Kooskõlastamiseks: 20.04.2026 nr 8-1/26/2246
Siseministeerium
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse
„Vabariigi Valitsuse 20.06.2011 määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust
ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga
on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.
Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Kallas
minister
Lisa:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Arvamuse avaldamiseks: Päästeamet, Sisekaitseakadeemia, Eesti Päästeala Töötajate
Ametiühing
Pille Põiklik
735 0223
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
10.04.2026
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a
määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning
füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele
oskuse ja kasutamise nõuded“ muutmine
Määrus kehtestatakse keeleseaduse § 23 lõike 4 alusel.
Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruses nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust
ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) päästetöötajad, kes on päästja teenistuskohal;“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2029. a.
Kristen Michal
peaminister
Kristina Kallas
haridus- ja teadusminister
Keit Kasemets
riigisekretär
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84
„Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise
nõuded“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20.06.2011 määrust nr 84 „Ametniku, töötaja ning
füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ (edaspidi määrus)
avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 28.
Eelnõuga muudetakse päästetöötajate keelenõudeid. Eesmärk on tagada, et Siseministeeriumi
valitsemisalas töötaksid päästetöötajad, kes oskavad riigikeelt piisaval tasemel, et tagada
tööülesannete professionaalne ja turvaline täitmine ning seeläbi elanikkonna ohutus.
Eelnõul on vähene mõju Päästeameti töökorraldusele: muutub päästeteenistujate värbamine.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi personaliosakonna teenistusõiguse
valdkonnajuht Ingrid Puurvee (
[email protected]), Päästeameti
õigusosakonna ekspert Nicole Vingertšuk (
[email protected]), Haridus- ja
Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Margit Kiin (
[email protected]) ja Haridus-
ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna nõunik Pille Põiklik (
[email protected]).
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga
ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Paragrahvi 1 punktis 1 tunnistatakse kehtetuks määruse § 7 punkt 4, mille kohaselt peab
päästetöötaja eesti keele oskus vastama vähemalt B1-tasemele.
Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse määruse §-i 8 punktiga 41, millega nõutakse edaspidi
vähemalt B2-tasemel eesti keele oskust päästetöötajatelt, kes on päästja teenistuskohal.
Keeleseaduse § 23 lõike 1 kohaselt peab ametnik ja riigiasutuse töötaja oskama ja kasutama
eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Määruse
§ 7 punkti 4 alusel peab päästetöötaja eesti keele oskus vastama vähemalt B1-tasemele ning § 8
punkti 4 alusel peab rühmapealiku ja meeskonnavanema ametikohal töötava päästeametniku
eesti keele oskus vastama vähemalt B2-tasemele.
Keeleseaduse lisas 1 on sätestatud keeleoskustasemete kirjeldused järgmiselt:
„B1-tasemel keelekasutaja mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja
vaba aeg. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab
koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada
kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma
seisukohti ja plaane.
B2-tasemel keelekasutaja mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide
ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele
emakeelse kõnelejaga. Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning
selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.“
B1-taseme keeleoskus lubab toime tulla igapäevaelus esinevate korduvate olukordadega, samas
kui B2-tase lubab eestikeelses keskkonnas kõige vajalikuga hakkama saada. Päästja töötab
meeskonnas, kus tema töö eeldab suhtlemist kolleegide, partnerasutuste teenistujate ja
eraisikutega. Päästetöö ja selleks ettevalmistavad tegevused, sh väljaõpe on meeskonnatöö,
mistõttu on meeskonnaliikmetel oluline teineteisest arusaamine. Seda eriti ajakriitilises
olukorras päästesündmuse kiireks lahendamiseks, eskaleerumise vältimiseks ja
meeskonnaliikmete ohutuse kaitseks. Sündmustel peab päästja arusaadavalt andma eraisikutele
korraldusi ja teavitama neid ohtudest. Samuti peab päästja kannatanule esmaabi andmiseks
hindama tema seisukorda, mis eeldab eelnevat suhtlemist. Päästja peab sündmusel aru saama
päästemeeskonna juhi korraldustest ning suutma pärast sündmust selle analüüsimiseks anda
kirjalikult üksikasjalikud olukorra kirjeldused ja sündmuste detailid. Päästja töö iseloomu
arvestades on oluline, et täpsust ja kiirust nõudvate ülesannete täitmisel ei saaks takistuseks
ebapiisav eesti keele oskus.
Päästeameti ülesannete täitmiseks peavad kõik meeskonnaliikmed läbima vastava väljaõppe,
tutvuma eestikeelsete õppematerjalidega ja tööjuhenditega, osalema sündmuste järgsetel
aruteludel ning osalema kutsetaseme hoidmiseks järjepidevalt koolitustel ja õppustel.
Kutsesobivuse teadmisi ja oskusi kontrollitakse perioodiliselt hindamisel, mis viiakse läbi
Sisekaitseakadeemias eesti keeles. Haridus- ja tööelus aktiivseks osalemiseks, sh erialases
väljaõppes osalemiseks ja kutsesobivuse säilitamiseks on vajalik osata eesti keelt vähemalt B2-
tasemel.
Päästja teenistuskoha ülesanded ja seega ootused päästjale on aja jooksul oluliselt muutunud.
Üha rohkem pööratakse tähelepanu ennetustööle nii õnnetuste ärahoidmiseks kui ka kriisideks
valmistumisel. Ennetavaid tegevusi viivad päästjad läbi iga päev eri asutustes ja eri
sihtrühmadele, sh lasteaialastele ja algkooli õpilastele, kelle kohustuslik õppekeel on alates
2024/2025. õa eesti keel. Kodunõustamisel vaadatakse koos omanikuga üle kodu tuleohutus, et
tõsta inimeste teadlikkust tuleohutusest. Nende ülesannete täitmiseks peavad võrdselt
võimelised olema kõik töötajad ning ka need ülesanded eeldavad B2-taseme keeleoskust.
Kasutusele võetakse järjepidevalt uut tehnikat ja varustust, kus lisaks eesti keeles toimuvatele
koolitustele peab töötaja olema suuteline tutvuma juhendite üksikasjalike eestikeelsete
tekstidega.
Päästeametis on tavapärased olukorrad, kus sündmustel, koolitustel, infotundides jm tööalases
suhtluses tuleb räägitu korrata üle vene keeles, et oluline info oleks kõikidele arusaadav.
Valvevahetuse meeskonna planeerimisel peab vahetu juht arvestama päästjate eesti keele
oskuse tasemega, et tagada elanikele kvaliteetne teenus nii ennetustöö tegevustes kui ka
päästesündmusel. Seda on mõistlik lahendada nii, et kõik töötajad oskavad eesti keelt tasemel,
mida eeldavad nende tööülesanded.
Praktikas on seega selgunud, et B1-taseme keeleoskus on ebapiisav päästja teenistuskoha
ülesannete täitmiseks ning sellest tulenevalt on vaja tõsta keeleoskusnõue B2-tasemele.
Paragrahviga 2 sätestatakse määruse jõustumisaeg 1. jaanuar 2029. a. Nimetatud kuupäeva
osas on Päästeamet pidanud läbirääkimisi Eesti Päästeala Töötajate Ametiühinguga ning on
saavutatud kokkulepe.
B1-tasemelt B2-tasemele jõudmine eeldab hinnanguliselt 450–500 tundi keeleõpet (sh 250
tundi auditoorset õpet). 2029. a jõustumine jätab keelenõude tõstmisest puudutatud töötajatele
piisavalt aega, et vajalik keeleoskustase saavutada.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Sihtrühm
Päästeamet ja Sisekaitseakadeemia (Siseturvalisuse karjäärikeskus). Sihtrühm on väike,
sest eelnõu avaldab riigiasutustest mõju vaid Siseturvalisuse karjäärikeskusele, kus Päästeameti
teenistujate värbamisega tegeleb 2 teenistujat, ja Päästeametile, kus värbamise ja
personalitööga on seotud veel umbes 10 teenistujat. Seega on sihtrühm väike.
Riigiasutuste töökorraldus muutub vähesel määral. Eelnõuga päästeteenistujate eesti keele
nõuetele vastavust kontrollivate teenistujate töö sisuliselt ei muutu, kuid muudatuse jõustumise
algusperioodil võib veidi suureneda selgitusvajadus määruse rakendamiseks.
Juba aastast 2018 on Päästeamet uute päästjate värbamisel eelistanud B2-tasemel oskusega uusi
päästjaid või B1-tasemel oskusega kandidaate, juhul kui inimene valdab eesti keelt ja on valmis
sooritama B2-taseme eksami. Arvestades kujunenud värbamispraktikat ja sisulist vajadust B2-
taseme keeleoskuse järele, on kohane kehtestada B2-taseme nõue keelenõudeid kehtestavas
määruses. Jätta tase määruses muutmata on eksitav nii täna päästjatena töötavate inimeste kui
ka tulevaste päästjate vaates.
Muudatusel on positiivne mõju riigi sisejulgeolekule ja avalikule korrale. Päästeteenistus on
osa riigi sisejulgeoleku süsteemist ning täidab olulist rolli inimeste elu, tervise ja vara kaitsel,
samuti kriisi- ja hädaolukordade lahendamisel.
Ühetaolise keelenõude kehtestamine kõigile päästeteenistujatele suurendab teenistuse
usaldusväärsust. See on eriti oluline kriisiolukordades, kus päästeteenistujate tegevus mõjutab
otseselt riigi toimimist ja elanikkonna turvalisust.
Sotsiaalne mõju
Sihtrühm
• Päästeameti päästja teenistuskohal töötavad päästetöötajad. Päästeametis on 2185
päästeteenistuja teenistuskohta, millest 1165 on päästetöötaja (päästjad) ja 1020
päästeametniku teenistuskohta. Eelnõu koostamise ajal on Päästeameti Lõuna
päästekeskuses kaks eesti keele B1-tasemele vastavat päästjat. Põhja päästekeskuses on 32
eesti keele B1-tasemele vastavat päästjat ning ida päästekeskuse Ida-Virumaa
päästepiirkonnas 44 eesti keele B1-tasemele vastavat päästjat.
• Päästeametisse päästja teenistuskohale tööle kandideerivad ja värvatavad isikud.
Aastas korraldatakse Päästeametis päästja teenistuskohale kokku umbes 135
värbamiskonkurssi ja sihtotsingut. Ühele kohale kandideerib keskmiselt 6 inimest.
Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2026. a Eesti rahvaarv 1 362 954 inimest. Seega on
sihtrühm väike.
Tänu eelnõule muutuvad nõuded päästeteenistujatele selgemaks. Selgemad nõuded tagavad, et
päästeteenistusse valitakse ja seal töötavad vaid parimad ning ametikohale sobivaimad
kandidaadid.
Päästeamet on aastate jooksul korraldanud teenistujatele eesti keele õppimiseks mitmeid
keelekursuseid. Osaleda on saanud kõik, kes soovisid.
Selleks, et abistada ja toetada päästjaid eesti keele B2-taseme nõudega vastavusse viimisel,
alustas Päästeamet sügisel koostööd Targa Eesti Instituudiga: keelelähetuse projekti 2025–2026
eesmärk on pakkuda päästjatele võimalust õppida eesti keelt sarnases töökeskkonnas, aga
eestikeelses kultuuriruumis. Esimesena kasutasid seda võimalust kaks Sillamäe päästjat –
keelelähetus Pärnu päästekomandos kestis 30 päeva. Ootel on Kiviõli päästekomando päästjad,
kes soovivad Lõuna päästekeskusesse minna ning samuti on ootel päästjad Põhja
päästekeskusest. Samuti jagatakse infot Ida-Virumaa päästekomandodele eri tasuta
õppimisvõimalustest Ida-Virumaal, et huvilised saaksid oma keeleoskust hoida ja tõsta.
Põhilised eesti keele kursuste pakkujad on Integratsiooni Sihtasutus ja Eesti Töötukassa, lisaks
on koolitusturul tegevad 175 ettevõtet, kes pakuvad eri taseme eesti keele kursuseid, mis
valmistavad õppijaid ette tasemeeksamiks. Euroopa Liidu ja Eesti riigi kaasrahastusel on
valmimas B2-taseme iseseisva õppe e-kursus, mis lubab täiskasvanud õppijatel eesti keelt
omandada neile sobivas tempos ja ajal. Kõik need võimalused toetavad sihtrühma, et
üleminekuaja jooksul omandada B2-taseme keeleoskus.
Mõju ulatus ning esinemise sagedus on väikesed, kuna uute töötajate värbamisel nõutakse
juba täna B2-taseme keeleoskust. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest eelnõu
võimaldab värvata teenistujaid ja tööd teha teenistujatel, kes suudavad oma ülesandeid edukalt
täita. See omakorda aitab tagada asutuse stabiilse arengu ja igapäevatöö tõhusa korralduse.
Seega on mõju positiivne, kuigi tervikuna väheoluline.
Mõju halduskoormusele
Eelnõus ettenähtud muudatustega ei kaasne halduskoormust, kuna see ei too kaasa uusi
toiminguid ega menetlusi, mida haldusvälised isikud peaksid täiendavalt läbima. Eelnõu ei
muuda keeleoskuse tõendamise korda ega kehtesta täiendavaid dokumente ega menetlusetappe,
vaid kujutab endast kvalifikatsiooninõuete ajakohastamist.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2029. a, et Päästeameti teenistujatel ja Päästeametisse päästja
teenistuskohale kandideerijatel jääks piisavalt aega muudatusega kohanemiseks.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile
ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Sisekaitseakadeemiale (Siseturvalisuse
karjäärikeskus) ja Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingule.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/26-0454 - Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Siseministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 12.05.2026 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2d47e2bd-740c-4b77-a0b1-7e2d5aa1d59f
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2d47e2bd-740c-4b77-a0b1-7e2d5aa1d59f?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main