dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 22. veebruar 2024
Viit
10-6/235-1
Registreeritud
22. veebruar 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
10-6 Kirjavahetus teatrite valdkonda puudutavates küsimustes
Toimik
10-6/2024 Kirjavahetus teatrite valdkonda puudutavates küsimustes
Vastutaja
Katre Väli
Lahendamise tähtaeg
25. märts 2024

Failid

  • 📎1-124243-2 22.02.2024 Väljaminev kiri.asice448 KB

Sisu (failidest)

Teie 23.01.2024 Velvo Väli MTÜ Eesti Etendusasutuste Liit [email protected] Meie 22.02.2024 nr 1-1/24/243-2 Kreutzwaldi 2a 44314, Rakvere Vastus järelepärimisele riigi sihtasutuste finants-, personali- ja palgaarvestuse konsolideerimise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus pakub erinevaid tugiteenuseid, mille eesmärk on hoida avaliku sektori asutuste teenuse kvaliteeti ühetaolise, efektiivse ja läbipaistvana. Sarnaselt varasematele tugiteenuste konsolideerimistele oli ka Vabariigi Valitsuse poolt 9. aprillil 2020 otsustatud sihtasutuste arvestusteenuste konsolideerimise üheks eesmärgiks riigieelarve kulude kokkuhoid. Antud juhul hinnati kokkuhoiuks 213 254 eurot. Esmalt arvutati välja finantsarvestuse ning personali- ja palgaarvestuse kulud asutuse poolt esitatud andmete alusel. Kulusid kõrvutati RTK poolt pakutavate teenuste maksumusega. Arvutused näitasid, et tervikuna on RTK finantsarvestuse ning personali- ja palgaarvestuse teenus soodsam. Asutustes finantsarvestusele ning personali- ja palgaarvestusele kuluvast summast lahutati RTK vastavate teenuste maksumus ja alles jäänud summast (kokkuhoiust) 50% suunati riigieelarvesse. Lõplikuks riigieelarve kokkuhoiuks arvestati 204 664 eurot aastas, kuna kahe sihtasutuse arvestusteenuseid ei konsolideeritud (Teaduskeskus AHHAA, Tehnopol). Kokkuhoiule lisaks vähendati valitsemisalade eelarveid RTK poolt pakutava teenuse maksumuse võrra. Kultuuriministeeriumi valitsemisala puhul tähendas see seda, et vähendati sihtasutuste baastegevustoetusi. Näiteks: SA Teater Vanemuine hindas 2019. aastal RTK-le üle antavate arvestusteenuste kuludeks 89 781 eurot. RTK hindas pakutavate arvestusteenuste maksumuseks SA-le Teater Vanemuine 49 062 eurot. Vahe oli 40 719 eurot, millest 50% ehk 20 359,50 eurot jõudis eelarve vähendusse. Meie tegelikud kulud SA Teater Vanemuine teenindamiseks olid 2023. aastal 65 686 eurot, mis on 16 624 eurot suuremad kui 2019. aastal. Võib eeldada, et need täiendavad kulud oleks palga ja muude kulude kasvust tulenevalt tekkinud ka SA-l Teater Vanemuine, kui teater oleks jätkanud tugiteenustega oma jõududega ning seda võiks teatri poolt vaadates samuti lugeda kokkuhoiuks. Täiendavad vahendid SA Teater Vanemuine teenindamiseks oleme RTK-s katnud teistele asutustele pakutud tugiteenustes saavutatud kokkuhoiu arvelt. RTK hindas 2020. aasta algul koostatud analüüsis, et teenuse osutamiseks oleks vaja kokku 19,23 täiskohaga töötajat (võttes arvesse, et Teaduskeskus AHHAA ja Tehnopol ei tulnud kliendiks). 2023. aasta kohta peetud tööajaarvestuse alusel tegelesid sihtasutuste arvestusteenuste osutamisega aasta jooksul keskmiselt 21,15 täiskohale taandatud töötajat, seega 1,92 töötajat rohkem, kui me 2020. aasta algul olime hinnanud. RTK eelarvet ei ole suurendatud, vaid oleme Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340 keerulises inflatsiooni ja töötasude kiire tõusu olukorras meile eraldatud eelarve piires hakkama saanud. Meie töötajad saavad turutingimustel töötasu ning nende rahulolu tööandjaga on kõrge. RTK arvestusteenuste efektiivsusnäitajad on aasta aastalt paranenud. Toome selle kohta mõningaid näiteid meie iga-aastaselt mõõdetavate tulemuste kohta (kõik rahalised näitajad on nominaalsed, neid ei ole korrigeeritud inflatsioonist tingitud koefitsientidega):  Finantsarvestuse teenuse kulu ühe kliendilt saadud dokumendi kohta oli 2019. aastal 5,73 eurot ja 2023. aastal 5,67 eurot.  Keskmine menetletud ostuarvete arv ühe töötaja kohta kuus oli 2019. aastal 1208 ja 2023. aastal 1345.  Elektroonilistest kanalitest saadud dokumentide osakaal oli 2019. aastal 78,5% ja 2023. aastal 71,4%. Langus on tingitud asjaolust, et vahepeal liitunud uute klientide puhul on käsitöö osakaal suhteliselt suur ja automatiseerimisega alles tegeletakse.  Personali- ja palgaarvestuse kulu ühe palgasaaja kohta aastas oli 2019. aastal 47,5 eurot ja 2023. aastal 33,3 eurot.  Personaliarvestaja poolt teenindatavate palgasaajate arv kasvas 2019. aasta 1646 inimeselt 2671-ni 2023. aastal.  Palgaarvestaja teenindas 2019. aastal 1398 ning 2023. aastal 2179 inimest. Kirjeldatud efektiivsusnäitajate juures on klientide rahulolu kõrge. Finantsarvestuse teenuse rahuloluindeks (rahulolevate osakaal mitterahulolevatest) oli 2023. aasta küsitluse põhjal 63% (skaala -100 kuni 100), aasta varem 54%. Personali- ja palgaarvestuse rahuloluindeks oli 68%, aasta tagasi 65%. Sihtasutuste (mitte ainult teatrid, vaid ka näiteks muuseumid) tulekuga rahulolunäitajad küll mõnevõrra langesid, aga see on olnud tavapärane kõikide uute klientide puhul. Tänaseks on trend positiivne. Küsitlustele vastamise aktiivsus on kõikide klientide lõikes hea (2023 aastal vahemikus 37%-43%), sihtasutuste puhul pigem madal. RTK viis 2023. aasta alguses läbi täiendavad fookusgrupiintervjuud, et pakkuda võimalust anda tagasisidet ja arutelda üheskoos probleemide üle. Teatrite fookusgrupis, kus osalesid Eesti Draamateatri, Noorsooteatri, Rakvere teatri, Vanemuise teatri ja Endla teatri finantsvaldkonna esindajad, otsustati mitmeid muudatusi. Näiteks täiendati müügiarveid olulise informatsiooniga (kontaktisik, BUUM tellimuse number), et finantsjuhtimine oleks sujuvam. Lisaks riigieelarve kokkuhoiule seati sihtasutuste arvestusteenuste konsolideerimise eesmärgiks:  arvestusteenuste kvaliteedi paranemine;  lihtsam ja odavam infosüsteemide arendamine tulevikus;  täiuslikum ja kiirem info riigi finantsjuhtimise arendamiseks;  paremad võimalused asutusesiseste tugiprotsesside optimeerimiseks, kasutades RTK poolt keskselt pakutavaid infosüsteeme. RTK hinnangul on need eesmärgid konsolideerimise tulemusena saavutatud. Küll aga ei saa RTK suunata teenindatavate asutuste siseste protsesside optimeerimist. Kui asutusepoolseid tegevusi, mis on vajalikud finants- ning personali- ja palgaarvestuse toimimiseks (arvestades tegevusi, mis võttis enda kanda RTK) ümber ei korraldatud, siis võib eeldada, et kulud asutuses ei vähenenud samas mahus kui baastegevustoetust vähendati. Arvestusteenuste kvaliteet on ühtlustunud ja paranenud. Teenuste osutamine ühes asutuses võimaldab kompetentside koondumist ja omavahelist tihedat koostööd. Käesoleval ajal osutatakse RTK-s arvestusteenuseid 211 kliendile. RTK koosseisus töötab 146 raamatupidajat ning 60 personali- ja palgaarvestajat. See võimaldab klientidel keskenduda oma põhitegevusele teadmisega, et RTK suudab arvestusteenused kvaliteetselt ära korraldada. Sealjuures teatrite puhul kasutame Piletileviga ja Piletimaailmaga koostöös välja töötatud liideseid ning teatrite müügisüsteemi Buum liideseid, mis teatritel varem puudusid ehk suur osa varasemast käsitööst on liideste abil automatiseeritud ning vastab alamsüsteemist tulnud informatsioonile. Liideste loomisega kaasnenud kulud kandis Kultuuriministeerium. Kuna RTK osutab teenuseid nii Kultuuriministeeriumile kui ka teatritele, võimaldab see kiiremini leida aruandluses omavahelisi seoseid ja kajastada andmeid peegelpildis. Aruandluse kokkusaamine ja andmete õigsuse tagamine on seetõttu paranenud. Eelnevat kokku võttes leiame, et teatrite arvestus ja aruandlus on paranenud ning vastab arvestusteenuste konsolideerimisel seatud eesmärkidele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pärt-Eo Rannap peadirektor Lisa: /*Teadmiseks/sama: Kultuuriministeerium Janne Romulus 663 1418 [email protected] Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel