Era- ja munitsipaaletendusasutuste energiasäästlike valgustuslahenduste toetamise tingimused ja kord

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 8 Era- ja munitsipaaletendusasutuste energiasäästlike valgustuslahenduste toetamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Era- ja munitsipaaletendusasutuste energiasäästlike valgustuslahenduste toetamine“ (edaspidi taotlusvoor) „Riigi eelarvestrateegia 2023–2026“ lisa 5 kohase meetme „Energiasäästlikud valgustuslahendused“ alameetme „Energiasääst- likud valgustuslahendused kultuuriasutustele“ rakendamiseks aastatel 2021–2030 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust antava toetuse kasutamise tingimused ja kord. (2) Enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määrusega nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused“. (3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust. (4) Toetuse andja on Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja). § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on parandada energiatõhusust era- ja munitsipaaletendusasutuse (edaspidi etendusasutus) kasutuses olevasse hoonesse tehtava valgustuslahendust hõlmava investeeringu kaudu. (2) Toetuse andmise tulemusena toimib etendusasutus energiatõhusamalt, kuna hõõg- ja gaaslahendusega lampidel põhinevad seadmed on välja vahetatud energiasäästlikumate LED- valgusallikatel põhinevate seadmete vastu. § 3. Toetatav tegevus (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames vahetatakse etendusasutuse kasutuses olevas hoones välja seni kasutusel olnud valgustuslahendused energiasäästlike valgustuslahenduste vastu. (2) Toetust ei anta projektile, mille lõikes 1 nimetatud tegevused on enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult ellu viidud. (3) Valgustuslahendusega kaasnevaid energiatõhusustöid ei toetata sellises hoones, hoone osas või sellele vastavas osas, mida ei kasutata etendustegevuseks. (4) Hoone, kus kavandatakse valgustuslahendus välja vahetada, peab vastama järgmistele nõuetele: 1) hoone omanik on taotlejast etendusasutus või juriidilisest isikust rendileandja või munitsipaaletendusasutuse korral kohaliku omavalitsuse üksus, kellel on sõlmitud etendusasutusega rendileping; 2) kogu hoonet või osa sellest kasutatakse etendustegevuseks. 2. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine § 4. Nõuded taotlejale (1) Taotleja võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatav asutus, kes vastab etendusasutuse seaduse § 2 lõigetes 1 ja 21 nimetatud etendusasutuse mõistele. (2) Taotleja peab lisaks lõikes 1 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1) ta ei ole riigi või riigi osalusel asutatud või kohaliku omavalitsuse üksuse sihtasutusena tegutsev etendusasutus; 2) ta on etendusasutusena tegutsenud vähemalt viimased kaks majandusaastat enne taotluse esitamist ja tema etendustegevusega seotud majandustegevus ei ole nimetatud perioodil lõppenud ega peatunud; 3) ta omab statsionaarset etenduspaika või tal on renditud etenduspaik etendustegevuseks § 3 lõikes 4 nimetatud nõuetele vastavas hoones vähemalt 2030. aasta lõpuni; 4) ta korraldab § 3 lõikes 4 nimetatud nõuetele vastavas hoones regulaarselt autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi etendustena; 5) tal ei ole riigi ees taotluse esitamise päeva seisuga maksu- ega maksevõlga või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt; 6) ta ei ole taotluse esitamise päeva seisuga pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 7) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga; 8) tal ei ole toetuse andja ees taotluse esitamise päeva seisuga aruande esitamise võlga ega muid tähtajaks täitmata kohustusi; 9) ta suudab kuni projekti lõppemiseni tasuda § 9 lõikes 2 nimetatud omafinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid. § 5. Nõuded taotlusele (1) Taotluses kirjeldatud projekt peab panustama §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. (2) Taotletud toetuse suurus peab jääma § 9 lõikes 1 sätestatud summa piiridesse ja projekti eelarve peab sisaldama § 9 lõikes 2 sätestatud määral omafinantseeringut. (3) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) andmed projekti kohta, sealhulgas nimi, meeskond, tegevuste kirjeldus ning elluviimise aeg ja koht, taotletava toetuse summa ja eelarve, sealhulgas valgustuslahendustega kaasnevate tööde ja välja vahetatavate hõõglampidega seadmete loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega, sealhulgas planeeritavate kulude selgitused ning omafinantseeringu summa eri rahastajate ja rahastusallikate kaupa; 2) kinnitus, et projektiga hõlmatud hoone kuulub taotlejale, või rendipinna omaniku kinnitus nõusoleku andmise kohta valgustuslahendusega kaasnevate energiatõhusustööde tegemiseks ja taotluse esitamiseks, sealhulgas rendileandja kinnitus, et taotlejal on renditud etenduspaik vähemalt 2030. aasta lõpuni; 3) kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide toetuseks taotletavate kulutuste kohta, mille korral taotleja teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb esitada sellekohane põhjendus; 4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud taotluste menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu. (4) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osale tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave. § 6. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine (1) Taotlusi esitatakse jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (2) Jooksva taotlusvooru avamisest ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (3) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist. 3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse summa § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks sobiv, vajalik, põhjendatud ja tõhus, tekib §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning see on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas on: 1) tasutud toetuse saaja arvelduskontolt; 2) tõendatud algdokumendiga; 3) tehtud, järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas § 18 punktiga 3;  4) selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile. (2) Lõikes 1 nimetatud üldtingimustele vastav abikõlblik kulu on: 1) valgustusseadme hankimise kulu; 2) signaalvõrgu väljaehitamise ja paigalduse kulu; 3) valguspuldi hankimise kulu; 4) valgustusseadme transpordikulu. (3) Mitteabikõlblik kulu on: 1) taotlusvooru eesmärgi ja toetatava tegevusega sidumata põhjendamatu ja ebaoluline kulu; 2) tugevvoolu kaabelduse vahetamise või paigaldamise kulu; 3) valgustusseadme paigaldamise kulu; 4) olemasoleva valgustuslahenduse täiendamise või olemasolevate vananenud LED- seadmete vahetamise kulu; 5) kulu, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisingulepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse ja muu taolisega; 6) kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe kapitalirendi tulemusel üle toetuse saajale; 7) amortisatsioonikulu; 8) projektijuhtimise ja õigusabi kulu; 9) mitterahaline kulu; 10) sularahas tasutud kulu; 11) rahatrahv ja rahaline karistus; 12) kohtumenetluse kulu; 13) projekti kallinemisega seotud kulu; 14) taotleja organisatsiooni üldise juhtimise kulu ja juhtorganite tasu; 15) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks; 16) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi; 17) toetuse saajale teistest meetmetest hüvitatud kulu; 18) erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata 1. jaanuaril 2024, kuid ei või kesta kauem kui 31. detsembrini 2025. Projekti abikõlblikkuse periood kinnitatakse taotluse rahuldamise otsusega. (3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist üks kord kuni kuus kuud järgmistel tingimustel: 1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud;  2) toetuse saaja on projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (4) Taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks peab esitama taotleja esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. (5) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (6) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev. (7) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast aruande kinnitamist ja lõppmakse tegemist ning teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu. § 9. Toetuse minimaalne ja maksimaalne summa (1) Taotletava toetuse minimaalne summa on 40 000 eurot ja maksimaalne summa 350 000 eurot taotluse kohta. (2) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 95 protsenti. Toetuse osakaalu arvutamisel võetakse arvesse ainult abikõlblikke kulusid. Vähemalt viis protsenti projekti abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma omafinantseeringu arvelt. 4. peatükk Taotluste menetlemine § 10. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. (2) Kui esitatud taotluste maht, mille kohta ei ole tehtud otsust, saab võrdseks või ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki, menetletakse neid esitamise järjekorras. (3) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles on puudusi ja/või taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. (4) Lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, millal taotluse menetlemise aeg peatub. (5) Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ja teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 4 toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletava toetuse summa ja osakaal ei suurene ning projekti eesmärgid ei muutu. (7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-des 3– 5 sätestatud nõuded. § 11 . Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja. (2) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses nimetatud nõuetele. (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotlust ei ole taotlusvooru eelarve mahu tõttu võimalik täielikult rahuldada. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetust vähendada. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses esitatud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. See õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast. (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele §-des 3–5 või teistele määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 4) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 5) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. (7) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. § 12. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse: 1) osalist rahuldamist; 2) rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.  5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 13. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (3) Toetuse andjal on õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja kümne tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu. § 14. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetust ettenähtud tingimustel edasi kasutada; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada. 6. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine § 15. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetus makstakse toetuse saajale osade kaupa. Toetusest 80 protsenti makstakse pärast maksetaotluse esitamist, millele on lisatud ostutehingut tõendav dokument teenuse või kauba eest tasumise tingimustega. 20 protsenti toetusest makstakse tegelike tasutud kuludokumentide alusel pärast toetuse kasutamise lõpparuande kinnitamist. (2) Toetuse andja teeb väljamaksed arvestades ostutehingut tõendavas dokumendis märgitud maksetähtaega, kuid mitte varem kui 30 kalendripäeva enne maksetähtaega ning seitse tööpäeva peale maksetaotluse esitamist. (3) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. § 16. Toetuse kasutamise aruande esitamine (1) Toetuse saaja esitab aruande toetuse andjale taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajaks e-keskkonna kaudu. (2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 60 kalendripäeva aruande esitamisest arvates. (3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja vastavasisulise avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne lõikes 1 nimetatud otsuses sätestatud tähtaja saabumist. (4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Sel ajal lõikes 2 nimetatud aruande menetlemise aeg peatub. (5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist ja toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi. 7. peatükk Toetuse tagasinõudmine § 17. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 2) paragrahvis 2 nimetatud eesmärki ja/või tulemust ei saavutatud ja/või taotluses ettenähtud tegevusi ei viidud ellu; 3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina; 5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks; 8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tulemusena ei ole võimalik tagada kohustuste täitmist; 9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui: 1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse; 2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse. (3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (4) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (5) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. (6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. (7) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. (8) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on esitatud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab. (9) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib mõistliku aja võrra otsuse tegemise tähtaega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. (10) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja. (11) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjana posti teel. (12) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Sellisel juhul peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul selle otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. (13) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi ei maksta ja ei ole võimalik rakendada lõikes 7 sätestatut, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. 8. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused § 18. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja tagab määruses sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ning selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas: 1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja määruses sätestatu järgi; 2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande; 3) järgib projektiga seotud teenuste ja asjade ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid ja võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus; 4) tagab nõutud ulatuses omafinantseeringu; 5) tagab, et valgustusseadmed on tema valdusesse või omandisse saadud hiljemalt aruande esitamise ajaks;  6) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi; 7) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost seitsme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab tal teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 8) võimaldab toetuse andjal ja tema nimetatud isikutel kohapeal toetuse kasutust kontrollida, sealhulgas tutvuda projekti elluviimisega ja pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal, ning osutab selleks igakülgset abi; 9) peab projekti abikõlblike kulude ning mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust; 10) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 11) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega; 12) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude; 13) kasutab hoonet osaliselt või tervikuna etendustegevuse teenuse osutamiseks ega võõranda ega anna valdust kolmandatele isikutele ilma toetuse andjaga kooskõlastamata vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates; 14) paneb projektiga seotud tööde ajal projekti piirkonda üles töödest informeeriva tahvli, millel peab olema vähemalt projekti nimi, tööde tegija, valmimise tähtaeg, lisainfo sõnastuses „Valgustuslahenduste energiasäästlikumaks muutmist toetas Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust“ ja Kultuuriministeeriumi logo; 15) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi. § 19. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus: 1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) esitada oma seisukohad § 12 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames; 3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 4) toetusest loobuda või see tagastada igal ajal täies ulatuses. § 20. Toetuse andja kohustused Toetuse andja on kohustatud: 1) teavitama avalikkust ja võimalikke toetuse taotlejaid selle saamise võimalustest ja taotlemise korrast; 2) menetlema toetuse taotlusi, tegema projekti toetamise otsuse ning edastama määrusega reguleeritud otsused määruses sätestatud aja jooksul; 3) selgitama huvitatud isikutele toetuse andmise tingimusi;  4) kontrollima projekti elluviimist; 5) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas; 6) teavitama toetuse saajat viivitamata määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 7) tegema muid määruses, teistes toetuse andmisele kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid. § 21. Toetuse andja õigused Toetuse andjal on õigus: 1) kontrollida projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele; 2) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärgi, tulemuse ja kulude kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 3) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või selle rahuldamise otsuses või määruses sätestatust; 4) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel; 5) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata; 7) otsustada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamine ja kaalutlusõigusele tuginedes § 17 kohane aluseta makstud toetuse tagasinõudmise ulatus; 8) teha muid määruses, teistes toetuse andmisele kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Kristiina Alliksaar minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Era- ja munitsipaaletendusasutuste energiasäästlike valgustuslahenduste toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. Määrusega (edaspidi eelnõu) kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2023–2026“ kohase meetme „Energiasäästlikud valgustuslahendused“ alameetme „Energiasäästlikud valgustuslahendused kultuuriasutustele“ rakendamiseks aastatel 2021–2030 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust antava toetuse kasutamise tingimused ja kord. Riigieelarve strateegias määratud meetme elluviimiseks võib tulu kasutamise eest vastutav minister kehtestada määrusega enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimused ja korra. Eelnõuga reguleeritakse taotlusvoorust „Era- ja munitsipaaletendusasutuste (edaspidi etendusasutus) energiasäästlike valgustuslahenduste toetamine“ (edaspidi taotlusvoor) toetuste jagamist. Taotlusvooru eesmärk on parandada etendusasutustes energiatõhusust energiasäästlike valguslahenduste kasutuselevõtu kaudu. Rahvusvahelise kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks kehtib Euroopa Liidus (edaspidi EL) ELi-sisene kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ) enampakkumiste süsteem. Selles peavad ELi liikmesriigid müüma enampakkumistel kõik LHÜd, mida ei eraldata tasuta paiksetele saasteallikatele direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46)) artiklite 3e, 10a ja 10c alusel. Kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega on riigi eelarvestrateegias sätestatud üldised eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb kasutada (alates 2024. aastast) 100 protsenti enampakkumisel saadud tulust, sealhulgas energiatõhususe parandamine ja energiasääst ning taastuvenergia kasutuse edendamine. Nimetatud kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega seotud meetmed on kavandatud kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikega 1, lähtudes üleriigilistest ja valdkondlike arengukavade eesmärkidest. Enampakkumisel saadud tulu laekub riigieelarvesse ja seda kasutatakse riigi eelarvestrateegia kohaselt. Tegu on tuludest sõltuvate kuludega, st vahendeid saab kasutada olenevalt tegelikust tulu laekumisest. Iga-aastases riigieelarves kajastatakse asjaomase aasta enampakkumise tulude ja kulude prognoositud maht. Riigi eelarvestrateegias kajastatakse enampakkumisest saadud tulu kasutuse kavandatud jaotus, määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid. „Riigi eelarvestrateegia 2023–2026“ lisa 5 kohaselt vastutab perioodil 2021–2030 LHÜde kauplemisel saadavate vahendite kasutamise eest meetme „Energiasäästlikud valgustuslahendused“ (sh alameede „Energiasäästlikud valgustuslahendused kultuuriasutustele“) elluviimisel kultuuriminister. „Kultuuri arengukavas 2021–2030“1 on etenduskunstide valdkonnas eesmärgiks seatud, et Eesti teatrihoonete füüsiline ja tehnoloogiline keskkond võimaldaks luua, esitada ja kogeda kõrgtasemel etenduskunsti. Etenduskunstide taristu arendamisel tagatakse tänapäevased 1 https://www.kul.ee/kultuur2030 1 töötingimused, mis võimaldavad luua tehniliselt nõudlikke lavastusi. Eelnõu võimaldab arendada arengukavas olulise põhimõttena nimetatud kvaliteetset ja säästlikku kultuuritaristut ning järgida keskkonnahoidlikkuse põhimõtteid. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna juhataja Katre Väli ([email protected], tel 628 2212), Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna teatrinõunik Laur Kaunissaare ([email protected], tel 628 2249), Kultuuriministeeriumi välisvahendite juht Kärt Kallion ([email protected], tel 628 2248) ning Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet ([email protected], 628 2224), kes on teinud eelnõu juriidilise ekspertiisi. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 21 paragrahvist. 1. peatükk „Üldsätted“ Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust vahendite saamise ning rahaliste vahendite kasutamise tingimused ja kord. Lõike 2 järgi on enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused kehtestatud Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määrusega nr 121. Viidatud määrusega seatakse muu hulgas Kultuuriministeeriumile aruandluskohustus eelnõu alusel tulemuste saavutamise kohta. Lõike 3 kohaselt tuleb määrusega reguleerimata küsimustele kohaldada haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS). Haldusmenetlusele tuleb kohaldada HMSi sätteid kooskõlas eelnõus sätestatud korra ja erisustega. Lõike 4 alusel on toetuse andja Kultuuriministeerium, kes vastutab taotlusvooru avamise ja koordineerimise eest – ta teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb taotlusi, teeb rahuldamise otsused jms. Toetuse andja õigusi ja kohustusi on seletuskirjas täpsemalt selgitatud §-de 20 ja 21 juures. Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk parandada etendusasutuste kasutuses olevates hoonetes energiatõhusust ja viia ellu kliimaeesmärke. Hõõglampidel põhinevad seadmed vahetatakse välja energiasäästlikumate LED-valguslahenduste vastu. Seda tehes lähtutakse nende seadmete arvust, mis konkreetses etendusasutuses taotlemise hetkel olemas on. Lõikes 2 kirjeldatakse toetuse andmise ja kasutamise oodatavaid tulemusi. Toetuse andmise tulemusena on saavutatud etendusasutuse energiatõhus toimimine. LED-valgustid on 2 energiasäästlikumad ning seadmete vahetamisega tagatakse, et etendustegevus jätkub keskkonnasäästlikumalt ja kooskõlas strateegilise arengudokumendi „Kliimapoliitika põhialused 2050“ põhimõtetega. Paragrahviga 3 kehtestatakse toetatav tegevus. Lõike 1 kohaselt toetatakse projekte, mille elluviimine panustab eelnõu §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames vahetatakse välja ja võetakse kasutusele valgustusseadmed. Lõike 2 järgi ei tohi toetatav tegevus olla enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult ellu viidud. Nõude kohaselt ei toetata projekti, milles sisalduvad tegevused on ellu viidud enne toetuse taotluse esitamist. See tähendab, et kui kõik tegevused on juba ellu viidud, olenemata sellest, kas kulud on tasutud, on tõendatud taotleja võimekus viia projekt ellu omavahendite arvelt, mistõttu puudub vajadus tegevusi toetada. Lõike 3 kohaselt tohib toetust kasutada energiatõhusustöödeks ainult nendes ruumides, kus toimub etendustegevus (sh proovisaalid). Muudes etendusasutuse kasutuses olevates ruumides (fuajeed, toitlustusalad, garderoobid, riietusruumid, kabinetid) valgustuslahendusega kaasnevaid energiatõhususe töid ei toetata. Lõikega 4 sätestatakse, millistele tingimustele vastavas hoones võib etendusasutus valgustus– seadmeid vahetada. Taotlusvoorust ei toetata etendusasutusi, kes asuvad ajutistel pindadel (üheks lavastusprojektiks renditud). 2. peatükk „Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine“ Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lõikes 1 kehtestatakse subjektid, kellele toetus on mõeldud. Taotlejaks saab olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatav asutus, kes vastab etendusasutuse seaduse §-des 2 ja 21 esitatud mõistele. Etendusasutus on nimetatud seaduse kohaselt juriidiline isik või asutus: 1) kelle põhitegevusala on teatri- ja tantsuetenduste või kontsertide lavastamine ja esitamine, muusikaline loometegevus või lavakunsti abitegevused; 2) kes korraldab regulaarselt autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi etenduste või kontsertidena; 3) kes on töösuhtes loominguliste töötajatega või võlaõiguslikus suhtes teenuse osutajatega loominguliste eesmärkide täitmiseks; 4) kellel on loominguline juht; 5) kes teavitab avalikkust etenduse või kontserdi toimumisest. Munitsipaaletendusasutusel peab olema lisaks nimetatule loomenõukogu. Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Nende alusel tuvastatakse, kas taotlejal on projekti elluviimiseks vajalik võimekus. 3 Punkti 1 kohaselt ei saa taotlejaks olla riigi või riigi osalusel asutatud või kohaliku omavalitsuse sihtasutusena tegutsev etendusasutus. Sihtasutustena tegutsevaid etendusasutusi ja nende valgustuslahenduste väljavahetamist toetatakse teise meetme kaudu. Punkti 2 alusel peab taotleja olema tegutsenud etendusasutusena vähemalt kaks aastat enne taotluse esitamist. See nõue on kehtestatud selleks, et toetada investeeringuga järjepidevalt tegutsenud etendusasutusi. Kuna eelarvevahendid on piiratud, soovitakse toetada jätkusuutlikke etendusasutusi. Punkti 3 kohaselt toetatakse taotlejaid, kellel on statsionaarne saal või renditud etenduspaik vähemalt 2030. aasta lõpuni. Seadmed on mõeldud konkreetses hoones ja konkreetse etendusasutuse energiatõhususe parandamiseks kindla perioodi vältel. Nõue on esitatud selleks, et parandada investeeringu kaudu energiatõhusust ja tagada kestlik tegevus hoonetes, kus etendustegevus toimub. Punkti 4 järgi peab taotleja regulaarselt korraldama autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi etendustena. Regulaarse tegutsemise kohta annavad infot Eesti Teatri Agentuuri andmebaas, etendusasutuse sotsiaalmeediakanalid, koduleht ning muudel andmekandjatel kajastatud mängukava ja repertuaari ülevaade. Punkti 5 kohaselt ei tohi taotlejal olla ajatamata maksu- ega maksevõlga riigile. Kui taotlejal need on, ei ole nimetatud nõue täidetud. Seda nõuet kohaldatakse, kuna soovitakse toetada taotlejat, kellel riigi ees rahalist võlga ei ole. Punkti 6 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei oleks välja kuulutatud pankrotti ja ta ei oleks likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Vastasel korral eeldatakse, et projekti elluviimiseks vajalikud finants-, haldus- ja toimimissuutlikkus puuduvad. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist ning väljaandest Ametlikud Teadaanded. Punktis 7 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga. Seda nõuet kohaldatakse, kuna soovitakse toetada taotlejat, kellel riigi ees rahalist võlga ei ole. Äriregistrile majandusaasta aruande ja maksudeklaratsioonide esitamise kohustus tuleneb maksukorralduse seadusest ning see peab taotluse esitamise ajaks olema täidetud. Kohustus on täidetud ka näiteks juhul, kui majandusaasta aruanne on esitatud hilinenult, kuid siiski enne taotluse esitamist. Punktis 8 sätestatakse, et taotlejal ei tohi toetuse andja ees olla taotluse esitamise seisuga aruande esitamise võlga ega muid tähtajaks täitmata kohustusi. Näiteks kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne varasema toetuse raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma tähtajaks. Selle hulka kuulub ka näiteks aruande esitamise kohustus või toetuse kasutamise kontrolltoimingute tegemise käigus dokumentide esitamine. 4 Punkti 9 kohaselt peab taotleja suutma eelnõu § 9 lõikes 2 nimetatud omafinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid tasuda kuni projekti lõppemiseni ehk aruande kinnitamiseni. Paragrahviga 5 kehtestatakse nõuded taotlusele. Lõike 1 järgi peab taotlusest selguma, et toetust taotletakse eelnõus nimetatud eesmärgil ja toetatavaks tegevuseks ning et projekt panustab tulemusse ja loob nõutud mõju. Lõikes 2 sätestatakse, et taotlusest peab selguma taotletava toetuse summa ja osakaalu ning omafinantseeringu määra vastavus eelnõus esitatud nõuetele. Taotluses peab olema märgitud taotletava toetuse summa ja selle protsentuaalne osakaal abikõlblikest kuludest. Lõikes 3 määratakse kindlaks andmed ja dokumendid, mida taotlus peab sisaldama. Lõikes 4 sätestatakse taotlejale lisateabe esitamise kohustus. Et vältida samade tegevuste ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise topeltfinantseerimist, kohustub taotleja esitama toetuse andjale teabe, kui ta on projektile või projekti osale tegevustele taotlenud samal ajal toetust mõnest teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabivahenditest. Toetatavaid tegevusi ehk kulusid projektis topeltfinantseerida ei tohi. Paragrahvis 6 esitatakse taotlusvooru avamise ja taotluse esitamise regulatsioon. Lõike 1 kohaselt on tegemist jooksva taotlusvooruga. Jooksva taotlemise puhul menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras ja toetuse andjal on õigus peatada taotluste vastuvõtt olukorras, kus selliste registreeritud taotluste taotletav rahaline summa, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, saab võrdseks või ületab taotluste rahastamise jooksva aasta eelarve vaba jääki. Lõike 2 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest ja taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Lõikes 3 sätestatakse, et taotluse peab esitama esindusõiguslik isik toetuse andja e-keskkonna kaudu. Taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Taotlemine toimub toetuse andja taotluste menetlemise infosüsteemi ehk e-keskkonna kaudu. 3. peatükk „Kulude abikõlblikkus ja toetuse summa“ Paragrahviga 7 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid. Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil, selle on tasunud toetuse saaja ning see on kooskõlas riigisisese õigusega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega. Kulu peab olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja toetuse saaja peab olema selle tasunud aruande esitamise ajaks. Kuna eelnõu ei sisalda kõiki muude õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi, on oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb arvestada ka teiste riigisiseste kohalduvate õigusaktidega. Riigisisese õigusega kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et 5 toetuse saaja peab järgima raamatupidamise reeglitest ning maksuseadustest ja riigihangete seadusest tulenevaid piiranguid. Kulu on põhjendatud, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub põhjendatuse nõude kaudu ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et kulu on tekkinud asjakohaste toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see vähemalt soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga, mis on vähemalt sama tõhus. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel. Lõigetega 2 ja 3 kehtestatakse abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loend. Paragrahvis 8 sätestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood. Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille taotleja on taotluses määranud ning millal tegevused algavad ja lõpevad ning vajalikud kulud tekivad. Projekti elluviimise perioodi kavandamisel peab taotleja arvestama eelnõus projekti abikõlblikkuse perioodi kohta sätestatud tingimusi, millest lähtudes tuleb taotlusesse märkida projekti algus- ja lõppkuupäev. Lõike 2 kohaselt ei saa projekti abikõlblikkuse periood alata varem kui toetuse kavandatava kasutusaasta 1. jaanuaril 2024 või taotluses märgitud hilisemal kuupäeval. See tähendab muu hulgas seda, et enne nimetatud kuupäeva ei saa teha ka kulutusi. Abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 2025. aasta 31. detsembril. Kui taotleja hakkab projekti ellu viima enne, kui toetuse andja on taotluse kohta otsuse teinud, peab ta arvestama riskiga, et taotlus võib jääda rahuldamata, mistõttu peab taotleja projekti elluviimisega seotud ja juba tehtud kulud täies mahus ise hüvitama. Projekti abikõlblikkuse periood kinnitatakse taotluse rahuldamise otsusega. Lõike 3 kohaselt on ette nähtud võimalus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada üks kord kuni kuus kuud. Toetuse saaja saab projekti elluviimise käigus taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist tingimusel, et projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud. Projektiperioodi muutmise algatab tavaliselt toetuse saaja, esitades selleks abikõlblikkuse perioodil vastavasisulise avalduse, milles on muu hulgas esitatud perioodi muutmise põhjendused. Abikõlblikkuse perioodi ei või muuta tagantjärele pärast projekti tegevuste lõppemist ning pikendamise taotlus peab olema esitatud enne taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Lõigetega 4–6 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitamise, rahuldamise või mitterahuldamise täpsustatud kord. Lõike 7 kohaselt loeb toetuse andja projekti lõppenuks pärast aruande kinnitamist ja lõppmakse tegemist. Toetuse saajat teavitatakse sellest e-keskkonna kaudu. Paragrahviga 9 kehtestatakse toetuse alam- ja ülempiir. 6 Lõikes 1 nimetatud minimaalsed ja maksimaalsed toetussummad on tuletatud meetme väljatöötamisel etendusasutuste kaasamise käigus saadud tagasisidest ning etendusasutuste esitatud andmetest. Lõikes 2 sätestatakse, et omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusega ei finantseerita. Omafinantseering võib sisaldada kaasfinantseeringut. 4. peatükk „Taotluste menetlemine“ Paragrahviga 10 kehtestatakse taotluste menetlemise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotluse esitamisest. HMSi § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei ole ettenähtud aja jooksul võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada, teha viivituseta teatavaks tõenäoline aeg ning tähtajast mittekinnipidamist põhjendada. Lõike 2 kohaselt menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras hetkest, kui esitatud taotluste maht saab võrdseks või ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki. Teisisõnu hetkest, mil selliste menetluses olevate taotluste taotletav toetuse summa, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, võrdsustub taotluste rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab toetuse andja taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. Lõigete 3–5 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et see ei ole piisavalt selge ja/või sisaldab puudusi, küsida taotlejalt andmete kohta selgitusi ja lisadokumente või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse e-keskkonna kaudu teade, milles on kirjeldatud asjaolusid, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil eelnõu § 10 lõikes 1 nimetatud taotluse menetlemise aeg peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole eelnõu § 10 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Teave taotluse läbi vaatamata jätmise kohta edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul tähtaja saabumisest arvates. Lõike 6 kohaselt on toetuse andjal õigus teha taotlejale ettepanek muuta projekti eelarvet ja tegevusi nii, et toetuse summa ja osakaal ei suureneks ning projekti eesmärgid ei muutuks. Lõike 7 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult juhul, kui on täidetud kõik eelnõu §-des 3–5 sätestatud nõuded. Paragrahviga 11 nähakse ette taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse. 7 Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud nõuetele. Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse taotlejaga varem kooskõlastatult ja selles fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse. Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus viima projekti ellu ka väiksema toetussummaga. Muudatusettepaneku tegemisel on toetuse andjal kohustus taotleja ära kuulata. Kui taotleja on nõus projekti muutma, tuleb toetuse andjal veenduda, et muudetud taotlus vastab nõuetele ja kriteeriumidele. Selleks võib olla vaja veel kord kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning muudetud mahus projekti. Kui taotleja ei ole nõus projekti muutma ehk kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata. Lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega. Kui mõni nõue ei ole taotluse menetlemise ajal täidetud, see ei takista taotluse menetlemist ning on tõenäoline, et see mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne projekti lõpetamist täidetakse, võib taotluse rahuldada kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel näeb toetuse andja ette, mida toetuse saaja peab tegema või milline asjaolu ja millise aja jooksul peab tõendatud olema. Nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Kui taotluse rahuldamise otsus on tingimuslik, menetletakse taotlust tavalises korras. Erisus on vaid selles, et toetust ei või välja maksta enne kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Lõike 5 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal õigust toetuse maksele. Makse saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale teabe tingimuse saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea vastavasisulist teavet esitama juhul, kui toetuse andja saab selle ise tuvastada. Lõike 6 järgi tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida, taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele, taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel lähtutakse HMSi §-dest 56 ja 57. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses esitatakse HMSis nõutud info. Eraldi korda selle kohta eelnõus ei ole. HMSi kohaselt tuleb soodustava haldusakti andmisest keeldumist kirjalikult põhjendada, märkides selles õigusliku aluse ja otsuse tegemiseks õigusliku aluse suhtes relevantsed faktilised asjaolud. Lõike 7 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus ka siis, kui menetluses olevate taotluste maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja taotlust ei ole võimalik osaliselt rahuldada. 8 Lõike 8 järgi saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. Paragrahviga 12 sätestatakse taotleja ja toetuse saaja ärakuulamisega seotud regulatsioon. Taotlejale ja toetuse saajale antakse HMSi § 40 tähenduses ärakuulamisõigus. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et isikul oleks võimalik enda arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht dokumentide suhtes, mille haldusorgan on tema asja menetlemisel esitanud. Lõigetes 1–2 nimetatakse, millisel juhul tuleb, arvestades eelnõu kohaseid menetlustermineid, enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada selgitused otsuse põhimotiivide ja põhjenduste kohta. Ära ei kuulata, kui HMSi § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks, ning ka näiteks juhul, kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejaid on üle 50 ja kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid taotlusel ja selle menetlemisel puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel. 5. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“ Paragrahviga 13 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seonduvad tingimused. Lõikes 1 määratakse kindlaks, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja kelle algatusel. Toetuse andja peab kogu teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib teavet käsitleda sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse või teatena. Kui sisuliselt on tegemist olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb toetuse andjal otsustada, kas seda teha või mitte. Muutmine toimub tavaliselt toetuse saaja algatusel, näiteks kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks muuta projekti (toetatavat tegevust või selle ulatust, tegevus jäetakse ära või lisatakse täiendav tegevus), abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest. Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Muutuda ei tohi projekti eesmärk ja projekti tegevustega saavutatav tulemus. Kui muuta tahetakse projekti algset eesmärki ja tulemust, on tegemist sisuliselt uue projektiga. Lõike 2 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud. Haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse või kohustuse lõpliku realiseerimiseni. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist. Lõike 3 järgi võib toetuse andja keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutunud asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud muudatuse korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või projekti tegevuste lõpetamine projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata, toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks. 9 Lõikes 4 sätestatakse tähtaeg, mille jooksul tuleb taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldus läbi vaadata, ja otsuse muutmise otsuse jõustumise ajavahemik. Toetuse saaja peab teavitama toetuse andjat projekti muudatustest nende ilmnemisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja viivitamata. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse võib jõustada varasema kuupäevaga kui toetuse andja otsuse tegemise kuupäev, juhul kui see aitab kaasa projekti tegevuskava katkematule elluviimisele ja tulemuste saavutamisele. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise kuupäev ei saa olla varasem kui selle muutmise avalduse toetuse andjale esitamise kuupäev. Paragrahviga 14 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Lõikes 1 viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistatakse. Seda tehakse juhul, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt, taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või on teave jäetud teadlikult esitamata, kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta seda täita, toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse kasutamist ei ole ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui see tühistatakse toetuse tagasinõudmise otsusega. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja ärakuulamise nõudeid, kuid arvestades, et taotluse rahuldamise otsus ei tohiks jääda kehtima selliselt, et see oleks vastuolus eelnõus sätestatuga. Kui avastatakse, et valeandmeid on esitatud tahtlikult, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja eelnõu § 17 kohase toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise erinevus on, et kehtetuks tunnistatakse see siis, kui taotlust ei oleks pidanud rahuldama või pärast rahuldamise otsuse tegemist ilmneb asjaolu, mille tõttu ei ole projekti võimalik või vaja esialgu kavandatud mahus või viisil ellu viia, sealhulgas juhul, kui toetuse saaja enam projektile toetust ei soovi. Kehtetuks tunnistamisega ei ole tegemist siis, kui toetuse tagasinõudmise otsus tehakse toetuse kasutamise tingimuste, nõuete või kohustuste rikkumise tõttu. Siiski on nendel otsustel ühine tagajärg: saadavat toetust vähendatakse kuni nullini. Kui on selge, et toetust algses taotluse rahuldamise otsuses nimetatud mahus ära ei kasutata, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus, kuid võib vormistada ka osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui esialgu määratud toetus jääb kasutamata, tuleks määratud toetuse summat selle võrra vähendada juba projekti elluviimise ajal. Lõikes 2 sätestatakse, et kui taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, tuleb toetuse saajal õigusliku aluseta saadud toetus toetuse andjale tagastada. 6. peatükk „Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine“ Paragrahviga 15 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Lõigete 1 ja 2 kohaselt makstakse toetus toetuse saajale osade kaupa. Toetusest 80 protsenti makstakse pärast maksetaotluse esitamist, millele on lisatud ostutehingut tõendav dokument 10 teenuse või kauba eest tasumise tingimustega. 20 protsenti toetusest makstakse tegelike tasutud kuludokumentide alusel pärast toetuse kasutamise lõpparuande kinnitamist. Maksetaotlusele tuleb lisada toetuse maksmise aluseks olev dokument, kust on näha ostutehingu eest tasumise tähtaeg. Maksetaotluse ja makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitab toetuse saaja e-keskkonna kaudu. Toetuse andja teeb väljamaksed arvestades ostutehingut tõendavas dokumendis märgitud maksetähtaega, kuid mitte varem kui 30 kalendripäeva enne maksetähtaega ning seitse tööpäeva peale maksetaotluse esitamist. 20 protsenti toetusest makstakse toetuse saajale tegelike tasutud kulude alusel. Koos toetuse kasutamise aruandega esitatakse tasutud kuludokumendid. Toetuse saaja saab lõppmakse teha ainult pärast aruande kinnitamist. Lõikega 3 piiratakse toetuse andjal kohustuse võtmist, kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega. Toetus makstakse välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Paragrahviga 16 kehtestatakse toetuse kasutamise aruande esitamise põhimõtted. Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Toetuse saaja esitab projekti aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu taotluse rahuldamise otsuses kindlaks määratud tähtajal. Aruande esitamisel lähtub toetuse saaja taotlusest, määruse nõuetest ja aruannete kinnitatud vormidest. Lõikes 2 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg. Lõikega 3 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel avalduse alusel pikendada. Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbivaatamise käigus selgub, et selles esinevad puudused, küsida toetuse saajalt aruandes esitatud andmete kohta selgitusi ja lisadokumente või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva, mil eelnõu § 16 lõikes 2 nimetatud aruande menetlemise aeg peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Lõikes 5 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. Projekt loetakse lõppenuks, kui toetuse andja on aruande kinnitanud ja toetuse saajale lõppmakse teinud. Vastavasisuline teave saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu. 7. peatükk „Toetuse tagasinõudmine“ Paragrahviga 17 reguleeritakse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui seda on saadud mitteabikõlbliku kulu katteks või esineb muu toetuse tagasinõudmise alus. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist HMSi tähenduses haldusaktiga. Lõikes 1 sätestatakse, millal toetuse tagasinõudmise otsus tehakse. 11 Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks juhul, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub mitteabikõlblikuks – näiteks sama kulusumma on hüvitamise alus juba olnud, kulu liik ei ole abikõlblik või kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Kulu võib lugeda mitteabikõlblikuks ja jätta puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmata, kui on ilmselge, et puudusi kõrvaldada ei saa. Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub, et toetust on välja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse tagasinõudmise otsus või mitte, puudub. Kaalutlusõigus puudub ka juhul, kui toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi andmise regulatsiooniga. Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude abikõlblikkust. Silmas peetakse olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik võlaõigusseaduse tähenduses üheselt tuvastada. Näiteks on kahjustatud rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtet. Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei ole see veel piisav alus toetuse tagasinõudmise otsust teha, kuid on toetuse andjale ajend, et hinnata, kas toetatav tegevus jääb sealjuures pooleli või toetuse sihipärane kasutamine katkeb kohustuslikul ajaperioodil. Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka põhjusel, et kui määratud toetust selle tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks kohustus viia toetatavad tegevused lõpuni. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada ehk ta eelnõu § 12 kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta. Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust, kui täidetud on kõik toetuse vabatahtliku tagastamise tingimused: puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse või kui toetuse saaja ise avastas ja teatas toetuse andjale, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu ning tagastas selle toetuse andjale. Lõike 3 põhjal võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemiseks ja vormistamiseks jätta kolme aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest. Lõike 4 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab HMSi § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest 12 koostoimes HMSi § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse. Lõikes 5 sätestatakse, et kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. Lõikes 6 nähakse ette, et kui toetuse saajale ei ole kogu toetust veel välja makstud, võib maksmisele kuuluvat summat toetuse tagasi maksmata summa ulatuses vähendada ehk tasaarveldada, teavitades sellest enne toetuse saajat. Lõigete 7 ja 8 kohaselt võib toetuse saaja põhjendatud juhul taotleda toetuse tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Toetuse saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamise kava. Lõigete 9 ja 10 järgi on toetuse andjal ajatamise taotluse menetlemiseks ette nähtud kümme tööpäeva, kuid põhjendatud juhul võib seda mõistliku aja võrra pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. Lõike 11 kohaselt võib toetuse andja ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teha ka koos toetuse tagasinõudmise otsusega ning sellest teavitatakse toetuse saajat e- posti või tähtkirjana posti teel. Lõike 12 järgi on toetuse andjal õigus tühistada toetuse osadena tagasimaksmise võimaldamise otsus ehk ajatamisotsus, kui toetuse saaja ei pea tagasimaksmise ajakavast kinni. Kui ajatamisotsus on tühistatud, rakendub eelnõu järgne kord ehk kui otsus tühistatakse näiteks eelnõu kohaselt, kui tagastamise tähtaeg on möödunud, arvestatakse viivist kuni toetuse lõpliku tagastamiseni. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul selle otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Lõikes 13 sätestatakse, et kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta, võib toetuse andja nõuda väljamakstud rahalisi vahendeid tagasi HMSi § 69 lõike 1 ja võlaõigusseaduse § 1028 alusel (alusetu rikastumine). See tähendab, et toetuse tagasinõudmise otsus on täidetav üksnes tsiviilkohtu kaudu. 8. peatükk „Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused“ Paragrahviga 18 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses ja eelnõus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Toetuse saaja kohustuste tagamine tähendab, et kohustuse peab olema täitnud tema ise. Toetuse saaja kohustuste täidetusest sõltub, kas toetus makstakse välja täies 13 mahus või vaid täitmisele vastavas mahus. Seega tuleb toetuse saajal täita kohustusi väga hoolikalt. Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima projekti ellu heaks kiidetud taotluse kohaselt ehk seal nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud tulemused. Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused peavad olema kooskõlas eelnõus sätestatud võimalustega. Punkti 2 alusel on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete esitamisel, sealhulgas ettenähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist ning õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele nõuetele. Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja järgima projekti elluviimisega seotud teenuste ja asjade ostmisel riigihangete seaduse põhimõtteid ka siis, kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses. Toetuse saaja peab võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist tehingute puhul, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et ostu maksumuse kujunemisel on järgitud riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud nõudeid. Mittehankijate kohustus ühtlustatakse riigihangete seaduse tähenduses hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on tegemist avaliku ressursi kasutamisega. Riigihangete seaduse tähenduses on hankija kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus. Samuti võib hankijaks olla eraõiguslik juriidiline isik kui ta vastab RHS § 5 lg 2 punktis 5 sätestatud tingimustele. Toetuse saaja peab ise hindama, kas ta võib olla hankija RHS-i mõistes. Selle kohta on saab täpsemat teavet nt Kultuuriministeeriumi veebilehelt: https://www.kul.ee/millal-toetuse-saajast-voib-kujuneda-avalik-hankija-kes-peab- hakkama-labi-viimariigihankeid. Punkti 4 järgi peab toetuse saaja tagama omafinantseeringu ette nähtud ulatuses. Toetuse saamise eeldus on kohustuslikus ulatuses ja viisil oma- või kaasfinantseeringusse panustamine ehk nõutud osas abikõlblike kulude tasumise tõendatus. Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et valgustusseadmed on tema valdusesse või omandisse saadud hiljemalt aruande esitamise ajaks. Punkti 6 põhjal on toetuse saajal kohustus säilitada toetuse taotlemise, projekti elluviimise ja kulude abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste kohaselt. Punktides 7 ja 8 on ette nähtud, et toetuse saaja peab aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele, sest eelkõige toetuse saaja on kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust või paikapidavust. Muu hulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, veenmaks toetuse andjat, et tegemist ei ole pettuse ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Kui nimetatud kohustust rikutakse, võib toetust vähendada ja tagasi nõuda eelkõige seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda. 14 Punkti 9 järgi peab toetuse saaja lähtuma usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest, mida tuleb rakendada ka projekti elluviimisega seotud finantsandmete kajastamisel. Projekti finantsandmed, st projektiga seotud kulud ja nende maksumus, peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see, millised neist on käsitletavad abikõlblikena. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise otsuse, sest võib tekkida kahtlus, et kogu projektiga seotud finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole usaldusväärne. Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses esitatud või projekti elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud teabe alusel, kas projekti rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või tuleb taotluse rahuldamise otsust muuta. Punktide 11 ja 12 järgi peab toetuse saaja tagastama koos aruandega toetuse kasutamata jäägi ja toetuse tagasinõudmise otsuse kohase toetuse. Punkti 13 kohaselt peab toetust saanud etendusasutus tagama kestvusnõude täitmise, mis tähendab, et investeeringu saanud hoonetes toimub etendustegevus järjepidevalt vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates. Punkti 14 kohaselt peab toetuse saaja täitma teavitusnõudeid ehk teavitama avalikkust toetuse abil elluviidavast projektist, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja väljendeid. Punkti 15 järgi peab toetuse saaja täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi. Paragrahviga 19 kehtestatakse toetuse saaja õigused. Punkti 1 põhjal on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole, et saada juhiseid projekti nõuetekohaseks elluviimiseks, sealhulgas eelhinnangut projektis kavandatavatele muudatustele, selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta. Punkti 2 järgi on toetuse saajal õigus esitada eelnõu § 12 kohaselt oma seisukohad. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik oma arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht haldusorganilt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes. Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega. Üle korratakse toetuse saaja õigus tutvuda dokumendis teda puudutava teabega ning saada väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid, millele juurdepääs on piiratud. Punktis 4 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja see tagastada. Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse andja kohustused. 15 Toetuse andja peamine ülesanne on teavitada avalikkust taotlusvooru avamisest, nõustada toetuse taotlejaid, valida rahastamiseks sobilikud projektid, koostada toetuse andmise või andmata jätmise otsused, maksta toetust, sealhulgas kontrollida toetuse maksmise eelduste täidetust, ning juhul, kui avastatakse eksimus, mida ei saa puuduste kõrvaldamise teel või ettekirjutuse tegemisega heastada, nõuda toetus tagasi. Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse andja õigused. Toetuse andja õigused on seotud tema kohustuste täitmisega. Tal on õigus kontrollida projekti elluviimist ja nõuda asjakohaste lisaandmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus teha abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas projekti tegevuste toimumist ja edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, projekti kulude ja tulude kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse kontrolli käigus kontrollitakse ka seda, kas dokumendid, mis on toetuse andjale abikõlblike kulude kohta esitatud, vastavad originaalile. Toetuse andjal on õigus lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatust, samuti vähendada proportsionaalselt toetuse suurust, kui taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumus väheneb. Toetuse andjal on õigus keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud, ning keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata. Lisaks on toetuse saajal õigus otsustada kaalutlusõigusele tuginedes eelnõu § 18 kohane toetuse tagasinõudmise ulatus ning teha muid määruses, teistes toetuse andmisele kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu alusel ei anta vähese tähtsusega abi ega grupierandiga hõlmatud riigiabi. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. Riigiabi reeglid ei kohaldu toetatava tegevuse kohaliku iseloomu tõttu. Toetust saavate etendusasutuste tegevus ja nende poolt pakutavad teenused on kohaliku iseloomuga ja suunatud eesti keelt kõnelevale sihtgrupile. Seetõttu ei mõjuta toetatavad tegevused liikmesriikide vahelist kaubandust. 4. Eelnõu mõju 16 Mõju kliimale Tegevused aitavad saavutada toetuse andmise eesmärki, suurendada etendusasutustes energiatõhusust ja vähendada energiatarbimist ning sellega kaasnevat kasvuhoonegaaside heidet energiasäästlike valguslahenduste kasutuselevõtu kaudu. Etendusasutuste lavavalgusseadmete väljavahetamise vajadus põhineb Euroopa Komisjoni otsusel (komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2020), et hõõg- ja gaaslahenduslampide kasutamine tuleb lõpetada ning need tuleb aastaks 2025 asendada LED-valgusallikatega. Euroopa Komisjon on viidatud määrusega kehtestanud valgusallikatele ja eraldiseisvatele talitlusseadistele ökodisaini nõuded ning võtnud vastu tööplaani, kus esitatud meetmetega on 2030. aastaks hinnanguliselt võimalik saavutada aastane lõppenergia sääst, mis on suurem kui 260 TWh ja millele vastab kasvuhoonegaaside heite vähenemine ligikaudu 100 miljonit tonni aastas 2030. aastal. Valgustusseadmed moodustavad ühe tööplaanis loetletud tooterühma. Eelnõu alusel toetatavad tegevused mõjutavad eeltoodud energiasäästu eesmärke ja panustavad nimetatud eesmärkide saavutamisse. Ühtlasi ajakohastatakse avalikes hoonetes pakutavate teenuste kvaliteeti ja vähendatakse hoonete ülalpidamiskulusid tulevikus. Toetuse andmisel arvestatakse taotlejate võimekust ning täpseid andmeid vahetamist vajavate seadmete kohta, et võimalikult paljudes etendusasutustes kasutataks edaspidi LED-lampidel põhinevaid seadmeid. Mõju etendusasutustele Toetust saavatel etendusasutustel on võimalik ka pärast taotlusvooru abikõlblikkuse perioodi lõppu teha etendustegevust ja pakkuda kvaliteetset teenust, täites eespool nimetatud Euroopa komisjoni määrusest tulenevaid nõudeid. Mõjutatud etendusasutusi on umbes kümme, täpne arv sõltub taotlejate arvust. Toetatud etendusasutustes hoitakse toetusega ellu viidatavate tegevuste tulemusel edaspidi kokku halduskuludelt ning hoonete ja ruumide ülalpidamiskulud vähenevad, kuna kasutatakse väiksema energiatarbimisega valgustusseadmeid. Mõju on arvestatav, sest valgustusseadmete kasutamine on etendustegevuse läbiviimise üks eeldusi. Ebasoovitavaid mõjusid eelnõuga ei kaasne. 5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Toetuseks kasutatavad summad laekuvad riigi lubatud heitkoguse ühikute müügist riigieelarvesse. Taotlusvooru maht on 2 miljonit eurot. Meetme rakendamisega ei kaasne lisakulusid. 6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitati õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Etendusasutuste Liidule ja Eesti Teatriliidule. 17  Kultuuriministeeriumi seisukohad kultuuriministri määruse „Era- ja munitsipaaletendusasutuste energiasäästlike valgustuslahenduste toetamise tingimused ja kord“ eelnõu kohta esitatud arvamustele Esitaja Arvamuse sisu Kultuuriministeeriumi seisukoht Rahandusministeerium Juhime tähelepanu, et eelnõu § 17 lõike 1 järgi teeb toetuse Selgitame. Toetuse andjal on kaalutlusõigus andja kaalutusõiguse kohaselt otsuse toetuse osalise või ainult selles osas, mis puudutab tagasinõude täieliku tagasinõudmise kohta lõikes 1 loetletud juhtudel, sh ulatust. Kui esineb tõendatud rikkumine ning juhul, kui toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu eelnõu § 17 lõikes 1 toodud alus, ei saa toetuse hüvitamiseks või kui toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi andja otsustada, et toetust tagasi ei küsi. Seda reeglitega. Seletuskirja osas, mis selgitab eelnõu §17 lg 1, on kaalutlust tal ei ole. kirjas, et nendel kahel juhul kaalutlusõigus puudub. Jääb ebaselgeks, miks eelnõu § 17 lõike 1 viidatakse riigiabi Selgitame. Vaatamata sellele, et toetuse andja reeglitele, kui seletuskirja punkti 3 kohaselt „Eelnõu alusel ei on eelnõud välja töötades eelnevalt hinnanud, anta vähese tähtsusega abi ega grupierandi hõlmatud riigiabi. et eelnõu alusel ei ole tegemist riigiabi sh VTA Riigiabi reeglid ei kohaldu toetatava tegevuse kohaliku andmisega, on teoreetiline võimalus, et iseloomu tõttu“. mingite kontrolltoimingute käigus jõutakse teisele järeldusele. Seetõttu peab jääma võimalus toetuse tagasi nõuda ka juhul, kui hiljem selgub, et toetuse andmine ei olnud siiski kooskõlas riigiabi reeglitega. Palume sätestada asjaolu, et eelnõu alusel ei anta vähese Selgitame. Ühestki kohalduvast õigusaktist sh tähtsusega abi ega grupierandi hõlmatud riigiabi, otse riigiabi reeglitest, ei tulene kohustust kajastada eelnõus. Palume selgitada seletuskirjas tegevuse kohaliku õigusaktis riigiabi mitte andmist. Oleme iseloomu, viidates riigiabi mõiste teatise vastavatele täiendanud seletuskirja punkti 3 ning punktidele. selgitanud, miks toetatavad tegevused ei kvalifitseeru riigiabiks (sh VTA-ks). Kliimaministeerium § 18 lõige 14 on sõnastatud: „paneb projektiga seotud tööde Arvestatud. ajal projekti piirkonda üles töödest informeeriva tahvli, millel peab olema vähemalt: 1) projekti nimetus; 2) tööde tegija; 3)  valmimise tähtaeg; 4) lisainfo sõnastuses „Valgustuslahenduste energiasäästlikumaks muutmist toetas Eesti riik“; 5) Kultuuriministeeriumi logo;“. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ artikkel 30m punktist 3, püüavad liikmesriigid võttes arvesse riiklikke olusid, tagada selliste meetmete või projektide rahastamisallika nähtavuse, mida rahastatakse ELi HKSi enampakkumise tulust, mille puhul nad määravad kindlaks kasutamise otstarbe vastavalt artikli 3d lõikele 4, artikli 10 lõikele 3 ja artikli 30d lõikele 6. Vastavalt direktiivi punktile teeb Kliimaministeerium ettepaneku sõnastada § 18 lõike 14 punkt 4 järgnevalt „Valgustuslahenduste energiasäästlikumaks muutmist toetas Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust“. Eesti Etendusasutuste Liit Soovime täpsustada, kas § 4 lg 2 p1 ning § 5 lg 3 p 2 tuleb Selgitame. Täiendame eelnõu § 5 lõike 3 tõlgendada koos selliselt, et taotlejal on rendileping, mis punkti 2 kohustusega esitada taotlusega koos kestab vähemalt 2030. aasta lõpuni (sh tähtajatu leping), aga rendileandja kinnitus, et taotlejal on renditud see ei kuulu esitatavate dokumentide hulka, esitada tuleb etenduspaik vähemalt 2030. aasta lõpuni. Tegu rendipinna omaniku nõusolek valgustuslahendusega võib olla ka allkasutuslepinguga eeldusel, et kaasnevate energiatõhusustööde tegemiseks ja taotluse rendipinna omanik on plaanitavate töödega esitamiseks. Samuti, kas rendileping peab olema sõlmitud nõus. rendipinna omanikuga või on võimalik taotleda ka allkasutuslepingu alusel eeldusel, et rendipinna omanik on andnud kinnituse, et on planeeritava töödega nõus. Palume selgitada, mida mõeldakse 2. peatüki § 5 lõikes 4: kas Selgitame. Asutuse esindamiseks võib olla ka volituse alusel tegutsemine reguleerib olukorda, kus notariaalne volikiri ja kui isikul on selline, siis esindusõiguslik isik ei tegutse põhikirja alusel. ei pea asutus volitust andma e-keskkonnas, vaid taotleja võib lisada taotlusega koos notariaalse volituse. § 11 lg 3 kirjeldab taotluse osalist rahuldamist sätestades, et Selgitame. Taotluseid menetletakse nende taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega esitamise järjekorras ja võib juhtuda, et tingimusel, et taotluses esitatud eesmärk on taotluse osalise viimane taotlus küsitud mahus toetust ei saa. rahuldamise korral saavutatav. Sellises sõnastuses jääb Sisuliselt puudutab jooksva taotlusvooru puhul selgusetuks, kas taotleja peab ka osalise taotluse rahuldamise osaline taotluse rahuldamine ühte taotlust. korral täitma projekti täies mahus. 9. jaanuari kohtumisel Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust Kultuuriministeeriumi teatrinõunikuga jäi kõlama, et taotlejal kaaluda, kas ta on nõus viima projekti ellu ka ei teki osalise rahastamise puhul kohustust täita projekti täiesväiksema toetussummaga. Taotleja võib kas mahus. nõustuda osalise rahuldamisega ja seda tingimusel, et taotluses esitatud eesmärk on saavutatav või öelda, et ta ei saa pakutud summaga eesmärki saavutada. Eelnõu § 10 lõige 6 sätestab, et toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta kavandatavaid tegevusi ja eelarvet. Kui taotleja on nõus projekti muutma, tuleb toetuse andjal veenduda, et muudetud taotlus vastab nõuetele ja kriteeriumidele. Selleks võib olla vaja veel kord kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning muudetud mahus projekti. Kui taotleja ei ole nõus projekti muutma ehk kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata. § 11 lg 3 mainitakse kõrvaltingimusi, ent ei seletuskirjast ega Selgitame. Kui mõni nõue ei ole taotluse määruse tekstist ei selgu, millised need võiksid olla. Palume menetlemise ajal täidetud, see ei takista määruse paremaks mõistmiseks seda selgitada. taotluse menetlemist ning on tõenäoline, et see mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne projekti lõpetamist täidetakse, võib taotluse rahuldada kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel näeb toetuse andja ette, mida toetuse saaja peab tegema või milline asjaolu ja millise aja jooksul peab tõendatud olema. See  tingimus peab olema kirjas taotluse rahuldamise otsuses ning sinna märgitakse ka tähtaeg tingimuse täitmiseks. Enne tingimuse täitmist toetust ei saa. Kõrvaltingimus saab olla selline nõue, mida taotleja ei ole saanud kõrvaldada puuduste raames ning see võib olla näiteks seotud mingi toiminguga. Näiteks esineb olukord, kus taotlejal ei ole temast mittesõltuvate asjaolude tõttu võimalik esitada rendipinna omaniku kinnitust koos taotlusega põhjusel, et omanik ei saa sel ajahetkel kinnitust anda (nt on haige). Kui selline olukord on tõendatav, võib haldusorgan kaalutlusõigusele tuginedes teha otsuse kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuste eesmärk on tagada paindlikkus haldusülesannete täitmisel ja erinevate huvide arvestamine. Teeme ettepaneku vähendada § 11 lg 1 toetuse osa, mis Arvestame osaliselt. Vähendame eelnõu § 16 makstakse välja pärast kuludokumentide esitamist 20%-lt lõikes 2 toodud aruande menetlemise aega 60 10%-le. Maksimaalse toetussumma juures on 20% omapanust kalendripäevale. arvestades 66 500. Pidades silmas, et aruannet menetletakse kuni kolm kuud on tegemist märkimisväärse summaga, mille etendusasutus peab kvartaliks kinni panema. Arvestades turgu ning keerulist globaalset olukorda võib Arvestame. Muudame eelnõu § 18 punkti 5 valgusseadmete tarne võtta planeeritust rohkem aega, sõnastust järgnevalt: „tagab, et seepärast teeme ettepaneku loobuda § 18 nõudest võtta valgustusseadmed on tema valdusesse või valgusseadmed aruande esitamise ajaks kasutusse. omandisse saadud hiljemalt aruande esitamise ajaks“. Muudame ka eelnõu § 8 lõiget 3 selliselt, et toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist üks kord  kuni kuus kuud. Periood võib ületada lõikes 2 sätestatud tähtpäeva juhul, kui pikendamise aluseks on toetuse saajast sõltumatud asjaolud ning pikendamistaotlus on esitatud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Samuti teeme ettepaneku pikendada Arvestame. Pikendame dokumentide esitamise raamatupidamisdokumentide esitamise tähtaega 7 päevani, aega. kuna paljud eraetendusasutused tellivad Selgitame. Toetuse tagasinõudmise otsuse raamatupidamisteenust sisse ning teenuse osutajal ei pruugi võib teha eelnõu § 17 lõike 3 kohaselt kolme olla 3 päevaga võimalik reageerida. Samast paragrahvis ei aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse tule selgelt välja, millise perioodi jooksul on toetuse andjal täitmise lõppemisest arvates ning selle kolme õigus teha kohapeal kontrolli. aasta jooksul peab olema ka võimaldatud kontroll. Eesti Linnade ja Valdade Liit Määruse § 3 lõike 1 kohaselt antakse toetust projektile, mille Selgitame. Kultuuriministeeriumile (Tallinna linn) elluviimine panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse teadaolevalt on Tallinna Linnateatri kasutuses saavutamisse ning mille raames vahetatakse etendusasutuse hetkel mitmed, sh Laial tänaval asuvad kasutuses olevas hoones välja seni kasutusel olnud hooned. Võtame eelnõu § 3 lõikes 3 välja valgustuslahendused energiasäästlike valgustuslahenduste lauseosa “taotluse esitamise ajal”. vastu. Määruse selline sõnastus välistab linnateatri osalemise toetusvoorus, kuna rõhutab hetkel kasutuses olevat hoonet ja seni kasutuses olnud valguslahendusi. Kuna hoonele seatud nõuded tulenevad sama paragrahvi lõikest neli, siis teeme ettepaneku määruse § 3 lõiget 1 muuta nii, et see ei rõhutaks toetuse taotlemise hetkel hoone etendustegevuseks kasutuses olemist, näiteks järgmiselt: „(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab §- s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames vahetatakse välja etendusasutuse hoones kasutusel olnud valgustuslahendused energiasäästlike valgustuslahenduste vastu.“. Määruse § 3 lõiked 3 ja 4 sõnastus ei ole kooskõlas Arvestame osaliselt. Sõnastame § 3 lõike 3 seletuskirjaga. Nimelt ei tule määrusest üheselt välja, kas järgnevalt: „Valgustuslahendusega kaasnevaid hoone peab olema faktiliselt kasutuses etendustegevuseks energiatõhusustöid ei toetata sellises hoones, taotluse esitamise hetkel või peab hoone kasutusotstarve hoone osas või sellele vastavas osas, mida ei olema osaliselt või kogu ulatuses etendustegevuseks loodud. kasutata etendustegevuseks.“ Teeme järgnevalt ettepaneku muuta viidatud lõikeid ning sellest tulenevalt vajadusel täpsustada seletuskirja viidatud Selgitame. Pakutud sõnastus ei ole kohane, lõigete osas. sest me räägime siiski hoonetest, kus toimub  Seletuskirjast nähtuvalt tohib määruse § 3 etendustegevus, mitte ehitustöödest, mida ei lõike 3 kohaselt toetust kasutada kasutata etendustegevuseks. energiatõhusustöödeks ainult nendes ruumides, kus toimub etendustegevus (sh proovisaalid). Muudes etendusasutuse kasutuses olevates ruumides (fuajeed, toitlustusalad, garderoobid, riietusruumid, kabinetid) valgustuslahendusega kaasnevaid energiatõhususe töid ei toetata, st, et määruse § 3 lg 3 eesmärk on välistada teatud valguslahendused. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta § 3 lg 3 sõnastust selliselt, et see oleks kooskõlas seletuskirjas esitatuga, aga ei välistaks linnateatri osalemist toetusmeetmes: „(3) Ei toetata selliseid valgustuslahendusega kaasnevaid energiatõhusustöid, mida ei kasutata etendustegevuseks.“. Määruse § 3 lõikes 4 sätestatakse, millistele tingimustele Mitte arvestatud. Kultuuriministeeriumile vastavas hoones võib etendusasutus valgustusseadmeid teadaolevalt on Tallinna Linnateater kohaliku vahetada. Määruse § 3 lg 4 p 1 reguleerib hoone kasutamise omavalitsuse ametiasutuse hallatav asutus, kes õigust. Kuna omavalitsuse üksus võib omab statsionaarset etenduspaika. munitsipaaletendusasutusele anda ruumid (hoone) kasutusse ka muul viisil kui rendi- või üürilepinguga, siis teeme ettepaneku sõnastada punkt 1 järgmiselt:  „1) hoone omanik on taotlejast etendusasutus või juriidilisest isikust rendile- või üürileandja või munitsipaaletendusasutuse korral kohaliku omavalitsuse üksus, kellel on sõlmitud etendusasutusega rendi- või üürileping või kes on andnud hoone etendusasutusele kasutusse muul alusel;“. Määruse § 4 lg 2 punkti 3 sõnastus toob kasutusele uued Mitte arvestatud. Terminid “statsionaarne terminid nagu „statsionaarne saal“ ja „renditud etenduspaik“. saal” ja “renditud etenduspaik” on oluline Teeme ettepaneku ühtlustada määruses kasutatavat eelnõu kontekstis erinevas tähenduses eristada. terminoloogiat ning lihtsustada määruse § 4 lg 2 punkti 3 sõnastust näiteks järgmiselt: „3) omab õigust kasutada etendustegevuseks § 3 lõikes 4 nimetatud nõuetele vastavat hoonet vähemalt 2030. aasta lõpuni;“. Määruse § 5 lg 3 punkti 3 palume täiendada selliselt, et kui Selgitame. Taotlusvooru suuremaks riigihange on korraldatud riigihangete registris ja riigihankes sihtgrupiks on erateatrid ehk isikud, kes ei ole on esitatud ainult üks või kaks pakkumust, siis täiendavalt hankijad RHS-i tähenduses. Selle punkti mõte kolme pakkumuse mitteesitamist ei oleks vaja taotluses eraldieelnõus on seotud sellega, et toetuse andja põhjendada. Lisaks palume kõnealust punkti täpsustada saaks ülevaate hindadest esitatud eelarve selliselt, mis võimaldaks taotlust esitada ka siis, kui riigihange kontekstis. Eelkõige peab taotleja tõendama, et on riigihangete registris välja kuulutatud, kuid riigihanke eelarvet koostades on hind kujunenud võetud menetlus ei ole veel lõppenud ja taotlusele ei ole võimalik pakkumuste alusel. Ka hankijatele on jäetud seetõttu edukat pakkumust lisada. võimalus põhjendada kui kolme sõltumatut pakkumist ei ole võimalik esitada. Määruse § 7 lg 1 punkti 3 palume selguse huvides täpsustada, Arvestame. Eelnõus on parandatud viite viga. millise määruse § 20 punktiga 3 kooskõlas peab kulu olema. Kulu peab olema kooskõlas eelnõu § 18 punktiga 3. Määruse § 7 lg 2 punktides 1 ja 2 tuleks täpsustada, kas Mitte arvestatud. Kultuuriministeerium lähtus mõeldud on valgusseadmete ja -puldi maksumust, mitte antud kulu mitteabikõlblikuks määramisel hankimise kui tegevuse kulu. Lisaks palume lisada määruse § kaasamise käigus Eesti Etendusasutuste Liidu 7 lg 2 punktis 1 nimetatule lisaks abikõlblike kulude hulka vastavasisulisest ettepanekust. Antud vooru valgustusseadme paigaldamise kulu ning sellega seonduvalt rahalised vahendid on piiratud ning seetõttu ei kohendada määruse § 7 lg 3 loetelu. Etendusasutuse saalid ja ole otstarbekas lubada abikõlbliku kuluna valguslahendused, aga ka etendusasutuse töötajate võimekus paigaldamise kulu. Eeldame, et paigaldamise on erinevad, mistõttu võib tekkida vajadus osta sisse ka kompetents ja võimekus on etendusasutustel paigaldamisteenus. Valgusseadmete professionaalne endil olemas. paigaldus tagab nende korrektse ja nõuetekohase toimimise ning tagab määrusest tulenevate eesmärkide täitmist. Määruse § 15 lõikes 1 ja 2 tuleks täpsustada, mis on toetuse Selgitame. Toetuse väljamakse aluseks on § 15 väljamaksmise aluseks ja kuidas toetuse väljamaksmine lõike 1 kohaselt maksetaotlus. Maksetaotlus toimub. Nimelt lõikes 1 viidatud ostutehingut tõendav esitatakse koos nõutud dokumentidega samuti dokument võib olla ka müügi- või teenuse osutamise leping, e-keskkonna kaudu. Kui maksetaotlus nõutud mis sätestab muuhulgas teenuse ja kauba eest tasumise dokumentidega toetuse andja poolt heaks tingimused. Samas lõikest 2 nähtub, et ostutehingut tõendava kiidetakse, läheb summa väljamaksmisele. dokumendi all on silmas peetud müügiarvet. Ostutehingut Ostutehingut tõendav dokument teenuse või tõendava dokumendi esitamise eelduseks on aga määruse kauba eest tasumise tingimustega on üldjuhul sõnastust arvestades täidetud leping. Seega jääb selgusetuks, arve, kuid sõnastus „ostutehingut tõendav millal makstakse toetuse saajale 80% ja millal 20% toetusest. dokument teenuse või kauba eest tasumise Meie hinnangul tuleks üheselt ja arusaadavalt täpsustada tingimustega“ võimaldab mõningast kuidas, millistes osakaaludes ja milliste dokumentide alusel paindlikkust. 80% makstakse pärast toimub toetuse maksmine. maksetaotluse esitamist ja enne toetuse saaja poolt arve tasumist ja 20% tegelike tasutud kuludokumentide alusel pärast toetuse kasutamise lõpparuande kinnitamist. Määruse § 16 lg 2 kohaselt menetleb toetuse andja aruannet Arvestame. Muudame eelnõu § 16 lõikes 2 kuni 90 tööpäeva aruande esitamisest arvates. Kas on sätestatud menetlusaega ja sätestame 60 võimalik, et siin on soovitud tegelikult sätestada, et aruannet kalendripäeva. menetletakse kuni 90 kalendripäeva. Tööpäevades arvestatuna on tegu ebamõistlikult pika menetlusajaga. Määruse § 18 punkt 3 sätestab toetuse saaja kohustusena Arvestame. Lisame sõnad „ja asjade“. järgida projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid. Kuivõrd § 7 lõikest 2 nähtuvalt on abikõlblikud kulud eeskätt kauba (asjade) hankimisega seotud kulu (maksumus), siis tuleks viidatud punkti täpsustada selliselt, et riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtetest tuleks lähtuda lisaks teenustele ka kaupade (asjade) ostmisel. Määruse § 18 p 5 kohustab võtma valgustusseadmed Selgitame. Muudame eelnõu § 18 punkti 5 kasutusele hiljemalt aruande esitamise ajaks. Palume sõnastust järgnevalt: „tagab, et seletuskirjas täpsustada, mida toetuse andja on sellega silmas valgustusseadmed on tema valdusesse või pidanud? Kas piisab, kui asjad on aruande esitamise hetkeks omandisse saadud hiljemalt aruande esitamise hoonesse paigaldatud või peaksid selleks ajaks juba ajaks“. etendustegevused reaalselt toimuma? Lisaks palume määruse § 18 punkti 3 viimast lauset Mitte arvestatud. Antud juhul saabki hankija täpsustada selliselt, et kui riigihange on korraldatud asjakohased põhjendused selgituses välja tuua. riigihangete registris ja riigihankes on esitatud ainult üks või kaks pakkumust, ei pea toetuse saaja kolme pakkumuse puudumist eraldi põhjendama. Seda seetõttu, et toetuse saaja on loonud riigihangete registris hanketeate avaldamisega võimaluse maksimaalselt ära kasutada turul olevat konkurentsi. Määruse § 18 punkti 3 viimane lause kohustab toetuse saajat Selgitame. Enamus eraõiguslikud teatrid ei ole põhjendama, kui ta ei vali odavaimat pakkumust. Juhime hankijad riigihangete seaduse tähenduses. tähelepanu, et riigihanke eesmärgiks ei ole saada odavaim Mitte hankijate kohustus ühtlustatakse hind, vaid majanduslikult soodsaim pakkumus, mis võib hankijate omadega, sellisel moel, et nad kujuneda lisaks hinnale ka teiste kriteeriumide alusel. peavad võtma kolm võrreldavat Seetõttu on odavaima pakkumuse valimata jätmise hinnapakkumist üksteisest sõltumatult põhjendamise nõue meie hinnangul ebamõistlik, kuivõrd pakkujalt kõikide toetuseks taotletavate riigihanke alusdokumentides nähtub selgelt, kuidas kujunes kulutuste kohta, mille maksumus on ilma edukas, st majanduslikult soodsaim pakkumus. käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb esitada sellekohane  põhjendus. Kui ta ei vali odavaimat pakkumist, siis seda tulebki põhjendada. Kindlasti ei ole selline põhjendamise nõue avalike vahendite kasutamise kontekstis ebamõistlik. Määruse § 18 p 13 kohaselt kohustub toetuse saaja kasutama Selgitame. Võõrandamine tähendab hoonet osaliselt või tervikuna etendustegevuse teenuse omandiõiguse teisele isikule üle andmist ja osutamiseks ega tohi võõranda ega anda valdust kolmandatele valdus tähendab asjaõigusseaduse tähenduses isikutele ilma toetuse andjaga kooskõlastamata vähemalt viis tegelikku võimu asja üle. Kui hoones annab aastat projekti lõppemisest arvates. Meie hinnangul on see külalisetenduse mõni teine teater, ei tähenda punkt liialt piirav ning välistab hetkel mõne teise teatri see valduse üleminekut. külalisetenduse esitamist toetust saanud hoones. Palume viidatud punkti sõnastus üle vaadata ning sätestada erisus, mis võimaldaks ning soodustaks etendusasutuste (teatrite) vahelist koostööd.