Sotsiaalministeeriumi heaolu tulemusvaldkonna programmid 2025-2028

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ..... käskkirjaga nr ... „...“ Lisa .. © Aron Urb PROGRAMM Lapsed ja pered 2025-2028 LASTE JA PEREDE PROGRAMM 1 2025-2028 Sissejuhatus Heaolu tulemusvaldkonna laste ja perede programm on koostatud heaolu arengukava 2023–2030 ellu­ viimiseks ja eesmärkide täitmiseks, tagades peredele vajaliku toe pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning vähendades perede vaesust ja ebavõrdust. Programm keskendub lapse õiguste ja heaolu edendamisele, laste­ kaitse ja laste hoolekande arendamisele, perede toimetuleku parandamisele ning vägivalla ennetamisele ja vägivallaohvrite toetamisele. Programm aitab saavutada heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 1. Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning eesmärk toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA) Programmi nimi Laste ja perede programm Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Programmi eesmärk Vägivallaohvritele on tagatud abi traumast taastumiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks Elluviimise periood 2025–2028 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Kaasvastutajad Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) riigi pikaajaline arengustrateegia HEAOLU ARENGUKAVA 2023–2030 = Heaolu tulemusvaldkond Majandus- ja Sotsiaalministeerium (SoM) SoM ja MKM kommunikatsiooni- ministeerium (MKM) Soolise Laste ja Vanema- Sotsiaal- Tööturu- võrdõiguslikkuse perede ealiste hoolekande programm ja võrdse kohtlemise programm programm programm programm LASTE JA PEREDE PROGRAMM 2 2025-2028  Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujun­ dame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“, „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“ ja „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“. Samuti aitab programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Kohortsündimuskordaja“ ja „Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade taga­ järjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse: Laste ja perede programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahendite meetmeid: y 21.4.1.2. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele (Euroopa Regionaalarengu Fond); y 21.4.7.9. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele (Euroopa Sotsiaalfond+); y 21.4.9.3. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele (Euroopa Sotsiaalfond+). Programmi tegevuste struktuuris ei ole võrreldes varasema programmiga (2024–2027) muudatusi tehtud. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 3 2025-2028 Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Laste ja perede programmi eesmärk Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Vägivallaohvritele on tagatud abi traumast taastumiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks. Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2023 2025 2026 2027 2028 Soovitud ja tegelike laste arvu vahe* N/A N/A N/A N/A N/A Allikas: Täpsustub Laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr 18,3% 16,1% 16,1% 15,8% 15,5% Allikas: Eurostat (EU-SILC) jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale Ohvriabi kriisitelefoni kättesaadavuse tagatus 72% tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või Allikas: Sotsiaalkindlustusamet tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb Perest eraldatud laste osakaal 0,13% langeb langeb langeb langeb Allikas: Sotsiaalkindlustusamet * Metoodika on väljatöötamisel ja allikas selgumisel Programmi rahastamiskava Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos (tuhandetes eurodes) 2024 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud 1 006 277 993 825 1 003 314 1 007 166 999 993 Meede 1.1. Lastega perede majanduslikku toimetulekut ning töö- ja 952 012 936 246 935 588 941 973 949 458 pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem Tegevus 1.1.1. 952 012 936 246 935 588 941 973 949 458 Hüvitised ja toetused lastele ning peredele Meede 1.2. Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste 45 219 48 450 58 798 56 269 42 212 tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu Tegevus 1.2.1. 36 665 36 720 45 735 44 634 34 803 Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused Tegevus 1.2.2. Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja 2 831 4 096 3 901 3 370 2 307 pakkumine Tegevus 1.2.3. 5 723 7 684 9 161 8 264 5 103 Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine Meede 1.3. 9 046 9 080 8 927 8 925 8 323 Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine Tegevus 1.3.1. 9 046 9 080 8 927 8 925 8 323 Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele LASTE JA PEREDE PROGRAMM 4 2025-2028 Hetkeolukorra analüüs Laste ja perede toetamine Lastega perede heaolu üks mõõtmeid on majanduslik toimetulek. Vaesusrisk ohustab neid peresid, kus ülalpidajaid on vähem kui ülalpeetavaid, näiteks üksikvanemaga pered ja lasterikkad pered. Et suurendada laste heaolu ja perede kindlustunnet ning väärtustada lapsi ja laste kasvatamist, on oluline riigi piisav toetus, sealhulgas perehüvi­ tiste reaalväärtuste säilimine ning seos palgatõusu ja elukallidusega. Lisaks mõjutavad lapse heaolu ja arengut oluliselt peresuhete kvaliteet ja vanemlikud oskused. Vanemaharidus ja eri vanuses laste vanemate vanemliku toimetuleku toetamine tuleb muuta kättesaadavamaks. Laiendamist vajab kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste võrgus- tik, et pered saaksid õigeaegset ja asjatundlikku abi laste kasvatamisel, vanemaks ja partneriks olemisel ning lapse abivajadusega tegelemisel. 2023. aastal algatati lastekaitse või hoolekande teemal uusi juhtumimenet­ lusi 3918 lapse puhul ja samal aastal menetleti kohalikes omavalitsustes enam kui 16 000 abivajava lapse juhtumit ehk 6,3% kõigist lastest vajab sotsiaal-, haridus- ja/või tervishoiuvaldkonnast lisatuge. 2023. aastal regist­ 6,3% reeriti 637 lapse vastu suunatud seksuaalkuritegu (alaealise kannatanuga kontaktne või mittekontaktne seksuaalkuritegu), mille pani sageli toime lap­ sele lähedane isik (39% juhtudel pereliige või sugulane, 45% puhul muu tut­ Eesti lastest vajasid tav). Registreeriti rohkem kui 3186 perevägivallakuritegu, millest 34% puhul 2023. aastal sotsiaal-, oli laps pealtnägija või vahetu kannatanu. 2023. aasta esialgsete andmete haridus- ja/või tervis- kohaselt eraldati ­perest enamasti lapse väärkohtlemise või hooletusse jät- hoiuvaldkonnast mise tõttu 345 last. Kokku viibis 2023. aasta lõpus asendushooldusel 2185 lisatuge. last (koos lapsendajaperedes kasvavate lastega enam kui 2700 last). Kuigi lapse eelistatud kasvukeskkond ka asendushooldusel on pere, elas 2023. aasta lõpus asutuse­põhisel hooldusel ca 33% kõigist asendushooldust vaja­ vatest lastest (723 last). Asutuses elavatest lastest 1,4% (101 last) olid alla 3-aastased. Muret tekitab ka suur psüühikahäirega laste arv. Viimasel viiel aastal (2019–2023) on kuni 19-aastaste seas igal aastal registreeritud umbes 5000 uut ambulatoorset psühhiaatrilist haigusjuhtu. Kui keskmiselt lisandub aastas umbes 300 uut haigusjuhtu, siis 2022. aastal kasvas see hüppeliselt, lisandus üle 1000 uue haigusjuhu. 2023. aastal oli kokku enam kui 5900 uut haigusjuhtu. Lasteabitelefonile pöördutakse järjest enam just laste vaimse tervise teemadel, sealhulgas enesevigastamine ja suitsiidid. 2023. aastal sooritasid suitsiidi üks alla 15-aastane ja üheksa 15–19-aastast noort. Abivaja­ vatele lastele ja nende peredele pakutakse mitmeid teenuseid ja tugimeetmeid, ent vanemate sõnul on abi saamine sageli keeruline ja aeganõudev ega toeta probleemide ennetamist. Lapse abivajaduse hindamine ja talle abi osutamine on killustunud eri valdkondade ja asutuste vahel, osapoolte rollid on ebaselged ning puudub terviklik ülevaade perele vajalikust toest. Vähe on spetsiifiliste LASTE JA PEREDE PROGRAMM 5 2025-2028 vajadustega lastele mõeldud kompleksteenuseid ning mitu teenust on seotud puude raskusastmega, mis vähen­ dab võimalusi ennetavaks ja kiireks abi pakkumiseks. Tarbimishindade kasv ja teise pensionisamba väljamaksed pole jätnud mõjutamata laste vaesuse näitajaid. Eurostati andmetel elas 2023. aastal suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses1 18,3% Eesti lastest (ehk 49 000 last), mis on enam kui 2022. aastal (16,6%). Näitaja kasvu põhjustas eelkõige 2022. aastal suhtelises vaesuses olevate laste osatähtsuse suurenemine. 2023. aastal nii absoluutses kui suhtelises vaesuses ela­ vate laste osatähtsus vähenes. Statistikaameti andmetel elas 2023. aastal2 Eesti lastest 2,4% (2022. a 4%) absoluutses vaesuses (ca 6 400 last) ja 14,1% (2022. a 16%) suhtelises vaesuses (ca 37 700 last). 2023. aasta laste vaesuse langust mõjutasid peretoetuste suurenemised. Laste vaesust mõjutab peamiselt siiski nende vanemate tööturustaatus, kuid vaesusriski põhjustab ka see, kui peres on vaid üks ülalpidaja. Erinevate peretüüpide võrdluses on kõige suuremas vaesusriskis ühe vanemaga (enamasti emaga) pered, kellest 2023. aastal elas suhtelises vaesuses 30,5% (2022. a 34,8%). Ohvriabi arendamine Paraku satuvad paljud Eestis elavad lapsed, noored, täiskasvanud ja eakad kuriteo ja vägivalla ohvriks. Naistevastane vägivald on väga ulatuslik paari­ suhtes – iga kolmas Eesti naine on kogenud seksuaalset ja/või füüsilist vägi­ valda oma partneri poolt.3 2023. aastal registreeriti Eestis 27 465 kuritegu4, Iga kolmas millest 5429 olid kehalise väärkohtlemise ja 731 seksuaalkuriteod. Seksuaal­ naine on kuritegude, ka laste vastu suunatud kuritegude arv on kasvanud (17%, üldarv 19%). Registreeriti 3186 perevägivallakuritegu ning kuus tapmist ja mõrva kogenud (koos katsetega). Suurem osa perevägivallast on paarisuhtevägivald, kus ohvriks on naine ja teo toimepanijaks mees. 34% juhtumite puhul oli ohvriks vägivalda. kas otseselt või pealtnägijana laps. 2023. aastal tegid ohvriabitöötajad 9592 nõustamist, ohvriabisse jõudis 4538 kannatanut, kes olid seotud 3586 juh­ tumiga. Ohvriabi kriisitelefonile 116 006 helistati 6723 korral, emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonile 5831 korral. Veebinõustamist kasutas 1317 ini­ mest. Naiste tugikeskusesse pöördus 1951 naist, majutust vajas 160 naist ja 173 last. Ohvriabist ollakse Eestis aina enam teadlikud5, kuigi endiselt jõuab liiga vähe kannatanutest ohvriabini. Spetsialistide teadlikkus trauma mõjudest kannatanule on ebapiisav, alati ei osata ära tunda traumareaktsioone ja neile adekvaatselt reageerida, puudujääke on ka nõustamisoskustes. Koolitusva­ jadus on oluliselt suurem kui võimekus sellele reageerida. Murekohaks on teenuste alarahastatus, mis raskendab teenuste kättesaadavust ja kvaliteet­ set abi osutamist. Ohvriabis ei ole tagatud piisav inimressurss kõigi ülesan­ netega toimetulekuks. Vägivalla ennetamiseks ja ohvriabisse pöördumise hõlbustamiseks on vaja suurendada ühiskonna teadlikkust, samuti koordi­ neerida ohvritele pakutavate teenuste puhul omavahelist koostööd ja aren­ dada jätkuvalt teenuseid asjakohase abi tagamiseks. Tervishoiusüsteemis 1 Eurostat avaldab vaesuse andmed uuringuaasta järgi ehk 2023. aasta suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse näitaja hõlmab 2022. aasta sisse­ tulekutel põhinevat suhtelise vaesuse näitajat. Eesti Statistikaamet avaldab vaesuse näitajad sissetulekuaasta järgi. 2 Sissetulekuaasta järgi, uuringuaasta on 2024. 3 Statistikaameti uuring „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“, vt andmeid andmebaasist Andmete avaldamine: D27245 | Statistikaamet. 4 Justiitsministeerium (2024). Kuritegevus Eestis, https://www.just.ee/kuritegevuse-statistika. 5 SKA (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 6 2025-2028 ja kohalikes omavalitsustes on vaja arendada ohvri märkamise oskusi. Ohvrite kiiremaks ja mõjusamaks abista­miseks tuleb ka ohvriabis teha IT-arendusi, sealhulgas STAR-ile üleminek, tööriistad turvaliseks ohvrite andmete edastamiseks ohvriabile ja ohvriabi veebi (palunabi.ee) arendus. Vägivalla toimepanijatele on vaja välja töötada mõjusad meetmed, mis aitavad mõista oma tegevuse tagajärgi ja muuta käitumist. Ohvri tur­ valisuse tagamiseks peab ohvrite abistamine ja töö vägivalla toimepanijatega olema sidus ja koordineeritud. Taastava õiguse teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti on vaja parandada, et võimaldada sisulist kahjude heas­ tamist. 2023. aasta aprillis jõustunud uus ohvriabi seadus lahendab mõningal määral probleemi, et sihtrühm ei jõua traumast taastumist toetava vaimse tervise abini ega saa kuriteoohvri hüvitist. Kuriteoohvri hüvitise süs­ teemi keerukuse ja vähese teadlikkuse tõttu taotleb kuriteoohvri hüvitist vaid osa raske tervisekahjustusega vägivallaohvritest. Kuriteoohvri hüvitise süsteemi reformi tulemusena muutub kuriteoohvri hüvitise saamine ohvritele lihtsamaks. Järgneva nelja aasta olulised tegevused y 2025. aastal jätkatakse erivajadusega laste tugisüsteemi reformiga, mille eesmärk on lihtsustada eri­ vajadusega lapse ja tema pere teekonda abini, vähendada dubleerivaid hindamisi tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas, töötada välja automatiseeritud klienditeekonnad terviseseisundist tingitud püsiva toe vajadusega lastele. Samuti on eesmärk muuta puude raskusastme tuvastamise protsess läbipaistvamaks, siduda teenuste saamise õigus lahti puude raskusastme olemasolust ja tõsta lastel puude raskusastme tuvastamise vanus 16 eluaastalt 18 eluaastale. Reformi üks rõhuasetusi on ennetustööl ja laste probleemide varajasel märkamisel. Muudatuste elluviimine on kavandatud etapiviisi kuni 2027. aastani ning eesmärkide täitmisel juhindutakse lastele sotsiaal-, tervise- ja haridusvaldkonnas integreeritud toe pakkumise ning hin­ damiste konsolideerimise kavast.6 2025. aastal töötatakse välja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis loob muu hulgas eeldused rehabilitatsioonisüsteemi ümber­ korraldamiseks ning seeläbi erivajadusega lastele parema ja vajaduspõhisema toe pakkumiseks. y Uuendamisel on lastekaitse korraldus, et tagada valdkondade selgem koostöö abivajavate laste toeta­ misel, lapse- ja perekesksus lastekaitsetöös ning professionaalne ja motiveeritud tööjõud. 2023. aastal valmis lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus, mille elluviimine toimub mitmes etapis. Esimese muudatuste eelnõu esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule 2024. aasta maikuus ning järgmine muudatuste pakett valmib 2025. aasta teises pooles. Samuti tehakse ettevalmistusi sotsiaaltöö õppekavade kaasajastamiseks ja katsetatakse lastekaitse juhtumikorralduse mudelit perspektiiviga keh­ testada üle-eestiline juhtumikorralduse standard. y Vaesuse leevendamise eesmärgil jätkatakse üksikvanemate toetamise paketi kaasajastamist. 2024. aastal valmis toitjakaotajapensioni muudatuste seaduseelnõu, mille kohaselt muutub toitjakaotuspension kuni 21-aastastele toetust saavatele lastele ja noortele ühesuguseks ja indekseeritavas summas välja­ makstavaks perehüvitiseks. Muudatuste jõustumine on plaanitud 2026. aastaks. y 2024. aastal alustati kuriteoohvri hüvitiste reformi elluviimisega ning valmis ohvriabi seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus. Kuigi uus ohvriabi seadus lihtsustab hüvitise taotlemist ja tagab suu­ rema toe raske vägivallakuriteo tõttu kannatanutele, on see tervikuna jätkuvalt liiga keerukas süsteem. Reform muudab hüvitise taotlemise lihtsamaks ja selgemaks. Süsteemi uuendatakse nii õiguslikult kui ka infotehnoloogiliselt. Lisaks on vaja jätkuvalt arendada ohvriabiteenuseid ning rakendada 2023. aasta april­ lis jõustunud ohvriabi seadus, mis eeldab koostöö tõhustamist asutuste vahel, vajalike tööjuhiste loomist, koolituste korraldamist ja IT-arendusi. Olulisel kohal kõigi arenduste juures on ka uueneva kuriteoohvrite direktiivi nõuete järgimine ning uue, 2024. aastal kehtima hakanud naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise direktiivi ülevõtmine, mis eeldab nii õigusruumi kui ka ennetus- ja toetustegevuste analüüsi­ mist ja muutmist. 6 Sotsiaalministeerium, Haridus- ja teadusministeerium (2024). Lastele sotsiaal-, tervise- ja haridusvaldkonnas integreeritud vajaduspõhise toe pakku­ mise ning hindamiste konsolideerimise kava*. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 7 2025-2028 Meetmed, programmi tegevused ja teenused Meede 1.1. Lastega perede majanduslikku toimetulekut ning töö- ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem Meetme eesmärk: tagatud on lastega perede materiaalne kindlustatus ning töö ja pereelu ühitamine, misläbi paraneb laste ja perede heaolu. Meede koosneb ühest tegevusest „Hüvitised ja toetused lastele ning peredele“, mille alla on koondatud kõik teenused, mis toetavad lastega perede majanduslikku toimetulekut, materiaalset kindlustatust ning töö ja pereelu ühitamist. Tegelik Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 Laste absoluutse vaesuse määr 2,4% ≤ 2,7% ≤ 2,7% ≤ 2,7% ≤ 2,7% Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring 0–2-aastaste lastega 25–49-aastaste meeste ja naiste hõivelõhe 28,3 pp väheneb väheneb väheneb väheneb Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Tegevus 1.1.1. Hüvitised ja toetused lastele ning peredele Tegevuse eesmärk: hüvitised ja toetused on kaasajastatud ning pakuvad peredele majanduslikku tuge. Tegevuse raames makstakse lastele ja peredele hüvitisi ja toetusi, suurimad neist on vanemahüvitis ja pere­ toetused. Vanemahüvitise peamine eesmärk on säilitada lapse sündimisel riigi hüvitise andmisega vanemale varasem sissetulek ning toetada töö ja pereelu ühitamist. Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Tegevuse raames maks­ takse sünnitoetust, lapsendamistoetust, kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetust, lapsetoetust, lasterikka pere toetust, üksikvanema lapse toetust ja eestkostel oleva lapse toetust. Samuti hõlmab tegevus ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetust. Tegevuse alla kuuluvad veel puudega lapse toetus, elatisabi ning lapsevane­ mate pensioni- ja ravikindlustuskaitse. Riigieelarve revisjoni käigus otsustati: y vähendada alates 2026. aastast vanemahüvitise ülempiiri kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordse keskmise palgani ning võimaldada vanemapuhkusel viibijatele edaspidi teenida täiendavat tulu ilma vane­ mahüvitise vähendamiseta; y lõpetada alates 2026. aastast riigi poolt ravikindlustusmaksu maksmine lastega koduse ülalpeetava abi­ kaasa või registreeritud elukaaslase eest. Muudatus ei puuduta alla 3-aastast last kasvatavaid ning kolme ja enama lapsega vanemaid, kelle eest riik jätkab sotsiaalmaksu maksmist. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 8 2025-2028 Perioodil 2025–2028 on kavas: y Korraldatakse ümber toitjakaotuspensioni süsteem, mille kohaselt muutub toitjakaotuspension toetust saavatele lastele ja noortele ühesuguses summas väljamakstavaks perehüvitiseks. Seaduseelnõu valmis 2024. aastal ning muudatuste jõustumine on plaanitud 2026. aastaks. Süsteemi rakendamiseks 2026. aastast on vaja teha aastatel 2024–2025 IKT-arendus. y Koostatakse analüüs ja ettepanekud peretoetuste ja vanemahüvitise eesmärgipärasuse parandamise kohta. Tegelik Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 Peretoetuste väljamakstud summa ühe lapse kohta aastas (eurot) 1932 tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Meede 1.2. Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu Meetme eesmärk: lapse õigused on tagatud ning toimiv lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, pakkudes peredele vajalikku abi lapse arengu ja heaolu toetamiseks. Vägivallaohvrite õigused on tagatud ning toimiv ohvriabisüsteem aitab kaasa iseseisva toimetuleku saavutamisele. Meede koosneb kolmest tegevusest. Tegevuse „Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused“ alla on koon­ datud teenused, mis toetavad erineva lisavajadusega peresid (nt vanemluse toetamine, perelepitusteenus, erivajadusega laste rehabilitatsioon ja abivahenditeenus). Tegevuse „Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine“ alla on koondatud teenused, mis toetavad lastekaitsepoliitika arendamist ja raken­ damist riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös. Tegevus „Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine“ hõlmab endas valdkonna poliitika kujundamist. Tegelik Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 Osakaal lastest (4.–11. klass), kes on eluga üldiselt rahul 82% säilib või säilib või säilib või säilib või Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, (2018)* tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb Praxis, Sotsiaalministeeriumi tellimus) Lapsevanemad, kes tunnevad, et vajaksid nõu ja abi, ent ei tea, kuhu või kelle poole pöörduda või ei 53% säilib või säilib või säilib või säilib või söanda kellegi poole pöörduda (2018)* langeb langeb langeb langeb Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, Praxis, Sotsiaalministeeriumi tellimus) * Lapse õiguste ja vanemluse uuring tehakse uuesti 2024. aastal. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 9 2025-2028 Tegevus 1.2.1. Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused Tegevuse eesmärk: arendada vanemlikke oskusi ning pakkuda suurema abivajadusega lastele ja peredele sobivaid teenuseid lapse arengu ja iseseisva toimetuleku toetamiseks. Tegevuse raames arendatakse vanemate vanemlikke oskusi, et ennetada ja vähendada laste väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme, ning suurendatakse lapsevanemate teadlikkust vanema rollist laste arengu toetamisel, rakendatakse lastekaitse korraldusmudelit ja arendatakse pereteenuseid. Sotsiaalkindlustusamet pakub pere­ lepitusteenust. Seksuaalselt väärkoheldud ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituvate laste abistamiseks pakub Sotsiaalkindlus­ tusamet lastemajateenust. Tõsise riskikäitumise ja mitmekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele pakutakse mitmedimensioonilist pereteraapiat (MDFT – Multidimensional Family Therapy). Tegevuse raames tegeletakse asendushoolduse korraldamise ja arendamisega, et parandada asendushoolduse kvaliteeti ning suurendada perepõhise asendushoolduse pakkujate hulka ja peres kasvavate laste osakaalu. Samuti paku­ takse selle tegevuse raames saatjata alaealisele välismaalasele juhtumikorraldust ja asendushooldusteenust. Tegevus hõlmab ka kinnise lasteasutuse teenust, mis pakub ajutist ööpäevaringset tuge ja turvalisust noortele, kelle käitumine seab tugevalt ohtu nende enda või teiste elu, arengu ja/või tervise ning seetõttu on vajadus piirata nende vabadust. Tegevus sisaldab ka erivajadusega laste rehabilitatsiooniteenust, mille eesmärk on toetada laste eakohast arengut ja toimetulekut, soodustada haridusasutuses õppimist ja oma eakaaslastega suhtlemist, ning laste abivahenditeenust, millega toetatakse abivahendite ostmist või rentimist abivahendi vajadusega lastele sel­ leks, et kompenseerida terviseseisundist tingitud funktsioonihäiret ja vähendada selle mõju iseseisvale toime­ tulekule. Perioodil 2025–2028 on kavas: y Pakutakse ja arendatakse järjepidevalt vanemlusprogramme, et toetada lapseootel ja lapse saanud pere­ sid ning suurendada lapsevanemate teadlikkust vanema rollist. y Luuakse kogukondlikud ennetus- ja peretöökeskused, et suurendada kohalikus omavalitsuses perede pare­ maks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust, muuta peredele vajalik info ühest kohast kättesaadavaks ning luua kodulähedased tervise-, sotsiaal- ja psühholoogilisele abile juurdepääsu võimalused rõhuasetusega võimalike riskide varajasel märkamisel. y Arendatakse lastemaja teenuseid, võrgustikutööd ja laste abistamiseks vajalikke meetodeid ning koolita­ takse spetsialiste (sh kahjustava seksuaalkäitumisega lapsi hõlmavad koolitused). y Kinnise lasteasutuse teenuse korraldatakse ümber. Muu hulgas on kavas välja töötada ühtsed teenuse osutamise ja kvaliteedi põhimõtted, arendada teenuse saamise hindamise süsteemi, töötada välja uus rahastamismudel, arendada jätkutoe süsteemi ja korrastada teenust osutavate asutuste võrgustikku. Tegelik Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 Laste osakaal (4.–11. klass), kes on kogenud kehalist karistamist 16,5% langeb langeb langeb langeb Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, (2018) Praxis, Sotsiaalministeeriumi tellimus) Perest eraldatud laste osakaal 0–17-aastastest lastest 0,13% langeb langeb langeb langeb Allikad: Sotsiaalministeerium ja Statistikaamet LASTE JA PEREDE PROGRAMM 10 2025-2028 Tegevus 1.2.2. Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine Tegevuse eesmärk: tagada Eestis elavate laste heaolu lastekaitsepoliitika rakendamisega riigi ja kohalike omavalitsuste valdkondadevahelises koostöös. Tegevuse raames koordineerib Sotsiaalkindlustusamet valdkondadeüleseid lastekaitsealaseid koostöö- ja ennetustegevusi ning korraldab lastekaitsetöötajate täienduskoolitusi eesmärgiga parandada lastekaitsealase ennetustöö kvaliteeti ning aidata kaasa laste ja noorte arengu, kaasatuse ja heaolu toetamisele perekonnas, haridusasutuses, kogukonnas ja ühiskonnas tervikuna. Sotsiaalkindlustusamet pakub kohalikele omavalit­ sustele lastekaitsealase nõustamise teenust, suurendades sellega kohalikul tasandil lastekaitse võimekust ja teenuste osutamise edukust. Tegevus sisaldab lastekaitse telefoniteenuseid nagu lasteabitelefon 116111 ja kadunud laste telefon 116000, samuti spetsialistide ööpäevaringset nõustamist ning teenusega seotud ennetus- ja teavitustegevust. Perioodil 2025–2028 on kavas: y Lastekaitsetöötajate pädevust hoitakse ja suurendatakse täienduskoolituste kaudu, mis toetavad laste­ kaitsetöötajate praktiliste oskuste ja teadmiste paranemist. Kavas on arendada ka kohalike omavalitsuste üleseid lastekaitsetöötajate võrgustikke, et toetada ühiste täienduskoolituste pakkumist. Lastekaitsetööta­ jate täienduskoolituste uuendamist toetatakse Šveitsi koostööprogrammi vahenditest. Tegelik Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 KOV-ide rahulolu Sotsiaalkindlustusameti tegevusega KOV-ide nõustamisel ja toetamisel 46,4% 50% 52% 54% 56% Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Tegevus 1.2.3. Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: töötada välja kvaliteetne laste- ja perepoliitika ning ohvriabipoliitika ja tagada selle ­elluviimine. Tegevuse sisuks on laste- ja perepoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa laste õiguste ja heaolu tagamisele, toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ja soodustada laste sünde. Samuti hõl­ mab tegevus ohvriabiteenuseid ja -toetusi puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimise korraldamist. Tegevuse raames tegeletakse ka töötavate lapsevanemate töö ja pereelu ühitamise toetamiseks peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamisega, asendushoolduse arendamisega ning tugiteenuste ja koolituste pakkumise koordineerimisega. Perioodil 2025–2028 on kavas: y Jätkatakse erivajadusega laste tugisüsteemi reformiga. Selle raames on plaanis lihtsustada erivajadusega lapse ja tema pere teekonda abini, vähendada dubleerivaid hindamisi tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvald­ konnas, ning töötada välja automatiseeritud klienditeekonnad terviseseisundist tingitud püsiva toe vaja­ dusega lastele. 2025. aastal töötatakse välja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis muu hulgas toetab ka rehabilitatsiooniteenuse ümberkorraldamist, et eriva­ jadusega lapsed saaksid vajaduspõhiselt paremat abi. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 11 2025-2028 y Töötatakse välja valdkondadeülene lastekaitse korraldusmudel. See hõlmab endas lastekaitse juhtumikorral­ duse mudeli väljatöötamist, et ühtlustada lastekaitsetöö kvaliteeti ning tagada seeläbi laste ja perede parem abistamine. Uue mudeli rakendamiseks on plaanitud toetada kohalikke omavalitsusi taotlusvoorude kaudu. Samuti täiendatakse lastekaitsetöötajate tööriistaportfelli ja kaasajastatakse sotsiaaltöö õppekavasid. y Uuendatakse puude raskusastme tuvastamise protsessi. Kavas on muuta puude raskusastme tuvasta­ mine läbipaistvamaks ning siduda teenuste saamise õigus lahti puude raskusastme olemasolust. Muuda­ tuste elluviimine on kavandatud etapiviisi kuni 2027. aastani. y Arendatakse suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastele pakutavaid ööpäevaringseid teenuseid, mis hõlmab ka korraldus- ja rahastamismudeli väljatöötamist, et pakkuda lastele nende vajadustele vasta­ vat teenust. Asjakohane väljatöötamiskavatsus valmib 2024. aasta lõpus. Kinnise lasteasutuse reorgani­ seerimist ja infrastruktuuri arendamist toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahenditest. y Arendatakse perepõhist asendushooldust, mille raames on 2024. aastal valminud sotsiaalhoolekande sea­ duse eelnõu asendushoolduse perepõhiste tugiteenuste pakkumiseks. Seadus jõustub 2026. aastal ning 2025. aastal valmistatakse ette teenuse osutamist puudutav rakendusakt. y 2025. aastal valmistatakse ette tingimused, et toetada ERF-i vahendite abil kohalikke omavalitsusi asen­ dushooldusteenuse infrastruktuuri arendamisel. y Muudetakse kuriteoohvri hüvitise maksmise süsteemi ja aluseid, et hüvitis oleks ohvritele hõlpsamini kät­ tesaadav ja jõuaks vajaliku sihtrühmani. y Ennetatakse ja vähendatakse perevägivalda. Selleks tuleb arendada tugimeetmeid kannatanu turvalisuse ja kaitse tagamiseks, samuti teenuseid vägivalla toimepanijatele, mis aitavad ennetada tulevikus vägivalla toimepanemist. Viiakse ellu ka lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2024–2027 ning jätkatakse vägivalla ennetuse kokkuleppe tegevuste elluviimist, sealhulgas ohvrite abivajaduse hindamise instrumen­ tide arendamist ja ohvritega töötavate spetsialistide pädevuse suurendamist. y Viiaks ellu sisejulgeolekufondi (ISF) erimeetme projekt „Koostöövõime arendamine inimkaubanduse ohv­ rite tuvastamiseks ja abistamiseks Eestis“ koostöös Justiitsministeeriumiga. Projekti eesmärk on luua uus inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja abistamise juhendmaterjal ning töötada välja koolitused inimkau­ banduse ohvrite abistamise teemal. Tegelik Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 Laste- ja perepoliitika ning ohvriabipoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium LASTE JA PEREDE PROGRAMM 12 2025-2028 Meede 1.3. Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine Meetme eesmärk: tagada õigeaegne ja piisav abi kuriteo, vägivalla ja kriisisündmuse ohvritele. Meede koosneb ühest tegevusest „Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele“, mille alla on koondatud kõik Sotsiaalkindlustusameti pakutavad teenused, mis on ohvriabi seaduse alusel suunatud kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi ohvritele. Tegelik Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 Elanikkonna teadlikkus ohvriabi kriisitelefonist 116 006 59% tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb Allikas: Sotsiaalkindlustusamet ­Tegevus 1.3.1. Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele Tegevuse eesmärk: korraldada ohvritele ja vägivallatsejatele mõeldud teenuste osutamist ning tagada hüvitised ohvritele. Tegevuse raames osutatakse ohvritele ja vägivallatsejatele järgmisi ohvriabi seadusest tulenevaid teenuseid: y ohvriabi põhiteenus, mille eesmärk on tagada kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi ohvritele asjakohane toetus ja abi; y psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral kriisijuhtumi ohvritele, et tulla juhtunuga toime, vähendada selle mõju igapäevasele tegutsemisele ning taastada iseseisev toimetulek; y naiste tugikeskuse teenus, mille eesmärk on tagada turvaline keskkond, nõustamine ja ajutine majutus vägivalla ohvriks langenud naistele ja nendega kaasas olevatele lastele; y seksuaalvägivalla kriisiabi, et aidata kaasa ohvri füüsilisele ja psühhosotsiaalsele taastumisele; y inimkaubanduse ohvrite teenus, mille raames abistatakse inimkaubanduse ohvriks langenuid majutuse, toitlustuse, materiaalse, psühholoogilise ja juriidilise abi ja muu sellisega; y vägivallast loobumise toetamise teenus, mille eesmärk on tagada vägivalla toimepanijatele tõhus sekku­ mine, mis ennetaks korduvrikkumisi; y traumast taastumist toetav vaimse tervise abi, mille eesmärk on soodustada ohvri psühhosotsiaalse tasakaalu taastumist ning vähendada ohvri psüühika- ja käitumishäirete tekkimise tõenäosust või nende intensiivsust. Lisaks makstakse kuriteoohvri hüvitist, mis on mõeldud neile, kes on Eesti Vabariigi territooriumil langenud vägivallakuriteo ohvriks ning on seetõttu saanud raske tervisekahjustuse ja varalise kahju. Samuti pakutakse taastava õiguse teenust. Tegelik Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale Üldine rahulolu ohvriabiteenustega N/A * tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või Allikas: Sotsiaalkindlustusamet tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb * Baastase selgub 2024. a lõpus. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 13 2025-2028 Programmi juhtimiskorraldus Laste ja perede programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas heaolu arengukava 2023–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaalkaitsemi­ nister pärast 2025. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Heaolu“ teised programmid (Sotsiaalministeeriumi „Sotsiaalhoolekandeprogramm“, Majandus- ja Kommunikatsiooniministee­ riumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogramm „Tööturuprogramm“ ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministee­ riumi „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste programm“). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ Siseministeeriumi programm „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ ja tulemusvaldkonna „Õigusriik“ Justiitsministeeriumi programm „Usal­ dusväärne ja tulemuslik õigusruum“. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru heaolu arengukava 2023–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Hea­ olu“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 14 2025-2028 LISA 1 Programmi teenuste tema 3-aastaseks saamiseni täiendavaid sissemak­ seid kogumispensioni ehk teise pensionisamba kon­ kirjeldus tole. Lapsevanema kogumispensioni kontole maksab riik iga kuu täiendavalt 4% Eesti keskmisest sotsiaal­ maksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Meede 1.1. Lastega perede majan- Ravikindlustuse tagab riik ühele alla 3-aastast last duslikku toimetulekut ning töö- ja kasvatavale vanemale. Täiendavalt tasub riik sot­ pereelu ühitamist toetav sotsiaal- siaalmaksu ka isiku eest, kes saab lasterikka pere kaitsesüsteem toetust seoses seitsme ja enama lapse kasvatami­ sega; isiku eest, kes ei tööta ning saab lasterikka pere toetust seoses kolme ja enama lapse kasvatamisega Tegevus 1.1.1. Hüvitised ja toetused (üks lastest peab olema alla 8-aastane), ja isiku eest, lastele ning peredele kes ei tööta, aga kelle abikaasa töötab ning tema eest tasub sotsiaalmaksu tööandja, samuti juhul, kui Elatisabi peres kasvab vähemalt üks alla 8-aastane laps või (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 203) vähemalt kolm alla 16-aastast last. Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist, kui Alates 2026. aastast on kavas lõpetada riigi poolt lapsevanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee ravikindlustusmaksu maksmine lastega koduse ülal­ seda vajalikus ulatuses. Elatisabi on võimalik taot­ peetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. leda kohtumenetluse, täitemenetluse ja pankrotime­ Muudatus ei puuduta alla 3-aastast last kasvatavaid netluse ajal. Elatisabi suurus on kuni 200 eurot kuus. ega kolme ja enama lapsega vanemaid, kelle eest riik jätkab sotsiaalmaksu maksmist. Vanemahüvitis (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 204) Peretoetused (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 206) Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetu­ lek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last, ning Peretoetuste eesmärk on toetada laste kasvamist soodustada töö ja pereelu ühitamist. Vanemahüvitist ning lastega perede heaolu ja elukvaliteeti, soodus­ on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates tades seeläbi laste sünde. Peretoetused on rahalised lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni hüvitised, mis jagunevad ühekordseteks ja perioodi­ 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvi­ listeks hüvitisteks. Ühekordsed peretoetused on sün­ tise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise nitoetus ja lapsendamistoetus. Perioodilisi hüvitisi kalendripäevi. Vanemahüvitise suurus sõltub hüvitise makstakse üks kord kuus jooksva kalendrikuu eest: saaja tulust, millele rakendub nii minimaalne kui ka lapsetoetus, üksikvanema lapse toetus, eestkoste­ maksimaalne määr. Isikule, kes tulu ei ole saanud, tava lapse toetus, lasterikka pere toetus, ajateenija tagatakse seadusega fikseeritud hüvitise määra suu­ või asendusteenistuja lapse toetus, kolmikute ja ena­ rune sissetulek. maarvuliste mitmike toetus. Alates 2026. aastast on kavas vähendada vanema­ Lapsepuhkuste tasu hüvitise ülempiiri kolmekordselt keskmiselt palgalt (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 207) kahekordse keskmise palgani ning võimaldada vane­ mapuhkusel viibijatele edaspidi teenida täiendavat Lapsepuhkusele on õigus mõlemal töösuhtes oleval tulu ilma vanemahüvitise vähendamiseta. vanemal kümme tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni, kuid mitme lapse Lapsevanema pensioni- ja ravikindlustuskaitse kohta kokku kõige rohkem 30 kalendripäeva ühes (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 205) kalendriaastas. Lapsepuhkuse eest on õigus saada hüvitist, mille ühe kalendripäeva suurus on 50% saaja Alates 2013. aastast sündinud lastega seoses on keskmisest töötasust. Samuti hüvitab riik tööandjale korraga ühel vanemal õigus saada lapse sünnist kuni selle töötaja keskmise töötasu, kes kasutab lisavahe­ LASTE JA PEREDE PROGRAMM 15 2025-2028 aegu lapse rinnaga toitmiseks. Lapsepuhkuse suurus kindlustusamet toetab kohalikke omavalitsusi kooli­ sõltub hüvitise saaja tulust, millele rakendub nii mini­ tuste korraldamise kulude katmisel. maalne kui ka maksimaalne määr. Välisvahenditest rahastatakse ESF+ toetuse andmise Puudega lapse sotsiaaltoetus tingimusi „Laste ja perede toetamine“, mille abil (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 211) toetatakse lapseootel ja lapse saanud peresid ning suurendatakse lapsevanemate teadlikkust vanema Riik maksab keskmise, raske või sügava puudega lap­ rollist laste arengu toetamisel esimestel eluaastatel. sele iga kuu toetust puudest tingitud lisakulude hüvi­ Oluliseks tegevuseks on igas eas (0–18-aastaste) tamiseks. Toetuse maksmise aluseks on eelnevalt laste vanematele mõeldud vanemaharidust toetavate tuvastatud puue ja toetuse suurus sõltub puude ras­ ennetustegevuste arendamine ja üle-eestilise kät­ kusastmest ning see arvutatakse puuetega inimeste tesaadavuse parandamine, muu hulgas pööratakse sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud protsendina rohkem tähelepanu isade teadlikkuse parandamisele sotsiaaltoetuse määrast. Harvikhaigusega lapsele, ja nende osaluse suurendamisele vanemaharidus­ kellel puude raskusastet ei tuvastata, makstakse programmides. harvikhaigusega lapse toetust, mille eesmärk on ära hoida puude raskusastme kujunemist. Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine ja pere- teenuste arendamine Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 407) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 212) Välisvahenditest rahastatakse ESF+ toetuse andmise Puudega laste vanemad saavad lisaks lapsepuhkuse tingimusi „Uue lastekaitse korrastusmudeli raken­ päevadele kasutada igas kuus ühe tööpäeva puudega damine“, mille abil töötatakse välja lastekaitse juh­ lapse vanema lapsepuhkust iga puudega lapse kohta. tumikorralduse mudel, et ühtlustada lastekaitsetöö Puudega lapse vanema lapsepuhkuse päeva eest on kvaliteeti ning tagada seeläbi laste ja perede parem õigus saada hüvitist ühe tööpäeva vanemahüvitise abistamine. Uue mudeli rakendamiseks on plaanis toe­ suuruses. Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tada kohalikke omavalitsusi taotlusvoorude kaudu. suurus sõltub hüvitise saaja tulust, millele rakendub Välisvahenditest rahastatakse ESF+ toetuse andmise nii minimaalne kui ka maksimaalne määr. tingimusi „Laste ja perede toetamine“, mille eesmärk on luua ennetus- ja peretöökeskusi, suurendada Meede 1.2. Laste ja perede heaolu kohalikus omavalitsuses perede paremaks toimetule­ ning vägivallaohvrite õiguste kuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust, tagamine toimiva lastekaitse- ja muuta peredele vajalik info ühest kohast kättesaa­ davaks ning luua kodulähedased tervise-, sotsiaal- ja ohvriabisüsteemi kaudu psühholoogilisele abile juurdepääsu võimalused rõhuasetusega võimalike riskide varajasel märkamisel. Tegevus 1.2.1. Abivajavaid lapsi ja peresid Kogukondliku ennetus- ja peretöökeskuse eesmärk on toetavad teenused toetada laste ja perede heaolu süsteemse ja järjepi­ deva ennetustegevusega ning kogukonna võimestami­ Vanemlike oskuste arendamine sega oma kodukoha läheduses. (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 134) Lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud lastele Sotsiaalkindlustusamet tegeleb perede ja vanema­ (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 217) hariduse valdkonna arendustegevustega. Lapsevane­ matele pakutakse tulemusliku vanemlusprogrammi Sotsiaalkindlustusamet pakub seksuaalselt väärko­ „Imelised aastad“ koolitusi, mis hõlmavad 2–8-aas­ heldud lapse ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituva taste laste vanematele mõeldud põhiprogrammi lapse abistamiseks lastemajateenust, lähtudes rah­ (Parent Basic Preschool) ja 4–12-aastaste laste vusvaheliselt tunnustatud lastemaja ehk Barnahusi vanematele mõeldud jätkuprogrammi (Advanced mudelist, et pakkuda lapsele koordineeritud ja tõhu­ Parent). Programmi eesmärk on arendada vanemate sat abi ning hoida ära uut traumeerimist uurimise ja vanemlikke oskusi, et ennetada ja vähendada laste kohtumenetluse käigus. Lastemajad asuvad Tallinnas, väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme. Sotsiaal­ Tartus, Jõhvis ja Pärnus. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 16 2025-2028 Välisvahenditest rahastatakse ESF+ toetuse andmise Asendushoolduse korraldamise (sh saatjata ala­ tingimusi „Laste ja perede toetamine“, mille raames ealistele välismaalastele), arendamise ning päde- on plaanitud arendada ennast või teisi kahjustava vuste suurendamise teenus seksuaalkäitumisega laste abivajaduse hindamise ja (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 295) abistamise meetodeid (sh hindamisvahendite ja käsi­ Sotsiaalkindlustusameti ülesanneteks on riigisisese raamatute tõlkimine ja hankimine ning spetsialistide ja rahvusvahelise lapsendamise korraldamine, rah­ koolitamine) ning lastemaja teenuseid ja võrgusti­ vusvahelise lapsendamise komisjoni teenindamine, kutööd, samuti koolitada ravimeeskondi seksuaalse hooldusperede sobivuse hindamine ja hooldusperede väärkäitumise ja parafiiliate ravi alal. ettevalmistamine ning kohaliku omavalitsuse üksuse Kinnise lasteasutuse teenus toetamine lapsele või perele sobivate meetmete leid­ (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 223) misel. Alates 2023. aastast on Sotsiaalkindlustusa­ meti ülesandeks ka täienduskoolituste korraldamine Kinnine lasteasutus pakub ajutist ööpäevaringset asendushooldusel olevat last vahetult kasvatavatele tuge ja turvalisust noortele, kelle käitumine seab isikutele (kasvatajad, perevanemad, hooldus-, eest­ tugevalt ohtu nende enda või teiste elu, arengu ja/või koste- ja lapsendajapered), asendus- ja perekodude tervise ning seetõttu on vajadus piirata nende vaba­ juhtidele ja võrgustikuliikmetele. dust. Kuivõrd kinnise lasteasutuse teenuse osuta­ misel piiratakse lapse liikumisvabadust, on tegu ühe Välisvahenditest rahastatakse ESF+ toetuse andmise intensiivsema ja vabadust piiravama abinõuga, mille tingimuste „Laste ja perede toetamine“ tegevuse kohta saab otsuse teha ainult kohus. Aastas saab „Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi paranda­ teenust ca 100 last. mine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine“ kaudu täiendavaid arendustegevusi Kinnise lasteasutuse teenuse arendamiseks rahas­ teenuste kvaliteedi parandamiseks ning sihtrühma tatakse välisvahenditest ESF+ toetuse andmise õiguste ja heaolu tagamiseks. tingimusi „Laste ja perede toetamine“, mille abil arendatakse teenuse saamise hindamise süsteemi, Teenus hõlmab ka saatjata alaealisele välismaalasele käivitatakse kinnise lasteasutuse jätkutoe mudel, pakutavat juhtumikorraldust ja asendushooldustee­ töötatakse välja ühtsed teenuse osutamise sisu ja nuse tagamist (sh teenuse eest tasumine). Saatjata kvaliteedi põhimõtted ning koolitatakse personali. alaealiseks välismaalaseks loetakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ­§ 2 lõike 1 ja Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 232) § 6 lõike 1 tähenduses alla 18-aastast mitte Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT – Multi­ Šveitsi Konföderatsiooni kodanikku (sh Ukraina koda­ dimensional Family Therapy) on tõenduspõhine nik) või alla 18-aastast kodakondsuseta isikut, kes perekeskne programm, mida pakuvad Sotsiaalkind­ saabub või on saabunud Eestisse ilma vanema, eest­ lustusameti terapeudid tõsise riskikäitumise ja mit­ kostja või muu vastutava täisealise isikuta või kes jääb mekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele. Eestis viibides ilma vanemast, eestkostjast või muust MDFT programm on mõeldud 11–18-aastastele noor­ vastutavast täisealisest isikust. tele, kelle puhul esineb õigusrikkumisi, sõltuvusainete kuritarvitamist, hälbivat käitumist, koolikohustuse Riiklik perelepitusteenus mittetäitmist, pereprobleeme. Teraapia on pikaajaline, (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 291) ühe perega tegeletakse keskmiselt 4–6 kuud. Riiklik perelepitusteenus on mõeldud ühise alaea­ Mitmedimensioonilise pereteraapia arendamiseks lise lapse või laste lahkuläinud või lahkuminevatele rahastatakse välisvahenditest ESF+ toetuse andmise lapsevanematele, kellel ei ole õnnestunud lapsega tingimusi „Laste ja perede toetamine“, mille raames suhtlemise korras ja lapse ülalpidamisega seotud pakutakse terapeutidele vajalikke koolitusi erinevate küsimustes kokku leppida. Riiklik perelepitusteenus sihtrühmadega töötamiseks ning tagatakse uute tera­ tagab, et vanemate lahkumineku korral oleks lapseva­ peutide/superviisorite väljaõpe. nematel võimalik lapse elukorraldusega seotud küsi­ mustes sõlmida kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluses. Perelepitus aitab LASTE JA PEREDE PROGRAMM 17 2025-2028 lapsevanematel teha parimad võimalikud kokku­ teenus vajaduspõhiseks nii, et abivahendite kätte­ lepped nende laste arenguvajadustest lähtuvalt. saadavus ei oleks seotud puude raskusastmega, vaid Lisaks aitab perelepitus lastel vanemate lahkumine­ seda oleks võimalik soetada vajaduspõhise hinnangu kuga kergemini toime tulla. Perelepitus toimub kõigile alusel. Lisaks on eesmärk minna paberipõhiselt osapooltele emotsionaalselt ja füüsiliselt turvalises abivahenditõendilt üle digitaalsele vormile, et lihtsus­ keskkonnas. tada abivahendi vajaduse tuvastamist ja abivahendi ­soetamist. Erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 219) Tegevus 1.2.2. Lapsi ja peresid toetavate Erivajadusega laste rehabilitatsiooniteenuse eesmärk meetmete arendamine ja pakkumine on toetada laste eakohast arengut ja toimetulekut, soodustada haridusasutuses õppimist ja oma Lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitus­ eakaaslastega suhtlemist. Abivajava lapse puhul tegevuse koordineerimine on eesmärk ennetada ka riski- ja rikkumiskäitumise (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 213) kujunemist ja süvenemist, õpetada ja nõustada Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on koordineerida vanemaid, last ja võrgustikku igapäevaeluga toime­ valdkondadeülest lastekaitsealast koostööd ja tulemisel, suurendades võimalusi osaleda ühiskonna­ ennetust. Teenuse eesmärk on parandada lastekait­ elus. Teenuse saamise eelduseks on vähemalt sealase ennetustöö kvaliteeti ning aidata kaasa laste ühe eelnimetatud valdkonnaga seotud eesmärkide ja noorte arengu, kaasatuse ja heaolu toetamisele saavutamise vajadus, samuti see, et inimesel on mitu perekonnas, haridusasutuses, kogukonnas ja ühis­ probleemi, mida ei ole võimalik lahendada üksiktee­ konnas tervikuna. Tulemuste saavutamiseks ennetu­ nuste abil ning vaja on mitme eriala spetsialistide ehk ses on oluline, et osapooled (riigiasutused, kohalikud rehabilitatsioonimeeskonna sekkumist. oma­valitsused, kolmas sektor ja teised ennetusega seotud organisatsioonid) järgiksid ennetustegevus­ Sotsiaalkindlustusamet suunab teenust saama lapse, tes sarnaseid põhimõtteid nii oma valdkonnas kui ka kellel on puue, ning alla 18-aastase lapse, kelle koha­ partneritega koostöös. Sotsiaalkindlustusamet kor­ lik omavalitsus on tunnistanud abivajavaks lapseks raldab ka lastekaitsetöötajate täienduskoolitusi. lastekaitseseaduse tähenduses ja kellel on tuvastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus. Välisvahenditest rahastatakse ESF+ toetuse andmise tingimusi „Laste ja perede toetamine“, mille raames Rehabilitatsiooniteenuse korraldus on välja toodud toetatakse vajaduspõhiselt täiendavate tegevuste sotsiaalhoolekande programmis teenuse nr 194 elluviimist. „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus“ all. Riikliku lastekaitse teenuse pakkumine ja Erivajadustega laste abivahenditeenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 220) arendamine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 214) Teenusega toetatakse erivajadusega lastele abi­ Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajate nõusta­ vahendi ostmist või rentimist. Teenuse eesmärk on misel pakutakse kohalikele omavalitsustele tervik­ kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud likku, analüüsi- ja vajaduspõhist teenust. Kohalikke funktsioonihäiret, ennetada selle süvenemist, paran­ omavalitsusi abistatakse juhtumite lahendamisel dada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust (alates juhendamisest lapse abivajaduse hindamisel ning tegevus- ja töövõimet. Abivahendeid võimal­ kuni sobivate meetmete valikuni), antakse arva­ datakse vastavalt sotsiaalkaitseministri määrusega musi kinnise lasteasutuse teenuse sobivuse kohta, kehtestatud abivahendite loetelule (erimenetluse vahendatakse rahvusvahelisi lastekaitsejuhtumeid ja korras on võimalikud ka erandid). Lisaks pakutakse juhitakse lastekaitse juhtumikorraldust puudutavaid abivahendialast nõustamist, et toetada inimeste IT-arendusi. Lastekaitsetöötajatele luuakse vajalikke igapäeva- ja tööeluga toimetulekut. Riigipoolse soo­ tööjuhiseid, korraldatakse koolitusi ning arendatakse dustustega abivahendite kättesaadavus tagatakse juhtumikorralduse ja võrgustikutöö protsesse. Nõus­ inimestele Sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerite tamisteenus suurendab lastekaitse võimekust kohali­ kaudu. Abivahenditeenuse üks eesmärk on muuta kul tasandil ja parandab lastekaitsetöö kvaliteeti. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 18 2025-2028 Sotsiaalkindlustusamet täidab keskasutusena mist ja elluviimise hindamist laste- ja perepoliitikat nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb ning ohvriabi puudutavas, samuti huvigruppide kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse, ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti valdkondadeülese laste ja perede heaolu puudutava sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), artikli teabe kogumist ja avaldamist, sealhulgas lapsest 79 punktides a, b, f ja g ning artiklites 80 ja 82 ette lähtuvate andmete nähtavale toomist peavoolustatis­ nähtud ülesandeid. tikas. Teenuse raames toetatakse ka strateegiliste ja muude oluliste koostööpartnerite tegevust. Lastekaitse telefoniteenus (116111) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 215) Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest. ESF+ toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede Lastekaitse telefoniteenused hõlmavad endas toetamine“ raames viiakse ellu lastekaitsesüsteemi kompleks­teenusena lasteabitelefoni 116111, kadu­ ja laste hoolekandeteenuste arendusi. Muu hulgas nud laste telefoni 116000 ja spetsialistide ööpäeva­ katsetatakse uut lastekaitse juhtumikorraldusmudelit ringset nõustamist ning teenusega seotud ennetus- ja ning täiendatakse lastekaitsetöötajate tööriistaport­ teavitus­tegevust. felli. ESF+ toetuse andmise tingimuste „Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja Lasteabitelefon on ööpäevaringne tasuta telefoni ja arendamine“ raames arendatakse traumakoge­ interneti teel pakutav nõustamisteenus, kuhu saa­ musega lastele mõeldud sekkumisi ja kompleksp­ vad pöörduda nii lapsed kui täiskasvanud, et anda robleemidega lastele mõeldud teenuseid. Samuti teada abivajavast lapsest või küsida nõu lastega arendatakse suure abi- ja hooldusvajadusega lastele seotud teemadel. Alates 2023. aastast pakutakse uusi sihtrühmaspetsiifilisi teenuseid ning luuakse nõustamist videosilla vahendusel ka viipekeeles nii nende perede vajadustega arvestav hoiuteenus. lastele kui ka täiskasvanutele. Lasteabitelefoni kaudu Tegevusi rahastatakse ka ERFi toetuse andmise pakub Sotsiaalkindlustusamet ka spetsialistidele tingimuste „Peremajade rajamine ja olemasolevate ööpäevaringset nõustamist abivajava või hädaohus ruumide kohandamine ööpäevaringsete teenuste oleva lapse abistamiseks töövälisel ajal. Ennetus- ja osutamiseks suure abivajaduse ja kompleksproblee­ teavitus­tegevuse eesmärk on edendada lapse abi­ midega lastele“ kaudu. Samuti toetatakse kohalike vajaduse varajast märkamist ja reageerimist, teadlik­ omavalitsuste asendushoolduse taotlusvoorude kust lasteabitelefonist kui teenusest, aga ka lastega läbiviimist. seotud teemadest üldisemalt. Töö- ja pereelu ühildamise soodustamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 55) Tegevus 1.2.3. Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine Töötavate lapsevanemate töö ja pereelu ühitamist soodustab tööandjate kaasamine peresõbraliku töö­ Lastekaitse- ja perepoliitika ning ohvriabi poliitika andja märgise programmi. Peresõbraliku tööandja kujundamine ja selle elluviimise korraldamine märgist omav tööandja on tunnustatud kui tööandja, (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 54) kes on edukalt oma organisatsioonikultuuri juuruta­ nud töötaja- ja peresõbralikke meetodeid. Märgise Teenuse sisuks on laste- ja perepoliitika väljatöö­ saanud tööandja annab töötajale kindluse, et selles tamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa laste organisatsioonis väärtustatakse töötajat ning hinna­ õiguste ja heaolu tagamisele, toetada perede sot­ takse tema vajadusi hoida tasakaalu töö ja pereelu siaalmajanduslikku toimetulekut ja soodustada laste vahel. Teenust viiakse ellu välisvahenditest rahas­ sünde. Lisaks on teenuse sisuks ohvriabiteenuseid tatava ESF+ toetuse andmise tingimuste „Laste ja ja -toetusi puudutava poliitika väljatöötamine ja perede toetamine“ kaudu. elluviimise korraldamine. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja poliitika rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprot­ sessis osalemist, strateegiadokumentide väljatööta­ LASTE JA PEREDE PROGRAMM 19 2025-2028 Meede 1.3. Ohvriabiteenuste ja kriisijuhtumitele reageerida, olukorra hindamist ning seotud asutuste ja isikutega koostöö käivitamist, krii­ hüvitiste tagamine sijuhtumi ohvrite väljaselgitamist ja nende esmaste vajaduste hindamist, psühholoogilise esmaabi osuta­ Tegevus 1.3.1. Teenused ohvritele ja mist, muu psühhosotsiaalse abi käivitamist ja spet­ vägivallatsejatele sialistide koostööd kriisijuhtumi ohvrite abistamisel. Ohvriabi põhiteenus Naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 317) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 292) Naiste tugikeskuse teenuse eesmärk on aidata kaasa Ohvriabi põhiteenus on avalik teenus, mille eesmärk naistevastase vägivalla ohvri ja temaga koos vägivalda on tagada kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi ohvritele kogenud laste vägivallast pääsemisele, turvalisuse asjakohane toetus ja abi. Teenuse sisu on ohvriabi suurendamisele ja iseseisva toimetuleku saavutami­ poole pöördunud inimeste abivajaduse hindamine, sele. Teenust osutab erialaspetsialistidest koosnev psühhosotsiaalse abi osutamine ning võimalikest tee­ meeskond ning see hõlmab esmase psühhosotsiaalse nustest ja kaitsemeetmetest teavitamine. Selleks et abi pakkumist, ohvri abivajaduse hindamist, ohvri kiirelt ja tõhusalt abistada hädaohus olevat täisealist nõustamist, juhtumikorraldust, vajaduse korral lisaks perevägivalla ohvrit, kellel esineb perevägivalla tõttu ka psühholoogilist nõustamist, psühhoteraapiat ja surma või raske tervisekahjustuse risk, kasutatakse juriidilist nõustamist ning turvalist ajutist majutust kuni Eestis võrgustikutöö mudelit MARAC (Multi-Agency kuus kuud. Teenus on kättesaadav igas maakonnas. Risk Assessment Conference). MARAC-i eesmärk on ennetada lähisuhtevägivalla kõige raskemaid taga­ Teenus hõlmab ka toe pakkumist prostitutsiooni järgi (st tapmisi, suitsiide ja raskeid tervisekahjustusi) kaasatutele, sealhulgas nõustamisteenuseid ja ning vähendada ja ennetada põlvkondadeülest raske vajaduspõhist abi, sotsiaalnõustamist, juhtumikor­ lähisuhtevägivalda. Eestis on 18 MARAC-i tuumikut, raldust, vajaduse korral psühholoogilist ja juriidilist kuhu kuulub ohvriabi, politsei, kohaliku omavalitsuse, nõustamist, tugiisikuteenust ja jätkutuge, et seeläbi naiste tugikeskuse, prokuratuuri, lastekaitse ja aina vähendada prostitutsioonis osalemisega kaasneda sagedamini ka meditsiinivaldkonna esindaja. võivaid kahjusid. Sihtrühma leidmiseks on oluline osa välitöödel. Ohvritele vahetu ja kiire toe pakkumine hõlmab ööpäe­ varingset ohvriabi kriistelefoni (116 006) ning emot­ Seksuaalvägivalla kriisiabi sionaalse toe ja hingehoiu telefoni (116 123). Ohvriabi (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 199) poole võib ööpäev läbi pöörduda ka www.palunabi.ee Teenuse eesmärk on tagada seksuaalvägivalla lehelt leitava veebivestluse akna kaudu. Ohvrite kohtle­ ohvrile vajalik meditsiiniline abi ja esmane psühho­ mise arendamiseks hõlmab teenus ka spetsialistidele sotsiaalne abi, et aidata kaasa ohvri füüsilisele ja täiendkoolituste korraldamist, võrgustikutööd ning psühho­sotsiaalsele taastumisele. Seksuaalvägivalla ennetus- ja teavitustegevuste korraldamist. Ohvriabi kriisiabikeskused pakuvad tasuta abi ööpäev läbi põhiteenust osutavad ohvriabitöötajad, kes paiknevad ning tegutsevad neljas Eesti piirkonnas (Lääne-­ üle Eesti kõikides maakondades, enamasti politseiga Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Viru samas hoones, kaugnõustamist pakutakse telefoni ja Keskhaigla ja Pärnu Haigla). Kriisiabikeskustes veebi teel. Ohvrite toetamiseks on loodud ja arendami­ tagatakse ohvrile seksuaalvägivalla tõttu vajalikud sel ohvriabi vabatahtlike süsteem. tervishoiuteenused (sh ravimid ja abivahendid) koos kohtumeditsiinilise tõendmaterjali kogumisega. Psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 294) ­Kriisiabikeskusesse võivad pöörduda naised, mehed ja igas vanuses lapsed. Uue ohvriabi seaduse alusel Kriisijuhtumi ohvritele osutatakse psühhosotsiaalset on seksuaalvägivalla ohvritel olenemata süüteome­ kriisiabi teenust, et toetada juhtunuga toimetulekut, netlusest õigus saada ka traumast taastumist toe­ vähendada selle mõju igapäevasele tegutsemisele tava vaimse tervise abi. Seeläbi on psühholoogiline ja taastada iseseisev toimetulek. Teenus sisaldab abi kättesaadav ka minevikus seksuaalvägivalda Sotsiaalkindlustusameti ööpäevaringset valmisolekut kogenud ohvritele. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 20 2025-2028 Inimkaubandusohvrite teenus tasu alammäära ulatuses. Kuni abivajaduse äralan­ (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 318) gemiseni on teenust õigus saada inimkaubanduse ohvril, seksuaalselt väärkoheldud lapsel ja terrori­ Teenuse eesmärk on abistada inimkaubanduse ohv­ kuriteo ohvril. reid. Teenuse raames pakutakse majutust, toitlustust, tervishoiuteenuseid, materiaalset ja psühholoogilist Kuriteoohvri hüvitis abi, juriidilist abi, tugiisikuteenust, tõlketeenust ning (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 200) muid ohvri füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taas­ tumiseks vajalikke teenuseid. Teenuse saamiseks Kuriteoohvri hüvitis on mõeldud neile, kes on Eesti pikemalt kui 14 päeva peab olema alustatud krimi­ Vabariigi territooriumil langenud vägivallakuriteo ohv­ naalmenetlus. riks ning on seetõttu saanud raske tervisekahjustuse ja varalise kahju (nt on vähenenud sissetulek või on Vägivallast loobumise toetamise teenus tekkinud lisakulud seoses tervise taastamisega). (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 273) Hüvitise eesmärk on aidata kannatanul tekkinud olukorras paremini majanduslikult toime tulla. Vägi­ Teenuse eesmärk on aidata kaasa vägivalla enne­ vallakuriteo ohvri surma korral on õigus hüvitisele tamisele ja tõkestamisele vägivalla toimepanijale ohvri ülalpeetavatel ja neil, kes on maksnud ohvri rakendatavate tegevuste kaudu. Vägivallast loobu­ matusekulud. mise toetamine sisaldab vägivalla toimepanija moti­ vatsiooni ja psühhosotsiaalsete vajaduste hindamist, Taastava õiguse teenus et otsustada teenuse vajaduse, sobiliku metoodika (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 415) ja mahu üle, vägivaldse käitumise võimaliku jätku­ mise riski hindamist ja nõustamist vägivallast loo­ Teenus hõlmab nii vahendusmenetluse kui muudes bumiseks. Teenusega aidatakse inimestel lõpetada juhtumites vahendusteenuse osutamist. Teenuse vägivaldne käitumine ja õppida uusi toimetulekustra­ eesmärk on erapooletu vahendaja kaasabil ohver ja teegiaid. Olulisel kohal on teavitus- ja ennetustöö, et juhtunuga seotud muud osapooled kokku tuua, anda suurendada teadlikkust ja pakkuda koolitusi vägivalla neile selgitamise ja ärakuulamise võimalus ning ennetamise teemadel, samuti võrgustikutöö ohvri­ jõuda vahendatud protsessi kaudu kokkuleppele, tega töötavate spetsialistidega ohvrite kaitse taga­ kuidas tekkinud kahju hüvitada ja õiglustunde taas­ miseks. Teenust osutavad Sotsiaalkindlustusameti tumist toetada. Taastava õiguse meetmed aitavad nõustajad eesti ja vene keeles, teenus on mõeldud ennetada konfliktide eskaleerumist ja tagada ohvrite nii meestele kui naistele, kasutusel on individuaalne turvalisuse. Teenuse raames pakutakse ohvriabi nõustamine. osutatud vahendusteenust nii vabatahtlike kui ohvri­ abitöötajate poolt süüteomenetluse raames ja ka Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi väljaspool seda. (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 201) Traumast taastumist toetava vaimse tervise abi eesmärk on soodustada ohvri psühhosotsiaalse tasakaalu taastumist ning vähendada ohvri psüühika- ja käitumishäirete tekkimise tõenäosust või nende intensiivsust. Teenust on õigus saada kuriteoohvritel, kelle suhtes toime pandud teo kohta on alustatud kri­ minaalmenetlus; perevägivalla või seksuaalvägivalla ohvritel (olenemata menetlusest); eelnevalt nime­ tatud ohvri lapsel, lapselapsel, vanemal ja muul last kasvataval isikul, vanavanemal, õel, vennal, ohvriga abielus või püsivas kooselus oleval või olnud isikul; isikul, kes osaleb kriminaalmenetluses tunnistajana. Teenus on näidustatud, kui Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud isiku abivajaduse. Teenust on võimalik saada kuni ühe Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu­ LASTE JA PEREDE PROGRAMM 21 2025-2028 LISA 2 Teenuste rahastamise kava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. Eelarve Programmi teenuste rahastamise kava 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud 993 825 278 1 003 313 602 1 007 166 433 999 993 149 Meede 1.1. Lastega perede majanduslikku toimetulekut 936 245 779 935 588 403 941 972 622 949 457 995 ning töö- ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitse​​ süsteem Tegevus 1.1.1. 936 245 779 935 588 403 941 972 622 949 457 995 Hüvitised ja toetused lastele ning peredele Elatisabi 12 783 047 13 389 543 14 004 305 14 624 211 Vanemahüvitis 364 298 348 360 666 324 363 042 150 368 565 285 Lapsevanemate pensioni- ja ravikindlustuskaitse 99 848 405 106 059 254 112 907 618 120 092 558 Peretoetused 426 584 295 421 476 685 415 912 075 407 404 498 Lapsepuhkuste tasu 9 523 646 9 981 768 10 450 478 10 924 370 Puudega lapse sotsiaaltoetus 18 891 193 19 292 178 20 445 373 22 070 165 Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu 4 316 844 4 722 651 5 210 623 5 776 908 Meede 1.2. Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite 48 499 642 58 797 825 56 269 021 42 212 449 õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu Tegevus 1.2.1. 36 719 889 45 735 031 44 634 335 34 802 841 Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused Vanemlike oskuste arendamine 2 763 382 3 097 079 1 767 166 865 568 Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine ja 1 229 455 7 307 582 7 062 586 39 783 pereteenuste arendamine Lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud 1 465 027 1 437 761 1 412 418 1 136 538 lastele Kinnise lasteasutuse teenus 6 395 691 9 135 017 8 853 791 8 520 326 Mitmedimensiooniline pereteraapia 1 756 695 1 707 207 1 531 270 1 484 593 Asendushoolduse korraldamise (sh saatjata alaealistele välismaalastele), arendamise ning 4 468 291 4 394 991 4 235 450 3 066 289 pädevuste suurendamise teenus Riiklik perelepitusteenus 2 016 185 1 973 709 1 935 225 1 883 733 Erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenus 13 889 689 13 918 555 15 054 896 15 004 709 Erivajadustega laste abivahenditeenus 2 735 473 2 763 129 2 781 533 2 801 303 Tegevus 1.2.2. Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja 4 096 075 3 901 434 3 370 339 2 306 806 pakkumine Lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitus- 1 993 304 1 868 628 1 402 514 430 005 tegevuse koordineerimine Riikliku lastekaitse teenuse pakkumine ja 798 884 763 439 728 886 680 663 arendamine LASTE JA PEREDE PROGRAMM 22 2025-2028  Eelarve Programmi teenuste rahastamise kava 2025 2026 2027 2028 Lastekaitse telefoniteenus (116111) 1 303 888 1 269 367 1 238 940 1 196 139 Tegevus 1.2.3. 7 683 678 9 161 361 8 264 347 5 102 802 Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine Lastekaitse- ja perepoliitika ning ohvriabi 7 384 223 8 857 651 7 958 272 5 063 020 poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Töö- ja pereelu ühitamise soodustamine 299 455 303 710 306 075 39 783 Meede 1.3. 9 079 857 8 927 373 8 924 789 8 322 705 Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine Tegevus 1.3.1. 9 079 857 8 927 373 8 924 789 8 322 705 Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele Ohvriabi põhiteenus 3 230 430 3 105 222 3 004 241 2 839 562 Psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral 1 320 080 1 311 035 1 305 811 794 571 Naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenus 1 451 904 1 346 137 1 341 371 1 335 943 Seksuaalvägivalla kriisiabi 511 548 502 916 495 775 487 634 Inimkaubandusohvrite teenus 273 837 264 918 257 540 249 127 Vägivallast loobumise toetamise teenus 621 413 606 452 594 076 579 965 Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi 1 258 297 1 363 958 1 482 360 1 609 190 Kuriteoohvri hüvitis 221 236 243 967 267 749 298 717 Taastava õiguse teenus 191 113 182 769 175 867 127 997 LASTE JA PEREDE PROGRAMM 23 2025-2028  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ..... käskkirjaga nr ... „...“ Lisa .. PROGRAMM Vanemaealised 2025-2028 VANEMAEALISTE PROGRAMM 1 2025-2028 Sissejuhatus Heaolu tulemusvaldkonna vanemaealiste programm on koostatud heaolu arengukava 2023–2030 ellu­ viimiseks ja eesmärkide täitmiseks, tagades vanemaealistele võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks ja toetades nende majanduslikku toimetulekut. Programm keskendub vanemaealiste heaoluga seotud küsi­ mustele ja seab eesmärgiks, et vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud kõigiga võrdsed võimalused ja nad tulevad majanduslikult hästi toime. Programm aitab saavutada heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 3. Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning Tulemusvaldkonna eesmärk toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA) Programmi nimi Vanemaealiste programm Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osale­ Programmi eesmärk miseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad Elluviimise periood 2025–2028 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Kaasvastutajad (TEHIK) riigi pikaajaline arengustrateegia HEAOLU ARENGUKAVA 2023–2030 = Heaolu tulemusvaldkond Majandus- ja Sotsiaalministeerium (SoM) SoM ja MKM kommunikatsiooni- ministeerium (MKM) Soolise Laste ja Vanema- Sotsiaal- Tööturu- võrdõiguslikkuse perede ealiste hoolekande programm ja võrdse kohtlemise programm programm programm programm VANEMAEALISTE PROGRAMM 2 2025-2028  Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse ­„Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“ ja „Uuenda­ me sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“. Samuti aitab programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tajutud riskid“, „Osalemine tööhõives, kultuurielus, spordis ja vabatahtlikus töös“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Püsiva suhtelise vaesuse määr“ 2035. aastaks seatud ees­ märkide saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisesse: Vanemaealiste programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahendite meetmeid: y 21.4.2.1. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine (Euroopa Sotsiaalfond+); y 21.4.3.3. Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava sotskindlustussüsteemi kujundamine (Euroopa Sotsiaalfond+); y 21.4.9.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine (Euroopa Sotsiaalfond+). Programmi tegevuste struktuuris ei ole võrreldes varasema programmiga (2024–2027) muudatusi tehtud. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Vanemaealiste programmi eesmärk Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad. Tegelik Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 Aktiivsena vananemise indeks Allikas: Euroopa Komisjoni 37,9 (2018) 40,9 41,3 41,7 42,2 Teadusuuringute Ühiskeskus VANEMAEALISTE PROGRAMM 3 2025-2028 Programmi rahastamiskava Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos (tuhandetes eurodes) 2024 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud 3 538 605 3 839 395 4 121 545 4 435 805 4 731 919 Meede 1.1. Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaal­ 3 538 605 3 839 395 4 121 545 4 435 805 4 731 919 selt kaasatud, võrdselt koheldud ning majanduslikult hästi toime tulevad Tegevus 1.1.1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus 693 1 167 1 174 1 509 901 osalemise toetamine Tegevus 1.1.2. Pensionisüsteemi kujundamine ja 3 537 913 3 838 227 4 120 371 4 434 296 4 731 018 hüvitiste maksmine Hetkeolukorra analüüs Rahvastiku vananemisest tulenevalt on sotsiaalvaldkonna suurimad välja­ kutsed pensionide tagamiseks täiendavate vahendite leidmine, aktiivsena ja tervena vananemise toetamine ning abituse ja abivajaduse tekkimise ennetamine. Statistikaameti andmetel on pikaajalise haiguse olemasolu 65-aastaste ja vanemate seas vähenenud 77,8%-lt 2019. aastal 76,8%-le 59,3% Eesti 65+ elanikest 2023. aastal. Samuti on 65-aastaste ja vanemate elanike seas suurenenud tundis 2023. aastal, nende osatähtsus, kes hindavad oma terviseseisundit halvaks või väga et nende igapäevaelu- halvaks (27,6%-lt 2020. a 30,9%-le 2023. a) ning lisaks hindab endiselt üle tegevused on tervisest poole (2023. a 59,3%) 65-aastastest ja vanematest inimestest, et nende iga­ tingituna mingil määral päevaelutegevused on tervisest tingituna suurel või mõningal määral piira­ piiratud. tud. Vananemisega ja vanusesõbraliku lähenemisviisiga on vaja arvestada kõigis riigi poliitikavaldkondades. Vanemaealiste heaolu puudutavad probleemid ei ole valdkondadeüleselt poliitikameetmetesse integreeritud. Jätkuvalt nähakse vanemaealisi pigem sotsiaal- ja tervisevaldkonna sihtrühmana. Vanemaealiste heaolu ja ühis­ 47% konnaelus osalemist saab toetada vanusesõbralike poliitikameetmetega, mis arvestavad vanemaealiste vajadusi igas eluvaldkonnas. Vanemaealisi on vaja enam kaasata poliitika kujundamisse ning neile on vaja anda võima­ lus rääkida kaasa vanemaealiste eluolu puudutavates otsustes. Kohaliku Eesti 65+ elanikest elu kujundamisel tuleb arvestada vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtetega elas 2023. aastal ning luua võimalusi aktiveerivateks tegevusteks (nt vabatahtlikuks tööks). suhtelises vaesuses või Võrreldes Euroopa eakaaslastega on vanemaealised ühiskonda oluliselt sotsiaalses tõrjutuses. vähem kaasatud, sealhulgas osalevad vähem vabatahtlikus tegevuses ja poliitikas ning tegelevad vähem hobidega. Vanemaealisi kaasavad esindus­ kogud ei ole levinud ning ka vabatahtlik tegevus saab alles hoogu. Kuigi vanemaealiste (65–74-aastased) tööhõive Eestis on Euroopa Liidu suurim ehk selles vanuses töötas 2023. aastal 28,4% pensionäridest1, on vanemaealiste vaesusrisk võrreldes ülejäänud elanikkonnaga suurem. 1 Vanuserühmas 65–74 oli hõivatuid 42 tuhat inimest. VANEMAEALISTE PROGRAMM 4 2025-2028 Eurostati andmetel elas 2023. aastal suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses2 47% Eesti 65-aastastest ja vanematest elanikest ning sellest peamise osa moodustavad need, kes elavad suhtelises vaesuses. Statis­ tikaameti andmetel elas 2023. aastal3 suhtelises vaesuses 39,4% Eesti 65-aastastest ja vanematest elanikest ning võrreldes eelneva aastaga vaesuses elavate vanemaealiste osatähtsus taas vähenes. See on selgitatav sellega, et 2023. aastal kasvas ekvivalentnetosissetulek 8%, kuid pensionid kasvasid üldise sissetulekute kas­ vu juures enam (pensionite kasv 15,6%) Eriti raskes majanduslikus olukorras on üksi elavad pensionärid ja va­ nemaealised puudega inimesed. 2023. aastal elas Statistikaameti andmetel 71% üksi elavatest 65-aastastest ja vanematest inimestest suhtelises vaesuses, mida on 8 protsendipunkti võrra vähem kui aasta varem. Nii demograafiast kui ka mittetraditsiooniliste töövormide järjest laialdasemast kasutamisest tuleneva mak­ sumaksjate vähenemise ja II pensionisambasse pensioniks kogutu enne pensioniiga ärakasutamise tõttu on keskmise pensioni ja keskmise palga suhe tulevikus veelgi vähenemas. Samuti töötab järjest enam inimesi osaliselt välisriikides, mis omakorda vähendab maksumaks­ jaid ja pensioniõigusi Eestis. Vananemisega seotud hoiakud mõjutavad vanemaealiste elukvaliteeti ja heaolu – vanemaealiste ühekülgne kujuta­ mine soodustab vanuseliste eelarvamuste ja stereotüü­ pide teket. Vanuselist diskrimineerimist tajutakse ja ko­ getakse enim töösuhetes. Vanemaealised on haavatavad ka väärkohtlemise, hülgamise ja hooletusse jätmise ning väärikuse ja lugupidamise kaotuse suhtes. Vanemaealiste vastu suunatud vägivalla peamised põhjused on lähedas­ te sotsiaalsed ja vaimse tervise probleemid. On alust eel­ dada, et vanemaealiste depressioon on aladiagnoositud ja -ravitud, kuid juba diagnoositud kõrge depressiivsuse tase näitab, et vaimsele tervisele on vaja senisest enam tähele­ panu pöörata. Järgneva nelja aasta olulised tegevused y Viiakse ellu pensionipõlve rahalist turvatunnet suurendav pensionitarkuse teenus. Eesmärk on kujundada Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse teenus riiklikul tasandil usaldusväärseks kolme pensionisamba üleseks infoallikaks, mis võimaldab kallutamata pensioniinfo kättesaadavuse kaudu suurendada inimeste pensioniteadlikkust ning toetada ja motiveerida nende pensionivalikuid, et saavutada pensionipõlveks rahaline turvatunne. y Analüüsitakse võimalusi muuta I samba pensionid solidaarsemaks. Eesmärk on soodustada pensioni­ süsteemi arenemist võrdsemate pensionide poole ja parandada inimeste vanaduspensioniea rahalist hakkamasaamist. y Analüüsitakse võimalusi tõsta miinimumpensioni, et tagada inimestele parem sotsiaalne kaitse. Miinimumpensioni adekvaatsemaks muutmine on oluline ka selleks, et vastata rahvusvahelistele miinimumpensionidele kehtestatud nõuetele. y Keskmise vanaduspensioni asendusmäära eesmärgi saavutamiseks teadvustatakse tööandjapensioni rolli olulisust. y Pensioni tõrgeteta väljamaksete tagamiseks on vaja tuua pensioniteenus uuele platvormile SKAIS2. Oluline on tagada pensionide määramise ja maksmise järjepidevus ning ennetada riski, mille tulemusena ei ole võimalik teha õigeaegseid pensionide väljamakseid. 2 Eurostat avaldab vaesuse andmed uuringuaasta järgi ehk 2023. aasta suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse näitaja hõlmab 2022. aasta sisse­ tulekutel põhinevat suhtelise vaesuse näitajat. Eesti Statistikaamet avaldab vaesuse näitajad sissetulekuaasta järgi. 3 Sissetulekuaasta, uuringuaasta on 2023. VANEMAEALISTE PROGRAMM 5 2025-2028 y Vanemaealiste rolli väärtustamiseks ja positiivsete hoiakute muutmiseks ühiskonnas, sealhulgas vanemaealiste töötajate suhtes, toetatakse meetmeid, mis loovad võimalused vanemaealiste kaasamiseks ja ühiskonna- ja tööelus aktiivsemaks osalemiseks ning sotsiaalpartnerite võimekuse suurendamiseks. Aktiivsed, sealhulgas majanduslikult aktiivsed vanemaealised on ühiskonna tegemistesse rohkem kaasatud ja nad tulevad igapäevaelus paremini toime. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Meede 1.1. Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, võrdselt koheldud ning majanduslikult hästi toime tulevad Meetme eesmärk: vanemaealiste võimalused ühiskonnas osaleda ja majanduslikult toime tulla on paranenud. Meede koosneb kahest tegevusest. Tegevuse „Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine“ alla on koondatud teenused, mis soodustavad vanemaealisi väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas. Tegevus „Pensioni­süsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine“ hõlmab kõiki teenuseid, mis toetavad inimeste majan­ duslikku toimetulekut ja pensionisüsteemi jätkusuutlikkust. Tegelik Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 50–74-aastaste tööhõive määr, % Allikas: Statistikaamet, 60,7% 57,3% 57,4% 57,5% 58,1% Eesti tööjõu-uuring 65-aastaste ja vanemate suhtelise vae­ suse ja sotsiaalse tõrjutuse määr, % 47,0% 35,9% 35,9% 34,0% 32,1% Allikas: Eurostat (EU-SILC) Tegevus 1.1.1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine Tegevuse eesmärk: vanemaealiste ühiskonnaelus osalemine on paranenud ja nad on õigel ajal toetatud. Tegevuse raames on eesmärk soodustada vanemaealisi väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas, vähendada vanu­ sega seotud eelarvamusi ja diskrimineerimist, suurendada tööandjate teadlikkust ja panustada sotsiaalpartne­ rite hoiakute muutmisse. Strateegilise partnerluse kaudu võimestatakse vanemaealiste huvikaitse- ja esindusorganisatsioone ja nende võrgustikke, toetatakse vanemaealiste esinduskogude loomist kohalike omavalitsuse juurde ja edendatakse vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist, toetades seeläbi vanemaealiste kaasamist poliitikakujundamisse. Tegevus sisaldab ka võimaluste loomist aktiveerivateks tegevusteks, sealhulgas vabatahtlikuks tööks. See või­ maldab vanemaealistel püsida aktiivsena ja osaleda kogukondlikes tegevustes, ennetades seeläbi abivajaduse tekkimist. VANEMAEALISTE PROGRAMM 6 2025-2028 Perioodil 2025–2028 on kavas: y Viiakse ellu vanemaealisi inimesi väärtustavate hoiakute muutmist toetavaid meetmeid, mis hõlmavad: • vanemaealiste elanike endi hoiakuid, mis määravad ja mõjutavad nende elukvaliteeti ja toimetulekut; • institutsionaalsete gruppide (sh tööandjad) suhtumist; • ühiskonna ja kogukonna väärtushinnanguid tervikuna. Oluline on tegeleda vanemaealiste negatiivse kuvandi muutmisega, muu hulgas teavitustegevuste kaudu. y Võimestatakse vanemaealiste huvikaitse- ja esindusorganisatsioone ning toetatakse nende esindus­ kogude loomist kohalike omavalitsuste juurde, edendatakse vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtteid, toetades vanemaealiste kaasamist poliitikakujundamisse strateegilise partnerluse kaudu. Tegelik Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 Aktiivsena vananemise indeksi alavaldkond „ühiskondlik aktiivsus“ 14,3 15,3 15,4 15,6 15,7 Allikas: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute (2018) Ühiskeskus Aktiivsena vananemise indeksi alavaldkond „sotsiaalne aktiivsus ja soodustav keskkond“ 53,2 59,1 60,0 61,0 61,9 Allikas: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute (2018) Ühiskeskus Tegevus 1.1.2. Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine Tegevuse eesmärk: tagada inimestele hüvitiste, toetuste ja nõustamisega rahaline heaolu ja kindlustada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus. Tegevuse raames maksab Sotsiaalkindlustusamet riiklikku vanaduspensioni, mis on sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse korral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek, mida mõjutab inimese varasem panustamine pensioniskeemi (sotsiaalmaksu tasumine). Vanaduspensioni saami­ seks peab olema jõudnud vanaduspensioniikka ja täidetud vajalik pensionistaaž. 01.01.2017 hakkas vanadus­ pensioniiga järk-järgult kasvama ning jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani. Alates 2027. aastast sõltub vana­ duspensioniiga keskmisest eeldatavast elueast. Tegevuse raames maksab Sotsiaalkindlustusamet veel riiklikku toitjakaotuspensioni ja riiklikku töövõimetus­ pensioni. Toetustena makstakse üksi elava pensionäri toetust, represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetust, olümpiavõitja toetust ja sotsiaaltoetust välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, lastele ja vanematele (enne 01.01.2024 riiki saabujatele). Vanemaealiste inimeste heaolu tagamiseks ja võimaliku absoluutse vaesuse riski vähendamiseks prognoosi­ takse 44-aastase staažiga vanaduspensioniks alates 2025. aasta 1. aprillist 826 eurot (01.04.2024 – 774 eurot), kasv 52 eurot. Üksi elava pensionäri toetuse eesmärk on parandada pensionäri majanduslikku iseseisvust ja vähendada vaesus­ riski. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele pensionäridele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine vanaduspension (2024. a alla 853 euro). 2025. aastal on üksi elava pensionäri toetuse suurus 200 eurot. Riigieelarve revisjoni käigus otsustati, et alates 2025. aastast ei arvata öö­ päevaringse hooldusteenuse saajaid üksi elava pensionäri toetuse saajate hulka. Muudatus puudutab väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saavaid inimesi. VANEMAEALISTE PROGRAMM 7 2025-2028 Represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetuse suurus on 292 eurot. Tegevus hõlmab ka pensionipoliitika väljatöötamise ja rakendamisega seotud tegevusi, sealhulgas inimeste pensioniteadlikkuse suurendamist pensionitarkuse teenuse kaudu. Perioodil 2025–2028 on kavas: y Arendatakse pensionitarkuse teenust ja teavitatakse elanikkonda erinevate teavituskanalite kaudu. 2024. aasta pensionitarkuse uuringule tuginedes kaasajastatakse pensionitarkuse teenust, luuakse pensioni sündmusteenus ja muudetakse kolme pensionisamba kalkulaator kasutajasõbralikumaks. 2025. aastal valmib andmevahetusega sündmusteenus. Alates 2026. aastast hoitakse sündmusteenus adekvaatsena eesti.ee keskkonnas. y Analüüsitakse I samba pensionide solidaarsemaks muutmise võimalusi Eesti majandustingimustes. Detailsemalt käsitletakse pensionisüsteemi ressursside ümberjagamise võimalusi, et suurendada inimeste finantsilist võimekust vanaduspensionieas. y Analüüsitakse miinimumpensioni tõstmise võimalusi, et tagada inimestele sotsiaalne kaitse. Miinimum­ pensioni adekvaatsemaks muutmine on oluline, et vastata rahvusvahelistele miinimumpensionidele kehtestatud nõuetele. y Tööandjapensioni rolli suurendamiseks kohandatakse õigusruumi ning avalikkust teavitatakse tööandja­ pensioni võimalustest. y Pensioniteenus tuuakse uuele infosüsteemi platvormile SKAIS2, et tagada pensioni tõrgeteta väljamaksed. Oluline on tagada pensionide määramise ja maksmise järjepidevus ning ennetada riski, mille tulemusena ei ole võimalik teha õigeaegseid pensionide väljamakseid. y Edendatakse rahvusvahelist koostööd. Kavas on sõlmida sotsiaalkindlustusleping Eesti ja USA vahel ning tõhustada andmevahetust Eesti ja Soome vahel. Tegelik Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 Vanaduspensioni teoreetiline Neto- netoasendusmäär; mediaan­ asendus- 47% ≥ 44% ≥ 44% ≥ 44% ≥ 44% pensioni suhe mediaanpalka* määr Allikas: Statistikaamet, Rahandus­ ministeerium, Sotsiaalministeeriumi Mediaan 56% ≥ 60% ≥ 60% ≥ 60% ≥ 60% arvutused Rahvapensionimäära suhe arvestuslikku elatusmiinimumi 0,99 >1,0 >1,0 >1,0 >1,0 Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet; Sotsiaalministeeriumi arvutused * 40-aastase staažiga mediaanpalka saanud inimese I ja II samba netopension netomediaanpalgast VANEMAEALISTE PROGRAMM 8 2025-2028 Programmi juhtimiskorraldus Vanemaealiste programmi on Sotsiaalministeerium teinud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Prog­ ramm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas heaolu arengukava 2023–2030, Vabariigi Valitsuse tege­ vusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaalkaitseminister pärast 2025. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi ra­ haliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Heaolu“ teised prog­ rammid (Sotsiaalministeeriumi „Sotsiaalhoolekandeprogramm”, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogramm „Tööturuprogramm“ ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste programm“). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad prog­ rammi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Tervis“ Sotsiaalministeeriumi programmid „Tervist toetavad vali­ kud“, „Tervist toetav keskkond“ ja „Inimkeskne tervishoid“. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru heaolu arengukava 2023–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Hea­ olu“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel. VANEMAEALISTE PROGRAMM 9 2025-2028 LISA 1 Programmi teenuste Võimaluste loomine aktiveerivateks tegevusteks (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 412) kirjeldus Vanemaealiste (sh äsja tööhõivest lahkunud inimeste) sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks luuakse või­ malused aktiveerivateks tegevusteks, sealhulgas Meede 1.1. Vanemaealised on ühis- vabatahtlikuks tööks. See võimaldab vanemaealistel konnas sotsiaalselt kaasatud, võrd- püsida aktiivsena ja osaleda kogukondlikes tegevus­ selt koheldud ning majanduslikult tes, ennetades seeläbi abivajaduse tekkimist. hästi toime tulevad Tegevust rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi Tegevus 1.1.1. Vanemaealiste heaolu ja parandamine“). ühiskonnaelus osalemise toetamine Tegevus 1.1.2. Pensionisüsteemi kujundamine Hoiakute muutmine vanemaealistesse elanikesse ja hüvitiste maksmine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 404) Teenuse eesmärk on soodustada vanemaealisi Pensionipoliitika kujundamine ja selle elluviimise väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas, sealhulgas vane­ korraldamine maealiste elanike endi hoiakuid, institutsionaalsete (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 57) gruppide (sh tööandjad) suhtumist ning ühiskonna Teenuse sisuks on pensionipoliitika väljatöötamine ja kogukonna väärtushinnanguid tervikuna. Muu hul­ ja ellurakendamine eesmärgiga tagada nii praegus­ gas on kavas suurendada tööandjate teadlikkust ja tele kui ka tulevastele pensionäridele piisava suu­ sotsiaalpartnerite võimekust, muutes nende hoiakuid rusega asendussissetulek. Selleks analüüsitakse vanemaealiste töötajate suhtes koolitus- ja teavitus­ koos ­Rahandusministeeriumiga järjepidevalt Eesti tegevuste kaudu. Vanusesurvevastase teavitusega pensionisüsteemi ning analüüsi põhjal tehakse ette­ suurendatakse ühiskonnas sallivust ning suunatakse panekud pensionisüsteemi muutmiseks. Pensioni­ tööandjaid ja töötajaid nägema vanemaealist töötajat süsteem peab tagama nii adekvaatse minimaalse kui konkurentsivõimelist ja võrdset partnerit. sissetuleku kui ka rahuldava töise sissetuleku asen­ Tegevust rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT duse, seal­hulgas üksi elavatele inimestele. Uute „Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja töövormide k ­ asutuselevõtmise ja II pensionisamba aktiivsena vananemise toetamine“). vabatahtlikuks muutmise tõttu otsitakse võimalusi, et tuua pensioni­süsteemi täiendavaid vahendeid, Vanemaealiste poliitikakujundamisse kaasamine arendades muu hulgas kogumispensionil põhine­ (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 414) vaid pensioniskeeme ja tööandjapensioni. Piiriülesel töötamisel kogutud pensioniõiguste säilimiseks sõl­ Teenuse eesmärk on kaasata vanemaealisi polii­ mitakse Euroopa Liidu väliste riikidega kahepoolsed tikakujundamisse strateegilise partnerluse kaudu. sotsiaalkindlustus­lepingud. Selleks võimestatakse vanemaealiste huvikaitse- ja esindusorganisatsioone ja nende võrgustikke ning Pensionisüsteemi arendamise kõrval on oluline suu­ toetatakse vanemaealiste esinduskogude loomist rendada inimeste pensioniteadlikkust. Selleks pakub kohalike omavalitsuste juurde. Lisaks edendatakse Sotsiaalministeerium pensionitarkuse teenust, mille vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist. Muu hulgas eesmärk on suurendada kallutamata, lihtsa ja selge töötatakse välja vanusesõbraliku ühiskonna põhi­ pensioniinfo kättesaadavuse kaudu kõigi täiskas­ mõtted ning kaasatakse vanemaealisi enam poliitika­ vanud inimeste pensioniteadlikkust ning toetada ja kujundamisse. motiveerida nende pensionivalikuid, et saavutada pensionipõlveks piisav rahaline turvatunne. Teenust rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT „Eesti ini­ meste pensionialase teadlikkuse suurendamine“). VANEMAEALISTE PROGRAMM 10 2025-2028 Riiklik vanaduspension Riiklik toitjakaotuspension (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 302) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 238) Pension on sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse kor­ Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral ral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lap­ läinud inimesele igakuine sissetulek, mis sõltub tema sele, vanemale või lesele määratakse pension sõltu­ varasemast panustamisest pensioniskeemi (sotsiaal­ mata sellest, kas ta oli toitja ülalpidamisel või mitte. maksu tasumine). Vanaduspensioni saamiseks peab Õiguse riiklikule toitjakaotuspensionile sätestab inimene olema jõudnud vanaduspensioniikka ja tal riikliku pensionikindlustuse seadus. Lapsel on õigus peab olema täidetud vajalik pensionistaaž. Vanadus­ toitjakaotuspensionile kuni 18-aastaseks saamiseni, pensioniiga kasvab vastavalt sünniaastale ning jõuab õppimise korral kuni 24-aastaseks saamiseni. Lesel 2026. aastaks 65. eluaastani. Alates 2027. aastast on õigus toitjakaotuspensionile üksnes siis, kui ta ei sõltub vanaduspensioniiga keskmisest eeldatavast tööta ja kasvatab toitja kuni 3-aastast last, samuti elueast. Pensionil on palju sihtrühmi ja mitu alaliiki, raseduse ajal ja juhul, kui lesk on püsivalt töövõimetu mis võimaldavad inimestel suunduda pensionile ka või pensionieas. paindlikel tingimustel. Üksi elava pensionäri toetus Riikliku vanaduspensioni kogumisosa (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 189) (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 306) Üksi elava pensionäri toetust makstakse sotsiaal­ Rahvastiku vananemise mõjudega tegelemiseks loo­ hoolekande seaduse § 1391 alusel. Toetuse eesmärk di 2002. aastal riikliku vanaduspensioni kogumisosa on parandada pensionäri majanduslikku iseseisvust ehk kohustuslik kogumispension. Inimene, kes on ja vähendada tema vaesusriski. Toetust makstakse liitunud kohustusliku kogumispensioniga ja kelle eest üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele pensio­ makstakse Eestis sotsiaalmaksu, teeb sissemakseid näridele, kelle igakuine netopension on väiksem kui kohustuslikku pensionifondi. Tema sotsiaalmaksu 1,2-kordne Eesti keskmine pension (2024. a alla 853 pensionikindlustuse osa jaguneb kaheks – 16% eest euro). 2025. aastal on toetuse suurus 200 eurot. omandab ta jooksvalt rahastatava riikliku pensioni ­Toetuse maksmise määr ja toetuse suurus kehtesta­ õigusi ja 4% kantakse kohustuslikku pensionifondi. takse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Pensionile minnes koosneb riiklik vanaduspension samuti kahest osast – jooksvalt rahastatavast riik­ Represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likust vanaduspensionist (I sammas) ja riikliku va­ likvideerija toetus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 186) naduspensioni kogumisosast (II sammas). Viimati nimetatu sõltub kohustuslikku pensionifondi kogutud Represseeritu toetuse maksmise aluseks on okupat­ summa suurusest ja inimese vanusest pensionile sioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus. minekul. Toetust on õigus saada represseeritu tunnistuse omanikul. Toetust makstakse üks kord aastas ja toe­ Riiklik töövõimetuspension tuse suurus on 292 eurot. Toetust tuumakatastroofi (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 237) tagajärgede likvideerijatele makstakse sotsiaalhoole­ Töövõimetuspensioni regulatsioon kaotas riikliku kande seaduse § 1401 alusel. Toetust makstakse üks pensionikindlustuse seaduses kehtivuse 01.06.2016. kord aastas ja toetuse suurus on 292 eurot. Alates 01.06.2016 hindab töövõimet ja maksab töövõi­ Olümpiavõitja toetus metoetust Eesti Töötukassa. Sotsiaalkindlustusamet (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 191) määrab ja maksab töövõimetuspensioni nendele ini­ mestele, kellel on õigus töövõimetuspensionile Eesti Olümpiavõitja riiklikku toetust makstakse spordi­ Vabariigi poolt sõlmitud kahepoolse välislepingu alu­ seaduse alusel. Toetust makstakse olümpiavõitjale sel. Neile kohaldatakse enne 2016. aasta 1. juulit keh­ vanuse (kümme aastat enne vanaduspensioniiga) või tinud töövõimetuspensioni regulatsiooni ja seda kuni osalise või puuduva töövõime alusel. Toetuse suu­ välislepingu muutmiseni. Samuti makstakse töövõi­ ruse aluseks on Statistikaameti avaldatud eelmise metuspensioni inimestele, kellel on tuvastatud püsiv kalendriaasta kolmanda kvartali keskmine brutokuu­ töövõimetus kaitseväeteenistuse seaduse alusel. palk. Toetust makstakse igal kuul. VANEMAEALISTE PROGRAMM 11 2025-2028 Välisriigis töötavate ja tagasipöördujate sotsiaal- kindlustus ja -toetus (sh A1) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 297) Sotsiaaltoetust makstakse sotsiaalhoolekande sea­ duse § 140 alusel. Toetusele tekib õigus vanaduspen­ sioniikka jõudnud isikul. Toetust makstakse igal kuul ja toetuse suuruseks on rahvapensioni määr. Rahva­ pensioni määra indekseeritakse igal aastal 1. aprillil. Toetuse saajad on ravikindlustatud. Toetust makstak­ se enne 01.01.2024 Eestisse saabunutele. Tõend A1 väljastatakse inimestele, kes viibivad lä­ hetuses välisriigis või töötavad mitmes riigis. Seda võivad taotleda nii tööandja, töötaja kui ka ametnik. Tõendiga määratakse kindlaks isiku kindlustajariik. Tõendi väljastab riik, mille sotsiaalkindlustuse õi­ gusakte kohaldatakse ja sellega tõendab lähetuses viibiv või mitmes riigis töötav isik vastu võtva riigi ametkonnale, et tema suhtes ei kohaldata ühegi teise tema tööga seotud riigi sotsiaalkindlustuse õigusak­ te. Hiljem kasutatakse sotsiaalmaksu infot pensioni maksmise alusena. VANEMAEALISTE PROGRAMM 12 2025-2028 LISA 2 Teenuste rahastamise kava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava info andmiseks. Eelarve Programmi teenuste rahastamise kava 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud 3 839 394 535 4 121 544 780 4 435 804 706 4 731 919 253 Meede 1.1. Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt 3 839 394 535 4 121 544 780 4 435 804 706 4 731 919 253 ­kaasatud, võrdselt koheldud ning majanduslikult hästi toime tulevad Tegevus 1.1.1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise 1 167 138 1 174 193 1 508 526 900 968 toetamine Hoiakute muutmine vanemaealistesse 29 455 33 710 36 075 39 783 elanikesse Vanemaealiste poliitikakujundamisse kaasamine 908 227 906 774 836 376 821 402 Võimaluste loomine aktiveerivateks tegevusteks 229 455 233 710 636 075 39 783 Tegevus 1.1.2. Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste 3 838 227 398 4 120 370 587 4 434 296 180 4 731 018 285 maksmine Pensionipoliitika kujundamine ja selle elluviimise 1 828 316 1 619 468 1 584 118 1 303 753 korraldamine Riiklik vanaduspension 3 215 074 943 3 455 873 113 3 723 812 671 3 984 660 227 Riikliku vanaduspensioni kogumisosa 568 750 000 611 350 000 655 350 000 689 650 000 Riiklik töövõimetuspension 6 883 861 7 008 415 6 977 177 6 942 127 Riiklik toitjakaotuspension 22 011 423 23 178 702 24 267 001 25 264 515 Üksi elava pensionäri toetus 17 930 330 18 596 529 19 635 771 20 594 735 Represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede 2 091 033 1 979 487 1 877 022 1 781 003 likvideerija toetus Olümpiavõitja toetus 262 374 302 321 315 826 330 091 Välisriigis töötavate ja tagasipöördujate 3 395 118 462 553 476 593 491 835 sotsiaalkindlustus ja -toetus (sh A1) VANEMAEALISTE PROGRAMM 13 2025-2028  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ..... käskkirjaga nr ... „...“ Lisa .. PROGRAMM Sotsiaalhoolekanne 2025-2028 SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 1 2025-2028 Sissejuhatus Heaolu tulemusvaldkonna sotsiaalhoolekande programm on koostatud heaolu arengukava 2023–2030 ellu­ viimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste heaolu ja sotsiaalse turvalisuse kasvu ning vähendades vaesust ja ebavõrdust. Programm keskendub sotsiaalhoolekande ja sotsiaalse turvatunde arengule, pakkudes inimestele ennetavat, ajakohast, kvaliteetset ja jätkusuutlikku hoolekandelist abi võimalikult kodu lähedal. Programm aitab saavutada heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 4. Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning eesmärk toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA) Programmi nimi Sotsiaalhoolekande programm Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja Programmi eesmärk sotsiaalse turvatunde kasvu Elluviimise periood 2025–2028 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Kaasvastutajad Tervise Arengu Instituut (TAI) riigi pikaajaline arengustrateegia HEAOLU ARENGUKAVA 2023–2030 = Heaolu tulemusvaldkond Majandus- ja Sotsiaalministeerium (SoM) SoM ja MKM kommunikatsiooni- ministeerium (MKM) Soolise Laste ja Vanema- Sotsiaal- Tööturu- võrdõiguslikkuse perede ealiste hoolekande programm ja võrdse kohtlemise programm programm programm programm SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 2 2025-2028  Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“, „Parandame eriva­ jadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“, „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“ ja „Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt“. Samuti aitab programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tajutud riskid“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Püsiva suhtelise vaesuse määr“, „Sissetulekukvintii­ lide suhte kordaja“ ja „Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal“ 2035. aastaks seatud eesmärgi saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisesse: Sotsiaalhoolekande programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahendite meetmeid: y 21.4.1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine (Euroopa Regionaalarengu Fond); y 21.4.9.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine (Euroopa Sotsiaalfond+); y 21.4.9.2. Kogukonna juhitud kohalik areng – CLLD (Euroopa Sotsiaalfond+); y 21.4.10.1. Sotsiaalkindlustuse programm (Euroopa Sotsiaalfond+); y 21.6.1.12. Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine (Õiglase Ülemineku Fond); y 1.1.2. Sotsiaal- ja lastekaitse (Šveitsi koostööprogramm). Programmi tegevuste struktuuris ei ole võrreldes varasema programmiga (2024–2027) muudatusi tehtud. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 3 2025-2028 Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Sotsiaalhoolekande programmi eesmärk Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2023 2025 2026 2027 2028 Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste 2,4% 2,1% 2,0% 1,9% 1,8% osakaal Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate ava­ hooldusteenuste ehk mitteinstitutsionaalsete teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse 1,0 1,2 1,2 1,3 1,3 hooldusteenuse saajate suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekande­ statistika, Sotsiaalkindlustusamet Programmi rahastamiskava Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos (tuhandetes eurodes) 2024 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud 166 236 168 366 175 067 173 744 162 656 Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate 166 236 168 366 175 067 173 744 162 656 kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine Tegevus 1.1.1. Pikaajalise hoolduse poliitika kujunda­ 14 968 16 227 21 372 22 712 14 497 mine, KOV võimestamine Tegevus 1.1.2. Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja 151 268 152 140 153 695 151 033 148 159 toimetuleku toetamine SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 4 2025-2028 Hetkeolukorra analüüs Eesti hoolekandesüsteemi peamine murekoht on rahvastiku vananemine, sellega kaasnevalt sotsiaalteenuste kättesaadavus ja kvaliteet ning lähedaste suur hoolduskoormus. Vajadus teenuste järele on laialdasem kui nende praegune kasutamine. Eesti elanikest 6% hindab end vajavat oma terviseprobleemist, kroonilisest haigu­ sest või tegevuspiirangust tingituna täiendavaid teenuseid. 2020. aastal jäi täiendavaid teenuseid vajavate ini­ meste arv elanikkonnas vahemikku 56 000–75 900 inimest. Kvaliteetsete teenuste kättesaadavus mõjutab ka abivajaja lähedasi, seda nii kõrvalabi/hoolduse pakkumisel kui ka teenuste eest tasumisel. Eesti tööjõu-­uuringu 2023. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 55 000 16-aastast ja vanemat inimest, mis on 5,0% kõigist sellesse vanuserühma kuuluvatest elanikest. Suure hoolduskoormusega (vähemalt 20 tundi näda­ las) 16-aastaseid ja vanemaid inimesi oli 2023. aastal 26 700, s.o 2,4% kõigist samas vanuses elanikest. Kuigi võrreldes 2022. aastaga on hooldajate arv kasvanud, on näha positiivset trendi suure hoolduskoormusega inimeste arvu vähenemises. 2023. aastal rakendus hooldereform, mille tulemusena vähenes hooldekodus teenust saavate inimeste teenuse eest tasumise koormus (2022. a katsid inimesed ca 80% teenuse kogukuludest, 2023. a 61%). Kohalikele omavalit­ Hooldereformi ​tulemusel sustele eraldati märkimisväärne summa pikaajalise hoolduse korraldamiseks vähenes inimese oma- (2023. a 39,2 mln, 2024. a ligi 60 mln eurot). Kokku lisandus aasta jooksul osalus ööpäevaringse 940 uut teenusesaajat, kellest 80% hakkasid teenust saama pärast reformi üldhooldusteenuse eest jõustumist. Rahaliselt kättesaadavam teenus aitab vähendada ka lähedaste tasumise hinnanguliselt koormust nii hooldekodu arvete tasumisel kui ka hooldamisel. Olenemata ühest viimaste aastate olulisemast sammust vajavad pikaajalise hoolduse kor­ 80%-lt 50%-le. raldus, sotsiaalhoolekandelise abi kättesaadavus ja kvaliteet ning hoolduskoor­ musega inimeste toetamine jätkuvalt tõhustamist nii riigi kui kohalikul tasandil. Järgnevate aastate põhiline eesmärk on parandada kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust, koordineeritud pakkumist ja kvaliteeti. Vajalik on luua meetmeid, mis soodustaksid hooldajate tööhõives püsimist ning toetaksid töötamise ja hoolduskohustuse ühitamist. Endiselt on proovi­kiviks kohalike omavalitsuste ebaüht­ lane tase hoolekandelise abi ja pikaajalise hoolduse tagamisel. Sotsiaalvaldkonna rahastamine praegusel tasemel on eba- piisav ning mõjutab teenuste kättesaadavust ja lähedaste hoolduskoormust. Ebapiisav rahastus ei taga kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust, sealjuures on kohalikel omavalitsustel takistusi, et osaleda välisvahendite avatud taot­ lusvoorudes. Riigi tasandil on erihoolekandeteenuste saamise ootejärjekorrad pikad, mistõttu võivad inimesed jääda neile vaja­ liku abita või ei saa abi õigel ajal ning see viib tööturult kauemaks eemale nii teenust vajavad inimesed kui ka hoolduskoormuse tõttu nende lähedased. Nii kohalikud omavalitsused kui teenu­ seosutajad vajavad riigipoolset tuge kvaliteetsete teenuste aren­ damisel ja pakkumisel. Erihoolekandeteenuste rahastamine on viimastel aastatel suurenenud, kuid seda vaid osaliselt õendustöö­ tajate ja tegevusjuhendajate töötasude osas. Erihoolekandeteenuste rahastus on tagatud keskmiselt 66% ulatuses. 2024. aasta alguse seisuga on järjekorras kokku 2217 inimest (2593 teenusekohal), seal­hulgas­ 1219 inimest, kes ei saa ühtegi erihoolekandeteenust. Nendest 116 erihoolekandeteenust vajavat inimest SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 5 2025-2028 (5%), k ­ ellest 95 inimest on vanuserühmas 25–64 aastat, saab kohaliku omavalitsuse kaasrahastatud ööpäeva­ ringset üldhooldusteenust. Seega ei ole varasem lisarahastus olnud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks ning järjekordade lühendamiseks piisav. Teenuseosutajate jätkusuutlikkus on kujunenud suureks ohuks teenuste edasisele korraldamisele, muu hulgas on teenuseosutajad hakanud loobuma erihoolekande­ teenuse osutamisest, ja risk, et nad profileerivad oma tegevuse ümber ööpäevaringse üldhooldusteenuse osuta­misele, suureneb. Euroopa Liidu ja riigieelarve vahendite toel on 2024. aastaks reorganiseeritud 14 asutust 1725 teenusekohaga ja juurde on loodud 514 uut kogukondliku elamise teenusekohta. Peale 2027. aastat reorganiseerimisega lõpuni jõudmiseks on vaja reorganiseerida veel viis erihoolekandeteenuse osutajat (kokku 390 reorganiseerita­ vat teenusekohta), et tagada psüühikahäirega inimestele tänapäevastele nõuetele vastavad elamistingimused. Peale erihoolekandeteenuste on psüühilise erivajadusega inimestel võimalik kasutada riiklikult korraldatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja kohalike omavalitsuste pakutavaid sotsiaalteenuseid, kuid praktikas ei ole teenuste kättesaadavus igal pool tagatud. Selgest vajadusest muuta teenuste kasutamine ja rahasta­ mine paindlikumaks ning anda inimestele ja nende pereliikmetele teenuste saamisel rohkem valikuvõimalusi, on alustatud isikukeskse erihoolekandeteenuste süsteemi arendamist ja kohaliku omavalitsuse kaasamist teenuste korraldamisse. Nii on lisaks eespool välja toodud riikliku erihoolekandeteenuse saajatele perioodil 2019–2023 aidatud veel 1419 inimest, kes on vastavalt abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemusele vajanud teenusekomponente nii erihoolekande-, sotsiaalse rehabilitatsiooni kui ka kohaliku omavalitsuse süsteemist. Senisest enam tähelepanu, sealhulgas nende vajadusi arvestavaid teenuseid, vajavad dementsuse diagnoo­ siga või sõltuvushäiretega inimesed. Nii rehabilitatsiooniteenuse kui ka abivahenditeenuse korraldus vajab süsteemseid muudatusi ja terviklikku lähenemist. Kehtiv rehabilitatsiooniteenuste korraldus võib jätta inimese talle vajaliku abita. Senised muudatused on olukorda küll parandanud, kuid senisest enam tuleb vaadata ini­ mese terviklikku abivajadust valdkondadeüleselt (lisaks sotsiaalvaldkonnale ka tervishoid, haridus, tööhõive jm). Lisaks teenusekorralduslikele muudatustele on vaja kogu taastusravi- ja rehabilitatsioonisüsteemi järjepi­ devalt arendada nii, et see võimaldaks maksimeerida inimeste võimeid nende vajadusest lähtuvate, õigeaeg­ sete, sujuvalt toimivate ja kättesaadavate teenuste toel. 2021. aasta jaanuaris sai sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 4868 inimest (neist 1522 tööealist ja vanaduspensioniealist ning 3349 last) ja 2024. aasta jaanuaris 7005 inimest (neist 2415 tööealist ja vanaduspensioniealist ning 3995 last ja 95 Ukraina last). Kasvanud on ka keskmiselt ühe inimese kohta kasutatud teenusetundide arv kuus 7,5lt (2021. a) 7,9le (2024. a). Puude raskusastmega inimesi oli 2023. aastal 116 500 ehk 8,5% elanikkon­ nast, seejuures on viimastel aastatel vähenenud puudega inimeste arv nii koguarvuna kui ka osakaaluna rahvastikus. Pikemat ajatelge (10+ aastat) vaadates näeme, et puudega inimeste arv ja osakaal rahvastikus on vaikselt 2023. aastal oli kasvanud, saavutanud oma haripunkti 2018. aastal ja hakanud seejärel Eesti elanikkonnast uuesti kahanema. Enamik puude raskusastmega inimestest on püsivalt olnud 8,5% vanaduspensioniealised. Tööealiste puhul on nii 2022. aastal avalikustatud analüüs1 kui ka 2023. puude raskusastmega aastal avalikustatud Riigikontrolli2 audit juhtinud tähelepanu sellele, et inimesi tööealiste paralleelne töövõime hindamise ja puude tuvastamise süsteem ei ole abi vajava inimese seisukohast mõistlik, sest vajalik abi ja toetused on suuresti kattuva sihtrühma jaoks jaotunud kahe asutuse vahel. Vana­ duspensioniealiste puhul on Sotsiaalministeerium saatnud 2023. aastal kooskõlastusele väljatöötamiskavatsuse3, milles toob välja, et alates 80. 1 Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine. Centar. 2 Riigikontroll: erivajadustega inimesed on abi otsides üksi jäetud. 3 Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 6 2025-2028 eluaastast realiseerub inimese jaoks samal ajal mitu riski, muu hulgas suureneb nii üksi jäämise kui ka puude tekkimise tõenäosus ning suureneb kõrvalabi ja teenuste vajadus. Olemasolevad toetusmeetmed ei ole olnud selles vanuserühmas vaesuse ega puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks tõhusad, mistõttu tuleks muuta toetuse andmise tingimusi ja suurust. Puudega laste puhul ei ole tagatud võrdne kohtlemine, sest puude raskusastme tuvastamise kontekstis loetakse lapseks 0–16 aasta vanust last, kuid enamasti on tegu õppivate lastega, kes ka muus tähenduses on lapsed, kes enamasti veel tööturule ei siirdu. Probleem oli välja toodud ka 2023. aasta novembris kooskõlastusele saadetud väljatöötamiskavatsuses.4 Puude raskusastme tuvastamise ekspertiiside tegemise jätkusuutlikkust ohus­ tavad ekspertarstide vähesus ja raskused uute ekspertarstide leidmisel, mida omakorda mõjutavad olemasolev korraldusmudel Sotsiaalkindlustus­ametis ja madalam palk võrreldes teiste sarnaste töökohtadega (nt töötukassas). Puudega inimeste õiguste tagamisel on tehtud edusamme, kuid vajalikud on jätkutegevused, mille vastutusala on lisaks Sotsiaalministeeriumile ka teistes ministeeriumites ja nende haldusalas. Näiteks Euroopa Liidus reisides ei ole praegu võimalik saada puudega isiku kaardi alusel samasuguseid soodustusi, nagu saavad kohalikud puudega inimesed, sest vastastikust puudega isiku kaartide tunnustamist ei ole reguleeritud. Kuigi Eesti osales Euroopa Liidu puudega isikute katseprojektis, ei võetud kaarti kasutusele ja käesoleval ajal väljastatakse riigisisest puudega isiku plastikkaarti. ELi puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi direktiivi vastuvõtmiseks on vajalik direktiiv üle võtta. Samuti on Sotsiaalkindlustusameti kaudu hüvitatavate abivahendite süsteem seotud täiendavate õigustatuse alustega (puue, vähenenud töövõime) ega ole seetõttu vajaduspõhine, mida käsitles ka 2023. aastal koos­ kõlastusele saadetud väljatöötamiskavatsus. 2023. aastal tehti täisealiste eestkostekorralduse uuring5, millest ilmnes, et Eesti õigussüsteem ei ole veel valmis täielikule toetatud otsuse mudelile üle minema ja ühiskondlik hoiak seda ei toeta, mistõttu alustatakse otsust toetavate teenuste kontseptsiooni loomist. Sihtrühmaks on eestkostel olevad või psüühilise erivajadu­ sega inimesed. Jätkuvalt on murekohaks inimeste toimetulek. Allpool absoluutse vaesuse piiri (ehk arvestuslikku elatusmii­ nimumi) elavate Eesti inimeste osakaal küll langes 2023. aastal 2,7%-ni (aasta varem 3,5%), kuid on jätkuvalt suurem kui kolm kuni viis aastat tagasi (madalaim 2021. a 1,4%). Absoluutse vaesuse piir tõusis üheliikmelise leibkonna puhul 303,38 eurolt 338 eurole kuus. Absoluutne vaesus vähenes üle 65-aastaste seas ning ka laste ja noorukite seas (0–24 aastat), kuid absoluutne vaesus kasvas mõningal määral 25–49-aastaste seas, keda oli varasema aastaga võrreldes 1 600 võrra enam. Puude raskusastmega inimeste suhtelise vaesuse ja ilmajäetuse määra näitajad on võrreldes kogu elanik­ konnaga märkimisväärselt kõrgemad. Kui 2023. aasta suhtelise vaesuse määra näitaja olid kogu elanikkonna puhul 20,2%, siis puude raskusastmega inimeste puhul oli sama näitaja 41,1%. 2023. aastal oli ilmajäetuse määra näitaja kogu elanikkonna puhul 6,2%, puude raskusastmega inimeste puhul aga 15,1%. Võrreldes 2022. aastaga mõlemad näitajad vähenesid. Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv tervikuna on vähesel määral kasvanud (3,3%, 2022. a 106 677, 2023. a 110 233 leibkonda (sisaldab korduvaid taotlejaid)). Ajutise kaitse saajate hulgas on toimunud väike langus (0,65%, 2022. a 43 160, 2023. a 42 880 (sisaldab korduvaid taotlejaid)), seevastu ilma ajutise kaitseta ehk Eesti kodanike seas on toimunud 6%-line kasv (2022. a 63 517, 2023. a 67 353). Oluline on märkida, et toime­tulekupiir 2022. aasta juulis tõusis ning see lubas rohkematel inimestel toetusest osa saada. 4 Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus inimeste vajadustele vastava rehabilitatsiooni­ süsteemi loomiseks. 5 Täisealiste eestkostekorralduse uuring Eestis Sotsiaalministeeriumile, lõpparuanne. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 7 2025-2028 Valdkonnas on kvalifitseeritud tööjõu puudus, rahvastiku vananemine ja sotsiaalteenuste kvaliteedi para­ nemise ootus nõuab sotsiaalvaldkonna spetsialistide arvu ja oskuste suurendamist. Töö abivajajatega on stressirikas ja vähese positiivse tagasisidega, madalalt tasustatud ja ühiskonnas vähe väärtustatud, mis­ tõttu on valdkonnas suur tööjõu liikuvus. 2021. aasta sotsiaalvaldkonna tööjõu ja -oskuste vajaduse uuring OSKA6 prognoosib töötajate vajaduse kasvu sotsiaalvaldkonna põhikutsealadel 2030. aastaks ligikaudu 20%, arvuliselt ligi 3000 uut töötajat. Enim on järgmisel viiel kuni kümnel aastal puudu hooldustöötajatest. Hool­ dekodudesse, haiglatesse ja koduteenust osutama oodatakse 1000–1200 hooldustöötajat. Hooldustöötaja ametikohalt lahkub ligi 1000 inimest aastas, väljaõppinud hooldustöötajaid kaotatakse konkureeriva palgata­ semega kaubandus- ja teenindussektorile. Suureneb ka vajadus tegevusjuhendajate, tugiisikute, sotsiaaltööta­ jate ja -nõustajate, lastekaitse- ja peretöötajate ning erivajadusega lastega tegelevate lapsehoidjate järele. Riigi tasandil vajab tõhustamist sotsiaalvaldkonna valmisolek kriisiolukordades ning eri ametkondade korral­ datav riiklik ja haldusjärelevalve. Oluline on silmas pidada ka uussisserändajatest kolmandate riikide kodanike toimetuleku ja võimalikult kiire kohanemise toetamist. Selleks on vaja arendada Eestisse tulnud inimeste juur­ depääsu sotsiaalkaitsele, kuid kohandada ka sotsiaalkaitsesüsteem sellistele muutustele reageerivaks. Oluliseks kitsaskohaks on ka sotsiaalvaldkonna tõenduspõhise poliitika kujundamiseks vajalike andmete kvali­ teet ja digitaliseerituse tase. Järgneva nelja aasta olulised tegevused y Jätkatakse pikaajalise hoolduse reformiga ning parandatakse erihoolekandeteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Jätkatakse hooldereformi rakendamist (sh praktiliste probleemkohtade lahendamine), mille eesmärk on vähendada ööpäevaringset üldhooldusteenust vajavate inimeste ja nende lähedaste maksekoormust teenuse rahastamisel ja lähedaste hoolduskoormust, parandada teenuse kvaliteeti ja hooldustöötajate palga- ja töötingimusi ning kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust. Erihoole­ kandeteenuste rahastamine vajab olulist suurendamist, teenusekohti (eriti kodus elamist toetavad teenu­ sed, kuid vajadus on ka ööpäevaringsete kohtade järele) tuleb juurde luua ning vajalik on ette valmistada isikukeskse teenusemudeli rakendamine ja seda rahastada. Ööpäevaringse erihooldusteenuse raames osutatava õendusteenuse korraldamine ja rahastamine viiakse alates 2025. aastast üle Tervisekassasse. Täiendavalt on fookuses innovaatilistel lahendustel baseeruvate tegevuste toetamine. y Tagatakse toimepidevus ja kriisideks valmisolek, mille eesmärk on toetada sotsiaalvaldkonna vastuta­ vaid ametkondi ja valdkonda ning kohalikke omavalitsusi, samuti valmistada neid ette kriisiolukordadeks, olukordade juhtimiseks ja uute ülesannete täitmiseks, mis tulenevad nii praegustest õigusaktidest kui ka uuest tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest. Olulised rahastatavad tegevused on kriisitiimide mehitamine, koo­ litused, kriisiõppused ja ennetavad tegevused kriitiliste teenuste toimepidevuse tagamiseks. y Tervishoiuteenused ja sotsiaalteenused lõimitakse ning arendatakse nende koordineeritud osutamist, sealhulgas analüüsitakse korraldus- ja rahastusmudeleid, rakendatakse ühtseid juhtumikorralduse põhi­ mõtteid, juurutatakse ennetustegevusi ja võetakse kasutusele nüüdisaegsed infotehnoloogilised lahendu­ sed, samuti parandatakse andmevahetust valdkondade ja tasandite vahel ning piirkondlikult. y Jätkatakse erivajadusega täisealistele mõeldud toetuste ja teenuste reformi, mille eesmärk on parandada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse, abivahenditeenuse ja puudega inimeste sotsiaaltoetuste korraldust (sh puude tuvastamine). y Parandatakse valdkonna tööjõu juurdekasvu ja väljaõpet. Viiakse ellu tegevusi, mis toetavad sotsiaalvald­ konna tööjõu taseme- ja täiendõppe võimaluste avardumist, sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitsetege­ vuse võimendamist ning valdkonna töötajate arengut ja maine parandamist. 6 Uuring ”Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö”. 2021. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 8 2025-2028 Meetmed, programmi tegevused ja teenused Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekande­ teenuste, toetuste ja abi tagamine Meetme eesmärk: toetada inimeste aktiivset ühiskonnaelus ja kogukonnas osalemist ning iseseisvat ja vääri­ kat elu, sealhulgas saavad inimesed ennetavat ja kvaliteetset hoolekandelist abi võimalikult kodu lähedal. Meede koosneb kahest tegevusest. Tegevuse „Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine“ alla on koondatud teenused, mis toetavad pikaajalise hoolduse korralduse arendamist ning kohalike omavalit­ suste toetamist ja võimestamist. Tegevuse „Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine“ alla on koondatud teenused erivajadusega inimestele, rahvusvahelise kaitse saajatele ja toimetulekuraskustes inimestele. Tegelik Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtarv 0,65 > 0,71 > 0,71 > 0,72 > 0,72 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandesta- tistika, Sotsiaalkindlustusamet Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate tööealiste puudega ja/või suure hooldusvaja­ 1,8 1,8 1,8 1,9 1,9 dusega inimeste suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekande-sta- tistika, Sotsiaalkindlustusamet Tegevus 1.1.1. Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine Tegevuse eesmärk: inimeste elukvaliteet ja heaolu on tänu tõhusamale abi korraldusele ja kvaliteetsete tee­ nuste kättesaadavusele paranenud. Tegevuse eesmärk on arendada välja terviklikum ja tõhusam pikaajalise hoolduse korraldus, tagada abivajaja­ tele õigeaegne kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ja vähendada perekonnaliikmete hoolduskoormust. Tegevus hõlmab hoolekandepoliitika kujundamist, mille raames tehakse koostöös partneritega valdkondlikud poliitikakujundamise otsused. Tegevuse raames toetatakse avatud taotlusvoorude kaudu kohalikke omavalit­ susi sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisel ning nende koordineeritud osutamisel. Lisaks toetatakse Dementsuse Kompetentsikeskuse kaudu dementsusega inimesi ja nende lähedasi, pakkudes neile infoliini, nõustamist ja tugigruppe. Eesti Puuetega Inimeste Fondi kaudu toetatakse puudega inimeste vald­ konna arengut ja huvikaitset ning puudespetsiifilisi liitusid ja maakondlikke kodasid. Tegevus sisaldab ka sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse arendamise tegevusi, samuti kaasajastatakse taseme- ja täiendõppe õppekavasid, laiendatakse pikaajalise hoolduse tööjõu väljaõppe võimalusi, täpsusta­ takse tööjõu kvalifikatsiooninõudeid ja luuakse töötajate tunnustamise süsteem. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 9 2025-2028 Õiglase Ülemineku Fondi vahendite abil rahastatakse regionaalset toetusmeedet kohalike sotsiaal- ja tervis­ hoiuteenuste integratsiooniks ning kvaliteedi parandamiseks. Selleks arendatakse integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, töötatakse välja tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistele motivatsiooni­ pakett ning pakutakse innovatsiooni- ja arendustoetusi Ida-Virumaal. Tegevuse alla kuulub ka kohalike tegevusrühmade toetamine kogukonna juhitud kohaliku arengu toetamiseks (CLLD) ja hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine (sh SKA kohalike omavalitsuste nõustamise üksuse toel). Tegevuse alt rahastatakse ka kuulmislangusega inimestele (kurtidele ja vaegkuuljatele) mõeldud tõlketeenust. Perioodil 2025–2028 on kavas: y Hoolekandereformi elluviimise toetamiseks: • korrastatakse abi- ja toetusvajaduse hindamist üle Eesti, pakkudes kohalikele omavalitsustele STAR-is digitaalseid tõenduspõhiseid hindamisvahendeid nii esmase abivajaduse kui ka hoolduskoormuse hin­ damiseks alates 2025. aastast; • parandatakse sotsiaalteenuste kvaliteeti, muu hulgas täpsustatakse nõudeid kohalike omavalitsuste korraldatavatele sotsiaalteenustele ja toetatakse valdkonnas töötatavate spetsialistide oskusi; • koolitatakse valdkondadeüleselt spetsialiste, et koordineeritud inimesekeskse abi osutamine oleks sujuv ja süsteemne; • arendatakse välja integreeritud uuenduslik teenus sõltuvus- ja psüühikahäirega inimestele; • tehakse 2026. aastal hooldereformi elluviimisega seotud uuringud, analüüsid ja mõjuhinnang. y Erivajadusega täisealistele mõeldud toetuste ja teenuste reformi jätkamiseks: • korraldatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus ümber, et inimesed saaksid teenust vastavalt oma vajadusele, teenuste saamine oleks inimese jaoks lihtne ja abi oleks valdkondade koostöös tagatud; • korraldatakse ümber ja lõimitakse abivahendite ja meditsiiniseadmete süsteem, et tagada riigi vaatest oleks nende hüvitamine jätkusuutlik ilma eelneva puude raskusastme tuvastamise või töövõime hin­ damiseta. Integreeritud süsteem võimaldab abivajaja ja vajaduse tuvastaja jaoks terviklikumat lähene­ misviisi inimese vajadusele vastava abi saamiseks ja osutamiseks; • lihtsustatakse abi andmise korraldust puudega inimeste abivajaduse hindamisel ning neile toetuste ja teenuste pakkumisel, mis hõlmab täpsemate puude tuvastamise ja töövõime hindamise andmete liikumist kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja töölauale abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendiga STAR-is. Samuti jätkatakse muudatustega, mis võimaldavad vajalikke teenuseid saada vastavalt ini­ mese abivajadusele, mitte tuvastatud puude raskusastmele (nt abivahendite riigipoolne võimaldamine ilma puude tuvastamiseta). Tööealiste puhul on eesmärk viia puude tuvastamine ja töövõime hinda­ mine ning seotud toetuste korraldamine ühte asutusse, mis loob tööealistele erivajadusega inimestele praegusest selgema ja tõhusama tugisüsteemi. Laste puhul on plaanis võimaldada puude rasku­ sastme tuvastamist 0–16 aasta asemel 0–18 aasta vanuses. Samuti kirjeldatakse ja arendatakse puude raskusastme tuvastamise aluspõhimõtteid (RFK-põhisel klassifikaatoril tuginevale hindamisele üleminek ja metoodilise juhendi väljatöötamine ekspertarstidele), mis loob selgemad alused puude tuvastamisel ja on eelduseks puude tuvastamise ekspertiiside hankepõhisel korraldamisel; • võetakse üle ELi puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi direktiiv. y Olemasolevad sotsiaalteenused ja avalikud teenused disainitakse otsuse tegemist toetavamaks, suuren­ datakse info ligipääsetavust ja katsetatakse asjakohaseid teenuseid. y Toetatakse RFK rakendamist, mis võimaldab anda edasi infot inimese terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute kohta ühtses ja kõigile inimesega seotud osapooltele (arstid, spetsialistid, inimene ise, inimese lähivõrgustik) arusaadavas standardkeeles. Selleks jätkatakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 10 2025-2028  koolitamist ja mentorlussüsteemi väljatöötamist. Lisaks on plaanis võtta sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris kasutusele isiku abi- ja toetusvajaduse hindamise instrument, mis loob võimaluse töödelda isiku kohta käivaid tegutsemis- ja osaluspiirangu andmeid, mis toetab RFK kasutusele võtmist sotsiaaltöö korraldamisel. y Sotsiaal- ja tervisvaldkonna teenused lõimitakse ning neid koordineeritakse ühtselt. 2025. aastal koosta­ takse ja esitatakse valitsusele analüüs ja ettepanekud integreeritud sotsiaal- ja tervisevaldkonna korral­ dus- ja rahastusmudeli loomise kohta. Piirkondlikul tasandil jätkatakse 2026. aastal koordinatsioonimudeli testimist, mis aitab inimestel sujuvalt jõuda neile vajaliku abini. y Sotsiaalvaldkonna õigusaktides muudetakse kriisiolukorda ja toimepidevuse tagamist reguleerivaid sätteid. Sotsiaalvaldkonna seadustes on kavas sätestada kriisiolukorras teenuste osutamise reeglid ja võimalused, et tagada teenuste järjepidev osutamine. Luuakse selgemad õiguslikud alused kohalikele omavalitsustele, ametiasutustele ja teenuseosutajatele teenuste toimepidevuse tagamiseks, kriisiplaanide koostamiseks ja erinevate ohustsenaariumide puhul lahenduste leidmiseks. y Jätkatakse teenuste pakkumist rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saanutele. Teenused on planeeritud viisil, mis tagab sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonna teenuste lõimituse, toetab inimese kohanemist ja ühis­ konda integreerumist ning tagab vajaduspõhise juurdepääsu sotsiaalkaitsele. y Kohalikele omavalitsustele suunatud avatud taotlusvoorude korraldamiseks: • jätkatakse 2023. aastal avatud vooru „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioo­ nimudeli jätkurakendamine“ rakendamisega Tartumaal, Valgamaal, Raplamaal ja Saaremaal. Sellega toetatakse maakonnapõhiste koordinatsioonimudelite väljatöötamist ja edasiarendamist ning olemas­ olevate mudelite laiendamist maakonnapõhiseks; • avati 2024. aastal taotlusvoor, mille eesmärkideks järgnevatel aastatel on tugevdada kohaliku tasandi ennetustööd ja arendada inimeste iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid: • kuulutatakse 2025. aastal välja avatud taotlusvoor Kagu-Eesti kohalikele omavalitsustele sotsiaaltee­ nuste arendamiseks. Tegelik Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi näda­ las) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal, % 2,4% 2,1% 2,0% 1,9% 1,8% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Tegevus 1.1.2. Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine Tegevuse eesmärk: erivajadusega inimeste ja rahvusvahelise kaitse saajate iseseisev toimetulek, sealhulgas kogukonnas elamise võimalused on paranenud. Sotsiaalkindlustusamet korraldab erihoolekandeteenust, mille eesmärk on toetada psüühikahäirega (sh intel­ lektipuudega) inimesi, kes vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi või järelevalvet, pakkudes toetavaid teenuseid (elades oma kodus), kogukonnas elamise teenust ja teenuseosutaja pakutud elupinnal ööpäevaringse elamise teenust. Tegevus hõlmab ka päeva- ja nädalahoiuteenust, mida seni on pakutud suure hooldusvajadusega inimestele igapäevaelu toetamise teenuse raames, kuid mis on plaanis 2025. aasta algusest sätestada sotsiaalhoolekande seaduses iseseisva teenusena, ja töötamise toetamise teenust, mida saavad kasutada puuduva töövõimega inimesed. Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava õen­ dusteenuse korraldamine ja rahastamine viiakse alates 01.01.2025 üle Tervisekassasse. Selleks muudetakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava iseseisva õendusabi korraldust ja rahastamist. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 11 2025-2028 Samuti korraldab Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, et toetada puudega ja/või pii­ ratud töövõimega inimeste igapäevaelu oskusi ning nende õppimist ja töötamise eelduste ettevalmistamist, samuti täisealiste abivahenditeenust, millega toetatakse abivahendi ostmist või rentimist, et kompenseerida terviseseisundist tingitud funktsioonihäiret ja vähendada selle mõju iseseisvale toimetulekule. Tegevuse raames toetatakse kohalikke omavalitsusi toetatud eluasemete rajamisel kogukonnas ning avatakse taotlusvoor selliste elu- ja teenusekohtade kohandamiseks, mis aitavad kasutusele võtta uusi tehnoloogilisi lahendusi. Tegevus hõlmab institutsionaalsete ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajate teenuseüksuste reorganisee­ rimist asutustes, kus ühes hoones on enam kui 30 inimest ööpäevaringsel erihooldusel. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab puude raskusastet ja maksab puudetoetusi, mille eesmärk on osaliselt hüvi­ tada puudest tulenevad lisakulud: puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja täienduskoolitustoetus. Puude raskusastmega inimestele väljastatakse puudega isiku kaart, millega saab teenusepakkuja juures tõendada puude raskusastet ja õigust saada soodustusi. Sotsiaalkindlustusamet väljastab kohalikele omavalitsustele liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaarti. Sellele lisaks ümardatakse puudega inimeste sotsiaaltoetuse mää­ rast loobumisega keskmise puudega laste ja tööealiste ning kõikide vanaduspensioniealiste puudetoetused ülespoole. Alates 2025. aasta jaanuarist tõstetakse osade abivahendite riigiosalust (liikumis- ja nägemisabi­ vahendid ning inkontinentsitooted) ja alates 2025. aasta 1. septembrist võimaldatakse lastele ja tööealistele abivahendeid ilma eelneva puude tuvastamise või töövõime hindamiseta (sh kõikidel lastel piirmääras 90%). Tegevus hõlmab ka enim puudust kannatavatele inimestele toidukaartide ning annetatud ja päästetud toidu jagamist. Tervise Arengu Instituut toetab tegevuse raames sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse suurendamist, pakkudes vajalikke täienduskoolitusi, sealhulgas RFK alaseid koolitusi ja mentorlust, dementsuseteemalisi koolitusi hoolekandeteenuse osutajatele ning andes välja ajakirja Sotsiaaltöö. Sotsiaalkindlustusamet tegeleb ka õppelaenu kohustuse hüvitamisega riigi poolt. Õppelaen kustutatakse puuduva töövõimega isiku ja raske või sügava puudega last kasvatava vanema eest. Samuti menetleb Sot­ siaalkindlustusamet erinevate teenuste ja sotsiaalteenuste (rehabilitatsiooniteenus, erihoolekandeteenused, lapsehoiuteenus, asendushooldusteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus ja turvakoduteenus) tegevusloa taotlemist ning teeb riiklikku järelevalvet tegevuslubade üle. Sotsiaalkindlustusamet korraldab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutuskeskuse teenust, mis toetab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate ning kohanemisraskustega muude sisserändajate iseseisvat toimetulekut, heaolu ja turvalisust kogukonnas. Perioodil 2025–2028 on kavas: y Katsetatakse isikukeskse ja komponendipõhise erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse mudelit (ISTE), mille puhul korraldab vajalikku abi psüühikahäirega ja intellektipuudega inimestele ning nende lähedastele kohalik omavalitsus või Sotsiaalkindlustusamet. Aastast 2027 on plaanis alustada mudeli rakendamisega üle Eesti. y Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava õendusteenuse korraldamine ja rahastamine viiakse üle Tervisekassasse. y Toetatakse erihoolekande teenuseüksuste reorganiseerimist, kohalikes omavalitsustes toetatud elamiseks eluasemete rajamist ning elu- ja teenusekohtade kohandamiseks uute tehnoloogiliste lahenduste juurutamist. y Jätkatakse enim puudust kannatavatele inimestele toidu- ja esmatarbekaupade pakkumise projektiga, mille raames pakutakse toidukaarditeenust. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 12 2025-2028  Tegelik Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringseid institutsionaalseid erihooldus­ teenuseid täidetud teenusekohtade suhtarv 2,3 3,1 3,1 3,1 3,1 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatis- tika, Sotsiaalkindlustusamet Makseraskustes leibkondade osatähtsus, % 4,8% 5,5% 5,4% 5,3% 5,2% Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring Programmi juhtimiskorraldus Sotsiaalhoolekandeprogrammi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asu­ tustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas heaolu arengukava 2023–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaal­ kaitseminister pärast 2025. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministee­ riumi veebilehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Heaolu“ teised programmid (Sotsiaalministeeriumi „Laste ja perede programm“, Majandus- ja Kommunikatsiooniministee­ riumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogramm „Tööturuprogramm“ ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministee­ riumi „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste programm“). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ Siseministeeriumi programm „Eesti arengut toe­ tav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ ja tulemusvaldkonna „Õigusriik“ Justiitsministeeriumi programm „Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum“. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru heaolu arengukava 2023–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Hea­ olu“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 13 2025-2028 LISA 1 Programmi teenuste abi ja tugi peavad olema suunatud sellele, et inimene saaks võimalikult kaua ja iseseisvalt koduses kesk­ kirjeldus konnas hakkama. 2024. aastal avatud taotlusvooru eesmärkideks on Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut tugevdada kohaliku tasandi ennetustööd ja arendada inimeste iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid. toetavate kvaliteetsete hoolekande- Sekkumised toetavad terviklikku pikaajalise hoolduse teenuste, toetuste ja abi tagamine süsteemi, aidates ennetada toimetulekuraskuste tekkimist, vähendada hoolduskoormust, parandada Tegevus 1.1.1. Pikaajalise hoolduse poliitika ennetavate ja kodus elamist toetavate teenuste kujundamine, KOV võimestamine kättesaadavust, ning toetavad inimeste võimalikult pikaajalist ja iseseisvat toimetulekut koduses kesk­ konnas. Hoolekandepoliitika kujundamine ja teenuste kätte- saadavuse parendamine Tegevusi rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 38) „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koor­ dinatsioonimudeli jätkurakendamine“ ja ESF+ TAT Teenuse eesmärk on hoolekandeteenuseid ja -toe­ „Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paran­ tusi, erivajadusega inimesi, Sotsiaalministeeriumi damine kohalikul tasandil“). valdkonda kuuluva rahvusvahelist kaitset ja sotsiaal­ set kaasatust puudutava poliitika väljatöötamine ja Dementsusega inimeste ja nende lähedaste elukva- ellurakendamine, samuti ministeeriumi ja valitsuse liteedi toetamine valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamine ja (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 276) rakendamine ning EL-i otsustusprotsessis osalemine. Teenuse eesmärk on suurendada ühiskonna tead­ Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest likkust ning parandada dementsusega inimeste ja (ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja nende lähedaste abi saamise võimalusi. Dementsuse kvaliteedi parandamine“). Kompetentsikeskuse eesmärk on parandada dement­ susega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut, Teenuste arendamine ning nende kättesaadavuse, inimeste teadlikkust abi saamise võimalustest ning kvaliteedi ja koostöövõime edendamine aidata kaasa dementsuse valdkonna terviklikule aren­ (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 235) gule. Teenuse eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi Kompetentsikeskuse ülesanne on nõustada lisaks sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paran­ tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandespetsialistidele ka damisel ning nende koordineeritud osutamisel. hoolekandeasutuste töötajaid ning pakkuda infoliini, nõustamise ja tugigruppide vahendusel nõu dement­ Jätkatakse 2023. aastal lõppenud vooru „Inimkeskse suse diagnoosiga inimestele ja nende lähedastele. hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsiooni­ Kompetentsikeskus koordineerib valdkonna võrgusti­ mudeli jätkurakendamine“ rakendamisega, millega kutööd, koondab tõenduspõhiseid metoodikaid, head toetatakse maakonnapõhiste koordinatsioonimude­ praktikat ja ekspertiisi, töötab välja juhendmaterjale, lite töös hoidmist ja edasiarendamist ning olemas­ arendab tugiteenuseid ning nõustab teenuseosuta­ olevate mudelite laiendamist maakonnapõhiseks. jaid teenuste arendamisel ja osutamisel nii füüsilise Eesmärk on pakkuda kompleksse abivajadusega ini­ kui sotsiaalse keskkonna kohandamisel ja keerulise­ mestele õigeaegset abi, mille tulemusena märkavad mate juhtumite lahendamisel. projekti kaasatud osapooled abivajajat ja teavitavad abivajajast aina enam. Koordineeritud juhtumitöö tulemusena väheneb kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormus asjaajamisel sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuvaldkonnas. Pakutav SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 14 2025-2028 Sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse tõstmine ja vahenditest (meede „Ühiskondlikku muutust toeta­ väärtustamine vate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine“). (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 409) Kohalike tegevusrühmade toetamine Teenuse eesmärk on parandada sotsiaalvaldkonna (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 408) tööjõu juurdekasvu ja väljaõpet. Selleks arendatakse taseme- ja täiendõppe õppekavasid, laiendatakse Kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu koha­ pikaajalise hoolduse tööjõu väljaõppevõimalusi, täp­ liku arengu strateegia alusel, mille on välja töötanud sustatakse tööjõu kvalifikatsiooninõudeid ja luuakse kohalik tegevusrühm. Tegevusrühma poolt koostatud töötajate tunnustamise süsteem. Strateegilise part­ strateegia peab olema kooskõlas heaolu arengukava nerluse raames Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooniga 2023–2030 alaeesmärkidega. Kohalike tegevusrüh­ tugevdatakse sotsiaalvaldkonna töötajate huvikait­ made toetamiseks korraldati 2024. aastal taotlusvoor, setegevust ja mentorlusega toetatakse uute sotsiaal­ mille tulemusena hakkavad 26 tegevusrühma nime­ valdkonna juhtide teadmisi ja oskusi. Tegevused tatud strateegiaid ellu viima. Tegevusi rahastatakse panustavad valdkonna töötajate arengu ja valdkon­ välisvahenditest (ESF+ TAT „Kogukonna juhitud koha­ nas töötamise maine parandamisse. Tegevusi pla­ liku arengu toetuse andmise tingimused ja kord“). neeritakse osaliselt Šveitsi-Eesti koostööprogrammi Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise teenus vahenditest. (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 242) Regionaalsete toetusmeetmete rakendamine Ühtlase ja kvaliteetse täisealiste sotsiaalhoolekande (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 330) abimeetmete pakkumise tagamiseks loodi Sotsiaal­ Teenuse eesmärk on ühtlustada Ida-Viru maakonnas kindlustusameti juurde 2019. aastal kohalike oma­ pakutavate sotsiaalhoolekande ja tervishoiu abimeet­ valitsuste nõustamise üksus. Üksuse eesmärk on mete korraldust ning parandada teenuste osutamise ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekandeteenuste kvaliteeti, mis toetab piirkonna sotsiaal-majandus­ ja nende korralduse kvaliteeti kohaliku omavalitsuse likku arengut ja inimväärse elukeskkonna teket ning tasandil, osaledes sotsiaalhoolekandevaldkonna panustab seeläbi õiglase ülemineku protsessi Ida-​ poliitika kujundamises ja selle elluviimises, ning pak­ Virumaal. kuda kohalikele omavalitsustele riigipoolset tuge (nt nõustamine, koolitused) nende sotsiaalhoolekande­ Teenuse raames töötatakse välja koordinatsiooni­ liste ülesannete täitmisel. Suurendatud tähelepanu all mudel, et vähendada kompleksse abivajadusega on Kagu-Eesti piirkond. inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas, pakkuda komp­ Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest leksse abivajadusega inimestele õigeaegset ja nende (ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja vajadustele vastavat abi, toetades seeläbi võimalikult kvaliteedi parandamine“ ja ERF TAT „Sotsiaalkaitse­ kaua koduses keskkonnas toimetulekut, ning koguda süsteemide ajakohastamist toetavate infosüstee­ senisest paremini infot sotsiaal- ja tervishoiuteenuste mide arendused“). osutamise puuduste (puuduvad teenusekohad, tee­ Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenused nuste saamise järjekorrad, regionaalsed erinevused loovad sihtrühmale paremad võimalused ühiskonna­ praktikas jne) ja toimiva praktika kohta. Luuakse elust täisväärtuslikuks osavõtmiseks ning tagavad sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavatele spet­ piisava ligipääsu igapäevaeluks vajalikule asjaajami­ sialistidele motivatsioonipakett, mis soodustab sele ja avalike teenuste tarbimisele. spetsialisti valima oma töö- ja elukohaks Ida-Viru maakonna. Samuti luuakse innovatsiooni- ja aren­ Kurtidele ja vaegkuuljatele mõeldud tõlketeenuse dusfond Ida-Virumaa sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna (viipekeele tõlketeenus (kaugtõlge) ja kirjutustõlke­ teenuste arendamiseks ja pakkumiseks, mis hõlmab teenus) korraldus on toimunud ESF+ TAT „Pikaajalise nii uudsete lahenduste väljatöötamist ja katsetamist hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ kui ka uute tehnoloogiate rakendamist (nt abivahen­ rahastusel, 2026. aastal minnakse välisvahenditest did, inimese tervislikke valikuid toetavad lahendused rahastamiselt üle rahastamisele riigieelarvelistest vms). Teenust rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 15 2025-2028 Tegevus 1.1.2. Hoolekande kättesaadavuse igapäevaeluoskusi, suurendada nende võimalusi tagamine ja toimetuleku toetamine osaleda ühiskonnaelus ning toetada nende õppimist ja töötamise eelduste ettevalmistamist. Teenuse saa­ Erihoolekandeteenus mise eelduseks on vähemalt ühe eelnimetatud vald­ (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 303) konnaga seotud eesmärkide saavutamise vajadus. Samuti on eelduseks, et inimesel on mitu probleemi, Erihoolekandeteenused on mõeldud inimestele, kes mida ei ole võimalik lahendada üksikteenuste abil vajavad oma vaimse tervise tõttu igapäevaelus juhen­ ning vaja on mitme eriala spetsialistide ehk rehabili­ damist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet, mida tatsioonimeeskonna sekkumist. osutab erihoolekande tegevusjuhendaja, ja kellele ei ole võimalik pakkuda vajalikku abi teiste sotsiaalhoo­ Sotsiaalkindlustusamet hindab teenust taotlenud lekande abimeetmetega. tööealiste ja vanaduspensioniealiste inimeste tee­ nusevajadust ning korraldab teenust enda lepingu­ Erihoolekandeteenuseid korraldab Sotsiaalkindlustu­ partnerite kaudu üle Eesti. Lepingupartneriteks on samet oma lepingupartnerite kaudu. Sotsiaalkindlus­ asutused, kes on loonud 3–10 spetsialistist koosne­ tusamet hindab õigust saada erihoolekandeteenust vad meeskonnad, pakkudes inimestele kompleksset ja inimese abi- ja toetusvajadust ning suunab ta õiget tuge. Võimalike kaasatavate spetsialistide suur teenust saama. 2025. aastal lisandub uus teenus – vahemik tähendab seda, et teenuse kättesaadavus ja päeva- ja nädalahoiuteenus, mida seni on pakutud kvaliteet on piirkonniti erinev ning teenuse osutamine suure hooldusvajadusega inimestele igapäevaelu lähtub suuresti teenuseosutaja ressurssidest. Teenus toetamise teenuse raames diferentseeritud hinnaga. on nõustava iseloomuga ning eeldab inimeselt aktiiv­ Kokku on 2025. aastal Eestis 11 erineva toetusast­ set osalemist. Selle kaudu õpivad nii inimene ise kui mega erihoolekandeteenust. ka tema lähivõrgustik, kuidas terviseseisundist tin­ gitud erivajadusega kohaneda ja parimal võimalikul 2024. aastast laienes töötamise toetamise teenuse viisil toime tulla. sisu ja sihtrühm. Teenuse eesmärk on pakkuda pika­ ajalise kaitstud töö projektis osalenud vähema töö­ Abivahenditeenus suutlikkusega psüühikahäirega inimestele võimalust (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 195) jätkata töötamist kaitstud tingimustel ilma kohustu­ seta jõuda avatud tööturule. Teenusega toetatakse erivajadusega tööealiste ja vanaduspensioniealiste inimeste abivahendi ostmist Aastatel 2025–2026 jätkatakse isikukeskse ja kom­ või rentimist. Teenuse eesmärk on kompenseerida ponendipõhise erihoolekandeteenuse mudeli (ISTE) kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, katsetamist, mille puhul korraldab psüühikahäirega ennetada selle süvenemist, parandada või säilitada (sh intellektipuudega) täisealistele inimestele ja füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja nende lähedastele vajaliku teenuse pakkumist koha­ töövõimet. lik omavalitsus. ISTE mudeli katsetamine toimub aastatel 2023–2026 ESF+ TAT „Sotsiaalkaitse ja pika­ Abivahendeid võimaldatakse vastavalt sotsiaalkaitse­ ajalise hoolduse kättesaadavus“ vahenditest. Aastast ministri määrusega kehtestatud abivahendite loete­ 2027 on plaanis alustada mudeli rakendamisega üle lule (erimenetluse korras on võimalikud ka erandid). Eesti ning rahastada seda välisvahendite asemel Lisaks pakutakse abivahendialast nõustamist, et riigieelarvest. ISTE mudeli katsetamisel osalenud toetada inimeste igapäevaeluga toimetulekut. Riigi­ inimeste toetusvajaduse tase vastab valdavalt toeta­ poolse soodustustega abivahendite kättesaadavus vate erihoolekandeteenuste (igapäevaelu toetamise tagatakse inimestele Sotsiaalkindlustusameti lepin­ teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud ela­ gupartnerite kaudu. mise teenus) saajate tasemele. Abivahenditeenuse üks eesmärk on muuta teenus Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus vajaduspõhiseks nii, et abivahendite kättesaadavus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 194) ei oleks seotud puude raskusastme või vähenenud töövõimega, vaid seda oleks võimalik soetada vaja­ Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on duspõhise hinnangu alusel. Lisaks on eesmärk minna toetada puudega ja/või piiratud töövõimega inimeste SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 16 2025-2028 paberipõhiselt abivahenditõendilt üle digitaalsele Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine süsteemile, et lihtsustada abivahendi vajaduse tuvas­ (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 41) tamist ja abivahendi soetamist. Teenuse sisuks on toetada erihoolekandeasutuste Elu- ja teenuskohtade kohandamine ja kogukonna- reorganiseerimist eesmärgiga tagada psüühilise eri­ põhiste toetatud eluasemete rajamine vajadusega täisealistele inimestele paremad elamis-, (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 42) õppimis- ja töötamistingimused ning toetada taristu loomist kogukonnapõhisele erihoolekandeteenusele. Teenuse raames rahastatakse taotlusvoore „Elu- ja Teenuse raames toetatakse ööpäevaringse erihool­ teenuskohtade kohandamine“ ja „Kogukonnapõhiste dusteenuse osutajate teenuseüksuste reorganisee­ toetatud eluasemete rajamine“. rimist asutustes, kus ühes hoones on enam kui 30 Tegevuse „Elu- ja teenuskohtade kohandamine“ inimest ööpäevaringsel erihooldusel. 2024. aastal raames kavandatakse suurema hooldusvajadusega on eelnimetatud tingimustele vastavates asutustes inimeste kodus elamist toetavaid kohandusi, mis elavaid inimesi umbes 600. ERF-i kaasrahastusel aitavad rakendada inimese kodus uusi tehnoloogilisi elluviidava projekti raames on kavas nendest teenu­ lahendusi ja suurendada inimeste võimet kodus sekohtadest reorganiseerida 324. Projekti kestus on toime tulla ning parandada nende ohutust ja elukvali­ kuni 31.12.2029 ja sellesse on kaasatud AS Hoole­ teeti kodus. kandeteenused, MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Tegevuse „Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete Keskus, MTÜ Valgamaa Tugikeskus, SA Narva-Jõe­ rajamine“ eesmärk on toetada kohalikke omavalit­ suu Hooldekodu, AS Koeru Hooldekeskus ja Tallinna susi kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajami­ linn. Kavandatud tegevused aitavad tagada teenuse sel. Üheks võimaluseks, et parandada vähese abi- ja kvaliteeti ja paremat piirkondlikku kaetust. toetusvajadusega inimeste kodus hakkamasaamist Tegevusi rahastatakse välisvahenditest ERF-i TAT ja kogukonda kaasatust, on luua selleks kohaliku „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames. omavalitsuse territooriumil asuvatesse tõmbekeskus­ tesse ligipääsetavaid ja isiku toimetulemist toetavaid Puuetega inimeste sotsiaaltoetused toetatud elamise võimalusi. (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 185) Nimetatud eluasemed luuakse vähese abi- ja toe­ Puude raskusastme tuvastamise ja puudega inimes­ tusvajadusega inimestele, kelle kodu ei ole võimalik tele toetuse maksmise eesmärk on toetada puudega kohandada nende vajadustele vastavaks. Kohalikul inimeste iseseisvat toimetulekut, sotsiaalset integrat­ omavalitsusel on juhtumipõhiselt võimalik korraldada siooni ja võrdseid võimalusi ning soodustada nende isikule ligipääs talle vajalikele sotsiaal- ja tervishoiu­ õppimist ja töötamist. Sotsiaalkindlustusamet tuvas­ teenustele. Toetatud elamise teenus on mõeldud tab puuet kolmes raskusastmes (keskmine, raske ja inimesele, kes vajab kõrvalabi või toetavaid teenuseid sügav) ja kolmes vanuserühmas (lapsed, tööealised igapäevatoimingutes regulaarselt pikema aja jooksul ja vanaduspensioniealised). Teenuse eelarvest rahas­ (nt 6 kuud), kuid kellel ei ole välja kujunenud ööpäe­ tatakse puudega tööealise inimese toetust, puudega varingset hooldusvajadust, mille puhul on vajalik vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega teenuse osutamine hoolekandeasutuses. Toetades vanema toetust, õppetoetust ja täienduskoolitustoe­ kohalikke omavalitsusi kogukonnapõhiste toetatud tust. Puudega lapse toetuse eelarve on kajastatud eluasemete rajamisel vähese abi- ja toetusvajadu­ laste ja perede programmis. sega inimestele, paraneb või säilib nende inimeste võimekus iseseisvalt igapäevatoimingutega hakkama Puudega inimeste toetuste arvestamise aluseks on saada, väheneb lähedaste hoolduskoormus ja puu­ igaks eelarveaastaks riigieelarve seadusega kehtes­ dub kohene vajadus suunata isik ööpäevaringset väl­ tatav puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määr. Toe­ jaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust saama. tuste suurus sõltub puude raskusastmest (tööealistel Taotlusvoore rahastatakse välisvahenditest (ERF lisaks ka puudeliigist) ning toetused arvutatakse TAT-d „Kogukonnapõhise toetatud eluaseme toeta­ puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätes­ mine“ ja „Innovaatiliste lahenduste väljatöötamine tatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast. Puudega elu- ja teenuskohtade kohandamiseks“). tööealise isiku igakuine toetus on jätkuvalt vahemi­ kus 16,62–53,70 eurot ja puudega vanaduspensioni­ SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 17 2025-2028 ealise isiku igakuine toetus on 12,79–40,91 eurot. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse Puudega vanema toetust makstakse 19,18 eurot toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks kuus, õppetoetust puudega õppurile 6,39–25,57 eurot (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 137) kuus ja täienduskoolitustoetust kuni 613,68 eurot Teenuse eesmärk on suurendada sotsiaal- ja tervise­ kolme kalendriaasta kohta. valdkonna spetsialistide pädevust teenuste pakku­ Rahvusvahelise kaitse teenus misel ning seeläbi parandada osutatavate teenuste (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 299) kvaliteeti. Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osutavatele isikutele korraldatakse nende Sotsiaalkindlustusamet korraldab rahvusvahelise pädevust suurendavaid täienduskoolitusi, sealhulgas kaitse taotlejate ja saajate majutuskeskuse teenust, RFK alased koolitused ja mentorlus, ning antakse mis toetab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate välja ajakirja Sotsiaaltöö. ning kohanemisraskustega muude sisserändajate iseseisvat toimetulekut, heaolu ja turvalisust kogu­ Dementsuse teemal koolitatakse esmalt hooldusasu­ konnas. tuste sisekoolitajaid, kes annavad teadmisi edasi oma asutuste töötajatele. Nii saab kaasata suurema Teenus hõlmab inimeste majutamist, toitlustust või osa asutuste personalist ja kujundada dementsu­ rahalise toetuse tagamist, inimeste informeerimist sesõbralike asutuste võrgustikku. Koolitusi rahasta­ nende õigustest, tervisekontrolli ja vajaduspõhist takse kuni 2025. aasta lõpuni välisvahenditest (ESF+ tervishoiuteenuse osutamist keskuses viibimise ajal TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvali­ ja tuge majutuskeskusest väljakolimisel pärast ela­ teedi parandamine“). misloa saamist. Ajakiri Sotsiaaltöö aitab kaasa sotsiaalvaldkonna Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi spetsialistide ja valdkonna õppurite professio­ ostmine ja jagamine naalsele arengule, teadmiste suurendamisele ja (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 46) informeeritusele. Ajakirja väljaandmist rahastatakse riigieelarvest. Abi saajatele pakutakse alates 2023. aasta oktoobrist võimalust osta üle-eestilise toidukaartide süsteemi Riigipoolne õppelaenu kustutamine kaudu spetsiaalse toidukaardiga endale sobival ajal (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 327) toidu- ja esmatarbekaupu (keelatud on osta alkoholi-, tubaka- ja lototooteid ning kinkekaarte). Perioodiks Teenuse eesmärk on hüvitada riigi poolt õppelaenu 2023–2027 on toidukaartide süsteemi lepingupartne­ kohustus. Õppelaen kustutatakse puuduva töövõi­ riks Rimi Eesti Food AS. Lisaks toidukaartidele toetab mega isiku ja raske või sügava puudega last kasva­ Sotsiaalministeerium ka annetatud toidu kogumist tava vanema eest. Õppelaenu kustutamise aluseks ja jagamist enim puudust kannatavatele inimestele. on õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Hankelepinguid SA-ga Eesti-Hollandi Heategevus­ fond (Eesti Toidupangaga) ja Rimi Eesti Food AS-iga Riiklik ja haldusjärelevalve (sh tegevuslubade rahastatakse ESF+ projektist ja riigieelarvelistest menetlemine) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 328) vahenditest. Sotsiaalkindlustusamet menetleb erinevate teenuste Alates 2024. aastast toetatakse avatud taotlus­ ja sotsiaalteenuste (rehabilitatsiooniteenus, erihoo­ vooru „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste lekandeteenused, lapsehoiuteenus, asendushooldus­ toetamine“ kaudu võrgustikutöö abil innovaatilisi teenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus lahendusi päästetud toidu jagamiseks puudust kan­ ja turvakoduteenus) tegevusloa taotlemist, nõustab natavatele inimestele võimalikult nende kodu lähedal taotlejaid ja teeb riiklikku järelevalvet tegevuslubade koostöös kohalike omavalitsuste, kogukondade ja üle. Sotsiaalkindlustusamet korraldab järelevalve teiste osapooltega. käigus tuvastatud rikkumistele tuginedes teenu­ seosutajatele regulaarseid teemapäevi, et ennetada süsteemseid rikkumisi kõikide teenuseosutajate hulgas. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 18 2025-2028 LISA 2 Teenuste rahastamise kava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava info andmiseks. Eelarve Programmi teenuste rahastamise kava 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud 168 366 078 175 066 632 173 744 487 162 656 073 Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete 168 366 078 175 066 632 173 744 487 162 656 073 ­hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine Tegevus 1.1.1. Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, ­­ 16 226 531 21 372 073 22 711 530 14 496 674 KOV võimestamine Hoolekandepoliitika kujundamine ja teenuste 4 921 954 7 107 261 7 885 655 2 453 795 kättesaadavuse parendamine Teenuste arendamine ning nende kättesaada­ 4 434 102 7 428 680 8 976 595 9 380 572 vuse, kvaliteedi ja koostöövõime edendamine Dementsusega inimeste ja nende lähedaste 272 069 272 069 272 069 272 069 elukvaliteedi toetamine Sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse tõstmine ja 1 641 176 1 641 176 1 641 176 1 175 231 väärtustamine Regionaalsete toetusmeetmete rakendamine 1 885 766 1 870 539 1 894 906 39 783 Kohalike tegevusrühmade toetamine 1 886 598 2 462 281 1 464 647 896 926 Hoolekandeteenuste kvaliteedi 1 184 866 590 067 576 482 278 299 edendamise teenus Tegevus 1.1.2. Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja 152 139 547 153 694 560 151 032 957 148 159 399 toime­tuleku toetamine Erihoolekandeteenus 57 711 124 56 678 462 52 570 186 52 533 264 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus 10 651 671 10 585 430 10 767 430 15 092 967 Abivahenditeenus 19 429 269 20 395 522 21 124 048 21 674 919 Elu­ja teenuskohtade kohandamine ja 7 550 884 9 805 138 9 807 504 7 834 874 kogukonna­põhiste toetatud eluasemete rajamine Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine 248 755 910 910 1 351 875 1 355 583 Puudega inimeste sotsiaaltoetused 47 370 110 46 989 930 47 323 479 47 658 794 Rahvusvahelise kaitse teenus 3 573 250 1 541 419 1 523 519 1 006 649 Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi 4 227 237 5 638 290 5 641 339 59 021 ostmine ja jagamine Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse 543 637 348 736 141 969 141 969 toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks Riigipoolne õppelaenu kustutamine 112 024 110 410 109 485 109 473 Riiklik ja haldusjärelevalve (sh tegevuslubade 721 586 690 314 672 124 671 887 menetlemine) SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 19 2025-2028  15.01.2025 nr 8 MINISTRI KÄSKKIRI Sotsiaalministeeriumi heaolu tulemusvaldkonna programmid 2025-2028 Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel: kinnitan järgmised Sotsiaalministeeriumi heaolu tulemusvaldkonna programmid: 1. laste ja perede programm 2025-2028 (lisa 1); 2. vanemealiste programm 2025-2028 (lisa 2); 3. sotsiaalhoolekande programm 2025-2028 (lisa 3). (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister