ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp juhatuse liikmed Teie 22.12.2025
Tartu linn, Kaunase pst 82 korteriühistu
[email protected] Meie 23.12.2025 nr 2.1-1/25/1947-4166-2
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) sai Tartu linn, Kaunase pst 82 korteriühistu pöördumise seoses
olukorraga, kus kortermaja elanik on paigaldanud oma korteri akendele valvekaamerad, mis on
suunatud avalikule tänavale ja maja elanike liikumisaladele. Pöördumise kohaselt ei ole
kaamerate paigaldamiseks küsitud ega saadud korteriühistu luba. Kirjeldate, et elanikud on
väljendanud rahulolematust, kuna kaamerate paigutus riivab nende privaatsust ning võib olla
vastuolus isikuandmete kaitse üldmäärusega . Ühistu on korduvalt palunud kaamerad eemaldada
või nende vaatevälja muuta, kuid palved ei ole tulemusi andnud. Ühistu palub sekkumist olukorra
lahendamiseks.
Isikuandmete kaitse peamised nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest
(EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM), isikuandmete kaitse seadusest ning
vastavatest eriseadustest.
Esmalt toome esile, et IKÜM käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ning
selle eesmärk on tagada põhiõiguste ja -vabaduste kaitse, eelkõige õigus isikuandmete kaitsele.1
IKÜM põhjenduspunktis 14 on rõhutatud, et määrust ei kohaldata juriidiliste isikute andmete
töötlemisele. Seega kehtivad isikuandmete kaitse reeglid ainult füüsiliste isikute andmete puhul
ning kaebuse saab esitada eelkõige isik, kelle õigusi on rikutud. 2 Seetõttu kui juriidiline isik
pöördub füüsiliste isikute nimel, käsitleb AKI pöördumist märgukirjana, välja arvatud juhul, kui
on esitatud kirjalik volikiri andmesubjektide esindamiseks.
Seoses videovalvega korterelamus selgitame, et korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes,
samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.3
Korteriühistu territoorium, sealhulgas korterelamu välisfassaad, trepikoda, trepikoja välisuks,
parkla, prügimaja, kõnnitee jne ja selle osad (ka aknalauad), on korteriomanike kaasomandis ning
selle piires toimuv on omanike (ühistu liikmete) vahelise kaasomandi valdamise küsimus, mis
tuleb kokku leppida ühistu siseselt. Korteriühistu enda pädevuses on kehtestada ühisala kasutamise
ning kodukorra reeglid.
AKI ei saa ühistu asemel hakata reguleerima ühistu kodukorda. Inspektsioon sekkub siis, kui
ühistu rikub majaelanike õigusi, nt seeläbi, et ühistu (st juhatuse liikmed ühistu nimel) on
kaamerad paigaldanud ilma üldkoosoleku otsuseta.
1
IKÜM art 1 lõiked 1 ja 2.
2
IKÜM art 77 lõige 1.
3
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 12 lg 2 (KsrtS): Korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja
kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Korteriühistu peab ise kehtestama reeglid kaasomandiosade kasutamisele. Kaamerate
paigaldamise üle saavad korteriomanikud otsustada ühiselt kahel erineval viisil. Esiteks on
võimalik kaamerate paigaldamiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Kui aga üksmeelele ei
jõuta, siis saab seda teha ühistu üldkoosoleku otsusel häälteenamusega.
Võimalus on leppida kokku ka selles, et ühistusse omavoliliselt kaameraid paigaldada ei ole
lubatud. Olukorras, mil korteriomanik eirab häälteenamusega vastu võetud otsuseid
kaasomandiosade kasutamise kohta, võib korteriühistu võtta vastu ühise otsuse, millega tehakse
korteriühistu juhatusele ülesanne teha toiminguid selle korteriomaniku õigusliku aluseta kasutuse
lõpetamiseks. Nt saab otsustada, et kõik korteriühistu kooskõlastuseta paigaldatud kaamerad
demonteeritakse mingil ajal, kui omanik seda ise ei tee. Sel juhul saab juhatus korraldada
demonteerimise ning näiteks hoiustada demonteeritud tehnikat mingi aja jooksul ja kui selle aja
jooksul kaamera paigaldanud korteriomanikud kaameraid enda valdusesse saada ei soovi, need
utiliseeritakse. Oluline on see, et võõrast vara ei ole lubatud kahjustada või lõhkuda.
Kohtupraktikast tulenevalt ei riku selline reegel ühegi ühistu liikme õigusi.4
Vastavalt Riigikohtu praktikale5 on valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale kaasomandi
tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad häälteenamuse alusel 6, kuid võib
endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille jaoks on vaja
korteriomanike kokkulepet7. Korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik, kui kaasomandi esemel
toimuvat jäädvustanud videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike
õigust privaatsusele. Seega üldkoosoleku otsusest häälete enamusega piisab, kui ühistu paigaldab
kaamera ning kaameratega jälgimine ja salvestatu väljaandmine on reguleeritud. Näiteks selliselt,
et jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud juhtudel, nt süütegude või muude
rikkumiste toimepanija tuvastamiseks, ning valvekaamerate valitseja ei saa valvekaamerate
jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada ega avalikustada.
Kokkuvõtlikult piisab KÜ üldkoosoleku otsusest siis, kui valvekaamerate paigaldamisel on
kindlaks määratud kriteeriumid, kuidas ja miks kaameraid kasutatakse, kes pääseb salvestistele
ligi ning ainult süütegude või muude rikkumiste tuvastamiseks vaadatakse ja tehakse väljavõte
salvestisest.
Oluline on silmas pidada, et kaamerate paigaldamise ja kasutamise tingimused peavad tulenema
otsusest või kokkuleppest, millega kaamerate paigaldamine otsustatakse. 8 Teisisõnu tuleb anda
kõigile korteriomanikele enne kaamerate kasutamise otsustamist võimalus tutvuda
valvekaamerate kasutamise plaanitavate tingimustega. Valvekaamerate kasutamise tingimustes
peavad IKÜM artiklist 13 tulenevalt olema muuhulgas välja toodud korteriühistu kontaktandmed,
viide võimalusele tutvuda enda kohta kogutud isikuandmetega, isikuandmete töötlemise eesmärk
ja õiguslik alus ning täpsustatud peab olema ka see, kellel on valvekaamera salvestistele
juurdepääs, milline on isikuandmete säilitamise aeg jne. Vajalik on paigaldada ka sellekohane
teavitussilt.
Juhime täiendavalt tähelepanu, et IKÜM-i reeglid ei kohaldu, kui inimene töötleb isikuandmeid
vaid isiklikul otstarbel.9 Isikliku otstarbe erand tähendab, et inimene võib ükskõik kus, mida ja mis
4
Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12460, p 57.
5
Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 11.
6
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 35 lõige 1: Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase
valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta
ette rangemaid nõudeid.
7
KrtS § 38 lõige 1: Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema
ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike
kokkulepet.
8
Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 16.
9
IKÜM preambula punkt 18 kohaselt üldmäärust ei tuleks kohaldada isikuandmete töötlemise suhtes, mida füüsiline
isik teostab eranditult isiklikel või kodustel eesmärkidel ja seega väljaspool ametialast või äritegevust.
2 (3)
iganes põhjusel filmida ilma, et ta peaks sellest kedagi teavitama või kelleltki luba küsima.
Korterelamu puhul kehtib isikliku otstarbe erand näiteks siis, kui kaamera on paigaldatud selliselt,
et sinna vaatevälja jääb üksnes ühe isiku tema ainukasutuses olev ala (nt korteriuks), mitte avalik
ega ühiskasutuses olev ruum (nt tänav, kortermaja trepikoda, kõrvalmaja). Küll aga ei anna see
erand õigust kolmandatele isikutele jagada ega avalikustada.
Oleme kogunud korteriühistut puudutavad isikuandmete kaitse küsimused oma kodulehele rubriiki
korteriühistu, kust leiate kiiresti vastused teid huvitavatele küsimustele. Lisaks on meil eraldi
rubriik, mis puudutab videovalve kasutamist ja reegleid, mida tuleb järgida. Samuti on kättesaadav
kodulehelt põhjalikum videovalve juhend.
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Jekaterina Aader
jurist
peadirektori volitusel
3 (3)