dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Politsei- ja Piirivalveamet
RaamlepingAvalik

Leping

Politsei- ja Piirivalveamet · 29. aprill 2026
Viit
20-2.25/79-12
Registreeritud
29. aprill 2026
Dokumendi liik
Raamleping
Funktsioon
20 HANKEVÕIMEKUS. OSTUDE KORRALDAMINE
Sari
20-2.25 Töökeskkonna teenus (HP 2026 nr 5, 6)
Toimik
20-2.25
Vastutaja
Kirsika Aas (administratsioon, personalibüroo, personaliarvestuse ja -analüüsi talitus, töökeskkonna grupp)

Failid

  • 📎20-2.2579-12 29.04.2026 Raamleping (1).asice1357 KB

Sisu (failidest)

Riigihange: „Töötervishoiuteenuse tellimine Politsei- ja Piirivalveametile“ (viitenumber: 304820) Lisa 1 Tehniline kirjeldus Hanke eesmärk on sõlmida raamlepingud 48 (neljakümne kaheksaks) kuuks, et tellida raamlepingu kehtivusperioodi jooksul töötervishoiu- ja vaktsineerimisteenuseid Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi Tellija) töötajatele (politseiametnikud ja kontoritöötajad ning teiste ametite esindajad). Töötervishoiuteenuse all mõistetakse teenistujate tervisekontrolli teostamist teenuseosutaja asukohas ning terviseseisundi hindamist, mille viib läbi töötervishoiuarst vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele ning kehtivatele õigusaktidele. • Töötervishoiuteenus sisaldab järgmiseid teenuseid: 1. Politseiametniku tervisekontroll 2. Kontoritöötaja ja teiste ametite esindajate tervisekontroll 3. Meremeeste tervisekontroll 4. Lennumeeskonna tervisekontroll 5. Vaimse tervise nõustamine 6. Lisa- ja täiendavad teenused • Vaktsineerimisteenus sisaldab järgmiseid teenuseid: 1. Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine 2. B-hepatiidi vastane vaktsineerimine Teenuse eeldatav kogumaksumus on kuni 1 800 000,00 (üks miljonit kaheksa sada tuhat) eurot, millele lisandub käibemaks vastavalt kehtivale määrale. Tegemist on eeldatava mahuga ning Tellijal ei ole kohustust tellida teenuseid kogumaksumuse ulatuses. ÜLDISED NÕUDED TEENUSE OSUTAMISEL 1. Teenuseosutajal peab olema tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 40 alusel kehtiv Terviseameti tegevusluba töötervishoiuteenuse osutamiseks. 2. Teenuse osutaja peab järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid teenuseosutamist reguleerivaid õigusakte. 3. Teenust tuleb osutada kõikides hanke osades eesti keeles. Kõik teenuse käigus koostatud dokumendid peavad olema vormistatud korrektses eesti keeles. 4. Teenuse osutamine toimub teenuseosutaja aadressil, mis tuleb esitada pakkumuses v.a täiendavate teenuste puhul. 1 5. Erandina võib rindkere röntgenuuringu ja vereanalüüsid tellida teenuseosutaja lepingupartnerilt, kui teenuseosutajal endal puudub võimekus neid teenuseid kohapeal pakkuda. Kui teenuseosutaja kasutab rindkereröntgenuuringu ja vereanalüüside teostamiseks oma lepingupartnerit, peab lepingupartner asuma teenuseosutajaga samas piirkonnas või selle vahetus läheduses, et Tellija töötajatel ei tekiks vajadust eraldi sõiduks või olulist ajakulu teenuse kasutamiseks. 6. Hanke osade 7 ja 8 puhul võib teenuse osutamiseks kasutada mobiilset tervisebussi. 7. Mobiilse tervisebussi kasutamisel tagab teenuseosutaja kõik teenuse osutamiseks vajalikud toimingud ja vahendid (nt parkimiskoha leidmine, elektriühenduse tagamine jne). Tellijale ei tohi sellega kaasneda lisatöid ega -kulusid. 8. Teenuseosutaja peab tagama võimaluse vastuvõtu aja broneerimiseks iseteeninduskeskkonnas või muus elektroonilises broneerimissüsteemis. 9. Lisaks peab olema võimalus broneerida tervisekontrolli aeg telefoni või e-posti teel. 10. Teenuseosutaja kinnitab broneeringu hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11. Töötajale tuleb saata meeldetuletus tervisekontrolli toimumise kohta vähemalt 1 (üks) tööpäev enne planeeritud aega (e-posti teel või SMS-i teel). 12. Tervisekontrolli aeg peab olema kokkulepitud kindla kellaajaga, teenust ei tohi osutada üldjärjekorra alusel. 13. Juhul kui teenuseosutaja poole pöördunud isik ei kuulu Tellija esitatud töötajate nimekirja või ei esita isikut tõendavat dokumenti, teenust ei osutata. 14. Teenuseosutaja peab vastuvõtu alguses selgitama teenuse sisu ning pärast tervisekontrolli teavitama töötajat uuringute tulemustest ja tervisekontrolli otsusest. 15. Juhul kui töötaja ei ilmu kokkulepitud ajaks tervisekontrolli, on teenuseosutajal õigus küsida Tellijalt tasu ilmumata jäänud töötaja eest. 16. Teenuseosutajal peab olema piisav tehniline ja personali võimekus, kvalifitseeritud töötajad (sh töötervishoiuarstid), aparatuur ja sobivad ruumid lepingu täitmiseks. 17. Tervisekontrolli paketti kuuluvad uuringud ja analüüsid tuleb teostada samal päeval, v.a lisa- ja täiendavad teenused. 18. Vaktsineerimisteenust tellitakse vajaduspõhiselt, antud teenus ei kuulu automaatselt tervisekontrolli teenuse paketti. 19. Töötaja suunamine eriarstile või täiendavatele uuringutele kooskõlastatakse eelnevalt Tellija kontaktisikuga, kui need toimuvad Tellija kulul. 20. Tellijal on õigus tellida vajadusel ka muid töötervishoiuga seotud lisateenuseid, mida teenuseosutaja pakub. 21. Teenuse osutaja edastab Tellijale tervisekontrolli otsuse elektrooniliselt hiljemalt 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul teenuse osutamisest. 22. Teenust tuleb osutada aastaringselt vastavalt Tellija vajadustele. 23. Juhul kui sama tervisekontrolli käigus tuleb hinnata sobivust mitme määruse alusel, tehakse see ühe vastuvõtu raames, vältides dubleerimist. Teenuse hind määratakse proportsionaalselt tehtud toimingutele ja ajakulule. 24. Juhul kui isikul on hiljuti tehtud uuringud või analüüsid, mis vastavad kehtivatele nõuetele ja on ajaliselt piisavalt värsked, siis neid ei korrata. Tellija tasub üksnes nende uuringute ja analüüside eest, mis on tervisekontrolli käigus reaalselt vajalikud ning mida ei ole lähiajal tehtud. 