(EIS) algatatud kooskõlastamine - Kultuuriministeerium

Failid

Sisu (failidest)

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Välisministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/24-00078 Resolutsiooni teema: ELi ja Šveitsi kahepoolseid suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi läbirääkimised Adressaat: Välisministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - Soovitus: Nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides, COM(2023) 798. EISi toimiku nr: 24-0010 Tähtaeg: 05.02.2024 Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Välisministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 26.01.2024 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 15.02.2024 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (07.02.2024) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 05.02.2024. Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 15.01.2024 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201 12.01.2024 Nõukogu otsus alustada läbirääkimisi ELi ja Šveitsi kahepoolseid suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule Kujundada seisukoht EL algatuse kohta: - COM(2023) 798 - Soovitus: Nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides Peavastutaja: VÄM; kaasvastutajad: MKM, RAM, KLIM, HTM, KUM, REM, JUM, SOM, SIM. Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 26.01.2024 KOKi esitamise tähtpäev 07.02.2024 VV esitamise tähtpäev 15.02.2024 Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju (RKKTS § 152¹ lg 1 p 2); Seisukoha võtmist peab oluliseks peaminister või minister (VVS § 20¹ lg 2); Sisukokkuvõte EL ja Šveits on omavahel tihedalt seotud majanduslikult, ajalooliselt, kultuuriliselt, sotsiaalselt ja poliitiliselt. EL on Šveitsi suurim kaubanduspartner ja Šveits on ELi suuruselt neljas kaubanduspartner. Šveitsis elab üle 1,3 miljoni ELi kodaniku ja ELis veidi alla 450 000 Šveitsi kodaniku. Iga päev ületab ELi ja Šveitsi piiri mõlemas suunas kokku mõnisada tuhat piirialatöötajat. EL ja Šveits on omavahel seotud mitme kahepoolse kokkuleppega. Šveits osaleb ELi siseturul isikute vaba liikumist, maismaatransporti, õhutransporti, põllumajandustoodetega kauplemist ja vastavushindamise vastastikust tunnustamist käsitlevate kokkulepete kaudu. Šveits on ka Schengeni lepinguga ühinenud riik. Ta on traditsiooniliselt olnud tugev partner teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. COVID-19 kriisi ajal suurenes ELi ja Šveitsi koostöö piiriüleste terviseohtude alal. Lisaks on Šveits tugevalt integreeritud ka ELi elektrivõrku. Kuigi ELi ja Šveitsi suhted on tihedad, on neid pikka aega takistanud mitmed struktuursed probleemid kehtivates siseturgu käsitlevates kokkulepetes. Seetõttu, aastatel 2014–2021 pidasid EL ja Šveits läbirääkimisi institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu üle, et lahendada mitmesugused struktuursed probleemid, mis on takistanud ELi ja Šveitsi suhteid. Nende kõneluste tulemusel jõuti ühisseisukohale, milles esitati mõlema poole poliitiline arusaam tulevaste läbirääkimiste edasisest sammudest ning tervikliku läbirääkimispaketi komponentidest ja parameetritest, samuti soovitud eesmärgid ja lahendused peamistele institutsioonilistele ja valdkondlikele küsimustele. Šveitsi Liidunõukogu kiitis selle ühisseisukoha heaks 8. novembril 2023 ja Euroopa Komisjon 21. novembril 2023. Mõlemad pooled kohustusid ühisseisukohast lähtuma oma vastavate läbirääkimisvolituste ettevalmistamisel ning leppisid kokku ühises eesmärgis viia läbirääkimised lõpule 2024. aasta jooksul. Läbirääkimised ELi ja Šveitsi kahepoolseid suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle aitaksid kaasa liidu poliitikaeesmärkide saavutamisele järgmistes valdkondades: õigusküsimused, põhiõigused ja tööhõive; ettevõtlus ja tööstus; tervis; transport; energia; toiduohutus; kaubandus; ühtne turg; konkurents. Käesoleva ettepanekuga võtaks nõukogu vastu otsuse, millega volitatakse Euroopa Komisjoni alustama ja pidama läbirääkimisi Šveitsiga liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni kahepoolseid suheteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle. Samuti kinnitatakse läbirääkimisjuhised. 2 EUROPEAN COMMISSION Brussels, 20.12.2023 COM(2023) 798 final Recommendation for a COUNCIL DECISION authorising the opening of negotiations between the European Union and the Swiss Confederation on institutional solutions for EU-Switzerland agreements related to the internal market, on agreements that form the basis for Switzerland’s permanent contribution to the Union’s cohesion and for Switzerland’s association to Union programmes EN EN EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal Reasons The EU and Switzerland are closely intertwined from an economic, historical, cultural, social and political perspective. The EU is Switzerland’s largest trading partner, while Switzerland is the EU’s fourth largest trading partner. Over 1.3 million EU citizens live in Switzerland and just under 450,000 Swiss nationals live in the EU. Every day a few hundred thousand frontier workers cross the EU-Swiss border in both directions. The EU and Switzerland are tied together by multiple bilateral agreements. Through agreements on the free movement of persons, land transport, air transport, trade in agricultural products and mutual recognition in relation to conformity assessment, Switzerland takes part in the EU’s internal market1. Switzerland is also a Schengen associated country. It has traditionally been a strong partner in research and innovation. During the Covid-crisis cooperation between the EU and Switzerland on cross-border health threats increased. Finally, Switzerland is highly integrated in the EU’s electricity grid. While the EU-Switzerland relationship is close, it has also been hampered by several longstanding structural problems in the existing agreements related to the internal market, notably: – the lack of a uniform interpretation and application of Union law in the fields of the internal market in which Switzerland takes part; – the absence of a Swiss obligation to dynamic alignment to Union law; – the absence of an effective dispute settlement mechanism, in which the Court of Justice of the European Union plays a role in respect of Union law; – the absence of a level playing field between EU and Swiss companies, notably because State aid rules are not included in agreements related to the internal market; – the absence of a regular and fair financial contribution to the EU’s social and economic cohesion. Context Between 2014 and 2021, the EU and Switzerland conducted negotiations on an Institutional Framework Agreement intended to solve various structural problems that have been hampering EU-Switzerland relations. In line with the Council negotiating directives of 20142, an Institutional Framework Agreement would have provided for a single governance framework through which the existing agreements related to the internal market would be managed and their correct application ensured. The Institutional Framework Agreement would have also provided the governance framework for additional agreements related to the internal market, including agreements for which negotiations had been authorised by the 1 Agreement on Air Transport, Agreement on the Carriage of Goods and Passengers by Rail and Road, Agreement on the Free Movement of Persons, Agreement on Mutual Recognition in Relation to Conformity Assessment, Agreement on Trade in Agricultural Products, all signed on 21 June 1999. 2 Council Decision 6176/14 authorising the opening of negotiations on an agreement between the European Union and the Swiss Confederation on an institutional framework governing bilateral relations. EN 1 EN Council, notably on food safety (2003 and 2008) and electricity (2006). In addition, it would have provided the governance framework for the agreement on health, for which negotiations had been authorised by the Council in 2008. Negotiators reached an agreement on a draft Institutional Framework Agreement text at technical level in November 2018. In reaction to the Federal Council’s refusal to endorse the draft text, negotiations on the other agreements came to a halt as both the Council, in its conclusions of 19 February 2019, and the European Parliament, in its recommendation of 26 March 2019, made the conclusion of new market access agreements or improved conditions under existing agreements conditional on the conclusion of the Institutional Framework Agreement. On 26 May 2021, despite further attempts to find solutions, the Swiss Federal Council decided to unilaterally terminate the negotiations on the Institutional Framework Agreement. On 25 February 2022, the Federal Council proposed to restart negotiations on a broad package of measures relating to the bilateral EU-Switzerland relationship, whereby institutional issues would be solved within the existing and future agreements related to the internal market, rather than in a horizontal agreement. Between March 2022 and November 2023, representatives of the Commission conducted exploratory talks with Switzerland to determine whether the Commission could accept the Federal Council’s proposals as a basis for recommending the relaunch of negotiations. These talks led to a common understanding that records both sides’ political understanding on the way forward for a future negotiation and identifies the components and parameters of a broad negotiating package, as well as landing zones and solutions on key institutional and sectoral points. This common understanding was endorsed by the Swiss Federal Council on 8 November 2023 and by the European Commission on 21 November 2023. Both sides committed to use the common understanding as a basis for the respective negotiating mandates they would be seeking and agreed on the joint ambition of concluding the negotiations in the course of 2024. The Swiss Federal Council has now consulted the Swiss Parliament and cantons on a new negotiating mandate. Throughout the exploratory talks, Member States (EFTA Working Party3) and the European Parliament (AFET Committee and DEEA Delegation4) were regularly debriefed. In its Resolution of 4 October 2023, the European Parliament called for the prompt finalisation of the talks, the quick adoption of negotiating mandates and the conclusion of negotiations during the terms of the present Commission and European Parliament. Objectives Through negotiations on a broad package of measures related to the bilateral relationship with Switzerland, the EU aims to establish equivalent rights for citizens and a level playing field for businesses. To do so, it is necessary to address the longstanding structural issues and establish a new balance of rights and obligations for the EU and Switzerland across the inter- connected market access agreements, while establishing legal certainty and a uniformity of approach in the fields of the internal market in which Switzerland participates, as well as expanding the tangible benefits for EU and Swiss nationals and companies. As a result, the 3 Working Party on European Free Trade Association 4 Committee on Foreign Affairs (AFET Committee) and Delegation for Northern cooperation and for relations with Switzerland and Norway and to the EU-Iceland Joint Parliamentary Committee and the European Economic Area (EEA) Joint Parliamentary Committee (DEEA Delegation). EN 2 EN existing and future agreements related to the internal market should be based on the principle of non-discrimination between citizens and a level playing field between companies. These agreements should include institutional provisions that reflect the following essential principles and elements: – Uniform interpretation and application of the Union acquis: an obligation to interpret and apply homogeneously the Union acquis, all through the internal market, including State aid provisions. This requires that the agreements with Switzerland and the Union acts referred to in the agreements are interpreted and applied in conformity with the case law of the Court of Justice of the European Union, both prior and subsequent to the signature of the corresponding agreement; – Dynamic alignment: an obligation of the parties to ensure the dynamic adaptation of the agreements with Switzerland that relate to the internal market to the evolving Union acquis, via an appropriate decision-making procedure and a maximum time limit for the adaptation of relevant Union acquis into the Swiss legal order; – Dispute settlement: an effective mechanism for the resolution of disputes that safeguards the competence of the Court of Justice of the European Union to interpret Union law. To that end, an independent arbitral tribunal should be set up to settle disputes. Where the application of provisions of the agreements involves concepts of Union law, the arbitral tribunal should be under an obligation to refer a question to the Court of Justice of the European Union which takes a decision that is legally binding on the arbitral tribunal; – Interconnection between agreements: the procedure to be followed if one of the parties considers that the other party has not complied with the arbitral tribunal’s decision, including the possibility for that party to take proportionate and effective compensatory measures in the agreement concerned or in any other agreement related to the internal market, including the suspension in part or in full of such agreement or agreements. The existing provisions on termination linking the EU-Switzerland agreements concluded in April 2002 should be maintained; – Forward-looking nature of institutional solutions: the institutional provisions established in the negotiation should apply to and be identical in existing and future agreements related to the internal market, subject to technically justified adaptations. The above-mentioned institutional provisions should be included in future agreements on electricity and food safety on which negotiations had been suspended in 2018 pending conclusion of negotiations on the institutional framework agreement, as well as in any future agreement related to the internal market. In addition, these provisions should apply by analogy in a future agreement on health that would provide for Switzerland’s participation in EU mechanisms and networks. The agreement on electricity should aim to foster trade in electricity, increase social welfare, ensure grid stability and security of supply and facilitate the transition to a net zero energy system. The future agreement on food safety should aim to contribute to the establishment of an EU-Switzerland food safety area. The agreement on health should aim to foster collaboration for the benefit of the health of the EU and Swiss populations. EN 3 EN The introduction of institutional provisions in the Agreement on the Free Movement of Persons should lead to a significant improvement of EU citizens’ rights in Switzerland and of Swiss nationals in the EU, notably through the incorporation in that agreement of Directive 2004/38/EC on the right of EU citizens and their families to move and reside freely within the EU5 and the introduction of a dispute settlement mechanism. Non-discrimination between Member States and reciprocity should be at the heart of the agreement. Conditions for EU citizens and Swiss nationals to acquire permanent residence should be improved. The amendments to the Agreement on the Free Movement of Persons should also better frame the existing Swiss flanking measures to Directive 96/71/EC concerning the posting of workers6 and the subsequent developments of the Union acquis in that area. Specific limited exceptions may need to be agreed. The introduction of the institutional provisions in the Agreement on the Carriage of Goods and Passengers by Rail and Road should not alter the scope of the Agreement which includes international passenger transport, with the exception of Swiss purely domestic transport (i.e. national long-distance, regional and local transport). Specific limited exceptions may need to be agreed. The EU also aims to establish a permanent, legally binding mechanism for Switzerland’s regular, mutually agreed and fair financial contribution the EU’s cohesion, as part of the new balance of right and obligations. In addition, the principle should be established that Switzerland should contribute to the costs of development, operation and maintenance of any EU information system to which it has access. In the negotiations, the EU aims to establish appropriate arrangements for Switzerland’s association to Union programmes, notably Horizon Europe, Euratom Research and Training, the activities of the European Joint Undertaking for ITER and the Development of Fusion Energy, Digital Europe, Erasmus+, as well as the Copernicus component of the EU’s space programme and activities, or parts thereof. • Consistency with existing policy provisions in the policy area While the institutional provisions would not alter the objectives of the various agreements, they would ensure a more consistent and uniform application of the Union acquis throughout the parts of the internal market in which Switzerland participates or in policy areas in which Switzerland has committed to dynamic alignment. The principles of non-discrimination of EU citizens and a level playing between EU and Swiss companies would be put at the heart of the various agreements. • Consistency with other Union policies The negotiation on a broad package of measures relating to the bilateral EU-Switzerland relationship would contribute to the achievement of the Union’s policy objectives in the following policy areas: – justice, fundamental rights and employment; – business and industry; 5 Directive 2004/38/EC of the European Parliament and the Council on the right of citizens of the Union and their family members to move and reside freely within the territory of the Member States amending Regulation (EEC) No 1612/68 and repealing Directives 64/221/EEC, 68/360/EEC, 72/194/EEC, 73/148/EEC, 75/34/EEC, 75/35/EEC, 90/364/EEC, 90/365/EEC and 93/96/EEC, OJ L 158, 30.4.2004, p. 77. 6 Directive 96/71/EC of the European Parliament and of the Council of 16 December 1996 concerning the posting of workers in the framework of the provision of services, OJ L 018 21.1.1997, p. 1. EN 4 EN – health; – transport; – energy; – food safety; – trade; – single market; – competition. In addition, the agreement associating Switzerland to Union programmes would contribute furthering the Union’s policy objectives in the following policy areas: – education and training; – research and innovation; – digital economy and society; – space. The establishment of a legally binding framework for Switzerland’s financial contribution to the EU’s economic and social cohesion would contribute to the achievement of the Union’s policy objectives in this policy area in the long run, not in the least by providing legal certainty and predictability. Finally, by ensuring that Switzerland makes an adequate contribution to the management and operation of the programmes and agencies in which it participates and the information systems to which it has access, the negotiations would ensure the protection of the Union’s financial interests. 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis The legal basis for the decision is provided by Article 218(3) and (4) of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU) setting out the procedure for negotiating and concluding agreements between the Union and non-EU countries. Additionally, Article 101 of Treaty establishing the European Atomic Energy Community (Euratom agreement) should apply for those matters falling under the Euratom Treaty. • Subsidiarity (for non-exclusive competence) N/A (exclusive competence) • Proportionality The Decision is proportional to the objective of promoting the objective to establish legal certainty and a uniformity of approach in the fields of the internal market in which Switzerland participates, and of ensuring that anyone participating in the EU internal market must abide by the same rules and obligations. • Choice of the instrument The instrument is provided for under Article 218(3) and (4) TFEU. EN 5 EN 3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation N/A • Stakeholder consultations N/A • Collection and use of expertise N/A • Impact assessment N/A • Regulatory fitness and simplification N/A • Fundamental rights N/A 4. BUDGETARY IMPLICATIONS The EU foresees agreements that will have an impact on the EU budget. This concerns the agreement associating Switzerland to Horizon Europe, Euratom Research and Training Programme, the activities of the European Joint Undertaking for ITER and the Development of Fusion Energy, Digital Europe and Erasmus+ programmes, as well as Switzerland’s participation in the Copernicus component of the EU space programme. The proposed agreement will set out fair and balanced conditions concerning the financial contribution of Switzerland to Union programmes in which it would participate and include the general administrative costs for managing those programmes. The agreement will include a reciprocity clause, ensuring that legal entities established in the Union have, as far as possible, access to participate in Switzerland’s equivalent research and innovation programmes, in accordance with the conditions laid down in the domestic legislation of Switzerland. This also concerns the agreements establishing a mechanism for Switzerland’s financial contribution to the cost of development, operation and maintenance of any Union information system to which Switzerland has access. Arrangements will also be made for Switzerland’s contribution to the costs of Union agencies and bodies in which it would participate. The exact budgetary implications will depend on the outcome of the negotiation. 5. OTHER ELEMENTS • Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements The negotiation process is expected to start in 2024. During the exploratory talks, the European Commission and Switzerland expressed the joint ambition to finalise the negotiations in the course of 2024, after which the various agreements would need to be signed and concluded. EN 6 EN • Detailed explanation of the specific provisions of the proposal The Commission recommends that: – the Council adopts a Decision authorising the European Commission to open and conduct negotiations with Switzerland on a broad package of measures related to the bilateral relationship with the Swiss Confederation; – the Council attaches negotiating directives to the Council Decision; – the Council replaces and repeals Council Decision 6176/14 authorising the opening of negotiations on an agreement between the European Union and the Swiss Confederation on an institutional framework governing bilateral relations; – the Council designates a special committee in consultation with which the negotiations must be conducted; – the Council addresses the Decision to the negotiator. EN 7 EN Recommendation for a COUNCIL DECISION authorising the opening of negotiations between the European Union and the Swiss Confederation on institutional solutions for EU-Switzerland agreements related to the internal market, on agreements that form the basis for Switzerland’s permanent contribution to the Union’s cohesion and for Switzerland’s association to Union programmes THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Articles 218(3) and (4) thereof, Having regard to the Treaty establishing the European Atomic Energy Community, in particular Article 101 thereof, Having regard to the recommendation from the European Commission, Whereas: (1) In February 2014, the Council noted that relations between the Union and Switzerland had developed towards a higher degree of integration. Switzerland had already been given access to a number of sectors linked to the internal market and negotiations were envisaged, which would widen Switzerland’s participation in the internal market. (2) The Council therefore mandated the European Commission to negotiate an institutional framework agreement that would introduce institutional provisions in existing and future agreements between the EU and Switzerland related to the internal market. (3) In November 2018, the European Commission and Switzerland finalised the draft text of an institutional framework agreement, but negotiations continued on several issues including free movement of persons. (4) In May 2021, following further exchanges with the European Commission, Switzerland unilaterally terminated negotiations on an institutional framework agreement. (5) In February 2022, the Federal Council presented an alternative way forward, consisting of a broad package of measures relating to the bilateral EU-Switzerland relationship, including a new approach regarding the institutional elements. These institutional elements would be included in each bilateral agreement related to the internal market rather than in a horizontal agreement. In March 2022, the European Commission and Switzerland engaged in exploratory talks to determine whether both sides could restart negotiations on this basis. (6) In light of the outcome of the exploratory talks, and building on the 2014 mandate for an institutional framework agreement as well as earlier mandates for agreements on electricity, health, food safety and the participation of Switzerland in the European Union Agencies for the Space Programme and for Railways, the Commission proposed to reengage in negotiations on a broad package. EN 8 EN (7) The broad package would include: – institutional provisions to be included in existing and future agreements related to the internal market providing for dynamic alignment with the Union acquis, uniform interpretation and application, and dispute resolution, – State aid provisions to be included in existing and future agreements related to the internal market; – new agreements on electricity, health and an updated and extended agreement on food safety; – an agreement allowing for Switzerland’s participation in Union programmes; – an agreement allowing Switzerland to participate in the European Union Agency for the Space Programme; – an agreement ensuring Switzerland’s permanent financial contribution to the reduction of economic and social disparities in the European Union, and; – other elements such as Switzerland’s financial contribution for its access and use of information systems. (8) In order to ensure homogeneity and a level playing field for operators within the internal market, the agreements related to the internal market and the Union acts referred to in these agreements should be applied in accordance with the case-law of the Court of Justice of the European Union. This should cover all case-law, prior and subsequent to the conclusion of the negotiations. (9) Continued participation of Switzerland in the internal market and its possible widening presuppose that rules applicable to relations with Switzerland in the fields covered by the agreements are the same as those applying in the internal market and that their interpretation and application cannot differ. (10) Moreover, homogeneity requires that current and future Union law in the fields covered by those agreements is incorporated into the agreements as it is adopted, or as it develops or changes. An incorporation procedure, including a maximum time-limit for implementation, should be provided to this end. (11) An independent arbitral tribunal should be set up to settle disputes. The arbitral tribunal should refer a question to the Court of Justice of the European Union for a binding decision, where the application of provisions of the agreements involves concepts of Union law, including possible exceptions and safeguards. (12) The identical institutional provisions should be included in all existing and future EU- Switzerland agreements related to the internal market in order to facilitate the coordinated and coherent management of the agreements. These institutional provisions would be introduced notably in the following existing agreements: Agreement on the Free Movement of Persons7, Agreement on Air Transport8, Agreement on the Carriage of Goods and Passengers by Rail and Road 9, Agreement on Mutual Recognition in Relation to Conformity Assessment 10, Agreement on Trade in Agricultural Products11, all signed on 21 June 1999. The institutional provisions 7 OJ L 114, 30.04.2002, p. 6. 8 OJ L 114, 30.04.2002, p. 73. 9 OJ L 114, 30.04.2002, p. 91. 10 OJ L 114, 30.04.2002, p. 132. 11 OJ L 114, 30.04.2002, p. 369. EN 9 EN would also be included in the future agreements on electricity and on food safety. They should apply by analogy in the future agreement on health where that agreement provides for the participation of Switzerland in EU mechanisms and networks. (13) With the aim of ensuring a level playing field for competition on the internal market, State aid rules applicable to the EU Member States and Switzerland should be included in the existing Agreement on Air Transport and the Agreement on the Carriage of Goods and Passengers by Rail and Road, as well as in future agreements related to the internal market, including an agreement on electricity. Further, the review of any State aid in Switzerland should be based on substantive and procedural rules equivalent to the ones applied within the EU. (14) Without prejudice to the obligation to incorporate current and future Union law in the Agreement on the Free Movement of Persons and respecting the principles of non- discrimination between Member States and reciprocity, specific limited adaptations to existing Union acquis in the area of the free movement of persons may need to be agreed. Any adaptations should not result in a reduction of rights currently enjoyed by EU citizens under the Agreement on the Free Movement of Persons. (15) Without prejudice to the obligation to incorporate current and future Union law in the area of posting of workers in the Agreement on the Free Movement of Persons, specific limited adaptations may need to be agreed in order to take account of the specificities of the Swiss labour market and ensure the application of the Agreement. Without prejudice to the principles of non-discrimination, justification and proportionality, these adaptations should be limited to the prior notification of the cross-border provision of services in order to facilitate controls in specific sectors based on risk assessments, the deposit of a financial guarantee for service providers who failed to meet their prior financial obligations, and requirements on self-employed persons as regards the provision of clearly limited and specified documents. The Union may also agree that Switzerland should not be bound by future amendments to Union legal instruments in the area of posting of workers where their effect is to meaningfully weaken or reduce the level of protection of posted workers with regard to the terms and conditions of employment, notably remuneration and allowances. (16) Without prejudice to the obligation to incorporate current and future Union law in the fields covered by the Agreement on the Carriage of Goods and Passengers by Rail and Road, specific limited adaptations in this area could be agreed. These should not alter the scope of the Agreement, which includes international passenger transport, with the exception of Swiss purely domestic transport (i.e. national long-distance, regional and local transport). (17) With the objective to consolidate and deepen the long-standing and successful EU- Switzerland cooperation, notably in research and innovation, education, training, youth, sport and culture, as well as other areas of common interest, an agreement should enable Switzerland’s more systematic participation in Union programmes in the future. This agreement would set the general terms and conditions of Switzerland’s participation in any Union programme. (18) Specific terms and conditions of Switzerland’s participation in the generation of Union programmes for the period 2021-2027, in particular the Research and Innovation programmes, the activities of the European Joint Undertaking for ITER and the Development of Fusion Energy, Digital Europe, Erasmus+, EU4Health and Copernicus should also be agreed. EN 10 EN (19) In light of Switzerland’s participation in the EU’s internal market and in order to encourage the continuous and balanced strengthening of economic and social relations between them, the EU and Switzerland should establish a new legally binding mechanism to allow for a regular, mutually agreed and fair financial contribution by Switzerland towards reducing economic and social disparities between their regions. This new legally binding mechanism should be ready for the next EU multiannual financial framework. HAS ADOPTED THIS DECISION: Article 1 The Commission is hereby authorised to negotiate, on behalf of the Union, a broad package of measures related to bilateral relations with the Swiss Confederation. Article 2 The negotiating directives are set out in the Annex. Article 3 This Decision replaces and repeals Council Decision 6176/14 authorising the opening of negotiations on an agreement between the European Union and the Swiss Confederation on an institutional framework governing bilateral relations. Article 4 The negotiations shall be conducted in consultations with [name of the special committee], acting as special committee in accordance with Article 218(4) TFEU, and on the basis of the directives contained in the annex. Article 5 The Decision is addressed to the Commission. Done at Brussels, For the Council The President EN 11 EN EUROPEAN COMMISSION Brussels, 20.12.2023 COM(2023) 798 final ANNEX ANNEX to the Recommendation for a COUNCIL DECISION authorising the opening of negotations between the European Union and the Swiss Confederation on institutional solutions for EU-Switzerland agreements related to the internal market, on agreements that form the basis for Switzerland's permanent contribution to the Union's cohesion and for Switzerland's association to Union programmes EN EN ANNEX DIRECTIVES FOR THE NEGOTIATION OF INSTITUTIONAL PROVISIONS FOR EU-SWITZERLAND AGREEMENTS RELATED TO THE INTERNAL MARKET, AS WELL AS AGREEMENTS THAT FORM THE BASIS FOR SWITZERLAND’S PERMANENT CONTRIBUTION TO THE UNION’S COHESION, FOR SWITZERLAND’S ASSOCIATION TO UNION PROGRAMMES 1. Institutional provisions 1.1. General principles The common objective of the parties should be to ensure homogeneity and legal certainty in the internal market. To that end, the negotiation should result in agreed institutional provisions that will be included in all existing and future EU-Switzerland agreements related to the internal market. Bearing in mind that objective, the institutional provisions should reflect the following essential principles and include the following elements: – Uniform interpretation and application of the Union acquis: an obligation to interpret and apply homogeneously the Union acquis, all through the internal market, including State aid provisions. This requires that the agreements with Switzerland and the Union acts referred to in the agreements are interpreted and applied in conformity with the case-law of the Court of Justice of the European Union, both prior or subsequent to the signature of the corresponding agreement; – Dynamic alignment: an obligation of the parties to ensure the dynamic adaptation of the agreements with Switzerland that relate to the internal market to the evolving Union acquis, via an appropriate decision-making procedure and a maximum time limit for the adaptation of relevant Union acquis into the Swiss legal order; – Dispute settlement: an effective mechanism for the resolution of disputes that safeguards the competence of the Court of Justice of the European Union to interpret Union law. To that end, an independent arbitral tribunal should be set up to settle disputes. Where the application of provisions of the agreements involves concepts of Union law, the arbitral tribunal should be under an obligation to refer a question to the Court of Justice of the European Union which takes a decision that is legally binding on the arbitral tribunal; – Interconnection between agreements: the procedure to be followed if one of the parties considers that the other party has not complied with the arbitral tribunal’s decision, including the possibility for that party to take proportionate and effective compensatory measures in the agreement concerned or in any other agreement related to the internal market, including the suspension in part or in full of such agreement or agreements. The existing provisions on termination linking the EU-Switzerland agreements concluded in April 2002 should be maintained; – Forward-looking nature of institutional solutions: the institutional provisions established in the negotiation should apply to and be identical in existing and future agreements related to the internal market, subject to technically justified adaptations. EN 1 EN 1.2. Application of the institutional provisions 1.2.1. Existing agreements with Switzerland related to the internal market The existing agreements with Switzerland related to the internal market should be modified to include identical institutional provisions established in the negotiation. In particular, the following existing agreements related to the internal market should be considered for the inclusion of institutional provisions that will be negotiated: – Agreement on the Free Movement of Persons; – Agreement on Air Transport; – Agreement on the Carriage of Goods and Passengers by Rail and Road; – Agreement on Trade in Agricultural Products; – Agreement on Mutual Recognition in Relation to Conformity Assessment. 1.2.2. Future agreements with Switzerland related to the internal market The institutional provisions that will be subject of the negotiation should apply, as appropriate, also to all future agreements related to the internal market, which might be concluded with Switzerland, including those for which negotiations are already authorised, in particular in the areas of electricity and food safety. They should apply by analogy in the future agreement on health where that agreement provides for the participation of Switzerland in EU mechanisms and networks. Negotiations on agreements giving Switzerland access to further sectors of the internal market should not be concluded before the conclusion of the negotiation on institutional provisions. 2. State aid With the aim of ensuring a level playing field for competition on the internal market, State aid rules applicable to the EU Member States and Switzerland should be included at least in the Agreement on Air Transport and the Agreement on the Carriage of Goods and Passengers by Rail and Road, as well as in future agreements related to the internal market, including an agreement on electricity. Further, the review of any State aid should be based on substantive and procedural rules equivalent to the ones applied within the EU. 3. Switzerland’s contribution to the Union’s cohesion The negotiation should also cover an EU-Switzerland agreement providing the basis for Switzerland’s regular, mutually agreed and fair contribution to the Union’s cohesion. Such a contribution is a central counterpart to Switzerland’s participation in the internal market. The agreement should therefore establish a long-term financial mechanism for the Swiss contribution to economic and social cohesion within the EU. The first contribution under the permanent mechanism should include an additional financial commitment covering the period between end 2024 and the entry into force of the permanent mechanism. This commitment should duly reflect Switzerland and the EU’s level of partnership and cooperation in that period. 4. Participation in Union programmes 4.1. General principles The negotiation should cover a standalone agreement that should provide for the general terms and conditions of the participation of Switzerland to Union programmes. EN 2 EN The agreement should: – ensure a fair balance as regards the contributions and benefits of Switzerland participating in the Union programmes; – lay down the conditions of participation in the Union programmes, including the calculation of the financial contributions to the individual programmes and their administrative costs. These contributions shall constitute assigned revenues in accordance with Article 21(5) of the Financial Regulation; – not confer to Switzerland any decision-making power in respect of the Union programmes, unless such power is foreseen in the corresponding Union instrument; – guarantee the rights of the Union to ensure sound financial management and to protect its financial interests. The agreement should determine the level of financial contribution payable by Switzerland to the general budget of the Union. The agreement should set forth rules concerning sound financial management in relation to Union funding. In particular, the agreement should provide for the adequate protection of the financial interest of the Union, including the prevention, detection, correction and investigation of irregularities, including fraud, the recovery of funds lost, wrongly paid or incorrectly used, and, where appropriate, the imposition of administrative penalties and the recovery of money. The European Anti-Fraud Office (OLAF) may carry out administrative investigations, including on-the-spot checks and inspections. The European Public Prosecutor’s Office may investigate and prosecute criminal offences against the financial interests of the Union. The Commission should, during negotiations, assess the possibility to include a clause on provisional application with a retroactive effect. The agreement should outline the rules of participation for Switzerland in the governance structures of the Union programmes, subject to conditions in the corresponding Union instrument. The agreement should foresee the possibility of Switzerland’s future association to other Union programmes via a protocol or protocols to the agreement. Such protocol or protocols should be adopted through a simplified procedure by a body established under the agreement. The agreement should be in conformity with related EU policies and objectives. 