Avalik konsultatsioon Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi
2005/35/EÜ (mis käsitleb laevade põhjustatud
merereostust ning karistuste, sh
kriminaalkaristuste kehtestamist
merereostusega seotud rikkumiste eest)
(laevade põhjustatud reostuse direktiiv)
hindamise ja võimaliku läbivaatamise kohta
Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud.
Sissejuhatus
Laevajäätmete ebaseaduslikust merre heitmisest põhjustatud merekeskkonna reostus tekitab jätkuvalt
muret. Igasuguse laevade põhjustatud reostuse vältimine on 1992. aastast välja töötatud ELi
meresõiduohutuse poliitika keskmes. Direktiivi 2005/35/EÜ kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et
laevadelt pärinevate saasteainete merre heitmist käsitletakse rikkumisena, kui see toimub tahtlikult,
ettevaatamatuse või tõsise hooletuse tõttu. Direktiivis on sätestatud ka ühine raamistik laevajäätmete
ebaseadusliku merre heitmise eest määratavate karistuste, sealhulgas kriminaalkaristuste käsitlemiseks.
Viimase viieteistkümne aasta jooksul on merekeskkonna kaitse laevajäätmete merre heitmise negatiivse
mõju eest muutunud märkimisväärselt nii rahvusvahelisel tasandil IMO kaudu (MARPOL) kui ka ELi
õigusaktide abil (eelkõige sadama vastuvõtuseadmeid käsitlev direktiiv (EL) 2019/883), samuti on arendatu
d ja täiustatud ELi seiresüsteeme, et jälgida merel toimuvat tegevust, ja elektroonilisi aruandlussüsteeme.
Säästva ja aruka liikuvuse strateegia tegevuskavaga nähakse ette laevade põhjustatud reostust käsitleva
direktiivi toimivuse läbivaatamine, et hinnata käitumuslikku, tehnoloogilist ja õiguslikku arengut. Eesmärk on
välja selgitada, kas direktiiviga on saavutatud eesmärk parandada keskkonnakaitset. Hinnatakse
ajavahemikku alates direktiivi jõustumisest aastal 2007 kuni tänaseni.
Hindamise käigus vaadeldakse järgmisi kriteeriume: tulemuslikkus, asjakohasus, tõhusus, sidusus
/täiendavus ja ELi lisaväärtus. Käesoleva küsimustiku tulemused toetavad probleemide võimalike
lahendustega seotud järjestikusi järelhindamisi ja tulevikku suunatud mõjuhinnangut ning neid kasutatakse
võimalike regulatiivsete ja mitteregulatiivsete meetmete väljatöötamisel, et parandada läbivaadatud
direktiivi tõhusust.
Teie andmed
* Minu vastus on järgmises keeles:
bulgaaria
eesti
1
hispaania
hollandi
horvaadi
iiri
inglise
itaalia
kreeka
läti
leedu
malta
poola
portugali
prantsuse
rootsi
rumeenia
saksa
slovaki
sloveeni
soome
taani
tšehhi
ungari
* Vastan kui
akadeemiline asutus / teadusasutus
ettevõtjate ühendus
ettevõtja/äriorganisatsioon
tarbijaorganisatsioon
ELi kodanik
keskkonnaorganisatsioon
ELi mittekuuluva riigi kodanik
vabaühendus
avaliku sektori asutus
ametiühing
muu
2
* Eesnimi
* Perekonnanimi
* E-posti aadress (ei avalikustata)
* Tegevuse ulatus:
rahvusvaheline
kohalik
üleriigiline
piirkondlik
* Valitsemistasand
kohalik ametiasutus
kohalik amet
* Valitsemistasand
parlament
ametiasutus
amet
* Organisatsiooni nimi
kuni 255 tähemärki
* Organisatsiooni suurus:
mikroorganisatsioon (1-9 töötajat)
väikeorganisatsioon (10-49 töötajat)
keskmine organisatsioon (50-249 töötajat)
suurorganisatsioon (250 või rohkem töötajat)
Organisatsioonile läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber
3
kuni 255 tähemärki
Kas Teie organisatsioon on registreeritud läbipaistvusregistris? See on vabatahtlik andmebaas
organisatsioonidele, kes soovivad mõjutada ELi otsustusprotsessi.
* Päritoluriik
Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik.
Afganistan Ghana Lõuna-Georgia Saint Kitts ja
ja Lõuna- Nevis
Sandwichi saared
Ahvenamaa Gibraltar Lõuna-Korea Saint Lucia
Albaania Grenada Lõuna-Sudaan Saint-Martin
Alžeeria Gröönimaa Luksemburg Saint-Pierre ja
Miquelon
Ameerika Samoa Gruusia Macau Saint Vincent
Ameerika Guadeloupe Madagaskar Saksamaa
Ühendriigid
Andorra Guam Madalmaad Sambia
Angola Guatemala Malaisia Samoa
Anguilla Guernsey Malawi San Marino
Antarktis Guinea Maldiivid São Tomé ja
Príncipe
Antigua ja Guinea-Bissau Mali Saudi Araabia
Barbuda
Araabia Guyana Malta Seišellid
Ühendemiraadid
Argentina Haiti Mani saar Senegal
Armeenia Heard ja Maroko Serbia
McDonald
Aruba Hiina Marshalli Saared Sierra Leone
Aserbaidžaan Hispaania Martinique Singapur
Austraalia Honduras Mauritaania Sint-Maarten
Austria Hongkong Mauritius Slovakkia
Bahama Horvaatia Mayotte Sloveenia
Bahrein Ida-Timor Mehhiko Somaalia
Bangladesh Iirimaa Mikroneesia Soome
4
Barbados Iisrael Moldova Sri Lanka
Belau India Monaco Sudaan
Belgia Indoneesia Mongoolia Suriname
Belize Iraak Montenegro Süüria
Benin Iraan Montserrat Svalbard ja Jan
Mayen
Bermuda Island Mosambiik Šveits
Bhutan Itaalia Myanmar/Birma Taani
Boliivia Jaapan Namiibia Tadžikistan
Bonaire, Sint Jamaica Nauru Tai
Eustatius ja Saba
Bosnia ja Jeemen Nepal Taiwan
Hertsegoviina
Botswana Jersey Nicaragua Tansaania
Bouvet' saar Jordaania Nigeeria Togo
Brasiilia Jõulusaar Niger Tokelau
Briti India Kaimanisaared Niue Tonga
ookeani ala
Briti Neitsisaared Kambodža Norfolki saar Trinidad ja
Tobago
Brunei Kamerun Norra Tšaad
Bulgaaria Kanada Omaan Tšehhi
Burkina Faso Kasahstan Paapua Uus- Tšiili
Guinea
Burundi Katar Pakistan Tuneesia
Clipperton Keenia Palestiina Türgi
Colombia Kesk-Aafrika Panama Türkmenistan
Vabariik
Cooki saared Kiribati Paraguay Turks ja Caicos
Costa Rica Komoorid Peruu Tuvalu
Côte d’Ivoire Kongo Pitcairn Uganda
Demokraatlik
Vabariik
Curaçao Kongo Vabariik Põhja-Korea Ühendkuningriik
5
Djibouti Kookossaared Põhja- Ühendriikide
Makedoonia hajasaared
Dominica Kõrgõzstan Põhja-Mariaanid Ühendriikide
Neitsisaared
Dominikaani Kosovo Poola Ukraina
Vabariik
Ecuador Kreeka Portugal Ungari
Eesti Küpros Prantsuse Uruguay
Antarktilised ja
Lõunaalad
Egiptus Kuuba Prantsuse Usbekistan
Guajaana
Ekvatoriaal- Kuveit Prantsuse Uus-Kaledoonia
Guinea Polüneesia
El Salvador Lääne-Sahara Prantsusmaa Uus-Meremaa
Eritrea Laos Puerto Rico Valgevene
Eswatini Läti Réunion Vanuatu
Etioopia Leedu Roheneemesaar Vatikani Linnriik
ed
Fääri saared Lesotho Rootsi Venemaa
Falklandi saared Libeeria Rumeenia Venezuela
Fidži Liechtenstein Rwanda Vietnam
Filipiinid Liibanon Saalomoni Wallis ja Futuna
Saared
Gabon Liibüa Saint-Barthélemy Zimbabwe
Gambia Lõuna-Aafrika Saint Helena,
Ascension ja
Tristan da Cunha
Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni käigus laekunud vastused. Saate valida, kas nõustute oma
andmete avaldamisega või eelistate jääda vastuse avaldamisel anonüümseks. Läbipaistvuse huvides
avaldatakse alati vastaja liik (näiteks „ettevõtjate ühendus“, „tarbijaorganisatsioon“ või „ELi
kodanik“), päritoluriik, organisatsiooni nimi ja suurus ning sellele läbipaistvusregistris määratud
tunnusnumber. Teie e-posti aadressi ei avaldata. Valige enda jaoks kõige sobivamad privaatsussätted.
