Protokoll

Rail Balticu juhtrühma protokoll Tallinn 01.12.2021 nr 24.5-6/21-0070/7121 Algus: 18.10.2021 kell 15.00 Lõpp: 18.10.2021 kell 16.30 Juhatas: Ahti Kuningas Protokollis: Triin Orav Võtsid osa: Ahti Kuningas, Hendrik Puhkim, Priit Sauk, Kaur Laansalu, Andres Lindemann, Kristjan Kaunissaare, Marika Linntam, Piret Kuusik, Klen Jäärats, Kaido Zimmermann, Margus Vihman, Kaspar Raadik, Raido Kivikangur, Riivo Tuvike, Siim Orav, Erik Kosenkranius, Roland Müür, Tõnu Grünberg, Merje Krinal, Anvar Salomets, Sten Berezin, Andres Sepp, Kaido Padar, Andre Säre, Heigo Saare, Tambet Tiits, Ranet Mikko, Kaur Kajak, Lauri Luur, Kaarel Kose, Kaia Sarnet, Triin Orav Päevakord: 1. RB põhitrassi projekteerimise ja ehituse ajakava 2. RB haldusmudel 3. Metsamaa raadamise mõjude arvesse võtmine RB projektis 4. Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu trassikoridori lahendus 5. Ülevaade maade omandamise progressist ning metsa hindamise metoodika väljatöötamisest 1. RB põhitrassi projekteerimise ja ehituse ajakava RBR ja RBE annavad ülevaate RB Eesti põhitrassi projekteerimise ja ehitamise hetkeseisust ning prognoositavast projektide valmimise ajakavast. Tallinn-Harju projekteerimislõik: projekteerimislõigud valmivad 2022. ja 2023. aasta jooksul. Paralleelselt on koostamisel KMH, mille lõppraporti valmimine on kavandatud põhiprojektiga samasse aega. Rapla-Pärnu projekteerimislõik: 5 kiire ajakava rajatist on heaks kiidetud. Tööprojekt ja KMH-d valmivad kõikidel lõikudel 2022. aasta jooksul. Pärnu-EE/LV piir projekteerimislõik: põhiprojektid valmivad 2022, välja arvatud Pärnu-Kabli lõigul, kus toimub maakonnaplaneeringu uuendamine (põhiprojekti tähtaeg 2023). Kiire ajakava rajatiste ehitamine: tähtaeg pikeneb, maht on vähenenud. Ehituse eelduseks on riigile omandatud maad. Ehituse ajakava: põhitrassi lõikude muldkeha ja pealisehitise ehitamise lõpptähtajad on aastatel 2026-2028 (arvestab tehnoloogilise jõudluse, keskkonnapiirangutega KMH-st jmt). Sellele lisandub elektrifitseerimine, liiklusjuhtimissüsteemi rajamine ja testimine (10-14 kuud).  2 Maksumus: suurenenud kõigis kolmes Balti riigis (3B). Ajakava ja maksumuse fikseerimiseks on vaja 3B ja Euroopa Komisjoni (EK) vahel kokku leppida, millised on ehituse prioriteedid (põhitrassi ehitus lõikude kaupa või tervikuna kogu trassi ulatuses). Oluline on leida sisemised kokkuhoiukohad (RBE ja RBR tegelevad). EVR annab sisendi, et Eesti raudtee ümberehitamine Maardu-Muuga trassil on vaja teostada hiljemalt 2024. a lõpuks. Välisministeeriumi (VäM) esindaja küsib, kas Läti ja Leedu eelistus on ehitada esimesena valmis lõunasuund. MKM vastab, et toimuvad 3B ja EK ühised arutelud, et leida sobivaim lahendus. Kaalutakse erinevaid variante. Eesti põhisõnum on keskenduda põhitrassi väljaehitamisele, sama on väljendanud ka EK. Riigikantselei (RK) küsib, kas ka elektrifitseerimine võiks olla kokkuhoiukoht ning arvestada, et vedurid sõidavad vesinikuga. MKM selgitab, et tänaste teadmiste kohaselt (sh arvestades, et vesinikutehnoloogia ei ole valmis) on väga vara teha otsust elektrifitseerimine ära jätta. Üldine suunis Euroopast on kasutada vesinikku vaid nendes asukohtades, kus elektrifitseerimine pole majanduslikult mõistlik (Eestis nt Viljandi liinil). Eesmärk on hoida raudtee kasutustasud madalad – vesiniku tootmise hind on praegu ebaselge. 