Kiri

Riigikogu juhatus Meie: 01.02.2024 nr 2-5/23-01757-3 Eesti seisukohad algatuste kohta, mis reguleerivad mittetulundusühingute piiriülest tegutsemist Euroopa Liidus Austatud Riigikogu juhatus Edastan Vabariigi Valitsuse 1. veebruari 2024. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad järgmiste eelnõude kohta: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv Euroopa piiriüleste ühingute kohta (COM(2023) 516), - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1024/2012 ja (EL) 2018/1724 seoses siseturu infosüsteemi ja ühtse digivärava kasutamisega teatavate nõuete täitmiseks, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) .../... Euroopa piiriüleste mittetulundusühingute kohta (COM(2023) 515) 1. Eesti toetab direktiivi eelnõu üldist eesmärki edendada mittetulundusühingute piiriülest tegevust ja piiriülest liikuvust Euroopa Liidu siseturul. 2. Eesti ei toeta uue ühinguliigi – mittetulundusliku iseloomuga Euroopa piiriülese ühingu (European cross-border association ehk ECBA) – reguleerimist direktiivi eelnõus välja pakutud viisil. 2.1. Uue piiriülese ühinguliigi loomisega ei ole võimalik soodustada piisavalt mittetulundusühingute piiriülest tegevust, kuivõrd ka sellisele ühingule ja tema tegevusele kohalduks jätkuvalt lisaks direktiiviga ühtlustatud reeglitele tema registreerimise liikmesriigi ühinguõiguse režiim. Sellise ühinguliigi loomisel saadav kasu ei kaalu üles selleks tehtavaid kulutusi, arvestades juba olemasolevate Euroopa ühtsete ühinguvormide toimimise probleeme ja vähest kasutust. 2.2. Mittetulundusühingute piiriülest tegevust tuleb soodustada neile Euroopa Liidus äriühingutega sarnaste tingimuste loomisega, nagu näiteks reeglid vastastikuse tunnustamise kohta, registreerimispõhimõtete ühtlustamine ja sellise informatsiooni avalikustamise nõuded, samuti andmete vahetamise korraldamine piiriüleselt registrite vahel jms. Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee 3. Eesti ei toeta direktiivi eelnõus diskrimineerimiskeelu – mille kohaselt ei tohi direktiivi rakendamisel ja kohaldamisel diskrimineerida ühtegi rühma ega üksikisikut mis tahes põhjustel – eraldi reguleerimist, sest üldine diskrimineerimiskeeld tuleneb juba muudest kehtivatest instrumentidest, nagu näiteks Euroopa Liidu põhiõiguste harta, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, aga ka liikmesriikide põhiseadustest. 4. Eesti toetab Euroopa Liidu ühtse digivärava määruse muudatusi, et võimaldada ühtse digivärava kaudu erinevate vajalike ja asjakohaste teenuste, sealhulgas nii infoteenuste, e- teenuste kui ka abiteenuste, pakkumist samadel tingimustel muudele juriidilistele isikutele kui äriühingutele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seletuskiri 2. Mittetulundusühingute piiriülese tegutsemise direktiiv 3. Ühtse digivärava ja siseturu infosüsteemi määruste muutmise eelnõu Teadmiseks: Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Elen Nurme 693 5201 [email protected] 2 (2)  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad algatuste kohta, mis reguleerivad mittetulundusühingute piiriülest tegutsemist Euroopa Liidus“ 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse seisukohad esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, mis käsitleb mittetulundusühingute1 piiriülest tegevust.2 Direktiivi eelnõuga kaasnevad veel kahe EL määruse muutmise eelnõud.3 Uue direktiivi eelnõu ja määruste muutmise ettepanekuga püütakse parandada mittetulundusühingute siseturu toimimist ja soovitakse kehtestada meetmed, millega kooskõlastatakse Euroopa Liidu mittetulundusühingu kui uue ühinguvormi loomise ja tegevuse tingimused ja võimalused, et hõlbustada siseturul tegutsevate mittetulundusühingute liikumisvabaduse kasutamist. Direktiivi eelnõu üldine eesmärk on parandada mittetulundusühingute piiriülese tegevuse võimalusi Euroopa Liidus. Eelkõige soovitakse eesmärki saavutada seeläbi, et võimaldatakse tulevikus asutada täiesti uut mittetulunduslikku EL ühinguvormi – EL mittetulundusühing ehk EL MTÜ – piiriülese tegutsemise eesmärgil. Direktiivi eelnõu põhjendatakse vajadusega parandada siseturu toimimist, kõrvaldades õiguslikud ja halduslikud tõkked mittetulundusühingutelt, mis tegutsevad või soovivad tegutseda rohkem kui ühes liikmesriigis. Seeläbi soovitakse edendada mittetulundusühingute rolli majanduslike ja ühiskondlike väärtuste loomisel Euroopa Liidus ning võimaldades neile võrdseid võimalusi. EL mittetulundusühingu direktiivi ettepanekuga reguleeritakse järgmisi aspekte: - EL MTÜ tunnused, õigusvõime, põhikiri, juhtimine ja liikmesus; - EL MTÜ tegutsemise piirangud: võrdse kohtlemise põhimõte, diskrimineerimiskeeld, kontroll, registreerimine, rahastuse taotlemise, teenuste osutamise ja kaubavahetamise õigus ja piirangute keelud (nt kodakondsusel põhinevad); - EL MTÜ asutamise põhimõtted: vähemalt kolm asutajat, ümberkujundamise reeglid, liikmesriikide loodav register, väljastatavad tõendid; - EL MTÜ õigus viia asukoht teise riiki ja selle protsessi menetlusreeglid; - EL MTÜ vabatahtlik ja mittevabatahtlik lõpetamine, kasumi jaotamise piirangud; - EL MTÜ pädevate asutuste järelevalve ja koostöö; - Euroopa Komisjoni õigus võtta vastu rakendusakte. Eesti toetab üldiselt EL mittetulundusühingute piiriülese tegutsemise edendamist, ent uue EL ühinguvormi loomist ei toeta. Ühelt poolt pole varasemad EL ühinguvormide algatused olnud alati edukad, lisaks ei ole juba olemasolevad EL ühinguvormid populaarsed (neid on asutatud vähe). Teisalt ei tegele direktiivi eelnõu tegelike probleemidega, millega olemasolevad mittetulundusühingud ühisturul silmitsi seisavad (ühingute vastastikune tunnustamine, piiriülene reorganiseerimine, registreerimine, rahastuse ja maksunduse erisustest tulenevad keerukused). Uue ühinguvormi loomiseks ja selle n-ö käigushoidmiseks on vaja teha mitmeid kulutusi (õigusakti menetlemine, riigisisesesse õigusesse ülevõtmine, infosüsteemide, sh äriregistri arendamine, teavitamine jne), mistõttu on küsitav, kas liikmesriikide sellealased pingutused on proportsionaalsed saavutatava eesmärgiga (võimalikult 27 riigi reeglite alusel asutatud ja tegutsevad piiriülesed ühingud). Pigem tuleb olemasolevate ühingute tegevust soodustada Euroopa Liidus äriühingutega sarnaste tingimuste loomisega, nagu näiteks reeglid vastastikuse tunnustamise kohta, registreerimispõhimõtete ühtlustamine ja informatsiooni avalikustamise nõuded, samuti registrite vaheline andmevahetus. 1 Direktiivi eelnõu eestikeelses versioonis kasutatakse ingliskeelse versiooni mõiste „European cross-border association“ vastena mõistet „Euroopa piiriülene ühing“. Sisuliselt on tegemist piiriülese mittetulundusühinguga, kuid direktiivi eelnõus kasutatakse mõistet „mittetulundusühing“ eelkõige liikmesriikide olemasolevate mittetulundusühingute vormide kohta. 2 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV Euroopa piiriüleste ühingute kohta, COM(2023) 516 final (edaspidi: direktiivi eelnõu). Direktiivi eelnõu ja selle tõlkega on võimalik tutvuda EUR-Lexis. Eelnõude infosüsteemis (EIS) on eelnõuga seotud dokumendid leitavad siit. 3 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1024/2012 ja (EL) 2018/1724 seoses siseturu infosüsteemi ja ühtse digivärava kasutamisega teatavate nõuete täitmiseks, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) …/… Euroopa piiriüleste mittetulundusühingute kohta (COM(2023)516). Määruste muutmise eestikeelne eelnõu on kättesaadav siit. 1  Direktiivi eelnõuga kaasneb ka algatus kahe EL määruse muutmiseks: 1. Siseturu infosüsteemi määruse (nn IMI määruse) muutmisega soovitakse tõhustada riikidevahelist tulevast koostööd siseturu infosüsteemi kaudu EL mittetulundusühingu piiriülese tegevuse osas (nt pädevate asutuste vahelist teabevahetust). 2. Euroopa ühtse digivärava (Single Digital Gateway, edaspidi SDG) määruse (EL) 2018/1724 muutmisega tagatakse juurdepääs piiriülestele teenustele ühtse digivärava kaudu ka muudele juriidilistele isikutele kui äriühingutele – seega ka mittetulundusühingutele. Neid muudatusi Eesti toetab. Täna on ühtses digiväravas juba kodanikele ja äriühingutele ligipääs erinevate teenuste kasutamiseks tagatud. Ühtse digivärava määruse muudatuse ettepanek tagaks ka uuele sihtgrupile (kõikidele juriidilistele isikutele, st mitte ainult äriühingutele) siseturul tegutsemiseks vajalike infoteenustele, e-teenuste ja abiteenustele juurdepääsu ning võimaldaks tõendite automaatset piiriülest vahetamist kooskõlas andmete ühekordse küsimise (once only) põhimõttega. Eesti hinnangul aitab SDG vältida Euroopa Liidus valdkondlikku killustatust ning tagada Euroopa Liidus sektoriülene andmevahetus. Üldjuhul on Riigi Infosüsteemi Ametil võimalik taaskasutada SDG olemasolevaid komponente, kuid on vaja sisse tuua lisana uue sihtgrupi spetsiifikad ja vajadused. Seega peab olema valmis olemasolevates infosüsteemides tegema IT arendusi uue sihtgrupi liidestamiseks. Lisaks on Riigi Infosüsteemi Amet välja toonud vajaduse lisanduvaks ühe inimese tööjõukuluks ja iga-aastase süsteemi halduskulu tõusuks. Eduka seisukoha kaitsmisel SDGga liitumiseks on kulud ilmselt väiksemad ja võimaldavad kokkuhoidu võrreldes iga sektoriaalse piiriülese süsteemi arendustega. Eesti on siseturu infosüsteemi (IMI) osas varasemates seisukohtades (Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus, KOM(2011) 522 lõplik) eelnõu suhtes, heaks kiidetud 13. oktoobril 2011. a Vabariigi Valitsuse istungil) toetanud võimalusi IMI süsteemi edasiarendamiseks teistesse siseturu toimimise seisukohast olulistesse valdkondadesse, et parandada siseturu toimimist ning lihtsustada halduskoostööd ja teabevahetust vastavate ELi õiguse sätete rakendamisel. Käesoleva IMI muutmise määruse eelnõu puudutab kitsalt andmevahetust EL MTÜ osas, mistõttu on IMI määruse muutmise algatuse edukus otseses sõltuvuses EL MTÜ algatuse edukusega. Euroopa Parlament võttis 17. veebruaril 2022 vastu resolutsiooni, mille eesmärk on hõlbustada Euroopa mittetulundusühingute ja -organisatsioonide piiriülest tegevust. Resolutsiooniga taotleti kahe seadusandliku ettepaneku esitamist: esiteks määrus, millega luuakse uus mittetulundusühingu liik – Euroopa mittetulundusühing, ja teiseks direktiiv, millega ühtlustatakse mittetulundusühingute miinimumnõuded Euroopa Liidus.4 Algatusega sooviti luua mittetulundusühingutele senisest paremad võimalused piiriüleselt Euroopa Liidu ühtsel turul tegutseda. Selleks korraldati avalik konsultatsioon, milles osales ka Eesti.5 Euroopa Komisjon avaldas 5. septembril 2023 direktiivi ettepaneku Euroopa piiriüleste ühingute kohta. Ettepaneku kohaselt on direktiivi eesmärk parandada siseturu toimimist, kõrvaldades õiguslikud ja halduslikud tõkked mittetulundusühingutelt, mis tegutsevad või soovivad tegutseda rohkem kui ühes liikmesriigis, edendades seeläbi mittetulundusühingute rolli majanduslike ja ühiskondlike väärtuste loomisel Euroopa Liidus ning võimaldades neile võrdseid võimalusi. Direktiivi ettepanekuga soovitakse luua uus mittetulunduslik EL ühinguvorm, mis on suunatud isikutele, kes on huvitatud tegutsemisest rohkem kui ühes liikmesriigis ja nähakse ette selliste mittetulundusühingute asutamise tingimused ning neile esitatavad nõudmised. Euroopa piiriülene ühing peaks end registreerima ainult ühes liikmesriigis, et saada juriidilise isiku staatus ja õigusvõime. Liikmesriigid peaksid tagama, et Euroopa piiriülene mittetulundusühing moodustatakse registreerimise teel ja et sellel on vähemalt kolm asutajaliiget. Ühingul peaks ettepaneku kohaselt olema otsuseid tegev organ, kuhu kuuluvad kõik liikmed (üldkoosolek või üldkogu) ja lisaks ka vähemalt kolmest isikust koosnev täitevorgan (täitevkomitee või juhatus), mis vastutaks ka ühingu haldamise, juhtimise ja tegevuse korraldamise eest. Euroopa piiriülese ühingu mittetulunduslik otstarve peaks tähendama, et 4 Euroopa Parlamendi 17. veebruari 2022. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile Euroopa piiriüleste mittetulundusühingute ja mittetulunduslike organisatsioonide põhikirja kohta (2020/2026(INL)), leitav siit. 5 Selleks korraldati avalik konsultatsioon, mille käigus kogus Justiitsministeerium ka huvirühmade arvamusi. Vt täpsemalt siit, siit ja toimik EIS-is. Eesti seisukoht avalikul konsultatsioonil oli toetada algatuse üldist eesmärki, et mittetulundusühingute piiriülene tegevus peaks olema kooskõlas EL-i väärtustega ning nende põhiõigused peaksid olema kaitstud, kuid Eesti oli seisukohal, et uue ühingu õigusliku vormi loomine ei vii konsultatsioonis mainitud eesmärkideni. 2 kui majandustegevuse kaudu teenitakse kasumit, tuleks seda kasutada üksnes ühingu põhikirjas sätestatud eesmärkide saavutamiseks ning seda ei tohi liikmete vahel jaotada. Seetõttu soovitakse kehtestada ka varade lukustamine, mis tähendab, et vara ei või liikmetele jaotada, isegi mitte tegevuse lõpetamise korral. Direktiivi ettepanekule on lisatud ka kahe erineva EL määruse muutmise ettepanekud. Neist esimene on tehnilist laadi ja sellega muudetakse siseturu infosüsteemi (IMI) loomise määrust (EL) nr 1024/2012 6, et liikmesriikide pädevad asutused teeksid koostööd ja vahetaksid teavet EL MTÜ kohta IMI kaudu, kui nad kohaldavad direktiivi ettepaneku sätete kohaselt rakendatud siseriiklikke õigusnorme. Lisaks soovitakse muuta määruse eelnõuga ühtse digivärava loomise määrust (EL) 2018/1724 7 tagamaks, et liikmesriigid võimaldaksid muudele juriidilistele isikutele kui äriühingutele (sh mittetulundusühingutele) juurdepääsu teabele veebi kaudu ning hõlbustaksid Euroopa piiriüleseid ühinguid käsitlevates menetlustes tõendite vahetamist pädevate asutuste vahel. Direktiivi eelnõu seletuskirjas on toodud, et mittetulundusühingud on Euroopa Liidu mittetulundusorganisatsioonide hulgas valdav õiguslik vorm: hinnanguline arv ELi liikmesriikides on 3,8 miljonit. Ka sotsiaalmajanduse nelja traditsioonilise õigusliku vormi seas on kõige rohkem mittetulundusühinguid.8 Algatuse kohaselt on 310 000 mittetulundusühingut aktiivsed rohkem kui ühes liikmesriigis, samas kui veel 185 000 võiksid teoreetiliselt tegeleda piiriülese tegevusega, kui tõkked kõrvaldataks. Ettepaneku seletuskirja kohaselt tegutsevad mittetulundusühingud sellistes ühiskondliku mõjuga sektorites nagu tervishoid, sotsiaalteenused, sotsiaalne kaasatus, kultuur, sport, teadus- ja arendustegevus, haridus ja koolitus ning annavad 2,9% ELi SKPst. Algatuse seletuskirja kohaselt reguleeritakse praegu mittetulundusühinguid ja nende tegevust 24 liikmesriigis9 erinevalt, mis tekitab õiguslikku ebakindlust ning toob kaasa erinevaid haldusmenetlusi ja -nõudeid. Näiteks on seletuskirja kohaselt mittetulundusühingu moodustamiseks sõltuvalt liikmesriigist vaja 3-2010 füüsilist või juriidilist isikut. Ühingu või selle juhtorgani liikmeks saamise suhtes kehtivad erinevad nõuded, mis on mõnel juhul seotud kodakondsuse või seadusliku riigis elamisega. Kuigi kõigil mittetulundusühingutel on täitevorgan ja otsuseid tegev organ, on nende juhtimist käsitlevad reeglid liikmesriigiti erinevad. Lisaks kehtivad erinevad reeglid mittetulundusühingute juriidilise isiku staatuse omandamise suhtes: mõned liikmesriigid annavad juriidilise isiku staatuse, kui ühing registreeritakse, teised siis, kui riigi ametiasutused ühingut tunnustavad või kui ühing lihtsalt asutatakse. Erinevad on ka majandustegevuse võimalused. Lisaks ei tunnusta valdav enamik liikmesriike teistest liikmesriikidest pärit ühinguid, mis soovivad tegeleda piiriülese tegevusega. See sunnib mittetulundusühinguid, mis soovivad tegeleda majandustegevusega teises liikmesriigis, asutama ja registreerima selles liikmesriigis täiesti uue mittetulundusühingu, mis tähendab täiendavaid halduskulusid ja -formaalsusi. Eelnõu seletuskirjas on leitud, et see takistab kapitali sujuvat liikumist ja kahjustab mittetulundusühingute suutlikkust tegutseda teises liikmesriigis. Reeglid erinevad ka juurdepääsul kapitalile ja raskusi on krediidiasutustest finantslaenude, krediidi ja tagatiste saamisel. Ühingute mittetulunduslik olemus muudab need takistused eriti teravaks ja suurendab rahalist koormust, mida nad peavad liidus piiriüleselt tegutsedes kandma. Kokkuvõttes põhjustab eeltoodu Euroopa Komisjoni hinnangul erinevusi mittetulundusühingutele, mis soovivad tegutseda mitmes liikmesriigis, põhjendamatuid nõuete täitmisega seotud kulusid, tekitavad ebakindlust kehtivate kohustuste suhtes ning võivad takistada selliste teenuste osutamist ja edasi arendamist, millel on siseturul sotsiaalne mõju. Selline heterogeensus mitte ainult ei kahjusta Komisjoni arvates siseturu nõuetekohast toimimist, vaid mõjutab algatuse kohaselt negatiivselt ka ühinemisvabadust ja sõna- ja teabevabadust ning takistab mittetulundusühinguid päästmast valla oma täielikku potentsiaali luua Euroopa Liidus majanduslikku ja ühiskondlikku väärtust. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1). 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1). 8 Teised sotsiaalmajanduses tegutsevad juriidilised isikud on algatuse kohaselt ühistud, vastastikuse abi ühingud (vastastikused seltsid) ja sihtasutused. 9 Irimaal, Taanis ja Rootsis reguleerivad ühinguid direktiivi eelnõu seletuskirja kohaselt doktriini ja kohtupraktika kaudu välja töötatud põhimõtted. 10 Eestis on tegelikult vaja üksnes kahe liikme olemasolu, vt MTÜS § 5. 3 Eesti seisukohtade koostamise ajal pole veel ühtegi algatust käsitlevat töörühma toimunud ning hetkel puudub ka info, millal esimene töörühm toimub. Seisukohad ja seletuskirja Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõude juurde on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunikud Maria Vettik ([email protected]) ja Külliki Feldman ([email protected]). Seisukohtade kujundamisse on panustanud ka eraõiguse talituse nõunik Marget Pae ([email protected]) ja juhataja Vaike Murumets ([email protected]), kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu ([email protected]), justiitshalduspoliitika osakonna kohturegistrite talituse juhataja Margit Veskimäe ([email protected]) ja nõunik Berit Tasa ([email protected]) ning õiguspoliitika osakonna andmekaitseõiguse talituse endine nõunik Nele Nisu ([email protected]). EL-i ühtse digivärava muudatuste osas on seisukoha koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi parema õigusloome ja Euroopa Liidu ühtse digivärava nõunik Stina Avvo ([email protected]), siseturu infosüsteemi alaste muudatuste analüüsimisel on panustanud ettevõtluse osakonna nõunik Svetlana Štšur ([email protected]). Direktiivi eelnõu mõjude hinnangu on koostanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse nõunik Pilleriin Lindsalu ([email protected]). Õiguspoliitika valdkonna (piiriüleste mittetulundusühingute direktiivi) eest vastutab Justiitsministeeriumi õiguspoliitika valdkonna asekantsler Heddi Lutterus ([email protected]). Majanduse ja innovatsiooni valdkonna (Euroopa Liidu ühtse digivärava) eest vastutab asekantsler Sandra Särav ([email protected]). 2. Direktiivi eelnõu sisu Direktiivi eelnõu näol on tegemist uue EL õigusaktiga, mitte mõne olemasoleva direktiivi muutmise või täiendamisega. Direktiivi eelnõu jaguneb seitsmeks peatükiks ning koosneb 51 põhjenduspunktist ja 33 artiklist. 1. peatükk sisaldab üldsätteid, reguleerimiseset ja kohaldamisala (artikkel 1) ning mõisteid (artikkel 2). Seejärel on täpsustatud Euroopa piiriülese ühingu tunnuseid (artikkel 3) ja selle suhtes kehtivaid reegleid (artikkel 4). Määratletakse, et registreerimisest alates on ühing juriidiline isik ja õigusvõimeline ning nähakse ette ühingule tema staatusest tekkivad õigused (artikkel 5). Direktiivi ettepanekus sätestatakse ka ühtsed normid Euroopa piiriüleste ühingute põhikirja (artikkel 6), juhtimise (artikkel 7) ja liikmesuse (artikkel 8) kohta. 2. peatükis on loetletud Euroopa piiriüleste ühingute õigused ja keelatud piirangud. Euroopa piiriülese ühingu suhtes kohaldatakse võrdse kohtlemise (artikkel 9) ja diskrimineerimiskeelu (artikkel 10) põhimõtteid. Kõiki liikmesriikides haldusasutuste poolt Euroopa piiriülese ühingu kohta tehtud otsuseid peaks olema võimalik lasta kohtulikult kontrollida (artikkel 11). Euroopa piiriülene ühing tuleks registreerida ainult ühes liikmesriigis, et saada juriidilise isiku staatus ja õigusvõime, ning ainult avalikust huvist tulenevatel ülekaalukatel põhjustel on nii päritoluliikmesriigil kui ka vastuvõtval liikmesriigil võimalik nõuda täiendavaid formaalsusi (artikkel 12). Euroopa piiriülesel ühingul peaks olema võimalik taotleda rahastamist liikmesriikides, kus ta tegutseb, ning tema suutlikkust rahalisi vahendeid pakkuda või saada ei tohiks piirata, välja arvatud juhul, kui sellised piirangud on seadusega ette nähtud, õigustatud avalikust huvist tulenevate ülekaalukate põhjustega, sobivad taotletava eesmärgi saavutamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik (artikkel 13). Lisaks peaks Euroopa piiriülesel ühingul olema võimalik osutada ja saada teenuseid ning tegeleda kaubavahetusega (artikkel 14). Peale selle ei tohiks Euroopa piiriülese ühingu suhtes kohaldada teatavaid piiranguid, mis põhinevad näiteks selle liikmete kodakondsusel (artikkel 15). 3. peatükk käsitleb Euroopa piiriülese ühingu asutamis- ja registreerimisreegleid ning koosneb kahest jaost. Liikmesriigid peaksid tagama, et Euroopa piiriülene ühing moodustatakse registreerimise teel ja et sellel on vähemalt kolm asutajaliiget (artikkel 16). Selles peatükis sätestatakse ka reeglid, mis käsitlevad mittetulundusühingu siseriiklikku ümberkujundamist Euroopa piiriüleseks ühinguks (artikkel 17). Selles sätestatakse registreerimistaotluse esitamise reeglid (artikkel 18) ja registreerimismenetlus (artikkel 19). Lisaks sätestatakse, et liikmesriigid peaksid looma registri Euroopa piiriüleste ühingute registreerimiseks (artikkel 20), ja sätestatakse Euroopa piiriülese ühingu tunnistuse sisu (artikkel 21). 4. peatükis sätestatakse reeglid Euroopa piiriüleste ühingute liikuvusõiguste kohta. See puudutab eelkõige Euroopa piiriülese ühingu võimalust viia oma registrijärgne asukoht ühest riigist teise üle, ilma 4 et selline üleviimine tooks kaasa ühingu tegevuse lõpetamist (artikkel 22), ja Euroopa piiriülese ühingu registrijärgse asukoha üleviimise menetlust (artikkel 23). 5. peatükk sisaldab sätteid Euroopa piiriülese ühingu tegevuse lõpetamise kohta. Täpsemalt sätestatakse selles reeglid tegevuse vabatahtliku (artikkel 24) ja mittevabatahtliku lõpetamise kohta (artikkel 27). Lisaks tagab see, et Euroopa piiriülese ühingu tegevuse lõpetamisega kaasneb selle likvideerimine, mis peab olema kooskõlas selle kasumi jaotamise piiranguga, mis on seotud ühingu mittetulundusliku otstarbega (artikkel 25). 6. peatükk sisaldab sätteid ettepanekus sisalduvate normide täitmise tagamise, koostöö ja järelevalve kohta. See puudutab pädeva asutuse määramist (artikkel 27); halduskoostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel ja siseturu infosüsteemi (IMI) kasutamise järelevalvet komisjoni poolt kõnealuse koostöö raames (artikkel 28); kavandatava direktiivi järelevalve ja aruandluse reegleid (artikkel 29). 7. peatükis on esitatud lõppsätted, mis võimaldavad komisjonil võtta vastu rakendusakte (artikkel 30) ning käsitlevad direktiivi ülevõtmist (artikkel 31) ja jõustumist (artikkel 32) ning adressaate (artikkel 33). 3. Euroopa Liidu asjade vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Subsidiaarsus Ettepaneku õiguslikuks aluseks on EL-i toimimise lepingu artiklid 50 ja 114. ELi toimimise lepingu artikli 50 lõiked 1 ja 2, mis annavad Euroopa Parlamendile ja nõukogule õiguse võtta vastu õigusnorme asutamisvabaduse saavutamiseks, on direktiivi eelnõu kohaselt õiguslikuks aluseks meetmetele, mis hõlbustavad majandustegevusega tegelevate ühingute asutamisõiguse kasutamist ja nende liikuvust, nt registrijärgse asukoha üleviimist. ELi toimimise lepingu artikli 114 eesmärgiks on ühtlustada liikmesriikide õigusnorme, et tagada siseturu rajamine ja toimimine. Direktiivi eelnõu seletuskirja kohaselt annab ELi tasandil tegutsemine selget lisaväärtust, sest ettepanekuga lahendatavatel probleemidel on tugev piiriülene mõõde. Komisjoni hinnangul ei kooskõlasta liikmesriigid praegu piisavalt oma tegevust mittetulundusühingute piiriülese majandustegevuse, nende liikuvuse ning siseturuvabaduste kasutamise võimaluste hõlbustamiseks. Kuigi selline kooskõlastamine on teoreetiliselt võimalik, tundub see lähitulevikus ebatõenäoline. Eelkõige on liikmesriikide individuaalsed meetmed või tegevusetus keskendunud peamiselt mittetulundusühingute reguleerimisele nende konkreetses riigisiseses kontekstis ega käsitle piiriülest mõõdet, välja arvatud mõnes üksikus liikmesriigis. Direktiivil on algatuse kohaselt üksnes piiriülene suunitlus, kuna sellega luuakse õiguslik vorm, mis on suunatud mittetulundusühingutele, kes on huvitatud tegutsemisest rohkem kui ühes liikmesriigis, ja nähakse ette selle tegutsemise tingimused, ning direktiivi eesmärk on aidata neil mittetulundusühingutel täiel määral kasutada siseturu vabadusi tänu nende juriidilise isiku staatuse tunnustamisele kogu liidus ja suuremale selgusele haldusmenetlustes, mida kohaldatakse piirülese tegutsemise korral. Komisjoni hinnangul on ainuüksi liikmesriikide meetmetele tuginedes tõenäoline, et õiguslikud ja haldustõkked, millega mittetulundusühingud piiriüleses tegevuses kokku puutuvad, jäävad püsima ja see omakorda põhjustab õiguskindlusetust ja bürokraatiat ega võimalda mittetulundusühingutele siseturul võrdseid tingimusi. Tegutsedes loob EL selge ja prognoositava raamistiku, mis võimaldab piirüleselt tegutsevatel mittetulundusühingutel kasutada täiel määral oma siseturu vabadusi. Seetõttu ei suuda liikmesriigid väidetavalt üksi algatuse eesmärki piisavalt saavutada ning seda on parem saavutada liidu tasandil. Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 3 kohaselt võtab liit valdkondades, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda riigi, piirkonna või kohalikul tasandil piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke, kuid kavandatud meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil. Järelikult on subsidiaarsuse põhimõtte sisuks ühenduse ja liikmesriikide vaheliste kompetentside jagamisel otsuste vastuvõtmine madalaimal tasemel. See tähendab, et kui vähegi võimalik, peab küsimus jääma liikmesriikide pädevusse ja ühendus peab tegutsema ainult juhul, kui otsused tuleb vastu võtta kõrgemal tasandil ja liikmesriigid ei saa kavandatavat eesmärki üksi saavutada. Euroopa Liidul ei ole seadusandlikke volitusi, kui antud küsimust on parem lahendada kohalikul (liikmesriigi) tasandil. Direktiivi eelnõuga pakutakse välja lahendus, kus mittetulundusühingute piiriülese tegutsemise keerukust peaks saama ületada uue EL ühinguvormi asutamisega. Direktiivi ülevõtmisel tekib aga 5 paratamatult iga liikmesriigi õigusest mõjutatav ühinguvorm, sest direktiivi eelnõu kõiki mittetulundusühingute asutamise, juhtimise ja lõpetamise, liikmete ja juhtorganite vastutusega seotud küsimusi ei reguleeri. Niiviisi tuleb mittetulunduslikel eesmärkidel tegutsejatel siiski viia end kurssi liikmesriikide erinevate reeglitega ning EL ülest ühtlustatuse efekti ei teki. Samuti sisaldab direktiivi eelnõu põhimõtteid, mis ei ole ühitatavad siseriikliku mittetulundusühingu kontseptsiooniga (nt keeld jagada ühingu vara ühingu lõppemise järel selle liikmetele) ning nõuab nende registreerimisel täiesti uute reeglite ja registripidamise põhimõtete kehtestamist. Kõik need aspektid ei võimalda järeldada, et tekiks ühtne üle-Euroopaline ühinguvorm, mis võiks tegutseda olemasolevate siseriiklike ühingutega võrdsetel alustel. Seetõttu ei aitaks uue EL ühinguvormi loomine lahendada mittetulundusühingute piiriülesel tegutsemisel ette tulevaid õiguslikke ja organisatoorseid probleeme. Algatuses olev SDG muutmise määruse ettepaneku eesmärk on selgitada ja muuta määruse (EL) 2018/1724 kohaldamisala, et pakkuda kodanikele, ettevõtjatele ja muudele juriidilistele isikutele, kes kasutavad või kavatsevad kasutada oma liidu õigusest tulenevaid õigusi siseturu valdkonnas ELi toimimise lepingu artikli 26 lõike 2 tähenduses, paremat veebipõhist juurdepääsu teabele ja menetlustele, misläbi muudab see liikmesriikide territooriumil vabalt elamise ja liikumise õiguse kasutamise liidu kodanike jaoks hõlpsamaks. Seega on õiguslikuks aluseks ELi toimimise lepingu artikkel 21 lõige 2.11 SDG määruse muudatuse ettepanekuga lahendavatel probleemidel on piiriülene mõõde. Liikmesriikidel ei ole võimalik üksinda riigi, piirkonna või kohalikul tasandil piisavalt saavutada kavandatava SDG muudatuse eesmärke. SDG esialgse määruse ettepaneku põhieesmärk oli võimaldada kodanikele ja ettevõtjatele lihtsat juurdepääsu teabele, menetlustele ning abi- ja probleemilahendamise teenustele, mida nad vajavad oma õiguste kasutamiseks siseturul. Põhieesmärgist tulenevalt on esialgsel SDG määruse ettepanekul kolm alameesmärki: 1) vähendada nende kodanike ja ettevõtjate täiendavat halduskoormust, kes tegutsevad või soovivad tegutseda teistes liikmesriikides täielikus kooskõlas nende riikide õigusnormide ja menetlustega; 2) kaotada diskrimineerimine; 3) tagada siseturu toimimine seoses teabe, menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkumisega. Ühtlasi sisaldas esialgne algatus kodanikele ja ettevõtjatele kättesaadavaks tehtava teabe, abiteenuste ja veebipõhiste toimingute selgeid ja toimivaid kvaliteedikriteeriume.12 Lisaks soovitakse ühekordse küsimise põhimõtte rakendamist ELis. Nüüd soovitakse sisuliselt SDG määruse muudatuse algatusega laiendada seda eesmärki ka muudele juriidilistele isikutele, kui ettevõtjad ja kodanikud (hõlmab ka seega mittetulundusühinguid) (vt täpsemalt SDG määruse muutmise määruse artikkel 2 lg 1). SDG võrgustik on kui “one stop shop” Euroopa Liidu liikmesriikide infole ja teenustele, proovides leevendada probleemi info ja teenuste killustatusest siseturus ilma ebavajalikult koormamata ja diskrimineerimata siseturu subjekte erinevatest liikmesriikidest. Samuti on SDG võrgustiku kohustus tagada pidev info aja- ja asjakohasus, mistõttu saab kasutaja alati olla kindel SDG võrgustikus oleva info õigsuses. SDG võrgustiku e-teenuste kättesaadavus tugineb ühekordse küsimise põhimõttel (once- only principle), mille kohaselt kui e-teenuste osutamiseks vajalikud andmed on ühe liikmesriigi pädeval asutusel olemas, siis teise riigi pädev asutus ei tohiks neid enam SDG võrgustiku kasutajalt küsida, vaid liikmesriikide pädevad asutused peaksid andmeid omavahel jagama. Siseturu toimimiseks on selline andmete rist- ja taaskasutus vajalik, et mitte tekitada valdkondlikku dubleerimisvajadust, mis on omakorda takistuseks siseturu aluspõhimõtetele ning toimimisele. Siseturg peaks olema üks tervik, kus kõik siseturu subjektid saaksid vabalt oma õiguseid ja kohustusi teostada. Sellise eesmärgi saavutamine ainult riiklikul tasandil on võimatu. Kuna internet ei tunne piire, on probleemi mõõde ühe liikmesriigi territooriumist laiem, mis tähendab, et liikmesriigid üksi ei saa praeguses olukorras SDG võrgustiku vaatest muude juriidiliste isikute kui ettevõtjate probleeme tulemuslikult lahendada. Arvestades ühtse turu olemust ja vajadust tagada piiriüleselt välisriigi kasutajatele võrdne kohtlemine riigisiseste kasutajatega, on ELi ülesed meetmed kõige tõhusamad, et vähendada ELi kodanike ja ettevõtjate kulusid seoses piiriüleses tegevuses osalemisega. Seega ei ole võimalik ühel liikmesriigil siseriiklikult saavutada nimetatud eesmärke, sest 11 Proposal for a regulation of the European Parlament and of the Council amending Regulations (EU) No 1024/2012 and (EU) 2018/1724 as regards the use of the Internal Market Information System and the Single Digital Gateway for the purposes of certain requirements laid down by Directive (EU) .../... of the European Parliament and of the Council on European cross-border associations, (COM(2023)516)), COM/2023/515. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52023PC0515. 12 Seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ühtse digivärava määruse eelnõu kohta“, 19.06.2017. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ba4b82fd-cc43-4b61-ab98-7b08b20f24a4. 6 ulatus ja toime ilmneb isikute piiriülesel õiguste ja kohustuse kasutamisel. Soovitud tulemus on võimalik saavutatav vaid Euroopa Liidu tasandil. Eeltoodust tulenevalt vastab SDG määruse ettepanek subsidiaarsuse põhimõttele. Proportsionaalsus Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 4 kohaselt ei või kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega liidu meetme sisu ega vorm minna aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Artikli 5 lõige 2 sedastab, et kooskõlas pädevuse andmise põhimõttega tegutseb liit aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt aluslepingutega antud pädevuse piires ning pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele. Liit toimib talle antud volituste ning temale seatud eesmärkide piires ning sealjuures ei või ükski Euroopa Liidu tegevus ega õigusakt, käesoleval juhul direktiiv, minna kaugemale sellest, mis on vajalik sätestatud eesmärkide saavutamiseks, järelikult peavad kavandatav eesmärk ja selle saavutamiseks kasutatavad meetmed olema tasakaalus. Direktiivi eelnõuga saavutada soovitava eesmärgi täitmiseks kavandatud meetme sisu ja vorm soodustavad direktiivi eelnõu eesmärgi saavutamist, kuid see meede ei ole parim variant eesmärgi saavutamiseks. Kuigi direktiivi puhul saavad liikmesriigid valida ise vahendid, millega direktiiv riigisisesesse õigusesse üle võetakse, ei ole praegusel kujul direktiivi eelnõus toodud ettepanekutega võimalik saavutada direktiivi eelnõus toodud peamist eesmärki – mittetulundusühingute takistusteta tegevus EL-i tasandil, kuna see on planeeritud meetmete abil, millega täielikku ühtlustatust ei ole võimalik saavutada. Liikmesriikide tehtavad pingutused uue ühinguliigi regulatsiooni kehtestamiseks ei taga olukorda, kus piiriüleselt tegutseda soovivate mittetulundusühingute regulatsioon oleks kogu Euroopa Liidus samalaadne. SDG määruse muudatus on parema siseturu tagamiseks vajalik, sest selleta ei ole võimalik SDG hüvesid muudele juriidilistele isikutele kui ettevõtjad tagada. Määruse muutmine on selleks sobiv meede. ELTL art 26 lg 2 kohaselt siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine vastavalt aluslepingute sätetele. Käesoleva versiooni SDG määruse laiem eesmärk ei olegi muud kui sellise vaba liikumise toetamine, sh SDG määruse muutmise ettepaneku kohaselt ka muudele juriidilistele isikutele (sh mittetulundusühingutele; edaspidi koos nimetatud kui uus sihtgrupp) kui ettevõtjatele. See tekitab olukorra, kus uue sihtgrupi jaoks ei tekitata ebavajalikke takistusi EL-i tasandil tegutsemiseks. SDG määruse muutmise ettepanekuga tagatakse sarnaselt kodanike ja äriühingutele nüüd nõuetekohane tasakaal ühelt poolt vajaduse vahel jätta liikmesriikidele kontroll ja vastutus riigisisese teabe, riigisiseste avalike teenuste eest ning teiselt poolt vajaduse vahel kõrvaldada takistused, mis on aja jooksul kerkinud laiemale juriidiliste isikute ringile kui ettevõtjad, kes püüavad kasutada ELi ühtse turu õigusi. Käesoleva SDG määruse muutmise määrusega ettenähtud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik olemasolevate probleemide (nt piiriülese ligipääsu küsimustes) lahendamiseks ja kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks. Informatsioon ja teenused ei ole killustunud Euroopa Liidus vaid kodanikele ja ettevõtjatele, vaid ka muudele juriidilistele isikutele, kellel on vaja oma õigusi ja kohustusi Euroopa siseturus kasutada. Samuti ei lähe SDG määruse muutmise määrus vastuollu esialgse SDG määruse eesmärgiga, vaid pigem avab siseturu hüvede kasutamise võimaluse uuele sihtgrupile (so muudele juriidilistele isikutele) ettevõtjate (äriühingute) kõrval vastavalt kehtivale õiguskorrale. SDG esialgse määruse ettepaneku põhieesmärk oli võimaldada kodanikele ja ettevõtjatele lihtsat juurdepääsu teabele, menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele, mida nad vajavad oma õiguste kasutamiseks siseturul. Põhieesmärgist tulenevalt on esialgsel SDG määruse ettepanekul kolm alameesmärki: 1) vähendada nende kodanike ja ettevõtjate täiendavat halduskoormust, kes tegutsevad või soovivad tegutseda teistes liikmesriikides täielikus kooskõlas nende riikide õigusnormide ja menetlustega; 2) kaotada diskrimineerimine; 3) tagada siseturu toimimine seoses teabe, menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkumisega. Ühtlasi sisaldab algatus kodanikele ja ettevõtjatele kättesaadavaks tehtava teabe, abiteenuste ja veebipõhiste toimingute selgeid ja toimivaid kvaliteedikriteeriume.13 Nüüd laiendatakse seda eesmärki ka muudele juriidilistele isikutele, sh mittetulundusühingutele. 13 Ibid. 7 Seega ei lähe SDG määruse muudatuse ettepanek eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale ja vastab Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 lg-s 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele. 4. Eelnõu mõjud Mitmed direktiivi eelnõus sisalduvad meetmed ja nõuded ei sobitu Eesti õigussüsteemi, sh ühinguõigusesse ja karistusõigusesse ning nende rakendamine tähendaks seadustes olulisi muudatusi või täiendusi. 4.1. Piiriüleste ühingute direktiivi eelnõu mõjud Direktiivi ettepanekule eelnevalt koostas Euroopa Komisjon algatusele mõjuanalüüsi14, mis andis ülevaate mittetulundusühingute piiriülest tegevust puudutavatest probleemidest ning võrdles erinevaid õiguslikke vahendeid, mida Euroopa Liit saaks kasutada. Sisuliselt oli fookus küsimusel, kas mittetulundusühingute piiriülese tegevuse soodustamiseks tuleks luua neile uus õiguslik vorm – kas siis Euroopa Liidu üleselt määrusega või riiklikul tasandil direktiiviga – või harmoniseerida piiriülest tegutsemist puudutavad nõuded olemasolevatele ühingutele direktiivi kaudu. Üldistades võib välja tuua, et iga valiku puhul prognoositi olulist kulude kokkuhoidu piiriüleselt tegutsevatele mittetulundusühingutele ning nenditi, et õigusaktiga kaasnevad liikmesriikidele küll kulud, kuid need ei ole märkimisväärsed.15 Hinnates mõju kitsalt Eestile, siis peamised küsimused on analoogsed: kas ja millist kasu saaksid Eesti mittetulundusühingud Euroopa piiriülese ühingu õigusliku vormi loomisest ning milliseid kohustusi ja kulusid tooks see kaasa riigile. Euroopa Komisjoni mõjuanalüüs ei võta paraku arvesse riikide ühinguõiguse eripärasid ja mittetulundusühingutele kohanduvaid õigusnorme, mistõttu Euroopa Komisjoni tuvastatud mõju ei pruugi olla Eesti kui väikeriigi tasandil niivõrd tuntav. Nii, nagu Eestis on vähe suurettevõtjaid16, siis on siin ka vähe suuri, ulatusliku tegevusega mittetulundusühinguid. Piiriülesest tegutsemisest Euroopa piiriülese ühingu vormis võiksid olla tõenäoliselt huvitatud just suurema käibe ja töötajaskonnaga mittetulundusühingud. 4.1.1. Mõju mittetulundusühingutele ja -sektorile E-äriregistri statistika kohaselt on Eestis registreeritud 24 832 mittetulundusühingut, mis moodustab 7% kõigist juriidilistest isikutest.17 Neist majanduslikult aktiivseks võib pidada umbes 19 000 ehk 77%.18 Varasemates analüüsides on välja toodud, et suurimad valdkondlikud grupid vabaühenduste seas moodustavad spordiga seotud ühingud, vaba aja sisustamisega tegelejad, kultuuri- ja haridusühingud ning piirkondliku ja kohaliku elu edendajad.19 Tuginedes mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile, on järgnevas tabelis välja toodud tegevusalad, kuhu on registreeritud kõige rohkem mittetulundusühinguid. Tabel 1. Eestis registreeritud majanduslikult aktiivsed mittetulundusühingud põhitegevusala järgi, detsember 2023. MTÜ-de EMTAK Tegevusala arv Osakaal 9499 Mujal liigitamata organisatsioonide tegevus, sh 4 703 25% 14 Mõjuanalüüs on kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A52023SC0293. 15 Poliitikavalikuid võrreldakse ja eelistatud valikut kirjeldatakse mõjuanalüüsi osades 7 ja 8 (lk 71–81). 16 Suurettevõtjaks peetakse ettevõtjat, milles on 250 või rohkem töötajat. OECD andmed suurettevõtjate ja VKE-de kohta OECD liimesriikides ja valitud teistes riikides: https://stats.oecd.org/index.aspx?queryid=81354. 17 Äriregistris registreeritud juriidilised isikud 2023. aasta 1. detsembri seisuga: https://ariregister.rik.ee/est/statistics/detailed/detailed_by_main_area_of_activity/2023/12. 18 E-äriregistri andmetel oli 24 873 MTÜ-st viimase kolme aasta jooksul, st aastatel 2023, 2022 või 2021, majandusaasta aruande esitanud 19 390. Jättes kõrvale likvideerimisel olevad MTÜ-d, siis võib majanduslikult aktiivseks pidada 19 097 MTÜ-d (andmed seisuga 21.12.2023). 19 Mittetulundussektorit on kirjeldatud näiteks Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriikliku riskihinnangu raames: https://www.fin.ee/media/1778/download. Samuti uuriti MTÜ-de tegevusvaldkondasid kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamise käigus 2019. aastal: https://www.siseministeerium.ee/media/329/download (lk 12-13). 8  Piirkondlikku/kohalikku elu edendavad ja toetavad ühendused ja fondid 1 558 Vaba aja veetmise, meelelahutuse ja kultuurilise tegevusega või huvialadega seotud ühendused ning huviklubid 1 193 Mujal liigitamata organisatsioonide tegevus 783 Keskkonna- ja looduskaitseühendused 256 Tervisehäiretega isikute ühendused ja nende liidud; puuetega inimeste ühendused ja nende liidud, erigruppide kaitsega seotud ühendused 255 Rahvusvähemuste ühendused ja kultuuriseltsid, rahvustevahelist austust ja sõprust edendavad ühendused 235 Noorte- ja lasteühendused ning noorte ja laste heaolu edendavad ühendused 226 Kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste; teatud elanikegrupi huvide kaitse 197 9312 Spordiklubide tegevus 2 347 12% 9329 Muud lõbustus- ja vaba aja tegevused 1 425 7% 9319 Muu sporditegevus 1 131 6% 9001 Lavakunst 814 4% 6832 Kinnisvara haldus tasu eest või lepingu alusel 783 4% 8559 Mujal liigitamata koolitus 694 4% 9491 Usuorganisatsioonide tegevus 654 3% 9003 Kunstialane loometegevus 575 3% 8552 Huvikoolitus 483 3% 8560 Haridust abistavad tegevused 385 2% 9609 Muu mujal liigitamata teenindus 370 2% 9412 Kutseorganisatsioonide tegevus 298 2% 8899 Mujal liigitamata sotsiaalhoolekanne majutuseta 285 1% 9411 Ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonide tegevus 259 1% 0170 Jahindus ja seda teenindavad tegevusalad 245 1% 8690 Muud tervishoiualad 208 1% 7490 Mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 205 1% Ülejäänud tegevusalad kokku 3 233 17% Kokku 19 097 100% Andmed: e-äriregister Direktiivi eelnõu näeb ette Euroopa piiriülese ühingu õigusliku vormi loomise, mis eesmärgi kohaselt peaks pakkuma mittetulundusühingutele täiendavat võimalust piiriüleseks tegutsemiseks. Uus õiguslik vorm peaks kõrvaldama takistused, millega mittetulundusühingud piiriüleselt tegutsedes praegu kokku puutuvad. Direktiivi eelnõu seletuskirja kohaselt ei nõua kavandatud sätted liikmesriikide mittetulundusühingute olemasolevaid vorme reguleerivate õigusaktide muutmist.20 Seega peaks printsiibis direktiiv puudutama üksnes neid mittetulundusühinguid, kes soovivad tegutseda piiriüleselt, ning ülejäänuid mitte. Puuduvad täpsed andmed selle kohta, kui paljud Eesti mittetulundusühingud tegutsevad praegu piiriüleselt ning milliseid tegevusi see hõlmab. Mittetulundusühingute hetkeseisu uuriti põhjalikumalt 2019. aastal kodanikuühiskonna arengukava raames läbiviidud vahehindamise käigus, kus muu hulgas vaadati ka mittetulundusühingute tegutsemise tasandeid. Küsitlusandmetele tuginedes hinnati, et 15% mittetulundusühingutest tegutseb ainult kohalikul tasandil, 45% laiemalt Eestis või üle-eestiliselt ning 36% ka välisriikides. Toodi välja, et üle-eestilisele tasandile või välisriikidesse on oma tegevust laiendanud eelkõige staažikad, suure käibe ning suure liikmes- või töötajaskonnaga mittetulundusühingud. Välisriikides tegutsemine oli levinuim järgmistes tegevusvaldkondades: arengu- /humanitaarabi, riigikaitse, ühiskonna areng, religioon, kommunikatsioon/infotehnoloogia ning tervishoid.21 Tuleb siiski rõhutada, et tõenäoliselt ei ole rahvusvaheline tegutsemine MTÜ-de üldkogumis nii laialt levinud, kui antud uuringust ilmnes. 20 Direktiivi eelnõu seletuskiri lk 5. 21 Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine, 2019, https://www.siseministeerium.ee/media/329/download, lk 11- 12. 9 Kodanikuühiskonna uuringus märgiti, et 13% mittetulundusühingutest omas püsivaid koostöösuhteid välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega. Seejuures oli koostöö välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega keskmisest levinum kutseliidule omaste tegevuste, ühiskonna arengu, tervishoiu ning hariduse ja teaduse valdkondade mittetulundusühingute seas. 22 Loomulikult ei tähenda piiriülene tegevus või rahvusvaheline koostöö, et need mittetulundusühingud oleksid huvitatud ühingu ümberkujundamisest Euroopa piiriüleseks ühinguks või uue juriidilise isiku loomisest. Ilma sihtotstarbelise uuringuta ei ole võimalik hinnata, kui suur oleks huvi uue ühinguvormi vastu. Lisaks tuleb arvestada, et direktiivi ettepanek sisaldab mitmeid sätteid, mis ei ole kooskõlas Eesti õigusega, ning sealhulgas ka selliseid, mis rakendamisel oleksid mittetulundusühingutele ebasoodsamad, võrreldes siseriikliku õigusega. Mitmed direktiivi eelnõus sisalduvad meetmed ja nõuded ei sobitu Eesti õigussüsteemi, sh ühinguõigusesse ja karistusõigusesse, ning nende rakendamine tähendaks seadustes olulisi muudatusi või täiendusi. Direktiiviga kavandatava regulatsiooni probleemkohti selgitatakse üksikasjalikult käesoleva seletuskirja viiendas osas (Eesti seisukohtade põhjendustes), kuid ühe olulise erinevusena võib välja tuua varade lukustamise nõude. Eelnõus sisalduv varade lukustamine tähendab, et ühingu vara ei või liikmetele jaotada, isegi mitte tegevuse lõpetamise korral. Eesti mittetulundusühingute regulatsioonis sellist piirangut ei ole (vt mittetulundusühingute seaduse, MTÜS § 50). Seetõttu ei pruugi mittetulundusühingud, kes ka oleksid huvitatud piiriülesest tegevusest või selle laiendamisest, soovida direktiivi eelnõus kavandatud õiguslikku vormi. Hinnangut, et huvi uue ühinguvormi vastu ei ole Eestis tõenäoliselt suur, kinnitab ka varasem kogemus Euroopa Liidu teiste ühinguvormidega. Eestis on registreeritud väga vähe Euroopa Liidu õiguse alusel loodud ühinguid (Euroopa ühistu, Euroopa äriühing, Euroopa majandushuviühing jt). 23 Tabel 2. Eestis registreeritud Euroopa Liidu ühingud aastatel 2014–2023 (detsember). 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Euroopa äriühing 7 8 8 7 11 12 12 12 13 13 (Societas Europaea) Euroopa 3 7 10 19 19 19 19 19 19 19 majandushuviühing Euroopa ühistu 0 0 0 0 0 0 1 1 1 1 Euroopa territoriaalse koostöö 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 rühmitus Allikas: e-äriregister Euroopa piiriülese ühingu regulatsioon võib tähendada, et Eestis suureneb siin tegutsevate mittetulundusliku iseloomuga ühingute arv. Seejuures on tõenäoline, et enda tegevust laiendavad siia esmajärjekorras just suuremad ja võimekamad ühingud. Tuleb arvestada, et see võib teatud juhtudel või valdkondades suurendada konkurentsi mittetulundusühingute rahastamisallikatele, eelkõige riigi või KOV-i toetustele ja annetustele.24 2017. aasta andmetel olid Eesti mittetulundusühingute põhilised rahastusallikad liikmemaksud (kasutas rahastusallikana 52% MTÜ-dest), kohaliku omavalitsuse toetused (35%) ja majandustegevus (30%).25 Euroopa piiriüleste ühingute lisandumine võib vähesel määral mõjutada üldist ettevõtluskeskkonda ning teenuste ja kaupade pakkumist. Erinevalt siseriiklikest mittetulundusühingutest näeb kavandatav direktiiv sisuliselt ette, et Euroopa piiriüleste ühingute peamine eesmärk või tegevusala võib seisneda 22 Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine, 2019, https://www.siseministeerium.ee/media/329/download, lk 39- 40. 23 E-äriregistri statistika registreeritud juriidiliste isikute kohta: https://ariregister.rik.ee/est/statistics/detailed. 24 Direktiivi eelnõu artikkel 13 näeb ette, et liikmesriigid peavad tagama, et Euroopa piiriülesel ühingul on olenemata registreerimisliikmesriigist ELi õiguse üldpõhimõtete kohane vaba ja mittediskrimineeriv juurdepääs rahastamisele avaliku sektori vahenditest (lg 1), ning liikmesriigid ei kehtesta piiranguid Euroopa piiriülese ühingu võimele pakkuda või saada rahalisi vahendeid, sh annetusi, mis tahes seaduslikust allikast (lg 2). 25 Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine, 2019, https://www.siseministeerium.ee/media/329/download, lk 58. 10 majandustegevuses (vt eelnõu art 15). Seega võib muudatus kaudselt mõjutada ka ettevõtjaid ja konkurentsiolukorda turgudel. Nagu eelnevalt mainitud, siis direktiivi ettepanekule on lisatud määruse ettepanek, millega muudetakse kavandatava Euroopa piiriülese ühingu regulatsiooni valguses siseturu infosüsteemi (IMI) määrust ning ühtse digivärava (SDG) loomise määrust. Muudatused on sisuliselt suunatud sellele, et siseturu infosüsteemi ja ühtse digivärava regulatsioonid hõlmaksid ka muid juriidilisi isikuid peale äriühingute, sealhulgas mittetulundusühinguid. Siseturu infosüsteem võimaldab koostööd ja infovahetust liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Euroopa Liidu ühtne digivärav on suunatud ettevõtjatele ja kodanikele eesmärgiga lihtsustada rahvusvahelist tegutsemist ja asjaajamist. SDG määruse muutmine puudutaks nii Euroopa piiriüleseid ühinguid kui ka muid juriidilisi isikuid, kellel praegu puudub SDG süsteemile ligipääs. Paljudel neist on piiriülene teenuste vajadus või kasutamise soov, ei ole teada. Samuti on määruse ettepanekus selgitamata, kes on need teised juriidilised isikud, lisaks äriühingutele ja Euroopa piiriülestele ühingutele, keda muudatus puudutab. Seetõttu ei ole võimalik nende täpset arvu hinnata. SDG-ga liitudes suurendatakse muude juriidiliste isikute, sh Euroopa piiriüleste ühingute, võimalusi saada asja- ja ajakohast informatsiooni. OOTS-i26 kaudu tagatakse neile Euroopa ülene elektrooniline ligipääs neid enim puudutatavale e-teenusele, samuti võimaldatakse kasutada abiteenuseid. See kõik peaks võimaldama sihtgrupil paremini Euroopa Liidu piires tegutseda ning oma õigusi ja kohustusi täita ning saada osa Euroopa Liidu siseturu hüvedest. Siseturul tegutsedes saab isik vajadusel abi kindlalt kontaktpunktilt ja pädevatelt ekspertidelt. Infoteenuse saamine SDG võrgustikust suurendab kasutaja kindlust info kvaliteedi osas. Muudatus rakendub kõigile kolmele SDG teenuste kategooriale. Mõju sagedust Euroopa piiriüleste ühingute ja muude juriidiliste isikute jaoks on raske määrata, kuna teenuste tarbimine sõltub konkreetsete sihtgruppide soovidest ja vajadustes. Direktiivile lisatud määruse ettepanekuga ei ole ette näha ebasoovitavaid riske mittetulundussektorile. Samas tuleb arvestada, et SDG ja IMI määruste muutmist ei saa vaadata eraldiseisvalt direktiivi eelnõust. Kokkuvõttes võib järeldada, et Euroopa Liidu siseturu parem toimimine, sh asutamis- ja liikuvuspiirangute vähendamine, on mittetulundusühingutele ja isikutele, kes potentsiaalselt sooviksid piiriüleselt mittetulunduslikus vormis tegutseda, vajalik ja tervitatav. Kuid direktiivi eelnõus väljapakutud regulatsioon sisaldab mittetulundusühingute vaatest ka riske, mistõttu võib huvi uue ühinguvormi loomise või ümberkujundamise vastu jääda leigeks. Seetõttu ei pruugi saadav sotsiaalne ja majanduslik kasu ületada regulatsiooni rakendamise kulu riigile. Direktiivi ülevõtmine väljapakutud kujul võib suurendada ebaselgust ka olemasolevatele mittetulundusühingutele, kes ei soovi piiriüleselt tegutseda. 4.1.2. Mõju riigiasutuste korraldusele ja infotehnoloogilised mõjud Euroopa piiriülese ühingu regulatsiooni loomine ning ühtse digivärava ja siseturu infosüsteemi sätete kohandamine mõjutaks mitme asutuse töökorraldust ja -koormust, samuti riigieelarve kulusid. Täpset mõju prognoosida ei ole võimalik, kuid kaardistada saab asutused, keda direktiiv tõenäoliselt mõjutaks. Kõiki kulusid menetletakse vastavalt võimalustele riigieelarve protsessis. Direktiivi ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid nimetama direktiivi kohaldamise eest vastutava pädeva asutuse (artikkel 27). Pädevale asutusele kaasnevad ülesanded puudutavad näiteks Euroopa piiriülese ühingu registreerimist ja registrijärgse asukoha üleviimist, infovahetust teiste liikmesriikidega, Euroopa piiriülese ühingu tunnistuse väljastamist ja ajakohastamist, siseturu infosüsteemis registreeritud teabe ajakohastamist ning Euroopa piiriülese ühingu lõpetamist. Eesti kontekstis on ebaselge, millise asutusega peaks olema tegemist, sest Eestis ei eksisteeri ei mittetulundusühingute ega teiste juriidiliste isikute jaoks taolist keskset asutust, nagu direktiivis silmas on peetud. Tõenäoliselt mõjutaks direktiivi kohaldamine Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonda, kes on äriregistri pidaja. Äriregistris kogutakse, säilitatakse ja avalikustatakse teavet Eesti õiguse järgi asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute, Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja välismaa äriühingute 26 OOTS (once only technical system) on SDG tehniline lahendus. 11 filiaalide kohta. Seega tähendaks mittetulundusühingutele uue õigusliku vormi loomine täiendavat töökoormust eelkõige registripidajale. Täpset mõju ei ole võimalik prognoosida, kõige muu kõrval sõltub see ka sellest, kui suur on isikute huvi Euroopa piiriülese ühingu loomiseks, ümberkujundamiseks või üleviimiseks. Kuid tõenäoliselt tooks regulatsioon kaasa nii täiendava töökoormusega kui ka sellega seotud kulud. Direktiivi eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid looma Euroopa piiriüleste ühingute registreerimiseks registri, lubatud on kasutada ka olemasolevaid riiklikke registreid (artikkel 20, põhjenduspunkt 41). Register peaks sisaldama teavet Euroopa piiriüleste ühingute ja esitatud dokumentide kohta. Eesti kontekstis on asjakohane register äriregister, mida haldab Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Direktiivi eelnõus ettenähtud registreerimismenetlus ning registris säilitatav ja avalikustatav teave erinevad äriregistri seadusega sätestatud siseriiklikust regulatsioonist. Seetõttu eeldaks direktiivi esitatud kujul ülevõtmine mitte üksnes uue ühinguvormi lisamist äriregistrisse, vaid oluliselt mahukamaid arendusi (vt täpsemat põhjendusi punktist 5.2.1.4). Äriregistri arendusvajadus võib tuleneda ka SDG määruse muutmisest, ilmselt seoses uue sihtgrupi andmete liidestamisega SDG kesksete elementidega. See on vajalik, et tagada SDG võimekus Euroopa piiriüleste ühingute osas. 4.2. SDG määruse muudatused SDG võrgustiku täiendamine vastavalt eelnõu ettepanekule omab otsest mõju eelkõige majandusele ja infotehnoloogiale (sh e-teenustele). Otsesed mõjud on detailsemalt analüüsitud allpool. Kaudselt toob infoteenuste täiendamine kaasa piiriüleselt tegutsevate muude juriidiliste isikute (sh mittetulundusühingute) teadlikkuse tõstmise erinevatest neid puudutavatest teemadest, õigustest ja kohustustest. 4.2.1. Mõjude sihtrühmad: 4.2.1.1. Mittetulundusühingud, keda on hinnanguliselt Euroopa Liidus ligi 3,8 miljonit 27, ning muud juriidilised isikud, kellel täna puudub SDG süsteemi ligipääs. Paljudel neist on piiriülene teenuste vajadus või kasutamise soov, ei ole teada. 4.2.1.2. Riiklikud pädevad asutused, kelleks on: 1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (SDG riiklik koordinatsioon ja infoteenuse omanik MKM teemadel), 2) Riigi Infosüsteemi Amet (SDG tehniline lahendus ehk OOTS ja kesksed komponendid) 3) Registrite ja Infosüsteemide Keskus (äriregister) ning 4) muud teenuste omanikud, kes ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist (eelkõige SDG muudatuse eelnõu valguses infoteenuse vaatest Rahandusministeeriumi haldusala, sh Maksu- ja Tolliamet, Justiitsministeeriumi haldusala, Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala ning Sotsiaalministeeriumi haldusala. Hetke teadmise kohaselt ei saa välistada ka teiste ministeeriumite ja asutuste seotust teenustega). Hetkel ei nähtu, et infoteenuse omanikud oleks seotud ka SDG e-teenustega, kuid olenevalt muude juriidilistele isikutele asjakohastest teenustest ja läbirääkimistel selguvast võib selline vajadus SDGs tõstatuda. 4.2.1.3. Abiteenused. Kuna need ei ole Komisjoni ettepanekus spetsifitseeritud, siis on raske nende detailset sihtgruppi määrata. 4.2.2. Mõjud majandusele (halduskoormusele) Sihtgruppi on selgitatud p-s 4.2.1. Komisjoni ettepanekus on jäetud selgitamata, kes need teised juriidilised isikud, lisaks äriühingutele ja piiriülestele MTÜdele, olla võiks. Seetõttu ei ole võimalik nende arvu hinnata. Kuna SDG määruse muudatus on seotud eelkõige piiriüleselt tegutsevate MTÜdega, siis võiks eeldada, et nemad on peamiseks uueks sihtgrupiks. 27 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_23_4242. 12 SDGga liitudes suurendatakse muude juriidiliste isikute (sh piiriüleste MTÜde) võimalusi saada asja- ja ajakohast informatsiooni ning tagatakse Euroopa ülene elektrooniline ligipääs OOTS kaudu neid enim puudutatavale e-teenusele. Samuti võimaldatakse neil kasutada abiteenuseid. See kõik võimaldab sihtgrupil paremini EL piires tegutseda ning oma õiguseid ja kohustusi täita, ning samuti saada osa Euroopa Liidu siseturu hüvedest. See omakorda võimaldab neil ühest kohast, mugavamalt ja väiksema halduskoormusega oma asju siseturu piires ajada ning saada vajadusel kindlalt kontaktpunktilt (pädevatelt ekspertidelt) abi. SDG võrgustikust infoteenuse saamisel annab kasutajale kindluse info kvaliteedi osas. Lisaks suurendab see sihtgrupi võimalusi piiriüleseks tegutsemiseks ning ühekordse küsimise põhimõtte rakendamist ka nende andmete suhtes, mis täna küsitakse siseturu vaates topelt. See tegelikult omakorda ongi aluseks uus sihtgrupi halduskoormuse vähendamiseks (sh siseturus tegutsemisel hoiab OOTSi kaudu andmete küsimine kokku nende kulusid). Mõju on laiaulatuslik, kuna rakendub kõigile kolmele SDG teenuste kategooriale. Sagedust on raske määrata, kuna teenuste tarbimine sõltub konkreetsete sihtgruppide soovidest ja vajadustes. Ebasoovitavaid mõjusid, mis kaasnevad, ei tuvastatud. 4.2.3. Mõjud infotehnoloogiale (sh e-teenustele) Sihtgrupiks on eelkõige riiklikud pädevad asutused (vt p 4.2.2.), eelkõige praeguse teadmise kohaselt Riigi Infosüsteemi Amet (SDG kesksete komponentide vaatest) ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus (äriregistri vaatest). Sihtgrupp peab tegema oma olemasolevates infosüsteemides vajadusel IT arendusi selleks, et uuele sihtgrupile tagada võimalust kasutada piiriüleselt e-teenuseid ja SDG tehnilist süsteemi. Arenduste tegemise eel tuleb analüüsida täiendusvajadused infosüsteemide vaatest. Üldjuhul on Riigi Infosüsteemi Ametil võimalik taaskasutada SDG olemasolevaid komponente, kuid on vaja sisse tuua lisana uue sihtgrupi spetsiifikad ja vajadused. Arendused võivad olla seotud ka teenuse omanike poolsete otstega, praegusel juhul ilmselt äriregistri vaatest uue sihtgrupi andmete liidestamisega SDG kesksete elementidega. See tagab MTÜde osas SDG võimekuse, sh nt identimise ja andmete jagamise võimekuse piiriüleselt. Riigiasutused peavad üle vaatama oma SDGsse lisatavad e-teenused selle pilguga, kas tänane lahendus võimaldab piiriülest e-teenuste pakkumist SDG võrgustikus ka muudele juriidilistele isikutele, kui äriühingud, ning vajadusel tegema vastava sisulised täiendused oma olemasolevates teenustes. Mõju avaldub vaid e-teenustele ning on keskmine, kuna võimaldab ilmselt osaliselt taaskasutada juba olemasolevaid ja juba täna töös SDG OOTS lahendusi. Võimalikud täiendavad arendused on ühekordsed, kuid valminud süsteemi haldamine ja hooldus nõuvad regulaarseid iga-aastased ülalhoiukulusid. Lisaks võimaldab ettepanek e-teenuseid pakkuda laiemale sihtgrupile EL siseturu ulatuses, mis võimaldab potentsiaalselt tuua parimate praktikatena välja meie e-riigi võimekust ja potentsiaalseid edulugusid. Infoteenuste ja abiteenuste puhul puuduvad SDG määrusega võrreldes uued siseriiklikud mõjud. Ebasoovitava mõjuna on võimalik näha riigiasutuste mõningast koormuse kasvu, kuni uuendusi sisse viiakse, et uuele sihtgrupile soovitud teenused kättesaadavaks ja kasutatavaks teha. Murekoht on tekkivad arenduskulud ja iga-aastased regulaarsed ülalhoidmiskulud. Hinnangulised lisavajadusel on allpool tabelis (need võivad täpsustuda eelnõu läbirääkimiste ja vajaliku analüüsi käigus). Kõiki kulusid menetletakse vastavalt võimalustele riigieelarve protsessis. SDG TEENUS LISAVAJADUS Infoteenus 1 leht kirjalikku tõlget eesti keelest inglise keelde ca 17 eurot ilma käibemaksuta. 13  Vajalike lehtede arv ei ole hetkel teada ja selgub peale infoartiklite üle vaatamist. Lisavajadus tekib ainult siis, kui Komisjon ei paku SDG tõlkemooduli ja -fondi tuge tulevikus. E-teenus,  Vajalik tellida analüüs, mis võimaldaks teada saada kas, mida ning sh tõendivahetuskiht kui palju oleks vaja SDG tehnilises süsteemis (Once only technical OOTS system ehk OOTSis) täiendada võrreldes tänasega kui liidestada süsteemiga uus sihtgrupp. Tegemist on ühekordne tegevusega, mis on hinnanguliselt ca 50 000 eurot ilma käibemaksuta.  Vajalikud SDG OOTSi keskse süsteemi muudatused ja arendused (eelkõige ilmselt seoses uue sihtgrupi esindusõiguste lahenduse liidestamisega kesksesse OOTS süsteemi, andmemudelite ja päringute täiendamisega kesksetes komponentides. Vajadused täienevad ja täpsustuvad vastavalt eelmises punktis väljatoodud analüüsi tulemustele). Tegemist ühekordse tegevusega, mis on hinnanguliselt ca 85 000 eurot ilma käibemaksuta (arvestatud keskmise arenduse tunnihinnaga 100 eurot, tunnihind võib aastate lõike suureneda). SDG keskset süsteemi arendab ja haldab täna Riigi Infosüsteemide Amet.  Teenuse omanike poolsed liidestused SDG OOTSi keskse süsteemiga. Vajalik uue sihtgrupi andmete ühendamine SDG võrgustikuga. Tegemist ühekordse tegevusega, mis on hinnanguliselt ca 66 000 eurot ilma käibemaksuta (arvestatud keskmise arenduse tunnihinnaga 100 eurot, tunnihind võib aastate lõike suureneda). Juriidiliste isikute info, sh MTÜde, andmed on täna Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIKi) hallatavas äriregistris.  Kui e-teenust on vaja sisuliselt täiendada ja selleks on ressursse vaja vastavalt uutele läbiräägitavatele nõuete, siis see vajadus peab selguma MTÜde direktiivi läbirääkimiste käigus, kui spetsifitseeritakse ka e-teenuste OOTSiga liidestumise vajadus.  Lisaks võivad nii Riigi Infosüsteemide Ametil, Registrite ja Infosüsteemide Keskusel kui ka vajadusel muudel seotud teenuse omanikel, kui on vaja nendepoolseid arendusi ja süsteemide täiendusi, tekkida lisavajadusena haldus- ja hoolduskulud (nn ülalpidamise kulud). RIA poolne ülalpidamiskulu on summas 12 000€ käibemaksuta. Tegemist on regulaarsete iga-aastaste kuludega. RIK ülalpidamiskulude kasv ei ole seisukohtade koostamise hetkel teada. Muude teenuste omanike tegevuse vajadused selguvad MTÜ direktiivi läbirääkimiste käigus, kui spetsifitseeritakse lisanduvad teenused.  Riigi Infosüsteemi Ametil tekib MTÜ-de lisandumisest SDG tehnilisse süsteemi täiendav vajadus personali järgi, et antud muudatusi edukalt analüüsida ja juhtida. Lisavajadus on projektijuhi näol 1 FTE koht aastakuluga 60 000 €. Abiteenused Olemasolevate abiteenuste liidestamine SDG võrgustikuga ei vaja SDG poolt üldjuhul lisaressursse. 5. Eesti seisukohad ja seisukohtade põhjendused 5.1. Eesti toetab direktiivi eelnõu üldist eesmärki edendada mittetulundusühingute piiriülest tegevust ja piiriülest liikuvust Euroopa Liidu siseturul. 14 Eesti toetab üldist eesmärki edendada mittetulundusühingute piiriülest tegevust kogu Euroopa Liidu siseturul. Mittetulundusühingute kohta ei ole Euroopa Liidus kehtestatud sarnast regulatsiooni nagu äriühingutel, mille kohta on kehtestatud arvukalt erinevaid EL õigusakte, kõrvaldamaks erinevad tõkked siseturul tegutsemiseks. Mittetulundusühingute piiriülese tegutsemise piirangute kaotamiseks tuleks Euroopa Liidu üleselt hoolitseda, et ebavajalikud piirangud oleksid eemaldatud: näha ette nt ühingute liikmesriikide vaheline vastastikune tunnustamine, nende piiriülese reorganiseerimise põhimõtted jmt (vt lähemalt p 5.2.2.). 5.2. Eesti ei toeta uue ühinguliigi – mittetulundusliku iseloomuga Euroopa piiriülese ühingu (European cross-border association ehk ECBA) – reguleerimist direktiivi eelnõus välja pakutud viisil. Ühinguõiguse reguleerimine piiriülese liikuvuse hõlbustamise eesmärgil ei ole EL jaoks võõras. Senine ühinguõiguslik regulatsioon on puudutanud eelkõige äriühinguid. Läbi aastakümnete on vastu võetud erinevaid EL instrumente, millega on järjest enam soodustatud liikmesriikide õiguse alusel asutatud äriühingute piiriülest tegevust28. EL ühinguõigusega on reguleeritud nii EL vastavates direktiivides loetletud äriühingute (Eesti puhul nt osaühingute ja aktsiaseltside) vastastikust tunnustamist, teatud asutamise ja tegutsemise, kapitalinõuete ja registrimenetluse põhimõtteid, aga ka piiriülest mõõdet: filiaalide asutamist ja piiriülest reorganiseerimist (piiriülene ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine). Seevastu EL algatused, millega on loodud eraldi EL ülesed ühinguvormid, ei ole praktikas laialdast kasutust leidnud. Varasemalt on EL ühinguvorme loodud määruse vormis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 352 eelkäijate alusel. Nii Euroopa Majandushuviühing (European Economic Interest – EEIG), Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus (European Grouping of Territorial Cooperation – EGTC), Euroopa äriühing (Societas Europaea – SE) kui ka Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea – SCE) on reguleeritud määrusega. Eestis ei ole käesoleval hetkel registreeritud ühtegi Euroopa territoriaalse koostöö rühmitust. Registreeritud on üks Euroopa ühistu. Euroopa äriühinguid on äriregistrisse kantud 13 ja Euroopa majandushuviühinguid 19. 29 Eesti hinnangul on põhimõtteliselt võimalik ka EL erinevate mittetulunduslike organisatsioonide piiriülese tegevuse soodustamine EL õiguse instrumentidega, ent väljapakutud regulatsioon võib esiteks muutuda järjekordseks EL üleseks projektiks, mis populaarsust ei saavuta, ning teiseks olemasolevad probleemid (piiriülese tegutsemise keerukus) lahendust ühe EL ülese ühinguvormi reguleerimisest hoolimata ei leia. Lisaks on Euroopa Komisjon varasemalt esitanud nii Euroopa osaühingu (2008. aastal) kui ka Euroopa sihtasutuse (2012. aastal)30 määruse eelnõu, kumbki toetust ei leidnud ning õigusaktina vastu ei võetud. Euroopa Komisjon on ka varasemalt välja tulnud ettepanekuga EL ülese mittetulundusühingu õigusliku vormi kohta. Nimelt esitati 1992. aastal määruse eelnõu, millega sooviti luua Euroopa assotsiatsioon. 31 Nimetatud algatust õigusaktina vastu ei võetud. Seega on siiani ELis oldud seisukohal, et piiriüleste ühinguvormide loomine peaks EL aluslepingute alusel toimuma määruse vormis, mitte direktiiviga. Direktiivi eelnõu selgituste kohaselt peetakse nüüd aga direktiivi kõige asjakohasemaks ja proportsionaalsemaks õigusaktiks uue ühinguvormi loomisel, et riiklikke ülevõtmismeetmeid oleks võimalik kohandada siseriiklikele oludele. See võib Euroopa Komisjoni hinnangul hõlbustada uue õigusliku vormi kasutuselevõttu ühingute poolt. Siinkohal on aga oluline meeles pidada, et määruse vastuvõtmiseks oleks käesoleval juhul nõutav ühehäälsus (ja seda ei suudetud ei Euroopa sihtasutuse ega Euroopa osaühingu puhul saavutada), direktiivi vastuvõtmiseks aga mitte. Seega võib õigusakti liigi muutmise üheks põhjuseks olla ka soov vältida varasemaid ebaõnnestumisi. Niisiis ei ole varasemad EL ühinguvormide algatused olnud edukad, ka ei ole juba olemasolevad EL ühinguvormid populaarsed (neid on asutatud vähe). Teisalt ei tegele direktiivi eelnõu tegelike probleemidega, millega olemasolevad mittetulundusühingud ühisturul silmitsi seisavad (ühingute 28 Lühiülevaade EL asjakohasest õigusest on kättesaadav siin: https://commission.europa.eu/business-economy-euro/doing- business-eu/company-law-and-corporate-governance_en 29 E-äriregistri statistika juriidiliste isikute kohta. https://ariregister.rik.ee/est/statistics/charts/chart_company_all/2022. 30 Proposal for a Council Regulation on the Statute for A European Foundation (FE). 31 Proposal for a Council Regulation (EEC) on the Statute for a European Association. 15 vastastikune tunnustamine, piiriülene reorganiseerimine, registreerimine, rahastuse ja maksunduse erisustest tulenevad keerukused). Uue ühinguvormi loomiseks ja selle n-ö käigushoidmiseks on vaja teha mitmeid kulutusi (õigusakti menetlemine, riigisisesesse õigusesse ülevõtmine, infosüsteemide, sh äriregistri arendamine, teavitamine, koolitamine jne), mistõttu on küsitav, kas liikmesriikide sellealased pingutused on proportsionaalsed saavutatava eesmärgiga (võimalikult 27 riigi reeglite alusel asutatud ja tegutsevad piiriülesed ühingud). 5.2.1. Uue piiriülese ühinguliigi loomisega ei ole võimalik soodustada piisavalt mittetulundusühingute piiriülest tegevust, kuivõrd ka sellise ühingule ja tema tegevusele kohalduks jätkuvalt lisaks direktiiviga ühtlustatud reeglitele täiendavalt tema registreerimise liikmesriigi ühinguõiguse režiim. Sellise ühinguliigi loomisel saadav kasu ei kaalu üles selleks tehtavaid kulutusi, arvestades juba olemasolevate Euroopa ühtsete ühinguvormide toimimise probleeme ja vähest kasutust. Uue piiriülese ühinguliigi loomine ei aita mittetulundusühingute piiriülese tegutsemist olulisel määral lihtsustada ja seda sõltumata selle teostamiseks valitavast õigusakti vormist – direktiivist või määrusest. Lisaks ei taga direktiivi või määrusega loodav EL ülene ühinguvorm igas liikmesriigis ka ühesugust „euroühingut“ ja ühinguõigust. Tegemist oleks ikkagi 27 erineva ühinguga vastavalt sellele, millises liikmesriigis see on registreeritud, sest selle tegevust reguleerivat EL õigusakti tuleb kohaldada koos vastava riigisisese ühinguõigusega. Pigem võib uus ühinguvorm isegi segadust juurde tekitada, sest tegemist oleks täiesti uue ja kõikide liikmesriikide jaoks tundmatu õigusvormiga. Liikmesriikide olemasolevate ühinguvormide õigusliku regulatsiooniga ollakse kursis vähemalt selles liikmesriigis, kus need on loodud. Segadust suurendaks asjaolu, et ühingule hakkaks kohalduma nii direktiivi ülevõtmiseks loodud erilised ühinguõiguse normid kui ka liikmesriigi määratud sarnase mittetulundusühingu vormile kohalduvad õigusnormid. Need normid võivad olla kohati kattuvad, kohati lünklikud või üksteisega isegi vastuolus. See asjaolu võib selgitada ka praeguste EL ühinguvormide vähest populaarsust – EL ühinguvormidele kohalduv õiguslik regulatsioon on keeruline, raskesti kohaldatav ja vähetuntud. Järgnevates punktides on välja toodud teemad, mis on direktiivi eelnõus Eesti hinnangul eriti problemaatilised. 5.2.1.1. Piiriülese mittetulundusühingu olemus (artikkel 3) Direktiivi eelnõu artikli 3 lõikes 1 on toodud Euroopa piiriülese ühingu määratlus, mille kohaselt peab iga liikmesriik kehtestama oma õigussüsteemis Euroopa piiriülese ühingu õigusliku vormi. Liikmesriigid peavad tagama, et Euroopa piiriülene ühing on liikmesusel põhinev juriidiline isik, mille on vabatahtliku kokkuleppe alusel loonud füüsilised isikud, kes on liidu kodanikud või elavad seaduslikult ELis, või liidus seaduslikult asutatud mittetulundusliku otstarbega juriidilised isikud, välja arvatud: a) ametiühingud, erakonnad, usuorganisatsioonid ja selliste üksuste liidud; b) isikud, kes on süüdi mõistetud rahapesus, sellega seotud eelkuritegudes või terrorismi rahastamises; c) isikud, kelle suhtes kohaldatakse meetmeid, mis keelavad nende tegevuse liikmesriigis seoses rahapesu, sellega seotud eelkuritegude või terrorismi rahastamisega. Arvestades ühinguõiguse põhimõtteid, ei tuleks ühingut selliselt defineerida. Tegemist on kontseptuaalse probleemiga: punktide a) – c) loetelu ei kuulu olemuslikult ühingu definitsiooni, vaid on ühingu asutajate isikulised piirangud. Eestis näiteks on mittetulundusühing „isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine“ (MTÜS § 1 lg 2), st ühingu definitsiooni olulised komponendid on selle vabatahtlikkus ning mittetulunduslik tegevus. Isikulised piirangud peaksid olema eraldiseisvalt reguleeritud ning mittetulundusühing peab hoolitsema, et isikulised piirangud on järgitud, vastasel korral peaks olema võimalik see ühing sundlõpetada. Ka kriminaalõiguse vaatest on isikuliste piirangute määratluses mitmeid probleeme. Artikli 3 lg 1 punkt b puhul kui näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamine on Euroopa Liidu tasandil erinevate õigusaktidega reguleeritud, siis eelkuritegude (associated predicate offences) küsimus on oluliselt laiem, seal on antud teatud paindlikkus ja otsustamisruum liikmesriikidele ning need võivad hõlmata mistahes kuritegu. See aga tähendaks seda, et mitte ainult rahapesu ja terrorismi rahastamise toimepanemise eest süüdimõistetud isikud, vaid ka mistahes muu kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetud isikute puhul on ühingu asutamise õigus välistatud. Seega juhul, kui on soov sätestada 16 teatud piiravad tingimused, siis on oluline kuriteod täpselt määratleda, vajadusel viidata selleks konkreetsetele Euroopa Liidu õigusaktidele. Samuti kasutab artikli 3 lg 1 punkt c samasugust sõnastust kuritegude määratlemisel, mida eelmine punkt b, ning seetõttu esinevad eelmise punkti puhul tõstatatud probleemid ka siin. Lisaks aga viidatakse siin täiendavalt isikute puhul kohaldatavatele meetmetele, mis keelavad isikute tegevuse liikmesriigis. Samas jääb nende meetmete sisu ja iseloom arusaamatuks. On ebaselge, kas viidatud ja mõeldud on rahvusvahelisi sanktsioone, isikutele mõistetud tegutsemiskeelde või mingeid muid piiravaid meetmeid. Seetõttu tuleks punktid b ja c täielikult üle vaadata ning teksti täpsustada ja viia kooskõlla EL karistusõigusega. Direktiivi eelnõu artikli 3 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et Euroopa piiriülesel ühingul on mittetulunduslik otstarve ning Euroopa piiriülese ühingu kasumit kasutatakse üksnes põhikirjas kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks ning seda ei jaotata liikmete vahel. Samas näeb direktiivi eelnõu artikkel 15 ette, et liikmesriigid peavad tagama, et Euroopa piiriülese ühingu suhtes ei kohaldata järgmisi piiranguid regulaarsele või juhuti toimuvale majandustegevusele: „i) üldkeeld tegeleda majandustegevusega; ii) luba Euroopa piiriülesel ühingul tegeleda majandustegevusega ainult juhul, kui selline tegevus on seotud nende põhikirjas kirjeldatud eesmärkidega; iii) nõue, et majandustegevus ei tohi olla Euroopa piiriülese ühingu peamine eesmärk või tegevusala.“. Seega loodava EL mittetulundusliku ühinguvormi otstarve peaks küll olema mittetulunduslik, samas võib majandustegevus olla sellise ühingu peamiseks tegevusalaks või eesmärgiks. Jääb mulje, et mittetulunduslikkus väljenduks mitte tegevuse iseloomu, vaid eelkõige või üksnes varade nn lukustamisena. 32 Seevastu Eesti mittetulundusühingu eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine (MTÜS § § 1 lg 1). Direktiivi eelnõu artikli 3 lõike 3 kohaselt tagavad liikmesriigid, et Euroopa piiriülene ühing „tegutseb või tema põhikirjas on ette nähtud tegutsemine vähemalt kahes liikmesriigis ja tal on asutajaliikmed, kellel on sidemed vähemalt kahe liikmesriigiga, võttes füüsiliste isikute puhul aluseks kodakondsuse või seadusliku elukoha ja juriidiliste isikute puhul registrijärgse asukoha“. Direktiivi eelnõus puudub aga regulatsioon juhuks, kui need tingimused ei ole enam täidetud, nt astub osa liikmeid mittetulundusühingust välja. On ebaselge, kas piiriülene ühing võib sellises olukorras tegevust jätkata või tuleks see lõpetada. Liikmesriigil on keeruline pidevalt kontrollida, et kahes liikmesriigis tegutsetaks, teiseks ei pruugi formaalne nõue seda põhikirjas kajastada tagada, et niimoodi ka tehakse, ning ka sellise nõude siseriiklikult kehtestamisel jäävad liikmesriigi võimalused nõude täidetust kontrollida küsitavaks. Direktiivi eelnõus puudub ka regulatsioon selle kohta, kas piiriülese mittetulundusühingu (tagasi) ümberkujundamine tavaliseks mittetulundusühinguks on lubatud. Arvestades, et erinevalt Eesti mittetulundusühingutele kehtivast regulatsioonist ei luba direktiivi eelnõu jaotada ühingu lõpetamisel ühingu vara selle liikmete vahel (art 26 lg 2), võib sellise (tagasi)ümberkujundamise vastu huvi suur olla. Seega nõuab direktiivi eelnõu mitmes sättes, et liikmesriigid peavad tagama ühingu olemuse vastavuse direktiivi reeglitele. Samas lubab direktiivi eelnõu ühingu sundlõpetamist ainult väga erandlikel asjaoludel ja need on direktiivi eelnõus ammendavalt loetletud (art 25 lg 2): „Liikmesriigid võivad ette näha Euroopa piiriülese ühingu tegevuse mittevabatahtliku lõpetamise ainult ühel järgmistest põhjustest: (a) Euroopa piiriülene ühing ei täida mittetulunduslikku otstarvet; (b) Euroopa piiriülese ühingu tegevusest tuleneb tõsine oht avalikule korrale või avalikule julgeolekule; (c) Euroopa piiriülene ühing või selle täitevorgani liikmed on raskes kuriteos süüdi mõistetud.“ Eesti ühinguõiguses on mitmeid meetmeid, millega tagatakse ühingute tegevuse vastavus seadusele (nt äriregistri seaduse § 58 lubab registripidaja algatusel juriidilise isiku sundlõpetamist, kui selle põhikiri ei sisalda seaduses nõutavaid sätteid või mõni põhikirja sätetest on olulisel määral vastuolus seadusega, kui selle juhatuse koosseis ei vasta seaduse nõuetele, kui see ei ole määranud kohustuslikku kontaktisikut või see ei ole esitanud majandusaasta aruannet), neid aga loodava piiriülese ühingu korral kasutada ei saaks ja luua tuleks teistsugused hoovad ühingute tegevuse kontrollimiseks.33 32 Direktiivi eelnõu põhjenduspunkt nr 19: „Euroopa piiriülese ühingu mittetulunduslik otstarve peaks tähendama, et kui majandustegevuse kaudu teenitakse kasumit, tuleks seda kasutada üksnes ühingu põhikirjas sätestatud eesmärkide saavutamiseks ning seda ei tohi ümber jaotada. Seetõttu tuleks kehtestada varade lukustamine, mis tähendab, et vara ei või liikmetele jaotada, isegi mitte tegevuse lõpetamise korral. Viimasel juhul tuleks jääkvara üle anda omakasupüüdmatul moel, näiteks teistele samal eesmärgil tegutsevatele mittetulundusühingutele.“; vt ka direktiivi eelnõu art 26 lg 2. 33 Lubatud on üksnes meetmed avaliku korra või avaliku julgeoleku huvides, direktiivi eelnõu art 4 lg 3: „Käesoleva direktiivi alusel Euroopa piiriülese ühingu suhtes kehtivad reeglid ei mõjuta liikmesriikide meetmeid, mis võetakse avaliku korra või avaliku julgeoleku huvides, et vältida mittetulundusühingute väärkasutamist ja tagada teatavate kapitaliliikumiste läbipaistvus, kui see on nõutav liidu õiguse või liidu õigusega kooskõlas oleva siseriikliku õigusega.“. 17 5.2.1.2. Juhtimine (artikkel 7) Direktiivi eelnõu artikli 7 lõigete 1 ja 2 kohaselt on Euroopa piiriülesel ühingul otsuseid tegev organ ja vähemalt kolmeliikmeline täitevorgan ning liikmesriigid peavad tagama, et täitevorgani liikmeks võivad olla ainult füüsilised isikud, kes on liidu kodanikud või kes elavad liidus seaduslikult, ning liidus asutatud mittetulundusliku otstarbega juriidilised isikud oma esindajate kaudu. Eesti ühinguõiguses kehtiva üldpõhimõtte kohaselt on juhtorganite liikmeks üksnes füüsilised isikud, et mitte ähmastada vastutust juriidilise isiku juhtimise eest. Juriidilise isiku lubamine ühingu juhtorganisse oleks põhimõtteline muutus Eesti õiguses ja senises lähenemises. Artikli 7 lõikes 3 nähakse ette piirang, mille kohaselt ei ole lubatud Euroopa piiriülese ühingu täitevorgani liikmeks või täitevorgani liikmeks oleva juriidilise isiku esindajana füüsiline isik, kes on süüdi mõistetud eriti raskes kuriteos (particularly serious criminal offence). Euroopa Liidu õiguses puudub nii raske kuriteo kui ka eriti raske kuriteo mõiste. Olukorras, kus liikmesriigid on erinevalt sisustanud raske kuriteo mõistet, toob uue mõiste või kriteeriumi sissetoomine täiendavaid probleeme. Seega tuleks selline määratlemata kriteerium direktiivi eelnõust välja jätta ning pigem viidata konkreetsetele kuriteokoosseisudele, viidates vajadusel erinevatele Euroopa Liidu õigusaktidele. 5.2.1.3. Võrdse kohtlemise põhimõte (art 9) Direktiivi eelnõu artikli 9 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et piiriüleseid ühinguid koheldaks võrdselt ehk Euroopa piiriüleseid ühinguid ei või kohelda vähem soodsalt kui siseriiklikus õiguses ettenähtud sarnaseid ühinguid. Kehtiva Eesti õiguse kohaselt oleks sarnane ühing mittetulundusühingute seadusega reguleeritud mittetulundusühing. Mitmetes aspektides oleks aga tegemist põhimõtteliselt erinevate reeglite alusel tegutsevate ühingutega (asutamise tingimustest registreerimise ja lõpetamise tingimusteni), mille tulemuseks võib olla erinevate reeglite alusel tegutsevate piiriüleste EL mittetulundusühingute ja siseriiklike mittetulundusühingute erinev konkurentsiolukord ning ei ole kindel, kas siseriiklikud ühingud oleksid sellisel juhul eelisolukorras või hoopis vastupidi. Viidatud ebaselgus ei tohiks olla EL instrumendi vastuvõtmise tulemus, olenemata esialgsetest eesmärkidest tõhustada üksnes piiriülest tegevust. Ebavõrdse kohtlemise ohule viitas oma vastuskirjas ka SA Eesti Kodanikuühiskonna Sihtkapital: „Tuleks vältida olukorda, kus uue direktiiviga toetatavad piiriülesed assotsiatsioonid on eelisolukorras nende mittetulundusühingutega võrreldes, kellel ei ole rahvusvahelisi ja usaldusväärseid partnereid.“. Antud juhul oleks küll direktiivis deklareeritud võrdse kohtlemise põhimõte, ent siseriiklikud ühingud võivad jääda konkurentsiolukorras võimekamatele piiriülestele mittetulundusühingutele alla ning direktiiv võib luua seega kohalike mittetulundusühingute jaoks ebasoodsama keskkonna tegutsemiseks (sh rahastusele liigipääsu puhul). Vabaühenduste Liit palus oma vastuskirjas hoida ära „hüpoteetiliselt negatiivsed tagajärjed siseriiklike MTÜ-de tegevusele, et uuest Euroopa ülesest juriidilisest kehast ei saaks argument, miks halvendada siseriiklike mittetulundusühingute võimalusi tegutseda“.34 Piiriüleste ühingute ja siseriiklike mittetulundusühingute erinev regulatiivne keskkond võib tulevikus tuua ka vastupidise, piiriülese ühingu asutamise motivatsiooni vähendava tagajärje: näiteks on piiriülese mittetulundusühingu lõpetamisel direktiivi kohaselt keelatud järelejäänud vara jagamine ühingu liikmete vahel, siseriiklike mittetulundusühingute regulatsioon MTÜS kohaselt seda aga lubab. Võrdse kohtlemise põhimõte tekitab küsimusi ka kriminaalõiguse vaatenurgast. Erinevalt direktiivi eelnõus pakutust ei näe mittetulundusühingute seadus ette direktiivi eelnõu artiklites 3 ja 7 piiranguid (st asutajaks ei või olla teatud kuritegudega seotud isikud ja ühingu juhtivorganisse ei tohi kuuluda eriti raskes kuriteos süüdi mõistetud füüsilised isikud). Seega nõuab juba direktiivi eelnõu ise loodava ühinguvormi ebasoodsamat kohtlemist võrreldes Eesti enda mittetulundusühingutega (mida direktiivi regulatsioon ei mõjuta). Kokkuvõtteks ei ole tuleks ette näha võrdse kohtlemise põhimõtet siseriiklikele ja piiriülestele mittetulundusühingutele, sest nad saavad tegutsema täiesti erineva regulatsiooni järgi. 34 Vt huvirühmade arvamuse kohta lähemalt all punktis 6.2. 18 5.2.1.4. Euroopa piiriülese ühingu asutamine ja registreerimine (artiklid 16–21) Direktiivi eelnõu 3. peatükis reguleeritakse Euroopa piiriülese ühingu asutamist ja registreerimist. Selleks tuleks igal liikmesriigil luua register, mis toimiks vastavalt direktiivi eelnõus etteantud reeglitele. Eelnõu põhjenduspunkti nr 41 ja seletuskirja kohaselt on lubatud ka olemasolevate registrite kasutamine35, kuigi eelnõu põhitekst seda otsesõnu registrit reguleerivas sättes ei maini (Art 20: „Iga liikmesriik loob registri Euroopa piiriüleste ühingute registreerimiseks kooskõlas artikliga 19.“). Eelnõu vastavat tekstiosa tuleks kindlasti seletuskirja kohase viitega olemasolevatele registritele täiendada. Reeglite väljatöötamisel on nähtavasti võetud eeskuju äriregistritele kehtivatest lahendusest, kuid tehtud on ka mitmeid erisusi. Reguleeritud on dokumente, mida liikmesriigid võivad nõuda, menetluse tähtaegu, teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamist, andmete ja dokumentide avalikustamise ja säilitamise tähtaegu jne. Reeglid on jäigad ja enamasti ammendavalt kirja pandud. Oleme vastu lahendusele, mille kohasel tuleks üksnes kavandatava Euroopa piiriülese ühingu jaoks luua register või registrimenetlus, mis erineb oluliselt juba kehtivast juriidiliste isikute registrist või registreerimismenetlusest. Tegemist on liikmesriigi jaoks kuluka ja suurt koormust põhjustava regulatsiooniga, millest saadav kasu on väga väike. Registreerimise menetluslikud küsimused tuleks jätta liikmesriikide otsustada (nt täiendavad tähtajad, edasikaebamise kord jne) ning üksnes hädavajalikus osas reguleerida EL tasemel (nagu seda on praegu tehtud äriühingute osas piiriüleses menetluses). Direktiivi eelnõus sisalduvate lahenduste eesmärk jääb kohati samuti ebaselgeks. Nt jääb arusaamatuks, millisel eesmärgil nõuab direktiivi eelnõu pädevalt asutuselt teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamist, kui ühing luuakse või kustutatakse. Tegemist on infoga, millega peaks igaüks saama jooksvalt tutvuda piiriüleselt ligipääsetavast elektroonilisest registrist. Isegi kui hakkaksime Euroopa piiriüleseid ühinguid registreerima äriregistris, siis vastupidiselt direktiivi eelnõu sissejuhatavas osas öeldule 36 nõuab direktiivi rakendamine ka äriregistri arendustöid, sest direktiivi eelnõu reguleerib ammendavalt ja hetkel Eestis kehtivast korrast erinevalt andmeid ja dokumente, mida registreerimismenetluses nõuda tohib (vt direktiivi eelnõu art 18). Kohustus teavitada teisi liikmesriike Euroopa piiriülese ühingu registreerimisest või kustutamisest tooks samuti kaasa täiendavaid kulusid: pole täpsustatud, kuidas registripidaja seda tegema peaks. Eelduslikult võiks seda teha (äri)registrite omavahelise ühendamise süsteemi (Business Registers Interconnection System - BRIS)37 kaudu, kuid see on jällegi täiendav arendus, vastasel juhul täiendav koormus registripidajale. Samuti tuleb arvestada, et algatusega kaasneb n-ö IMI määruse muudatus, milles reguleeritud süsteemi nähakse pigem EL MTÜ alase andmevahetuse kanalina, ent selle kasutamise planeerimisel tuleks hoolitseda, et BRIS ja IMI süsteemides toimuvat andmevahetust ei dubleeritaks. Ka on direktiivi eelnõuga kehtestatud sundlõpetamise alused, mis on erinevad siseriiklikest ja vajavad täiendavad arendusi ning tööprotsesside ülevaatamist registrites. Samuti peaks täiendavalt kasutusele võtma direktiiviga ette nähtud aruandluse vormi, mis nõuab registris arendusi. Kokkuvõtteks võib tekkida käsitletava EL direktiivi ülevõtmisel olukord, kus liikmesriik peab looma eraldi registreid puudutavad kulukad lahendused ühingule, mille asutamise aktiivsuses, arvestades senist EL üleste ühinguvormide reguleerimise kogemust, on võimalik kahelda. Ka andmekaitse vaatest tekitab direktiivi eelnõus pakutud sõnastus probleeme. Direktiivi eelnõuga soovitakse reguleerida väga täpselt minimaalne andmekoosseis ja lühike andmete säilitamise tähtaeg, mis ei ole kooskõlas meie äriregistri üldise kontseptsiooniga ja isikuandmete regulatsiooniga. Näiteks Eesti registrist nähtub kogu juriidilise isiku põhikiri ja ka esindajate andmed, kuid direktiivi artikli 20 lg 4 kohaselt tehakse üldsusele kättesaadavaks väiksem andmekoosseis kui kogu põhikiri (artikkel 21 lg 1 (f) kohaselt vaid põhikirja eesmärgid) ja artikli 21 loetelu ei sisalda ka esindajate andmeid, mis võiks olla siiski üks olulisemaid andmeid ühingu kohta. 35 Vt eelnõu seletuskirja p 1.4.3: „Võttes arvesse ühekordseid kulusid registreerimismenetluste ja registrite kohandamiseks, sõltuvad kulud vajadusest kohandada olemasolevaid registreid või luua uus (veebipõhine) register. Liikmesriikidel on paindlikkus, kas kohandada olemasolevaid registreid või luua uus, ent samal ajal peavad nad uue õigusliku vormi korral pakkuma veebipõhise registreerimise võimalust.“. 36 Väljavõte direktiivi eelnõu seletuskirja leheküljelt 10: „Majanduslikust seisukohast ei too ettepanek kaasa mingeid kulusid. Seda uut õiguslikku vormi kasutavad mittetulundusühingud võivad kanda teatavaid kulusid, mis sõltuvad sellest, mil määral ühtlustatud sätted siseriiklikest õigusnormidest erinevad, kuid need kulud ei ole märkimisväärsed. Kui on vaja välja töötada veebiregister või seda kohandada, võivad haldusasutustele tekkida ebaolulised kulud.“. 37 BRIS - Business Registers Interconnection System. Euroopa äriühinguid ühendav infosüsteem, alusdokumendid ja selgitav info kättesaadav siit. 19 5.2.1.5. Sundlõpetamise alused (artikkel 25) Artiklis 25 reguleeritakse piiriülese ühingu tegevuse mittevabatahtlikku lõpetamist. Artikli 25 lõige 2 loetleb ammendavalt sundlõpetamise alused: „Liikmesriigid võivad ette näha Euroopa piiriülese ühingu tegevuse mittevabatahtliku lõpetamise ainult ühel järgmistest põhjustest: (a) Euroopa piiriülene ühing ei täida mittetulunduslikku otstarvet; (b) Euroopa piiriülese ühingu tegevusest tuleneb tõsine oht avalikule korrale või avalikule julgeolekule; (c) Euroopa piiriülene ühing või selle täitevorgani liikmed on raskes kuriteos süüdi mõistetud.“. Eesti ühinguõiguses on mitmeid meetmeid, millega tagatakse ühingute tegevuse vastavus seadusele (nt äriregistri seaduse § 58 lubab registripidaja algatusel juriidilise isiku sundlõpetamist, kui selle põhikiri ei sisalda seaduses nõutavaid sätteid või mõni põhikirja sätetest on olulisel määral vastuolus seadusega, kui selle juhatuse koosseis ei vasta seaduse nõuetele, kui see ei ole määranud kohustuslikku kontaktisikut või see ei ole esitanud majandusaasta aruannet), neid aga loodava piiriülese ühingu korral kasutada ei saaks ja luua tuleks teistsugused hoovad ühingute tegevuse kontrollimiseks. 38 Plaanitav regulatsioon on ka Eesti karistusõiguse vaatest problemaatiline, kuna Eesti õiguses ei ole karistusena juriidilise isiku sundlõpetamist, see kaotati seadusest juba 2015. aastal. Varem reguleeris juriidilise isiku sundlõpetamist karistusseadustiku § 46, mille kohaselt võis kohus kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamisele, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. See säte tunnistati kehtetuks, kuna tegemist on tsiviil- ja haldusõigusliku meetmega, mida ei saa lugeda karistuseks kuriteo eest. Kehtivas õiguses reguleerib juriidilise isiku sundlõpetamist TsÜS § 40, seega on tõhusalt kohaldatavad alused juriidilise isiku sundlõpetamise kohaldamiseks olemas väljaspool karistusõigust ja sundlõpetamine karistusõigusliku sanktsioonina oli ülemäärane. 39 Seega on ühingu lõpetamine mingi õigusvastase tegevuse tõttu väga küsitav. 5.2.1.6. Varade jagamise regulatsioon (artikkel 26) Direktiivi eelnõu artikli 26 teise lõike kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et likvideeritud ühingu varad, mis jäävad alles pärast võlausaldajate huvide rahuldamist, kantakse üle mittetulunduslikule üksusele, kes tegeleb tegevuse lõpetanud piiriülese ühinguga sarnase tegevusega, või et varad antakse üle kohalikule omavalitsusele, kes on kohustatud kasutama neid tegevuse jaoks, mis on sarnane tegevuse lõpetanud ühingu tegevusega. Eestis kehtiva õiguse kohaselt võib mittetulundusühingu lõpetamisel jagada vara üldreeglina ka selle liikmete vahel. MTÜS § 50 lg 1 kohaselt jaotatakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara põhikirja järgi selleks õigustatud isikute vahel; kui põhikirjaga või üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud, kelle vahel mittetulundusühingu vara jaotatakse, ja mittetulundusühing oli vastavalt põhikirjale loodud ainult selle liikmete huvides, jaotatakse vara võrdsetes osades mittetulundusühingu lõpetamise ajal selle liikmeteks olnud isikute vahel (MTÜS § 50 lg 3). Kui vara ei saa jaotada MTÜS § 50 lõigetes 1–3 ettenähtud alustel, läheb vara üle riigile, kes peab seda kasutama võimalikult mittetulundusühingu eesmärkidele vastavalt (MTÜS § 50 lg 4). Mittetulundusühingu sundlõpetamise korral põhjusel, et selle eesmärk või tegevus on vastuolus põhiseadusliku korra, kriminaalseaduse või heade kommetega, läheb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järelejäänud vara riigile (MTÜS § lg 5). Ka TsÜS § 43 lg 4 kohaselt läheb juriidilise isiku vara riigile ainult juhul, kui juriidiline isik lõpetatakse seetõttu, et tema eesmärk või tegevus on keelatud karistusõiguslike sätetega või on vastuolus avaliku korra või heade kommetega. Direktiivi eelnõus on ette nähtud varade jaotamise regulatsioon, mis erineb põhimõtteliselt Eesti regulatsioonist ehk vaatamata sellele, kas piiriülene ühing lõpetatakse vabatahtlikult või mittevabatahtlikult, läheb algatuse kohaselt ühingu vara teisele mittetulunduslikule üksusele või kohalikule omavalitsusele. Sellise regulatsiooni eesmärgiks on direktiivi eelnõu selgituste kohaselt varade nn lukustumine ja sellega soovitakse tagada loodava ühinguvormi mittetulunduslikku otstarvet. Sellist lähenemist ei saa Eesti toetada. Tuleb siiski arvestada, et mittetulundusühingute näol on tegemist 38 Lubatud on üksnes meetmed avaliku korra või avaliku julgeoleku huvides, direktiivi eelnõu art 4 lg 3: „Käesoleva direktiivi alusel Euroopa piiriülese ühingu suhtes kehtivad reeglid ei mõjuta liikmesriikide meetmeid, mis võetakse avaliku korra või avaliku julgeoleku huvides, et vältida mittetulundusühingute väärkasutamist ja tagada teatavate kapitaliliikumiste läbipaistvus, kui see on nõutav liidu õiguse või liidu õigusega kooskõlas oleva siseriikliku õigusega.“. 39 Seletuskiri karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78433b29-8b2f-4281-a582-0efb9631e2ad. 20 eraõiguslike vabatahtlike ühendustega ning olgugi, et vastav ühinguvormi olemus nõuab, et tema tegevus peab printsiibis olema läbivalt mittetulunduslike eesmärkidega, on headest kavatsustest lähtuvatel ühingu liikmetel siiski vabadus otsustada sellise tegevuse alustamise, aga ka lõpetamise kasuks. Seejuures peab neil olema siiski õigus osaleda nende asutatud eraõigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku liikmena ühingu lõpetamisel järelejäänud vara jagamisel. Siin tekib küsimus omandipõhiõigusest ning võimukandja võimalusest seda piirata vaid äärmuslikel juhtudel. Kohustus anda järelejäänud vara üle mõnele teisele sarnasele mittetulundusühingule või kohalikule omavalitsusele ka ühingu vabatahtlikul lõpetamisel on vaadeldav isikute põhiõiguste lubamatu riivena. 5.2.1.7. Pädevate asutuste regulatsioon (artiklid 27 ja 28) Direktiivi eelnõu artikli 27 kohaselt peavad liikmesriigid nimetama direktiivi kohaldamise eest vastutava pädeva asutuse. See pädev asutus peaks eelnõu seletuskirja kohaselt hõlbustama liikmesriikide vahelist ja liikmesriikide ja komisjoni vahelist koostööd ning vastutama direktiivi ülevõtmise õigusnormi kohaldamise eest. Selleks, et saada põhjalik ülevaade piiriüleste ühingute õiguslikust kohtlemisest liikmesriikides, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile lisaks selliste asutuste nimed ja ülesanded, mis ei ole pädevad asutused direktiivi eelnõu mõistes, ent mis on asutatud või määratud nende siseriiklikus õiguskorras kõige sarnasema mittetulundusühingu suhtes kehtivate siseriiklike õigusnormide kohaldamise tarbeks (direktiivi eelnõu art 27 ja põhjenduspunkt 31). Lisaks reguleeritakse pädevaid asutusi direktiivi eelnõu artiklis 28 „Halduskoostöö 1. Liikmesriikide pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi sätete kohaldamisel koostööd ja abistavad üksteist tulemuslikul ja tõhusal viisil. 2. Artiklite 17, 18, artikli 19 lõike 2, artikli 19 lõike 4, artikli 23 lõike 5, artikli 23 lõike 6, artikli 23 lõike 7, artikli 24 lõike 3, artikli 25 lõike 6 ja artikli 27 kohane pädevate asutuste halduskoostöö ja teabevahetus toimub kooskõlas määrusega (EL) nr 1024/2012. 40 3. Liikmesriigid tagavad, et siseturu infosüsteemis registreeritud teavet ajakohastatakse, ja nad teatavad üksteisele muudatustest varasemas teabes, mis on edastatud kooskõlas määrusega (EL) nr 1024/2012.“. Selline regulatsioon tekitab palju küsimusi. Esmalt tekib küsimus, mida on pädeva asutuse all silmas peetud. Eelnõus on pädevat asutust läbivalt kasutatud nii registreerimise kui halduskoostöö kontekstis, mistõttu on keeruline aru saada, millise asutusega peaks olema siseriiklikult tegemist. Ei ole selge, kas artikli 27 kohase „direktiivi kohaldamise eest vastutava pädeva asutuse“ all mõeldakse pädevaid asutusi artikli 28 lõike 2 tähenduses (st meil eelkõige äriregistri pidajat) või on silmas peetud veel mingit täiendavat või üldist (haldus)asutust. Viimane lahendus ei sobiks kuidagi meie õigussüsteemi. Eestis ei eksisteeri ei mittetulundusühingute ega ka teiste juriidiliste isikute jaoks sellist üldist asutust. Kui Eestis luuakse eraõiguslik juriidiline isik, siis kantakse see registrisse ning tema õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Mittetulundusühingute (nagu ka kõigi teiste juriidiliste isikute) kohta peab Eestis registrit Tartu Maakohtu juures asuv registriosakond. Registripidaja menetleb kandeavaldusi, otsustab teha kande, palub kõrvaldada puudused või keeldub kande tegemisest. Juriidilisel isikul on võimalik pöörduda kohtusse, kui ta ei ole rahul registripidaja otsusega. Registripidaja teostab järelevalvet andmete ja dokumentide õigsuse üle, ning teeb kandeid ka oma algatusel. Registripidaja ei teosta üldist järelevalvet selle üle, kas juriidiliste isikute tegevus vastab kõigile nende jaoks kehtestatud õigusnormidele. Ebaselge on ka see, milliseid pädevaid asutusi peetakse direktiivi eelnõus silmas asutuste all, „mis on asutatud või määratud nende siseriiklikus õiguskorras kõige sarnasema mittetulundusühingu suhtes kehtivate siseriiklike õigusnormide kohaldamise tarbeks“. Sätet väga laialt tõlgendades on võimalik selliste pädevate asutuste alla paigutada pea kõik riigis eksisteerivad asutused, sest plaanitav Euroopa piiriülene ühing võib õiguskäibe osalisena tegutseda väga erinevates eluvaldkondades (majandustegevuse üle järelevalve teostamine, keskkonnakaitse valdkonna asutused, inimõiguste valdkonna asutused, kohtud jne). Oleks mõeldamatu, et liikmesriik peaks Euroopa Komisjonile hakkama kavandatava direktiivi alusel esitama ja järjepidevalt uuendama kõikide asutuse nimesid ja ülesandeid. Eelnõu kohaselt peavad pädevad asutused tegema koostööd direktiivi sätete kohaldamisel ja abistama üksteist tulemuslikul ja tõhusal viisil. Pädevate asutuste halduskoostöö ja teabevahetus peaks toimuma 40 Art 17 – pädev asutus ühingu ümberkujundamise registrimenetluses; art 18 – pädev asutus ühingu registreerimismenetluses; art 19 lg 2 – pädev asutus teiste liikmesriikide teavitamiseks uute ühingute asutamisest; art 19 lg 4 – pädev asutus registreerimisotsuse tegemiseks; art 23 lg 5–7 – pädev asutus ühingu piiriülese registreeritud asukoha üleviimise menetluses; art 24 lg 3 (vastav säte puudub direktiivi eelnõus, arvatavasti peetakse silmas art 24 lg 2 teist alalõiku) – pädev asutus ühingu registrist kustutamise menetluses; art 25 lg 6 – pädev asutus ühingu sundlõpetamise ja kustutamise menetluses; art 27 – direktiivi kohaldamise eest vastutav pädev asutus (ebaselge regulatsioon). 21 kooskõlas määrusega (EL) nr 1024/2012 ehk siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu. Liikmesriikide äriregistrid teevad juba praegu omavahel edukalt koostööd BRISi kaudu. Oleme vastu lahendusele, et selle hästi toimiva süsteemi kõrvale loodaks üksnes Euroopa piiriülese ühingu tarbeks veel üks täiendav halduskoostöö ja teabevahetuse kanal või dubleeritakse andmevahetust mitme kanali kaudu. 5.2.2. Eesti leiab, et mittetulundusühingute piiriülest tegevust tuleb soodustada neile Euroopa Liidus äriühingutega sarnaste tingimuste loomisega, nagu näiteks reeglid vastastikuse tunnustamise kohta, registreerimispõhimõtete ühtlustamine ja sellise informatsiooni avalikustamise nõuded, samuti andmete vahetamise korraldamine piiriüleselt registrite vahel jms. Eesti hinnangul tuleks piiriüleste mittetulundusühingute EL tasandil reguleerimisel arvestada EL äriühinguõiguse alase regulatsiooni ja põhimõtete ühtlustamise senist kogemust. Läbi aastakümnete on vastu võetud erinevaid EL instrumente, millega on järjest enam soodustatud liikmesriikide õiguse alusel asutatud äriühingute piiriülest tegevust41. EL ühinguõigusega on reguleeritud nii EL vastavates direktiivides loetletud äriühingute (Eesti puhul seni osaühingute ja aktsiaseltside, mõnedes aspektides ka täis- ja usaldusühingute) vastastikust tunnustamist, teatud asutamise ja tegutsemise, kapitalinõuete, aruandluse ja registrimenetluse põhimõtteid kui ka piiriülest mõõdet: filiaalide asutamist ja piiriülest reorganiseerimist (piiriülene ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine). Just mittetulundusühingute piiriülese tegevuse soodustamiseks vastuvõetavate EL reeglite väljatöötamisel tuleks arvestada äriühingute piiriülese tegevuse senise reguleerimise kogemust. Olgugi, et ka nende rakendamisel on olnud läbi aastate probleeme, ei tohiks siiski senist analoogse valdkonna EL regulatiivset kogemust kõrvale heita. Oluliselt lihtsam ning EL ühinguõiguse senist praktikat arvestav oleks lahendus, kus mittetulundusühinguid tunnustataks vahetult teistes EL liikmesriikides, neid saaks filiaalina teises liikmesriigis registreerida, nende kohta saaks vahetada infot sarnaselt äriühingutele BRIS-i kaudu ja neid oleks võimalik piiriüleselt reorganiseerida. Direktiivi ettepaneku materjalidest ei nähtu, et isegi oleks üldse kaalutud BRIS-süsteemi kui juba Euroopa äriregistreid ühendava EL ülest süsteemi direktiivi eesmärkide saavutamiseks. Olgugi, et on liikmesriike, kes mittetulundusorganisatsioone ei registreeri või registreerivad neid eraldiasetsevas registris, ei tuleks jätta tähelepanuta liikmesriike, mis seda siiski teevad ja kelle jaoks BRIS süsteemi kasutamine oleks kõige praktilisem. Sarnaselt äriühingutele tuleks ka kõiki mittetulundusühinguid pidada Euroopa Liidus potentsiaalselt piiriüleselt tegutsevateks ühinguteks ja võimaldada neil tegutseda vajaduse tekkides piiriüleselt ilma, et nad peaksid selleks läbima keerukaid toiminguid õigusvormi muutmiseks. Luues mittetulundusühingutele uut ja eelduslikult praktikas vähesel määral kasutatavat ühinguvormi, on ka oht, et olemasolevate mittetulundusühingute jaoks eksisteerivad probleemid piiriülesel tegutsemisel jäävad olulise tähelepanuta. Kokkuvõtteks on kaheldav, et olukorras, kus isegi näiteks määruse alusel loodud Euroopa ühinguvormid ei ole ELis erilist populaarsust saavutanud, leiaksid direktiivi rakendusnormide alusel (st veelgi eriilmelisema õigusliku regulatsiooniga) loodud õiguslikud vormid ELis laialdaselt kasutust. 42 Isegi juhul, kui nimetatud ühinguvorm leiakski laialdast kasutust, ei oleks tegemist ühtsustatud alustel tegutseva ühinguvormiga, vaid iga liikmesriigi õiguse kohaldamise mõjul potentsiaalselt erinevatel õiguslikel alustel ja kujul tegutsevate EL MTÜ vormidega. 5.3. Eesti ei toeta direktiivi eelnõus diskrimineerimiskeelu – mille kohaselt ei tohi direktiivi rakendamisel ja kohaldamisel diskrimineerida ühtegi rühma ega üksikisikut mis tahes põhjustel – eraldi reguleerimist, sest üldine diskrimineerimiskeeld tuleneb juba muudest kehtivatest instrumentidest nagu näiteks Euroopa Liidu põhiõiguste harta, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, aga ka liikmesriikide põhiseadustest. Direktiivi eelnõu artikli 10 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et direktiivi rakendamisel ja kohaldamisel ei diskrimineeritaks ühtegi rühma ega üksikisikut mis tahes põhjustel. 41 Lühiülevaade EL asjakohasest õigusest on kättesaadav siin: https://commission.europa.eu/business-economy-euro/doing- business-eu/company-law-and-corporate-governance_en 42 Määrus on otsekohalduv ehk reeglid, mis liikmesriigile kehtivad, tulevad otse määrusest ning lisaks on reeglina määruses toodud, et muus osas kohaldub riigisisene õigus. Direktiiv tuleb aga riigisisesesse õigusesse üle võtta. Praeguses direktiivi eelnõus on võrdlemisi vähe reegleid, millest ühingu tegevuseks ei piisa. Direktiivi eelnõu artikli 4 lg 2 kohaselt tagab muudes küsimustes, mis on seotud Euroopa piiriülese ühingu asutamise või tegevusega, iga liikmesriik, et Euroopa piiriülese ühingu suhtes kohaldatakse riigisiseses õiguses kõige sarnasema mittetulundusühingu suhtes kehtivaid siseriiklikke õigusnorme. 22 Eesti hinnangul puudub vajadus sätestada piiriüleste mittetulundusühingute tegevust ehk ühinguõigust reguleerivas direktiivis eraldi diskrimineerimisaluseid. Juba on vastu võetud ja Eestis kohaldatavad erinevad EL õigusallikad, mis seda reguleerivad – nagu näiteks Euroopa Liidu põhiõiguste harta 43, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon44 ja lisaks on liikmesriikides põhiseadused, mis sisaldavad sarnaseid põhimõtteid. Seega ei peaks eelnõu artiklis 10 toodud küsimused olema ühinguõigusliku direktiivi reguleerimisesemeks. 5.4. Eesti toetab Euroopa Liidu ühtse digivärava määruse muudatusi, et võimaldada ühtse digivärava kaudu erinevate vajalike ja asjakohaste teenuste, sealhulgas infoteenuste, e-teenuste kui ka abiteenuste, pakkumist samadel tingimustel muudele juriidilistele isikutele kui äriühingutele. Eesti toetab muudatusettepanekut, millega tahetakse muuta ühtse digivärava (SDG) määrust, et võimaldada pädevate asutuste vahel koostööd ja tõendivahetust (sh andmevahetust) SDG süsteemi kaudu ühtseks kõikidele juriidilistele isikutele. Sealjuures tuleb tagada, et liikmesriigid võimaldaksid kõikidel juriidilistel isikutele saada veebi kaudu ligipääs SDG võrgustiku teabele, e-teenusele kui ka abiteenusele võrdsetel alustel. Sellekohaste vajalike muudatuste sisseviimiseks tuleb kokku leppida mõistlik ja piisav tähtaeg. SDG määruse45 (edaspidi SDGR) muudatuse algatus 46 on seotud ning algatatud koos Euroopa Komisjoni algatusega, millega tahetakse luua uus EL ühinguvorm – EL piiriülene MTÜ47, millist algatust Eesti väljapakutud kujul ei toetaja, seega Eesti ei toeta selliste uute ECBAdele eraldi teenuste avamist. Käsitletava direktiivi eelnõule lisatud muudatused koosnevad kahest algatusest, kuna SDGRi, mis on määrus, ei ole võimalik MTÜ direktiiviga muuta. SDG eesmärk on pakkuda infoteenuseid, menetlusi (e-teenuseid) ja abiteenuseid kodanikele ning ettevõtjatele veebipõhiselt, piiriüleselt ja ühekordse küsimise põhimõtte alusel. Ühekordse küsimise põhimõtte rakendamiseks on SDG ette näinud tõendivahetuse tehnilise süsteemi (once only technical system ehk OOTSi), mis võimaldab kasutaja taotluse alusel liikmesriikide erinevatel pädevatel asutustel vahetada piiriüleseid tõendeid (st andmeid ja dokumente), mis on vajalikud teenuste osutamiseks. Komisjoni ettepaneku kohaselt soovitakse nüüd nimetatud teenuseid laiendada kõikidele juriidilistele isikutele, sealjuures ka Euroopas piiriüleselt tegutsevatele mittetulundusühingutele. See ettepanek tagaks ka uuele sihtgrupile SDG teenustele juurdepääsu ja võimaldaks tõendite automaatset piiriülest vahetamise, kooskõlas ühekordsuse põhimõttega. Infoteenused on vabalt täna kättesaadavad kõikidele autentimata kujul. Kuna info on Euroopa Liidus killustatud ja laiali, siis on mõistlik kogu info kõikide juriidiliste isikute kohta koondada ühte portaali, mis tagab ka info aja- ja asjakohasuse. Mõistlik on kättesaadavaks teha info, mis piiriüleselt tegutsevaid juriidilisi isikuid enim huvitab ja puudutab. Infoteenuseid soovitakse täiendada hetke ettepaneku kohaselt järgnevates kategooriates: AA. Muu juriidilise isiku asutamine, juhtimine ja tegevuse lõpetamine; AB. Töötajad; AC. Maksud; AD. Kaubad; AE. Teenused; AF. Muu juriidilise isiku rahastamine; AG. Riigihankelepingud; ning AH. Töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. Sarnaste teemade valdkonnad on juba täna kättesaadavad ka ettevõtjatele ja kodanikele. Tulevikus võib infoteenuste maht suureneda veelgi valdkondadesse, mis on sihtgruppidele olulised ja vajalikud siseturus tegutsemiseks. Soovitud teemade liidestumisel tuleks läbirääkimistel selgitada: 1. Kes on muud piiriülesed juriidilised isikud, lisaks ettevõtjatele ja MTÜdele, kellel infoteenused suunatud on. 43 Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391—407). 44 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Euroopa Nõukogu, 4. november 1950. – RT II 2010, 14, 54. 45 Regulation (EU) 2018/1724 of the European Parliament and of the Council of 2 October 2018 establishing a single digital gateway to provide access to information, to procedures and to assistance and problem-solving services and amending Regulation (EU) No 1024/2012: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32018R1724 46 Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL amending Regulations (EU) No 1024/2012 and (EU) 2018/1724 as regards the use of the Internal Market Information System and the Single Digital Gateway for the purposes of certain requirements laid down by Directive (EU) .../... of the European Parliament and of the Council on European cross-border associations (COM(2023)516)): https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=COM:2023:515:FIN&qid=1693910769005 47 Proposal for a DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on European cross-border associations: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A52023PC0516 23  2. Mis tasandi infoga on tegemist (sarnaselt täna juba kategoriseeritud süsteemi alusel, kas tegemist Euroopa või riikliku tasandi infoga). Euroopa tasandi info eest peaks vastutama Euroopa Komisjon. Riikliku tasandi info täiendamise eest vastutab vastav siseriiklik asutus, kes on vastava info omanik. Riikliku info täiendamine tähendab praktikas vastava sisuliste eesti.ee artiklite üle vaatamist ja vajadusel täiendamist muude juriidiliste isikute, kes ei ole ettevõtjad (eelkõige äriühingud), vaatest. Kui infoteenust täna ei ole, siis tuleks see luua. 3. Riiklikud infoteenuse täiendused tuleb tõlkida inglise keelde. Siiani on Euroopa Komisjon taganud riikidele infoteenuste nõuete täitmiseks vajaliku tõlkemooduli koos fondiga, mida saab SDG artiklite tõlkimiseks kasutada. Kui komisjon tagab ka tulevikus sellise võimaluse, siis ei ole täiendavaid riigipoolseid kulusid infoteenuste vaatest. Kui sellist tõlkefondi tulevikus ei ole, siis on vajalik ette näha tõlkimiseks vajalik ressurss (täna kehtiv keskmine 1 lehe kirjaliku tõlke hind eesti keelest inglise keelde on ca 17 eurot ilma käibemaksuta48). Menetluste (e-teenuste) pakkumisel OOTSi kaudu viidatakse võimalusele, et tulevikus peaks samuti muud juriidilised isikud saama kasutada SDG OOTS süsteemi. OOTSi skoobi (täiendades tänast SDGR artiklit 14) muudatuste osas tehti otseviide MTÜde direktiivi teenustele. Siinkohal üldise põhimõttena saab sellist tegevust toetada, kuna see toetab üldist visiooni ELi territooriumil nelja vabaduse (kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumise) paremaks toetamiseks, võimaldades maksimaalselt siseturu eeliseid ja potentsiaali kasutada. Selleks, et eesmärki oleks võimalik täita on läbirääkimiste käigus vajalik selgeks teha: 1. millised konkreetsed teenused on SDG võrgustikus asjakohased. 2. milline on piiriülese tõendivahetuse (andmed ja dokumendid) vajadus ehk mida peaksid pädevad asutused liikmesriikides omavahel konkreetsete kokkulepitud e-teenuste pakkumiseks jagama. 3. E-teenuste lisamisel SDG võrgustikku on vaja lahendada ka piiriüleselt küsimus, kuidas identifitseerida piiriüleselt tegutsevaid muid juriidilisi isikuid ja nende esindusõigust siseturul ühtsete reeglite alusel (sh olukorras, kus igas riigis ei pruugi olla sellekohast registrit). SDG e-teenuste ja tõendivahetuskihiga liidestumine vajab ilmselt lisaressurssi nii SDG kesksete komponentidega liidestumiseks kui ka sellise liidestusarenduse haldamiseks ja hooldamiseks peale arenduse valmimist (nn ülalpidamiskulud). Lisakulusid võib tekitada ka piiriülene sellise esindusõiguse tuvastamise lahenduse väljatöötamine, kui selgub, et sellist lahendust täna ei eksisteeri siseturu üleselt. Täpsemad vajadused selguvad läbirääkimiste käigus. Kui EL mittetulundusühingu direktiivi ei võeta läbirääkimisel vastu või teenuste skoop ei ole enam piiriüleseks tegutsemiseks asjakohane (nt piiriüleselt vajatavaid tõendeid ei ole teenuse osutamiseks ühegi liikmesriigi menetlejale vaja), siis ei ole võimalik SDG OOTSi kaudu e-teenuseid uuele sihtgrupile pakkuda ja muudatus SDGR Art 14 osas ei oleks kohane, sest e-teenustel poleks sellisel juhul piiriülest sisu. SDG OOTS ei loo nullist uusi teenuseid, vaid muudab piiriüleselt asjakohased teenused kättesaadavaks Euroopa Liidu siseturu piires ja on tõendivahetuse (andmed ja dokumendid) kihiks. Sellegi poolest saaks potentsiaalselt muudele juriidilistele isikutele kui äriühingud avada SDG e- teenused, mis on täna juba võrgustikus olemas ja neile asjakohased. Abiteenuste osas saab ettepanekut SDG võrgustikuga liitumiseks toetada, kuna see aitab kaasa teenuste paremale kättesaamisele, kasutades siseturu eeliseid paremini ära ning aidates konkreetseid tekkinud probleeme kasutajatel lahendada. Ettepaneku kohaselt jääb selgusetuks, millised abiteenused peaksid kättesaadavad olema ka muudele juriidilistele isikutele. See tuleb läbirääkimistel välja selgitada. Olemasolevate abiteenuste liidestamine SDG võrgustikuga ei vaja SDG poolt üldjuhul lisaressursse. Uuenduste rakendamiseks tuleb ette näha mõistlik ja piisav aeg. Aega tuleb hakata arvestama MTÜ direktiivi riigisisesest ülesvõtmisest. Enamus aega ja ressurssi kulub e-teenuste liidestumiseks SDG võrgustikuga ja OOTSiga. Kuna liidestuvad teenused on muuhulgas spetsifitseeritud ka MTÜ direktiivis, siis ei saa muid juriidilisi isiku kui äriühinguid SDG võrgustikku lisada enne direktiivi ülevõtmist, sest pole täielikku kindlust liidestuvatest teenustest, nende piiriülestest vajadustest ja siseriiklikust rakendamisest. Peale teenuste spetsifitseerimist on vaja viia läbi täiendav analüüs, mõistmaks mida konkreetsemalt tehniliselt täiendada tuleb uue sihtgrupi lisamisel OOTSi. Ettepanekus ettenähtud plaan aastaks 2025 on ilmselt liiga ambitsioonikas, eelkõige arvestades seda, et uued e- 48 Hind on hinnanguline ja saadud erinevate tõlkebüroode kodulehtede külastamise tulemusena. 24 teenused SDG võrgustikku tulevad muuhulgas ka MTÜ direktiivist, mis on alles läbirääkimistel ja pole veel jõustunudki. 6. Kaasamine ja kooskõlastamine Seisukohtade ettevalmistamisel on küsitud arvamust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt ja Välisministeeriumilt. Kultuuriministeeriumil ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil ettepanekuid ei olnud. Justiitsministeeriumile laekunud ministeeriumide arvamused on toodud järgmises alapunktis. 6.1. Ministeeriumide sisend Haridus- ja Teadusministeerium HTM toetab sellist ühinemisvabadust ja üle-euroopalist kodanikkonda toetavat algatust. Ettepaneku taustas on esitatud statistika, mille järgi on EL-is praegu ca 0,5 miljonit piiriülese tegevusega seotud või sellise sooviga MTÜ-d, mis tegutsevad sh teadus- ja arendustegevuse, hariduse ning koolituse vallas. Vähemalt teoreetiliselt võiks ECBA-d aidata kaasa suuremale III sektori tegutsemisvabadusele EL-is ja seega toetada ka HTM-i huvi osaleda erinevate sh välisriigi – tulevikus piiriüleste – MTÜ-de tegevuses (eelkõige rakenduskõrgkoolide ja riigikoolide kaudu). HTM valitsemisalast laiemas mõttes oleksid ka kõrgkoolid kindlasti huvitatud osalemisest erinevate piiriüleste MTÜ-de tegevuses. Eesti õigusesse lisanduv ühingutüüp (ECBA) kui selline iseenesest HTM-i vaates olulist õiguslikku muudatust tõenäoliselt kaasa ei tooks. Algatuse järgi austatakse liikmesriikide õiguses piiriülese tegevusega tegelevatele MTÜ-dele uue õigusliku vormi loomisel ning nende MTÜ-de tegevusele ja liikuvusele tingimuste kehtestamisel liikmesriikide õigustraditsioone ning tegemist oleks täiendava õigusliku vormiga paralleelselt siseriiklikus õiguses olemasolevate MTÜ-de õiguslike vormidega (vt algatuse punkt 3, mõjuhinnang). HTM-i jaoks on MTÜ-dega seoses oluline teema riigi võimalus osaleda mitme esindaja kaudu MTÜ-de tegevuses. See küsimus on Eesti siseriikliku õiguse reguleerimisalas. Ühingu vorm – kas siseriiklik MTÜ või EL-is tunnustatud ECBA – pole seejuures oluline, kuivõrd põhiline probleem on riigiõiguslik: riik kui üks juriidiline isik saab olla eri ühingutes liige vaid ühe esindaja kaudu. St et kehtiv õigus, sh riigivaraseadus, ei luba, et riik osaleb MTÜ (sh välisriigi MTÜ või ka tulevikus ECBA) töös nt mitme riigikooli või samaaegselt riigikooli ja rakenduskõrgkooli kaudu. Siseministeerium Siseministeerium toetab direktiivi ettepanekut, mille eesmärgiks on tagada Euroopa Liidu liikmesriikides loodavate piiriüleste mittetulundusühingute võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine võrreldes siseriiklikul alusel tegutsevate vabaühendustega. Hetkel puudub MTÜ-del EL-i tasandil õiguslik vorm, mis seaks kodanikuühiskonna võrdsele alusele erinevate äriühingute esindatusega, kelle õiguslik vorm on EL-i tasandil kehtestatud. Siseministeerium juhib tähelepanu, et näiteks jäeti MTÜ-d nii EL-i kui siseriiklikul tasandil välja mitmetest COVID-19 pandeemiale reageerimise leevenduskavadest välja, kuigi MTÜ-d on end tõestanud kiiremate ja agiilsemate reageerijatena ühiskondlikele väljakutsetele kui näiteks riigiasutused. Siseministeerium toetab algatust, kuna lisaks võrdsele ligipääsule ja kohtlemisele avardab direktiivi ettepanek võimalusi sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse edendamiseks Eestis ning Eesti sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtlusega tegelevatele MTÜ-dele võimaluse laieneda teistesse EL-i liikmesriikidesse. MTÜ-d saavad panustada nii innovatsiooni, majandusarengusse ja töökohtade loomisesse nt sotsiaal-, ettevõtlus-, haridus- ja kultuurisektoris. Ettepaneku järgi tuleb liikmesriikidel loodavaid piiriüleseid MTÜ-sid (ECBA-sid) kohelda võrdselt ja mittediskrimineerivalt võrreldes vabaühendustega, kes juba siseriikliku õiguse alusel tegutsevad (vt punkt 29). Eesti kontekstis tähendaks see, et suure tõenäosusega tuleks sellistele MTÜ-dele tagada ka ligipääs riigieelarvelistele toetustele, sh Sihtasutusest Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Tegu ei ole põhimõttelise murega, kuid niigi tihe konkurents suureneb veelgi ja toetuse saavad kvaliteetsemad taotlused. Samas toob see paratamatult kaasa ohu, et väiksemate ja arenemisjärgus olevate vabaühenduste võimalused projektitoetusi saada vähenevad oluliselt. Seda tuleb direktiivi üle võttes kindlasti silmas pidada ja eos võimalikke riske maandada. 25 Kui Euroopa Komisjon soovib selle direktiiviga muuhulgas toetada ja elavdada liiduülese kodanikuühiskonna teket, peaksid olema ette nähtud ka liidupoolsed rahalised toetusmehhanismid. Samuti tuleb Euroopa Komisjonil vaadata üle EL-i rahastusmehhanismid, millele ei pruugi MTÜ-dele ligipääs olla. Direktiiviga välja pakutud sertifikaadi loomist sellisel kujul Siseministeerium ei toeta ning direktiivi ettepanekus ei ole ka põhjalikult selgitatud selle vajadust või millise probleemi see muutus peaks lahendama. Eriti paberkandjal tõendi väljastamine pigem suurendab võltsimis- ja pettuseohtu ning paneb liikmesriikidele kohustuse neid väljaantud sertifikaate tõsikindlalt tuvastada. Andmed selle kohta, kas ECBA-sid on registreeritud mõnes liikmesriigis peaks liikuma turvalise andmevahetuse kaudu vastutavate institutsioonide vahel, mitte olema tõendatud väljastatud tõendiga. Ministeerium märgib ka, et uue piirülese EL-i MTÜ juriidilise keha loomise võimalikkus suurendab ka vajadust tõsta Eestis maakondlikes arenduskeskustes Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel rahastatud vabaühenduste nõustajate / konsultantide kompetentse. Väga oluline on järgida rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse nõudeid, sh tegelike kasusaajate kohta. Samuti juhib Siseministeerium tähelepanu, et ükski kavandatav EL-i algatus ei tohiks negatiivselt mõjutada õiguskaitseasutuste olemasolevat võimekust võidelda kuritegevusega ja muude julgeolekuohtudega. EL-i ühisturgu puudutav peab võtma eraldi arvesse kolmandatest riikidest juhitavate / rahastatavate MTÜ-de ja organisatsioonide puhul nende võimalikku kuritarvitamist vaenulike ideoloogiate ja sõjapropaganda ning vaenuliku mõjutustegevuse instrumendina totalitaarsete režiimiga riikide poolt. Tuleb tagada võimalused tuvastada ja käsitleda selliseid organisatsioone eraldi kategooriana, et nad ei saaks kasutada EL-i hüvesid ega omaks juurdepääsu EL-i ega liikmesriikide rahastusele. MTÜ-de puhul on oluline tagada piiriüleste regulatsioonide vastavus MONEYVAL-i suunistega MTÜ-de rahastamisel kuritegevusega, sh terrorismi rahastamisega ja korruptsiooniga seotud riskide maandamiseks. Lisaks peavad olema arvestatud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevad suunised, kus vaenu õhutava tegevuse puhul saab juriidilise isiku karistusena rakendada sundlõpetamist. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium toetab üldjoontes mittetulundusühingute piiriülest tegevust soodustava keskkonna loomist. Hoolekande valdkonna vaatest võiks piiriülene tegevus aidata kaasa sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemisele, tuua valdkonda juurde innovatsiooni, sh uusi vaatenurki, tegutsemisviise, oskusi, abitehnoloogiaid jms. Seni ei ole hoolekande valdkonnas tuvastatud, et mõni teises liikmesriigis asutatud MTÜ oleks huvitatud oma tegevuse laiendamisest Eestisse või Eesti MTÜde laienemise soovidest teistesse liikmesriikidesse. Hoolekandes võib teiste liikmesriikide MTÜde vähene huvi olla tingitud eeskätt Eesti turu väiksusest või sotsiaalteenuste üldisest korraldusest, kus peamine roll inimestele abi korraldamisel on kohalikel omavalitsustel, kes näiteks MTÜdelt teenuse sisse ostmise asemel osutavad seda peamiselt ise. Samuti võib sotsiaalvaldkonna seadusandlus olla teatavaks piiranguks teiste liikmesriikide MTÜdel Eesti turule sisenemisel kui ka vastupidi Eesti MTÜde sisenemisel teiste liikmesriikide turgudele. Praeguses direktiivi eelnõus pannakse paika Euroopa piiriülese MTÜ asutamisega, liikmelisusega, aruandlusega, vastutusega, lõpetamisega jms seotud kriteeriumid. Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei lahenda see ikkagi konsultatsiooni käigus välja tulnud teisi probleeme, sealhulgas näiteks maksudega seonduvalt. Allpool on toodud Sotsiaalministeeriumi tähelepanekud/ ettepanekud seisukohtade koostamiseks:  Direktiivis tuuakse välja, et „piiriülesed ühingud“ ei pea end tingimata igas liikmesriigis eraldi registreerima, sest nende juriidilise isiku staatust ja pädevust tunnustataks automaatselt ning isegi kui lisaformaalsused on põhjendatud, ei peaks piiriülestelt ühingutelt nõudma sellise teabe esitamist, mis on ühe liikmesriigi pädevale asutusele juba esitatud. Selle asemel vahetavad liikmesriikide ametiasutused teavet digitaalselt. Leiame, et komisjonil tuleks ikkagi täpsustada protsesse kasvõi juhendmaterjalidega, kuidas tuleb piiriülese ühingu loojal toimida soovi korral oma tegevus legaliseerida korraga mitmes liikmesriigis. 26   Lõikes (18) tuuakse välja, et „Euroopa piiriülene ühing peaks sündima kokkuleppe põhjal, mille sõlmivad liidu kodanikud või liidus seaduslikult elavad kolmandate riikide kodanikud või liidus asutatud juriidilised isikud, välja arvatud isikud, kes on süüdi mõistetud rahapesus, sellega seotud eelkuritegudes või terrorismi rahastamises või kelle suhtes kohaldatakse meetmeid, mis keelavad nende tegevuse liikmesriigis samadel alustel.“ Leiame, et juba eos peaks olema välistatavate kriteeriumidena välja toodud ka inimkaubandus, seksuaalne väärkohtlemine ja korruptsioon, mille osas peaks ELi üleselt olema nulltolerants, kui võtame aluseks Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 toodud väärtused ja nende rakendamise. Samasugust lähenemist soovime rakendada ka artikli 3 punkti 1 alapuntki (b) juures, et välistavate kriteeriumite alla kuuluksid ka inimkaubandus, seksuaalne väärkohtlemine ja korruptsioon.  Lõikes (41) on välja toodud, et: „Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et nad looksid registri Euroopa piiriüleste ühingute registreerimiseks ning selle teabe haldamiseks ja avaldamiseks. Register peaks sisaldama teavet Euroopa piiriüleste ühingute ja esitatud dokumentide kohta…“. Artikkel 20 sätestab registri loomise kohustuse ja registri ülesanded. Toetame juba avaliku konsultatsiooni seiskohtades välja toodud lahendust kasutada nö Euroopa Liidu äriregistrit (BRIS) piiriüleste MTÜde registreerimiseks. Kui siiski minnakse edasi eraldi registri loomisega, peaks Euroopa Komisjon välja tulema konkreetse algatusega, millega luuakse liikmesriikidele kasutamiseks vajalik elektroonne register. Samuti tuleks ELi tasandil leida lahendus, kuidas on tagatud elektroonilise kontrolli teostamise võimalus teise liikmesriigi tasandil, et saada ELi piiriülese ühingu asutaja kohta vajalikku taustainfot, et ta ei oleks karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenust saava õigustatud isiku elu, tervise ja vara vmt.  Lõige (47) ja art 21 sätestavad, et liikmesriikide pädevad asutused peaksid registreerimisprotsessi viimase sammuna välja andma tunnistuse (edaspidi „Euroopa piiriülese ühingu tunnistus“), mis sisaldab olulist registreerimisteavet, sealhulgas Euroopa piiriülese ühingu nime, registrijärgse asukoha aadressi ja seaduslike esindajate nimesid. Leiame, et art 21 punkti 1 alapunktis e tuleks lisada ka üldtelefon vajalike kontaktide alla.  Lisaks liikmesriikidele toodud kohustustele, tuleks ka piiriülesele MTÜle panna kohustus uuendada tema kohta käivat teavet selle muutumisel vähemalt 30 päeva jooksul, et registrites oleksid õiged andmed. Kokkuvõttes toetatakse üldiselt MTÜde piiriülest liikumist ja vastava EL regulatsiooni kehtestamist, kui sellega ei kaasne ebamõistlikke kohustusi ja halduskoormust, samas tuuakse välja põhimõttelised probleemid, mida käsitletav direktiivi eelnõu aga ei adresseeri. 6.2. Huvirühmade tagasiside Justiitsministeerium saatis 13. septembril 2023. a. direktiivi eelnõu arvamuse avaldamiseks järgmistele adressaatidele: Eesti Advokatuur, Eesti Juristide Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Maksu- ja Tolliamet, Vabaühenduste Liit, Teenusmajanduse Koda, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Äriinglite Assotsiatsioon, Technopol, Garage48, MTÜ Asutajad, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Arengufond, Avatud Eesti Fond, Eesti Pereettevõtjate Liit, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Startup Estonia, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Kohtunikuabide Ühing, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Riigikohus, Ametiühingute Keskliit, Audiitorkogu, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Harju Maakohus Tallinna kohtumaja, Pärnu Maakohus, Tallinna Halduskohus, Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Halduskohus, Tartu Maakohus, Tartu Ringkonnakohus, Viru Maakohus, Notarite Koda, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Riigikontroll, Raamatupidamise Toimkond, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Liikluskindlustuse Fond ja Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Pangaliit, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon, Finantsinspektsioon. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis 26.10.2023 SDG muudatused arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalkindlustusametile, Maksu- 27 ja Tolliametile, Kliimaministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Justiitsministeeriumile on enda seisukohad edastanud Riigikohus, Finantsinspektsioon, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Vabaühenduste Liit. Riigikohus arvamust ei soovinud avaldada ja Finantsinspektsioonil ei olnud kommentaare ettepaneku osas. Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ei laekunud liikmetelt ühtegi arvamust ja seisukohta, olles tutvunud ettepanekuga, leiab Koda, et muudatused on mõistlikud. Seega toetab Kaubandus-Tööstuskoda direktiivi ettepanekut. Maksu- ja Tolliameti (MTA) hinnangul võiks riigisisese registri ja tunnistuste väljastamise asemel kaaluda üle-Euroopalise registri loomist, kuhu liikmesriikidel on võimalik digitaalselt kanda info piiriülese ühingu registreerimise kohta. Direktiivi ettepaneku art 20 kohaselt peab hetkel iga liikmesriik looma registri ühingute registreerimiseks ning art 21 kohaselt peab iga liikmesriik tagama, et pädevad asutused väljastavad Euroopa piiriülese ühingu tunnistuse nii digitaalselt kui ka paberkandjal viie päeva jooksul alates Euroopa piiriülese ühingu registreerimisest. MTA hinnangul tuleks Eestis piiriülesed ühingud registreerida äriregistris juriidiliste isikutena. Tulumaksuseadust (TuMS) § 6 lg 2 järgi loetakse äriregistris registreeritud juriidiline isik residendiks. Käesoleval ajal registreeritakse Eestis mittetulundusühingud äriregistris, kuid püsivad tegevuskohad registreeritakse MTA-s. MTA leiab, et ka püsivate tegevuskohtade registreerimine võiks toimuda äriregistri kaudu. Seeläbi oleks ühingut puudutavad registreeringud selgelt ja arusaadavalt ühes registris. MTA tõi oma seisukohas välja, et TuMS § 11 sätestab ühingud, kes saavad kuuluda tulumaksusoodustuse nimekirja. Nimekirjas olevatele ühingutele laienevad TuMS § 49 järgsed maksusoodustused. TuMS võimaldab nimekirja kantud ühingutele (või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides asutatud mittetulundusühingutele) teha piirmäärade ulatuses maksuvabalt annetusi. Samuti on nimekirja kantud ühingutel täies ulatuses vastuvõtukulude maksuvabastus. MTA leiab, et TuMS-i tuleks täiendada, lisades seadusesse Euroopa piiriülese ühingu võimaliku ühinguna, kes saab tulumaksusoodustuse nimekirja kuuluda. Teisisõnu peaksid Euroopa piiriülestele ühingutele samuti laienema TuMS-is toodud maksusoodustused. Sellisel juhul laieneb MTA teostatav järelevalve ka piiriülestele ühingutele. Vajalik on kontrollida, et piiriülene ühing ei tegutseks mitte-eesmärgipäraselt (s.o kasumlikult). Kasumlik tegutsemine toob ühingule kaasa tulumaksusoodustuse nimekirjast eemaldamise ning maksusoodustusest ilmajäämise. SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) ettepaneku kohaselt tuleks vältida olukorda, kus uue direktiiviga toetatavad piiriülesed assotsiatsioonid on eelisolukorras nende mittetulundusühingutega võrreldes, kellel ei ole rahvusvahelisi ja usaldusväärseid partnereid. Seega seab näiteks rahvusvahelise partnerluse nõue CERV programmis eelisolukorda just need organisatsioonid, kes ongi loodud piiriülese suunitlusega. Vabaühenduste Liidu hinnangul on EL-i direktiivi ettepanek oma põhisosas mõistlik, st et printsiibis pakkuda MTÜ-dele võimalust tegutseda EL-i liikmesriikide üleselt on teatud juhtudel vajalik. Samuti esitati ettepanekud, mida Eesti võiks esitada. Esiteks Euroopa üleste MTÜ-de võrdne kohtlemine siseriiklike juriidiliste isikutega. Kuigi direktiivi selgitustes öeldakse, et uue juriidilise keha loomisega ei sekkuta olemasolevasse siseriiklikkusse õigusesse, siis just võrdse kohtlemise säte võib tekitada riigile ajendi vaadata siseriiklik õigus üle. Nimelt kui uue korra järgi tuleb garanteerida kõigile Euroopa ülestele MTÜ-dele samad õigused ja kohustused võrreldes siseriiklikega, siis võib riigil ühel momendil olla sellise kohtlemise tagamine liiga koormav, mistõttu minnakse ka siseriiklikku õigust muutma. Sellisel olukorral on potentsiaalne oht siseriiklikele vabaühendustele, kes võivad Euroopa üleste MTÜ-de regulatsioonide tõttu kannatada. Vabaühenduste Liidu hinnangul on ehe näide sellest nt Euroopa üleste MTÜ-de õigus saada osa samasugustest toetustest ja hangetest, milles on võimaldatud osaleda siseriiklikel MTÜ-del. Sellel võib olla aga hoomamatu mõju vabaühenduste käekäigule ja elujõulisusele, lisaks on selles olukorras oluliselt keerulisem garanteerida, kas saadud toetusi on kasutatud õigesti olukorras, kus Euroopa ülene MTÜ on registreeritud näiteks teises liikmesriigis. 28 Selle pinnalt palub Vabaühenduste Liit Eesti seisukohta koostades arvestada sellega, et hoida ära ka hüpoteetiliselt negatiivsed tagajärjed siseriiklike MTÜ-de tegevusele, et uuest Euroopa ülesest juriidilisest kehast ei saaks argument, miks halvendada ka siseriiklike MTÜ-de võimalusi tegutseda. Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) saab anda arvamuse ja hinnangu mahu ning muudatuste rakendamise sobilikkuse kohta, kui Justiitsministeerium kui äriregistri omanik edastab RIK-ile sisendi tulevaste muudatuste osas seadusandluse harmoneerimise käigus. Riigikohtul ja Finantsinspektsioonil kommentaare ei olnud. Nii ministeeriumidelt kui huvirühmadelt laekunud detailsemaid tähelepanekuid ja kommentaare konkreetsete direktiivi eelnõu artiklite kohta saab Justiitsministeerium arvestada töögruppideks ettevalmistumisel. 29  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 5.9.2023 COM(2023) 516 final 2023/0315 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV Euroopa piiriüleste ühingute kohta (EMPs kohaldatav tekst) {SEC(2023) 306 final} - {SWD(2023) 292 final} - {SWD(2023) 293 final} - {SWD(2023) 294 final} ET ET  SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Ettepanek tuleneb Euroopa Parlamendi 17. veebruari 2022. aasta resolutsioonist, mille eesmärk on edendada ELis ühinguid ja muid mittetulundusorganisatsioone siseturu väljakujundamisel, kaitsta nende põhiõigusi ja arendada ELi demokraatlikku ruumi. Täpsemalt paluti resolutsioonis komisjonil esitada Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 225 alusel kaks uut seadusandlikku ettepanekut: määrus (ELi toimimise lepingu artikli 352 alusel), millega luuakse „Euroopa mittetulundusühingu“ õiguslik vorm, ja direktiiv, millega ühtlustatakse mittetulundusühingute ühised miinimumnõuded (ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel). Euroopa Komisjon vastas Euroopa Parlamendi üleskutsele positiivselt, nõustudes vajadusega luua soodne keskkond mittetulundussektorile, kus ühingud on kõige levinum õiguslik vorm. Ettepanekuga püütakse parandada mittetulundusühingute siseturu toimimist ja kehtestatakse selleks meetmed, millega kooskõlastatakse Euroopa piiriüleste ühingute loomise ja tegevuse tingimused, et hõlbustada siseturul tegutsevate mittetulundusühingute liikumisvabaduse tulemuslikku kasutamist. Mittetulundusühingud on Euroopa Liidu mittetulundusorganisatsioonide hulgas valdav õiguslik vorm: nende hinnanguline arv ELi liikmesriikides on 3,8 miljonit. Ka sotsiaalmajanduse nelja traditsioonilise õigusliku vormi seas on kõige rohkem mittetulundusühinguid1. Neist 310 000 mittetulundusühingut on aktiivsed rohkem kui ühes liikmesriigis, samas kui veel 185 000 võiksid teoreetiliselt tegeleda piiriülese tegevusega, kui tõkked kõrvaldataks. Mittetulundusühingud on organisatsioonid, mis juhinduvad sotsiaalmajanduse peamistest põhimõtetest: inimeste ning sotsiaalse ja keskkonnakasu seadmine kasumist tähtsamale kohale, suurema osa oma kasumist või ülejäägist reinvesteerimine tegevusse, mis on liikmete/kasutajate („kollektiivsed huvid“) või kogu ühiskonna huvides („ühishuvid“) ning demokraatlik või kaasav juhtimine. Mittetulundusühingud tegutsevad sellistes ühiskondliku mõjuga sektorites nagu tervishoid, sotsiaalteenused, sotsiaalne kaasatus, kultuur, sport, teadus- ja arendustegevus, haridus ja koolitus ning annavad 2,9 % ELi SKPst. Liikmesusel põhineva struktuuri kaudu on neil otsene võimendav mõju ka kodanikele, kes on nende liikmed, rahastajad või tegevusest kasu saajad. Kui mittetulundusühingud küsivad oma tegevuse eest tasu, on tegemist teenusega ELi toimimise lepingu artikli 57 tähenduses. Mittetulundusühingutel on positiivne mõju sotsiaalse õigluse ja heaolu tagamisele ELi kodanike jaoks ning oluline roll majanduskasvu suurendamises siseturul. Nende sotsiaal- majanduslikku potentsiaali ei ole siiski täielikult ära kasutatud. Siseturu kogu potentsiaali saab rakendada ainult siis, kui kõigil osalejatel on sellega ettenähtud õigused. Selleks vajavad mittetulundusühingud prognoositavat õigusraamistikku, mis võimaldab neil tegutseda sujuvalt, sealhulgas juhul, kui nad tegutsevad siseturul piiriüleselt. Praegu reguleeritakse mittetulundusühinguid ja nende tegevust 24 liikmesriigis2 spetsiaalsete õigusaktidega erinevalt, mis tekitab õiguslikku ebakindlust ning toob kaasa erinevaid 1 Teised sotsiaalmajanduses tegutsevad juriidilised isikud on ühistud, vastastikuse abi ühingud (vastastikused seltsid) ja sihtasutused. 2 Iirimaal, Taanis ja Rootsis reguleerivad ühinguid doktriini ja kohtupraktika kaudu välja töötatud põhimõtted. ET 1 ET  haldusmenetlusi ja -nõudeid. Asutamist, liikmesust ja juhtimist käsitlevate normidega kehtestatakse erinevad nõuded. Näiteks on mittetulundusühingu moodustamiseks sõltuvalt liikmesriigist vaja 3–20 füüsilist või juriidilist isikut. Mittetulundusühingu liikmeks saamise või selles täidesaatva rolli täitmise suhtes kehtivad erinevad nõuded, mis on mõnel juhul seotud kodakondsuse või seadusliku riigis elamisega. Kuigi kõigil mittetulundusühingutel on täitevorgan ja otsuseid tegev organ, on nende juhtimist käsitlevad reeglid liikmesriigiti erinevad. Lisaks kehtivad erinevad reeglid mittetulundusühingute juriidilise isiku staatuse omandamise suhtes: mõned liikmesriigid annavad juriidilise isiku staatuse, kui ühing registreeritakse, teised siis, kui riigi ametiasutused ühingut tunnustavad või kui ühing lihtsalt asutatakse. Erinevad on ka majandustegevuse võimalused. Lisaks ei tunnusta valdav enamik liikmesriike teistest liikmesriikidest pärit ühinguid, mis soovivad tegeleda piiriülese tegevusega. See sunnib mittetulundusühinguid, kes soovivad tegeleda majandustegevusega teises liikmesriigis, asutama ja registreerima selles liikmesriigis täiesti uue mittetulundusühingu, mis tähendab täiendavaid halduskulusid ja -formaalsusi. See mõjutab ka kapitali suunamist mittetulundusühingute vahel, takistab kapitali sujuvat liikumist ja kahjustab mittetulundusühingute suutlikkust tegutseda teises liikmesriigis. Reeglid erinevad ka juurdepääsul kapitalile ja raskusi on krediidiasutustest finantslaenude, krediidi ja tagatiste saamisel. Ühingute mittetulunduslik olemus muudab need takistused eriti teravaks ja suurendab rahalist koormust, mida nad peavad liidus piiriüleselt tegutsedes kandma. Nagu on kindlaks tehtud käesolevat ettepanekut toetavas mõjuhinnangus, põhjustavad need erinevused mittetulundusühingutele, kes soovivad tegutseda mitmes liikmesriigis, põhjendamatuid nõuete täitmisega seotud kulusid, tekitavad ebakindlust kehtivate kohustuste suhtes ning võivad takistada selliste teenuste osutamist ja edasi arendamist, millel on siseturul sotsiaalne mõju. Selline heterogeensus mitte ainult ei kahjusta siseturu nõuetekohast toimimist, vaid mõjutab negatiivselt ka ühinemisvabadust ning sõna- ja teabevabadust ning takistab mittetulundusühinguid päästmast valla oma täielikku potentsiaali luua ELis majanduslikku ja ühiskondlikku väärtust. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Ettepanek on lisatud komisjoni 2023. aasta tööprogrammi osana sotsiaalmajanduse raamistikust vastavalt komisjoni üldeesmärgile „Inimeste hüvanguks toimiv majandus“,3 mis aitab saavutada eesmärki „Majandus, mis suudab täielikult reageerida ELi kodanike vajadustele, tagades seeläbi sotsiaalse õigluse ja heaolu“. Selles mõttes on see seotud sotsiaalmajanduse tegevuskavas4 välja kuulutatud meetmetega ja moodustab nendega „sotsiaalmajanduse raamistiku“: nõukogu soovitus sotsiaalmajanduse raamtingimuste väljatöötamise kohta liikmesriikides5; ning kaks komisjoni talituste töödokumenti, milles sätestatakse „sotsiaalmajanduslike üksuste asjakohased maksustamisraamistikud“6 ning „heategevusorganisatsioonide ja nende rahastajate mittediskrimineeriv maksustamine: liidu 3 Inimeste hüvanguks toimiv majandus (europa.eu). 4 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Inimeste hüvanguks toimiva majanduse kujundamine: sotsiaalmajanduse tegevuskava“ (COM(2021) 778 final). 5 Nõukogu soovitus sotsiaalmajanduse raamtingimuste väljatöötamise kohta (COM(2023) 316 final), 13.6.2023. 6 Talituste töödokument: Sotsiaalmajanduse üksuste asjakohased maksustamisraamistikud, SWD(2023) 211 final, 13.6.23. ET 2 ET  kohtupraktikast tulenevad põhimõtted“7. Eelkõige edendatakse nõukogu soovitusega sotsiaalmajanduse üksuste, sealhulgas ühingute jaoks soodsat keskkonda ning komisjoni talituste maksuküsimusi käsitlevad töödokumendid toovad selgust ja parandavad arusaamist sotsiaalmajanduslike üksuste puhul kehtivatest maksureeglitest ja piiriülestest annetustest mittetulundusühingutele. Need tekstid täiendavad seega käesolevat seadusandlikku ettepanekut, kuna nendega luuakse terviklikud strateegiad sotsiaalmajanduse üksuste, sealhulgas mittetulundusühingute jaoks ning käsitletakse maksustamise valdkonda, mida ettepanekuga ei reguleerita. Ettepanek järgib osaliselt ka lahendusi, mis on vastu võetud seoses ELi õigusnormidega äriühinguõiguse8 ja teenuste kohta siseturul. Äriühinguõigust käsitlevate ELi õigusnormidega (direktiiv (EL) 2017/1132)9 ühtlustatakse muu hulgas asutamise, kapitali ja avalikustamisega seotud nõuded ning tehingud (riigisisesed ühinemised ja jagunemised, piiriülesed ümberkujundamised, ühinemised ja jagunemised piiratud vastutusega äriühingute puhul), mis on võimaldanud ettevõtete asutamist ja tegevust kõikjal ELis. Teenuste direktiiviga10 lihtsustatakse teenuseosutajate asutamisvabaduse teostamist ja teenuste vaba liikumist ning säilitatakse samas teenuste kõrge kvaliteet. Samamoodi on ettepaneku eesmärk tegeleda siseturu vabaduste kasutamise piirangutega, millega mittetulundusühingud silmitsi seisavad, ja võimaldada neil tegutseda kõikjal ELis, kasutades uut Euroopa piiriülese ühingu vormi. Eespool toodut arvesse võttes täidab direktiiv õigusliku lünga, kuna puuduvad spetsiaalsed ELi tasandi õigusaktid, mis reguleeriksid tingimusi, mille alusel mittetulundusühingud siseturul piiriüleselt tegutsevad11. Selles mõttes erineb ettepaneku sihipärane lähenemisviis laiast lähenemisviisist, mida järgis komisjoni 1992. aasta ettepanek luua ühingutele Euroopa õiguslik vorm (st Euroopa ühing)12, kuna sellega ei kavatseta luua Euroopa ühingute põhikirja, vaid luuakse uus riiklik õiguslik vorm, mis hõlbustab mittetulundusühingute piiriülest tegevust ja nende liikuvust, kuid austab samas riiklikke traditsioone. Lisaks on ettepanek seotud ELi õigusnormidega, mis käsitlevad muid olemasolevaid Euroopa õiguslikke vorme, mis on üldiselt ette nähtud selleks, et hõlbustada ja tõhustada piiriülest tegevust liikmesriikide vahel ja üldisemalt kogu liidus, eelkõige Euroopa majandushuviühingut (EMHÜ)13, Euroopa territoriaalse koostöö rühmitust (ETKR)14, 7 Talituste töödokument: heategevusorganisatsioonide ja nende rahastajate mittediskrimineeriv maksustamine: liidu kohtupraktikast tulenevad põhimõtted“, SWD(2023) 212 final, 13.6.2023. 8 Äriühinguõiguse valdkonna ELi õigusnormide eesmärk on kaitsta aktsionäre ja muid äriühingute huvitatud pooli, näiteks töötajaid ja võlausaldajaid, muuta ettevõtlus pikas perspektiivis tõhusamaks, konkurentsivõimelisemaks ja jätkusuutlikumaks ning ergutada ELi eri riikides asuvaid ettevõtteid üksteisega koostööd tegema. Seda õigusraamistikku täiendavad ELi õigusnormid aruandluse, auditeerimise ja läbipaistvuse kohta. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46). 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36). 11 Mõjuhinnangus tehti kindlaks, et enamikus liikmesriikides kehtib ühingute suhtes spetsiaalne regulatsioon. Üldiselt on tegemist kõikehõlmavate seadustega, mis reguleerivad ühinguid üksikasjalikult. Ühingute liikuvuse ja tegevuse seisukohast olulised piiriülesed aspektid ei ole üheski liikmesriigis siiski täielikult reguleeritud. 12 Ettepanek: nõukogu määrus Euroopa ühingu põhikirja kohta (91/273) ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel täpsustati ettepanekus ühingu asutamise, registreerimise, moodustamise, toimimise, rahastamise, tegevuse lõpetamise, likvideerimise ja maksejõuetuse reegleid. Ettepanek võeti 2005. aastal tagasi. 13 Nõukogu 25. juuli 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 2137/85 Euroopa majandushuvigrupi kohta (EÜT L 199, 31.7.1985, lk 1). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 19). ET 3 ET  Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ETIK)15 ja Euroopa digitaristu konsortsiume (EDTK)16. Kuigi need õiguslikud vormid põhinevad liikmesusel, ei ole need käesoleva ettepaneku kontekstis võrreldavad mittetulundusühingutega. Need on kas kavandatud väga spetsiifiliste ja piiratud ülesannete täitmiseks17 (ETIK ja EDTK), neil on väga piiratud liikmesus18 (ETKR ja ETIK), neil ei ole piiratud vastutust (EMHÜ ja ETKR) või neil ei ole mittetulunduslikku otstarvet ega kasumi jaotamise keeldu (EMHÜ). Käesoleva direktiiviga ei püüta reguleerida teatavaid Euroopa piiriüleste ühingutega seotud õigusvaldkondi siseturul, eelkõige maksustamist, tööõigust, konkurentsi, intellektuaalomandit, rahapesuvastast võitlust ja maksejõuetust. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Käesolev ettepanek on osa Euroopa rohelise kokkuleppe laiematest poliitilistest eesmärkidest (sealhulgas põhimõte „ei kahjusta oluliselt“) ning on vajalik muude ELi poliitikameetmete elluviimiseks sellistes valdkondades nagu demokraatia ja põhiõigused. Ettepanek on osa ka komisjoni prioriteedist „Digiajastule vastav Euroopa“ 19 ning toetab digikümnendi 2030 poliitilist eesmärki, kuna sellega tõhustatakse ja soodustatakse digivahendite kasutamist, et vähendada mittetulundusühingute piiriülese tegevusega seotud halduskoormust. See on lõppkokkuvõttes tähtis selleks, et tugevdada kodanikuühiskonnas väljendus- ja teabevabadust ning suurendada kodanikuaktiivsust. Kuna ettepanek käib mittetulundusühingute piiriülese tegevuse kohta, on see kooskõlas ELi põhiõiguste harta kohaldamist käsitleva 2022. aasta aruande20 järeldustega, milles rõhutatakse, et kodanikuühiskonna organisatsioonid võivad toetada poliitikameetmeid ja õigusakte väljaspool liikmesriikide piire ning et nende roll on eriti oluline, võttes arvesse praeguseid probleeme, millega EL silmitsi seisab. Sellega seoses tunnustati Euroopa tuleviku konverentsil21 kodanikuühiskonna olulist rolli ning mainiti vajadust Euroopa piiriüleste ühingute ja mittetulundusühenduste põhikirja järele. Ettepanek võib anda Euroopa ülikoolide liidule positiivset võimendavat mõju, et hõlbustada sügavamat, pikaajalist ja paindlikku piiriülest koostööd22. Ettepanek on seotud ka väljakuulutatud demokraatia kaitse paketiga23. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Ettepanek põhineb ELi toimimise lepingu artiklitel 50 ja 114. 15 Nõukogu 25. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (ELT L 206, 8.8.2009, lk 1). 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2481, millega luuakse digikümnendi poliitikaprogramm 2030 (ELT L 323, 19.12.2022, lk 4). 17 Vastav määrus piirab nende võimalikke tegevusvaldkondi ja eesmärke. 18 Need on avatud ainult kas riikidele ja valitsustevahelistele organisatsioonidele (ETIK) või liikmesriikide ametiasutustele (ETKR). 19 Digiajastule vastav Euroopa (europa.eu). 20 https://commission.europa.eu/aid-development-cooperation-fundamental-rights/your-rights-eu/eu- charter-fundamental-rights/application-charter/annual-reports-application-charter_en#ref-2022-report 21 Euroopa tuleviku konverents, „Report of the Final outcome“, mai 2022. 22 Vt komisjoni teatis Euroopa ülikoolide strateegia kohta, 18.1.2022, COM(2022) 16 final, ja „Euroopa ülikoolide algatus“. 23 Vt 16. veebruari 2023. aasta tagasisidekorje. ET 4 ET  ELi toimimise lepingu artikli 50 lõiked 1 ja 2, mis annavad Euroopa Parlamendile ja nõukogule õiguse võtta vastu õigusnorme asutamisvabaduse saavutamiseks, on õiguslikuks aluseks meetmetele, mis hõlbustavad majandustegevusega tegelevate ühingute asutamisõiguse kasutamist ja nende liikuvust, nt registrijärgse asukoha üleviimist. ELi toimimise lepingu artikliga 114 on Euroopa Parlamendile ja nõukogule antud volitus võtta liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Ettepanekuga soovitakse hõlbustada mittetulundusühingute asutamisõiguse ja vaba liikumise õiguse tõhusat kasutamist, sätestades meetmed, millega kooskõlastatakse Euroopa piiriüleste mittetulundusühingute asutamise ja tegevuse tingimused, nähakse muu hulgas ette nende juriidilise isiku staatuse automaatne tunnustamine liikmesriikide poolt, tagatakse nende suhtes ühtne registreerimiskohustus ja nähakse ette ühtlustatud normid liikuvuse kohta (st registrijärgse asukoha üleviimine). Luues liikmesriikide siseriiklikus õiguskorras piiriülese tegevusega tegelevate mittetulundusühingute jaoks uue õigusliku vormi ning kehtestades nende tegevuse ja liikuvuse tingimused kogu liidus, ühtlustab käesolev ettepanek liikmesriikide õigus- ja haldusmeetmed, mis kehtivad mittetulundusühingute suhtes, ning aitab seega kaasa siseturu toimimisele. Seega on ELi toimimise lepingu artikkel 50 sobiv alus meetmetele, mille otsene eesmärk on parandada ühingute asutamisõigust ja nende liikuvust siseturul. ELi toimimise lepingu artiklit 50 kasutatakse koostoimes ELi toimimise lepingu artikliga 114. Lisaks asutamisvabaduse hõlbustamisele soovitakse kavandatava direktiiviga tagada, et mittetulundusühingud saaksid täielikult kasutada kaupade vaba liikumist, tegeleda majandustegevusega ja saada teenuseid ning kasutada kapitali saamise vabadust. Selleks kaotatakse piirangud, eelkõige need, mis on seotud majandustegevuse reguleerimise ja kapitali suunamisega. Seetõttu on ELi toimimise lepingu artikkel 114 täiendav õiguslik alus meetmetele, mis reguleerivad siseturul majandustegevusega tegelevaid mittetulundusühinguid, sest nendega ühtlustatakse eri liikmesriikide majandustegevusega tegelemise ja kapitali saamise vabadusega seotud piiravaid sätteid, millel on otsene mõju siseturu toimimisele. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Ettepaneku üldeesmärk on kõrvaldada takistused mittetulundusühingute piiriülesele tegevusele ja piiriülesele liikuvusele siseturul. ELi tasandil tegutsemine annab selget lisaväärtust, sest käesoleva ettepanekuga lahendatavatel probleemidel on tugev piiriülene mõõde. Praegu ei kooskõlasta liikmesriigid piisavalt oma tegevust mittetulundusühingute piiriülese majandustegevuse, nende liikuvuse ning siseturuvabaduste kasutamise võimaluste hõlbustamiseks. Kuigi selline kooskõlastamine on teoreetiliselt võimalik, tundub see lähitulevikus ebatõenäoline. Näiteks pärast seda, kui komisjon võttis 2005. aastal tagasi ettepaneku luua Euroopa ühingu põhikiri, on ainult kolm liikmesriiki võtnud vastu õigusakte, et hõlbustada mittetulundusühingute piiriülest tegevust registreerimiskohustuste abil. Eelkõige on liikmesriikide individuaalsed meetmed või tegevusetus keskendunud peamiselt mittetulundusühingute reguleerimisele nende konkreetses riigisiseses kontekstis ega käsitle piiriülest mõõdet, välja arvatud mõnes üksikus liikmesriigis. Direktiivil on üksnes piiriülene suunitlus, kuna sellega luuakse õiguslik vorm, mis on suunatud mittetulundusühingutele, kes on huvitatud tegutsemisest rohkem kui ühes liikmesriigis (Euroopa piiriülene ühing), ja nähakse ette selle tegutsemise tingimused, ning direktiivi eesmärk on aidata neil mittetulundusühingutel täiel määral kasutada siseturu ET 5 ET  vabadusi tänu nende juriidilise isiku staatuse tunnustamisele kogu liidus ja suuremale selgusele haldusmenetlustes, mida kohaldatakse piiriülese tegutsemise korral. Ainuüksi liikmesriikide meetmetele tuginedes on tõenäoline, et õiguslikud ja haldustõkked, millega mittetulundusühingud piiriüleses tegevuses kokku puutuvad, jäävad püsima ja see omakorda põhjustab õiguskindlusetust ja bürokraatiat ega võimalda mittetulundusühingutele siseturul võrdseid tingimusi. Tegutsedes loob EL selge ja prognoositava raamistiku, mis võimaldab piiriüleselt tegutsevatel mittetulundusühingutel kasutada täiel määral oma siseturu vabadusi. Seetõttu ei suuda liikmesriigid üksi käesoleva algatuse eesmärki piisavalt saavutada ning seda on parem saavutada liidu tasandil. • Proportsionaalsus Ettepanek on suunatud piiriüleselt tegutsevatele või tegutseda soovivatele mittetulundusühingutele ning see ei pruugi sundida liikmesriike muutma oma kehtivaid siseriiklikke õigusnorme mittetulundusühingute kohta ega mõjuta otseselt mittetulundusühinguid, kes ei ole huvitatud piiriülesest tegevusest. Ettepaneku sisu ja vorm on seega proportsionaalne nende tuvastatud probleemide mahu ja ulatusega, millega mittetulundusühingud piiriülese tegevuse või liikuvuse puhul kokku puutuvad. Käesoleva ettepaneku keskne element on uus, riiklikul tasandil spetsiaalselt välja töötatud ja kasutusele võetud õiguslik vorm, mis võimaldab liikmesriikidele paindlikkust selle kohandamiseks oma vastavate tingimustega. Kavandatavas direktiivis ettenähtud sätted ei nõua liikmesriikide territooriumil asutatud mittetulundusühingute olemasolevaid vorme reguleerivate õigusaktide muutmist. Mõjuhinnangus tehtud poliitikavariantide analüüs, milles võeti arvesse nende tulemuslikkust, tõhusust, sidusust ja proportsionaalsust, näitas, et kõigil variantidel võib olla positiivne mõju ja et ettepanekus esitatud poliitikavariant hinnati sellest seisukohast parimaks. • Vahendi valik Käesolev ettepanek esitatakse direktiivi ja määruse kujul. Direktiivi kasutamine on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 50. Lisaks peetakse direktiivi kõige asjakohasemaks ja proportsionaalsemaks õigusaktiks, et oleks võimalik kohandada riiklikke ülevõtmisemeetmeid siseriiklikele oludele, seega võib see ka hõlbustada uue õigusliku vormi kasutuselevõttu ühingute poolt. Määrus on tehnilist laadi ja sellega muudetakse siseturu infosüsteem (IMI) loomise määrust (EL) nr 1024/201224, et liikmesriikide pädevad asutused teeksid koostööd ja vahetaksid teavet IMI kaudu, kui nad kohaldavad ettepaneku sätete kohaselt rakendatud siseriiklikke õigusnorme. Samuti muudetakse sellega ühtse digivärava loomise määrust (EL) 2018/172425 tagamaks, et liikmesriigid võimaldaksid Euroopa piiriüleseid ühinguid ja mittetulundusühinguid käsitlevale teabele juurdepääsu veebi kaudu ning hõlbustaksid Euroopa piiriüleseid ühinguid käsitlevates menetlustes tõendite vahetamist pädevate asutuste 24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1). 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1). ET 6 ET  vahel, nagu on sätestatud kavandatavas direktiivis. Määrus on vormi paralleelsuse põhimõtet silmas pidades asjakohane vahend. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Konsulteerimine sidusrühmadega Käesolev ettepanek on jätkuks ulatuslikule konsulteerimisele sidusrühmadega, kelleks on mittetulundusühingud, mittetulundusorganisatsioonid, ELi kodanikud, kes osalevad mittetulundusühingute ja -organisatsioonide tegevuses, liikmesriigid ja avaliku sektori asutused, ettevõtjad, eksperdid ja mittetulundusõiguse valdkonna teadlased. Avalik konsultatsioon ja tagasisidekorje avaldati 5. augustil 2022 ja need kestsid kuni 3. novembrini 202226. Sidusrühmade sisendit ja panust kasutati probleemi ulatuse ja poliitikavariantide kindlakstegemisel ja piiritlemisel. Komisjon tellis käesoleva ettepaneku ettevalmistamise toetuseks välisuuringu. Sellega seoses korraldati täiendavaid sihtkonsultatsioone sidusrühmadega. Komisjoni ettepanekut toetav mõjuhinnang põhineb järgmiste konsultatsioonitoimingute tulemustel: – tagasisidekorje, millele laekus 50 vastust; – avalik konsultatsioon, mille raames laekus 64 vastust; – välisuuringu raames veebiküsitluse kaudu korraldatud sihtkonsultatsioon, millele vastasid riigisisesed ja piiriülesed ühingud (kokku 88, sealhulgas katusorganisatsioonid), teenuseosutajad (kokku 12), akadeemilised ringkonnad/teadusasutused (kokku 14) ja vastutavad asutused (kokku 11); – välisuuringu raames tehti 64 intervjuud ühingute ja riiklikke ühinguid koondavate katusorganisatsioonidega. Kuigi konsultatsioonide käigus saadud vastuste absoluutarvu võib pidada üldiselt piiratuks, suurendab vastuste representatiivsust 29 katusorganisatsiooni, kes esindasid 3 026 ühingu häält. Üldiselt näitasid konsultatsioonid, et sidusrühmad tunnistavad laialdaselt vajadust tugevdada mittetulundusühingute piiriülest tegevust ja toetavad ka ELi meetmeid mittetulundusühingute piiriülese tegevuse hõlbustamiseks siseturul27. Enamik vastajaid teatas korduvatest probleemidest ja takistustest piiriüleses tegevuses. Tagasisidekorjes juhtisid sidusrühmad tähelepanu olemasolevatele takistustele sellistes valdkondades nagu teenuste osutamine teises liikmesriigis ilma registreerimiseta, teises liikmesriigis tunnustamisega seotud probleemid, juurdepääs rahastamisele ning ELi riikides kehtivate käibemaksusüsteemide ja lähenemisviiside erinevus. Avalikus konsultatsioonis kõige sagedamini esile tulnud teemad olid seotud maksustamise, registreerimisprotsessi ja haldusformaalsustega. Sidusrühmadega peetud sihtkonsultatsioonide vastused olid sarnased ja neis tulid esile sellised küsimused nagu erinevad riiklikud õigusnormid mittetulundusühingute asutamiseks, raskused eri liikmesriikide mittetulundusühingute ühinemisel ja muud maksuküsimused. 26 Ühtne turg – Ühingute piiriülest tegevust käsitleva seadusandliku algatuse ettepanek (europa.eu). 27 Näiteks avaliku konsultatsiooni käigus (64 vastust) vastas enamik vastanutest (st 73 %; 47 vastajat 64st), et toetavad ELi meedet ühingute piiriülese tegevuse hõlbustamiseks ühtsel turul. ET 7 ET  Mis puudutab eelistatud poliitikavarianti, siis 36 % (22 vastajat 64st) kõigist avalikule konsultatsioonile vastanutest (kusjuures 67 %, st 43 vastajat 64st, kuulusid kolmandasse sektorisse) pooldas „ühingute uut õiguslikku vormi“. Seda pooldas ka 16 vastajat 38st, kes märkisid oma õiguslikuks vormiks ühingu (st 42 % vastanutest). „Ühtsete miinimumstandardite ühtlustamist“ (2. poliitikavariant) eelistas 42 % kõigist vastajatest (26 vastajat 64st) ja 32 % vastajatest (12 vastajat 38st), kes märkisid oma õiguslikuks vormiks ühingu. Sihtuuringu raames (millele saadi 140 vastust) toetasid vastanud mittetulundusühingud ELi sekkumist, eelistades potentsiaalselt uue õigusliku vormi loomist, et hõlbustada ühingute tegevust teises liikmesriigis, kuid laialdaselt toetati ka teisi poliitikavariante. Üksikasjalik teave konsultatsioonistrateegia ning sidusrühmadega konsulteerimise tulemuste ja järelduste kohta on esitatud mõjuhinnangu 2. lisas ja veebisaidil „Avaldage arvamust!“ (europa.eu). • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Mõjuhinnangu aluseks oleva analüüsi toetuseks kasutas komisjon välisuuringu tulemusi. Välisuuring telliti, et koguda täiendavaid tõendeid ühingute piiriülese tegevuse kohta. See hõlmas ühinguid reguleerivate õigusaktide ja süsteemide võrdlevat õiguslikku analüüsi ELis, sihtuuringuid ning võimalike meetmete mõju kvalitatiivset ja kvantitatiivset hindamist. Lisaks toetati mõjuhinnangut tõenditega, mis tulenesid 2022. aasta septembris avaldatud uuringust „Comparative legal analysis of associations laws and regimes in the EU“ ning uuringust „Comparative legal analysis of merger rules concerning associations in the EU“ (avaldati 2023. aasta juulis). Lisaks nendele toetavatele uuringutele koguti täiendavaid eksperditeadmisi kirjandusuuringute ja sidusrühmadega konsulteerimise käigus. Seoses sellega teatas komisjon mittetulundusühingute piiriülest tegevust käsitlevast algatusest komisjoni sotsiaalmajanduse ja sotsiaalsete ettevõtete eksperdirühmale (GECES) ja arutas nendega seda küsimust 2022. aasta juunis ja novembris. Lisaks toetavatele uuringutele ja sidusrühmadega konsulteerimisele pööras komisjon suurt tähelepanu Euroopa Parlamendi 17. veebruari 2022. aasta resolutsioonile, milles esitati komisjonile soovitused Euroopa piiriüleste mittetulundusühingute ja mittetulunduslike organisatsioonide põhikirja kohta, ning Euroopa Parlamendi uuringule, mis oli selle resolutsiooni aluseks28. • Mõjuhinnang Õiguskontrollikomitee analüüsis käesoleva ettepaneku mõjuhinnangut 2. märtsil 2023. Pärast 31. märtsil saadud negatiivset arvamust esitati 8. mail 2023 komiteele läbivaadatud mõjuhinnang. Kui õiguskontrollikomitee oli 8. juunil 2023 esitanud reservatsioonidega positiivse arvamuse, vaadati käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnang läbi, et komitee soovitusi nõuetekohaselt arvesse võtta, näiteks selgitati täiendavalt õigusliku aluse valikut ja poliitikavariantide erinevat mõju ka subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse seisukohast ning esitati üksikasjalikumalt poliitikavariantide hindamismetoodika. Mõjuhinnangus analüüsiti poliitikavariante, tuginedes siseturu neljas peamises valdkonnas kindlaks tehtud takistuste analüüsile. Need neli valdkonda on mittetulundusühingute 28 A statute for European cross-border associations and non-profit organizations Potential benefits in the current situation | Mõttekoda | Euroopa Parlament (europa.eu). ET 8 ET  asutamisõigus, kui nad tegutsevad piiriüleselt, nende võime osutada teenuseid, pakkuda kaupu ning saata ja vastu võtta kapitali; piiriülese liikmesuse võimalus ja piiriüleselt tegutsevate mittetulundusühingute juhtorganites osalemise võimalus; mittetulundusühingute piiriülene liikuvus. Stsenaariumi kohaselt, mis põhineb poliitilise sekkumise puudumisel ELi tasandil, kohaldatakse mittetulundusühingute suhtes jätkuvalt eranditult siseriiklikku õigust. Selle lähtestsenaariumi puhul näitas mõjuhinnang, et olemasolevad tõkked jäävad tõenäoliselt püsima või mõnel juhul süvenevad, võttes arvesse ühiskondlikke probleeme ja turusuundumusi. Liikmesriikides puuduvad praegu õigusaktid, mis käsitleksid konkreetselt piiriülest tegevust ja mittetulundusühingute liikuvust, välja arvatud mõned riigid. Lisaks ei ole märke sellest, et liikmesriigid kavandaksid selles valdkonnas õigusakte. Kui puudub asjakohane viis, kuidas saada tunnustatud ja hõlbustada liikuvust, oleks liikmesriikide tasandil võetavate meetmete kasulikkus piiratud. Seetõttu hinnati kolme poliitikavarianti, mis vähendaksid kindlaks tehtud tõkkeid, millega mittetulundusühingud siseturul piiriüleselt tegutsedes kokku puutuvad. Esimest poliitikavarianti analüüsiti kahe allvariandi abil, millega tehti ettepanek võtta kasutusele: a) Euroopa õiguslik vorm nimetusega „Euroopa ühing“, mis reguleeriks selle uue õigusliku vormi toimimise kõiki aspekte ja eksisteeriks koos riiklike õiguslike vormidega, neid asendamata. Euroopa ühingu vorm oleks kasulik mittetulundusühingutele, kes on huvitatud tegutsemisest mitmes liikmesriigis, kuid võib olla vähem sobiv väikestele mittetulundusühingutele, kes tegelevad piiriülese tegevusega üksnes aeg-ajalt; b) sellise ELi tasandi õigusliku vormi loomine, mida nimetatakse „Euroopa piiriüleseks ühinguks“ ja mis hõlmab konkreetselt piiriüleseid aspekte. Erinevalt punktis a esitatud allvariandist ei nähta selle allvariandiga ette õiguslikku vormi, vaid kirjeldatakse ammendavalt üksnes piiriüleseid aspekte. Mõlemad allvariandid põhineksid ELi toimimise lepingu artiklil 352 ja seega loodaks uus õiguslik vorm määrusega. Teise poliitikavariandiga tehakse ettepanek ühtlustada mittetulundusühingute piiriülese tegevuse ja liikuvuse ühised miinimumstandardid kõigis liikmesriikides. See variant nõuaks olemasolevate sätete väljajätmist liikmesriikide õigusest, nende muutmist ning uute sätete lisamist liikmesriikide õigusesse, et need eesmärgid saavutada. See variant soodustaks täielikult veebipõhist registreerimist, digiregistreid ja standardmenetlusi, et hõlbustada piiriüleselt tegutsevate mittetulundusühingute registreerimist ja teabevahetust liikmesriikide vahel ja ELi tasandil. Mittetulundusühingud saaksid nendest ühtlustamismeetmetest automaatselt kasu ja sõltuvalt ühtlustamise ulatusest võivad uued õigusnormid mõjutada kõiki mittetulundusühinguid. Siseriiklike õigusaktide osaline ühtlustamine lihtsustaks õigusnorme, mida kohaldatakse piiriüleselt tegutsevate mittetulundusühingute suhtes, ja pakuks õigusi ja tagatisi nende piiriülesele liikuvusele ja tegevusele. Selle variandi õiguslik vahend oleks direktiiv ja õiguslik alus oleks ELi toimimise lepingu artiklid 114 või 50 või nende kombinatsioon, võttes arvesse algatuse sisulist kohaldamisala. Kolmandaks hinnati poliitikavarianti, millega luuakse piiriüleseks tarbeks loodud mittetulundusühingule riiklikul tasandil täiendav õiguslik vorm, mida liikmesriigid tunnustavad. Selle poliitikavariandi puhul peaksid liikmesriigid kehtestama oma riiklikes õigussüsteemides piiriüleselt tegutsevate ühingute jaoks eraldi õigusliku vormi. ELi tasandil hõlmaks see üksnes nõudeid ja kaitsemeetmeid, mis on vajalikud nimetatud piiriülese otstarbe hõlbustamiseks, ning see kehtiks paralleelselt siseriiklikus õiguses olemasolevate mittetulundusühingute õiguslike vormidega, austades samas liikmesriikide erinevaid õigustraditsioone. „Piiriülesed ühingud“ ei pea end tingimata igas liikmesriigis eraldi registreerima, sest nende juriidilise isiku staatust ja pädevust tunnustataks automaatselt ning ET 9 ET  isegi kui lisaformaalsused on põhjendatud, ei peaks piiriülestelt ühingutelt nõudma sellise teabe esitamist, mis on ühe liikmesriigi pädevale asutusele juba esitatud. Selle asemel vahetavad liikmesriikide ametiasutused teavet digitaalselt. Kolmas poliitikavariant kombineerib esimese ja teise poliitikavariandi aspekte, kuna sellega luuakse mittetulundusühingute uus õiguslik vorm (sarnaselt esimese poliitikavariandiga), kuid ainult piiriüleseid aspekte puudutavate sätetega, mida liikmesriigid võivad ülevõtmise kaudu kohandada vastavalt oma siseriiklikele tingimustele (sarnaselt teise poliitikavariandiga), vältides samas vajadust muuta riiklikul tasandil norme, mis käsitlevad kehtivaid õiguslikke vorme. Kuigi kõik poliitikavariandid aitaksid kaasa algatuse poliitiliste eesmärkide saavutamisele (ehkki eri viisil ja eri ulatuses), on nende peamised erinevused seotud proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimise tasemega ning sellega, millises ulatuses nad on tuvastatud probleemi valguses õiguslikult teostatavad. Sellega seoses kerkis eelistatud variandina esile kolmas variant, kuna see aitab lahendada tuvastatud probleemi ja käsitleb konkreetseid eesmärke, olles samas sihipärane ning kulude ja tulude poolest tasakaalustatud29. Lisaks hinnati mõjuhinnangu aluseks olevas uuringus ka eelistatud poliitikavariandi majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju ning jõuti järeldusele, et üldiselt eeldatakse, et kolmas poliitikavariant avaldab pikas perspektiivis pädevatele asutustele positiivset mõju ilma märkimisväärsete kohanemiskuludeta. Majanduslikust seisukohast ei too ettepanek kaasa mingeid kulusid. Seda uut õiguslikku vormi kasutavad mittetulundusühingud võivad kanda teatavaid kulusid, mis sõltuvad sellest, mil määral ühtlustatud sätted siseriiklikest õigusnormidest erinevad, kuid need kulud ei ole märkimisväärsed. Kui on vaja välja töötada veebiregister või seda kohandada, võivad haldusasutustele tekkida ebaolulised kulud. Nende ühingute puhul, kes sellist õiguslikku vormi ei soovi, kohanemis- ja halduskulusid ei tekiks. See poliitikavariant vähendab nii ühekordseid tegevuse alustamise kulusid kui ka piiriüleselt tegutsevate mittetulundusühingute korduvkulusid võrreldes lähtestsenaariumiga. Täpsemalt vähenevad ülemäärased stardikulud (nt teabekulud ja otsesed tasud) hinnanguliselt 2 150 EUR võrra käivitamise kohta. Hinnatud 15-aastase ajavahemiku jooksul võivad ülemäärased kulud parima hinnangu stsenaariumi korral väheneda kuni 338–378 miljoni euro võrra (358 miljonit eurot keskmise hinnangu kohaselt, mille järgi hinnatud 15-aastases ajaraamis loodaks 166 500 uut piiriülest ühingut). Praegu piiriüleselt tegutsevate mittetulundusühingute ülemäärased tegevuskulud (korduvkulud, nt halduskulud ja nõuete täitmisega seotud kulud) vähenevad hinnanguliselt 770 miljonit eurot aastas. Hinnatud 15 aasta jooksul võib kulude kokkuhoid ulatuda kuni 8,5 miljardi euroni, mis aitaks kaasa regulatiivse koormuse üldisele vähendamisele. Mõjuhinnangus hinnatakse ka võimalikku kaudset majanduslikku kasu: 157 000–176 000 uut piiriüleselt tegutsevat ühingut, mis loovad 64 000–71 000 töökohta ja 3,57–4 miljardit eurot lisaväärtust, mis vastab maksimaalsele võimalikule kasutuselevõtule 15 aasta jooksul30. Mis puudutab sotsiaalset mõju, siis oli raske kindlaks teha põhjuslikku seost mittetulundusühingute piiriülest tegevust käsitlevaid regulatiivseid ja haldusnorme lihtsustava direktiivi ja võimaliku sotsiaalse mõju vahel. Sellegipoolest tehti mõjuhinnangus kindlaks kaudne, kuid mõõdetamatu positiivne mõju. Eelkõige arvatakse, et direktiiv parandab 29 Nagu on kirjeldatud mõjuhinnangu punktides 6 ja 7. 30 Vt mõjuhinnangu punkt 6.3 „PV3: Täiendava riikliku õigusliku vormi loomine piiriüleseks liikmesuseks ja/või piiriüleseks tegevuseks“, lk 64–67. Täiendavad selgitused punktis 6.3 esitatud arvutuste kohta (ja muud kõnealust seadusandlikku algatust toetava mõjuhinnangu raames esitatud arvnäitajad) on esitatud mõjuhinnangu 2., 6., 7. ja 8. jaos ning mõjuhinnangu 3., 4. ja 6. lisas. ET 10 ET  kodanike juurdepääsu sektorites, kus teenuseid pakutakse eri liikmesriikides (nt tervishoid ja sotsiaalteenused, üldkasulik sotsiaaltöö, haridus ja koolitus, tööturuteenused jne). See edendab veelgi liikmesriikides pakutavate eri mudelite lähenemist, mille tulemusel paraneb ELis selliste teenuste üldine kvaliteet. Põhiõiguste osas võiks käesolev direktiiv tugevdada mittediskrimineerival viisil ka kogunemis- ja ühinemisvabadust, kuna uusi õiguslikke vorme kasutavaid mittetulundusühinguid koheldaks võrdselt mittetulundusühingutega, mis on siseriiklike õigusaktide alusel juba loodud. Dokumentide analüüsi ja avaliku konsultatsiooni tulemuste kohaselt võib kolmas poliitikavariant, mis parandab mittetulundusühingute siseturul tegutsemise tingimusi, avaldada tugevat positiivset mõju mittetulundusühingute ja nende liikmete kogunemis- ja ühinemisvabaduse ning väljendus- ja teabevabaduse kaitsele ELis. Põhimõtteliselt ei loo algatuse olemus ja eesmärgid mõõdetavat otsest keskkonnamõju. Kui vaadata võimalikku kaudset kasu, peaks eelistatud variant avaldama positiivset mõju, parandades selliste mittetulundusühingute positsiooni ja kohalolekut, mis tegutsevad piiriüleselt keskkonna ja kliimamuutuste valdkonnas, näiteks bioloogilise mitmekesisuse edendamise, looduse säilitamise ja kliimamuutustevastase võitluse alal. Algatusel oleks kaudne majanduslik mõju ka innovatsioonile ja konkurentsile suure ühiskondliku tähtsusega elutähtsates sektorites (nt tervishoid ja sotsiaalteenused, sotsiaalhoolekanne, tööintegratsioon, koolitus- ja haridusteenused, tööhõiveteenused ning teadus- ja arendustegevus). Kuna mittetulundusühingutel on siseturul vähem takistusi, suureneb riigisisestel turgudel pakutavate teenuste ja toodete hulk ning koostöö ja konkurents. See edendab innovatsiooni ning parandab teenuste ja kaupade hinna ja kvaliteedi suhet. Lisaks aitab algatus kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ning toetab eelkõige kestliku arengu eesmärki nr 8 (toetada kestvat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu ning täielikku ja tootlikku tööhõivet ning tagada kõigile inimväärne töö), sest sellega edendatakse töökohtade loomist ning parandatakse võrdset ja kaasavat juurdepääsu majanduslikele võimalustele. Samuti aitab see kaasa kestliku arengu eesmärgi nr 16 (rahu, õiguskaitse ja kaasavad ühiskonnad) saavutamisele, sest sellega tugevdatakse kodanikuühiskonda, kaitstes muude üksuste seas ka ühinguid. • Põhiõigused Kuigi ettepanek keskendub piiriüleselt tegutsevate mittetulundusühingute siseturu toimimisele, avaldab see positiivset mõju ka põhiõiguste kaitsele ja edendamisele. Näiteks tugevdab mittetulundusühingute siseturul tegutsemise tingimuste parandamine ELis väljendus- ja teabevabaduse (harta artikkel 11) ning kogunemis- ja ühinemisvabaduse (harta artikkel 12) kasutamist. See võimaldab piiriüleste ambitsioonidega mittetulundusühingutel tõhusalt laieneda ning aitab seeläbi kaasa ka nendega laiemal tasandil kaasnevate põhiõiguste kasutamisele, kasutades ära ühtlustatumat õigusraamistikku, mis ei jäta tähelepanuta riikide eripärasid. Sellest vaatepunktist on algatusel positiivne ülekanduv mõju ELi kodanikuühiskonna tugevdamisele ja Euroopas täheldatud kodanikuühiskonna tegutsemisruumi vähenemise üldise suundumuse leevendamisele, kuivõrd see hõlbustab mittetulundusühingute piiriülest tegevust ja liikuvust ning võimaldab neil kaasata siseturul tegutsevaid liikmeid, vabatahtlikke ja huvirühmi. Ettepanek lihtsustaks mittetulundusühingute tegevust kõigis liikmesriikides ja võimaldaks neil ühelt poolt kasutada oma majandusliku potentsiaali ja teiselt poolt alandada kõikjal liidus kodanike mittetulundusühingutes osalemise künnist (nagu on märgitud mõjuhinnangu 4. jaos üldeesmärkide kohta). Lõppkokkuvõttes on algatusel kaudne positiivne mõju ELi demokraatlikule ruumile. ET 11 ET  4. MÕJU EELARVELE Käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses esitatakse mõju eelarvele ning personali- ja haldusressurssidele. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Komisjon jälgib direktiivi rakendamist ning esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile iga seitsme aasta järel aruande. Järelevalve ja aruandluse tarbeks küsib komisjon peamistelt sidusrühmadelt tagasisidet ettepaneku mõju kohta, sealhulgas liikmesriikide ja mittetulundusühingute eeliste, puuduste ja rakendamisega seotud praktiliste probleemide kohta. Korrapärane tagasisideahel võimaldab koguda liikmesriikidelt andmeid ka nende territooriumil registreeritud Euroopa piiriüleste ühingute kohta. • Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul) Et tagada käesoleva ettepaneku nõuetekohast rakendamist, on vaja selgitavaid dokumente, milles selgitatakse seost selle komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Kavandatavas direktiivis sätestatakse meetmed, millega kooskõlastatakse Euroopa piiriüleste ühingute asutamise ja toimimise tingimusi, et mittetulundusühingutel oleks lihtsam kasutada tõhusalt oma õigusi, mis on seotud asutamisvabaduse, kapitali vaba liikumise, teenuste osutamise ja saamise vabaduse ning kaupade vaba liikumisega siseturul. Direktiiv sisaldab järgmisi sätteid. 1. peatükk sisaldab esiteks üldsätteid, nagu reguleerimisese ja kohaldamisala (artikkel 1) ning mõisted (artikkel 2). Teiseks on selles täpsustatud Euroopa piiriülese ühingu tunnused (artikkel 3) ja selle suhtes kehtivad reeglid (artikkel 4). Kolmandaks antakse sellega Euroopa piiriülestele ühingutele juriidilise isiku staatus ja õigusvõime ning nähakse ette nende automaatne tunnustamine kõigis liikmesriikides (artikkel 5). Neljandaks sätestatakse selles ühised normid Euroopa piiriüleste ühingute põhikirja (artikkel 6), juhtimise (artikkel 7) ja liikmesuse (artikkel 8) kohta. 2. peatükis on loetletud Euroopa piiriüleste ühingute õigused ja keelatud piirangud. Euroopa piiriülese ühingu suhtes kohaldatakse võrdse kohtlemise (artikkel 9) ja diskrimineerimiskeelu (artikkel 10) põhimõtteid. Kõiki liikmesriikides haldusasutuste poolt Euroopa piiriülese ühingu kohta tehtud otsuseid peaks olema võimalik lasta kohtulikult kontrollida (artikkel 11). Euroopa piiriülene ühing peaks end registreerima ainult ühes liikmesriigis, et saada juriidilise isiku staatus ja õigusvõime, ning ainult avalikust huvist tulenevatel ülekaalukatel põhjustel on nii päritoluliikmesriigil kui ka vastuvõtval liikmesriigil võimalik nõuda täiendavaid formaalsusi (artikkel 12). Euroopa piiriülesel ühingul peaks olema võimalik taotleda rahastamist liikmesriigis (liikmesriikides), kus ta tegutseb, ning tema suutlikkust rahalisi vahendeid pakkuda või saada ei tohiks piirata, välja arvatud juhul, kui sellised piirangud on seadusega ette nähtud, õigustatud avalikust huvist tulenevate ülekaalukate põhjusega, sobivad taotletava eesmärgi saavutamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. (Artikkel 13). Lisaks peaks Euroopa piiriülesel ühingul olema võimalik osutada ja saada teenuseid ning tegeleda kaubavahetusega (artikkel 14). Peale selle ei tohiks Euroopa piiriülese ühingu suhtes kohaldada teatavaid piiranguid, mis põhinevad näiteks selle liikmete kodakondsusel (artikkel 15). ET 12 ET  3. peatükk käsitleb Euroopa piiriülese ühingu asutamis- ja registreerimisreegleid ning koosneb kahest jaost. Liikmesriigid peaksid tagama, et Euroopa piiriülene ühing moodustatakse registreerimise teel ja et sellel on vähemalt kolm asutajaliiget (artikkel 16). Selles peatükis sätestatakse ka reeglid, mis käsitlevad mittetulundusühingu siseriiklikku ümberkujundamist Euroopa piiriüleseks ühinguks (artikkel 17). Selles sätestatakse registreerimistaotluse esitamise reeglid (artikkel 18) ja registreerimismenetlus (artikkel 19). Selles täpsustatakse, et liikmesriigid peaksid looma registri Euroopa piiriüleste ühingute registreerimiseks (artikkel 20), ja sätestatakse Euroopa piiriülese ühingu tunnistuse sisu (artikkel 21). 4. peatükis sätestatakse reeglid Euroopa piiriüleste ühingute liikuvusõiguste kohta. See puudutab eelkõige Euroopa piiriülese ühingu võimalust viia oma registrijärgne asukoht üle, ilma et selline üleviimine tooks kaasa asjaomase ühingu tegevuse lõpetamist (artikkel 22), ja Euroopa piiriülese ühingu registrijärgse asukoha üleviimise menetlust (artikkel 23). 5. peatükk sisaldab sätteid Euroopa piiriülese ühingu tegevuse lõpetamise kohta. Täpsemalt sätestatakse selles reeglid tegevuse vabatahtliku (artikkel 24) ja mittevabatahtliku lõpetamise kohta (artikkel 27). Lisaks tagab see, et Euroopa piiriülese ühingu tegevuse lõpetamisega kaasneb selle likvideerimine, mis peab olema kooskõlas selle kasumi jaotamise piiranguga, mis on seotud ühingu mittetulundusliku otstarbega (artikkel 25). 6. peatükk sisaldab sätteid ettepanekus sisalduvate normide täitmise tagamise, koostöö ja järelevalve kohta. See puudutab käesolevast ettepanekust tulenevate kohustuste täitmise eest vastutava pädeva asutuse määramist (artikkel 27); halduskoostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel ja siseturu infosüsteemi (IMI) kasutamise järelevalvet komisjoni poolt kõnealuse koostöö raames (artikkel 28); kavandatava direktiivi järelevalve ja aruandluse reegleid (artikkel 29). 7. peatükis on esitatud lõppsätted, mis võimaldavad komisjonil võtta vastu rakendusakte (artikkel 30) ning käsitlevad käesoleva ettepaneku ülevõtmist (artikkel 31) ja jõustumist (artikkel 32) ning ettepaneku adressaate (artikkel 33). Direktiivile on lisatud määrus, mis on tehnilist laadi ja millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, millega loodi siseturu infosüsteem (IMI), et liikmesriikide pädevad asutused teeksid koostööd ja vahetaksid teavet IMI kaudu, kui nad kohaldavad ettepaneku sätete kohaselt rakendatud siseriiklikke õigusnorme (artikkel 1). Samuti muudetakse sellega ühtse digivärava loomise määrust (EL) 2018/172431 tagamaks, et liikmesriigid annavad veebipõhise juurdepääsu Euroopa piiriüleseid ühinguid ja mittetulundusühinguid käsitlevale teabele ning hõlbustavad tõendite vahetamist pädevate asutuste vahel Euroopa piiriüleseid ühinguid käsitlevates menetlustes, nagu on ette nähtud kavandatavas direktiivis (artikkel 2). 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1). ET 13 ET  2023/0315 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV Euroopa piiriüleste ühingute kohta (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 50 ja 114, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust32, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 26 lõike 2 kohaselt hõlmab siseturg sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Selle eesmärgi saavutamiseks on ELi toimimise lepingu artiklis 50 sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad direktiivide abil meetmeid, et saavutada teataval tegevusalal asutamisvabadus. Lisaks on ELi toimimise lepingu artikliga 114 antud Euroopa Parlamendile ja nõukogule volitus võtta liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. (2) Mittetulundusühingute tegevuse arendamise ees seisvate takistuste kõrvaldamine kõigis liikmesriikides on oluline selleks, et saavutada nende asutamisvabadus ja muud põhivabadused, nagu kapitali pakkumise ja saamise vabadus ning teenuste osutamise ja saamise vabadus siseturul. Ühtlustades nende vabaduste teostamist mõjutavaid siseriiklikke õigusnorme, aitab käesolev direktiiv parandada siseturu toimimist. Sel moel teenib käesolev direktiiv ka eesmärki tugevdada Euroopa integratsiooni, edendada sotsiaalset õiglust ja heaolu ELi kodanike jaoks ning hõlbustada kogu liidus kogunemis- ja ühinemisvabaduse tõhusat kasutamist. (3) Euroopa Parlament võttis 17. veebruaril 2022 vastu resolutsiooni soovitustega komisjonile Euroopa mittetulundusühingute ja mittetulunduslike organisatsioonide põhikirja kohta33. 32 Arvamuse viide 33 Euroopa piiriüleste mittetulundusühingute ja mittetulunduslike organisatsioonide põhikiri. Euroopa Parlamendi 17. veebruari 2022. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile Euroopa piiriüleste mittetulundusühingute ja mittetulunduslike organisatsioonide põhikirja kohta (2020/2026(INL)), (2022/C 342/17) (ELT C 342, 6.9.2022, lk 225). ET 14 ET  (4) Euroopa Komisjon võttis 9. detsembril 2021 vastu sotsiaalmajanduse tegevuskava34. Tegevuskavas esitas komisjon konkreetsed meetmed, mille abil luua sotsiaalmajanduslikele üksustele võimalused tegevust alustada ja laiendada ning teha sotsiaalmajandus ja selle võimalused nähtavamaks. 6. juuli 2022. aasta resolutsioonis35 väljendas Euroopa Parlament tegevuskava üle heameelt. (5) Sotsiaalmajanduse tegevuskava järelmeetmena pakkus komisjon välja konkreetseid meetmeid toetamaks sotsiaalmajandust, milles seatakse kasumi asemel esikohale inimesed ning sotsiaalsed ja keskkonnaeesmärgid. 13. juuni 2023. aasta ettepanek, mis käsitleb nõukogu soovitust sotsiaalmajanduse raamtingimuste väljatöötamise kohta36, sisaldab soovitusi liikmesriikidele sotsiaalmajanduse strateegiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Samal päeval avaldas komisjon ka kaks talituste töödokumenti, et parandada arusaamist asjakohastest maksureeglitest, mis kehtivad sotsiaalmajanduse üksuste37 ja avalikes huvides tehtavate algatuste jaoks mõeldud piiriüleste annetuste38 suhtes. (6) Mittetulundussektoris ja sotsiaalmajanduses kättesaadavate õiguslike vormide seast on valdava enamuse valikuks mittetulundusühing. Lisaks sellele, et mittetulundusühingud aitavad kaasa liidu eesmärkide saavutamisele ja aitavad saavutada avalikes huvides olevaid eesmärke, annavad nad olulise panuse ka siseturu toimimisse, kuna osalevad korrapäraselt mitmesuguses majandustegevuses, näiteks pakkudes teenuseid sellistes sektorites nagu sotsiaalteenused ja tervishoid, side ja teave, huvide esindamine, kultuur, keskkonnakaitse, haridus, vaba aja veetmine, sport ning teaduse ja tehnoloogia arengu edendamine. See on tõsi nii juhul, kui majandustegevus on mittetulundusühingu põhitegevus või -eesmärk, kui ka muudel juhtudel. (7) Et edendada liikmesriikides majanduslikku ja sotsiaalset kasvu, on hädavajalik täielikult toimiv siseturg, kus mittetulundusühingud saaksid tegutseda. Praegu ei lase siseturul esinevad tõkked mittetulundusühingutel laiendada oma tegevust üle riigipiiride ja takistavad seega siseturu tõhusat toimimist. Täielikult toimiva siseturu poole püüdlemisel tuleb tagada täielik asutamisvabadus kõigi tegevuste jaoks, mis aitavad kaasa liidu eesmärkide saavutamisele. (8) Et luua mittetulundusühingute majandustegevusele tõeline siseturg, on vaja kaotada kõik asutamisvabaduse ning teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumise põhjendamatud piirangud, mis teatavate liikmesriikide õigusaktides veel kehtivad. Need piirangud takistavad mittetulundusühingutel tegutseda piiriüleselt, eelkõige seetõttu, et tekitavad neile erilise vajaduse eraldada vahendeid tarbetute haldus- või vastavustoimingute jaoks, millel on eriti heidutav mõju, arvestades ühingute mittetulunduslikku laadi. (9) Need takistused tulenevad liikmesriikide õigusraamistike erinevustest. Õigusraamistik, milles mittetulundusühingud liidus tegutsevad, põhineb siseriiklikel õigusaktidel, mida 34 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Inimeste hüvanguks toimiva majanduse kujundamine: sotsiaalmajanduse tegevuskava“ (COM(2021) 778 final). 35 Euroopa Parlamendi 6. juuli 2022. aasta resolutsioon ELi sotsiaalmajanduse tegevuskava kohta (2021/2179(INI)). 36 Nõukogu soovitus sotsiaalmajanduse raamtingimuste väljatöötamise kohta (COM(2023) 316 final). 37 Komisjoni talituste töödokument „Sotsiaalmajanduse üksuste asjakohased maksustamisraamistikud“, SWD(2023) 211 final. 38 Komisjoni talituste töödokument „Heategevusorganisatsioonide ja nende rahastajate mittediskrimineeriv maksustamine: liidu kohtupraktikast tulenevad põhimõtted“, SWD(2023) 212 final. ET 15 ET  ei ole liidu tasandil ühtlustatud. Praegu ei tunnustata mittetulundusühingute juriidilise isiku staatust ja õigusvõimet kogu Euroopa Liidus ühetaoliselt ning nad peavad sageli teist korda registreeruma või isegi asutama uue juriidilise isiku, et alustada tegevust muus liikmesriigis kui see, kus nad on asutatud. Mittetulundusühingute liidusisese liikuvuse põhielemendid ei ole endiselt piisavalt reguleeritud, mille tulemuseks on õiguslik ebaselgus kõigi piiriülese tegevusega mittetulundusühingute jaoks. Näiteks valitseb endiselt ebakindlus juhtudel, kui mittetulundusühingud kavatsevad viia oma registrijärgse asukoha üle uude liikmesriiki. Eelkõige takistab asjaolu, et registrijärgset asukohta ei ole võimalik ilma ühingut likvideerimata üle viia, mittetulundusühingute piiriülest tegutsemist, liikumist ja restruktureerimist Euroopa Liidus. Riiklikud õigusnormid erinevad ega paku sageli selgeid lahendusi ja menetlusi mittetulundusühingute piiriülese liikuvuse teostamiseks ja majandustegevusega tegelemiseks. (10) Võimalus pääseda piiriüleselt ligi rahalistele vahenditele ja kapitalile ja neid tõhusalt suunata on vajalik, et hõlbustada mittetulundusühingute tegevust siseturul. Siia alla kuulub tasu majandustegevuse eest, aga ka annetused, pärand või muud liiki rahastus. Liikmesriikide erinevad õigusraamistikud ja annetuste ja muude sarnaste maksete nõutamisel ja vastuvõtmisel kehtivad piirangud põhjustavad siseturu killustumist ja takistavad siseturu toimimist. (11) Lisaks on teatavate liikmesriikide seadustega mittetulundusühingute liikmetele või mittetulundusühingute täitevorganite liikmetele kehtestatud kodakondsuse või seadusliku riigis elamise nõuded. Sellised nõuded tuleks kaotada, et kaitsta ELi kodanike asutamisvabaduse ja ühinemisvabaduse kasutamist. (12) Ühinemisvabadus on demokraatia toimimiseks esmatähtis, kuna see on oluline tingimus, et üksikisikud saaksid kasutada muid põhiõigusi, sealhulgas õigust väljendus- ja teabevabadusele. Nagu on tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, kuulub ühinemisvabadus põhiõiguste hulka. (13) Seepärast on vaja kehtestada ühtlustatud õigusnormid, mis lihtsustaksid mittetulundusühingute piiriülest tegevust. Olemasolevaid siseriiklikke õigusnorme, mis käsitlevad piiriüleseid ühinguid, tuleks ühtlustada, et need võimaldaksid neil mittetulundusühingutel tegutseda õiguslikus vormis, mis on spetsiaalselt kavandatud piiriülese tegevuse hõlbustamiseks. See õiguslik vorm tuleks ette näha liikmesriigi õiguskorras ja selleks tuleks kohandada asjakohaseid õigusnorme, mis käsitlevad mittetulundusühinguid. Seda õiguslikku vormi, mida nimetatakse „Euroopa piiriüleseks ühinguks“, peaksid kõik liikmesriigid automaatselt tunnustama, see võimaldab mittetulundusühingutel ületada takistused, millega nad siseturul kokku puutuvad, austades samal ajal liikmesriikide traditsioone mittetulundusühingute alal. (14) Lisaks on oluline võimaldada mittetulundusühingutel kasutada liidus täiel määral asutamisvabadust ühtse registreerimise kaudu, mis kehtiks kogu liidus, ja automaatselt tunnustada nende juriidilise isiku staatust, sest see on otseselt seotud siseturu toimimisega ja võimalusega sellest vabadusest tulenevaid õigusi tõhusalt kasutada. (15) Ametiühingutel ja ametiühingute liitudel ei tohiks lubada Euroopa piiriülest ühingut luua, kuna neil on liikmesriikide õiguskorras eristaatus. ET 16 ET  (16) Samuti ei tohiks lubada luua Euroopa piiriülest ühingut erakondadel ja erakondade liitudel, kuna neil on siseriiklikus õiguses ja liidu õiguses eristaatus, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1141/201439. (17) Kirikutel ja muudel usuorganisatsioonidel ning filosoofilistel ja mitteusulistel organisatsioonidel ELi toimimise lepingu artikli 17 tähenduses ning nende organisatsioonide liitudel ei tohiks samuti olla lubatud luua Euroopa piiriülest ühingut, kuna liidul puudub pädevus nende staatust reguleerida ja kuna neil on siseriiklikus õiguses eristaatus. (18) Euroopa piiriülene ühing peaks sündima kokkuleppe põhjal, mille sõlmivad liidu kodanikud või liidus seaduslikult elavad kolmandate riikide kodanikud või liidus asutatud juriidilised isikud, välja arvatud isikud, kes on süüdi mõistetud rahapesus, sellega seotud eelkuritegudes40 või terrorismi rahastamises või kelle suhtes kohaldatakse meetmeid, mis keelavad nende tegevuse liikmesriigis samadel alustel. Pidades silmas Euroopa piiriülese ühingu mittetulunduslikku otstarvet, peaksid juhul, kui ühing on asutatud juriidiliste isikute poolt, ka nemad olema mittetulunduslikud. (19) Euroopa piiriülese ühingu mittetulunduslik otstarve peaks tähendama, et kui majandustegevuse kaudu teenitakse kasumit, tuleks seda kasutada üksnes ühingu põhikirjas sätestatud eesmärkide saavutamiseks ning seda ei tohi ümber jaotada. Seetõttu tuleks kehtestada varade lukustamine, mis tähendab, et vara ei või liikmetele jaotada, isegi mitte tegevuse lõpetamise korral. Viimasel juhul tuleks jääkvara üle anda omakasupüüdmatul moel, näiteks teistele samal eesmärgil tegutsevatele mittetulundusühingutele. (20) Ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, diskrimineerimiskeeld, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus, peaksid Euroopa piiriülesed ühingud järgima eesmärke, mis on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 2 sätestatud väärtustega, nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriigi põhimõte ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Lisaks ei tohiks olla võimalik kasutada Euroopa piiriüleseid ühinguid terrorismi rahastamiseks, maksudest kõrvalehoidumiseks, maksustamise vältimiseks, rahapesuks või kuritegelikel või ebaseaduslikel eesmärkidel. (21) Piiriülesus on Euroopa piiriülese ühingu puhul kesksel kohal. Seega peaks Euroopa piiriülene ühing tegutsema või tema põhikirjas peaks olema ette nähtud eesmärk tegutseda liidus piiriüleselt vähemalt kahes liikmesriigis ja/või tema asutajaliikmetel peaksid olema sidemed vähemalt kahe liikmesriigiga, võttes füüsiliste isikute puhul aluseks kodakondsuse või seadusliku elukoha ja juriidiliste isikute puhul nende registrijärgse asukoha. (22) Tagamaks, et Euroopa piiriülesed ühingud täidavad oma eesmärke, peaks ühingu omaduste ja õiguste ühtlustamise tase olema proportsionaalne nende tuvastatud probleemide ulatuse ja ulatusega, millega mittetulundusühingud piiriüleses tegevuses silmitsi seisavad. 39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (ELT L 317, 4.11.2014, lk 1). 40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil (ELT L 284, 12.11.2018, lk 22–30). ET 17 ET  (23) Et tagada kõigile Euroopa piiriülestele ühingutele võrdsed võimalused, on oluline ühtlustada kogu liidus Euroopa piiriüleste ühingute juriidilise isiku staatuse ja õigusvõime põhijooned ning nende automaatne tunnustamine kõigis liikmesriikides ja registreerimismenetlus, ilma et liikmesriigid kehtestaksid nende küsimuste kohta erinevaid norme. Euroopa piiriüleste ühingute tegevuse neid aspekte, mida ei ole käesoleva direktiiviga ühtlustatud, tuleks reguleerida siseriiklike õigusnormidega, mida kohaldatakse siseriiklikus õiguses kõige sarnasemat liiki mittetulundusühingute suhtes. Sellised üksused, sõltumata nende nimetusest siseriiklikus õiguskorras, peaksid igal juhul põhinema liikmesusel, nad peaksid olema oma laadilt mittetulunduslikud ja neil peaks olema juriidilise isiku staatus. Läbipaistvuse ja õiguskindluse tagamiseks peaksid liikmesriigid komisjonile nendest õigusnormidest teatama. (24) Tagamaks, et liikmesriikidel on asjakohased vahendid terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks ja teatavate kapitaliliikumiste läbipaistvuse tagamiseks, ei tohiks käesoleva direktiivi alusel Euroopa piiriülese ühingu suhtes kehtivad reeglid piirata liikmesriikide võetud meetmeid, mille eesmärk on vältida mittetulundusühingute väärkasutamist avaliku korra ja julgeolekuga seotud kaalutlustel ja tagada teatavate kapitaliliikumiste läbipaistvus, kui see on nõutav liidu õiguse või liidu õigusega kooskõlas oleva siseriikliku õigusega. (25) Et kõrvaldada rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevate mittetulundusühingute õiguslikud ja haldustakistused ning tagada siseturu toimimine, peaksid kõik liikmesriigid automaatselt tunnustama Euroopa piiriülese ühingu juriidilise isiku staatust ja õigusvõimet. Selline juriidilise isiku staatus ja õigusvõime tuleks anda siis, kui Euroopa piiriülene ühing on end liikmesriigis registreerinud. (26) Euroopa piiriülesel ühingul peaks olema võimalik vabalt otsustada oma tegevuseeskirja üle. Liikmesriigid võivad seda vabadust piirata üksnes juhul, kui piirangut kohaldatakse üldiselt ja mittediskrimineerivalt, seadusega ette nähtud viisil, mis on põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga ja sobiv taotletava eesmärgi saavutamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. (27) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 52, 62 ja 65 ning asjakohast kohtupraktikat kohaldatakse ka Euroopa piiriüleste ühingute suhtes. Nendes ELi toimimise lepingu artiklites on sätestatud asutamisvabadust, teenuste osutamise vabadust ja kapitali vaba liikumist piiravate meetmete põhjendatus avaliku korra, avaliku julgeoleku ja rahvatervise huvidega. Lisaks on Euroopa Kohus oma kohtupraktikas välja töötanud mõiste „avalikust huvist tulenevad ülekaalukad põhjused“, millele viidatakse käesoleva direktiivi teatavates sätetes. Liikmesriikide meetmeid, mis võivad takistada aluslepingus sätestatud vabaduste kasutamist või muuta selle vähem atraktiivseks, tuleks lubada üksnes juhul, kui neid saab põhjendada aluslepingus loetletud eesmärkidega või liidu õiguses tunnustatud ülekaaluka avaliku huviga. Kuigi ammendavat määratlust ei ole, on Euroopa Kohus tunnistanud, et piirangud on võimalikud mitmesugustel põhjustel, nagu avalik kord, avalik julgeolek ja rahvatervis, korra säilitamine ühiskonnas, sotsiaalpoliitika eesmärgid, teenusesaajate kaitse, tarbijakaitse, töötajate kaitse, kui muud tingimused on täidetud. Sellised meetmed peavad igal juhul olema asjaomase eesmärgi saavutamiseks sobivad ega tohi minna kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. (28) Selleks et tagada kogu liidus ühine ja sobiv lähenemine juhtimisele, peaks Euroopa piiriülesel ühingul olema otsuseid tegev organ, kuhu kuuluvad kõik liikmed – mõnes liikmesriigis nimetatakse seda tavaliselt üldkoosolekuks või üldkoguks. Euroopa piiriülesel ühingul peaks olema ka täitevorgan, mida mõnes liikmesriigis nimetatakse ET 18 ET  tavaliselt täitevkomiteeks või juhatuseks; täitevorgan peaks vastutama Euroopa piiriülese ühingu haldamise, juhtimise ja tegevuse korraldamise eest. See peaks tagama ka Euroopa piiriülese ühingu põhikirja ja õiguslike kohustuste täitmise ning esindama ühingut suhetes kolmandate isikutega ja kohtumenetlustes. Euroopa piiriülese ühingu täitevorgan peaks koosnema vähemalt kolmest isikust, olgu need siis füüsilised isikud või juriidilised isikud nende esindajate kaudu. (29) Et Euroopa piiriülesed ühingud saaksid tulemuslikult tegutseda ning et tagada võrdne kohtlemine võrreldes mittetulundusühingutega siseriiklikus õiguses, ei tohiks Euroopa piiriüleseid ühinguid kohelda ebasoodsamalt kui päritoluliikmesriigi õiguskorras kõige sarnasemat mittetulundusühingut. (30) Vastavalt diskrimineerimiskeelu põhimõttele ning ühinemisvabaduse tagamiseks ei diskrimineerita käesoleva direktiivi rakendamisel ja kohaldamisel ühtegi rühma ega üksikisikut mis tahes põhjustel, näiteks sünnipära, vanuse, nahavärvi, bioloogilise või sotsiaalse soo, seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, tervisliku seisundi, sisserände- või elukohastaatuse, geneetiliste omaduste, keele, rahvusliku, etnilise või sotsiaalse päritolu, poliitiliste või muude vaadete, rahvusvähemusse kuulumise, füüsilise või vaimse puude, varalise seisundi, rassi, usutunnistuse või veendumuste või muu seisundi alusel. (31) Liikmesriikidevahelise ning liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid määrama pädeva asutuse, kes vastutab käesoleva direktiivi ülevõtmise õigusnormi kohaldamise eest (edaspidi „pädev asutus“). Komisjon peaks avaldama pädevate asutuste nimekirja. Et saada põhjalik ülevaade Euroopa piiriüleste ühingute õiguslikust kohtlemisest liikmesriikides, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile selliste asutuste nimed ja ülesanded, mis ei ole pädevad asutused, ent mis on asutatud või määratud nende siseriiklikus õiguskorras kõige sarnasema mittetulundusühingu suhtes kehtivate siseriiklike õigusnormide kohaldamise tarbeks. (32) Kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 13 sätestatud õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele peaks pädevate asutuste poolt käesoleva direktiivi rakendamiseks vastu võetud siseriiklike õigusnormide kohaldamisel tehtud otsuseid saama kohtulikult kontrollida. Selline kohtulik kontroll pädevate asutuste otsuste suhtes, sealhulgas tegevusetuse suhtes, peaks olema kättesaadav nii Euroopa piiriülestele ühingutele kui ka muudele füüsilistele või juriidilistele isikutele. Õigus kohtulikule kontrollile hõlmab õigust asja õiglasele ja avalikule arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus kohtus, mis on moodustatud seaduse alusel vastavalt asjaomase liikmesriigi siseriiklikule õigusele, kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47. (33) Pidades silmas Euroopa piiriülese ühingu mittetulunduslikku otstarvet, peaks tal olema võimalik taotleda liikmesriikides, kus ta tegutseb, mittediskrimineerival alusel rahastamist avalik-õiguslikust või eraõiguslikust allikast. Euroopa piiriülese ühingu õigust saada ja anda rahalisi vahendeid ei tohiks piirata, välja arvatud juhul, kui piirang on seadusega ette nähtud, põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga, sobib taotletava eesmärgi saavutamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik, ning on kooskõlas liidu õigusega. (34) Tagamaks, et Euroopa piiriülesed ühingud saavad siseturust täit kasu, peaks Euroopa piiriülestel ühingutel olema võimalik osutada ja saada teenuseid ning tegeleda kaubavahetusega ilma liikmesriikide sekkumiseta. Piiranguid võib kehtestada üksnes ET 19 ET  juhul, kui need on seadusega ette nähtud, õigustatud avalikust huvist tulenevate ülekaalukate põhjusega ja sobivad taotletava eesmärgi saavutamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. See ei tohiks mõjutada muude liidu õigusaktide sätteid. Siia hulka peaksid kuuluma põhivabadusi tugevdavate liidu õigusaktide sätted, näiteks need, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/123/EÜ41, mis tagavad asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse, ning muude liidu õigusaktide sätted, millega reguleeritakse konkreetset majandustegevust, millega Euroopa piiriülesed ühingud tegelevad. (35) Et luua mittetulundusühingute jaoks tõeline siseturg, on vaja kaotada teatavad piirangud asutamisvabadusele ning teenuste ja kapitali vabale liikumisele, mis teatavate liikmesriikide õigusaktides veel kehtivad. Seetõttu ei tohiks liikmesriigid kehtestada diskrimineerivaid nõudeid, mis põhinevad Euroopa piiriülese ühingu või selle täitevorgani liikmete kodakondsusel, välja arvatud käesolevas direktiivis sätestatud juhtudel. Samuti ei tohiks liikmesriigid kehtestada nõuet, et liikmed peavad koosoleku kvoorumi tagamiseks füüsiliselt kohal viibima. Et võimaldada Euroopa piiriülesel ühingul kasutada kõiki siseturu eeliseid, ei tohiks liikmesriigid nõuda, et Euroopa piiriülese ühingu registrijärgne asukoht oleks samas liikmesriigis, kus on tema juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht. Samuti ei tohiks liikmesriigid kehtestada Euroopa piiriülestele ühingutele üldkeeldu tegeleda majandustegevusega ega lubada neil tegeleda majandustegevusega üksnes juhul, kui see on seotud Euroopa piiriülese ühingu põhikirjas sätestatud eesmärgiga. (36) Euroopa piiriülese ühingu registreerimine peaks tähendama Euroopa piiriülese ühingu loomist. Registreerimiseks peaks Euroopa piiriülesel ühingul olema vähemalt kolm asutajaliiget. Euroopa piiriülese ühingu asutajaliikmeteks peaksid saama olla nii liidus asutatud mittetulunduslikud juriidilised isikud kui ka füüsilised isikud, kes on liidu kodanikud või elavad seaduslikult liidu territooriumil. Samuti peaks mittetulundusühingutel olema võimalik end samas liikmesriigis Euroopa piiriüleseks ühinguks ümber kujundada. (37) Tagamaks, et Euroopa piiriülesed ühingud saavad tegutseda piiriüleselt, ja järgides proportsionaalsuse põhimõtet, peaksid nad end registreerima ainult üks kord oma päritoluliikmesriigis, et omandada juriidilise isiku staatus ja õigusvõime. Et tagada sellise registreerimise automaatne tunnustamine kogu liidus, on vaja registreerimismenetlus ühtlustada. See puudutab eelkõige dokumente ja teavet, mis on vajalikud Euroopa piiriülese ühingu registreerimistaotluse esitamiseks, samuti läbiviidavaid kontrolle. (38) Liikmesriikidel peaks olema õigus nõuda, et registreeritud Euroopa piiriülene ühing esitaks deklaratsiooni või teavet, taotleksid või saaksid lube teatava tegevusega tegelemiseks üksnes juhul, kui i) selliseid nõudeid kohaldatakse üldiselt ja mittediskrimineerivalt, ii) need on seadusega ette nähtud, iii) need on õigustatud avalikust huvist tulenevate ülekaalukate põhjusega, iv) need on sobivad taotletava eesmärgi saavutamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Sellised nõuded võivad näiteks olla seotud teatavate sektorite, nagu tervishoiu eripäradega. Kui liikmesriigid näevad ette selliseid täiendavaid menetlusi, tuleks see teave teha üldsusele kättesaadavaks, et Euroopa piiriülene ühing saaks neid nõudeid täita. 41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36). ET 20 ET  (39) Pettuste vältimiseks on tähtis, et liikmesriigid kontrolliksid Euroopa piiriülese ühingu asutajaliikmete ja seaduslike esindajate isikusamasust. Isikusamasuse kontrollimine on eriti oluline siis, kui registreerimistaotlus esitatakse elektrooniliselt. Liikmesriikide erinevate tavade tõttu peaksid isikusamasuse kontrollimise konkreetsed meetodid jääma asjaomase liikmesriigi otsustada. (40) Austades asutamisvabadust ja ühinemisvabadust, tuleks Euroopa piiriülese ühingu registreerimisest keelduda juhul, kui ei täideta käesolevas direktiivis sätestatud registreerimise vorminõudeid, kui taotlus ei ole täielik või kui põhikirjas kirjeldatud eesmärgid on vastuolus liidu õiguse või liidu õigusega kooskõlas oleva liikmesriigi õigusega. Lisaks tuleb registreerimine tagasi lükata, kui taotlus ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud Euroopa piiriülese ühingu moodustamise põhinõuetele, milleks on mittetulunduslik otstarve, asutajaliikmete miinimumarv, piiriülesus, s.o tegevus vähemalt kahes liikmesriigis, ja asutajaliikmed, kellel on sidemed vähemalt kahe liikmesriigiga. Euroopa piiriülese ühingu registreerimisest keeldumist peab pädev asutus nõuetekohaselt põhjendama ja see tuleb edastada kirjalikus vormis. (41) Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et nad looksid registri Euroopa piiriüleste ühingute registreerimiseks ning selle teabe haldamiseks ja avaldamiseks. Register peaks sisaldama teavet Euroopa piiriüleste ühingute ja esitatud dokumentide kohta. Kuna registris säilitatav teave võib aeguda, peaksid liikmesriigid tagama, et Euroopa piiriülene ühing teatab pädevale asutusele kõigist muudatustest Euroopa piiriülest ühingut puudutavas teabes ja et registris hoitavat teavet ajakohastatakse. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kasutada käesoleva direktiivi kohaldamisel olemasolevaid riiklikke registreid. Et tagada läbipaistvus eelkõige Euroopa piiriülese ühingu liikmetele ja võlausaldajatele, kui see on asjakohane, tuleks Euroopa piiriülese ühingu tunnistus ning teave selle likvideerimise ja tegevuse lõpetamise kohta teha üldsusele kättesaadavaks maksimaalselt kuue kuu jooksul pärast Euroopa piiriülese ühingu tegevuse lõpetamist. Koostalitlusvõimealased lahendused, mis on välja töötatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku (millega kehtestatakse meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus)42 rakendamise raames, võivad veelgi toetada liikmesriike nende registrite piiriülese koostalitlusvõime suunas liikumisel. Tagamaks, et teave Euroopa piiriülese ühingu olemasolu kohta jääb kättesaadavaks ka pärast selle tegevuse lõpetamist, tuleks kõiki registris hoitavaid ja talletatavaid andmeid säilitada kaks aastat pärast ühingu tegevuse lõpetamist. (42) Käesoleva direktiivi raames toimuv isikuandmete töötlemine, sealhulgas isikuandmete töötlemine riiklike registrite või Euroopa piiriüleste ühingute ja nende seaduslike esindajate registrite pidamiseks, juurdepääs sellistes registrites sisalduvatele andmetele ning halduskoostöö raames toimuv teabevahetus ja liikmesriikide vastastikune abi kooskõlas käesoleva direktiiviga, vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/201243 loodud siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu ning 42 COM(2022) 720. 43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1). ET 21 ET  andmete säilitamine vastavalt käesolevale direktiivile peab toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2016/67944 ja (EL) 2018/172545. (43) Selleks et Euroopa piiriülesed ühingud saaksid siseturust täit kasu ning arvestades, et liikuvusega seotud õigused on otseselt seotud siseturu toimimisega ja selleks vajalikud, peaks Euroopa piiriülestel ühingutel olema võimalik viia oma registrijärgne asukoht üle ühest liikmesriigist teise. Selline registrijärgse asukoha üleviimine ei tohiks kaasa tuua Euroopa piiriülese ühingu tegevuse lõpetamist päritoluliikmesriigis ega uue juriidilise isiku asutamist uues päritoluliikmesriigis ega mõjutada Euroopa piiriülese ühingu mis tahes varasid ega kohustusi, sealhulgas lepingutingimusi või laenusid, õigusi või kohustusi, mis kehtisid enne üleviimist. Liikuvuse korral peaksid liikmesriigid tagama vajaduse korral Euroopa piiriülese ühingu võlausaldajate huvide kaitse. Euroopa piiriülese ühingu töötajate kaitse tagamiseks tuleks nõuda, et Euroopa piiriülene ühing teataks neile aegsasti igast kavandatavast üleviimisest ning võimaldaks neil üleviimislepingu projektiga tutvuda. Kohaldada võib ka muid liidu ja siseriikliku õiguse sätteid, mis käsitlevad töötajate kaitset, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/14/EÜ46. (44) Euroopa piiriülese ühingu registrijärgse asukoha üleviimise korra ühtlustamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et registrijärgse asukoha üleviimise otsustab asjaomase Euroopa piiriülese ühingu otsuseid tegev organ. Euroopa piiriülene ühing peaks esitama taotluse koos asjakohaste dokumentidega selle liikmesriigi pädevale asutusele, kuhu asukoht üle viiakse, ning teavitama üleviimistaotluse esitamise ajal ka oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust. Vajaduse korral tuleks kavandatavat Euroopa piiriülese ühingu põhikirja muuta vastavalt selle liikmesriigi siseriikliku õiguse nõuetele, kuhu Euroopa piiriülene ühing asukoha üleviimist taotleb. Registrijärgse asukoha üleviimisel saab Euroopa piiriülesest ühingust uue päritoluliikmesriigi siseriikliku õiguse kohane Euroopa piiriülene ühing. Registrijärgse asukoha üleviimisest tulenev kohaldatava õiguse muutus ei tohiks dubleerimise vältimiseks viia selleni, et uue päritoluliikmesriigi pädev asutus kontrollib kõiki elemente, mida on eelmises liikmesriigis registreerimise ajal juba kontrollitud ja mis on käesoleva direktiiviga ühtlustatud. Selle liikmesriigi pädev asutus, kuhu Euroopa piiriülese ühingu registrijärgne asukoht kavatsetakse üle viia, peaks lükkama üleviimise taotluse tagasi üksnes juhul, kui käesolevat direktiivi üle võtvates siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuded ei ole täidetud, ning ei tohiks sellest keelduda muudel põhjustel. Eelkõige ei tohiks pädev asutus taotlust tagasi lükata põhjusel, et täidetud ei ole sellised siseriiklikus õiguses sätestatud nõuded, mis ei saanud artikli 19 kohaselt olla põhjus registreerimisest keeldumiseks. Selleks et hõlbustada Euroopa piiriülese ühingu registrijärgse asukoha üleviimist siseturul, peaks uue päritoluliikmesriigi pädev asutus andma välja ajakohastatud tunnistuse kooskõlas artikli 21 lõikega 2, kohandades kordumatut registreerimisnumbrit ja selle liikmesriigi kahetähelist riigikoodi, kuhu 44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). 45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39). 46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses – Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon töötajate esindamise kohta (ELT L 80, 23.3.2002, lk 39). ET 22 ET  Euroopa piiriülese ühingu tegevuskoht üle viiakse, ning registrijärgse asukoha postiaadressi ja vajaduse korral muid elemente. (45) Kooskõlas kogunemis- ja ühinemisvabadusega tuleks Euroopa piiriülese ühingu tegevus lõpetada üksnes selle liikmete otsusega või päritoluliikmesriigi pädeva asutuse otsusega. Kui Euroopa piiriülese ühingu tegevuse lõpetamine tuleneb selle liikmete otsusest, tuleks see vastu võtta erakorralisel koosolekul kahekolmandikulise häälteenamusega, mis esindab vähemalt poolt liikmete koguarvust. Euroopa piiriülese ühingu tegevuse võib viimase abinõuna lõpetada mittevabatahtlikult Euroopa piiriülese ühingu päritoluliikmesriigi pädeva asutuse otsusega üksnes juhul, kui Euroopa piiriülene ühing ei järgi oma mittetulunduslikku laadi, kui tema tegevus kujutab endast ohtu avalikule korrale või kui ühingu täitevorgani liikmed on süüdi mõistetud eriti raskes kuriteos või kui ühing ise on kuriteos süüdi mõistetud, kui selline võimalus on siseriikliku õigusega lubatud. Sellisel juhul peaks pädev asutus teatama Euroopa piiriülesele ühingule ametlikult oma kahtlustest ja kuulama ühingu ära, et anda talle võimalus vastata. (46) Euroopa piiriülese ühingu tegevuse lõpetamine peaks kaasa tooma selle likvideerimise. Euroopa piiriülese ühingu likvideerimine peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrusega (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta,47 milles nõutakse, et maksejõuetusmenetluse ja selle mõju suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi õigust, mille territooriumil menetlus on algatatud. Kooskõlas Euroopa piiriülese ühingu mittetulundusliku laadiga tuleks kõik lõpetatud Euroopa piiriülese ühingu varad üle anda mittetulunduslikule üksusele, kes tegeleb tegevuse lõpetanud ühinguga sarnase tegevusega, või anda need üle kohalikule omavalitsusele, kes peaks neid kasutama samasuguse tegevuse jaoks nagu tegevuse lõpetanud ühingu tegevus. (47) Selleks et võimaldada Euroopa piiriülesel ühingul tõendada, et ta on end liikmesriigis registreerinud, hõlbustada veelgi piiriüleseid menetlusi ning lihtsustada ja vähendada formaalsusi, peaksid pädevad asutused registreerimisprotsessi viimase sammuna välja andma tunnistuse (edaspidi „Euroopa piiriülese ühingu tunnistus“), mis sisaldab olulist registreerimisteavet, sealhulgas Euroopa piiriülese ühingu nime, registrijärgse asukoha aadressi ja seaduslike esindajate nimesid. Et hõlbustada kõnealuse tunnistuse kasutamist eri liikmesriikides ilma täiendavate kohanduste või nõuete täitmisega seotud kuludeta, peaks komisjon kehtestama standardvormi, mis on kättesaadav kõigis liidu keeltes. Seega tuleks selleks, et tagada käesoleva õigusakti ühetaolised rakendamistingimused, anda komisjonile rakendamisvolitused standardvormi koostamiseks, sealhulgas vormi tehnilise kirjelduse kehtestamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201148. Nimetatud rakendusaktid tuleks vastu võtta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 5 osutatud kontrollimenetlusega. (48) Liikmesriigid peaksid määratlema mõiste „eriti raske kuritegu“, mille hulka võib kuuluda terrorism, inimkaubandus ning naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, 47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 5.6.2015). 48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011). ET 23 ET  ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvakaubandus, rahapesu, korruptsioon, maksevahendi võltsimine, küberkuritegevus ja organiseeritud kuritegevus. (49) Et liikmesriigid saaksid tõhusalt rakendada käesoleva direktiivi halduskoostööd käsitlevaid õigusnorme ja et hõlbustada koostööd, peaksid liikmesriigid kasutama siseturu infosüsteemi (IMI). Eelkõige peaksid pädevad asutused kasutama siseturu infosüsteemi selleks, et teatada teiste liikmesriikide pädevatele asutustele uue Euroopa piiriülese ühingu loomisest, sealhulgas juhul, kui mittetulundusühing kujundatakse ümber Euroopa piiriüleseks ühinguks. Kui pädev asutus saab registreerimistaotluse, peaks ta IMI kaudu suhtlema nende liikmesriikide pädevate asutustega, kus need dokumendid on välja antud, et kontrollida näiteks nende seaduslikkust. Euroopa piiriülese ühingu registrijärgse asukoha üleviimise korral peaks uue päritoluliikmesriigi pädev asutus teatama üleviimisest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja ajakohastama infosüsteemi asjakohase teabega. Nii vabatahtliku kui ka mittevabatahtliku tegevuse lõpetamise korral peaks pädev asutus andma sellest teada ka teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, et teatada neile tegevuse lõpetamisest ja ajakohastada infosüsteemi asjakohase teabega. (50) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt siseturu toimimise parandamist rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevate mittetulundusühingute õiguslike ja haldustõkete kõrvaldamise teel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning neid on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks. (51) Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 27. juunil 2023, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: 1. peatükk Üldsätted Artikkel 1 Reguleerimisese Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed, millega kooskõlastatakse Euroopa piiriüleste ühingute asutamise ja toimimise tingimusi, et mittetulundusühingutel oleks lihtsam kasutada tõhusalt oma õigusi, mis on seotud asutamisvabadusega, kapitali vaba liikumisega, teenuste osutamise ja saamise vabadusega ning kaupade vaba liikumisega siseturul. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: (a) „päritoluliikmesriik“ – liikmesriik, kus Euroopa piiriülese ühingu registrijärgne asukoht asub või kuhu see üle viiakse; ET 24 ET  (b) „vastuvõttev liikmesriik“ – liikmesriik, mis ei ole päritoluliikmesriik ja kus Euroopa piiriülene ühing tegutseb; (c) „mittetulunduslik otstarve“ – olenemata sellest, kas ühingu tegevus on majanduslikku laadi või mitte, kasutatakse saadud kasumit üksnes Euroopa piiriülese ühingu põhikirjas määratletud eesmärkide saavutamiseks ja seda ei jaotata liikmete vahel; (d) „mittetulundusühing“ – siseriikliku õiguse kohane juriidiline isik, mis põhineb liikmesusel, on mittetulundusliku otstarbega ning juriidilise isiku staatusega; (e) Euroopa piiriülese ühingu tunnistus – päritoluliikmesriigi pädeva asutuse välja antud tunnistus, mis tõendab Euroopa piiriülese ühingu registreerimist. Artikkel 3 Euroopa piiriülene ühing 1. Iga liikmesriik kehtestab oma õigussüsteemis Euroopa piiriülese ühingu õigusliku vormi. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülene ühing on liikmesusel põhinev juriidiline isik, mille on vabatahtliku kokkuleppe alusel loonud füüsilised isikud, kes on liidu kodanikud või elavad seaduslikult ELis, või liidus seaduslikult asutatud mittetulundusliku otstarbega juriidilised isikud, välja arvatud: (a) ametiühingud, erakonnad, usuorganisatsioonid ja selliste üksuste liidud; (b) isikud, kes on süüdi mõistetud rahapesus, sellega seotud eelkuritegudes või terrorismi rahastamises; (c) isikud, kelle suhtes kohaldatakse meetmeid, mis keelavad nende tegevuse liikmesriigis seoses rahapesu, sellega seotud eelkuritegude või terrorismi rahastamisega. 2. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülesel ühingul on mittetulunduslik otstarve ning Euroopa piiriülese ühingu kasumit kasutatakse üksnes põhikirjas kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks ning seda ei jaotata liikmete vahel. 3. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülene ühing tegutseb või tema põhikirjas on ette nähtud tegutsemine vähemalt kahes liikmesriigis ja tal on asutajaliikmed, kellel on sidemed vähemalt kahe liikmesriigiga, võttes füüsiliste isikute puhul aluseks kodakondsuse või seadusliku elukoha ja juriidiliste isikute puhul registrijärgse asukoha. 4. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülese ühingu nimele eelneb või järgneb Euroopa piiriülest ühingut tähistav lühend „ECBA“. 5. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülese ühingu registrijärgne asukoht on Euroopa Liidus. Artikkel 4 Euroopa piiriülese ühingu suhtes kehtivad reeglid 1. Kõikides käesoleva direktiiviga ühtlustatud küsimustes tagavad liikmesriigid, et Euroopa piiriülese ühingu suhtes kohaldatakse meetmeid, millega liikmesriigis, kus ühing on registreeritud või kus ta tegutseb, võetakse üle käesolev direktiiv. ET 25 ET  2. Muudes küsimustes, mis on seotud Euroopa piiriülese ühingu asutamise või tegevusega, tagab iga liikmesriik, et Euroopa piiriüleste ühingute suhtes kohaldatakse riigisiseses õiguses kõige sarnasema mittetulundusühingu suhtes kehtivaid siseriiklikke õigusnorme. 3. Käesoleva direktiivi alusel Euroopa piiriülese ühingu suhtes kehtivad reeglid ei mõjuta liikmesriikide meetmeid, mis võetakse avaliku korra või avaliku julgeoleku huvides, et vältida mittetulundusühingute väärkasutamist ja tagada teatavate kapitaliliikumiste läbipaistvus, kui see on nõutav liidu õiguse või liidu õigusega kooskõlas oleva siseriikliku õigusega. 4. Hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] määrab iga liikmesriik vastavalt lõikele 2 oma riiklikus õiguskorras kindlaks kõige sarnasema mittetulundusühingu õigusliku vormi ja teavitab komisjoni sellest ning kõnealuse õigusliku vormi suhtes kohaldatavatest riiklikest õigusnormidest. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata kõikidest muudatustest kindlaksmääratud õiguslikes vormides ja muudatustest nende suhtes kohaldatavates õigusnormides. Liikmesriigid ja komisjon teevad käesoleva lõike kohaselt esitatud teabe üldsusele kättesaadavaks. Artikkel 5 Juriidilise isiku staatus ja õigusvõime 1. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülene ühing omandab juriidilise isiku staatuse ja õigusvõime registreerimisel kooskõlas artikliga 19. Liikmesriigid tunnustavad teises liikmesriigis registreeritud Euroopa piiriülese ühingu juriidilise isiku staatust ja õigusvõimet ilma täiendavat registreerimist nõudmata. 2. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülesel ühingul on õigus sõlmida lepinguid ja teha õigustoiminguid, olla kohtus menetlusosaliseks, omada vallas- ja kinnisvara, tegeleda majandustegevusega, värvata töötajaid, võtta vastu, hankida ja käsutada mis tahes liiki annetusi ja muid rahalisi vahendeid mis tahes seaduslikust allikast, osaleda avalikes hangetes ning taotleda avaliku sektori poolset rahastamist. Artikkel 6 Põhikiri 1. Välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 ning artiklites 3, 7 ja 8 sätestatud normid, ei kehtesta päritoluliikmesriik reegleid, mis piiravad Euroopa piiriülese ühingu õigust määrata kindlaks oma tegevuseeskirjad, sealhulgas sisemist juhtimist ja juhtimisstruktuure käsitlevad reeglid, välja arvatud juhul, kui piirangud on: (a) seadusega ette nähtud, (b) õigustatud avalikust huvist tulenevate ülekaalukate põhjusega, (c) sobivad taotletava eesmärgi saavutamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. 2. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülese ühingu põhikiri sisaldab järgmist teavet: (a) Euroopa piiriülese ühingu nimi; (b) ühingu eesmärkide üksikasjalik kirjeldus ja selle mittetulunduslik otstarve; ET 26 ET  (c) asutajaliikmete nimed ja aadressid, kui tegemist on füüsiliste isikutega, juriidilistest isikutest asutajaliikmete puhul nende seaduslike esindajate nimed ja registrijärgne asukoht; (d) kui asutajaliige on juriidiline isik, siis tema põhikirja ja mittetulundusliku otstarbe üksikasjalik kirjeldus; (e) Euroopa piiriülese ühingu registrijärgse asukoha aadress; (f) Euroopa piiriülese ühingu varad registreerimise ajal; (g) liikmete vastuvõtmise, väljaarvamise ja väljaastumise tingimused ja kord; (h) liikmete õigused ja kohustused; (i) sätted, mis reguleerivad otsuseid tegeva organi ja täitevorgani koosseisu, toimimist, volitusi ja vastutust; (j) sätted, mis reguleerivad täitevorgani liikmete ametisse nimetamist, tagasikutsumist, volitusi ja vastutust; (k) otsuseid tegeva organi suhtes kehtivad häälteenamuse ja kvoorumi nõuded; (l) põhikirja muutmise kord; (m) Euroopa piiriülese ühingu tegutsemise aeg, kui see on ajaliselt piiratud; (n) Euroopa piiriülese ühingu vara käsutamise viis tegevuse lõpetamise korral. Artikkel 7 Juhtimine 1. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülesel ühingul on otsuseid tegev organ ja täitevorgan. 2. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülese ühingu täitevorgani liikmeks võivad olla ainult füüsilised isikud, kes on liidu kodanikud või kes elavad liidus seaduslikult, ning liidus asutatud mittetulundusliku otstarbega juriidilised isikud oma esindajate kaudu. Euroopa piiriülese ühingu täitevorgan koosneb vähemalt kolmest isikust. 3. Liikmesriigid tagavad, et eriti raskes kuriteos süüdi mõistetud füüsilised isikud ei tohi olla täitevorgani liikmed ega täitevorgani liikmeks oleva juriidilise isiku esindajad. Artikkel 8 Liikmed 1. Liikmesriigid tagavad, et igal Euroopa piiriülese ühingu liikmel on üks hääl. 2. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülese ühingu liikmed ei vastuta isiklikult ühingu tegevuse või tegevusetuse eest. 2. peatükk Õigused ja keelatud piirangud ET 27 ET  Artikkel 9 Võrdne kohtlemine Iga liikmesriik tagab, et mitte üheski nende tegevuse aspektis ei kohelda Euroopa piiriüleseid ühinguid vähem soodsalt kui siseriikliku õiguse kohaselt kooskõlas artikli 4 lõikega 4 kindlaks määratud mittetulundusühinguid. Artikkel 10 Diskrimineerimiskeeld Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi rakendamisel ja kohaldamisel ei diskrimineerita ühtegi rühma ega üksikisikut mis tahes põhjustel, näiteks sünnipära, vanuse, nahavärvi, bioloogilise või sotsiaalse soo, seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, tervisliku seisundi, sisserände- või elukohastaatuse, geneetiliste omaduste, keele, rahvusliku, etnilise või sotsiaalse päritolu, poliitiliste või muude vaadete, füüsilise või vaimse puude, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, rassi, usutunnistuse või veendumuste või muu seisundi alusel. Artikkel 11 Kohtulik kontroll Liikmesriigid tagavad, et kõiki nende territooriumil asuvate pädevate asutuste otsuseid, mis mõjutavad Euroopa piiriülese ühingu õigusi ja kohustusi või muude isikute õigusi ja kohustusi seoses Euroopa piiriülese ühingu tegevusega, saab lasta kohtulikult kontrollida kooskõlas liidu põhiõiguste harta artikliga 47. Artikkel 12 Ühekordne registreerimine 1. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülene ühing tuleb registreerida ainult üks kord. Registreerimine toimub vastavalt artiklitele 18 ja 19. 2. Liikmesriigid ei nõua, et registreeritud Euroopa piiriülesed ühingud esitaksid deklaratsiooni või teavet või taotleksid või saaksid lube konkreetseks tegevuseks, välja arvatud juhul, kui sellised nõuded on: (a) seadusega ette nähtud, (b) õigustatud avalikust huvist tulenevate ülekaalukate põhjusega, (c) sobivad taotletava eesmärgi saavutamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. 3. Lõige 1 ei mõjuta nõuet esitada deklaratsioon, esitada teavet, taotleda või saada luba konkreetseks tegevuseks, kui see on ette nähtud liidu õiguse või liidu õigust rakendavate siseriiklike õigusnormidega. ET 28 ET  Artikkel 13 Rahastamine 1. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülesel ühingul on olenemata registreerimisliikmesriigist ELi õiguse üldpõhimõtete kohane vaba ja mittediskrimineeriv juurdepääs rahastamisele avaliku sektori vahenditest. 2. Liikmesriigid ei kehtesta piiranguid Euroopa piiriülese ühingu võimele pakkuda või saada rahalisi vahendeid, sealhulgas annetusi, mis tahes seaduslikust allikast, välja arvatud juhul, kui sellised piirangud on: (a) seadusega ette nähtud, (b) õigustatud avalikust huvist tulenevate ülekaalukate põhjusega, (c) sobivad taotletava eesmärgi saavutamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Artikkel 14 Teenuste osutamine ja kaubavahetus 1. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriüleseid ühinguid saab vabalt asutada ja neil on vabadus osutada ja saada teenuseid ning kasutada siseturul kaupade vaba liikumist kooskõlas ELi õigusega. 2. Ilma et see piiraks muude liidu õigusaktide sätete kohaldamist, ei kehtesta liikmesriigid lõikes 1 osutatud tegevustele mingeid piiranguid, välja arvatud juhul, kui sellised piirangud on: (a) seadusega ette nähtud, (b) õigustatud avalikust huvist tulenevate ülekaalukate põhjusega, (c) sobivad taotletava eesmärgi saavutamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Artikkel 15 Keelatud piirangud Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülese ühingu suhtes ei kohaldata järgmisi nõudeid: (a) nõuded, mis otseselt või kaudselt põhinevad Euroopa piiriülese ühingu või selle täitevorgani liikmeks olevate füüsiliste isikute kodakondsusel või elukohal, välja arvatud käesolevas direktiivis sätestatud juhtudel; (b) nõue, et Euroopa piiriülese ühingu või selle otsuseid tegeva või täitevorgani liikmed peavad koosoleku kvoorumi tagamiseks füüsiliselt kohal olema; (c) nõue, et juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht peab olema samas liikmesriigis, kus on registrijärgne asukoht; (d) nõue, millega vastuvõttev liikmesriik seab teises liikmesriigis registreeritud Euroopa piiriülese ühingu tunnustamise tingimuseks selle riigi piiriüleste ühingute tunnustamise asjaomases teises liikmesriigis; ET 29 ET  (e) nõue, et vastuvõtvas liikmesriigis tegutsemiseks peab Euroopa piiriülene ühing olema olnud teatava aja päritoluliikmesriigis registreeritud; (f) nõue, et annetuste saamiseks liidus asuvatest allikatest on vaja liikmesriigi ametiasutuse luba või heakskiitu; (g) järgmised piirangud regulaarsele või juhuti toimuvale majandustegevusele: – i) üldkeeld tegeleda majandustegevusega; – ii) luba Euroopa piiriülesel ühingul tegeleda majandustegevusega ainult juhul, kui selline tegevus on seotud nende põhikirjas kirjeldatud eesmärkidega; – iii) nõue, et majandustegevus ei tohi olla Euroopa piiriülese ühingu peamine eesmärk või tegevusala. 3. peatükk Asutamine ja registreerimine Artikkel 16 Asutamine 1. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülene ühing loetakse asutatuks selle registreerimisel. 2. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülesel ühingul on vähemalt kolm asutajaliiget. 3. Liikmesriigid tagavad, et asutajaliikmed väljendavad oma kavatsust asutada Euroopa piiriülene ühing kas omavahelise kirjaliku kokkuleppega või Euroopa piiriülese ühingu avakoosoleku kirjalikus protokollis sisalduva kokkuleppega; selleks kirjutavad asutajaliikmed sellisele kokkuleppele või protokollile nõuetekohaselt alla. Artikkel 17 Mittetulundusühingu ümberkujundamine Euroopa piiriüleseks ühinguks 1. Liikmesriigid tagavad, et liidus asutatud mittetulundusühing võib end samas liikmesriigis ümber kujundada Euroopa piiriüleseks ühinguks. 2. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes ümberkujundamise kiidab heaks ümberkujundatava üksuse otsuseid tegev organ. 3. Liikmesriigid tagavad, et ümberkujundamine ei too kaasa ümberkujundatava mittetulundusühingu tegevuse lõpetamist ega selle juriidilise isiku staatuse kadumist või katkemist. 4. Liikmesriigid tagavad, et kõik varad ja kohustused kantakse üle äsja asutatud Euroopa piiriülesele ühingule. 5. Liikmesriigid tagavad, et ümberkujundamine jõustub vastloodud Euroopa piiriülese ühingu registreerimisel vastavalt artiklile 19. 6. Liikmesriigid tagavad, et ümberkujundatud mittetulundusühingut käsitlev kanne kustutatakse kõigist registritest. ET 30 ET  Artikkel 18 Registreerimise taotlemine 1. Liikmesriigid tagavad, et taotlus Euroopa piiriülese ühingu registreerimiseks esitatakse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus on Euroopa piiriülese ühingu kavandatav registrijärgne asukoht. Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid ja teave, mis on esitatud selle liikmesriigi ametlikus keeles või mõnes muus selle liikmesriigi õigusega lubatud keeles: (a) Euroopa piiriülese ühingu nimi; (b) Euroopa piiriülese ühingu põhikiri; (c) kavandatava registrijärgse asukoha postiaadress ja e-posti aadress; (d) Euroopa piiriülest ühingut suhetes kolmandate isikutega ja kohtumenetlustes esindama volitatud isikute nimed ja aadressid ning mis tahes muu teave, mis on vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele vajalik nende isiku tuvastamiseks, ning märge selle kohta, kas need isikud võivad seda teha üksi või peavad nad tegutsema ühiselt; (e) asutajaliikmete kirjalik nõusolek või sellist nõusolekut sisaldav Euroopa piiriülese ühingu asutamiskoosoleku protokoll, mille asutajaliikmed on nõuetekohaselt kinnitanud, või artiklis 17 viidatud ümberkujundamisotsus; (f) täitevorgani liikmete kinnitus selle kohta, et nad võivad tegutseda mittetulundusühingute või äriühingute samaväärsetes organites juhatuse liikmena. Liikmesriigid ei nõua muid dokumente ega teavet peale käesolevas lõikes loetletu. 2. Olenemata lõikest 3 tagavad liikmesriigid, et registreerimise tarbeks on taotlus täielik, kui see sisaldab lõikes 1 sätestatud dokumente ja teavet. 3. Erandina lõike 1 teisest lõigust võivad liikmesriigid vastu võtta õigusnorme, mis võimaldavad pädeval asutusel nõuda lisaks lõikes 1 osutatud dokumentidele ja teabele muid dokumente ja teavet, juhul kui need dokumendid või see teave on vajalikud; selleks saadetakse kirjalik otsus artikli 18 lõike 1 punktis d osutatud isikule, kes on volitatud Euroopa piiriülest ühingut esindama, ning täpsustatakse selles nõuetekohaselt põhjendatud kahtlus, et Euroopa piiriülese ühingu põhikirjas kirjeldatud eesmärgid oleksid vastuolus liidu õigusega või liidu õigusega kooskõlas olevate siseriiklike õigusnormidega. 4. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülese ühingu registreerimistaotluse saab esitada elektrooniliselt. Artikkel 19 Registreerimismenetlus 1. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülene ühing registreeritakse 30 päeva jooksul alates täieliku taotluse esitamisest ning et registreering kehtib kogu liidus. 2. Liikmesriigid tagavad, et päritoluliikmesriigi pädev asutus teatab viivitamata kõigi teiste liikmesriikide pädevatele asutustele kõigist uutest Euroopa piiriüleste ühingute registreerimistest. ET 31 ET  3. Kui registreerimiseks esitatud teave on puudulik või sisaldab ilmseid vigu, palub pädev asutus Euroopa piiriülesel ühingul täiendada või parandada oma taotlust mõistliku aja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva alates kuupäevast, mil pädev asutus võtab ühendust artikli 18 lõike 1 punktis d osutatud isikuga, kes on volitatud Euroopa piiriülest ühingut esindama. 4. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 tagavad liikmesriigid, et pärast käesoleva artikli lõike 1 kohase täieliku taotluse saamist kontrollib pädev asutus Euroopa piiriülese ühingu registreerimise taotlust ja lükkab selle tagasi üksnes juhul, kui: (a) taotlus ei vasta artiklis 3 sätestatud nõuetele; (b) taotlust ei ole käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul täiendatud ega parandatud; (c) Euroopa piiriülese ühingu seaduslike esindajate isikusamasust ei ole olnud võimalik kontrollida või on tuvastatud, et dokumendid on võltsitud; (d) pädev asutus teeb pärast artikli 18 lõikes 3 sätestatud otsuse tegemist ja kõigi sellele otsusele vastuseks esitatud dokumentide ja teabe hindamist kindlaks, et Euroopa piiriülese ühingu põhikirjas kirjeldatud eesmärgid oleksid vastuolus liidu õiguse või liidu õigusega kooskõlas olevate siseriiklike õigusnormidega; (e) artikli 18 lõike 1 punktis d osutatud isik, kes on volitatud Euroopa piiriülest ühingut esindama, või ühingu täitevorgani liige on süüdi mõistetud eriti raskes kuriteos. Registreerimisest keeldumise otsus peab olema kirjalik, nõuetekohaselt põhjendatud ja adresseeritud artikli 18 lõike 1 punktis d osutatud isikule, kes on volitatud Euroopa piiriülest ühingut esindama. 5. Kui pädev asutus otsustab taotluse tagasi lükata või ei ole 30 päeva jooksul pärast täieliku taotluse esitamist otsust teinud, tagavad liikmesriigid, et kõnealust otsust või sellise otsuse puudumist saab lasta tõhusalt kohtulikult kontrollida. Artikkel 20 Register 1. Iga liikmesriik loob registri Euroopa piiriüleste ühingute registreerimiseks kooskõlas artikliga 19. 2. Liikmesriigid tagavad, et registris säilitatakse ja ajakohastatakse järgmisi dokumente ja teavet: (a) Euroopa piiriülese ühingu põhikiri; (b) artikli 21 kohase Euroopa piiriülese ühingu tunnistuse koopia; (c) Euroopa piiriülest ühingut suhetes kolmandate isikutega ja kohtumenetlustes esindama volitatud isikute nimed ja aadressid ning mis tahes muu teave, mis on vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele vajalik nende isiku tuvastamiseks, ning märge selle kohta, kas need isikud võivad seda teha üksi või peavad nad tegutsema ühiselt; (d) Euroopa piiriülese ühingu likvideerimine ja selle tegevuse lõpetamine. ET 32 ET  3. Liikmesriigid tagavad, et registreeritud Euroopa piiriülesed ühingud teatavad oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele registris hoitava teabe muudatustest 30 päeva jooksul pärast muudatust. 4. Liikmesriik tagab, et registri veebiversioonis tehakse üldsusele kättesaadavaks järgmine teave: (a) artikli 21 kohane Euroopa piiriülese ühingu tunnistus; (b) Euroopa piiriülese ühingu likvideerimine; (c) Euroopa piiriülese ühingu tegevuse lõpetamine. 5. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 4 osutatud dokumendid ja teave ei ole üldsusele kättesaadavad kauem kui kuus kuud pärast Euroopa piiriülese ühingu tegevuse lõpetamist. 6. Liikmesriigid tagavad, et pärast Euroopa piiriülese ühingu tegevuse lõpetamist ei säilitata isikuandmeid registris kauem kui kaks aastat. Artikkel 21 Euroopa piiriülese ühingu tunnistuse sisu 1. Liikmesriik tagab, et pädevad asutused väljastavad Euroopa piiriülese ühingu tunnistuse nii digitaalselt kui ka paberkandjal viie päeva jooksul alates Euroopa piiriülese ühingu registreerimisest. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülese ühingu tunnistust tunnustatakse tõendina Euroopa piiriülese ühingu registreerimise kohta. Euroopa piiriülese ühingu tunnistus peab sisaldama järgmist teavet: (a) Euroopa piiriülese ühingu kordumatu registreerimisnumber ja päritoluliikmesriigi kahetäheline riigikood; (b) Euroopa piiriülese ühingu registreerimise kuupäev; (c) Euroopa piiriülese ühingu registrijärgse asukoha üleviimise kuupäev; (d) Euroopa piiriülese ühingu nimi; (e) Euroopa piiriülese ühingu registrijärgse asukoha postiaadress ja e-posti aadress; (f) Euroopa piiriülese ühingu põhikirjas sätestatud eesmärgid. 2. Kui artikli 18 lõike 1 punktis d osutatud Euroopa piiriülest ühingut esindama volitatud isik on teatanud, et käesoleva artikli lõikes 1 loetletud teave on muutunud, annavad liikmesriigid viie päeva jooksul alates ajast, mil neile kõnealustest muudatustest teatati, välja ajakohastatud tunnistuse nii digitaalselt kui ka paberkandjal. (2) Selleks et hõlbustada Euroopa piiriülese ühingu tunnistuse kasutamist kõigis liikmesriikides, ühtlustada selle vormi ning vähendada nii liikmesriikide pädevate asutuste kui ka Euroopa piiriüleste ühingute halduskoormust, kehtestab komisjon rakendusaktiga Euroopa piiriülese ühingu tunnistuse vormi ja tehnilise kirjelduse. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. ET 33 ET  4. peatükk Liikuvus Artikkel 22 Registrijärgse asukoha üleviimine 1. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülesel ühingul on õigus viia oma registrijärgne asukoht ühest liikmesriigist teise. 2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud üleviimine ei too kaasa Euroopa piiriülese ühingu tegevuse lõpetamist ega uue juriidilise isiku loomist liikmesriigis, kuhu selle asukoht üle viiakse. Liikmesriigid tagavad, et registrijärgse asukoha üleviimine ei mõjuta Euroopa piiriülese ühingu varasid ega kohustusi, mis eksisteerisid enne selle üleviimist, sealhulgas lepingutes sisalduvaid tingimusi või laenusid, õigusi ja kohustusi. 3. Liikmesriigid tagavad, et üleviimine jõustub kuupäeval, mil Euroopa piiriülene ühing registreeritakse liikmesriigis, kuhu see on üle viidud. 4. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 tagavad liikmesriigid, et selle liikmesriigi pädev asutus, kuhu Euroopa piiriülene ühing kavatseb oma registrijärgse asukoha üle viia, ei luba üleviimist ühelgi järgmistest juhtudest: (a) kui Euroopa piiriülene ühing ei täida artikli 3 lõike 1, 2 või 3 nõudeid; (b) kui on tehtud artikli 24 lõikes 2 osutatud otsus või esitatud artikli 25 lõikes 3 osutatud põhjendatud teade; (c) kui käimas on maksejõuetusmenetlus; (d) kui eelmises päritoluliikmesriigis on algatatud eriti raske kuriteoga seotud menetlus artikli 18 lõike 1 punktis d osutatud Euroopa piiriülest ühingut esindama volitatud isikute, täitevorgani liikmete või Euroopa piiriülese ühingu enda suhtes, kui see võimalus on siseriiklikes õigusaktides ette nähtud. Artikkel 23 Registrijärgse asukoha üleviimise menetlus 1. Ilma et see piiraks siseriiklikul või liidu õigusel põhinevate, töötajatele soodsamate sätete kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et oma registrijärgset asukohta üle viia sooviva Euroopa piiriülese ühingu töötajatele teatatakse võimalikust üleviimisest ja neil on õigus aegsasti ja vähemalt üks kuu enne lõikes 2 osutatud erakorralist koosolekut tutvuda lõikes 2 osutatud otsuse eelnõuga, millega kiidetakse heaks registrijärgse asukoha üleviimine. 2. Liikmesriigid tagavad, et registrijärgse asukoha üleviimise otsuse peab vastu võtma Euroopa piiriülese ühingu otsuseid tegev organ erakorralisel koosolekul. See otsus tehakse kahekolmandikulise häälteenamusega, mis esindab vähemalt poolt kõigist liikmetest. 3. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülese ühingu otsuseid tegev organ esitab registrijärgse asukoha üleviimise taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kuhu ET 34 ET  ta soovib oma registrijärgse asukoha üle viia, ning teatab sellest taotlusest oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele. Taotlus sisaldab järgmist teavet: (a) Euroopa piiriülese ühingu otsuseid tegeva organi otsus, millega üleviimine heaks kiidetakse; (b) Euroopa piiriülese ühingu tunnistus; (c) Euroopa piiriülese ühingu registrijärgse asukoha kavandatav aadress liikmesriigis, kuhu see üle viiakse; (d) Euroopa piiriülese ühingu põhikiri, milles vajaduse korral on täpsustatud selle uus nimi; (e) üleviimise kavandatav kuupäev; (f) aruanne, milles selgitatakse võlausaldajate ja töötajate kaitsemeetmeid, kui see on liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt kohaldatav. 4. Liikmesriigid võivad vastu võtta õigusnorme, mis võimaldavad selle liikmesriigi pädeval asutusel, kuhu Euroopa piiriülene ühing soovib oma registrijärgse asukoha üle viia, nõuda lisaks lõikes 3 sätestatud dokumentidele ja teabele muid dokumente ja teavet, juhul kui need dokumendid ja see teave on küsimuse hindamiseks vajalikud; selleks saadetakse kirjalik otsus artikli 18 lõike 1 punktis d osutatud isikule, kes on volitatud Euroopa piiriülest ühingut esindama, ning täpsustatakse selles nõuetekohaselt põhjendatud kahtlus, et Euroopa piiriülese ühingu põhikirjas kirjeldatud eesmärgid oleksid vastuolus selle liikmesriigi siseriiklike õigusnormidega. 5. Liikmesriigid tagavad, et selle liikmesriigi pädeval asutusel, kuhu Euroopa piiriülene ühing kavatseb oma registrijärgse asukoha üle viia, on õigus teha üleviimistaotluse kohta otsus. Kõnealusel pädeval asutusel on õigus taotlus tagasi lükata üksnes juhul, kui: (a) käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud nõuded ei ole täidetud; (b) taotlus ei sisalda kõiki lõikes 3 nõutud elemente; (c) tekib üks artikli 22 lõikes 4 sätestatud olukordadest; (d) pädev asutus teeb pärast käesolevas lõikes sätestatud otsuse tegemist ja kõigi sellele otsusele vastuseks esitatud dokumentide ja teabe hindamist kindlaks, et Euroopa piiriülese ühingu põhikirjas kirjeldatud eesmärgid oleksid vastuolus liidu õigusega kooskõlas olevate siseriiklike õigusnormidega. 6. Pädev asutus võtab käesoleva artikli lõikes 5 osutatud otsuse vastu 30 päeva jooksul alates lõikes 3 osutatud registrijärgse asukoha üleviimise taotluse saamisest. 7. Olenemata lõikest 6 tagavad liikmesriigid, et asukoht viiakse üle 30 päeva jooksul alates täieliku taotluse esitamisest. 8. Kui asukoha üleviimiseks esitatud teave on puudulik või sisaldab ilmseid vigu, palub pädev asutus Euroopa piiriülesel ühingul täiendada või parandada oma taotlust mõistliku aja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva alates kuupäevast, mil pädev asutus võtab ühendust artikli 18 lõike 1 punktis d osutatud isikuga, kes on volitatud Euroopa piiriülest ühingut esindama. 9. Liikmesriigid tagavad, et uue päritoluliikmesriigi pädev asutus registreerib Euroopa piiriülese ühingu ja ajakohastab Euroopa piiriülese ühingu tunnistust artikli 21 lõikes 1 loetletud elementide osas. ET 35 ET  10. Liikmesriigid tagavad, et pärast registrijärgse asukoha üleviimist teatab päritoluliikmesriigi pädev asutus sellest viivitamata teiste liikmesriikide pädevatele asutustele. Pärast kõnealuse teate saamist kustutab eelmise päritoluliikmesriigi pädev asutus Euroopa piiriülese ühingu registrist. 5. peatükk Tegevuse lõpetamine Artikkel 24 Tegevuse vabatahtlik lõpetamine 1. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülese ühingu tegevuse võib lõpetada ainult liikmete otsusega ja ainult järgmistel juhtudel: (a) Euroopa piiriülese ühingu eesmärk on saavutatud; (b) ajavahemik, milleks Euroopa piiriülene ühing asutati, on lõppenud; (c) mis tahes põhjusel vastavalt ühingu põhikirjale. 2. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülese ühingu otsuseid tegev organ võib otsustada Euroopa piiriülese ühingu tegevuse lõpetada ainult erakorralisel koosolekul kahekolmandikulise häälteenamusega, mis esindab vähemalt poolt liikmete koguarvust. Liikmesriigid tagavad, et kui Euroopa piiriülene ühing likvideeritakse vastavalt artiklile 28, kustutab pädev asutus Euroopa piiriülese ühingu registrist alles siis, kui likvideerimine on lõpule viidud, ning et asjakohast teavet siseturu infosüsteemis ajakohastatakse vastavalt. Artikkel 25 Tegevuse mittevabatahtlik lõpetamine 1. Erandina artikli 26 lõikest 1 tagavad liikmesriigid, et päritoluliikmesriigi pädev asutus võib Euroopa piiriülese ühingu tegevuse mittevabatahtlikult lõpetada ainult käesolevas artiklis sätestatud asjaoludel ja tingimustel. 2. Liikmesriigid võivad ette näha Euroopa piiriülese ühingu tegevuse mittevabatahtliku lõpetamise ainult ühel järgmistest põhjustest: (a) Euroopa piiriülene ühing ei täida mittetulunduslikku otstarvet; (b) Euroopa piiriülese ühingu tegevusest tuleneb tõsine oht avalikule korrale või avalikule julgeolekule; (c) Euroopa piiriülene ühing või selle täitevorgani liikmed on raskes kuriteos süüdi mõistetud. 3. Kui pädev asutus tunneb muret, et esineb mõni käesoleva artikli lõikes 2 osutatud põhjustest, saadab ta Euroopa piiriülesele ühingule kirjalikult põhjendatud teate ja annab Euroopa piiriülesele ühingule mõistliku tähtaja neile kahtlustele vastamiseks. ET 36 ET  4. Liikmesriigid tagavad, et kui pädev asutus on Euroopa piiriülese ühingu poolt käesoleva artikli lõike 3 kohaselt antud vastused nõuetekohaselt läbi vaadanud ja kindlaks teinud, et Euroopa piiriülese ühingu tegevus tuleb lõpetada ühel käesoleva artikli lõikes 2 osutatud põhjustest, võtab ta selle kohta vastu kirjaliku otsuse. Euroopa piiriülese ühingu tegevuse lõpetamise otsuse võib teha üksnes juhul, kui puuduvad vähem piiravad meetmed, millega saaks lahendada pädeva asutuse tõstatatud probleemi. 5. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõikes 4 osutatud otsus on põhjendatud, seda saab lasta tõhusalt kohtulikult kontrollida ja see ei jõustu sel ajal, kui kohtulik kontroll on pooleli. 6. Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus teatab oma otsusest Euroopa piiriülesele ühingule ja kustutab ühingu õigeaegselt registrist alles pärast seda, kui lõikes 4 osutatud otsus on jõustunud ja artiklis 26 sätestatud Euroopa piiriülese ühingu likvideerimine on lõpule viidud. Pädev asutus edastab liikmesriikide pädevatele asutustele asjakohase teabe. Artikkel 26 Likvideerimine tegevuse lõpetamise korral 1. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa piiriülese ühingu tegevuse lõpetamine vastavalt artiklitele 24 ja 25 toob kaasa selle likvideerimise. 2. Liikmesriigid tagavad, et likvideeritud Euroopa piiriülese ühingu varad, mis jäävad alles pärast võimalike võlausaldajate finantshuvide rahuldamist, kantakse üle mittetulunduslikule üksusele, kes tegeleb tegevuse lõpetanud Euroopa piiriülese ühinguga sarnase tegevusega, või et varad antakse üle kohalikule omavalitsusele, kes on kohustatud kasutama neid tegevuse jaoks, mis on sarnane tegevuse lõpetanud Euroopa piiriülese ühingu tegevusega. 6. peatükk Kohaldamine ja halduskoostöö Artikkel 27 Pädevad asutused 1. Liikmesriigid nimetavad käesoleva direktiivi kohaldamise eest vastutava pädeva asutuse (edaspidi „pädev asutus“). 2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõike 1 kohaselt määratud pädeva asutuse nime. Komisjon avaldab määratud pädevate asutuste nimekirja. 3. Liikmesriigid teatavad komisjonile muude selliste pädevate asutuste nimed ja ülesanded, mis on asutatud või määratud nende siseriiklikus õiguskorras kõige sarnasema mittetulundusühingu suhtes kehtivate siseriiklike õigusnormide kohaldamise tarbeks ja mis selgitatakse välja artikli 4 lõike 4 kohaselt, kui see on asjakohane. ET 37 ET  Artikkel 28 Halduskoostöö 1. Liikmesriikide pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi sätete kohaldamisel koostööd ja abistavad üksteist tulemuslikul ja tõhusal viisil. 2. Artiklite 17, 18, artikli 19 lõike 2, artikli 19 lõike 4, artikli 23 lõike 5, artikli 23 lõike 6, artikli 23 lõike 7, artikli 24 lõike 3, artikli 25 lõike 6 ja artikli 27 kohane pädevate asutuste halduskoostöö ja teabevahetus toimub kooskõlas määrusega (EL) nr 1024/2012. 3. Liikmesriigid tagavad, et siseturu infosüsteemis registreeritud teavet ajakohastatakse, ja nad teatavad üksteisele muudatustest varasemas teabes, mis on edastatud kooskõlas määrusega (EL) nr 1024/2012. Artikkel 29 Aruandlus Hiljemalt [seitse aastat pärast ülevõtmistähtpäeva] ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi ülevõtmise ja kohaldamise kohta. Selleks võib komisjon nõuda, et liikmesriigid jagaksid võimaluse korral digitaalsete vahendite abil koondandmeid nende territooriumil registreeritud Euroopa piiriüleste ühingute kohta. 7. peatükk Lõppsätted Artikkel 30 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 artikli 3 lõike 2 tähenduses. 2. Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Artikkel 31 Ülevõtmine 1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid [kahe aasta jooksul käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast]. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. ET 38 ET  2. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste normide teksti. Artikkel 32 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 33 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja ET 39 ET  FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad 1.3. Ettepanek/algatus käsitleb 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Üldeesmärgid 1.4.2. Erieesmärgid 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju 1.4.4. Tulemusnäitajad 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang 1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta 2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ET 1 ET  3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund 3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus 3.3. Hinnanguline mõju tuludele ET 2 ET  1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv Euroopa piiriüleste ühingute kohta 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad Siseturg ja sotsiaalmajandus 1.3. Ettepanek/algatus käsitleb x uut meedet uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest49 olemasoleva meetme pikendamist ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Üldeesmärgid Käesoleva algatuse üldeesmärk on parandada siseturu toimimist, kõrvaldades piiriüleselt tegutsevate mittetulundusühingute teelt haldus- ja regulatiivsed tõkked, et vallandada nende täielik potentsiaal luua ELis majanduslikku ja ühiskondlikku väärtust. 1.4.2. Erieesmärgid Erieesmärk nr 1 Parandada mittetulundusühingu võimalusi oma juriidilise isiku staatuse tunnustamiseks teistes liikmesriikides, tagades seeläbi siseturul võrdse kohtlemise. Erieesmärk nr 2 Vähendada rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevate mittetulundusühingute haldusformaalsusi. 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale. Poliitiline sekkumine ELi tasandil vähendaks olemasolevaid takistusi mittetulundusühingute piiriülesele tegevusele ja liikuvusele ELis. Oodatav mõju: Liikmesriikide puhul Muudatused, mis tehakse selleks, et kehtestada riiklikul tasandil uus õiguslik vorm, mis on välja töötatud piiriülestel eesmärkidel, põhjustavad pädevate asutuste jaoks kohanemiskulusid ja nõuete täitmisega seotud kulusid ning halduskoormust, mis varieeruvad vastavalt nende muudatuste ulatusele. Piiriüleselt tegutsevad mittetulundusühingud peavad praegu registreerima või looma allüksuse liikmesriikides, kuhu nad soovivad laieneda, sõltuvalt oma tegevuse 49 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b. ET 3 ET  ulatusest. Ettepanekuga kaotatakse eeldatavasti see nõue, mis on seotud juriidilise isiku staatuse ja õigusvõime kindlaksmääramise ja tunnustamisega, ning vähendatakse sellest tulenevalt pikemas perspektiivis ametiasutuste koormust. Lühikeses perspektiivis nõuab uue õigusliku vormi kehtestamine pädevatelt asutustelt uue raamistikuga tutvumist ja nõuetekohase registreerimise tagamist. Võttes arvesse ühekordseid kulusid registreerimismenetluste ja registrite kohandamiseks, sõltuvad kulud vajadusest kohandada olemasolevaid registreid või luua uus (veebipõhine) register. Liikmesriikidel on paindlikkus, kas kohandada olemasolevaid registreid või luua uus, ent samal ajal peavad nad uue õigusliku vormi korral pakkuma veebipõhise registreerimise võimalust. Tuleb märkida, et liikmesriikides, kus ei ole ühingutele loodud spetsiaalset registrit, on olemas (või saab kasutada) muid mehhanisme, et mittetulundusühingud saaksid end registreerida. Seadusandliku ettepaneku toetuseks koostatud mõjuhinnang näitas, et kohanemisega seotud ühekordseid lisakulusid võib eeldada keskmiselt kuni 100 000 eurot liikmesriigi kohta. Seetõttu ei peeta seda eriti koormavaks, sest kui see kohandus on tehtud, eeldatakse, et avaliku sektori asutus saab jätkata oma tavapärast tegevust. Seega ei ole oodata märkimisväärseid täiendavaid iga-aastaseid jooksvaid kulusid. Nendes liikmesriikides, kus on vaja luua registrid või neid muuta või luua olemasolevas registris uus registreerimisliin, oleks soovitatav edendada digiregistreid. Mõjuhinnangus hinnatakse, et veebipõhise registreerimisvahendi kulud (eeldusel, et register on juba olemas) jäävad teadaolevate juhtumite põhjal vahemikku 42 000 kuni 270 000 eurot. Lühikeses ja keskpikas perspektiivis võib see nõuda pädevatelt asutustelt investeeringuid selliste vahendite hankimiseks ja protsesside kohandamiseks, sealhulgas töötajate koolitamiseks. Liikmesriikide digiregistrite kohandamise ja iga-aastase hoolduse kulusid peetakse ebaolulisteks. Käesoleva ettepanekuga ergutatakse ka meetmeid, millega tagatakse riiklike registrite koostalitlusvõime olemasolevate ELi tasandi vahenditega, nagu ühtne digivärav, et võimaldada automatiseeritud andmetele juurdepääsu ja andmete vahetamist, ja/või kokkulepitud miinimumstandardite kasutamist, et tagada andmete võrreldavus, ning siseturu infosüsteemi kasutamist, et edendada pädevate asutuste vahelist halduskoostööd. Lisaks peaksid liikmesriigid võtma meetmeid teadlikkuse suurendamiseks, et uut õiguslikku vormi riiklikul tasandil tutvustada. Euroopa Komisjoni jaoks Euroopa Komisjoni kulud teabe kogumiseks ja ühtsesse digiväravasse / portaali „Your Europe“ lisamiseks on hinnanguliselt 300 000 eurot ühekordse kuluna (ühtse turu programm), et katta lisakulud, mida on vaja mittetulundusühingute teabe lisamiseks, ja aastane hoolduskulu 100 000 eurot. Samuti peab Euroopa Komisjon eelarvestama vajalikud kulud siseturu infosüsteemi kohandamiseks, et võimaldada liikmesriikide pädevate asutuste vahelist halduskoostööd, mis on ette nähtud käesoleva ettepanekuga. See on hinnanguliselt 125 000 eurot aastas (ühtse turu programm). Mittetulundusühingute/VKEde jaoks: Algatus ei kehtesta uusi halduskohustusi mittetulundusühingutele, sealhulgas VKEks kvalifitseeruvatele mittetulundusühingutele (pidades silmas, et majandustegevusega ET 4 ET  tegelevad ühingud võivad kuuluda mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse alla). Eesmärk on kõrvaldada takistused mittetulundusühingute piiriülese tegevuse teelt. Kuna väikestel mittetulundusühingutel on tavaliselt vähem ressursse ja võimet olemasolevaid takistusi ületada, on turule sisenemise ja tegutsemisega seotud kohandustel eeldatavasti positiivne mõju VKE-suuruste mittetulundusühingute konkurentsipositsioonile. Eeldatakse, et see vähendab nii stardikulusid kui ka piiriüleselt tegutsevate mittetulundusühingute jooksvaid kulusid: • uue piiriülese tegevuse ülemäärased stardikulud vähenevad hinnanguliselt 2 150 EUR võrra iga käivitamise kohta. Hinnatud 15 aasta jooksul võib see ülemääraste kulude vähenemine ulatuda kuni 378 miljoni euroni; • piiriülese tegevusega seotud ülemäärased tegevuskulud (korduvkulud, nt halduskulud ja nõuete täitmisega seotud kulud) vähenevad hinnanguliselt 770 miljonit eurot aastas. Hinnatud 15 aasta jooksul võib kulude kokkuhoid potentsiaalselt ulatuda kuni 8,5 miljardi euroni. Mõjuhinnangus selgitatakse, et eelkõige mitmes liikmesriigis tegutsevate mittetulundusühingute tegevuskulusid on võimalik vähendada ettepaneku ühtlustamismõju ning regulatiivsete ja haldusmenetluste lihtsustamise tõttu, mille tulemuseks on väiksem vajadus teabe kogumise, korrapärase välise nõustamise ja nõuetele vastavusega tegelevate asutusesiseste töötajate järele. 1.4.4. Tulemusnäitajad Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi. Näitaja nr 1 (erieesmärk nr 1) Näitajad on järgmised: • Nõuetele vastavuse tase liikmesriikides (st ülevõtmise tempo, rikkumismenetlused) • Mittetulundusühingute ülemääraste kulude vähenemine tänu õigus- ja haldusformaalsuste vähendamisele tegevuse alustamisel ning väiksematele jooksvatele kuludele • Registreeritud piiriüleste ühingute / Euroopa piiriüleste ühingute arv, suurus ja geograafiline levik ELis Näitajaid mõõdetakse lähtetaseme alusel (nt kulud enne rakendamise algust, peamiselt andmete põhjal, mis pärinevad hindamisest / dokumentide analüüsist / konsultatsioonidest sidusrühmade ja riiklike ametiasutustega, liikmesriikide veebipõhistest registritest (koos koondteabega ELi tasandil, kus andmed on kättesaadavad), uuringute kaudu kogutud teabest). Eesmärki hinnatakse Euroopa piiriüleste ühingute kulude muutumise ja registreeritud piiriüleste ühingute arvu muutumise kaudu. Täpsem eesmärk on keeruline, sest tulemused sõltuvad ka mitmest muust tegurist, mis ei ole ettepanekuga seotud (nt selle kasutuselevõtu ettearvamatus, seosed riikide traditsioonidega, majanduslikud ja ühiskondlikud probleemid). ET 5 ET  Näitaja nr 2 (erieesmärk nr 2) Näitaja on järgmine: • Siseturul piiriüleselt tegutsevate mittetulundusühingute tajutav rahulolu Euroopa piiriülese ühingu uue õigusliku vormiga Näitajat mõõdetakse võrdluses lähtetasemega (nt registreerimiste arv rakendamise alguses). Eesmärki hinnatakse arvu suurenemise põhjal. Näitajaid jälgitakse iga seitsme aasta järel, alustades mitte varem kui ajast, mil meetmed on täielikult üle võetud ja liikmesriikides toimivad, et neid saaks kasutada direktiivi hindamise aruandes, mis tuleks koostada seitse aastat pärast kavandatava direktiivi ülevõtmise tähtaega ja seejärel iga viie aasta järel. 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava Käesoleva ettepaneku rakendamisel kasutatakse etapiviisilist lähenemisviisi. Käesoleva direktiivi jõustumisel alustatakse tööd selle rakendamiseks vajalike IT- vahendite, nimelt siseturu infosüsteemi ja ühtse digivärava kohandamiseks, et liikmesriikide pädevad asutused saaksid juba enne ülevõtmisperioodi lõppu ja sellega ühendatud, teha vajalik teave üldsusele kättesaadavaks. Samal ajal ja selleks, et hõlbustada direktiivi rakendamist, jõustab komisjon rakendusaktiga Euroopa piiriülese ühingu tunnistuse vormiga seotud töö. Rakendamise esialgne ajakava on järgmine: – 2024: direktiivi jõustumine, – 2025: IMI ja ühtse digivärava kohandamine – 2025–2026: Euroopa piiriülese ühingu tunnistust käsitlev rakendusakt – 2026: ülevõtmine ja kohaldamine liikmesriikides – 7 aastat pärast ülevõtmise tähtaega ja seejärel iga viie aasta järel: komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi rakendamise kohta 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. ELi tasandi meetme põhjused (ex ante) Ettepanekus keskendutakse siseturul piiriüleselt tegutsevatele mittetulundusühingutele. Praegune regulatiivne mitmekesisus ja/või piirangud liikmesriikide vahel näitavad, et probleemiga ei tegeleta riigi tasandil nõuetekohaselt, ning kuna liikmesriikide vahel puuduvad vastastikuse tunnustamise mehhanismid, nõuab piiriülesus üleeuroopalist lahendust, mis võimaldaks kõrvaldada ühtsel turul mittetulundusühingute piiriülese tegevuse ja piiriülese liikuvuse ees seisvad tõkked. Lisaks keskendutakse liikmesriikide üksikmeetmetes või tegevusetuses enamasti nende konkreetsele riiklikule kontekstile ega püüta tavaliselt hõlbustada piiriülest koostööd. ET 6 ET  Mittetulundusühingute piiriülese tegevuse ühtset õigusraamistikku saab seega paremini saavutada ELi tasandil. Liikmesriigid ei suudaks neid probleeme üksinda küllaldasel määral leevendada. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid Käesoleva ettepaneku tõendusbaas põhineb uuringutel (nt välisuuringud) ja konsultatsioonidel ning seda toetas spetsiaalne välisuuring. Ettepanekus võetakse arvesse ka õppetunde, mis on saadud Euroopa Parlamendi 17. veebruari 2022. aasta resolutsioonist soovitustega komisjonile Euroopa piiriüleste mittetulundusühingute ja mittetulunduslike organisatsioonide põhikirja kohta (2020/2026(INL)) ning komisjoni 1992. aasta ettepanekust, millega luuakse ühingute jaoks Euroopa õiguslik vorm – Euroopa mittetulundusühing. See ettepanek võeti siiski lõpuks tagasi liikmesriikide kriitika tõttu (nt subsidiaarsus ja õigusliku aluse sobimatus võrreldes selle kohaldamisala ja eesmärkidega ning kuna nende arvates ei vastanud see tõendatud vajadusele, selle sätted ei kajastanud siseriiklike õigusaktide mitmekesisust ja tekitasid ühingutele liigset halduskoormust). 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega Ettepanek aitab saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa digikümnendi 2030 poliitilisi eesmärke. Täpsemalt käsitletakse selles komisjoni poliitilist prioriteeti „Inimeste hüvanguks toimiv majandus“, mis aitab saavutada eesmärki „Majandus, mis suudab täielikult vastata ELi kodanike vajadustele, tagades seeläbi sotsiaalse õigluse ja heaolu“. Selles mõttes on direktiiv seotud 2021. aasta detsembri sotsiaalmajanduse tegevuskava muude meetmetega ja moodustab koos nendega sotsiaalmajanduse paketi. Need meetmed on nõukogu soovituse ettepanek sotsiaalmajanduse raamtingimuste väljatöötamise kohta liikmesriikides ning kaks komisjoni talituste töödokumenti: „Sotsiaalmajanduse üksuste asjakohased maksustamisraamistikud“ ning „Heategevusorganisatsioonide ja nende rahastajate mittediskrimineeriv maksustamine: liidu kohtupraktikast tulenevad põhimõtted“. 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang Kulusid, mis on vajalikud selleks, et kohandada ühtse digivärava kohaldamisala mittetulundusühingutele, ja siseturu infosüsteemi kasutamist liikmesriikide pädevate asutuste vahelise halduskoostöö võimaldamiseks, nagu on ette nähtud käesolevas ettepanekus, rahastatakse ühtse turu programmist. ET 7 ET  1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju ¨ Piiratud kestusega – ¨ hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA – ¨ kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA. x Piiramatu kestusega – Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA – [PP/KK]AAAA, – millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid50 x Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt – x tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali; – ¨ rakendusametite kaudu ¨Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega ¨ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: – ¨ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele; – ¨ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage); – ¨ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile; – ¨ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele; – ¨ avalik-õiguslikele asutustele; – ¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised; – ¨ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised; – ¨ asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis. – Kui märgitud on mitu eelarve täitmise viisi, esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“. Märkused Ettepanekus kasutatakse IT-vahendeid, mida juba rahastatakse ühtse turu programmist ja mida haldab komisjon, nimelt siseturu infosüsteemi liikmesriikide pädevate asutuste vaheliseks halduskoostööks ja ühtset digiväravat. 50 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget- implementation/Pages/implementation-methods.aspx ET 8 ET  2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid Märkige sagedus ja tingimused. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta seitse aastat pärast direktiivi ülevõtmise tähtaega ja seejärel iga viie aasta järel. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus Liikmesriikide pädevate asutuste vahelises halduskoostöös, mis on ette nähtud ettepanekus, kasutatakse komisjoni (siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat) hallatavaid siseturu infosüsteeme ja ühtset digiväravat. Sel eesmärgil laiendatakse kavandatava direktiiviga siseturu infosüsteemi ja ühtse digivärava kohaldamisala. See nõuab ressursside kasutuselevõtmist, et kohandada siseturu infosüsteemi vastavalt kavandatava direktiivi vajadustele, samas kui ühtse digivärava kohandamiseks ei peeta täiendavaid ressursse vajalikuks. Käesolev ettepanek ei muuda süsteemi puhul kehtivat eelarve täitmise viisi, rahastuse rakendamise mehhanismi, maksete tegemise korda ega kontrollistrateegiat, mida komisjon juba kasutab. 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta Peamine kindlakstehtud risk on seotud aja ja ülekuludega, mis on tingitud siseturu infosüsteemi kohandamisel ette tulnud ootamatutest IT-rakendusprobleemidest. Seda riski leevendab asjaolu, et siseturu infosüsteem on juba kasutusel ja et asjaomasel komisjoni talitusel on varasem kogemus süsteemi kohandamisel uute tegevusvajadustega. 2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). Käesolev ettepanek ei mõjuta komisjoni olemasolevate kontrollimeetmete kulutõhusust. 2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed. Käesolev finantsselgitus käsitleb personalikulusid ja hankeid ning seda liiki kulude suhtes kohaldatakse tavalisi reegleid. ET 9 ET  3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub Olemasolevad eelarveread Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Kulu Eelarverida liik Rahaline osalus Mitmeaasta se kandidaatrii finantsraam gid ja Ühtse turu programm Liigendatu muud muu istiku EFTA potentsiaals d/liigendam kolmanda sihtotstarbeline rubriik riigid52 ed ata51 d riigid tulu kandidaadi d53 [03.02.01.02 – Siseturu haldamise Liigendat 1 vahendid] ud/liigen Jah Jah EI EI damata 51 Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 52 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 53 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid. ET 10 ET  3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade – ¨ Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist – ¨ Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr 1. Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond DG: GROW 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 KOKKU x Tegevusassigneeringud Eelarverida: 03.020102 – „Siseturu haldamise Kulukohustused (1a) 0,425 0,225 0,100 0,100 0,00 0,00 0,850 vahendid“ Maksed (2a) 0,425 0,225 0,100 0,100 0,00 0,00 0,850 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud54 (3) = 1a + Kulukohustused 1b + 3 0,425 0,225 0,100 0,100 0,00 0,00 0,850 Assigneeringud KOKKU = 2a + DG GROW 2b Maksed 0,425 0,225 0,100 0,100 0,00 0,00 0,850 +3 54 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus. ET 11 ET  Kulukohustused (4) 0,425 0,225 0,100 0,100 0,00 0,00 0,850 x Tegevusassigneeringud KOKKU Maksed (5) 0,425 0,225 0,100 0,100 0,00 0,00 0,850 □ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad (6) haldusassigneeringud KOKKU Kulukohustused 0,425 0,225 0,100 0,100 0,00 0,00 0,850 Mitmeaastase finantsraamistiku =4+6 RUBRIIGI 1 0,850 assigneeringud KOKKU Maksed =5+6 0,425 0,225 0,100 0,100 0,00 0,00 ET 12 ET  Mitmeaastase finantsraamistiku 7 „Halduskulud“ rubriik Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (Euroopa Liidu üldeelarve komisjoni jao täitmise sise-eeskirju käsitleva komisjoni otsuse 5. lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevaheliseks konsulteerimiseks. miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 KOKKU DG GROW X Personalikulud 0,217 0,217 0,155 0,155 0,00 0,00 0,00 0,744 X Muud halduskulud 0 0,054 0,054 0,054 0,00 0,00 0,00 0,162 DG GROW KOKKU Assigneeringud 0,217 0,271 0,209 0,209 0,00 0,00 0,00 0,906 Mitmeaastase finantsraamistiku (Kulukohustuste RUBRIIGI 7 kogusumma = maksete 0,217 0,271 0,209 0,209 0,00 0,00 0,00 0,906 assigneeringud KOKKU kogusumma) miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku 0,00 0,00 RUBRIIKIDE 1‒7 Kulukohustused 0,642 0,496 0,309 0,309 0,00 1,756 assigneeringud KOKKU Maksed 0,642 0,496 0,309 0,309 0,00 0,00 0,00 1,756 ET 13 ET  3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 KOKKU Märkige eesmärgid ja VÄLJUNDID väljundid Väljun Väljun Kesk di dite Kulud Arv Arv Arv Arv Arv Arv Arv mine Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu ò liik55 arv kokku kulu kokku ERIEESMÄRGID nr 1 ja 2 IMI mooduli IT- 0,125 1 0,125 1 0,125 1 0,25 väljatöötamine süstee m Arenduskulud – IT- 0,6 ühtne digivärav / süstee Teie Euroopa m 0,150 1 0,300 1 0,100 1 0,100 1 0,100 1 Erieesmärk nr 1 kokku 2 0,425 2 0,225 1 0,100 1 0,100 0,85 KOKKU 55 Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede arv kilomeetrites jne). ET 14 ET  3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade – ¨ Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist – X Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 Personalikulud 0,217 0,217 0,155 0,155 0,744 Muud halduskulud 0 0,054 0,054 0,054 0,162 Mitmeaastase finantsraamistiku 0,217 0,271 0,209 0,209 0,906 RUBRIIGI 7 kulud kokku Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 756 välja jäävad kulud Personalikulud Muud halduskulud Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku KOKKU 0,217 0,271 0,209 0,209 0,209 0,209 1,324 Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega. 56 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus. ET 15 ET  3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus – ¨ Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist – X Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 1,5 1,5 1 1 1 1 1 20 01 02 03 (delegatsioonides) 01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 01 01 01 11 (otsene teadustegevus) Muud eelarveread (märkige) 20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) 20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) 01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) 01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) Muud eelarveread (märkige) KOKKU 1,5 1,5 1 1 1 1 1 XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist. Personalivajadused kaetakse peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või paigutades töötajaid ümber peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad 1,5 FTES komiteemenetluse komitee sekretariaadile ja ettepaneku rakendamise järelevalvele ning IMI töörühmale ja ühtse digivärava / Teie Euroopa töörühmale nii projekti rakendamise ajal kui ka pärast IMI-mooduli kasutuselevõttu. Koosseisuvälised töötajad ET 16 ET  3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga Ettepanek/algatus: – X on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu. Komisjon kasutab selle algatuse toetamiseks ühtse turu programmi vahendeid eelarvereal 03.020102 „Siseturu haldamise vahendid“. – ¨ tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu. Selgitage, mis on vajalik, märkides asjaomased rubriigid, eelarveread ja summad ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid. – ¨ nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist. Selgitage, mis on vajalik, märkides asjaomased rubriigid, eelarveread ja summad. 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus Ettepanek/algatus: – X ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist – näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine: assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Lisage vajalik arv aastaid, et Aasta Aasta Aasta Aasta näidata finantsmõju kestust (vt Kokku N57 N+1 N+2 N+3 punkt 1.6) Nimetage kaasrahastav asutus Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU 57 N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul. ET 17 ET  3.3. Hinnanguline mõju tuludele – X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele – Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: ¨ omavahenditele ¨ muudele tuludele palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Jooksval Ettepaneku/algatuse mõju58 eelarveaastal Tulude eelarverida kättesaadavad Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et näidata assigneeringud N N+1 N+2 N+3 finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Artikkel …. Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab. Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave). 58 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist. ET 18 ET  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 5.9.2023 COM(2023) 515 final 2023/0314 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1024/2012 ja (EL) 2018/1724 seoses siseturu infosüsteemi ja ühtse digivärava kasutamisega teatavate nõuete täitmiseks, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) .../... Euroopa piiriüleste mittetulundusühingute kohta (COM(2023)516) (EMPs kohaldatav tekst) ET ET  SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Vt direktiiv COM(2023)516. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Käesolev ettepanek põhineb ELi toimimise lepingu artikli 21 lõikel 2 ja artiklil 114. käesoleva ettepanekuga muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ („IMI määrus“),1 mis põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 114, Käesoleva ettepanekuga muudetakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012,2 mis põhineb ELi toimimise lepingu artikli 21 lõikel 2 ja ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikel 1, ELi toimimise lepingu artiklis 114 on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Käesoleva ettepaneku eesmärk on muuta määrust (EL) nr 1024/2012, millega on loodud siseturu infosüsteem ja mis mõjutab otseselt siseturu toimimist, sest hõlbustab liikmesriikidevahelist koostööd ja käsitleb liikmesriikide sätete erinevusi, mis takistavad põhivabadusi, ning seega on ELi toimimise lepingu artikkel 114 asjakohane õiguslik alus. Kuna käesoleva ettepaneku eesmärk on selgitada ja muuta määruse (EL) 2018/1724 kohaldamisala, et pakkuda kodanikele, ettevõtjatele ja muudele juriidilistele isikutele, kes kasutavad või kavatsevad kasutada oma liidu õigusest tulenevaid õigusi siseturu valdkonnas ELi toimimise lepingu artikli 26 lõike 2 tähenduses, paremat veebipõhist juurdepääsu teabele ja menetlustele, muudab see liikmesriikide territooriumil vabalt elamise ja liikumise õiguse kasutamise liidu kodanike jaoks hõlpsamaks. Seega peaks ettepanek põhinema ELi toimimise lepingu artikli 21 lõikel 2. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Vt direktiiv COM(2023)516. • Proportsionaalsus Vt direktiiv COM(2023)516. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1). ET 1 ET  • Vahendi valik ELi toimimise lepingu artiklis 114 on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Võttes arvesse, et käesoleva ettepanekuga muudetakse kaht määrust, on määrus asjakohane õiguslik vahend. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll Vt direktiiv COM(2023)516. • Konsulteerimine sidusrühmadega Vt direktiiv COM(2023)516. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Vt direktiiv COM(2023)516. • Mõjuhinnang Vt direktiiv COM(2023)516. • Põhiõigused Vt direktiiv COM(2023)516. 4. MÕJU EELARVELE Vt direktiiv COM(2023)516. 5. MUU TEAVE Vt direktiiv COM(2023)516. • Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul) Vt direktiiv COM(2023)516. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Kavandatav määrus on tehnilist laadi ning on lisatud dokumendis COM(2023)516 esitatud direktiivile. Sellega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, millega loodi siseturu infosüsteem (IMI), et liikmesriikide pädevad asutused teeksid koostööd ja vahetaksid teavet IMI kaudu, kui nad kohaldavad siseriiklikke eeskirju, mis on üle võetud kooskõlas dokumendis COM(2023)516 esitatud direktiivi sätetega (artikkel 1). Sellega muudetakse ka määrust (EL) 2018/1724, millega loodi ühtne digivärav, tagamaks, et liikmesriigid annavad veebipõhise juurdepääsu teabele Euroopa piiriüleste mittetulundusühingute ja -ühenduste kohta ning et hõlbustada tõendite vahetamist pädevate asutuste vahel menetlustes, mis on sätestatud dokumendis COM(2023)516 esitatud direktiivis (artikkel 2). Seega on käesoleva muudatuse eesmärk tagada siseturu toimimine seoses teabe pakkumise ja menetlustega. ET 2 ET  2023/0314 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1024/2012 ja (EL) 2018/1724 seoses siseturu infosüsteemi ja ühtse digivärava kasutamisega teatavate nõuete täitmiseks, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) .../... Euroopa piiriüleste mittetulundusühingute kohta (COM(2023)516) (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 21 lõiget 2 ja artiklit 114, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud õigusakti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust3, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) .../... Euroopa piiriüleste mittetulundusühingute kohta (COM(2023)516)4 on sätestatud meetmed, millega kooskõlastatakse Euroopa piiriüleste mittetulundusühingute loomise ja tegevuse tingimused, et hõlbustada siseturul tegutsevate mittetulundusühingute liikumisvabaduse tulemuslikku kasutamist. (2) Vastavalt direktiivi COM(2023)516 artikli 30 lõikele 2 tuleb liikmesriikide pädevate asutuste vahelise halduskoostöö ja teabevahetuse rakendamiseks kasutada siseturu infosüsteemi („IMI süsteem“), mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/20125. Seepärast tuleks vajalikud halduskoostöö menetlused kehtestada IMI süsteemis. (3) Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/17246 artiklitega 2 ja 3 annab ühtne digivärav liidu kodanikele, liikmesriigis elavatele füüsilistele isikutele ja 3 Viide arvamusele. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... direktiiv Euroopa piiriüleste mittetulundusühingute kohta (ELT viide). 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1). 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1). ET 3 ET  liikmesriigis registrijärgset asukohta omavatele juriidilistele isikutele juurdepääsu teabele, menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele. Määruse (EL) 2018/1724 regulatiivosa ja I lisa tuleks muuta, et kohaldamisala ei mõistetaks nii, nagu hõlmaks see üksnes kodanikke ja ettevõtjaid, vaid et see käsitleks ka neid juriidilisi isikuid, kes ei ole ettevõtjad, näiteks Euroopa piiriülesed mittetulundusühingud. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1724,7 millega loodi ühtne digivärav, nähakse ette siseturu toimimise seisukohast asjakohase teabe, menetluste ja abiteenuste internetipõhise pakkumise üldnormid. Käesoleva määrusega hõlmatud menetlused peaksid vastama määruse (EL) 2018/1724 nõuetele, et iga Euroopa piiriülene mittetulundusühing saaks kasutada täielikult veebipõhiseid menetlusi ja tõendite automaatset piiriülest vahetamist kooskõlas ühekordsuse põhimõttega. Need menetlused hõlmavad Euroopa piiriülese mittetulundusühingu registreerimise taotlemist ja selle registrijärgse asukoha üleviimise menetlust. (5) Seepärast tuleks määrusi (EL) nr 1024/2012 ja (EL) 2018/1724 vastavalt muuta, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Määruse (EL) nr 1024/2012 muutmine Määruse (EL) nr 1024/2012 lisasse lisatakse punkt 16: „16. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) .../... Euroopa piiriüleste mittetulundusühingute kohta COM(2023)516*: artikli 19 lõige 2, artikli 19 lõige 4, artikli 23 lõige 5, artikli 23 lõige 6, artikli 23 lõige 7, artikli 24 lõige 3, artikli 25 lõige 6 ja artikkel 27.“ ____________________ *(ELT viide). Artikkel 2 Määruse (EL) 2018/1724 muudatused Määrust (EL) 2018/1724 muudetakse järgmiselt. (1) Artikli 1 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega: „a) ühtse digivärava loomine ja toimimine, et pakkuda kodanikele, ettevõtjatele ja muudele juriidilistele isikutele lihtsal viisil kvaliteetset teavet, tõhusat menetlust ning tulemuslikke abi- ja probleemilahendamisteenuseid seoses liidu ja liikmesriikide õigusnormidega, mida kohaldatakse kodanike, ettevõtjate ja muude juriidiliste isikute suhtes, kes kasutavad või kavatsevad kasutada liidu õigusest tulenevaid õigusi siseturu valdkonnas ELi toimimise lepingu artikli 26 lõike 2 tähenduses;“ 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1). ET 4 ET  (2) Artikli 1 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega: „b) menetluste kasutamine piiriüleste kasutajate poolt ning andmete ühekordse küsimise põhimõtte rakendamine seoses käesoleva määruse II lisas loetletud menetluste ning direktiivides 2005/36/EÜ, 2006/123/EÜ, 2014/24/EL, 2014/25/EL ja .../...* sätestatud menetlustega;“ ____________________ „* Euroopa Parlamendi ja nõukogu .... direktiiv Euroopa piiriüleste mittetulundusühingute kohta (ELT viide).“ (3) Artikli 2 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega: „c) teave III lisas loetletud või artiklis 7 osutatud abi- ja probleemilahendamisteenuste kohta, mida kodanikud, ettevõtjad ja muud juriidilised isikud võivad kasutada, kui neil on küsimusi või probleeme seoses õiguste, kohustuste, õigusnormide või menetlustega, millele on osutatud käesoleva lõike punktides a ja b, samuti lingid kõnealustele abi- ja proleemilahendamisteenustele.“ (4) Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Tõendite vahetamise jaoks käesoleva määruse II lisas loetletud veebipõhistes menetlustes ning direktiividega 2005/36/EÜ, 2006/123/EÜ, 2014/24/EL, 2014/25/EL ja .../.../... ette nähtud menetlustes loob komisjon koostöös liikmesriikidega tehnilise tõendite automaatse vahetamise süsteemi eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel („tehniline süsteem“).“ (5) Määruse (EL) 2018/1724 I lisa muudetakse järgmiselt. (a) Pealkiri asendatakse järgmisega: „Loetelu teabevaldkondadest, mis on olulised kodanikele, ettevõtjatele ja muudele juriidilistele isikutele, kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis ning kes kasutavad oma siseturu õigusi, millele on osutatud artikli 2 lõike 2 punktis a.“ (b) Lisatakse järgmised teabevaldkonnad: „Muude juriidiliste isikutega, kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, seotud teabevaldkonnad: AA. Muu juriidilise isiku 1. muu juriidilise isiku registreerimine, selle õigusliku vormi asutamine, juhtimine ja muutmine või tegevuse lõpetamine (registreerimismenetlused ja tegevuse lõpetamine õiguslikud vormid) 2. muu juriidilise isiku üleviimine teise liikmesriiki 3. intellektuaalomandiõigused (patendi taotlemine, kaubamärgi, joonise või disainilahenduse registreerimine, reprodutseerimisloa saamine) 4. õiglus ja läbipaistvus seoses kaubandustavadega, sh tarbijate ET 5 ET  õigused ja garantiid kaupade ja teenuste müügi puhul 5. kaupade ja teenuste veebimüügi puhul piiriüleste maksevõimaluste pakkumine 6. lepinguõigusest tulenevad õigused ja kohustused, sh viivised 7. muude juriidiliste isikute maksejõuetusmenetlused ja likvideerimine 8. krediidikindlustus 9. muude juriidiliste isikute ühinemine või müümine 10. muude juriidiliste isikute juhatuse liikmete tsiviilvastutus 11. isikuandmete töötlemist käsitlevad normid ja kohustused AB. Töötajad 1. seaduses või seadusest alamalseisvates üldkehtivates õigusaktides sätestatud töötingimused (sealhulgas töötunnid, tasustatud puhkus, puhkuseõigused, ületunnitööga seotud õigused ja kohustused, tervisekontrollid, lepingu lõpetamine, vallandamine ja koondamine) 2. sotsiaalkindlustusalased õigused ja kohustused liidus (tööandjaks registreerimine, töötajate registreerimine, töötaja lepingu lõppemisest teatamine, sotsiaalkindlustuse maksmine, pensionitega seotud õigused ja kohustused) 3. teistest liikmesriikidest pärit töötajate töölevõtmine (töötajate lähetamine, teenuste osutamise vabadusega seotud õigusnormid, töötajate elukohanõuded) 4. võrdne kohtlemine (töökohal diskrimineerimist keelavad õigusnormid, õigusnormid meeste ja naiste võrdse tasustamise ning tähtajalise lepinguga töötajate ja tähtajatu lepinguga töötajate võrdse tasustamise kohta) 5. töötajate esindamist käsitlevad õigusnormid AC. Maksud 1. käibemaks: teave üldiste õigusnormide, maksumäärade ja - vabastuste kohta, käibemaksukohustuslasena registreerimine ja käibemaksu tasumine, maksutagastuse saamine 2. aktsiisid: teave üldiste õigusnormide, maksumäärade ja - vabastuste kohta, maksukohustuslasena registreerimine ja aktsiisi tasumine, maksutagastuse saamine 3. tollimaksud ja muud impordimaksud 4. tolliprotseduurid impordil ja ekspordil vastavalt liidu tolliseadustikule 5. muud maksud: tasumine, määrad, maksudeklaratsioonid AD. Kaubad 1. CE-märgise saamine ET 6 ET  2. tooteid puudutavad normid ja nõuded 3. kohaldatavate standardite ja tehniliste kirjelduste kindlakstegemine, toodete sertifitseerimine 4. selliste toodete vastastikune tunnustamine, mille suhtes ei kohaldata liidu spetsifikatsioone 5. ohtlike kemikaalide klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamisega seotud nõuded 6. kaugmüük / väljaspool äriruume toimuv müük: tarbijatele antav eelteave, lepingu kirjalik kinnitus, lepingust taganemine, kauba tarnimine, muud erikohustused 7. defektsed tooted: tarbijate õigused ja garantiid, müügijärgsed kohustused, kannatanu õiguskaitsevahendid 8. sertifitseerimine, märgised (EMAS, energiamärgised, ökodisain, ELi ökomärgis) 9. ringlussevõtt ja jäätmekäitlus AE. Teenused 1. litsentside või lubade saamine muu juriidilise isiku asutamiseks ja selle tegevuseks 2. ametiasutuste teavitamine piiriülesest tegevusest 3. kutsekvalifikatsioonide tunnustamine, mis hõlmab ka kutseharidust ja kutsekoolitust AF. Muu juriidilise isiku 1. liidu tasandi rahastuse saamine, mis hõlmab ka liidu rahastamine rahastamisprogramme ja toetusi 2. liikmesriigi tasandi rahastuse saamine 3. muudele juriidilistele isikutele suunatud algatused (vahetused, mentorlusprogrammid jne) AG. Riigihankelepingud 1. riigihangetes osalemine: õigusnormid ja menetlused 2. avaliku pakkumiskutse peale veebis pakkumuse esitamine 3. pakkumismenetlusega seonduvatest õigusnormide rikkumistest teatamine AH. Töötervishoid ja 1. eri liiki tegevustega seonduvad tervishoiu- ja ohutusalased tööohutus kohustused, sealhulgas riskide ennetamine, teavitamine ja koolitus“ ET 7 ET  Artikkel 3 Jõustumine Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja ET 8 ET