Vastus

Majandus- ja Teie 14.10.2021 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 04.11.2021 nr 2-2/21/0087/1816 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti arvamus Hoone sisekliima määruse eelnõu kohta. Austatud Erkki Seinre, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) leiab, et sisekliima nõuded on vajalikud, nii pandeemia olukorras kui ka energiatõhususe eesmärkide täitmisel. Hea sisekliima tagab meile hea elu-, õpi- ja töökeskkonna, samas ei tohi energiatõhususe eesmärkidel teha järeleandmisi sisekliimas. TTJA vaatas läbi sisekliima määruse eelnõu koos seletuskirja ja lisadega ning teeb järgmised märkused: 1) Määrus sätestab mitmed nõuded, mida tuleks jälgida projekteerimise käigus, ning eraldi nõuded, mis tuleb tagada siis kui hoone on valminud/kasutuses, kusjuures nõuded ei pruugi olla samad, vaid on kõikuvad. Sõnastamata on aga selged sisekliima miinimumnõuded, mis tuleb alati tagada ning mis oleks järelevalve ese. Selgusetu on kes ja kuidas teostab nõuete üle järelevalvet. Sellega seoses võib normid adressaadis tekkida segadus, milline on nõuete mittejärgmise tagajärg – ettekirjutus, sunniraha (kas KORS või EhS) alustel, s.o mis oleks haldusmenetluse alus. 2) § 1 lg 3 – nõustume, et miljööväärtuslikel aladel ja mälestisteks määratud hoonetes, ei saa kõiki sisekliima nõudeid rakendada, aga leiame et ka neis hoonetes tuleb tagada võimalikult hea sisekliima, mis võimaldab maksimaalse elu-, õppe-, töökeskkonna neis hoonetes, eriti võttes arvesse kogemusi SARS-CoV-2 pandeemiaga. On igati vajalik, et need hooned oleksid jätkuvalt (mh avalikus) kasutuses. Seega tuleks ette näha, kuidas sobitada muinsuskaitsenõudeid tänapäevaga. TTJA järelevalve näitab, et kohalikel omavalitsustel on ~300 muinsus- või miljöö väärtusliku hoonet, kogupinnaga 320 000 m2, kus pakutakse avalikku teenust. Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218  3) Teeme ettepaneku § 2 p 2 mõiste: „pidevalt viibitav ruum“, asendada “sisekliima tagamisega ruum“1 – vältida uue mõiste sisse toomist ja sõnastada ümber kasutades juba olemasolevaid termineid, nt. sisekliima tagamise ruum, mida kastutustakse vastavalt standard kasutusele. 4) § 2 p 6 ja 7 mõisted kütteperiood ja jahutusperiood. Seletuskiri ütleb et täpne pikkus sõltub ilmastikuoludest ning õigusaktiga seda ei määrata. Sama määruse lisa 1 tabel 4 ja lisa 2 tabelid 1 ja 2 määratlevad siiski ära ilmatikutingimused (<12C ja >17C). Milline on perioodi ajaline piirang, kas periood on päeva pikkune, 5 päeva keskmine, 3 kuu keskmine, vms mõiste. 5) § 2 p 12 – teeme ettepaneku seletuskirjas välja tuua, kus on tiheda liiklusega teede kaart (Transpordiametil?). Lihtsustab projekteerijate tööd. Seletuskirjas viidatakse Maanteeametile, mis enam ei ole õige. 6) Ptk 2. Arusaamatu on seletuskirja lause - Valdav osa eelnõu teises peatükis toodud sisekliima parameetrite väärtused on sätestatud projekteerimisväärtustena st väärtustena, millest lähtutakse üksnes hoone projekteerimisel ja mille täpset tagamist hoone kasutamise etapis ei ole nõutud. 7) Kas määruse eesmärk on sätestada need nõuded hoone kasutamisel, mille üle hilisemalt teostatakse järelevalvet? Näeme ohtu, et projekteerimisel neid väärtusi ei jälgita vaid keskendutakse nendele väärtusele mis on ptk-s 3 – nõuded mis tuleb tagada uues või oluliselt rekonstrueeritud ja seejärel kasutusesse antud hoones. Kuidas on tagatud kaebuste läbivaatamine? (haakub punktiga 16). 8) § 3 lg 3 seletuskiri – TTJA järelevalve kogemustele tuginedes, on praktiliselt igal aastal mõni kaebus, kuna korteris/tööl/vanglas on liiga palav, seega me ei saa olla nõus seletuskirja lausega „Pikka aega kestvad soojad perioodid on Eestis võrdlemisi haruldased“. Heaks näiteks on ka 2020. ja 2021.aasta suved ning arvestades asjaolu, et hooned projekteeritakse ja ehitatakse tavapäraselt vähemalt 50 aastaks, siis tõenäoliselt tuleb hakata arvestama kõrgemate temperatuuridega. Suvise ruumiõhu temperatuuri kontrolli kasutatakse peamiselt selleks, et välistada aktiivne/mehaaniline jahutus. Suvise ruumiõhu temperatuuri arvutuste aluseks on energiaarvutuste baasaasta. Arvutuste kontrolli võimekus ehitusloa menetluses kohalikel omavalitsustel puudub, samuti ei tee nii mahukaid arvutuste kontrolle ka TTJA. Nõuete kehtestamisel (sh. vajadusel baasaasta korrektuure tehes) tasub arvesse võtta Euroopa Liidu uut kliimamuutustega kohanemise strateegiat ning Eesti „Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030“ (https://envir.ee/media/928/download, https://envir.ee/media/920/download) prognoose, sest hoonete ja tehnosüsteemide eluiga on 30-50 aastat. Praegu ehitatav hoone võiks tulevikus olla kohanemisvõimelisem kliimamuutustega. Lisaks küsimus seletuskirja kohta - Ruumitemperatuur võib simulatsioonarvutuses kuni 6 järjestikusel tunnil tõusta üle lubatu. Millisest juhendist tuleb see 6 järjestikust tundi? 1 Ehitussedustik § 62 2 (5)  Määrus 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ sätestab vaid summaarse kraadtundide arvu, mille jooksul temperatuur võib tõusta üle piirväärtuse. 9) § 3 lg 4 – „eriotstarbeline ruum“ – soovitame tuua eraldi üldmõistena välja §-s 2. 10) § 3 lg 5 – seletuskiri ütleb, et määruses toodud väärtused on juba erialaspetsialistidele hästi teada, sest need väärtused tulevad standardist (EVS 844?). Miks dubleeritakse standardit määrusega? Mis juhtub siis kui standard muutub? Kas siis muudetakse määrust ? 11) § 3 lg 6 viitab lisa 1 tabelile 4 – CO2 suurim lubatud kontsentratsiooni tase suure inimtihedusega ruumis 1200 ppm-i. Arvestades SARS-CoV-2 kogemust ning muid viiruse levikuviise, kas piirmäär on mõistlik? Pooldame selle erisuse kaotamist või piirväärtuse allapoole toomist. Sama 1200 ppm-i väärtust käsitleb ka § 8 lg 1 lisa 2 tabel 1 ja tabel 2. Samuti dubleerivad tabelid standardeid, miks? Kas määrust muudetakse kui standard muutub? 12) § 5 lg 3 – viitab omakorda määruse § 4 lg-le 1, mille kohta seletuskiri selgitab, mis on pidevalt viibitav ruum (kasutusajad määrus 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ kohaselt), aga ei selgita, mis on tervislik ja tunnetuslik mugav sisekliima. Viidata ainult §-le 4. 13) § 7 lg 2 – määruse tekstist ei tule välja, et talvel võib olla niiskustase madalam, vaid selleks tuleb lugeda seletuskirja. Samas on see ainus numbriline väärtus, mida tavakodanik määrusest välja loeb ning seejärel vaidlustab. St iga kord tuleb öelda et seletuskirjas nägi seadusandja ette ka paindlikkuse talve perioodil. Teeme ettepaneku korrigeerida sõnastust – nt talvise perioodi kohta erinorm. 14) Ptk. 3. Pealkiri on eksitav, kui kasutuses olevate hoonete all mõeldakse vaid neid hooneid, mis on püstitatud või rekonstrueeritud alates 01.07.2022. Pealkiri sõnastada nt „Sisekliima nõuded rekonstrueeritavale hoonele“. Vältida uue mõiste (viibitav ruum) sisse toomist, vt. eelpool punkt 4. 15) § 8 lg 1 lisa 2 tabel 1 – jahutusperioodi puhul jätab mulje, et tabelis toodud ruumitemperatuur peab alati olema tagatud, samas lubab meil suvise ruumiõhu kontroll kõrgeimaid temperatuure kuni 100 kraadtundi ja sedagi vaid kui aluseks on baasaasta anded. Kui aasta temperatuurid on erinevad baasaastast, siis võib temperatuur nimetatud piirväärtusest kõrgem olla. 16) § 9 lg 3 – seletuskiri viitab määrusele 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“, mis sätestab nõuded vaid tsentraalsele küttesüsteemile, mida aga uue sõnastusega ei kitsendata. Kui kortermajas on individuaalsed boilerid, kaminad? Kui on tegemist pooleldi kasutusel olevad kortermajadega (Ida-Virumaa näited)? Kuidas tagada siis ruumiõhu temperatuur? 17) § 11 – Lahendamata on küsimus, millise asutuse pädevuses on sisekliima nõuete riiklik järelevalve. Hetkel seda ehitusseadustikus eraldi reguleeritud ei ole, mistõttu on sisekliima nõuete üle riikliku järelevalve teostamine üldjuhul kohaliku omavalitsuse pädevuses (EhS § 130 lg 2). Määruse eelnõu sätestab, et hoone omanik on kohustatud viima läbi sisekliima mõõtmisi, kui on põhjendatud kahtlused (elaniku, üürniku jt kaebused). Ebaselge on, kelle kahtlustele tuleb hoone omanikul 3 (5)  reageerida. Reguleerimata on samuti küsimus, kes on lahendab kaebusi kui hoone omanik ja kaebaja ei jõua kokkuleppele. Küsimus on, kas see peaks olema kohaliku omavalituse, Terviseameti või TTJA ülesanne. Määruse seletuskirjas puudub ka mõjude analüüs riiklikule järelevalve koormusele. Kuna määrus käsitleb eelkõige sisekliima nõudeid projekteerimisele, siis nende nõuete kontroll on kohaliku omavaliku pädevuses loamenetluses. Teeme ettepaneku täpsustada määruse § 11 viisil, et kõnesoleva määruse üle järelevalve tegemine oleks selgelt omavalitsusüksuste pädevuses, s.o osaks üldisest ehitusjärelevalvest. TTJA-l on aastas orienteeruvalt 7 sisekliima nõuete kohta olevat kaebust/küsimust (kortermajadest vanglateni). 18) § 11 lg 2 – sätestab nõuded vaid mõõtevahenditele. Aga kas oleks vajalik sätestada nõuded mõõtjale? Antud kontekstis tekivad koheselt järgmised küsimused: Pädeva mõõtja vajadus? Kas on vaja jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendeid, sest see põhimõtteliselt tähendab et kalibreerida saab vaid akrediteeritud labor ehk kolmas osapool. Kas Eestis on see võimekus olemas? Kas see on vajalik? Teeme ettepaneku sõnastada ümber tunnustatud mõõtevahend või nõuetele vastav mõõtevahend. 19) Nõuded loomuliku ventilatsiooni mõõtmise korral – jääb arusaamatuks miks see sisse tuuakse? Määruse nõuded kehtivad vaid projekteeritavatele ja rekonstrueeritavatele hoonetele. Ehk juba eeldus on määruse nõuded, st. loomulikku ventilatsiooni ei saaks projekteerida. 20) Tekib küsimus, mis on jahutusperioodi tüüpnädal? Kui välistemperatuur on üle 17C või kui sisetemperatuur on 25/27 C. 21) § 14 lg 2 – esimene kord kui tuuakse sisse olemasolev hoone (korterelamu), mida ei rekonstrueerita, aga ülejäänud hooned? Kas ja millised nõuded nendes hoonetes on? 22) § 15 tunnistatakse kehtetuks määrus 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 4, sh ka müra ja niiskuse nõuded. Samas just müra probleemid on need, mille tõttu kaebusi esitatakse. Kas need nõuded tõstetakse mõnda teise haldusakti? Tühistatakse vaid lõige määrus 85 § 4 lg 4. 23) Määruses kasutatakse mõisteid ulatuslik rekonstrueerimine ja oluline rekonstrueerimine, mis tekitab segaduse, mis on mis ja kui suures ulatuses nõuded rakenduvad. 24) Määrus ei käsitle üldse retsiruklatsiooniga ventilatsioonisüsteeme (filtrite nõuded?). Määrus 8 „Hoolekandeasutuse hoone ja sisekliima tagamisega mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise nõuded“ samas seab nendele piirangud. Võttes arvesse SARS-CoV-2 õppetunde teeme ettepaneku kaaluda üldiste nõuete rakendamist. Kokkuvõtvalt teeme ettepaneku selgemalt tuua välja miinimumnõuded, millele peab hoone sisekliima vastama. Samuti võiks TTJA hinnangul määrus selgemini kajastada riikliku järelevalve teostamise küsimust. Kuna määrus käsitleb eelkõige sisekliima nõudeid projekteerimisele, siis nende nõuete kontroll on kohaliku omavaliku pädevuses 4 (5) loamenetluses. Seni, kuni pole seadusega kehtestatud erinormi, kuulub riikliku järelevalve teostamise pädevus omavalitsusüksustele (EhS § 130 lg 2). Palume täpsustada määrust või selle seletuskirja eesmärgiga teha üheselt selgeks, et kõnesoleva määruse üle riikliku järelevalve tegemine on omavalitsusüksuste pädevuses, s.t see oleks osa üldisest ehitusjärelevalvest. Vastasel korral võib määruse lugejal tekkida segadus, milline on nõuete mittejärgmise tagajärg, s.t on see riikliku järelevalve raames tehtav ettekirjutus, sunniraha või midagi muud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Riina Tamm 667 2180 [email protected] 5 (5)