2. RB haldusmudel RBE annab ülevaate RB taristu haldamise temaatikast ning lähenemisest, kuidas Eesti, Läti ja Leedu osapooled hetkel halduse teemaga tegelevad. Moodustatud on 3B regulaarne töögrupp, et leida 2025. aastaks parim võimalus RB haldusmudeli toimimiseks (raudtee majandamine, liiklusjuhtimine, hooldamine jne) pärast raudtee valmimist. Eelistatud mudel on olnud kolmes Balti riigis kulgevale raudteele ühishaldaja loomine – tänaseks on selgunud, et see pole võimalik. RBE teeb ettevalmistusi (sh kompetentsi loomine) tulevikus riigile raudtee majandaja teenuse pakkumiseks. Koostöös RBR-ga hangitakse shadow operator’it (tuleviku kasutaja/operaatori vaade), et mõista, kuidas muuta RB kasutajale atraktiivseks. Edaspidi kaasatakse 3B töövormi ka Poola. RK teavitas, et LV peaministri kavas on 3B ühise haldusmudeli loomine. Kas meil on võimalik pakkuda kompromisse ja ühiseid tegevusi, et mitte LV mõtteid maha matta? See oleks neile motivaatoriks põhjapoolset ühendust prioriteetsena kavandada. MKM vastab, et LT on ühise haldusettevõtte loomisest kindlasti väljas, mistõttu ei näe me põhjust oma raudtee lõunanaabrite hallata andmiseks (või vastupidi). Pakume lätlastele alati tuge ja teadmisi, osaleme aruteludel. VäM küsib, kas LT-ga kokkulepete leidmine on lõplikult laualt maas? MKMi vastus on jaatav – läbirääkimised on kestnud 5 a ning tulemusteta. Eesmärk on luua olukord, kus raudtee on atraktiivne kõigile kasutajatele ühiste kokkulepete näol. 2025ndal aastal, kui on välja töötatud variandid RB raudtee haldamiseks, hinnatakse 3B poolt ühiselt, millise lahendusega edasi minna. Raudtee valmimisel on mõistlik kokkulepe üle vaadata, sest raudtee loomisega tekib uus infrastruktuur. 3. Metsamaa raadamise mõjude arvesse võtmine RB projektis Keskkonnaamet (KeA) tõstatas, et vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele on üle 100 ha metsamaa raadamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. See tähendab, et KMH on kohustuslik. Teadaolevalt on kogu RB trassi ulatuses raadamise pindala kokku ca 700 ha. Keskkonnaameti hinnangul on metsa raadamise mõjud kumulatiivselt kogu RB trassi osas seni kajastamata, samas on väljastatud ehitusload 5  3 objekti osas Raplamaal (3 ökodukti, 1 ristumine maanteega ja 1 viadukt). Raadamise metsateatiste andmise üle otsustamisel tuleb arvesse võtta KMH-de tulemusi, st kõikides KMH-des hinnatakse kogu trassi raadamise kumulatiivsed mõjud, kohapõhised mõjud ning kavandatakse asjakohased leevendavad meetmed. KMH protsess peaks olema lõppenud enne metsateatiste väljastamist. RBE selgitab, et raadamise aluseks on KSH aruanne. Teine alus on ehitusluba (kiire ajakava objektidel) – ehitustegevusega muudetakse olemasolevas transpordikoridoris maantee lahendust ehk keskkonnamõjud on juba tekkinud, kaasnevad mõjud on väga väikesed. Ökoduktide näol on tegu leevendusmeetmega, ökodukti rajamise järgselt jääb valdav osa sellest maa-alast metsamaaks. Raadamise määrad on KeA-ga läbi räägitud ja kokku lepitud, max 100 ha. KeA kinnitab, et kui kiire ajakava objektidega 100 ha ei ületata, siis on raadamine lubatud. KeA küsib KMH-de valmimistähtaegade (2022 keskpaik-lõpp) osas, kas on võimalik anda riskihinnang nende viibimisele. RBE selgitab, et seni on KMH aruannete kvaliteet olnud kehv ja põhiprojekti valmimine viibinud. KMH aruande koostamine ja avalikustamine peaks toimuma enne põhiprojekti valmimist. KeA nõustub, et KMH peab olema sisend põhiprojektile (võtaks arvesse negatiivseid keskkonnamõjusid). KeA küsib, kes tegeleb ökoduktide suudmealade (500 m raadiuses) raiepiirangute kehtestamise temaatikaga. RBE selgitab, et KMH aruannete avalikustamisel tuuakse välja 3 erinevat stsenaariumi, mis esitatakse ka piirnevate maade omanikele ning KOVidele (rohevõrgustiku kujundajana). Variandid on: 1) maade omandamine ökodukti suudmealadel, 2) KOVi üldplaneeringusse vastavate piirangute sisseviimine; 3) maaomanikega lepingulise kokkuleppe sõlmimine. Avalikustamise käigus saavad KOVid ja maaomanikud esitada oma seisukoha, millist meedet eelistaksid. Kõik variandid vajavad ressursse kompenseerimiseks. Hinnanguline eelistus: 1) piirang KOVi ÜP-sse, 2) maade omandamine, 3) kokkulepete sõlmimine. MKM lisab, et sama probleem on ka Transpordiametil, suvel toimunud kohtumisel lubas Keskkonnaministeerium (KeM) valmistada sügiseks ette kokkuvõtva kirja, milles pakub välja lahendusvariandid. Otsus: töörühma loomine KeMi ja KeAga ühiste teemade arutamiseks. 4. Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu trassikoridori lahendus MKM ning Skepast & Puhkim (planeeringu konsultant) annavad ülevaate maakonnaplaneeringu uuendamisest Lõuna-Pärnumaal riigikohtu poolt tühistatud lõigus. Erinevate trassikoridoride võrdlustulemused on käes, avalikustamised on läbi viidud, tagasiside antud ning lahendusi täiendatud, Natura hindamine on käimas – olemas on suur hulk materjale, mille põhjal tehakse ettepanek riigihalduse ministrile ühe trassikoridori väljavalimiseks ning asutustega kooskõlastamiseks. Tutvustatakse analüüsitavaid alternatiive (sh eelistatud trassialternatiivi) ning võrdlustabelit ja -kriteeriume. Eelistatud trassialternatiivil käivad alates augusti lõpust ka projekteerimine ja geotehnilised uuringud. 5. Ülevaade maade omandamise progressist ning metsa hindamise metoodika väljatöötamisest Maa-amet annab ülevaate RB tarbeks riigile omandatud maadest ning tutvustab metsa hindamise metoodika väljatöötamise edenemist. MKM on omandamiseks töösse andnud 354 kinnisasja (35% kogu teadaolevast mahust), millest 305 on eraomandis, 10 munitsipaalomandis ja 39 riigi omandis. Seisuga 12.10.2021 on sellest omandatud 214 eraomandis ja 10 munitsipaalomandis olnud kinnisasja ning MKM-ile on üle antud 20 riigimaad. Hetkeseisuga on pooleli 111 kinnisasja menetlus, millest 91 on eraomandis. Maid on omandatud 24% kogu teadaolevast üksuste arvust: Raplamaal 171, Pärnumaal (ei kajastu  4 kehtetu maakonnaplaneeringu maatükid) 49, Harjumaal 25. Sundvõõrandatud on ka üks hoonestatud kinnisasi Rae vallas. KAHOS muudatused: oktoobri lõpus II lugemine, jaanuaris 2022 jõustumine. Muudatustega kaasneb kasvava metsa hindamise metoodika korrastamise võimalus. Metsa hindamise metoodika väljatöötamine on käimasolev: moodustatud on ekspertide töörühm. Metoodika võiks valmida selle aasta lõpuks. Tallinna Sadam küsib, millal valmib näidishindamine Muugal. Maa-amet selgitab, et kuna tegemist on keerulise hindamisega, võtab hindajalt tulemusliku töö saamine ka rohkem aega. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas Triin Orav Koosoleku juhataja Protokollija