SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitu s Sihtasutuse Eesti Arhitektuuri m uuseum asutamiseks ja nõusolek riigivara üleandmiseks“ juurde 1. Sissejuhatus Kultuuriministeerium (edaspidi KuM ) teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku volitada kultuuriministrit asutama Sihtasutust Eesti Arhitektuuri muuseum (edaspidi sihtasutus ) ning anda kultuuriministrile nõusolek võõrandada üleandmise teel sihtasutusele mitterahalise sissemaksena riigiasutu s e Eesti Arhitektuurimuuseum (edaspidi EAM ) k asutuses olev riigivara. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi KuM . Asutatav sihtasutus võtab üle KuM-i hallatava riigiasutus e EAM ülesanded . K uigi juriidilises mõttes riigiasutus likvideeritakse, siis faktiliselt ei toimu muuseumi tegevuses katkestust ning riigiasutuse õigussuhted jätkuvad sihtasutuses. Üle antakse kõik see, mille abil sünnib muuseumi põhitegevuse kvalitatiivne sisu (töötajad, vara, lepingud). Sihtasut us on kavandatud asutada 202 4 . a asta märtsis . Seoses sihtasutuse asutamisega lõpetatakse riigiasutuse EAM tegevus mais 2024 , lähtudes V abariigi Valitsuse 08.10.1996 määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korrast “ . Tegemist on riigimuuseumide reformi, mis algas 2012. aastal, viimase etapiga, mille käigus korraldatakse lisaks EAM-ile ümber v eel nelja riigimuuseumi tegevus. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud KuM-i kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Marju Reismaa ( marju.reismaa @kul.ee, tel 628 2335), personali- ja õigusosakonna jurist Nora Viira ( nora.viira @kul.ee, tel 628 2 329 ) , finantsosakonna varahaldusnõunik Erle Toiger ( erle.toiger @kul.ee, tel 628 2229) ja finantsosakonna eelarvejuht Riina Uljas (
[email protected], tel 628 2264). 2. Eelnõu sisu 2.1. Sihtasutuse asutamise põhjendatus KuM-i kava Eesti muuseumivõrgustikku korrasta misel lähtub eesmärgist otsida muuseumivaldkonnas tervikuna efektii vsuse tõstmise võimalusi , tegemata seejuures järeleandmisi teenuste sisulises kvaliteedis . Praeguseks on asutatud 15 endise riigiasutuse ja 3 endise munitsipaalasutuse asemele 13 riigi valitseva mõju all olevat sihtasutust (st et paralleelselt on toimunud ka asutuste konsolideerimised); kohalike omavalitsuste juhtida (nii munitsipaalmuuseumiks kui ka ainult linna või valla asutatud sihtasutuseks) on antud 6 endist riigimuuseumi; 2 endist riigimuuseumi ühendati Võru Instituudiga; lõpetas 1 endine riigimuuseum (Tartumaa Muuseum). Lisaks EAM-ile on ümberkorraldused alanud v õi on läbirääkimiste faasis veel nelja riigimuuseumi puhul: Eesti Tarbekunsti- ja Disai nimuuseum, Tartu Kunstimuuseum , Viljandi Muuseum ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimu useum. Samasuguse reformi tegi oma riigis Hollandi valitsus, kes alustas seni ministeeriumi üksustena tegutsenud 21 muuseumi ja konserveerimiskeskuse sihtasutusteks muutmisega juba 1994. aastal, jättes seejuures muuseumikogud ja hooned riigi omandisse . Hollandi muuseumid on Euroopas kõrgelt hinnatud oma professionaalsuse ja uuendusmeelsusega. Jäik riigiasutuse vorm, mis on mõeldud eelkõige riigivõimu teostamiseks ja administratiivseteks toiminguteks, on tänapäevasele muuseumile, mis on sisuliselt kultuuriettevõte, piirav. Sihtasutusel on kõrgem poliitiline ja juhtimislik autonoomia kui riigiasutusel. See vastab paremini muuseumide olemuse le ja vajaduste le . KuM-i senine kogemus näitab, et juhtimismudel on võtmetähtsusega. Kõik endised riigimuuseumid on sihtasutusena kasvatanud omatulu, taotlenud edukalt täiendavaid toetusi erinevatest taotlusvoorudest ning suurendanud seeläbi muuseumi pakutavast osasaajate arvu. Näiteks endise riigiasutuse Eesti Spordimuuseum omatulu 2015. aastal (viimane täistegevusaasta riigiasutusena) oli u 18 000 eurot, 2022. aastal sihtasutusena u 155 000 eurot. Oluliseks kaalutluseks sihtasutuste asutamisel on võimalus kaasata kultuuriasutuse tegevusse laiapõhjalisema juhtimismudeli kaudu valdkonna spetsialiste, et arendus- ja juhtimisotsuseid teeks asjatundlik ning valdkonnaga seotud sihtasutuse nõukogu. Sihtasutuste nõukogudega on juhtimisse kaasatud erinevat kompetentsi ning suurenenud on juhtkonna isiklikust vastutusest tulenev hoolsuskohustus. KuM on komplekteerinud ja komplekteerib ka edaspidi nõukogusid just konkreetsele asutusele vajaliku lisakompetentsi kaasamise põhimõttest lähtuvalt. Lähtuvalt seadustest on sihtasutusega tihedalt seotud nõukogu parim tagatis asutajate huvide kaitseks ja sihtasutuse üle efektiivse kontrolli omamiseks. Nõukogu liikmed kohustuvad oma tegevuses juhinduma sihtasutuse vajadustest ning asutajate ootustest, tagades seeläbi eesmärgipärase arengu. Riigiasutuse puhul ei ole muuseumijuhil igapäevaselt strateegilise juhtimise tuge, kes jälgiks eelarve täitmist ning kelle poole saaks nõu küsimiseks pöörduda. Riigiasutuse juht saab küll suuremate probleemide korral pöörduda ministeeriumi poole, kuid see ei asenda tuge, mida pakub sihtasutusega varalise vastutuse kaudu väga isiklikult seotud nõukogu. Tugines varasemalt asutatud sihtasutuste kogemustele , on sihtasutuse eelised riigiasutuse ees kokkuvõtlikult järgmised: paindlikum ja asutusekesksem juhtimismudel; asutajate ja nõukogu liikmete kaudu saab muuseumi tihedamalt selle valdkonna ja tegevuspiirkonnaga siduda; nõukogu tagab liikmete kaudu laiema juhtimiskompetentsi; nõukogu kui kollektiivse otsustusorgani arvamuste paljusus aitab teha parimaid otsuseid; juhti ei määra ametisse ega vabasta ametist minister, vaid sellega peab nõus olema enamik nõukogu liikmetest; juhtimisotsuseid saab vastu võtta kiiremini kui riigiasutustes; vabam ja paindlikum tegutsemisviis asutuse tulude ja kulude arvestamisel, omatulu teenimisel ja asutuse vara kasutamisel; kogu asutuse tulu jääb sihtasutuse põhitegevuse kasutusse; kui eelarveaasta lõpeb, ei ole järgmisesse aastasse ülekantavate riigieelarve vahendite piirangut; kaasfinantseerimise võimalus i erinevatest fondidest on rohkem kui riigiasutuse puhul; erinevalt riigiasutusest saab sihtasutus olla autoriõiguste pärija ja mittetulundusühingute liige . KuM-i hinnangul on eeltoodu kaalukaks argumendiks sihtasutuse asutamiseks ning seoses sellega EAM-i tegevuse lõpetamiseks riigiasutusena . KuM -i algne eesmärk oli asutada uus sihtasutus kahe riigimuuseumi baasil (st lisaks EAM-ile ka Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum). Kuna plaan ei leidnud valdkondade toetust, teeme ettepaneku liikuda hetkel edasi kahe eraldi sihtasutuse loomisega , kuid uutelt loodavatelt sihtasutustelt ootame, et mõeldakse läbi ühistegevuste ja ressursside jagamise võimalused nii omavahel kui ka muude , kummagi muuseumi valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega . Vastav põhimõte on sõnastatud ka asutaja ootuste dokumendis. 2. 2 . Riigi osalemise eesmärk sihtasutuses ja seos valdkonna arengukavaga Riik soovib asutada praeguse riigiasutuse EAM-i baasil Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum. Ülesande delegeerimine era- või kolmandale sektorile ei ole põhjendatud – seda ei võimalda turusituatsioon, majanduslik tasuvus ega sihtgrupi huvid. Riigi eesmärk sihtasutuse asutajana on tagada jätkuvalt muuseumi avaliku funktsiooni ja eesmärkide täitmine, milleks on vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ning vahendada Eesti arhitektuuriga seotud materjali ning panustada seeläbi valdkon na arengusse ja professionaalsesse mõtestamisse . Riigile kuuluvasse muuseumikogusse, mida sihtasutus hakkab kasutama halduslepingu alusel, kuulub väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, mille hoidmine ja arendamine on avalik huvi. Eesti Vabariik, asutajaõiguste teostajana KuM , seab sihtasutusele neli peamist eesmärki: aidata kaasa kvaliteetse kujundatud keskkonna väärtustamisele ja arhitektuurialase teadlikkuse tõstmisele; tagada riigile kuuluva muuseumikogu pikaajaline säilimine ja arendamine; järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava; muuseumi jätkusuutliku majandustegevuse tagamine. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 9 . juuni 2022 määrusega nr 62 kinnitatud KuM-i põhimääruse §-le 4 on arhi t ektuuri ja muuseumide valdkonna s poliitika kujundamine ja rakendamine KuM-i valitsemisalas . Kultuurivaldkonna arengukava „Kultuur 2030“ tegevussuuna „Tugev ja toimiv kultuurielu“ punkti s 1.1 on seatud sihiks tõsta valdkonna võimekust riskide ennetamiseks, maandamiseks ja juhtimiseks ning tulevikukriisideks valmistumiseks . KuM-i senine kogemus näitab, et sihtasutus on muuseumide jaoks sobivaim tegevusvorm ning muuseumide juhtimiskvaliteet ja omatulu on seeläbi suurenenud. Olukorras, kus vältimatud majandamiskulud kasvavad, kuid riigi tegevustoetus mitte, on omatulu teenimise võimekuse tõstmine muuseumide jaoks väga oluline. Kultuuriprogrammi 2023–2026 tegevuse 2.1 „Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine“ eesmärk on, et m uuseumikogudes hoitav /…/ kultuuripärand on mitmekesine, kättesaadav ja jätkusuutlik. Muuseumide /…/ teenused on kvaliteetsed. Eelnimetatud tegevuse all on arenguvajadusena välja toodud, et s eoses koroonakriisiga peatus riigireformi kavas ette nähtud muuseumivõrgustiku korrastamise protsess, mis jätkub 2022.–2023. aastal. 2. 3 . Sihtasutuse eesmärgi saavutamise tegevuskava koos nelja aasta finantsplaaniga Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ning vahendada Eesti arhitektuuriga seotud materjali ning panustada seeläbi valdkon na arengusse ja professionaalsesse mõtestamisse . Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus: majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ning töötab välja ja pakub sihtasutuse eesmärgile vastavaid teenuseid; hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud riigile kuuluvat muuseumikogu, tagab selle läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajaduse korral konserveerimise ja restaureerimise; teenindab asutusi, organisatsioone ja uurijaid vastavalt muuseumikogu korralduse põhimõtetele ja teenuste hinnakirjale; esitab ja vahendab arhitektuuri avalikkusele näituste, haridusprogrammide, trükiste, meedia ning avalike ürituste kaudu; teeb teaduslikku uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab artikleid, aastaraamatuid, katalooge ning muid väljaandeid; korraldab koolitusi, annab konsultatsioone ja teeb ekspertiise; teeb koostööd teiste muuseumide ning muude institutsioonidega Eestis ja välismaal; tegeleb sihtasutuse tegevuse turundamisega , vajaduse korral kirjastab ja avaldab reklaamtrükiseid; loob tingimused sihtasutuse töötajate arenguks. Praegusel riigiasutusel EAM-il puudub kehtiv arengukava. Sihtasutusele on koostatud asutaja ootused, mis kinnitatakse asutamisel asutamisotsuse lisana. Selle alusel koostab sihtasutuse juhatuse sihtasutuse arengukava (hiljemalt aasta jooksul juhatuse liikme ametisse asumisest). Sihtasutuse finantsplaan eelseisva nelja aasta lõikes: 2024 * 2025 2026 2027 Tegevustulud 1 136 876 1 146 876 1 156 876 1 166 876 32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 100 000 110 000 120 000 130 000 35 Saadud toetused 1 036 876 1 036 876 1 036 876 1 036 876 sh riigi tegevustoetus 374 321 374 321 374 321 374 321 sh RKAS-i kuludeks 572 555 572 555 572 555 572 555 sh muud toetused 90 000 90 000 90 000 90 000 Tegevuskulud 1 098 876 1 116 970 1 134 946 1 151 496 5 Muud tegevuskulud 436 321 454 415 472 391 488 941 50 sh personalikulud 372 548 389 685 406 450 421 724 55 sh majandamiskulud 63 773 64 730 65 941 67 217 RKAS-i kulud 572 555 572 555 572 555 572 555 Sihtotstarbeliste toetuste kulud 90 000 90 000 90 000 90 000 Tegevustulem 38 000 29 906 21 930 15 380 Investeerimistegevus kokku 0 0 0 0 15 Põhivara soetus (-) 0 0 0 0 3502 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 0 0 0 0 Eelarve tulem 38 000 29 906 21 930 15 380 * Sisaldab ka veel riigiasutusena tegutsemise kuude tulusid ja kulusid Arvestuse alus: 2025 2026 2027 Tarbijahinnaindeks + 1,5% + 1,9% + 2,0% Palgakasv + 4,6% + 4,5% + 4,1% Riigiasutuse EAM külastuste arv oli 2022. aastal 15 091 ning omatulu 120 485 eurot, 2023. aastal vastavalt 17 959 ja 130 010 eurot. Sihtasutus saab iga l aasta l oma majandustegevuseks rahalisi vahendeid KuM-i kaudu riigieelarvest eraldatavast toetusest. Lisaks saab sihtasutus rahalisi vahendeid majandustegevuse tulust ning erinevatelt fondidelt ja organisatsioonidelt lisavahendite taotlemisega. Finantsplaani arvestuse alus on praeguse riigimuuseumi EAM-i 202 4 . aasta eelarve ning see korrigeerub vastavalt riigieelarve võimalustele ja sihtasutuse tuluprognoosile. Sihtasutuse le tegevustoetuse eraldamine riigieelarvest toimub kultuuriministri 11.09.2023. a määruse nr 11 „Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“ (edaspidi rahastamise määrus ) ja selle lisas 1 toodud metoodika alusel . Riigi osalusel asutatud s ihtasutus t e töötajate töötasu küsimusi käsitleb KuM võrdsetel alustel riigiasutuste palgaküsimustega. Rahastamise määruse § 11 lõike 5 kohaselt otsustab KuM riigi sihtasutuse muuseumide k õrgharidusega kultuuritöötaja brutotöötasu alammäära tõusuga kaasneva lisatoetuse jaotuse Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO ja valdkonna eest vastutava ministeeriumi vahel sõlmitava kokkuleppe alusel. Asutataval e sihtasutusel e on kavandatud kuni 5 liikmeline nõukogu, kuid esialgu on kavas määrata nõukokku 3 liiget ning töö käigus otsustatakse, kas on vajadust täiendavate kompetentside järele. Asutatava sihtasutuse igapäevast tööd koordineerib üheliikmeline juhatus, kelle KuM kui asutajaõiguste teostaja valib enne sihtasutuse asutamist avaliku konkursi käigus. Edaspidi valib juhi nõukogu, lähtudes muuseumiseaduse §-st 18. Riigi kulutused sihtasutusele võrreldes kulutustega senisele riigiasutusele suurenevad uute juhtimisorganite tasustamise (art. 50) võrra. Asutaja ei ole nõukogu liikmete tasusid veel kinnitanud, kuid prognoos on koostatud sarnaste sihtasutuste praeguste tasude suurust aluseks võttes, mille kohaselt nõukogu liikme tasu on 140 eurot ja nõukogu esimehe tasu 210 eurot (bruto) kuus. Lisaks on eelarvesse kavanda t ud juhatuse liikme tasu tõstmi n e võrreldes riigiasutuse direktori praeguse palgaga (maksimaalselt kuni 900 euro võrra kuus), et seeläbi kompenseerida juhatuse liikme võlaõigusliku lepingu halvemaid tingimusi võrreldes töölepinguga. Kokku suureneb riigi tegevustoetus kuni 26 406 euro võrra aastas , milleks Kultuuriministeerium ei taotle riigieelarvest täiendavaid vahendeid , vaid katab selle oma eelarvest . 2. 4 . Sihtasutusele üleantav vara Sihtasutusele antakse üle tegevuseks vajalik ja praegu riigiasutuse s arvel olev põhi- ja väikevara ning kehtivad lepingulised nõuded ja kohustused. Üleantavat vara kasutab sihtasutus edaspidi oma eesmärkide täitmisel. Sihtasutusele antakse asutamisel mitterahalise sissemak s ena üle põhivara hulka kuuluv vallasvara . Sihtasutusele ei anta asutamisel üle kinnistuid, sest muuseum kasut ab ainult rendipindu. Riigivara võõrandamisel viiakse vastavalt riigivaraseaduse §-le 46 läbi vara hariliku väärtuse hindamine. Riigivaraseaduse § 46 lõike 3 kohaselt otsustab võõrandatava vallasasja hariliku väärtuse hindamise viisi riigivara valitseja. Võõrandatavad varad on edaspidi vajalikud avalike teenuste osutamiseks, pakutavaid teenuseid ei loeta üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks ning võõrandataval varal puudub aktiivne turg. Seetõttu on vara hariliku väärtuse määramise aluseks varade raamatupidamislik jääkmaksumus üleandja bilansis (soetusmaksumus miinus amortisatsioon). Vara raamatupidamisliku väärtuse saab tuvastada vaid riigivara valitseja ja volitatud asutus, kelle bilansis vara on. Seetõttu viis sihtasutusele üleantava põhivara hariliku väärtuse hindamise läbi Ku M-i esindajatest koosne v hindamiskomisjo n . Mitterahalise sissemaksena üleantava vara väärtus kokku on 205 339,43 eurot (31.12.2023 seisuga). Hindamisaruanne, sh üleantava vara bilansiandmed, ning audiitori arvamus selle kohta, et mitterahalise sissemakse harilik väärtus vastab hindamisaruandes toodule, on lisatud seletuskirjale. KuM-i hinnangul ei ole käesoleval juhul riigivara sihtasutusele võõrandamisel tegemist riigiabiga, sest muuseumi praegusel tegevusel on vaid kohalik mõju ning riigivara tasuta võõrandamine ei ole suuteline mõjutama liikmesriikide vahelist kaubandust . Riigiasutuse muuseumikogu sihtasutusele ei võõrandata , vaid see jää b kuuluma riigile . Riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks (see hõlmab nii muuseumikogu hoidmist, täiendamist, uurimist kui ka vahendamist) sõlmib KuM sarnaselt varasemale praktikale sihtasutusega halduslepingu vastavalt muuseumiseaduse § 9 lõikele 1. Muuseumikogu kättesaadavus avalikkusele säilib muuseumide infosüsteemi MuIS kaudu. Vastavalt riigivaraseaduse § 78 lõikele 4 võib asutajaõiguste teostaja ettepanekul Vabariigi Valitsus anda juhiseid ja suuniseid ka muudes küsimustes kui sihtasutuse asutamine, tegevuse ümberkorraldamine, teistes juriidilistes isikutes osalemine või lõpetamine. Sellest tulenevalt on Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõusse lisatud punkt, mille kohaselt Vabariigi Valitsus annab suunise senise riigiasutuse õigussuhete jätkamiseks samadel tingimustel riigiasutuse funktsioneeriva terviku üleandmisel riigi asutatavale sihtasutusele. Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum asutamisel tagatakse muuseumi tegevuse jätkumine riigiasutuse asemel sihtasutuse vormis senises kvaliteedis ning tegevust ja õigussuhteid (sealhulgas kehtivaid lepinguid) katkestamata. Riigiasutuse tegevuse lõpetamisel ja sihtasutuse asutamisel riigiasutuse tegevuse ja vara baasil esinevad faktiliselt ettevõtte ülemineku tunnused: riigivara antakse üle asutatavale sihtasutusele, milles samalaadne majandustegevus jätkub ning sihtasutus võtab üle nii töölepingud kui ka riigiasutuse tegevuse käigus sõlmitud muud lepingud, mille alusel luuakse muuseumi põhitegevuse kvalitatiivne sisu või mis toetavad muuseumi põhiülesannete täitmist. Kuna riigiasutuse tegevust reguleerivad õigusaktid ei käsitle riigiasutuse lõpetamisel tema varade üleandmist kogumina ega kehtesta võlaõigusseaduses toodud ettevõtte üleminekuga sarnast regulatsiooni ning kuna antud olukord on väga sarnane ettevõtte üleminekuga, siis analoogia korras tuleks lähtuda võlaõigusseaduses sätestatud ettevõtte ülemineku regulatsioonist. Vastavalt võlaõigusseaduse § 182 lõikele 2 ei ole lepingu üleminekuks vaja teise lepingupoole nõusolekut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist, antakse allesjäänud vara üle asutajale . 2. 5 . Riigiasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum tegevuse lõpetamine Paralleelselt sihtasutuse asutamisega valmistatakse ette KuM-i hallatava riigiasutus e EAM tegevuse lõpetamine, lähtudes Vabariigi Valitsuse 08.10.1996 määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korrast “ ja muudes õigusaktides sätestatust. Riigiasutuse tegevuse lõpetamine sõltub käesoleva korralduse heakskiitmisest, sest riigiasutuse tegevuse lõpetamine ei saa toimuda enne sihtasutuse asutamist. Pärast vastavate volituste saamist Vabariigi Valitsuselt on võimalik asutaja l allkirjastada asutamisotsus ning juhatuse liikmel viia läbi vajalikud toimingud sihtasutuse registreerimiseks. KuM on valmistanud ette dokumente arvestusega, et sihtasutus asuta takse 20 2 4 . a asta märtsis , sihtasutus alustab reaalset tegevust 1. aprillist 2024 ning riigiasutuse EAM tegevus lõpetatakse 1 . maist 20 2 4 . 3. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused Korrald use rakendamiseks vajalikud kulud koosnevad sihtasutuse asutami s otsuse riigilõivust ja notaritasust. Kulud kaetakse KuM-i eelarvest. 4. Kooskõlastamine Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta . (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister
VABARIIGI VALITSUS K O R R A L D U S Tallinn, Toompea …..... …………… 20 2 4 nr ....... Volitus Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum asutamiseks ja nõusolek riigivara üleandmiseks Riigivaraseaduse § 6 lõike 3, § 37 lõike 3 punkti 3, § 78 lõike 1 punkti 1 ja lõi ke 4 alusel ning kooskõlas sihtasutuste seadusega : 1. Volitada kultuuriministrit asutama riigi sihtasutust nimega Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum (edaspidi sihtasutus ) ja a nda kultuuriministrile nõusolek seaduses sätestatud korras võõrandada sihtasutusele üleandmise teel mitterahalise sissemaksena põhivara hulka kuuluv vallasvara vastavalt lisale (lisatud) . 2 . Määrata s ihtasutuse asutajaõiguste teostajaks Kultuuriministeerium. 3 . Sihtasutus asutatakse eeldusel, et Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutu s e Eesti Arhitektuuri muuseum tegevuse lõpetamisel jätkab sihtasutus eespool nimetatud riigiasutus e õigussuhetest tekkinud õiguste teostamist ning kohustuste ja lepingute täitmist senistel tingimustel, kui õigusaktidest ei tulene teisiti või kui senise õigussuhte pooled ei lepi kokku teisiti. Kaja Kallas peaminister Taimer Peterkop riigisekretär Lisa : Sihtasutuse le Eesti Arhitektuurimuuseum üleantava vallasvara (põhivara) nimekiri seisuga 31.12.2023 . a Vabariigi Valitsuse korralduse „ Volitus Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum a sutamiseks ja nõusolek riigivara üleandmiseks“ Lisa Sihtasutusele Eesti Arhitektuurimuuseum üleantava vallasvara (põhivara) nimekiri seisuga 3 1.12.2023. a Nr Vara nimetus Harilik väärtus eurodes 1. I korruse püsiekspositsioon 2700,00 2. Publikuala mööbli komplekt 4409,27 3. Seminariruumi vahekardina ja klaasseina komplekt 0,00 4. Püsiekspositsioon ELAV RUUM: sajand Eesti arhitekt 0,00 5. Õppeklassi mööblikomplekt 3 284,80 6. Keldrikorruse püsiekspositsiooni eksponaadid 50 764,91 7. Keldrikorruse renoveerimine 76 443,77 8. Keldrikorruse voolupaigaldised: nõrkvool ja automaatika, tugevvool 67 736,68 KOKKU: 205 339,43
SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitu s Sihtasutuse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum asutamiseks ja nõusolek riigivara üleandmiseks“ juurde 1. Sissejuhatus Kultuuriministeerium (edaspidi KuM ) teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku volitada kultuuriministrit asutama Sihtasutust Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (edaspidi sihtasutus ) ning anda kultuuriministrile nõusolek võõrandada üleandmise teel sihtasutusele mitterahalise sissemaksena riigiasutu s e Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (edaspidi E TD M ) k asutuses olev riigivara. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi KuM . Asutatav sihtasutus võtab üle KuM-i hallatava riigiasutus e ETDM ülesanded . K uigi juriidilises mõttes riigiasutus likvideeritakse, siis faktiliselt ei toimu muuseumi tegevuses katkestust ning riigiasutuse õigussuhted jätkuvad sihtasutuses. Üle antakse kõik see, mille abil sünnib muuseumi põhitegevuse kvalitatiivne sisu (töötajad, vara, lepingud). Sihtasut us on kavandatud asutada 202 4 . a asta märtsis . Seoses sihtasutuse asutamisega lõpetatakse riigiasutuse ETDM tegevus mais 2024 , lähtudes V abariigi Valitsuse 08.10.1996 määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korrast “ . Tegemist on riigimuuseumide reformi, mis algas 2012. aastal, viimase etapiga, mille käigus korraldatakse lisaks ETDM -ile ümber v eel nelja riigimuuseumi tegevus. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud KuM-i kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Marju Reismaa ( marju.reismaa @kul.ee, tel 628 2335), personali- ja õigusosakonna jurist Nora Viira ( nora.viira @kul.ee, tel 628 2 329 ) , finantsosakonna varahaldusnõunik Erle Toiger ( erle.toiger @kul.ee, tel 628 2229) ja finantsosakonna eelarvejuht Riina Uljas (
[email protected], tel 628 2264). 2. Eelnõu sisu 2.1. Sihtasutuse asutamise põhjendatus KuM-i kava Eesti muuseumivõrgustikku korrasta misel lähtub eesmärgist otsida muuseumivaldkonnas tervikuna efektii vsuse tõstmise võimalusi , tegemata seejuures järeleandmisi teenuste sisulises kvaliteedis . Praeguseks on asutatud 15 endise riigiasutuse ja 3 endise munitsipaalasutuse asemele 13 riigi valitseva mõju all olevat sihtasutust (st et paralleelselt on toimunud ka asutuste konsolideerimised); kohalike omavalitsuste juhtida (nii munitsipaalmuuseumiks kui ka ainult linna või valla asutatud sihtasutuseks) on antud 6 endist riigimuuseumi; 2 endist riigimuuseumi ühendati Võru Instituudiga; lõpetas 1 endine riigimuuseum (Tartumaa Muuseum). Lisaks ETDM -ile on ümberkorraldused alanud v õi on läbirääkimiste faasis veel nelja riigimuuseumi puhul: Eesti Arhitektuurimuuseum , Tartu Kunstimuuseum , Viljandi Muuseum ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimu useum. Samasuguse reformi tegi oma riigis Hollandi valitsus, kes alustas seni ministeeriumi üksustena tegutsenud 21 muuseumi ja konserveerimiskeskuse sihtasutusteks muutmisega juba 1994. aastal, jättes seejuures muuseumikogud ja hooned riigi omandisse . Hollandi muuseumid on Euroopas kõrgelt hinnatud oma professionaalsuse ja uuendusmeelsusega. Jäik riigiasutuse vorm, mis on mõeldud eelkõige riigivõimu teostamiseks ja administratiivseteks toiminguteks, on tänapäevasele muuseumile, mis on sisuliselt kultuuriettevõte, piirav. Sihtasutusel on kõrgem poliitiline ja juhtimislik autonoomia kui riigiasutusel. See vastab paremini muuseumide olemuse le ja vajaduste le . KuM-i senine kogemus näitab, et juhtimismudel on võtmetähtsusega. Kõik endised riigimuuseumid on sihtasutusena kasvatanud omatulu, taotlenud edukalt täiendavaid toetusi erinevatest taotlusvoorudest ning suurendanud seeläbi muuseumi pakutavast osasaajate arvu. Näiteks endise riigiasutuse Eesti Spordimuuseum omatulu 2015. aastal (viimane täistegevusaasta riigiasutusena) oli u 18 000 eurot, 2022. aastal sihtasutusena u 155 000 eurot. Oluliseks kaalutluseks sihtasutuste asutamisel on võimalus kaasata kultuuriasutuse tegevusse laiapõhjalisema juhtimismudeli kaudu valdkonna spetsialiste, et arendus- ja juhtimisotsuseid teeks asjatundlik ning valdkonnaga seotud sihtasutuse nõukogu. Sihtasutuste nõukogudega on juhtimisse kaasatud erinevat kompetentsi ning suurenenud on juhtkonna isiklikust vastutusest tulenev hoolsuskohustus. KuM on komplekteerinud ja komplekteerib ka edaspidi nõukogusid just konkreetsele asutusele vajaliku lisakompetentsi kaasamise põhimõttest lähtuvalt. Lähtuvalt seadustest on sihtasutusega tihedalt seotud nõukogu parim tagatis asutajate huvide kaitseks ja sihtasutuse üle efektiivse kontrolli omamiseks. Nõukogu liikmed kohustuvad oma tegevuses juhinduma sihtasutuse vajadustest ning asutajate ootustest, tagades seeläbi eesmärgipärase arengu. Riigiasutuse puhul ei ole muuseumijuhil igapäevaselt strateegilise juhtimise tuge, kes jälgiks eelarve täitmist ning kelle poole saaks nõu küsimiseks pöörduda. Riigiasutuse juht saab küll suuremate probleemide korral pöörduda ministeeriumi poole, kuid see ei asenda tuge, mida pakub sihtasutusega varalise vastutuse kaudu väga isiklikult seotud nõukogu. Tugines varasemalt asutatud sihtasutuste kogemustele , on sihtasutuse eelised riigiasutuse ees kokkuvõtlikult järgmised: paindlikum ja asutusekesksem juhtimismudel; asutajate ja nõukogu liikmete kaudu saab muuseumi tihedamalt selle valdkonna ja tegevuspiirkonnaga siduda; nõukogu tagab liikmete kaudu laiema juhtimiskompetentsi; nõukogu kui kollektiivse otsustusorgani arvamuste paljusus aitab teha parimaid otsuseid; juhti ei määra ametisse ega vabasta ametist minister, vaid sellega peab nõus olema enamik nõukogu liikmetest; juhtimisotsuseid saab vastu võtta kiiremini kui riigiasutustes; vabam ja paindlikum tegutsemisviis asutuse tulude ja kulude arvestamisel, omatulu teenimisel ja asutuse vara kasutamisel; kogu asutuse tulu jääb sihtasutuse põhitegevuse kasutusse; kui eelarveaasta lõpeb, ei ole järgmisesse aastasse ülekantavate riigieelarve vahendite piirangut; kaasfinantseerimise võimalus i erinevatest fondidest on rohkem kui riigiasutuse puhul; erinevalt riigiasutusest saab sihtasutus olla autoriõiguste pärija ja mittetulundusühingute liige . KuM-i hinnangul on eeltoodu kaalukaks argumendiks sihtasutuse asutamiseks ning seoses sellega ETDM -i tegevuse lõpetamiseks riigiasutusena . KuM -i algne eesmärk oli asutada uus sihtasutus kahe riigimuuseumi baasil (st lisaks ETDM -ile ka Eesti Arhi t ektuurimuuseum ). Kuna plaan ei leidnud valdkondade toetust, teeme ettepaneku liikuda hetkel edasi kahe eraldi sihtasutuse loomisega , kuid uutelt loodavatelt sihtasutustelt ootame, et mõeldakse läbi ühistegevuste ja ressursside jagamise võimalused nii omavahel kui ka muude , kummagi muuseumi valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega . Vastav põhimõte on sõnastatud ka asutaja ootuste dokumendis. 2. 2 . Riigi osalemise eesmärk sihtasutuses ja seos valdkonna arengukavaga Riik soovib asutada praeguse riigiasutuse ETDM baasil Sihtasutuse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum . Ülesande delegeerimine era- või kolmandale sektorile ei ole põhjendatud – seda ei võimalda turusituatsioon, majanduslik tasuvus ega sihtgrupi huvid. Riigi eesmärk sihtasutuse asutajana on tagada jätkuvalt muuseumi avaliku funktsiooni ja eesmärkide täitmine, milleks on vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ning vahendada Eesti tarbekunsti ja disaini ning nendega seotud materjali ning panustada seeläbi valdkondade arengusse ja professionaalsesse mõtestamisse . Riigile kuuluvasse muuseumikogusse, mida sihtasutus hakkab kasutama halduslepingu alusel, kuulub väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, mille hoidmine ja arendamine on avalik huvi. Eesti Vabariik, asutajaõiguste teostajana KuM , seab sihtasutusele neli peamist eesmärki: aidata kaasa tarbekunsti ja disaini väärtustamisele ning teadlikkuse tõstmisele mõlemas valdkonnas ; tagada riigile kuuluva muuseumikogu pikaajaline säilimine ja arendamine; järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava; muuseumi jätkusuutliku majandustegevuse tagamine. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 9 . juuni 2022 määrusega nr 62 kinnitatud KuM-i põhimääruse §-le 4 on disaini, kunsti ja muuseumide valdkonna s poliitika kujundamine ja rakendamine KuM-i valitsemisalas . Kultuurivaldkonna arengukava „Kultuur 2030“ tegevussuuna „Tugev ja toimiv kultuurielu“ punkti s 1.1 on seatud sihiks tõsta valdkonna võimekust riskide ennetamiseks, maandamiseks ja juhtimiseks ning tulevikukriisideks valmistumiseks . KuM-i senine kogemus näitab, et sihtasutus on muuseumide jaoks sobivaim tegevusvorm ning muuseumide juhtimiskvaliteet ja omatulu on seeläbi suurenenud. Olukorras, kus vältimatud majandamiskulud kasvavad, kuid riigi tegevustoetus mitte, on omatulu teenimise võimekuse tõstmine muuseumide jaoks väga oluline. Kultuuriprogrammi 2023–2026 tegevuse 2.1 „Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine“ eesmärk on, et m uuseumikogudes hoitav /…/ kultuuripärand on mitmekesine, kättesaadav ja jätkusuutlik. Muuseumide /…/ teenused on kvaliteetsed. Eelnimetatud tegevuse all on arenguvajadusena välja toodud, et s eoses koroonakriisiga peatus riigireformi kavas ette nähtud muuseumivõrgustiku korrastamise protsess, mis jätkub 2022.–2023. aastal. 2. 3 . Sihtasutuse eesmärgi saavutamise tegevuskava koos nelja aasta finantsplaaniga Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ning vahendada Eesti tarbekunsti ja disaini ning nendega seotud materjali ning panustada seeläbi valdkondade arengusse ja professionaalsesse mõtestamisse . Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus: majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ning töötab välja ja pakub sihtasutuse eesmärgile vastavaid teenuseid; hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud riigile kuuluvat muuseumikogu, tagab selle läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajaduse korral konserveerimise ja restaureerimise; teenindab asutusi, organisatsioone ja uurijaid vastavalt muuseumikogu korralduse põhimõtetele ja teenuste hinnakirjale; esitab ja vahendab tarbekunsti ja disaini avalikkusele näituste, haridusprogrammide, trükiste, meedia ning avalike ürituste kaudu; teeb teaduslikku uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab artikleid, aastaraamatuid, katalooge ning muid väljaandeid; korraldab koolitusi, annab konsultatsioone ja teeb ekspertiise; teeb koostööd teiste muuseumide ning muude institutsioonidega Eestis ja välismaal; tegeleb sihtasutuse tegevuse turundamisega, vajaduse korral kirjastab ja avaldab reklaamtrükiseid; loob tingimused sihtasutuse töötajate arenguks. Praegusel riigiasutusel ETDM -il puudub kehtiv arengukava. Sihtasutusele on koostatud asutaja ootused, mis kinnitatakse asutamisel asutamisotsuse lisana. Selle alusel koostab sihtasutuse juhatuse sihtasutuse arengukava (hiljemalt aasta jooksul juhatuse liikme ametisse asumisest). Sihtasutuse finantsplaan eelseisva nelja aasta lõikes: 2024* 2025 2026 2027 Tegevustulud 931 433 951 433 971 433 991 433 32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 80 000 90 000 100 000 110 000 35 Saadud toetused 851 433 861 433 871 433 881 433 sh riigi tegevustoetus 623 721 623 721 623 721 623 721 sh RKAS-i kuludeks 147 712 147 712 147 712 147 712 sh muud toetused 80 000 90 000 100 000 110 000 Tegevuskulud 891 433 922 814 955 071 986 183 5 Muud tegevuskulud 673 721 695 102 717 359 738 471 50 sh personalikulud 363 704 380 434 396 801 411 713 55 sh majandamiskulud 310 017 314 667 320 558 326 758 RKAS-i kulud 147 712 147 712 147 712 147 712 Sihtotstarbeliste toetuste kulud 70 000 80 000 90 000 100 000 Tegevustulem 40 000 28 619 16 362 5 250 Investeerimistegevus kokku 0 0 0 0 15 Põhivara soetus (-) 0 0 0 0 3502 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 0 0 0 0 Eelarve tulem 40 000 28 619 16 362 5 250 * Sisaldab ka veel riigiasutusena tegutsemise kuude tulusid ja kulusid Arvestuse alus: 2025 2026 2027 Tarbijahinnaindeks + 1,5% + 1,9% + 2,0% Palgakasv + 4,6% + 4,5% + 4,1% Riigiasutuse ETDM külastuste arv oli 2022. aastal 1 0 759 (sh tasuta 2256) ning omatulu 52 516 eurot, 2023. aastal vastavalt u 16 500 (sh tasuta u 3000) ja u 79 000 eurot. Sihtasutus saab iga l aasta l oma majandustegevuseks rahalisi vahendeid KuM-i kaudu riigieelarvest eraldatavast toetusest. Lisaks saab sihtasutus rahalisi vahendeid majandustegevuse tulust ning erinevatelt fondidelt ja organisatsioonidelt lisavahendite taotlemisega. Finantsplaani arvestuse alus on praeguse riigimuuseumi ETDM -i 202 4 . aasta eelarve ning see korrigeerub vastavalt riigieelarve võimalustele ja sihtasutuse tuluprognoosile. Sihtasutuse le tegevustoetuse eraldamine riigieelarvest toimub kultuuriministri 11.09.2023. a määruse nr 11 „Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“ (edaspidi rahastamise määrus ) ja selle lisas 1 toodud metoodika alusel . Riigi osalusel asutatud s ihtasutus t e töötajate töötasu küsimusi käsitleb KuM võrdsetel alustel riigiasutuste palgaküsimustega. Rahastamise määruse § 11 lõike 5 kohaselt otsustab KuM riigi sihtasutuse muuseumide k õrgharidusega kultuuritöötaja brutotöötasu alammäära tõusuga kaasneva lisatoetuse jaotuse Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO ja valdkonna eest vastutava ministeeriumi vahel sõlmitava kokkuleppe alusel. Asutataval e sihtasutusel e on kavandatud kuni 5 liikmeline nõukogu, kuid esialgu on kavas määrata nõukokku 3 liiget ning töö käigus otsustatakse, kas on vajadust täiendavate kompetentside järele. Asutatava sihtasutuse igapäevast tööd koordineerib üheliikmeline juhatus, kelle KuM kui asutajaõiguste teostaja valib enne sihtasutuse asutamist avaliku konkursi käigus. Edaspidi valib juhi nõukogu, lähtudes muuseumiseaduse §-st 18. Riigi kulutused sihtasutusele võrreldes kulutustega senisele riigiasutusele suurenevad uute juhtimisorganite tasustamise (art. 50) võrra. Asutaja ei ole nõukogu liikmete tasusid veel kinnitanud, kuid prognoos on koostatud sarnaste sihtasutuste praeguste tasude suurust aluseks võttes, mille kohaselt nõukogu liikme tasu on 140 eurot ja nõukogu esimehe tasu 210 eurot (bruto) kuus. Lisaks on eelarvesse kavanda t ud juhatuse liikme tasu tõstmi n e võrreldes riigiasutuse direktori praeguse palgaga (maksimaalselt kuni 900 euro võrra kuus), et seeläbi kompenseerida juhatuse liikme võlaõigusliku lepingu halvemaid tingimusi võrreldes töölepinguga . Kokku suureneb riigi tegevustoetus kuni 26 406 euro võrra aastas , milleks Kultuuriministeerium ei taotle riigieelarvest täiendavaid vahendeid , vaid katab selle oma eelarvest . 2. 4 . Sihtasutusele üleantav vara Sihtasutusele antakse üle tegevuseks vajalik ja praegu riigiasutuse s arvel olev põhi- ja väikevara ning kehtivad lepingulised nõuded ja kohustused. Üleantavat vara kasutab sihtasutus edaspidi oma eesmärkide täitmisel. Sihtasutusele antakse asutamisel mitterahalise sissemak s ena üle põhivara hulka kuuluv vallasvara . Sihtasutusele ei anta asutamisel üle kinnistuid, sest muuseum kasut ab ainult rendipindu. Riigivara võõrandamisel viiakse vastavalt riigivaraseaduse §-le 46 läbi vara hariliku väärtuse hindamine. Riigivaraseaduse § 46 lõike 3 kohaselt otsustab võõrandatava vallasasja hariliku väärtuse hindamise viisi riigivara valitseja. Võõrandatavad varad on edaspidi vajalikud avalike teenuste osutamiseks, pakutavaid teenuseid ei loeta üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks ning võõrandataval varal puudub aktiivne turg. Seetõttu on vara hariliku väärtuse määramise aluseks varade raamatupidamislik jääkmaksumus üleandja bilansis (soetusmaksumus miinus amortisatsioon). Vara raamatupidamisliku väärtuse saab tuvastada vaid riigivara valitseja ja volitatud asutus, kelle bilansis vara on. Seetõttu viis sihtasutusele üleantava põhivara hariliku väärtuse hindamise läbi Ku M-i esindajatest koosne v hindamiskomisjo n . Mitterahalise sissemaksena üleantava vara väärtus kokku on 79 285,32 eurot (31.12.2023 seisuga). Hindamisaruanne, sh üleantava vara bilansiandmed, ning audiitori arvamus selle kohta, et mitterahalise sissemakse harilik väärtus vastab hindamisaruandes toodule, on lisatud seletuskirjale. KuM-i hinnangul ei ole käesoleval juhul riigivara sihtasutusele võõrandamisel tegemist riigiabiga, sest muuseumi praegusel tegevusel on vaid kohalik mõju ning riigivara tasuta võõrandamine ei ole suuteline mõjutama liikmesriikide vahelist kaubandust . Riigiasutuse muuseumikogu sihtasutusele ei võõrandata , vaid see jää b kuuluma riigile . Riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks (see hõlmab nii muuseumikogu hoidmist, täiendamist, uurimist kui ka vahendamist) sõlmib KuM sarnaselt varasemale praktikale sihtasutusega halduslepingu vastavalt muuseumiseaduse § 9 lõikele 1. Muuseumikogu kättesaadavus avalikkusele säilib muuseumide infosüsteemi MuIS kaudu. Vastavalt riigivaraseaduse § 78 lõikele 4 võib asutajaõiguste teostaja ettepanekul Vabariigi Valitsus anda juhiseid ja suuniseid ka muudes küsimustes kui sihtasutuse asutamine, tegevuse ümberkorraldamine, teistes juriidilistes isikutes osalemine või lõpetamine. Sellest tulenevalt on Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõusse lisatud punkt, mille kohaselt Vabariigi Valitsus annab suunise senise riigiasutuse õigussuhete jätkamiseks samadel tingimustel riigiasutuse funktsioneeriva terviku üleandmisel riigi asutatavale sihtasutusele. Sihtasutuse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum asutamisel tagatakse muuseumi tegevuse jätkumine riigiasutuse asemel sihtasutuse vormis senises kvaliteedis ning tegevust ja õigussuhteid (sealhulgas kehtivaid lepinguid) katkestamata. Riigiasutuse tegevuse lõpetamisel ja sihtasutuse asutamisel riigiasutuse tegevuse ja vara baasil esinevad faktiliselt ettevõtte ülemineku tunnused: riigivara antakse üle asutatavale sihtasutusele, milles samalaadne majandustegevus jätkub ning sihtasutus võtab üle nii töölepingud kui ka riigiasutuse tegevuse käigus sõlmitud muud lepingud, mille alusel luuakse muuseumi põhitegevuse kvalitatiivne sisu või mis toetavad muuseumi põhiülesannete täitmist. Kuna riigiasutuse tegevust reguleerivad õigusaktid ei käsitle riigiasutuse lõpetamisel tema varade üleandmist kogumina ega kehtesta võlaõigusseaduses toodud ettevõtte üleminekuga sarnast regulatsiooni ning kuna antud olukord on väga sarnane ettevõtte üleminekuga, siis analoogia korras tuleks lähtuda võlaõigusseaduses sätestatud ettevõtte ülemineku regulatsioonist. Vastavalt võlaõigusseaduse § 182 lõikele 2 ei ole lepingu üleminekuks vaja teise lepingupoole nõusolekut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist, antakse allesjäänud vara üle asutajale . 2. 5 . Riigiasutuse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum tegevuse lõpetamine Paralleelselt sihtasutuse asutamisega valmistatakse ette KuM-i hallatava riigiasutus e ETDM tegevuse lõpetamine, lähtudes Vabariigi Valitsuse 08.10.1996 määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korrast “ ja muudes õigusaktides sätestatust. Riigiasutuse tegevuse lõpetamine sõltub käesoleva korralduse heakskiitmisest, sest riigiasutuse tegevuse lõpetamine ei saa toimuda enne sihtasutuse asutamist. Pärast vastavate volituste saamist Vabariigi Valitsuselt on võimalik asutaja l allkirjastada asutamisotsus ning juhatuse liikmel viia läbi vajalikud toimingud sihtasutuse registreerimiseks. KuM on valmistanud ette dokumente arvestusega, et sihtasutus asuta takse 20 2 4 . a asta märtsis , sihtasutus alustab reaalset tegevust 1. aprillist 2024 ning riigiasutuse ETDM tegevus lõpetatakse 1 . maist 20 2 4 . 3. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused Korrald use rakendamiseks vajalikud kulud koosnevad sihtasutuse asutami s otsuse riigilõivust ja notaritasust. Kulud kaetakse KuM-i eelarvest. 4. Kooskõlastamine Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta . (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister
VABARIIGI VALITSUS K O R R A L D U S Tallinn, Toompea …..... …………… 20 2 4 nr ....... Volitus Sihtasutuse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum asutamiseks ja nõusolek riigivara üleandmiseks Riigivaraseaduse § 6 lõike 3, § 37 lõike 3 punkti 3, § 78 lõike 1 punkti 1 ja lõi ke 4 alusel ning kooskõlas sihtasutuste seadusega : 1. Volitada kultuuriministrit asutama riigi sihtasutust nimega Sihtasutus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (edaspidi sihtasutus ) ja a nda kultuuriministrile nõusolek seaduses sätestatud korras võõrandada sihtasutusele üleandmise teel mitterahalise sissemaksena põhivara hulka kuuluv vallasvara vastavalt lisale (lisatud) . 2 . Määrata s ihtasutuse asutajaõiguste teostajaks Kultuuriministeerium. 3 . Sihtasutus asutatakse eeldusel, et Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutu s e Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum tegevuse lõpetamisel jätkab sihtasutus eespool nimetatud riigiasutus e õigussuhetest tekkinud õiguste teostamist ning kohustuste ja lepingute täitmist senistel tingimustel, kui õigusaktidest ei tulene teisiti või kui senise õigussuhte pooled ei lepi kokku teisiti. Kaja Kallas peaminister Taimer Peterkop riigisekretär Lisa : Sihtasutuse le Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum üleantava vallasvara (põhivara) nimekiri seisuga 31.12.2023. a Vabariigi Valitsuse korralduse „ Volitus Sihtasutuse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum a sutamiseks ja nõusolek riigivara üleandmiseks“ Lisa Sihtasutusele Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum üleantava vallasvara (põhivara) nimekiri seisuga 31.12.2023. a Nr Vara nimetus Harilik väärtus eurodes 1. Rendipinna parendus Lai 17 0,00 2. Eesti tarbekunsti püsiekspositsioon 0,00 3. muuseumipoe mööblikomplekt 0,00 4. Aida tn 3 III korruse näitusevalgustus 0,00 5. Aida tn 3 esimese korruse põrandate remont 56 139,82 6. Eesti disaini püsiekspositsioon 23 145,50 KOKKU: 79 285,32
Riigikantselei
[email protected] 21.02.2024 nr 1-11/115-3
Vabariigi Valitsuse korralduste „Volitus
Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum
asutamiseks ja nõusolek riigivara
üleandmiseks“ ja „Volitus Sihtasutuse Eesti
Tarbekunsti- ja Disainimuuseum asutamiseks
ja nõusolek riigivara üleandmiseks“ eelnõude
esitamine
Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Vabariigi
Valitsuse korralduste „Volitus Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum asutamiseks ja nõusolek
riigivara üleandmiseks“ ja „Volitus Sihtasutuse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
asutamiseks ja nõusolek riigivara üleandmiseks“ eelnõud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Lisad: 1. Eelnõud koos lisadega 4 lehel
2. Eelnõude seletuskirjad 12 lehel
3. Asutamisotsuste kavandid koos lisadega 30 lehel
4. Hindamisaruanded 4 lehel
Marju Reismaa 628 2335
[email protected]
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
SIHTASUTUSE EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM ASUTAMISOTSUS
Eesti Vabariigi nimel riigivara valitseja ja vastavalt Vabariigi Valitsuse ...2024. a korraldusele
nr .... asutajaõiguste teostajana Kultuuriministeerium, registrikood riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuste registris 70000941, asukoht Suur-Karja 23, Tallinn 15076, e-posti
aadress
[email protected], mille seadusliku esindajana tegutseb kultuuriminister …., isikukood .....,
kelle isiku on notar tuvastanud PPA andmebaasi alusel, edaspidi nimetatud asutaja.
Asutaja esindaja avaldas, et asutaja sooviks on asutada sihtasutus alljärgnevate
andmetega:
1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum (edaspidi nimetatud
Sihtasutus).
2. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Tallinna linn ja aadress Ahtri 2, Tallinn 10151.
3. Sihtasutuse e-postiaadressiks on
[email protected].
4. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariigi nimel Kultuuriministeerium.
5. Sihtasutuse eesmärk on vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida
ning vahendada Eesti arhitektuuriga seotud materjali ning panustada seeläbi valdkonna
arengusse ja professionaalsesse mõtestamisse.
6. Asutaja annab Sihtasutusele asutamisel üle mitterahalise sissemaksena põhivara hulka
kuuluva vallasvara, mille väärtus kokku on 205 339,43 (kakssada viis tuhat kolmsada
kolmkümmend üheksa eurot ja nelikümmend kolm senti) vastavalt lisale 1.
7. Asutaja määrab Sihtasutusele 1-(ühe)liikmelise juhatuse. Sihtasutuse juhatuse liige on ….,
isikukood ..., elukoht ... . Juhatuse liikme volitused kehtivad viis (5) aastat alates Sihtasutuse
asutamisest.
8. Asutaja määrab asutamisel Sihtasutuse nõukokku kolm (3) liiget:
8.1. ... (EV määratud liige kultuuriministri ettepanekul) isikukood ..., elukoht ...;
8.2. ... (EV määratud liige kultuuriministri ettepanekul) isikukood ..., elukoht ...;
8.3. ... (EV määratud liige rahandusministri ettepanekul) isikukood ..., elukoht ...
9. Sihtasutus asutatakse määramata ajaks.
10. Asutamisotsuse lisana kinnitatakse Sihtasutuse põhikiri (lisa 2) ja asutaja ootused
Sihtasutusele (lisa 3).
11. Asutaja volitab Sihtasutuse juhatuse liiget …. avama asutatava Sihtasutuse nimel
arvelduskonto riigikassas, sõlmima Sihtasutuse nimel lepinguid asutaja poolt üleantava vara
vastuvõtmiseks, selleks vajalikele dokumentidele alla kirjutama ja teostama kõiki
toiminguid, mis on vajalikud käesoleva ülesande täitmiseks.
Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum asutamisotsuse
LISA 1
Sihtasutusele Eesti Arhitektuurimuuseum üleantava vallasvara nimekiri seisuga 31.12.2023. a
Harilik väärtus
Nr Vara nimetus
eurodes
1. I korruse püsiekspositsioon 2700,00
2. Publikuala mööbli komplekt 4409,27
3. Seminariruumi vahekardina ja klaasseina komplekt 0,00
4. Püsiekspositsioon ELAV RUUM: sajand Eesti arhitekt 0,00
5. Õppeklassi mööblikomplekt 3 284,80
6. Keldrikorruse püsiekspositsiooni eksponaadid 50 764,91
7. Keldrikorruse renoveerimine 76 443,77
8. Keldrikorruse voolupaigaldised: nõrkvool ja automaatika, tugevvool 67 736,68
Kokku: 205 339,43
Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum asutamisotsuse
LISA 2
SIHTASUTUSE EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM
PÕHIKIRI
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum (edaspidi sihtasutus).
1.2. Sihtasutuse asukoht on Tallinna linn, Eesti Vabariik.
1.3. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi
Kultuuriministeerium.
1.4. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mõttes.
1.5. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste
vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või
finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.
1.6. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul viisil
võib sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel
Rahandusministeeriumiga.
2. EESMÄRK JA SELLE SAAVUTAMINE
2.1. Sihtasutuse eesmärk on vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ning
vahendada Eesti arhitektuuriga seotud materjali ning panustada seeläbi valdkonna
arengusse ja professionaalsesse mõtestamisse.
2.2. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:
2.2.1. majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ning töötab välja ja
pakub sihtasutuse eesmärgile vastavaid teenuseid;
2.2.2. hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud riigile kuuluvat
muuseumikogu, tagab selle läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajaduse korral
konserveerimise ja restaureerimise;
2.2.3. teenindab asutusi, organisatsioone ja uurijaid vastavalt muuseumikogu korralduse
põhimõtetele ja teenuste hinnakirjale;
2.2.4. esitab ja vahendab arhitektuuri avalikkusele näituste, haridusprogrammide, trükiste, meedia
ning avalike ürituste kaudu;
2.2.5. teeb teaduslikku uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab
artikleid, aastaraamatuid, katalooge ning muid väljaandeid;
2.2.6. korraldab koolitusi, annab konsultatsioone ja teeb ekspertiise;
2.2.7. teeb koostööd teiste muuseumide ning muude institutsioonidega Eestis ja välismaal;
2.2.8. tegeleb sihtasutuse tegevuse turundamisega, vajaduse korral kirjastab ja avaldab
reklaamtrükiseid;
2.2.9. loob tingimused sihtasutuse töötajate arenguks.
1
2.3. Sihtasutus arvestab oma teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare
ulatuses.
3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED
3.1. Sihtasutusel on õigus:
3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks
kohtus;
3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste
isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega
koostöösidemeid, olla välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige, astuda nõukogu
otsuse alusel mittetulundusühingu liikmeks;
3.1.3. korraldada oksjoneid, näitusmüüke, heategevus- ja tuluüritusi ning rahakogumise algatusi;
3.1.4. pakkuda koolitus-, majutus-, toitlustus-, kaubandus-, parkimis-, transpordi-, ruumide ja
inventari rendi- ning turismiteenuseid;
3.1.5. anda nõukogu otsuse alusel välja stipendiume sihtasutuse eesmärkide täitmiseks;
3.1.6. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutajaõiguste teostaja
eelneva otsuse alusel;
3.1.7. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke
toiminguid.
3.2. Sihtasutus ei või asutada äriühingut ega omandada selles osalust.
4. JUHTIMINE
4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.
4.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa
kehtetuks tunnistamise;
4.2.3. kellel on ärikeeld;
4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.
4.3. Põhikirja punktides 4.2.1-4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti
väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju
hüvitamist ning põhikirja punktis 4.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle
karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate
hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani
liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise
või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse
otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.
4.5. Sihtasutus ei korralda nõukogu ega juhatuse liikmete isikunäitusi.
4.6. Nõukogu ja juhatuse liikmed ei osale sihtasutuse korraldatavatel stipendiumi- ja
näitusekonkurssidel.
2
5. NÕUKOGU
5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet
sihtasutuse tegevuse üle.
5.2. Nõukogus on kuni viis liiget, kes määratakse neljaks aastaks. Nõukogu liikmete määramisel
lähtutakse põhimõttest, et kuni neli liiget määratakse kultuuriministri ja üks
rahandusministri ettepanekul. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse
eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu
ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse
üle järelevalve teostamisel.
5.3. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise
otsustab asutajaõiguste teostaja oma otsusega, arvestades põhikirja punktis 5.2 sätestatud
põhimõtteid.
5.4. Asutajaõiguste teostaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.
5.5. Nõukogu liikmed ei osale sihtasutuse korraldatavatel näitustel kujundaja, kuraatori ega
tekstide autorina. Sihtasutuse korraldatavatel näitustel võivad nõukogu liikmed kunstnikuna
osaleda üksnes näituse sisu eest vastutava osapoole (kuraator, töörühm, žürii vms)
ettepanekul, seejuures ei maksta nõukogu liikmetele näitusel osalemise eest tasu.
5.6. Nõukogu pädevuses on:
5.6.1. juhatuse esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine;
5.6.2. sihtasutuse algava aasta tegevuseesmärkide ja eelarve kinnitamine hiljemalt majandusaasta
alguseks ning nende edaspidine muutmine;
5.6.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;
5.6.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;
5.6.5. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine;
5.6.6. nõukogu töökorra kehtestamine;
5.6.7. asutajaõiguste teostajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi nõukogu liige, kes puudub
regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide elluviimist või
head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu osalema nõukogu
töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel;
5.6.8. juhatuse liikme valimiseks avaliku konkursi korraldamine;
5.6.9. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;
5.6.10. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui juhatuse
liige rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid;
5.6.11. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine;
5.6.12. juhatuse liikmele põhikirja punktis 6.12 nimetatud täiendava tasu ja selle suuruse
määramine;
5.6.13. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;
5.6.14. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute
tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
3
5.6.14.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega
koormamine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel;
5.6.14.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu
liikmete ühehäälse otsuse alusel.
5.7. Nõuded nõukogu liikmele
5.7.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille
allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:
5.7.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
5.7.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega
kui sihtasutus;
5.7.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
5.7.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui
tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva
äriühinguga;
5.7.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse
omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse,
kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.
5.8. Nõukogu liikme tasustamine
5.8.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja.
5.8.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu
esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu
seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu
nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist
nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.
5.8.3. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks
sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas
vormis antud nõusolekut.
5.8.4. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude hüvitamisele,
kui see on kõigi teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis
kooskõlastatud.
5.8.5. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktis 5.9.8 nimetatud kohustusi,
võib asutajaõiguste teostaja otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või
vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei ole
täidetud.
5.8.6. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
5.9. Nõukogu töökorraldus
5.9.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle
tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe asendamise kord määratakse
nõukogu esimehe otsusega.
5.9.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks
kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu liikmetele
teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette seaduses ettenähtud
4
korras.
5.9.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul
nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või elektrooniliselt
igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse päeva enne koosoleku
toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku
päevakord.
5.9.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu
liikmetest. Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste
vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise
side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab nõukogu liikmel eemal
viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.
5.9.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu esimees või tema poolt
volitatud isik saadab otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile
nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta
oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui nõukogu liige ei teata
nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse
vastu. Nõukogu liikmete kirjalikud seisukohad lisatakse hääletusprotokollile.
5.9.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud
nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust
hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses
sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.
5.9.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse
riigivaraseaduses sätestatud nõudeid, kui need on kehtestatud. Protokoll peab sisaldama
nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu
liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu
liikmed.
5.9.8. Nõukogu esimees peab asutajaõiguste teostajale ja rahandusministrile esitama:
5.9.8.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja
protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku
toimumist;
5.9.8.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu
samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või
hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
5.8.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ja
kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust
seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele.
6. JUHATUS
6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust.
6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.
6.3. Juhatus koosneb ühest liikmest.
6.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat.
6.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme
5
õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.
6.6. Juhatuse liige tuleb valida avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib
avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui
juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita,
määrab nõukogu asutajaõiguste teostaja nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks aastaks
avalikku konkurssi korraldamata.
6.7. Nõukogu võib konkursi juhatuse liikme koha täitmiseks välja kuulutada, kui juhatuse liikme
koht on vabanemas või juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu kehtivuse lõpuni on
jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud. Konkursi korraldamise kord nähakse
ette nõukogu töökorras.
6.8. Juhatuse pädevuses on:
6.8.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine;
6.8.2. vähemalt neli korda aastas nõukogule ülevaate esitamine sihtasutuse tegevusest,
majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse majandusliku
seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud
olulistest asjaoludest teatamine;
6.8.3. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;
6.8.4. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või muul
viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise piirides ja korras, mis on nõukogu poolt
kehtestatud;
6.8.5. sihtasutuse poolt osutatavate teenuste hindade kinnitamine;
6.8.6. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud juhtudel ja
tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine;
6.8.7. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise tagamine.
6.9. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehinguid,
mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu
nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute tegemiseks, mis on
nimetatud põhikirja punktis 5.6.14.
6.10. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu poolt
kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega.
Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus
määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel.
Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see
kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.
6.11. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel.
Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele
vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette
nähtud juhatuse liikme lepingus.
6.12. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele
seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku
ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist
kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva
punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu.
6
6.13. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel
enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme
tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
6.14. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste
perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul,
kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud
kuutasust.
6.15. Juhatuse liige võib sihtasutuse korraldatavatel näitustel täita vajaduse korral kuraatori,
kujundaja ja tekstide autori rolli. Kunstnikuna võib juhatuse liige sihtasutuse korraldatavatel
näitustel osaleda üksnes näituse sisu eest vastutava osapoole (kuraator, töörühm, žürii vms)
otsusel või ettepanekul, seejuures ei maksta talle näitusel osalemise eest tasu.
7. STRUKTUUR
Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.
8. ARENGUKAVA
8.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks.
8.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks
kavandatav tegevus ja vahendid.
8.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused
kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajaõiguste teostajale.
9. EELARVE
9.1. Sihtasutuse kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama
sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele,
§-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.
9.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele
vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks.
10. VARA JA SELLE MAJANDAMINE
10.1. Sihtasutuse vara moodustab:
10.1.1. asutaja poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara;
10.1.2. riigieelarvest vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele eraldatav toetus;
10.1.3. varalised kingitused, annetused ja pärandused;
10.1.4. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest;
10.1.5. toetused fondidest, abiprogrammidest jms;
10.1.6. tehingud vallas- ja kinnisvaraga;
10.1.7. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid.
10.2. Sihtasutusele asutaja poolt üleantav vara moodustab sihtkapitali.
10.3. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või
hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või
7
hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust
kontrollib vajaduse korral audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara
antakse sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või tema poolt
volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige.
10.4. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks
tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele
kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.
10.5. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti Vabariigi
seadustega lubatud piirides.
10.6. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus ei või
anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või
finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid
finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.
11. ARUANDLUS JA KONTROLL
11.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest.
11.2. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
11.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja
tegevusaruande ning esitab selle audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu
peab enne majandusaasta aruande kinnitamist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet
auditeerinud vandeaudiitori.
11.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu
jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.
11.5. Koos majandusaasta aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on
sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet
teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul
makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 6.12 nimetatud juhatuse liikmele
makstud täiendav tasu.
11.6. Audiitor
11.6.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra ja
audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu.
11.6.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda
poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
11.7. Siseaudiitor
11.7.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja riigivaraseaduse § 87
punktis 3 nimetatud juhul moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori
teenust. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees.
11.7.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse
ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu
sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada asutajaõiguste teostajaga.
8
12. PÕHIKIRJA MUUTMINE
12.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutajaõiguste teostaja põhikirja muuta üksnes
muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.
13. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE
13.1. Ühinemine ja jagunemine
13.1.1. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega asutaja otsuse alusel seaduses sätestatud korras.
13.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks üksnes asutaja otsuse alusel seaduses sätestatud
korras.
13.2. Lõpetamine
13.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutaja- või kohtuotsusega.
13.2.2. Sihtasutus lõpetatakse asutaja otsusel järgmistel põhjustel:
13.2.3.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata nõukogule
saadetud kirjalikele hoiatustele on selline rikkumine olnud kalendriaasta jooksul korduv;
13.2.3.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole reaalne;
13.2.3.3. riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise lepingus sätestatud kohustuste täitmiseks
sihtasutusele eraldatud riigieelarveline tegevustoetus ei võimalda sihtasutuse lepingulisi
kohustusi täita;
13.2.3.4. muudel seaduses sätestatud juhtudel.
13.2.4. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha
deponeerimist, antakse allesjäänud vara üle asutajale.
9
Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum asutamisotsuse
LISA 3
ASUTAJA OOTUSED
SIHTASUTUSELE EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM
Sissejuhatus
Riigi kui asutaja ootused Sihtasutusele Eesti Arhitektuurimuuseum (edaspidi sihtasutus) tulenevad strateegiast
„Eesti 2035“, „Kultuuri arengukavast 2021–2030“, Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM
eetikakoodeksist ning muuseumiseadusest. Ootused on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga.
Eesti Vabariik, asutajaõiguste teostajana Kultuuriministeerium, seab sihtasutusele neli peamist eesmärki:
aidata kaasa kvaliteetse kujundatud keskkonna väärtustamisele ja arhitektuurialase
teadlikkuse tõstmisele;
tagada riigile kuuluva muuseumikogu pikaajaline säilimine ja arendamine;
järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava;
muuseumi jätkusuutliku majandustegevuse tagamine.
Seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus. Asutaja ootuste täitmise seire
toimub igal aastal perioodil veebruar–märts, st enne majandusaasta aruande kinnitamist sihtasutuse nõukogus.
Asutaja ootusi uuendatakse vajaduse korral.
Riigi osalemise põhjus sihtasutuse asutamisel
Riik asutab Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum, et tagada sihtasutuse avaliku funktsiooni ja eesmärkide
täitmine, milleks on vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ning vahendada Eesti
arhitektuuriga seotud materjali ning panustada seeläbi valdkonna arengusse ja professionaalsesse
mõtestamisse. Riigile kuuluvasse muuseumikogusse, mida sihtasutus hakkab kasutama halduslepingu alusel,
kuulub väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, mille hoidmine ja arendamine on avalik huvi.
Strateegilised valdkondlikud eesmärgid
Sihtasutuse eesmärkide täitmist jälgitakse järgmiste võtmeindikaatorite1 alusel:
1) valdkonna esindajate rahulolu;
2) külastajate rahulolu;
3) töötajate rahulolu.
Täpsemad valdkonnapõhised ootused Sihtasutusele Eesti Arhitektuurimuuseum on järgmised:
1. Panustada valdkonna arengusse arhitektuuri professionaalse mõtestamise ja vahendamise kaudu
erinevatele sihtgruppidele. Sidudes seejuures pärandit kaasaegsete vaatenurkadega, tehes
rahvusvahelist koostööd ning tutvustades Eesti arhitektuuripärandit mujal maailmas ning
võimaldades Eesti publikul saada osa rahvusvahelisest pildist.
Tulemusindikaatorid:
1.1. Ajutiste näituste, publikuprogrammide, erialaste ürituste ja rahvusvaheliste koostööprojektide arv
1.2. Sihtgruppide mitmekesisus
1
Võtme- ja tulemusindikaatorite rakendamise metoodika (sh kasutatavad mõisted) ning baas- ja sihttasemete kohta
koostatakse Kultuuriministeeriumi, sihtasutuse nõukogu ja juhatuse koostöös asutaja ootuste dokumendi lisa
1
2. Hoida kogumispõhimõtted ajakohased ja täiendada muuseumikogu järjepidevalt
kogumispõhimõtete alusel.
Tulemusindikaatorid:
2.1. Uute museaalide vastavus kehtivatele kogumispõhimõtetele
2.2. Muuseumikogu täiendamise otsuste põhjendatus
3. Säilitada muuseumikogu turvalistes ja stabiilsetes tingimustes.
Tulemusindikaatorid:
3.1. Nõuetekohast säilitamist tagava hoidlapinna osakaal hoidlate kogupinnast
3.2. Rahuldava füüsilise seisukorraga museaalide osakaal museaalide koguarvust
4. Võimaldada huvilistele ligipääs muuseumikogule ja algatada muuseumikoguga seotud ja muuseumi
missioonist tulenevaid uurimisprojekte.
Tulemusindikaatorid:
4.1. Foto- ja dokumendikogu kättesaadavus MuIS-is
4.2. Uurimisprojektide arv aastas, sh koostööprojektide arv
5. Pakkuda muuseumi missioonist, kogust ja eesmärkidest lähtuvat unikaalset ja inspireerivat
näituseprogrammi ja sellega seotud haridustegevusi.
Tulemusindikaatorid:
5.1. Muuseumi külastajate arv aastas, sh piletiga külastajate arv
5.2. Haridustegevustes osalejate rahulolu pakutud tegevustega
5.3. Aasta jooksul tegevusest osa saanud laste ja noorte arv
5.4. Aasta jooksul tegevusest osa saanud täiskasvanute arv
6. Tagada muuseumikogusse kuuluvate autoriõigustest vabade teoste digikujutiste vabakasutus.
Tulemusindikaatorid:
6.1. MuIS-is on määratud õiged litsentsid
6.2. Muuseumi veebilehel on vabakasutuse kohta asjakohane selgitus
7. Hoida muuseumi näitused külastajatele avatud vähemalt kuuel päeval nädalas, sh nädalavahetustel
ja üldjuhul ka riigipühadel, ning vähemalt suvehooajal iga nädal vähemalt ühel tööpäeval kauem
kui kella 18.00-ni.
Tulemusindikaator:
7.1. Muuseumi lahtiolekuajad
8. Lähtuda kõigi teenuste pakkumisel ligipääsetavuse ja universaaldisaini põhimõtetest arvestamaks
kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses: lapsed, eakad, erivajadusega inimesed,
lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik
teised. Analüüsida teenuseid nn suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist
võimekust või suutlikkust iga konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis nõuab ning kuidas
on võimalik teenust kõigile kasutajasõbralikumaks muuta või alternatiive pakkuda. Suuremaid
investeeringuid nõudvate muudatuste puhul koostada tegevuskava.
Tulemusindikaator:
8.1. Enesehindamine kõigi teenuste lõikes, tegevuskava koostamine puuduste likvideerimiseks ja selle
täitmine
9. Vähendada muuseumi keskkonnajalajälge.
Tulemusindikaatorid:
9.1. Elektri- ja soojusenergia kasutus aastas
2
9.2. Vee kasutus aastas
9.3. Jäätmete liigiti kogumine ja sorteerimata olmeprügi kogus aastas
9.4. Keskkonnahoidlike hangete osakaal kõigist hangetest aastas
9.5. „Rohelise muuseumi“ ja/või „Rohelise võtme“ märgise saamine/hoidmine
Finantseesmärgid
Kasumi teenimine ei ole riigi asutatud sihtasutuste tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on vaja jälgida, et
sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste vahenditega võimalikult
kulutõhusalt.
Võtmeindikaatorid on järgmised:
1) majandustegevusest laekuva tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused);
2) lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja.
Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised
finantseesmärgid ja -põhimõtted:
1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus:
a. majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult;
b. keskpikas ajahorisondis (4 a) summeerituna ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada
tulude kasvu;
c. leitud on võimalused ühistegevusteks ja omavahel ressursside jagamiseks nii arhitektuuri- kui ka
disainivaldkonna organisatsioonidega.
2. Investeerimispoliitika:
a. sihtasutuse põhitegevuse arendusliku iseloomuga investeeringuid tehakse lähtudes nõukogu
otsusest ning need kaetakse üldjuhul sihtasutuse majandustegevusest laekunud tulust ja avalikest
siseriiklikest ja välisvahendite taotlusvoorudest;
b. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid
tuvastatud ja arvesse võetud;
c. üksikobjektide investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil lähtutakse
põhimõttest, et arendusprojekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte suurendama sihtasutuse
püsikulusid määral, mida projekti tulud ei kata;
d. uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste) renoveerimist.
3. Sihtasutuse eelarve kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse
esmajärjekorras asutaja ootuste lisas 12 loetletud baasteenuste osutamiseks ja asutaja ootuste
dokumendis nimetatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on
teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. St et sihtasutus võib, aga ei pea neid pakkuma.
Muuseumiseaduse (§ 20 lg 2) kohaselt ei tohi lisateenused takistada põhiülesannete täitmist, need peavad
olema isetasuvad (soovituslikult kasumlikud) ning nende osutamise otsesteks kuludeks ei või kasutada
riigi tegevustoetust.
Juhtimiskvaliteedi eesmärgid
Eesmärk on, et sihtasutuse juhtimise ja teenuste kvaliteet tõuseks ning maksumaksja raha on seeläbi tõhusalt
kasutatud. Oluline on juhatuse ja nõukogu liikmete kompetentsipõhine valimine ja määramine (esindatud on
sisutegevuse, juhtimise, finants, õiguse jm asjakohased kompetentsid), liikmete vastastikune hea koostöö ning
tõhus toimimine.
1. Sihtasutus on töötajaid ja koostööpartnereid väärtustav, paindlik, efektiivselt majandatud kaasaegne
organisatsioon, mis rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist (nt ISO
standard 9001, CAF-mudel, hindamine siseauditite abil jms).
2. Selleks toimub muuhulgas:
2.1. kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega;
2.2. kord aastas nõukogude liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab tagasisidet nõukogu
liikmete tööle3.
2
On samuti osa eelmises viites nimetatud lisast.
3
Korraldab Kultuuriministeerium.
3
3. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja arendamisel avaliku
sektori infoturbe nõuetest4 ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT teenuste korraldamise
põhimõtetest5.
Tulemusindikaator: küberhügieeni koolituse (digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse
töötajatest, kellele test saadeti.
4. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud mh asutaja ootuste täitmisega (on sõlmitud
tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel).
5. Sihtasutusele on koostatud arengukava aasta jooksul alates juhatuse liikme ametisse asumisest.
4
https://eits.ria.ee/
5
Heaks kiidetud Kultuuriministeeriumi IT nõukogu 31.10.2022 koosolekul.
4
SIHTASUTUSE EESTI TARBEKUNSTI- JA DISAINIMUUSEUM ASUTAMISOTSUS
Eesti Vabariigi nimel riigivara valitseja ja vastavalt Vabariigi Valitsuse ...2024. a korraldusele
nr .... asutajaõiguste teostajana Kultuuriministeerium, registrikood riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuste registris 70000941, asukoht Suur-Karja 23, Tallinn 15076, e-posti
aadress
[email protected], mille seadusliku esindajana tegutseb kultuuriminister …., isikukood .....,
kelle isiku on notar tuvastanud PPA andmebaasi alusel, edaspidi nimetatud asutaja.
Asutaja esindaja avaldas, et asutaja sooviks on asutada sihtasutus alljärgnevate
andmetega:
1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (edaspidi
nimetatud Sihtasutus).
2. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Tallinna linn ja aadress Lai 17, Tallinn 10133.
3. Sihtasutuse e-postiaadressiks on
[email protected].
4. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariigi nimel Kultuuriministeerium.
5. Sihtasutuse eesmärk on vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida
ning vahendada Eesti tarbekunsti ja disaini ning nendega seotud materjali ning panustada
seeläbi valdkondade arengusse ja professionaalsesse mõtestamisse.
6. Asutaja annab Sihtasutusele asutamisel üle mitterahalise sissemaksena põhivara hulka
kuuluva vallasvara, mille väärtus kokku on 79 285,32 (seitsekümmend üheksa tuhat
kakssada kaheksakümmend viis eurot ja kolmkümmend kaks senti) vastavalt lisale 1.
7. Asutaja määrab Sihtasutusele 1-(ühe)liikmelise juhatuse. Sihtasutuse juhatuse liige on ….,
isikukood ..., elukoht ... . Juhatuse liikme volitused kehtivad viis (5) aastat alates Sihtasutuse
asutamisest.
8. Asutaja määrab asutamisel Sihtasutuse nõukokku kolm (3) liiget:
8.1. ... (EV määratud liige kultuuriministri ettepanekul) isikukood ..., elukoht ...;
8.2. ... (EV määratud liige kultuuriministri ettepanekul) isikukood ..., elukoht ...;
8.3. ... (EV määratud liige rahandusministri ettepanekul) isikukood ..., elukoht ...
9. Sihtasutus asutatakse määramata ajaks.
10. Asutamisotsuse lisana kinnitatakse Sihtasutuse põhikiri (lisa 2) ja asutaja ootused
Sihtasutusele (lisa 3).
11. Asutaja volitab Sihtasutuse juhatuse liiget …. avama asutatava Sihtasutuse nimel
arvelduskonto riigikassas, sõlmima Sihtasutuse nimel lepinguid asutaja poolt üleantava vara
vastuvõtmiseks, selleks vajalikele dokumentidele alla kirjutama ja teostama kõiki
toiminguid, mis on vajalikud käesoleva ülesande täitmiseks.
Sihtasutuse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum asutamisotsuse
LISA 1
Sihtasutusele Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum üleantava vallasvara nimekiri seisuga
31.12.2023. a
Harilik väärtus
Nr Vara nimetus
eurodes
1. Rendipinna parendus Lai 17 0,00
2. Eesti tarbekunsti püsiekspositsioon 0,00
3. muuseumipoe mööblikomplekt 0,00
4. Aida tn 3 III korruse näitusevalgustus 0,00
5. Aida tn 3 esimese korruse põrandate remont 56 139,82
6. Eesti disaini püsiekspositsioon 23 145,50
Kokku: 79 285,32
Sihtasutuse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum asutamisotsuse
LISA 2
SIHTASUTUSE EESTI TARBEKUNSTI- JA DISAINIMUUSEUM
PÕHIKIRI
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (edaspidi sihtasutus).
1.2. Sihtasutuse asukoht on Tallinna linn, Eesti Vabariik.
1.3. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi
Kultuuriministeerium.
1.4. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mõttes.
1.5. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste
vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või
finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.
1.6. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul viisil
võib sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel
Rahandusministeeriumiga.
2. EESMÄRK JA SELLE SAAVUTAMINE
2.1. Sihtasutuse eesmärk on vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ning
vahendada Eesti tarbekunsti ja disaini ning nendega seotud materjali ning panustada seeläbi
valdkondade arengusse ja professionaalsesse mõtestamisse.
2.2. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:
2.2.1. majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ning töötab välja ja
pakub sihtasutuse eesmärgile vastavaid teenuseid;
2.2.2. hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud riigile kuuluvat
muuseumikogu, tagab selle läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajaduse korral
konserveerimise ja restaureerimise;
2.2.3. teenindab asutusi, organisatsioone ja uurijaid vastavalt muuseumikogu korralduse
põhimõtetele ja teenuste hinnakirjale;
2.2.4. esitab ja vahendab tarbekunsti ja disaini avalikkusele näituste, haridusprogrammide,
trükiste, meedia ning avalike ürituste kaudu;
2.2.5. teeb teaduslikku uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab
artikleid, aastaraamatuid, katalooge ning muid väljaandeid;
2.2.6. korraldab koolitusi, annab konsultatsioone ja teeb ekspertiise;
2.2.7. teeb koostööd teiste muuseumide ning muude institutsioonidega Eestis ja välismaal;
2.2.8. tegeleb sihtasutuse tegevuse turundamisega, vajaduse korral kirjastab ja avaldab
reklaamtrükiseid;
2.2.9. loob tingimused sihtasutuse töötajate arenguks.
1
2.3. Sihtasutus arvestab oma teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare
ulatuses.
3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED
3.1. Sihtasutusel on õigus:
3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks
kohtus;
3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste
isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega
koostöösidemeid, olla välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige, astuda nõukogu
otsuse alusel mittetulundusühingu liikmeks;
3.1.3. korraldada oksjoneid, näitusmüüke, heategevus- ja tuluüritusi ning rahakogumise algatusi;
3.1.4. pakkuda koolitus-, majutus-, toitlustus-, kaubandus-, parkimis-, transpordi-, ruumide ja
inventari rendi- ning turismiteenuseid;
3.1.5. anda nõukogu otsuse alusel välja stipendiume sihtasutuse eesmärkide täitmiseks;
3.1.6. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutajaõiguste teostaja
eelneva otsuse alusel;
3.1.7. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke
toiminguid.
3.2. Sihtasutus ei või asutada äriühingut ega omandada selles osalust.
4. JUHTIMINE
4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.
4.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa
kehtetuks tunnistamise;
4.2.3. kellel on ärikeeld;
4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.
4.3. Põhikirja punktides 4.2.1-4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti
väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju
hüvitamist ning põhikirja punktis 4.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle
karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate
hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani
liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise
või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse
otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.
4.5. Sihtasutus ei korralda nõukogu ega juhatuse liikmete isikunäitusi.
4.6. Nõukogu ja juhatuse liikmed ei osale sihtasutuse korraldatavatel stipendiumi- ja
näitusekonkurssidel.
2
5. NÕUKOGU
5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet
sihtasutuse tegevuse üle.
5.2. Nõukogus on kuni viis liiget, kes määratakse neljaks aastaks. Nõukogu liikmete määramisel
lähtutakse põhimõttest, et kuni neli liiget määratakse kultuuriministri ja üks
rahandusministri ettepanekul. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse
eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu
ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse
üle järelevalve teostamisel.
5.3. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise
otsustab asutajaõiguste teostaja oma otsusega, arvestades põhikirja punktis 5.2 sätestatud
põhimõtteid.
5.4. Asutajaõiguste teostaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.
5.5. Nõukogu liikmed ei osale sihtasutuse korraldatavatel näitustel kujundaja, kuraatori ega
tekstide autorina. Sihtasutuse korraldatavatel näitustel võivad nõukogu liikmed kunstnikuna
osaleda üksnes näituse sisu eest vastutava osapoole (kuraator, töörühm, žürii vms)
ettepanekul, seejuures ei maksta nõukogu liikmetele näitusel osalemise eest tasu.
5.6. Nõukogu pädevuses on:
5.6.1. juhatuse esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine;
5.6.2. sihtasutuse algava aasta tegevuseesmärkide ja eelarve kinnitamine hiljemalt majandusaasta
alguseks ning nende edaspidine muutmine;
5.6.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;
5.6.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;
5.6.5. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine;
5.6.6. nõukogu töökorra kehtestamine;
5.6.7. asutajaõiguste teostajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi nõukogu liige, kes puudub
regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide elluviimist või
head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu osalema nõukogu
töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel;
5.6.8. juhatuse liikme valimiseks avaliku konkursi korraldamine;
5.6.9. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;
5.6.10. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui juhatuse
liige rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid;
5.6.11. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine;
5.6.12. juhatuse liikmele põhikirja punktis 6.12 nimetatud täiendava tasu ja selle suuruse
määramine;
5.6.13. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;
5.6.14. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute
tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
3
5.6.14.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega
koormamine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel;
5.6.14.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu
liikmete ühehäälse otsuse alusel.
5.7. Nõuded nõukogu liikmele
5.7.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille
allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:
5.7.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
5.7.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega
kui sihtasutus;
5.7.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
5.7.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui
tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva
äriühinguga;
5.7.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse
omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse,
kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.
5.8. Nõukogu liikme tasustamine
5.8.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja.
5.8.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu
esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu
seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu
nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist
nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.
5.8.3. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks
sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas
vormis antud nõusolekut.
5.8.4. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude hüvitamisele,
kui see on kõigi teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis
kooskõlastatud.
5.8.5. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktis 5.9.8 nimetatud kohustusi,
võib asutajaõiguste teostaja otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või
vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei ole
täidetud.
5.8.6. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
5.9. Nõukogu töökorraldus
5.9.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle
tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe asendamise kord määratakse
nõukogu esimehe otsusega.
5.9.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks
kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu liikmetele
teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette seaduses ettenähtud
4
korras.
5.9.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul
nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või elektrooniliselt
igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse päeva enne koosoleku
toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku
päevakord.
5.9.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu
liikmetest. Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste
vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise
side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab nõukogu liikmel eemal
viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.
5.9.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu esimees või tema poolt
volitatud isik saadab otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile
nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta
oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui nõukogu liige ei teata
nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse
vastu. Nõukogu liikmete kirjalikud seisukohad lisatakse hääletusprotokollile.
5.9.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud
nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust
hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses
sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.
5.9.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse
riigivaraseaduses sätestatud nõudeid, kui need on kehtestatud. Protokoll peab sisaldama
nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu
liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu
liikmed.
5.9.8. Nõukogu esimees peab asutajaõiguste teostajale ja rahandusministrile esitama:
5.9.8.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja
protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku
toimumist;
5.9.8.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu
samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või
hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
5.8.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ja
kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust
seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele.
6. JUHATUS
6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust.
6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.
6.3. Juhatus koosneb ühest liikmest.
6.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat.
6.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme
5
õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.
6.6. Juhatuse liige tuleb valida avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib
avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui
juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita,
määrab nõukogu asutajaõiguste teostaja nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks aastaks
avalikku konkurssi korraldamata.
6.7. Nõukogu võib konkursi juhatuse liikme koha täitmiseks välja kuulutada, kui juhatuse liikme
koht on vabanemas või juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu kehtivuse lõpuni on
jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud. Konkursi korraldamise kord nähakse
ette nõukogu töökorras.
6.8. Juhatuse pädevuses on:
6.8.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine;
6.8.2. vähemalt neli korda aastas nõukogule ülevaate esitamine sihtasutuse tegevusest,
majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse majandusliku
seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud
olulistest asjaoludest teatamine;
6.8.3. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;
6.8.4. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või muul
viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise piirides ja korras, mis on nõukogu poolt
kehtestatud;
6.8.5. sihtasutuse poolt osutatavate teenuste hindade kinnitamine;
6.8.6. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud juhtudel ja
tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine;
6.8.7. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise tagamine.
6.9. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehinguid,
mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu
nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute tegemiseks, mis on
nimetatud põhikirja punktis 5.6.14.
6.10. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu kehtestatud
pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega.
Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus
määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel.
Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see
kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.
6.11. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel.
Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele
vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette
nähtud juhatuse liikme lepingus.
6.12. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele
seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku
ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist
kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva
punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu.
6
6.13. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel
enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme
tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
6.14. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste
perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul,
kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud
kuutasust.
6.15. Juhatuse liige võib sihtasutuse korraldatavatel näitustel täita vajaduse korral kuraatori,
kujundaja ja tekstide autori rolli. Kunstnikuna võib juhatuse liige sihtasutuse korraldatavatel
näitustel osaleda üksnes näituse sisu eest vastutava osapoole (kuraator, töörühm, žürii vms)
otsusel või ettepanekul, seejuures ei maksta talle näitusel osalemise eest tasu.
7. STRUKTUUR
Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.
8. ARENGUKAVA
8.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks.
8.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks
kavandatav tegevus ja vahendid.
8.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused
kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajaõiguste teostajale.
9. EELARVE
9.1. Sihtasutuse kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama
sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele,
§-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.
9.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele
vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks.
10. VARA JA SELLE MAJANDAMINE
10.1. Sihtasutuse vara moodustab:
10.1.1. asutaja poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara;
10.1.2. riigieelarvest vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele eraldatav toetus;
10.1.3. varalised kingitused, annetused ja pärandused;
10.1.4. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest;
10.1.5. toetused fondidest, abiprogrammidest jms;
10.1.6. tehingud vallas- ja kinnisvaraga;
10.1.7. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid.
10.2. Sihtasutusele asutaja poolt üleantav vara moodustab sihtkapitali.
10.3. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või
hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või
7
hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust
kontrollib vajaduse korral audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara
antakse sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või tema poolt
volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige.
10.4. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks
tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele
kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.
10.5. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti Vabariigi
seadustega lubatud piirides.
10.6. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus ei või
anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või
finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid
finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.
11. ARUANDLUS JA KONTROLL
11.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest.
11.2. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
11.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja
tegevusaruande ning esitab selle audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu
peab enne majandusaasta aruande kinnitamist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet
auditeerinud vandeaudiitori.
11.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu
jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.
11.5. Koos majandusaasta aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on
sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet
teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul
makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 6.12 nimetatud juhatuse liikmele
makstud täiendav tasu.
11.6. Audiitor
11.6.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra ja
audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu.
11.6.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda
poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
11.7. Siseaudiitor
11.7.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja riigivaraseaduse § 87
punktis 3 nimetatud juhul moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori
teenust. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees.
11.7.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse
ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu
sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada asutajaõiguste teostajaga.
8
12. PÕHIKIRJA MUUTMINE
12.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutajaõiguste teostaja põhikirja muuta üksnes
muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.
13. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE
13.1. Ühinemine ja jagunemine
13.1.1. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega asutaja otsuse alusel seaduses sätestatud korras.
13.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks üksnes asutaja otsuse alusel seaduses sätestatud
korras.
13.2. Lõpetamine
13.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutaja- või kohtuotsusega.
13.2.2. Sihtasutus lõpetatakse asutaja otsusel järgmistel põhjustel:
13.2.3.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata nõukogule
saadetud kirjalikele hoiatustele on selline rikkumine olnud kalendriaasta jooksul korduv;
13.2.3.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole reaalne;
13.2.3.3. riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise lepingus sätestatud kohustuste täitmiseks
sihtasutusele eraldatud riigieelarveline tegevustoetus ei võimalda sihtasutuse lepingulisi
kohustusi täita;
13.2.3.4. muudel seaduses sätestatud juhtudel.
13.2.4. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha
deponeerimist, antakse allesjäänud vara üle asutajale.
9
Sihtasutuse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum asutamisotsuse
LISA 3
ASUTAJA OOTUSED
SIHTASUTUSELE EESTI TARBEKUNSTI- JA DISAINIMUUSEUM
Sissejuhatus
Riigi kui asutaja ootused Sihtasutusele Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (edaspidi sihtasutus) tulenevad
strateegiast „Eesti 2035“, „Kultuuri arengukavast 2021–2030“, Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM
eetikakoodeksist ning muuseumiseadusest. Ootused on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga.
Eesti Vabariik, asutajaõiguste teostajana Kultuuriministeerium, seab sihtasutusele neli peamist eesmärki:
aidata kaasa tarbekunsti ja disaini väärtustamisele ning teadlikkuse tõstmisele mõlemas
valdkonnas;
tagada riigile kuuluva muuseumikogu pikaajaline säilimine ja arendamine;
järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava;
muuseumi jätkusuutliku majandustegevuse tagamine.
Seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus. Asutaja ootuste täitmise seire
toimub igal aastal perioodil veebruar–märts, st enne majandusaasta aruande kinnitamist sihtasutuse nõukogus.
Asutaja ootusi uuendatakse vajaduse korral.
Riigi osalemise põhjus sihtasutuse asutamisel
Riik asutab Sihtasutuse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, et tagada sihtasutuse avaliku funktsiooni ja
eesmärkide täitmine, milleks on vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ning vahendada
Eesti tarbekunsti ja disaini ning nendega seotud materjali ning panustada seeläbi valdkondade arengusse ja
professionaalsesse mõtestamisse. Riigile kuuluvasse muuseumikogusse, mida sihtasutus hakkab kasutama
halduslepingu alusel, kuulub väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, mille hoidmine ja arendamine on avalik
huvi.
Strateegilised valdkondlikud eesmärgid
Sihtasutuse eesmärkide täitmist jälgitakse järgmiste võtmeindikaatorite1 alusel:
1) valdkonna esindajate rahulolu;
2) külastajate rahulolu;
3) töötajate rahulolu.
Täpsemad valdkonnapõhised ootused Sihtasutusele Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum on järgmised:
1. Panustada valdkonna arengusse tarbekunsti ja disaini professionaalse mõtestamise ja vahendamise
kaudu erinevatele sihtgruppidele. Sidudes seejuures pärandit kaasaegsete vaatenurkadega, tehes
rahvusvahelist koostööd ning tutvustades Eesti tarbekunsti- ja disainipärandit mujal maailmas ning
võimaldades Eesti publikul saada osa rahvusvahelisest pildist.
Tulemusindikaatorid:
1.1. Ajutiste näituste, publikuprogrammide, erialaste ürituste ja rahvusvaheliste koostööprojektide arv ja
valdkondlik mitmekesisus
1.2. Sihtgruppide mitmekesisus
1
Kultuuriministeeriumi, sihtasutuse nõukogu ja juhatuse koostöös koostatakse pärast sihtasutuse asutamist asutaja
ootuste dokumendi lisa, mis määratleb võtme- ja tulemusindikaatorite arvestuse metoodika (sh kasutatavad mõisted)
ning indikaatorite baas- ja sihttasemed.
1
2. Hoida kogumispõhimõtted ajakohased ja täiendada muuseumikogu järjepidevalt
kogumispõhimõtete alusel.
Tulemusindikaatorid:
2.1. Uute museaalide vastavus kehtivatele kogumispõhimõtetele
2.2. Muuseumikogu täiendamise otsuste põhjendatus
3. Säilitada muuseumikogu turvalistes ja stabiilsetes tingimustes.
Tulemusindikaatorid:
3.1. Nõuetekohast säilitamist tagava hoidlapinna osakaal hoidlate kogupinnast
3.2. Rahuldava füüsilise seisukorraga museaalide osakaal museaalide koguarvust
4. Võimaldada huvilistele ligipääs muuseumikogule ja algatada muuseumikoguga seotud ja muuseumi
missioonist tulenevaid uurimisprojekte.
Tulemusindikaatorid:
4.1. Foto- ja dokumendikogu kättesaadavus MuIS-is
4.2. Uurimisprojektide arv aastas, sh koostööprojektide arv
5. Pakkuda muuseumi missioonist, kogust ja eesmärkidest lähtuvat unikaalset ja inspireerivat
näituseprogrammi ja sellega seotud haridustegevusi.
Tulemusindikaatorid:
5.1. Muuseumi külastajate arv aastas, sh piletiga külastajate arv
5.2. Haridustegevustes osalejate rahulolu pakutud tegevustega
5.3. Aasta jooksul tegevusest osa saanud laste ja noorte arv
5.4. Aasta jooksul tegevusest osa saanud täiskasvanute arv
6. Tagada muuseumikogusse kuuluvate autoriõigustest vabade teoste digikujutiste vabakasutus.
Tulemusindikaatorid:
6.1. MuIS-is on määratud õiged litsentsid
6.2. Muuseumi veebilehel on vabakasutuse kohta asjakohane selgitus
7. Hoida muuseumi näitused külastajatele avatud vähemalt kuuel päeval nädalas, sh nädalavahetustel
ja üldjuhul ka riigipühadel, ning vähemalt suvehooajal iga nädal vähemalt ühel tööpäeval kauem
kui kella 18.00-ni.
Tulemusindikaator:
7.1. Muuseumi lahtiolekuajad
8. Lähtuda kõigi teenuste pakkumisel ligipääsetavuse ja universaaldisaini põhimõtetest arvestamaks
kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses: lapsed, eakad, erivajadusega inimesed,
lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik
teised. Analüüsida teenuseid nn suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist
võimekust või suutlikkust iga konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis nõuab ning kuidas
on võimalik teenust kõigile kasutajasõbralikumaks muuta või alternatiive pakkuda. Suuremaid
investeeringuid nõudvate muudatuste puhul koostada tegevuskava.
Tulemusindikaator:
8.1. Enesehindamine kõigi teenuste lõikes, tegevuskava koostamine puuduste likvideerimiseks ja selle
täitmine
9. Vähendada muuseumi keskkonnajalajälge.
Tulemusindikaatorid:
9.1. Elektri- ja soojusenergia kasutus aastas
9.2. Vee kasutus aastas
2
9.3. Jäätmete liigiti kogumine ja sorteerimata olmeprügi kogus aastas
9.4. Keskkonnahoidlike hangete osakaal kõigist hangetest aastas
9.5. „Rohelise muuseumi“ ja/või „Rohelise võtme“ märgise saamine/hoidmine
Finantseesmärgid
Kasumi teenimine ei ole riigi asutatud sihtasutuste tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on vaja jälgida, et
sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste vahenditega võimalikult
kulutõhusalt.
Võtmeindikaatorid on järgmised:
1) majandustegevusest laekuva tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused);
2) lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja.
Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised
finantseesmärgid ja -põhimõtted:
1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus:
a. majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult;
b. keskpikas ajahorisondis (4 a) summeerituna ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada
tulude kasvu;
c. leitud on võimalused ühistegevusteks ja omavahel ressursside jagamiseks nii disaini- kui ka
arhitektuurivaldkonna organisatsioonidega.
2. Investeerimispoliitika:
a. sihtasutuse põhitegevuse arendusliku iseloomuga investeeringuid tehakse lähtudes nõukogu
otsusest ning need kaetakse üldjuhul sihtasutuse majandustegevusest laekunud tulust ja avalikest
siseriiklikest ja välisvahendite taotlusvoorudest;
b. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid
tuvastatud ja arvesse võetud;
c. üksikobjektide investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil lähtutakse
põhimõttest, et arendusprojekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte suurendama sihtasutuse
püsikulusid määral, mida projekti tulud ei kata;
d. uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste) renoveerimist.
3. Sihtasutuse eelarve kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse
esmajärjekorras asutaja ootuste lisas 12 loetletud baasteenuste osutamiseks ja asutaja ootuste
dokumendis nimetatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on
teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. St et sihtasutus võib, aga ei pea neid pakkuma.
Muuseumiseaduse (§ 20 lg 2) kohaselt ei tohi lisateenused takistada põhiülesannete täitmist, need peavad
olema isetasuvad (soovituslikult kasumlikud) ning nende osutamise otsesteks kuludeks ei või kasutada
riigi tegevustoetust.
Juhtimiskvaliteedi eesmärgid
Eesmärk on, et sihtasutuse juhtimise ja teenuste kvaliteet tõuseks ning maksumaksja raha on seeläbi tõhusalt
kasutatud. Oluline on juhatuse ja nõukogu liikmete kompetentsipõhine valimine ja määramine (esindatud on
sisutegevuse, juhtimise, finants, õiguse jm asjakohased kompetentsid), liikmete vastastikune hea koostöö ning
tõhus toimimine.
1. Sihtasutus on töötajaid ja koostööpartnereid väärtustav, paindlik, efektiivselt majandatud kaasaegne
organisatsioon, mis rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist (nt ISO
standard 9001, CAF-mudel, hindamine siseauditite abil jms).
2. Selleks toimub muuhulgas:
2.1. kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega;
2.2. kord aastas nõukogude liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab tagasisidet nõukogu
liikmete tööle3.
2
On samuti osa eelmises viites nimetatud lisast.
3
Korraldab Kultuuriministeerium.
3
3. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja arendamisel avaliku
sektori infoturbe nõuetest4 ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT teenuste korraldamise
põhimõtetest5.
Tulemusindikaator: küberhügieeni koolituse (digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse
töötajatest, kellele test saadeti.
4. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud mh asutaja ootuste täitmisega (on sõlmitud
tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel).
5. Sihtasutusele on koostatud arengukava aasta jooksul alates juhatuse liikme ametisse asumisest.
4
https://eits.ria.ee/
5
Heaks kiidetud Kultuuriministeeriumi IT nõukogu 31.10.2022 koosolekul.
4