Tervise- ja tööministri määruste muutmine

EELNÕU 08.12.2021 MINISTRI MÄÄRUS Nr Tervise- ja tööministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike 2, ravimiseaduse § 62 lõike 1 ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 501 lõike 1 ja 271 lõike 1 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ § 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Töötamise registri vastutav töötleja edastab registrile: 1) isikut identifitseerivad andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg); 2) isiku tööandja andmed (nimi, registrikood, aadress); 3) töötamise algus- ja lõpukuupäev ning ametinimetus.“. § 2. Tervise- ja tööministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 11 „Proviisorite ja farmatseutide registri põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 11 „Proviisorite ja farmatseutide registri põhimäärus“ § 9 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Töötamise registrist on õigus saada järgmisi andmeid: 1) isikut identifitseerivad andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg); 2) isiku tööandja andmed (nimi, registrikood); 3) töötamise algus- ja lõpukuupäev ning ametinimetus.“. § 3. Tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimäärus“ § 9 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Töötamise registrist on õigus saada järgmisi andmeid: 1) isikut identifitseerivad andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg); 2) isiku tööandja andmed (nimi, registrikood); 3) töötamise algus- ja lõpukuupäev ning ametinimetus.“.  2 § 4. Tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a määruse nr 23 „Tervishoiutöötajate riikliku registri põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a määruse nr 23 „Tervishoiutöötajate riikliku registri põhimäärus“ § 9 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikust registrist on õigus saada järgmisi andmeid: 1) isikut identifitseerivad andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg); 2) isiku tööandja andmed (nimi, registrikood); 3) töötamise algus- ja lõpukuupäev ning ametinimetus.“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa Kantsler  Tervise- ja tööministri määruse „Tervise- ja tööministri määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu peamine eesmärk on lihtsustada vajalike andmete kogumist, et Terviseamet saaks kiiremini ja efektiivsemalt ohjata nakkuskoldeid ning teha tegevuslubade järelevalvetoiminguid. Muudatused aitavad tagada õigeaegse Terviseametile vajalike andmete olemasolu ning erinevate osapoolte töökoormus väheneb. Ministri määruste muudatuste pakett on osaliselt seotud nakkushaiguste levikust tingitud õigusruumi täiendustega, mis aitavad toetada nakkushaiguste epideemiaga seotud tegevusi. Muudatused seostuvad eelkõige Terviseameti andmevajadusega, et tagada ülesannete täitmiseks vajalike andmete olemasolu ja andmevahetus riiklike registrite vahel. Eelnõuga täiendatakse nakkushaiguste registrit uue andmeandjaga, et koostöös lähikontaktsete töökohtadega tõkestada efektiivselt ja kiirelt viiruste levikut. Selle tulemusena on inimestel avalikku ruumi kasutades väiksem tõenäosus haigestuda nakkushaigustesse. Riiklike registrite omavavahelise andmevahetusega seoses täiendatakse Terviseameti peetavaid registreid – tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register, tervishoiutöötajate riiklik register ning proviisorite ja farmatseutide register uue andmeandjaga. Töötamise registriga loodud päringud võimaldavad luua regulaarseid automaatseid päringuid, et andmeid ja juurdepääse kontrollida. See on täiendav mehhanism, et välistada kehtiva töösuhteta isiku ligipääs tervise infosüsteemi andmetele ning tuvastada kiiremini need juhtumid, kus tervishoiuteenuse osutaja ei täida tegevusloa isikkoosseisu nõudeid. Määruse jõustudes on tagatud efektiivne andmevahetus isiku töökohaga seotud andmete vahetamiseks, saades andmed riiklikust töötamise registrist. Määruse rakendamisel kaasnevad kulud eelkõige Terviseametile ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, kes haldab ja arendab valitsemisala andmekogusid ja infosüsteeme. Määrus on planeeritud jõustuma üldises korras. 