EELNÕU 02 .1 2 .2021 Toodete ja teenuste l igipääsetavuse seadus 1 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev as seadus es sätesta takse seaduse kohaldamisalasse kuuluva toote ja teenuse ligipääsetavusnõuded, ettevõtja kohustused ligipääsetavuse tagamiseks, ligipääsetavusnõuetele vastavuse hindami n e ja vastavuseeldus ning riiklik järelevalve ja vastutus. § 2. Seaduse kohaldamisala (1) Käesolev at seadus t kohald atakse järgmistele toodetele: 1) e- luger ; 2) makseterminal; 3) piletiautomaat; 4 ) registreerimisautomaat; 5) sularaha- või makse automaat ; 6) teavet pakkuv interaktiivne iseteenindusterminal, välja arvatud sõiduki, õhusõiduki, laeva või veeremi integreeritud osana paigaldatud terminal; 7) tarbija terminalseade, millel on interaktiivne andmetöötlus võimsus ja mida kasutatakse ligipääsuks audiovisuaalmeedia teenusele; 8) tarbija terminalseade, millel on interaktiivne andmetöötlus võimsus ja mida kasutatakse elektroonilise side teenuse osutamisel; 9) tarbijale kasutamiseks mõeldud üldotstarbeline arvuti riistvarasüsteem ja selle operatsioonisüsteem . (2) Käesoleva paragrahvi lõike s 1 sätestatud toodetega seotud termineid kasutatakse käesolevas seaduses järgmises tähenduses: 1) e- luger on eriotstarbeline seade koos nii riist- kui ka tarkvara ga , mida kasutatakse raamatu elektroonilisele failile ligipääsu saamiseks, selles navigeerimiseks, selle lugemiseks ja kasutamiseks ; 2) iseteenindusterminal on iseteenindust võimaldav elektrooniline seade, mida kasutatakse infopäringute (interaktiivsed teabeekraanid), maksete (makseterminalid), printimise (piletiautomaat) ja finantsteenuste (sularahaautomaat, makseautomaat, registreerimisautomaat) pakkumiseks, moodustades interaktiivse keskkonna ; 3) makseterminal on seade, mille peamine eesmärk on võimaldada kasutada maksete tegemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127) artikli 4 punktis 14 määratletud makseinstrumente füüsilises müügikohas, kuid mitte virtuaalses keskkonnas ; 4) t arbija terminalseade, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse ligipääsuks audiovisuaalmeedia teenusele , on seade, mille peamine eesmärk on anda ligipääs audiovisuaalmeedia teenusele ; 5) interaktiivne andmetöötlusvõimsus on funktsionaalsus, mis toetab inimese ja seadme suhtlust ning võimaldab töödelda ja edastada andmeid, heli või videot või mis tahes kombinatsiooni nendest ; 6) t arbijale kasutamiseks ette nähtud üldotstarbeline arvuti riistvarasüsteem on riistvara kombinatsioon, mis moodustab arvuti ning mida iseloomustab mitmeotstarbeline olemus ja võime täita asjakohase tarkvara abil arvutitoiminguid , mida tarbija d kõige sagedamini soovi vad; 7) o peratsioonisüsteem on tarkvara, mis muu hulgas käsitleb välisseadmete riistvara, planeerib ülesandeid ja säilitab andmeid ning on kasutaja vaikeliideseks , kui ükski rakendusliides ei ole kasutusel, hoolimata sellest, kas selline tarkvara on tarbijale kasutamiseks ette nähtud üldotstarbelise arvuti riistvara lahutamatu osa või eraldiseisev tarkvara, mis on mõeldud tarbijale kasutamiseks ette nähtud üldotstarbelise arvuti riistvaral, välja arvatud operatsioonisüsteemi laadija, põhiline sisendi- ja väljundisüsteem või muu püsivara, mis on vajalik alglaadimisel või operatsioonisüsteemi paigaldamisel . ( 3 ) Käesolev at seadus t kohald atakse järgmistele tarbijale osutatavatele teenustele või nende osadele: 1) e-kaubanduse teenus ; 2) elektroonilise side teenus, sealhulgas hädaabiühendus, välja arvatud masinatevahelise side teenus; 3 ) e-raamat ja selle kasutamiseks vajalik eriotstarbeline tarkvara ; 4 ) finantsteenus ; 5) lennu-, bussi-, raudtee- ja veeliikluse sõitjate veo t eenuse osad, milleks on veebileht, mobiilsideseadmel põhinev teenus, elektrooniline pilet, elektroonilise piletimüügi teenus, transporditeabe andmine, reaalajas reisiteabe andmine , interaktiivne teabeekraan ja iseteenindusterminal; 6) teenus, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenusele . (4) Teenus käesoleva seaduse tähenduses on teenus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36 – 68 ) artikli 4 punkti 1 tähenduses . (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 3, 5 ja 6 sätestatud teenustega seotud termineid kasutatakse käesolevas seaduses järgmises tähenduses: 1) e -kaubanduse teenus on vahemaa tagant osutatav teenus, mida osutatakse veebilehtede ja mobiilseadmetel põhinevate teenuste kaudu elektroonilisel teel tarbija isiklikul taotlusel eesmärgiga sõlmida tarbijaleping ; 2) e-raamat on raamatu digitaalse faili edastamise teenus, mis võimaldab ligipääsu raamatu elektroonilisele versioonile, selles navigeerimist, selle lugemist ja kasutamist ; 3 ) e-raamatu tarkvara on eriotstarbeline tarkvara, sealhulgas mobiilsideseadmetel põhinev teenus, mida kasutatakse ligipääsuks e-raamatu failidele, nendes navigeerimiseks, nende lugemiseks ja kasutamiseks ning mis ei ole e- lugeri tarkvara ; 4) l ennuliikluse sõitjateveoteenus on äriline lennuteenus, mida osutatakse liikmesriigi territooriumil asuvast lennujaamast väljumisel, selle läbimisel või sinna saabumisel, hõlmates kolmandas riigis asuvast lennujaamast väljuvaid lend e liikmesriigi territooriumil asuvasse lennujaama, kui teenus t osuta b liidu lennuettevõtja ; 5) veeliikluse sõitjateveoteenus on teenus, mille puhul pardalemineku või pardalt mahatuleku sadam asub liikmesriigi territooriumil ning mis on mere matkelaevaga hõlmatud üksnes juhul, kui pardalemineku sadam asub liikmesriigi territooriumil ; 6) elektrooniline pilet on mis tahes süsteem, mille puhul ühe- või mitmekordse sõidupileti, perioodikaardi või sõidukrediidi vormis reisimise õigus on salvestatud elektrooniliselt füüsilisele transpordikaardile või muule seadmele, mitte ei ole trükitud paberile; 7) elektroonilise piletimüügi teenus on mis tahes süsteem, mille puhul sõitja ostab pileti muu hulgas veebipõhiselt, kasutades interaktiivse andmetöötlusvõimsusega seadet, ning see tarnitakse ostjale elektrooniliselt nii, et seda saab trükkida paberile või kuvada sõidu ajal, kasutades interaktiivse andmetöötlusvõimsusega mobiilsideseadet; 8) teenus, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenusele , on elektroonilise sidevõrgu kaudu edastatav teenus, mida kasutatakse audiovisuaalmeedia teenuse kindlakstegemiseks, valimiseks, selle kohta teabe saamiseks ja vaatamiseks, ning mis tahes seonduvad funktsioonid , nagu subtiitrid kurtidele ja vaegkuuljatele , audiokirjeldused, subtiitrite pealelugemine ja viipekeelne tõlge ning elektroonilised saatekavad . ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 – 6 nimetatud toodetele kohald atakse käesolevas seaduses sätestatud ligipääsetavusnõude i d juhul, kui neid kasutatakse sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenuste osutamisel. ( 7 ) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud teenus on: 1) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud makseteenused; 2 ) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud e-raha väljastamine ; 3) tarbijakrediidi ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmine krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 3 tähenduses ; 4) võlaõigusseaduse § 709 lõikes 15 1 nimetatud maksekontoga seotud põhimakseteenused; 5 ) väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud investeerimisteenused ja -tegevused; 6 ) väärtpaberituru seaduse § 44 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud investeerimis teenuse kõrvalteenused . (8) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud teenuse le kohaldatavaid käesoleva seaduse nõudeid kohaldatakse ka selle seadusega hõlmatud toodete ja muude teenus t e e-kaubanduse suhtes. ( 9 ) Teenuse ligipääsetavusnõudeid ei kohaldata: 1) internetipõhisele kaardile ja kaardistamisteenusele, tingimusel et navigeerimiseks kasutatava kaardi puhul esitatakse esmatähtis teave ligipääsetaval digitaalsel kujul; 2) kolmand a le isikule pakutava veebilehe ja mobiilirakenduse sisu suhtes, mida ei rahasta ega arenda asjaomane ettevõtja ja mida ta ei saa mõjutada ; 3) sõidukisse integreeritud iseteenindusterminalile, mida kasutatakse sõitjate veoteenuse mis tahes osa osutamisel; 4) ühistranspordiseaduse § 5 kohase le juhuveo le ; 5) ühistranspordiseaduse § 4 lõike 2 kohasele valla-, linna- või maakonna liinile, mille suhtes kohaldatakse ainult käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud interaktiivsetele iseteenindusterminalidele ette nähtud ligipääsetavusnõudeid . (10) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatule ei kohaldata teenuse ligipääsetavusnõudeid veeliikluse sõitjateveoteenusele , mida osutatakse : 1) ekskursioonide l ja lõbureiside l, välja arvatud merematked ; 2) enne 1965. aastat projekteeritud ajaloolisel algupärasel reisilaeval ja selle üksikkoopial, mis on ehitatud valdavalt algupärasest materjalist ja on ette nähtud kuni 36 reisija vedamiseks ; 3) purjelaeval ; 4) kuni 12 reisija vedamiseks ette nähtud laeval ; 5) laeval, mille meeskond koosneb kuni kolmest meeskonnaliikmest; 6) mis tahes laeval, ku i sõitjateveo vahemaa ühes suunas on alla 500 m eetri. ( 11 ) Käesoleva seaduse nõudeid ei kohaldata mikro ettevõtjast teenuseosutaja tegevusele. ( 12 ) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega. ( 13 ) Käesoleva seaduse kohaldamisalas oleva toote tootja, tema volitatud esindaja, importija ja levitaja kohustustele, toote vastavushindamisele ja turujärelevalvele ning vastutusele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega. § 3. Ettevõtja, teenuseosutaja, tarbija ja mikroettevõtja (1) Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on tootja, volitatud esindaja, importija, levitaja või teenuseosutaja. (2) Teenuseosutaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kes osutab liidu turul teenust või teeb pakkumisi, et liidus tarbijatele sellist teenust osutada. (3) Tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes ostab toote või tarbib teenust eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, ettevõtlus-, käsitööndus- ega kutsetegevusega . (4) Mikroettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kelle l on alla kümne töötaja ning kelle aastakäive ega aastane bilansimaht ei ületa kahte miljonit eurot . 2. p eatükk Ligipääsetavusnõuded § 4 . Toote ja teenuse l igipääsetavusnõuded (1) Toode peab selle turule laskmisel ja teenus selle osutamisel vastama ligipääsetavusnõuetele , arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 ja käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud erisusi . (2) Toode peab olema kavandatud ja toodetud viisil, mis tagab puudega inim es tele toote maksimaalse kasutatavuse . See nõue kehtib ka käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 7–9 nimetatud toodete pakendi te ja juhendi te kohta . Kui see on toote olemust arvestades võimalik, lisatakse t oote sisse või peale ligipääsetav usnõutele vastavas vormingus teave toote toimimise ja ligipääsetavuselementide kohta. (3) Teenus e osutamisel kasutatakse funktsioone, tavasid, põhimõtteid, menetlusi ja teenuse toimimises tehtavaid muudatusi, mis vastavad puudega inimeste vajadustele , tagades neile teenuse maksimaalse kasutatavuse. Teenuse elemendid peavad olema vastavate tugitehnoloogiatega koostalitlusvõimelised . Teenuse üldtingimustes või samaväärses dokumendis esitatakse teenusele kohaldatavate ligipääsetavusnõuete kirjeldus ning teave teenuse kavandamise ja tööpõhimõtete kohta. (4) T oote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 5 ) Käesolevas seaduses sätestatud ligipääsetavusnõudeid kohaldatakse tootele ja teenusele üksnes niivõrd, kuivõrd nende järgimine: 1) ei eelda toote või teenuse märkimisväärset muutmist selliselt , et selle tagajärjel muutuks täielikult toote või teenuse põhiolemus ; 2) ei too kaasa ebaproportsionaalset koormust ettevõtjale käesoleva seaduse § 5 tähenduses . § 5. T oote ja teenuse t äielik muutmine ning ettevõtja ebaproportsionaalne koormamine (1) Kui ettevõtja l on kahtlus , et toote või teenuse vastavus se viimine käesoleva seaduse §-s 4 ja selle alusel keh testatud ühe või mitme ligipääsetavusnõu de ga võib endast kujutada toote või teenuse täielikku muutmist või tuua kaasa ebaproportsionaalse koormuse, hindab ettevõtja seda koormust . ( 2 ) Ettevõtja, välja arvatud toodetega tegelev mikroettevõtja, dokumenteerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamise ning säilitab hindamistulemus i vii s aasta t toote viimasest turul kättesaadavaks tegemisest või teenuse viimasest osutamisest arvates . ( 3 ) Teenuseosutaja , kes tugineb ebaproportsionaalsele koorm u sele, peab seda hindama vastavalt käesoleva paragrahvi lõike le 1 , kui: 1) teenust muudetakse; 2) seda taotleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ame t või 3) hindamisest on möödunud viis aastat . ( 4 ) Kui ettevõtjat rahastatakse ligipääsetavuse parandamise eesmärgil muudest ressurssidest kui ettevõtja omavahendi d , ei ole tal õigus t tugineda ebaproportsionaalsele koormusele . ( 5 ) Kui ettevõtja, välja arvatud toodetega tegelev mikroettevõtja, leiab pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamist , et talle ei saa kohald ada ü ht või mitu t ligipääsetavusnõuet, teavitab ta sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ning esitab tema taotluse korra l dokumenteeritud hindamise tulemuse . Toodetega tegelev mikroettevõtja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile tema taotluse korra l käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamise seisukohast olulised asjaolud. ( 6 ) E ttevõtja e baproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3. peatükk Ettevõtja kohustused ligipääsetavuse tagamise ks 1. jagu Tootega tegeleva ettevõtja kohustused § 6 . Tootja kohustused (1) Enne toote turule laskmist koostab tootja toote kohta tehnilise dokumentatsiooni ja teeb või laseb teha toote vastavushindamise , järgides kõiki käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud nõudeid . Kui toode vastab ligipääsetavus nõu etele , koostab tootja E uroopa Liidu vastavusdeklarat s iooni (edaspidi vastavusdeklaratsioon ) ja kinnitab tootele vastavusmärgise . (2) Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni ja vastavusdeklaratsiooni vii s aasta t pärast toote turule laskmist. ( 3 ) Tootja tagab, et tootega kaasas olevad juhised , teave ja märgistus on selged, arusaadavad ja mõistetavad. ( 4 ) Kui tootjale saab teatavaks, et tema turule lastud too de ei vasta ühele või mitmele kohaldatavale ligipääsetavusnõudele , teavitab ta mittevastavusest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet it, esitades üksikasjad toote mittevastavuse ja rakendatud parandusmeetmete kohta . ( 5 ) Tootja säilitab andmeid kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele mittevastavate turule lastud toodete ja nendega seotud kaebuste kohta. § 7 . V olitatud esindaja ülesanne Käesoleva seaduse §- s 14 sätestatud kohustusi võib täita tootja nimel ja vastutusel tootja poolt selleks volitatud esindaja . Volitatud esindaja hoiab käesoleva seaduse §-des 13 ja 14 nimetatud tehnilist dokumentatsiooni ja vastavusdeklaratsiooni Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti jaoks kättesaadavana vii s aasta t pärast toote turule laskmist. § 8 . Importija kohustused (1) Importija tagab, et vastavusdeklaratsiooni koopia ja tehniline dokumentatsioon on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 sätestatud aja jooksul kättesaadav. ( 2 ) Importijale kohaldatakse käesoleva seaduse § 6 lõigetes 3 – 5 sätestatud nõudeid. § 9 . Levitaja kohustused Kui levitajale saab teatavaks, et tema turule lastud too de ei vasta ühele või mitmele kohaldatavale ligipääsetavusnõudele , teavitab ta mittevastavusest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet it , esita des üksikasjad toote mittevastavuse ja rakendatud parandusmeetmete kohta. § 10 . Toodetega tegelevate ettevõtjate kindlakstegemine Käesoleva seaduse §-des 6–9 nimetatud ettevõtja teavita b Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet i t tema nõudmise korra l kõigist ettevõtjatest, keda ta on tootega varustanud või kes on teda tootega varustanud viie aasta jooksul alates sellest, kui talle toodet tarniti, ja viie aasta jooksul alates sellest, kui ta toodet tarnis. 2. jagu Teenusega seotud ettevõtja kohustused § 1 1 . Teenuseosutaja kohustused (1) Teenuseosutaja tagab teenuse vastavuse kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele. (2) Teenuseosutaja koostab teenuse vastavust kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele selgitava teabe, mille teeb kirjalikult ja suuliselt ligipääsetavas vormis avalikult kättesaadavaks. Teenuseosutaja säilitab teavet kogu teenuse osutamise aja jooksul. ( 3 ) Teenuseosutaja võtab asjakohaselt arvesse muutusi teenuse osutamise tingimustes, kohaldatavates ligipääsetavusnõuetes ja harmoneeritud standardites või tehnilistes spetsifikatsioonides, millest lähtuvalt määratakse kindlaks teenuse vastavus ligipääsetavusnõuetele. ( 4 ) Kui osutatav teenus ei vasta käesoleva paragrahvi lõike s 1 sätestatud nõudele , kohustub teenuseosutaja : 1) rakendama teenuse ligipääsetavusnõuetega vastavusse viimiseks asjakohaseid parandusmeetmeid ; 2) teavitama mittevastavusest viivitamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet i t , esitades üksikasjad mittevastavuse ja vastavusse viimiseks rakendat avate parandusmeetmete kohta . (5) Teenuseosutaja teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga tema nõudmise korra l igakülgset koostööd teenuse ligipääsetavusnõuetega vastavusse viimiseks parandusmeetmete rakendamisel. 4 . peatükk Vastavushindamine ja vastavuseeldus § 12 . Toote v astavushindamine (1) Toote ligipääsetavu s nõuetele vastavust tõendatakse toote turule laskmisel tootmise sisekontrolli vastavushindamismenetlusega , mis tähendab käesoleva seaduse §-des 13 ja 14 sätestatud nõuete täitmist. (2) Tootja rakendab vajalik ke meetme i d, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaks toote vastavuse käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud tehnilisele dokumentatsioonile ning kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele. § 13 . T oote t ehniline dokumentatsioon (1) Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni viisil, mis võimaldab hinnata toote vastavust kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele ning käsitleb hindamiseks vajalikul määral toote konstruktsiooni, valmistamist ja kasutamist . (2) Kui tootja tugineb toote täieliku le muutmise le või ettevõtja ebaproportsionaalse le koormamise le , peab tehniline dokumentatsioon võimaldama tõendada, et üks või mitu kohaldatavat ligipääsetavusnõuet põhjustaksid toote täielikku muutmist või ebaproportsionaalset koormust. ( 3 ) Tehniline dokumentatsioon sisaldab asjakohases ulatuses vähemalt järgmist : 1) toote üldkirjeldus ; 2) Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite ja asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu või kohaldatavate ligipääsetavusnõuete järgimiseks kasutatud lahenduste kirjeldus; 3 ) viited osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite kohta või tehniliste spetsifikatsioonide nende osade kohta , mida on kohaldatud . § 14 . Toote vastavusdeklaratsioon ja vastavusmärgis (1) Tootja koostab toote kohta kirjaliku vastavusdeklaratsiooni, millega kinnitab, et tootele kohaldatavad ligipääsetavusnõuded on täidetud. (2) Vastavusdeklaratsioon i koostamisel tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ ( ELT L 218, 13. 0 8.2008, lk 82 – 128 ) III lisas sätestatud näidise ülesehitust. Vastavusdeklaratsiooni ajakohastatakse pidevalt. ( 3 ) Kui tootjale ei saa kohald ada ü ht või mitu t ligipääsetavusnõu et toote täieliku muutmise või ettevõtja ebaproportsionaalse koormamise tõttu, peab vastavusdeklaratsioonis olema märgitud , millise ligipääsetavusnõude suhtes on käesoleva seaduse § 4 lõikes 5 ja §-s 5 sätestatud erandit kohaldatud. ( 4 ) Vastavusmärgis kinnitatakse igale ligipääsetavusnõuetele vastavale tootele või selle andmeplaadile nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil . Kui toote laadist tingituna ei ole võimalik või otstarbekas vastavus märgist tootele kinnitada, kinnitatakse see pakendile ja lisatakse tootega kaasas olevatele dokumentidele. § 1 5 . Toote ja teenuse vastavuseeldus (1) Kui t oo t e või teenus e vastavus e hindamisel on järgitud ligipääsetavusnõudeid hõlmava t harmoneeritud standardi t või selle osa , eeldatakse, et sellisele standardi le või selle osale vastav toode või teenus vastab standardi või selle osa ga kaetud nõuete puhul ligipääsetavus nõuetele . (2) Kui t oo t e või teenus e vastavuse hindamisel on järgitud ligipääsetavusnõudeid hõlmava t tehnilis t spetsifikatsiooni või selle osa , eeldatakse, et sellisele tehnilise le spetsifikatsiooni le või selle osale vastav toode või teenus vastab tehnilise spetsifikatsiooni või selle osaga kaetud nõuete puhul ligipääsetavus nõuetele . 5 . peatükk Riiklik järelevalve § 1 6 . Järelevalveasutus Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle te eb riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. § 1 7 . Järelevalve erimeetmed Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve te ge miseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 , 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras . § 1 8 . Järelevalve erisused ( 1 ) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus: 1) nõuda ettevõtjalt asjakohaste meetmete viivitamatut rakendamist toote või teenuse kõigi kohaldatavate ligipääsetavusnõuetega vastavusse viimiseks; 2 ) juhul , kui ettevõtja ei ole käesoleva lõike punktis 1 nimetatud asjakohaseid meetmeid rakendanud, keelata või piirata toote või teenuse kättesaadavaks tegemist riigisisesel turul või nõuda toote või teenuse viivitamatut turult kõrvaldamist või toode turult kõrvaldada. ( 2 ) Kui ettevõtja tugineb toote või teenuse täielikule muutmisele või ettevõtja ebaproportsionaalsele koormamisele, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus : 1) kontrollida, kas ettevõtja on teinud käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud hindamise; 2) vaadata läbi käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud hindamise tulemused ja hindamiskriteeriumide nõuetekoha ne kasutami ne ; 3) kontrollida vastavust kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele. § 1 9 . S unniraha määr Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 10 000 eurot. 6. peatükk Vastutus § 20 . Ligipääsetavusnõuete le mittevastava teenuse osutamine (1) Ligipääsetavusnõuete le mittevastava teenuse osuta mise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot. § 2 1 . Menetlus Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 7 . peatükk R akendussätted § 2 2 . Ligipääsetavusnõuete kohaldamise erisused (1) Käesoleva seaduse nõudeid kohaldatakse alates 2025 . aasta 28. juunist turule lastava toote ja osutatava teenuse suhtes. (2) Enne 2025 . aasta 28. juunit sõlmitud teenuseleping , mille tingimused kohalduvaid ligipääsetavusnõudei d ei arvesta , kehtib edasi muutmata kujul kuni selle kehtivusaja lõpuni, kuid kõige kauem 2030. aasta 28. juuni ni . (3) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 2–6 nimetatud i seteenindusterminali, mida teenuseosutaja kasutab teenuse osutamiseks enne 2025. aasta 28. juunit, võib jätkuvalt kasutada s elli se teenuse osutamiseks kuni selle majanduslikult kasuliku tööea lõpuni, kuid kõige kauem 20 aastat pärast selle kasutuselevõttu. (4) Teenuseosutaja võib jätkata teenuse osutamist kuni 2030. aasta 28. juuni ni , kasutades toodet, mida ta kasutas s elli se teenuse osutamiseks ka enne 2025 . aasta 28. juunit . (5) Teenuse ligipääsetavusnõudeid ei kohaldata veebilehe ja mobiilirakenduse järgmise sisu suhtes: 1) eelsalvestatud ajas muutuv meedium, mis on avaldatud enne 2025. aasta 28. juunit; 2) kontoritarkvara failiformaat, mis on avaldatud enne 2025. aasta 28. juunit; 3 ) veebilehe ja mobiilirakenduse sisu, mida pärast 2025. aasta 28. juunit ei ajakohastata ega muudeta. § 23. Seaduse järelhindamine Sotsiaalministeerium analüüsib hiljemalt 202 8 . aastal käesoleva seaduse rakendamise mõju ja tulemuslikkust. § 2 4 . Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine Toote nõuetele vastavuse seaduse s tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 5 0 lõiget 5 täiendatakse punkti ga 12 3 järgmises sõnastuses: „ 12 3 ) tooted, millele kehtestatud ligipääsetavusnõuete täitmise üle järelevalve tegemine on tema pädevusse antud seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga ; “ ; 2) seaduse normitehnili st märkus t täienda takse tekstiosaga järgmises sõnastuses : „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 07.06.2019, lk 70–115). “ . § 2 5 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 2 . aasta 28. juunil. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 07.06.2019, lk 70–115). Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn „…..“……………………20 2 1 . a ___________________________________________________________________________ Algata b Vabariigi Valitsus „…..“……………………20 2 1 . a ( allkirjastatud digitaalselt )
Toodete ja teenuste l igipääsetavuse seaduse eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse ( Li P S ) terviktekst. E elnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta ( edaspidi ka direktiiv või ligipääsetavuse direktiiv ) . Direktiivi nõuetega ühtlustatakse ligipääsetavus ega seotud regulatsiooni sise turul , et edendada iga isiku täielikku ja teistega võrdsetel alustel ühiskonnaelus osalemist , sõltumata tema võimetest . Euroopa Liidu (edaspidi EL ) l iikmesriikide ligipääsetavusnõuete ühtlustamisega hõlbustatakse piiriüle st kaubandus t ja inimeste vaba liiku mist ning suuren da takse toodete ja teenuste siseturul kättesaadavus t , samuti paran da takse ligipääsu teabele . Seeläbi soovitakse luua kaasavam ühiskond, mis lihtsustab puudega inimeste iseseisvat toimetulekut. Eelnõus sätestatakse ligipääsetavuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuded, ettevõtja kohustused ligipääsetavuse tagamiseks, ligipääsetavusnõuetele vastavuse hindamine ja vastavuseeldus ning riiklik järelevalve ja vastutus. Eelnõuga võetakse kasutusele terminid, mis on seni olnud õiguslikult määratlemata ning mille määratlemise vajadus tuleneb direktiivi ülevõtmisel kasutatavatest mõistetest. Eelnõuga muudetakse ka toote nõuetele vastavuse seadust ( TNVS) , millega laiendatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA ) pädevust te ha turu järelevalvet toodetele kehtestatud ligipääsetavusnõuete täitmise üle. Eelnõu ettevalmistaja Seadu s eelnõu on välja töötanud töörühm, kuhu kuulusid Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ka SoM ), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ka MKM), Rahandusministeeriumi (edaspidi ka RaM ), Siseministeeriumi (edaspidi ka SiM ) ja Kultuuriministeeriumi (edaspidi ka KuM ) esindajad. Eelnõu ja seletuskirja autorid on S oM i võrdsuspoliitika te osakonna nõunik Virge Kuningas-Turu (626 9114,
[email protected] ), Eesti alali ses esindu se s Euroopa Liidu juures tegutsev sotsiaalala erialadiplomaat Kati Keel (+32 2227 3929,
[email protected] ), MKM i ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse juhataja Thea Palm ( teenistusest lahkunud ), MKM i ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna metroloogia ja vastavushindamise nõunik Triinu Sillamaa (625 6391,
[email protected] ), MKMi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna digimajanduse nõunik Maarja Mere (7153419,
[email protected] ), MKM i sideosakonna nõunik Elena Reilent (639 7666,
[email protected] ), MKM i transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Liis Vahter (939 7 616,
[email protected] ), Ra M i finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist Kätlin Meekler (611 3132,
[email protected] ), Si M i pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Kaili Tamm ( teenistusest lahkunud ) , Ku M i kunstide osakonna kirjandusnõunik Asta Trummel (628 2223,
[email protected] ) , KuM i audiovisuaalnõunik Siim Rohtla (628 2338,
[email protected] ) ja Ku M i õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar (628 2225,
[email protected] ). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud So M i õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (626 9271,
[email protected] ) . Seletuskirja mõjude osa on koostöös teiste seletuskirja autoritega koostanud So M i analüüsi ja statistika osakonna n õunik Marion Rummo (626 9712,
[email protected] ) . Eelnõu on keeletoimetanud Ra M i ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320,
[email protected] ). Eelnõu koostamisse on panustanud TTJA tehnikaosakonna ekspert Meelis Kärt ja ettevõtluse osakonna kaubandustalituse juhataja Birgit Valgus . Eelnõu koostamisel oli partneriks Justiitsministeerium . Eelnõu on enne kooskõlastusringile saatmist tutvustatud Eesti Puuetega Inimeste Kojale (edaspidi EPIKoda ), Lastekaitse Liidule, TTJA- le ja Eesti Pangaliidule . Märkused Eelnõu on otseselt seotud EL - i õigusega , kuivõrd e elnõuga võetakse üle ligipääsetavuse direktiiv . Eelnõu on kooskõlas ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga , mille kohaselt peavad konventsiooniosalised rakendama asjakohase i d meetme i d, et tagada puu d ega inimestele teistega võrdsetel alustel ligipääs muu hulgas teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja -süsteemidele . Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi põhiseadus ), milles sätestatakse Eestis viibivate isikute põhiõigused , vabadused ja kohustused, sealjuures inimese õigus olla seaduse ees teistega võrdne ning vaba diskrimineerimisest (võrdsuspõhiõigus), samuti vaba ennast teostama (eneset eostusvabadus ). Võrdsuspõhiõiguse esemeline kaitseala hõlmab kõiki eluvaldkondi ning isikuline kaitseala hõlmab igaüht. Õigust õiguslikule võrdsusele kõigi teiste inimestega ja informatsioonilise enesemääramise õigust on Riigikohus sõnaselgelt pidanud inimväärikuse esimesteks elementideks. Üheks inimväärikuse väljenduseks on ka vaba eneseteostus, mille elementide hulka on õiguskirjanduses muu hulgas arvatud vaba eneseväljendus ja vabadus teha või tegemata jätta seda, mida isik soovib. Riik peab rakendama meetmeid, et saavutada isikute kohtlemisel faktiline võrdsus. P õhiseadus toob iseäranis esile puudega inimesed, kellele riik peab oma tegevuses eriliselt tähelepanu pöörama, muu hulgas õiguse loomisel, et vältida olulisi takistusi põhiõiguste ja vabaduste realiseerimisel. E elnõu koostamisel on arvestatud asjakohaste riigisiseste strateegiadokumentidega. Eelnõu arvestab Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2021 – 2023 , mille kohaselt p aranda takse elukeskkonna, teenuste ja toodete ligipääsetavust kõigi valdkondade üleselt. Eelnõu on kooskõlas h eaolu arengukava 2016–2023 eesmärkidega, mis panustavad puudega ja erivajadus ega inimeste heaolu parandamisse. Eelnõuga muudetakse t oote nõuetele vastavuse seadus t ( RT I, 22.10.2021, 12 ) . Eelnõu koostamisel on lähtutud korrakaitseseadusest ( KorS ) ja TNVS- i st ning nõuete ülevõtmisel on arvestatud järgmiste Riigikogu menetluses oleva te eelnõudega: elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu ( edaspidi eelnõu 437 SE ) , meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ( edaspidi eelnõu 327 SE ) ja riigihangete seadus e muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus e eelnõu (491 SE). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaits e üldmääruse tähenduses. Seaduse eesmärk Eelnõu viib Eesti õiguse kooskõlla ligipääsetavuse direktiiviga . Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, sest eelnõu käsitleb EL - i õiguse rakendamist ning menetlus peab olema põhjendatult kiireloomulin e. Alljärgnevalt tutvustatakse ligipääsetavuse direktiiviga ja käesoleva eelnõuga seonduvat lähemalt. Direktiivi õiguslikuks aluseks on E L-i toimimise lepingu artikli 114 lõige 1 , mis võimaldab võtta õigus- ja haldusnormide ühtlustamise meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine . Nimetatud lõige sätestab, et seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Ligipääsetavuse direktiiv on osa Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 elluviimise kavast. Direktiiv väljendab strateegia eesmärki anda puudega inimestele võimalus kasutada kõiki oma õigusi ja saada kasu ühiskonnas osalemisest teistega võrdsetel alustel. Ligipääsetavuse direktiiviga reguleeritakse muu hulgas EL - i erasektori ligi pääsetavus t . Kuivõrd varem ei ole erasektori ligipääsetavust EL - i tasemel keskselt reguleeritud , astutakse direktiiviga ligipääsetavuse tagamisel suur samm edasi. Ligipääsetavuse direktiiviga standardiseeritakse toodete ja teenuste ligi pääsetavust käsitlevaid eeskirju , s.o ü h tlustatakse ligipääsetavusnõudeid EL - i liikmesriikides , ning kohustatakse EL - i liikmes riikides registreeritud ja EL - i territooriumil tegutsevaid ettevõtjaid arendama ja pakkuma tooteid ja teenuseid kaasavat disaini silmas pidades. Direktiiv on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv iga (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebi saitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (edaspidi avaliku sektori veebidirektiiv ) . Avaliku sektori veebidirektiivis määrat akse kindlaks avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavusnõuded ning sätestatakse muud sellega seonduvad aspektid, e eskätt asjakohaste veebi lehtede ja mobiilirakenduste vastavust käsitlevad nõuded. Avaliku sektori veebidirektiiv sisaldab konkreetset erandite loetelu. Samalaadseid erandeid kohaldatakse ka ligipääsetavuse direktiivi suhtes. Mõned avaliku sektori veebi lehtede ja mobiilirakenduste kaudu toimuvad tegevused, nagu ligipääsetavuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad sõitjateveo teenused või e-kaubanduse teenused, peaksid lisaks olema kooskõlas ligipääsetavuse direktiivi kohaste ligipääsetavusnõuetega, tagamaks et toodete ja teenuste internetimüük on puu d ega inimestele ligipääsetav sõltumata sellest, kas müüjaks on avalik-õiguslik või erasektori ettevõtja. Direktiiv on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv iga (EL) 2018/1972 , millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (edaspidi sidedirektiiv ) , mis võetakse Eesti õigusesse üle eelnõuga 437 SE. Direktiivis sätestatakse , et l iikmesriigid peaksid võtma erimeetmeid, et tagada võrdväärne juurdepääs hädaabiteenistustele, sealhulgas Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112, puuetega lõppkasutajate, eelkõige kurtide, kuulmis- või kõnepuudega ning pimekurtide lõppkasutajate jaoks kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega. Eelnõu eesmärk on tagada, et inimene, kellel on mingi erivajadus, nt vähenenud nägemi ne või kuulmi ne , probleeme motoorikaga, ei jää toodete ja teenuste kasutamisel hätta, vaid leiab alternatiivse formaadi, et toodet kasutada ning teenust tarbida. Seeläbi on eesmärk kujundada kaasavam ühiskond, et lihtsustada piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste iseseisvat toimetulekut. Eelnõuga hõlbustatakse ka piiriülest kaubandust ja inimeste (eeskätt on silmas peetud puudega inimesi , kuid tegelikult saavad kasu ka kõik teised tarbijad, sh piiratud funktsionaalse võim e kusega inimesed ) vaba liikumist ning suurenda takse toodete ja teenuste siseturul kättesaadavus t , samuti paran da takse juurdepääsu toodete ja teenuste kohta antavale teabele. K asusaajate hulka saab seeläbi füüsiliste isikute (tarbijate) kõrval lugeda ka ettevõtjad, kes saavad tooteid ja teenuseid EL-is hõlpsamini piiriüleselt pakkuda ning samas vältida vajadust kohandada neid teiste liikmesriikide erinevate eeskirjadega. Eelnõus lähtutakse avaliku sektori veebidirektiivis kasutatud neljast põhimõttest , mis omakorda tulenevad rahvusvahelisest suuniste standardist WCAG (ingl web content accessibility guidelines ) , mis on välja töötatud veebi lehtede ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse tagamiseks kiiresti arenevas info- ja veebitehnoloogias. Need põhimõtted on: 1) tajutavus – teavet ja kasutajaliidese komponente tuleb kasutajatele esitada viisil, mida nad suudavad tajuda; 2) talitlusvõimelisus – kasutajaliidese komponendid ja navigeerimine peavad olema kasutatavad; 3) mõistetavus – teave ja kasutajaliidese toimimine peavad olema arusaadavad; 4) töökindlus – sisu peab olema piisavalt töökindel selleks, et seda saaksid usaldusväärselt tõlgendada väga erinevad kasutajaagendid, sh tugitehnoloogiad. Eelnõu on orienteeritud elektroonilistele toodetele ja teenustele . Samuti on eelnõu kohaldamisruum suhteliselt kitsapiiriline, hõlmates vaid kindlaid tooteid ja teenuseid. Eelnõu kohaldamisala valim on lähtunud ligipääsetavuse direktiivi kohaldamisala valimist, mis omakorda on kujunenud koostöös sidusrühmade ja ekspertidega ning arvesse on võetud ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevaid kohustusi . Seega on kohaldamisala valimisse püütud hõlmata selliseid tooteid ja teenuseid, mis on puudega inimeste jaoks olulisimad, kuid mille ligipääsetavuse reguleeritus EL-i liikmesriikides suure tõenäosusega oluliselt varieerub. Eelnõuga ei hõlmata ligipääsetavuse direktiivi III lisas tehiskeskkonnale sätestatud nõudeid. Esiteks on nende nõuete ülevõtmisel otsustusvabadus jäetud liikmesriikidele. Teiseks on riik käesoleva eelnõu koostamise kõrval l igipääsetavama ühiskonna loomise suunas liikumas ka teiste protsesside kaudu . Paralleelselt ligipääsetavuse direktiivi üle võtmisega tegutse s aastatel 2019–2021 Vabariigi Valitsuse poolt 2019. aastal loodud ligipääsetavuse rakkerühm, mille eesmärk o li koostöös oluliste osapooltega selgitada välja ligipääsetavuse olukord ja probleemid kõikides olulisemates elukeskkonna ja ühiskonna aspektides ning töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas . Rakkerühma töö o li direktiivi kohaldamisalast tunduvalt laiem – sinna kuulu s ligipääs kogu avalikule ruumile ja selle eri osadele. Ligipääsetavuse rakkerühm rõhutab ühe põhimõttena oma tegevuse lõpp aruande s , et riiklik lähenemine ligipääsetavusele peab olema terviklik , kuid terviklikkust ei taga üksiku teenuse või ehitise vastamine kaasava disaini põhimõtetele – oluline on kasutaja teekonna tervikvaade alates koduuksest kuni teenuse või kaubani soovitud asukohas. Seega kannab rakkerühma töö direktiivis sätestatust terviklikumat tehiskeskkonna ligipääsetavuse suunist. Uue tervikseaduse väljatöötamise otsus kujunes välja ligipääsetavuse direktiivi ülevõtmise töörühma aruteludes ning koostöös Justiitsministeeriumiga. Kuigi üldisest õigusloomepoliitikast lähtuvalt peab uue seaduse koostamine olema n - ö viimane abinõu ning uue seaduse koostamise asemel tuleb eelistada olemasolevate õigusaktide muutmist, on oluline, et sätted , mida muuta pla anitakse, sobiksid ka sisuliselt ning arvestaksid konkreetse õigusakti reguleerimis- ja kohaldamisala. Arutelude tulemusel selgus, et sobivaid katusseaduseid ligipääsetavuse direktiivi nõuete ülevõtmiseks ei leidu ning ka eriseaduste muutmise variandi puhul võivad tekkida probleemid ühe õigusakti piires või eri õigusaktide vahel. Samuti tõusetus regulatsiooni killustatuse küsimus. Seetõttu leiti, et ligipääsetavuse direktiivi ülevõtmise ks on otstarbekas v älja töötada uus tervikseadus. Ligipääsetavuse direktiivi normid peavad kohalduma alates 2025. aasta 28. juuni st . Norme kohaldatakse kõikidele uutele toodetele, mis pärast 2025. aasta 28. juunit turule lastakse , samuti alates 2025. aasta 28. juuni st osutatavatele teenustele. Erandina võib teenuste osutamis el neid tooteid , mida kasutati sarnaste teenuste osutamiseks ka enne seda kuupäeva , kasutada kuni 2030. aasta 28. juuni ni . Enne 2025. aasta 28. juunit sõlmitud teenus e lepingud , mille tingimused ei arvesta kohalduvaid ligipääsetavusnõudeid, võivad edasi kehtida muutmata kujul, kuid kõige kauem 2030. aasta 28. juunini. Seega on üleminekuperioodi lõpuks 2030. aasta 28. juuni. Üleminekuperioodi erandiks on iseteenindusterminalid, mida on lubatud kasutada kuni nende majanduslikult kasuliku tööea lõpuni, kuid kõige kauem 20 aastat pärast nende esmast kasutuselevõttu. Käesolev eelnõu on direktiivi ülevõtmise tähtajast tulenevalt planeeritud jõustuma 2022. aasta juunis. Seni on ligipääsetavus sarnases tähenduses Eesti õiguses reguleeritud näiteks : 1) avaliku teabe seaduses ( AvTS ), mille §-s 32 on avaliku sektori veebilehte või mobiilirakendust pidavale teabevaldajale kehtestatud veebilehe ja mobiilirakenduse pidamise nõuded. AvTS § 32 lõike 2 alusel on kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminist ri 28. veebruari 2019 . a määrus nr 20 „ Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord “; 2) ühistranspordiseaduses, mille § 46 lõike 4 punktis 5 on liiniloa saajale veotingimuste ühe elemendina pandud kohustus avaldada teave sõidukite ligipääsetavuse kohta liikumispuudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele; 3) RHS- i s , mille § 85 lõike 8 kohaselt võib pakkumuse hindamise üheks sotsiaalseks kriteeriumiks olla ka ligipääsetavus. RHS § 126 lõike 7 järgi peab hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel võtma muu hulgas arvesse teenuse ligipääsetavuse; 4) muinsuskaitseseaduse s, mille § 35 lõike 2 alusel on kehtestatud kultuuriminist ri 9. mai 2019 . a määrus nr 22 „ Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord “, mille § 16 lõike 1 punkti 6 kohaselt on üheks tähtajalistesse taotlusvoorudesse esitatud taotluste hindamiskriteeriumiks mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise ligipääsetavus, s eal h ulgas ligipääsetavus erivajadustega inimestele ; 5) haridus- ja teadusminist ri 20. mai 2009 . a määruse s nr 50 „ Meetme „Rakenduskõrgharidusõppe ja õpetajakoolituse õppeinfrastruktuuri kaasajastamine” tingimused ja kord “ , mille § 2 punktides 4 ja 5 on teenindava infrastruktuuri mõiste sse hõlmatud füüsilise ligipääsetavuse parandamise seadmed ning õppekeskkonna mõiste sse ligipääsetavus . Lisaks kajastub ligipääsetavuse tagamise nõue: 1 ) e ttevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018 . a määrus es nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ , millega kehtestatakse puudega inimeste erivajadusi arvestades nõuded ehitisele eesmärgiga tagada , et puudega inimes ed saaksid ehitis t kasutada takistusteta ; 2) võlaõigusseaduses ( VÕS ) , mille § 711 lõigetes 7–9 on makseteenuse pakkujale sätestatud kohustus teha tarbija õiguste infoleht sobivas formaadis kättesaadavaks ka puudega kliendi jaoks, arvestades kliendi puuet ; 3) m eediateenuste seaduses ( MeetS ) , mille §-des 23 ja 60 on sätestatud nõuded , et edendada nägemis- ja kuulmispuudega inimeste juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele. Edaspidi saab LiPS o lla toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kehtesta mise keskseks kohaks , kui riik peab vajalikuks laiendada ligipääsetavusnõudeid muudele toodetele ja teenustele . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja 25 paragrahvist. Eelnõu 1. peatükis esitatakse eelnõu üldsätted . Eelnõu §-s 1 sätestatakse seaduse reguleerimisala . Eelnõuga reguleeritakse eelnõu kohaldamisalasse kuuluvate toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuded, ettevõtja kohustused ligipääsetavuse tagamiseks, ligipääsetavus nõuetele vastavuse hindamine, vastavuseeldus ning riiklik järelevalve ja vastutus. Nõuded täpsustuvad eelnõu alusel antavate s rakendusaktide s, milles sätestatakse täpsemad nõuded eelnõu kohaldamisala valdkondade kaupa , nõuded teabele ning ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid , samuti ühe või mitme ligipääsetavusnõude kohaldamata jätmisest teavitamise kord . Lisaks töötatakse pärast Euroopa Komisjoni juhendite ja soovituste avaldamist välja praktilised juhendid, koostöös järelevalveasutusega ja vastava sektori esindajatega. Eelnõu §-s 2 sätestatakse seaduse kohaldamisala . Eelnõu kohaselt kuuluvad seaduse kohaldamisalasse vaid need tooted ja teenused, mida hõlmab ligipääsetavuse direktiiv. Arvestades, et direktiiv on siseturgu harmoneeriv õigusakt, hõlmab ka seda üle võtva õigusakti kohaldamisala kitsapiiriliselt konkreetseid tooteid ja teenuseid või nende gruppe. Seaduse kohaldamisala paragrahvis on esmalt välja toodud kohaldamisalasse üldiselt jäävad tooted (l õige 1), seejärel on defineeritud toodetega seotud terminid (lõige 2). Sarnaselt on sätestatud kohaldamisalasse jäävad teenused (l õige 3 ) , teenuse mõiste üldiselt (lõige 4) ning avatud on teenustega seotud terminid (lõige 5) . Edasi sätestatakse toodete ja teenuste kohaldamise erisused ja ulatus (lõiked 6 – 8 ) . Viimaks sätestatakse kohaldamisala välistused (lõiked 9 – 11 ) ning teiste seaduste kohaldamine (lõiked 12 ja 1 3 ). Eelnõu § 2 l õike s 1 esitatakse seaduse kohaldamisalasse kuuluvate toodete nimekiri. Eelnõu § 2 l õike 1 punkt i ga 1 hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse e- lugerid , mis on eriotstarbelise d seadme d , mida kasutatakse raamatute elektroonilistele failidele ligipääsu saamiseks, nendes navigeerimiseks, nende lugemiseks ja kasutamiseks (direktiivi art 2 lg 1 p e) . E- lugerid ehk spetsiaalselt e-raamatute lugemiseks mõeldud seadmed annavad kõige raamatulähedasema kogemuse ning neid peetakse e-raamatute lugemiseks kõige mugavamaks ja silmasõbralikumaks. E- lugeritel on nn e- ink (e-tint) ekraan, mis sarnaneb paberile ja ei väsita silmi, samas võimaldab e- luger muuta teksti suurust ja muuta e-raamatu sisu kergemin i loetavaks. Eelnõu § 2 l õike 1 punkti de ga 2 – 6 tuuakse seaduse kohaldamisalasse iseteenindusterminalid (direktiivi art 2 lg 1 p b) . Iseteenindusterminalideks on siin makseterminal, sularaha- või makseautomaat , piletiautomaat, registreerimisautomaat ja selline teavet pakkuv interaktiivne iseteenindusterminal, mis ei ole püsivalt paigaldatud sõitjateveo teenust osutava transpordivahendi külge. Nõuded seab eelnõu vaid nendele iseteenindusterminalidele, mis on seotud eelnõu kohaldamisalas olevate teenustega . Näiteks on eelnõu kohaldamisala s piletiautomaadid, mis väljastavad füüsilisi pileteid teenustele ligipääsuks ( nt sõidupileteid väljastavad automaadid, pangakontori järjekorrapileteid väljastavad masinad jms). Samuti on eelnõu kohaldamisalas registreerimisautomaadid (ingl check -in machine s ) ja teavet pakkuvad interaktiivsed iseteenindusterminalid , sealhulgas interaktiivsed teabeekraanid (nt sõitjate teveo teenuse osutamisel kasutatavad infotulbad sõiduaegade otsimiseks-vaatamiseks , aga ka interaktiivsed iseteenindusterminalid, mille kaudu saab tarbija teave t teenuseosutaja sõitjateveo teveo toodete ja teenuste kohta ning mis tahes teavet reisi kohta, nt teenuse tühistamisel või väljumise hilinemisel antav at teave t , samuti muud teavet , nt teavet hindade ja sooduskampaaniate kohta ) . Iseteenindusterminalidena on vaadeldavad ka sellised automaadid, mille kasutamine on eelnõu kohaldamisala teenuste kasutamise eelduseks. Näiteks hõlmab registreerimisautomaat ka pangakontorites olevaid s mart -ID konto registreerimise automaate, sest s mart -ID konto on vajalik selleks, et kasutada pangateenuseid internetipangas. Siiski on pangakontoris ainult üks võimalik s mart -ID konto registreerimise meetod lisaks m obiil - ID -le , biomeetrilisele isikutuvastusele ja tuvastamisele pangalingi kaudu. Erandiks on makseterminal, mis ühegi seaduse kohaldamisalas oleva teenusega seotud ei ole. M akseterminal i määratlus on defineeritud eelnõus ka terminina – m akseterminal on seade, mille peamine eesmärk on võimaldada kasutada maksete tegemisel direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 14 määratletud makseinstrumente füüsilises müügikohas, kuid mitte virtuaals es keskkonnas. M akseinstrumendiks loetakse makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja vahel kokku lepitud isikustatud seade t ja/või toimingute kogum it (ehk kasutajaga kokku lepitud tegevust) , mida kasutatakse maksekäsundi algatamiseks (n t pangakaar t, nutikell ). M aksekäsundi võib algatada nii müügikohas kui ka näiteks kaupmehe e-poe lehel (internetis) . Siiski kohaldub LiPS makseterminalidele kaupmehe füüsilises müügikohas . Eelnõu § 2 lõike 1 punkti ga 7 hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsuks vajalikud tarbija terminalseadmed, mis võimaldavad kasutajal saata, töödelda või vastu võtta kõnet või edastada andmeid (direktiivi art 2 lg 1 p d) . Sellisteks seadmeteks on näiteks ringhäälingusignaali digiboksid, digimuundurid, kodutehnika nutipuldid, arvutivõrgu ruuterid ja modemid, mis on tavapäraselt teenuseosutajate lt renditavad ja osa pakutavast teenus est ehk sead med , mis pea vad tarbijal olemas olema, et tal oleks juurdepääs audiovisuaalmeedia teenustele. Eelnõu § 2 lõike 1 punkti ga 8 hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse tarbija terminalseade, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse elektroonilise side teenuse osutamisel (direktiivi art 2 lg 1 p c) . Terminalseadme mõiste on kasutusel elektroonilise side seaduse § 2 p unktis 60 ning seda täpsustatakse eelnõuga 437 SE õigusselguse huvides . Terminalseade on tehniline seade või selle osa, mis ühendatuna ühenduspunktist võimaldab saata, töödelda või vastu võtta kõnet või edastada andmeid . L ihtsustatult , terminalseadme näol on tegemist elektroonilise side teenusele ligipääsu loomiseks vajaliku tarbija terminalseadmega (nt nutitelefon, modem, ruuter ) ehk sead mega , mis pea b tarbijal olemas olema, et tal oleks juurdepääs elektroonilise side teenustele . Eelnõu § 2 l õike 1 punkti ga 9 hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse tarbijale kasutamiseks mõeldud üldotstarbeline arvuti riistvarasüsteem ja selle operatsioonisüsteem (direktiivi art 2 lg 1 p a). Määratlus on seaduses defineeritud ka terminina ning sisuliselt käib jutt n õukogu määru se s (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta sätestatud Euroopa üldiste kaupade klassifikatsiooni tähenduses automaatse test andmetöötlusmasina test , mida tarbija saa b osta ja mida kasutatakse internetile juurdepääsuks (lauaarvuti, sülearvuti, tahvelarvuti, nutitelefon, nutikell, nutiprillid jne , aga ka nende välis ed seadmed , nagu monitor, klaviatuur, juhtkang, arvutihiir, salvestusüksused (välised kõvakettad, mälupulgad, mälukaardid), printerid, skännerid ), ning nende operatsioonisüsteemidest. Kohaldamisalast jäävad seega välja t arbeelektroonika toodetesse integreeritud eriotstarbelis ed arvut i d (nt nutikodumasinad, sõidukielektroonika jms), kuivõrd neid ei peeta tarbijale kasutamiseks ettenähtud üldotstarbelis t eks arvuti riistvarasüsteemi de ks. Samuti jäävad kohaldamisalast välja k onkreetsete funktsioonidega üksikud riistvara komponendid, nagu emaplaat või mälukiip, mida kasutatakse või võidakse kasutada riistvara süsteemi komponentidena . Kuna reguleerida on mõeldud vaid selliseid arvuteid ja nende operatsioonisüsteeme, mida tavatarbija saab turult soetada, jää vad kohaldamisalast välja ka üksnes professionaalseks otstarbeks soetatavad arvuti riistvara ja operatsioonisüsteemid. Operatsioonisüsteemiks loetakse tarkvara (nii riistavara lahutamatu osana kui eraldiseisva tarkvarana), mis käsitleb välis te seadmete riistvara, p l aneerib ülesandeid, säilitab andmeid ning on kasutaja jaoks vaikeliideseks . Eelnõu § 2 l õike s 2 sätestatakse eelnõus kasutatud toodetega seotud terminite tähendused. Defineeritud on need terminid, mida ei ole tänaseni õiguslikult defineeritud või mille senised õiguslikud määratlused eelnõus kasutatuga ei ühti. Terminid on sisustatud vastavalt direktiivi artiklis 3 kasutatud definitsioonidele. Mõistete avamine on oluline, kuivõrd n endega seatakse kohaldamisalale täpsed piirid. Eelnõu § 2 lõikes 3 esitatakse seaduse kohaldamisalasse kuuluvate teenuste nimekiri. Eelnõu § 2 l õike 3 punkti ga 1 hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse e-kaubanduse teenus (direktiivi art 2 lg 2 p f) . Eelnõu seab nõuded neile e-kaubanduse teenust osutavatele ettevõtjatele, kes müüvad kaupa või teenust tarbijale. See ilmneb ka eelnõu § 3 punktis 1 esitatud definitsioonist, mille kohaselt on e-kaubanduse teenus vahemaa tagant osutatav teenus, mida osutatakse veebilehtede ja mobiil seadmetel põhinevate teenuste kaudu elektroonilisel teel tarbija isiklikul taotlusel eesmärgiga sõlmida tarbijaleping. Sealjuures tähendab määratlus „vahemaa tagant“ seda, et teenust osutatakse ilma poolte üheaegse kohalolekuta; määratlus „elektroonilisel teel“ tähendab, et teenus saadetakse lähtepunktist ära ja võetakse sihtkohas vastu elektrooniliste andmetöötlus- (sh digitaalne pakkimine) ja - säilitusseadmete abil ning seda saadetakse, edastatakse ja võetakse vastu täielikult juhtmete või raadio kaudu, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil; määratlus „tarbija isikliku taotluse põhjal“ tähendab, et teenust osutatakse füüsilise isiku (tarbija) nõudel . Eelnõu kohaseid ligipääsetavuskohustusi e-kaubanduse teenustele tuleb kohaldada mis tahes toote või teenuse internetimüügi suhtes ning seetõttu ka käesoleva eelnõuga eraldiseisvalt hõlmatud toote või teenuse müügi suhtes tagamaks, et toodete ja teenuste internetimüük on puudega inimestele ligipääsetav. See nõue ei sõltu sellest, kas e-kauplejaks on avalik-õiguslik või erasektori ettevõtja. Sisuliselt on e-kauplejal kohustus avaldada ligipääsetavas vormis teavet tema veebilehel pakutavate toodete ja teenuste kohta , kui vastutav ettevõtja on eelnevalt selle teabe müüjale kättesaadavaks teinud. Ühtlasi on e-kauplejal kohustus tagada, et pakutava teenuse osad ( aut entimis-, turva-, makseviisid, elektroonilised allkirjad) oleksid ligipääsetavad. Kui e-kaupleja ei osuta eeltoodud teenuseid ise, peab ta valima teenusepakkuja, kes osutab teenuseid ligipääsetaval viisil. Lisaks on e-kauplejal kohustus esitada üldtingimustes või samaväärses dokumendis ligipääsetavas vormis teavet teenuse toimimise ning ligipääsetavusnõuetele vastavuse kohta. Täpsemad ligipääsetavusnõuded reguleeritakse LiPS-i rakendusaktides. Selles o sas, milles nõudeid ei ole reguleeritud, tuleb ettevõtjal lähtuda kõige uuemas rahvusvahelises suuniste standardis WCAG sätestatust. Avaliku sektori veebilehed peavad vastama WCAG 2.1 AA taseme edukriteeriumitele, mistõttu peaksid erasektori veebilehed ja mobiilirakendused vastama samuti maksimaalselt AA tasemele, kuid mitte AAA taseme edukriteeriumitele, mille täitmine on avaliku sektori veebilehtedele vabatahtlik . Eelnõu § 2 l õike 3 punkti ga 2 hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse elektroonilise side teenus , sealhulgas hädaabiühendus , ning rõhutatakse, et masinatevahelise side teenus jääb kohaldamisalast välja (direktiivi art 2 lg 2 p a) . El ektroonilise side teenuse definitsioon i muudetakse side direktiiv iga , mis võetakse Eesti õigusesse üle eelnõuga 437 SE . Kuna elektroonilise side teenus sisaldab kolme elementi (internetiühenduse teenus, isikutevahelise side teenus ning muu sideteenus), millest ligipääsetavuse direktiiv hõlmab kahte, tuleb välistatud element selgelt esile tuua. Välistatud on muu sideteenus , s.o on teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises, sh masinatevaheline side teenus . Käesoleva eelnõu kohaldamisalasse on hõlmatud vaid internetiühenduse side teenus ja isikutevahelise side teenus. S eega on eelnõu kohaldamisalas elektroonilise side teenused , nagu kaabelleviteenus ja andmeside (internetiühendus) , ning isikutevaheli s e side teenus (nt tavapärane telefoni- ja mobiiltelefoniteenus ning Skype ’i , Viber i jt kaudu helistamine , samuti Skype ’i ja Viber i grupivestlused). Elektroonilise side teenus hõlmab ka h ädaabiühendust. Hädaabiühenduse mõiste tuleneb samuti sidedirektiivist, mis võetakse Eesti õigusesse üle eelnõuga 437 SE ning kus see terminina defineeritakse. Hädaabiühendus hõlmab kõiki isikutevahelise side teenuseid, mis võimaldavad juurdepääsu hädaabiteenistustele . Hädaabiteadete menetlemise nõude i d täpsustatakse siseministri 13. juuni 2017 . a määruses nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“. Häirekeskus ja PPA peavad menetlema teateid, mis saabuvad hädaabiühenduse kaudu. Eelnõu § 2 l õike 3 punkti ga 3 hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse e-raamat ja selle kasutamiseks vajalik eriotstarbeline tarkvara (direktiivi art 2 lg 2 p e). E-raamatu termin on eelnõus ka defineeritud ning selle kohaselt on e-raamat raamatu digitaalse faili edastamise teenus, mis võimaldab ligipääsu raamatu elektroonilisele versioonile, selle navigeerimist, selle lugemist ja kasutamist . Eraldi on eelnõus defineeritud e-raamatu tarkvara termin, et eristada e-raamatu ja e- lugeri eriotstarbelist tarkvara: e-raamatu tarkvara on käsitatav teenusena, samal ajal kui e- lugeri tarkvara on toode. E -raamatu tarkvara on eelnõu § 3 punktis 6 esitatud definitsiooni järgi eriotstarbeline tarkvara, sealhulgas mobiilsideseadmetel põhinev teenus, mida kasutatakse ligipääsuks e-raamatu failidele, nendes navigeerimiseks, nende lugemiseks ja kasutamiseks ning mis ei ole e- lugeri tarkvara . Tegemist ei ole ainult tarkvara ja failidega, vaid oluline on rõhutada, et e -raamat on reeglina trükitud paberraamatu elektrooniline loetav või kuulatav versioon, kuid võib olla ka ainult elektroonilises versioonis väljaantud teos. Tähtsaim on eelkõige raamatu enda sisu, sõltumata raamatu kättesaadavuse erinevatest vormidest. E-raamatu puhul on silmas peetud seda, et ligipääsetavusnõuded kehtivad muu hulgas ka koomiksite ning laste- ja kunstiraamatute eriotstarbelistele osadele nagu pildid ja videod. Eelnõu § 2 l õike 3 punkti ga 4 hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse finantsteenus (direktiivi art 2 lg 2 p d) . Selle kohaldamisala punkti määratlus tuleb paremini välja käesoleva paragrahvi lõikes 7 , kus on konkreetsed teenused punktide kaupa selgelt nimetatud. Sisuliselt on seaduse kohaldamisalasse hõlmatud tarbijale pakutavad teenused, mis on mobiilseadmetes, veebilehtedel ja iseteenindusterminalides. Eelnõu § 2 l õike 3 punkti ga 5 hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse lennu-, bussi-, raudtee- ja veeliikluse sõitjate veo teenuste teatud elemendid (direktiivi art 2 lg 2 p c). Nendeks on veebileht, mobiilsideseadmel põhinev teenus, elektrooniline pilet, elektroonilise piletimüügi teenus, transpordialase teabe andmine, reaalajas reisiteabe andmine ning interaktiivne teabeekraan ja iseteenindusterminal . Nimetatud elementide pakett kehtib tervikuna vaid kaugliinidele . V alla-, linna- või maakonnaliini de le kehtivad üksnes interaktiivsetele iseteenindusterminalidele ette nähtud ligipääsetavusnõuded. Täielikult jäävad kohaldamisalast välja juhuveod . Kohaldamisalast jäävad välja ka sellised interaktiivsed iseteenindusterminalid, mis on sõidukite sse , õhusõidukite sse , laevade sse või veeremi sse püsivalt paigaldatud osad . Lennuliikluse sõitjateveoteenuse määratlus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul . Määrust nr 1107/2006 kohaldatakse lennureisi tegevate puudega ja liikumispuudega inimeste suhtes, kes kasutavad või kavatsevad kasutada reisijatele mõeldud kommertslennuteenuseid, et lahkuda asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumil asuvast lennujaamast, istuda seal ümber või sinna saabuda (art 1 l g 2). EL-is registreeritud lennuettevõtjad on kohustatud tagama, et ligipääsetavuse direktiivi nõudeid täidetakse ka nende lendude puhul, mis väljuvad kolmandas riigis asuvast lennujaamast EL -i liikmesriigi territooriumil asuvasse lennujaama. Bussiliikluse sõitjateveoteenuse määratlus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 . Määrust nr 181/2011 kohaldatakse nii pikematele kui ka lühematele kui 250 km kaugliinidele (art 2 lg-d 1 ja 2). Raudteeliikluse sõitjateveo teenuse määratlus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta . Määrusega nr 1371/2007 on kaetud kõik raudteereisid ja -teenused, mida osutab üks või mitu litsentseeritud raudtee-ettevõtjat. Veeliikluse sõitjateveo teenuse määratlus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 . Määrust nr 1177/2010 kohaldatakse sellistele veeliikluse sõitjateveo teenustele , mille puhul pardalemineku sadam asub liikmesriigi territooriumil või teenuseosutaja on EL-is registreeritud ettevõtja ja pardalemineku sadam asub väljaspool liikmesriigi territooriumi, kuid pardalt mahatuleku sadam asub liikmesriigi territooriumil; ristluslaevade puhul on oluline, et pardalemineku sadam asuks liikmesriigi territooriumil (art 2 l g 1). Välja jäävad sellised veeliikluse sõitjateveo teenused , mida osutatakse: a) kuni 12 reisija vedamiseks ettenähtud laevadel ; b) laevadel, mille käitamise eest vastutavasse meeskonda ei kuulu rohkem kui kolm liiget või mille kogu sõitjateveo vahemaa ühes suunas on väiksem kui 500 meetrit; c) ekskursioonide l ja lõbureiside l (välja arvatud ristlused) ; või d) ilma mehaanilise jõuallikata laevadel (purjelaevad) ning algupärastel, enne 1965. aastat projekteeritud ajaloolistel reisilaevadel ja nende üksikkoopiatel, mis on ehitatud valdavalt algupärastest materjalidest ja mis on ette nähtud kuni 36 reisija vedamiseks (art 2 l g 2). Olemasolev EL-i transpordi sektori regulatsioon ei kata läbivalt kõiki ligipääsetavuse direktiivi huvigruppe. Reisijate õigusi puudutavates EL-i õigusaktides on kohati kas väga üldised ligipääsetavust käsitlevad sätted või on ligipääsetavust mainitud vaid põhjenduspunktides. Erandiks on raudteetransport, kus on detailse ma d nõuded ka informatsioonile. Ligipääsetavuse direktiiviga nõuded ühtlustatakse – juhtudel, kus sektoriaalne regulatsioon direktiivis sätestatud ligipääsetavusnõudeid juba katab, loetakse ligipääsetavusnõuded täidetuks , ent kui ligipääsetavuse direktiiv loob sektoriaalsele regulatsioonile lisanõudeid, tuleb neid täielikult rakendada. Eeskätt puudutab see teabe ligipääsetavust. Elektrooniline pilet ja elektroonilise piletimüügi teenus on eelnõus eraldi välja eraldi, sest nimetatud teenus ei pea lõppema elektroonilise pileti ostuga, vaid võib lõppeda ka pileti väljaprintimisega. Eelnõu § 2 l õike 3 punkti ga 6 hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse teenus, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenusele (direktiivi art 2 lg 2 p b). Audiovisuaalmeedia sisuteenused on käesoleva eelnõu kohaldamisalast väljas, sest nõuded neile tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ist (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta ( edaspidi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv ), mitte ligipääsetavuse direktiivist. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv võetakse Eesti õigusesse üle eelnõuga 327 SE. Küll aga seab käesolev eelnõu kohustusi kõigile teenuseosutajatele (nt mobiilsideoperaator), kes võimaldavad tarbijal audiovisuaalset sisu vastu võtta. Väärib märkimist, et kui audiovisuaalmeedia sisuteenust pakutakse ligipääsetavalt (nt subtiitrid, viipetõlge, häälsubtiitrid, kirjeldustõlge), peab sisu vastuvõtmist võimaldav teenuseosutaja suutma tagada ka sisuteenuse ligipääsetavate funktsioonide vastuvõtmise. Kohaldamisalasse kuuluvad siin ka elektroonilised saatekavad, veebilehed, mobiilirakendused ja digiboksipõhised rakendused. Eelnõu § 2 l õike ga 6 seotakse iseteenindusterminalid (v .a makseterminal) eelnõu kohaldamisalas olevate teenustega (direktiivi art 2 lg 1 p b alapunkt ii ) . Näiteks on eelnõu kohaldamisalas piletiautomaadid, mis väljastavad füüsilisi pileteid teenustele ligipääsuks (nt sõidupileteid väljastavad automaadid, pangakontori järjekorrapileteid väljastavad masinad jms). Eelnõu § 2 l õike s 7 täpsustatakse eelnõu § 2 lõike 3 punktis 4 nimetatud kohaldamisala piire. Täpsustus on vajalik, kuivõrd ligipääsetavuse direktiiv defineerib pangandusteenuseid olemasolevate EL -i õigusaktide kaudu , mille nõuded on Eesti õigusesse varem üle võetud (direktiivi art 3 p 28 alapunktid a – e) . Nii on kohaldamisalas vaid järgmiste finantsteenuste osutamine: a) krediidileping, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/48/EÜ , mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (edaspidi direktiiv 2008/48/EÜ ) , või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (edaspidi direktiiv 2014/17/EL ) ; b) teenus, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (edaspidi direktiiv 2014/65/EL ) I lisa A jao punktides 1, 2, 4 ja 5 ning B jao punktides 1, 2, 4 ja 5; c ) makseteenus, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta ( edaspidi direktiiv (EL) 2015/2366 ) artikli 4 esimese lõigu punktis 3; d ) maksekontoga seotud teenus , mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (edaspidi direktiiv 2014/92/EL ) artikli 2 esimese lõigu punktis 3; e ) e-raha , mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ , mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (edaspidi direktiiv 2009/110/EÜ ) artikli 2 esimese lõigu punktis 2 . D irektiiviga 2008/48/EÜ ja direktiiviga 2014/17/EL hõlmatud krediidilepingud on finantsteenuse lepingu raames tarbijakrediidi ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmine krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 3 tähenduses. Direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 1, 2, 4 ja 5 ning B jao punktides 1, 2, 4 ja 5 määratletud teenus on väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud investeerimisteenused ja - tegevused ning § 44 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud investeerimisteenuse kõrvalteenused . Investeerimisteenused, mille suhtes tuleb tagada ligipääsetavusnõuete täitmine on järgmised : väärtpaberitega seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine; väärtpaberitega seotud korralduste täitmine kliendi nimel ja arvel, st mis tahes toiming lepingu sõlmimiseks või lepingu sõlmimine kliendi nimel või arvel eesmärgiga omandada või võõrandada väärtpabereid, kaasa arvatud selliseid väärtpabereid, mille emitendiks nende emiteerimise hetkel on investeerimisühing; väärtpaberiportfelli valitsemine ehk ühest või mitmest väärtpaberist moodustatud portfelli valitsemine kliendi antud volituse alusel, omal äranägemisel ja iga kliendi puhul eraldi; investeerimisnõustamine ehk kliendile väärtpaberiga seotud tehingu kohta isikliku soovituse andmine k omisjoni delegeeritud määrus e (EL) 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega , artikli 9 tähenduses. Hõlmatud investeerimis teenuste kõrvalteenus ed on järgmised : väärtpaberite hoidmise ja haldamise teenus, sealhulgas väärtpaberi ülekande- ja pandikorralduste vastuvõtmine ja edastamine; investorile väärtpaberitehinguks laenu või krediidi andmine (tingimusel, et krediidi- või laenuandja ise on seotud nimetatud tehinguga); investeerimisteenuse osutamisega seotud valuutavahetusteenus; investeerimis- ja finantsanalüüsi või muu üldise soovituse koostamine või andmine seoses väärtpaberitehingutega. Investeerimisteenuseid võib osutada selleks Finantsinspektsioonilt vastava loa saanud isik – investeerimisühing, krediidiasutus, fondivalitseja või reguleeritud turu korraldaja (s . o börsikorraldaja, nt Nasdaq Tallinn AS). Tegevusluba võib hõlmata ka ühte või mitut investeerimis teenuse kõrvalteenust . Samas , üksnes kõrvalteenuste osutamiseks tegevusluba eraldi ei anta. D irektiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 esimese lõigu punktis 3 määratletud makseteenus on makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ( MERAS ) § 3 lõikes 1 nimetatud makseteenus ning direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 esimese lõigu punktis 2 määratletud e-raha kui teenus on MERAS § 6 lõikes 1 nimetatud e-raha väljastamine. Makseteenuseid osutavad ja e-raha väljastavad ettevõtjad, kellel on selleks vastav makseasutuse ja e-raha asutusena tegutsemise tegevusluba, sealhulgas osutavad makseteenuseid ka pangad. Makseteenuseid võib osutada nii pikaajalise kestvuslepingu raames kui ka ühekordse lepingu alusel. Lihtsustatult öeldes on makseteenused need teenused, mida makseteenuse pakkuja klient kasutab maksetehingute tegemiseks oma rahaga, sh rahaliste vahendite ülekandmine internetipangas või pangakontoris, samuti makseinstrumendi (pangakaart) kaudu algatatud maksed, sularaha väljavõtmine või sularaha maksmine oma kontole jm s . Teenuse raames avatakse reeglina isiku nimele ka maksekonto, kuid mitte alati. Teatud makseteenuseid võib osutada ka kliendile maksekontot avamata või ei eelda teenuse osutamine maksekonto avamist selle teenuse pakkuja juures. Näiteks rahasiirde teenust osutatakse ilma, et makse saajale või maksjale avataks maksekonto. Kontoteabe või makse algatamise teenus eeldab maksekonto olemasolu aga mõne teise makseteenuse pakkuja juures. Samas ei ole valuutavahetusteenus makseteenus , kui vääringu ümberarvestamine ei toimu kliendi kontol (raha ei hoita kontol). Ka kõikvõimalikud piiratud kasutusvõimalustega kliendikaartidega toimuvad tehingud ei ole üldjuhul makseteenuse regulatsiooniga hõlmatud. E-raha on elektroonilisel kand jal säilitatav rahaline väärtus, mida väljastatakse rahalise sissemakse vastu ja mida aktsepteerib maksevahendina vähemalt üks isik, kes ei ole ise e-raha väljastaja. E-raha kasutatakse samuti maksetehingute tegemiseks. Tavalised on e-raha kaardid, millele on salvestatud rahalise sissemakse eest saadud nimiväärtuses e-raha ja mida saab kasutada teenuste ja kaupade eest tasumisel kui nn ettemakstud rahakaarti. D irektiivi 2014/92/EL artikli 2 esimese lõigu punktis 3 määratletud maksekontoga seotud teenus on sisult makseteenuse lepingu alusel pakutav maksekontoga seotud VÕS § 709 lõikes 15 1 nimetatud põhimakseteenus. Kõik makseteenused ei eelda maksekonto avamist teenusepakkuja juures. Põhimakseteenuse osutamine eeldab aga alati maksekonto olemasolu ja hõlmab nii teenuseid, mis on vajalikud konto haldamiseks/pidamiseks, kui ka maksekontoga seotud makseteenuseid, näiteks sularaha maksmine kontole, maksekontolt sularaha väljavõtmine, maksekäsundite täitmine, sh makseinstrumendi kaudu makse algatamine, püsikorralduste täitmine, arvelduskrediidi pakkumine jne. Põhimakseteenuste lepingu näitena võibki tuua pankades pakutavaid erinevaid nn arvelduspakette, mille alusel makseteenuseid pakutakse. Ligipääsetavus nõudeid tuleb kohaldada tarbijale osutatavate le teenuste le ja toodetele, mis on vajalikud nende teenuste osutamiseks ( n t sularaha - või makse automaadid). Nõudeid kohaldatakse ka veebilehtede kaudu pakutavatele finants teenustele, sealhulgas mobiilseadmetel põhinevatele teenustele ja erinevatele mobiilirakendustele. Klien t saab oma nutitelefoni alla laadida vastava teenust pakkuva panga (või makseasutuse) mobiilirakenduse, mis võimaldab tal kasutada erinevaid finantsteenuseid , näiteks ülekannete tegemine, maksed telefoninumbri alusel, kontoteabe nõue, kaartide ja limiitide haldamine (mh n t internetiostude lubamine ), väärtpaberite ostmine või müümine. Loetletud finantsteenuste tarbimiseks tuleb astuda teenusepakkujaga lepingulisse suhtesse. Direktiiv hõlmab nii finantsteenuseid kui nende osutamiseks sõlmitavaid lepinguid (tarbijakrediit, elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediit, makseteenuste leping). Ligipääsetavus nõudeid tuleb seega täita mitte üksnes vastava teenuse kohta lepingu sõlmimise kontekstist lähtudes ( n t lepingulise teabe andmise kohustuse kaudu ) , vaid nõudeid tuleb täita ka lepingu alusel vastava teenuse osutamisel. Ligipääsetavusnõude i d kohaldatakse nende finantsteenuste suhtes, mida pakutakse pärast 2025 . aasta 28. juunit. Enne 2025 . aasta 28. juunit sõlmitud teenuselepingud jäävad kehtima , kuid teenuse pakkumine tuleb viia nõuetega kooskõlla. See tähendab, et teenused, mida pakutakse mõne finantsteenuse lepingu alusel ja mida ostutakse pärast 20 25. aasta 28. juunit , peavad vastama ligipääsetavusnõuetele (vt ka üleminekusätete selgitusi). Teatud finantsteenuste lepingueelse teabe esitamise formaat või sisu on EL - i õigusega juba ühtlustatud. Näite na võib tuua järgmised: makseteenuste lepingu tarbijale suunatud Euroopa Komisjoni tarbija õiguste infoleht (VÕS § 711 lg 7, § 711¹ lg 7), Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ( VÕS § 403¹ lg 8 ), Euroopa standardinfo teabeleht elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu kohta (VÕS § 403 3 lg 3), jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete põhiteabedokument (PRIIP) . Tarbijale suunatud lepingueelse info standardiseeritud teabeleht peab olema esitatud tavatarbijale arusaadaval viisil, peab aitama mõista teenuse olemust, riske ja kulusid ning võrrelda erinevaid teenuseid j a nende põhitingimusi. Lepingueelne teave, sh standard iseeritud infolehed tuleb teha tarbijale kättesaadavaks. Reeglina tuleb muu hulgas avalikustada teave teenusepakkuja veebilehel. Teabe esitamisele ei ole üldjuhul ette nähtud eraldi formaati puudega isiku jaoks või kohustust esitada teave talle sobivas alternatiivses formaadis, v.a makseteenuse lepingu kohta esitatava teabe korral, kus EL -i õigusest tulenevalt tuleb info kättesaadavaks tegemisel arvestada ka tarbija puuet. Loetletud finantsteenuste pakkumisel pea vad ka teenuse osutamise veebikeskkon na d ja mobiilirakendused olema ligipääsetavusnõuetega kooskõlas . Makseteenused, mis võimaldavad sularaha maksekontolt välja võtta ja sularaha maksekontole maksta on samuti eelnõu kohaldamisalas. Sularaha automaadi suhtes tuleb järgida ka toote ligipääsetavusnõude i d. Eelnõu § 2 lõikes 8 täpsustatakse, et e-kaubanduse teenusele kohaldatavad nõuded kohalduvad ka kõigi teiste eelnõu kohaldamisala sse jäävate toodete ja teenuste internetimüügi suhtes. Täpsustus on vajalik, toomaks selgelt välja, et e elnõu § 2 lõikes 3 esitatud loetelu ei ole üksteist välistav. See tähendab, et kui tegemist on e-kaubanduse teenusega, aga samal ajal hõlmab teenus t ka mõn i muu kohaldamisalasse kuuluv teenus , siis kohalduvad vastav ale ettevõt jale ka e-kaubanduse teenuse osutamisele kehtestatud nõuded (ka selliste teenuste puhul, mis muidu eelnõu kohaldamisalasse ei kuulu) . Seda tõlgendust kinnitab m uu hulgas ligipääsetavuse direktiivi seletuspunkt 43, mille kohaselt tuleb direktiivi kohaseid e-kaubanduse teenustele sätestatud ligipääsetavuskohustusi kohaldada mis tahes toote või teenuse internetimüügi suhtes ning seetõttu ka direktiiviga eraldiseisvalt hõlmatud toote või teenuse müügi suhtes. Kui e-kaubanduse definitsioon teenust hõlmab , kuulub see eelnõu kohaldamisalasse. Seda ka juhul , kui tegemist on eelnõu kohaldamisalas olevat muud teenust pakkuva e-kaubanduse teenusega. E-kaubanduse teenus on defineeritud eelnõu § 2 lõike 5 punktis 1 kui vahemaa tagant osutatav teenus, mida osutatakse veebilehtede ja mobiilseadmetel põhinevate teenuste kaudu elektroonilisel teel tarbija isiklikul taotlusel eesmärgiga sõlmida tarbijaleping. Seega, kui teenust pakutakse ka e-teenusena, tuleb teha eraldi analüüs selle kohta , kas teenus kuulub § 2 lõikes 3 nimetatud teenuste hulka ja kas teenus on e-kaubanduse teenus. Kui tegemist on mistahes eelnõu § 2 lõikes 3 nimetatud teenusega, tuleb seadust sellele kohaldada. Kui tegemist on aga e-kaubanduse teenusega, kuulub see samuti seaduse kohaldamisalasse. Kui tegemist on e-kaubanduse teenusega ja samal ajal ka mõne muu eelnõu kohaldamisalasse jääva teenusega (nt finantsteenus) , ei muuda see e-kaubanduse teenusele kehtivate nõuete ulatust . Sellisel juhul , nt finantsteenuse puhul, kohaldatakse seadust ka ilma § 2 lõikes 7 nimetatud piiranguid arvestamata ehk eelnõuga kehtestatavad nõuded kehtivad ka selliste finantsteenuste osutamise puhul, mis muidu ei kuuluks eelnõu kohaldamisalasse § 2 lõike 7 alusel. Eelnõu § 2 l õike s 9 tuuakse välja teenuse ligipääsetavusnõuete kohaldamisala välistused. Kohaldamisala välistused lähtuvad direktiivis sätestatud välistustest. Ligipääsetavama ühiskonna loomise suunas on riik käesoleva eelnõu koostamise kõrval liikumas ka teiste protsesside kaudu . Paralleelselt ligipääsetavuse direktiivi üle võtmisega tegutse s aastatel 2019 – 2021 Vabariigi Valitsuse poolt 2019. aastal loodud ligipääsetavuse rakkerühm, mille eesmärk o li koostöös oluliste osapooltega selgitada välja ligipääsetavuse olukord ja probleemid kõikides olulisemates elukeskkonna ja ühiskonna aspektides ning töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. Rakkerühma töö o li direktiivi kohaldamisalast tunduvalt laiem, sinna kuulu s ligipääs avaliku sektori hoonetele ja asutustele ning kogu avalikule ruumile ja selle eri osadele. Näiteks hõlma s rakkerühma töö ligipääsetavust kaubandusettevõtetes, kultuuri- ja meelelahutusasutustes, ühiskasutatavates välijõusaalides, kergliiklusteedel ja spordihoonetes. Samuti o li rakkerühma tähelepanu keskmes ligipääsetavus riigi- ja erasektori teenustele , nt pangateenused, tele- ja audiovisuaalteenused ja muud sarnased teenused, aga ka e-teenustele, elukondlikule kinnisvarale ja transpordivahenditele. Ka ligipääsetav transporditaristu o li rakkerühma fookusteema, arvestades selle olulisust võrdsete võimaluste tagamisel ühiskonnaelus osalemiseks. Rakkerühma töö raames analüüsit i puudujääke ja arenguvõimalusi nii liikumisinfo kättesaadavuse ja hõlpsasti mõistetavuse kui transporditaristu kujundamise seisukohast . Rakkerühma lõpparuanne ühes laiaulatuslike ettepanekute ja soovitustega nende rakendamiseks valmi s 2021. aasta juulis ning see on aluseks edasiste tegevuste kavandamisel , muu hulgas transpordisüsteemi ja -teenuste ning tehiskeskkondade ligipääsetavuse parandamisel. Eelnõu § 2 l õike 9 punkti s 1 jäetakse eelnõu kohaldamisalast teatud tingimustel välja internetipõhised kaardid ja kaardistamisteenused. Välistuse tingimuseks on see, et esmatähtis teave navigeerimiseks kasutatava kaardi puhul esitatakse ligipääsetaval digitaalsel kujul. Välistus lähtub direktiivi artikli 2 lõike 4 punktist c. N avigeerimiseks (mitte ala geograafiliseks kirjeldamiseks) mõeldud kaartide puhul võib olla vaja ligipääsetavat teavet, mis aitaks nt pimedal ja vaegnägijal teenuste osutamise koha üles leida (sest pime ja vaegnägija ei saa / ei pruugi saada visuaalset teavet, intellektuaalse puudega inimene ei pruugi osata keerukaid navigatsioonifunktsioone hästi kasutada). Seetõttu tule b internetipõhisele kaardile ja kaardistamisteenusele pakkuda ligipääsetav alternatiiv, mis enamiku kasutajate jaoks on lihtsas ja loetavas vormis (nt postiaadress, läheduses asuvad ühistranspordipeatused või kohtade või piirkondade nimed). Eelnõu § 2 l õike 9 punkti s 2 jäetakse eelnõu kohaldamisalast välja selline kolmandale isikule pakutav veebilehe ja mobiilirakenduse sisu, mille arendamist ettevõtja ise mõjutada ei saa. Välistus lähtub direktiivi artikli 2 lõike 4 punktist d. Näiteks kui veebilehele või mobiilirakendusele lisandub hiljem täiendav sisu, nagu e-posti programm või blogi või kommenteeritav artikkel või muud kasutajate panustatavat sisu toetavad rakendused. V eebileht võib koosneda erinevatelt panustajatelt saadud sisust või lisatakse veebilehele sisu muudest allikatest aja jooksul automaatselt, näiteks dünaamiliselt lisatavad reklaamid. Põhimõtteliselt ei tohiks kasutada veebilehtedel ja mobiilirakendustes sellist sisu, mis takistab või vähendab pakutava teenuse funktsionaalsust. Eelnõu § 2 l õike 9 punkti 3 kohaselt jäävad eelnõu kohaldamisalast välja need iseteenindusterminalid, mis on püsivalt paigaldatud integreeritud sõitjateveoks kasutatavasse sõidukisse ning mida kasutatakse sõitjateveoteenuse mistahes osa osutamisel . Integreeritud on iseteenindusterminal, mis on sõidukisse tootja poolt püsivalt paigaldatud ning mille maha võtmiseks on tarvis sõidukit osandada . Integreeritud ei ole selline iseteenindusterminal, mis on sõidukisse lisatud selle hilisema kasutuse käigus ja mille saab sõidukist kerge vaevaga eraldada (nt valideerimisaparaadid ühistranspordis). Välistus lähtub direktiivi artikli 2 lõike 2 punkti c alapunktist v. Eelnõu § 2 l õike 9 punkti ga 4 täpsustatakse, et eelnõu kohaldamisalas oleva bussiveo puhul mõistetakse üksnes liinivedusid, seega juhuveod eelnõu kohaldamisalasse ei kuulu. Täpsustus lähtub direktiivi artikli 2 lõike 2 punktis c sätestatud määratlusest. Eelnõu § 2 l õike 9 punkti ga 5 piiratakse kohaldamisala valla- ja linnaliinide ning ka maakonnaliinide puhul, seades nõuded limiteeritu lt vaid interaktiivsete iseteenindusterminalide suhtes. Välistus lähtub direktiivi artikli 2 lõike 2 punktist c ja selle alapunktist v. Eelnõu § 2 lõikega 10 jäetakse eelnõu kohaldamisalast välja teatud veeliikluse sõitjateveoteenus . Välistus lähtub direktiivi artik li 3 punktis 34 sätestatud määratlusest. Eelnõu § 2 lõike 10 punktide s 1–6 sätestatakse, et eelnõu kohaldamisalast jääb välja selline sõitjateveoteenus , mida osutatakse: ekskursioonidel ja lõbureisidel , välja arvatud merematked ; enne 1965. aastat projekteeritud ajaloolisel algupärasel reisilaeval ja selle üksikkoopial, mis on ehitatud valdavalt algupärastest materjalidest ja on ette nähtud kuni 36 reisija vedamiseks ; purjelaev al ; laeval, mis on ette nähtud kuni 12 reisija vedamiseks ; laeval, mille meeskond koosneb kuni kolmest meeskonnaliikmest , ning mis tahes laeval, kui sõitjateveo vahemaa ühes suunas on alla 500 meetri. Eelnõu § 2 l õike ga 11 luuakse erand teenust osutavale mikroettevõtjale. Mikroettevõtja on eelnõus defineeritud . Eeskätt eristatakse mikroettevõtjaid teistest ettevõtjatest nende piiratud tööjõu, aastakäi b e ja aastabilans i tõttu. Eeldus on see , et ligipääsetavusnõuete järgimine nõuab mikroettevõtjatelt suuremate ettevõtjatega võrreldes suuremat osa nende finants ressurssidest ja tööjõust, mis on suurema tõenäosusega ebaproportsionaal ne . Märkimisväärne osa mikroettevõtjate kuludest tuleneb dokumentide ja registrite täitmisest või säilitamisest, et näidata vastavust EL -i õiguse kohastele nõuetele. Eelnõus eristatakse siiski toodetega tegelevaid mikroettevõtjaid ja teenuseosutajatest mikroettevõtjaid. Kõnealune erand kohaldub vaid teenuseosutajatest mikroettevõtjatele, kuivõrd nende puhul kujutab ligipääsetavusnõuete täitmise ebaproportsionaalsuse hindamise nõudmine iseenesest ebaproportsionaal set koormus t. Kui mikroettevõtja osutab teenust ja samal ajal laseb turule ka tooteid, kohaldub eelnõus sätestatud erand vaid tema tegevuse sellele osale, mis on seotud tema kui teenuseosutajaga. Erandi kohaldamisel on lähtutud direktiivi artik li 4 lõikest 5. Järelevalveorganil on võimalik mikroettevõtja tuvastamiseks vajalikke andmeid saada järelevalvemenetluse käigus andmeid küsides (vt eelnõu § 17 ja seal viidatud KorS -i sätted), samuti kontrollida eelneva majandusaasta kohta ettevõtte andmeid äriregistrist. Eelnõu § 2 l õike s 12 sätestatakse, et eelnõus ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades eelnõu erisusi . Ko rS § 1 lõikes 3 sätestatakse, et r iikliku järelevalve meetme kohaldamisel eriseaduse alusel lähtub korrakaitseorgan eriseaduses sätestatust, järgides KorS-i põhimõtteid. Eriseaduses reguleerimata juh ul lähtutakse KorS-is sätestatust. Eelnõus seda sätet ei korrata. Eelnõu § 2 l õikes 1 3 sätestatakse, et toodetega tegeleva ettevõtja suhtes, toodete vastavushindamisele , turujärelevalvele ja vastutusele kohaldatakse TNVS-i, arvestades eelnõu erisusi. TNVS-i kohaldatakse ka dokumentatsiooniga ning EL -i vastavusdeklaratsiooni (edaspidi vastavusdeklaratsioon ) ja -märgisega seotud kohustustele, kuid arvestades, et dokumentatsiooni nõuded on TNVS- i s seotud ettevõtjate kohustustega ning vastavusdeklaratsiooni ja -märgisega seotud nõuded on TNVS- i s seotud vastavushindamisega . S eda eelnõus eraldi lahti ei kirjutata. Ligipääsetavuse direktiiv põhin eb EL - i õigusaktide järjepidevuse tagamiseks toodete ga seotud nõuete puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus el nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (edaspidi otsus nr 768/2008 ). L igipääsetavuse direktiiv iga hõlmatud tooted kuuluvad EL -i harmoneeritud toodete regulatsiooni alla ja direktiiv kuulub toodete puhul EL -i ühtlusta tud õigusakt i de hulka. TNVS-i on koondatud regulatsioon, mis tuleneb horisontaalse iseloomuga kaupade vaba liikumist takistavate tehniliste kaubandustõkete vältimisele suunatud EL -i õigusaktidest , sh otsus est nr 768/2008 . TNVS sätestab toote nõuetele vastavuse tagamise nõuded , toote nõuetele vastavuse tõendamise ja turujärelevalve korraldamise alused. TNVS on üldseadus ning seda kohaldatakse vaid juhul, kui puuduvad asjakohased sätted eriõigusaktides ( lex specialis ). Eriõigusakti olemasolul kohaldatakse TNVS-i vaid nende nõuete puhul , mida eriõigusakt ei reguleeri. Eeltoodust tulenevalt on toodete, sh toodete turujärelevalve regulatsiooni puhul LiPS eriõigusakt TNVS-i suhtes ja eelnõuga lisatakse vaid ligipääsetavuse direktiivi tooteid käsitlevad sätted, mis erinevad üldisest toodete raamistikust. Eelnõu §-s 3 sätestatakse eelnõus kasutatud terminite ettevõtja, teenuseosutaja, tarbija ja mikroettevõtja tähendused. Terminid on sisustatud vastavalt direktiivi artiklis 3 kasutatud definitsioonidele. Kuigi termini ettevõtja definitsioonile viitab TNVS § 4 lõige 2, mis omakorda viitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse le (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (edaspidi määrus nr 765/2008 ) , ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (edaspidi määrus nr 2019/1020 ), defineeritakse käesolevas eelnõus siiski ka termin ettevõtja . Ligipääsetavuse direktiivi tähenduses on e ttevõtja laiem mõiste kui TNVS § 4 lõikes 2 viidatud ning määrustest nr 765/2008 ja nr 2019/1020 tulenev, kuna hõlmab ka teenuseosutajaid. Kuigi termin tarbija on Eesti õiguses defineeritud TKS § 2 lõike 1 punktis 1, defineeritakse see siiski ka käesolevas eelnõus. T arbija mõiste on direktiivis inspireeritud mitmest tarbijakaitsega seotud EL-i õigusaktist, mis kõik sisaldavad teatud sarnaseid elemente (nt tegemist on füüsilise isikuga, ke s tegutseb väljaspool ametitegevust) . Seepärast on ligipääsetavuse direktiivi tähenduses tarbija täpsem termin kui TKS § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud, tuues otsesõnu välja , et ametitegevuse all peetakse silmas isiku tegutsemist kaubandus-, ettevõtlus-, käsitööndus- ja kutsetegevus e eesmärgil. Kuigi termin mikroettevõtja on Eesti õiguses defineeritud raamatupidamise seaduse ( RPS ) § 3 punktis 14, on viidatu ja direktiivis e s itatu d määratluse vahel oluline erinevus. Selle ks , et eelnõus oleks võimalik mikroettevõtja suuruse kindlaks määramisel lähtuda direktiivi juhistest, on eelnõus defineeritud ka termin mikroettevõtja . Direktiivi määratlus ühtib Euroopa Komisjoni soovituse nr 2003/361/EL, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõt ete määratlust (edaspidi komisjoni soovitus 2003/361/ E Ü ), artikli 3 punkti s 3 esitatud määratlusega, mille kohaselt on mikroettevõtja selline ettevõt ja , mis annab tööd vähem kui kümnele inimesele ja mille aastane käive ja/või aasta bilansimaht ei ületa kahte miljonit eurot. Eelnõus esitatud termin defineeribki mikroettevõtja kui ettevõtja, kus töötab vähem kui kümme inimest ja mille aastakäive ei ületa kahte miljonit eurot või mille aastane bilansimaht ei ületa kahte miljonit eurot. Töötajate arvu ja aastakäibe/bilansimahu eeldused peavad seega olema täidetud ühel ajal. Eraldi ei ole eelnõus defineeritud termineid väikeettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja , sest nende definitsioonid tulenevad komisjoni soovitusest 2003/361/EL ning sellest lähtuvad praegu kõik ametkonnad. Eelnõu 2 . peatükis esitatakse ligipääsetavusnõuded . Eelnõu §- s 4 sätestatakse ligipääsetavuse horisontaalsed üld nõuded . Eelnõu § 4 l õikes 1 sätestatakse , et tooted peavad ligipääsetavusnõuetele vastama nende turule laskmisel ja teenused peavad ligipääsetavusnõuetele vastama siis , kui neid osutatakse. Lõikes sätestatud kohustus tuleneb direktiivi artik li 4 lõikest 1. Säte on vajalik selleks, et panna paika konkreetne pidepunkt, alates millisest hetkest pea vad too ted ja teenus ed ligipääsetavusnõuetele vastama. Too d e lastakse turule, kui see tehakse es imest korda EL -i turul kättesaadavaks . Turul kättesaadavaks tehtud tooted peavad turule laskmise ajal vastama kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele . Kättesaadavaks tegemise mõiste l on keskne roll liidu ühtlustamisõigusaktides ja see tähendab seda, et kõikidel tarneahelasse kuuluvatel ettevõtjatel , nagu tootja, impor tija, volitatud esindaja ja levitaja, on jälgitavusega seotud kohustused ning nad peavad ka ise aktiivselt tagama, et EL -i turul ringleksid ainult nõuetele vastavad tooted . T urule laskmi s e ja kättesaadavaks tegemi s e puhul on t egemist tava pärase toodete nõuetele vastavuse hetkega EL -i ühtlustatud õigusaktide s , mille korral tagatakse, et lõppkasutajateni ehk tarbijateni jõuavad vaid nõuetekohased tooted. Turul kättesaadavad e elnõu kohaldamisalas olevad tooted peavad vasta m a ligipääsetavusnõuetele hoolimata kasutusviisist. Näiteks tavatarbijale kasutamiseks ettenähtud arvuti riistavara ja operatsioonisüsteemid peavad vastama neile kohalduvatele ligipääsetavusnõuetele sõltumata sellest, kas arvuti pannak s e üles kontoris töötegemiseks või kodus uudiste lugemiseks . Eelnõu § 4 l õikes 2 sätestatakse üldised nõuded toodetele . Sättes käsitletakse direktiivi artik li 4 lõikest 2 tulenevat nõuet. Lähtuda tuleb eeldusest, et tooted peavad olema puudega inimeste le kasutatavad . Kasutatavuse all on silmas peetud seda , et tooted on eeskätt juhitavad, tajutavad ja mõistetavad. Juhitavus tähendab, et toodete peenmotoorsele juhtimisele on ette nähtud alternatiivid, võimaldatud on järjestikjuhtimine ning kasutajatel on vajaduse korral võimalik toote töörežiimi kohandada. Alternatiive peenmotoorsele juhtimisele võivad vajada näiteks liiku mispiiranguga kasutajad, kel lel on probleemid hoidmise, haaramise, haarde vabastamisega hiire, klaviatuuri ja muu taoliste seadmete kasutamisel . Alternatiivid on sel juhul mistahes toetavad riistvara kohandused (nt laiendatud klaviatuurid piiratud peenmotoorika kontrolliga inimestele või miniklaviatuurid kasutajatele , kellel on peenmotoorika üle kontroll, kuid piiratud liigutamisulatus) ning tarkvaraprogrammid (nt kleepuvate klahvide funktsioon (ingl sticky keys ), aeglaste klahvide funktsioon (ingl slow keys ) jms) . Järjestikjuhtimine on funktsioon, mis võimaldab too teid juhtida üksteisele järgnevate kindlas järjekorras käsklustega, kasutades kasutajaliidest ( nt võimalda takse kasutajal teha järjestikuseid klahvivajutusi, mis tavaliselt vajavad mitmeid samaaegseid klahvivajutusi ) . Kohandatud töörežiime võivad näiteks vajada kasutajad, kel lel on motoorse piiratuse, piiratud tugevuse või ulatuse tõttu raske või võimatu kasutada standar d seid riistvara funktsioone . Toote töörežiimide kohandamine võib tähendada riistvara kohandamist (nt võimalda takse juhtkuul, puuteplaat, juhtkang jne) ja tarkvara, mis kohandab riistvara funkt si oone (nt hääljuhtimine, klaviatuur ekraanil) või võimaldab ühildada toote tehnilise abivahendiga (nt Braille klaviatuuriga või kuvariga). Tajuta v us tähendab, et toodete kasutamise teave ja kasutajaliidese kompone ndid pea vad olema esita tud kasutajatele viisil, mida nad suudavad hoomata . Teisisõnu peab k ogu too te sisu olema kättesaadav, sh abivahendiga (nt peab nägemispiira nguga kasutaja l olema lugemise asemel võimalik tea vet kuulata või taktiilselt kom bata , kuulmispiira nguga kasutaja l peab helilise teabe puhul olema kuulamise asemel võimalik saada teavet läbi videosisu , nagu viipekeelne ju his, pilt, video, animatsioon vms ). Arvestada tasub reaalelu liste nüanssidega , sest näiteks kuulmispiira nguga kasutajad ei pruugi osata lugeda -kirjutada ning nende emakeeleks on valdavalt viipekeel. Mõistetavus tähendab seda , et too tega on kaasas asjakohased juhised ja ohutusteave viisil ja vormis, mis on lõppkasutaja le kergesti arusaadav. See tähendab seda, et teave peab olema esitatud võimalikult lihtsas keeles. See tähendab ka seda , et teabe sisu ja teave kasutajaliidese toimimise kohta peavad olema lihtsas keeles. Teksti sisu peab olema kasutaja le loetav, sealjuures abistava tehnoloogiaga, ning tuleb tagada, et teave, mis on vajalik selle mõistmiseks, on olemas. Sisuliselt pea vad tooted sisaldama omadusi ja funktsioone, mis võimaldavad puudega kasutajatel toodetele ligi pääseda. L igipääsetav ad peavad olema ka toodete pakendid (v.a iseteenindusterminalide pakendid) ning pakendil peab olema info vähemalt pakendi avamise, sulgemise, utiliseerimise kohta . Erandiks on iseteenindusterminalide pakendid, kuna iseteenindusterm i nalid ei ole tarbijatele müümiseks mõeldud toote d. Samuti peavad ligipääsetavad olema toodetel olev teave (märgistus, kasutusjuhend, hoiatused), toodetega kaasas olevad või veebis kättesaadavad kasutusjuhised , sh juhised toodete paigaldamiseks. Sealjuures peab toodetel olema võimaluse korral info selle kohta, milliseid ligipääsetavuselemente tooted sisaldavad. Eelnõu § 4 l õikes 3 sätestatakse üldised nõuded teenuse osutamisele. Sättes käsitletakse direktiivi artik li 4 lõikest 3 tulenevat nõuet. Nõuded on suunatud sellele, et ka puudega inimesed saaksid teenuseid kasutada kasutajale eeldataval ja optimaalsel viisil, s.o teistega võrdsetel alustel. Samal põhjusel peab l igipääsetav olema ka teave teenuse toimimise kohta ning k ui kasutatakse tooteid, siis ka teave toodete ligipääsetavuse kohta. Siin on siiski mõeldud vaid neid tooteid, mis on n-ö teenuseosutaja kontrolli all. Teenuste pakkumisel kasutatavad tooted peavad olema kooskõlas konkreetsele tootele seatud ligipääsetavusnõuetega . Eelnõu § 4 l õikes 4 sätestatakse volitusnorm, et toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele kehtesta b valdkonna eest vastutav minister määrusega. Rakendusakti annab sotsiaalkaitseminister. Rakendusakti kavand on seletuskirjale lisatud. Volitusnorm on vajalik selleks, et võtta rakendusaktiga Eesti õigusesse üle ligipääsetavuse direktiivi I lisas sätestatud toodetele ja teenustele kohalduvad täpsemad funktsionaalsed nõuded, mi llest ettevõtja peab lähtuma toote või teenuse ja selle kohta antava teabe ligipääsetavuse tagamisel. Määrusega kehtestataksegi käesoleva eelnõu kohaldamisalasse kuuluva toote ja teenuse ligipääsetavaks muutmisel kohalduvad täpsemad nõuded, samuti nõuded nimetatud toote ja teenuse kohta antava teabe ligipääsetavale esitamisele. Rakendusaktis on sätestatud see, milliseid funktsioone peab toode või teenus täitma, kuid see, kuidas täpselt ühe või teise nõude täitmiseni jõuda, on jäetud lahtiseks, arvestusega, et nõuded peavad jätma ruumi innovatsioonile. Funktsionaalsete ligipääsetavusnõuete aluseelduseks on see , et tarbijale tuleb pakkuda alternatiive. Teisisõnu peavad toode ja teenus ning nende kohta antav teave olema tarbijale hoomatavad rohkem kui ühe meele kaudu. Nii ei pea me sensoorsetest kanalitest rääkides silmas kõiki sensoorseid kanaleid, vaid peame silmas alternatiive. Euroopa K omisjon on jätnud endale volituse ligipääsetavuse direktiivi I lisas sätestatud ligipääsetavusnõudeid täiendada (direktiivi art 4 lg 9) . Komisjon kasutab oma volitust vaid juhul, kui selgub, et I lisas sätestatud ligipääsetavusnõude d ei saa oma olemuse tõttu anda soovitud tulemust . Eelnõu § 4 l õikes 5 sätestatakse ühe või mitme ligipääsetavusnõude kohaldamata jätmise eeldused. Eeldused tulenevad direktiivi artik li 14 lõikest 1. N õuetekohaselt põhjendatud juhtudel ei pruugi ettevõtjal olla mõistlikult võimalik täielikult kohaldada ühte või mitut käesolevast eelnõust tulenevat ligipääsetavusnõuet. Sellepärast luuakse välistus , mille järgi võib ettevõtja jätta nõude või nõuded erandjuhul kohaldamata kahe eelduse ko rral : 1) kui konkreetse nõude kohaldamine tähendab toote või teenuse ulatuslikku sisulist muutmist, mille tagajärjel muutuks toote või teenuse põhiolemus ; 2) kui konkreetse nõude järgimine toob ettevõtjale kaasa ebaproportsionaalse haldus - või finants koormuse . Eelnõu §-s 5 sätestatakse ettevõtjale tegutsemisvõimalus juhuks, kui ta leiab, et ligipääsetavusnõude või -nõuete kohaldamine toob endaga suure tõenäosusega kaasa ebaproportsionaalse haldus - või finants koormuse ja toote või teenuse täieliku muutmise . Selle paragrahvi eesmärk on luua erand ning nõuda ettevõtjalt ligipääsetavusnõuete täitmist vaid siis , kui nõuete täitmine ei käi tal üle jõu. Rõhutamist väärib see , et tegemist ei ole läbiva välistusega . Kui mõne nõude täitmine käib ettevõtjal üle jõu, tuleb tal siiski jõukohaseid ligipääsetavusnõudeid täita. Teisisõnu ei tähenda ühe või mitme konkreetse ligipääsetavusnõude täitmisest tulenev ebaproportsionaalselt suur koormus automaatselt seda, et ettevõtja ei pea täitma ühtegi ligipääsetavusnõuet. Ebaprop ortsionaalse koormuse hindamise eesmärk on teha hindamine iga teenuse ja toote kohta eraldi, kusjuures iga toote ja teenuse korral tuleb hinnata iga ligipääsetavusnõude (erinevate meelte kaudu toote või teenuse ligipääsetavaks muutmine) täitmise ebaproportsionaalset koormust. Näiteks võib hindamise järel selguda, et vaegnägijatele toote või teenuse ligipääsetavaks tegemine ei ole ebaproportsionaalselt koormav, aga vaegkuuljatele toote või teenuse ligipääsetavaks tegemine on ettevõtjale ebaproportsionaalselt koormav. Ettevõtja peab käesoleva eelnõu kohaldamisalasse kuuluva toote ja teenuse tegema nii ligipääsetavaks kui võimalik, kohaldades ligipääsetavusnõudeid ulatuses, mis ei põhjusta ebaproportsionaalset koormust. Ebaproportsionaalsest koormusest tulenevad ühe või mitme ligipääsetavusnõude järgimise erandid ei või minna kaugemale sellest, mis on tingimata vajalik, et seda koormust vähendada konkreetse toote või teenuse puhul konkreetsel juhul. Eelnõu § 5 l õikes 1 nähakse kahtluse korral ette vastav konkreetsete kriteeriumi t e alusel tehtav hindamine , mis tuleb ettevõtjal teha siis , k ui talle tundub, et mõne ligipääsetavusnõude kohaldamine või b põhjustada ebaproportsionaalset koormust. Eeskätt saab ebaproportsionaalset koormust iseloomustada toote puhul tehniline dokumentatsioon, mille koostamise kohustus on tootjal. Teistel toodetega tegelevatel ettevõtjatel lasub kohustus tagada, et tootega on kaasas vajalik dokumentatsioon ja toode kannab vastavusmärgis t . Seega saavad importija ja levitaja kasutada ebaproportsionaalse koormamise argumendile tuginedes muu hulgas tootja esitatud teavet. Kõnealuse hindamise kriteeriumid sisaldavad aga küsimusi, mis ei piirdu vaid tootmisega ning mis võivad olla ka näiteks levitaja vastutusel. Seepärast tuleb asjakohaseid nõudeid hinnata kõigil toodetega tegelevatel ettevõtjatel . Kohustus sätestatakse direktiivi artik li 14 lõike 2 ülevõtmisel. Neid ligipääsetavusnõudeid, mille puhul ettevõtja ei ole leidnud, et need põhjustavad ebaproportsionaalse koormuse, tule b kohaldada täiel määral. Hindamisel tuleb ebaproportsionaalne koormus kõrvutada tõenäolise kasuga, mida nõuete täitmine võib puudega kasutajale tuua. Hindamisel tuleb arvesse võtta üksnes õiguspäraseid põhjuseid. Õiguspäraseks põhjuseks ei saa olla see, et ligipääsetavust ei peeta prioriteediks, et puudub aeg või puuduvad teadmised. Eelnõu § 5 l õikes 2 sätestatakse ettevõtja (v.a toodetega tegeleva mikro ettevõtja) kohustus hindamine dokumenteerida ning säilitada hindamistulemusi kajastavat dokumentatsiooni viis aastat, mis hakkab kulgema alates toote viimasest turul kättesaadavaks tegemisest või teenuse viimasest osutamisest. Kohustus sätestatakse direktiivi artik li 14 lõike 3 ülevõtmisel. Hindamistulemused tuleb TTJA- le esitada vaid viimase nõudmisel ( vt ka § 5 lõike 6 selgitust). Toodetega tegeleva te le mikroettevõtja te le kehtib küll dokumenteerimise erand, kuid nõuetekohase hindamise kohustus on ka neil ning TTJA nõudmisel tuleb toodetega tegelevatel mikroettevõtjatel esitada siiski faktid , mis on täpsemalt nimetatud eelnõu § 5 lõike 2 alusel kehtestatavas rakendusaktis, mille kavand on esitatud seletuskirja lisas 2. Näiteks tuleb esitada toote või teenuse ligipääsetavuselementide väljatöötamise kulud , tootmisprotsessis tehtavad kulud , toote või teenuse ligipääsetavuse katsetamise kulud . Eelnõu § 5 l õikes 3 sätestatakse ebaproportsionaalsele koormamisele tuginevale teenuseosutajale täiendav kohustus ebaproportsionaalse koormuse hinnang teatud juhtudel uuesti läbi vaa data . Teenuseosutaja peab uue hindamise tegema kolmel alternatiivselt esineval juhul: 1) kui teenust muudetakse; 2) kui TTJA seda nõuab; 3) igal juhul iga viie aasta tagant. Kohustus lähtub direktiivi artik li 14 lõikes 5 sätestatud nõudest. Eelnõu § 5 l õikes 4 sätestatakse, et kui ettevõtja saab ligipääsetavuse parandamiseks rahastust välistest allikatest (nendeks võivad olla nii avalik-õiguslikud kui eraõiguslikud allikad ) , ei ole tal õigust tugineda ebaproportsionaalsele koormamisele. Säte käsitleb direktiivi artik li 14 lõikes 6 olevat nõuet. See tähendab, et ettevõt ja saab tugineda ebaproportsionaalsele koormamisele vaid juhul , kui ta peab kasutama ligipääsetavuse parandamiseks omavahendeid ehk sisemisi finantseerimisallikaid, mis tulenevad ettevõtte enda kasumist (säilitatud tulust). See ga, kui kolmas isik on maksnud selle eest, et ettevõt ja muudaks oma toote või teenuse ligipääsetavaks (olgu selleks riigi või mõne eraõigusliku isiku toetus), ei saa ettevõt ja ebaproportsionaalse koormamise argumendile tugineda . Eelnõu § 5 l õikes 5 sätestatakse ettevõtjale kohustus teavitada ebaproportsionaalsest koormamisest TTJA-d ja esitada vastav dokumentatsioon. Kohustus sätestatakse direktiivi artik li 14 lõigete 3 ja 8 ülevõtmisel. Ettevõtja teavitab TTJA-d peale proportsionaalse koormuse hindamise tulemuste selgumist viivitamata. Dokumenteeritud hindamise tulemuse esitab ettevõtja TTJA - le vaid viimase nõudmisel , s.o ettevõtja ei pea esmase teavituse esitamisel tõendama dokumentaalselt faktilisi asjaolusid . Nõue kehtib ka toodetega tegelevale mikroettevõtjale, välja arvatud dokumenteerimise kohustuslikkus. Toodetega tegelevad mikroettevõtjad võivad siiski hindamist dokumenteerida , kui nad leiavad, et see lihtsustab TTJA- le hindamise seisukohast oluliste asjaolude esitamist. Eelnõu § 5 l õike 6 aluse l antud rakendus aktis täpsustatakse missuguseid andmeid tuleb esitada TTJA- le . Eelnõu § 5 l õikes 6 sätestatakse volitusnorm, et ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kor d kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Rakendusakti annab sotsiaalkaitseminister. Rakendusakti kavand on seletuskirjale lisatud. Volitusnorm on vajalik selleks, et võtta rakendusaktiga Eesti õigusesse üle ligipääsetavuse direktiivi VI lisas sätestatud kriteeriumid, millest ettevõtja peab lähtuma, kui ta teeb ebaproportsionaalse koormuse hindamist. Määrusega kehtestataksegi käesoleva eelnõu § 5 lõikes 1 viidatud ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord . Kriteeriumide sisuks on: 1) nõuete netomaksumuse ja toote tootmise, turustamise või importimise või teenuse osutamise kogukulu suhe ettevõtja jaoks; 2) ettevõtja kulud ja tulud võrrelduna kasuga puu dega inimestele; 3) ligipääsetavuse netomaksumuse ja ettevõtja netokäibe suhe . Kriteeriumide kehtestamine võimaldab muu hulgas nii ettevõtjatel kui järelevalveasutusel võrrelda eri nevaid olukordi ning hinnata süstemaatiliselt ebaproportsionaalse koormuse võimalikku olemasolu . Euroopa K omisjon on jätnud endale volituse ligipääsetavuse direktiivi VI lisas sätestatud ebaproportsionaalsuse hindamise kriteeriume täiendada, kuid ei plaani viidatud volitust kasutada, kui kriteeriumide täiendamise vajadust otseselt ei ilmne (direktiivi art 14 lg 7 ja art 26 lg 2). Eelnõu § 5 lõike 5 järgi peab ettevõtja teavitama TTJA-d, kui l igipääsetavusnõuete järgimine on ebaproportsionaalselt koormav või seetõttu tuleb toote olemust täielikult muuta . Nõuete kohaldamata jätmisest teavitamise sujuvamaks toimimiseks sätestatakse § 5 lõike 6 alusel kehtestatavas rakendusaktis täpsustused, mida ja kuidas peab ettevõtja TTJA- le esitama eesmärgiga hoida andmete esitamisel ettevõtjate halduskoormus minimaalsena ja tagada andmete parem töötlus. Ebaproportsionaalsuse hindamise kontrollimisel tugineb TTJA eelnimetatud rakendusaktis sätestatud kriteeriumitele. Eelnõu 3 . peatükis esitatakse ettevõtja kohustused ligipääsetavuse tagamisel . Peatükk jaguneb kaheks jaoks . Esimeses jaos esitatakse tootega tegeleva ettevõtja kohustused ning t eises jaos esitatakse teenusega seotu d ettevõtja kohustused. Eelnõu 3. peatüki 1. jaos esitatakse tootega tegeleva ettevõtja kohustused . Vastavalt eelnõu § 2 lõikes 10 sätestatule kohaldatakse toodetega tegeleva ettevõtja kohustuste puhul TNVS-i ( 2. peatükk) ning käesolevas eelnõus on sätestatud üksnes erisus ed TNVS -i suhtes. TNVS 2. peatüki 2 . jagu sätestab ettevõtjate üldised kohustused , mis laienevad nii harmoneeritud kui harmoneerimata valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. TNVS 2. peatüki 3 . j aos on sätestatud ettevõtjate kohustused toote nõuetele vastavuse tagamiseks harmoneeritud valdkonnas , kuhu kuulub ka käesolev eelnõu . Kõik ettevõtjad peavad tooteid turule lastes või neid seal kättesaadavaks tehes olema vastutustundlikud, järgima hoolsuskohustust ning tagama kooskõla asjakohaste ligipääsetavus nõuetega. Hoolsuskohustus tähendab seda, et ettevõtja peab tegema kõik endast oleneva , et talle kohalduvad nõuded oleksid täidetud. Ettevõtjate kohustused jagunevad selgelt ja proportsionaalselt vastavalt iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusprotsessis. Kuna teatud ülesandeid saab täita ainult tootja, tuleb teha selget vahet tootja ja turustusahela edasiste ettevõtjate vahel. S amuti tuleb teha selget vahet importija ja levitaja vahel, sest importija toob tooteid EL -i turule kolmandatest riikidest. Importija peab seega tagama nimetatud toodete vastavuse EL -i nõuetele. Eelnõu §- s 6 sätestatakse tootja kohustused. Eelnõu § 6 l õikes 1 sätestatakse tootja kohustus enne oma toote turule laskmis t koosta da toote kohta tehnili n e dokumentatsioon ja te ha või las ta teha toote vastavushindami n e ning koostada vastavusdeklaratsioon ja kinnita da tootele vastavusmärgis . Täpsemalt on eelnimetud nõudeid selgitatud seletuskirjas 4. peatüki juures. . Sättes käsitletakse direktiivi artik li 7 lõikes 2 olevat nõuet. Kui vastavushindamisega on tõendatud toote vastavus nõuetele, koostab tootja E L -i vastavusdeklaratsiooni ning kinnitab tootele vastavusmärgise. Erinevus TNVS § 14 lõigetest 1 ja 2 on see , et sättes täpsustatakse ligipääsetavus nõuetele kohalduv at konkreet set vastavushindamismenetlus t , milleks on tehnilise dokumendi koostami ne ja selle järg i misel põhinev tootmise sisekontroll (otsuse nr 768/2008 II lisa vastavushindamise moodul A) . Eelnõu § 6 l õikes 2 sätestatakse dokument ide säilitamise tähtaeg (direktiivi art 7 lg 3) . TNVS § 14 lõike 3 järgi on tootjal kohustus säilitada tehnilist dokumentatsiooni ja vastavusdeklaratsiooni pärast toote turule laskmist vähemalt kümme aastat. Arvestades, et direktiiv loob ligipääsetavusnõuetega seonduvalt TNVS- i st erineva tähtaja, sätestatakse vastavalt ka käesoleva eelnõuga tootjale tehnilise dokumentatsiooni ja vastavusdeklaratsiooni säilitamise kohustuseks vaid viieaastane tähtaeg. Tähtaeg hakkab kulgema pärast toote turule laskmist. Eelnõu § 6 l õikes 3 sätestatakse tootega kaasas oleva teabe selguse, arusaadavuse ja mõistetavuse nõue. Nõue lähtub direktiivi artik li 7 lõikest 6. Selge on teave, mille mitmeti mõistetavus on viidud miinimumini. Selleks e t võimaldada tarbijale arusaadavat teavet toote kohta, peab tootja TNVS § 14 lõi ke 7 järgi tagama , et tarbijale turul kättesaadavaks tehtavate toodete puhul on nendega kaasas juhised ja ohutusteave. Ligipääsetavuse tagamiseks peab tea ve vastama ka eelnõu nõuetele. Arusaadav on teave, mis on tajutav (teabe sisu on kättesaadav) ja on loetav. Mõistetav on teave, mis on esitatud lihtsas keeles. Eelnõu § 6 l õikes 4 sätestatakse tootjale järelevalveasutuse mittevastavusest teavitamise kohustus , esitades üksikasjad toote mittevastavuse ja rakendatud parandusmeetmete kohta . Sättes käsitletakse direktiivi artik li 7 lõikes 8 olevat nõuet. Kui tootjale saab teatavaks turu le lastud toote ühele või mitmele ligipääsetavusnõudele mittevastavus , teavitab ta sellest viivitamata järelevalveasutust. Teavitus on vormivaba, kuid selles tuuakse välja üksikasjad mittevastavuse ja rakendatud parandusmeetmete kohta. Nõue on ajendatud tootja kohustusest tagada, et turul oleksid vaid nõuetele vastavad tooted. Parandusmeetmed võivad olla nii toote vastavusse viimine kui ka toote turult kõrvaldamine, toote turult tagasi kutsumine ja toote hävitamine. Kuigi TNVS § 13 lõige 1 sätestab kohu s tuse teavitada turujärelevalveasutust TNVS § 6 kriteeriumite alusel ohutusnõuetele mittevastavatest toodetest, tuleb üksikasjades t ja parandusmeetmetest teavitada ainult tõsise ohu korral (TNVS § 13 lg 2). Teavitamisest olulise m on TNVS § 14 l õike 8 järgi tootja kohustus , et kui tootja arvab, et toode, mille ta on turule lasknud, ei vasta nõuetele või kujutab endast ohtu, on ta viivitamata kohustatud võtma sobivad meetmed – viima toote nõuetega vastavusse, nõudma selle tarbijatelt tagasi või turult kõrvaldama. Tootjad on kohustatud tegema koostööd turujärelevalveasutustega. Eelnõu § 6 l õikes 5 sätestatakse tootja kohustus säilita d a andme i d ligipääsetavusnõuetele mittevastavate turule lastud toodete ja seotud kaebuste kohta. Kohustus sätestatakse direktiivi artik li 7 lõike 8 nõude ülevõtmisel. Tegemist on ettevõtja hoolsuskohustuse täitmisega , et tagada ettevõtjal endal parem ülevaade oma toodete ja tootmise kvaliteedist . Lisaks eeltoodule kohalduva d tootjale TNVS §-des 11 ja 13 olevad sätted , mida eelnõu ei käsitle. Iga t oo t e tuvast amise ja jälgitav use tagamiseks kogu turustusahelas peab see olema nõuetekohaselt märgistatud. Tootja peab tagama, et tema toode kannab tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab seda tuvastada. Kui toote suurus või iseloom ei võimalda kanda märget tootele, peab nõutud teave olema pakendil või tootega kaasasolevas dokumendis. Samuti peab toode olema varustatud andmetega tootja kohta. Tootja märgib tootele või kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti vähemalt oma nime või kaubamärgi ja kontaktaadressi. Aadress peab osutama ühele kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Eelnõu §-s 7 sätestatakse volitatud esindaja ülesanne. Volitatud esindaja rolli reguleerib direktiivi artikkel 8 ja IV lisa p unkt 5 . TNVS §-s 15 on sätestatud volitatud esindaja nõuded , mis kohalduvad ka LiPS-i korral ja seetõttu ei ole sätteid dubleeritud . Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata teatud ülesannete täitmiseks volitatud esindaja, kellel on pädevus tegutseda tootjalt saadud volituste piires. Volitatud esindaja ülesannete hulka ei kuulu tootja kohustus tagada oma toote turule laskmisel, et see on projekteeritud ja toodetud kooskõlas asja kohases õigusaktis sätestatud nõuetega , ega tehnilise dokumentatsiooni koostamine. Volitatud esindaja puhul on oluline rõhutada, et tootja volitatud esindajaks ei ole mistahes tootja esindaja või toote importija. Tootja volitatud esindaja peab omama vastavat kirjalikku volitust tegutseda volitatud esindajana, suhelda turujärelevalveasutustega, allkirjastada vastavusdeklaratsiooni toote kohta, hoida toote nõuetele vastavust tõendavat dokumentatsiooni jne. Kirjalikus volituses peab olema kirjas volitatud esindaja volituse ulatus ja volitatud esindaja saab ülesandeid täita volituse piires. Eelnõu §-s 7 on direktiivi IV lisas sätetatud võimalus määrata vastavusdeklaratsiooniga ja -märgisega seotud kohustuste täitjaks volitatud esindaja. Kuigi volitatud esindaja dokumentatsiooni hoidmise kohustus on sätestatud ka TNVS- i s , seisneb eri nevus säilitustähtajas, mis TNVS -i kohaselt on volitatud esindajale kümme aastat, kuid käesolevas eelnõus on dokumentide hoidmise säilitustähtajaks vastavalt direktiivile viis aastat. Eelnõu §-s 8 sätestatakse importija kohustused. Importija on isik, kes laseb toote kolmandast riigist EL -i turule (TNVS § 4 lg 1 p 1) . Importijale kohalduvad ka TNVS § -s 16 sätestatud kohustused. Importija peab tagama, et kolmandatest riikidest pärit tooted vastavad ligipääsetavusnõuetele ning et ta ei lase turule selliseid tooteid, mis nendele nõuetele ei vasta (TNVS § 16 lg 1) . See hõlmab ka importija kohustust tagada, et tootja on te inud asjakohase vastavushindamise, koostanud tehnilise dokumentatsiooni, toode on nõuetekohaselt märgistatud ning tootega on kaasas nõutud dokumendid (TNVS § 16 lg 2) . Importijale kohaldatakse ka nõudeid, mis on sätestatud tootja kohustustena. Seega peab sarnaselt tootja ga ka importija varustama toote enda nime või kaubamärgi ja kontaktandmetega. Kui toote suurus või iseloom ei võimalda seda teavet kanda tootele, võib teabe lisada pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti. See hõlmab ka juhud, kui importija peaks andmete lisamiseks avama pakendi. Samuti vastutab importija tema poolt turule lastud toodete nõuetele vastavuse ja ohutuse eest ning on viivitamata kohustatud võtma sobivad abinõud nende nõuete tagamiseks ja tegema koostööd turujärelevalveasutustega. Eelnõu § 8 l õikes 1 sätestatakse importija kohustus hoida järelevalveasutusele kättesaadavana tootja koostatud vastavusdeklaratsiooni koopiat ja tehnilist dokumentatsiooni. Dokumentide hoidmise kohustus on importijal viis aastat pärast toote turule laskmist. Kuigi sarnane kohustus on sätestatud ka TNVS- i s (TNVS § 16 lg 5 ja § 14 lg 3) , seisneb eri nevus säilitustähtajas, mis direktiivi artik li 9 lõike 7 ligipääsetavusnõuete puhul on üksnes viis aastat , TNVS- i s aga kümme aastat . Eelnõu § 8 l õikes 2 viidatakse, et importijale kehtivad osaliselt tootjale sätestatud kohustused (direktiivi art 9 lg-d 4 ja 8) . Nende hulgas on importijal kohustus tagada, et tootega kaas as olev teave on selge, arusaadav ja mõistetav (vt eelnõu§ 6 lõike 3 selgitust), teavitada toote ligipääsetavusnõuetele mittevastavusest järelevalveasutust (vt eelnõu § 6 lõike 4 selgitust) ja om ada ligipääsetavusnõuetele mittevastavate toodete ja seotud kaebuste kohta andmeid (vt eelnõu § 6 lõike 5 selgitust). Eelnõu §-s 9 sätestatakse levitaja kohustused . Levitaja on mis tahes turustusahelas osalev isik, välja arvatud tootja , või importija, kes teeb toote turul kättesaadavaks (TNVS § 4 lg 1 p 3) . Levita jale kohalduvad ka TNVS §- de s 12 ja 1 7 sätestatud kohustused. Levitaja teeb toote turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud , ning on kohustatud tegutsema hoolsalt, et tagada tema vastutusel oleva toote nõuetele vastavus. Levitaja peab enne toote kättesaadavaks tegemist kontrollima, et toode on nõuetekohaselt märgistatud ja sellega on kaasas kõik õigusaktidega nõutud dokumendid. Samuti peab ta kontrollima, et tootja ja/või importija on kandnud tootele oma nime ja kontaktandmed ning et tootja on kandnud tootele toodet tuvastada võimaldava märke. Kui toode, mille levitaja on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta nõuetele, on levitaja kohustatud tagama, et viivitamata võetakse meetmed – viiakse toode nõuetega vastavusse, nõutakse see tarbijatelt tagasi või kõrvaldatakse turult. Ohtliku toote korral teavitab levitaja viivitamata asjakohast turujärelevalveasutust. Sarnaselt teiste ettevõtjatega on levitaja kohustatud tegema koostööd TTJA- ga . Eelnõu § -s 9 sätestatakse levitaja kohustus teavitada turule lastud toote ligipääsetavusnõuetele mittevastavuse ilmnemisest TTJA -d , esitades üksikasjad mittevastavuse ja rakendatud parandusmeetmete kohta. Parandusmeetmed võivad olla nii toote vastavusse viimine kui ka toote turult kõrvaldamine, toote turult tagasi kutsumine ja toote hävitamine. Säte käsitleb direktiivi artikli 10 lõi getes 3 ja 5 olevaid nõudeid. Eelnõu §-s 10 sätestatakse toodetega tegelevate ettevõtjate kindlakstegemise viis (direktiivi art 12) . Toodetega tegeleval ettevõtjal on kohustus teavitada järelevalveasutust viimase nõudmisel kõigist ettevõtjatest, keda ta on tootega varustanud või kes on teda tootega varustanud. Teave hõlmab viit möödunud aastat, mida hakatakse arvestama ajahetkest, mil toimus viimane toote tarne. Komisjonil on õigus delegeeritud õigusak tiga pikenda d a eelnimetatud ajavahemikku teatud toodete korral , kui leitakse, et pikendamine on toote majanduslikult kasuliku tööeaga proportsionaalne . Eelnõu 3. peatüki 2. jaos esitatakse teenusega seotud ettevõtja kohustused . Eelnõu §-s 11 sätestatakse teenuseosutaja kohustused. Eelnõu § 11 l õikes 1 sätestatakse teenuseosutaja kohustus tagada teenuse vastavus kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele. Sättes käsit letakse direktiivi artik li 13 lõikes 1 olevat nõuet. Sisuliselt tuleb teenuseosutajal tagada, et ta kavandab ja osutab teenust kooskõlas käesoleva eelnõu ja selle alusel antavate rakendusaktide nõuetega. Eelnõu § 11 l õikes 2 sätestatakse teenuseosutaja kohustus koostada teenuse ligipääsetavusnõuetele vastavust selgitav teabedokumen t , mille peab tegema suuliselt ja kirjalikult avalikult kättesaadavaks ning mida peab säilitama kogu teenuse osutamise vältel. Teabedokument peab ole ma tehtud avalikuks ligipääsetaval viisil. Teave on ligipääsetavalt esitatud siis , kui teave on tajutav (info antakse edasi rohkem kui ühe meeleelundi kaudu) , kasutatav, arusaadav ja töökindel. Kohustus sätestatakse direktiivi artik li 13 lõike 2 nõude ülevõtmisel. Teave on tajutav , kui seda ja kasutajaliidese komponente esitatakse kasutajale viisil, mida ta suuda b tajuda. Näiteks saab veebilehe tajutavuse parandamiseks mittetekstilisele sisule (pilt, video, animatsioon vms) lisada tekstili s e kirjeldus e , mida piiratud funktsionaalse võimekusega kasutaja (sh puudega kasutaja) saa b alternatiivse infoallikana kasutada. Tajutavuse põhimõtte eesmärk on rõhutada, et kogu sisu peab olema kättesaadav, sh abivahendiga (nt nägemispiira nguga inimesel on lugemise asemel võimalik saada teave t auditiivsete töörežiimide või taktiilselt kombatav ate töörežiimide vahendusel; kuulmispiira nguga inimesel on helilise teabe puhul kuulamise asemel võimalik teavet lugeda ja saada viipekeele vahendusel ). Teabe tajutavuse juures on oluline ka see , et teave oleks kättesaadava s tekstiformaa dis ning sobiva suuruse ja kujuga kirjafon dis. Teave on kasutatav , kui see on kasutajale kättesaadav piisavalt kaua (nt selle lugemiseks on piisavalt aega) ja piisavalt selgelt navigeeritavalt (nt konkreetset sisu on võimalik lihtsalt leida). Teave on arusaadav , kui see on esitatud võimalikult lihtsas keeles ning teabe sisu ja teave kasutajaliidese toimimise kohta on mõistetavad (esitatud loogilisel kujul, konstantselt ühte moodi) . Teksti sisu peab olema loetav kasutaja poolt ka abistava tehnoloogiaga , kusjuures tuleb tagada, et teave, mis on vajalik selle mõistmiseks , on olemas. Teave on töökindel , kui s eda on võimalik saada erinevate abivahendite ja tugitehnoloogiate kasutamise kaudu. Teabedokument peab sisaldama hinnangut, kus tuleb selgitada, kuidas teenused nõuetele vastavad. Sisuliselt tuleb arusaadaval viisil kirjeldada teenust ja selgitada selle tööpõhimõtteid. Samuti tuleb kirjeldada, kuidas teenus asja kohaseid ligipääsetavusnõudeid täidab. Teabedokumenti tuleb säilitada kogu teenuse osutamise aja jooksul, kui tarbijatel on võimalik teenust kasutada . Eelnõu § 11 l õikes 3 sätestatakse teenuseosutaja kohustus arvestada muutusi teenuse osutamise tingimustes ja nõuetes, millest lähtuvalt määratakse kindlaks teenuse vastavus ligipääsetavusnõuetele (direktiivi art 13 lg 3) . Eelnõu § 11 l õikes 4 sätestatakse teenuseosutaja tegutsemiskohustus juhul , kui teenus ei vasta asjakohastele ligipääsetavusnõuetele. Teenuseosutajal tuleb sel juhul teenus ligipääsetavusnõuetega kooskõlla viia ning teavitada mittevastavusest ja rakendatud parandusmeetmetest järelevalveasutust. Kohustus tuleneb direktiivi artik li 13 lõikest 4. Eelnõu § 11 l õikes 5 täpsustatakse, et teenuseosutajal on rakendatud parandusmeetmete puhul kohustus teha järelevalveasutusega igakülgset koostööd. Nõue tuleneb direktiivi artik li 13 lõikest 5. Eelnõu 4 . peatüki s esitatakse toote vastavushindamise elemendid ning toote ja teenuse vastavuseeldused . Toote vastavushindamise elemendid kajastavad direktiivi IV lisa nõudeid. Eelnõu §-s 12 sätestatakse toote vastavushindamise põhinõuded ( direktiivi IV lisa p -d 1 ja 3 ). Eelnõu § 12 l õikes 1 sätestatakse, et toote nõuetele vastavust tõendatakse , lähtudes eelnõu §-des 13 ja 14 sätestatud nõuetest , ning l õikes 2 sätestatakse tootja kohustus tootmisprotsessi ja selle kontrolli ga tagada, et toode on sellele kohalduvate ligipääsetavusnõuetega ja toote kohta koostatud tehnilise dokumentatsiooniga vastavuses . Toodete vastavushindamise suhtes tuleb kasuta da tootmise sisekontrolli moodulit A, mis on esitatud otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas . Direktiivis (IV lisa) o n valitud vas tavushindamiseks tootmise sisekontrolli menetlus, sest see võimaldab ettevõtjatel näidata, et turul kättesaadavaks tehtud tooted vastavad ligipääsetavusnõuetele, tekitamata samal ajal liigset koormust. Tootmise siseko ntrolli menetlusse ei kaasata kolmanda osapoole hindamist ehk vastavushindamisasutust ning t ootja tagab ise toodete vastavuse ligipääsetavus nõuetele tehnilise dokumentatsiooni koostamise ga ning tootmise l tehnilise dokumentatsiooni ja ligipääsetavusnõuete järgimise ga . Eelnõu §-s 13 sätestatakse tehnilise dokumentatsiooni sisunõuded (direktiivi IV lisa p 2) . Eelnõu § 13 lõikes 1 sätestatakse tootja kohustus koostada toote kohta tehniline dokumentatsioon sellisel viisil, mis võimaldab hinnata toote vastavust kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele (direktiivi IV lisa p 2 esimene ja teine lause) . Sealjuures peavad t ehnilised dokumendid käsitlema hindamiseks vajalikul määral toote konstruktsiooni, valmistamist ja kasutamist (direktiivi IV lisa p 2 kolmas lause) . Eelnõu § 13 lõikes 2 sätestatakse, et tehniline dokumentatsioon peab olema koostatud viisil, mis võimalda b tootjal asjakohasel juhul tõendada, et teatud ligipääsetavusnõude või nõuete järgimine põhjustaks talle ebaproportsionaalset haldus- või finantskoormust või tooks kaasa toote täieliku muutmise (direktiivi IV lisa p 2 teine lause) . Asjakohaseks juhuks saab pidada olukorda, kus tootja ei pea õigeks järgida ühte või mitut tootele kohalduvat ligipääsetavusnõuet, tuginedes täieliku muutmise või ettevõtja ebaproportsionaalse koormamise argumendile. Eelnõu § 13 lõike 3 punktide s 1– 3 sätestatakse tehnilise dokumentatsiooni kohustuslikud sisuelemendid. Nendeks on toote üldkirjeldus (direktiivi IV lisa p 2 ap a) , E LT-s avaldatud harmoneeritud standardite ja asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu ning ligipääsetavusnõuete järgimiseks kasutatud lahenduste kirjeldused. Kui harmoneeritud standardeid või tehnilisi spetsifikatsioone kohaldati osaliselt, täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis seda , milliseid osi kohaldati (direktiivi IV lisa p 2 ap b) . Eelnõu §-s 14 sätestatakse toote vastavusdeklaratsiooni ja vastavusmärgisega seotud tootja kohustused. Eelnõu § 14 l õikest 1 tuleneb tootja kohustus koostada ligipääset avusnõuetele vastava toote kohta vastavusdeklaratsioon. Lõike s käsitletakse direktiivi artik li 16 lõikes 4 ja IV lisa punktis 4 olevaid nõudeid. Sellega kinnitab tootja, et asjakohased ligipääsetavusnõuded, mis tootele kohalduvad, on täidetud. Vastavusdeklaratsioonist peab ilmnema, millise tootemudeli kohta see koostati. Tootja võib vastavusdeklaratsiooni koostamiseks ja täitmiseks volitada ka volitatud esindaja. Eelnõu § 14 l õikes 2 antaks e tootjale juhis vastavusdeklaratsiooni vorm i järgimise kohta . Juhis tuleneb direktiivi artik li 16 lõikest 2. Selleks viidatakse otsuse nr 768/2008/EÜ III lisas esitatud näidisele. Vastavusdeklaratsioon on dokumen t , millest nähtub, milliste nõuetega on tootja arvestanud ning millistele nõuetele toode vastavaks on deklareeritud või tunnistatud. K ui ligipääsetavusnõuete kohaldamisala s olevale tootele kohaldub ka muu ühtlustatud toodete EL -i õigusakt (nt madalpinge direktiiv), koostatakse toote kohta üks vastavusdeklaratsioon, mis käsitleb kõiki tootele kohalduvaid nõudeid. Deklaratsioon pea b sisaldama kogu olulist teavet, et määrat a kindlaks EL -i õigu s aktid , mida toote suhtes kohaldatakse, viiteid harmoneeritud standarditele või tehnilistele spetsifikatsioonidele, toote identifitseerimisandmeid (nt mudel või tüüp) ning tootja või volitatud esindaja kontaktandmeid ja allkirja. EL - i vastavusdeklaratsiooni koostamise ja allkirjastamisega võtab tootja endale vastutuse toote nõuetele vastavuse eest. Tootja peab v astavusdeklaratsiooni järjepidevalt ajakohastama. Eelnõu § 14 l õikes 3 sätestatakse, et kui tootja on ühe või mitme ligipääsetavusnõude puhul kasutanud käesoleva eelnõu § 4 lõikes 5 ja §-s 5 sätestatud erandit, peab vastavusdeklaratsioonist ilmnema, millise ligipääsetavusnõude puhul on kõnealust erandit kohaldatud (direktiivi art 16 lg 1) . Eelnõu § 14 l õikes 4 sätestatakse tootja kohustus tagada, et igale tootele, mis ligipääsetavusnõuetele vastab, on kinnitatud vastavusmärgis ehk CE-märgis . Sättes käsitletakse direktiivi artik li 18 lõikes 1 olevat nõuet. Vastavusmärgis kinnitatakse loetaval ja kustutamatul viisil otse tootele või selle andmeplaadile. Põhjendatud juhul võib vastavusmärgise kinnitada pakendile ja lisada tootega kaasas olevatele dokumentidele , näiteks juhul , kui toote vä ga väikse d mõõtmed või olemus ei võimalda CE-märgise paigaldamist. Tootja võib volitada CE-märgise paigaldamiseks ka volitatud esindajat (eelnõu § 7) . Eelnõu §-s 1 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse toote ja teenuse vastavuseeldus vastavalt direktiivi artik li 15 lõigetele 1 ja 4 . Toode ja teenus loetakse ligipääsetavusnõuetele vastavaks , kui need on kooskõlas ligipääsetavusnõudeid hõlmava harmoneeritud standardiga või standardi asjakohase osaga ja kui need on vastavuses ligipääsetavusnõudeid hõlmava tehnilise spetsifikatsiooni või selle osaga. Eelnõu 5. peatükis esitatakse riikliku järelevalve sätted . Eelnõu §-s 1 6 määratakse järelevalveasutus. Nõue tuleneb direktiivi artik li 23 lõikest 2. Käesoleva s eelnõus ja selle alusel kehtestatavate s õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teeb järelevalvet TTJA. Laiemalt koondatakse ligipääsetavusnõuetega seonduv järelevalve TTJA- le . Seeläbi on käesolev eelnõu tihedalt seotud eelnõuga 409 SE. 01.12.2018 jõustunud avaliku teabe seaduse muut m ise seadusega võeti riigisisesesse õigusesse üle avaliku sektori veebidirektiiv ning AvTS § 45 lõike 1 p unktis 1 1 sätestati, et teabevaldajate üle riiklikku ja haldusjärelevalvet nende poolt veebilehe ja mobiilirakenduse pidamise nõuete täitmisel te eb Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi AKI ) . Eelnõuga 409 SE ant i Av TS-is sätestatud teabevaldajate üle riikliku ja haldusjärelevalve te gemine veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmisel AKI-lt TTJA- le . MKM on oma eelarvest eraldanud TTJA- le rahalised vahendid veebi lehtede ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse ga seotud kompetentsi arendamiseks . Igal tarbijal on õigus pöörduda TTJA kui järelevalveasutuse (pädeva haldusasutuse) poole, kes saab selgitada välja kõik antud juhtumis tähtsust omavad asjaolud ning vajaduse korra l tagada täitmine ettekirjutuse ja sunniraha abil . TTJA poole võivad pöörduda nii tarbijaühendused kui ka näiteks puudega inimeste ühingud jne. TTJA tegevust on võimalik vaidlustada halduskohtus . Eelnõu §-s 1 7 sätestatakse järelevalve erimeetmed. Sättega antakse TTJA- le õigus kohaldada KorS §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Nendeks erimeetmeteks on küsitlemine ja dokumentide nõudmine ( KorS § 30), isiku ametiruumi kutsumine ja sundtoomine ( KorS § 31), isikusamasuse tuvastamine ( KorS § 32), vallasasja läbivaatus ( KorS § 49), valdusesse sisenemine ( KorS § 50), valduse läbivaatus ( KorS § 51) ja vallasasja hoiulevõtmine ( KorS § 52). TTJA võib erimeetmeid kohaldada KorS-is sätestatud alustel ja korras. Riikliku järelevalve menetluse eesmär k on ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Järelevalve erimeetmete valikul lähtuti samadest erimeetmetest nagu on kehtestatud harmoneeritud toodete üldseaduses TNVS- i s ja teistes harmoneeritud toodete eriseadustes (nt mõõteseadus), et tagada järelevalveasutuse ühesugused õigused ja tõhus järelevalve nii toodete kui ka teenuste nõuetele vastavuse kontrollimisel, arvestades, et ohu ennetamise, ohukahtluse ning ohu ja korrarikkumise tõrjumise vajadus on nii TNVS- i s kui LiPS-s sarnane. Kui järelevalveasutusel on alust arvata, et isikul on andmeid, mis on vajalikud ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, võib TTJA riikliku järelevalve teostamisel viia läbi küsitlemist ja nõuda dokumentide esitamist ( KorS § 30) , kutsuda isik selgituste andmiseks amet iruumi kohapeale või kohaldada sundtoomist ( KorS § 31). Need meetmed on vajalikud selleks, et k ui TTJA-l tekib kahtlus, et ettevõtja ei täida ligipääsetavusnõudeid ega tugine ka toote täieliku muutmise või ettevõtja ebaproportsionaalse koormamise argumendile , võib TTJA nõuda isikult kahtluse lahendamiseks informatsiooni ning selle saamise hõlbustamiseks kutsuda ettevõtja esindaja vajaduse korra l küsitlemiseks ametiruumi. Ametiruumi kutsumine on õigustatud näiteks siis, kui on tegemist teabega, mida ei tohiks kuulda kolmandad isikud (ligipääsetavusnõuete täitmata jätmise korra l puudutab soovitav informatsioon sageli ettevõtja ärisaladust, nt tootearenduse teemad) või kui isikuga kontakti saamine küsimuste esitamiseks on vastasel juhul keerukas . Sundtoomise vajadus ilmneb juhul , kui isik korduvatele kutsetele ühelgi viisil ei reageeri või ei ilmu TTJA ametiruumi vabatahtlikult . Sundtoomise võimalus aita b järelevalvemenetlusega jätkata. Sundtoomisega piiratakse isiku õigust vabadusele ja isikupuutumatusele (PS § 20) ning liikumisvabadust (PS § 34). PS § -de 20 ja 34 kaitsealasse kuulub isiku õigus liikuda ja olla seal, kus ta ise soovib. PS § 20 on suunatud intensiivsematele vabaduse piira mise sekkumis t ele ja PS § 34 vähem intensiivsetele sekkumistele. Vabaduse põhiõigus PS § 20 tähenduses kaitseb isikut ka olukordades, kus on vajalik isiku sundtoomine . PS § 34 kaitsealasse kuulub isiku õigus liikuda ühest kohast teise või viibida teatud kohas . Viidatud põhiõiguste isikulisse kaitsealasse kuuluvad füüsilised isikud, sest üksnes nende puhul on võimalik rääkida füüsilisest vabadusest (PS § 20) või õigusest liikuda või viibida mingis kindlas kohas . Kuna ettevõtja d (nii toodetega tegelevad ettevõtjad kui teenuseosutajad) tegutsevad füüsiliste isikute kaudu, saab sundtoomise puhul kõne alla tulla ettevõtja esindaja sundtoomine. Isiku õigust otsustada, kuhu ta läheb või ei lähe või kus ta täpselt viibib, riivab kindlasti TTJA määratud kohustus, et isik peab ilmuma teatud ajal ametiasutusse j a vastama isikule esitatavatele küsimustele. Kindlaks määratud ajal ja kohas olemise kohustus takistab isikul ise otsustamast, kuhu ta sel ajal minna soovib või kus ta tahaks olla. Olukorras, kus isikut ei ole võimalik küsitleda, sest ta ei ole olnud järelevalveasutusele kättesaadav või puudutab küsitav informatsioon teavet, mida kolmandad isikud kuulda ei tohiks , on isiku ametiruumidesse kutsumine ja selle mittetäitmisel sundtoomise rakendamine abinõud, mis aitavad isikult teabe saamise eesmärki saavutada. KorS- i s on olemas alus sundida menetlustoimingut taluma ja küsitud teavet andma § 23 lõikes 4 ja § 28 sunniraha määramise võimalusega . Isiku põhiõigusi riivab kindlasti vähem teabe andmise kohustuse tagamine sunniraha määramisega, kuid sunniraha määramist ei saa pidada igas olukorras tingimata sedavõrd tõhusaks kui isiku ametiruumidesse küsitlemisele kutsumine ja sundtoomine (nt võib isikul olla majanduslikult kasulikum teavet mitte anda ja maksta selle asemel sunniraha või isikul nt puudub vara, mille arvelt sunniraha nõuet täita ). Ametiruumidesse kutsumist ei saa alati ka asendada kirjalike küsimuste saatmisega ja neile vastamise kohustamisega, sest teatud olukorras võimaldab isikuga vahetu kohtumine saada palju parema ettekujutuse sellest, kas isik räägib tõtt, kas tal on täiendavat teavet, mis võib olla vajalik jne . Isiku küsitlemine väljaspool ametiruume ei pruugi olla samuti igas olukorras võimalik, sest ligipääsetavusnõuete täitmata jätmisega seonduv informatsioon võib puudutada teavet, mida kolmandad isikud kuulda ei tohiks. Lisaks ei saa muus kohas kui ametiruumides kohtumist pidada isiku jaoks vähem piiravaks, sest kohustatud isik peab ikkagi viibima määratud ajal kindlas kohas ega või sealt lahkuda, mistõttu saab tema liikumisvabaduse riivet pidada ligilähedaseks ametiruumidesse kutsumisega. Seega ei ole isikult teabe saamiseks võimalik rakendada samaväärselt tõhusat mehhanismi, nagu seda on isiku TTJA ameti ruumidesse kutsumine . Sundtoomise kohaldamine ei tule kõne alla igaühe suhtes, vaid siiski üksnes ettevõtja esindaja suhtes, kellel võib olla väärtuslikku teavet. Selleks võib olla eelkõige ettevõtja juhtorgani liige , prokurist, raamatupidamise eest vastutav isik või konkreetse ligipääsetavusnõude rakendamise seisukohalt tootmise või tootearenduse eest vastutav ekspert. Seega on sundtoomine võimalik üksnes nende isikute suhtes, kelle varasemad või olemasolevad töökohustused nõudsid järelevalvemenetluse läbiviimiseks ja sellega seotud asjaolude selgitamiseks vajaliku teabe valdamist . R iivet õigustab avalik huvi tagada eelnõu kohaldamisalasse jäävate toodete ja teenuste nõuetekohasus, sealjuures saab suureks avalikuks huviks pidada piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste teistega samaväärselt ühiskonnaelus osalemise tagamise vajadust. Piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed moodustasid 2020. aasta seisuga ligi kolmandiku rahvastikust . L igipääsetavusest tingitud sotsiaalne mõju avaldub aga igapäevastes tegevustes (nt juurdepääs finantsteenustele, e-kaubandusele , elektroonilisele sidele jne ). Järelevalveasutuse õigus kohustada isikut ametiruumidesse tulema ei kujuta endast intensiivset isiku liikumisvabaduse (PS § 34) riivet. Isiku liikumisvabadus on küll piiratud, kuid vahetut sundi tema suhtes ei rakendata. Sellise intensiivsusega riivet saab õigustada eesmärgiga kaitsta tarbijaid ohtlike või nõuetele mittevastavate toodete tekitatud kahjude eest. Määrav ei ole ka see, kas ametiruumidesse kutsutav on ettevõtja esindaja (juhtorgani liige jne) või kolmas isik, kellel võib järelevalve eseme kohta olla asjakohast teavet. Sundtoomisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ja meedet saab kohaldada üksnes vältimatu vajaduse korral ehk juhul, kui vajaliku tõendusteabe kogumine muul viisil ( dokumentide küsimine, isiku ametiruumi kutsumine ja vabatahtlik ilmumine ) oma eesmärki ei täida. Samuti tuleb iga kord kaaluda, kas isik on ligipääsetavusregulatsiooni eiranud korduvalt või süstemaatiliselt ning kas sellega on tarbijatele tekitatud suures ulatuses kahju. Lisaks antakse eelnõuga TTJA - le õigus kontrollida, kas asjaomane isik on sama isik, kellena ta esineb ( KorS § 32). Teatud juhtudel võib järelevalveasutusel olla tarvilik veenduda, kas teavet nõutakse õigelt inimeselt, mistõttu on vajalik isikusamasuse tuvastamine. Enda isiku kohta teabe andmist saab käsitada osa na eraelu puutumatusest (PS § 26) , mistõttu võib olla riivatud isiku õigus otsustada, kas ja kellele ta andmeid enda isiku kohta avaldab . Kuna isikusamasuse tuvastamisega võib kaasneda ka lühiajaline isiku liikumise takistamine (isiku kindlakstegemise aeg), siis võib olla riivatud ka isiku õigus liikumisvabadus ele (PS § 34). Isikusamasuse tuvastamise puhul räägime füüsilistest isikutest. Eraelu puutumatust võib riivata üksnes juhul , kui esineb vähemalt üks PS § 26 teise lause piiriklausli kataloogist tulenev eesmärk. Järelevalveasutuse poolt isikusamasuse tuvastamise korral võiks eraelu puutumatuse põhiõiguse riive õigustusena kõne alla tulla avalik kord ja teiste isikute õiguste kaitse , kuivõrd isikusamasuse tuvastamine aitab nende eesmärkide saavutamisele otseselt kaasa. TTJA ei saa koguda vajalikku teavet järelevalvemenetluse läbiviimiseks ilma, et tal oleks võimalik üheselt kindlaks teha, kas ta nõuab teavet õigelt inimeselt, kelle puhul on põhjendatud alus eeldada, et ta vajalik k u teavet valdab. Samal põhjendusel saab õigustada ka liikumisvabaduse riivet, sest ka seda on lubatud piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Et järelevalveasutus saaks nõuda teavet vaid isikult, kes seda järelevalveasutuse hinnangul valdab (õigelt isikult), on isikusamasuse tuvastamine vältimatu. Kui isik on vaja kindlaks teha, siis ei saa seda asendada muu tegevusega kui isikusamasuse tuvastamine. Pole mõeldav, et järelevalveasutus jätab nt isiku ametiruumidesse küsitlemisele ilmumisel isiku isikusamasuse tuvastamata . Kui järelevalveasutus vajab õigelt isikult järelevalvemenetluse kohaseks läbiviimiseks vajalikku teavet , peab tal olema võimalik ka isikut tuvastada. Isikusamasuse tuvastamist ei saa pidada intensiivseks eraelu puutumatuse riiveks, sest isik ei pea enda kohta avaldama muud, kui ainult oma isiku . Samal ajal on järelevalveasutusel võimalus pärast isiku isikusamasuse tuvastamis t koguda järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalikku teavet . Isikusamasuse tuvastamisega kaasneva lühiajalis e liikumisvabaduse piiramise kõrval on kaalukam järelevalveasutuse vajadus isiku isikusamasuses veenduda, sest ilma isiku liikumisvabadust piiramata ja tema isikusamasust tuvastamata ei saa järelevalveasutus olla kindel, k a s järelevalvetoiminguid viiakse läbi selle isiku suhtes, kelle puhul see oleks põhjendatud või kes väidab end see isik olevat. TTJA - le antakse eelnõuga õigus valdaja nõusolekuta kontrollida vallasasja ( KorS § 49), siseneda valdusesse ( KorS § 50) ja ehitise või ruumi läbi vaadata ( KorS § 51), sealhulgas on lubatud avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi. Ligipääsetavusnõuete täitmisega seotud asjaolude kontrollimiseks võib olla vajalik siseneda ettevõtte ruumidesse (nt teenuse osutamise puhul, arvestades, et teenuseosutaja vastutab mh ligipääsetavusnõuetele vastavate toodete kasutamise eest teenuse osutamisel) , kontrollida toote või teenuse ligipääsetavusnõuetele vahetut vastavust, dokument ide täidetust (sh ebaproportsionaalse koormamisele tuginemise põhjendatust). Järelevalveasutusele on antud ka võimalus vallasasi hoiule võtta ( KorS § 52) . Kõnealuse vallasasjana saab käsitada eelkõige toodet, mida oma majandustegevuse raames pakub toodetega tegelev ettevõtja või mida kasutab teenuse osutamisel teenuseosutaja ning juhul kui toote osas ei ole võimalik menetlustoimingut kohapeal lõpuni viia, kuivõrd selle kontrollimine nõuab spetsiifilisi teadmisi ja on vajalik teha katsetused vastavat pädevust omavas laboris . Aga vallasasjana saab käsitada ka dokumente, mis tõendavad ettevõtja majanduslikku võimekust ligipääsetavusnõudeid täita. KorS §- des 49 – 52 sätestatud meetme te rakendamisega riivatakse omaniku õigust oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada (PS § 32) . Omaniku õigus asja vallata ja kasutada hõlmab endas vabadust otsustada, kas ja millisel eesmärgil omanikule kuuluvat asja rakendatakse. Samuti riivatakse meetmete rakendamisega keeldu tungida kellegi valdusesse (PS § 33). Viidatud keeld hõlmab endas keeldu tungida ja läbi vaadata isiku priivaatsfääri kuuluvat ala (ehitised, ruumid , territoorium ) . Viidatud õiguse ja keelu puhul saame rääkida nii füüsilisest kui juriidilisest isikust. Lisaks riivatakse KorS §-s 49-52 sätestatud meetmete kohaldamisega õigust eraelu puutumatusele , kuivõrd kohtupraktikas on mõiste „eraelu“ alla kuuluvaks loetud ka füüsiliste või juriidiliste isikute ameti- või ärialane tegevus . Sarnaselt ülalpool märgitu ga on nendegi meetmete kasutamise eesmär k avaliku korra ja teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse tagamine. Järelevalveasutusel peab olema rikkumise tuvastamiseks võimalik vaadata toode läbi ning selleks vajaduse korra l siseneda ka valdusesse ning vajaduse korra l võtta toode ka hoiule, et seda saaks läbi vaadata ekspert vastavas laboris . Loata valdusesse sisenemise vajadus võib tekkida näiteks olukorras, kus tooteid hoitakse mujal kui müügisaalis (nt laohoones) või teenuseosutaja keelab järelevalve tegijal siseneda teenindusruumidesse. Samuti võib riikliku järelevalve eri meetmete kohaldamiseks tekkida vajadus siseneda tootmishoonesse. Valdusesse sisenemisel saab järelevalveasutus tuvastada, kas isikul on või võib olla järelevalvemenetluse ga seotud teavet ja seejärel teabe välja nõuda või läbi viia valduse või vallasasja läbivaatus . Ka v allasasja läbivaatuse käigus saab järelevalveasutus menetluseks vajalikku teavet , kui kohustatud isik ise seda ei anna või anda ei oska. Võib juhtuda, et ligipääsetavusnõuete järgimise ja ettevõtja ebaproportsionaalse le koormamise le tuginemise põhjendatuse üle saab järelevalveasutus parimat teavet just vallasasja läbivaatuse käigus. Eelkõige on siin mõeldud eelnõu kohaldamisalasse kuuluvate toodete ja seotud dokumentide kontrollimist . Toote nõuetele vastavuse kontrolliks võib olla vajalik lisaks dokumentide läbivaatusele kontrollida ka too t e märgistust (CE-märgis, hoiatused, tootja andmed) ja t oodetega kaasnev a tea b e (kasutusjuhend , tehniline dokumentatsioon ) olemasolu. Vallasasja läbivaatusele ei pruugi olla tõhusat alternatiivi nende isikute puhul, kes soovivad teavet varjata ega anna järelevalveasutuse nõutud teavet vabatahtlikult või annavad ebaõiget või mittetäielikku teavet ning keda ei ole võimalik mõjutada ka sunniraha määramisega (nt varatud või vara varjavad isikud, kelle suhtes ei ole võimalik sunniraha täitmisele pöörata, aga ka isikud, ke da rahaga mõjutada ei saa ning kes pigem tasuvad sunniraha kui teevad järelevalveasutusega koostööd). Seepärast ei saa vallasasja läbivaatusega samaväärselt tõhusaks vahendiks pidada küsitlemisele kutsumist, küsitlemist ega dokumentide nõudmist . Samuti ei pruugi vähem intensiivsed meetmed võimaldada avastada, tuvastada ega kätte saada infot, mida kohustatud isik nt küsitluse käigus ei avalda või mille olemasolu ta ei tea. Vallasasja läbivaatust ei saa ligipääsetavusnõuete täitmata jätmise avastamiseks alati teostada kohapeal, vaid see tuleb läbivaatamiseks viia selleks kohandatud laborisse või muusse vastavasse uurimisruumi. Selleks peab järelevalveasutusel olema võimalik võtta vallasasi ka hoiule. Valdusesse sisenemi s e käigus on järelevalveasutusel võimalik ise veenduda, millised andmekandjad isiku eluruumis, töökohas või mujal valduses on, ning selle alusel otsustada, kas ja millised andmekandjad võiksid järelevalvemenetluse jaoks vajalikud olla. Valdusesse sisenemisel ei pruugi järelevalveasutus saada teavet andma kohustatud isikult kätte kogu soovitud teavet. Valdusesse sisenemine iseenesest ei anna õigust isikule kuuluvat valdust läbi vaadata , ent valdusesse sisenemine võib olla vajalik selleks, et otsustada valduse läbivaatamise vajalikkuse üle või tuvastada vallasasjad, mida soovitakse läbi vaadata ning vajaduse korra l need hoiule võtta . Valduse läbivaatus võimaldab seega tuvastada teavet valdava isiku ruumides olevaid asju, mis võivad olla järelevalvemenetluse kohaseks läbiviimiseks vajalikud (nt dokumendid , tooted ). Valduse läbivaatus saab siiski olla õigustatud siis, kui järelevalveasutusel ei ole võimalik saada vajalikku teavet muul viisil (isik ei ole nõus tegema järelevalveasutusega koostööd ning teavet ei ole võimalik saada ka vallasasja läbivaatuse kaudu). Sisuliselt on valduse läbivaatus lubatav olukorras, kus kõik eelnevalt mainitud samale eesmärgile (varjatud teabe kättesaamine) suunatud meetmed ei ole kas sama tõhusad või riivavad puudutud isiku põhiõigusi suuremal määral kui valduse läbivaatus. Kui puudutatud isik ei soovi olulist infot välja anda, võib teabe väljaandmisest keeldumine otseselt mõjutada järelevalveasutuse tehtava analüüsi tulemusi ja takistada seeläbi järelevalvemenetluse efektiivset läbiviimist. V aldusesse sisenemise õigus ning sealt vajalike vallasasjade otsimine ja kaasavõtmine aitavad tõhustada järelevalveasutuse tööd . Kaaludes teavet valdava isiku eraelu puutumatuse kui vallasasja läbivaatuse käigus kõige intensiivsemalt riivatava põhiõiguse riive intensiivsust legitiimse eesmärgiga, milleks on avaliku korra ja teiste isikute õiguste kaitse, ei ole tegemist ilmselt ebaproportsionaalse riivega. Avalik kord on väga lai mõiste ja selle kaitsealasse saab paigutada isiku igasuguse tegevuse, mis kahjustab ühiskonda ja teisi inimesi. Õiguskorra tagamist (ligipääsetavusnõuete täitmise tagamist) ning huvigrupi täisväärtusliku ühiskonnaelus osalemise võimaldamist saab pidada kaalukaks argumendiks. Seega on järelevalveasutuse tegevus suunatud suure osa ühiskonna jaoks olulise tulemuse saavutamisele ning seda saab pidada kaalukamaks kui teavet valdava isiku eraelu puutumatuse põhiõiguse riivet. Sama järelduse saab teha ka omandi puutumatuse põhiõiguse ja valdusesse sisenemise keelu ning vallasasja hoiule võtmise kohta. Selge on see, et järelevalve erimeetmete kohaldamise valikul tuleb järelevalveasutusel kohaldada ettevõtjat kõige vähem riivavat, ent samas toimivat meedet. See on kaalutlus, mida järelevalveasutus peab igal üksikul juhtumil eraldi tegema. Meetmete kohaldamisel tuleb alustada kõige leebemast, ent tulemuslikust meetmest. Tõhusa järelevalve saavutamiseks tuleb erimeetmete valikul jätta järelevalveasutusele võimalus reageerida adekvaatselt ja tulemuslikult ka nt olukorras, kus ettevõtja ei tee järelevalveasutusega mis tahes koostööd, ei reageeri pöördumistele ning jätkab rikkumist. Eelnõu §-s 1 8 sätestatakse järelevalve erisused. Järelevalveasutuse tehtav a järelkontroll i eesmärk on veenduda, et ligipääsetavusnõuete koha l damisest erandi tegemine on õigustatud. Kuna käesoleva eelnõu § 2 lõike 10 kohaselt kohaldatakse toodete turujärelevalve puhul TNVS-i kui üldseadust , tulenevad toodete turujärel evalve erisused TNVS 6. peatükist , ja käesolevas eelnõus nimetatud sätteid ei dubleerita . TNVS 6. peatüki eesmärk on tagada tõhus toodete turujärelevalve, et E L-is (sh Eestis) turule lastavad tooted oleksid ohutud ja vastaksid nii Eesti kui EL -i õigusaktidele. TNVS käsitleb muu hulgas ka turujärelevalveasutuste järelevalvepädevus t seoses e-kaubanduses müüdavate toodetega, sätestab piiriüles e koostöö reeglid teiste EL -i liikmesriikidega ning pan eb t urujärelevalveasutuse le kohustus e e dastada harmoneeritud valdkonna turujärelevalve käigus kogutud tea v e Euroopa Komisjonile määruse nr 2019/1020 artiklis 34 sätestatud ulatuses ja korras . S arnase teavitamise juhise annab ka ligipääsetavuse direktiiv (art 20 lg-d 4–8), mistõttu puudub vajadus eelnõus sätestada Euroopa Komisjoni ja teiste EL -i liikmesriikide toote mittevastavusest teavitamise kord a . Eelnõu § 1 8 l õikes 1 sätestatakse TTJA õigused seoses ligipääsetavusnõuetele mittevastava toote ja teenusega (direktiivi art 20 lg-d 1 ja 8, art 22 ja art 23 lg 1). Direktiivis on esitatud selged ja täpsed juhised kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele mittevastava tootega tegelemise menetlusele riigi tasandil (art 20 ). Neile juhistele vastab küll osaliselt TNVS § 56 lõige 2, hõlmate s toote turul kättesaadavaks tegemise piiramise ja turult kõrvaldamise nõudeid, kuid õigusselguse huvides ning arvestades ligipääsetavusnõuete eripära, on siiski mõistlik sätestada järelevalve erisused just käesolevas eelnõus, kuna TNVS ei hõlma eelnõu kohaldamisalas olevaid teenuseid. Ehkki direktiivis puuduvad konkreetsed juhised teenuste vastavuse menetlusele riigi tasandil, tuleneb õigus teenuseosutajalt nõuete täitmist nõuda direktiivi üldisest loogikast tagada toote ja teenuse ligipääsetavusnõuetele vastavus. Seda tõlgendust toetab ka ligipääsetavuse direktiivi artiklis 23 sätestatu, mille kohaselt on riigi ülesanne luua mehhanismid teenuse vastavuse ja rakendatud parandusmeetmete asjakohasuse kontrolliks. Mehhanismid järelevalve tegemiseks on Eestis loodud KorS-iga , milles sätestatud riikliku järelevalve üldmeetmed kohalduvad ka käesolevas eelnõus sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve tegemisel. Lisaks on TTJA-l järelevalve tegemisel kasutada KorS-is sätestatud need järelevalve erimeetmed, millele viidatakse eelnõu §-s 17. Sellegipoolest on ligipääsetavusnõuetele mittevastava teenuse vajaduse korral turult kõrvaldamise nõue asjakohane käesolevas eelnõus eraldi sätestada, kuna seda järelevalve erimeedet ei ole üheski muus õigusaktis sätestatud. Eelnõu § 1 8 l õike 1 p unktis 1 sätestatakse TTJA õigus nõuda ettevõtjalt toote või teenuse kooskõlla viimist kõigi ligipääsetavusnõuetega. Eelnõu § 1 8 l õike 1 pu nktis 2 sätestatakse TTJA õigus keelata või piirata toote ja teenuse kättesaadavaks tegemine riigisisesel turul , samuti nõuda toote või teenuse turult kõrvaldamist või kõrvaldada toode turult, mille tagamiseks rakendatakse ettekirjutuse tegemist ( KorS § 28 lg 1). Kui ettevõtja ettekirjutust ei täida, saab TTJA rakendada teisi KorS §-des 28–29 sätestatud riikliku järelevalve üldmeetmeid , määrates sunniraha või korraldades ettekirjutuse täitmise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Eelnõu § 1 8 l õikes 2 sätestatakse TTJA ülesanded juhuks , kui ettevõtja on tuginenud täielikule muutmisele või ebaproportsionaalsele koormamisele. Nõue tuleneb direktiivi artik li 19 lõikest 2 ja artik li 23 lõikest 1. Sõltumata sellest, et TTJA on eelnõu kohaselt ainuke järelevalveasutus ning pädev kontrollima kõikide eelnõus sätestatud nõuete täitmist, on käesolev säte vajalik, sest direktiivis tuuakse täieliku muutmise ja ebaproportsionaalse koormamise järelevalvetoimingute elemente esile nii toodete kui teenuste vastavuse puhul . Toote või teenuse täieliku muutmise ja ettevõtja ebaproportsionaalse koormamise argument on Eesti õiguses ka esmakordne nähtus, mistõttu on õigusselguse huvides vajalik tuua direktiivist otsesõnu üle ka sellega seotud järelevalveelemendid , et tagada TTJA - le vastav tegutsemisõigus . Nende kohustuslike tegevuste täitmiseks on TTJA-l kasutada KorS- i s sätestatud järelevalve erimeetmed, millele on viidatud käesoleva eelnõu §-s 17. Eelnõu § 1 8 l õike 2 p unktis 1 sätestatakse, et kui ettevõtja tugineb toote täielikule muutmisele või ettevõtja ebaproportsionaalsele koorm amisele, on TTJA-l õigus järelevalve käigus kontrollida, kas ettevõtja on teinud proportsionaalse koormuse hindamise . Eelnõu § 1 8 lõik e 2 p unktis 2 sätestatakse , et TTJA-l on pädevus hinnata , kas ettevõtja hindamine on tehtud vastavalt selleks kehtestatud kriteeriumidele , ja kontrollida, kas hindamistulemused lubavad teha ettevõtja tehtud järeldusi jätta ligipääsetavusnõude d järgimata. Eelnõu § 1 8 l õike 2 p unktis 3 sätestatakse, et TTJA-l tuleb kontrolli te gemisel hinnata asja kohase toote või teenuse vastavust igale sellele kohaldatavale ligipääsetavusnõu de le . See tähendab, et TTJA -l on õigus hinnata, kas et tevõtja peab ligipääsetavusnõude id täitma osaliselt . Näiteks on nägemispuudega inimestele ligipääs u võimaldamiseks taktiilse kirja tootele lisamata jätmine ebaproportsionaalse koorm amise seisukohast õigustatud, aga kuulmispuudega inimestele ligipääs u võimaldamiseks piktogrammide lisamine ei ole ebaproport sionaalselt koormav ning sel puhul ligipääsetavusnõu ded kohalduvad (vt ka § 5 selgitust). Eelnõu §-s 1 9 sätestatakse sunniraha igakordse kohaldamise ülem määr. Kuivõrd asendustäitmise ja sunniraha seaduse ( ATSS ) § 10 l õike 2 järgi sätestatakse sunniraha igakordse rakendamise ülemmäär otsesõnu seaduses, tuleb sunniraha ülemmäär summana LiPS- i s välja tuua. Seda praktikat toetab ka KorS § 28 lõike 2 kolmas lause, märkides, et sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär sätestatakse riikliku järelevalve eriseaduses. Riikliku järelevalve üldseaduse na sätestab KorS sunniraha igakordse kohaldamise ülemmääraks 9600 eurot ( KorS § 28 lg 2 neljas lause) juhuks , kui järelevalve eriseaduses ülemmäära ei sätestata. Eelnõus on sunniraha ülemmääraks 10 000 eurot , mis toodete puhul vasta b TNVS - i s sätestatud muude le harmoneeritud toodete le kohaldatavale sunniraha ülem määrale . Toodetele ja teenustele erineva määra kehtestamine ei oleks asjakohane. Kõrgemat sunniraha üle m määra rakendamist ei saa samuti pidada asjakohaseks, kuna ligipääsetavusnõuete rikkumine ei põhjusta võrreldes muude toodete (nt ehitustoodete) nõuete rikkumisega suuremat ohuolukorda ja on piisavalt heidutav. M adalama sunniraha ülem määra kehtestamine ei ole seepärast asjakohane, et maksimaalne võimalik sunniraha määr peab olema selline, mis kaalub üles ka kõige suurema ärihuvi. Sätestatud ülemmäära summa on hoiatav, piisavalt tõhus, et kallutada ettekirjutuse adressaati ettekirjutust täitma . Kuna sunniraha ei ole karistusliku iseloomuga, vaid tegemist on haldustäitemenetlusega, tuleb sunniraha määramisel valida selline sunnivahend, mis isikut võimalikult vähe kahjustades teda ettekirjutust täitma motiveeriks. Sunniraha ülemmäär ei tähenda, et sunniraha tuleks määrata just selles summas. Valitud sunniraha ülemmäär a summa ei pärsi seepärast proportsionaalsuse põhimõttega arvestamist. P roportsionaals e sunniraha summa määramisel tuleb iga kord arvesse võtta ettekirjutuse olulisust, rikkumise asjaolusid ja isiku majanduslikku seisundit. Eelnõu 6. peatükis esitatakse vastutuse sätted . Eelnõu §-s 20 sätestatakse karistus ligipääsetavusnõuetele mittevastava teenuse osutamise eest. Toote turule laskmise nõuete rikkumise korral kohaldatakse TNVS 7. peatükis vastutuse kohta sätestatut vastavalt käesoleva eelnõu § 2 lõikes 10 sätestatule. TNVS § 59 lõike s 2, § 60 lõike s 2 ja § 61 lõike s 2 sätestatakse toote turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise tingimuste rikkumisel ning toote ohtudest teavitamata jätmise ja vastavusmärgise väärkasutamise trahvisumma ks 32 000 euro t . Seesugune trahvimäär on kehtestatud tõsiseltvõetavuse tagamiseks ning sarnaste väärtegude eest ettenähtud karistusmäärade ühtlustamiseks. Praegu lubab karistusseadustiku § 47 kohaldada juriidilisele isikule rahatrahvi kuni 400 000 eurot. EL -i määruse nr 2019/1020 artikkel 41 sätestab, et EL -i liikmesriigi poolt määratavad karistused, mida määruse rikkumise korral kohaldatakse, peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Sama põhimõt te sätestab ka ligipääsetavuse direktiivi artikkel 30. M õne s teis es seadus es sätestatud sarnaste rikkumiste eest ettenähtud trahvimäärad on samad . Näiteks näeb kehtiv jäätmeseadus ette, et keelatud toote turule laskmise eest on võimalik määrata juriidilisele isikule kuni 32 000 euro suurune rahatrahv. Ka seadme ohutuse seadus näeb seadme kasutusele võtmise ja kasutamise ning seadmetöö nõuete rikkumise eest juriidilistele isikutele ette kuni 32 000 euro suuruse trahvimäära. Samuti nähakse mõõteseaduse kehtivas redaktsioonis ette kuni 32 000 - eurone trahvimäär taatlusmärgise võltsimise, võltsitud taatlusmärgise müümise ja võltsitud taatlusmärgisega mõõtevahendi kasutamise eest. Füüsilise isiku trahvimäärad TNVS-s on 200 ja 300 ühikut. Eelnõuga füüsilisele isikule sätestataval trahvimääral otsest seost TNVS- ga ei ole. Karistusmäärade kehtestamisel on lähtutud õiguskorra kaitsmise huvidest. Silmas on peetud, et trahvimäärad omaksid eri- kui üldpreventiivset mõju ehk kujundaksid nii süüdlase kui kogu ühiskonna hoiakut, arvestades sealjuures rikkumise võimalikku olemusest ja selle tagajärgi. Samuti on arvesse võetud analoogiat ja üldist keskmist. Näiteks on raudteeseaduses (§ 167) reisijaõiguste (muu hulgas ka puudega inimestele teabe või abi andmata jätmise eest) rikkumise eest füüsilise isiku trahvimäär 100 ühikut, ent samas juriidilisele isikule 100 000 eurot; kaubandusliku meresõidu seaduses ja lennundusseaduses samasisulise sätte puhul on trahvimäärad vastavalt 150 ühikut ja 3200 eurot; ühistranspordiseaduses bussireisijate puhul on trahvimäärad vastavalt 50 ühikut ja 3200 eurot. Tarbijakaitseseaduse alusel on juriidilise isiku trahvimäärad vahemikus 2000 kuni 32 000 eurot ning infoühiskonna teenuste seaduse alusel on füüsilise isiku trahvimääraks 300 ühikut ja juriidilise isiku trahvimääraks 3200 eurot. Ligipääsetavusnõuded, millest tuleb teenuse osutamisel juhinduda , kehtestatakse eelnõu § 4 lõikes 3 ning eelnõu § 4 lõike 4 alusel antavas sotsiaalkaitseministri määruses. Eelnõu § 20 l õikes 1 sätestatakse ligipääsetavusnõuetele mittevastava teenuse osutamise eest füüsilisele isikule karistuseks rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Eelnõu § 20 l õikes 2 sätestatakse ligipääsetavusnõuetele mittevastava teenuse osutamise eest juriidilisele isikule karistuseks rahatrahv kuni 20 000 eurot. Eelnõu §-s 2 1 määratakse kindlaks väärtegude kohtuväline menetleja . Väärtegude kohtuväline menetleja on TTJA. Eelnõu 7 . peatükis esitatakse rakendussätted . Eelnõu §-s 2 2 sätestatakse ligipääsetavusnõuete kohaldamise erisused. Eelnõu § 2 2 l õikes 1 sätestatakse, et LiPS-i nõudeid kohaldatakse alates 20 2 5. aasta 28. juunist turule lastava toote ja osutatava teenuse suhtes . Kohaldamise aja määra misel on lähtutud direktiivi artik li 31 lõikest 2. Nõuded kohalduvad kõigile teenustele, mida osutatakse 2025. aasta 28. juunil ja pärast seda (sh teenus, mida osutatakse enne 2025. aasta 28. juunit). Nõuetega tuleb kooskõlla viia kõik uued tooted, s.o tooted, mis lastakse turule 2025. aasta 28. juunil ja pärast seda. Enne 2025. aasta 28. juunit turule lastud tootele käesoleva eelnõu nõuded ei kohaldu. Nõuetega tuleb muu hulgas kooskõlla viia veebilehtedel ja mobiilirakendustel põhinevad teenused või teenuse elemendid. Eelnõu § 2 2 l õikes 2 sätestatakse teenuselepingu kohaldamise erisus vastavalt direktiivi artik li 32 lõikele 2 . Enne 2025. aasta 28. juunit sõlmitud teenuseleping (kui selle tingimused ei arvesta kohalduvaid ligipääsetavusnõudeid) kehtib edasi muutmata kujul kuni selle kehtivusaja lõpuni, kuid kõige kauem 2030. aasta 28. juunini . Seega, enne 2025. aasta 28. juunit sõlmitud lepingud, mis on sõlmitud pikemaks perioodiks kui viis aastat ja mille tingimused arvestavad kohalduvaid ligipääsetavusnõudeid, jäävad kehtima. Kui teenuse osutamisega kaasneb paratamatult ka lepingu sõlmimine, on tegemist teenuselepinguga, mis loetakse teenuse osaks. Näiteks sõlmitakse avaliku teenindamise lepingud keeruka hankeprotseduuri käigus pikemaks perioodiks kui viis aastat. Seetõttu ei ole mõistlik , et neid lepinguid tuleb vahepeal uuesti sõlmi d a vaatamata asjaolule, et teenuseosutaja on võtnud endale lepinguga kohustuse tagada ligipääsetavuse direktiivist tulenevate nõuete täitmine alates riigisisese õiguse normide jõustumisest . Sätte eesmärk on tagada, et pärast sätete kohaldumise tähtpäeva ei pakutaks turul eelnõu kohaldamisalasse kuuluvat teenust, mis ei arvesta ligipääsetavuse tagamise nõuetega. See vastab ka direktiivi üleminekumeetme eesmärgile (art 32 l g 2). Selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik, et hõlmatud oleksid kõikide eelnõu kohaldamisalasse jääva te tarbijatele osutatava te teenus te (eelnõu § 2 lg 2 ) mistahes lepinguliigid. Eelnõu § 2 2 l õikes 3 sätestatakse teenuse osutamisel kasutatavale iseteenindusterminalile täiendav nõuete kohaldamise erisus. Iseteenindusterminali, mida teenuseosutaja kasutab teenuse osutamiseks enne 2025. aasta 28. juunit, võib jätkuvalt kasutada sarnase teenuse osutamiseks kuni selle majanduslikult kasuliku tööea lõpuni, kuid kõige kauem 20 aastat pärast selle esmast kasutuselevõttu. Erisus lähtub direktiivi artik li 32 lõikest 2. Eelnõu § 2 2 l õikes 4 sätestatakse vastavalt direktiivi artik li 32 lõikele 1 , et teenuseosutaja võib jätkata teenuse osutamist kuni 2030. aasta 28. juunini, kasutades toodet, mida ta kasutas sarnase teenuse osutamiseks ka enne 20 25 . aasta 28. juunit. See tähendab, et teenuseosutaja peab tagama, et ta kasutab teenuse osutamisel ligipääsetavaid tooteid ning see nõue kohaldub teenuseosutajale alates 2030. aasta 28. juunist. Eelnõu § 2 2 l õikes 5 sätestatakse täiendav nõuete kohaldamise erisus veebilehe ja mobiilirakenduse teatud sisu suhtes. Lõige jaguneb kolmeks punktiks. Eelnõu § 2 2 l õike 5 p unktis 1 sätestatakse, et teenuse ligipääsetavusnõudeid ei kohaldata veebilehe ja mobiilirakenduse puhul enne 2025 . aasta 28. juunit avaldatud eelsalvestatud ajas muutuvate meediumite suhtes. Nõue lähtub direktiivi artik li 2 lõike 4 punktist a. Selle all tuleb mõista meediumit (ainult audio, ainult video, audio-video, interaktsiooni sisaldav audio ja/või video) , mida esitatakse enne 2025. aasta 28. juunit reaalajas ja mida pärast esmakordset avaldamist hoitakse internetis või mis avaldatakse pärast reaalajas edastamist uuesti . Eelnõu § 2 2 l õike 5 p unktis 2 sätestatakse, et teenuse ligipääsetavus nõudeid ei kohaldata enne 2025 . aasta 28. juunit avaldatud kontoritarkvara failiformaatide suhtes. Nõue lähtub direktiivi artik li 2 lõike 4 punktist b. Selle all tuleb mõista enne 2025. aasta 28. juunit avaldatud dokumendiformaa te , mis on mõeldud peamiselt väljaspool veebi kasutamiseks ning on veebilehtedele lisatud (sh Adobe pdf -failid, Microsoft Office ’i dokumendid või nende (avatud lähtekoodiga) vasted). Eelnõu § 2 2 l õike 5 p unktis 3 sätestatakse, et teenuse ligipääsetavus nõudeid ei kohaldata veebilehe ja mobiilirakenduse sisu suhtes , mida võib pidada arhiiviks . Nõue lähtub direktiivi artik li 2 lõike 4 punktist e. V eebilehtede ja mobiilirakenduste sisu loetakse arhiveerituks, kui seda pärast 2025. aasta 28. juunit enam ei ajakohastata ega muudeta. Veebilehe ja/või mobiilirakenduse üksnes tehnilist haldamist ei käsitata ajakohastamise või muutmisena. Eelnõu §- s 23 sätestatakse Sotsiaalministeeriumi kohustus teha regulatsiooni rakendumise jär el järelhindamine . Järelhindamine on vajalik, sest regulatsiooni tulemuslikkust pole võimalik praegusel juhul kontrollida . Sotsiaalministeerium teeb järelhindamise hiljemalt 202 8 . aastal . Eelnõu §-ga 2 4 muudetakse toote nõuetele vastavuse seadust (TNVS) . T NVS- is laiendatakse TTJA turu järelevalve pädevust toodetele kehtestatud ligipääsetavusnõuete täitmise üle järelevalve te gemisega . Samuti täiendatakse TNVS-i normitehnilise märkusega, milles viidatakse ligipääsetavuse direktiivile. Muudatus on vajalik selleks, et TTJA- le laieneksid ligipääsetavuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate toodete tu rujärelevalveasutuse kohustused ja õigused, mis on sätestatud TNVS 6. peatüki t urujärelevalve korraldus e ja 7. peatüki vastutuse osas . Eelnõu § -s 2 5 sätestatakse seaduse jõustumisaeg. Jõustumissätte kohaselt jõustub seadus 2022. aasta 28. juunil. Jõustumiskuupäeva valik lähtub ligipääsetavuse direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise kohustuse tähtpäevast (direktiivi art 31 lg 1) . Eelnõu terminoloogia Eelnõu §-s 2 lõigetes 2 ja 4 ja 5 ning §-s 3 sätestatakse e-kaubanduse teenuse, elektroonilise pileti, elektroonilise piletimüügi teenuse, e- lugeri , e-raamatu ja selle tarkvara, ettevõtja, interaktiivse andmetöötlusvõimsuse, iseteenindusterminali, makseterminali, mikroettevõtja, operatsioonisüsteemi, tarbija, tarbijale kasutamiseks ettenähtud üldotstarbelise arvuti riistvarasüsteemi, tarbija terminalsead m e, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse ligipääsuks audiovisuaalmeedia teenusele , teenus e ja teenuseosutaja termin id. Terminite defineerimise vajadus tuleneb ligipääsetavuse direktiivi ülevõtmisest Eesti õigusesse ja sellega hoitakse ära võimalikud arusaamatused mõistete erin e val tõlgendamisel. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta . Direktiivi ülevõtmise tähtpäev on 28. juuni 2022. Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 1. Seaduse mõjud Mõjuanalüüsi eesmärk on hinnata LiPS -i mõju uute toodete turule toomisega seotud ettevõtjatele , teenus e pakkujatele, toodete ja teenuste tarbijatele ning riigiasutustele, sh nende kuludele ja tuludele. Seaduse rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: mõju majandusele, sotsiaal ne , sh demograafili ne mõju , mõju regionaalarengule ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatustel puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale ning riigi julgeolekule ja välissuhtele, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Mõjutatud sihtrühma kirjeldus Mõjutatud sihtrühmaks on eeskätt puu d ega inimesed , aga ka piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed. Piiratud funktsionaalse võimekuse all mõeldakse siinkohal füüsilise, vaimse, intellektuaalse, meelelise või vanusega seotud vaeguse või muu alalise või ajutise keha võimekusega seotud põhjust, mis koostoimes erinevate takistustega võib tõkestada inimese ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel osalemist, sealhulgas ligipääsu toodetele ja teenustele. Kuna sihtrühma suurust ei ole võimalik täpselt hinnata, on mõju hindamisel lähtutud järgmiste alasihtrühmade suurustest: • Lapsed ja noorukid , kellest 0 – 17-aastased moodustasid 2020. aasta 1. jaanuari seisuga 19,3% rahvastikust, 7 – 14-aastased ligi 9%. Statistikaameti rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi kohaselt kahaneb nende vanus e rühmade osakaal rahvastikus 2045. aastaks vastavalt 17,5% - le ja 7,5% - le . • Vanemaealised , kellest 65-aastased ja vanemad moodustasid 2020. aasta 1. jaanuari seisuga 20% rahvastikust (veidi rohkem kui 266 000 inimest), 75-aastased ja vanemad 9,5% (veidi rohkem kui 126 000 inimest) ja 85-aastased ja vanemad 2,6% (ligi 35 000 inimest). Statistikaameti rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi kohaselt kasvab nende vanus e rühmade osakaal rahvastikus 2045. aastaks vastavalt 26,7% - le (veidi rohkem kui 344 000 inimest), 14,5% - le (veidi rohkem kui 186 000 inimest) ja 5,2% - le (ligi 67 100 inimest). Seega , vanemasse vanus e rühma (85-aastased ja vanemad) kuuluvate inimeste arv praktiliselt kahekordistub ning 65-aastaseid ja vanemaid inimesi on 2045 . aastaks Eesti rahvastiku koosseisus pea 80 000 enam. • Ametliku puude raskusastmega inimesed , keda 2020. aasta 1. jaanuari seisuga oli ligi 154 300, s.o 11,6% rahvastikust. 0 – 17-aastaseid puudega inimesi oli sama hetke seisuga veidi rohkem kui 11 400, 18 – 64-aastaseid veidi rohkem kui 66 500 ning 65-aastaseid ja vanemaid ligi 76 400. Prognooside kohaselt suureneb puudega inimeste osakaal rahvastikus pidevalt ning 2040. aastaks võib see olla hinnanguliselt 17%. Kõige suurema osa (37%) puudega inimestest moodustasid 2020. aasta jaanuari seisuga liikumispuudega inimesed, millele järgnes liitpuue (31%) ja psüühikahäire (v.a vaimupuue) (ligi 15%). Kuulmis- ja nägemispuudega inimesed moodustasid kõigist puude liikidest vastavalt 1,4% ja 1,2% ning keele- ja kõnepuudega inimesed umbes 1%. Puude raskusastmete järgi oli enim raske puudega inimesi (ligi 80 500 inimest, s.o 52% kõigist puudega inimestest), kellele järgnes keskmise puudega inimeste arv (ligi 57 100 inimest, s.o ligi 37% kõigist puudega inimestest) ja sügava puudega inimeste arv (ligi 17 100 inimest, s.o 11% kõigist puudega inimestest). Võib eeldada, et enim on direktiiviga seotud muudatustest mõjutatud raske ja sügava puudega inimesed, kelle piirangud on suuremad (s.o ligi 97 600 inimest). • Tervisest tingitud igapäevategevuse piiranguga inimesed . 2020. aastal tundsid, et nende igapäevategevus on tervisest tingitult suurel määral piiratud ligi 10% 16-aastastest ja vanematest inimestest (1. jaanuari 2020 sama vanus erühma rahvaarvu arvestades ligi 108 600 inimest) ning ligi 21% 65-aastastest ja vanematest inimestest (ligi 54 600 inimest). Lisaks tundis end mõningal määral tervisest tingitult igapäevategevustes piiratult 22,7% 16-aastastest ja vanematest ning 41% 65-aastastest ja vanematest inimestest. • Ajutise tervisest tuleneva tegevuspiiranguga inimesed . 2019. aastal registreerisid meditsiiniasutused, et vigastuse tõttu vajas ravi ligi 156 400 inimest, sh ligi 112 800 18-aastast ja vanemat inimest. Kui arvestada eespool esitatud loetelust suure tõenäosusega mittekattuvaid sihtrühmasid (7 – 14-aastased lapsed ja noorukid, 18 – 64-aastased ametliku puude raskusastmega inimesed ning 65-aastased ja vanemad inimesed), siis moodustas sihtrühm 2020. aasta seisuga ligi kolmandiku rahvastikust, mis tähendab, et tegemist on kogu elanikkonda arvestades keskmise suurusega sihtrühmaga. Siia lisanduvad veel sihtrühmad, kelle kattuvust ei ole võimalik tuvastada. Samuti võib arvata, et kõigi sihtrühma kuuluvate inimeste funktsionaalne võimekus ei ole alati piiratud. 6 .1. Sotsiaal ne, sealhulgas demograafili ne mõju Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ning kõikidele on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ligipääsetava ühiskonna loomine tähendab sellise elukeskkonna loomist, mis lähtub iga ühiskonnaliikme vajadustest ja võimalustest, ning keskkonda, mis ei sea eeliseid ühele siht rühmale . Ligipääsetavusnõuete kehtestamine toodetele ja teenustele, mille suhtes käesolev eelnõu kohaldub, mõjutab ees pool nimetatud sihtrühmadesse kuuluvate inimeste õigusi ühiskonnaelust võrdsetel alustel osa võtta , parandades kõikide ühiskonnaliikmete elukvaliteeti ja toimetulekuvõimet . Samuti mõjutab see siht rühma võimalusi osaleda ühiskondlikus elus ja seda mõj utada. Kui vaade l da ligipääsetavuse sihtrühmana kogu elanikkonda elukaare vältel, mitte ainult puu d ega inimes i nende erivajadus est lähtuvalt, siis võttes arvesse elanikkonna vananemis t , aitab seaduse rakendamine tagada ka vanemaealiste pikaajalise aktiivsuse ühiskonnas ja tööturul , mis oma b positiivset mõju ka majandusele. L igipääsetavusnõuete kehtestamine teatud toodetele ja teenustele mõjutab sihtrühma tervist ja heaolu . Transporditeenuse le ligipääsu suurendamine , mis tähendab ka transpordivõimalus i puudutava teabe ligipääsetav al kujul pakkumi st, parandab kogu elanikkonna, iseäranis puu d ega inimeste liikuvust ning sellega e lukvaliteediks vajalike hüvede kättesaadavust. Lisaks aitab ligipääsetav transpor diteenus puu d ega inimestel , aga ka eakatel , kasutada erinevaid teenuseid (nt arstiabi, raamatukogu, pangandusteenused, kultuurisündmused jne) ning suurendada seeläbi nende heaolu ja ühiskonnaelus osalemist. Näiteks on ligipääsetavusnõuetele vastav interaktiiv ne teabeterminal kaasava disaini seisukohalt oluline element , mis võimald ab anda ühistranspordiinfot edasi lihtsustatult ja suurema fondiga, paremini loetavalt ja paindlikumalt kui väljaprinditud sõiduplaan il. Sellest saavad olulist kasu vaegnägijad või ärevushäire te all kannatavad inimes ed, kellele info õigeaegne ja piisav kättesaadavus on õige transpordivahendi kasutamisel määrava tähtsusega. Kaudselt mõjutab ligipääsetavusnõuete kehtestamine sihtrühma tervist ja heaolu ka hädaabiühendusele ligipääsu ja vaba aja veetmise võimaluste laiendamise ga , mis on seotud näiteks ligipääsuga e-raamatutele. Transporditeenuse ligipääsetavuse parandamisel on mõju ka tööhõivele ja võimalustele tööturul osaleda, suurenda des puu d ega inimeste iseseisva tööl käimise ja erinevate teenuste kasutamise võimalusi. Statistikaameti andmetel töötas 201 9 . aastal enam kui 40% tööealistest puudega inimestest . Eestis ei koguta regulaarselt andmeid selle kohta, kui sagedasti puudega inimesed erinevaid transporditeenuseid kasutavad või kui paljudel puudega inimestel jää b ligipääsmatuse tõttu ühistranspor diteenus kasutamata. 2020 . aasta statistika kohaselt tahaks umbes 19 % enda haiguse, vigastuse või puude tõttu tööd mitte otsinud inimestest võimaluse korra l töö le asuda . 2014. aasta statistika ütleb, et ühistranspor diteenust kasutab t ööleminekuks umbes 25% kõigist hõivatud ametliku puudega inimestest . 2009. aasta p uu de ga inimeste ja n ende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu andmetel vaja s 41% töötavatest puu d ega inimestest transpordi abi tööle ja koju saamiseks . V õib eeldada, et ligipääsu parandamisel transporditeenuste kasutamise sagedus sihtrühma hulgas kasvab. Et transporditeenuse ligipääsetavus t mõjutab lisaks teenustele ja infokeskkonnale ka füüsilise ruumi ligipääsetavus, mille parandamine eeldab valdkondade ülest koostööd ja tervikli k ku ligipääsetavuse poliitik at laiemalt, võib LiPS -i tähenduses ligipääsetavuse tagami se mõju sagedust hinnata keskmiseks. LiPS -i rakendamine võib kaudselt mõjutada ka tööhõivet ja tööturul osalemise võimalusi selle kaudu, et teatud töökohtadel on seaduse kohaldamisalas olevad tooted ja teenused töötamise protsessi osa (näiteks e-kaubandus e teenus ). Käesolev eelnõu parandab ka finantsteenuste ligipääsetavust puudega inimeste jaoks. Eestis on kasutusel sularaha automaate, mille kaudu saavad kliendid teenusena nii sularaha välja võtta kui kontole maksta ning teha muid maksetehinguid. Seejuures on olemas sularaha automaate, mis on varustatud spetsiaalsete abivahenditega, mida saavad kasutada nii vaegnägijad kui pimedad (hääljuhendamise võimalus ja spetsiaalne klaviatuur pimedatele). Samas, praegu ei ole vaegnägijatel ilma kõrvalise juhendamiseta automaatides t oiminguid võimalik te ha. Liikumispuudega inimestel on terminalidele ja automaatidele ligipääs tihti raskendatud, sest ratastoolis inimeste jaoks asuvad automaadid liiga kõrgel või ekraanile paistev valgus muudab ekraani loetamatuks. Sularaha- ja makseautomaatide ja iseteenindusterminalide ligipääsetavuse parandamisel tuleb silmas pidada seda , et inimestele jääksid alles ka traditsioonilised (klienditeenindaja toel) teenuste kasutamise võimalused. S ularaha automaatidele ligipääsetavuse parandamine võimaldab puudega inimestel kasutada alati oma kodupanga teenuseid ning vähendab pealesunnitud tasuliste teenuste (nt sularaha väljavõtmine teise panga sularaha automaadist, tehingud klienditeenindaja juures) kasutamist. Samuti võimaldab sularaha automaatidele ligipääs inimestel paremini iseseisvalt otsustada oma rahaliste ressursside kasutamise üle. Finantsteenused on ligipääsetavad, kui ka teenuse veebikeskkond või mobiilirakendus on puudega inimesele vastavalt kohandatud ja ühildumine tugitehnoloogiaga ka tegelikult tagatud ( liidestamine toimib ja tagatud on selle töökindlus). P ankade veebilehekülgi on üldiselt Eestis hinnatud kül laltki hästi ühilduvaks. Üheks oluliseks makseteenuste kasutamisega seotud probleemiks on välja toodud ka see, et pangalingid on lisatud e-kaupmeeste veebi lehtedel tihti piltide na (mitte tekstina), mida ühilduv seade ei suuda lugeda ja nii on puudega inimestel praktikas üsna keeruline makse id teha . Käesolev eelnõu peaks sellised probleemid lahendama . Teatud juhtudel on põhjendatud, et puudega isikule on tagatud teenuse kättesaadavus tema seadusliku esindaja kaudu. See, m illiseid tehinguid ja toiminguid on lubatud eestkostetaval endal teha, määratakse kindlaks eestkoste seadmisel. Kõikidel muudel juhtudel teostab piiratud teovõimega isik oma õigusi esindaja kaudu. Puudega isik ei pruugi alati vajada eestkostet, see sõltub eelkõige funktsionaalsest võimekusest (puude raskusest). Teatud puude korral võib teenuste tarbimine olla olemuslikult välistatud (teenust osutatakse üksnes esindaja kaudu). LiPS - i ga nä hakse ette teenuste ligipääsetavuse üldnõuded , mis peavad olema tagatud muu hulgas loetletud finantsteenuste pakkumisel. Kehtib põhimõte, et teenust osutatakse viisil, mis võtab arvesse puudega inimes te ja seega ka teiste piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste vajadusi ja tagab neile teenuse kasutamise. Teenuseid pakutakse viisil, mis ühildub eelnimetatud isikute abistamiseks väljatöötatud tugitehnoloogiatega. Teenuse pakkuja peab teenuste üldtingimustes või mõnes muus samaväärses dokumendis kirjeldama teenuse vastavust ligipääsetavusnõuete le ja teenuse tööpõhimõtteid. Enamik tänapäeva teenustest toimi b internetipõhiselt, sh sõlmitakse enamik lepinguid elektroonselt. Finantsteenuste tarbimine eeldab isikute turvalisel viisil tuvastamist ka veebiüleselt pakutavate teenuste korral, sh võimalusi elektrooniliseks tehingu kinnitamiseks või allkirjastamiseks. Kolmandate isikute poolt loodud elektroonilist isikute autentimist ja elektroonset allkirjastamist võimaldavate rakenduste vastavust ligipääsetavusnõuetele ei saa finantsteenuse pakkuja mõjutada. Üldiselt on leitud, et olemasolevad digitaalse isikutuvastamise ja allkirjastamise võimalused pimedatele ja vaegnägijatele on mugavad . Puudus i , mis takistavad või raskendavad nägemis- või kuulmispuudega isikute võimalusi kasutada erinevaid infotehnoloogia võimalusi, on mitmeid, kuid peamiselt on need tingitud abiprogrammidega mitteühildumisest või veebidisainist või -arendusest, mis teeb kasutamise isegi koos abiseadmetega keeruliseks (eelkõige näiteks internetilehekülje ebaloogilise ülesehituse tõttu). Makseteenuste kasutamisel võib olla taksituseks ka see, kui veebipoes on pangalingid lisatud piltidena, mis ei võimalda makseteenust kasutada . Veebi sisu ligipääsetavuse par andamise l on muu hulgas abiks rahvusvaheliselt tunnustatud WCAG standard . Finantsteenuse pakkuja d on loonud vaegnägijatele või -kuuljatele lahendusi, mis hõlbustavad teabega tutvumist, näiteks on võimalik suurendada loetavat tekstilõiku või kasutada teenuse tingimuste ettelugemist võimaldavaid programme, samuti on abivahenditega var u statud sularaha automaate. Registreerimis- ja piletiautomaatide ligipääsetavaks muutmine võimaldab käia iseseisvamalt teatris ja kinos ning kasutada ühistransporti . Puu d ega inimeste esindusorganisatsioonide hinnangul on vaimupuudega ja vanemaealistel inimestel keeruline mõista, kuidas panga- ja makseautomaat e ning iseteenindusterminal e kasuta da . Puuduvad ka vajalikud taktiilsed märgistused klahvide eristamiseks, heli- või kõneliidesed käskluste kasutamiseks, ekraanilugeja, ekraanisuurenduse ja värvikontrastide muutmise võimalused. E-kaubanduse teenusele ligipääs võimaldab sihtrühma kuuluvatel inimestel võrdväärselt teha oste internetist ning laiendab selliste kaubagruppide valikut, millele ligipääs oli varem piiratud. Puu d ega inimeste ja eakate esindusorganisatsioonide hinnangul on teenustega seotud veebilehed üldiselt liiga keerulised, eeskätt vaimupuudega inimestele, sageli ei ole jälgitud ka WCAG juhiseid, mis võimaldaksid nägemispuudega inimestel tugitehnoloogiaga veebilehekülg i kasutada. Samuti toodi välja, et arvuti ja selle kasutajaliidesed ei ole täielikult ligipääsetavad. Näiteks peenmotoorika häiretega inimestel on raskusi kasutada arvutit, klaviatuuri, hiirt, puuteplaati ja puutetundlikku ekraani. Osadele puudeliikidele ei ole standardvarustuses vajalikku tarkvara ja abivahendeid toote kasutamiseks. Sageli puudub hääljuhitavus eesti keeles, vaimupuudega inimestele on teatud operatsioonid liiga keerulised, nägemispuudega inimestel puuduvad ekraanilugejad, ekraanisuurendus- ja kõnetuvastusprogrammid, mittetekstilisele sisule puuduvad tekstilised määrat l used ja alternatiivid kõnele (n t auditiivse info kuvamine ekraanile ka visuaalsel kujul). E-raamatu teenusele ja e- lugeri le ligipääsu nõuete kehtestamine võimaldab sihtrühma kuuluvate inimeste vaba aja veetmise võimalusi laiendada. Peamise probleemina on e-raamatutega seoses välja toodud selle esitus – e-raamatutes olev graafiline info on sageli kirjeldamata . Samuti on välja toodud e-raamatu teenuse (e-raamatu sisu ja kättesaadavus) liigne keerukus näiteks vaimupuudega inimestele. Arvutikasutajate hulk on üldiselt viimaste aastate jooksul kasvanud, kuid interneti kasutamine vanusega väheneb . Puudega inimeste sotsiaalse lõimumise kogumikust selgub, et iga päev kasutab internetti 17% puudega inimestest. Internetti ei kasuta erinevatel põhjustel aga 69% puudega inimestest, sealhulgas 64% puudega meestest ja 74% puudega naistest. Peamiselt kasutatakse internetti info otsimiseks (81,2% puudega kasutajatest), panga- ja ostu-müügiportaalide kasutamiseks (69% puudega kasutajatest) , kõige vähem aga meelelahutuseks ning kultuuri ja meedia tarbimiseks. Vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuringu kohaselt saab internetiühendusega laua-, tahvel- või sülearvutit kasutada 61% 50-aastastest ja vanematest inimestest. Iga päev kasutab tööväliselt internetti 35% 50 – 64-aastastest inimestest ning 11% 65-aastastest ja vanematest. Seega võib eeldada, et seaduse vastuvõtmisel paranevad nende puu d ega ja vanemaealiste inimeste võimalused, kes praegu ei saa veebilehtede või arvuti riistvara ligipääsmatuse tõttu arvutit kasutada. Puu d ega inimeste hinnangul ei ole TV - ja raadioprogrammid vaegkuuljatele piisavalt ligipääsetavad. On küll võimalik vaadata subtiitritega võõrkeelseid TV-saateid, kuid Eesti saadetest on subtiitrid vaid 5%-l. Sageli loetakse võõrkeelsetele saadetele peale, mi stõttu ei saa vaegkuuljad osa mitmetest TV-sarjades t , samuti kasutatakse vähe viipekeele tõlget ja puudub kirjeldustõlge. Puuduvad ka sellised funktsioonid nagu hääljuhitavusega menüü ja ligipääsetav telekava menüü. Probleeme on ka hädaabi ühenduse ligipääsetavusega. Näiteks rõhutasid puu d ega inimeste ja eakate esindusorganisatsioonid, et isegi kui ühenduse saamine ja kontakti loomine Häire keskuse ga on võimalik ja ligipääsetav, võib probleemiks saada Häirekeskusega edasine suhtlus , et saada pärast hädaabisõnumi t täpsustava t info t , kuna sõnumite saatmine võtab aega. Hädaabiühenduse le ligipääsetavusnõuete kehtestamine mõjutab sihtrühma kuuluvate inimeste tervist ja heaolu. Eelnõuga tagatakse erivajadusega inimeste senisest parem ligi pääs hädaabinumbrile 112. Need olid vaid mõned näited eelnõu kohaldamisalas olevate teenuste ja toodete ligipääsetavuse probleemidest. Kirjeldatud sihtrühm on tegelikult laiem, puudutades ka lapsi, ajutise vigastuse või tegevuspiiranguga inimesi. Mõju ulatus ja sagedus on suur, kuna ligipääs etavusest tingitud mõju avaldub igapäevastes tegevustes, milleks on vajalikud eelnõu kohaldamisalas olevad tooted ja teenused. Ebasoovitava mõjuna võib välja tuua, et kuigi eelnõus nimetatud tooted ja teenused saavad tarbijate jaoks ligipääsetavaks, mõjutab inimeste ligipääsu toodetele ja teenustele teiste teekonna osade , sh tehiskeskkonna ligipääsmatus. Näiteks võib piletiautomaat olla bussijaamas ligipääsetav, kuid teekonnal selleni on kõrged äärekivid, raskesti avatav uks, kulunud sebramärgistus või valel kõrgusel asetsev trepi käsipuu. Tehiskeskkonna ligipääsetavaks muutmise suunist kannab Riigikantselei ellu kutsutud l igipääsetavuse rakkerühm, kelle ülesan ne on muu hulgas välja selgitada tehiskeskkonna ligipääsetavuse olukord ning töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mida on võimalik ligipääsetavuse parandamiseks kümne aasta jooksul ellu viia. Samuti võib l igipääsetavusnõuete koha ldamine pakutavate transpordi teenuste hinda suur e ndada , kuid kuna raske ja sügava puudega inimestele on ühistranspordis soodustused, on hinnatõusu mõju sihtrühmale väike. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes võib LiPS -i sotsiaalset mõju hinnata suureks, kuna mõju ulatus ja mõju sagedus on suur ning mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude avaldumise risk keskmi ne. 6 .2. Mõju majandusele Eestis tegutsevad LiPS -i reguleeritavates valdkondades enamasti mikroettevõtted (sh FIE - d ) ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Näiteks arvutite tootmisega tegeleb Eestis alla 20 ettevõtte ning arvutite ja tarkvara hulgimüügiga (põhitegevusena) tegeleb suurusjärgus 100 ettevõtet. Sektori moodustavad peamiselt mikroettevõtted, väikeettevõtteid (kuni 50 töötajaga) on vähe . Kõige arvukamalt on esindatud bussitranspordiettevõtted ( üle 500 ettevõt te ) , kellest suurem osa on siiski väike- või mikroettevõtted (sh FIE-d ). Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted domineerivad ka telekommunikatsiooni valdkonnas (175 ettevõttest kolm on suurettevõtted, 25 väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ning ülejäänud mikroettevõtted), elektroonika- ja telekomkommunikatsiooniseadmete müügis ( rohkem kui 350 ettevõttest paarkümmend on väikeettevõtted ning ülejäänud mikroettevõtted) ja e-kaubanduses (hinnanguliselt on e- kaubandusega aktiivselt tegelejaid 2000 – 3000 ettevõtet, millest kümmekond on väikesed ning valdav osa on mõne töötajaga mikroettevõtted). Eelkõige kaubandus- ja transpordisektor on viidanud , et osaliselt arvestatakse juba praegu puudega inimeste ligipääsetavuse ga. Näiteks on arvestatud iseteeninduskassades vaegkuuljate ja -nägijatega , kasutusel on rohkem kui ühe meelega hoomatavad reaalajas töötavad ühistranspordi infotablood ja on loodud võimalusi sooritada maksetehinguid häälvalikutega. S ideettevõtjad on teinud koostööd EPIK oja ja erivajadus ega isikute liitudega , et saada tagasisidet oma e-keskkondade ja teenuste kasutamise kohta. Usaldusteenuse osutajad on ka usaldusteenustele esitatud standardite järgi kohustatud vastava analüüsi tegema ning piirangud avalikustama oma teenus e dokumentatsioonis. 201 9 . aasta andmetel tegeles a rvutite tootmisega Eestis 13 ettev õt et umbes paarisaja töötajaga ning müügitulu ga 1 5 miljonit eurot aastas. A rvutite müük on suunatud põhiliselt siseturule ning lisaks katab Eesti-sisese vajaduse suures osas import. 2019. aasta andmete põhjal tegeleb a rvut ite ja tarkvara hulgimüügiga ligikaudu 300 ettevõtet umbes 1000 töötajaga ning müügitulu ga üle 350 miljoni euro aastas . Neist ettevõtetest kõi k ei ole suunatud Eesti turule – info- ja sidetehnika hulgimüügist 60% moodustab eksport. LiPS -i potentsiaalne mõju on äritegevuse tüübi ti erinev. Eeldatavalt suurendab seaduse rakendamine aktiivsete turuosaliste arvu, sest annab parema võimaluse laiendada toodete ja teenuste tarbijate siht rühma ka puudega inimestele ning seeläbi tarbijaskonda suurendada . Näiteks saab n utikate transpordilahenduste rakendamise kaudu muuta transporditeenused eri ühiskonnarühmadele kättesaadavamaks, parandades seeläbi ligipääsu tööturule, suurendades sektori tõhusust ja kasvatades Eesti majanduse konkurentsivõimet. Eeldatavalt paraneb rangemate ligipääsetavusnõuete kehtestamisega ka toodete ja teenuste kvaliteet. Mitmete direktiiviga reguleeritavate toodete, n äiteks arvuti riistvara- ja operatsioonisüsteemide ning side teenuse tarbija terminalsea d mete ning e- lugerite tootmine toimub väljaspool Eestit ja vajadused kaetakse impordiga, mistõttu langeb nende valdkondade ligipääsetavusnõuete täitmisega tekkiv koormus välismaistele tootjatele. Eesti ettevõtteid puudutab ligipääsetavusnõuete täitmine kaudselt ja vähesel määral, kuid lisab täiendavaid kohustusi eelkõige juhendite j a muu teabematerjali tõlkimise ning pakendite ja too de te märgistus e ligipääsetavus nõuetega vastavusse viimise tõttu. Euroopa Komisjon on hinnanud, et nimetatud toodete ligipääsetavusnõuetega vastavusse viimise kulud moodustavad 1% ettevõtte arenduskuludest ja iga-aastased jooksvad kulud kümnendiku sellest. Seaduse nõuded puudutavad elektroonilise side teenuse osutajaid, kelle teenused ja teenuste osutamiseks mõeldud terminalseadmed peavad vastama ligipääsetavusnõuetele. Seaduse nõuded võivad puudutada ka disaini- ja inseneriteenuseid osutavaid Eesti ettevõtteid, kes tegelevad riistvara väljatöötamisega. Tootmiseks kasutatakse välismaal toodetud komponente, mis peavad vastama ligipääsetavusnõuetele. Seega võib eeldada , et kehtestatavad nõuded arvuti riistvara ja operatsioonisüsteemidele ei mõjuta ülemääraselt Eesti tootjaid või vahendajaid. V õrr eldes tänase olukorraga lisanduvad Eesti ettevõtetele täiendavad kohustused eelkõige seonduvalt juhendite , pakend ite ja too dete märgistus e tõlkimise või koostamisega . Seoses toodete ligipääsetavusnõuetele vastavuse kontrollimise kohustusega lisandub administratiiv ne koormus arvuti riistvara ja operatsioonisüsteemide importijatele ja levitajatele . Kuna ligipääsetavusnõudeid kohaldatakse ka teatud finantsteenustele, peavad nende teenuste osutajad viima nõuetega vastavusse kõik vahendid, mida tarbija kasutab teenuste tarbimiseks või nende teenuste kohta informatsiooni hankimiseks. N endeks vahenditeks on eelkõige veeb ilehed ja mobiilirakendused , autentimis meetodid , makseterminalid , sularaha- või makseautomaadid ja muud iseteenindusterminalid. Kohustatud isikuteks on kõik need ettevõt ja d, kes Eestis vastavaid finants teenuseid osutavad või võivad osutada ehk pangad, investeerimisühingud, investeerimisfondid, krediidiandjad ja krediidivahendajad ning makseasutused ja e-raha asutused. Lisaks peavad teenuseosutajad tagama töötajatele asjakohase ja pi isava koolituse, et nad teaksid, kuidas kasutada ligipääsetavaid tooteid ja teenuseid ning oskaksid tarbijaid selles abistada. See võib samuti kaasa tuua täiendava töökoormus e ja kulu . Oluline on ka see, et olenemata tehnoloogilistele uuendustele, mis muudavad tooted ja teenused puudega inimestele kättesaadavamaks , ei tohiks käesolev eelnõu soodustada pankade füüsiliste teeninduspunktide vähendamist, kus inimesed on siiani saanud abi klienditeenindaja toel. On suur hulk puudega ja vanemaealis i inimesi , kes ei ole veel suutelised kasutama erinevaid digitaalseid lahendusi ja selline üleminek ei tohiks olla liiga järsk. Eesti turul on nii välismaiste kui Eesti tootjate iseteenindusterminale ( sularahaautomaadid , piletiautomaadid, registreerimisautomaadid). Iseteenindusterminalide funktsionaalsuse täiendamine uute toodete arendusel ligipääsetavus nõuetele vastavaks toob eeldatavalt kaasa lisakulusid. Euroopa Komisjoni hinnangul moodustavad lisakulud 1% ettevõtete arenduskuludest ning iga-aastaseid jooksvaid kulusid ei lisandu. Uute toodete all on siin silmas peetud alates 2025. aasta 28. juunist turule lastava i d iseteenindusterminal e. Neid iseteenindusterminale, mida teenusosutaja kasutab teenuse osutamiseks enne 2025. aasta 28. juunit, võib teenuseosutaja kasutada sarnase teenuse osutamiseks ka edasi, kuid üksnes kuni 20 aastat iseteenindusterminali esmasest kasutuselevõtust arvates või kuni selle majanduslikult kasuliku tööea lõpuni. Veebilehtede (sh e-kaubanduse ja e-raamatute veebilehtede), telefoniteenuste ja mobiililahenduste ligipääsetavusnõuete täitmine toob kaasa põhimõttelisi muudatusi teabe jagamisel ja sellest tulenevalt lisatööd. Kuivõrd veebilehti uuendatakse iga 3 – 5 aasta tagant, saab ligipääsetavus nõuetega kohandamisest tulenevad vajalikud arendustööd teha tavapäraste uuenduste raames. Täiendavaid kulutusi toob kaasa teabe sisu haldamine ja uuendamine. Euroopa Komisjoni hinnangu kohaselt on ligipääsetavusnõuetele vastava veebilehe loomine poolteist korda kallim ja iga-aastased kulud neli korda suuremad kui nõuetele mittevastavate veebilehtede puhul. Vastajad kinnitasid, et investeeringud on vajalikud, aga mahtusid veel välja tuua ei osatud. Ebaselge on veel tehniline võimekus ja tekkivad kulud. Need olenevad ka sellest, milliste ettevõtte toodete ja teenuste suhtes uued kohustused kehtima hakkavad. Kuna LiPS- i ga reguleeritavates valdkondades tegutsevad Eestis peamiselt väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ning mikroettevõtted, jätavad paljud ettevõtted tõenäoliselt ebamõistlikule koormusele viidates ligipääsetavus nõuded täitmata ja neile ligipääsetavusnõuete rakendamisega lisakulu ei teki. Teenustega seotud mikroettevõttetele ligipääsetavusnõudeid ei kohaldata. LiPS -i rakendamine suurendab tõenäoliselt ettevõtete halduskoormust, sest ettevõtjad peavad hindama oma toodete ja teenuste vastavust ligipääsetavusnõuetele, andma kinnituse ja täiendavat teavet toote või teenuse ligipääsetavuse kohta. Näiteks sideettevõtjate puhul rakenduvad kohustused väga paljudele teenustele ja toodetele, mistõttu on nende jaoks tegu väga suure projektiga nii rahalises kui töötundide mõttes . Lisaks toob kaasa täiendavat halduskoormust TTJA teavitamine ja põhjendamine seoses erandite kasutamisega. Valdkondades, kus nõutud muudatusi reaalselt tehakse, on lisakulud üldiselt pigem tagasihoidlikud (juhendite tõlkimine, veebiplatvormil lisamooduli kasutamine) ja suuremat ressurssi nõuab pigem veebide sisuline haldamine vastavalt sätestatud nõuetele. Seadus kohaldub ainult uutele toodetele , mis viiakse turule peale 2025. aasta 28. juunit , ning alates 2025. aasta 28. juunist pakutavatele ja osutatavatele teenustele . Ettevõtjatel on tänu sellele um bes nel i aasta t aega oma tooted ja teenused ligipääsetavusnõuetega kooskõlla viia või hinnata nõuete kohaldamise proportsionaalsust ja ebaproportsionaalsuse korral taotleda erandi kasutamist. Iseteenindusterminali, mida ettevõt ja kasutab teenuse osutamiseks enne 2025. aasta 28. juunit, võib jätkuvalt kasutada sarnase teenuse osutamiseks kuni selle majanduslikult kasuliku tööea lõpuni, kuid kõige kauem 20 aastat pärast se lle kasutuselevõttu. Var em (alates 2025. aasta 28. juunist) välja vahetatud seadmed peavad vastama ligipääsetavus nõuetele . Eelnõuga hõlbustatakse muu hulgas füüsiliste isikute juurdepääsu finantsteenustele, mis mõne funktsioonihäire tõttu võib muidu olla raskendatud või välistatud. See tähendab seda, et ka näiteks nägemis- või kuulmis puudega juriidilise isiku esindaja (kui füüsiline isik) saab ligipääsetavaid tooteid ja teenuseid kasutada vaatamata sellele, et ligipääsetavusnõuded kehtestatakse tarbijale suunatud toodete le ja teenuste le. Seaduse kohaldamisalas olevate toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kehtestamine võib kaudselt mõjutada ka leibkondade toimetulekut. Seda juhul, kui sihtrühma kuuluv inimene on pidanud ligipääsmatuse tõttu valima kallima alternatiivse too t e või teenuse . Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele LiPS -i majanduskulu mõju ulatus ja sagedus on nii kogu majandusele kui konkreetsete s valdkondade s väike, kuid mõju mõnele konkreetsele ettevõttele võib olla suur. Sihtrühma suurus on kõiki Eestis tegutsevaid ettevõtteid arvestades väike. Ebasoovitava mõjuna võib seaduse rakendumine tuua kaasa toodete ja teenuste hinnatõusu. Samuti on oht, et kui väikeettevõtted peavad seaduse n õuete täitmiseks suuri investeeringuid tegema, võivad nad olla sunnitud oma tegevuse lõpetama. 6 .3. Mõju regionaalarengule Transporditeenuse ligipääsetavuse suurendamine parandab kogu elanikkonna, eelkõige puu d ega inimeste ja eakate liikuvust , suurendades sellega inimeste heaks elukvaliteediks vajalike hüvede kättesaadavust . T ransporditeenus tele l igipääsetav usnõuete kehtestamine võimaldab nii puudega inimestel kui vanema ea listel käia tööl ning kasutada teenuseid toimepiirkondade keskustes, mis omakorda stimuleerib ettevõtlust ja majanduskasvu, piirkondade tugevam at sidustatus t, inimressursi tõhusamat kasutamist ning erinevate (avalike) teenuste arendamist üle Eesti. Kuna aga transporditeenuse ligipääsetavus t mõjutab lisaks infokeskkonnale ja teenustele ka füüsilise ruumi ligipääsetavus, mille parandamine eeldab valdkondade ülest koostööd ja tervikli k ku ligipääsetavuse poliitik at laiemalt, võib direktiivi tähenduses ligipääsetavuse tagami se mõju ulatust regionaalarengule hinnata keskm iseks . Ligipääsetavusnõuded hakkavad kehtima kõikidele LiPS- i ga reguleeritavaid teenuseid ja tooteid pakkuvatele ettevõtetele üle Eesti. Seega võib regionaalarengut mõjutada kaudselt ka teiste reguleerimisalas olevate seadmete ligipääsetavuse paranemine. Näiteks ühtlustub s ularaha- ja makseautomaatide le ning iseteenindusterminalide le ligipääs üle Eesti. Kuna mõju on aga eeldatavasti vaid kaudne, siis detailsemat mõjuanalüüsi reguleerimisalas olevate teenuste ja toodete kohta ei tehta. 6 .4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Seaduse elnõus ette nähtud turujärelevalvemehhanismi loomine ja käivitamine on ressursimahukas. TTJA-l on v aja värvata täiendavaid järelevalveametnikke ning suurendada järelevalveametnike kompetentsi erivajadus ega inimeste ja ligipääsetavuse küsimustes. Koormust suurendab turujärelevalveasutuse kohustus hinnata erandite asjakohasust. Kuna suur osa direktiiviga reguleeritavates valdkondades tegutsevatest ettevõtetest on väik s e ja keskmise suurusega ettevõtted, on eeldatavalt ebaproportsionaalsuse erandit taotlevate ettevõtete arv suur. Järelevalveasutuse loomisest tulenevat täiendavat rahalist koormust riigieelarvele on keeruline hinnata, sest eelnevalt on vaja täpsustada järelevalveasutuse ülesanded. Häirekeskus loob platvormi, mille kaudu võimaldatakse kõigil, sh rahvusvahelise rändlusteenuse kasutajatel, võrdselt ja tasuta võtta ühendust Euroopa ühtse hädaabinumbriga 112, tagades kahepoolne suhtlus vastuvõtja ja ühenduse võtja vahel, reaalajas tekstiedastusvõimalus ja ühenduse võtja asukohainfo kindlakstegemine. Arenduskulu täpsustub. Transpordiameti hinnangul võivad kallineda teenuste ja toodetega seotud lepingud (klientide iseteenindusarvutid, järjekorraautomaadid, makseterminalid teenindusbüroodes ja Maanteemuuseumis) ning suureneb ühistranspordi korraldamisega seotud eelarve kulu, kuna ühistranspordi korraldajatel lasub kohustus tagada nõuetele vastavad seadmed (iseteenindusterminalid, makseterminalid). Transpordisektoris toob ligipääsetavusnõuete kehtestamine lisakulusid kaasa ka transporditeenust osutavatele riigi osalusega ettevõtetele . Osapooled kinnitasid, et investeeringud on vajalikud, aga täpsemat rahalist koormust on ilma täiendava turu-uuringuta keeruline hinnata. 6 .5. Koondmõju riigiasutuste, ettevõt jate ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustega kaasneb teatav mõju riigiasutuste, ettevõtjate ja/või kodanike halduskoormusele. Toodete puhul on täiendav koormus eelkõige välismaistel tootjatele ning Eesti ettevõtted peavad olema valmis võtma täiendavaid kohustusi eelkõige juhendite ja muu teabematerjali tõlkimise ning pakendite ja toodete märgistuse ligipääsetavusnõuetega vastavusse viimise tõttu. Euroopa Komisjon on hinnanud, et nimetatud toodete ligipääsetavusnõuetega vastavusse viimise kulud moodustavad 1% ettevõtte arenduskuludest ja iga-aastased jooksvad kulud kümnendiku sellest. E-kaubanduse teenuste puhul kaasnevad ettevõtetele enda veebilehtede ligipääsetavu s nõuetega vastavusse viimise arendus- ja halduskulud. Euroopa Komisjoni hinnangu kohaselt on ligipääsetavusnõuetele vastava veebilehe loomine poolteist korda kallim ja iga-aastased kulud neli korda suuremad kui nõuetele mittevastavate veebilehtede puhul. Eestis tegutsevad e-kaubanduse valdkon nas valdavalt mikroettevõtted , kellele ligipääsetavusnõudeid ei kohaldata , mistõttu neile ligipääsetavusnõuete rakendamisega lisakulu ei teki. Oma tagasisides on ettevõtjad välja toonud, et kaubandus- ja transpordisektoris arvestatakse osaliselt juba praegu erivajadusega inimestega. Näiteks on iseteeninduskassades loodud võimalus sooritada maksetehinguid häälvalikutega. Halduskoormuse puhul märgiti, et direktiivis välja toodud toodete ja teenustega seotud ettevõtjaid mõjutavad erinevad nõuded ning see suurendab ka nende halduskoormust , kuid täpsemaid mahtusid on praegu raske hinnata, kuna see eeldab tehnilise võimekuse tervikanalüüsi ettevõtte sees . Finantsteenuse osutajad peavad tagama, et nende teenused oleksid tarbijale ligipääsetavad. Sellega kaasnevad n-ö otsesed kulud süsteemide arendamiseks ja nõuetega kooskõlla viimiseks. Lisaks võivad hiljem kaasneda veel täiendavad kulutused näiteks töötajate koolitustele. Iga teenuseosutaja peab viima eelnõu nõuetega vastavusse just selle teenuse, mida ta osutab, sh veebikeskkonna ja mobiilirakenduse, mille kaudu ta seda teenust pakub. Toodete ( nt pangaautomaadid, makseterminalid, mobiiltelefonid, arvutid ja selle tarkvara) vastavusse viimise kohustus on toot j al. Täpset maksumust, mis on vajalik vastavate arenduste tegemiseks , on praegu keeruline hinnata , kuna see oleneb iga turuosalise juba kasutatavatest tehnilistest vahenditest ja ulatusest, milles neid on vaja ligipääsetavusnõuete täitmiseks muuta. Elektroonilise side teenuse osutajad peavad tagama, et elektroonilise side teenused, sh hädaabiühendus , oleks id tarbijatele ligipääsetavad. Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 hädaabiühenduse kaudu saabunud teatele peab nõuetekohaselt vasta ma Häirekeskus , kasutades vastamisel samasuguseid sidevahendeid nagu teate saabumisel . See eeldab nii teenuse tööprotsesside kui ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi arendustöid ja koolitusi. Praegu on halduskoormuse suurenemise ulatust ja selle maksumust keeruline hinnata, kuna see sõltub konkreetsetest lahendustest. Lahenduste analüüsimine on alles töös. E-raamatute teenuse puhul püütakse juba praegu teha teenus nii kättesaadavaks kui vähegi võimalik, samas on suurim probleem ilmselt illustratsioonide ja muu graafilise info kirjeldamine. See muudab e-raamatud tehniliselt keerukamaks ja nende hinna kallimaks. Kuna Eesti ise e- lugereid ei tooda, on nende puhul täiendav koormus eelkõige välismaisetel tootjatel. Ligipääsetavusnõuete rakendamisel on suur mõju kultuuri kättesaadavusele mitte ainult suurtes linnades, vaid regionaalselt, lugeja asukohast sõltumata. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seadusega suureneb oluliselt TTJA järelevalvepädevus. Sellest tulenevalt on vajalikud täiendavad ressursid. Tinglikult pool tulevasest töömahust seisneb standarditega kehtestatud nõuete täitmise korrapärases tehnilises mõõtmises. Selline seire vajab mittemanuaalseid ehk tarkvaralisi lahendusi. Teine pool töömahust seisneb juriidilises järelevalvetegevuses (seirega väljaselgitud probleemide, sh ebaproportsionaalsusega põhjenda ta vate erisuste õiguslik hindamine, asutuste nõustamine, suhtlus rikkujatega, ettekirjutused ja nende täitmise kontroll). 2021. aasta algusest asuti tegema ettevalmistus i , et TTJA saaks võtta enda kanda avaliku teabe seaduse alusel kehtestatud veebilehe ja mobiilirakenduse pidamise nõu ete kohase järelevalve, mida seni täitis Andmekaitse Inspektsioon (eelnõu 409 SE) . Sel eesmärgil eraldati r ahandusministri 19. jaanuari 2021 . a käskkirjaga nr 16 Vabariigi Valitsuse 2021. aasta reservi sihtotstarbelistest vahenditest 2021. aastal kavandatud ülerii gilistest IKT jaotamata vahenditest ülerii gilise tähtsusega digiriigi ja küberturvalisuse lisategevuste katteks MKM -i valitsemisalas TTJA- le 150 000 eurot käibemaksuta veebilehtede ja mobiilirakenduste järelevalve funktsiooni mehitamiseks ja kompetentsi loomiseks. Sama summa on TTJA- le ette nähtud ka 2022 ja 2023. aastaks ning sama vajadus püsib ka järgnevatel aastatel , kusjuures seoses direktiivi rakendumisega 2025. aastal on vajalik katta veel kahe täiendava ametikoha kulud , mis koos muude kuludega moodustab 195 000 eurot aastas . TTJA prognoosib , et kui planeeritud kulud on ette nähtud tööjõu ja teenuse osutamiseks vajalike vahendite tagamiseks (nt IT-arendused, tarkvaralitsentsid kontrolli tegemise hõlbustamiseks jne) , siis lisaks nõustamisele suuremahulisemate koolituste pakkumine siht rühmale võib tähendada lisakulu 50 000 euro ulatuses aastas. Vajalike kulude katteks esitab RES 2024-2027 protsessi taotluse MKM. RES lisataotlus esitatakse perioodi RES2024-2027 kohta järgmiselt: 2024 2025 2026 2027 Tööjõukulud 72 500 145 000 145 000 145 000 Täiendavad kulud (koolitus-, lähetus-, teavitus-, töökoha- ja IT kulud) 77 500 50 000 50 000 50 000 Eelarvevajadus kokku 150 000 195 000 195 000 195 000 Kui TTJA- le käesoleva seadusega lisanduvate ülesannete täitmiseks RES- i st raha ei eraldata, ei ole võimalik te ha järelevalvet isegi miinimummääras ehk kaebusepõhiselt , kuna kaebusepõhi s e järelevalve tegemine vajab samuti ressurssi, sh pädevuse loomi st järelevalveametisse, personali koolitamist jne . Siin on võimalik kasutada analoogiat avalike veebide ligipääsetavuse järelevalvega, mis on kohaldamisalalt märksa kitsam ning millega tegeleb TTJA-s üks inimene, kuid võrdluses teiste liikmesriikidega on seda ilmselgelt vähe, kui on soov pakkuda lisaks seirele ka regulaarset juhendamist ja koolitamist. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb kehtestada kaks u ut sotsiaalkaitseministri määrust . 1 . E elnõu § 4 lõike 4 alusel kehtestatakse määrus „ Toodete ja teenuste f unktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“. Rakendusaktiga võetakse Eesti õigusesse üle ligipääsetavuse direktiivi I ja V lisas sätestatud toodetele ja teenustele kohalduvad täpsemad funktsionaalsed nõuded, millest ettevõtja peab lähtuma toote või teenuse ning nende kohta antava teabe ligipääsetavuse tagamisel. Määrusega kehtestataksegi käesoleva eelnõu kohaldamisalasse kuuluva toote ja teenuse ligipääsetavaks muutmisel kohalduvad täpsemad nõuded, samuti täps ustatakse nõude i d nimetatud toote ja teenuse kohta antava teabe ligipääsetavale esitamisele. Rakendusaktis on sätestatud see, milliseid funktsioone peab toode või teenus täitma, kuid see, kuidas täpselt ühe või teise nõude täitmiseni jõuda, on jäetud lahtiseks arvestusega, et nõuded peavad jätma ruumi innovatsioonile. Funktsionaalsete ligipääsetavusnõuete aluseeldus on see , et tarbijale tuleb pakkuda alternatiive. Teisisõnu peavad toode ja teenus ning nende kohta antav teave olema tarbijale hoomatavad rohkem kui ühe meele kaudu. Nii ei pea me sensoorsetest kanalitest rääkides silmas kõiki sensoorseid kanaleid, vaid peame silmas alternatiive . 2 . E elnõu § 5 lõike 6 alusel kehtestatakse sotsiaalkaitseministri määrus „ E ttevõtja e baproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kor d “. Rakendusaktiga võetakse Eesti õigusesse üle ligipääsetavuse direktiivi VI lisas sätestatud kriteeriumid, millest ettevõtja peab lähtuma, kui ta teeb ebaproportsionaalse koormuse hindamise. Määrusega kehtestataksegi käesoleva eelnõu § 5 lõikes 1 viidatud ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid. Kriteeriumide sisuks on nõuete netomaksumuse ja toote tootmise, turustamise või importimise või teenuse osutamise kogukulu suhe ettevõtja jaoks; ettevõtja kulud ja tulud võrrelduna kasuga puu dega inimestele; ligipääsetavuse netomaksumuse ja ettevõtja netokäibe suhe . Kriteeriumide kehtestamine võimaldab muu hulgas nii ettevõtjatel kui järelevalveasutusel võrrelda eri nevaid olukordi ja hinnata süstemaatiliselt ebaproportsionaalse koormuse võimalikku olemasolu . Lisaks kehtestatakse rakendusaktiga täpsustused TTJA - le ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise sujuvamaks toimimiseks. L igipääsetavus on praeguseni veel küllaltki uudne ja vaidlusterohke temaatika, mida tuleb aga oluliseks pidada kõigis eluvaldkondades ning mis kahtlemata puudutab erinevate ministeeriumite valitsemisalasid ja erinevate ministrite vastutusvaldkondi . Kehtiva s õiguses ei ole määrat ud ministeeriumi või ministeeriume, kelle valitsemisalasse ligipääsetavuse temaatika selgelt kuuluks. Käesoleva eelnõu kohaldamisalas olevate toodete ja teenuste vastutusvaldkonnad on gi jaotunud mitme erineva ministri vahel . Erinevate ministrite sisuline puutumus on seaduse kohaldamisalas olevate toodete ja teenuste puhul praegusel juhul kohati siiski väga väike. Näiteks puudutab siseministri vastutusvaldkonda vaid hädaabiteenusega seonduv, kultuuriministri vastutusvaldkonda puudutab e-raamatu teenus, rahandusministri vastutusvaldkonda finantsteenused . Ülejäänud teenused ja tooted kuuluvad majandus- ja taristuministri ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonda . Olgugi, et rakendusaktidega seatakse nõuded toodetele ja teenustele ning nõudeid peab hakkama rakendama ettevõtja, on rakendusaktide andjaks sotsiaalkaitseminister, tagamaks ligipääsetavuse temaatika väärtustamise. Rakendusaktid valmistab ette eelnõu väljatöötanud töörühm. M ääruste kavandid on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 28. juunil, mis on ligipääsetavuse direktiivi ülevõtmise tähtpäev. E elnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esit at i kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu esitat i arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule (ITL), EPIKo jale , Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ile , Eesti Rahvusringhääling ule , Eesti Meediaettevõtete Lii dule , Eesti Ringhäälingute Lii dule , Eesti Filmi Instituu dile , Eesti Kirjastuste Lii dule , Eesti Rahvusraamatukogu le , Eesti Pimedate Raamatukogu le , Eesti Digiraamatute Keskus OÜ-le , Tallinna Keskraamatukogu le , MTÜ-le Eesti E- k aubanduse Lii t , Eesti Kaubandus - Tööstusko jale , MTÜ -le Teenusmajanduse Ko da , Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ-le , MTÜ -le Autoettevõtete Lii t , Eesti Liinirongid AS - i le , AS - i le Eesti Raudtee, T g rupp AS - i le , Eesti Taksoettevõtjate Liit MTÜ -le , Eesti Linnade ja Valdade Lii dule, AS - i le Tallinna Lennujaam , AS - i le Tallinna Sadam , AS - i le Saarte Liinid , MTÜ Eesti Sadamate Lii dule , AS - i le Ühisteenused , Transpordiamet ile , ITS Estonia transpordi innovatsioon i koostöövõrgustik ule , Rid ango AS - i le , AS - i le Eesti Post , AS - i le Cleveron , Itella Estonia OÜ -le , DPD Eesti AS - i le , Coop Eesti Keskühistu le , DHL Estonia AS - i le , Eesti Pangaliidule, MTÜ Finance Estoniale, Finantsinspektsioonile , AS- i le Swedbank , MTÜ-le Lastekaitse Liit , Õiguskantsler ile , MTÜ-le Ligipääsetavuse Foorum , Sihtasutus Eesti Inimõiguste Keskusele , TS Laevad OÜ-le, AS-le Kihnu Veeteed ja Tuule Liinid OÜ-le . Siseministeerium ja Kultuuriministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas eelnõu kohta märkuseid , kuid jättis eelnõu kooskõlastamata. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Kooskõlastamisel esitatud märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas 3. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „………… ………“ 20 21 . a . (allkirjastatud digitaalselt)
Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 1 Euroopa Liidu direktiivi 2019/882 ja Eesti õigusaktide vastavustabel Euroopa parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019 direktiiv 2019/882, millega kehtestatakse nõuded toodete ja teenuste ligipääsetavuse kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1600766496993&uri=CELEX:32019L0882 EL-i õigusakti norm EL-i õigusakti normi ülevõtmise kohustus EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad ja kehtivad riigisisesed õigusaktid Kommentaarid I PEATÜKK Artikkel 1 Reguleerimisese Ülevõtmise kohustus puudub — — Artikkel 2 Kohaldamisala Jah Artikkel 2 lg 1 a) – eelnõu § 2 lg 1 p 9 b) – eelnõu § 2 lg 1 punktid 2 – 6 c) – eelnõu § 2 lg 1 p 8 d) – eelnõu § 2 lg 1 p 7 e) – eelnõu § 2 lg 1 p 1 Artikkel 2 lg 2 a) – eelnõu § 2 lg 3 p 2 b) – eelnõu § 2 lg 3 p 6 c) – eelnõu § 2 lg 3 p 5 d) – eelnõu § 2 lg 3 p 4 e) – eelnõu § 2 lg 3 p 3 f) – eelnõu § 2 lg 3 p 1 Artikkel 2 lg 3 Eelnõu § 2 lg 3 p 2 Artikkel 2 lg 4 a) – eelnõu § 22 lg 5 p 1 b) – eelnõu § 22 lg 5 p 2 c) – eelnõu § 2 lg 9 p 1 d) – eelnõu § 2 lg 9 p 2 e) – eelnõu § 22 lg 5 p 3 Artikkel 2 lg 5 — Ei ole ülevõetav säte Artikkel 3 Mõisted Osaline ülevõtmise kohustus 1) PISTS § 2 lg 1 2) TNVS § 3 lg 2 3) Eelnõu § 2 lg 4 4) Eelnõu § 3 lg 2 5) Eelnõu 327 SE ( MeeTS § 4 lg 1) 6) Eelnõu § 2 lg 5 p 8 7) Eelnõu § 2 lg 2 p 4 8) Eelnõu 437 SE (ESS § 2 p 6) 9) Eelnõu 437 SE (ESS § 2 p 52 1 ) 10) VVS § 66 lg 3, § 70 lg 1; PäästeS § 5 lg 1 1 p 1 11) VVS § 66 lg 3, § 70 lg 1; PäästeS § 5 lg 1 1 p 1 12) eelnõu 437 SE (ESS § 2 p 8 3 ) 13) VVS § 66 lg 3, § 70 lg 1; PäästeS § 5 lg 1 1 p 1 14) LiPS alusel kehtestatav määrus „ F unktsionaalsed ligipääsetavusnõuded tootele ja teenusele ja nõuded nende kohta antavale teabele " § 2 p 5 15) TNVS § 4 lg 1 p 11 16) TNVS § 4 lg 1 p 10 17) TNVS § 4 lg 1 p 9 18) TNVS § 4 lg 1 p 14 19) TNVS § 4 lg 1 p 1 20) TNVS § 4 lg 1 p 3 21) eelnõu § 3 lg 1 22) eelnõu § 3 lg 3 23) eelnõu § 3 lg 4 24) ülevõtmise kohustus puudub. 25) ülevõtmise kohustus puudub. 26) ülevõtmise kohustus puudub. 27) TNVS § 4 lg 1 p 2 28) a) KAVS § 3, § 5 lg 4; VÕS § 401 lõiked 1 ja 2, § 402 lg 2 28) b) VPTS § 43 lg 1 punktid 1, 2, 4 ja 5, § 44 p 1, 2, 4 ja 5 28) c) MERAS § 3 lg 1 punktid 1-8, § 3 lg 2 punktid 1-3, § 3 lg 2 1 punktid 1 ja 2, § 3 lg 3, § 3 lõiked 3 1 ja 3 2 ; VÕS § 709 lg 8 28) d) VÕS § 709 lg 4; MERAS § 6 lg 1 punktid 28) e) MERAS § 6 lg 1 punktid 1-3, § 6 lg 7 punktid 1,3,4 ja 5 29) eelnõu § 2 lg 2 p 3 30) eelnõu § 2 lg 5 p 1 31) eelnõu § 2 lg 5 p 4 32) ÜTS § 4 lõiked 2 ja 3 33) RdtS § 6 34) eelnõu § 2 lg 5 p 5 ja lg 10 35) ÜTS § 4 lg 2 36) ÜTS § 4 lg 2 37) LiPS alusel kehtestatav määrus „ Funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded tootele ja teenusele ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 2 p 7 38) eelnõu § 2 lg 2 p 7 39) eelnõu § 2 lg 2 p 6 40) eelnõu § 2 lg 2 p 5 41) eelnõu § 2 lg 5 punktid 2 ja 3 42) eelnõu § 2 lg 2 p 1 43) eelnõu § 2 lg 5 p 6 44) eelnõu § 2 lg 5 p 7 II PEATÜKK Artikkel 4 Ligipääsetavusnõuded Osaline ülevõtmise kohustus Artikkel 4 lg 1 Eelnõu § 4 lg 1 Artikkel 4 lg 2 Eelnõu § 4 lg 2 Artikkel 4 lg 3 Eelnõu § 4 lg 3 LiPS alusel kehtestatav määrus „Funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded tootele ja teenusele ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 6 Artikkel 4 lg 4 Valikuline ülevõtmise kohustus — — Artikkel 4 lg 5 Eelnõu § 2 lg 11 Artikkel 4 lg 6 — Järelevalveasutuse juhendmaterjali tasand. EAS võimaliku toetusmeetme väljatöötamise eelduseks on vastava kompetentsi tagamine, mis võimaldab hinnata ligipääsetavuse vajadusi ja lahenduste vastavust (rakendusakti tasand, kui meetme laiendamiseks on vajalik meetme määrust muuta) Artikkel 4 lg 7 — Järelevalveasutuse juhendmaterjali tasand. Artikkel 4 lg 8 Eelnõu 437 SE (ESS § 88 lg 1) Artikkel 4 lg 9 — Ei ole ülevõetav säte. Artikkel 5 Reisijateveo valdkonnas kehtivad liidu õigusaktid Ülevõtmise kohustus puudub — Artikkel 6 Vaba liikumine Ülevõtmise kohustus puudub — — III PEATÜKK Artikkel 7 Tootjate kohustused Jah Artikkel 7 lg 1 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 14 lg 1 Artikkel 7 lg 2 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 14 lg 2 Eelnõu § 6 lg 1 Artikkel 7 lg 3 Eelnõu § 6 lg 2 Artikkel 7 lg 4 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 14 lg 4 Artikkel 7 lg 5 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 14 lg 5 Artikkel 7 lg 6 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 14 lg 6 Eelnõu § 6 lg 3 Artikkel 7 lg 7 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 14 lg 7 Eelnõu § 6 lg 3 Artikkel 7 lg 8 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 6 lg 1 p 1, § 13 lg 1, § 14 lg 8 Eelnõu § 6 lõiked 4 ja 5 Artikkel 7 lg 9 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 3 lg 4; KorS § 23 lg 3, § 30 lg 3 Eelnõu § 17 Artikkel 8 Volitatud esindajad Jah Artikkel 8 lg 1 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 15 lõiked 1 ja 3 Artikkel 8 lg 2 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 15 lg 2 punktid 1-3 Eelnõu § 7 TsÜS § 117 lõiked 1 ja 2 Artikkel 9 Importijate kohustused Jah Artikkel 9 lg 1 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 16 lg 1 Artikkel 9 lg 2 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 16 lg 2 punktid 1-5 Artikkel 9 lg 3 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 11 lõiked 1 ja 7, § 13 lg 1, § 14 lg 8, § 16 lg 6 Artikkel 9 lg 4 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 16 lg 6 Eelnõu § 8 lg 2 ja § 6 lg 3 Artikkel 9 lg 5 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 14 lg 7, § 16 lg 6 Artikkel 9 lg 6 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 16 lg 3 Artikkel 9 lg 7 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 16 lg 5 Eelnõu § 8 lg 1 ja § 6 lg 2 Artikkel 9 lg 8 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 11 lg 4 punktid 2 ja 3, § 13 lg 1 ja lg 2 punktid 1-5, § 16 lg 6 Eelnõu § 8 lg 2 ja § 6 lg 5 Artikkel 9 lg 9 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 13 lg 2 punktid 1-5 ja lõiked 3 ja 4 Artikkel 10 Turustajate kohustused Jah Artikkel 10 lg 1 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 12 lg 1 punktid 1-3 Artikkel 10 lg 2 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 17 lg 2 punktid 1-4 Artikkel 10 lg 3 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 13 lg 1, § 17 lg 3 Eelnõu § 9 lg 1 Artikkel 10 lg 4 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 17 lg 4 Artikkel 10 lg 5 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 6 lg 1 p 1, § 13 lg 1, § 17 lõiked 3 ja 5 Eelnõu § 9 lg 2 Artikkel 10 lg 6 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 13 lg 2 punktid 1-5 ja lg 4 Eelnõu § 17 KorS § 30 lg 3 Artikkel 11 Juhtumid, millal tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja turustajate suhtes Jah Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 4 lg 1 p 9 Artikkel 12 Toodetega tegelevate ettevõtjate kindlakstegemine Osaline ülevõtmise kohustus Artikkel 12 lg 1 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 13 lg 5 Artikkel 12 lg 2 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 13 lg 2 p 3 Eelnõu § 10 Artikkel 12 lg 3 — Ei ole ülevõetav säte IV PEATÜKK Artikkel 13 Teenuseosutajate kohustused Jah Artikkel 13 lg 1 Eelnõu § 11 lg 1 Artikkel 13 lg 2 Eelnõu § 11 lg 2 Artikkel 13 lg 3 Eelnõu § 11 lg 3 Artikkel 13 lg 4 Eelnõu § 11 lg 4 Artikkel 13 lg 5 Eelnõu § 11 lg 5 ja § 17 KorS § 30 lg 3 V PEATÜKK Artikkel 14 Täielik muutmine ja ebaproportsionaalne koormamine Jah Artikkel 14 lg 1 Eelnõu § 4 lg 5 Artikkel 14 lg 2 Eelnõu § 5 lõiked 1 ja 2 Artikkel 14 lg 3 Eelnõu § 5 lõiked 3 ja 6 Artikkel 14 lg 4 Eelnõu § 5 lg 6 Artikkel 14 lg 5 Eelnõu § 5 lg 4 Artikkel 14 lg 6 Eelnõu § 5 lg 5 Artikkel 14 lg 7 — Ei ole ülevõetav säte Artikkel 14 lg 8 Eelnõu § 5 lg 6 VI PEATÜKK Artikkel 15 Vastavuseeldus Osaline ülevõtmise kohustus Artikkel 15 lg 1 Eelnõu § 15 lg 1 Artikkel 15 lg 2 — Ei ole ülevõetav säte Artikkel 15 lg 3 — Ei ole ülevõetav säte Artikkel 15 lg 4 Eelnõu § 15 lg 2 VII PEATÜKK Artikkel 16 Toodete EL-i vastavusdeklaratsioon Jah Artikkel 16 lg 1 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 19 lg 1 Eelnõu § 14 lõiked 1 ja 3 Artikkel 16 lg 2 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 13 lg 3, § 19 lg 3 Eelnõu § 14 lg 2 Artikkel 16 lg 2 kolmas lause ei ole ülevõetav säte Artikkel 16 lg 3 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 19 lg 2 Artikkel 16 lg 4 Eelnõu § 14 lg 1 Artikkel 17 Toote CE-märgise üldpõhimõtted Ülevõtmise kohustus puudub Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 20 lg 2 Artikkel 18 Nõuded ja tingimused CE-märgise kinnitamiseks Jah Artikkel 18 lg 1 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 20 lg 2 Eelnõu § 14 lg 4 Artikkel 18 lg 2 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 14 lg 2, § 16 lg 2 p 3, § 20 lg 1 Artikkel 18 lg 3 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 20 lg 2, § 61 lõiked 1 ja 2 VIII PEATÜKK Artikkel 19 Toodete turujärelevalve Osaline ülevõtmise kohustus Artikkel 19 lg 1 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 49 lg 1 Artikkel 19 lg 2 Eelnõu § 18 lg 2 Artikkel 19 lg 3 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 55 lõiked 1-4 Artikkel 20 Kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele mittevastavate toodetega tegelemise menetlus riigi tasandil Osaline ülevõtmise kohustus Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS §-d 54-58 Artikkel 20 lg 1 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 13 lg 4, § 54 lg 1, § 56 lg 2 punktid 1-6 ja lg 6, § 58 lõiked 1-5 KorS § 23 lg 3, § 28 lg 1 Eelnõu § 18 lg 1 punktid 1 ja 2 Artikkel 20 lg 2 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 57 lg 1 Artikkel 20 lg 3 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 14 lg 8, § 16 lg 6, § 17 lg 5 Artikkel 20 lg 4 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 56 lg 2 punktid 3-5, § 57 lg 1 , § 58 lõiked 1-5 KorS § 28 lõiked 1-4, § 29 lõiked 1-3 Artikkel 20 lg 5 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 57 lg 5 Artikkel 20 lg 6 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 53 1 lg 1 Artikkel 20 lg 7 — Ei ole ülevõetav säte Artikkel 20 lg 8 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 54 lg 1, § 56 lg 2 punktid 1-6 ja lg 6, § 58 lõiked 1-5 Eelnõu § 18 lg 1 Artikkel 21 Liidu kaitsemeetmete menetlus Ülevõtmise kohustus puudub – — Artikkel 21 lg 1 – — Artikkel 21 lg 2 – — Artikkel 21 lg 3 – — Artikkel 21 lg 4 – — Artikkel 22 Vormiline mittevastavus Jah Artikkel 22 lg 1 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 5 lg 2 Kors § 28 lõikes 1-4 Eelnõu § 18 lg 1 p 1 Artikkel 22 lg 2 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 58 KorS § 28 lõiked 1-4, § 29 lõiked 1-3 Eelnõu § 18 lg 1 p 2 IX PEATÜKK Artikkel 23 Teenuste vastavus Jah Artikkel 23 lg 1 Eelnõu § 18 lõiked 1 ja 2 KorS § 27 Artikkel 23 lg 2 Eelnõu § 16 Artikkel 23 lg 2 teine lause ei ole ülevõetav säte. Artikkel 23 lg 2 kolmas lause on järelevalveasutuse juhendmaterjali tasand. X PEATÜKK Artikkel 24 Ligipääsetavus liidu muude õigusaktide kohaselt Ülevõtmise kohustus puudub Artikkel 24 lg 1 — Ei ole ülevõetav säte Artikkel 24 lg 2 — Ei ole ülevõetav säte Artikkel 25 Muude liidu õigusaktide harmoneeritud standardid ja tehnilised spetsifikatsioonid Ülevõtmise kohustus puudub — — XI PEATÜKK Artikkel 26 Delegeerimine Ülevõtmise kohustus puudub — — Artikkel 26 lg 1 Artikkel 26 lg 2 Artikkel 26 lg 3 Artikkel 26 lg 4 Artikkel 26 lg 5 Artikkel 26 lg 6 Artikkel 27 Komiteemenetlus Ülevõtmise kohustus puudub — — Artikkel 27 lg 1 — — Artikkel 27 lg 2 — — Artikkel 28 Töörühm Ülevõtmise kohustus puudub — — Artikkel 29 Täitmise tagamine Jah Artikkel 29 lg 1 Eelnõu § 2 lg 12 ja HMS KorS , HKMS, TsMS , TKS Artikkel 29 lg 2 Eelnõu § 2 lg 12 ja HMS KorS , HKMS, TsMS , TKS Artikkel 29 lg 3 — Ei ole ülevõetav säte Artikkel 30 Karistused Jah Artikkel 30 lg 1 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 59 lõiked 1 ja 2, § 60 lõiked 1 ja 2, § 61 lõiked 1 ja 2 KarS § 409 lõiked 1 ja 2 Artikkel 30 lg 2 Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 59 lõiked 1 ja 2, § 60 lõiked 1 ja 2, § 61 lõiked 1 ja 2 KarS § 409 lõiked 1 ja 2 Artikkel 30 lg 3 — Ei ole ülevõetav säte Artikkel 30 lg 4 VTMS, KrMS Artikkel 30 lg 5 — Ei ole ülevõetav säte Artikkel 31 Ülevõtmine Osaline ülevõtmise kohustus Artikkel 31 lg 1 — Ei ole ülevõetav säte Artikkel 31 lg 2 Eelnõu § 22 lg 1 Artikkel 31 lg 3 Ülevõtmise kohustus puudub — — Artikkel 31 lg 4 Ülevõtmise kohustus puudub — — Artikkel 31 lg 5 — Ei ole ülevõetav säte Artikkel 31 lg 6 — Ei ole ülevõetav säte Artikkel 32 Üleminekumeetmed Jah Artikkel 32 lg 1 Eelnõu § 22 lõiked 2 ja 4 Artikkel 32 lg 2 Eelnõu § 22 lg 3 Artikkel 33 Aruandlus ja läbivaatamine Ülevõtmise kohustus puudub — — Artikkel 33 lg 1 — — Artikkel 33 lg 2 — — Artikkel 33 lg 3 — — Artikkel 33 lg 4 — — Artikkel 34 Ülevõtmise kohustus puudub — — Artikkel 35 Ülevõtmise kohustus puudub — — I LISA LIGIPÄÄSETAVUSNÕUDED TOODETELE JA TEENUSTELE I jagu Jah Eelnõu § 4 lg 2 I jagu p 1 a) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 3 lg 2 ja § 4 lg 3 b) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 3 lg 4 I jagu p 2 a) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 4 lg 1 b)-n) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 4 lg 2-9 o) i - LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 7 o) ii - LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 8 o) iii - LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 9 o) iv - LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 10 I jagu p 3 LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 3 lg 7 II jagu Jah Eelnõu § 4 lg 2 II jagu a) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 5 II jagu b) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 3 lg 3 III jagu Jah Eelnõu § 4 lg 2 III jagu a) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 6 lg 1 III jagu b) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 3 lg 5 ja lg 6 III jagu c) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 6 lg 2 III jagu d) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 3 lg 7 IV jagu Jah Eelnõu § 4 lg 3 IV jagu a) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 12 IV jagu b) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 13 IV jagu c) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 14 IV jagu d) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 15 IV jagu e) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 16 IV jagu f) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 17 IV jagu g) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 18 V jagu Jah PäästeS § 5 lg 1 1 p 1; SiM määruse nr 26 muutmine LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 12 VI jagu Jah LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 1 lg 2 VI jagu p 1 a) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 11 lg 1 VI jagu p 1 b) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 11 lg 2 VI jagu p 1 c) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 11 lg 3 VI jagu p 2 LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 19 VII jagu Jah LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 20 lõiked 1 ja 2 VII jagu a) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 21 VII jagu b) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 22 VII jagu c) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 23 VII jagu d) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 24 VII jagu e) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 25 VII jagu f) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 26 VII jagu g) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 27 VII jagu h) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 28 VII jagu i) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 29 VII jagu j) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele " § 30 VII jagu k) LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 31 II LISA EELDATAVAD MITTESIDUVAD VÕIMALIKUD LAHENDUSED, MIS AITAVAD TÄITA I LISA LIGIPÄÄSETAVUSNÕUDEID tabel Ülevõtmise kohustus puudub — Tegemist on lahendusnäidetega ligipääsetavusnõuete ülevõtmiseks järelevalveasutuse juhendmaterjali tasand III LISA LIGIPÄÄSETAVUSNÕUDED ARTIKLI 4 LÕIKE 4 TÄHENDUSES SEOSES TEHISKESKKONNAGA, KUS OSUTATAKSE KÄESOLEVA DIREKTIIVI KOHALDAMISALASSE KUULUVAID TEENUSEID Ülevõtmise kohustus puudub/ valikuline ülevõtmise kohustus — Eelnõu ei hõlma tehiskeskkonna ligipääsetavust IV LISA VASTAVUSHINDAMISMENETLUS – TOOTED IV lisa p 1 Tootmise sisekontroll Jah Eelnõu § 2 lg 13 ja TNVS § 18 lg 1 Eelnõu § 12 lg 1 IV lisa p 2 Tehnilised dokumendid Jah Eelnõu § 13 lõiked 1-3, lg 4 p 1-3 IV lisa p 3 Tootmine Jah Eelnõu § 12 lg 2 IV lisa p 4 CE-märgis ja ELi vastavus-deklaratsioon Jah Eelnõu § 14 lõiked 1 ja 4 IV lisa p 5 Volitatud esindaja Jah Eelnõu § 7 V LISA TEAVE LIGIPÄÄSETAVUSNÕUETELE VASTAVATE TEENUSTE KOHTA V lisa p 1 Jah LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 3 lg 5 V lisa p 2 Jah LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 3 lg 6 V lisa p 3 Jah LiPS alusel kehtestatav määrus „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele" § 3 lg 7 VI LISA EBAPROPORTSIONAALSE KOORMUSE HINDAMISE KRITEERIUMID VI lisa p 1 Jah LiPS alusel kehtestatav määrus „Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord“ § 3 ja § 4 lg 1 a) LiPS alusel kehtestatav määrus „Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord“ § 3 lg 1 p 1 a) i)-v) LiPS alusel kehtestatav määrus „Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord“ § 3 lg 1 punktid 1-5 b) LiPS alusel kehtestatav määrus „Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord“ § 3 lg 1 p 2 b) i)-v) LiPS alusel kehtestatav määrus „Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord“ § 3 lg 3 punktid 1-4 VI lisa p 2 Jah LiPS alusel kehtestatav määrus „Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord“ § 5 Jah LiPS alusel kehtestatav määrus „Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord“ § 6 lõiked 1 ja 2
Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 2 KAVAND Rakendusaktide kavandid MINISTRI MÄÄRUS Toote ja teenuse f unktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele Määrus kehtestatakse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse § 4 l õike 4 alusel. 1. peatükk Ü ldsätted § 1 . Kohaldamisala ( 1 ) Käesoleva määruse nõudeid kohaldatakse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse kohaldamisalasse kuuluvatele toodetele ja teenustele ning nende kohta antavale teabele. (2) Käesoleva määruse nõuded kohalduvad riigihankele, mille ese kuulub toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse kohaldamisalasse ning mille kavandatud kasutaja on füüsiline isik. Nõudeid tuleb arvestada riigihanke alusdokumentide tehnilise kirjelduse koostamisel. ( 3 ) Toote pakendile ja veebilehelt leitavale juhisele toote paigaldamise, hooldamise, ladustamise ja ära viskamise kohta esitatavaid nõudeid ei kohaldata iseteenindusterminalile. § 2 . Terminid M ääruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1 ) j ärjestikjuhtimine on funktsioon, mis võimaldab toodet juhtida üksteisele järgnevate kindlas järjekorras käsklustega, kasutades kasutajaliidest ; 2) kasutajaliides eks on interaktiivse süsteemi (tarkvara või riistvara) kõik komponendid, mis pakuvad kasutajale teavet ja/või kontrolli, et täita konkreetseid ülesandeid interaktiivse süsteemiga ; 3) kasutajaliidese komponent on kasutajaliidese üksus, mi lle esitab kasutajale tarkvara; 4 ) ligipääsetavuselement on teatud tootele või teenusele või selle kohta antavale teabele juurdepääsu võimaldav osa, omadus või tunnusjoon; 5 ) reaalajas tekst on kahe või enama kasutaja vahel reaalajas teksti vestlus , kus sisestatava teksti tähemärgid edastatakse sellises järjekorras, et kasutaja tajub suhtlust pidevana; 6 ) t ugiteenus on kasutajat oe , kõnekeskus e , tehnili se t oe , edastus - või koolitusteenus, mille eesmärk on toetada toote ja teenuse puu d ega inimestele ligipääsetavaks muutmist ; 7 ) tugitehnoloogia on kõik elemendid, seadmete osad, teenuse- või tootesüsteemid, sealhulgas tarkvara, mida kasutatakse selleks, et suurendada, säilitada, asendada või parandada puu d ega inimeste funktsionaalset võimekust või leevendada või kompenseerida vaegusi, piiratud tegevusvõimet ja osalemise piiratust. 2. peatükk Ü ldised ligipääsetavusnõuded § 3 . Nõuded teabe esitamisele (1) Teave toote kasutamise ja ligipääsetavus elementide kohta võib olla esitatud tootel või sellega kaasas olevas kasutusjuhendis või muul viisil nagu veebilehelt leitavas juhises. Teave peab sisaldama infot ligipääsetavus funktsioonide kohta , nende aktiveerimisviis ide kohta ja nende aktiveerimisel abistavate lahendustega toote koostalitlusvõime kohta. (2) Tootel olev teave toote ligipääsetavus elementide ning toote märgistuse, kasutusjuhendi ja hoiatuste kohta peab olema: 1) hoomatav rohkem kui ühe meele kaudu; 2) esitatud arusaadaval ja kasutajale tajutaval viisil; 3) esitatud kontrastses trükikirjas kasutades kirjatüüpe ja - kraade ning tähe- rea- ja lõiguvahesid, mis arvestab eeldatavaid kasutajavajadusi ning on võimalusel kohandatav. (3) Veebilehelt või muul viisil leitav juhis toote paigaldamise, hooldamise, ladustamise ja äraviskamise kohta peab: 1) olema kättesaadav tekstiformaatides, mida saab kasutada erinevatel viisidel kasutatava ja rohkem kui ühe meele kaudu hoomatava alternatiivse abiformaadi loomisel; 2) lisama mittetekstilisele sisule alternatiivsel viisil esitatud sisu; 3) l isaks kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid. (4) Tootega kaasas olev kasutusjuhend või veebilehelt leitav juhis toote ligipääsetavus funktsioonide ning toote märgistuse, kasutamise ja hoiatuste kohta peab: 1) sisaldama toote kasutajaliidese ja funktsionaalsuse kirjeldust , mis esitatakse käesoleva määruse §-s 4 sätestatud nõudeid arvestades ja milles tuuakse välja, kas tootel on käesoleva määruse §-s 4 sätestatud asjakohased omadused ; 2 ) sisaldama abivahenditega liidestatava tark- ja riistvara kirjeldust, millele tuleb lisada tootega katsetatud abivahendite loetelu; 3 ) l isaks kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud nõudeid. (5) Teenuse osutamisel esitatakse teave teenuse toimimise kohta ning teenuse osutamisel kasutatava toote ligipääsetavusomaduste, abivahendite ja teenuse elementidega koostalitlusvõime ja teenusega seose kohta. (6) Teenuse osutamisel esitatavale teabele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid. Teenuse osutamiseks vajalikku elektroonilist teavet esitatakse järjepideval ja sobival viisil, tehes selle tajutavaks, kasutatavaks, arusaadavaks ja töökindlaks. (7) Tugiteenuse olemasolu korral antakse tugiteenuse osutamisel teavet toote või teenuse ligipääsetavuse ja selle tugitehnoloogiatega ühilduvuse kohta. Teave antakse ligipääsetavate sidevahendite abil. § 4 . Nõuded toote funktsionaalsusele ja kasutajaliidese le (1) Toode ja selle kasutajaliides peab sisaldama omadusi, elemente ja funktsioone, mis võimaldavad puudega inimese ligipääsu tootele ning seda tajuda, kasutada, mõista ja juhtida. (2) Toode peab vastama järgmistele funktsionaalsuse nõuetele: 1) töörežiimid on kasutatavad ka suure ulatuvuse ja jõu puudumise korra l; 2) ei põhjusta valgustundlikkushoogude vallandumist ; 3) pakub biomeetriliste tunnuste tuvastamisele ja kontrollimisele kasutajale alternatiivi ; 4) o n funktsionaalselt järjepidev ning võimalda b suhtluseks aega piisavalt ja paindlikult ; 5) tark- ja riistvara võimalda b toote liidestamist tugitehnoloogiatega ; 6) kasutaja eraelu puutumatus on toote ligipääsetavuselementide kasutamisel kaitstud. ( 3 ) Kui toode võimaldab teabevahetust, sh isikutevahelist sidet, kasutamist, teabe esitamist, juhtimist ja suunamist, peab see olema teostatav rohkem kui ühe meele kaudu. Kasutaja kõnele ning nägemis - , kuulmis - ja kompimismeelele tuleb pakkuda alternatiive . ( 4 ) Kui tootes kasutatakse kõnet, tuleb kasutajale pakkuda alternatiive kommunikatsiooni, kasutamiskontrolli ja suunamise jaoks kasutatavale kõnele ja häälele. ( 5 ) Kui tootes kasutatakse visuaalseid elemente, tuleb kasutajale pakkuda paindlikke võimalusi nähtavuse selguse parandamiseks. ( 6 ) K ommunikatsiooni, teabe edastamise ja juhtimise kasutamisel peavad tootel olema paindlikud suurenduse, heleduse ja kontrastsuse seadistamise võimalused. Visuaalne element peab olema kasutajaliidese juhtimiseks kasutatava programmi ja abivahendiga koostalitlusvõimeline . ( 7 ) Kui tootes kasutatakse heli, peab kasutajal olema võimalik seadistada heli tugevust ja kiirust ning kasutada tõhustatud helifunktsioone, sealhulgas ümbritsevatest toodetest tulenevate segavate helisignaalide vähendamist ja kuuldu selguse parandamist. ( 8 ) Kui too tes kasutatakse teabe edastamiseks, tegevuse märkimiseks, vastuse nõudmiseks või elementide tuvastamiseks värve või helisigna ale , tuleb kasutajale pakku d a alternatiive vastavalt värvi või helisignaali kasutamisele. ( 9 ) Kui toode vajab manuaalset kasutamist ja juhtimist, peab seda olema võimalik järjestikjuhtida ning kasutada kompimise teel eristatavaid os i . Toode peab pakkuma peenmotoorsele juhtimisele alternatiive, vältides üheaegse juhtimise vajadust. § 5 . Nõuded toote pakendile Toote pakend ja sellel esitatav teave pakendi avamise, sulgemise, kasu tamise ja äraviskamise kohta ning toote avamise, sulgemise, paigaldamise, kasutamise, hooldamise, ladustamise ja äraviskamise kohta, samuti toote ligipääsetavusomaduste kohta , peab olema ligipääsetav. § 6 . Nõuded teenuse osutamisele (1) Teenuse osutamisel tuleb tagada kasutatava toote ligipääsetavus kooskõlas käesoleva määruse §-des 3 – 5 ning 3. ja 5. peatükis sätestatuga. (2) Veebileh t ja mobiilsideseadmel põhinev teenus muudetakse ligipääsetavaks järjepideval ja sobival viisil, tehes see tajutavaks, kasutatavaks, arusaadavaks ja töökindlaks. 3. peatükk T ootepõhised erinõuded § 7 . Nõuded iseteenindusterminalile Iseteenindusterminal peab: 1) sisaldama kõne sünteesi tehnoloogiat; 2) võimaldama kasutada isiklikke kõrvaklappe; 3) piiratud reageerimisaja korral esitama kasutajale hoiatusteate rohkem kui ühe meele kaudu; 4) võimaldama pikendada kasutamiseks eraldatud aega; 5) olema piisava kontrastsusega ja kompimise teel eristatavate klahvide ja juhtseadistega, kui need on olemas; 6) helisignaalide kasutamisel olema ühilduv E uroopa Liidu tasandil olemasolevate abivahendite ja tugitehnoloogiatega; 7) võimaldama puudega kasutaja ligipääsu ligipääsetavuselementi aktiveerimata . § 8 . Nõuded e- lugerile E- luger i l peab olema funktsioon teksti audioesitluseks. § 9 . Nõuded elektroonilise sideteenuse osutamisel kasutatavale terminalseadmele , millel on interaktiivne andmetöötlusvõim e (1) Kui tootel on lisaks hääl e edastamise võimalusele ka teksti edastamise võimalus, peab toode võimaldama reaalajas tekstiedastust ja toetama kõrg e tasemelisi audioseadmeid. (2) Kui tootel on lisaks teksti ja hääl e edastamise võimalusele ka video edastamise võimalus, peab toode võimaldama tervikvestluse kasutamist, sealhulgas sünkroniseeritud häält, reaalajas tekstiedastust ja videoresolutsiooni, mis võimaldab suhtlust viipekeeles. (3) Toode peab olema ühildatav traadita võrgu ühendusel kuulmistehnoloogiatega. (4) Toote funktsioonid ei või häirida tugitehnoloogia toimimist. § 10 . Nõuded audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsuks kasutatavale terminal seadmele , millel on interaktiivne andmetöötlusvõim e Puudega kasutajale tehakse kättesaadavaks audiovisuaalmeedia teenuse osutaja edastatud ligipääsetavuselemendid kasutaja ligipääsu, valimise, juhtimise, isikustamise ja abivahendisse edastamise kohta. § 1 1 . Nõuded riigihanke objektiks olevale tootele (1) Teabe kättesaadavus seoses toote toimimise ja ligipääsetavuselementidega peab vastama käesoleva määruse § 3 lõi getes 2 ja 4 sätestatud elementidele. (2) Kasutajaliidese omaduste, elementide ja funktsioonide ligipääsetavus ning toodete funktsionaalsuse kavandamine pea vad vastama käesoleva määruse §-s 4 sätestatud asja kohastele nõuetele . (3) Pakendi ligipääsetavus, sealhulgas sellel esitatav teave ja juhised toote paigaldamise, hooldamise, kasu tamise ja äraviskamise kohta, mis ei ole esitatud tootel, vaid on kättesaadavad muude vahendite abil, nagu veebileht, välja arvatud iseteenindusterminalid, peavad vastama käesoleva määruse § 3 lõikes 3 ja §-s 5 sätestatud asja kohastele ligipääsetavusnõuetele. 4. peatükk T eenusepõhised erinõuded § 12 . Nõuded elektroonilise side teenusele (1) Teenus peab lisaks häälsidele võimaldama reaalajas tekstiedastust. Kui lisaks häälsidele kasutatakse ka videot, peab teenus võimaldama tervikvestlust. (2) Hädaabiühenduse kaudu peab teenus võimaldama puudega lõppkasutajale teiste lõppkasutajatega samaväärse ligipääsu hädaabiteenistustele kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega. § 13 . Nõuded teenusele, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenusele (1) Teenus peab pakkuma tajutavaid , kasutatavaid, arusaadavaid ja töökindlaid elektroonilisi saatekavasid , mis annavad teavet ligipääsetavusfunktsioonide kättesaadavuse kohta. (2) Teenus peab tagama audiovisuaalmeedia teenuse ligipääsetavuselementide täieliku edastatuse , piisava kvaliteedi, heli ja video sünkroniseerituse ning võimaldatuse kasutajal seadistada kuva ja kasutust. (3) Audiovisuaalmeedia ligipääsetavuselemendid on: 1) subtiitrid kurdile ja vaegkuuljale ; 2) audiokirjeldus; 3) subtiitrite pealelugemine ; 4) viipekeelne tõlge. § 14 . Nõuded lennu-, bussi-, raudtee- ja vee liikluse kaugliini sõitja teveoteenusele (1) Teenus peab selle osutamisel vastama käesoleva määruse § 3 lõigetes 5–7 ja §-s 6 sätestatud nõuetele. (2) Teenuse osutamisel esitatakse: 1) teave sõiduki, ümbritseva taristu ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse kohta ning abi kohta puudega kasutajale; 2) teave aruka piletimüügisüsteemi ja selle -funktsioonide kohta; 3) reaalajas reisijatea v e; 4) teave lisateenuste kättesaadavuse kohta. § 15 . Nõuded valla-, linna- või maakonnaliinile Teenuse osutamisel kasutatavad iseteenindusterminalid peavad olema ligipääsetavad kooskõlas käesoleva määruse §-des 3 , 4 ja 7 sätestatuga. § 16 . Nõuded finantsteenusele (1) Teenuse osutamisel pakutavad aut entimismeetodid, elektroonilised allkirjad, makseteenused ja turvalisusega seotud teenused peavad olema tajutavad, kasutatavad, arusaadavad ja töökindlad. (2) Teenuse osutamisel antav teave peab olema arusaadav. Teabe keerukus ei või ületada Euroopa Nõukogu Euroopa keeleõppe raamdokumendi taset B2 (kõrgem kesktase). (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid kohaldatakse ka siis kui teenuseid osutatakse veebi lehe või mobiilirakenduse kaudu . § 17 . Nõuded e-raamatu teenusele (1) Kui e-raamat sisaldab lisaks tekstile ka heli, tuleb tekst ja heli teenuse osutamisel esitada sünkroniseeritult. (2) E-raamatu digitaalne fail peab teenuse osutamisel võimaldama tugitehnoloogial nõuetekohaselt toimida. (3) Teenuse osutamisel peab puudega kasutajal olema võimalik: 1) pääseda ligi e-raamatu sisule; 2) navigeerida e-raamatu sisus ja kujunduses; 3) tajuda e-raamatu struktuuri; 4) kasutada e-raamatut paindlikult, omades valikuvõimalusi sisu esitamisel. (4) E-raamatu sisu alternatiivsed esitusviisid ja koostalitlus mitmesuguste tugitehnoloogiatega peavad olema tajutavad, arusaadavad, kasutatavad ja töökindlad. (5) E-raamat peab olema leitav metaandmete kaudu ligipääsetavuselementide kohta esitatud teabe järgi. (6) E-raamatu ligipääsetavuselemendid peavad olema rakendatavad sõltumata autoriõiguste digitaalkaitse meetmetest. § 18 . Nõuded e-kaubanduse teenusele (1) T eenuse osutamisel esitatav teave peab sisaldama teavet müüdava toote ja teenuse ligipääsetavuse kohta , kui vastutav ettevõtja on eelnevalt selle teabe müüjale kättesaadavaks teinud . (2) Teenuse osana pakutavad aute ntimis-, makse- ja turvafunktsioonid peavad olema tajutavad, kasutatavad, arusaadavad ja töökindlad. (3) Teenuse osutamisel pakutav aut entimismeetod, elektrooniline allkiri ja makseteenus peab olema tajutav, kasutatav, arusaadav ja töökindel. § 19 . Nõuded riigihanke objektiks olevale teenusele Teenuse omaduste, elementide ja funktsioonide ligipääsetavus peab vastama selliste omaduste, elementide ja funktsioonide asja kohastele ligipääsetavusnõuetele, mis on sätestatud käesoleva määruse teenusega seotud paragrahvides. 5. peatükk F unktsionaalse toimivuse kriteeriumid § 20 . Üldine kasutuseeldus ( 1) Kui käesoleva määruse 2., 3. või 4. peatükis sätestatud ligipääsetavusnõuded ei hõlma t oote disaini ja tootmise või teenuse osutamise teatud funktsiooni ja viisi , peavad need funktsioonid või viisid olema ligipääsetavad , vastates asjakohastele funktsionaalse toimivuse kriteeriumitele. (2) Funktsionaalse toimivuse kriteeriume kasutatakse: 1 ) alternatiivina ühele või enamale tehnilise nõudele, millele osutatakse käesoleva määruse 2., 3. või 4. peatükis sätestatud ligipääsetavusnõuete s , ning 2) ainult juhul, kui funktsionaalse toimivuse kriteeriumite kohaldamine vastab ligipääsetavusnõuetele ja ; 3) toote kavandamise ja tootmise ning teenuse osutamise tulemuseks on võrdväärne või suurem ligipääsetavus nende eeldatavaks kasutamiseks puu de ga inimeste poolt. § 21 . Kasutamine nägemisvõime puudumise korral Kui toode või teenus pakub visuaalseid töörežiime, pakutakse kasutajale vähemalt üks töörežiim, mis ei eelda nägemisvõimet. § 22 . Kasutamine piiratud nägemisvõime korral Kui toode või teenus pakub visuaalseid töörežiime, pakutakse kasutajale vähemalt üks töörežiim, mis võimaldab piiratud nägemisvõimega kasutajatel toodet ja teenust kasutada . § 23 . Kasutamine värvitaju puudumise korral Kui toode või teenus pakub visuaalseid töörežiime, pakutakse kasutajale vähemalt üks töörežiim, mis ei eelda kasutaja värvitaju. § 24 . Kasutamine kuulmisvõime puudumise korral Kui toode või teenus pakub auditiivseid töörežiime, pakutakse kasutajale vähemalt üks töörežiim, mis ei eelda kuulmisvõimet. § 25 . Kasutamine piiratud kuulmisvõime korral Kui toode või teenus pakub auditiivseid töörežiime, pakutakse kasutajale vähemalt üks tõhustatud helifunktsioonidega töörežiim, mis võimaldab piiratud kuulmisvõimega kasutajal toodet ja teenust kasutada. § 26 . Kasutamine kõnevõime puudumise korral Kui toode või teenus nõuab kasutajatelt häälsisendit, pakutakse kasutajale vähemalt üks töörežiim, mis ei nõua häälsisendit. Häälsisend hõlmab mis tahes suuliselt tekitatavat heli. § 27 . Kasutamine piiratud käsitsemisvõime või jõu korral Kui toode või teenus nõuab manuaalseid toiminguid, pakutakse kasutajale vähemalt üks töörežiim, mis võimaldab kasutada toodet alternatiivsete toimingute abil, mis ei eelda peenmotoorset juhtimist ega käsitsemist, käejõudu ega korraga rohkem kui ühe juhtseadise kasutamist. § 28 . Kasutamine piiratud ulatusvõime korral Kui toode või teenus pakub manuaalset töörežiimi, pakutakse kasutajale vähemalt üks töörežiim, mida saab kasutada piiratud ulatusvõime korral. Toote juhtelemendid peavad olema piiratud võimekusega kasutaja küündivusulatuses. § 29 . Valgustundlikkushoogude vallandamise riski minimeerimine Kui toode pakub visuaalseid töörežiime, välditakse töörežiime, mis vallandavad valgustundlikkushoogusid. § 30 . Kasutamine piiratud kognitiivsete võimete korral Toode või teenus hõlmab vähemalt ühte töörežiimi, mille elemendid lihtsustavad ja hõlbustavad selle kasutamist. § 31 . Eraelu puutumatus Kui toode või teenus hõlmab elemente, mis on sellele paigaldatud ligipääsetavuse eesmärgil, pakutakse kasutajale vähemalt üks töörežiim, mis tagab kõnealuste ligipääsetavuse eesmärgil paigaldatud elementide kasutamisel eraelu puutumatus e. KAVAND MINISTRI MÄÄRUS Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord Määrus kehtestatakse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse § 5 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse kohaldamisalasse kuuluva toote ja teenuse suhtes ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise ja selle dokumenteerimise kriteeriumid. Samuti kehtestatakse määrusega ettevõtjale ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord. § 2. Kogukulu Kogukulu käesoleva määruse tähenduses on toote tootmise, turustamise või importimise ga või teenuse osutamisega seotud ettevõtja tegevuskulu ja kapitalikulu summa. § 3. Hindamise elemendid ja kriteeriumid (1) Kohaldatavate ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse hindamise elemendid on: 1) ühekordsete korralduslike kuludega seotud kriteeriumid; 2) jooksvate tootmis- ja arenduskuludega seotud kriteeriumid. (2) Ühekordsete korralduslike kuludega seotud kriteeriumid, mida tuleb hindamisel arvestada, on järgmised : 1) ligipääsetavusalaste eriteadmistega täiendava inimressursi maksumus; 2) inimressursi koolitamise ja ligipääsetavusalaste teadmiste saamisega seotud kulud; 3) toote arendamisele või teenuse osutamisele ligipääsetavusvõimaluste lisamiseks uue protsessi väljatöötamise maksumus; 4) ligipääsetavust käsitleva juhendmaterjali väljatöötamise maksumus; 5) ligipääsetavust käsitlevate õigusaktide mõistmise ühekordne kulu. (3) J ooksvate tootmis- ja arenduskuludega seotud kriteeriumid, mida tuleb hindamisel arvestada, on: 1) toote või teenuse ligipääsetavuselementide väljatöötamise kulud; 2) tootmisprotsessis tehtavad kulud; 3) toote või teenuse ligipääsetavuse katsetamise kulud; 4) dokumentatsiooni koostamise kulud. § 4. Ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumus (1) Ettevõtja hindab kohaldatavate ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja toote tootmise, turustamise või importimise või teenuse osutamise kogukulu suhet ettevõtja jaoks. (2) Hindamisel kasutatakse käesoleva määruse §-s 3 sätestatud elemente ja kriteeriume. § 5. Ettevõtja kulu ja tulu võrdlus eeldatava kasuga Ettevõtja võrdleb hinnangulist kulu ja tulu, sealhulgas seoses tootmisprotsesside ja investeeringutega, eeldatava kasuga puu de ga inimeste jaoks, võttes arvesse konkreetse toote või teenuse kasutamiskordade arvu ja kasutamise sagedust. § 6. Ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja ettevõtja netokäibe suhe (1) Ettevõtja hindab ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja ettevõtja netokäibe suhet. (2) Hindamisel kasutatakse käesoleva määruse §-s 3 sätestatud elemente ja kriteeriume. § 7. Ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamine
Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõu seletuskirj a l isa 3 KOOSKÕLASTUSTABEL Eelnõule esitasid ettepanekuid ja kommentaare Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiitsministeerium, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Pangaliit, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit , Eesti Puuetega Inimeste Koda , Transpordiamet , Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Eesti Sadamate Liit. Siseministeerium Siseministeerium kooskõlastab eelnõu märkusteta. Teadmiseks võetud. Kultuuriministeerium Kultuuriministeerium kooskõlastab eelnõu märkusteta. Teadmiseks võetud. Rahandusministeerium Ettepanek kasutada õigusselguse huvides eelnõus (ka rakendusaktides) läbivalt mõistet „ finantsteenused “. O lgugi, et direktiivis kasutatakse termineid „ pangandusteenused “ ja „ pangandus- ja finantsteenused “ , on Eesti seadustes kasutatud läbivalt terminit „ finantsteenused “. Arvestatud. Eelnõu dokumendid vastavalt muudetud. Kommentaar. Direktiivi kohaldamisala ei laiene finantsteenuse osutamisega seotud lepingutele, mistõttu ei saa ka eelnõu kohaldamisala selliselt laiendada. Arvestatud. Eelnõu dokumendid vastavalt muudetud. Ettepanek jätta eelnõu § 3 punktist 9 välja sõna „toodete“, kuna iseteenindusterminale kasutatakse finantsteenuste, mitte toodete pakkumiseks. Arvestatud. Eelnõu tekst vastavalt muudetud. Kommentaar. Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt kaasneb eelnõu rakendamisega mitmeid kulusid, mis tuleb kas katta prioriteetide ümberseadmisega või lisataotluste heakskiitmisega tulevastes eelarvestrateegia menetlustes . Teadmiseks võetud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ettepanek kaaluda terminite ühtlustamist ja kasutada eelnõus kehtivates õigusaktides juba kasutusel olevaid mõisteid. Eelnõus kasutatakse mõistet „veeliikluse sõitjateveoteenus “. Juhime tähelepanu, et merendusalastes õigusaktides kasutatakse mõisteid „reisija“ (nt meresõiduohutuse seaduse § lg 2 p 30; kaubandusliku meresõidu seaduse § 59 lg 1, sadamaseaduse §-d 561 ja 562, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1177/2010, 24. november 2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004, artiklid 1 ja 2) ja „reisijatevedu“ ning “reisijateveoteenus“ (nt meresõiduohutuse seaduse § 172; kaubandusliku meresõidu seaduse 4. peatükk, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1177/2010, 24. november 2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004, artikkel 3 punkt f). Samu mõisteid on kasutatud ka eelnõuga üle võetava direktiivi 2019/882 enda tekstis, samuti on neid kohati kasutatud ka eelnõu seletuskirjas. A rvestatud. Ettepanekut kaaluti eelnõu koostajate hulka kuuluva MKM eksperdi algatatud valdkonnasises e arutelu käigus MKM-s . Et transpordialastes õigusaktides on kasutusel mõlemad terminid, siis jõuti kokkuleppele, et eelnõus lähtutakse ühistranspordiseaduses kasutusel olevatest terminitest , st et eelnõusse jääb ühtlustatud kujul lennu-, bussi-, raudtee- ja veeliikluse sõitjateveoteenus . Eelnõu § 22 l õike 2 sõnastuse järgi lõppevad kõik enne 28.05.2025 sõlmitud teenuslepingud, mille kehtivusaeg on pärast 28.06.2030 ja mida ei ole vahepeal muudetud, ära 28.06.2030. Seda ka juhul, kui teenuslepingute tingimused arvestavad ligipääsetavusnõuetega. Ettepanek täiendada eelnõu § 22 lõiget 2 järgnevalt: e nne 2025. aasta 28. juunit sõlmitud teenuseleping, mille tingimused ei arvesta kohalduvaid ligipääsetavusnõudeid, kehtib edasi muutmata kujul kuni selle kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2030. aasta 28. juunini . Muudatus on vajalik, kuna näiteks avaliku teenindamise lepingud sõlmitakse keeruka hankeprotseduuri käigus pikemaks perioodiks kui 5 aastat. Seetõttu on vaja tagada, et neid lepinguid ei peaks vahepeal uuesti sõlmima vaatamata asjaolule, et teenuse osutaja on võtnud endale lepinguga kohustused tagada ligipääsetavuse direktiivist tulenevate nõuete täitmine alates siseriikliku õiguse normide jõustumisest. See peaks vastama ka direktiivi üleminekumeetmete eesmärgile ehk et 5 aastat pärast sätete jõustumist ei tohiks turul pakkuda direktiivi kohaldamisalasse kuuluvat teenust, mis ei arvesta ligipääsetavuse tagamise nõuetega. Arvestatud. Eelnõu tekst ja seletuski ri täiendatud. Ettepanek täiendada seletuskirja, millist tüüpi lepinguid peetakse silmas teenuselepingute all, kuna eelnõu kohaldamisalasse jäävad tarbijatele osutatavad teenused (eelnõu § 2 lg 2), mille kasutamiseks on võimalik sõlmida erinevaid lepinguid. Arvestatud. Seletuskir i täiendatud. Ettepanek kirjutada täpsemalt lahti s eletuskirja punktis 6.5 Koondmõju riigiasutuste, ettevõtjate ja/või kodanike halduskoormusele vastavalt HÕNTE- le ja mõjude hindamise metoodikale ( https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/mojude-hindamine ). Oleme valmis omalt poolt täpsustama mõju sihtrühmana ettevõtjaid, kes seaduse kohald ami salasse kuuluvaid tooteid toodavad või teenuseid pakuvad ja keda seaduse nõuded mõjutavad, kuna hetkel on kajastatud üksnes toodete/teenuste tarbijad. Samuti ei ole välja toodud seaduse nõuete täitmise mõju ettevõtetele nii rahalise kui halduskoormuse mõttes. Arvestatud. Seletuskiri täiendatud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ei kooskõlasta eelnõu seletuskirjas välja pakutud Vabariigi Valitsuse määruste ettevalmistaja osas. Eelnõu § 4 lõike 4 ja § 5 lõike 2 kohaselt kehtestatakse toote ja teenuse täpsemad funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele ning ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord Vabariigi Valitsuse määrustega. Ka seletuskirja punktis 8 märgitakse, et eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb kehtestada kaks uut Vabariigi Valitsuse määrust. Nõustume, et täpsemate nõuete ja kriteeriumite kehtestamine on mõistlikum viia alamakti tasemele ning et määruste kehtestajaks on otstarbekas volitada Vabariigi Valitsust. Me ei nõustu, et rakendusaktid peaks ette valmistama M KM . Teiste ministeeriumide pädevus antud eelnõu kontekstis ei ole võrreldes MKM-iga tunduvalt väiksem . Siseministri vastutusvaldkonda jääb üksnes hädaabiteenusega seonduv ; k ultuuriministri vastutusvaldkonnana on seletuskirjas välja toodud ainult e-raamatu teenus ning mainimata on ülejäänud kultuuriministri vastutusvaldkonnad, nagu e- luger kui toode ja audiovisuaalmeedia teenused ; Rahandusministri vastutusvaldkonda kuuluvad lisaks pangandusteenustele ka muud finantsteenused . Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonda jäävad toodetest tarbijatele mõeldud arvuti riistvara- ja operatsioonisüsteemid ning iseteenindusterminalid ja teenustest elektroonilise side ja e-kaubanduse teenused. Majandus- ja taristuministri vastutusvaldkonda kuuluvad transporditeenused. Kuna iseteenindusterminalidele kohalduvad nõuded vaid eelnõus nimetatud teenuste pakkumisel, siis jaguneb teataval määral ka iseteenindusterminalide korral pädevus mitme ministri vahel. Rakendusaktide esitajaks on kõige sobivam Sotsiaalministeerium ( SoM ). SoM-l on sisuline teadmine ligipääsetavusnõuetest ja puudega inimeste spetsiifilistest vajadustest. SoM saab rakendusaktide koostamise käigus kaasata ka teisi asjaomaseid ministeeriume : SoM lisas eelnõule teiste ministeeriumidega koostöös ette valmistatud rakendusaktide projektid. Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuande arutelude käigus toodi välja, et SoM näeb vajadust luua enda organisatsioonis ligipääsetavuse nõuniku ametikoht , kellel oleks roll ligipääsetavuse parandamisel. Põhjendatud ei ole seletuskirjas toodu, mille kohaselt peab nõudeid täitma ettevõtja ja seega peab nõuded kehtestama MKM. Ettevõtjad toodavad tooteid ja pakuvad teenuseid kõikide ministrite vastutusvaldkondades, mistõttu kehtestatakse nõuded ettevõtjatele ehk erasektorile kõikide ministrite, sh sotsiaal- ja tervisekaitseministri, vastutusvaldkondades . Näiteks tulenevad horisontaalsed nõuded toodetele toote nõuetele vastavuse seadusest, mis on peamiselt majandus - ja kommunikatsiooniministeeriumi hallata, aga reoveesettest toote valmistamise nõuded on kehtestatud toote nõuetele vastavuse seaduse alusel keskkonnaministri, kui vastava valdkonna pädeva ministri 19.07.2017 määrusega nr 24. MKM poolt panustame ka edaspidi kindlasti määruse eelnõu väljatöötamisse ja ettevõtjate aruteludesse kaasamisse. A rvestatud. Rakendusaktide andja küsimuses on MKM ja SoM jõudnud kokkuleppele. Rakendusaktide andja on sotsiaalkaitseminister. Eelnõu ja seletuskiri on vastavalt muudetud. Justiitsministeerium Eelnõu §-s 17 antakse TTJA- le riikliku järelevalve tegemiseks õigus rakendada KorS §-des, 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud meetmeid. Seletuskirjast ei nähtu, miks just nende loetletud meetmete rakendamist peetakse vajalikuks, seega ei ole võimalik hinnata meetmete rakendamise õiguse andmise proportsionaalsust (eriti osas, mis puudutab näiteks valdusesse sisenemist jmt). Palume seletuskirja täiendada vastava proportsionaalsuse analüüsiga. Arvestatud. Seletuskiri täiendatud. Eelnõuga soovitakse sätestada vastutus ligipääsetavusnõuetele mittevastava teenuse osutamise eest. Seletuskirjas (lk 31) märgitakse, et toote turule laskmise nõuete rikkumise korral kohaldatakse TNVS 7. peatükis vastutuse kohta sätestatut vastavalt käesoleva eelnõu § 2 lõikes 8 sätestatule. Kui vaadata viidatud sätet, siis selles on kirjas, et käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Jääb selgusetuks viidatud sätte seos vastutusega. Palume seletuskirja täpsustada. Arvestatud. Seletuskiri täiendatud. Seletuskirja tuleb lisada § 20 osas viited selle kohta, kus ligipääsetavusnõuded on täpselt sätestatud, et oleks võimalik tuvastada, millistest nõuetest tuleb juhinduda teenuse osutamisel. Samuti palume seletuskirjas esitada näiteid, milline võib olla ligipääsetavusnõuetele mittevastav teenus. Arvestatud. Seletuskiri täiendatud. Riigikogu otsuse „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030" järgi nähakse alati ette järelhindamise kohustus, kui olulise mõjuga seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on jäetud kiireloomulisuse tõttu koostamata. Seletuskirja osas „Seaduse eesmärk“ on märgitud, et: „Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, sest eelnõu käsitleb EL-i õiguse rakendamist ning menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline.“ Eelnõu mõjude analüüsi käigus on tuvastatud olulised mõjud. Lähtudes eelnevast, tuleb kavandada järelhindamise säte selle regulatsiooni osas, millel on oluline mõju ja mille osas oleks tulnud esitada väljatöötamiskavatsus, kuid see jäeti tegemata kiireloomulisuse tõttu. Järelhindamise säte kavandatakse seaduse rakendussätetesse. Arvestatud. Eelnõu täiendatud. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjude kohta Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri täiendatud. E esti Kaubandus-Tööstuskoda Ettepanek sõnastada eelnõu kohaldamisala paragrahv (§ 2) selgemalt ja arusaadavamalt. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus mõned ettevõtted ei pruugi mõista, kas neile seaduses sätestatud nõuded kohalduvad või mitte. Selgitame . Kohaldamisala paragrahvi lisatakse lõige (lg 5) , mis kohaldamisala ulatust mõnevõrra täpsustab. Lisaks on kohaldamisala küsimustes võimalik pöörduda eelnõu materjalid kokku pannud ministeeriumide (eelnõu koostajad on välja toodud eelnõu seletuskirja punktis 1.2) poole ning tulevikus ka TTJA kui järelevalveasutuse poole. Kommentaar. Ligipääsetavuse teema osas on olulisel kohal praktilised juhendid, mis suunaksid ja aitaksid ettevõtetel õigesti seadust kohaldada. Selgitame. Nõuded täpsustuvad eelnõu alusel antavates rakendusaktides, milles sätestatakse täpsemad nõuded eelnõu kohaldamisala valdkondade kaupa. Praktilised juhendid töötatakse välja pärast seda kui Euroopa Komisjon on avaldanud omapoolsed juhendid-soovitused. Riigisiseselt töötatakse praktilised juhendid välja koostöös järelevalveasutusega ja vastava sektori esindajatega. Seletuskiri on vastava selgitusega täiendatud. Eesti Pangaliit Ettepanek rakendada seadust tajutavuse , talitlusvõimelisuse, mõistetavuse ja töökindluse põhimõtete juures pigem juhendava materjalina. Selgitame. S eaduse iseloomu arvestades ei saa olla tegemist juhendava materjaliga , vaid üldise iseloomuga, üldkohustusliku ja formaalselt määratletud käitumisreeglistikuga, mis tagatakse riikliku sunniga. Arvestades, et eelnõuga võetakse üle direktiivi nõuded, siis peavadki need olema sätestatud õigustloovas aktis, mitte juhendava materjalina. Kommentaar. On ebaselge, kellele ja millises ulatuses eelnõu kohaldub. Ebaselgelt on defineeritud toote ja teenuse eristamine ning rakendusalasse on kaasatud kõik e-kaubandusega tegelevad ettevõtted, mis laiendab seaduse kohaldatavust kõigile digikeskkondadele, milles tooteid ja teenuseid pakutakse ja nende tugiteenustele. Sellest lähtuvalt on raske arvutada kõigile mõjutatud ettevõtetele halduskoormuse tõusust tekkivate lisanduvate kulude suurust ja vajalike muudatuste hulka. Lisaks on tagasiside andmine keeruline, sest pole selgelt aru saada, kas ja mis aspektides me oleme mõjutatud või ei ole. Selgitame. E-kaubandus t puudutavale kommentaari osale vastatakse kahe le jär gnevale kommentaarile antud selgitusega . Kommentaar . Segane on, kas pangad on eelnõu reguleerimisalas vaid teenuse osutajatena eelnõu mõttes või ka e-kaubanduse teenuste osutajatena eelnõu § 2 lg 2 p unkti 6 mõttes. Sisuliselt on seaduse kohaldamisalasse hõlmatud tarbijale pakutavad teenused, mis on mobiilseadmetes, veebilehtedel ja iseteenindusterminalides, kuid eristatakse ka eraldi pangateenuseid, millele kohaldub veel kitsam regulatsioon ning nõuded, mida täpsustatakse eelnõu § 2 lõikes 4 . Selgitame. Eelnõu § 2 lõikes 2 antud loetelu ei ole üksteist välistav. See tähendab, et kui tegemist on e-kaubanduse teenusega, aga samal ajal langeks see ka finantsteenuse alla, siis kohalduvad vastav ale ettevõt jale ka e-kaubanduse teenuse osutamisele eelnõuga kehtestatavad nõuded (ka selliste finantsteenuste osutamise puhul, mis muidu ei kuuluks eelnõu kohaldamisalasse § 2 lõike 4 alusel ) . Seda tõlgendust kinnitab mh ligipääsetavuse direktiivi seletuspunkt 43, mille kohaselt „ [ … ] direktiivi kohaseid ligipääsetavuskohustusi e-kaubanduse teenustele tuleks kohaldada mis tahes toote või teenuse internetimüügi suhtes ning seetõttu ka käesoleva direktiiviga eraldiseisvalt hõlmatud toote või teenuse müügi suhtes.“ Eelnõu teksti lisatud § 2 l g 5 järgmises sõnastuses: „ Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud e-kaubanduse teenusele kohaldatavaid käesoleva seaduse nõudeid kohaldatakse ka käesoleva seadusega eraldiseisvalt hõlmatud toote ja teenuse internetimüügi suhtes .“ Seletuskiri täiendatud. Ettepanek täpsustada, kui suur on eelnõu § 2 lg 2 p unkti 6 ja § 2 lõike 4 kohald atavuse erinevus . Selgitame. T eenuse langemine e-kaubanduse definitsiooni alla tähendab seda, et see langeb eelnõu kohaldamisalasse. Seda ka juhul kui tegemist on finantsteenuseid pakkuva e-kaubanduse teenusega. E-kaubanduse teenus on defineeritud eelnõu § 3 punktis 1 kui vahemaa tagant osutatav teenus, mida osutatakse veebilehtede ja mobiilseadmetel põhinevate teenuste kaudu elektroonilisel teel tarbija isiklikul taotlusel eesmärgiga sõlmida tarbijaleping. Seega tuleb eelnõu § 2 l g 2 punkti 6 ja § 2 lõiget 4 vaadata eraldiseisvalt ja viia läbi eraldi analüüs, kas teenus on finantsteenus ja kas teenus on e-kaubanduse teenus. Kui tegemist on finantsteenusega, siis tuleb kohaldada seadust juhul kui tegemist on ühe § 2 lõikes 4 nimetatud teenusega. Kui tegemist on e-kaubanduse teenusega, siis k uulub see samuti seaduse kohaldamisalasse. Kui tegemist on e-kaubanduse teenusega ja samal ajal finantsteenusega, siis ei muuda see e-kaubanduse teenusele kehtivate nõuete ulatust . Sellisel juhul kohaldatakse seadust ka ilma § 2 lõikes 4 nimetatud piiranguid arvestamata : eelnõuga kehtestatavad nõuded kehtivad ka selliste finantsteenuste osutamise puhul, mis muidu ei kuuluks eelnõu kohaldamisalasse § 2 lõike 4 alusel . Seletuskiri täiendatud. Kommentaar. Eelnõu tekstis ei ole viidatud WCAG standardile. Seletuskirjas olev viide on ebaselge. Selgitame. WCAG ( web content accessibility guidelines ) standardi näol on tegemist soovitusliku standardiga, mis on ajas pidevalt muutumises. Seepärast ei ole standardi eelnõusse sisse kirjutamine mõeldav. Seletuskir i täiendatud. Ettepanek täpsustada, k as eelnõu hõlmab nii finantsteenuseid kui nende osutamiseks sõlmitavaid lepinguid ja mil viisil on võimalik hinnata lepingute keerukusastet . Selgitame. E elnõu hõlmab tarbijatele osutatavaid finantsteenuseid. Teenuseid tarbides peab olema tarbijal mõistlik võimalus tutvuda lepingueelse teabega ja lepingu tingimustega. Seega tähendab ligipääsetavus teenusele eelnõu tähenduses ka seda, et isikul on võimalik enne lepingu sõlmimist vastava infoga tutvuda. Juba praegu tuleb teave esitada viisil, mis on arusaadav ja hoomatav. Eelnõu ei näe ette, et sõltuvalt isiku puudest tuleb talle esitada muu (sisuga) teave, vaid et see tuleb esitada talle kättesaadaval ja arusaadaval viisil (pimekirja trükk, teksti suurendamise või selle ettelugemise võimalus, sh selle ühildumine mõne olemasoleva programmi või seadmega, mida vaegnägijad või- kuuljad kasutavad). Eelnõu § 2 lõike 3 punktist 4 kustutatakse lauseosa „ ning teenuse osutamisega seotud leping“. Kui teenuse osutamisega paratamatult kaasneb ka lepingu sõlmimi ne , siis on tegemist teenuselepinguga, mis loetakse teenuse osaks. Seletuskir i täiendatud. Kommentaar. Eelnõu kohustab pankasid kohaldama nõudeid sisuliselt kõikidele teenustele ja toodetele, mis teenuste osutamist toetavad ja teostama ka ligipääsetavuse jaoks vajalikud rakendusaktides käsitletud hindamised, mida ei ole võimalik subjektiivselt teostada. Selgitame. Eelnõu ga kohusta takse pankasid kohaldama ligipääsetavusnõudeid minimaalselt nendele teenustele, mis on antud eelnõu § 2 lõikes 4 . Arvestades, et süsteemide arendamine toimib üldjuhul pangaüleselt, siis võivad pangad vastavaid arendusi teha ka muude teenuste osutamisel. Kommentaar. Kuigi pangaautomaadid ei ole pankade valmistatud, siis kasutatakse neid siiski finants teenuse osutamisel ja nõutakse ligipääsetavust pangandusettevõtete poolt, kellel ei pruugi olla võimalust toote valmistamist mõjutada. Selgitame. Pangaautomaatide näol on tegemist iseteeni n dusterminalidega, mille osas sätestatakse eelnõu ga erandlik ülemineku tähtaeg. Seega, neid pangaautomaate, mida pank kasutab pangandusteenuse osutamisel juba enne 2025. aasta 28. juunit, võib olemasoleval kujul kasutada ka edasi, kuid kõige kauem 20 aastat pärast automaadi kasutuselevõttu. Pangaautomaadid, mida pank finants teenuse osutamisel alates 2025. aasta 28. juunist kasutusele võtab, peavad kõigiti vastama eelnõuga sätestatavatele nõuetele. Loomulikult kohalduvad nõuded tootjale, nii et tootja ei või lasta nõuetele mittevastavat toodet turule , kuid teenuseosutajal (antud juhul on teenuseosutajaks pank) on kohustus veenduda, et ta kasuta b ligipääsetav usnõuetele vastavaid tooteid . Põhimõte ettevõtjate vahelise vastutuse osas on järgmine. Teenuseosutajal on kohustus kasutada ligipääsetavaid tooteid, tootjal kohustus toota, levitajal levitada ligipääsetavusnõuetele vastavaid tooteid. Nõuete rikkumise korral vastutab ettevõtja, kes ei täitnud oma kohustusi. Kui ligipääsetavusnõuete järgimise kohustust rikkus tootja ja teenuseosutaja ei olnud ega pidanud olema rikkumisest teadlik, vastutab tootja. Kui ligipääsetavusnõuete järgimise kohustust kasutada teenuse pakkumisel ligipääsetavaid tooteid rikkus teadlikult teenuseosutaja, vastutab tootja kõrval ka teenuseosutaja. Samal põhimõttel langeb vastutus ka teistele ettevõtjatele (nagu volitatud esindaja, importija, levitaja ehk turustaja ). Seega p eab igaüks selles lülis veenduma selles, et toode või teenus vastab nõuetele (v.a. kui mittevastavuse tuvastamine ei ole vastavas lülis mõistlikult võimalik). Näiteks kui finantsteenuse osutamisel võimaldab pank selle kasutamise läbi makseautomaadi, peab ta veenduma selles, et finantsteenuste pakkumine makseautomaadi kaudu vastab ligipääsetavusnõuetele ( ehk teenus on kättesaadav nt pimedale, vaegkuuljale , ratastooliga inimesele jne ). Tootja vastutab toote kvaliteedi (toote puuduste) eest, turustaja tagab, et turule lastakse üksnes selliseid tooteid, mis vastavad eelnõu nõuetele (nt makseautomaa diga peab olema võimalik ühendada kõrvaklappe, valida helitugevust, valida kuvatava teksti suurust, kasutada klaviatuuril pimekirja jms). Autentimiseks kasutatava programmi/tarkvara vastavuse eest vastutavad selle väljatöötaja (tootja) ja turustaja . A utentimise tarkvara, makseterminalide, pangaautomaatide tootmine ja turustamine ei ole finantsteenuse osutamine. Finantsteenuse pakkumisel veebis (internetipank, mobiilirakendused) peab aga teenusepakkuja tagama, et see oleks kasutatav erinevate funk ts ioonihäiretega isikute poolt, nt peab olema finantsteenuse kasutamine ühilduv neile mõeldud abistavate programmidega. Finantsteenuse osutaja ei saaks aga kuidagi kõrvaldada või vastutada puuduste eest, mis on sõltuvad nutitelefonist või arvutist, mida finantsteenuse kasutamiseks kasutatakse. Kui mõni autentimist võimaldav tarkvara on välja töötatud finantsteenuse pakkuja enda poolt, on tegemist vastutavate isikute kokkulangemisega ja siin võib finantsteenuse pakkuja vastutada sõltuvalt olukorrale nii tootja na, turustaja na kui ka finantsteenuse pakkujana. Eelnõu kohaselt on õigus karistada rahatrahviga ettevõtteid, kes ei ole rakendanud eelnõus käsitletud ligipääsetavusnõudeid, kuid need ei ole objektiivselt kirjeldatud. Ettepanek oluliselt täpsustada e elnõus olevaid nõudeid ja definitsioone täiendada, et ettevõtted saaksid neid kohaselt täita ja mõistaksid, mille eest karistusi rakendatakse. Selgitame. E elnõu toob välja üksnes üldised ligipääsetavusnõuded. Täpsemalt sätestatakse ligipääsetavusnõuded eelnõu kohaldamisala valdkondade kaupa eelnõu alusel antavates rakendusaktides. Praktilised juhendid töötatakse välja pärast seda kui Euroopa Komisjon on avaldanud omapoolsed juhendid-soovitused. Riigisiseselt töötatakse praktilised juhendid välja koostöös järelevalveasutusega ja vastava sektori esindajatega. Seletuskiri täiendatud. Kommentaar. Eelnõuga suureneb ettevõtete halduskoormus. Ligipääsetavusnõudeid kohaldatakse finantsteenustele ja eelnõust nähtuvalt ka kõikidele digikeskkondadele . Nende teenuste osutajad peavad viima nõuetega vastavusse kõik vahendid, mida tarbija kasutab teenuste tarbimiseks või nende teenuste kohta informatsiooni hankimiseks. See loetelu hõlmab kõiki veebilehti, mobiilirakendusi, autentimist, makseterminale, iseteenindusterminale, pangaautomaate jne, samuti on teenuseosutajal kohustus kõikide teenuste ja toodete puhul tagada teabe kättesaadavus, mis ei ole mõningatel juhtudel praktiliselt lihtsasti teostatav. Täiendavalt on eelnõuga sisuliselt nõutud, et pangad tagaksid töötajatele koolituse, kuidas kasutada ligipääsetavaid tooteid ja teenuseid, et tarbijaid oleks võimalik abistada. See toob kaasa töökoormuse ja kulu ning ei saa olla piisavalt kõikehõlmav. Selgitame. Paratamatult kaasneb kohustuste täitmisega ka halduskoormus, sh töötajate koolitamise kulu jm. Juhime aga tähelepanu, et iga teenuseosutaja peab eelnõu nõuetega vastavusse viima selle teenuse, mida ta osutab, sh veebikeskkonna ja mobiilirakenduse, mille kaudu ta seda teenust pakub. Toodete ( nt pangaautomaadid, makseterminalid, mobiiltelefonid, arvutid ja selle tarkvara) vastavusse viimise kohustus on toot j al ja seda oleme eespool ka selgitanud . Märkused eelnõu lisaks olevatele rakendusaktide kavanditele. Selgitame. Tegemist on rakendusaktide kavanditega. Märkusi rakendusaktidele lahendatakse rakendusaktide väljatöötamise käigus. Eesti Kirjastuste Liit Ettepanek täpsustada kohaldamisala ulatust. Selgitame . Kohaldamisala paragrahvi lisatakse lõiked (lg 2, 4–5, 8 ja 10 ) , mis kohaldamisala ulatust mõnevõrra täpsusta vad . Lisaks on kohaldamisala küsimustes võimalik pöörduda eelnõu materjalid kokku pannud ministeeriumide (eelnõu koostajad on välja toodud eelnõu seletuskirja punktis 1.2) poole ning tulevikus ka TTJA kui järelevalveasutuse poole. Ettepanek täpsustada, kas mikroettevõtjaks kvalifitseerumiseks peavad olema täidetud mõlemad , s.o nii aastakäibe ja bilansimahu kui töötajate arvu eeldused või võivad eeldused täidetud olla ka osaliselt, nt kui töötajaid on rohkem, aga käive väiksem (nt töötajaid on 12, aga käive on 300 000 eurot), kas siis loetakse ettevõtjat samuti mikroettevõtjaks . Selgitame . Seletuskir i täiendatud. Ettepanek selgitada, mida on silmas peetu d e-raamatute graafilise info all (eelnõu seletuskiri lk 37) . Selgitame. Eelnõu seletuskirja v älja toodud leheküljel on e-raamatu graafilise info all silmas peetud näiteks illustratsioon e , tabel e id, graafiku i d jne. tegemist on Sotsiaalministeeriumi küsitlusele (2015, seletuskirjas viidatud) Eesti Pimedate Liidu vastuses välja toodud probleemkohaga. Seletuskir i täiendatud. Ettepanek täpsustada, k as e-raamatu teenuse keerukus vaimupuudega inimestele (eelnõu seletuskiri lk 3 8 ) tähendab, et e-raamatu kättesaadavuse teenus on liiga keerukas või e-raamatu lugemise kui teenuse kasutamine ehk raamatu sisust arusaamine on liiga keerukas. Selgitame . V astav k ommentaar ( et e-raamatu teenus on keerukas vaimupuudega inimestele ) on lisatud küsimuse „Kas e-raamatud ja nendega seotud teenused on erivajadustega inimestele (sh puuetega inimestele ja eakatele) ligipääsetavad?“ vastuseks. Seega puudutab see pigem e-raamatu sisu ja kättesaadavust kui e-raamatu lugemisega seotud toodete nagu nt e- luger ligipääsetavust. Küsimustikus oli ka küsimus: „Kas e-raamatutega seotud tooted (nt e- luger ) on erivajadustega inimestele (sh puu d ega inimestele ja eakatele) ligipääsetavad?“. Selle küsimuse vastustest keerukust vaimupuudega inimestele välja ei tulnud. Seletuskiri täiendatud. Märkused eelnõu lisaks olevatele rakendusaktide kavanditele. Selgitame. Tegemist on rakendusaktide kavanditega. Märkus ed rakendusaktidele lahendatakse rakendusaktide väljatöötamise käigus. Eesti Linnade ja Valdade Liit Ettepanek k oostöös sihtrühma osapooltega töötada regulatsiooni keerukuse ja detailsuse tõttu välja seaduse rakendamiseks juhendmaterjal, mis aitaks ettevõtjatel korrektselt rakendada seaduses loetletud nõudeid. Juhendmaterjali olemasolu tõttu väheneksid hiljem läbiviidava järelevalve töökoormus ja ettevõtjate vastuseis vajalike nõuete rakendamisel. Selgitame. E elnõu toob välja üksnes üldised ligipääsetavusnõuded. Täpsemalt sätestatakse ligipääsetavusnõuded eelnõu kohaldamisala valdkondade kaupa eelnõu alusel antavates rakendusaktides. Praktilised juhendid töötatakse välja pärast seda kui Euroopa Komisjon on avaldanud omapoolsed juhendid-soovitused. Riigisiseselt töötatakse praktilised juhendid välja koostöös järelevalveasutusega ja vastava sektori esindajatega. Ettepanek kaaluda ligipääsu tagamist kõikidele inimestele, kel on vajadus infot „ muud moodi “ kätte saada. Eelnõu kohaldamisalas nimetatud toodetele ja teenustele peab olema tagatud kõikidele inimestele, mitte ainult nendele, kellel on tuvastatud puue. Ligipääsetavus ei tohi sõltuda isiku puude olemasolust või selle tunnustamisest. On inimesi, kelle puue ei ole tuvastatud, kuid tavaline lahendus ei ole kättesaadav (näiteks väga kehva silmanägemisega vanemad inimesed või inimesed, kes ei ole las knud puuet tuvastada). Selgitame . N õuete kohaldamisest saavad puudega inimeste kõrval kasu ka teised piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed (nt eakad, lapsed, rasedad, ajutise vigastusega inimesed, pagasiga reisivad inimesed jne). E ttepanek kaaluda termini „puudega inimene“ asendamist vähem sildistava sünonüümiga käesolevas eelnõus, aga ka teistes õigusaktides (näiteks sotsiaalhoolekande seadus, sotsiaalseadustiku üldosa seaduses). E elnõus kasutatud termin „puudega inimene“ on kohmakas ja sildistav. Sotsiaalhoolekande praktikas kasutatakse „puudega inimene“ asemel „inimene, kellel on puue“ või sünonüüme. Selgitame. Ettepanekut on kaalutud ning selle tulemusel on leitud, et termini ühtlustamist on kahtlemata tarvis teha. Käesoleva eelnõuga me terminit õigusruumis siiski läbivalt ei ühtlusta. Kommentaar. E elnõu § 4 lõike 2 esimeses lauses on kirjaviga sõnas „inimestele“. Selgitame . Kirjaviga parandatud. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Ettepanek otsida võimalusi eelnõu kohaldamisala selgemaks sätestamiseks. Kohaldamisala paragrahv ( § 2 ) on ehitatud üles keeruliselt ja seda on seletuskirja kõrvale lugemata raske mõista. Üheks võimaluseks oleks näiteks § 2 l g 1 punktides 3-6 sätestada selgelt, et nendele toodetele kohalduvad ligipääsetavuse nõuded juhul, kui neid kasutatakse § 2 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamisel. Selgitame . Eelnõu § 2 lõikega 6 sätestatakse selgelt, et paragrahvi 2 lõike 1 punktides 3–6 nimetatud toodetele kohalduvad eelnõus sätestatud ligipääsetavusnõuded juhul, kui neid kasutatakse § 2 lõikes 3 nimetatud teenuste osutamisel. Leiame, et s ama pole vaja sätestada kõigis § 2 lg 1 punktides 3-6, et vältida kordusi. Kohaldamisala paragrahvi lisatakse siiski lõi ked (lg 2, 4–5, 8 ja 10) , mis kohaldamisala ulatust mõnevõrra täpsusta vad . Eelnõu kohaldamisala paragrahvis on esmalt välja toodud kohaldamisalasse üldiselt jäävad tooted (l õige 1), seejärel on defineeritud toodetega seotud terminid (lõige 2). Sarnaselt on sätestatud kohaldamisalasse jäävad teenused (lõige 3), teenuse mõiste üldiselt (lõige 4) ning avatud on teenustega seotud terminid (lõige 5) . Edasi sätestatakse toodete ja teenuste kohaldamise erisused ja ulatus (lõiked 6–8) . Viimaks sätestatakse kohaldamisala välistused (lõiked 9–11) ning teiste seaduste kohaldamine (lõiked 12 ja 13). Paragrahv on ehitatud üles õigusnormi liigile kohase struktuuri kohaselt, kus paragrahvi esimesed lõiked sisaldavad üldreeglit, edasi sätestatakse selle üldreegli täpsustused ja erandid. Lisaks on kohaldamisala küsimustes võimalik pöörduda eelnõu materjalid kokku pannud ministeeriumide (eelnõu koostajad on välja toodud eelnõu seletuskirja punktis 1.2) poole ning tulevikus ka TTJA kui järelevalveasutuse poole. Seletuskiri on kohaldamisala paragrahvi ülesehituse selgitusega täiendatud. Ettepanek lisada pakiautomaadid eelnõu kohaldamisalasse. Selleks, et seadus ka tegelikult täidaks oma eesmärki, peab olema reguleeritud kogu ahel alates tehingu teostamisest kuni kohale toimetamiseni. Eestis on füüsiliste kaupluste ja esinduste tähtsus vähenemistrendis ning samal ajal on tõusutrendis digitaalsete kanalite kasutus. Digitaalsete kanalite kaudu kauba tellimine tähendab tihti tarnevalikut „pakiautomaat“. Seetõttu on vajalik , et ka pakiautomaatide ligipääsetavusele kehtestatakse selle eelnõuga selged nõuded. Selgitame . E sialgu võtame üle selle, mis on direktiiviga ette nähtud. Ligipääsetavama ühiskonna loomise suunas on riik käesoleva eelnõu koostamise kõrval liikumas ka teiste protsesside kaudu. Näitena võib tuua p aralleelselt ligipääsetavuse direktiivi ülevõtmisega tegutse nud Vabariigi Valitsuse poolt 2019. aastal loodud ligipääsetavuse rakkerühm a, mis koostöös oluliste osapooltega tegeles sellega, et välja selgitada ligipääsetavuse olukor d ja probleemid kõikides olulisemates elukeskkonna ja ühiskonna aspektides ning tööta s välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. E elnõu § 4 lg 1 ja § 22 lõiked 1 ja 4 on hetkel sõnastud järgmiselt: § 4 Toote ja teenuse ligipääsetavusnõuded (1) Toode peab selle turule laskmisel ja teenus peab selle osutamisel vastama ligipääsetavusnõuetele, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 ja käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud erisusi. § 22 Ligipääsetavusnõuete kohaldamise erisused (1) Käesoleva seaduse nõudeid kohaldatakse alates 2025. aasta 28. juunist turule lastava toote ja osutatava teenuse suhtes. (4) Teenuseosutaja võib jätkata teenuse osutamist kuni 2030. aasta 28. juunini, kasutades toodet, mida ta kasutas sarnase teenuse osutamiseks ka enne 2025. aasta 28. juunit . Ettepanek l isada eelnõu §-i 22 järgmine lõige: (6) Käesoleva paragrahvi õigetes 1 ja 4 nõuded loetakse kohaselt täidetuks ka juhul, kui tootja või teenuseosutaja tagavad vastavalt oma toote- või teenuseportfellis vähemalt ühe ligipääs etavus nõuetele vastava toote ja/või sellel osutatava teenuse. Nimetatud erilahendus peab olema erivajadustega isikule kättesaadav samaväärse hinna ja tingimustega kui teised sama ettevõtte samalaadsed tooted/teenused. Põhjendus: eelnõuga ülevõetava direktiivi eesmärk on edendada täielikku ja tõhusat võrdset osalemist, parandades ligipääsu tavatoodetele ja -teenustele, mis on algselt kavandatud või hiljem kohandatud käsitlema inimeste erivajadusi (preambula p 3). Samuti adresseerib direktiiv murekohta, et erifunktsionaalsustega tooted on kõrgemate hindadega (preambula p 7) ja seeläbi võivad erivajadustega isikud saada ebavõrdselt koheldud. Direktiiv seab eesmärgiks võrdse kohtlemise. Direktiivi eesmärk ei ole erivajadustega isikute vajadusi arvestades kohaldada erinõuetele vastavaks kõik tooted, vaid tagada erivajadusega inimesele võimalus saada konkurentsivõimelise hinnaga toode või osutatav teenus, mis arvestaks tema spetsiifiliste vajadustega. Seeläbi leiame, et direktiivi eesmärk on täidetud juhul, kui tootja või teenuse osutaja tagab oma toodete või teenuste hulgas kas (i) toodete ja teenuste ühetaolisuse, vastates täies ulatuses ka erivajadustele või (ii) üles ehitades oma portfell nii, et iga toote/teenuse puhul on tagatud ka alternatiiv, mis ühest küljest tagab samad funktsionaalsused nagu nn tavatoodetel ja teenustel, kuid lisatud on ligipääsetavusnõuetele vastavad funktsionaalsused. Näide: TV-teenus veebis võiks olla ligipääsetavusnõuetele vastav, samas kui digiboksiga lahendus seda ei ole. Samuti ei pea me kohaseks, et eelnõu kohaselt tuleb teha eluea keskel olevate toodete laus - väljavahetamine aastal 2030. Nimetatu tähendaks seadmete vahetust ka kasutajatele, keda ligipääsetavusnõuded tegelikult ei puuduta ja kes on olemasolevate toodetega rahul. Selliseid on valdav enamik. Seega valdav osa kohustuslikus korras vahetatavatest toodetest tuleks vahetada puhtalt seadusest tuleneva kohustuse pärast, mitte reaalse vajaduse tõttu. Taoline seadmete vahetus tähendab, et (i) tarbijatele kulu tõuseb, teenus kallineb; (ii) kasutamiskõlbliku tehnoloogia laus - utiliseerimine pole kooskõlas Eesti ja EL rohepöörde eesmärkidega. Eelneva vältimiseks peab eelnõu sätestama, et toote välja vahetamine on tagatud vastava sooviavalduse alusel, mitte automaatse protsessina. Selgitame. Ligipääsetavuse direktiiv ei võimalda luua nimetatud erisusi. Direktiivi põhjenduspunkt 101 annab selgesõnalise juhise, missugused on üleminekusätted. T eenuseosutajatele on ette näh tud viieaastane üleminekuperiood, mille kestel võib edasi kasutada teenuse osutamiseks toote i d, mis lasti turule enne 28.06.2025 ja mis ei vasta l igipääsetavusnõuetel e , välja arvatud juhul, kui teenuseosutajad on need üleminekuperioodi jooksul asendanud. Pikem üleminekuperiood 20 aastat on kehtestatud i seteenindusterminalide le, arvestades nende maksumust ja pikka olelusringi . Ettevõtjad saavad hinnata iga teenuse korral ligipääsetavusnõuete kohaldamise ebaproportsionaalset koormust. Mõistame muret rohepöörde teemal, kuid selline lahendus ei ole kooskõlas dir ek tiivi eesmärgiga. Toode (digiboks) peab vastama ligipääsetavusnõuetele. E elnõu § 22 lg 2 on hetkel sõnastatud järgmiselt: (2) Enne 2025. aasta 28. juunit sõlmitud teenuseleping, mille tingimused kohalduvaid ligipääsetavusnõudeid ei arvesta, kehtib edasi muutmata kujul kuni selle kehtivusaja lõpuni, kuid kõige kauem 2030. aasta 28. juunini. Oluline on siin välja tuua vastuolu elektroonilise side seaduse ja ülaltoodu vahel. Nimelt sideettevõtjal puudub taoline alus sideteenuse leping ühepoolselt üles öelda. Lisaks nagu on kirjeldatud ka punktis 1, on eelnõu üheks eesmärgiks tagada ligipääsetavusnõuete täitmine selleks, et erivajadusega tarbijad saaksid eelnõus loetletud teenuseid ja tooteid kasutada võrdväärselt nendega, kellel erivajadus puudub. E elnõu § 22 lg 2 peab seega reguleerima olukorda, kus erivajadusega isikutel oleks võimalik igal juhul alates 28.06.2030 olla kindel, et eelnõu kohaldamisalas olev teenus vastab ka ligipääsetavusnõuetele. Valdaval osal lepingutest pole ligipääsetavusnõuete kohaldumine vajalik, seega lepingu ümber sõlmimine peaks olema vajaduspõhine ja vastavalt lõppkasutaja sooviavaldusele. Sellisel juhul saaksid tarbijad vastavalt viidatud sättele öelda üles teenuselepingud, mis kohalduvaid ligipääsetavusnõudeid ei arvesta ning nõuda ligipääsetavusnõudeid täitvate teenuselepingute sõlmimist. Sellise lahenduse korral ei põhjustata ülejäänud teenuse kasutajatele, keda ligipääsetavusnõuded ei puuduta, lisakoormust ega ebamugavusi (lepingute ülesütlemine, seadmete tagastamine ja uute seadmete suhtes kasutuslepingute sõlmimine jne). Peame vajalikuks osundada, et elektroonilise side seaduse § 100 l õikest 1 tulenevalt on tarbijal õigus leping igal ajal üles öelda, teavitades sellest sideettevõtjat. Lepingu ülesütlemine loetakse sideettevõtja suhtes jõustunuks teate saamisele järgnevast tööpäevast alates, kui teates ei sisaldu hilisem tähtpäev. Seega sideteenuste puhul on tarbijal juba praegu õigus leping üles öelda olenemata põhjusest. Selgitame. Sideteenuse lepingud on ligipääsetavuse direktiivi sätetega kooskõlas. ESS § 95 1 lõikes 6 sätestatakse, et sideettevõtja teeb erivajadusega inimese taotluse alusel lepingueelse teabe temale sobivas vormingus kättesaadavaks. Ligipääsetavuse direktiivi artikli 13 kohaselt tuleb teabe kättesaadavaks tegemisel arvestada erivajadustega inimestele sobivat vormingut. See ligipääsetavuse direktiivi norm peab olema Eestis üle võetud 28.06.2022 ja seda kohaldatakse alates 28.06.2025. Seega leiame, et LiPS § 22 l õike 2 kohaldamine on juba praegu vajaduspõhine, juhul kui lepingu tingimused ligipääsetavusenõudeid ei arvesta. Sideteenuse lepingutega sellist olukorda ei tohiks ette tulla, kuna n ee d on ligipääsetavusnõuetega kooskõlas. E elnõu § 9 on sõnastatud järgmiselt: (1) Levitaja teavitab turule lastud toote kohaldatavale ligipääsetavusnõudele mittevastavusest tootjat, importijat ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teavitamisel esitab levitaja üksikasjad toote mittevastavuse ja rakendatud parandusmeetmete kohta . Oleme seisukohal, et levitajale ei saa panna avaliku võimu esindaja kohustusi. Samuti ei saa panna ühele ettevõttele kaasvastutust teise eraettevõtte seadusele mittevastavuse eest. Lisame ka halduskoormuse vaatest näite, mis ilmestab selle nõude ulatust: Tootja X seadet Y võidakse müüa üle-Eesti kokku 100-s erinevas veebipoes. Eelnõu praeguse sõnastuse kohaselt kohustuvad kõik need 100 poodi eraldi TTJA-d teavitama ja lahendust pakkuma. Veelgi enam, kui tootja X seadet Y pakutakse ka teistes EL liikmesriikides ja kõigi riikide seadusandluses oleks sees taoline levitaja vastutus, tähendab see regulaatoritele märgukirjade arvu, mille suurusjärku saab väljendada väga mitme nulliga. Palume sätestada § 9 moel, mis annab levitajale õiguse teavitada, mitte sätesta teavitamiskohustust. Selgitame. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et l igipääsetavuse direktiiv põhineb EL-i õigusaktide järjepidevuse tagamiseks toodetega seotud nõuete puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusel nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta. Seega l igipääsetavuse direktiiviga hõlmatud tooted kuuluvad EL-i harmoneeritud toodete regulatsiooni alla ja direktiiv kuulub toodete puhul EL-i ühtlustatud õigusaktide hulka. T oote nõuetele vastavuse seadusesse (T NVS ) on koondatud regulatsioon, mis tuleneb horisontaalse iseloomuga kaupade vaba liikumist takistavate tehniliste kaubandustõkete vältimisele suunatud EL-i õigusaktidest, sh otsusest nr 768/2008 . See tähendab, et enamus harmoneeritud valdkonna ettevõtjate kohustused tulenevad TNVS-st (vt TNVS § 17 levitajate kohustuse). Eelnõu §-s 9 on toodud ligipääsetavusdirektiivis levitajatele sätestatud valdkondlikud erisused. Toodetega seotud ohtudest, sh nõuetele mittevastavusest, peab levitaja teavitama tootjat või importijat ning turujärelevalveasutust (TNVS § 17 lg 3) kõigi harmoneeritud toodete korral. Seega tegemist ei ole levitajatele uue kohustusega. LiPS erisus seisneb selles, et järelevalveasutuse teavitamisel esita takse juba võetud üksikasjad toote mittevastavuse ja rakendatud parandusmeetmete kohta . LiPS § 9 lg 1 kordab TNVS § 17 lg 3 ja on lisatud õigusselguse mõttes, et § 9 lg 2 oleks lihtsamini arusaadav. Levitajate mittenõuetekohastest toodetest teavitamise eesmärk on võimalikult kiirelt tootjatele info edastamine nõuetele mittevastavate toodetest, et tootjad saaksid mh takistada niisuguste toodete levikut, samuti tarbijate teavitamine, vajadusel toodete tagasikutsumine. E elnõu rakendusakti „Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord“ kavandi § 6 on sätestatud järgmiselt: (1) Ettevõtja hindab ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja ettevõtja netokäibe suhet. E ttepanek muuta seda järgmiselt: (1) Ettevõtja hindab konkreetse teenuse ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja ettevõtja poolt pakutava teenuse netokäibe suhet. Põhjendus: n ii eelnõus kui ka selle seletuskirjas on märgitud, et ligipääsetavusnõudeid kohaldatakse minimaalses mahus koormates. Seejuures tuuakse välja ka teenuseosutaja või tootja võimalus ligipääsetavuse nõudeid mitte järgida juhul, kui see on ebamõistlikult koormav. Selgitame. Ebaprop ortsionaalse koormuse hindamise eesmärk ongi teha hindamine iga teenuse ja toote kohta eraldi. Tegelikult on eesmärk veelgi detailsem. Hinnata saab iga toote ja teenuse korral iga ligipääsetavusnõude (erinevate meelte kaudu toote või teenuse ligipääsetavaks muutmine) täitmise ebaproportsionaalset koormust. Näiteks hindamise järel võib selguda, et vaegnägijatele toote ja teenuse ligipääsetavaks tegemine ei ole ebaproportsionaalselt koormav, aga vaegkuuljatele toote või teenuse ligipääsetavaks tegemine on ettevõtjale ebaproportsionaalselt koormav. Seletuskiri täiendatud. Märkus ed rakendusaktidele lahendatakse rakendusaktide väljatöötamise käigus. Palume selgitust : e elnõu ja selle aluseks oleva direktiivi kohaselt kuuluvad nutitelefonid, tahvelarvutid, nutikellad jne arvutisüsteemi mõiste alla ( LiPS eelnõu § 2 lg 1 p 1, vt ka seletuskirja lk 7 ja direktiivi preambula p 26) ning ruuterid ja modemid tarbija terminalseadme mõiste alla ( LiPS eelnõu § 2 lg 1 punkt 7, vt ka seletuskirja lk 8 ja direktiivi preambula p 30, kusjuures direktiiv kasutab mõistet lõppseade). Selline liigitamine tekitab küsimusi, kui vaadata tarbija terminalseadmele/ lõppseadmele kehtestatavaid nõudeid. Näiteks räägib eelnõu lisaks oleva rakendusakti „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“ kavandi (edaspidi: määruse kavandi) § 9 lg 1 ja 2 (samuti direktiivi lisa 1 jagu 1 p 2) hääle, teksti ja video edastamise võimalustest, videoresolutsioonist jne. Meile tundub ebaloogiline, kui need nõuded hakkavad kehtima üksnes modemile ja ruuterile , aga mitte näiteks nutitelefonile. Seetõttu palume selgitada, kas nutitelefon on hõlmatud mõlema mõistega, nii arvuti operatsioonisüsteemi kui ka elektroonilise side teenuse tarbimiseks mõeldud terminalseadmega, ja see tähendab, et nutitelefonile kohalduvad nii eelnõu § 2 lg 1 p unktis 1 märgitud arvuti süsteemile rakendatavad nõuded kui ka eelnõu § 2 lg 1 punktis 7 märgitud tarbija terminalseadmele rakendatavad nõuded? Kui see nii on, siis vajab eelnõu ja selle seletuskiri selles küsimuses täpsustamist. Selgitame. Nutitelefon on hõlmatud mõlema mõistega . Nutitelefon on nii arvuti operatsiooni süsteem (eelnõu § 2 lg 1 p 9 ) kui ka elektroonilise side teenuse tarbimiseks mõeldud terminalsead e (eelnõu § 2 lg 1 p 8 ). Te r minalsead m e mõiste puhul on viidatud ESS - is kasutusel olevale mõistele. Nutitelefon kuulub terminalseadme mõiste alla. Seletuskiri täiendatud. Audiovisuaalmeedia tarbimiseks mõeldud terminalseadme puhul toob eelnõu seletuskiri peamise näidetena ringhäälingusignaali digimuundurid, kodutehnika nutipuldid, arvutivõrgu ruuterid ja modemid. Palume selgitust, kas digiboks kuulub eelnõu § 2 lg 1 punktis 8 märgitud audiovisuaalmeedia teenuse terminalseadme alla. Sellest sõltub muuhulgas ka see, kas digiboksile kohalduvad määruse kavandi § 10 nõuded. Kui eelnõud lugeda koos selle aluseks oleva direktiiviga, siis on meie hinnangul võimalik jõuda sellise tõlgenduseni. Direktiiv kasutab terminalseadme mõiste asemel lõppseadme mõistet: direktiivi artikkel 3 punkt 7 sätestab, et „tarbija lõppseadmed, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse ligipääsuks audiovisuaalmeedia teenustele“ on seadmed, mille peamine eesmärk on anda ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele. Selle määratluse alusel tundubki, et digiboksi võib ka terminalseadmeks lugeda. Palume selgitada seda küsimust eelnõu seletuskirjas. Selgitame. Digiboks kuulub eelnõu § 2 lg 1 p unktis 7 märgitud audiovisuaalmeedia teenuse terminalseadme alla. Seletuskiri täiendatud. Märkused eelnõu lisaks olevatele rakendusaktide kavanditele. Selgitame. Tegemist on rakendusaktide kavanditega. Märkus ed rakendusaktidele lahendatakse rakendusaktide väljatöötamise käigus. Kas määruse kavandi § 6 l õiget 2 tuleb tõlgendada nii, et elektroonilise side- ja audiovisuaalmeedia teenuse osutaja veebilehele ja mobiilseadmel põhinevale teenusele kohalduvad WCAG AA tasemele vastavad nõuded (samamoodi nagu see on LiPS eelnõu seletuskirjas välja toodud nt e-kaupleja puhul, vt seletuskirja lk 11)? Selgitame. Tegemist on rakendusaktide kavanditega. Märkus ed rakendusaktidele lahendatakse rakendusaktide väljatöötamise käigus. Avaliku sektori veebilehe ja mobiilirakenduse vastavust ligipääsetavuse nõuetele eeldatakse, kui see vastab Euroopa standardiga EN 301 549 V2.1.2 (2018-08) kehtestatud nõuetele. S tandard viitab WCAG rakendusjuhistele. Avaliku sektori veebilehed peavad vastama WCAG 2.1 AA taseme edukriteeriumitele, mistõttu peaksid erasektori veebilehed ja mobiilirakendused vastama samuti maksimaalselt AA tasemele. Eesti Puuetega Inimeste Koda Kommentaar. Tegemist on keeruka ja laiemale avalikkusele raskesti arusaadava paketiga. Selgitame. Mõistame, et pakett on avalikkusele raskesti arusaadav ja arvestame sellega võimaluste piires oma kommunikatsioonis. Ettepanek hõlmata ka valla-, linna- või maakonnaliinide puhul eelnõu kohaldamisalas toodud kõik sõitjateveoteenuse elemendid. Selgitame . E sialgu võtame üle selle, mis on direktiiviga ette nähtud. Ligipääsetavama ühiskonna loomise suunas on riik käesoleva eelnõu koostamise kõrval liikumas ka teiste protsesside kaudu. Näitena võib tuua p aralleelselt ligipääsetavuse direktiivi ülevõtmisega tegutse nud Vabariigi Valitsuse poolt 2019. aastal loodud ligipääsetavuse rakkerühm a, mis koostöös oluliste osapooltega tegeles sellega, et välja selgitada ligipääsetavuse olukor d ja probleemid kõikides olulisemates elukeskkonna ja ühiskonna aspektides ning tööta s välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. Kommentaar. Loodame, et jätkutegevused vastuvõetava seaduse osas selgitavad täiendavalt selle olemust ning kogu ligipääsetavuse valdkonnas toimub jätkuv areng, koostöö ning avalikkusele suunatud selgitustegevus, mis aitaks lahti mõtestada keerukaid tehnilisi nõudeid, mida kavandatav seadus teenuste osutajatele seab. Selgitame. Konkreetsete jätkutegevuste , sh avalikkusele suunatud selgitustegevuste võimaliku toimumise üle otsustamise, planeerimise, kavandamisega hetkel veel ei tegeleta. Paralleelselt , seoses ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuande kinnitamisega Vabariigi Valitsuses 202 1. aasta septembris , on toimumas seal väljatoodud poliitikasoovituste elluviimine, mille eesmärk on suuresti ligipääsetavuse valdkonda laiemalt järk - järgult arendada. Transpordiamet Ettepanek asendada eelnõu § 3 lõikes 2 sõna „sõiduabonement“ eestikeelse vastega „perioodikaart“. Selgitame . Sõna asendatud. Ettepanek parandada eelnõu § 4 lõikes 2 kirjaviga sõnas „inimestele“ Selgitame . Kirjaviga parandatud. Kommentaar. M uudatustega kaasneb mõju Transpordiametile: - teenustega ja toodetega seotud lepingud võivad kallineda (klientide iseteenindusarvutid, järjekorraautomaadid, makseterminalid teenindusbüroodes ja Maanteemuuseumis); - suureneb ühistranspordi korraldamisega seotud eelarve kulu (eraldatakse sihtotstarbelise toetusena Transpordiametile), kuna ühistranspordi korraldajatel lasub kohustus tagada nõuetele vastavad seadmed (iseteenindusterminalid, makseterminalid). Selgitame. Seletuskiri täiendatud. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Ettepanek tuua seletuskirjas välja, milline on järelevalve all olevatest ettevõtjatest koosnev sihtrühm, s.t kui palju on eelduslikult neid ettevõtteid, kes ei kvalifitseeru mikroettevõtteks, kas need andmed on leitavad, teada, analüüsitud jne. Lisaks palume tuua, milline on eelduslik järelevalve maht ning selleks vajaminev täiendav ressurss. Selgitame . Seletuskirja punktis 6.2 on sektorite kaupa toodud ettevõtjate sihtrühmad ja hinnangulised suurused. Järelevalve ressursid on välja toodud seletuskirja punktis 7. Ettepanek võtta seletuskirjast välja lause, et kui TTJA- le käesoleva seadusega lisanduvate ülesannete täitmiseks raha RES-st siiski ei eraldata, teostatakse järelevalvet miinimummääras ehk kaebusepõhiselt . M iinimummääras kaebusepõhiselt järelevalve tegemine on tavapraktika ning selliselt toimib järelevalve reeglina igas valdkonnas. Seega ka nimetatud juhul järelevalve tegemine eeldab vastavat kompetentsi ja ressurssi. Palume viidatud lause kui eksitav a seletuskirjast välja võtta . Selgitame . Kuna kaebusepõhine järelevalve tegemine vajab samuti ressurssi, sh pädevuse loomine järelevalveametisse, personali koolitamist jne, siis ka miinimummääras järelevalvet ei saa teha ressursita. Seletuskiri täiendatud. Eelnõu § 2 lõikes 6 sätestatakse , et nõudeid ei kohaldata mikroettevõtjast teenuseosutaja tegevusele. Mikroettevõtja on ettevõtja, kelle töötajate arv on vähem kui kümme inimest ja kelle aastakäive ega aastane bilansimaht ei ületa 2 miljonit eurot. Seega eristatakse ettevõtjaid nende töötajate arvu ja aastase bilansimahu järgi (väike diskrimineerimine). Seega tuleb iga kord kontrollida ja hinnata, milline on töötajate arv ning aastane bilansimaht. Ettepanek seletuskirjas selgitada, millised on ette nähtud abinõud, kui andmed , mille alusel tuvastada mikroettevõtja (töötajate arv, aastakäive ja aastane bilansimaht), ei ole TTJA- le kätte saadavad, s.t kas tuleb pöörduda ettekirjutusega ettevõtja poole vms. Selgitame . TTJA saab järelevalvemenetluse käigus vajadusel andmeid küsida tulenevalt korrakaitseseaduse ( KorS ) regulatsioonist, kuna eelnõu § 17 järelevalve erimeetmete hulka on lisatud KorS § 30 andmete küsimise õigus. TTJA saab nimetatud ettevõtte andmeid eelneva majandusaasta kohta kontrollida ka äriregistrist. Seletuskiri täiendatud. Ettepanek e elnõu koostamisel kaaluda võimalust, kas eelnõus saaks teenuse mõiste esitada ilma direktiivile viitamata, st sõnastada siseriiklikus normis. Eelnõu § 3 punktis 17 sätestatakse, et teenus on teenus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36–68) artikli 4 punkti 1 tähenduses . Ligipääsetavuse direktiiv defineerib teenuse seega läbi direktiivi 2006/123/EÜ artikli 4 punkti 1, milles omakorda viidatakse asutamislepingu artiklis 50 sätestatule, et teenus on mis tahes iseseisev majandustegevus, mida tavaliselt osutatakse tasu eest, kusjuures teenuse hulka kuuluvad eelkõige tööstuslik tegevus, kaubanduslik tegevus, käsitöönduslik tegevus ja vabakutseline tegevus. Tegu on suhteliselt raskesti jälgitava konstruktsiooniga. Selgitame . Teenuse mõiste teisiti sätestamist kaalutud . Seletuskirjas on kirjeldatud teenuse mõisteid erinevates seadustes, mille tulemusena jõuti tõdemuseni, et kehtivas õiguses puudub hetkel kohane direktiivi mõttele vastav definitsioon. Kuna direktiiv kohaldub eelkõige selgelt piiritletud teenuserühmadele, mis on eelnõu tekstis eraldi välja toodud, tuleb antud juhul teenuse mõistet sisustada pigem nende kaudu. Ettepanek seletuskirja täiendada ning tuua välja, milliseid fakte peetakse silmas ning mis kujul kuuluvad faktid esitlemisele, kui dokumenteerimise kohustust ettevõtjal ei ole. Hetkel ei ole arusaadav, milliseid fakte hakkab TTJA hindama. Eelnõu § 5 lõike 3 selgituses on s eletuskirjas märgitud, et toodetega tegelevatele mikroettevõtjatele kehtib küll dokumenteerimise erand, kuid nõuetekohase hindamise kohustus on ka neil ning TTJA nõudmisel tuleb toodetega tegelevatel mikroettevõtjatel esitada siiski faktid . Selgitame . K uigi mikroettevõtjad ei pea koostama hindamise dokumentatsiooni, siis peavad nad suutma TTJA- le sobival kujul esitama ebaproportsionaalsuse hindamise faktid, mis on täpsemalt kirjeldatud eelnõu § 5 lõike 6 alusel kehtestatavas rakendusaktis, mille kavand on toodud seletuskirja lisas 2. Näiteks tuleb esitada toote või teenuse ligipääsetavuselementide väljatöötamise kulud; tootmisprotsessis tehtavad kulud; toote või teenuse ligipääsetavuse katsetamise kulud. Seletuskiri täiendatud. Eelnõu s eletuskirja lk-l 20 on mainitud hindamise kriteeriumite sisu, lisades, et TTJA-l kui järelevalve asutusel tekib võimalus võrrelda erinevaid olukordi ning hinnata süstemaatiliselt ebaproportsionaalse koormuse võimalikku olemasolu. Ettepanek seletuskirjas lisaks selgitada kas on ka teada, millisest mahust käib jutt, sh milliseks on arvestatud ressursikulu (kas ja kui palju on selleks ettenähtud lisaametikohti) . Selgitame . Seletuskirja punktis 7 toodud TTJA- le planeeritava ressursi sisse on arvatud ka ebaproportsionaalsuse hindamisega seotud kulud. Ettepanek parandada eelnõu § 4 lõikes 2 kirjaviga sõnas „inimestele“ Selgitame . Kirjaviga parandatud. Ettepanek lisada meediateenuste seaduse ( MeeTS ) seletuskirjas nende õigusaktide loetellu, kus täna juba reguleeritakse ligipääsetavust. MeeTS §-des 23 ja 60 on sätestatud nõuded nägemis- ja kuulmispuudega inimeste juurdepääsu edendamisest audiovisuaalmeedia teenustele. Selgitame . Seletuskiri täiendatud. Eelnõu § 5 lõikes 6 sätestatakse ettevõtjale kohustus teavitada ebaproportsionaalsest koormamisest TTJA-d ja esitada vastav dokumentatsioon. Ettepanek eelnõus täpselt sätestada ning seletuskirjas selgitada, milline on TTJA kontrolli osas pädevus seoses nimetatud hindamistulemustega. Selgitame . TTJA kontrolli pädevus tuleneb eelnõu § 18 lõikest 1. Ebaproportsionaalsuse hindamise kontrollimisel saab TTJA tugineda eelnõu § 5 lõike 6 alusel kehtestavas rakendusaktis toodud kriteeriumitele. Seletuskiri täiendatud. Ettepanek asendada eelnõu § 11 lg 4 punktis 2 sõna „järelevalveasutus“ asemel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nimetust , kuivõrd eelnõus on seda mujal läbivalt kasutatud. Vastasel juhul võib tekkida küsimus, millist (TTJA-st erinevat) järelevalveasutust siin mõeldud on . Selgitame . Eelnõu tekst parandatud. Kommentaar. Eelnõu § 16 kohaselt teeb nõuete täitmise üle järelevalvet TTJA. Seletuskirja kohaselt on igal tarbijal õigus pöörduda TTJA kui järelevalveasutuse poole, kes saab täitmist tagada ettekirjutuse ja sunniraha abil ning TTJA poole võivad pöörduda nii tarbijaühendused kui ka näiteks puudega inimeste ühingud jne ; TTJA tegevust on võimalik vaidlustada halduskohtus. TTJA ei lahenda iga tarbija või muu kaebaja pöördumist koheselt ettekirjutusega. Sellele eelnevad ka muud haldusmenetluse meetmed (asjaolude uurimine, selgituste küsimine, ärakuulamisõiguse andmine). Selgitame. Iga tarbija võib kaebuse esitada ja TTJA menetleb neid kaebusi, muuhulgas hindab kaebuse põhjendatust. See tähendab ka, et iga kaebuse lahendamise järel ei pruugi olla vajadust ettekirjutuse tegemiseks või muu l viisil ettevõtjalt too t e või teenuse muutmise nõudmise ks , näiteks kui teenus või toode vastab eelnõu nõuetele. Seletuskiri täiendatud. Ettepanek lisada eelnõu § 18 lõikes 1 esimese lause sõnastusse toote juurde ka teenus, kuivõrd säte käsitleb § 5 nõuete osas TTJA- le suunatud järelevalve erisusi nii toodete kui ka teenuste täieliku muutmise korral . Selgitame . Eelnõu täiendatud. Ettepanek eelnõus selgelt sätestada, mida tuleb TTJA-l kontrollida ja hinnata eelnõu § 18 lg 1 punkti 3 tähenduses. Nimetatud normis sätestatakse, et TTJA-l tuleb kontrolli tegemisel hinnata asjakohase toote või teenuse vastavust igale sellele kohaldatavale ligipääsetavusnõudele. See tähendab, et TTJA-l on õigus hinnata, kas ettevõtja peab ligipääsetavusnõudeid täitma osaliselt. Näiteks on nägemispuudega inimestele ligipääsu võimaldamiseks taktiilse kirja tootele lisamata jätmine ebaproportsionaalse koormamise seisukohast õigustatud, aga kuulmispuudega inimestele ligipääsu võimaldamiseks piktogrammide lisamine ei ole ebaproportsionaalselt koormav ning sel puhul ligipääsetavusnõuded kohalduvad (vt ka § 5 selgitust). S elgust tuleb saada selles, kas tegu on ettevõtja ebaproportsionaalse koormamisega ja/või tuleb välja selgitada, kas on olemas vastavus kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele. Selgitame . E elnõu seletuskirja lk 34 on juba kirjeldatud , et TTJA-l tuleb kontrolli tegemisel hinnata asjakohase toote või teenuse vastavust igale sellele kohaldatavale ligipääsetavusnõudele. See tähendab, et TTJA-l on õigus hinnata kas juhul, kui ettevõtja tugineb toote või teenuse täieliku muutmise ja ebaproportsionaalsele koormusele, peab ta siiski ligipääsetavusnõudeid täitma osaliselt. Näiteks on taktiilse kirja tootele lisamata jätmine ebaproportsionaalse koormamise seisukohast õigustatud, aga piktogrammide lisamine ei ole ebaproportsionaalselt koormav ning sel les osas ligipääsetavusnõuded kohalduvad. Ettepanek seletuskirjas selgitada, kuidas ja milliste kriteeriumide alusel peaks TTJA jõudma arusaamisele, kas üks või teine toote/teenuse ligipääsetavuse aspekt on ebaproportsionaalselt koormav või mitte . Selgitame . Ebaproportsionaalse hindamise kriteeriumid on täpsemalt kirjeldatud eelnõu § 5 lõike 6 alusel kehtestatavas rakendusaktis, mille kavand on toodud seletuskirja lisas 2. Näiteks tuleb esitada toote või teenuse ligipääsetavuselementide väljatöötamise kulud , tootmisprotsessis tehtavad kulud , toote või teenuse ligipääsetavuse katsetamise kulud. Seletuskiri täiendatud. Ettepanek vähemalt seletuskirjas täpsustada, kuidas toimub eelnõu § 18 lg 2 punktis 2 nimetatud meetmete rakendamine. Direktiivi kohaselt on riigi ülesanne luua mehhanismid teenuse vastavuse ja rakendatud parandusmeetmete asjakohasuse kontrolliks. Selgitame, et TTJA järelevalve mehhanism tuleneb KorS-st . Selgitame . TTJA saab eelnõu § 18 lg 1 punktis 2 nimetatud meetmete rakendamiseks kasutada KorS-s sätestatud riikliku järelevalve üldmeetmeid . Seletuskiri täiendatud. Ettepanek kaaluda vajadust viia eelnõusse sisse selgelt alused, millistel alustel on kohane/proportsionaalne piirata toote turul kättesaadavaks tegemist, millal toode turult kõrvaldada. Selgitame. Menetlejal on järelevalve teostamisel ja otsuste tegemisel kaalutusõigus arvestades kõikide menetluse käigus kogutud asjaoludega. Toote turult kõrvaldamine võib olla asjakohane, kui toote kasutamisel võib sihtgrupp sattuda ohtu (nii tervise kui majanduslik oht). Eesti Sadamate Liit Sarnase sisuga ja struktuuriga EL direktiive, muudes spetsiifilistes valdkondades, on teisigi. Näiteks sadamateenuste ja sadamateenustele ligipääsu direktiivi alusel on mõne aasta eest sätestatud vastavad sätted sadamaseadusesse ( MKMi haldusalas). Käesoleva direktiivi ja seaduseelnõu struktuur on paljuski sarnane sadamateenuste direktiivile. On näha, et Euroopa Parlament ja nõukogu käsitlevad teenustega seonduvat sarnasel viisil, vähemalt struktuurselt. Teeme ettepaneku kaaluda, kas eelnõu pealkiri toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus on ikka õige. Pealkiri viitab üldisele rakendamisele ligipääsu tagamisel toodetele ja teenustele. Tegelikult, nagu selgub, see nii ei ole. Vähesel määral puudutab eelnõu ka transpordi valdkonda, sh veetransporti. Selgitame. On tõsi, et toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusega võetakse riigisisesesse õigusesse üle ligipääsetavuse direktiivi sätted. Ligipääsetavuse direktiiviga kehtestati ligipääsetavusnõuded toodetele ja teenustele. Sellest on lähtutud ka eelnõule pealkirja andmisel. Pole mõeldav, et seadusetasandi õigusakti pealkirjast selguks täpne kohaldamisala määratlus. Selleks, et selguksid isikud, esemed ja asjaolud, kelle või mille suhtes kavandatavat regulatsiooni kohaldatakse või ei kohaldata, on õigusakti üldsätetesse võimalik lisada kohaldamisala paragrahv. Eelnõu k ohaldamisala ongi praegusel juhul piiritletud eelnõu §-s 2. Sellest selgub , kellele või millele reguleerimisalas loetletu laieneb või ei laiene. Muu hulgas selgub kohaldamisala paragrahvist (eelnõu § 2 lg 3 p 5), et eelnõu kohaldamisalasse kuuluvad veeliikluse sõitjateveoteenuse teatud osad (veebileht, mobiilisdeandmetel põhinev teenus, elektrooniline pilet, elektroonilise piletimüügi teenus, transporditeabe andmine, reaalajas reisiteabe andmine, interaktiivne teabeekraan ja iseteenindusterminal ). Siiski ei kohaldata ei kohaldata teenuse ligipääsetavusnõudeid veeliikluse sõitjateveoteenuse viidatud elementidele siis, kui teenust osutatakse: ekskursioonidel ja lõbureisidel (välja arvatud merematked ); enne 1965. aastat projekteeritud ajaloolisel algupärasel reisilaeval ja selle üksikkoopial, mis on ehitatud valdavalt algupärasest materjalist ja mis on ette nähtud kuni 36 reisija vedamiseks; ilma mehaanilise jõuallikata laeval (purjelaevad); kuni 12 reisija vedamiseks ette nähtud laeval; laeval, mille meeskond koosneb kuni kolmest meeskonnaliikmest; mis tahes laeval, kui teenuse vahemaa ühes suunas on alla 500 meetri. Seega asjaolu, et eelnõu kohaldamisala ei hõlma kõiki tooteid ja teenuseid, ei muuda eelnõu pealkirja praegusel juhul ebatäpseks. Käesoleva eelnõu ja juba kehtestatud sadamateenuste reguleerimisvaldkonna vahel ei ole vastuolusid märgata. Eelnõus sätestatud veetranspordiga seonduv puudutab muuhulgas lähivedude teenuseid. Kuna eelnõu on saadetud ka AS Saarte Liinidele, siis tasuks kahe direktiivi seoseid arutada ka selle firmaga. Teadmiseks võetud. Vaatamata sellele, et eelnõu reguleerimisala paragrahvi kohaselt sätestab eelnõu väidetavalt vaid seaduse kohaldamisalasse kuuluvaid tooteid ja teenuseid ning eelnõu kohaldamisala on väga konkreetne , tasuks siiski lisada eelnõu rakendussätetesse täiendav punkt, mis sätestaks, et seadus t ei rakendata teistest samasisulistest direktiividest tulenevate le (näiteks sadamateenuste direktiiv) ja nende alusel teiste seadus t ega reguleerit ud toodete ja teenuste valdkond adele. Selgitame. Eelnõu kohaldamisala valim on lähtunud ligipääsetavuse direktiivi kohaldamisala valimist ning sellist välistust direktiivi kohaldamisala ei võimalda. Ligipääsetavuse direktiivi koostamisel on juba teisi Euroopa Liidu õigusakte arvesse võetud .
Saatja: Meelis Joost <
[email protected]>
Saadetud: 17.12.2021 11:20
Adressaat: <
[email protected]>; <
[email protected]>; TTJA <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; keskraamatukogu tln lib ee
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; info
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; info transpordiamet <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; Info <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>
Koopia: Liina Kanter <
[email protected]>; Virge Kuningas-Turu <Virge.Kuningas-
[email protected]>; Silvia Peets <
[email protected]>; Kaisa Knight <
[email protected]>; Lili
Tiri <
[email protected]>
Teema: LiPS eelnõu materjalid
Manused: Eelnou seletuskiri.docx; Eelnou seletuskirja lisa 1 - vastavustabel.docx; Eelnou
seletuskirja lisa 2 - rakendusaktide kavandid.docx; Eelnou seletuskirja lisa 3 -
kooskolastustabel.docx; Eelnou.docx
Tere kõigile
Oleme LiPS eelnõu saatnud Riigikantseleile Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks. Hoiame teid
protsessi järgmiste sammudega kursis.
Suur tänu kõigile panuse eest eelnõu valmimisse.
Ilusat jõuluaega soovides
Meelis Joost
nõunik
võrdsuspoliitikate osakond
Sotsiaalministeerium