Olenevalt sellest, kellena vastatakse (vastaja liik), on vaikimisi kasutatavad privaatsussätted järgmised.
* Vastuse avaldamise privaatsussätted
6
Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni käigus laekunud vastused. Saate valida, kas andmed avalikustada
või jääda anonüümseks.
Jään anonüümseks
Avaldatakse vastaja liik, päritoluriik ja esitatud vastus muutmata kujul. Teie
nime ei avaldata. Palun ärge esitage vastuses oma isikuandmeid.
Avalik
Avaldatakse teie nimi ning see, kellena vastasite, teie päritoluriik ja esitatud
vastus.
* Vastuse avaldamise privaatsussätted
Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni käigus laekunud vastused. Saate valida, kas andmed avalikustada
või jääda anonüümseks.
Jään anonüümseks.
Avaldatakse ainult organisatsiooni andmed: vastaja liik, selle organisatsiooni
nimi, mille nimel vastati, läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber,
organisatsiooni suurus ja päritoluriik ning esitatud vastus muutmata kujul. Teie
nime ei avaldata. Kui soovite jääda anonüümseks, siis ärge esitage vastuses
oma isikuandmeid.
Avalik
Avaldatakse organisatsiooni ja vastaja andmed: vastaja liik, selle
organisatsiooni nimi, mille nimel vastati, läbipaistvusregistris määratud
tunnusnumber, organisatsiooni suurus ja päritoluriik ning esitatud vastus.
Avaldatakse ka teie nimi.
Olen nõus isikuandmete kaitse põhimõtetega.
Laevajäätmete ebaseaduslikust merre heitmisest põhjustatud
merereostusega seotud kogemused
* 1. Kas olete kursis laevade põhjustatud reostust käsitleva direktiiviga?
Jah
Ei
* 2. Kas töötate piiriülese meretranspordi valdkonnas?
Jah, regulaarselt
Jah, mõnikord
Jah, kuid harva
Ei, ma ei ole ametialaselt seotud piiriülese meretranspordiga
7
Hindamine. Küsimused tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse, sidususe
ja Euroopa lisaväärtuse kohta
Tulemuslikkus
Selles osas käsitletakse direktiivi panust paremasse keskkonnakaitsesse.
3. Milliseid muutusi olete märganud oma elukohaliikmesriigis / Euroopa Liidus
viimase kümne aasta jooksul seoses merekeskkonna kaitsega laevajäätmete
ebaseadusliku merre heitmise eest?
mitte rohkem kui 4 valik(ut)
Rohkem ressursse laevade põhjustatud reostusega võitlemiseks (järelevalve,
õiguskaitse, keskkonnaamet, kohtud)
Rohkem investeeringuid / nõuete täitmise meetmeid isikute / ettevõtjate poolt,
kes on vastavalt õigusaktidele kohustatud kaitsma merekeskkonda
Laevade põhjustatud reostuse/lekete parem avastamine
Laevade põhjustatud reostuse/lekete halvem avastamine
Rohkem esitatud süüdistusi laevajäätmete ebaseadusliku merre heitmisega
seotud rikkumiste eest
Vähem esitatud süüdistusi laevajäätmete ebaseadusliku merre heitmise eest
Tihedam piiriülene koostöö õiguskaitse- ja kohtuasutuste vahel seoses
laevajäätmete ebaseadusliku merre heitmisega
Rohkem süüdimõistvaid kohtuotsuseid seoses laevajäätmete ebaseadusliku
merre heitmisega
Vähem süüdimõistvaid kohtuotsuseid seoses laevajäätmete ebaseadusliku
merre heitmisega
Rangemad karistused laevajäätmete ebaseadusliku merre heitmise eest
Ei ole muutunud
Ei oska öelda
* 4. Kui Te töötate merekeskkonna kaitset käsitlevate õigusaktidega hõlmatud
piiriülese meretranspordi valdkonnas, siis kas täheldasite, et laevajäätmete
ebaseadusliku merre heitmise eest karistuste, sh kriminaalkaristuste kehtestamise
tulemusel võtsid ettevõtjad meetmeid, et järgida merekeskkonna kaitset käsitlevaid
õigusakte?
Jah
Ei, ma ei täheldanud, et õigusaktide järgimiseks oleks võetud meetmeid
8
Ei, keskkonnanõuete täitmise meetmeid võeti sõltumata sellest, kas
laevajäätmete ebaseadusliku merre heitmise eest kehtestati karistusi, sh
kriminaalkaristusi, või mitte
Ei oska öelda
Ei kohaldata
4a. Kui vastus eelmisele küsimusele oli „jah“, siis milliseid lisameetmeid on Teie
äriühingus/tööstusharus/organisatsioonis võetud?
Nõuete täitmise koolitused / teadlikkuse suurendamise meetmed
Täiendav õigusnõustamine
Järelevalve- / kontrolli- / nõuete täitmise meetmete täiustamine
Investeeringud seadmetesse/vahenditesse/tootmiskohtadesse
/spetsialistidesse jne
Väliskonsultatsioonid/-nõustamine
Muu (palun täpsustage)
Täpsustage
* 5. Kas merekeskkonna kaitse laevajäätmete ebaseadusliku merre heitmise eest
vastavalt ELi direktiivile on Teie arvates tegelikult tõhus?
Jah
Ei
Ei oska öelda
5a. Kui vastus oli „ei“, siis millised on Teie arvates peamised põhjused ELi tasandil
?
Ei
Suurel Teataval Vähesel Üldse
oska
määral määral määral mitte
öelda
Erinevad karistused/kriminaalkaristused ELis
põhjustavad laevajäätmete ebaseaduslikku
merre heitmist selliste liikmesriikide vetes, kus
karistused/kriminaalkaristused on leebed
Ebapiisav piiriülene koostöö ELi liikmesriikide
ametiasutuste vahel
9
Ebapiisav toetus ELi tasandi piiriülesele
koostööle liikmesriikide vahel
5b. Kui vastus oli „ei“, siis millised on Teie arvates peamised põhjused riikliku
õiguskaitse / kohtu tasandil?
Ei
Suurel Teataval Vähesel Üldse
oska
määral määral määral mitte
öelda
Õiguskaitse- ja kohtuasutuste töötajate
ebapiisav spetsialiseerumine ja koolitused
Ebapiisavad rahalised ja inimressursid
laevajäätmete ebaseadusliku merre heitmise
avastamiseks, uurimiseks ja selle eest
vastutusele võtmiseks
Praktilised raskused laevajäätmete
ebaseadusliku merre heitmise allika tõendamisel
Kehtestatud karistused on laevajäätmete
ebaseadusliku merre heitmise ärahoidmiseks
liiga leebed
Saastajaid tavaliselt ei tabata
Ebapiisav koostöö ja koordineerimine
laevajäätmete ebaseadusliku merre heitmise
avastamise, uurimise ja selle eest vastutusele
võtmise eest vastutavate riiklike ametiasutuste
vahel
Puudub süstemaatiline andmete kogumine ja
teabevahetus erinevate asjaomaste asutuste
vahel
5c. Kui vastus oli „ei“, siis millised on Teie arvates peamised põhjused õigusaktide
tasandil?
Ei
Suurel Teataval Vähesel Üldse
oska
määral määral määral mitte
öelda
Riigi karistusseadustikus sätestatud
kriminaalkaristuste määradel ei ole piisavalt
hoiatavat mõju
Puudub võimalus võtta juriidilisi isikuid
kriminaalvastutusele
Keskkonnaõiguse täitmise tagamise keerukus
(kriminaal-, tsiviil- ja haldusõiguse vastastikune
mõju)
10
5d. Mõni muu põhjus?
Tõhusus
Selles osas käsitletakse direktiivist tulenevate kulude ja kasu vahelise seose analüüsi.
6. CleanSeaNet on direktiivi alusel loodud Euroopa satelliidipõhine õlireostuse
jälgimise süsteem, mis abistab kõiki ELi liikmesriike, et tuvastada ja jälgida
võimalikku merepinna naftareostust ning jälgida juhuslikku reostust
hädaolukordades.
Ei
Ei Ei
Täiesti ole
Nõus ole oska
nõus üldse
nõus öelda
nõus
Kas Teie arvates on CleanSeaNeti loomine parandanud
tõhusust, vähendades halduskoormust võimalike
saastajate avastamiseks ja kindlakstegemiseks?
Kas Teie arvates on CleanSeaNet parandanud
tõhusust, vähendades halduskulusid võrreldes kasuga?
Kas Teie arvates on CleanSeaNet suurendanud
kohapealsete vahendite kasutuselevõtu tõhusust?
Asjakohasus
Selles osas käsitletakse direktiivi seost vajadusega parandada keskkonnakaitset.
7. Kas Teie arvates on karistused, sh kriminaalkaristused, tõhus viis tagada
laevade põhjustatud reostuse rahvusvaheliste normide täitmine?
Jah, karistused, sh kriminaalkaristused, peaksid täiendama halduskaristusi ja
ennetusmeetmeid
Ei, halduskaristused (loa tühistamine, tegevuse lõpetamine jne), nõuete
täitmise jälgimine (inspekteerimised ja muud kontrollid) ja ennetusmeetmed
(teadlikkuse suurendamine, nõuete täitmise / sertifitseerimisprogrammid) on
tulemuslikud ja piisavad
Ei oska öelda
Muu (palun täpsustage)
11
Täpsustage
Sidusus
Selles osas käsitletakse direktiivi ja muude asjaomase valdkonna Euroopa/riiklike vahendite vahelisi
seoseid.
8. Kas Teie arvates oleks põhjendatud ja asjakohane, et MARPOLi konventsiooni
muude lisade, nt IV lisa (reovesi) ja VI lisa (heitgaaside puhastussüsteemide
tekitatud jäätmed) kohaldamisalasse kuuluvate saasteainete merre heitmise suhtes
tuleks samuti kohaldada karistusi, sh kriminaalkaristusi, et tagada kooskõla
direktiiviga (EL) 2019/883 (milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid
laevajäätmete üleandmiseks), mis hõlmab MARPOLi konventsiooni I, II, IV, V ja VI
lisa kohaldamisalasse kuuluvate laevade jäätmeid?
Jah
Ei
Ei oska öelda
Muu (palun täpsustage)
Täpsustage
ELi lisaväärtus
Selles osas käsitletakse vajadust ELi meetmete järele, et stimuleerida ja/või täiendada liikmesriikide
meetmeid
9a. Kas Teie arvates on direktiiv olnud Teie riigis kasulik seoses järgmisega?
Ei
Suurel Teataval Vähesel Üldse
oska
määral määral määral mitte
öelda
Kohustatud isikud täidavad paremini laevade
põhjustatud reostuse rahvusvahelisi norme
12
Ennetatakse laevajäätmete ebaseadusliku
merre heitmisega seotud „varjupaikade“
tekkimist ELis
Tihedam piiriülene koostöö liikmesriikide
õiguskaitse- ja kohtuasutuste vahel
Rohkem liikmesriikide õiguskaitse- ja
kohtuasutustele eraldatud vahendeid
Liikmesriikide õiguskaitse- ja kohtuasutuste
parem koolitus ja spetsialiseerumine
Liikmesriikide kohtute rangemad hoiatavad
karistused, sh kriminaalkaristused, seoses
laevajäätmete ebaseadusliku merre heitmisega
9b. Kas Teie arvates on direktiiv olnud ELis üldiselt kasulik seoses järgmisega?
Ei
Suurel Teataval Vähesel Üldse
oska
määral määral määral mitte
öelda
Kohustatud isikud täidavad paremini laevade
põhjustatud reostuse rahvusvahelisi norme
Ennetatakse laevajäätmete ebaseadusliku
merre heitmisega seotud „varjupaikade“
tekkimist ELis
Tihedam piiriülene koostöö liikmesriikide
õiguskaitse- ja kohtuasutuste vahel
Rohkem liikmesriikide õiguskaitse- ja
kohtuasutustele eraldatud vahendeid
Liikmesriikide õiguskaitse- ja kohtuasutuste
parem koolitus ja spetsialiseerumine
Liikmesriikide kohtute rangemad hoiatavad
karistused, sh kriminaalkaristused, seoses
laevajäätmete ebaseadusliku merre heitmisega
10. Mil määral nõustute järgmiste väidetega?
Ei
Suurel Teataval Vähesel Üldse
oska
määral määral määral mitte
öelda
Kui laevajäätmete ebaseadusliku merre
heitmise suhtes ei oleks võetud meetmeid ELi
tasandil, oleksid liikmesriigid oma siseriiklike
õigusaktide abil saavutanud samasuguse
tulemuse.
13
ELi meetmed on olulised, et luua raamistik
tõhusaks piiriüleseks koostööks laevajäätmete
ebaseadusliku merre heitmise valdkonnas.
On oluline, et IMO/ELi/piirkondlikud
merekonventsioonid sisaldaksid laevade
põhjustatud reostuse kohta ühtlustatud
aruandevormi ja täitmise tagamise meetmeid.
ELi meetmed on olulised, et saaks kasutusele
võtta vajalikud digitaalsed aruandlussüsteemid
ja teenused, millega toetatakse liikmesriike
ebaseadusliku tegevuse eest süüdistuste
esitamisel ja parandatakse tõendite
vastuvõetavust.
11. Kui ELi meetmed on vajalikud, siis mida tuleks ELi läbivaadatud direktiivis
käsitleda?
Täpsustada direktiivi geograafilist kohaldamisala
Ajakohastada direktiivi, et lisada sellesse MARPOLi konventsiooni
muudatused, millega kehtestatakse rangemad eeskirjad laevajäätmete
ebaseadusliku merre heitmise kohta
Laiendada direktiivi kohaldamisala nii, et see hõlmaks ka pakendatud
kahjulike ainete põhjustatud reostust
Laiendada direktiivi kohaldamisala nii, et see hõlmaks ka MARPOLi
konventsiooni IV lisa (reovesi)
Laiendada direktiivi kohaldamisala nii, et see hõlmaks ka MARPOLi
konventsiooni V lisa (prügi)
Laiendada direktiivi kohaldamisala nii, et see hõlmaks ka MARPOLi
konventsiooni VI lisa (heitgaaside puhastussüsteemide tekitatud jäätmed)
Parandada kriminaliseeritavate süütegude kirjeldust ja selgitada kasutatud
mõisteid
Parandada laevajäätmete ebaseadusliku merre heitmise eest karistamise
hoiatavat mõju
Parandada piiriülest koostööd liikmesriikide vahel
Parandada mereseire ja digitaalsete aruandlussüsteemide kasutamist ja
koordineerimist
Parandada laevade põhjustatud reostuse kohta statistiliste andmete kogumist,
jagamist ja esitamist
Parandada õiguskaitse mõjusust liikmesriikides, sealhulgas koolitust ja
spetsialiseerumist
14
Korraldada ühiseid inspekteerimis- ja järelevalvekampaaniaid
Hõlbustada liikmesriikide aruandlust, nt eraldi vormi ja/või elektroonilise
aruandluse abil
Muu (palun täpsustage)
Ei oska öelda
Täpsustage
12. Millised meetmed on Teie arvates kasulikud, et edendada ELi mereseire- ja
digitaalsete aruandlussüsteemide kasutust ja koordineerimist?
Kogu ELi hõlmavate spetsiaalsete meresõiduohutuse
teabevahetussüsteemide (nt tehisintellektipõhised hoiatused, triivi
modelleerimine ja/või võrdlemine eeldatava saastajaga jne) ulatuslikum
kasutamine ja edasine integreerimine
Spetsiaalne süsteem karistusjuhtude jagamiseks
Tavaliselt pardal hoitavate e-sertifikaatide ja e-logiraamatute jms kasutamine
ning kohustus jagada sellist teavet uurimisasutusega
Teabevahetussüsteemide, jälgimistavade ja uurimismeetodite vahetamine ELi
tasandil süsteemihaldurite, kasutajate ja süüdistuste esitajate korrapärastel
kohtumistel
ELi tasandil on vaja täiendavaid meetmeid
Ei oska öelda
Muu (palun täpsustage)
Täpsustage
13. Milliseid muid meetmeid saab ELi tasandil lisaks direktiivi läbivaatamisele võtta,
et parandada liikmesriikide õiguskaitse tõhusust seoses laevajäätmete
ebaseadusliku merre heitmisega?
Ei
Ei ole Väga
Kasulik oska
kasulik kasulik
öelda
15
Anda liikmesriikidele suuniseid igakülgsete riiklike täitmise
tagamise strateegiate kehtestamise kohta, hõlmates täitmise
tagamise ahela kõik tasandid (halduskontroll, järelevalve ja
aruandlus, seire õhus ja vees, rannikuvalve, sadamariigi
kontrolli ametnikud, prokuratuurid, kohtud)
Anda liikmesriikidele suuniseid õiguskaitseametnike,
kriminaalkohtunike ja süüdistuste esitajate erikoolituse
/spetsialiseerumise kohta seoses laevajäätmete ebaseadusliku
merre heitmisega
Edendada parimate tavade vahetamist
Vaadata läbi ja ajakohastada regulaarselt olemasolevaid
menetlusi
Muud täiendavad meetmed ELi tasandil (palun täpsustage)
Täpsustage
14. Millised meetmed on Teie arvates kasulikud, et edendada liikmesriikides
täpsete, täielike ja võrreldavate andmete kogumist laevajäätmete ebaseadusliku
merre heitmise kohta?
Nõuda liikmesriikidelt, et nad koguksid andmeid laevajäätmete ebaseadusliku
merre heitmise, asjakohase kohtupraktika ja kehtestatud karistuste kohta
Nõuda liikmesriikidelt, et nad esitaksid komisjonile korrapäraselt aruandeid
direktiivi kohaldamise kohta, sh laevajäätmete ebaseadusliku merre heitmise,
asjakohase kohtupraktika ja kehtestatud karistuste kohta
Nõuda liikmesriikidelt, et nad esitaksid komisjonile aruandeid, kasutades
piirkondlike/IMO aruandlusnõuetega ühtlustatud vormingut
Komisjon annab mittesiduvaid suuniseid laevajäätmete ebaseadusliku merre
heitmisega seotud statistiliste andmete kogumiseks
Komisjon edendab riiklike õiguskaitseasutuste kutsealast koolitust ja
teadlikkuse suurendamist statistiliste andmete kogumise, töötlemise ja
jagamise tähtsuse kohta
EMSA koostab kõikide rannikuliikmesriikide panuse põhjal iga-aastase
saastearuande
ELi tasandi meetmed ei ole kasulikud ega vajalikud
Ei oska öelda
16
Muu (palun täpsustage)
Täpsustage
Muud märkused
15. Kas on muid direktiiviga seotud küsimusi, millele soovite meie tähelepanu
juhtida?
16. Soovi korral saate siia üles laadida asjakohase dokumendi, nt lisamaterjalid
oma vastuste või seisukoha toetamiseks.
Juhime tähelepanu sellele, et üleslaaditud dokument avaldatakse koos Teie
vastustega, mis on selle avaliku konsultatsiooni jaoks peamine sisend. Dokument
on valikuline lisand, mis annab taustteavet Teie seisukoha paremaks mõistmiseks.
Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid
17
Saatja: Eliise Merila <
[email protected]>
Saadetud: 28.12.2021 15:21
Koopia: Agni Kaldma <
[email protected]>
Teema: Sisendipalve: Euroopa Komisjoni "Laevajäätmete ebaseaduslikku merreheitmist
käsitlevate ELi eeskirjade läbivaatamise" avalik konsultatsioon
Manused: Küsimustik.pdf
Hea koostööpartner!
Euroopa Komisjon on avanud uue avaliku konsultatsiooni laevajäätmete ebaseaduslikku merreheitmist
käsitlevate ELi eeskirjade läbivaatamise kohta. Seoses Säästva ja aruka liikuvuse strateegia
tegevuskavaga nähakse ette laevade põhjustatud reostust käsitleva direktiivi toimivuse läbivaatamine, et
hinnata käitumuslikku, tehnoloogilist ja õiguslikku arengut. Eesmärk on välja selgitada, kas direktiiviga on
saavutatud eesmärk parandada keskkonnakaitset, kuna laevajäätmete ebaseaduslikust merre heitmisest
põhjustatud merekeskkonna reostus tekitab jätkuvalt muret.
Algatuse eesmärk on vaadata läbi direktiiv 2005/35/EÜ, et viia selle sätted, mis käsitlevad ebaseaduslikku
merreheitmist, kooskõlla direktiiviga (EL) 2019/883, mille kohaselt peavad laevad oma jäätmed üle
andma sadamates.
Ebaseaduslikku merreheitmist käsitlevate sätete jõustamiseks on vaja:
tagada parem koordineerimine süsteemide THETIS EU (laevade kontroll), SafeSeaNet (mereseire)
ja CleanSeaNet (saasteseire) vahel ning
töötada välja standardvorm ebaseaduslikust merreheitmisest teatamise kohta.
Keskkonnaministeerium on koos Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,
Siseministeeriumi ja Välisministeeriumiga kujundamas konsultatsioonile vastamiseks Vabariigi Valituse
seisukohti. Kõigil huvigruppide esindajatel on võimalik anda sisendit Eesti seisukoha kujundamisprotsessi
või osaleda ise avalikus konsultatsioonis.
Avalikule konsultatsioonile pääseb ligi ning oma arvamust on võimalik Euroopa Komisjonile võimalik
esitada järgneva lingi kaudu: Merendussektor – laevajäätmete ebaseaduslikku merreheitmist käsitlevate
ELi eeskirjade läbivaatamine (europa.eu) Konsultatsioonile vastamise tähtaeg on 03.03.2022 ning
vastamine eeldab Euroopa Komisjoni lehel registreerumist ja sisselogimist. Küsimustik on infoks lisatud
ka manusega.
Ootame seisukohtade kujundamisele ka teie sisendeid hiljemalt 17.01.2022 aadressidele:
[email protected] ja
[email protected]
Küsimuste korral palun esitada need:
[email protected]
Ilusat aasta lõppu soovides,
Eliise Merila
Peaspetsialist | Välissuhete osakond
Senior Officer | Department of International Affairs
+372 626 2843 |
[email protected] | http://www.envir.ee/
Keskkonnaministeerium | Ministry of the Environment of Estonia | Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, Eesti