KK - Tulekahju korral tegutsemise plaani ja evakueerimise juhendi kinnitamine

KÄSKKIRI Tallinn 22. november 2016 nr 1-3/113 Tulekahju korral tegutsemise plaani ja evakueerimise juhendi kinnitamine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel: 1. Kinnitan Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tulekahju korral tegutsemise plaani ja evakueerimise juhendi (käskirja lisa); 2. Tunnistan kehtetuks direktori 18.03.2016.a. käskkirjaga nr 1-3/55 kinnitatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tulekahju korral tegutsemise plaani ja evakueerimise juhendi. 3. Tulekahju korral tegutsemise plaan ja evakueerimise juhend jõustub alates käskkirja allkirjastamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Rull direktor  KINNITATUD: Direktori 22.11.2016 käskkirjaga nr 1-3/113 TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAAN JA EVAKUEERIMISE JUHEND Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ASTANGU 27, Tallinn 1 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tulekahju korral tegutsemise plaan SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3 PLAANIS KASUTATAVAID MÕISTEID: ................................................................................................ 4 1 EVAKUATSIOONI JA TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMIST MÕJUTAVAD ANDMED ...................................................................................................................... 5 1.1 EHITISE KASUTUSVIIS, JAGUNEMINE: ................................................................................. 5 1.2 EHITISE KASUTAMISE KELLAAJAD JA KASUTAJATE ARV ....................................................... 5 1.3 EVAKUATSIOONITEED ...................................................................................................... 5 1.4 ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID ................................................................................. 6 1.5 AUTOMAATNE TULEKAHJUSIGNALISATSIOONISÜSTEEM ....................................................... 6 1.6 SISERAADIO .................................................................................................................... 6 1.7 KOGUNEMISKOHT ...................................................................................................... 6 1.8 MUU INFO ....................................................................................................................... 7 2 HOONE JA ASUTUSTE TULEOHTLIKKUSE KIRJELDUS ....................................... 7 3 EVAKUEERIMISE JUHEND ........................................................................................ 8 3.1 ADMINISTRAATORI TEGEVUS OHU OLEMASOLU KORRAL .................................. 8 3.2 EVAKUATSIOONI ÜLDJUHI TEGEVUS HÄIREOLUKORRAS .................................... 9 3.3 EVAKUEERIMISE EEST VASTUTAVATE ISIKUTE TEGEVUS................................... 9 3.4 TEGEVUSPLAAN INIMESTE EVAKUEERIMISEKS .................................................. 10 3.5 TULEKAHJUST TEAVITAMISE JUHEND .................................................................. 11 3.6 JUHISED TULEOHUTUSPAIGALDISTE KASUTAMISEKS ....................................... 12 TULEKUSTUTI KASUTAMINE.......................................................................................................... 12 TULETÕRJEVOOLIKU KASUTAMINE................................................................................................ 13 4 HÄIREKESKUSESSE HELISTAMINE ...................................................................... 14 5 EVAKUEERUMISEL ON KASULIK TEADA: ............................................................ 15 5.1 KUI OLETE SATTUNUD VÄLJAPÄÄSMATUSSE OLUKORDA .................................................... 16 LISA 1 Evakuatsiooni eest vastutavad isikud ................................................................... 17 ESMAABI OSUTAJAD ............................................................................................................. 18 ESMAABI KAPID ASUVAD ...................................................................................................... 20 LISA 2 KÄITUMINE HÄDAOLUKORRAS ............................................................................. 21 2 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tulekahju korral tegutsemise plaan SISSEJUHATUS Käesolevas ’’Tulekahju korral tegutsemise plaanis ja evakueerimise juhendis’’ on kirjeldatud ASTANGU 27, TALLINN tuleohutusalane iseloomustus ning töötajate kohustused tulekahju ja üldise evakuatsiooni korral. Tulekahju korral tegutsemise plaani ja evakueerimise juhendi (edaspidi plaan) eesmärk on inimeste ohutuse tagamine ja varalise kahju ärahoidmine tulekahju ja muu ohu korral. Käesolev plaan kuulub läbivaatamisele ja vajadusel korrigeerimisele:  tegevuse või protsessi reglemendi ja töötingimuste muutumisel;  tulekahju või muu õnnetuse toimumisel objektil;  plaani koostamisel aluseks olnud õigusaktide muutumisel;  uute päästevahendite kasutuselevõtmisel;  tulekahjuõppuse järgselt, kui on tuvastatud asjaolusid, mille põhjal võib järeldada, et olemasolev plaan ei ole eesmärgipärane;  riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutuse saamisel. Juhendi muudatustest tuleb teavitada kõiki hoones töötajaid. Plaaniga peavad tutvuma kõik töötajad ning andma selle kohta allkirja. 3 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tulekahju korral tegutsemise plaan Plaanis kasutatavaid mõisteid: Tulekahju – Väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemisprotsess, mida iseloomustab kuumuse ja suitsu eraldumine ning millega kaasneb varaline või muu kahju. Tulekahju korral tegutsemise plaan (edaspidi plaan) – Juhend, mis kirjeldab evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise korda, võttes arvesse asutuste tuleohutusalaseid erisusi. Plaan koosneb evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise tegevuskavast (edaspidi tegevuskava) ning skeemidest (edaspidi skeem). Tegevuskava – Plaani osa, mille eesmärk on anda töötajatele ülevaade asutuse tuleohutusalastest erisustest ning tutvustada evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise juhiseid. Skeem – Hoone korruse või evakuatsiooniala joonis, mis kirjeldab graafiliselt koridoride, trepikodade, ruumide, ukseavade, rõdude, evakuatsiooniteede ja - pääsude, hädaväljapääsude, tulekahju teatenuppude, tuletõrje voolikusüsteemi kappide ja tulekustutite asukohti ning vajadusel muid olulisi tähistusi. Skeem koostatakse iga hoone korruse või evakuatsiooniala kohta, kus töötavad ja võivad viibida inimesed. Tuletõkkesektsioon – Ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud eeldusel, et tuletõkkeuksed on suletud ja muud tuletõkketarindid on terved Evakuatsioon – Kasutajate sunnitud väljumine ehitisest või selle osast ohutusse kohta kas tulekahju, õnnetusjuhtumi või muu ohtliku olukorra või selle võimaluse korral. Evakuatsioon toimub reeglina mööda evakuatsiooniteed. Evakuatsiooni üldjuht – Evakuatsiooni korraldav ja esmane päästetööjuhiga suhtlev töötaja. Evakuatsiooni korraldav töötaja – Oma vastutusalas evakuatsiooni juhtiv ja korraldav töötaja. 4 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tulekahju korral tegutsemise plaan 1 EVAKUATSIOONI JA TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMIST MÕJUTAVAD ANDMED 1.1 Ehitise kasutusviis, jagunemine: IV ja II kasutusviis – Kogunemishooned, majutushooned Kasutamise otstarve – Õppeasutus, õpilaskodu. Astangu 27 kompleks koosneb neljast omavahel ühendatud korpusest: A-korpus 4 + keldrikorrus Õppekorpus B-korpus 1 + keldrikorrus Puidutöö korpus C-korpus 4 korrust Õpilaskodu, söökla D-korpus 2 korrust Ujula, õppeköök, võimla 1.2 Ehitise kasutamise kellaajad ja kasutajate arv Hoonestus on kasutuses iga päev 24/7 Hoonestuse kasutajate arv: 240 1.3 Evakuatsiooniteed Hoone igast korpusest on väljapääsud: A-korpusest 3 pääsu, B-korpusest 3 pääsu C-korpusest 4 pääsu, D-korpusest 3 pääsu Korrustelt toimub evakuatsioon trepikodade kaudu I korrusele ning I korruse pääsudest välja. Evakuatsiooniteed on tähistatud märkidega ja vastavate evakuatsiooni- valgustitega, mis juhatavad hoonest välja. 5 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tulekahju korral tegutsemise plaan 1.4 Esmased tulekustutusvahendid Hoonesse on paigutatud 6kg pulberkustutid hajutatult kõigisse hooneosadesse ja igale korrusele. Kustutid asuvad nähtavates kohtades Hoonestusse on paigaldatud tuletõrjevooliku süsteem. Voolikusüsteemi on soovitatav kasutada kahekesi. 1.5 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem Hoones viibijad saavad tulekahjust teada häirekellade kaudu. Häirekellad hakkavad tulekahju korral tööle automaatse tulekahjusignalisatsiooni (ATS) - süsteemi rakendumisel kui tulekahjust tekkiv suits jõuab suitsuandurini või temperatuuriandur rakendub lubatust suurema temperatuuri korral. Igas hoone korpuses on oma ATS-süsteem, mille keskseadmed asuvad administraatori juures. ATS süsteemi rakendumisel: - seiskuvad liftid (I korrusele); - lülitub välja ventilatsioon; - A-korpuse uksed sulguvad. 1.6 Siseraadio Ohuolukorrast antakse siseraadio kaudu teada: mis ohuga on tegemist, kus ohukolle asub, milliseid teid mööda toimub evakuatsioon, kus on kogunemiskoht. 1.7 KOGUNEMISKOHT Peamine kogunemise koht evakuatsiooni korral on töötajate autoparkla: 6 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tulekahju korral tegutsemise plaan Muu kogunemiskoht määratakse vajadusel koos evakuatsioonikorraldusega ning teatatakse läbi siseraadio valjuhääldi või öeldakse suusõnaliselt. Kogunemiskohas toimub evakueeritute loendus ja info kogumine. Evakuatsioonijuhile peab laekuma kogu info õnnetusest ning kannatanutest. Kogunemiskohast ei tohi lahkuda ilma korralduseta. NB! IGAL JUHUL VALMISTUDA EVAKUEERUMISEKS HOONEST VÄLJA. ÕUES KOGUNETAKSE ESMALT VÄLJAPÄÄSUKS KASUTATUD UKSE EES, OLLA VALMIS LIIKUMA MUUDE KOHTA VASTAVA KORRALDUSE SAAMISEL. 1.8 Muu info Lähimad päästekomandod: Nõmme päästekomando ~5km kaugusel. Esimene päästekomando jõuab kohale umbes 7 minuti jooksul alates Häirekeskusesse helistamisest. 2 HOONE JA ASUTUSTE TULEOHTLIKKUSE KIRJELDUS Hoone on ehitatud peamiselt mittepõlevatest materjalidest (tulepüsivusklass TP1 – tulekindel), põlevamaterjali kogused ruumides on üldjuhul väikesed. Tulelevik on takistatud tuletõkkesektsioonidega. Tuletõkkesektsioonideks on korrused, trepikojad, tehnilised ruumid (el.kilbiruum, vent.ruumid). Tuletõkkesektsioone eraldavad tuletõkkeuksed. TULETÕKKESEKTSIOON TÄIDAB OMA ÜLESANNET, KUI SEKTSIOONIDE VAHELISED TULETÕKKEUKSED ON SULETUD ASENDIS. Tulenevalt hoones tegutseva asutuse tööiseloomust ning hoone kasutusotstarbest on tulekahju tekkimise tõenäosus väike. Kõige tõenäolisem tulekahju põhjus on elektriseadme rike. Tulekahju võimalikud põhjused:  Elektriseadme rike  Rasva süttimine toiduvalmistamise käigus  Hooletus lahtise tulega sh. suitsetamine  Tuletööd remonditööde käigus  Süütamine 7 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tulekahju korral tegutsemise plaan 3 EVAKUEERIMISE JUHEND 1. Häiresignaali korral peavad Keskuses viibivad isikud evakueeruma kiiresti määratud kogunemiskohta järgides sealjuures evakueerimisplaani, siseraadio teel antavaid korraldusi ning korrustel evakueerimise eest vastutavate isikute juhiseid. Võimaluse korral tuleb enne ruumist lahkumist sulgeda aknad ja uksed (uksi mitte lukustada), lülitada välja elektritarvikud. 2. Õppijate ja klientidega tegelev personal, kuuldes häiresignaali, peab võimalusel abistama õppijad ja kliente liikumisel määratud kogunemispunkti. 3. Evakueeritud inimesed on kohustatud püsima selleks ettenähtud ohutus kohas, kuni evakueerimise üldjuht on teatanud ohu möödumisest või andnud muid juhiseid. Kindlasti takistada hoonesse sisenemist enne evakuatsioonijuhi või päästetöötaja vastavat korraldust. 4. Töötajad, kelle juures viibivad majavälised kliendid või muud külalised on kohustatud tagama nende evakueerimise ning edastama vastava info evakuatsiooni üldjuhile. 3.1 ADMINISTRAATORI TEGEVUS OHU OLEMASOLU KORRAL Ohu olemasolu korral peab administraator: 1. Tagama häirealarmi käivitumise, kui see pole toimunud automaatselt (selleks tuleb purustada tulekahju teatenupu kaitseklaas ja vajutada nuppu). 2. Teavitama keskuses viibivaid inimesi siseraadio teel ohukoldest ning evakueeritavate kogunemiskohast. 3. Vajadusel täiendavalt teavitama tekkinud olukorrast Häirekeskust numbril 112. 4. Andma evakuatsiooni üldjuhile info ohukolde kohta. 5. Hoonest lahkumisel võtma kaasa peauste, elektrikilpide uste ja katuseluugi võtmed. 6. Öisel ja õhtusel ajal võtma endale kuni abi saabumiseni ka evakuatsiooni juhi kohustused ja juhatama evakueerimist. 7. Evakuatsiooni üldjuhi puudumisel minema vastu saabuvale päästemeeskonnale (~7min peale helistamist 112). NB! Kõikide tegevuste juures MITTE ENDA ELU OHTU SEADA. 8 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tulekahju korral tegutsemise plaan 3.2 EVAKUATSIOONI ÜLDJUHI TEGEVUS HÄIREOLUKORRAS Evakuatsiooni üldjuht: 1. Kuuldes häiresignaali ja administraatori poolset korraldust evakueerimise alustamiseks läheb administraatori juurde ning viib ennast kurssi ohukolde asukohaga ja ohu iseloomuga. 2. Võtab vastu korruste/korpuste eest vastutavatelt isikutelt info korruse evakueerumise kohta. 3. Päästemeeskonna saabumisel teatab selle juhile tulekahju tekkekoha ja ulatuse, võimalikust ohust inimestele ja muu olemasoleva info. 4. Evakuatsiooni üldjuht leiab vajadusel inimese, kes juhatab päästemeeskonna ohukoldeni, üldjuhul teeb seda evakuatsiooni juht. 5. Esimesel võimalusel kontrollib evakueeritud isikute vastavust majas olevate isikute nimekirjale. 6. Teavitab koheselt päästetöödejuhti päästmist vajavatest isikutest 7. Jagab evakueerunutele edasisi korraldusi vastavalt päästetöödejuhilt saadud juhistele. NB! Kõikide tegevuste juures MITTE ENDA ELU OHTU SEADA. 3.3 EVAKUEERIMISE EEST VASTUTAVATE ISIKUTE TEGEVUS 1. Kuuldes häiresignaali kuulab administraatori juhiseid ohukolde kohta, info antakse siseraadio teel. Juhul kui raadio teel antav info on ebatäpne või arusaamatu, võtab ühendust administraatoriga sisetelefonil 211. 2. Enda elu ohtu seadmata püüab liikuda korrusele/korpusesse, mille eest vastutab. Vastutavateks isikuteks määratud töötajad lepivad omavahel kokku, kes antud olukorras on vastutaja. 3. Ülejäänud vastutavad isikud abistavad vajadusel korruse eest vastutajat ruumide kontrollimisel, et veenduda, et korrus on tühi. Või täidavad muid korruse eest vastutaja ülesandeid. 4. Korruse evakueerimise eest vastutav isik teatab korrusel viibivatele isikutele kõige ohutumast evakueerumisteekonnast ning juhendab evakueerimist. Vajaduse korral määrab ta isikud, kes abistavad teisi evakueerimisel. 5. Kui inimesed on korruselt lahkunud, tuleb võimalusel veenduda, kas kõik isikud on evakueeritud. 6. Peale evakueerimist peab korruse eest vastutav isik evakuatsiooni üldjuhile ette kandma, kas korrus sai inimestest tühjaks. Samuti tuleb teatada, kui mõnda ruumi ei õnnestunud üle kontrollida või mõnda ruumi jäid inimesed sisse. 9 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tulekahju korral tegutsemise plaan 3.4 TEGEVUSPLAAN INIMESTE EVAKUEERIMISEKS JA VARALISE KAHJU ÄRAHOIDMISEKS OHUOLUKORRAS jrk Tegevus Tegutsemise kirjeldus ja järjestus Täitja ametikoht nr ja perekonnanimi Ohuallika avastamisel viivitamatult 1 Ohust teatamine teatama See, kes avastab administraatorile kes kutsub päästekomando Õppijate, klientide, Evakueerimis-juhendi 2 töötajate ja Ohuallika avastamisel evakueerida kõik lisas külastajate evakueerimine inimesed hoonetest välja väljatoodud inimesed hoonetest 3 Kõik evakueeritud inimesed üle Administraator, Evakueeritud õppijate, lugeda ning kontrollida nende klientide, kohalolekut töötajate ja külastajate nimekirjade järgi Evakueerimise üldjuht võrdlemine nimekirjadega Evakueeritud õppijate, Astangu KRK territooriumil ohutus 4 klientide, kohas kogunemiskoha moodustamine Evakueerimise üldjuht töötajate ja külastajate ajutise paigutamise koha Organiseerimine Tulekahju Tulekahju avastamisest alates 5 kustutamine korraldada tule personali poolt kuni kustutamine ja vara evakueerimine päästekomando päästesalga poolt. Kõik töötajad saabumiseni Tulekahju kustutamiseks kasutada kõik objektil olevaid tuletõrje- ja päästevahendeid NB! Info korrustel evakueerimise eest vastutavate isikute ja teiste abistajate, abivajajate ja esmaabi andjate kohta asub kettal „avalik info” ja administraatori juures. Kõikide tegevuste juures MITTE ENDA ELU OHTU SEADA. 10 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tulekahju korral tegutsemise plaan 3.5 TULEKAHJUST TEAVITAMISE JUHEND Tulekahju korral peab olema tagatud inimeste kiire evakueerimine ja nende ohutus. Tulekahju avastanud isik on kohustatud:  viivitamatult teatama tulekahjust Häirekeskusele 112;  hoiatama ohtu sattunud inimesi: o anna olukorrast teada kõva selge häälega; o vajuta tulekahju teatenuppu, selleks esmalt purusta kaitseklaasi, teavita olukorrast administraatorit; o võimalusel aita evakueerujaid; o võimalusel päästa ohtu sattunuid;  võimaluse korral asuma tuld kustutama, kasutades tuletõrjevahendeid;  tõkestama tule levikut: o sulgema uksed ja aknad; o võimalusel lülita välja ventilatsioon ja muud elektritarvikud;  administraatorile sisetelefoni numbril 211; Administraator tegutseb tulekahju teate saamisel vastavalt evakueerimisjuhendis kirjeldatule. NB! Kõikide tegevuste juures MITTE ENDA ELU OHTU SEADA. 11 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tulekahju korral tegutsemise plaan 3.6 JUHISED TULEOHUTUSPAIGALDISTE KASUTAMISEKS Tulekustuti kasutamine.  lähene põlengule ohutu kauguseni (3-4 m) ja rakenda tulekustuti tööle  enne kustuti kasutamist eemalda splint  kasutades pulberkustutit hoia kustutusvoolikut kinni võimalikult otsast (mitte korpuse lähedalt), nii kontrollid paremini kustutusjoa suunda Splindi eemaldamine   tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb kustutusaine suunata kõige intensiivsema põlemise kohta n.ö. pühkivate liigutustega, kattes eseme pinna kustutusainega Kustuti hoidmine  väga lähedalt tule kustutamine ei ole soovitav kuna see ei ole efektiivne ja lisaks võib kustutist väljuv pulber survega põlengu veel rohkem laiali ajada  mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järk- järgult katta kustutusainega kogu põlev pind  Ära keera kustutit kustutamisel tagurpidi.  Arvesta sellega, et kustutusjuga lüheneb kustutamise käigus.  Välitingimustes ÄRA KUSTUTA VASTU TUULT! Lähene tulekoldele allatuult ja suuna kustutusaine tule servale põlevmaterjalile, mitte otse leeki.  Mitme kustuti olemasolul võib neid kasutada üheaegselt, et saavutada parim kustutusefekt. 12 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tulekahju korral tegutsemise plaan Tuletõrjevooliku kasutamine. Lamevoolik  Soovitatav on tegutseda kahekesi  Enne kraani avamist tuleb voolik täielikult lahti rullida.  Enne kraani avamist tuleks joatoruga liikuda vajalikku kohta  Kraani avades peab olema joatoru suletud.  Ava kapis olev kraan.  Vajuta kapi kõrval lülitit kirjaga TULETÕRJESIIBER.  Reguleeri joakuju sobivaks.  Likvideeri tulekolle Pooljäik voolikupool  Ava kapis olev tuletõrjevee kraan.  Vajuta kapi kõrval lülitit kirjaga TULETÕRJESIIBER.  Liigu joatoruga tulekolde juurde.  Reguleeri joakuju sobivaks.  Likvideeri tulekolle ÄRA KUSTUTA PINGE ALL OLEVAID ELEKTRISEDMEID VEEGA! Peale kasutamist:  Sulge tuletõrjevee kraan ja joatoru.  Sulge veesõlmes tuletõrje siiber ja taasta siibri automaatika.  Kuivata lamevoolik. Peale hooldamist komplekteeri kapp.  Rulli pooljäikvoolik tagasi poolile. 13 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tulekahju korral tegutsemise plaan 4 HÄIREKESKUSESSE HELISTAMINE Häirekeskusele 112 helistades ütle  mis on juhtunud (mis põleb, kui suures ulatuses) Ütle lühidalt ja selgelt, mis juhtus ja millega. Nii saab päästekorraldaja rutem probleemi süveneda. Häirekeskus peab teadma, mis täpselt põleb – hoone, sõiduk, prügi, kulu vms. Hoone puhul on tähtis, mis korrus on ohus, kas paistab ainult suitsu või ka tuld ja kui suur tuli on.  võimalikult täpne aadress - ASTANGU 27, Tallinn, Haabersti Ütle võimalikult täpselt õnnetuse aadress. Õnnetuspaiga reedab harilikult suits. Kui õnnetuse liik, olemus ja koht on teada, jõuab kähku kohale just õige abi.  kas on kannatanuid või ruumides on inimesi, kas neid ähvardab oht Kiirabi päästemeeskonnaga alati välja ei sõida. Ta stardib siis, kui keegi on saanud kannatada või on selleks reaalne oht. Tulekahjude puhul tähendab see, et põlengust haaratud piirkonnas viibib või arvatakse viibivat inimene. Kui helistaja oskab seda öelda, on maksimaalselt tagatud kõige tähtsam – inimelu kaitse.  Kas hoones võib olla lisaohte Lisaohud on gaasiballoonid, põlevvedelikud, lõhkeained jms.  teata oma nimi ja kui tead, ka telefoninumber, millelt helistad  vasta küsimustele rahulikult  järgi häirekeskusest saadud juhiseid  ära katkesta kõnet ilma äärmise vajaduseta  ära lülita telefoni välja peale teate edastamist – päästekorraldaja võib veel lisainformatsiooni vajada  kui olukord muutub oluliselt enne päästemeeskonna saabumist, teata sellest häirekeskusesse. 14 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tulekahju korral tegutsemise plaan 5 EVAKUEERUMISEL ON KASULIK TEADA:  järgida evakuatsiooniteed, mis on tähistatud evakuatsioonivalgustitega  prioriteediks evakueerimisel peavad olema ohtlikus tsoonis viibivad inimesed  evakueerimisel on kõige tähtsam säilitada rahu  evakueerimist juhtides tuleb rääkida võimalikult rahuliku ja valju häälega, püüdes haarata initsiatiivi  liikumine evakuatsiooniteedel peab toimuma rahulikult  ohtlikud situatsioonid tekivad kitsastes kohtades (ukseavad jms), kus suur hulk inimesi püüab kiiresti kitsaskohast läbi minna Sellistes kohtades on eriti oluline rahustada kaastöötajaid ning suruda maha kõik paanika tekitamise võimalused  PÄÄSTA vahetus ohus olijad ning jaga ülesandeid, kui abistajaid on rohkem.  TEAVITA tulekahjust teisi hoones olijaid ning käsi väljuda, vajuta tulekahju teatenuppu.  KUSTUTA esmaste tulekustutusvahenditega. Kustutamise käigus tuleb silmas pidada, et ei hinnataks üle oma võimeid. Elektriseadmete kustutamisel tuleb meeles pidada, et viimased tuleb enne voolu alt vabastada v.a. juhul, kui kustuti pealdise kolmandas jaotises on kirje “võib kasutada kuni 1000 V pingega elektrijuhtmete ja –seadmete kustutamiseks” (tähis “E”).  LOKALISEERI tulekahju levik. Kui tunned, et ei ole võimeline likvideerima põlemiskollet, lahku ruumist. Vältimaks tule levikut, sulge väljudes võimaluse korral kõik aknad ja uksed.  JUHENDA päästemeeskonda, et nad pääseksid kiiresti ja takistusteta õnnetuskohta. Tulekahju avastamine ja kustutamine võimalikult varajases staadiumis hoiab ära suurema kahju. Õigel ajal avastatud tulekahju kustutamisega saab hakkama iga üksikisik. Iga isik on kohustatud tulekahju avastamisel võimalusel asuma tulekahju kustutama. Tulekahju leviku takistamiseks peavad töötajad evakueerumisel sulgema uksed ja aknad – UKSI MITTE LUKUSTADA! 15 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tulekahju korral tegutsemise plaan 5.1 Kui olete sattunud väljapääsmatusse olukorda  püüdke säilitada enesevalitsus ja olla rahulik  kui ruumist pole võimalik lahkuda, sulgege uks (EI LUKUSTA!), toppige uksepilud ja ventilatsiooniavad kinni võimaluse korral veega niisutatud riidega  helistage Häirekeskusesse (112) või kolleegile ning teavitage neid enda olukorrast ning täpsest asukohast  kui tuli on ära lõiganud väljapääsuteed, ärge üritage tulerindest läbi murda (sama kehtib ka paksust suitsutsoonist läbiminemise kohta)  liikudes suitsuses ruumis või koridoris, ärge seiske püsti, vaid liikuge seina ääres, kas neljakäpukil või roomates, sest põranda ligidal on suitsu tihedus väiksem  teadmatuses, kus asub tulekolle pidage meeles, et enne ukse avamist katsuge käega ukse pinda (ka käepidet) veendumaks nende temperatuuris, et saada informatsiooni kõrvalruumis oleva olukorra kohta  ust avades, jääge alati selle varju või varjake ennast ukse kõrval seina ääres  püüdke teha ennast nähtavaks ja kuuldavaks  andke päästemeeskonnale enda asukohast märku kõigi võimalike vahendite abil 16 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tulekahju korral tegutsemise plaan LISA 1 EVAKUATSIOONI EEST VASTUTAVAD ISIKUD Evakueerimise üldjuht: Margus Koolme, tema puudumisel Sven Krull Evakueerimisel korruste/korpuste eest vastutavad isikud: A korpus (õppekorpus) IV korrusel Madli Vaidlo, Agne Põlder, Kristjan Traks III korrusel Jana Mäekivi, Leelo Ainsoo, Kairit Püüa II korrusel Mari Kalbin, Triin Juss I korrusel Sigrid Laan, Jana Iljitšova, Piret Tiits 0 korrusel Tea Vallimäe, Armand Danilson B korpus (0 korrus ja 1 korrus): Mihhail Karpenko, Liivi Popenko, Tarmo Kalmann C korpus (õpilaskodu): Sotsiaalhooldajad, tegevusjuhendajad vastavalt töögraafikule C korpus (söökla – kohvik): Alina Karhu, Tiivi Karus D korpus (sh bassein ja riietusruumid): Heli Välli, Mailis Talu, Berit Rohtjärv 17  Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tulekahju korral tegutsemise plaan ESMAABI OSUTAJAD Nimi Ruum Telefon KADRI RANDMA administraator 211; 210 MELITA JÜRGENS administraator 211; 210 ENE NIILUS administraator 211; 210 NELLI VEIN administraator 211; 210 AGNES LEVANDI administraator 211; 210 PILLE KASATKIN C203 204; 53065750 MARTIN LEVER C203 204; 53065750 MARET REŽENKO C203 204; 53065750 ARNOLD HANNUST C203 204; 53065750 MARGUS KOOLME B047 282; 53074353 LIIVI POPENKO B052 241 ARMAND DANILSOSN A020 266 MIHHAIL KARPENKO B151 278 BRITTEL BÖTKER A118 265 SIRET KOOR A131 247; 5077945 SIGRID LAAN A126 274; 53016998 MARIT METS A213 203 ANNIKA SUUK A213 203 MAARIKA ARO A223 223 18  Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tulekahju korral tegutsemise plaan ANNA PERT A203 284; 5289581 MERLE PEEKMAN A211 280; 53009091 TIIVI KARUS A230/C112 237 HARRY GUSTAVSON A303 KAIRIT PÜÜA A305 244 MARI-LIIS UNGERSON A312 264 LEELO AINSOO A328 246 KRISTJAN TRAKS A415 263 AGNE PÕLDER A425 260 KATRIN TOMBERG A411 236 HEIKI KOOV A428 PILLE VIIDING D271 273 HELGI KARRO D271 288 GRETE PIHLAKAS D270 219 BERIT ROHTJÄRV D257 250; 5057105 19 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tulekahju korral tegutsemise plaan ESMAABI KAPID ASUVAD  Administraatori juures  Sööklas C112  Ujulas  D korpuse 2. korruse koridoris Õppekorpuses:  A 0-korruse koridor  A021  A024  A132  A204  A303  A414 Puidutöö korpuses:  B147  B052 Õpilaskodus:  C203  C315 20  Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tulekahju korral tegutsemise plaan LISA 2 KÄITUMINE HÄDAOLUKORRAS (Koostaja: Kadri Mölder, logopeed - juhend õpilastele „selges keeles“) KÄITUMINE HÄDA-OLUKORRAS 1. HÄIRE - kui Sa kuuled häire-signaali  Jää rahulikuks!  Kuula korraldusi!  Mine kiiresti kogunemis-kohta. Vaata juba enne plaani pealt, missugust teed mööda on võimalik lahkuda. 21  Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tulekahju korral tegutsemise plaan 2. RUUMIST LAHKUMINE Kui jõuad, siis enne ruumist väljumist:  sulge aknad  kustuta tuled  lülita välja elektriga töötavad asjad (näiteks arvuti, raadio, televiisor).  Väljudes pane uks kinni. Ära pane ust lukku! 22 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tulekahju korral tegutsemise plaan 3. TÖÖTAJAD AITAVAD  Majast väljumisel aitavad sind töötajad.  Töötajad ütlevad ja näitavad, kuhu minna. 4. TREPIST ALLA MINEK 1. Mine võimalikult kiiresti trepist alla. 2. Liikudes ära tõuka teisi! 3. Viimasena aidatakse trepist alla ratastooli kasutajad. 23 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tulekahju korral tegutsemise plaan 5. KOGUNEMISKOHT  Valju-hääldajast öeldakse, kus on kogunemis- koht.  Kogunemis-koht on õues või majas mõnes ohutus kohas.  Ole seal oma õpetaja juures! 6. PÄÄSTMINE  Kogunemis-kohta jõudmisel abistavad kõiki inimesi Astangu keskuse töötajad.  Kindlasti saabub peatselt päästemeeskond. 24