Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

LÄÄNE-VIRU MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2023. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Rakvere 2024  2 Sisukord 1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 3 2 Juhtimine ............................................................................................................................ 4 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud............................................................. 4 2.2 Eelarve ......................................................................................................................... 5 2.3 Projektid....................................................................................................................... 5 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 7 2.4.1 Ülevaade .................................................................................................................... 8 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ...................................................... 10 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ........................................................... 12 2.4.4 Erialahariduse omandamine .................................................................................... 12 2.4.5 Töötajate tunnustamine ........................................................................................... 12 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ....................................................................................... 12 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ................................................................... 13 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas ....................................... 14 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine ............................................................................... 14 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused .................................................................. 14 3.1.1 Raamatu komplekteerimine ..................................................................................... 17 3.1.2 Perioodika komplekteerimine ................................................................................. 17 3.1.3 Auviste komplekteerimine ...................................................................................... 18 3.2 inventuurid, mahakandmised ......................................................................................... 18 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ............................................................................ 19 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine ......................................................................... 20 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused ............................................................................ 20 4.3 RVL teenindus................................................................................................................ 23 4.4 Laste- ja noorteteenindus ............................................................................................... 24 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine .......................................................... 24 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine ................................................................ 24 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine ...... 26 4.4.4 Laste- ja noorteüritused ........................................................................................... 27 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused ............................................................................ 28 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond .................................................................................... 30 4.6.1 kohalikul tasandil .................................................................................................... 33 4.6.2 riiklikul tasandil....................................................................................................... 34 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil.......................................................................................... 34 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele ............................................................... 35 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded................................................................. 36 4.9 Andmebaasid .................................................................................................................. 36 5. 2024. aasta tegevused ........................................................................................................... 37 LISA 1. Personali koolitus ....................................................................................................... 38 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised............................................................... 39 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid ............................................... 41 LISA 4. Laste ja noorteüritused ............................................................................................... 42 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine ............ 44  3 Tabel 1 Maakonna/ Elanike arv KOV-de Üld- Haru- Teenindus- Kokku linna nimi (01.12.2022) arv maa- kasutatavate kogude punktide konnas raamatu- arv arv kogude arv Lääne- 58 770 8 15 23 6 38 Virumaa Üldkasutatavate raamatukogude arv: 2023.a lõpus oli maakonnas kokku 38 raamatukogu, millest 23 olid harukogud. Lisaks maakonna keskraamatukogule oli viis vallaraamatukogu, seitse iseseisvat külaraamatukogu ja kaks harukogudega külaraamatukogu. Suleti üks haruraamatukogu. 1. Põhilised tegevussuunad Elanikkonna vähenemine ja majanduslangus sunnib omavalitsusi tegema korrektuure raamatukogude võrgus. 2023.a lõpetas töö 105. tegutsemisaastat tähistanud Tapa VRK harukogu Saksi Raamatukogu, mis tõi kaasa nii emotsionaalset pinget kui ka mahuka füüsilise töö (ruumid tuli vabastada kuu aja jooksul, töö raamatufondiga). Mõnede vallaraamatukogude harude lahtiolekuaegu vähendati veelgi või tehti otsus nende sulgemiseks. Suuremaid struktuurimuudatusi 2023. aastal ei tehtud, aga osade raamatukogude ühtse juhtimise alla viimise ettevalmistused ootavad ees. Tõusnud on kasutajate ja külastuste arvud, rohkem on olnud osalejaid üritustel ja koolitustel. Laenutuste arv on siiski jätkuvas languses, mis näitab, et raamatukogu külastatakse üha rohkem muudel põhjustel kui kojulaenutamine. Raamatukogud on arvestatavad kohad tasuta kultuurisündmuste ja elukestvat õpet toetavate tegevuste pakkumisel. Nad on jätkuvalt olulised ka kogukonnakeskustena ja aitavad suurendada kogukonna omavahelist sidusust. Haljala ja Viru-Jaagupi raamatukogud said lõpuks kolida uutesse ruumidesse. See andis juurde ruumi nii külastajale kui kaasaegse töökeskkonna töötajatele ning lõi suuremad võimalused erinevate teenuste pakkumiseks ja sündmuste korraldamiseks. Läbi viidi maakondlik raamatukogu kasutajate ja mittekasutajate uuring, mille kokkuvõtted avalikustati nii raamatukogude veebilehtedel kui maakonnalehes. Uuring näitas, et raamatukogude teenuste kvaliteediga ja kogudega ollakse rahul. Kõik raamatukogud täitsid ära ka kvaliteedihindamise töölehe, kasutades ära uuringu tulemusi. Kvaliteedihindamisel selgunud kitsaskohad ja nende parendamine ei sõltu alati ainult raamatukoguhoidjatest, vaid eeldavad tulemuslikumat koostööd omavalitsusega. Kui algul oldi laenutusplatvormiga MIRKO ühinemise osas äraootaval seisukohal, siis 2023. aasta lõpuks olid sellega ühinenud maakonnas üheksa raamatukogu. Kuigi tellimuste arv ei ole nii suur, et mõjutaks ringluse näitajat tervikuna, on see oluline samm oma kogude avamiseks laiemale lugejaskonnale. Kuigi laste laenutuste arv pigem langeb, leiavad nad siiski üha sagedamini tee raamatukogusse. Lugemisisu programm on raamatukoguhoidjate poolt hästi vastu võetud ja see, aga ka kõik raamatukoguringid, lugemiskoera programm, üleriigiline etluskonkurss,  4 kohtumised kirjanikega ja muud põnevad üritused aitavad kaasa laste lugemis- ja raamatukogu kasutamise harjumuste kujunemisele. Tegevused liikumis- ja sauna-aastal: Raamatukogud osalesid aktiivselt sauna-aasta ettevõtmistes: Uhtnas koguti mälestusi ja fotomaterjali kohalikust saunast ja Jäneda raamatukoguhoidja koostas Jäneda saunast mälestuste kogumiku. Kadrina rk töötajad osalesid ettekandega „Saun eesti kirjanduses“ Kadrinas toimunud saunakonverentsil ning korraldasid rahvamajas näituse. Ettelugemispäeval käis „saunaminister“ Rein Sikk kõikides Kadrina valla raamatukogudes, kus toimus ka ühislaulmine, tutvumine saunaatribuutikaga, räägiti saunakommetest. Raamatukoguhoidjad osalesid oma videotega aktsioonis sauna-aasta FB lehel (“Saun ja saunakombed meie pärimuskultuuris”- Kadrina, võrukeelne „Savvusann“ Tapa ja muinasjutt „Vaeslaps ja talutütar“ Lääne-Virumaa KRK). Sauna teemalisi näituseid ja väljapanekuid tehti paljudes raamatukogudes, telliti juurde ka sauna teemalisi raamatuid. Liikumisaasta teatepulk anti aasta alguses üle Uhtna Põhikoolile lasteaia- ja koolipere ühise inimketiga raamatukogu trepilt koolimaja hoovi. Laekvere Kooli algklassides viidi läbi kirjanduslik liikumismäng, Rakkes korraldati retk kodukandi tuntud inimestega seotud mälestuskivide ja paikade juurde. Korraldati erinevaid võistlus- ja liikumismänge. 2 Juhtimine 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud 2023.a toimusid struktuurimuudatused Lääne-Virumaa KRK-s ja Tapa Vallavalitsuse initsiatiivil likvideeriti Tapa VRK harukogu Saksi Raamatukogu. Hoone, kus raamatukogu asus, läks müüki. Uut pinda raamatukoguteenuse osutamiseks piirkonnas kahjuks ei leitud. Sellest tulenevalt muudeti ka Tapa Vallaraamatukogu põhimäärust. Alates kevadest on Tamsalu Gümnaasiumi kooliraamatukogu Tapa vallaraamatukoguga ühtses andmebaasis (koolis võeti kasutusele raamatukoguprogramm RIKS). 14. detsembri 2023 otsusega kinnitati uus Väike-Maarja valla raamatukogu põhimäärus, mille järgi Väike-Maarja raamatukogu täidab valla keskraamatukogu ülesandeid, millel on haruraamatukogud Rakkes ja Simunas ning teeninduspunktid Triigis, Kiltsis ja Sallas. Määrus hakkab kehtima 1. märtsist 2024. Seoses Lasila põhikooli struktuurimuudatustega peatati seal Lepna raamatukogu laenutuspunkti töö. Nõukogu on olemas Lääne-Virumaa KRK, Haljala, Kadrina, Viru-Nigula ja Väike-Maarja vallaraamatukogude, Sõmeru, Uhtna ja Roela raamatukogude juures. Tapa VRK nõukogu volitused lõppesid maikuus, uut nõukogu 2023. a ei kinnitatud. Töö lõpetanud nõukoguga kahjuks tihedat koostööd polnud. Roela raamakogu juhataja kohtub oma nõukogu liikmetega iganädalaselt, teiste raamatukogude nõukogude tegevus oli passiivne. Arengukavad on: Lääne-Virumaa KRK (2019-2023), Haljala VRK (2020-2025), Kadrina VRK (2024-2027), ja Viru-Nigula VRK (2021-2024). „Tapa Vallaraamatukogu arengukava 2021–2025“ koostati 2021.a ja vaadatakse üle 2024.aastal. Sõmeru ja Uhtna raamatukogude tegevus ja eesmärgid kajastuvad valla arengukavas. Oma arengukava puudub Väike-Maarja valla raamatukogudel. Vinni valla raamatukogusid puudutav on kajastatud Vinni Valla  5 arengukavas, mis on koostatud aastateks 2019-2030 ja näeb ette tulevikus raamatukogude viimist ühtse juhtimise alla. Lääne-Virumaa KRK-s muutus raamatukogu struktuur – teenindusosakonna alla koondati ka senise laste- ja noorteosakonna töötajad, teenindusosakonda juhib teenindusjuht ning lastetööd koordineerib lasteteeninduse spetsialist. Lahtiolekuaegades muudatusi ei olnud. Maakonna raamatukogude paiknemise tihedus on üsna optimaalne, pigem on probleem hajaasustusega piirkondades, kus rahvastik väheneb ja puuduvad muud raamatukogu tegevust toetavad asutused, vilets või olematu ühistransport ning vajadus teenuse järele järjest langeb. Eelseisval aastal suletakse veel mõned harukogud. Raamatukogu lahtiolekuajad võtavad võimalikult palju arvesse elanikkonna võimalusi ja ühistranspordi aegasid, ligipääs on üha rohkemates kohtades lahendatud tagastuskastide ja laenutuskappide ning koduteeninduse abil. 2.2 Eelarve Tabel 2 Põhieelarve Seisuga Seisuga Muutus 31.12.22 € 31.12.23 € Eelarve kokku 2 042 621 2 197 212 7,57 % sh keskraamatukogu 691 323 766 456 8,68 % Personalikulu 1 418 016 1 531 146 7,85 % sh keskraamatukogu 545 634 605 829 11,03 % Komplekteerimiskulu 321 020 329 432 2,62 % sh KOV-lt 210 004 210 400 0,2 % sh riigilt 111 016 119 032 7,22 % sh keskraamatukogu 61 133 59 066 -3,4 % sh KOV-lt 33 005 28 511 -13,6 % sh riigilt 28 128 30 555 8,62 % Infotehnoloogiakulu 36 729 49 727 35,4 % sh keskraamatukogu 5 947 7 407 24,6 % Sündmuste ja näituste korraldamiseks oli maakonnas kokku 16 804€ (- 5% ), sellest 3720€ Lääne-Virumaa KRK-l, täienduskoolitusele 8178€ ( +13%), sellest 2620€ Lääne-Virumaa KRK-l. 2.3 Projektid Tabel 3 Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud Projekti summa üldmaksumus Kultuuriministeerium Rahvaraamatukogude arendusprojektid Kadrina valla raamatukokku värviprinteri 01.05.2023 – 1453€ 2907€ soetamine 31.12.2023 Viru-Nigula valla raamatukogu AIP- 01.06.2023 – 3774€ 8063,15€  6 funktsiooni kaasajastamine ja arendamine 31.12.2023 Raamatukoguteenuste kättesaadavuse 01.03.2023 – 11 298€ 22 596€ parendamine Väike-Maarja vallas 31.12.2023 Lääne-Virumaa maakonna raamatukogude 07.03.2023 – 1080€ 2400€ koolituspäev ja lugejauuring 2023 31.05.2023 Lääne-Virumaa Keskraamatukogu värkstuba 01.05.2023 – 9000€ 18 497€ 30.11.2023 Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp Kohtumine lastekirjaniku ja kunstniku Kertu 01.04.2023 – 200€ 250€ Sillastega Jäneda ja Lehtse raamatukogudes 31.05.2023 (Tapa VRK) Kohtumine lastekirjanik Juhani Püttsepaga 22.08.2023 – 200€ 300€ Tamsalu raamatukogus (Tapa VRK) 22.12.2023 Üleriigilise 3. - 4. klasside kirjandusmängu 10.03.2023 – 300€ 670€ maakondliku vooru korraldamine (LVKRK) 10.04.2023 Tõnno Jonuksi raamatu "Eesti 01.04.2023 – 300€ 630€ muinasusundid" esitlus ning väljasõit Lääne- 31.05.2023 Virumaa pühapaikadesse (LVKRK) Kohtumine folklorist Merili Metsvahiga 01.11.2023 – 200€ 335€ (LVKRK) 30.11.2023 Muudest allikatest Nestor J. Nalywayko annetus lugejaarvutite ja 01.05.2023 – 8400€ 8400€ nende juurde sobiva mööbli hankimiseks 31.12.2023 Lääne-Virumaa KRK-le KOKKU 36 205 € 65 021,15 € Projektidega saadi 36 205€, sellest 26 605€ raamatukogude kiirendist ja 1200€ kultuurkapitalilt. Kultuuriministeeriumi rahvaraamatukogude arendusprojektidest (rahvaraamatukogude kiirendist): - Osteti Kadrina VRK-sse kaasaegne värviprinter, mis võimaldab valla elanikel kvaliteetset teenust kätte saada kohapeal. - Viru-Nigula VRK Kunda maja uuendatud tehnoloogiline ja ruumiline lahendus võimaldavad pakkuda mitmekülgseid ja paindlikke võimalusi elukestva õppe toetamiseks. Paranes raamatukogu avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning raamatukogu ruume kohandati kogukonnategevuseks. - Väike-Maarja vallas raamatukoguteenuse kättesaadavuse parendamiseks ja ühtlustamiseks sai Väike-Maarja raamatukogu laenutuskapi, Simuna raamatukogu tagastuskasti ning Rakke raamatukogu mõlemad. - Seati Lääne-Virumaa Keskraamatukogus sisse tehnoloogia töötuba, mis lõi võimalused pakkuda teenuseid, mis seni ei olnud elanikele vabalt kättesaadavad - Lääne-Virumaa Keskraamatukogu koolitusprojekti tulemusena viidi esmakordselt läbi kogu maakonda hõlmav lugejauuring.  7 Kultuurkapitali toetuste abil korraldati mitmeid kirjandust väärtustavaid ja silmaringi avardavaid sündmusi nii lastele kui täiskasvanutele. Toetus oli raamatukogude sündmuste sisuliseks rikastamiseks väga oluline. Kooliõpilastele on kohtumine kirjanikuga lugemist ergutavaks ning muidu edu saavutanud inimestega kohtumine süstib kuulajatele entusiasmi, innustab ka ise tegudele. Nestor J. Nalywayko eraannetus oma vanaisa Osvald Varese mälestuse säilitamiseks võimaldas Lääne-Virumaa Keskraamatukogul soetada uued lugejaarvutid ning nende juurde sobiva mööbli. 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng 2023.a lõpus oli maakonnas 73 raamatukoguhoidjat (2022. a76), sellest 22 Lääne-Virumaa KRK-s. Osalise tööajaga töötas 7 inimest. Koosseis vähenes 3,5 koha võrra. Raamatukoguhoidjatest 37 (51%) olid kõrgharidusega ja neist 26 (70%) raamatukogundusliku kõrgharidusega. Eelmise aastaga võrreldes oli kõrgharidusega töötajaid kahe võrra vähem. Raamatukoguhoidja kutse oli 41-l töötajal. Toimusid muudatused personalide koosseisudes ja töökorralduses: - Töötaja vahetus Viru-Nigula VRK Viru-Nigula harukogus, aasta alguses alustas seal tööd raamatukoguhoidja, kellel on pedagoogiline kõrgharidus. - Haljala VRK Võsu harukogus vahetus töötaja, kuna eelmine töötaja asus õppima. - Seoses Saksi raamatukogu sulgemisega koondati raamatukoguhoidja koht, Tapa VRK töötajate koosseis vähenes 0,5 raamatukoguhoidja võrra. - Haljala VRK-s koondati 2023. aasta alguses Vergi harukogu raamatukoguhoidja töökoht. Teenindamise võttis üle Karepa harukogu töötaja. Raamatukogu on avatud ühel päeval nädalas. - Aasta algul muudeti Haljala vallas ka teiste raamatukogude lahtiolekuaegu: Haljala VRK Vihula ja Aaspere harukogud olid alates 2023. aasta algusest avatud 1 kord kuus tund aega. Võsupere raamatukogu lahtiolekuaegu vähendati neljalt päevalt kolmele. 1.septembrist vähendati ka Karepa, Varangu, Haljala ja Võsu raamatukogude lahtiolekuaegu paari tunni võrra. Varasemalt Essus tegutsenud Varangu raamatukogu koliti täies mahus Varangu külaseltsi ruumidesse kus varasemalt tegutses Varangu raamatukogu teeninduspunkt. - Lääne-Virumaa KRK-st lahkus töölt vanaduspensionile neli töötajat, sealhulgas kolm raamatukoguhoidjat. Üks raamatukoguhoidja ametikoht koondati ning selle asemele loodi tehnoloogiatoa juhendaja ametikoht. Maakonna raamatukogud viisid läbi kvaliteedihindamise, mis tõi välja suuremad probleemikohad: - Parandamist vajab strateegiline positsioon, mitmel raamatukogul puuduvad arengukavad ja kinnitamata on komplekteerimispõhimõtted. Parandamist ja mitmekesistamist vajaksid teenused ja nende kasutatavus. On ka probleeme raamatukogu asukohast tingitud kättesaadavusega. Tõdeti, et raamatukoguteenuse kättesaadavuse tagamisel terves teeninduspiirkonnas või teenuste kajastamisel omavalitsuse dokumentides on vaja tugevamat koostööd vallaga.  8 - Tõhustada tuleb tööd kogudega, ringlus on väga madal. Mõnel raamatukogul ei ole piiavalt vahendeid uute teavikute soetamiseks, et tagada nõuetekohane kogude uuendamine. - Spetsialistide juurdekasvu on keeruline tagada raamatukogude asukoha ja konkurentsivõimelise palga puudumise tõttu. 2.4.1 Ülevaade Lisa 1 Tabel 4. 2023.a läbitud täienduskoolitused/seminarid/õppekäigud Teema Korraldaja Osalejate arv LVKRK Maakond Lugeja- ja infoteenindus RA uurijatunnid: Rahvusarhiiv 7 1 Isikute otsimine arhiiviallikatest, asendustaludest, hingeloenditest, uuenenud arhiivi infosüsteemist AIS, 1939.a talundilehtedest (veebis) Kartograafiateabe ABC RaRa 1 MIRKO veebikoolitus 5 Laste- ja noorteteenindus RAA+MUU koolitus (veebis) Eesti Muuseumide 1 1 Ühing Lastekirjanduse aastakoosolek (veebis) ELK 8 Algupärase lastekirjanduse päev Tartu LRK 4 Konverents „Muinasjutuvägi“ alateemal „Lood Lääne MK KRK 3 lükkavad liikuma“ Lasteraamatukoguhoidjate õpipäeva „Tere! ELK 4 2 Hello! Moi! Привіт!” (veebis) Kogemuste tuur Tallinnas Nurmenuku ERÜ 3 raamatukogus Lastetöötoimkond „Lugemisisu“ programmi uue hooaja ELK 4 15 stardikoolitus (veebis) Seminar "Laps kirjanduses 11. Raamatukogu ELK 1 7 toob kokku" (veebis) Digioskused Kuidas Chat GPT töötervishoius ja- ohutuses VITS 1 enda kasuks tööle panna? (veebis) Digimentor kogukonnas (veebis) TLÜ 1 Raamatukogu digiriigi nõustajana: MKM/Trinidad 12 20 Digiteenuste veebiseminarid - 10x Wiseman Digitööriistade veebiseminarid – 10x Kultuuritöötajate digikursus Rahvakultuurikeskus 1 Juhtimine ja arendustegevus BibliCamp 9 "Avalik esinemine ja nügimine" ERÜ Noorteklubi 1 Kiirendi Projektilabor RaRa 3  9 Strateegiline raamatukogu Creativity Lab 1 1 Strateegiline kommunikatsioon ERÜ 1 Kultuurikorralduse hetkeseis ja väljavaated Rahvakultuurikeskus 1 /Creativity Lab Maarja Valk-Falki loeng RaRa 3 raamatukogude(ruumide) disainist Reinert Mithasseli loeng "Täiskasvanutele RaRa 4 keelatud – raamatukoguruum kui maailma muutmise tööriist" (veebis) Freedom and Flexibility: Self-Service Libraries AVI 3 in the Nordics Eesti maakonnaraamatukogude juhtide RaRa 1 kogemusreis Norra Kuningriiki Kogemuspäev „KOV ja raamatukogu“ ERÜ/ELVL 1 Koolitustoimkonna koolitus AK: Aegade ERÜ/Pärnu KRK 2 kogemus -Aktuaalne kommunikatsioonis - Akuutne Kriisides Raamatukogu – digiriigi nõustajana: MKM/Trinidad 3 2 Teenusedisaini koolitus – 4x Wiseman A. Sibula erialapäev (veebis) 2 Muud koolitused Töötervishoiu ja tööohutuse täiendkoolitus Koolitusveeb 1 Esmaabi Eesti Punane Rist 12 Täienduskoolitus 8 OÜ Kirilinnu rännak Eesti Rahvapärimuse 1 kool Jutuvestmise õpituba Ena Mets 1 Lugemiskoerte programmi koolitus MTÜ Eesti Abi- ja 2 Teraapiakoerte Ühing Elav pärand ja jätkusuutlikkus Eesti Rahvakultuuri 4 Keskus Foto kui visuaalne suhtluskeel RaRa 1 Erivajadusega õpilase tunni rikastamine TÜ 1 aktiivsete tegevustega Analüüsioskused (veebis) TÜ 1 Sissevaade psühholoogiasse TÜ 2 Raamatukoguhoidjad osalesid veel: ERÜ korraldatud Eesti raamatukoguhoidjate XII kongressil “Raamatukogu on tulevik”, kaks töötajat käisid XX lasteraamatukoguhoidjate päeval Kuressaares, ERÜ maaraamatukogude sektsiooni suveseminaril „Raamatukoguhoidja kümme ametit“ Tartumaal,  10 raamatukogupäevade avamisel Jõgeval, HTM, Emakeele Selts, V- Maarja valla korraldatud Wiedemanni keelepäeval. Tapa VRK osales koostöös Elva LRK-ga ja Tallinna KRK-ga koolitusseminaril „Seenioride töö raamatukogus“. Maakonna raamatukogude töötajad osalesid väljaspool maakonda valdavalt veebikoolitustel, sest maapiirkonnast koolitusel käimisele kulub väga palju aega. Lisaks pakutakse veebis tasuta loenguid, sageli kaasneb võimalus järele vaatamiseks ja -kuulamiseks. Kõige rohkem kuulati Eesti Lastekirjanduse Keskuse veebikoolitusi, neid hinnatakse ka huvitavateks ja igapäevatöös lastega vajalikeks. 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Lääne-Virumaa Keskraamatukogu korraldas maakonna raamatukogutöötajatele kümme koolitust/infopäeva kokku 36 tundi. Tabel 5 Koolitu Koolituse teema Koolitaja Koolitu Raamatu- Eelarve/ se aeg se koguhoidj Koolitu- maht/ ate arv/ seks kestus KOV-de kulutatud arv summa 18.01 RK-de aasta lõpuüritus: 3 38/7 1021 Kokkuvõte raamatukogude aasta tegevustest mk-s Ülevaade Oslo Tiina Kriisa raamatukogudest Moe rk, piirkonna ja Sirje Võsa piiritusetööstuse ajalugu 25.01 Täiskasvanute õppimise Andrea 6 14/6 Euroopa toetamine Annus Sotsiaal- (ETKA fond Andras) 7.03 Teenusedisain ja Mari Arnover 6 38/8 1320 lugejauuring (Kliendiuurin gud) 16.03 Krimikirjanduse trendid ja Jaan 2 38/8 100 paremik (veebis) Martinson 11.04 Erivajadustega inimeste L-V Puuetega 5 19/6 179 teenindamine. Inimeste Koda Kontoriergonoomika. Sass Välja (Vidamix) Baltisakslaste elust ja Hanna Miller mälestustest 27.04 Sissejuhatus Vikipeediasse Pille Priks 2 23/7 Tasuta (veebis) (Vikimeedia) 24.05 Maakondliku lugejauuringu Mari Arnover 2 30/8 1080 tulemused ja järeldused. (Kliendiuurin Raamatuk gud) ogude „21. sajandi raamatukogu“ Kaili kiirendist ja rahvaraamatukogu Õunapuu- seaduse uuendamine Seidelberg  11 27.07 Noortekirjanduse trendid Renè 4 37/7 587 läbi aegade. Raamatute Tendermann kirjastamisest. Kultuurikorraldusest Anti Puusepp Haljala Vallas. Kogukonnatöö Karepa rk-s Ene Loo ja seltsimajas. 13.10 Tänapäeva kirjastuse uued Tauno Vahter 1 33/7 Tasuta raamatud (veebis) (Tänapäev) 21.11 Fotograafina Eestis ja Ain Liiva 5 29/7 518 Ukrainas. Rahvaraamatukogude Lea Lehtmets aruandlus ja LVKRK tehnoloogiatöötoa Riin Sikka võimalused. Meie esiemad - mida me Merili neist teame. Metsvahi (TÜ) Lääne-Virumaa KRK-s võõrustati juulis Võrumaa raamatukoguhoidjaid ja tutvustati neile Lääne-Virumaa Keskraamatukogu ning oktoobris ERÜ koolitustoimkonna liikmeid, kes said tutvuda Rakvere Riigigümnaasiumiga ja selle õpikeskusega, Lääne-Virumaa keskraamatukogu ning Uhtna raamatukoguga. Koolitused korraldati koolitusplaani alusel ja nende planeerimisel arvestati raamatukogude arengusuundadega, raamatukoguhoidjate kompetentside ja silmaringi avardamisega ning eelarve võimalustega. Suurima koolitusprojektina viidi läbi maakondlik lugejate rahulolu- uuring, millele eelnes vastav raamatukoguhoidjate koolitus teenuse disainist ja uuringu koostamisest. Raamatukoguhoidjad õppisid, kuidas toimib Vikipeedia ja seda täiendada; millised on täiskasvanu õppimise põhimõtted; millega tuleb arvestada erinevate puuetega inimestega suhtlemisel ja nende teenindamisel; baltisakslased mõjutustest meie keelele ja kultuurile; Omandati teadmisi kirjandusest ja kirjastamisest, koduloost ja kogukonnatööst maakonnas jm. Koolitusprojekti „Lugejauuring Lääne-Virumaa raamatukogudes“ raames õpiti, mis on teenusedisain ja millised on selle trendid ning kuidas sihtrühmadest lähtuvalt teenuseid arendada, aga ka seda, kuidas lugejauuringut ette valmistada ja läbi viia. Maakonna raamatukogudele edastati ja vahendati teiste raamatukogude, erialaorganisatsioonide, õppe- ja kultuuriasutuste ja koolitusfirmade koolitusinfot nii meili kui sotsiaalmeedia vahendusel. Eelarves kokku oli raamatukogudel koolituseks 8178€, mis teeb keskmiselt 112€ raamatukoguhoidja kohta aastas. LVKRK korraldatud koolitused läksid ühele osalejale maksma 102€. Aasta lõpus väljastati kõikidele koolitustel osalemise kohta tõend. Raamatukoguhoidjate hindasid 2023. aasta koolitusi sisukateks, inspireerivateks ja motiveerivateks ning vajalikeks kogemuste ja mõtete vahetamiseks teiste maakonna raamatukogudega. Raamatukogud käivad ühiskonna muutustega kaasas ja pakuvad elanikkonnale tuge nendega toimetulemisel. Just seetõttu on oluline raamatukogutöötajate pidev enesetäiendamine.  12 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Raamatukoguhoidjate avalikud esinemised olid seotud täiskasvanuhariduse, raamatukogu ajaloo, hetkeolukorra ja tulevikuplaanide ning uute teenuste tutvustamisega nii kolleegidele kui avalikel üritustel, aga ka noorte koolitamisega. Esinemisi oli ka sauna-aastaga seotud ettevõtmistel ja sündmustel. Tutvustati ka külalistele oma paikkonna kodu- ja ajalugu. Vt ka lisa 2. 2.4.4 Erialahariduse omandamine Kaks (Kadrina VRK ja Viru-Nigula VRK) töötajat omandasid haridust Tartu Ülikooli kultuurikorralduse magistriõppes. Lääne-Virumaa KRK üks töötaja läbis kutsekoolituse Eesti Rahvusraamatukogus 2022/2023. õppeaastal ja taotles kutset (väljastatud kutsetunnistus: raamatukoguhoidja, tase 6), teine töötaja alustas kutsekoolituse läbimist 2023/2024. õppeaastal. Eriala toetavat haridust omandas üks töötaja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži teenuste disaini ja juhtimise eriala magistriõppes. 2.4.5 Töötajate tunnustamine - Marget Karnetova, (Aseri) - Aasta maaraamatukoguhoidja 2023 nominent. - Sirje Võsa (Saksi) – Eesti Kultuurkapitali preemia kultuuriloo kogumise ja hoidmise eest. - Kersti Burk (Tapa VRK) – Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tänukiri panustamise eest raamatukogundusse ja juubeli puhul. - Ada Väät (Rakke) - MTÜ Südameasi ürituste sari „Kodukandi suurkujud“ Rakke raamatukogus - Lääne-Virumaa aasta õpitegu 2023. - Mervi Lilleoja (Viru-Nigula VRK) - Tubli töötaja autasu (Viru-Nigula vallavalitsus, Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit) - Marion Talli (Haljala VRK) - ERÜ ja TLÜ ARK võistluse „Infootsing internetist 2023“ võitja. - Sirje Raudmäe (Roela) – Roela lasteaia tänukiri. - Riina Tülli (Simuna) - Väike-Maarja valla tänukiri 55. tööaasta täitumise puhul. - Riina Tali (Kiltis) - Väike-Maarja valla tänukiri 40. tööaasta täitumise puhul. - Sirje Reinula (Jäneda) - Tänukiri „Teeme Ära!“ talgute korraldamise eest ja tänukiri Eestimaa Looduse Fondilt Jänijõe talgutel osalemise ja ringkäigu eest lossis. - Aili Höövelsoo (LVKRK) - ERÜ ja TLÜ ARK võistlusel „Infootsing internetis 2022“ eelvoorus 10 parima hulgas ning pääs finaali. Kõik raamatukogud said kultuuriministri tänukirja raamatukogude teema-aasta läbiviimise eest. 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine - Haljala raamatukogu kolis 2023. aasta alguses Haljala Rahvamajast ajaloolisesse Köstrimajja. Kui varasemalt oli raamatukogus kasulikku pinda 117m², siis kolides kasvas see 394,6m². Tulevikuplaanideks on täies mahus vana raamatukogumööbli välja vahetamine. Vihula harukogu on igas mõttes amortiseerunud, kuid suletakse 2024. a algusest. Varangu harukogu sai külaseltsilt ruumi juurde seoses Essus olnud raamatukogu kolimisega Varangule.  13 - Viru-Jaagupi raamatukogu asub kultuuri- ja arhitektuurimälestise nimekirja kuuluvas hoones. 2023 a. alguses õnnestus lõpuks kolida kolmandalt korruselt esimesele korrusele värskelt renoveeritud ruumidesse. Raamatukogul vahetati aknad ja välisuksed, remonditi siseruumid ja uuendati küttesüsteem. Raamatukogu käsutuses on 90 m² kasuliku põrandapinda. - Viru-Nigula valla raamatukogu Kunda majas remonditi AIP ruum, paigaldati keskkonnasõbralik valgustus ja lükanduks, tehti sanitaarremont. Klaasist ja metallist koosnev eeskoda on roostes ja vajab remonti. Värskendust vajab ka lugemispesa. Planeerimisjärgus on Viru-Nigula harukogu hoone energiatõhususe projekt. Aseri harukogus vajab remonti trepikoda, milles esineb niiskuskahjustusi ja hallitust. - Väike-Maarja põhikogu hoone läheb renoveerimisele, 2023.a parandati mõlema sissekäigu treppi ja kohandati laenutuskapi paigalduseks. Harukogudes parendati evakuatsiooniväljapääse. - Väiksemaid remonditöid tehti veel Kihleveres, Vohnjas, Tamsalus. - Lääne-Virumaa KRK 2023. aasta suuremad tegevused olid sisevalgustite vahetus (luminofoorvalgustite vahetamine LED-valgustite vastu, mis on energiasäästlikud ja silmasõbralikud) ning internetipunkti ümberkujundamine tehnoloogia töötoaks. Lisaks tehti ümberpaigutusi 2.korrusel, muutes nii kogude paiknemist kui teenindusleti paigutust kasutajate jaoks sobivamaks ja loogilisemaks. Uue ilme ja mööbli sai lugemissaal, kus on varasemaga võrreldes märksa mugavamad tingimused lugemiseks, õppimiseks ja vaba aja veetmiseks. Senisest erialakirjanduse töötajate tööruumist kujundati individuaaltööruum, mida on kõigil soovijatel võimalik kasutada (3 tundi päevas tasuta) näiteks veebi teel koolitusel või tööintervjuul osalemiseks, notaritehingute tegemiseks, kodukontorina jms. - 2023.a. alguses kuulutati välja uus hange Vinni-Pajusti raamatukogumaja ehitusele. Paraku olid pakkumised nii kallid, et maja ehitusest loobuti lõplikult. - Tapa raamatukogu hoonele oleks vajalik teha energiaaudit ja leida lahendus kaasaegsele kütte- ja jahutussüsteemile. Remonti vajavad veel põrand, fassaad ja AIP katus. Jäneda harukogus vajavad renoveerimist vanad aknad. Vajangu harukogus on probleeme nii läbi laskva katusega kui küttesüsteemiga. Paraku on Tapa valla majanduslik seis kehvapoolne ja lootust, et vald panustaks majja, mille tulevik on selgusetu, eriti ei ole. Vt ka lisa 3. 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele. Tabel 6 Juurdepääs võimalik Kadrina, Hulja, Uhtna, Viru-Nigula VRK, Sõmeru, Lepna, Võsu, Väike-Maarja, Tapa, Lehtse, Assamalla, Tamsalu Juurdepääs võimalik osaliselt Laekvere, Aseri, Viru-Nigula, Haljala, Viru-Jaagupi, Ulvi, Rakke Juurdepääs puudub Kihlevere, Vohnja, Muuga, Venevere, Roela, Vinni- Pajusti, Tudu, Simuna, Kiltsi, Triigi, Vajangu, Jäneda 2023. aasta jooksul liikumispuudega inimeste juurdepääsuks eraldi töid ei teostatud. Vastavatud Haljala raamatukogusse pääseb ratastooliga Haljala Kooli peauksest, kust pääseb mööda kaldteed raamatukokku.  14 Peamisteks takistusteks raamatukogu ruumidesse pääsemisel on trepid ja uksepakud. Vajadusel viivad raamatukoguhoidjad raamatud ise trepist alla, kokkuleppel lugejaga mõnda teise paremini ligipääsetavasse asutusse või korraldatakse koduteenindust. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas 2023. aasta lõpus oli raamatukogudes 165 arvutitöökohta, neist 85 töötajatele. Aasta jooksul saadi juurde kuus tööarvutit ja sama palju kasutajatele mõeldud arvuteid. 38-st ainult 12-ne raamatukogu lugejaarvutid ei ole vanemad kui viis aastat. Maakonna keskmine on seitse aastat. 2023.aasta suvest saavad ka Lepna haruraamatukogu külastajad kasutada avalikku Wifi-t, seega on tasuta Wifi saadaval nüüd kõikides maakonna raamatukogudes. Kultuuriministeeriumi projekti abil sai Viru-Nigula valla raamatukogu Kundas viis uut arvutikomplekti, projektori ja värviprinteri ja Kadrina rk värviprinteri. Uue suureformaadilise (A2) tindiprinteri sai ka Tapa rk. Väike- Maarja rk läks üle valguskaabliga 1gb kiirusega internetile. Uhtna rk sai annetusena slaidi ja negatiivide skanneri. Valmis Rakvere valla raamatukogude ühine koduleht. Lääne-Virumaa KRK-s korraldati seoses 3.korrusel internetipunkti sulgemisega ümber ka lugejaarvutite paigutus. Annetuse toel hangiti 2.korrusele 4 uut lugejaarvutit koos sobiva mööbliga. Kultuuriministeeriumi raamatukogude kiirendi projektitoetuse toel seati senisesse internetipunkti ruumi sisse tehnoloogiatuba, kuhu hangiti järgmised seadmed: 4 arvutit (sh üks töötajale), graafikalaud, 3D-printer, kilelõikur ja termopress, slaidiskänner, laminaator ja köitja. 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine Kogud 2023.a lõpus: • Raamatud: 573 549 eksemplari o Ilu- ja lastekirjandus: 370 173 eksemplari o Võõrkeeltes: 32 373 eksemplari (sellest venekeelsed 26 478 eksemplari) • Ajakirjad: 4595 aastakäiku • Auvised: 5262 eksemplari • Muud teavikud (mängud): 1200 eksemplari 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) Maakonna rahvaraamatukogudele komplekteerimisel lähtutakse riiklikest suunistest, komplekteerimispõhimõtetest ning raamatukoguhoidjate komplekteerimissoovidest. Komplekteerimispõhimõtted on kinnitatud kõikidel vallaraamatukogudel. Kogude kujundamisel lähtutakse piirkonna elanike vajadustest ja soovidest, haridusasutuste ja teiste huvigruppide olemasolust, kultuuriministeeriumi ja lastekirjanduse keskuse soovitustest, aga ka rahalistest võimalustest. Kui raamatukogu täidab kohapeal kooliraamatukogu ülesandeid, tehakse koostööd õpetajatega, et õppetegevust toetav kirjandus oleks olemas. Pidevalt toimub järelkomplekteerimine. Maakonna 7-le omavalitsusele komplekteeris teavikuid Lääne-Virumaa KRK.  15 Tapa Vallaraamatukogu ja tema harukogude kogude komplekteerimine, kataloogimine ja rahaline arvestus toimub Tapa VRK kogude spetsialisti poolt. Vallas on kasutusel raamatukoguprogramm RIKS. Maakonnaraamatukogu tegi tellimusi erinevatelt hulgimüüjatelt ja kirjastustelt. Valik, kust teavikud tellida, tehakse ennekõike hinna alusel. 2023. aastal tarnis teavikuid kõige rohkem Rahva Raamat, järgnesid Bestkaup, Apollo ja Varrak. Riigipoolne teavikutoetus kogu maakonnas oli 119 032€ (2022. a oli 111 016€), 6,7% suurem kui eelmisel aastal. KOV-ide komplekteerimiskulu elaniku kohta keskmiselt jäi samaks, mis eelnenud aastal - 3,6€ elaniku kohta. -annetuste osakaal kogude juurdekasvust Annetusena saadi kokku 1714 eksemplari, sellest 1628 eksemplari raamatuid. Annetuste osakaal kogude juurdekasvust oli 8,5%. Annetusi oli kõige rohkem Haljala ja Tapa vallaraamatukogudes, kus suletavatest harukogudest maha kantud teavikud võeti annetustena arvele teistes harukogudes. -kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega Noorte hulgas on populaarsed psühholoogiaalased ja investeerimisalased raamatud. Mehed loevad jätkuvalt rohkem ajaloo teemalisi raamatuid. Ajaviitekirjandusest on populaarsed kriminaal- ja armastusromaanid, päris aktiivselt huvitutakse ka kodu- ja aiateemalisest ajakirjandusest. Raamatute laenutuste edetabel Lääne-Viru maakonnas (Urram+Riks)* Autor Pealkiri Laenutusi 1. Epner, Eero Lembit Ulfsak 519 2. Tinnuri, Urve Nagu lainevahust tõusnud 393 3. Kütt, Ain Kolme kaardi mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood. 384 4. Ernits, Marje Kauge lähedus 368 5. Ernits Marje Helge tulevik 365 6. Perrin, Valèrie Lilledele värsket vett 310 7. Moyes, Jojo Tähtede jagaja 306 8. Kiiler, Gert Eranuhke ei armasta keegi 294 9. Owens, Delia Kus laulavad langustid 279 10. Dorbek, Mauri Ma tahan. Ma suudan. Ma võin: Kristi Ojassare lugu 278 *Ei sisalda Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laenutusi Lääne-Virumaa Keskraamatukogu täiskasvanute kirjanduse laenutuste edetabel (raamatud) Autor Pealkiri Laenutusi 1. Epner, Eero Lembit Ulfsak 179 2. Dorbek, Mauri Ma tahan. Ma suudan. Ma võin: Kristi Ojasaare lugu 163 3. Owens, Delia Kus laululavad langustid 156 4. May, Nicola Väike külaturg 138 5. May, Nicola Väike külaturg. Tähistaevas 122 6. Reid, T. J. Evelyn Hugo seitse abikaasat 112 7. Osolin, Olav Kus lendab part 108  16 8. Kiiler, Kert Eranuhke ei armasta keegi 104 9. Laherand, M-L Kvalitatiivne uurimisviis 104 10. Whitaker, Chris Me algame lõpust 102 Laste- ja noortekirjanduse laenutuste edetabel Lääne-Viru maakonnas (Urram+Riks)* Autor Pealkiri Laenutusi 1. Vallik, Aidi Kuidas elad, Ann? 193 2. Väljal, Silvi Jussikese seitse sõpra 180 3. Raud, Piret Tobias ja teine B 159 4. Tomusk, Ilmar Kolmanda A kriminalistid 152 5. Keränen, Mika Varastatud oranž jalgratas 136 6. Kivirähk, Andrus Kaka ja kevad 132 7. Pervik, Aino Kollane autopõrnikas sõida ringi 123 8. Oster, Grigori Õuduste kool 121 9. Rannap, Jaan Nublu 119 10. Tomusk, Ilmar Kriminaalsed viineripirukad 103 *Ei sisalda Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laenutusi Laste- ja noortekirjanduse laenutuste edetabel Lääne-Virumaa Keskraamatukogus Autor Pealkiri Laenutusi 1. Vallik, Aidi Kuidas elad, Ann! 136 2. Keränen, Mika Varastatud oranž jalgratas 118 3. Väljal, Silvi Jussikese seitse sõpra 114 4. Kass, Kristiina Käru-Kaarel 101 5. Raud, Piret Tobias ja teine B 101 6. Tomusk, Ilmar Kriminaalsed viineripirukad 98 7. Kivirähk, Andrus Kaka ja kevad 81 8. Rannap, Jaan Nublu 81 9. Rowling, J.K Harry Potter ja tarkade kivi 81 10. Raud, Eno Kalevipoeg 79 Lastekirjanduse edetabelitesse mahuvad vaid kooli lugemisvarasse kuuluvad raamatud. Lääne-Virumaa KRK raamatulaenutustest 94% olid eestikeelsete raamatute laenutused, 4,2% venekeelsete raamatute laenutused ja 1,6% inglisekeelsete raamatute laenutused. Venekeelsete raamatute laenutused vähenevad iga aastaga. Perioodikast laenutatakse kodu- ja kasitööajakirju (nt Nipiraamat, Burda), aga ka populaarteaduslikke ajakirju (Imeline Ajalugu, Imeline Teadus). Kultuuriajakirjadest oli loetuim Looming (vaid 34 kojulaenutust). Kaardimängudest laenutati kõige enam Meelerahu kaarte, lauamängudest Catani ja Octopus Partyt, esemetest laenutati kõige enam binoklit. Üldiselt pikendatakse nii laua- kui kaardimänge ja laenutatavaid esemeid mitmeid kordi.  17 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat) Maakonda osteti raamatuid 17 483 eksemplari, mida on 870 eksemplari võrra vähem kui mullu (- 4,7%). 14 899 eksemplari (78%) lisandus ilu- ja lastekirjandust. Raamatu keskmiseks hinnaks maakonnas kujunes 15,29€ ja hind kasvas aastaga 0,85€ võrra (2022. aastal 1,4 € võrra). Võõrkeelset kirjandust lisandus 374 eksemplari, mida on 43% vähem kui 2022.a. 205 eksemplari ( 55%) saabunud võõrkeelsest kirjandusest oli venekeelne (2022.a 871 eks). Eesti kirjandusest osteti läbi maakonnaraamatukogu kõige enam järgmisi teoseid: Olav Osolin „Part lendab edasi“ (32 eksemplari), Sass Henno „Vanaema“ (32 eksemplari), Urve Tinnuri „Kapi taga elab ingel“ (31 eksemplari), Ain Kütt „Kolme kaardi mõistatus“(31 eksemplari). Väliskirjandusest osteti kõige rohkem: Lucinda Riley „Atlas“ (32 eksemplari), Nicola May „Väike külaturg“ (29 ekssemplari). Erialakirjandusest osteti kõige rohkem Gerda Kordemetsa raamatut „Nagu võilill tuules“ (23 eksemplari). E-raamatuid ei komplekteeritud, lugejaid suunati kasutama laenutusplatvormi MIRKO. 3.1.2 Perioodika komplekteerimine Perioodikat komplekteerivad kõik raamatukogud ise. Ajakirju osteti 773 aastakäiku ja ajalehti 219 aastakäiku. Perioodika tellimisel arvestatakse ka teiste lähedalasuvate asutustega, näiteks tellib lasteaed ja annab pärast raamatukogule. Kultuuriperioodikat telliti peamiselt valla keskraamatukogudesse või sinna harukogusse, kus on sellele lugejaskonda (Võsu) või jagati nii, et vallas oleks kõik olemas. Kõige enam telliti maakonda Tähekest ja Head Last, aga ka Sirpi, Loomingu Raamatukogu ja Loomingut. Neid laenutati ka kõige rohkem, aga loeti ka ajakirju Kultuur ja Elu, Muusika, Värske Rõhk, Akadeemia, Teater. Muusika. Kino. Digitaalsete jadaväljaannete lugemisvõimalus oli kolmes maakonna raamatukogus. Neid ei osteta nii kalli hinna kui ka lugejate huvi puuduse tõttu, sest väikeste raamatukogude lugejad eelistavad raamatukoguhoidjate sõnul paberväljaandeid. Perioodika laenutuste edetabel Lääne-Viru maakonnas (Urram)* Pealkiri Laenutusi 1. Kroonika 2907 2. Eesti Naine 1781 3. Virumaa Teataja 1684 4. Naisteleht 1608 5. Maakodu 1376 6. Imeline Ajalugu 1182 7. Tiiu 1056 8. Õhtuleht 1031 9. Maaleht 1017 10. Postimees 1011 *Ei sisalda Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laenutusi  18 Lääne-Virumaa Keskraamatukogu ajakirjade laenutuste edetabel Pealkiri Laenutusi 1. Nipiraamat 266 2. Imeline Ajalugu 194 3. Burda Style 170 4. Imeline Teadus 146 5. Eesti Naine 141 6. Ottobre design 133 7. Kodu & Aed 124 8. Oma Maitse 123 9. Maakodu 120 10. Kodukiri 107 3.1.3 Auviste komplekteerimine Auviseid lisandus maakonda ainult üheksa, neist kuus annetustena. Peale Lääne-Virumaa KRK tuli lisandus neid Tapa VRK kogudesse. Juba mõnda aega auviseid enam ei komplekteerita, kuna puudub nõudlus. Aasta lõpus oli maakonnas auviseid 5262 (neist LVKRK-s 2395 ehk 45,5%), neist 4009 audiaalteavikud. Lääne-Virumaa KRK fondist on auviste osakaal 2,63%, Auviseid tuli aasta jooksul juurde vaid 4 eksemplari (osteti 1 eksemplar, annetati 3 eksemplari), kustutati 1095 eksmplari. Aasta lõpuks oli auviste fondi suuruseks 2395 eksemplari, võrreldes 2022. aastaga vähenes auviste fondi suurus 30,5%. Auviste laenutamine on väga väike ning väheneb iga aastaga. 3.2 inventuurid, mahakandmised Aasta jooksul kustutati kogudest: • 43 852 eksemplari raamatuid (11 595 LVKRK-s) o 28 261 ilu- ja lastekirjandus o 5925 võõrkeelset ▪ 5211 venekeelset • 2170 aastakäiku ajakirju (862 LVKRK-s) • 1304 auvist (1095 LVKRK-s) • 47 muud teavikut (mänge) (29 LVKRK-s) Kõige suurem kogude kustutamine oli Lääne-Virumaa KRK-s (12 724 eksemplari), aga ka Haljala VRK-s (10 549 eksemplari) ja Tapal seoses Saksi rk sulgemisega (8658 eksemplari). Osa Saksi kogust jaotatud üleandmise teel teistele Tapa valla raamatukogudele. Seoses raamatukogu kolimisega teostati Haljalas inventuurid Haljala põhifondis ja õpikufondis. Kogude ringlus on maakonnas keskmiselt 0,9 ja see pole tõusnud. Kõige kõrgem oli ringlus Lääne-Virumaa KRK-s (1,9) ja kõige madalam Tudu rk-s (0,3). Raamatukogud toovad kogude ringluse languses välja erinevaid põhjuseid: lahtiolekuaegade vähendamine, vähem uusi raamatuid kogudes, venekeelsete uute raamatute puudumine, eakate lugejate jäädav lahkumine, nooremate lugejate e-väljaannetele üleminek,  19 lasteraamatute eksemplaarsuse vähenemine, koolilugemise vähenemine õpetaja nõusolekul, kõrghariduskoolitust läbivate lugejate vähenemine. Maha kantud teavikuid jagatakse kohalikule kogukonnale raamatukogus, kohalikus maapoes oleva raamaturiiuli kaudu või raamatumüügiga erinevatel kogukonna sündmustel. 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 2023.a märts-aprill viidi maakonnas läbi kolm uuringut: Lääne-Virumaa Keskraamatukogu lugejad (644 vastajat), maakonna raamatukogude lugejad (1300 vastajat) raamatukogude mittekasutajad (84 vastajat). Maakonna raamatukogude küsitluse kokkuvõte: Rahulolu oma koduraamatukoguga hindasid suurepäraseks ja heaks kokku 97% vastanutest. Kuigi lahtiolekuaegasid hindasid heaks või suurepäraseks 92% vastanutest, tekitasid need mõnes paigas ka kõige rohkem rahulolematust. Ei oldud rahul sellega, et rk on avatud liiga vähe päevi ja sooviti, et ajad varieeruksid nädala lõikes. Samas tõdeti, et raamatukapp lahendab selle mure. Mõnes paigas sooviti rohkem üritusi ja mõnes arvutikoolitusi. Oluliseks peeti samuti raamatuid, asjatundlikku ja sõbralikku teenindust, suhtlemist raamatukoguhoidjaga, mugavust ja hubasust, aga ka perioodikat ja harimisvõimalust. Sündmustel osalemist ja näituseid pidas oluliseks 63%. Hinnati veel võimalust kasutada raamatukappi, teha koopiaid, lastesõbralikkust, lauamängude- ja filmiõhtuid jm. Järjekorda pandud teavikute ooteaega hinnati heaks ja suurepäraseks (96%), samuti erinevate infokandjate valikuga (89%). Viidati venekeelsete väljaannete vähenemisele (on tingitud poliitilisest olukorrast). Valdavalt jäi kõlama soov, et väikeseid külaraamatukogusid kinni ei pandaks. Raamatukogude mittekasutajate peamine argument oli ajapuudus, aga ka huvi puudus. 12% ei sobinud lahtiolekuajad, 12%-le ei tule raamatukogu lihtsalt meelde. 5% ei kasutanud raamatukogu selle kõrge trepi tõttu. Põhjustena toodi välja veel tervist, oma koduse raamatukogu olemasolu, võõrkeelse kirjanduse või e-raamatute lugemist. Kuid tunnistati ka, et raamatukogu üritustele vahel ikka satutakse, aga need peaks olema tööinimesele sobival ajal. Raamatukogu paneks rohkem kasutama huvitavad esinejad ja arutelud (60%), aga ka võimalus omandada uusi oskusi ja leida sõpru ning mõttekaaslasi (43%). Lääne-Virumaa KRK küsimustik erines teistest ja sisaldas mitmeid lisaküsimusi, mille eesmärgiks oli hinnata lugejate rahulolu ja vajadust uute teenuste järele. 77% hindasid rahulolu raamatukoguga suurepäraseks, 84% hindasid teenuse kvaliteedi suurepäraseks. Kõige olulisemaks peeti raamatuid, asjatundlikku ja sõbraliiku teenindust, mugavust ja hubasust, suhtlemist raamatukoguhoidjaga, eneseharimist. 52% jaoks oli oluline ka sündmustel osalemine ja näitused. Raamatukappi kasutas 33% vastanutest ja selle teenusega oldi väga rahul. Lahtiolekuaegasid hindasid heaks või suurepäraseks kokku 96% vastajatest. Järjekorda pandud raamatute ooteaja pikkust hindasid 87% heaks ja suurepäraseks. Rahulolu erinevate infokandjate (esemete, mängudega jm) hindasid heaks ja suurepäraseks 92%. Küsiti ka inimeste huvi erinevate seadmete kasutamise ja tööriistade laenutamise vastu. Ligi pooled vastanutest olid huvitatud seadmete kasutamisest kuid tööriistalaenutuse vastu 72% vastanutest huvi ei tundnud. Sooviti rohkem istumiskohti ja hubasust.  20 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine Avaliku teabe kättesaadavus oli tagatud kõikides raamatukogudes. Kasutajate käsutuses oli 80 internetiühendusega arvutitöökohta ja eelmise aastaga võrreldes neid ei lisandunud. Tasuta wifi on kättesaadav kõikides raamatukogudes. Arvutite kasutamine on üldiselt aasta–aastalt vähenenud, kuid vajadus kasvõi ühe lugejaarvuti järele on kõikjal olemas. Samas oli paiguti kasutamine isegi kasvanud, kuna erinevate teenuste internetti kolimise järel vajavad eakad arvuti kasutamises abistamist ja seda saavad nad raamatukogust, kus on olemas raamatukoguhoidja tugi. Kasutatakse digiregistratuuri, terviseportaali, internetipanka jm. Näiteks Uhtna kohalikud kalamehed käisid terve püügihooaja erinevaid kalastuslubasid ja aruandeid tegemas raamatukogus. 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte. Kättesaadavad olid kõik traditsioonilised teenused, diginõustamine, kasutajakoolitused ja kirjandussündmused, koostati raamatusoovitusi. Korraldati koolivaheajaprogramme ja raamatukoguringe, raamatuklubisid, keelekohvikut. Raamatukogudes oli võimalik lamineerida ja kiletada. Kõikides raamatukogudes sai printida ja teha koopiaid, suuremates kohtades ka värvikoopiaid. 2023. aastal lisandus veel fotonegatiivide ja diapositiivide skaneerimine. Võimalusel anti kasutada oma ruume ja võimaldati kaugtöö tegemist. Kontaktivaba teenus raamatukapi näol oli 11-s raamatukogus, 2023.a lisandus kolm (2 Cleveroni ja 1 isetehtud). Tagastuskaste lisandus kolm ja nüüd saab raamatuid kontaktivabalt tagastada 29-s rk-s. Raamatuid võib tagastada valla piires endale sobivasse raamatukogusse. Kõik rk-d võimaldavad lugejaks registreerida lugejaportaali kaudu. 2023. a lisandus postipunkti teenus Väike-Maarja ja Rakke raamatukogudesse. Aasta lõpus olid postipunktid viies raamatukogus. Joonis 1. Hõlve Lääne-Virumaa raamatukogudes 2019-2023 HÕLVE 2019-2023 31 30.7 29.2 29.3 28 2019 2020 2021 2022 2023 29,3% maakonna elanikest olid raamatukogu kasutajad ja see ei vähenenud. Kõige väiksem oli see Sõmeru rk-s (15,7%), mille Lepna harukogu kasutajaskond on väga väike (11%) ja Tudu rk-s (15,9%). Elanike arv maakonnas tõusis 598 inimese võrra ja seda suuresti Ukrainast tulnud sõjapõgenike arvelt, kes ei ole aktiivsed raamatukogu kasutajad.  21 Tabel 7 Raamatukogu Lugejad 2022 Lugejad 2023 Muutus Lääne-Virumaa 16 995 17 246 251 (1,5%) Sh LVKRK 5956 6185 229 (3,8%) Lugejate arv tõusis 20-nes raamatukogus. Lugejatest 15 271 (89%) olid ka laenajad ja 71% täiskasvanud. Lugejate arvu languse põhjusteks toodi lahtiolekuaegade, aga ka piirkonna elanike arvu vähenemine. Samas tõusule aitas kaasa uutesse ruumidesse kolimine, aga ka näiteks lasteaia rühma asumine raamatukoguga samasse majja. Lääne-Virumaa KRK-s oli lugejaid võrreldes eelneva aastaga 229 võrra enam ning lugejate arv oli teist aastat taas tõusuteel. Hõlve oli 2023. aastal 41% (2022. aastal 40,4%), mis on maakonna keskmisest (29,3) märksa kõrgem. Kõige rohkem on täiskasvanutest lugejaid, järgnevad põhikooliõpilased. Raamatukapi kasutamine oli 2023.a jätkuvalt väga aktiivne, aasta jooksul vormistati 4650 pakki, mis on 17% enam kui 2022. aastal. 2023. aastal tehti LVKRK kogudest MIRKO kaudu 376 laenutust, kõige rohkem ilu- ja lastekirjandust. Joonis 2. Lääne-Virumaa raamatukogude kasutajad 2019-2023 KASUTAJAD 2019-2023 18672 18151 17246 16833 16995 2019 2020 2021 2022 2023 Tabel 8 Raamatu- Külastused Külastused Muutus Virtuaal- Virtuaal- Muutus kogu 2022* 2023* külast. külast. 2022 2023 Lääne- 256 101 277 018 20 917(8,2%) 156 684 204 880 48 196 Virumaa (30,8%) Sh LVKRK 85 394 93 565 8171(9,5%) 32 970 27 534 -5436 (-16,5%) *Külastuste hulka on arvestatud ka raamatukapi ja tagastuskasti külastused Külastusi oli eelneva aastaga võrreldes rohkem 24-s raamatukogus ja kokkuvõttes olid need juba teist aastat tõusul. Külastusi elaniku kohta oli keskmiselt 4,7 ja 72,8% olid täiskasvanute külastused (2022.a 74%). Külastusi aitavad tõsta erinevad üritused ja koolitused ja oma ruumide kasutusse andmine. Koroonaviirusest tingitud hirm, et raamatukogusse tulla ei saa või ei julgeta, on hakanud  22 taanduma – nii külastatakse raamatukogu tihedamini, kuid laenutatakse korraga vähem raamatuid. Kuna kontaktivaba laenutamine oli raamatukapi näol võimalik juba kõikides suuremates keskustes ja tagastuskastidega on maakond ka päris hästi kaetud, siis see andis kindlasti külastusi juurde. Mingil määral leevendas mõnes kohas kapp ka nende olukorda, kellel trepist käimine on raske. Tabel 9 Raamatu- Laenutused Laenutused Muutus Päringud Päringud Muutus kogu 2022 2023 2022 2023 Lääne- 525 268 501 892 23 376 3168 4362 1194 Virumaa (-4,5%) (38%) Sh LVKRK 174 369 170 719 -3650 1008 825 -183 (-2,1%) (-18,2%) - Laenutused on jätkuvalt langustrendis. - Laenutustest 42 602 ehk 8,5% olid kohallaenutused ja ka nende osakaal tänavu veidi langes. - Ilu- ja lastekirjanduse osakaal kojulaenutustest oli 70% ja selle osakaal on viimaste aastatega kasvanud. - Perioodika laenutusi oli 7,8% (2022.a 9,1%). 28 rk 38-st registreerib raamatukoguprogrammis ka ajalehtede laenutused. Perioodika kohallaenutust arvestatakse nii jooksvalt kui valikstatistikaga. - Auviste laenutus väheneb iga aastaga ja oli 2023.aastal 0,2%. - Võõrkeelse kirjandus laenutused moodustasid 5,9% (2022.a 5,8%), millest 87% oli venekeelne. Venekeelse kirjanduse laenutamist mõjutasid ühest küljest uute raamatute väga kesine lisandumine, teisalt ukrainlastest lugejate laenutused. Laenutustähtajad on raamatukoguti väga erineva pikkusega (14-31 päeva). Sellest tulenevalt ei ole kojulaenutuste arvud ka üheselt võrreldavad. Joonis 3. Lääne-Virumaa raamatukogude külastused ja laenutused 2019 – 2023 KÜLASTUSED JA LAENUTUSED 2019-2023 570312 542479 534539 525268 501892 316541 277018 246672 239701 256101 2019 2020 2021 2022 2023 Laenutused Külastused Infopäringud Infopäringute arv 2023.aastal tõusis. Päringuid esitati nii kohapeal kui telefoni teel, vahel ka Facebooki kaudu. Infot küsiti erinevate riigi ja omavalitsuse teenuste kohta, aga ka transpordi  23 ja sündmuste kohta. Lisaks otsiti infot näiteks toiduretseptide, metsateatiste, tarbijakaitse, matusekorralduse ja lapsehoolduspuhkuse teemadel. Koduloolised päringud puudutasid hoonete ajalugu ja rahvariideid. Täiskasvanut õppijad vajasid sõjameditsiini, kasvatus- ja psühholoogiateemalist teavet. Tabel 10 Raamatu- Virtuaalürituste arv Virtuaalüritustel Virtuaalürituste kogu osalejate arv järelvaatajate arv 2022 2023 2022 2023 2022 2023 Lääne- 0 0 0 0 0 0 Virumaa Sh LVKRK 0 0 0 0 0 0 Virtuaalüritusi ei toimunud, küll aga võimaldasid mõned raamatukogud oma ürituste järelvaatamis, näiteks Kadrina rk töötaja ettekanne sauna-aasta konverentsil “Saun ja eesti kirjandus”, virtuaalne ettelugemine “Eesti saun”, pannkoogipidu lastele; Karepa raamatukogus U. Trummi loeng perekond Soucantonide suvemajadest. Tabel 11 Raamatukogu Virtuaalkoolituste Virtuaalkoolitustel Virtuaalkoolituste arv osalejate arv järelvaatajate arv 2022 2023 2022 2023 2022 2023 Lääne-Virumaa 0 0 0 0 0 0 Sh LVKRK 0 0 0 0 0 0 Tabel 12 Raamatukogu Virtuaal- Virtuaal- Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste näituste arv näituste arv külastajate arv külastajate arv 2022 2023 2022 2023 Lääne-Virumaa 3 0 382 0 Sh LVKRK 0 1 0 0 Lääne-Virumaa KRK virtuaalnäitust raamatukogu hoone (Rakvere, Lai 7) ajaloost sai näha Nipernaadi kirjandusliku jalutuskäigu raames raamatukogu fuajees ekraanilt. 4.3 RVL teenindus Teavikute liikumine raamatukogude vahel suurenes: RVL välja – 13 670 (4,5%) RVL sisse – 13 328 (6,4%) RVL tellimuste kasvu seostatakse järjepideva tööga: inimestele pakutakse ja tutvustatakse seda võimalust. Kindlasti on RVL tellimuste kasvuga seotud ka raamatukogu vähenenud rahaline võimekus komplekteerida vajalikke teavikuid, aga ka vajadus venekeelse kirjanduse  24 järgi kohtades, kuhu seda enam juurde osta ei saa või kus seda üldse pole olnud, aga kuhu nüüd on elama asunud vene keelt kõnelevad perekonnad. Kõige rohkem liikusid teavikud valla piires ja maakonna keskraamatukogust, aga 2023.a oli tellimusi ka näiteks Tallinna Ülikooli Akadeemilisest Raamatukogust ja Tihemetsa raamatukogust. Tapa rk laenutas teavikuid naabermaakonnas asuvale Ambla rk-le. Tellimusi vahendavad ja raamatuid transpordivad raamatukoguhoidjad ise, valla töötajad, valla bussijuhid, postiljonid või liiguvad koos uute raamatute pakkidega. Lääne-Viru maakonna raamatukogude RVL tellimuste esitamine Lääne-Virumaa KRK-le tõusis üle 10%. Kõige enam telliti ilu- ja lastekirjandust, sh venekeelset ilukirjandust, vähesel määral erialakirjandust. Urrami väline teadus- ja erialaraamatukogudest tellitav teavikute hulk oli väga väike (22 erinevat nimetust) ning see on ka mõistetav, sest lugejatele soovitatakse kasutada MIRKO teenust. 4.4 Laste- ja noorteteenindus 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimisel on eelistatud eesti lastekirjanduse paremik, välismaa väärtkirjandus ja üldharivad teosed. Tellitakse ka väikelastele mõeldud raamatuid, sest mida varem laps raamatutega sõbraks saab, seda parem. Sobiva kirjanduse valimisel on abiks Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitusnimestikud ning koolitused. 2023.a lisandus maakonda 4443 eksemplari laste- ja nooretkirjandust. Maakonnaraamatukogu komplekteerimisosakonna kaudu osteti enim järgmiseid raamatuid: Ilmar Tomusk „Uks“ (25 eksemplari), Ilmar Tomusk „Isa preemia“ (24 eksemplari), Kristi Piiper „Esimene kord“ (23 eksemplari) ja Janno Põldma „Leiutajateküla pulmapidu“ (23 eksemplari). Osteti juurde koolide soovitusliku kirjanduse kordustrükke, et vahetada välja juba kulunud raamatud. Teatud nõutud teavikute osas suurendati eksemplaride arvu. Arvestades noorte soovidega telliti juurde rohkem ingliskeelseid romaane. Hulgaliselt teavikuid soetati järelkomplekteerimise käigus arvestades laste endi ja õpetajate soove ning uuenenud õppekava. Samas tuli ka ette, et lapsed pidid lugema raamatut, mille ainus kriteerium oli see, et seda on palju, aga mitte eakohasus või kirjanduslik väärtus. Lääne-Virumaa KRK lasteosakonna kogusse komplekteeritud raamatutest moodustas 80,1% ilu- ja lastekirjandus (+1,1%). Eestikeelne kirjandus moodustas kogust 90,5%. Võõrkeelsetest raamatutest 52,7% on venekeelsed, 36,4% ingliskeelsed. Ajakirju hangiti 8 nimetust. Ukrainakeelsete raamatute tellimusi tehti vähese laenutamise tõttu vähe. Ukrainakeelseid raamatuid pakkus lasteosakonnas MTÜ СПIЛЬНА БIБЛIОТЕКА (Ühine raamatukogu) annetuste teel kogutud raamatukogu väljapanek. 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Laste ja noorte raamatukogu kasutamist mõjutavad tegurid: - Eelised on neil raamatukogudel, kus on piirkonnas lasteaed või kool. Haljala rk uus hoone on ühendatud koolimajaga ja lapsed veedavad rk-s palju aega, Ulvi rk-le aitas kaasa lasteaia vanema rühma kolimine raamatukoguga ühe katuse alla.  25 - Suuremates asulates on lastel võimalusi rohkem ja raamatukogu ei ole nende esimene valik. Külades, kus raamatukogu on ainus kooskäimise koht, kogunevadki lapsed raamatukokku. - Samas ei taga ainuüksi asukoht häid tulemusi, vaid raamatukogud, kus laste osakaal on suurem kui teistel, paistavad silma ka pikaajalise, järjepideva ja sisuka lastetööga ning see tõstab lisaks külastustele ka laenutusi (Uhtna, Vinni-Pajusti, Tapa jvm). - Enim laenutavad algklassilapsed, kes on raamatukoguga seotud lugemisprogrammi, raamatukogutundide ja suvelugemise nimekirjade kaudu. - Laenutuste arv tõusis näiteks Kundas, kus kujundati ringi ja uuendati rk ruumid ning tegutseb raamatukoguring. - Uute raamatute tutvustamised lasteaedades ja ainetunnid raamatukogus toovad pärast raamatukokku nii lapsi, kui nende vanemaid. - Paljud lapsed loevad üha vähem. Suure vaevaga vastatakse õpetajale 3-4 raamatu asemel 1-2. - Lapsed küll loevad, aga varustavad neid raamatutega täiskasvanud. Lasteaialastele käivad õpetajad ise raamatuid valimas ja laenutamas. - Vanemasse kooliikka jõudes nõutakse vähem kohustuslikku lugemist. Harvenevad raamatukogu külastused nii peredega kui klassidega. - Muukeelsetele lapsed käivad küll raamatukogus, aga laenutavad vähem raamatuid või ei laenuta üldse. - Seoses koolialguse kellaaja muutmisega hilisemaks, on lastel peale tunde raamatukogus viibimise aega vähem ja seega on ka vähenenud laenutuste arv. - Raamatukogu on lastele ja noortele kokku saamise koht, sest on neid, kes noortekekuses aega veeta ei soovi ning rohkem külastavad lapsed raamatukogu ka ajal, mil noortekeskus on suletud. Tabel 13 Raamatukogu Lugejad 2022 Lugejad 2023 Muutus (+-) Lääne -Virumaa 5091 5079 -12 (-0,2%) Sh LVKRK 1644 1600 -44 (-2,7%) Lastest lugejate arv oli küll vähenenud, kuid mitte märkimisväärselt. Laste arv tõusis 16-s raamatukogus ja neljas jäi samaks. Laste % lugejatest oli 29,5 (2022.a 30%). Lääne-Virumaa KRK lugejatest oli lapsi 25,9% ja viimase kolme aasta lõikes on see kõige madalam. Joonis 4. Lääne-Virumaa raamatukogude kasutajatest lapsi 2019-2023 KASUTAJAD 2019-2023 LAPSED 5341 5290 5092 5079 4878 2019 2020 2021 2022 2023  26 Tabel 14 Rmtk Külastused Külastused Muutus Laenutused Laenutused Muutus 2022 2023 (+-) 2022 2023 (+/-) Lääne- 67 019 75 460 8441 63 781 55 339 -8442 Virumaa (12,6%) (- 13,2%) Sh LVKRK 15 980 18 718 2738 17 060 15 659 -1401 (17%) (-8,3%) Laste külastused tõusid 24-s raamatukogus ja kõikidest külastustest moodustasid need 27,2% (2022.a 26,2%). Laenutusi oli eelmise aastaga võrreldes rohkem 14-s raamatukogus, kuid kokkuvõttes oli neid maakonnas siiski vähem. Kõikidest laenutustest moodustasid laenutused lastele 12% (2022. a 13,3%). See jäi 3,4 ja 19,4% vahele ning sõltus suuresti lastega tehtava töö järjepidevusest ning sisukusest. Lääne-Virumaa KRK-s moodustasid laste laenutused kõigist kojulaenutustest 10,3% (2022. aastal 11,1%), Lasteosakonna külastajate arv on tõusuteel. Keskmisel külastas lasteosakonda 2023. aastal 64 last päevas. Enamik lapsi käib aega veetmas kooli, trennide ja busside väljumise vahel, nemad raamatutest reeglina ei huvitu. Projektiga „Raamatukotid lähevad lasteaeda“ toimetati lasteaedadesse 34 raamatukotti keskmiselt neljakümne raamatuga igaühes. Projektiga on liitunud seitse Rakvere lasteaeda. Kui koolieelikute laenutuste koguarv on aastatega enamvähem samaks jäänud, siis põhikooliõpilaste laenutuste arv üldiselt iga aastaga väheneb. PlayStationi kasutajate arv kasvab iga aastaga, 2023. aastal oli kasutajaid 2344 (+844). Joonis 5. Lääne-Virumaa raamatukogudes laste külastused ja laenutused 2019-2023 LASTE KÜLASTUSED JA LAENUTUSED 2019-2023 87683 75460 65993 63383 67019 71377 65873 63781 55012 55339 2019 2020 2021 2022 2023 Külastused Laenutused 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine. Lugemisisuga liitusid 2023.aastal: Aseri, Haljala, Jäneda, Laekvere, Lehtse, Rakke, Simuna, Sõmeru, Tamsalu, Tapa, Uhtna, Ulvi, Vajangu, Vinni-Pajusti, Viru-Nigula, Viru-Nigula VRK, Võsu, Väike-Maarja, Lääne-Virumaa KRK. Programmi raames saadud koolitused ja materjalid lihtsustasid märkimisväärselt tundide ettevalmistamist ja läbiviimist.  27 Tapa rk koostas ka lihtsa Lugemisisu programmi lastele, kellel on lugemisraskused, kellel ei lähe lugemine hästi või nad alles õpivad lugema. Laste ja noorte lugemisharjumusi aitavad arendada: - Lugemisprogrammid ja nende pidulikud lõpetamised ning parimate tunnustamised (kooli aktusel, piknikul, valla ühisüritusel jms). Näiteks Tapa rk suvebingo tekitas hasarti ja nii mõnigi laps sai loetud terve pileti jagu raamatuid. Aktiivsemalt osalenud klassid kutsuti pidulikule punase vaibaga vastuvõtule. Selline üritus tekitas lastes tunde, et raamatute lugemine on oluline ja väärtustatud. - Kevadised suvelugemist tutvustavad raamatukogutunnid. Uhtna rk kogemuste põhjal soovitusi kuulatakse ja neid raamatuid laenutatakse. - Kirjanike külaskäigud ja nendele eelnevad tema loomingut tutvustavad raamatukogutunnid, kokkuleppel õpetajaga koolis nende lugemine. - Lasteaia külastamine raamatukotiga. Mängulised raamatute pilditunnid lasteaia lastele. - Suviste tegevuste pakkumine lastele suvituspiirkonna raamatukogus, nagu näiteks Sagadi looduskool Karepal. - Tunniteemaga seotud meisterdamine, joonistamine või ka ristsõnade lahendamine kinnistab tunnis räägitud teemad. Põnev ja kaasahaarav tund toob lapsed hiljem iseseisvalt raamatukokku raamatuid lugema ja laenutama. - Lasteraamatute tutvustamine seeniorite üritustel lootuses, et vanavanemad loevad neid pärast lastele ette. - Kooliealistele lastele suunatud raamatukoguringid Viru-Nigula vallas on laste seas populaarsed ning seal osalevad ka lapsed, kes igapäevaselt raamatukogu ei külasta. - Uus väljakutse on teha raamatukogu ja raamatud huvitavaks muukeelsetele lastele. Ukraina lapsed on leidnud tee raamatukogusse ning teavad mis seal teha saab. Proovitakse lugeda raamatuid mis on saadaval nii eesti-, kui ukrainakeelsena. Lääne-Virumaa KRK lasteosakonnas toimus pikkade traditsioonidega Jututare, kus mängitakse või loetakse ette kodustele väikelastele üks lühike jutt iganädalaselt. Koolidele jätkusid Lugemisisu, raamatukogumängu ja raamatukogutunnid. Lasteaedadele jätkusid Lugemisisu ja mõningaste muudatustega raamatukogutunnid ning lisandusid rühmade laenutuspäevad. Laps, kes saab ise endale juba lasteaias raamatuid lugemiseks ja vaatamiseks valida, on ka hiljem suurem raamatusõber. Kooliaasta lõpus jagati 1.- 5. klasside tublimatele raamatulaenutajatele tunnistusi ja märke „Raamatukogu sõber“. Suvel innustati lapsi lugema ja raamatuid hindama ning iga suvelugeja sai valida endale meeleoluka järjehoidja ja hindajad said sügisel valida auhinnakastist raamatuid, mänge või koolitarbeid. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused Lastele ja noortele suunatud üritused olid valdavalt seotud kirjandusega ja lugemisega, looduse- ja taaskasutusega, kunstiga ning rahvakalendri tähtpäevadega. Võeti osa Põhjamaade kirjanduse nädalast ja liiklusviktoriinist. Lapsed said osa ELK ja Iloni Imedemaa kohvernäitusest „Pikk, pikk teekond“, eesti kirjanduse päevast, lauamänguõhtutest, suve tervitamise peost ja meepäevast, Wähja festivalist, sügislaadast. Lastele korraldati pannkoogipidusid, kirjandusmänge, aarde- ja munajaht ning rannapiknik. Üheskoos uuriti söödavaid ja mürgiseid taimi ning marju. Roelas avati Nukitsamehe suveraamatukogu ja  28 dekoreeriti lastetoa sein. Olulisteks sündmusteks laste jaoks on tublide lugejate tunnustamisüritused põnevate külaliste ja esinejatega. Liikumis- ja sauna teema-aasta raames toimus ettelugemispäev ajakirjaniku ja „saunaministri“ Rein Sikuga kõikides Kadrina valla raamatukogudes. Kirjanduslikus liikumistunnis Laekveres tutvuti elektroonilise laenutuskapi kasutamisega, raamatujoogaga ning mängiti erinevaid ringmänge. Väike-Maarja lapsed said osa koduloolisest taskulambimatkast. Lääne-Virumaa lastel käisid külas Ilmar Tomusk (Vinni-Pajusti), Ene Sepp, Sirly Oder (Tapa vald), Kristina Ruder (Sõmeru), Juhani Püttsepp (Tamsalu). Kohtumine Mikä Keräneniga oli sissejuhatuseks lastekrimka päevadele ja müsteeriumi lahendamise tundidele Tapa rk-s. Kertu Sillaste juubelit tähistati Uhtnas kila-kola kunstiga, mida tehti nii lasteaia lastega kui keskmise ja vanema kooliastme poistega. Huvitavate näituste poolest paistis silma Tapa rk, kus lapsed said näha kuidas on ajas muutunud nii nukud ja mänguasjad kui ajakiri Täheke ja aabitsad. 2023. aasta oli ka üleriigilise etlusvõistluse „Ellen Niiduga Midrimaal“ aasta. Tegemist oli suure üritusega, millest võtsid osa lapsed üle Eesti ning mis toimus koostöös Tapa valla kirjandusklubi ja Tapa Gümnaasiumiga. Lääne-Virumaa KRK lasteosakonnas viidi 1.-4. ja 5.- 7. klassidele läbi nutitunde, kus õpetati mänguliselt, kuidas leida vajalikku infot ning kuidas kaitsta end digimaailma probleemide eest. Toimusid eesti kirjanduse kooslugemise päev, kus loeti raamatut "Sirli, Siim ja saladused" eri keeltes, kirjandusmängu maakonnavoor, Andry Ervaldi jutuõhtu Piret Pääriga ja raamatuesitlus. Osaleti teematoaga Rakvere Reaalkooli juubelil, linnapäevade raamatulaadal, ettelugemispäeval, Põhjamaade kirjanduse nädala ettelugemises hommikuhämaras. Lastega käis kohtumas Sirly Oder. Tegevustena rõõmustasid lapsi erinevad teemad: väikesed piraadid said seigelda ulgumeredel, otsida aaret ja leida endale papagoi; Leiutajateküla tööriistakast andis võimaluse ennast leiutajana tunda; ristsõnad, otsimismängud, meisterdamised, mõistatused jne aitasid aega sisustada; sõbrapäeval oli avatud postkontor; aasta lõpus ehtisid lapsed ise omavalmistatud ehetega kuuske ja inglitega inglipuud. Näitustest köitsid tähelepanu sauna-aasta vannipardid, vahtkummist mänguasjad “Polümeer” tehaselt, milliseid jõulukinke on lapsed saanud viimase saja aasta jooksul. 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Tabel 15 Raamatukogu Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Aseri 79 124 6 Hulja 1 1 1 Jäneda 8 8 5 Kadrina 19 19 13 Karepa 122 122 15 Kiltsi 5 5 3 Laekvere 1 1 1 Lehtse 63 63 9 Lepna 31 31 2  29 Muuga 38 38 3 Rakke 73 73 10 Simuna 26 26 3 Tamsalu 114 114 6 Triigi 5 5 1 Ulvi 34 36 2 Venevere 5 5 1 Vinni-Pajusti 9 9 2 Viru-Jaagupi 5 5 1 Viru-Nigula 7 7 7 Viru-Nigula VRK (Kunda) 98 116 6 Vohnja 4 4 2 Võsu 10 10 3 Võsupere 2 2 1 Väike-Maarja 27 27 8 LVKRK 295 295 25 KOKKU 1081 1146 136 Koduteenindust osutas 25 raamatukogu, teised on lahendanud selle hooldekodu töötajate, sotsiaaltöötajate või lähedast abiga. Valdavaks teenusteks oli raamatute laenutus, aga ka printimine ja paljundamine ning vähesel määral arvutiabi. Oli võimalik saada ka mitmesuguseid postipunkti teenuseid. Lääne-Virumaa KRK koduteenuse vajajate koguarv on aasta lõikes muutuv, kuna osad inimesed ei kasuta teenust aastaringselt, kas siis elukoha või tervise tõttu. Mitmete koduteeninduse klientide juures, kes elavad raamatukogu vahetus läheduses, käidi ka väljaspool tavapäraseid teeninduskordi, seetõttu kasva koduteeninduskordade arv 35 võrra. Tabel 16 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv Uhtna hooldekodu 11 8 Kunda Südamekodu 1 15 Kunda Mere Kodu, AS Hoolekandeteenused 5 50 Ulvi hooldekodu 15 105 Tapa Põllu Kodu 9 127 Väike-Maarja päevakeskus 2 13 AS Hoolekandeteenused Rakvere/ Narva üksus 8 125 Rakvere Lille päevakeskus/ AS Hoolekandeteenused 4 17 Peamiselt viidi hooldekodu elanikele kirjandust ja loeti ette raamatuid. Kunda Südamekodus toimus üks kohtumine, kus räägiti elust-olust, arvati mõistatusi ja tehti nalja. Edasine koostöö lõppes seoses raamatuhuviliste puudumisega. 2023. aastal alustati tihedat tööd Kunda Mere Koduga, mis on koht iseseisvalt hakkama saavate vaimupuudega inimestele. Neile suunatud üritustel loeti ette, meisterdati ja vesteldi, peeti jõule ja tutvustati teraapiakoera.  30 Vähemalt korra kevad- ja sügisperioodil külastab Väike-Maarja raamatukogu päevakeskuse grupp teematundideks koos käeliste tegevustega. 2023. aastal alustati Lääne-Virumaa Keskraamatukogus taas ürituste korraldamisega erivajadustega inimestele, kes kogunesid raamatukogus ja kus üheskoos juhendajaga vaadati näiteks raamatukogu näituseid, mängiti mänge, vesteldi erinevatel teemadel: kevad, huumor, turvaline käitumine liikluses, jaanipäev, vaimne tervis, õnn, kodulinn Rakvere, lendoravad jms. 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond Raamatukogud korraldasid 782 üritust 14 645-le osalejale. Kuigi ürituste arv kasvas ainult kuue võrra, oli osalejaid 7,3% rohkem. Raamatukogudel on arvestatav roll paikkonna kultuurielu rikastamisel ja koostöö arendamisel, nende poolt pakutavad sündmused kogukonnale olid mitmekesised ja omanäolised ning nendest said osa kõik vanuserühmad. Raamatukogud tähistasid emakeelepäeva, eesti kirjanduse päeva ja rahvakalendri tähtpäevi, korraldasid reisimuljete ja lauamängude õhtuid, teatrikülastusi ja väljasõite, näidati filme. Lepnal käib regulaarselt koos käsitööring ja toimuvad joogatrennid. Tapal tähistati Eesti kirjakeelekonverentsi 115. aastapäeva ja avati mälestuspink teenekale koorijuhile Jüri Varistele. Kadrinas korraldati koostöös vallaga Ukraina abistajate tänuüritus. Vanemaealistele korraldati ekskursioone, mõttetalgud ja kokkusaamine mõttekoda Praxise ja vallaesindajatega (Kadrina, Uhtna), keskpäevaseid kohviringe, esineti seeniorklubi kohtumistel. Vohnjas toimus kooskudumine audioraamatute tutvustamisega. Raamatukogud võtsid osa kodukohvikute päevast (Rakke), Maal elamise päevast (Sõmeru ja Uhtna), jutuvestmisfestivalist Ööbikuööd (Saksi). Vinni valla raamatukogutöötajad osalesid Roela laadal, kus nad muinasjututegelasteks maskeerituna viisid läbi töötuba, müüsid maha kantud raamatuid ja korraldasid loterii. Kadrina Kinoklubis sai vaadata uusi Eesti filme “Kuulsuse narrid”, „Suvitajad“, „Apteeker Melchior. Timuka tütar“ ja „Vigased pruudid“. Raamatukogu ruume anti kasutada korteriühistutele koosolekute läbiviimiseks, teabepäevade korraldamiseks, kogukonna seltside, vallavalitsuse ja volikogu inimeste kohtumisteks. Pärandkultuur ja kodulugu: Uhtna raamatukogu on pärast topoteegi avamist pea igal aastal saanud kaasa aidata mõne talu või perekonna ajaloo koostamisel. Kas tänavu tehti ühe foto põhjal uurimistööd ning selle omanikele ekskursioon nende esivanemate radadel. Endiselt jagatakse raamatukoguga koduseid fotoalbumeid ja negatiive, et piirkonna ajalugu talletada. Karepal rääkis ajaloolane Uno Trumm perekond Soucantonide suvemajadest. Rakkes toimus koostöös kohaliku MTÜ-ga Südameasi ürituste sari „Kodukandi suurkujud“ teeõhtud ja väljasõidud, mis tutvustasid piirkonnas elanud ja tegutsenud kultuuritegelasi, kelle tegevuse mõju on tuntav tänapäevalgi. Teostati 4 teeõhtut ja 2 väljasõitu. Ettevõtmist tunnustati TÕN-i raames maakonna õpiteo tiitliga. Tapal käis rääkimas ajaloolane ja genealoog Fred Puss nime päritolu, saamisloo ja suguvõsauurimisest.  31 Jäneda raamatukoguhoidja kogus mälestusi, mille tulemusel valmis kogumik „Mälestusi Jäneda külasaunast“. Selle materjale jagati Jäneda Muuseumile, Viru Instituudile, Järvamaa Muuseumile ja Eesti Kirjandusmuuseumile. Vohnjas vesteldi kohalikust pärimuskultuurist, kultuurielust, kohalikest inimestest ja nende mälestustest ning vaadati vanu fotosid. Viru-Jaagupi seeniorklubile tutvustati kohalikku kultuuripärandit ja paikkonnaga seotud kultuurilooliseid isikuid. Kirjandussündmused: Raamatukogudes käisid koos raamatukohvikud ja raamatuklubid. Kutsuti esinema kirjanikke, tõlkijaid, toimusid luuleõhtud. Lugejatega käisid kohtumas Virve Osila, Urve Tinnuri, Kert Kiiler, Lauri Räpp, Anne-Mai Tevahi. Märt Treier tutvustas oma uut raamatut „Ennäe inimest!“, Piret Saul-Gorodilov raamatut „Kaadrivälised“, Virve Saar „Mehed ja hingemaastikud“. “Sünnipäevaluuleõhtul” Kadrinas lugesid luulet Üllar Saaremäe ja Lisete Laisaar. Sõmerul esitasid A. Alliksaare luulekava „Inimeseks olemine“ kohalikud noored Mait Sander Nõlvak ja Grete Alavere. Loengud ja kohtumised: Raamatukogud korraldasid silmaringi laiendavaid loenguid ja mitmesuguseid kohtumisi. Kadrinas toimus Heie Marie Treieri kunstiõhtute sari renessansskunstist, Karepal Mari Uusküla loeng „Keel – inimese supervõime“. Kuulata sai telemees Kristja Ojangut, Marju Kõivupuud, Ena Metsa, Polina Tšerkassovat. Väike-Maarjas räägiti Tiibeti meditsiinist, haljastustöödest, ajaloost ja arheoloogiast. Uhtnas toimusid kohtumised Üllar Saaremäe ja Kristiina Isand-Savinskiga. Õpi- ja töötoad: Erinevates töötubades õpiti valmistama paberroose, advendiaja lauaseadeid, lillevaaside voltimist, küünalde kaunistamist ja viltimist. Aga ka nalbindingu võtteid, sõlm ja põimepaelte punumist, kõlavööd, päevavarju ja veepudelile kandekoti, pärlitest kuuseehete ning paberkottidest dekoratiivsete lumehelveste meisterdamist. Ekskursioonid ja väljasõidud: Erinevad ekskursioonid ja väljasõidud on muutumas ühe populaarsemaks. Neid korraldati valla raamatukogude poolt ühiselt ja osalejaskond oli arvukas. Kadrina viis oma vanemaealised lugejad huvireisile Ida-Virumaale ja Eesti Vabaõhumuuseumisse, Tartusse botaanikaaeda ja laevasõidule Emajõel. Vinni valla raamatukogud käisid oma parimate lugejatega kirjandus-kultuuriloolisel ekskursioonil Paldiski linnas, Keila-Joa lossis, Pakri tuletornis, Padise kloostris. Piirkonna aktiivsemad lugejad osalesid veel Vinni valla raamatukogude ühisel teatrikülastusel Pärnus, Eduard Vilde kirjanduspreemia üleandmisel Anu Rauale Heimtalis. Muusika- ja teatriõhtud Kadrina salongiõhtutel esinesid Margus Vaher ja Karl Madis ning jõulukontserdi andis Võhma segakoor. Andres Pulveri muusikaõhtute sari “Kosmos”, “Luule ja muusika” Vohnjas.  32 Veneveres toimusid koostöös Venevere Kultuuri- ja hariduseseltsiga kultuurilised pühapäevad, kus esinemas käis Roela näitering „Kartoffel“, avatud oli kohvik ning jõulukaunistuste töötuba. Rakke raamatukogu aias toimus suvekontsert „Suveõhtu laulud“. Näituseid ja väljapanekuid oli maakonnas 564. Lisaks raamatunäitustele ja väljapanekutele oli näituseid kodukandi ajaloost, kirjandusauhinna nominentidest, liikumis- ja sauna-aasta teemadel. Valik näituseid: Elna Kaasiku näitus „AjaMustrid 2“ (Karepa) Jõulueelne käsitööde näitusmüük Kadrinas Vaibakunstnik Tiia Saarti loomingu fotode näitus ja Sirje Õisi vaipade näitus-müük (Rakke) MTÜ Pistrik Kunstistuudio näituse „Riigimehed“ (Sõmeru) MTÜ Loometöö Agnes Naaritsa rahvarõivanäitus „Minu esimesed“(Jäneda) Kunstnik Maris Siimeri illustratsioonide näitus „Milla“ (Aseri) Birgit Vaarandi fotonäitus „Taimemaailm“ (Viru-Nigula) Kunda elanike VanadiArt kunstistuudio maalinäitus (Viru-Nigula VRK) Lääne-Virumaa KRK korraldas 86 üritust (sh 9 kontserti) ning 113 näitust ja väljapanekut. Sündmustel, millel osalejaid oli võimalik loetleda, osales 2186 inimest, millele lisandusid raamatumüügi külastajad. Raamatukogu püüri rohkem esile tõsta kui lihtsalt vaba aja veetmise kohta, kuhu tulekuks ei pea olema mingit eesmärki. Võimaluse piires korraldati ruume ümber ja soetati uut mööblit eesmärgil, et oleks rohkem hubaseid istumiskohti, mis pakuvad kas privaatsust või koosolemise võimalust. Jätkusid tavapärased regulaarsed ürituste sarjad väiksemale sihtgrupile – mälutreeningud Anu Jonuksi juhendamisel, vanemaealiste jutuklubi, keelekohvik eesti keele harjutamiseks. Koostööd tehti teiste Rakvere linna kultuuriasutustega osaledes Rakvere linna päevadel, Kamalamba festivalil, Rakvere Kultuurifestivalil ning Rakvere Teatri korraldatud Nipernaadi jalutuskäikudel. Kogude aktiivse puhastamise tõttu kogunes suur hulk maha kantud raamatuid, mistõttu korraldati kolm täikat: Pop-up plaadipood, (auviste müük), Raamatutäika suur telk Rakvere linna päevadel ja Jõuluaja raamatumüük. Olulisemad sündmused Lääne-Virumaa KRK-s: Päästeameti kriisiloengud, kohtumine sünoptik Ele Pedassaarega, tõlkija Hanna Milleri keskpäevane loeng baltisakslaste ajaloost ja Merili Metsvahi loeng "Meie esiemad - mida me neist teame?", Tõnno Jonuksi raamatu „Eesti muinasusundid“ esitlus ja väljasõit Virumaa pühapaikadesse, kohtumised Carina Adolfssoniga ja raamatu „Kolme nimega mehed“ esitlus, Piret Saul-Gorodiloviga ja raamatu „Kaadrivälised“ esitlus, Raivo Riimi raamatu „Riimi riimid“ esitlus, Andry Ervaldi raamatu "Ole sa, kes sa oled", mille koostas peale autori surma tema tütar Maarja Yano, esitlus ja Kristel Maamägi illustratsioonide näituse avamine. Anti üle Virumaa kirjandusauhind Maarja Unduskile. Artur Alliksaare 100. sünniaastapäevale pühendatud luulekavas "Kuigi on nii palju lilli ..." luges luulet Tiina Mälberg, muusikat tegi Teno Kongi. Rahvustoitude ja -kultuuri festivali „Kamalammas“ programmi raames toimus Ungari kirjandusõhtu, pühendatud Sándor Petőfi 200. sünniaastapäevale ja Rakvere kultuurifestivali raames käis külas Andrus Kivirähk. Rakvere Teatri Nipernaadi kirjandusliku jalutuskäigu, Urmas Lennuki juhtimisel, kogunemispaik ja algupunkt olid raamatukogus.  33 Kontserditel esinesid: Trio Didalli, Mari Visnapuumägi ja Joosep Trumm, Virumaa Poistekoor ja näitering Väike Karakter (EV sünnipäevakontsert), Kerstin Elisabeth Kullerkupp ja Joonatan Jürgenson, bluuskitarrist Andres Roots. Valik näituseid: Janek Lassi mikrofotod "Peidetud maailm" – mikroskoobifotod keemilistest elementidest; sauna-aasta näitus „Päike kasvatab kanapoja ja viht lapse“ – temaatiline ilukirjandus, erialakirjandus, artiklid, noodid, vanasõnad, lisaks retrohõnguline seebinäitus ja vannipardinäitus lasteosakonnas. Elle Metsa fotonäitus "Imeline Island", RaRa rändinstallatsioon „Looduse nõud ja jõud“, Eesti Arheoloogide Liidu rändnäitus "Arheoloogilised välitööd Eestis 2022", 23 aastat Looduse kalendrit (Eesti geoloogiateenistus, Kalle Suuroja), mänguasjade kollektsionäär Viljar Sardi mänguautode näitus, tervishoiumuuseumi rändnäitus "Lapsesuu", Kristel Maamägi illustratsioonide näitus Andry Ervaldi raamatule "Ole sa, kes sa oled". Virtuaalnäitus raamatukogu hoone (Rakvere, Lai 7) ajaloost. 4.6.1 kohalikul tasandil Kohalikul tasandil on raamatukogudel koostöö piirkonna lasteaedade, koolide, noortekeskuste, rahva- ja seltsimajadega, vallavalitsustega, teiste raamatukogudega, aga ka erinevate seltside ja muuseumidega, nagu Karepa Selts, MTÜ Kadrina maanaiste selts, Maatervis OÜ, Kadrina saunaklubi, Muuga Maanaisteselts EHA, Rakke Haridusselts, MTÜ Kodukandiga, MTÜ Jäneda Muuseum, Tamsalu Muuseumi Sõprade Selts, Jäneda Mõis OÜ, Jäneda Külaelu Arendamise Selts ja seeniorite ühendus „Kõrvelill“ , MTÜ Loometöö, Moe Muuseum ja Külastuskeskus, Moe külaselts MTÜ, Vajangu Külade Selts, Põlula-Miila Maanaisteselts, Viru-Nigula Koduloomuuseum, Tapa Muuseum. Rakke Kultuurikeskuse ringidest käib raamatukogus koos kunstiring ja eakate lauluring, kellega planeeritakse ka ühisüritusi. Vinni valla raamatukogude direktorid osalesid Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna žüriis. Koostööpartnerid olid ka: - VIROL – Konkursi „Aasta tegu Lääne-Virumaal“ hääletamise korraldamises osalemine. Virumaa Kirjandusauhinna laureaadi valimises osalemine. - Kultuurkapitali Lääne-Viru ekspertgrupp – mitmete ettevõtmiste rahaline toetamine. - Viru Instituut - Saksi ja Jäneda rk-d koduloo andmete kogumine. Sauna-aasta konverents Kadrina rahvamajas. LVKRK oli partneriks Viru Instituudi korraldatud algatuses koguda sünnipäevatervitusi Virumaaga seotud Eesti kultuuriloo suurkujudele – F.R. Faehlmann 225. ja F. R. Kreutzwald 220. - Maakonnaleht Virumaa Teataja – raamatukogude sündmuste kajastamine. - Transpordiamet (Rakvere osakond) – liiklusnädala korraldamine maakonna raamatukogudes. Lääne-Virumaa KRK koostööpartnerid: - Rakvere Kultuurikeskus – sündmuste info vahendamine ja linna üritustes kaasalöömine. Toimusid: Raamatulaat koos lastetegevustega kirikupargis Rakvere linna päevadel, Andrus Kivirähki kirjandusõhtu Rakvere Kultuurifestivalil, Reet Kaldur lastega Rumeeniast ning Ungari kirjandusõhtu festivalil „Kamalammas“.  34 - Rakvere Linnavalitsus – Euroopa Liidu ja Linnade ja Valdade Liidu projektis osalemine ukrainlastele suunatud tegevuste pakkumisel. - Rakvere Teater – Rakvere Teater korraldas kuus Nipernaadi kirjanduslikku jalutuskäiku Urmas Lennuki juhendamisel. Retke kogunemispaik ja algupunkt oli raamatukogu ning see toimus inspireerituna raamatukogu koostatud kaardist „Kirjanduslik jalutuskäik Rakveres“. - Eesti Punane Rist Lääne-Virumaa selts – „Sinu käed päästavad elu“ avaliku elustamis- koolituse korraldamine. - Rakvere Galerii – seoses galerii juubeliga mahukas tagasivaatav meediamonitooring. - Koolid ja lasteaiad: Lasteaed Kungla – lasteaia juubelinäitus raamatukogus, Rohuaia lasteaed – raamatukogude aasta lõpetamisüritusel osalemine, Athena kunstikool – Kristel Maamägi illustratsiooninäituse vahendamine raamatukogusse, Rakvere Muusikakool, Muusikakool Rajaots – kontserdid raamatukogus. 4.6.2 riiklikul tasandil - Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing – üritustel, koolitustel, sektsioonides ja töörühmades osalemine. - Eesti Lastekirjanduse Keskus - koolitused ja lasteprojektid: „Lugemisisu“ programmis osalemine, raamatu „Pisike puu“ jagamine samal aastal sündinud lastele, Lugemistund 8.09.2023. - Eesti Rahvusraamatukogu – erialased koolitused, üleriigilised arendusprojektid, RaRa rändinstallatsioon, Mirko reklaam. Kutsekoolitusel osalejate kogemuspäev Lääne- Virumaa KRK-s ja Kadrina VRK-s. - Kultuuriministeerium – projektid, koolitused. - ETKA Andras – koolitused, täiskasvanud õppija nädala korraldamine, maakonna tugivõrgustikus osalemine. - Tervisekassa – tervisepäeva korraldamine Vinni-Pajusti rk-s - Kaitsevägi - Kevadtormi ajal reservohvitseride staabile ruumide võimaldamine Kadrina raamatukogus. - Tallinna vanalinna Lions-klubi – Haljala VRK raamatute annetamine Emmaste Põhikoolile. - Viive Noor - Ukraina kunstniku Oksana Drahkovska näituse vahendamine Tapa VRK-le. - TYPA – Anne Rudanovski - näitus „Ruut, kuup ja origamikunst“ ja origamitunnid Tapal ja Tamsalus - Kuusalu Raamatukogu – Viru-Nigula VRK-ga kogemuste vahetamine ja ekskursiooni korraldamine Viru-Nigula vallas. 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil - Läbi USA saatkonna Eestis jõudis Viru-Nigula raamatukogusse rändnäitus „Picturing America”, mis koosneb piltidest Ameerika ajaloost läbi aegade. Näitust ja ajalugu käis tutvustamas Tiiu Vitsut koos John William Mathre (Eesti Rahvusmeeskoor) Kentucky`st, kes andis raamatukogus kohaletulnutele oma esimese soolokontserdi. - Tapa raamatukogu ja Akaa raamatukogu ning kunstiühendus on vahetatud kunsti- ja käsitöönäituseid, korraldatud kohtumisi, töötubasid: Pirjo ja Erkki Suomu (Akaa, Tapa sõpruslinn Soomes). Arutasime edaspidiseid koostöövõimalusi (näituste, kultuuriürituste  35 vahendamist). Timo Tamminen – Akaa raamatukogu – tutvumine Soome raamatukogude töökorraldusega ja arenguga. Erineva keele ja kultuuritaustaga inimeste sidususe suurendamine: Lääne-Virumaa Keskraamatukogu osales projektis Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 meetme „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuse pakkumisel“ raames tegevuste elluviimiseks, pakkudes tegevusi peamiselt Ukrainast saabunutele ja sõjapõgenikele. Aasta jooksul korraldati 37 keelekohvik- klubi kohtumist, kus käsitleti Eesti igapäevaeluga seotud teemasid, tutvustati meie kultuuri ja tähtpäevi ning kohtuti erinevate külalistega. Teemadeks olid näiteks: jäätmete liigiti kogumine, vaimse tervise hoidmine, Ukraina fotograafi pilgu läbi jm. Raamatukogupäevadel tehti läbi raamatukoguorienteerumine. Üheskoos käidi veel kinos, valmistati piparkooke ja jõulukaarte. Lisaks korraldati väljasõit Toila Oru parki, Eesti Vabaõhumuuseumisse ja Ukraina Kultuurikeskusesse, Tallinna Teletorni ja Riigikogusse, viidi läbi värviteraapia töötuba ja esmaabi koolitus. Sõjapõgenikele pakutavaid tegevusi tutvustati ka ÜRO esindajatele. Sügisel alustas ka teine keelekohvik, mis pakkus eesti keele õppimise ja praktiseerimise võimalust neile, kelle suhtluskeeleks on inglise keel. Lasteosakonnas tegeles Ukraina lastega vabatahtlikuna sotsiaalpsühholoog-kunstiterapeut. Lisaks käelisele tegevusele tehti eesti keele oskust arendavaid ülesandeid ja mänge. Regulaarselt toimus Aseris keelekohvik eesti keelt mitterääkivatele elanikele. Kuna Haljala Koolis käib ka Ukraina lapsi, siis pakuti neile välja Keelekiirabi, mis toimus kahel korral, kuna osalejate huvi rauges. 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele. Maakonna raamatukoguhoidjad viisid läbi 664 individuaalkoolitust ja 287 rühmakoolitust. Kuigi individuaalkoolitusi oli 20 võrra vähem, võttis neist osa rohkem inimesi kui eelmisel aastal. Ka rühmakoolitustes osalenuid oli 419 inimese võrra rohkem. Rühmakoolitusi tehti peamiselt lastele – Lugemisisu tunnid, raamatukogutunnid, kirjandusmängud jms. Kunda noortemajale viidi läbi raamatukogutunnid netikiusust ja turvalisest sotsiaalmeedia kasutamisest. Harivaid loenguid, koolitusi, väljasõite ja kohtumisi toimus ka täiskasvanutele, nagu näiteks Heie Marie Treieri kuue osaline kunstiloengute sari Itaalia renessansist ning koostöös vallavalitsusega loengusari noortele peredele, mille viisid läbi valla psühholoog, eripedagoogid ja noorsootöötajad Kadrinas. TÕN raames käis Kaido Veski rääkimas Virumaa Rahvaülikooli lugu ning enda elukestvast õppimisest, Evely Press alustas rahatarkuse koolituste sarja Viru-Nigula VRK-s. Uhtnas kuulati loengut kirjastajast ja fotograafist Carl Sarapist, aga ka uuenenud jäätmeseadusest ja prügi käitlemisest, Sõmerul nõuandetund „Hakkame külvama!“, kus kasulikke nõuandeid jaga aiandusspetsialist Maia Simkin. Väike-Maarja rk-s loeng jalgade hooldusest. Väike-Maarjas toimusid ka mitmed töötoad, arvestusega, et tegevus oleks jõukohane ka lastele. Rohkem noori osalejaid jätkus sõlm ja põimepaelte, veepudeli kandekoti meisterdamise ning pärlitest kuuseehete valmistamise töötuppa. Rakke raamatukogus toimus arvutikursus Rakke Haridusseltsi eakatele seltsi liikmetele.  36 Täiskasvanutele viidi läbi peamiselt individuaalkoolitusi vastavalt soovijate vajadustele. Individuaalkoolituste teemad on jäänud endiseks: e-teenuste kasutamine, pangaülekannete tegemine, tahvelarvuti kasutamine, Smart ID, elamisloa pikendamine, ajalehtede tellimine ja genealoogiaandmebaasi Geni tutvustamine, T-pileti keskkond, odavlennupiletid, äppide laadimine ja kustutamine, fotode salvestamine mälupulgale, kalmistute e-registri kasutamine, maakatastri e-keskkond. Lääne-Virumaa KRK-s oli individuaalkoolitustunde 254 (2022. aastal 246). Rühmakoolitusi viidi läbi 110, sh 4 tehnoloogiatöötoa koolitust. 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Veebilehed on kõikidel Lääne-Virumaa raamatukogudel (Vinni ja Rakvere valla rk-del on ühine valla raamatukogude veebileht). Info raamatukogu teenuste ja sündmuste kohta on sealt leitav. Operatiivse info jagamiseks kasutatakse sotsiaalmeediat - FB või Instagrami. Oma sotsiaalmeedia konto on kõikidel peale ühe raamatukogu. 2023.aastal tehti 2141 postitust. Teavet jagati saabuvate ja toimunud sündmuste kohta, muudatuste kohta töökorralduses, saabunud uudiskirjanduse kohta (mida seejärel asutakse aktiivselt lugejaportaalis reserveerima). Lisaks jagatakse raamatukogu teavet ka kohalikes kogukonnagruppides, kuid tähelepanu pööratakse ka paberreklaamile (kuulutused, flaierid). Tapa VRK laenutustšekil kajastuvad jooksva kuu ürituste jm info (raamatukogu valikul). Avalikkusele mõeldud ürituste ja näituste info on nähtav ka RIKSWEBi rubriigis „Üritused raamatukogus“. Kõige mõjusamaks peetakse suulist reklaami ja seda teevad nii raamatukogu töötajad ise kui ka lugejad. Raamatukoguhoidjad kirjutavad kohalikes vallalehtedes raamatukogus toimuvatest üritustest, uutest teenustest, muudatustest ja tutvustavad kirjandust. Raamatukogude teemal ilmus maakonnalehes Virumaa Teataja 2023. aasta jooksul kirjutisi üle kolmekümne korra. Jäneda raamatukoguhoidja Sirje Reinula kogus mälestusi, mille tulemusel valmis kogumik „Mälestusi Jäneda külasaunast“. Lääne-Virumaa KRK turundab end peamiselt läbi sotsiaalmeedia ja kohalike meediaväljaannete kaudu (Virumaa Teataja, Kuulutaja, linnaleht Rakvere Sõnumid, portaal Lääne-Virumaa Uudised). Sündmuste infot sisestatakse Rakvere linna kultuurisündmusete kalendrisse, milleks varem oli Kultuuriaken, nüüd asendab seda portaal Visitrakvere.ee. LVKRK peab blogi “Lugemispäevik“, mis sisaldab raamatukoguhoidjate raamatututvustusi ja lugemissoovitusi. 2023. aastal tehti blogisse 59 postitust. Lisaks blogile haldab ja täiendab raamatukogu kahte kirjanduslikku kaarti: „Kirjanduslik jalutuskäik Rakveres“ ja „Lääne-Virumaa ilukirjanduses“. 4.9 Andmebaasid Maakonnas on kasutusel raamatukogude andmebaasid Urram ja Riks (Tapa vald). Aasta jooksul täiendati elektronkatalooge. Tapa valla raamatukogude andmebaasis on nähtavad ka Tapa Gümnaasiumi mõlemas õppehoones, Tamsalu Gümnaasiumi raamatukogus ja Lehtse Koolis arvel olevad teavikud. Raamatukogud täiendavad kodulooliste kirjetega Urrami andmebaasi, Tapa VRK infosüsteemi RIKS ning selles asuvat kodulooandmebaasi. Digaris lisatakse temaatilisi  37 märksõnu vallalehtedes avaldatud koduloolise väärtusega artiklitele. Uhtna rk töötaja täiendas ja parendas koduloolist andmebaasi Uhtna topoteek. Raamatukogude veebilehtedel on viited juurdepääsuks erinevatele andmekogudele ja portaalidele. 2023. aastal bibliografeeriti Lääne-Virumaa Keskraamatukogu poolt Urrami kodulooportaali 66 kirjet, so 31 kirjet vähem kui eelmisel aastal. Lääne-Virumaa kohalike valla- ja linnalehtede koduloolised artiklid on kättesaadavad DIGAR artiklite andmebaasist kodulooliste märksõnade abil. 5. 2024. aasta tegevused 2024. aastal ootavad ees muutused nii kohalikul kui riiklikul tasandil. Ellu viiakse Haljala ja Väike-Maarja valla raamatukogude struktuurimuudatused, planeeritud on välja töötada Rakvere valla raamatukogude ühinemise kava ja struktuur. Ühtse juhtimise alla viimist ootavad Vinni valla raamatukogud. Oodata on ka personalimuutusi. Raamatukoguhoidjad on leidnud erinevad teemad ja tahud, mille põhjal näidata meie kultuuririkkust ja oma kogukonnale vastavasisulisi sündmusi ning tegevusi pakkuda. Suurimaks mureks jääb rahapuudus, mis seab mõnes kohas piirid hoonete ja ruumide remontimisele ja lugejasõbralikuks kohandamisele, mõnel pool kogude nõuetekohasele uuendamisele. Raamatukogudelt oodatakse arenguid ja raamatukoguhoidjatele on kõrged nõudmised, kuid väga madalad palgad ning omavalitsuste vähene tähelepanu ja toetus ei motiveeri praeguseid töötajaid ega võimalda tööle võtta noori spetsialiste. Maakonnaraamatukogul on 2024. aastal plaanis jätkata täienduskoolitustega raamatukoguhoidjatele biblioteraapiast ja lugejate paremast teenindamisest, säästvast arengust. Koostöös Jõhvi Keskraamatukoguga viiakse läbi kahe maakonna ühiskoolitus „Raamatukogude valikud ja tulevikueesmärgid“. Vabariikliku üritusena korraldatakse oktoobris ERÜ maaraamatukoguhoidjate päeva. Lääne-Virumaa KRK 2024. aasta suurimaks projektiks saab olema raamatukogule RFID teavikute tuvastus- ja jälgimislahenduse ning laenutusautomaadi hankimine ning sellest tulenev ruumide ümber kujundamine, arengukava ja dokumentatsiooni uuendamine, mis sõltub osaliselt pikalt arutatud rahvaraamatukogu seaduse uuendamisest. Jätkatakse traditsiooniliste üritustega ja plaanitakse ellu kutsuda uusi, kultuuririkkuse aastal ümbritsevat kultuuririkkust esile tõsta. Suuremateks probleemideks jäävad raamatukoguhoidjate töötasu, mis jääb alla riikliku kultuuritöötaja miinimumpalgale ja ruumipuudus, mis ei võimalda pakkuda tegevusi, mida kaasaegne raamatukogu pakkuma peaks. Koostaja: Lea Lehtmets, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu peaspetsialist /digitaalselt allkirjastatud/ Kaili Õunapuu-Seidelberg, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu direktor  38 LISA 1. Personali koolitus Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide Koolituseks arv kulutatud (€) (koolituse maht) Haljala VRK 38 147,5 185 Kadrina VRK 64 320,5 446 Laekvere RK 12 119 374 Rakke RK 18 102,5 308 Roela rk 10 64 213 Sõmeru rk 10 83 63 Tapa VRK 55 389 1993 Tudu rk 3 12 65 Uhtna rk 6 31 55 Ulvi rk 6 29 271 Vinni-Pajusti rk 13 150 221 Viru-Jaagupi rk 4 17 65 Viru-Nigula VRK 33 151 718 Väike-Maarja VRK 44 178 392 Lääne-Virumaa KRK 56 724 2 620 KOKKU 372 2517,5 7989  39 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Kadrina VRK - Kadrina valla rahvale saunakonverentsil Kadrina rahvamajas ettekanne “Saun eesti kirjanduses” – Tiiu Kaare. - Kadrina valla raamatukogu arengukava aastateks 2024 – 2027 esitlemine. Kadrina Vallavolikogu istungil – Ene Heide - Rahvusraamatukogu kutsekoolitusel osalejatele Kadrina valla raamatukogu ja kirjandusklubi tegevusest – Ene Heide - Tapa valla raamatukogu töötajate vastuvõtmine ja kogemuste vahetamine – Ene Heide Laekvere raamatukogu Maarika Lausvee - „ Muuga Maanaisteselts EHA ja pärandi hoidmine läbi aegade“ Eesti Rahvakultuuri Keskuse koolitusseminaril - „Elav pärand ja jätkusuutlikkus“ Roela käbimajas Uhtna raamatukogu Inge Pikkoja - Uhtna Põhikool korraldas kohalikele ukrainlastele perepäeva, kus räägiti kooli tegemistest. Ühe punktina käsitleti kooli ja raamatukogu koostöö - Uhtna raamatukogu tegemisi ja topoteeki tutvustati külalistele Võrumaalt ning ERÜ koolitustoimkonnale – Inge Pikkoja - Eakatele ettekanne Carl Sarapi eluteest ja loomingust Viru-Nigula valla raamatukogu Mervi Lilleoja - Teraapiakoera üritused Mere kodus - Lugemiskoera infopäev raamatukogu kasutajatele - Netikiusamine ja turvaline sotsiaalmeedia kasutamine Kunda noortele - Mervi Lilleoja Haljala Vallaraamatukogu - Haljala valla ja raamatukogude tutvustamine Kuusalu Vallaraamatukogu töötajatele – Marion Talli - Järva valla raamatukoguhoidjatele Haljala raamatukogu tutvustamine – Marion Talli Võsupere raamatukogu ajaloo ja hetkeolukorra tutvustamine Järva valla raamatukogutöötajatele – Aili Raudla - Võsu raamatukogu tutvustamine Järva valla raamatukogutöötajatele – Annika Oiso Väike-Maarja Valla Raamatukogu - Kiltsi raamatukoguhoidja ettekanne piirkonna ja raamatukogu ajaloost kogu 75. sünnipäeva pidustustel – Riina Tali  40 Tapa Vallaraamatukogu - Festivalil Ööbikuööd „Kuidas jõudis nõukogude aeg Moele (1945-1950. a Moe piiritustehases, kolhoosude loomine)“ – Sirje Võsa - Ülevaade Moe kandi elust-olust – Sirje Võsa - Ekskursioon Ukraina põgenikele (vene keeles) lossis ja raamatukogus, teemaks Jäneda ajalugu, seos Ukrainaga, Jäneda küla tänapäeval – Sirje Reinula - Ekskursioon Eestimaa Looduse Fondi talgulistele lossis ja raamatukogus, teemaks „Kultuurilooline rännak Jäneda mõisas ja külas“ – Sirje Reinula - Ettekanne ja slaidiprogramm kogumiku „Mälestusi Jäneda külasaunast“ esitlusel. Teemaks „Jäneda saunad läbi aegade“ – Sirje Reinula - Tapa raamatukogu kogemused täiskasvanuhariduse edendamisel AGENDA juhtgrupi laiendatud koosolekul – Ere Käärmaa Lääne-Virumaa Keskraamatukogu Lea Lehtmets - „Raamatukogu digioskuste koolitajana“, täiskasvanute digipädevuse arendamise seminar - „Lääne-Virumaa Keskraamatukogu teenused“ Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste ühingu juhatus Kaili Õunapuu-Seidelberg - „Kas ja mida loetakse? Laenutuste edetabelitest ja lugemistrendidest“ Rakvere, Jõhvi ja Narva kohtumajade töötajad - „Raamatukogu ?!? // Tulevikuraamatukogu ja innovaatilised raamatukoguteenused“ Virumaa luulevõistluse tunnustusüritus - „Lääne-Virumaa Keskraamatukogu tehnoloogia töötuba“ kogemuspäeval „KOV ja raamatukogu“ - „Lääne-Virumaa Keskraamatukogu ja pakutavad teenused“ Võrumaa raamatukoguhoidjad Lea Lehtmets, Kaili Õunapuu-Seidelberg - „Raamatukogult ukrainlastele“ ÜRO Pagulasameti esindajad - „Lääne-Virumaa Keskraamatukogu teenused, raamatukogud ja nende teenused teistes riikides“ Lääne-Virumaa Vaegkuuljate Ühing Kaili Õunapuu-Seidelberg, Iivi Kask - „Väljaannete komplekteerimine Lääne-Virumaa rahvaraamatukogudes“ RaRa kutseõppes osalejad Leigi Kütt-Gistvall, Anu Otsma, Merlin Hansumäe - „Lääne-Virumaa Keskraamatukogu ja koostöö lasteaedadega“ TÜ Narva kolledži üliõpilased  41 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu Teostatud tööd (2023) Tapa VRK Esiku lae remont Tamsalu harukogus, valgustite vahetus Tapal ja Lehtses Viru-Nigula VRK Kunda AIP-i ruumi renoveerimine maja Viru-Jaagupi rk Renoveeriti ruumid sama hoone esimesel korrusel, uuendati elektri- ja küttesüsteem Väike-Maarja VRK Trepi parandus, ettevalmistus laenutuskapi paigalduseks Väike-Maarjas, evakuatsiooniväljapääsude parandamine Simunas ja Kiltsis Lääne-Virumaa KRK Sisevalgustite vahetus (luminofoorvalgustite vahetamine LED-valgustite vastu) ning internetipunkti ümberkujundamine tehnoloogia töötoaks.  42 LISA 4. Laste ja noorteüritused Valik laste- ja noorteüritusi Lääne-Virumaa raamatukogudes Raamatukogu Üritus Osavõtjate arv Aseri Ettelugemised lasteaias 52 Assamalla Kevade algus! 9 Haljala Munajaht raamatukogus 45 Joonistusvõistlus „Minu unistuste raamatukogu“ 59 Hulja Halloweeni kostüümipidu 38 Jäneda Laste elu mõisas 11 Põhjamade kirjandusnädal 17 Jäneda+ Lehtse Kohtumine Kertu Sillastega 31 Kadrina Kohvernäituse “Pikk, pikk teekond” tunnid õpilastele 31 MTÜ Kadrina kultuuriringi õpilaste kontsert 45 Karepa Sagadi looduskool 13 Kihlevere Suvine pannkoogipidu ja kepphobuste võistlus 14 Laekvere Kirjandusmäng „ Kirjanduslik kolmik“ 118 Kirjanduslik liikumistund 45 Lehtse Oma emakeeles – lasteaia vanemale rühmale 12 Lepna Raamatubingo lõpetamine Veltsi Lasteaed-Algkoolis 16 Rakke Lugemisisu lõpuüritus Rakke lasteaias 10 Roela Nukitsamehe suveraamatukogu avamine 13 Imbi Valgemäe 100 tähistamine Roela kooliga 70 Simuna Ilon Wiklandi kohvernäitus 19 Sõmeru Kohtumine lastekirjanik Kristina Ruderiga 10 Emakeelepäev raamatukogus lasteaiale 16 Tamsalu Muinasjututeekond 28 Külas Juhani Püttsepp 108 Tapa Müsteeriumi lahendamise tunnid 85 Etluskonkurss „Ellen Niiduga Midrimaal“ 70 Eno Raua teematunnid 184 A. Rudanovski origami õpituba 37 Tudu Mardi- ja kadripäeva tähistamine 7 Uhtna Raamatukogude aasta üle andmine liikumisaastale 120 Lastekaitsepäev pannkookidega 45 Ulvi Suve tervitamise pidu 26 Lugemisisu avaüritus 36 Vajangu Detektiivitund 8 Viru-Jaagupi Vanaemade aegsed mängud 12 Vinni-Pajusti Ilmar Tomusk ja tema lood + kohtumine kirjanikuga 141+185 Kuidas need pildid sinna said? 22 Õpetajate päev 21  43 Viru-Nigula Picturing America ja Tiiu Vitsut 50 1.klaasi tervitusüritus 6 Viru-Nigula (Kunda) Noorteöö 17 Raamatukoguring 198 Vohnja Eesti kirjanduse päeva tähistamine 24 Võsu Viktoriin „Minu maailm“ 10 Võsupere Ettelugemispäev Eno Raua lugudega 11 Väike-Maarja Printsessikool OSKO ehk olen see, kes olen 21 teematund, film „Vaprake“ Kodulooline taskulambimatk 19 LVKRK Jututare kodustele väikelastele (21 korda) 310 Laste kohtumine Sirly Oderiga 48 Vaheaeg aarete saarel, aardejaht 44  44 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine 1. Kogude komplekteerimine ja töötlemine Komplekteerimisel juhindutakse järgmistest dokumentidest: Rahvaraamatukogu seadus, Kultuuriministeeriumi määrus „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“, Kultuuriministri määrus „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu komplekteerimispõhimõtted. Komplekteerimisel arvestatakse piirkondade eripära, lugejate nõudlust, rahalisi vahendeid, soodsamaid pakkumisi jne. Tellimusi tehakse järjepidevalt erinevatelt hulgimüüjatelt ja kirjastustelt. Tellimuste eest arveldamine toimub Lääne-Virumaa KRK ja kohalike omavalitsuste vahelise lepingu alusel. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu kaudu liikus 2023. aastal maakonnaraamatukogudesse teavikuid 14 706 eksemplari 229 983€ eest (sh saabus keskraamatukogule 3402 eksemplari summas 51 782€). Annetusi liikus 380 eksemplari, summas 2723€ (sh saabus keskraamatukokku 136 eksemplari summas 1309€). Maakonnaraamatukogudesse minevaid teavikuid keskraamatukogus ei töödelda. Teavikute kohta koostatakse saatelehed ning teavikud pakitakse. Raamatusaadetiste kohaletoimetamise raamatukogudesse korraldavad kohalikud omavalitsused. Saadetised lähevad raamatukogudesse kaks korda kuus. 2. Rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine. URRAM-i andmebaasi täiendamine toimub jooksvalt: luuakse uusi kirjeid ja lisatakse neile eksemplare. Pidevalt parandatakse, täiendatakse kirjeid ja ka ühildatakse dublikaatkirjeid. Täiendatakse ka koduloo andmebaasi. Loodud on teemade nimestik, mille alusel maakonna raamatukogud lisavad teemasid vallalehtedes ilmunud koduloolise väärtusega artiklitele Digaris. 3. Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine. Maakonnaraamatukogu peaspetsialist jälgib vastavalt vajadusele raamatukoguprogrammis raamatukogude statistikat. Aasta lõpus kogutakse maakondlikku veebitabelisse andmeid raamatukogude teenuste kohta. Vastavalt vajadusele kogutakse andmeid ka aasta jooksul. Keskraamatukogu peaspetsialist korraldab aasta algul kõikide raamatukogude statistiliste näitajate aruandlust, nõustab statistika arvestuse ja muudatuste ning aruande täitmise osas raamatukoguhoidjaid, edastab kontrollitud aruanded rahvusraamatukogule. Peaspetsialist kohandab sisulise aruande vormid vastavalt raamatukogu tüübile (eraldi iseseisvale raamatukogule, vallaraamatukogule ja harukogule) ning keskraamatukogule, koostab täidetud aruannete põhjal maakonna koondaruande ja direktor edastab selle kultuuriministeeriumile. Koondaruanne ja maakonna rahvaraamatukogude aruanded tehakse kättesaadavaks Lääne- Virumaa Keskraamatukogu kodulehel ning kokkuvõtet raamatukogude tegevusest aruandeaasta jooksul tutvustati kõikidele maakonna raamatukoguhoidjatele.  45 Kõikide omavalitsuste juhtidele saadeti lühikokkuvõte nende valla raamatukogude eelmise aasta tegevusest ja statistilistest näitajatest koos omapoolsete kommentaaride ja soovitustega. 4. Erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine. Vt ka 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu korraldas koolitusplaani alusel maakonna raamatukoguhoidjatele kümme infopäeva ja täienduskoolitust, sh kaks veebikoolitust ja ühe väljasõiduseminari ning raamatukogude aasta piduliku lõpusündmuse. Kultuuriministeeriumi kiirendist saadud toetuse abil viidi läbi kõikide maakonna raamatukogude kasutajate ja mittekasutajate uuring. Selle läbiviimisest ja tulemuste esitlemisest informeeriti kõiki omavalitsusjuhte. Küsitluse tulemusi said raamatukogud kasutada oma teenuse analüüsiks ja kvaliteedihindamise läbiviimiseks. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu on võimaldanud tasuta kasutada oma ruume maakonna koolituste läbi viimiseks. Raamatukoguhoidjaid nõustati jooksvalt nii telefoni kui e-posti teel. Direktor, peaspetsilist ja komplekteerimisosakonna juhataja külastasid 11 raamatukogu kolmest omavalitsusest, et abistada töötajaid raamatukoguprogrammi kasutamisel, kogude korrastamisel, selgitada statistika märkimise põhimõtteid ning tutvuda raamatukogude elu-olu ja töökorraldusega. Maakonna raamatukogudele edastati jooksvalt infot erialaste ja raamatukogu tööd puudutavate koolituste kohta (ERÜ, RaRa, ELK, teiste õppeasutuste ja organisatsioonide poolt pakutavad) nii e-posti kui sotsiaalmeedia vahendusel. Erineva eriala puudutava ja koolitusvõimalusi pakkuva info edastamiseks on loodud maakonna raamatukoguhoidjatele oma Facebooki grupp. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu lasteteeninduse spetsialist on kontaktisikuks ERÜ lastetöötoimkonna ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse info edastamisel maakonna raamatukogudele ja haridusasutustele. See puudutab nii koolitusinfot kui maakondlikke ja vabariiklikke sündmusi. 2023. aastal koordineeriti ja korraldati kirjandusmängu maakonnavooru, lasteaiarühmadele ja algklassidele suunatud lugemisprogrammi „Lugemisisu“, juhendati ettelugemise võistluse ettevalmistamist ning korraldati võistluse maakonnavoor. Jagati maakonna raamatukogudega koolivaheaja temaatilisi kujundusmaterjale. 5. Teatmebibliograafilise töö korraldamine Ei korraldata.