1.2. Määruse eelnõu ettevalmistajad Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Katre Trofimov (e-post: [email protected] ; telefon: 626 9308). Muudatuste väljatöötamisse on olnud kaasatud Terviseameti ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Merilin Oldekop (e-post: [email protected] ; telefon: 626 9165). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1 tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).  2 Määruse eelnõu on seotud Riigikogus 25.11.2021 vastu võetud töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega (403 SE) . Eelnõuga muudetakse järgmisi määruste redaktsioone: 1) tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrus nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ (RT I, 28.04.2020, 16); 2) tervise- ja tööministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 11 „Proviisorite ja farmatseutide registri põhimäärus“ (RT I, 12.03.2019, 17); 3) tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a. määrus nr 21 „Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimäärus“ (RT I, 28.12.2019, 13); 4) tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 23 „Tervishoiutöötajate riikliku registri põhimäärus“ (RT I, 12.03.2019, 64). 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb neljast paragrahvist. Paragrahv 1. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrus nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ Määrust täiendatakse andmeandjaga (töötamise register). Muudatuse alusel võimaldatakse Terviseametile isiku töökohaga seotud andmed. Need andmed on vajalikud Terviseametile nakkushaiguse ennetamiseks, seireks ja tõrjeks. Vajalikud on isiku üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood ja sünniaeg), kehtiva töösuhte ehk tööandja andmed (nimi, registrikood, aadress) ning töötamise algus- ja lõpukuupäev ning ametinimetus. See andmestik võimaldab teha epidemioloogilist uuringut (NETS § 18 lg 1 p 1), määrata kolded näiteks karantiini või piirangute kehtestamiseks (NETS §-d 27 ja 28) ning koostada valdkondlikke juhiseid sõltuvalt nakatumiste piirkonnast või tegevusalast (kollete paiknevus riigis piirkonniti ja tegevusalati – tervishoid, hooldekodud, kaevandus jne), samuti anda haigele või tema kontaktsetele käitumisjuhiseid ning teha epidemioloogilist riskianalüüsi ja riskihindamist nakkushaiguste leviku tendentside ja ka immuniseerimisega hõlmatuse kohta töövaldkondade või töökoha piirkondade kaupa (NETS § 18 lg 2). Nakkushaiguse leviku tõkestamiseks on töökoha andmestik eriti oluline kuna nakkushaigused võivad väga hoogsalt levida kollektiivides, mispuhul on Terviseametil oluline aegsasti tööandjaga kontakteeruda nakkuse leviku edasiseks tõkestamiseks. Seega saab Terviseamet haiguse leviku korral kiiresti ise kontrollida, kus töötavad nakkushaige või temaga lähikontaktis olnud isikud. Andmestik on oluline näiteks ka siis, kui isik töötab mitme tööandja juures. See on täiendav risk ohu edasikandumisel ja ka kõrgendatud ohuks teatud valdkondades – näiteks juhul, kui isik töötab samal ajal nii raamatupidajana kui ka hooldekodus. Samuti näiteks juhul, kui isik töötab toidukäitlejana, saab Terviseamet nii isiku kui tema tööandjaga kiiresti ühendust võtta, et hoida ära suurem rahvastiku tervise kahju (nõustada nakkuskolde paisumise tekkimise vältimiseks, teha testimisi, rakendada karantiini vm piirangut). Andmed on vajalikud nii praegu kui ka edaspidi, seda nii muu nakkushaiguse epideemia korral kui ka uue nakkushaiguse tekkides. Õigete ja asjakohaste andmete alusel saab Terviseamet koostada reaalsed riskiplaanid. Praegu on Terviseamet sunnitud inimestele helistama selleks, et nende töökoht epiiduuringu raames välja selgitada, mis aeglustab oluliselt Terviseameti tööd. Paragrahv 2, 3 ja 4. Tervise- ja tööministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 11 „Proviisorite ja farmatseutide registri põhimäärus“, tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 21 „Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimäärus“ ning tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a määruse nr 23 „Tervishoiutöötajate riikliku registri põhimäärus“ Muudatusega täiendatakse Terviseameti peetavate registrite – proviisorite ja farmatseutide register, tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register ja tervishoiutöötajate riiklik register põhimäärusi täiendava andmeandjaga.  3 Täienduse kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet ka Terviseametile TTKS-i ja RavS-i alusel tervishoiutöötaja, sh proviisori, farmatseudi ja tervishoiuteenuse osutamisel osaleva isiku andmete kandmiseks Terviseameti vastavasse registrisse ning tervishoiuteenuse osutamise aluseks oleva tegevusloa nõuete kontrollimiseks ja tegevusloa andmise otsustamiseks. Nimetatud registreid täiendatakse seetõttu täiendava andmeandja ja edastatavate andmete koosseisuga. Õiguslik muudatus võimaldab liidestada Terviseameti registreid MKS § 251 alusel reguleeritud töötamise registriga ning automatiseerida sel moel registrite vahel andmete liikumist. Vajadus on kontrollida n-ö kestvat töösuhet, et siduda tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutamisel osaleja tema tööandjaga. Nii on näiteks Terviseameti peetava tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registriga seotud muudatus oluline nii Terviseameti kui ettevõtjate jaoks. Ettevõtjatele, kes tegelevad tervishoiuteenuse osutamisega, on see muudatus oluline, et vältida topelt tööd tegevuslubade menetluses. Kehtiva õiguse kohaselt kohustab maksukorralduse seadus tööandjat töötajate andmeid töötamise registrisse kandma, samas ei saa Terviseamet, kes nende tegevuslubasid menetleb, neid andmeid töötamise registrist. Seega peab ettevõtja juba riigile esitatud andmed uuesti esitama ehk tegema iga töötaja kohta eraldi kanded ka Terviseameti registris. Selline andmekorje vaid pidurdab õigete andmete saamist ja ettevõtjat koormatakse asjatult. Muudatus võimaldab suurendada ka andmete õigsust, mis on oluline Terviseametile tema töös. Andmed piirduvad järgmiste andmetega: isikut identifitseerivad andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood ja sünniaeg), kehtiva töösuhte ehk tööandja andmed (nimi, registrikood) ja töötamise algus- ja lõppkuupäev ning ametinimetus. Töödeldavad andmed lähtuvad tervishoiutöötajast või tervishoiuteenuse osutamisel osalevast isikust, kes töötab mõne tervishoiuteenuse osutaja juures. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus vastab Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse mõjud Eelnõuga kavandatavate muudatuste eesmärk on muuta nakkushaiguste leviku tõkestamiseks vajalike andmete vahetus riiklike registrite vahel lihtsamaks ja efektiivsemaks. Terviseameti õigus töödelda registrite andmeid muudab olukorra analüüsi senisest oluliselt efektiivsemaks ja operatiivsemaks, mis omakorda võimaldab kujundada meetmeid ning võtta vastu nakkushaiguste ennetamise ja tõrjega seotud otsuseid, mis põhinevad teadmistel ja analüüsil. Andmevahetuse tõhustamisega väheneb ka tervishoiuteenuse osutajate, proviisorite ja farmatseutide andmete esitamiseks kuluv aeg. Kokkuvõttes aitavad muudatused tagada parema ja efektiivsema otsustusprotsessi ning tõkestada viiruse levikut. Määruste muudatused annavad võimaluse kasutada nakkushaiguste registrisse kogutavaid andmeid nakkushaiguste epideemia (või muu hädaolukorra ohu või hädaolukorra) korral väga olulise infoallikana (sh epidemioloogiliste uuringute tarbeks). Andmete töötlemine ühtses keskkonnas tagab selguse ja läbipaistvuse isikuandmete töötlemisel. Epidemioloogiliste uuringute tulemused aitavad kaasa õigete otsuste langetamisele, nakkuskollete aktiivsuse hindamisele ja vastavate epideemiatõrjemeetmete rakendamise või lõpetamise hindamisele. Sealjuures on arvestatud andmetöötluse põhimõtteid, eelkõige eesmärgipärasust ja minimaalsust. Positiivne mõju on ka Terviseameti töökorraldusele, kuna õigeaegne ja kohene ligipääs andmetele kiirendab analüüsiprotsessi ning vähendab andmete saamisega või menetlustoimingutega seotud ajakulu (andmete saamine registritest). Täiendatud andmekoosseis võimaldab Terviseametil operatiivselt ja efektiivselt täita oma ülesandeid, sealhulgas anda korraldusi tervishoiu juhtimiseks tervisealases hädaolukorras, tegeleda lokaalsete kolletega, anda juhiseid konkreetsetele asutustele, anda välja tegevuslubasid jm. 4.1. Mõjud  4 4.1.1. Mõju majandusele Mõju sihtrühm: Eesti elanikkond Avalduv mõju: COVID-19 levikuga seotud piirangud on toonud kaasa mõju nii tervisele, tööturule kui majandusele. Eriti COVID-19 leviku puhul, kus olukord kiiresti muutub ja sekkumismeetmeid tuleb valida hoolikalt, võimaldavad paremad andmed tagada paremaid otsuseid. Mida paremad andmed on Terviseametil epidemioloogiliste uuringute tegemisteks, korralduste täitmise tagamiseks ja analüüside tegemiseks, seda mõjusamalt ja täpsemate meetmetega saab ohjata epideemia levikut Eestis. Mida kiiremini on võimalik koroonaviiruse levik kontrolli alla saada, seda kiiremini on ka ühiskonnal võimalik naasta tavapärase elukorralduse juurde ja majandusel taastuda. Tegevuslubade menetlusega seostuv muudatus annab võimaluse senisest vähema ressursikuluga viia läbi tegevuslubade taotlemise, menetlemise ja järelevalvega seotud protsesse. Mõju ulatus: muudatuse mõju majandusele on kaudne, ulatus keskmine. Mõju sagedus: on keskmine (sõltudes konkreetsetest otsustest ja otsuste sagedusest). Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: risk on väike kuna muudatus soosib tegelike eesmärkide täitmist ja mõju saavutamist valdkonnas, milles muudatust oodatakse (paremini sihitatud meetmed, sihtrühmad jne). Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõtvalt on mõju keskmine, kuid positiivne (suureneb ülesannete täitmise efektiivsus, jagatud on õiged andmed, tagatakse suurem läbipaistvus ja seega usaldus riigi vastu). 4.1.2. Mõju elukeskkonnale Mõju sihtrühm: Eesti elanikkond Avalduv mõju: kuna andmete automatiseeritud ja operatiivne liikumine tagab õigeaegsed ja asjakohased andmed, on muudatusel mõju ka isikute elukeskkonnale. Näiteks on võimalik õigete infotehnoloogiliste vahenditega tagada, et info jõuab Terviseametini kiiremini (andmevahetus lubatud), andmeid on võimalik omavahel ühildada (kõik ülesanneteks vajalikud andmed on kantud ühte andmekogusse) ja teha kiireid järeldusi (karantiini vabastus, kolde suuruse määramine jms) ning seeläbi vähendada nakkuspuhangute riski. Samuti saab viia vähema ressursikuluga läbi tegevuslubade menetlustoiminguid. See välistab ka asjatu töö, mida praegu tuleb teha registri andmeid muul viisil ühildades. Õiged ja kohesed andmed tagavad selle, et välistatakse eksitav info, misläbi suureneb õigete otsuste osakaal. Seeläbi paraneb piiragutele allutatud isikute käsitlus ehk väheneb väärinfo osakaal (info saadakse kiiremini kokku), nakkushaiguse tõrje puhul määratakse kolded ja nende suurus kiiremini ning isikud saavad võimalikust ohust õigel ajal teada või vabastatakse isik piirangutest kohe, kui sellekohane info on teada. Mõju ulatus: mõju elukeskkonnale on olemas, see on pigem väike. Mõju sagedus: väike (sõltudes konkreetsetest otsustest ja otsuste sagedusest). Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: on väike, kuna muudatus soosib tegelike eesmärkide täitmist ja mõju saavutamist valdkonnas, milles muudatust oodatakse (paremini sihitatud meetmed, sihtrühmad jne). Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõtvalt on mõju väike ja pigem positiivne (suureneb ülesannete täitmise efektiivsus, jagatud on õiged andmed, tagatakse suurem läbipaistvus ja seega usaldus riigi vastu). 4.1.3. Laiem sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: Eesti elanikkond, Terviseamet, Ravimiamet, tervishoiuteenuse osutajad, tervishoiutöötajad, proviisorid ja farmatseudid  5 Avalduv mõju: määruse muudatuste laiem mõju avaldub eelkõige sotsiaalse mõjuna – rahva tervisele ja tervishoiusüsteemile. Muudatused puudutavad nakkushaiguste tõrje ja tõkestamise korraldamist ning selle ülesande efektiivsemaks muutmist. Kavandatud määruste muudatused muudavad efektiivsemaks Terviseameti töö nakkushaiguste epideemilise leviku olukorras. Epidemioloogiliste uuringute ja analüüside toel võimaldatakse teadmistel põhinevaid otsuseid, mis tagavad nakkushaiguste leviku efektiivsema tõkestamise. See võimaldab säästa nakatunud inimeste hulka ja säästa inimeste tervist ning vähendada surmade arvu, mis on tingitud otseselt COVID-19 põhjustatud nakkusest. Kaudsemalt tagatakse seeläbi tervishoiuteenuste kättesaadavus pandeemia olukorras. Samuti on COVID-19 tõkestamiseks loodud piirangutel ja meetmetel teadaolevalt negatiivne mõju rahvastiku vaimsele tervisele. Mida kauem kehtivad piirangud ja pandeemiast tulenev üldine ühiskondlik ärevus, seda suurem on negatiivne mõju rahvastiku vaimsele tervisele. Seega aitab käesolev muudatus vähendada võimalikku negatiivset mõju. Muudatuste tulemusel muutub andmete vahetus riiklike registrite vahel lihtsamaks ja efektiivsemaks, mis võimaldab Terviseametil teha menetlustoiminguid, näiteks tegevuslubade väljastamine ja nõuetele vastavuse kontrollimine, kiiremini ja kvaliteetsemalt, Ravimiametil andmekvaliteedi kasvu abil efektiivsemalt järelevalvetegevusi ellu viia, hoida kokku tervishoiuteenuse osutajate, tervishoiutöötajate, proviisorite ja farmatseutide aega andmete edastamisel. Isiku jaoks, kes taotleb tegevusluba, väheneb teenuse osutamisele kuluv aeg. Mõju ulatus: muudatuse mõju on keskmine. Mõju sagedus: keskmine (sõltudes konkreetsetest otsustest ja otsuste tihedusest). Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: on väike kuna muudatus soosib tegelike eesmärkide täitmist ja mõju saavutamist valdkonnas, milles muudatust oodatakse (paremini sihitatud meetmed, sihtrühmad jne). Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõtvalt on mõju keskmine, kuid positiivne (suureneb ülesannete täitmise efektiivsus, jagatud on õiged andmed, tagatakse suurem läbipaistvus ja seega usaldus riigi vastu). 4.1.4. Mõju riigiasutuste korraldusele Riigiasutustest mõjutavad määruste muudatused peamiselt Terviseametit, kes saab senisest tõhusamalt: korraldada nakkushaiguse tõrjet ja tõkestamist, täita enda peetavate registrite ülesandeid, menetleda tegevuslubadega seonduvat ja viia ellu järelevalvetegevusi. Töötamise registriga loodud päringud võimaldavad regulaarseid automaatseid päringuid, et kontrollida tegevusloa nõuete täitmist ning tervishoiutöötajate ning tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute õigust pääseda ligi tervise infosüsteemi isikuandmetele. See on oluline mehhanism, et välistada kehtiva töösuhteta isiku ligipääs tervise infosüsteemi andmetele ning tuvastada kiiremini need juhtumid, kus tervishoiuteenuse osutaja ei täida tegevusloa isikkoosseisu nõudeid. Ravimiametit mõjutav määruse nr 11 muutmine võimaldab Ravimiametil tänu andmekvaliteedi paranemisele viia senisest efektiivsemalt ellu järelevalvetegevusi. 4.1.5. Andmekaitsealane mõjuhinnang Nakkushaiguste registri täiendamise puhul võib pigem tõdeda positiivset mõju, sest andmed on õiged (isik ei pruukinud mäletada kõike või mäletab eksitavalt) ja seega on ka teistes riiklikes registrites andmed edaspidi õiged. Samuti ei pea Terviseamet enam küsima lähikontaktselt andmeid kõne ajal. Terviseameti registrite täiendamise andmekaitsealane mõjuhinnang lähtub sellest, et juba praegu töödeldakse isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses isikuandmeid ning andmeesitajad rakendavad juba praegu kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid. Käesolev eelnõu  6 täiendavalt isikuandmete töötlemist selles osas ei mõjuta. Terviseameti peetavate andmekogude ühildamine on pigem korrastav kui sisuline. Selles osas ei muutu andmed ega töötlejad. MKS §-i 29 lisatava punkti 59 rakendamisega seonduvalt riive ei suurene, kuna töökohaandmeid juba kogutakse. Andmete koosseis ja töötlejad sisuliselt ei muutu. Ka praegu saab Terviseamet nimetatud andmeid tegevuslubade taotlemisel tööandjalt otse. Edaspidi on kavas vähendada osapoolte halduskoormust ja kui tööandja on töötajate registris vastavad muudatused teinud, kajastuvad need kohe ka Terviseameti andmetes. Seega on Terviseametil õigus saada ja koguda samu andmeid juba praegu, muudatuste jõustumisel saadakse andmed registrist. Muudatuse tagajärjel võib pigem tõdeda positiivset mõju, sest andmed on ühtsed ja õiged mõlemas riiklikus andmekogus. Muudatusega tagatakse andmete parem kvaliteet (andmete õigsus, täielikkus ja ajakohasus) ja teenuse osutamisele kuluv aeg väheneb (isiku jaoks, kes taotleb tegevusluba). Tulenevalt sellest, et tegemist on riiklike andmekogudega ja kehtivad kõik seni rakendatud riskide maandamise meetmed, samuti tehakse riiklikele andmekogudele auditeid kooskõlas AvTS-is sätestatuga, ei suurene isikute eraelu riive oluliselt. Kuna andmed liiguvad kontrollitud andmevahetuskanalites, tagatud on riiklike andmekogude turvasüsteemide nõuded ja töötlemise logid, puudub oluline negatiivne mõju andmesubjektidele (riskide realiseerumise tõenäosus on väike). 4.1.6. Muud mõjud Puudub mõju riigi regionaalarengule, julgeolekule ja välissuhetele, looduskeskkonnale ning seetõttu ei ole mõju olulisust nendes aspektides hinnatud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruste nr 11, 21 ja 23 muudatuste rakendamisega seonduv arendus on töös ja vastavad kulud on juba arvestatud Terviseameti registrite (MEDRE) arenduse eelarvesse. Tegevusloa taotlejatele, tervishoiutöötajatele, proviisoritele ja farmatseutidele muudatusega kulu ei kaasne. Määruse nr 25 muudatuste rakendamisega kaasneb TEHIKule lisakulu, mis on planeeritud TEHIKu 2022. aasta eelarvesse. 6. Määruse jõustumine Määrus on planeeritud jõustuma üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Andmekaitse Inspektsioonile, Maksu- ja Tolliametile.  Ministeeriumid Meie 17.12.2021 nr 1.2-2/173-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruste muutmise eelnõu. Palume kooskõlastust 7 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Tervise- ja tööminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Terviseamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Andmekaitse Inspektsioon Maksu- ja Tolliamet Katre Trofimov 626 9308 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952