KOMISJONI KOOSOLEKUTE PROTOKOLL NR 2024+2-192023_142
Munitsipaaletendusasutuste, sihtasutusena tegutsevate munitsipaaletendusasutuste ja
eraetendusasutuste tegevustoetus 2024. aastaks
Koosolekute toimumisajad: 14.11.2023, 16.11.2023, 17.11.2023, 20.11.2023, 21.11.2023,
22.11.2023, 23.11.2023 kell 14:00-18:00, 24.11.2023 kell 14:30-19:30, 12.12.2023 kell 16-
17:30.
Komisjoni koosseis: Laur Kaunissaare (komisjoni esimees), Tambet Kaugema, Madli Pesti,
Madis Kolk, Heili Einasto, Kadi Herkül, Karin Allik
16.11.2023 koosolekult puudus Heili Einasto, 20.11.2023 koosolekult puudus Karin Allik,
12.12.2023 koosolekult puudus Kadi Herkül.
Koosolekute juhataja: Laur Kaunissaare
Koosolekute protokollija: Mare Pihel
Komisjoni töösse kaasati ka hääleõiguseta finantsekspert Marika Tuusis, kes andis komisjonile
ülevaate ning oma seisukoha taotlejate eelarvetest (hindamismetoodika kriteeriumi nr 6
hindamiseks).
Päevakord:
14.11.2023, 16.11.2023, 17.11.2023, 23.11.2013 kell 17-18, 24.11.2023, 12.12.2023 – taotluste
ja hinnete arutelu.
20.11.2023, 21.11.2023, 22.11.2023, 23.11.2023 kell 14-17 – taotluste kaitsmised
kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise
tingimused ja kord“ § 13 lg 4 kohaselt.
Komisjon lähtub taotluste hindamisel etendusasutuse seaduse (edaspidi ka EAS) § 16 lõigetest
2-4, kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määrusest nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste
toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi ka määrus), määruse juurde kuuluvast lisast
„Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika“ (edaspidi
hindamismetoodika) ja taotlusvooru „Munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva
munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse tegevustoetus“ komisjoni töökorrast
(kinnitatud ministri 08.12.2022 käskkirjaga nr 198).
Taotlusvooru eelarve on 4 573 817 eurot. Programmi vooru laekus 23 taotlust kogusummas
7 467 174, millest vormilise kontrolli läbisid 22 taotlust kogusummas 7 357 910. Komisjon
teeb ettepaneku toetada 14 taotlejat kogusummas 4 573 817 eurot.
1
Sisukord
Koondtabel ................................................................................................................................ 3
Osaline rahuldamine ................................................................................................................ 3
1.1. MTÜ Uus Teater – taotlus nr 7-5/6315 .................................................................... 3
1.2. mittetulundusühing Teine Tants (edaspidi ka Kanuti Gildi SAAL)– taotlus nr
7-5/6303.................................................................................................................................. 3
1.3. Mittetulundusühing VAT Teater – taotlus nr 7-5/6307 ......................................... 7
1.4. Tallinna Linnateater – taotlus nr 7-5/6319.............................................................. 9
1.5. Sihtasutus Vaba Lava – taotlus nr 7-5/6300 .......................................................... 12
1.6. Mittetulundusühing Von Krahli Teater – taotlus nr 7-5/6316 ............................ 14
1.7. Ekspeditsioon OÜ – taotlus nr 7-5/6312 ................................................................ 18
1.8. Sihtasutus THEATRUM – taotlus nr 7-5/6321 ..................................................... 14
1.9. Ühendus R.A.A.A.M. – taotlus nr 7-5/6299 ........................................................... 20
1.10. Eesti Tantsuagentuur – taotlus nr 7-5/6320 ....................................................... 22
1.11. Mittetulundusühing Piip ja Tuut Teater – taotlus nr 7-5/6318........................ 27
1.12. Sõltumatu Tantsu Ühendus – taotlus nr 7-5/6305 ............................................. 31
1.13. Mittetulundusühing Interaktiivne Üksus (edaspidi ka Elekron) – taotlus nr
7-5/6304................................................................................................................................ 25
1.14. Sihtasutus FINE 5 TANTSUTEATER – taotlus nr 7-5/6306 ........................... 27
Mitterahuldamine ................................................................................................................... 33
1.15. MTÜ Kinoteater – taotlus nr 7-5/6314 ............................................................... 33
1.16. Paide Muusika- ja Teatrimaja – taotlus nr 7-5/6317 ........................................ 35
1.17. Mittetulundusühing Improteater – taotlus nr 7-5/6309.................................... 36
1.18. Mittetulundusühing Must Kast – taotlus nr 7-5/6313....................................... 38
1.19. LAVASTUSKODA OÜ (edaspidi ka Kellerteater) – taotlus nr 7-5/6302....... 39
1.20. VANA BASKINI TEATER OÜ – taotlus nr 7-5/6301 ...................................... 41
1.21. Mittetulundusühing MIKSTEATER – taotlus nr 7-5/6308 ............................. 42
1.22. Tartu Suveteatri Selts – taotlus nr 7-5/6310 ...................................................... 44
2
Toetussummade kujunemise koondtabel
Toetuse summa
hinnete põhjal +
proportsionaalne Lõplik toetuse
Toetussumma vähendamine summa 2024
hinnete (määruse § 7 lg 5 (määruse § 4,5
Taotleja Hinne Taotlussumma põhjal järgi) ja 7 järgi)
Kanuti Gildi SAAL 95 600 000 570 000 427 971 417 971
Tartu Uus Teater 92 600 000 552 000 414 456 426 396
VAT Teater 88 600 000 528 000 396 436 471 632
Vaba Lava 85 600 000 510 000 382 922 397 702
Tallinna Linnateater 85 1 350 000 1 147 500 861 573 914 395
Theatrum 83 600 000 498 000 373 912 370 912
Von Krahli Teater 83 600 000 498 000 373 912 392 753
Ekspeditsioon 81 600 000 486 000 364 902 355 902
Ühendus R.A.A.A.M. 79 148 140 117 031 87 870 84 917
Eesti Tantsuagentuur 77 200 000 154 000 115 627 85 627
Elektron 76 400 000 304 000 228 251 219 251
Piip ja Tuut Teater 75 209 800 157 350 118 143 127 517
Fine 5 Tantsuteater 75 159 770 119 828 89 970 80 970
Sõltumatu Tantsu
Ühendus 75 600 000 450 000 337 872 227 872
Osaline rahuldamine
1.1.mittetulundusühing Teine Tants (edaspidi ka Kanuti Gildi SAAL) – taotlus nr
7-5/6303
Taotlussumma: 600 000
Taotlus ja taotleja vastavad kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest
etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) §-des 8 ja 9 toodud nõuetele.
Mittetulundusühing Teine Tants on etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1
tähenduses ning eraetendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses.
Komisjoni ettepanek:
Komisjon lähtus taotluste hindamisel etendusasutuse seaduse § 16 lõigetest 2-4, määrusest ja
määruse juurde kuuluvast lisast „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste
hindamismetoodika“ (edaspidi hindamismetoodika).
1) Senise etendustegevuse kunstiline tase (komisjon vaatleb kahe taotlemisele eelnenud
majandusaasta tegevusi) – 25 punkti
3
Ambitsioon on kõrge, nii noored kui ka kogenenud loojad võtavad oma töödes julgeid kunstilisi
riske. Paljud lavastused on ainulaadse ja tugeva kunstilise ideega. Etendustegevuse
loominguline teostus on olnud valdavalt kõrgel tasemel, teatril on vaadeldaval perioodil olnud
palju tugevaid ja õnnestunud lavastusi. Teatri etendustegevuse ajakohasus on samuti kõrge,
teater suhestub nüüdisaegsete esteetiliste tendentsidega.
2) Loominguliste plaanide kunstiline huvitavus, veenvus – 20 punkti
Plaanides on huvitavalt kombineeritud tuntud Eesti ja rahvusvaheliste loojate uuslavastused.
Eesmärk on katsetada erinevate formaatidega ja võimaldada loomingulise riski võtmist Eesti
etenduskunstnikele. Teater plaanib jätkata mitmete varasemate õnnestunud lavastusega,
planeeritakse ka ruumilist laienemist ning etenduste arvu suurendamist. Taotleja võimekus
plaane ellu viia on väga hea.
3) Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 10 punkti
Taotleja on aktiivselt seotud mitmete rahvusvaheliste tegevustega ning on osa mitmetest
rahvusvahelistest võrgustikest. Repertuaar sisaldab palju rahvusvahelisi koostöölavastusi ning
suurt osa repertuaarist mängitakse välismaal valdkonna olulistes rahvusvahelises keskustes.
Samuti korraldatakse rahvusvahelist festivali.
4) Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 20 punkti
Taotleja on oma tegevuses keskendunud nüüdisaegsele etenduskunstile, sh lavastusprotsessi
käigus sündivale originaalloomingule, ning oma tegevuse kaudu arendanud nii kaasaegse
etenduskunsti valdkonda kui ka panustanud laiemalt valdkonna mitmekesisusse.
5) Senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus (komisjon vaatleb kahe taotlemisele
eelnenud majandusaasta tegevusi) – 8 punkti
Etendusasutusel on statsionaarne etenduspaik Tallinnas ja 2021-2022 anti etendusi 5
maakonnas (Harjumaal, Tartumaal, Lääne-Virumaal, Viljandimaal ja Järvamaal).
6) Eelarve realistlikkus – 12 punkti
Kanuti Gildi SAAL plaanib 2024. aastaks 17 uuslavastust, 300 etendust ja 10000 külastajat.
2025. aastaks plaanib Kanuti Gildi SAAL 14 uuslavastust, 300 etendust ja 12000 külastajat.
2026. aastaks plaanib Kanuti Gildi SAAL 13 uuslavastust, 300 etendust ja 14000 külastajat.
Eesti Teatri Agentuuri statistika kohaselt tõi Kanuti Gildi SAAL 2022. aastal välja 13
uuslavastust, andis 199 etendust ning kogus 8055 külastajat sh 91 veebikülastajat.
Eelarve on üldjoontes selge ja läbipaistev. Samas on kulude kasv suur ega ole selges
proportsioonis planeeritud esitajate arvuga. Selges kasvus on planeeritud omatulu välismaalt.
Kaasfinantseering on piisav, kuid omafinantseering võiks olla suurem.
Komisjoni koondhinne: 95 punkti. Komisjoni koondhinne taotlejale 100 palli skaalas ületab
hindamismetoodika punktis 3.4 toodud lävendi (75 punkti 100-st võimalikust), mistõttu teeb
4
komisjon ettepaneku taotlus osaliselt rahuldada. Taotleja on taotlenud toetust kolmeks
järjestikuks kalendriaastaks ning komisjon teeb määruse § 13 lõikest 3 1 lähtuvalt ettepaneku
toetust ka kolmeks aastaks eraldada.
Eraldatav toetus:
Eraldatav toetussumma arvutatakse määruse § 7 lõigete 4, 5 ja 7 alusel. Esmalt jagatakse
taotleja poolt 100 palli skaalal saadud hinne (95) 100-ga ning saadud jagatis korrutatakse
taotleja taotlussummaga (600 000 eurot), saades 570 000 eurot.
Proportsionaalne vähendamine: kõikide selliselt komisjoni hindamistulemuste põhjal koostatud
rahastusettepanekute summa on 6 091 709 eurot. See ületab 2024. aasta taotlusvooru 4 573 817
euro suurust eelarvet 1 517 892 euro võrra. Seetõttu viiakse vastavalt määruse § 7 lõikele 5 läbi
toetussummade proportsionaalne vähendamine. Taotlusvooru eelarve moodustab
hindamistulemuste põhjal leitud toetuste kogusummast 75,08266%. Proportsionaalseks
vähendamiseks korrutatakse seega eelpool toodud 570 000 eurot 0,7508266-ga, saades 427 971
eurot.
Määruse § 7 lõikest 7 tulenev ümberjagamine: komisjoni hindamistulemuste ning
proportsionaalse vähendamise põhjal (ehk määruse § 7 lõigete 4 ja 5 alusel) saadud
toetussumma on 427 971 eurot. Toetuse andja otsustas kasutada määruse § 7 lõikes 7 sätestatud
õigust taotlusvooru eelarvest kuni 4% lävendi ületanud taotlejate vahel ümber jagada.
Ümberjagamisel võeti arvesse 1) taotlejate toetussumma muutust võrreldes 2023. aastaga nii
summaliselt kui protsentuaalselt; 2) et suuremas proportsioonis toetataks taotlejat, kelle
tegevustoetuse summa väheneb rohkem ning vastupidi (st suuremas proportsioonis vähendati
selle taotleja toetust, kelle summa suureneb rohkem); 3) et tegevustoetuste langus või tõus
võrreldes 2023. aasta tegevustoetusega ei oleks ebaproportsionaalselt suur; 4) et ümberjagamise
tulemusena oleks tagatud valdkonna stabiilsus ning areng. Eeltoodust tulenevalt kujunes teie
lõplikuks tegevustoetuse summaks 416 971 eurot, mis on võrreldes 2023. aastaga 9,7% suurem.
Lähtudes määruse § 7 lõigetest 4, 5, 7 ning § 13 lõikest 31 kavandab toetuse andja teile
2024., 2025. ja 2026. aastaks eraldada tegevustoetust igal kalendriaastal summas 417 971
eurot.
1.2.MTÜ Uus Teater – taotlus nr 7-5/6315
Taotlussumma: 600 000, algselt taotletud summat (700 000) vähendatud vastavalt
kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise
tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) § 7 lõikes 1 sätestatud piirmäärale.
Taotlus ja taotleja vastavad määruse §-des 8 ja 9 toodud nõuetele. MTÜ Uus Teater on
etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses ning eraetendusasutus
etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses.
Komisjoni ettepanek:
Komisjon lähtus taotluste hindamisel etendusasutuse seaduse § 16 lõigetest 2-4, määrusest ja
määruse juurde kuuluvast lisast „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste
hindamismetoodika“ (edaspidi hindamismetoodika).
5
1) Senise etendustegevuse kunstiline tase (komisjon vaatleb kahe taotlemisele eelnenud
majandusaasta tegevusi) – 25 punkti
Kunstiline ambitsioon on kõrge. Taotleja võtab oma töödes olulisi loomingulisi riske,
keskendudes autoriteatrile. Teatri repertuaar on omapärane ja koostatud hea kunstilise
intuitsiooniga. Etendustegevuse ajakohasus on kõrge ja suhestub ühiskondlike tendentsidega.
Loomingulist teostust iseloomustab avatus ja leidlikkus, kuid samas ka nõudlikkus, st teater
püüab end mitte korrata. Teostuse tase on valdavalt tugev.
2) Loominguliste plaanide kunstiline huvitavus, veenvus – 20 punkti
Igaks hooajaks on valitud selge ja tugev suund. Plaanid on põhjalikult läbitöötatud ja
mitmekülgsed. Kaasatud loojad on veenvad, lavastusideed on huvitavad. Planeeritakse
ainulaadseid suvelavastusi. Tervitatav on ka ambitsioon teha pikemaid ja suuremat süvenemist
eeldavaid prooviprotsesse. Taotleja võimekus plaane ellu viia on väga hea.
3) Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 6 punkti
Antud perioodi rahvusvaheline tegevus on suunatud Lätti. Tegevused Läti suunal on
läbimõeldud ning püsivad, mistõttu on nende mõju valdkonna arengule arvestatav.
4) Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 20 punkti
Taotleja tegevust iseloomustab autoriteatri formaat, mis püüab anda kaasatud loojatele
võimalikult palju vabadust. Sellisena rikastab MTÜ Uus Teater oluliselt nii piirkondlikku kui
ka laiemalt Eesti etenduskunstide valdkonda.
5) Senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus (komisjon vaatleb kahe taotlemisele
eelnenud majandusaasta tegevusi) – 6 punkti
Etendusasutusel on statsionaarne etenduspaik Tartus ja 2021-2022 anti etendusi 2 maakonnas
(Tartumaal ja Harjumaal).
6) Eelarve realistlikkus – 15 punkti
Tartu Uus Teater plaanib 2024. aastaks 17 uuslavastust, 2412 etendust (sh mikroetendused
suvelavastuse „Hungerburg“ raames) ja 22685 külastajat. 2025. aastaks plaanib Tartu Uus
Teater 5 uuslavastust, 105 etendust ja 12665 külastajat. 2026. aastaks plaanib Tartu Uus Teater
9 uuslavastust, 102 etendust ja 11135 külastajat. Eesti Teatri Agentuuri statistika kohaselt tõi
Tartu Uus Teater 2022. aastal välja 5 uuslavastust, andis 120 etendust ning kogus 13500
külastajat.
Eelarve on põhjalik, eriti eriprojektide puhul on kaasatud ka arvestatavalt kaasfinantseerijaid.
Eelarve kogumahu kasv on keskmine. Omatulud on plaanitud realistlikult ja selges seoses
publikuprognoosiga. Kuluefektiivsus on väikese ja otsingulise teatri kohta hea.
6
Komisjoni koondhinne: 92 punkti. Komisjoni koondhinne taotlejale 100 palli skaalas ületab
hindamismetoodika punktis 3.4 toodud lävendi (75 punkti 100-st võimalikust), mistõttu teeb
komisjon ettepaneku taotlus osaliselt rahuldada. Taotleja on taotlenud toetust kolmeks
järjestikuks kalendriaastaks ning komisjoni ettepanek on määruse § 13 lõike 31 alusel toetust
ka kolmeks aastaks eraldada.
Eraldatav toetus:
Eraldatav toetussumma kujuneb määruse § 7 lõigete 4, 5 ja 7 alusel. Esmalt jagatakse taotleja
poolt 100 palli skaalal saadud hinne (92) 100-ga ning saadud jagatis korrutatakse taotleja
taotlussummaga (600 000 eurot), saades 552 000 eurot.
Proportsionaalne vähendamine: kõikide selliselt komisjoni hindamistulemuste põhjal koostatud
rahastusettepanekute summa on kokku 6 091 709 eurot. See ületab 2024. aasta taotlusvooru 4
573 817 euro suurust eelarvet 1 517 892 euro võrra. Seetõttu viiakse vastavalt määruse § 7
lõikele 5 läbi toetussummade proportsionaalne vähendamine. Taotlusvooru eelarve moodustab
hindamistulemuste põhjal leitud toetuste kogusummast 75,08266%. Proportsionaalseks
vähendamiseks korrutatakse seega eelpool toodud 552 000 eurot 0,7508266-ga, saades 414 456
eurot.
Määruse § 7 lõikest 7 tulenev ümberjagamine: komisjoni hindamistulemuste ning
proportsionaalse vähendamise põhjal (ehk määruse § 7 lõigete 4 ja 5 alusel) saadud
toetussumma on 414 456 eurot. Toetuse andja otsustas kasutada määruse § 7 lõikes 7 sätestatud
õigust taotlusvooru eelarvest kuni 4% lävendi ületanud taotlejate vahel ümber jagada.
Ümberjagamisel võeti arvesse 1) taotlejate toetussumma muutust võrreldes 2023. aastaga nii
summaliselt kui protsentuaalselt; 2) et suuremas proportsioonis toetataks taotlejat, kelle
tegevustoetuse summa väheneb rohkem ning vastupidi (st suuremas proportsioonis vähendati
selle taotleja toetust, kelle summa suureneb rohkem); 3) et tegevustoetuste langus või tõus
võrreldes 2023. aasta tegevustoetusega ei oleks ebaproportsionaalselt suur; 4) et ümberjagamise
tulemusena oleks tagatud valdkonna stabiilsus ning areng. Eeltoodust tulenevalt kujuneb teie
lõplikuks tegevustoetuse summaks 426 396 eurot.
Lähtudes määruse § 7 lõigetest 4, 5, 7 ning § 13 lõikest 3 1 kavandab toetuse andja teile
2024., 2025. ja 2026. aastaks eraldada tegevustoetust igal kalendriaastal summas 426 396
eurot.
1.3.Mittetulundusühing VAT Teater – taotlus nr 7-5/6307
Taotlussumma: 600 000, algselt taotletud summat (847 000) vähendatud vastavalt
kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise
tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) § 7 lõikes 1 sätestatud piirmäärale.
Taotlus ja taotleja vastavad määruse §-des 8 ja 9 toodud nõuetele. Mittetulundusühing VAT
Teater on etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses ning eraetendusasutus
etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses.
Komisjoni ettepanek:
7
Komisjon lähtus taotluste hindamisel etendusasutuse seaduse § 16 lõigetest 2-4, määrusest ja
määruse juurde kuuluvast lisast „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste
hindamismetoodika“ (edaspidi hindamismetoodika).
1) Senise etendustegevuse kunstiline tase (komisjon vaatleb kahe taotlemisele eelnenud
majandusaasta tegevusi) – 20 punkti
Teatri kunstiline ambitsioon on üldises plaanis kõrge. Lavastuste hulgas on mitmeid ainulaadse
ja tugeva kunstilise ideega töid, eelkõige noore vaataja teatri valdkonnas, kuid leidub ka
turvalisemaid lavastusi. Teostuse tase on lavastuste lõikes kõrge ja keskmise vahel, eelkõige on
tase kõrge noore vaataja teatri valdkonna tööde puhul. Ka etendustegevuse ajakohasus on kõrge
ja keskmise vahel, osa lavastusi suhestuvad selgelt ühiskondlike tendentsidega.
2) Loominguliste plaanide kunstiline huvitavus, veenvus – 16 punkti
Taotleja planeerib mitmekesist repertuaari ja lisategevusi nii loomemeetodite kui sihtgruppide
osas. Ehkki toetust taotletakse üheks kalendriaastaks, on loomingulised plaanid ka pikemalt läbi
mõeldud ning selgete suundadega, mida taotleja ka kohtumisel komisjoniga selgitas.
Kunstilised plaanid on veenvad, tervitatav on noorte loojate kaasamine ja noore vaataja teatri
suuna arendamine, kuid huvitavuselt tugevalt silmapaistvaid ideid on vähe. Taotleja võimekus
plaane ellu viia on hea.
Eriarvamus: kaks komisjoni liiget jäid eriarvamusele, andes antud kriteeriumi raames taotlejale
20 punkti.
3) Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 10 punkti
Teater on vaadeldaval perioodil mänginud mitmeid lavastusi välisriikides (Soomes, Ungaris,
USA-s). Lisaks on teatril palju rahvusvahelisi partnereid ning osaletakse juhtivpartnerina Loov
Euroopa projektis, mis on eriti noore vaataja teatri vaatest olulise mõjuga. Projekti tegevused
toimusid vaadeldaval perioodil ning jätkuvad ka edaspidi. Samuti viidi vaadeldaval perioodil
läbi koostööprojekt Goethe Instituudiga.
4) Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 20 punkti
Teater on läbi aastate oluliselt arendanud noore vaataja teatri valdkonda, leides sellele uusi
teemasid ja väljendusvahendeid. Ka vaadeldaval perioodil on lisaks varasematele noore vaataja
teatri lavastustele toodud välja mitmeid uuenduslikke töid ja formaate, avaldades sellega olulist
mõju valdkonna mitmekesisusele.
5) Senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus (komisjon vaatleb kahe taotlemisele
eelnenud majandusaasta tegevusi) – 10 punkti
Taotlejal on statsionaarne etenduspaik Tallinnas ja 2021-2022 anti etendusi 10 maakonnas
(Harjumaal, Hiiumaal, Lääne-Virumaal, Viljandimaal, Saaremaal, Pärnumaal, Tartumaal,
Võrumaal, Läänemaal ja Järvamaal).
6) Eelarve realistlikkus – 12 punkti
8
VAT Teater plaanib 2024. aastaks 9 uuslavastust, 160 etendust ja 20000 külastajat. Eesti Teatri
Agentuuri statistika kohaselt tõi VAT Teater 2022. aastal välja 6 uuslavastust, andis 127
etendust ning kogus 17478 külastajat sh 493 veebikülastajat.
Eelarve kogumahu kasv on keskmine. Eelarve on selge ja üldjoontes põhjendatud, planeeritakse
arvestatavat kulude kasvu. Kaasatud on eeskujulikus mahus kaasfinantseeringud, samas
piletitulu kasvu ei prognoosita, mis ei ole vastavuses kasvava publikuhulga prognoosiga.
Komisjoni koondhinne: 88 punkti. Komisjoni koondhinne taotlejale 100 palli skaalas ületab
hindamismetoodika punktis 3.4 toodud lävendi (75 punkti 100-st võimalikust), mistõttu teeb
komisjon ettepaneku taotlus osaliselt rahuldada.
Eraldatav toetus:
Eraldatav toetussumma kujuneb määruse § 7 lõigete 4, 5 ja 7 alusel. Esmalt jagatakse taotleja
poolt 100 palli skaalal saadud hinne (88) 100-ga ning saadud jagatis korrutatakse taotleja
taotlussummaga (600 000 eurot), saades 528 000 eurot.
Proportsionaalne vähendamine: kõikide selliselt komisjoni hindamistulemuste põhjal koostatud
rahastusettepanekute summa on kokku 6 091 709 eurot. See ületab 2024. aasta taotlusvooru 4
573 817 euro suurust eelarvet 1 517 892 euro võrra. Seetõttu viiakse vastavalt määruse § 7
lõikele 5 läbi toetussummade proportsionaalne vähendamine. Taotlusvooru eelarve moodustab
hindamistulemuste põhjal leitud toetuste kogusummast 75,08266%. Proportsionaalseks
vähendamiseks korrutatakse seega eelpool toodud 528 000 eurot 0,7508266-ga, saades 396 436
eurot.
Määruse § 7 lõikest 7 tulenev ümberjagamine: komisjoni hindamistulemuste ning
proportsionaalse vähendamise põhjal (ehk määruse § 7 lõigete 4 ja 5 alusel) saadud
toetussumma on 396 436 eurot. Toetuse andja otsustas kasutada määruse § 7 lõikes 7 sätestatud
õigust taotlusvooru eelarvest kuni 4% lävendi ületanud taotlejate vahel ümber jagada.
Ümberjagamisel võeti arvesse 1) taotlejate toetussumma muutust võrreldes 2023. aastaga nii
summaliselt kui protsentuaalselt; 2) et suuremas proportsioonis toetataks taotlejat, kelle
tegevustoetuse summa väheneb rohkem ning vastupidi (st suuremas proportsioonis vähendati
selle taotleja toetust, kelle summa suureneb rohkem); 3) et tegevustoetuste langus või tõus
võrreldes 2023. aasta tegevustoetusega ei oleks ebaproportsionaalselt suur; 4) et ümberjagamise
tulemusena oleks tagatud valdkonna stabiilsus ning areng. Eeltoodust tulenevalt kujuneb teie
lõplikuks tegevustoetuse summaks 471 632 eurot.
Lähtudes määruse § 7 lõigetest 4, 5, 7 kavandab toetuse andja teile 2024. aastaks eraldada
tegevustoetust summas 471 632 eurot.
1.4.Tallinna Linnateater – taotlus nr 7-5/6319
Taotlussumma: 1 350 000
Taotlus ja taotleja vastavad kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest
etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) §-des 8 ja 9 toodud nõuetele.
Tallinna Linnateater on etendusasutus EAS § 2 lõike 1 tähenduses ning
munitsipaaletendusasutus EAS § 2 lõike 2 tähenduses.
9
Komisjoni ettepanek:
Komisjon lähtus taotluste hindamisel EAS § 16 lõigetest 2-4, määrusest ja määruse juurde
kuuluvast lisast „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste
hindamismetoodika“ (edaspidi hindamismetoodika).
1) Senise etendustegevuse kunstiline tase (komisjon vaatleb kahe taotlemisele eelnenud
majandusaasta tegevusi) – 20 punkti
Komisjon on teadlik, et vaadeldavasse perioodi jääb teatri kunstiliste juhtide vahetus, samuti
tegutseb teater seoses kolimisega ajutises hoones.
Valdavas osas on teatri repertuaar vaadeldaval perioodil olnud sarnane võrreldes veel varasema
perioodiga ning keskmise ambitsiooniga. Samas on vaadeldava perioodi lõpus (st peale juhtide
vahetust) komisjoni hinnangul toimunud märgatav muutus – lavale jõudnud tööd on julged ning
kõrgema kunstilise ambitsiooniga. Loomingulise teostuse ja ajakohasuse tase on kõrge ja
keskmise vahel – kaasajaga küll suhestutakse, kuid üldjuhul vaid kaudselt.
2) Loominguliste plaanide kunstiline huvitavus, veenvus – 20 punkti
Taotleja tõi kohtumisel komisjoniga välja, et ehkki Tallinna Linnateater pidi 2023. aasta lõpus
liikuma tagasi renoveeritud Laia tänava majja, ei ole see ehitustegevusega seonduvate
probleemide tõttu siiski võimalik. Seetõttu jätkatakse hetkel asenduspinnal Salme
Kultuurikeskuses. Asukohast tulenevate ruumiliste piirangute tõttu tuli täielikult ümber
korraldada 2024. aastaks juba ette valmistatud kunstilised plaanid. Komisjon võtab seda infot
arvesse.
2024. aastal mõjutavad teatri kogurepertuaari 2022. aasta lõpus ja eriti 2023. aastal välja tulnud
uuslavastused, mis jäävad planeeritud perioodi mängukavva ning mille loojate seas on mitmed
Eesti tipplavastajad, kes pole varem Tallinna Linnateatris lavastusi loonud. Uute lavastajate
kaasamine on toonud komisjoni hinnangul juurde värskeid ideid ning lähenemisi. Samade
lavastajate kaasamine jätkub ka 2024. aastal välja tulevate uuslavastuste osas. Ka uue
peanäitejuhi lähenemine on värskendav ning huvitav. Võttes arvesse remondi edasilükkumisest
tekkinud olukorda, on kunstilised plaanid väga veenvad ja tasakaalustatud, sisaldades nii
klassikat kui ka uusi tõlkenäidendeid. Teatri võimekus plaane teostada on hea. Tegevused on
hästi läbi mõeldud.
3) Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 6 punkti
Teater on varem aastaid korraldanud rahvusvahelist teatrifestivali, kuid on vaadeldaval
perioodil selle korraldamise pausile pannud. Seda nii Laia tänava teatriehitusega seonduvatel
põhjustel kui ka selleks, et vaadata üle festivali tulevane vorm ja kontseptsioon. Ehkki
rahvusvahelise koostöö teostamine on seoses teatri asenduspinnal viibimisega olnud keeruline,
oli teatri 2021-2022. aasta repertuaaris mitmeid rahvusvahelise koostöö vaatest arvestatava
mõjuga lavastusi. Kaasati lavastajaid ja lavastusmeeskonna liikmeid Prantsusmaalt ja Lätist,
samuti opositsioonilisi vene loojaid. Ehkki mahuliselt antud perioodil tagasihoidlik, on Tallinna
Linnateatri rahvusvaheline koostöö, arvestades teatri positsiooni Eesti teatrimaastikul, siiski
10
arvestava mõjuga valdkonna arengule. Samuti tutvustab teater oma töödes välismaiseid
näitekirjanikke, eestindades kvaliteetset maailmadramaturgiat.
4) Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 16 punkti
2021. aastal alustas teatris tööd uus kunstiline juht ja uus direktor, kes on taotluse kohaselt
võtnud suuna laboratoorsele teatrikunstilisele otsingule repertuaariteatri põhiolemuses. Seda
suunda ja selle rakendumist tajub vaadeldava perioodi lõpu töödes ka komisjon. Küll aga on
panust valdkonna mitmekesisusse vähem näha vaadeldava perioodi alguses ning ka üldpildis
domineerib taotleja repertuaaris siiski klassikaline sõnateater. Teatri uuem, otsingulisem suund
on aga tervitatav ning silmas pidades teatri positsiooni Eesti teatrimaastikul laiemalt, avaldavad
uued tendentsid arvestavat mõju valdkonna mitmekesisusele.
5) Senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus (komisjon vaatleb kahe taotlemisele
eelnenud majandusaasta tegevusi) – 8 punkti
Etendusasutusel on statsionaarne etenduspaik Tallinnas ja 2021-2022 anti etendusi 7
maakonnas (Harjumaal, Tartumaal, Järvamaal, Põlvamaal, Pärnumaal, Viljandimaal ja
Võrumaal).
6) Eelarve realistlikkus – 15 punkti
Tallinna Linnateater plaanib 2024. aastaks 11 uuslavastust, 410 etendust ja 70000 külastajat.
Eesti Teatri Agentuuri statistika kohaselt tõi Tallinna Linnateater 2022. aastal välja 8
uuslavastust, andis 360 etendust ning kogus 78460 külastajat.
Eelarve kogumahu kasv on keskmine. Eelarve on põhjalik, põhjendatud ja etendusasutuse
toimekeerukust ja ruumimuudatustest tulenevat hetkeolukorda arvestades kuluefektiivne ja
selge. Publiku hulk ja piletimüügi prognoos on realistlik. Lisarahastust küll planeeritud ei ole,
kuid omafinantseering on seda tugevam.
Komisjoni koondhinne: 85 punkti. Komisjoni koondhinne taotlejale 100 palli skaalas ületab
hindamismetoodika punktis 3.4 toodud lävendi (75 punkti 100-st võimalikust), mistõttu teeb
komisjon ettepaneku taotlus osaliselt rahuldada.
Eraldatav toetus:
Eraldatav toetussumma kujuneb määruse § 7 lõigete 4, 5 ja 7 alusel. Esmalt jagatakse taotleja
poolt 100 palli skaalal saadud hinne (85) 100-ga ning saadud jagatis korrutatakse taotleja
taotlussummaga (1 350 000 eurot), saades 1 147 500 eurot.
Proportsionaalne vähendamine: kõikide selliselt komisjoni hindamistulemuste põhjal koostatud
rahastusettepanekute summa on kokku 6 091 709 eurot. See ületab 2024. aasta taotlusvooru 4
573 817 euro suurust eelarvet 1 517 892 euro võrra. Seetõttu viiakse vastavalt määruse § 7
lõikele 5 läbi toetussummade proportsionaalne vähendamine. Taotlusvooru eelarve moodustab
hindamistulemuste põhjal leitud toetuste kogusummast 75,08266%. Proportsionaalseks
vähendamiseks korrutatakse seega eelpool toodud 1 147 500 eurot 0,7508266-ga, saades
861 573 eurot.
11
Määruse § 7 lõikest 7 tulenev ümberjagamine: komisjoni hindamistulemuste ning
proportsionaalse vähendamise põhjal (ehk määruse § 7 lõigete 4 ja 5 alusel) saadud
toetussumma on 861 573 eurot. Toetuse andja otsustas kasutada määruse § 7 lõikes 7 sätestatud
õigust taotlusvooru eelarvest kuni 4% lävendi ületanud taotlejate vahel ümber jagada.
Ümberjagamisel võeti arvesse 1) taotlejate toetussumma muutust võrreldes 2023. aastaga nii
summaliselt kui protsentuaalselt; 2) et suuremas proportsioonis toetataks taotlejat, kelle
tegevustoetuse summa väheneb rohkem ning vastupidi (st suuremas proportsioonis vähendati
selle taotleja toetust, kelle summa suureneb rohkem); 3) et tegevustoetuste langus või tõus
võrreldes 2023. aasta tegevustoetusega ei oleks ebaproportsionaalselt suur; 4) et ümberjagamise
tulemusena oleks tagatud valdkonna stabiilsus ning areng. Eeltoodust tulenevalt kujuneb teie
lõplikuks tegevustoetuse summaks 914 395 eurot.
Lähtudes määruse § 7 lõigetest 4, 5, 7 kavandab toetuse andja teile 2024. aastaks eraldada
tegevustoetust summas 914 395 eurot.
1.5.Sihtasutus Vaba Lava – taotlus nr 7-5/6300
Taotlussumma: 600 000, algselt taotletud summat (843 000) vähendatud vastavalt
kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise
tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) § 7 lõikes 1 sätestatud piirmäärale.
Taotlus ja taotleja vastavad määruse §-des 8 ja 9 toodud nõuetele. Sihtasutus Vaba Lava on
etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses ning eraetendusasutus
etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses.
Komisjoni ettepanek:
Komisjon lähtus taotluste hindamisel etendusasutuse seaduse § 16 lõigetest 2-4, määrusest ja
määruse juurde kuuluvast lisast „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste
hindamismetoodika“ (edaspidi hindamismetoodika).
1) Senise etendustegevuse kunstiline tase (komisjon vaatleb kahe taotlemisele eelnenud
majandusaasta tegevusi) - 20 punkti
Ambitsioon on tööde lõikes kõikuv, kuid valdavalt kõrge. Lavastuste kunstilised ideed on
leidlikud, kuid need ei ole teatril alati oodatud kujul realiseerunud. Samas on mitmeid tugeva
ja ainulaadse kunstilise ideega lavastusi, mis on ka teostuselt õnnestunud. Repertuaari
ajakohasust hindab komisjon kõrgeks, sest tööd suhestuvad valdavalt selgelt ühiskondlike
tendentsidega. Loomingulist teostust peab komisjon lavastuste lõikes ebaühtlaseks –
mängukavas on mitmeid väljapaistvaid lavastusi, samas on osade tööde kunstiline teostus
jäänud keskmisele tasemele.
2) Loominguliste plaanide kunstiline huvitavus, veenvus – 16 punkti
Repertuaaris on huvitavalt kombineeritud Eesti ja rahvusvaheline pool. Repertuaari on kaasatud
mitmed Ida-Euroopa (poola, leedu, valgevene ja vene opositsioonilised) loojad, jätkates sellega
varasema kuraatori suunda, kuid uuenduslikke ja üllatavaid valikuid on planeeritud vähe.
Plaanid on küll üldjoontes veenvad, kuid mitte läbivalt kõrge kunstilise huvitavusega ning ei
ole ka kuigi põhjalikult avatud. Taotleja võimekus oma kunstilisi plaane teostada on üldiselt
12
hea. Peale Tallinna Linnateatri tagasikolimist Laiale tänavale plaanib Vaba Lava
etendustegevust jätkata Salme Kultuurikeskuses (lisatud sellekohane Tallinna linna
kinnituskiri). Komisjoni hinnangul tagab kindel mängupaik tõenäoliselt edaspidi suurema
stabiilsuse.
3) Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 10 punkti
Teater kaasab lavastuste loomisesse sageli rahvusvahelisi lavastusmeeskondi. Samuti andis
teater vaadeldaval perioodil mitmete lavastustega etendusi välismaal, sh olulistes valdkonna
rahvusvahelistes keskustes. Eelneval rahvusvahelisel tegevusel on oluline mõju valdkonna
arengule.
4) Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 20 punkti
Vaba Lava katsetab etenduskunstide valdkonnas uut ja ainulaadset kuraatoripõhist
toimemudelit. Teatri repertuaar käsitleb teravalt ühiskondlikku temaatikat. Oma ainulaadse
lähenemisega on Vaba Lava panustanud oluliselt valdkonna mitmekesisusse.
5) Senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus (komisjon vaatleb kahe taotlemisele
eelnenud majandusaasta tegevusi) – 10 punkti
Etendusasutusel oli vaadeldaval perioodil statsionaarne etenduspaik Narvas ja Tallinnas ning
2021-2022 anti etendusi 8 maakonnas (Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal, Raplamaal,
Viljandimaal, Pärnumaal, Saaremaal ja Põlvamaal).
6) Eelarve realistlikkus – 9 punkti
Vaba Lava plaanib 2024. aastaks 5 uuslavastust, 115 etendust ja 17000 külastajat. Eesti Teatri
Agentuuri statistika kohaselt tõi Vaba Lava 2022. aastal välja 7 uuslavastust, andis 98 etendust
ning kogus 18585 külastajat sh 6000 veebikülastajat.
Eelarve kogumahu kasv on keskmine. Eelarve on põhjalik ja üldplaanis realistlik, kuid võiks
olla kuluefektiivsem. Planeeritud ei ole piisavalt omafinantseeringu ja lisarahastuse allikaid.
Tootmiskulu on oluliselt suurem kui piletitulu. Eelarve osana on planeeritud eelmise
tegevusaasta negatiivne tulem.
Komisjoni koondhinne: 85 punkti. Komisjoni koondhinne taotlejale 100 palli skaalas ületab
hindamismetoodika punktis 3.4 toodud lävendi (75 punkti 100-st võimalikust), mistõttu teeb
komisjon ettepaneku taotlus osaliselt rahuldada.
Eraldatav toetus:
Eraldatav toetussumma kujuneb määruse § 7 lõigete 4, 5 ja 7 alusel. Esmalt jagatakse taotleja
poolt 100 palli skaalal saadud hinne (85) 100-ga ning saadud jagatis korrutatakse taotleja
taotlussummaga (600 000 eurot), saades 510 000 eurot.
Proportsionaalne vähendamine: kõikide selliselt komisjoni hindamistulemuste põhjal koostatud
rahastusettepanekute summa on kokku 6 091 709 eurot. See ületab 2024. aasta taotlusvooru 4
13
573 817 euro suurust eelarvet 1 517 892 euro võrra. Seetõttu viiakse vastavalt määruse § 7
lõikele 5 läbi toetussummade proportsionaalne vähendamine. Taotlusvooru eelarve moodustab
hindamistulemuste põhjal leitud toetuste kogusummast 75,08266%. Proportsionaalseks
vähendamiseks korrutatakse seega eelpool toodud 510 000 eurot 0,7508266-ga, saades 382 922
eurot.
Määruse § 7 lõikest 7 tulenev ümberjagamine: komisjoni hindamistulemuste ning
proportsionaalse vähendamise põhjal (ehk määruse § 7 lõigete 4 ja 5 alusel) saadud
toetussumma on 382 922 eurot. Toetuse andja otsustas kasutada määruse § 7 lõikes 7 sätestatud
õigust taotlusvooru eelarvest kuni 4% lävendi ületanud taotlejate vahel ümber jagada.
Ümberjagamisel võeti arvesse 1) taotlejate toetussumma muutust võrreldes 2023. aastaga nii
summaliselt kui protsentuaalselt; 2) et suuremas proportsioonis toetataks taotlejat, kelle
tegevustoetuse summa väheneb rohkem ning vastupidi (st suuremas proportsioonis vähendati
selle taotleja toetust, kelle summa suureneb rohkem); 3) et tegevustoetuste langus või tõus
võrreldes 2023. aasta tegevustoetusega ei oleks ebaproportsionaalselt suur; 4) et ümberjagamise
tulemusena oleks tagatud valdkonna stabiilsus ning areng. Eeltoodust tulenevalt kujuneb teie
lõplikuks tegevustoetuse summaks 397 702 eurot.
Lähtudes määruse § 7 lõigetest 4, 5 ja 7 kavandab toetuse andja teile 2024. aastaks
eraldada tegevustoetust summas 397 702 eurot.
1.6. Sihtasutus THEATRUM – taotlus nr 7-5/6321
Taotlussumma: 600 000
Taotlus ja taotleja vastavad kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest
etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) §-des 8 ja 9 toodud nõuetele.
Sihtasutus THEATRUM on etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses ning
eraetendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses.
Komisjoni ettepanek:
Komisjon lähtus taotluste hindamisel etendusasutuse seaduse § 16 lõigetest 2-4, määrusest ja
määruse juurde kuuluvast lisast „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste
hindamismetoodika“ (edaspidi hindamismetoodika).
1) Senise etendustegevuse kunstiline tase (komisjon vaatleb kahe taotlemisele eelnenud
majandusaasta tegevusi) – 20 punkti
Kunstiline ambitsioon on valdavalt kõrge. Teater ühendab religioosse maailmatunnetuse ning
kõrgendatud sõnatundlikkuse klassikalise sõnateatri vahenditega, mis on harvaesinev ja julge
kombinatsioon. Kunstilised valikud ja lavastuskontseptioonid on kõrge ja keskmise vahel, olles
tugevad ja ainukordsed eelkõige klassikalavastuste puhul. Teatri prioriteet on Eesti teatri
kontekstis eripärane sõnumitasand ning sellest tulenev esteetika. Lavastuskontseptsioonid ei
realiseeru esituses alati ühtlaselt kõrgel tasemel, mistõttu jääb teostus üldpildis kõrge ja
keskmise vahele. Etendustegevuse ajakohasust peab komisjon keskmisest pisut kõrgemaks,
mitmed lavastused suhestuvad nüüdisajaga.
Eriarvamus: üks komisjoni liige jäi eriarvamusele, andes antud kriteeriumi raames taotlejale 25
punkti.
14
2) Loominguliste plaanide kunstiline huvitavus, veenvus – 20 punkti
Vaadeldaval perioodil tuleb lavale seni Eestis mängimata maailmaklassikat, kuid ka mitu
omapärast eesti algupärandit. Teater jätkab juba väljakujunenud klassikapõhist suunda, kuid
loomingulised plaanid on mitmekesisemad ja hõlmavad ka kaasaegseid autoreid. Plaanis on
koostööprojektid munitsipaalteatrite ja kohalike omavalitsustega. Loomingulised plaanid on
valdavalt huvitavad ja veenvad, taotleja võimekus neid teostada väga hea, tegevused on hästi
planeeritud.
3) Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 4 punkti
Taotleja rahvusvaheline tegevus hõlmab maailmaklassika tõlkimist ja etendamist. Väiksemate
projektide puhul tehakse koostööd välissaatkondadega. Nende tegevuste mõju valdkonna
arengule on tagasihoidlik.
4) Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 16 punkti
Taotleja töid iseloomustab sõnasse ja laiemalt ka sõnateatri juurtesse süüvimine, mis rikastab
ja mitmekesistab valdkonda arvestataval määral.
5) Senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus (komisjon vaatleb kahe taotlemisele
eelnenud majandusaasta tegevusi) – 8 punkti
Etendusasutusel on statsionaarne etenduspaik Tallinnas ja 2021-2022 anti etendusi 7
maakonnas (Harjumaal, Tartumaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Viljandimaal, Ida-Virumaal
ja Hiiumaal).
6) Eelarve realistlikkus – 15 punkti
Theatrum plaanib 2024. aastaks 7 uuslavastust, 120 etendust ja 12500 külastajat. Eesti Teatri
Agentuuri statistika kohaselt tõi Theatrum 2022. aastal välja 7 uuslavastust, andis 109 etendust
ning kogus 10934 külastajat.
Eelarve on selge, põhjalik ja kuluefektiivne, tööjõukulude kasv on realistlik ja põhjendatud.
Omafinantseering on piisav, kuid kaasfinantseerijaid võiks olla rohkem.
Komisjoni koondhinne: 83 punkti. Komisjoni koondhinne taotlejale 100 palli skaalas ületab
hindamismetoodika punktis 3.4 toodud lävendi (75 punkti 100-st võimalikust), mistõttu teeb
komisjon ettepaneku taotlus osaliselt rahuldada.
Eraldatav toetus:
Eraldatav toetussumma arvutatakse määruse § 7 lõigete 4, 5 ja 7 alusel. Esmalt jagatakse
taotleja poolt 100 palli skaalal saadud hinne (83) 100-ga ning saadud jagatis korrutatakse
taotleja taotlussummaga (600 000 eurot), saades 498 000 eurot.
15
Proportsionaalne vähendamine: kõikide selliselt komisjoni hindamistulemuste põhjal koostatud
rahastusettepanekute summa on 6 091 709 eurot. See ületab 2024. aasta taotlusvooru 4 573 817
euro suurust eelarvet 1 517 892 euro võrra. Seetõttu viiakse vastavalt määruse § 7 lõikele 5 läbi
toetussummade proportsionaalne vähendamine. Taotlusvooru eelarve moodustab
hindamistulemuste põhjal leitud toetuste kogusummast 75,08266%. Proportsionaalseks
vähendamiseks korrutatakse seega eelpool toodud 498 000 eurot 0,7508266-ga, saades 373 912
eurot.
Määruse § 7 lõikest 7 tulenev ümberjagamine: komisjoni hindamistulemuste ning
proportsionaalse vähendamise põhjal (ehk määruse § 7 lõigete 4 ja 5 alusel) saadud
toetussumma on 373 912 eurot. Toetuse andja otsustas kasutada määruse § 7 lõikes 7 sätestatud
õigust taotlusvooru eelarvest kuni 4% lävendi ületanud taotlejate vahel ümber jagada.
Ümberjagamisel võeti arvesse 1) taotlejate toetussumma muutust võrreldes 2023. aastaga nii
summaliselt kui protsentuaalselt; 2) et suuremas proportsioonis toetataks taotlejat, kelle
tegevustoetuse summa väheneb rohkem ning vastupidi (st suuremas proportsioonis vähendati
selle taotleja toetust, kelle summa suureneb rohkem); 3) et tegevustoetuste langus või tõus
võrreldes 2023. aasta tegevustoetusega ei oleks ebaproportsionaalselt suur; 4) et ümberjagamise
tulemusena oleks tagatud valdkonna stabiilsus ning areng. Eeltoodust tulenevalt kujunes teie
lõplikuks tegevustoetuse summaks 370 912 eurot, mis on võrreldes 2023. aastaga 6% suurem.
Lähtudes määruse § 7 lõigetest 4, 5, 7 kavandab toetuse andja teile 2024. aastaks eraldada
tegevustoetust summas 370 912 eurot.
1.7.Mittetulundusühing Von Krahli Teater – taotlus nr 7-5/6316
Taotlussumma: 600 000, algselt taotletud summat (895 000) vähendatud vastavalt
kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise
tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) § 7 lõikes 1 sätestatud piirmäärale.
Taotlus ja taotleja vastavad määruse §-des 8 ja 9 toodud nõuetele. Mittetulundusühing Von
Krahli Teater on etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses ning
eraetendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses.
Komisjoni ettepanek:
Komisjon lähtus taotluste hindamisel etendusasutuse seaduse § 16 lõigetest 2-4, määrusest ja
määruse juurde kuuluvast lisast „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste
hindamismetoodika“ (edaspidi hindamismetoodika).
1) Senise etendustegevuse kunstiline tase (komisjon vaatleb kahe taotlemisele eelnenud
majandusaasta tegevusi) – 25 punkti
Taotleja tegevus on kõrge ambitsiooniga ja otsinguline, lavastused on tugevate ja ainulaadsete
kunstiliste ideedega. Vaadeldavasse perioodi jääb koostöö Ekspeditsiooniga – nii
Ekspeditsiooniga koos loodud tööd kui ka iseseisvad lavastused on kõrge loomingulise taseme
ja ajakohasusega ning teostuselt hästi õnnestunud. Teater on pidevalt seadnud küsimärgi alla
juba tekkinud kuvandi, loonud uuenduslikke lavastusi ning toonud loojate ringi uusi autoreid.
2) Loominguliste plaanide kunstiline huvitavus, veenvus – 16 punkti
16
Planeeritakse nii kogenud kui värskelt kõrgkooli lõpetanud noortest esitajatest koosnevat uut
püsitruppi ning vabakutseliste kaasamist. Perioodil ilmuvad uuslavastused luuakse teatriga seni
seotud olnud loojatelt, selles osas on üllatusi ning mitmekesisust vähe. Taotleja planeerib
lavastuses kasutada uusi väljendusvahendeid ning tehnoloogiaid, kuid mitte läbivalt – on ka
palju töid, kus neid eeldatavalt ei kasutata. Lavastusideede potentsiaal ning huvitavus on teoste
vahel ebaühtlane. Repertuaar on žanriliselt mitmekesine, planeeritakse mitmeid
mitmeliigilavastusi ja tantsulavastusi, ka kaasaegset muusikateatrit. Planeeritakse ka erinevaid
lisategevusi ning mainitud on ka võimalikke rahvusvahelisi koostööpartnereid. Tegevuskava
on planeeritud valdavalt veenvalt ja huvitavalt, selle elluviimise võimekus on taotlejal hea.
Eriarvamus: üks komisjoni liige jäi eriarvamusele, andes antud kriteeriumi raames taotlejale 20
punkti.
3) Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 6 punkti
Taotlejaga Ekspeditsioon koostöös sündinud lavastus „Melanhoolia" kutsuti esinema
rahvusvaheliselt olulisse Soome teatrisse – Espoo Linnateatrisse. Samuti osales Von Krahli
Teater Eesti-Soome vahelises kunstisektori, kohalike omavalitsuste ja
kõrgharidusinstitutsioonide koostööprojektis, kus tegeleti XR-tehnoloogia ja etenduskunstide
kokkupuutepunkide uurimisega. Rahvusvahelisi tegevusi viidi läbi väheses mahus, kuid need
olid arvestatava mõjuga valdkonna arengule.
4) Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 20 punkti
Von Krahli Teater on valdkonnas tegutsenud ja selle mitmekesisusse panustanud väga pikalt.
Ka perioodil 2021-2022 panustas nende etendustegevus väga oluliselt valdkonna
mitmekesisusse, sh avardas uute väljendusvahendite kaudu arusaama kaasaegsest sõnateatrist.
5) Senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus (komisjon vaatleb kahe taotlemisele
eelnenud majandusaasta tegevusi) – 4 punkti
Etendusasutusel on statsionaarne etenduspaik Tallinnas ja 2021-2022 anti etendusi 2
maakonnas (Harjumaal ja Tartumaal).
6) Eelarve realistlikkus – 12 punkti
Von Krahli Teater plaanib 2024. aastaks 6 uuslavastust, 100 etendust ja 20000 külastajat. 2025.
aastaks plaanib Von Krahli Teater 6 uuslavastust, 110 etendust ja 22000 külastajat. 2026.
aastaks plaanib Von Krahli Teater 6 uuslavastust, 120 etendust ja 24000 külastajat. Eesti Teatri
Agentuuri statistika kohaselt tõi Von Krahli Teater 2022. aastal välja 3 uuslavastust, andis 140
etendust ning kogus 16024 külastajat.
Eelarve kogumahu kasv on keskmine. Eelarve on selge ja üld joontes kuluefektiivne, kuid võiks
olla detailsem. Plaanitud etenduste arv on senisest väiksem, kuid samas on saalid suuremad,
mistõttu üldpildis külastajate arv ja omatulu suurenevad. Kaasfinantseering võiks olla suurem.
17
Komisjoni koondhinne taotlejale 100-punkti skaalas: 83 punkti. Komisjoni koondhinne
taotlejale 100 palli skaalas ületab hindamismetoodika punktis 3.4 toodud lävendi (75 punkti
100-st võimalikust), mistõttu teeb komisjon ettepaneku taotlus osaliselt rahuldada. Taotleja on
taotlenud toetust kolmeks järjestikuks kalendriaastaks ning komisjon teeb määruse § 13 lõikest
31 lähtuvalt ettepaneku toetust ka kolmeks aastaks eraldada.
Eraldatav toetus:
Eraldatav toetussumma kujuneb määruse § 7 lõigete 4, 5 ja 7 alusel. Esmalt jagatakse taotleja
poolt 100 palli skaalal saadud hinne (83) 100-ga ning saadud jagatis korrutatakse taotleja
taotlussummaga (600 000 eurot), saades 498 000 eurot.
Proportsionaalne vähendamine: kõikide selliselt komisjoni hindamistulemuste põhjal koostatud
rahastusettepanekute summa on kokku 6 091 709 eurot. See ületab 2024. aasta taotlusvooru 4
573 817 euro suurust eelarvet 1 517 892 euro võrra. Seetõttu viiakse vastavalt määruse § 7
lõikele 5 läbi toetussummade proportsionaalne vähendamine. Taotlusvooru eelarve moodustab
hindamistulemuste põhjal leitud toetuste kogusummast 75,08266%. Proportsionaalseks
vähendamiseks korrutatakse seega eelpool toodud 498 000 eurot 0,7508266-ga, saades 373 912
eurot.
Määruse § 7 lõikest 7 tulenev ümberjagamine: komisjoni hindamistulemuste ning
proportsionaalse vähendamise põhjal (ehk määruse § 7 lõigete 4 ja 5 alusel) saadud
toetussumma on 373 912 eurot. Toetuse andja otsustas kasutada määruse § 7 lõikes 7 sätestatud
õigust taotlusvooru eelarvest kuni 4% lävendi ületanud taotlejate vahel ümber jagada.
Ümberjagamisel võeti arvesse 1) taotlejate toetussumma muutust võrreldes 2023. aastaga nii
summaliselt kui protsentuaalselt; 2) et suuremas proportsioonis toetataks taotlejat, kelle
tegevustoetuse summa väheneb rohkem ning vastupidi (st suuremas proportsioonis vähendati
selle taotleja toetust, kelle summa suureneb rohkem); 3) et tegevustoetuste langus või tõus
võrreldes 2023. aasta tegevustoetusega ei oleks ebaproportsionaalselt suur; 4) et ümberjagamise
tulemusena oleks tagatud valdkonna stabiilsus ning areng. Eeltoodust tulenevalt kujuneb teie
lõplikuks tegevustoetuse summaks 392 753 eurot.
Lähtudes määruse § 7 lõigetest 4, 5, 7 ning § 13 lõikest 3 1 kavandab toetuse andja teile
2024., 2025. ja 2026. aastaks eraldada tegevustoetust igal kalendriaastal summas 392 753
eurot.
1.8. Ekspeditsioon OÜ – taotlus nr 7-5/6312
Taotlussumma: 600 000, algselt taotletud summat (659 440) vähendatud vastavalt
kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise
tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) § 7 lõikes 1 sätestatud piirmäärale.
Taotlus ja taotleja vastavad määruse §-des 8 ja 9 toodud nõuetele. Ekspeditsioon OÜ on
etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses ning eraetendusasutus
etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses.
Komisjoni ettepanek:
18
Komisjon lähtus taotluste hindamisel etendusasutuse seaduse § 16 lõigetest 2-4, määrusest ja
määruse juurde kuuluvast lisast „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste
hindamismetoodika“ (edaspidi hindamismetoodika).
1) Senise etendustegevuse kunstiline tase (komisjon vaatleb kahe taotlemisele eelnenud
majandusaasta tegevusi) – 25 punkti
Taotleja tegevus on kõrge ambitsiooniga ja otsinguline, lavastused on tugevate ja ainulaadsete
kunstiliste ideedega. Lisaks on lavastused ajakohased, suhestudes nii ühiskondlikult kui ka
abstraktsemal tasandil kaasajaga, ning üldjuhul teostuselt hästi õnnestunud. Vaadeldavasse
perioodi jääb koostöö Von Krahli Teatriga – nii Von Krahliga koos kui ka iseseisvalt loodud
tööd on kõrge kunstilise tasemega.
2) Loominguliste plaanide kunstiline huvitavus, veenvus – 16 punkti
Plaanides domineerivad uusi väljendusvahendeid otsivad autorilavastused. Samuti
planeeritakse mitmeid uuslavastusi leidlikes uutes asukohtades ning koostöölavastust suure
repertuaariteatriga. Plaane on samas kirjeldatud võrdlemisi lakooniliselt, eriti kaugemaid, ning
ka kohtumisel taotlejaga ei selgunud selles osas palju rohkemat infot. Samas on kaasatud loojate
valik veenev. Kunstilised plaanid on üldjoontes huvitavad ja veenvad ning teatril on hea
võimekus need ellu viia.
3) Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 4 punkti
Von Krahli Teatriga koostöös sündinud lavastus „Melanhoolia" kutsuti vaadeldaval perioodil
esinema rahvusvaheliselt olulisse Soome teatrisse – Espoo Linnateatrisse. Antud
rahvusvahelisel tegevusel on mõningane mõju valdkonna arengule.
4) Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 20 punkti
Taotleja etendustegevus on vaadeldaval perioodil väga oluliselt avardanud arusaama
nüüdisaegsest sõnateatrist. Eeskätt väljendub see läbi Von Krahli Teatriga koostöös tehtud
tööde.
5) Senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus (komisjon vaatleb kahe taotlemisele
eelnenud majandusaasta tegevusi) – 4 punkti
Aastatel 2021-2022 anti etendusi 2 maakonnas (Harjumaal ja Tartumaal).
6) Eelarve realistlikkus – 12 punkti
Ekspeditsioon plaanib 2024. aastaks 4 uuslavastust, 100 etendust ja 10000 külastajat. 2025.
aastaks plaanib Ekspeditsioon 4 uuslavastust, 100 etendust ja 12000 külastajat. 2026. aastaks
plaanib Ekspeditsioon 4 uuslavastust, 110 etendust ja 14000 külastajat. Eesti Teatri Agentuuri
statistika kohaselt tõi Ekspeditsioon 2022. aastal välja 4 uuslavastust, andis 108 etendust ning
kogus 12236 külastajat.
19
Eelarve kogumahu kasv on suur. Eelarve on selge, kuid võiks olla detailsem ja kuluefektiivsem.
Kulud on üldjoontes põhjendatud, kuid tööjõukuludes võiks seos töötajate koosseisuga olla
selgemini kirjeldatud. Omatulud on mõningases kasvus ning realistlikus seoses planeeritud
tegevustega. Kaasfinantseering on väikese osakaaluga.
Komisjoni koondhinne: 81 punkti. Komisjoni koondhinne taotlejale 100 palli skaalas ületab
hindamismetoodika punktis 3.4 toodud lävendi (75 punkti 100-st võimalikust), mistõttu teeb
komisjon ettepaneku taotlus osaliselt rahuldada. Taotleja on taotlenud toetust kolmeks
järjestikuks kalendriaastaks ning komisjon teeb määruse § 13 lõikest 31 lähtuvalt ettepaneku ka
toetust kolmeks aastaks eraldada.
Eraldatav toetus:
Eraldatav toetussumma arvutatakse määruse § 7 lõigete 4, 5 ja 7 alusel. Esmalt jagatakse
taotleja poolt 100 palli skaalal saadud hinne (81) 100-ga ning saadud jagatis korrutatakse
taotleja taotlussummaga (600 000 eurot), saades 486 000 eurot.
Proportsionaalne vähendamine: kõikide selliselt komisjoni hindamistulemuste põhjal koostatud
rahastusettepanekute summa on 6 091 709 eurot. See ületab 2024. aasta taotlusvooru 4 573 817
euro suurust eelarvet 1 517 892 euro võrra. Seetõttu viiakse vastavalt määruse § 7 lõikele 5 läbi
toetussummade proportsionaalne vähendamine. Taotlusvooru eelarve moodustab
hindamistulemuste põhjal leitud toetuste kogusummast 75,08266%. Proportsionaalseks
vähendamiseks korrutatakse seega eelpool toodud 486 000 eurot 0,7508266-ga, saades 364 902
eurot.
Määruse § 7 lõikest 7 tulenev ümberjagamine: komisjoni hindamistulemuste ning
proportsionaalse vähendamise põhjal (ehk määruse § 7 lõigete 4 ja 5 alusel) saadud
toetussumma on 364 902 eurot. Toetuse andja otsustas kasutada määruse § 7 lõikes 7 sätestatud
õigust taotlusvooru eelarvest kuni 4% lävendi ületanud taotlejate vahel ümber jagada.
Ümberjagamisel võeti arvesse 1) taotlejate toetussumma muutust võrreldes 2023. aastaga nii
summaliselt kui protsentuaalselt; 2) et suuremas proportsioonis toetataks taotlejat, kelle
tegevustoetuse summa väheneb rohkem ning vastupidi (st suuremas proportsioonis vähendati
selle taotleja toetust, kelle summa suureneb rohkem); 3) et tegevustoetuste langus või tõus
võrreldes 2023. aasta tegevustoetusega ei oleks ebaproportsionaalselt suur; 4) et ümberjagamise
tulemusena oleks tagatud valdkonna stabiilsus ning areng. Eeltoodust tulenevalt kujunes teie
lõplikuks tegevustoetuse summaks 355 902 eurot, mis on võrreldes 2023. aastaga 11% suurem.
Lähtudes määruse § 7 lõigetest 4, 5, 7 ning § 13 lõikest 31 kavandab toetuse andja teile
2024., 2025. ja 2026. aastaks eraldada tegevustoetust igal kalendriaastal summas 355 902
eurot.
1.9.Ühendus R.A.A.A.M. – taotlus nr 7-5/6299
Taotlussumma: 148 140
Taotlus ja taotleja vastavad kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest
etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) §-des 8 ja 9 toodud nõuetele.
Ühendus R.A.A.A.M. on etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses ning
eraetendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses.
20
Komisjoni ettepanek:
Komisjon lähtus taotluste hindamisel etendusasutuse seaduse § 16 lõigetest 2-4, määrusest ja
määruse juurde kuuluvast lisast „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste
hindamismetoodika“ (edaspidi hindamismetoodika).
1) Senise etendustegevuse kunstiline tase (komisjon vaatleb kahe taotlemisele eelnenud
majandusaasta tegevusi) – 20 punkti
Ambitsioon on enamasti kõrge ja seisneb valdavalt välislavastajate kaasamises ja Eesti
dokumentaalsete materjalide käsitlemises, sageli neid kahte kombineerides. Tööde ajakohasus
on lavastuste lõikes ebaühtlane, olles kõrge eelkõige dokumentaalsete materjalide puhul.
Loominguline teostus on valdavalt keskmise ja kõrge vahel, kuid on ka olulisi õnnestumisi.
2) Loominguliste plaanide kunstiline huvitavus, veenvus – 12 punkti
Plaanid on üldjoontes veenvad, kuid keskmise huvitavusega. Taotleja plaanib vaadeldaval
perioodil muuhulgas kasutada oma töödes erinevaid dokumentaalmaterjale, tervitatav on ka
Ida-Virumaa fookus. Samas võiks olla plaanidesse kaasatud rohkem uusi lavastajaid, hetkel on
planeeritud perioodi lavastajate ja dramaturgide valik ühekülgne (v.a üks Kesk-Aasia looja).
Taotleja võimekus plaane teostada on hea.
Eriarvamus: üks komisjoni liige jäi eriarvamusele, andes antud kriteeriumi raames taotlejale 20
punkti.
3) Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 6 punkti
Antud perioodil mängiti välismaal kahte lavastust, kuid toimumispaikadeks ei olnud olulised
rahvusvahelised keskused. Repertuaaris on mitmeid Venemaa päritolu välislavastajate töid,
kuid enamasti ei ole nende puhul tegu tipptaseme loojatega. Antud perioodil planeeriti ka olulist
rahvusvahelist koostöölavastust, kuid selle realiseerumine lükkus paraku edasi.
4) Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 16 punkti
Taotleja tegeleb läbivalt omadramaturgia ja dokumentaalteatri arendamisega, mis panustab
arvestataval määral valdkonna temaatilisse mitmekesisusse, kuid laiem mõju mitmekesisusele
jääb piiratumaks.
5) Senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus (komisjon vaatleb kahe taotlemisele
eelnenud majandusaasta tegevusi) – 10 punkti
Aastatel 2021-2022 anti etendusi 10 maakonnas (Harjumaal, Põlvamaal, Raplamaal, Hiiumaal,
Saaremaal, Pärnumaal, Tartumaal, Lääne-Virumaal, Viljandimaal ja Ida-Virumaal).
6) Eelarve realistlikkus – 15 punkti
Ühendus R.A.A.A.M. plaanib 2024. aastaks 3 uuslavastust, 90 etendust ja 12500 külastajat.
2025. aastaks plaanib Ühendus R.A.A.A.M. 4 uuslavastust, 101 etendust ja 14000 külastajat.
21
2026. aastaks plaanib Ühendus R.A.A.A.M. 4 uuslavastust, 120 etendust ja 17000 külastajat.
Eesti Teatri Agentuuri statistika kohaselt tõi Ühendus R.A.A.A.M. 2022. aastal välja 3
uuslavastust, andis 73 etendust ning kogus 9988 külastajat sh 154 veebikülastajat.
Eelarve kogumahu kasv on keskmine. Eelarve on selge ning kuluefektiivne. Kulud on
põhjendatud. Omatulu on piisavas määras ja väikses kasvus ning realistlikus seoses planeeritud
tegevusega. Kaasatud on arvestatav kaasfinantseering, sh eratoetajad.
Komisjoni koondhinne: 79 punkti. Komisjoni koondhinne taotlejale 100 palli skaalas ületab
hindamismetoodika punktis 3.4 toodud lävendi (75 punkti 100-st võimalikust), mistõttu teeb
komisjon ettepaneku taotlus osaliselt rahuldada. Taotleja on taotlenud toetust kolmeks
järjestikuks kalendriaastaks ning komisjon teeb määruse § 13 lõikest 31 lähtuvalt ettepaneku
toetust kolmeks aastaks eraldada.
Eraldatav toetus:
Eraldatav toetussumma arvutatakse määruse § 7 lõigete 4, 5 ja 7 alusel. Esmalt jagatakse
taotleja poolt 100 palli skaalal saadud hinne (79) 100-ga ning saadud jagatis korrutatakse
taotleja taotlussummaga (148 140 eurot), saades 117 031 eurot.
Proportsionaalne vähendamine: kõikide selliselt komisjoni hindamistulemuste põhjal koostatud
rahastusettepanekute summa on 6 091 709 eurot. See ületab 2024. aasta taotlusvooru 4 573 817
euro suurust eelarvet 1 517 892 euro võrra. Seetõttu viiakse vastavalt määruse § 7 lõikele 5 läbi
toetussummade proportsionaalne vähendamine. Taotlusvooru eelarve moodustab
hindamistulemuste põhjal leitud toetuste kogusummast 75,08266%. Proportsionaalseks
vähendamiseks korrutatakse seega eelpool toodud 117 031 eurot 0,7508266-ga, saades 87 870
eurot.
Määruse § 7 lõikest 7 tulenev ümberjagamine: komisjoni hindamistulemuste ning
proportsionaalse vähendamise põhjal (ehk määruse § 7 lõigete 4 ja 5 alusel) saadud
toetussumma on 87 870 eurot. Toetuse andja otsustas kasutada määruse § 7 lõikes 7 sätestatud
õigust taotlusvooru eelarvest kuni 4% lävendi ületanud taotlejate vahel ümber jagada.
Ümberjagamisel võeti arvesse 1) taotlejate toetussumma muutust võrreldes 2023. aastaga nii
summaliselt kui protsentuaalselt; 2) et suuremas proportsioonis toetataks taotlejat, kelle
tegevustoetuse summa väheneb rohkem ning vastupidi (st suuremas proportsioonis vähendati
selle taotleja toetust, kelle summa suureneb rohkem); 3) et tegevustoetuste langus või tõus
võrreldes 2023. aasta tegevustoetusega ei oleks ebaproportsionaalselt suur; 4) et ümberjagamise
tulemusena oleks tagatud valdkonna stabiilsus ning areng. Eeltoodust tulenevalt kujunes teie
lõplikuks tegevustoetuse summaks 84 917 eurot, mis on võrreldes 2023. aastaga 19% suurem.
Lähtudes määruse § 7 lõigetest 4, 5, 7 ning § 13 lõikest 3 1 kavandab toetuse andja teile
2024., 2025. ja 2026. aastaks eraldada tegevustoetust igal kalendriaastal summas 84 917
eurot.
1.10. Sihtasutus Eesti Tantsuagentuur – taotlus nr 7-5/6320
Taotlussumma: 200 000
22
Taotlus ja taotleja vastavad kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest
etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) §-des 8 ja 9 toodud nõuetele.
Eesti Tantsuagentuur on etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses ning
eraetendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses.
Komisjoni ettepanek:
Komisjon lähtus taotluste hindamisel etendusasutuse seaduse § 16 lõigetest 2-4, määrusest ja
määruse juurde kuuluvast lisast „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste
hindamismetoodika“ (edaspidi hindamismetoodika).
1) Senise etendustegevuse kunstiline tase (komisjon vaatleb kahe taotlemisele eelnenud
majandusaasta tegevusi) – 15 punkti
Etendustegevuse kunstiline tase on lavastuse lõikes kõikuv, olles madala ja keskmise vahel.
Repertuaaris on kõrgema ambitsiooniga nüüdistantsu töid, mis on liikumiskunsti fookusega,
kuid mängukordade arvult on neid madalama ambitsiooniga revüüteatri lavastuste kõrval vähe,
mistõttu mõjutavad need ka üldhinnangut vähesel määral. Ajakohasus on repertuaaris
domineerivate revüüteatri lavastuse puhul madal, nüüdistantsulavastuste puhul keskmine,
kohati ka kõrge. Loomingulise teostuse tase on tööde vahel ebaühtlane. On üksikuid olulisi
õnnestumisi, just nüüdistantsu lavastuste hulgas, kuid valdavalt on teostus keskmisel tasemel.
Eriarvamus: kaks komisjoni liiget jäid eriarvamusele, andes antud kriteeriumi raames taotlejale
20 punkti.
2) Loominguliste plaanide kunstiline huvitavus, veenvus – 12 punkti
Nüüdistantsu kategoorias plaanitavad tööd ja nende lavastajad on küll veenvad, kuid kordavad
ideeliselt varasemalt tehtud töid. Tööde ja lavastajate valik võiks olla mitmekesisem ja
huvitavam. Ka revüüteatriga seotud plaanid on veenvad, kuid mitte kuigi huvitavad. Tervitatav
on noorema sihtgrupi kaasamine. Taotleja võimekus plaanid realiseerida on hea.
Eriarvamus: üks komisjoni liige jäi eriarvamusele, andes antud kriteeriumi raames taotlejale 20
punkti.
3) Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 8 punkti
Teater osaleb partnerina Loov Euroopa rahvusvahelises võrgustikus, mille raames on antud nii
etendusi välismaal kui esitletud Elvas ühte välislavastust. Välismaal antud etenduste asukohad
ei ole valdkonna keskustes, kuid konkreetse võrgustiku fookus ongi tõmbekeskuste väline.
Mõju valdkonna arengule on arvestatav.
4) Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 20 punkti
Eesti Tantsuagentuur tegeleb oma valdkonnas järelkasvu tagamisega ning regionaalse
kättesaadavuse parandamisega. Nende tegevustega seonduvalt panustab taotleja oluliselt Eesti
tantsukunsti ja laiemalt kogu valdkonna arengusse ja mitmekesisusse.
23
5) Senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus (komisjon vaatleb kahe taotlemisele
eelnenud majandusaasta tegevusi) – 10 punkti
Etendusasutusel on statsionaarne etenduspaik Tallinnas ja 2021-2022 anti etendusi 11
maakonnas (Harjumaal, Jõgevamaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Raplamaal,
Saaremaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal).
6) Eelarve realistlikkus – 12 punkti
Eesti Tantsuagentuur plaanib 2024. aastaks 4 uuslavastust, 156 etendust ja 20000 külastajat.
Eesti Teatri Agentuuri statistika kohaselt tõi Eesti Tantsuagentuur 2022. aastal välja 5
uuslavastust, andis 85 etendust ning kogus 10226 külastajat.
Eelarve kogumahu kasv on väike. Eelarve on üldjoontes realistlik ja kuluefektiivne, kuid võiks
olla selgem. Kulud on üldjoontes põhjendatud, kuid ei ole lõpuni selge, kui suur osa
tööjõukuludest läheb kommertstegevuse ja kui suur osa muu etendustegevuse jaoks.
Omafinantseering, sh piletitulu on märkimisväärne. Olemas on ka adekvaatne
kaasfinantseering.
Komisjoni koondhinne taotlejale: 77 punkti. Komisjoni koondhinne taotlejale 100 palli skaalas
ületab hindamismetoodika punktis 3.4 toodud lävendi (75 punkti 100-st võimalikust), mistõttu
teeb komisjon ettepaneku taotlus osaliselt rahuldada.
Eraldatav toetus:
Eraldatav toetussumma arvutatakse määruse § 7 lõigete 4, 5 ja 7 alusel. Esmalt jagatakse
taotleja poolt 100 palli skaalal saadud hinne (77) 100-ga ning saadud jagatis korrutatakse
taotleja taotlussummaga (200 000 eurot), saades 154 000 eurot.
Proportsionaalne vähendamine: kõikide selliselt komisjoni hindamistulemuste põhjal koostatud
rahastusettepanekute summa on 6 091 709 eurot. See ületab 2024. aasta taotlusvooru 4 573 817
euro suurust eelarvet 1 517 892 euro võrra. Seetõttu viiakse vastavalt määruse § 7 lõikele 5 läbi
toetussummade proportsionaalne vähendamine. Taotlusvooru eelarve moodustab
hindamistulemuste põhjal leitud toetuste kogusummast 75,08266%. Proportsionaalseks
vähendamiseks korrutatakse seega eelpool toodud 154 000 eurot 0,7508266-ga, saades 115 627
eurot.
Määruse § 7 lõikest 7 tulenev ümberjagamine: komisjoni hindamistulemuste ning
proportsionaalse vähendamise põhjal (ehk määruse § 7 lõigete 4 ja 5 alusel) saadud
toetussumma on 115 627 eurot. Toetuse andja otsustas kasutada määruse § 7 lõikes 7 sätestatud
õigust taotlusvooru eelarvest kuni 4% lävendi ületanud taotlejate vahel ümber jagada.
Ümberjagamisel võeti arvesse 1) taotlejate toetussumma muutust võrreldes 2023. aastaga nii
summaliselt kui protsentuaalselt; 2) et suuremas proportsioonis toetataks taotlejat, kelle
tegevustoetuse summa väheneb rohkem ning vastupidi (st suuremas proportsioonis vähendati
selle taotleja toetust, kelle summa suureneb rohkem); 3) et tegevustoetuste langus või tõus
võrreldes 2023. aasta tegevustoetusega ei oleks ebaproportsionaalselt suur; 4) et ümberjagamise
tulemusena oleks tagatud valdkonna stabiilsus ning areng. Eeltoodust tulenevalt kujunes teie
lõplikuks tegevustoetuse summaks 85 627 eurot, mis on võrreldes 2023. aastaga 30% suurem.
24
Lähtudes määruse § 7 lõigetest 4, 5 ja 7 kavandab toetuse andja teile 2024. aastaks
eraldada tegevustoetust summas 85 627 eurot.
1.11. Mittetulundusühing Interaktiivne Üksus (edaspidi ka Elekron) – taotlus nr
7-5/6304
Taotlussumma: 400 000
Taotlus ja taotleja vastavad kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest
etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) §-des 8 ja 9 toodud nõuetele.
Mittetulundusühing Interaktiivne Üksus on etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1
tähenduses ning eraetendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses.
Komisjoni ettepanek:
Komisjon lähtus taotluste hindamisel etendusasutuse seaduse § 16 lõigetest 2-4, määrusest ja
määruse juurde kuuluvast lisast „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste
hindamismetoodika“ (edaspidi hindamismetoodika).
1) Senise etendustegevuse kunstiline tase (komisjon vaatleb kahe taotlemisele eelnenud
majandusaasta tegevusi) – 15 punkti
Kunstiline ambitsioon on taotleja tööde puhul üldiselt kõrge, lavastused kasutavad sageli
elektroonilisi väljendusvahendeid ning on huvitava kunstilise ideega. On ka mitmeliigilavastusi
ja aktsiooni tasemel sündmusi. Teater võtab oma töödes olulisi kunstilisi riske. Ajakohasus on
taotleja töödes sarnaselt ambitsiooniga üldiselt kõrge, käsitletakse nüüdisaegseid vaatenurki.
Teostuse tase on lavastuste vahel kõikuv, olles üldiselt keskmine. Teater on ennast aga
valdkonnas kehtestanud võrdlemisi vähe, mis võib osalt olla tingitud ebaühtlasest teostuse
tasemest, aga ka kommunikatsioonist.
2) Loominguliste plaanide kunstiline huvitavus, veenvus – 16 punkti
Kavandatakse etendustegevuse vormilist ja žanrilist mitmekesistumist – kavas on elektroonilist
ja füüsilist kunstivormi kombineerivad tööd. Komisjoni hinnangul ei ole selline lähenemine
lõpuni veenev ning võib teatud määral põhjustada väljakujunenud (elektroonilise) suuna
hägustumist. Mitmekesisema suuna suurema veenvuse saavutamiseks oleks vajalik, et taotleja
oleks end valdkondlikul maastikul paremini kehtestanud. Kaasatud kunstnikud on huvitavad,
kuid sageli kitsast väljakujunenud ringist. Taotleja võimekus kunstilisi plaane ellu viia on hea.
3) Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 8 punkti
Taotleja korraldas online etenduskunstile keskendunud rahvusvahelist Kõheda vastasmõju
festivali. Taotleja teoseid esitati mitmetes olulistes rahvusvahelistes valdkonna keskustes ja
osaleti aktiivselt oma valdkonna rahvusvahelistel festivalidel (Pixelache, Ars Electronica).
Elektron võõrustas residentuuris mitmetest välisriikidest elektroonilise valdkonna kunstnikke.
Ehkki küllalt kitsas sfääris, on taotleja suhteliselt mahukas rahvusvaheline tegevus olnud
tugevalt seotud kogu valdkonna jaoks uute väljendusvahendite uurimisega. Eelnevast lähtuvalt
on mõju valdkonna arengule suhteliselt kõrge.
25
4) Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 20 punkti
Taotleja tegeleb intensiivselt etenduskunsti elektroonilises ja reaalses ruumis esitamise
ühildamisega, otsides selleks nüüdisaegseid väljendusvahendeid. Taotleja panustab oma
tegevusega oluliselt valdkonna mitmekesisusse.
5) Senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus (komisjon vaatleb kahe taotlemisele
eelnenud majandusaasta tegevusi) - 8 punkti
Etendusasutusel on statsionaarne etenduspaik Tallinnas ja 2021-2022 anti etendusi 6
maakonnas (Harjumaal, Lääne-Virumaal, Tartumaal, Viljandimaal, Järvamaal ja Põlvamaal).
6) Eelarve realistlikkus – 9 punkti
Elektron plaanib 2024. aastaks 9 uuslavastust, 103 etendust ja 15000 külastajat. 2025. aastaks
plaanib Elektron 9 uuslavastust, 103 etendust ja 20000 külastajat. 2026. aastaks plaanib
Elektron 9 uuslavastust, 103 etendust ja 25000 külastajat. Eesti Teatri Agentuuri statistika
kohaselt tõi Elektron 2022. aastal välja 8 uuslavastust, andis 34 etendust ning kogus 3442
külastajat, sh 1651 veebikülastajat.
Eelarve on planeeritud arvestatavas kasvus. Eelarve on üldjoontes selge, kuid võiks olla
põhjalikum. Kulud on põhjendatud. Piletimüügi ja publiku prognoos ning omatulu ei ole
realistlikus seoses. Kuluefektiivsus on madal. Omatulu on vähene, kuid välja on toodud ka
kaasfinantseering.
Komisjoni koondhinne: 76 punkti. Komisjoni koondhinne taotlejale 100 palli skaalas ületab
hindamismetoodika punktis 3.4 toodud lävendi (75 punkti 100-st võimalikust), mistõttu teeb
komisjon ettepaneku taotlus osaliselt rahuldada. Taotleja on taotlenud toetust kolmeks aastaks,
komisjon teeb ettepaneku rahuldada taotlus esimese, 2024. aasta osas. Määruse § 13 lõikest 31
tulenevalt võib komisjon teha kolmeaastase rahastusettepaneku kuni viiele taotlejale ning
pingereas on taotleja kuues kolmeks aastaks toetust taotlenud teater.
Eraldatav toetus:
Eraldatav toetussumma arvutatakse määruse § 7 lõigete 4, 5 ja 7 alusel. Esmalt jagatakse
taotleja poolt 100 palli skaalal saadud hinne (76) 100-ga ning saadud jagatis korrutatakse
taotleja taotlussummaga (400 000 eurot), saades 304 000 eurot.
Proportsionaalne vähendamine: kõikide selliselt komisjoni hindamistulemuste põhjal koostatud
rahastusettepanekute summa on 6 091 709 eurot. See ületab 2024. aasta taotlusvooru 4 573 817
euro suurust eelarvet 1 517 892 euro võrra. Seetõttu viiakse vastavalt määruse § 7 lõikele 5 läbi
toetussummade proportsionaalne vähendamine. Taotlusvooru eelarve moodustab
hindamistulemuste põhjal leitud toetuste kogusummast 75,08266%. Proportsionaalseks
vähendamiseks korrutatakse seega eelpool toodud 304 000 eurot 0,7508266-ga, saades 228 251
eurot.
Määruse § 7 lõikest 7 tulenev ümberjagamine: komisjoni hindamistulemuste ning
proportsionaalse vähendamise põhjal (ehk määruse § 7 lõigete 4 ja 5 alusel) saadud
26
toetussumma on 228 251 eurot. Toetuse andja otsustas kasutada määruse § 7 lõikes 7 sätestatud
õigust taotlusvooru eelarvest kuni 4% lävendi ületanud taotlejate vahel ümber jagada.
Ümberjagamisel võeti arvesse 1) taotlejate toetussumma muutust võrreldes 2023. aastaga nii
summaliselt kui protsentuaalselt; 2) et suuremas proportsioonis toetataks taotlejat, kelle
tegevustoetuse summa väheneb rohkem ning vastupidi (st suuremas proportsioonis vähendati
selle taotleja toetust, kelle summa suureneb rohkem); 3) et tegevustoetuste langus või tõus
võrreldes 2023. aasta tegevustoetusega ei oleks ebaproportsionaalselt suur; 4) et ümberjagamise
tulemusena oleks tagatud valdkonna stabiilsus ning areng. Eeltoodust tulenevalt kujunes teie
lõplikuks tegevustoetuse summaks 219 251 eurot, mis on võrreldes 2023. aastaga 19% suurem.
Lähtudes määruse § 7 lõigetest 4, 5 ja 7 kavandab toetuse andja teile 2024. aastaks
eraldada tegevustoetust summas 219 251 eurot.
1.12. Mittetulundusühing Piip ja Tuut Teater – taotlus nr 7-5/6318
Taotlussumma: 209 800
Taotlus ja taotleja vastavad kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest
etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) §-des 8 ja 9 toodud nõuetele.
Mittetulundusühing Piip ja Tuut Teater on etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1
tähenduses ning eraetendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses.
Komisjoni ettepanek:
Komisjon lähtus taotluste hindamisel etendusasutuse seaduse § 16 lõigetest 2-4, määrusest ja
määruse juurde kuuluvast lisast „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste
hindamismetoodika“ (edaspidi hindamismetoodika).
1) Senise etendustegevuse kunstiline tase (komisjon vaatleb kahe taotlemisele eelnenud
majandusaasta tegevusi) – 15 punkti
Taotleja tööde ambitsioon on keskmine - taotleja kunstiline suund on stabiiline ja juurdunud.
Vaadeldava perioodi lavastustes katsetatakse leidlikult erinevaid teatrilaade ja žanre, kuid
sisuline varieeruvus on vähene. Teostuse tase on keskmise ja kõrge vahel, olles tehniliselt
valdavalt kõrge, kuid kunstilises plaanis pigem harjumus- ja ootuspärane ning turvaline. Samas
tõi taotleja komisjoniga kohtudes välja, et variatiivsuse vähesus erinevate tööde lõikes on osalt
ka teadlik valik, et teha järjepidevat tööd valitud sihtgrupiga.
2) Loominguliste plaanide kunstiline huvitavus, veenvus – 12 punkti
Plaanides domineerivad situatsioonilised lavastused, kus teatri väljakujunenud tegelased Piip
ja Tuut astuvad üles erinevates olukordades. Repertuaarist leiab ka üksikuid professionaalsete
kirjanike näidendite põhjal sündinud lavastusi, aga ka need on sarnaselt muu repertuaariga
tsirkuseesteetikas. Taotleja tõi kohtumisel välja, et pikas plaanis on nende soov pakkuda
esinemisvõimalusi ka teistele sama valdkonna esinejatele. Samas nad möönavad, et taotleja
põhilise näo ja repertuaari moodustavad hetkel väljakujunenud tegelased Piip ja Tuut, mistõttu
vajab kuvandi muutmine pikemat läbimõtlemist ja kaalumist. Usaldust tekitab
professionaalsete kirjanike kaasamine ning taotleja tõi kohtumisel välja ka enda tugeva
sketšikirjutamise võimekuse. Kunstilised plaanid on keskmise huvitavuse ja veenvusega.
Taotleja võimekus neid teostada on hea.
27
Eriarvamus: kaks komisjoni liiget jäid eriarvamusele, andes antud kriteeriumi raames taotlejale
16 punkti.
3) Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 6 punkti
Taotleja on vähesel määral esitanud oma lavastusi üksikutes Lääne-Euroopa- ja Põhjamaades,
kuid harva olulistes valdkondlikes etenduspaikades, mistõttu on rahvusvahelise tegevuse mõju
valdkonna arengule mõõdukas.
4) Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 20 punkti
Piip ja Tuut Teater on välja kujundanud isikupärased klouniteatri tegelased ja tegeleb pidevalt
nende situatsioonilise arendamisega, mistõttu on taotleja tegevusel oluline panus valdkonna
mitmekesisusse.
5) Senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus (komisjon vaatleb kahe taotlemisele
eelnenud majandusaasta tegevusi) – 10 punkti
Etendusasutusel on statsionaarne etenduspaik Tallinnas ja etendusi anti 14 maakonnas (kõikjal
peale Saaremaa).
6) Eelarve realistlikkus – 12 punkti
Piip ja Tuut Teater plaanib 2024. aastaks 4 uuslavastust, 194 etendust ja 23280 külastajat. 2025.
aastaks plaanib Piip ja Tuut Teater 4 uuslavastust, 201 etendust ja 24120 külastajat. 2026.
aastaks plaanib Piip ja Tuut Teater 4 uuslavastust, 205 etendust ja 24600 külastajat. Eesti Teatri
Agentuuri statistika kohaselt tõi Piip ja Tuut Teater 2022. aastal välja 3 uuslavastust, andis 186
etendust ning kogus 22013 külastajat.
Eelarve on põhjalik, planeeritud on suur kasv. Kulud on üldjoontes põhjendatud, kuid
tööjõukulude kasv ei ole realistlikus seoses planeeritud töötajate kooseisuga. Omafinantseering
on märkimisväärne ning ka kaasfinantseering on piisavas mahus, kuid omafinantseeringu kasv
on oluliselt väiksem, kui kogueelarve kasv.
Komisjoni koondhinne taotlejale 100-punkti skaalas: 75 punkti. Komisjoni koondhinne
taotlejale 100 palli skaalas ületab hindamismetoodika punktis 3.4 toodud lävendi (75 punkti
100-st võimalikust), mistõttu teeb komisjon ettepaneku taotlus osaliselt rahuldada. Taotleja on
taotlenud toetust kolmeks aastaks, komisjon teeb ettepaneku rahuldada taotlus esimese, 2024.
aasta osas. Määruse § 13 lõikest 31 tulenevalt võib komisjon teha kolmeaastase
rahastusettepaneku kuni viiele taotlejale ning pingereas on taotleja seitsmes kolmeks aastaks
toetust taotlenud teater.
Eraldatav toetus:
Eraldatav toetussumma kujuneb määruse § 7 lõigete 4, 5 ja 7 alusel. Esmalt jagatakse taotleja
poolt 100 palli skaalal saadud hinne (75) 100-ga ning saadud jagatis korrutatakse taotleja
taotlussummaga (209 800 eurot), saades 157 350 eurot.
28
Proportsionaalne vähendamine: kõikide selliselt komisjoni hindamistulemuste põhjal koostatud
rahastusettepanekute summa on kokku 6 091 709 eurot. See ületab 2024. aasta taotlusvooru 4
573 817 euro suurust eelarvet 1 517 892 euro võrra. Seetõttu viiakse vastavalt määruse § 7
lõikele 5 läbi toetussummade proportsionaalne vähendamine. Taotlusvooru eelarve moodustab
hindamistulemuste põhjal leitud toetuste kogusummast 75,08266%. Proportsionaalseks
vähendamiseks korrutatakse seega eelpool toodud 157 350 eurot 0,7508266-ga, saades 118 143
eurot.
Määruse § 7 lõikest 7 tulenev ümberjagamine: komisjoni hindamistulemuste ning
proportsionaalse vähendamise põhjal (ehk määruse § 7 lõigete 4 ja 5 alusel) saadud
toetussumma on 118 143 eurot. Toetuse andja otsustas kasutada määruse § 7 lõikes 7 sätestatud
õigust taotlusvooru eelarvest kuni 4% lävendi ületanud taotlejate vahel ümber jagada.
Ümberjagamisel võeti arvesse 1) taotlejate toetussumma muutust võrreldes 2023. aastaga nii
summaliselt kui protsentuaalselt; 2) et suuremas proportsioonis toetataks taotlejat, kelle
tegevustoetuse summa väheneb rohkem ning vastupidi (st suuremas proportsioonis vähendati
selle taotleja toetust, kelle summa suureneb rohkem); 3) et tegevustoetuste langus või tõus
võrreldes 2023. aasta tegevustoetusega ei oleks ebaproportsionaalselt suur; 4) et ümberjagamise
tulemusena oleks tagatud valdkonna stabiilsus ning areng. Eeltoodust tulenevalt kujuneb teie
lõplikuks tegevustoetuse summaks 127 517 eurot.
Lähtudes määruse § 7 lõigetest 4, 5 ja 7 kavandab toetuse andja teile 2024. aastaks
eraldada tegevustoetust summas 127 517 eurot.
1.13. Sihtasutus FINE 5 TANTSUTEATER – taotlus nr 7-5/6306
Taotlussumma: 159 770
Taotlus ja taotleja vastavad kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest
etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) §-des 8 ja 9 toodud nõuetele.
Sihtasutus FINE 5 TANTSUTEATER on etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1
tähenduses ning eraetendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses.
Komisjoni ettepanek:
Komisjon lähtus taotluste hindamisel etendusasutuse seaduse § 16 lõigetest 2-4, määrusest ja
määruse juurde kuuluvast lisast „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste
hindamismetoodika“ (edaspidi hindamismetoodika).
1) Senise etendustegevuse kunstiline tase (komisjon vaatleb kahe taotlemisele eelnenud
majandusaasta tegevusi) – 20 punkti
Taotleja loominguline käekiri on suuresti väljakujunenud, seejuures väljendusvahendeid ja
teemasid varieerides. Osade komisjoniliikmete hinnangul on selline lähenemine turvaline ning
näitab vähest ambitsiooni. Teistele komisjoni liikmetele näitab selline lähenemine aga püsivat
ja detailidesse süüvivat tööd, millega avatakse huvitavaid uusi teemasid ning mille ambitsioon
on kõrge. Tervitatav on ka püsiva trupi arendamisele keskendumine, mida on tantsuvaldkonnas
pigem vähe. Lisaks katsetab taotleja teatud uuenduslike tehniliste lähenemistega. Teostuse tase
on kõrge ja keskmise vahel, olles suures plaanis sarnane, mis veelgi varasemal perioodil.
29
Eriarvamus: üks komisjoni liige jäi eriarvamusele, andes antud kriteeriumi raames taotlejale 25
punkti.
2) Loominguliste plaanide kunstiline huvitavus, veenvus – 12 punkti
Taotleja suunab oma töid erinevatele sihtgruppidele, osaliselt planeeritakse ka kunstiliikide
vahelist koostööd. Kaasatud loojad ja tööde valik ei erine palju varasemast perioodist, jäädes
ka huvitavuselt ja veenvuselt varasemaga samale tasemele. Taotleja võimekus plaane ellu viia
on hea.
Eriarvamus: kaks komisjoni liiget jäid eriarvamusele, andes antud kriteeriumi raames taotlejale
20 punkti.
3) Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) - 8 punkti
Taotleja osaleb aktiivselt rahvusvahelistes tantsuvaldkonna võrgustikes ja mängib mitmeid
lavastusi olulistes valdkonna keskustes, misläbi on mõju valdkonna arengule üsna kõrge.
4) Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 20 punkti
Taotlejat võib pidada üheks vähestest püsivalt liikumiskunstiga tegelevaks trupiks Eestis. Selle
tegevuse kaudu tasakaalustab ja arendab taotleja nüüdisaegse tantsu etenduskunstilist suunda
ning panustab valdkonna mitmekesisusse.
5) Senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus (komisjon vaatleb kahe taotlemisele
eelnenud majandusaasta tegevusi) - 6 punkti
2021-2022 anti etendusi 4 maakonnas (Harjumaal, Viljandimaal, Pärnumaal ja Lääne-
Virumaal)
6) Eelarve realistlikkus - 9 punkti
Fine 5 Tantsuteater plaanib 2024. aastaks 5 uuslavastust, 50 etendust ja 3500 külastajat. Eesti
Teatri Agentuuri statistika kohaselt tõi Fine 5 Tantsuteater 2022. aastal välja 5 uuslavastust,
andis 51 etendust ning kogus 20644 külastajat.
Eelarve on selge, kuid võiks olla detailsem. Kogueelarve on küll planeeritud arvestatavas
kasvus, kuid kulud on üldjoontes põhjendatud. Omatulu on olulises kasvus, mis pole realistlikus
seoses etenduste ja publiku arvu samaks jäämisega. Omatulu kogumaht on väike.
Kaasfinantseering on piisavas mahus.
Komisjoni koondhinne: 75 punkti. Komisjoni koondhinne taotlejale 100 palli skaalas ületab
hindamismetoodika punktis 3.4 toodud lävendi (75 punkti 100-st võimalikust), mistõttu teeb
komisjon ettepaneku taotlus osaliselt rahuldada.
Eraldatav toetus:
30
Eraldatav toetussumma arvutatakse määruse § 7 lõigete 4, 5 ja 7 alusel. Esmalt jagatakse
taotleja poolt 100 palli skaalal saadud hinne (75) 100-ga ning saadud jagatis korrutatakse
taotleja taotlussummaga (159 770 eurot), saades 119 828 eurot.
Proportsionaalne vähendamine: kõikide selliselt komisjoni hindamistulemuste põhjal koostatud
rahastusettepanekute summa on 6 091 709 eurot. See ületab 2024. aasta taotlusvooru 4 573 817
euro suurust eelarvet 1 517 892 euro võrra. Seetõttu viiakse vastavalt määruse § 7 lõikele 5 läbi
toetussummade proportsionaalne vähendamine. Taotlusvooru eelarve moodustab
hindamistulemuste põhjal leitud toetuste kogusummast 75,08266%. Proportsionaalseks
vähendamiseks korrutatakse seega eelpool toodud 119 828 eurot 0,7508266-ga, saades 89 970
eurot.
Määruse § 7 lõikest 7 tulenev ümberjagamine: komisjoni hindamistulemuste ning
proportsionaalse vähendamise põhjal (ehk määruse § 7 lõigete 4 ja 5 alusel) saadud
toetussumma on 89 970 eurot. Toetuse andja otsustas kasutada määruse § 7 lõikes 7 sätestatud
õigust taotlusvooru eelarvest kuni 4% lävendi ületanud taotlejate vahel ümber jagada.
Ümberjagamisel võeti arvesse 1) taotlejate toetussumma muutust võrreldes 2023. aastaga nii
summaliselt kui protsentuaalselt; 2) et suuremas proportsioonis toetataks taotlejat, kelle
tegevustoetuse summa väheneb rohkem ning vastupidi (st suuremas proportsioonis vähendati
selle taotleja toetust, kelle summa suureneb rohkem); 3) et tegevustoetuste langus või tõus
võrreldes 2023. aasta tegevustoetusega ei oleks ebaproportsionaalselt suur; 4) et ümberjagamise
tulemusena oleks tagatud valdkonna stabiilsus ning areng. Eeltoodust tulenevalt kujunes teie
lõplikuks tegevustoetuse summaks 80 970 eurot, mis on võrreldes 2023. aastaga 57% suurem.
Lähtudes määruse § 7 lõigetest 4, 5 ja 7 kavandab toetuse andja teile 2024. aastaks
eraldada tegevustoetust summas 80 970 eurot.
1.14. Sõltumatu Tantsu Ühendus – taotlus nr 7-5/6305
Taotlussumma: 600 000, algselt taotletud summat (742 335) vähendatud vastavalt
kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise
tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) § 7 lõikes 1 sätestatud piirmäärale.
Taotlus ja taotleja vastavad määruse §-des 8 ja 9 toodud nõuetele. Sõltumatu Tantsu Ühendus
on etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses ning eraetendusasutus
etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses.
Komisjoni ettepanek:
Komisjon lähtus taotluste hindamisel etendusasutuse seaduse § 16 lõigetest 2-4, määrusest ja
määruse juurde kuuluvast lisast „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste
hindamismetoodika“ (edaspidi hindamismetoodika).
1) Senise etendustegevuse kunstiline tase (komisjon vaatleb kahe taotlemisele eelnenud
majandusaasta tegevusi) – 15 punkti
Kunstiline ambitsioon on kõrge, kuivõrd teater võtab olulisi kunstilisi riske, eriti noorte loojate
osas. Samas ei ole lavastuste loominguline teostus alati ambitsioonide tasemel - teostuse tase
on tööde lõikes kõikuv, jäädes kõrge ja keskmise vahele, kuid on ka üksikuid olulisi
õnnestumisi. Töödes kasutatavad väljendusvahendid on uuenduslikud ja ajakohased, kuid sisu
osas jääb teoste ajakohasus keskmisele tasemele. Komisjonis ei olnud üksmeelt selle osas, kui
31
tugevalt on taotleja end valdkondlikul maastikul omanäolisena kehtestanud . Osa lavastuste
puhul tundub etendajate ja lavastajate kooslus juhuslik.
Eriarvamus: kolm komisjoni liiget jäid eriarvamusele, andes antud kriteeriumi raames taotlejale
20 punkti. Eriarvamuse kohaselt on Sõltumatu Tantsu Ühendus kõrgema kunstilise tasemega,
kuna nende lavastused on kaasaegsed ning suhestuvad seejuures teiste tänapäevaste
kunstiliikidega. Lisaks edendatakse tööd noortega ja arendatakse lastele tehtava tantsuteatri
keelt. Samuti tehakse tööd puuetega inimestega.
2) Loominguliste plaanide kunstiline huvitavus, veenvus – 16 punkti
Planeeritakse oluliste Eesti kaasaegse tantsu loojate autorilavastusi, kuid üldjoontes on
plaanitavad lavastused ootuspärased ning huvitavuselt ja veenvuselt sarnased võrreldes juba
tehtud töödega. Planeeritud lisategevused on muu etendustegevusega sisuliselt seotud. Plaanide
teostamine taotleja poolt on tõenäoline.
3) Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 10 punkti
Taotleja osaleb aktiivselt mitmes rahvusvahelises võrgustikus, sh Loov Euroopa projektis.
2022. aastal korraldati Balti tantsu ülevaatefestivali. 2021-2022 mängiti mitut taotleja lavastust
valdkonda olulistes keskustes, eeskätt Põhjamaades. Eelneval rahvusvahelisel tegevusel on
oluline mõju valdkonna arengule.
4) Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 20 punkti
Sõltumatu Tantsu Lava on valdkonnas tegutsenud ja selle mitmekesisusse panustanud pikalt -
oluline osa Eesti kaasaegsest tantsukunstist on sündinud just selles etendusasutuses. Teater
otsib kokkupuutepunkte kaasaegse etenduskunsti ja tantsukunsti vahel, samuti kasutab oma
töödes uusi väljendusvahendeid.
5) Senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus (komisjon vaatleb kahe taotlemisele
eelnenud majandusaasta tegevusi) – 8 punkti
Etendusasutusel on statsionaarne etenduspaik Tallinnas ja 2021-2022 anti etendusi 7
maakonnas (Harjumaal, Viljandimaal, Tartumaal, Ida-Virumaal, Läänemaal, Järvamaal ja
Pärnumaal).
6) Eelarve realistlikkus – 6 punkti
Sõltumatu Tantsu Ühendus plaanib 2024. aastaks 8 uuslavastust, 122 etendust ja 8000
külastajat. 2025. aastaks plaanib Sõltumatu Tantsu Ühendus 6 uuslavastust, 100 etendust ja
6500 külastajat. 2026. aastaks plaanib Sõltumatu Tantsu Ühendus 5 uuslavastust, 100 etendust
ja 6500 külastajat. Eesti Teatri Agentuuri statistika kohaselt tõi Sõltumatu Tantsu Ühendus
2022. aastal välja 4 uuslavastust, andis 132 etendust ning kogus 4104 külastajat.
Eelarve on mitmekordses kasvus, mis ei ole planeeritud mahus tegevuste elluviimiseks
optimaalne. Eelarve ei ole piisavalt kuluefektiivne ega selge, mitmed kuluartiklid on
ülepaisutatud ja kohati üle turuhindade. Etenduste ja publiku arv on languses, samas on
32
mitmekordses kasvus tööjõukulud. Omafinantseering on vähene. Kaasfinantseerijaid on küll
välja toodud, kuid need ei ole selgelt lahti kirjutatud.
Komisjoni koondhinne: 75 punkti. Komisjoni koondhinne taotlejale 100 palli skaalas ületab
hindamismetoodika punktis 3.4 toodud lävendi (75 punkti 100-st võimalikust), mistõttu teeb
komisjon ettepaneku taotlus osaliselt rahuldada. Taotleja on taotlenud toetust kolmeks aastaks,
komisjon teeb ettepaneku rahuldada taotlus esimese, 2024. aasta osas. Määruse § 13 lõikest 31
tulenevalt võib komisjon teha kolmeaastase rahastusettepaneku kuni viiele taotlejale ning
pingereas on taotleja kaheksas kolmeks aastaks toetust taotlenud teater.
Eraldatav toetus:
Eraldatav toetussumma arvutatakse määruse § 7 lõigete 4, 5 ja 7 alusel. Esmalt jagatakse
taotleja poolt 100 palli skaalal saadud hinne (75) 100-ga ning saadud jagatis korrutatakse
taotleja taotlussummaga (600 000 eurot), saades 450 000 eurot.
Proportsionaalne vähendamine: kõikide selliselt komisjoni hindamistulemuste põhjal koostatud
rahastusettepanekute summa on 6 091 709 eurot. See ületab 2024. aasta taotlusvooru 4 573 817
euro suurust eelarvet 1 517 892 euro võrra. Seetõttu viiakse vastavalt määruse § 7 lõikele 5 läbi
toetussummade proportsionaalne vähendamine. Taotlusvooru eelarve moodustab
hindamistulemuste põhjal leitud toetuste kogusummast 75,08266%. Proportsionaalseks
vähendamiseks korrutatakse seega eelpool toodud 450 000 eurot 0,7508266-ga, saades 337 872
eurot.
Määruse § 7 lõikest 7 tulenev ümberjagamine: komisjoni hindamistulemuste ning
proportsionaalse vähendamise põhjal (ehk määruse § 7 lõigete 4 ja 5 alusel) saadud
toetussumma on 337 872 eurot. Toetuse andja otsustas kasutada määruse § 7 lõikes 7 sätestatud
õigust taotlusvooru eelarvest kuni 4% lävendi ületanud taotlejate vahel ümber jagada.
Ümberjagamisel võeti arvesse 1) taotlejate toetussumma muutust võrreldes 2023. aastaga nii
summaliselt kui protsentuaalselt; 2) et suuremas proportsioonis toetataks taotlejat, kelle
tegevustoetuse summa väheneb rohkem ning vastupidi (st suuremas proportsioonis vähendati
selle taotleja toetust, kelle summa suureneb rohkem); 3) et tegevustoetuste langus või tõus
võrreldes 2023. aasta tegevustoetusega ei oleks ebaproportsionaalselt suur; 4) et ümberjagamise
tulemusena oleks tagatud valdkonna stabiilsus ning areng. Eeltoodust tulenevalt kujunes teie
lõplikuks tegevustoetuse summaks 227 872 eurot, mis on võrreldes 2023. aastaga 34% suurem.
Lähtudes määruse § 7 lõigetest 4, 5 ja 7 kavandab toetuse andja teile 2024. aastaks
eraldada tegevustoetust summas 227 872 eurot.
Mitterahuldamine
1.15. MTÜ Kinoteater – taotlus nr 7-5/6314
Taotlussumma: 110 000
Taotlus ja taotleja vastavad kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest
etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) §-des 8 ja 9 toodud nõuetele.
MTÜ Kinoteater on etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses ning
eraetendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses.
33
Komisjoni ettepanek:
Komisjon lähtus taotluste hindamisel etendusasutuse seaduse § 16 lõigetest 2-4, määrusest ja
määruse juurde kuuluvast lisast „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste
hindamismetoodika“ (edaspidi hindamismetoodika).
1) Senise etendustegevuse kunstiline tase (komisjon vaatleb kahe taotlemisele eelnenud
majandusaasta tegevusi) – 20 punkti
Üldpildis on lavastuste ambitsioon keskmine, üksikute lavastuste puhul ka kõrge. Eelkõige on
ambitsioon madalam kommertslikuma lähenemisega tööde puhul. Enamik taotleja töid on
kõrge ajakohasusega ja suhestuvad selgelt ühiskondlike tendentsidega, sotsiaalne kõnekus on
ka Kinoteatri põhisuund. Mõningaid kõrge ambitsiooniga lavastusi ei ole õnnestunud samal
tasemel teostada, mistõttu on teostuse tase teatri etendustegevuse puhul läbivalt jäänud kõrge
ja keskmise vahele. Kuigi teater on oma töödes kommunikatiivselt leidlik ning käsitleb teravalt
sotsiaalseid teemasid, ei ole siiski teatril selgelt väljakujunenud käekirja.
2) Loominguliste plaanide kunstiline huvitavus, veenvus – 16 punkti
Taotleja jätkab varem alustatud vaimse tervise fookusega, mis väljendub nii lavastustes kui ka
lisategevustes. Samas ei ole piir etendus- ja lisategevuste vahel üheselt selge, kuna ka
performatiivsed lisategevused on märgitud etendustegevuseks. Plaanid on üldiselt leidlikud ja
veenvad, kuid kõiguvad kunstiliselt huvitavuselt kõrge ja keskmise vahel. Taotleja võimekus
plaane ellu viia on hea.
3) Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 4 punkti
Üht taotleja lavastust on vaadeldaval perioodil mängitud rahvusvaheliselt olulises Soome teatris
– Espoo Linnateatris. Muus osas seisneb rahvusvaheline tegevus kontaktide loomises, mis
antud perioodil veel mõju ei ole avaldanud.
Eriarvamus: üks komisjoni liige jäi eriarvamusele, andes antud kriteeriumi raames taotlejale 6
punkti.
4) Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 12 punkti
Taotlejat iseloomustab sotsiaalne tundlikkus ja leidlikkus, samuti kasutab oma lisategevustes
performatiivset lähenemist. Samas ei ole taotleja etendustegevusel selget esteetilist ega
temaatilist eripära, mistõttu on komisjoni hinnangul panus valdkonna mitmekesisusse
keskmine.
5) Senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus (komisjon vaatleb kahe taotlemisele
eelnenud majandusaasta tegevusi) – 6 punkti
2021-2022 anti etendusi 4 maakonnas (Harjumaal, Tartumaal, Saaremaal ja Pärnumaal).
6) Eelarve realistlikkus – 15 punkti
34
Kinoteater plaanib 2024. aastaks 4 uuslavastust, 87 etendust ja 16816 külastajat. Eesti Teatri
Agentuuri statistika kohaselt tõi Kinoteater 2022. aastal välja 1 uuslavastust, andis 52 etendust
ning kogus 8579 külastajat.
Eelarve on selge ja jälgitav. Kuluefektiivsus on hea. Kulud on küll kasvus, kuid kuluartiklid on
samas põhjendatud. Omafinantseering on piisav. Piletitulu prognoos on realistlikus seoses
etenduste ja külastajate hulga kasvuga. Kaasfinantseeringut on planeeritud pigem vähe.
Komisjoni koondhinne: 73 punkti. Komisjoni koondhinne taotlejale 100 palli skaalas ei ületa
hindamismetoodika punktis 3.4 toodud lävendit (75 punkti 100-st võimalikust), mistõttu teeb
komisjon ettepaneku taotlust mitte rahuldada.
1.16. Paide Muusika- ja Teatrimaja – taotlus nr 7-5/6317
Taotlussumma: 120 000
Taotlus ja taotleja vastavad kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest
etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) §-des 8 ja 9 toodud nõuetele.
Paide Muusika- ja Teatrimaja on etendusasutus EAS § 2 lõike 1 tähenduses ning
munitsipaaletendusasutus EAS § 2 lõike 2 tähenduses.
Komisjoni ettepanek:
Komisjon lähtus taotluste hindamisel EAS § 16 lõigetest 2-4, määrusest ja määruse juurde
kuuluvast lisast „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste
hindamismetoodika“ (edaspidi hindamismetoodika).
1) Senise etendustegevuse kunstiline tase (komisjon vaatleb kahe taotlemisele eelnenud
majandusaasta tegevusi) – 20 punkti
Komisjon on teadlik, et 2023. aastal vahetus Paide Teatri loominguline koosseis ning kunstiline
suund. Seetõttu annab komisjon antud kriteeriumi raames hindeid koosseisule, kes praeguseks
enam teatriga koostööd ei tee.
Taotleja senine etendustegevus on valdavalt kõrge ambitsiooniga, lavastused on sageli
ainulaadse ja tugeva kunstilise ideega, võeti olulisi loomingulisi riske, eriti performatiivsete
lisategevuste puhul. Viimasel aastal kahest oli samas tajuda teatud kunstilist väsimist, mistõttu
ambitsioon ei püsinud enam ühtlaselt kõrgel tasemel. Taotleja etendustegevuse ajakohasus oli
komisjoni hinnangul kõrge, suhestuti selgelt ja žanripiire avardavalt ühiskondlike
tendentsidega. Etendustegevuse teostus on olnud tugeva ja keskmise vahel, eriti oli ebaühtlust
näha viimase vaadeldava aasta tööde juures.
2) Loominguliste plaanide kunstiline huvitavus, veenvus – 12 punkti
Planeeritakse mitmeid väikelinna kogukonda ja selle toimimist mõtestavaid lavastusi, jätkates
sellisena teatri varasemat suunda, aga ka abstraktsemaid teoseid, nt koostöös Theatrumiga.
Samuti jätkatakse osade varasemate lavastuste mängimist. Mitmete uute teoste autorid ja
lavastajad on sama isik, mistõttu on plaanid veidi ühenäolised. Planeeritud on ka kogukonda
kaasavaid lisategevusi. Kunstilised ideed on huvitavuselt keskmise ja kõrge vahel, kuid
35
komisjon ei ole veendunud lavastusmeeskonna võimekuses neid ambitsioonile vastavalt ellu
viia.
3) Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) - 4 punkti
Vaadeldaval perioodil loodi koostöölavastus Gertrudes Ielas Teatriga Lätis, samuti tehti
mõningal määral koostööd Pariisi Linnateatriga. Selle tegevuse mõju valdkonna arengule on
küll olemas, kuid jääb tagasihoidlikuks.
4) Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 16 punkti
Teatril on selge kogukondlik fookus, sealjuures tegeleb teater aktiivselt regionaalpoliitiliste
küsimustega. Nimetatud tegevuste tõttu eristub Paide Teater ülejäänud teatrimaastikust ning
panustab arvestataval määral valdkonna mitmekesisusse.
5) Senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus (komisjon vaatleb kahe taotlemisele
eelnenud majandusaasta tegevusi) – 10 punkti
Etendusasutusel on statsionaarne etenduspaik Paides, samuti anti aastatel 2021-2022 etendusi
8 maakonnas (Järvamaal, Harjumaal, Läänemaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal, Tartumaal,
Saaremaal ja Viljandimaal.
6) Eelarve realistlikkus – 9 punkti
Paide Muusika- ja Teatrimaja plaanib 2024. aastaks 5 uuslavastust, 50 etendust ja 6000
külastajat. Eesti Teatri Agentuuri statistika kohaselt tõi Paide Muusika- ja Teatrimaja 2022.
aastal välja 6 uuslavastust, andis 39 etendust ning kogus 4792 külastajat.
Eelarve on üldjoontes jälgitav, kuid võiks olla selgem. Kulud on arvestatavas kasvus, kuid ei
ole töötajate hulgaga seoses selgelt jälgitavad. Publiku ja piletimüügi prognoos ei ole realistlik,
mistõttu on ka omafinantseeringu määr publikuprognoosiga seoses ebarealistlik. Kaasatud on
piisavalt kaasfinantseeringut.
Komisjoni koondhinne: 71 punkti. Komisjoni koondhinne taotlejale 100 palli skaalas ei ületa
hindamismetoodika punktis 3.4 toodud lävendit (75 punkti 100-st võimalikust), mistõttu teeb
komisjon ettepaneku taotlust mitte rahuldada.
1.17. Mittetulundusühing Improteater – taotlus nr 7-5/6309
Taotlussumma: 121 150
Taotlus ja taotleja vastavad kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest
etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) §-des 8 ja 9 toodud nõuetele.
Mittetulundusühing Improteater on etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1
tähenduses ning eraetendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses.
Komisjoni ettepanek:
36
Komisjon lähtus taotluste hindamisel etendusasutuse seaduse § 16 lõigetest 2-4, määrusest ja
määruse juurde kuuluvast lisast „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste
hindamismetoodika“ (edaspidi hindamismetoodika).
1) Senise etendustegevuse kunstiline tase (komisjon vaatleb kahe taotlemisele eelnenud
majandusaasta tegevusi) - 15 punkti
Teater toob välja ettevalmistatud stsenaariumitel põhinevaid improvisatsioonilisi teoseid, mis
suures osas sünnivad kokkupuutel publikuga. Lavastuste stsenaariumid on lihtsad ja inimlikud,
fookus on pandud elavesituse üllatuslikkusele. Üldplaanis jääb kunstiline ambitsioon
keskmiseks. Teater on küllalt ajakohane, sündides improvisatsiooniliselt etenduse toimumise
hetkel ja võimalusel kaasates ka selle hetke ühiskondlikku õhustikku. Loominguline teostus on
komisjoni hinnangul lavastuse lõikes kõikuv, olles valdavalt keskmisel tasemel.
2) Loominguliste plaanide kunstiline huvitavus, veenvus - 12 punkti
Planeeritakse mitmeid uusi ettevalmistatud stsenaariume, kuid võrreldes varasema tegevusega
jääb nende kvaliteet ja tase samaks. Teater, mis on toiminud juba mitmeid aastaid, on käesoleval
aastal leidnud püsiva tegevuskoha, mis muudab nende tegevust oluliselt stabiilsemaks. Plaanid
on valdavalt veenvad, kuid nende kunstiline huvitavus on keskmine, kohati ka madal. Taotleja
suudab eeldatavalt oma plaanid ellu viia.
3) Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) - 4 punkti
Taotleja on mänginud kahte lavastust mitmetes välisriikides, kuid valdkondlikult väheolulistes
etenduspaikades, mistõttu mõju valdkonna arengule laiemalt on olemas, kuid jääb
tagasihoidlikuks.
4) Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 16 punkti
Teater tegeleb professionaalselt teatrivormiga, mida valdkonnas laiemalt harrastatakse vähe ja
pea eranditult mitte-professionaalsete näitlejate poolt, kuid fookus on suures osas
meelelahutuslikul, mistõttu on panus valdkonna mitmekesisusse küll arvestatav, kuid mitte
väga suur.
5) Senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus (komisjon vaatleb kahe taotlemisele
eelnenud majandusaasta tegevusi) - 10 punkti
2022 anti etendusi 10 maakonnas (Harjumaal, Tartumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Pärnumaal,
Raplamaal, Saaremaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal).
6) Eelarve realistlikkus - 12 punkti
Improteater Impeerium plaanib 2024. aastaks 4 uuslavastust, 49 etendust ja 4500 külastajat.
Eesti Teatri Agentuuri statistika kohaselt tõi Improteater Impeerium 2022. aastal välja 3
uuslavastust, andis 33 etendust ning kogus 2421 külastajat.
37
Eelarve on selge ja jälgitav. Eelarve kogumahu kasv on mitmekordne. Kulud on üldjoontes
planeeritud optimaalselt, kuid personalikulude kasv ei ole realistlikus seoses planeeritud
töökohtade koosseisuga. Omatulu on mitmekülgne ja piisavas mahus. Piletimüügi ja publiku
arvu prognoos on üldjoontes realistlik. Planeeritud on piisavalt kaasrahastust.
Eelnevast tulenevalt annab komisjon antud kriteeriumi raames taotlejale Improteater
Impeerium 12 punkti.
Komisjoni koondhinne: 69 punkti. Komisjoni koondhinne taotlejale 100 palli skaalas ei ületa
hindamismetoodika punktis 3.4 toodud lävendit (75 punkti 100-st võimalikust), mistõttu teeb
komisjon ettepaneku taotlust mitte rahuldada.
1.18. Mittetulundusühing Must Kast – taotlus nr 7-5/6313
Taotlussumma: 102 914
Taotlus ja taotleja vastavad kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest
etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) §-des 8 ja 9 toodud nõuetele.
Mittetulundusühing Must Kast on etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses
ning eraetendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses.
Komisjoni ettepanek:
Komisjon lähtus taotluste hindamisel etendusasutuse seaduse § 16 lõigetest 2-4, määrusest ja
määruse juurde kuuluvast lisast „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste
hindamismetoodika“ (edaspidi hindamismetoodika).
1) Senise etendustegevuse kunstiline tase (komisjon vaatleb kahe taotlemisele eelnenud
majandusaasta tegevusi) – 15 punkti
Kunstiline ambitsioon on lavastuste lõikes olnud ebaühtlane, jäädes üldjuhul keskmisele
tasemele. Lavastuste loomingulised valikud on asjakohased, kuid valdavalt turvalised,
tendentsina on koostöölavastused ambitsioonilt pisut kõrgemad. Teatri ajakohasus on kõrge,
käsitletakse olulisi päevakajalisi teemasid. Loominguline teostus, eriti esituse tase, on
ebaühtlane, olles valdavalt keskmisel tasemel. Teostus on küll professionaalne, kuid suuri
õnnestumisi on vähe.
2) Loominguliste plaanide kunstiline huvitavus, veenvus - 12 punkti
Uuslavastuste alustena kasutatakse nii näidendit, graafilist romaani kui ka uuringulist materjali.
Kaasatud on suurtes repertuaariteatrites töötavad kogenud lavastajad . Esitajateks on üldjuhul
tuumikgrupp, kuid kohati kaasatakse ka harrastajaid. Plaanid on põhjalikult kirjeldatud ja
üldjoontes veenvad, kuid temaatiliselt sarnased juba varasemalt tehtud töödega ja kunstiliselt
huvitavuselt keskmised. Taotleja võimekus neid realiseerida on keskmine.
Eriarvamus: üks komisjoni liige jäi eriarvamusele, andes antud kriteeriumi raames taotlejale 16
punkti.
3) Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 2 punkti
38
Mõned ettevalmistused rahvusvaheliseks koostööks tehti, kuid erinevatel põhjustel ei
õnnestunud koostööprojektid antud perioodil realiseerida.
4) Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 12 punkti
Taotleja etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse avaldub eelkõige noore vaataja
sihtgrupiga tehtavas töös. Antud sihtgrupi jaoks on taotlejal ka süstemaatiline lisategevuste
programm. Samuti väljendub taotleja panus mõningal määral sõnateatri põimimises
muusikalis-tantsuliste elementidega. Samas laiemas plaanis jääb suurte õnnestumiste vähesuse
tõttu panus valdkonna mitmekesisusse keskmiseks.
Eriarvamus: üks komisjoni liige jäi eriarvamusele, andes antud kriteeriumi raames taotlejale 16
punkti.
5) Senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus (komisjon vaatleb kahe taotlemisele
eelnenud majandusaasta tegevusi) – 10 punkti
2021-2022 anti etendusi 13 maakonnas (Tartumaal, Harjumaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal,
Läänemaal, Põlvamaa, Jõgevamaal, Pärnumaal, Viljandimaal, Ida-Virumaal, Võrumaal,
Saaremaal ja Võrumaal).
6) Eelarve realistlikkus – 15 punkti
Must Kast plaanib 2024. aastaks 3 uuslavastust, 100 etendust ja 10670 külastajat. Eesti Teatri
Agentuuri statistika kohaselt tõi Must Kast 2022. aastal välja 1 uuslavastust, andis 68 etendust
ning kogus 7121 külastajat.
Eelarve kogumahu kasv on keskmine. Eelarve on põhjalik ja hästi jälgitav. Omafinantseering
on märkimisväärne. Kulud on põhjendatud. Kuluefektiivsus on suur. Publikuprognoos on
realistlikus seoses piletitulu prognoosiga, piletitulu on prognoositud kasvama.
Kaasfinantseering on piisavas mahus.
Komisjoni koondhinne: 66 punkti. Komisjoni koondhinne taotlejale 100 palli skaalas ei ületa
hindamismetoodika punktis 3.4 toodud lävendit (75 punkti 100-st võimalikust), mistõttu teeb
komisjon ettepaneku taotlust mitte rahuldada.
1.19. LAVASTUSKODA OÜ (edaspidi ka Kellerteater) – taotlus nr 7-5/6302
Taotlussumma: 184 483
Taotlus ja taotleja vastavad kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest
etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) §-des 8 ja 9 toodud nõuetele.
LAVASTUSKODA OÜ on etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses ning
eraetendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses.
Komisjoni ettepanek:
39
Komisjon lähtus taotluste hindamisel etendusasutuse seaduse § 16 lõigetest 2-4, määrusest ja
määruse juurde kuuluvast lisast „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste
hindamismetoodika“ (edaspidi hindamismetoodika).
1) Senise etendustegevuse kunstiline tase (komisjon vaatleb kahe taotlemisele eelnenud
majandusaasta tegevusi) – 15 punkti
Lavastuste kunstilised valikud on teatrilaadist lähtuvalt asjakohased ja leidlikud, kuid turvalised
ja ambitsioonilt valdavalt keskmised, ehkki on ka pisut kõrgema ambitsiooniga töid.
Teatrilaadist tulenevalt ei ole ajakohasus taotleja eesmärgiks, mistõttu on see ka arusaadavalt
madalal tasemel. Teostus on tööde puhul läbivalt keskmisel tasemel, keskmisest kõrgemale
eristuvaid lavastusi on vähe.
Eriarvamus: üks komisjoni liige jäi eriarvamusele, andes antud kriteeriumi raames taotlejale 20
punkti.
2) Loominguliste plaanide kunstiline huvitavus, veenvus – 16 punkti
Teatri repertuaar koosneb valdavalt sõnalavastustest. Samas leidub ka osalt teisi teatrilaade
kaasavaid töid (nt dokumentaalne omadramaturgia), ehkki väljatöötatud põnevusformaat seab
mitmekesisusele mõningad piirid. Plaanitakse lisaks statsionaarile ka teisi mängukohti, sh
Tallinnas. Plaanid on küllalt põhjalikult avatud nii uuslavastuste kui senise repertuaari osas.
Plaanid on üldiselt kunstilise huvitavuse poolest samal tasemel varasemalt tehtud töödega, kuid
on ka mõned põnevad üllatused. Taotleja võimekus plaane realiseerida on hea.
3) Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 4 punkti
Kellerteater tõi koostöös Soome teatriga „Metamorfoos“ välja koostöölavastuse „Madame
Brigitte“ ning lavastust mängiti ka Soomes. Valdkonna arengule on sellel mõju küll olemas,
kuid see on tagasihoidlik.
4) Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 12 punkti
Teater tegeleb oma etendustegevuses Eestis vähe viljeletud lavastusžanriga, arendades
leidlikult selle erinevaid variatsioone. Sellise tegevuse kaudu panustab taotleja arvestatavalt,
kuid meelelahutusliku fookuse tõttu mitte oluliselt valdkonna mitmekesisusse.
5) Senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus (komisjon vaatleb kahe taotlemisele
eelnenud majandusaasta tegevusi) – 6 punkti
Etendusasutusel on statsionaarne etenduspaik Tallinnas ja 2021-2022 anti etendusi 4
maakonnas (Harjumaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal ja Põlvamaal).
6) Eelarve realistlikkus – 12 punkti
Kellerteater plaanib 2024. aastaks 6 uuslavastust, 160 etendust ja 16000 külastajat. Eesti Teatri
Agentuuri statistika kohaselt tõi Kellerteater 2022. aastal välja 4 uuslavastust, andis 116
etendust ning kogus 9333 külastajat sh 783 veebikülastajat.
40
Eelarve kogumahu kasv on keskmine. Eelarve on selge, kuid võiks olla detailsem. Kulud on
üldjoontes põhjendatud. Kuluefektiivsus on suur. Omafinantseering on väga kõrge. Külastajate
ja piletulu prognoosi seos on raskesti jälgitav, kuna omatulus on piletitulu ja muu omatulu
eristamatu. Kaasfinantseerijate maht on väike.
Komisjoni koondhinne: 65 punkti. Komisjoni koondhinne taotlejale 100 palli skaalas ei ületa
hindamismetoodika punktis 3.4 toodud lävendit (75 punkti 100-st võimalikust), mistõttu teeb
komisjon ettepaneku taotlust mitte rahuldada.
1.20. VANA BASKINI TEATER OÜ – taotlus nr 7-5/6301
Taotlussumma: 165 000
Taotlus ja taotleja vastavad kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest
etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) §-des 8 ja 9 toodud nõuetele.
VANA BASKINI TEATER OÜ on etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1
tähenduses ning eraetendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses.
Komisjoni ettepanek:
Komisjon lähtus taotluste hindamisel etendusasutuse seaduse § 16 lõigetest 2-4, määrusest ja
määruse juurde kuuluvast lisast „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste
hindamismetoodika“ (edaspidi hindamismetoodika).
1) Senise etendustegevuse kunstiline tase (komisjon vaatleb kahe taotlemisele eelnenud
majandusaasta tegevusi) – 15 punkti
Etendustegevuse kunstiline ambitsioon on lavastuste lõikes ebaühtlane jäädes madala ja
keskmise vahele. Kunstilised ideed on teatrilaadi arvestades asjakohased, kuid valdavalt
turvalised ja etteaimatavad ning vaadeldaval perioodil on teater (mängukordade arvu poolest)
rohkem mänginud lihtsakoelisi ja madalama ambitsiooniga materjale. Samas võrreldes veel
varasema perioodiga on ambitsioon osade tööde näitel selgelt tõusnud, näiteks on toodud välja
mitmeid Eesti omapärandile keskenduvaid töid. Samas ei ole ambitsiooni tõus olnud nii suur,
et seetõttu saaks etendustegevuse üldist ambitsiooni keskmisest kõrgemaks pidada.
Ajakohasus on taotleja töödes pigem madalal tasemel, kuid see ei ole ka taotleja valitud
teatrilaadi juures eesmärgiks. Loomingulise teostuse tase on keskmine, kuivõrd teater mängib
valdavas enamuses lihtsakoelisi ning mitteuuenduslikke lavastusi, mõne komisjoni liikme
hinnangul on teostuse tase ka läbivalt madal. Repertuaaris on olnud ka üksikud mõnevõrra
kõrgema kunstilise tasemega tööd, kuid neid pole olnud piisavas mahus, et see üldpildis
teostuse kõrgele tasemele tõstaks.
2) Loominguliste plaanide kunstiline huvitavus, veenvus – 12 punkti
Taotleja plaanib oma teatrilaadi juures küllalt julget repertuaari, kuid komisjoni jaoks ei ole
lõpuni veenev, et selline pööre täiel määral õnnestub. Repertuaari jäävad mitmed turvalised
lihtsakoelisemad materjalid, kuid nende kõrval katsetakse näiteks ka muusikateatri žanris, seda
küllalt suurejooneliselt ja huvitavalt. Plaanid on läbimõeldud, kuid jäävad kunstilise huvitavuse
poolest keskmiseks. Taotleja võimekus oma kunstilisi plaane realiseerida on keskmine.
41
3) Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 2 punkti
Rahvusvaheline tegevus piirdub tõlkenäidendite lavale toomisega. Hetkel tehakse koostööd
Soome lavastajaga, kuid selle tulemus realiseerub alles järgneval perioodil.
4) Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) - 8 punkti
Kuigi selget esteetilist käekirja pole, on seni keskendutud peamiselt vanemale sihtgrupile.
Samas mainis taotleja kohtumisel komisjoniga, et viimastel aegadel on püütud kaasata ka
nooremaid sihtgruppe. Kuigi see jõupingutus on tervitatav, võib see edaspidi teatri sihtgrupilist
eristumist vähendada. Üldpildis, arvestades, et teatri repertuaaris on lihtsakoelised klassikalise
sõnateatri lavastused, on panus valdkonna mitmekesisusse olnud vähene.
5) Senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus (komisjon vaatleb kahe taotlemisele
eelnenud majandusaasta tegevusi) – 10 punkti
2021-2022 anti etendusi kõigis 15 maakonnas.
6) Eelarve realistlikkus – 15 punkti
Vana Baskini Teater plaanib 2024. aastaks 3 uuslavastust, 150 etendust ja 32000 külastajat.
Eesti Teatri Agentuuri statistika kohaselt tõi Vana Baskini Teater 2022. aastal välja 3
uuslavastust, andis 142 etendust ning kogus 25475 külastajat.
Eelarve kogumahu kasv on väike. Eelarve on realistlik, kuluefektiivne ning kuluartiklid on
põhjendatud. Omafinantseering on suur ja prognoositud on ka omatulude kasv, mis on selges
seoses ka külastajate prognoosiga. Kaasfinantseering on vähene.
Komisjoni koondhinne: 62 punkti. Komisjoni koondhinne taotlejale 100 palli skaalas ei ületa
hindamismetoodika punktis 3.4 toodud lävendit (75 punkti 100-st võimalikust), mistõttu teeb
komisjon ettepaneku taotlust mitte rahuldada.
1.21. Mittetulundusühing MIKSTEATER – taotlus nr 7-5/6308
Taotlussumma: 105 245
Taotlus ja taotleja vastavad kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest
etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) §-des 8 ja 9 toodud nõuetele.
Mittetulundusühing MIKSTEATER on etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1
tähenduses ning eraetendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses.
Komisjoni ettepanek:
Komisjon lähtus taotluste hindamisel etendusasutuse seaduse § 16 lõigetest 2-4, määrusest ja
määruse juurde kuuluvast lisast „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste
hindamismetoodika“ (edaspidi hindamismetoodika).
42
1) Senise etendustegevuse kunstiline tase (komisjon vaatleb kahe taotlemisele eelnenud
majandusaasta tegevusi) – 15 punkti
Kunstiline ambitsioon on tööde lõikes ebaühtlane, olles keskmise ja madala taseme vahel.
Repertuaaris leidub mitmeid suhteliselt lihtsakoelisi ja madala ambitsiooniga teoseid, kuid
samuti on esindatud töid, mille ambitsioonikus jääb keskmisele tasemele. On üksikuid töid, mis
puudutavad ühiskondlikult olulisi teemasid, tõstes seeläbi nende ajakohasust keskmisest
kõrgemale. Üldine ajakohasus on siiski pigem madal. Teostus on pikaajalise kogemuse
tulemusel valdavalt professionaalne, tasemelt keskmise ja madala vahel.
2) Loominguliste plaanide kunstiline huvitavus, veenvus – 12 punkti
Taotleja kavatseb laiendada senist repertuaari, lisades sellele pisut ambitsioonikamaid
uuslavastusi, sh ühe füüsilise teatri lavastuse. Lisaks tavalistele esitajatele on plaanis kaasata ka
teisi loojaid. Kuigi plaanid on suhteliselt läbimõeldud ning põhjalikult kirjeldatud, ei paista
need üldises pildis kunstiliselt kuigi huvitavad. Taotleja võimekus plaane ellu viia on keskmisel
tasemel.
3) Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 2 punkti
Teater planeeris vaadeldavaks perioodiks ringreisi Hiina, kuid suuresti koroonapiirangutest
tulenevalt see ei realiseerunud.
4) Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 8 punkti
Taotleja keskendub oma tegevuses selgelt laste ja noorte sihtgrupile, olles selles valdkonnas
tunnustatud tegija. Lisaks sellele püüab taotleja teatud määral oma töödes kombineerida
erinevaid esteetilisi ja žanrilisi väljendusvahendeid. Mõju valdkonna mitmekesisusele on
olemas, kuid suurte õnnestumiste vähesuse tõttu on see kitsas ning jääb üldpildis väheseks.
5) Senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus (komisjon vaatleb kahe taotlemisele
eelnenud majandusaasta tegevusi) – 10 punkti
2021-2022 anti etendusi kõigis 15 maakonnas.
6) Eelarve realistlikkus – 15 punkti
Miksteater plaanib 2024. aastaks 4 uuslavastust, 181 etendust ja 12700 külastajat. Eesti Teatri
Agentuuri statistika kohaselt tõi Miksteater 2022. aastal välja 1 uuslavastust, andis 145 etendust
ning kogus 7739 külastajat.
Eelarve kogumahu kasv on keskmine. Eelarve on selge, põhjalik ja kuluefektiivne. Planeeritud
on palju erinevaid tuluallikaid, nii tugevat omatulu kui ka kaasrahastajaid.
Komisjoni koondhinne: 62 punkti. Komisjoni koondhinne taotlejale 100 palli skaalas ei ületa
hindamismetoodika punktis 3.4 toodud lävendit (75 punkti 100-st võimalikust), mistõttu teeb
komisjon ettepaneku taotlust mitte rahuldada.
43
1.22. Tartu Suveteatri Selts – taotlus nr 7-5/6310
Taotlussumma: 128 000
Taotlus ja taotleja vastavad kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest
etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) §-des 8 ja 9 toodud nõuetele.
Tartu Suveteatri Selts on etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses ning
eraetendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses.
Komisjoni ettepanek:
Komisjon lähtus taotluste hindamisel etendusasutuse seaduse § 16 lõigetest 2-4, määrusest ja
määruse juurde kuuluvast lisast „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste
hindamismetoodika“ (edaspidi hindamismetoodika).
1) Senise etendustegevuse kunstiline tase (komisjon vaatleb kahe taotlemisele eelnenud
majandusaasta tegevusi) – 15 punkti
Taotleja etendustegevuse kunstiline ambitsioon on keskmine. Valdavalt on lavastuste
kunstilised ideed teatri laadi arvestades asjakohased, kuid liialt turvalised. Pisut eristuvad
üksikud eesti 20. sajandi klassikal põhinevad lavastused, kuid üldpilti muudab see vähe. Samuti
puudub teatril ambitsioon eristuda kitsamalt ka regionaalses mõõtmes ehk eelkõige Tartu
teatrimaastikul. Ajakohasus ja loominguline teostus on taotleja puhul samuti keskmisel tasemel.
Ühiskondlike tendentsidega suhestuvad tööd vaid osaliselt. Teostus on valdavalt küll veenev ja
professionaalne, kuid trupiti kõikuv ja suuremaid õnnestumisi on olnud vaid üksikuid (eelkõige
eesti 20. sajandi klassikal põhinevate lavastuste hulgas).
2) Loominguliste plaanide kunstiline huvitavus, veenvus – 12 punkti
Teater kavandab repertuaari mitmeid inglise päritolu välisnäidendeid, ühte omadramaturgia
algupärandit, mis põhineb intervjuudel ja on osa Tartu 2024 programmist, ning ühte tõlgendust
eesti 20. sajandi klassikast. Lisaks jätkatakse mõnede varasemate lavastustega. Loojate valik
on teatri laadi arvestades asjakohane, hõlmates tuntud nimesid, kuid üldiselt sarnane võrreldes
varasemate perioodidega. Kõik lavastused on suunatud samale sihtgrupile. Plaanid on
üldjoontes veenvad, kuigi kunstiliselt mitte kuigi huvitavad. Taotleja võimekus plaane ellu viia
on keskmine.
3) Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 2 punkti
Vaadeldaval perioodil rahvusvahelist tegevust ei toimunud. Plaanitud oli külalisetendus Turu
Linnateatris, kuid see jäi ära.
4) Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse (komisjon vaatleb kahe
taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – 8 punkti
Teatri panus mitmekesistumisse avaldub peamiselt piirkondlikul tasandil, kuid isegi selles
võtmes jääb see keskmisele tasemele. Mõned üksikud lavastused, mis on põhinevad 20. sajandi
44
Eesti klassikal, pakuvad teatud määral mitmekesisust, kuid komisjoni hinnangul laiemas
plaanis on nende mõju siiski vähene.
5) Senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus (komisjon vaatleb kahe taotlemisele
eelnenud majandusaasta tegevusi) – 6 punkti
Etendusasutusel on statsionaarne etenduspaik Tartus ja 2021-2022 anti etendusi ainult
Tartumaal.
6) Eelarve realistlikkus – 6 punkti
Tartu Suveteatri Selts plaanib 2024. aastaks 4 uuslavastust, 75 etendust ja 12100 külastajat.
Eesti Teatri Agentuuri statistika kohaselt tõi Tartu Suveteatri Selts 2022. aastal välja 3
uuslavastust, andis 60 etendust ning kogus 9285 külastajat.
Eelarve on koostatud vaid üldises plaanis, võiks olla selgem ja läbipaistvam. Kulud on
kasvamas, omafinantseering on arvestatav, kuid vähe lahti kirjutatud. Kaasfinantseering on
olemas, kuid selle maht on väike. Omatulu ja piletitulu prognoos on küll omavahel üldises
seoses, kuid täpsemalt on seost keeruline hinnata, kuivõrd omafinantseering ei ole eelarves lahti
kirjutatud.
Eelarve on üldjoontes jälgitav ja kuluefektiivne, kuid võiks olla selgem ja läbipaistvam. Eelarve
kogumahu kasvu on esitatu alusel raske hinnata, kuid see on eeldatavalt keskmine. Kulud on
kasvamas, kuid üldjoontes põhjendatult. Omafinantseering on arvestatav, kuid on vähe lahti
kirjutatud ja piletitulu ning muu omatulu ei ole eristatav, mistõttu on raske hinnata ka selle seost
planeeritud publikuprognoosiga. Kaasfinantseering on olemas, kuid selle maht on väike.
Komisjoni koondhinne: 49 punkti. Komisjoni koondhinne taotlejale 100 palli skaalas ei ületa
hindamismetoodika punktis 3.4 toodud lävendi (75 punkti 100-st võimalikust), mistõttu teeb
komisjon ettepaneku taotlust mitte rahuldada.
45
Kinnitus Kinnitan, et mul puudub huvide konflikt taotlusvooru „M unitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse tegevustoetus 202 4 “ esitatud taotluste ja taotlejatega. Kinnitan, et tagan kohustuste täitmise käigus omandatud informatsiooni konfidentsiaalsuse ning olen hindamise läbiviimisel erapooletu. Karin Allik digiallkiri hindamiskomisjoni liige
Kinnitus Kinnitan, et mul puudub huvide konflikt taotlusvooru „ M unitsipaaletendusasutuse , sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse tegevustoetus 202 4 “ esitatud taotluste ja taotlejatega. Kinnitan, et tagan kohustuste täitmise käigus omandatud informatsiooni konfidentsiaalsuse ning olen hindamise läbiviimisel erapooletu. Kadi Herkül digiallkiri hindamiskomisjoni liige
Kinnitus Kinnitan, et mul puudub huvide konflikt taotlusvooru „ M unitsipaaletendusasutuse , sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse tegevustoetus 202 4 “ esitatud taotluste ja taotlejatega. Kinnitan, et tagan kohustuste täitmise käigus omandatud informatsiooni konfidentsiaalsuse ning olen hindamise läbiviimisel erapooletu. Laur Kaunissaare digiallkiri hindamiskomisjoni liige
Kinnitus Kinnitan, et mul puudub huvide konflikt taotlusvooru „ M unitsipaaletendusasutuse , sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse tegevustoetus 202 4 “ esitatud taotluste ja taotlejatega. Kinnitan, et tagan kohustuste täitmise käigus omandatud informatsiooni konfidentsiaalsuse ning olen hindamise läbiviimisel erapooletu. Tambet Kaugema digiallkiri hindamiskomisjoni liige
Kinnitus Kinnitan, et mul puudub huvide konflikt taotlusvooru „M unitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse tegevustoetus 202 4 “ esitatud taotluste ja taotlejatega. Kinnitan, et tagan kohustuste täitmise käigus omandatud informatsiooni konfidentsiaalsuse ning olen hindamise läbiviimisel erapooletu. Nimi digiallkiri hindamiskomisjoni liige
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn kuupäev digitaalallkirjas nr 7-5/.1/2024_3
Toetuse eraldamine taotlusvoorust
“Munitsipaaletendusasutuste, sihtasutusena tegutsevate munitsipaaletendusasutuste ja
eraetendusasutuste tegevustoetus 2024“
Vabariigi Valitsuse 09. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus” § 5 lg 2
punkti 9 ja kultuuriministri 22.12.2023. a käskkirja nr 267 „Kultuuriministeeriumi valitsemisala
2024. aasta eelarve kinnitamine“ alusel, lähtudes etendusasutuse seaduse § 16 lõigetest 2–4,
kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määrusest nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise
tingimused ja kord“ ja kultuuriministri 01. novembri 2022. a käskkirjaga nr 183 „Taotlusvoorude
„Munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja
eraetendusasutuse tegevustoetus“, „Riigi asutatud sihtasutustena tegutseva etendusasutuse, sh
kontsertasutuse tegevustoetus“ ja „Rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide toetus“
komisjonide moodustamine“ moodustatud komisjoni 14.11.2023, 16.11.2023, 17.11.2023,
20.11.2023, 21.11.2023,22.11.2023, 23.11.2023, 24.11.2023 ja 12.12.2023 koosolekute
protokollist nr: 2-1.9/2023_142:
1. Rahuldan järgmiste taotlejate taotlused arvestades komisjoni protokollis toodud põhjendusi:
Nr Reg. nr Taotleja nimi Taotleja Summa
registrikood
1.1 7-5/6319 Tallinna Linnateater 75016094 914 395.00
1.2 7-5/6307 Mittetulundusühing VAT Teater 80071149 471 632.00
1.3 7-5/6315 MTÜ Uus Teater 80310536 426 396.00
1.4 7-5/6303 mittetulundusühing Teine Tants 80097812 417 971.00
1.5 7-5/6300 Sihtasutus Vaba Lava 90003858 397 702.00
1.6 7-5/6316 mittetulundusühing Von Krahli Teater 80028225 392 753.00
1.7 7-5/6321 Sihtasutus THEATRUM 90008956 370 912.00
1.8 7-5/6312 Ekspeditsioon OÜ 14878002 355 902.00
1.9 7-5/6305 Sõltumatu Tantsu Ühendus 80230613 227 872.00
1.10 7-5/6304 Mittetulundusühing Interaktiivne Üksus 80238307 219 251.00
1.11 7-5/6318 Mittetulundusühing Piip ja Tuut Teater 80304458 127 517.00
1.12 7-5/6320 Sihtasutus Eesti Tantsuagentuur 90006822 85 627.00
1.13 7-5/6299 Ühendus R.A.A.A.M. 80127306 84 917.00
Nr Reg. nr Taotleja nimi Taotleja Summa
registrikood
1.14 7-5/6306 Sihtasutus FINE 5 TANTSUTEATER 90006845 80 970.00
4 573 817.00
2. Jätan rahuldamata järgmiste taotlejate taotlused, arvestades komisjoni protokollis toodud
põhjendusi:
Nr Reg. nr Taotleja nimi Taotleja registrikood
2.1 7-5/6301 VANA BASKINI TEATER OÜ 11100029
2.2 7-5/6302 LAVASTUSKODA OÜ 11270317
2.3 7-5/6308 Mittetulundusühing MIKSTEATER 80252431
2.4 7-5/6309 Mittetulundusühing Improteater 80363768
2.5 7-5/6310 Tartu Suveteatri Selts 80077442
2.6 7-5/6313 Mittetulundusühing Must Kast 80365052
2.7 7-5/6314 MTÜ Kinoteater 80336056
2.8 7-5/6317 Paide Muusika- ja Teatrimaja 75002519
3. Punktis 1 määratud toetused makstakse toetuse saajale välja 7 tööpäeva jooksul pärast
käskkirja kinnitamist.
Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lg 1 kohaselt võib käesoleva käskkirja peale esitada
kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul, arvates käskkirja teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
Teie 11.01.2024
KL CONSULT ÕIGUSBÜROO
[email protected] Meie 15.01.2024 nr 4-1/50-2
Vastus teabenõudele
Edastame Teile ministri 04.01.2024. a käskkirja „Toetuse eraldamine taotlusvoorust
„Munitsipaaletendusasutuste, sihtasutusena tegutsevate munitsipaaletendusasutuste ja
eraetendusasutuste tegevustoetus 2024““ ning vastava komisjoni protokolli.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Katre Väli
osakonnajuhataja
Laur Kaunissaare 628 2249
[email protected]
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941