ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Herki Tomberg Teie 03.12.2025
[email protected]
Meie 09.12.2025 nr 2.2-9/25/3954-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise küsimusega, kas inimesel on õigus nõuda,
et tema nimi kustutataks kõikidest varasematest dokumentidest, nt vanadest protokollid jms, või
kohustab seadus üksnes, et alates inimese poolse taotluse esitamisest peab kustutama tema nime
koguduse nimekirjast, aga varasemaid dokumente ei pea üle kontrollima ja tema nime sealt
kustutama, kui see juhuslikult peaks seal olema. Selgitate, et reeglina esineb inimese nimi
koguduse juhatuse protokollis vaid siis, kui kas ta astub kogudusse või lahkub kogudusest.
Eelkõige selgitame, et AKI ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetsele juhtumile siduvat
õiguslikku hinnangut, see on võimalik ainult järelevalvemenetluses. Märgukirjale ja
selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-st 3 tulenevalt on
AKI-l kohustus anda õigusalaseid selgitusi asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning
asutuse pädevuse kohta. Seega saame antud juhul selgitada üldisi isikuandmete töötlemise
põhimõtteid, mida peab järgima, kui töödelda isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid.
Isikuandmete töötlemist reguleerib eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM), mille
kohaselt on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta1.
Isikuandmete töötlemine on isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või
automatiseerimata toiming või toimingute kogum2.
Isikuandmete töötlemisel tuleb lähtuda IKÜM-s sätestatud põhimõtetest. Üheks põhimõtteks on
seaduslikkuse nõue, mis tähendab, et igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab esinema
õiguslik alus (nt nõusolek, seadus, õigustatud huvi jne). Usuliste ühenduste puhul tuleb arvestada
sellega, et usulised ühendused töötlevad eriliiki3 isikuandmeid ning sellistele isikuandmetele on
IKÜM kehtestanud rangemad nõuded. Üldjuhul kehtib eriliiki isikuandmete töötlemise keeld4,
välja arvatud juhul kui esineb IKÜM artikli 9 lõikes 2 sätestatud erand. Järelikult saab usuliste
ühenduste poolt andmete töötlemine toimuda ainult IKÜM artikli 6 koostoimes artikli 9 lõike 2
alustega.
Kirikute ja koguduste seadus isikuandmete töötlemist ei reguleeri. Seega siseriiklikult
isikuandmete töötlemist usuliste ühenduste poolt reguleeritud ei ole, niisiis tuleb lähtuda IKÜM-
ist.
1 IKÜM artikkel 4 p 1
2 IKÜM artikkel 4 p 2
3 Isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastava füüsilise isiku kohta. Eriliiki isikuandmed on muuhulgas andmed,
millest ilmnevad usulised veendumused. Isiku nimi üksi ei kuulu küll eriliiki isikuandmete hulka, kuid kui sinna juurde kuulub ka
teave isiku kuulumise kohta usulisse ühendusse või näiteks tema ristimise andmed, siis kogumis moodustavad need eriliigilised
isikuandmed.
4 IKÜM art 9 lg 1
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Usuliste ühenduste puhul saab isikuandmete töötlemise aluseks olla IKÜM artikli 9 lõike 2 punkt
a ehk nõusolek. Nõusoleku alusel isikuandmete töötlemise puhul tuleb arvestada, et sellele on
kehtestatud sisu ja vorminõuded5, mida usuline ühendus kui isikuandmete vastutav töötleja peab
järgima. Nõusolek peab olema selgesõnaline, vabatahtlik, konkreetne ja teadlik. Tuleb arvestada,
et inimesel on õigus igal ajal oma nõusolek isikuandmete töötlemiseks tagasi võtta. Seega, juhul
kui inimene ühel hetkel võtab oma nõusoleku tagasi ja taotleb seejuures ka kõikide oma
isikuandmete kustutamist6, siis tuleb seda teha, kui seadusest ei tule alust nende jätkuvaks
säilitamiseks. Kuna kirikute ja koguduste seadus ega näiteks ka arhiiviseadus sellist säilitamise
kohustust ette ei näe, siis tulekski isikuandmed kustutada. Sellisel juhul hõlmab kustutamine kõiki
usulise ühenduse nn andmekogusid, sh näiteks ristimise andmeid.
Teine võimalik õiguslik alus saaks olla IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkt d, kuid see kehtib
organisatsioonisisese andmetöötluse puhul, väljapoole organisatsiooni tohib andmeid jagada vaid
inimese nõusolekul. Lisaks, nimetatud erandile tuginedes tuleb läbi viia õigustatud huvi analüüs,
mille läbiviimisel tuleb kaaluda usulise ühenduse õigust andmeid töödelda vs inimese õigust
otsustada oma isikuandmete töötlemise üle. Kuid ka sellisel juhul on inimesel õigus nõuda oma
isikuandmete kustutamist ning tulemus on tõenäoliselt sama, mis nõusoleku puhul – usuühendustel
tekib kohustus kustutada kõik kustutamist taotlenud inimese andmed.
Mööname, et antud juhul põrkuvad erinevad põhiõigused (usuvabadus vs õigus eraelu kaitsele) ja
neid tulebki igal konkreetsel juhul eraldi analüüsida, kuid arvestades Euroopa Kohtu viimase aja
praktikat, siis näib, et kui siseriiklikus õiguses ei ole eriregulatsiooni usuliste ühenduste poolsele
isikuandmete töötlemisele kehtestatud, siis üldjuhul kaalub inimese õigus eraelu puutumatusele
üle usulise ühenduse huvi andmeid säilitada ning usulisel ühendustel tuleb andmed kustutada.
Ei saa välistada, et usulise ühenduse liikme teatud andmete töötlemise õiguslik alus ja andmete
säilitamise kohustus tuleneb näiteks mingist seaduses või lepingus sätestatud kohustusest, nt
raamatupidamisarvestuse pidamisega seotud dokumendid vms. See tähendab, et vastutav töötleja
peab juhtumi põhiselt kontrollima, kas konkreetsete andmete säilitamiseks esineb mõni õiguslik
alus ning selle puudumisel andmed tuleb kustutada.
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Irina Meldjuk
jurist
peadirektori volitusel
5
IKÜM artikkel 4 p 11, artikkel 7, põhjenduspunkt 32
6
IKÜM artikkel 17
2 (2)