemasolu tagamine Keskuse töötajad on suunanäitajad ja nõustajad teistele rahvakultuuri valdkonnas tegutsejatele. Selle võimaldamiseks selgitame välja ametialase pädevuse ja koolitusvajaduse, samuti loome võimalused valdkonnaspetsiifiliste teadmiste ja oskuste arendamiseks. Töötajate motiveerimiseks ja motivatsiooni hoidmiseks kujundame toetava töökeskkonna. Ühe uuendusena saab ERK kodulehelt lugeda ka ametikohtade kirjeldusi. • Põlvkondadeülene rahvakultuuri sildamine Pöörame senisest enam tähelepanu rahvakultuuri kaudu eri põlvkondi ühendava silla loomisele, toetades eri piirkondades ja kultuuriruumides tegutsevaid kogukondi ning aidates kaasa sidusa ühiskonna kujundamisele. Olulisel kohal on perede ja muude kogukondade kaudu hoida laulu- ja tantsupeo traditsiooni. 10  Olukord 2023. aastal • Loomemajanduse- ja kultuuriturismi alasele koostööle kaasaaitamine Soovime ERK põhitegevuse kaudu aidata senisest enam kaasa rahvakultuuriga seotud loomemajanduse- ja kultuuriturismi alasele koostööle, näiteks arendada eri piirkondade loomeettevõtjate kaasabil välja kultuurimarsruudid. • IKT- lahenduste arendamine Soovime arendada välja vajaduspõhised ja kasutajasõbralikud IKT- lahendused. • Rahvusvahelise koostöö edendamine ERK võtab aktiivsema rolli rahvakultuuri valdkonnaga seotud rahvusvahelises koostöös. Keskus aitab edendada Eesti rahvakultuuri väärtuste senisest laialdasemat tutvustamist mujal maailmast, arendades koostöösuhteid. Foto: Kaja Liivak 11  EESMÄRGID JA TEGEVUSED 2024.–2028. AASTAKS HOITUD JA VÄÄRTUSTATUD RAHVAKULTUUR Eesti rahvakultuur ja vaimne kultuuripärand on elavas kasutuses ning 1. EESMÄRK inimesed teavad, tunnevad ja väärtustavad oma kultuuripärandit. Nõuga tööd tehakse, ei suure väega. Eesti vanasõna Alaeesmärgid 1.1. Rahvakultuuri valdkond ja vaimne kultuuripärand on kestlik ning sellest saadakse osa elukaare igas etapis. 1.2. Kultuuripärandi talletamiseks annab vanem põlvkond oma kombestiku, teadmised ja oskused edasi nooremale põlvkonnale. 1.3. Lapsed ja noored osalevad rahvakultuurialases tegevuses, mille tulemusena eri põlvkondade vaheline sidusus suureneb. Eesmärkide elluviimiseks plaanitud tegevused 1.1. ERK propageerib rahvakultuuri traditsiooniliste praktikate jätkusuutlikkust, looduslähedust ja keskkonnateadlikkust. Väärtustatakse pärandi taaskasutust ja rohelist mõtteviisi. 1.2. ERK panustab rahvakultuuri käsitlevate teabematerjalide koostamisse, koolituste ja näituste korraldamisse ja trükiste väljaandmisse. 1.3. ERK loob Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu jaoks uue veebikeskkonna, tutvustab seda laiemale avalikkusele ja täiendab uute sissekannetega. 1.4. ERK jätkab rahvakultuuri valdkonna kitsaskohtade väljaselgitamisel, probleemide lahenduste leidmisel ning parimate tingimuste loomisel koostööd partnerorganisatsioonide, kultuuri-, haridus-, mälu- ja teadusasutuste ning kohalike omavalitsustega. 1.5. ERK mitmekesistab, arendab ja ajakohastab oma koolitusi, et suurendada erinevate huvirühmade teadlikkust rahvakultuurist ja vaimsest kultuuripärandist. 1.6. ERK toetab laulu- ja tantsupeo liikumist nii kohaliku omavalitsuse, maakonna kui ka riigi tasandil, näiteks osaletakse maakondlikus laulu- ja tantsupeo korraldustoimkonnas ning panustatakse üleriigiliste pidude kestlikkuse tagamisse. Vajaduse korral ollakse kuraatorid või assistendid ja toetatakse maakondlike staapide tööd. 12  Eesmärgid ja tegevused 2024.–2028. aastaks 1.7. ERK kasutab riiklikke rahvakultuuri toetusmeetmeid laulu- ja tantsupeo liikumise jätkusuutlikkuse tagamiseks ja pärimuse püsimiseks. 2028. aastaks saavutatavad tulemused 1.1. Suurenenud on laste ja noorte teadlikkus rahvakultuurist ja vaimsest kultuuripärandist ning kasvanud on osavõtt rahvakultuurialases tegevuses eri piirkondades. 1.2. Laulu- ja tantsupeoliikumine on kestlik ning huvilised on elukaare igas etapis senisest enam sellesse protsessi kaasatud. 1.3. Veebikeskkonnad on toimivad, neid on edasi arendatud (VAKU, koduleht) ning täiendatud uute sissekannetega ja ajakohastatud andmetega. 1.4. Rahvakultuuri andmekogu arendamiseks on tehtud ettepanekuid. 1.5. Peamiste partneritega on sõlmitud uued koostöölepped või on seniseid lepinguid uuendatud, projektid ja koostöövormid on läbi arutatud ning toimivad. 1.6. Vaimse kultuuripärandi alaseid koolitusi on uuendatud ja neid korraldatakse regulaarselt kõikides maakondades. Foto: Elina Kostabi 13  Eesmärgid ja tegevused 2024.–2028. aastaks PROFESSIONAALSED JA MOTIVEERITUD EESTVEDAJAD Rahvakultuuri valdkonnas on professionaalsed ja motiveeritud eestvedajad – juhendajad, õpetajad, kogukondade eestkõnelejad, 2. EESMÄRK spetsialistid –, kes innustavad ja valmistavad ette järgmiste põlvkondade kultuuripärandi kandjaid. Tarkus om inemisile nigu päike loodusele. 1. EESMÄRK Eesti vanasõna 2. EES Alaeesmärgid 2.1. Valdkonnas vajalike erialaste- ja üldoskuste arendamiseks mõeldud koolituste valik on mitmekesine ja sihtrühmadele kättesaadav. 2.2. Õppekavade koostamisel ja arendamisel tehakse valdkondlike katusorganisatsioonide ja kõrgkoolidega tõhusat koostööd. 2.3. Rahvakultuuri valdkonna silmapaistvad üksikisikud, kollektiivid ja partnerid on motiveeritud ja tunnustatud. Eesmärkide elluviimiseks plaanitud tegevused 2.1. ERK viib igal aastal läbi baasoskuste koolitusi erinevates rahvakultuuri valdkondades (rahvatants, koorimuusika, rahvarõivad, kultuurikorraldus jm). 2.2. Lähtudes koolitusvajadusest, korraldab ERK konkreetsetele sihtrühmadele üldoskuste ja ametialaseid koolitusi ning laiemale avalikkusele ka vaimse kultuuripärandi koolitusi. 2.3. ERK märkab, motiveerib ja tunnustab rahvakultuuri valdkonnas tegutsejaid. 2028. aastaks saavutatavad tulemused 2.1. Osalejatest 90% on kursustega rahul. 2.2. ERK koolitused on seotud kutsesüsteemiga ning aitavad kaasa tööalase pädevuse arendamisele, selle hindamisele ja tunnustamisele. 2.3. Rahvakultuuri valdkonnas tegutsevad motiveeritud ja pädevad eestvedajad, harrastajad ja kollektiivid. 2.4. ERK õppekavasid on täiendatud ning lisatud on uusi huvipakkuvaid, ootustele vastavaid ja uuele põlvkonnale mõeldud koolitusi. 14  Eesmärgid ja tegevused 2024.–2028. aastaks 3. EES ÜHISKONNAS JA KULTUURIPOLIITIKAS OLULISEL KOHAL OLEVAD SEISUKOHAD RAHVAKULTUURI VALDKONNAS Rahvakultuur on kultuuripoliitikas olulisel kohal, seda on tähtsustatud nii riiklikes kui ka kohaliku tasandi 3. EESMÄRK arengudokumentides ning valdkonna seisukohad on ühiskonnas esile toodud ja aktsepteeritud. Saab üle kuera, saab üle änna ka. Hiiumaa vanasõna Alaeesmärgid 3.1. ERK on kaasatud rahvakultuuri valdkonna õigusloomesse. 3.2. Rahvakultuur on kajastatud nii riikliku, maakondliku kui ka kohaliku tasandi arengudokumentides. 3.3. Kvaliteetsed ja ajakohased valdkondlikud andmed, sealhulgas statistika, toetavad kogukondade, kultuurikorraldajate ja poliitikakujundajate tegevust. 3.4. ERK nõustab rahvakultuuri valdkonna koostöövõrgustikke, koondab valdkonna vaateid ja on rahvakultuuri teemadel ühiskonnas eestkõnelejaks. Eesmärkide elluviimiseks plaanitud tegevused 3.1. ERK osaleb mitmesugustes kultuurikorraldust ja rahvakultuuri valdkonna arengut kavandavate töörühmade ja komisjonide tegevuses. 3.2. ERK teeb ettepanekuid, kuidas uuendada maakondlikes arengukavades kultuuri valdkonna kajastamist. 3.3. ERK annab põhimäärusest tulenevaid sisendeid oma peamistele partneritele. 3.4. ERK korraldab kohaliku omavalitsuse kultuurivaldkonna juhtidele regulaarseid infopäevi ja arenguprogramme. 3.5. ERK haldab rahvakultuuri valdkonna andmekogu. 3.6. ERK tellib ja/või viib ise läbi vajaduspõhist seiret ja uuringuid. 2028. aastaks saavutatavad tulemused 3.1. Uuendatud ja ajakohastatud õigusloome toetab rahvakultuuri jätkusuutlikkust. 3.2. Rahvakultuur on kõikide maakondade arengudokumentides kajastatud. 3.3. Rahvakultuuri andmekogu on avalik ning aja- ja asjakohane. 3.4. Kõikide kohalike omavalitsuste kultuurivaldkonna juhid on läbinud kultuurijuhtide arenguprogrammi. 3.5. Kultuuripoliitika infopäevadel on osalenud kultuurikomisjonide esindajad kõikidest kohalikest omavalitsustest. 15  Eesmärgid ja tegevused 2024.–2028. aastaks EESTI RAHVAKULTUURI KESKUS KUI PIDEVALT ARENEV JA TULEVIKKU VAATAV ORGANISATSIOON Eesti Rahvakultuuri Keskus on pidevas arengus olev kompetentsikeskus, 4. EESMÄRK kus iga töötaja erialased oskused võimaldavad panustada valdkonda maksimaalselt. Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormat tuleb tarkust tunnistada. 4. Eesti vanasõna Alaeesmärgid 4.1. ERK on arvestatav partner koostöövõrgustike kujundamisel ja tugevdamisel nii maakondlikul kui ka üleriigilisel tasandil. 4.2. Väärtuspõhine organisatsioonikultuur toetab ERK kui organisatsiooni püüdlusi, koostööd ja igapäevast tegevust. 4.3. ERK töötajad on ametialaselt pädevad ja koostööpartnerite seas hinnatud. Eesmärkide elluviimiseks plaanitud tegevused 4.1. ERK kujundab oma töötajates ühiseid väärtushinnanguid ja tugevdab asutusesisese suhtluse kaudu meeskonnatunnet. 4.2. ERK toetab töötajate avatud hoiakut ja püüdlusi olla kursis valdkonnas toimuvaga. 4.3. ERK koostab iga töötaja arenguvajadusi arvestava koolituskava. 4.4. ERK kommunikatsioon ja mainekujundus toetavad igati ERK kui kompetentsikeskuse rolli. 4.5. ERK suurendab oma rolli ühiskondlike protsesside suunaja ja arutelude läbiviijana. 2028. aastaks saavutatavad tulemused 4.1. ERK on rahvakultuuri valdkonnas tunnustatud kompetentsikeskus, mis on koolitusasutuse, nõustaja ja toetajana oma valdkonnas inimestele ja organisatsioonidele oluline partner. 4.2. ERK kui organisatsiooni väärtushinnangud on läbi arutatud, töötajate seas heaks kiidetud ja igapäevatöös kasutusele võetud. 4.3. ERK partnerid tunnustavad keskuse töötajaid kultuuripoliitika elluviimisel pädevate nõuandjatena. 16  Eesmärgid ja tegevused 2024.–2028. aastaks SISUKAS RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ RAHVAKULTUURI VALDKONNAS Eesti Rahvakultuuri Keskus aitab edendada 5. EESMÄRK eesti rahvakultuuri edendamisele rahvusvahelisel tasandil. Kus keiakse, senna jäävad jäljed. Emmaste vanasõna 5. EES Alaeesmärgid 5.1. ERK tegevus on rahvusvaheliselt nähtavam kui seni. 5.2. ERK on arvestatav partner koostöövõrgustike kujundamisel ja tugevdamisel rahvusvahelisel tasandil. 5.3. ERK on rahvakultuuri traditsioonide tutvustaja rahvusvahelisel tasandil. Eesmärkide elluviimiseks plaanitud tegevused 5.1. ERK uuendab oma kodulehe ingliskeelset versiooni. 5.2. ERK osaleb rahvusvahelistes projektides, vahendab siinseid näituseid ja eksperte teistesse riikidesse ja kultuuriruumidesse ning vastupidi. 5.3. ERK korraldab õppekäike välisriikidesse. 5.4. ERK jätkab ja arendab koostööd Läti ja Leedu rahvakultuuri keskustega ning loob uusi suhteid teisteski riikides. 2028. aastaks saavutatavad tulemused 5.1. ERK tegevus on rahvusvaheliselt nähtavam kui seni. 5.2. ERK töötajad on omandanud uusi teadmisi, vahendanud parimaid praktikaid ja oskavad neid tõhusalt oma töös kasutada. 5.3. Rahvusvaheline koostöös on soodustanud võrgustike laienemist. 5.4. ERK on osalenud rahvusvahelistes koostööprojektides ning tutvustanud meie rahvakultuuri rahvusvahelisel tasandil. 17  ERK TEGEVUST MÕJUTAV STRATEEGILINE RAAMISTIK Eesti Rahvakultuuri Keskuse tegevus tugineb keskuse põhimäärusele ja kultuurivaldkonna riiklikele dokumentidele. ERK on UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni rakendusasutus. Valdkonda reguleerivad seadused ja õigusaktid Eesti Vabariigi põhiseadus Täiskasvanute koolituse seadus UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon Kultuuri arengukava 2021-2030 ERK põhimäärus Minuomavalitsus Analüüs laulu- ja tantsupeo järjepidevuse tagamise kohta (lisa 4) Eesti Rahvakultuuri Keskuse diagnostika raport (lisa 5) Rahvakultuuri andmekogu põhimäärus Foto: Helena Käbin 18  KOKKUVÕTE Eesti Rahvakultuuri Keskuse 2024.-2028. aasta arengukava on keskuse igapäevaelu toetav ja selle tegevust suunav dokument, mis aitab kaasa eri sihtrühmi ja põlvkondi ühendava rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi teadlikumale väärtustamisele ja hoidmisele, selle loovale kasutamisele ja edasiandmisele ning seeläbi jätkusuutlikuma ühiskonna kujundamisele. ERK arengukava uuendamisel on fookusesse võetud organisatsiooni püüdlused olla oma valdkonna atraktiivne eestvedaja. Lisaks soovime rahvakultuuri valdkonda kaasata rohkem noori. Uudsemana on välja toodud ja erilist tähelepanu vajavad rahvusvahelised suhted, plaanis on laiendada koostööd ka Põhjamaadega. Regionaalse kultuurikorralduse ja mitmesuguste koostöövõrgustike kaudu toetab ERK rahvakultuuri valdkonna jätkusuutlikkust nii maakondlikul, regionaalsel, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. ERK on uuendusmeelse ja atraktiivse kompetentsikeskusena omas valdkonnas suunanäitaja. ERK on õppiv ja arenev organisatsioon, mille töötajad on pädevad rahvakultuuri kuvandi loojad nii Eestis kui ka väljaspool. 2024.-2028. aasta arengukava on vastu võetud Eesti Rahvakultuuri Keskuse 12. detsembri 2023. aasta üldkoosolekul, mis toimus Mäetagusel. Foto: Urve Hermann 19  LISAD Lisa 1. ERK arengukavas kasutatud mõisted Lisa 2. ERK ja peamiste partnerite ootused Lisa 3. ERK peamised partnerid ja huvigrupid Lisa 4. Analüüs laulu- ja tantsupeo järjepidevuse tagamise kohta (KUM) Lisa 5. Eesti Rahvakultuuri Keskuse diagnostika raport (FINAL) Foto: Birgit Pettai 20 Lisa 1 ERK arengukava 2024-2028 ERK arengukavas kasutatud mõisted Töörühma juht: Urve Gromov Töörühma liikmed: Leelo Isidora Viita, Eeva Kumberg Baasoskused - arengukavas käsitleme neid oskustena, mis vastavad valdkonnas kehtivate kutsestandardite kompetentside miinimumnõuetele Huvirühm ehk huvigrupp ehk sidusrühm ehk survegrupp on ühiskonnas füüsiline isik, füüsiliste isikute kogum, juriidiline isik või mitteformaalne ühendus, kellel on selgelt väljendatud huvid otsustatavas valdkonnas, kes on mingil viisil seotud mingi tegevuse, strateegia, projekti või organisatsiooniga, keda kavandatav otsus või projekt võib mõjutada või kes osaleb otsuse rakendamisel (Allikas: Vikipeedia) Koostööpartnerid - asutused ja organisatsioonid, kellega on vastastikku kasulikud suhted ja koostöö ühise eesmärgi saavutamiseks Kogukond on inimrühm, mis on seotud teatud sotsiaalsete suhete võrgustikuga (Allikas: https://sisu.ut.ee/vaks/kogukond) Kultuurikorraldaja on eri kultuurivaldkondades inimestele kultuuriprotsessides osalemiseks tingimusi loov spetsialist, sh kultuuriprogrammide kavandaja, kultuurisündmuste korraldaja, kultuuritegevuste turundaja, loominguliste kollektiivide esindaja või produtsent jt. (OSKA tööjõuvajaduse uuring 2019, Kutsekoda) Kultuurikorraldus on tingimuste loomine ja arengu suunamine inimeste osalemiseks kultuuriprotsessides nii looja kui tarbijana ja kultuuriorganisatsioonide administratiivsete funktsioonide täitmine (Allikas: Kultuurikorraldaja kutsestandard, Lisa3) Kultuuriruumid – piirkonna ja kogukondade pärimuskultuuriline eripära (ERK koduleht) Rahvakultuur - rahvakultuuri valdkond hõlmab loomingulist ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat harrastus- ja kutselist või professionaalset tegevust, pärimuskultuuri, vaimset kultuuripärandit, rahvapäraste või rahvalike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide uurimist, hoidmist, arendamist ja jäädvustamist, kultuurisündmusi ning seltsitegevust, koolitust ja täiendõpet. (Allikas: Kultuuriministeeriumi koduleht https://kul.ee/rahvakultuur) Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioon ehk rahvakultuuri keskselts on üle-eestilist liikmeskonda ja võrgustikku omav avalikes huvides tegutsev mittetulunduslik ühendus, kelle tegevus põhineb pärimuskultuuril ning rahvuslikel traditsioonidel (koori-, puhkpilli-, rahvamuusika, rahvatants, folkloor, käsitöö ja näitemäng) arengu- ja tegevuskavade alusel. (Allikas: ERK koduleht https://rahvakultuur.ee/toetused/toetusmeetmed/rahvakultuuri-valdkonna-partnerorganisatsioonide- toetamine/) Vaimne kultuuripärand on põlvest põlve edasi antavad tavad, esitus- ja väljendusvormid, teadmised, oskused ning nendega seotud tööriistad, esemed, artefaktid ja kultuuriruumid, mida kogukonnad, rühmad ja mõnel juhul üksikisikud tunnustavad oma kultuuripärandi osana ning hoiavad elavas ja loovas kasutuses. (Allikas: Muinsuskaitseseadus) Üldoskus on võime üldist laadi tegevust planeerida ja ellu viia. Üldiseks muudab töötegevused see, kui need ei sõltu ametist ega tegevusvaldkonnast, vaid on vajalikud kogu töömaailmas ja ühest valdkonnast teise ülekantavad. (Allikas: Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA TÖÖELU ÜLDOSKUSED https://oska.kutsekoda.ee/uuring/tooelu-uldoskuste-klassifikatsioon-ja-tulevikuvajadus/) Lisa 2 ERK arengukava 2024-2028 ERK ja peamiste partnerite ootused ERK ootused partneritele KUM jt riigiasutused Rahvakultuuri valdkonna uuringute, analüüside toetamine ja rahastamine. Uue RAKU andmekogu seadustamine ja rahastamine. Rahvakultuuri valdkonna teabe kogumine ja vahendamine. Kõrgendatud tähelepanu suunamine rahvakultuuri valdkonnale ja eestluse püsiväärtuste hoidjatele. Rahvakultuuri väärtustamine koalisatsioonilepingutes. ERK väärtuspakkumine HTM-ile: täiskasvanutele täienduskoolituse korraldamine, elukestva õppe propageerimine. ERK väärtuspakkumine SIMile: anname infot valdkonnas toimuvast, kodanikuühiskonna tugevdamine harrastustegevuse ja kollektiivijuhtide toetamise ja vastava koolituse kaudu. Keskseltsid,ELTSA, Eesti Pärimusmuusika Keskus ERKil on võimekus pakkuda keskseltsidele kõigis maakondades valdkondlikke arenguvõimalusi ja uusi väljakutseid. Vahetada rohkem ja personaalsemalt infot oma tegemiste kohta, sh vastastikku valdkonda puudutavat teavet, nt seadusandlus, koolitused, infopäevad. Korraldada regulaarseid kohtumisi. ERK koosseisus on kindel töötaja, kelle ülesandeks on keskseltsidega koostöö korraldamine. Koostöölepingud on konkreetsed ja koostöölõigud üheselt kirjas. Avatud koostöö ELT SAga, kus ta saab ERKilt kuraatorite näol koostööpartneriteks professionaalsed ja maakonda hästi tundvad inimesed. Rohkem avaramat koostööd Eesti Pärimusmuusika Keskusega kui Eesti mastaabis arvestatava rahvamuusika ja rahvakultuuri sündmusi ja koolitusi korraldava partnerorganisatsiooniga, kes saaks aidata ka maakondade rahvakultuuriinimestel sündmuste korraldamisel paremaid lahendusi leida. Kasvavat koostööd rakenduskõrgharidust andvalt Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiaga, kellega koos saaks olla avatud õppimisvõimalustele, mis on suunatud igas eas inimestele. ERK pakub vastu pädevat valdkondlikku nõustamist ja koolitusi, millele aitavad kaasa kogenud rahvakultuurispetsialistid maakondades. Maakondlikud kultuuriasutused ja organisatsioonid Koostööpartneritena ootab ERK aktiivsemat keskseltside teket maakondades. Maakondade aktivistidelt ootab ERK aktiivsust sündmuste, koolituste korraldamisel ja projektide kirjutamisel toetusmeetmetesse. Maakondlikud keskseltsid ja organisatsioonid saavad rahvakultuurispetsialistilt professionaalset nõustamist, nt kuidas taotleda sündmuste korraldamiseks toetust, tellida koolitusi ja viia läbi muid rahvakultuuri ettevõtmisi. ERKi rahvakultuuriseptsialistid on sageli maakonna organisatsioonidele kontaktisikuteks, olles ka kohalikul tasandil kaasarääkijad ja arvamusliidrid. Kohalikud omavalitsused (KOV) ja omavalitsusliidud (OVL) Omavalitsusliidud maakondades on rahvakultuurisündmuste rahastajad ja ERKi koostööpartnerid. Oluline, et KOVid ja OVLid rahastaksid kultuuritöötajate erialast täiendkoolitust, väljasõite-õppepäevi teistesse maakondadesse ning osavõttu olulistest üleriigilistest rahvakultuurivaldkonna sündmustest. ERKi maakondade rahvakultuurispetsialistid paiknevad kohtadel ja saavad rahvakultuurivaldkonnas tegelejatele/töötajatele olla nõustajad, koolitussoovide edastajad ja kontaktisikud institutsioonide vahel. Enam tuleks korraldada asjalikke, huvipakkuvaid ja vajalikke ERKi koolitusi omavalitsustes kohapeal ja Viljandis ning Tallinnas, selleks ootab ERK ideid ja vajaduste väljaütlemist. Partnerite ootused ERKile Koostöös on soov saavutada rahvakultuuri igale alavaldkonnale veel laiemat levikut ja suuremat kõlapinda. ERKilt oodatakse kultuurivaldkonna eestkõneleja rolli riigi tasandil, eelkõige valdkonna huvide eest seismist, märkamist ja esindamist, samuti toimivat infovahetust. Soovitakse rohkem ühiseid nõupidamisi, kohtumisi ja koolitusi ka teiste kultuuriseltside ning maakondlike kultuurispetsialistidega, et keskus veaks eest arutelusid ja sõnastaks rahvakultuuri keskuse ja keskseltside rolli ning vastutuse oma valdkonnas. Keskseltside sõna peaks olema arvestatav kultuuripoliitika kujundamisel. Rahvakultuuri keskus omab andmekogu, mis annab ülevaate valdkonnas tegutsejatest. Iga-aastane statistiline ülevaade on ka keskseltside jaoks kriitilise tähtsusega. ERK koolitusi hinnatakse professionaalseteks ja kvaliteetseteks. Soovitakse täiendkoolituste jätkumist, eriti kutsestandardite kompetentside koolitusprogrammi kultuurikorraldajale, digioskuste koolituste jätkumist jne. ERKi töö võiks rohkem välja paista regionaalses kultuuritegevuses läbi rahvakultuurispetsialisti (see on maakonniti väga erinev), et nad osaleksid keskseltside ettevõtmistes ja kaasaksid enda tegevustesse. Rahastamise osas oodatakse pikaajalist vaadet, kindlustunnet tegevusele. Olulise koostöökohana nähakse ka suhtlust kohalike omavalitsustega: rahvakultuuri keskus saab olla kõikide keskseltside ühendaja ning eestvedaja lahendamaks kitsaskohti, mis jäävad vajaka suhtluses kohalike omavalitsustega kui rahvakultuurikollektiivide katuseorganisatsioonide või sündmuste eestvedajatega. Omalt poolt ollakse valmis andma vajalikku sisendit, mis probleeme suhtluses nähakse ning ollakse valmis osalema ka rahvakultuuri keskuse korraldatavatel seminaridel ja õppepäevadel ühe esinejana. Jõulisemalt võiks arendada koostööd Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, seega ka kohalike omavalitsustega, kes vaevlevad hetkel kultuuri ümberkorralduse vaevades. Lisa 3 ERK arengukava 2024-2028 ERK peamised partnerid ja huvigrupid Töörühma koosseis: Anne Ummalas (juht), Kaja Allilender Üleriigilised organisatsioonid: Haridus- ja Teadusministeerium www.hm.ee/ Kultuuriministeerium www.kul.ee/ UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon unesco.ee/ Rahandusministeerium www.fin.ee/ Regionaal- ja Põllumajandusministeerium www.agri.ee/ Eesti Kirjandusmuuseum www.kirmus.ee/ Eesti Rahvaluule Arhiiv www.folklore.ee/era/ava.htm Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA www.sa.laulupidu.ee Eesti Linnade ja Valdade Liit www.elvl.ee/ Eesti Pärimusmuusika Keskus www.folk.ee/ Eesti Rahva Muuseum www.erm.ee/ Fenno-Ugria Asutus MTÜ fennougria.ee/asutus/ Integratsiooni Sihtasutus www.integratsioon.ee/ Muinsuskaitseamet www.muinsuskaitseamet.ee/et Statistikaamet www.stat.ee/ Tartu Ülikool ut.ee/et Viljandi Kultuuriakadeemia viljandi.ut.ee/et Vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool kultuuriteadused.ut.ee/et/unesco-oppetool Võru Instituut wi.ee/et/ Üleriigilised rahvakultuuri partnerorganisatsioonid ehk rahvakultuuri keskseltsid: Eesti Folkloorinõukogu folkloorinoukogu.ee/ Eesti Harrastusteatrite Liit www.harrastusteatrid.eu/ Eesti Kooriühing kooriyhing.ee/ Eesti Kultuuriseltside Ühendus kultuuriseltsid.ee/ Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit folkart.ee/ Eesti Rahvamajade Ühendus www.rahvamaja.ee Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts www.errs.ee Piirkondlikud ja maakondlikud organisatsioonid: Arendus ja ettevõtluskeskused Omavalitsuste liidud (sh nende juurde loodud Kultuuri Nõukojad) Läänemaa SA laanemaa.ee/ MTÜ Virumaa Instituut viruinstituut.ee/ Mulgi Kultuuri Instituut www.mulgikultuur.ee/ SA Järvamaa (sh kultuurinõukogu) jarva.kovtp.ee/ Maakondlikud ühendused: Harjumaa: Harjumaa Kultuurikorraldajate Liit MTÜ www.facebook.com/search/top?q=harjumaa%20kultuurikorraldajate%20liit Koorijuhtide ja Muusikaõpetajate Harjumaa Ühendus MTÜ Rahvatantsu- ja Rahvamuusikajuhtide Harjumaa Ühendus MTÜ Tallinna Kultuuri- ja spordiamet www.tallinn.ee/et/kultuuri-ja-spordiamet Tallinna Rahvatantsujuhtide Selts tallinnarahvatants.ee/ Hiiumaa: Hiiumaa Käsitööselts www.hiiukasitoo.ee Jõgevamaa: MTÜ Jõgevamaa Kultuurikoda Ida-Virumaa: Ida-Virumaa Integratsioonikeskus MTÜ www.integratsioonikeskus.ee/ Ida-Virumaa Rahvuskultuuriühenduste Ümarlaud www.kul.ee/kultuuriline- mitmekesisus-ja-loimumine/rahvusvahemused-ja-rahvuskaaslased/ida-virumaa Ida-Virumaa Rahvatantsujuhtide Selts VIRU MTÜ Ida-Virumaa Tantsuõpetajate Liit MTÜ www.facebook.com/Ida.Virumaa.Tantsuopetajate.Liit.2016 Läänemaa: Haapsalu Käsitööliste Selts MTÜ www.haapsalusall.ee/haapsalu-kasitooselts/ Lääne-Virumaa: MTÜ Juhan Kunderi Rahvakool www.facebook.com/profile.php?id=100063470800208&locale=et_EE MTÜ Tarvanpää Selts https://www.xn--tarvanp-cxaa.ee/ OÜ Virumaa Näitused www.facebook.com/rakveregalerii?locale=et_EE Virumaa Kultuurikorraldajate Liit MTÜ Virumaa Kunsti ja Käsitöö Selts https://www.virufolkart.ee/ Põlvamaa: Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts https://jakobhurt.ee/ Lõõtspilliselts MTÜ lootsaklubi.ee/ Põlvamaa laulu - ja tantsupeoliikumise koostöökogu www.polvamaa.ee/polvamaa-omavalitsuste-liit/pol-tegevus/pol-i-komisjonid/ Pärnumaa: MTÜ Pärnumaa Rahvakultuuri Keskselts www.praks.ee/ Raplamaa: Rapla Käsitöö ja Kunstiselts /www.facebook.com/p/Rapla- K%C3%A4sit%C3%B6%C3%B6-ja-Kunstiselts-100064618545047/?locale=ka_GE Saaremaa: Saaremaa Käsitööselts Kadakmari- www.facebook.com/kadakmari.ee/ Saaremaa Rahvakultuuriselts MTÜ www.saareline.ee  Muhu Käsitööselts Oad ja eed www.facebook.com/profile.php?id=100075960978124 Tartumaa: Muusikaõpetajate- ja Koorijuhtide Tartumaa Ühendus Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts www.facebook.com/traks.ee/?locale=et_EE Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liit trltegijad.wordpress.com/liidust/pohikiri/ Tiigi Seltsimaja tiigiseltsimaja.tartu.ee/ Valgamaa: Valgamaa Rahvakunsti ja Käsitöö Keskselts MTÜ vrkk.ee/ Viljandimaa: MTÜ Viljandimaa Rahvakunstiühing MTÜ Viljandimaa Rahvakultuuriselts Kohaliku tasandi organisatsioonid: Kohalikud omavalitsused Kultuuriasutused ja –ühendused (sh rahvamajad, raamatukogud, muuseumid ja mälukeskused, sotsiaalhoolekande asutused jm) Haridusasutused (sh üldhariduskoolid, lasteaiad, kutsekoolid) Rahvusvahelised partnerid: Leedu Rahvakultuuri Keskus www.lnkc.lt/ Läti Rahvakultuuri Keskus www.lnkc.gov.lv/ Saatkonnad (sh aukonsulid) Soome Muinsuskaitseamet www.museovirasto.fi/ The Development Centre “Democracy through Culture”, Ukraina demcult.org/ STRATEEGIA DIAGNOSTIKA RAPORT RAHVAKULTUURI KESKUS Sissejuhatus 1 Strateegiline juhtimine 2 Missioon, visioon, eesmärgid ja strateegiad 4 Ärimudel ja paiknemine väärtusahelas 7 Teenuste portfell 9 Struktuur ja personal 1​5 Finantsseis ja võimekus tegutseda ilma riikliku toetuseta 1​6 Kliendikogemus 1​7 Kokkuvõte 18 Lisa 1: Intervjuude kokkuvõte 19 Lisa 2: Valdkonna põhinäitajad 2​1 Lisa 3: Täiendused raportile tagasisidestamise kohtumise järgselt 22 DETSEMBER 2018 1. Sissejuhatus Rahvakultuuri Keskuse strateegia diagnostika üldeesmärk on kaardistada organisatsiooni hetkeolukord ja tänane tegevus, et saada lähtepunkt edasiste strateegiliste otsuste tegemiseks, arendustegevuste kavandamiseks ja läbiviimiseks. Lisaks analüüsitakse organisatsiooni võimekust oma tegevusplaani elluviimisel ning tuuakse välja kitsaskohad, millele organisatsioon peab tulevikus tähelepanu pöörama. Diagnostika läbiviimisel kasutati kõiki kättesaadavaid materjale, sh RKK kehtivat ja koostamisel olevat põhimäärust ja arengukava, tegevuskavasid ning teisi strateegiadokumente, diagnostikakohtumise tulemusi (26.11.2018) ning intervjuusid ja veebiküsitlust kliendikogemuse ja organisatsiooni kuvandi kaardistamiseks. Analüüsis on võetud aluseks PRIMEFACT Checklist meetod. Raporti on koostanud Jorma Sarv (Creativity Lab OÜ). Kaasautorid on Kristiina Urb (EBS Advisory Services), Maris Ojamuru (Sustinere OÜ), Marko Siller (Sustinere OÜ) ja Katri Rohesalu (Sustinere OÜ). Raporti kvaliteedikontrolli teostamise eest vastutab projektijuhina vastavalt hankepakkumisele Kristiina Urb. Diagnostika viidi läbi EASi poolt korraldatud riigihanke HNR 180288 “Strateegia diagnostika loomemajanduse valdkonna arenduskeskustele ja inkubaatoritele” raames. Hanke võitis EBS Advisory Services OÜ, Creativity Lab OÜ ja Sustinere OÜ ühispakkumine. 1 2. Strateegiline juhtimine 2.1. Hetkeolukord Riigiasutus Rahvakultuuri Keskus (edaspidi RKK) on loodud aastal 1994. Viimased aastad on RKK olnud muudatuste keerises. Lahendusi on otsitud nii oma tegevust mõjutanud kitsaskohtadele kui ka paaril viimasel aastal arutelu oluliselt mõjutanud küsimusele, kas RKK asukoht peaks olema Tallinnast väljaspool. Tänaseks on langetatud otsus, et RKK kolib oma tegevuse Viljandisse ning praeguses asukohas Tallinnas kasutatakse edasi koolitusruume. Asutuse esimene kogu tegevust hõlmav arengukava pärineb 2001. aastast. RKK oli üks esimese kultuuriasutusi, mis arengukava vormis juhtimisdokumente koostama ning kasutama asus. Esimesed strateegiadokumendid olid pigem kirjeldavad, oluline muudatus tehti praegu kehtiva arengukava (2015-2018) koostamisel. Kehtivas arengukavas on tõstetud ambitsiooni taset, selgemalt sõnastatud strateegilised eesmärgid ja prioriteedid ning nende täitmist mõõtvad indikaatorid. Tänase seisuga pole neli aastat tagasi seatud eesmärke täies mahus täidetud, kuid suund kirjeldavalt tegevuste loendilt valitud prioriteetsete eesmärkide poole on õige ja seda tuleks ka edaspidi hoida. Raporti koostamise ajal jõudis asutuses lõpusirgele arengukava koostamine aastateks 2019-2023. Lisaks arengukavale on uuendamisel ka RKK põhimäärus. Asutuse põhiülesannete loetellu lisandub kavandi järgi senisele kolmele ülesandele neljanda põhitegevusena täiendkoolituste korraldamine: - osalemine kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise protsessis maakondlikul, üleriigilisel ja rahvusvahelisel tasandil; - rahvakultuuri püsimisele, jätkusuutlikkusele ja arengule kaasaaitamine; - vaimse kultuuripärandi väärtustamine ja elujõulisuse toetamine; - täienduskoolituse korraldamine rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi valdkonnas. Võrreldes uuendatud põhimääruse kavandit ning koostamisel olevat arengukava jääb silma, et teemad on esitatud erinevas järjekorras ning sõnastuses. Kuigi peamiste sihtide kirjeldus ei pea kahes dokumendis tingimata identne olema, tasuks praeguses olukorras, kus mõlemad paberid on korraga uuendamisel, sõnastada asutuse põhiülesanded ja eesmärgid sarnasel viisil. RKK põhisuundade kavandamiseks, tegevuse korraldamiseks ja hindamiseks on loodud RKK nõukoda. Paraku pole nõukoda viimasel ajal aktiivselt koos käinud ning see on avaldanud oma mõju ka esimesena nimetatud põhiülesande täitmisele. Kuna RKK struktuuris pole eraldi üksust, mille ülesannete hulka kuulub laiemate kultuuripoliitiliste protsesside analüüsimine, on see ootuspäraselt asutuse juhtkonna ning nõukoja pädevus. Kultuuripoliitika kujundamise ja valdkonna ühe eestkõneleja rollis on RKK viimastel aastatel olnud pigem passiivne, eriti üleriigilisel või rahvusvahelisel tasandil. Seoses uue direktori ametisse asumisega on olemas valmidus nõukoda taas kokku kutsuda ja leida töövorm, mis lubab ka selle RKK põhiülesannet tulemuslikumalt täita. Põhimääruses on eraldi lahti kirjutatud koolituste korraldamise, vaimse kultuuripärandi teemade haldamise, regionaalsete koostöövõrgustike toetamise ning toetusprogrammide korraldusega tegelevate osakondade peamised tegevused. Põhimääruse kavandi järgi saab keskuse uueks nimeks Eesti Rahvakultuuri Keskus. Asutuse uue asukoha valik on muuhulgas seotud asjaoluga, et Viljandiga seotud tegevuste mõju rahvakultuuri valdkonnas toimuvale on märkimisväärne. Seni esines rahvakultuuri arendamisega seotud küsimustes aeg-ajalt 2 erimeelsusi, mis osalt lähtusid sellest, kuidas Tallinnas ja Viljandis teatud lähtekohti tõlgendati (näiteks tulid erinevad lähenemised esile kultuuripoliitika põhisuundade dokumendi Kultuur 2020 koostamisel). Tegutsemine Viljandis loob rohkem eeldusi selleks, et nüüdses olukorras, kus koostamisel on dokument Kultuur 2030, jõutakse ühtsemate seisukohtadeni. Dokumenti Kultuur 2030 panustamine on eraldi võtmetegevusena välja toodud ka RKK arengukavas 2019-2023. RKK strateegilist rolli valdkonnale tuleb vaadelda ühises pildis rahvakultuuri keskseltsidega. Üleriigilisi keskseltse tegutseb kuus: Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Harrastusteatrite Liit, Eesti Folkloorinõukogu, Eesti Kultuuriseltside Ühendus. RKK peamine roll ja ülesanne on korraldada ühist infovahetust ja rahastamistegevusi. Soovitust nõrgem on olnud ühisosa tajumine vaimse kultuuripärandi hoidmisel, millega keskseltside tegevus samuti otseselt seostub. Selle ühisosa teadvustamiseks saab RKK tulevikus rohkem ära teha, näiteks mõjusama kommunikatsioonitegevuse kaudu. 2.2. Soovitused ja arendusettepanekud - Jätkata asutuse arengukava kasutamist töödokumendina​. Seejuures on soovitus võtta edaspidi aluseks rulluva koostamispõhimõtte kasutamine, kus arengukavas tehakse vajalikud täpsustused iga arengukava perioodi aasta järel ning uuendatakse ühe aasta võrra arengukava perioodi. Sellisel viisil püsib asutusel pidevalt strateegilisel töölaual 3-5 aasta pikkune vaade olulisematest sihtidest; - Kutsuda uuesti kokku RKK nõukoda eesmärgiga esindada RKK teadmist ja kogemust suuremaid protsesse käsitlevates kultuuripoliitilistes aruteludes ning tuua seeläbi valdkonna arvamus tugevamalt esile. Nõukojas tuleks kokku leppida selle töökord, roll RKK strateegia kujundamisel ning valdkonna esindamisel. Tähelepanu tasub pöörata RKK võimalustele statistika kogumiseks ning muul viisil valdkonnast tagasiside saamiseks, mis on oluline taustainfo kultuuripoliitiliste ettepanekute väljatöötamisel; - Koostada eraldi töökava keskseltside kaasamiseks​. Tegevuseks annab hea fooni kultuuripoliitika põhialuste dokumendi Kultuur 2030 koostamine, mis loob 2019. aasta kohtumistele konkreetse eesmärgi ning raamistiku. Lisaks kultuuripoliitika teemadele saab keskseltside ootusi ja koostöövõimalusi täpsustada ka RKK teiste tegevustega seoses (töös vaimse kultuuripärandiga, erinevate infopäevade korraldamisel, tagasiside kogumisel jne); 3 3. Missioon, visioon, eesmärgid ja strateegiad 3.1. Hetkeolukord RKK missiooniks on luua tingimused eesti rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi elujõulisusele ja kestlikule arengule kogu selle mitmekesisuses. Missioon viitab selgelt püüdlusele olla avatud ja koostöövalmis kogu valdkonna ulatuses. Seda suurema kaaluga on varasemates punktides toodud ettepanekud RKK positsiooni strateegilisemaks kujundada ning kasutada tulemuslikumalt ära erinevaid koostööformaate nii valdkonnas kui ka laiemalt. RKK visiooni kirjeldab uuendatud arengukava järgmiselt: Eesti inimesed tunnevad ja väärtustavad oma rahvakultuuri, vaimne kultuuripärand on elavas kasutuses. Elujõulise rahvakultuuri alustaladeks on tugevad kogukonnad, särasilmsed ja professionaalsed eestvedajad ning rahvakultuurist huvitatud noorte pealekasv. Suuremahulise valdkonna arenduskeskusele omaselt on visioon sõnastatud üldsõnaliselt. Visiooni põhiküsimuseks pole mitte see, mida uut ja senisest erinevat soovitakse tulevikus saavutada, vaid pigem ootus, et täna toimuvate protsessidega jõutakse järjest parema tasemeni. Võrreldes kehtiva arengukavaga on uuendatud dokumendis mõned väikesed rõhuasetuse muudatused, mis lubab eeldada, et ühiste sihtide valikud on organisatsioonis täiendavalt läbi arutatud. RKK tegevus lähtub otseselt kultuuripoliitika põhialuste dokumendist Kultuur 2020. Dokumendi üldosa punktidest annab konkreetseima suunise regionaalsele kultuurikorraldusele viitav põhimõte: - Riik võtab regionaalses kultuurikorralduses suuna ülesannete ja vastutuse selgemaks määratlemiseks koostöös kohalike omavalitsuste, omavalitsusliitude ning kolmanda sektori organisatsioonidega. Eeskätt tähendab selle punkti RKK poolne sisustamine head kommunikatsiooni asutuse ning valdkonna vahel ning see ülesanne on ajakohane ka täna. Oma aktsendi annab siin kindlasti asutuse kolimine Tallinnast Viljandisse, mis lubab senisest aktiivsemalt kaasata Lõuna-Eestit. Seoseid dokumendis toodud rahvakultuuri valdkonna prioriteetide ja RKK tegevuse vahel kirjeldab allolev tabel. Kultuur 2020 valdkondlik prioriteet Tänane seos RKK-ga Seotud RKK tegevusvaldkond Eesti kultuuri tugevuseks on Otsene seos RKK - kultuuriruumide programmide väärtuspõhisus, osaluskeskne tegevus, põhieesmärkidega. toetamine; omanäolised kultuuriruumid ning - regionaalsete koostöövõrgustike nende eripärad, identiteedid ja arendamine; inimesed, kes kannavad edasi - rahvakultuurispetsialistide paikkondlikke kombeid, murdekeelt ja võrgustiku tegevus. elulaadi. Rahvakultuur loob võimalused eri Otsene seos RKK - RKK koolitus- ja kultuurivaldkondade professionaalide põhieesmärkidega. arendustegevused 4  järelkasvuks ja innustab inimesi aktiivselt kultuuris osalema. Vaimset kultuuripärandit Otsene seos RKK - vaimse kultuuripärandi väärtustatakse ja toetatakse, pärimuse põhieesmärkidega. uurimine, hoidmine ja kandjad ja tutvustamine; kogukonnad on tunnustatud. Riik - pärandihoidjate ja -kandjate toetab süstemaatiliselt vaimse tunnustamine; kultuuripärandi - rahvakultuuri andmekogu kogumist, säilitamist ja kättesaadavaks haldamine; tegemist riigi kesksete mäluasutuste - valdkondliku statistika kogumine kaudu. Samuti toetab riik eesmärgipäraselt valdkondlikke tugistruktuure ja olulisemate sündmuste korraldajaid. Kooriliikumine ja rahvatants koos Osaline kattuvus RKK - mentorkoolituste ja pillimänguga ühendab põhieesmärkidega. koolitusprogrammide rahvakultuurivaldkonda muusika, elluviimine; sõnakunsti ja etenduskunstidega. - rahvakultuurispetsialistide Laulu- ja tantsupidude traditsioon on võrgustiku arendamine suure kultuurilise ja majandusliku mõjuga, kohalike omavalitsuste ja riigi poolt koos kodanikeühendustega ning rahvamajade võrgustikuga toetatud ja hoitud protsess, mis tipneb regulaarselt paikkondlike ja üleriigiliste laulu- ja tantsupidudega. Riik soodustab pärimuskultuuri Nõrk kattuvus RKK - kaasa aitamine ettevõtluse ja innovaatilist sidumist põhieesmärkidega. loomemajanduse arendamisele loomemajanduse ja rahvakultuuri valdkonnas. ettevõtlusega. Riik peab oluliseks pärimusel ning pärandtehnoloogial põhinevat loome- ja arendustegevust ning ettevõtlust. Rahvakultuurisündmused ja vaimse kultuuripärandi nähtused arendavad kultuuriturismi Eesti erinevais paigus ning elavdavad seeläbi kohalikku ettevõtlust. Uuendatud RKK arengukavas on asutuse tegevus kirjeldatud nelja strateegilise eesmärgi kaudu: - Eesti rahvakultuur ja vaimne kultuuripärand on elavas kasutuses, inimesed teavad, tunnevad ja väärtustavad oma kultuuripärandit. 5  - Rahvakultuurivaldkonnas on palju professionaalseid, motiveeritud ja särasilmseid eestvedajaid – juhendajaid, õpetajaid, kogukondade eestkõnelejaid – kes innustavad ja valmistavad ette järgmisi põlvkondi kultuuripärandikandjaid. - Rahvakultuur on kultuuripoliitikas olulisel kohal, sh nii riiklikes kui ka kohaliku tasandi arengudokumentides, valdkonna seisukohad on ühiskonnas hästi esindatud. - Rahvakultuuri toetusmeetmed loovad soodsad tingimused valdkonna igakülgseks arenguks. Iga eesmärgi juures on lisaks toodud tegevused eesmärgi elluviimiseks ning kavandatavad tulemused aastaks 2023. 3.2. Soovitused ja arendusettepanekud - Lisada arengukava 2019-2023 strateegiliste eesmärkide juurde rohkem konkreetseid mõõdikuid. Hetkel on kasutatud kirjeldusi nagu „palju eestvedajaid“ või „kaasaegne keskkond“. Selle kõrval oleks ruumi täpsemateks indikaatoriteks (võttes muuhulgas arvesse, et lähteandmeid pakub lisaks Statisikaametile ka RKK hallatav rahvakultuuri andmekogu). Valiku mõõdikuid saab üle võtta ka kehtivast arengukavast; - Algatada RKK arengukava edasise täiendamise ja uuendamise protsessi raames foorum, mis toob kokku asutuse missiooni ja visiooni elluviimisega seotud otsesed ja kaudsed osapooled​. Eestis ei ole täna ühendavat aruteluformaati, mis käsitleks rahvakultuuri valdkonna ees seisvaid üldiseid probleeme ja võimalikke lahendusi. 2019. aastal pakub foorumi ideele lisaväärtust kultuuripoliitika põhialuste uuendamine, samuti suvel toimuv laulu- ja tantsupidu. Foorumi peamisteks korralduspartneriteks võiksid olla rahvakultuuri keskseltsid, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Kultuuriministeerium. 6 4. Ärimudel ja paiknemine väärtusahelas 4.1. Hetkeolukord RKK täidab asutusena suures osas ülesandeid, mille sellisel kujul täitmisega ükski teine organisatsioon Eestis ei tegele . See tagab asutusele valdkonnas kindla positsiooni (RKK põhimääruses ja arengukavas toodud peamiste ülesannete kirjeldus on leitav raporti peatükkidest 2 ja 3). Samas ei saa väita, et RKK tegevuste mõju on valdkonnas tooniandva kaaluga ning hästi teadvustatud. Arenguruumi on nii RKK sisutegevuste kvaliteedid tõstmisel kui ka kommunikatsioonitegevustes, mille kaudu valdkond ning laiemalt kultuuriavalikkus RKK tegevustest kuuleb. RKK teenuste juures on enim kattuvusi teiste organisatsioonide pakutavaga täienduskoolituse valdkonnas, kuid samas on RKK koolitused piisavalt spetsiifilised ning suunatud kindla valdkonna sihtrühmale (rahvakultuuri spetsialistid, kellele suunatud erialaseid koolitusi turg ei paku). Väheoluline pole ka see, et riigiasutusena pakub RKK koolitusteenuseid hinnaga, mis on võrreldes turuhinnaga märgatavalt soodsam, kuna valdkonnas maksevõimekus on tagasihoidlik. Samas on oluline märkida, et riigi sihtfinantseeringu roll on koolituste hinna kujunemisel väga väike (kaetakse koolitusosakonna personali- jmt tugikulud). Seega tuleb asutusel koolitusi pakkuda suures osas omavahendite ning erinevate projektitoetuste toel. Arvestades, et uuendatud RKK põhimäärusesse on kavas täiendkoolituste pakkumise ülesanne eraldi juurde lisada, tuleb selles küsimuses leida lahendus, kus sõnastatud ootuste ja asutusele eraldatud rahaliste vahendite vahel oleks kooskõla. RKK pakutavate teenuste kirjeldamisel ja asutuse tegevust ettevõtluse või ärimudelite konteksti asetades tuleb silmas pidada, et mitmes tegevusvaldkonnas on RKK roll unikaalne ja lähtub riigi kohustustest vaimse kultuuripärandi hoidmisel ning Eesti rahvakultuuri üldisel edendamisel. Rahvakultuuri valdkonna arendamise juures on oluline viidata kultuuripoliitika põhialuste dokumendi Kultuur 2020 põhiosas toodud põhimõttele, mille järgi on kultuuripoliitika tihedalt seotud erinevate poliitikavaldkondadega, sh regionaalpoliitikaga. Valdkonna ja ühtlasi RKK jaoks on väga oluline, et rahvakultuuri roll ning tegevuse mõjud (sh regioonide ja kogukondade arengule) oleksid lisaks kultuuristrateegiatele teadvustatud ka teistes kohalikku arengu valikukohti käsitlevates dokumentides. Mõningatel juhtudel on sellist ühisosa üldisemas vaates ka kirjeldatud1, kuid näiteks Rahandusministeeriumi veebilehel olev strateegia lühitutvustuse sõnastus ei maini sõna „kultuur“ kordagi 2 . Samas leitav regionaalarengu strateegia rakendusplaan aastateks 2018-2020 kajastab oma ligi 70 tegevuse juures kultuuriga seotud teemasid samuti väga tagasihoidlikus mahus. Küllap on see üks põhjus, miks pole tekkinud strateegilist seost RKK tegevuste ning regionaalpoliitiliste ootuste ja prioriteetide vahel. Positiivse näitena võib tuua mõned projektid koostöös LEADER meetmega, kuid kogukondade arendamise ning rahvakultuuri poolt pakutava koostöö saab olla märksa tihedam. 4.2. Soovitused ja arendusettepanekud - Analüüsida koostöös peamiste koostööpartneritega võimalusi tuua RKK pakutav lisaväärtus selgemini esile​. Üheks lahenduseks võib olla seotud veebilehtede analüüs ning omavaheline 1 ​Vt nt ​ ​https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/eesti_regionaalarengu_strateegia_2014-2020.pdf 2 ​https://www.rahandusministeerium.ee/et/regionaalareng-ja-poliitika 7  sidumine. Näiteks valdkonna ühe suurima organisatsiooni Eesti Kooriühingu kodulehel on alamenüüs „Koolitused“ eraldi valik „Rahvakultuuri Keskuse koolitused“3, kuid lehe avamisel on tulemuseks tühi kuva. Enamikel juhtudel on keskseltside veebilehtedel rahvakultuuri mentorprogrammi tutvustuses küll viide RKK lehele, kuid lehtede võrdluses võiks info olla ühtlustatum. Ajakohast viidet hetkel RKK pakutavatele koolitustele pole ühegi keskseltsi veebikeskkonnas. Sobivatel juhtudel võib seos olla kahesuunaline. Näiteks Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu lehel4 on põhjalik ülevaade temaatilistest kursustest, mis võiks olla kajastatud ka RKK kanalites; - Kui asutuse põhimääruses kajastub koolituste pakkumine ühe RKK peamise ülesandena, tuleb koostöös Kultuuriministeeriumiga leida jätkusuutlik koolituste korraldamise rahastamismudel​. RKK võiks lisaks uues arengukavas välja pakutud aruteludele koostööpartneritega eelnevalt analüüsida asutuse sees tänaste koolitusprogrammide hinnastamise aluseid ning rentaablust, et pakkuda omalt poolt konkreetseid ja eelarveliselt jätkusuutlikke lahendusettepanekuid nii ministeeriumile kui ka peamiste sihtrühmade esindajatele; - Analüüsida võimalusi regulaarseteks koostööformaatideks kohaliku elu edendajate, omavalitsusliitude ning kohalikke toetusprogramme haldavate organisatsioonidega​. Eesmärgiks peaks olema see, et RKK suudab oma tegevuste ja teenustega pakkuda mitmekesist sisendit regionaalset arengut käsitlevatesse strateegiatesse ja tegevuskavadesse. 3 ​http://www.kooriyhing.ee/est/1929/rahvakultuuri-keskuse-koolitused 4 ​https://folkart.ee/koolitus/kursused/ 8 5. Teenuste portfell 5.1. Hetkeolukord RKK tegevustest vastab kõige enam teenuste osutamise mudelile täienduskoolituste korraldamine. Teatud määral võib teenusena kirjeldada ka toetusprogrammide haldamisel valdkonnale pakutavat tuge ning info vahendamist (sh andmekoguga seotud tegevused). 1. Täiendkoolituste korraldamine RKK korraldab täiskasvanutele suunatud täienduskoolitust rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi valdkonnas. Asutuse kodulehel on toodud 9 koolitusvaldkonda, mille all omakorda valik erinevaid kursuseid. Eelmisel aastal oli kümnenda teemana valikus ka eesti keele õppimise võimalus (EL poolt toetatav tasuta keeleõpe vähemusrahvaste kultuuriseltside vähese riigikeele oskusega liikmetele). Tegevused toimuvad erinevas vormis – koolituste, infopäevade, seminaride, nõustamiste ning mentorprogrammidena. Ühes aastas pakutakse koolitusi ca 50 grupile, mis teeb osalejate arvuks ca 1000 inimest. Suurest mahust hoolimata on koolitustegevused suure rahalise surve all, sest korraldamist rahastatakse omatuludest ja projektitoetustest. Ühe aasta koolituseelarve on suurusjärgus 45 000 eurot. Osalejatele on koolituste maksumus võrreldes turupõhise hinnaga soodne, kuid arvestada tuleb seda, et sihtrühma asutuste koolituseelarved on pigem madalad (keskmiselt kaetakse osalemistasudega 25% koolituse kuludest). Pakutavad teemad ja kursused 2018 Teema Pakkumine 2018 Maht Osalemistas u I Kultuurikorraldus ja Sündmuse turundus ja reklaamimine 16 ak/h 10 eurot kultuuripoliitika Kommunikatsioon ja suhtlemine meediaga 12 ak/h 100 eurot Kultuurikorraldaja täienduskursus 2017-2018 80 ak/h 150 eurot Tegevuste planeerimine ja kultuuriprojekti 34 ak/h tasuta* kavandamine Kultuuripoliitika infopäevad (3) 6h tasuta II Vaimne Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi 1 päev - kultuuripärand päev (4) 4 päeva 40 eurot Kuidas mõtestada ja uurida vaimset 1 päev - pärandit? Vaimne pärand meie ümber – kuidas seda märgata ja hoida? 9  III Jutukool Suveseminarid „Marjakobarast 24 ak/h 10-54 eurot Unenäorongini“ 16 ak/h kokkuleppel Kursus „Rätinukumäng“ IV Käsitöö Mardimaskide valmistamise töötuba 4 ak/h 20 eurot Rahvarõivaste valmistajate kool 2017-2018 284 ak/h 800 eurot V Rahvatants Õppepäevad laste- ja noorte tantsuringide 15 ak/h 64 eurot juhendajatele Seminar tantsurühmade juhendajatele (2) 7h tasuta Algaja tantsujuhi koolitus - - Rahvatantsujuhtide kool 592 ak/h 660 eurot Rahvatantsujuhtide kooli täienduskoolitus 120 ak/h 290 eurot Rahvatantsujuhtide suvekursus 4 päeva 130 eurot VI Muusika Koorijuhtide ja muusikaõpetajate kursus 6 päeva 150 eurot Karmoškakursus 20 ak/h - Väikekannel edasijõudnutele 24 ak/h - Muusikateraapilised elemendid ja võtted 7 ak/h 40 eurot töös lasteaia ja algklasside lastega VII Muuseum Kultuuripärandit tutvustavate sündmuste 40 ak/h - korraldamine väikemuuseumides 2018-2019 VIII Teater Teatri terminoloogia seminar 11 ak/h 24-34 eurot IX Eestlaste mõtteilm Loeng „Tabud Eesti kultuuriloos“ 3 ak/h - (loengusari Loeng „Eesti rahva elulood“ 3 ak/h - 2017-2018) * kursuse läbiviimist toetavad EL Sotsiaalfond ja Eesti riik 2. Toetusprogrammide haldamine RKK haldab kokku 14 valdkonnale suunatud toetusprogrammi. Vahendid programmide elluviimiseks tulevad Kultuuriministeeriumi eelarvest. RKK ülesandeks on toetuste vahendamine. 10  Programm Eesmärk Ligipääs Eelarve (2018) Folkloorifestivalide Toetada Eestis toimuvate Taotlusvoor 26 830 toetusprogramm 2015-2018 folkloorifestivalide ja -sündmuste kaudu pärimuskultuuri viljelemist, aidates kaasa pärimuse säilimisele, hoidmisele ja edasi kandmisele. Kultuuriprogramm „Kihnu Säilitada Kihnu ja Manija saarte Taotlusvoor 83 703 kultuuriruum 2015-2018“ kultuuriline ja keeleline eripära ning väärtustada mõlemaid saari kui elukeskkonda. Kultuuriprogramm „Saarte Väärtustada ja taaselustada Eesti Taotlusvoor 76 156 pärimuslik kultuurikeskkond saartele ja eestirootsi aladele 2015-2019“ omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära. Mulgimaa pärimuskultuuri Väärtustada ja taaselustada Taotlusvoor 90 173 programm 2018-2021 Mulgimaale omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära, mis on erinevatele inimrühmadele nende igapäevaelu ja identiteedi osana omased ja olulised. Peipsiveere kultuuriprogramm Peipsiveersete rannakülade Taotlusvoor 46 657 2017-2020 kultuuriruumi elujõulisuse hoidmine. Setomaa kultuuriprogramm Hoida Setomaa kultuurilist ja Taotlusvoor 141 820 2014-2018 keelelist eripära, elulaadi, tavasid, kombeid ning oskusi. Tugevdada seto keele ja pärimusliku kultuuri keskkonda, laiendada seto keele kasutusvaldkondi ja tugevdada kultuuriruumi kogukonda. Eesti vaimse kultuuripärandi Innustada kogukondi märkama Taotlusvoor 3000? nimistu sissekannete oma vaimset pärandit, aidata koostamise ja uuendamise kaasa vaimse pärandi toetus 2017-2019 väärtustamisele ja püsimisele elavas kasutuses ning mitmekesistada nimistut eri kogukondade sissekannetega. 11  Vana-Võromaa pärimuskultuuri Hoida Vana-Võromaa kultuurilist ja Taotlusvoor 81 343 programm 2018-2021 keeleist eripära, elulaadi, tavasid ja kombeid ning oskusi, tugevdada võru keele ja pärimusliku kultuuri keskkonda, laiendada võru keele kasutusvaldkondi ja tugevdada kultuuriruumi kogukonda. Virumaa pärimuskultuuri Väärtustada ja taaselustada Taotlusvoor 67 020 programm 2015-2019 Virumaa eri piirkondadele omast pärimuskultuuri ja pärimuslikku elulaadi, mis annab neile identiteedi ja järjepidevuse tunde ning edendab seeläbi kultuurilist mitmekesisust ja loometegevust. Rahvakultuuri maakondlik Rahvakultuuri püsimisele ja Taotlusvoor 63 912 toetus arengule kaasaaitamine läbi rahvakultuurile oluliste sündmuste ning tegevuste toetamise maakondades. Rahvakultuuri Keskseltside Keskseltside tegevuskava Keskseltsid 206 179 tegevustoetus elluviimise toetamine. Etenduskunstide regionaalse Professionaalse teatrikunsti Taotlusvoor 156 250 kättesaadavuse toetused kättesaadavuse tõstmine Eesti „Teater maal“ maaregioonides. Programm „Eesti rahvarõivas Kihelkondlike rahvarõivaste Piiratud 32 904 2017-2021“ internetipõhise sihtrühm andmekogu/veebiportaali loomine. Rahvakultuuri mentorprogramm Rahvakultuuri eri valdkondade Piiratud 70 865 2018-2022 elujõulisuse tagamine läbi sihtrühm õpetajate õpetamise. Aastal 2018 lõppevad toetusprogrammid on uuendamisel, mis näitab et senist programmide mõju on hinnatud positiivseks ja riigil on soov tegevustega jätkata. Oluliseks edasiminekuks on taotluste esitamise ja menetluse viimine veebipõhiseks, see protsess on Kultuuriministeeriumi toel tänaseks alanud. Lisaks toob uue ülesande endaga kaasa seni Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu toiminud kultuurivaldkonna toetuste edasine vahendamine RKK kaudu. 3. Valdkonnaga seotud teadlikkuse tõstmine ja teavitustegevused RKK oluliseks funktsiooniks on valdkonda puudutava teabe kogumine, analüüsimine ja vahendamine. 12 Eraldi olulise tegevuse moodustab rahvakultuuri andmekogu haldamine. Hetkeseisuga andmekogu päringud RKK veebilehel kaudu ei tööta ning on põhjalikemaks täpsustusteks ajutiselt suletud (mahukam täpsustamisvajadus on tingitud haldusreformist, mille tulemusena on muutunud paljude organisatsioonide andmed). Uut avamise aega pole veebilehel täpsustatud. RKK andmekogu kasutamisega seotud terviklike teenuseid väljaarendatud pole, näiteks ei ole keskseltside päringud hinnastatud. Samuti pole seni jõutud mobiilsete rakendusteni, mis tuginevad RKK andmebaasidele. Täiendavaid tegevuskulusid pole andmebaaside arendamiseks samuti kavandatud. 5.2. Soovitused ja arendusettepanekud - Töötada läbi, ühtlustada ja uuendada pakutavate koolituste tutvustused RKK kodulehel. Täiendada RKK veebi viisil, kus koolituste info on esitatud ühtses vormis. Heaks aluseks on uuendatud arengukavas toodud koolituste sihtrühmade ülevaade, mille koostamisega on üks osa eeltööst tehtud. Sama loogika alusel tuleks uuendada ka veebis olevaid ülevaateid, et koolitustega tutvuvad inimesed saaksid parema ülevaate pakutavatest teemadest, kursuste mahtudest, koolitajatest, toimumiskohtadest, osalemistingimustest jmt; - Korraldada koostöös keskseltside ja teiste partneritega ajurünnak eesmärgiga saada põhjalik ülevaade valdkonna ootustest koolituste pakkumisel ning teha ettepanekud võimalike koolituste läbiviijate ja programmide koostajate osas. Valdkonna keskse koolitajana on RKK-l märgatav varu oma positsiooni tugevdamisel; - Juurutada koolituste tagasiside kogumise süsteem ning soovitusindeksi kasutamine​. Uuendatud arengukavas viidatakse kvaliteedijuhtimise süsteemi väljatöötamisele, mille tulemusena on osalejate hinnang keskuse korraldatud koolitustele 80% maksimumhindest. See eesmärk haakub hästi soovitusindeksi loogikaga. Lähiaastate vaates võiks ambitsiooni nihutada 85% ehk soovitusindeksi järgi 8,5 punktini. - Luua lisaks koolituste tagasiside süsteemile üldisem ja regulaarselt toimiv tagasisidestamise võimalus​, mille kaudu peamised koostööpartnerid saavad edastada kommentaare ja arendusettepanekuid. Rahvakultuuri keskseltside jt suuremate katusorganisatsioonide puhul on võimalik infot koguda ka ühise aruteluplatvormi kaudu (vt soovitusi p. 2.2), kuid regionaalsetele ja väiksematele partneritele tuleks läheneda eraldi. - Seada prioriteediks viia läbi veebipõhise taotluskeskkonna testperiood ja täismahus käivitamine​. Veebi kaudu toimuv toetusprogrammidega seotud suhtlus muudab tegevuse oluliselt kasutajasõbralikumaks ning menetluse läbipaistvamaks. - Lisada veebilehele andmekogude eeldatav avamise aeg​. Hetkel puudub andmekogule ligipääs ning päringu tegijal pole infot, millal on võimalik teabele uuesti ligi pääseda. - Analüüsida võimalusi andmekogu kasutajasõbralikumaks muutmiseks​, sh mobiilirakenduse ja uute disainilahenduste väljaarendamine. Kaardistada võimalikud koostööpartnerid, kaasrahastajad ning teised huvitatud osapooled. 13 6. Struktuur ja personal 6.1. Hetkeolukord RKK struktuur jaguneb administratsiooniks ja neljaks osakonnaks. Kokku töötab asutuses 13 inimest. Osakonnad on väikesed, eriti torkab see silma koolitusosakonnas, kus on 1,5 ametikohta. Rahvakultuuri valdkonna mahukuse juures on sellise ressursiga äärmiselt keeruline koolituste arendustööga tegeleda. Järgmisest aastast on kavas kaasata arendusjuht, kommunikatsioonijuht ja Tallinna linnas toimuva rahvakultuuri harrastamise koordineerimisega tegelev spetsialist, lisaks suurendatakse 0,5 ametikoha võrra koolitusosakonna mahtu. Arvestades RKK Viljandisse kolimisega tekkivat olukorda ja uuendatud arengukavas kirjeldatud ambitsiooni asutuse edasisel arendamisel on need täiendused hädavajalikud. Rääkides valdkonna professionaalsest arendamisest, kvaliteetsete teenuste pakkumisest ja lisaks eestkõneleja rolli täitmisest tuleb arvestada, et RKK tegevuses vajavad eeskätt täiendusi sellised ametikohad, kus tööturul konkureeritakse teiste eluvaldkondadega võrdsetel alustel (arendusteemad, kommunikatsioon). Uuendatud arengukavas toodud üldistes tööpõhimõtetes seonduvad organisatsiooni kultuuri ja arendamisega eeskätt järgmised: - professionaalsus ja eestvedamine – keskuse töötajad on nii rahvakultuuri valdkonna tundjad kui ka oma valdkonna eestkõnelejad. Osaleme koos partneritega aktiivselt valdkonna arendamisel, innustame ja inspireerime vaimset kultuuripärandit hoidma ja väärtustama; - järjepidevus ja innovatsioon – keskuse töös on olulisel kohal nii traditsioonide ja järjepidevuse hoidmine kui ka uuenduslikkus ja loovate lahenduste leidmine valdkonna arenguks. Keskus on kaasaegne ja innovaatiline asutus, millel on ühtne ja üksteist toetav meeskond, kus igaüks tunnetab oma panust valdkonna arengusse. RKK tegevusega tihedalt seotud rahvakultuurispetsialistide maakondlikku võrgustikku kuulub täiendavalt 15 inimest. Tegemist on ainulaadse võrgustikuga, mis esindab RKK tegevusi regioonides ning toob asutuse tegevused ja teenused lähemale ka Tallinnast eemal tegutsejatele. Selle kaudu on valdkonnas tegutseja jaoks tegemist olulise partneri ning kanaliga. Arvestades seda, et maavalitsuste kaotamisega kadus senine maakondlik kultuurijuhtimise funktsioon, on RKK võrgustiku roll veelgi tähtsustunud. Võrgustikku kuuluvate inimeste kaudu peab RKK poolt pakutav lisaväärtus jõudma valdkonna rohujuuretasandini, mille tähtsust rahvakultuuri arendamisel on keeruline ülehinnata. Rahvakultuurispetsialistidel on oluline roll laulu- ja tantsupeo protsessi kuuluvate algatuste kohalikul ettevalmistamisel. 6.2. Soovitused ja arendusettepanekud - Seoses kolimisega Viljandisse tasuks läbi uurida võimalused TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga, et juurutada sisse tudengite kaasamise ja praktikate süsteem​. Kuigi esimeses faasis võtab tegevuse käivitamine arvestataval määral ajalist ressurssi, toob süsteemi efektiivne toimimine tulevikus RKK personaliressurssidele märkimisväärset täiendust. Sarnaseid koostöömudeleid tuleks kaaluda ka teiste haridusasutustega (nt vaimse kultuuripärandi või laiemalt arendustegevuste valdkonnas); 14  - Kaaluda võiks lühiajaliste rotatsioonide katsetamist RKK ja teiste rahvakultuuri valdkonna organisatsioonide vahel. Inimeste ajutine liikumine erinevate töökohtade ning organisatsioonide vahel võiks kaasa aidata näiteks valdkonnale suunatud teenuste arendamisel. 7. Finantsseis ja võimekus tegutseda ilma riikliku toetuseta 7.1. Hetkeolukord Kultuuriministeeriumi 2018. aasta eelarves on RKK kuludeks ja investeeringuteks kavandatud 1 928 952 eurot, millest ligi 573 000 eurot moodustasid personali ja majandamisega seotud kulud, lisaks ligi 156 000 eurot Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile minevaid vahendeid. Seega jäi sisutegevuste korraldamiseks vahendeid ca 1,2 mln euro ulatuses. Omatulu teenitakse 2018. aastal 63 000 eurot, erinevate projektitoetustena saadud või kavandatud tulu on täiendavalt 43 521 eurot. Täiendavaid regulaarseid tuluallikaid pole. Vastavalt RKK ja keskseltside kokkuleppele keskseltsid Tallinnas asuvate RKK ruumide kasutamise eest renti tasuma ei pea. Suuremate rahastamismahtudega rahvusvahelistes projektides (nt Erasmus+) pole RKK seni osalenud. Loov Euroopa programmist riigiasutused toetust küsida ei saa. 7.2. Soovitused ja arendusettepanekud - Analüüsida koostöös riigiga läbi RKK-le seotud ootuste ja rahastamise seosed. Asutusel on tänases muudatuste protsessis potentsiaali oma tegevuste mõju ja nähtavust tõsta, kuid see eeldab strateegilisemat seost asutuse tegevuse ning riigipoolse rahastamise vahel. Raporti varasemates soovitustes toodud ettepanekute elluviimiseks või kitsaskohtade leevendamiseks on tõenäoliselt vaja RKK töösse kaasata uusi töötajaid, oma valdkonna tugevaid eksperte. Ka erinevates võimalikku täiendavat tulu toovates projektides osalemiseks on vajalik kõrgel tasemel projektikirjutajate ja -juhtide olemasolu; - Analüüsida läbi teenuste hinnastamise võimalikud vahemikud. Arvestades valdkonna suurust ja mitmekesisust võiks omatulu ambitsioon olla suurem. Läbi võiks kaaluda mõned uued teemad või koolituspaketid, mis on osaleja jaoks kõrgema hinnaga ning millel oleks positiivne mõju RKK iga-aastasele eelarvele. Olles valdkonnas keskne koolitaja, on siin kindlasti varu koolitusteenuste arenduse ja uuendatud pakkumise kaudu ka asutuse finantsolukorda parandada; - Koostada töökava RKK ruumidega seotud teenuste pakkumiseks. Tänases olukorras oleks ootuspärane, et asutus suudab teenida omatulu ka Tallinnas ja Viljandis paiknevate ruumide väljarentimisega erinevateks koolitusteks või muudeks üritusteks. 15 8. Kliendikogemus Veebiküsimustik saadeti 24 RKK liikme ja koostööpartneri e-mailile. Valimile saadeti lisaks esmasele kutsele osaleda diagnostika küsitluses ka meeldetuletus. Vastas küsimustikule 12 inimest. Vastamismääraks kujunes 50%. RKK edastatud kontaktide seast valiti välja juhuvaliku alusel intervjuude kandidaadid, läbi viidi 3 poolstruktureeritud intervjuud. Veebiküsimustik koosnes: (1) rahulolu küsimustest nii RKK tervikkogemuse kui ka teenuste, teeninduse, hinnataseme jm kohta; (2) kuvandi uurimiseks kasutati Aune Pasti välja töötatud Imagomeetri küsimustikku ja skaalat lisades küsimustikku kliendikesksuse mõõte. Kirjeldatud valimi moodustamise viis ning kasutatud meetodid andsid võimaluse saada pinnapealset tunnetust klientide ja liikmete arvamustest. Tulemusi ei saa laiendada kõikide liikmetele ja klientidele, kuivõrd valim oli arvestades diagnostika mahte liiga väike. 8.1. Hetkeolukord Eesti Rahvakultuuri Keskuse klientide/partnerite hulgas läbiviidud küsitluse tulemusena võib öelda, et hinnang tervikkogemusele on hea (M=4.33; hinnanguskaala 1-5 palli). Erinevate kogemusosade hinnangutest hinnati „Väga heaks“ ning teistest kõrgemalt teenuste kvaliteeti ja teenindust (mõlema tulemuseks kujunes M=4.58). Rahulolu kommunikatsiooniga sai võrreldes teiste aspektidega madalaima tulemuse (M= 4.08). Kõikide hinnatud aspektide keskmised jäid vahemikku 4.08 ja 4.58, mis peegeldab ühtlaselt head tulemust. Vastajate vaates hinnangud on üsna ühtlased. See näitab, et kogemused Rahvakultuuri Keskusega on ühtlaselt head ja positiivsed kogemused. Rahvakultuuri Keskuse tugevustena toodi välja kõige enam eeldefineeritud tugevust: ”Oma ala eksperdid, kes meelsasti oma teadmisi jagavad“ (11 vastajat 12st valisid selle tugevuse). Enim valitud tugevus haakub ka intervjuudes välja toodud ootusega olla valdkonna „kõneisikuks“ ning aidata teistel instantsidel olla kursis erinevate gruppide fookuse, tegevuse ning professionaalsusega. (vt. Intervjuude kokkuvõte). Antud võimalik tegevus vajab läbikaalumist koos erinevate huvigruppidega ning tasakaalus lähenemist. Küsimuseks kujuneb, keda ja mil määral peaks RKK esile tõstma või kelle hääletoruks olema. Rahvakultuuri Keskuse nõrkuste osas ei kujunenud välja ühte enimvalitud nõrkust (6 vastajat 12st valisid valiku „Nõrkused puuduvad“). Lisati : uus asukoht; maine langus seoses kolimisega / toetusprogrammide blankettide ebamugavus / toetusprogrammide info jagamise ebaühtlus; väljaannete uued trükid võiks kiiremini ilmuda, varasemalt selle all toiminud rahvakultuuritöötajate nimekiri/tutvustus oli kaua puudulik/täiendamata ja ei ole uuenenud (liiga kaua arenduses). Uurides kuvandi kohta esinesid kõige tugevamalt Rahvakultuuri Keskuse kohaselt järgmised tunnused: „Sõbralik“ (3 palli skaalal M=2.83), „Oma“ (3 palli skaalal M=2.67), „Turvaline“ (3 palli skaalal M=2.58) ja „Kliendikeskne“ (3 palli skaalal M=2.58). Kuvanditunnetus vastajate seas on ühtlaselt positiivne. Kuvandit iseloomustavade sõnade esikümnes esinesid vaid positiivsed omadussõnad. Hinnates erinevate kuvandikirjelduste tugevust jäid hinnangute tulemused 0.33 ja 2.83 vahele (3 palli skaalal) kusjuures nagu märgitud, on kuvandikirjeldustes ülekaalus positiivsed sõnad. Intervjuudes nimetati täiendavalt Rahvakultuuri Keskust „koduseks“. 16 Rahvakultuuri Keskus saab oma ülesannetega vastanute meelest hakkama heal tasemel (M=4.33; 5 pallisel skaalal). 8.2. Soovitused ja arendusettepanekud Kliendikogemuse diagnostika läbiviimise käigus koondatud soovitused ja arendusettepanekud veebilehe kommunikatsiooni tõhustamiseks: - Hinnang teenuste valikule sai tulemuseks M=4.42, mis on hea tulemus. Intervjuudest selgus mitmeid võimalusi ja ootusi koolituste ja teenuste osas. Ühel intervjueeritaval oli informatsioon, et on läbi viidud kunagi ka koolitusootuste uuring. Kindlasti tasub kaaluda ootuseid, mida kontaktid on edastanud. Hea on vajadusel teha täiendav „vajaduse uuring“ ning kaasata neid, kel konkreetne vajadus on koolituse sisendi koostamisse. - Rahvakultuuri Keskuse koduleht on väga informatiivne ja mahukas. Koduleht sisaldab informatsiooni nii koolituste kui ka toetusprogrammide kohta kui ka pakub laia ülevaadet Rahvakultuuri tegemiste, esinduste ja partnerite kohta. Esmapilgul on kodulehel raske orienteeruda, kuna lehel alajaotused on mahukad ja nendes navigeerimine võtab veidi kohanemise aega. Samuti on osad alajaotused kattuvad (nt. uudised). Võiks siin kaaluda struktuuri üle vaatamist ja võimalusel mahu õhendamist. - Rahvakultuuri Keskuse kommunikatsioonikanalid on hästi toimivad. Võiks siiski välja tuua organisatsiooni enda suurema esile tõstmise, tuua välja senisest selgemalt organisatsiooni mõju ja tulemuste kajastamise (nt. aastaaruannete näol). Samuti võiks kaaluda rohkem organisatsiooni näo isikustamist (nt. tuua meeskond piltidena esile). 17 9. Kokkuvõte RKK on pärast mitmeid aastaid kestnud teatava ebakindluse ja muudatuste perioodi jõudmas faasi, kus tegevusi alustatakse uues asukohas ning loodetavasti ka uue hooga. Rahvakultuuri valdkonna jaoks on järgmisel aastal ees tõeline suursündmus, kui seoses 150. aastapäevaga tähistatakse laulu- ja tantsupidu tavapärasest veelgi esinduslikumalt. Samuti järgmisel aastal algav kultuuripoliitika põhialuste uuendamise protsess loob järgmised võimalused valdkonna mõju ja tähtsuse mõtestamiseks ning seotud ettepanekute tegemiseks. RKK omab toimuva foonil võimalust enda tegevused ja pakutav lisaväärtus senisest enam nii valdkonna kui ka kultuuriavalikkuse jaoks esile tuua. Soovitud tulemuste eelduseks on mitmed olulised muudatused. Näiteks on oluline viia koostöö rahvakultuuri keskseltside ja teiste võtmepartneritega uuele tasemele. Hiljuti saadud positiivne tagasiside RKK tööle loob sihile hea aluspõhja, kuid hästi toimiva ja tulemusliku koostööformaadini on veel üksjagu maad. Loodetavasti toetab RKK püüdlusi ka uuesti tööd alustav asutuse nõukoda ning selles on valmis osalema mitmed ühiskonna ja kultuurielu arvamusliidrid. Pakutavate koolituste sisule ja vormile seatud kvaliteedieesmärgid on kõrged. Arvestades asutuse kolimist Tallinnast eemale, lisandub uusi teenuste korralduse ja kommunikatsiooniga seotud väljakutseid. Üheks võimalikuks lahenduseks on veebi korrastamine ning ka teiste suhtluskanalite ja teavitustegevuste tulemuslikkuse ülehindamine. RKK veebikeskkonna arendamisega on seotud ka kvaliteedihüpe toetusprogrammide haldamisel, sest veebipõhine taotluskeskkond on tänaseks pigem kohustus kui võimalus. Andmekogu arendamisel on järgmiseks ootuseks liikumine veebist rakendusteni, et teave oleks tänapäevaste standardite kohaselt kättesaadav. Kõikide toodud näidete ühisosa on muudatuste juhtimine. Kui asukoha ja strateegiliste ootuste debatt on peetud, siis organisatsiooni sees tekib uusi olukordi lähiajal ilmselt pigem juurde. See eeldab asutuse juhtkonnalt oskuslikku inimeste juhtimist ning usaldusliku töö-õhkkonna hoidmist. Loodetavasti on peamised seesmised takistused nende muudatuste elluviimiseks tänaseks möödanik ning koostöös riigi, kohalike omavalitsuste ja võtmepartneritega suudab RKK 2023. aastaks seatud kõrgetele sihtidele järjest lähemale liikuda. 18 10. Lisa 1: Intervjuude kokkuvõte 1. Kokkupuutepunktid: ● Koolitused ● Toetusprogrammid ● Koostööpartner 2. Koostöö: ● Väga meeldiv suhtlus. ● Argumenteeritud kommunikatsioon. ● Igakülgne abi. ● Tihe ja viljakas koostöö. ● Meil on hea ja toimiv suhe. 3. Protsessid: ● Aastaid olid taotlusblanketid sellised, mis nõudsid käsitööd. See võiks olla mugavam. Näiteks Exceli põhine. ● Programmide aruandlus on tehtud mugavaks. Exceli põhine ja seeläbi arusaadav, mugav ja mõistlik. ● Saab küsida nõu. Saab kohe tagasisidet. Kiire nõustamine. 4. Koostöö kvaliteet: ● Koolitused on väga professionaalsed ja asjalikud. ● Hindan koolitusi väga kõrgelt- väga head ja tasemel lektoritega. ● Olen väga rahul. Kui võrrelda algusaastatega, olen käinud ühel ja samal koolitusel näit. 2006 ja nüüd ja loengupidaja oli sama. Minu meeleest on veelgi huvitavam. Kvaliteet tõuseb. ● Mõned koolitajad on ka väga noored kuid nad on juba väga kõrgel tasemel. 5. Info liikumine: ● On olnud piisavalt infot ja juhendamist. ● On olemas hea ülevaade inimeste ja kontaktide kohta. Ka Googlist inimesi otsides tuleb tihti ette link Rahvakultuuri Keskuse lehele. ● Ebapiisav info on olnud kohati toetusprogrammide avamise kohta. Kodulehele ilmselt pannakse ülesse kuid hea oleks täiendav teavitus oma kontaktidele. Kui avamise või info saabumise aeg on ebaselge, ei saa oodata et inimesed käivad tihedalt ise seda otsimas. Samas- selles osas on positiivseid arenguid näha. Seega hoida seda kurssi ja mõelda läbi „partnerite vaate“ ja ootuste. 6. Juhtimine ja toimimine: ● Kohati on ebaselge kes teeb otsuseid. Nõukogu otsuseid vaadatakse Keskuse juhi poolt üle. Kui see nii peabki olema, siis peaks selles osas olema ka selge kommunikatsioon. Rollid seega ebaselged- kellel ja mis vastutus. ● RV keskus tundub olevat hea tööandja. Töötajad on motiveeritud ja neile antakse vabad käed oma kohalikus maakonnas keskenduda vajalikule. Alati nad ka aitavad. Kunagi ei öelda, et „see ei ole minu töö“. Alati püütakse haakuda ja aidata. ● Seoses kolimisega on rahulolematust. Samas tuleb kohanduda. Isiklikult arvan, et otsus viia RV keskus Viljandisse on hea otsus. ● Neil on tööl vajalikud inimesed- neil on kõik asjalikud inimesed. Kuid ressursid on siiski piiratud ja tööd palju. ● Hea, et kohapeal saab toitlustust. Parkimine on seal väga hea. Paljudes kohtades seda ei ole. ● Turvaline on minna ja olla. Inimesed on väga positiivsed. Vahetu. Ei ole külmad ametnikud. 19  ● Rahvakultuuri Keskuse puhul on kõik aursaadav ja lihtne. Nendega seostub sõna „kodune“. See kuidas nad oma töösse suhtuvad ei ole „ametniku töö“. Nad oskavad teha maja ja töö hubaseks, koduseks ja mõnusaks. 7. Rahvakultuuri Keskuse roll: ● Nad on võimaluste loojad. ● Rahvakultuuri Keskus on oluline ja kõikehõlmav organisatsioon Rahvakultuuri edendajana. ● RV kultuuri mõiste väga lai. Kohati tundub, et Rahvakultuuri tegevuste ampluaa ületab isegi seda, mida me mõistame rahvakultuuri mõiste all. ● Igal pool kus vaja on, on nad esindatud. Nad on pildil. ● Nende tähtsus eesti kultuurimaastikul on oluline. ● Toetusprogrammide „grupp“ on väga hästi enda tööga hakkama saanud. Nad on programme hästi vedanud. ● Oluline on, et keskus teeks kõrgemate organisatsioonidega tihedat koostööd, et toetused ei väheneks ning jätkuvalt programmid oleksid olemas ja toimiksid. ● Nad on rahvakultuuri suunanäitajad ja hoidjad. Katavad kogu rahvakultuuri valdkonda, mis on tegelikult väga lai. ● Rahvakultuuri Keskus on osanud end teha nähtavaks ja kuuldavaks. 8. Mõtteid Rahvakultuuri Keskuse edasiseks arenguks: ● Oleks võimalik arendada „Loomemajanduse“ alast teadlikkust. Näiteks koolitused. Oluline on inimeste nõustamine ja teadlikkuse kasv- mis on üldse Loomemajandus. Tundub nagu vägisi ettevõtjaks tegemine kuid mõningane „majanduslik“ mõtlemine ei tee paha. Mõelda, kuidas aidata käsitöölistel ja ilusate asjade tegijal majanduslikult hakkama saada. Mis võiksid olla vastavad mudelid? ● Loomeinimesed peaksid saama tegeleda loominguga- ehk on vaja neile luua „toetusmeeskond“, kes ajab korda administratiivpoole: taotleb rahasid, täidab taotlusi, esitab arveid jne. ● Eestis luuaks praegu rahvariiete nõustamispunkte. Kui see käivitub on seal nõustajad, kes on Keskusest välja kasvanud. Oluline on, et neid järjepidevalt kasvatada ja õpetada. Oluline on, et antud nõustajad ei jääks üksi. ● Võiksid võtta endale rolli viia infot vajalike inimesteni erinevate rühmituste kvaliteedi osas. Eestis on palju liikumisi, mis tegelevad rahvakultuuriga. Mõned „harrastuslikud“, mõned professionaalsemad. Teatud teiste organisatsioonide toetusprogrammidesse kandideerimisel on keeruline konkureerida kuivõrd on paljusid, kes soovivad toetust ja osad instantsid ei ole teadlikud ja ei tee vahet raha taotleja mõjust ja professionaalsusest. ● Aidata kaasa mõelda erinevate rahastusprotsesside sisu osas – eeldab ilmselt suhteid ja lobitöö võimekust „kõrgemate instantsidega“. Näiteks, mille jaoks saaks taotleda toetust, praegu näiteks ei saa õppematerjalide/vahendite jaoks taotleda raha. ● Maakondlikult on tegelikult vajadus koolitada inimesi, kes saadaksid inimesi viimsele teekonnale: ○ Rahvakultuuri keskus võiks kaaluda võimalust koolitada maakondlike kultuurimajasid ja inimesi selleks, et oleks võimekus läbi viia ilmalikku matuseteenistust. ○ Järjest rohkem on selle järgi vajadus. Rahvamajad on saanud kohaks, kus soovitakse ärasaatmist läbi viia. ○ Puudub arusaam ja oskus nii tundliku ja delikaatse ürituse läbiviimiseks. ○ Puudub ilmalik „ära saatja“, kes oleks „koolitatud“ ja oskaks omakestelt küsida õigeid küsimusi kõne ettevalmistamiseks ning tseremooniat sujuvalt ja hoolivalt läbi viia. 20 11. Lisa 2: Valdkonna põhinäitajad Eesti Statisikaameti andmetel5: - harrastab rahvakultuuriga seotud tegevusi Eestis 2017. aasta seisuga 88 342 inimest. Viimastel aastatel on näitaja tase püsinud samal tasemel. Oluline tõus toimus vahemikus 2008-2018, mil näitaja tõusis üle 10 000 inimese võrra. Seejuures on oluline, et kuigi suurimat mõju avaldas koorimuusika (sh kõige suurema tõenäolise mõjutajana laulupeoliikumine), oli tõus erinevate valdkondade lõikes küllalt ühtlane ning ei ole seotud mõne konkreetse tegevusala näitajate äkilise kasvuga. - kokku tegutseb Eestis 4946 harrastuskollektiivi ja 4908 juhendajat. Kollektiivide arv on stabiilselt kasvanud ning on alates 2008. aastast suurenenud enam kui 1000 võrra. Enim kollektiive on rahvatantsu (1505) ja koorimuusika (1439) valdkondades. - suurimad valdkonnad harrastajate arvu lõikes on koorimuusika (40 171 inimest) ja rahvatants (22 997 inimest). Suuruselt kolmas valdkond harrastusteatrid on juba oluliselt väiksema harrastajate arvuga (6161 inimest). - suurima osa rahvakultuuri harrastajatest moodustavad 2017. aasta seisuga lapsed (40 307 inimest). Järgnesid täiskasvanud (24 042 inimest) ja noored (13 695 inimest). Lõviosa harrastajatest on eestlased (83 640 inimest). - naiste osakaal on harrastajate hulgas märkimisväärselt kõrge (61 722 inimest). Peaaegu võrdsel määral on mehi ja naisi osalemas puhkpilli- ja rahvamuusikaga seotud tegevustes. Teistes valdkondades on naiste osalus tunduvalt kõrgem kui meeste oma. 5 ​http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=KU61 21 13. Lisa 3: Täiendused raportile tagasisidestamise kohtumise järgselt ● Rahvakultuuri Keskuse eelistatud nimelühendi kuju on RK (raportis kasutati varianti RKK). ● Raporti koostamise perioodil oli uuendamisel RK põhimäärus. Kuigi raportis oli viide, et täiendkoolituse korraldamine lisati RK põhiülesannete hulka viimase redaktsiooni käigus, on see ülesanne kirjas juba ka varasemalt kehtinud redaktsioonides. Küll aga on tegemist ülesandega, mida riik sihtotstarbeliselt ei rahasta (tegevust korraldatakse omavahendite arvel), selline olukord vajab endiselt lahendust. ● Põhimääruse kavandis tehti ettepanek nimetada asutus Eesti Rahvakultuuri Keskuseks ning sellekohane viide on ka raporti tekstis. Tänaseks on otsustatud, et asutuse nimeks jääb Rahvakultuuri Keskus. ● Lisaks Eesti Kooriühingule, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsile, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidule, Eesti Harrastusteatrite Liidule, Eesti Folkloorinõukogule ja Eesti Kultuuriseltside Ühendusele kuulub üleriigiliste keskseltside hulka ka Eesti Rahvamajade Ühing. Viimane jäi raportis mainimata, kuna seda pole nimetatud RK kodulehel oleval keskseltside loetelus 1. Keskseltside toetamine toimub alates 2017. aastast RK kaudu. ● Raporti koostamise ajal toimus ka RK arengukava uuendamine ning tänaseks on seal kirjas olevat visiooni sõnastust täiendatud. ● Rahvarõivaste valmistamise kooli täpne osalemistasu on 740 eurot (raportis 800 eurot). Sarja „Eestlaste mõtteilm“ raames toimunud loengute osalemistasu on 15 eurot. ● Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sissekannete koostamise ja uuendamise toetus 2017-2019 eelarve on 3000 eurot. ● RK koosseisus on kokku 30,5 ametikohta (sh 15 maakondades töötavat rahvakultuurispetsialisti). ● Ruumide rentimisega seotud tegevuste juures tuleb arvestada RK kui riigiasutuse finantsreeglitega (seos omatuluga on erinev kui näiteks sihtasutustel). Samas on ruumide kasutamise efektiivsemaks muutmine endiselt päevakorral. 22 ANALÜÜS LAULU- JA TANTSUPEOLIIKUMISE JÄRJEPIDEVUSE TAGAMISE KOHTA 1 ANALÜÜSI EESMÄRK JA TAUST 1 1.1 Laulu- ja tantsupeoliikumises osalejad 3 1.2 Valdkondadeülesed seosed laulu- ja tantsupeoliikumise hoidmisel 4 2 LAULU- JA TANTSUPEOLIIKUMISE JÄTKUSUUTLIKKUST MÕJUTAVAD JUURPROBLEEMID 5 2.1 Nelja peamise juurprobleemi kirjeldus 6 2.2 Kultuuripoliitika prioriteetsed tegevussuunad laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel 7 3 JUURPROBLEEMIDEGA SEOTUD VALDKONDLIK KOOSTÖÖ JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED 8 3.1 Ettepanek laulu- ja tantsupidude majandusliku mõju hindamiseks 8 3.2 Regionaalpoliitika roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel 8 3.2.1 Kohalike omavalitsuste roll laulu- ja tantsupeoliikumise toetamisel 9 3.3 Sotsiaalpoliitika roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel 11 3.4 Hariduspoliitika roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel 12 3.5. Kodanikuühiskonna roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel 15 3.6 Ettepanek üleriiklike laulu- ja tantsupidude korralduse koordinatsioonikomisjoni moodustamiseks 16 3.7 Ettepanekud seoses laulu- ja tantsupeoliikumise sümbolobjektidega 17 3.8 Ühiskondlikku elu puudutavad ettepanekud 17 4 ANALÜÜSIS TOODUD ETTEPANEKUTE KOOND 18 LISA: Kultuuriministeeriumi kaudu LTP toetuseks eraldatud toetused ja investeeringud 2017-2021 22 Analüüsi koostamise töörühm 24 1 1 ANALÜÜSI EESMÄRK JA TAUST Laulu- ja tantsupeoliikumine (edaspidi ka LTP) on üks eesti kultuurilise identiteedi aluseid. Aastal 2019 tähistati laulupeo 150. aastapäeva, aastast 2003 kuulub Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Dokumendi “Kultuuri arengukava 2021-2030” eelnõus1 on olulise sihina toodud esile vajadus tagada laulu- ja tantsupeo traditsiooni kestmine ja areng, sh edendades tegevusi nii rahvakultuuri valdkonna sees kui ka laiemalt erinevate valdkondade ning asutustega. Ülevaate koostamise lähtekohaks on laulu- ja tantsupeo protsessi viimaste aastate arengus esile tulnud probleemid, mis viitavad mitmele olulisele ning liikumise jaoks suure mõjuga riskile. Analüüsi eesmärgiks on kirjeldada olulisemate riskide olemust ning pakkuda lahendusi, mille kaudu tagada laulu- ja tantsupeoliikumise traditsioonide kestmine. Analüüsi konteksti mõistmiseks on oluline esile tuua järgmist. - Laulu-ja tantsupeoliikumine on pidevalt, nädalast nädalasse ning kuust kuusse kestev protsess, mille kõige nähtavamad ja suurema mõjuga osad on üleriiklikud laulu- ja tantsupeod. - Kuigi LTP tõuseb laiema avalikkuse ees tähelepanu keskpunkti aastatel, mil toimuvad üldlaulu- ja tantsupeod ning noorte laulu- ja tantsupeod, toimub LTP tegevus katkematult luues väärtust mitmetes eluvaldkondades. Seega on laulu- ja tantsupeod valdkondadeülene fenomen, mille jaoks on oluline tingimusi luua erinevate poliitikate ja strateegiate kaudu. - Lisaks kultuurile on LTP seotud tegevused ja/või mõjud tähtsad regionaalpoliitikas, haridusvaldkonnas, sotsiaalse turvatunde ja sidususe loomisel, kodanikuühiskonna edendamisel. LTP panustab suhete hoidmisesse välismaal asuvate eestlastega ning kannab ja õpetab tundma väärtusi, mis on tähtsad oma riigi hoidmisel ja kaitsmisel. - LTP puudutab olulist osa Eesti elanikkonnast jõudes kas pideva harrastustegevuse või üleriiklike ja regionaalsete laulupidude vaatajakogemuse kaudu sadade tuhandete inimesteni. Aastal 2017 avaldatud Läti Kultuuriakadeemia uuringu järgi omab koguni 95% Eesti elanikest kas aktiivse osaleja, vahetu või meedia vahendusel pealtvaataja või kaudsemalt osasaaja tasandil kokkupuudet laulu- ja tantsupidudega (vt ka p. 1.1)2. - Lisaks suurele elanikele osalusele peavad Eesti elanikud laulu- ja tantsupidu tähtsaks. Aastal 2013 avaldatud Marju Lauristini ja Peeter Vihalemma uuringu “Minu 1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/82590d01-f76e-42ff-b901-35cdb577e43d#WzEXu9Je 2 Läti Kultuuriakadeemia (2017). Uuring “Balti riikide elanike kaasatus laulu- ja tantsupeoliikumisse. Allikas: https://sa.laulupidu.ee/wp- content/uploads/2019/10/The_survey_of_inhabitants_of_Baltic_countries_on_the_Song_and_Dance_Cele bration_REPORT.pdf 2  laulu- ja tantsupidu” järgi peab laulu- ja tantsupidu oluliseks sündmuseks 96% elanikest, kusjuures 63% hindab pidusid väga oluliseks3. - Esinejana üleriiklikule peole pääsemine tähendab kollektiividele pidevat tööd repertuaariga ning tiheda konkursisõela läbimist. 2019. aasta üldlaulu- ja tantsupeol osales 1020 koori, 713 rahvatantsurühma ning 74 orkestrit, mis osalejate arvuna tähendab, et ainuüksi esinejatena osales peol üle 44 500 inimese. Juubelilaulupeo rongkäigust võttis osa 47 000 harrastajat. - LTP ulatus on peol osalejate numbrist veelgi suurem, kuna üleriiklikele pidudele pääseb kindel hulk lauljaid, tantsijaid ja pillimängijaid. - Laulu- ja tantsupeod toovad publikuna kokku kümneid tuhandeid inimesi (tantsupeol üle 35 000, laulupeol üle 60 000). Sellele lisanduvad teleülekannete auditooriumid. - LTP olulisteks kandjateks on kollektiivide juhendajad. Viimastel aastatel on süvenenud juhendajate järelkasvu risk. Aastal 2019 avaldatud Praxise uuringust4 selgub, et alla 35-aastaseid juhendajaid on Eestis vähem kui 15%, uuringust selgus veel, et keskmine juhendaja netotasu kuus oli 2019.a kuus 116 eurot. Ühe lahendusena avas riik 2021. aastal juhendajate palgatoetuse meetme. - LTP korralduses on olulisel kohal kultuurivaldkonna organisatsioonid Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakultuuri Keskus. Kõikidel nendel organisatsioonidel on LTP igapäevases hoidmises oma roll ja vastutus. - LTP kestmise jaoks on elutähtis, et vastutust liikumist hoida tajuksid oma kohustusena nii riik, kohalikud omavalitsused kui ka harrastajad ehk kollektiivid - Eesti üks suuremaid vabaühenduste võrgustikke. Analüüs ei käsitle laulu- ja tantsupeo repertuaariga seotud teemasid. Laulu- ja tantsupidude kavad ja neid puudutavad otsused sünnivad pidude kunstiliste juhtide ja toimkondade esitatud kontseptsioonide ning ettepanekute tulemusena. 1.1 Laulu- ja tantsupeoliikumises osalejad Eesti Rahvakultuuri Keskuse 2020. aasta statistika kokkuvõtte järgi on Eestis kõikide valdkondade arvestuses kokku 79 753 rahvakultuuri harrastajat5. Neist laulu- ja tantsupeoliikumisega on seotud: 36 011 koorilauluga tegelevat harrastajat 21 468 rahvatantsuga tegelevat harrastajat 2784 puhkpillimuusikaga tegelevat harrastajat 1750 rahvamuusikaga tegelevat harrastajat 3 Marju Lauristin, Peeter Vihalemm (2013). Minu laulu- ja tantsupidu. Allikas: https://sa.laulupidu.ee/wp- content/uploads/2015/01/Laulupeo-uuringu-aruanne-25-aprill-PARANDUSTEGA-KODULEHELE.pdf 4 Ester, J., Masso, M., Koppel, K., Vainre, M. ja Nuiamäe, M. 2019. Rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ning juhendajate sotsiaalse kindlustatuse analüüs: uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuring on leitav aadressilt: https://www.kul.ee/media/331/download 5 Allikas, rahvakultuuri harrastajad maakonna ja tegevusvaldkonna järgi: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__rahvakultuur/KU61 3 Läti Kultuuriakadeemia avaldas aastal 2017 uuringu Balti riikide elanike kaasatusest laulu- ja tantsupeoliikumisse. Tulemusena leiti, et ühel või teisel moel on Eestis laulu- ja tantsupeoliikumisega seotud 95% inimestest. Uuringus jaotati elanikud erinevateks liikumises osalejate tüüpideks, mis Eesti puhul kujunesid järgmiselt: Kokku kaasatuid Kaasatus tüüpide kaupa aktiivne kaasatus ehk osavõtjad või korraldusega seotud 37% inimesed 95% passiivne vahetu kaasatus ehk kontsertidel, etendustel või 65% rongkäigus kohal olev publik passiivne kaudne kaasatus ehk meediakanalite kaudu 82% jälgiv publik Kuigi laulu- ja tantsupeoliikumises osalemise numbrid näitavad suurt kandepinda, näitas Praxise 2019. aastal avaldatud uuring, et liikumises osalevad kollektiivid pole majanduslikult jätkusuutlikud6. See näitab, et liikumise keskne osa on hoolimata osalejate suurest arvust haavatav ning seotud riskide realiseerumisel on oht liikumise murenemisele. Teise olulise asjaoluna tuleb rõhutada, et oluline osa harrastajatest on lapsed ja noored (üle 60% koorilauljatest ja rahvatantsijatest). Seega on lisaks iseseisvalt tegutsevatele täiskasvanute kollektiividele võtmetähtsusega üldhariduskoolide teadlikkus ja suutlikkus liikumisega seotud tegevusi ja laiemat potentsiaali õppetöös rakendada. 1.2 Valdkondadeülesed seosed laulu- ja tantsupeoliikumise hoidmisel Kuigi sageli nähakse laulu- ja tantsupeoliikumist kultuurivaldkonna kesksena, on liikumise tegevuste ja mõjude ulatus oluliselt laiem. Valdkond Olulised seosed Kultuur LTP toetamine kultuuripoliitika kaudu, rahvakultuuri katusorganisatsioonide toetamine, juhendajate palgatoetusmeetme rahastamine, investeeringud laulupeo ja tantsupeo taristusse. Regionaalpoliitika Kohalike omavalitsuste roll LTP tegevuste toetamisel eesmärgiga tugevdada kohalikku identiteeti ja tõsta elanike elukvaliteeti. Omavalitsuse territooriumil tegutsevate 6 Ester, J., Masso, M., Koppel, K., Vainre, M. ja Nuiamäe, M. 2019. Rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ning juhendajate sotsiaalse kindlustatuse analüüs: uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuring on leitav aadressilt: https://www.kul.ee/media/331/download 4  kollektiivide ja juhendajate tegevuse toetamine ning kogukonnatunde hoidmine ja kasvatamine. Haridus ja LTP hariduslike võimaluste mitmekülgne kasutamine noorsootöö peaasjalikult üldhariduskoolis ja teistes õppeasutustes, pakkudes loomingulist ja vaheldusrikast õpitegevust ning kandes edasi väärtusi ja traditsioone. Lisaks on suure kaaluga õppe- ja noorsootööasutuste teadlikkus eelduste loomisel, mis mõjutavad laste ja noorte osalemist laulu- ja tantsupeokultuuris (sh koolisisene töökorraldus, rahvakultuuris osalemisega arvestamine ja selle toetamine, samuti juhendajatele töötingimuste loomine). Haridusega seotud tegevuste ja mõjudega saab siduda ka täiskasvanute mitteformaalse hariduse seosed, sest LTP protsess sisaldab repertuaari kaudu toimuvat pidevat õppetööd kõikide osalejate jaoks. Sotsiaalpoliitika Laulu- ja tantsupeol on oluline mõju ühiskonna sidususe suurendamisel, vaimse ja füüsilise tervisega seotud riskide ennetamisel ning sotsiaalsete kontaktide pakkumisel (sh leevendades stressi, üksindust), lisaks on tähtis aidata kaasa osalemisvõimaluste loomisel erivajadustega inimestele. Kodanikuühiskond Kodanikuühiskonna edendamine, sh LTP kui Eesti ühe suurima kodanikuliikumise kaudu. Laulu- ja tantsupeol osalevad kollektiivid on üks suurimaid kodanikuühiskonna liikumisi ning LTP protsessis osalevate hästi korraldatud vabaühenduste kaudu on võimalik anda oluline panus kodanikuühiskonna toimimisel ja teadlikkuse tõstmisel. Rahvuskaaslased Laulu- ja tantsupeod on üheks oluliseks regulaarseks sidemeks Eesti ning välismaal elavate eestlaste kogukondade vahel. Riigikaitse LTP kannab ja õpetab Eesti kestmise jaoks olulise tähtsusega alusväärtusi oma riigi hoidmise ja isamaalise mõtteviisi kohta. Üleriiklike pidude korraldusprotsessis on oluline roll veel mitmetel valdkondadel, mille kaudu tagatakse hulk olulisi suurürituste organiseerimisega seotud funktsioone ja tegevusi (nt turvalisus, meditsiin, transport jt). Täpsemalt on sellised valdkonnad loetletud analüüsi punktis 3.6). 5 2 LAULU- JA TANTSUPEOLIIKUMISE JÄTKUSUUTLIKKUST MÕJUTAVAD JUURPROBLEEMID 2.1 Nelja peamise juurprobleemi kirjeldus Analüüsi koostamisel joonistus välja neli peamist juurprobleemi, mis põhjustavad omakorda erinevaid negatiivse mõjuga tagajärgi. 1. Laulu- ja tantsupeoliikumist ei tajuta riigi ja kohalike omavalitsuste poliitikate ning otsuste kujundamisel kui valdkondadeülest ning ühiskonnale olulist väärtust pakkuvat protsessi, mis mõjutab erinevaid eluvaldkondi ning kannab edasi eestluse hoidmiseks vajalikke hoiakuid, teadmisi ning traditsioone. Kuigi valdavalt on erinevate eluvaldkondade tegevust koordineerivad organisatsioonid nõus, et laulu- ja tantsupeo roll Eesti ühiskonnas on ainulaadne ja väärtuslik, eeldatakse enamasti, et selle tänase olukorra ja tulevikuga peaks tegelema pigem kultuuripoliitika. Samas on liikumisel hulk mõjusid ja tahke, mis on osa teistest poliitikatest, mille raames on samuti oluline laulu- ja tantsupeoliikumise mõju märgata ning toetada. 2. Üldhariduskoolide kui liikumise järelkasvu oluliste tagajate osalemine laulu- ja tantsupeokultuuris on ebaühtlane ja ei tugine süsteemsele lähenemisele. Eesti koolimuusika suurkuju Heino Kaljuste on öelnud, et kuniks laulab kool, laulab kogu rahvas. Öeldu kehtib laiemalt ka kogu laulu- ja tantsupeoliikumise kohta. Paraku on üldhariduskoolide praktika laulu- ja tantsupeokultuuris osalemisel ebaühtlane ning Eestis on ka selliseid koole, mille õpilastel puudub liikumisega igasugune aktiivsem kokkupuude. Kui koolide teadlikkus koorilaulu ja rahvatantsuga kaasnevate võimaluste kasutamisest on madal ja laulu- ja tantsupeoliikumist nähakse lihtsalt valikulise osana huviharidusest, võib tekkida järelkasvu risk nii osalevate laste ja noorte kandepinna kui ka juhendajate tasandil (üks eeldusi edukaks tööks koolis on läbimõeldud viis juhendajate kaasamisel ja nende tööks vajalike tingimuste loomisel). 3. Laulu- ja tantsupeovaldkonna katusorganisatsioonide ja kollektiivide tegevusmudel on alarahastatud. Vajalike muudatuste elluviimiseks on lisaks igapäevase operatiivse tegevuse korraldamisele oluline kavandada pikaajalise sihiga arendustegevusi, nt koostööpõhimõtete koostamine ja juurutamine erinevate partneritega, uuringute ja kaardistuste läbiviimine, poliitikakujundamises osalemine jpm. Paraku ei võimalda katusorganisatsioonide tänane tegevus- ja rahastamismudel taolisi jõupingutusi teha. See on üks põhjuseid, miks on raskendatud ka muudatuste juhtimine ja riskide ennetamine. 6  Praxise 2019. aastal avaldatud uuringust selgus, et LTP kollektiivid pole majanduslikult jätkusuutlikud7. Nii on sellel probleemil ühine tahk ka kodanikuühiskonna ja vabaühenduste valdkonna problemaatikaga. 4. Valdkondadeülene koostöö ja koordinatsioon üleriiklike pidude korraldamisel on projektipõhine. Üleriiklikud laulu- ja tantsupeod toimuvad 2-3 aasta tagant. Korraldustegevuste intensiivsus ja maht kasvab peo lähenedes järk-järgult, kõige suurem koormus on viimasel poolel aastal enne sündmuse toimumist. Seni on olnud probleemiks, et kõige aktiivsemasse faasi jõudes tuleb iga peo eel projektipõhiselt läbi rääkida erinevate peo korraldusega seotud teenuste ja tegevuste korraldus. Selline lähenemine võib paratamatult tekitada olukorra, kus ei pruugi olla piisavalt valmidust kiireloomulistele muudatustele või ootamatutele sündmustele reageerimiseks või erinevate valdkondade vastutusvaldkondade määratlemiseks. 2.2 Kultuuripoliitika prioriteetsed tegevussuunad laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel 1. Valdkondade ülese laulu- ja tantsupeo liikumise tegevuskava koostamine. Alljärgnevas ülevaates on kirjeldatud erinevate valdkondade seoseid laulu- ja tantsupeo liikumisega. Kultuuripoliitika kujundamisel on oluline luua valdkondade ülene raamistik, mille toel lahendada liikumise kestlikkusega seotud probleeme. Valdkondade ülese tegevuskava esialgsed pidepunktid on kajastatud ühiste tegevussuundade ülevaadetes (vt analüüsi punktid 3.1-3.8). 2. Laulu-ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide ja nendega seonduvate tegevuste andmebaasi loomine. Hetkel on toimumas Eesti Rahvakultuuri Keskuse andmekogu ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (ELT SA) registri ühildamise analüüsi koostamine Civitta Eesti AS poolt. Oluline, et analüüsi tulemusel valmiks prototüüp ja edasine valmislahendus. Andmebaas on oluline infoallikas erinevatele poliitikate kujundajatele ehk riigile, KOVidele, maakondadele, valdkondlikele organisatsioonidele jne. Samuti vajab andmebaas lisaks valmimise kuludele ka ülalpidamise ja edasise arendamise vahendeid. 3. Rahvakultuuri katusorganisatsioonide tegevuse mõju hindamine. Tõhusama tegevusmudeli kujundamiseks on vajalik teostada Eesti Kooriühingu ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tegevuse mõjuanalüüs. 4. Laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate tööjõukulude toetuse meetme jätkuv rakendamine. Konkreetne valdkond, kus on väga oluline saavutada valdkonnapoolne võimekus heal tasemel tugiteenusteks, seondub 2021. aastal avanenud laulu- ja tantsupeokollektiivide juhendajate palgatoetuse meetmega. Praxise 2019. aastal avaldatud uuring tõi esile, et Eestis võib peatselt tekkida juhendajate puudus ning seetõttu on meetme rakendamine jätkuvalt tähtis. 7 Ester, J., Masso, M., Koppel, K., Vainre, M. ja Nuiamäe, M. 2019. Rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ning juhendajate sotsiaalse kindlustatuse analüüs: uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuring on leitav aadressilt: https://www.kul.ee/media/331/download 7 3 JUURPROBLEEMIDEGA SEOTUD VALDKONDLIK KOOSTÖÖ JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED Järgnevalt on toodud nelja probleemi täpsemad seosed erinevate valdkondadega ning võimalikud lahendused probleemidega seotud riskidega tegelemiseks. Kõiki probleeme kattev ettepanek lahenduste leidmiseks on valdkondadeülese tegevuskava väljatöötamine, mis sisaldab erinevate osapoolte poolt korraldatud ja juhitud algatusi. Allpool on iga probleemi juures eraldi välja toodud võimalikud koostöökohad erinevates suure mõjuga ja liikumise jaoks olulise tähtsusega valdkondades. PROBLEEM 1: Laulu- ja tantsupeoliikumist ei tajuta riigi ja kohalike omavalitsuste poliitikate ning otsuste kujundamisel kui valdkondadeülest ning ühiskonnale olulist väärtust pakkuvat protsessi, mis mõjutab erinevaid eluvaldkondi ning kannab edasi eestluse hoidmiseks vajalikke hoiakuid, teadmisi ning traditsioone. 3.1 Ettepanek laulu- ja tantsupidude majandusliku mõju hindamiseks Üleriiklikud laulu-ja tantsupeod omavad suursündmusena märkimisväärset majanduslikku mõju. Seni ei ole Eestis uuritud üldlaulu-ja tantsupidude kui sündmuste ega ka LTP laiemat majanduslikku mõju (sh regionaalsed laulu- ja tantsupeod). Seega on asjakohane kavandada kultuuri-, majandus- ja regionaalpoliitika koostöös 2025 a toimuva üldlaulu- ja tantsupeo majanduslike mõjude analüüs. Järgmise sammuna on tähtis vaadelda liikumise majanduslikke mõjusid ka protsessina pidude vahelisel ajal. 3.2 Regionaalpoliitika roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel Koostöö eesmärk: luua eeldused selleks, et kohalikud omavalitsused näeksid riigi ja harrastajate kõrval omavalitsuste strateegilist rolli laulu- ja tantsupeoliikumise hoidmisel ja edendamisel ning kollektiivide toetamise põhimõtted aitaksid kaasa liikumise kestlikkuse tagamisele. Arengukava “Kultuur 2030” määratleb, et “rahvakultuuri valdkonna jätkusuutlikkust toetav regionaalne kultuurikorraldus lähtub riigi ja kohalike omavalitsuste kokkulepitud põhimõtetest. Haldusreformi järgselt on olulised ajakohastatud kokkulepped riigi ja omavalitsuse rollide jaotuses ning täpsustatud kohalike omavalitsuste, maakondlike omavalitsusliitude ja arenduskeskuste ülesanded rahvakultuuri korraldamisel ja edendamisel."8 Nii on kohalike omavalitsuste roll ka LTP toetamisel strateegilise tähtsusega. Liikumise kestlikkuse tagamisel on väga oluline, et koostöö kohalike omavalitsuste ja nende territooriumil tegutsevate rahvakultuuri kollektiivide ning juhendajate vahel toimiks ladusalt ning teeniks pikemaajalisi sihte ja eesmärke. Arvestades LTP laialdast mõju erinevatele eluvaldkondadele, on kohalike omavalitsuste tegevus liikumise toetamisel või mitte toetamisel laiema strateegilise mõjuga kui vaid otsus rahvakultuuri kollektiivide toetamise kohta. 8 Allikas: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/82590d01-f76e-42ff-b901- 35cdb577e43d#8Heo6siQ, vt Lisa 5. 8 Regionaalpoliitika ja laulu- ja tantsupeoliikumise ühised tegevussuunad: 1. Kohalike omavalitsuste kui strateegiliste partnerite rolli teadvustamine ja toetuspõhimõtete ühtlustamine. Kohalike omavalitsuste, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning regionaalpoliitika kujundajate koostöös laulu- ja tantsupeoliikumise toetamise põhimõtete analüüsimine ning ühiste lähtekohtade ja/või laulu- ja tantsupeoliikumise toetamise hea tava sõnastamine. 2. Hästi toimivate koostöömudelite analüüs ja tutvustamine. Parimate praktikate analüüs ja täna hästi toimivate mudelite tutvustamine ning eelduste loomine nende laiemaks kasutamiseks (sh teadlikkuse tõstmine, tunnustamine, koolitus- ja arendustegevused jmt). 3. Laulu- ja tantsupidude korraldusega seotud regionaalsete koostöölepete elluviimine. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja maakondlike korraldajate vahel sõlmitavate lepingute elluviimise analüüs ning mõjude hindamine eesmärgiga töötada välja võimalikult ladusad ja pikaajalisi sihte silmas pidavad lahendused. 4. Laulu- ja tantsupeoliikumisega seotud näitajate analüüs ja uuendamine. Kohalike omavalitsuste tegevuste analüüsimisel LTP mõjude strateegilisem hindamine ning mõõdikute täpsustamine. 3.2.1 Kohalike omavalitsuste roll laulu- ja tantsupeoliikumise toetamisel Kohalike omavalitsuste roll laulu- ja tantsupeoliikumise toetamisel on keeruline alahinnata. Kui riiklik tugi loob vajaliku üldise toetusraamistiku, siis kohalike omavalitsuste poolt ellu viidavad tegevused on liikumises osalevatele kollektiividele vahetu tegevuse korraldamisel oluliselt lähemal (kuna valdava osa koolide puhul on koolipidajaks kohalik omavalitsus, saab selle mõju hulka arvata ka koolide kaudu laste ja noortega tehtava töö). Kohalike omavalitsuste praktikad rahvakultuuri kollektiivide toetamisel on erinevad. Analüüsi koostamise käigus viis Eesti Rahvakultuuri Keskus mais ja juunis 2021 läbi küsitluse, mille raames uuriti erinevate LTP seotud kohalike omavalitsuste tegevusi. Järgnevalt on toodud küsitluse lühikokkuvõte. Küsitluse valimisse kuulusid 16 erineva suurusega omavalitsust: Haapsalu, Hiiumaa, Jõgeva, Kohtla-Järve, Mustvee, Narva, Põltsamaa, Pärnu, Rapla, Saaremaa, Tallinn, Tartu, Türi, Valga, Viljandi, Viru-Nigula. Küsitluse tulemused andsid kinnitust väitele, et kohalike omavalitsuste tegevus LTP kollektiivide toetamisel ja juhendajatega seotud olukorra analüüsimisel toimub erinevate lähenemiste ja põhimõtete alusel. Allolevas tabelis on toodud küsitlusele vastanud omavalitsuste hinnangud oma tegevusele seoses LTP tegevuse eesmärgistamisega KOV arengukavas, kollektiivide toetamisel ja kaardistamisel ning juhendajatega seotud olukorra analüüsimisel. 9  LTP hoidmine ja Sõnastatud on KOV omab KOV omab arendamine on LTP kollektiivide ülevaadet oma ülevaadet oma kajastatud KOV toetamise territooriumil territooriumil arengukavas põhimõtted tegutsevatest LTP tegutsevate LTP kollektiividest juhendajate olukorrast Jah 25% 50% 50% 12% Teatud määral 50% 25% 44% Ei 75% 25% 44% Küsitlusest selgus, et KOV arengukava tasemel on LTP eesmärke, tegevusi või mõjusid käsitlenud 25% küsitlusele vastanud omavalitsustest. Olulised sagedamad on juhud, kus LTP tegevusi nähakse ühe osana üldisest huvitegevusest ning liikumisega seotud laiema mõjuga põhjus-tagajärg seoseid pole käsitletud. LTP liikumise jaoks on tähtis, et kollektiivide toetamine poleks lühiajalise perspektiiviga või olemuselt projektipõhine. Sellist lähenemist toetab ka aastal 2021 avaldatud uuringu “Kohalike omavalitsuste vabaühenduste rahastamise analüüs” (Tallinna Ülikool, 2021)9 raportis toodud korduvate ja ühekordsete toetuste vahekorda käsitlev soovitus, mille järgi on oluline, et rahastamisega seotud toimingud vastaksid kohaliku omavalitsuse arengukavas toodud arengusuundadele. Kollektiivide toetamise praktikad on väga erinevad. Küsitluses osales omavalitsusi, kus on läbi mõeldud kollektiivide tegevuse erinevad tasandid (proovid, esinemised, osalemised piirkondlikel ja üldriiklikel pidudel, omavalitsuse esindamine, juhendajate toetamine ja teadlik järelkasvu eest hoolitsemine jmt). Samas esines ka hinnanguid, mille järgi pole täiskasvanute kollektiivide toetamine KOV jaoks oluline või viiteid, et kui tegemist on Eesti riigi jaoks olulise valdkonnaga, peaks ka vajalik toetussüsteem toimuma riigi vahendite toel. Samuti märgiti, et kohalike omavalitsuste jaoks on olulise negatiivse mõjuga arengud, millega kaasnevad laste ja noorte huvihariduse ja -tegevuse toetuse kärped, mis avaldavad survet ka rahvakultuuri valdkonna rahastamisele. Ülevaated kollektiivide tegevuse kohta on ootuspäraselt suurema tõenäosusega olemas väiksematel omavalitsustel. Sagedamini on olemas info omavalitsuse käest toetust saavate kollektiivide kohta, harvemini ka laiemalt. Mitmel juhul hinnati, et kaaluda võiks suuremate andmebaaside koostamist, mida saaks kasutada omavalitsuste üleselt. Kui kollektiivide tegevuse kohta olid ülevaated kas toetuste taotlemise või aruandluse kaudu sagedamini olemas, siis juhendajatega seotud olukorra ja tulevikuväljavaadet analüüs toimub veidi enam kui kümnendikus omavalitsustest. Kuigi strateegiliselt selle probleemiga pigem ei tegeleta, tunnistatakse et juhendajate järelkasvu vähesus on olulise mõjuga probleem. Seetõttu tõsteti eraldi esile ka LTP kollektiivide juhendajate 9 Vt https://www.kysk.ee/failid/Upload/files/sisulehtede- failid/Arengu%20abimaterjalid%20ja%20uuringud/KOVide%20vabayhenduste%20toetused_raport _2021.pdf 10 palgatoetuse meedet, mis on üks võimalusi juhendajate töötingimuste parandamiseks ning valdkonna tööturu arendamiseks. 3.3 Sotsiaalpoliitika roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel Koostöö eesmärk: luua laiemaid eeldusi selleks, et laulu- ja tantsupeoliikumise tegevused panustaksid senisest strateegilisematel alustel sotsiaalpoliitika eesmärkide täitmisse, sh sotsiaalse sidususe suurendamisel, üksinduse ja tõrjutusega seotud riskide maandamisel, erinevate terviseriskide ennetamisel ning erivajadustega inimeste ligipääsu võimaluste suurendamisel. Sotsiaalpoliitika ja laulu- ja tantsupeoliikumise ühised tegevussuunad: 1. Eesti inimeste vaimse tervise hoidmine. LTP on pidev protsess, mis hõlmab igakuiselt üle 70 000 rahvakultuuri harrastaja, sh suurte pidude vahelistel aastatel. Rahvakultuuri harrastajaid on kõikjal Eestis ning kõikides vanusegruppides alates väikelastest kuni eakateni. Oma tegevuse iseloomu kaudu annab laulu- ja tantsupeoliikumine igapäevase panuse elanike vaimse tervise hoidmisesse, pakkudes võimalust eneseteostuseks, suhtlemiseks ja sotsiaalse sidususe kasvuks. Üheks võimaluseks neid seoseid strateegiliselt käsitleda on panustada Heaolu arengukava väljatöötamise protsessis eesmärgiga kaardistada laulu- ja tantsupeoliikumisega seotud võimalused ja sekkumisloogikad. 2. Eelduste loomine kogukondlikuks suhtlemiseks ja üksindusega seotud riskide maandamiseks. LTP on paljude harrastajate jaoks tähtis sotsiaalsete kontaktide loomisel ning üksinduse vältimisel. Vananevas ühiskonnas on järjest rohkem inimesi, kelle jaoks on kollektiivide töös osalemine oluliseks kokkupuute punktiks kas oma kogukonna või laulu- ja tantsukaaslastega. Kuna rahvakultuuri kollektiivide tegevus on mitmekesine ning sisaldab lisaks proovidele repertuaariga ka muid ühiseid ettevõtmisi, on sellise võrgustiku toimimine mitmekülgne ja tõhus viis üksinduse või tõrjutusega seotud riskide maandamiseks. 3. Terviseriskide ennetamine. Nii rahvatants kui ka koorilaul on aktiivsed tegevused, mis aitavad hoida tervist ning füüsilist toonust. Eriti just rahvatantsu kaudu on võimalik kujundada (eelkõige noortel) püsiv ja regulaarne liikumisharjumus ja postiviise tervisekäitumisega seotud hoiakuid, mis väärtustavad tervislikke eluviise, panevad noored rohkem liikuma ning ennetavad mitmeid võimalikke terviseprobleeme. Selline suund on suure potentsiaaliga ka töös laste ja noortega ning hea kavandamise juures annab koolidele olulise lisavõimaluse koolipäevade mitmekesistamiseks ja õppe kvaliteedi tõstmiseks. Lisaks on oluline, et laulu- ja tantsupeoga seotud assotsiatsioonid oleks terviseteadlikud ja ei viitaks erinevatele sõltuvustele või kahjulikule tervisekäitumisele (sh liikumise põhimõtted seoses alkoholimüügi või teiste taoliste valdkondadega). Laulu- ja tantsupeokultuuri positiivseid mõjusid ennetustegevustele on näiteks võimalik käsitleda Toitumise ja liikumise rohelise raamatu koostamisel. 4. Erivajadustega inimeste kaasamine. Laulu- ja tantsupeost osa saamine on tähtis kõigi Eesti elanike jaoks. Nagu ka varasemalt analüüsis viidatud, omab uuringute järgi liikumisega ühel või teisel moel kokkupuudet koguni 95% rahvastikust. Tähtis on tagada, et pidevalt areneks võimalused erivajadustega inimeste kaasamisel 11  ning nende ootustega arvestamisel (seda nii füüsilise ligipääsu kui ka kirjeldustõlgete jt ligipääsu avardavate tegevuste kaudu). Võimalus koostöö tihendamiseks avaneb näiteks sotsiaalministeeriumi esindajate kaasamisel töörühma (kes kaasavad vajadusel valdkondlike esindusorganisatsioone), kelle eesmärgiks on üldriiklike pidude ettevalmistusprotsessi haldamine ja koordineerimine, et töötada aegsasti välja võimalikud erivajadustega inimeste kaasamisele suunatud lahendused. PROBLEEM 2: Üldhariduskoolide kui liikumise järelkasvu oluliste tagajate osalemine laulu- ja tantsupeokultuuris on ebaühtlane ja ei tugine süsteemsele lähenemisele. 3.4 Hariduspoliitika roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel Haridusvaldkonnaga seotud kitsaskohtade lahendamisel on kriitilise tähtsusega, milliste tegevussuundade kaudu saavutada soovitud arengud olukorras, kus üldhariduse tasandil pole suuremate muudatuste tegemine õppekavades realistlik stsenaarium. Koostöö eesmärk: tagada, et üldhariduskoolis oleks kõigil õpilastel võrdväärsed võimalused saada mitmekülgselt osa rahvakultuurist ning laulu- ja tantsupeoliikumisest. Lisaks on oluline suurendada koolide ja koolipidajate teadlikkust oma- ja rahvakultuuri alusväärtuste edasikandmisest, samuti rõhutada eri ainete õpetajate ja ringijuhendajate rolli olulisust noorte väärtusruumi ning kultuurilise identiteedi kujundamisel. Taust: Üldhariduskoolides toimuvate või mitte toimuvate tegevuste mõju laulu- ja tantsupeoliikumisele on keeruline alahinnata. Traditsiooni kestmise üks olulisi eeldusi on, et koorilaul, rahvatants ja rahvapillimäng oleks üldharidusõppe ja koolipäeva loomulik osa. Paljude laste jaoks on üldhariduskool ainus kättesaadav võimalus rahvakultuuris osalemiseks. Paraku oleme osades koolides silmitsi olukorraga, kus koorilaulu või rahvatantsu nähakse lihtsalt ühe osana huvitegevusest ning pole teadvustatud selle laiemat väärtust ja mõjusid. Nii võime kaotada olulise osa potentsiaalist, millega LTP saaks haridusvaldkonda rikastada. Pikalt on peetud diskussioone, kas üheks lahenduseks võiks olla koorilaulu või rahvatantsu tundide lisamine õppekavadesse. Need arutelud ei ole jõudnud lahenduseni ei kultuuri- ega haridusvaldkonnas. Õppepäeva kestus ja õpilaste õppekoormus on ajaliselt selgelt määratletud ning seotud õpilaste tervise ja jõuvarudega, samuti nende harrastustega, milleks peab lapsele jääma aega väljaspool õpet üldhariduskoolis. Ainetundidena kultuuritemaatika lisamine õppekavasse eeldab vastavate ainekavade koostamist, sh konkreetsete õpitulemuste määratlemist ja nende saavutatuse taseme standardile vastavusega hindamist. Hindamine kultuurivaldkonnas ei pruugi olla informatiivne, võrreldav, stressi vältiv, kultuuriga tegelema motiveeriv ja sel viisil ei pruugi toetada õppimist ja aktiivset osalemist. Kool peab kaasa aitama õpilaste kasvamisele loovateks ja mitmekülgseteks isiksusteks. Õpilastes kujundatavate üldpädevuste hulgas on kultuuri- ja väärtuspädevus, mis 12 tähendab muu hulgas suutlikkust tajuda ja väärtustada oma seotust oma kultuuripärandiga ning -sündmustega10. Hariduse tulevikuvaates on esmatähtsaks tegevuseks vaimset ja füüsilist turvalisuste ning liikumist soodustava õppekeskkonna ja - korralduse loomine, üld- ja tulevikupädevuste arendamine aine- ja erialaoskuste kõrval, ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujundamine11. Arengukava “Kultuur 2030” eelnõu12 seab sihiks, et “teadlikkuse tõstmiseks ja järelkasvu kindlustamiseks tuleb rahvakultuuri lõimida tihedamalt haridussüsteemi kõikidel astmetel ja mitteformaalõppes. Lasteaedadel, koolidel ja huvikoolidel on oluline roll tekitada lastes ja noortes huvi rikkaliku kultuuripärandi vastu ning kujundada rahvakultuuris osalemise harjumusi”. Üks võimalik lahendus laulu- ja tantsupeokultuuri paremaks integreerimiseks üldhariduse tegevustesse on mõtestada ja hinnata kultuuri- ja haridusvaldkonna koostöös uuesti üle võimalused, mille kaudu saab senisest suurem hulk lapsi ja noori senisest enam koorilaulu, rahvatantsu ja pillimänguga kokku puutuda. Seejuures tuleks õppetundide lisamise asemel keskenduda uuenduslikumatele lahendustele, mille üle ei ole varasemate arutelude käigus süvendatult juureldud. Koolipäeva kujundamiseks on juba olemas head praktikad, mis innustavad koole arendama õppetöö korraldust ja koolipäeva tervikuna selliselt, et koolikultuur rikastuks viisil, mis ei too kaasa päevakoormuste liiga suurt kasvu. Heaks näiteks on liikumisega seotud programmid, mis ei pretendeeri tingimata vastava aine tundide mahu kasvule, vaid pakuvad koolipäeva vajalikku vaheldust ning samas tagavad soovitud regulaarsuse. Samal viisil võiks analüüsida ka võimalusi, kuidas lisada õppepäevadesse koorilaulu ja rahvatantsu elemente. Sellise suuna eduka elluviimise eelduseks on koolijuhtide ja koolipidajate teadlikkus koorilaulu ja tantsulise liikumise spetsiifika ning seda mõjutavate tegurite kohta. Aastal 2021 käivitus riiklik rahvakultuuri juhendajate palgatoetuse meede, mis aitab teiste seas väärtustada ka koolides tegutsevate juhendajate panust. Oluline on, et koolid koos koolipidajatega oskaksid seda võimalust kasutada ning juhendajate heaolule ning järelkasvule kaasa aidata. Samuti väärib eraldi rõhutamist laulu- ja tantsupeo laiem hariduslik mõõde (alates nt laulikute sisust, mis on sisuliselt kujunenud kultuurilugu avavateks õppevahenditeks). Nende suundade paremaks ellu rakendamiseks on tähtis, et koolijuhtide koostöö rahvakultuuri valdkonna juhendajatega põhineb ühistel eesmärkidel ja arusaamadel. Hariduspoliitika ja laulu- ja tantsupeoliikumise ühised tegevussuunad: 1. Kirjeldada valdkonna ekspertide ning hariduspoliitika ja kultuuripoliitika kujundajate koostöös võimalusi, mis aitavad kaasa eesmärgile lõimida koorilaul, rahvapillimäng ja rahvatants senisest enam koolipäevade ülesehitusse ning otsida lisaks õppeainete raames toimuvatele tundidele mitmekesisemaid 10 Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 a määrus nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ 11 Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 12 Vt https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/82590d01-f76e-42ff-b901-35cdb577e43d#8Heo6siQ 13  võimalusi koorilaulu- ja rahvatantsu kultuuri harrastamiseks lisaks õppekavast tulenevate õppeainete raames toimuvatele tundidele. 2. Analüüsida, kuidas ja milliste vahenditega suurendada koolijuhtide teadlikkust laulu- ja tantsupeo seostest üldhariduse ning koolikultuuriga ja laiemast hariduslikust mõjust kaasates neid kujundama põhimõtteid, mille alusel juhendajad koolides töötavad ja kuidas toetab huvitegevus koolis õppekava täitmist. 3. Käivitada haridus- ja kultuurivaldkonna koostöös enne 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupidu ning 2025. aasta üldlaulu- ja tantsupidu valitud koolides pilootprogrammid, et valitud lahendusi testida (sh vene emakeelega koolides). PROBLEEM 3: Laulu- ja tantsupeovaldkonna katusorganisatsioonide ja kollektiivide tegevusmudel on alarahastatud. Probleemi esimese tahu kujundab asjaolu, et rahvakultuuri valdkonna peamiste katusorganisatsioonide ehk Eesti Kooriühingu ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi võimalused arendustegevuste kaudu LTP kollektiivide korraldustegevuste toetamisse ning erinevate riigi ja kohaliku taseme poliitikatesse panustamisel on piiratud. Taolised tegevused nõuavad pidevat protsesside koordineerimist, strateegilise kavandamise ja läbirääkimiste võimekust jmt, mille elluviimiseks vajalike töökohtade jaoks täna vahendeid pole. Samale probleemistikule viidatakse ka Praxise poolt koostatavas ülevaates, mis analüüsib dokumendi “Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” elluviimist ning nähakse ühe soovitusena hinnata, kas organisatsioonide ülesanneteks ette nähtud vahendid vastavad vajaminevale13. Üks konkreetne valdkond, kus on väga oluline saavutada valdkonnapoolne võimekus heal tasemel tugiteenusteks, seondub 2021. aastal avanenud laulu- ja tantsupeokollektiivide juhendajate palgatoetuse meetmega. Praxise 2019. aastal avaldatud uuring14 tõi esile, et Eestis võib peatselt tekkida juhendajate puudus. Juhendajate hõivemustri tõttu on nende sotsiaalkaitse ebakindel. Kuna valdkonnas kasutatakse suures osas VÕS lepinguid (32%) või tähtajalisi töölepinguid (22%) ei ole tagatud juhendajate suvepuhkus, lähetused, lapsetoetus, pension jms. See mõjutab inimeste karjäärivalikuid ning pidurdab juhendajate vajalikku järelkasvu. Nii on valdkonna strateegiline huvi, et toetus jõuaks võimalikult paljude sihtrühma kuuluvate juhendajateni ning seetõttu on toetuse maksmist korraldava Eesti Rahvakultuuri Keskuse koostöö Eesti Kooriühingu ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga tähtsal kohal. Kultuuripoliitikaga seotud tegevussuunad ülal loetletud kitsaskohtade lahendamiseks on toodud analüüsi punktis 2.2. Laulu- ja tantsupeovaldkonna katusorganisatsioonidele 2017-2021 riigieelarvest eraldatud toetused on toodud analüüsi lisas. 13 Allikas: Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine, Praxis 2021, avaldamisel. 14 Ester, J., Masso, M., Koppel, K., Vainre, M. ja Nuiamäe, M. 2019. Rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ning juhendajate sotsiaalse kindlustatuse analüüs: uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuring on leitav aadressilt: https://www.kul.ee/media/331/download 14 3.5. Kodanikuühiskonna roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel Üks oluline lahendussuund valdkonna rahastamise probleemiga tegelemisel on luua kollektiividele võimalusi oma organisatsiooni tugevdada ning muuta tegevus kestlikumaks. Sellele saab kaasa aidata tihe koostöö kodanikuühiskonna edendajatega ning laulu- ja tantsupeoliikumise vabaühendustele suunatud arendus- ja koolitustegevused. Koostöö eesmärk: tugevdada laulu- ja tantsupeoliikumise vabaühenduste toetamise kaudu kodanikuühiskonna kandepinda ning tõsta ühe Eesti suurima ja laia ühiskondliku haardega võrgustiku organisatsioonide võimekust tegevuste ja eestkoste korraldamisel. Peamine põhjus, kus laulu- ja tantsupeo kestlikkuse teemad seostuvad kodanikuühiskonna edendamisega, peitub neis paljudes kollektiivides, kes tegutsevad vabaühendustena. Mitmed hiljutised uuringud ja ülevaated on esile toonud, et laulu- ja tantsupeoliikumise jätkusuutlikkus toetub kolmele sambale: riiklik tugi, kohalike omavalitsuste panus ning liikumises osalejate endi võimekus organiseeruda ja panustada. Laulu- ja tantsupeoliikumise valdkonna arendamisel ning Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) strateegiliste eesmärkide elluviimisel on oluline ühisosa. Nii on LTP edasiste arendustegevuste jaoks olulisel kohal kodanikuteadlikkuse suurendamine, mille tulemuseks on riigi ja kohaliku omavalitsuse rolli kõrval ka kollektiivide võimekuse suurendamine. Seda vajadust rõhutab 2021. aastal käivitunud rahvakultuuri kollektiivide juhendajate palgatoetuse meede, mis tähtsustab vabaühenduste rolli juhendajate tööandjatena. Kuna juhendajate vähesuse riski maandamine on kriitilise tähtsusega tegur, siis on iga kollektiiv, kes suudab täita tööandja rolli, väga olulise tähtsusega. Samas ei ole KÜSK-il olemasoleva eelarve raames võimalik taolisi arendustegevusi kavandada ega ellu viia. Samuti on LTP oluline roll kogukondade seesmise koostöö kasvatamisel, seda nii valdkondlikult (nt haridus ja sotsiaalteemad) kui ka põlvkondade vaheliste sidemete ehitamisel ning väärtusruumi kujundamisel. LTP liikumise areng on faasis, kus on kindlasti ruumi ka innovatsioonile ning uutele koostöö ja koosloome mudelitele, mis aitavad kaasa tänaste riskide maandamisele ning loovad võit-võit olukord erinevatele osapooltele. Näitena võib tuua võimalused mõtestada LTP ühenduste, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna koostööd, mille raamidesse mahub väga palju kogukondade jaoks olulist (alates ühistegevusest ja sotsiaalsetest faktoritest kuni identiteedi teemadeni nii kohalikul kui ka riiklikul tasemel). Kodanikuühiskonna arendamise ja laulu- ja tantsupeoliikumise ühised tegevussuunad: 1. Kavandada riigieelarves täiendavad vahendid kultuuripoliitika ja kodanikuühiskonna arendamisele suunatud ühistegevusteks eesmärgiga tõsta laulu- ja tantsupeoliikumise vabaühenduste võimekust oma tegevuse korraldamisel. 15  2. Luua täiendavate vahendite toel koostöös Siseministeeriumi, KÜSK-i ja rahvakultuuri valdkonna katusorganisatsioonidega (Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakultuuri Keskus) LTP kollektiivide arendusprogramm eesmärgiga suurendada valdkonnas tegutsevate vabaühenduste võimekust oma tegevuse korraldamisel. Vabaühenduste jaoks vajalikud ja olulised oskused eesmärkide saavutamisel on mh strateegilist kavandamist ja juhtimist, tulemuste ja mõju mõõtmist, inimeste ja tööprotsesside juhtimist, finantsplaneerimist (sh omatulu teenimist), kommunikatsiooni ja koostööd ja üldist võimekust tulemuslikult tegutseda (luues sh kogukondlikku ja valdkondlikku sidusust). 3. Siseministeeriumil kaasata LTP praktikad vabaühenduste rahastamise juhendmaterjali uuendamisse. PROBLEEM 4: Valdkondadeülene koostöö ja koordinatsioon üleriiklike pidude korraldamisel on projektipõhine. 3.6 Ettepanek üleriiklike laulu- ja tantsupidude korralduse koordinatsioonikomisjoni moodustamiseks Laulu- ja tantsupidude korraldus koosneb paljudest alateemadest ning moodustab valdkondadevahelise ja detailirohke koostöömudeli. Pidude lähenedes on varasemalt esinenud nii prioritiseerimise kui ka ressursside kavandamisega seotud riske, mille maandamiseks oleks oluline viia üleriiklike pidude korraldamise koordinatsioon rohkem protsessipõhiseks. Protsessipõhisuse suurendamiseks on üks lahendus moodustada regulaarselt kogunev üleriiklike laulu- ja tantsupidude korralduse koordinatsioonikomisjon. Ka pidude vahelisel ajal teatud regulaarsusega koguneva komisjoni eesmärgiks saaks olla erinevatest valdkondadest vajamineva ressurssi kaardistamine ning selle kavandamiseks vajaliku info või suuniste jagamine, samuti erinevate prognooside või analüüside läbitöötamine ning nendest tulenevate tegevuste kavandamine. Peoaastal muutuks komisjoni töö intensiivsemaks ning valmistaks ette operatiivstaabi tegevust. Komisjoni poolt koordineeritavate teemade hulka saaks arvata: 1. Linnatranspordi korraldamise temaatika (koostöös Tallinna linnavalitsusega) 2. Kollektiivide koolimajutuse korraldamise (koostöös Tallinna linnavalitsusega) 3. Politsei ja päästevaldkonna rolli (koostöös Politsei ja Piirivalveametiga), samuti muud siseturvalisuse ja riigikaitsega seotud organisatsioonide kaasamisega seonduv 4. Turvateenuste korraldusega seonduv 5. Meditsiinilise abiga seonduv 6. Rahvatervise küsimustega seonduv (koostöös Terviseametiga) 7. Toitlustamise ja suurürituse spetsiifikaga seonduv 8. Tallinna lauluväljakuga seotud küsimused 16  9. Kalevi staadioni ja tantsupeo harjutusväljakutega seotud küsimused 10. Muude oluliste asukohtade logistika ja korraldusega seotud küsimused Komisjoni juhtimistasand: ministeeriumite kantslerite vastutusvaldkond 3.7 Ettepanekud seoses laulu- ja tantsupeoliikumise sümbolobjektidega Laulu- ja tantsupeo tulevikuperspektiive kaaludes on oluline, et liikumise jaoks märgiliste sümbolobjektide (Lauluväljak, Kalevi staadion) tulevik ja arendusplaanid oleks selged. - Tallinna lauluväljakuga seotud planeeringutega seoses on üliolulise tähtsusega, et riigi ja Tallinna linna koostöös leitakse lahendus, mis tagab laulupeo mõõtkavas oleva sündmuse korraldamiseks vajalikud võimalused. Juhul kui käivitub mõni muu stsenaarium ning vähenevad pinnad, kus pakutakse peol osalevatele kollektiividele või publikule suunatud teenuseid, tekib reaalne risk, et laulupidu pole võimalik harjumuspärasel viisil korraldada. Heaks lahenduseks oleks riigi ja linna ühise töökava koostamine koos konkreetse aja- ja tegevusplaaniga, mis võimaldab kavandada arendustegevused arvestades laulupeo korraldamise spetsiifikat. - Kalevi staadioniga seotud arenduste juures on oluline silmas pidada tantsupidude korraldamisega seotud vajadusi ja ootusi. Aastal 2034 tähistatakse 100 aasta möödumist esimesest tantsupeost ning on väga olulise kaaluga sõnum, milline on riigi nägemus juubelini viiva kümnendi tantsupidude korralduse tingimustest ja võimalustest. 3.8 Ühiskondlikku elu puudutavad ettepanekud Lisaks väärivad mainimist veel kaks algatust. Esmalt ettepanek kuulutada üleriiklike laulu- ja tantsupeo toimumise päevad lipupäevadeks tähistamaks liikumise kaalukat rolli Eesti omariikluse hoidmise ja taassünni juures. Teiseks ettepanek muuta laulu- ja tantsupeo toimumise nädala reede vabaks päevaks, mis aitab ühtlasi kaasa nii peol osalemise lihtsustamisele kui ka vähendab Tallinna liikluskoormust (kuna tekib pikem suvine nädalavahetus ning osa linnaliiklust rahuneb võrreldes tavapärase töönädala rütmiga varem). 17 4 ANALÜÜSIS TOODUD ETTEPANEKUTE KOOND Laulu- ja tantsupeoliikumise tulevikuga seotud riskide maandamiseks on oluline koordineerida valdkondade vahelist koostööd. Võimalik lahendus edasiste sammude tegemisel on valdkondadeülese laulu- ja tantsupeo tegevuskava loomine. Järgnevalt on toodud ülevaade analüüsis esitatud ettepanekutest tegevuste kohta, mille põhjal on võimalik koostada tegevuskava raamistik. SEOTUD KOOSTÖÖ JA ETTEPANEKUD ORGANISATSIOON Kultuuriministeerium Valdkondade ülese laulu- ja tantsupeo liikumise tegevuskava koostamine. Kultuuripoliitika kujundamisel on oluline luua valdkondade ülene raamistik, mille toel lahendada liikumise kestlikkusega seotud probleeme. Laulu-ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide ja nendega seonduvate tegevuste andmebaasi loomine. Riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil tehtavaid otsuseid ja valdkondlikke tegevusi toetava andmebaasi prototüübi ja valmislahenduse loomine ning kasutusele võtmine. Rahvakultuuri katusorganisatsioonide tegevuse mõju hindamine. Tõhusama katusorganisatsioonide tegevusmudeli kujundamiseks on vajalik teostada Eesti Kooriühingu ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tegevuse mõjuanalüüs. Laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate tööjõukulude toetuse meetme jätkuv rakendamine. Arvestades juhendajate vähesusega seotud riske, on meetme jätkumine olulise tähtsusega tegur. SEOTUD KOOSTÖÖ JA ETTEPANEKUD ORGANISATSIOON Rahandusministeerium Kohalike omavalitsuste kui strateegiliste partnerite rolli teadvustamine ja toetuspõhimõtete ühtlustamine. Kohalike omavalitsuste, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning regionaalpoliitika kujundajate koostöös laulu- ja tantsupeoliikumise toetamise põhimõtete analüüsimine ning ühiste lähtekohtade ja/või laulu- ja tantsupeoliikumise toetamise hea tava sõnastamine. 18  Hästi toimivate koostöömudelite analüüs ja tutvustamine. Parimate praktikate analüüs ja täna hästi toimivate mudelite tutvustamine ning eelduste loomine nende laiemaks kasutamiseks (sh teadlikkuse tõstmine, tunnustamine, koolitus- ja arendustegevused jmt). Laulu- ja tantsupidude korraldusega seotud regionaalsete koostöölepete elluviimine. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja maakondlike korraldajate vahel sõlmitavate lepingute elluviimise analüüs ning mõjude hindamine eesmärgiga töötada välja võimalikult ladusad ja pikaajalisi sihte silmas pidavad lahendused. Laulu- ja tantsupeoliikumisega seotud näitajate analüüs ja uuendamine. Kohalike omavalitsuste tegevuste analüüsimisel laulu- ja tantsupeoliikumise mõjude strateegilisem hindamine ning mõõdikute täpsustamine. SEOTUD KOOSTÖÖ JA ETTEPANEKUD ORGANISATSIOON Sotsiaalministeerium Eesti inimeste vaimse tervise hoidmine. Oma tegevuse iseloomu kaudu annab laulu- ja tantsupeoliikumine igapäevase panuse elanike vaimse tervise hoidmisesse, pakkudes võimalust eneseteostuseks, suhtlemiseks ja sotsiaalse sidususe kasvuks. Üheks võimaluseks neid seoseid strateegiliselt käsitleda on panustada Heaolu arengukava väljatöötamise protsessis eesmärgiga kaardistada laulu- ja tantsupeoliikumisega seotud võimalused ja sekkumisloogikad. Eelduste loomine kogukondlikuks suhtlemiseks ja üksindusega seotud riskide maandamiseks. Laulu- ja tantsupeoliikumine on paljude harrastajate jaoks tähtis sotsiaalsete kontaktide loomisel ning üksinduse vältimisel. Kuna rahvakultuuri kollektiivide tegevus on mitmekesine ning sisaldab lisaks proovidele repertuaariga ka muid ühiseid ettevõtmisi, on sellise võrgustiku toimimine mitmekülgne ja tõhus viis üksinduse või tõrjutusega seotud riskide maandamiseks. Terviseriskide ennetamine. Nii rahvatants kui ka koorilaul on aktiivsed tegevused, mis aitavad hoida tervist ning füüsilist toonust. Eriti just rahvatantsu kaudu on võimalik kujundada (eelkõige noortel) püsiv ja regulaarne liikumisharjumus ja 19  postiviise tervisekäitumisega seotud hoiakuid, mis väärtustavad tervislikke eluviise, panevad noored rohkem liikuma ning ennetavad mitmeid võimalikke terviseprobleeme. Lisaks on oluline, et laulu- ja tantsupeoga seotud assotsiatsioonid oleks terviseteadlikud ja ei viitaks erinevatele sõltuvustele või kahjulikule tervisekäitumisele (sh liikumise põhimõtted seoses alkoholimüügi või teiste taoliste valdkondadega). Laulu- ja tantsupeokultuuri positiivseid mõjusid ennetustegevustele on näiteks võimalik käsitleda Toitumise ja liikumise rohelise raamatu koostamisel. Erivajadustega inimeste kaasamine. Tähtis on tagada, et pidevalt areneks võimalused erivajadustega inimeste kaasamisel ning nende ootustega arvestamisel (seda nii füüsilise ligipääsu kui ka kirjeldustõlgete jt ligipääsu avardavate tegevuste kaudu). Võimalus koostöö tihendamiseks avaneb näiteks Sotsiaalministeeriumi esindajate kaasamisel üleriiklike laulu- ja tantsupidude korralduse koordinatsioonikomisjoni (kes kaasavad vajadusel valdkondlike esindusorganisatsioone), kelle eesmärgiks on üldriiklike pidude ettevalmistusprotsessi haldamine ja koordineerimine, et töötada aegsasti välja võimalikud erivajadustega inimeste kaasamisele suunatud lahendused. SEOTUD KOOSTÖÖ JA ETTEPANEKUD ORGANISATSIOON Haridus- ja Teadus- Kirjeldada valdkonna ekspertide ning hariduspoliitika ja ministeerium kultuuripoliitika kujundajate koostöös võimalusi, mis aitavad kaasa eesmärgile lõimida koorilaul, rahvapillimäng ja rahvatants senisest enam koolipäevade ülesehitusse ning otsida lisaks õppeainete raames toimuvatele tundidele mitmekesisemaid võimalusi koorilaulu- ja rahvatantsu kultuuri harrastamiseks lisaks õppekavast tulenevate õppeainete raames toimuvatele tundidele. Analüüsida, kuidas ja milliste vahenditega suurendada koolijuhtide teadlikkust laulu- ja tantsupeo seostest üldhariduse ning koolikultuuriga ja laiemast hariduslikust mõjust kaasates neid kujundama põhimõtteid, mille alusel juhendajad koolides töötavad ja kuidas toetab huvitegevus koolis õppekava täitmist 20  Käivitada haridus- ja kultuurivaldkonna koostöös enne 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupidu ning 2025. aasta üldlaulu- ja tantsupidu valitud koolides pilootprogrammid, et valitud lahendusi testida (sh vene emakeelega koolides). SEOTUD KOOSTÖÖ JA ETTEPANEKUD ORGANISATSIOON Siseministeerium Kavandada riigieelarves täiendavad vahendid kultuuripoliitika ja kodanikuühiskonna arendamisele suunatud ühistegevusteks eesmärgiga tõsta laulu- ja tantsupeoliikumise vabaühenduste võimekust oma tegevuse korraldamisel. Luua täiendavate vahendite toel koostöös Siseministeeriumi, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja rahvakultuuri valdkonna katusorganisatsioonidega (Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakultuuri Keskus) LTP kollektiivide arendusprogramm eesmärgiga suurendada valdkonnas tegutsevate vabaühenduste võimekust oma tegevuse korraldamisel. Siseministeeriumil kaasata laulu- ja tantsupeoliikumise praktikad vabaühenduste rahastamise juhendmaterjali uuendamisse. SEOTUD KOOSTÖÖ JA ETTEPANEKUD ORGANISATSIOONID Tallinna linnavalitsus Üleriiklike laulu- ja tantsupidude korralduse Politsei ja koordinatsioonikomisjoni moodustamine eesmärgiga luua Piirivalveamet ka pidude vahelisel ajal regulaarselt kogunev formaat Terviseamet erinevate suursündmuse korraldusega seotud riskide ja Siseministeerium kitsaskohtade ennetamiseks ning ressursside kavandamiseks. Sotsiaalministeerium Kultuuriministeerium jt Tallinna linnavalitsus Tallinna lauluväljaku ja Kalevi staadioni arendusplaanide Kultuuriministeerium täpsustamine. Riigikantselei Üleriiklike laulu- ja tantsupeo toimumise päevade kuulutamine lipupäevadeks. Riigikantselei Üleriikliku laulu- ja tantsupeo toimumise nädala reede muutmine vabaks päevaks. 21 LISA: Kultuuriministeeriumi kaudu LTP toetuseks eraldatud toetused ja investeeringud 2017-2021 TOETUS 2017 2018 2019 2020 2021 ELT SA tegevustoetus 318 000 350 366 400 000 675 473 675 473 LTP ettevalmistus ja korralduskulude toetus 1 614 279 300 000 2 268 517 0 0 LTP liikumises osalevate kollektiivide 840 000 840 000 1 000 000 1 200 000 1 000 000 tegevustoetus (ELT SA kaudu) ELT SA TOETUSED KOKKU 2 772 279 1 490 366 3 668 517 1 875 473 1 675 473 Eesti Kooriühingu tegevustoetus 46 500 46 500 55 000 60 179 79 386 (Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu) Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi 42 000 42 000 52 500 55 000 58 000 tegevustoetus (Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu) EESTI RAHVAKULTUURI KESKUSE 88 500 88 500 107 500 115 179 137 386 KAUDU TEGEVUSTOETUSED KOKKU Eesti Kooriühingu tegevustoetus (Kulka 16 000 16 000 17 000 17 000 17 000 kaudu) Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi 16 000 16 000 17 000 17 000 17 000 tegevustoetus (Kulka kaudu) EESTI KULTUURKAPITALI KAUDU 32 000 32 000 34 000 34 000 34 000 TEGEVUSTOETUSED KOKKU Eesti Kooriühingu tegevustoetus (kuni 27 000 27 000 27 000 27 000 27 000 2021 ELT SA kaudu ja alates 2021 Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu) 22 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi 27 000 27 000 27 000 27 000 27 000 tegevustoetus (kuni 2021 ELT SA kaudu ja alates 2021 Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu) TEGEVUSTOETUSED KOKKU 54 000 54 000 54 000 54 000 54 000 Koori- ja orkestrijuhtide mentortegevuste 21 359 21 259 21 259 20 200 21 259 toetused (Eesti Kooriühingule ERK kaudu) Rahvatantsu- ja rahvamuusikajuhtide 21 259 21 259 21 259 21 612 21 259 mentortegevuste toetused (Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsile ERK kaudu) MENTORTEGEVUSTE TOETUSED 42 618 42 518 42 518 41 812 42 518 KOKKU LTP liikumises osalevate kollektiivijuhtide 2 700 000 tööjõukulu toetus (menetletakse ERK kaudu) INVESTEERINGUD 2017 2018 2019 2020 2021 Kultuuriministeeriumi investeeringud 120 736 330 000 189 990 0 0 Tallinna lauluväljakule Kultuuriministeeriumi investeeringud 928 364 65 194 657 467 2 227 195 0 Kalevi staadionile KULTUURIMINISTEERIUMI 1 049 100 395 194 847 457 2 227 195 0 INVESTEERINGUD KOKKU 23 Analüüsi koostamise töörühm Analüüsi koostamise töörühma koosseis: Aet Maatee, ekspert Eino Pedanik, kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik Heli Jürgenson, Eesti Koorijuhtide Liidu juhatuse esimees, Eesti Kooriühingu juhatuse liige Hirvo Surva, Eesti Kooriühingu esimees Jorma Sarv, mõttekoda Creativity Lab (töörühma juht) Kadri Tiis, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi esimees Kaie Tanner, Eesti Kooriühingu tegevjuht Kalle Vister, Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Karl Viilmann, kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakonna andmete peaekspert Kalev Järvela, ekspert Margus Toomla, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhatuse liige Mari-Liis Öpik, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tegevjuht Piret Hartman, kultuuriministeeriumi asekantsler Reelika Väljaru, kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakonna juhataja Sten Weidebaum, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kommunikatsioonijuht Kohalike omavalitsuste kaardistuse viisid läbi Eesti Rahvakultuuri Keskuse regionaalosakonna töötajad ja rahvakultuurispetsialistid: Kaja Allilender (regionaalosakonna juhataja) Merike Hallik (Harjumaa) Riin Kivinurm (Tallinn) Erika Kõllo (Ida-Virumaa) Pille Tutt (Jõgevamaa) Külliki Aasa (Järvamaa) Marju Viitmaa (Läänemaa) Annika Aasa (Lääne-Virumaa) Kati Taal (Põlvamaa) Aire Koop (Pärnumaa) Triinu Ülemaante (Raplamaa) Krista Lember (Saaremaa) Kati Grauberg-Longhurst (Tartumaa) Anneli Kundla (Viljandimaa) Maie Pau (Võrumaa) 24