25. Juhul kui töötervishoiuarst tuvastab ametikohale mittesobivuse või piirangu vajaduse, peab teenuseosutaja teavitama Tellija kontaktisikut samal päeval. 26. Tervisekontrolli otsustes peavad olema konkreetsed ettepanekud töökorralduse muutmiseks ning selgelt välja toodud ohutegurid ja töötingimused, mis eeldavad kohandamist. 2 27. Tervisetõendid tuleb edastada Tellijale elektrooniliselt iseteeninduskeskkonnas või muus elektroonilises süsteemis, mis võimaldab Tellijal andmetele ligipääsu või selle võimaluse puudumisel turvaliselt (krüpteeritult) 2 (kahe) nädala jooksul pärast tervisekontrolli toimumist. 28. Juhul kui tervisekontrolli tulemusel selgub, et töötaja ei sobi töötama praegusel ametikohal või esinevad olulised piirangud, mis vajavad kohest sekkumist, siis töötervishoiuarst teavitab esimesel võimalusel sellest teenuse pakkuja kontaktisikut kas telefoni või e-posti teel, vastavalt kehtivatele andmekaitsenõuetele. 29. Õigusaktide muudatuste korral tehakse raamlepingus vastavad muudatused. Muudetud või lisandunud teenustele küsib hankija teenuse maksumust eraldi. 30. Teenuseosutaja peab tagama isikuandmete töötlemise vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja andmekaitse üldmäärusele (GDPR). 31. Vaktsineerimise teenuse osutamine toimub sarnaselt töötervishoiu teenusele ehk riigihanke osade põhiselt, kas Tellijate kontaktisikud või Tellijate teenistujad lepivad kokku, mille vastu vaktsineeritakse ja millistel aegadel vaktsineerimine toimub. 32. Teenuse osutaja teeb aastas korra töötervishoiu olukorra tervikanalüüsi, väljaarvatud osades 8 ja 9. Tervisekontrolli käigus tehtavate uuringute loetelu: 1. Kopsude röntgenuuring (politseiametnikule, vajadusel tulenevalt riskidest ka kontoritöötajale, nt klienditeenindajad, kinnipidamiskekuse töötajad vm); 2. Rahuoleku kardiogramm; 3. Toonaudiomeetria (politseiametnikele); 4. Spiromeetria (politseiametnikele); 5. Nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll, vaatevälja hindamine; 6. Vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine; 7. Alkoholi tarbimisharjumuste hindamine (politseiametnikele); 8. Vereanalüüsid: 8.1.kliiniline veri; 8.2.veresuhkur; 8.3.kolesterool (HDL ja LDL); 8.4.alaniini aminotransferaas (ALT) (politseiametnikele); 8.5.aspartaadi aminotransferaas (AST) (politseiametnikele); 8.6.gamma-glutamüül (GGT) (politseiametnikele); 9. Vererõhu mõõtmine; 10. Kaalu, pikkuse, kehamassiindeksi ja vööümbermõõdu mõõtmised; 11. Perioodilises tervisekontrollis koormuskardiogramm politseiametnikule mees vanuses 40+ ja naine 50+; 12. Töötervishoiuarsti läbivaatus: patsiendi läbivaatus, luu- ja lihaskonna kontroll, analüüside ja tulemuste interpreteerimine, individuaalne nõustamine lähtuvalt tervislikust seisundist; Lisateenused: 1. Töötervishoiuarsti korduv konsultatsioon; 2. Nägemisteravuse kontroll optometristi/silmaarsti juures; 3. Psühhiaatri vastuvõtt; 4. Psühholoogi vastuvõtt; 5. 2. gruppi kuuluva mootorsõidukijuhi tervisetõend; 3 6. 2.gruppi kuuluva mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamine politseiametniku tervisekontrolli raames alarmsõitu tegevatele politseiametnikele; 7. Toidukäitleja tervisetõend; 8. Plii analüüs verest. POLITSEIAMETNIKU TERVISEKONTROLL 1. Suur osa tervisekontrolli suunatud töötajatest on politseiametnikud, kelle tervisekontroll viiakse läbi vastavalt politseiametniku tervisenõuetele. 2. Politseiametniku tervisekontroll tugineb Vabariigi Valitsuse 20.06.2022 määrusele nr 18 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“. 3. Alarmsõidukijuhtide tervisekontrolli käigus hinnatakse lisaks ka Vabariigi Valitsuse 17.07.2020 määruse nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ § 2 lõike 2 punkti 2 alusel 2. grupi tervisenõudeid. 4. Töötajatele, kes puutuvad oma tööülesannetes kokku kinnipeetavatega, tehakse kopsude radiograafiline uuring kord aastas nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (§ 17 lõike 3 punkti 4) alusel korralise töötervishoiukontrolli käigus. 5. Laske instruktoritele tehakse vajadusel pliisisalduse määramine veres vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.06.2000 määrusele nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. 6. Tervisekontrolli aluseks võivad olla ka muud õigusaktid või erinõuded, kui töö iseloom muutub või õigusaktides tehakse muudatusi. MEREMEESTE TERVISEKONTROLL 1. Laevapere liikmete tervisekontroll viiakse läbi vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.03.2005 määrusele nr 51 „Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, mereõppeasutuses õppija ja mereõppeasutusse õppima asuja tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning tervisetõendite vormid“, ning toidukäitlemisega seotud isikute puhul nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 alusel. 2. Tervisekontrolli teostaja väljastab vastavalt laeva sõidupiirkonnale kas kohaliku rannasõidu ja laevatatavate sisevete laevade meremehe tervisetõendi või kohaliku rannasõidu sõidupiirkonnast väljuvate laevade meremehe tervisetõendi. 3. Tervisekontrolli otsus väljastatakse tervisekontrolli edukalt läbinud meremehele. LENNUMEESKONNA TERVISEKONTROLL Lennumeeskonna liikmete tervisekontroll viiakse läbi vastavalt Euroopa Liidu määrusele (EL) 1178/2011, Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/27 ning Transpordiameti poolt kehtestatud lennundusmeditsiini nõuetele ja juhistele. 1. Tervisekontrolli eesmärk on hinnata lennumeeskonna liikmete füüsilist ja vaimset vastavust kehtestatud tervisenõuetele, et tagada lennunduse ohutus. 2. Tervisekontrolli käigus tehakse vajalikud terviseuuringud, testid ja arstlik hindamine vastavalt klassile (Klass 1, Klass 2 või LAPL) ning väljastatakse vastav lennundusmeditsiiniline tervisetõend. 4 3. Tervisekontrolli võib läbi viia üksnes Transpordiameti poolt tunnustatud lennundusmeditsiini eksamineerija või tunnustatud lennundusmeditsiini keskus. 4. Tervisekontrolli tulemuste ja tervisetõendi väljastamise aluseks on Euroopa Liidu lennundusmeditsiini nõuded ning Eesti õigusaktid, mis reguleerivad lennundusmeditsiini valdkonda. ÜLEJÄÄNUD TÖÖTAJATE TERVISEKONTROLL Lisaks eelnenud tervisekontrollidele vajatakse muude ametikohtade tervisekontrolle, näiteks kuvariga töötaja kontoris, automehaanik, hooldustöötaja, kokk-perenaine, seiretehnik, logistik, klienditeenindaja, autojuht. 1. Tervisekontrolli teostamisel tuleb järgida töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevat tervise- ja tööministri 15.12.2022 määrust nr 87 „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“. 2. Lisaks politseiametnikele suunatakse tervisekontrolli erinevate valdkondade töötajaid: klienditeenindaja, toidukäitlemisega kokku puutuv töötaja/kokk, mehaanik, hooldustööline, autojuht, kuvariga töötaja vm. 1. Toidukäitlemisega seotud töötajate tervisekontrolli korraldatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 alusel (12.02.2003). Hetkel on Jõhvis 8 ja Tartus 15 kokka, kuid see arv võib ajas muutuda, nt asenduskokad. 2. Kontoritöötajad, kes töötavad vähemalt poole oma tööajast kuvariga, suunatakse tervisekontrollile Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määruse nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ alusel. 3. Töötajate puhul, kellele ei rakendu eelnevad regulatsioonid, lähtutakse Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ning tervisekontrolli vajadus määratakse töös esinevate riskide alusel. VAKTSINEERIMISTEENUS 1. Vaktsineerimisteenust osutatakse kõigis piirkondades järgmiste vaktsiinidega: • B-hepatiidivastane vaktsiin täiskasvanutele • Puukentsefaliidi vastane vaktsiin täiskasvanutele. 2. Sihtrühma kuuluvad politseiametnikud. 3. Teenust tellitakse vajaduspõhiselt. Minimaalne ühekordne tellimus on 1 (üks) vaktsiin. 4. Teenuses peab vajadusel sisalduma konsultatsioon vaktsineeritavale enne ja/või pärast vaktsineerimist. Konsultatsiooni maksumus on hinna sees. 5. Teenuseosutaja tagab vaktsiini kättesaadavuse, õige hoiustamise ja vajadusel transportimise. Vaktsiini maksumus kuulub teenuse hinna sisse. 6. Teenust osutatakse teenuseosutaja ruumides. 7. Teenuse tellimine lepitakse osapoolte kontaktisikute vahel eelnevalt kokku. Tellija edastab vaktsineeritavate nimekirja teenuseosutaja kontaktisikule enne teenuse osutamist. 8. Vaktsineerimiseks peab olema võimalik valida kuupäevi aastaringselt. 9. Teenuse osutamiseks lepitakse ametnikuga kokku visiidi kellaaeg. 10. Kui vaktsineeritaval on vaktsineerimispass, peab teenus hõlmama ka selle täitmist teenuseosutaja poolt. Vaktsineerimispassi väljastamine töötajale, kellel seda ei ole, on vabatahtlik ja ei tohi tekitada Tellijale lisatasusid. 11. Vaktsineerimise andmed kantakse pärast vaktsineerimist e-tervise infosüsteemi hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul. 5 RAAMLEPING NR 20-2.25/79-12 POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET, mida esindab peadirektori 09.10.2025 käskkirja nr 1.1-1/251 alusel personaliarvestuse ja -analüüsi talituse juht Svetlana Meister, ühelt poolt (edaspidi tellija) ja Meliva AS, mida esindab volituse alusel Marek Goldman, teiselt poolt (edaspidi täitja 1) edaspidi ka eraldi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva raamlepingu (edaspidi leping) alljärgnevatel tingimustel: 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1. Leping sõlmitakse lähtudes sotsiaal- ja eriteenuse erimenetlusena läbiviidud riigihanke „Töötervishoiuteenuste tellimine Politsei- ja Piirivalveametile“, viitenumber 304820 (edaspidi riigihange) tulemusena ning riigihanke alusdokumentidest (edaspidi RHAD) ja riigihanke raames täitja poolt esitatud pakkumusest. Lepingu lahutamatud osad on RHAD-d, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.2. Leping sõlmitakse riigihanke: 1.2.1. Osas IX – Tallinn, lennumeeskond 1.3. Tellija sõlmib lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jäävad lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja. Tellijal on õigus nõuda igal ajal lepingu täitmise käigus informatsiooni seda täitvate alltöövõtjate kohta. 1.4. Lepingu allkirjastamiseks kinnitab täitja, et: 1.4.1. tema poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad volitused selle lepingu sõlmimiseks; 1.4.2. tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita leping professionaalselt ning nõuetekohaselt; 1.4.3. ta nõustub kõigi lepingus sätestatud tingimustega ja tal oli võimalik iga sätte sisu mõjutada; 1.4.4. on teadlik, et osas, milles käesolev leping ei ole tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, on leping avalikuks teabeks avaliku teabe seaduse või märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse tähenduses. 1.5. Juhul, kui lepingu dokumentides toodud sätted on omavahel vastuolus või kui esineb vastuolu nimetatud dokumentidest tulenevate sätete ja muude lepinguga seonduvate õigusaktide või dokumentide vahel, lähtuvad pooled alljärgnevalt esitatud dokumentide tähtsuse järjekorrast: 1) hanketeade; 2) muud riigihanke alusdokumendid (v.a hanketeade); 3) hankeleping; 4) täitja pakkumus; 5) õigusaktid. 1.6. Kõik punktis 1.5. nimetatud lepingu dokumendid täiendavad üksteist ning täitja kohustub täitma kõiki nimetatud dokumentidest ja õigusaktidest tulenevaid kohustusi ning nõudeid. 1.7. Tellija sõlmib lepingu kuni 2 (kahe) edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga. Paremusjärjestuse alusel parim pakkuja on täitja 1, paremusjärjestuse alusel teine pakkuja on täitja 2. Kui täitjal 1 puudub võimekus lepingut täita, pöördub tellija täitja 2 poole. 1.8. Juhul kui riigihanke käigus osutub edukaks vaid üks pakkuja (täitja 1), on tellijal õigus vastava teenuse tellimiseks pöörduda täitja 1 poole. 1.9. Lepingu esemeks on töötervishoiuteenuse (edaspidi teenus) osutamine lepingus sätestatud tingimustel ja korras. 1.10. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti. 2. Lepingu osad 2.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, täitja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 2.2. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad, sõltumata nende vahetust lisamisest lepingu juurde: 2.2.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 2.2.2. Lisa 2 – maksumusvorm; 2.2.3. Lisa 3 – andmetöötluse leping. 2.3. Kõik lepingu muudatused sõlmitakse lepingu lisadena, mis jõustuvad pärast nende allkirjastamist kõigi poolte poolt või poolte määratud tähtajal. 2.4. Lepingu täitmine hõlmab endast tellija nimel kolmandate isikute mistahes isikuandmete töötlemist, mistõttu sõlmivad pooled lepingu lisana andmetöötluse lepingu, mis sisaldab endas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679)) (GDPR) artiklis 28 sätestatud nõuete täitmise tagamist poolte poolt, mis on lepingu lahutamatuks osaks. 3. Lepingu maksumus ja maksmise kord 3.1. Lepingu eeldatav kogumaksumus Osas IX – 9 500 (üheksa tuhat viissada) eurot aastas, millele lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras. Nimetatud maksumus on eeldatav ning ei ole tellijale kohustuslik. Lepingu tegelik kogumaksumus selgub pärast lepingu lõppu vastavalt sõlmitud hankelepingute ja/või esitatud tellimuste maksumusele. 3.2. Teenuse osutamise ühikuhinnad on toodud Lisas 2 Maksumusvorm. 3.3. Lepingu punktis 3.2 sätestatud teenuse osutamise ühikuhinnad sisaldavad kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulutusi ja neid ei saa tõsta muul juhul kui on ettenähtud lepingus või õigusaktides. 3.4. Lepingus fikseeritakse ühikuhinnad 2 (kaheks) aastaks vastavalt esitatud pakkumustele. Hiljemalt üks kuu enne 2 (kahe) aasta möödumist raamlepingu sõlmimisest esitab tellija täitjatele (1 ja 2) riigihangete registri teabevahetuse kaudu ettepaneku kehtiva ühikuhinna korrigeerimiseks. Tellija märgib ettepanekus vähemalt uue ühikuhinna esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 3 (kolm) tööpäeva ettepaneku esitamisest arvates. Täitja vastab tellijale määratud tähtaja jooksul ning märgib vastuses uue ühikuhinna ning selle protsentuaalse muudatuse. Kehtivat ühikuhinda tohib tõsta kuni 10%, lubatud on ka hinna alandamine. 3.5. Kui täitja ei pea vajalikuks ühikuhinda korrigeerida või ei vasta tellija esitatud ettepanekule, kehtib lepingus fikseeritud ühikuhind edasi ka järgmised 2 (kaks) aastat. 3.6. Ühikuhinna korrigeerimise tulemusena ja selle alusel lepingu muudatuse vormistamisena, võib muutuda ka täitjate paremusjärjestus. 3.7. Täitjate paremusjärjestus avaldatakse peale raamlepingu muudatuse sõlmimist riigihangete registri teabevahetuse vahendusel. 2 3.8. Tellija tasub teenuse eest pärast üleandmise ja vastuvõtmise akti koostamist ja selle alusel lepingu tingimustele vastava e-arve saamist. 3.9. Üleandmise ja vastuvõtmise akti all käsitleb tellija töötaja tervisekontrolli otsust, mille täitja peab edastama tellija kontaktisikule (ja vajadusel tema poolt määratud isikule) pärast teenuse osutamist või koos arve esitamisega kirjalikku taasesitamist võimaldavas, kus pealkirjas peab olema ka märgitud arve number, mille juurde antud dokumendid kuuluvad. 3.10. Täitja esitab arve 1 (üks) kord kuus eelneva kuu osutatud teenus(t)e kohta, mis sisaldab punktis 3.12 nimetatud andmeid. 3.11. Täitja esitab tellijale e-arve teenusepakkuja e-arvete infosüsteemi. E-arve peab vastama kas raamatupidamise seaduse alusel kehtestatud määruse nõuetele või e- arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas. 3.12. Täitja poolt esitatud arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule, (sh lepingu number, riigihanke viitenumber) teenuse osutamise käigus väljastatud otsustele ja tellitud teenus(te)ele, sisaldama makse teostamiseks vajalikke andmeid ning tellija kontaktisiku nime. Juhul kui täitja ja tellija vahel on lisaks käesolevale lepingule sõlmitud veel teisi lepinguid, on täitja kohustatud esitama iga lepingu kohta eraldi arve. 3.13. Arve tasumine toimub 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul arvates tellija poolt nõuetekohase e-arve kättesaamisest. Maksete laekumise kohaks on e-arvel märgitud täitja arvelduskonto. Arvelduskonto muutumisest on täitja kohustatud tellijat viivitamatult e-posti teel informeerima. Nimetatud teade lisatakse lepingu juurde ning seda ei käsitleta lepingu muutmisena. Tellija ei vastuta arve mitteõigeaegse tasumise eest kui vastava asjaolu on põhjustanud täitja poolt ebaõigete andmete esitamine. 3.14. Käesolevas peatükis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul kohustub täitja esitama tellijale uue arve 3 (kolme) tööpäeva jooksul. Täitja poolt esitamata või valesti esitatud arve tõttu tellija viivist ei maksa. 4. Lepingu täitmine 4.1. Lepingu täitmine toimub vastavalt tellija sõlmitud hankelepingute alusel. Hankelepinguna käsitletakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pooltele siduvaks muutunud tellimusi. 4.2. Teenuse osutamine toimub täitja asukohas aadressil: 4.2.1. Jalgpalli 1, Tallinn (täitja 1); 4.3. Teenuse tellimine toimub järgmiselt: 4.3.1. Teenuse tellimiseks teeb töötervishoiuarsti juurde suunatud töötaja teenuse tellimiseks täitja internetipõhises iseteeninduskeskkonnas või samaväärse elektroonilise broneerimissüsteemi kaudu broneeringu(d) (edaspidi tellimus) visiidiaja saamiseks. 4.3.2. Täitja peab tagama tervisekontrolli suunatud töötaja tervisekontrolli visiidiaja esimesel võimalusel ning kinnitama broneeringu hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.3.3. Kui täitja 1 ei kinnita töötaja tehtud broneeringut 3 (kolme) tööpäeva jooksul või vastab, et tal puudub võimekus teenust osutada, pöördub tellija täitja 2 poole. 4.4. Töötervishoiuteenuste maksumusvormis (lisa 2) mittesisalduva teenuse tellimiseks esitab tellija kontaktisik mõlemale täitjale (1 ja 2) e-kirja teel minikonkursi kutse. Minikonkursi kutses toob tellija kontaktisik välja teenuse, mida soovib tellida, teenuse osutamise aja ja pakkumuse esitamise tähtaja. Teenus tellitakse täitjalt, kelle pakkumus on majanduslikult soodsaim. 4.5. Kiireloomuliste tellimuste korral võib tellija esitada tellimuse vabalt valitud täitjale lähtudes riigihangete seaduse § 30 lõikes 8 sätestatust. 3 4.6. Täitja on kohustatud esitama tellijale pärast töötaja tervisekontrolli läbiviimist Eesti Vabariigi õigusaktidega kooskõlas oleva tervisekontrolli otsuse. 4.7. Täitja peab tagama, et tal on olemas teenuse osutamiseks vajalik tehniline aparatuur, seadmed jms ning teenust osutavad pädevad isikud vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele (sh Terviseameti poolt väljastatud tegevusluba ja tervishoiutöötaja registrikood). Tulenevalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusest võib tervishoiutöötaja osutada üksnes neid teenuseid, mille osutajana ta on Terviseametis registreeritud. Täitjad peavad olema Terviseametis registreeritud ja omama vastavat luba lepingus sätestatud teenuse teostamiseks. 4.8. Täitja kohustub osutama teenust tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingu ja selle lisadega. 4.9. Tellijal on õigus kontrollida teenuse osutamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel täitjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.10. Täitja tagab, et tal ning kõigil teenuse osutamisel kasutatavatel töötajatel, alltöövõtjatel ja koostööpartneritel on igal ajal lepingu kehtivuse perioodi vältel olemas teenuse osutamiseks õigusaktides nõutavad tegevusload, registreeringud vms. 5. Konfidentsiaalsus 5.1. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid, turvaandmeid ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. 5.2. Täitja on kohustatud käsitlema lepingu täitmisel temale teatavaks saanud informatsiooni tellija ja tema tegevuse kohta konfidentsiaalsena. Täitja on kohustatud kaitsma temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsust. Vastavasisulise informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist täitja või temaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. 5.3. Lepingu täitmise käigus täitjale teatavaks saanud isikuandmete töötlemisel tuleb järgida kohalduvaid õigusakte. 5.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. 5.5. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 6. Poolte vastutus 6.1. Kui täitja on rikkunud lepingus sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, siis on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi tasumist suuruses, mis on võrdne tellija poolt makstud tasu kogumaksumusega. 6.2. Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on tellijal õigus nõuda ja täitjal kohustus maksta leppetrahvi 5000 (viis tuhat) eurot iga vastava juhtumi korral. 6.3. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel vähendada teenuse maksumust leppetrahvi võrra tasaarvestades oma nõuded täitjale tasumisele kuuluvast summast. 6.4. Tasumisega viivitamise korral on täitjal õigus nõuda ja tellijal kohustus maksta täitjale viivist 0,15% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud kalendripäeva eest. 6.5. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 21 (kahekümne ühe) tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Leppetrahvid ja viivised arvestatakse käibemaksuga summadelt. 6.6. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. 6.7. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellijale olukorra taastamiseks kantud või olukorra taastamiseks kantavad kulud. 4 6.8. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingu järgsete kohustuste täitmisest. 6.9. Piiramata teisi lepingu sätteid, astub kumbki pool mõistlikke samme vähendamaks kahju, mis on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele. 7. Vääramatu jõud 7.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje välistaks. 7.2. Pool ei vastuta oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta tõendab, et rikkus kohustust takistava asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja kui sellise takistava asjaolu arvesse võtmist lepingu sõlmimise ajal või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist ei saanud temalt mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata. 7.3. Kui vääramatu jõuna käsitletav asjaolu on ainult ajutine, ei vastuta pool kohustuse rikkumise eest üksnes aja vältel, mil takistav asjaolu mõjutas kohustuse täitmist. 7.4. Kui pool ei vastuta oma kohustuse rikkumise eest vääramatu jõu tõttu, võib teine pool siiski peatada omapoolsete kohustuste täitmise, nõuda sissenõutavalt rahasummalt viivist, lõpetada lepingu ja kasutada muid õiguskaitsevahendeid peale kohustuse tegeliku täitmise ja kahju hüvitamise nõude. 7.5. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõuna käsitletavate asjaolu tõttu, peab teatama teisele Poolele sellest asjaolust ja selle mõjust tema võimele kohustust täita viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada või pidi sellest teada saama. Teatamata jätmise korral vastutab ta sellega teisele poolele tekitatud kahju eest. 7.6. Pool ei või tugineda kohustuse rikkumisele teise poole poolt ega kasutada sellest tulenevalt ühtki õiguskaitsevahendit, kui kohustuste rikkumise põhjustas tema enda käitumine. 7.7. Vääramatu jõu asjaolu esinemine ei vabasta pooli kohustusest võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud kohustuse rikkumisega tekitatava kahju vältimiseks või vähendamiseks. 7.8. Vääramatu jõu asjaolu esinemine fikseeritakse poolte vahel vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8. Lepingu kehtivus, loovutamine, muutmine ja lõpetamine 8.1. Leping loetakse sõlmituks alates lepingu allkirjastamisest kõigi poolte poolt ning leping kehtib 48 (nelikümmend kaheksa) kuud või kuni lepingu eeldatava maksimaalse kogumaksu täitumiseni, sõltuvalt sellest kumb tingimus saabub varem. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 8.2. Täitja ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta. 8.3. Lepingu ja selle lahutamatute lisade muutmine on võimalik üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Kõik lepingu muudatused sõlmitakse kirjalikul lepingu lisadena, mis kehtivad arvates nende allkirjastamisest või poolte määratud tähtajast. 8.4. Muuhulgas on pooltel õigus lepingut muuta kui: 8.4.1. muutuvad õigusaktides kehtestatud nõuded või muutuvad teenust teostamist puudutavad õigusaktid. Sellisel juhul teeb tellija ettepaneku lepingu muutmiseks lähtuvalt õigusaktides tehtud muudatustest ja nõuetest ning täpsustab täitjaga vastavate teenuste hinda; 5 8.4.2. kui täitja on kohustatud tulenevalt Tervisekassa hinnakirja muutumisest alandama või tõstma oma teenuse maksumusi. Sellisel juhul lepivad pooled kokku lepingu muutmiseks lähtuvalt Tervisekassa hinnakirjas tehtud muudatustest ja nõuetest ning täpsustavad vastavate teenuste hinda. 8.5. Tellijal on õigus leping etteteatamistähtajata üles öelda, kui: 8.5.1. täitja on esitanud riigihankes või lepingu täitmise käigus valeandmeid; 8.5.2. täitja rikub lepingust tulenevaid kohustusi niivõrd, et lepingu jätkamine on tellija jaoks seotud oluliste lisakulutustega või riskidega või lepingu jätkamist tellija poolt ei saa mõistlikkuse põhimõttest eeldada; 8.5.3. täitja tegevusluba on kehtetu või peatatud või tema majandustegevus on peatatud või keelatud. 9. Kontaktisikud 9.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine toimub kontaktisikute kaudu: 9.2. Tellija kontaktisik üldistes küsimustes ja teenuste tellimisel on: Merike Tõnsau, telefon +372 5884 5312, e-post: [email protected]. 9.2.1. Tellija volitatud isikud tellimuste esitamisel ja aktide allkirjastamisel: 9.2.1.1. Grete Usin, telefon +372 5745 0285, [email protected]; 9.2.1.2. Helen Perli, telefon +372 527 0643, e-post: [email protected]; 9.2.1.3. Kairi Eindorf, telefon +372 5323 9348, [email protected]; 9.2.1.4. Kirsika Aas, telefon +372 5477 0923; [email protected]. 9.3. Täitja 1: kontaktisik lepingu üldistes küsimustes ja teenuse tellimuse vastuvõtmisel: Liina Riismaa, telefon 53018737, e-post: [email protected] 9.4. Lepingus nimetatud teated loetakse poole poolt kättesaaduks, kui: 9.4.1. see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva või 9.4.2. e-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kätte saaduks e-kirjas näidatud saatmise päeval kui e-kiri on saadetud tööpäeval enne kella 15.00 ja saatmisele järgneval päeval kui e-kiri on saadetud tööpäeval pärast kella 15.00. 9.5. Pool võib igal ajal muuta aadressi ja muid kontaktandmeid, kuhu teated või muu informatsioon toimetatakse, ning oma vastavaid eeltoodud kontaktisikuid, teatades sellest teisele poolele e-posti teel. Nimetatud teade lisatakse lepingu juurde ning seda ei käsitleta lepingu muutmisena. 9.6. Lepingus märgitud tellijapoolse kontaktisiku eemal viibimisel on samad õigused tellijapoolse kontaktisiku asutusesiseselt määratud asendajal. 9.7. Kõik teated peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning kõik nõudekirjad peavad olema esitatud kirjalikus vormis, kui ei ole lepingus sätestatud teisiti, ja olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele. 10. Lõppsätted 10.1. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 10.2. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest. 10.3. Lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada poolte kokkuleppega. Juhul, kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. 10.4. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust kui võib eeldada, et pooled oleksid lepingu sõlminud ka ilma tühise sätteta. 6 10.5. Lepingu sõlmimisega kinnitab täitja, et on tutvunud Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel asuvate usaldusväärse ja eetilise koostööpartneri põhimõtetega (https://www.politsei.ee/et/ppa-lugu-ja-vaeaertused). 11. Poolte rekvisiidid Politsei- ja Piirivalveamet Meliva AS Registrikood 70008747 Registrikood 10303948 Pärnu mnt 139, Tallinn 15060 Rävala pst 5, 10143, Tallinn (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Svetlana Meister Marek Goldman talituse juht volituse alusel 7 Raamlepingu nr20-2.25/79-12Lisa 3 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: Lisa) on lahutamatu osa riigihanke osas VI sõlmitud raamlepingule nr20-2.25/79-12(edaspidi: Leping), mis on Politsei- ja Piirivalevameti (edaspidi: Vastutav töötleja) ja Meliva AS (edaspidi: Volitatud töötleja) vahel, teostamaks Lepingus nimetatud tegevusi Vastutava töötleja teenistujatele töötervishoiuteenuse osutamisel (edaspidi: Klient). 1. Leping eesmärk 1.1. Käesoleva Lisa eesmärk on kokku leppida Volitatud Töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad Lepingu täitmisel (edaspidi: Teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa rakendatakse, kui Volitatud Töötleja töötleb Vastutava töötleja nimel vastavalt Lepingule Kliendi isikuandmeid. Käesolev Lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötlus lepingut vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL)2016/679)) (edaspidi: GDPR). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida Teenuse osutamisel töödeldakse, isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning Vastutava Töötleja poolt antud juhised on välja toodud igas Lepingus ja selle lisades. 1.3. Pooled nõustuvad järgima pädeva jurisdiktsiooni ja Euroopa Liidu kehtestatud seadusi, regulatsioone, ametlikke määrusi ja juhendeid ning vajadusel viima sisse parandusi käesolevasse Lisasse, et toimida kooskõlas eelmainitud seaduste ja regulatsioonidega. 1.4. Vastuolude korral Lepingu, selle lisade ja käesoleva Lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva Lisa sätetest Kliendi isikuandmete töötlemisel. 2. Definitsioonid 2.1. Lähtuvalt käesoleva Lisa eesmärkidest ja kooskõlas GDPR-iga on kasutusel järgmised väljendid: 2.1.1. „Asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed“ tähendavad selliseid protsesse ja protseduure, mis tehnoloogilist arengut ning rakendamise maksumust ja isikuandmeid arvesse võttes tagavad turvalisuse taseme vastavalt isikuandmete võimalikust volitusteta või ebaseaduslikust töötlemisest või juhuslikust kaotsiminekust või hävitamisest või kahjustamisest tulenevale kahju suurusele. 2.1.2. „Andmekaitseseadused“ on GDPR ja Eesti Vabariigis kehtivad muud isikuandmete töötlemist reguleerivad õigusaktid ning nende rakendusaktid või täiendavad aktid koos nende paranduste, muudatuste või asendustega, mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või Euroopa Liidu reguleeriva asutuse poolt. 2.1.3. „Töötlemine” – igasugune toiming või toimingute jada, mida teostatakse isikuandmete või isikuandmete hulkadega kas automatiseeritud või automatiseerimata kujul, nagu näiteks kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringute teostamine, kasutamine, avalikustamine edastamise, avaldamise või mis tahes muul viisil kättesaadavaks tegemise teel, liitmine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine. 1 2.1.4. „Isikuandmed” – ükskõik milline informatsioon, mis on seotud tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga (edaspidi: Andmesubjektiga). Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda on võimalik kaudselt või otseselt tuvastada, viidates väärtustele nagu nimi, isikukood, asukoha andmed; internetipõhistele väärtustele või ühele või enamale väärtusele, mis on seotud antud isiku füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse identiteediga; 2.1.5. „Isikuandmetega seotud rikkumine” – turvarikkumine, mis põhjustab edastatavate, säilitatavate või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävimise, kadumise, muutmise, loata avalikustamise või kättesaadavuse. 3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud Töötleja kohustused: 3.1.1. Volitatud Töötleja kohustub töötlema Kliendi isikuandmeid vastavalt Andmekaitseseadustele ja Lepingule (edaspidi: Kliendiandmed) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik Teenuse osutamiseks. 3.1.2. Volitatud Töötleja kohustub abistama Vastutavat töötlejat vajalike nõusolekute tagamisel, et Lepingu esemeks olevat teenust osutada ja isikuandmeid töödelda, kui isikuandmete töötlemise õigus ei tulene õigusaktidest. Õigusaktidest tulenevate isikuandmete töötlemise õiguse osas täiendavaid nõusolekuid Klientidelt ei küsita. Klient vastutab Volitatud Töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse eest. 3.1.3. Volitatud Töötleja kohustub mitte tegema ega tegemata jätma midagi sellist, mille tulemusel Vastutav Töötleja võiks rikkuda Andmekaitseseadustest tulenevaid oma mis tahes kohustusi. 3.1.4. Volitatud Töötleja töötleb isikuandmeid ainult Vastutava Töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda Volitatud Töötleja suhtes kohalduva õigusega. Sellisel juhul teatab Volitatud Töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist Vastutavale Töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 3.1.5. Volitatud Töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust Vastutava Töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui Volitatud Töötleja ei ole Vastutava Töötleja juhistes kindel. Volitatud Töötleja teavitab Vastutavat Töötlejat kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni andmekaitseseaduste või määruste vahel ja sellisel juhul võib Volitatud Töötleja koheselt keelduda Vastutava Töötleja juhendit täitmast. 3.1.6. Volitatud Töötleja võib Kliendi andmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja). Volitatud Töötleja vastutab teise volitatud töötleja tegevuse eest samuti nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt GDPR artiklile 28 lõikele 4, mis on Lepingus sätestatuga samaväärsed (ja mitte vähem ranged). Volitatud Töötleja ei kaasa teist volitatud töötlejat ilma Vastutava Töötleja eelneva kirjaliku loata. Kui Vastutav Töötleja on andud Volitatud Töötlejale loa kasutada käesolevast Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on käesolevast Lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks Vastutavale töötlejale üksnes Volitatud Töötleja ning Volitatud Töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab käesoleva Lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu Volitatud 2 Töötleja ise. Vastutav Töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi Volitatud Töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid. 3.1.7. Volitatud Töötleja kohustub hoidma Lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama andmeid, mis tahes muu kui käesolevas Lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, Volitatud Töötleja tööajad vm, kellel on ligipääs Lepingu täitmise käigus saadud isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus. 3.1.8. Volitatud Töötleja võtab kasutusele kõik GDPR artiklis 32 nõutud meetmed isikuandmete töötlemisel. 3.1.9. Volitatud Töötleja on kohustatud rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslike meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks GDPR-is toodud nõuetele ja sealjuures on vajadusel tagatud Andmesubjekti nõusolek. 3.1.10. Volitatud Töötleja kohustub esitama Vastutava Töötleja nõudmisel Vastutavale Töötlejale ülevaatamiseks koopiad teiste volitatud töötlejatega sõlmitud lepingutest, kusjuures nendest lepingutest võib eemaldada sellise konfidentsiaalseäriteabe, mis ei ole käesoleva Lepingu nõuete osas oluline. 3.1.11. Volitatud Töötleja kohustub tarvitusele võtma Asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed Lepingu alusel toimuva isikuandmete töötlemise loata või ebaseadusliku töötlemise, juhusliku kaotamise või hävitamise või kahjustumise vältimiseks. 3.1.12. Volitatud Töötleja aitab võimaluste piires Vastutaval Töötleja asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita Vastutava Töötleja kohustusi vastata GDPR tähenduses kõigile Andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muuhulgas edastades kõik Andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused Vastutavale Töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.1.13. Volitatud Töötleja aitab Vastutaval Töötlejal täita GDPR artiklites 32-36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja Volitatud Töötlejale kättesaadavat teavet. 3.1.14. Volitatud Töötleja kohustub tegema Vastutavale Töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28 sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldama Vastutaval Töötlejal või tema poolt valitud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustama sellese. Pooled lepivad auditi kuupäevas ja muudes üksikasjades eelnevalt kokku. Audit viiakse läbi selliselt, et see ei häiriks Volitatud Töötleja kohustuste täitmist Vastutava Töötleja või kolmandate isikute ees. 3.1.15. Volitatud Töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse Vastutavale Töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole Volitatud Töötlejal õigust Vastutavat Töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. 4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Volitatud Töötleja ja teised volitatud töötlejad ei tohi töödelda isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda ilma Vastutava Töötleja kirjaliku nõusolekuta. 4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas Kliendiandmete edastamises või töötlemises. 3 5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine 5.1. Volitatud Töötleja teavitab Vastutavat Töötlejat kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui Volitatud Töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Vastutava Töötleja nõudmisel peab Volitatud Töötleja ilma põhjendamatu viivituseta edastama Vastutavale Töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni. Määral, mil Volitatud Töötlejale on vastav informatsioon kättesaadav, peab teade kirjeldama vähemalt järgmist: 5.2.1. toimunud isikuandmetega seotud rikkumise laad, eeldatav kuupäev ja kellaaeg; 5.2.2. Volitatud Töötleja andmekaitseametniku või teise asjakohase kontaktisiku nimi ja kontaktandmed, kellelt saab täiendavat informatsiooni; 5.2.3. asjaomaste andmesubjektide kategooriaid ja ligikaudset arv ning isikuandmete asjaomaste kirjete liik ja ligikaudne arv; 5.2.4. isikuandmetega seotud rikkumise tõenäolised tagajärjed, ja 5.2.5. meetmeid, mida Volitatud Töötleja rikkumise lahendamiseks on tarvitusele võtnud või võtab, et vältida isikuandmetega seotud rikkumisi tulevikus, ja vajaduse korral ka meetmeid, mille abil leevendada rikkumise võimalikke negatiivseid mõjusid. 5.3. Volitatud Töötleja peab Vastutava Töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise tulemused ja tarvitusele võetud meetmed. 5.4. Volitatud Töötleja teeb Vastutava Töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. 5.5. Vastutav Töötleja vastutab järelevalveasutustele vajaliku teavitustöö eest. 6. Muud sätted 6.1. Volitatud Töötleja kohustub Lepingu lõppemisel tagastama Vastutavale Töötlejale kõik Kliendi andmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt Vastutava Töötleja antud juhistele, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist. 6.2. Volitatud Töötleja väljastab Vastutavale Töötlejale Volitatud Töötleja esindusõigusega isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et Lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt. 6.3. Kui GDPR-i või käesoleva Lisa rikkumine põhjustab andmesubjektile materiaalset või mittemateriaalset kahju, vastutab Volitatud Töötleja tekitatud kahju eest ainult ulatuses, mille osas Volitatud Töötleja ei ole täitnud GDPR-i või käesoleva Lisa poolt selgesõnaliselt sätestatud kohustusi. 6.4. Mõlemad pooled on kohustatud hüvitama ainult selle osa tekkinud kahjudest ja haldustrahvidest, mis on kooskõlas järelevalveasutuse poolt või kohtuotsusega määratud vastava osapoole vastutusega tekitatud kahju eest. Muus osas määratleb poolte vastutuse nendevaheline Leping. 6.5. Volitatud Töötleja teavitab Vastutavat Töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada Volitatud Töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast Lisast ja Vastutava Töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat Lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 6.6. Käesolev Lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (1) kehtib pooltevaheline Leping või (2) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega. 4 6.7. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva Lisa kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva Lisa kehtivuse lõppemist jõusse. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 5
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel