Strateegia heakskiitmine - Sotsiaalministeerium

Failid

M_kk_26_2025.asice9143 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS PRIA Märge tehtud: 05.12.2024 Kehtib kuni: 04.12.2099 Alus: ELÜPS § 114 lg 1; AvTS § 35 lg 1 p 12 REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM Suur-Ameerika tn 1 Kesklinna linnaosa,Tallinn 10122 Harju maakond 05.12.2024 nr 13-40.5/24/207 EESTI [email protected] Piiriveere Liider MTÜ strateegia 2023-2027 muutmine Strateegia 2023-2029 muutmine MTÜ Piiriveere Liider esitas 26.11.2024 PRIA-le strateegia 2023-2029 muudatuse koos selle vajalikkuse põhjendusega ja üldkoosoleku otsusega strateegia muudatuse vastuvõtmise kohta. PRIA kontrollis strateegia muudatuse vastavust määruse nõuetele. Esitatud strateegia muudatus vastab määruse §-s 6 kehtestatud nõuetele. Lugupidamisega Piret Ilves teenusejuht Arengutoetuste osakond Lisa: Strateegia muudatus 2023-2027 Dokumendi koostaja: Esta Leppik, [email protected], 5787 8500 Tähe 4 51010 Tartu/737 1200/ [email protected]/ www.pria.ee/ Registrikood70005967 2110740 7620 0 0 MTÜ PIIRVEERE LIIDER ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL nr 3 Zoom 1 4 . november 2024 Algus kell 1 6 :0 5 Lõpp kell 17:00 Osalesid: Üldkoosolekul osalejate registreerimisleht Kutsutud: Gerda Raig Koosolekut juhatab PVL juhatuse esimees Raul Kudre Kinnitati ühehäälselt üldkoosoleku päevakord. Üldkoosoleku päevakord: Strateegia 2024-2027+ muutmise ettepanek (ESF+ meetme täiendus lk 11) 2025.a rakenduskava kinnitamine Audiitori kinnitamine Jooksvad küsimused 1. Strateegia 2024-2027+ muutmise ettepanek (ESF+ meetme täiendus lk 11) Kuulati: tegevjuht Endla annab teada, et vastavalt Riigi Tugiteenuse Keskuse 01.07.2024 otsusele rahuldatakse MTÜ Piiriveere Liider taotlus ESF+ osas kõrval tingimusega, et sihtrühm, mis on strateegia kohustuslik osa, on lisatud strateegiasse ning Regionaal-ja Põllumajandusministeerium on teinud strateegia muudatuse heakskiitmise otsuse. Tegevusrühm ei või enne eelnimetatud tingimuste täitmist minitaotlusvooru avada. Ettepanek kinnitada MTÜ Piiriveere Liider Strateegia 2024-2027+ muudatus ESF+ meetme sihtrühm osas. Hääletus: Poolt 15 Vastu 0 Erapooletu 0 OTSUS: 3 .1 MTÜ Piiriveere Liider põhikirja p 5.5. 2 alusel kinnitada Strateegia 2024-2027+ muudatus ESF+ meetme sihtrühm osas. 2. 2025.a rakenduskava kinnitamine Kuulati: Endla selgitab, et rakenduskava koosneb tegevusrühma eelarvest, tegevuskavast ja meetmete eelarvest. Koosolekuga liitus 16:10 Imre Liivago. T egevjuht Endla annab ülevaate 2025. aasta planeeritavast tegevusrühma eelarvest. Tegevusrühma e elarve 100 973 € jaguneb jooksvateks kuludeks (töötajate palgad, kaudne kulu, raamatupidamine, audiitoritasu, õiguskulud ja koosoleku korraldamise kulud) 94 940 € ja elavdamiskuludeks (õppereisid, ürituste korraldamise kulud, teabe- ja reklaammaterjali koostamise ja väljaandmise kulud ning koostööorganisatsioonis osalemise liikmemaks ) 6 033 €. Rakenduskavas on välja toodud meetmete lõikes summad, mis suunata 2025 . aasta taotlusvoorudesse. Liikmete seast tuli küsimus meetmete osakaalu protsendi osas. Toodi välja, et kuna 2024. aasta taotlusvoorus oli toetustaotluste esitamine elukeskkonna meetmesse suurem kui ettevõtluse meetmesse ja ehk kaaluda meetmetesse suunatud vahendite protsentide osakaal üle vaadata. Endla juhib tähelepanu, et meetmete % osakaal on paika pandud strateegias ja voorudes meetmete protsendi osakaalu muutmiseks tuleks läbi viia strateegia muudatus. Arvati, et jätkata praeguste protsentide osakaaluga ja vaadata tulevikus uuesti üle, kui tekib selleks vajadus. Endla annab ülevaate rakenduskavast ja teeb ettepaneku kinnitada märtsi ja septembrikuu voorude kuupäevad. Arutelu käigus toodi välja, et sobivaks ajavahemikuks on 10.-25.märts ja 10.-25. september 2025. Endla teeb ülevaate 2025. aasta tegevuskavast, mis keskendub suures osas meetmetele. Ettepanek on kinnitada 2025. a eelarve ja rakenduskava eeltoodud mahtudes ja tähtaegadega ning tegevuskava vastavalt lisale 2.2 . Hääletus: Poolt 1 6 Vastu 0 Erapooletu 0 OTSUS: 3 .2 MTÜ Piiriveere Liider põhikirja p 5.5.1 alusel kinnitada 202 5 a rakenduskava eeltoodud mahus, eelarve 100 973 eurot, millest 94 940 € on jooksvad kulud ja 6 033 € elavdamiskulud ja tegevuskava vastavalt lisale 2.2. 3. Audiitori kinnitamine Kuulati: Endla annab teada, et MTÜ Piiriveere Liider põhikirja p. 9.2. kohaselt kinnitab üldkoosolek audiitori kaheks aastaks. Võetud on 1 hinnapakkumine Audiitorbüroo ELSS OÜ-lt. Pakkumine on tehtud 2024. ja 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande auditi läbiviimiseks. Pakkuja on soodsamate seast ja koostöö ettevõttega on siiani sujunud. Ettepanek kinnitada 2024.-2025. aasta majandusaasta auditi kinnitavaks audiitoriks Audiitorbüroo ELSS OÜ. Hääletus Poolt 1 6 Vastu 0 Erapooletu 0 OTSUS: 3 .3 MTÜ Piiriveere Liider põhikirja p. 9.2 alusel kinnitada 2024.-2025. aasta majandusaasta auditi kinnitavaks audiitoriks Audiitorbüroo ELSS OÜ. Jooksvad küsimused Kuulati: Endla annab teada, et Piiriveere Liidrile on tehtud ettepanekud osalemaks koostööprojektides. Põhja – Iirimaalt on tulnud koostööpakkumine osalemaks projektis, mille sihtrühmaks on m aapiirkondade noored, kohalikud turismiettevõtted, kultuuri- ja sotsiaalmajanduse organisatsioonid ning kogukondlikud juhid. Projekt kestab 18 kuud, algusega jaanuaris 2025 ja lõpetades juunis 2026. Projekti k ogusumma on umbes 250 000 eurot, rahastab PEACEPLUS fond . Projekt Piiriveere Liidri le rahalisi kohustusi ei to o. Projekti tegevusteks on o salejate värbamine ja programmi tutvustamine läbi veebikohtumiste ja kohapealsete sündmuste. Kogukondadele ja noortele suunatud koolitused ürituste korraldamisel, turunduses, võrgustike loomises ja rahastamisvõimaluste leidmises. Piiriülesed õppereisid: Eesti grupi visiit Põhja-Iirimaale ja Iirimaa grupi visiit Eestisse. Rahvusvahelise kultuurifestivali planeerimine ning lõppkonverents, kus jagatakse saadud teadmisi ja tulevikusuundi. Pr ojekti detailid täpsustuvad pärast rahastusotsust. Endla annab teada, et suvel juulikuus oli kahel Piiriveere Liidri piirkonna noorsootöötajal võimalus osaleda Horvaatias toimuval ERASMUS+ projektis, mis oli suunatud noorsootöötajatele. Sügisel avanes võimalus osaleda Slovakkias Eesti LEADER Liidu projektiga toimuval kohtumisel, mis oli suunatud LEADER noortele tutvumaks maapiirkondadega. Piiriveere Liider piirkonnast sai sellel kohtumisel osaleda Setomaa noor, kes on ühtlasi ka noorsootöötaja ja maapiirkonnas elav noor. Slovakkias käigust oli tehtud kokkuvõte ja Endla jagas osaleja mõtteid toimunud sündmusest. Endla osales rahvusvahelisel seminaril Pärnus, mis oli suunatud maanoortele. Endla oli kutsutud seminarile tutvustama Piiriveere Liider Noorte strateegia (2020-2022) projekti. Sellest seminarist sai alguse rahvusvahelise projekti idee, luua noorte strateegia tegevusrühmadele, mis oleks noorte kaasamise tööriistaks LEADER tegevustes . "Rural Youth Goes Erasmus" projekt keskendub maapiirkondade noorte aktiivsemale kaasamisele kohaliku arengu protsessidesse. Esimene kohtumine potentsiaalsete partneritega toimub detsembris. Peamisteks tegevusteks on noorte vajaduste kaardistamine, strateegia väljatöötamine koostöös noortega, koolitused otsustusprotsessides osalemiseks ning rahastusvõimaluste tutvustamine. Partnerid on pärit Eestist, Lätist, Soomest ja Itaaliast, ning projekti eelarve on 250 000 €, mida rahastatakse Erasmus+ strateegiliste partnerluste meetmest. Tulemuseks on noortekeskne strateegia ja noortealgatuste rakendamine, mis aitab tugevdada sidet nende kodupiirkonnaga ja vähendada maapiirkondadest lahkumist. Tunti huvi Põhja-Iirimaa projektipartneri osas, kas on nende kontaktide seast, kellega õppereisil tutvuti. Endla vastab, et Põhja-Iirimaa koostööpakkumine tuli samadelt kontaktidelt, mis õppereisi käigus saadi . Liikmed soovisid tagasisidet 2024. aasta taotlusvooru esitatud projektitaotluste osas. Endla toob välja, et ettevõtluse meetmesse laekus taotlusi vähem, kui elukeskkonna meetmesse. Samuti tõi välja soovituse, et taotlejad ootaksid võimalusel ära PRIA otsuse enne tegevustega alustamist. Sooviti ülevaadet sellest, kuidas hindamiskomisjoni moodustumine toimub. Endla annab ülevaate hindamiskorras olevast hindamiskomisjoni moodustamise lõigust. Hindamiskomisjoni kuulub 18 liiget, kellest hindab taotlusvoorus aktiivselt 6 liiget. Kui hindamiskomisjoni liikmed on välja selgitanud seotuse ja esitanud konfidentsiaalsuse allkirjastatud dokumendid vaatab büroo üle piirkonna esindatuse ja kui ühest piirkonnast saaks hinnata 2 hindajat, siis tehakse valik büroos loosi teel. Võimaluse korral järgitakse põhimõtet, et hindaja ei osaleks kahel järjestikusel taotlusvooru hindamisel. Misso piirkonna liige soovib tagasisidet Misso piirkonna liikmete aktiivsuse kohta. Endla toob välja, Misso piirkond on koosolekutel ja koosviibimistel esindatud. Üldkoosolek võttis info teadmiseks. Juhatas Protokollis (allkirjastatud digitaalselt) Raul Kudre (allkirjastatud digitaalselt) Juhatuse esimees Gerda Raig meetme- ja infospetsialist MTÜ PIIRIVEERE LIIDER STRATEEGIA 2024–2027+ Kinnitatud üldkoosoleku otsusega 14.11.2024 Sisukord SISUKORD ......................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 2 1 STRATEEGIA ............................................................................................................................. 4 1.1 VISIOON 2027+ ................................................................................................................................4 1.2 EESMÄRGID, MÕÕDIKUD JA MEETMED ..................................................................................................4 1.2.1 Elukeskkond............................................................................................................................... 4 1.2.2 Ettevõtlus .................................................................................................................................. 6 1.2.3 Teadmiste ja oskuste arendamine (ühisprojektide meede) ............................................................ 8 1.2.4 Sotsiaalne kaasatus (Euroopa Sotsiaalfond+ meede) ................................................................. 10 1.2.5 LEADER-koostöö (tegevusrühma meede) .................................................................................. 13 1.3 STRATEEGIA UUENDUSLIKKUS JA INTEGREERITUS ................................................................................. 14 2 STRATEEGIA ELLUVIIMINE ....................................................................................................... 15 2.1 STRATEEGIAT ELLUVIIV ORGANISATSIOON ........................................................................................... 15 2.2 RAHASTAMISKAVA .......................................................................................................................... 15 2.3 RAKENDUSKAVAD ........................................................................................................................... 17 2.4 TAOTLEMINE .................................................................................................................................. 17 2.5 TAOTLUSTE HINDAMINE ................................................................................................................... 18 3 STRATEEGIA HINDAMINE JA SEIRE ..........................................................................................22 3.1 HINDAMISE JA SEIRE KORRALDUS ....................................................................................................... 22 3.2 STRATEEGIA MUUTMINE ................................................................................................................... 23 LISAD .............................................................................................................................................. 24 LISA 1. TEGEVUSPIIRKONNA PROFIIL JA ANALÜÜS ............................................................................................... 24 LISA 2. STRATEEGIA KOOSTAMISE PROTSESS..................................................................................................... 24 LISA 3. SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA .............................................................................................. 26 1 Sissejuhatus MTÜ Piiriveere Liider (PVL) on oma piirkonna elanike avalikes huvides tegutsev juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate vabatahtlik ühendus. PVL-i põhieesmärk on ettevõtjate, mittetulundusühingute ja kohalike omavalitsuste elanike initsiatiivi tõstmine, tagamaks kohaliku elu arendamist. Piirkonna moodustavad nelja omavalitsuse alad Võrumaal ja Põlvamaal. Tervikuna kuulub sellesse Setomaa vald. Räpina, Võru ja Rõuge valdadest on hõlmatud osad. 2017. a haldusreformi eelselt kuulusid tegevuspiirkonda kuue valla (Räpina, Värska, Mikitamäe, Meremäe, Misso ja Orava vald) alad. Piirkond on geograafiliselt hajus ja mittekompaktne, ent kultuuriliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt ühtne. Piirkonda iseloomustab: • Ühine kultuuriruum, Seto ja Võru kultuuri lähedus • Ajalooline pikaajaline läbikäimine • Eesti-Vene piiri lähedus • Ühesugune sotsiaalmajanduslik olukord • Huvi arenguks, koostööks ja edasiviivateks muutusteks Rahvastikuregistri andmetel elas piirkonnas 2022. a 1. jaanuari seisuga 8700 inimest. Viimase 15 aasta vältel on inimeste arv vähenenud keskmiselt 1,5% võrra aastas. Rahvastikuprognoos näitab praeguste trendide jätkudes elanikkonna kahanemist. Piirkond on hõredalt asustatud, keskmine tihedus on 8 inimest km2 kohta. Seejuures on see Misso ja Orava kantides veidi enam kui 3 inimest km2 ja Räpinas üle 16. PVL on asutatud LEADER-programmi elluviimiseks piirkonnas. Programmi vahendite kasutuselevõtuks perioodil 2023–2027 peavad kohalikud tegevusrühmad koostama strateegia. Strateegia peab tuginema piirkonna väljakutsetele ja arengueeldustele, võttes arvesse elanikkonna soove ja ootusi. Samuti peab see LEADER-põhimõtetest1 ja sekkumise üld- ja erieesmärkidest: • Maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine o Ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste kaudu o Kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine o Teenuste kättesaadavuse parandamine, sh kogukonnateenuse arendamise kaudu o Keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste välja töötamine ning rakendamine o Maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine PVL-i strateegia koostamist alustati piirkonna ettevõtjate, kolmanda sektori organisatsioonide esindajate, kohalike omavalitsuste ja teiste asjast huvitatud isikute koosloomes (Lisa 2. Strateegia koostamise protsess) 2022. a märtsis, mil üldkoosolek 1 Põhimõtted: 1) piirkonnapõhine lähenemine, 2) altpoolt tulev algatus, 3) avaliku ja erasektori partnerlus, 4) uuendusmeelsuse soosimine, 5) integreeritud ja mitut valdkonda hõlmav lähenemine, 6) võrgustikutöö soosimine, 7) koostöö edendamine 2 kinnitas strateegia ettevalmistamise tegevuskava. Vajaliku sisendi saamiseks korraldati mitmesuguseid arutelusid ning koostati tegevuspiirkonna profiil ja analüüs (vormistatud eraldiseisva dokumendina). PVL-i strateegia koosneb kolmest osast. Esimeses osas on välja toodud piirkonna strateegia – visioon, eesmärgid ja toetusmeetmed. Teine osa sisaldab strateegia elluviimise kirjeldust – rahastamiskava, taotlusvoorude ja hindamise korraldust ning hindamiskriteeriume. Kolmas osa keskendub seiresüsteemi kirjeldusele. Suur tänu kõikidele strateegia koostamises osalejatele! Strateegia jõustub 1. jaanuarist 2024. aastal. 3 1 Strateegia Piiriveere Liidri strateegia koostamisel on arvestatud LEADER-sekkumise üld- ja erieesmärke, tegevuspiirkonna analüüsi (Lisa 1. Tegevuspiirkonna profiil ja analüüs), mitmete aruteluseminaride sisendit ning juhtrühma ettepanekuid, samuti on lähtutud teistest piirkonda puudutavatest riikliku ja kohaliku tasemega arengudokumentidest (Lisa 3. Seosed teiste arengudokumentidega). Strateegia koosneb visioonist (üldistav kirjeldus soovitud tulevikust), eesmärkidest (kirjeldus konkreetse valdkonna soovitud tulevikust), tulemusnäitajatest (eesmärkide saavutamist mõõtvad näitajad), meetmetest (eesmärgi saavutamiseks mõeldud tegevuste kogum)2 ning väljundnäitajatest (meetmete elluviimist mõõtvad ja eelistusi esile toovad3 näitajad) (Tabel 1). Seejuures võib eesmärgi täitumist mõõta mitme näitajaga. Igale eesmärgile vastab aga üks konkreetne meede, millel omakorda võib olla mitu väljundnäitajat. Tabel 1. Strateegia ülesehitus Visioon: Ärksa Piiriveere väärt elukeskkonnas on elujõulised kultuuritraditsioonid ja ettevõtlus Eesmärk Meede Piiriveeres on väärt elukeskkond ja elujõuline kultuuriruum Elukeskkond Piiriveeres on elujõuline ja uusi lahendusi loov ettevõtlus Ettevõtlus Teadmiste ja oskuste arendamine Piiriveeres on ärksad kogukonnad ja ettevõtted (ühisprojektide meede) Piiriveere elanikud on sotsiaalselt kaasatud, tundes ennast Sotsiaalne kaasatus (Euroopa Sotsiaalfond+ kogukonna täieõiguslike liikmetena meede) Piiriveere Liider osaleb aktiivselt sise- ja välisriiklikes LEADER-koostöö (tegevusrühma meede) koostöövõrgustikes, et parimad praktikad piirkonnas leviksid 1.1 Visioon 2027+ Ärksa Piiriveere väärt elukeskkonnas on elujõulised kultuuritraditsioonid ja ettevõtlus. 1.2 Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed 1.2.1 Elukeskkond Eesmärk nr 1: Piiriveeres on väärt elukeskkond ja elujõuline kultuuriruum. Piiriveere tegevuspiirkonda iseloomustab hõre asustus, elanikkonna vananemine ja vähenemine. Nendes tingimustes ei vasta avalik ruum, sh hooned inimeste ootustele. Et 2 LEADER-i kontekstis on tegevusteks taotlejate poolt esitatavad projektid. 3 Iseloomustavad, milliseid teemasid meetmete puhul oluliseks peetakse (kohalike ressursside väärindamine, noorte kaasamine jms) – soovitakse taotlusi, mis panustavad ühte või mitmesse väljundnäitajasse. 4 maapiirkond oleks alalise elukohana atraktiivne, on tarvidus panustada selle arendamisse ja tänapäevastamisse. Piirkonna eristuvaks tugevuseks on omanäolised kultuuriruumid (võro, seto, vanausu), mille pärast on põhjust siia tulla. Setomaa on Eestis ja ka mujalgi tugev kaubamärk. Säilinud on pikaaegsed kultuuritraditsioonid ja -objektid, mida on järjepidevalt edasi arendatud. Need on selged konkurentsieelised, mida saab piirkonna hüvanguks ära kasutada. Kohalikul pärandil põhineva potentsiaali rakendamiseks on asjakohane toetada selle säilitamist, taastamist ja arendamist. Muuhulgas vajab korrastamist ka puhkemajanduse avalikuks kasutuseks mõeldud infrastruktuur. Tabel 2. Eesmärgi nr 1 tulemusnäitajad Mõõdik Algtase 2023 Sihttase 2029 Allikas Vähenemine Piirkonna elanikkonna Vähenemine väiksem kui 1,5% Rahvastikuregister dünaamika 1,5% aastas aastas Keskkonnasäästlikkusele ning Projektide elluviijate tagasiside kliimamuutuste leevendamisele 0 5 (kogutakse e-PRIA-s) kaasa aitavate projektide arv4 20% (u 1800 Projektide elluviijate tagasiside Kasusaajate arv5 06 tegevuspiirkonna (kogutakse e-PRIA-s) elanikku) Tabel 3. Meede nr 1: elukeskkond Näitaja Sisu Meetme osakaal rahastusest 30% • Vaba aja veetmise võimaluste (huvi- ja sporditegevus, avalik ruum jms) loomine või arendamine • Investeeringud külaelu ja elukeskkonna edendamisse (taristusse, ehitistesse, seadmetesse, tarkvarasse, rajatistesse jne), sh taastuvenergia lahendustesse ja kiire internetiühenduse loomisse • Materiaalse kultuuripärandi objektide säilitamine, taastamine ning arendamine • Investeeringud puhkemajanduse avalikku infrastruktuuri (objektide tähistamine, sh kohavisuaali loomine ja rakendamine, Toetatavad tegevused viidastamine, miljööväärtuslike kohtade parendamine, puhkealade arendamine jms) • Keskkonnaseisundi parendamine • Looduskeskkonna kättesaadavuse suurendamine • Turvalisuse tõstmine • Investeeringuga seotud järelevalvetegevused • Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 10% projekti kogumaksumusest 4 Kohustuslik seirenäitaja R.27 (selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades) 5 Kohustuslik seirenäitaja R.41 (nende maapiirkondade elanike osakaal, kes saavad kasu paremast juurdepääsust teenustele ja taristule ühise põllumajanduspoliitika toetuse kaudu) 6 Mõõtmist alustatakse käesoleva strateegia elluviimisega ehk hinnatakse konkreetse strateegia mõju elanikkonnale. 5 • Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui need viiakse ellu eraldiseisva projektina • Kinnistu ost Mittetoetatavad tegevused • Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna • Investeeringud taastuvenergia lahendustesse ja kiire internetiühenduse rajamisse, kui kasusaajaks on üksikud eramud • Projektijuhtimine Piiriveere Liidri tegevuspiirkonnas tegutsevad: • Kolmanda sektori organisatsioonid Toetuse saajad • Omavalitsused • FIE-d, mikroettevõtted, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted • Tegevus tuleb ellu viia Piiriveere Liidri tegevuspiirkonnas või peab Nõuded toetuse saajale see olema suunatud piirkonna hüvanguks • Minimaalne: 3000 Toetussummad (EUR) • Maksimaalne: 50 000 • Kolmanda sektori organisatsioonide puhul 90% Toetuse määr • Omavalitsuse projektide puhul 70% • Ettevõtete projektide puhul 60% • Uute vaba aja veetmise võimaluste arv • Täiendatud või parandatud kvaliteediga vaba aja veetmise võimaluste arv Väljundnäitajad • Keskkonnasõbralike lahenduste arv • Taastatud pärandkultuuri objektide arv • Edasi arendatud pärandkultuuri objektide arv • Turvalisuse tõstmisele suunatud projektide arv 1.2.2 Ettevõtlus Eesmärk nr 2: Piiriveeres on elujõuline ja uusi lahendusi loov ettevõtlus. Kagu-Eestis on põllumajandussektoril oluliselt suurem osakaal kui mujal riigis. Piiriveere tegevuspiirkonna näitajad on selles valdkonnas veelgi kõrgemad – pea 40% ettevõtetest tegutseb just selles valdkonnas. Sellest tulenevalt on mitmed tegevusalad kaetud ebapiisaval määral. Samuti on oluline teadvustada, et traditsiooniline põllumajandus ei ole kõrget lisandväärtust ega suurt hulka töökohti loov. Sellistes tingimustes jäävad noored erialaspetsialistid sageli rakendamata ja peavad töö leidmiseks mujale siirduma. Samuti on väljakutseks ettevõtlusaktiivsus. Kuigi üldiselt on ettevõtete arv viimastel aastatel suurenenud, on ka ettevõtete surmamäär kõrge. Piirkonna elujõulisuse kindlustamiseks on uute ettevõtete loomine aga oluline. Ühe piirkonna nõrkusena on välja toodud majanduslik mahajäämus ja väikesed sissetulekud. Olukorra parandamiseks on tarvis ettevõtlust toetada, et tekiksid uued ettevõtted uutes tegevusvaldkondades ja olemasolevad laiendaksid oma spektrit. 6 Tabel 4. Eesmärgi nr 2 tulemusnäitajad Mõõdik Algtase 2023 Sihttase 2029 Allikas Toetust saanud ettevõtete müügitulu kasv aasta peale projekti 07 10% Äriregister elluviimist Toetust saanud ettevõtete lisandväärtuse kasv töötaja kohta 0 10% Äriregister aasta peale projekti elluviimist Keskkonnasäästlikkusele ning Projektide elluviijate tagasiside kliimamuutuste leevendamisele 09 10 (kogutakse e-PRIA-s) kaasa aitavate projektide arv8 Projektide elluviijate tagasiside Uute töökohtade arv10 0 10 (kogutakse e-PRIA-s) Projektide elluviijate tagasiside Toetust saanud ettevõtete arv11 0 4512 (kogutakse e-PRIA-s) Tabel 5. Meede nr 2: ettevõtlus Näitaja Sisu Meetme osakaal 45% rahastusest • Investeeringud ettevõtete põhivarasse (taristusse, ehitistesse, seadmetesse, tarkvarasse, rajatistesse jne), sh keskkonnasõbralikesse lahendustesse ja kiire internetiühenduse loomisse • Investeeringuga seotud järelevalvetegevused Toetatavad tegevused • Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 10% projekti kogumaksumusest • Koolitus, kui see on seotud põhivara kasutusele võtmisega ega ületa 10% investeeringu mahust • Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui need viiakse ellu eraldiseisva projektina Mittetoetatavad • Taastuvenergia lahenduste paigaldamine eraldiseisva projektina tegevused13 • Kinnistu ost • Projektijuhtimine • Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna Piiriveere Liidri tegevuspiirkonnas tegutsevad: Toetuse saajad • FIE-d, mikroettevõtted, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted 7 Algtase on 0, kuna mõõdetakse toetuse ergutavat mõju toetuse saajale. Arvutuskäik: aluseks võetakse toetust saanud ettevõtte müügitulu toetuse taotlemise aastal ja aasta peale projekti elluviimist. Müügitulu põhjal arvestatakse kasv (või vähenemine). Perioodi lõpus arvestatakse keskmine kasv kõikide toetust saanud ettevõtete kohta. 8 Tegemist on ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava kohustusliku seirenäitajaga R.27 (selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades). 9 Mõõtmist alustatakse käesoleva strateegia elluviimisega ehk hinnatakse konkreetse strateegia mõju. 10 Kohustuslik seirenäitaja R.37 (ühise põllumajanduspoliitika projektides toetatud uued töökohad) 11 Kohustuslik seirenäitaja R.39 (ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maapiirkondade ettevõtete, sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv) 12 Eelmisel perioodil said toetust ligikaudu 100 ettevõtet. Kuivõrd aga algav periood on lühem ja toetusmäär suurem, eeldatakse väiksemat toetuse saajate arvu, kuid suuremahulisemaid projekte. 13 Läbivalt kõikide meetmete puhul: mittetoetatavad on kõik meetme määruses loetletud mitteabikõlblikud tegevused. 7 • Kolmanda sektori organisatsioonid, kui nende tegevus on suunatud ettevõtlusele Toetust ei saa taotleda meetme määruses loetletud välistatud tegevusaladele • Tegevus tuleb ellu viia Piiriveere Liidri tegevuspiirkonnas või peab see olema suunatud piirkonna hüvanguks • Kui toetuse summa ületab 25 000 eurot, tuleb taotluses täiendavalt Nõuded toetuse saajale selgitada äriplaani, sh investeeringu ja/või tegevuse majanduslik mõttekus, klientide arvu prognoos, tulud ja kulud tulevikus14 • Positiivse rahastusotsuse saanud taotleja ei tohi toetust taotleda kahest järgmisest voorust • Minimaalne: 5 000 Toetussummad (EUR)15 • Maksimaalne: 75 000 Toetuse määr • 60% • Uute töökohtade arv • Säilitatud töökohtade arv • Uuenduslike projektide arv • Uute või arendatud teenuste ja toodete arv Väljundnäitajad16 • Kohalikke ressursse väärindavate projektide arv • Projektide arv, milles mikro- ja väikeettevõtted teevad koostööd keskmiste ja/või suurtega • Ettevõtete omaosaluse summa 1.2.3 Teadmiste ja oskuste arendamine (ühisprojektide meede) Eesmärk nr 3: Piiriveeres on ärksad kogukonnad ja ettevõtted. Lisaks füüsilisele keskkonnale on oluline vaimne – haridus, vaba aja veetmise võimalused jms. Suhteliselt väikese tulubaasiga omavalitsused ei suuda seda kõike, sh näiteks haridusinnovatsiooni üksinda tagada. Seetõttu on oluline kogukondade kaasa löömine ja panustamine. Senine kogemus on näidanud, et piirkonnas on ärksaid inimesi, kes on valmis kodukoha arendamisse panustama. Neid on aga tarvis toetada, panustades muuhulgas järelkasvu tekkimisse ning teadmiste ja oskuste arendamisse. Vajadus on ka kogukondade edasise aktiveerimise järele. Eraldi vajadusena võib veel välja tuua tervislike eluviiside edendamise elanikkonna hulgas. Lisaks investeeringutele vajavad ettevõtted muid arendustegevusi, sh tuge tootearendusel ning turunduses, võtmaks kasutusele uusi tehnoloogiaid, uuendamaks protsesse jne. Piirkonna kultuurilise omanäolise võtmes on oluline turundustegevus ja ühispakettide loomine, mis võimaldaks ühest küljest pakkuda paremat ja mitmekesisemat külastuskogemust ning teisest suurendada turismiettevõtjate sissetulekuid. 14 Põhjendused esitatakse taotluses, eraldi äriplaani koostamist ei nõuta. Väiksemate toetussummade puhul tuleb samuti majanduslikku mõttekust selgitada, kuid väiksema põhjalikkusega. 15 Toetus võib olla vähese tähtsusega abi. 16 Läbivalt kõikide meetmete puhul: esialgu näitajatele sihttasemeid ei määratleta, vaid jälgitakse jooksvalt vastavate taotluste arvu. 8 Tabel 6. Eesmärgi nr 3 tulemusnäitajad Mõõdik Algtase 2023 Sihttase 2029 Allikas Toetatud sündmuste 0 25% Projektide elluviijate andmed külastajate arvu kasv Piiriveere koostööpiirkonda puudutavate meediakajastuste Ei ole mõõdetud Trend: kasvav Meediamonitooring arv üleriigilise levikuga kanalites Projektide elluviijate tagasiside Uute töökohtade arv17 0 5 (kogutakse e-PRIA-s) Projektide elluviijate tagasiside Toetust saanud ettevõtete arv18 0 15 (kogutakse e-PRIA-s) Projektide elluviijate tagasiside Toetatud projektide arv19 0 620 (kogutakse e-PRIA-s) Tabel 7. Meede nr 3: teadmiste ja oskuste arendamine (ühisprojektid) Näitaja Sisu Meetme osakaal 20% rahastusest • Teenuste ja toodete arendus ettevõtetel • Ettevõtte arendamine (mentorlus, koolitused, kootsing jms) • Turundus • Haridusinnovatsiooni toetamine • Elanikkonna teadmiste ja oskuste tõstmine (koolitused, seminarid, õppereisid jms) • Elanikkonna terviseteadlikkuse ja tervislike eluviiside edendamine Toetatavad • Kogukondade aktiveerimine ja koostöövõrgustike arendamine, sh arukate tegevused külade strateegiate koostamine • Piirkonna tuntuse tõstmine (kohaturundus, pakettide loomine jms) • Mitmesuguste sündmuste, sh suursündmused, festivalid, külapeod jms • Koolituste korraldamine, mis aitavad kaasa piirkonna tuntuse tõstmisele (teenindus, turundus, müük jms) • Immateriaalse kultuuripärandi (meedia, materjalid, sündmused jms) säilitamine, taastamine ja arendamine • Projektijuhtimine • Investeeringud Mittetoetatavad • Kinnistu ost tegevused • Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna Piiriveere Liidri tegevuspiirkonnas või tegevuspiirkonna hüvanguks tegutsevad: • Kolmanda sektori organisatsioonid, sh kohalik tegevusrühm Toetuse saajad • Omavalitsused • FIE-d • Mikro- ja väikeettevõtted Nõuded toetuse • Tegevus tuleb ellu viia Piiriveere Liidri tegevuspiirkonnas või peab tegevus saajale olema suunatud tegevuspiirkonna hüvanguks 17 Kohustuslik seirenäitaja R.37 (ühise põllumajanduspoliitika projektides toetatud uued töökohad) 18 Kohustuslik seirenäitaja R.39 (ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maapiirkondade ettevõtete, sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv) 19 Kohustuslik seirenäitaja R.40 (toetatud arukate külade strateegiate arv) 20 Arvestatud on, et iga 2017. a haldusreformieelse omavalitsuse (kandi) kohta võiks koostada ühe arukate külade strateegia (kogukondliku kokkuleppe vms). 9 • Projekti, mille põhisisuks on turundus, koosseisus tuleb esitada turundusplaan21 • Ühele suursündmusele/festivalile22 võib programmiperioodi jooksul taotleda toetust kuni kaks korda • Positiivse rahastusotsuse saanud taotleja ei või ühele ja samale suursündmusele saada toetust üle kahe korra Toetussummad • Minimaalne: 3000 (EUR) • Maksimaalne: 25 000 • 90% tulu mitteteenivate projektide puhul Toetuse määrad • 60% ettevõtlusele suunatud projektide, sh suurürituste puhul • Koolitustel osalenute arv, sh: o Ettevõtlusprojektides o Kogukondade projektides • Sündmuste arv, sh: o Suursündmused Väljundnäitajad o Muud sündmused (külapeod jms) • Turundusprojektide arv • Uute pakettide arv • Taastatud ja edasi arendatud immateriaalse pärandkultuuri objektide arv • Kaasatud organisatsioonide arv NB! Meetme nr 3 projekte saab ellu viia üksnes ühisprojektidena, s.o osalema peab vähemalt kaks partnerit, kellest üks ei ole kohalik tegevusrühm. 1.2.4 Sotsiaalne kaasatus (Euroopa Sotsiaalfond+ meede) Eesmärk nr 4: Piiriveere elanikud on sotsiaalselt kaasatud, tundes ennast kogukonna täieõiguslike liikmetena. Piirkonnas on identifitseeritud mitmeid sotsiaalvaldkonna kitsaskohti. Peamised nendest on: • Töötajate puudus valdkonnas (hooldajad, tegevusjuhendajad, huvijuhid jt); tegemist on nii vaimselt kui mõnikord ka füüsiliselt raske tööga. Vajadus on koolituste ja enesehoiu järele. • Valdkonnas on vähe uuendusi, töötajad ei rakenda neid pahatihti. • Piirkonna elanikkonna hulgas on oluline hulk neid inimesi, kes võiksid kas või osalise koormusega töötada, kuid ei tee seda, ja elatuvad toetustest. Töötukassa küll probleemiga mingil määral tegeleb, kuid tarvidus on süsteemse lähenemise järele – n-ö piirkonna personali spetsialist, kes igapäevaselt nende inimeste kaasamise ning tööle aitamisega tegeleks (nn kogukonna tööbörs). • Teatud grupp inimesi (näiteks eakad) on üksi ja vajavad lisaks abile igapäevaste tegevustega toime tulemisel ka niisama seltsi. 21 Turundusplaan peab sisaldama eeldatavat tulemust, sh mõõdikuid, tegevusplaani, eelarvet, turundustegevuse sihtgruppe ja turunduskanaleid. 22 Suursündmuse/festivali all peetakse silmas üritust, mille minimaalne osalejate arv on 500. 10 Nende teemade adresseerimiseks on kavandatud eraldi meede, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist. Adresseeritakse mõlemat eesmärki: • Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine • Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine Tabel 8. Eesmärgi nr 4 tulemusnäitajad Mõõdik Algtase Sihttase Allikas Projektide elluviijate Kasusaajate arv 0 750 tagasiside Projektide arv 0 2523 Taotlused Tabel 9. Meede nr 4: sotsiaalne kaasatus Näitaja Sisu Meetme osakaal Rahastamine toimub eraldiseisvast allikast: Euroopa Sotsiaalfond+ rahastusest • Sotsiaalteenuste arendamine täisealiste24 sihtgrupile (sh teavitus- ja ennetustegevus, nõustamine, koolitus jms) • Projektijuhtimine • Koolituse, seminari, teabepäeva ja muu samalaadse ürituse korraldamine • Uuringute läbiviimine ja ekspertide kaasamine Toetatavad • Teabematerjali koostamine ja väljaandmine tegevused • Veebilehe loomine • Riigisisesel ja välisriigis toimuval seminaril, konverentsil, messil või õppereisil osalemine • Ligipääsetavuse parandamine • Väikevahendite, mis on olulised tegevuste elluviimiseks ja mida ei võeta arvele põhivarana ega moodusta tegevuse mahust üle 15%, soetamine Mittetoetatavad • Investeeringud tegevused Toetuse saaja on kohalik tegevusgrupp: MTÜ Piiriveere Liider, kes korraldab Toetuse saajad tegevuste elluviijate leidmiseks minivoore, mille taotlusi hinnatakse sarnaselt teistele meetmetele Sihtrühmaks on inimesed vanuses 16+ (erivajadustega inimesed ning vanemaealised vanuses 55+ inimesed) Erivajadusega inimene- inimene, kellel Toetuse sihtrühm on füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille tõttu ta vajab kõrvalabi. Vanemaealised- Heaolu arengukava 2023-2030 tähenduses on vanemaealised vanuses 55 + • Tegevuse elluviija võib olla tegevuspiirkonnas tegutsev kohaliku omavalitsuse üksus, vabaühendus või FIE, mikro- ja väikeettevõte, v.a Nõuded toetuse kohalik tegevusrühm saajale • Ei rahastata tegevusi, mis on seaduse järgi kohaliku omavalitsuse ülesandeks või mida juba rahastatakse mõnest muust allikast Toetussummad • Minimaalne: 1000 (EUR) • Maksimaalne: suurim määruses lubatud miniprojekti maksumus Toetuse määr 100% 23 Piiriveere koostööpiirkonnale Euroopa Sotsiaalfond+ ja riikliku kaasfinantseeringu summa on u 150 tuhat eurot. Arvestades, et ühe projekti maksimaalne suurus saab olla u 6000 eurot, on võimalik läbi viia u 25 projekti. 24 Täisealiseks loetakse meetme mõistes isikut alates 16. eluaastast. 11 12 1.2.5 LEADER-koostöö (tegevusrühma meede) Eesmärk nr 5: Piiriveere Liider osaleb aktiivselt sise- ja välisriiklikes koostöövõrgustikes, et parimad praktikad piirkonnas leviksid. Koostöö teiste tegevusrühmadega Eestis ja välismaal on näidanud, et see on hea õppimis- ja praktikate sissetoomise võimalus. Kavas on sellega ka käesoleval perioodil jätkata, kitsendades mõnevõrra fookust, et ressursside piiratuse tingimustes killustumist vähendada. Peamised koostööprojektide valdkonnad on määratletud koostöös teiste regiooni LEADER- tegevusrühmadega (Põlvamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu): • Kogukondade koostöö, sh: o Eestvedajate leidmine ja võimestamine, noorte kaasamine o Kogukonnainnovatsioon (arukad kogukonnad, nutikas transport) • Taotlejate ettevalmistamine o Innovatsioon (uuenduslikke lahendusi loovad projektid) • Ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö initsieerimine PVL-i üldkoosolek võib vastavalt vajadusele algatada koostööprojekte ka muudel teemadel, kui need aitavad kaasa visiooni ja strateegiliste eesmärkide saavutamisele. Tabel 10. Eesmärgi nr 5 tulemusnäitajad Mõõdik Algtase 2023 Sihttase 2029 Allikas Vähemalt 75% Uuring Projektide tegevustes Ei ole mõõdetud vastanutest on väga koostööprojektides osalejate rahulolu rahul või rahul osalenute hulgas Tabel 11. Meede nr 5: LEADER-koostöö Näitaja Sisu Meetme osakaal 5% rahastusest • Koolitused • Õppereisid Toetatavad • Turundus tegevused • Ekspertide kaasamine • Asjade ost, kui see on tegevuse elluviimiseks vältimatult vajalik • Projektijuhtimine Mittetoetatavad • Investeeringud tegevused • Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna Toetuse saajad Toetuse saaja on kohalik tegevusgrupp: MTÜ Piiriveere Liider Nõuded toetuse • Tegevus tuleb ellu viia Piiriveere Liidri tegevuspiirkonnas või peab see olema saajale suunatud piirkonna hüvanguks Toetussummad • Otsustab üldkoosolek (EUR) Toetuse määr 90% • Kaasatud Eesti-siseste organisatsioonide arv Väljundnäitajad • Kaasatud rahvusvaheliste organisatsioonide arv • Noortealgatuste arv 13 NB! Tegemist on tegevusrühma meetmega koostööprojektide elluviimiseks! Need projektid ei läbi hindamisprotsessi, vaid kuuluvad kinnitamisele üldkoosoleku poolt. 1.3 Strateegia uuenduslikkus ja integreeritus Piiriveere Liidri strateegia 2023–2027 keskendub sarnaselt eelmise perioodi omale ettevõtlusele, kogukondadele ja elukeskkonnale, lähtudes konkreetses tegevuspiirkonnas määratletud vajadustest ning arengueeldustest (neid on käsitletud tegevuspiirkonna analüüsidokumendis). Sel viisil on tagatud järjepidevus, kuna lahendamist vajavad küsimused ei ole ajas olulisel määral muutunud. Seetõttu ei oleks täiesti uute toetussuundade valimine õigustatud. Teisest küljest on sisse toodud mõningad uuendused. Nendeks on piirkonna eripärale fokusseeritus ja sotsiaalvaldkonna toetamine. Piiriveere on kultuuriliselt väga eriilmeline ja rikas piirkond. Pärandkultuuri säilitamist ja arendamist toetatakse nii elukeskkonna kui ka teadmiste ja oskuste meetme raames. Samuti ei ole varasemalt toetatud ühiskonna haavatavamatele gruppidele suunatud tegevusi, mida nüüd adresseerib sotsiaalse kaasatuse meede. Projektide tasandi uuenduslikkust, samuti koostöisust ja keskkonnasäästlikkust käsitletakse hindamiskriteeriumite kaudu. Need projektid, mis panustavad ühte või mitmesse nn horisontaalsesse näitajasse, saavad hindamisel enam punkte. PVL-i strateegia on koostatud, lähtuvalt LEADER-lähenemise üldpõhimõtetest, samuti teistest riikliku ja regionaalse tasandi arengudokumentidest. Sel viisil on tagatud omavaheline kooskõla, et siinne strateegia panustaks ka laiemalt Eesti ühiskonnas määratletud väljakutsete lahendamisse. Strateegia ülesehitust on võrreldes eelmise perioodiga ka mõnevõrra lihtsustatud. Konkreetsele eesmärgile vastab üks meede, mis võimaldab taotlejail paremini mõista, mida ühe või teisega saavutada tahetakse. Samuti teeb selline ülesehitus hilisema seire lihtsamaks. Samuti on konkreetsemalt sihistatud ja ka lähemate partneritega kokku lepitud LEADER- koostöö suunad. Sel viisil on suhteliselt väikeste ressursside puhul võimalik hõlpsamini tulemusi saavutada, kuna killustatus on väiksem. 14 2 Strateegia elluviimine PVL-i strateegiat viiakse ellu toetusmeetmete kaudu, mis on kirjeldatud peatükis 1.2 Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed. Strateegia elluviimine sisaldab: • Organisatsiooni juhtimist ja arendamist – strateegia elluviimise tagamine, sh taotlusvoorude korraldamine ja LEADER-koostöö meetme elluviimine • Taotluste menetlemine ja hindamine • Teavitamine – potentsiaalsete taotlejate informeerimine pakutavatest meetmetest ja nende võimestamine • Strateegia elluviimise seiret – tulemuslikkuse hindamine ja vajadusel korrektuuride tegemine 2.1 Strateegiat elluviiv organisatsioon PVL-i strateegiat viib ellu LEADER-meetme kohalik tegevusrühm – MTÜ Piiriveere Liider, mida on täpsemalt kirjeldatud tegevuspiirkonna profiilis ja analüüsis (eraldiseisev lisa). PVL-i juhtimisorganiteks on üldkoosolek, juhatus ja büroo. Vastavalt vajadusele moodustatakse komisjone (hindamiskomisjon) ja töörühmi, samuti palgatakse täiendavaid spetsialiste. Töötajate tööülesanded kinnitab juhatus eraldi ametijuhenditena, kuna strateegia elluviimise käigus võib tekkida vajadus palgata täiendavaid inimesi ja/või muuta olemasolevate kohustusi. PVL-i põhiroll on käesoleva strateegia elluviimine, s.o LEADER-meetme ja Euroopa Sotsiaalfond+ toetuste administreerimine. Lisaks tegeleb organisatsioon kogukondade võimestamise ja potentsiaalsete taotlejate informeerimisega ning viib ellu piirkonnaüleseid projekte LEADER-koostöö meetme kaudu. PVL-i arendusvõimekuse tõstmine toimub peamisel LEADER-koostöö meetme kaudu. Seejuures on koostöös põhipartneritega määratletud fookusteemad (kogukondade koostöö, taotlejate ettevalmistamine ja ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö initsieerimine). PVL ei dubleeri maakondlike arenduskeskuste funktsioone, kuid teeb ühiste teemade adresseerimisel nendega tihedat koostööd. 2.2 Rahastamiskava Strateegia elluviimise rahastamine toimub põhiliselt kahest allikast – LEADER-programmi ja Euroopa Sotsiaalfond+ ressursid. Omafinantseeringu tagamiseks kogutakse liikmemakse. PVL võib lisaks osaleda ka muudest allikatest rahastatud projektides (näiteks Erasmus+ jt), kui need aitavad kaasa strateegia elluviimisele. 15 Eelarve maht määratakse kindlaks maaeluministri ja sotsiaalkaitseministri määrustega. Eelarvest 80% jagatakse välja toetustena, 20% on kavandatud strateegia rakendamiseks (büroo ülalpidamiskulud, palgad jms). Tabel 12. PVL-i eelarve jagunemine Toetus- Meede summa Toetusmäärad Toetussummad jagunemine • 90% 30% • 70% omavalitsuste • Minimaalne: 3 000 1. Elukeskkond (ligikaudu projektide puhul • Maksimaalne: 50 000 400 tuhat) • 60% ettevõtete puhul 45% • Minimaalne: 5 000 2. Ettevõtlus (ligikaudu 60% • Maksimaalne: 75 000 600 tuhat) • 90% tulu Toetused (80%) mitteteenivate 3. Teadmiste ja oskuste 20% projektide puhul • Minimaalne: 3 000 arendamine (ligikaudu • 60% ettevõtlusele • Maksimaalne: 25 000 (ühisprojektid) 260 tuhat) suunatud projektide, sh suursündmuste puhul Rahastatakse • Minimaalne: 1 000 ESF+ • Maksimaalne: suurim 4. Sotsiaalne kaasatus vahenditest 100% määruses lubatud (ligikaudu miniprojekti 150 tuhat) maksumus 5% (ligikaudu LEADER-koostöö 90% Otsustab üldkoosolek 65 tuhat) elavdamiskulud (20%) Tegevus- ja Tegevusrühma kulud (20% kogu eelarvest, sh Ligikaudu 100% - LEADER-programm ja 360 tuhat ESF+ vahendid) Toetuste eelarve planeeritud jagunemine aastate lõikes on välja toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 13). Tabel 13. PVL-i toetuste planeeritud jagunemine aastate lõikes 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Ülemineku- 40% 40% 20% Kasutamata Ülemineku- Ülemineku- periood Kasutamata osa periood periood osa 16 2.3 Rakenduskavad Strateegia elluviimine toimub iga-aastaste rakenduskavade kaudu, mille koostab büroo ja kinnitab üldkoosolek. Rakenduskavas määratletakse tegevusrühma eelarvelised vahendid aastaks, sh toetussummade jagunemine meetmete lõikes. Samuti võib rakenduskavaga sätestada teatud kitsendusi – näiteks vähendada meetmete maksimaalse toetussumma suurust (näiteks on ettevõtlusmeetmes üldjuhul kavandatud maksimaalne toetuse summa 50 000 eurot, kuid planeeritakse ka suurprojekte, kus toetussumma küündib 75 tuhande euroni). Nõuded rakenduskavale sätestab LEADER-meetme määrus. Rakenduskava esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemi Ametile. Sotsiaalse kaitse suurendamise meetme rakenduskava esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele. Tegemist on meetme rakendamiseks mõeldud katusprojekti (nn vihmavarjuprojekti) kirjeldusega, mille nõuded sätestatakse eraldi. Samuti sätestatakse eraldi kord vihmavarjuprojekti elluviimiseks, sh miniprojektide voorude korraldamiseks. 2.4 Taotlemine Taotlusvoore korraldatakse vastavalt üldkoosoleku poolt heaks kiidetud rakenduskavadele. Voorude arvu aastate lõikes otsustab üldkoosolek rakenduskavaga. Sel viisil kindlustatakse eelarve optimaalne kasutus, sh tegevusrühma rahastamine, kuna see on seotud väljamaksete summaga. Taotlusvoorudest annab PVL avalikkusele teada vastavalt LEADER-meetme määrusele. Taotlemine toimub e-PRIA keskkonnas, v.a sotsiaalse kaitse suurendamise meetme puhul, kus taotlused esitatakse otse tegevusrühmale. PVL-i meetmetest saavad toetust taotleda tegevuspiirkonnas tegutsevad organisatsioonid või peavad kasusaajad olema tegevuspiirkonna elanikud. Taotlus peab sisaldama informatsiooni, mis on nõutud LEADER-meetme määruses. Lisaks tuleb taotluses kajastada informatsioon, mis on vajalik hindamiskomisjonile taotluse asjakohasuse hindamiseks. Täpsed nõuded teeb PVL avalikuks oma kodulehel. 17 2.5 Taotluste hindamine Taotluste hindamine koosneb neljast üksteisega seotud etapist (Joonis 1). Seejuures on eelmine etapp järgmise sisendiks. • Taotluste tehniline kontroll (ei ole hindamine) 1 • Paikvaatlus ja/või taotlejate ärakuulamine 2 • Hindamine 3 • Taotluste pingerea kinnitamine juhatuse poolt 4 Joonis 1. Hindamisprotsess Taotluste tehniline kontroll (ei ole hindamine) Tehniline kontroll sisaldab esitatud dokumentide ja taotlejate nõuetele vastavuse üle vaatamist büroo poolt. Vajadusel antakse taotluse esitajale aeg puuduste likvideerimiseks. Sisulisi hinnanguid tehnilise kontrolli etapis ei anta. Paikvaatlus ja/või taotlejate ärakuulamine Paikvaatlusi korraldatakse reeglina investeeringuprojektidele osas. Samas võib hindamiskomisjon teha ettepaneku ka muude projektide vaatlemiseks koha peal. Investeeringuid mittesisaldavatele taotlustele rakendatakse ärakuulamist – taotleja esitleb oma projekti hindamiskomisjonile. Paikvaatluse/ärakuulamise viivad läbi vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget, vormistades ka vastavasisulise protokolli. Hindamine Komisjoni liikmed taotlusi iseseisvalt vastavalt hindamiskriteeriumitele. Hindamine toimub e-PRIA-s, v.a sotsiaalse kaitse suurendamise meetme puhul. Seal tagab tehnilise lahenduse büroo. Taotluste arutamiseks viiakse läbi hindamiskomisjoni koosolek. Tulemused (taotluste pingerida meetmete kaupa) vormistatakse protokollina, mis esitatakse PVL-i juhatusele. 18 PVL-i hindamiskomisjoni moodustamise ja töökorralduse printsiibid ning taotluste menetlemise ja paremusjärjestuse moodustamise tingimused sätestatakse eraldi korras, mis tehakse taotlejatele kättesaadavaks PVL-i veebilehel. Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel (Tabel 14). Taotluste hindamine toimub skaalal 0–3, kus 0 – puudulik, 1 – vähene, 2 – piisav, 3 – väga hea. Kasutusel on lävend – taotlus, mille koondhinne (hindajate aritmeetiline keskmine) on 1,8 või väiksem, jääb rahuldamata. Kõikidele meetmetele rakendatakse läbivalt samu kriteeriume ja osakaalusid. Tabel 14. Hindamiskriteeriumid Kriteerium ja Osa Kirjeldus Skaala (0–3) osakaal • Hinnatakse, kas ja kuivõrd 0 – Taotlus ei ole strateegiaga seotud ega Taotluse asjakohasus (20%) on taotlus seotud visiooni ja panusta ühtegi väljundnäitajasse eesmärkidega – kas ja mil 1 – Taotlus on strateegiaga vähesel määral Vastavus määral aitab projekti seotud ja panustab ühte väljundnäitajasse strateegia elluviimine nende 2 – Taotlus on strateegiaga enamjaolt visiooni ja saavutamisele kaasa seotud ja panustab enam kui ühte eesmärkidega • Hinnatakse, kas ja kuivõrd väljundnäitajasse (20%) panustab taotlus 3 – Taotlus tuleneb otseselt strateegia konkreetse meetme visioonist ja eesmärkidest ning panustab väljundnäitajate kõiki konkreetse meetme sihttasemete saavutamisse väljundnäitajatesse • Hinnatakse, kas ja kuivõrd 0 – Taotlus ei panusta üldse keskkonna- ja panustab taotlus kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisse keskkonna- ja 1 – Taotlus panustab keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisse Panus ringmajandus) lahenduste vähesel määral rohepöördesse väljatöötamisse (sh näiteks 2 – Taotlus panustab keskkonna- ja Taotluse panus „kolmikpöördesse“ (30%) (10%) kohalike ressursside kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisse kasutamine, taastuvenergia osaliselt rakendamine, taaskasutus, 3 – Taotlus on keskkonda taastav ja ringmajandus jms) kliimasõbralik 0 – Taotlus ei ole uuendusliku iseloomuga • Hinnatakse, kas ja mil 1 – Taotlus on uuendusliku iseloomuga Uuenduslikkus määral on tegemist taotleja jaoks (10%) uuendusliku 2 – Taotlus on uuenduslik tegevuspiirkonnas lähenemisega25 3 – Taotlus on uuenduslik ka väljaspool tegevuspiirkonda 0 – Taotleja viib projekti ellu ilma partneriteta, tulemused on kuuluvad üksnes • Hinnatakse, kas projekti taotlejale26 elluviimine ja/või tulemuste 1 – Projekti elluviimine toimub koostöö Koostöisus kasutamine toimub omas sektoris/valdkonnas, kaasatud on (10%) koostöös, samuti kas vähemalt 1 partner projekti elluviimise järgselt 2 – Projekti elluviimine toimub vähemalt tekivad koostöösidemed kahe sektori koostöös, kes kõik saavad projektist kasu, kaasatud on enam kui 1 partner 25 Uuenduslikkuse all mõistetakse uue tehnoloogia, protsessi vms kasutusele võtmist. 26 Partnerina ei käsitleta teenuseosutajat, kauba tarnijat või ehitajat. 19 3 – Projekt viiakse ellu kolme sektori sisulises koostöös, tulemused on mõeldud kõikidele kasutamiseks 0 – Tegevused lõppevad projekti lõpuga, investeeringuobjekti edasine ekspluateerimine ei ole läbi mõeldud • Hinnatakse, kas ja mil 1 – Projekti tulemused on vähesel määral Tegevuste/investeeringute kestlikkus (30%) määral on projekti kestlikud Tulemuste tulemused tagatud peale 2 – Projekti tulemused on enamjaolt majanduslik toetusrahade lõppemist, kestlikud elujõulisus kuidas on kaetud objektide 3 – Projekti tulemused on arusaadavalt (20%) majanduskulude katmine, jätkusuutlikud (näiteks teenuse osutamine vajalik kliendibaas vms jätkub ka peale projekti lõppu). Rajatud investeeringuobjektide edasine ekspluateerimine on läbi mõeldud ja tõepärane 0 – Tulemuste saavutamine ei ole usutav, ajakava ja eelarve on ebarealistlikud 1 – Tulemuste saavutamine on vähesel • Hinnatakse, kas projektis määral usutav Taotluse kavandatud tulemuste 2 – Tulemuste saavutamine on enamjaolt realistlikkus saavutamine ning eelarve ja usutav (10%) ajakava on selged ning 3 – Projekti eelarve on põhjendatud (nt realistlikud hinnapakkumistega kaetud), ajakava on realistlik. Projekti tulemuste saavutamine on usutav 0 – Taotluse osad ei ole üksteisega loogiliselt seotud, tekst on raskesti mõistetav, keeleliselt ebakorrektne 1 – Taotluse osad on üksteisega vähesel • Hinnatakse taotluse määral seotud, tekst on ebakorrektne ja kvaliteeti – osade üldjoontes mõistetav Taotluse omavahelist sidusust, 2 – Taotluse osad on üksteisega üldiselt kvaliteet (10%) keelelist ja vormistuslikku seotud, tekst on enamjaolt mõistetav ja korrektsust, asjakohaste korrektne lisade olemasolu 3 – Projekti eesmärgid, tegevused ja tulemused on omavahel loogiliselt seotud. Taotluse kvaliteet (20%) Taotlus on koostatud keeleliselt ja vormiliselt korrektselt, sisaldades asjakohaseid lisadokumente 0 – Taotleja ja/või tema meeskonnaliikmete võimekus projekti ellu viia on väga väike – varasemad kogemused puuduvad, võimalik kulude suurenemine tingib tõenäoliselt projekti katkestamise, meeskonnaliikmetel • Hinnatakse taotleja puuduvad projekti elluviimiseks vajalikud võimekust projekti ellu viia, teadmised ja oskused Taotleja sh, kuid mitte ainult 1 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel suutlikkus varasem kogemus, on osaline võimekus projekti ellu viimiseks (10%) majanduslik võimekus, 2 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel kompetentsus on üldiselt võimekus projekti ellu viimiseks olemas 3 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on varasem kogemus projektide elluviimisel, võimekus tagada omafinantseering või isegi katta kallinemine, olemas on vajalikud 20 teadmised ja oskused projekti tulemuslikuks elluviimiseks 21 3 Strateegia hindamine ja seire Strateegia hindamine ja seire on oluline, saamaks aru, kas tegevused aitavad kaasa määratletud eesmärkide saavutamisele või mitte. Samuti on seire kohustuslik tulenevalt kohaliku tegevusrühma nõuetest. Lisaks eesmärkide seirele (mõõdab nende saavutamist ja meetmete täitmist) hinnatakse strateegia elluviimist. 3.1 Hindamise ja seire korraldus27 Strateegia hindamist ja seiret korraldab PVL-i juhatus. Praktiliste tegevuste eest vastutab büroo. Mõõdikud, nende sihttasemed ja andmeallikad on ära toodud peatükis 1.2 (Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed). Seires kasutatakse järgmisi näitajaid • Tulemusnäitajad, mis mõõdavad eesmärkide täitmist ja millele on seatud sihttasemed. Tulemusnäitajad jagunevad omakorda kaheks: o Kohustuslikud tulemusnäitajad – need tulenevad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavast 2023–2027 ja on aluseks tegevusrühma iga-aastase kohustusliku seirearuande koostamisele. o Tegevusrühma poolt täiendavalt määratletud näitajad, mis aitavad mõista, kas ja kuivõrd on eesmärgid täidetud. • Väljundnäitajad, mis on sätestatud eraldi igale meetmele ja mille osas ei ole määratletud sihttasemeid. Vastavalt taotlustest ja aruannetest saadavale infole seiratakse jooksvalt väljundnäitajate numbrilisi väärtusi, et strateegiaperioodi lõpus oleks võimalik hinnata, millist tüüpi tegevused on olnud kõige sagedasemad, millistele teemadele vastavaid taotlusi ei esitatud jne. See annab sisendi järgmise strateegiaperioodi meetmete kujundamiseks. Tabel 15. PVL-i strateegia hindamise ja seire korraldus Näitaja Korraldus Informatsiooni kogutakse e-PRIA-s taotlejatelt otse väljamaksete tegemise raames. Kohustuslikud tulemusnäitajad Numbrid on ajas kumuleeruvad. Täiendavad tulemusnäitajad, sh Muud näitajad Kogutakse töötajate poolt aasta peale projekti elluviimist jooksvalt. Küsitlused viiakse läbi toetust saanud taotlejate hulgas üks kord Küsitlusel põhinevad strateegiaperioodi lõpus. 27 Seire all tuleb mõista seisundi (strateegia eesmärkide täitmise ja organisatsiooni toimivuse) pidevat jälgimist. Hindamine on seiretulemuste kokkuvõte ehk nendele hinnangu andmine ja vastavalt vajadusele korrektiivsete tegevuste kavandamine ning elluviimine. 22 Informatsiooni kogutakse PVL-i büroo poolt heaks kiidetud taotlustest ja aruannetest saadavale sisendile (kas projekt on uuendusliku iseloomuga, mitu uut toodet on loodud jne). Väljundnäitajad Vajadusel kontakteerutakse taotlejatega ja täpsustatakse infot. Väljundnäitajaid arvestatakse kumulatiivselt meetmete kaupa. Strateegia elluviimise seire all peetakse silmas Piiriveere Liidri kui organisatsiooni toimimist. Selleks jälgib büroo regulaarselt mitmesuguseid tegevusrühma näitajaid: • Toetustega seonduvad finantsnäitajad: o Eraldatud toetused meetmete kaupa o Välja makstud toetused meetmete kaupa • Organisatsiooni finantsnäitajad: o Tulud gruppide kaupa (liikmemaksude laekumine, omatulu jms) o Kulud gruppide kaupa (personalikulud, bürookulud jms) o Rahavoogude aruanne • Administratiivsed näitajad: o Nõustamiste arv meetmete lõikes o Korraldatud teavitusürituste arv o Üritustel osalenute arv Ülevaade koostatakse iga poole aasta tagant juhatusele, aastakokkuvõtet tutvustatakse ka üldkoosolekul. Organisatsiooni tegevuse seire võimaldab pidevat kursisolekut, milline on suutlikkus strateegia eesmärke täita. Kokkuvõtvalt, strateegia visiooni ja eesmärkide saavutamise hindamise tööriistadeks on sätestatud väljund- ja tulemusnäitajad, ning elluviimise ehk Piiriveere Liidri kui organisatsiooni toimivuse hindamise omadeks tegevusrühma näitajad. 3.2 Strateegia muutmine Vajadust strateegia uuendamise ja muutmise järgi hindab PVL-i juhatus iga-aastaselt vastavalt seire tulemustele. Vajadusel valmistab juhatus üldkoosolekule ette motiveeritud ja põhjendatud ettepaneku strateegia muutmiseks. Kui tegemist on tehniliste täiendustega töö paremaks korraldamiseks, arutatakse muutmist vaid juhatuse koosolekul. Põhjalikumad muudatused arutatakse enne üldkoosolekut läbi selleks otstarbeks moodustatavas strateegia- ja seirekomisjonis, mis moodustatakse juhatuse ettepanekul. Olulise sisendina arvestatakse strateegia seire tulemusi. Strateegiaperioodi lõpus algatatakse uue strateegia koostamine vastavalt Euroopa Liidu ja riiklikele raamdokumentidele. Enne uue strateegia koostamist viiakse läbi käesoleva lõpphindamine, tuginedes seireandmetele. 23 Lisad Lisa 1. Tegevuspiirkonna profiil ja analüüs Tegevuspiirkonna profiil ja analüüs on koostatud eraldiseisva dokumendina, mis on käesoleva strateegia lahutamatu lisa. Lisa 2. Strateegia koostamise protsess PVL-i strateegia koostamine jagunes kahte suuremasse etappi – analüüs ja strateegialoome – milles omakorda sisaldusid alategevused. I analüüs • Kvantitatiivne analüüs: o Rahvastiku ülevaade ja tulevikuprognoos o Ettevõtluse analüüs o Sotsiaalmajanduslike näitajate analüüs – kolmanda sektori organisatsioonid, avaliku sektori põhinäitajad, tööga hõivatus • Küsitlus liikmeskonna seas o Veebipõhine küsitlus, milles sisalduvad nii valik- kui avatud vastused • Fookusgrupi intervjuud (4): o Küsitlustulemuste täpsustamine ja interpreteerimine o Sisend piirkonna arenguvajaduste kohta • Eelmise perioodi analüüs: o Tegevusgrupi finantsnäitajad o Jagatud toetuste ülevaade o Eesmärkide sihttasemete hindamine o Taotluste ülevaade II strateegialoome • Liikmeskonnalt sisendi kogumine: o Avaseminar kõikidele liikmetele visiooni ning eesmärkide määratlemiseks o Kaasamisseminarid tegevuspiirkonna omavalitsustes (3) eesmärkide ja võimalike meetmete täpsustamiseks o Seminar partneritega ühisosa määratlemiseks o Lõpuseminar liikmeskonnale tervikliku strateegia tutvustamiseks ja viimase lihvi andmiseks • Juhtrühma28 arutelud • Tekstiloome o Tuginedes analüüsist ja liikmeskonnalt saadud sisendile määruse nõuetele vastava strateegiadokumendi koostamine 28 Juhtrühma moodustasid PVL-i juhatus ja büroo. 24 Tabel 16. PVL-i strateegia koostamise raames toimunud sündmused Kuupäev Sündmus Osalejad Sisu Strateegia ettevalmistamise 25.03.2022 Üldkoosolek 14 liikme esindajad tegevuskava kinnitamine Liikmeskonnalt tagasiside Veebipõhine küsitlus küsimine eelmisele perioodile ja 13.04–24.04.2022 Liikmed (85 vastajat) liikmeskonna hulgas sisend uute toetusmeetmete kujundamiseks Küsitlustulemuste Fookusgrupp PVL-i 26.04.2022 6 juhatuse liiget interpreteerimine, piirkonna juhatusega arenguväljakutsete määratlemine Küsitlustulemuste Fookusgrupp 5 omavalitsuste 26.04.2022 interpreteerimine, piirkonna omavalitsustega esindajat arenguväljakutsete määratlemine Küsitlustulemuste Fookusgrupp 27.04.2022 6 ettevõtte esindajat interpreteerimine, piirkonna ettevõtetega arenguväljakutsete määratlemine Küsitlustulemuste Fookusgrupp 7 vabaühenduste 27.04.2022 interpreteerimine, piirkonna vabaühendustega esindajat arenguväljakutsete määratlemine 16.05.2022 Juhtrühma koosolek 4 liikme esindajad Analüüsitulemuste tutvustus Analüüsitulemuste tutvustus, 2.06.2022 Strateegiaseminar 24 liikme esindajad sisend uue perioodi strateegia koostamiseks 12.09.2022 Juhtrühma koosolek 6 liikme esindajad Strateegia tööversiooni arutelu Kaasamisseminar Tagasiside meetmete 22.09.2022 15 liikme esindajad Värskas tööversioonidele Kaasamisseminar Tagasiside meetmete 22.09.2022 16 liikme esindajad Räpinas tööversioonidele Sotsiaalvaldkonna Sotsiaalvaldkonna probleemide ja 4 sotsiaalvaldkonna 23.09.2022 teemade arutelu võimalike lahenduste esindajat Oraval määratlemine Strateegia tööversiooni tutvustus 13.10.2022 Üldkoosolek 12 liikme esindajad liikmeskonnale PVL-i, Võrumaa Partnerluskogu, Põlvamaa 29.11.2022 Seminar partneritega Partnerluskogu ja Ühisosa ja -projektide arutelu Valgamaa Partnerluskogu esindajad Juhatus ja Hindamiskriteeriumite 29.11.2022 hindamiskomisjoni Hindamiskriteeriumite arutelu seminar liikmed (15) 10.01.2023 Juhtrühma koosolek 7 liikme esindajad Strateegia eelnõu arutelu 13 liikme esindajad ja 25.01.2023 Lõpuseminar Värskas Strateegia tutvustus ja testimine tegevbüroo 6.02.2023 Juhatuse koosolek 9 juhatuse liiget Strateegia läbiarutamine 4.05.2023 Üldkoosolek 14 liikme esindajad Strateegia heakskiitmine 25 Lisa 3. Seosed teiste arengudokumentidega PVL-i strateegia eesmärgipüstitusel on lisaks piirkonna arenguvajadustest ja -eeldustest lähtutud kõrgema tasandi (riik, maakond, omavalitsus) arengudokumentidest (Tabel 17). Riikliku tasandi dokumentidest on välja toodud neli peamist: 1. Strateegia „Eesti 2035“ kui riigi põhiline strateegiline alus 2. Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, mis on LEADER-meetme aluseks 3. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava, mis on sotsiaalvaldkonna eesmärgi aluseks 4. Heaolu arengukava 2023–2030 (eelnõu), mis sätestab sihid sotsiaalvaldkonnas On eeldatud, et strateegiakava ja rakenduskava on juba arvesse võtnud muude valdkondade püüdlusi ja poliitikaid. Seega kooskõla nendega kindlustab vastavuse ka muude dokumentidega. Regionaalsel tasandil on välja toodud sidusus Võrumaa ja Põlvamaa arengustrateegiatega, kohalikul omavalitsuste dokumentidega. Tabel 17. PVL-i strateegia seosed teiste arengudokumentidega Arengudokument Eesmärk PVL-i strateegia seos Strateegilised sihid: Strateegia panustab sihtide 1–4 1. Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene saavutamisse. Määratletud on 2. Avatud, hooliv ja koostöömeelne eesmärgid, mis käsitlevad ühiskond arenevat ja uusi lahendusi loovat Strateegia „Eesti 3. Tugev, uuendusmeelne ja ettevõtlust, väärt elukeskkonna 2035“29 vastutustundlik majandus säilitamist ja arendamist, 4. Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja ainulaadsete kultuurilugudega kvaliteetne elukeskkond külastuspiirkonda ja sotsiaalselt 5. Uuendusmeelne, usaldusväärne ja kaasatud elanikke. inimesekeskne riigivalitsemine PVL-i eesmärgid on suunatud Erieesmärk nr 8: sekkumise üldeesmärgi • Edendada tööhõivet, majanduskasvu, saavutamisse – toetatakse väärt soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas elukeskkonna säilitamist ja naiste osalemist põllumajanduses, arendamist ning ärksaid sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut Euroopa Liidu kogukondi. maapiirkondades, sealhulgas ühise ringbiomajandust ja säästvat põllumajandus- 1. Ettevõtluse arengut metsamajandust poliitika toetatakse ettevõtlusmeetme strateegiakava kaudu, mis on suunatud LEADER-sekkumise üldeesmärk: 2023–202730 ettevõtluse arendamisele ja • Maapiirkondades atraktiivse elu- ja uute lahenduste loomisele. ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja 2. Kogukondade tugevdamisse ühtehoidvate kohalike kogukondade ja elanike kaasamisse terviklik arendamine panustavad nii kogukondade Erieesmärgid: kui ka teadmiste ja oskuste 29 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia (külastatud 7.12.2022) 30 https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027 (külastatud 7.12.2022) 26 1. Ettevõtluse arendamine, eelkõige uute arendamise meetmed, millega tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste soovitakse kogukondi lahenduste kaudu aktiveerida, parandada 2. Kohalike kogukondade, elanike ning elukeskkonda ja eksponeerida noorte tulevikuliidrite võimestamine unikaalset kultuuripärandit. 3. Teenuste kättesaadavuse parandamine, 3. Teenuste kättesaadavuse sh läbi kogukonnateenuse arendamise parandamist toetatakse 4. Keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ettevõtlusmeetme kaudu. ringmajandust propageerivate) 4. Keskkonnasõbralikkus on lahenduste välja töötamine ja läbiva printsiibina arvestatud rakendamine hindamiskriteeriumites. 5. Maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja 5. Mainekujundusega tegelevad propageerimine, sh arukate külade kaudselt kõik meetmed, sh edendamine LEADER-koostöö. Erieesmärk k: • Parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; Erieesmärgi sekkumise ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, eesmärkide saavutamiseks on sealhulgas parandada juurdepääsu PVL-i strateegias määratletud sotsiaalkaitsele, pöörates erilist Ühtekuuluvus- eesmärk (Piiriveere elanikud on tähelepanu lastele ja ebasoodsas poliitika fondide sotsiaalselt kaasatud, tundes olukorras olevatele rühmadele; rakenduskava ennast kogukonna täieõiguslike parandada tervishoiusüsteemide ja perioodiks 2021– liikmetena) ja välja töötatud pikaajalise hoolduse teenuste 202731 toetusmeede, mis on otseselt kättesaadavust (sealhulgas puuetega suunatud sotsiaalvaldkonna inimeste jaoks), tõhusust ja edendamisele, sh sotsiaalse vastupanuvõimet kaasatuse suurendamisele. Sekkumise eesmärgid: • Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine • Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine Arengukavas on sätestatud alaeesmärgid, millest kaks on seotud sotsiaalvaldkonna meetmega: • Nr 3: vanemaealised on ühiskonnas Eesmärkide saavutamisele kaasa Heaolu sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud aitamiseks on strateegias arengukava 2023– võrdsed võimalused ning nad on määratletud sotsiaalse kaasatuse 203032 majanduslikult hästi toimetulevad meede, mis adresseerib mõlemat. • Nr 4: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu Põlvamaa Visioon 2035: PVL-i strateegia adresseerib pea arengustrateegia • Põlvamaa tunnuslause „rohelisem elu“ kõiki Põlva maakonna eesmärke. 2035+33 on realiseerunud puhta, tervisliku ja 31 https://pilv.rtk.ee/s/j6HZp9QFAjJM7a3 (külastatud 7.12.2022) 32 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#vabariigi-valitsuse- (külastatud 6.02.2023) 33 https://arenduskeskus.polvamaa.ee/maakondlik-arendustoo/polvamaa-arengustrateegia- 2035/strateegiadokument/ (külastatud 21.12.2022) 27 rahuliku elu-, töö̈- ja puhkekeskkonnana, PVL-i meetmetega toetatakse nii mis meelitab ligi elanikke, ettevõtteid ja elu-, ettevõtlus- kui ka külalisi. Põlvamaa elanikud on eluga hästi külastuskeskkonda, pöörates toime tulevad ning kasutavad seejuures tähelepanu elanike maakonnas olevaid võimalusi enda tervisele, uuenduslikkusele ja igakülgseks arendamiseks. Kohalikke keskkonnahoiule. ressursse nutikalt väärindavad Põlvamaa ettevõtjad on oma tegevusega eeskujuks ülejäänud Eesti ettevõtetele. Strateegilised eesmärgid: • Põlvamaa on stabiilse, aktiivse ja terve rahvastikuga maakond. • Põlvamaa on piirkonna tugevusi ja ressursse säästlikult ning nutikalt kasutavate ettevõtlike elanike ja konkurentsivõimeliste ettevõtete maakond. • Põlvamaa on elanike, ettevõtete ja külaliste nõudmistele vastava, loodust säästva ning arengut toetava elu-, ettevõtlus- ja puhkekeskkonnaga maakond. Sarnaselt Põlvamaa Visioon 2035+: arengueesmärkide toetamisele on • Meie maakond on õnnelike ja tegusate tugev seos olemas ka Võrumaa inimeste, rohkete võimaluste ning mitme püüdluste ja PVL-i eesmärkide Võru maakonna kultuuriruumiga maa. vahel. arengustrateegia Strateegilised eesmärgid: 2035+ (eelnõu)34 • Õnnelikud ja tegusad inimesed PVL-i strateegia panustab nii • Rohkete võimalustega majandus majandusarengusse, kultuurilise • Kultuuriline omapära omapära säilitamisse ja • Arengut toetav taristu ja maine edendamisse kui ka taristusse ning mainesse. Visioon 2031: • Aastal 2031 on Setomaa vald väärt elupaik ja tuntud turismi- ning kuurortpiirkond. Siin elab ja tegutseb Sarnaselt maakonnastrateegiate ettevõtlik ja kokkuhoidev lasterikas elluviimise toetamisele aitab PVL-i kogukond. Setomaa inimesed annavad Setomaa valla strateegia kaasa omavalitsuste järgmistele põlvkondadele edasi arengukava 2022– tulevikuvisioonide saavutamisele. elujõulise seto keele, kultuuri ning puhta 2031 (eelnõu)35 looduse. Setomaa on tunnustatud Läbivad märksõnad omavalitsuste mahepiirkond, kus väärtustatakse visioonides on uuenduslikke ja säästvaid lahendusi. keskkonnasõbralikkus, aktiivne Setomaa on jätkusuutlik, jõukas ning elanikkond, hea elukeskkond, oma võimekas vald, kus elavad õnnelikud ja kultuur – kõik need teemad on rahulolevad inimesed. kajastatud ka PVL-i strateegias. Räpina valla Visioon: arengukava • Räpina valla visioon on olla tuntud ja aastateks 2023– tunnustatud kui turvalise ja 203036 keskkonnasõbraliku elu-, puhke- ning 34 https://vorumaa.ee/arendus/maakonna-arendusdokumendid/voru-maakonna-arengustrateegia- 2035/dokumendid/ (külastatud 21.12.2022) 35 https://setomaa.kovtp.ee/setomaa-valla-arengukava (külastatud 21.12.2022) 36 http://www.rapina.ee/arengukavad (külastatud 21.12.2022) 28 puhta looduskeskkonnaga, soodsa ettevõtluskliimaga, elujõulise ja aktiivse elanikkonnaga vald, mille märksõnadeks on jätkusuutlikkus, koostöö̈ ning kodanikualgatus. Visioon 2030: • Võru vald on suurepärase elukeskkonnaga, tugev, arukas ja uuendustele avatud omavalitsus, mida iseloomustavad: Võru valla o Koostegemine ja tugevad arengukava kogukonnad aastateks 2022– o Tublid ja tõhusad teenusekeskused 203037 o Mitmekesised ja tervist edendavad vaba aja veetmise võimalused o Kaasaegne taristu ja heakorrastatud avalik ruum o Tugev ettevõtlus ja „piirkonnaülesed pärlid“ Visioon 2030: • Rõuge valla inimesed ja omanäolised Rõuge valla kogukonnad hoiavad oma kultuuri, arengukava 203038 identiteeti ja keskkonda ning kannavad edasi maalähedast eluviisi, olles avatud uuendustele. 37 https://voruvald.ee/arengukavad (külastatud 21.12.2022) 38 https://rouge.kovtp.ee/arengukavad (külastatud 21.12.2022) 29 202 5 . a tegevuskava Jaanuar Juhatuse koosolek ESF komisjoni ja tähtaegade kinnitamine jm üldkoosolek Põhja-Iirimaa koostööprojekti algus Veebruar 2024. a majandusaasta audit ESF Infopäev ESF taotlusvoor Märts Juhatuse koosolek Üldkoosolek Majandusaasta aruande kinnitamine Meetmete infopäev Meetmete t aotlusvoor Aprill Meetmete hindamiskomisjoni koosolek ESF HK komisjoni koosolek Juhatuse koosolek ESF paremusjärjestuse kinnitamine Mai Meetmete HK koosolek Juhatuse koosolek Meetmete paremusjärjestuse kinnitamine Õppereis? Juuni Linc konverents Juuli August LEADER suveseminar September Meetmete taotlusvoor Põhja-Iiri projekti õppereis Põhja-Iirimaale Oktoober Põhja-Iirimaa projektipartnerite külaskäik Eestisse November Juhatuse koosolek üldkoosolek 2026. a rakenduskava kinnitamine Meetmete hindamiskomisjoni koosolek Detsember Juhatuse koosolek Paremusjärjestuse kinnitamine MTÜ PIIRIVEERE LIIDER STRATEEGIA 2024–2027+ Kinnitatud üldkoosoleku otsusega 4.05.2023 Sisukord SISUKORD ......................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 2 1 STRATEEGIA ............................................................................................................................. 4 1.1 VISIOON 2027+ ................................................................................................................................4 1.2 EESMÄRGID, MÕÕDIKUD JA MEETMED ..................................................................................................4 1.2.1 Elukeskkond ............................................................................................................................... 4 1.2.2 Ettevõtlus .................................................................................................................................. 6 1.2.3 Teadmiste ja oskuste arendamine (ühisprojektide meede) ............................................................ 8 1.2.4 Sotsiaalne kaasatus (Euroopa Sotsiaalfond+ meede) ................................................................. 10 1.2.5 LEADER-koostöö (tegevusrühma meede) .................................................................................. 13 1.3 STRATEEGIA UUENDUSLIKKUS JA INTEGREERITUS ................................................................................. 14 2 STRATEEGIA ELLUVIIMINE ....................................................................................................... 15 2.1 STRATEEGIAT ELLUVIIV ORGANISATSIOON ........................................................................................... 15 2.2 RAHASTAMISKAVA .......................................................................................................................... 15 2.3 RAKENDUSKAVAD ........................................................................................................................... 17 2.4 TAOTLEMINE .................................................................................................................................. 17 2.5 TAOTLUSTE HINDAMINE ................................................................................................................... 18 3 STRATEEGIA HINDAMINE JA SEIRE ..........................................................................................22 3.1 HINDAMISE JA SEIRE KORRALDUS ....................................................................................................... 22 3.2 STRATEEGIA MUUTMINE ................................................................................................................... 23 LISAD .............................................................................................................................................. 24 LISA 1. TEGEVUSPIIRKONNA PROFIIL JA ANALÜÜS ............................................................................................... 24 LISA 2. STRATEEGIA KOOSTAMISE PROTSESS..................................................................................................... 24 LISA 3. SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA .............................................................................................. 26 1 Sissejuhatus MTÜ Piiriveere Liider (PVL) on oma piirkonna elanike avalikes huvides tegutsev juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate vabatahtlik ühendus. PVL-i põhieesmärk on ettevõtjate, mittetulundusühingute ja kohalike omavalitsuste elanike initsiatiivi tõstmine, tagamaks kohaliku elu arendamist. Piirkonna moodustavad nelja omavalitsuse alad Võrumaal ja Põlvamaal. Tervikuna kuulub sellesse Setomaa vald. Räpina, Võru ja Rõuge valdadest on hõlmatud osad. 2017. a haldusreformi eelselt kuulusid tegevuspiirkonda kuue valla (Räpina, Värska, Mikitamäe, Meremäe, Misso ja Orava vald) alad. Piirkond on geograafiliselt hajus ja mittekompaktne, ent kultuuriliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt ühtne. Piirkonda iseloomustab:  Ühine kultuuriruum, Seto ja Võru kultuuri lähedus  Ajalooline pikaajaline läbikäimine  Eesti-Vene piiri lähedus  Ühesugune sotsiaalmajanduslik olukord  Huvi arenguks, koostööks ja edasiviivateks muutusteks Rahvastikuregistri andmetel elas piirkonnas 2022. a 1. jaanuari seisuga 8700 inimest. Viimase 15 aasta vältel on inimeste arv vähenenud keskmiselt 1,5% võrra aastas. Rahvastikuprognoos näitab praeguste trendide jätkudes elanikkonna kahanemist. Piirkond on hõredalt asustatud, keskmine tihedus on 8 inimest km2 kohta. Seejuures on see Misso ja Orava kantides veidi enam kui 3 inimest km2 ja Räpinas üle 16. PVL on asutatud LEADER-programmi elluviimiseks piirkonnas. Programmi vahendite kasutuselevõtuks perioodil 2023–2027 peavad kohalikud tegevusrühmad koostama strateegia. Strateegia peab tuginema piirkonna väljakutsetele ja arengueeldustele, võttes arvesse elanikkonna soove ja ootusi. Samuti peab see LEADER-põhimõtetest1 ja sekkumise üld- ja erieesmärkidest:  Maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine o Ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste kaudu o Kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine o Teenuste kättesaadavuse parandamine, sh kogukonnateenuse arendamise kaudu o Keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste välja töötamine ning rakendamine o Maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine PVL-i strateegia koostamist alustati piirkonna ettevõtjate, kolmanda sektori organisatsioonide esindajate, kohalike omavalitsuste ja teiste asjast huvitatud isikute koosloomes (Lisa 2. Strateegia koostamise protsess) 2022. a märtsis, mil üldkoosolek 1 Põhimõtted: 1) piirkonnapõhine lähenemine, 2) altpoolt tulev algatus, 3) avaliku ja erasektori partnerlus, 4) uuendusmeelsuse soosimine, 5) integreeritud ja mitut valdkonda hõlmav lähenemine, 6) võrgustikutöö soosimine, 7) koostöö edendamine 2 kinnitas strateegia ettevalmistamise tegevuskava. Vajaliku sisendi saamiseks korraldati mitmesuguseid arutelusid ning koostati tegevuspiirkonna profiil ja analüüs (vormistatud eraldiseisva dokumendina). PVL-i strateegia koosneb kolmest osast. Esimeses osas on välja toodud piirkonna strateegia – visioon, eesmärgid ja toetusmeetmed. Teine osa sisaldab strateegia elluviimise kirjeldust – rahastamiskava, taotlusvoorude ja hindamise korraldust ning hindamiskriteeriume. Kolmas osa keskendub seiresüsteemi kirjeldusele. Suur tänu kõikidele strateegia koostamises osalejatele! Strateegia jõustub 1. jaanuarist 2024. aastal. 3 1 Strateegia Piiriveere Liidri strateegia koostamisel on arvestatud LEADER-sekkumise üld- ja erieesmärke, tegevuspiirkonna analüüsi (Lisa 1. Tegevuspiirkonna profiil ja analüüs), mitmete aruteluseminaride sisendit ning juhtrühma ettepanekuid, samuti on lähtutud teistest piirkonda puudutavatest riikliku ja kohaliku tasemega arengudokumentidest (Lisa 3. Seosed teiste arengudokumentidega). Strateegia koosneb visioonist (üldistav kirjeldus soovitud tulevikust), eesmärkidest (kirjeldus konkreetse valdkonna soovitud tulevikust), tulemusnäitajatest (eesmärkide saavutamist mõõtvad näitajad), meetmetest (eesmärgi saavutamiseks mõeldud tegevuste kogum)2 ning väljundnäitajatest (meetmete elluviimist mõõtvad ja eelistusi esile toovad3 näitajad) (Tabel 1). Seejuures võib eesmärgi täitumist mõõta mitme näitajaga. Igale eesmärgile vastab aga üks konkreetne meede, millel omakorda võib olla mitu väljundnäitajat. Tabel 1. Strateegia ülesehitus Visioon: Ärksa Piiriveere väärt elukeskkonnas on elujõulised kultuuritraditsioonid ja ettevõtlus Eesmärk Meede Piiriveeres on väärt elukeskkond ja elujõuline kultuuriruum Elukeskkond Piiriveeres on elujõuline ja uusi lahendusi loov ettevõtlus Ettevõtlus Teadmiste ja oskuste arendamine Piiriveeres on ärksad kogukonnad ja ettevõtted (ühisprojektide meede) Piiriveere elanikud on sotsiaalselt kaasatud, tundes ennast Sotsiaalne kaasatus (Euroopa Sotsiaalfond+ kogukonna täieõiguslike liikmetena meede) Piiriveere Liider osaleb aktiivselt sise- ja välisriiklikes LEADER-koostöö (tegevusrühma meede) koostöövõrgustikes, et parimad praktikad piirkonnas leviksid 1.1 Visioon 2027+ Ärksa Piiriveere väärt elukeskkonnas on elujõulised kultuuritraditsioonid ja ettevõtlus. 1.2 Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed 1.2.1 Elukeskkond Eesmärk nr 1: Piiriveeres on väärt elukeskkond ja elujõuline kultuuriruum. Piiriveere tegevuspiirkonda iseloomustab hõre asustus, elanikkonna vananemine ja vähenemine. Nendes tingimustes ei vasta avalik ruum, sh hooned inimeste ootustele. Et 2 LEADER-i kontekstis on tegevusteks taotlejate poolt esitatavad projektid. 3 Iseloomustavad, milliseid teemasid meetmete puhul oluliseks peetakse (kohalike ressursside väärindamine, noorte kaasamine jms) – soovitakse taotlusi, mis panustavad ühte või mitmesse väljundnäitajasse. 4 maapiirkond oleks alalise elukohana atraktiivne, on tarvidus panustada selle arendamisse ja tänapäevastamisse. Piirkonna eristuvaks tugevuseks on omanäolised kultuuriruumid (võro, seto, vanausu), mille pärast on põhjust siia tulla. Setomaa on Eestis ja ka mujalgi tugev kaubamärk. Säilinud on pikaaegsed kultuuritraditsioonid ja -objektid, mida on järjepidevalt edasi arendatud. Need on selged konkurentsieelised, mida saab piirkonna hüvanguks ära kasutada. Kohalikul pärandil põhineva potentsiaali rakendamiseks on asjakohane toetada selle säilitamist, taastamist ja arendamist. Muuhulgas vajab korrastamist ka puhkemajanduse avalikuks kasutuseks mõeldud infrastruktuur. Tabel 2. Eesmärgi nr 1 tulemusnäitajad Mõõdik Algtase 2023 Sihttase 2029 Allikas Vähenemine Piirkonna elanikkonna Vähenemine väiksem kui 1,5% Rahvastikuregister dünaamika 1,5% aastas aastas Keskkonnasäästlikkusele ning Projektide elluviijate tagasiside kliimamuutuste leevendamisele 0 5 (kogutakse e-PRIA-s) kaasa aitavate projektide arv4 20% (u 1800 Projektide elluviijate tagasiside Kasusaajate arv5 06 tegevuspiirkonna (kogutakse e-PRIA-s) elanikku) Tabel 3. Meede nr 1: elukeskkond Näitaja Sisu Meetme osakaal rahastusest 30%  Vaba aja veetmise võimaluste (huvi- ja sporditegevus, avalik ruum jms) loomine või arendamine  Investeeringud külaelu ja elukeskkonna edendamisse (taristusse, ehitistesse, seadmetesse, tarkvarasse, rajatistesse jne), sh taastuvenergia lahendustesse ja kiire internetiühenduse loomisse  Materiaalse kultuuripärandi objektide säilitamine, taastamine ning arendamine  Investeeringud puhkemajanduse avalikku infrastruktuuri (objektide tähistamine, sh kohavisuaali loomine ja rakendamine, Toetatavad tegevused viidastamine, miljööväärtuslike kohtade parendamine, puhkealade arendamine jms)  Keskkonnaseisundi parendamine  Looduskeskkonna kättesaadavuse suurendamine  Turvalisuse tõstmine  Investeeringuga seotud järelevalvetegevused  Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 10% projekti kogumaksumusest 4 Kohustuslik seirenäitaja R.27 (selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades) 5 Kohustuslik seirenäitaja R.41 (nende maapiirkondade elanike osakaal, kes saavad kasu paremast juurdepääsust teenustele ja taristule ühise põllumajanduspoliitika toetuse kaudu) 6 Mõõtmist alustatakse käesoleva strateegia elluviimisega ehk hinnatakse konkreetse strateegia mõju elanikkonnale. 5  Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui need viiakse ellu eraldiseisva projektina  Kinnistu ost Mittetoetatavad tegevused  Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna  Investeeringud taastuvenergia lahendustesse ja kiire internetiühenduse rajamisse, kui kasusaajaks on üksikud eramud  Projektijuhtimine Piiriveere Liidri tegevuspiirkonnas tegutsevad:  Kolmanda sektori organisatsioonid Toetuse saajad  Omavalitsused  FIE-d, mikroettevõtted, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted  Tegevus tuleb ellu viia Piiriveere Liidri tegevuspiirkonnas või peab Nõuded toetuse saajale see olema suunatud piirkonna hüvanguks  Minimaalne: 3000 Toetussummad (EUR)  Maksimaalne: 50 000  Kolmanda sektori organisatsioonide puhul 90% Toetuse määr  Omavalitsuse projektide puhul 70%  Ettevõtete projektide puhul 60%  Uute vaba aja veetmise võimaluste arv  Täiendatud või parandatud kvaliteediga vaba aja veetmise võimaluste arv Väljundnäitajad  Keskkonnasõbralike lahenduste arv  Taastatud pärandkultuuri objektide arv  Edasi arendatud pärandkultuuri objektide arv  Turvalisuse tõstmisele suunatud projektide arv 1.2.2 Ettevõtlus Eesmärk nr 2: Piiriveeres on elujõuline ja uusi lahendusi loov ettevõtlus. Kagu-Eestis on põllumajandussektoril oluliselt suurem osakaal kui mujal riigis. Piiriveere tegevuspiirkonna näitajad on selles valdkonnas veelgi kõrgemad – pea 40% ettevõtetest tegutseb just selles valdkonnas. Sellest tulenevalt on mitmed tegevusalad kaetud ebapiisaval määral. Samuti on oluline teadvustada, et traditsiooniline põllumajandus ei ole kõrget lisandväärtust ega suurt hulka töökohti loov. Sellistes tingimustes jäävad noored erialaspetsialistid sageli rakendamata ja peavad töö leidmiseks mujale siirduma. Samuti on väljakutseks ettevõtlusaktiivsus. Kuigi üldiselt on ettevõtete arv viimastel aastatel suurenenud, on ka ettevõtete surmamäär kõrge. Piirkonna elujõulisuse kindlustamiseks on uute ettevõtete loomine aga oluline. Ühe piirkonna nõrkusena on välja toodud majanduslik mahajäämus ja väikesed sissetulekud. Olukorra parandamiseks on tarvis ettevõtlust toetada, et tekiksid uued ettevõtted uutes tegevusvaldkondades ja olemasolevad laiendaksid oma spektrit. 6 Tabel 4. Eesmärgi nr 2 tulemusnäitajad Mõõdik Algtase 2023 Sihttase 2029 Allikas Toetust saanud ettevõtete müügitulu kasv aasta peale projekti 07 10% Äriregister elluviimist Toetust saanud ettevõtete lisandväärtuse kasv töötaja kohta 0 10% Äriregister aasta peale projekti elluviimist Keskkonnasäästlikkusele ning Projektide elluviijate tagasiside kliimamuutuste leevendamisele 09 10 (kogutakse e-PRIA-s) kaasa aitavate projektide arv8 Projektide elluviijate tagasiside Uute töökohtade arv10 0 10 (kogutakse e-PRIA-s) Projektide elluviijate tagasiside Toetust saanud ettevõtete arv11 0 4512 (kogutakse e-PRIA-s) Tabel 5. Meede nr 2: ettevõtlus Näitaja Sisu Meetme osakaal 45% rahastusest  Investeeringud ettevõtete põhivarasse (taristusse, ehitistesse, seadmetesse, tarkvarasse, rajatistesse jne), sh keskkonnasõbralikesse lahendustesse ja kiire internetiühenduse loomisse  Investeeringuga seotud järelevalvetegevused Toetatavad tegevused  Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 10% projekti kogumaksumusest  Koolitus, kui see on seotud põhivara kasutusele võtmisega ega ületa 10% investeeringu mahust  Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui need viiakse ellu eraldiseisva projektina Mittetoetatavad  Taastuvenergia lahenduste paigaldamine eraldiseisva projektina tegevused13  Kinnistu ost  Projektijuhtimine  Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna Piiriveere Liidri tegevuspiirkonnas tegutsevad: Toetuse saajad  FIE-d, mikroettevõtted, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted 7 Algtase on 0, kuna mõõdetakse toetuse ergutavat mõju toetuse saajale. Arvutuskäik: aluseks võetakse toetust saanud ettevõtte müügitulu toetuse taotlemise aastal ja aasta peale projekti elluviimist. Müügitulu põhjal arvestatakse kasv (või vähenemine). Perioodi lõpus arvestatakse keskmine kasv kõikide toetust saanud ettevõtete kohta. 8 Tegemist on ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava kohustusliku seirenäitajaga R.27 (selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades). 9 Mõõtmist alustatakse käesoleva strateegia elluviimisega ehk hinnatakse konkreetse strateegia mõju. 10 Kohustuslik seirenäitaja R.37 (ühise põllumajanduspoliitika projektides toetatud uued töökohad) 11 Kohustuslik seirenäitaja R.39 (ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maapiirkondade ettevõtete, sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv) 12 Eelmisel perioodil said toetust ligikaudu 100 ettevõtet. Kuivõrd aga algav periood on lühem ja toetusmäär suurem, eeldatakse väiksemat toetuse saajate arvu, kuid suuremahulisemaid projekte. 13 Läbivalt kõikide meetmete puhul: mittetoetatavad on kõik meetme määruses loetletud mitteabikõlblikud tegevused. 7  Kolmanda sektori organisatsioonid, kui nende tegevus on suunatud ettevõtlusele Toetust ei saa taotleda meetme määruses loetletud välistatud tegevusaladele  Tegevus tuleb ellu viia Piiriveere Liidri tegevuspiirkonnas või peab see olema suunatud piirkonna hüvanguks  Kui toetuse summa ületab 25 000 eurot, tuleb taotluses täiendavalt Nõuded toetuse saajale selgitada äriplaani, sh investeeringu ja/või tegevuse majanduslik mõttekus, klientide arvu prognoos, tulud ja kulud tulevikus14  Positiivse rahastusotsuse saanud taotleja ei tohi toetust taotleda kahest järgmisest voorust  Minimaalne: 5 000 Toetussummad (EUR)15  Maksimaalne: 75 000 Toetuse määr  60%  Uute töökohtade arv  Säilitatud töökohtade arv  Uuenduslike projektide arv  Uute või arendatud teenuste ja toodete arv Väljundnäitajad16  Kohalikke ressursse väärindavate projektide arv  Projektide arv, milles mikro- ja väikeettevõtted teevad koostööd keskmiste ja/või suurtega  Ettevõtete omaosaluse summa 1.2.3 Teadmiste ja oskuste arendamine (ühisprojektide meede) Eesmärk nr 3: Piiriveeres on ärksad kogukonnad ja ettevõtted. Lisaks füüsilisele keskkonnale on oluline vaimne – haridus, vaba aja veetmise võimalused jms. Suhteliselt väikese tulubaasiga omavalitsused ei suuda seda kõike, sh näiteks haridusinnovatsiooni üksinda tagada. Seetõttu on oluline kogukondade kaasa löömine ja panustamine. Senine kogemus on näidanud, et piirkonnas on ärksaid inimesi, kes on valmis kodukoha arendamisse panustama. Neid on aga tarvis toetada, panustades muuhulgas järelkasvu tekkimisse ning teadmiste ja oskuste arendamisse. Vajadus on ka kogukondade edasise aktiveerimise järele. Eraldi vajadusena võib veel välja tuua tervislike eluviiside edendamise elanikkonna hulgas. Lisaks investeeringutele vajavad ettevõtted muid arendustegevusi, sh tuge tootearendusel ning turunduses, võtmaks kasutusele uusi tehnoloogiaid, uuendamaks protsesse jne. Piirkonna kultuurilise omanäolise võtmes on oluline turundustegevus ja ühispakettide loomine, mis võimaldaks ühest küljest pakkuda paremat ja mitmekesisemat külastuskogemust ning teisest suurendada turismiettevõtjate sissetulekuid. 14 Põhjendused esitatakse taotluses, eraldi äriplaani koostamist ei nõuta. Väiksemate toetussummade puhul tuleb samuti majanduslikku mõttekust selgitada, kuid väiksema põhjalikkusega. 15 Toetus võib olla vähese tähtsusega abi. 16 Läbivalt kõikide meetmete puhul: esialgu näitajatele sihttasemeid ei määratleta, vaid jälgitakse jooksvalt vastavate taotluste arvu. 8 Tabel 6. Eesmärgi nr 3 tulemusnäitajad Mõõdik Algtase 2023 Sihttase 2029 Allikas Toetatud sündmuste 0 25% Projektide elluviijate andmed külastajate arvu kasv Piiriveere koostööpiirkonda puudutavate meediakajastuste Ei ole mõõdetud Trend: kasvav Meediamonitooring arv üleriigilise levikuga kanalites Projektide elluviijate tagasiside Uute töökohtade arv17 0 5 (kogutakse e-PRIA-s) Projektide elluviijate tagasiside Toetust saanud ettevõtete arv18 0 15 (kogutakse e-PRIA-s) Projektide elluviijate tagasiside Toetatud projektide arv19 0 620 (kogutakse e-PRIA-s) Tabel 7. Meede nr 3: teadmiste ja oskuste arendamine (ühisprojektid) Näitaja Sisu Meetme osakaal 20% rahastusest  Teenuste ja toodete arendus ettevõtetel  Ettevõtte arendamine (mentorlus, koolitused, kootsing jms)  Turundus  Haridusinnovatsiooni toetamine  Elanikkonna teadmiste ja oskuste tõstmine (koolitused, seminarid, õppereisid jms)  Elanikkonna terviseteadlikkuse ja tervislike eluviiside edendamine Toetatavad  Kogukondade aktiveerimine ja koostöövõrgustike arendamine, sh arukate tegevused külade strateegiate koostamine  Piirkonna tuntuse tõstmine (kohaturundus, pakettide loomine jms)  Mitmesuguste sündmuste, sh suursündmused, festivalid, külapeod jms  Koolituste korraldamine, mis aitavad kaasa piirkonna tuntuse tõstmisele (teenindus, turundus, müük jms)  Immateriaalse kultuuripärandi (meedia, materjalid, sündmused jms) säilitamine, taastamine ja arendamine  Projektijuhtimine  Investeeringud Mittetoetatavad  Kinnistu ost tegevused  Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna Piiriveere Liidri tegevuspiirkonnas või tegevuspiirkonna hüvanguks tegutsevad:  Kolmanda sektori organisatsioonid, sh kohalik tegevusrühm Toetuse saajad  Omavalitsused  FIE-d  Mikro- ja väikeettevõtted Nõuded toetuse  Tegevus tuleb ellu viia Piiriveere Liidri tegevuspiirkonnas või peab tegevus saajale olema suunatud tegevuspiirkonna hüvanguks 17 Kohustuslik seirenäitaja R.37 (ühise põllumajanduspoliitika projektides toetatud uued töökohad) 18 Kohustuslik seirenäitaja R.39 (ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maapiirkondade ettevõtete, sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv) 19 Kohustuslik seirenäitaja R.40 (toetatud arukate külade strateegiate arv) 20 Arvestatud on, et iga 2017. a haldusreformieelse omavalitsuse (kandi) kohta võiks koostada ühe arukate külade strateegia (kogukondliku kokkuleppe vms). 9  Projekti, mille põhisisuks on turundus, koosseisus tuleb esitada turundusplaan21  Ühele suursündmusele/festivalile22 võib programmiperioodi jooksul taotleda toetust kuni kaks korda  Positiivse rahastusotsuse saanud taotleja ei või ühele ja samale suursündmusele saada toetust üle kahe korra Toetussummad  Minimaalne: 3000 (EUR)  Maksimaalne: 25 000  90% tulu mitteteenivate projektide puhul Toetuse määrad  60% ettevõtlusele suunatud projektide, sh suurürituste puhul  Koolitustel osalenute arv, sh: o Ettevõtlusprojektides o Kogukondade projektides  Sündmuste arv, sh: o Suursündmused Väljundnäitajad o Muud sündmused (külapeod jms)  Turundusprojektide arv  Uute pakettide arv  Taastatud ja edasi arendatud immateriaalse pärandkultuuri objektide arv  Kaasatud organisatsioonide arv NB! Meetme nr 3 projekte saab ellu viia üksnes ühisprojektidena, s.o osalema peab vähemalt kaks partnerit, kellest üks ei ole kohalik tegevusrühm. 1.2.4 Sotsiaalne kaasatus (Euroopa Sotsiaalfond+ meede) Eesmärk nr 4: Piiriveere elanikud on sotsiaalselt kaasatud, tundes ennast kogukonna täieõiguslike liikmetena. Piirkonnas on identifitseeritud mitmeid sotsiaalvaldkonna kitsaskohti. Peamised nendest on:  Töötajate puudus valdkonnas (hooldajad, tegevusjuhendajad, huvijuhid jt); tegemist on nii vaimselt kui mõnikord ka füüsiliselt raske tööga. Vajadus on koolituste ja enesehoiu järele.  Valdkonnas on vähe uuendusi, töötajad ei rakenda neid pahatihti.  Piirkonna elanikkonna hulgas on oluline hulk neid inimesi, kes võiksid kas või osalise koormusega töötada, kuid ei tee seda, ja elatuvad toetustest. Töötukassa küll probleemiga mingil määral tegeleb, kuid tarvidus on süsteemse lähenemise järele – n-ö piirkonna personali spetsialist, kes igapäevaselt nende inimeste kaasamise ning tööle aitamisega tegeleks (nn kogukonna tööbörs).  Teatud grupp inimesi (näiteks eakad) on üksi ja vajavad lisaks abile igapäevaste tegevustega toime tulemisel ka niisama seltsi. 21 Turundusplaan peab sisaldama eeldatavat tulemust, sh mõõdikuid, tegevusplaani, eelarvet, turundustegevuse sihtgruppe ja turunduskanaleid. 22 Suursündmuse/festivali all peetakse silmas üritust, mille minimaalne osalejate arv on 500. 10 Nende teemade adresseerimiseks on kavandatud eraldi meede, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist. Adresseeritakse mõlemat eesmärki:  Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine  Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine Tabel 8. Eesmärgi nr 4 tulemusnäitajad Mõõdik Algtase Sihttase Allikas Projektide elluviijate Kasusaajate arv 0 750 tagasiside Projektide arv 0 2523 Taotlused Tabel 9. Meede nr 4: sotsiaalne kaasatus Näitaja Sisu Meetme osakaal Rahastamine toimub eraldiseisvast allikast: Euroopa Sotsiaalfond+ rahastusest  Sotsiaalteenuste arendamine täisealiste24 sihtgrupile (sh teavitus- ja ennetustegevus, nõustamine, koolitus jms)  Projektijuhtimine  Koolituse, seminari, teabepäeva ja muu samalaadse ürituse korraldamine  Uuringute läbiviimine ja ekspertide kaasamine Toetatavad  Teabematerjali koostamine ja väljaandmine tegevused  Veebilehe loomine  Riigisisesel ja välisriigis toimuval seminaril, konverentsil, messil või õppereisil osalemine  Ligipääsetavuse parandamine  Väikevahendite, mis on olulised tegevuste elluviimiseks ja mida ei võeta arvele põhivarana ega moodusta tegevuse mahust üle 15%, soetamine Mittetoetatavad  Investeeringud tegevused  Toetuse sihtrühm Sihtrühmaks on inimesed vanuses 16+ (erivajadustega inimesed ning vanemaealised vanuses 55+ inimesed) Erivajadusega inimene- inimene, kellel  on füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille tõttu ta vajab kõrvalabi. Vanemaealised- Heaolu arengukava 2023-2030 tähenduses on vanemaealised vanuses 55 + Toetuse saaja on kohalik tegevusgrupp: MTÜ Piiriveere Liider, kes korraldab Toetuse saajad tegevuste elluviijate leidmiseks minivoore, mille taotlusi hinnatakse sarnaselt teistele meetmetele  Tegevuse elluviija võib olla tegevuspiirkonnas tegutsev kohaliku omavalitsuse üksus, vabaühendus või FIE, mikro- ja väikeettevõte, v.a Nõuded toetuse kohalik tegevusrühm saajale  Ei rahastata tegevusi, mis on seaduse järgi kohaliku omavalitsuse ülesandeks või mida juba rahastatakse mõnest muust allikast Toetussummad  Minimaalne: 1000 (EUR)  Maksimaalne: suurim määruses lubatud miniprojekti maksumus 23 Piiriveere koostööpiirkonnale Euroopa Sotsiaalfond+ ja riikliku kaasfinantseeringu summa on u 150 tuhat eurot. Arvestades, et ühe projekti maksimaalne suurus saab olla u 6000 eurot, on võimalik läbi viia u 25 projekti. 24 Täisealiseks loetakse meetme mõistes isikut alates 16. eluaastast. 11 Toetuse määr 100% 12 1.2.5 LEADER-koostöö (tegevusrühma meede) Eesmärk nr 5: Piiriveere Liider osaleb aktiivselt sise- ja välisriiklikes koostöövõrgustikes, et parimad praktikad piirkonnas leviksid. Koostöö teiste tegevusrühmadega Eestis ja välismaal on näidanud, et see on hea õppimis- ja praktikate sissetoomise võimalus. Kavas on sellega ka käesoleval perioodil jätkata, kitsendades mõnevõrra fookust, et ressursside piiratuse tingimustes killustumist vähendada. Peamised koostööprojektide valdkonnad on määratletud koostöös teiste regiooni LEADER- tegevusrühmadega (Põlvamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu):  Kogukondade koostöö, sh: o Eestvedajate leidmine ja võimestamine, noorte kaasamine o Kogukonnainnovatsioon (arukad kogukonnad, nutikas transport)  Taotlejate ettevalmistamine o Innovatsioon (uuenduslikke lahendusi loovad projektid)  Ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö initsieerimine PVL-i üldkoosolek võib vastavalt vajadusele algatada koostööprojekte ka muudel teemadel, kui need aitavad kaasa visiooni ja strateegiliste eesmärkide saavutamisele. Tabel 10. Eesmärgi nr 5 tulemusnäitajad Mõõdik Algtase 2023 Sihttase 2029 Allikas Vähemalt 75% Uuring Projektide tegevustes Ei ole mõõdetud vastanutest on väga koostööprojektides osalejate rahulolu rahul või rahul osalenute hulgas Tabel 11. Meede nr 5: LEADER-koostöö Näitaja Sisu Meetme osakaal 5% rahastusest  Koolitused  Õppereisid Toetatavad  Turundus tegevused  Ekspertide kaasamine  Asjade ost, kui see on tegevuse elluviimiseks vältimatult vajalik  Projektijuhtimine Mittetoetatavad  Investeeringud tegevused  Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna Toetuse saajad Toetuse saaja on kohalik tegevusgrupp: MTÜ Piiriveere Liider Nõuded toetuse  Tegevus tuleb ellu viia Piiriveere Liidri tegevuspiirkonnas või peab see olema saajale suunatud piirkonna hüvanguks Toetussummad  Otsustab üldkoosolek (EUR) Toetuse määr 90%  Kaasatud Eesti-siseste organisatsioonide arv Väljundnäitajad  Kaasatud rahvusvaheliste organisatsioonide arv  Noortealgatuste arv 13 NB! Tegemist on tegevusrühma meetmega koostööprojektide elluviimiseks! Need projektid ei läbi hindamisprotsessi, vaid kuuluvad kinnitamisele üldkoosoleku poolt. 1.3 Strateegia uuenduslikkus ja integreeritus Piiriveere Liidri strateegia 2023–2027 keskendub sarnaselt eelmise perioodi omale ettevõtlusele, kogukondadele ja elukeskkonnale, lähtudes konkreetses tegevuspiirkonnas määratletud vajadustest ning arengueeldustest (neid on käsitletud tegevuspiirkonna analüüsidokumendis). Sel viisil on tagatud järjepidevus, kuna lahendamist vajavad küsimused ei ole ajas olulisel määral muutunud. Seetõttu ei oleks täiesti uute toetussuundade valimine õigustatud. Teisest küljest on sisse toodud mõningad uuendused. Nendeks on piirkonna eripärale fokusseeritus ja sotsiaalvaldkonna toetamine. Piiriveere on kultuuriliselt väga eriilmeline ja rikas piirkond. Pärandkultuuri säilitamist ja arendamist toetatakse nii elukeskkonna kui ka teadmiste ja oskuste meetme raames. Samuti ei ole varasemalt toetatud ühiskonna haavatavamatele gruppidele suunatud tegevusi, mida nüüd adresseerib sotsiaalse kaasatuse meede. Projektide tasandi uuenduslikkust, samuti koostöisust ja keskkonnasäästlikkust käsitletakse hindamiskriteeriumite kaudu. Need projektid, mis panustavad ühte või mitmesse nn horisontaalsesse näitajasse, saavad hindamisel enam punkte. PVL-i strateegia on koostatud, lähtuvalt LEADER-lähenemise üldpõhimõtetest, samuti teistest riikliku ja regionaalse tasandi arengudokumentidest. Sel viisil on tagatud omavaheline kooskõla, et siinne strateegia panustaks ka laiemalt Eesti ühiskonnas määratletud väljakutsete lahendamisse. Strateegia ülesehitust on võrreldes eelmise perioodiga ka mõnevõrra lihtsustatud. Konkreetsele eesmärgile vastab üks meede, mis võimaldab taotlejail paremini mõista, mida ühe või teisega saavutada tahetakse. Samuti teeb selline ülesehitus hilisema seire lihtsamaks. Samuti on konkreetsemalt sihistatud ja ka lähemate partneritega kokku lepitud LEADER- koostöö suunad. Sel viisil on suhteliselt väikeste ressursside puhul võimalik hõlpsamini tulemusi saavutada, kuna killustatus on väiksem. 14 2 Strateegia elluviimine PVL-i strateegiat viiakse ellu toetusmeetmete kaudu, mis on kirjeldatud peatükis 1.2 Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed. Strateegia elluviimine sisaldab:  Organisatsiooni juhtimist ja arendamist – strateegia elluviimise tagamine, sh taotlusvoorude korraldamine ja LEADER-koostöö meetme elluviimine  Taotluste menetlemine ja hindamine  Teavitamine – potentsiaalsete taotlejate informeerimine pakutavatest meetmetest ja nende võimestamine  Strateegia elluviimise seiret – tulemuslikkuse hindamine ja vajadusel korrektuuride tegemine 2.1 Strateegiat elluviiv organisatsioon PVL-i strateegiat viib ellu LEADER-meetme kohalik tegevusrühm – MTÜ Piiriveere Liider, mida on täpsemalt kirjeldatud tegevuspiirkonna profiilis ja analüüsis (eraldiseisev lisa). PVL-i juhtimisorganiteks on üldkoosolek, juhatus ja büroo. Vastavalt vajadusele moodustatakse komisjone (hindamiskomisjon) ja töörühmi, samuti palgatakse täiendavaid spetsialiste. Töötajate tööülesanded kinnitab juhatus eraldi ametijuhenditena, kuna strateegia elluviimise käigus võib tekkida vajadus palgata täiendavaid inimesi ja/või muuta olemasolevate kohustusi. PVL-i põhiroll on käesoleva strateegia elluviimine, s.o LEADER-meetme ja Euroopa Sotsiaalfond+ toetuste administreerimine. Lisaks tegeleb organisatsioon kogukondade võimestamise ja potentsiaalsete taotlejate informeerimisega ning viib ellu piirkonnaüleseid projekte LEADER-koostöö meetme kaudu. PVL-i arendusvõimekuse tõstmine toimub peamisel LEADER-koostöö meetme kaudu. Seejuures on koostöös põhipartneritega määratletud fookusteemad (kogukondade koostöö, taotlejate ettevalmistamine ja ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö initsieerimine). PVL ei dubleeri maakondlike arenduskeskuste funktsioone, kuid teeb ühiste teemade adresseerimisel nendega tihedat koostööd. 2.2 Rahastamiskava Strateegia elluviimise rahastamine toimub põhiliselt kahest allikast – LEADER-programmi ja Euroopa Sotsiaalfond+ ressursid. Omafinantseeringu tagamiseks kogutakse liikmemakse. PVL võib lisaks osaleda ka muudest allikatest rahastatud projektides (näiteks Erasmus+ jt), kui need aitavad kaasa strateegia elluviimisele. 15 Eelarve maht määratakse kindlaks maaeluministri ja sotsiaalkaitseministri määrustega. Eelarvest 80% jagatakse välja toetustena, 20% on kavandatud strateegia rakendamiseks (büroo ülalpidamiskulud, palgad jms). Tabel 12. PVL-i eelarve jagunemine Toetus- Meede summa Toetusmäärad Toetussummad jagunemine  90% 30%  70% omavalitsuste  Minimaalne: 3 000 1. Elukeskkond (ligikaudu projektide puhul  Maksimaalne: 50 000 400 tuhat)  60% ettevõtete puhul 45%  Minimaalne: 5 000 2. Ettevõtlus (ligikaudu 60%  Maksimaalne: 75 000 600 tuhat)  90% tulu Toetused (80%) mitteteenivate 3. Teadmiste ja oskuste 20% projektide puhul  Minimaalne: 3 000 arendamine (ligikaudu  60% ettevõtlusele  Maksimaalne: 25 000 (ühisprojektid) 260 tuhat) suunatud projektide, sh suursündmuste puhul Rahastatakse  Minimaalne: 1 000 ESF+  Maksimaalne: suurim 4. Sotsiaalne kaasatus vahenditest 100% määruses lubatud (ligikaudu miniprojekti 150 tuhat) maksumus 5% (ligikaudu LEADER-koostöö 90% Otsustab üldkoosolek 65 tuhat) elavdamiskulud (20%) Tegevus- ja Tegevusrühma kulud (20% kogu eelarvest, sh Ligikaudu 100% - LEADER-programm ja 360 tuhat ESF+ vahendid) Toetuste eelarve planeeritud jagunemine aastate lõikes on välja toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 13). Tabel 13. PVL-i toetuste planeeritud jagunemine aastate lõikes 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Ülemineku- 40% 40% 20% Kasutamata Ülemineku- Ülemineku- periood Kasutamata osa periood periood osa 16 2.3 Rakenduskavad Strateegia elluviimine toimub iga-aastaste rakenduskavade kaudu, mille koostab büroo ja kinnitab üldkoosolek. Rakenduskavas määratletakse tegevusrühma eelarvelised vahendid aastaks, sh toetussummade jagunemine meetmete lõikes. Samuti võib rakenduskavaga sätestada teatud kitsendusi – näiteks vähendada meetmete maksimaalse toetussumma suurust (näiteks on ettevõtlusmeetmes üldjuhul kavandatud maksimaalne toetuse summa 50 000 eurot, kuid planeeritakse ka suurprojekte, kus toetussumma küündib 75 tuhande euroni). Nõuded rakenduskavale sätestab LEADER-meetme määrus. Rakenduskava esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemi Ametile. Sotsiaalse kaitse suurendamise meetme rakenduskava esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele. Tegemist on meetme rakendamiseks mõeldud katusprojekti (nn vihmavarjuprojekti) kirjeldusega, mille nõuded sätestatakse eraldi. Samuti sätestatakse eraldi kord vihmavarjuprojekti elluviimiseks, sh miniprojektide voorude korraldamiseks. 2.4 Taotlemine Taotlusvoore korraldatakse vastavalt üldkoosoleku poolt heaks kiidetud rakenduskavadele. Voorude arvu aastate lõikes otsustab üldkoosolek rakenduskavaga. Sel viisil kindlustatakse eelarve optimaalne kasutus, sh tegevusrühma rahastamine, kuna see on seotud väljamaksete summaga. Taotlusvoorudest annab PVL avalikkusele teada vastavalt LEADER-meetme määrusele. Taotlemine toimub e-PRIA keskkonnas, v.a sotsiaalse kaitse suurendamise meetme puhul, kus taotlused esitatakse otse tegevusrühmale. PVL-i meetmetest saavad toetust taotleda tegevuspiirkonnas tegutsevad organisatsioonid või peavad kasusaajad olema tegevuspiirkonna elanikud. Taotlus peab sisaldama informatsiooni, mis on nõutud LEADER-meetme määruses. Lisaks tuleb taotluses kajastada informatsioon, mis on vajalik hindamiskomisjonile taotluse asjakohasuse hindamiseks. Täpsed nõuded teeb PVL avalikuks oma kodulehel. 17 2.5 Taotluste hindamine Taotluste hindamine koosneb neljast üksteisega seotud etapist (Joonis 1). Seejuures on eelmine etapp järgmise sisendiks. • Taotluste tehniline kontroll (ei ole hindamine) 1 • Paikvaatlus ja/või taotlejate ärakuulamine 2 • Hindamine 3 • Taotluste pingerea kinnitamine juhatuse poolt 4 Joonis 1. Hindamisprotsess Taotluste tehniline kontroll (ei ole hindamine) Tehniline kontroll sisaldab esitatud dokumentide ja taotlejate nõuetele vastavuse üle vaatamist büroo poolt. Vajadusel antakse taotluse esitajale aeg puuduste likvideerimiseks. Sisulisi hinnanguid tehnilise kontrolli etapis ei anta. Paikvaatlus ja/või taotlejate ärakuulamine Paikvaatlusi korraldatakse reeglina investeeringuprojektidele osas. Samas võib hindamiskomisjon teha ettepaneku ka muude projektide vaatlemiseks koha peal. Investeeringuid mittesisaldavatele taotlustele rakendatakse ärakuulamist – taotleja esitleb oma projekti hindamiskomisjonile. Paikvaatluse/ärakuulamise viivad läbi vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget, vormistades ka vastavasisulise protokolli. Hindamine Komisjoni liikmed taotlusi iseseisvalt vastavalt hindamiskriteeriumitele. Hindamine toimub e-PRIA-s, v.a sotsiaalse kaitse suurendamise meetme puhul. Seal tagab tehnilise lahenduse büroo. Taotluste arutamiseks viiakse läbi hindamiskomisjoni koosolek. Tulemused (taotluste pingerida meetmete kaupa) vormistatakse protokollina, mis esitatakse PVL-i juhatusele. 18 PVL-i hindamiskomisjoni moodustamise ja töökorralduse printsiibid ning taotluste menetlemise ja paremusjärjestuse moodustamise tingimused sätestatakse eraldi korras, mis tehakse taotlejatele kättesaadavaks PVL-i veebilehel. Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel (Tabel 14). Taotluste hindamine toimub skaalal 0–3, kus 0 – puudulik, 1 – vähene, 2 – piisav, 3 – väga hea. Kasutusel on lävend – taotlus, mille koondhinne (hindajate aritmeetiline keskmine) on 1,8 või väiksem, jääb rahuldamata. Kõikidele meetmetele rakendatakse läbivalt samu kriteeriume ja osakaalusid. Tabel 14. Hindamiskriteeriumid Kriteerium ja Osa Kirjeldus Skaala (0–3) osakaal  Hinnatakse, kas ja kuivõrd 0 – Taotlus ei ole strateegiaga seotud ega Taotluse asjakohasus (20%) on taotlus seotud visiooni ja panusta ühtegi väljundnäitajasse eesmärkidega – kas ja mil 1 – Taotlus on strateegiaga vähesel määral Vastavus määral aitab projekti seotud ja panustab ühte väljundnäitajasse strateegia elluviimine nende 2 – Taotlus on strateegiaga enamjaolt visiooni ja saavutamisele kaasa seotud ja panustab enam kui ühte eesmärkidega  Hinnatakse, kas ja kuivõrd väljundnäitajasse (20%) panustab taotlus 3 – Taotlus tuleneb otseselt strateegia konkreetse meetme visioonist ja eesmärkidest ning panustab väljundnäitajate kõiki konkreetse meetme sihttasemete saavutamisse väljundnäitajatesse  Hinnatakse, kas ja kuivõrd 0 – Taotlus ei panusta üldse keskkonna- ja panustab taotlus kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisse keskkonna- ja 1 – Taotlus panustab keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisse Panus ringmajandus) lahenduste vähesel määral rohepöördesse väljatöötamisse (sh näiteks 2 – Taotlus panustab keskkonna- ja (10%) Taotluse panus „kolmikpöördesse“(30%) kohalike ressursside kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisse kasutamine, taastuvenergia osaliselt rakendamine, taaskasutus, 3 – Taotlus on keskkonda taastav ja ringmajandus jms) kliimasõbralik 0 – Taotlus ei ole uuendusliku iseloomuga  Hinnatakse, kas ja mil 1 – Taotlus on uuendusliku iseloomuga Uuenduslikkus määral on tegemist taotleja jaoks (10%) uuendusliku 2 – Taotlus on uuenduslik tegevuspiirkonnas lähenemisega25 3 – Taotlus on uuenduslik ka väljaspool tegevuspiirkonda 0 – Taotleja viib projekti ellu ilma partneriteta, tulemused on kuuluvad üksnes  Hinnatakse, kas projekti taotlejale26 elluviimine ja/või tulemuste 1 – Projekti elluviimine toimub koostöö Koostöisus kasutamine toimub omas sektoris/valdkonnas, kaasatud on (10%) koostöös, samuti kas vähemalt 1 partner projekti elluviimise järgselt 2 – Projekti elluviimine toimub vähemalt tekivad koostöösidemed kahe sektori koostöös, kes kõik saavad projektist kasu, kaasatud on enam kui 1 partner 25 Uuenduslikkuse all mõistetakse uue tehnoloogia, protsessi vms kasutusele võtmist. 26 Partnerina ei käsitleta teenuseosutajat, kauba tarnijat või ehitajat. 19 3 – Projekt viiakse ellu kolme sektori sisulises koostöös, tulemused on mõeldud kõikidele kasutamiseks 0 – Tegevused lõppevad projekti lõpuga, investeeringuobjekti edasine ekspluateerimine ei ole läbi mõeldud  Hinnatakse, kas ja mil 1 – Projekti tulemused on vähesel määral Tegevuste/investeeringute kestlikkus (30%) määral on projekti kestlikud Tulemuste tulemused tagatud peale 2 – Projekti tulemused on enamjaolt majanduslik toetusrahade lõppemist, kestlikud elujõulisus kuidas on kaetud objektide 3 – Projekti tulemused on arusaadavalt (20%) majanduskulude katmine, jätkusuutlikud (näiteks teenuse osutamine vajalik kliendibaas vms jätkub ka peale projekti lõppu). Rajatud investeeringuobjektide edasine ekspluateerimine on läbi mõeldud ja tõepärane 0 – Tulemuste saavutamine ei ole usutav, ajakava ja eelarve on ebarealistlikud 1 – Tulemuste saavutamine on vähesel  Hinnatakse, kas projektis määral usutav Taotluse kavandatud tulemuste 2 – Tulemuste saavutamine on enamjaolt realistlikkus saavutamine ning eelarve ja usutav (10%) ajakava on selged ning 3 – Projekti eelarve on põhjendatud (nt realistlikud hinnapakkumistega kaetud), ajakava on realistlik. Projekti tulemuste saavutamine on usutav 0 – Taotluse osad ei ole üksteisega loogiliselt seotud, tekst on raskesti mõistetav, keeleliselt ebakorrektne 1 – Taotluse osad on üksteisega vähesel  Hinnatakse taotluse määral seotud, tekst on ebakorrektne ja kvaliteeti – osade üldjoontes mõistetav Taotluse omavahelist sidusust, 2 – Taotluse osad on üksteisega üldiselt kvaliteet (10%) keelelist ja vormistuslikku seotud, tekst on enamjaolt mõistetav ja korrektsust, asjakohaste korrektne lisade olemasolu 3 – Projekti eesmärgid, tegevused ja tulemused on omavahel loogiliselt seotud. Taotluse kvaliteet (20%) Taotlus on koostatud keeleliselt ja vormiliselt korrektselt, sisaldades asjakohaseid lisadokumente 0 – Taotleja ja/või tema meeskonnaliikmete võimekus projekti ellu viia on väga väike – varasemad kogemused puuduvad, võimalik kulude suurenemine tingib tõenäoliselt projekti katkestamise, meeskonnaliikmetel  Hinnatakse taotleja puuduvad projekti elluviimiseks vajalikud võimekust projekti ellu viia, teadmised ja oskused Taotleja sh, kuid mitte ainult 1 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel suutlikkus varasem kogemus, on osaline võimekus projekti ellu viimiseks (10%) majanduslik võimekus, 2 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel kompetentsus on üldiselt võimekus projekti ellu viimiseks olemas 3 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on varasem kogemus projektide elluviimisel, võimekus tagada omafinantseering või isegi katta kallinemine, olemas on vajalikud 20 teadmised ja oskused projekti tulemuslikuks elluviimiseks 21 3 Strateegia hindamine ja seire Strateegia hindamine ja seire on oluline, saamaks aru, kas tegevused aitavad kaasa määratletud eesmärkide saavutamisele või mitte. Samuti on seire kohustuslik tulenevalt kohaliku tegevusrühma nõuetest. Lisaks eesmärkide seirele (mõõdab nende saavutamist ja meetmete täitmist) hinnatakse strateegia elluviimist. 3.1 Hindamise ja seire korraldus27 Strateegia hindamist ja seiret korraldab PVL-i juhatus. Praktiliste tegevuste eest vastutab büroo. Mõõdikud, nende sihttasemed ja andmeallikad on ära toodud peatükis 1.2 (Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed). Seires kasutatakse järgmisi näitajaid  Tulemusnäitajad, mis mõõdavad eesmärkide täitmist ja millele on seatud sihttasemed. Tulemusnäitajad jagunevad omakorda kaheks: o Kohustuslikud tulemusnäitajad – need tulenevad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavast 2023–2027 ja on aluseks tegevusrühma iga-aastase kohustusliku seirearuande koostamisele. o Tegevusrühma poolt täiendavalt määratletud näitajad, mis aitavad mõista, kas ja kuivõrd on eesmärgid täidetud.  Väljundnäitajad, mis on sätestatud eraldi igale meetmele ja mille osas ei ole määratletud sihttasemeid. Vastavalt taotlustest ja aruannetest saadavale infole seiratakse jooksvalt väljundnäitajate numbrilisi väärtusi, et strateegiaperioodi lõpus oleks võimalik hinnata, millist tüüpi tegevused on olnud kõige sagedasemad, millistele teemadele vastavaid taotlusi ei esitatud jne. See annab sisendi järgmise strateegiaperioodi meetmete kujundamiseks. Tabel 15. PVL-i strateegia hindamise ja seire korraldus Näitaja Korraldus Informatsiooni kogutakse e-PRIA-s taotlejatelt otse väljamaksete tegemise raames. Kohustuslikud tulemusnäitajad Numbrid on ajas kumuleeruvad. Täiendavad tulemusnäitajad, sh Muud näitajad Kogutakse töötajate poolt aasta peale projekti elluviimist jooksvalt. Küsitlused viiakse läbi toetust saanud taotlejate hulgas üks kord Küsitlusel põhinevad strateegiaperioodi lõpus. 27 Seire all tuleb mõista seisundi (strateegia eesmärkide täitmise ja organisatsiooni toimivuse) pidevat jälgimist. Hindamine on seiretulemuste kokkuvõte ehk nendele hinnangu andmine ja vastavalt vajadusele korrektiivsete tegevuste kavandamine ning elluviimine. 22 Informatsiooni kogutakse PVL-i büroo poolt heaks kiidetud taotlustest ja aruannetest saadavale sisendile (kas projekt on uuendusliku iseloomuga, mitu uut toodet on loodud jne). Väljundnäitajad Vajadusel kontakteerutakse taotlejatega ja täpsustatakse infot. Väljundnäitajaid arvestatakse kumulatiivselt meetmete kaupa. Strateegia elluviimise seire all peetakse silmas Piiriveere Liidri kui organisatsiooni toimimist. Selleks jälgib büroo regulaarselt mitmesuguseid tegevusrühma näitajaid:  Toetustega seonduvad finantsnäitajad: o Eraldatud toetused meetmete kaupa o Välja makstud toetused meetmete kaupa  Organisatsiooni finantsnäitajad: o Tulud gruppide kaupa (liikmemaksude laekumine, omatulu jms) o Kulud gruppide kaupa (personalikulud, bürookulud jms) o Rahavoogude aruanne  Administratiivsed näitajad: o Nõustamiste arv meetmete lõikes o Korraldatud teavitusürituste arv o Üritustel osalenute arv Ülevaade koostatakse iga poole aasta tagant juhatusele, aastakokkuvõtet tutvustatakse ka üldkoosolekul. Organisatsiooni tegevuse seire võimaldab pidevat kursisolekut, milline on suutlikkus strateegia eesmärke täita. Kokkuvõtvalt, strateegia visiooni ja eesmärkide saavutamise hindamise tööriistadeks on sätestatud väljund- ja tulemusnäitajad, ning elluviimise ehk Piiriveere Liidri kui organisatsiooni toimivuse hindamise omadeks tegevusrühma näitajad. 3.2 Strateegia muutmine Vajadust strateegia uuendamise ja muutmise järgi hindab PVL-i juhatus iga-aastaselt vastavalt seire tulemustele. Vajadusel valmistab juhatus üldkoosolekule ette motiveeritud ja põhjendatud ettepaneku strateegia muutmiseks. Kui tegemist on tehniliste täiendustega töö paremaks korraldamiseks, arutatakse muutmist vaid juhatuse koosolekul. Põhjalikumad muudatused arutatakse enne üldkoosolekut läbi selleks otstarbeks moodustatavas strateegia- ja seirekomisjonis, mis moodustatakse juhatuse ettepanekul. Olulise sisendina arvestatakse strateegia seire tulemusi. Strateegiaperioodi lõpus algatatakse uue strateegia koostamine vastavalt Euroopa Liidu ja riiklikele raamdokumentidele. Enne uue strateegia koostamist viiakse läbi käesoleva lõpphindamine, tuginedes seireandmetele. 23 Lisad Lisa 1. Tegevuspiirkonna profiil ja analüüs Tegevuspiirkonna profiil ja analüüs on koostatud eraldiseisva dokumendina, mis on käesoleva strateegia lahutamatu lisa. Lisa 2. Strateegia koostamise protsess PVL-i strateegia koostamine jagunes kahte suuremasse etappi – analüüs ja strateegialoome – milles omakorda sisaldusid alategevused. I analüüs  Kvantitatiivne analüüs: o Rahvastiku ülevaade ja tulevikuprognoos o Ettevõtluse analüüs o Sotsiaalmajanduslike näitajate analüüs – kolmanda sektori organisatsioonid, avaliku sektori põhinäitajad, tööga hõivatus  Küsitlus liikmeskonna seas o Veebipõhine küsitlus, milles sisalduvad nii valik- kui avatud vastused  Fookusgrupi intervjuud (4): o Küsitlustulemuste täpsustamine ja interpreteerimine o Sisend piirkonna arenguvajaduste kohta  Eelmise perioodi analüüs: o Tegevusgrupi finantsnäitajad o Jagatud toetuste ülevaade o Eesmärkide sihttasemete hindamine o Taotluste ülevaade II strateegialoome  Liikmeskonnalt sisendi kogumine: o Avaseminar kõikidele liikmetele visiooni ning eesmärkide määratlemiseks o Kaasamisseminarid tegevuspiirkonna omavalitsustes (3) eesmärkide ja võimalike meetmete täpsustamiseks o Seminar partneritega ühisosa määratlemiseks o Lõpuseminar liikmeskonnale tervikliku strateegia tutvustamiseks ja viimase lihvi andmiseks  Juhtrühma28 arutelud  Tekstiloome o Tuginedes analüüsist ja liikmeskonnalt saadud sisendile määruse nõuetele vastava strateegiadokumendi koostamine 28 Juhtrühma moodustasid PVL-i juhatus ja büroo. 24 Tabel 16. PVL-i strateegia koostamise raames toimunud sündmused Kuupäev Sündmus Osalejad Sisu Strateegia ettevalmistamise 25.03.2022 Üldkoosolek 14 liikme esindajad tegevuskava kinnitamine Liikmeskonnalt tagasiside Veebipõhine küsitlus küsimine eelmisele perioodile ja 13.04–24.04.2022 Liikmed (85 vastajat) liikmeskonna hulgas sisend uute toetusmeetmete kujundamiseks Küsitlustulemuste Fookusgrupp PVL-i 26.04.2022 6 juhatuse liiget interpreteerimine, piirkonna juhatusega arenguväljakutsete määratlemine Küsitlustulemuste Fookusgrupp 5 omavalitsuste 26.04.2022 interpreteerimine, piirkonna omavalitsustega esindajat arenguväljakutsete määratlemine Küsitlustulemuste Fookusgrupp 27.04.2022 6 ettevõtte esindajat interpreteerimine, piirkonna ettevõtetega arenguväljakutsete määratlemine Küsitlustulemuste Fookusgrupp 7 vabaühenduste 27.04.2022 interpreteerimine, piirkonna vabaühendustega esindajat arenguväljakutsete määratlemine 16.05.2022 Juhtrühma koosolek 4 liikme esindajad Analüüsitulemuste tutvustus Analüüsitulemuste tutvustus, 2.06.2022 Strateegiaseminar 24 liikme esindajad sisend uue perioodi strateegia koostamiseks 12.09.2022 Juhtrühma koosolek 6 liikme esindajad Strateegia tööversiooni arutelu Kaasamisseminar Tagasiside meetmete 22.09.2022 15 liikme esindajad Värskas tööversioonidele Kaasamisseminar Tagasiside meetmete 22.09.2022 16 liikme esindajad Räpinas tööversioonidele Sotsiaalvaldkonna Sotsiaalvaldkonna probleemide ja 4 sotsiaalvaldkonna 23.09.2022 teemade arutelu võimalike lahenduste esindajat Oraval määratlemine Strateegia tööversiooni tutvustus 13.10.2022 Üldkoosolek 12 liikme esindajad liikmeskonnale PVL-i, Võrumaa Partnerluskogu, Põlvamaa 29.11.2022 Seminar partneritega Partnerluskogu ja Ühisosa ja -projektide arutelu Valgamaa Partnerluskogu esindajad Juhatus ja Hindamiskriteeriumite 29.11.2022 hindamiskomisjoni Hindamiskriteeriumite arutelu seminar liikmed (15) 10.01.2023 Juhtrühma koosolek 7 liikme esindajad Strateegia eelnõu arutelu 13 liikme esindajad ja 25.01.2023 Lõpuseminar Värskas Strateegia tutvustus ja testimine tegevbüroo 6.02.2023 Juhatuse koosolek 9 juhatuse liiget Strateegia läbiarutamine 4.05.2023 Üldkoosolek 14 liikme esindajad Strateegia heakskiitmine 25 Lisa 3. Seosed teiste arengudokumentidega PVL-i strateegia eesmärgipüstitusel on lisaks piirkonna arenguvajadustest ja -eeldustest lähtutud kõrgema tasandi (riik, maakond, omavalitsus) arengudokumentidest (Tabel 17). Riikliku tasandi dokumentidest on välja toodud neli peamist: 1. Strateegia „Eesti 2035“ kui riigi põhiline strateegiline alus 2. Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, mis on LEADER-meetme aluseks 3. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava, mis on sotsiaalvaldkonna eesmärgi aluseks 4. Heaolu arengukava 2023–2030 (eelnõu), mis sätestab sihid sotsiaalvaldkonnas On eeldatud, et strateegiakava ja rakenduskava on juba arvesse võtnud muude valdkondade püüdlusi ja poliitikaid. Seega kooskõla nendega kindlustab vastavuse ka muude dokumentidega. Regionaalsel tasandil on välja toodud sidusus Võrumaa ja Põlvamaa arengustrateegiatega, kohalikul omavalitsuste dokumentidega. Tabel 17. PVL-i strateegia seosed teiste arengudokumentidega Arengudokument Eesmärk PVL-i strateegia seos Strateegilised sihid: Strateegia panustab sihtide 1–4 1. Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene saavutamisse. Määratletud on 2. Avatud, hooliv ja koostöömeelne eesmärgid, mis käsitlevad ühiskond arenevat ja uusi lahendusi loovat Strateegia „Eesti 3. Tugev, uuendusmeelne ja ettevõtlust, väärt elukeskkonna 2035“29 vastutustundlik majandus säilitamist ja arendamist, 4. Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja ainulaadsete kultuurilugudega kvaliteetne elukeskkond külastuspiirkonda ja sotsiaalselt 5. Uuendusmeelne, usaldusväärne ja kaasatud elanikke. inimesekeskne riigivalitsemine PVL-i eesmärgid on suunatud Erieesmärk nr 8: sekkumise üldeesmärgi  Edendada tööhõivet, majanduskasvu, saavutamisse – toetatakse väärt soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas elukeskkonna säilitamist ja naiste osalemist põllumajanduses, arendamist ning ärksaid sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut Euroopa Liidu kogukondi. maapiirkondades, sealhulgas ühise ringbiomajandust ja säästvat põllumajandus- 1. Ettevõtluse arengut metsamajandust poliitika toetatakse ettevõtlusmeetme strateegiakava kaudu, mis on suunatud LEADER-sekkumise üldeesmärk: 2023–202730 ettevõtluse arendamisele ja  Maapiirkondades atraktiivse elu- ja uute lahenduste loomisele. ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja 2. Kogukondade tugevdamisse ühtehoidvate kohalike kogukondade ja elanike kaasamisse terviklik arendamine panustavad nii kogukondade Erieesmärgid: kui ka teadmiste ja oskuste 29 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia (külastatud 7.12.2022) 30 https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027 (külastatud 7.12.2022) 26 1. Ettevõtluse arendamine, eelkõige uute arendamise meetmed, millega tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste soovitakse kogukondi lahenduste kaudu aktiveerida, parandada 2. Kohalike kogukondade, elanike ning elukeskkonda ja eksponeerida noorte tulevikuliidrite võimestamine unikaalset kultuuripärandit. 3. Teenuste kättesaadavuse parandamine, 3. Teenuste kättesaadavuse sh läbi kogukonnateenuse arendamise parandamist toetatakse 4. Keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ettevõtlusmeetme kaudu. ringmajandust propageerivate) 4. Keskkonnasõbralikkus on lahenduste välja töötamine ja läbiva printsiibina arvestatud rakendamine hindamiskriteeriumites. 5. Maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja 5. Mainekujundusega tegelevad propageerimine, sh arukate külade kaudselt kõik meetmed, sh edendamine LEADER-koostöö. Erieesmärk k:  Parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; Erieesmärgi sekkumise ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, eesmärkide saavutamiseks on sealhulgas parandada juurdepääsu PVL-i strateegias määratletud sotsiaalkaitsele, pöörates erilist Ühtekuuluvus- eesmärk (Piiriveere elanikud on tähelepanu lastele ja ebasoodsas poliitika fondide sotsiaalselt kaasatud, tundes olukorras olevatele rühmadele; rakenduskava ennast kogukonna täieõiguslike parandada tervishoiusüsteemide ja perioodiks 2021– liikmetena) ja välja töötatud pikaajalise hoolduse teenuste 202731 toetusmeede, mis on otseselt kättesaadavust (sealhulgas puuetega suunatud sotsiaalvaldkonna inimeste jaoks), tõhusust ja edendamisele, sh sotsiaalse vastupanuvõimet kaasatuse suurendamisele. Sekkumise eesmärgid:  Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine  Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine Arengukavas on sätestatud alaeesmärgid, millest kaks on seotud sotsiaalvaldkonna meetmega:  Nr 3: vanemaealised on ühiskonnas Eesmärkide saavutamisele kaasa Heaolu sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud aitamiseks on strateegias arengukava 2023– võrdsed võimalused ning nad on määratletud sotsiaalse kaasatuse 203032 majanduslikult hästi toimetulevad meede, mis adresseerib mõlemat.  Nr 4: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu Põlvamaa Visioon 2035: PVL-i strateegia adresseerib pea arengustrateegia  Põlvamaa tunnuslause „rohelisem elu“ kõiki Põlva maakonna eesmärke. 2035+33 on realiseerunud puhta, tervisliku ja 31 https://pilv.rtk.ee/s/j6HZp9QFAjJM7a3 (külastatud 7.12.2022) 32 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#vabariigi-valitsuse- (külastatud 6.02.2023) 33 https://arenduskeskus.polvamaa.ee/maakondlik-arendustoo/polvamaa-arengustrateegia- 2035/strateegiadokument/ (külastatud 21.12.2022) 27 rahuliku elu-, töö̈- ja puhkekeskkonnana, PVL-i meetmetega toetatakse nii mis meelitab ligi elanikke, ettevõtteid ja elu-, ettevõtlus- kui ka külalisi. Põlvamaa elanikud on eluga hästi külastuskeskkonda, pöörates toime tulevad ning kasutavad seejuures tähelepanu elanike maakonnas olevaid võimalusi enda tervisele, uuenduslikkusele ja igakülgseks arendamiseks. Kohalikke keskkonnahoiule. ressursse nutikalt väar̈ indavad Põlvamaa ettevõtjad on oma tegevusega eeskujuks ülejäänud Eesti ettevõtetele. Strateegilised eesmärgid:  Põlvamaa on stabiilse, aktiivse ja terve rahvastikuga maakond.  Põlvamaa on piirkonna tugevusi ja ressursse säästlikult ning nutikalt kasutavate ettevõtlike elanike ja konkurentsivõimeliste ettevõtete maakond.  Põlvamaa on elanike, ettevõtete ja külaliste nõudmistele vastava, loodust säästva ning arengut toetava elu-, ettevõtlus- ja puhkekeskkonnaga maakond. Sarnaselt Põlvamaa Visioon 2035+: arengueesmärkide toetamisele on  Meie maakond on õnnelike ja tegusate tugev seos olemas ka Võrumaa inimeste, rohkete võimaluste ning mitme püüdluste ja PVL-i eesmärkide Võru maakonna kultuuriruumiga maa. vahel. arengustrateegia Strateegilised eesmärgid: 2035+ (eelnõu)34  Õnnelikud ja tegusad inimesed PVL-i strateegia panustab nii  Rohkete võimalustega majandus majandusarengusse, kultuurilise  Kultuuriline omapära omapära säilitamisse ja  Arengut toetav taristu ja maine edendamisse kui ka taristusse ning mainesse. Visioon 2031:  Aastal 2031 on Setomaa vald väärt elupaik ja tuntud turismi- ning kuurortpiirkond. Siin elab ja tegutseb Sarnaselt maakonnastrateegiate ettevõtlik ja kokkuhoidev lasterikas elluviimise toetamisele aitab PVL-i kogukond. Setomaa inimesed annavad Setomaa valla strateegia kaasa omavalitsuste järgmistele põlvkondadele edasi arengukava 2022– tulevikuvisioonide saavutamisele. elujõulise seto keele, kultuuri ning puhta 2031 (eelnõu)35 looduse. Setomaa on tunnustatud Läbivad märksõnad omavalitsuste mahepiirkond, kus väärtustatakse visioonides on uuenduslikke ja säästvaid lahendusi. keskkonnasõbralikkus, aktiivne Setomaa on jätkusuutlik, jõukas ning elanikkond, hea elukeskkond, oma võimekas vald, kus elavad õnnelikud ja kultuur – kõik need teemad on rahulolevad inimesed. kajastatud ka PVL-i strateegias. Räpina valla Visioon: arengukava  Räpina valla visioon on olla tuntud ja aastateks 2023– tunnustatud kui turvalise ja 203036 keskkonnasõbraliku elu-, puhke- ning 34 https://vorumaa.ee/arendus/maakonna-arendusdokumendid/voru-maakonna-arengustrateegia- 2035/dokumendid/ (külastatud 21.12.2022) 35 https://setomaa.kovtp.ee/setomaa-valla-arengukava (külastatud 21.12.2022) 36 http://www.rapina.ee/arengukavad (külastatud 21.12.2022) 28 puhta looduskeskkonnaga, soodsa ettevõtluskliimaga, elujõulise ja aktiivse elanikkonnaga vald, mille märksõnadeks on jätkusuutlikkus, koostöö̈ ning kodanikualgatus. Visioon 2030:  Võru vald on suurepärase elukeskkonnaga, tugev, arukas ja uuendustele avatud omavalitsus, mida iseloomustavad: Võru valla o Koostegemine ja tugevad arengukava kogukonnad aastateks 2022– o Tublid ja tõhusad teenusekeskused 203037 o Mitmekesised ja tervist edendavad vaba aja veetmise võimalused o Kaasaegne taristu ja heakorrastatud avalik ruum o Tugev ettevõtlus ja „piirkonnaülesed pärlid“ Visioon 2030:  Rõuge valla inimesed ja omanäolised Rõuge valla kogukonnad hoiavad oma kultuuri, arengukava 203038 identiteeti ja keskkonda ning kannavad edasi maalähedast eluviisi, olles avatud uuendustele. 37 https://voruvald.ee/arengukavad (külastatud 21.12.2022) 38 https://rouge.kovtp.ee/arengukavad (külastatud 21.12.2022) 29 KÄSKKIRI (kuupäev digiallkirjas) nr 26 MTÜ Piiriveere Liider strateegia muudatuste heakskiitmine Käskkiri kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 31 lõike 7 ja regionaalministri 30. mai 2023. a määruse nr 29 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine“ § 9 lõike 6 alusel. Strateegia muudatuste läbivaatamisel on tehtud kindlaks, et strateegia vastab LEADERi määruse § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning strateegia muudatused on vastu võetud kooskõlas LEADERi määruse § 9 lõikes 3 sätestatud nõuetega. Samuti ei esine aluseid strateegia heaks kiitmata jätmiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 31 lõike 8 alusel. Strateegia muutmise peamised põhjused: - lähtudes rakendamisel ilmnenud asjaoludest ja vajadusest tagada strateegia kooskõla õiguslike aluste ja tõlgendustega, viidi 14.11.2024 MTÜ Piiriveere Liider üldkoosoleku otsusega strateegiasse sisse vajalikud muudatused; - Sotsiaalministeeriumi meetmelehtedele hinnangute andmise ekspertgrupi protokolli alusel viidi ESF+ meetmete sihtrühm vastavusse. Lähtudes eeltoodust kiidan heaks MTÜ Piiriveere Liider esitatud strateegia muudatused. MTÜ-l Piiriveere Liider on õigus rakendada muudetud strateegiat tagasiulatuvalt alates 09.01.2025. Lisad: 1. PRIA poolt kontrollitud MTÜ Piiriveere Liider heakskiidetav strateegia koos lisadega, MTU_Piiriveere_Liider_heakskiidetav_strateegia.asice; 2. MTÜ Piiriveere Liider strateegia koos muudatustega, Piiriveere_Liidri_strateegia_2024-2027+muutmine_14_11_2024.docx Saata: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Sotsiaalministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, MTÜ Piiriveere Liider. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister

Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →