Justiitsministeerium Teie 17.12.2024 nr JUM/24-1327/-
[email protected] 1K. 8-3/8861/
Meie 23.01.2025 nr 1.2-3/3237-3
Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine
Esitasite meile kooskõlastamiseks karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuse (nõusolekuseaduse VTK). Tunnustame Justiitsministeeriumi VTK
loomisele eelnenud sisuka kaasamisprotsessi eest, mis andis võimaluse avaldada väga laial
ekspertide ringil oma mõtteid ja lõi aluse diskussioonidele ning ühisele lahenduste leidmisele.
Jagame sõltumatu ekspertgrupi GREVIO hinnangut, mida toetab ka Justiitsministeeriumi
2024. a tehtud analüüs seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude koosseisude
vastavuse kohta Istanbuli konventsioonile. Selle kohaselt ei vasta Eesti karistusseadustik
praegu konventsiooni nõuetele, kuna karistatav peaks olema nõusolekuta suguühe või muu
sugulise iseloomuga tegu, ilma et lisaks nõusoleku puudumisele peaks samaaegselt esinema
veel täiendavaid tingimusi, näiteks vägivalda või abitusseisundit.
Sotsiaalministeerium toetab kahe pakutud nõusolekuseaduse mudeli vahel valides
JAH-mudelit.
Arvestades seksuaalvägivalla ränkasid mõjusid ohvrile, abivajaduse tunnistamise keerukust,
häbitunde tugevust ja ohvri süüdistamise laia levikut Eestis, oleme veendunud, et JAH-mudel
kannab kõige paremini ohvri õiguste kaitse eesmärki, pakkudes samas ka laiemat maailmapildi
muutmise võimalust. JAH-mudel toetab inimõiguste, inimese vaba tahte ja seksuaalse
enesemääramise õiguse austamist. Mudeli väärtus seisneb paljudes aspektides, üks
tähtsamaid on sellise mõttemustri kujundamine, mille järgi on ka paarisuhtes vajalik partneri
nõusolekut küsida ja sellega arvestada. Seksuaalsuhete puhul kohusetundest tingitud
vastutulek elukaaslasele või abikaasale ei ole kaasaegse ühiskonna väärtuste ja inimõiguste
põhimõtetega kooskõlas. JAH-mudel toetab kehalist autonoomiat ja väärtustab inimõigusi, see
ennetab seksuaalrünnakuid ning muudab hoiakuid, nagu oleks kellelgi õigus nõuda või
eeldada seksuaalsuhet. Ka soostereotüüpide muutmiseks on oluline valida JAH-mudel –
selline mudel toetab mõlema osapoole võrdsust ja loob seeläbi ka soolist võrdõiguslikkust.
Argumendid JAH-mudeli pooldamiseks tulevad selgelt välja teadusuuringutest ja nende riikide
kogemustest, kes on vastava mudeli juba kasutusele võtnud. Puudub igasugune mõistlik
põhjendus valida EI-mudel, arvestades, milline on selle negatiivne mõju ohvritele. EI-mudel
taastoodaks ohvrite süütunnet, kuna tõstatab küsimuse, miks nad ei hakanud piisavalt vastu
ega suutnud nõusoleku puudumist väljendada.
JAH-mudel vastab kõige paremini ka Istanbuli konventsiooni artikli 36 nõuetele, samuti on nt
Euroopa Inimõiguste Kohus rõhutanud (nt M.C. vs. Bulgaaria (2003, nr 39272/98)), et
seksuaalse vägivalla juhtumite menetlemisel tuleb arvestada toonilise liikumatusena tuntud
reaktsiooni, mida JAH-mudel arvestab paremini kui EI-mudel. JAH-mudel vähendab
seksuaalvägivalla ohvrite häbistamist ja tõstab teadlikkust vägivalla keerukusest, sealhulgas
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
sellisest nähtusest nagu tooniline liikumatus. Samuti soodustab JAH-mudel ohvrite varasemat
pöördumist abi saamiseks, kuna keskendub nõusoleku puudumisele, mitte vastupanule, mis
sageli ei ole võimalik ohvri psühholoogilise seisundi tõttu. JAH-mudel soodustab ühiskondlikku
diskussiooni konsensuslike suhete tähtsusest ja vähendab vägistamisega seotud müüte,
samuti aitab see kaasa soolise võrdsuse ja inimõiguste väärtuste edendamisele. Tervise
Arengu Instituudi (TAI) 2021. a tehtud uuringu "Eesti noorte seksuaaltervis: teadmised,
hoiakud ja käitumine" kohaselt soovivad noored põhjalikumat ja praktilisemat käsitlust
seksuaalhariduse teemadest, mis aitaksid neil teha teadlikumaid valikuid ja mõista
seksuaalkäitumisega seotud riske. Samuti tõi uuring esile vajaduse tõsta teadlikkust
seksuaalse vägivalla vältimisest ja ohvrite õigustest. Seejuures peetakse oluliseks, et
seksuaalharidus hõlmaks nõusolekupõhimõtteid ning suhte- ja kommunikatsioonioskuste
õpetamist. JAH-mudeliga kooskõlas olev seadus toetab väärtusi, mida noored juba
seksuaalhariduse raames ootavad: rõhuasetus nõusolekule, vastastikusele austusele ja
teadlikule suhtlemisele.
Lisaks soovime rõhutada, et muudatusega koos tuleks järjepidevalt välja tuua ka eeldatava
kuriteost raporteerimise kasvuga kaasnevat suuremat tugiteenuste vajadust ning riiklikult
tuleks planeerida ka vastavad ressursid (rahastus, koolitused jne), et vältida olukorda, kus
väga haavatavas olukorras ohvrid jäävad õigeaegse abita. Hea, et see teema VTK-s samuti
läbivat kajastust leiab. Oluline on sealjuures vähendada ka ohvri taasohvristamise riske.
Traumaohvrid on olulise sihtrühmana ära mainitud ka vaimse tervise rohelises raamatus.
Peame oluliseks, et seaduse rakendamine oleks osa laiemast strateegiast, mis hõlmab
inimeste teadlikkuse tõstmist, ohvritele suunatud tugiteenuste arendamist ja ennetustegevuste
laiendamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
Kristiina Luht
[email protected]
Minni Timberg
[email protected]
Kerli Reintamm-Gutan
[email protected]
Alice Sündema
[email protected]