Kultuuriministeeriumi perioodi 2024-2027 programmide kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 23.02.2024 nr 37 Kultuuriministeeriumi perioodi 2024-2027 programmide kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 6 alusel: Kinnitan Kultuuriministeeriumi perioodi 2024-2027 programmid (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga  KULTUURIPROGRAMM 2024–2027 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport Tulemusvaldkonna Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides eesmärk ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Spordipoliitika eesmärk on: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel. Valdkonna „Kultuuri arengukava 2021- 2030“ arengukava Programmi nimi Kultuuriprogramm Programmi Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides eesmärk ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks Programmi periood 2024.–2027. aasta Peavastutaja Kultuuriministeerium Kaasvastutajad Muinsuskaitseamet, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvakultuuri (oma valitsemisala Keskus, Võru Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, asutused) Tartu Kunstimuuseum (kuni 31.03.2024), Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Viljandi Muuseum. Ülalnimetatud valitsemisala riigiasutused panustavad oma teenustega programmdokumendis kajastatud Kultuuriministeeriumi tegevustesse ja saavutatud tulemustesse. Samuti kajastuvad sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud oma tegevuste ja eelarvetega Kultuuriministeeriumi valitsemisala osutatavates tegevustes ja saavutatud tulemustes. Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 Programmi juhtimiskorraldus .................................................................................................................. 4 Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ................................................................................. 5 Hetkeolukorra analüüs ja olulised tegevused ......................................................................................... 8 Meetmed ja programmi tegevused .......................................................................................................... 8 Meede 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine ............................... 8 Tegevus 1.1. Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine .............. 10 Tegevus 1.2. Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine ............................................. 13 Tegevus 1.3. Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine ..................................... 15 Tegevus 1.4. Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine.................................................. 17 Tegevus 1.5. Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine........................................................ 19 Tegevus 1.6. Loovisikute toetamine ja tunnustamine .................................................................. 22 Tegevus 1.7. Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine ...................................................... 22 Tegevus 1.8. Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine .................................................... 24 Meede 2. Kultuuripärandi kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine ... 27 Tegevus 2.1. Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine .................. 27 Tegevus 2.2. Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine ........................................... 31 Tegevus 2.3. Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine .......................................... 36 Meede 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine ............. 39 Tegevus 3.1. Kultuurivaldkonna digiteerimine ............................................................................ 39 Tegevus 3.2. Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine........................................... 41 Tegevus 3.3. Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus ............................................. 43 Tegevus 3.4. Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine ...................................... 44 2 Sissejuhatus Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna eesmärki panustavad kaks programmi: kultuuriprogramm ja spordiprogramm. Eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Kultuuriministeerium. Riigi kultuuripoliitika kujundamises ja elluviimises on oluline osa ja vastutus lisaks Kultuuriministeeriumile paljudel teistelgi riiklikel institutsioonidel, sh ministeeriumitel. Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna eesmärke viiakse ellu ka keskvalitsusse kuuluvate sihtasutuste (teatrid, muuseumid, kontsertorganisatsioonid jm), avalik-õiguslike organisatsioonide (Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusooper Estonia, Eesti Kultuurkapital) ja mittetulundussektori organisatsioonide toetamise kaudu. Kultuuripoliitika eesmärkide täitmises on keskse rolliga kohalikud omavalitsused, kes tagavad kohalikus kultuurikorralduses eesti kultuuri järjepidevuse hoidmiseks soodsa ja arendava kasvukeskkonna. Kultuuriministeerium koos oma asutustega töötab eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise kultuuriruumi tagamise ja arengu nimel. Selle saavutamiseks tegeleb ministeerium Eesti rikkaliku kultuuri, pärandi, meediaruumi ja kultuurilise mitmekesisuse arendamise, säilitamise väärtustamise, teadvustamise ja levitamisega nii Eestis kui ka välismaal ning toetab nii professionaalset tegevust kui ka huvitegevust loomevaldkonnas. Nimetatud tegevuste läbi panustab Kultuuriministeerium ka riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalike muutuste elluviimisesse. Programmi eesmärgi saavutamiseks on kavandatud välisvahendid ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ meetme 21.1.3.2 „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine” eesmärkide elluviimiseks. Samuti on planeeritud ehitismälestiste energiatõhususe tõstmise ja etendusasutuste energiasäästlike valguslahenduste toetusmeetmete rakendamine, mille rahastus tuleb CO2 kvoodi müügist. Kultuurivaldkonna strateegiadokument – „Kultuuri arengukava 2021-2030“ – kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 18.11.2021. a. Joonis 1 „Kultuuriprogrammi struktuur“ 3 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamist, elluviimist ja seiret koordineerib Kultuuriministeerium. Ministeerium kavandab programmi eesmärgid lähtuvalt antud valdkonna strateegilisi eesmärke sisaldavatest dokumentidest. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesannetest ning on kooskõlas riigi eelarvestrateegia protsessiga nelja aasta lõikes ja täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessi raames. Kultuuriministeerium uuendab programmi igal aastal ja pikendab seda ühe aasta võrra, tagades kooskõla riigi eelarvestrateegia perioodi ja riigieelarveliste vahenditega. Programm avalikustatakse Kultuuriministeeriumi kodulehel pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve vahendid täiendavalt liigendanud ning siis, kui kultuuriminister on programmi kinnitanud. Programmi rakendamise kohta koostab Kultuuriministeerium igal aastal tulemusaruande. 4 Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Tulemusvaldkonna mõõdik Algtase Sihttase aastaks 2030 Mõõdik, sh allikas Elanike kultuurielus 73,8 osalemine1, % 80 (2020) Allikas: Statistikaamet 1 Vähemalt 15-aastaste Eesti elanike kultuurielus osalemine viimase 12 kuu jooksul (Statistikaamet), järgmise uuringu tulemused avalikustatakse 2024. aastal. 5 Programmi mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase (2030) (sihttasemed on seatud 2030 aastaks, vahetasemeid ei seata) Elanike kultuurielus osalemine, 73,8 % 80 (2020) Allikas: Statistikaamet Eesti laste ja noorte osalemine kultuuris Algtase selgitatakse välja Suureneb uuringuga Allikas: Statistikaamet Kultuurivaldkonnas hõivatute keskmine brutokuupalk võrreldes 78 Eesti keskmisega, % 90 (2022) Allikas: Statistikaamet Rahulolu kultuuri kättesaadavuse ja ligipääsetavusega Algtase selgitatakse välja Suureneb uuringuga Allikas: täpsustub Kultuuri kättesaadavus digiplatvormidel Algtase selgitatakse välja Suureneb uuringuga Allikas: Kultuuriministeerium Eesti elanike kultuuripäranditeadlikkus, 0-100 Määratakse lähtuvalt 60 palli punkti skaalal algtasemest (2023) Allikas: Kultuuriministeerium Eesti kultuuri uurimise jätkusuutlikkus Algtase selgitatakse välja Määratakse lähtuvalt uuringuga algtasemest Allikas: Kultuuriministeerium Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus SKPst; % 2,2 3,2 (2019) Allikas: Kultuuriministeerium Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus töötaja kohta 23 000 25 000 (2019) Allikas: Kultuuriministeerium Eesti kultuuri rahvusvaheline nähtavus 82. ≤85. (2021) Allikas: Elcano indeks Eesti kultuurikorralduse keskkonnamõju (Kultuuriministeeriumi haldusala 46 748 Määratakse lähtuvalt kasvuhoonegaaside heide, CO2 algtasemest ekvivalendina tonnides, 2019) (2019) Allikas: Kultuuriministeerium Eesti elanike elukeskkonnaga rahulolu (rahul või pigem rahul) 73,5% > 85% Allikas: Rahandusministeerium, (2022) Statistikaamet 6 KULUDE JA INVESTEERINGUTE JAOTUS MEETMETE JA PROGRAMMI 2024 2025 2026 2027 TEGEVUSTE VAHEL (eur) Kultuuriprogramm kokku 296 296 339 280 114 400 270 938 722 272 652 393 Meede 1. „Mitmekülgse ja 154 137 292 156 930 641 151 391 641 152 322 241 kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine“ kokku MEETME 1. TEGEVUSED Arhitektuuri ja disaini 2 629 500 2 720 040 2 834 060 2 933 000 poliitika kujundamine ja rakendamine Audiovisuaalpoliitika 20 604 363 20 759 463 20 924 263 21 094 063 kujundamine ja rakendamine Etenduskunstide poliitika 48 280 765 50 564 234 44 695 794 44 837 514 kujundamine ja rakendamine Kirjanduspoliitika 10 432 913 10 494 733 10 414 643 10 549 013 kujundamine ja rakendamine Kunstipoliitika kujundamine 5 983 017 6 131 817 6 296 967 6 459 417 ja rakendamine Loovisikute toetamine ja 3 559 147 3 612 667 3 748 427 3 801 947 tunnustamine Meediapoliitika kujundamine 44 175 792 44 060 792 43 760 792 43 760 792 ja rakendamine Muusikapoliitika 18 471 795 18 586 895 18 716 695 18 886 495 kujundamine ja rakendamine Meede 2. „Kultuuripärandi 101 634 305 78 601 504 77 906 720 78 068 047 säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine“ kokku MEETME 2. TEGEVUSED Muuseumi- ja 53 091 354 51 375 989 51 450 489 51 448 366 muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine Raamatukogupoliitika 37 128 577 15 661 341 14 725 906 14 725 906 kujundamine ja rakendamine Rahvakultuuripoliitika 11 414 375 11 564 175 11 730 325 11 893 775 kujundamine ja rakendamine Meede 3. „Kultuuri 40 524 742 44 582 255 41 640 362 42 262 106 valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“ MEETME 3. TEGEVUSED Kultuurivaldkonna 20 000 20 000 20 000 20 000 digitaliseerimine Kultuurivaldkonna 7 620 970 7 547 270 7 537 270 7 537 270 rahvusvahelistumise edendamine Kultuuri valdkondadeülene 31 053 772 34 554 985 31 923 092 32 794 836 tugi- ja arendustegevus Loomemajanduspoliitika 1 830 000 2 460 000 2 160 000 1 910 000 kujundamine ja rakendamine 7 Hetkeolukorra analüüs ja olulised tegevused Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamiseks on oluline loomevabaduse ja kultuuri kättesaadavuse kindlustamine. Mitmekülgse kultuurielu eelduseks on vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine ja vahendamine, kultuuri kättesaadavuse ning loometingimuste tagamine. Eesti elanikud on Euroopas ühed aktiivsemad kultuuris osalejad, kuid kultuuris osalemise osas on näha mõningast langustrendi2 ning osalemises on ka küllaltki suured maakondlikud erinevused. 2020. aasta kevadel COVID-19 pandeemia puhkemise tõttu alanud ülemaailmne tervisekriis on järgnevatel aastatel oluliselt mõjutanud Eesti elu, sh kultuurielus osalemist, kultuuri loomise võimalusi ja kogu Eesti kultuurivaldkonda tervikuna. 2022. aastal lisandus koroonakriisi mõjudele mõju seoses Venemaa sõjalise rünnakuga Ukraina vastu, mis muutis taas rahvusvahelisi suhteid ning raskendas ürituste korraldamist. Seetõttu on endiselt oluline toetada uuteks kriisideks valmistumist. 2022. a viidi läbi elanike rahulolu-uuring kohalike omavalitsuste üksustega ja nende näitajatega, millest tulenevad näitajad on ka Kultuuriministeeriumile enda tegevuste kujundamisel aluseks. 2022. a läbiviidud elukeskkonna rahulolu-uuringu kohaselt oli 63% kõigist küsitletud Eesti elanikest rahul kultuurse vaba aja veetmisega, samas kohalike omavalitsuste lõikes on rahulolu väga varieeruv. Kultuuris osalemise regionaalse kättesaadavuse ja nii tulevaste professionaalide järelkasvu kui ka teadliku publiku suurendamiseks on alates 2022. aastast rakendatud kultuuriranitsa toetusmeedet. Selle eesmärk on võimaldada lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse, muuseume või muid kultuurivaldkonna asutusi või sündmusi. 2022. aastal jätkati loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise ettevalmistamist, kaasates sinna laialdaselt ka valdkonda. Uuringu kohaselt oli Eestis 2021. aastal vähemalt 10 200 vabakutselist loovisikut. 2022. aasta jooksul valmis uuring, mis selgitab kirjanduse ja kunsti loomepalkade meetme mõjusid ning loometöö tasustamist valdkondadeüleselt. 2023. a esimest korda läbiviidud kultuuripärandi teadlikkuse uuringu kohaselt on vastava teadlikku indeksi e pärandibaromeetri näitajaks 60 punkti (100 punktist), mis näitab koondhinnangut pärandist osasaamise, selle hoidmisesse panustamise ja pärandi tähenduse osas hoiakutele ja käitumisele. 2022. viidi esimest korda läbi kultuuri- ja spordikorralduse keskkonnajalajälje uuring, mis lisaks edasisele võrdlusbaasile jalajälje osas tegi ka mitmeid soovitusi edasisteks tegevusteks. Olulisteks läbivateks prioriteetideks 2024. - 2027. perioodil on: - Film Estonia tagasimaksefondi rakendamine - ERR regulatsiooni muutmine ja ERRi taristu uuendamine - Põhikooli õpilastele kultuurüritustes ja –tegevustes toetussüsteemi e Kultuuriranitsa programmi rakendamine, toetuse saajate sihtgrupi ja toetuse summa ühe õpilase kohta võimaluse korral laiendamine - Kultuuripärandi digiteerimise jätkamine - Rahvaraamatukogude reformi ettevalmistamine ja elluviimine - Loomemajanduse edendamine - Vabakutseliste loovisikute süsteemi uuendamine - Kultuuriministeeriumi haldusala sihtasutustele asutaja ootuste seadmine - Kultuurivaldkonna teadus- ja arendustegevuse süsteemne ja eesmärgistatud toetamine Meetmed ja programmi tegevused Meede 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine Meetme eesmärk: Eesti kultuurielu on mitmekülgne ja kõrgetasemeline, pakkudes võimalusi loominguliseks tegevuseks ja kultuurist osasaamiseks. 2 Eesti elanike kultuuris osalemise uuring, Statistikaamet 8 Meetme mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdiku nimi (viimane teadaolev (2024) (2025) (2026) (2027) tase) Teatrikülastuste arv Eestis, 1,1 0,9 0,9 0,9 0,9 mln (2022) Allikas: Eesti Teatri Agentuur Laste- ja noorteetenduste 28,4% 30 30 30 30 külastajate osakaal kõigist (2022) külastustest, % Allikas: Eesti Teatri Agentuur Kinokülastuste arv 2,33 2,8 3,1 3,3 3,5 (miljonites) (2022) Allikas: Eesti Filmi Instituut Eesti elanike osakaal, kes Algtase loevad raamatuid määratakse Sihttasemed määratakse lähtuvalt algtasemest 2024. aastal Allikas: Statistikaamet Rahvusvaheliste (välisosalusega) kunstinäituste osakaal kõigist 20 Eestis korraldatud näitustest, 20 20 20 20 % (2021) Allikas: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus Edasijõudmine „disainiredelil“: ettevõtete ja sihtasutuste protsentuaalne 58 hulk, mis kasutavad disaini - - - - (2018)3 „disainiredeli“ IV astmel, % Allikas: Kultuuriministeerium Eesti meediavabaduse indeks 4. koht ≤TOP10 ≤TOP10 ≤TOP10 ≤TOP10 Allikas: Piirideta Reporterid (2022) Kontserdil käinute arv Algtase määratakse Sihttasemed määratakse lähtuvalt algtasemest Allikas: Statistikaamet 2024. aastal Arhitektuuriettevõtete eksport, mln eurot 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Allikas: Eesti (2021) Konjunktuuriinstituut 3 Uuring viidi läbi 2018., järgmine viidi läbi 2023., tulemused avalikustatakse 2024., iga-aastaselt uuringut ei planeerita läbi viia. 9 Meetme raames kujundatakse ja viiakse ellu kunstide valdkondlikke poliitikaid, tõstetakse valdkonna konkurentsivõimet, toetatakse strateegiliste koostööpartnerite põhitegevust ja projekte, ning valdkonna toimimiseks ja arendamiseks hoitakse ja arendatakse vajalikku taristut. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamise saavutamine on programmi tegevuste eesmärgiks. Lisaks antakse välja riigi kultuuripreemiad (8) ja rahastatakse riigi kultuuristipendiume. Antakse loomeliitudele toetust, kasutamaks seda loometoetuse maksmiseks vabakutselistele loovisikutele ja loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks antavateks stipendiumideks. Eesti Kultuurkapitali kaudu hasartmängumaksu laekumisest toetatakse kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamist. Tegevus 1.1. Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine Eesmärk: Elukeskkond vastab kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele. Ruumiloome hea tava ja disainikasutuse vajalikkus on ühiskonnas teadvustatud Tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdiku nimi (viimane teadaolev (2024) (2025) (2026) (2027) tase) Kaasatud üldhariduskoolide arv, kes pakuvad õpilastele üldhariduskoolis ruumihariduse valikkursust 17 21 23 25 25 „Arhitektuur ja elukeskkond“ (2022 ) Allikas: MTÜ Ruumiharidus Ruumihariduse edendamiseks üldhariduskoolis läbiviidavate valikkursuste „Arhitektuur ja 2 elukeskkond“ 3 4 5 5 (2022) õpetajakoolituste arv Allikas: MTÜ Ruumiharidus Tegevus on suunatud kvaliteetse elukeskkonna kavandamiseks ja loomiseks vajalike tingimuste kujundamisele arhitektuuri ja disaini valdkondades. Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välis- ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab muu hulgas planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, disaini), eesmärgiga muuta olemasolev elukeskkond ruumiotsustega pikas vaates võimalikult paljudele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus, mistõttu aitab Kultuuriministeerium kaasa ruumipädevuse läbivale tõstmisele ühiskonnas. Arhitektuurivaldkonna olulisim tegevus riigi tasandil on viimastel aastatel olnud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamine. Kvaliteetse elukeskkonna kavandamise korralduses on mitmeid süsteemseid probleeme, mis tulenevad ruumipoliitika killustumisest eri ministeeriumide ja teiste riigiasutuste vahel. 10 Loomisel on uue ruumipoliitika kujundamise ja rakendamise funktsioon Maa- ja Ruumiameti näol, et koondada riigi ruumi arengu tervikvaade ja tagada läbimõeldud ruumiotsused nii rohepöörde elluviimisel, rahvastikumuutustega kohanemisel kui kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamisel. Ühendameti struktuuri on oluline ruumiloome ekspertide töökohtade loomine, mis toob kaasa sisulise muutuse ruumiotsuste tegemisel. Kultuuriministeerium aitab kaasa riigi ruumipoliitika ühtlustamisele ja arendamisele. Ruumipoliitika osaks on arhitektuuripoliitika, mis põhineb samanimelisel dokumendil „Eesti arhitektuuripoliitika“ (Vabariigi Valitsus kiitis heaks 2002. aastal). Arhitektuuripoliitika siht on käsitleda ehitatud keskkonda Eesti rahvusliku rikkuse ühe osana ning säilitada ja kasvatada selle väärtust. Kultuuriministeerium aitab teadvustada arhitekti kaalukat rolli ja vastutust elukeskkonna kvaliteedi eest seismisel ja selle tõstmisel. Näitena võib tuua rahvastiku kahanemisega kaasnevad probleemid, mille lahendamisele aitab märkimisväärselt kaasa linnaruumi kvaliteedi parandamine. Samuti toetab Kultuuriministeerium professionaalset arhitektuuri loomingut. Arhitektuuri valdkond toimib suures osas turupõhiselt – arhitektuuribüroodes pakutakse erinevaid teenuseid ja tehakse tellimuspõhist tööd. See osa valdkonnast on tänu erarahale kõrgemini tasustatud. Samas sisaldab see suures hulgas tehnilist projekteerimistööd, mitte loomingulist tööd. Loomingulisele tööle ja valdkonna arendamisele keskenduvad arhitektid, kes tegelevad näiteks väikevormide, näitusetegevuse, kirjutamise, arhitektuuripädevuse tõstmise või lihtsalt turu vajadustest mitte lähtuva arhitektitööga, sarnanevad toimetuleku poolest teiste kultuurivaldkondade loovisikutele, kelle toimetulek sõltub eelkõige avalikust rahastusest ja Kultuurkapitali toetustest. See osa valdkonnast vajab lisatähelepanu, sest tegeleb riigi kultuuripoliitika seisukohast oluliste teemadega. Selleks, et tagada ruumiloome ja ehitatud keskkonna kõrget taset, osaleb Kultuuriministeerium arhitekti kutset andva kogu tegevuses Eesti Arhitektide Liidu juures, sisearhitekti kutset andva kogu töös Eesti Sisearhitektide Liidu ning maastikuarhitekti kutset andva kogu töös Eesti Maastikuarhitektide Liidu juures. Valdkondade kitsaskohtade lahendamiseks tuleb tõsta läbivalt avaliku ja erasektori ruumi- ja disainipädevust – asjatundlikkust ja vastutusvõimet ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamisel ja elluviimisel, sh arendada ruumiharidust ja disainiõpet üldhariduskoolist alates. Ruumihariduse edendamisel maast-madalast on oluline partner Arhitektuurikool (MTÜ Ruumiharidus). Arhitektuurikool tegutseb 2011. aastast ja on ainus ruumivaldkonna huviharidust pakkuv kool Eestis ja üks väheseid omataolisi Põhja-Euroopas ja Baltikumis. Kultuuriministeeriumi taotlusvoor „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektid“ toetab eelkõige lastele ja noortele suunatud tegevuste kaudu arhitektuuri- ja disainipädevuse tõstmist ja valdkondade arengut. Kultuuriministeerium aitab kaasa üleriiklike ruumikoolituste läbiviimisele avaliku sektori töötajatele, samuti ruumihariduse ja disainiõppe edendamisele üldhariduskoolis. Ruumikoolituste läbiviimisel on oluline partner Eesti Arhitektuurikeskus. Kuigi kehtiva riigihangete seadusega on raamistik ideekonkursside korraldamiseks ja väärtuspõhiste riigihangete läbiviimiseks tagatud, teeb Kultuuriministeerium jätkuvalt koostööd valdkonna erialaliitudega – eeskätt Eesti Arhitektide Liiduga ja ettevõttega Riigi Kinnisvara AS, et töötada välja riigihanke läbiviimise parim praktika ja juurutada väärtuspõhise hangete läbiviimist ning tagada kvaliteetse ehitatud keskkonna areng ja autoriõiguste kaitse selle loomisel. Kultuuriministeerium toetab Eesti Arhitektuurikeskust kui strateegilist partnerit tegevustoetusega ning Eesti arhitektuuri väljapanekut Veneetsia Arhitektuuribiennaalil. Lisaks toetab ministeerium taotlusvooru kaudu arhitektuuri ja disaini valdkondade arendusprojekte ning arhitekte ja disainereid loovisikutena erialaliitude (Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Disainerite Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit) kaudu. Kultuuriministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga toetab eraldi ka Eesti Arhitektide Liidu programmi „Hea avalik ruum“ jätkumist, mille raames elavdatakse linnakeskusi üle Eesti. Oluline roll on valdkondlikul mäluasutusel Eesti Arhitektuurimuuseumil, kus toimub hulgaliselt arhitektide nüüdisloomingut tutvustavaid näitusi, loenguid jpm. 11 Valdkonna loovisikuid toetab arhitektuuri loomealal Eesti Arhitektide Liit (411 liiget), Eesti Sisearhitektide Liit (228 liiget) ja Eesti Maastikuarhitektide Liit (86 liiget) jagades loovisikute ja loomeliitude seaduses toodud tingimustele vastaval loomealal tegutsejatele loometoetusi ja stipendiume. Arhitektuuri valdkonda toetatakse ka Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali kaudu. Disaini valdkonnas toetab riik disaini valdkondlikke loomeliite (Eesti Disainerite Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit) ja valdkondlikku arenduskeskust (Eesti Disainikeskus) tegevustoetusega. Valdkondlikult olulisi algatusi on toetatud juba eelnimetatud taotlusvooruga „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektid“ ning arenduskeskuse projekte EASi loomemajanduse arendamise meetmest. Valdkonna loovisikuid toetab disaini loomealal Eesti Disainerite Liit (167 liiget) ja Eesti Kujundusgraafikute Liit (114 liiget). Liikmete arvud on esitatud 2022. aasta seisuga. Valdkondliku mäluasutusena väärib esiletõstmist Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, kus toimub disainerite loomingut tutvustavaid näitusi, loenguid jpm. Disainivaldkonna arendamine tugineb valdkonnasisesele kokkuleppele – „Disainivaldkonna arengukavale 2019-2023“, millele on koostamisel 2023+ perioodiks uus kokkulepe. See valdkonnasisene kokkulepe sõnastab visiooni, strateegilised suunad, eesmärgid ja huvigrupid ning pakub valdkonnast sündinud vaadet sellele, kuidas rakendada disaini paremini majanduse ja ühiskonna hüvanguks. Lisaks aitab Kultuuriministeerium kaasa ringdisainialase teadlikkuse tõstmisele, mis toetab ringmajanduse eesmärkide saavutamist. 2023. aastal viidi läbi uuring „Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes“ eesmärgiga kaardistada ja analüüsida disainikasutust nii era- kui ka riigi osalusega ettevõtetes ning riigi asutatud sihtasutustes ja MTÜdes, jätku-uuring 2013. ja 2018. toimunud uuringutele. Tulemused avaldatakse 2024. a. Eelmise uuringu tulemused näitasid, et Eesti ettevõtted kasutavad oma tegevuses rohkem disaini kui viis aastat varem, kuid disainiredeli ülemistele pulkadele, kus paiknevad ettevõtted kasutavad disaini uute toodete ja teenuste väljatöötamisel ning ettevõtte strateegilisel juhtimisel, on endiselt astunud vaid vähesed. Erasektor ei kasuta piisavalt Eesti disainivaldkonna võimalusi ettevõtete võimekuse tõstmiseks ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste väljatöötamiseks. Loovisikud, kelle spetsialiseerumine või kutsumus ei ühti turu vajadustega, ei leia oma disainialastele projektidele rahastust ja satuvad toimetulekuraskustesse. Disainipädevust on vaja ühiskonnas laiemalt tõsta ning professionaalset disaini on vaja teadlikumalt edendada. Disainikasutuse edendamist avalikus sektoris toetab Riigikantselei juures töötav innovatsioonitiim, kelle ülesanne on muuta avalikke teenuseid kasutajasõbralikumaks inimkeskse lähenemise abil ning seeläbi aidata kaasa uuenduslike, funktsionaalsete, keskkonnasäästlike, kasutajasõbralike ja atraktiivsete teenuste ja lahenduste väljatöötamisele ning kaasava ja turvalise keskkonna kujundamisele. Oluline on rakendada Riigikantselei juures töötanud ligipääsetavuse rakkerühma lõppraportist tulenevaid soovitusi. Kaasava disaini lahenduste põhirõhk kättesaadavusel, ligipääsetavusel ja kasutajagruppide võrdsustamisel on inspireeriv ja tuletab meelde, et selliseid lahendusi oleks vaja ka suuremal skaalal. Disaini valdkonnas on oluline panustada kutsekvalifikatsiooni süsteemi edendamisesse – oluline on disainerite täiendõppe ja kutsesüsteemi arendamine koos disainivaldkonna TA-võimekuse tõstmisega. Samuti on vajalik tagada ringdisaini auditite, sprintide ja koolituste läbiviimine ettevõtetes ja organisatsioonides – ringdisaini põhimõtete järgimine aitab luua uuenduslikke lahendusi ja tooteid, mis tugineb loodusvarade mõistlikule tarbimisele, jäätmete vähendamisele ja uuenduslike ärimudelite loomisele, kus vähendatakse vajadust uue, loodusest tuleneva tooraine järele. Disainivaldkonna jaoks on oluline disaini distsipliini ja praktikate toetamise selgem ja arusaadavam sõnastamine, valdkonna omapära nähtavamaks tegemine. Selle nimel on vajalik toetada disaini erinevate praktikatega seotud tegevusi ja algatusi, loovisikuid, nende loomingut, sellega seotud otsinguid ja eksperimenteerimist, valdkonna edendamisele suunatud ettevõtmisi, rahvusvahelistumist, seotud pärandi säilitamist ja ennistamist ning panustamist ühiskondlikku heaollu. Arenguvajadused 12   Luua koostöös Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga ruumivaldkonna ühendamet, eesmärgiga suurendada ruumikaalutluse arvestamist riigi tasandi otsustusprotsessides ja pakkuda sellealast tuge ka kohalikele omavalitsustele.  Kaasajastada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted ja leida lahendused kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega arvestamiseks läbivalt erinevatel haldustasanditel kõikides ruumiloomeprotsessides, sealhulgas investeerimiskavades, toetusmeetmetes, rahastusotsustes.  Jätkata (koostöös RKASi jt osapooltega) väärtuspõhise riigihangete läbiviimise parima praktika väljatöötamist, mis lõpetaks odavhangete eelistamise ja tagaks kvaliteetse ehitatud keskkonna arengu ja autoriõiguste kaitse selle loomisel.  Tõsta nii kohalike omavalitsuste, keskvalitsuse tasandi, erasektori kui kodanike ruumipädevust, asjatundlikkust ja vastutustunnet ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamisel ja elluviimisel.  Jätkata Ukraina ülesehitamist ja näidata ülesehitustöödesse panustamisel siinseid parimaid praktikaid, kaasates protsessi arhitekte ja teisi erialaeksperte, lähtudes kvaliteedi ja kestlikkuse põhimõtetest, korraldades parimate lahenduste leidmiseks arhitektuurikonkursse.  Tõsta partnerorganisatsioonide tegevustoetust, selleks et anda valdkonna arendajatele kindlustunne ja võimaldada neil keskenduda rohkem sisulisele tööle.  Jätkata valdkondlike arendustegevuste jätkumist oodatud mahus, mis eeldab täiendavate vahendite tagamist, aga ka rahastaja ootuste selget määratlemist ning ülesannete sõnastamist.  Tagada võimalusel püsitoetus ruumi- ja disainipoliitika eesmärke täitvatele projektidele nagu „Hea avaliku ruumi“ programm ja algatused nagu „Arhitektuurikool“, mis võimaldaks arendusprojektide taotlusvooru valdkonna uutele väljakutsetele (segregatsioon, kahanemisega kohanemine, äärealad jne) lahenduste pakkumiseks ümber sihistada.  Toetada regulaarselt toimuvaid arhitektuuri- ja disainivaldkonna rahvusvahelisi sündmusi mitme-aastaste lepingute alusel, mis võimaldaks tegevuste paremat planeerimist ja tooks kaasa ürituste kõrgema taseme.  Rakendada senisest tõhusamalt disainivõimekust, et rohkem ettevõtteid ja asutusi teadvustaks disaini innovatsiooni ja strateegia võtmeosana ja paigutuks “disainiredeli” kõrgematele astmetele, läbi nt muutuste innovatsiooni soodustavas seadusandluse, väärtus- ja kvaliteedipõhiste riigihangete ning disainipädevust rakendavate innovatsioonihangete juurutamise. Tegevus 1.2. Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine Eesmärk: Filmivaldkond on kunstiliselt mitmekesine ja Eesti film on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 1 Mõõdiku nimi (viimane (2025) (2026) (2027) teadaolev (2024) tase) Rahvusvahelises kinolevis Algtase näidatud Eesti filmide arv määratakse Sihttasemed määratakse lähtuvalt algtasemest Allikas: Eesti Filmi Instituut 2024. Laste ja noorte osakaal kinokülastustest, % 28 24 22 21 20 Allikas: Kultuuriministeerium (2022) 13  Aastas esilinastunud EFI toetatud täispikkade filmide 30 arv (mängu-, dokumentaal- ja 30 30 30 30 animafilmid) (2022) Allikas: Eesti Filmi Instituut Märkimisväärselt COVID-19 poolt mõjutatud 2021. ja 2020. aastal kukkus kinokülastuste arv 2019. aastaga võrreldes oluliselt vastavalt 3,7 miljonilt 1,8 miljonile 2020. a ja 1,39 miljonile 2021. a. Samas Eesti filme käidi kinos vaatamas ning vaatamata keerulisele ajale oli 2021. aastal Eesti filmide turuosa kogu kinolevist 14%. Rakendati toetusmeetmeid nii filmide tootmise katkemise vältimiseks kui ka kinodele ja filmilevitajatele. 2022. aastal oli näha juba olulist külastajate arvu kasvu (kokku 2,3 miljonit külastust), samuti huvi Eesti filmide vastu on püsinud ning Eesti filmi turuosa kogu kinolevist oli 20,7%. Väljakutseks on kinokülastuste arvu kasvatamine ning Eesti filmi turuosa suurendamine. Eesti filmi turuosa eesmärgi saavutamiseks on esmajärgus vajalik tootmismahtude kasvatamine kriitilise tasemeni (6–7 mängufilmi aastas) ning inflatsiooni mõjude tasandamine. Filmide arv ja eelarvetase tagavad parema nähtavuse rahvusvahelisel turul. Vajaliku taristu osas on filmilinnak Riigikogu poolt valitud üheks Kultuurkapitali toetusel ehitatavaks riiklikult tähtsaks kultuuriobjektiks. Riik on loonud eeldused professionaalse filmitootmise järjepidevuse püsimiseks, kõiki olulisemaid filmivaldkonna tegevusi kattev riiklik organisatsioon on Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (EFI), kes toetab filmide arendamist, tootmist, levitamist ja turundamist. Ministeeriumi eelarvest jagatava raha toel toetatakse mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist ning vähemuskaastootmist. EFI haldab suurt osa Eesti filmipärandist ja toetab väärtfilmikinode toetuse kaudu väärtfilmide levi. Väärtfilmikinod toovad publikuni Euroopa ja maailma mitmekesise filmiparemiku, mis võivad olla tavarepertuaarist keerulisema sisuga ning seetõttu kommertskinodes mitte ekraanile pääseda. Väärtfilmide levi soodustab mitmekesise kultuuriruumi loomist. Ministeerium tõstis toetust Põhjamaade ainsale A-kategooria filmifestivalile „Pimedate Ööde Filmifestival“ (PÖFF). Samuti jätkub tagasimaksefondi Film Estonia meetme rakendamine eesmärgiga tuua Eestisse välisriikide produktsioone. Tagasimaksefondi Film Estonia mõjude hindamiseks on koostatud mõjuanalüüs. Viimase uuringu konservatiivsete arvutuste järgi toob iga riigi poolt panustatud euro tagasi 2,5 eurot otseselt filmisektoris ja 5 eurot kaudse mõjuna. Film Estonia toetusmeede soodustab filmisektori rahvusvahelistumist, majanduslikku kasvu ja professionaalsete oskuste arengut. Lähtuvalt uuenenud Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 lõikest 2 tuleb ka Eestis kehtestada mudel, kus nii kohalikud kui rahvusvahelised audiovisuaalmeedia teenuseid pakkuvad platvormid panustavad kohalikku filmi ja sarjatootmisesse, kas otsese investeeringuna tootmisse või riiklikesse fondidesse tehtavate osamaksetena. Parandada tuleb Eesti filmide kättesaadavust rahvusvahelistel voogedastusplatvormidel. Valdkonna loovisikuid toetab audiovisuaalse kunsti loomealal Eesti Kinoliit jagades loovisikute ja loomeliitude seaduses toodud tingimustele vastavatele kirjanduse loomealal tegutsejatele loometoetuse ja stipendiume. 2022. aasta seisuga on liidul 394 liiget. Riik toetab filmivaldkonda ka Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali kaudu. Arenguvajadused  Suurendada filmivaldkonna tootmistoetusi.  Tagada stabiilsus ja suurem paindlikkus Film Estonia tagasimakse skeemile, et kiiremini reageerida rahvusvaheliste filmiprojektide vajadustele.  Rajada Eestisse kvaliteetne filmistuudio, mis vähendaks tootmistsükli kõikumist ning laiendaks filmitootmise kunstilisi võimalusi ning tervikuna tõstaks tootmiskvaliteeti. 14   Toetada Eesti filmitööstust uute tehnoloogiate (virtual production, extended reality) kasutuselevõtmisel, uute sisuformaatide arendamisel ja teadmussiirdel teistesse valdkondadesse, nt arvutimängude tööstusesse.  Jätkata mitmekesise programmiga väärtfilmikinode toetamist taastumiseks COVIDi mõjudest kinode külastatavuses. Tegevus 1.3. Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine Eesmärk: Etenduskunstide valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdiku nimi (viimane (2024) (2025) (2026) (2027) teadaolev tase) Algupärandite osakaal 48 45 45 45 45 uuslavastustest (sõnalavastused), (2022) % Allikas: Eesti Teatri Agentuur Tantsulavastuste osakaal 12,5 15 15 15 15 uuslavastustest, % (2022) Allikas: Eesti Teatri Agentuur Laste- ja noortelavastuste osakaal 20 20 20 20 20 uuslavastustest, % (2022) Allikas: Eesti Teatri Agentuur Teatrite külastatavuse 2020. ja 2021. aasta numbrid olid langustrendis seonduvalt COVID-19 piirangutest - teatrikülastusi oli vastavalt vaid 785 705 ja 673 214 (sh veebikülastajad). COVID-kriisile vaatamata ei toimunud etendusasutuste suurt pööret digilahenduste kasutamisele ning publikunumbreid mõjutasid oluliselt kehtestatud mahupiirangud ning muutuvad piirarvud. Samuti mõjutas valdkonda nn koroonatõendite nõude kehtestamine. 2022. aasta külastuste koguarv ületas aga taas 1 miljoni piiri (kokku 1,1 mln külastust), milles väljendub teatrisüsteemi taastumine piirangute perioodist. Kultuuriministeerium toetab teatritegevust teatri omandivormist olenemata, st toetatakse nii riigi osalusega sihtasutusi kui ka era- ja munitsipaaletendusasutusi. Riigikogu võttis augustis 2022. a vastu uuendatud etendusasutuste seaduse (jõustus 01.11.2022), mille eesmärgiks on paremini toetada valdkonna mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti, sh korrastada rahastamissüsteem. Rahastuskorda reguleeriv ministri määrus töötati välja koostöös valdkonnaga ja hõlmas ka valdkonna välja pakutud loomingulise tegevusega seotud töö mahu arvestamise mudelit. Oluliselt täpsustati eeskätt era- ja KOV-i teatrite rahastamise tingimusi, mille kriteeriumid tuletati era- ja KOV-i teatrite rahastamisele etendusasutuse seaduses seatud eesmärkidest. Era- ja KOV-i teatrite rahastamise süsteem muutus oluliselt läbipaistvamaks ning rahastusettepanekute kujunemine selgemaks. Tulenevalt 2022. aasta tegevustoetuste protsessi tagasisidest otsustati rakendada uuele rahastusmudelile üleminekuks tasandavaid lisavahendeid. 2023. aastal täpsustati määrust lähtuvalt era- ja munitsipaaletendusasutuste kommentaaridest, näiteks võidakse taotlejale uue määruse alusel määrata kolme-aastane tegevustoetus. Eesmärgiks on seada riigi sihtasutustena tegutsevatele etendusasutustele asutajaootused, mille täpsem sõnastamine ning kokkuleppimine toimub 2024. aastal. 15 Kultuuriministeeriumi taotlusvoorude toel („Rahvusvahelised etenduskunstide festivalid“) jõuab mitmesugune rahvusvaheline teatrikunst Eesti vaatajateni, samuti soodustatakse seeläbi rahvusvahelisi koostööprojekte. Pikemaks eesmärgiks on Eesti muutumine loomulikuks osaks etenduskunsti rahvusvahelise mobiilsuse võrgustikest ka väljaspool festivalide toimumise perioode. Eestisse tuuakse silmapaistvaid etenduskunstnikke, tutvustatakse nende loomingut ning kutsutakse produtsente ja festivalikuraatoreid vaatama siinseid lavastusi, et sünniksid uued koostööprojektid. Repertuaaris olevate lavastuste sihtgrupilist jaotust silmas pidades on jätkuvalt oluline hoida lastele ja noortele tehtavate ja omadramaturgial põhinevate uuslavastuste osakaalu, tagada professionaalse teatri kättesaadavus üle Eesti ning žanriliselt jälgida ka tantsulavastuste osakaalu uuslavastuste hulgas. Eesmärgiks on soosida ja motiveerida suuremate kunstiliste riskide võtmist kaasaegse tantsukunsti, kaasaegse etenduskunsti ja kaasaegse tsirkuse alavaldkondades, samuti toetada lastele ja noortele suunatud lavastusi nendes alavaldkondades. Teatrikunsti regionaalse kättesaadavuse tagamiseks jagab toetusi Eesti Rahvakultuuri Keskuse programm “Teater maal” (sh eriprogrammid lastele ja noortele). Lisaks professionaalsele etenduskunstile tegutseb üle Eesti aktiivne harrastusteatrite kogukond, kuhu kuuluvad inimesed kõikidest vanuserühmadest ja mis korraldab samuti rohkelt piirkondlikke ja üle-eestilisi festivale. Teatrivõrgustiku jätkusuutliku toimimise jaoks arutatakse koostöövõimalusi kaasfinantseerimiseks kohalike omavalitsustega, sh professionaalsete proovivõimaluste tagamiseks KOV-i ruumides. Eesti Teatri Agentuuri toetatakse läbi tegevustoetuse, mille abil ostab sihtasutus teiste tegevuste seas autoriloomingut ja tegeleb rahvusvahelistumisega. Vajalik on strateegiliste otsuste suurem andmepõhisus, milleks arendatakse Eesti Teatri Agentuuri kogutud teatristatistika pinnalt analüütilist võimekust. Rahvusooper Estonia planeeritava juurdeehituse valguses analüüsitakse Eesti muusikateatri koguvõrgustikku ja langetatakse selle osas strateegilised otsused. 2023. aasta jooksul koguti andmeid Vanemuisest ja Estoniast, kõrvutamaks eri žanrite külastajate hulka, lavastuste maksumust, külalisetenduste andmise võimekust jmt. 2023. aastal töötati toetusmeetmega energiasäästlikele valguslahendustele üleminekuks etendusasutustes, mis on planeeritud rakendada 2024. aastast CO2 meetme vahenditest. Valdkonna loovisikuid toetavad etenduskunsti ja stsenograafia loomealal Eesti Näitlejate Liit (561 liiget), Eesti Lavastuskunstnike Liit (67 liiget), Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit (122 liiget), Eesti Balletiliit (180 liiget) ja Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit (239 liiget) jagades loovisikute ja loomeliitude seaduses toodud tingimustele vastavatele tegutsejatele loometoetuse ja stipendiume. Liikmete arvud on toodud 2022. aasta seisuga. Riik toetab etenduskunstide valdkonnas tegutsejaid, erinevaid organisatsioone ja sündmusi ka Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali kaudu. Arenguvajadused  Töötada välja koos valdkonnaga läbimõeldud toetusmudel ja etenduskunsti alavaldkondade tasakaalu arvestades piisav rahaline toetussüsteem kaasaegsele tantsukunstile (arvestades selle grupipõhist loomust), kaasaegsele etenduskunstile ja kaasaegsele tsirkusele.  Välja töötada toimivad finantsmudelid riigi asutatud sihtasutustena toimivate etendusasutuste ja eraetendusasutuste koostööks, eriti regionaalses mõõtmes.  Vaadata üle rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide toetuse tingimused 2024. aastal, suurendada vooru rahalist mahtu ja arutada mitme-aastaste projektitoetuste lepingute sõlmimist.  Arendada etenduskunsti keskuste rolli Eesti teatrimaastikul vältimaks, et iga etendusasutus vajab oma statsionaarset lava ning tagada etenduskunsti keskuste toimimise eripära arvestav rahastamine.  Suurendada regionaalset kättesaadavust läbi programmi „Teater maal“ vahendite mahtu ja lihtsustada taotlusvooru korraldust.  Rakendada koos valdkonna esindusorganisatsioonide ja puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega toimivad tehnilised lahendused ja nende finantseerimine ligipääsetavuse oluliseks tõstmiseks etendusasutustes. 16   Töötada välja lahendused ja leida täiendavad vahendid loomingu kvaliteetseks ja süstemaatiliseks salvestamiseks ja digitaliseerimiseks. Eesmärgiks on, et digitaliseeritud materjalid ja erinevad valdkonna ajalugu koondavad infoandmebaasid moodustavad ühtse ja tervikliku, nii sisuliselt kui tehniliselt arendatud ning kaasaegsete kasutusvõimalustega digitaalse keskkonna. Tegevus 1.4. Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Eesmärk: Eesti elanike lugemisharjumus on stabiilne või suureneb ning eesti kirjandus on rahvusvaheliselt nähtav. Tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdiku nimi (viimane (2024) (2025) (2026) (2027) teadaolev tase) Aastas ilmunud Eesti kirjanduse tõlgete arv 77 70 80 80 80 Allikas: Eesti Kirjanduse (2022) Teabekeskus Eesti kirjanduse osas valikuvõimalusi on palju ja iga lugeja peaks leidma oma lemmiku. Ehkki Eestis ilmub palju erinevaid raamatuid, vähenevad tiraažid ja raamatute hind tõuseb, mis omakorda tähendab, et raamatute kättesaadavus väheneb. Järjest keerulisem on toime tulla ka väikestel kirjanduse vahendamisele ja tutvustamisele pühendunud raamatupoodidel. Pühendunud lugejate huvi kirjanduse vastu ei ole siiski vaibunud, raamatukogude kasutamine on kasvanud. Oluline on suurendada raamatukogude teavikute osturaha, et uuem kirjandus oleks kõigile kättesaadav. Eriti tuleks keskenduda just laste- ja noortekirjanduse ostudele, aga ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestveetavatele lugema innustamise programmidele, et kindlustada eesti keeles lugema harjunud kultuurikandjate järelkasvu. Kirjanduspoliitika valdkond on seotud ka raamatukogupoliitika kujundamise ja rakendamisega. Raamatukogud on paraku paljudes kohtades ainuke raamatutele ligipääsemise koht, sest raamatukauplusi on ainult väga vähestes linnades. Seega vajavad rahvaraamatukogude teavikute ostu vahendid märgatavat suurendamist, mh panustamist e-raamatutesse ja audioraamatutesse ning tagada tuleb raamatute kättesaadavus üle riigi. Toetades laenutusi raamatukogudest ei saa unustada ka autoreid, kelle raamatuid loetakse. Autorile õiglase laenutushüvitise maksmine raamatute laenutamise eest raamatukogudest toetab ja võimestab loovisikuid ning oleks arvestatavaks sissetulekuallikaks kirjanikupalga kõrval, mille saajate arvu tuleks samuti suurendada. Hüvitissumma eelarvestamise alused ning hüvitiste piirmäärad tuleb üle vaadata, et kindlustada autorite hüvitamine õiglaselt ja jätkusuutlikult. Riik väärtustab kirjandust kui omakeelse kultuuriruumi ühte alustala, mis loob eeldused teistegi valdkondade kestmiseks ja arenguks. Selleks loob ja rakendab Kultuuriministeerium toetusmehhanisme, mis toetavad Eesti autorite uute teoste loomist, kirjanduse populariseerimist ja kättesaadavust. Alates 2023. aastast toetab Kultuuriministeerium uue riikliku tähtpäeva – eesti kirjanduse päeva tähistamist – ning emakeeleõpetaja preemia väljaandmist. 2022. aastal sai riiklikku palka 15 kirjanikku. Kirjanikupalk annab tippvormis kirjanikule võimaluse keskenduda loomingule ja tagab talle sotsiaalsed garantiid. Lugedes kasvavad laia silmaringiga, avatud meele ja hea keeleoskusega kodanikud, nii ongi riigi kohus pöörata suuremat tähelepanu laste- ja noorte lugemusele, lugema innustamisele ja ka eesti keelsele lasteraamatule. 17 Raamatute kättesaadavus, lugemise populariseerimine ja kirjanduse väärtustamine on omakeelse kultuuri säilimiseks ja arendamiseks vajalikud eeldused. Lugejate kasvatamiseks on vaja head (laste)kirjandust, laste ja noorte lugema innustamist nii kodus, lasteaias kui ka koolis. Siin on võtmetähtsusega valdkonna kompetentsikeskuse – Eesti Lastekirjanduse Keskuse - tegevus, kes kogub, säilitab ja vahendab eesti laste- ja noortekirjandust. Kultuuriministeeriumi asutatud ja toetatav Sihtasutus Kultuurileht annab jätkuvalt välja Eesti tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti: Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar, Õpetajate Leht, Värske Rõhk, Hea Laps, võrukeelne Uma Leht ja Müürileht. Neist mitmed on pühendunud Eesti kirjanike originaalloomingu avaldamisele ja kirjanduselu peegeldamisele, kõik väljaanded edendavad aga emakeelset kriitikakultuuri laiemalt. Kultuurilehe honorarifondi võimalused loovisikute tööd tasustada on aasta-aastalt paranenud, kuid jäävad veel töö õiglase tasustamise osas kultuuritöötaja miinimumi standardile alla. 2024. aastast tõuseb honorarifond 200 000 euro võrra. Eesti kirjanduse rahvusvahelise nähtavuse tagamisel on väga tähtis roll nii Eesti Kirjanduse Keskusel kui ka Eesti Lastekirjanduse Keskusel. Eesti kirjanduse rahvusvahelistumise parendamiseks rahastab ministeerium muu hulgas Eesti Kirjanduse Keskuse tegevust tõlkijate koolitamisel, mis hõlmab tõlkijatele mõeldud stipendiumit ja residentuuri loomist. Samuti toetatakse Kultuuriministeeriumi eelarvest Eesti osalemist rahvusvahelistel messidel, järjepidevat kirjastuste teadlikkuse tõstmist ekspordivõimalustest ning autoriõiguste vahendamist ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimist. Toetatakse ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevusi lastekirjanduse ning lasteraamatute illustratsioonide ekspordipotentsiaali tõstmiseks. Kirjanduse rahvusvahelistumine on oluline ka kirjanike ja tõlkijate toimetuleku tagamisel. Kirjanike ja nende teoste rahvusvahelise edu taga seisvate mitteriiklike organisatsioonide jätkusuutlik rahastamine on vajalik ja oluline. Kultuuriministeerium toetab eesti kirjanduse rahvusvahelistumisega seotud projekte, eelkõige tegevustes, mis aitavad kaasa Eesti edukale esinemistele raamatumessidel. Iga kirjaniku ja illustraatori teoste õiguste müük välismaale annab autoritele lisateenistuse. Eesti on rahvusvahelisel lasteraamatute messil Bolognas 2025. aastal peakülaline. Kaugemaks sihiks on jõuda peakülalise staatuseni ka maailma suurimal raamatumessil Frankfurdis. Eesti kirjanduselu rahvusvahelistumist toetavad ka siin toimuvad suursündmused, end juba tõestanud ja ka publiku seas menukad festivalid HeadRead Tallinnas ja Prima Vista UNESCO kirjanduslinnas Tartus. Valdkonna loovisikuid toetab Eesti Kirjanike Liit jagades loovisikute ja loomeliitude seaduses toodud tingimustele vastavatele kirjanduse loomealal tegutsejatele loometoetuse ja stipendiume. 2022. aasta seisuga on liidul 329 liiget. Riik toetab kirjanduselu, loometööd ja kirjastamist ka Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kaudu, kelle kanda on näiteks ka Eestis toimuvate rahvusvaheliste kirjandusfestivalide korraldamise rahastamine. Kirjanduse kättesaadavust mõjutavad ka võimalikud rahvaraamatukogude võrgu muudatused. Arenguvajadused  Suurendada laenutushüvitist ja reprograafiahüvitist autoritele (kirjanikud, tõlkijad, illustraatorid) ja kirjastustele. Muuta laenutushüvitiste eelarvestamise põhimõtteid, leppida kokku kindlates kriteeriumides ja arvestusalustes ning üle vaadata hüvitiste piirmäärad.  Suurendada Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevustoetust lugemise populariseerimise programmi elluviimiseks ja programmi „Lugemisisu“ laiendamiseks üle Eesti, erinevate lugemist populariseerivate tegevuste arendamiseks ning Eesti lastekirjanduse ja illustratsioonide rahvusvaheliselt tuntuks tegemiseks.  Tõsta kirjanduse rahvusvahelistumise eelarvet ja Eesti Kirjanduse Keskuse ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevustoetust Eesti kirjanduse rahvusvaheline tuntuse ja leviku suurendamiseks.  Rahvusvahelistele festivalide toetamine, mis tagab sündmuse korraldajatele vajaliku stabiilsuse.  Vähendada raamatute, sh e-raamatute ja audioraamatute, käibemaksumäära 5-le protsendile, mis parandab ligipääsu raamatutele ja kirjanduse kättesaadavust. 18 Tegevus 1.5. Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine Eesmärk: Kunstielu on mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase Sihttase 3 Sihttase 4 (viimane 2 Mõõdiku nimi (2024) (2026) (2027) teadaolev (2025) tase) SA Kunstihoone Eestis ja 14 välismaal toimunud näituste arv 11 15 15 15 (2022) Allikas: SA Kunstihoone SA Kunstihoone Eestis ja välismaal toimunud näituste 33 026 külastajate arv 35 000 50 000 50 000 50 000 (2022) Allikas: SA Kunstihoone Lepingulised residentuurikohad 3 Eesti kunstnikele välismaal 4 4 4 4 (2022) Allikas: Kultuuriministeerium Kunstinäitusi toimus 2021. aastal üle Eesti kokku 823 ja neid külastas hinnanguliselt enam kui 0,9 mln inimest. Kunstivaldkonna suur arengupotentsiaal, rahvusvaheline nähtavus ja kunstielu kodumaine mitmekülgne kättesaadavus on kriiside ja inflatsiooni järel ohus. Valdkonna jätkusuutlikkus sõltub peamiselt mitteriiklikest organisatsioonidest. Väheste stabiilsete töökohtade konkurentsivõime on kadunud, kuna enamik organisatsioone ei suuda kaasas käia riigi kultuuritöötaja palgamiinimumiga, samuti on kahanemas üksikisikute ja väikeste organisatsioonide vastupidavus ja motivatsioon raskustega rinda pista. Kunsti rahastamise suurim probleem on ministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali rollide ebaproportsionaalne jaotus, mis ei arvesta valdkonna vajadusi ja jätab kesksete institutsioonide tegevuse rahastamisel Kultuurkapitalile liiga suure koormuse. Kunstnike toimetulekut hindavad kesiseks ka valdkonna uuringud. Loometöö tasustamine, sh näitusetasud kunstnikele, on valdkonna prioriteet ja lähiaastate võtmeteema. Hädavajalik on näitusetaristu parandamine ja ajakohastamine. Kunstigaleriid on vähe võrgustunud, nende tegevus nõrgalt kommunikeeritud ja tegevuste aineline baas ning taristu vajab paljudel juhtudel investeeringuid. Probleeme on nii kohalike väikegaleriide kui ka kesksete näitusemajadega (Tallinna Kunstihoone ja Tartu Kunstimaja). 2023-2025 toimuv 1934. aastal rajatud Tallinna Kunstihoone renoveerimine vajab lisavahendeid. Kriitilises seisus on ka teiste kesksete näitusekorraldajate taristu (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tartu Kunstimaja, Eesti Kunstnike Liidu galeriid, jmt). Samuti on eesmärgiks arendustegevused galeriide võrgustumise ja haridus- ning publikutöö parandamise suunal, aga ka valdkonna statistika kogumise kaasajastamine, et kunstipoliitika kujundamine oleks enam teadmistepõhine. Ka nendeks tegevusteks puudub täna riiklik rahastus. Kunstielu piirkondliku ja rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks on oluline nii valdkondlike arendustegevuste võimestamine kui ka suurem tähelepanu kunstnike residentuurivõimalustele Eestis ja Eestist väljaspool. Kunstivaldkond koostas 2021. aastal valdkondliku arengukokkuleppe (arengukava) “KUVA 2021- 2025"4, mille eesmärkidest mitmed – nt kunstnike töö tasustamise temaatika, samuti mure kunstitaristu olukorra pärast - on riigi ja valdkonna praktikute vaates ühised. 4 https://cca-admin.cca.ee/wp-content/uploads/2021/12/KUVA_veebi.pdf 19 Suurem osa kunstivaldkonnast toimib peamiselt kolmanda sektori organisatsioonide kaudu ning kunstisüsteem areneb ja muutub kiirelt. Lähiaastate suurim väljakutse on vabakutseliste tööl põhineva valdkonna jätkusuutlikkuse tagamine kriisist väljumisel, inimeste hoidmine ja valdkondliku ökosüsteemi tervise tagamine. Valdkonnas tegutseb üks riigi osalusega sihtasutus – SA Kunstihoone. Kultuuriministeerium panustab kunsti valdkonnas nii loometöösse, näitusetegevusse, rahvusvahelistumisse kui ka kunsti uurimisse, esmakordselt on käimas suurem investeering Tallinna Kunstihoone renoveerimise näol. Valdkonna tegevuste põhirahastaja on Eesti Kultuurkapital kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali kaudu. Avaliku rahastuse kogusumma ei taga endiselt valdkonna piisavat toetamist. Erinevalt enamikest teistest loomealadest on aktiivses kunstielus (nüüdisloomes) ka mäluasutustel suur roll – kunsti avalikuks saamise peamine formaat on näitused ja kunstimuuseumid panustavad sellesse märkimisväärselt. Kunsti valdkonna riigipoolse rahastuse eesmärk on tagada tingimused kunsti loomiseks, muuta kunst Eestis nähtavaks ja jätkata kunstivaldkonna rahvusvahelistumist, leides selleks uusi viise ja võimalusi. Loometöö tasustamine on valdkonnas süsteemselt läbi mõtlemata ja piisavas mahus rahastamata. Kunstnikupalka makstakse alates 2023. aastast 20 kunstnikule MTÜ Eesti Kunstnike Liidu kaudu, aktiivseid tegevkunstnikke on hinnanguliselt mitusada, valdkonna loomeliitude liikmeid üle 1000. Valdkonna esindajad on teinud ettepaneku 2024. aastast käivitada näitusetasude fond, mille vahenditest näituseasutused saaksid finantseerida kunstnike näitustega seotud tööpanust. Täiesti puudub täna riigi toetus kunsti loomiseks vajaliku taristu (nt kunstnike ateljeed, töökojad) ja valdkonna tehnilise arengu ja investeeringute osas. Kujutava kunsti valdkonnas on individuaalsed sisendkulud väga kõrged, eriti materjali- või tehnoloogiamahukate teoste puhul, kunstnikud vajavad tegutsemiseks füüsilist ruumi - täna toimub tegevuste rahastamine peamiselt omatulu ja Kultuurkapitali baasil. Alates 2017. aastast antakse Kultuuriministeeriumi eelarvest tegevustoetust kolmele näituseasutusele - SA Tallinna Kunstihoonele, Eesti Kunstnike Liidu galeriidele ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumile. Kõik need näituseasutused tegutsevad Tallinnas ning vaid SA Kunstihoone tegevus on rahastatud piisavalt, ülejäänute põhirahastajaks on Kultuurkapital. Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi tegevuste stabiilseks ja jätkusuutlikeks rahastamiseks oleks vaja muuseumi tegevust toetada täies mahus Kultuuriministeeriumist. Kultuurkapitali ja Kultuuriministeeriumi rollijaotus kunsti rahastamisel vajab ministeeriumipoolseid otsuseid, et laiendada ministeeriumist tegevustoetust saavate kunstiasutuste ringi. Lisaks EKKM-ile tuleks ministeeriumi eelarvest täies mahus rahastada ka Eesti Kunstnike Liidu ja Tartu Kunstnike Liidu näituseasutuste tegevust, kuivõrd need on põhilised valdkonnaülesed uue loomingu eksponeerimise paigad ning sellisena kunstielus kesksed. Täna on professionaalsed näitusepinnad koondunud peamiselt suurtesse keskustesse, väiksematel tegijatel on keeruline jõuda publikuni ja konkureerida väga piiratud rahastusele, kunsti regionaalne kättesaadavus on piiratud, kõrgel tasemel näitusetegevus on ebaühtlane. Kunstielu Eestis toetub ligi sajale galeriile ja näitusemajale, suurem osa neist ei saa märkimisväärset avalikku toetust. Statistika operatiivseks kogumiseks ei ole süsteemset võimekust, seega ei ole kunstipoliitika kujundamine täna ka täielikult teadmistepõhine. Kunsti kättesaadavust parandaks ligipääsetav kunstiharidus ja näitusepedagoogika, aktiivsem kommunikatsioon ja kvaliteetne emakeelne kunstikriitika. Riigi panus publiku kaasamisele suunatud tegevustele on täna marginaalne, SA Kultuurileht annab välja ajakirja kunst.ee, kunstikriitikat ilmub ka ajakirjas Vikerkaar ning ajalehes Sirp. Vajadus süsteemse toetuse ja tegevuste võimestamise järele on olemas, eriti kunstikriitika, aga ka kommunikatsiooni osas vajaks valdkond ka värskendavat tõuget, sest meediapildis on kunst aasta-aastalt vähem nähtav. Kunst on rahvusvaheline loomevaldkond, mille mõistmine ja hindamine ei sõltu keelepiiridest. Rahvusvahelistumine on olnud Eesti kultuuripoliitika keskseid prioriteete läbi aastakümnete ning Eesti kunsti nähtavuse ja lõimituse tagamine rahvusvahelisel kunstimaastikul on praegugi oluline. Veneetsia biennaal on regulaarne rahvusvaheline kunstinäitus, mis toimub alates 1895. aastast. Eesti osaleb biennaalil rahvuspaviljoniga alates 1997. aastast ja see on suurim regulaarne avalikult rahastatud rahvusvaheline kunstiprojekt. 2022. aastal oli Eestil erakordne võimalus korraldada rahvuspaviljoni näitus sündmuse keskpunktis Giardini pargis (Hollandis). 2024. aasta biennaalil tuleb näitusele leida taas uus asukoht. Kunstnikuna esindab Eestit järgmisel biennaalil skulptor Edith Karlson. 20 Rahvusvahelisi kunstisuhteid arendavad valdkondlik info- ja arenduskeskus (SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus MTÜ), kes saavad ministeeriumilt osalist tegevustoetust. Keskuste koostöö ja tegevuste konsolideerimine on kaalumisel, kuid kuna tegemist on väikeste üksustega, ei tähendaks see optimeerimist, vaid vajaks kõigi vajalike teenuste ja tegevuste tagamiseks kindlasti lisavahendeid. Rahvusvahelistel kunstimessidel osalemist, galeristide koolitamist ja rahvusvahelisi turundustegevusi on seni rahastatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse koordineeritava loomemajanduse meetme vahenditest. Kiirelt rahvusvahelist tuntust kogunud Narva kunstiresidentuuri arendamist toetab ministeerium Eesti Kunstiakadeemia SA kaudu. Loovisikute mobiilsus on kultuurikoostöö nurgakivi ja kunsti mitmekesise arengu tagatis, järgmiste sarnaste võimaluste avamiseks käib hetkel koostöö eelkõige Suurbritannia suunal. Hetkel on läbi valdkondlike keskuste koostöö ISCP residentuuriga New Yorgis ja WIELSiga Brüsselis võimalik riigi rahastusel välisresidentuuris viibida 3 kunstnikul aastas. Kunstielu terviku seisukohalt on oluline ka kunstiklassika uurimine ja tutvustamine, mistõttu on ministeerium alates 2018. aastast toetanud eraalgatusliku Konrad Mägi Sihtasutuse tegevust. Muutuvas maailmas on väikesel ja mobiilsel valdkonnal pigem lihtsam sihte muuta ja pikaajalisi plaane ümber vaadata, kuid kujutav kunst jääb igal juhul ja kõigis oludes rahvusvahelisele kogukonnale toetuvaks ülemaailmse levikuga kultuurivaldkonnaks, mis sõltub samas täielikult kohaliku kunstielu mitmekesisusest ja elujõulisusest. Hetkel ei rahasta Kultuuriministeerium ka ühegi rahvusvahelise mõõtmega kunstivaldkonna festivali tegevust. Neist kolm suuremat ja järjepidevamat: Tallinna Graafikatriennaal, Tallinna Fotokuu ja Tallinna Rakenduskunsti Triennaal vääriksid projektipõhise Kultuurkapitali rahastuse asemel süsteemsemat ja järjepidevat rahastamissüsteemi tegevuste paremaks planeerimiseks. Valdkonna loovisikuid toetab kujutava kunsti loomealadel Eesti Kunstnike Liit (983 liiget) ja Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing (144 liiget) jagades loovisikute ja loomeliitude seaduses toodud tingimustele vastavatele kirjanduse loomealal tegutsejatele loometoetuse ja stipendiume. Liikmete arvud on esitatud 2022. aasta seisuga. Arenguvajadused  Tagada täiendavad vahendid nii vabakutseliste kunstnike toimetuleku parandamisesse, kunstnike töö tasustamise toetamisse, valdkonna asutuste toimepidevusse, näituseruumide renoveerimisse, valdkonna tugiteenuste kättesaadavusse kui ka valdkonna statistika kogumise ja analüüsiga seotud tegevustesse.  Parandada tegevustoetust saavate kunstiasutuste olukorda.  Algatada kunstiteadlikkuse kasvatamiseks, kunstnikele ja kunstipublikule elukohast sõltumatult võrdsete võimaluste loomiseks ning regionaalarengu toetamiseks kohalike näituseasutuste investeeringu- ja arendusprogramm.  Tagada SA Tallinna Kunstihoone renoveerimise jätkamine.  Süsteemsem lähenemine rahvusvaheliselt võrgustunud pideva ja professionaalse programmiga loomemajadele.  Suurendada riigi rahastatud residentuurikohtade arvu mainekates keskustes välismaal.  Rahvusvaheliste festivalide toetamine, mis tagab sündmuse korraldajatele vajaliku stabiilsuse.  Jätkata valdkondlikke arendustegevusi tänases mahus (eeldab täiendavate vahendite tagamist) koos rahastaja ootuste selge määratlemise ning ülesannete sõnastamisega. 21 Tegevus 1.6. Loovisikute toetamine ja tunnustamine Eesmärk: Loovisikute loometegevuseks vajalikud tingimused on paranenud. Tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2024) (2025) (2026) (2027) Mõõdiku nimi (viimane teadaolev tase) Tunnustatud loomeliitudega sõlmitud 17 lepingute arv 17 17 17 17 (2022) Allikas: Loomeliitude andmekogu Tegevuse kirjeldus Selleks, et loovisikute loometegevuseks vajalikud tingimused oleksid paranenud, antakse loomeliitudele toetust, kasutamaks seda seaduses sätestatud loometoetuse maksmiseks vabakutselistele loovisikutele ja loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks antavateks stipendiumideks, kui toetust ei ole kasutatud täies ulatuses loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele. Suur osa loomevaldkondadest toimivad valdavalt kollektiivse loomingu põhiselt ja on põhiosas institutsionaliseerunud – riik on loonud etendusasutusi ja kontserdiorganisatsioone, mis tagavad neis valdkondades stabiilsed loometöö võimalused. Et võimaldada ainult vabakutseliste loometööl põhinevate valdkondade loovisikutel pühenduda loometööle regulaarsemalt, on riik loonud täiendavalt süsteemi, mis võimaldab loomeliitude kaudu toetada kirjanikele ja kunstnikele palkade maksmist. Arenguvajadused Loomevaldkonnad on 21. sajandil üha levinumate ebaregulaarsete töösuhete valdkonna suunanäitajad. Lähiaastate eesmärk on lähtuvalt uuringutest vabakutseliste loovisikute majandusliku toimetuleku ning sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse kohta seoses loometegevusest saadava sissetuleku laekumise eripäradega, teha ettepanekud loovisikute toimetuleku paremaks tagamiseks. Tegevus 1.7. Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine Eesmärk: Eesti meedia on sõltumatu ja usaldusväärne infoallikas. Tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 1 Mõõdiku nimi (viimane (2025) (2026) (2027) teadaolev (2024) tase) Eesti Rahvusringhäälingu usaldusväärsus eestikeelse 82 elanikkonna hulgas, % 83 84 84 84 (2022) Allikas: Turu-uuringute AS 22  Eesti Rahvusringhäälingu usaldusväärsus eesti keelest 48 erineva emakeelega 42 43 44 45 elanikkonna hulgas, % (2022) Allikas: Turu-uuringute AS ERRi telekanalite vaatajate protsentuaalne osakaal 72 elanikkonnast (vanuses 4+ 71 70 69 68 eluaastat), % (2022) Allikas: Kantar EMOR ERRi raadiokanalite kuulajate protsentuaalne 43 osakaal elanikkonnast 42 41 40 39 (vanuses 15+), % (2022) Allikas: Kantar EMOR ERRi veebisisu jälgijate arv 2 206 000 kuus 2 300 000 2 500 000 2 700 000 3 000 000 (2022) Allikas: Geminus Eesti meediaturg on avatud, institutsionaalselt mitmekesine ja siin pakuvad teenuseid nii kohalikud kui ka rahvusvahelise tegevusulatusega ettevõtted. Riigikogu poolt 2022. veebruaris vastuvõetud meediateenuste seaduse muudatused ajakohastavad oluliselt meediamaastiku korraldust, sh uut liiki sisu ja teenuste kasutamist. Kultuuriministeeriumi ülesandeks on tagada tasakaalustatud duaalse meediasüsteemi (era ja avalik- õigusliku meedia) areng. Tugev ja sõltumatu usaldusväärne meedia on sõnavabaduse garandiks. Sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi ja vaba meediaruum selle vältimatu osa. Eestis on praegu meediateenuste seadusega reguleeritud peamiselt audiovisuaalmeedia- ja raadioteenused. Euroopa Liit on meediavabaduse määruse rakendamise ettepanekuga liikumas kogu meediaruumi ühtsetel alustel hõlmava regulatsiooni suunas. Meediavabadus, meediapädevused ja digipädevused on jätkuvalt olulised märksõnad Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni uutes programmides ning dokumentides, et tagada ajakirjandusvabadus ka muutuvas poliitilises keskkonnas ning pidevate kriiside kontekstis. Meedia tõhusa toimimise fundamentaalseks eelduseks on meedia usaldusväärsus. Usalduse loomine tugineb omakorda professionaalsel sõltumatul ajakirjandusel, mille sisuloome vajab toimetuste majanduslikku kindlustatust. Sõltumatu ja usaldusväärse info kättesaadavuse tagamine on avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) üks peamisi eesmärke. ERR toetab oma tegevusega eesti keele ja kultuuri arengut, kultuurilise mitmekesisuse säilimist ning aitab kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri jäädvustamisele ja hoidmisele. Rahvusringhääling lähtub oma sisuvalikutes Eesti Rahvusringhäälingu seadusest ja ERR-i strateegilistest eesmärkidest. Samas tuleb tunnistada, et meediaruumis toimunud kiirete arengute tõttu on ERR-i seadus ajale jalgu jäänud ning vajab kaasajastamist. Andmepõhiste poliitikaotsuste tegemiseks tuleb meediavaldkonda senisest tõhusamalt seirata ja teha püsivalt koostööd ülikoolide ning meediainstitutsioonidega. Meediaturu läbipaistvuse suurendamiseks on vaja kõigi osapooltega kokku leppida turu mõõtmise ühtses metoodikas ja andmete avalikustamise ulatuses. Andmepõhine pidev monitooring aitab edendada ka meedia eneserefleksiooni ja meediakriitikat. Eesti meediaturu konkurentsiolukord vajab pidevat seiret, et vältida avalikkusele info jagamise monopolide teket. 23 Tuleb jätkata aktiivset koostööd Euroopa Liidu institutsioonidega ja siseriiklikult Rahandusministeeriumiga, et luua kohalikele meediaettevõtetele Eesti turul tegutsemiseks võrdsed konkurentsitingimused võrreldes globaalsete suurkorporatsioonidega. Tulenevalt ajaloolistest põhjustest on Eesti inforuum jagunenud keeleliselt kaheks – eesti- ja venekeelseks. Erameedia jaoks on venekeelse inforuumi sisuka täitmise takistuseks turutõrge, mille ületamiseks on riik 2022. ja 2023.a. erameediat rahaliselt toetanud. Toetuste eesmärgiks on aidata erameedial jõuda venekeelses inforuumis tegutsemise jätkusuutlike ärimudeliteni. 2022. aastal ja 2023. toetati venekeelset erameediat ühtse inforuumi tagamise eesmärgil seoses Ukraina sõjaga. Toetamine jätkub 2024. a koostöös Riigikantseleiga. Arenguvajadused  Jätkata Eesti Rahvusringhäälingu uue telekompleksi ehituse planeerimist ja finantseerimist.  Luua täiendavate vahenditega ERR-i võimekus tagada kriisiolukordades sisejulgeoleku ja infovahetus (küberturvalisuse ning katkematu raadioeetri tagamine).  Ühise inforuumi tugevdamiseks toetame ja võimestame kohalikke venekeelseid meediakanaleid.  Toetada paberväljaannete kojukannet.  Aitame kaasa väärinfo leviku piiramisele läbi meediahariduse programmi. Tegevus 1.8. Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine Eesmärk: Muusika valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdiku nimi (viimane (2024) (2025) (2026) (2027) teadaolev tase) Eesti professionaalsete heliloojate uudisteoste 188 esiettekannete arv 170 170 170 170 (2022) Allikas: Eesti Muusika Infokeskus 2022. aasta oli muusika valdkonnas COVID-kriisist taastumise ning Ukraina sõjast mõjutatud aasta. Publiku kontsertide külastamise arv näitas taastumise märke, kuid säilis ettevaatlikus eelmüügist ostetavate piletite osas. Kontserdipaikade, festivali- ja kontserdikorraldajate jaoks kasvasid oluliselt kõigi teenuste hinnad, samal määral ei olnud aga võimalik tõsta kontserdipiletite hinda ning muusikute honorare. Taastunud on rahvusvaheline kontserdielu ning toimus mitmeid kontsertturneesid ning plaadistusi rahvusvaheliselt mainekatele plaadifirmadele. Eesti muusikavaldkonnas tegutseb kolm riigi asutatud kontserdiorganisatsiooni (SA Eesti Kontsert, SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor) ja kolm munitsipaalset kontserdiorganisatsiooni (Tallinna Filharmoonia, Pärnu Linnaorkester, Narva Linna Sümfooniaorkester). Taotlusvooru toetustega panustab Kultuuriministeerium eraõiguslike kontserdikorraldajate, kollektiivide ja heliloojate võimalustesse arendada interpretatsioonikunsti, uue 24 heliloomingu teket ja noodimaterjali kättesaadavust, samuti noorte professionaaliks pürgivate muusikute arendamist. Muusikavaldkonna puhul tuleb arvestada siseriiklike ja rahvusvaheliste tegevuste tugeva põimumisega, sest enamik valdkonna esindajatest osalevad aktiivselt rahvusvahelises suhtluses, mis toob Eestisse uut kompetentsi, koostööprojekte ja raha projektide läbiviimiseks, samuti tutvustab eesti muusikat ja muusikuid väljaspool Eestit. Eesti muusika nähtavus ja kättesaadavus rahvusvahelisel areenil on oluline nii riigi kuvandi, valdkonna arengu kui ka tulemuslikkuse seisukohalt. Eesti on esindatud vähemalt kolmel muusikamess-konverentsil (jazzahead!, Womex, Reeperbahn) Euroopas, mis tagab muusikutele minimaalse võimaluse professionaalsete kontaktide hoidmiseks ja uuendamiseks. Loov Euroopa kultuuriprogramm uueks rahastusperioodiks aastatel 2021–2027, on kasvanud ca 2,5 miljardi euroni. Vabakutselistele loovisikutele sotsiaalsete garantiide tagamine ning sihtasutuste kunstilistele kollektiividele konkurentsivõimelise töötasu tagamine on oluline, kuna see aitab muusikavaldkonna loovisikutel olla loominguliselt aktiivne, tagada valdkonna jätkusuutlik areng ja esindada Eestit rahvusvahelises kontekstis maailma tippude seas. Sama eesmärgiga on seotud ka interpreetidele, nii solistidele kui ka kollektiividele residentuuriprogrammide, samuti õigeaegne rahvusvahelistest konkurssidest ja rahvusvahelisest õppetööst osa saamise võimaldamine. Muusika peab olema erinevatele sihtgruppidele ja regionaalselt kättesaadav. Lisatuge oleks vaja regionaalse ja mitmekesise muusikaelu toetamiseks. Eraldi vajaduste kompleksina on oluline välja tuua laste ja noortega seotud tegevused nii huvitegevuse kui ka professionaalseks karjääriks ettevalmistavas faasis, kuna muusikavaldkonna puhul algab professionaaliks saamise eelduste loomine ning ettevalmistus juba algklassides ja nooremaski vanuses. Noortele tuleb luua uusi võimalusi muusikaelust osasaamiseks, näiteks muusikakoolide ja huvitegevusega seotud organisatsioonide muusikainstrumentide pargi täiendamine, erinevatele vanusegruppidele suunatud eritüübiliste muusikasündmuste korraldamine, talendiprogramm jne. Muusikavaldkonna loominguliste saavutuste jäädvustamine ning rahvusvaheliselt kättesaadavaks tegemine digiteerimise, salvestamise ja professionaalse uurimustöö abil on täna pisteline ning see tegevussuund vajaks nii strateegilisi otsuseid kui ka süsteemset finantseerimist. Muusikapoliitika professionaalseks kujundamiseks on oluline alustada Eesti muusikastatistika süsteemset kogumist ja analüüsimist, mis lisaks juba nimetatud teemadele toestaks ka muuhulgas muusika regionaalse haarde ja ligipääsetavuse võimaluste arendamist. Valdkonna loovisikuid toetavad helikunsti loomealal Eesti Interpreetide Liit (334 liiget), Eesti Heliloojate Liit (124 liiget) ja Eesti Esitajate Liit (1722 liiget), jagades loovisikute ja loomeliitude seaduses toodud tingimustele vastavatele tegutsejatele loometoetuse ja stipendiume. Liikmete arvud on toodud 2022. aasta seisuga. Muusikavaldkonna organisatsioone, kollektiive, festivalide ja muusikaliste suursündmuste korraldamist toetab riik Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali ning Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu. Muusikavaldkonda toetab autoritasudest saadavate tulude kaudu ka Eesti Autorite Ühing. Lisaks toetab Kultuuriministeerium muusikavaldkonna ettevõtteid ja neile tugiteenuste pakkumist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rakendatava loomemajandusmeetme toetuste kaudu. Arenguvajadused  Tagada täiendavad vahendid algupärase loomingu tellimiseks muusikavaldkonna riigi sihtasutustele (sh SA Teater Vanemuine) ning Rahvusooper Estoniale, mis on olulised uueks heliloominguks.  Tagada täiendavad vahendid Eesti heliloojate uudisteoste kvaliteetse esituse, salvestamise ja laiema leviku tagamiseks nii kodu- kui ka rahvusvahelise publiku seas.  Suurendada lastele ja noortele suunatud toetusprogrammi „Muusikakonkursid“ mahtu. 25  Teadlikkuse tõstmine ja lisainvesteeringud või tegevuste toetamine muusikasündmuste korraldamisel ökoloogilist jalajärge vähendavate tegevuste rakendamiseks.  Lisarahastus Eesti muusikastatistika kogumise süsteemi loomiseks. 26 Meede 2. Kultuuripärandi kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine Eesmärk: Tagatud on Eesti rikkaliku vaimse ja materiaalse kultuuripärandi, sh kultuuriväärtusliku keskkonna, ja eriilmeliste piirkondlike kultuuriruumide elujõulisus ja säilimine järeltulevatele põlvedele. Meetme mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (viimane (2024) (2025) (2026) (2027) Mõõdiku nimi teadaolev tase) Muuseumikülastuste arv, mln 2,454 3,2 3,3 3,4 3,5 Allikas: Statistikaamet (2022) Eesti rahvaraamatukogude 9,462 laenutuste arv, mln 10 10 10 10 (2022) Allikas: Statistikaamet Eesti raamatukogude füüsiliste külastuste arv, mln 7 8,8 8,8 8,8 8,8 Allikas: Eesti (2022) Rahvusraamatukogu Organiseerunud rahvakultuuriharrastajate arv 78 320 78 500 79 000 79 000 79 000 Allikas: Eesti Rahvakultuuri (2022) Keskus Kasutuses olevate 77 ehitismälestiste osakaal, % 77 78 78 78 (2022) Allikas: Muinsuskaitseamet Meetme raames toetatakse kultuurimälu edasikandmise jaoks oluliste institutsioonide (sh muuseumid, Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA) põhitegevust ja kolmanda sektori organisatsioonide tegevust ja projekte, rakendatakse kultuuripärandi toetusi, toetatakse kultuuripärandi alaste rahvusvaheliste lepingute täitmisega seotud tegevusi. Lisaks tehakse investeeringuid kultuuriväärtusi säilitavate ja vahendavate asutuste ajakohastamiseks ja arendamiseks. Tegevus 2.1. Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine Eesmärk: Muuseumikogudes hoitav ja muinsuskaitse all olev kultuuripärand on mitmekesine, kättesaadav ja jätkusuutlik. Muuseumide ja muinsuskaitse teenused on kvaliteetsed. Tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (viimane (2024) (2025) (2026) (2027) Mõõdiku nimi teadaolev tase) 27  Muuseumide külastajate Algtase selgub Määratakse Määratakse Määratakse Määratakse rahulolu 2024 lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt Allikas: Kultuuriministeerium algtasemest algtasemest algtasemest algtasemest Muuseumide hoidlapinna, mis vastab pikaajalise säilitamise 45 nõuetele, osakaal hoidlate 45 45 45 45 kogupinnast, %5 (2022) Allikas: Muinsuskaitseamet Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal 63 (%) 70 71 72 73 (2022) Allikas: Kultuuriministeerium 0-19 aastaste laste ja noorte, kes on osalenud muuseumide 386 104 haridusprogrammides, arv 400 000 400 000 400 000 400 000 (2022) Allikas: Statistikaamet Eesti 15-aastate ja vanemate elanike osakaal, kes on 60 külastanud muuseume (%) 65% - - - (2018) Allikas: Muuseumide külastajate ja mittekülastajate uuring6 Muinsuskaitseameti teenustega koondrahulolu (teenuste osakaal kõigist klienditagasiside saanud 86% teenustest, mille soovitusindeks 85 85 85 85 (2022) on üle +30%), % Allikas: Muinsuskaitseamet Statistikaameti andmetel oli Eestis 2022. aasta seisuga 170 muuseumi 227 külastuskohaga, milles säilitati kokku 7,1 miljonit museaali. Muuseumikülastusi oli 2022. aastal 2,454 miljonit, mida on enam, kui 2021. aastal. Muuseumides töötas 1576 töötajat. Muuseumide infosüsteemi (MuIS) oli 2022. aasta lõpu seisuga sisestatud u 4 miljonit museaali kirjeldust, neist ligi 2 miljonit on digitaalse kujutise ja põhjaliku kirjeldusega. Muuseumivaldkonna suurimateks probleemideks on muuseumikogude halvad hoiutingimused, moraalselt ja tehniliselt vananenud MuIS, mitmed vananenud püsiekspositsioonid ning muuseumihoonete suur remondivõlg ja halb ligipääsetavus. Muuseumidel on oluline sotsiaalne ja majanduslik mõju. Muuseumid hoiavad ja kujundavad meie identiteedi, räägivad meie lugu nii Eesti elanikele kui ka külalistele. Nad aitavad kaasa harituma ja avatuma ühiskonna loomisele, panustavad inimeste heaolusse ja paremasse elukeskkonda ning on loovuse ja uute ideede allikaks. Muuseumid on tihedalt seotud turismiga ning seeläbi tekib kaudne majanduslik tulu kohalikele majutus- ja toitlustusettevõtetele. Samuti on muuseumide tegevus läbi põimunud teiste loomemajanduse valdkondadega. 5 KuM haldusala riigimuuseumid ja halduslepingu alusel riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid 6 Uuring toimub igal kuuendal aastal. 28 Riigi ülesanne on luua eeldused, et muuseumid saaksid hoida ja tutvustada inimestele meie ajalugu. Muinsuskaitseameti eesmärk on muuseumipoliitika rakendajana arendada muuseumivaldkonda Eestis, olla muuseumide nõustaja ja populariseerija, muuseumiüleste arenduste eestvedaja ning toetada oma tegevusega muuseumide koostööd. Kultuuriministeeriumi vastutada on muuseumipoliitika kujundajana õigusloome ja strateegiline planeerimine. Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuulub 7 riigimuuseumi ja 13 riigi osalusel asutatud muuseumide sihtasutust, mis kasutavad halduslepingu alusel riigile kuuluvat muuseumikogu. Kultuuriministeeriumiga on lisaks seotud 4 muuseumi, mis ei ole ei riigimuuseumid ega riigi sihtasutused, kuid mis kasutavad riigile kuuluvaid muuseumikogusid. Kultuuriministeerium on alates 2012. aastast Eesti muuseumivõrgustikku korrastanud ning muutnud muuseumide juriidilist vormi, lähtudes iga kord konkreetse muuseumi eripärast ja kohalikest oludest. Seoses koroonakriisiga peatus riigireformi kavas ette nähtud muuseumivõrgustiku korrastamise protsess, mis jätkub 2023.–2024. aastal. Muuseumikogudesse kuulub väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, kuid museaalide hoiustamise tihedus hoidlates ja hoidlate halb füüsiline seisukord seab ohtu selle säilimise. Suurt osa museaalidest ladustatakse selleks hädapäraselt kohandatud ruumides, kus ei ole võimalik sisekliimat mõjutada ega ole tagatud tuleohutus. Tänased hoiutingimused ja vajakajäämised konserveerimises halvendavad pidevalt esemete olukorda ning halvas seisukorras museaale ei saa ka avalikkusele näidata ega neid kasutada. 2017-2018 analüüsisid Ratus OÜ ja KPMG Baltics OÜ koostöös Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga museaalide säilitamise teenust. Tulemusena selgus, et olemasolevate hoidlapindade nõuetekohaseks muutmine on ligikaudu kaks korda kallim kui ühishoidlate ehitamine, mis oleks kõige efektiivsem ning ressursisäästlikum Eesti kultuuripärandi pikaajalist säilitamist tagav lahendus. Ühised pärandihoidlad on planeeritud Põhja-Eestisse, Lõuna-Eestisse ja Hiiumaale, mille ettevalmistööd on toimumas. Riigi üks eesmärke on toetada muuseumidesse kogutud pärandi ja teadmiste lahtimõtestamist ning avalikku kasutusse toomist, mh tänapäevaste e-lahenduste ja kogude digiteerimisega. Selle eesmärgi saavutamisel on üks vahenditest muuseumide infosüsteem ehk MuIS, mis on üle 12 aasta vana ja praeguseks nii moraalselt kui ka tehniliselt vananenud. Töös on arendused, et luua tänapäevastele vajadustele vastav, optimaalselt muuseumide tööd toetav ning paremat ligipääsu muuseumides leiduvale kultuuripärandile võimaldav infosüsteem. Muuseumide investeeringutoetuste kavandamine toimub Kultuuriministeeriumi kinnisvara juhtimiskava alusel. Püsiekspositsioonide, aga ka muude muuseumiteenuste toetamiseks loodi 2020. aastal uus toetusmeede „Muuseumide kiirendi“, mida rakendab Muinsuskaitseamet. Lisaks Kultuuriministeeriumile ja Muinsuskaitseametile panustavad tulemuste saavutamisse oma tegevusega kõik rahastatavad muuseumid. Kultuuriväärtuste kaitse on riigi põhiseaduslik ülesanne. Kultuuripärand on Eesti ajaloo oluline osa ja identiteediallikas nii igale üksikisikule kui ka riigile tervikuna. Muinsuskaitse valdkonna poliitika kujundaja on ministeerium, muinsuskaitsealast tööd korraldab Muinsuskaitseamet. 2023. aasta märtsi seisuga oli Eestis 26 480 kultuurimälestist (arheoloogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestisi ning ajaloolisi looduslikke pühapaiku kokku). Terviklike keskkondade väärtustamiseks on loodud 12 muinsuskaitseala, lisaks on Eestis kaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat objekti. Suurem osa kultuurimälestisi (arheoloogia-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestised) on heas seisukorras. Halvem on olukord ehitismälestistega, mis vajavad teiste mälestiste liikidega võrreldes suuremaid investeeringuid. Umbes kolmandik (30%) Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus. Halvem on olukord kahaneva elanikkonnaga piirkondades, kus kinnisvaraturg ei toimi ja leidub palju tühje maju. Mälestised säilivad kõige paremini, kui need on kasutuses, seetõttu on strateegiliselt vajalik olemasoleva väärtarhitektuuri eelistamine uute hoonete ehitamisele ja ajalooliste linnasüdamete arendamine. Selle soodustamiseks on tehtud kaks suurt sammu, üks seadusloomes (2019. a muinsuskaitseseadus), teine ajalooliste linnakeskuste toetusmeetme näol (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused). 29 Muinsuskaitseseaduse eesmärk on luua tasakaal mälestiste omanike kohustuste ja õiguste vahel, et tagada seeläbi kultuurimälestiste pikaajaline säilimine. Kuna enamik mälestistest kuulub eraomanikele (ehitistest koguni 80%), sõltub mälestiste käekäik suuresti eraomanike motivatsioonist ja hoiakutest. Esimest korda kehtib muinsuskaitses kompensatsioonisüsteem, mille järgi hüvitatakse mälestise omanikule see osa töödest, mis tuleneb otseselt muinsuskaitseseadusest – see on uuringute ja muinsuskaitselise järelevalve kulu kogumahuga 1,4 miljonit eurot aastas. Hüvitisi kombineeritakse toetustega, mille maht 2023. aastal oli 2,65 miljonit eurot. Omandireformi reservfondist eraldati lisavahendeid täiendavalt 3 miljon eurot. Riigi eelarvestrateegias 2023–2026 on kokku lepitud, et CO2 vahenditest suunatakse järgmisel kolmel aastal avaliku sektori kasutuses olevate mälestiste energiatõhususe suurendamiseks 8 miljonit eurot aastas (kokku 24 mln). 2023. aastal töötati välja toetuse andmise tingimused. Eesmärk on parandada ehitismälestiste olukorda tuntavalt ehk saada välja remondivõla surnud ringist, kus ainult väikest osa avariilisi mälestisi toetades lagunevad vähem avariilised hooned samasse seisu. Statistika näitab, et olukord on pidevalt halvenenud ja senine toetuste maht ei suuda valdkonna mõõdikut mõjutada. Muinsuskaitseametile laekub igal aastal sadu toetuse taotlusi, mille kogusumma on aastate lõikes kasvanud. 2023. aastal oli mälestiste omanike küsitud toetuste ja riigi võimaluste vahe kolmekordne. On selge, et kõiki taotluseid pole võimalik rahuldada, kuid riik peab tagama toetuste mõistliku suuruse, et kindlustada toetuse eesmärgi realiseerumine. 2024. aastal on kavas analüüsida teiste riikide erinevate toetusmeetmete praktikaid (sh maksusoodustused mälestistesse tehtavatelt investeeringutelt) ja nende rakendamise võimalusi. Riigi roll on jälgida ja suunata kultuurimälestiste pikaajalist säilimist ning kompenseerida avalikes huvides seatavad kitsendused. Kultuurimälestiste säilimisele aitavad kaasa riiklikud toetusprogrammid, välisabi ja ühiskonna hoiakud, näiteks olemasoleva väärtarhitektuuri suhtes. Vastavalt muinsuskaitseseadusele koostatakse kõigile muinsuskaitsealadele seniste põhimääruste asemel uued kaitsekorrad. Kaitsekorra eesmärk on tuua paremini esile iga muinsuskaitseala eripära ja pärandi potentsiaali piirkonna arenguks, soodustades nii kohalikku arengut kultuuripärandi kaudu. Seni kehtivast muinsuskaitseala põhimäärusest erineb kaitsekord suurema täpsuse ja paindlikkuse poolest. Kaitsekorraga jagatakse hooned väärtusklassidesse ja piirangud tööde tegemisel hakkavad sõltuma konkreetse hoone väärtusklassist, vähem väärtuslike hoonete puhul tähendab see väiksemaid piiranguid ja vähem kooskõlastusi. Kuni uute kaitsekordade kehtestamiseni kehtivad muinsuskaitsealadel senised muinsuskaitseala põhimäärused. Kaitsekorrad kinnitab Vabariigi Valitsus. Muinsuskaitseamet koostab uue muinsuskaitseseaduse alusel uued kaitsekorrad kõigile 12 muinsuskaitsealale, mis jõuavad kinnitamisele 2023. – 2024. Sillamäe muinsuskaitseala kehtestamine ja kaitsekorra koostamine on Muinsuskaitseameti piiratud inimressurssi ja kaitsekordade vastuvõtmiseks seadusega antud tähtaega arvestades peatatud, et esmases järjekorras koostada kaitsekorrad 12-le praegusele muinsuskaitsealale. Selleks, et kultuurimälestiste nimekiri oleks asjakohane esindusnimekiri riikliku kaitse all olevast pärandist, tuleb viia läbi nimekirja inventuur. Praegune mälestiste nimekiri ei vasta tervikuna riikliku kaitse eeldusele, olemasolevad andmed on puudulikud ning mälestiste nimekiri vajab uue seaduse ja mälestiste liigi kriteeriumite kohast ajakohastamist. Peamine probleem seisneb 1990. aastatel kaitse alla võetud objektides, millest kõik ei toetu võrdlevale või väärtuspõhisele analüüsile, on puudulike andmete või aegunud piiridega. Inventuur viiakse läbi mälestise liikide kaupa. Selle tulemusena paraneb andmete kvaliteet kultuurimälestiste registris (nimetuste korrektuur, piiride ja kaitsevööndite korrastamine), samuti valmistatakse ette ekspertiisid ja ettepanekud riikliku kaitse rakendamiseks või lõpetamiseks. Inventuuriga alustati 2023. ja see on kavas läbi viia 5 aastaga. Vastavalt hea õigusloome tavale peab seaduse jõustumisele järgneva aja jooksul analüüsima selle rakendamist ja hindama mõju, et teha kindlaks, kas soovitud eesmärgid on täitunud. Mõju hindamiseks on vaja anda piisav aeg seaduse rakendamiseks, sest hüvitiste ja toetuste mõju ei avaldu ühe ega paari aasta jooksul. Samuti on muinsuskaitseseaduse üleminekusätetega kehtestatud teatud tähtajad. Kõige pikem tähtaeg on seatud muinsuskaitsealade kaitsekordade uuendamisele, mis pidid valmima aastaks 2023., kuid on osutunud pikemaks protsessiks tänu laiemale kaasamispraktikale. 30 Eesmärk on restaureerida ja võtta kasutusele tühjana seisvaid või alakasutatud hooneid ning elavdada seeläbi linnasüdameid. Mitmetes kahaneva asustusega väikelinnades on samal ajal riikliku kaitse all olev väärtuslik vanalinn (muinsuskaitseala). Nende hulgas on linnu, kes soovivad oma linnaruumi tihendada just ajaloolist keskust eelisarendades ning teenuseid ja elanikke sinna koondades. Korrastatud ja kasutuses olevad kultuuriväärtusega hooned parandavad elukeskkonda, muutes seda atraktiivsemaks, ning panustavad märkimisväärselt ehitus- ja turismisektorisse ning tööhõivesse. Kultuuriministeerium rakendab toetusmeedet Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra Finantsmehhanismi programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“, mis seob kultuuripärandi teiste riiklike eesmärkidega (regionaalareng, elukeskkonna parandamine, energiatarbimise vähendamine, tööhõive ja kohalik ettevõtlusaktiivsus, kestlik areng), et saavutada suurem mõju ühiskonnas. Pilootprogrammi kaudu investeeritakse kuni 2024. aastani 3,3 miljonit eurot väikelinnade ajaloolistesse keskustesse, kus on muinsuskaitseala. Soodustatakse väikelinnade ajalooliste keskuste hoonestuse korrastamist ja kohandamist uutele funktsioonidele selleks, et linnakeskusi korrastada, tihendada ja elavdada ning atraktiivsemaks muuta. Muinsuskaitse valdkonna avalikke teenuseid osutab Muinsuskaitseamet, kes nõustab mälestiste omanikke, väljastab seaduse alusel antavaid lube, eraldab toetuseid ja maksab hüvitisi, teeb järelevalvet ning peab kultuurimälestiste registrit. Kultuurimälestiste riiklik register (register.muinas.ee) on Muinsuskaitseameti hallatav register kultuurimälestiste, muinsuskaitsealade ja kultuuriväärtusega leidude üle arvestuse pidamiseks ning nende kohta informatsiooni talletamiseks. Register on nii Muinsuskaitseameti igapäevane töövahend kui ka avalik andmebaas ja teenuste osutamise platvorm. Muuhulgas on Muinsuskaitseamet riiklik kontaktasutus, kes korraldab kultuuriväärtuste eksporti ning ELi liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamist. Muinsuskaitseamet viib ellu Eesti ajaloolise taluarhitektuuri toetusprogrammi. Kultuurimälestiste register vajab asendamist uue tänapäevase infosüsteemiga. Praeguse kultuurimälestiste registri mastaapne arendamine ei ole pikas perspektiivis enam mõistlik. Niisiis tuleb iganenud ülesehitusega monoliitne infosüsteem asendada tänapäevase mikroteenustel põhineva infosüsteemiga. Arendusprojektile peab eelnema eelanalüüs, mis on planeeritud toimuma 2023-2025 (sh analüüsitakse MuIS 2.0 ja kultuurimälestiste registri ühendamise võimalusi), arendusprojekti ennast planeeritakse alates 2026. Arenguvajadused  Muuta senist museaalide hoiustamise korraldust, kus hoidla on iga üksiku muuseumi juures, ja rajada ühised pärandihoidlad, mis tagavad meie kultuuripärandi pikaajalise säilimise ja parema kättesaadavuse huvilistele, kulude kokkuhoiu ja väiksema keskkonnajalajälje.  Arendada infosüsteemi MuIS, et muuseumikogudele oleks veebis kiire ja mugav juurdepääs ning muuseumikogude haldamine toimuks kasutajasõbralikus infosüsteemis, mille ülalpidamine oleks kuluefektiivne.  Suurendada Kultuuriministeeriumi asutuste remondifondi.  Suurendada mälestistele antavaid toetusi, et tuua mälestised kriitilisest seisust välja, mõistlik eelarvemaht alates 10 miljonist eurost aastas.  Viia läbi kultuurimälestiste nimekirja inventuur, et tagada kaitse all oleva pärandi esindusnimekirja asjakohasus. Inventuuri läbiviimisega kaasnevad Muinsuskaitseametil ajutised vajadused täiendava inimressursi ja rahaliste vahendite järele.  Viia ellu kultuurimälestiste registri arendusprojekt. Tegevus 2.2. Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine Eesmärk: Raamatukogu on kestlik ja selle mitmekesine kogu on kättesaadav igale Eesti inimesele. 31 Tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdiku nimi (viimane (2024) (2025) (2026) (2027) teadaolev tase) Rahulolu raamatukogude Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase teenustega määratakse määratakse määratakse määratakse määratakse 2024. aastal lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt Allikas: algtasemest algtasemest algtasemest algtasemest Kultuuriministeerium 0-19-aastaste lugejate arv 127300 Allikas: 126000 125000 125000 125 000 (2021) Kultuuriministeerium 0-19-aastaste lugejate laenutuste arv (mln) 3,7 3,6 3,5 3,5 3,5 Allikas: (2021) Kultuuriministeerium Eesti 15-aastaste ja vanemate elanike osakaal, kes on külastanud 50 raamatukogu, % 50 - - - (2018) Allikas: Raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring Rahvaraamatukogutöötaja keskmise brutokuupalga suhe kõrgharidusega kultuuritöötajate 74 keskmisesse 73 73 73 73 brutokuupalka7, % (2022) Allikas: Rahandusministeerium ja Kultuuriministeerium 7 Rahandusministeerium: juhid-tippspetsialistid ja muud ametid - brutokuupalk, taandatud täistööajale/ Kultuuriministeerium: kõrgharidusega töötaja kõrgharidust nõudval ametikohal miinimumpalk. 32 2022. aastal oli Eestis 893 raamatukogu (rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eriala- ja teadusraamatukogud). Rahvaraamatukogusid oli 2022. aastal 506. Raamatukogude füüsilisi külastusi oli 2022. aastal 7 miljonit ja sellele lisaks 5,6 miljonit virtuaalkülastust. Raamatukogud on üha enam regionaalsed kogukonnakeskused, sest raamatukoguteenuseid kasutab hinnanguliselt üle 50% Eesti elanikest ning seda on kavas teha veel suuremal osal elanikest. 2018. aastal valminud „Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring“ tõi välja, et silmatorkavalt kriitiliseks osutusid uuringu tulemusena raamatukogude kommunikatsioonitegevuste vähene efektiivsus ja ettevõtete huvipuudus raamatukogudega koostööd teha. Tulevikuteenuste kontekstis selgus kasutajate suur soov kasutada raamatukogude digitaalseid väljaandeid veebis. Lisaks vajaksid lugejad uusi e-teenuseid, näiteks on soov kasutada raamatukogudevahelise laenutuse teenust väljaannete tellimiseks pakiautomaati või kullerteenuse vahendusel, otsida ühest e-kataloogist kõikide Eesti raamatukogude väljaandeid ning kasutada laenutamisel ja tagastamisel iseteenindust. COVID-19 kriis tõi eriti teravalt välja, et arendada tuleb rahvaraamatukogude teenuskeskkonda, tehnoloogilist võimekust ja sisu mitmekülgsust, et juurutada uusi teenusmudeleid ja toetada nt õpilasi, toimetulekuraskustesse sattunud peresid, eakaid ja ka ettevõtjaid nii tasulisele infole ligipääsemisel, vaimse tervise säilitamisel, riigiteenuste kasutamisel kui igapäevase eluga toimetulemisel. Kultuuriministeerium koordineerib Eesti raamatukoguvõrgu kui terviku arengut koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja teiste ministeeriumidega. Valdkonna poliitikakujundamisel on juhtiv roll Kultuuriministeeriumil. Riigi ülesanne on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs informatsioonile, mis on kõikidele inimestele võrdselt kättesaadav. Eesti raamatukogud teevad vaatamata eri ülesannetele ja valdkondlikule kuuluvusele tihedat koostööd, sest raamatukoguteenuse eesmärk on tagada kultuuriväärtuslike väljaannete säilimine, kujundada inimeste lugemisharjumusi, toetada elukestvat õpet ja tagada tänapäevane ligipääs informatsioonile, teadmistele ja kultuurile, et seeläbi aidata inimestel orienteeruda infoühiskonnas, teadlikumalt lugeda ning elus paremini hakkama saada. Raamatukogutöötajate järelkasv ei ole piisav, palgatase ei ole motiveeriv, mistõttu ei ole süsteemi sisenemas piisavalt võimekaid noori spetsialiste. Raamatukogutöötajate erialasesse professionaalsesse arengusse ja täienduskoolitusse ei panustata piisavalt rahalisi vahendeid. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb valdkonna spetsialistidele kindlustada motiveeriv töötasu ja mitmekülgne täiendõpe. Aastal 2022. käivitati Eesti Rahvusraamatukogu innovatsiooniprojekt „Raamatud liikuma“ e „Minu raamatukogu (MIRKO)“. Projekti finantseeriti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse innovatsiooni edendavate hangete programmist ning selle raames on loodud kaasaegne tsentraalselt toimiv logistikateenus pakiautomaati või kulleriga teavikute kättetoimetamiseks lugejatele. Tegevus on suurendanud soetatud väljaannete eksemplaride kasutust üle Eesti ja lugejani jõuab huvipakkuv raamatukogu raamat mugavalt ja kiirelt. Teenusega on ühinenud 40 raamatukogu ja laenutamiseks enam kui miljon raamatut. Raamatukogude jätkuval ühinemisel suureneb soetatud raamatute ringlus ja väljaannete kättesaadavus. 33 Rahvaraamatukogude teenus on küll usaldusväärne ja mitmekülgne, kuid samas pole teenus killustatuse tõttu kasutajakeskne. Samas on viimased kriisid näidanud, et riik vajab oma teenuste pakkumisel suure potentsiaaliga ja efektiivselt toimivat teenusvõrgustikku, kuid raamatukogude tehnoloogia ja keskkonnad on ajakohastamata. Rahvaraamatukogude füüsiline keskkond pole inspireeriv ega atraktiivne, sest nende ruumid ja teenuste tehnoloogiline taristu on ajast maha jäänud ega meelita uusi (sh noori) lugejaid. Kogukonnad vajavad tänapäevaseid võimalusi lugemiseks, kooskäimiseks, huvitegevuseks, elukestvaks õppeks. Need keskused saavad täita peamisi kogukonnakeskuse funktsioone, sh kultuurilisi, hariduslikke, sotsiaalseid. 2023. aastal loodi uus iga-aastane toetusmeede “Rahvaraamatukogude arendusprojektid” ehk rahvaraamatukogude kiirendi. Toetusmeetme eesmärk on pakkuda rahvaraamatukogudele võimalust ajakohaste ja uuenduslike lahenduste loomiseks, ruumide kogukonnategevusteks kohandamiseks, parandada raamatukogu- ja muude avalike teenuste kvaliteeti ning kättesaadavust, tõsta raamatukogutöötajate professionaalsust, arendada rahvaraamatukogude ja raamatukogude vahelist koostööd ning aidata kaasa rahvusvahelistumisele. Arenguvajadusi toetav programm loob eeldused rahvaraamatukogude reformi läbiviimiseks ja raamatukoguvõrgu ümberkorraldamiseks, et paraneks avaliku raamatukoguteenuse kvaliteet, suureneks elanike iseteeninduse võimalused ja informatsiooni regionaalne kättesaadavus. Rahvaraamatukogu roll ühiskonnas on muutunud. Rahvaraamatukogu seaduse ajakohastamise ja muutmise eesmärk on luua rahvaraamatukogudele kesksete teenuste arendamist ning haldamist toetav üksus ja korraldada efektiivsemalt riiklikud raamatukoguteeninduse üleriigilised koordineerimisülesanded, et tagada üle-eestiline väljaannete kiire, efektiivne ja võrdne kättesaadavus, väljaannete laenutuse kasutajasõbralikkus, raamatukoguteenuse tänapäevane toimimine ja pädevad raamatukogutöötajad. Seaduse muudatused peavad andma omavalitsusele võimaluse rakendada uusi viise paindlikumaks koostööks teiste omavalitsustega ja arendada raamatukoguvõrku. Ümberkorraldused omavalitsuste tegevuses ja elanike riigisisene liikumine ning ümberasumine on toonud vajaduse muuta rahvaraamatukogude võrgu korraldust ja luua uusi koostöö- ning teenusmudeleid. 2023. aastal tõusis teavikute soetuse toetus 2 025 000 euroni ja jõudis 2007. a riiklikult teavikute soetamise toetuse tasemele, samas on raamatukogudesse soetatavate väljaannete hinnad tõusnud. Kasvanud on ka lugejate soov laenutada lisaks trükistele e-väljaandeid (sh audioraamatuid). 2018. aastal viis Eesti Rahvusraamatukogu läbi e-väljaannete laenutuskeskkonna ärianalüüsi, 2020. aastal detailanalüüsi ja 2023. aastal avas MIRKO platvormil teise üleriigilise teenusena e-laenutuse (e- raamatud, audioraamatud, perioodika). Potentsiaalseid e-väljaannete lugejad üle Eesti on ärianalüüsi andmetel kokku 518 500 (61% kõigist lugejatest), kellest aktiivseid lugejaid ca 300 000. Erilist tähelepanu vajab laste- ja noortekirjanduse ning lõimumise toetamiseks erinevate väljaannete (s.h e- väljaannete) valiku suurendamine. Trükiste hinnatõus on vähendanud väljaannete soetamist raamatukogudesse ja seetõttu pole nt laste ja noorte lugemise edendamiseks trükised piisavalt kättesaadavad Valdkonnas on kasutusel eri raamatukogusüsteemid ja tarkvaraplatvormid (nt kolm e-kataloogi – ESTER, URRAM ja RIKS), mis ei ole omavahel ühilduvad. Ükski praegusest kolmest Eestis kasutusel olevast raamatukogusüsteemist ei ole kestlik, sest nende vahendusel pakutavad teenused on killustatud ega vasta raamatukogude kasutajate ootustele. Samuti tähendab mitme süsteemi ülalpidamine kulude ebaefektiivset kasutamist ja erinevate tööprotsesside dubleerimist. Konsolideerides kolme raamatukogusüsteemi teenused ühte süsteemi arendatakse välja kasutajate ootustele ning raamatukoguteenuste kvaliteedi nõuetele vastav väljaannete kättesaadavuse võimekus. Ühine raamatukogusüsteem on vajalik, et tagada veebist kasutajasõbralik, kiire ja mugav juurdepääs Eesti raamatukogude ressursile. Selle haldamine peab toimuma nii lugejale kui töötajale süsteemis, mille ülalpidamine on konsolideeritud ja kuluefektiivne. Lõpeb andmete tootmise dubleerimine, säästetakse ca 2/3 täna kuluvast ressursist – personali kokkuhoid - ning hoitakse kokku infosüsteemide ülalpidamis- ja arenduskuludelt. 34 Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku asutuse ülesanne on Eestis ilmunud või Eesti kohta informatsiooni sisaldavate teavikute kogumine, alaliselt säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, samuti raamatukogunduse ja sellega seotud valdkondade teadus- ja arendustegevus ning parlamendi- ja teadusraamatukogu ülesannete täitmine. Rahvusraamatukogu koordineerib ja nõustab Eesti raamatukogusid ning on oluline kultuurikeskus. Rahvusraamatukogu on ühtseks väljaannete säilituseksemplaride keskuseks nii loovutajaile kui säilitajaile ja on Eestis ainus Eesti digitaalsete väljaannete säilitaja. Riiklikult olulist kultuuripärandit ehk ajaloo- ja kultuuriväärtuslikke väljaandeid (sõltumata nende vormist) on Rahvusraamatukogu kohustatud säilitama pikaajalist säilimist tagavates tingimustes. Pärandi säilitamine hõlmab ka tegevusi nagu hoidmine, konserveerimine, arhiveerimine, digiteerimine jms. Rahvusraamatukogu hoone käimasoleva renoveerimise eesmärk on olemasolevate funktsioonide (raamatukogu kui töö- ja õpikeskkond, Eesti väljaannete pikaajaline säilitaja ja kultuurikeskus) arengu ja jätkusuutlikkuse tagamine. Lisanduvad tänapäeva raamatukogule kui õpikeskkonnale ja kultuurikeskusele vajalikud funktsioonid. Rahvusraamatukogu renoveerimise käigus paigutub ka Rahvusarhiivi Tallinna osakonna ja Eesti Hoiuraamatukogu Eesti Pimedate Raamatukogu tegevus Rahvusraamatukogu hoonesse, mis toetab riigivalitsemise reformi sihte. Kahe asutuse tegevuse ja ühe olulise teenuse ühitamisega Tallinnas saavutatakse mõjusam ja tõhusam riigi ülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine ja paindlikum töökorraldus. Alates 2023. aastast on Rahvusraamatukogu ülesanneteks ka endised Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded: säilitada üleriigilist vähekasutatavate võõrkeelsete trükiste hoiukogu, vahendada vahetuskogu teavikuid organisatsioonidele üle Eesti ning teenindada nägemispuudega ja lugemishäirega või selle temaatika vastu huvi tundvaid lugejaid. Nimetatud sihtrühmale on praegu Eesti Pimedate Raamatukogust (lugejaid 2022. aastal 1002) kättesaadav ainult väike osa Eesti Rahvusraamatukogu kogudes leiduvast uuemast eestikeelsest digiainesest. Eesti Rahvusraamatukogule üle antud hoiuraamatukogu ja pimedate raamatukogu ülesannetega seotud teenuste innovatsiooni ja sidususe arenduse toetamine on jätkuvalt oluline, et tagada kvaliteetselt toimiv üle-eestiline väljaannete ringlus ja erivajadustega inimeste ligipääs suuremale hulgale säilitatavale informatsioonile, sh digikujul. Pimedate raamatukogu Veebiraamatukogu on plaanis integreerida MIRKO e-laenutuskeskkonna teenusega, et vähendada erinevaid teenuskeskkondi. Jätkusuutliku ühtse e-väljaannete laenutusteenuse järjepideva arendamisega suureneb regionaalne informatsiooni kättesaadavus, ligipääsetavus ning raamatukoguteenuse üldine kvaliteet kogu Eesti elanikkonnale, sh väljaspool Eestit. Rahvaraamatukogud on kohaliku omavalitsuse asutused, mille tegevust toetab Kultuuriministeerium. Rahvaraamatukogude tööd reguleerib rahvaraamatukogu seadus ja koostööd koordineerivad Kultuuriministeeriumi juures tegutsev Rahvaraamatukogude Nõukogu, maakonnaraamatukogud, Eesti Rahvusraamatukogu, MTÜ Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ning MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium. Arenguvajadused  Ajakohastada rahvaraamatukogu seadus ja sellega seonduvalt teised seadused.  Luua raamatukogude arendusüksus, mille ülesanded on suurendada valdkonna võimekust ja algatada, koostada ning läbi viia suuremamahulisi projekte (nt raamatukogutarkvara), aga koordineerida ka lugemis- ja täienduskoolituse programme.  Uuendada toetusmeetme kriteeriume ja riigieelarvest toetusmeetme mahtu rahvaraamatukogude füüsilise ruumi ja teenuskeskkonna ajakohastamiseks, tehnoloogiliste vahendite soetamiseks ning töötajate pädevuste suurendamiseks  Algatada raamatukogude digipöörde läbiviimiseks projektid, mis on tehnoloogiliselt uuenduslikud ja panustavad protsesside automatiseerimisse ning toetavad kasutajakeskseid teenuseid. Sh luua automaatse märksõnastamise ja kataloogimise kratt, et tehisintellektiga automatiseerida digitaalsete väljaannete kirjeldamist, mis vähendab oluliselt käsitööd ja viia läbi ärianalüüs “Raamatukogu juhtimistöölaud”, et automatiseerida raamatukogude andmete kogumist.  Viia läbi raamatukogusüsteemi detailanalüüs hankimaks ühtne raamatukogusüsteem, mis on raamatukogude riiklike ülesannete ümberkorraldamise eelduseks. 35   Parendada kultuurile ligipääsetavuse suurendamiseks vaegnägijate lugemisvõimalusi, arendades ka Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR ja pimedate raamatukogu Veebiraamatukogu tehnilist koosvõimet.  Suurendada nii rahvaraamatukogude väljaannete kui ka e-väljaannete soetuse toetust. Toetuse suurendamine edendab lugemist ja eestikeelse kirjanduse väljaandmist ning kättesaadavust.  Viia läbi Eesti Rahvusraamatukogu hoone renoveerimine, et pakkuda kasutajatele mitmekülgseid teenuseid ja tagada nii inimeste kui kultuuri- ja ajalooväärtusega säilitatavate väljaannete (sh digitaalsete) nõuetekohane turvalisus.  Eesti Rahvusraamatukogu äriteenuste taristu haldamine ja asendamine. Tegevus 2.3. Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine Eesmärk: Rahvakultuurivaldkond on mitmekesine, elanikkonnale kättesaadav ning kestlik. Tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdiku nimi (2024) (2025) (2026) (2027) (viimane teadaolev tase) Laulu- ja tantsupeole pürgivate kollektiivide arv: noorte 779/439 laulupeol / noorte tantsupeol8 - - - 800/500 (2023) Allikas: Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus Laulu- ja tantsupeole pürgivate kollektiivide arv: üldlaulupeol/ 1001/699 üldtantsupeol9 - 950 / 650 - - (2019) Allikas: Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus Vaimse kultuuripärandi kannete arv Eesti nimistus 212 220 230 240 250 Allikas: Eesti Rahvakultuuri (2022) Keskus 7- 26-aastaste laste ja noorte suhtarv rahvakultuuri 58 harrastajate üldarvust, % 58 59 59 59 (2022) Allikas: Eesti Rahvakultuuri Keskus Harrastuskollektiivide juhendajate, käsitöövaldkonnas tegutsejate, 2123 kultuurikorraldajate 2140 2160 2180 2200 (rahvakultuuri valdkonnas) (2022) kutsekvalifikatsiooniga inimeste arv 8 Näitaja tuuakse välja aasta kohta, millal vastav sündmus toimub. 9 Vt eelmine märkus 36  Allikas: SA Kutsekoda Eesti rahvakultuuri tugevus on rikkalik pärand ja inimesed, kes väärtustavad ja kannavad paikkondlikke kombeid ja elulaadi ning annavad seda edasi järgmistele põlvkondadele, hoides rahvakultuuri seeläbi elujõulisena. Vaimse kultuuripärandi väärtustamiseks rakendatakse seitset piirkondlikku toetusmeedet. Lisaks toetatakse toetusmeetmete kaudu muidki olulisi vaimse kultuuripärandiga seotud tegevusi ja väiksemaid valdkondlikke või piirkondlikke institutsioone. Alates 2010. aastast on avatud Eesti oma vaimse kultuuripärandi nimistu, kuhu kogukonnad saavad esitada enam kui kahe inimpõlve vanuseid elavaid traditsioone, kombeid ja tavasid. 2022. aastal osales alaliselt tegutsevates kollektiivides 78 320 harrastajat. UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja on kantud Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo traditsioon, Kihnu kultuuriruum, Seto leelo ning Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon. 2021. aasta lõpus kanti haabja ehitamine ja kasutamine Soomaal UNESCO kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Minemaks lähiaastatel üle tulemusele orienteeritud rahastamismudelitele on vaja koguda statistikat, hinnata ja analüüsida regulaarset valdkonna olukorda. Praegu on valdkondliku statistika kogumine piiratud, sest Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt hallatava andmekogu ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA poolt hallatava registri arhitektuurid on vananenud. Seetõttu on valdkonnale oluline kiiremas korras viia läbi nimetatud andmekogu ja registri ühildamine ning neile uue tehnilise aluse loomine. Eesmärk on Eesti Rahvakultuuri Keskuse andmekogu ja ELTSA registri ühildamine kaasaegseks andmekoguks. Uue lahenduse eesmärk on vältida andmete dubleerimist ning anda võimalus andmete sisestajatele teha seda vaid ühes kohas. Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus. Rahvakultuuri valdkonna üle-eestilisi tegevusi juhivad või koordineerivad Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Võru Instituut ning riigi partneritena seitse valdkondlikku rahvakultuuri keskseltsi. Rahvakultuuri valdkonna toetajad on ka Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja maakondlikud ekspertgrupid. Rahvakultuuri valdkonna riiklik kompetentsikeskus on Eesti Rahvakultuuri Keskus, kes koondab erialast informatsiooni, teeb koolitusi ning nõustab ja toetab rahvakultuuriga tegelevaid organisatsioone ja inimesi. Eesti Rahvakultuuri Keskuses töötab igas maakonnas rahvakultuurispetsialist, kelle peamised ülesanded on hallata rahvakultuurivaldkonda ja kureerida üleriigilisi rahvakultuuriüritusi (laulu- ja tantsupeod, folkloorifestivalid). Laulu- ja tantsupidude traditsioon on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Laulu- ja tantsupidusid korraldab Kultuuriministeeriumi asutatud sihtasutus Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA (ELTSA). ELT SA on ka laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusmeetme rakendusasutus. 2023. toimus XIII noorte laulu- ja tantsupidu “Püha on maa” ning 2025. aastal toimub XXVIII laulupidu ja XXI tantsupidu. Võru Instituut on 1995. aastal Kultuuriministeeriumi juurde loodud teadus- ja arendusasutus (riigiasutus). Instituudi tegemised puudutavad peamiselt ajaloolist Võrumaad ja aitavad elus hoida võrukestele omast keelt ja kultuuri. Kollektiivide juhendajate on alatasustamise, liikumise jätkusuutlikkuse tagamise ning teiste kaasnevate probleemide lahendusena käivitati 2021. aastal laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulude toetusmeede, mille rakendusasutuseks on Eesti Rahvakultuuri Keskus. Toetuse eesmärk on väärtustada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte, andes neile võimaluse töötasu tõusuks, luua laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiivijuhtidele sotsiaalsed garantiid ning tagada laulu- ja tantsupeoliikumise traditsiooni jätkusuutlikkus. 37 2021. aastal koostati Kultuuriministeeriumis analüüs laulu- ja tantsupeo kestlikkuse tagamiseks, millest lähtuvalt on Kultuuriministeerium loomas vastavat tegevuskava. Tõhustamaks erinevate osapoolte koostööd laulu ja tantsupeo korraldamisel, töötame koos partneritega välja tegevuskava peo jätkusuutlikkuse tagamiseks ning vastutuse ja rollide jagamiseks. Valdkonnas tuleb parendada koostööd kohalike omavalitsustega, kes on samuti laulu- ja tantsupeo protsessi toetajad, vabakonnaga, koolide ja teiste ministeeriumitega. Arenguvajadused  Luua ühtne andmekogu (rahvakultuuri register), et hinnata valdkonnas toimuvaid protsesse, saada statistilisi näitajaid ning teostada valdkondlikke analüüse  Jätkata koostööd Tallinna Linnavalitsusega tänapäevaselt korrastatud ja heade tingimustega taristu loomiseks nii esinejatele kui ka publikule Tallinna lauluväljakul. 38 Meede 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine Eesmärk: Kultuuri, sh loomeettevõtluse, toetamise ja loomepotentsiaali rakendamise kaudu on loodud eeldused Eesti konkurentsivõime kasvuks ja tutvustamiseks maailmas. Meetme mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2024) (2025) (2026) (2027) Mõõdiku nimi (viimane teadaolev tase) Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus 23 000 töötaja kohta - - - - (2019) Allikas: Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus Digitaalse kultuuripärandi osakaal kogude suurusest, % 49 51 52 53 54 Allikas: Andmekogud DIGAR ja (2022) MuIS Meetme raames toetatakse Eesti konkurentsivõime kasvuks ja tutvustamiseks maailmas vajalikke tegevusi ja projekte, rakendatakse loomemajanduse, digiteerimise ja rahvusvahelistumise toetusi ning kultuurivaldkonna teadus- ja arendustegevusi. Tegevus 3.1. Kultuurivaldkonna digiteerimine Eesmärk: Kultuuri kättesaadavus ja rahvusvaheline konkurentsivõimelisus on suurenenud. Tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2024) (2025) (2026) (2027) Mõõdiku nimi (viimane teadaolev tase) Pikaajalise säilimise digitaalarhiivide maht (TB) 14 799 18 610 20 580 22 550 24 000 Allikas: Rahvusraamatukogu, Rahvusarhiivi, MuISi ja ERRi (2022) digitaalarhiiv Nii „Kultuuri arengukava 2021-2030“ kui ka teised arengukavad on seadnud eesmärgiks väärtusliku ja suure kasutajate huviga kultuuripärandi digiteerimise ning vajaduse tagada digitaalse kultuuripärandi kättesaadavus ja pikaajaline säilivus. 39 Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti, kuid 2018. aastaks oli sellest digitaalsena kättesaadav vaid 10%. „Kultuuripärandi digiteerimine 2018– 2023“ tegevuskava elluviimise raames digiteeritakse dokumente, trükiseid, esemeid, filme ja fotosid. Lisaks digiteerimisprojektidele on tegevuskava osaks ka taristu analüüsi- ja arendusprojektid. 2023. aastal jätkus kultuuripärandi digiteerimine, muuseumide Infosüsteemi MuIS arendamine (MUIS 2.0), toimus Eesti Rahvusringhäälingu ja Rahvusarhiivi lindirobotitel paiknevate arhiivide teises geograafilises asukohas asuvate peeglite tehniline ühendamine, Eesti Rahvusraamatukogu avas üleriigilise e-väljaannete laenutuse platvormi. Samuti teavitati avalikkust digiteeritud ja avalikustatud pärandiobjektide kasutusvõimalustest. Kultuuripärandit digiteerivad asutused lähtuvad töövoo planeerimisel oma ressursist ja konkreetse asutuse kollektsioonide vastu üles näidatud huvist. „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskavaga seati riigi üldised prioriteedid kultuuripärandi digiteerimisel ning pandi alus valdkondade vahelisele koostööle kultuuripärandi digiteerimisel, kättesaadavaks tegemisel ja pikaajalisel säilitamisel. Laialdane valdkondadeülene koordineeritud ja rahvusvahelistele standarditele tuginev digiteerimine aitab vältida digiteerimise ja pikaajalise digitaalse säilitamise dubleerimist, toetab koostööd ja töövoogude optimeerimist. Digitaalne kultuuripärand peab olema kasutajate vajadusi ning soove arvestades lihtsasti ligipääsetav ja kasutatav. Tegevuskava eesmärk oli teha 2023. aasta lõpuks digitaalselt kättesaadavaks kolmandik Eesti mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist. Tegevuskava osaks oli 13 digiteerimisprojekti, millest kümme on edukalt lõppenud varem ja ülejäänud digiteerimisprojektid planeeriti lõppema 2023. aasta jooksul. Digiteeritud pärand saab kõigile huvilistele kättesaadavaks läbi valdkondlike digitaalarhiivide ja portaalide. Tegevuskava raames digiteeritud kultuuripärandit on võimalik taas- ja ristkasutada nii ärilistel kui ka mitteärilistel eesmärkidel, luues kasutusvõimalusi eri valdkondades ning digitaliseerides teenuseid – alates meedia- ja mängusektorist, loomemajandusest (nt disain, käsitöö), turismist (nt liitreaalsuse rakendused) ning lõpetades hariduse ja teadusega (õppetöö, teadus- ja uurimistegevusega seotud infosisu, innovaatiliste haridusrakenduste, digiõpikute jms teostamine, kultuuriajaloo uurimine uute digitaalsete meetoditega), mis omakorda suurendab kasutajate rahulolu erinevate (e-)teenustega ning tõstab Eesti konkurentsivõimelisust. Digiteerimine on üks paremaid ja osadel juhtudel ka ainuke vahend tagamaks, et pärand on säilitatud selleks kõige sobivamate vahenditega ning tehtud kättesaadavaks võimalikult paljudele. Digitaalse kultuuripärandi koordineeritud pikaajaline säilitamine, sh väljaspool Eestit on eriti oluline Eesti kultuuri säilimiseks julgeolekukriisides või õnnetuste puhul. 2018. aastal viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium läbi pikaajalise säilitamise arhitektuuri ärianalüüsi. Analüüsist selgus, et pikaajalise säilitamise tingimustele vastavad vaid kaks mäluasutust (Rahvusarhiiv ja Eesti Rahvusraamatukogu) ja üks süsteem (Muuseumide Infosüsteem MuIS). Ettepanekuid pikaajalise digitaalse säilitamise korraldamiseks ja rahastamiseks on teinud kultuuriministri nõuandev kogu - Digitaalse Kultuuripärandi Nõukogu. Uue ja aina olulisemana teemana tuleb ka Eestil asuda tegelema 3D digiteerimise teemaga lähtuvalt sellekohastest Euroopa Komisjoni soovitustest, mis seab ka konkreetsed eesmärgid kultuuripärandi, sh ehituspärandi digiteerimiseks 3D formaadis. 3D digiteerimise vajaduste täpseks hindamiseks ja tegevuste planeerimiseks on vaja läbi viia 3D digiteerimise võimekuse ja ohuhinnangu analüüs, et selgitada välja ohustatust põhjustavad tegurid ning hinnata sellest lähtuvalt mälestisi ja museaale. Kuigi mõningate mälestiste ja museaalide puhul on ohustatus selgelt teada, on kogu ülevaate saamiseks vaja täiendavat infot. Toimumas on “Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029” ettevalmistamine ja elluviimine, eesmärgiga teha 2029. aastaks digitaalselt kättesaadavaks 45% Eesti mäluasutustes (muuseumides, raamatukogudes ja arhiivides) talletatavast kultuuripärandist, parandada digitaalse kultuuripärandi kättesaadavust kasutades innovaatilisi lahendusi ja tehnoloogiaid ning jätkata mäluasutuste koostööd pikaajalise digitaalse säilitamise taristu arendamisel. Lisaks dokumendi-, trükise-, foto- ja filmipärandi 2D digiteerimisele alustatakse koordineeritult ka eseme- ja ehituspärandi 3D digiteerimist. 40 Arenguvajadused  Töötada välja üleriigiline visioon kultuuripärandi valdkondadeüleseks koordineeritud digiteerimiseks ja pärandi kättesaadavuse parandamiseks alates 2024. aastast. Uue tegevuskava loomine aitab ressursisäästlikult digiteerida erinevate valdkondade kultuuripärandit tervikuna ning teha Eesti mäluasutuste kogudes olevast kultuuripärandist digitaalselt kättesaadavaks 2029. aastaks 45%.  Täiendavalt rahastada 3D digiteerimist, mis võimaldab kultuuripärandit oluliselt paremini dokumenteerida, säilitada, tutvustada ja uurida.  Analüüsida mäluasutuste ühiste ontoloogiate loomist, kasutajate kaasamist, digiainese kättesaadavuse laiendamist, andmete kvaliteedi parandamist, ehituspärandi ja fotopärandi digiteerimisvajadust ja -võimekust.  Leida lahendus ja rahastusmudel digitaalse kultuuripärandi koordineeritud pikaajaliseks säilitamiseks, sh väljaspool Eesti piiri. Tegevus 3.2. Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine Eesmärk: Aidata kaasa Eesti tutvustamisele, kultuuridiplomaatia edendamisele ja Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele ning Eesti aktiivsele osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides ja Eesti huvide kaitsele. Tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2024) (2025) (2026) (2027) Mõõdiku nimi (viimane teadaolev tase) Eesti kultuuri rahvusvaheline haare, riikide arv 25 Allikas: Kultuuriministeerium (2022) 25 25 25 25 Eesti aktiivne osalus rahvusvahelistes organisatsioonides poliitikate kujundamisel Eesti huvid on Eesti Eesti Eesti huvid Eesti huvid ja vastavus Eesti huvidele kaitstud huvid on huvid on on kaitstud on kaitstud (2022) kaitstud kaitstud Allikas: Kultuuriministeerium Kultuuriministeeriumi ülesanne on edendada ja toetada Eesti kultuuri rahvusvahelistumist, arendada riikidevahelisi kultuurisuhteid ja -diplomaatiat, osaleda kultuuripoliitika kujundamisel rahvusvahelistes organisatsioonides ning toetada neid eesmärke elluviivaid valdkondlikke organisatsioone. Kultuuri rahvusvahelistumise oluline lüli lisaks nimetatuile on Eesti saatkondades tegutsev kultuuriesindajate võrgustik, kelle ülesanne on aidata kaasa tugeva rahvusvahelistumise võimekusega Eesti loovisikute ja kultuurivaldkonnas tegutsevate organisatsioonide jõudmisele rahvusvahelisele areenile ning tutvustada nende tegevuste kaudu Eestit ja eesti kultuuri maailmas. Kultuuriesindajad töötavad Eesti saatkondade juures Helsingis, Stockholmis, Berliinis, Brüsselis, Pariisis, Londonis ja New Yorgis. 41 Kultuuriministeeriumil on kehtivad kultuuri koostöölepped ligi 50 riigiga. See arv on muutuv, sest näiteks 2008. aastal Vene Föderatsiooniga sõlmitud asjasse puutuvad koostöökokkulepped on lõpetatud seoses Ukraina vastu algatatud agressioonisõjaga. Uusi koostööleppeid või nende aluseid koostatavaid programme sõlmitakse vaid erilise vastastikuse huvi korral või riikidega, kellega kultuurikoostöö edendamise eeldus on leping. Samuti osaleb Eesti paarikümnes rahvusvahelises organisatsioonis, foorumis või koostööprogrammis, uute liitumiste puhul kaalutakse valdkondlikke sisulisi vajadusi ja liitumisest tulenevat eeldatavat majanduslikku mõju pikemas perspektiivis. Eestis on kultuurivaldkonna välissuunalise suhtluse peamised koordineerijad ja toetuste andjad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, koordineerijatena ka kultuuri- ja loomevaldkondade arenduskeskused. Koostöös Välisministeeriumiga toimub rahvuskaaslaste sideme hoidmine ja loomine Eestiga kultuuri kaudu ning koordineeritakse rahvusvahelise koostöö olulisi küsimusi nagu Ukraina toetamine või muud aktuaalsed valdkondade ülesed protsessid. Tihendatud on valdkondlikku suhtlemist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ja saatkondadega, et tugevdada strateegiliste eesmärkide elluviimist. Rahvusvaheliste projektide jaoks antakse riigieelarvest toetusi nii taotlusvooru “Eesti kultuur maailmas” kaudu kui ka otsetoetustena valdkondlikele arenduskeskustele, toetades projekte, mis soodustavad Eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, Eesti tutvustamist maailmas kultuuri kaudu ning võimaluste loomist Eesti loovisikutele. Lisaks kaasrahastab Kultuuriministeerium Euroopa Liidu kultuuriprogrammis osalevaid Eesti projekte. Euroopa Liidu programmi „Loov Euroopa“ rakendamiseks sõlmitakse lepinguid Euroopa Komisjoniga ja programmi Eesti infopunktidega. 2020. aastal lõppenud Euroopa Liidu eelarveperiood kinnitab, et Eesti kultuurivaldkonna organisatsioonid on muutunud tõhusamaks ja rahvusvaheliselt hinnatud professionaalideks, nii et nad osalevad "Loova Euroopa“ kultuuri alaprogrammi projektides partnerite ja projektijuhtidena. Kultuuriministeeriumi koosseisus on iseseisvaid ülesandeid täitva struktuuriüksusena UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon (UNESCO ERK), mille peamiseks ülesandeks on koostöö koordineerimine UNESCO sh selle võrgustike ja partnerite ning Eesti riigiasutuste, kohaliku omavalitsuste üksuste, muude organisatsioonide ja isikute vahel eesmärgiga kaitsta Eesti huve UNESCOs ning luua huvitatutele Eestis võimalusi olla seotud UNESCO tööga. Arenguvajadused  Jälgida valdkondlikke suundumusi ja üldist rahvusvahelist olukorda, olla vajadusel valmis kultuuri rahvusvahelistumise ja multilateraalse rahvusvahelise koostöö põhimõtteid uuendama.  Pidevalt analüüsida programmi tegevuste ja teenuste rahastamist, et need oleksid selges kooskõlas ministeeriumi valdkondlike eesmärkide ja ambitsioonidega.  Hoida kultuuriesindajate võrgustikku vähemalt senises, 2023. aasta mahus, luua optimaalne töövõimalus kultuuriesindajale New Yorgis peakonsulaadi sulgemise järel. Aidata kaasa ametisse asunud kultuuriesindajate sisseelamisele.  Parandada Euroopa Liidu „Loov Euroopa“ projektide riigipoolse kaasrahastamise võimalusi, kui vajadus selle järele on ilmne, ning võimestada projektides osalevaid Eesti juhtpartnereid.  Jätkata Ukraina kultuurivaldkonna toetamist, jagada Eesti kultuurikorralduslikke praktikaid, kultuuripoliitika väljatöötamise kogemusi ning toetada kultuuriprojekte, mis rikastavad kahe riigi kultuurilist läbikäimist ja annab tuge agressori all kannatava Ukraina loomesektorile, sh pärast sõja lõppu, ülesehitamisperioodil.  Soodustada Euroopa Nõukogu kultuuriteede võrgustikuga liitumisest (2024) tulenevate võimaluste rakendamist, et Eesti rikkalik kultuuripärand leiaks tutvustamist ja veelgi enam väärtustamist ning kasvaks kultuuriturismi potentsiaal.  Edendada koostööd EISAga Eestist UNESCO võrgustikke ja nimekirjadesse kuuluvate nähtuste ja paikade turismipotentsiaali suurendamiseks.  Koostöös partneritega panustada UNESCO liinis ÜRO kestliku arengu ja Eesti arengukoostöö eesmärkide elluviimisesse, sh Aafrika suunal. 42   Teha ametkondlikku koostööd ja rakendada ministeeriumi ja haldusala rahvusvahelist personalipoliitikat, et Eesti huvide esindamine oleks tagatud ekspertiisi jagamise kaudu ning Eesti rahvusvahelise maine edendamine karjääri toetamise teel rahvusvahelistes organisatsioonides (eriti Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu ja UNESCO).  Aidata kaasa 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna Tartu programmi edukale elluviimisele ja kokkuvõtetele pärast sündmusaasta lõppu, jätkata määratud perioodil rahastamist riigieelarvest. Tegevus 3.3. Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus Eesmärk: Teadmistepõhise kultuuripoliitika kujundamine. Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (viimane (2024) (2025) (2026) (2027) teadaolev tase) Kultuuriministeeriumi rahastatud uurimistoetuste osakaal minimaalse Algtase hindamislävendi ületanud selgitatakse Sihttasemed määratakse lähtuvalt algtasemest taotlustest, % 2023. Allikas: Kultuuriministeerium Kultuuriministeerium on alates 2022. aastast võtnud suuna laiemalt humanitaarvaldkonna teadus- ja arendustegevuse toetamisele, rakendades loovuurimuse taotlusvooru ning taotledes vahendeid piloteerimaks „Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi“. Tegevustoetuste kaudu on samuti rahastatud valitsemisala asutusi, mis tegelevad teadus- ja arendustegevusega vastavalt oma põhiülesannetele (nt muuseumid, raamatukogud ja rahvakultuuri ning vähemal määral teiste valdkondade asutused). 2023. avati Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi taotlusvoor, mille eesmärgiks on toetada kultuurivaldkonna asutuste teadus- ja arendustegevuse võimekust uuringute läbiviimisel, tõhustada interdistsiplinaarse teadus- ja arendustegevuse koostööd teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete ja teiste organisatsioonide vahel ning luua projektide kaudu uusi teadmisi, loome- ja uurimismeetodeid või - tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade ning kultuuri ja seeläbi ka ühiskonna arengusse. Mida väiksem on riigi kultuuriruum, seda rohkem sõltub see avalikust toetusest ja erinevatest ühiskonnamuutustest. Enamat tähelepanu vajab kultuuri regionaalne kättesaadavus ja loomevaldkondade järelkasvu tagamine. Teadus- ja arendustegevuse tuge vajatakse muuhulgas loomealade katusorganisatsioonide, eriala- ja loomeliitude ning arenduskeskuste mõju uurimisel siseriiklikus ja rahvusvahelises kontekstis, et selgitada välja nende toimimismudelite funktsionaalsed ja dünaamilised arenguvõimalused. Puuduvad ka õigusruumi ja investeeringuvajaduste analüüsid, seniste meetmete ja toetuste mõju-uuringud ning võimaliku majandusmõju ja valdkondliku mõju prognoosid. Olulised märksõnad on avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus, juurdepääs kultuurile ning olemasolevate teenuste ja toetuste mõju-uuringud. 43 Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse tõhusamaks ning paremaks kujundamiseks tuleb tagada valdkondliku teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkus, tuvastada eesti kultuuri arengu seisukohalt täiendavat tuge vajavad uurimisvaldkonnad, rahastada teadus- ja arendustegevuse projekte, mis viivad kokku kultuurivaldkonda teiste valdkondadega ja edendavad teadmussiiret. Vajalik on osaleda rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuste koostööprojektides, et toetada Eesti teadlaste rahvusvahelist teadus- ja arendustegevust ning viia jooksvalt läbi valdkondlikke rakendusuuringuid, et kujundada ja rakendada valitsemisala poliitikaid ja parimaid praktikaid. Arenguvajadused  Rakendada edukalt loovuurimuse toetusmeedet.  Käivitada „Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogramm“ ning tagada programmi jätkusuutlikkus. Tegevus 3.4. Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Eesmärk: Ettevõtete lisandväärtus ja ekspordisuutlikkus on suurenenud. Tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2024) (2025) (2026) (2027) Mõõdiku nimi (viimane teadaolev tase) Rahalist ja mitterahalist abi saanud ettevõtete arv (kumulatiivne 2014-2022; 4238 alates 2023 kumulatiivne, 130 250 500 800 (2022) unikaalsed ettevõtted) Allikas: EAS Loomemajandus on majandusvaldkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel, kus teenitakse müügitulu ja luuakse töökohti intellektuaalse omandi loomise ja vahendamise abil ning kus ettevõtjast loovisikud on protsessides kesksel kohal. Loomemajanduse arendamise poliitikat kujundab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega. Vastavaid meetmeid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu fondist ning need lähtuvad Eesti pikaajalisest strateegiast „Eesti 2035“, „Eesti ettevõtluse kasvustrateegiast 2014–2020“, „Kultuuri arengukavast 2021-2030“ ning ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020 ja 2021-2027 rakenduskavadest. Loomemajanduse arendamise meetme rakendusüksus ja elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate loovisikute, loomeettevõtjate ja organisatsioonide suutlikkus muutlikes oludes toime tulla ja võimekus turutingimustes iseseisvalt tulu (sh ekspordi müügitulu) teenida peab kasvama. Senised äri- ja tegevusmudelid vajavad muutmist ja kaasajastamist, ettevõtteid või organisatsioone tuleb arendada tervikuna, toote- ja teenusearendus vajab senisest rohkem ja pidevat tähelepanu ning uudsete tehnoloogiate ja IT lahenduste kasutuselevõtt on vältimatu. Loovust kui kompetentsi on võimalik kasutada ühiskonna väljakutsete lahendamiseks eeldusel, et osatakse teha õigeid väärtuspakkumisi. Projektipõhine rahastus soosib ettevõtete ja organisatsioonide lühiajalisust, finantsvõimekus on madal ja investoritele ning kaasrahastajatele seega mitteatraktiivne. Ettevõtete ja organisatsioonide kestlikkuse ning finantssuutlikkuse tagamiseks peab kogu kultuuri- ja loomesektori 44 valmisolek erinevate finantsinstrumentide (sh garantiimeetmete) kasutamiseks ja erainvesteeringute kaasamiseks suurenema. Selle eelduseks on äri- ja tegevusmudelite kohandamine. Eesti toodete ja teenuste ekspordile aitab kaasa riigi parem tuntus maailmas ja positiivne kuvand ning selles on kultuuri- ja loomesektoris tegutsejatel kanda muuhulgas strateegiline oluline roll. Sektori konkurentsivõime suurendamiseks nii sise- kui välisturul on vajalik ettevõtete ja organisatsioonide süsteemne ja järjepidev koostöö ning valmisolek teha strateegilist koostööd teiste sektorite ettevõtete ja organisatsioonidega. Ettevõtlusega alustamise tugisüsteem toimib, kuid tugiteenuste kvaliteet ja regionaalne kättesaadavus ning teenuste vastavus eri arenguetappides (eelkõige kasvufaasis) olevate loomeettevõtjate vajadustele vajab pidevat tähelepanu. Nii alustavate kui kasvuvõimeliste tegutsevate loomeettevõtete toetamine peab olema integreeritud üldisesse ettevõtluse tugisüsteemi, mille kaudu tekiks sektorite vaheline sünergia ja suureneks meetmete tõhusus ning koosmõju. Kuni 2023. aasta keskpaigani toetati loomeettevõtete konkurentsivõime tõstmist ja loomemajanduse potentsiaali sidumist ülejäänud majandusega Euroopa Liidu finantsperioodi 2014–2020 struktuurivahendite loomemajanduse arendamise meetmest, mis koosneb seitsmest tegevusest ja mille rakendusüksus ja elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning mille vahendite kasutamine lõppes 2023. aasta lõpuks, kuid enamuse meetme tegevuste osas said vahendid kasutatud juba 2021. ja 2022. aastal. Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava fondide 1%-lise ülebroneeringu raames lisandus loomemajanduse arendamise meetme eelarvesse täiendavalt 1,2 miljonit eurot, mille kasutamiseks muudeti 2021. aasta alguses meetme määrust, lisades sinna uue toetatava tegevusena ambitsioonikate ja ekspordipotentsiaali omavate loomeettevõtjate arenguplaanide elluviimise toetamise (st pikaajalist strateegilist arengut, sealhulgas uute ja senisest kõrgemat lisandväärtust loovate ärimudelite rakendamine, toodete, teenuste või tehnoloogiate väljaarendamine ja turule viimine ning personaliarendus-, müügi-, turundus-, tootmis- ja teenindusprotsesside arendamine ja rakendamine). Uue piloottegevuse rahastamine algas 2021. aastal ning toetada sai 17 kasvupotentsiaali omava loomeettevõtja arenguplaani elluviimist. Lisaks panustab Kultuuriministeerium valdkonna arengusse mitmesuguste riigisiseste tegevus- ja projektitoetustega, mis on suunatud tugiteenuste pakkumiseks valdkondlike arenduskeskuste ja loomemajanduse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide kaudu. Aastatel 2015-2023 rakendatud loomemajanduse arendamise meetme eesmärk oli siduda kultuuri- ja loomevaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõsta valdkonna ekspordivõimekust ning luua teistele majandussektoritele loomemajandussektori kaasamise kaudu lisandväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel. Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamise, teadmiste ja oskuste arendamise ning loome- ja teiste majandusvaldkondade vaheliste suurprojektide elluviimise kaudu luuakse eeldused eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks. EL 2021-2027 finantsperioodil on loomemajanduse arendamine rakenduskava prioriteetse suuna „Nutikam Eesti“ erieesmärgi „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, mh tootlike investeeringute kaudu“ all. Meetme eesmärk on tõsta kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ettevõtjate ja organisatsioonide ettevõtlus- ja juhtimissuutlikkust, rahvusvahelist konkurentsivõimet ning suurendada sektori innovatsioonivõimekust ja valmisolekut erainvesteeringute kaasamiseks. Meede panustab koos nelja ettevõtluse-, ekspordi-, turismi- ja regionaalarengu meetmega VKEde lisandväärtuse kasvu töötaja kohta ning meetme kaudu saab rahalist ja mitterahalist abi kokku 1 000 unikaalset ettevõtet, kellest 295 peavad saavutama lisandväärtuse kasvu töötaja kohta. Meetme eelarve on võrreldes eelneva perioodiga väiksem, kuid sisaldab esmakordselt riiklikku kaasfinantseeringut 1 miljoni euro ulatuses. 45 EL 2021-2027 finantsperioodil rakendatava meetme peamiseks sihtgrupiks on kultuuri- ja loomesektoris tegutsevad kasvuvõimelised äriühingust VKEd. Kavandatavas meetmes on kuus tegevussuunda: kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ambitsioonikate VKEde arenguplaanide elluviimise toetamine; kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate kasvupotentsiaaliga ettevõtete ekspordivõimekuse kasvu toetamine; sektori arengut toetavate tugiteenuste (inkubatsiooni-, kiirendi- ja arendusteenused) pakkumine loomeettevõtetele; sektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamine; loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine ja loomemajandusalaste teadmiste ning oskuste arendamine. Meetme kogueelarve perioodiks 2023-2029 on kokku 14,29 miljonit eurot, millest 10 miljonit eurot on Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastus, 1 miljon eurot Eesti riiklik kaasfinantseering ja vähemalt 3,29 miljonit eurot panustavad toetuse saajad ja kasusaajad omafinantseeringuna. Loomemajanduse sektorit kaardistatakse 4-aastase intervalliga. Viimase, 2022. aasta kevadel valminud Eesti loomemajanduse olukorra viienda uuringu kohaselt oli Eesti loomemajanduse sektoris 2019. aasta andmetel 28,3 tuhat töötajat (4,2% Eesti töötavast rahvastikust) ning sektoris tegutses 10 705 ettevõtet ja asutust (11,2% Eesti ettevõtete üldarvust). Loomemajanduse ettevõtete ja asutuste kogutulu oli 1,86 miljardit eurot (2,6% Eesti ettevõtete müügitulust), millest eksporditulu moodustas 410,8 miljonit eurot (22% kogutulust). Loomemajanduse sektoris toodetud lisandväärtus oli 2019. aastal 606,5 miljonit eurot ja see moodustas 2,2% Eestis toodetud SKP-st (27 693 miljonit eurot). Sektori peamised majandus- statistilised näitajad on perioodil 2015–2019 paranenud (kogutulu kasvas ja ettevõtete arv suurenes, arenenud on rahvusvahelistumine ning eksport), kuid sektor jääb maha Eesti ettevõtluse keskmistest näitajatest. Sektoris tervikuna on ettevõtlikkusteadlikkus ja -aktiivsus kasvanud, äri- ja tegevusmudelid on korrastunud, kuid endiselt tegutsetakse ettevõtluses paljudel juhtudel MTÜ-na, tulud kaetakse kuludega ja kasum on väike või puudub. 40% ettevõtetest ja MTÜ-dest, kel on majandustegevus, ei kajasta töötajaid. Samas majandustegevuse aruandlus on paranenud, mis võimaldab saada täpsemat ülevaadet sektori lisandväärtusest töötaja kohta ning tulust ettevõtte ja töötaja kohta. Võrreldes 2015. aastaga on tulu töötaja kohta kasvanud 48%. 2019. aastal oli loomemajanduse sektoris lisandväärtus töötaja kohta 23 000 eurot. Jätkuvalt on oluline loomeettevõtjate ekspordipotentsiaali suurendamine ja ekspordi- ning innovatsioonivõimekuse järjepidev arendamine. Siinjuures tuleb eristada sektoris tegutsevate isikute, ettevõtete ja organisatsioonide eesmärke. Sektori kaardistuse raames 2021. aastal läbi viidud küsitlusest ilmnes, et 28% loomeettevõtjatest näeb enda rolli eelkõige Eesti riigile tuntuse ja kuvandi loojatena, ligikaudu 70%-l vastanutest olid esikohal ärilised eesmärgid. Lisaks on loomemajandussektoril oma osa atraktiivse elukeskkonna loomisel, turismitulude suurendamisel ja digimajanduse arenemisel. Kultuuri- ja loomesektori näol on tegemist kasvava ja dünaamilise majandussektoriga, mis loob, kommertsialiseerib ja kasutab peamise müügiargumendina intellektuaalset omandit, luues seeläbi väärtust ka teistele majandus- ja eluvaldkondadele (nt turismisektorile reisimotivatsiooni pakkumise ja riigi kuvandi loomise kaudu). Kuna kohalik turg on piiratud, tuleb loovisikutel, loomeettevõtetel ja organisatsioonidel otsida järjepidevalt võimalusi rahvusvaheliselt tegutsemiseks, et teenida senisest enam tulu ka välisriikidest. Selleks peab loomeettevõtete ja -organisatsioonide strateegilise planeerimise ning juhtimise võimekus kasvama, tegevus- ja ärimudelid võimaldama muutuste ja ebakindlusega toimetulekut ning senisest enam tuleb tegeleda toote- ja teenusearenduse ning innovatsiooniga, et reageerida kriisidele ja olukorra muutustele nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Seega on oluline jätkata kultuuri- ja loomesektori majandusliku potentsiaali avaldumise toetamist, keskenduses innovatsiooni soodustamisele ja loomeettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime, ekspordi- ja jätkusuutlikkuse kasvatamisele. Nii alustavate kui kasvuvõimeliste tegutsevate loomeettevõtete toetamine peab olema integreeritud üldisesse tõhusalt toimivasse ettevõtluse tugisüsteemi, mille kaudu tekiks sektorite vaheline sünergia ja suureneks meetmete koosmõju. 46 Loomemajanduse arengut toetavad tugistruktuurid (inkubaatorid, kiirendid ja piirkondlikud ning valdkondlikud arenduskeskused) on endiselt suures osas finantsiliselt sõltuvad avaliku sektori (sh KOV- ide) toetusest ja ilma selleta hääbuvad. Samas on tugistruktuuride roll ettevõtjatele sageli ebaselge. Koostöö ja infovahetuse kaudu tuleb tagada, et kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ettevõtete ja organisatsioonide toetamine ning nende osalemine erinevates ettevõtetele suunatud arenguprogrammides ei oleks välistatud teistes meetmetes. Siinjuures on oluline, et sektoris tegutsejad mõistaksid erinevate meetmete eesmärke ning hindaksid realistlikult oma suutlikkust konkreetsete meetmete tulemustesse panustamiseks. Arenguvajadused  Soodustada valdkondlikke, sektorite üleseid, regionaalseid ning koostöös teadus- ja arendusasutustega elluviidavaid algatusi, mis pakuvad innovaatilisi lahendusi loomemajanduse ja loomeettevõtluse edendamiseks ning erinevate sektorite koostoime suurendamiseks.  Käivitada ja rakendada edukalt loomemajanduse arendamise meede.  Leida koostöös valdkondade esindajatega täiendavaid mooduseid kultuuri ja loovuse majandusliku mõju kasvatamiseks ning kultuuri ja loomingu kaudu Eesti rahvusvahelise nähtavuse ja maine tõstmiseks. Leppida kokku ühised teekaardid valdkondade kaupa lähemaks 1-3 aastaks. 47  SPORDIPROGRAMM 2024–2027 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport Tulemusvaldkonna Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides eesmärk ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Spordipoliitika eesmärk on: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel. Valdkonna „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ arengukava Programmi nimi Spordiprogramm Programmi eesmärk Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist. Programmi periood 2024.–2027. aasta Peavastutaja Kultuuriministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused) Sissejuhatus Eestis on spordijuhtimine detsentraliseeritud ning eraõiguslike juriidiliste isikutena tegutsevad spordiorganisatsioonid on oma otsustes iseseisvad. Riigi ja kohalike omavalitsuste roll on õigusaktide, toetuste ja investeeringute kaudu luua spordiorganisatsioonidele tegutsemiseks ja elanikkonna liikumisharrastuse edendamiseks soodsad tingimused. Eesti spordipoliitika visiooni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad määrab kindlaks Riigikogus kinnitatud „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“). „Sport 2030“ kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervistava, hariva, meelelahutusliku ja sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse. Spordiorganisatsioonide roll on sporditegevuse sisuline korraldamine. Eestis ei tegutse ühtegi riiklikku spordiorganisatsiooni ega asutust. Kultuuriministeerium on Tehvandi Spordikeskuse SA üks asutajatest ja Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA ainuasutaja. 2021. a alates teostab Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi asemel Eesti Vabariigi nimel asutajaõigusi Spordikoolituse ja -Teabe SA-s ning 2022. aastast alates on Kultuuriministeerium Audentese Koolide SA riiklikuks partneriks, kellega on Kultuuriministeeriumil sõlmitud hankeleping, millega ostetakse andekate noorsportlaste koolitus- ja treenimisteenust. Spordi katusorganisatsioon on Eesti Olümpiakomitee (edaspidi EOK), millel on 01.01.2024 seisuga 123 liiget, sh 68 spordialaliitu, 20 üleriigilist spordiühendust, 19 piirkondlikku liitu ja 16 füüsilist isikut. „Sport 2030“ on kõikide spordivaldkonna tegevuste kavandamise alus. Spordivaldkonna riiklike tegevuste elluviimise eest vastutab Kultuuriministeerium ning tegevused ja teenused kavandatakse spordiprogrammis. Spordivaldkonna eesmärgid saavutatakse mitmete teiste valdkondade eest vastutavate ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ning era- ja kolmanda sektori tegevuste elluviimise koosmõjus. Spordiprogrammi tegevustes ja teenustes kajastuvad ka Tehvandi Spordikeskuse, Jõulumäe Tervisespordikeskuse, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku Eesti Kultuurkapitali spordiga seotud tegevused, ressursid ja pakutavad teenused. Joonis 1. Spordiprogrammi struktuur Programmi juhtimiskorraldus Spordiprogrammi koostamise ja elluviimise eest vastutab ning seiret koordineerib Kultuuriministeerium spordi asekantsleri juhtimisel. Ministeerium kavandab programmi eesmärgid lähtuvalt „Sport 2030-st“ kooskõlas arengustrateegia „Eesti 2035“ pikaajaliste sihtidega. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, on kooskõlas riigi eelarvestrateegia protsessiga nelja aasta lõikes ning täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessi raames. Kultuuriministeerium uuendab programmi igal aastal ja pikendab seda ühe aasta võrra, tagades kooskõla riigi eelarvestrateegia perioodi ja riigieelarveliste vahenditega. Poliitika kujundamisel toetutakse Eesti Spordiregistri andmetele. „Sport 2030“ kohaselt koostab ja esitab Kultuuriministeerium alates 2016. aastast igal aastal Vabariigi Valitsusele ning Riigikogule ülevaate strateegia elluviimisest. Kultuuriministeeriumi rahastatavate tegevuste ehk spordiprogrammi rakendamisest annab Kultuuriministeerium aru Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile esitatavas iga-aastases kultuuri ja spordi tulemusaruandes. Peale riigieelarve kinnitamist Riigikogus ja riigieelarve vahendite täiendavat liigendamist Vabariigi Valitsuses, avalikustatakse ministri kinnitatud programmid ministeeriumi veebilehel. 2 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk tuleneb „Sport 2030“ peamisest eesmärgist: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel. Spordiprogrammi eesmärk täpsustab Kultuuriministeeriumi rolli: tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist. Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase Sihttase 3 Sihttase 4 (viimane (2024) 2 (2026) (2027) teadaolev tase) (2025) Liikumisharrastusega 45,2 (2022) 50 Ei 56 Ei mõõdeta regulaarselt (2x nädalas 30 mõõdeta min) tegelevate inimeste osakaal 16–64 vanusegrupist, % Allikas: Tervise Arengu Instituut Harrastajate arv 225 848 (2023) 230 000 235 000 240 000 245 000 spordiklubides ja spordikoolides Allikas: Eesti spordiregister Spordiklubides ja 54 (2023)* 59,5 61 62,5 64 spordikoolides sporti harrastavate 5–19 aastaste noorte osakaal kogu vanusegrupist, % Allikad: Eesti spordiregister, Statistikaamet Treenerikutsete arv 4200 (2023) 4250 4300 4350 4400 Allikas: Eesti spordiregister * Näitaja arvutamise aluseks on Statistikaameti rahvaarv vanusegrupis 1. jaanuar 2023 ja klubides sporti harrastavate noorte arv 31. detsember 2023. aasta seisuga. 3 Programmi eelarve KULUDE JA INVESTEERINGUTE JAOTUS MEETMETE JA 2024 eelarve 2025 eelarve 2026 eelarve 2027 eelarve PROGRAMMI TEGEVUSTE VAHEL (eur) Spordiprogramm 46 549 368 46 629 768 46 794 218 46 971 368 Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine 3 247 423 3 247 423 3 247 423 3 247 423 Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine 3 247 423 3 247 423 3 247 423 3 247 423 Saavutusspordi edendamine 43 301 945 43 382 345 43 546 795 43 723 945 Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine 360 000 360 000 360 000 360 000 Saavutusspordi toetamine ja arendamine 42 941 945 43 022 345 43 186 795 43 363 945 Olukorra lühianalüüs Spordi riikliku andmebaasi (spordiregister) kohaselt oli Eestis 2023. aastal 2926 spordiorganisatsiooni, 492 spordikooli, 225 848 organiseerunud harrastajat ja 4200 treenerikutsega treenerit. Eestis on hea ja toimiv spordiorganisatsioonide võrgustik, spordiregister, mis võimaldab teha faktidel põhinevat spordipoliitikat ning Euroopa üks paremaid treenerite kutsekvalifikatsiooni süsteeme. EOK liikmeskonda kuuluvate spordialaliitude peamine eesmärk, mis haakub otseselt ka „Sport 2030“ eesmärkidega, on Eesti sportlaste ja võistkondade tulemuslik ning väärikas esindatus rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Tagamaks saavutusspordi arendamiseks soodsaimat keskkonda, on Kultuuriministeerium alates 2015. aastast läbi viinud spordireformi, mille käigus on oluliselt korrastatud spordi rahastamise aluseid. Spordi rahastamise korrastamisega jätkatakse. Spordireformiga seonduvalt käivitati 2019. aastal koostöös EOK-ga Team Estonia projekt, mille eesmärk on tagada kõikidele olümpiamängude ja maailmameistrivõistluste (OM distsipliinidel) esikümne potentsiaaliga sportlastele piisav ettevalmistus ning osalemine tiitlivõistlustel koos kvaliteetsete tugiteenustega. Järgmine samm on koostöös Eesti Kultuurkapitaliga spordi ja kehakultuuri sihtkapitali ümberkujundamine valdavalt liikumisharrastuse projektide toetamiseks ja tippspordi rahastamise osakaalu vähendamine. 2023. aastal võideti rahvusvahelistel tiitlivõistlustel 38 spordialaga kokku 272 medalit – 69 kulda, 81 hõbedat ja 122 pronksi. 34 medalit (12,5%) võideti olümpiakavas olevatelt võistlusaladelt. „Sport 2030“ üks neljast suurest eesmärgist on see, et valdav osa elanikest liigub ja spordib. Liikumisharrastajate osakaal Eestis oli 2022. a 45,2%, 2020. aastal 44,8% ja 2018. aastal 41,2% (Rahvastiku Tervisekäitumise Uuring). Kultuuriministeeriumi tellitud ja 2022. aastal avalikustatud Eesti suurimast liikumisuuringust selgub, et nii täiskasvanutest kui ka lastest üle poole liigub endiselt liiga vähe – iga päev ei liigu piisavalt 57% õpilastest ja 58% täiskasvanutest. Uuring tõestas samas ka selgelt, et aktiivne eluviis toetab märkimisväärselt tervist ja heaolu – aktiivsed lapsed ning täiskasvanud on õnnelikumad ja rõõmsameelsemad ning edukamad õppimises ja keskendumises. Probleemiks on laste puudulikud liikumisharjumused. Maailma Terviseorganisatsioon WHO soovitab liikuda vähemalt 60 minutit päevas, kuid Eesti lastest ei liigu piisavalt 75% (Liikumisuuring 2022). Suure tõenäosusega jäävad nad ka täiskasvanuna väheaktiivseks. Samuti on suur probleem laste ülekaalulisus: iga neljas 1. klassi laps ja iga kolmas 4. klassi laps on ülekaaluline või rasvunud, keskmine kehakaal on tõusnud juba viimased 20 aastat (Euroopa laste rasvumise seire, TAI 2018/19). „Sport 2030“ raames on seatud eesmärk, et 2030. aastaks on Eesti jõudnud liikumisaktiivsuses Põhjamaade tasemele. Liikumisharrastuse reformi elluviimise ühe sammuna asutas Eesti Olümpiakomitee 2022. aastal Sihtasutuse Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, mille eesmärk on liikumisharrastuse keskse juhtimise ja arendamise kaudu luua lisandväärtust spordiorganisatsioonidele ja edendada valdkondadeülest koostööd. 4 Viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides. Kui 2012. aastal oli harrastajana märgitud 130 839 inimest, siis 31.12.2023 seisuga oli see arv 225 848. Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate 5–19aastaste noorte osakaal kogu vanusegrupist moodustas 2022. aastal 54%. Spordiorganisatsioonide (sh spordiklubide) arv on kasvanud 2926 organisatsioonini (sisaldab nii tegutsevaid kui ka mittetegutsevaid organisatsioone1) ja ületab seega 2022. a seatud sihttaset, mis oli 2700. Nende andmete põhjal saab järeldada, et liikumisaktiivsuse kasvu ei suudeta tagada vaid organiseeritud sportimise korraldamisega. Spordiaususe valdkonnas on peamine asutus sihtasutus Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (edaspidi EADSE). 2020. aasta lõpus sõlmis Kultuuriministeerium EADSE’ga halduslepingu täitmaks spordivõistlustega manipuleerimise vastases võitluses kontaktpunkti rolli. 2022. aastal tellis Kultuuriministeerium kokkuleppemängude teemal kaks uuringut: kokkuleppemängude Eestis leviku uuringu ning Eesti seaduste analüüsi kokkuleppemängude karistamise vaatest. Uuringu tulemused ja järeldused on oluline sisend ministeeriumidele poliitika kujundamiseks ja õigusaktide muutmiseks ning Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele rakenduslike tegevuste elluviimiseks. Kokkuvõttes võime tõdeda, et leviku uuring toob välja, et kokkuleppemängud ei ole praegu Eestis suur probleem, aga uuringu tutvustusüritusel osalenud ekspertide hinnangul on, mistõttu sportlaste teadlikkuse ja hoiakute kujundamisega peab tegelema. Hoiakuid saab ennekõike muuta koolituste kaudu. Kui koolitatuid on vaid viiendik, nagu uuring näitas, peegeldub vähene teadmine ilmselt ka hoiakutes ja valmiduses kokkuleppemängudest teavitada. Selle juures peaks suurt rolli hakkama kandma Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse 2022. aasta novembris tutvustatud uus kokkuleppemängude e-platvorm, mille abil peaks koolitus jõudma suurema osani sihtrühmast. Eesmärk peaks olema, et kui mitte kõik, siis vähemalt väga suur osa koondise, meistriliiga või esiliiga tasemel tegutsevatest palluritest, treeneritest ja kohtunikest oleks järjepidevalt kokkuleppemängude teemal koolitatud. Eestis toimub igal aastal sadu spordiüritusi, mis lisaks kohaliku elu rikastamisele ja meelelahutuse pakkumisele omavad mõju ka Eesti ja piirkonna majandusele. Rahvusvahelistest võistlustest toimusid 2023. a traditsiooniks kujunenud Tallinna Ironman, Rally Estonia, Tallinna Maraton ning mitmed teised võistlused. Rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eestis toetavad riik, kohalikud omavalitsused, erasektor ja ka spordiorganisatsioonid ise. Riik ja kohalikud omavalitsused on loonud hea taristu rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks. Eesti spordiorganisatsioonid on läbi aegade korraldanud kõrgetasemelisi rahvusvahelisi spordivõistlusi väga heal tasemel ning sel põhjusel pakutakse Eestile ka järjest enam võimalusi korraldada kõrgetasemelisi spordivõistlusi erinevatel spordialadel. 1 Spordiorganisatsioon on mittetegutsev, kui ta on vastava info edastanud Eesti spordiregistrile. 5 Meetmed, tegevused ja teenused Meede 1. Saavutusspordi edendamine Eesmärk: Eesti on rahvusvahelisel tasandil tulemuslikult ja väärikalt esindatud. Meetme mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (viimane 1 (2025) (2026) (2027) teadaolev (2024) tase) Täiskasvanute tiitlivõistlustel 30(2023) 36 36 38 40 olümpiamängude distsipliinidel saavutatud kohad 1–10 Allikas: Eesti spordiregister Täiskasvanute tiitlivõistlustel 366 (2023) 260 260 260 280 mitte olümpiamängude distsipliinidel ja spordialadel saavutatud kohad 1–10 Allikas: Eesti spordiregister Noorte ja juunioride 139 (2023) 86 86 86 86 tiitlivõistlustel olümpiamängude distsipliinidel saavutatud kohad 1–10 Allikas: Eesti spordiregister Täiskasvanute tiitlivõistluste 2 (2023) 1* 3 1 3 finaalturniiridel osalenud suurekoosseisuliste võistkondade arv Allikas: Eesti spordiregister Noorte ja juunioride 5 (2023) 4 4 4 4 tiitlivõistluste finaalturniiridel osalenud suurekoosseisuliste võistkondade arv Allikas: Eesti spordiregister Eestis läbiviidud 24 (2023) 40 40 40 40 rahvusvaheliste tiitlivõistluste arv Allikas: Eesti spordiregister * 2024. aasta on olümpiamängude aasta ning sel aastal ei toimu eraldi suurekoosseisulistele sportmängude võistkondadele Euroopa ega maailmameistrivõistlusi. Arvestades Euroopa-sisest konkurentsi olümpiakohtadele ei ole Eesti võistkondade osalemine hetke olukorda arvestades realistlik. 6 Tegevus 1.1. Saavutusspordi toetamine ja arendamine Eesmärk: Tagatud on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline keskkond saavutusspordi arendamiseks. Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (viimane 1 (2025) (2026) (2027) teadaolev tase) (2024) Riigi sihtasutuste Ei (2022)* Ei* Ei* Ei* Jah sporditaristu on rahvusvahelisel tasemel Allikas: Kultuuriministeerium Toetatavate kõrgema 0,6 (2022) 0,6 1,00 1,00 1,00 kategooria treenerite brutopalga suhe Eesti keskmisesse palka Allikad: Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium *Ei ole võimalik korraldada laskesuusatamise MMi 2027. aastal. Tegevuse kirjeldus Saavutusspordi poliitika kujundamine ja toetamine ning tingimuste loomine spordiga tegelemiseks on Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna peamine roll ja ülesanne. Spordialaliitude, -klubide ja -koolide ning teiste spordiühendustega on Eestis toimiv spordikorraldus, mis tagab võimalused nii noortele kui ka täiskasvanutele harrastus- või tippspordiga tegelemiseks. Ajakohastatud sporditaristu kaudu luuakse kõikjal Eestis tingimused nii saavutusspordi arenguks kui ka liikumisharrastusega tegelemiseks. Tegevuse kaudu toetatakse riiklikult spordiorganisatsioonide harrastus-, tipp- ja noortespordi arendamist, rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist, antakse investeeringutoetusi uute spordirajatiste ja lähiliikumispaikade ehitamiseks ning olemasolevate ajakohastamiseks. Arenguvajadused Team Estonia on 2018. aastal Eesti Olümpiakomitee poolt ellu kutsutud Eesti tippsporti edendav projekt, mille eesmärk on läbi sportlaste toetamise ja neile igakülgse ettevalmistuse tagamise olümpiamängudel ja teistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medalite võitmine. Selleks, et Eesti sportlased ja võistkonnad oleksid maailmas jätkuvalt konkurentsivõimelised on vaja jätkuvalt oluliselt suurendada võrreldes praegusega taustajõudude ja tugiteenuste mahtu ja kvaliteeti, suurendada tiitlivõistluste-eelsete treeninglaagrite ja treeningpartnerite arvu, tõsta treenerite igapäevast kaasatust nii ettevalmistavas faasis kui ka tiitlivõistlustel ning suurendada spordialaliitude võimekust regulaarselt tegeleda ja toetada erinevaid andekaid sportlasi ja võistkondi. 7 Kutsega treenerite arv, olles püsinud aastaid stabiilsena, on teinud viimastel aastatel suure hüppe, kasvades 4006ni. Suurt rolli on selles mänginud treenerite pidev riiklik toetamine, eriti kriisi ajal. Treeneritele väärilise töötasu tagamine on üks prioriteetseid valdkonna eesmärke. Jätkuvalt on eesmärk viia toetatavate kõrgema kategooria (vähemalt 5. kutsetase) treenerite brutopalga suhe Eesti keskmise palgani. Lisaks tuleb arvestada, et viimastel aastatel on tõusnud toetust saavate treenerite arv, mistõttu tuleb hakata järgnevatel aastatel tõstma riigi poolt toetatavate treeningtundide arvu tagamaks, et spordiklubidele ei langeks liiga suurt koormust. Selleks, et nõudlusele vastata, otsustas Vabariigi Valitsus anda 2023. aastaks treenerite tööjõukulu toetusmeetmesse täiendavaid vahendeid, mille abil oli võimalik tõsta toetatavate treeningtundide piirmäära 1,35 miljonini. 2023. aastaks esitati taotlusi 1,376 miljoni treeningtunni katmiseks, mis näitab, et vajadus toetatavate treeningtundide piirmäära tõsta on endine. Kui keskmise palgani jõudmiseks 2024. aastal oleks pidanud riigieelarvesse leidma ligikaudu 4,5 miljonit eurot lisavahendeid, siis arvestades Eesti Panga viimast majandusprognoosi2 tuleb juba 2025. aastal keskmise palgani jõudmiseks leida riigieelarvesse täiendavalt 6,4 miljonit eurot, sest arvestada tuleb lisaks pidevalt tõusva keskmise palgaga ka suureneva nõudlusega treeningtundide tasustamiseks. Kultuuriministeerium on Tehvandi Spordikeskuse SA üks asutajatest ja Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA ainuasutaja. Tehvandi Spordikeskuse SA kooseisu kuulub Tehvandi Spordikeskus Otepääl, Kääriku spordikeskus Käärikul ning Tartumaa Tervisespordikeskus Elvas. Riik on läbi aegade arendanud eelpool nimetatud keskusi ning kujundanud nendest kõrgel tasemel rahvusvaheliselt tunnustatud mitmekesised treening- ja võistluskeskused nii saavutussportlastele kui harrastussportlastele. Selleks, et olla atraktiivne ja konkurentsivõimeline võrreldes teiste riikidega, on vaja keskusi jätkuvalt arendada. Jõulumäe Tervisespordikeskuses on vaja kaasajastada tänaseks amortiseerunud peahoone ja infrastruktuur, ehitada multifunktsionaalsed spordimaja, väikemajade kompleks, arendada välispordiobjekte ning laiendada asfaltkattega liikumisrada. Selleks, et Tehvandi spordikeskuses tagada valmisolek korraldada rahvusvahelisi talispordivõistlusi sõltumata ilmast ning pikendada võistluste ja laagrite hooaega, on vaja jätkuvalt panustada kunstlume tootmisvõimekuse tõusule ja taristu arendamisse. Rajamist ootab tugiteenuste keskus, telepildi tootmise ala ja parkimisvõimaluste parendamine ja ehitus, mis kõik on eelduseks, et 2027. a oleks Tehvandi spordikeskuses võimalik korraldada laskesuusatamise maailmameistrivõistlusi. Lisaks on vaja laiendada peamaja/hotelli. Tartumaa Tervisespordikeskus on olnud läbi aegade oluline koht laskesspordiga tegelemiseks, kuid sealne taristu on amortiseerunud ning vajab uuendamist. Samuti on oluline parandada piirkonnas tingimusi liikumisharrastusega tegelemiseks. Kultuuriministeerium toetab alates 2024. aastast kolme toetusmeetme kaudu rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamist. Uue meetmena rakendub spordi suurvõistluste toetamine mahus 3 mln eurot aastas. Rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamine aitab kaasa mitmete riiklike eesmärkide saavutamisele. Kodus võistlemise eelisele ja spordiala populariseerimisele lisaks on rahvusvahelistel spordivõistlustel märkimisväärne majanduslik ja ühiskondlik mõju. Rahvusvahelised spordisündmused annavad turistidele põhjuse Eesti külastamiseks, nii esmakordselt kui ka mitmendat korda. Väljaspool Tallinna toimuvate sündmuste külastajad satuvad piirkondadesse, kuhu nad tavapäraselt reisida ei pruugi. Rahvusvaheliste spordisündmuste külastajate kulutatud rahal on positiivne mõju kohalikule ettevõtlusele ja regionaalpoliitikale. Oluline on jätkata rahvusvaheliste võistluste regulaarset toetamist. 2 https://www.eestipank.ee/press/prognoos-majandus-visa-taastuma-26092023 8 Puuetega inimeste liikumisharrastuse ning spordiga tegelemise tingimuste parandamiseks on vajalik luua valdkondade eest vastutavatele organisatsioonidele head tingimused, et neil oleks võimalik viia ellu valdkonna jaoks olulisi muudatusi ning tegeleda arendustööga. Praegu on probleem puuetega inimeste integreerimine tavapärasesse liikumisharrastusse ning spordisüsteemi, mis on vajalik erinevatele ühiskonnagruppidele võrdsete tingimuste loomiseks ühiskonnaelus osalemiseks. Tuleb suurendada puudega inimeste nähtavust spordis ning käsitleda neid alati tavaühiskonna osana. Lähiaastatel tuleb leida lisavahendeid, et jätkata multifunktsionaalsete, aasta ringi kasutatavate jalgpalli sisehallide rajamise meetmega. Hallide rajamise peamine eesmärk on tagada kohalikule elanikkonnale mitmekesised sportimisvõimalused, perspektiivis kõikides maakonnakeskustes. Tänaseks on hallid rajatud Haapsalus, Pärnus, Raplas, Tartus ja Viljandis. Rajamisel on hall Kuressaares, Narvas, Paides, Rakveres ja Viimsis. Halli rajamisest on muutunud finantsolukorra tõttu loobunud Jõgeva ja Jõhvi kinnitades oma soovi hall rajada kunagi tulevikus ning toetust ei ole seni pakutud Hiiumaale, Põlvamaale, Valgamaale, Võrumaale. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused:  Lähiaastatel on jätkuvalt vaja suurendada Team Estonia toetust, et Eesti sportlased ja võistkonnad oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.  Perioodil 2024.– 2027. jätkatakse treenerite tööjõukulu toetuse eraldamist. Aastatega suureneb treenerite arv, laste arv spordiklubides ja sellest tulenevalt ka treenerite poolt antavate treeningtundide maht. On võetud eesmärk, et toetatud täiskohaga töötavate treenerite palk peaks olema võrdne Eesti keskmise palgaga ning sellest tulenevalt on vaja lähiaastatel suurendada toetuse mahtu.  Koostöös EOK-ga analüüsitakse programmi perioodil rahvusvahelise või riikliku tähtsusega spordiobjektide olemasolu ja seisukorda. Riik aitab vajadusel finantseerida ka spordiobjekte, mis on kohaliku tähtsusega, kui selleks on mõjusad regionaalpoliitilised argumendid ning tagatud on omavalitsuse kaasfinantseering. Riigi asutatud sihtasutustest on oluline investeerida Jõulumäe Tervisespordikeskuse, Tehvandi Spordikeskuse ja Tartumaa Tervisespordikeskuse arendamisse, et tagada kõrgel tasemel treeningtingimused meie sportlastele Eestis.  Jätkatakse Eestis toimuvate rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise toetamist. Sealhulgas toetatakse ka võistlusi, mis on laiemalt Eestile olulised ja omavad olulist majanduslikku ning sotsiaalmajanduslikku mõju.  Jätkatakse puuetega inimeste spordi katusorganisatsioonide võimaluste parandamisega, et kaasata rohkem puuetega inimesi liikumisharrastusse ja võimaldada parimatel sportlastel tegeleda tippspordiga. Lisaks töötatakse üheskoos partneritega selle nimel, et Riigikantselei poolt tellitud ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuande ettepanekuid võimalikult suures mahus ellu viia. 9 Tegevus 1.2. Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine Eesmärk: tagatud on ausat sporti ja sporditurvalisust toetav keskkond Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (viimane (2024) (2025) (2026) (2027) algtase) Kokkuleppemängudes 9% (2022) Ei ≤ 9% Ei mõõdeta Ei mõõdeta osalemine ja teadlikkus mõõdeta teiste osalemisest Allikas: kokkuleppemängude leviku uuring Kokkuleppemängude 54,5% (2022) Ei 70% Ei mõõdeta Ei mõõdeta teemal koolitatus ja mõõdeta hoiakud kokkuleppemängude kohta Allikas: kokkuleppemängude leviku uuring Tegevuse kirjeldus Tegevuse raames kujundab Kultuuriministeerium ausa spordi tagamise poliitikat ja toetab Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) tegevust. EADSE põhikirjalised eesmärgid on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa: 1. dopingu kasutamise ennetamisele; 2. spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; 3. diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis; 4. spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; 5. muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele. Nimetatud valdkondi reguleerivad mitmed konventsioonid, millega Eesti on liitunud. Kultuuriministeeriumi peamine roll on antud konventsioonide töörühmades Eesti huvide kaitsmine ja siseriiklikult konventsioonide põhimõtete ning kohustuste täitmise tagamine. Kokkuleppemängude vastases võitluses juhinduvad riigid Euroopa Nõukogu konventsioonist spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kohta. Eesti allkirjastas konventsiooni 2016. aastal, kuid ei ole seda veel ratifitseerinud. Küll aga on Eesti liitunud nn Kopenhaageni grupiga, mis on kokkuleppemängude vastase võitluse riiklike platvormide ühine mitteametlik töörühm. Väärkohtlemise vastases võitluses spordi valdkonnas eraldiseisvat rahvusvahelist lepingut ei ole. Spordivaldkond lähtub oma tegevustes laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlevast Euroopa Nõukogu konventsioonist, Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonist, ÜRO lapse õiguste konventsioonist ning Eestis kehtivatest õigusaktidest ja regulatsioonidest. 10 Arenguvajadused  EADSE asutamisest alates on järjest erinevaid võimekusi, nt uurimisvõimekus ja koolitussüsteem arendatud, kuid viimaste aastate väärkohtlemise juhtumid on tõstatanud vajaduse 2024.–2027. aastatel uurimisvõimekuse tugevdamiseks, kas läbi täiendava uurija palkamise või õigusliku toe välja arendamise. Lisaks võib tekkida vajadus pakkuda ohvritele hingelist tuge, millele tuleks senisest süsteemsemalt läheneda. Seetõttu võib EADSE vajada senisest suuremat rahalist toetust. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused:  EADSE arendab uurimisvõimekust, sh „tarka testimist“ ja väärkohtlemise valdkonnas töötab väärkohtlemise ohvritele toepakkumiseks välja süsteemse lähenemise.  Eesti allkirjastas Euroopa Nõukogu konventsiooni spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kohta 2016. aastal, kuid ei ole veel seda ratifitseerinud. Lähtudes Euroopa Liidu (EL) aluslepingutest peab oma liikmesriikidele konventsiooni ratifitseerimise loa andma EL, kuid protsess on jäänud seisma ühe EL-i liikmesriigi vastuseisu tõttu. Siiski on võimalik, et 2024.– 2027. aastatel EL loa annab, misjärel tuleb Eestil Euroopa Nõukogu konventsiooni spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kohta ratifitseerimisprotsessiga edasi liikuda.  Ennetamaks kokkuleppemänge, väärkohtlemist ja teisi spordieetikaga seotud küsimusi tuleb tegeleda kogu spordivaldkonnale kehtivate spordieetika reeglite või reeglite raamistiku loomisega sarnaselt juba täna kehtivatele dopinguvastastele reeglitele. Meede 2. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Eesmärk: liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud. Meetme mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (viimane (2024) (2025) (2026) (2027) teadaolev tase) Liikumisharrastusega 18,3 (2022) 23 Ei 25 Ei mõõdeta regulaarselt (4x nädalas 30 mõõdeta min) tegelevate inimeste osakaal, % 16–64 vanusegrupist Allikas: Tervise Arengu Instituut 11 Tegevus 2.1 Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Eesmärk: liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud. Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 4 1 2 3 (2027) (viimane (2024) (2025) (2026) teadaole v tase) Maakonna spordiliitude 8,3 13 15 17 19 liikumisharrastusürituste osaluskordade (2021) % elanikkonnast (va Tallinn) Allikas: Kultuuriministeerium Liikumisharrastusega tegelemine 2 või 36,9 42 Ei 48 Ei enam korda nädalas vanusegrupis 55- (2022) mõõdeta mõõdeta 64a, % Allikas: Tervise Arengu Instituut 11-15 aastased, kes on 5 11-aastased 49,9 Ei Ei 57 Ei või enamal päeval (2022) mõõdeta mõõdeta mõõdeta nädalas vähemalt üks tund mõõdukalt 13-aastased 39,3 Ei Ei 50 Ei kehaliselt aktiivsed, % (2022) mõõdeta mõõdeta mõõdeta Allikas: Tervise Arengu 15-aastased 36,7 Ei Ei 47 Ei Instituut (2022) mõõdeta mõõdeta mõõdeta Tegevuse kirjeldus Kultuuriministeeriumi otsene vastutus ja roll inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisel on organiseeritud liikumisharrastuse, noorte huvihariduse/noortespordi (spordialaliidud/spordiklubid) arendamine ning sporditaristu ja sportimiseks/liikumisharrastuseks soodsa õigusruumi loomine. Tegevuse raames rakendatakse regionaalsete maakondlike spordikeskuste toetusmeedet ja toetatakse terviseradade võrgustiku arendamist. Poliitikakujundamises edendatakse inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisega seotud valdkondade vahelist koostööd ning puuetega inimeste suuremat kaasatust liikumisharrastusse. Arenguvajadused Kultuuriministeeriumi ülesanne on tagada elanikele võimalikult head tingimused organiseeritud liikumisharrastusega tegelemiseks, mis on üks oluline osa elanikkonna liikumisaktiivsuse suurendamisest. Eesti inimeste liikumisaktiivsuse suurendamiseks on vajalik tõhusam valdkondadeülene koostöö, et aidata erinevate valdkondade tegevused omavahel kooskõlla viia ning seeläbi võimaldada terviklikumat ning efektiivsemat lähenemist liikumisaktiivsuse probleemi lahendamisel. Vajalikud on valdkondadeülesed kokkulepped, mille elluviimiseks on olemas ühine nägemus ning tegevuskava. Eesti Kultuurkapitali rahalised vahendid oleks vaja vabastada liikumisharrastuse ja teiste projektipõhiste liikumis- ja sporditegevuste jaoks, et kujundada Eesti Kultuurkapitalist peamine fond, mille kaudu rahastab riik liikumisharrastuse projektipõhiseid üritusi, rohujuuretasandi sporti jt samasisulisi projekte. 12 Praegune probleem on tippspordi püsirahastuse suur osakaal (ligikaudu 1,2 mln eurot) Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali eelarvest. Oluline on panustada senisest tugevamalt koolilaste kehalise aktiivsuse edendamisse. Laste kehaline aktiivsus on madal nii koolipäeva jooksul kui ka nädalavahetustel. 2021. aastal Eesti Olümpiakomitee poolt käivitatud “Sport Koolis” projekti eesmärgiks on tekitada esimese kooliastme lastes huvi sportimise vastu läbi selle, et nad saavad koolipäeva raames erinevaid spordialasid katsetada. Projekt on koolide ja lastevanemate poolt väga hästi vastu võetud, kuid piiratud vahendite tõttu on sellega liitunud vaid 27 kooli I klassid. Lisaks on tähtis toetada Liikumislabori tööd Liikuma Kutsuva Kooli projekti laiendamisel, et see jõuaks kõikidesse koolidesse ja neljandasse kooliastmesse. Samuti on oluline sarnane projekt viia lasteaedadesse. Lähiaastatel on vaja lisavahendeid, et jätkata regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetusmeetmega. 2023. aastal ühekordse meetme, mahuga 3 miljonit, raames läbiviidud taotlusvooru esitati 19 taotlust ning rahastati 7 projekti. Samas on teada, et osad olme- ja teenindushoone rajamisest huvitatud regionaalsed tervisespordikeskused jätsid eelarve kitsikuse tõttu taotluse esitamata. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused  Koostöös kohalike omavalitsustega jätkub maakondade spordiliitude kui kohaliku tasandi liikumisharrastuse eest vastutavate organisatsioonide arendamine ja võimestamine. Riik panustab tegevustoetuste kaudu koostöös kohalike omavalitsustega maakondade spordiliitude tegevusse, kes pakuvad teenuseid kohalikule elanikkonnale.  Jätkub regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamist perioodil 2024-2026, mille raames toetatakse kuni kahte tervisespordikeskust igas maakonnas.  Liikumisaktiivsuse probleemi lahendamiseks on Kultuuriministeerium panustanud rahvastiku tervise arengukava loomisesse, mille üheks osaks on toitumise ja liikumise roheline raamat. Rohelise raamatu kinnitamise järgselt Vabariigi Valitsuses panustab Kultuuriministeerium rohelises raamatus kirjeldatud meetmete elluviimisesse.  Liikumisharrastuse valdkonna juhtimise tõhustamine ja koostöö parendamine spordiorganisatsioonide ning kohalike omavalitsustega. Selleks loodi 2022. aastal Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, kelle tööd Kultuuriministeerium igakülgselt toetab. Järgnevatel aastatel on kompetentsikeskuse ülesandeks eelkõige toimiva koostööformaadi väljatöötamine partneritega ja liikumisharrastuse valdkonna organisatsioonide töö tõhustamine.  Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium leppisid kokku liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamises aastateks 2023 – 2026. Tegevuskava on praktiline dokument, mis sätestab konkreetsed tegevused kolme ministeeriumi valitsemisalas järgmise nelja aasta jooksul ja aitab kaasa liikumisaktiivsuse tõusule Eestis. 13  LÕIMUMIS-, SH KOHANEMISPROGRAMM 2024-2027 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond Tulemusvaldkonna Eesti on sidus ja kaasav ühiskond eesmärk Valdkonna „Sidusa Eesti arengukava 2030“ arengukava Programmi nimi Lõimumis-, sh kohanemisprogramm Programmi eesmärk Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. Programmi periood 2024.–2027. aasta Peavastutaja Kultuuriministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused) Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) Sissejuhatus Lõimumis-, sh kohanemisprogrammi elluviimisega toetatakse sidusust ühiskonnas, aidatakse kaasa ühtekuuluvustunde loomisele erinevate elanikkonnagruppide vahel Eesti ühiskonnas ning Eesti elanike teadlikkuse kasvule erinevatest kultuuridest ja keeltest. Lõimumis-, sh kohanemisprogramm toetub „Sidusa Eesti arengukavale 2030“ (edaspidi arengukava), mille elluviimist koordineerivad kultuuriminister, siseminister ja välisminister. Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Välisministeeriumi ülesanne arengukava elluviimisel ja suunamisel on oma vastutusvaldkonna tegevuste elluviimine, arengukava elluviimise üldine seiramine, tegevuste ja eriarvamuste ühtlustamine, arengukava aruannete ja uuendamise korraldamine. Lõimunud ja sidus ühiskond tähendab arengukava kohaselt, et kõik Eesti inimesed, sh eri emakeele ja kultuuritaustaga, vastastikku aktsepteerivad üksteist ja peavad üksteisest lugu, tunnevad ühtekuuluvus- tunnet, teevad koostööd ja sh saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult, suhtlevad omavahel ja moodustavad sotsiaalseid võrgustikke. Lõimunud ja sidusa ühiskonna alus on Eesti identiteet ning eesti keel ja kultuur. Samas on lõimunud ühiskonna osad ka kõik teised keeled, kultuurid ja rahvused. Sidusas ühiskonnas ei sõltu inimeste kohtlemine nende soost, vanusest, erivajadusest või puudest, rassilisest või etnilisest kuuluvusest, seksuaalsest sättumusest, perekonnaseisust, elukohast jne. Kohanemine on osa lõimumisest, mis koosneb esimestest teenustest ja tegevustest pärast Eestisse jõudmist (orienteeruvalt viie aasta jooksul pärast saabumist), mil uussisserändaja saab alusteadmised ja -oskused riigis tegutsemiseks. Edukas lõimumisprotsess toimub eeskätt vabatahtliku valiku ja motivatsiooni toel, mida toetab riiklik ja kogukondlik institutsionaalne raamistik, kuhu lisaks avaliku sektori organisatsioonidele, sh kohalikele omavalitsustele, on kaasatud ka erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Senise lõimumispoliitika peamise sihtrühmana on nähtud valdavalt venekeelseid Eesti püsielanikke, kellel ei ole Eesti kodakondsust ja kes on valdavalt määratlemata kodakondsusega isikud ja Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Lõimumine on aga kahepoolne protsess, mis eeldab nii teisest rahvusest püsielanike, sisserändajate kui ka neid lõimiva ühiskonna koostööd ja jõupingutusi. Jooksva programmiperioodi lõimumise, sh kohanemise tegevusi suunatakse senisest enam eestlastele, aga ka uussisserändajatele ja Eestisse tagasipöördujatele. Seoses 24.02.2022 hoogustunud Venemaa sõjalise agressiooniga Ukrainas on uussisserändajate sihtrühm mitmekordselt suurenenud Ukraina sõjapõgenike arvelt, kellel on vastavalt Euroopa Liidu direktiivile ning Eesti Vabariigi Valitsuse korraldusele võimalik taotleda Eestis ajutise kaitse staatust1. Samuti on sõjategevusest tingitud rahvusvahelise kaitse täiendava kaitse staatusega inimeste arvu märkimisväärne kasv. Kiire ukrainlaste kogukonna suurenemine seab väljakutseid nii poliitikakujundamise kui teenuste pakkumise vaates. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika on horisontaalse iseloomuga ning hõlmab riigi eelarvestrateegias mitut poliitikavaldkonda, aidates saavutada nende eesmärke, sh säilitada eesti keelt ja kultuuri, kindlustada Eesti julgeolekut ning suurendada majanduse konkurentsivõimet. Samal ajal toetavad teiste poliitikavaldkondade tegevused lõimumispoliitika eesmärkide elluviimist. Käesolevas lõimumis-, sh kohanemisprogrammis on kajastatud ainult Kultuuriministeeriumi tegevusi, mida tuleb vaadelda lõimumiseesmärkide saavutamiseks kogu avaliku sektori tegevuste koosmõjus. 1 Vabariigi Valitsuse 08.03.2022 korraldus nr 66 „Ajutise kaitse kohaldamine“ https://www.riigiteataja.ee/akt/308032022010 2 Joonis 1. Lõimumis-, sh kohanemisprogrammi struktuur Programmi juhtimiskorraldus ja elluviimine Programmi koostamise ja elluviimise eest vastutab ning seiret koordineerib Kultuuriministeerium kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri juhtimisel. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad „Sidusa Eesti arengukavast 2030“ kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ pikaajaliste sihtidega. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, on kooskõlas riigi eelarvestrateegia protsessiga nelja aasta lõikes ja täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessi raames. Kultuuriministeerium uuendab programmi igal aastal ja pikendab seda ühe aasta võrra, tagades kooskõla riigi eelarvestrateegia perioodi ja riigieelarveliste vahenditega. Lõimumis-, sh kohanemisprogrammi rakendamisest annab Kultuuriministeerium aru Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile esitatavas iga-aastases Sidusa ühiskonna tulemusaruandes. Ministri kinnitatud programm avalikustatakse Kultuuriministeeriumi kodulehel pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist Riigikogus ning riigieelarve vahendite täiendavat liigendamist Vabariigi Valitsuses. Lõimumis-, sh kohanemisprogrammis kajastatakse Kultuuriministeeriumi planeeritud, elluviidavaid ning rahastatavaid tegevusi ja teenuseid ning antakse ülevaade olulisematest uutest algatustest. Teiste ministeeriumide elluviidavad ühiskonna lõimumist toetavad tegevused kajastatakse ministeeriumide juhitavate programmide ja tegevuste raames. Tulemusi analüüsitakse mõõdikute monitoorimise kaudu. Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler koostöös kultuuriministri moodustatud rahvusvähemuste kultuurinõukoja ja Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlauaga kujundab vähemusrahvuste kultuuriorganisatsioonidele suunatud poliitikat. Romade lõimumisküsimustega tegelemiseks ja teabe koordineerimiseks on Kultuuriministeeriumi juurde loodud romade lõimumise nõukoda. Tihedat koostööd tehakse Välisministeeriumiga ÜRO ja Euroopa Nõukogu rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustuste täitmise ja rahvusvähemuste õiguste seires. 3 Lisaks on Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni Euroopa integratsioonivõrgustiku (European Integration Network) liige, Euroopa Komisjoni riiklik roma kontaktpunkt (National Roma Contact Point – NRCP) ja esindab Eestit Euroopa Nõukogu romade ja rändlejate eksperdikomitees (Committee of Experts on Roma and Traveller Issues – ADI-ROM). Tegevuste elluviijaks on suuremalt jaolt Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA), lisaks viivad tegevusi ellu ka Eesti Linnade ja Valdade liit (edaspidi ELVL), Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK) ja Kultuuriministeerium ise. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2024) (2025) (2026) (2027) (viimane teadaolev aasta) Tugeva või keskmise 78% Ei mõõdeta Ei mõõdeta ≥ 79% Ei mõõdeta tugevusega riigiidentiteedi (2020) kandjate osakaal, eestlased % Allikas: Eesti integratsiooni monitooring (EIM) Tugeva või keskmise 85% Ei mõõdeta Ei mõõdeta ≥ 86% Ei mõõdeta tugevusega riigiidentiteedi (2020) kandjate osakaal, teisest rahvusest inimesed % Allikas: EIM Välismaal elavate eestlaste 84% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 87% ≥ 87% ühtekuuluvustunne Eestiga (2021) Allikas: Eesti väliskogukondade ja tagasipöördumisega seonduv uuring 4 Programmi eelarve KULUDE JA INVESTEERINGUTE JAOTUS MEETMETE JA PROGRAMMI 2024 eelarve 2025 eelarve 2026 eelarve 2027 eelarve TEGEVUSTE VAHEL (eur) Sidus Eesti: Lõimumine, sh 16 534 987 17 585 044 16 133 044 15 629 929 kohanemine Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti 16 309 987 17 360 044 15 908 044 15 404 929 Lõimumis-, sh kohanemispoliitika 16 309 987 17 360 044 15 908 044 15 404 929 kujundamine ja rakendamine Rahvuskaaslaste toetamine 225 000 225 000 225 000 225 000 Rahvuskaaslaste toetamine 225 000 225 000 225 000 225 000 Olukorra lühianalüüs Eestis elab eestlaste kõrval arvukalt teistest rahvustest inimesi ning sisserände tulemusel võivad ühiskonna heterogeensus ning keeleline ja kultuuriline mitmekesisus veelgi kasvada. Rahvastikuregistri 01.01.2024 andmete kohaselt elab Eestis 1 371 446 elanikku, kellest 1 130 330 on Eesti kodanikud. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 62 048 (4,5% elanikest). Teiste riikide kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 179 068 (suurim osakaal on Venemaa Föderatsiooni kodanikel (80 313), järgnevad Ukraina kodakondsusega isikud (49 777)). 2021. a rahvaloenduse andmetel elab Eestis 211 rahvuse esindajat. 69% riigi elanikkonnast on rahvuselt eestlased, 24% venelased, 2% ukrainlased, 0,9% valgevenelased ja 0,6% soomlased. Eestis elab ka väike romade kogukond (676 inimest, neist ligi kolmandik (201 inimest) Valga maakonnas). Rahvaloenduse käigus selgus, et Eestis on hinnanguliselt kahe rahvusega inimesi 41 960 ehk 3% elanikkonnast ning kahe emakeelega inimesi 30 710 ehk 2% elanikkonnast. Nii rahvuste kui ka keelte puhul on levinuim paar vastavalt eestlased-venelased või eesti-vene emakeelega inimesed. Kahe rahvusega inimestest 62% ehk 25 940 ütlesid, et nad on nii eestlased kui ka venelased. Teised rahvuste paarid moodustavad tunduvalt väiksema osa — 5% on neid, kes peavad end rahvuselt venelaseks ja ukrainlaseks, 3% aga neid, kes peavad end nii eestlaseks kui soomlaseks. Kahe emakeelega rahvastikust moodustavad eesti ja vene emakeelega inimesed 59% (18 160), vene ja ukraina emakeelega inimesed 12% (3810) ning eesti ja inglise emakeelega inimesed 4% (1220).2 1993. aastal vastu võetud vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse alusel on Eestis kultuuriautonoomia registreerinud rootsi vähemusrahvus, kes saab seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks riigi toetust. 2023.a. algatati Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse tegevuse lõpetamine, kuna kahel järjestikul Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse kultuurinõukogu valimistel on osalenud vähem kui pool valijate nimekirjadesse kantud isikutest ning kuna Soome vähemusrahvuse rahvusnimekirja andmetel on Eestis alaliselt elavate Soome vähemusrahvusse kuuluvate isikute arv viimase viie aasta jooksul alla 3000. Eestis tegutseb umbes 300 rahvusvähemuste kultuuriseltsi, millest riigi toetust saavad ca 250 organisatsiooni. Riiklikud toetused rahvusvähemuskultuuridele on osutunud tõhusaks poliitikavahendiks riigis elavate rahvusgruppide vaimse kultuuripärandi säilitamisel ja mitmekultuurilise Eesti kultuuriruumi loomisel. EIM 2023 andmete järgi ei tunne 53% teisest rahvustest inimestest mingit survet oma rahvuskultuurist loobumiseks. 2 https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloendus-2-eesti-elanikest-raagib-kahte-emakeelt 5 Eesti roma kogukond tunneb ühtekuuluvust Eestiga ja ühisosa eestlastega, kuid jääb sotsiaal- majanduslike näitajate poolest muust ühiskonnast järsult maha. Statistikaameti 01.01.2023. a andmetel omas kõrgharidust vaid 2,4% romadest, kesk, keskeri- või kutseharidust 20,6%, põhiharidust 37,8%, algharidust 23,1% ning alghariduseta oli 9,7% romadest. 6,4% romade haridustase on teadmata. Madalast haridustasemest tulenevalt on romade tööhõive madal (19,3%, ESA 01.01.2022) ning toimetulek keeruline. Viimasel aastakümnel on erinevate sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste protsesside tulemusel toimunud olulised muutused ka Eesti rändeprotsessides. Rahvusvaheline ränne ei ole Eesti jaoks midagi uut, kuid väljarände asemel näeme viimastel aastatel üha kasvavat sisserännet. Alates 2015. aastast on Eesti rändesaldo muutunud positiivseks, üha enam sisserändajaid soovib jääda Eestisse püsivalt. Väljaränne on vähenenud ning kasvanud on Eesti kodanike tagasipöördumine ja sisseränne. Esialgsete andmete kohaselt (rahvastikuregistri põhjal) saabus Eestisse 2023. aastal 20 209 inimest ja siit lahkus 14 491, ehk rändesaldo oli 5718 inimesega positiivne. 11 529 ehk 57% kõigist sisserännanutest olid Ukraina kodakondsusega. Võrreldes aasta varasemaga vähenes Ukraina kodakondsusega sisserännanute arv 21 688 võrra. Ehkki sisserännanud Ukraina kodanike arv on 2022. aastaga võrreldes kolm korda väiksem, on see siiski kordades suurem kui enne täiemahulise sõja algust (2020: 2374, 2021: 3047). Eestist lahkus 6515 Ukraina kodanikku3. 2023. a sai tähtajalise elamisloa- või õiguse 17 286 inimest, neist 10 732 kolmandate riikide kodanikku ja 6554 ELi, EMP või Šveitsi kodanikku.4 Euroopa Liidust tuleb Eestisse elama enim Soome ja Läti kodanikke, kolmandatest riikidest saabujate hulgas on enim Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega inimesi. Kolmandatest riikidest pärit sisserände peamised põhjused 2023. aastal: töötamine (3410), pereränne (2173) ja õppimine (520), ettevõtluseks anti 91 tähtajalist elamisluba. 24.02.2022 hoogustus Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas, mille tõttu on Ukraina kodanikud sunnitud massiliselt riigist lahkuma. Tegemist on ulatusliku humanitaarkriisiga ning ei ole täpselt teada, millal Ukrainast sõja eest põgenenutel on võimalik turvaliselt ja püsivalt oma päritoluriiki või -piirkonda tagasi pöörduda. Eesti toetab Ukraina sõjapõgenikke, et neil oleks võimalik siin kiiresti kohaneda ja ise oma eluga hakkama saada, kuni tekib võimalus kodumaale naasta. Ajutist kaitse staatust on 31.12.2023 seisuga taotlenud kokku 50 654 inimest. Ajutise kaitse pikendamist on 31. detsembri seisuga taotlenud 35 384 inimest ning sellest loobunud 6393 inimest. Rahvusvahelist kaitset on perioodil 24.02.2022-31.12.2023 taotlenud kokku 6908 inimest, kellest 6379 on Ukraina kodanikku. 2023. aastal suurenes riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia töömaht 50%, peamiselt suure hulga ajutise kaitse saajate tõttu. Kohanemisprogrammi pakuti kolmele sihtrühmale: Eestis tähtajalise elamisloa ja -õigusega viibivatele välismaalastelele ehk n.ö tavarände alusel Eestisse saabunud uussisserändajatele, rahvusvahelise kaitse saajatele (täiendava kaitse või põgeniku staatusega) ja ajutise kaitse saajatele. 3 https://www.stat.ee/et/uudised/1-366-491-inimest-eesti-rahvaarv-kasvas-sisserande-arvelt-sundide-arv-kahanes 4 2023. a välismaalaste seaduse, välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel tehtud tähtajalise elamisloa ja -õiguse otsused ning samal aastal registreeritud tähtajalise elamisõiguste arv. Arv ei sisalda ajutise kaitse saajaid. Andmed ei sisalda püsivalt Eestisse elama asumiseks antud tähtajaliste elamislubade arvu, kuna valdav enamus selle saanutest ei ole uussisserändajad. 6 Lõimumisvaldkonnas on läbi aastate suurema tähelepanu all olnud eesti keele oskus ja selle omandamine. Riigikeele oskus mõjutab nii sotsiaalmajanduslikku kui ka kultuurilist lõimumist. Kultuuriministeerium korraldab INSA vahendusel kohanemisprogrammi pakkumist, sh eesti keele õpet kõikidele sihtrühmale: uussisserändajatele ning eri keele- ja kultuuritaustaga püsielanikele, kelle põhiline suhtluskeel pole eesti keel ning kes ei valda seda heal tasemel. Uussisserändajate seas eristatakse omakorda kahte peamist sihtrühma: tavarände ja sundrändega riiki sisenenud isikud. Tavarändega saabunud, st elamisloa või -õiguse saanud isikutele pakutakse kohanemisprogrammi raames A1- ja A2-tasemel tasuta eesti keele õpet. Tavarände sihtrühmale on kursustel osalemine vabatahtlik. Sundränne hõlmab erinevaid rahvusvahelise kaitse staatuse saanud isikuid, sh pagulasstaatus, täiendav kaitse ja ajutine kaitse, neile on seadusest tulenevalt kohanemisprogrammis, sh keeleõppes osalemine kohustuslik. Kõik nimetatud sihtrühmad saavad kohanemisprogrammi kohta teavituskirja Politsei- ja Piirivalveametilt. Registreerumine kursustele toimub kohanemisprogrammi infoportaali (www.settleinestonia.ee) kaudu. Keeleõpet ja seda toetavaid tegevusi pakub INSA. 2023. aastal toetati Kultuuriministeeriumi vahenditest kokku 13 342 õppekohta (s.h 3455 õppekohta eesti keele majade ja nende partnerite juures, 1 138 õppekohta tavarändajatele kohanemisprogrammi raames; 8749 õppekohta ajutise kaitse saajatele). Keeleõpet toetavates tegevustes osaleti 5 113 korral. 2023. a. sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras 1071 inimest, kellest määratlemata kodakondsusega isikuid oli 514 inimest ja 466 inimest omasid Venemaa kodakondsust. Huvi Eesti kodakondsuse vastu on suurenenud eelkõige Venemaa kodanike seas. Statistikaameti andmed näitavad, et võrreldes teistest rahvustest elanikega on eestlastel Eesti tööturul parem positsioon. Teistest rahvustest elanikel on madalam tööhõivemäär ja kõrgem töötuse määr. 2023. aasta III kvartalis oli eestlaste tööhõive määr 72,4%, mitte-eestlaste oma 62,6%5, töötuse määr oli eestlastel 5.3%, mitte-eestlastel 11,5%6. Eestis elavaid rahvusrühmi tugevalt eristavaks trendiks on endiselt hinnangud eri infoallikate olulisusele ja usaldusväärsusele. Riigikantselei tellimusel viis Turu-uuringute AS 2023. aastal läbi mitu avaliku arvamuse seireuuringut7, kus muu hulgas küsiti millised infoallikad on Eesti elanike jaoks kõige olulisemad. Eestlaste jaoks kõige olulisemad kanalid on eestikeelsed telekanalid (ETV, ETV2, TV3, Kanal 2 jne 71%), muust rahvusest elanike jaoks Eesti uudisteportaalid (err.ee, delfi.ee, postimees.ee 50%) nii vene kui ka eesti keeles. ETV+ on oluline infoallikas 35% muust rahvusest elanikele ning 2% eestlastele. Venemaa kanalid on jätkuvalt olulised 15% muust rahvusest elanikele ja 1% eestlastest. 2023. aasta Integratsiooni Monitooringu andmetel kõige usaldusväärsem infokanal eestlaste jaoks on ETV (86%), järgnevad eestikeelsed ajalehed ja veebiportaalid (78%) ning piirkondlikud ajalehed (73%). Muust rahvusest elanike seas on kõrgem usaldus (nii üldiselt kui ka vastava infokanali tarbijate hulgas) kohalike ajalehtede (47%) ja ETV+ vastu (46%), millele järgnevad kohalikud venekeelsed uudisteportaalid (41%) ja ETV eestikeelsed kanalid (33%). 5 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__immigrantrahvastik/IR03 6 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__immigrantrahvastik/IR10 7 Avaliku arvamuse seireuuring, 2022 https://riigikantselei.ee/uuringud?view_instance=0&current_page=1 7 Meetmed, tegevused ja teenused Meede 1. Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti Meetme eesmärk: Erineva keele ja kultuuritaustaga inimestele on tagatud võimalused aktiivseks osalemiseks Eesti ühiskonnaelus, toetatud on rahvusvähemuskultuure ning soodustatud kogukondadevahelist koostööd, loodud on ühine kultuuri- ja infoväli. Meetme mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (viimane (2024) (2025) (2026) (2027) teadaolev aasta) Teistest rahvustest inimeste 2,9 Ei mõõdeta Ei mõõdeta 2.2 Ei mõõdeta kontaktid eestlastega (2023) Allikas: EIM Eestlaste kontaktid teistest 2,1 Ei mõõdeta Ei mõõdeta 1,8 ei mõõdeta rahvustest inimestega (2023) Allikas: EIM Teise kodukeelega inimeste 57,3% Ei mõõdeta Ei 62% Ei mõõdeta osalemine tööhõives mõõdeta (2020) Allikas: Kultuuris osalemise uuring Teise kodukeelega inimeste 72,9% Ei mõõdeta Ei 75% Ei mõõdeta osalemine kultuurielus mõõdeta (2020) Allikas: Kultuuris osalemise uuring Teise kodukeelega inimeste 22,1% Ei mõõdeta Ei mõõdeta 27% Ei mõõdeta osalemine spordis (2020) Allikas: Kultuuris osalemise uuring Informeeritus Eestis toimuvast 90% Ei mõõdeta Ei mõõdeta ≥ 95% Ei mõõdeta -eestlased (2023) Allikas: EIM Informeeritus Eestis toimuvast 89% Ei mõõdeta Ei mõõdeta ≥ 89% Ei mõõdeta -teised rahvused (2023) Allikas: EIM Eesti elanike teadlikkus ja 35% ≥ 33% Ei mõõdeta ≥ 35% Ei mõõdeta valmisolek toetada lõimumist, (2022) sh kohanemist Allikas: Siseturvalisuse uuring Meetme kirjeldus Tegevus 1.1. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine 8 Eesmärk: Tagatud on lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamist ja rakendamist soodustav keskkond Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (viimane (2024) (2025) (2026) (2027) teadaolev aasta) Aktiivse eesti keele 46% Ei mõõdeta Ei mõõdeta 50% Ei mõõdeta oskusega inimeste osakaal teistest rahvustest (2023) elanikest, (valdab vabalt või saab aru, räägib ja kirjutab), % Allikas: EIM Eesti keele kasutus vabal 71% 75% 76% 77% 77% ajal alates INSA eesti keele kursusel osalemisest (2022) Allikas: INSA Romade (15-74-aastaste) 19,3% 19,5% 20% 21% 22% tööhõive määr, % (2022) Allikas: Statistikaamet Kesk-, kutse- või 24% 25% 26% 27% 28% kõrgharidusega 15aastaste ja vanemate romade (2022) osakaal (%) Allikas: Statistikaamet Muu emakeelega elanike 22,6% 24% 24% 25% 25% osakaal avalikus sektoris (avalik sektor) (2023) Allikas: Statistikaamet Uussisserändajate hinnang 87% Ei mõõdeta Ei mõõdeta 90% Ei mõõdeta ligipääsu kohta teenustele, millega neil on kogemus (2023) (väga hea ja pigem hea) Allikas: EIM Partnerite rahulolu INSA 80% 82% 83% 84% 84% teenustega (2021) Allikas: INSA 9  ETV+ ja Raadio 4, ETV+ vaatajate ETV+ vaatajate ETV+ vaatajate ETV+ vaatajate ETV+ vaatajate rus.err.ee, news.err.ee arv nädalas, muu arv nädalas, arv nädalas, arv nädalas, arv nädalas, jälgitavus rahvus (otse- ja muu rahvus muu rahvus muu rahvus muu rahvus järelvaatajad, (otse- ja (otse- ja (otse- ja (otse- ja Allikas: Kantar Emor; vähemalt 15 järelvaatajad, järelvaatajad, järelvaatajad, järelvaatajad, Gemius Eesti minutit nädalas) vähemalt 15 vähemalt 15 vähemalt 15 vähemalt 15 24,3% (2023) minutit minutit minutit minutit nädalas) ≥30% nädalas) ≥30% nädalas) ≥30% nädalas) ≥30% Raadio 4, kuulajaid nädalas Raadio 4, Raadio 4, Raadio 4, Raadio 4, (reach), muu kuulajaid kuulajaid kuulajaid kuulajaid rahvus 20,1% nädalas (reach), nädalas (reach), nädalas (reach), nädalas (reach), (2023) muu rahvus- muu rahvus- muu rahvus- muu rahvus- ≥25% ≥25% ≥25% ≥25% Unikaalsete veebikülastajate Unikaalsete Unikaalsete Unikaalsete Unikaalsete arv nädalas veebikülastajate veebikülastajate veebikülastajate veebikülastajate (tuhandetes) arv nädalas arv nädalas arv nädalas arv nädalas rus.err.ee- 169 (tuhandetes) (tuhandetes) (tuhandetes) (tuhandetes) 000; news.err.ee- rus.err.ee- ≥180 rus.err.ee- ≥180 rus.err.ee- rus.err.ee- 38 000 (2023) 000; 000; ≥180 000; ≥180 000; news.err.ee- news.err.ee- news.err.ee-≥ news.err.ee- ≥50000 ≥50000 50000 ≥50000 ETV+ ja Raadio 4, ETV+ 37% ETV+ 65% olulisus muust rahvusest elanike seas Raadio 4 22% Ei mõõdeta Ei mõõdeta Raadio 4 55% Ei mõõdeta Allikas: EIM (2023) Teenused Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohanemis- ning lõimumisteekondade arendamine Eesmärk on, et vajaduspõhised lõimumis-, sh kohanemisteenused oleksid korraldatud kliendikeskselt ja tulemuslikult. Kokku on lepitud teenused, mida sihtrühmadele pakutakse ning sihtrühmad on nendest teadlikud ja teenuste kvaliteediga rahul. Programmperioodi jooksul: - Avalikustame 2023 läbiviidud üheksanda integratsiooni monitooringu tulemused. - Arendame riigiportaali keskkonnas www.eesti.ee sündmusteenust „Eestis kohanemine”, mis hõlmab seitset osateenust ja andmevahetuslahendust, samuti uussisserändajatele mõeldud infoplatvormi https://www.settleinestonia.ee/. - INSA arendab edasi iseteenindusportaali https://iseteenindus.integratsioon.ee/, mille abil kliendid saavad registreeruda sobivatele keelekursustele, leida huvitavaid sündmusi oma suhtluskeele praktiseerimiseks, sorteerida keeleõppevõimalusi keeletaseme, asukoha või ajaperioodi järgi, näha ülevaadet läbitud tegevustest, saada meeldetuletusi eesootavate sündmuste kohta. - INSA võtab kasutusele vestlusroboti (bürokrati) nõustamisteenustes potentsiaalse ajakulu vähendamiseks ning info kättesaadavuse parandamiseks. Loome uusi lõimumist ja keeleoskuse arendamist toetavaid e-teenuseid, viime läbi teenusepakkujate ning kasutajate uuringuid analüüsimaks olemasolevaid erasektori poolt pakutavaid rakendusi ning klientide valmisolekut uute e-teenuste kasutamiseks. Arenguvajadused: - Sihtrühmade teadlikkuse tõstmine, nii et inimestel oleks lihtne aru saada, milliseid teenuseid neile pakutakse, kuidas need üksteist toetavad ning mida teenustes osalemine neile annab. 10 Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum Eesmärk on tagada regulaarne, selge ja faktitäpne lõimumis-, sh kohanemisalane avalik kommunikatsioon ning asjakohase riigiinfo edastamine, mille tulemuseks on Eesti elanikkonna teadmiste suurenemine lõimumis-, sh kohanemisvaldkonnast. Programmiperioodi jooksul: - Jätkame ühise inforuumi tugevdamisega. Toetame ja võimestame kohalike vene- ja ingliskeelseid meediakanaleid, korraldame täiendkoolitusi ajakirjanikele ja ajakirjandustudengitele. - Koostöös Riigikantseleiga tagame riigiinfo kättesaadavuse ka vene ja inglise keeles. - Koostöös Rahvusraamatukoguga aitame kaasa väärinfo leviku piiramisele. Käivitame meediahariduse programmi eelkõige eri keele- ja kultuuritaustaga täiskasvanutele, koostame meediakirjaoskust toetavaid digitaalseid õppematerjale. - Koostöös Statistikaametiga loome avalikkusele ja poliitikakujundajatele mõeldud juhtimislaua rände- ja lõimumis-, sh kohanemisalase kommunikatsiooni parandamiseks. Arenguvajadused: - Kohaliku venekeelse erameedia kvaliteedi tõstmine. - Eestikeelsete ajakirjanike teadlikkuse tõstmine kohalikust venekeelsest inforuumist. - Regulaarse tagasiside kogumine inglise keeles tegutsevate uudisportaalide kohta. Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine Eesmärgiks on, et erineva emakeelega inimeste vahel oleksid usalduslikud, sõbralikud ja tihedad otsekontaktid. Erineva emakeelega inimesed algatavad ja osalevad kogukondlikes ühistegevustes (sh vabatahtlikus tegevuses) ning tunnevad ühtekuuluvustunnet. Programmiperioodi jooksul: - INSA süstemaatiliselt kaasab vabatahtlikke lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna tegevustesse: koolitades eestvedajaid, võimestades kogukondi ning vabaühendusi, luues kogemiskohtumiste platvormi. - Koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga kaasame eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi ja tagasipöördujaid kogukondlikkesse lõimumis-, sh kohanemistegevustesse. - INSA taotlusvoorude kaudu toetame erinevaid kogukondi liitvaid kultuuri- ja spordiprojekte. Arenguvajadused: - Täiendavate võimaluste loomine suurendamaks eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste sidusust Eesti kultuuriruumiga. 11 Uuendusmeelse ja vastutustundliku tööturu toetamine Eesmärk on, et eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste konkurentsivõime ühiskonnas toimetulekuks oleks paranenud. Programmiperioodi jooksul: - INSA viib läbi eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused. Pakutakse tööjõulähetusprogrammi keeleõppe eesmärgil ning praktikaprogrammi avalikus sektoris eri keele- ja kultuuritaustaga tudengitele. Arenguvajadused: - Tööjõulähetusprogrammi laiem pakkumine (lisaks haridustöötajatele ka teistele sihtrühmadele - meditsiini- ja siseturvalisusevaldkonna töötajatele). Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine Eesmärgiks on, et eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele oskuse tase ja eesti keelt aktiivselt kasutajate arv kasvaks, ühiskond toetaks erineva emakeelega inimeste koos õppimist, mitmekeelse ja rändetaustaga õpilaskonna igakülgset lõimumist Eesti ühiskonda. Inimeste usaldus riigi institutsioonide vastu on kõrge. Selleks programmiperioodi jooksul: - INSA toetab ja loob mitmesuguseid võimalusi eesti keele praktiseerimiseks eestikeelses keelekeskkonnas. - INSA jätkab keelekursuste pakkumisega (sh kohanemisprogrammi raames, eesti keele majades jm). - Pakume keeleõpet toetavat nõustamissüsteemi. - Arendame Eesti kultuuriruumi, toetame keelelist ja kultuurilist mitmekesisust ning omakultuuri säilitamist ja arendamist. Selleks INSA jätkab rahvusseltside ja KUM rootsi kultuuriomavalitsuse toetamist; toetame eri töökeelega rahvusseltside ja kultuuriorganisatsioonide koostööd. - 2024.a. Kultuuriministeeriumi egiidi all toimub Kultuuririkkuse teema-aasta, mis on pühendatud kultuurilisele mitmekesisusele. Teema-aasta eesmärk on väärtustada kogukondade ja rahvaste kultuuride mitmekesisust ning seeläbi Eestit kui traditsiooniliselt kultuuririkast ühiskonda. - INSA jätkab kohanemisprogrammi pakkumisega. Kohanemisprogrammi paindlikumaks ja mugavamaks pakkumiseks luuakse teemamoodulite e-õpe versiooni, muutes need paremini kättesaadavaks neile, kellel on digioskused ja suurem vajadus paindlikku õppekorralduse järele Arenguvajadused: - Täiendavate ressursside leidmine keeleõppe ja keeleõpet toetavate tegevuste jaoks. Keelemajade tegevuse laiendamine teistesse linnadesse. - Täiendavate ressursside leidmine rahvusvahelise kaitse saajate kohanemisprogrammi läbiviimiseks. - Ajutise kaitse saajate sujuva keeleõppe teekonna jätkamine, ehk A2-B1 tasemel keeleõppe pakkumine. - Tegevuste ja teenuste välja arendamine ja/või kohandamine islamiriikidest sisserändajatele selleks, et vältida selle sihtrühma radikaliseerumist, soodustada sujuvamat lõimumist ja tagada ühiskonna sidusus. Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine Eesmärk on, et avaliku, era- ja kolmanda sektori asutused, kes puutuvad sihtrühmaga kokku, arvestavad oma põhitegevuses eesti keelest erineva emakeelega inimeste vajadustega. Lõimumis-, sh kohanemisteenuste pakkujad on heades partnerlussuhetes ning teadlikud iseenda ja teiste osaliste rollidest. Selleks programmiperioodi jooksul: 12 - Teeme koostööd Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, sh loome rändekoordinaatorite võrgustiku, aitame KOVidel arendada lõimumist toetavaid teenuseid, tõstame KOV ametnike ja teenistujate võimekust töötada rändetaustaga klientidega jne. - Romade sotsiaalmajandusliku lõimumise soodustamiseks, seda toetava roma rahvuskultuuri ja identiteedi tugevdamiseks ning kogukonna suhtes levinud negatiivsete stereotüüpide hajutamiseks: toetame avaliku-, era ja kolmanda sektori organisatsioonide teadlikkust roma kogukonnast; arendame sotsiaalmajanduslikult haavatavas olukorras romadele suunatud mentoriteenust kohalikes omavalitsustes; toetame roma kodanikuühiskonna organisatsioonide teket ja võimekust, ning aitame kaasa roma kultuuri ja ajaloo tutvustamisele Eesti elanikele. Arenguvajadused: - Romadele suunatud mentorteenuse laiendamine teistesse linnadesse. - Romadele suunatud mentorlus ja koolitused, et kujundada eeldusi, mis toetavad romade aktiivset osalust kutse- ja täiendõppes ning tööhõives, eelkõige motivatsiooni ja hoiakute tasandil. Meede 2. Rahvuskaaslaste toetamine Meetme eesmärk: Väljaspool Eestit elav eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Meetme mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (viimane (2024) (2025) (2026) (2027) teadaolev aasta) Välismaal elavate eestlaste ≥ 84% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 87% ≥ 87% ühtekuuluvustunne Eestiga Allikas: Välisministeerium Eestisse tagasipöördujate 90% Ei mõõdeta Ei mõõdeta 92% Ei mõõdeta rahulolu (2020) kohanemisprotsessiga -eestlased Allikas: EIM Eestisse tagasipöördujate 82% Ei mõõdeta Ei mõõdeta 87% Ei mõõdeta rahulolu (2020) kohanemisprotsessiga -teised rahvused Allikas: EIM 13 Meetme kirjeldus Tegevus 2.1. Rahvuskaaslaste toetamine Eesmärk: Välismaal elavad rahvuskaaslased on teadlikud eestluse säilimist toetavatest teenustest Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (viimane (2024) (2025) (2026) (2027) teadaolev aasta) Tagasipöördujate teadlikkus 70 Ei mõõdeta Ei mõõdeta > 72 Ei mõõdeta avalikest teenustest (2020) Allikas: EIM Tegevuse kirjeldus Välismaal elavaid rahvuskaaslasi on Eesti riik süstemaatiliselt toetanud rahvuskaaslaste programmide kaudu alates 2004. aastast. Valdkond juhindub üleilmse eestluse tegevuskavast aastateks 2022–2025. Üleilmne eestlus on „Sidusa Eesti arengukava 2030“ üks alaeesmärkidest. Ülemaailmse eestluse hoidmine ja arendamine on riigile prioriteetne küsimus, sest rahvuskaaslased ja Eesti sõbrad on üheaegselt eestluse hoidjad ja kandjad ning ka Eesti kultuurisaadikud kogu maailmas. Diasporaapoliitika eesmärk on, et väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannaks Eesti identiteeti ja osaleks Eesti ühiskonna- ja kultuurielus. Välismaal elavad Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Suur osa (76 %) Välisministeeriumi 2021. a läbi viidud välismaal elavate eestlaste küsitlusuuringus8 osalenutest oli huvitatud Eesti arengus osalemisest ja oma kaasatusega rahul. Lisaks toodi välja ka vajadus saatkondade uudiskirjade järele, kust saaks infot mh Eesti edulugude ja elukohariigis toimuvate eesti (kultuuri)ürituste kohta. Eesmärgi saavutamiseks programmiperioodi jooksul: - Portaali Eestlased üle maailma/Global Estonian https://globalestonian.com/ arendamine koostöös INSA ja Välisministeeriumiga. Portaali eesmärk on olla nii Eestis kui väljaspool Eestit elava eestlaskonna virtuaalne koostööplatvorm, mis kajastab väliseesti kultuuriseltside ja kodanikuühenduste kontakte ja pressiteateid, teavet tagasipöördumist toetavate teenuste kohta ning uudiseid nii välismaalt kui Eestist. Portaal annab välja igakuist eestikeelset infokirja. - INSA pakub tagasipöördumist toetavaid teenuseid (nõustamine, kogemuskohtumised, infopäevad, tagasipöördumistoetus). Teadlikkust tagasipöördujatest suurendatakse meedia ja kommunikatsioonitegevuste kaudu. KUM jätkab väliseesti noorte keele- ja kultuurilaagrite korraldamise toetamisega. Arenguvajadused - Suuremat tähelepanu vajavad Eesti diasporaa tagasipöördumist toetavad teenused. 8 https://vm.ee/et/uudised/valisministeeriumi-kusitlus-valismaal-elavad-eestlased-tahavad-osaleda-eesti-arengus 14