Aruanne

TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) 7-15/4771-2 Toetuse saaja nimi Eesti Folkloorinõukogu Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2023 - 31.12.2023 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! 36,913.00 € 32,341.34 € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 14,300.00 € 14,300.00 € KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa 14,300.00 € 14,300.00 € 8,736.00 € 2,539.15 € OMAFINANTSEERING Tööjõukulud 8,686.00 € 2,489.15 € Sündmuste turundus sotsiaalmeedias ja mujal 50.00 € 50.00 € € € € € 13,877.00 € 15,502.19 € KAASFINANTSEERING Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) Tallinn 2,707.00 € 3,000.00 € Kodurahuprogramm 0.00 € 2,000.00 € € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) Integratsiooni SA 2,300.00 € 0.00 € Kultuurkapital 3,700.00 € 3,916.00 € Hõmurahvaste programm 2,670.00 € 0.00 € Tallinna Rahvaülikool 2,500.00 € 1,415.79 € Eesti Rahvakultuuri Keskus 0.00 € 2,500.00 € Osalejate ja partnerite omafinantseering 0.00 € 2,670.40 € € € € € € € € € 2 (5) Eesti Folkloorinõukogu KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 13,000.00 € 13,000.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Koosseisuline töötasu (sh maksud) 13,000.00 € 13,000.00 € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 0.00 € 0.00 € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 3 (5) Eesti Folkloorinõukogu KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 0.00 € 0.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 23,913.00 € 19,341.34 € Ümarlaud 3,280.00 € 955.98 € Rahvuste päevad 4,200.00 € 5,942.84 € Pärimuskultuuri inkubatsiooniprogramm 11,413.00 € 5,796.65 € Rahvusvaheline pärimuspidu Baltica ja Vanalinna päevade pärimusküla 2,000.00 € 2,000.00 € Sündmuste turundus sotsiaalmeedias ja mujal 150.00 € 65.00 € 2,870.00 € Vähemusrahvuste pärimuskultuuri tutvustavate artiklite kirjutamine ja avaldamine 2,678.97 € Arvamusfestival 0.00 € 1,901.90 € € € € € Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 36,913.00 € 32,341.34 € Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) Eesti Folkloorinõukogu ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Laura Liinat Allkiri (paberkandjal) Kuupäev 27.02.2024 pp.kk.aaaa 5 (5) Eesti Folkloorinõukogu EESTI FOLKLOORINÕ UKOGU VÄHEMUSRAHVUSTE TEGEVUS TE ARUANNE 2023 2023. aasta põhiülesanne oli teha vähem väikseid asju ja suunata rohkem energiat suuremat mõju omavatesse tegevustesse, mis kattuks meie are ngukava eesmärkidega. Folkloorinõukogu töötajad 2023 . aastal , kes panustasid vähemusrahvuste alastesse tegevustesse: teabe- ja projektijuht (1,0) – Kristi Pumbo arendusjuht (1,0) – Laura Liinat tegevjuht (1,0) – Monika Tomingas (kuni juuli 2023) V iimased üheksa aastat, mil oleme sihipäraselt tegelenud vähemusrahvuste pärimuskultuurialase tegevusega, on õpetanud, et erinevaid üritusi ja kogunemispõhiseid ettevõtmisi korraldatakse vähemusrahvustele ja/või nende eestvedamisel üle Eesti küllaldaselt. Selline lähenemine ja ainult seltsitegevusele keskendumine aitab küll hoida alal nende päritolukultuuri, kuid isoleerib tegevusteks neid teistest kaasmaalastest ja ei pruugi neid niivõrd palju lõimida Eesti ühiskonda. Seetõttu võtsime 2023. aastal suuna tegeleda vähemusrahvuste alaste tegevustega, töörühma omamata. OLULIS E MAD TEGEVUSED Pärimusinkubaator Pärimusinkubaatori raames toimus kuus erinevat koolituspäeva, kus osales kuus erinevat rühma: Vigala Folklooriselts Kiitsharakad , MTÜ Kultuuri ja Haridusselts Üksmüts, Väägvere külakapell, Euroopa Romade Foorum Eestis, Regilauluansambel "Koidu tähed", Ingerisoome folkloorirühm Röntyskä ja teised Eestis elavad ingerisoomlased . Kuue koolituspäeva raames said osalejad erinevaid ülesandeid, mida nad pidid ette valmistama ning seeläbi oma paikkonna pärimust tutvustama. Kohapeal said nad tagasisidet juhendajalt ning ka omavahel arutleda ja teineteiselt õppida. Programm heas mõttes sundis osalenud rühmi oma pärimus laiemalt mõtestama ning oma praegust ampluaad laiendama. Osalejate tagasiside oli igati positiivne ning rühmad jäid osalemisega rahule. Esitluspäev Komandandi aias, kus rühmad esitasid vähemalt kahest osast koosnevat pärimusprogrammi , oli igati värvikas ja meeleolukas. Loodame, et rühmad ka edaspidi mitmekesistavad oma pärimusprogramme, julgevad edasi uurida ning avastada veel rohkemat, lisaks said paljud neist ka julgust rohkem esineda. Toimunud koolitused: 18. veebruar: jutuvestmine kuidas rääkida oma lugu (koolitaja Raul Rebane) 4. märts: pärimustantsud ja mängud (koolitaja Sille Kapper-Tiisler ) 18. märts: pärimustoit (koolitaja Inga Paenurm) 1. aprill: laulupärimus ja pillimäng (koolitajad Janika Oras ja Lauri Õunapuu) 15. aprill: käsitöö (koolitaja Ave Matsin) 29. aprill: kuidas oma kultuuri turundada ja selgelt kommunikeerida (koolitaja Raul Rebane) 11. juuni: lõpetamine – inkubaatoris valminud pärimusprogrammide avalik esitlemine V ähemusrahvuste kommet e ja traditsioonide tutvustamine Selleks, et aidata luua sildasid erinevate rahvaste vahel, õppida enam üksteise kultuuridest ning seeläbi süven dada teadmisi ja muuta hoiakuid, avalda si me artikleid ja videoid : maaselitsa tähistamise kommetest õigeusklike setode vaatenurgast (kirjutas Elvi Nassar ): https://folkloorinoukogu.ee/maaratlemata-et/maaselits-ja-paabapraasnik/ , a rtikkel avaldati ka ajalehes Maaleht; Tartu Ukraina lauluringis tegutsev ukrainlane kirjutas loo, kuidas põgenikuna end laulmise abil taas jalule aidata : https://folkloorinoukogu.ee/uudised/ukrainlanna-nadiia-laulmine-voib-olla-voimas-relv-vaenlasega-voitlemisel-ja-mitte-ainult-lahinguvaljal/ ; venezuelalasena Eestis : persooni- ja päritolulugu Eesti Vabariigi aastapäeva puhul: https://folkloorinoukogu.ee/uudised/eestis-elav-venezuelalanna-maria-lasprilla-voib-moelda-et-kaitume-erinevalt-aga-lopuks-oleme-koik-sarnased-oma-hirmude-unistuste-ja-eesmarkidega/ ja https://folkloorinoukogu.ee/uudised/venezuela-rahvuskook-arepad/ ja https://youtu.be/1refYVvLC0o?si=wE132aQa1iFquCFO ; söögiseente kultuurist soome-ugri rahvaste seas (kirjutas Jaak Prozes ): https://folkloorinoukogu.ee/uudised/eestlaste-ja-teiste-soome-ugri-rahvaste-soogiseente-kultuur/ , artikkel ilmus nii Folkloorinõukogu kodulehel, kuukirjas kui ajalehes Maaleht; Läti jõulusandid ja traditsioonilised jõulumaskid (kirjutas Tallinna Ülikooli nooremteadur Rūta Bruževica , tõlkis Maret Tamjärv ): https://folkloorinoukogu.ee/uudised/lati-onnetoojad-hunt-sokk-surm-heinakuhi-luud-ja-muud/ k ristotamine – elav pärand või väljasurnud komme? (kirjutas Elvi Nassar ): https://folkloorinoukogu.ee/uudised/kristotamine-vana-joulupuhade-komme-setomaal/ ; ingerisoome maitokaali : https://folkloorinoukogu.ee/maaratlemata-et/ingerisoome-kook-maitokaali/ ja https://www.youtube.com/watch?v=Ah7t26NHYqo ; romade marikljad : https://folkloorinoukogu.ee/uudised/roma-kook-marikljad/ ja https://www.youtube.com/watch?v=FrfAjRMHIDk&t=1s (on avaldatud Folkloorinõukogu kodulehel ja üleval Youtube’is , kuukirjas ja Instagramis jagamine toimub 2024. aastal); valmis ka artikkel rumeenia kevadtraditsioonidest (kirjutas Stella Enachii ), kuid selle avaldamine on nihkunud 2024. aastasse ja ootame selleks hetkel ekspert arvamust Rumeenia saatkonnalt. Lisaks artiklitele ja videotele avaldasime ka pärimuse podcasti Folksti ! osa „Oma ja võõras“ , mis käsitles rahvuste vahelisi suhteid ja läbikäimisi ajaloolises vaates. Tänapäeva maailmas, kus vend tapleb vennaga ja headusele tundub jäävat üha vähem ruumi, tekivad paratamatult pooled – meie ja nemad, omad ja võõrad. Saates andis Tartu Ülikooli folklorist Ülo Valk muu hulgas vastuse küsimustele: kas tegu on tänapäevase arusaamaga maailmast või jagasid juba meie esivanemad inimesi omadeks ja võõrasteks? m illiste rahvustega puutus talurahvas kokku ja mida oli neile ette heita? k as ja kui kiiresti on lootust saada eestlastele omaks? Arvamusfestival 2022. aastal tõstsime Hakkame santima! kampaaniaga fookusesse kadri- ja mardipere erinevad rollid. Tegelaskujude presenteerimine tekitas mh arutelu tundlikul teemal – kas ja kuidas tohiksid mõned ajaloolised sandirollid (nt juudi kaupmees, mustlane, habemega naine) tänases kultuuri- ja väärtusruumis olla esindatud. Emotsionaalsetes akadeemilistes diskussioonides leiti, et antud rollid on ebasobivad ja solvavad. Sellest johtuvalt korraldasime 2023. aasta Paide Arvamusfestivalil arutelu „Pärimuse tsensuur multikultuurses ühiskonnas“. Kuigi arutelus osalejate üldine seisukoht väljendas, et ajalugu ei saa ümber kirjutada, siis sama oluline on sel teemal diskuteerides olnud ka tõdemus, et on tarvis anda eeskuju ka selles osas, mis on kaasajal kohane . Arutelu kokkuvõte: https://folkloorinoukogu.ee/uudised/arvamusi-parimuskultuuri-tsensuurist/ R ahvu skultuuride päevade korraldamine Nädalajagu sündmusi andsid v õimaluse süveneda põhjalikumalt paa ri rahvakillu traditsioonidesse. 16. septembril korraldasime koostöös Tallinna Rahvaülikooliga Gruusia pärimuse päeva , mille raames toimusid: gruusia keele õpituba (läbivi ija Manana Kokhtašvili ); gruusia tähestiku näituse avamin e koostöös Gruusia saatkonnaga; gruusia traditsioonilise tantsu tööt uba (läbiviija Giorgi Koridze ); gruusia supra – traditsiooniline pidu toidu, muusika ja kommete tutvustamisega läbi toostide (läbiviijad Mamukel Gorelašvi li , Nika Kvinikadze ja teised); gruusia filmi vaatamine ( Nana Janelidze dokfilmisugemetega “Gru usia vaimuliku laulu rüütlid”). 18. septembril korraldasime koostöös Tallinna Rahvaülikooliga türgi toidu töötoa , mida viisid läbi Celal Yildri ja Tahsin Kayurga . 20. septembril korraldasime koostöös Tallinna Rahvaülikooliga venezuela toidu töötoa , mida viis läbi Luz Rodriguez . 24. septembril kaaskorraldasime Etnolaata ning rahvuste päeva lõpetavat ühestantsimist Leigaritega. Ü m arlaua korraldamin e K oostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega 6. detsembril korraldatud ümarlaud ärgitas Eestis elavaid oma päritolumaa folklooriga tegelevaid vähemusrahvusi kaardistama oma vaimset pärandit ja mõtlema, mis sellest võiks olla esindatud ka Eesti vaimse pärandi nimistus. Eestis elab 210 erinevat vähemusrahvust, kuid Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse on kantud vaid kaks elavat traditsiooni: ukraina lihavõttemunade ( põsanka ) kaunistamine ning Vormsi olavipäev . Ümarlauas osalesid aserid, marid, udmurdid, tatarlased, ingerisoomlased , tšuvašid – kokku 18 inimest. Teemad, mida läbiti: Vaimsest kultuuripärandist ja selle tähendusest (Leelo Vii ta, Eesti Rahvakultuuri Keskus) Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu kui vaimse pärandi hoidmise vahend (Epp Ta mm, Eesti Rahvakultuuri Keskus) Ukraina Kultuurikeskuse kogemuslugu (Anatoli Ljutjuk , U kraina Kultuurikeskuse asutaja) Kogemuslugu mulkide elavast pärandist (Piret Leskova , mulgi pärandi hoidja) Seminar: millist meie kogukonna elavat pärandit võiks tutvustada Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus? (läbiviijad Piret Le skova , Leelo Viita ja Epp Tamm) Rahvusvaheline pärimuspidu Baltica Baltica raames oli Tallinnas Tornide väljaku pär imuskülas 2.-4. juuni üleval eraldi vähemusrahvuste lava, kus k olme päeva jooksul tutvustasid seal ja ka teistel lavadel (pealava, vaba lava) oma pärimust mordvalased (Eesti-Mordva Seltsi folklooriansambel Vastoma ), juudid (Estonian Klezmer Band ), udmurdid (Udmurdi ansambel Ošmes , Tartu udmurtide ansambel Yumshan Gur ), venelased ( Serebrjanõi rodnik , folklooriansambel Suprjadki ), vanausulised ( Rainka ), ingerisoomlased (folklooriansambel Röntyskä , Pärnu Ingerisoomlaste Kultuuriseltsi folkloorirühmad Kullero , Siskot , Pikku- Orvokki ), ukrainl ased (Tartu ukraina lauluring) ja valgevenelased (Valg evene Seltsi laulugrupp Spadki ). Lisaks viis Harkivist Eestisse põgenenud ukrainlanna Inna Kryachkova läbi ka viltimise õpitoa . Muud tegevused Lisaks eelnevale pakkusi me pidevalt võimalust tellida vähemusrahvuste koolitusi üle Eesti. 2023. aastal telliti meie kaudu kokku kolm vähemusrahvuste koolitust. Loetelu neist leiab siit: https://folkloorinoukogu.ee/telli-koolitus/ Osalesime 13.-14. juuni Riias LIVIND kohtumisel , kus tutvustasime aktsiooni Hakkame santima! ning rääkisime muuhulgas selle raames tõstatunud arutelust, kas ja kuidas sobib mardi- ja kadripäeval kehastuda teiste rahvaste esindajaks. Meie poole pöördusid poolakad, kel sarnased tegelased oma santimiskombestikus ning kes soovivad meie kogemusest õppida, eeldades, et neilgi kerkib esile just juutideks ja mustlasteks kehastumise poleemika. Samal kohtumisel saime mitu head ideed (nt romade käsitöömeistrite uue põlvkonna koolitamine Rootsis, põgenike toidumälestuste korjamine Taanis jne), mida tutvustada ka meie võrgustikus olevatele vähemusrahvustele ja millest na d võiksid inspiratsiooni saada.