KÄSKKIRI
10.11.2021 nr 1-2/21-075
Varalise kahju hüvitamise kord
Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse §-dest 80 ja 81 ning majandus- ja taristuministri
07.12.2018 määruse nr 62 “Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus” § 5 lõike
3 punkti 1 alusel:
kinnitan
1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti varalise kahju hüvitamise korra (lisatud).
tunnistan kehtetuks
2. 13.03.2019 käskkirja nr 1-2/19-034 „Varalise kahju hüvitamise kord“
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Kajak
peadirektor
Merle Jürmann
2
Lisa 1
KINNITANUD
peadirektor
10.11.2021
käskkirjaga nr 1-2/21-075
Varalise kahju hüvitamise kord
1. Üldsätted
Käesolev kord reguleerib varalise kahju hüvitamise korraldamist Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametis (edaspidi TTJA). Vara kasutamisel ja käsutamisel lähtutakse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise
korrast.
2. Varalise kahju suuruse määramine ja hüvitamine
2.1 Teenistuja kasutusse antakse vara teenistusülesannete täitmiseks. Varade kasutusse
andmine kajastub RTIP varaarvestussüsteemis.
2.2 Kasutaja teatab vara kasutamisega seotud häiretest (hävimine, purunemine, vargus jne)
esimesel võimalusel e-posti teel finantsnõunikku, infotehnoloogiliste vahendite puhul teavitab
kasutaja täiendavalt IT-abi internetipõhise keskkonna kaudu
[email protected].
2.3 Kasutaja peab TTJA-le hüvitama teenistuskohustuste täitmiseks tema kasutusse antud vara
või muu TTJA vara rikkumise, hävimise või vargusega tekkinud kahju, kui kahju on tekkinud
kasutaja süü või hooletuse tõttu.
2.4 Kasutajal ei ole õigust vara edasi anda kasutamiseks kolmandale isikule. Vara kolmanda
isiku kasutusse andmisel tekkinud kahju eest vastutab kasutaja.
2.5 Kahju suurust arvestatakse põhivara nimekirja kantud vara korral raamatupidamisliku
jääkväärtuse järgi, kuid mitte väiksemas summas, kui kulub vara remontimiseks,
renoveerimiseks või funktsionaalselt samaväärse soetamiseks.
2.6 Väheväärtusliku vara korral on hüvitamisele kuuluva kahju maksumus võrdne vara
remontimiseks, renoveerimiseks või funktsionaalselt samaväärse soetamiseks kuluva summa
maksumusega.
2.7 Varalise kahju tekkimise korral on vara kasutaja kohustatud esitama finantsnõunikule
seletuskirja kahju tekkimise asjaolude kohta. Kui on ilmne, et kahju tekkimise põhjuseks on
vääralt antud töökorraldused, võetakse seletuskiri ka kahju tekitanud vara kasutaja otseselt
juhilt või muult korralduse andjalt. Finantsnõunik koondab kahju tekkimisega seoses kogutud
dokumendid (seletuskirjad ja kahju rahaline hinnang) ning esitab need komisjonile
hindamiseks kahe nädala jooksul kahju kohta teate saamisest või hiljemalt peale kahju
suuruse selgumist.
2.8 Kahjude hindamise komisjoni koosseisu kuuluvad finantsnõunik, tugiteenuste osakonna
juhataja, personalijuht, kahjustatud vara kasutaja osakonnajuhataja; juhul, kui vara kasutajaks
3
on osakonnajuhataja, siis teine osakonnajuhataja. Komisjon annab oma hinnangu, kas kahju
on tekkinud vara kasutaja süü või hooletuse tõttu.
2.9 Kui kasutaja ei ole süüdi, vormistatakse argumenteeritud protokolliline otsus, mis
kooskõlastatakse peadirektoriga.
2.10 Kui kasutaja on süüdi, määrab komisjon kahju hüvitamise suuruse arvestades
alljärgnevaid asjaolusid:
2.10.1 teenistuja teenistusülesandeid;
2.10.2 tahtlikkust;
2.10.3 kasutajale vara kasutamiseks antud juhiseid;
2.10.4 töötingimusi:
2.10.5 põhipalka;
2.10.6 töö iseloomust tulenevat riski;
2.10.7 teenistussuhte kestust ametiasutuses;
2.10.8 teenistuja eelnevat teenistusalast käitumist;
2.10.9 ametiasutuse võimalusi kahjusid vältida;
2.10.10 teenistuja teadmisi ja oskusi.
2.11 Kui kahju ei ole tekitatud tahtlikult, ei tohi nõutav hüvitis ületada teenistuja kuuekordset
põhipalka.
2.12 Kui ametnik on teenistuskohustust rikkunud tahtlikult, vastutab ta tekkinud kahju eest
täies ulatuses.
2.13 Komisjoni protokollilise otsuse põhjal tehakse peadirektorile ettepanek kahjude
sissenõudmiseks kasutajalt või kahju tekitajalt, kus näidatakse ära:
2.13.1 kahju hüvitamise ulatus;
2.13.2 kahju hüvitamise korda ja tähtaeg;
2.13.3 kahju hüvitamise nõudmise aluseks olevad asjaolud.
2.14 Peadirektor teeb kahju tekitanud teenistujale kirjaliku ettepaneku kahju hüvitamiseks
punktis 2.12 toodud andmete alusel.
2.15 Ettepaneku võib teha kolme kuu jooksul, arvates päevast, millal peadirektor nõude
aluseks olevatest asjaoludest teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem, kui kolme aasta
jooksul kahju tekitamisest arvates.
2.16 Teenistuja vastab ettepanekule kirjalikult kahe nädala jooksul, näidates ära, kas ta
nõustub kahju hüvitama või keeldub sellest.
2.17 Kui teenistuja ei ole õigeaegselt ettepanekule vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või
ei ole ettepanekus näidatud tähtajaks kahju hüvitanud, on peadirektoril õigus pöörduda
kaebusega halduskohtusse.
2.18 Kaebus halduskohtule tuleb esitada 30 päeva jooksul kaebuse esitamise õiguse
tekkimisest arvates.