4.2. Specific principles The protocol or protocols on the participation in the Horizon Europe, Euratom Research and Training Programme, the activities of the European Joint Undertaking for ITER and the Development of Fusion Energy, Digital Europe and Erasmus+ programmes should provide for specific terms and conditions of the participation of Switzerland to these programmes. With respect to Copernicus, general principles, specific terms and conditions for Switzerland’s participation in the Copernicus component of the EU Space programme and activities, or parts thereof, should be laid down in line with the relevant provisions of the EU Space Programme Regulation, and in particular Articles 3(c), 7 and 24 thereof. EN 3 EN 5. Agreement on the Free Movement of Persons 5.1. Free movement of persons and long-term residence Without prejudice to the obligation to incorporate current and future Union law in the Agreement on the Free Movement of Persons and respecting the principles of non- discrimination between Member States and reciprocity, specific limited adaptations to existing Union acquis in the area of free movement of persons may need to be agreed. These could relate to enhanced protection against expulsions, permanent residence for economically inactive EU citizens, requirements as regards biometric identifiers on national identity cards and existing exceptions to coordination of social security schemes1. Any adaptations should not result in the reduction of rights currently enjoyed by EU citizens under the Agreement on the Free Movement of Persons. In addition, non-discrimination in the acquisition of long-term residence by EU citizens should be ensured. Regard may also have to be given to descriptions of measures currently permitted under relevant Union law in relation to the right of residence of persons not benefitting from permanent residence, as well as notification obligations on Swiss employers of the taking up of employment by workers and on EU self-employed establishing in Switzerland. 5.2. Posting of workers Without prejudice to the obligation to incorporate current and future Union law in the area of posting of workers in the Agreement on the Free Movement of Persons, specific adaptations may need to be agreed in order to take account of the specificities of the Swiss labour market and ensure the application of the Agreement. Without prejudice to the principles of non- discrimination, justification and proportionality, these adaptations should be limited to the prior notification of the cross-border provision of services in order to facilitate controls in specific sectors based on risk assessments, the deposit of a financial guarantee for service providers who failed to meet their prior financial obligations, and requirements on self- employed persons as regards the provision of clearly limited and specified documents. The Union may also agree that Switzerland should not be bound by future amendments to Union legal instruments in the area of posting of workers where their effect is to meaningfully weaken or reduce the level of protection of posted workers with regard to the terms and conditions of employment, notably remuneration and allowances. 6. Agreement on the Carriage of Goods and Passenger by Rail and Road Without prejudice to the obligation to incorporate current and future Union law in the fields covered by the Agreement on the Carriage of Goods and Passengers by Rail and Road, limited specific adaptations in this area could be agreed. These should not alter the scope of the Agreement, which includes international passenger transport, with the exception of Swiss purely domestic transport (i.e. national long-distance, regional and local transport). 1 Decision 1/2012 of the Joint Committee of 31 March 2012 adapting Annex II on the coordination of social security to the Agreement on the Free Movement of Persons, OJ L 103, 13.4.2012, p. 51-59. EN 4 EN EUROOPA KOMISJON Brüssel, 20.12.2023 COM(2023) 798 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides ET ET SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Põhjendus EL ja Šveits on omavahel tihedalt seotud majanduslikult, ajalooliselt, kultuuriliselt, sotsiaalselt ja poliitiliselt. EL on Šveitsi suurim kaubanduspartner ja Šveits on ELi suuruselt neljas kaubanduspartner. Šveitsis elab üle 1,3 miljoni ELi kodaniku ja ELis veidi alla 450 000 Šveitsi kodaniku. Iga päev ületab ELi ja Šveitsi piiri mõlemas suunas kokku mõnisada tuhat piirialatöötajat. EL ja Šveits on omavahel seotud mitme kahepoolse kokkuleppega. Šveits osaleb ELi siseturul isikute vaba liikumist, maismaatransporti, õhutransporti, põllumajandustoodetega kauplemist ja vastavushindamise vastastikust tunnustamist käsitlevate kokkulepete kaudu1. Šveits on ka Schengeni lepinguga ühinenud riik. Ta on traditsiooniliselt olnud tugev partner teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. COVID-19 kriisi ajal suurenes ELi ja Šveitsi koostöö piiriüleste terviseohtude alal. Lisaks on Šveits tugevalt integreeritud ka ELi elektrivõrku. Kuigi ELi ja Šveitsi suhted on tihedad, on neid pikka aega takistanud mitmed struktuursed probleemid kehtivates siseturgu käsitlevates kokkulepetes. Nende hulka kuuluvad eelkõige: – liidu õiguse ühetaolise tõlgendamise ja kohaldamise puudumine siseturu valdkondades, milles Šveits osaleb; – Šveits ei ole kohustatud oma õigust liidu õigusega dünaamiliselt ühtlustama; – puudub tõhus vaidluste lahendamise mehhanism, milles Euroopa Liidu Kohus osaleks liidu õigusega seotud küsimustes; – puuduvad võrdsed tingimused ELi ja Šveitsi ettevõtjate vahel, eelkõige seetõttu, et siseturgu käsitlevad kokkulepped ei sisalda riigiabi eeskirju; – kokkulepetega ei nähta ette regulaarset ja õiglast rahalist panust ELi sotsiaalsesse ja majanduslikku ühtekuuluvusse. Taust Aastatel 2014–2021 pidasid EL ja Šveits läbirääkimisi institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu üle, et lahendada mitmesugused struktuursed probleemid, mis on takistanud ELi ja Šveitsi suhteid. Kooskõlas nõukogu 2014. aasta läbirääkimisjuhistega2 oleks institutsioonilist raamistikku käsitleva lepinguga ette nähtud ühtne juhtimisraamistik, mille abil hallata siseturgu käsitlevaid kehtivaid kokkuleppeid ja tagada nende nõuetekohane kohaldamine. Institutsioonilist raamistikku käsitlev leping oleks andnud ka juhtimisraamistiku siseturgu käsitlevatele täiendavatele kokkulepetele, sealhulgas kokkulepetele, mille puhul oli nõukogu andnud loa läbirääkimiste pidamiseks, näiteks toiduohutuse (2003 ja 2008) ja elektri (2006) valdkonnas. Lisaks oleks see andnud juhtimisraamistiku tervishoiualasele kokkuleppele, mille jaoks oli nõukogu 2008. aastal andnud loa läbirääkimiste pidamiseks. 1 Õhutranspordialane kokkulepe, kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepe, isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe, vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepe, põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe, millele kõigile kirjutati alla 21. juunil 1999. 2 Nõukogu otsus 6176/14, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu üle, mis käsitleb kahepoolseid suhteid reguleerivat institutsioonilist raamistikku. ET 1 ET Läbirääkijad jõudsid 2018. aasta novembris tehnilisel tasandil kokkuleppele institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu eelnõu teksti suhtes. Kuna Šveitsi Liidunõukogu keeldus eelnõu teksti heaks kiitmast, peatati läbirääkimised muude kokkulepete üle, sest nii nõukogu oma 19. veebruari 2019. aasta järeldustes kui ka Euroopa Parlament oma 26. märtsi 2019. aasta soovituses seadsid uute turulepääsu kokkulepete sõlmimise või kehtivate kokkulepete täiustamise tingimuseks institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu sõlmimise. Hoolimata edasistest katsetest leida lahendusi, otsustas Šveitsi Liidunõukogu 26. mail 2021 ühepoolselt lõpetada läbirääkimised institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu üle. Liidunõukogu tegi 25. veebruaril 2022 ettepaneku taasalustada läbirääkimisi ELi ja Šveitsi kahepoolseid suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle, mille kohaselt lahendataks institutsioonilised küsimused pigem siseturgu käsitlevate kehtivate ja tulevaste kokkulepete kui horisontaalse kokkuleppe raames. 2022. aasta märtsist 2023. aasta novembrini pidasid komisjoni esindajad Šveitsiga ettevalmistavaid kõnelusi, et teha kindlaks, kas komisjon võiks nõustuda liidunõukogu ettepanekutega, mille alusel soovitada läbirääkimiste taasalustamist. Nende kõneluste tulemusel jõuti ühisseisukohale, milles esitati mõlema poole poliitiline arusaam tulevaste läbirääkimiste edasisest sammudest ning tervikliku läbirääkimispaketi komponentidest ja parameetritest, samuti soovitud eesmärgid ja lahendused peamistele institutsioonilistele ja valdkondlikele küsimustele. Šveitsi Liidunõukogu kiitis selle ühisseisukoha heaks 8. novembril 2023 ja Euroopa Komisjon 21. novembril 2023. Mõlemad pooled kohustusid ühisseisukohast lähtuma oma vastavate läbirääkimisvolituste ettevalmistamisel ning leppisid kokku ühises eesmärgis viia läbirääkimised lõpule 2024. aasta jooksul. Šveitsi Liidunõukogu on uute läbirääkimisvolituste teemal nüüdseks konsulteerinud Šveitsi Parlamendi ja kantonitega. Ettevalmistavate kõneluste käigus anti korrapäraselt aru liikmesriikidele (EFTA töörühm 3) ja Euroopa Parlamendile (väliskomisjon (AFET) ja DEEA delegatsioon4). Euroopa Parlament nõudis oma 4. oktoobri 2023. aasta resolutsioonis, et kõnelused viidaks viivitamata lõpule, läbirääkimisvolitused võetaks kiiresti vastu ja et läbirääkimised viidaks lõpule veel praeguse komisjoni ja Euroopa Parlamendi koosseisu ametiajal. Eesmärgid Kahepoolseid suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle peetavate läbirääkimiste kaudu püüab EL tagada kodanikele võrdsed õigused ja ettevõtjatele võrdsed võimalused. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja tegeleda pikaajaliste struktuursete probleemidega ning luua ELi ja Šveitsi vahel uus õiguste ja kohustuste tasakaal kõigis omavahel seotud turulepääsu kokkulepetes. Samal ajal tuleks tagada õiguskindlus ja ühtlustatud lähenemisviis siseturu valdkondades, milles Šveits osaleb, ning suurendada käegakatsutavat kasu ELi ja Šveitsi kodanikele ja ettevõtjatele. Siseturgu käsitlevad kehtivad ja tulevased kokkulepped peaksid seega põhinema kodanike vahelise diskrimineerimise keelu põhimõttel ja ettevõtjatele võrdsete võimaluste tagamisel. Kokkulepped peaksid sisaldama institutsioonilisi sätteid, milles võetakse arvesse järgmisi peamisi põhimõtteid ja elemente: – liidu õigustiku ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine: kohustus tõlgendada ja kohaldada liidu õigustikku, sealhulgas riigiabi eeskirju ühetaoliselt kogu 3 Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni töörühm 4 Väliskomisjon (AFET) ning delegatsioon põhjamõõtme koostööks ning Šveitsi ja Norraga suhtlemiseks ning ELi-Islandi parlamentaarses ühiskomisjonis ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) parlamentaarses ühiskomisjonis (DEEA delegatsioon). ET 2 ET siseturul. See eeldab, et kokkuleppeid Šveitsiga ja nendes osutatud liidu õigusakte tõlgendatakse ja kohaldatakse kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga nii enne kui ka pärast vastava kokkuleppe allkirjastamist; – dünaamiline ühtlustamine: kokkuleppeosaliste kohustus tagada asjakohase otsustamismenetluse ja liidu õigustiku Šveitsi õiguskorda inkorporeerimiseks määratava maksimaalse tähtaja abil, et siseturgu käsitlevad kokkulepped Šveitsiga ühtlustatakse liidu õigustiku arenguga dünaamiliselt; – vaidluste lahendamine: tõhus vaidluste lahendamise mehhanism, millega kaitstakse Euroopa Liidu Kohtu pädevust tõlgendada liidu õigust. Selleks tuleks luua sõltumatu vahekohus. Kui lepingute sätete kohaldamine hõlmab liidu õiguse mõisteid, peaks vahekohtul olema kohustus pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse, kes teeb vahekohtu jaoks õiguslikult siduva otsuse; – kokkulepete omavaheline seotus: menetlus, mida tuleb järgida, kui üks kokkuleppeosaline leiab, et teine kokkuleppeosaline ei ole vahekohtu otsust täitnud, sealhulgas esimese võimalus võtta asjaomase kokkuleppe või mis tahes muu siseturgu käsitleva kokkuleppe raames proportsionaalseid ja tõhusaid kompensatsioonimeetmeid, näiteks sellise kokkuleppe või selliste kokkulepete täielik või osaline peatamine. Kehtivad sätted 2002. aasta aprillis sõlmitud ELi ja Šveitsi vaheliste kokkulepete lõpetamise kohta tuleks säilitada; – tulevikku suunatud institutsioonilised lahendused: läbirääkimistel kehtestatud institutsioonilisi sätteid tuleks kohaldada kehtivate ja tulevaste siseturgu käsitlevate kokkulepete suhtes ning need peaksid olema identsed, välja arvatud tehniliselt põhjendatud kohandused. Eespool nimetatud institutsioonilised sätted tuleks lisada tulevastesse elektri- ja toiduohutusalastesse kokkulepetesse, mille läbirääkimised peatati 2018. aastal kuni institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimiseni. Samuti tuleks need sätted lisada kõikidesse tulevastesse siseturgu käsitlevatesse kokkulepetesse. Lisaks tuleks neid sätteid analoogia põhjal kohaldada tulevases tervisealases kokkuleppes, millega nähakse ette Šveitsi osalemine ELi mehhanismides ja võrgustikes. Elektrialase kokkuleppe eesmärk peaks olema edendada elektrikaubandust, suurendada sotsiaalset heaolu, tagada võrgu stabiilsus ja varustuskindlus ning hõlbustada üleminekut CO₂-neutraalsele energiasüsteemile. Tulevase toiduohutusalase kokkuleppe eesmärk peaks olema aidata luua ELi-Šveitsi toiduohutuse ala. Terviselane kokkulepe peaks edendama koostööd ELi ja Šveitsi elanike tervise hüvanguks. Eeldatakse, et institutsiooniliste sätete lisamine isikute vaba liikumist käsitlevasse kokkuleppesse parandab märkimisväärselt ELi kodanike õigusi Šveitsis ja Šveitsi kodanike õigusi ELis. See tuleneb eelkõige direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil)5 inkorporeerimisest kõnealusesse kokkuleppesse ning vaidluste lahendamise mehhanismi kehtestamisest. Kokkuleppe keskmes peaks olema liikmesriikidevahelise diskrimineerimise keeld ja vastastikkus. ELi ja Šveitsi kodanike alalise elamisõiguse saamise tingimusi tuleks parandada. Samuti tuleks isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe muudatustega viia Šveitsi praegused kõrvalmeetmed paremini kooskõlla direktiiviga 96/71/EÜ töötajate 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77). ET 3 ET lähetamise kohta6 ja hilisemate muudatustega liidu õigustikus selles valdkonnas. Võib olla vaja leppida kokku konkreetsetes piiratud erandites. Institutsiooniliste sätete lisamine kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppesse ei tohiks mõjutada selle kokkuleppe kohaldamisala, mis hõlmab ka rahvusvahelist reisijatevedu, välja arvatud Šveitsi puhtalt riigisisesed veod (st riigisisesed pikamaa-, piirkondlikud ja kohalikud veod). Võib olla vaja leppida kokku konkreetsetes piiratud erandites. Õiguste ja kohustuste uue tasakaalu osana püüab EL luua ka alalise, õiguslikult siduva mehhanismi Šveitsi regulaarseks, ühiselt kokkulepitud ja õiglaseks panuseks ELi ühtekuuluvusse. Lisaks tuleks kehtestada põhimõte, et Šveits peaks osalema iga sellise ELi infosüsteemi arendamise, käitamise ja hooldamise kulude katmises, millele tal on juurdepääs. ELi eesmärk läbirääkimistel on kehtestada asjakohane kord Šveitsi osalemiseks liidu programmides, eelkõige programmis „Euroopa horisont,“ Euratomi teadus- ja koolitusprogrammis, ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõttes, programmis „Digitaalne Euroopa,“ programmis „Erasmus+“ ning ELi kosmoseprogrammi Copernicuse komponendis või nende osades. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Institutsioonilised sätted ei muudaks eri kokkulepete eesmärke, vaid tagaksid liidu õigustiku järjepidevama ja ühetaolisema kohaldamise nendes siseturu osades, milles Šveits osaleb, või poliitikavaldkondades, kus Šveits on võtnud dünaamilise ühtlustamise kohustuse. Eri kokkulepetes oleks kesksel kohal ELi kodanike diskrimineerimise keelu põhimõte ning ELi ja Šveitsi ettevõtjate võrdsed võimalused. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Läbirääkimised ELi ja Šveitsi kahepoolseid suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle aitaksid kaasa liidu poliitikaeesmärkide saavutamisele järgmistes valdkondades: – õigusküsimused, põhiõigused ja tööhõive; – ettevõtlus ja tööstus; – tervis; – transport; – energia; – toiduohutus; – kaubandus; – ühtne turg; – konkurents. Lisaks aitaks kokkulepe Šveitsi osalemise kohta liidu programmides kaasa liidu poliitikaeesmärkide saavutamisele järgmistes valdkondades: – haridus ja koolitus; – teadusuuringud ja innovatsioon; – digitaalmajandus ja -ühiskond 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 018, 21.1.1997, lk 1). ET 4 ET – ning kosmos. ELi majanduslikku ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse Šveitsi antava rahalise panuse õiguslikult siduva raamistiku loomine aitaks pikas perspektiivis kaasa liidu poliitikaeesmärkide saavutamisele selles valdkonnas, tagades muu hulgas õiguskindluse ja prognoositavuse. Lisaks peaksid läbirääkimised tagama, et Šveits osaleb piisavalt selliste kulude katmises, mis on seotud nende programmide ja asutuste juhtimise ja toimimisega, milles ta osaleb, ning infosüsteemidega, millele tal on juurdepääs. See tagaks liidu finantshuvide kaitse. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Otsuse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõiked 3 ja 4, milles on sätestatud läbirääkimiste pidamise ja lepingute sõlmimise kord ELi ja kolmandate riikide vahel. Lisaks tuleks Euratomi asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes kohaldada Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (Euratomi leping) artiklit 101. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Ei kohaldata (ainupädevus) • Proportsionaalsus Otsus on proportsionaalne eesmärgiga edendada õiguskindlust ja ühtset lähenemisviisi siseturu valdkondades, milles Šveits osaleb, ning tagada, et kõik ELi siseturul osalejad peavad kinni samadest eeskirjadest ja kohustustest. • Vahendi valik Vahend on ette nähtud ELi toimimise lepingu artikli 218 lõigetega 3 ja 4. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll Ei kohaldata • Konsulteerimine sidusrühmadega Ei kohaldata • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Ei kohaldata • Mõju hindamine Ei kohaldata • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Ei kohaldata • Põhiõigused Ei kohaldata ET 5 ET 4. MÕJU EELARVELE EL töötab välja kokkulepped, mis mõjutavad ELi eelarvet. Selline on näiteks kokkulepe, mille kohaselt Šveits osaleb raamprogrammis „Euroopa horisont,“ Euratomi teadus- ja koolitusprogrammis, ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõttes, programmis „Digitaalne Euroopa,“ programmis „Erasmus+“ ning ELi kosmoseprogrammi Copernicuse komponendis. Kavandatava kokkuleppega luuakse õiglased ja tasakaalustatud tingimused Šveitsi rahaliseks panuseks liidu programmidesse, milles ta osaleb; samuti loetletakse nende programmide haldamisega seotud üldised halduskulud. Kokkulepe sisaldab vastastikkuse klauslit, millega tagatakse, et liidus asutatud juriidilised isikud saavad kooskõlas Šveitsi siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustega võimalikult suures ulatuses osaleda Šveitsi samaväärsetes teadus- ja innovatsiooniprogrammides. See puudutab ka kokkuleppeid, millega luuakse mehhanism Šveitsi rahalise panuse kindlaksmääramiseks mis tahes sellise liidu infosüsteemi arendus-, käitamis- ja hoolduskuludesse, millele Šveitsil on juurdepääs. Samuti nähakse ette kord, millega määratakse kindlaks Šveitsi rahaline panus nende liidu asutuste ja organite kuludesse, milles ta osaleb. Täpne mõju eelarvele sõltub läbirääkimiste tulemustest. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Läbirääkimised peaksid algama 2024. aastal. Ettevalmistavate kõneluste käigus väljendasid Euroopa Komisjon ja Šveits ühist soovi viia läbirääkimised lõpule 2024. aasta jooksul, misjärel on vaja eri kokkulepped allkirjastada ja sõlmida. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Komisjon soovitab, et – nõukogu võtaks vastu otsuse, millega volitatakse Euroopa Komisjoni alustama ja pidama läbirääkimisi Šveitsiga liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni kahepoolseid suheteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle; – nõukogu lisaks nõukogu otsusele läbirääkimisjuhised; – nõukogu asendataks ja tunnistataks kehtetuks nõukogu otsuse 6176/14, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu üle, mis käsitleb kahepoolseid suhteid reguleerivat institutsioonilist raamistikku; – nõukogu moodustaks erikomitee, kellega tuleb läbirääkimiste pidamisel konsulteerida; – nõukogu adresseeriks otsuse läbirääkijale. ET 6 ET Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 218 lõikeid 3 ja 4, võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 101, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust ning arvestades järgmist: (1) 2014. aasta veebruaris märkis nõukogu, et liidu ja Šveitsi suhted on arenenud suurema integreerituse suunas. Šveitsil oli juba juurdepääs mitmele siseturuga seotud valdkonnale ning kavandati läbirääkimisi, et veelgi suurendada Šveitsi osalemist siseturul. (2) Seetõttu volitas nõukogu Euroopa Komisjoni pidama läbirääkimisi institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu üle, millega lisataks ELi ja Šveitsi vahelistesse kehtivatesse ja tulevastesse siseturgu käsitlevatesse kokkulepetesse institutsioonilised sätted. (3) 2018. aasta novembris jõudsid Euroopa Komisjon ja Šveits institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu eelnõu teksti viimistlemisega lõpule, kuid läbirääkimised jätkusid veel mitmes küsimuses, sealhulgas isikute vaba liikumise üle. (4) Pärast täiendavat mõttevahetust Euroopa Komisjoniga lõpetas aga Šveits 2021. aasta mais ühepoolselt läbirääkimised institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu üle. (5) 2022. aasta veebruaris pakkus Šveitsi Liidunõukogu välja alternatiivse stsenaariumi, mis koosnes ELi ja Šveitsi kahepoolseid suhteid käsitlevast terviklikust meetmepaketist, sealhulgas uuest lähenemisviisist institutsioonilistele elementidele. Need institutsioonilised elemendid lisataks igasse siseturgu käsitlevasse kahepoolsesse kokkuleppesse, mitte horisontaalsesse kokkuleppesse. 2022. aasta märtsis pidasid Euroopa Komisjon ja Šveits ettevalmistavaid kõnelusi, et teha kindlaks, kas mõlemad pooled saaksid selle alusel läbirääkimisi uuesti alustada. (6) Võttes arvesse ettevalmistavate kõneluste tulemusi ja tuginedes 2014. aasta volitustele institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu sõlmimiseks, aga ka varasematele volitustele elektri-, tervise- ja toiduohutusalaste kokkulepete sõlmimiseks ning Šveitsi osalemisele Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti ja Euroopa Liidu Raudteeameti töös, tegi komisjon ettepaneku taasalustada läbirääkimisi tervikliku paketi üle. (7) Terviklik pakett hõlmaks järgmist: – institutsioonilised sätted, mis tuleb lisada siseturgu käsitlevatesse kehtivatesse ja tulevastesse kokkulepetesse, millega nähakse ette dünaamiline ühtlustamine ET 7 ET liidu õigustikuga, ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine ning vaidluste lahendamine; – riigiabi käsitlevad sätted, mis tuleb lisada siseturgu käsitlevatesse kehtivatesse ja tulevastesse kokkulepetesse; – uued elektri- ja tervisealased kokkulepped ning ajakohastatud ja laiendatud kokkulepe toiduohutuse kohta; – kokkulepe, mis võimaldab Šveitsil osaleda liidu programmides; – kokkulepe, mis võimaldab Šveitsil osaleda Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti töös; – kokkulepe, millega tagatakse Šveitsi alaline rahaline panus majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa Liidus, ning – muud elemendid, nagu Šveitsi rahaline panus juurdepääsuks infosüsteemidele ja nende kasutamiseks. (8) Selleks et tagada siseturul ettevõtjatele ühtsus ja võrdsed tingimused, tuleks siseturgu käsitlevaid kokkuleppeid ja nendes kokkulepetes osutatud liidu õigusakte kohaldada kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. See peaks hõlmama kogu kohtupraktikat enne ja pärast läbirääkimiste lõppu. (9) Šveitsi jätkuv ja võimalik suurem osalemine siseturul eeldab, et eeskirjad, mida kohaldatakse suhetes Šveitsiga kokkulepetega hõlmatud valdkondades, on samad, mida kohaldatakse siseturul, ning nende tõlgendamine ja kohaldamine ei erine. (10) Ühtsuse nõude kohaselt tuleb kõnealuste kokkulepetega hõlmatud valdkondade kehtivad ja tulevased liidu õigusaktid kokkulepetesse inkorporeerida, kui need vastu võetakse või kui neid muudetakse. Selleks tuleks ette näha inkorporeerimise kord, sealhulgas rakendamise maksimaalne tähtaeg. (11) Vaidluste lahendamiseks tuleks luua sõltumatu vahekohus. Vahekohus peaks edastama küsimuse Euroopa Liidu Kohtule siduva otsuse tegemiseks, kui kokkulepete sätete kohaldamine hõlmab liidu õiguse mõisteid, sealhulgas võimalikke erandeid ja kaitsemeetmeid. (12) Identsed institutsioonilised sätted tuleks lisada kõikidesse kehtivatesse ja tulevastesse siseturgu käsitlevatesse ELi ja Šveitsi kokkulepetesse, et hõlbustada nende kooskõlastatud ja sidusat haldamist. Need institutsioonilised sätted lisataks eelkõige järgmistesse kehtivatesse kokkulepetesse: isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe,7 õhutranspordialane kokkulepe,8 kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepe,9 vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepe10 ning põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe,11 millele kõigile kirjutati alla 21. juunil 1999. Institutsioonilised sätted lisataks ka tulevastesse elektri- ja toiduohutusalastesse kokkulepetesse. Neid tuleks analoogia põhjal kohaldada tulevases tervishoiualases kokkuleppes, kui sellega nähakse ette Šveitsi osalemine ELi mehhanismides ja võrgustikes. 7 EÜT L 114, 30.4.2002, lk 6. 8 EÜT L 114, 30.4.2002, lk 73. 9 EÜT L 114, 30.4.2002, lk 91. 10 EÜT L 114, 30.4.2002, lk 132. 11 EÜT L 114, 30.4.2002, lk 369. ET 8 ET (13) Võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks siseturul tuleks ELi liikmesriikide ja Šveitsi suhtes kohaldatavad riigiabi eeskirjad lisada nii kehtivasse õhutranspordialasesse kokkuleppesse kui ka kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppesse, samuti tulevastesse siseturgu käsitlevatesse kokkulepetesse, sealhulgas elektrialasesse kokkuleppesse. Lisaks peaks mis tahes riigiabi läbivaatamine Šveitsis põhinema materiaal- ja menetlusõiguse normidel, mis on samaväärsed ELis kohaldatavate normidega. (14) Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida kehtiv ja tulevane liidu õigus isikute vaba liikumist käsitlevasse kokkuleppesse ning austades liikmesriikidevahelise diskrimineerimise keelu ja vastastikkuse põhimõtet, võib isikute vaba liikumise valdkonnas olla vaja leppida kokku kehtiva liidu õigustiku konkreetsetes piiratud kohandustes. Kohandused ei tohiks kaasa tuua nende õiguste vähendamist, mis on ELi kodanikel praegu isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe alusel. (15) Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida töötajate lähetamist käsitlevad kehtivad ja tulevased liidu õigusaktid isikute vaba liikumist käsitlevasse kokkuleppesse, võib olla vaja leppida kokku konkreetsetes piiratud kohandustes, et võtta arvesse Šveitsi tööturu eripära ja tagada kokkuleppe kohaldamine. Ilma et see piiraks diskrimineerimiskeelu, põhjendatuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist, peaksid need kohandused piirduma teenuste piiriülesest osutamisest eelnevalt teatamisega, et hõlbustada teatavates sektorites riskihindamisel põhinevaid kontrolle, finantstagatise andmisega teenuseosutajatele, kes ei ole oma varasemaid finantskohustusi täitnud, ning füüsilisest isikust ettevõtjate selgelt piiratud ja konkreetsete dokumentide esitamise nõuetega. Liit võib samuti kokku leppida, et töötajate lähetamist käsitlevate liidu õigusaktide tulevased muudatused ei ole Šveitsile siduvad, kui need toovad kaasa lähetatud töötajate kaitse taseme märgatava nõrgenemise või vähenemise töötingimuste, eelkõige töötasu ja toetuste osas. (16) Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida kehtivad ja tulevased liidu õigusaktid kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppega hõlmatud valdkondadesse, võib nendes valdkondades kokku leppida konkreetsetes piiratud kohandustes. Kohandused ei tohiks mõjutada kokkuleppe kohaldamisala, mis hõlmab ka rahvusvahelist reisijatevedu, välja arvatud Šveitsi puhtalt riigisisesed veod (st riigisisesed pikamaa-, piirkondlikud ja kohalikud veod). (17) ELi ja Šveitsi pikaajalist ja edukat koostööd eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni, hariduse, noorte, spordi ja kultuuri valdkonnas ning muudes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades tuleb tugevdada ja süvendada kokkuleppega, mis võimaldab Šveitsil süstemaatilisemalt osaleda tulevastes liidu programmides. Kokkuleppes sätestataks üldtingimused Šveitsi osalemiseks liidu programmides. (18) Samuti tuleks kokku leppida eritingimused Šveitsi osalemiseks liidu 2021.–2027. aasta programmides, eelkõige teadus- ja innovatsiooniprogrammides, ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõttes, programmis „Digitaalne Euroopa,“ programmis „Erasmus+,“ programmis „EL tervise heaks“ ja Copernicuses. (19) Pidades silmas Šveitsi osalemist ELi siseturul ning selleks, et aidata kaasa ELi ja Šveitsi majanduslike ja sotsiaalsete suhete jätkuvale ja tasakaalustatud tugevdamisele, peaksid nad looma uue õiguslikult siduva mehhanismi, et aidata Šveitsi regulaarse, ühiselt kokkulepitud ja õiglase rahalise panuse kaudu vähendada piirkondadevahelisi majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi. See uus õiguslikult siduv mehhanism peaks olema valmis ELi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajaks. ET 9 ET ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Komisjonile antakse luba pidada liidu nimel läbirääkimisi liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni kahepoolseid suheteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle. Artikkel 2 Läbirääkimisjuhised on esitatud lisas. Artikkel 3 Käesoleva otsusega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 6176/14, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu üle, mis käsitleb kahepoolseid suhteid reguleerivat institutsioonilist raamistikku. Artikkel 4 Läbirääkimiste käigus konsulteeritakse [erikomitee nimi], kes tegutseb erikomiteena vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 4, ning läbirääkimisi peetakse lisas esitatud juhiste alusel. Artikkel 5 Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja ET 10 ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 20.12.2023 COM(2023) 798 final ANNEX LISA järgmise dokumendi juurde: Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides ET ET LISA JUHISED LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMISEKS INSTITUTSIOONILISTE SÄTETE ÜLE SISETURGU KÄSITLEVATE ELi JA ŠVEITSI KOKKULEPETE PUHUL NING ŠVEITSI OSALEMISEL LIIDU PROGRAMMIDES ŠVEITSI ALALISE PANUSE ALUSEKS OLEVATE KOKKULEPETE PUHUL 1. Institutsioonilised sätted 1.1. Üldpõhimõtted Poolte ühine eesmärk peaks olema tagada siseturul ühtsus ja õiguskindlus. Selleks tuleks läbirääkimistel jõuda kokkuleppele institutsioonilistes sätetes, mis lisatakse kõikidesse kehtivastesse ja tulevastesse siseturgu käsitlevatesse ELi ja Šveitsi kokkulepetesse. Seda eesmärki silmas pidades peaksid institutsioonilised sätted sisaldama järgmisi olulisi põhimõtteid ja elemente: – liidu õigustiku ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine: kohustus tõlgendada ja kohaldada liidu õigustikku, sealhulgas riigiabi eeskirju ühetaoliselt kogu siseturul. See eeldab, et kokkuleppeid Šveitsiga ja nendes osutatud liidu õigusakte tõlgendatakse ja kohaldatakse kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga nii enne kui ka pärast vastava kokkuleppe allkirjastamist; – dünaamiline ühtlustamine: kokkuleppeosaliste kohustus tagada asjakohase otsustamismenetluse ja liidu õigustiku Šveitsi õiguskorda inkorporeerimiseks määratava maksimaalse tähtaja abil, et siseturgu käsitlevad kokkulepped Šveitsiga ühtlustatakse liidu õigustiku arenguga dünaamiliselt; – vaidluste lahendamine: tõhus vaidluste lahendamise mehhanism, millega kaitstakse Euroopa Liidu Kohtu pädevust tõlgendada liidu õigust. Selleks tuleks luua sõltumatu vahekohus. Kui kokkulepete sätete kohaldamine hõlmab liidu õiguse mõisteid, peaks vahekohtul olema kohustus pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse, kes teeb vahekohtu jaoks õiguslikult siduva otsuse; – kokkulepete omavaheline seotus: menetlus, mida tuleb järgida, kui üks kokkuleppeosaline leiab, et teine kokkuleppeosaline ei ole vahekohtu otsust täitnud, sealhulgas esimese võimalus võtta asjaomase kokkuleppe või mis tahes muu siseturgu käsitleva kokkuleppe raames proportsionaalseid ja tõhusaid kompensatsioonimeetmeid, näiteks sellise kokkuleppe või selliste kokkulepete täielik või osaline peatamine. Kehtivad sätted 2002. aasta aprillis sõlmitud ELi ja Šveitsi vaheliste kokkulepete lõpetamise kohta tuleks säilitada; – tulevikku suunatud institutsioonilised lahendused: läbirääkimistel kehtestatud institutsioonilisi sätteid tuleks kohaldada kehtivate ja tulevaste siseturgu käsitlevate kokkulepete suhtes ning need peaksid olema identsed, välja arvatud tehniliselt põhjendatud kohandused. 1.2. Institutsiooniliste sätete kohaldamine 1.2.1. Siseturgu käsitlevad kehtivad kokkulepped Šveitsiga Siseturgu käsitlevaid kehtivaid kokkuleppeid Šveitsiga tuleks muuta, et lisada läbirääkimistel kokku lepitud identsed institutsioonilised sätted. Eelkõige tuleks kaaluda läbirääkimisele tulevate institutsiooniliste sätete lisamist järgmistele siseturgu käsitlevatele kehtivatele kokkulepetele: – isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe; ET 1 ET – õhutranspordialane kokkulepe; – kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepe; – põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe; – vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepe. 1.2.2. Siseturgu käsitlevad tulevased kokkulepped Šveitsiga Institutsioonilisi sätteid, mille üle peetakse läbirääkimisi, tuleks vajaduse korral kohaldada ka mis tahes tulevaste siseturgu käsitlevate kokkulepete suhtes, mis võidakse Šveitsiga sõlmida. See kehtib ka kokkulepete kohta, mille üle läbirääkimiseks on juba luba antud, eelkõige elektri ja toiduohutuse valdkonnas. Neid tuleks analoogia põhjal kohaldada tulevases tervishoiualases kokkuleppes, kui sellega nähakse ette Šveitsi osalemine ELi mehhanismides ja võrgustikes. Läbirääkimisi kokkulepete üle, millega antakse Šveitsile juurdepääs siseturu muudele valdkondadele, ei tohiks lõpule viia enne institutsioonilisi sätteid käsitlevate läbirääkimiste lõpuleviimist. 2. Riigiabi Võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks siseturul tuleks ELi liikmesriikide ja Šveitsi suhtes kohaldatavad riigiabi eeskirjad lisada vähemalt nii õhutranspordialasesse kokkuleppesse kui ka kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppesse, samuti tulevastesse siseturgu käsitlevatesse kokkulepetesse, sealhulgas elektrialasesse kokkuleppesse. Lisaks peaks mis tahes riigiabi kontroll põhinema materiaal- ja menetlusõiguse normidel, mis on samaväärsed ELis kohaldatavate normidega. 3. Šveitsi panus liidu ühtekuuluvusse Läbirääkimised peaksid hõlmama ka ELi ja Šveitsi kokkulepet, mis on aluseks Šveitsi regulaarsele, ühiselt kokkulepitud ja õiglasele panusele ELi ühtekuuluvusse. Selline panus on keskse tähtsusega Šveitsi osalemiseks siseturul. Seetõttu tuleks kokkuleppega luua pikaajaline finantsmehhanism, millega nähakse ette Šveitsi rahaline panus ELi majanduslikku ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse. Esimene alalise mehhanismi raames antav panus peaks sisaldama täiendavat rahalist kohustust, mis hõlmab ajavahemikku alates 2024. aasta lõpust kuni alalise mehhanismi jõustumiseni. See kohustus peaks nõuetekohaselt kajastama Šveitsi ja ELi partnerluse ja koostöö taset kõnealusel ajavahemikul. 4. Osalemine liidu programmides 4.1. Üldpõhimõtted Läbirääkimised peaksid hõlmama eraldiseisvat kokkulepet, milles tuleks sätestada Šveitsi liidu programmides osalemise üldtingimused. Kokkulepe peaks: – tagama õiglase tasakaalu liidu programmides osaleva Šveitsi panuse ja saadava kasu vahel; – nägema ette liidu programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmides ja nende halduskuludes osalemiseks antava rahalise panuse kalkulatsioon. Kõnealust panust käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise tuluna; ET 2 ET – see ei anna Šveitsile liidu programmide suhtes otsustusõigust, välja arvatud juhul, kui selline õigus on vastavas liidu vahendis ette nähtud; – kindlustama liidu õiguse tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve. Kokkuleppes tuleks kindlaks määrata Šveitsi poolt liidu üldeelarvesse makstava rahalise panuse tase. Kokkuleppes tuleks sätestada liidu rahaliste vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise eeskirjad. Eelkõige tuleks kokkuleppega ette näha liidu finantshuvide nõuetekohane kaitse, sealhulgas rikkumiste, näiteks kelmuste või pettuste ärahoidmine, avastamine, kõrvaldamine ja uurimine, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmine ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamine. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi. Euroopa Prokuratuur võib uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitada nende eest süüdistusi. Komisjon peaks läbirääkimiste käigus hindama võimalust lisada tagasiulatuva mõjuga klausel ajutise kohaldamise kohta. Kokkuleppes tuleks sätestada eeskirjad Šveitsi osalemiseks liidu programmide juhtimisstruktuurides vastavas liidu õigusaktis sätestatud tingimustel. Kokkuleppega tuleks ette näha Šveitsi võimalik osalemine muudes liidu programmides kokkuleppele lisatud ühe või mitme protokolli kaudu. Kokkuleppe alusel loodud organ peaks sellised protokollid vastu võtma lihtsustatud korras. Kokkulepe peaks olema kooskõlas asjaomaste ELi poliitikavaldkondade ja eesmärkidega. 4.2. Konkreetsed põhimõtted Protokollis või protokollides, milles käsitletakse Šveitsi osalemist raamprogrammis „Euroopa horisont,“ Euratomi teadus- ja koolitusprogrammis, ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõttes, programmis „Digitaalne Euroopa“ ja programmis „Erasmus+,“ tuleks sätestada konkreetsed tingimused Šveitsi osalemiseks nendes programmides. Copernicuse puhul tuleks üldpõhimõtted ja konkreetsed tingimused Šveitsi osalemiseks ELi kosmoseprogrammi Copernicuse komponendis või selle osades kehtestada kooskõlas ELi kosmoseprogrammi määruse asjakohaste sätetega, eelkõige selle artikli 3 punktiga c ning artiklitega 7 ja 24. 5. Isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe 5.1. Isikute vaba liikumine ja pikaajalise elaniku staatus Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida kehtiv ja tulevane liidu õigus isikute vaba liikumist käsitlevasse kokkuleppesse ning austades liikmesriikidevahelise diskrimineerimise keelu ja vastastikkuse põhimõtet, võib isikute vaba liikumise valdkonnas olla vaja leppida kokku kehtiva liidu õigustiku konkreetsetes piiratud kohandustes. Need võivad olla seotud parema kaitsega väljasaatmise eest, majanduslikult mitteaktiivsete ELi kodanike alalise elamisloaga, riiklike isikutunnistuste biomeetrilisi tunnuseid käsitlevate nõuetega ja kohaldatavate eranditega sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisel1. Kohandused ei 1 Ühiskomitee 31. märtsi 2012. aasta otsus 1/2012, millega asendatakse isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe II lisa sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta, ELT L 103, 13.4.2012, lk 51– 59. ET 3 ET tohiks kaasa tuua nende õiguste vähendamist, mis on ELi kodanikel praegu isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe alusel. Samuti tuleks tagada, et ELi kodanikke ei diskrimineeritaks pikaajalise elaniku staatuse saamisel. Samuti võib olla vaja pöörata tähelepanu selliste praegu asjaomase liidu õigusega lubatud meetmete kirjeldamisele, mis on seotud alalise elamisõiguseta isikute elamisõigusega, samuti teatamiskohustustele, mis on Šveitsi tööandjatel, kui töötajad tööle asuvad, ja Šveitsis tegutsema hakkavatel füüsilisest isikust ettevõtjatel. 5.2. Töötajate lähetamine Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida töötajate lähetamist käsitlevad kehtivad ja tulevased liidu õigusaktid isikute vaba liikumist käsitlevasse kokkuleppesse, võib olla vaja leppida kokku konkreetsetes kohandustes, et võtta arvesse Šveitsi tööturu eripära ja tagada kokkuleppe kohaldamine. Ilma et see piiraks diskrimineerimiskeelu, põhjendatuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist, peaksid need kohandused piirduma teenuste piiriülesest osutamisest eelnevalt teatamisega, et hõlbustada teatavates sektorites riskihindamisel põhinevaid kontrolle, finantstagatise andmisega teenuseosutajatele, kes ei ole oma varasemaid finantskohustusi täitnud, ning füüsilisest isikust ettevõtjate selgelt piiratud ja konkreetsete dokumentide esitamise nõuetega. Liit võib samuti kokku leppida, et töötajate lähetamist käsitlevate liidu õigusaktide tulevased muudatused ei ole Šveitsile siduvad, kui need toovad kaasa lähetatud töötajate kaitse taseme märgatava nõrgenemise või vähenemise töötingimuste, eelkõige töötasu ja toetuste osas. 6. Kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepe Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida kehtivad ja tulevased liidu õigusaktid kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppega hõlmatud valdkondadesse, võib nendes valdkondades kokku leppida konkreetsetes piiratud kohandustes. Kohandused ei tohiks mõjutada kokkuleppe kohaldamisala, mis hõlmab ka rahvusvahelist reisijatevedu, välja arvatud Šveitsi puhtalt riigisisesed veod (st riigisisesed pikamaa-, piirkondlikud ja kohalikud veod). ET 4 ET Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 5.3.1/24-0010 - COM(2023) 798 Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides Arvamuse andmine eelnõu kohta Välisministeeriumile vastavalt Riigikantselei 15.01.2024 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium Tähtaeg: 26.01.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1730b704-903d-4bf4-9096-900b6428cbb7 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1730b704-903d-4bf4-9096-900b6428cbb7?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main

Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →